Käesoleva määruse kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elu[- või asukoht] on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. [täpsustatud tõlge]
[...]
Nõukogu
Märgin kohe, et sõna
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7 ja 11.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
Käesoleva määruse kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elu[- või asukoht] on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. [täpsustatud tõlge] [...]
Isiku, kelle alaline elu[- või asukoht] on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata: [täpsustatud tõlge] [...]
et puudutatud isik võib esitada rikkumise lõpetamise hagi veebisaidi haldaja vastu, olenemata viimase asukohaliikmesriigist, iga liikmesriigi kohtusse, kus asjaomane veebisait on kättesaadav, või on selleks, et vaidlus alluks sellise liikmesriigi kohtule, mis ei ole veebisaidi haldaja asukohaliikmesriik, nõutav ka vaidlustatud teabe või veebisaidi eriline seos kohtu asukohariigiga, mis läheb kaugemale veebisaidi tehniliselt võimalikust kättesaadavusest? Milliste kriteeriumide alusel tuleb kõnealune seos kindlaks määrata? Kas oluline on see, et vaidlusalune veebisait on selle haldaja soovi kohaselt sihipäraselt adresseeritud (ka) interneti kasutajatele kohtu asukohariigis, või piisab sellest, et veebisaidil kättesaadaval teabel on teatav objektiivne seos kohtu asukohariigiga selles tähenduses, et erinevate asjassepuutuvate huvide kollisioon – hageja huvi tema isikuõiguste austamise vastu ja veebisaidi haldaja huvi veebisaidi sisustamise ja uudiste edastamise vastu – võib konkreetse juhtumi asjaoludel, eeskätt tulenevalt vaidlusaluse veebisaidi sisust, olla tõepoolest toimunud või võib toimuda kohtu asukohariigis? Kas selleks, et tuvastada eriline seos riigi territooriumiga, on määrava tähtsusega küsimus, mitu korda on vaidlusalust veebisaiti kohtu asukohariigis vaadatud? Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu et kõnealuseid sätteid võib pidada kollisiooninormideks selles tähenduses, et need näevad ka tsiviilõiguse valdkonnas, olenemata siseriikliku õiguse kollisiooninormidest, ette päritoluriigi õiguse ainukohaldamise, või on kõnealuste sätete puhul tegemist materiaalõigusliku korrektiiviga, millega muudetakse siseriiklike kollisiooninormide alusel kohaldatavaks tunnistatud materiaalõiguse rakendamisel tehtud õigusliku järelduse sisu ja piiratakse seda päritoluriigi normidega? Kui elektroonilise kaubanduse direktiivi artikli 3 lõiked 1 ja 2 on kollisiooninormid: Kas kõnealused sätted näevad ette vaid päritoluriigi materiaalõiguse ainukohaldamise või ka seal kehtivate kollisiooninormide kohaldamise, mille tagajärjel jääb võimalikuks päritoluriigi õiguse
vaid tingimusel, et seda veebilehte saab külastada esimesena nimetatud riigist või üksnes juhul, kui kahjustava sündmuse ja esimesena nimetatud riigi territooriumi vahel on piisav, oluline ning tihe seos, ning kas selle seose aluseks võib olla: vaidlusaluse veebilehe külastuste arv esimesena nimetatud liikmesriigist kas absoluutsena või suhtarvuna võrreldes kõnealuse veebilehe kõigi külastuste arvuga; isikuõiguste rikkumisele tugineva isiku või kõikide asjaomaste isikute elukoht või kodakondsus, vaidlusaluse teabe levitamise keel või mis tahes muu asjaolu, millest võib tuletada veebilehe väljaandja tahet pöörduda eelkõige esimesena nimetatud riigi avalikkuse poole, koht, kus kirjeldatud asjaolud aset leidsid ja/või kus on üles võetud arvutivõrku üles pandud fotod, muud kriteeriumid?
Vt sellega seoses ja mh
Eespool viidatud kohtuotsus Shevill, punkt 23.
Eespool viidatud kohtuotsus Shevill, punkt 29, kohtujuristi kursiiv.
Kohtujurist Darmoni
Eespool viidatud kohtuotsus Shevill, punkt 31.
Eespool viidatud kohtuotsus Shevill, punkt 32.
Vt Magnus, U. ja Mankowski, P.,
Vt mh kommentaarid artiklis Crespo, A.
Vt kohtujurist Léger’ eespool viidatud ettepanek kohtuasjas Shevill, punktid 39 ja 40.
