European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria C


C/2024/1165

26.1.2024

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(C/2024/1165)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Nahegauer Landwein“

PGI-DE-A1293-AM01

Teate kuupäev: 26.10.2023

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Muudatuste kirjeldus

a)   Veini/viinamarjasaaduste kirjeldus ja analüütilised ja/või organoleptilised omadused

Veini „Nahegauer Landwein“ minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja viinamarjavirde naturaalne minimaalne mass esitatakse eraldi punktis. Sisulisi muudatusi ei ole. Selgituseks on lisatud veinikeldri arvepidamise kohta järgmine lause: „Viinamarjavirde mass kääritamismahutis peab olema dokumenteeritud.“

Lisaks koostati mitmesuguste toodete organoleptiline kirjeldus.

b)   Piirkonna määratlemine

Kaitstud geograafilise tähisega veini „Nahegauer Landwein“ piirkond määratletakse uuesti.

Loetletud on üksikud omavalitsusüksused, sh piirkonnad ja piirkondade numbrid.

Täpne määratlus on näha kaartidelt, kus on maatükkide kaupa näidatud eespool nimetatud omavalitsusüksustes asuvad viinamarjaistandused. Kaarte saab vaadata aadressil www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein.

Veini „Nahegauer Landwein“ piirkondlikku tootmisvõimalust muudetakse. Seni sai veini „Nahegauer Landwein“ toota üksnes Nahe viinamarjakasvatuspiirkonnas. Seda korda on õigusnõuete järgi kohandatud ja nüüd on lubatud veini „Nahegauer Landwein“ toota ka sama liidumaa teises piirkonnas või naaberliidumaal: „Veini „Nahegauer Landwein“ võib toota muus piirkonnas kui tootmispiirkond, kus viinamarjad korjati ja mis on märgitud etiketile, tingimusel et tootmispiirkond asub samal liidumaal või naaberliidumaal.“

c)   Veiniviinamarjasordid

Tootespetsifikaadi punktis 7 (mis muutub punktiks 8) on loetletud järgmised viinamarjasordid:

Valge veini sordid

Albalonga, Auxerrois, Bacchus, Chardonnay, Ehrenfelser, Faberrebe, Freisamer, Gelber Muskateller, Grauer Burgunder, Grüner Silvaner, Grüner Veltliner, Hibernal, Hölder, Huxelrebe, Johanniter, Juwel, Kanzler, Kerner, Kernling, Morio-Muskat, Müller Thurgau, Muskat-Ottonel, Optima, Orion, Ortega, Perle, Phoenix, Prinzipal, Regner, Reichensteiner, Rieslaner, Roter Muskateller, Roter Elbling, Roter Traminer, Saphira, Sauvignon Blanc, 5/6 Scheurebe, Schönburger, Septimer, Siegerrebe, Solaris, Staufer, Weißer Burgunder, Weißer Elbling; Weißer Riesling, Würzer.

Punase ja roosa veini sordid

Accent, Acolon, Blauer Frühburgunder, Blauer Limberger, Blauer Portugieser, Blauer Spätburgunder, Cabernet Cortis, Cabernet Cubin, Cabernet Dorio, Cabernet Dorsa, Cabernet Franc, Cabernet Mitos, Cabernet Sauvignon, Dakapo, Deckrot, Domina, Dornfelder, Dunkelfelder, Hegel, Merlot, Müllerrebe, Neronet, Palas, Regent, Rondo, Rotberger, Saint-Laurent, Syrah.

MUUDATUSED

Edaspidi kasutatakse pealkirjade „Valge veini sordid“ ning „Punase ja roosa veini sordid“ asemel pealkirju „Valged viinamarjasordid“ ja „Punased viinamarjasordid“.

Lisatakse järgmised viinamarjasordid:

Valged viinamarjasordid:

„Adelfränkisch, Aromera, Blauer Silvaner, Blütenmuskateller, Bronner, Cabernet blanc, Calardis blanc, Calardis Musque, Chenin Blanc, Comtessa, Divona, Donauriesling, Floreal, Gelber Kleinberger, Gm 6414-39, Gm 6423-12, Gm 7519-3, Gm 7539-4, Goldmuskateller, Grünfränkisch, Muscaris, Ortlieber, Osteiner, Pamina, Rosa Chardonnay, Roter Riesling, Sauvignac, Sauvignon Gris, Sauvitage, Semillion, Sibera, Soreli, Souvignier Gris, Thurling, Viognier, Voltis.“

Punased viinamarjasordid:

„Artaban, Cabaret noir, Cabernet Cantor, Cabernet Carbon, Cabernet Jura, Cabertin, Divico, FR 628-2005 r, Gamay noir, Gm 6423-7, Gm 7517-29, Gm 7519-1, Gm 7520-1, Gm 7816-7, Gm 7838-1, Kleiner Fränkischer Burgunder, Laurot, Monarch, Muskat-Trollinger, Pinotin, Sangiovese, Satin Noir, Schwarzblauer Riesling, VB 91-26-5, Vidoc.“

d)   Kohaldatavad nõuded

Kaitstud päritolunimetust / kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni kohaldatavad nõuded

