<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-04-202604C123202304570-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0457-23-202511143-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="true" name="ParExtraits_2021"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="6/07/2026 16:35:02" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="QcBg2ssa+KJhDIzWFFKVDktwC4BZkSnhnVa6zWCbdxC1bNduoZcVFEgsJ3mcTFk5Kz7a+ysFTHEi0fnPwjLU/WrcS4RVUTbrivEJ4TBYqqvCkuiR05BU9Nr1wAnCdxG6cJj980wIVugcngvJvyIDFsqjD3fz180DgrBj5xjcfJI=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="bechtma" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0457" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2023" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="bechtma" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_green" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 28-10-25 09:11:54" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="030ef8f18739444fb0b1c80944268814" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0457" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="true" name="TOC_Vademecum"/>
    <meta content="PV" name="NatureAff"/>
    <meta content="PV" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Biondi ettepanek – Kohtuasi C‑457/23 P</div>
      <div id="rId21" style="default">Deutsche Lufthansa vs. Ryanair jt</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      ANDREA BIONDI
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 16. oktoobril 2025 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑457/23 P
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      Deutsche Lufthansa AG
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      Ryanair DAC,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-8" title="page-1">
      Condor Flugdienst GmbH,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-9" title="page-1">
      Euroopa Komisjon,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-10" title="page-1">
      Saksamaa Liitvabariik,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-11" title="page-1">
      Prantsuse Vabariik
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-12" title="page-1">
      Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Saksamaa lennutranspordi turg – Lennuettevõtjale Saksamaa Liitvabariigi poolt COVID‑19 pandeemia kontekstis antud abi – Riigiabi ajutine raamistik – Deutsche Lufthansa AG rekapitaliseerimine – Euroopa Komisjoni otsus jätta vastuväited esitamata
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <div class="toc">
<p class="C36Centre" id="para-14" title="page-2">
<span>Sisukord</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-15" title="page-2">
<span>I. Sissejuhatus </span>
<span>3</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-16" title="page-2">
<span>II. Sissejuhatavad märkused </span>
<span>4</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-17" title="page-2">
<span>A. Ajutise raamistiku eesmärk, reguleerimisala ja õiguslik olemus </span>
<span>4</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-18" title="page-2">
<span>B. Kohtuliku kontrolli standard </span>
<span>7</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-19" title="page-2">
<span>C. Paindlikkus ajutise raamistiku kohaldamisel </span>
<span>8</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-20" title="page-2">
<span>III. Apellatsioonkaebus </span>
<span>9</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-21" title="page-2">
<span>A. Apellatsioonkaebuse esimene väide </span>
<span>9</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-22" title="page-2">
<span>1. Apellatsioonkaebuse esimese väite esimene osa </span>
<span>11</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-23" title="page-2">
<span>2. Apellatsioonkaebuse esimese väite teine osa </span>
<span>11</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-24" title="page-2">
<span>a) Esimene väide </span>
<span>11</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-25" title="page-2">
<span>b) Teine väide </span>
<span>12</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-26" title="page-2">
<span>c) Kolmas väide </span>
<span>15</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-27" title="page-2">
<span>d) Neljas väide </span>
<span>15</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-28" title="page-2">
<span>e) Järeldused apellatsioonkaebuse esimese väite teise osa kohta </span>
<span>17</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-29" title="page-2">
<span>3. Apellatsioonkaebuse esimese väite kolmas osa </span>
<span>17</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-30" title="page-2">
<span>a) Esimene väide </span>
<span>17</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-31" title="page-2">
<span>b) Teine väide </span>
<span>19</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-32" title="page-2">
<span>c) Kolmas väide </span>
<span>21</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-33" title="page-2">
<span>d) Neljas väide </span>
<span>22</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-34" title="page-2">
<span>e) Viies väide </span>
<span>23</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-35" title="page-2">
<span>f) Komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi väited, mille kohaselt on rikutud nende õigust õiglasele kohtulikule arutamisele </span>
<span>24</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-36" title="page-2">
<span>g) Ettepanek apellatsioonkaebuse esimese väite kohta </span>
<span>25</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-37" title="page-2">
<span>B. Apellatsioonkaebuse teine väide </span>
<span>25</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-38" title="page-2">
<span>1. Kapitaliosalusega kaasnev alternatiivne mehhanism </span>
<span>25</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-39" title="page-2">
<span>a) Esimene väide </span>
<span>26</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-40" title="page-2">
<span>b) Teine väide </span>
<span>29</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-41" title="page-2">
<span>2. II vaikiva osalusega kaasnev alternatiivne mehhanism </span>
<span>31</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-42" title="page-2">
<span>3. Ettepanek apellatsioonkaebuse teise väite kohta </span>
<span>31</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-43" title="page-2">
<span>C. Apellatsioonkaebuse kolmas väide </span>
<span>31</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-44" title="page-2">
<span>D. Apellatsioonkaebuse neljas väide </span>
<span>36</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-45" title="page-2">
<span>1. Esimene väide, mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta järeldas, et komisjon pidi märkimisväärse turujõu kindlakstegemisel arvestama täiendavate asjaoludega </span>
<span>36</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-46" title="page-3">
<span>2. Teine väide, mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta järeldas, et DLH‑l ei olnud Düsseldorfi ja Viini lennujaamas märkimisväärset turujõudu </span>
<span>39</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-47" title="page-3">
<span>E. Apellatsioonkaebuse viies väide </span>
<span>42</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-48" title="page-3">
<span>F. Apellatsioonkaebuse kuues väide </span>
<span>47</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-49" title="page-3">
<span>G. Ettepanek apellatsioonkaebuse ja kohtukulude kohta </span>
<span>50</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-50" title="page-3">
<span>IV. Ettepanek </span>
<span>50</span>
</p>
<p class="C36Centre" id="para-51" title="page-1">
<span/>
</p>
</div>
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-52" title="page-4">
      
        <br/>
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa Liitvabariik teatas 12. juunil 2020 Euroopa Komisjonile ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID‑19 puhangu kontekstis“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>) (edaspidi „ajutine raamistik“) alusel kavandatavast individuaalsest abimeetmest Deutsche Lufthansa AG‑le (edaspidi „DLH“), mis seisnes 6 miljardi euro suuruses rekapitaliseerimises (edaspidi „kõnealune meede“). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>) Kõnealune meede, mis oli osa Lufthansa kontserni (edaspidi „LH kontsern“) laiemast toetusmeetmete sarjast, koosnes kolmest osast, nimelt 20% osalus kapitalis ja kaks vaikivat osalust (edaspidi „I vaikiv osalus“ ja „II vaikiv osalus“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon võttis 25. juunil 2020 vastu otsuse, milles ta järeldas, et kõnealune meede kujutab endast siseturuga kokkusobivat riigiabi ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja ajutise raamistiku alusel (edaspidi „asjasse puutuv otsus“). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>) Ryanair DAC ja Condor Flugdienst GmbH (edaspidi „Condor“) esitasid kumbki selle otsuse suhtes tühistamishagi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus tühistas asjasse puutuva otsuse 10. mai 2023. aasta kohtuotsusega Ryanair ja Condor Flugdienst vs. komisjon (Lufthansa; COVID‑19) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>) (edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“). Üldkohtu hinnangul oli selles otsuses mitu ajutise raamistiku kohaldamisega seotud viga või eeskirjade eiramist, millest igaüks võib õigustada otsuse tühistamist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, taotleb oma apellatsioonkaebusega selle kohtuotsuse tühistamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatavad märkused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaatamata käesoleva apellatsioonkaebuse pikkusele ja kõigi poolte esitatud arvukatele konkreetsetele põhjendustele ja argumentidele esitatakse selles sisuliselt kaks küsimust. Esiteks, milline on komisjoni kaalutlusõiguse ja paindlikkuse ulatus ajutise raamistiku kohaldamisel või sellest kõrvalekaldumisel. Teiseks, milline on Üldkohtu poolt kasutatav kohtuliku läbivaatamise standard, kui ta hindab asjasse puutuva otsuse vastavust teatud konkreetsetele kriteeriumidele, mis on sätestatud ajutises raamistikus. On üsna ilmne, et vastus viimasele küsimusele sõltub sellest, kuidas on tegelikult sõnastatud esimene küsimus, mis omakorda sõltub suuresti selle õigusakti eesmärgist, reguleerimisalast ja õiguslikust olemusest. Kuigi ajutine raamistik ei ole enam kohaldatav, on käesoleval kohtuasjal riigiabiõiguse seisukohast horisontaalne tähtsus, arvestades sarnaste õigusaktide levikut ja kasvavat tähtsust aastate jooksul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ajutise raamistiku eesmärk, reguleerimisala ja õiguslik olemus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks, mis puudutab ajutise raamistiku eesmärki ja reguleerimisala, siis tuleb märkida, et selle õiguslik alus on ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>) eesmärgiga täiendada teisi olemasolevaid võimalusi, nimelt ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>) et tegeleda hädaolukordadega ja toetada liikmesriike nende lahendamisel. Ülemaailmse COVID‑19 pandeemia kontekstis oli aluslepingus sätestatud hädaolukorraga seotud õigusliku aluse kasutamine ilmselt täiesti õigustatud, kuna kõiki liikmesriike mõjutas erineval määral tõsine majandushäire. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>) Seega puudub kahtlus, et ajutise raamistiku peamine eesmärk oli tagada piisava likviidsuse säilimine kõikidele ettevõtetele ja majandustegevuse jätkumine nii COVID‑19 traagilise puhangu ajal kui ka pärast seda. Ajutine raamistik teenis ka muid täiendavaid, kuid sama olulisi eesmärke, nimelt kohaldada riigiabi eeskirju „sihipäraselt ja proportsionaalselt“, et tagada riiklike toetusmeetmete tõhusus mõjutatud ettevõtjate abistamisel COVID‑19 puhangu ajal, ning koondada riiklikud toetusmeetmed riigiabi kontrollisüsteemi, et tagada ELi siseturu killustatuse vältimine ja võrdsete võimaluste säilimine. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>) Ajutine raamistik ei peatanud riigiabi eeskirjade kohaldamist, vaid lihtsalt kohandas neid eriolukorraga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Unustada ei tohi ka seda, et ajutine raamistik on olnud teatud mõttes elav õigusakt, mida on seitse korda ümber sõnastatud, ajakohastatud ja muudetud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>) Kuna komisjon sai iga uue versiooni jaoks rohkem kogemusi ja teadmisi COVID‑19 mõjust ELi siseturule, võeti järk-järgult kasutusele konkreetsemad ja üksikasjalikumad kriteeriumid riigisiseste meetmete kokkusobivuse kohta. Näiteid on mitu, kuid ükski neist ei ole sobivam kui ajutise raamistiku kolmandasse versiooni lisatud rekapitaliseerimist käsitlevad sätted. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>) Lisaks sellele, et abisaajate suhtes kehtisid mitmed piirangud, kohustas ajutine raamistik liikmesriike märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele antud üle 250 miljoni euro suuruste meetmete puhul esitama tõhusa konkurentsi säilitamiseks lisameetmeid, näiteks struktuurilisi või tegevusega seotud kohustusi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>) Monopolivastaste tingimuste ja taastavate parandusmeetmete kehtestamine ajutises raamistikus kinnitas kavatsust säilitada võrdsed tingimused ja tagada mittediskrimineeriv avatud juurdepääs turule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, mis puudutab ajutise raamistiku õiguslikku olemust, siis tuleb märkida, et nagu Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, on komisjonil ELTL artikli 107 lõike 3 alusel abimeetmete siseturuga kokkusobivuse hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib selle kaalutlusõiguse teostamisel võtta vastu mittesiduvaid õigusakte, et kehtestada kriteeriumid, mille alusel ta kavatseb selle hindamise läbi viia. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõistagi peavad need õigusaktid alati olema kooskõlas aluslepinguga. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>) Nagu Euroopa Kohus on selgitanud, ei saa komisjon seetõttu eirata ELTL artikli 107 lõiget 3 (võttes vastu juhiseid, milles on toime pandud õigusnormi rikkumine või tehtud ilmne hindamisviga) ega neid juhiseid vastu võttes loobuda selle sättega talle antud kaalutlusõiguse kasutamisest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega, et komisjon võtab vastu selliseid käitumisreegleid, teatisi või muid mittesiduvaid õigusakte ja annab nende avaldamisega teada, et ta kavatseb neid edaspidi nendega hõlmatud juhtumitele kohaldada, piirab ta oma kaalutlusõigust ega saa neist õigusaktidest põhimõtteliselt kõrvale kalduda ilma, et tema suhtes rakendataks sanktsioone selliste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine või õiguspärase ootuse kaitse. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on nende mittesiduvate õigusaktide eesmärk komisjoni kaalutlusõigust piirata, mitte seda laiendada. Lisaks sellele on need liidu üldpõhimõtete kaudu näitajad, mis suunavad kohtulikku kontrolli komisjoni kaalutlusõiguse kasutamise üle.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti on Euroopa Kohus selgitanud, et käitumisreeglite vastuvõtmine ei vabasta komisjoni kohustusest uurida konkreetseid erandlikke asjaolusid, millele liikmesriik konkreetsel juhul tugineb, et taotleda ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b vahetut kohaldamist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>) Seega jääb liikmesriikidele õigus teatada komisjonile abikavadest, mis ei vasta neis käitumisreeglites ette nähtud kriteeriumidele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>) Seda tehes riskivad nad aga sellega, et komisjon võtab nende suhtes vastu otsuse, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobimatuks, kuna sellistes käitumisreeglites on ette nähtud tingimused, mille eesmärk on tagada, et nende kohaldamisalas antud riigiabi oleks kooskõlas liidu õigusega, ning komisjon võib sellistest tingimustest kõrvale kalduda ainult erandlikel asjaoludel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>) Seega, kuigi need ei ole liikmesriikidele siduvad, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>) pakuvad mittesiduvad õigusaktid käitumisreegleid, mis piiritlevad ja suunavad liikmesriikide meetmeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid üldtuntud põhimõtteid kohaldatakse ilmselgelt ajutise raamistiku suhtes, mis on võrdlusraamistik COVID‑19 kontekstis võetud riikliku meetme siseturuga kokkusobivuse hindamiseks. Euroopa Kohus on tõepoolest selgelt leidnud, et selline õigusakt on komisjonile siduv. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>) Seega, kooskõlas eespool viidatud väljakujunenud kohtupraktikaga, kui liikmesriik teatab komisjonile abikavast, mis on ajutise raamistikuga sätestatud kriteeriumidega kooskõlas, on komisjon põhimõtteliselt kohustatud selle abikava heaks kiitma. Teisalt jääb liikmesriikidele õigus teatada komisjonile abikavadest, mis ajutises raamistikus ette nähtud kriteeriumidele ei vasta, ning komisjon võib neid abikavasid erandlike asjaolude esinemisel lubada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuliku kontrolli standard</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täitevvõimu kaalutlusõigusel põhineva otsustusprotsessi allutamine kohtulikule kontrollile on tõepoolest iga õigusriigil põhineva õigussüsteemi aluspõhimõte. Kuna see hõlmab keerulisi majanduslikke, tehnilisi ja sotsiaalseid hinnanguid ning poliitilisi valikuid, kehtivad selle kontrolli suhtes piirangud, mille eesmärk on säilitada teatav institutsiooniline tasakaal täidesaatva ja kohtuvõimu vahel ning võtta arvesse mitte spetsialiseerunud kohtusüsteemi tehnilise asjatundlikkuse puudumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle hindamine, kas abimeetmed sobivad siseturuga kokku, kuulub ELTL artikli 107 lõike 3 alusel komisjoni ainupädevusse, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>) kellel on – nagu eespool rõhutatud – ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamine hõlmab keerulisi majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb nende hinnangute kontrollimisel kohtul kontrollida üksnes menetlusnormide järgimist ja põhjendamiskohustuse täitmist, faktiliste asjaolude sisulist õigsust ning et rikutud ei oleks õigusnorme, asjaolude hindamisel ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga ning tegemist ei oleks võimu kuritarvitamisega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>) Kohus ei saa asendada komisjoni majanduslikku hinnangut enda omaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellegipoolest on range kohtulik kontroll, ehkki eespool nimetatud piirides, ülioluline just selleks, et võtta arvesse komisjoni kaalutlusõigust ELTL artikli 107 lõike 3 kohaldamisel. Euroopa Kohus on seda vajadust selgelt väljendanud, sedastades, et „kui [liidu] institutsioonidel on […] kaalutlusõigus, siis on liidu õiguskorraga haldusmenetluste jaoks antud tagatiste järgimine veelgi tähtsam. Muu hulgas kuulub nende tagatiste hulka pädeva institutsiooni kohustus uurida hoolikalt ja erapooletult kõiki üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ning puudutatud isiku õigus esitada oma seisukohad ja saada kohaselt põhjendatud otsus. Üksnes nii saab Euroopa Kohus kontrollida, kas faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest kaalutlusõiguse teostamine sõltub, on täidetud“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on selgelt öelnud, et komisjoni kaalutlusruum keeruliste majanduslike hinnangute tegemisel, eelkõige riigiabi valdkonnas, ei tähenda, et liidu kohus peab hoiduma kontrollimast, kuidas komisjon majandusandmeid on tõlgendanud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">28</a>
</span>) Liidu kohtud ei pea mitte ainult muu hulgas kontrollima esitatud tõendite tegelikkusele vastavust, usaldatavust ja omavahelist seotust, vaid ka kontrollima, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid toetavad järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">29</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega sõltub majanduslike hinnangute kohtuliku kontrolli põhjalikkus tegelikult nii nende keerukuse astmest kui ka asjaolust, et need eeldavad poliitilisi või objektiivseid valikuid. Seetõttu tuleb pöörata erilist tähelepanu sellele, et vältida ohtu, et automaatne tuginemine „keeruliste majanduslike hinnangute“ marginaalse kontrollimise üldisele valemile võib viia olukorrani, kus terved komisjoni läbiviidud hinnangute kategooriad jäävad automaatselt piisavalt põhjaliku kohtuliku kontrolli alt välja.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks, minu arvates ei tohiks riigiabi valdkonna mittesiduvate õigusaktide, sealhulgas ajutise raamistiku väga erilist olemust ajada segi Euroopa Liidu kohtute poolt kohaldatava õige kohtuliku kontrolli standardiga. Sellised õigusaktid võivad olla mittesiduvad, kuna need kalduvad kõrvale tavapärasest õigusloomest ja institutsioonilistest nõuetest, konsulteerimisest ja avaldamisest, kuid kui need on vastu võetud, ei ole ühtegi põhjust, miks nende kohaldamise kontrollimine ei peaks olema range, st alluma samale põhjalikkusele (ja piirangutele), mida liidu kohtud kohaldavad liidu siduvate meetmete kohaldamisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">C.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Paindlikkus ajutise raamistiku kohaldamisel</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ajutine raamistik sisaldab „avatud reegleid“ eelkõige rekapitaliseerimise kohta, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">30</a>
</span>) mis võimaldavad komisjonil aktsepteerida alternatiivseid lahendusi lisaks ajutise raamistiku sätetes sõnaselgelt ette nähtud lahendustele. Seega tekib küsimus, milline on komisjoni kaalutlusõigus nende normide alusel ajutisest raamistikust kõrvale kalduda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende eeskirjade eesmärk on pakkuda piiratud paindlikkust juhtudel, kui ajutise raamistiku formaalne „jah/ei“ kohaldamine ei ole teostatav, võimaldades komisjonil viia läbi meetme struktuuri ja mõju „üldisema hindamise“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">31</a>
</span>) Seda paindlikkust ei saa siiski võrdsustada täieliku kaalutlusõigusega, mida ei piiraks komisjoni enda avaldatud käitumisreeglid. Ajutise raamistiku „avatud reeglite“ kaudu saavutatav paindlikkus ei saa tähendada komisjonile vabadust tegutseda oma äranägemise järgi, kuna komisjon on põhimõtteliselt kohustatud järgima enda vastu võetud eeskirju. Igasugune leebem tõlgendus oleks vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga käitumisreeglite siduva mõju kohta, vähendaks kohtuliku kontrolli tõhusust ja õõnestaks õiguskindlust, lubades komisjonil kasutada ajutise raamistiku avatud sõnastust enda kehtestatud eeskirjadest kõrvalehoidmiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tuleks põhimõtteliselt keelata riigisisene meede, mis ei vasta kõigile asjakohaste käitumisreeglite tingimustele – käesoleval juhul ajutisele raamistikule –, välja arvatud juhul, kui on võimalik selgelt tõendada, et erandlikud asjaolud nõuavad selle hindamist otse aluslepingu alusel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">32</a>
