–

Bulgarfrukt – Fruchthandels GmbH, esindajad: Rechtsanwälte W. Kreuzer ja F. Sturm,

–

Oranzherii Gimel II EOOD, esindaja: Rechtsanwalt W. Hoffmann,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: S. Noë ja J. Vondung,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT 2006, L 399, lk 1), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohtu‑ ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil‑ ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT 2007, L 324, lk 79), tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Saksamaal asuva osaühingu Bulgarfrukt – Fruchthandels GmbH ja Bulgaarias asuva ühe osanikuga osaühingu Oranzherii Gimel II EOOD (edaspidi „Oranzherii“) vahelises kohtuvaidluses Euroopa maksekäsu täitmise üle.

Õiguslik raamistik

Liidu õigus

Määrus nr 1896/2006

3

Määruse nr 1896/2006 põhjendused 9, 10, 24 ja 26 on sõnastatud järgmiselt:

4

Määruse artiklis 1 on sätestatud:

5

Määruse artikli 12 „Euroopa maksekäsu väljaandmine“ lõigetes 3 ja 5 on ette nähtud:

6

Sama määruse artikkel 13 „Kättetoimetamine kostja kättesaamistõendiga“ on sõnastatud järgmiselt:

7

Määruse nr 1896/2006 artiklis 14 „Kättetoimetamine ilma kostja kättesaamistõendita“ on sätestatud:

8

Määruse artiklis 15 „Kättetoimetamine esindajale“ on ette nähtud:

9

Määruse artiklis 16 „Euroopa maksekäsu vaidlustamine“ on sätestatud:

10

Sama määruse artiklis 18 „Täidetavus“ on sätestatud:

11

Määruse nr 1896/2006 artiklis 26 „Seos siseriikliku menetlusõigusega“ on sätestatud:

12

Määruse artiklis 27 on sätestatud:

Määrus nr 1393/2007

13

Määruse nr 1393/2007 artikli 1 lõikes 1 on ette nähtud:

14

Määruse artikli 7 „Dokumentide kättetoimetamine“ lõikes 1 on sätestatud:

15

Määruse artikkel 8 „Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine“ on sõnastatud järgmiselt:

Saksa õigus

16

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, edaspidi „ZPO“) § 1092a „Õiguskaitsevahend Euroopa maksekäsu kättetoimetamata jätmisel või nõuetevastase kättetoimetamise korral“ on sõnastatud järgmiselt:

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

17

Bulgarfrukti taotluse alusel andis Amtsgericht Wedding (Berliin-Weddingi esimese astme kohus, Saksamaa), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, 4. jaanuaril 2019 Oranzherii suhtes välja Euroopa maksekäsu.

18

Bulgaaria vastuvõttev asutus kinnitas, et maksekäsk toimetati määruse nr 1393/2007 alusel kätte 26. juulil 2019. Selles kinnituses ei ole aga täpsustatud kättetoimetamise viisi, välja arvatud see, et bulgaaria keeles on märgitud, et „[i]sik on sellelt aadressilt lahkunud ja tema [praegust] aadressi ei ole registrisse kantud. Otsused […] loetakse nõuetekohaselt kättetoimetatuks“.

19

Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus eeldas kehtivalt kättetoimetamist, tunnistas ta 24. aprillil 2020 selle Euroopa maksekäsu määruse nr 1896/2006 artikli 18 lõike 1 alusel täidetavaks.

20

Oranzherii esitas 1. märtsi 2021. aasta faksiga Euroopa maksekäsule vastuväite, väites, et ta sai sellest esimest korda teada 24. veebruaril 2021 täitemeetmete raames.

21

Pärast seda, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus oli teavitanud nimetatud äriühingut võimalikest õiguskaitsevahenditest, esitas see 25. märtsil 2021 kaebuse ZPO § 1092a alusel.

22

Seoses ZPO §‑s 1092a ette nähtud õiguskaitsevahendiga Euroopa maksekäsu suhtes väljendab eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigepealt kahtlust, kas § 1092a on liidu õigusega kooskõlas.

