<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-670/17 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0670</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:889">EU:C:2018:889</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Bobeki ettepanek – Kohtuasi C‑670/17 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">Komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Michal Bobek</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20181108">8. novembril 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑670/17 P</HT></P><P>Kreeka Vabariik</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Euroopa Komisjon</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>EAGGFi arendusrahastu</KEYWORD><KEYWORD>Rakenduskava CCI nr 2000GR061RO021 (Kreeka</KEYWORD><KEYWORD>Eesmärk 1</KEYWORD><KEYWORD>Maaelu ümberkorraldamine)</KEYWORD><KEYWORD>Finantskorrektsioonid</KEYWORD><KEYWORD>Õiguslik alus</KEYWORD><KEYWORD>Üleminekusätted</KEYWORD><KEYWORD>Õiguspärane ootus</KEYWORD><KEYWORD>Õiguskindlus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Määrusega (EÜ) nr 1260/1999<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Nõukogu <DATE ISO="19990621">21. juuni 1999. aasta</DATE> määrus, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="161" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 161, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 14/01, lk 31).</P></NOTE> nähti aastateks 2000–2006 ette seire, aruandluse ja finantskorrektsioonide tegemise mehhanismid seoses väljamaksetega mitmest fondist, sealhulgas Euroopa Põllumajanduse Arendus‑ ja Tagatisfondist (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>EAGGF<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>ESF<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>ERF<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>). Määrus (EÜ) nr 1083/2006<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Nõukogu <DATE ISO="20060711">11. juuli 2006. aasta</DATE> määrus, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1260/1999 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="210" PAGE.FIRST="25" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 210, lk 25</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>, mis asendas määruse nr 1260/1999, reguleeris jätkuvalt teatavaid fonde, sealhulgas ESFi ja ERFi. EAGGF aga reformiti ja selle suhtes kehtestati teistsugune kord, nimelt määrus (EÜ) nr 1290/2005<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Nõukogu <DATE ISO="20050621">21. juuni 2005. aasta</DATE> määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="209" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 209, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>. Need määrused asendati järgmisteks perioodideks omakorda uute määrustega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Määrus nr 1083/2006 asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus‑ ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="320" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 347, lk 320</REF.DOC.OJ>). Määrus nr 1290/2005 asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="549" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 347, lk 549</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Komisjon avaldas <DATE ISO="20150325">25. märtsil 2015</DATE> rakendusotsuse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Komisjoni <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> rakendusotsus C(2015) 1936 final, millega kohaldatakse finantskorrektsiooni EAGGF arendusrahastust rakenduskavale CCI nr 2000GR061RO021 (Kreeka – Eesmärk 1 – Maaelu ümberkorraldamine).</P></NOTE>, milles ta tegi EAGGFist Kreeka Vabariigile aastatel 2000–2006 tehtud maksete suhtes finantskorrektsiooni summas <FT TYPE="DECIMAL">72105592,41</FT> eurot (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>). Kreeka Vabariik pöördus selle otsuse peale Üldkohtusse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käesolev apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu poolt kohtuasjas T‑327/15 tehtud otsuse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><DATE ISO="20170919">19. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑327/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:631">EU:T:2017:631</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) peale, millega Üldkohus jättis Kreeka Vabariigi hagi rahuldamata. Selles on tõstatatud küsimused seoses vaidlusaluse otsuse õigusliku alusega (apellatsioonkaebuse esimene ja teine väide), selle vastuvõtmise tähtaegadega (kolmas ja neljas väide) ning selle otsusega tehtud finantskorrektsiooni ebaproportsionaalsusega (viies väide).