<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-547/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0547</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:976">EU:C:2019:976</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑547/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Dong Yang Electronics</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20191114">14. novembril 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑547/18</HT></P><P>Dong Yang Electronics Sp. z o.o.</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Dyrektor Izby Administracji Skarbowej we Wrocławiu</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojewódzki Sąd Administracyjny we Wrocławiu (Wrocławi vojevoodkonna halduskohus, Poola))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Maksuõigusnormid</KEYWORD><KEYWORD>Käibemaks</KEYWORD><KEYWORD>Teenused</KEYWORD><KEYWORD>Teenuste osutamise koht</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>püsiv tegevuskoht<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ artikli 44 tähenduses</KEYWORD><KEYWORD>Kolmandas riigis asuva emaettevõtja tütarettevõtja (kes asub liikmesriigis)</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesoleva eelotsusetaotluse puhul peab Euroopa Kohus käsitlema küsimust, kus on käibemaksuõiguse kohaselt teenuse osutamise koht. See koht määrab kindlaks, millisel riigil on maksustamispädevus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Eelotsuse taust on see, et Korea äriühing tellis Poola ettevõtjalt montaažiteenuseid. Kuna kõnealune tellimus täideti Korea tellija Poola tütarettevõtja kaudu, on vaieldav, kas teenus osutati Korea tellijale või Poola tütarettevõtjale kui tellija püsivale tegevuskohale. Viimasel juhul oleks teenuse osutamise koht Poolas ja seda oleks tulnud maksustada Poolas käibemaksuga, mille oleks pidanud koguma ja tasuma töövõtja. Seda ei tehtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Seejuures tuleb märkida, et käesolevas asjas on kõne all <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>üksnes<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> korrektne käibemaksuga maksustamine, mitte (Poola) maksutulu suurus. Kui teenused oleks osutatud Poolas asuvale püsivale tegevuskohale, oleks Korea tellija vaieldamatult saanud asjaomase käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Töödeldud kaubad müüdi nimelt maksustatult Poolast Euroopa turule. Kummalgi juhul ei suurendaks käibemaks ei Korea tellija maksukohustust ega Poola maksutulu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Sellest hoolimata on küsimus asjakohane, kuna sellest, kas tütarettevõtjat saab käsitada emaettevõtja püsiva tegevuskohana või mitte, oleneb, kas töövõtjal tuleb Poolas tasuda käibemaks või mitte. Tema jaoks võib see küsimus olla teatavatel asjaoludel otsustava tähtsusega, kui tal ei õnnestu käibelt arvestatavat maksu oma lepingupartnerilt tagantjärele koguda.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on minevikus tõepoolest juba korduvalt selgitanud, millal on tegemist püsiva tegevuskohaga käibemaksuõiguse tähenduses. Selget hinnangut selle kohta, kas tütarettevõtja on emaettevõtja püsiv tegevuskoht, ei ole aga antud. Kohtuotsuses DFDS<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><DATE ISO="19970220">20. veebruari 1997. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑260/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:77">EU:C:1997:77</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kaldus Euroopa Kohus küll esialgu käsitama tütarettevõtjat püsiva tegevuskohana. Kohtuotsuses Daimler<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑318/11 ja C‑319/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:666">EU:C:2012:666</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> distantseerus ta aga taas sellest käsitusest. Kohtuasjas Welmory<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><DATE ISO="20141016">16. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑605/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2298">EU:C:2014:2298</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> sai ta lõppkokkuvõttes vastuse andmisest hoiduda. Nüüd peab Euroopa Kohus seda küsimust üheselt mõistetavalt selgitama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Käesoleva asja liidu õigusest tuleneva raamistiku moodustab nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Põhikohtuasjas kohaldatav redaktsioon tuleneb <DATE ISO="20080212">12. veebruari 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/8/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses teenuste osutamise kohaga, artikli 2 punktist 1 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="044" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 44, lk 11</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikkel 44 sätestab:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Maksukohustuslasele, kes sellisena tegutseb, osutatavate teenuste osutamise kohaks on nimetatud isiku ettevõtte asukoht. Juhul, kui neid teenuseid osutatakse maksukohustuslase püsivale tegevuskohale, mis asub mujal kui tema ettevõtte asukohas, on nende teenuste osutamise kohaks nimetatud püsiva tegevuskoha koht. Sellise ettevõtte asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on teenuste osutamise kohaks neid teenuseid saava maksukohustuslase alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 44 teise lause tõlgendamise kohta sätestab <DATE ISO="20110315">15. märtsi 2011. aasta</DATE> rakendusmääruse (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>rakendusmäärus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>), artikli 11 lõige 1:<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="077" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 77, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE></TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 kohaldamisel on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>püsiv tegevuskoht<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> mis tahes tegevuskoht peale käesoleva määruse artiklis 10 osutatud ettevõtte asukoha, mida iseloomustab inimeste ja tehniliste vahendite poolest piisavalt püsiv ja sobiv struktuur, mis võimaldab sellel tegevuskohal saada ja seal kasutada sellele tegevuskohale vajalikke teenuseid.