Esialgne tõlge

ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda viieliikmelises koosseisus)

14. oktoober 2026(*)

Digiteenused – Määruse (EL) 2022/2065 – Väga suure veebiplatvormina käsitamine – Põhjendatud huvi säilimine – Kohtulahendi tegemise vajaduse säilimine – Õigusvastasuse vastuväide – Määruse 2022/2065 artikli 33 lõiked 1 ja 4 – Õiguskindlus – Võrdne kohtlemine – Põhjendamiskohustus – Hea halduse põhimõte – Õigus olla ära kuulatud – Põhiõiguste harta artikli 41 lõige 2

Kohtuasjas T‑134/24,

Technius LTD, asukoht Limassol (Küpros), esindajad: advokaadid T. Bosch ja T. Kraul,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindaja: L. Armati,

kostja,

keda toetavad

Saksamaa Liitvabariik, esindaja: J. Möller,

Euroopa Parlament, esindajad: M. Menegatti, W. Kuzmienko, E. Paladini, L. Taïeb ja E. Ni Chaoimh,

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: E. Sitbon, N. Brzezinski, M. Moore ja N. Coghlan,

ning

Stichting Article 19, asukoht Amsterdam (Madalmaad), esindaja: advokaat M. Husovec,

menetlusse astujad,

ÜLDKOHUS (seitsmes koda viieliikmelises koosseisus),

nõupidamiste ajal koosseisus: koja president S. Papasavvas, kohtunikud K. Kowalik-Bańczyk, E. Buttigieg, G. Hesse ja I. Dimitrakopoulos (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik S. Spyropoulos,

arvestades menetluse kirjalikku osa,

arvestades 13. novembri 2025. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

kohtuotsuse

1        Hageja Technius LTD palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada komisjoni 20. detsembri 2023. aasta otsus C(2023) 8844 (final), millega Stripchati käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõike 4 alusel väga suure digiplatvormina (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

 Vaidluse taust

2        Hageja teeb kättesaadavaks täiskasvanutele mõeldud meelelahutusplatvormi, mis võimaldab modellidel veebikaamera vahendusel esitada vaatajatele otseülekandena pornograafilisi etteasteid (edaspidi „Stripchat“). Hageja teeb selle platvormi üksnes kättesaadavaks, kuid ei tooda selle jaoks sisu.

3        Hageja avaldas 15. veebruaril 2023 oma veebisaidil Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määruse (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT 2022, L 277, lk 1), artikli 24 lõike 2 alusel, et Stripchati keskmine aktiivsete teenusesaajate arv Euroopa Liidus (edaspidi „keskmine teenusesaajate arv“) ajavahemikus 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta veebruarini (edaspidi „asjaomane ajavahemik“) oli ligikaudu 31,8 miljonit.

4        Euroopa Komisjon palus 15. mail 2023 hagejalt teavet metoodika kohta, mida ta kasutas keskmise teenusesaajate arvu kindlaksmääramiseks, et kontrollida avaldatud arvu õigsust.

5        Hageja esitas 31. mail 2023 komisjonile kasutatud metoodika kokkuvõtte, mis põhines turundusanalüüsi teenust osutava ettevõtte Similarweb Ltd (edaspidi „Similarweb“) esitatud andmetel. Hageja märkis, et ta määras kõigepealt kindlaks Stripchati igakuiste „külastajate“ arvu asjaomasel ajavahemikul ja arvutas seejärel selle kuuekuulise perioodi keskmise, milleks oli 67 010 749 külastajat kuus. Seejärel hageja „eemaldas duplikaadid“, st jättis välja need külastajad, kes olid teatud kuu jooksul külastanud Stripchati nii oma arvutist kui ka mobiiliseadmest, mille tulemusel jäeti välja 4 927 505 külastajat ja mis tegi pärast duplikaatide eemaldamist kokku 62 083 244 külastajat kuus. Kolmandaks „puhastas“ hageja andmeid, et välistada duplikaatide eemaldamisel saadud unikaalsete külastajate arvust need, kes ei olnud „aktiivsed“ selles mõttes, et nad tegid vaid „põrkega külastuse“, see tähendab, et nad logisid küll Stripchati sisse, kuid ei puutunud kokku sellel platvormil levitatava sisuga. Similarweb hindas põrkega külastuse määraks ligikaudu 49%. Hageja järeldas sellest, et unikaalsete külastajate arvu tuleb vähendada 49%. Ta lahutas seega 62 083 244‑st 30 304 161, saades keskmiseks teenusesaajate arvuks liidus 31 779 083.

6        Komisjon uuris 6. juulil 2023 Similarwebilt metoodika kohta, mida ta kasutas unikaalsete külastajate arvu ühes kuus ja põrkega külastuste arvu hindamiseks.

7        Pärast Similarwebi 25. ja 26. juuli ning 1. ja 5. septembri 2023. aasta vastuseid edastas komisjon 26. septembril 2023 hagejale oma esialgsed järeldused, et Stripchat vastab määruse 2022/2065 artikli 33 lõigete 1 ja 4 kohaselt väga suure digiplatvormina käsitamise tingimustele (edaspidi „esialgsed järeldused“). Täpsemalt teatas komisjon hagejale, et tema hinnangul olid Similarwebi andmed Stripchati keskmise teenusesaajate arvu kindlaksmääramisel piisavalt usaldusväärsed, kuid ta järeldas esialgu, et hageja metoodika, mis seisnes põrkega külastuste arvestamata jätmises, oli sobimatu. Eespool nimetatud andmete põhjal arvutas komisjon, et unikaalsete külastajate arv pärast duplikaatide eemaldamist oli 62 221 379 (edaspidi „komisjoni andmed“). Komisjon palus hagejal vastavalt määruse 2022/2065 artikli 33 lõike 4 kolmandale lõigule esitada esialgsete järelduste kohta kümne tööpäeva jooksul oma seisukohad.

8        Hageja kinnitas 28. septembril 2023 esialgsete järelduste kättesaamist. Hageja palus 2. oktoobril 2023 komisjonil avaldada Similarwebiga vahetatud elektroonilise kirjavahetuse ja muud esialgsetes järeldustes nimetatud dokumendid.

9        Komisjon esitas 4. oktoobril 2023 hagejale taotletud dokumentide digitaalsed koopiad. Need dokumendid sisaldasid eelkõige esiteks Similarwebi 25. ja 26. juuli ning 1. ja 5. septembri 2023. aasta vastuseid, teiseks toimiku jaoks mõeldud teadet esialgsete järelduste põhjendamiseks kogutud viitedokumentide kohta, milles kirjeldati komisjoni andmete hindamiseks kasutatud andmeid ja metoodikat, ning kolmandaks teatavaid tehnilisi logifaile. Komisjon andis hagejale ka võimaluse saada esialgsetele järeldustele vastamiseks veel viis päeva.

10      Hageja vastas esialgsetele järeldustele 14. oktoobril 2023 ja tuletas meelde, et tema hinnangul ei saa Similarwebilt saadud andmeid kasutada usaldusväärse näitajana, mis võimaldaks kindlaks teha Stripchati keskmist teenusesaajate arvu, kui põrkega külastusi ei ole lahutatud või andmeid ei ole muul asjakohasel viisil „puhastatud“.

11      Vaidlustatud otsuses leidis komisjon, et Stripchati keskmine teenusesaajate arv ületas määruse 2022/2065 artikli 33 lõikes 1 kehtestatud piirmäära, mistõttu tuleb Stripchati käsitada väga suure digiplatvormina selle määruse artikli 33 lõike 4 tähenduses.