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1260/1999</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Määruse nr 1260/1999 artikkel 39 sätestas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Finantskorrektsioonid</P><PARAG IDENTIFIER="039.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>Eeskirjade eiramise uurimise eest, meetmete võtmise eest abi laadi või selle rakendamise ja kontrollimise tingimusi puudutavate suuremate muudatuste avastamise korral ning nõutavate finantskorrektsioonide tegemise eest vastutavad eelkõige liikmesriigid.</ALINEA><ALINEA>Liikmesriik teeb üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid sisaldavad ühenduse toetuse täielikku või osalist tühistamist. Sel viisil vabanenud ühenduse vahendeid võivad liikmesriigid asjassepuutuva abi raames uuesti kasutada vastavalt artikli 53 lõikes 2 määratletud menetlusele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="039.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui komisjon otsustab pärast vajalikku kontrolli, et:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>liikmesriik ei ole täitnud talle lõikega 1 pandud kohustusi või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>fondide osalus tervikuna või osa sellest ei ole kogu või osa tegevuse puhul õigustatud või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>juhtimis‑ või kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis võivad põhjustada süstemaatilist eeskirjade eiramist;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>peatab komisjon kõik kõnesolevad vahemaksed ja, esitades oma põhjendused, nõuab, et liikmesriik esitaks oma seletused ja teeks vajaduse korral tähtaja jooksul korrektsioonid.</P></ALINEA><ALINEA>Kui liikmesriik vaidlustab komisjoni märkused, kutsub komisjon liikmesriigi ärakuulamisele, kus pooled püüavad partnerlusel põhinevas koostöös jõuda kokkuleppele märkuste ja nendest tehtavate järelduste suhtes.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="039.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui komisjoni määratud tähtaja lõpuks ei ole kokkuleppele jõutud ja liikmesriik ei ole korrektsioone teinud, võib komisjon, võttes arvesse liikmesriigi seletusi, otsustada kolme kuu jooksul:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>vähendada artikli 32 lõikes 2 nimetatud ettemakset või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>teha nõutavad finantskorrektsioonid, tühistades asjaomase abi raames antava fondide toetuse täielikult või osaliselt.</TXT></NP></ITEM></LIST><?PAGE NO="3"?><P>Korrektsiooni ulatuse üle otsustades võtab komisjon proportsionaalsuse põhimõtet järgides arvesse eeskirjade eiramise või muudatuse liiki ning liikmesriikide juhtimis‑ ja kontrollisüsteemides leitud puuduste ulatust ja finantsmõju.</P><P>Kui otsust tegutseda vastavalt punktile a või b ei ole tehtud, lõpeb vahemaksete peatamine viivitamata.</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="039.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Iga alusetult makstud summa makstakse komisjonile tagasi koos viivisega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="039.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks artikli 32 kohaldamist.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1083/2006</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõiked 1 ja 2 sätestasid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Üleminekusätted</P><PARAG IDENTIFIER="105.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev määrus ei mõjuta komisjoni poolt määruste (EMÜ) nr 2052/88, (EMÜ) nr 4253/88, (EÜ) nr 1164/94 ja (EÜ) nr 1260/1999 või mis tahes muude <DATE ISO="20061231">31. detsembril 2006</DATE> ja pärast seda kuni abi või projektide lõpetamiseni kõnesoleva abi suhtes kehtivate õigusaktide alusel heaks kiidetud ja struktuurifondidest kaasrahastatava abi või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatava projekti jätkamist ega muutmist, sealhulgas nimetatud abi või projekti täielikku või osalist tühistamist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="105.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Komisjon võtab rakenduskavade kohta otsuste tegemisel arvesse struktuurifondidest kaasrahastatavat abi või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavaid projekte, mille nõukogu või komisjon on enne käesoleva määruse jõustumist heaks kiitnud ja millel on finantsmõju nimetatud rakenduskavadega hõlmatud ajavahemikul.