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Rakendusmääruse artiklis 21 on seoses maksukohustuslase asukohas või püsivas tegevuskohas maksustamisega täpsustatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Kui teenuste osutamine maksukohustuslasele või juriidilisest isikust mittemaksukohustuslasele, keda käsitatakse maksukohustuslasena, kuulub direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 reguleerimisalasse ning asjaomase maksukohustuslase asukoht on rohkem kui ühes riigis, maksustatakse selline teenuse osutamine riigis, kus on kõnealuse maksukohustuslase ettevõtte asukoht.</P><P>Juhul kui teenust osutatakse maksukohustuslase püsivale tegevuskohale, mis asub mujal kui kliendi ettevõtte asukohas, maksustatakse teenuse osutamine seda teenust saava ja teenust enda vajadusteks kasutava ettevõtte püsivas tegevuskohas. […]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Teenuse osutaja kohustusi teenuste osutamise koha kindlakstegemisel on kirjeldatud rakendusmääruse artikli 22 lõikes 1:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Kliendi selle püsiva tegevuskoha kindlakstegemiseks, millele teenus osutati, uurib teenuse osutaja osutatud teenuse laadi ja kasutust.</P><P>Kui osutatud teenuse laad või kasutus ei võimalda tal teha kindlaks kliendi seda püsivat tegevuskohta, millele teenus osutati, pöörab teenuse osutaja kõnealuse püsiva tegevuskoha kindlaksmääramiseks tähelepanu eelkõige sellele, kas leping, tellimisvorm või kliendi liikmesriigi antud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, mille klient on talle edastanud, määratleb püsivat tegevuskohta teenuse saajana ning kas püsiv tegevuskoht on majandusüksus, kes maksab teenuse eest.</P><P>Kui kliendi seda püsivat tegevuskohta, millele teenus osutati, ei ole võimalik kindlaks määrata käesoleva lõike esimese ja teise lõigu kohaselt, või kui direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 kohaseid teenuseid osutatakse maksukohustuslasele lepingu alusel, mis hõlmab ühte või mitut teenust, mille laadi ja kogust ei saa kindlaks teha, võib teenuse osutaja käsitada, et teenused osutati kohas, kus on kliendi ettevõtte asukoht.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poola õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 44 on Poola õigusesse üle võetud <DATE ISO="20040311">11. märtsi 2004. aasta</DATE> käibemaksuseaduse (Ustawa o podatku od towarów i usług) artikli 28b lõigetega 1 ja 2, mille kohaselt on juhtudel, kui teenuseid osutatakse maksukohustuslase püsivale tegevuskohale, mis asub mujal kui tema asu- või elukoht, teenuse osutamise kohaks püsiv tegevuskoht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT><DATE ISO="20040702">2. juuli 2004. aasta</DATE> majandustegevuse vabaduse seaduse (Ustawa o swobodzie działalności gospodarczej) artikli 13 lõike 3 kohaselt on muudel kui lõigetes 1–2a nimetatud isikutel, kes asuvad välisriigis, õigus majandustegevust alustada ja sellega tegeleda eranditult vaid usaldusühingu, aktsiakapitaliga usaldusühingu, piiratud vastutusega ühingu ja aktsiaseltsi vormis, kui rahvusvahelised lepingud ei sätesta teisiti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Muud sellelaadset sätet ei ole esitatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelises vabakaubanduslepingus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="127" PAGE.FIRST="6" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 127, lk 6</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> Sellele vastavalt võimaldab Poola Vabariik Korea ettevõtjatele turulepääsu üksnes tütarettevõtja asutamise kujul, kasutades konkreetselt nimetatud äriühinguvorme.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt lepingu artikli 7.11 lõige 1 koostoimes artikliga 7.13 ja lisaga 7‑A‑2 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="127" PAGE.FIRST="1201" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 127, lk 1201</REF.DOC.OJ> jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Dong Yang Electronics sp. z o. o. – põhikohtuasjas kaebuse esitaja – (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Dong Yang<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>), kelle asukoht on Poolas, sõlmis äriühinguga LG Display Co. Ltd. (Korea) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>LG Korea<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>), kelle asukoht on Korea Vabariigis, <DATE ISO="20101027">27. oktoobril 2010</DATE> teenuste osutamise lepingu trükkplaatide kokkupanemiseks teatavatest materjalidest (elemendid, komponendid), mis saadi LG Korea omandist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Need materjalid andis äriühingule Dong Yang üle LG Display Polska sp. z o.o. (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>LG Poola tootja<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) – LG Korea tütarettevõtja. LG Poola tootjale andis Dong Yang pärast kokkupanemist üle ka töödeldud trükkplaadid. Samal ajal kui Dong Yang kooskõlastas vajamineva materjali üldkoguse äriühinguga LG Korea, sai ta teavet materjali koguse kohta, mida LG Poola tootja iga päev vajas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul asjakohased LG kontserni sisesed suhted, mis ei olnud äriühingule Dong Yang teada, on järgmised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>LG Poola tootja koostas vastavalt lepingulistele kohustustele LG Korea ees valmis TFT-LCD-moodulid elementidest, mis olid LG Korea omandis. LG Poola tootja osutas äriühingule LG Korea lisateenuseid, mis seisnesid samuti äriühingu LG Korea omandis olevate valmistoodete ladustamises ja nendega seotud logistikas. Valmistooted müüs LG Korea muule kapitali poolest seotud Poola tütarettevõtjale (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>LG Poola müüja<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>), kes neid seejärel Euroopa turul turustas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>LG Korea, kes oli Poolas registreeritud käibemaksukohustuslasena ja kellel oli maksuesindaja, kinnitas äriühingule Dong Yang, et tal ei ole Poolas püsivat tegevuskohta, töötajaid, kinnisvara ega tehnilisi vahendeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Osutatud montaažiteenuste eest esitas Dong Yang äriühingule LG Korea seetõttu 2012. aastal arved, millel ei olnud märgitud käibemaksu. Selle asemel oli neil esitatud märge: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>maksustamise alus: käibemaksuseaduse artikli 28b lõige 2<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>. Arvetel oli teenuse saajaks märgitud LG Korea, kes need ka tasus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Pädev Poola maksuhaldur määras äriühingule Dong Yang