<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="ECRCJ2006ETB.0300271701.case.xml"><NO.CASE>C-206/04 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62004C0206</NO.CELEX><NO.SEQ>0001.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>2719</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>2735</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>17</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUJURIST RUIZ-JARABO ETTEPANEK — KOHTUASI C-206/04 P</LEFT><RIGHT>MÜLHENS VS. SISETURU ÜHTLUSTAMISE AMET</RIGHT></CURR.TITLE><CONTENTS.CONCLUSION><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Dámaso Ruiz-Jarabo Colomer</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20051110">10. novembril 2005</DATE><NOTE NOTE.ID="E0046"><P>Algkeel: hispaania.</P></NOTE></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesoleva apellatsioonkaebuse ese on Esimese Astme Kohtu (neljas koda) <DATE ISO="20040303">3. märtsi 2004</DATE>. aasta otsus,<NOTE NOTE.ID="E0047" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="20040303">3. märtsi 2004</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="T-355/02" YEAR="2004" EDITION="GEN" PAGE.ECR="II-791">T-355/02: Mülhens <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2004, lk II-791)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> milles jäeti rahuldamata nõue tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi <QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>ühtlustamisamet<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/>) teise apellatsioonikoja otsus, millega oli omakorda jäetud rahuldamata ühenduse kujutismärgi <QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/>SIR<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/> omanikust äriühingu ja selles kohtumenetluses apellatsioonkaebuse esitaja Mülhens GmbH &amp; Co. KG (edaspidi <QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>Mülhens<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/>) vastulause parfümeeriatooteid ja kosmeetikavahendeid tähistava sõnamärgi <QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>ZIRH<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/> registreerimise taotlusele.</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Taas arutatakse määruse ühenduse kaubamärgi kohta<NOTE NOTE.ID="E0048" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Nõukogu <DATE ISO="19931220">20. detsembri 1993</DATE>. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="011" DATE.PUB="1994" PAGE.FIRST="1">EÜT 1994, L 11, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146), mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="19941222">22. detsembri 1994</DATE>. aasta määrusega (EÜ) nr 3288/94 Uruguay voorus sõlmitud lepingute rakendamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="349" DATE.PUB="1994" PAGE.FIRST="83">EÜT L 349, lk 83</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 185), ja nõukogu <DATE ISO="20040219">19. veebruari 2004</DATE>. aasta määrusega (EÜ) nr 422/2004 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="070" DATE.PUB="2004" PAGE.FIRST="1">ELT L 70, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/02, lk 3).</P></NOTE> artikli 8 lõike 1 punktis b reguleeritud segiajamise tõenäosuse tõlgendamist. Apellatsioonkaebus tugineb ainult ühele väitele, mis jaguneb kahte ossa ja puudutab vastavalt kõnesoleva tõenäosuse esinemise väljaselgitamist, võttes arvesse vaidlusaluste kaubamärkidega kaupade teatud turustamisviise, ning Esimese Astme Kohtu varasemates otsustes väljatöötatud reeglit, mille kohaselt võib kaubamärgi kontseptuaalse osa ülekaal neutraliseerida selle foneetilised sarnasused.</TXT></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Samuti on huvipakkuv kohtuotsus, mille tegi <DATE ISO="20040506">6. mail 2004</DATE>. aastal ühenduse kaubamärkide kohtu ülesannetes Landgericht Hamburg (Saksamaa) kohtuasjas, milles käsitleti nimetatud ettevõtjate vahelist vaidlust seoses nende samade kaubamärkidega seonduva tööstusomandiõiguse rikkumisega, ning milles rahuldati kaubamärgi <QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>SIR<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/> omaniku nõue kaubamärgi <QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>ZIRH<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/> omaniku vastu, kuna leiti, et kaubamärkide segiajamise tõenäosus oli tõendatud. Kuigi see asjaolu ei ole käesoleva kohtuasja põhiküsimuse lahendamiseks tingimata vajalik, väärib see kaalumist seoses Euroopa kaubamärgisüsteemiga.</TXT></NP><?PAGE NO="I-2720"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT>Määrus ühenduse kaubamärgi kohta</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Nimetatud määrus nr 40/94 on põhiline õigusnorm käesoleva kohtuasja küsimuste lahendamiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Selle artikli 4 kohaselt võivad ühenduse kaubamärgi moodustada <QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Artikkel 8 sisaldab suhtelisi keeldumispõhjuseid, mille hulgas lõike 1 punktis b nimetatakse järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="008.001"><NO.PARAG><QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>[…]</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Kuigi määruse nr 40/94 sätted, mis käsitlevad nii nende tööstusomandiõiguste rikkumise juhtude kui ka ühenduse kaubamärkide kohtute suhtes kohaldatavat õigusnormi, kohtuasja põhiküsimust otseselt ei mõjuta, tuleks neid siiski arvesse võtta.</TXT></NP><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Esimese nimetatud aspekti kohta sätestab artikkel 14:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="014.001"><NO.PARAG><QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ühenduse kaubamärgi mõju reguleerivad ainult käesoleva määruse sätted. Muudel juhtudel reguleerib ühenduse kaubamärgi rikkumist siseriiklik õigus, mis käsitleb siseriikliku kaubamärgi rikkumist, X jaotise sätete kohaselt.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="I-2721"?><PARAG IDENTIFIER="014.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="014.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kohaldatavad menetluseeskirjad määratakse kindlaks X jaotise sätete kohaselt.<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>Selle kohta oli X jaotise <QUOT.START ID="QS0010" REF.END="QE0010" CODE="201E"/>Ühenduse kaubamärkidega seotud kohtuasjade kohtualluvus ja menetlusnormid<QUOT.END ID="QE0010" REF.START="QS0010" CODE="201D"/> teise jakku <QUOT.START ID="QS0011" REF.END="QE0011" CODE="201E"/>Vaidlused ühenduse kaubamärkide rikkumise ja kehtivuse üle<QUOT.END ID="QE0011" REF.START="QS0011" CODE="201D"/> kuuluva artikli 91 lõikes 1 märgitud, et liikmesriigid peavad määrama oma territooriumil võimalikult väikese arvu <QUOT.START ID="QS0012" REF.END="QE0012" CODE="201E"/>siseriiklikke esimese ja teise astme kohtuid, edaspidi <QUOT.START ID="QS0013" REF.END="QE0013" CODE="201E"/>ühenduse kaubamärkide kohtud<QUOT.END ID="QE0013" REF.START="QS0013" CODE="201D"/>, kes täidavad neile käesoleva määrusega pandud ülesandeid<QUOT.END ID="QE0012" REF.START="QS0012" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>Samas jaotises ja jaos asuva artikli 92 kohaselt,</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0014" REF.END="QE0014" CODE="201E"/>Ühenduse kaubamärkide kohtute ainupädevusse kuuluvad:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>hagid seoses ühenduse kaubamärkide õiguste rikkumisega ja, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud, hagid seoses õiguste rikkumise ohuga;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>hagid tuvastamaks, et õigusi ei ole rikutud, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END ID="QE0014" REF.START="QS0014" CODE="201D"/>.