 Poolte nõuded

12      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

13      Komisjon, keda toetavad Saksamaa Liitvabariik, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Stichting Article 19, palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

 Hageja põhjendatud huvi säilimine

14      Sissejuhatuseks tasub meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav üksnes siis, kui sellel isikul on huvi vaidlustatud akti tühistamise vastu. Selline huvi eeldab, et selle akti tühistamine võib iseenesest tekitada õiguslikke tagajärgi ja võib seega lõpptulemusena tuua hagejale mingit kasu. Lisaks peab põhjendatud huvi olemas olema mitte ainult hagi esitamise staadiumis, vaid see peab säilima ka kuni kohtuotsuse kuulutamiseni (vt selle kohta 13. juuli 2023. aasta kohtuotsus D & A Pharma vs. EMA, C‑136/22 P, EU:C:2023:572, punktid 43 ja 44 ning seal viidatud kohtupraktika).

15      Euroopa Kohus on leidnud, et hageja põhjendatud huvi ei kao tingimata asjaolu tõttu, et tema poolt vaidlustatud akti kehtivus on kohtumenetluse ajal lõppenud. Nimelt võib hagejal säilida huvi selle akti õigusvastaseks tunnistamise vastu ajavahemikul, mil see oli kohaldatav ning sellel oli õiguslik mõju, sest huvi akti õigusvastaseks tunnistamise vastu võib säilida vähemalt võimaliku vastutuse tuvastamise hagi alusena (12. detsembri 2024. aasta kohtuotsus Nemea Bank vs. EKP jt, C‑181/22 P, EU:C:2024:1020, punkt 41).

16      Käesolevas asjas nähtub toimikust, et komisjon võttis 27. mail 2025 vastu otsuse C(2025) 3521 (final), millega lõpetati Stripchati käsitamine väga suure digiplatvormina ja tunnistati vaidlustatud otsus kehtetuks. Selle otsuse artiklist 1 nähtub, et see seisneb vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamises määruse 2022/2065 artikli 33 lõike 6 alusel, mille kohaselt lõpeb selle määruse III peatüki 5. jaos sätestatud kohustuste kohaldamine väga suure digiplatvormi pakkuja suhtes neli kuud pärast seda, kui on teatatud otsusest lõpetada selle teenuse väga suure digiplatvormina käsitamine. Kuna vaidlustatud otsus mõjutas hagejat vähemalt ajavahemikul 22. aprillist 2024 kuni 28. septembrini 2025, on hagejal õigus, kui ta väidab, et tal on selle tühistamise vastu jätkuv huvi, millele komisjon vastu ei vaidle.

 Sisulised küsimused

17      Hageja esitas oma hagi põhjendamiseks esialgu kuus väidet, millest esimese kohaselt on rikutud määruse 2022/2065 artikli 33 lõiget 4 ja hea halduse põhimõtet, teise kohaselt on rikutud ELTL artikli 296 teist lõiku, kolmanda kohaselt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõike 2 punkti a ja õigust olla ära kuulatud, neljanda kohaselt on rikutud õiguskindluse põhimõtet, viienda kohaselt on rikutud ELTL artiklit 2, harta artiklit 20 ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning kuuenda kohaselt on rikutud harta artiklit 16 ja proportsionaalsuse põhimõtet, mida kaitseb harta artikkel 52.

18      Kohtuistungil Üldkohtu esitatud küsimusele vastas hageja kirjalikult 19. novembril 2025, märkides, et ta loobub oma viiendast ja kuuendast väitest, võttes arvesse 3. septembri 2025. aasta kohtuotsusest Zalando vs. komisjon (T‑348/23, edasi kaevatud, EU:T:2025:821) tulenevaid juhiseid.

 Teine väide, mis puudutab ELTL artikli 296 teise lõigu rikkumist

19      Hageja väidab sisuliselt, et vaidlustatud otsus rikub põhjendamiskohustust, kuna selles ei ole selgelt, ammendavalt ja ühemõtteliselt välja toodud otsuse vastuvõtmise aluseks olnud faktilisi asjaolusid. Nii viitab komisjon tema sõnul üksnes kõrvalmärkusena andmetele, mis võimaldasid viimasel järeldada, et Stripchat ületas määruse 2022/2065 artikli 33 lõikes 1 ette nähtud 45 miljoni aktiivse teenusesaaja kuu keskmise künnise liidus, avaldamata aktiivsete teenusesaajate arvu kindlaksmääramiseks kasutatud allikat või metoodikat. Vaidlustatud otsus keskendub aga vastupidi hageja esitatud keskmise teenusesaajate arvu ümberlükkamisele. Ent kuna vaidlustatud otsus põhines ka muul kättesaadaval teabel, mille komisjon oli sõltumatult hankinud, tuli tal hageja sõnul esitada kasutatud andmete ja metoodika kohta täiendavaid selgitusi. Hageja lisab, et isegi kui määruse 2022/2065 artikli 33 lõige 4 lubab komisjonil kasutada sõltumatuid andmeid, kaasneks niisuguse võimaluse kasutamisega sellest tulenevalt kohustus esitada selge ja põhjendatud selgitus, eelkõige juhul, kui see puudutab põhiõigusi.

20      Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu.

21      Sellega seoses tasub meelde tuletada, et ELTL artikliga 296 nõutav põhjendus peab vastama asjaomase akti olemusele, sellest peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista võetud meetme põhjuseid ja pädeval kohtul teha kontrolli. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata, arvestades juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, põhjenduste olemust ja huvi, mis võib olla akti adressaatidel või teistel otseselt ja isiklikult aktiga seotud isikutel selgituste saamiseks. Ei ole nõutud, et põhjenduses oleks täpsustatud kõik asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna akti põhjenduse vastavust ELTL artikli 296 nõuetele ei tule hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme silmas pidades (2. aprilli 1998. aasta kohtuotsus komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, C‑367/95 P, EU:C:1998:154, punkt 63; 22. juuni 2004. aasta kohtuotsus Portugal vs. komisjon, C‑42/01, EU:C:2004:379, punkt 66, ja 15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Nuova Agricast, C‑390/06, EU:C:2008:224, punkt 79).

22      Käesolevas asjas nähtub vaidlustatud otsusest, et esiteks meenutas komisjon põhjendustes 5–7 hageja kasutatud metoodikat, mis koosneb kolmest etapist (vt eespool punkt 5).

23      Teiseks võttis komisjon selle otsuse põhjendustes 9–11 kokku oma esialgsed järeldused. Ta selgitas vaidlustatud otsuse põhjenduses 10, miks ta ei nõustunud hageja arvutuses põrkemäära näitaja kasutamisega, st tema pakutud metoodika kolmanda etapiga. Selle otsuse põhjenduses 11 viitas ta arvuliselt Similarwebi andmetele pärast duplikaatide eemaldamist, rõhutades, et need andmed on usaldusväärsed, nõustudes sisuliselt hageja arvutustega metoodika kahes esimeses etapis, millega määrati kindlaks veebisaidi Stripchat keskmine teenusesaajate arv. Ta tõi esile arvu 62 221 379 unikaalset külastajat kuus asjaomasel perioodil (pärast duplikaatide eemaldamist) ehk arvu, mis erines vaid vähesel määral sellest arvust, milleni hageja jõudis metoodika teises etapi lõpus (vt selle kohta ka alljärgnevad punktid 39–42).

24      Kolmandaks, nagu nähtub sama otsuse põhjendustest 16–30, selgitas komisjon üksikasjalikult põhjuseid, miks ta leidis, et hageja märkused tema esialgsete järelduste kohta ei sea neid järeldusi kahtluse alla.