</span>) Teisisõnu, kui ei sobi ei formaalne „jah/ei“ meetod ega „üldise hindamise“ meetod, võib liikmesriigi meetme ELTL artikli 107 lõike 3 kohaldamise kaudu heaks kiita üksnes erandlikel asjaoludel. Komisjoni käitumisreeglite leebe tõlgendamine, millega tegelikult minnakse mööda komisjoni enda kehtestatud eeskirjadest, on vastuolus kohtupraktikaga, mille eesmärk on eelkõige tagada võrdse kohtlemise üldpõhimõtte järgimine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlustest lähtudes analüüsin nüüd käesolevat apellatsioonkaebust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kuus väidet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse esimene väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse esimeses väites vaidlustab DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, vaidlustatud kohtuotsuse punktid 112–138, väites, et ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c on ekslikult tõlgendatud ja kohaldatud väära kontrollistandardit.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ajutise raamistiku punktis 49 on sätestatud neli „abikõlblikkuse ja osalemise” tingimust, millele „COVID‑19 rekapitaliseerimismeetmed“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">33</a>
</span>) peavad vastama. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 112–138 analüüsis Üldkohus Ryanairi ja Condori etteheiteid, mis põhinesid ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c rikkumisel, mille kohaselt peab abisaajal selleks, et ta vastaks rekapitaliseerimismeetme saamise tingimustele, muu hulgas olema võimatu leida turul vastuvõetavate tingimustega rahastamist, ning nõustus nendega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks leidis Üldkohus, et asjasse puutuva otsuse vastuvõtmisele eelnenud perioodil kuulus LH kontsernile suurem osa tema lennukipargist ning DLH võis kasutada oma lennukeid ja varuosi tagatisena, et hankida raha finantsturgudel. Üldkohtu sõnul ilmnesid need järeldused „selgelt, üheselt ja ühemõtteliselt mitmest […] tõendist“, mille Ryanair oli esitanud (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">34</a>
</span>) ja millele ta oli enne asjasse puutuva otsuse vastuvõtmist juhtinud nii Saksamaa valitsuse kui ka komisjoni tähelepanu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">35</a>
</span>) (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 118–121). Teiseks täheldas Üldkohus, et asjasse puutuvas otsuses piirdus komisjon kinnitusega, et DLH‑l ei olnud „piisavalt tagatisi“, et saada turgudel rahastamisvahendeid abi „kogusumma ulatuses“, kuid ei põhjendanud seda järeldust. Nimelt ei viidanud miski asjasse puutuvas otsuses sellele, et komisjon oleks uurinud selliste tagatiste võimalikku olemasolu nagu DLH koormamata lennukid, nende väärtus ja selliste laenude tingimused, mida nende tagatiste vastu finantsturgudel on võimalik saada (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 122–124). Sellega seoses ei saa komisjon tugineda eeldustele (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 131). Lõpuks leidis Üldkohus, et asjasse puutuva otsuse punktis 22 esitatud komisjoni kinnitus, millega ta täpsustas, et DLH „tagatised“ ei ole piisavad vajalike vahendite „kogusumma“ katmiseks, põhineb ekslikul eeldusel, et rahastamine, mida võib saada turgudel, peab tingimata katma abisaaja kõik vajadused. Seda seisukohta ei toeta ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c sõnastus, eesmärk ega kontekst. Kuna komisjon tugines sellisele ekslikule eeldusele ja jättis seega kontrollimata, kas DLH oleks saanud hankida märkimisväärse osa vajalikust rahastamisest turgudel, ei võtnud ta arvesse kõiki asjaolusid, mis on asjakohased ajutise raamistiku punkti 49 alapunktis c ette nähtud tingimuse hindamisel. Seda järeldust kinnitab nii ajutise raamistiku punkt 44, mille kohaselt ei tohiks rekapitaliseerimisabi summa ületada abisaaja elujõulisuse tagamiseks vajalikku minimaalset taset, kui ka laiemalt proportsionaalsuse üldpõhimõte (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 125, 127–130 ja 132). Lisaks leidis Üldkohus, et komisjon oli igal juhul rajanud oma väite kõnealuse meetme esemeks olevast summast (6 miljardit eurot, nagu on märgitud asjasse puutuva otsuse põhjenduses 26) suuremale summale (9 miljardit eurot), mis „seab kahtluse alla tema analüüsi aluse enese“ (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 126).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse esimene väide koosneb kolmest osast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse esimese väite esimene osa</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH väidab, et Üldkohus on moonutanud komisjoni argumente asjasse puutuva otsuse põhjendustes 22 ja 100. Tema arvates ei saanud Üldkohus nendest põhjendustest järeldada, et komisjoni arvates peab eraturgudel rahastamine „tingimata“ alati katma abisaaja kõik vajadused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Märgin, et asjasse puutuvas otsuses koosneb komisjoni hinnang asjasse puutuva meetme abikõlblikkuse kohta ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c alusel ainult ühest põhjendusest, st põhjendusest 100. Selle põhjenduse esimeses lauses (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-36" href="#t-36">36</a>
</span>) viitab komisjon selle otsuse punkti 2.3 põhjendustele 21–24, milles kirjeldatakse meetme eesmärki. Põhjendustes 22 ja 23 korratakse Saksamaa ametiasutuste argumente abikõlblikkuse kohta vastavalt ajutise raamistiku punkti 49 alapunktile c. Nendes põhjendustes käsitletakse üksnes DLH suutmatust hankida kas võla või omakapitali poolel piisavalt vahendeid, et katta 9 miljardi euro suurune kogusumma, mis oli vajalik kontserni majandustegevuse järjepidevuse säilitamiseks COVID‑19 puhkemise ajal ja pärast seda. Seevastu ei ole üldse analüüsitud DLH suutlikkust leida rahastust ainult osale sellest summast – või asjaomase meetmega kindlaks määratud 6 miljardi euro suurusele summale. Neil asjaoludel tõlgendas Üldkohus asjasse puutuva otsuse põhjendusi 22 ja 100 õigesti, nii et need väljendavad seisukohta, et ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c kohaselt peab rahastamine, mida võib saada turgudel, tingimata katma abisaaja kõik vajadused. Tuleb märkida, et komisjon ei esita oma kirjalikes seisukohtades nende põhjenduste kohta teistsugust tõlgendust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool esitatud kaalutlusi arvestades tuleb esimese väite esimene osa minu arvates tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse esimese väite teine osa</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, väidab, et Üldkohus eksis, kui ta leidis, et komisjon oli kohustatud ajutise raamistiku punkti 49 alapunktis c ette nähtud abikõlblikkuse analüüsi etapis hindama, kas abisaaja rahastamisvajaduste märkimisväärset osa saab rahastada turgudel. DLH esitab sellega seoses neli väidet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">a)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH väidab, et ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c sõnastus ei toeta Üldkohtu seisukohta, mis põhineb selle sätte puudulikul ja ekslikul tõlgendamisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See väide tuleb minu arvates tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastupidi sellele, mida väidab DLH, on ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c „avatud ja lai“ sõnastus täielikult kooskõlas Üldkohtu pakutud tõlgendusega, mille kohaselt on ettevõtjad ajutise raamistiku alusel rekapitaliseerimismeetmete jaoks abikõlblikud ainult niivõrd, kuivõrd nad ei suuda leida rahastamist turgudel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, nagu väidavad nii DLH kui ka komisjon, et ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c kogu tekstist võib järeldada, et abikõlblikkuse kindlakstegemisel on määrav kriteerium see, kas abisaaja suudab kindlustada piisava rahastamise, et tagada oma „elujõulisus“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-37" href="#t-37">37</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selline tõlgendus ei ole siiski vastuolus Üldkohtu tõlgendusega, mille kohaselt juhul, kui abisaaja on võimeline leidma turgudel (märkimisväärse) osa rahastamisest, mis on vajalik elujõulisuse säilitamiseks, ei ole selles sättes ette nähtud tingimus täidetud tema vajaduste koguulatuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">b)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH väidab, et Üldkohus tõlgendas vääralt ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c eesmärki ja tegi vea, kui ta võttis abikõlblikkuse analüüsi üle proportsionaalsuse analüüsis sisalduva põhimõtte „minimaalselt vajalik“. DLH sõnul on ajutise raamistiku punkt 49 teatatud meetme hindamise lähtekoht, mis võimaldab komisjonil kontrollida, kas teatatud meede vastab üldistele ja formaalsematele kriteeriumidele. Seega ei oleks ajutise raamistiku punkti 49 ja eriti alapunktis c sätestatud tingimuse eesmärk viia läbi üksikasjalik analüüs selle kohta, kas avalik sekkumine piirdub minimaalselt vajalikuga, mis on osa ajutise raamistiku punktis 54 sätestatud proportsionaalsuse kontrollist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-38" href="#t-38">38</a>
</span>) Nii komisjon kui ka Saksamaa Liitvabariik jagavad DLH seisukohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 129 leidis Üldkohus, et ajutise raamistiku punkti 49 alapunktis c sätestatud tingimuse eesmärk on „piirata riigi sekkumist ja seega riigi ressursside kasutamist üksnes juhtudega, mil abisaaja ei ole võimeline finantsturgudel leidma vastuvõetavate tingimustega rahastamist“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle sõnastuse põhjal ei saa minu arvates sätte eesmärgi sellist tõlgendust tõsiselt vaidlustada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-39" href="#t-39">39</a>
</span>) Nagu DLH ise tunnistab, vastab iga eespool punktis 49 sätestatud tingimus konkreetsele eesmärgile. Ei ole kahtlust, et punkti c eesmärk on takistada liikmesriike tegemast avaliku sektori kulutusi, et aidata ettevõtjaid, kes on võimelised leidma alternatiivseid rahastamisviise. COVID‑19 pandeemia kontekstis oli selliste kulutuste vältimine äärmiselt oluline, kuna mõjutatud oli suur hulk ettevõtjaid kõigis majandussektorites ja liikmesriigid pidid piiratud ressursside jaotamisel tegelema prioriteetsete küsimustega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna see on selgitatud, tuleb DLH väited minu arvates järgmistel põhjustel tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks on tõsi, nagu DLH õigesti märkis, et ajutise raamistiku punkt 49 on sellise õigusakti alusel teatatud meetme hindamise „lähtekoht“. See ei tähenda siiski tingimata, et komisjonil puudub kohustus analüüsida täielikult ja üksikasjalikult kõiki asjakohaseid tegureid, et kontrollida, kas selles punktis sätestatud tingimused on täidetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kokkuvõttes on selliste tingimuste eesmärk sisuliselt välistada rekapitaliseerimismeetmed, mis ei ole ajutise raamistiku taotletavaid eesmärke silmas pidades vajalikud või mis ei vasta ühistele huvidele ja mida ei saa seega pidada siseturuga kokkusobivaks. Kui ettevõtjal on võimalik rahastada oluline või märkimisväärne osa oma rahalistest vajadustest turul vastuvõetavate tingimustega, ei saa rekapitaliseerimismeedet, mille eesmärk on katta kõik need vajadused, pidada „vajalikuks“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-40" href="#t-40">40</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu ei saa ma nõustuda seisukohaga, et ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c raames piisab sellest, kui komisjon võtab aluseks abisaaja kogu rahastamisvajaduse ja hindab, kas seda on võimalik kogu ulatuses saada turgudel. Komisjoni argument, et ajutise raamistiku punkti 49 alapunkt c on määratluse kohaselt binaarne – mis tähendab, et kui selles punktis sätestatud tingimus ei ole täielikult täidetud, ei ole ettevõtja rekapitaliseerimiseks abikõlblik –, on ekslik. Selline põhjendus annab tõepoolest suurema kaalu tagasilükatud nõuetele mittevastava meetme potentsiaalsetele negatiivsetele majanduslikele tagajärgedele abisaajale kui meetme enda nõuetekohasele hindamisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui lähtuda ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c tõlgendusest, mille on välja pakkunud DLH, komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, tooks see kaasa olukorra, kus ajutise raamistiku punkti 3.11 kohast meedet peetakse abikõlblikuks, kuigi abisaajal on võimalik saada rahastamist turul peaaegu kogu abisumma ulatuses, välja arvatud väheolulises osas. Selline tulemus ei oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja oleks vastuolus ajutise raamistiku punktis 19 sätestatud nõuetega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-41" href="#t-41">41</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, mis puudutab väidet, et Üldkohus viis osa ajutise raamistiku punkti 54 kohasest proportsionaalsuse kontrollist üle abikõlblikkuse hindamise etappi, siis tuleb märkida, et selle kriteeriumi esimene osa kohustab komisjoni kontrollima, et COVID‑19 rekapitaliseerimise summa „ei ületa abisaaja elujõulisuse tagamiseks vajalikku minimaalset taset“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mulle näib, et selline kontroll erineb põhimõtteliselt hinnangust, mille komisjon peab andma, lähtudes ajutise raamistiku punkti 49 alapunktist c, nii nagu Üldkohus on seda tõlgendanud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 127–131. Selle hindamine, kas ja mil määral võib teatatud rekapitaliseerimismeetmest abi saaja leida oma vajaduste katmiseks alternatiivseid rahastamisviise, erineb selle hindamisest, kas meede läheb kaugemale sellest, mis on vajalik abisaaja elujõulisuse tagamiseks. Ajutise raamistiku punkti 54 eesmärk on samuti teistsugune, nimelt tagada, et abisaaja ei saaks rohkem abi, kui on vajalik likviidsuse taastamiseks ja elujõulisuse tagamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See, et need kaks hindamist on ette nähtud erinevates sätetes, ei põhjusta seega ajutise raamistiku süsteemis vastuolu, olenemata sellest, kas nende mõlema eesmärk on väljendada proportsionaalsuse põhimõtet. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-42" href="#t-42">42</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Isegi kui eeldada, et DLH‑l on õigus, kui ta leiab, et Üldkohus on abikõlblikkuse etappi viinud üle hinnangu, mis on osa ajutise raamistiku punkti 54 kohasest hindamisest, on tema argument liiga formalistlik. Eeldades, et komisjon peab ajutise raamistiku alusel teatatud rekapitaliseerimismeetme proportsionaalsuse analüüsimisel kontrollima, kas selline meede hõlmab rohkem kui abisaaja vajadusi, mida viimane ei suuda turul rahuldada, ei ole oluline, millises etapis see kontrollimine toimub. Käesoleval juhul ei ilmne ka, et komisjon on sellise hindamise läbi viinud abi proportsionaalsuse hindamisel ajutise raamistiku punkti 54 alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">c)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH, keda toetab komisjon, väidab, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktides 150–217 iseendale vastu rääkinud, lükates põhjendamatuse tõttu tagasi kõik Ryanairi ja Condori etteheited abisumma kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses piisab, kui märkida, et kõik väited, mida Üldkohus nendes punktides analüüsis ja mille ta tagasi lükkas, puudutasid ajutise raamistiku punkti 54 tõlgendamist või selle kohaldamist käesolevas asjas. Sisuliselt heidavad Ryanair ja Condor komisjonile ette, et ta arvutas DLH elujõulisuse tagamiseks vajaliku abisumma valesti või ei hinnanud õigesti asjaomase meetmega antud eelise ulatust. Kumbki neist etteheidetest ei puudutanud küsimust, kas abi piirdus summaga, mida DLH ei olnud võimeline turgudel saama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult ei ole vaidlustatud kohtuotsuse eespool viidatud punktides esitatud Üldkohtu arutluskäik ja ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c analüüsi aluseks olevad arutluskäigud omavahel vastuolus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-43" href="#t-43">43</a>
</span>) Seega tuleb see väide minu arvates tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">d)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljas väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH väidab, et vaidlustatud kohtuotsuses ajutise raamistiku punkti 49 alapunktile c antud lai tõlgendus on vastuolus Üldkohtu enda praktikaga 19. mai 2021. aasta kohtuotsuses Ryanair vs. komisjon (Hispaania; Covid‑19) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-44" href="#t-44">44</a>
</span>) ning Üldkohtu otsuses kohtuasjas Finnair II. Viimati nimetatule viidates esitab DLH täiendava väite, leides, et Üldkohus rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, kohaldades ajutise raamistiku punkti 49 punkti c suhtes rangemat tõlgendamisstandardit, hoolimata asjaolust, et Finnairi ja DLH rekapitaliseerimine puudutas peaaegu identseid olukordi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seoses esimese eespool nimetatud kohtuotsusega viitab DLH Üldkohtu põhjenduste osale, millega viimane lükkas tagasi väite, mis toetas alternatiivset kriteeriumi võrreldes nendega, mille asjaomane liikmesriik oli kõnealuse abikava alusel abikõlblikkuse hindamiseks valinud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-45" href="#t-45">45</a>
</span>) Nimetatud kohtuotsuse punktis 49 leidis Üldkohus COVID‑19 meetmete hindamise raames, et komisjon „ei pea […] positiivselt tõendama, et ükski muu mõeldav meede, mis on oma olemuselt hüpoteetiline, ei võimalda taotletavat eesmärki paremini tagada“ ega tohi osaleda „normatiivse uurimisülesande täitmisel, selleks et analüüsida kõiki võimalikke alternatiivseid meetmeid“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-46" href="#t-46">46</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuletan sellega seoses meelde, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 125–132 leidis Üldkohus, et komisjon ei tõlgendanud õigesti ajutise raamistiku punkti 49 alapunktis c ette nähtud tingimuse ulatust ega tõendanud seega piisavalt, et see tingimus oli teatatud meetme kogusumma puhul täidetud. Seega, vastupidi DLH väidetele ei pannud Üldkohus komisjonile kohustust hinnata kõiki hüpoteetilisi alternatiivseid ja võrdselt õiguspäraseid meetmeid, mida oleks võimalik rakendada teatatud meetme asemel, vaid lihtsalt kindlaks teha, et teatatud meede vastab ajutise raamistiku punkti 49 alapunktile c.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab Üldkohtu otsust kohtuasjas Finnair II, siis väidab DLH, et komisjon ei olnud kohustatud analüüsima seda, kas abisaaja oleks võinud saada märkimisväärse osa rahastamisest turul. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-47" href="#t-47">47</a>
</span>) Üldkohus oleks seega toetanud ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c tõlgendust, mille kohaselt kõik abisaaja likviidsusvajadused moodustavad abikõlblikkuse analüüsi aluse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ma ei jaga Üldkohtu otsuse Finnair II sellist tõlgendust. Nimetatud kohtuotsuse punktidest 50, 51 ja 53 nähtub, et Finnair esitas Soome Vabariigile rekapitaliseerimismeetme taotluse alles pärast seda, kui ta oli kasutanud kõiki kättesaadavaid turulahendusi, ilma et tal oleks õnnestunud saada rahastamist, mis oleks võimaldanud tal katta kõik oma likviidsusvajadused. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-48" href="#t-48">48</a>
</span>) Selle meetme eesmärk oli seega katta üksnes need likviidsusvajadused, mida Finnair ei suutnud muude vahenditega rahuldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on Üldkohus käesolevas asjas ilma endale vastu vaidlemata lükanud tagasi ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c tõlgenduse, mille kohaselt piisab selles punktis ette nähtud tingimuse täitmiseks selle tõendamisest, et abisaaja ei suuda rahuldada kõiki oma likviidsusvajadusi turgudel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades tuleb apellatsioonkaebuse esimese väite teise osa neljas väide minu arvates tagasi lükata. Samuti tuleb tagasi lükata DLH täiendav väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta, kuna sellel puudub faktiline alus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">e)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järeldused apellatsioonkaebuse esimese väite teise osa kohta</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esitatud põhjendustest lähtudes tuleb minu arvates tagasi lükata kõik väited, mille DLH esitas oma esimese väite teise osa põhjendamiseks, ning järelikult ka see osa tervikuna.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse esimese väite kolmas osa</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse esimese väite kolmandas osas väidab DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 117 ja 131–135 õigusnormi, kui ta kohustas komisjoni küsima lisateavet, et hinnata ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c järgimist. Samuti väidab ta, et Üldkohus tegi DLH rahastamisvõimaluste kohta oma järeldused, asendades komisjoni hinnangu keeruliste majanduslike asjaolude kohta enda omaga, ilma et ta oleks eelnevalt tõendanud, et see hinnang ei ole usutav. DLH esitab viis väidet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">a)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, väidab, et Üldkohus kohaldas valesti Euroopa Kohtu praktikat, mis käsitleb komisjoni kohustuste ulatust teatatud riigiabimeetme esialgsel uurimisel. DLH viitab eelkõige 2. septembri 2021. aasta kohtuotsusele komisjon vs. Tempus Energy ja Tempus Energy Technology. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-49" href="#t-49">49</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kohtuotsuses kordas Euroopa Kohus kooskõlas oma väljakujunenud kohtupraktikaga, et liidu kohus peab esialgse uurimismenetluse lõpus vastuväidete esitamata jätmise otsuse õiguspärasust hindama nii seda informatsiooni arvesse võttes, mis oli komisjoni käsutuses otsuse tegemise hetkel, kui ka selle teabe alusel, mis oleks võinud olla tema käsutuses. Teave, mis „võis“ komisjoni „käsutuses“ olla, hõlmab ka teavet, mis on hinnangu andmiseks vajalik esialgse uurimise etapis (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-50" href="#t-50">50</a>
</span>) ning mida ta oleks võinud haldusmenetluse käigus küsides saada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-51" href="#t-51">51</a>
</span>) Küll aga ei pea komisjon omal algatusel ja selle kohta kaudsete tõendite puudumise korral välja selgitama kogu teavet, mis võiks olla seotud talle esitatud asjaga, isegi kui see teave on üldkasutatav. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-52" href="#t-52">52</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olen seisukohal, et käesoleval juhul ei ole Üldkohus valesti tõlgendanud komisjoni kohustuste ulatust, mida ma just kirjeldasin.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu on meenutatud käesoleva ettepaneku punktis 27, leidis Üldkohus sisuliselt, et komisjoni poolt haldusmenetluses läbi viidud uurimine oli ebapiisav või mittetäielik kahel põhjusel. Esiteks ei hinnanud komisjon DLH koormamata lennukite võimalikku olemasolu tagatisena, et saada juurdepääs rahastamisele turgudel vastuvõetavate tingimustega, vaatamata tõenditele, millele Ryanair oli juhtinud tema tähelepanu. Teiseks jättis komisjon kontrollimata, kas sellised tagatised oleks võimaldanud DLH‑l hankida märkimisväärse osa vajalikust rahastamisest turgudel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Heites komisjonile ette, et ta ei uurinud, kas DLH‑l oli võimalik leida rahastamist turgudel, kasutades oma lennukiparki tagatisena, ei pannud Üldkohus talle kohustust otsida teavet omal algatusel, kui puuduvad tõendid, mis nõuaksid täiendavat uurimist. Ta nõudis üksnes, et komisjon kasutaks juba tema valduses olevat asjakohast teavet, nimelt 2020. aasta märtsi avaldust, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-53" href="#t-53">53</a>
