<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.21-20110601.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="ECRCJ2011ETB.1001026901.case.xml"><NO.CASE>C-509/09</NO.CASE><NO.CASE>C-161/10</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62009CC0509</NO.CELEX><NO.SEQ>0028.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>I-10272</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>I-10301</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>30</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUJURIST CRUZ VILLALÓNI ETTEPANEK – LIIDETUD KOHTUASJAD C-509/09 JA C-161/10</LEFT><RIGHT>EDATE ADVERTISING JT</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Pedro Cruz Villalón</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20110329">29. märtsil 2011</DATE><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: hispaania.</P></NOTE></P></TI></TITLE><CONTENTS.CONCLUSION><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevad liidetud kohtuasjad, mis on algatatud Bundesgerichtshofis ja Tribunal de grande instance de Paris’s, tõstatavad eelkõige mitu küsimust seoses määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määrus kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="012" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 12, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42).</P></NOTE> artikli 5 punkti 3 tõlgendamisega.</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Nimetatud kohtud küsivad meilt eelkõige siseriiklike kohtute kohtualluvuse ulatuse kohta internetisaidi kaudu toime pandud isikuõiguste rikkumises algatatud kohtuvaidluste lahendamisel. Nagu teada, on Euroopa Kohus juba otsustanud määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 (tol ajal <DATE ISO="19680927">27. septembri 1968. aasta</DATE> Brüsseli konventsiooni säte) kohaldamise üle ajakirjanduses toimunud laimamise juhtudel<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Märgin kohe, et sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>laim<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>, mida Euroopa Kohus kasutas kohtuasjas Shevill, on kasutatud käesolevas menetluses läbivalt üldises tähenduses ja väljendi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>isikuõiguste rikkumine<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/> sünonüümina. Käesolevas ettepanekus kasutan ma pigem viimast väljendit, ilma et see piiraks seda, et lõikudes, milles viidatakse kohtuotsusele Shevill, kasutatakse sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>laim<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>, mida kasutas algupäraselt Euroopa Kohus kõnealuses kohtuotsuses.</P></NOTE> 1995. aasta kohtuotsuses Shevill<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><DATE ISO="19950307">7. märtsi 1995. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-68/93" PAGE.ECR="I-415" YEAR="1995">C-68/93 (EKL 1995, lk I-415)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>. Praegu esitatud küsimused võimaldavad Euroopa Kohtul kindlaks määrata, kuidas saab kõnealust kohtuotsust kohaldada oluliselt muutuvas tegelikkuses, kus trükiajakirjandus on kiirenevas tempos ja pöördumatult maad andmas interneti teel levitatavatele elektroonilistele meediakanalitele.</TXT></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Sellega on välja kuulutatud juba midagi, mis on kahtlemata alati olnud kaudselt olemas kõikides probleemides seoses isikuõiguste rikkumisega, mis on toime pandud ühiskondlikus suhtlemises, sõltumata selle vormist. Nende õiguste kohtulik kaitse ei või nimelt eirata asjaolu, et neid õigusi tuleb kinnitada suhtlemisvabadustega <HT TYPE="ITALIC">konfliktis</HT> olevas olukorras, millega tuleb nende õiguste taustal arvestada.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7 ja 11.</P></NOTE> Selle olukorra keerukust on vaja teadvustada selleks, et saaks arendada asjakohast arutelu käesolevate liidetud kohtuasjade kesksel teemal, mis ei ole muud kui kindlaks määrata rahvusvaheline kohtualluvus<?PAGE NO="I-10273"?> kohtuvaidluste puhul, mis on algatatud võrgukeskkonnas toime pandud isikuõiguste rikkumise juhtudel.</TXT></NP><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Lõpuks küsib Bundesgerichtshof ühtlasi, kas liidu õigus, konkreetselt direktiivi 2000/31/EÜ elektroonilise kaubanduse kohta internetis<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20000608">8. juuni 2000. aasta</DATE> direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="178" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2000">EÜT L 178, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399).</P></NOTE> artikkel 3, on oma olemuselt kollisiooninorm, mis määrab kindlaks veebilehel isikuõiguste vastu toime pandud tegudest tuleneva lepinguvälise vastutuse suhtes kohaldatava õiguse.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Määrus nr 44/2001 näeb ette kohtualluvust, nagu ka kohtuotsuste tunnustamist käsitlevate eeskirjade kogumi, selleks et ühtlustada tsiviil- ja kaubandusasjades pädevate kohtute kindlaksmääramise kriteeriumid. Määruse eesmärgid on sedastatud selle põhjendustes, millest tuleks käesolevate kohtuasjade jaoks välja tuua järgmised:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>(11)</NO.P><TXT>Kohtualluvuse eeskirjad peavad olema hästi etteaimatavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elu- või asukohaga ning seepärast peab kohtualluvus alati olemas olema, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui kohtuvaidluse sisu või osapoolte autonoomia eeldab teistsugust seotust. Selleks et ühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida kohtualluvuse konflikte, peab juriidilise isiku alaline asukoht olema autonoomselt määratletud.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(12)</NO.P><TXT>Lisaks kostja alalisele elu- või asukohale peaks kohtualluvusel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Kohtupädevust käsitlevates sätetes näeb määrus artiklis 2 ja üldreeglina ette kostja elukohajärgse kohtu pädevuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ARTICLE IDENTIFIER="002"><TI.ART><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 2</HT></TI.ART><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesoleva määruse kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elu[- või asukoht] on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. [täpsustatud tõlge]</P><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/></P></ALINEA></PARAG></ARTICLE></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-10274"?><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Määruse artikkel 3 näeb ette võimaluse teha üldisest kohtualluvusest erandit, kui on täidetud tingimused II peatüki 2.–7. jaos ettenähtud kohtualluvuse erijuhtude kohaldamiseks. Ettenähtud kohtualluvuse erijuhtude hulgast tuleks siinkohal välja tuua artikli 5 lõikes 3 sätestatud kohtualluvus:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ARTICLE IDENTIFIER="005"><TI.ART><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 5</HT></TI.ART><ALINEA><P>Isiku, kelle alaline elu[- või asukoht] on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata: [täpsustatud tõlge]</P><P>[...]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda [...].<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></ARTICLE></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiiv 2000/31 infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul märgib artikli 1 lõikes 4, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>[k]äesolev direktiiv ei kehtesta täiendavaid rahvusvahelise eraõiguse norme ega käsitle kohtualluvust.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/></TXT></NP><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/31 artikli 3 lõiked 1 ja 2 näevad ette järgmise sisuga vastastikuse tunnustamise reegli:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ARTICLE IDENTIFIER="003"><TI.ART><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/><HT TYPE="ITALIC">Artikkel 3</HT></TI.ART><STI.ART>Siseturg</STI.ART><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>Iga liikmesriik tagab, et infoühiskonna teenused, mida pakub tema territooriumil asuv teenuseosutaja, vastavad kõnealuses liikmesriigis kehtivatele kooskõlastatud valdkonna küsimusi puudutavatele siseriiklikele õigusnormidele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid ei tohi kooskõlastatud valdkonda kuuluvatel põhjustel piirata teisest liikmesriigist pärit infoühiskonna teenuste osutamise vabadust.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/></ALINEA></PARAG></ARTICLE></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi eDate Advertising (C-509/09)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>1993. aastal mõisteti Saksa kodakondsusega X-le, kelle elukoht on Saksamaa Liitvabariigis, Saksamaa kohtus karistuseks eluaegne<?PAGE NO="I-10275"?> vabadusekaotus tuntud Saksa näitleja mõrva eest. Alates 2008. aasta jaanuarist viibib hr X tingimisi vabaduses.</TXT></NP><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>eDate Advertising GmbH (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>eDate<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/>) on Austria äriühing, kes haldab internetiportaali, mille võrku määratletakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>homo-, bi- ja transseksuaalidele<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/> adresseeritud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>liberaalse ja poliitiliselt sõltumatu infoallikana<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/>. eDate on alates <DATE ISO="19990823">23. augustist 1999</DATE> levitanud oma lugejatele teavet X kohta, identifitseerides teda ees- ja perekonnanimega ning märkides, et nii tema kui ka tema vend (samuti süüdi mõistetud samas kuriteos) olid esitanud oma süüdimõistmisotsuse peale Saksamaa konstitutsioonikohtusse kaebuse.</TXT></NP><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT>X nõudis <DATE ISO="20070605">5. juunil 2007</DATE> kostjalt, et see lõpetaks tema kohta igasuguse teabe levitamise; sellele taotlusele ta kirjalikku vastust ei saanud, kuigi mitu päeva hiljem, 18. juunil, võeti nimetatud teave kõnealuselt internetisaidilt maha.</TXT></NP><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>X pöördus Saksamaa kohtutesse, nõudes, et äriühingu eDate vastu kehtestataks kogu Saksamaa Liitvabariigi territooriumil kehtiv keeld, mis käsiks kostjal hageja isiku kohta igasuguse teabe avaldamisest loobuda. Kohtuasja esimeses astmes arutanud Landgericht Hamburg otsustas X kasuks, nagu ka apellatsiooniastmes otsuse teinud Hanseatisches Oberlandesgericht.</TXT></NP><NP><NO.P>14.</NO.P><TXT>Mõlemas kohtuastmes vaidles eDate hagile vastu, seades kahtluse alla Saksamaa tsiviilkohtu rahvusvahelise kohtualluvuse. Apellatsiooniastmes tehtud otsuse peale esitas eDate kassatsioonkaebuse Bundesgerichtshofile, tuginedes taas Saksamaa kohtute kohtualluvuse puudumisele, millele keskenduvadki kõnealuse kohtu esitatud kolm eelotsuse küsimust.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi Martinez ja Martinez (C-161/10)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>15.</NO.P><TXT><DATE ISO="20080203">3. veebruaril 2008</DATE> avaldas Inglise päevaleht Sunday Mirror internetiväljaandes rida fotosid koos tekstiga pealkirja all <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Kylie Minogue taas koos Olivier Martinezega<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>. Artikkel jutustas paari kohtumisest Pariisis, vihjates asjaolule, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>nad olid lahku läinud eelmisel aastal<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/> ja et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>23-tunnine romantiline kohtumine<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/> kinnitas armusuhte taastamist. Artiklis omistati samuti avaldusi Olivier Martineze isale Robert Martinezele.</TXT></NP><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT>Olivier Martinez ja Robert Martinez, mõlemad Prantsuse kodanikud, andsid ajalehe Sunday Mirror omaniku, Inglise õiguse alusel asutatud äriühingu MGN Limited, kohtusse Tribunal de grande instance de Paris’s.<?PAGE NO="I-10276"?> Mõlemad olid seisukohal, et kõnealuses massiteabevahendis avaldatud teave rikub nende õigust eraelu austamisele ja Olivier Martineze õigust oma mainele. Kostja kutsuti kohtusse <DATE ISO="20080828">28. augustil 2008</DATE>, kus ta vaidlustas Prantsuse kohtu rahvusvahelise kohtualluvuse, leides, et rahvusvaheliselt on pädevad Inglismaa kohtud, ja konkreetsemalt High Court of Justice.</TXT></NP><NP><NO.P>17.