</P></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse taust</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT>Menetletava kohtuvaidluse asjaolud</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT><DATE ISO="19990921">21. septembril 1999</DATE> esitas Zirh International Corp. ühtlustamisametile taotluse registreerida ühenduse kaubamärgina sõnamärk <QUOT.START ID="QS0015" REF.END="QE0015" CODE="201E"/>ZIRH<QUOT.END ID="QE0015" REF.START="QS0015" CODE="201D"/>, ning see taotlus avaldati <DATE ISO="20000403">3. aprillil 2000</DATE> väljaandes <HT TYPE="ITALIC">Bulletin des marques communautaires</HT> (Ühenduse Kaubamärgibülletään) nr 27/2000.</TXT></NP><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT>Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad <DATE ISO="19570615">15. juunil 1957</DATE>. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 3, 5 ja 42.</TXT></NP><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT><DATE ISO="20000524">24. mail 2000</DATE> esitas ettevõtja Mülhens määruse nr 40/94 artikli 42 alusel vastulause taotletava kaubamärgi registreerimisele kõikide<?PAGE NO="I-2722"?> kaubamärgitaotluses nimetatud kaupade ja teenuste osas, milles ta tugines varasemale ühenduse kujutismärgile, milles kasutatakse sõnaelementi <QUOT.START ID="QS0016" REF.END="QE0016" CODE="201E"/>SIR<QUOT.END ID="QE0016" REF.START="QS0016" CODE="201D"/>, Nizza kokkuleppe klassi 3 kuuluvate kaupade jaoks, mis vastavad kirjeldusele: <QUOT.START ID="QS0017" REF.END="QE0017" CODE="201E"/>parfümeeriatooted, eeterlikud õlid, kosmeetikavahendid, juukseveed, hambapastad, seebid<QUOT.END ID="QE0017" REF.START="QS0017" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>14.</NO.P><TXT>Äriühing Zirh täpsustas <DATE ISO="20001002">2. oktoobril 2000</DATE> tema taotlusesse kuuluvaid kauba- ja teenuseliike järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P><QUOT.START ID="QS0018" REF.END="QE0018" CODE="201E"/>seebid; parfümeeriatooted; eeterlikud õlid; kosmeetikavahendid; juukseveed; habemeajamisjärgsed näoveed; beebipuudrid, keha- ja näopuudrid; beebišampoonid ja šampoonid; juuksepalsamid; raseerimispalsamid, -kreemid, -geelid ja -vedelikud; huulepalsam ja - läige; vanni- ja dušigeelid; nahakreemid ja -toonikud; deodorandid ja higistusvastased vahendid; koorimiskreemid näole; juuksekammimispreparaadid; tualettõlid; lõhnaõlid; nahapuhastuskreemid ja -toonikud; nahaniisutusvahendid; naha-, deodorant- ja tualettseebid; ning päikesekaitsevahendid ja päevitusvastased vahendid<QUOT.END ID="QE0018" REF.START="QS0018" CODE="201D"/>, mis kuuluvad klassi 3;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START ID="QS0019" REF.END="QE0019" CODE="201E"/>hügieeni- ja iluhooldusteenused; juuksuriteenused; ilusalongiteenused; kosmeetikaalane uurimis- ja arendustegevus; parfümeeriaalane uurimis- ja arendustegevus<QUOT.END ID="QE0019" REF.START="QS0019" CODE="201D"/>, mis kuuluvad klassi 42.</P></ITEM></LIST></P></NP><NP><NO.P>15.</NO.P><TXT>Sellegipoolest jäi äriühing Mülhens oma esialgse seisukoha juurde.</TXT></NP><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT>Ühtlustamisameti pädev osakond jättis vastulause <DATE ISO="20010629">29. juuni 2001</DATE>. aasta otsusega rahuldamata peamiselt seetõttu, et ta leidis, et nende kahe märgi vahelised visuaalsed ja kontseptuaalsed erinevused kaaluvad üles nende märkide foneetilise sarnasuse, nii et nimetatud märkide segiajamise tõenäosust ei esine.</TXT></NP><NP><NO.P>17.</NO.P><TXT><DATE ISO="20010710">10. juulil 2001</DATE> esitas nimetatud ettevõtja määruse nr 40/94 artikli 59 alusel ühtlustamisametile vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.</TXT></NP><NP><NO.P>18.</NO.P><TXT><DATE ISO="20021001">1. oktoobril 2002</DATE> jättis ühtlustamisameti teine apellatsioonikoda selle rahuldamata ja kinnitas vaidlusalust otsust, väites peaasjalikult, et kuigi asjaomaseid kaupu ja teenuseid turustatakse samade jaotuskanalite kaudu või samades müügikohtades, kaaluvad nende kahe märgi vahelised erinevused üles nende märkide foneetilise sarnasuse, mis võib esineda teatavates Euroopa Liidu ametlikes keeltes.</TXT></NP><?PAGE NO="I-2723"?><NP><NO.P>19.</NO.P><TXT>Selle rahuldamata jätmise otsuse peale esitaski Mülhens tühistamishagi avaldusega, mis registreeriti Esimese Astme Kohtu kantseleis <DATE ISO="20021204">4. detsembril 2002</DATE>.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT>Edasikaevatud kohtuotsus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>20.</NO.P><TXT>Hagis piirdus Mülhens ühe väitega määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumise kohta. Hageja rõhutas märkide <QUOT.START ID="QS0020" REF.END="QE0020" CODE="201E"/>SIR<QUOT.END ID="QE0020" REF.START="QS0020" CODE="201D"/> ja <QUOT.START ID="QS0021" REF.END="QE0021" CODE="201E"/>ZIRH<QUOT.END ID="QE0021" REF.START="QS0021" CODE="201D"/> foneetilist sarnasust, mis muutis need tema arvates identseks, eriti arvestades seda, et parfüümide ja kosmeetikavahendite müük ei toimu eranditult nii, et neid tarbijatele näidatakse.</TXT></NP><NP><NO.P>21.</NO.P><TXT>Kuigi ühtlustamisamet tunnistas osaliselt vaidlusaluste kaubamärkide foneetilist sarnasust, eitas ta, et see kokkulangevus võiks tekitada segiajamise tõenäosust, arvestades ühe, inglise keeles selge tähendusega märgi ja teise puht väljamõeldud märgi vahelisi suuri kontseptuaalseid erinevusi.</TXT></NP><NP><NO.P>22.</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohus, olles meenutanud kohtupraktikas segiajamise tõenäosuse kohta kehtestatud kriteeriume,<NOTE NOTE.ID="E0049" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Edasikaevatud kohtuotsus, punktid 34–42.</P></NOTE> uuris, kas asjaomaste kaubamärkide sarnasuse aste on sellise tõenäosuse tekitamiseks piisavalt kõrge.</TXT></NP><NP><NO.P>23.</NO.P><TXT>Ta võrdles neid visuaalsest, foneetilisest ja kontseptuaalsest aspektist, et hinnata, kas need on mõnedes riikides häälduselt sarnased.<NOTE NOTE.ID="E0050" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Sama kohtuotsus, punktid 44-47.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>24.</NO.P><TXT>Seejärel, lähtuvalt Euroopa Kohtu teooriast, mille kohaselt võib ka üksnes kaubamärkide foneetiline sarnasus tekitada segiajamise tõenäosust,<NOTE NOTE.ID="E0051" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="19990622">22. juuni 1999</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-342/97" YEAR="1999" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-3819">C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer (EKL 1999, lk I-3819, punkt 28)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> hindas ta igast küljest kõiki asjassepuutuvaid tegureid, keskendudes vaidlusaluste kaubamärkide tervikmuljele ja pöörates erilist tähelepanu nende eristavatele ja domineerivatele osadele.