25      Neljandaks leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 17 eespool punktis 5 meenutatud hageja metoodika kohta sisuliselt, et lahutades Similarwebi esitatud duplikaatide eemaldamise järel kindlaks tehtud unikaalsete külastajate arvust nende külastajate arvu, kes olid teinud põrkega külastuse, kusjuures viimane arv oli kindlaks määratud eespool nimetatud punktis 5 käsitletud põrkemäära kohaldades, oli hageja lõppkokkuvõttes kunstlikult vähendanud Stripchati tegelike aktiivsete teenusesaajate arvu liidus. Nagu komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 18 selgitas, hõlmas Similarwebi unikaalsete külastajate näitaja – selleks et vältida mitteaktiivsete kasutajate kaasamist igakuiste unikaalsete külastajate koguarvu – üksnes neid külastajaid, kelle aktiivsete külastuste arv päevas asjaomasel kuul oli saavutanud teatava miinimumtaseme. Aktiivsed külastused hõlmasid külastajate tegevust, näiteks lingil klõpsamist või vormi täitmist. Komisjon leidis, et Similarwebi unikaalsete külastajate arvu kindlaksmääramise metoodika vähendas seega märkimisväärselt võimalust, et külastajat, kellel on ainult täiendav juurdepääs veebisaidile, nagu põrkega külastus, loetakse unikaalseks külastajaks. Sel põhjusel märkis komisjon, et ta ei vähendanud unikaalsete külastajate arvu pärast duplikaatide eemaldamist nende külastajate arvu põhjal, kes tegid põrkega külastuse, nagu arvutas hageja põrkemäära kohaldades. Vastupidi, komisjon märkis vaidlustatud otsuse põhjenduses 19, et unikaalsete külastajate keskmine arv ühes kuus, mille Similarweb oli pärast duplikaatide eemaldamist kindlaks määranud, on keskmise teenusesaajate arvu kindlaksmääramisel usaldusväärsem näitaja. Nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 20–30, lükkas komisjon selles osas esiteks tagasi hageja argumendi, mille kohaselt peab unikaalsete külastajate arvul põhinev põrkemäär olema suurem kui kogukülastuste arvul põhinev põrkemäär või olema sellega võrdne, ja teiseks tema väited, mis puudutavad uut andmeallikat, millele tugineti, et põhjendada Stripchatis ühe külastaja ühenduste keskmist arvu liidus. Nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 28 ja 29 ning selle 16.–22. joonealusest märkusest, viitas komisjon muu hulgas elektroonilisele teabevahetusele Similarwebiga, mis võimaldas eelkõige paremini mõista põrkemäära arvutamise metoodikat ja mõistet „unikaalsed külastajad“, mida kasutas Similarweb.

26      Viiendaks leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 31 eeltoodud kaalutlusi arvestades, et metoodika, mida hageja keskmise teenusesaajate arvu kindlaksmääramisel kasutas, oli olemuslikult väär, et Similarwebi „unikaalsete külastajate“ näitaja välistas juba suure osa põrkega külastustest ning et hageja ei esitanud muid enda või kolmandatelt isikutelt pärinevaid andmeid, mis näitaksid usaldusväärset arvu kasutajaid, kes ei teinud põrkega külastusi. Komisjon märkis seetõttu, et tema arvestuse kohaselt oli Similarwebi poolt Stripchati unikaalsete igakuiste külastajate kindlaksmääratud arv pärast duplikaatide kõrvaldamist, s.o 62 621 379 unikaalset külastajat kuus ajavahemikus 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta veebruarini, kõige usaldusväärsem näitaja, mis tal oli keskmise teenusesaajate arvu kindlaksmääramisel.

27      Eeltoodut arvestades on vaidlustatud otsuses selgelt ja piisavalt täpselt märgitud nii hageja metoodika puudused kui ka asjaolud, millele komisjon tugines oma järelduses Stripchati keskmise teenusesaajate arvu kohta.

28      Sellest järeldub, et vaidlustatud otsuse põhjendused on piisavad ja vastavad eespool punktis 21 meenutatud kohtupraktikas ette nähtud nõuetele.

29      Järelikult tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Esimene väide, mis puudutab määruse 2022/2065 artikli 33 lõike 4 ja hea halduse põhimõtte rikkumist

30      Hageja väidab sisuliselt, et komisjon ei tuginenud piisavalt usaldusväärsetele andmetele ning need andmed osutusid faktiliste asjaolude puhul vastuoluliseks ja ebaõigeks. Ta täpsustab, et pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist parandas Similarweb unikaalsete külastajate arvu hindamist võimaldavat metoodikat. Hageja lisab, et komisjon oleks pidanud neid andmeid „puhastama“, et parandada neis sisalduvaid ebatäpsusi. Lisaks väidab ta, et need andmed ei lange kokku muudest kättesaadavatest allikatest pärit andmetega. Ta järeldab sellest, et kuna komisjon leidis ekslikult, et Stripchati keskmine teenusesaajate arv liidus ületas 45 miljonit, siis rikkus ta nii oma kohustust analüüsida hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetse juhtumi olulisi asjaolusid kui ka määruse 2022/2065 artikli 33 lõiget 4.

31      Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu.

–       Sissejuhatavad märkused

32      Määruse 2022/2065 artikli 33 lõigete 1 ja 4 kohaselt käsitab komisjon väga suure digiplatvormina neid digiplatvorme, mille keskmine teenusesaajate arv on 45 miljonit või rohkem. Selles otsuses tugineb ta veebiplatvormi pakkuja poolt sama määruse artikli 24 lõike 2 alusel esitatud andmetele, selle määruse artikli 24 lõike 3 alusel nõutud teabele või mis tahes muule tema käsutuses olevale teabele.

33      Määruse 2022/2065 artikli 3 punkti p kohaselt on aktiivne digiplatvormi teenuse saaja selline teenusesaaja, kes kasutab digiplatvormi kas taotledes digiplatvormilt teabe talletamist või puutudes kokku teabega, mida digiplatvorm majutab ja mida levitatakse selle veebipõhise kasutajaliidese kaudu.

34      Määruse 2022/2065 artikli 24 lõige 2 näeb ette, et hiljemalt 17. veebruariks 2023 ja pärast seda vähemalt kord kuue kuu jooksul avaldavad platvormide pakkujad oma veebipõhise kasutajaliidese avalikult kättesaadavas osas teabe selle kohta, kui suur on nende kuu keskmine aktiivsete teenusesaajate arv liidus, arvutades keskmise viimase kuue kuu põhjal ja kasutades metoodikat, mis on sätestatud kõnealuse määruse artikli 33 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktis, kui delegeeritud õigusakt on vastu võetud.

35      Lisaks sätestab määruse 2022/2065 artikli 24 lõige 3, et digiplatvormide või internetipõhiste otsingumootorite pakkujad edastavad põhjendamatu viivituseta tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile ja komisjonile nende taotlusel nimetatud artikli lõikes 2 osutatud teabe, mis on taotluse esitamise ajal ajakohane. Kõnealune digiteenuste koordinaator või komisjon võib nõuda, et digiplatvormi või internetipõhise otsingumootori pakkuja esitaks lisateavet nimetatud lõikes osutatud arvutuse kohta, sealhulgas selgitused ja põhjendused kasutatud andmete kohta.

–       Komisjoni kasutatud andmete vastuolulisus ja ebaõigsus

36      Hageja märgib, et andmed, millele komisjon tugines, on vastuolulised ja faktiliselt ebaõiged. Ta väidab, et nendes andmetes on mõnes liikmesriigis, näiteks Iirimaal, keskmine teenusesaajate arv liiga kõrge, et olla usutav, samas kui teistes liikmesriikides, näiteks Taanis, on keskmine teenusesaajate arv liiga madal.

37      Käesoleval juhul tugines komisjon määruse 2022/2065 artikli 33 lõike 4 kohaselt liidus Stripchati keskmise teenusesaajate arvu kindlaksmääramisel Similarwebi esitatud andmetele.

38      Ühelt poolt tuleb aga tõdeda, et Similarwebi andmed, mille usaldusväärsuse hageja kahtluse alla seab, on need, millele ta tugines just selleks, et määrata kindlaks Stripchati keskmine teenusesaajate arv liidus 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta veebruarini ja avaldada see arv oma veebisaidil. Teiselt poolt tuleb märkida, et vastuseks esialgsetele järeldustele ei seadnud hageja kahtluse alla nende andmete usaldusväärsust, mistõttu võis komisjon sõnaselge vaidlustamise puudumisel nendele andmetele õiguspäraselt tugineda, ilma et tal oleks olnud vaja esitada põhjuseid, miks ta pidas neid usaldusväärseks.