</NO.P><TXT>Olles pooled ära kuulanud ja pärast eelmist eelotsuse küsimuse esitamist Euroopa Kohtule (mis oli vastuvõetamatu ilmselge pädevuse puudumise tõttu<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><DATE ISO="20091120">20. novembri 2009. aasta</DATE> määrus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-278/09" PAGE.ECR="I-11099" YEAR="2009">C-278/09: Martinez (EKL 2009, lk I-11099)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>), esitas Tribunal de grande instance taas liidu kohtule küsimuse seoses Prantsuse kohtute kohtualluvuse ulatusega.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>18.</NO.P><TXT><DATE ISO="20091209">9. detsembril 2009</DATE> registreeriti Euroopa Kohtus Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus kohtuasjas C-509/09, milles esitati järgmised küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>1.</NO.P><TXT>Kas nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Brüsseli I määrus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/>) artikli 5 punktis 3 esinevat väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>[paik], kus kahjustav sündmus […] võib toimuda<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/> tuleb isikuõiguse sellise (võimaliku) rikkumise korral, mis tuleneb veebisaidi sisust, tõlgendada nii,</TXT><P>et puudutatud isik võib esitada rikkumise lõpetamise hagi veebisaidi haldaja vastu, olenemata viimase asukohaliikmesriigist, iga liikmesriigi kohtusse, kus asjaomane veebisait on kättesaadav,</P><P>või</P><P>on selleks, et vaidlus alluks sellise liikmesriigi kohtule, mis ei ole veebisaidi haldaja asukohaliikmesriik, nõutav ka vaidlustatud teabe või veebisaidi eriline seos kohtu asukohariigiga, mis läheb kaugemale veebisaidi tehniliselt võimalikust kättesaadavusest?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui selline eriline seos riigi territooriumiga on nõutav:</TXT><P>Milliste kriteeriumide alusel tuleb kõnealune seos kindlaks määrata?</P><?PAGE NO="I-10277"?><P>Kas oluline on see, et vaidlusalune veebisait on selle haldaja soovi kohaselt sihipäraselt adresseeritud (ka) interneti kasutajatele kohtu asukohariigis, või piisab sellest, et veebisaidil kättesaadaval teabel on teatav objektiivne seos kohtu asukohariigiga selles tähenduses, et erinevate asjassepuutuvate huvide kollisioon – hageja huvi tema isikuõiguste austamise vastu ja veebisaidi haldaja huvi veebisaidi sisustamise ja uudiste edastamise vastu – võib konkreetse juhtumi asjaoludel, eeskätt tulenevalt vaidlusaluse veebisaidi sisust, olla tõepoolest toimunud või võib toimuda kohtu asukohariigis?</P><P>Kas selleks, et tuvastada eriline seos riigi territooriumiga, on määrava tähtsusega küsimus, mitu korda on vaidlusalust veebisaiti kohtu asukohariigis vaadatud?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui selleks, et vaidlus alluks teise liikmesriigi kohtule, ei ole eriline seos riigi territooriumiga nõutav või kui sellise seose eeldamiseks on piisav, et vaidlusalusel teabel on objektiivne seos kohtu asukohariigiga selles tähenduses, et erinevate asjassepuutuvate huvide kollisioon võib konkreetse juhtumi puhul, eeskätt tulenevalt vaidlusaluse veebisaidi sisust, olla tõepoolest toimunud või võib toimuda kohtu asukohariigis, ja kõnealuse erilise seose eeldamiseks ei ole vaja tuvastada, et vaidlusalust veebisaiti on kohtu asukohariigis teatav minimaalne arv kordi vaadatud:</TXT><P>Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20000608">8. juuni 2000. aasta</DATE> direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>elektroonilise kaubanduse direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/>) artikli 3 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii,</P><P>et kõnealuseid sätteid võib pidada kollisiooninormideks selles tähenduses, et need näevad ka tsiviilõiguse valdkonnas, olenemata siseriikliku õiguse kollisiooninormidest, ette päritoluriigi õiguse ainukohaldamise,</P><P>või</P><P>on kõnealuste sätete puhul tegemist materiaalõigusliku korrektiiviga, millega muudetakse siseriiklike kollisiooninormide alusel kohaldatavaks tunnistatud materiaalõiguse rakendamisel tehtud õigusliku järelduse sisu ja piiratakse seda päritoluriigi normidega?</P><P>Kui elektroonilise kaubanduse direktiivi artikli 3 lõiked 1 ja 2 on kollisiooninormid:</P><P>Kas kõnealused sätted näevad ette vaid päritoluriigi materiaalõiguse ainukohaldamise või ka seal kehtivate<?PAGE NO="I-10278"?> kollisiooninormide kohaldamise, mille tagajärjel jääb võimalikuks päritoluriigi õiguse <HT TYPE="ITALIC">renvoi</HT> (tagasisaade) sihtriigi õigusele?<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>19.</NO.P><TXT><DATE ISO="20100406">6. aprillil 2010</DATE> registreeriti Euroopa Kohtus eelotsuse küsimus, mille esitas Tribunal de grande instance de Paris järgmises sõnastuses:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Kas nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklit 2 ja artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et nende kohaselt kuulub liikmesriigi kohtu alluvusse isikuõiguste rikkumise korral esitatud hagi, kui võimalik rikkumine seisneb teabe ja/või fotode avaldamises teises liikmesriigis asutatud äriühingu poolt väljaantaval veebisaidil, mis asub teises liikmesriigis – või ka mõnes teises liikmeriigis peale esimesena nimetatud liikmesriigi:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>vaid tingimusel, et seda veebilehte saab külastada esimesena nimetatud riigist või</P></ITEM><ITEM><P>üksnes juhul, kui kahjustava sündmuse ja esimesena nimetatud riigi territooriumi vahel on piisav, oluline ning tihe seos, ning kas selle seose aluseks võib olla:</P><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>vaidlusaluse veebilehe külastuste arv esimesena nimetatud liikmesriigist kas absoluutsena või suhtarvuna võrreldes kõnealuse veebilehe kõigi külastuste arvuga;</P></ITEM><ITEM><P>isikuõiguste rikkumisele tugineva isiku või kõikide asjaomaste isikute elukoht või kodakondsus,</P></ITEM><ITEM><P>vaidlusaluse teabe levitamise keel või mis tahes muu asjaolu, millest võib tuletada veebilehe väljaandja tahet pöörduda eelkõige esimesena nimetatud riigi avalikkuse poole,</P></ITEM><ITEM><P>koht, kus kirjeldatud asjaolud aset leidsid ja/või kus on üles võetud arvutivõrku üles pandud fotod,</P></ITEM><ITEM><P>muud kriteeriumid?<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/></P></ITEM></LIST></P></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kohtuasjas eDate Advertising (C-509/09) esitasid kirjalikke märkusi äriühingu eDate<?PAGE NO="I-10279"?> Advertising ja X esindajad, Taani, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburgi, Austria ja Ühendkuningriigi valitsus ning komisjon.</TXT></NP><NP><NO.P>21.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Martinez ja Martinez (C-161/10) esitasid kirjalikke märkusi äriühing MGN Limited, Taani, Prantsusmaa ja Austria valitsus ning komisjon.</TXT></NP><NP><NO.P>22.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu president andis <DATE ISO="20101029">29. oktoobri 2010. aasta</DATE> määrusega korralduse kohtuasjad C-509/09 ja C-161/10 kodukorra artikli 43 alusel liita.</TXT></NP><NP><NO.P>23.</NO.P><TXT><DATE ISO="20101122">22. novembril 2010</DATE> esitas X Euroopa Kohtule õigusabi taotluse, mis jäeti <DATE ISO="20101200">10. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtumäärusega rahuldamata.</TXT></NP><NP><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kohtuistung toimus <DATE ISO="20101214">14. detsembril 2010</DATE> ja sellel osalesid äriühingute MGN Limited ja eDate Advertising esindajad, Taani ja Kreeka valitsuse ning komisjoni esindajad.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtuasja eDate Advertising (C-509/09) eelotsuse küsimuse vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>25.</NO.P><TXT>Itaalia Vabariik on seisukohal, et kohtuasjas eDate Advertising tõstatatud küsimused tuleb kuulutada vastuvõetamatuks, sest eDate Advertising võttis vaidlusaluse teabe hageja taotlusel maha. Seega ei ole X algatatud rikkumise lõpetamise hagil Itaalia valitsuse arvates Euroopa Kohtule esitatud tõlgendamisküsimustega seost.</TXT></NP><NP><NO.P>26.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on erandjuhtudel Euroopa Kohtu ülesanne kontrollida asjaolusid, mille asjus eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtu poole pöördub. Euroopa Kohus võib keelduda siseriikliku kohtu esitatud eelotsuse küsimuse läbivaatamisest üksnes siis, kui on ilmselge, et taotletud ühenduse õiguse tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja asjaoludega või esemega, või kui küsimus on hüpoteetiline.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt sellega seoses ja mh <DATE ISO="19811216">16. detsembri 1981. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="244/80" PAGE.ECR="3045" YEAR="1981">244/80: Foglia (EKL 1981, lk 3045</REF.DOC.ECR>, punkt 21); <DATE ISO="20010313">13. märtsi 2001. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-379/98" PAGE.ECR="I-2099" YEAR="2001">C-379/98: PreussenElektra (EKL 2001, lk I-2099</REF.DOC.ECR>, punkt 39) ja <DATE ISO="20090423">23. aprilli 2009. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-544/07" PAGE.ECR="I-3389" YEAR="2009">C-544/07: Rüffler (EKL 2009, lk I-3389</REF.DOC.ECR>, punkt 37).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>27.</NO.P><TXT>Arvestades kohtuasja eDate Advertising faktilist ja menetluslikku konteksti, leian, et küsimus on vastuvõetav. Nimelt ei võta asjaolu, et teave võeti maha, hagejalt tema õigust algatada tulevikku suunatud rikkumise lõpetamise hagi või kahju hüvitamise hagi kas<?PAGE NO="I-10280"?> käesolevas või hilisemas menetluses. Euroopa Kohus on korduvalt sedastanud, et määruse (EÜ) nr<HT TYPE="SUP">o</HT> 44/2001 artikli 5 punkt 3 määrab kohtualluvuse nii juhul, kui vaidlusesemeks on juba tekitatud kahju heastamine, kui ka juhul, kui hagi ese on takistada kahju tekitamist nii hüvitise taotlemise kui ka rikkumise lõpetamise nõudmise teel.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20021001">1. oktoobri 2002. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-167/00" PAGE.ECR="I-8111" YEAR="2002">C-167/00: Henkel (EKL 2002, lk I-8111</REF.DOC.ECR>, punktid 46 ja 48) ja <DATE ISO="20040205">5. veebruari 2004. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-18/02" PAGE.ECR="I-1417" YEAR="2004">C-18/02: DFDS Torline (EKL 2004, lk I-1417</REF.DOC.ECR>, punktid 26 ja 27.</P></NOTE> Põhikohtuasja menetluses on tegemist teise variandiga, mille eesmärk on vältida tulevasi kahjusid ja konkreetselt hr X puhul vältida sellise teabe levitamist, mida on juba pikka aega levitatud. Seega võib Euroopa Kohtu antav vastus olla eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik, mistõttu on taotlus Euroopa Kohtu praktikas välja arendatud kriteeriumide alusel vastuvõetav.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtuasjade liitmise põhjused: küsimuste kokkulangevuse aste ja käsitlusviis küsimustele vastamiseks</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>28.</NO.P><TXT>Nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 22, otsustas Euroopa Kohtu president kaks käsitletavat kohtuasja liita nende objektiivse seose tõttu. Mõlemas kohtuasjas küsitakse lõpuks, kas juba viidatud kohtuotsust Shevill määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 kohta on või ei ole võimalik kohaldada sellises kontekstis, kus teavet, mis oletatavasti rikub isikuõigust, on levitatud interneti kaudu.</TXT></NP><NP><NO.P>29.</NO.P><TXT>Ent ei saa eitada, et neid kahte kohtuasja eraldavad mitmesugused ja üldsegi mitte tähtsusetud erinevused. Ühest küljest on kohtuasjas eDate Advertising hageja algatanud rikkumise lõpetamise hagi, samas kui kohtuasja Martinez ja Martínez aluseks on kahju hüvitamise hagi. Teisest küljest keskendub kohtuasi eDate Advertising oletatavalt laimavale teabele, samas kui kohtuasi Martínez ja Martinez lähtub teabest, mis oletatavalt riivab õigust eraelu puutumatusele. Kohtuasjas eDate Advertising on kostjaks ettevõtja, kellele kuulub interneti infoportaal, samas kui kohtuasjas Martínez ja Martinez on kostjaks meediakanali väljaandja sõna kitsamas tähenduses, Sunday Mirror, mis on kättesaadav nii paber- kui ka elektroonilisel kandjal.</TXT></NP><NP><NO.P>30.</NO.P><TXT>Vaatamata nendele erinevustele, seob kahte kohtuasja ühine sõnaselge või sisemine varjatud küsimus: kohtuasja Shevill ulatus. Nagu ma märkisin käesoleva ettepaneku punktis 27, on määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 punkt 3 ja ühes sellega selle tõlgendamise<?PAGE NO="I-10281"?