<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-273/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0273</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:588">EU:C:2019:588</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20190710">10.7.2019</DATE> – Kohtuasi C‑273/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Kuršu zeme</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa kohtu otsus</HT> (kaheksas koda)</P><P><DATE ISO="20190710">10. juuli 2019</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: läti.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Ühine käibemaksusüsteem</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2006/112/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 168</KEYWORD><KEYWORD>Kaubatarnete ahel</KEYWORD><KEYWORD>Mahaarvamiseõiguse andmisest keeldumine sellise ahela olemasolu tõttu</KEYWORD><KEYWORD>Pädeva maksuhalduri kohustus tuvastada kuritarvituse olemasolu</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑273/18,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Augstākā tiesa (Läti kõrgeim kohus) <DATE ISO="20180413">13. aprilli 2018. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20180420">20. aprillil 2018</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">SIA <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Kuršu zeme<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Valsts ieņēmumu dienests,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kaheksas koda),</P><P>koosseisus: koja president F. Biltgen, kohtunikud C. G. Fernlund (ettekandja) ja L. S. Rossi,</P><P>kohtujurist: Y. Bot,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Läti valitsus, esindajad: I. Kucina ja V. Soņeca,</P></ITEM><ITEM><P>Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, O. Serdula ja J.Vláčil,</P></ITEM><ITEM><P>Eesti valitsus, esindaja: N. Grünberg,</P></ITEM><ITEM><P>Hispaania valitsus, esindaja: L. Aguilera Ruiz,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: N. Gossement ja I. Rubene,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>) (muudetud nõukogu <DATE ISO="20100713">13. juuli 2010. aasta</DATE> direktiiviga 2010/45/EL (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="189" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 189, lk 1</REF.DOC.OJ>)) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), artikli 168 punkti a.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud SIA <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Kuršu zeme<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> ja Valsts ieņēmumu dienstsi (Läti maksuamet) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>VID<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) vahelises kohtuvaidluses selle üle, et viimane keeldus tunnustamast nimetatud äriühingu õigust arvata maha käibemaksu seoses kaupade soetustega äriühingult SIA <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>KF Prema<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>, kuna leidis, et asjaomaseid soetusi ei ole tegelikult toimunud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 punktis a ja punkti b alapunktis i on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Käibemaksuga maksustatakse järgmisi tehinguid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kaubatarned tasu eest liikmesriigi territooriumil maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kaupade ühendusesisene soetamine tasu eest liikmesriigi territooriumil:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb […]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 14 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Kaubatarne<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> on materiaalse vara omanikuna käsutamise õiguse üleminek.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikli 20 esimene lõik on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Kaupade ühendusesisene soetamine<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> on sellise õiguse omandamine, mille alusel võib käsutada omanikuna materiaalset vallasasja, mille müüja või kaupade soetaja või nende arvel tegutsev isik lähetab või veab kaupade soetajale muusse liikmesriiki kui see, kust kaubad lähetatakse või veetakse.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 23 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Liikmesriigid võtavad meetmed tagamaks, et kaupade ühendusesiseseks soetamiseks liigitatakse tehing, mis oleks määratletud kaubatarnena, kui selle oleks nende territooriumil teostanud maksukohustuslane, kes sellena tegutseb.