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud ja menetlus komisjonis</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Faktilised asjaolud ja menetlus, nagu neid on kirjeldatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 1–15, on võimalik kokku võtta järgmiselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Kreeka Vabariik esitas <DATE ISO="20110331">31. märtsil 2011</DATE> Euroopa Komisjonile lõpetamise deklaratsiooni, millega oli kaasas lõpparuanne, seoses EAGGFi rakenduskavaga aastateks 2000–2006 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>rakenduskava 2000–2006<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) vastavalt määruse nr 1260/1999 artikli 38 lõike 1 punktile f ja artiklile 37. Pärast seda, kui komisjon oli esitanud 2. augustil 2011 päringu, millele Kreeka Vabariik vastas 5. augustil 2011, teatas komisjon <DATE ISO="20120524">24. mail 2012</DATE> Kreeka Vabariigile, et aruanne on vastu võetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Komisjon küsis <DATE ISO="20130103">3. jaanuaril 2013</DATE> Kreeka ametiasutustelt, kas nad oleksid nõus <FT TYPE="DECIMAL">94465089,65</FT> euro suuruse finantskorrektsiooniga rakenduskava 2000–2006 alusel makstud summade suhtes. Ta märkis, et kui kahe kuu jooksul ei jõuta kokkuleppele, võidakse teha finantskorrektsioon summas kuni <FT TYPE="DECIMAL">211582686,65</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Kreeka ametiasutused vaidlesid <DATE ISO="20130305">5. märtsi 2013. aasta</DATE> kirjas nendele summadele vastu, märkides, et nad (ise) on juba piisavad korrektsioonid teinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Komisjon vaatas <DATE ISO="20130717">17. juulil 2013</DATE> oma varasemad arvutused üle ja küsis Kreeka ametiasutustelt, kas nad oleksid nõus <FT TYPE="DECIMAL">30472624,09</FT> euro suuruse finantskorrektsiooniga. Ta märkis taas, et kui kahe kuu jooksul ei jõuta kokkuleppele, võidakse teha finantskorrektsioon summas kuni <FT TYPE="DECIMAL">116487848,75</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Kreeka ametiasutused vaidlesid <DATE ISO="20130919">19. septembri 2013. aasta</DATE> kirjas jällegi nendele summadele vastu, korrates, et nad (ise) on juba piisavad korrektsioonid teinud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Kreeka ametiasutustelt taotleti <DATE ISO="20130913">13. septembril 2013</DATE> lisateavet, mille komisjon sai <DATE ISO="20140113">13. jaanuaril</DATE> ja <DATE ISO="20140214">14. veebruaril 2014</DATE>. Kreeka ametiasutustele saadeti <DATE ISO="20140305">5. märtsil 2014</DATE> kutse osaleda <DATE ISO="20140527">27. mail 2014</DATE> suulisel ärakuulamisel. Kreeka ametiasutused andsid <DATE ISO="20140620">20. juunil 2014</DATE> lisateavet, mida oli sellel ärakuulamisel arutatud. Siiski palus komisjon <DATE ISO="20140711">11. juulil 2014</DATE> veel teavet, mille Kreeka ametiasutused <DATE ISO="20140926">26. septembril 2014</DATE> andsid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Komisjon teatas <DATE ISO="20150213">13. veebruaril 2015</DATE> Kreeka ametiasutustele, et ta kavatseb teha finantskorrektsiooni summas <FT TYPE="DECIMAL">72105592,41</FT> eurot. Vaidlusaluse otsuse võttis komisjon vastu <DATE ISO="20150325">25. märtsil 2015</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidlustatud kohtuotsus ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Kreeka Vabariik pöördus Üldkohtusse hagiga (kohtuasi T‑327/15), nõudes vaidlusaluse otsuse tühistamist. Üldkohus jättis <DATE ISO="20170919">19. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsusega selle hagi rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Kreeka Vabariik esitas <DATE ISO="20171128">28. novembril 2017</DATE> asjaomase kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Komisjon esitas kostja vastuse <DATE ISO="20171215">15. detsembril 2017</DATE>. Repliik ja kostja vasturepliik esitati vastavalt <DATE ISO="20180226">26. veebruaril</DATE> ja <DATE ISO="20180305">5. märtsil 2018</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuses on Kreeka Vabariik esitanud oma argumendid viies väites.