> alane kohtupraktika sellistel juhtudel nagu käesolevad kohtuasjad olulised. Ja kuivõrd kohtuotsuses Shevill sedastatud reeglist sõltub otseselt Saksa ja Prantsuse kohtute rahvusvaheline kohtualluvus, võib vastust, mille annab Euroopa Kohus, käsitada üldiselt. Järelikult käsitlen kohtualluvuse küsimust liidetult ning analüüsin alles pärast kolmandat eelotsuse küsimust, mille ainsana esitas Bundesgerichtshof kohtuasjas eDate Advertising ja mis keskendub kohaldatava õiguse problemaatikale.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtuasja eDate Advertising (C-509/09) esimene ja teine eelotsuse küsimus ning kohtuasja Martinez ja Martínez (C-161/10) ainus eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>31.</NO.P><TXT>Interneti ja eriti veebi (<HT TYPE="ITALIC">World Wide Web</HT>) ilmumine ja areng möödunud sajandi viimasel kümnendil on põhjalikult muutnud teabe levitamise ja vastuvõtmise meetodeid ja tehnikaid. Selle nähtuse tagajärjel nõuavad praegu mitu õiguskategooriat oma käsituse ja ulatuse osas uut lähenemisviisi nendel juhtudel, kui need puudutavad võrgus sõlmitud ühiskondlikke ja kaubandussuhteid. Käesolev kohtuasi tõstatab samad kahtlused rahvusvahelise kohtualluvuse alal, sest meie kohtupraktikas seni antud vastused ei vasta ilma kohandusi või suuremaid muudatusi tegemata internetis levitatava info üldisele ja vabale olemusele.</TXT></NP><NP><NO.P>32.</NO.P><TXT>Alljärgnevalt tuletan lühidalt meelde kohtupraktika Shevill sisu, samuti sellele antud hinnanguid, et seejärel analüüsida internetis tekitatud isikuõigustevastaste kahjude eriolemust, pöörates erilist tähelepanu füüsilistel kandjatel levitatava teabe avaldamise ja internetimeedias levitatava teabe erinevustele. Lõpuks avaldan seisukoha, kuidas kohandada kohtuotsuses Shevill antud lahendust käesolevatele asjaoludele, kusjuures pakun välja täiendava seosekriteeriumi, mis põhineb kaalul olevate hüvede ja väärtuste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>konflikti raskuskeskme<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/> kindlaksmääramisel.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohtuotsus Shevill: analüüs ja hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>33.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus sedastas 1976. aasta kohtuotsuses Mines de potasse d’Alsace,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="19761130">30. novembri 1976. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="21/76" PAGE.ECR="1735" YEAR="1976">21/76: Bier, nn Mines de potasse d’Alsace’i kohtuotsus (EKL 1976, lk 1735)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> et juhul kui koht, kus lepinguvälist vastutust kaasa tuua võiv sündmus toimus, ja koht, kus<?PAGE NO="I-10282"?> saabus selle sündmuse tagajärg, ei ole samad, siis tuleb määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>paik, kus kahjustav sündmus on toimunud<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/> nüüd mõista nii, et sellega peetakse ühel ajal silmas nii kohta, kus on tekkinud kahju, kui ka seda kahju tekitanud sündmuse toimumise kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>34.</NO.P><TXT>Mines de potasse d’Alsace’i kohtuotsuse tähtsust ei saa eirata. Selleks et vältida asjaolu, et lepinguvälise vastutuse erikohtualluvus langeb kõnealustel juhtudel lõpuks kokku kostja elukohajärgse üldise kohtualluvusega, tõlgendas Euroopa Kohus kõnealust artikli 5 punkti 3 nii, et sellega on lubatud kaks alternatiivset kohtualluvust hageja valikul: vastutuse põhjustanud sündmuse toimumiskoha kohtualluvus ja kahju tegeliku tekkekoha kohtualluvus.</TXT></NP><NP><NO.P>35.</NO.P><TXT>Kõnealuse kohtuotsuse käsitust, mis keskendub varalise kahju tekkele, laiendati kohtuotsusega Shevill mittevaralise kahju juhtudele. Nagu on teada, tunnistas Euroopa Kohus kõnealuses kohtuasjas äsja esitatud käsituse kohaldatavust isikuõiguste rikkumise korral.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Eespool viidatud kohtuotsus Shevill, punkt 23.</P></NOTE> Euroopa Kohus täpsustas sel juhul, et ajakirjanduses toimunud (konkreetselt kohtuasjas Shevill) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>rahvusvahelise laimamise<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/> korral avaldub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>laimava väljaande rünnak füüsilise või juriidilise isiku au, maine ja lugupidamise vastu […] paikades, kus seda väljaannet on levitatud, <HT TYPE="ITALIC">kui ohver on seal tuntud</HT><QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Eespool viidatud kohtuotsus Shevill, punkt 29, kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Sel juhul võib isik, kelle õigust on kahjustatud, siiski nõuda kõnealuses kohtus ainult selles riigis tekitatud kahju hüvitamist.</TXT></NP><NP><NO.P>36.</NO.P><TXT>Tunnustades ühendava seosena paika, kus ohver on tuntud, leidis Euroopa Kohus kohtujuristide Darmoni ja Léger’ ettepanekuid<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Kohtujurist Darmoni <DATE ISO="19940714">14. juuli 1994. aasta</DATE> ettepanek ja kohtujurist Léger’ <DATE ISO="19950110">10. jaanuari 1995. aasta</DATE> ettepanek. Üsna erakorraline asjaolu, et kaks kohtujuristi avaldavad seisukoha samas kohtuasjas, tuleneb sellest, et Euroopa Kohus otsustas suulise menetluse uuesti avada pärast kohtujurist Darmoni ettepanekut, kelle ametiaeg Euroopa Kohtu liikmena oli lõppenud mõni päev enne uuesti avamise otsust.</P></NOTE> järgides, et nende riikide kohtud, kus laimavat väljaannet on levitatud ja kus on isikuõiguse omaniku väitel tema head nime kahjustatud, on pädevad arutama kõnealuses riigis ohvri mainele tekitatud kahjusid.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Eespool viidatud kohtuotsus Shevill, punkt 31.</P></NOTE> Eesmärgiga vältida ebamugavusi, mida võiks tekitada see pädeva kohtu valik, lisas Euroopa Kohus, et hageja võib alati esitada kõik oma nõuded kas kostja elukohajärgsesse kohtusse või laimava väljaande kirjastaja asukoha järgsesse kohtusse.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Eespool viidatud kohtuotsus Shevill, punkt 32.</P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="I-10283"?><NP><NO.P>37.</NO.P><TXT>Selliselt tunnistati kohtuasjas Shevill määruse nr 44/2001 artikli 5 punktist 3 lähtudes ja meediakanalite kaudu isikuõiguste riivamise juhtude puhul, et pädevad on kaks alternatiivset kohut, mille vahel hageja saab valida: üks kostja elukohariigis või väljaandja asukohariigis, kus õiguse omanik võib nõuda tekitatud kahju heastamist; ja teine riigis, kus kõnealune eraõiguslik isik on tuntud, kus saab kohtus nõuda ainult kõnealuses riigis tekitatud kahju hüvitamist – sellist piirangut on õiguskirjanduses nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>mosaiikpõhimõtteks<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt Magnus, U. ja Mankowski, P., <HT TYPE="ITALIC">Brussels I Regulation,</HT> München, Sellier, European Law Publishers, 2007, lk 192 ja 193.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>38.</NO.P><TXT>Kohtuotsusega Shevill saavutati mõistlik tasakaal, mis on õiguskirjanduses üldiselt hästi vastu võetud.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt mh kommentaarid artiklis Crespo, A. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Precisión del forum locus delicti commissi en los supuestos de daños contra la persona causados a través de prensa<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/>, <HT TYPE="ITALIC">La Ley – Comunidades Europeas</HT>, 1995, nr 96, lk 1 jj; Gardella, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>Diffamazione a mezzo stampa e Convenzione di Bruxelles del <DATE ISO="19680927">27 settembre 1968</DATE><QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revista di diritto internazionale privato e processuale</HT>, 1997, lk 657 jj; Hogan, G., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>The Brussels Convention, Forum NonConveniens and the Connecting Factors Problem<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/>, <HT TYPE="ITALIC">European Law Review,</HT> 1995, lk 471 jj; Huber, P., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Persönlichkeitsschutz gegenüber Massenmedien im Rahmen des Europäischen Zivilprozessrechts<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/>, <HT TYPE="ITALIC">Zeitschrift für europäisches Recht</HT>, 1996, lk 300 jj; Idot, L., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>L’application de la Convention de Bruxelles en matiêre de diffamation. Des précisions importantes sur l’interpretation de l’article 5.3<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/>, <HT TYPE="ITALIC">Europe</HT>, 1995, juuni, lk 1 ja 2.</P></NOTE> Lahendus ühitab ühelt poolt vajaduse koondada kõik kahju hüvitamise hagid ainult ühte riiki (väljaandja või kostja asukohariik), ning teiselt poolt võimaldab isikuõiguse omanikul kohtusse minna, ehkki piiratud määral, seal, kus tekib kahju sellisele mittevaralisele hüvele nagu inimese maine. Selliselt vaadatuna väldib kohtuasja Shevill lahendus määruse nr 44/2001 artikli 5 punktis 3 ette nähtud erikohtualluvuse muutmist võrdseks üldise kohtualluvusega, mis on tähtsam kui kostja elukohajärgne kohtualluvus, aga ka väldib kriteeriumi <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>, mis on määruses avalikult välistatud, kuna määrus põhineb nagu selle eelkäija Brüsseli konventsioongi üldise kohtualluvuse eeskirjal <HT TYPE="ITALIC">actor sequitur forum rei</HT>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt kohtujurist Léger’ eespool viidatud ettepanek kohtuasjas Shevill, punktid 39 ja 40.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>39.</NO.P><TXT>Nagu tõendatakse, hõlmab kohtuotsuse Shevill kohtupraktika neid isikuõiguste rikkumisi, kus tekib konflikt teabevabaduse ja õiguse vahel eraelu või isikliku maine puutumatusele. Selle ulatus on lai ega piirdu ainult trükiajakirjandusega, sest selle kohaldamisala hõlmab ka teisi sidevahendeid, nagu televisiooni või raadio teel edastatud info. Samuti katab see mitmesuguseid isikuõiguste rikkumisi, olgu need valesüüdistused või solvangud nendele rikkumistele tsiviilõiguses tavaliselt omistatavas tähenduses või <HT TYPE="ITALIC">common law</HT>’s kasutatav <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>laim<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt Sánchez Santiago, J. ja Izquierdo Peris, J. J., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Difamar en Europa: las implicaciones del asunto <HT TYPE="ITALIC">Shevill</HT><QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revista de Instituciones Europeas</HT>, 1996, nr 1, lk 168.</P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="I-10284"?><NP><NO.P>40.</NO.P><TXT>Element, mis eristab kahte siin liidetud kohtuasja korduvalt viidatud kohtuotsusest Shevill, ei ole muu kui teabekandja. Trükiväljaannete, televisiooni või raadio tõttu isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahjude probleem on tavaliselt tõstatatud selgelt siseriiklikus kontekstis. Käesolevate kohtuvaidluste rahvusvahelised järelkajad kujutasid endast konkreetseid juhtusid siseriiklike õiguskordade jaoks, suurel määral territoriaalse ulatuse tõttu, mis iseloomustas sidevahendeid. Piiritledes tegevuse ainult ühe territooriumiga, on meedia loomulik tendents pakkuda selle geograafilise ruumi potentsiaalse publiku jaoks huvitavat teavet. Järelikult toimub isikuõiguste riive massiteabevahendi kaudu ja isiku vastu, kusjuures enamikul juhtudel asuvad mõlemad samal territooriumil.</TXT></NP><NP><NO.P>41.</NO.P><TXT>Järelikult ja selleks, et saaks otsustada kõnealuse kohtuotsuse Shevill kohaldatavuse üle, tuleb nüüd, ehkki põgusalt, peatuda muutustel, mida on internet toonud kommunikatsioonitehnikasse ja -meetoditesse.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Internet, ajakirjandus ja teabelevi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>42.</NO.P><TXT>Ilma et oleks vaja tagasi minna aegadesse, kui suuline kõne ja vähemal määral kirjasõna oli ülim ühiskondlik suhtlemisvahend, on arvamus- ja suhtlemisvabadus, nii nagu me neid teame, väga konkreetselt pärit ajast, mil sai võimalikuks nende levitamine trükimeedia kaudu. Samal ajal on kirjalik ja üldiselt graafiline kommunikatsioon<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt Ivins jr, W. M., <HT TYPE="ITALIC">Prints and Visual Communication</HT>, Cambridge-London, The M.I.T. Press, 1969.</P></NOTE> sellest ajast peale olnud kommunikatsioon paberkandjal. Just need tehnilised uuendused võimaldavadki seejärel nõuda ja välja kuulutada kõnealused vabadused, mille mudelit kohaldatakse raskusteta heli ja pildi lainelevi kasutavale meediale.</TXT></NP><NP><NO.P>43.