Seni kohaldatavale õigusele vastanud säte, mille kohaselt peavad tootmiseks kasutatavad viinamarjad pärinema 100 % ulatuses tootmispiirkonnast, mille järgi neile on nimi antud, ja jääksuhkrusisaldus ei tohi ületada poolkuiva veini puhul lubatud piirnorme, jääb kehtima ka pärast seaduse muutmist. Need eeskirjad ei ole enam loetletud riigisisese õiguse nõudena, vaid on nüüd kaitstud päritolunimetust / kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni (kaitseühingu) nõuded. 100 % on nüüd selgelt nimetatud, samuti viidatakse tootespetsifikaadis esitatud piiritlevale loendile ja viinamarjasortide loetelule.

Säte ei ole enam sõnastatud nii: „Veini „Nahegauer Landwein“ tohib toota ainult viinamarjadest, mis pärinevad viinamarjakasvatuspiirkonna viinamarjaistandustest, ja lubatud viinamarjasortidest.“ Nüüd on see sõnastatud järgmiselt: „Vein „Nahegauer Landwein“ peab olema toodetud 100 % ulatuses viinamarjadest, mis pärinevad tootespetsifikaadi punktis 4 nimetatud omavalitsusüksustest või piirkondadest, ja tootespetsifikaadi punkti 8 kohaselt lubatud veiniviinamarjasortidest.“

Jääksuhkrusisalduse reguleerimist käsitlev osa ei ole ümber sõnastatud.

Märgistamisnõude lisamine:

Kaitstud geograafilise tähisega „Nahegauer Landwein“ hõlmatud toodete puhul, mida turustatakse viinamarjasordi nimega, võib märgistamisel kasutada ainult pärisnimesid. Aretusliinidega segamine on lubatud.

Kui toode on valmistatud üksnes aretusliinide viinamarjadest, turustatakse seda ilma viinamarjasorti märkimata.

e)   Kontrolliasutus

Tootespetsifikaadi punktis 10 on muudetud faksinumbrit ja parandatud kontrolliasutuse ülesannet, sest vastutus uusistutuslubade eest on viidud Rheinland-Pfalzi Põllumajanduskojalt üle föderaalsele põllumajandus- ja toiduametile.

f)   Muu

Redaktsioonilised muudatused kooskõlas ELi nõuetega. See hõlmab kõiki muudatusi, mis vastavad kohaldatavale õigusele. Selleks võib viidata kohaldatavale õigusele või asjakohase lõigu kustutada.

2.   Muudatuste põhjendus

a)   Veini/viinamarjasaaduste kirjeldus ja analüütilised ja/või organoleptilised omadused

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja viinamarjavirde naturaalne minimaalne mass esitatakse tootespetsifikaadi selguse huvides eraldi punktis. Ümberarvestustabeli väljajätmine tähendab, et naturaalse viinamarjavirde minimaalse massi määramisel ei ole enam õiguslikku alust. Sellegipoolest esineb see tootespetsifikaadis ka edaspidi, sest tootjad kasutavad praktikas Oechsle kraade (viinamarjavirde tiheduse skaala). Sellepärast ühendatakse edaspidi minimaalse naturaalse alkoholisisalduse ja viinamarjavirde minimaalse massi näidud sõnaga „ja“. See näitab selgelt, et tootjad peavad jälgima nii minimaalse naturaalse alkoholisisalduse kui ka viinamarjavirde minimaalse massi väärtusi, kui nad turustavad veini „Nahegauer Landwein“. Selleks et vältida arusaamatusi veinikeldri arvepidamises, otsustas kaitseühing (Schutzgemeinschaft) lisada lause, milles selgitatakse, et veinitööstusettevõtte arvepidamisandmetes tuleb kajastada vaid viinamarjavirde minimaalne mass.

Organoleptiliste omaduste kirjeldused on muudetud nüansirikkaks, et anda eri toodetest parem ettekujutus.

b)   Piirkonna määratlemine

Piirkondade kavandatav määratlemine ei toimu järelemõtlematult, vaid selleks, et vältida arvestatavat kahjulikku mõju viinamarjakasvatusele ja põllumajandusele, samuti Nahe piirkonnale, pidades silmas ajalooliselt arenenud kultuurmaastikku, kuna viinamarjakasvatus on Nahe jõe ümbruses, nagu kõigis Euroopa traditsioonilistes viinamarjakasvatuspiirkondades, arenenud sajandite jooksul vastavate omavalitsusüksuste kindlates geograafilistes piirides, et vältida allpool täpsemalt selgitatud põhjustel tekkivaid ebasoodsaid asjaolusid.

