<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-143/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0143</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:273">EU:C:2019:273</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Pitruzzella ettepanek – Kohtuasi C‑143/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Romano</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Giovanni Pitruzzella</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20190328">28. märtsil 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: itaalia.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑143/18</HT></P><P>Antonio Romano,</P><P>Lidia Romano</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>DSL Bank – eine Niederlassung der DB Privat- ja Firmenkundenbank AG, varem DSL Bank – ein Geschäftsbereich der Deutsche Postbank AG</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Bonn (Bonni esimese astme kohus, Saksamaa))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijakaitse</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2002/65/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingud</KEYWORD><KEYWORD>Riigisiseste õigusaktide ühtlustamine</KEYWORD><KEYWORD>Taganemisõigus</KEYWORD><KEYWORD>Taganemisõiguse rakendamine tarbija sõnaselge taotluse alusel pärast seda, kui mõlemad lepingupooled on lepingu täielikult täitnud</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijale taganemisõiguse kohta teabe edastamine</KEYWORD><KEYWORD>Tarbija mõiste teavitamiskohustuse ja taganemisõiguse eesmärgil</KEYWORD><KEYWORD>Teenuste osutajale tasutud maksete tagastamine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas finantsteenuste ja eelkõige hüpoteeklaenu kaugturustuse kontekstis on õiguspärane, kui tarbija rakendab oma taganemisõigust pärast lepingu täielikku täitmist, lähtudes sellest, et teenuste osutaja poolt sama taganemisõiguse kohta esitatud teave on kooskõlas liidu õiguses sätestatuga, kuid mitte kohaldatava riigisisese õiguse konsolideeritud tõlgendusega?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Teisisõnu, kas väidetava teabe puudumise korral taganemisõiguse kohta, mida reguleerivad kohaldatavad riigisisesed õigusaktid, mis kaitsevad tarbijat suuremal määral kui liidu õiguses, on tarbija taganemisõigus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>igavene<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käesolevas ettepanekus, lähtudes finantsteenuste kaugturustuse täielikku ühtlustamist taotleva direktiivi 2002/65/EÜ analüüsist, põhjendan, miks ei saa riigisiseste õigusaktidega kalduda taganemisõiguse teemal kõrvale selles direktiivis sätestatud eeskirjadest, isegi juhul, kui erandi tegemine on tarbijale soodsam.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 2002/65<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020923">23. septembri 2002. aasta</DATE> direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="271" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 271, lk 16</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/04, lk 321).</P></NOTE> artiklis 3 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Tarbijale enne sidevahendi abil lepingu sõlmimist antav teave<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Tarbijale antakse aegsasti enne seda, kui ta ennast sidevahendi abil sõlmitud lepingu või tehtud pakkumisega seob, järgmine teave, mis käsitleb:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>sidevahendi abil sõlmitud lepingut:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>artiklis 6 nimetatud taganemisõiguse olemasolu või puudumine ning juhul, kui taganemisõigus on olemas, selle kehtivusaeg ja rakendamise tingimused, sealhulgas teave summa kohta, mille tasumist tarbijalt võidakse artikli 7 lõike 1 alusel nõuda, ning kõnealuse õiguse rakendamata jätmise tagajärjed<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi 2002/65 artikli 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Muud teabele esitatavad nõuded<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Kuni suurema ühtsuse saavutamiseni võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada rangemad sätted eelteabele esitatavate nõuete kohta, kui sellised sätted on kooskõlas ühenduse õigusega.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi 2002/65 artikli 5 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Lepinguliste tingimuste ja eelteabe edastamine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> lõike 1 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Teenuste osutaja edastab tarbijale kõik lepingulised tingimused ning artikli 3 lõikes 1 ja artiklis 4 nimetatud teabe paberkandjal või mõnel muul tarbijale ligipääsetaval püsival andmekandjal aegsasti enne seda, kui tarbija ennast mõne sidevahendi abil sõlmitud lepingu või tehtud pakkumisega seob.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiivi 2002/65 artiklis 6 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Taganemisõigus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1. […] Taganemise tähtaeg algab:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>päevast, mil tarbija saab lepingulised tingimused ja artikli 5 lõigetele 1 või 2 vastava teabe, juhul kui see kuupäev on hilisem kui esimeses taandes nimetatud kuupäev.</P></ITEM></LIST><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Taganemisõigust ei kohaldata:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>selliste lepingute suhtes, mille mõlemad pooled on tarbija selgesõnalisel taotlusel täielikult täitnud enne seda, kui tarbija oma taganemisõigust rakendab.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><?PAGE NO="3"?><PARAG IDENTIFIER="006.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid võivad ette näha, et taganemisõigust ei kohaldata:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>sellise krediidi suhtes, mis on ette nähtud esmajoones maa või olemasoleva või projekteeritava ehitise omandiõiguste saamiseks või säilitamiseks või ehitise renoveerimiseks või parendamiseks, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>sellise krediidi suhtes, mille tagatiseks on kas hüpoteek või kinnisvara või kinnisvaraga seotud õigus, või</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Kui tarbija rakendab oma taganemisõigust, teatab ta sellest enne asjaomase tähtaja möödumist artikli 3 lõike 1 punkti 3 alapunkti d kohaselt talle antud praktilisi suuniseid järgides ja kasutades vahendeid, mille vastavust siseriiklikule õigusele on võimalik tõendada. Tähtaega loetakse järgituks, kui teatis, juhul kui see on paberkandjal või mõnel muul saajale ligipääsetaval püsival andmekandjal, on saadetud enne tähtaja möödumist<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi 2002/65 artikli 7 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Enne taganemist osutatud teenuste eest tasumine<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui tarbija rakendab artikli 6 lõikes 1 sätestatud taganemisõigust, võib temalt nõuda tasumist põhjendamatult viivitamata üksnes teenuse eest, mida teenuste osutaja on lepingu kohaselt tõepoolest osutanud. Lepingu täitmist võib alustada üksnes pärast seda, kui tarbija on selleks oma nõusoleku andnud.