käesolevas asjas kõne all olevate 2012. aasta teenuste eest siiski käibemaksu. Maksustamine toimus Poola üldise maksumäära alusel, sest Dong Yang ei osutanud teenuseid tegelikult LG Korea asukohas Koreas, vaid tema püsivas tegevuskohas Poolas – LG Poola tootjale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>LG Korea ja LG Poola tootja vaheliste lepinguliste suhete põhjal tegid maksuhaldurid kindlaks, et LG Koreal tekkis Poolas püsiv tegevuskoht, kasutades LG Poola tootja majanduslikku potentsiaali tänu sobiva ärimudeli lepingulisele kujundamisele. Dong Yang oleks LG Korea selgitustele tuginemise asemel pidanud vastavalt rakendusmääruse artikli 22 lõikele 1 uurima enda osutatud teenuste kasutamist. Seejuures oleks ta võinud aru saada, et tema osutatud teenuste tegelik saaja oli LG Poola tootja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Oma kaebuses taotleb Dong Yang maksuotsuste tühistamist. Püsiva tegevuskoha olemasolu tingimused käibemaksudirektiivi artikli 44 ja rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 tähenduses ei ole täidetud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotlus ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Wojewódzki Sąd Administracyjny we Wrocławiu (Wrocławi vojevoodkonna halduskohus, Poola) esitas <DATE ISO="20180606">6. juuni 2018. aasta</DATE> määrusega Euroopa Kohtule ELTLi artikli 267 alusel järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas ainult asjaolust, et äriühingul, mille asukoht on väljaspool Euroopa Liitu, on Poola territooriumil tütarettevõtja, võib järeldada, et ettevõtte püsiv tegevuskoht on Poolas käibemaksudirektiivi artikli 44 ja rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas eitava vastuse korral esimesele küsimusele on kolmas osapool kohustatud analüüsima selle äriühingu, mille asukoht on väljaspool Euroopa Liidu territooriumi, ja tema tütarettevõtja lepingulisi suhteid, et teha kindlaks, kas äriühingul on Poolas püsiv tegevuskoht?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtus toimunud menetluses esitasid kirjalikud seisukohad ja osalesid <DATE ISO="20190905">5. septembril 2019</DATE> toimunud kohtuistungil Dong Yang, Poola maksuhaldur, Poola Vabariik, Ühendkuningriik ja komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsuse küsimuste tõlgendamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusi täpsustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Esimese küsimuse ese on sõnaselgelt üksnes see, kas ainult asjaolu, et kolmandas riigis asuval emaettevõtjal on Poolas tütarettevõtja (käesoleval juhul LG Poola tootja), viib selleni, et tal – Korea emaettevõtjal – on Poolas püsiv tegevuskoht käibemaksudirektiivi artikli 44 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub siiski, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib juhul, kui vastus sellele küsimusele on eitav, teada ka seda, millised muud kriteeriumid on asjakohased, et teha kindlaks, kas tütarettevõtja (LG Poola tootja) kujutab endast emaettevõtja (LG Korea) püsivat tegevuskohta. Kohustus analüüsida teises eelotsuse küsimuses nimetatud lepingulisi suhteid esineb nimelt ainult siis, kui need on püsiva tegevuskoha olemasolu kindlakstegemiseks asjakohased. Lisaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsuse küsimuste põhjenduse alguses sõnaselgelt, et tema jaoks on tähtis käibemaksudirektiivi artikli 44 õige tõlgendus, et teha kindlaks koht, kus Dong Yang äriühingule LG Korea teenust osutas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus seetõttu mõlema küsimusega esiteks teada, kas tütarettevõtja on juba iseenesest emaettevõtja püsiv tegevuskoht (vt selle kohta allpool punkt B). Teiseks soovib ta teada, kas – juhul kui vastus esimesele küsimusele on eitav – on muid kriteeriume, mille esinemise korral tuleb tütarettevõtjat käsitada emaettevõtja püsiva tegevuskohana (vt selle kohta allpool punkt C). Juhul kui sellised kriteeriumid on olemas, tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul lisaks küsimus, mida peab teenuse osutaja kontrollima, et teha kindlaks, kas tütarettevõtja kujutab endast sellist püsivat tegevuskohta (vt selle kohta allpool punkt D).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kontrollitav tütarettevõtja kui emaettevõtja püsiv tegevuskoht?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Juba käibemaksudirektiivi sõnastusest nähtub, et kontrollitavat, kuid õiguslikult iseseisvat tütarettevõtjat ei saa ühtlasi käsitada tema emaettevõtja püsiva tegevuskohana. Käibemaksudirektiivi artiklis 44 on nimelt juttu <HT TYPE="ITALIC">ühest</HT> maksukohustuslasest, kelle ettevõtte asukoht on ühes kohas ja püsiv tegevuskoht teises kohas. Ema- ja tütarettevõtja ei ole aga üks maksukohustuslane, vaid kaks maksukohustuslast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 11 lubab tõepoolest liikmesriikidel teatud asjaoludel käsitada mitut üksteisega tihedalt seotud maksukohustuslast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>ühe maksukohustuslasena<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> (nn käibemaksugrupp). See võimalus on siiski piiratud asjaomase liikmesriigi territooriumiga (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>oma territooriumil asuvaid isikuid<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>). Kuna LG Korea asukoht on vaieldamatult Lõuna-Koreas, on käibemaksugrupp tema Poola tütarettevõtjaga <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> välistatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Ka käibemaksudirektiivi artikli 44 muud sisulised kriteeriumid, mida on rakendusmääruse artikli 11 lõikes 1 täpsustatud, ei võimalda järeldada, et juba ainuüksi äriühinguõiguslik seos muu maksukohustuslasega võib olla aluseks emaettevõtja püsiva tegevuskoha tekkimisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Rakendusmääruse artikli 11 lõikes 1 on sellega seoses mainitud selliseid kriteeriume nagu tegevuskoha piisav püsivus ja struktuur, mis võimaldab sellel tegevuskohal saada ja kasutada teenuseid. Ükski neist kriteeriumidest ei ole mingil viisil seotud äriühinguõigusega ja seetõttu saavad need olla seotud ainult <HT TYPE="ITALIC">ühe</HT> maksukohustuslase püsiva tegevuskohaga, kelle asukoht on muus kohas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Rakendusmääruse artikli 11 lõige 1 vastab seega üksnes küsimusele, kas juba asjaolu, et maksukohustuslasel on taristu mujal kui oma asukohas, on piisav, et tegemist oleks püsiv tegevuskohaga. Seoses käesolevas asjas käsitletava küsimusega, kas <HT TYPE="ITALIC">muu</HT> maksukohustuslase taristu (seega tema asukoht) võib tekitada ka <HT TYPE="ITALIC">temast erineva</HT> maksukohustuslase püsiva tegevuskoha, ei ole rakendusmääruse artikli 11 lõikel 1 – erinevalt Poola Vabariigi seisukohast – mingit tähtsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Seetõttu saab esimesele küsimusele – kooskõlas komisjoniga – vastata selgelt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>ei<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>: ainult asjaolust, et kolmanda riigi äriühingul on liikmesriigis tütarettevõtja, ei järeldu, et see tütarettevõtja on selles liikmesriigis püsiv tegevuskoht käibemaksudirektiivi artikli 44 teise lause tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Tütarettevõtja kaudu kindlaks määratava emaettevõtja püsiva tegevuskoha kriteeriumid?