</TXT></NP><NP><NO.P>25.</NO.P><TXT>Selle uurimise tulemusel täheldati, et sõnal <QUOT.START ID="QS0022" REF.END="QE0022" CODE="201E"/>SIR<QUOT.END ID="QE0022" REF.START="QS0022" CODE="201D"/> on selge ja kindel tähendus, mida sihtgrupp tajub vahetult,<NOTE NOTE.ID="E0052" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Slaavikeelsetes maades oleksid tarbijad selle kiiresti, kuigi parfümeeriasektoris mõneti üllatavana, ära tundnud, sest see sõna tähendab nende keeltes <QUOT.START ID="QS0023" REF.END="QE0023" CODE="201E"/>juust<QUOT.END ID="QE0023" REF.START="QS0023" CODE="201D"/> — nt <QUOT.START ID="QS0024" REF.END="QE0024" CODE="201E"/>sýr<QUOT.END ID="QE0024" REF.START="QS0024" CODE="201D"/> tšehhi keeles, <QUOT.START ID="QS0025" REF.END="QE0025" CODE="201E"/>ser<QUOT.END ID="QE0025" REF.START="QS0025" CODE="201D"/> (kõige sarnasem inglisekeelse hääldusega) poola keeles, <QUOT.START ID="QS0026" REF.END="QE0026" CODE="201E"/>syr<QUOT.END ID="QE0026" REF.START="QS0026" CODE="201D"/> slovaki keeles ja <QUOT.START ID="QS0027" REF.END="QE0027" CODE="201E"/>sir<QUOT.END ID="QE0027" REF.START="QS0027" CODE="201D"/> sloveeni keeles.</P></NOTE> kuigi see ei tähista ühtegi kaupade eriomadust. Sellest asjaolust järeldas ta, et täheldatud kontseptuaalsed ja visuaalsed erinevused kaaluvad<?PAGE NO="I-2724"?> üles foneetilised tunnused, kuna kaubamärk <QUOT.START ID="QS0028" REF.END="QE0028" CODE="201E"/>SIR<QUOT.END ID="QE0028" REF.START="QS0028" CODE="201D"/> sisaldab ka heraldilist kujutist,<NOTE NOTE.ID="E0053" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Punktid 49–51.</P></NOTE> ning kohaldas varem kehtestatud reeglit,<NOTE NOTE.ID="E0054" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="20031014">14. oktoobri 2003</DATE>. aasta otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="T-292/01" YEAR="2003" EDITION="GEN" PAGE.ECR="II-4335">T-292/01: Phillips-Van Heusen Corp. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2003, lk II-4335)</REF.DOC.ECR> kehtestati kindel reegel, mida kasutati hiljem <DATE ISO="20040317">17. märtsi 2004</DATE>. aasta otsuses liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR NO.CASE="T-183/02+T-184/02" YEAR="2004" EDITION="GEN" PAGE.ECR="II-965">T-183/02 ja T-184/02: El Corte Inglés <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2004, lk II-965, punkt 93)</REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="20040622">22. juuni 2004</DATE>. aasta otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="T-185/02" YEAR="2004" EDITION="GEN" PAGE.ECR="II-1739">T-185/02: Ruiz-Picasso jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2004, lk II-1739, punkt 56)</REF.DOC.ECR>, mille peale esitatud apellatsioonkaebuse osas ei ole veel otsust tehtud.</P></NOTE> mille kohaselt kontseptuaalsed erinevused neutraliseerivad foneetilise sarnasuse.</TXT></NP><NP><NO.P>26.</NO.P><TXT>Edasikaevatud kohtuotsuses omistati vähe tähtsust vastandatud kaubamärkide sarnasusele, leides, et kõnesolevaid kaupu turustatakse tavaliselt selliselt, et tarbijad tajuvad märke nägemise ja mitte üksnes või valdavalt kuulmise teel, vastupidi sellele, mida väitis hageja ja apellatsioonkaebuse esitaja oma väidete toetuseks tõendeid esitamata.<NOTE NOTE.ID="E0055" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Punktid 51–54.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>27.</NO.P><TXT>Seetõttu lükkas Esimese Astme Kohus vaatamata kaupade ja teenuste osalisele sarnasusele või identsusele tagasi väite, et nende kahe kaubamärgi sarnasuse aste on kõrge ja tekitab segiajamist vaidlusaluste kaupade ja teenuste kaubandusliku päritolu osas,<NOTE NOTE.ID="E0056" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Edasikaevatud kohtuotsus, punktid 55 ja 56.</P></NOTE> ning jättis tühistamisnõude ja hagi rahuldamata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT>Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>28.</NO.P><TXT>Äriühingu Mülhens apellatsioonkaebus registreeriti Euroopa Kohtu kantseleis <DATE ISO="20040506">6. mail 2004</DATE> ja ühtlustamisameti vastus apellatsioonkaebusele sama aasta 27. juulil.</TXT></NP><NP><NO.P>29.</NO.P><TXT>Pooled esitasid vastavalt repliigi ja vasturepliigi <DATE ISO="20041020">20. oktoobril 2004</DATE> ja <DATE ISO="20050128">28. jaanuaril 2005</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>30.</NO.P><TXT>Kohtuistung, millel osalesid Mülhens'i, ühtlustamisameti ja äriühingu Zihr International Corp. esindajad, toimus <DATE ISO="20051006">6. oktoobril 2005</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>31.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>tühistada Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="20040303">3. märtsi 2004</DATE>. aasta otsus kohtuasjas T-355/02;</P></ITEM><ITEM><P>tühistada ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja <DATE ISO="20021001">1. oktoobri 2002</DATE>. aasta otsus (asjas R 657/2001-2) Mülhensi ja<?PAGE NO="I-2725"?> äriühingu Zirh International Corp. vahelises vastulausemenetluses;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.</P></ITEM></LIST></P></NP><NP><NO.P>32.</NO.P><TXT>Ühtlustamisamet, keda toetab esimeses kohtuastmes menetlusse astuja, palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja apellatsioonkaebuse esitajalt.</P></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>IV.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse väite analüüs</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>33.</NO.P><TXT>Mülhens tugineb ainult ühele väitele: määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktis b viidatud segiajamise tõenäosuse mõiste rikkumine; ta jagab selle väite kahte ossa: ühes viitab ta nimetatud tõenäosuse olemasolule ja eelkõige mõjule, mida kaupade ja teenuste turustamise viis omab foneetiliste, visuaalsete ja kontseptuaalsete sarnasuste kaalumisele, teises vaidlustab ta reegli, mille kohaselt kontseptuaalsed erinevused neutraliseerivad teatud asjaoludel foneetilised sarnasused.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT>Ainsa väite esimene osa</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>34.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et see väite osa võib paista vastuvõetamatu, kuna selles taotletakse Esimese Astme Kohtu poolt faktiliste asjaolude, nimelt segiajamise tõenäosuse puudumise kohta antud hinnangu muutmist, samas kui Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 kohaselt ei kuulu seda liiki hinnangud tema pädevusse.<NOTE NOTE.ID="E0057" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt Euroopa Kohtu kohtuliku kontrolli ulatuse kohta kaubamärkide asjus minu <DATE ISO="20020514">14. mai 2002</DATE>. aasta ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-104/00 P" YEAR="2002" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-7651">C-104/00 P: DKV, milles otsus tehti <DATE ISO="20020919">19. septembril 2002</DATE> (EKL 2002, lk I-7561, ettepaneku punktid 58–60</REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>35.