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Teenuste osutaja tagastab tarbijale põhjendamatult viivitamata ja hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul kõik summad, mis ta on tarbijalt kooskõlas sidevahendi abil sõlmitud lepinguga saanud, välja arvatud lõikes 1 nimetatud summa. Kõnealune tähtaeg algab päeval, kui teenuste osutaja saab taganemisteatise<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Saksa õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Tsiviilseadustiku § 312b (Bürgerliches Gesetzbuch, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>BGB<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Sidevahendi abil sõlmitud lepingud<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="312B.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Sidevahendi abil sõlmitud lepingud on lepingud kaupade tarnimise või teenuste osutamise kohta, kaasa arvatud finantsteenused, mille teenuste osutaja ja tarbija sõlmivad üksnes kaugsidevahendi kasutamise teel, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimine ei toimu organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel. Finantsteenused esimese lause tähenduses on pangateenused ja krediidi-, kindlustus-, personaalpensioni, investeerimis- või makseteenused<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>BGB § 312d <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Taganemis- ja tagastamisõigus sidevahendite abil sõlmitud lepingute korral<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="312D.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Sidevahendite abil sõlmitud lepingute korral on tarbijal taganemisõigus vastavalt §-le 355 […].</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="312D.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Erinevalt § 355 lõike 2 esimesest lausest ei alga taganemistähtaeg enne teavitamiskohustuste täitmist vastavalt § 312c lõikele 2 […] ja teenuste puhul enne lepingu sõlmimise päeva.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="312D.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Teenuse puhul lõpeb taganemisõigus ka järgmistel juhtudel:</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="312D.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>finantsteenuse puhul siis, kui mõlemad pooled on tarbija sõnaselgel taotlusel lepingu täielikult täitnud enne seda, kui tarbija oma taganemisõigust rakendab,</ALINEA><ALINEA>[…].</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="312D.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Peale selle ei ole sidevahendi abil sõlmitud lepingute puhul taganemisõigust juhul, kui tarbijal on juba §-de 495, 499–507 alusel § 355 või § 356 kohane taganemis- või tagastamisõigus. Selliste lepingute puhul kehtib <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> lõige 2.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="312D.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuste osutamise lepingute puhul peab tarbija erinevalt § 357 lõikest 1 maksma seadusest tulenevate lepingust taganemist käsitlevate sätete kohaselt hüvitist saadud teenuse eest ainult siis, kui enne tema poolt lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmist on sellele õiguslikule tagajärjele viidatud ja kui ta on andnud selleks sõnaselge nõusoleku, et teenuste osutaja alustab teenuse osutamist enne taganemistähtaja lõppemist<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Vastavalt BGB §-le 495 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Taganemisõigus<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="495.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Tarbijalaenulepingu korral on laenusaajal vastavalt §-le 355 lepingust taganemise õigus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>BGB §-s 355 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Taganemisõigus tarbijalepingute korral<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="355.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui tarbijale on seadusega ette nähtud käesoleva sätte kohane taganemisõigus, ei ole tarbija selle õiguse tähtaegse rakendamise korral enam seotud lepingu sõlmimisel antud nõustumusega.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="355.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Taganemisõigus lõpeb hiljemalt kuus kuud pärast lepingu sõlmimist. Kaupade tarnimisel ei hakka tähtaeg kulgema enne päeva, kui tarbija on kauba kätte saanud. Erinevalt esimesest lausest ei lõpe taganemisõigus juhul, kui tarbijat ei ole tema taganemisõigusest nõuetekohaselt teavitatud; sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepingu puhul ei lõpe taganemisõigus lisaks ka siis, kui teenuste osutaja ei ole nõuetekohaselt täitnud § 312c lõike 2 punkti 1 kohaseid kohustusi<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud, põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Oktoobris 2007 sõlmisid kaks tarbijat krediidiasutusega DSL Bank – Deutsche Postbank AG äriüksus – hüpoteeklaenu lepingu, mille eesmärk oli rahastada nende kasutuses oleva kinnisvara ostu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Annuiteetgraafikuga laen nägi ette kindlaksmääratud intressimäära kuni <DATE ISO="20171231">31. detsembrini 2017</DATE>. Selle laenulepingutaotluse kohaselt pidi laenusaaja algul tasuma laenu 2,00% ulatuses ja maksma intressi ning laenu põhiosa tagasimaksmiseks igakuiste maksetena 548,53 eurot. Laenu tagasimaksmine pidi algama esimese kuumaksega <DATE ISO="20071130">30. novembril 2007</DATE>. Lisaks sõltus laenu andmine tagatisest, milleks oli hüpoteegi seadmine nimetatud kinnisasjale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Lepingu sõlmimise menetlus toimus järgmiselt. DSL Bank andis tarbijatele kirjaliku eeltäidetud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>laenulepingu taotluse<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, koos taganemisjuhendiga, ülevaatega väljamaksmis- ja finantseerimistingimustest ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>tarbija