</NO.P><TXT>Interneti, nagu ka veebi leiutamine ja juurutamine<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt interneti ja veebi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>World Wide Web<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/> mõiste ja juriidilise määratluse kohta mh Lloyd, I. J., <HT TYPE="ITALIC">Information Technology Law,</HT> 4<HT TYPE="SUP">a</HT> ed., 2004.</P></NOTE> lõpetas täielikult selle teabevahendite territoriaalse killustatuse tendentsi. See pööras selle tendentsi koguni ümber, muutes teabelevi ülemaailmseks ja mitte riigi ulatusega nähtuseks.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt mh Castells, M., <HT TYPE="ITALIC">La Era de la Informacion. Economia, Sociedad y Cultura. La Sociedad Red</HT>, Siglo XXI, 2002.</P></NOTE> Kasutades tehnilist ja mittemateriaalset kandjat, mis võimaldab massiliselt infot salvestada ja vahetult levitada planeedi mis tahes kohas, loob internet enneolematu platvormi ühiskondliku kommunikatsiooni tehnikas. Selliselt muudab internet ühelt poolt meie ruumilist/territoriaalset kontseptsiooni kommunikatsioonist, muutes ühiskondlikud suhted ülemaailmseks ja<?PAGE NO="I-10285"?> minimeerides piirkondliku või riikliku mõõtme tähtsust niivõrd, et loob mittemateriaalse ja hoomamatu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>küberruumi<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/>, kus pole piire ega piiranguid. Teiselt poolt muudab internet kõnealuste suhete ajalist kontseptsiooni nii nende vahetu juurdepääsu poolest interneti sisule kui ka võrgus püsimise potentsiaali poolest. Kui sisu kord juba võrgus ringleb, on see võrgu kaudu olemas põhimõtteliselt määramata ajaks.</TXT></NP><NP><NO.P>44.</NO.P><TXT>Järelikult võtab teabemeedia, mis otsustab levitada oma sisu internetis, kasutusele tavapäraste kandjate puhul nõutavast levimeetodist radikaalselt erineva levimeetodi. Erinevalt pressist ei nõua veebileht seda, et ettevõtja eelnevalt otsustaks levitatavate eksemplaride arvu, ega nõua ammugi mitte trükkimist, sest levi on ülemaailmne ja vahetu: nagu teada, on see kättesaadav igas maailma paigas, kus on olemas võrguühendus. Juurdepääs meediale on samuti erinev, nagu ka toodet ümbritsevad reklaamtooted. Nagu juba öeldud, võimaldab võrk alalist ja universaalset juurdepääsu ning vahetut levi eraõiguslike isikute hulgas. Ka internetis leiduvad tasulised meediakanalid erinevad ülejäänud kandjatest selle poolest, et üldiselt on nende ostmine territoriaalselt universaalne.</TXT></NP><NP><NO.P>45.</NO.P><TXT>Samuti iseloomustab internetti erinevalt tavapärastest massiteabevahenditest märkimisväärne poliitilise võimu puudumine. Juba interneti ülemaailmsus raskendab avaliku võimu sekkumist võrgus toimuvasse, mille tagajärjeks on regulatsiooni puudumine, mida üsna paljud kritiseerivad.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt mh Gigante, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>Blackhole in Cyberspace: the Legal Void in the Internet<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201D" ID="QE0034"/>, <HT TYPE="ITALIC">Journal of Computer &amp; Information Technology</HT>, vol. XV, 1997; Gould, M., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>Rules in the Virtual Society<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201D" ID="QE0035"/>, <HT TYPE="ITALIC">International Review of Computers &amp; Technology,</HT> vol. 10, 1996; Reidenberg, J. R., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>Governing Networks and Rule-Making in Cyberspace<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201D" ID="QE0036"/>, <HT TYPE="ITALIC">Emory Law Review,</HT> vol. 45, 1996, ja Strömer, T. H., <HT TYPE="ITALIC">Online-Recht: Juristische Probleme der Internet-Praxis erkennen und vermeiden,</HT> 4<HT TYPE="SUP">a</HT> ed., Heidelberg, Dpunkt, 2006.</P></NOTE> Materiaalsele reguleerimatusele lisandub pealegi konfliktide killustumine, riikide õiguskordade laialivalguv segu koos rahvusvahelise eraõiguse vastavate sätetega, mis võivad kattuda ja raskendada mis tahes lähendamist õigusnormidele, mis reguleerivad konkreetset kohtuvaidlust.</TXT></NP><NP><NO.P>46.</NO.P><TXT>Nimetatud tunnustel on vaieldamatu õigusalane mõju. Nagu öeldud, seab teabesisu ülemaailmne ja vahetu levi internetis väljaandja väga paljude kohalike, piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste õiguskordade alla. Lisaks asetab internetis teabe levitamist reguleeriva ülemaailmse raamistiku puudumine, mis on ühendatud riikide poolt ette nähtud rahvusvahelise eraõiguse normide mitmekesisusega, meedia killustatud, aga ka potentsiaalselt vastuolulisse õiguslikku raamistikku, sest ühes riigis keelatu võib olla teises riigis<?PAGE NO="I-10286"?> lubatud.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt mh Hoeren, T., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>Internet und Recht – Neue Paradigmen des Informationsrechts<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201D" ID="QE0037"/>, <HT TYPE="ITALIC">Neue Juristische Wochenschrift,</HT> vol. 51, 1998, lk 2852–2854; Katsch, M. E., <HT TYPE="ITALIC">Law in a Digital World,</HT> Oxford – New York, Oxford University Press, 1995, lk 240 jj; Levine, N., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>Establishing Legal Accountability for Anonymous Communications in Cyberspace<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201D" ID="QE0038"/>, <HT TYPE="ITALIC">Columbia Law Review</HT>, vol. 96, 1996, lk 1540–1564; Susskind, R., <HT TYPE="ITALIC">Transforming the Law: Essays on Technology, Justice and the Legal Marketplace,</HT> Oxford – New York, Oxford University Press, 2000, lk 143 jj.</P></NOTE> Seega omandab vajadus tagada meediakanalitele õiguskindlus – vältides samas olukordi, mis mõjutavad ebasoodsalt õiguspärase teabevabaduse teostamist (nn pärssiv mõju ehk <HT TYPE="ITALIC">chilling-effect)</HT> – objektiivse olemuse, mida Euroopa Kohus peab samuti arvesse võtma.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt eelkõige Determann, L., <HT TYPE="ITALIC">Kommunikationsfreiheit im Internet. Freiheitsrechte und gesetzliche Beschränkungen</HT>, Baden-Baden, Nomos, 1999, lk 304 jj.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>47.</NO.P><TXT>Samuti on massiteabevahendi kontroll oma sisu levitamise ja juurdepääsu üle hajuv ja kohati teostamatu. Hetkest, mil teabesisu lastakse võrku, saavad eraõiguslikest isikutest otseselt – tahtlikult või tahtmatult – teabe levitajad kas sotsiaalsete võrgustike, elektrooniliste sidevõrkude, linkide, blogide või mis tahes muu vahendi kaudu, mida internet pakub.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Nagu märgib Bundesgerichtshof oma eelotsusetaotluses kohtuasjas C-509/03, ei <HT TYPE="ITALIC">levita</HT> internet teavet, vaid lihtsalt teeb selle <HT TYPE="ITALIC">kättesaadavaks</HT>. Levitajateks saavad tahtlikult või tahtmatult interneti kasutajad.</P></NOTE> Ka sisu piiramisel tasulise juurdepääsu näol, territoriaalselt piiratud juhtudel, esineb tõsiseid raskusi teabe massilise leviku takistamiseks. Järelikult kujuneb teabemõju kontrollimisest ja mõõtmisest või selle arvestamisest, milleks olid tavamassiteabevahendites märkimisväärselt usaldusväärsed tehnikad, võimatu ülesanne, kui teave ringleb võrgus.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Pichler, R., teoses Hoeren, T. ja Sieber, U. (toim), <HT TYPE="ITALIC">Handbuch Multimedia-Recht. Rechtsfragen des elektronischen Geschäftsverkehrs,</HT> München, Beck, 2009, ptk 25, punkt 224.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>48.</NO.P><TXT>Teiselt poolt on juhul, kui teabekandjaks on internet, isikuõigusi riivavate väljaannete võimalikud ohvrid eriti kaitsetus olukorras. Teabe universaalse ulatuse tõttu on riive potentsiaalselt suurem kui näiteks tavapärase meedia kaudu tekitatud riive.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt eri variandid, milles see konflikt tekib, Fernández Esteban, M. L., <HT TYPE="ITALIC">Nuevas tecnologías, Internet y derechos fundamentales,</HT> Madrid, McGraw Hill, 1999; Banisar, D. ja Davies, S. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>Global Trenes in Privacy Protection: An International Survey of Privacy, Data Protection, and Surveillance Law and Developments<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201D" ID="QE0039"/>, <HT TYPE="ITALIC">Journal of Computer and Information Law,</HT> vol. XVIII, 1999; Fleischmann, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>Personal Data Security: Divergent Standards in the European Union and the United States<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201D" ID="QE0040"/>, <HT TYPE="ITALIC">Fordham International Law Journal,</HT> vol. 19, 1995; Geis, I. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>Internet und Datenschutzrecht<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201D" ID="QE0041"/>, <HT TYPE="ITALIC">Neue Juristische Wochenschrift,</HT> vol. 50, 1997, ja Morón Lerma, E., <HT TYPE="ITALIC">Internet y Derecho penal: hacking y otras conductas ilícitas en la Red,</HT> Navarra, Aranzadi, 1999.</P></NOTE> Riive raskusastme kõrval on kontrastiks kohaldatavate õiguskordade paljusus, sest territoriaalne lai levik õigustab seda, koos eksisteerivad erinevad riikide süsteemid ja ühes nendega sama palju riikide kohtusüsteeme, mis on pädevad kohtuvaidlust arutama. Kõnealuse isikuõiguse omanik võib olla seega potentsiaalselt rängemate rikkumiste ohver, samal ajal kui tema õiguslik kaitse on selle killustatust ja õiguskindlusetust arvestades vähenenud.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-10287"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasjas Shevill sedastatud kohtupraktika kohandamise või kinnitamise asjakohasus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>49.</NO.P><TXT>Tuletagem meelde, kuidas andis Euroopa Kohus kohtuotsuses Shevill vastuse, mis ühitas meedia huvi ja isikuõiguse omaniku õigusliku olukorra kaitse. Selles kohtuotsuses sisalduv tees võimaldab selgelt ja täpselt kindlaks määrata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>paiga, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201D" ID="QE0042"/>, ühe või mitme pädeva kohtu kindlaksmääramiseks. See kohtupraktika on ilmselgelt tähtis isikuõiguste kahjustamise nende juhtude puhul, kus kostjaks oleva meedia levisüsteem on suuremal või vähemal määral territoriaalselt kindlaks määratud. Kuivõrd teabelevimeetod vastab ettevõtlusstrateegiale, mis mõõdab ühtedes või teistes riikides tegutsema asumise majanduslikku ja teabealast kasu, on selline lahendus nagu kohtupraktikas Shevill, mis piiritleb ka kahju ulatust territoriaalselt, tõepoolest mõistlik vastus.</TXT></NP><NP><NO.P>50.</NO.P><TXT>Ent kõnealune kohtuotsus tehti interneti levikule vahetult eelnevatel aastatel. Asjaolud, milles algatati käesolevad kohtuasjad, on erinevalt Fiona Shevilli kohtuasja asjaoludest selgelt erinevad, mis muudab raskemaks kohaldada praktikas seda lahendust, millele jõudis Euroopa Kohus 1995. aastal. Näiteks võimaldab seos selle paiga kohtuga, kus isikuõiguse omanik on tuntud, kohtuotsuse teha ainult kõnealuses riigis tegelikult tekitatud kahjude osas. See reegel oli praktikas rakendatav aastatel, mil tehti kohtuotsus Shevill, arvestades näiteks igas liikmesriigis levitatavate eksemplaride arvu, mis oli kergesti järelekontrollitav teave, sest see kuulus massiteabevahendi kaubanduspoliitikasse ja sõltus ettevõtjate tahtlikest otsustest. Meediakanali kui sellise (või selle sisu) levikul internetis aga ei ole usaldusväärseid mõõtmisparameetreid, mida on tunnistanud ka käesolevate kohtuasjade kohtuistungil osalenud menetlusosalised. Ja kuigi on tõsi, et veebilehe <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>külastuste<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201D" ID="QE0043"/> arv ja päritolu võivad olla teatud territoriaalse mõju näitajad, on igal juhul tegemist allikatega, mis ei anna piisavaid tagatisi selleks, et õigusvastase kahju tekitamist otsustavalt ja lõplikult kindlaks määrata.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt Jerker, D. ja Svantesson, B., <HT TYPE="ITALIC">Private International Law and the Internet</HT>, Kluwer Law International, 2007, lk 324 jj, ja Roth, I. <HT TYPE="ITALIC">Die internationale Zuständigkeit deutsche Gerichte bei Persönlichkeitsrechtsverletzungen im Internet</HT>, Peter Lang, 2006, lk 283.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>51.</NO.P><TXT>Samuti põhineb kohtupraktika Shevill tõrgeteta õigusemõistmisel, mis on määruse nr 44/2001 põhjendustes sõnaselgelt<?PAGE NO="I-10288"?> arvestatud eesmärk.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Eespool viidatud kohtuotsus Shevill, punkt 31.