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Esimene väide seisneb selles, et määruste nr 1083/2006 ja nr 1303/2013 üleminekusätteid on koosmõjus määrusega nr 1290/2005 valesti tõlgendatud ja kohaldatud, ning teise võimalusena argumendis, et määruse nr 1260/1999 sätete kohaldamisel pärast <DATE ISO="20070101">1. jaanuari 2007</DATE> on rikutud õigusnormi ning vaidlustatud kohtuotsuse põhjendus on puudulik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Teine väide seisneb selles, et määruse nr 1260/1999 artiklit 39 on valesti tõlgendatud ja kohaldatud ning põhjendus on vastuoluline ja ebapiisav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Kolmas väide seisneb selles, et määruse nr 1303/2013 artikleid 144 ja 145 on valesti tõlgendatud ja kohaldatud ning määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõike 4 punktis c ette nähtud 24‑kuuline tagatis on kohaldamata jäetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Neljas väide seisneb selles, et väidetavalt on komisjon eiranud õiguskindluse põhimõtet ja õiguspärase ootuse põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Viies väide seisneb selles, et väidetaval proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisel põhinenud tühistamise aluseid on vaidlustatud kohtuotsuses ebapiisavalt põhjendatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et apellatsioonkaebuse esimese ja kolmanda väitega tuleb nõustuda ning Üldkohtu otsus tühistada. Analüüsin mõlemat nimetatud väidet ja täielikkuse huvides ka teist, neljandat ja viiendat (A jagu). Kui Euroopa Kohus jõuab kas esimese või kolmanda väite suhtes samale järeldusele, tuleb tühistada ka vaidlusalune otsus (B jagu).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse väited</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide: õigusliku aluse puudumine EAGGFi rahastuse tühistamiseks</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Esimeses väites märgib Kreeka Vabariik, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta nõustus komisjoni seisukohaga, et vaidlusaluse otsuse õiguslikuks aluseks tuleb lugeda määruse nr 1260/1999 artiklit 39. Samuti väidab Kreeka Vabariik, et vaidlustatud kohtuotsuses on valesti tõlgendatud määruste nr 1083/2006 ja nr 1303/2013 üleminekusätteid ning kohtuotsuse põhistus on puudulik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kreeka Vabariik väidab, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise ajaks oli määrus nr 1260/1999 kehtetuks tunnistatud. Määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõige 1, milles oli ette nähtud määruse nr 1260/1999 jätkuv kohaldamine, ei olnud asjasse puutuva rahastuse (nimelt EAGGFi arendusrahastu) suhtes kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et Kreeka Vabariigi argument on põhjendatud. Seetõttu tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Komisjon ei ole vaielnud vastu sellele, et määrus nr 1260/1999 oli vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks määruse nr 1083/2006 artikliga 107 kehtetuks tunnistatud. Selle sätte esimese lõiguga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>tunnistat[i] määrus (EÜ) nr 1260/1999 kehtetuks alates <DATE ISO="20070101">1. jaanuarist 2007</DATE>, ilma et sellega piirataks käesoleva määruse artikli 105 lõike 1 sätete kohaldamist<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Seega olenes määruse nr 1260/1999 artiklile 39 tuginemine õigusliku alusena määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõikest 1, mille kohaselt oli määrus nr 1260/1999 jätkuvalt kohaldatav. Määrus nr 1083/2006 ise tunnistati kehtetuks alates <DATE ISO="20140101">1. jaanuarist 2014</DATE>. Seega olenes määruse nr 1260/1999 artikli 39 kasutamine õigusliku alusena sellest kuupäevast alates määruse nr 1303/2013 artikli 152 lõikest 1, mille kohaselt jätkus määruse nr 1083/2006 kohaldamine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>sellise abi [suhtes], mille komisjon on kiitnud heaks määruse [nr 1083/2006] alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes <DATE ISO="20131231">31. detsembri 2013. aasta</DATE> seisuga<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Nendele sätetele tuginedes viitab komisjon oma argumentides üleminekusätete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>kaskaadile<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>. Määruse nr 1260/1999 artikkel 39 tunnistati kehtetuks. Rakenduskavade suhtes perioodist 2000–2006 aga oli seda kuni 2013. aastani kehtimas hoidnud määrus nr 1083/2006. Aastal 2013 tunnistati määrus nr 1083/2006 omakorda kehtetuks, kuid seda hoidis varasemate kavade suhtes kehtimas määrus nr 1303/2013.