teabelehega hüpoteeklaenu kohta<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>teabeleht<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Eespool nimetatud dokument andis tarbijatele muu hulgas teavet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>taganemisõiguse lõppemise kohta siis, kui leping on täielikult täidetud ja laenusaaja on selleks sõnaselge nõusoleku andnud<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Tarbijad allkirjastasid laenutaotluse, taganemisjuhendi ja tarbija teabelehe kättesaamise kinnituse ning saatsid DSL Bankile laenudokumentide allkirjastatud eksemplari. Seejärel võttis DSL Bank tarbijate laenutaotluse vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Tarbijad seadsid seepeale kokkulepitud hüpoteegi. DSL Bank laskis laenu tarbijate soovil välja maksta, samal ajal kui tarbijad tegid kokkulepitud makseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT><DATE ISO="20160608">8. juuni 2016. aasta</DATE> kirjaga taganesid tarbijad laenulepingust seetõttu, et taganemisjuhend ei olnud Saksa õigusega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kuna DSL Bank taganemisõiguse kehtivust ei tunnistatud, pöördusid tarbijad Landgericht Bonni poole (Bonni esimese astme kohus, Saksamaa), paludes tuvastada, et pärast taganemist ei saanud DSL Bank enam laenulepingust tulenevatele õigustele tugineda. Lisaks palusid nad, et DSL Bank maksaks tagasi taganemise hetkeks makstud summad ja hüvitist nende summade kasutamise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et laenusaajaile antud taganemisjuhend põhineb BGB § 312d lõike 3 punktil 1, millega võetakse üle direktiivi 2002/65 artikli 6 lõike 2 punkt c. Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kohtupraktika kohaselt ei kohaldata viimati nimetatud sätet tarbimise rahastamise, sealhulgas sidevahendi abil sõlmitud lepingute suhtes. Nende lepingute puhul oleks tarbijal taganemisõigus, mis ei ole reguleeritud BGB § 312d lõike 2 punktis 1, vaid BGB § 355 lõikes 3, mida tõlgendatakse koostoimes BGB § 495 lõikega 1, milles on ette nähtud, et taganemisõigus ei lõpe üksnes seetõttu, et mõlemad pooled on lepingu tarbija sõnaselgel taotlusel juba täielikult täitnud enne seda, kui tarbija oma taganemisõigust rakendab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Sellega seoses, kuna põhikohtuasja lahendamine sõltub direktiivi 2002/65 tõlgendamisest, otsustas Landgericht Bonn (Bonni esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2002/65/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm või tava, mis ei näe ette nagu põhikohtuasjas taganemisõiguse välistamist sidevahendi abil sõlmitud laenulepingute puhul, mille mõlemad pooled on tarbija sõnaselgel taotlusel täielikult täitnud enne seda, kui tarbija oma taganemisõigust rakendab?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2002/65/EÜ artikli 4 lõiget 2, artikli 5 lõiget 1, artikli 6 lõike 1 teise lõigu teist taanet ja lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi õigusega vastavalt direktiivi 2002/65/EÜ artikli 5 lõikele 1 ja artikli 3 lõike 1 punkti 3 alapunktile a ette nähtud teabe nõuetekohaseks saamiseks ja taganemisõiguse rakendamiseks tarbija poolt tuleb kõiki asjakohaseid fakte ja kõiki selle lepingu sõlmimisega kaasnevaid asjaolusid silmas pidades tugineda liikmesriigi õiguse kohaselt mitte kellelegi teisele kui keskmisele tarbijale, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Juhul kui esimesele ja teisele küsimusele vastatakse eitavalt:</TXT><P>Kas direktiivi 2002/65/EÜ artikli 7 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis näeb pärast sidevahendi abil sõlmitud tarbijalaenulepingust taganemisest teatamist ette, et teenuste osutaja maksab tarbijale lisaks summale, mille ta on tarbijalt sidevahendi abil sõlmitud lepingu alusel saanud, ka hüvitise selle summa kasutamise eest?<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2002/65: täielik ühtlustamine, finantsteenuste vaba liikumine ja tarbijakaitse</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Direktiiv 2002/65 on osa liidu seadusandja üldkavast, mille eesmärk on kujundada välja finantsinstrumentide ja nende kaugturustuse integreeritud turg. Eelkõige täiendab see direktiivi 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19970520">20. mai 1997. aasta</DATE> direktiivi 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="144" PAGE.FIRST="19" DATE.PUB="1997">EÜT 1997, L 144, lk 19</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/03, lk 319).</P></NOTE> mis on nüüdseks kehtetuks tunnistatud ja asendatud direktiiviga 2011/83/EL<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111025">25. oktoobri 2011. aasta</DATE> direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="304" PAGE.FIRST="64" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 304, lk 64</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>, mis jättis finantsinstrumendid kohaldamisalast väljapoole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Sellega seoses on riigisiseste regulatsioonide ühtlustamise eesmärk kõrvaldada takistused, mis piiravad finantsteenuste vaba liikumist ja tagada sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuste lepingute sõlmimise kontekstis tarbijakaitse kõrge tase.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kõnealuse direktiivi eesmärk on seega tagada tarbijakaitse kõrge tase Euroopa finantsteenuste integreeritud turu loomisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>KOM(96) 209 (lõplik) Roheline raamat. Finantsteenused: kuidas vastata tarbijate ootustele; KOM(97) 309 (lõplik) Finantsteenused: kuidas suurendada tarbijate usaldust; KOM(2001) 66/F, Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile e-kaubanduse ja finantsteenuste kohta; KOM(2007) 226 (lõplik) Roheline raamat jaefinantsteenuste kohta ühtsel turul.