23

Nimelt on Saksa õigusnormid, mis kohustavad asja menetlevat kohut tühistama Euroopa maksekäsu, mida ei ole kätte toimetatud või ei ole kehtivalt kätte toimetatud, rangemad põhimõtetest, mis tulenevad 4. septembri 2014. aasta kohtuotsusest eco cosmetics ja Raiffeisenbank St. Georgen (C‑119/13 ja C‑120/13, EU:C:2014:2144), mille kohaselt peaks selline olukord kaasa tooma Euroopa maksekäsu täidetavaks tunnistamise tühisuse.

24

Sellega seoses leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks, et ZPO § 1092a lõige 1 ei ole kooskõlas määruse nr 1896/2006 artiklitega 16 ja 17, kuna see näeb ennatlikult ette õiguskaitsevahendi, kuigi Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamise tähtaeg ei ole veel kulgema hakanud.

25

Teiseks, kui kostja saab teda puudutavast Euroopa maksekäsust teada juhuslikult ja esitab ZPO § 1092a alusel kaebuse, peaks asja menetlev kohus lõpetama asjaomase Euroopa maksekäsumenetluse, selle asemel et määrata uus kättetoimetamine, mis toob kaasa määruse nr 1896/2006 artiklites 16 ja 17 nimetatud õiguslikud tagajärjed.

26

Kolmandaks võib ZPO §‑s 1092a ette nähtud õiguskaitsevahend takistada selle määruse soovitavat toimet, mille eesmärk on tagada siseturu nõuetekohane toimimine tsiviilkohtumenetluse nõuetekohaselt läbiviimiselt takistuste kõrvaldamisega, kuna hageja eelistaks mitte kasutada Euroopa maksekäsumenetlust, arvestades ohtu, et ZPO § 1092a alusel esitatud kaebus võib takistada tema saadud Euroopa maksekäsu täitmist.

27

Neljandaks peaks 2. märtsi 2017. aasta kohtuotsusest Henderson (C‑354/15, EU:C:2017:157) nähtuvale põhimõttele, mille kohaselt ei too määruses nr 1393/2007 ette nähtud vormi edastamata jätmine kaasa kogu asjaomase kättetoimetamise tühisust, vaid nõuab, et kohus, kelle poole pöörduti, kõrvaldaks sellise tegematajätmise tagantjärele, saama tugineda ka määrusega nr 1896/2006 kehtestatud Euroopa maksekäsumenetluses (6. septembri 2018. aasta kohtuotsus Catlin Europe, C‑21/17, EU:C:2018:675).

28

Viiendaks ja viimaseks räägib selle kasuks ka asjaolu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määruse (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu‑ ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil‑ ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) (ELT 2020, L 405, lk 40), artikli 12 lõigetes 5 ja 6 on nüüd ette nähtud sätted, mis käsitlevad nõuetevastase kättetoimetamise puuduste kõrvaldamise võimalust, ilma et nõuetevastasus tooks kaasa kättetoimetamise tühisuse tervikuna.

29

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on seejärel tekkinud küsimus, kas juhul, kui asja menetlev kohus rahuldab ZPO § 1092a alusel esitatud kaebuse, kuigi ta on Euroopa maksekäsu juba täidetavaks tunnistanud, on ta § 1092a alusel ühtlasi kohustatud tunnistama ka maksekäsu sundtäitmise lubamatuks, mille tagajärjel oleks täitmine kestvalt takistatud, samas kui juhul, kui Euroopa maksekäsu täidetavaks tunnistamine on lihtsalt kehtetu, oleks mõeldav, et uue kehtivalt kättetoimetamise järel muutub Euroopa maksekäsk täidetavaks.

30

Lõpuks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas kostja võib kehtivalt esitada olemasolevale maksekäsule vastuväite enne, kui see on talle kehtivalt kätte toimetatud, arvestades, et Euroopa Kohus selgitas 4. septembri 2014. aasta kohtuotsuse eco cosmetics ja Raiffeisenbank St. Georgen (C‑119/13 ja C‑120/13, EU:C:2014:2144) punktis 49, et sellistel asjaoludel ei saa kohaldada määruse nr 1896/2006 artiklites 16 ja 17 ette nähtud vastuväite esitamise menetlust.