</P></NOTE> Ent kõnealuse kohtupraktika kohaldamine internetipõhise meedia kontekstis võib teatavatel juhtudel osutuda nende eesmärkidega kokkusobimatuks. Mõelge näiteks sellise inimese juhule nagu Olivier Martínez, kes on nähtavasti populaarne (on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>tuntud<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201D" ID="QE0044"/>) enam kui ühes liikmesriigis. Pädevate kohtute, nagu ka lõpuks seaduste liigne killustamine on vaevalt vastavuses tõrgeteta õigusemõistmisega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kohtujurist Darmon ise hoiatas selle vastuväite eest oma ettepanekus kohtuasjas Shevill, punkt 72.</P></NOTE> Samamoodi seaks üksnes asjaolu, et teave selle avaliku elu tegelase kohta on otse kättesaadav kõikides liikmesriikides, meediakanali väljaandja raskesti hallatavasse olukorda, sest iga liikmesriik oleks potentsiaalselt pädeva kohtu paik võimaliku protsessi jaoks. Ka ei saa öelda, et selline tulemus edendaks eeskirjade kindlaksmääramise ootuspärasust ei hageja ega kostja puhul.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Eespool viidatud Roth, I., <HT TYPE="ITALIC">Die internationale Zuständigkeit…</HT>, lk 310 jj.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>52.</NO.P><TXT>Üldisemas plaanis on samuti tähtis välja tuua, kuidas on alates 1995. aastast – kõnealuse kohtuotsuse vastuvõtmise aasta – liidu õiguslikus raamistikus toimunud olulised muutused. Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumine kinnitas, kui tähtis on nii põhiõigus eraelule kui ka teabevabadus. Harta artiklid 7 ja 11 väljendavad erilist kaitset, mida väärib teave demokraatlikus ühiskonnas, samamoodi nagu need rõhutavad ka eraelu tähtsust, millesse kuulub ka isiklik maine. Euroopa Kohtu praktikas oli juba enne harta jõustumist olemas võimalus otsustada mõlema õiguse üle,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt harta artikli 11 kohta ja teabevabaduse õiguse kohaldamise kohta enne hartat mh <DATE ISO="19740430">30. aprilli 1974. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="155/73" PAGE.ECR="409" YEAR="1974">155/73: Sacchi (EKL 1974, lk 409)</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19910618">18. juuni 1991. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-260/89" PAGE.ECR="I-2925" YEAR="1991">C-260/89: ERT (EKL 1991, lk I-2925)</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19891213">13. detsembri 1989. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-100/88" PAGE.ECR="4285" YEAR="1989">C-100/88: Oyowe ja Traore <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (EKL 1989, lk 4285)</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20001005">5. oktoobri 2000. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-376/98" PAGE.ECR="I-8419" YEAR="2000">C-376/98: Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu (EKL 2000, lk I-8419)</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19910725">25. juuli 1991. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-288/89" PAGE.ECR="I-4007" YEAR="1991">C-288/89: Collectieve Antennevoorziening Gouda (EKL 1991, lk I-4007)</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19930203">3. veebruari 1993. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-148/91" PAGE.ECR="I-487" YEAR="1993">C-148/91: Veronica Omroep Organisatie (EKL 1993, lk I-487)</REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="20010306">6. märtsi 2001. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-274/99 P" PAGE.ECR="I-1611" YEAR="2001">C-274/99 P: Connolly <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (EKL 2001, lk I-1611)</REF.DOC.ECR>. Vt harta artikli 7 ja sellele eelneva kohtupraktika kohta mh <DATE ISO="19920408">8. aprilli 1992. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-62/90" PAGE.ECR="I-2575" YEAR="1992">C-62/90: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (EKL 1992, lk I-2575</REF.DOC.ECR>, punkt 23) ja <DATE ISO="19941005">5. oktoobri 1994. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-404/92 P" PAGE.ECR="I-4737" YEAR="1994">C-404/92 P: X <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (EKL 1994, lk I-4737</REF.DOC.ECR>, punkt 17).</P></NOTE> samuti oli Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas omakorda täpsustatud nende õiguste sisu.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt seoses teabevabadusega või Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 kasutatud terminoloogias <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>vabadus[ega] saada ja levitada teavet ja mõtteid<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201D" ID="QE0045"/> mh <DATE ISO="19761207">7. detsembri 1976. aasta</DATE> kohtuotsus Handyside <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik; <DATE ISO="19870326">26. märtsi 1987. aasta</DATE> kohtuotsus Leander <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi; <DATE ISO="19990529">29. mai 1999. aasta</DATE> kohtuotsus Bladet Tromso ja Stensaas <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Norra; <DATE ISO="20010227">27. veebruari 2001. aasta</DATE> kohtuotsus Feldek <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Slovakkia ja <DATE ISO="20020507">7. mai 2002. aasta</DATE> kohtuotsus McVicar <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik. Vt põhiõiguse kohta eraelu puutumatusele, mis on lisatud konventsiooni artiklisse 8 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>Õigus era- ja perekonnaelu austamisele<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201D" ID="QE0046"/>, mh <DATE ISO="19850326">26. märtsi 1985. aasta</DATE> kohtuotsus X ja Y <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad; <DATE ISO="19921216">16. detsembri 1992. aasta</DATE> kohtuotsus Niemetz <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa; <DATE ISO="19941125">25. novembri 1994. aasta</DATE> kohtuotsus Stjerna <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome; <DATE ISO="20010628">28. juuni 2001. aasta</DATE> kohtuotsus Vertiere <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits ja <DATE ISO="20040624">24. juuni 2004. aasta</DATE> kohtuotsus von Hannover <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa.</P></NOTE> Sellegipoolest on harta jõustumisel meie kohtuasjade jaoks eriline väärtus, sest see kajastab avatult vajadust, et kõikides liidu sekkumisvaldkondades, kaasa arvatud kohtulik koostöö tsiviilasjades, kehtiks selles<?PAGE NO="I-10289"?> hartas ette nähtud õiguste määratlused.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt harta teavitava mõju kohta kõikides liidu seadusandliku sekkumise valdkondades Lenaerts, K. ja Gutiérrez-Fons, J., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>The Constitutional Allocation of Powers and General Principles of EU Law<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201D" ID="QE0047"/>, <HT TYPE="ITALIC">Common Market Law Review,</HT> vol. 47, 2010. Vt rahvusvahelise eraõiguse tasandil Requejo Isidro, M., <HT TYPE="ITALIC">Violaciones Graves de Derechos Humanos y Responsabilidad Civil,</HT> Thomson-Aranzadi, 2009.</P></NOTE> Selliselt tõstatatud probleem seoses meediakanalite liigse avatusega kohtuvaidluste ebaproportsionaalse mõõtme ees, nagu ka võimalike isikuõiguste rikkumiste raskusaste ja õiguskindlusetus nende õiguste kaitses kohustavad käsitama kohtuotsuse Shevill aluseks olevat pinget viisil, mis väldib seda tagajärge.</TXT></NP><NP><NO.P>53.</NO.P><TXT>Samas peab igasugune käsitusviis, mis eeldab kohtuotsuses Shevill sedastatud õigusteooria muutmist, tingimata täitma tehnoloogilise neutraalsuse nõuet. See tähendab, et vastused, mille Euroopa Kohus annab interneti ilmumise tõttu tekkinud tõlgendamisprobleemidele, ei pea samuti liigselt keskenduma sellele kandjale, sest muidu võivad need vastused tehnika arengu käigus kehtetuks muutuda või tekib erineva kohtlemise oht olenevalt kriteeriumist, mis võib osutuda meelevaldseks, nagu on teatud tehnoloogia kasutamine.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt Knutsen, E. S., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>Techno-Neutrality of Freedom of Expression in New Media Beyond the Internet<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201D" ID="QE0048"/>, <HT TYPE="ITALIC">UCLA Entertainment Law Review,</HT> n<HT TYPE="SUP">o</HT> 8, 2001, lk 95; Koops, B.-J., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>Should ICT Regulation be Technology-Neutral?<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201D" ID="QE0049"/>, teoses Koops, B.-J., Lips, M., Prins, C. ja Schellekens, M., <HT TYPE="ITALIC">Starting Points for ICT Regulation: deconstructing prevalent policy one-liners,</HT> Haag, TMC Asser Press, 2006, lk 77-79; Escudero-Pascual, A. ja Hosein, I., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>The Hazards of Technology-Neutral Policy: Questioning Lawful Access to Traffic Data<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201D" ID="QE0050"/>, <HT TYPE="ITALIC">Communications of the Association for Computing Machinery</HT>, n<HT TYPE="SUP">o</HT> 47, 2004, lk 77.</P></NOTE> Kuigi on tõsi, et internet asetab konflikti teabevabaduse ja isiku õiguse vahel oma mainele väga erilistesse tingimustesse, peab lahendus, mille pakub Euroopa Kohus, olema võimalust mööda kohaldatav kõikidele meediakanalitele, mis tahes kandjal need ka ei esineks.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Euroopa Komisjon on korduvalt teinud ettepaneku määratleda mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>tehnoloogilise neutraalsuse<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201D" ID="QE0051"/> põhimõte kui kohustus mitte diskrimineerida kasutatavate kandjate alusel. Nagu ta väljendus oma teatises nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ühenduse audiovisuaalpoliitika põhimõtete ja suuniste kohta digitaalajastul (KOM(1999) 657 (lõplik), <DATE ISO="19991214">14.12.1999</DATE>, lk 11), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>tehnoloogiline lähenemine tähendab, et varem piiratud arvul sidevõrkudes pakutud teenuseid võib pakkuda mitmesuguste konkureerivate võrkude kaudu. Selleks on vaja, et õigusaktid oleksid tehnoloogiliselt neutraalsed: samu teenuseid peavad reguleerima samad õigusnormid, olenemata nende edastusmeetodist.<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201D" ID="QE0052"/> Vt samas tähenduses ka komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist (KOM(2006) 334, <DATE ISO="20060629">29.6.2006</DATE>, lk 8). Vt samas tähenduses ülemaailmsete infovõrkude teemalisel ministrite konverentsil Bonnis 6.–<DATE ISO="19970708">8. juulil 1997</DATE> vastu võetud ministrite deklaratsioon.</P></NOTE> See järeldus saab veelgi kinnitust, kui täheldame, et praegusel ajal leidub vaevalt meediat, eriti teatud tähtsamate päevalehtede osas, millel ei oleks võrgus levitatavat elektroonilist versiooni. Teabesisu aegub kiiresti ja vahetab kandjaid. Järelikult tuleb asjakohast kohtualluvust püüda kindlaks määrata kriteeriumide põhjal, mis lähtuvad õiguste rikkumistest, mille on<?PAGE NO="I-10290"?> põhjustanud samaaegselt näiteks nii trükimeedia kui ka veebileht.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt selle kohta Virgós Soriano, M. ja Garcimartín Alférez, F. J., <HT TYPE="ITALIC">Derecho Procesal Civil Internacional. Litigación Internacional,</HT> 2<HT TYPE="SUP">a</HT> ed., Madrid, Civitas, 2007, lk 194.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>54.</NO.P><TXT>Siinkohal leian, et on võimalik anda vastus, mis kohandab kohtuotsust Shevill ja on samal ajal tehnoloogiliselt neutraalne. Vastus ei ole minu arvates kõnealuse kohtupraktika radikaalne ümberhindamine. Vastupidi, leian, et 1995. aastal Euroopa Kohtu antud vastus on tänapäeval kehtiv nendel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>rahvusvahelise laimu<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201D" ID="QE0053"/> juhtudel, kus teabekandja on trükimeedia. Piisaks sellest, kui lisada tol ajal ette nähtud kriteeriumidele täiendav seosekriteerium, ilma et seda juhtu oleks lisaks vaja piirata konkreetselt interneti kaudu tekitatud kahjudega.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>D.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>Konflikti raskuskese<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201D" ID="QE0054"/> kui pädeva kohtuga seose lisakriteerium</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>55.