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Praktikas tähendab niisugune kohaldatavate eeskirjade <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>kaskaadimine<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> õieti seda, et kohaldatav õigus tuleb kokku panna mitmesugustest kehtetuks tunnistatud õigusaktidest. Komisjoni teooria (näivalt) lõputu seadusandliku regressi kohta näib lisaks muule, nagu nähtub käesolevas apellatsioonimenetluses esitatud täiendavatest argumentidest, olevat oma laadilt üsna <HT TYPE="ITALIC">selektiivne</HT>: mõned sätted oleksid tõepoolest kaskaadis, teised aga mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Mul on tõsiseid kahtlusi sellise lähenemisviisi praktikas rakendatavuse suhtes, kuid peaasjalikult on minu mure seotud õigusriigi põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse esimese väite mõttes on käesolev juhtum siiski palju lihtsam: isegi kui pidada sellist piiramatu õigusnormide kaskaadimist üldiseks eelduseks, mida see ei ole, oleks niisugune kaskaad käesolevas kohtuasjas <HT TYPE="ITALIC">ratione materiae</HT> selgelt välistatud. Nagu Kreeka Vabariik on märkinud, on määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõikes 1 sõnaselgelt ette nähtud määruse nr 1260/1999 jätkuv kohaldamine <HT TYPE="ITALIC">üksnes</HT> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>struktuurifondidest kaasrahastatava abi või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatava projekti<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> suhtes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>EAGGF arendusrahastu ei kuulu struktuurifondide ega Ühekuuluvusfondi koosseisu. Nimelt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>struktuurifondid<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> määruse nr 1083/2006 artiklis 1 selgelt määratletud kui ERF ja ESF.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Hoolimata sellest selgest mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>struktuurifondid<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> määratlusest määruses nr 1083/2006 asus Üldkohus seisukohale, et selle määruse artikli 105 lõige 1 saab laieneda rakenduskavadele, mida EAGGF arendusrahastu aastatel 2000–2006 kaasrahastas. Üldkohus ei põhjendanud aga seda järeldust või kui põhjendaski, siis selgelt ebapiisavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 24 näib, et Üldkohus kummutab Kreeka Vabariigi sellekohased argumendid pelgalt määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõike 1 sõnastusega, seda tegelikult põhjendamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 25 ja 26 viitab Üldkohus määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõikele 2, mille eesmärk väidetakse olevat struktuurifondide või Ühekuuluvusfondi üleminekukorra sätestamine. Selles suhtes viitab Üldkohus Euroopa Kohtu <DATE ISO="20160921">21. septembri 2016. aasta</DATE> otsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑140/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:708">EU:C:2016:708</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa see vaidlustatud kohtuotsuse punktides 25 ja 26 kasutatud põhjendus artikli 105 lõike 2 kohta – mida komisjon ise on oma vastuses kirjeldanud kui kõrvalargumenti ja <HT TYPE="ITALIC">obiter dictum</HT>’it – kuidagi seada küsimärgi alla struktuurifondide määratlust määruse nr 1083/2006 artiklis 1 ja sellest tulenevat sama määruse artikli 105 lõike 1 selgelt piiritletud kohaldamisala. Samuti on artikli 105 lõikes 2 kasutatud mõisteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>struktuurifondid<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>ühtekuuluvusfond<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> ilma neile määruse nr 1038/2006 artiklis 1 sätestatud määratlusest erinevat tähendust andmata. Mis puudutab <DATE ISO="20160921">21. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑140/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:708">EU:C:2016:708</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), siis käsitles see kohtuasi Ühtekuuluvusfondi, mis jäi selgelt kõnealuste üleminekusätete kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Üldisemalt täheldan, et määruses sätestatud sõnaselge määratluse ümberkirjutamine kontekstuaalsete, süstemaatiliste või teleoloogiliste argumentide põhjal (niivõrd kui see on võimude lahusust austades üldse võimalik) eeldaks Üldkohtult paratamatult palju jõulisemat põhjendust. On ilmselge, et vaidlustatud kohtuotsus sellist põhjendust ei sisalda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Sellepärast teen ettepaneku nõustuda apellatsioonkaebuse esimese väitega ja tühistada vaidlustatud kohtuotsus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine väide: rakenduskava lõpetamise järel tehtud finantskorrektsioonide õigusliku aluse puudumine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kreeka Vabariik