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 32 esimeses lõigus on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Kui kaupu lähetab või veab tarnija, soetaja või kolmas isik, tuleb tarnekohana käsitada kohta, kus kaubad asuvad ajal, mil algab selle lähetamine või vedu soetajale.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 40 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Kaupade ühendusesisese soetamise koht on koht, kus kaubad asuvad soetajale lähetamise või veo lõpus.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 68 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Maksustatav teokoosseis tekib hetkel, mil on toimunud kaupade ühendusesisene soetamine.</ALINEA><ALINEA>Kaupade ühendusesisene soetamine loetakse toimunuks hetkel, mil sarnased kaubatarned loetakse liikmesriigi territooriumi siseselt toimunuks.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Sama direktiivi artiklis 69 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Kaupade ühendusesisese soetamise korral muutub käibemaks sissenõutavaks arve väljastamisel, või artikli 222 esimeses lõigus osutatud tähtaja möödumisel, kui selleks ajaks ei ole arvet väljastatud.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 138 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Liikmesriigid vabastavad käibemaksust kaubatarned, mille müüja, soetaja või nende nimel tegutsev isik lähetab või veab sihtkohta väljaspool enda territooriumi, kuid [Euroopa Liidu] territooriumil, teisele maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kes sellena tegutseb, muus liikmesriigis kui kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriigis.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikkel 167 sätestab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>[m]ahaarvamisõigus tekib mahaarvatava maksu sissenõutavaks muutumise ajal<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artiklis 168 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Kui kaupu ja teenuseid kasutatakse maksukohustuslase maksustatavate tehingute tarbeks, on maksukohustuslasel õigus selles liikmesriigis, kus ta neid tehinguid teeb, käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma, maha arvata:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>käibemaks, mis kuulub tasumisele või on tasutud selle liikmesriigi territooriumil kaupade või teenuste eest, mille talle on tarninud või osutanud või tarnib või osutab mõni teine maksukohustuslane;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>artikli 2 lõike 1 punkti b esimese alapunkti kohaselt kaupade ühendusesiseselt soetamiselt tasumisele kuuluv käibemaks<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Sama direktiivi artiklis 193 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>Käibemaksu tasub maksukohustuslane, kelle kaubatarned või teenuste osutamine on maksustatav […]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 200 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Käibemaksu tasub iga isik, kes teostab kaupade maksustatava ühendusesisese soetuse.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Läti õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT><DATE ISO="19950309">9. märtsi 1995. aasta</DATE> käibemaksuseadus (Likums par pievienotās vērtības nodokli, <HT TYPE="ITALIC">Latvijas Vēstnesis</HT>, 1995, nr 49, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>käibemaksuseadus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>) sätestas põhikohtuasjas kõnealuste asjaolude suhtes kohaldatava versiooni § 1 punktides 2 ja 34:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>2)</NO.PARAG><ALINEA>kaubatarnena käsitatakse tehingut, mille käigus läheb kauba omanikuna käsutamise õigus üle kolmandale isikule.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.034"><NO.PARAG>34)</NO.PARAG><ALINEA>kaupade ühendusesisese soetamisena käsitatakse kauba vastuvõtmist Läti territooriumil, kui need kaubad lähetab või veab teisest liikmesriigist tarnija, saaja või nende nimel tegutsev kolmas isik.