31

Lisaks täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et juhul kui ta peaks korraldama uue kättetoimetamise vastavalt määruses ette nähtud miinimumstandarditele, hoiataks ta kostjat, et ettevaatusabinõuna tuleb esitada uus vastuväide. Küsimus, kas kostja saab end Euroopa maksekäsu vastu tõhusalt kaitsta, ei saa aga sõltuda juhuslikust tegurist, mis on seotud asja menetleva kohtu hea tahtega.

32

Neil asjaoludel otsustas Amtsgericht Wedding (Berliin-Weddingi esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

Eelotsuse küsimuste analüüs

Esimene küsimus

33

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas määruse nr 1896/2006 sätteid tuleb koostoimes määruse nr 1393/2007 sätetega tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt juhul, kui Euroopa maksekäsku ei ole kostjale kätte toimetatud või see on toimetatud kätte määruse nr 1896/2006 artiklites 13–15 ette nähtud miinimumstandardeid rikkudes, on maksekäsu peale esitatud kaebust menetlev kohus kohustatud tunnistama maksekäsu tühiseks.

34

Esiteks tuleb toonitada, et määruse nr 1896/2006 põhjendusest 9 ja artikli 1 lõike 1 punktist a nähtub, et määruse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada kohtuvaidlusi ning vähendada kohtukulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse (15. septembri 2022. aasta kohtuotsus Uniqa Versicherungen, C‑18/21, EU:C:2022:682, punkt 20).

35

See lihtsustatud ja ühetaoline menetlus ei ole võistlev. Nimelt saab kostja Euroopa maksekäsu väljaandmisest teada alles siis, kui see talle kätte toimetatakse, ja alles sel hetkel teatatakse talle – nagu nähtub määruse nr 1896/2006 artikli 12 lõikest 3 – asjaolust, et tal on võimalus kas maksta nõude esitajale maksekäsus osutatud summa või esitada päritoluriigi kohtusse vastuväide (vt selle kohta 15. septembri 2022. aasta kohtuotsus Uniqa Versicherungen, C‑18/21, EU:C:2022:682, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

36

Vastuväite esitamise võimaluse eesmärk on kompenseerida asjaolu, et määrusega nr 1896/2006 loodud süsteem ei näe ette kostja osalemist Euroopa maksekäsumenetluses, võimaldades tal nõude vaidlustada pärast Euroopa maksekäsu väljaandmist (22. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Thomas Cook Belgium, C‑245/14, EU:C:2015:715, punkt 28, ja 15. septembri 2022. aasta kohtuotsus Uniqa Versicherungen, C‑18/21, EU:C:2022:682, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

37

Vastuväite tagajärjel lõpeb Euroopa maksekäsumenetlus ja vaidlus läheb automaatselt üle tavamenetlusele, milleks on kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruses (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (ELT 2007, L 199, lk 1), ette nähtud Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus või mis tahes muu asjakohane riigisisene tsiviilkohtumenetlus, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud vastuväite korral menetluse lõpetamist (vt selle kohta 13. juuni 2013. aasta kohtuotsus Goldbet Sportwetten, C‑144/12, EU:C:2013:393, punkt 31, ja 15. septembri 2022. aasta kohtuotsus Uniqa Versicherungen, C‑18/21, EU:C:2022:682, punkt 23).

38

Teiseks tuleb märkida, et iga määruses nr 1896/2006 silmas peetud Euroopa maksekäsk tuleb kätte toimetada kooskõlas selle määruse artiklites 13–15 ette nähtud miinimumstandarditega. Miinimumstandardite eiramise korral seataks ohtu määrusega taotletavate eesmärkide – ühelt poolt kiiruse ja tõhususe ning teiselt poolt kaitseõiguste tagamise – vaheline tasakaal (vt selle kohta 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus eco cosmetics ja Raiffeisenbank St. Georgen, C‑119/13 ja C‑120/13, EU:C:2014:2144, punkt 37).

39

Sellega seoses on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et kui miinimumstandarditele vastavat kättetoimetamist ei ole toimunud, ei hakka vastuväite esitamise tähtaeg kulgema, mistõttu seatakse kahtluse alla selle tähtaja möödumisest sõltuvate menetluste, eelkõige määruse nr 1896/2006 artiklis 18 nimetatud täidetavaks tunnistamise menetluse kehtivus, isegi kui need menetlused on juba algatatud (vt selle kohta 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus eco cosmetics ja Raiffeisenbank St. Georgen, C‑119/13 ja C‑120/13, EU:C:2014:2144, punkt 43).