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Selgitada tuleb aga, kas on kriteeriume, mille kohaselt kuulub erandjuhtudel ka tütarettevõtja kontserni struktuuri niimoodi, et teda ei tule käsitada mitte üksnes iseseisva maksukohustuslasena, vaid ühtlasi ka emaettevõtja püsiva tegevuskohana käibemaksudirektiivi artikli 44 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Selle suhtes esineb põhimõttelisi kahtlusi (vt selle kohta allpool 1. jagu), mistõttu on võimalik anda teistsugune hinnang äärmisel juhul kuritarvituse jaatamise korral (vt selle kohta allpool 2. jagu). Samuti ei ole see järeldus vastuolus Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas DFDS<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="19970220">20. veebruari 1997. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑260/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:77">EU:C:1997:77</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> (vt selle kohta allpool 3. jagu).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põhimõttelised kahtlused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Esinevad põhimõttelised kahtlused, kas tütarettevõtja asukohta saab käsitada emaettevõtja püsiva tegevuskohana. Püsiva tegevuskoha <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>õigusinstituudi<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> puhul omistatakse maksusubjektile tegevuskoha teatav <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>käitumine<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>. Kui tegevuskoht on aga õiguslikult iseseisev ja seega ka eraldi maksusubjekt, räägivad paljud asjaolud selle kasuks, et jätta see muule juriidilisele isikule üldiselt omistamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Nagu juba märgitud (vt punkt 29), ei räägi seetõttu ka käibemaksudirektiivi artikli 44 sõnastus koostoimes rakendusmääruse artikli 11 lõikega 11 oletuse poolt, et muu maksukohustuslase taristut (seega tema asukohta) saab ühtlasi käsitada kolmanda maksukohustuslase püsiva tegevuskohana. Sellele vastavalt väidetakse ka, et õiguslikult iseseisev juriidiline isik – nt tütarettevõtja – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>ei saa ühtlasi olla muu juriidilise isiku püsiv tegevuskoht<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Nii sõnaselgelt Stadie, H., <HT TYPE="ITALIC">UStG</HT>, 3. Aufl., 2015, § 3a punkti 32 lõpp.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Lisaks läheks see vastuollu pöördmaksustamist (käibemaksudirektiivi artikkel 196) ja nn käibemaksugruppi (käibemaksudirektiivi artikkel 11) käsitlevate sätetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>See tuleb ilmsiks, kui (kontrollitav) residendist tütarettevõtja sõlmib välisriigi ettevõtjaga näiteks tsiviilõiguslikke lepinguid, mida täidetakse ja maksustatakse tütarettevõtja asukohas. Kui tütarettevõtjat tuleks käsitada emaettevõtja püsiva tegevuskohana, ei peaks käibemaksudirektiivi artikli 196 kohaselt käibemaksu tasuma residendist tütarettevõtja, vaid emaettevõtja. See kehtiks ka juhul, kui emaettevõtja asukoht on – nagu käesoleval juhul – kolmandas riigis.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 196 kohane pöördmaksustamine, mille korral tasub maksu teenuse saaja, lihtsustab aga ka maksude kogumist riigis, kus asub teenuse saaja. Emaettevõtja seal käesoleval juhul siiski ei asu. Kuna ta ei pruugi pealegi tingimata olla teadlik kõigist iseseisva juriidilise isiku – olgugi et viimane on tütarettevõtja – tehingutest, tundub see tulemus kummastav. Emaettevõtja peaks vastu tahtmist tasuma käibemaksu talle tundmatute tehingute eest, mille eest ta ei ole vastutasu saanud. See ei oleks kooskõlas maksukohustuslase kui riigi eest maksukoguja rolliga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt nt <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A‑PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20080221">21. veebruari 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Netto Supermarkt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑271/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:105">EU:C:2008:105</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19931020">20. oktoobri 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Balocchi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑10/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:846">EU:C:1993:846</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P><P>Vt selle kohta ka minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:440">EU:C:2017:440</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Pealegi on see mõju – maksukohustuste ülekandmine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>tihedalt seotud<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> äriühingule – sätestatud ainult käibemaksudirektiivi artiklis 11. Sellega seoses kahjustataks ka käibemaksudirektiivi artiklis 11 sõnaselgelt esitatud hinnangut, et mitme õiguslikult iseseisva isiku koos käsitamine mõjuvatel põhjustel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt ka minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aviva</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑605/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:150">EU:C:2017:150</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> on lubatud ainult ühe liikmesriigi piires – seega mitte koos teiste liikmesriikide või kolmandate riikide ettevõtjatega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Juba oma ettepanekus kohtuasjas Welmory<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑605/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:340">EU:C:2014:340</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> märkisin ma, et teenuse osutajale on tema maksukohustuse kindlakstegemisel äärmiselt oluline õiguskindlus, ja järeldasin selle põhjal, et õiguslikult iseseisev juriidiline isik ei saa ühtlasi olla muu juriidilise isiku püsiv tegevuskoht. Õiguskindluse seda aspekti rõhutab ka Euroopa Kohus nimetatud kohtuasjas tehtud otsuses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20141016">16. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Welmory</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑605/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2298">EU:C:2014:2298</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sama kehtib teenuse saaja õiguskindluse kohta: ta peab teadma, kas käibemaksu peab tasuma tema või ta tütar- või emaettevõtja (vt käibemaksudirektiivi artikkel 196).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Lisaks viitan ma rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 eelnõu seletuskirjale, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>on oluline, et tarnija saaks korrektselt kindlaks teha nii kliendi asukoha kui ka tema staatuse<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Ettepanek: nõukogu määrus, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (uuesti sõnastatud), KOM(2009) 672 (lõplik), <DATE ISO="20091217">17.12.2009</DATE>, lk 3.</P></NOTE> Seda saab ta teha aga ainult juhul, kui ta võib välistada, et tütarettevõtja asukohta käsitatakse ka muu maksukohustuslase püsiva tegevuskohana. Iseseisva äriühingu – käesoleval juhul piiratud vastutusega äriühingu (sp. z. o.o.) – staatust on suhteliselt lihtne kindlaks teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Pealegi ei ole väljastpoolt – st käesoleval juhul äriühingule Dong Yang – alati selge, kes tütarettevõtjat kontrollib. Käesoleval juhul kuulub LG Poola tootjast ilmselt – nagu nähtub äriühingu Dong Yang esitatud avaldustest kirjalikes seisukohtades ja kohtuistungil – 20% veel kolmandale ettevõtjale. Kui need 20% peaksid olema seotud blokeeriva vähemusega, ei saaks näiteks rääkida kontrollitavast tütarettevõtjast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes ei saa iseseisvat tütarettevõtjat seetõttu käsitada emaettevõtja püsiva tegevuskohana.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kuritarvituste keelust tulenev erand?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Teisiti võib see olla äärmisel juhul siis, kui valitud lepingulised suhted (käesoleval juhul äriühingute LG Korea ja Dong Yang vahel) kujutavad endast kuritarvitust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kuritarvituste keelu põhimõte, nagu seda kohtuotsusest Halifax<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20060221">21. veebruari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Halifax jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑255/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:121">EU:C:2006:121</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> lähtuva kohtupraktika kohaselt käibemaksu valdkonnas kohaldatakse, on liidu õiguse üldpõhimõte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20171122">22. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cussens jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑251/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:881">EU:C:2017:881</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), milles on viidatud <DATE ISO="20091015">15. oktoobri 2009. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Audiolux jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑101/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:626">EU:C:2009:626</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Seetõttu võiks see põhimõte olla asjakohane ka käesoleva kohtuasja asjaoludel. Käesoleval juhul saab aga tulenevalt asjaolust, et LG Korea sõlmis äriühinguga Dong Yang lepingu otse (mitte näiteks LG Poola tootja vahendusel), kuritarvitamist üsna selgelt eitada, nagu leiab ka komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Esiteks ei osutanud Dong Yang teenuseid mitte üksnes vormiliselt äriühingule LG Korea, tegelikult aga LG Poola tootjale. Isegi kui arvestada tegelikku majanduslikku olukorda (nn majanduslik käsitlusviis), mis on ühtse käibemaksusüsteemi kohaldamise põhikriteerium,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Nii sõnaselgelt <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T‑2</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:109">EU:C:2018:109</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Newey</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑653/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:409">EU:C:2013:409</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20101007">7. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Loyalty Management UK</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑53/09 ja C‑55/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:590">EU:C:2010:590</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20070628">28. juuni 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Planzer Luxembourg</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑73/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:397">EU:C:2007:397</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P><P>Samas suunas läheb ka <DATE ISO="20190327">27. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mydibel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑201/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:254">EU:C:2019:254</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt38 jj), kui hinnatakse, millal on tegemist ühe sooritusega.</P></NOTE> ei saa käesolevas asjas eeldada vastupidist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>LG Poola tootja ei olnud äriühingu Dong Yang lepingupartner ega töödeldud kauba omanik ega kasutanud (st müünud) seda ise. Selle asemel müüs LG Korea valmiskauba LG Poola müüjale. Seega ei saa – kooskõlas Ühendkuningriigi seisukohaga kohtuistungil – öelda, et LG Poola tootja kasutas äriühingu Dong Yang teenuseid. Nii Dong Yang kui ka LG Poola tootja tegid tööjaotusel põhinevas tootmisprotsessis tarnijatena koostööd ja töötasid LG Korea heaks. Viimane kasutas mõlema äriühingu teenuseid, müües valmiskauba LG Poola müüjale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Teiseks ei oleks isegi oletus, et Dong Yang tegi soorituse tegelikult LG Poola tootjale, avaldanud Poola maksutulule ja LG Poola tootja käibemaksukohustuse suurusele mingit mõju. Sel juhul oleks LG Poola tootjal õigus asjaomane sisendkäibemaks arve esitamisel maha arvata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vajaduse kohta esitada eraldi käibemaksuteavet sisaldav arve, et kasutada mahaarvamisõigust, vt nt <DATE ISO="20180412">12. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Biosafe – Indústria de Reciclagens</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑8/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:249">EU:C:2018:249</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Biosafe – Indústria de Reciclagens</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑8/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:927">EU:C:2017:927</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Ka oletus, et äriühingul LG Korea on Poolas oma tütarettevõtja LG Poola tootja kaudu püsiv tegevuskoht, ei muuda seda järeldust. Sel juhul oleks äriühingul LG Korea Poolas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja seega ei oleks tal kokkuvõttes samuti Poolas käibemaksu tasumise kohustust. Kummagi vaatenurga puhul ei suutnud Poola Vabariik ega maksuhaldur selgitada, millist käibemaksukohustust oleks saanud kuritarvitustega vältida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Poola Vabariik väidab peamiselt, et lisandväärtus on tekkinud Poolas ja tuleb seetõttu ka Poolas maksustada. Kas see väide on üldse õige, võib käesolevas asjas lahtiseks jääda (nt kaupade tootmise ja sellele järgneva maksuvaba liidusisese tarnimise puhul vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 138 ei ole väide õige, sest siinkohal kohaldatakse sihtriigi põhimõtet, mistõttu tekib lisandväärtus ühes riigis ja maksustatakse teises riigis).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Seda seetõttu, et kui Dong Yang osutas teenuseid seoses toodetega, mis müüakse Poolas, maksustatakse äriühingu Dong Yang teenust kokkuvõttes ka toodete tarbimiskohas (seega Poolas). Summa, mille LG Korea maksis äriühingule Dong Yang ilma Poola käibemaksuta, sisaldub lõpptoote (käesoleval juhul TFT-monitorid) hinnas ja lõppkokkuvõttes maksustatakse see Poolas lõpptoote müümisel Poola käibemaksuga. Seega saab Poola maksutulu lisandväärtuselt, mille Dong Yang on äriühingule LG Korea Poolas loonud, TFT-monitoride Poolas tarnimise ajal. See, et eelnevalt oli äriühingu Dong Yang teenuse osutamise koht vastavalt käibemaksuõigusele Koreas, on liidu seadusandja otsus, mille kohaselt on muule ettevõtjale teenuse osutamise koht tema asukoht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>See liidu seadusandja otsus ei ole konkreetsel juhul siiski Poola maksutulu seisukohast oluline, nagu ka komisjon õigesti rõhutab. Selles suhtes ei ole füüsiliste toodetega seotud teenuste puhul erilist käibemaksuõiguse alaste kuritarvituste riski. Seega on üleliigne ka küsimus, kas Dong Yang oleks pidanud LG Korea kuritarvituslikust skeemist kuidagi teadma.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Selles seisneb oluline erinevus olukordadest, kus teenuseid kasutatakse muude teenuste osutamiseks. Viimati nimetatud olukorrad on juba olnud Euroopa Kohtu praktika ese.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt nt <DATE ISO="20151217">17. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>WebMindLicenses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑419/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:832">EU:C:2015:832</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20141016">16. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Welmory</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑605/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2298">EU:C:2014:2298</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19970220">20. veebruari 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DFDS</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑260/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:77">EU:C:1997:77</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nende puhul on teoreetiliselt mõeldav vähendada tsiviilõiguslike skeemide abil käibemaksukohustust, nagu seda ilmselt püüti – siiski varem kehtinud õigusnormide alusel – teha kohtuasjas DFDS.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="19970220">20. veebruari 1997. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑260/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:77">EU:C:1997:77</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Äriühingu Dong Yang kuritarvituseks ei saa pidada ka seda, et ta ei ole deklareerinud ega maksnud Lõuna-Korea käibemaksu. Seoses – Lõuna-Korea õiguse kohaselt – tasumisele kuuluva Lõuna-Korea käibemaksuga võib eeldada, et LG Korea on oma lepingupartnerit Dong Yang õigesti teavitanud. Nagu kohtuistungil selgus, kinnitati äriühingule Dong Yang, et ta ei pea <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>nende teenuste importimise eest<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> Lõuna-Koreas makse tasuma. Ei ole välistatud, et Lõuna-Korea käibemaksuõiguse kohaselt pöördmaksustatakse näiteks Lõuna-Koreas asuvat teenuse saajat, kui välisriigi ettevõtja osutab talle teenuseid. Igal juhul on see liidu käibemaksusüsteemis paljude teenuste puhul, mida välisriigi ettevõtjad osutavad residendist ettevõtjatele, niimoodi ette nähtud (vt nt käibemaksudirektiivi artikkel 196).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohtuotsusest DFDS tulenev erand?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>See järeldus võiks äärmisel juhul olla vastuolus Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas DFDS. Seda võib nimelt tõlgendada nii, et selle kohaselt on võimalik, et tütarettevõtja, kes on ainult emaettevõtja abistaja, võib olla emaettevõtja püsiv tegevuskoht.