</NO.P><TXT>Ent lähtudes põhimõttest <HT TYPE="ITALIC">in dubio pro actione</HT>, kui menetluse jätkamist kuni põhiküsimuse otsustamiseni soosivast tõlgendamise kriteeriumist, mis tuleneb õigusest tõhusale kohtulikult kaitsele, võib apellatsioonkaebuse esitaja eri argumentide ja repliigi tähelepanelikul vaatamisel välja tuua selle tegeliku tähenduse.</TXT></NP><?PAGE NO="I-2726"?><NP><NO.P>36.</NO.P><TXT>Mülhensi arvates seisneb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine selles, et Esimese Astme Kohus ei järginud Euroopa Kohtu teesi selle kohta, et ka üksnes kaubamärkide foneetiline sarnasus võib tekitada segiajamise tõenäosuse.<NOTE NOTE.ID="E0058" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool viidatud kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, punkt 28.</P></NOTE> Nimetatud ettevõtja arvates kaasneb see tõenäosus sellise sarnasusega automaatselt, kusjuures kaubamärgi visuaalne ja kontseptuaalne analüüs ei puutu asjasse.</TXT></NP><NP><NO.P>37.</NO.P><TXT>Tema arvates rõhutab foneetilise sarnasuse tähtsust asjaolu, et klient ei näe alati ostmise ajal kaupa, kuna sageli jõuavad kaubad tarbijani kanaleid pidi, kus olulist tähtsust omab kaubamärgi hääldus, nagu kingituste puhul, posti- või telefonimüügi teel ja kauba soovitamisel selle valdkonna ettevõtjate poolt, näiteks ilu- ja juuksurisalongides või parfümeeriakauplustes.</TXT></NP><NP><NO.P>38.</NO.P><TXT>Selle tõenduseks lisas ta oma repliigile ärakirja Landgericht Hamburgi (Saksamaa) <DATE ISO="20040506">6. mai 2004</DATE>. aasta kohtuotsusest, mis tehti kaubamärgiõiguse rikkumise menetluses, milles pooled ja vaidlusalused märgid olid samad, mis käesolevas menetluses. Selles kohtuotsuses tunnistas Saksa kohus asjaomaste kaubamärkide segiajamise tõenäosuse olemasolu, rääkides sõnaselgelt vastu käesolevas menetluses edasikaevatud varasemale kohtuotsusele.</TXT></NP><NP><NO.P>39.</NO.P><TXT>Ühtlustamisamet ei vaidlusta apellatsioonkaebuse esitaja analüüsi kaubamärkide foneetilise sarnasuse kohta, kuid ei ole nõus omistatama sellele olulist tähtsust. Lisaks leiab ta, et eespool viidatud kohtuotsuse Lloyd punktis 28 nähakse ette ainult <HT TYPE="ITALIC">võimalus</HT>, et foneetiline sarnasus tekitab segiajamise tõenäosust, ning et enne sellisele järeldusele jõudmist on tingimata vaja kõiki asjaomaseid elemente ja vastandatud kaupu igast küljest hinnata.</TXT></NP><NP><NO.P>40.</NO.P><TXT>Ta omistab vähe tähtsust sellele, kuidas märkide kõla mõjutab nende turustamist, leides, et apellatsioonkaebuse esitaja toodud näited ei ole piisavad ega representatiivsed. Tema arvates ei ole viidatud olukorrad tavapärased, samas kui Euroopa Kohtu praktikas väljatöötatud kriteeriumidega püütakse just kindlaks määrata tüüpilisi või keskmiseid olukordi.</TXT></NP><NP><NO.P>41.</NO.P><TXT>Peale selle ei ole ühtlustamisameti arvates Landgericht Hamburgi kohtuotsuses midagi imelikku, arvestades, et seal olid asjaolud Esimese Astme Kohtule esitatutest erinevad; vastasel korral tekitaks kohtuotsusest tulenev olukord talle muret, sest see asetaks pooled delikaatsesse, peaaegu väljakannatamatusse olukorda, arvestades, et siseriiklikud kaubamärkide kohtud kasutaksid segiajamise tõenäosuse hindamisel õiguslikke eeskirju, mis erinevad ühenduse kohtu omadest, kes — küll esimese astme kohtuna<?PAGE NO="I-2727"?> — teostab Euroopa Liidus üht põhipädevust. See viimane aspekt ei mõjuta siiski otseselt apellatsioonkaebuse lahendamist, mistõttu seda käsitletakse hiljem, kui apellatsioonkaebuse väidet on põhjalikult analüüsitud.<NOTE NOTE.ID="E0059" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt tagapool punkt 58 jj.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>42.</NO.P><TXT>Olles selgitanud oma arvamuse apellatsioonkaebuse esitaja väite esimese osa vastuvõetavuse kohta, keskendun selle teesi uurimisele, mille Euroopa Kohus sõnastas eespool viidatud kohtuotsuses Lloyd Schuhfabrik Meyer, täpsemalt selle punktis 28, milles sedastatakse, et <QUOT.START ID="QS0029" REF.END="QE0029" CODE="201E"/>[…] ei saa välistada, et ka üksnes kaubamärkide foneetiline sarnasus võib tekitada segiajamise tõenäosuse […]<QUOT.END ID="QE0029" REF.START="QS0029" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>43.</NO.P><TXT>Tegelikult ei ole selle lause tähendus absoluutne, nagu väidab apellatsioonkaebuse esitaja, sest kohtuotsuses loetakse foneetilist sarnasust piisavaks, selleks et asjaomased kohtud tuvastaksid identsete kaupade puhul selle tõenäosuse olemasolu. Nende sõnade grammatiline tõlgendamine viitab sellele, et Euroopa Kohus <HT TYPE="ITALIC">ei välista</HT>, et sellest sarnasusest piisab segiajamise tõenäosuse tuvastamiseks, kuid ta ei nõua tingimata selle tuvastamist ainult helilise sarnasuse tõttu.</TXT></NP><NP><NO.P>44.</NO.P><TXT>Loogilis-lingvistilisest küljest, kui <QUOT.START ID="QS0030" REF.END="QE0030" CODE="201E"/>ei välistata võimalust<QUOT.END ID="QE0030" REF.START="QS0030" CODE="201D"/>, et midagi juhtub, siis nenditakse, et see on vähetõenäoline, vihjates nii selle ebaharilikkusele. Igatahes ei saa niisugusest kinnitusest tuletada üldreeglit, mille kohaselt on kaheldav, kas konkreetset juhtu kunagi tekib.</TXT></NP><NP><NO.P>45.</NO.P><TXT>Väljapakutud tõlgendust kinnitab Euroopa Kohtu selle otsuse teiste keeleversioonide võrdlemine. See tuleneb näiteks kohtumenetluse keeleks olnud saksa keelest: <QUOT.START ID="QS0031" REF.END="QE0031" CODE="201E"/>sich nicht ausschließen lässt, daß allein die klangliche Ähnlichkeit der Marken eine Verwechslungsgefahr […] <HT TYPE="ITALIC">hervorrufen kann</HT><QUOT.END ID="QE0031" REF.START="QS0031" CODE="201D"/>, kui ka prantsuse keelest: <QUOT.START ID="QS0032" REF.END="QE0032" CODE="201E"/>qu'il ne saurait être exclu que la seule similitude auditive des <HT TYPE="ITALIC">marques puisse créer</HT> un risque de confusion<QUOT.END ID="QE0032" REF.START="QS0032" CODE="201D"/> või inglise keelest: <QUOT.START ID="QS0033" REF.END="QE0033" CODE="201E"/>it is possible that a mere aural similarity between trade marks <HT TYPE="ITALIC">may create</HT> a likelihood of confusion<QUOT.END ID="QE0033" REF.START="QS0033" CODE="201D"/>; soovimata olla ammendav, kuid igasuguse kahtluse hajutamiseks tsiteerin ka hollandikeelset sõnastust: <QUOT.START ID="QS0034" REF.END="QE0034" CODE="201E"/>niet valt uit te sluiten, dat de enkele auditieve gelijkenis tussen de merken verwarring […] <HT TYPE="ITALIC">kan doen ontstaan</HT><QUOT.END ID="QE0034" REF.START="QS0034" CODE="201D"/> või itaaliakeelset sõnastust: <QUOT.START ID="QS0035" REF.END="QE0035" CODE="201E"/>non si può escludere che la somiglianza fonetica dei marchi <HT TYPE="ITALIC">possa creare</HT> un rischio di confusione<QUOT.END ID="QE0035" REF.START="QS0035" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>46.</NO.P><TXT>Mis puutub väitesse mõnede selliste turustamiskanalite tähtsuse kohta, kus tarbijad ei saa asjaomaseid kaupu näha — millest tulenevalt foneetiline sarnasus on olulisema tähtsusega, tuleks probleemi süüvimata märkida, et Esimese Astme Kohus lükkas selle edasikaevatud kohtuotsuse punktis 53 tagasi<?PAGE NO="I-2728"?