Viinamarjakasvatuses kohaldatavad taimekaitsemeetmed ei sobi alati teistele põllukultuuridele ja seetõttu on kvaliteedi tagamiseks vaja, et viinamarjaistandused oleksid kinnised.

– Viinamarjaistanduste paigutamine muu kasutusotstarbega maaga kõrvuti põhjustab probleeme, mida tuleks võimalikult palju vältida: mida kinnisem on viinamarjakasvatuseks kasutatav maa ja mida vähem on sel kokkupuutekohti muu kasutusotstarbega maaga (põllumaa, rohumaa, puuviljakasvatus jne), seda vähem avaldub sellega seotud kahjulikku mõju viinamarjade kasvatamisele ja veinide kvaliteedile. See on tingitud viinamarjakasvatusvaldkonna konkreetsetest majandamisnõuetest võrreldes teiste kasutusotstarvetega, eriti taimekaitsest. Mõned kasutatavad taimekaitsevahendid erinevad märkimisväärselt, eriti kasutusvaldkonna, põllukultuuripõhise loa või ooteaegade poolest.

Kui taimekaitsevahendid triivivad hoolimata headest tehnilistest seadmetest ja hea tava eeskirjade järgimisest ootamatult teistsuguse kasutusotstarbega naabermaatükkidele, võib see põhjustada soovimatut kahju mujal kui sihtaladel kasvavatele taimedele ning teatavate taimekaitsevahendite jääkide olemasolu tõttu kahjustada toodete kvaliteeti ja turustatavust. Näiteks kui naabermaatükil kasutatavad süsteemsed herbitsiidid soovimatult viinapuudele triivivad, võib see mõjutada viljumist, kui saastumine toimub enne viinapuu õitsemist. Kui kasutatakse kontaktseid herbitsiide, kõrvetaksid need soovimatu triivi tagajärjel viinapuude lehestiku või võrsete märgunud osi. Seevastu võib viinamarjakasvatuses kasutatavate fungitsiidide triivimine põhjustada probleeme naabruses asuval põllumaal. Kuna teatud taimekaitsevahendeid ei tohi viljeldavatel põllukultuuridel kasutada, võib jäägikatsete käigus tõhusa analüüsi ja madalate jääkide piirnormide põhjal selguda, et tooted ei sobi turule viimiseks. Sama kehtib ka maheviinamarjakasvatuses kasutatavate vasepreparaatide kohta. Selliseid juhtumeid esineb praktikas sageli ja neid tuleb seetõttu vältida. Naabruses asuvates viinamarjaistandustes võetavad taimekaitsemeetmed võivad kahjustada põllumaad ja – vastupidi – naabruses asuvatel põllumaadel võetavad taimekaitsemeetmed võivad kahjustada viinamarjaistandusi ja seal kasvavaid viinamarju.

Paljud viinamarjakasvatusvaldkonna majandamis- ja kaitsemeetodid on võimalikud ja tulemuslikud ainult siis, kui neid kasutatakse terviklikes viinamarjaistandustes.

—

Kvaliteetsete veinide kestliku tootmise tagamiseks on olulised vähese mõjuga taimekaitsestrateegiad, mis toovad kvalitatiivset, keskkonnaalast ja majanduslikku kasu.

—

Laialdaselt ja juba aastaid kasutatavad meetodid, nagu viinamarja kobarmähkuri vastaseks tõrjeks feromoonide kasutamine, toimivad ainult juhul, kui paljunemisvõime piiramiseks ja kahjurite segadusse ajamiseks vajalikud feromoonpüünised on kinnistes viinamarjaistandustes võimalikult laiali jaotatud ning topeltpaigaldamist servadesse (piirid muude põllukultuuridega, kasutusotstarvetega või taimestikuga) on selle kulukuse tõttu võimalikult vähe.

—

Kinnised viinamarjaistandused on vajalikud ka tehnilisest ja majanduslikust seisukohast, et kaitsta küpseid viinamarju lindude tekitatud ja muude, ka kvaliteeti vähendavate kahjustuste eest, sest see on ainus viis tagada tõhus kaitse.

—

Kinnised viinamarjaistandused aitavad samuti ära hoida ulukite tekitatavat kahju: viimastel aastatel on Nahe ääres tuntavalt suurenenud kahju, mida tekitavad põllumajanduskultuuridele ja viinamarjaistandustele ulukid. Suurimat kahju põhjustavad metssead, aga ka metskitsed ja punahirved. Eelkõige metsseapopulatsiooni piiramine on viinamarjakasvatuse seisukohast vajalik muu hulgas seetõttu, et Rheinland-Pfalzi viinamarjaistandustes ulukite tekitatud kahju tavaliselt ei hüvitata. Kinnised viinamarjaistandused aitavad vähendada ka Saksamaal loomakasvatust märkimisväärselt ohustava teatamiskohustusliku sigade Aafrika katku puhangute riski. Metssigade tõrje on kinnistes viinamarjaistandustes suurema tõenäosusega võimalik ja vähem koormav kui piirkondades, kus kultuurid, nagu viinamarjad, põllukultuurid ja puuviljad, vahelduvad, nii et metssead leiavad varjepaiku ja toiduallikaid.