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="19970220">20. veebruari 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DFDS</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑260/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:77">EU:C:1997:77</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus otsustas selles kohtuasjas, et teenuseid, mida reisikorraldaja, kelle asukoht on liikmesriigis, osutab reisijatele muus liikmesriigis tegutseva äriühingu vahendusel, maksustatakse viimati nimetatud liikmesriigis käibemaksuga. Selle eeltingimus on, et sellel äriühingul, kes on ainult reisikorraldaja abistaja, on püsivale tegevuskohale omased inim- ja tehnilised ressursid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt <DATE ISO="19970220">20. veebruari 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DFDS</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑260/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:77">EU:C:1997:77</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>See otsus – millele Poola peamiselt tugineb – puudutas siiski reisikorraldajate erivaldkonda, mille suhtes kohaldatakse niikuinii käibemaksu erikorda (nüüd käibemaksudirektiivi artikkel 306 jj). Juba seetõttu ei saa seda otsust automaatselt teistele olukordadele üle kanda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Teiseks puudutab Euroopa Kohtu vastus selles menetluses tütarettevõtjat, kes osutas emaettevõtja <HT TYPE="ITALIC">vahendajana</HT> teenuseid kolmandale isikule. Sellise olukorraga ei ole käesoleval juhul aga tegemist. LG Poola tootja ei müü LG Korea nimel TFT-monitore. Ainult abistajana tegutsemisest ei saa juttugi olla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Kolmandaks puudutas kohtuotsus DFDS vastupidist juhtumit seoses ema- või tütarettevõtja <HT TYPE="ITALIC">teenuse osutamise</HT> kohaga, mitte teenuse saamist kolmandalt isikult. Ka seetõttu ei saa selles kohtuotsuses tehtud sedastusi niisama lihtsalt üle kanda. Emaettevõtja heaks tegutsevast abistajast ei saa käesoleval juhul lähtuda. Kohtuotsuses DFDS oli küsimus selles, kes majandusliku käsitlusviisi kohaselt reisiteenuseid <HT TYPE="ITALIC">osutas</HT> (mitte ei saanud).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Neljandaks põhinesid kohtuotsuse DFDS aluseks olevad asjaolud – nagu ka komisjon õigesti märgib – kuritarvituste riski esinemisel teenuste osutamisel ja asjaolul, et teenuse osutamise kohast olenes, kas maksuvabastust kohaldati või mitte. Nagu juba eespool märgitud, kuulus käibemaks käesoleval juhul lõpuks tasumisele kauba (monitorid) tarnimisel, mille puhul on teenuse osutamine üksnes eeletapp. Seetõttu ei esine käesoleval juhul sellist kuritarvituste riski.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Lõpuks on ka Euroopa Kohus juba kohtuotsusest DFDS distantseerunud ja selgitanud, et ka 100% tütarettevõtja on iseseisev maksukohustuslasest juriidiline isik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Daimler</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑318/11 ja C‑319/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:666">EU:C:2012:666</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lisaks suurendab see – nagu ma juba punktis 43 märkisin – ka õiguskindlust maksukohustuslase isiku suhtes, kui õiguslikult iseseisev isik ei saa ühtlasi olla muu iseseisva isiku püsiv tegevuskoht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes ei saa käesoleval juhul juhinduda Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas DFDS.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vahejäreldus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Seega ei saa tütarettevõtjat käsitada emaettevõtja püsiva tegevuskohana (käibemaksudirektiivi artikli 44 teise lause tähenduses). Teisiti võiks see olla äärmisel juhul siis, kui teenuse saaja valitud lepinguline struktuur rikuks kuritarvituste keeldu. Selle hindamine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne. Euroopa Kohtule teatavaks tehtud asjaolude kohaselt ei ole selleks käesoleval juhul siiski ühtegi pidepunkti.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teise võimalusena: teenuse osutaja analüüsimiskohustus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Juhul, kui saab siiski eeldada kuritarvitust (käesoleval juhul LG Korea poolt), tekib küsimus, mida peab teenuse osutaja (käesoleval juhul Dong Yang) analüüsima, et hinnata, kas tema lepingupartner on pannud toime kuritarvituse. See viiks tagajärjeni, et iseseisvat äriühingut tuleb käsitada muu iseseisva äriühingu püsiva tegevuskohana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Selleks võiksid anda pidepunkte rakendusmääruse artiklid 21 ja 22. Rakendusmääruse artikli 22 lõige 1 sätestab, et kliendi selle püsiva tegevuskoha kindlakstegemiseks, millele teenus osutati, uurib teenuse osutaja osutatud teenuse laadi ja kasutust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Ent rakendusmääruse artiklit 22 tuleb lugeda koostoimes rakendusmääruse artikliga 21. Rakendusmääruse artikkel 21 lähtub siiski sellest, et maksukohustuslase asukoht on ühes riigis ja püsiv tegevuskoht teises riigis. Seega kaasneb nende sätetega ebaselgus, <HT TYPE="ITALIC">millises maksukohustuslase teadaolevas kohas</HT> (püsivas tegevuskohas või peakontoris) teenust osutatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on küsimus siiski selles, kas teist (välise vormi poolest õiguslikult iseseisvat) maksukohustuslast saab käsitada esimese maksukohustuslase püsiva tegevuskohana. Seega ei ole selge, <HT TYPE="ITALIC">kas</HT> püsiv tegevuskoht on üldse olemas. Seda olukorda rakendusmääruse sätted ei hõlma. Seetõttu ei lähtu rakendusmääruse artikli 22 lõige 1 teenuse saajate poolel olevate ettevõtjate vahelistest äriühinguõiguslikest suhetest, vaid üksnes teenuse osutaja ja teenuse saaja vahelisest lepingulisest suhtest. Nii on nimetatud näiteks lepingut ja tellimisvormi, kuid mitte äriregistri väljavõtteid vms. Selles mõttes ei ole rakendusmääruse artikkel 21 jj käesolevas asjas asjakohased.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Sellest olenemata võib maksukohustuslaselt – kes on ainult riigi eest maksukoguja, nagu Euroopa Kohus on väljakujunenud kohtupraktikas rõhutanud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt nt <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A-PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20080221">21. veebruari 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Netto Supermarkt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑271/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:105">EU:C:2008:105</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19931020">20. oktoobri 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Balocchi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑10/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:846">EU:C:1993:846</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P><P>Vt selle kohta ka minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:440">EU:C:2017:440</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> – nõuda teatavat, kuid siiski üksnes proportsionaalset hoolsuskohustust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt selle kohta Euroopa Kohtu praktika seoses pettustega: <DATE ISO="20181025">25. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Božičevič Ježovnik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑528/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:868">EU:C:2018:868</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> – mõistlikult); <DATE ISO="20120906">6. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mecsek-Gabona</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑273/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:547">EU:C:2012:547</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> – mõistlikult) ja <DATE ISO="20120621">21. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mahagében</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑80/11 ja C‑142/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:373">EU:C:2012:373</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> – mõistlikult).</P></NOTE> Kui on <HT TYPE="ITALIC">konkreetseid tõendeid</HT> maksudest kõrvalehoidumise või kuritarvituse kohta, võib maksukohustuslaselt näiteks oodata, et ta kogub teatavat lisateavet oma tarnija kohta, et veenduda tema usaldusväärsuses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20170518">18. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Litdana</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑624/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:389">EU:C:2017:389</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PPUH Stehcemp</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑277/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:719">EU:C:2015:719</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120621">21. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mahagében</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑80/11 ja C‑142/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:373">EU:C:2012:373</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sama kehtib – vt nt rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 põhjendus 20 – teenuse saaja tegevuskoha täpse kindlakstegemise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist Wahl on sellega seoses õigesti rõhutanud, ei saa maksuhaldur aga isegi juhul, kui on konkreetseid tõendeid maksudest kõrvalehoidumise või kuritarvituste kohta, näha maksukohustuslasele ette kohustust teha keerukaid ja põhjalikke kontrollimisi, millega ta paneb omaenda kontrolliülesanded <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> maksukohustuslasele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Kohtujurist Wahli ettepanek liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finanzamt Neuss ja Butin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑374/16 ja C‑375/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:515">EU:C:2017:515</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Analoogilised <DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>LVK</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑643/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:55">EU:C:2013:55</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120621">21. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mahagében ja Dávid</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑80/11 ja C‑142/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:373">EU:C:2012:373</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Sellest tuleneb selgelt, et ka äriühingult Dong Yang ei saa igal juhul nõuda midagi võimatut. Äriühingul Dong Yang on aga subjektiivselt võimatu analüüsida talle kättesaamatut teavet tema lepingupartneri ja selle tütarettevõtjate (kes võivad talle tundmatud olla) vaheliste lepinguliste suhete kohta. Selline analüüsimis- või uurimiskohustus ületaks piisavat hoolsust, mida saab temalt mõistlikult nõuda. Kõik menetlusosalised leiavad seetõttu õigesti, et Dong Yang ei pidanud neid lepinguid analüüsima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Vastupidiste pidepunktide puudumise korral võib lepingupartner seetõttu täielikult tugineda teise lepingupartneri kirjalikule kinnitusele, et tal ei ole riigis (käesoleval juhul Poolas) püsivat tegevuskohta. See kehtib seda enam, et Poola õigus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><DATE ISO="20040702">2. juuli 2004. aasta</DATE> majandustegevuse vabaduse seaduse (Ustawa o swobodzie działalności gospodarczej) artikli 13 lõige 3.</P></NOTE> raskendab Korea ettevõtjate tegutsemist püsivate tegevuskohtade kaudu, mistõttu ei ole mõistlikku põhjust lepingupartneri kinnituses kahelda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Ka asjaolu, et lepingu täitmises osaleb tütarettevõtja, ei saa igal juhul käesolevas olukorras, kus on tegemist lepingupartneri omandis oleva kauba tööjaotusel põhineva tootmisega, kaasa tuua põhjalikku uurimiskohustust. See kehtib seda enam, et iseseisev tütarettevõtja ei ole põhimõtteliselt emaettevõtja püsiv tegevuskoht (vt selle kohta üksikasjalikult eespool punkt 37 jj).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes võib maksukohustuslaselt tõesti nõuda, et ta näitaks soorituse tegemise õige koha kindlakstegemisel üles piisavat hoolsust. See ei tähenda siiski, et ta peaks uurima ja analüüsima talle kättesaamatut teavet tema lepingupartneri ja selle tütarettevõtjate vaheliste lepinguliste suhete kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Seega teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Wojewódzki Sąd Administracyjny we Wrocławiu (Wrocławi vojevoodkonna halduskohus, Poola) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>(Kolmandas riigis asuva) äriühingu tütarettevõtja ei ole põhimõtteliselt tema püsiv tegevuskoht direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 teise lause ja rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 artikli 11 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="12"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Teistsugune järeldus on äärmisel juhul mõeldav siis, kui teenuse osutaja valitud lepinguline struktuur rikub kuritarvituste keeldu. Selle hindamine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/112/EÜ kohaselt peab maksukohustuslane näitama soorituse tegemise õige koha kindlakstegemisel üles piisavat hoolsust. See ei tähenda siiski, et ta peaks uurima ja analüüsima talle kättesaamatut teavet tema lepingupartneri ja selle tütarettevõtja vaheliste lepinguliste suhete kohta.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>