39      Mis puutub erinevustesse hageja andmete ja komisjoni kasutatud andmete vahel (vt eespool punktid 5 ja 7), mis puudutavad unikaalsete külastajate arvu pärast duplikaatide eemaldamist, siis kinnitab komisjon, et arvesse on võetud Similarwebi poolt Taani kohta esitatud andmeid, olgugi et hageja neid ei arvestanud. Komisjoni sõnul oli see väljajätmine tingitud asjaolust, et andmete kogumise ajal ei olnud Similarweb esitanud andmeid Taani külastajate kohta duplikaatide eemaldamise järel, kuna tema andmed selle liikmesriigi kohta hõlmasid üksnes nende unikaalsete külastajate arvu kuus, kes logisid Stripchati sisse lauaarvutite kaudu.

40      Selles küsimuses tuleb märkida, et erinevus hageja keskmise teenusesaajate arvu ja komisjoni keskmise teenusesaajate arvu vahel vastab tõepoolest Stripchati teenuse unikaalsete külastajate arvule, nagu komisjon Taani puhul märkis (ümardatult 138 135 unikaalset külastajat asjasse puutuval ajavahemikul), ilma et hageja oleks nimetatud faktilisele asjaolule kui sellisele vastu vaielnud. Tuleb aga tõdeda, et see erinevus on minimaalne ega mõjuta kuidagi küsimust, kas Stripchati platvorm ületas määruse 2022/2065 artikli 33 lõikes 1 sätestatud künnise, mida hageja ei ole pealegi väitnud. Järelikult on selle erinevuse kohta esitatud hageja argument tulemusetu.

41      Lisaks ei ole hageja selgitanud, miks ta ei lisanud Taanit puudutavaid andmeid oma esialgsesse arvutusse, mis põhines Similarwebi andmetel, kuigi need andmed olid kättesaadavad ja neid oleks tulnud arvesse võtta, arvestades tema enda kasutatud metoodikat.

42      Seetõttu ei sea vaidlustatud otsuse õiguspärasust kahtluse alla asjaolu, et komisjon integreeris Taanis Stripchati keskmist teenusesaajate arvu puudutavad andmed vaidlustatud otsuses arvesse võetud keskmise teenusesaajate arvu kindlaksmääramisel kasutatud andmete hulka.

–       Pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist Similarwebi andmete arvesse võtmata jätmine

43      Repliigis väidab hageja, et pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist parandas Similarweb oma metoodikat, mis võimaldas hinnata unikaalsete külastajate arvu, ajakohastades oma algoritme ja integreerides „oma veebipõhiste metoodikate viimased edasiarendused“. Hageja kinnitab, et kohaldades neid parandatud andmeid, mille ta sai Similarwebilt 8. augustil 2024, on Stripchati keskmine teenusesaajate arv asjasse puutuval ajavahemikul 37 270 950 (edaspidi „parandatud andmed“), st arv „mis on oluliselt väiksem väga suure digiplatvormina käsitamise künnisest“. Hageja väidab üksikasjalike tabelite esitamisega ka seda, et uued arvnäitajad liikmesriigi kohta on esialgsetest arvudest madalamad.

44      Määruse 2022/2065 artikli 33 lõike 4 esimese lõigu viimases lauses on sätestatud, et „[k]omisjon teeb oma otsuse [selle määruse tähenduses väga suure veebiplatvormi või veebimootori pakkujana käsitamise kohta] digiplatvormi või internetipõhise otsingumootori pakkuja poolt vastavalt artikli 24 lõikele 2 esitatud andmete või artikli 24 lõike 3 kohaselt taotletud teabe või mis tahes muu komisjonile kättesaadava teabe põhjal“. Ent ei parandatud andmed ega Similarwebi uus metoodika ei kuulunud vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeval ühtegi neist kategooriatest. Lisaks tekitaks niisuguste andmete tagasiulatuv arvessevõtmine sellise otsuse õiguspärasuse analüüsimisel, millega digiplatvormi käsitatakse väga suure digiplatvormina selle määruse artikli 33 lõike 1 tähenduses, õigusliku ebakindluse seda liiki platvormi kvalifitseerimisel, kuna nimetatud andmed on selgelt seotud nende algoritmide korrapärase arengu ja volatiilsusega, millest need andmed on pärit.

45      Lisaks, nagu selgub väljakujunenud kohtupraktikast, tuleb liidu õigusakti õiguspärasust üldjuhul hinnata selle õigusakti vastuvõtmise kuupäeval kehtinud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel (vt selle kohta 11. mai 2017. aasta kohtuotsus Rootsi vs. komisjon, C‑562/14 P, EU:C:2017:356, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 17. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Alcogroup ja Alcodis vs. komisjon, C‑403/18 P, EU:C:2019:870, punkt 45 ning seal viidatud kohtupraktika). Järelikult on selle akti õiguspärasuse hindamisel üldjuhul välistatud selle vastuvõtmise kuupäevast hilisemate asjaolude arvessevõtmine.

46      Ent nagu märgitud, on hageja repliigis esitatud parandatud andmed vaidlustatud otsusest hilisemad ning seetõttu ei ole nendele andmetele tuginev hageja argumentatsioon vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel asjakohane.

47      Neil asjaoludel tuleb järeldada, et vaidlustatud otsus ei ole õigusvastane põhjusel, et komisjon ei võtnud parandatud andmeid arvesse.

–       Komisjoni poolt arvesse võetud andmete asjakohasus

48      Hageja väidab, et komisjoni arvutuste aluseks olevad andmed olid üksnes hinnangud ja et komisjon ei „puhastanud“ andmeid osas, mis esiteks puudutab pop-under-reklaamide (s.o reklaam, mis ilmub aktiivse akna taha peidetud veebibrauseri hüpikreklaamina) kasutamist, teiseks kasutajaid, kes kasutasid virtuaalseid privaatvõrke (edaspidi „VPN“), ja kolmandaks põrkega külastusi. Ta lisab, et komisjoni andmed ei lange kokku muudest kättesaadavatest allikatest pärit andmetega.

49      Kõigepealt tuleb ühelt poolt täpsustada seoses asjaoludega, mida komisjon oleks hageja sõnul pidanud arvesse võtma, nagu pop-under-reklaamid või VPN‑ide kasutamine, et kuigi hageja kinnitusel ei asu VPN‑kasutajad tingimata liidus ja et pop-under-reklaami saanud isikud ei pruukinud tingimata selle sisu tegelikult näha, ei võtnud ta oma väidetest tulenevaid tagajärgi arvesse, kui ta kohandas oma esialgseid arvandmeid, et määrata kindlaks Stripchati keskmine teenusesaajate arv määruse 2022/2065 artikli 24 lõike 2 järgimiseks. Teiselt poolt ei ole vaidlust ka selles, et pop-under-reklaamide või VPN‑ide kasutamise küsimust ei olnud hageja vastuseks esialgsetele järeldustele tõstatanud. Neil asjaoludel ei ole hagejal alust väita, et kuna komisjon ei võtnud arvesse pop-under-reklaamide või VPN‑ide kasutamist, rikkus ta oma hoolsuskohustust.

50      Mis puudutab andmeid, millele komisjon tugines keskmise teenusesaajate arvu kohta antud hinnangus, siis ei ole hagejal alust väita, et ta tugines üksnes meelevaldsetele hinnangutele. Nimelt, nagu on meenutatud eespool punktis 38, tugines komisjon sarnaselt hagejaga oma arvutuses Similarwebi andmetele.

51      Mis puudutab komisjoni võimalikku kohustust viia andmete „puhastamine“ läbi põrkemäära arvestades, siis tuleb esiteks meenutada, et põrkemäär on selliste põrkega külastuste protsent, mis vastavad külastustele, mille käigus külastaja liigub veebisaidile ja lahkub sealt pärast seda, kui ta on külastanud ainult ühte lehte, ilma et ta teeks seal muid toiminguid. Teiseks ei ole vaidlust selles, et Similarweb arvutab põrkemäära, jagades ühe veebilehe külastused teatava ajavahemiku jooksul ühele veebisaidile tehtud külastuste kogusummaga. Põrkemäär esitatakse protsendina kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul toimunud külastuste koguarvust.