on märkinud, et isegi kui määruse nr 1260/1999 artikkel 39 saanuks põhimõtteliselt olla see õiguslik alus, mille põhjal EAGGF arendusrahastu rahastus pärast 2006. aastat tühistada, ei olnud käesoleval juhul enam võimalik sellele sättele tugineda, sest rakenduskava oli vaidlusaluse otsuse tegemise ajal <HT TYPE="ITALIC">juba lõpetatud</HT>. Artikli 39 kohaselt sai finantskorrektsioone teha ainult <HT TYPE="ITALIC">vahemaksete</HT> suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Oma teises väites märgib Kreeka Vabariik, et Üldkohtu põhjendused nende argumentide tagasilükkamisel olid vastuolulised, ebapiisavad ja nendega rikuti õigusnorme. Muu hulgas on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 52 lükatud tagasi Kreeka Vabariigi argumendid märkusega, et finantskorrektsioone peab olema võimalik teha <HT TYPE="ITALIC">pärast kava perioodi lõppu</HT>. Kreeka Vabariik oli aga väitnud, et neid <HT TYPE="ITALIC">ongi</HT> võimalik teha pärast kava perioodi lõppu, <HT TYPE="ITALIC">ent ainult niikaua, kui kava jätkuvalt kehtib</HT>. Vahemaksete osas on Kreeka Vabariik seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuse punktid 49 ja 50 on vastuolulised. Kreeka Vabariik esitab rea argumente, miks Üldkohtu tõlgendus määruse nr 1260/1999 artikli 39 kohta on väär.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Minu arvates on apellatsioonkaebuse teine väide põhjendamata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Üldkohus toonitab vaidlustatud kohtuotsuse punktis 50 õigesti, et määruse nr 1260/1999 artikli 39 lõike 3 punkt b annab komisjonile suhteliselt laialdased volitused, mis ei piirdu otseselt ainult vahemaksetega, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>teha nõutavad finantskorrektsioonid, tühistades asjaomase abi raames antava fondide toetuse täielikult või osaliselt<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>. Vastupidi sellele, mida väidab Kreeka Vabariik, ei näe ma selle sätte ja vaidlustatud kohtuotsuse punkti 49 vahel vastuolu. Viimati nimetatud punktis on lihtsalt kiidetud heaks artikli 39 lõigetes 2 ja 3 sisalduvad viited vahemaksetele, asumata seisukohale, et need viited piiravad määravalt komisjoni volitusi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>tühistad[a] asjaomase abi raames antava fondide toetu[s] täielikult või osaliselt<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Ehkki süstemaatilised argumendid, millega Kreeka Vabariik on oma tõlgendust põhjendanud, võivad tõepoolest anda alust tunda muret asjasse puutuva õigusakti puuduliku ja segadust tekitava sõnastuse üle, ei ole need minu arvates määravad, tõendamaks, et määruse nr 1260/1999 artikli 39 kohaldamisala piirdub ainult vahemaksete suhtes tehtavate finantskorrektsioonidega. Seevastu, kui tõlgendada artiklit 39 teleoloogiliselt kui finantskorrektsioonide tegemise ja seega ebaseaduslike maksete ärahoidmise mehhanismi, näib see toetavat komisjoni seisukohta. Miks peaks niisugune mehhanism olema kohaldatav ainult vahemaksete, kuid mitte lõppmaksete suhtes? Samuti, nagu komisjon laiemalt süsteemsel tasandil märgib, oleks tõesti kummaline, kui liikmesriik saaks ühepoolselt lõpetada komisjoni volituse teha finantskorrektsioone, esitades lõppmakse taotluse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Tõepoolest oleks teatava tõlgenduse kohaselt Kreeka Vabariigi argumendi üks tagajärg niisugune. Käesoleval juhul aga oli selle taotlusega kaasas lõpparuanne, millega komisjon sõnaselgelt nõustus. Seetõttu on komisjoni viide täielikult ühepoolsele käitumisele, millega saaks tema volitusi kärpida, mõnevõrra eksitav. Käsitlen neid küsimusi üksikasjalikumalt edaspidi apellatsioonkaebuse neljanda väite raames (vt käesolev ettepanek, punktid 67–73).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 53 märkis Üldkohus, et Kreeka Vabariigi põhjenduste kohaselt oleks võimatu rakendada finantskorrektsioone juhul, kui eeskirjade eiramine tuleb ilmsiks abi kokkuvõtmise etapis. Selles osas, mis puudutab Kreeka Vabariigi argumente selle punkti kohta, olen nõus, et Üldkohtu sõnastus oleks võinud olla selgem. Kreeka Vabariigi argumentidega nõustumine ei muudaks korrektsioonide tegemist tehniliselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>võimatuks<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>. Siiski oleksid komisjoni volitused tugevasti kärbitud. Arvan, et punktis 53 avaldatud Üldkohtu seisukoht oli igal juhul vaid toetav argument.