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>See on üks direktiividest, mis alates 2000. aastate algusest viivad ellu liidu seadusandja tahet minna minimaalselt ühtlustatuse tasemelt üle tarbijate kaitsmiseks vajalike regulatsioonide täielikule ühtlustatusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Vajadus liikuda täieliku ühtlustatuse suunas on põhjendatud asjaoluga, et minimaalse ühtlustatuse tingimus – mis võimaldas liikmesriikidel tagada oma õigusaktides tarbijakaitse kõrgema taseme, kui liidu õigusaktidega ette nähtud – oli toonud kaasa erinevate liikmesriikide eeskirjade killustatuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>See killustatus vähendas ühelt poolt ettevõtjate piiriülest tegevust, kes pidid kandma sageli lisakulusid selleks, et omandada vajalikke õiguslikke oskusi selleks, et täita erinevate õigussüsteemide eeskirju, ning teiselt poolt põhjustas see tarbijate usalduse puudumist, kuna nad ei teadnud, milline kaitse neile erinevates liikmesriikides tegelikult laienes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtul on olnud võimalus rõhutada – ehkki seoses direktiiviga 2005/29<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20050511">11. mai 2005. aasta</DATE> direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="149" PAGE.FIRST="22" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 149, lk 22</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> ja direktiiviga 2008/48<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080423">23. aprilli 2008. aasta</DATE> direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="133" PAGE.FIRST="66" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 133, lk 66</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>, mis on osa samast õiguspoliitika kavast –, et täielikku ja imperatiivset ühtlustamist on mitmes põhiküsimuses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>vaja selleks, et tagada kõikidele liidu tarbijatele nende huvide võrdselt kõrgetasemeline kaitse ja aidata kaasa hästitoimiva siseturu tekkele tarbijakrediidi valdkonnas<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="20140327">27. märtsi 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>LCL Le Crédit Lyonnais</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑565/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:190">EU:C:2014:190</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; samas tähenduses <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CA Consumer Finance</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑449/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2464">EU:C:2014:2464</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20090423">23. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>VTB-VAB ja Galatea</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑261/07 ja C‑299/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:244">EU:C:2009:244</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Selle valiku tõttu ei saa ükski liikmesriik täieliku ühtlustamise direktiivi olemasolul kehtestada liidu õigusaktidest erandeid, mis on tarbijate suhtes soodsamad, välja arvatud juhul, kui see on direktiiviga sõnaselgelt lubatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Sellega seoses räägime <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>taotletavast<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> täielikust ühtlustamisest (<HT TYPE="ITALIC">targeted harmonizazion</HT>), see tähendab ühtlustamisest, mis – kui see on õigusaktis selgelt sätestatud – möönab, et liikmesriigid võtavad vastu liidu õigusaktidest kõrvalekalduvaid õigusnorme.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Mis puutub direktiivi 2002/65, siis on mitu süsteemset, teleoloogilist ja grammatilist tegurit, mis võimaldavad seda kvalifitseerida täieliku ühtlustamise direktiivina eespool kirjeldatud tingimustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Põhjenduses 12<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt direktiivi 2002/65 põhjendus 12, milles on öeldud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Kui liikmesriigid võtavad vastu tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustamist reguleerivad tarbijakaitse eeskirjad, mis on vastuolulised või erinevad, võib see takistada siseturu toimimist ja ettevõtetevahelist konkurentsi turul. Seepärast tuleb selles valdkonnas sätestada ühenduse tasandil ühised eeskirjad, vähendamata seejuures üldise tarbijakaitse taset liikmesriikides<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</P></NOTE> on tegelikult rõhutatud vastuoluliste või erinevate tarbijakaitse eeskirjade halba mõju siseturu toimimisele ja ettevõtjatevahelisele konkurentsile turul. Direktiivi eesmärk on kehtestada ühtsed finantsteenuste kaugturustust reguleerivad eeskirjad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Nagu on täpsustatud põhjenduses 13<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt direktiivi 2002/65 põhjendus 13, milles on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Käesoleva direktiiviga tuleks tagada tarbijakaitse kõrge tase, et kindlustada finantsteenuste vaba liikumine. Liikmesriikidel ei tohiks olla võimalik võtta valdkonnas, mida käesolev direktiiv ühtlustab, vastu muid kui käesoleva direktiiviga ette nähtud sätteid, kui käesolevas direktiivis ei ole konkreetselt sätestatud teisiti<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</P></NOTE>, ei tohiks liikmesriikidel olla võimalik võtta valdkonnas, mida direktiiv ühtlustab, vastu muid kui direktiiviga ette nähtud sätteid. Üksnes juhul, kui direktiivis on konkreetselt sätestatud teisiti, lubatakse liikmesriikidel teha erandeid direktiivis sätestatud eeskirjadest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Põhjenduses 13 väljendatu näiteks on artikli 4 lõike 2 säte, mis lubab liikmesriikidel säilitada või kehtestada rangemad sätted eelteabele esitatavate nõuete kohta, kui sellised sätted on kooskõlas liidu õigusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Lisaks on artiklis 1<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Artikli 1 lõikes 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust käsitlevaid liikmesriikide õigusnorme<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</P></NOTE> täpsustatud direktiivi eesmärk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>ühtlustada tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust käsitlevaid liikmesriikide õigusnorme<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Lõpuks on kavatsus rakendada finantsteenuste kaugturustuse valdkonnas täielikku ühtlustamist tuletatav ka ettevalmistustööst. Nagu kohtuasja materjalidest nähtub, on ühtlustamise ulatust käsitletud õigusloomemenetluse erinevates etappides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Tegelikult selgus komisjoni algsest ettepanekust, et liikmesriigid ei tohi direktiiviga ühtlustatud valdkondades vastu võtta muid, kui direktiivis sätestatud sätteid, mis on ühtlustatud selleks, et tagada õigusakti kasulik mõju, tagades samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme ja saavutades finantsteenuste vaba liikumise<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>KOM(1998) 468 (lõplik) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="385" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="1998">EÜT 1998, C 385, lk 10</REF.DOC.OJ>; põhjendus 9).