40

Kolmandaks nähtub määruse nr 1896/2006 artikli 1 lõike 1 punktist b, arvestades määruse põhjendust 9, et see määrus näeb ette „miinimumstandardid“, mis on kehtestatud selleks, et tagada Euroopa maksekäskude vaba ringlus. Määrusega on sissenõudmiseks kehtestatud ühtne vahend, mis tagab identsed tingimused võlausaldajatele ja võlgnikele kogu Euroopa Liidus, kuid samas on ette nähtud liikmesriikide menetlusõiguse kohaldamine kõigis menetlusküsimustes, mida määruses eraldi ei ole reguleeritud (vt selle kohta 13. juuni 2013. aasta kohtuotsus Goldbet Sportwetten, C‑144/12, EU:C:2013:393, punkt 28, ja 15. septembri 2022. aasta kohtuotsus Uniqa Versicherungen, C‑18/21, EU:C:2022:682, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

41

Kuna määruses nr 1896/2006 ei ole sõnagi võimalike õiguskaitsevahendite kohta, mida kostja saab kasutada juhul, kui alles pärast Euroopa maksekäsu täidetavaks tunnistamist ilmneb, et maksekäsku ei ole kätte toimetatud või ei ole kätte toimetatud kooskõlas selle määruse artiklites 13–15 sätestatud miinimumstandarditega, jäävad need menetlusküsimused määruse artikli 26 kohaselt endiselt riigisisese õiguse reguleerida (vt selle kohta 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus eco cosmetics ja Raiffeisenbank St. Georgen, C‑119/13 ja C‑120/13, EU:C:2014:2144, punktid 46 ja 47).

42

Neljandaks, mis puudutab Euroopa maksekäsu kättetoimetamise küsimusi, mida ei ole reguleeritud määrusega nr 1896/2006, siis tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et need tuleb vajaduse korral lahendada vastavalt määrusele nr 1393/2007, kuna määruse nr 1896/2006 artiklis 27 on sätestatud, et see määrus ei mõjuta määruse nr 1348/2000 kohaldamist, ning arvestades, et viimasena nimetatud määrus on tunnistatud kehtetuks ja asendatud määrusega nr 1393/2007, mille artikli 25 lõikes 2 on täpsustatud, et viiteid määrusele nr 1348/2000 käsitatakse viidetena määrusele nr 1393/2007 (vt selle kohta 6. septembri 2018. aasta kohtuotsus Catlin Europe, C‑21/17, EU:C:2018:675, punktid 39 ja 40).

43

Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1 on ette nähtud kättetoimetatava dokumendi adressaadi õigus dokumendi vastuvõtmisest keelduda põhjusel, et dokument ei ole koostatud keeles, millest ta peaks aru saama, või kui sellele ei ole lisatud tõlget sellisesse keelde (2. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Henderson, C‑354/15, EU:C:2017:157, punkt 49).

44

Seega on oluline tagada mitte ainult see, et dokumendi adressaat asjaomase dokumendi tegelikult kätte saab, vaid ka see, et tal oleks võimalik tema suhtes välisriigis algatatud menetluse tähendusest ja ulatusest tegelikult ja täielikult aru saada, et tõhusalt oma kaitset ette valmistada ja edastava liikmesriigi kohtus oma õigusi kaitsta (6. septembri 2018. aasta kohtuotsus Catlin Europe, C‑21/17, EU:C:2018:675, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

45

Selleks et määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1 sätestatud keeldumise õigust saaks tõhusalt kasutada, tuleb dokumendi adressaati selle õiguse olemasolust määruse II lisas sisalduva tüüpvormi abil nõuetekohaselt teavitada (vt selle kohta 2. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Henderson, C‑354/15, EU:C:2017:157, punktid 53 ja 54).