> ainult sellepärast, et hageja ei olnud seda nõuetekohaselt tõendanud. Seega ei ole asjakohane Mülhensi kriitika, et kõnesolevas kohtuotsuses ei omistatud nendele turustusviisidele nii suurt tähtsust, nagu nad väidetavalt vajanuks, sest see puudutab punktis 54 üksnes <HT TYPE="ITALIC">täiendavalt</HT> lisatud kinnitust, mis aga ei lükanud ümber eelnevas punktis öeldut.</TXT></NP><NP><NO.P>47.</NO.P><TXT>Lisaks, mis puutub tõendi hindamisse, siis tuleb meelde tuletada, et vastavalt EÜ artiklile 225 ja Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 58 saab Euroopa Kohtusse edasi kaevata ainult õigusküsimustes ning seega on Esimese Astme Kohtul ainupädevus tuvastada ja hinnata antud asjas olulisi faktilisi asjaolusid ning analüüsida tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõendeid on moonutatud.<NOTE NOTE.ID="E0060" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="19940601">1. juuni 1994</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-136/92 P" YEAR="1994" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-1981">C-136/92 P: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Brazzelli Lualdi jt (EKL 1994, lk I-1981, punktid 49 ja 66)</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20021015">15. oktoobri 2002</DATE>. aasta otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-238/99 P+C-244/99 P+C-245/99 P+C-247/99 P+C-250/99 P—C-252/99 P+C-254/99 P" YEAR="2002" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-8375">C-238/99 P, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C-250/99 P–C-252/99 P ja C-254/99 P: Limburgse Vinyl Maatschappij jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (EKL 2002, lk I-8375, punkt 194</REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20021210">10. detsembri 2002</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-312/00 P" YEAR="2002" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-11355">C-312/00 P: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Camar ja Tico (EKL 2002, lk I-11355, punkt 69)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Järelikult ei ole Euroopa Kohus pädev kontrollima, kuidas on Esimese Astme Kohus neid ülesandeid täitnud.</TXT></NP><NP><NO.P>48.</NO.P><TXT>Öeldust lähtuvalt tuleb väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, sest määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumist ei täheldata.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT>Ainsa väite teine osa</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>49.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse väite teises osas vaidlustab apellatsioonkaebuse esitaja reegli, mille kohaselt kaubamärkide kontseptuaalsed erinevused <QUOT.START ID="QS0036" REF.END="QE0036" CODE="201E"/>neutraliseerivad<QUOT.END ID="QE0036" REF.START="QS0036" CODE="201D"/> nende foneetilised sarnasused, ja mida Esimese Astme Kohus on kasutanud mitmes kohtuotsuses.<NOTE NOTE.ID="E0061" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Viidatud käesoleva ettepaneku 9. joonealuses märkuses.</P></NOTE> Ühelt poolt kritiseerib ta selle reegli alust, leides, et see on Euroopa Kohtu praktikaga vastuolus. Teiselt poolt kahtleb ta, et käesolevas kohtuasjas on ingliskeelsel sõnal <QUOT.START ID="QS0037" REF.END="QE0037" CODE="201E"/>sir<QUOT.END ID="QE0037" REF.START="QS0037" CODE="201D"/> selle hääldamisel sihtpubliku jaoks mõistetav tähendus.</TXT></NP><NP><NO.P>50.</NO.P><TXT>Oma esimeses argumendis vaidlustab ta, et kõikide aspektide igast küljest hindamiseks oleks vaja uurida märke foneetiliste, visuaalsete ja kontseptuaalsete kriteeriumide järgi, sest tema arvates võib ka ühe taju jaoks ilmne sarnasus tekitada segiajamise tõenäosust, viidates taas ja selgelt juba nimetatud kohtuotsusele Lloyd Schuhfabrik Meyer, täpsemalt selle punktile 28.</TXT></NP><NP><NO.P>51.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleks meelde tuletada käesoleva ettepaneku punkte 43–45, et lükata tagasi selle kohtuotsuse pakutav tõlgendamine, ja keskenduda selle tegelikule sisule.</TXT></NP><?PAGE NO="I-2729"?><NP><NO.P>52.</NO.P><TXT>Teise argumendi kohta, mis puudutab sõna <QUOT.START ID="QS0038" REF.END="QE0038" CODE="201E"/>sir<QUOT.END ID="QE0038" REF.START="QS0038" CODE="201D"/> tähendust, tuleb eelkõige märkida, et tegemist on tühistamishagi menetlemisel Esimese Astme Kohtu poolt tuvastatud faktiga, mida Euroopa Kohus ei ole vastavalt oma põhikirja artiklile 58 pädev kontrollima, nagu ma juba selgitasin. Kui aga mõista seda argumenti tähenduses, et sellega vaidlustatakse eespool nimetatud neutraliseerimisreegli õiguspärasus, tuleks selle kohta teha mõned tähelepanekud.</TXT></NP><NP><NO.P>53.</NO.P><TXT>See ei ole esimene kord, kui Euroopa Kohtus tõstatatakse küsimus selle segiajamise tõenäosuse hindamiseks kasutatava reegli kehtivuse kohta; ka ei ole see esimene kord, kus ma selle osas seisukohta avaldan.<NOTE NOTE.ID="E0062" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Ettepanek, mille ma esitasin <DATE ISO="20050908">8. septembril 2005</DATE> kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-361/04 P" YEAR="2006" EDITION="GEN">C-361/04 P: Ruiz-Picasso jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet, milles otsus tehti <DATE ISO="20060112">12. jaanuaril 2006</DATE> (EKL 2006, lk I-643, ettepaneku punkt 27 jj</REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kohtupraktika moodustab siin põhiliselt kohtuotsus SABEL, milles Euroopa Kohus nõudis kõikide konkreetsel juhul tähtsust omavate asjaolude arvessevõtmist,<NOTE NOTE.ID="E0063" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="19971111">11. novembri 1997</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-251/95" YEAR="1997" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-6191">C-251/95 (EKL 1997, lk I-6191, punkt 22)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> lisades, et vastandatud kaubamärkide visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse igast küljest hindamine peab põhinema neist tekkival tervikmuljel,<NOTE NOTE.ID="E0064" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool viidatud kohtuotsus SABEL, punkt 23.</P></NOTE> arvestades eelkõige märkide eristavaid ja domineerivaid osi.<NOTE NOTE.ID="E0065" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt ka eespool viidatud kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, punkt 25.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>54.</NO.P><TXT>Neid määravaks peetavaid visuaalseid, foneetilisi või kontseptuaalseid komponente peab igal konkreetsel juhul hindama hagi arutav kohus, teades, et Euroopa Kohtu kontroll ei hõlma selles valdkonnas puhtalt faktilisi aspekte.</TXT></NP><NP><NO.P>55.</NO.P><TXT>Ma olen ühes teises ettepanekus<NOTE NOTE.ID="E0066" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool viidatud <DATE ISO="20050908">8. septembri 2005</DATE>. aasta ettepanek kohtuasjas Ruiz-Picasso jt <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 35.