</NO.P><TXT>Nagu ma juba kordasin, kehtestab kohtuotsus Shevill kahe kohtu pädevuse isikuõiguste omaniku valikul, lubades tal valida väljaandja asukoha või selle koha või nende kohtade kohtualluvuse, kus isik on tuntud. See lähenemisviis on, nagu ma juba märkisin, asjakohane märkimisväärsel arvul eespool juba nimetatud juhtudel. Sellest tulenevalt ei ole selles kohtupraktikas antud seosekriteeriumid iseenesest valed, küll aga saab ja on asjakohane neid täiendada lisakriteeriumiga. Täpsemalt leian, et tuleb ametlikuks muuta ja lisada täiendav seosekriteerium, mille kohaselt identifitseeritakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201D" ID="QE0055"/> määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 mõistes ka selle järgi, kus asub kaalul olevate hüvede ja huvide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>konflikti raskuskese<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201D" ID="QE0056"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>56.</NO.P><TXT>Isikuõiguste rikkumine võrgus asuvate meediakanalite kaudu tekitab käeoleva ettepaneku punktides 42–44 juba nimetatud pingeseisu. Lisaraskus seisneb selle pingeseisu riikidevahelises või ka lihtsalt globaalses laadis, mis sunnib otsima pädevaid kohtuid, mis seaksid tasakaalu nii meediakanali kui ka kahjustatud isikute puhul vastandatud õigused ja huvid. Seega ja põhimõtteliselt võiks võimalik seosekriteerium põhineda teabe <HT TYPE="ITALIC">kättesaadavusel</HT>, mis põhjendaks selliselt automaatset<?PAGE NO="I-10291"?> seost kõikide liikmesriikidega, sest oletatavalt õigusi riivav teave on tegelikult neis kõikides kättesaadav. Sellegipoolest, ja nagu on märkinud kõik käesolevas protsessis menetlusse astujad, tekitaks see valikuvõimalus viivitamata nähtuse <HT TYPE="ITALIC">forum shopping</HT>, mis ei ole jõukohane ühelegi võrgus tegutsevale infomeediale.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt samas tähenduses Bundesgerichtshofi <DATE ISO="20100302">2. märtsi 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas Vl ZR 23/09, punkt 17; samuti eespool viidatud Roth, I., <HT TYPE="ITALIC">Die internationale Zuständigkeit…,</HT> lk 310 jj; Dessemontet, F., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>Internet, la propriété intellectuelle et le droit internacional privé<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201D" ID="QE0057"/>, teoses Boele-Woelki, K. ja Kessedjan, C. (toim), <HT TYPE="ITALIC">Internet: Which Court Decides? Which Law Applies? Quel tribunal décide? Quel droit s’applique?,</HT> La Haye, Kluwer, 1998, lk 63, ja De Miguel Asensio, P., <HT TYPE="ITALIC">Derecho Privado de Internet,</HT> 2<HT TYPE="SUP">a</HT> ed, 2001, lk 295 ja 296. Rahvusvaheliste tarbimis- ja transpordilepingute kontekstis on Euroopa Kohus samuti lihtsalt kättesaadavuse kriteeriumi tagasi lükanud oma <DATE ISO="20101207">7. detsembri 2010. aasta</DATE> otsuses Pammer ja Hotel Alpenhof (liidetud kohtuasjad <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-585/08+C-144/09" PAGE.ECR="I-12527" YEAR="2010">C-585/08 ja C-144/09, EKL 2010, lk I-12527</REF.DOC.ECR>, punkt 94).</P></NOTE> Samuti on inimese – kes jälgib, kuidas tema mainet rikkuv teave on kättesaadav kogu maailmas – põhiõiguse eraelu puutumatusele rikkumise raskusastme kõrval kontrastiks lahendus, mis killustab tema õigust igas liikmesriigis, kus ta on tuntud.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Ohvri kaitsetus, mida tekitab nn mosaiikpõhimõte, tegi õigusteoorias muret juba enne kohtuotsust Shevill (vt nt järgmised tööd: Gaudemet-Tallon, H., <HT TYPE="ITALIC">Revue critique de droit international privé,</HT> 1983, lk 674; Heinrichs, J., <HT TYPE="ITALIC">Die Bestimmung der gerichtlichen Zuständigkeit nach dem Begehungsort im nationalen und internationalen Zivilprozessrecht,</HT> Diss., Freiburg, 1984, lk 188–201, ja Schwiegel-Klein, E., <HT TYPE="ITALIC">Persönlichkeitsrechtverletzungen durch Massenmedien im internationalen Privatrecht. Zur Anwendung der lex loci delicti commissi auf Pressedelikte unter besonderer Berücksichtigung der amerikanischen Rechtsprechung,</HT> Münster, 1983, lk 68–82). Pärast kohtuotsust Shevill jääb isikuõiguste omaniku kaitsetus endiselt kriitikaelemendiks. Vt mh Fernández Rozas, J. C. ja Sánchez Lorenzo, S., <HT TYPE="ITALIC">Derecho Internacional Privado,</HT> 3<HT TYPE="SUP">a</HT> ed, Madrid, Civitas, lk 501.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>57.</NO.P><TXT>Minu arvates oleks lahendus, mis täiendab asjakohaselt kohtuotsuses Shevill sedastatud seosekriteeriume, see, mis lubaks lisaks algselt ettenähtud juhtudele määrata kohtualluvuse asukohaks ka selle paiga, kus kohus on kõige paremas positsioonis selleks, et analüüsida kõne all olevate huvide vahelist pingeseisu, ning võib nii järelikult otsustada kogu tekitatud kahju osas. Tegemist oleks seega kahe juba olemasoleva olukorra vahepealse olukorraga, sest see võimaldaks isikuõiguse omanikul algatada kohtuvaidlust kohtus, kus asub tema huvide keskus, samuti võimaldaks ootuspärasust meediale ja lubaks teha otsuse terve tekitatud kahju osas.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Eespool viidatud Pichler, R., teoses Hoeren, T. ja Sieber, U. (toim), <HT TYPE="ITALIC">Handbuch Multimedia-Recht</HT>, ptk 25, punktid 211 jj, eelkõige punkt 268; Lutcke, J., <HT TYPE="ITALIC">Persönlichkeitsrechtsverletzungen im Internet. Eine rechtsvergleichende Untersuchung zum deutschen und amerikanischen Recht,</HT> Herbert Utz, München, 2000, lk 135.</P></NOTE> Leian, et selle koha kriteerium, kus avaldub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>konflikti raskuskese<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201D" ID="QE0058"/>, arvestab õigesti seda eesmärkide mitmekesisust.</TXT></NP><NP><NO.P>58.</NO.P><TXT>Võimalikult lühidalt öeldes oleks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>konflikti raskuskese<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201D" ID="QE0059"/> koht, kus kohus saab kõige soodsamates tingimustes õigust mõista konflikti üle teabevabaduse ja inimese õiguse vahel oma mainele. See on nii riigis, kus maine või eraelu puutumatuse õiguse riivamise võimalikkus ja teatud teabe või arvamuse teatavaks tegemisele omane väärtus vastavalt juhule<?PAGE NO="I-10292"?> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>on näha<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201D" ID="QE0060"/> või avaldub kõige tugevamalt. Just selles riigis kannatab isikuõiguse omanik sel juhul õiguse riivamisest kahju kõige ulatuslikumalt ja tugevamini. Samuti, ja see on kahtlemata tähtis õiguskindluse seisukohast, on see territoorium, kus meedia on võinud ette näha, et kõnealune rikkumine võib võimalikult toimuda, ja järelikult on olemas oht, et ta seal kohtusse kaevatakse. Nendel tingimustel on raskuskese see, kus kohus on kõige soodsamas positsioonis, et võimaldada terviklikult mõista konflikti kõne all olevate huvide vahel.</TXT></NP><NP><NO.P>59.</NO.P><TXT>Selle koha kindlaksmääramisel, kus avaldub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>konflikti raskuskese<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201D" ID="QE0061"/>, tuleb seega identifitseerida kaks elementi. Esimene puudutab oletatavalt rikutud isikuõiguse omanikku ja nõuab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>konflikti raskuskese<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201D" ID="QE0062"/> asuks seal, kus on tema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>huvikeskus<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201D" ID="QE0063"/>. See kriteerium sarnaneb teatud punktini kriteeriumiga, mille näeb ette kohtuotsus Shevill, kus nõutakse, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>ohver oleks tuntud<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201D" ID="QE0064"/>. Selle koha kindlaksmääramisel, kus asub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>konflikti raskuskese<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201D" ID="QE0065"/>, ei piisa siiski sellest, et ohver on üksnes tuntud. Tegemist on hoopis selle koha (ja seega liikmesriigi) kindlaksmääramisega, kus üksikisik, kelle isikuõiguste kasutamine on mõjutatud, viib peamiselt ellu oma eluplaane, juhul kui see koht on olemas.</TXT></NP><NP><NO.P>60.</NO.P><TXT>Teine element puudutab teabe laadi. Selleks et kindlaks määrata koht, kus asub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>konflikti raskuskese<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201D" ID="QE0066"/>, peab vaidlusalune teave olema väljendatud selliselt, et see võimaldab mõistlikult ette näha, et kõnealune teave on objektiivselt oluline teatud territooriumil. See tähendab, et teave, mis tekitab vaidlust, peab olema väljendatud sõnastuses, mis uudise asjaolusid arvestades annab edasi teavet, mis äratab huvi mingil territooriumil ja järelikult õhutab aktiivselt lugejaid kõnealusel territooriumil seda teavet hankima.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt selle kohta Bundesgerichtshofi eespool viidatud <DATE ISO="20100302">2. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus, punkt 20; High Court of England and Walesi <DATE ISO="20030522">22. mai 2003. aasta</DATE> otsus kohtuasjas Harrods <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Dow Jones, punktid 32 jj; Scottish Court of Sessioni <DATE ISO="20020701">1. juuli 2002. aasta</DATE> otsus kohtuasjas Bonner Media Limited, punkt 19, ja High Court of Australia <DATE ISO="20021210">10. detsembri 2002. aasta</DATE> otsus kohtuasjas Dow Jones &amp; Company Inc, punkt 154.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>61.</NO.P><TXT>Nende kahe õiguse võimalikule pingeseisule iseloomulik eripära – usun, et seda võib suurema riskita väita – tuleneb sellest, et isikuõiguste võimaliku rikkumise raskuskese langeb tavaliselt kokku kõnealuse uudise või arvamuse raskuskeskme või huvikeskusega. Kokkuvõttes, <HT TYPE="ITALIC">sellepärast</HT> et uudis või arvamus võib eriliselt huvitada ühes kohas, on sama<?PAGE NO="I-10293"?> koht ka see, kus võimalik isikuõiguste riivamine võib omandada suurema raskusastme.</TXT></NP><NP><NO.P>62.</NO.P><TXT>Eespool öeldut arvestades on oluline mitte segi ajada teisena käsitletud elementi meediapoolse tahtlikkuse kriteeriumiga. Teave ei ole objektiivselt oluline asjaolu tõttu, et väljaandja suunab selle tahtlikult teatud liikmesriiki. Kavatsuslikkusel põhinev kriteerium oleks vastuolus määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 sõnastusega, mis saab kinnitust selle võrdlemisel sama teksti artikli 15 lõike 1 punktiga c, mis näeb ette kohtualluvuse erijuhu tarbimislepingute jaoks nendel juhtudel, kui teenusepakkuja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201D" ID="QE0067"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Euroopa Kohus on otsustanud selle kohtualluvuse erandjuhu erilise mõõtme kohta, kui seda on kohaldatud interneti teel sõlmitud transpordi- ja tarbimislepingute suhtes, oma eespool viidatud <DATE ISO="20101207">7. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsuses Pammer ja Hotel Alpenhof. Selle kohta väitis Euroopa Kohus kõnealuses kohtuotsuses, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>[n]ende infoelementide hulka, mis peaksid andma võimaluse kindlaks teha, kas tegevus on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>suunatud<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201D" ID="QE0069"/> tarbija alalise elukoha liikmesriiki, kuuluvad <HT TYPE="ITALIC">sõnaselged avaldused, mis näitavad tahet asuda</HT> selle liikmesriigi <HT TYPE="ITALIC">tarbijatega kaubanduslikesse suhetesse</HT><QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201D" ID="QE0068"/> (kohtujuristi kursiiv). Selles suhtes on eriti illustratiivne kohtujurist Trstenjaki ettepanek kõnealustes kohtuasjades, kus ta arvab samamoodi nagu Euroopa Kohus, et sisu on internetis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>suunatud<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201D" ID="QE0070"/> teatud territooriumile ja ei taandu ei ainuüksi kättesaadavusele ega objektiivsele huvile teatud territooriumil (vt punkt 78 jj).</P></NOTE> Midagi sellesarnast ei leidu kõnealuses artikli 5 punktis 3 ja seega ei saa rahvusvahelist kohtualluvust kindlaks määrata kavatsuslikkuse kriteeriumide põhjal.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt Bundesgerichtshofi eespool viidatud <DATE ISO="20100302">2. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus, punkt 18.</P></NOTE> Lisaks tekitab teavitaja subjektiivsel soovil põhinev kriteerium ulatuslikke tõendamisprobleeme, nagu näitab praktika seal, kus seda kohaldatakse.