1.Võidakse määrata sotsiaalkindlustusmaksete või nende suurendatud maksete võlgade ning nendest maksetest erinevate sotsiaalkindlustusvahendite võlgade ajatamine või maksmise osadeks jaotamine.

[...]

Sotsiaalkindlustusvõlgade maksmist võib ajatada või osadeks jaotada nii vabatahtliku makseperioodi jooksul kui ka sundtäitmise käigus sellise võlgniku nõudel, kelle majanduslik ja rahaline olukord ja teised konkreetsed asjaolud, mida hindab sotsiaalkindlustuse keskkassa, takistavad tal oma võlgasid tasumast.

1.Tasumisele kuuluvate summade sissenõudmise lihtsustamiseks võib [Fogasa] sõlmida tagasimaksmise kokkuleppeid, milles määratletakse vormi, tähtaega ja tagatisi käsitlevad asjaolud, sidudes ülekantud hagide mõju kohustusega jätta ettevõtja alles ja säilitada töökohad.

Summade pealt, mille tagasimakseid ajatati, makstakse intressi kehtiva seadusliku määra alusel.

[...]

(20)Komisjon peab kindlaks määrama, kas [28. oktoobri 1998. aasta] otsuse artiklis 1 ühisturuga kokkusobimatuks loetud asjaolud kujutavad endast riigiabi [EÜ] artikli 87 lõike 1 tähenduses. Kui ilmneb, et käesolevas asjas on antud riigiabi, siis peab komisjon kontrollima, kas see on kokkusobiv ühisturuga.(21)Kohtuotsuse Tubacex faktilised ja õiguslikud asjaolud on analoogsed nendega, millele Hispaania viitas Euroopa Kohtus kohtuasjas C-479/98, ning nendega, millele Sniace viitas Esimese Astme Kohtus kohtuasjas T-190/99 [28. oktoobri 1998. aasta] otsuse vastu. Komisjon leiab, et Euroopa Kohtu arutluskäik nimetatud kohtuotsuses on kohaldatav ka Sniace ja Fogasa vahelistele kokkulepetele ning Sniace ja [keskkassa] vahelistele kokkulepetele, mis [28. oktoobri 1998. aasta] otsuse kohaselt sisaldavad riigiabi.(22)Esiteks tuleb rõhutada, et Sniacel oli juba eelnevalt eksisteeriv seadusjärgne kohustus maksta tagasi Fogasa poolt tasutud palgad ja tasuda sotsiaalkindlustusmaksete võlad. Kõnealuste kokkulepetega ei tekitatud seega Sniacele uusi võlgasid võimuorganite suhtes. Seega ei tegutsenud riik Fogasa tagasimaksmise kokkulepetes ja [keskkassa] ajatamiskokkulepetes kui avalik-õiguslik investor, kelle tegutsemist tuleb võrrelda eraõigusliku investori tegutsemisega, kes paigutab oma kapitali, et sellest kasumit saada, vaid kui avalik-õiguslik võlausaldaja, kes sarnaselt eraõigusliku võlausaldajaga soovib talle võlgu olevate summade tagastamist. Seetõttu peab komisjon vaidlusaluse riigiabi hindamiseks võrdlema avalik-õiguslikule võlausaldajale võlgu olevatelt summadelt võetavat viivisintressi ja sarnastes olukordades eraõiguslikule võlausaldajale võlgu olevatelt summadelt võetavat viivisintressi.(23)Siiski tuleb märkida, et võlgnike ja võlausaldajate konkreetsete olukordade tõttu võib olla keeruline kindlaks määrata, milline oleks eraõiguslike võlausaldajate, kes neile võlgu olevaid summasid soovivad tagasi saada, ühine käitumine. Seetõttu peab komisjoni hinnang tuginema eraõiguslike võlausaldajate käitumise analüüsile igal konkreetsel juhul.(24)Käesoleval juhtumil kehtestasid Hispaania kohtud pärast Sniace 1992. aasta taotlust sellele ettevõtjale maksete peatamise 1993. aasta märtsis. Kasutades oma hoidumisõigust, ei võtnud avalik-õiguslikud võlausaldajad osa võlausaldajate 1996. aasta oktoobri kokkuleppest, mis sõlmiti maksete peatamise menetluse raames. Nagu komisjon menetluse avamise otsuses märkis, kaitsesid avalik-õiguslikud võlausaldajad oma hoidumisõigust kasutades kõiki oma võlanõudeid.(25)Ühest küljest Fogasa ja Sniace vaheliste ja teisest küljest sotsiaalkindlustuse ja Sniace vaheliste kokkulepetega ei rakendatud sellele ettevõtjatele eeliskohtlemist, võrreldes eraõiguslike võlausaldajate vahel sõlmitud kokkuleppes talle ettenähtuga.(26)Siiski ei olnud eraõiguslikele võlausaldajatele pakutud tingimused samad, mis anti avalike asutuste seisundi, tagatiste ja hoidumisõiguse tõttu avalik-õiguslikele võlausaldajatele. Seetõttu leiab komisjon, et see võrdlev lähenemine ei kujuta endast käesolevas asjas eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi õiget kohaldamist, nagu seda on määratlenud Euroopa Kohus, kes — nagu ta märkis oma 29. juuni 1999. aasta otsuses kohtuasjas C-256/97: DMT — eeldab, et asjaomaste avalik-õiguslike võlausaldajate käitumist tuleb võrrelda oletusliku eraõigusliku võlausaldaja käitumisega, kes on võimalikult sarnases olukorras.(27)Komisjon sedastab, et Hispaania tsiviilseadustiku artiklis 1108 on märgitud, et seaduslik intressimäär on see, mida kohaldatakse võlausaldajale tekkinud kahju hüvitamiseks, kui võlgnik on hilinenud tagasimaksmisega, ja ühtegi teist intressimäära ei ole kehtestatud. Lisaks on Hispaania äriseaduse artiklis 312 kehtestatud, et kui laen on makstud rahas ja poolte vahel puudub erikokkulepe, peab võlgnik tagasi maksma võla seadusliku väärtuse [...] tagasimaksmise kuupäeval. Seega on seaduslik intressimäär kõige kõrgem intressimäär, mida eraõiguslik võlausaldaja võib loota saada, kui ta oma võlga seaduslike vahenditega tagasi nõuaks.(28)Järelikult ei oleks eraõiguslik võlausaldaja võinud võlgnikult saada maksmata summade pealt kõrgemat intressimäära kui seaduslik intressimäär hüvitisena selle eest, et võlga seaduslike vahenditega tagasi ei nõutud.(29)Lõpuks tuleb tähelepanu juhtida Sniace erilisele olukorrale ajal, kui ta sõlmis võlgade ajatamise kokkulepped Fogasa ja [keskkassaga]. Sellel ettevõtjal olid tõsised rahalised raskused, mille tagajärjel ta peatas maksed ja mille tõttu ettevõtja elujõulisus oli kahtluse all. Nagu komisjon märkis oma [28. oktoobri 1998. aasta] otsuses, on [keskkassa] tegutsenud nii, et suurendada võimalusi võlg tagasi saada, vältides sundtäitmisele pööramist, mis oleks võinud kaasa tuua ettevõtja likvideerimise.(30)Eelnevate kaalutluste põhjal tunnistab komisjon, et käesolevas asjas on Hispaania tegutsenud nii, et suurendada võimalusi kõik talle võlgu olevad summad tagasi saada ilma rahaliste kahjudeta, ajatades Sniace võlad ning kohaldades neile seaduslikku intressimäära. Seetõttu tegutses Hispaania sama moodi, nagu oleks tegutsenud oletuslik eraõiguslik võlausaldaja sarnases olukorras, kui tema oli Sniace suhtes.