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleneb nii grammatilisest kui teleoloogilisest tõlgendusest, et direktiivi eesmärgi tõttu on kõik selle sätetest tehtavad erandid lubatud ainult juhul, kui see õigus on liikmesriikidele sõnaselgelt antud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Lisaks peavad liikmesriigid erandkorra säilitamise või kehtestamise korral järgima direktiivis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Direktiivi 2002/65 artikkel 4.</P></NOTE> määratletud menetlust, mis võimaldab komisjonil teha talle edastatud teave riigisiseste sätete kohta kättesaadavaks tarbijatele ja ettevõtjatele, et mitte seada ohtu direktiivi ühtlustamise eesmärke.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Seni on täheldatud, et finantsteenuste vaba liikumine eeldab täielikku ühtlustamist selleks, et vältida liikmesriikide vahelist ebavõrdsust, eriti sellistes sektorites nagu kaugturustus, mis on oma olemuselt rahvusvaheline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Ühtse turu ühendamiseks võetud meetmed ei saa siiski kahjustada tarbijakaitset, vaid peavad kaasa aitama kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamisele, nagu on märgitud ka põhjenduses 1<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt direktiivi 2002/65 põhjendus 1: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>Ühtse turu eesmärkide saavutamiseks on oluline võtta vastu turu järkjärguliseks ühendamiseks ettenähtud meetmed, mis peavad kaasa aitama kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamisele kooskõlas asutamislepingu artiklitega 95 ja 153<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Nende ühiste eeskirjade eesmärk on ühitada siseturu tugevdamise ja tarbijakaitse kõrge taseme ettevalmistamise vajadused, eesmärgiga suurendada selle tarbija usaldust, kes on kaugturustuse suhtes vastuvõtlikum<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt direktiivi 2002/65 põhjendus 3: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>[…]. Valikuvabaduse tagamiseks, mis on üks tarbija olulisemaid õigusi, on vaja kõrgetasemelist tarbijakaitset, et suurendada tarbijate usaldust kaugmüügi vastu<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Esimene eelotsuse küsimus esitab sisuliselt Euroopa Kohtule järgmise tõlgendamisküsimuse: kas direktiivis 2002/65 sisalduva lepingueelse teavitamiskohustuse ja taganemisõiguse regulatsiooniga on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette juhul, kui tarbijat ei ole taganemisõiguse riigisisesest regulatsioonist piisavalt teavitatud, taganemisõiguse igal ajal ka siis, kui tarbija selgel taotlusel on mõlemad pooled lepingu juba enne seda täielikult täitnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Eeltoodust lähtuvalt tuleneb direktiivile 2002/65 omasest ühtlustamiseesmärgist lineaarselt sellele küsimusele jaatav vastus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Vastuse täielikkuse huvides analüüsin siiski, kuigi lühidalt, erinevaid sellega seotud õiguslikke küsimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Eelkõige võib täheldada, et direktiivis rakendatakse tarbijakaitset ühelt poolt teenuste osutajale ka lepingueelses etapis teavitamiskohustuse kehtestamisega ning teiselt poolt tarbijale taganemisõiguse teostamise võimaluse andmisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Õigus olla piisavalt informeeritud ja taganemisõigus on küll tihedalt seotud, kuid on siiski struktuurselt erinevad ja need on direktiivis 2002/65 reguleeritud diferentseeritult.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiivis 2002/65 ette nähtud teavitamiskohustus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Eelteabe nõue mängib keskset rolli direktiivi üldises süsteemis, sest nagu Euroopa Kohus on täpsustanud tarbijate kaitse kohta seoses väljaspool äriruume sõlmitud lepingutega, on selle puhul tegemist eeldusega, mille kohaselt tarbija kui nõrk pool oleks oma õigustest täielikult teadlik. Teavitamiskohustus näib seega olevat oluline tagatis tarbijaõiguste ning ka taganemisõiguse tõhusaks rakendamiseks ja sel põhjusel on see vajalik liidu tarbijakaitsealaste õigusaktide kasuliku mõju realiseerimiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20091217">17. detsembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Martín Martín</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑227/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:792">EU:C:2009:792</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Põhjenduses 23<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt direktiivi 2002/65 põhjendus 23, milles on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>Tarbija parima kaitse tagamiseks on oluline, et tarbijat teavitatakse piisavalt käesoleva direktiivi sätetest ja muudest kõnealuse valdkonna tegevusjuhenditest ning tema taganemisõigusest<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</P></NOTE> on öeldud, et tarbijate optimaalne kaitse eeldab, et tarbijat teavitatakse nõuetekohaselt direktiivi sätetest ja sellest, et tal on taganemisõigus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Lisaks, kui ollakse sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, tuleb tarbijat teavitada taganemisõiguse kohaldamata jätmisest, kui ta nõuab sõnaselgelt lepingu täitmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt direktiivi 2002/65 põhjendus 24, milles on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>Kui taganemisõigust ei kohaldata põhjusel, et tarbija on sõnaselgelt nõudnud lepingu täitmist, peaks teenuste osutaja sellest asjaolust tarbijat teavitama<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Samamoodi tuleb tarbijale enne sidevahendi abil lepingu sõlmimist esitada vastavalt direktiivi artiklile 3 eelteave taganemisõiguse olemasolu või selle puudumise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Lisaks võimaldab direktiivi artikkel 4 liikmesriikidel säilitada või kehtestada rangemad sätted eelteabele esitatavate nõuete kohta, kui sellised sätted on kooskõlas ühenduse õigusega ja pärast komisjoni teavitamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>On selge, et liikmesriigid võivad kehtestada rangemaid õigusakte üksnes seoses täiendavate nõuetega, mis puudutavad eelteavet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et Saksamaa Liitvabariik oleks komisjonile teatanud oma soovist kasutada eespool nimetatud erandi võimalust, ja igal juhul ei nähtu vastavalt sündmuste toimumise ajal kehtinud õigusaktidest, et direktiivi suhtes oleks kehtestatud täiendavaid nõudeid eelteabe kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Taganemisõigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Taganemisõigus, nagu eelteabe esitamise kohustus, on Euroopa Liidu õiguses tarbijakaitse kontekstis kesksel kohal ja tarbijal on õigus ümber mõelda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Selle õigusmõiste üldise kasutuselevõtu <HT TYPE="ITALIC">ratio</HT> tarbijalepingutes seisneb liidu seadusandja valmisolekus lõpetada lepinguline tasakaalustamatus, mis iseloomustab suhteid teenuste osutajaga, andes tarbijale võimaluse lõpetada lepinguline suhe subjektiivse meelemuutuse tulemusel, mida saab kasutada kindlaksmääratud aja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Direktiivis 2002/65 reguleeritud lepingust taganemise õigus on tarbija kaitseks antud ühepoolne õigus taganeda lepingust 14 päeva jooksul, ilma sanktsioonideta ja kohustuseta oma valikut põhjendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Ainus stsenaarium, mille puhul taganemisõigus lõpeb enne tähtaega, nagu on sätestatud direktiivi 2002/65 artikli 6 lõike 2 punktis c, on selliste lepingute korral, mille mõlemad pooled on tarbija sõnaselgel taotlusel täielikult täitnud enne seda, kui tarbija oma taganemisõigust rakendab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Sellise regulatsiooni <HT TYPE="ITALIC">ratio</HT> tuleneb asjaolust, et taganeda ei ole põhjust olukorras, kus mõlemad pooled on oma kohustused täitnud, näidates seega, et nad on oma lepingulise tahte täielikult realiseerinud. Seega soovitakse ülalmainitud stsenaariumi puhul vältida olukorda, kus tarbija, kes on oma lepingulist tahet juba väljendanud ja kinnitanud, võib saada ebaõiglase eelise tühistada hilinenult teenust, mille ta on juba ära kasutanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Sellise korra võimaliku kuritarvitamise ärahoidmiseks eeldatakse, et teenuste osutaja on kohustatud teavitama tarbijat taganemisõiguse kaotamisest juhul, kui viimati nimetatu on sõnaselgelt taotlenud lepingu täielikku täitmist, isegi kui taganemisõiguse rakendamise tähtaeg ei ole veel lõppenud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Lisaks on eelmist sidevahendi abil sõlmitud lepingute regulatsiooni<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19970520">20. mai 1997. aasta</DATE> direktiiv 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="144" PAGE.FIRST="19" DATE.PUB="1997">EÜT 1997, L 144, lk 19</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/03, lk 319).</P></NOTE> uuendades direktiivis 2002/65 ette nähtud kohustus anda tarbijale eelteavet taganemisõiguse olemasolu või puudumine kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Direktiivi 2002/65 artikli 3 lõike 1 punkti 3 alapunkt a.</P></NOTE> ning praktilised suunised taganemisõiguse rakendamise kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Direktiivi 2002/65 artikli 3 lõike 1 punkti 3 alapunkt d.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Artikli 6 lõikes 3 on ette nähtud mõned stsenaariumid, mille puhul liikmesriigid võivad – teavitades sellest alati komisjoni – kasutada võimalust mõnel konkreetsel ja rangelt kindlaks määratud juhul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>ette näha, et taganemisõigust ei kohaldata<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>. Selline erandi tegemise võimalus, viidates taganemisõiguse välistamise stsenaariumidele ja mitte selle rakendamise võimaluste laiendamisele, ei ole põhikohtuasjas käsitletava juhtumi puhul asjakohane ning igal juhul ei nähtu kohtuasja materjalidest, et Saksamaa Liitvabariik oleks komisjonile selles osas teatise esitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Direktiiv 2002/65 ei jäta seetõttu liikmesriikidele võimalust kehtestada taganemisõiguse regulatsiooni, mis on erinev sama direktiivi alusel kehtestatud regulatsioonist, just eespool nimetatud põhjustel, mis puudutavad liidu seadusandja õiguspoliitilist valikut seda valdkonda täielikult ühtlustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Nagu juba märgitud, on vastus esimesele küsimusele jaatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Leian siiski, et on asjakohane pühendada mõned lühikesed tähelepanekud asjaolule, et põhikohtuasjas käsitletava juhtumi puhul võib täheldada tarbija sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingust taganemise õiguse materiaalõiguslike tingimuste ja teenuste osutaja eelteabe andmise kohustuse sisu kattumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Eeltoodust ilmneb, et direktiivile 2002/65 omasest täieliku ühtlustamise eesmärgist tulenevalt peaks liidu õiguse kohane teave taganemisõiguse kohta olema just selline, mis on kohtuasja materjalidest nähtuvalt tarbijale antud ja mis sisaldub ka seda direktiivi rakendavas Saksamaa riigisiseses õiguses üldiselt seoses finantsteenustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et Saksamaa riigisiseses õiguses on olemas säte, mis oli juba jõus enne direktiivi 2002/65<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>BGB § 355 lõike 3 kolmas lause.</P></NOTE> rakendamist ja mis oli endiselt jõus ka põhikohtuasja poolte vahelise lepingu allakirjutamise ajal ning mille kohaselt tarbijakrediidilepingutest, ka sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutest, taganemise õigus on Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) pideva tõlgendamise tulemusena reguleeritud erinevalt, andes tarbijale tegelikult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>igavese<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> taganemisõiguse, kui taganemisjuhised ei ole korrapärased.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Direktiiv 2002/65 ei näe ette konkreetseid tagajärgi juhul, kui teabe esitamise kohustus ei ole täies ulatuses täidetud, kuna artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et taganemisõiguse rakendamise tähtaeg algab päevast, mil tarbija saab lepingulised tingimused ja eelteabe, juhul kui see kuupäev on hilisem kui lepingu sõlmimise kuupäev.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Artiklis 11<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Direktiivi 2002/65 artiklis 11 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>Sanktsioonid<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>Liikmesriigid näevad ette asjakohased sanktsioonid juhuks, kui teenuste osutaja ei täida käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklikke sätteid. Selleks võivad liikmesriigid eelkõige ette näha, et tarbija võib lepingu mis tahes ajal tasuta ja ilma sanktsioonideta lõpetada. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>.