</P></NOTE> juba märkinud, et see kontroll on asjassepuutuv ainult juhtudel, kui vaidlustatud reeglit on kasutatud absoluutselt ja <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT>, analüüsimata eelnevalt eraldi eri komponente, ning kohaldades reeglit automaatselt, vastupidi eespool nimetatud Euroopa Kohtu praktikale. Mõistagi peaks apellatsioonkaebuse esitaja samuti viitama faktide moonutamisele;<NOTE NOTE.ID="E0067" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="19940302">2. märtsi 1994</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-53/92 P" YEAR="1994" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-667">C-53/92 P: Hilti <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> komisjon (EKL 1994, lk I-667, punkt 42)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> see võimalus tuleb siinkohal välistada, sest seda ei ole apellatsioonkaebuses tehtud.</TXT></NP><NP><NO.P>56.</NO.P><TXT>Edasikaevatud kohtuotsuse punktides 44-47 uuriti kõiki elemente kooskõlas selle kohtupraktikaga, ning seejärel käsitleti punktis 50 määravaks peetavat — kontseptuaalset osa, mis puudutab kaubamärgi <QUOT.START ID="QS0039" REF.END="QE0039" CODE="201E"/>SIR<QUOT.END ID="QE0039" REF.START="QS0039" CODE="201D"/> sõnalise osa tähendust.</TXT></NP><?PAGE NO="I-2730"?><NP><NO.P>57.</NO.P><TXT>Järelikult ei rikkunud Esimese Astme Kohtu otsus seda kohtupraktikat järgides mingil moel määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b, mistõttu tuleb apellatsioonkaebuse ainsa väite teine osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT>Landgericht Hamburgi kohtuotsus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>58.</NO.P><TXT>Nagu ma käesoleva ettepaneku punktis 38 nimetasin, tunnistas Landgericht Hamburg oma <DATE ISO="20040506">6. mai 2004</DATE>. aasta otsuses segiajamise tõenäosust menetluses, kus arutati kaubamärgiõiguse rikkumist samade märkide osas käesoleva apellatsioonkaebuse esitaja ja esimeses kohtuastmes menetlusse astuja vahelises vaidluses.</TXT></NP><NP><NO.P>59.</NO.P><TXT>Selline asjaolu ei ole ühenduse kaubamärkide kaitse süsteemi struktuuri arvestades üllatav, kuigi selle esinemine ei ole normaalne ja veelgi vähem soovitav.</TXT></NP><NP><NO.P>60.</NO.P><TXT>Ühenduse kaubamärgid ja siseriiklikud kaubamärgid ei esine koos veekindlates ruumides, millel puudub mistahes seos, vaid esinevad koos ühises ruumis; ja kuigi need üksteist vastastikku ei toeta, seonduvad need omavahel, muutudes vastastikku läbilaskvateks,<NOTE NOTE.ID="E0068" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Álvarez, J., <QUOT.START ID="QS0040" REF.END="QE0040" CODE="201E"/>Marca comunitaria y marcas nacionales<QUOT.END ID="QE0040" REF.START="QS0040" CODE="201D"/>, Alberto Bercovitz Rodríguez-Cano (Coord.), <HT TYPE="ITALIC">Marca y Diseño Comunitarios</HT>, Pamplona, Aranzadi, 1996, lk 191 jj, eelkõige lk 195 jj.</P></NOTE> sest — nagu on sedastatud määruse nr 40/94 põhjendustes — ühenduse õigusnormid ei asendanud kaubamärke käsitlevaid liikmesriikide õigusnorme.<NOTE NOTE.ID="E0069" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Nimetatud määruse viies põhjendus.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>61.</NO.P><TXT>See vastavus siseriikliku õigusega väljendub ühenduse kaubamärkide rikkumise juhtudel, mida reguleerib Euroopa õigus, ja teise võimalusena liikmesriikide õigus,<NOTE NOTE.ID="E0070" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Määruse nr 40/94 artikli 14 lõige 1.</P></NOTE> nagu oleks tegemist ümberpööratud subsidiaarsuse põhimõttega.<NOTE NOTE.ID="E0071" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Ühenduse õiguse tuntud põhimõtte selline ümberpööratud kuju on pärit teosest Gastinel, E., <HT TYPE="ITALIC">La marque communautaire</HT>, Pariis, L.G.D.J., 1998, lk 197.</P></NOTE> Seega, kui määruse nr 40/94 artikli 14 alusel reguleerivad ühenduse kaubamärgi mõju ainult selle määruse sätted, siis selle tööstusomandiõiguse rikkumist reguleerib siseriiklikele kaubamärkidele kohaldatav siseriiklik õigus — süsteem, mida osa õigusteooriast peab põhjendatult segadust põhjustavaks.<NOTE NOTE.ID="E0072" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Bender, A., <QUOT.START ID="QS0041" REF.END="QE0041" CODE="201E"/>Artikel 14<QUOT.END ID="QE0041" REF.START="QS0041" CODE="201D"/>, Ekey, F. L. ja Klippel, D., <HT TYPE="ITALIC">Heidelberger Kommentar zum Markenrecht</HT>, Heidelberg, C. F. Müller, 2003, lk 953; samas tähenduses eespool viidatud Gastinel, E., lk 197.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>62.</NO.P><TXT>Sama määruse artikli 92 punkti a alusel on seoses ühenduse kaubamärkide õiguste rikkumisega algatatud hagide arutamiseks<?PAGE NO="I-2731"?> ainupädevad ühenduse kaubamärkide kohtud.<NOTE NOTE.ID="E0073" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vastavalt määruse nr 40/94 artikli 91 lõikele 1 on nendeks siseriiklikud esimese ja teise astme kohtud, kelle liikmesriigid on määranud neile [selle määrusega] pandud ülesannete täitmiseks. Sellest tulenevalt ei ole, erinevalt ühtlustamis-ameti aktide ja otsuste vastu algatatud menetlustest, Euroopa Kohus nende puhul viimane kohtuaste, kuigi need on hõlmatud EÜ artikli 234 kohase kohtuliku koostöö mehhanismiga. Vt selle kohta von Kapff, P., <QUOT.START ID="QS0042" REF.END="QE0042" CODE="201E"/>Artikel 91<QUOT.END ID="QE0042" REF.START="QS0042" CODE="201D"/> eespool viidatud teoses Ekey, F. L. ja Klippel, D., lk 1248.</P></NOTE> Siitpeale näib regulatsioon tuginevat ebakindlatele alustele segadusse viiva terminoloogia tõttu.<NOTE NOTE.ID="E0074" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kriitika on üksmeelne, Desantes Real, M., <QUOT.START ID="QS0043" REF.END="QE0043" CODE="201E"/>La marca comunitaria y el Derecho internacional privado<QUOT.END ID="QE0043" REF.START="QS0043" CODE="201D"/> eespool viidatud teoses Alberto Bercovitz Rodríguez-Cano (Coord.), lk 247, annab ühtlasi juhiseid määruse nr 40/94 nende artiklite, mis käsitlevad kohaldatava õiguse väljaselgitamist, st põhiliselt artikli 14 lõike 1 ja artiklite 97 ja 98 tõlgendamiseks.</P></NOTE> Lühidalt ja üksikasjadesse laskumata — mis läheks käesoleva arutluse eesmärgist kaugemale — võib välja tuua järgmised aspektid.</TXT></NP><NP><NO.P>63.</NO.P><TXT>Menetluse osas kontrollivad need kohtud esiteks omal algatusel, kas menetlus kuulub määruse nr 40/94 artiklite 93 ja 94<NOTE NOTE.ID="E0075" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Määruses nr 40/94 sisalduvate rahvusvahelise eraõiguse sätete probleemide kohta vt eespool viidatud Desantes Real, M, lk 225 jj; von Kapff, P., <QUOT.START ID="QS0044" REF.END="QE0044" CODE="201E"/>Artikel 93<QUOT.END ID="QE0044" REF.START="QS0044" CODE="201D"/> ja <QUOT.START ID="QS0045" REF.END="QE0045" CODE="201E"/>Artikel 94<QUOT.END ID="QE0045" REF.START="QS0045" CODE="201D"/>, lk 1249 jj, eespool viidatud teoses Ekey, F. L. ja Klippel, D.; ja Lobato García-Miján, M., <HT TYPE="ITALIC">La marca comunitaria — Aspectos procesales y de Derecho Internacional Privado del Reglamento sobre la marca comunitaria</HT>, Bologna, Real Colegio de España, 1997.</P></NOTE> kohaselt nende kohtualluvusse, ja kohaldavad seejärel selle määruse artikli 97 lõike 3 alusel norme, mis kehtivad kohtu asukohaliikmesriigi õiguskorras sama liiki hagi puhul, ilma et see piiraks määruse erisätete kohaldamist, mis on tegelikult napid ja laialivalguvad, vaatamata sellele, et seadusandja soovis neile omistada ühtset ja autonoomset orientatsiooni.