46

Euroopa Kohus järeldas sellest, et kättetoimetamise eest vastutav asutus on igal juhul ja ilma kaalutlusõiguseta kohustatud teavitama dokumendi adressaati tema õigusest dokumendi vastuvõtmisest keelduda, kasutades selleks süstemaatiliselt seda tüüpvormi (vt selle kohta 6. septembri 2018. aasta kohtuotsus Catlin Europe, C‑21/17, EU:C:2018:675, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).

47

Kui dokument toimetatakse adressaadile kätte, ilma et sellele oleks lisatud nimetatud vormi, peab vastuvõttev asutus selle puuduse kõrvaldama, teatades adressaadile viivitamata tema õigusest dokumendi vastuvõtmisest keelduda, edastades talle sama tüüpvormi (vt selle kohta 6. septembri 2018. aasta kohtuotsus Catlin Europe, C‑21/17, EU:C:2018:675, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).

48

Euroopa Kohus on leidnud, et määruse nr 1393/2007 II lisas esitatud tüüpvormi lisamata jätmine ei too kaasa kättetoimetatava dokumendi või kättetoimetamise menetluse tühiseks tunnistamist, kuna selline tagajärg oleks vastuolus määruse eesmärgiga näha liikmesriikide vahel tsiviil‑ ja kaubandusasjades ette dokumentide otse, kiiresti ja tõhusalt edastamise põhimõte (6. septembri 2018. aasta kohtuotsus Catlin Europe, C‑21/17, EU:C:2018:675, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika).

49

Seega ei saa riigisisestes õigusnormides määrust nr 1393/2007 rikkumata sätestada, et tüüpvormi edastamata jätmine toob kaasa tühisuse (vt selle kohta 2. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Henderson, C‑354/15, EU:C:2017:157, punkt 62).

50

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastamisel tuleb lähtuda nendest kaalutlustest.

51

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu tuvastatud asjaoludest, et vastuvõtva asutuse korraldatud kättetoimetamine ei vasta ilmselgelt määruse nr 1896/2006 artiklites 13–15 ette nähtud miinimumstandarditele, kuna põhikohtuasja kostja sai Euroopa maksekäsu olemasolust teada alles maksekäsu täitmise ajal.

52

Sellega seoses nähtub käesoleva kohtuotsuse punktides 39 ja 41 viidatud kohtupraktikast ühelt poolt, et sellise Euroopa maksekäsu täidetavaks tunnistamist tuleb pidada kehtetuks, ja teiselt poolt, et liikmesriigi õigus reguleerib võimalikke õiguskaitsevahendeid, mida kostja saab kasutada, kui alles pärast täidetavaks tunnistamist selgub, et maksekäsku ei ole kätte toimetatud või ei ole kätte toimetatud kooskõlas määruse nr 1896/2006 artiklites 13–15 sätestatud miinimumstandarditega.

53

Käesoleval juhul näeb Saksa õigus ZPO §‑s 1092a ette sellise õiguskaitsevahendi, mille raames peab asja menetlev kohus sellise Euroopa maksekäsu tühiseks tunnistama.

54

Kui aga Euroopa maksekäsku ei ole kostjale kätte toimetatud või ei ole kätte toimetatud kooskõlas määruse nr 1896/2006 artiklites 13–15 sätestatud miinimumstandarditega, ei saa kostja kätte vajalikke vorme, eelkõige vormi, mis sisaldab asjaomast Euroopa maksekäsku, ega vormi, millega teda teavitatakse õigusest esitada maksekäsule vastuväide, mistõttu teda ei ole nõuetekohaselt teavitatud tema suhtes välja antud Euroopa maksekäsu olemasolust või alusest (vt selle kohta 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus eco cosmetics ja Raiffeisenbank St. Georgen, C‑119/13 ja C‑120/13, EU:C:2014:2144, punkt 41).

55

Sellest tuleneb, et Euroopa maksekäsu kättetoimetamata jätmist või määruse nr 1896/2006 artiklites 13–15 sätestatud miinimumstandardite järgimata jätmist tuleb eristada sellest, et kättetoimetatava dokumendi adressaadile ei ole edastatud määruse nr 1393/2007 II lisas esitatud tüüpvormi, millega teavitatakse adressaati tema õigusest keelduda dokumendi vastuvõtmisest, kui see ei ole koostatud keeles, millest ta peaks aru saama, või kui sellele ei ole lisatud tõlget sellisesse keelde.