—

Pidades silmas seda, et viinamarjaistandustes, eriti noorte viinapuude kasvatusaladel, on üha olulisem osa tilkkastmisel, pakuvad kinnised viinamarjaistandused suuri eeliseid vajaliku taristu (kaevud, torud jne) ehitamiseks ja käitamiseks. Need muudavad nii ühise veehankimise kui ka transpordi ja jaotusliini ühise kasutamise tõhusamaks ja odavamaks.

—

Viinamarjakasvatuses on teedevõrgule esitatavad nõudmised teistsugused kui näiteks põllukultuuride kasvatamisel. Kui varem viinamarjakasvatuseks kasutatud alasid ei kasutataks enam viinamarjakasvatuseks, raskendaks või takistaks viinamarjakasvatuseks mõeldud teedevõrk märkimisväärselt põllukultuuride kasvatamist ja maa kasutamist rohumaana. Viinamarjakasvatuse teedevõrk ei ole üldjuhul mõeldud nii suurte ja raskete sõidukite ja masinate jaoks kui põllukultuuride kasvatamisel. Kui kõik põllumajandusteed tuleks kohandada sobivaks suuremale koormusele, tooks see kõigi piirkonna maaomanike jaoks kaasa suurema finantskoormuse.

Kaitstud geograafilise tähise „Nahegauer Landwein“ ja selle mainet iseloomustavad aja jooksul tekkinud kultuurmaastik ning traditsioonilisi viinamarjaistandusi hõlmav loodusmaastik.

—

Viinamarjakasvatus traditsioonilistel ja maastikku ilmestavatel nõlvadel määratleb veinipiirkonna iseloomu nii kohalike elanike, piirkonna veinitööstuse osaliste, erialaspetsialistide kui ka tarbijate jaoks.

—

Üleminek traditsioonilisele põllumaale tooks kaasa muutused sajandite jooksul kujunenud maastikus ja sellest tulenevalt ka kultuurmaastikus.

—

Veinireklaamides kasutatakse veinipiirkonna tutvustamisel sageli põhjendatult traditsioonilistes viinamarjaistandustes tehtud pilte.

—

Veiniteemal on traditsioonilise viinamarjakasvatuspiirkonna ja traditsiooniliste viinamarjaistandustega seoses oluline roll ka turismivaldkonnas.

—

Paljud veinid, mida esitletakse eriväljaannetes ja mis kujundavad seetõttu tugevalt kaitstud geograafilise tähise „Nahegauer Landwein“ tajumist ja mainet, pärinevad sageli traditsioonilistelt nõlvadelt (Dorsheimer Burgberg, Dorsheimer Pittermännchen, Monzinger Frühlingsplätzchen, Monzinger Halenberg, Niederhäuser Hermannshöhle, Niederhäuser Rosenheck, Norheimer Dellchen, Schlossböckelheimer Felsenberg jne).

—

Nende pehmete tegurite tõttu on kaitstud geograafiline tähis „Nahegauer Landwein“ müüjate ja tarbijate jaoks seotud positiivsete emotsioonidega. Nahe piirkonnast pärit veini ostes ja tarbides seostavad tarbijad pilte eelkõige nende nõlvadega. Piltidel on selline mõju, et need tekitavad klientides emotsioone ja äratavad mälestusi (nt puhkusest või ilusast maastikust). See muudab kaitstud geograafilise tähisega veini „Nahegauer Landwein“ eristuvaks ja ainulaadseks.

—

Paljusid traditsioonilisi viinamarjaistandusi ähvardaks soovimatu võssa kasvamine, sest need ei sobi oma väiksuse, omaduste ja sageli suuremate masinate jaoks halva juurdepääsetavuse tõttu muuks otstarbeks peale viinamarjakasvatuse. Neil aladel, mis jäävad sel juhul harimata, võivad hakata kasvama soovimatute kahjurite (nt äädikakärbes) peremeestaimed (nt põldmurakad), ohustades seeläbi naabruses olevate viinamarjaistanduste viinamarjade tervist ja kvaliteeti.

Eespool kirjeldatud põhjustest nähtub, et viinamarjaistanduste majandamine terviklikul ja võimalikult kinnisel alal toob viinamarjaistanduste omanikele ja majandajatele ning keskkonnale kaasa palju mitmesuguseid eeliseid. Seetõttu, võttes arvesse eespool kirjeldatud mitmesuguseid puudusi, ei tohiks juba praegu hajali asuvate viinamarjaistanduste osakaal suureneda.