Vt Sánchez Santiago, J. ja Izquierdo Peris, J. J.,
Vt Ivins jr, W. M.,
Vt interneti ja veebi
Vt mh Castells, M.,
Vt mh Gigante, A.,
Vt mh Hoeren, T.,
Vt eelkõige Determann, L.,
Nagu märgib Bundesgerichtshof oma eelotsusetaotluses kohtuasjas C-509/03, ei
Pichler, R., teoses Hoeren, T. ja Sieber, U. (toim),
Vt eri variandid, milles see konflikt tekib, Fernández Esteban, M. L.,
Vt Jerker, D. ja Svantesson, B.,
Eespool viidatud kohtuotsus Shevill, punkt 31.
Kohtujurist Darmon ise hoiatas selle vastuväite eest oma ettepanekus kohtuasjas Shevill, punkt 72.
Eespool viidatud Roth, I.,
Vt harta artikli 11 kohta ja teabevabaduse õiguse kohaldamise kohta enne hartat mh
Vt seoses teabevabadusega või Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 kasutatud terminoloogias
Vt harta teavitava mõju kohta kõikides liidu seadusandliku sekkumise valdkondades Lenaerts, K. ja Gutiérrez-Fons, J.,
Vt Knutsen, E. S.,
Euroopa Komisjon on korduvalt teinud ettepaneku määratleda mõiste
Vt selle kohta Virgós Soriano, M. ja Garcimartín Alférez, F. J.,
Vt samas tähenduses Bundesgerichtshofi
Ohvri kaitsetus, mida tekitab nn mosaiikpõhimõte, tegi õigusteoorias muret juba enne kohtuotsust Shevill (vt nt järgmised tööd: Gaudemet-Tallon, H.,
Eespool viidatud Pichler, R., teoses Hoeren, T. ja Sieber, U. (toim),
Vt selle kohta Bundesgerichtshofi eespool viidatud
Euroopa Kohus on otsustanud selle kohtualluvuse erandjuhu erilise mõõtme kohta, kui seda on kohaldatud interneti teel sõlmitud transpordi- ja tarbimislepingute suhtes, oma eespool viidatud
Vt Bundesgerichtshofi eespool viidatud
Vt Ameerika Ühendriikide juhtum, kus seaduses Uniform Single Publication Act ja Restatement (Second) of Torts § 577A (1977) sätestatud reegel
Vt eespool viidatud kohtuotsus Pammer ja Hotel Alpenhof, kus kasutati artikli 15 lõike 1 punktis c sätestatud erikohtualluvuse suhtes domeeninime taseme kriteeriumi (punkt 83).
Vt taas eespool viidatud kohtuotsus Pammer ja Hotel Alpenhof, punkt 84.
Eespool viidatud Pichler, R., teoses Hoeren, T. ja Sieber, U. (toim),
kas isikuõigusi riivava väljaande kirjastaja asukoha liikmesriigi kohtutele, kes on pädevad kõnealuste õiguste riivamisega tekitatud kahju hüvitamist määrama; või iga selle liikmesriigi kohtutele, kus väljaannet on levitatud ja kus isikuõiguse omanik väidab, et ta kannatas oma maine riivamise tõttu, ning kes on pädevad arutama ainult tekitatud kahju selle kohtu riigis; või selle liikmesriigi kohtutele, kus asub kaalul olevate hüvede ja huvide
Vt mh
Vt selle kohta Martiny, D.,
Direktiivi 2000/31 põhjendus 23 kordab sama mõtet, lisades, et
Nii on see Austria, Prantsusmaa, Luksemburgi, Tšehhi Vabariigi, Poola, Portugali ja Slovakkia puhul.
Nagu Saksamaa, Belgia, Küpros, Taani, Eesti, Soome, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Malta, Madalmaad, Hispaania, Rootsi, Rumeenia ja Ühendkuningriik.
Nii on see eelkõige Saksamaa puhul.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
Álvarez Rubio, J. J. (dir),
Vt Sánchez Lorenzo, S.,
kas isikuõigusi riivava väljaande kirjastaja asukoha liikmesriigi kohtutes, kes on pädevad kõnealuste õiguste riivamisega tekitatud kahju hüvitamist määrama, või iga selle liikmesriigi kohtutes, kus väljaannet on levitatud ja kus isikuõiguse omanik väidab, et ta kannatas oma maine riivamise tõttu, ning kes on pädevad arutama ainult tekitatud kahju selle kohtu riigis, või selle liikmesriigi kohtutes, kus asub kaalul olevate hüvede ja huvide