</span>) millele Üldkohus viitas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 118 ja mis sisaldas andmeid DLH koormamata lennukite väärtuse kohta, nagu on märgitud samas punktis ning ka kohtuotsuse punktis 134. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-54" href="#t-54">54</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses märgin esiteks, et vaevalt on küsitav, kas abisaajale kuuluva vara liik ja väärtus ning selle kasutamine tagatisena on põhimõtteliselt asjakohane teave, et hinnata tema võimet saada turgudel rahastamist ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c alusel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-55" href="#t-55">55</a>
</span>) Teiseks näib mulle, et ainuüksi DLH ja komisjoni rõhutatud asjaolu, et 2020. aasta märtsi avaldus tehti rohkem kui kaks kuud enne kõnealusest meetmest teatamist, ei ole iseenesest piisav – isegi pandeemiast tingitud kiirete muutuste kontekstis –, et seada automaatselt kahtluse alla nende andmete täpsus esialgse uurimismenetluse läbiviimise ajal. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-56" href="#t-56">56</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu minu arvates ei eksinud Üldkohus, kui ta järeldas, et komisjon oli kohustatud seda teavet arvesse võtma ja uurima muu hulgas täiendavate tõendite kogumise teel tingimusi, mille korral oleks DLH saanud eespool nimetatud tagatise alusel rahastamist turgudel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-57" href="#t-57">57</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks selgub vaidlustatud kohtuotsuse punkti 132 täielikust tõlgendusest selgelt, et väites, et komisjon ei võtnud ajutise raamistiku punkti 49 alapunktis c sätestatud tingimuse analüüsimisel arvesse „kõiki asjakohaseid tõendeid“, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-58" href="#t-58">58</a>
</span>) viitas Üldkohus sellele, et ei ole hinnatud DLH võimet hankida märkimisväärne osa vajaminevast rahastamisest turgudel. Seega, vastupidi sellele, mida väidab komisjon, ei saa sellest avaldusest järeldada, et Üldkohus pani komisjonile äärmiselt suure kohustuse otsida ja analüüsida teavet, mille olemasolust või asjakohasusest ta ei olnud teadlik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks: DLH, komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi argumendid – millega need pooled seavad kahtluse alla selle, kuidas Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktides 118 ja 119 hinnanud esitatud tõendite tõenduslikku väärtust – tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on sellise hinnangu andmine põhimõtteliselt üksnes Üldkohtu pädevuses. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-59" href="#t-59">59</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb, et käesolev väide tuleb minu hinnangul põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">b)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, väidab, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kui ta järeldas, et komisjon ei olnud uurinud seda, kas DLH oleks võinud saada turgudel tagatise vastu rahastamist vastuvõetavate tingimustega. Nad viitavad eelkõige asjasse puutuva otsuse põhjendusele 22, milles komisjon märkis, et „DLH‑l ei olnud piisavaid tagatisi, et saada turgudel varaga tagatud võlainstrumente kogu asjaomase summa ulatuses nii praeguse laenusumma ja turuväärtuse suhte kui ka turuväärtuse alusel“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses rõhutan, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 122 tunnistas Üldkohus, et asjasse puutuvas otsuses oli komisjon hinnanud seda, kas DLH‑l oli „piisavalt tagatisi“, et saada turgudel rahastamisvahendeid. Ta leidis siiski, et see väide oli täiesti põhjendamata, et komisjoni viidatud garantiid ei ole kindlaks tehtud ja et asjasse puutuvas otsuses ei viita miski sellele, et DLH koormamata lennukite tagatisena kättesaadavust oleks kontrollitud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-60" href="#t-60">60</a>
</span>) Üldkohus täheldas ka seda, et asjasse puutuva otsuse põhjendus 22 viitas sõnaselgelt üksnes DLH võimele leida rahastamist kogu oma vajaduste summa ulatuses [9 miljardit eurot] ning et komisjon ei olnud hinnanud, kas DLH oleks võinud hankida märkimisväärse osa vajalikust rahastamisest turgudel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-61" href="#t-61">61</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH, komisjon ega Saksamaa Liitvabariik ei esita asjaolusid, mis võimaldaksid seada need järeldused kahtluse alla.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks kattub Saksamaa Liitvabariigi väide, et Üldkohus moonutas asjasse puutuva otsuse põhjendust 22, DLH esimese väite esimeses osas esitatud etteheitega. Seetõttu viitan ma käesoleva ettepaneku punktides 29–30 esitatud analüüsile, milles tegin ettepaneku see etteheide tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks ei tõenda DLH ulatuslikud viited Saksamaa Liitvabariigi poolt haldusmenetluses esitatud seisukohtadele, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-62" href="#t-62">62</a>
</span>) et küsimust, kas DLH oleks saanud kasutada oma koormamata lennukeid tagatisena rahastamise saamiseks turgudel, oleks selles menetluses käsitletud, rääkimata selle analüüsimisest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-63" href="#t-63">63</a>
</span>) Lisaks viitavad kõik argumendid, mille DLH esitas selleks, et tõendada, selline võimalus ei olnud teostatav, 9 miljardi euro suurusele kogusummale (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-64" href="#t-64">64</a>
</span>) ja seetõttu ei ole need piisavad, et vaidlustada Üldkohtu põhjendusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks tõendavad paljud DLH, komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi esitatud argumendid, et on ebatõenäoline, et DLH‑l oleks olnud võimalik rahastada kõiki oma rahastamisvajadusi või märkimisväärset osa neist turgudel. Nende argumentide eesmärk on põhjendada a posteriori seda, et asjasse puutuvas otsuses ei ole antud mingit hinnangut võimalikule osalisele rahastamisele tagatud laenu kaudu, ning need on seega tulemusetud tõendamaks, et komisjon on sellise hindamise tegelikult läbi viinud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks põhineb Saksamaa Liitvabariigi väide, mille kohaselt ei olnud komisjon kohustatud DLH poolt tagatise kasutamise kohta rohkem märkusi esitama, kuna ELTL artikli 108 lõike 3 alusel tehtud otsuses tuleb lihtsalt esitada põhjused, miks teatatud meetme siseturuga kokkusobivuse hindamine ei tekita tõsiseid raskusi, vaidlustatud kohtuotsuse vääral tõlgendamisel. Selle kohtuotsuse punktides 118–138 leidis Üldkohus, et hinnang, mis anti selleks, et teha kindlaks, kas asjasse puutuv meede oli kooskõlas ajutise raamistiku punkti 49 alapunktiga c, oli ebapiisav ja ebatäielik, mitte aga seda, et komisjon ei olnud selle kohta põhjendusi esitanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodu põhjal leian, et apellatsioonkaebuse teine väide on samuti põhjendamata ja tuleb tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">c)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH väidab, et Üldkohus moonutas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 120 tema menetlusse astuja seisukohti ja ka komisjoni vastust, märkides, et nad ei olnud vaidlustanud andmeid, mille Ryanairi ekspert esitas Oxera I arvamuses ja mida on korratud selle kohtuotsuse punktides 118 ja 119.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle väite hindamiseks tuleb märkida, et andmed, mille „täpsust ja usaldusväärsust“ ei ole vaidlustatud, on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 120 esitatud Üldkohtu järelduste kohaselt loetletud selle kohtuotsuse punktides 118 ja 119. Need on seotud LH kontserni lennukipargi ühtsusega, tema koormamata lennukite ja varuosade väärtusega ning DLH võimega hankida nende varade tagatisel 1–3,7 miljardi euro ulatuses laenu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtule esitatud menetlusse astuja seisukohtadest nähtub, et DLH on tegelikult vaidlustanud Ryanairi argumendid, mis tulenevad Oxera I arvamusest ja puudutavad teiste lennuettevõtjate võimet tagada turul alternatiivne rahastamine väärtpaberistatud laenuvahendite abil. Siiski ei ilmne, et DLH oleks seadnud kahtluse alla käesoleva ettepaneku punktis 81 nimetatud andmed varade väärtuse kohta. Mis puudutab DLH võimet kasutada oma lennukiparki tagatisena, siis piirdus ta märkimisega, et tal ei olnud „väärtpaberistatud võlainstrumentide jaoks piisavat tagatist, mis ületaks nõutavat 9 miljardi euro suurust summat“, tunnistades samas, et tema lennukid oleks tagatisena võimaldanud teha rahastamistehinguid, kuid ainult „väga piiratud summas“, ilma et ta oleks seda täiendavalt täpsustanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega näib, et Üldkohus ei moonutanud DLH menetlusse astuja seisukohti. Sama kehtib komisjoni vastuse kohta, milles keskenduti ka sellele, kui usaldusväärsed on Oxera I arvamuses sisalduvad andmed teiste lennuettevõtjate alternatiivsete rahastamislahenduste kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb käesolev väide minu arvates põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">d)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljas väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, väidab, et Üldkohus on DLH rahastamisvõimaluste kohta oma järeldusi tehes esitanud omaenda hinnangu keeruliste majanduslike asjaolude kohta ja asendanud komisjoni hinnangu sellega. Nii toimides riivas Üldkohus komisjoni ulatuslikku kaalutlusõigust keeruliste majanduslike hinnangute andmisel, selle asemel et piirduda selle hinnangu õiguspärasuse kontrollimisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb täheldada, et Üldkohus tunnistas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 117, et küsimus, kas DLH ei olnud võimeline turul vastuvõetavate tingimustega rahastamist leida, eeldab keerukaid majanduslikke hinnanguid, mistõttu kontroll selle üle on piiratud. Küll aga tegi ta järelduse, et sellise hinnangu andmisel ei olnud komisjon võtnud arvesse „kõiki asjaolusid (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-65" href="#t-65">65</a>
</span>), mis on asjakohased ajutise raamistiku punkti 49 alapunktis c ette nähtud ajutise raamistiku hindamisel“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-66" href="#t-66">66</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastupidi DLH, komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi väidetele ei analüüsinud Üldkohus seega finantsturgu, asendades komisjoni majandusliku hinnangu enda omaga. Ta leidis Ryanairi esitatud tõendite põhjal, et komisjoni analüüs oli ebapiisav või mittetäielik, kuna selles ei käsitletud tagatud laenurahastamise kättesaadavuse küsimust, mille puhul „on tegemist ajutise raamistiku punkti 49 alapunktis c ette nähtud tingimuse olulise aspektiga“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-67" href="#t-67">67</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii toimides kohaldas Üldkohus käesoleva ettepaneku punktis 17 meenutatud kohtupraktikat, mille kohaselt on tema ülesanne teha kindlaks, kas esitatud asjaolud kuuluvad kogu asjaomase teabe hulka, mida tuleb keerulise olukorra hindamisel arvestada, ja kas need toetavad tehtud järeldusi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-68" href="#t-68">68</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oluliste asjaolude arvesse võtmata jätmine kujutab endast ilmset viga faktiliste asjaolude hindamisel, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-69" href="#t-69">69</a>
</span>) mis iseenesest seab kahtluse alla selle, kui usutav (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-70" href="#t-70">70</a>
</span>) on vaidlustatud akti autori analüüs. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-71" href="#t-71">71</a>
</span>) Lisaks seab ebapiisava või puuduliku hindamise tuvastamine kahtluse alla sellise otsuse õiguspärasuse, millega otsustati jätta vastuväited esitamata, näiteks asjasse puutuv otsus, kuna see viitab tõsistele raskustele teatatud meetme hindamisel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-72" href="#t-72">72</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelpool esitatud kaalutlustel on käesolev väide minu hinnangul põhjendamatu ja tuleb tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">e)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viies väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, vaidleb vastu vaidlustatud kohtuotsuse punktis 126 sisalduvale väitele, mille kohaselt tugines komisjon vääralt oma hinnangus DLH võimele leida rahastamist turgudel suuremas ulatuses kui see, mis oli asjaomase meetme esemeks (6 miljardi euro asemel 9 miljardit eurot).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu juba meenutasin, on kõnealune meede osa LH kontserni laiemast toetusmeetmete sarjast. Nende hulgas oli 3 miljardi euro suurune riigilaen, mida anti Saksamaa riigile kuuluva tugipanga Kreditanstalt für Wiederaufbau (edaspidi „KfW“) kaudu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, et asjasse puutuvas otsuses on märgitud, et DLH‑l oli oma elujõulisuse tagamiseks vaja rahastamist kokku 9 miljardi euro ulatuses. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-73" href="#t-73">73</a>
</span>) Kõnealune meede, mille puhul tuleb kontrollida ajutise raamistiku punkti 49 alapunktis c sätestatud abikõlblikkuse tingimuse esimest osa, hõlmas aga 6 miljardit eurot. Ülejäänud 3 miljardit eurot kavatseti katta eespool nimetatud laenuga, st horisontaalse meetmega, mille kättesaadavust tuleb hinnata selle tingimuse teise osa alusel. Seega on Üldkohtu väide õige.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH, komisjon ja Saksamaa Liitvabariik väidavad, et põhjus, miks asjasse puutuva otsuse põhjenduses 22 mainiti 9 miljardi euro suurust summat, oli see, et KfW nõudis laenu andmise eeltingimusena DLH rekapitaliseerimist. Ma ei välista, et sellise seose olemasolu nende kahe meetme vahel võiks õigustada komisjoni viidet DLH kogu rahastamisvajadusele, isegi kui sellist põhjendust ei leidu asjasse puutuva otsuse selles osas, mis puudutab ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c kohast hindamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul, isegi kui Euroopa Kohus tunnistab käesoleva väite põhjendatuks, ei piisa sellest, kui seada kahtluse alla Üldkohtu järeldus ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c rikkumise kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">f)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi väited, mille kohaselt on rikutud nende õigust õiglasele kohtulikule arutamisele</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon väidab, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 118 ja 119 tegi Üldkohus omal algatusel kindlaks toimiku lisadest pärit konkreetsed asjaolud, kuid ei andnud komisjonile ega menetlusse astujatele võimalust vastata nendele argumentidele, millele ta lõpuks oma hinnangu andmisel olulisel määral tugines. Saksamaa Liitvabariik esitab sisuliselt sama etteheite.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Märgin, et need seisukohad erinevad oma olemuselt (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-74" href="#t-74">74</a>
</span>) DLH kolmandas väites esitatutest – kui nad ei ole neile lausa täiesti vastupidised (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-75" href="#t-75">75</a>
</span>) –, mistõttu nende vastuvõetavus näib olevat küsitav. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-76" href="#t-76">76</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul tuleb need sisuliselt rahuldamata jätta. Sellega seoses piisab, kui märkida, et Üldkohus ei esitanud omal algatusel ühtegi väidet (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-77" href="#t-77">77</a>
</span>) ega tuginenud andmetele, mis ei olnud kättesaadavad komisjonile ega esimeses kohtuastmes menetlusse astujatele ning mille üle nad ei saanud vaielda ega olla ära kuulatud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-78" href="#t-78">78</a>
</span>) Lisaks on Ryanairi argumendid LH kontserni lennukipargi ühtsuse ja väärtuse kohta ning DLH võime kohta katta vähemalt osa oma rahastamisvajadustest turgudel, pakkudes tagatisena oma lennukeid ja varuosi, selgelt esitatud tema kirjalikes seisukohtades Üldkohtule, eelkõige tema vastuses DLH menetlusse astuja seisukohtadele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-79" href="#t-79">79</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">g)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek apellatsioonkaebuse esimese väite kohta</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigist eeltoodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku lükata apellatsioonkaebuse esimene väide tagasi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse teine väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma apellatsioonkaebuse teises väites vaidlustab DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, vaidlustatud kohtuotsuse punktid 242–270, mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et ei kapitaliosaluse ega II vaikiva osalusega ei kaasnenud „alternatiivseid mehhanisme“ ajutise raamistiku punktide 62 ja 68 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kapitaliosalusega kaasnev alternatiivne mehhanism</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ajutise raamistiku punkti 61 kohaselt „peab iga rekapitaliseerimismeede sisaldama astmelist mehhanismi, millega suurendatakse riigi võetavat tasu, et ergutada abisaajat riigi kapitalisüste tagasi maksma“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-80" href="#t-80">80</a>
</span>) Ajutise raamistiku punktis 62 on sätestatud, et „[k]omisjon võib nõustuda alternatiivsete mehhanismidega, tingimusel et need viivad kokkuvõttes riigi väljumise stiimulite pakkumisel sarnase tulemuseni ja neil on võrreldav üldmõju riigi võetavale tasule“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">102.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas on selge, et kapitaliosaluse tasustamine ei näe ette astmelist mehhanismi ajutise raamistiku punkti 61 tähenduses. Siiski leidis komisjon asjasse puutuva otsuse põhjendustes 136–142, et asjaomase meetme „üldine struktuur“ kujutab endast alternatiivset mehhanismi kooskõlas ajutise raamistiku punktiga 62 seoses riigi tasuga ja abisaaja motivatsiooniga riigi kapitalisüst tagasi osta. Riigile makstava tasu kohta märkis komisjon, et Saksamaa Liitvabariik omandab DLH aktsiad ajutise raamistiku punktis 60 kindlaks määratud maksimaalsest aktsiahinnast 71,9% madalama hinnaga. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-81" href="#t-81">81</a>
</span>) Selline hinnaalandus andis Saksamaa Liitvabariigile turule sisenemisel oluliselt suurema omandiõiguse (20% osalus) kui see, mis tal oleks olnud maksimaalse aktsiahinna puhul, isegi pärast kahte ajutise raamistiku punktis 61 ette nähtud astet. Riigi väljumise stiimuleid silmas pidades leidis komisjon, et kõnealuse meetme erinevad komponendid (kapitaliosalus, I vaikiv osalus ja II vaikiv osalus) on tihedalt seotud ning et arvesse tuleks võtta nende kombineeritud mõju seoses väljumisstiimulitega. Seega viitas komisjon asjasse puutuva otsuse põhjendustes 139 ja 141 mitmele asjaolule, mis on loetletud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 248, mis õigustavad seda järeldust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-82" href="#t-82">82</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">103.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuses järeldas Üldkohus, et komisjon rikkus ajutise raamistiku punkte 61 ja 62, kuna ta ei nõudnud, et tasu kapitaliosaluse eest sisaldaks astmelist mehhanismi või sarnast mehhanismi (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 270).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">104.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH esitab selle järelduse suhtes kaks vastuväidet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">a)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">105.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma esimeses väites väidab DLH, et hinnates, kas kapitaliosaluse suhtes kohaldati ajutise raamistiku punkti 62 alusel alternatiivset mehhanismi, kasutas Üldkohus ekslikku formalistlikku lähenemisviisi, kaotades peaaegu täielikult komisjoni ulatusliku kaalutlusõiguse, ületades kohtuliku kontrolli piire ja tõlgendades vääralt ajutist raamistikku.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">106.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et DLH argumendid rajanevad vaidlustatud kohtuotsuse vääral tõlgendamisel. Vastupidi sellele, mida väidab DLH, ei leidnud Üldkohus, et komisjon ei saanud analüüsida kõnealuse meetme kombineeritud mõju seoses väljumisstiimulitega, et kinnitada ajutise raamistiku punkti 62 alusel astmelise mehhanismi asemel alternatiivne mehhanism. Pigem tegi Üldkohus pärast komisjoni analüüsi kontrollimist järelduse, et viimati nimetatu ei olnud „õiguslikult piisavalt tõendanud“, et asjasse puutuva meetme „üldine struktuur“ avaldab üldiselt riigi väljumisele ergutavat mõju, mis on võrreldav ergutava mõjuga, mis tuleneb astmelisest mehhanismist või sarnasest mehhanismist ajutise raamistiku punkti 62 tähenduses. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-83" href="#t-83">83</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">107.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks nähtub käesoleva ettepaneku punktides 15–18 meenutatud põhimõtetest, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 249–262 ei ületanud Üldkohus kohtuliku kontrolli piire seoses hinnangutega, mida komisjon peab andma, et kontrollida vastavust ajutise raamistiku punktile 62. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-84" href="#t-84">84</a>
</span>) Nendes punktides piirdus Üldkohus komisjoni viidatud asjaolude asjakohasuse ning nende põhjal tehtud järelduste majandusliku ja õigusliku põhjendatuse kontrollimisega. Pelgalt korrates väidet ulatusliku kaalutlusõiguse kohta, mis komisjonil on ajutise raamistiku punkti 62 kohaldamisel, ei ole DLH tõendanud asjasse puutuva otsuse põhjendustes 139–141 esitatud hinnangute keerukust ega põhjendanud oma väidet, et Üldkohus asendas komisjoni hinnangu enda omaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">108.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks, mis puudutab ajutise raamistiku väidetavat väärtõlgendust, siis tuletan meelde, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õigusnormi tõlgendamisel arvesse võtta mitte ainult normi sõnastust, vaid ka selle konteksti ning vastava õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa õigusnorm on. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-85" href="#t-85">85</a>
</span>) ELi iga õigusnormi tuleb käsitada selle kontekstis ja tõlgendada ELi õigust kui tervikut silmas pidades, arvestades õiguse eesmärke ja arengu taset kuupäeval, mil kõnealust normi tuleb kohaldada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-86" href="#t-86">86</a>
</span>) Ka liidu õigusnormi tekkelugu võib anda asjakohast teavet selle normi tõlgendamiseks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-87" href="#t-87">87</a>