Veini „Nahegauer Landwein“ piirkondlikku tootmisvõimalust ei tohiks tootespetsifikaadis määratleda seadusega ette nähtud tootmisvõimalusest kitsamalt.

c)   Veiniviinamarjasordid

Viinamarjasortide loetelu ei olnud täielik ja seda täiendatakse kõigi viinamarjasortidega, mis on klassifitseeritud föderaalse põllumajandus- ja toiduameti loetelu järgi ning mida kasvatatakse Nahe ääres, sest need sordid on end viinamarjakasvatuspiirkonnas juba tõestanud. Nendest sortidest valmistatud veinid vastavad tootespetsifikaadi nõuetele.

Edaspidi esitatakse viinamarjasordid pealkirjade „Valged viinamarjasordid“ ja „Punased viinamarjasordid“ all, mitte pealkirjade „Valge veini sordid“ ning „Punase ja roosa veini sordid“ all, sest viinamarjasortide loetlemisega tootespetsifikaadis reguleeritakse seda, milliseid sorte tohib kasvatada, mitte lõpptoodet.

d)   Kohaldatavad nõuded

Kaitstud päritolunimetust / kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni kohaldatavad nõuded

100 % reegel ja jääksuhkrusisaldust reguleerivad eeskirjad ei ole enam siseriiklikus õiguses ette nähtud ning seetõttu on need esitatud kaitstud päritolunimetust / kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni (kaitseühingu) nõuetena. Tekstis tehti muudatusi (nt sõnaselge viide 100 %-le), et täpsustada esialgse sätte sisulist reguleerimist. Sisulisi muudatusi ei ole tehtud.

Märgistamisnõudega kaitstakse kaitstud geograafilise tähisega tooteid võimaliku väärtuse vähenemise eest.

Etiketi visuaalne kujundus on tarbija jaoks väga oluline. Kui kaitstud geograafilise tähisega tooteid turustatakse nii, et etiketil on märgitud aretusliinid, ei tea tarbija, mida see teave tähendab, või talle tundub, et tegemist on katseistandustest pärit toodetega, kui puudub vastav viide ja tarbijal ei ole seega võimalust teha teadlik valik ostu sooritada või mitte. Tarbija ei pruugi olla teadlik asjaolust, et tegemist on tegelikult klassifitseeritud sortidega, mille kvaliteet on juba tõestatud. See võib viia selleni, et tarbija annab negatiivse hinnangu ilma tooteid proovimata. Sel viisil tekkinud negatiivne mulje võib mõjutada kõiki kaitstud geograafilise tähisega „Nahegauer Landwein“ märgistatud tooteid ja seega avaldada mõju ka kaitstud geograafilise tähisega „Nahegauer Landwein“ hõlmatud toodete müügile.

e)   Kontrolliasutus

Faksinumber on muutunud.

Tehakse parandus selleks, et kajastada kohaldatavat õigust.

f)   Muu

ELi nõuetele vastamiseks tuleb teha redaktsioonilisi muudatusi.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Nahegauer Landwein

2.   Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Valge vein

LÜHIKIRJELDUS

Sõltuvalt mõjuteguritest varieerub valgete veinide värvus üldiselt kahvatukollasest, mis on mõnikord roheliste varjunditega, rohekaskollase, õlgkollase ja kuldkollaseni. Olenevalt viinamarjasordist võib esineda ka kergelt punakaid toone.

Eelkõige võivad koos kestadega kääritatud valged veinid olla ka punakate ja pruunide varjunditega oranžid. Valgetel veinidel võib esineda ka stabiilset või raputamisel märgatavat looduslikku päritolu hägusust (nt pärmi, viinamarjavirde sette, tanniini ja kristallide tekke tõttu). Töötlemise abiainete lisamisega kunstlikult tekitatud või veini defektidest tingitud hägusus ei ole seevastu lubatud.

Sõltuvalt viinamarjasordist meenutab valgete veinide lõhn eelkõige (eksootilisi) puuviljaselt värskeid põhiaroome kuni kuivatatud puuviljadeni (rosinad) välja, aga ka lillelisi noote või taimseid aroome, millele lisanduvad mineraalsed noodid (nt kiltkivi). Lõhnas on võimalikud ka suunatult oksüdatiivsed, fenoolsed või isegi redutseerivad noodid, mis on kerge kuni mõõduka iseloomuga.

Valgete veinide maitsespekter ulatub üldjuhul kergetest, õrnadest, värsketest ja erksatest kuni peene röstimisaroomiga tugeva, rikkaliku maitsega ja komplekssete veinideni, kus happesus ja magusus on hästi tasakaalus. Veinidele on tavaliselt iseloomulik selge happesus ja mineraalsus.