56

Kuigi käesoleva kohtuotsuse punktides 47 ja 48 viidatud kohtupraktika kohaselt peab vastuvõttev asutus selle tüüpvormi puudumise viivitamata kõrvaldama ja see ei saa kaasa tuua tühisust, sest vastasel juhul seataks ohtu määruse nr 1393/2007 eesmärk, tuleb tõdeda, et see kohtupraktika ei ole kohaldatav juhul, kui liikmesriigi kohus tunnistab Euroopa maksekäsu tühiseks, kuna seda ei ole kätte toimetatud või see on toimetatud kätte määruse nr 1896/2006 artiklites 13–15 ette nähtud miinimumstandardeid rikkudes, sest sellisel juhul on tühistamine viimati nimetatud määruse eesmärkidega kooskõlas.

57

Nimelt niipea, kui Euroopa maksekäsu aluseks olev nõue vaidlustatakse – millega on ilmselgelt tegemist siis, kui kostja esitab määruskaebuse sellise Euroopa maksekäsu täitmise peale, mille kättetoimetamisel on rikutud õigusnorme –, ei ole määrusega nr 1896/2006 reguleeritud erimenetlus enam kohaldatav, kuna – nagu nähtub selle määruse artikli 1 lõike 1 punktist a – määrusega taotletavad lihtsustamise, kiirendamise ja kulude vähendamise eesmärgid on asjakohased üksnes vaidlustamata nõuete puhul (vt selle kohta 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus eco cosmetics ja Raiffeisenbank St. Georgen, C‑119/13 ja C‑120/13, EU:C:2014:2144, punkt 39, ning 13. juuni 2013. aasta kohtuotsus Goldbet Sportwetten, C‑144/12, EU:C:2013:393, punkt 42).

58

Selles kontekstis ei oma tähtsust asjaolu, et kostja saab Euroopa maksekäsumenetlusest, mille käigus esines puudusi kättetoimetamisel, teada juhuslikult või maksekäsu täitmise ajal, ega ka ajahetk, millal kostja maksekäsu esemeks oleva nõude vaidlustab, kuna nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktis 39 viidatud kohtupraktikast, esitatakse hagi tingimata juba enne, kui hakkab kulgema määruse nr 1896/2006 artikli 16 lõikes 2 ette nähtud vastuväite esitamise tähtaeg.

59

Lisaks võimaldab määrusega nr 1896/2006 taotletavate eesmärkide, st ühelt poolt kiiruse ja tõhususe ning teiselt poolt kaitseõiguste järgimise ühitamine tuvastada, et nõude esitaja peab kandma võimalikud riskid, mis on seotud kättetoimetamata jätmisega või kättetoimetamisega, mis ei vasta selle määruse artiklites 13–15 ette nähtud miinimumstandarditele.

60

Nimelt, nagu nähtub määruse nr 1896/2006 artikli 1 lõikest 2, mille kohaselt Euroopa maksekäsumenetlus „ei takista nõude esitajat esitamast nõuet […], kasutades selleks liikmesriigi õiguse või ühenduse õiguse alusel lubatud muud menetlust“, on Euroopa maksekäsk vabatahtlik menetlus, mis ei asenda muid olemasolevaid menetlusi.

61

Lisaks ei ole ühegi määruse nr 1896/2006 sättega põhimõtteliselt vastuolus see, kui Euroopa maksekäsu taotluse rahuldamata jätmise korral esitab võlausaldaja vajaduse korral oma nõude uues Euroopa maksekäsumenetluses.

62

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 1896/2006 sätteid tuleb koostoimes määruse nr 1393/2007 sätetega tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt juhul, kui Euroopa maksekäsku ei ole kostjale kätte toimetatud või see on toimetatud kätte määruse nr 1896/2006 artiklites 13–15 ette nähtud miinimumstandardeid rikkudes, on maksekäsu peale esitatud kaebust menetlev kohus kohustatud tunnistama maksekäsu tühiseks.

Teine ja kolmas küsimus

63

Esimesele küsimusele antud vastust arvestades ei ole teisele ja kolmandale küsimusele vaja vastata.

Kohtukulud

64

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.