</span>) Need põhimõtted, millest juhindutakse liidu õiguse sätete tõlgendamisel, on võrdselt kohaldatavad ka siis, kui liidu kohtud peavad tõlgendama komisjoni suuniseid riigiabi valdkonnas, olenemata sellest, et tegemist on mittesiduvate aktidega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-88" href="#t-88">88</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">109.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi ajutise raamistiku punkti 62, mis annab komisjonile võimaluse nõustuda alternatiivsete mehhanismidega võrreldes ajutise raamistiku punktis 61 ette nähtud standardse astmelise mehhanismiga, ei tõlgendata sõnaselgelt viimati nimetatu erandina, tuleb selle ulatust minu arvates selle eesmärki arvestades tõlgendada kitsalt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">110.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ajutise raamistiku punkti 62 eesmärk on pakkuda piiratud paindlikkust juhtudel, kui ajutise raamistiku tasustamist ja riigi väljumist käsitlevate normide formaalne „jah/ei“ järgimine ei ole teostatav, võimaldades komisjonil anda analüüsitavale meetmele, selle struktuurile ja mõjule „üldisema hinnangu“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-89" href="#t-89">89</a>
</span>) Siiski nõutakse selles endiselt, et alternatiivne mehhanism pakuks sarnast tulemust kui ajutises raamistikus sõnaselgelt loetletud standardne astmeline mehhanism, seda nii väljumisstiimulite kui ka riigile makstava tasu osas. Sellest järeldub, et kui komisjon kaldub kõrvale ajutise raamistiku punktis 61 ette nähtud standardsest astmelisest mehhanismist, peab ta suutma selgelt tõendada, et alternatiivne mehhanism tagab sellise sarnase tulemuse. Selles kontekstis ei saa komisjoni viidatud Finnair II kohtuotsusest mingit kasu olla. Paindlikkuse määr, mida Euroopa Kohus seoses ajutise raamistikuga selles kohtuotsuses tunnistas, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-90" href="#t-90">90</a>
</span>) ei saa õigustada kõrvalekaldumist selles sätestatud nõuetest, kui liikmesriik ei ole tõendanud erandlikke asjaolusid. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-91" href="#t-91">91</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">111.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks põhineb väide, et Üldkohus on välistanud ajutise raamistiku punkti 62 alusel kõigi vaidlustatud kohtuotsuse punktis 248 loetletud tegurite asjakohasuse, kuna selle aluseks olevaid küsimusi ja sisu reguleerivad eraldi sätted ja nõuded, samuti selle kohtuotsuse osalisel tõlgendamisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">112.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab aktsiate algset ostuhinda, siis on tõsi, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 255 on Üldkohus rõhutanud, et ajutise raamistiku punktides 60 ja 61 on sätestatud kaks eraldi nõuet. Üldkohus ei tuginenud aga kaugeltki sellele üksikule väitele, vaid selgitas, et ajutise raamistiku punktides 61 ja 62 sätestatud mehhanismid kujutavad endast ex post stiimulit riigi osaluse võimalikult kiireks tagasiostmiseks, samas kui aktsiate ostuhinnal on seevastu ex ante mõju abisaaja olukorrale ja selle eesmärk ei ole tingimata seda stiimulit suurendada, „kuna aktsiate hind võib nii tõusta kui ka langeda“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-92" href="#t-92">92</a>
</span>) Seda järeldust ei sea kahtluse alla DLH rõhutatud asjaolu, et Saksamaa Liitvabariigile maksimaalse aktsiahinnaga seoses antud suure allahindluse tõttu oli kõnealuse meetme puhul tegemist ajutise raamistiku „liigse järgimisega“. Samuti ei tee seda DLH viidatud asjaolu, et selline allahindlus tagas Saksamaa Liitvabariigile 20% suuruse osaluse ja blokeeriva vähemuse. Ajutine raamistik ei sea astmelise või samaväärse mehhanismi nõuet sõltuvusse riigi ostetud osaluse olulisusest (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-93" href="#t-93">93</a>
</span>) ega selle hinnast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">113.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sarnaseid kaalutlusi võib esitada seoses aktsiate hinnaga nende riigile tagasi müümise ajal, I ja II vaikiva osaluse intressimäära suurenemisega ning DLH poolt võetud tegevusega seotud kohustustega, millele on viidatud vastavalt vaidlustatud kohtuotsuse punktides 259, 260 ja 262.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">114.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades, et need asjaolud on hõlmatud ajutise raamistiku punktidega 63, 66 ja 72, milles on sätestatud konkreetsed nõuded, leidis Üldkohus õigesti, et komisjon ei saanud tugineda selliste nõuete järgimisele (või liigsele järgimisele), et tuvastada alternatiivse mehhanismi olemasolu ajutise raamistiku punkti 62 tähenduses. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-94" href="#t-94">94</a>
</span>) Ajutise raamistiku kohaselt tuleks rekapitaliseerimismeetmete suhtes „kohaldada rangeid tingimusi“, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-95" href="#t-95">95</a>
</span>) mis on sätestatud punktides 3.11.2 ja 3.11.4–3.11.7. Põhjendus, millega komisjon leiab, et üks neist tingimustest on täidetud, tuginedes lihtsalt asjaolule, et kõik ülejäänud tingimused on täidetud, tähendaks kõnealuse tingimuse kohustuslikkuse eiramist ja selle kohaldamisest kõrvalehoidmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">115.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selliste tegurite esinemise peab kindlaks tegema komisjon, et tagada vastavus ajutise raamistiku punktile 62. Just selle jättis komisjon Üldkohtu sõnul asjasse puutuvas otsuses tegemata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">116.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades tuleb DLH esimene väide minu arvates põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">b)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">117.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teises väites heidab DLH Üldkohtule ette, et ta esitas faktide kohta ebaõige õigusliku hinnangu ja tegi nende põhjal ekslikud õiguslikud järeldused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">118.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks heidab DLH Üldkohtule ette, et viimane leidis, et erinevaid tegureid, millele komisjon tugines, ei saa arvesse võtta, et tõendada ajutise raamistiku punkti 62 järgimist. See väide kordab sisuliselt samu argumente, mis on esitatud DLH esimese väite põhjendamiseks, milles kritiseeritakse Üldkohtu väidetavat formalistlikku lähenemist. Nagu juba nimetatud, põhinevad need väited vaidlustatud kohtuotsuse ebaõigel tõlgendusel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-96" href="#t-96">96</a>
</span>) Üldkohus ei ole selles kohtuotsuses kordagi väitnud, et neid asjaolusid ei saa üldse arvesse võtta. Pigem peeti neid ebapiisavaks, et õigustada astmelise mehhanismi või mõne muu ajutise raamistiku punktis 62 ette nähtud tingimustele vastava mehhanismi puudumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">119.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks väidab DLH, et Üldkohus moonutas ajutise raamistiku punktide 60–62 eesmärki, kui ta sedastas, et astmelise mehhanismi alternatiivsed mehhanismid peavad alati hõlmama ka aja jooksul suurenevat tasu ja olema riigi õigeaegse väljumise ex post stiimuliks. Ka see etteheide tuleb tagasi lükata. Tõlgendus, mille Üldkohus on andnud ajutise raamistiku punktidele 61 ja 62, on täielikult kooskõlas nende sätete sõnastuse ja eesmärgiga, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-97" href="#t-97">97</a>
</span>) samuti ajutise raamistiku punktides 55–59 kirjeldatud COVID‑19 rekapitaliseerimise hüvitamise ja tagasiostmise üldpõhimõtetega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-98" href="#t-98">98</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">120.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ülejäänud argumentidega väidab DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, et Üldkohus moonutas faktilisi asjaolusid. Sellega seoses tuletan meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ainult Üldkohus pädev esiteks faktilisi asjaolusid tuvastama ja teiseks neid hindama. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-99" href="#t-99">99</a>
</span>) Kui just ei ole tegemist faktiliste asjaolude ja tõendite moonutamisega, ei ole nende hindamine õigusküsimus, mis kuuluks sellisena Euroopa Kohtu poolt apellatsiooni korras läbivaatamisele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-100" href="#t-100">100</a>
</span>) Seega, kui apellant väidab, et Üldkohus on tõendeid moonutatud, peab ta tooma välja Üldkohtu hindamisvead, millest see moonutamine tema arvates tulenes. Lisaks peab see ilmselgelt nähtuma toimiku materjalidest, ilma et oleks vaja faktilisi asjaolusid uuesti hinnata. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-101" href="#t-101">101</a>
</span>) Need nõuded ei ole minu hinnangul käesolevas kohtuasjas täidetud. Korrates lihtsalt Üldkohtule esitatud argumente või esitades uusi fakte ja argumente, mis on apellatsioonimenetluses vastuvõetamatud ja igal juhul ebapiisavalt põhjendatud, soovib DLH sisuliselt, et Euroopa Kohus hindaks uuesti faktilisi asjaolusid. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-102" href="#t-102">102</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">121.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool esitatut silmas pidades tuleb ka käesolev väide tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">II vaikiva osalusega kaasnev alternatiivne mehhanism</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">122.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustades Üldkohtu järelduse selle kohta, et puudub II vaikiva osalusega kaasnev alternatiivne mehhanism vastavalt ajutise raamistiku punktile 68, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-103" href="#t-103">103</a>
</span>) tugineb DLH samadele argumentidele, mida ta esitas, põhjendamaks oma väidet kapitaliosaluse kohta. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-104" href="#t-104">104</a>
</span>) Seetõttu viitaksin mutatis mutandis eespool välja toodud kaalutlustele, et see väide tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">123.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon esitas iseseisva väite, mille kohaselt tegi Üldkohus otsuse ultra petita, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 270, et komisjon on rikkunud ajutise raamistiku punkti 70. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-105" href="#t-105">105</a>
</span>) Sellega seoses piirdun väitega, et isegi kui eeldada, et see väide on põhjendatud, ei võimalda see kahtluse alla seada teisi rikkumisi, nimelt ajutise raamistiku punkte 61, 62 ja 68, mille alusel nõustuti Ryanairi etteheitega tasu suurendamise astmelise mehhanismi puudumise kohta. Seega ei aitaks see vaidlustatud kohtuotsuse seda osa tühistada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek apellatsioonkaebuse teise väite kohta</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">124.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esitatud põhjendustest lähtudes tuleb apellatsioonkaebuse teine väide minu arvates tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">C.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse kolmas väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">125.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandas väites vaidlustab DLH vaidlustatud kohtuotsuse punktid 272–288, milles Üldkohus leidis, et komisjon rikkus ajutise raamistiku punkti 67, kui ta nõustus II vaikiva osaluse omakapitaliks konverteerimisel aktsiahinnaga, mis ei järginud selles punktis kirjeldatud metoodikat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">126.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ajutise raamistiku punkti 67 kohaselt konverteeritakse hübriidkapitaliinstrumendid omakapitaliks „5% või rohkem alla konverteerimise ajal kehtinud TERPi (teoreetiline hind märkimisõiguseta)“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">127.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul koosnes II vaikiv osalus kahest osast (edaspidi „II‑A vaikiv osalus“ ja „II‑B vaikiv osalus“), sõltuvalt sündmusest, mis käivitas konverteerimise omakapitaliks. II‑A vaikiva osaluse võis konverteerida aktsiateks kindlaksmääratud hinnaga 2,56 eurot aktsia kohta, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-106" href="#t-106">106</a>
</span>) samas kui II‑B vaikiva osaluse võis konverteerida konverteerimisaegse aktsiate turuhinnaga, millest arvatakse maha 10% või 5,25%. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-107" href="#t-107">107</a>
</span>) Asjasse puutuva otsuse põhjenduses 158 selgitas komisjon ühelt poolt, et „kõik need hinnad on eeldatavasti kooskõlas ajutise raamistiku punktis 67 sätestatud nõudega, kuigi olemas võib olla hind, millest madalamal tasemel ei ole ajutise raamistiku punkti 67 nõue täidetud“. Teiselt poolt rõhutas ta, et Saksamaa Liitvabariik oli kohustunud taotlema nõusolekut konverteerimisvõimaluse kasutamiseks, „kui maksimaalne konverteerimishind, mis arvutati konverteerimise ajal TERP meetodi alusel, millest on lahutatud 5%, on madalam kui konverteerimise ajal II (A või B osa) vaikiva osaluse jaoks kehtestatud konverteerimishinnad“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">128.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuses leidis Üldkohus esiteks, et komisjon ei selgitanud põhjuseid, miks oli II vaikiva osaluse omakapitaliks konverteerimisel õigustatud kehtestada või arvutada aktsiate hinnad, järgimata ajutise raamistiku punktis 67 nõutud meetodit, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-108" href="#t-108">108</a>
</span>) ega esitanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis võiks õigustada selle meetodi järgimata jätmist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-109" href="#t-109">109</a>
</span>) Teiseks leidis Üldkohus, et komisjonil ei olnud õigust teha selles punktis ette nähtud reeglist erandit ettekäändel, et asjaomane liikmesriik taotleb enne konverteerimisõiguse kasutamist luba. Sellega seoses rõhutas ta, et ELTL artikli 108 lõikes 3 sätestatud eelneva loa süsteemi kohaselt tuleb abimeede tunnistada siseturuga kokkusobivaks enne selle rakendamist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-110" href="#t-110">110</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">129.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH rajab oma kolmanda väite kahele punktile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">130.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimeses väites, mida toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, väidab ta, et Üldkohus ei võtnud arvesse ajutise raamistiku punkti 59, mis lubab kasutada alternatiivseid tasustamismeetodeid. Ta väidab, et konverteerimishinnad viivad üldiselt punktis 67 kirjeldatud tulemusega sarnase tulemuseni ning et käesoleval juhul oli vaja teistsugust konverteerimishinna arvutamise meetodit, kuna TERPi ei olnud võimalik arvutada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">131.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna sellega vaidlustatakse see, kuidas Üldkohus tõlgendas ja kohaldas ajutise raamistiku punkte 59 ja 67, tõstatab see väide tervikuna õigusküsimuse, mis allub sellisena Euroopa Kohtu kontrollile. Põhjustel, mida ma selgitan, olen siiski arvamusel, et see ei ole sisuliselt põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">132.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ajutise raamistiku punkt 59 lubab tõepoolest alternatiivseid lahendusi selles sätestatud tasustamismeetoditele. Komisjon viitas sellele asjaolule asjasse puutuva otsuse põhjenduses 134, kui ta kirjeldas riigi tasustamise ja riigi väljumisega seotud üldpõhimõtteid. Järgmises põhjenduses selgitas komisjon, et ta oleks hinnanud asjaomase meetme vastavust nendele üldpõhimõtetele. Sellest järeldub, et komisjon kaalus kahtlemata võimalust tugineda oma hindamise käigus alternatiivsetele tasustamismeetoditele, sealhulgas seoses hübriidkapitaliinstrumentidega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">133.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Märgin siiski esiteks, et ajutise raamistiku punkt 67 on sõnastatud normatiivselt ja erinevalt punktidest 62 ja 68, mis sõnaselgelt lubavad komisjonil aktsepteerida alternatiivseid mehhanisme, ei ole selles sellist võimalust ette nähtud. Minu arvates heidavad need asjaolud mõningasi kahtlusi selle tõlgenduse õigsusele, mille DLH välja pakkus, mille kohaselt võimaldab ajutise raamistiku punkt 59 komisjonil teha erandi ajutise raamistiku punktis 67 sätestatud arvutusmeetodist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">134.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks määratakse viimati nimetatud punktis kindlaks maksimaalne konverteerimishind. Seega tekib küsimus, kas sellise ettekirjutuse puhul on mõistlik kohaldada „sarnase tulemuse“ kriteeriumit. Samamoodi võib tekkida küsimus, kuidas võib eelnevalt kindlaksmääratud konverteerimishind, nagu on sätestatud II‑A vaikiva osaluse puhul, ja konverteerimishinnad, mis on arvutatud alternatiivseid parameetreid kasutades, nagu on sätestatud II‑B vaikiva osaluse puhul, viia selle maksimumhinna prognoositava süstemaatilise järgimiseni. Nagu nähtub vaidlusaluse otsuse põhjenduse 158 sõnastusest, oli komisjonil selgelt meeles (mitte pelgalt teoreetiline) võimalus kalduda kõrvale ajutise raamistiku punktis 67 taotletud tulemusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">135.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks seoses II‑A ja II‑B vaikiva osaluse konverteerimishindadega ei viidanud komisjon vaidlusaluses otsuses ajutise raamistiku punktist 67 kõrvalekaldumise põhjendamisel üldse ajutise raamistiku punktile 59. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-111" href="#t-111">111</a>
</span>) Samuti ei ole komisjon Üldkohtus sõnaselgelt väitnud, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-112" href="#t-112">112</a>
</span>) et eespool nimetatud punkti 59 alusel võeti alternatiivne meede. Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 282 märkis, ei viidanud komisjon asjasse puutuvas otsuses ega Üldkohtule esitatud kirjalikes märkustes ühelegi ajutise raamistiku lõigule, mõnele muule õigusnormile või erandlikule asjaolule, mis oleks võimaldanud tal ajutise raamistiku punktist 67 erandi teha. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-113" href="#t-113">113</a>
</span>) Seega näib, et kuigi komisjon kaitses kasutatud tasustamismeetodeid kui selle punktiga kooskõlas olevaid, tugines ta ajutise raamistiku punktile 59 ja alternatiivsetel mehhanismidel põhinevale arutluskäigule esimest korda alles Üldkohtus. See selgitab tõenäoliselt, miks Üldkohus ei maininud sõnaselgelt seda viimast punkti vaidlustatud kohtuotsuse punktides 272–288 ja miks ta leidis, et komisjon ei ole esitanud ühtegi erakorralist asjaolu, mis võiks õigustada ajutise raamistiku punktis 67 sätestatud metoodika järgimata jätmist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-114" href="#t-114">114</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">136.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks, isegi sellistel asjaoludel ei jätnud Üldkohus tähelepanuta komisjoni võimalust tugineda hübriidkapitaliinstrumentide omakapitaliks konverteerimise hinna puhul alternatiivsele tasustamismeetodile. Tegelikult leidis ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 279, et komisjon ei olnud põhjendanud kõrvalekaldumist ajutise raamistiku punktis 67 ette nähtud meetodist. Selline põhjendus tähendas siiski, et tõendati, et valitud alternatiivne meetod andis kokkuvõttes selles punktis taotletuga sarnase tulemuse. Mulle näib, et vaevalt saab vaielda selle üle, et sellist tõendamist ei ole toimunud. Vastupidi, komisjon ise tunnistas, et TERPi alusel arvutatud maksimaalset konverteerimishinda ei olnud alati võimalik järgida, nõustudes sellega, et mõnel juhul võis valitud alternatiivne meetod eirata nii ajutise raamistiku punkti 67 kui ka seega punkti 59.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">137.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks, mis puudutab DLH väidet, et käesoleval juhul ei olnud võimalik TERPi arvutada, siis piisab, kui märkida, et mitte üheski vaidlusaluse otsuse punktis ei ilmne sellist võimatust ega tugineta sellele, et õigustada kõrvalekaldumist ajutise raamistiku punktist 67. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-115" href="#t-115">115</a>
</span>) Lisaks kuulub küsimus, kas see arvutus oli teostatav, faktiliste asjaolude hindamise raamesse, mis on Üldkohtu pädevuses. Sama võib öelda komisjoni argumendi kohta, mille kohaselt oli II vaikiva osaluse konverteerimishindade arvutamise meetod riigile kasulikum kui see, mis tulenes ajutise raamistiku kohaldamisest. Igal juhul näib, et nii DLH kui ka komisjon püüavad a posteriori õigustada kõrvalekaldumist ajutise raamistiku asjakohastest eeskirjadest, selle asemel, et nõuetekohaselt tugineda asjaolude ebapiisavale või väärale hindamisele Üldkohtu poolt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">138.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma teise väitega väidab DLH, keda toetab komisjon, et ajutise raamistiku punkti 67 rikkumise oht oli pelgalt teoreetiline ning et kavandatud loataotlus komisjonile oli mõeldud selleks, et tagada vastavus, ja seda ei peaks tõlgendama erandina või otsuse edasilükkamisena. Lisaks väidab DLH, et valitud alternatiivne mehhanism tagas punkti 67 ex ante järgimise, kuna asjasse puutuva otsuse põhjenduse 158 kohaselt tuli komisjonilt nõusolekut taotleda ja saada see enne konverteerimist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">139.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ka see väide tuleb minu arvates tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">140.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esitades pärast vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist oma lõpliku hinnangu ajutise raamistiku ühe nõude täitmise kohta, loobus komisjon asjaomase meetme siseturuga kokkusobivuse täielikust ex ante hindamisest, nagu on nõutud ELTL artikli 108 lõikes 3. Nagu Üldkohus õigesti märkis, ei ole komisjonil õigust siseturuga kokkusobivuse otsuse tegemise ajal lubada kõrvalekaldumist oma suunistes sätestatud eeskirjadest üksnes sel põhjusel, et asjaomane liikmesriik kohustub taotlema uut luba. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-116" href="#t-116">116</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">141.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastupidi sellele, mida väidab DLH, ei näe asjasse puutuva otsuse põhjendus 158 ette „täiendavat tagatist“, mis tagaks ajutise raamistiku „maksimaalse järgimise“. Pigem lubab see kõrvale kalduda selles õigusaktis sätestatud eeskirjadest, asendades ajutise raamistiku kohase nõuetele mittevastavuse ex ante hindamise tagantjärele menetlusnõudega ja nõusolekuga jätkata. Lisaks nähtub asjasse puutuva otsuse põhjenduse 158 sõnastusest, et kuigi Saksamaa Liitvabariik kohustus enne konverteerimisõiguse kasutamist taotlema komisjoni nõusolekut (ja selle saama), ei kohustunud ta tagama, et II vaikiva osaluse konverteerimishind vastaks ajutise raamistiku punkti 67 nõuetele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-117" href="#t-117">117</a>