Naturaalne üldalkoholisisaldus ei tohi rikastamisel ületada 11,5 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

 

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

2.   Punane vein

LÜHIKIRJELDUS

Olenevalt viinamarjasordist ja laagerdumisstiilist ulatub punaste veinide värvus tavaliselt helepunasest rubiinpunase ja granaatpunase kuni mustjaspunaseni, mis on sageli sinaka, violetse ja pruuni varjundiga. Valgetel veinidel võib esineda ka stabiilset või raputamisel märgatavat looduslikku päritolu hägusust (nt pärmi, viinamarjavirde sette, tanniini ja kristallide tekke tõttu). Töötlemise abiainete lisamisega kunstlikult tekitatud või veini defektidest tingitud hägusus ei ole seevastu lubatud.

Sõltuvalt viinamarjasordist ja laagerdumisstiilist meenutab punaste veinide lõhn eelkõige puuviljaseid aroome, milles on tunda kirsse, punaseid ja musti marju, musta sõstart või ka kuivatatud puuvilju.

Keskmise täidlusega veinidel on tavaliselt kerge kuni märgatav happesus ja tagasihoidlik tanniinistruktuur ning suur puuviljalisus. Täidlastel veinidel võib lisaks kontsentreeritud punastele või mustadele puuviljadele (marjadele) olla vürtsikas ja suitsune aroom. Nendel veinidel on enamasti pehmem happestruktuur, kuid iseloomulik tanniinisisaldus, mis annab nendele veinidele teatud struktuuri ja kestlikkuse.

Naturaalne üldalkoholisisaldus ei tohi rikastamisel ületada 12 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

 

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

3.   Roosa vein, Blanc de Noir

LÜHIKIRJELDUS

Veinid on tavaliselt õrnroosat või kahvatu- kuni helepunast värvi, samas kui samas kui Blanc de Noir’i veinid on valge veini värvi. Samuti võib esineda stabiilset või raputamisel märgatavat looduslikku päritolu hägusust (nt pärmi, viinamarjavirde sette, tanniini ja kristallide tekke tõttu). Töötlemise abiainete lisamisega kunstlikult tekitatud või veini defektidest tingitud hägusus ei ole seevastu lubatud.

Kuna viinamarjavirret kääritatakse ja laagerdatakse samamoodi nagu valge veini puhul, on nendel veinidel tavaliselt värske puuviljane aroom, mis meenutab punaseid või helekollaseid puuvilju ja marju. Roosad veinid erinevad punastest veinidest üldiselt oma värskuse, väiksema alkoholi- ja tanniinisisalduse poolest. Veinid on üldiselt peene kuni täidlase struktuuriga ning maitselt tavaliselt peene kuni värske, elava happesusega.

Naturaalne üldalkoholisisaldus ei tohi rikastamisel ületada 11,5 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

 

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

4.   Vein, Rotling

LÜHIKIRJELDUS

Veinid on enamasti kahvatu- kuni helepunase värvusega ning nende organoleptilised omadused on väga sarnased roosade veinide spetsifikatsiooniga. Nende aroom on eelkõige puuviljane, mõnikord kergelt vürtsikas, kusjuures tunda on marju, õunvilju ja tsitrusvilju. Üldjuhul on neil värske happestruktuuriga õrn kuni täidlane maitse. Samuti võib esineda stabiilset või raputamisel märgatavat looduslikku päritolu hägusust (nt pärmi, viinamarjavirde sette, tanniini ja kristallide tekke tõttu). Töötlemise abiainete lisamisega kunstlikult tekitatud või veini defektidest tingitud hägusus ei ole seevastu lubatud.

Naturaalne üldalkoholisisaldus ei tohi rikastamisel ületada 11,5 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

 

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Kõik tooted

Veinivalmistuse eritava

Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

2.   Kõik tooted

Veinivalmistamise kohta kehtestatud piirangud

Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

3.   Kõik tooted

Viljelustavad

Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.   Vein

150 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Tooted, mis tohivad saada kaitstud geograafilise tähise „Nahegauer Landwein“ peavad pärinema järgmiste omavalitsusüksuste ja nende osade viinamarjaistandustest:

Alsenz (4597), Altenbamberg (1978), Auen (2037), Bad Kreuznach (Bad Kreuznach (1942), Bad Münster a. Stein (1976), Bosenheim (1943), Ebernburg (1977), Ippesheim (1945), Planig (1944), Winzenheim (1941)), Bad Sobernheim (Sobernheim (2043)), Bärweiler (2047), Bayerfeld-Steckweiler (4625), Becherbach bei Kirn (2088), Bingen am Rhein (Bingerbrueck (3521)), Bockenau (2003), Boos bei Bad Kreuznach (2001), Braunweiler (2014), Breitenheim (2073), Bretzenheim (1928), Burgsponheim (2004), Callbach (2063), Dalberg (2016), Desloch (2072), Dielkirchen (Dielkirchen (4623), Steingruben (4624)), Dorsheim (1922), Duchroth (1982), Eckenroth (1909), Feilbingert (1980), Finkenbach-Gersweiler (4606), Gaugrehweiler (4596), Gerbach (4627), Guldental (Heddesheim (1927), Waldhilbersheim (1926)), Gutenberg (2009), Hargesheim (2008), Hergenfeld (2010), Hochstätten (1979), Hohenöllen (4683), Hüffelsheim (1997), Kalkofen (4593), Kirschroth (2046), Langenlonsheim (1924), Langenthal (2038), Laubenheim (1923), Lauschied (2048), Lettweiler (2061), Mandel (2006), Mannweiler-Cölln (Cölln (4600), Mannweiler (4599)), Martinstein (2051), Meddersheim (2044), Meisenheim (2069), Merxheim (2045), Monzingen (2041), Münsterappel (4594), Münster-Sarmsheim (3512), Niederhausen (1984), Niederhausen an der Appel (4591), Niedermoschel (4603), Norheim (1985), Nussbaum (2042), Oberhausen an der Appel (4595), Oberhausen an der Nahe (1983), Obermoschel (4604), Oberndorf (4598), Oberstreit (2002), Odernheim am Glan (2050), Offenbach-Hundheim (Offenbach (4701)), Raumbach (2070), Rehborn (2062), Rockenhausen (4631), Roth bei Bad Kreuznach (1906), Roxheim (2007), Rüdesheim (1996), Rümmelsheim (1921), Sankt Katharinen (2013), Schloßböckelheim (1999), Schöneberg bei Bad Kreuznach (1908), Schweppenhausen (1910), Simmertal (2096), Sommerloch (2012), Spabrücken (2017), Sponheim (2005), Staudernheim (2049), Stromberg (1907), Traisen (1986), Unkenbach (4605), Waldalgesheim (Genheim (3511)), Waldböckelheim (2000), Waldlaubersheim (1911), Wallhausen (2011), Warmsroth (Wald-Erbach (1905), Warmsroth (1904)), Weiler bei Bingen (3509), Weiler bei Monzingen (2040), Weinsheim bei Bad Kreuznach (1998), Windesheim (1925), Winterborn (4592), Wolfstein (4658).

Täpne määratlus on näha kaartidelt, kus on maatükkide kaupa näidatud eespool nimetatud omavalitsusüksustes asuvad viinamarjaistandused. Kaarte saab vaadata aadressil www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein.

Veini „Nahegauer Landwein“ võib toota muus piirkonnas kui tootmispiirkond, kus viinamarjad korjati ja mis on märgitud etiketile, tingimusel et tootmispiirkond asub samal liidumaal või naaberliidumaal.

7.   Veiniviinamarjasordid

 

Accent

 

Acolon

 

Adelfränkisch – Grüner Adelfränkisch

 

Albalonga

 

Aromera

 

Artaban

 

Auxerrois – Auxerrois blanc, Pinot Auxerrois

 

Bacchus

 

Blauer Frühburgunder – Pinot Noir Précoce, Pinot Madeleine, Madeleine Noir, Frühburgunder, Pinot Madelaine

 

Blauer Limberger – Lemberger, Blaufränkisch, Limberger

 

Blauer Portugieser

 

Blauer Silvaner

 

Blauer Spätburgunder

 

Blütenmuskateller

 

Bronner

 

Cabaret Noir

 

Cabernet Blanc

 

Cabernet Cantor

 

Cabernet Carbon

 

Cabernet Cortis

 

Cabernet Cubin

 

Cabernet Dorio

 

Cabernet Dorsa

 

Cabernet Franc

 

Cabernet Jura

 

Cabernet Mitos

 

Cabernet Sauvignon

 

Cabertin

 

Calardis Blanc

 

Calardis Musqué

 

Chardonnay

 

Chenin Blanc

 

Comtessa

 

Dakapo

 

Deckrot

 

Divico

 

Divona

 

Domina

 

Donauriesling

 

Dornfelder

 

Dunkelfelder

 

Ehrenfelser

 

FR 628-2005 r

 

Faberrebe

 

Floreal

 

Freisamer

 

Gamay noir

 

Gelber Kleinberger

 

Gelber Muskateller

 

Gm 6414-39

 

Gm 6423-12

 

Gm 6423-7

 

Gm 7517-29

 

Gm 7519-1

 

Gm 7519-3

 

Gm 7520-1

 

Gm 7539-4

 

Gm 7816-7

 

Gm 7838-1

 

Goldmuskateller – Muskateller

 

Grüner Silvaner – Silvaner, Sylvaner

 

Grüner Veltliner – Veltliner

 

Grünfränkisch

 

Hegel

 

Hibernal

 

Huxelrebe – Huxel

 

Hölder

 

Johanniter

 

Juwel

 

Kanzler

 

Kerner

 

Kernling

 

Kleiner Fränkischer Burgunder – Burgunder fränkisch Kleiner

 

Laurot

 