52      Hageja metoodika Stripchati keskmise teenusesaajate arvu kindlaksmääramiseks on kokku võetud eespool punktis 5.

53      Vaidlustatud otsuses leidis komisjon sisuliselt, et hageja vähendas kunstlikult Stripchati aktiivsete teenusesaajate tegelikku arvu liidus, kui ta arvas Similarwebi esitatud unikaalsete külastajate arvust pärast duplikaatide eemaldamist maha põrkega külastuse teinud külastajate arvu (vt eespool punkt 25). Seega leidis komisjon, et Similarwebi poolt pärast duplikaatide eemaldamist kindlaks määratud kuu keskmine külastajate arv on keskmise teenusesaajate arvu kindlaksmääramisel usaldusväärsem näitaja.

54      Tuleb täpsustada, et nagu komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 18 õigesti rõhutas, hõlmas Similarwebi unikaalsete külastajate näitaja üksnes neid külastajaid, kelle aktiivsete külastuste arv päevas asjaomasel kuul saavutas teatava miinimumtaseme, et vältida mitteaktiivsete kasutajate arvestamist igakuiste unikaalsete külastajate koguarvu hulka. Sellega seoses viitas komisjon vaidlustatud otsuse 16. joonealuses märkuses Similarwebi 5. septembri 2023. aasta e‑kirjale, mille kohaselt olid Stripchati unikaalsed külastajad need, kes olid seda platvormi külastanud „[m]õnel päeval eelmise kuu lõpus (6 päeva), […] asjaomase kuu esimesel päeval […] ning mõnel päeval asjaomase kuu lõpus (3 päeva)“.

55      Analüüsides Similarwebi andmeid, uuris komisjon, millele vastavad mõisted „külastused“ ja „külastajad“ põrkemäära arvutamise valemi kontekstis. Samuti palus ta Similarwebil täpsustada, kas klientidele teatatud unikaalsete külastajate arvust olid põrkega külastused juba lahutatud.

56      Similarwebi 26. juuli 2023. aasta e‑kirjast nähtub, et ta vastas eespool punktis 55 viidatud esimesele küsimusele, et sõnad „külastused“ ja „unikaalsed külastajad“ ei ole tegelikult omavahel asendatavad. Ta kinnitas, et põrkemäär arvutati külastuste põhjal.

57      Lisaks märkis Similarweb, viidates igakuistele aktiivsetele külastajatele (unikaalsed külastajad), et mudel näeb ette arvutuse teatava paranduse, võttes arvesse vaatlusaluse perioodi alguse ja lõpu andmeid, kusjuures see filtreerimine kõrvaldab Similarwebi sõnul suure osa põrkega külastustest, eelkõige juhul, kui külastajad on Stripchatiga liitunud tahtmatult. Sellega seoses edastas ta komisjonile eespool punktis 54 esitatud täpsed andmed unikaalsete külastajate kohta.

58      Neil asjaoludel ei ole hagejal alust heita komisjonile ette, et ta lükkas tagasi tema metoodika, mis seisnes Similarwebi määratletud põrkemäära kohaldamises unikaalsete külastajate arvule pärast duplikaatide eemaldamist seetõttu, et ta oli kunstlikult vähendanud Stripchati aktiivsete teenusesaajate tegelikku arvu liidus. Nimelt, nagu juba märgitud, jagati see põrkega külastuste arv eelnevalt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul toimunud külastuste koguarvuga, samas kui Similarwebi määratletud „unikaalsete külastajate“ andmed hõlmavad juba olemuslikult filtreerimist, mis kõrvaldab suure arvu põrkega külastusi (vt eespool punkt 57).

59      Seega, nagu märgib komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 17 ja 18, oli hageja lähenemine Stripchati keskmise teenusesaajate arvu kindlaksmääramisele põhjendamatu. Arvestades, et Similarwebi kasutatud igakuiste unikaalsete külastajate arvu kindlaksmääramise metoodika juba vähendas märkimisväärselt võimalust, et külastajat, kellel on üksnes täiendav juurdepääs veebisaidile, näiteks põrkega külastuse korral, loetakse unikaalseks külastajaks, seisnes hageja lähenemine Similarwebi metoodika muutmises, mis ei olnud kooskõlas selle põhielementidega ega andnud usaldusväärset tulemust. Eeltoodut arvestades ei saa komisjonile ette heita ka seda, et ta ei ilmutanud vajalike tehniliste täpsustuste puhul piisavat hoolsust, et saada Similarwebilt vajalikke tehnilisi täpsustusi, mõistmaks käesolevas asjas hageja kasutatud metoodika asjakohaseid aspekte, kuna ta pöördus korduvalt viimase poole ning Similarweb vastas talle muu hulgas 25. ja 26. juuli ning 1. ja 5. septembri 2023. aasta e‑kirjadega. Elektroonilisest teabevahetusest nähtub piisavalt selgelt, et komisjon omandas põhjalikuma arusaamise nende tehniliste aspektide kohta, millel põhines hageja kasutatud metoodika (vt ka eespool punktid 54–58).

60      Seetõttu järeldas komisjon esiteks õigesti, et hageja metoodikat ei saa pidada piisavalt usaldusväärseks. Teiseks tuleb märkida, et hagejal ei ole alust komisjonile ette heita, et ta ei vähendanud Stripchati keskmise teenusesaajate arvu kindlaksmääramiseks unikaalsete külastajate arvu 49% võrra.

61      Lisaks, mis puudutab hageja väiteid, et komisjon oleks igal juhul pidanud oma hinnangus vähendama veebisaidi Stripchat unikaalsete külastajate arvu, mis vastab tema kindlaksmääratava põrkemäära arvessevõtmisele, siis nähtub toimiku materjalidest ja eelkõige Similarwebi 5. oktoobri 2023. aasta e‑kirjast hagejale, et Similarwebi kinnitusel ei olnud talle teadaolevalt tehnilisi vahendeid, mis võimaldanuks piisava täpsusega näidata põrkemäära unikaalsete külastajate võrdluses. Niisuguses olukorras ei olnud määruse 2022/2065 artikli 33 lõiget 4 arvestades ka komisjoni ülesanne teha selles küsimuses täiendavaid analüüse või hinnanguid, mida hageja pealegi haldusmenetluses ei teinud ega välja pakkunud.

62      Kuna hageja neil asjaoludel selle kohta täpsemaid andmeid ei esitanud, ei pidanud komisjon ise tegema kõigepealt hüpoteetilist arvutust, mis erines hageja pakutud arvutusest ja mille eesmärk oli võtta arvesse kindlaks määratav kord, et vähendada veebisaidi Stripchat unikaalsete külastajate arvu (pärast duplikaatide eemaldamist), ja seda isegi juhul, kui viis, kuidas Similarweb need kindlaks määras, näitab selgelt, et suur osa põrkega külastustest on juba sellest arvust välja jäetud.

63      Järelikult ei ole hagejal alust komisjonile ette heita, et viimane ei vähendanud (pärast duplikaatide kõrvaldamist) veebisaidi Stripchat unikaalsete külastajate arvu.