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Selle seaduse § 2 lõige 2 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>Riigi territooriumil toimuva majandustegevuse käigus tehtud tehingud, mille suhtes kohaldatakse käibemaksu, on:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>kaubatarned tasu eest, sealhulgas oma tarbeks;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Selle seaduse § 10 lõike 1 punktides 1 ja 7 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>Üksnes maksukohustuslane, kes on maksuametis registreeritud, võib riigikassasse tasumisele kuuluvast maksusummast oma käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksuna maha arvata:</P><PARAG IDENTIFIER="010.001"><NO.PARAG>1)</NO.PARAG><ALINEA>arvetel märgitud maksusummad, mis vastavad teistelt maksukohustuslastelt seoses kauba ja teenustega saadud maksule, nii enda maksustatavate tehingute pealt kui ka välisriigis tehtud tehingute pealt, mis oleksid olnud maksustatavad, kui need oleksid tehtud Läti territooriumil;</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="010.007"><NO.PARAG>7)</NO.PARAG><ALINEA>maksusumma, mis on tasutud ühendusesiseselt soetatud kauba pealt, mis on mõeldud kasutamiseks tema enda maksustatavates tehingutes.<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></ALINEA></PARAG></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Sama seaduse § 18 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>Maksustatavad ühendusesisesed tehingud on:</P><PARAG IDENTIFIER="018.001"><NO.PARAG>1)</NO.PARAG><ALINEA>§ 2 lõikes 2 nimetatud tehingud, kui need tehakse majandustegevuse raames, ja kauba ühendusesisene soetamine;</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="018.002"><NO.PARAG>2)</NO.PARAG><ALINEA>isiku vara üleandmine teisest liikmesriigist riigi territooriumile selleks, et see isik saaks teostada majandustegevust riigi territooriumil, mis on käsitatav kaupade ühendusesisese soetamisena;</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.</ALINEA></PARAG></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Käibemaksuseaduse § 30 lõike 1 esimene lause näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>Kui maksukohustuslane saab kaupu teiselt maksukohustuslaselt, kes asub teises liikmesriigis, arvutab ja maksab esimene maksukohustuslane riigile maksu, kohaldades sellele tehingule vastavat maksumäära vastavalt § 5 lõigetele 1 või 3.<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Kuršu zeme on Lätis asutatud äriühing, mis deklareeris 2012. aasta veebruarist kuni detsembrini ostutehinguid teise Lätis asutatud äriühinguga KF Prema ning arvas nendelt tehingutelt tasutud käibemaksu maha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Maksukontrolli käigus leidis VID, et need soetused toimusid mitme ettevõtja vahel järjest toimunud tehingute ahela lõpus. Nimelt müüs asjaomase kauba kõigepealt Leedus asuv äriühing UAB <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>Baltfisher<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> kahele Lätis asuvale äriühingule. Seejärel müüsid need kaks äriühingut kauba teisele Läti äriühingule, kes omakorda müüs selle KF Premale, kes lõpuks müüs selle Kuršu zemele, viimane korraldas ka nende kaupade veo Klaipėdast (Leedu) oma Läti tehasesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Kuna VID ei suutnud leida sellisele tehingute ahelale loogilist selgitust, leidis ta esiteks, et vahendavate äriühingute puhul kõnealuste kaupade omandamisel tegelikult mingit tegevust ei toimunud, ja teiseks, et Kuršu zeme pidi olema teadlik nimetatud tehingute ahela kunstlikust laadist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Seejärel leidis VID, et tegelikult oli Kuršu zeme soetanud asjaomased kaubad otse Baltfisherilt ning seetõttu kvalifitseeris ta kõnealused soetused <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>ühendusesisesteks soetusteks<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>. Selle tulemusel korrigeeris ta <DATE ISO="20140429">29. aprilli 2014. aasta</DATE> otsusega Kuršu zeme käibedeklaratsioone, lisades kõnealuste kaupade väärtuse teistest liikmesriikidest soetatud kaupade väärtuse hulka, suurendades seetõttu tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuid vähendades samavõrra Kuršu zeme deklareeritud sisendkäibemaksu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Kuršu zeme esitas selle otsuse peale kaebuse administratīvā rajona tiesale (rajooni halduskohus, Läti), väites, et esiteks on mahaarvamisõiguse saamiseks täidetud kõik formaalsed ja sisulised nõuded, seejärel, et tal ei olnud mingit põhjust kahelda KF Premas ega nende tehingute tegemise eesmärgis ning viimaks, et ta ei saanud