</span>) Selles küsimuses ei saa Üldkohtule ette heita asjasse puutuva otsuse ebaõiget tõlgendamist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-118" href="#t-118">118</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">142.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asjasse puutuva otsuse põhjendusega 158 mitte ainult ei lükanud otsust konverteerimishinna sobivuse kohta edasi kuupäevani, mil see konverteerimine toimub. Selles nõustuti ilma igasuguse põhjenduseta metoodikaga, mis tunnistati eelnevalt sobimatuks, et tagada punktiga 67 taotletav tulemus, ja jäeti samas avatuks võimalus sellest punktist tagantjärele, nimelt selle rakendamise etapis, kõrvale kalduda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">143.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigist eeltoodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku lükata apellatsioonkaebuse kolmas väide tagasi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">D.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse neljas väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">144.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandas väites vaidlustab DLH vaidlustatud kohtuotsuse punktid 373–412. DLH esitab kaks väidet. Esiteks väidab ta, et Üldkohus rikkus õigusnormi ja ületas oma kohtuliku kontrolli piire, kui ta leidis, et komisjon pidi ajutise raamistiku punkti 72 kohaldamisel võtma märkimisväärse turujõu olemasolu hindamisel arvesse täiendavaid asjaolusid. Teiseks väidab DLH, et Üldkohus järeldas ekslikult, et komisjon ei saanud õigesti järeldada, et DLH‑l ei olnud Düsseldorfi ja Viini lennujaamas märkimisväärset turujõudu „vähemalt“ IATA 2019. aasta suvehooajal.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">145.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ajutise raamistiku punktist 72 nähtub, et kui üle 250 miljoni euro suurusest COVID‑19 rekapitaliseerimismeetmest abi saav ettevõtja on märkimisväärse turujõuga ettevõtja vähemalt ühel asjaomasel turul, kus ta tegutseb, peavad liikmesriigid kavandama täiendavad meetmed, et säilitada nendel turgudel tõhus konkurents ja eelkõige näha ette parandusmeetmete teatises nimetatud struktuurilisi või tegevusega seotud kohustusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väide, mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta järeldas, et komisjon pidi märkimisväärse turujõu kindlakstegemisel arvestama täiendavate asjaoludega</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">146.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõne all olevas otsuses leidis komisjon, et turud, kus abisaaja tegutseb, mis on asjasse puutuva meetme konkurentsi moonutava mõju hindamisel asjakohased, olid reisijate lennutranspordi teenuste turud lähte- ja sihtkohaga DLH teenindatavates lennujaamades. Komisjon hindas seda, kas LH kontsernil on asjaomastes lennujaamades märkimisväärne turujõud, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-119" href="#t-119">119</a>
</span>) analüüsides kolme kriteeriumi, nimelt selle kontserni teenindusaegade osakaalu nendes lennujaamades, ülekoormuse taset nendes lennujaamades ning konkurentide teenindusaegade arvu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-120" href="#t-120">120</a>
</span>) Nende tegurite põhjal järeldas komisjon, et LH kontsernil oli märkimisväärne turujõud ainult Frankfurdi ja Müncheni lennujaamas IATA 2019. aasta suvehooajal ja 2019/2020. aasta talvehooajal.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">147.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuses leidis Üldkohus, et uurides üksnes tegureid, mis on sisuliselt seotud lennujaama läbilaskevõimega seotud sisenemis- ja laienemistõketega, ei võtnud komisjon arvesse kõiki märkimisväärse turujõu olemasolu analüüsimisel tähtsust omavaid tegureid. Üldkohtu sõnul jättis komisjon tähelepanuta nende teenuste osutamisega otseselt seotud tegurid, nagu teostatud lendude arv või eraldatud teenindusaegades pakutud istekohtade arv, mis võivad anda otsest teavet DLH ja tema konkurentide turuosade kohta sellel turul. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-121" href="#t-121">121</a>
</span>) Kuna komisjon ei võtnud neid tegureid arvesse, kuigi turuosad on märkimisväärse turujõu näitajana olulised, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-122" href="#t-122">122</a>
</span>) tegi ta ilmse hindamisvea, mis muudab nii kõnealuse otsuse kui ka parandusotsuse õigusvastaseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">148.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, väidab, et Üldkohus ei ole tuvastanud ilmset hindamisviga, on ületanud kohtuliku kontrolli piire, asendades komisjoni põhjendused enda omadega, ning on tõendeid ilmselgelt vääralt hinnanud. Nende arvates olid asjasse puutuvas otsuses uuritud kriteeriumid täpsed ja piisavad näitajad DLH turupositsiooni kohta asjaomastes lennujaamades ning Üldkohtu tuvastatud teguritel ei olnud olulist märkimisväärset täiendavat tõendusjõudu. Lisaks ei esitanud Üldkohus piisavalt põhjust, miks komisjon oli kohustatud neid tegureid arvesse võtma, vaid piirdus liiga ebamäärase viitega „kõigile asjakohastele teguritele“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">149.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Märgin esiteks, et kontrollides, kas komisjon valis märkimisväärse turujõu kindlakstegemiseks asjakohased kriteeriumid, kohaldas Üldkohus ilmse hindamisvea kriteeriumit, täpsustades, et tema kontrolli ulatus on selles osas piiratud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-123" href="#t-123">123</a>
</span>) Seega tuleb DLH väide tagasi lükata osas, milles väidetakse, et Üldkohus ei tunnustanud komisjoni ulatuslikku kaalutlusruumi selles valdkonnas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">150.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, vastupidi sellele, mida väidab DLH, tuginedes vaidlustatud kohtuotsuse osalisele ja väärale tõlgendusele, märkis Üldkohus täpselt, milliseid tegureid komisjon arvesse ei võtnud ja miks olid need tegurid käesolevas asjas asjakohased. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-124" href="#t-124">124</a>
</span>) Üldkohus esitas piisavad põhjused, miks komisjon oli kohustatud neid arvesse võtma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">151.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks olen juba meelde tuletanud, et Üldkohtu ülesanne on kontrollida, kas esitatud asjaolud kuuluvad kogu asjaomase teabe hulka, mida tuleb keerulise olukorra hindamisel arvestada, ja kas need toetavad tehtud järeldusi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-125" href="#t-125">125</a>
</span>) Lisaks on samuti meelde tuletatud, et oluliste asjaolude arvesse võtmata jätmine kujutab endast ilmset viga faktiliste asjaolude hindamisel, mis iseenesest seab kahtluse alla vaidlustatud akti autori analüüsi usutavuse. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-126" href="#t-126">126</a>
</span>) Seega võis Üldkohus oma kontrolli ulatust ületamata või komisjoni hinnangut (või põhjenduskäiku) enda omaga asendamata asuda seisukohale, et komisjon tegi sellise vea, kui ta jättis arvesse võtmata asjaolud, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-127" href="#t-127">127</a>
</span>) millel võib olla oluline mõju, et hinnata DLH turujõudu ajutise raamistiku punkti 72 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">152.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks piirdus Üldkohus sellega, et kinnitas selliste tegurite asjakohasust ja komisjoni analüüsitud kriteeriumide ebapiisavust, jättes samas sõnaselgelt hindamata esimesena nimetatu mõju ja selle seose viimati nimetatuga, mis oleks tähendanud komisjoni majandusliku hinnangu asendamist enda omaga. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-128" href="#t-128">128</a>
</span>) Vaidlusaluse otsuse tühistamisega ei esitanud Üldkohus alternatiivset hinnangut, vaid jättis selle hindamise kõiki asjakohaseid tegureid arvestades komisjoni ülesandeks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">153.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viiendaks ei seadnud Üldkohus kahtluse alla komisjoni kasutatud näitajate asjakohasust. Vastupidi, komisjon tunnistas nende asjakohasust turule sisenemise ja seal laienemise tõkete näitajatena. Küll aga leidis ta, et nad ei olnud piisavad, kuna ei andnud teavet DLH ja tema konkurentide turuosade kohta asjasse puutuval turul. Selleks et põhjendada oma järeldust selle kohta, kui oluline on võtta arvesse reisijate lennutranspordi teenuste osutamise turuga seotud tegureid, tugines Üldkohus toimikus sisalduvatele andmetele, mida ei ole Üldkohtus vaidlustatud ja mille kohaselt ületasid DLH turuosad, mida väljendati asjaomastesse lennujaamadesse suunduvate ja sealt väljuvate lendude sageduse (lendude arv) ja istekohtade arvuna, mõnikord märkimisväärselt vaidlusaluses otsuses kindlaks määratud teenindusaegade osakaalu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-129" href="#t-129">129</a>
</span>) DLH ei ole sellega seoses väitnud, et tõendeid on moonutatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">154.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuuendaks ei veena mind komisjoni argument, mille kohaselt sageduse ja istekohtadega seotud turuosad kas kattuvad tingimata vaidlusaluses otsuses kasutatud näitajatega (ja neid saab nendest tuletada) või on need ka lennujaama läbilaskevõime näitajad. Kuigi vastab tõele, et määruse nr 95/93 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-130" href="#t-130">130</a>
</span>) kohaselt annab teenindusaeg õiguse ainult ühele maandumisele või õhkutõusmisele konkreetsel ajal, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-131" href="#t-131">131</a>
</span>) on lennuettevõtjatel siiski kaalutlusruum oma lendude sageduse üle otsustamisel, kusjuures reegel „võta või jäta“ on kohaldatav kuni 80% igale lennuettevõtjale määratud teenindusaegadest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-132" href="#t-132">132</a>
</span>) Lisaks näib see argument olevat vastuolus vaidlustamata andmetega, millele Üldkohus tugines.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">155.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks väidab DLH, keda toetab komisjon, et vaidlusaluses otsuses järgitud kriteeriumid on kooskõlas praktika ja kohtupraktikaga koondumisasjades. Juhtumid, millele DLH ja komisjon tuginevad, puudutasid siiski teenindusaegade omandamist lennuettevõtjatelt, kes olid tegevuse lõpetanud ega tegutsenud enam reisijate lennutranspordi teenuste osutamise turul, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-133" href="#t-133">133</a>
</span>) samas kui asjasse puutuva meetme eesmärk on võimaldada DLH‑l sellel turul tegevust jätkata. Seega, kui turuosa sageduse ja istekohtade seisukohast ei oma esimesel juhul mingit tähendust, võivad need olla teisel juhul turujõu asjakohased näitajad, nagu näitavad andmed, millele Üldkohus tugines. Asjaolu, et Üldkohus leidis asjasse puutuvate turgude määratluse läbivaatamisel, et sellisel rekapitaliseerimismeetmel nagu kõnealune meede on teenindusaegade koondumisega sarnane mõju, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-134" href="#t-134">134</a>
</span>) ei sea automaatselt kahtluse alla turuosade asjakohasust lennutranspordi teenuste osutamisel asjaomastes lennujaamades märkimisväärse turujõu hindamisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väide, mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta järeldas, et DLH‑l ei olnud Düsseldorfi ja Viini lennujaamas märkimisväärset turujõudu</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">156.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, väidab, et Üldkohus ei tõendanud, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta järeldas, et DLH‑l ei olnud märkimisväärset turujõudu Düsseldorfi ja Viini lennujaamas. See väide on suunatud vaidlustatud kohtuotsuse punktide 388–412 vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">157.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii Düsseldorfi kui ka Viini lennujaama suhtes leidis Üldkohus, et komisjoni poolt arvesse võetud kriteeriumide igakülgne hindamine näitab Lufthansa kontserni väga suurt teenindusaegade osakaalu, sealhulgas tipptundidel, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-135" href="#t-135">135</a>
</span>) väga suurt ülekoormuse taset, ja selle kontserni konkurentide nõrka positsiooni. Ta järeldas, et seega ei saanud komisjon ainult nende kriteeriumide põhjal õigesti järeldada, et LH kontsernil ei olnud Viini lennujaamas märkimisväärset turujõudu vähemalt IATA 2019. aasta suvehooajal. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-136" href="#t-136">136</a>
</span>) Lisaks täheldas Üldkohus, et kriteeriumid, mille alusel komisjon järeldas, et LH kontsernil oli märkimisväärne turujõud Frankfurdi ja Müncheni lennujaamas, ei erinenud sisuliselt andmetest, mis puudutasid Düsseldorfi ja Viini lennujaama, vähemalt IATA 2019. aasta suvehooaja osas. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-137" href="#t-137">137</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">158.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esialgse märkusena toon esile, et juhul, kui kohus peaks minu ettepaneku kohaselt tagasi lükkama käesoleva apellatsioonkaebuse esimese väite, kinnitaks see Üldkohtu tuvastatud hindamisviga seoses kriteeriumidega, mille komisjon valis selleks, et hinnata, kas LH kontsernil oli märkimisväärne turujõud, ka Düsseldorfi ja Viini lennujaama puhul. Sellisel juhul oleks käesolev väide tulemusetu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-138" href="#t-138">138</a>
</span>) Sellegipoolest käsitlen seda lühidalt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">159.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, väidab esiteks, et Üldkohus ületas oma kohtuliku kontrolli piire, sekkudes komisjoni kaalutlusruumi ja asendades komisjoni turuanalüüsi enda omaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">160.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles osas märgin, et DLH tugineb taas kord liidu kohtute teostatava keeruliste majanduslike hinnangute kohtuliku kontrolli piiride kitsale tõlgendamisele, mida ma juba esitatud põhjustel ei jaga. Käesoleval juhul nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 396–407, et Üldkohus piirdus tõdemusega, et andmed, millele komisjon tugines, ei võimaldanud iseenesest kinnitada järeldust, et LH kontsernil ei olnud Düsseldorfi ja Viini lennujaamas märkimisväärset turujõudu. Ülejäänud osas hoidus Üldkohus sõnaselgelt asendamast komisjoni majanduslikku hinnangut enda omaga. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-139" href="#t-139">139</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">161.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DLH väidab samuti, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused on liiga ebamäärased ja ebapiisavad, et tuvastada ilmne hindamisviga, ning et Üldkohus ei ole esitanud piisavaid põhjendusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">162.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See väide tuleb tagasi lükata. Üldkohus tugines oma põhjendustes andmetele, mida komisjon arvesse võttis, ja tõi selgelt välja põhjused, miks need andmed ei saanud iseenesest viia selleni, et komisjon välistas DLH märkimisväärse turujõu Düsseldorfi ja Viini lennujaama puhul. Punktid 396–407 on selles osas piisavalt põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">163.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viimaks järeldas komisjon DLH sõnul õigesti, et DLH‑l ei olnud Düsseldorfi ja Viini lennujaamas märkimisväärset turujõudu. Ühelt poolt erinesid märkimisväärse turujõu näitajad Düsseldorfi ja Viini lennujaama puhul oluliselt Frankfurdi ja Müncheni lennujaama näitajatest, kuna DLH osakaal teenindusaegades oli viimati nimetatud lennujaamades oluliselt suurem kui esimesena nimetatud lennujaamades. Lisaks ei ole vastupidi Üldkohtu eeldustele keskmine turuosa 44% või 46% piisav, et eeldada turgu valitsevat seisundit vastavalt kohtupraktikale ja komisjoni järjepidevale praktikale ühinemiste kontrolliga seotud juhtumites. Teiselt poolt on IATA 2019. aasta suvehooaja andmete võrdlemine IATA 2019/2020. aasta talvehooaja andmetega, nagu seda tegi Üldkohus, ebaõige, kuna lennundussektoris on suve- ja talvehooaeg täiesti erinevad ajavahemikud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">164.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastupidi sellele, mida väidab Condor, ei ole see väide puhtalt faktiline, vaid seab kahtluse alla faktiliste asjaolude õigusliku kvalifitseerimise Üldkohtu poolt ja on seega vastuvõetav. Seda arvestades tuleb see minu arvates tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">165.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks, vastupidi DLH ja komisjoni eeldusele, ei tuginenud Üldkohus eeldusele, et keskmine teenindusaegade osakaal, mis ületab 40% künnise, viitab turgu valitsevale seisundile ja seega märkimisväärsele turujõule. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 397 kinnitas Üldkohus, viidates analoogia alusel turgu valitseva seisundi hindamist käsitlevale kohtupraktikale, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-140" href="#t-140">140</a>
</span>) sõnaselgelt seda, et märkimisväärse turujõu hindamisel on 40% ületav turuosa „esimene tegur, mida tuleb teiste hulgas arvesse võtta“, olemata aga iseenesest määrav asjaolu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-141" href="#t-141">141</a>
</span>) Sellega seoses tuleb meenutada, et Üldkohus ei otsustanud, et LH kontsernil oli Düsseldorfi ja Viini lennujaamas märkimisväärne turujõud. Ta jõudis lihtsalt järeldusele, et kriteeriumid, millele komisjon tugines, ei olnud piisavad selle välistamiseks, ning et nendest tehtud järeldused olid ebajärjekindlad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">166.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab argumenti, mille kohaselt tegi Üldkohus vea, kui ta võrdles ühelt poolt Düsseldorfi ja Viini lennujaama teenindusaegade osakaalu ja koormuse määra IATA 2019. aasta suvehooajal ning teiselt poolt Müncheni ja Frankfurdi lennujaama teenindusaegade osakaalu ja koormuse määra IATA 2019/2020. aasta talvehooajal, siis kaldun nõustuma Ryanairiga, et see võrdlus ei ole iseenesest ekslik, kuna osakaalu omamine on suhteline meede. Kuivõrd komisjon ei ole leidnud, et suvehooajal on märkimisväärse turujõu hindamiseks vaja suuremat osakaalu kui talvehooajal, on selline võrdlus asjakohane.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">167.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järeldus, et komisjon ei saanud üksnes asjasse puutuvas otsuses esitatud andmete põhjal järeldada, et LH kontsernil ei olnud Düsseldorfi ja Viini lennujaamas märkimisväärset turujõudu, on igatahes teistest sõltumatu. Seda, et selline järeldus on ka vastuoluline, leidis Üldkohus alles teise võimalusena, kuna kriteeriumid, mille alusel komisjon järeldas, et LH kontsernil oli märkimisväärne turujõud Frankfurdi ja Müncheni lennujaamas, ei erinenud sisuliselt andmetest, mis puudutasid Düsseldorfi ja Viini lennujaama. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-142" href="#t-142">142</a>
</span>) Kuna DLH väidab, et need kriteeriumid erinevad, esitab ta faktilise argumendi, mis ei kuulu Euroopa Kohtu pädevusse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">168.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades leian, et apellatsioonkaebuse neljas väide tuleb tervikuna tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">E.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse viies väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">169.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viiendas väites, millega vaidlustatakse vaidlustatud kohtuotsuse punktid 467–480, väidab DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, et Üldkohus rikkus õigusnormi ja asendas ajutise raamistiku punkti 72 alusel võetud struktuurilisi kohustusi kontrollides komisjoni hinnangu enda omaga. Lisaks väidavad DLH ja komisjon, et Üldkohus tugines vastuolulistele põhjendustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">170.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõnealune meede oli seotud Saksamaa Liitvabariigi kohustusega, mille kohaselt loovutab DLH teenindusaegu ja täiendavaid varasid ühe lennuettevõtja kasuks Frankfurdi lennujaamas FRA ja ühe lennuettevõtja kasuks Müncheni lennujaamas. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-143" href="#t-143">143</a>
</span>) Teenindusaegade loovutamise menetlus oli kavandatud kahes etapis. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-144" href="#t-144">144</a>
</span>) Esiteks pakutakse teenindusaegu „üksnes uutele osalejatele“, see tähendab lennuettevõtjatele, kellel ei ole Frankfurdi ja Müncheni lennujaamas baasi, eelkõige tingimusel, et nad kohustuvad seal looma vähemalt nelja lennukiga baasi. Teiseks, kui pärast „teenindusaegade võta-või-jäta reegli“ täielikku taastamist ei ole IATA kolme hooaja järel teenindusaegu „uuele osalejale“ loovutatud, tehakse need kättesaadavaks lennuettevõtjale, kellel juba on nendes kahes lennujaamas baas („baasiga lennuettevõtjad“), et oma olemasolevat baasi laiendada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-145" href="#t-145">145</a>
</span>) Sellest järeldub, et LH kontserni konkurendid, kellel juba oli baas Frankfurdi ja Müncheni lennujaamas, olid menetluse esimeses etapis loovutatava teenindusaegade varu omandamiseks kõlbmatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">171.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuses järeldas Üldkohus, et jättes teenindusaegade loovutamise menetluse esimeses etapis välja baasiga lennuettevõtjad, ei uurinud komisjon kõiki väljapakutud kohustusega seotud olulisi asjaolusid, mida hinnatakse asjaomaste turgude struktuuri ja eripära alusel, sealhulgas abisaaja ja tema konkurentide positsiooni alusel nendel turgudel, ning tegi seega ilmse hindamisvea. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-146" href="#t-146">146</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">172.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks väidab DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, et kui Üldkohus kiitis ajutise raamistiku punkti 72 alusel heaks struktuurilised kohustused, sekkus ta vääralt komisjoni avarasse kaalutlusruumi, asendas komisjoni analüüsi enda omaga ja läks vastuollu omaenda kohtupraktikaga kohtuotsuses Niki Luftfahrt vs. komisjon. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-147" href="#t-147">147</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">173.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu ka asjasse puutuva otsuse muude eespool käsitletud aspektide puhul, õigustavad keerulised majanduslikud hinnangud, mille komisjon peab kohustuste analüüsimisel andma, seda, et tal on nende sobivuse ja piisavuse hindamisel üsna ulatuslik kaalutlusõigus. See mõjutab vältimatult liidu kohtu pädevust võetud kohustuste kohtuliku kontrolli raames, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva ettepaneku punktides 15–18 ja nagu Üldkohus ise vaidlustatud kohtuotsuses meenutas. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-148" href="#t-148">148</a>
</span>) Selline kaalutlusõigus ei ole siiski piiramatu. Eelkõige ei vabasta see komisjoni esitatud tõendite piisavuse ja nendest tehtud järelduste põhjendatuse kohtulikust kontrollist. Samuti ei vabasta see komisjoni kohustusest kontrollida, kuidas ta on tõlgendanud majandusandmeid ja järginud piiranguid, mille ta on endale kehtestanud suuniste vastuvõtmisel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-149" href="#t-149">149</a>
</span>) Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses õigesti täpsustas, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-150" href="#t-150">150</a>