<NOTE NOTE.ID="E0076" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Morenilla Allard, P., <HT TYPE="ITALIC">La protección jurisdiccional de la marca comunitaria</HT>, Madrid, COLEX, 1999, lk 141, teosest kumab läbi mõte, et liikmesriikide menetlusnormidele tugineti pigem vajadusest kui vaba valiku alusel. Samas mõttes eespool viidatud teos Gastinel, E., lk 198.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>64.</NO.P><TXT>Sisu osas näevad viidatud määruse nr 40/94 artikli 9 lõiked 1 ja 2 ainult ette omaniku <HT TYPE="ITALIC">ius prohibendi</HT> ja <QUOT.START ID="QS0046" REF.END="QE0046" CODE="201E"/>mõistliku<QUOT.END ID="QE0046" REF.START="QS0046" CODE="201D"/><HT TYPE="ITALIC">(sic)</HT> kompensatsiooni tegude puhul, mis pannakse toime pärast ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäeva ja mis oleksid pärast kaubamärgi registreerimise avaldamist keelatud. Sellele lisandub õigus taotleda sõnaraamatus, entsüklopeedias või muus sellises teatmeteoses avaldatud kaubamärgi kohta märkme lisamist, et tegemist on registreeritud kaubamärgiga.<NOTE NOTE.ID="E0077" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Määruse nr 40/94 artikkel 10.</P></NOTE> Nendel juhtudel kohaldatava õiguse kohta midagi sätestatud ei ole, mistõttu ühenduse kaubamärkide kehtivuse ja rikkumise hagide puhul langevad <HT TYPE="ITALIC">ius</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">forum</HT> kokku, nii et pädev kohus kohaldab omaenda õigust, mi sel juhul omandab ühenduse õiguse staatuse.<NOTE NOTE.ID="E0078" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool viidatud teos Lobato García-Miján, M., lk 183.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>65.</NO.P><TXT>Seevastu kõikide muude hagide, eelkõige kahju hüvitamise hagide puhul, kohaldatakse määruse nr 40/94 artikli 98 lõike 2 alusel selle liikmesriigi õigust, kus õiguste rikkumine<?PAGE NO="I-2732"?> toime pandi <HT TYPE="ITALIC">(lex loci commissi delictii)</HT>, mille tulemus on see, et ühenduse kaubamärkide kohtud on sunnitud üha enam abiks võtma välisriikide õiguse, mis läheb vastuollu seda liiki tööstusomandi loomisel silmas peetud ühtsuse põhimõttega.<NOTE NOTE.ID="E0079" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Von Mühlendahl, A. ja Ohlgart, D. C., <HT TYPE="ITALIC">Die Gemeinschafts marke</HT>, München, C. H. Beck ja Stämpfli + Cie AG, 1998, lk 213 ja 214.</P></NOTE> Seega on vastutust kahju tekitamise eest käsitlevad sätted ja kohtupraktika liikmesriigiti erinevad; see mõjutab hüvitise suurust, mis ühes või teises kohtus rikkumise ohvriks langenud ühenduse kaubamärgi omanikule tema õiguste rikkumise eest tekitatud kahju ja hüvitise taseme hindamiseks kasutatavate kriteeriumide alusel välja mõistetakse.<NOTE NOTE.ID="E0080" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool viidatud teos Lobato García-Miján, M., lk 187.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>66.</NO.P><TXT>Ühenduse kaubamärkide kohtute poolt vastuvõetud ajutiste ja kaitsemeetmete suhtes omakorda kehtib määruse nr 40/94 artikli 99 alusel <HT TYPE="ITALIC">lex fori</HT>. Nende ulatus sõltub siiski meetme võtnud kohtu pädevuse alusest: kui see tuleneb artikli 93 lõigetest 1, 2, 3 või 4, on need rakendatavad mis tahes liikmesriigis; seevastu rikkumise toimepanemise asukohajärgse ühenduse kaubamärkide kohtu võetavad meetmed on rakendatavad ainult liikmesriigis, kus see kohus asub.<NOTE NOTE.ID="E0081" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Bumiller, U., <HT TYPE="ITALIC">Durchsetzung der Gemeinschaftsmarke in der Europäischen Union</HT>, München, C. H. Beck, 1997, lk 21.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>67.</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb ühenduse kaubamärkide kohtute pädevust käsitlevate Euroopa õigusnormide ülevaates märkida üht väga huvitavat aspekti, mis on mõeldud vastuoluliste kohtuotsuste vältimiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>68.</NO.P><TXT>Teadvustades selles keerukas menetlus- ja materiaalõigusnormide kogumis kätkevat ohtu, sätestas seadusandja määruses nr 40/94 mõned mehhanismid selle probleemiga toimetulemiseks. Nimetada tuleb kuueteistkümnendat põhjendust<NOTE NOTE.ID="E0082" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Mille kohaselt <QUOT.START ID="QS0047" REF.END="QE0047" CODE="201E"/>samu toiminguid ja samu isikuid käsitlevates kohtuasjades ühenduse kaubamärgi ja paralleelsete siseriiklike kaubamärkide kohta tuleks vältida vastandlikke otsuseid; […]<QUOT.END ID="QE0047" REF.START="QS0047" CODE="201D"/>.</P></NOTE> ning ka sätteid seotud hagide (artikkel 100) ja pooleliolevate kohtuasjadega sarnaste juhtude kohta<NOTE NOTE.ID="E0083" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool viidatud teos Lobato García-Miján, M., lk 219.</P></NOTE> (artikkel 105). Sellesse kategooriasse kuulub ka artikli 96 lõige 7 ühenduse kaubamärkide kohtu volituste kohta vastuhagide puhul.</TXT></NP><NP><NO.P>69.</NO.P><TXT>Kõik need sätted käsitlevad poolelioleva menetluse võimalikku peatamist või menetlust algatava avalduse vastuvõetamatust nii ühenduse kaubamärkide kohtu kui ka muu<?PAGE NO="I-2733"?> siseriikliku kohtu poolt ainsa õigustusega, et püütakse vältida vastuolulisi otsuseid, nagu tuleneb määruse seitsmeteistkümnendast põhjendusest.</TXT></NP><NP><NO.P>70.</NO.P><TXT>Ent ei ole kohane laskuda nende sätete üksikasjadesse, sest nendes käsitletakse olukordi, millega ei ole tegemist Landgericht Hamburgis toimunud kohtuvaidluses, kus ei olnud tegemist vastuhagiga, poolelioleva kohtuasjaga ega siseriikliku kaubamärgi rikkumisega seotud hagiga; seal oli tegemist ühenduse kaubamärgi õiguste rikkumisega, mille eest nõuti kahju hüvitamist, samas kui paralleelselt arutati Esimese Astme Kohtus tühistamishagi, mis oli esitatud ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja otsuse peale seoses äriühingu Mülhens vastulausega kaubamärgi <QUOT.START ID="QS0048" REF.END="QE0048" CODE="201E"/>ZIRH<QUOT.END ID="QE0048" REF.START="QS0048" CODE="201D"/> registreerimisele. Tuleb tunnistada, et sellist juhtumit ei ole sõnaselgelt reguleeritud määruses nr 40/94 ega üheski teises õigusaktis.<NOTE NOTE.ID="E0084" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Landgericht Hamburgi kohtuvaidlusele ei anna sobivat lahendust ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004</DATE>. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="157" DATE.PUB="2004" PAGE.FIRST="45">ELT L 157, lk 45</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/02, lk 32), mis on kaubamärkidele kohaldatav selle artikli 1 alusel ja mille eesmärk on kümnenda põhjenduse kohaselt <QUOT.START ID="QS0049" REF.END="QE0049" CODE="201E"/>ühtlustada [intellektuaalomandiõiguste kaitse alaseid liikmesriikide seadustikke], et tagada siseturul kõrge, võrdväärne ning ühetaoline kaitsetase<QUOT.END ID="QE0049" REF.START="QS0049" CODE="201D"/>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>71.</NO.P><TXT>Sellele vaatamata ei takista sõnaselge õigusnormi puudumine ühenduse õiguskorra, eelkõige siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu õigusalase koostöö üldsisu ja -põhimõtete ning ühenduse õiguse tõhususe põhimõtte ja EÜ artiklis 10 sätestatud lojaalse koostöö kohustuse põhimõtte kohaldamist.