kõnealuse äriühinguga tehtud tehingutest maksusoodustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Kuna tema kaebus jäeti rahuldamata, esitas Kuršu zeme kaebuse Administratīvā apgabaltiesale (haldusasjade regionaalne kohus, Läti), mis jättis administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus) otsuse muutmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Seetõttu esitas Kuršu zeme kassatsioonkaebuse Augstākā tiesale (Läti kõrgeim kohus), väites, et VID, administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus) ja Administratīvā apgabaltiesa (haldusasjade regionaalne kohus) – järeldades, et ta on seotud maksusoodustuse saamiseks loodud kunstliku tehingute ahelaga – ei ole samas välja toonud, milline oli see maksusoodustus, mida tema või teised tehingupoolteks olevad äriühingud väidetavalt said. Kuršu zeme leiab, et isegi kui ta oleks kõnealused kaubad soetanud otse Baltfisherilt, oleks tal vastavalt käibemaksuseaduse § 10 lõikele 7 õigus ikkagi arvata käibemaks maha nende kaupade soetamiselt, kuna viimase puhul on tegemist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>ühendusesisese soetamisega<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et asjaolu, et kaupa ei saadud otse arve väljastaja käest, ei ole tingimata tegeliku tarnija petturliku varjamise tagajärg. Sellest tulenevalt ei saa asjaolu, et Kuršu zeme on füüsiliselt saanud kõnealuse kauba enda valdusse Baltfisheri laos, ilma et ta oleks kaubad tegelikult saanud arve väljastaja, s.o KF Prema käest, ei põhjenda iseenesest järeldust, et Kuršu zeme ei omandanud neid kaupu sellelt äriühingult ja et seetõttu oli Kuršu zeme ja KF Prema vaheline soetustehing fiktiivne ja järelikult osa käibemaksupettusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Nimetatud kohus tõstatab küsimuse, kas juhul, kui ei tuvastata, milline on see põhjendamatu maksusoodustus, mida väidetavalt sai maksukohustuslane ise või teised kõnealuses tehingute ahelas osalevad isikud, on võimalik sedastada kuritarvituse olemasolu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Augstākā tiesa (Läti kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>Kas [käibemaksudirektiivi] artikli 168 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine, kui see keeld põhineb ainult sellel, et maksukohustuslane on teadlikult kaasatud fiktiivsete tehingute väljatöötamisse – kuid ei ole märgitud, kuidas on konkreetsete tehingute tulemus riigikassale kahjustav – käibemaksu maksmata jätmise kujul või selle maksu alusetu tagastamise taotluse kujul, võrreldes olukorraga, kus need tehingud on välja töötatud vastavalt tegelikele asjaoludele?<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Kuna eelotsusetaotlusest nähtub, et põhikohtuasja puhul ei ole tegemist käibemaksupettuse, vaid võimaliku kuritarvituse juhtumiga, on vaja mõista eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimust sellisena, et sellega soovitakse sisuliselt teada, kas käibemaksudirektiivi artikli 168 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse andmisest keeldumiseks asjaolu, et kaupade soetamine on toimunud mitmete isikute vaheliste järjestikuste müügitehingute ahela lõpus ning et maksukohustuslane on saanud asjaomased kaubad enda valdusse sellise nimetatud ahelasse kuuluva isiku laos, kes ei ole see isik, kelle nimi on märgitud arvele tarnijana, on iseenesest piisav, et tuvastada maksukohustuslase või teiste nimetatud ahelas osalevate isikute poolt kuritarvituse toimepanemine, või tuleb kindlaks teha ka see, millist põhjendamatut maksusoodustust on see maksukohustuslane või teised isikud saanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt kujutab maksukohustuslaste õigus arvata tasumisele kuuluvast käibemaksust maha sisendkäibemaks, mis kuulub tasumisele või on tasutud saadud kaupade või teenuste eest, endast liidu õigusnormidega kehtestatud ühise käibemaksusüsteemi aluspõhimõtet (<DATE ISO="20171019">19. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Paper Consult</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑101/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:775">EU:C:2017:775</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artiklis 167 ja järgnevates artiklites sätestatud mahaarvamisõigus on käibemaksusüsteemi lahutamatu osa ja seda ei või üldjuhul piirata. Eeskätt on see kasutatav kohe kogu sisendkäibemaksuga koormatud tehingutelt tasutud maksu osas (<DATE ISO="20171019">19. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Paper Consult</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑101/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:775">EU:C:2017:775</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ning muude kuritarvituste ärahoidmine on käibemaksudirektiivi tunnustatud ja edendatud eesmärk. Nimelt ei tohi õigussubjektid kasutada liidu õigusnorme ära pettuse või kuritarvituse eesmärgil. Seega on liikmesriigi ametiasutuste ja kohtu pädevuses keelduda mahaarvamise lubamisest, kui objektiivsete asjaolude põhjal on tõendatud, et seda õigust kasutati pettuse või kuritarvituse kavatsusega (<DATE ISO="20140213">13. veebruari 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Maks Pen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑18/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:69">EU:C:2014:69</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on selgitanud, et kuritarvituse olemasolu tuvastamine käibemaksu valdkonnas eeldab, et täidetud on kaks tingimust, nimelt esiteks, et vaatamata direktiivi ja selle üle võtnud riigisiseste õigusnormide asjaomaste sätetega ette nähtud tingimuste formaalsele kohaldamisele saadakse kõnealuste tehingute tulemusel maksusoodustus, mille andmine oleks vastuolus direktiivi kohaldatavate sätetega taotletava eesmärgiga, ja teiseks peab objektiivsetest asjaoludest tulenema, et kõnealuste tehingute peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine (<DATE ISO="20151217">17. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>WebMindLicenses</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑419/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:832">EU:C:2015:832</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et asjaolu, et kaupa ei saadud otse arve väljastaja käest, ei ole tingimata tegeliku tarnija petturliku varjamise tagajärg ega kujuta endast tingimata kuritarvitust, vaid sellel võivad olla muud põhjused nagu eelkõige kahe samu kaupu puudutava järjestikuse müügitehingu olemasolu, mis on juhiste kohaselt veetud esimese müüja juurest teise ostjani, nii et tegu on kahe<?PAGE NO="7"?> järjestikuse kaubatarnega käibemaksudirektiivi artikli 14 lõike 1 tähenduses, kuid ühe tegeliku veoga. Lisaks ei ole vajalik, et esimene ostja saaks kõnealuse kauba omanikuks veo ajal, sest tarne olemasolu nimetatud sätte tähenduses ei eelda kauba omandiõiguse üleminekut (vt selle kohta <DATE ISO="20140206">6. veebruari 2014. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jagiełło</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑33/13</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:184">EU:C:2014:184</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Käesolevas asjas nähtub eelotsusetaotlusest, et VID ei ole tuvastanud ei seda, milline on põhikohtuasjas põhjendamatu maksusoodustus, mida Kuršu zeme väidetavalt sai, ega toonud välja, millised on võimalikud põhjendamatud maksusoodustused, mida said teised kõnealuste kaupade järjestikuste müügitehingute ahelas osalenud äriühingud, selleks et teha kindlaks, kas nende tehingute tegelik eesmärk oli üksnes saada põhjendamatut maksusoodustust. Seetõttu tuleb järeldada, et pelgalt tehingute ahela olemasolu ja asjaolu, et Kuršu zeme sai kõnealuse kauba füüsiliselt enda valdusse Baltfisheri laos ega saanud seda otse äriühingult, s.o KF Premalt, mis oli märgitud arvele kui kaupade tarnija, ei saa – nagu ka eelotsusetaotluse esitanud kohus täheldas – iseenesest põhjendada järeldust, et Kuršu zeme ei ole neid kaupu ostnud KF Premalt ning et nende kahe äriühingu vahel ei ole tehingut toimunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Neid kaalutlusi arvesse võttes ei saa sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus pädev maksuhaldur ei ole esitanud mingeid tõendeid kuritarvituse olemasolu kohta, maksukohustuslasele mahaarvamisõiguse andmisest keelduda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Ülejäänud osas, mis puudutab küsimust, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus ei puudutanud, ehk selle väljaselgitamise kohta, milline soetus põhikohtuasjas kõnealuses soetuste ahelas on see, mida saab seostada üheainsa ühendusesisese kaubaveona ja seega pidada ainsana ühendusesiseseks soetuseks, siis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kogumis hinnata kõiki konkreetse juhtumi erilisi asjaolusid ning teha kindlaks eelkõige, mis hetkel toimus Kuršu zemele kauba omanikuna käsutamise õiguse üleminek (vt selle kohta <DATE ISO="20181219">19. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AREX CZ</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑414/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:1027">EU:C:2018:1027</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Hetkest, mil üleminek toimub, st enne või pärast ühendusesisest vedu, sõltub nii põhikohtuasjas kõnealuse soetuste ahela ühe soetuse ühendusesisesena käsitamine kui ka mahaarvamisõiguse ulatus, või isegi käibemaksu tagasimaksmine Kuršu zemele (vt selle kohta <DATE ISO="20180221">21. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreuzmayr</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑628/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:84">EU:C:2018:84</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20190411">11. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PORR Építési Kft.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑691/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:327">EU:C:2019:327</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Seega, juhul, kui ühe ühendusesisese veo moodustavast kahest järjestikusest tarnest koosneva ahela lõpptarne on ühendusesisene tarne, ei saa lõppsoetaja üksnes tarnija esitatud eksliku arve alusel käibemaksust, mida ta peab tasuma, maha arvata käibemaksu, mis on alusetult makstud kauba eest, mis talle tarniti ühendusesisese maksuvaba tarne raames (vt selle kohta <DATE ISO="20180221">21. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreuzmayr</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑628/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:84">EU:C:2018:84</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Seevastu võib selline soetaja nõuda eksliku arve väljastanud ettevõtjalt alusetult tasutud maksu tagastamist riigisisese õiguse kohaselt (<DATE ISO="20180221">21. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreuzmayr</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑628/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:84">EU:C:2018:84</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Kuid kui olukorras, kus asjaomane tarnija on käibemaksu tegelikult riigikassasse kandnud, osutub soetajale käibemaksu tagastamine riigikassa poolt võimatuks või ülemäära keeruliseks, eelkõige tarnija maksejõuetuse korral, võib tõhususe põhimõte nõuda, et soetajal peab olema võimalik esitada tagastamistaotlus vahetult maksuhaldurile (vt selle kohta <DATE ISO="20190411">11. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PORR Építési Kft.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑691/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:327">EU:C:2019:327</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Eelnevat arvesse võttes tuleb eelotsuse küsimusele vastata, et käibemaksudirektiivi artikli 168 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse andmisest keeldumiseks asjaolu, et kaupade soetamine on toimunud mitmete isikute vaheliste järjestikuste müügitehingute ahela lõpus ning et maksukohustuslane on saanud asjaomased kaubad enda valdusse sellise nimetatud ahelasse kuuluva isiku laos, kes ei ole see isik, kelle nimi on märgitud arvele tarnijana, ei ole iseenesest piisav,<?PAGE NO="8"?> et tuvastada maksukohustuslase või teiste nimetatud ahelas osalevate isikute poolt kuritarvituse toimepanemine, kuna pädeva maksuhalduri kohustus on teha kindlaks põhjendamatu maksusoodustuse olemasolu, mida see maksukohustuslane või teised isikud on väidetavalt saanud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (muudetud nõukogu <DATE ISO="20100713">13. juuli 2010. aasta</DATE> direktiiviga 2010/45/EL), artikli 168 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse andmisest keeldumiseks asjaolu, et kaupade soetamine on toimunud mitmete isikute vaheliste järjestikuste müügitehingute ahela lõpus ning et maksukohustuslane on saanud asjaomased kaubad enda valdusse sellise nimetatud ahelasse kuuluva isiku laos, kes ei ole see isik, kelle nimi on märgitud arvele tarnijana, ei ole iseenesest piisav, et tuvastada maksukohustuslase või teiste nimetatud ahelas osalevate isikute poolt kuritarvituse toimepanemine, kuna pädeva maksuhalduri kohustus on teha kindlaks põhjendamatu maksusoodustuse olemasolu, mida see maksukohustuslane või teised isikud on väidetavalt saanud.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>