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt Ameerika Ühendriikide juhtum, kus seaduses Uniform Single Publication Act ja Restatement (Second) of Torts § 577A (1977) sätestatud reegel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>single-publication<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201D" ID="QE0071"/> tekitab olulisi probleeme interneti tahus. Vt selle kohta United States Court of Appeals for the Fourth Circuiti <DATE ISO="20021213">13. detsembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus Stanley Young <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. New Haven Advocate jt (nr 01-2340), milles nõuti, et meedial peab olema selge kavatsus suunata teave ühte osariiki, et õigustada selle kohtute kohtualluvust. Vt selle kohta Borchers, P. J., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>Internet Libel: The Consequences of a Non-Rule Approach to Personal Jurisdiction<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201D" ID="QE0072"/>, <HT TYPE="ITALIC">Northwestern University Law Review</HT>, 98, 2004, samuti eriväljaanne <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>Cyberspace Regulation and the Discourse of State Sovereignty<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201D" ID="QE0073"/>, <HT TYPE="ITALIC">Harvard Law Review,</HT> 1999, lk 1697 jj.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>63.</NO.P><TXT>Tehes ettepaneku, et teave peab olema objektiivselt oluline, pean ma silmas neid juhtusid, kus meediakanal võib mõistlikult ette näha, et tema elektroonilises väljaandes levitatav teave äratab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>uudisväärtuslikku huvi<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201D" ID="QE0074"/> konkreetsel territooriumil, mis paneb kõnealuse territooriumi lugejad seda teavet vaatama. Seda objektiivset olulist kriteeriumi võib kohaldada mitme näitaja kasutamise teel, mille kohta võib juba etteruttavalt öelda, et seda hindavad siseriiklikud kohtud.</TXT></NP><NP><NO.P>64.</NO.P><TXT>Kõigepealt ja nagu nähtub äsja öeldust, on esimene element, mida tuleb kohustuslikult arvesse võtta, vaidlusaluse teabe sisu. Teatud teave võib olla huvipakkuv ühel territooriumil ja üldse mitte teisel. Uudised Austrias elava Austria kodaniku kohta, kus teatatakse Austrias toime pandud oletatavast õigusrikkumisest, on ilmselgelt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>uudisväärtusliku<?PAGE NO="I-10294"?> huviga<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201D" ID="QE0075"/> selle riigi territooriumil, kuigi teavet levitatakse digitaalses päevalehes, mille väljaandja elab või asub Ühendkuningriigis. Hetkest, kui meediakanal paiskab võrku sisu, millel on juba oma olemuselt vaieldamatu teabemõju teises riigis, võib väljaandja mõistlikult ette näha, et juhul kui ta on levitanud isikuõigust rikkuvat teavet, võidakse ta selles riigis kohtusse kaevata. Seega, mida suurem on teatava uudise teabeväärtus mingi riigi territooriumil, seda suurem on põhimõtteliselt seal toime pandud isikuõiguste rikkumise seos kõnealuse territooriumi kohtutega.</TXT></NP><NP><NO.P>65.</NO.P><TXT>Lisaks võib kohus arvesse võtta teisi kaudseid tõendeid, mis aitavad kindlaks määrata territooriumi, kus teave on objektiivselt oluline. Tuleb märkida, et tegemist võib olla kaudsete tõenditega, mis näitavad väljaandja subjektiivset tahet suunata teave teatud riiki. Meie jaoks on siiski kaudsed tõendid ainult need, mis suunavad territooriumiga seose otsingut, ja mitte teabe väljastaja kavatsus. Seega tuleb selles võimalike elementide seoses, mida tuleb hinnata, arvesse võtta asjaolu, et teavet võidakse levitada veebilehel, mille domeeninimi esimesel tasandil erineb selle liikmesriigi omast, kus on asutatud väljaandja, näidates nii teatud territoriaalse ruumi olemasolu, kus teavet võidakse eriliselt jälgida.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt eespool viidatud kohtuotsus Pammer ja Hotel Alpenhof, kus kasutati artikli 15 lõike 1 punktis c sätestatud erikohtualluvuse suhtes domeeninime taseme kriteeriumi (punkt 83).</P></NOTE> Avaldatud teabe mõjuala aitab piiritleda ka veebilehe keel. Juhul kui lehel sisaldub reklaam, võib see samuti näidata territoriaalset ulatust, kus teabega saab tutvuda.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt taas eespool viidatud kohtuotsus Pammer ja Hotel Alpenhof, punkt 84.</P></NOTE> Samuti on konkreetsel territooriumil mõju saavutamiseks oluline lehe rubriik, kus teavet levitatakse. Näiteks võib tuua päevalehe sidusväljaande, kus teave on jagatud rubriikidesse riikide kaupa. Teabe avaldamine rubriigis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>Saksamaa<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201D" ID="QE0076"/> oleks kaudne tõend, et väita, et seal edastatavad uudised on erilise tähendusega kõnealuses riigis. Meediakanali veebilehe identifitseerimiseks otsingumootoritesse sisestatud märksõnad võivad samuti olla juhiseks selle koha suhtes, kus uudis oleks objektiivselt oluline. Lõpuks ja ilma et see oleks ammendav käsitlus, võivad lehe juurdepääsu registrid nende vähesele usaldusväärsusele vaatamata olla pelgalt illustratiivne allikas selleks, et kinnitada, kas teatud teave on või ei ole avaldanud mingil territooriumil mõju.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Eespool viidatud Pichler, R., teoses Hoeren, T. ja Sieber, U. (toim), <HT TYPE="ITALIC">Handbuch Multimedia-Recht</HT>, ptk 25, punkt 224, ja eespool viidatud Roth, I., <HT TYPE="ITALIC">Die internationale Zuständigkeit…</HT>, lk 283<HT TYPE="ITALIC">.</HT></P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="I-10295"?><NP><NO.P>66.</NO.P><TXT>Nimetatud kriteeriumid võimaldavad kohtul kindlaks määrata, kas vaidlusalune teave on teatud territooriumil objektiivselt oluline. Kui teave omandab tõepoolest objektiivselt olulise mõõtme ühes liikmesriigis, mis omakorda langeb kokku riigiga, kus asub isikuõiguse omaniku <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>huvikeskus<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201D" ID="QE0077"/>, leian, et õigusvastase teoga põhjustatud kahju hüvitamise hagi on pädevad arutama kõnealuse riigi kohtud. Liikmesriik, kus langevad kokku mõlemad asjaolud, on ilmselgelt koht, kus kohus on kõige paremas positsioonis asjaolude üle otsustama ja kogu kohtuasja lahendama. Kõnealune kohus oleks kindlasti selle paiga kohus, kus asub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>konflikti raskuskese<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201D" ID="QE0078"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>67.</NO.P><TXT>Kokkuvõtteks teen Euroopa Kohtule ettepaneku, et väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201D" ID="QE0079"/> määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 mõistes tuleb interneti teel mitmes liikmesriigis levitatava teabega isikuõiguste rikkumise korral tõlgendada nii, et isikuõiguse omanik võib esitada kahju hüvitamise hagi</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>kas isikuõigusi riivava väljaande kirjastaja asukoha liikmesriigi kohtutele, kes on pädevad kõnealuste õiguste riivamisega tekitatud kahju hüvitamist määrama;</P></ITEM><ITEM><P>või iga selle liikmesriigi kohtutele, kus väljaannet on levitatud ja kus isikuõiguse omanik väidab, et ta kannatas oma maine riivamise tõttu, ning kes on pädevad arutama ainult tekitatud kahju selle kohtu riigis;</P></ITEM><ITEM><P>või selle liikmesriigi kohtutele, kus asub kaalul olevate hüvede ja huvide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>konflikti raskuskese<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201D" ID="QE0080"/> ja kellel on seega pädevus määrata isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine. Selle liikmesriigi all, kus asub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>konflikti raskuskese<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201D" ID="QE0081"/>, mõeldakse liikmesriiki, mille territooriumil vaidlusalune teave on objektiivselt ja eriliselt oluline ning kus samal ajal on isikuõiguse omaniku <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>huvikeskus<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201D" ID="QE0082"/>.</P></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtuasja eDate Advertising (C-509/09) kolmas eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>68.</NO.P><TXT>Oma kolmanda küsimusega küsib Bundesgerichtshof direktiivi 2000/31<?PAGE NO="I-10296"?> (elektroonilise kaubanduse kohta internetis) artikli 3 lõike 2 ulatuse kohta, kui seda kohaldatakse sellisel juhul nagu käesolev. Kokkuvõttes küsitakse, kas kõnealune säte, kuna see näeb ette, et liikmesriigid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>ei tohi kooskõlastatud valdkonda kuuluvatel põhjustel piirata teisest liikmesriigist pärit infoühiskonna teenuste osutamise vabadust<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201D" ID="QE0083"/>, sätestab oma sõnastuses kohaldatava õiguse reegli või on vastupidi kohtuvaidluse suhtes kohaldatava siseriikliku õiguse sisu lihtne korrektiiv.</TXT></NP><NP><NO.P>69.</NO.P><TXT>Viimasele küsimusele vastamine nõuab paari eelnevat üldist tähelepanekut.</TXT></NP><NP><NO.P>70.</NO.P><TXT>Bundesgerichtshof esitab selle kolmanda küsimuse ja just sellises sõnastuses, sest ta kahtleb, mis õigus on kohaldatav sellises kohtuvaidluses nagu käesolevas asjas. Sisuliselt võiks küsimust mõista nii: kas direktiiviga 2000/31 on läbi viidud riikide rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamine, kehtestades kollisiooninormi, mis näeb ette, et pädeva kohtu määrab väljaandja asukoha liikmesriigi materiaalõigus? Kui vastus on eitav ja Euroopa Kohus peaks leidma, et sellist ühtlustamist ei ole toimunud, siis esitab Bundesgerichtshof järgnevalt oma küsimuse direktiivi 2000/31 ulatuse ja mõju kohta (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>sisuline korrektiiv<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201D" ID="QE0084"/>) Saksa rahvusvahelisele eraõigusele, mis oleks siis kohaldatav sellisel juhul nagu kohtuasjas eDate Advertising.</TXT></NP><NP><NO.P>71.</NO.P><TXT>Kui minu hinnang on õige, leian, et kõigepealt tuleks meelde tuletada küsimuse konkreetseks esemeks oleva direktiivi 2000/31 sätte funktsiooni ja ülesehitust. Kõnealuse direktiivi artikkel 3 määrab pealkirja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>Siseturg<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201D" ID="QE0085"/> all kindlaks ülesande, mis kajastab teenuste osutamise vabaduse tavapärast sisu. See artikkel väljendab teiseses õigusaktis tagatist, mis on juba ette nähtud esmases õiguses ELTL artiklis 56, kohandades seda eripärale, mida nõuab elektroonilise kaubanduse õigusnormide ühtlustamine. Direktiivi 2000/31 artikli 3 lõige 1 kinnitab teenuse osutamise liikmesriigi õigusnormide kohaldatavust, samas kui lõige 2 toob välja vajaduse võtta arvesse juriidilisi tingimusi, mida teenusepakkuja on juba täitnud oma asukoha liikmesriigis. Kõnealune lõige toob täie selgusega ja veel kord sisse vastastikuse tunnustamise kohustuse kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt mh <DATE ISO="19790220">20. veebruari 1979. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="120/78" PAGE.ECR="649" YEAR="1979">120/78: Rewe-Zentral, nn Cassis de Dijon’i kohtuotsus (EKL 1979, lk 649)</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19821110">10. novembri 1982. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="261/81" PAGE.ECR="3961" YEAR="1982">261/81: Rau Lebensmittelwerke (EKL 1982, lk 3961)</REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="19880714">14. juuli 1988. aasta</DATE> otsused kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="407/85" PAGE.ECR="4233" YEAR="1988">407/85: Glocken jt (EKL 1988, lk 4233)</REF.DOC.ECR> ja <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="90/86" PAGE.ECR="4285" YEAR="1988">90/86: Zoni (EKL 1988, lk 4285)</REF.DOC.ECR>. Konkreetselt asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kohta vt mh <DATE ISO="19811217">17. detsembri 1981. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="279/80" PAGE.ECR="3305" YEAR="1981">279/80: Webb (EKL 1981, lk 3305)</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19861204">4. detsembri 1986. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="205/84" PAGE.ECR="3755" YEAR="1986">205/84: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (EKL 1986, lk 3755)</REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="19910725">25. juuli 1991. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-76/90" PAGE.ECR="I-4221" YEAR="1991">C-76/90: Säger (EKL 1991, lk I-4221)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Seejärel täiendatakse teenuste osutamise<?PAGE NO="I-10297"?