</span>) ei pea ajutise raamistiku punkti 72 alusel võetud kohustused vastama mitte ainult ajutisele raamistikule, vaid ka tingimustele, mis on ette nähtud teatises parandusmeetmete kohta, millele selles punktis sõnaselgelt viidatakse. Seega on nii ajutises raamistikus kui ka parandusmeetmete teatises kirjeldatud ja piiratud komisjoni kaalutlusõiguse ulatust eespool nimetatud punkti kohaste kohustuste hindamisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">174.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastupidi sellele, mida väidavad DLH, komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, ei asendanud Üldkohus minu arvates komisjoni hinnangut ega pakkunud välja alternatiivset kohustuste struktuuri. Ta lihtsalt vaatas läbi komisjoni analüüsi ja leidis, et komisjon ei võtnud arvesse kõiki kavandatava hindamisega seotud asjakohaseid tegureid, nagu on konkreetselt nõutud parandusmeetmete teatise punktis 12. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-151" href="#t-151">151</a>
</span>) Ta leidis, et komisjon ei olnud uurinud, kas olemasolevate konkurentide välistamine teenindusaegade loovutamise menetluse esimeses etapis oli asjakohane ja vajalik tõhusa konkurentsi säilitamiseks vastavalt ajutise raamistiku punktile 72, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-152" href="#t-152">152</a>
</span>) selgitades samas põhjuseid, miks selline uurimine oli käesolevas asjas vajalik. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-153" href="#t-153">153</a>
</span>) Eelkõige väljendas Üldkohus kahtlusi komisjoni hindamise suhtes, kuna ta ei analüüsinud, kas baasi omavate lennuettevõtjate väljajätmine võib nendes lennujaamades konkurentsi veelgi killustada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-154" href="#t-154">154</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">175.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Osutades komisjoni hinnangu puudujääkidele, tuues selgeid näiteid oma kahtluste illustreerimiseks ja leides lõpuks, et analüüs on ilmselgelt ebatäielik ega ole kooskõlas komisjoni kaalutlusõiguse teostamise eeskirjadega, ei läinud Üldkohus kaugemale keeruka majandusliku hinnangu kontrollimise ulatusest, nagu on kirjeldatud Euroopa Kohtu praktikas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">176.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon väidab oma kirjalikes seisukohtades lühidalt, et parandusmeetmete teatise punkt 12, st konkreetne nõue võtta arvesse „turu struktuuri ja eripära, sh koondumise osaliste ja teiste turuosaliste seisundit“, on „üldist laadi“ säte, mis ei kohusta teda nende kriteeriumide alusel konkreetselt hindama kavandatavate kohustuste iga aspekti“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">177.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni argument ei ole veenev, arvestades eelkõige ajutise raamistiku eripära, mida tuleb tingimata arvesse võtta sellise õigusakti punkti 72 alusel kehtestatud kohustuste nõuetekohasuse ja piisavuse hindamisel. Neid asjaolusid arvestades peavad sellised kohustused olema koostatud nii, et nad tagaksid, et abisaaja ei muutuks pärast abi saamist turul võimsamaks, kui ta oli enne COVID‑19 puhkemist, ja et asjaomastel turgudel säiliks tõhus konkurents, nagu Üldkohus on õigesti täheldanud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-155" href="#t-155">155</a>
</span>) Seega, võttes arvesse turu struktuuri ja eripära, sealhulgas abisaaja olemasolevate konkurentide seisundit, nagu on nõutud parandusmeetmete teatise punktis 12, on see ilmselgelt asjakohane ajutise raamistiku punkti 72 tähenduses. See on veelgi ilmsem, kui pidada silmas, et nagu on rõhutatud ajutise raamistiku punktis 45, moonutab omakapitali- ja/või hübriidkapitaliinstrumendi vormis antav abi oluliselt konkurentsi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">178.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis võib konkurentsi edasise killustumisega seotud probleemide käsitlemata jätmine tema hinnangus kujutada endast komisjoni ilmset hindamisviga, mille olemasolu oli Üldkohtul õigus kindlaks teha. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-156" href="#t-156">156</a>
</span>) See kehtib eriti olukorras, kus komisjon ise oli märkimisväärse turujõu olemasolu hindamisel tunnistanud, et LH kontserni konkurents Frankfurdi ja Müncheni lennujaamas oli nõrk ja killustunud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-157" href="#t-157">157</a>
</span>) Sama võib öelda abisaaja ja tema lähimate konkurentide vahel valitseva kaaluerinevuse kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">179.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades olen seisukohal, et Üldkohus ei asendanud komisjoni hinnangut enda omaga ega rikkunud oma kohtupraktikat, kui ta järeldas, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta ei analüüsinud vaidlusaluses otsuses, kas on asjakohane jätta loovutamise menetluse esimeses etapis välja konkurendid, kes juba omavad baasi Frankfurdi ja Müncheni lennujaamas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">180.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks väidab DLH, keda toetab komisjon, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 473, 474 ja 476 esitatud põhjendused on otseses vastuolus järeldustega, mille Üldkohus tegi vastavalt sama kohtuotsuse punktides 452 ja 463.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">181.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ma ei leia selliseid vastuolusid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">182.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks järeldas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 452, et loovutatavate teenindusaegade arv oleks võimaldanud turule siseneda uuel konkurendil, kes on turul juba tegutsevate konkurentidega sarnase suurusega, tekitades konkurentsisurve, mis on võrreldav olemasolevate konkurentide avaldatava konkurentsisurvega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">183.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle järeldusega ei ole vastuolus punkt 473, milles Üldkohus rõhutas LH kontserni suuremat kaalu võrreldes tema lähimate konkurentidega, eelkõige mis puudutab Müncheni ja Frankfurdi lennujaamas baseeruvate lennukite arvu. Selline tasakaalustamatus oleks püsinud ka pärast loovutamist, kuna uue konkurendi suurus oleks olnud võrreldav nendes lennujaamades juba tegutsevate konkurentide suurusega. Vastuolu ei esine ka vaidlustatud kohtuotsuse punkti 474 osas. Tegelikult kordab selle punkti esimene lause peaaegu sõna-sõnalt punkti 452 esimest lauset, mis käsitleb uue turuletulija suurust, mis on võrreldav olemasolevate konkurentide suurusega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-158" href="#t-158">158</a>
</span>) Punktis 474 käsitletakse siiski küsimust, kuidas mõjutab Frankfurdi ja Müncheni lennujaamas juba baseeruvate konkurentide välistamine teenindusaegade loovutamise menetluse esimeses etapis konkurentsi killustatuse taset nendes lennujaamades. Punktiga 452, milles käsitletakse teist küsimust seoses loovutatavate teenindusaegade arvu piisavusega, ei ole mingit vastuolu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">184.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks põhineb väide, et vaidlustatud kohtuotsuse punkt 476 on vastuolus selle kohtuotsuse punktiga 463, samuti vaidlustatud kohtuotsuse poolikul tõlgendamisel. Üldkohtu järeldus, et konkurendid, kes omasid juba baasi Frankfurdi ja Müncheni lennujaamas, võivad olla paremas olukorras, et suurendada konkurentsisurvet DLH‑le, kuna nad kannaksid vähem kulusid, ei ole vastuolus sellega, et lükati tagasi Ryanairi väide, et uutele turuletulijatele pandud kohustus luua baas oli ebaproportsionaalne, kuna see suurendas sisenemiskulusid. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 463 tühistas Üldkohus selle nõude pärast seda, kui ta oli kaalunud uutele turule sisenejatele kehtestatud täiendavaid sisenemiskulusid ja kasu, mis tulenes tugevamast konkurentsisurvest DLH‑le. Kui Üldkohus kontrollis olemasolevate konkurentide kõrvaldamise asjakohasust loovutamise menetluse esimeses etapis, vaatles ta uute turuletulijate suuri sisenemiskulusid teistsugusest vaatenurgast, nimelt selle mõju loovutamise menetluse tõhususele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-159" href="#t-159">159</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">185.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks esitas Saksamaa Liitvabariik iseseisva väite, mille kohaselt vaidlustatud kohtuotsuse punktis 472 jj Üldkohtu kasutatud „ulatuslik lähenemisviis“ ning ajutise raamistiku punktis 72 täiendavatele struktuurilistele kohustustele kehtestatud ülemäärased nõuded toovad sisuliselt kaasa ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldamisala piiramise. Ajutise raamistiku punkti 72 eesmärk on täiendavalt leevendada abi konkurentsipiiranguid, mida on aluslepingu sellise sätte alusel juba peetud proportsionaalseks. Seega ei võtnud Üldkohus arvesse ajutise raamistiku ja esmase õiguse koostoimet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">186.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See väide, mis tekitab kahtlusi seoses selle vastuvõetavusega, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-160" href="#t-160">160</a>
</span>) on igal juhul ilmselgelt põhjendamatu. Saksamaa Liitvabariik ei sea kahtluse alla ajutise raamistiku punkti 72 vastavust artikli 107 lõike 3 punktile b, kuna ta nõuab, et teatavat künnist ületavate rekapitaliseerimismeetmete puhul võetakse täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on säilitada konkurents turgudel, kus abisaajal on märkimisväärne turujõud ja mille puhul võib abi pidada siseturuga kokkusobivaks. Ta vaidleb vastu üksnes sellele, kuidas Üldkohus neid meetmeid käesoleval juhul kontrollis. Kohustused, mis on võetud seoses ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja ajutise raamistiku punkti 72 kohaste meetmetega, ei ole siiski vabastatud nende asjakohasuse ja piisavuse nõuetekohasest hindamisest, et tagada nende meetmete kokkusobivus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">187.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses on kasulik meelde tuletada, et ajutise raamistiku punkti 72 ja parandusmeetmete teatise kohaste kohustuste eesmärk on täielikult kõrvaldada kahtlus, et kõnealune rekapitaliseerimismeede võib märkimisväärselt takistada tõhusat konkurentsi turgudel, kus abisaajal on märkimisväärne turujõud, ning hajutada kahtlused sellise meetme siseturuga kokkusobivuse kohta. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-161" href="#t-161">161</a>
</span>) Seepärast on komisjoni ülesanne tagada, et võetud kohustusi rakendatakse piisavalt tõenäoliselt tõhusalt ja õigeaegselt, isegi parandusmeetme atraktiivsuse suurendamise teel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-162" href="#t-162">162</a>
</span>) Euroopa Liidu Kohtu ülesanne on omakorda komisjoni hinnang juba kirjeldatud piirides läbi vaadata. Eespool selgitatud põhjustel ei ole neid piire käesoleval juhul ületatud. Seega tuleb Saksamaa Liitvabariigi esitatud väide tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">188.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigist eeltoodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku lükata apellatsioonkaebuse viies väide tagasi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">F.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse kuues väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">189.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuuendas väites, millega vaidlustatakse vaidlustatud kohtuotsuse punktid 496–502, väidab DLH, keda toetavad komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et komisjon ei ole piisavalt põhjendanud vaidlusaluste teenindusaegade loovutamise eest tasu nõudmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">190.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 296 ette nähtud põhjendamiskohustus oluline menetlusnõue, mida tuleb eristada põhistuse põhjendatusest, mis on vaidlusaluse akti sisulise õiguspärasuse küsimus. Selles artiklis nõutud põhjendamine peab olema kooskõlas asjaomase akti tüübiga ning sellest peavad selgelt ja ühemõtteliselt nähtuma institutsiooni – akti vastuvõtja – kaalutlused, võimaldamaks huvitatud isikutel teada võetud meetme põhjusi ja pädeval kohtul teostada oma kontrolli. Seoses sellega ei ole nõutud, et põhjenduses oleks toodud kõik asjasse puutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna kontrollides akti põhjenduse vastavust nimetatud artikli nõuetele tuleb lisaks akti sõnastusele arvestada akti konteksti ja kõiki asjasse puutuvaid õigusnorme. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-163" href="#t-163">163</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">191.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui tegemist on täpsemalt – nagu käesolevas asjas – ELTL artikli 108 lõike 3 alusel vastu võetud otsusega jätta vastuväited esitamata, on Euroopa Kohus leidnud, et sellises otsuses, mis on vastu võetud lühikese tähtaja jooksul, peavad olema ära näidatud üksnes põhjused, millest lähtudes komisjon on järeldanud, et tal ei ole käsitletava abi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel tõsiseid raskusi, ning ka niisuguse otsuse lühidalt esitatud põhjendust tuleb pidada ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamisnõuet arvestades piisavaks, kui sellest nähtuvad selgelt ja ühemõtteliselt need põhjused, millest lähtudes komisjon leidis, et tal ei ole käsitletava abikava ühisturuga kokkusobivuse hindamisel tõsiseid raskusi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-164" href="#t-164">164</a>
</span>) Käesolevas kohtupraktikas sätestatud tasakaal põhjendamiskohustuse ja tõhususe vajaduse vahel on äärmiselt oluline selliste kriiside ajal nagu COVID‑19, mil komisjon seisab silmitsi erakordselt suure hulga teadetega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-165" href="#t-165">165</a>
</span>) Kontekst, milles teatatud abimeede võetakse, ei võimalda siiski liidu institutsioonidel vähendada põhjendamisstandardit, mis kehtib liidu institutsioonidele ELTL artikli 296 alusel, mida on tõlgendatud eespool viidatud kohtupraktikas. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-166" href="#t-166">166</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">192.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas kohtuasjas kinnitas Üldkohus, et komisjoni põhjendused on enamiku vaidlusaluse otsuse aspektide osas piisavad, isegi kui need näivad olevat eriti kokkuvõtlikud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-167" href="#t-167">167</a>
</span>) Ta tuvastas põhjenduse puudumise üksnes seoses nõudega, mille kohaselt peab teenindusaegade loovutamine toimuma tasu eest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">193.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selline järeldus on minu arvates kooskõlas eespool viidatud kohtupraktikaga ning sel puuduvad DLH, komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi väidetud vead.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">194.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks märkis Üldkohus õigesti, et vaidlusaluses otsuses ei ole ühtegi viidet, mis selgitaks, miks pidas komisjon asjakohaseks, et teenindusaegade loovutamise eest tuleb maksta tasu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-168" href="#t-168">168</a>
</span>) Vastupidi sellele, mida väidavad DLH, komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, on selle otsuse põhjendustes 71 ja 74 – mis asuvad 2. jaos „Meetme kirjeldus“ – esitatud üksnes kavandatud kohustuste ja teenindusaegade jaotamise menetluse sisu, kuid ei ole esitatud mingeid põhjendusi tasu nõudmise kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">195.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks ei jätnud Üldkohus tähelepanuta asjaolu, et pakutud kohustused ei hõlmanud mitte ainult teenindusaegade loovutamist, vaid ka muu vara loovutamist, mida uus turuletulija vajas baasi loomiseks, mida ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 497 sõnaselgelt mainis. Siiski eraldas ta teenindusaegade loovutamise eest makstava tasu õigesti täiendava vara eest makstavast tasust, keskendudes täiendava vara eest makstavale tasule, nagu ilmneb selgelt eespool nimetatud punkti 497 viimasest lausest ja järgnevatest punktidest 498–501.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">196.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks põhjendas Üldkohus õigesti, miks oli käesoleval juhul otsustava tähtsusega põhjendada teenindusaegade loovutamise eest tasu maksmise nõuet. Ta rõhutas, et selline nõue võib vähendada sellega seotud kohustuste tõhusust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-169" href="#t-169">169</a>
</span>) Vastupidi Saksamaa Liitvabariigi väidetele peavad ajutise raamistiku punkti 72 kohased kohustused olema kavandatud nii, et need oleksid võimalikult tõhusad. Selleks et täita ajutise raamistiku selle sättega taotletavat eesmärki säilitada tõhus konkurents turgudel, kus abisaajal on märkimisväärne turujõud, peab neid olema võimalik rakendada tõhusalt ja lühikese aja jooksul. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-170" href="#t-170">170</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">197.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks väidab DLH ekslikult, et Üldkohus nõustus Condori argumendiga, et kõnealune teenindusaegade loovutamine kuulub määruse nr 95/93 artikli 8b kohaldamisalasse, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-171" href="#t-171">171</a>
</span>) kuigi see põhines sõnaselgelt selle määruse artikli 8a lõike 1 punkti b alapunktil iii. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-172" href="#t-172">172</a>
</span>) Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et vaidlusaluses otsuses ei ole komisjon kordagi kinnitanud, et teenindusaegade loovutamine põhines (rääkimata sellest, et õigesti) viimati nimetatud sättel. Ainuüksi asjaolu, et nimetatud otsuse punktides 71 ja 74 on Saksamaa Liitvabariigi välja pakutud loovutamiskohustuste sisu tutvustades osaliselt korratud eespool viidatud artikli 8a lõike 1 punkti b alapunkti iii sõnastust, ei saa pidada komisjoni seisukohavõtuks kõnealuse teenindusaegade loovutamise (õige) õigusliku aluse kohta määruse nr 95/93 alusel. Teiseks tuleb meenutada, et vastupidi DLH väidetele ei käsitlenud Üldkohus ka seda küsimust ega kohaldanud selle määruse artiklit 8b riigiabi juhtumite suhtes. Ta rõhutas üksnes seda, et kuna teenindusaegade loovutamist nõudis ametiasutus oma pädevuse teostamisel ja määrus nr 95/93 sisaldab selle kohta erinorme, mis välistavad rahalise hüvitise maksmise, on seda olulisem käsitleda küsimust, kas tasu maksmise nõue on selle määrusega kooskõlas. Seetõttu leidis ta, et ka asjasse puutuv otsus ei ole selles küsimuses põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">198.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks, mis puudutab etteheidet, et Üldkohus tegi nõutava põhjendamise taseme hindamisel vea, siis piisab, kui märkida, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 499–501 ei leidnud Üldkohus, et põhjendus oli ebapiisav, et vastata ELTL artikli 108 lõike 3 alusel tehtud otsustele või keerulistele majanduslikele hinnangutele kohaldatavale õiguslikule standardile. Ta leidis, et asjasse puutuv otsus ei sisaldanud mingisugust põhjendust otsustava tähtsusega küsimuste kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">199.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades olen seisukohal, et kuues väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">G.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek apellatsioonkaebuse ja kohtukulude kohta</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">200.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki neid lõputuid kaalutlusi arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata jätta. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku mõista Ryanairi ja Condori kohtukulud seoses käesoleva apellatsioonkaebusega välja DLH‑lt ning jätta Saksamaa Liitvabariigi ja komisjoni kohtukulud nende endi kanda vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1 ja artikli 140 lõikele 1, mida kohaldatakse apellatsioonimenetluses vastavalt kodukorra artikli 184 lõikele 1.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">201.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teen Euroopa Kohtule ettepaneku jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, mõista Ryanair DACi ja Condor Flugdienst GmbH kohtukulud välja Deutsche Lufthansa AG-lt ning jätta Saksamaa Liitvabariigi ja komisjoni kohtukulud nende endi kanda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: inglise.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) Komisjoni 19. märtsi 2020. aasta teatis (ELT 2020, C 91 I, lk 1), mida on muudetud 3. aprillil 2020 (ELT 2020, C 112 I, lk 1) ja 8. mail 2020 (ELT 2020, C 164, lk 3). Komisjon teatas 2022. aasta mais ajutise raamistiku järkjärgulisest lõpetamisest. Enamiku pakutavate vahendite kehtivusaeg lõppes 30. juunil 2022. Siiski lubati liikmesriikidel kehtestada investeeringute ja maksevõime toetusmeetmed vastavalt kuni 31. detsembrini 2022 ja 31. detsembrini 2023. Lisaks oli kuni 30. juunini 2023 võimalik võlakirjade, näiteks laenude ja tagatiste ümberkujundamine ja restruktureerimine muudeks abivormideks, näiteks otsetoetusteks.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) DLH on Lufthansa kontserni emaettevõtja; kontserni kuuluvad muu hulgas lennuettevõtjad Lufthansa Passenger Airlines, Brussels Airlines SA/NV, Austrian Airlines AG, Swiss International Air Lines Ltd ja Edelweiss Air AG.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) Komisjoni 25. juuni 2020. aasta otsus C(2020) 4372 (final) riigiabi SA.57153 (2020/N) kohta – Saksamaa – COVID‑19: Abi Lufthansale. Teave selle otsuse kohta avaldati 20. novembril 2020 (ELT 2020, C 397, lk 2). Komisjon võttis 14. detsembril 2021 vastu otsuse C (2021) 9606 (final), millega parandati asjasse puutuvat otsust (edaspidi „parandusotsus“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) Saksamaa Liitvabariik ja Prantsuse Vabariik astusid kohtuasjas T‑34/21 menetlusse komisjoni toetuseks.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) T‑34/21 ja T‑87/21, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, EU:T:2023:248.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsus, punktid 504 ja 505.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b võimaldab komisjonil lubada abi, et kõrvaldada tõsine häire liikmesriigi majanduses.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) ELTL artikli 107 lõike 2 punkt b kohustab komisjoni de jure kuulutama „loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antava“ abi siseturuga kokkusobivaks.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) Nagu 2008. aasta finantskriisi puhul, vt kohtujurist Wahli ettepanek kohtuasjas Kotnik jt (C‑526/14, EU:C:2016:102, punkt 56) ja 30. septembri 2003. aasta kohtuotsus Freistaat Sachsen jt vs. komisjon (C‑57/00 P ja C‑61/00 P, EU:C:2003:510, punktid 97 ja 98).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) Vt ajutine raamistik, punkt 10.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) Komisjonil on pärast läbivaatamist ja konsulteerimist kaalutlusõigus oma suuniseid igal ajal muuta (või need isegi kehtetuks tunnistada) ja kehtestada neile tähtaeg. Tegelikult on komisjon kohustatud oma suuniseid pidevalt kontrollima, et ennetada olulisi arenguid, mida need meetmed ei hõlma, vt 8. märtsi 2016. aasta kohtuotsus Kreeka vs. komisjon (C‑431/14 P, EU:C:2016:145, punkt 71).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) ELT 2020, C 164, lk 3.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) Vt ajutine raamistik, punkt 72. Neid kohustusi tuli kohaldada kooskõlas komisjoni teatisega nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 802/2004 seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete kohta (ELT 2008, C 267, lk 1; edaspidi „parandusmeetmete teatis“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) Vt muu hulgas 19. juuli 2016. aasta kohtuotsus Kotnik jt (C‑526/14, EU:C:2016:570, edaspidi „kohtuotsus Kotnik“, punktid 38 ja 39).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) Vt muu hulgas 11. septembri 2008. aasta kohtuotsus Saksamaa jt vs. Kronofrance (C‑75/05 P ja C‑80/05 P, EU:C:2008:482, punkt 65) ja 2. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Holland Malt vs. komisjon (C‑464/09 P, EU:C:2010:733, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) Vt 8. märtsi 2016. aasta kohtuotsus Kreeka vs. komisjon (C‑431/14 P, EU:C:2016:145, punkt 71).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) Vt 7. novembri 2024. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon (C‑588/22 P, EU:C:2024:935, edaspidi „kohtuotsus Finnair II“, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) Vt kohtuotsus Kotnik, punkt 41, ja 31. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus komisjon vs. Braesch jt (C‑284/21 P, EU:C:2023:58, punkt 93).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) Vt kohtuotsus Kotnik, punkt 43.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) Vt selle kohta 31. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus komisjon vs. Braesch jt (C‑284/21 P, EU:C:2023:58, punktid 92 ja 95).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) Vt selle kohta kohtuotsus Kotnik, punkt 44.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) Vt kohtuotsus Finnair II, punkt 59.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) Vt analoogia alusel kohtuotsus Kotnik, punkt 43.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) Vt muu hulgas kohtuotsus Kotnik, punkt 37.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) Vastavalt 11. juuli 1985. aasta kohtuotsuses Remia jt vs. komisjon (42/84, EU:C:1985:327, punkt 34) kasutatud tuntud valemile, mille Euroopa Kohus lõi liidu konkurentsiõiguse kontekstis ja mis on üle võetud muu hulgas riigiabi valdkonnas. Vt 26. septembri 2002. aasta kohtuotsus Hispaania vs. komisjon (C‑351/98, EU:C:2002:530, punkt 74) ja 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus E. Breuninger vs. komisjon (C‑124/23 P, EU:C:2024:860, punkt 30).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) Vt 21. novembri 1991. aasta kohtuotsus Technische Universität München (C‑269/90, EU:C:1991:438, punkt 14).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">28</a>