–       Hoolsa ja erapooletu uurimise kohustuse täitmine

64      Mis puudutab teisi, sisult üsna erinevaid väiteid, mille hageja esitas esimest korda Üldkohtus eesmärgiga näidata, et komisjon on rikkunud oma kohustust analüüsida hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetse juhtumi olulisi asjaolusid, kuna ta ei võrrelnud enda andmeid andmetega, mis pärinevad muudest üldiselt kättesaadavatest allikatest, mis hageja sõnul neid ei kinnita, siis tuleb tõdeda, et hageja viitab Google Trendsi (avalikult kättesaadav vahend, mis kajastab Google’i otsingumootoris tehtud otsingupäringute populaarsust riigiti ja ajas) andmetele, mis näitavad, et Stripchati otsingute maht on märkimisväärselt väiksem kui veebisaidil P., mis on täiskasvanutele mõeldud sisuplatvorm, mida komisjon on samuti käsitanud väga suure digiplatvormina. Seda hinnangut toetab hiljutine uuring interneti kasutamise kohta Ühendkuningriigis (Office of Communications (OFCOM, Ühendkuningriigi sideamet), „Online Nation 2023 Report“, lk 50 (joonis 36)). Lõpuks viitab hageja ka andmetele, mis pärinevad ühelt Similarwebiga konkureerivalt ettevõtjalt, s.o turuanalüüsiga tegelevalt ettevõtjalt SE.

65      Sellega seoses tuleb esiteks tõdeda, et mitmesugustele eespool nimetatud ja üldjuhul avalikult kättesaadavatele allikatele, millele hageja on viidanud ja millele ta tugineb väites, et Similarwebi andmed olid ebaõiged, ei ole haldusmenetluses tuginetud. Seetõttu ei olnud komisjonil kohustust neid allikaid uurida ning hageja ei saa talle ette heita, et ta ei täitnud selles osas oma hoolsuskohustust. Teiseks ei ole igal juhul tegemist asjakohaste andmetega, kuna need ei võimalda hinnata Similarwebi kasutatud metoodika usaldusväärsust, mille pakkus välja hageja ja mille komisjon võttis kasutusele.

66      Nimelt tuleb märkida, et nende otsingute arv Google Searchis, mis puudutavad veebisaiti Stripchat, ja selle kohta Google Trendsis tehtud analüüsid ei võimalda hinnata selle saidi keskmist teenusesaajate arvu muude olemasolevate juurdepääsuviiside tõttu, eelkõige külastatava lehe URLi kaudu. Samuti ei võimalda võrdlus konkureerivate veebisaitidega, nagu P., olenemata võrdlust tegevast ettevõtjast, kuidagi kindlaks määrata veebisaidi Stripchat keskmist teenusesaajate arvu. Mis puudutab teiste ettevõtjate, nagu SE uuringutest pärinevaid andmeid, mida haldusmenetluse käigus komisjonile ei esitatud, siis ei ole hageja esitanud põhjendusi, millest nähtuks, et komisjon oleks pidanud neid andmeid arvesse võtma, seda enam, et kõnealused uuringud põhinesid hageja kasutatud teabest ja andmetest erineval teabel ja andmetel.

67      Seega tuleb käesolev etteheide tagasi lükata.

68      Kõike eeltoodut arvestades tuleb hageja esimene väide osaliselt tulemusetuse ja osaliselt põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Kolmas väide, mis puudutab harta artikli 41 lõike 2 punkti a ja õiguse olla ära kuulatud rikkumist

69      Hageja väidab, et määruse 2022/2065 artikli 33 lõige 4 ja vaidlustatud otsus, millega seda tegelikult kohaldatakse, rikuvad tema õigust olla ära kuulatud. Ta väidab, et selles sättes ette nähtud ja käesolevas asjas kohaldatav kümne tööpäeva pikkune tähtaeg on iseenesest liiga lühike ja võtab de facto mõtte õiguselt olla ära kuulatud.

70      Komisjon, keda toetavad Saksamaa Liitvabariik, parlament, nõukogu ja Stichting Article 19, vaidleb hageja argumentidele vastu.

71      Kõigepealt tuleb tõdeda, et hageja kolmanda väite põhjendamiseks esitatud argumendid kuuluvad kahte eraldi ossa. Esiteks, nagu väidab komisjon, tuleb osas, milles hageja väidab, et määruse 2022/2065 artikli 33 lõige 4, millel vaidlustatud otsus põhineb, „rikub [tema] õigust olla ära kuulatud“, pidada ELTL artikli 277 alusel õigusvastasuse väidet sisaldavaks. Teiseks väidab hageja, et kohaldades vaidlustatud otsuses määruse 2022/2065 artikli 33 lõiget 4 käesoleva juhtumi asjaoludele, rikkus komisjon harta artikli 41 lõike 2 punkti a ja tema õigust olla ära kuulatud.

72      Sellega seoses tuleb meenutada, et harta artikli 41 lõike 2 punktis a tagatud õigus olla ära kuulatud annab igaühele võimaluse teha haldusmenetluse käigus ja enne sellise otsuse vastuvõtmist, mis võib kahjustada tema huve, tulemuslikult ja tõhusalt teatavaks oma seisukoha (vt 2. veebruari 2022. aasta kohtuotsus LU vs. BEI, T‑536/20, ei avaldata, EU:T:2022:40, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).

73      Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et õiguse olla ära kuulatud rikkumise olemasolu tuleb hinnata eelkõige asjaomast valdkonda reguleerivate õigusnormide alusel (9. veebruari 2017. aasta kohtuotsus M, C‑560/14, EU:C:2017:101, punkt 33).

74      Esiteks, mis puudutab hageja viidatud õigusvastasuse vastuväidet, siis tuleb märkida, et määruse 2022/2065 artikli 33 lõike 4 kolmandas lõikes on sätestatud, et „[k]ui komisjon tugineb oma otsuses talle käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt kättesaadavale muule teabele või artikli 24 lõike 3 kohaselt taotletud täiendavale teabele, annab komisjon asjaomasele digiplatvormi või internetipõhise otsingumootori pakkujale võimaluse esitada 10 tööpäeva jooksul oma seisukohad komisjoni esialgsete järelduste kohta ning kavatsuse kohta käsitada digiplatvormi või internetipõhist otsingumootorit väga suure digiplatvormina või väga suure internetipõhise otsingumootorina“.

75      Tuleb tõdeda, et üldiselt ei saa kümnepäevast tähtaega pidada ebapiisavaks, et teha asjaomase platvormi pakkuja seisukoht esialgsete järelduste kohta sisukaks ja tõhusaks, arvestades asjaolu, et see pakkuja peaks olema juba kogunud vajalikku teavet ja määranud kindlaks oma platvormi keskmise teenusesaajate arvu määruse 2022/2065 artikli 24 lõike 2 alusel. Neil asjaoludel ei riku määruse 2022/2065 artikli 33 lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud kümnepäevane tähtaeg asjaomase isiku õigust olla ära kuulatud. Järelikult tuleb hageja esitatud õigusvastasuse väide tagasi lükata.

76      Mis puudutab teiseks hageja kriitikat selle kohta, et komisjon rikkus harta artikli 41 lõike 2 punkti a ja tema õigust olla ära kuulatud määruse 2022/2065 artikli 33 lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud tähtaja kohaldamise tõttu, siis tuleb märkida, et isegi kui eeldada, et see kümnepäevane tähtaeg võib teatavatel konkreetsetel asjaoludel osutuda ebapiisavaks, eelkõige arvestades selle teabe laadi ja sisu, millele komisjon oma esialgsete järelduste põhjendamiseks tugines, tuleb tõdeda, et käesoleval juhul ei ole selliste asjaolude esinemine tõendatud.

77      Siinkohal tuleb märkida, et vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei kasutanud komisjon uut metoodikat, mida hageja oleks pidanud üksikasjalikult mõistma ja hindama, ega tuginenud oma hinnangus omaenda andmetele, mida oleks seetõttu tulnud käsitada uutena. Pigem keeldus ta hageja enda kasutatud metoodika viimasest etapist. Seevastu, mis puudutab selle metoodika kahte esimest etappi, siis tugines ta oma järeldustes sisuliselt samadele Similarwebilt pärinevatele andmetele nagu need, mida hageja kasutas oma arvutustes.