> vabaduse konkreetsust kõnealuse artikli lõikes 4, sätestades üksikasjalikult põhjendused, millele riigid võivad kõnealuses sektoris tugineda teenuste osutamise vabadusest erandite tegemiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>72.</NO.P><TXT>Eespool öeldut arvestades näib võimalik täheldada meil arutusel oleva küsimuse sõnastuses teatavat distantsi sellega, mida direktiivi 2000/31 artikliga 3 tervikuna öeldakse, või vähemalt näib, et öeldakse. Lühidalt, ja nagu nägime, määrab kõnealune artikkel kindlaks tingimused, kuidas liikmesriigid peavad reguleerima siseturgu integreeritud majandussektorit, sätestades oma punktides teenuste osutamise vabaduse sisu, mis teatavasti hõlmab vastastikuse tunnustamise kohustust. Ent kõnealune artikkel ei kehtesta kohaldatava õiguse reeglit, kohustades liikmesriiki, kus teenust osutatakse, kohaldama selle riigi siseriiklikku õigust, kus on teenusepakkuja asukoht. Direktiivi 2000/31 artikkel 3 lihtsalt täpsustab teenuste osutamise vabaduse sisu ja koos sellega tingimusi, mille korral tuleb rakendada vastastikuse tunnustamise tehnikat.</TXT></NP><NP><NO.P>73.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et seda hinnangut kinnitab veelgi direktiivi 2000/31 artikkel 1, mille lõige 4 sätestab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>[k]äesolev direktiiv ei kehtesta täiendavaid rahvusvahelise eraõiguse norme ega käsitle kohtualluvust<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201D" ID="QE0086"/>. See tähendab, et tekst ei näe otseselt ette ega ühtlusta kohaldatavat õigust ega rahvusvahelist kohtualluvust käsitlevaid õigusnorme selles valdkonnas.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt selle kohta Martiny, D., <HT TYPE="ITALIC">Münchener Kommentar zum Bürgerlichen Gesetzbuch</HT>, vol. 10, TMG § 3 Herkunftslandprinzip, 5<HT TYPE="SUP">a</HT> ed., München, Beck, 2010, punkt 36.</P></NOTE> Tegemist on kokkuvõttes rahvusvahelise eraõiguse seisukohast neutraalse regulatsiooniga, mis ei muuda ega uuenda kohtualluvuse, kohaldatava õiguse kindlaksmääramise või teistes liikmesriikides tehtud kohtuotsuste tunnustamise kriteeriume.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Direktiivi 2000/31 põhjendus 23 kordab sama mõtet, lisades, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>[k]äesoleva direktiivi eesmärk ei ole seaduste kollisiooni käsitleva rahvusvahelise eraõiguse täiendavate eeskirjade kehtestamine, samuti ei käsitle see kohtualluvust; rahvusvahelise eraõiguse eeskirjadega määratud kohaldatava seaduse sätted ei tohi piirata käesoleva direktiiviga kehtestatud infoühiskonna teenuste osutamise vabadust<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201D" ID="QE0087"/>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>74.</NO.P><TXT>Direktiivis 2000/31 sätestatud kollisiooniõigusliku neutraalsuse kohustust tuleb samuti arvesse võtta kõnealuse artikli 3 tõlgendamisel, sest see asub süstemaatiliselt juba sellessamas artiklis 1. Seevastu ei viita miski sellele, et artikkel 3 toimib erandina artiklist 1.</TXT></NP><NP><NO.P>75.</NO.P><TXT>Veel üks otsustav näitaja selle kohta, et direktiiv 2000/31 ei määra eelnevalt kindlaks rahvusvahelise eraõiguse vastust, on olemas siseriiklikes õiguskordades, konkreetselt kõnealust õigusakti ülevõtvates siseriiklikes õigusnormides. Kohtutoimikutest nähtub, et liikmesriigid on direktiivi 2000/31 artikli 3<?PAGE NO="I-10298"?> üle võtnud ebaühtlaselt. Kui mõned on kehtestanud kohaldatava õiguse eeskirjad,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Nii on see Austria, Prantsusmaa, Luksemburgi, Tšehhi Vabariigi, Poola, Portugali ja Slovakkia puhul.</P></NOTE> siis teised liikmesriigid on valinud ülevõtmise, milles sõnaselgelt viidatakse vastastikusele tunnustamisele.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Nagu Saksamaa, Belgia, Küpros, Taani, Eesti, Soome, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Malta, Madalmaad, Hispaania, Rootsi, Rumeenia ja Ühendkuningriik.</P></NOTE> Sellel teisel juhul täheldatakse muu hulgas, kuidas mõned õiguskorrad on kõnealuse artikli 3 üle võtnud, korrates selle sisu sõna-sõnalt.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Nii on see eelkõige Saksamaa puhul.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>76.</NO.P><TXT>Lisaks oleks direktiivi 2000/31 tõlgendamine selliselt, et sellest nähtub kohaldatava õiguse reegel, kohtuliku koostöö alal tsiviilasjades kehtiva õiguse praeguse seisuga lubamatu. Nagu teada, välistab määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>Rooma II määrus<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201D" ID="QE0088"/>) oma kohaldamisalast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumisest, sealhulgas laimust<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201D" ID="QE0089"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20070711">11. juuli 2007. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 864/2007 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="2007">EÜT L 199, lk 40</REF.DOC.OJ>) artikli 1 lõike 2 punkt g.</P></NOTE> Määruse ettevalmistustööd näitavad suuri erinevusi kriteeriumi puhul, mida liikmesriigid selles punktis pooldavad ja mille tagajärjel see jäeti määrusest välja ning millele otsitakse praegu lahendust komisjoni uues õigusloomealgatuses.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Álvarez Rubio, J. J. (dir), <HT TYPE="ITALIC">Difamación y Protección de los Derechos de la Personalidad: Ley Aplicable en Europa</HT>, Aranzadi, 2009.</P></NOTE> Minu hinnangul on vähemasti kahtlane, et määrus nr 864/2007 peaks ette nägema sellise välistamise, nagu äsja nimetatud, kui direktiiv 2000/31 oleks juba ette näinud eeskirja, millega selles valdkonnas kohaldatavat õigust käsitlevad siseriiklikud õigusnormid ühtlustatakse.</TXT></NP><NP><NO.P>77.</NO.P><TXT>Sellepärast ja eespool esitatud argumente arvesse võttes pean kohaseks teha Euroopa Kohtule ettepanek vastata esiteks, et artikliga 3 ei ole toimunud ühtlustamist, mis kehtestaks liikmesriikidele kollisiooninormi.</TXT></NP><NP><NO.P>78.</NO.P><TXT>Lõpetuseks küsib kõnealune kohus oma kolmanda küsimuse lõpus, kas alternatiivselt on direktiivi 2000/31 artikli 3 lõikes 2 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>tegemist materiaalõigusliku korrektiiviga, millega muudetakse siseriiklike kollisiooninormide alusel kohaldatavaks tunnistatud materiaalõiguse rakendamisel tehtud õigusliku järelduse sisu ja piiratakse seda päritoluriigi normidega<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201D" ID="QE0090"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>79.</NO.P><TXT>Nagu juba eelnevalt märgitud, kätkeb see küsimus endas direktiivi 2000/31 artikli 3<?PAGE NO="I-10299"?> käsitust rahvusvahelise eraõiguse reeglina. On tõsi, et kuna on välistatud, et kõnealune artikkel võiks olla kollisiooninorm, nähtub sellest, et õigusnorm ei ühtlusta sellisel juhul nagu käesolev kohaldatava õiguse kindlaksmääramist. See ei tähenda siiski ka seda, et artikkel 3 toimib <HT TYPE="ITALIC">per se</HT> eeskirjana, mis korrigeerib kohaldatavat õigust käsitlevat siseriiklikku sätet. Nagu käesoleva ettepaneku punktides 71–73 on märgitud, kõnealune artikkel ainult rakendab elektroonilise kaubanduse alal teenuste osutamise vabadust ühtlustavat korda. Kohus, kes kohaldab vastastikuse tunnustamise tehnikat rahvusvahelise elemendiga konfliktis, ei kohalda teenusepakkuja päritoluriigi õigusakte, vaid peab piirduma sellega, et tunnistab alati kõnealuses riigis teenust reguleerivate õigusnormide kohaldamise kehtivust, kui ei esine õigustavaid põhjuseid vastupidi toimida.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt Sánchez Lorenzo, S., <HT TYPE="ITALIC">Derecho Privado Europeo,</HT> Granada, Comares, 2002, lk 137 ja 138, ja Sonnenberger, H. J., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>Europearecht und Internacionales Privatrecht<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201D" ID="QE0091"/>, <HT TYPE="ITALIC">Zeitschrift für Rechtsvergleichung, Internacionales Privatrecht und Europarecht</HT>, 1996, lk 3 jj.</P></NOTE> See ei takista põhjenduse olemasolul seda, et kohtu asukohariik on ette näinud lisameetmed teatavate hüvede kaitseks, mis seda eriliselt väärivad (vt viidatud artikli 3 lõige 4). Siiski ei rakendata mingil juhul päritoluriigi õiguse kohaldamist ega ole pädeva kohtu riik kohustatud direktiivis kehtestatud kohustuste alusel nägema ette konkreetselt rahvusvahelise eraõiguse korrigeerimist, pidades silmas suurema kaitse meetmeid.</TXT></NP><NP><NO.P>80.</NO.P><TXT>Seega ei saa minu arvates samuti väita, et direktiivi 2000/31 artikli 3 eesmärk on ühtlustada kohaldatava materiaalõiguse sisulist korrigeerimist. Artikkel 3 ei keela liikmesriikidel neile kõnealuse direktiiviga ning ELTL artikliga 56 jäetud kaalutlusõiguse piires näha erandina teenuste osutamise vabadusest ette kaitsemeetmed erilist tagatist väärivate huvide kaitseks. Järelikult on Saksa seadusandja volitatud rakendama kõnealuseid erandeid kas sisuliste meetmete kaudu või vajaduse korral kohaldatava õiguse korrigeerivate sätete abil. Aga see ei tähenda, et direktiiv 2000/31 määraks eelnevalt kindlaks probleemi kollisioonilahenduse.</TXT></NP><NP><NO.P>81.</NO.P><TXT>Lõpuks leian, et direktiivi 2000/31 artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et see ei kehtesta kollisiooninormi ega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>materiaalõiguslikku korrektiivi<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201D" ID="QE0092"/>. Kõnealune säte täpsustab elektroonilisele kaubandusele kohaldatava teenuste osutamise vabaduse alaste õigusaktide ühtlustamist, andes samal ajal liikmesriikidele õiguse näha kõnealuse direktiiviga ning ELTL artikliga 56 antud kaalutlusõiguse piires erandina teenuste osutamise vabadusest ette kaitsemeetmed erilist tagatist väärivate huvide kaitseks.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-10300"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VIII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>82.</NO.P><TXT>Esitatud argumentidest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Bundesgerichtshofi ja Tribunal de grande instance de Paris’ esitatud küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punktis 3 kasutatud väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/>paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201D" ID="QE0093"/> tuleb interneti teel mitmes liikmesriigis levitatava teabe kaudu isikuõiguste rikkumise korral tõlgendada nii, et isikuõiguse omanik võib esitada kahju hüvitamise hagi</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>kas isikuõigusi riivava väljaande kirjastaja asukoha liikmesriigi kohtutes, kes on pädevad kõnealuste õiguste riivamisega tekitatud kahju hüvitamist määrama,</P></ITEM><ITEM><P>või iga selle liikmesriigi kohtutes, kus väljaannet on levitatud ja kus isikuõiguse omanik väidab, et ta kannatas oma maine riivamise tõttu, ning kes on pädevad arutama ainult tekitatud kahju selle kohtu riigis,</P></ITEM><ITEM><P>või selle liikmesriigi kohtutes, kus asub kaalul olevate hüvede ja huvide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>konflikti raskuskese<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201D" ID="QE0094"/> ja kellel on seega pädevus määrata isikuõiguste rikkumisega<?PAGE NO="I-10301"?> tekitatud kahjude hüvitamine. Selle liikmesriigi all, kus asub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0095" REF.END="QE0095"/>konflikti raskuskese<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201D" ID="QE0095"/>, mõeldakse liikmesriiki, mille territooriumil vaidlusalune teave on objektiivselt ja eriliselt oluline ning kus samal ajal on isikuõiguse omaniku <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0096" REF.END="QE0096"/>huvikeskus<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201D" ID="QE0096"/>.</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20000608">8. juuni 2000. aasta</DATE> direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et see ei kehtesta kollisiooninormi ega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0097" REF.END="QE0097"/>materiaalõiguslikku korrektiivi<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201D" ID="QE0097"/>. Kõnealune säte täpsustab elektroonilisele kaubandusele kohaldatava teenuste osutamise vabaduse alaste õigusaktide ühtlustamist, andes samal ajal liikmesriikidele õiguse näha kõnealuse direktiiviga ning ELTL artikliga 56 antud kaalutlusõiguse piires erandina teenuste osutamise vabadusest ette kaitsemeetmed erilist tagatist väärivate huvide kaitseks.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>