</span>) Vt 2. septembri 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Scott (C‑290/07 P, EU:C:2010:480, punkt 64).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">29</a>
</span>) Vt koondumiste valdkonnas 15. veebruari 2005. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tetra Laval (C‑12/03 P, EU:C:2005:87, punkt 39), riigiabi valdkonnas 2. septembri 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Scott (C‑290/07 P, EU:C:2010:480, punkt 64) ja 20. septembri 2018. aasta kohtuotsus Hispaania vs. komisjon (C‑114/17 P, EU:C:2018:753, punkt 104).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">30</a>
</span>) Vt nt ajutise raamistiku punktid 62 ja 68.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">31</a>
</span>) Vaheteo ajutise raamistiku formaalse „jah/ei“ kohaldamise ja „üldise hindamise“ kaudu kohaldamise vahel tõi kohtuistungil esile komisjon ise.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">32</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punktid 12 ja 13.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">33</a>
</span>) See määratlus viitab mittefinantsettevõtjatele ette nähtud liikmesriikide rekapitaliseerimiskavadele ja üksikutele rekapitaliseerimismeetmetele, mis kuuluvad ajutise raamistiku kohaldamisalasse, kuid ei ole hõlmatud selle õigusakti jaotisega 3.1, vt ajutise raamistiku punkt 46.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">34</a>
</span>) Nimelt DLH enda finantsjuhi 19. märtsi 2020. aasta avaldus (edaspidi „2020. aasta märtsi avaldus“), 21. jaanuari 2021. aasta aruanne „Assessment of the Commission’s analysis of the proportionality of the aid to DLH“ („Komisjoni analüüsi DLH-le antud abi proportsionaalsuse kohta hindamine“), mille koostas Oxera (edaspidi „Oxera I arvamus“) ja 17. märtsi 2020. aasta arvamus „Rating Action: Moody’s downgrades Lufthansa to Ba1, ratings placed on review for downgrade“ („Reitingute andmine: Moody’s vähendas Lufthansa reitingut Ba1‑le, reitingute läbivaatamine kavatsusega neid langetada“), mille koostas Moody’s (edaspidi „Moody’se arvamus“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">35</a>
</span>) Üldkohus viitab kahele kirjale, mille Ryanair saatis 1. aprillil 2020 ja 3. aprillil 2020 vastavalt Saksamaa valitsusele ja komisjonile.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-36" href="#c-36">36</a>
</span>) Vaidlusaluse otsuse põhjenduse 100 teine lause puudutas horisontaalmeetmete kättesaadavust DLH‑le Saksamaa Liitvabariigis.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-37" href="#c-37">37</a>
</span>) Olgu selleks hankida rahastamist turgudel vastuvõetavate tingimustega või asjaomases liikmesriigis kehtivate horisontaalsete likviidsusmeetmete kaudu või neid mõlemaid kombineerides.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-38" href="#c-38">38</a>
</span>) Ajutise raamistiku punktis 54 on sätestatud: „[s]elleks et oleks tagatud abi proportsionaalsus, ei tohiks COVID‑19 rekapitaliseerimisabi summa ületada abisaaja elujõulisuse tagamiseks vajalikku minimaalset taset ja peaks piirduma abisaaja COVID‑19 puhangu, s.t 31. detsembri 2019. aasta eelse kapitali struktuuri taastamisega“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-39" href="#c-39">39</a>
</span>) Näib, et DLH ei sea kahtluse alla Üldkohtu tõlgendust ajutise raamistiku punkti 49 alapunkti c eesmärgi kohta (või igal juhul ei põhjenda seda väidet), samuti ei tee seda komisjon.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-40" href="#c-40">40</a>
</span>) Vt selle kohta 22. juuni 2022. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon (Finnair II; COVID‑19) (T‑657/20, EU:T:2022:390, edaspidi „Üldkohtu otsus kohtuasjas Finnair II“, punktid 53 ja 54). Selle kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebus jäeti kohtuotsusega Finnair II rahuldamata.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-41" href="#c-41">41</a>
</span>) Ajutise raamistiku punkti 19 kohaselt peavad liikmesriigid näitama, et käesoleva teatise kohaselt komisjonile teatatud riigiabi meetmed on liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks vajalikud, asjakohased ja proportsionaalsed.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-42" href="#c-42">42</a>
</span>) Tasub märkida, et Condor vaidlustas Üldkohtus DLH hinnangu turgudel rahastamise leidmise võimaluse kohta osana oma väitest, mille kohaselt „abi proportsionaalsuse analüüs on ebapiisav ja mittetäielik“. Ryanairi ja Condori väidete ümberkorraldamisel järgis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 71 ajutise raamistiku ülesehitust, eraldades DLH abikõlblikkuse analüüsi punkti 49 alapunkti c alusel (selle kohtuotsuse punktid 112–138) abisumma analüüsist punkti 54 alusel (sama kohtuotsuse punktid 150–217).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-43" href="#c-43">43</a>
</span>) Sama kehtib vaidlustatud kohtuotsuse punktide 186–189 suhtes, millele komisjon viitab. Nendes punktides märkis Üldkohus, et komisjon ei ole teinud ilmset hindamisviga, kui ta kasutas võrdlusalusena BBB krediidireitingut, kuna ei ole vaidlustatud, et selline reiting võimaldab rahastamist vastuvõetavate tingimustega. Vastupidi sellele, mida komisjon näib väitvat, ei analüüsinud ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 125–132 käsitletud küsimust, kas DLH oli võimeline leidma turgudel vastuvõetavate tingimustega rahastamist vähemalt oma vajaduste märkimisväärse osa suhtes, arvestades tagatisi, mida ta sai pakkuda.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-44" href="#c-44">44</a>
</span>) T‑628/20, EU:T:2021:285.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-45" href="#c-45">45</a>
</span>) Märgin, et sarnane arutluskäik on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 146 ja 147, kus Üldkohus lükkas tagasi ajutise raamistiku punkti 53 rikkumisest tuleneva väite, tuginedes samale kohtupraktikale, mis on esitatud 19. mai 2021. aasta kohtuotsuse Ryanair vs. komisjon (Hispaania; Covid-19) (T‑628/20, EU:T:2021:285) punktis 49.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-46" href="#c-46">46</a>
</span>) Vt 19. mai 2021. aasta kohtuotsuse Ryanair vs. komisjon (Hispaania; Covid-19) (T‑628/20, EU:T:2021:285) punkt 49.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-47" href="#c-47">47</a>
</span>) DLH viitab Üldkohtu otsuse kohtuasjas Finnair II punktile 53, väites, et selles punktis leidis Üldkohus, et Finnairil oli õigus saada rekapitaliseerimisabi, kuna tal ei õnnestunud hankida turgudel rahastamist, mis oleks võimaldanud tal katta kõik oma likviidsusvajadused.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-48" href="#c-48">48</a>
</span>) Finnair oli üritanud saada rahastamist krediiditurgudel ja tal oli õnnestunud saada krediidiliin ja pidada läbirääkimisi oma koormamata õhusõidukite müügi- ja tagastamisvõimaluse üle, et saada lisavahendeid (Üldkohtu otsuse Finnair II punkt 50). Hoolimata nendest meetmetest oli oodata, et tema omakapital väheneb märkimisväärselt võrreldes olukorraga enne COVID‑19 pandeemiat (Üldkohtu otsuse Finnair II punkt 51).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-49" href="#c-49">49</a>
</span>) Vt 2. septembri 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tempus Energy ja Tempus Energy Technology (C‑57/19 P, EU:C:2021:663, edaspidi „kohtuotsus Tempus“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-50" href="#c-50">50</a>
</span>) Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt sõltub esialgse uurimise etapis vastuväidete esitamata jätmise otsuse seaduslikkus vastusest küsimusele, kas komisjoni kasutuses olnud teabe ja asjaolude hindamine oleks objektiivselt pidanud tekitama kahtlusi teatatud meetme siseturuga kokkusobivuses, arvestades, et sellised kahtlused peavad viima ametliku uurimismenetluse algatamiseni. Vt kohtuotsus Tempus, punkt 38.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-51" href="#c-51">51</a>
</span>) Vt kohtuotsus Tempus, punktid 42 ja 43 ning seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-52" href="#c-52">52</a>
</span>) Vt kohtuotsus Tempus, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-53" href="#c-53">53</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku joonealune märkus 34.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-54" href="#c-54">54</a>
</span>) Komisjon ei vaidle vastu sellele, et ta oli sellisest avaldusest teadlik.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-55" href="#c-55">55</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 124.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-56" href="#c-56">56</a>
</span>) Samuti ei ole DLH argumendid, mille eesmärk on kritiseerida 2020. aasta märtsi avalduses sisalduvaid andmeid DLH kasutuses oleva tagatise mõistliku arvutamise alusena, arvestades pandeemia ajal valitsenud turukeskkonda, sellised, mis võtaksid neilt andmetelt asjakohasuse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-57" href="#c-57">57</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 134. Tuleb märkida, et Üldkohtu põhjenduste kohaselt oleks komisjon pidanud 2020. aasta märtsi avalduses sisalduva teabe põhjal uurima võimalust, et DLH rahastaks vähemalt osa oma vajadustest turgudel, pakkudes tagatisena oma lennukeid. Oxera I arvamus ja Moody’se arvamus olid mõeldud üksnes selles avalduses sisalduvate andmete põhjendamiseks.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-58" href="#c-58">58</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkti 132 teine lause. Sellega seoses väärib märkimist, et sõna evidence on – minu arvates ebaõige – tõlge sõnast éléments, mis esineb vaidlustatud otsuse prantsuskeelses versioonis. Väljend tous les éléments pertinents viitab hindamise erinevatele osadele, mida komisjon pidi läbi viima, mitte tõenditele, millele ta oleks pidanud tuginema.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-59" href="#c-59">59</a>
</span>) Vt 10. septembri 2024. aasta kohtuotsus komisjon vs. Iirimaa jt (C‑465/20 P, EU:C:2024:724, punkt 247 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-60" href="#c-60">60</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 123 ja 125.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-61" href="#c-61">61</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 125 ja 132.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-62" href="#c-62">62</a>
</span>) DLH viitab oma 8. juuni 2020. aasta vastusele komisjoni 19. mail 2020 esitatud küsimustele (edaspidi „8. juuni 2020. aasta vastus“). Ta viitab ka kahele tõendile, mis on esitatud selle vastuse lisas A.2, nimelt Deutsche Banki esitlusele DLH‑le kättesaadavate rahastamisvõimaluste puudumise kohta ja ebaõnnestunud katsele hankida raha lihtveksli abil. Need tõendid kinnitasid tema arvates raskusi, millega ta puutus kokku, otsides pandeemia ajal rahastamist riigi eelneva toetuseta.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-63" href="#c-63">63</a>
</span>) DLH väide, et komisjon oli „kontrollinud, et lennukid oleks tagatisena võimaldanud rahastamist vaid väga piiratud ulatuses, eelkõige seetõttu, et lennukite rahastamistehingud seiskusid täielikult, kuna DLH potentsiaalsed laenuandjad olid oma tegevuse pärast COVID‑19 puhangut täielikult peatanud“, ei ole mingil moel või vähemalt piisavalt põhjendatud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-64" href="#c-64">64</a>
</span>) 8. juuni 2020. aasta vastusest nähtub, et komisjon palus muu hulgas DLH-l selgitada, miks tal ei olnud võimalik alates COVID‑19 pandeemia puhkemisest leida vastuvõetavatel tingimustel rahastamist turgudel, ja põhjendada oma argumente tõenditega. DLH vastus sellele küsimusele keskendus DLH 9 miljardi euro suurusele rahastamise koguvajadusele ja sellele, et kogu seda summat ei ole võimalik kaasata võlakapitaliturgudel. Lisaks sellele puudutasid DLH esitatud tõendid peamiselt tagatiseta rahastamist.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-65" href="#c-65">65</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku joonealune märkus 58.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-66" href="#c-66">66</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 132.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-67" href="#c-67">67</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 124. Komisjoni poolt esitatud argumendid, millega vaidlustatakse Üldkohtu seisukoht, mille kohaselt on oluline hinnata võimalikku rahastamist tagatise kaudu, piirduvad üldiste väidetega, millega ei saa seada kahtluse alla selle seisukoha põhjendatust. Sellega seoses märgin, et ajutise raamistiku punkti 49 alapunktis c ei tehta vahet laenurahastamisel ja kapitali rahastamisel. Ka komisjon tunnistab, et „piisav laenu- ja omakapitaliinstrumentide kombinatsioon võib tõhusalt pakkuda ettevõtjale vajalikku üldist toetust“. Kindlasti selgitab ta kohe pärast seda, et „ei ole sugugi kindel, et laenukomponent (ja a fortiori tagatud laenurahastamine) võiks sageli moodustada selle kogurahastamise märkimisväärse osa või peaks seda tegema“ (vt komisjoni vastuse punkt 26). See on aga just see analüüs, mille komisjon oli Üldkohtu sõnul kohustatud läbi viima ja mida ta ei teinud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-68" href="#c-68">68</a>
</span>) Vt ka vaidlustatud kohtuotsuse punktid 77 ja 117.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-69" href="#c-69">69</a>
</span>) Vt selle kohta 28. novembri 2024. aasta kohtuotsus Hengshi Egypt Fiberglass Fabrics ja Jushi Egypt for Fiberglass Industry versus komisjon (C‑269/23 P ja C‑272/23 P, EU:C:2024:984, punkt 126 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-70" href="#c-70">70</a>
</span>) Sellega seoses märgin, et Euroopa Kohus on küll sedastanud, et ilmset viga võib tõendada asjaoludega, mis muudavad komisjoni otsuses tema poolt faktidele antud hinnangu ebausutavaks, kuid ta ei ole mingil juhul kitsendanud laia mõistet „ilmne hindamisviga“ sellele ainulaadsele hüpoteesile. Vt 7. mai 2020. aasta kohtuotsus BTB Holding Investments ja Duferco Participations Holding vs. komisjon (C‑148/19 P, EU:C:2020:354, punkt 72).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-71" href="#c-71">71</a>
</span>) Loomulikult võib asjakohaste faktide kindlakstegemine majandusliku hinnangu andmiseks iseenesest tähendada kaalutlusõiguse kasutamist, nagu komisjon rõhutab. Siiski saab Üldkohus komisjoni hinnangute paikapidavust sisuliselt kontrollida üksnes siis, kui ta kontrollib nende asjakohasust. Seetõttu peavad liidu kohtud käesoleva ettepaneku punktides 15–17 viidatud kohtupraktika kohaselt kontrollima nende faktiliste asjaolude asjakohasust ja täielikkust.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-72" href="#c-72">72</a>
</span>) Vt muu hulgas kohtuotsus Tempus, punkt 41.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-73" href="#c-73">73</a>
</span>) Vt asjasse puutuva otsuse põhjendus 6 ja märkus 6.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-74" href="#c-74">74</a>
</span>) DLH väidab, et tema Üldkohtule esitatud kirjalikke seisukohti on valesti tõlgendatud, samas kui komisjon ja Saksamaa Liitvabariik väidavad, et rikutud on nende õigust õiglasele kohtulikule arutamisele.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-75" href="#c-75">75</a>
</span>) DLH väidab, et nii tema ise kui ka komisjon on vaidlustanud andmed, millele Üldkohus tugines, samas kui komisjon ja Saksamaa Liitvabariik väidavad, et neil ei olnud võimalust nende kohta arvamust avaldada.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-76" href="#c-76">76</a>
</span>) Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleneb Euroopa Kohtu kodukorra artiklitest 172, 174, 176 ja 178 nende koostoimes, et apellatsioonkaebuse vastuses ei saa nõuda Euroopa Kohtu otsuse tühistamist apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest eraldiseisvate ja sõltumatute põhjenduste alusel, kuna need põhjendused saab esitada üksnes vastuapellatsioonkaebuse raames (vt 30. mai 2017. aasta kohtuotsus Safa Nicu Sepahan vs. nõukogu (C‑45/15 P, EU:C:2017:402, punkt 20) ja 3. septembri 2020. aasta kohtuotsus Vereniging tot Behoud van Natuurmonumenten in Nederland jt vs. komisjon (C‑817/18 P, EU:C:2020:637, punkt 47).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-77" href="#c-77">77</a>
</span>) 2. detsembri 2009. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Iirimaa jt (C‑89/08 P, EU:C:2009:742, punkt 56), millele komisjon tugineb, ei ole seega asjakohane.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-78" href="#c-78">78</a>
</span>) Kõik need andmed sisaldusid Ryanairi kirjalike seisukohtade lisades ja kuulusid Üldkohtu toimikusse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-79" href="#c-79">79</a>
</span>) Olenemata asjaolust, et nagu komisjon märkis, ei viidatud Ryanairi Üldkohtule esitatud kirjalikes seisukohtades konkreetselt Oxera I arvamuse sellele osale, mida on mainitud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 119.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-80" href="#c-80">80</a>
</span>) Tasu suurendamine võib toimuda riigile täiendavate aktsiate andmisega või muude mehhanismide kaudu ning see peab vastama riigi tasu suurenemisele vähemalt 10% neli aastat pärast kapitalisüsti, kui riik ei ole müünud vähemalt 40% selle kapitalisüstiga saadud kapitaliosalusest, ja kuus aastat pärast kapitalisüsti, kui riik ei ole müünud oma osalust täies ulatuses.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-81" href="#c-81">81</a>
</span>) Ajutise raamistiku punktis 60 nimetatud maksimaalne aktsiahind vastab aktsiate keskmisele hinnale 15 päeva jooksul enne kapitalisüsti taotluse esitamist. DLH puhul oli see hind 9,12 eurot aktsia kohta. Kõnealuse meetmega nähti ette hind 2,56 eurot aktsia kohta.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-82" href="#c-82">82</a>
</span>) Need tegurid on järgmised: i) suur väärtuskärbe, millega Saksamaa Liitvabariik oli DLH aktsiad omandanud; ii) asjaolu, et riigi osalus DLH‑s oli abisaaja jaoks soovimatu; iii) asjaolu, et I ja II vaikiva osaluse puhul oli ette nähtud suurenevad intressimäärad; iv) II vaikivast osalusest osa omakapitaliks konverteerimise tõenäosus kasvas aja jooksul, mis põhjustas olemasolevate osaluste lahjenemise riigi kasuks ja v) tegevusega seotud kohustused, sh keeld maksta dividende, mis jäid jõusse kuni abi täieliku tagasimaksmiseni.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-83" href="#c-83">83</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 263.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-84" href="#c-84">84</a>
</span>) Nagu DLH möönis, tuletas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 73–78 õigesti meelde väljakujunenud kohtupraktikat, mis käsitleb ulatuslikku kaalutlusõigust, mis komisjonil on keeruliste majanduslike hinnangute andmisel, ja seega liidu kohtute poolt nende hinnangute üle teostatava kontrolli piiratud ulatust.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-85" href="#c-85">85</a>
</span>) Vt 17. novembri 1983. aasta kohtuotsus Merck (292/82, EU:C:1983:335, punkt 12) ja 10. juuli 2025. aasta kohtuotsus Sánchez Romero Carvajal Jabugo (C‑322/24, EU:C:2025:556, punkt 35).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-86" href="#c-86">86</a>
</span>) Vt 6. oktoobri 1982. aasta kohtuotsus Cilfit jt (283/81, EU:C:1982:335, punkt 20) ja 3. septembri 2024. aasta kohtuotsus Illumina ja Grail vs. komisjon (C‑611/22 P ja C‑625/22 P, EU:C:2024:677, punkt 127).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-87" href="#c-87">87</a>
</span>) Vt 3. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. parlament ja nõukogu (C‑583/11 P, EU:C:2013:625, punkt 50) ja 8. mai 2025. aasta kohtuotsus KG ja WA (C‑236/24, EU:C:2025:321, punkt 21).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-88" href="#c-88">88</a>
</span>) Vt 12. oktoobri 2023. aasta kohtuotsus Est Wind Power (C‑11/22, EU:C:2023:765, punkt 46).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-89" href="#c-89">89</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 21.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-90" href="#c-90">90</a>
</span>) Kohtuotsuses Finnair II leidis Euroopa Kohus, et „Üldkohus kohaldas kohtupraktikat õigesti, kui ta analüüsis, kas komisjonil oli õigus järeldada, et esinesid erilised erandlikud asjaolud […], mis võivad konkreetsel juhul võimaldada tal lubada abimeedet ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel, kuigi see meede ei vasta kõigile ajutise raamistiku nõuetele“. Käesoleval juhul sellist hindamist läbi ei viidud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-91" href="#c-91">91</a>
</span>) Märgin, et Saksamaa Liitvabariik ei ole tuginenud ajutise raamistiku kohaldamata jätmisel erandlikele asjaoludele.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-92" href="#c-92">92</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 256.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-93" href="#c-93">93</a>
</span>) Märgin muu hulgas, et asjasse puutuv otsus ei põhine sellisel konkreetsel alusel. Igal juhul peetakse ajutise raamistiku kohaselt astmelist mehhanismi kohaldatavaks isegi olukordades, kus riigi osalus abisaajas, mis tuleneb kapitalisüstist, ületab käesoleval juhul Saksamaa Liitvabariigi omandatud taseme (vt näide ajutise raamistiku 49. joonealuses märkuses).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-94" href="#c-94">94</a>