78      Hageja väidab küll, et selline tähtaeg võib osutuda liiga lühikeseks, kui on vaja suhelda sellise kolmanda ettevõtjaga nagu Similarweb seoses konkreetsete asjaoludega, nagu kohaldatava metoodika raames kasutatud mõistete määratlused. Selles küsimuses oli hagejal aga esiteks juba keskmist teenusesaajate arvu puudutava teabe avaldamise raames vastavalt määruse 2022/2065 artikli 24 lõikele 2 võimalus mitte ainult koguda ja hinnata selles küsimuses andmeid, vaid ka Similarwebilt saadud andmetest saada aru ning veenduda nende ja kasutatud metoodika asjakohasuses. Seega, kui komisjon oli talle oma esialgsed järeldused saatnud, oleks hageja saanud anda ettenähtud tähtaja jooksul asjakohase ja tulemusliku vastuse.

79      Teiseks tuleb tõdeda, et nagu väidab komisjon, anti hagejale märkuste esitamiseks kümne tööpäeva pikkune tähtaeg alates toimiku (st esialgsete järelduste aluseks olevad dokumendid) kättesaamisest, see tähendab kokku 15 tööpäeva pikkune tähtaeg nendele järeldustele vastamiseks pärast nende kättesaamist (hageja kinnitas esialgsete järelduste kättesaamist 28. septembril 2023 ja talle võimaldati juurdepääs toimikule 4. oktoobril 2023). Hageja vastas tähtaja jooksul. Lisaks ei esitanud hageja selles vastuses ühtegi etteheidet ega esitanud mingeid reservatsioone tema õiguse kohta olla ära kuulatud ega talle antud tähtaja ebapiisavuse kohta. Seega ei ole hageja tõendanud, et tema käsutuses olnud tähtaeg oli ebapiisav.

80      Järelikult tuleb käesolev väide tervikuna põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Neljas väide, mis puudutab õiguskindluse põhimõtte rikkumist

81      Hageja väidab sisuliselt, et määruse 2022/2065 artikli 33 lõiked 1 ja 4 ei ole vaidlustatud otsuse jaoks kehtiv õiguslik alus, kuna niisuguse delegeeritud õigusakti puudumisel, millega kehtestatakse keskmise teenusesaajate arvu kindlaksmääramise metoodika, ei ole mõiste „digiplatvormide aktiivsete teenusesaajate kuu keskmine arv“ piisavalt täpne ja seega ei ole väga suure digiplatvormina käsitamine piisavalt ettenähtav. Hageja väidab sellega seoses, et õiguskindluse põhimõte peab võimaldama puudutatud ettevõtjatel, nagu ta ise on, kindlaks teha oma seadusest tulenevad õigused ja kohustused ning kavandada ja eelarvestada vastavalt sellele oma teenuseid. Hageja sõnul ei ole ka selge, kuidas tuleb kindlaks teha, kas teenusesaaja on „unikaalne“. Kuigi mõistet „unikaalne külastaja“ kasutatakse tavaliselt turunduses, ei ole olemas tehnilist kriteeriumi, mis võimaldaks selliseid külastajaid tuvastada, eelkõige juhul, kui isik kasutab teenust ühe kuu jooksul mobiiltelefoni ja lauaarvuti kaudu, ning seda tuleks arvesse võtta ainult üks kord. Lisaks ei näe kõnealune määrus ette nõutavat andmete täpsuse astet. Lõpuks on väljend „igakuine keskmine“ ebatäpne.

82      Komisjon, keda toetavad Saksamaa Liitvabariik, parlament, nõukogu ja Stichting Article 19, vaidleb hageja argumentidele vastu.

83      Üldkohus peab otstarbekaks võtta seisukoht küsimuses, kas määruse 2022/2065 artikli 33 lõigete 1 ja 4 õigusvastasuse väide, millele hageja tugineb, on põhjendatud, ilma et oleks vaja teha otsust selle vastuvõetavuse kohta.

84      Sellega seoses tuleb märkida, et õiguskindluse põhimõte nõuab eelkõige, et õigusnorm peab olema selge ja täpne selleks, et õigussubjektidel oleks võimalik ühemõtteliselt kindlaks teha, millised on nende õigused ja kohustused, ning vastavalt tegutseda (10. jaanuari 2006. aasta kohtuotsus IATA ja ELFAA, C‑344/04, EU:C:2006:10, punkt 68, ja 8. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Bezirkshauptmannschaft Hartberg-Fürstenfeld (vahetu õigusmõju), C‑205/20, EU:C:2022:168, punkt 46). Seda põhimõtet tuleb eriti rangelt järgida siis, kui tegemist on õigusnormidega, mis võivad tekitada rahalisi kohustusi (vt 29. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Banco de Portugal jt, C‑504/19, EU:C:2021:335, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

85      Õiguskindluse põhimõte ei nõua siiski, et õigusnorm välistaks igasuguse kahtluse selle tõlgendamise suhtes. Pigem on küsimus selles, kas kõnealune õigusakt on sedavõrd ebaselge, et takistab jõuda piisava kindlusega selgusele vaidlustatud sätte ulatuse või mõtte osas tekkinud kahtlustes (vt selle kohta ka 14. aprilli 2005. aasta kohtuotsus Belgia vs. komisjon C‑110/03, EU:C:2005:223, punkt 31, ning  kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas FCD ja FMB, C‑106/14, EU:C:2015:93, punkt 55). Seejuures ei piisa õiguskindluse põhimõtte rikkumise tuvastamiseks asjaolust, et liidu kohus peab üldkohaldatava sätte tõlgendamiseks kasutama muid tõlgendusmeetodeid kui grammatiline tõlgendamine (vt selle kohta 2. septembri 2021. aasta kohtuotsus Irish Ferries, C‑570/19, EU:C:2021:664, punkt 167).

86      Lisaks ei tähenda Euroopa Kohtu praktika kohaselt asjaolu, et säte ei näe ette konkreetset meetodit või korda, siiski seda, et õiguskindluse põhimõtet on rikutud (vt 22. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Stichting Rookpreventie Jeugd jt, C‑160/20, EU:C:2022:101, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellisel juhul on ametisutuse või asjaomaste ettevõtjate ülesanne valida usaldusväärne meetod, mille abil tagada sellest sättest tuleneva nõude täitmine (vt selle kohta 30. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus Planta Tabak, C‑220/17, EU:C:2019:76, punkt 33).

87      Käesoleval juhul tasub esmalt meelde tuletada, et „aktiivne digiplatvormi teenuse saaja“ on määratletud määruse 2022/2065 artikli 3 punktis p, mille kohaselt on see „teenusesaaja, kes kasutab digiplatvormi kas taotledes digiplatvormilt teabe talletamist või puutudes kokku teabega, mida digiplatvorm talletab ja mida levitatakse selle internetipõhise kasutajaliidese kaudu“. Lisaks tuleb tõdeda, et see mõiste on kohaldatav väga erinevatele olukordadele. Nimelt tuleneb määruse 2022/2065 artikli 3 punktist i ja põhjendusest 13, et mõiste „digiplatvorm“ hõlmab nii sotsiaalvõrke kui ka kauplemiskohti. Mõistet „aktiivne digiplatvormi teenuse saaja“ peab seega olema võimalik kohandada eri liiki digiplatvormidega, millel võib olla eri liiki sisu, sealhulgas heliline ja visuaalne sisu, erineval viisil, näiteks veebisaidi või rakenduse kasutamise kaudu, seades sellele sisule juurdepääsu sõltuvusse eelnevast registreerimisest ja konto avamisest või mitte (vt selle kohta 3. septembri 2025. aasta kohtuotsus Zalando vs. komisjon, T‑348/23, edasi kaevatud, EU:T:2025:821, punkt 79) või täiskasvanute sisuga veebisaitide puhul kohustusest märkida, deklareerida või isegi tõendada kasutajate seaduslikku vanust.

88      Seejärel tasub meenutada, et kuigi liidu õigusakti preambulil ei ole siduvat õigusjõudu ja sellele ei saa tugineda asjaomase akti sätetest kõrvalekaldumiseks ega nende sätete tõlgendamiseks nende sõnastusega vastuolus oleval viisil, võib preambulis olla täpsustatud selle akti sätete sisu ja antud tõlgendusjuhiseid, mis võivad selgitada akti andja tahet (vt selle kohta 21. märtsi 2024. aasta kohtuotsus LEA, C‑10/22, EU:C:2024:254, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).