</TXT></NP><NP><NO.P>72.</NO.P><TXT>Kuigi põhirolli täidab EÜ artikli 234 raames siseriiklik kohus, esitades oma äranägemisel tõlgendamist käsitleva eelotsuse küsimuse või võttes küsimuse tagasi,<NOTE NOTE.ID="E0085" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Seevastu on kehtivust käsitleva eelotsuse küsimuse esitamine kõikidele siseriiklikele kohtutele kohustuslik (<DATE ISO="19871022">22. oktoobri 1987</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="314/85" YEAR="1987" EDITION="GEN" PAGE.ECR="4199">314/85: Foto-Frost (EKL 1987, lk 4199)</REF.DOC.ECR>). Selle kohustuse ulatuse kohta vt siiski minu <DATE ISO="20050630">30. juuni 2005</DATE>. aasta ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-461/03" YEAR="2005" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-10513">C-461/03: Gaston Schul Douane Expediteur, milles otsus tehti <DATE ISO="20051206">6. detsembril 2005</DATE> (EKL 2005, lk I-10513, ettepaneku punkt 60 jj</REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ei tohiks unustada, et selle õigusabivahendi esmane otstarve on tagada ühenduse õiguse ühetaoline kohaldamine.<NOTE NOTE.ID="E0086" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="19620406">6. aprilli 1962</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="13/61" YEAR="1962" EDITION="GEN" PAGE.ECR="89">13/61: De Geus en Uitdenbogerd (EKL 1962, lk 89)</REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="19770524">24. mai 1977</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="107/76" YEAR="1977" EDITION="GEN" PAGE.ECR="957">107/76: Hoffmann-La Roche (EKL 1977, lk 957, punkt 5)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>73.</NO.P><TXT>Ühtlasi kehtestab EÜ artikkel 10 liikmesriikide lojaalse koostöö kohustuse raames ka siseriiklikele kohtutele kohustusi,<NOTE NOTE.ID="E0087" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt selle kohta Von Bogdandy, A., <QUOT.START ID="QS0050" REF.END="QE0050" CODE="201E"/>Artikel 10<QUOT.END ID="QE0050" REF.START="QS0050" CODE="201D"/>, teoses Grabitz, E. ja Hilf, M., <HT TYPE="ITALIC">Das Recht der Europäischen Union</HT>, München, C. H. Beck, 2005, lk 19, punkt 53 jj.</P></NOTE> näiteks kohustuse tõlgendada siseriiklikku õigust, pidades silmas ühenduse õiguskorda ja eelkõige direktiive.<NOTE NOTE.ID="E0088" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="19940714">14. juuli 1994</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-91/92" YEAR="1994" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-3325">C-91/92: Faccini Dori (EKL 1994, lk I-3325, punkt 22 jj)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="I-2734"?><NP><NO.P>74.</NO.P><TXT>Järelikult, kui siseriiklik kohus teeb kohtuotsuse, milles ta kasutab määramata õigusmõistet, mis tuleneb sellisest vahetult kohaldatavast ühenduse õigusnormist, nagu ühenduse kaubamärkide valdkonnas segiajamise tõenäosust reguleeriv õigusnorm, mis läheb selgelt vastuollu Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu praktikaga, siis tuleb tal viidatud kohustuste ja eelotsuse küsimuse eesmärgi järgimiseks kasutada EÜ artiklis 234 ette nähtud võimalust, et vältida liidu raames erinevate kohtuotsuste kooseksisteerimisest õigusvaldkonnas põhjustatud õiguskindluse puudumist.</TXT></NP><NP><NO.P>75.</NO.P><TXT>Saksa kohtu otsuses jäetakse kõrvale Esimese Astme Kohtu seisukoht, et kahe kaubamärgi foneetilise sarnasuse aste on nii väike, et sellest ei piisa segiajamise tõenäosuse tõendamiseks, kuna märkide samasuse aste ei ole piisavalt kõrge. Landgericht Hamburg tugineb oma otsuse põhjendamiseks Bundesgerichtshofi (Saksa kõrgeim tsiviil- ja kriminaalkohus) kohtupraktikale, mille kohaselt jätab segiajamise tõenäosuse hindamisel foneetiliste sarnasustega arvestamata jätmine kaubamärgi omaniku õigustamatult ilma osast kaitsest, millele tal on õigus.</TXT></NP><NP><NO.P>76.</NO.P><TXT>Kuigi on aktsepteeritav, et EÜ artikli 234 teise lõiguga hõlmatud siseriiklikel kohtutel, nagu Landgericht Hamburg, on eelotsuse küsimuse esitamiseks teatud kaalutlusõigus,<NOTE NOTE.ID="E0089" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Annand, R. ja Norman, H., <HT TYPE="ITALIC">Guide to the Community trade mark</HT>, London, Blackstone Press Limited, 1998, lk 210.</P></NOTE> nõuab ühenduse õiguse ühetaolise kohaldamise vajadus EÜ artikli 234 rakendamist nimelt siis, kui siseriikliku kõrge kohtu tees on ühenduse kohtu omaga vastuolus, eriti arvestades asjaolu, et Euroopa Kohtu arvamus võib olla kohtuvaidluse lahendamiseks määrav.</TXT></NP><NP><NO.P>77.</NO.P><TXT>Asjaolu, et Saksa esimeses kohtuastmes vastu võetud otsuse peale oli võimalik edasi kaevata, ei vähenda põhiliselt õiguskindluse osas tekitatud kahju, nagu tõstab esile komisjon. Ühenduse õigusnormi niivõrd ilmse vastuolulise tõlgendamise korral oli ainus lahendus kasutada EÜ artiklit 234;<NOTE NOTE.ID="E0090" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Sellisest ühenduse kohtu autoriteedile otseselt vastu seismi sest võib tuleneda liikmesriigi vastutus kohtu — isegi kui tegemist ei ole kõrgema kohtuga — poolt ühenduse õiguse rikkumise eest, lähtudes Euroopa Kohtu <DATE ISO="20030930">30. septembri 2003</DATE>. aasta otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-224/01" YEAR="2003" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-10239">C-224/01: Köbler (EKL 2003, lk I-10239)</REF.DOC.ECR> sedastatud kohtupraktikast.</P></NOTE> jääb siiski üle loota, et apellatsioonikohus parandab tekkinud olukorra tõlgendamise ranguse huvides ja Euroopa vaimus, millest on selle riigi kohtud oma tegevuses juhindunud, olles asutamislepingus sätestatud koostöös Euroopa Kohtuga alati esirinnas.</TXT></NP><?PAGE NO="I-2735"?><NP><NO.P>78.</NO.P><TXT>Tõenäoliselt ei tule üksnes kahetseda Landgericht Hamburgi toimimisviisi selles kontekstis; tuleks loota, et seda laadi tõrked lakkavad ja et seadusandja mõistab, et kogu ühenduses majandustegevuse ühtlase arengu hõlbustamiseks kehtestatud keerulist õiguslikku raamistikku on vaja kiiremas korras paremaks muuta, viies siseturu rajamise täielikult lõpule ja tagades selle hea toimivuse Euroopa Liidus, kes on üha enam veendunud oma olulises panuses parema kontinendi ülesehitamisse.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>V.</NO.P><TXT>Kohtukulud</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>79.</NO.P><TXT>Kuna Mülhensi esitatud apellatsioonkaebuse väide lükati põhjendamatuse tõttu tagasi, tuleb apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ja mõista käesoleva apellatsioonkaebuse menetlemisega kaasnenud kulud välja nimetatud äriühingult.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>VI.</NO.P><TXT>Ettepanek</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>80.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku jätta rahuldamata Mülhens GmbH &amp; Co. KG apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="20040303">3. märtsi 2004</DATE>. aasta otsuse peale kohtuasjas T-355/02, ning mõista kohtukulud välja apellatsioonkaebuse esitajalt.</TXT></NP></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>