</span>) Vt ka vaidlustatud kohtuotsuse punkt 267.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-95" href="#c-95">95</a>
</span>) Vt ajutise raamistiku punkt 45.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-96" href="#c-96">96</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 106.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-97" href="#c-97">97</a>
</span>) Nagu näha, nõutakse ajutise raamistiku punktis 61 „riigi võetava tasu suurendamist“, et ergutada abisaajat riigi kapitalisüste tagasi maksma. Ajutise raamistiku punkt 62 nõuab, et mis tahes „alternatiivsel mehhanismil“ oleks „sarnane tulemus“, mis tähendab vastupidi DLH väidetule, et kõrvalekaldumine punktist 61 peab igal juhul tagama sama mõju: riigi osaluse aja jooksul koormavamaks muutumise.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-98" href="#c-98">98</a>
</span>) Ajutise raamistiku punkti 55 kohaselt peavad liikmesriigid „kehtestama järkjärgulise mehhanismi tagasimaksmise stimuleerimiseks“ ja ajutise raamistiku punktis 58 on sätestatud, et „rekapitaliseerimismeetmed [peavad] hõlmama asjakohaseid stiimuleid, nõudes antud rekapitaliseerimisabi eest piisavalt suurt tasu, et ettevõtjad maksaksid abi tagasi ja leiaksid muu kapitali, kui turutingimused seda võimaldavad“. Need sätted sisaldavad minu arvates selget viidet stiimulitele, mis peaksid toimima ex post. Ajutise raamistiku punkt 59 ei ole midagi muud kui punkti 62 parafraseering.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-99" href="#c-99">99</a>
</span>) Vt 1. oktoobri 2014. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Alumina (C‑393/13 P, EU:C:2014:2245, punkt 16) ja 9. detsembri 2020. aasta kohtuotsus Groupe Canal + vs. komisjon (C‑132/19 P, EU:C:2020:1007, punkt 68).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-100" href="#c-100">100</a>
</span>) Vt 18. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Les Éditions Albert René vs. OHIM (C‑16/06 P, EU:C:2008:739, punkt 80) ja 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus García Fernández jt vs. komisjon ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu (C‑541/22 P, EU:C:2024:820, punkt 211).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-101" href="#c-101">101</a>
</span>) Vt selle kohta 25. juuni 2020. aasta kohtuotsus SatCen vs. KF (C‑14/19 P, EU:C:2020:492, punkt 105 ja seal viidatud kohtupraktika) ja 3. juuli 2025. aasta kohtuotsus Glonatech vs. REA (C‑114/24 P, EU:C:2025:520, punkt 108).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-102" href="#c-102">102</a>
</span>) DLH, keda toetab Saksamaa Liitvabariik, väidab, et osas, mis puudutab Saksamaa riigi kapitaliosalust, oleks ajutise raamistiku punktis 61 ette nähtud astmeline mehhanism Saksa aktsiaseltsiseadusega (Aktiengesetz) ja liidu teisese õigusega vastuolus. Neid väidetavaid õiguslikke piiranguid Üldkohtus ei esitatud ja seega kujutavad need endast uusi faktilisi väiteid, mis on selles menetlusstaadiumis vastuvõetamatud. Lisaks piirduvad DLH ja Saksamaa Liitvabariik viitega võimalikele vastuoludele, põhjendamata, kuidas ja miks need takistaksid astmelise mehhanismi kasutamist.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-103" href="#c-103">103</a>
</span>) Ajutise raamistiku punkt 68 sisaldab sätteid, mis sarnanevad selle instrumendi punktide 61 ja 62 sätetega hübriidkapitaliinstrumentide kohta pärast nende konverteerimist omakapitaliks.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-104" href="#c-104">104</a>
</span>) Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 265 tugines Üldkohus samadele põhjendustele, mis on esitatud selle kohtuotsuse punktides 252–257 kapitaliosaluse kohta.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-105" href="#c-105">105</a>
</span>) Ajutise raamistiku punktis 70 on sätestatud, et „[k]una hübriidkapitaliinstrumentide olemus võib olla väga erinev, ei anna komisjon suuniseid igat liiki instrumentide kohta. Igal juhul peavad hübriidkapitaliinstrumendid vastama eespool nimetatud põhimõtetele ja nende eest võetav tasu peab olema tasakaalus konkreetsete instrumentidega seotud riskiga.“</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-106" href="#c-106">106</a>
</span>) II‑A vaikiva osaluse konverteerimine oli võimalik ainult ülevõtmispakkumise või kontrolli omandamise korral (asjasse puutuva otsuse punkt 2.10.1.3.1).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-107" href="#c-107">107</a>
</span>) Olenevalt käivitavast sündmusest (10%, kui kasutatakse konverteerimisõigust eesmärgiga kaitsta riiki väärtuse vähenemise eest, ja 5,25%, kui konverteerimisõiguse kasutamine on tingitud maksmata jätmisest, vaidlusaluse otsuse punkt 2.10.1.3.2).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-108" href="#c-108">108</a>
</span>) Üldkohus märkis, et II‑A vaikivale osalusele määratud hind ei olnud üldse seotud ajutise raamistiku punktis 67 nõutud metoodikaga ning erinevalt II‑B vaikiva osaluse hinnast ei kattu TERP aga aktsiate konverteerimisaegse tegeliku turuhinnaga.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-109" href="#c-109">109</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 277–279.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-110" href="#c-110">110</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 283.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-111" href="#c-111">111</a>
</span>) Märgin möödaminnes, et asjasse puutuva otsuse põhjenduses 158 kasutatud terminoloogia näib mulle vaevalt olevat kooskõlas „rohelise tulega“ alternatiivse tasustamismeetodi kasutamisele ajutise raamistiku punkti 59 tähenduses.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-112" href="#c-112">112</a>
</span>) Vähemalt kirjaliku menetluse ajal.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-113" href="#c-113">113</a>
</span>) Seda järeldust ei ole Euroopa Kohtus vaidlustatud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-114" href="#c-114">114</a>
</span>) Nagu DLH õigesti märkis, ei pea komisjon kehtiva alternatiivse mehhanismi olemasolu korral tõendama, et esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid ajutise raamistiku kõrvalejätmist ja pöördumist tagasi aluslepingu kohase otsese hindamise juurde.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-115" href="#c-115">115</a>
</span>) Sellega seoses märgin, et Saksamaa Liitvabariik kohustus taotlema komisjonilt luba juhul, kui konverteerimishind ületab hinda, mis oleks saadud TERP meetodi abil konverteerimise ajal miinus 5%, mis viitab sellele, et TERP arvutamine oli tegelikult võimalik.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-116" href="#c-116">116</a>
</span>) Eelkõige juhul, kui komisjon on tunnistanud kohaldatavate eeskirjade võimalikku rikkumist, nagu ta seda tegi asjasse puutuva otsuse põhjenduses 158. Märgin, et käesolev kohtuasi erineb kohtuasjast, milles tehti 28. septembri 2023. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon (C‑320/21 P, EU:C:2023:712, punktid 63 ja 64), kus Euroopa Kohus leidis, et Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta nõustus, et komisjon võis tugineda Rootsi ametiasutuste võetud kohustusele esitada üksikasjalik arvutusmeetod, mida kasutatakse abisaajale tekitatud kahju suuruse tagantjärele kindlaksmääramiseks. Selles kohtuasjas järeldas Üldkohus, et komisjoni otsus sisaldas piisavalt täpset ülevaadet selle kahju arvutamise meetodist ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses, nagu Euroopa Kohus on seda tõlgendanud, ning lükkas seega tagasi Ryanairi väite, et Üldkohus eiras oma kohustust hinnata vaidlusaluse meetme kokkusobivust siseturuga.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-117" href="#c-117">117</a>
</span>) Vt ka asjasse puutuva otsuse põhjendused 36 ja 40.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-118" href="#c-118">118</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 284.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-119" href="#c-119">119</a>
</span>) Üheksa lennuoperatsioone koordineerivat lennujaama (st suure ülekoormusega lennujaamad, vt asjasse puutuva otsuse põhjendus 181), nimelt Berliin Tegeli, Brüsseli, Düsseldorfi, Frankfurdi, Hamburgi, Müncheni, Palma de Mallorca, Stuttgarti ja Viini lennujaam ning parandusotsuses ka Hannoveri lennujaam.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-120" href="#c-120">120</a>
</span>) Vt asjasse puutuva otsuse põhjendus 179. Nagu Üldkohus meelde tuletas, võttis komisjon arvesse ka teatud asjaomastes lennujaamades baseeruvate lennukite arvu, mida käitavad nimetatud kontsern ja tema konkurendid (vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 373).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-121" href="#c-121">121</a>
</span>) Vt punktid 376–382.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-122" href="#c-122">122</a>
</span>) Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 368 leidis Üldkohus, et mõistet „märkimisväärne turujõud“ ajutise raamistiku punkti 72 tähenduses tuleb pidada samaväärseks turgu valitseva seisundi mõistega konkurentsiõiguses. Punktides 383 ja 384 tugines ta analoogia alusel kohtupraktikale, mis käsitleb turgu valitseva seisundi hindamist.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-123" href="#c-123">123</a>
</span>) Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 386.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-124" href="#c-124">124</a>
</span>) Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 378–382 täheldas Üldkohus, et asjasse puutuvas otsuses kohaldatud kriteeriumid puudutasid peamiselt lennujaama läbilaskevõimet ja et olles määratlenud asjaomased turud reisijate lennutranspordi teenuste turgudena, ei saanud komisjonile olla teadmata tegurid, mis otseselt puudutavad nende teenuste osutamist, nimelt lennusagedus ja pakutud istekohtade arv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-125" href="#c-125">125</a>
</span>) Käesoleva ettepaneku punkt 17.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-126" href="#c-126">126</a>
</span>) Käesoleva ettepaneku punkt 89.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-127" href="#c-127">127</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkti 379 lõpus.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-128" href="#c-128">128</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 394.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-129" href="#c-129">129</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 380. Vt samuti selle kohtuotsuse punktid 392 ja 393.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-130" href="#c-130">130</a>
</span>) Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrus ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (EÜT 1993, L 14, lk 1; ELT eriväljaanne 07/02, lk 3), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. mai 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 894/2002, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1554/2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 793/2004, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 545/2009 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrusega (EL) 2020/459.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-131" href="#c-131">131</a>
</span>) Vt määruse nr 95/93 artikli 2 punkt a.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-132" href="#c-132">132</a>
</span>) Määrus nr 95/93 (artikli 10 lõige 2). Komisjoni argument, et see tegur ei ole kuigi oluline ülekoormatud lennujaama jaoks, kus DLH‑l võis olla turujõud, nõuab faktiliste asjaolude hindamist, mida peab tegema üksnes Üldkohus.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-133" href="#c-133">133</a>
</span>) Vt 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Polskie Linie Lotnicze „LOT“ vs. komisjon (T‑240/18, EU:T:2021:723, punkt 57) ja 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Polskie Linie Lotnicze „LOT“ vs. komisjon (T‑296/18, EU:T:2021:724, punkt 80), millele DLH ja komisjon viitavad.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-134" href="#c-134">134</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 319, milles Üldkohus viitas 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsusele Polskie Linie Lotnicze „LOT“ vs. komisjon (T‑240/18, EU:T:2021:723, punkt 57) ja 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsusele Polskie Linie Lotnicze „LOT“ vs. komisjon (T‑296/18, EU:T:2021:724, punkt 80). Üldkohtu paralleel tugines asjaolule, et DLH‑le eraldatud vahendeid ei eraldatud teatud lennuliinide jaoks ja neid võib kasutada ükskõik millise mõnest lennujaamast väljuva lähte- ja sihtkoha liini teenindamiseks.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-135" href="#c-135">135</a>
</span>) Düsseldorfi lennujaama puhul 40–50% (tipptundidel 50–60% kuni 55–65%) ja Viini lennujaama puhul 35–45% (tipptundidel 50–60%). Need andmed puudutasid IATA 2019. aasta suvehooaega (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 397).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-136" href="#c-136">136</a>
</span>) Vt Düsseldorfi lennujaamaga seoses vaidlustatud kohtuotsuse punktid 396–401 ja Viini lennujaamaga seoses punktid 403–407.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-137" href="#c-137">137</a>
</span>) Üldkohus leidis, et asjasse puutuvas otsuses esitatud arvud Düsseldorfi ja Viini lennujaama kohta on sisuliselt võrreldavad arvudega või isegi suuremad arvudest, mis iseloomustavad IATA 2019/2020. aasta talvehooajal konkurentsiolukorda Frankfurdi ja Müncheni lennujaamas, mille kohta komisjon järeldas, et Lufthansa kontsernil oli märkimisväärne turujõud (vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 402 ja 409).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-138" href="#c-138">138</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 411.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-139" href="#c-139">139</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 394.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-140" href="#c-140">140</a>
</span>) Vt 3. juuli 1991. aasta kohtuotsus AKZO vs. komisjon (C‑62/86, EU:C:1991:286, punkt 60) ja 14. veebruari 1978. aasta kohtuotsus United Brands ja United Brands Continentaal vs. komisjon (27/76, EU:C:1978:22, punktid 107–113).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-141" href="#c-141">141</a>
</span>) DLH viited kohtupraktikale ja otsuste tegemise tavale seoses turgu valitseva seisundiga tuleb seetõttu kõrvale jätta kui asjakohatud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-142" href="#c-142">142</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 401–402 ja 408–409.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-143" href="#c-143">143</a>
</span>) Asjasse puutuva otsuse põhjendus 70.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-144" href="#c-144">144</a>
</span>) Asjasse puutuva otsuse põhjendus 231.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-145" href="#c-145">145</a>
</span>) Asjasse puutuva otsuse põhjendused 72 ja 231.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-146" href="#c-146">146</a>
</span>) Vaidlustatud kohtuotsus, punkt 479. Üldkohus tegi kindlaks viis põhjust, miks komisjoni analüüs oli puudulik/puudus: i) LH kontserni mitu korda suurem osakaal võrreldes kõige lähemate konkurentide omaga; ii) puudub analüüs selle kohta, kas uute osalejate ilmumise ja juba baseeruvate konkurentide väljajätmise tagajärjel „oleks konkurents neis lennujaamades veelgi killustunum“; iii) baasiga lennuettevõtjate väljajätmine menetluse esimesest etapist muutis Lufthansa kontserni lähimad konkurendid selles esimeses etapis de facto kõlbmatuks; iv) konkurendid, kellel juba on baas kahes lennujaamas, oleks erinevalt uutest sisenejatest kandnud teenindusaegade omandamisega väiksemaid kulusid ja nad võivad „olla paremal positsioonil […] teenindusaegade […] omandamiseks ja selleks, et suurendada konkurentsisurvet“; v) lennuettevõtjate kõlblikkus sõltub esimese etapi ebaõnnestumisest ja jääb seega ebakindlaks (vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 473–477).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-147" href="#c-147">147</a>
</span>) 13. mai 2015. aasta kohtuotsus Niki Luftfahrt vs. komisjon (T‑162/10, EU:T:2015:283, punkt 295), milles Üldkohus leidis koondumiste kontrollimise kontekstis, et „asjaolu, et ka teiste kohustustega oleks võidud samuti nõustuda, isegi kui nad oleksid olnud konkurentsi suhtes soodsamad, ei saa endaga kaasa tuua kõnealuse otsuse tühistamist, seni kuni komisjon võis mõistlikult eeldada, et otsuses sätestatud kohustused võivad hajutada tõsiseid kahtlusi“. See arutluskäik on tõepoolest olemas koondumisi käsitlevas Üldkohtu praktikas ja seda juba mõnda aega (vt nt 4. juuli 2006. aasta kohtuotsus easyJet vs. komisjon, T‑177/04, EU:T:2006:187, punkt 128; ja 13. novembri 2024. aasta kohtuotsus Iliad Italia vs. komisjon, T‑692/20, EU:T:2024:825, punkt 59). Euroopa Kohus ei ole seda siiski kunagi selgelt kinnitanud. Igal juhul, nagu ma allpool näitan, ei arva ma, et Üldkohus oleks oma kohtupraktikaga vastuollu läinud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-148" href="#c-148">148</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsus, punktid 422–423.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-149" href="#c-149">149</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punktid 17 ja 21.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-150" href="#c-150">150</a>
</span>) Vt Üldkohtu sissejuhatavad kaalutlused, mis on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 415–423.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-151" href="#c-151">151</a>
</span>) Parandusmeetmete teatise punkti 12 kohaselt peab komisjon kaaluma „kõiki kavandatud parandusmeetme endaga seotud asjaolusid“, eelkõige nende „liiki ja ulatust, võttes seejuures arvesse selle turu struktuuri ja eripära, kus konkurentsiprobleemid tekivad, sh koondumise osaliste ja teiste turuosaliste seisundit“. Kuigi Üldkohus ei maininud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 478 ja 479 sõnaselgelt komisjoni parandusmeetmete teatist, viitas ta selgelt selle teatise punktile 12, mille sisu on esitatud punktis 418.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-152" href="#c-152">152</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 478 ja 479. Kuigi Üldkohus ei maininud nendes punktides sõnaselgelt komisjoni parandusmeetmete teatist, viitas ta selgelt selle teatise punktile 12, mille sisu on esitatud sissejuhatavate kaalutluste raames nimetatud kohtuotsuse punktis 418.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-153" href="#c-153">153</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku 146. joonealune märkus.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-154" href="#c-154">154</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 474.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-155" href="#c-155">155</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 421.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-156" href="#c-156">156</a>
</span>) Järelikult ei ole võimalik tuvastada vastuolu 13. mai 2015. aasta kohtuotsusega Niki Luftfahrt vs. komisjon (T‑162/10, EU:T:2015:283, punkt 295).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-157" href="#c-157">157</a>
</span>) Asjasse puutuva otsuse põhjendused 190 ja 197.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-158" href="#c-158">158</a>
</span>) Punkti 474 kohaselt „[…] tooks uute osalejate eelistamine kaasa sellise uue konkurendi turuletuleku, kelle seisund on sarnane nendes lennujaamades juba baseeruvate konkurentide seisundiga, tulenevalt teenindusaegade ja lennukite arvust, mis peavad nendes lennujaamades loodavas baasis olema, st neli lennukit, kusjuures nendes lennujaamades juba baseeruvate konkurentide lennukite arv jääb kahe ja kümne vahele“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-159" href="#c-159">159</a>
</span>) Sellega seoses märgin, et turul juba tegutsevate konkurentide välistamine menetluse esimeses etapis võib oluliselt vähendada võimalusi, et loovutamine tegelikult toimub, muutes kohustuse potentsiaalselt kokkusobimatuks parandusmeetmete teatise punktidega 10 (vajalik kindlus, et loovutamine on võimalik) ja 47 (ettevõtte potentsiaal sobiva ostja ligimeelitamiseks).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-160" href="#c-160">160</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku joonealune märkus 76.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-161" href="#c-161">161</a>
</span>) Vt analoogia alusel 16. märtsi 2023. aasta kohtuotsus American Airlines vs. komisjon (C‑127/21 P, EU:C:2023:209, punktid 79 ja 87).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-162" href="#c-162">162</a>
</span>) Vt analoogia alusel 16. märtsi 2023. aasta kohtuotsus American Airlines vs. komisjon (C‑127/21 P, EU:C:2023:209, punktid 93 ja 95).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-163" href="#c-163">163</a>
</span>) Vt 11. septembri 2025. aasta kohtuotsus Austria vs. komisjon (Centrale nucléaire Paks II) (C‑59/23 P, EU:C:2025:686, punkt 101 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-164" href="#c-164">164</a>
</span>) Vt 23. novembri 2023. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon (C‑210/21 P, EU:C:2023:908, punkt 106 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-165" href="#c-165">165</a>
</span>) Vt eelkõige 23. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus Neos vs. Ryanair ja komisjon (C‑490/23 P, EU:C:2025:32, punktid 58 ja 59), mis puudutab komisjoni kohustust põhjendada seda, miks ta ei analüüsinud sõnaselgelt abimeetme kokkusobivust liidu õiguse sätete või põhimõtete alusel, mis ei ole riigiabi käsitlevad eeskirjad. Selle kohtuotsuse eripära kohta vt kohtujurist Medina ettepanek kohtuasjas Austria vs. komisjon (Centrale nucléaire Paks II) (C‑59/23 P, EU:C:2025:125, 66. joonealune märkus).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-166" href="#c-166">166</a>
</span>) Vt kohtujurist Pitruzzella ettepanek kohtuasjas Ryanair vs. komisjon (C‑320/21 P, EU:C:2023:54, punkt 98).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-167" href="#c-167">167</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 207, 293, 431 ja 459.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-168" href="#c-168">168</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 498.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-169" href="#c-169">169</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 498 ja 500.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-170" href="#c-170">170</a>
</span>) Vt parandusmeetmete teatise punkt 9 ning 161. ja 162. joonealuses märkuses viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-171" href="#c-171">171</a>
</span>) Määruse nr 95/93 artikli 8b teise ja kolmanda lause kohaselt „[k]äesolev määrus ei mõjuta ametivõimude õigust nõuda teenindusaegade vahetamist lennuettevõtjate vahel ning suunata kooskõlas riiklike konkurentsiseadustega või asutamislepingu artiklitega 81 või 82 või nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrusega (EMÜ) nr 4064/89 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) seda, kuidas neid jagatakse. Need ülekandmised saavad olla ainult ilma rahalise hüvituseta.“</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-172" href="#c-172">172</a>
</span>) Määruse nr 95/93 artikli 8a lõike 1 punkti b alapunkti iii kohaselt „Teenindusaegu võib […] üle kanda […] [t]äieliku või osalise ülevõtmise korral, kui teenindusajad on otseselt seotud ülevõetud lennuettevõtjaga“.</p>
</body>
</html>