89      Määruse 2022/2065 põhjenduses 77 on siiski täpsustatud, et seoses keskmise teenusesaajate arvu ja seega nende isikute arvu kindlaksmääramisega, kes puutuvad kokku digiplatvormil majutatava teabega, võidakse arvesse võtta „teenuse laadi ja seda, kuidas teenusesaajad seda kasutavad“ (vt selle kohta 3. septembri 2025. aasta kohtuotsus Zalando vs. komisjon, T‑348/23, edasi kaevatud, EU:T:2025:821, punkt 100).

90      Lõpuks on määruse 2022/2065 põhjenduses 77 lisaks märgitud, et teenusesaaja võib teabega kokku puutuda lihtsalt „vaatamise või kuulamise“ teel ning et „aktiivne kasutamine ei piirdu üksnes teabele reageerimisega, klõpsates, kommenteerides, linkides, sisu jagades, ostes või tehes tehinguid digiplatvormil“. Selles on lisaks märgitud, et „aktiivse teenusesaaja mõiste [ei lange] tingimata kokku teenuse registreeritud kasutaja mõistega“. Samuti on selles täpsustatud, et aktiivsete teenusesaajate arv peaks hõlmama kõiki teenuse aktiivseid kasutajaid, mistõttu teenusesaajat, kes kasutab erinevaid internetipõhiseid kasutajaliideseid, võetakse võimaluse korral arvesse ainult üks kord. Selles põhjenduses on lisaks märgitud, et määruses 2022/2065 „ei nõuta […] digiplatvormide või internetipõhiste otsingumootorite pakkujatelt üksikisikute spetsiaalset jälgimist internetis“.

91      Eeltoodut arvestades ja vastupidi sellele, mida väidab hageja, tuleb mõistet „aktiivne digiplatvormi teenuse saaja“ pidada piisavalt täpseks, eelkõige arvestades määruse 2022/2065 põhjenduses 77 esitatud selgitusi, ja seetõttu ettenähtavaks selle kohaldamisel käesoleva juhtumi asjaoludele.

92      Mis puudutab muid mõisteid, mida hageja peab ebatäpseks, siis tuleb märkida, et määruses 2022/2065 sisalduvad ja eespool esitatud selgitused mõiste „aktiivne teenusesaaja“ kohta annavad piisavalt teavet, mis võimaldab pakkujatel määrata kindlaks digiplatvormi keskmine teenusesaajate arv.

93      Nimelt annab määruse 2022/2065 artikli 3 punkti b tõlgendamine koostoimes sama määruse põhjendusega 77, milles on muide sõnaselgelt ette nähtud võimalus eemaldada duplikaadid teenusesaajate puhul, kes kasutavad erinevaid internetipõhiseid kasutajaliideseid, piisavalt selgeid juhiseid, et kõnealused õigusnormid järgiksid selles osas õiguskindluse põhimõtet, jättes samas asjaomastele ettevõtjatele võimaluse kasutada piisavalt usaldusväärseid tehnilisi ja metodoloogilisi vahendeid, et vajaduse korral välistada andmed, mis võivad viia samade kasutajate kahekordse või isegi mitmekordse arvestamiseni, kuna nad on teenustele ligi pääsenud eri vahendite kaudu, näiteks lauaarvuti, mobiiltelefoni või muudel, käesolevast juhtumist erinevatel juhtudel mobiilirakenduse kaudu.

94      Nimelt on platvormidel usaldusväärse meetodi valimisel teatav tegutsemisruum, arvestades, et neil on kõige paremad võimalused koguda ja analüüsida keskmise teenusesaajate arvu kindlaksmääramiseks vajalikke andmeid.

95      Eri metoodikate olemasolu keskmise teenusesaajate arvu kindlaksmääramiseks ei ole iseenesest piisav tõendamaks, et määruse 2022/2065 artikli 33 lõiked 1 ja 4 koostoimes selle määruse artikli 24 lõikega 2 rikuvad õiguskindluse põhimõtet.

96      Lisaks, kuna teatavaid asjaomaste platvormide toimimisega seotud elemente on tehniliselt väga raske kvantifitseerida, ei saa seadusandjale ette heita, et ta ei täpsustanud selliseid tehnilisi ja metodoloogilisi vahendeid.

97      Samuti tuleb meenutada, et kohtupraktika kohaselt ei ole vaja, et seadusandlik akt ise sisaldaks tehnilisi täpsustusi (4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Leedu jt vs. parlament ja nõukogu (liikuvuse pakett), C‑541/20–C‑555/20, EU:C:2024:818, punkt 160). Lisaks, vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei piisa asjaolust, et määruses 2022/2065 on komisjonile ette nähtud võimalus võtta vastu delegeeritud õigusakt, tõendamaks, et sellise delegeeritud õigusakti puudumisel oleks kõnealuse määruse mitmetimõistetavus selline, et selle kohaldamine rikuks õiguskindluse põhimõtet (3. septembri 2025. aasta kohtuotsus Zalando vs. komisjon, T‑348/23, edasi kaevatud, EU:T:2025:821, punkt 114).

98      Lõpuks tuleb selles kontekstis põhjendamatuse tõttu tagasi lükata hageja muud väited.

99      Esiteks, mis puudutab kriitikat väidetavate vastuoluliste kohustuste kohta, mis lasuvad teenuseosutajal, st määrata kindlaks oma keskmine teenusesaajate arv, hoidudes samas oma kasutajate täielikust jälgimisest, siis ei ole tõendatud, et väidetav jälgimise keeld oleks muutnud võimatuks keskmise teenuse saajate arvu piisavalt usaldusväärse hindamise.

100    Teiseks, mis puudutab hageja kriitikat selle kohta, et määrus 2022/2065 ei ole selge „kestuse“ puhul, mille alusel tuleb keskmine teenusesaajate arv kindlaks määrata, siis kohustab selle määruse artikli 24 lõige 2 selgelt pakkujaid avaldama „teabe selle kohta, kui suur on nende kuu keskmine aktiivsete teenusesaajate arv liidus“, ning seda sätet tuleb tõlgendada koostoimes selle määruse artikli 33 lõikega 1. Lisaks ei näi käesolevas asjas, et hageja eksis asjaomase perioodi määratlemisel, ja ka komisjon ei ole selle kohta ühtegi etteheidet esitanud.

101    Neil asjaoludel tuleb järeldada, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et määruses 2022/2065 sisalduvad täpsustused ei olnud piisavad, et kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid ja asjaomase platvormi eripära arvesse võttes määrata kindlaks tema keskmine teenusesaajate arv.

102    Sellest järeldub, et hagejal ei ole alust väita, et määruse 2022/2065 artikli 33 lõiked 1 ja 4 rikuvad õiguskindluse põhimõtet.

103    Järelikult tuleb ka hageja neljas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

104    Kõigest eeltoodust tuleneb, et kõik hageja esitatud väited tuleb tagasi lükata. Seetõttu tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata.

 Kohtukulud

105    Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud kohtukulud hüvitama, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud ja komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb kohtukulud mõista välja hagejalt.

106    Menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid kannavad kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt ise oma kohtukulud. Saksamaa Liitvabariik, parlament ja nõukogu kannavad seega ise oma kohtukulud.

107    Lõpuks võib Üldkohus kodukorra artikli 138 lõike 3 kohaselt otsustada, et menetlusse astuja, keda ei ole sama artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud, kannab oma kohtukulud ise. Selle artikli alusel kannab Stichting Article 19 ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (seitsmes koda viieliikmelises koosseisus)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Jätta Technius LTD kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.      Jätta Saksamaa Liitvabariigi, Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Stichting Article 19 kohtukulud nende endi kanda.

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 14. oktoobril 2026 Luxembourgis.

Allkirjad

*      Kohtumenetluse keel: inglise.