</P></NOTE> on sätestatud ka, et liikmesriigid näevad ette asjakohased sanktsioonid juhuks, kui teenuste osutaja ei täida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklikke sätteid<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, ja need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, võides sisaldada ka õigust, et tarbija võib <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>lepingu mis tahes ajal tasuta ja ilma sanktsioonideta lõpetada<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Nagu ilmneb kohtuasja materjalidest, edastas käesoleval juhul teenuste pakkuja teabe taganemisõiguse kohta tarbijale õigel ajal ja viisil, vastavalt direktiivile 2002/65 ning ka riigisisestele õigusnormidele, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>mis on vastu võetud vastavalt<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> kõnealusele direktiivile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Seega ei tundu olevat mõistlik pidada Saksamaa riigisisese õiguse sätet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>sanktsiooniks<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> eespool nimetatud direktiivi 2002/65 artikli 11 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Asjaolust, et liikmesriigi seadusandja on oma õigussüsteemis sätestanud taganemisõiguse regulatsiooni, mis piirdub üksnes tarbijakrediidilepingutega, rakendades muude finantsteenuste lepingute suhtes selle asemel direktiivi 2002/65 sätteid taganemisõiguse kohta, nähtub nende riigisiseste õigusnormide<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Direktiivi täielikul ja korrektsel ülevõtmisel tuleb arvesse võtta ühtlustamise eesmärki, mida need eeskirjad taotlevad. Seega tuleb asuda seisukohale, et isegi olemasolev riigisisene regulatsioon tuleb kooskõlastada ülevõetava õigusaktiga.</P></NOTE> kooskõlastamatus liidu õigusega, kuna kuigi nendes riigisisestes õigusnormides pakutakse tarbijale soodsamat sätet, ei vasta need direktiivi täieliku ühtlustamise eesmärkidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Nähes tegelikult ette, et tarbijakrediidilepingute puhul direktiivi, eelkõige artikli 6 lõike 2 punkti c ülevõtmise regulatsioon ei rakendu, on riigisiseses õiguses, nagu seda on tõlgendanud Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus), säilitatud regulatsioon, mis on liidu õigusega vastuolus kahel viisil: taganemisõigus on reguleeritud direktiivi 2002/65 artikli 6 sätetest erinevalt; kasutusele on võetud finantsteenuse mõiste, mis erineb direktiivi artikli 2 punktis b sätestatud mõistest ja on sellega vastuolus, samuti taganemisõiguse erinev regulatsioon sõltuvalt finantsteenuse liigist ja lepingu liigist, milles see sisaldub.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>Finantsteenus<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> tähendab direktiivi 2002/65 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>panga-, krediidi-, kindlustus-, personaalpensioni, investeerimis- või makseteenust<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>; ja põhjenduses 14 täpsustatakse, et direktiiv hõlmab kõiki finantsteenuseid, mida on võimalik sidevahendi abil osutada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt direktiivi 2002/65 põhjendus 14, mis kinnitab: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>Käesolev direktiiv hõlmab kõiki finantsteenuseid, mida on võimalik sidevahendi abil osutada. Teatavaid finantsteenuseid reguleeritakse siiski ühenduse õiguse erisätetega, mille kohaldamist kõnealuste finantsteenuste suhtes jätkatakse. Siiski tuleks ette näha selliste teenuste kaugturustust reguleerivad põhimõtted<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Liikmesriigi kohtul on siiski veel võimalus kontrollida konkreetsel juhul seda, kas teenuste osutaja on tarbijat teavitanud viisil, mis võimaldab tarbijal teha ettevaatlikku ja mõistlikku otsust, ning kas ta on seega teadlikult otsustanud lepingut täita.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka keskmise tarbija kriteerium on ainus, mida tuleb arvesse võtta, et hinnata eelteabe arusaadavust ja viisi, kuidas rakendada tarbija taganemisõigust, mis on ette nähtud direktiivi 2002/65 ülevõtvates riigisisestes õigusaktides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja materjalidest ilmneb, et põhikohtuasjas asjakohasel ajavahemikul on Euroopa Kohtu poolt kasutusele võetud keskmise tarbija mõiste ja riigisiseses õiguses määratletud keskmise tarbija mõiste vahel erinevus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Nagu eespool selgitatud, on direktiivi eesmärk tagada parim kaitse tarbijale, keda teavitatakse piisavalt direktiivi sätetest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt direktiivi 2002/65 põhjendus 23.</P></NOTE>, sealhulgas taganemisõiguse olemasolust või puudumisest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Direktiivi 2002/65 artikli 3 lõike 1 punkti 3 alapunkt a ja alapunkt d.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Direktiivi 2002/65<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Direktiivi 2002/65 artikli 2 punktis d on järgmine määratlus: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>tarbija – füüsiline isik, kes käesolevas direktiivis käsitletud sidevahendi abil sõlmitud lepingute raames tegutseb eesmärkidel, mis ei ole seotud tema majandus- ega kutsetegevusega<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>.</P></NOTE> artikli 2 punktis d sisalduv tarbija määratlus on samane direktiivide 2005/29<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Direktiivi 2005/29 artikli 2 punktis a on järgmine määratlus: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>tarbija – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatud kaubandustavade raames tegutseb eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitöö- ega kutsetegevusega<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>.</P></NOTE> ja 93/13<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Direktiivi 93/13 artikli 2 punktis b on määratletud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>tarbija – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames toimib eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- ega kutsetegevusega<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>.</P></NOTE> määratlusega, mille osas on Euroopa Kohtul juba olnud võimalus teha otsus, leides, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>keskmine tarbija<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja ettevaatlik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andriciuc jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑186/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:703">EU:C:2017:703</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, samuti <DATE ISO="20170208">8. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Carrefour Hypermarchés</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑562/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:95">EU:C:2017:95</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dyson</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑632/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:599">EU:C:2018:599</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20180913">13. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wind Tre ja Vodafone Italia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑54/17 ja C‑55/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:710">EU:C:2018:710</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20180920">20. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OTP Bank ja OTP Faktoring</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑51/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:750">EU:C:2018:750</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Kuigi Euroopa Kohtul palutakse esimest korda tõlgendada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> mõistet seoses direktiiviga 2002/65, ei esine selles ühtegi tegurit, mis võiks viidata vajadusele võtta vastu mõni muu mõiste kui see, mille Euroopa Kohus seoses eespool nimetatud tarbijakaitset käsitlevate direktiividega on juba välja töötanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Kui puuduvad vastupidist tähendust kandvad tegurid ja õigusnormid, mis lubavad erandeid, tuleks viidata sellele tarbija mõistele ka seoses direktiiviga 2002/65 ja selle rakendamiseks vastu võetud riigisiseste õigusaktidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Kõnealuses direktiivis esitatud eesmärk ühtlustada ühenduse tasandil täielikult riigisisesed õigusnormid, toob kaasa vajaduse võtta vastu kõikidele liikmesriikidele ühine tarbijamudel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Nagu täpsustas Euroopa Kohus, viidates direktiivis 2005/29 määratletud tarbija mõistele, <DATE ISO="20100114">14. jaanuari 2010. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Plus Warenhandelsgesellschaft</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑304/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:12">EU:C:2010:12</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktis 41.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Liikmesriigi kohus peab põhikohtuasja asjaolusid hinnates kontrollima, kas teenuste osutaja on esitanud tarbijatele enne sidevahendi abil lepingu sõlmimist kogu direktiivis ette nähtud eelteabe. Selle kontrolli raames tuleb tuvastada, kas tingimused on koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andriciuc jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑186/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:703">EU:C:2017:703</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> et eespool nimetatud tähenduses keskmine tarbija saaks hinnata kõiki lepingu olulisi osi, ja nagu mainitud, teha ettevaatlik ja mõistlik otsuss.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Arvestades esimese ja teise küsimuse kohta esitatud kaalutlusi ja ettepanekut neile jaatavalt vastata, leitakse, et kolmandale küsimusele ei ole vaja vastata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Seetõttu piirdun vaid lühikeste kommentaaridega juhuks, kui Euroopa Kohus ei peaks minu ettepanekut järgima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiivi 2002/65 artikli 7 lõikega 4 on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis näeb pärast sidevahendi abil sõlmitud tarbijalaenulepingust taganemisest teatamist ette, et teenuse osutaja maksab tarbijale lisaks summale, mille ta on tarbijalt sidevahendi abil sõlmitud lepingu alusel saanud, ka hüvitise selle summa kasutamise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 7 lõikes 4 on teenuse osutajat kohustatud taganemisõiguse õiguspärase rakendamise korral tagastama tarbijale <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>kõik summad, mis ta on tarbijalt kooskõlas sidevahendi abil sõlmitud lepinguga saanud<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>. Selle sättega on ammendavalt reguleeritud taganemisõiguse rakendamise tagajärjed, välistades liikmesriikide võimaluse kehtestada erinevat raamistikku.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Võttes arvesse eespool seoses direktiiviga kehtestatud ühtlustamiskavaga mainitud asjaolusid ja vastupidisele osutavate tegurite puudumise korral, tuleb seega välistada võimalus, et liikmesriik kehtestab tarbija taganemisõiguse rakendamise korral tarbijale soodsamad tingimused, kuni selleni, et nähakse ette laenusaaja saadud väidetavate eeliste tõttu hüvitise maksmise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Nagu rõhutas ka komisjon, näib ühtlasi, et sidevahendi abil sõlmitud laenulepinguga kooskõlas makstud summade tarnijapoolse hüvitamise piiramine olevat mõistlik ka võttes arvesse taganemisõiguse rakendamise lühikest tähtaega (14 kalendripäeva, mida pikendatakse 30 kalendripäevani sidevahendi abil sõlmitud lepingute puhul, mis on seotud direktiivis 90/619/EMÜ käsitletud elukindlustusega ja personaalpensioniga seotud toimingutega). Selles kontekstis on tegelikult ebamõistlik tuvastada konkreetset eelist, mille laenuvõtja on saavutanud nii lühikese aja jooksul.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Landgericht Bonni (Bonni esimese astme kohus, Saksamaa) eelotsusetaotlusele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Direktiivi 2002/65/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, nagu on tõlgendatud kohtupraktikas, mis ei näe ette taganemisõiguse välistamist sidevahendi abil sõlmitud laenulepingute puhul, mille mõlemad pooled on tarbija sõnaselgel taotlusel täielikult täitnud enne seda, kui tarbija oma taganemisõigust rakendab.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi 2002/65/EÜ artikli 4 lõiget 2, artikli 5 lõiget 1, artikli 6 lõike 1 teise lõigu teist taanet ja lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi õigusega vastavalt sama direktiivi artikli 5 lõikele 1 ja artikli 3 lõike 1 punkti 3 alapunktile a ette nähtud teabe nõuetekohaseks saamiseks ja taganemisõiguse rakendamiseks tarbija poolt tuleb kõiki asjakohaseid fakte ja kõiki selle lepingu sõlmimisega kaasnevaid asjaolusid silmas pidades tugineda liikmesriigi õiguse kohaselt keskmisele tarbijale, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>