Merlot

 

Monarch

 

Morio Muskat

 

Muscaris

 

Muskat Ottonel – Muskat-Ottonel

 

Muscat Trollinger

 

Müller Thurgau – Rivaner

 

Müllerrebe – Schwarzriesling, Pinot Meunier

 

Neronet

 

Optima 113 – Optima

 

Orion

 

Ortega

 

Ortlieber

 

Osteiner

 

Palas

 

Pamina

 

Perle

 

Phoenix – Phönix

 

Pinotin

 

Prinzipal

 

Regent

 

Regner

 

Reichensteiner

 

Rieslaner

 

Rondo

 

Rosé Chardonnay – Chardonnay, Rosa Chardonnay, Chardonnay Rosé

 

Rotberger

 

Roter Elbling – Elbling Rouge

 

Red Muscateller – Muscat, Moscato

 

Roter Riesling

 

Roter Traminer – Clevner, Traminer

 

Ruländer – Pinot Grigio, Grauburgunder, Grauer Burgunder, Pino Gris

 

Saint Laurent – St. Laurent, Sankt Laurent

 

Sangiovese

 

Saphira

 

Satin Noir

 

Sauvignac

 

Sauvignon Blanc – Muskat Silvaner

 

Sauvignon Gris

 

Sauvitage

 

Scheurebe

 

Schwarzblauer Riesling

 

Schönburger

 

Semillon

 

Septimer

 

Sibera

 

Siegerrebe

 

Solaris

 

Soreli

 

Souvignier Gris

 

Staufer

 

Syrah

 

Thurling

 

VB 91-26-5

 

Vidoc

 

Viognier

 

Voltis – Colmar 2011 G

 

Weißer Burgunder – Pinot Bianco, Weißburgunder, Pinot Blanc

 

Weißer Elbling – Elbling, Kleinberger

 

Weißer Riesling – Riesling renano, Rheinriesling, Klingenberger, Riesling

 

Würzer

8.   Seos(t)e kirjeldus

Lihtsustatult öeldes asub viinamarjakasvatuspiirkond kolmnurgas, mille moodustavad Bingeni, Alsenzi ja Monzingeni omavalitsused. Piirkond on osa kolmest looduslikust alast. Kirdeservas ulatub viinamarjakasvatuspiirkond otsapidi Hunsrücki mäestikku (Soonwald). Põhjaosa kuulub Ülem-Reini madaliku alla (Unteres Nahehügelland, Untere Naheebene), samas kui viinamarjakasvatuspiirkonna lõunaosa loetakse osaks Saar-Nahe mägismaast (Põhja-Pfalzi mägismaa). Looduslik jaotus põhineb üldjoontes geoloogial. Viinamarjakasvatuspiirkonna istandused asuvad keskmiselt 210 meetri kõrgusel merepinnast. Viinamarju kasvatatakse ka järskudel või väga järskudel nõlvadel.

Viinamarjakasvatuspiirkonna vanimad kivimid pärinevad devoni aegkonnast. Tegemist on ühest küljest vanade kivistunud meresetetega (liivakivi, kiltkivi, kvartsiidid), teisest küljest moondekivimitega (rohekilt, fülliit). Kõige levinumad on aga rotliegendi kivimid, samuti võib leida vulkaanilisi rotliegendi kivimeid (latiidid, andesiidid ja basaldid). Viinapuud on juurdunud ka tertsiaari setetesse. Esindatud on nii fluviaalsed liivad kui ka rannikuliivad ja merelise tekkega merglid.

Meteoroloogilised andmed näitavad, et kogu aasta keskmine päevane temperatuur on 9,3 °C, keskmine temperatuur kasvuperioodil on 13,8 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 580 mm, millest 60 % langeb kasvuperioodil.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik

Kaitstud päritolunimetust / kaitstud geograafilist tähist haldavalt organisatsioonilt, kui liikmesriigid on nii ette näinud

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

—

Vein „Nahegauer Landwein“ peab olema toodetud 100 % ulatuses viinamarjadest, mis pärinevad tootespetsifikaadi punktis 4 nimetatud omavalitsusüksustest või piirkondadest, ja tootespetsifikaadi punkti 8 kohaselt lubatud veiniviinamarjasortidest.

—

Nimetuse „Nahegauer Landwein“ all turule lastud veini jääksuhkrusisaldus ei tohi ületada tähise „poolkuiv“ korral kohaldatavat piirnormi.

—

Kaitstud geograafilise tähisega „Nahegauer Landwein“ hõlmatud toodete puhul, mida turustatakse viinamarjasordi nimega, võib märgistamisel kasutada ainult pärisnimesid. Aretusliinidega segamine on lubatud. Kui toode on valmistatud üksnes aretusliinide viinamarjadest, turustatakse seda ilma viinamarjasorti märkimata.

Link tootespetsifikaadile

www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein


(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1165/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)