tühistada 28. oktoobri 1998. aasta otsuse artikkel 1 osas, milles komisjon tuvastas, et:

1.[keskkassale] võlgnetavate võlgade, viiviste ja intresside tagasinõudmata jätmine ning Sniace ja [keskkassa] vahel 8. märtsil 1996, 7. mail 1996 ja 30. septembril 1997 sõlmitud võla ajatamise kokkulepped ja2.[...] Fogasale võlgnetavate võlgade ja viivisintresside tagasinõudmata jätmine ning Sniace ja [...] Fogasa vahel 5. novembril 1993 ja 31. oktoobril 1995 sõlmitud kokkulepped,

välja arvatud turul kehtivast intressimäärast erinev intressimäär, ei kujuta endast riigiabi [EÜ] artikli [87 lõike 1] tähenduses;

tühistada [vaidlustatud otsuse] artikkel 1 osas, milles komisjon tuvastab, et:

[keskkassale] võlgnetavate võlgade, viiviste ja intresside tagasinõudmata jätmine ning Sniace ja selle asutuse vahel 8. märtsil 1996, 7. mail 1996 ja 30. septembril 1997 sõlmitud võla ajatamise kokkulepped ja

Fogasale võlgnetavate võlgade ja viivisintresside tagasinõudmata jätmine ning Sniace ja Fogasa vahel 5. novembril 1993 ja 31. oktoobril 1995 sõlmitud kokkulepped

ei kujuta endast riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses.

jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;

jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;