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Seda arvesse võttes olen seisukohal, et Kreeka Vabariigi teine väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kolmas väide: vaidlusaluse otsuse vastuvõtmine pärast ettenähtud tähtaega</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt on tähtajad finantskorrektsioonide tegemise menetluses vahetult kohaldatavad menetlusnormid. Seetõttu on juhul, kui kohaldatakse finantskorrektsioonide tegemise menetluse korda vastavalt määrusele nr 1260/1999 ja eeskätt selle artiklile 39, kohaldatavad sellest sättest tulenevad materiaalõigusnormid, kuid menetlusega seotud tähtajad tulenevad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>järglasmäärustest<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> (tähtajaks alates <DATE ISO="20070101">1. jaanuarist 2007</DATE> kuni <DATE ISO="20131231">31. detsembrini 2013</DATE> määruse nr 1083/2006 artikli 100 lõikest 5; tähtajaks alates <DATE ISO="20140101">1. jaanuarist 2014</DATE> määruse nr 1303/2013 artikli 145 lõikest 6). Käesolevas asjas tuleb seega kohaldada tähtaega, mis tuleneb määruse nr 1303/2013 artikli 145 lõikest 6.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Selle sätte kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>võtab komisjon […] vastu otsuse kuue kuu jooksul alates ärakuulamise või täiendavate andmete saamise kuupäevast, kui liikmesriik nõustub ärakuulamise järel taolisi täiendavaid andmeid esitama<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Oma kolmandas väites märgib Kreeka Vabariik sisuliselt seda, et Üldkohus tõlgendas määruse nr 1303/2013 artikleid 144 ja 145 ebaõigesti ning oleks pidanud kohaldama määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõike 4 punktis c ette nähtud 24‑kuulist tähtaega. Kui neid sätteid õigesti tõlgendada ja kohaldada, tegutses komisjon <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> väljaspool oma pädevuse piire. Kreeka Vabariik väidab selles osas, et on rikutud õigusnormi ja põhistatud puudulikult. Samuti viitab Kreeka Vabariik sellele, et komisjon ei ole järginud ette nähtud tähtaegu, millele ta viitas oma algse tühistamishagi teise väite teises osas. Siiski ei ole ta apellatsioonimenetluses esitanud selles küsimuses ühtegi lisaargumenti.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Komisjon omalt poolt on seisukohal, et apellatsioonkaebuse kolmas väide on vastuvõetamatu, sest see esitati esimest korda apellatsioonimenetluses. Samuti väidab ta, et Euroopa Kohus ei ole kohustatud kaaluma seda küsimust <HT TYPE="ITALIC">ex officio</HT>, sest määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõike 4 punktis c ette nähtud tähtaeg piirab finantskorrektsiooni esemelist ulatust ega ole pädevuse <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> küsimus. Kui Euroopa Kohus peaks siiski kolmandat väidet arutama, on komisjon seisukohal, et see väide on põhjendamata. Määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõike 1 ja määruse nr 1303/2013 artikli 152 kohaselt kohalduvad EAGGFi arendusrahastu suhtes seoses aastatega 2000–2006 tehtavatele finantskorrektsioonidele jätkuvalt struktuurifonde käsitlevad eeskirjad (määruse nr 1260/1999 materiaalõigusnormid ja määruse nr 1303/2013 menetlusnormid), mitte ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevad eeskirjad (määrus nr 1290/2005).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Minu arvates on ilmselge, et komisjoni väide apellatsioonkaebuse kolmanda väite vastuvõetamatuse kohta on põhjendamata. Nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 57, esitas Kreeka Vabariik Üldkohtu menetluses selgelt argumendi, et määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõike 4 punktis c ette nähtud 24‑kuulisest tähtajast ei ole kinni peetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Sisuliselt, kui Euroopa Kohus nõustub, et esimene väide on põhjendatud, ei ole määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõike 1 ega määruse nr 1303/2013 artikli 152 üleminekusätted üldse kohaldatavad ning kolmandat väidet ei ole vaja rohkem käsitleda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus peaks esimese väitega mitte nõustuma ning vastupidi määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõike 1 selgele sõnastusele otsustama, et see säte oli EAGGF arendusrahastu rahastuse suhtes kohaldatav, tuleb käsitleda kolmandas väites tõstatatud küsimust, mis puudutab kohaldatavaid tähtaegu ja pädevust <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt on finantskorrektsioone käsitlevad määruse nr 1260/1999 <HT TYPE="ITALIC">materiaal</HT>õigusnormid vaidlusaluse rahastuse suhtes jätkuvalt kohaldatavad. Asjakohased menetlusega seotud tähtajad aga asendati kõigepealt nendega, mis olid ette nähtud määruse nr 1083/2006 artikli 100 lõikes 5, ja seejärel määruse nr 1303/2013 artikli 145 lõikes 6 ettenähtutega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Kohtupraktikas on leidnud toetust arusaam, et jätkuvate kavade puhul asendatakse tähtajad, kuid jätkatakse varasemates õigusaktides sätestatud materiaalõigusnormide kohaldamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt <DATE ISO="20160921">21. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑140/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:708">EU:C:2016:708</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Siiski ei ole ma seisukohal, et see on käesolevas asjas niiviisi kohaldatav, nagu komisjon väidab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Selles suhtes märgin, et kohtupraktika suund, millele komisjon selles kontekstis oma argumendi põhjenduseks viitab, vähemalt algas kohtuasjadega, kus Euroopa Kohtul tuli valida: kas <HT TYPE="ITALIC">üldse mitte mingeid menetlusega seotud tähtaegu</HT> või mingisugune mõistlik tähtaeg. Kuna Euroopa Kohus valis teise võimaluse, oli täiesti loomulik, et ta otsustas võtta või tuletada need mõistlikud tähtajad hilisematest asjakohastest õigusaktidest. Sama kehtib juhtudel, kui hilisema õigusaktiga on ette nähtud uued või teistsugused menetlused ning muudetud need kohaldatavaks eelmisest perioodist jätkuvate lõpetamata kavade suhtes. Niisugustel juhtudel on loogiliselt kohaldatavad uues õigusaktis ette nähtud tähtajad, kui uue õigusaktiga ette nähtud uus menetlus algatatakse selle uue õigusakti alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>See on täiesti erinev niisugusest olukorrast nagu käesolevas kohtuasjas, kus <HT TYPE="ITALIC">pärast menetluse algatamist</HT> kuulub algul kohaldatav olnud tähtaeg menetluse edenedes asendamisele järjest uute tähtaegadega. Selline lähenemisviis, õiguskindluse antitees tähendab ka seda, et komisjonil võib olla positiivne ajend venitada menetlusi aastatepikkuseks, kui lähtuda (mitte just alusetust) eeldusest, et järgmine menetlusega seotud tähtaeg võib olla veelgi pikem.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul kiitis komisjon Kreeka esitatud lõpparuande heaks ju rohkem kui 18 kuud enne määruse nr 1083/2006 kehtetuks tunnistamist. Kui kohaldunuks tähtajad, mis on ette nähtud selles määruses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Määruse nr 1083/2006 artikli 100 lõike 5 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>teeb komisjon finantskorrektsioonide kohta otsuse kuue kuu jooksul alates […] ärakuulamisest<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.</P></NOTE> või määruses nr 1260/1999<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Määruse nr 1260/1999 artikli 39 lõike 3 ja komisjoni <DATE ISO="20010302">2. märtsi 2001. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 448/2001, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad finantskorrektsioonide tegemise korra kohta struktuurifondidest antavas abis (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="064" PAGE.FIRST="13" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 64, lk 13</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 14/01, lk 155), artikli 5 lõike 3 koostoimes; viimati nimetatud lõikes on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>kolmekuulist ajavahemikku, mille jooksul komisjon võib [määruse nr 1260/1999] artikli 39 lõike 3 alusel teha oma otsuse, [hakatakse] arvestama alates arutelu kuupäevast<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</P></NOTE>, oleks komisjon tähtaega ületanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vaidlusalune otsus võeti vastu <DATE ISO="20150325">25. märtsil 2015</DATE>, s.o 10 kuud pärast ärakuulamist, mis toimus <DATE ISO="20140527">27. mail 2014</DATE>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Samuti, isegi kui pidada menetlusega seotud tähtaegade järjest asendamist, nagu käesolevas asjas on välja pakutud, aktsepteeritavaks, olen Kreeka Vabariigiga nõus, et Üldkohus eksis selles, kuidas ta neid tähtaegu käesolevas asjas kohaldas. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebuse kolmanda väitega nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Esiteks meenutan uuesti, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>EAFRD<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>), mis asendas EAGGFi arendusrahastu, ei kuulu määruse nr 1083/2006 artikli 1 kohaselt selle määruse kohaldamisalasse. Selle määruse artikli 105 lõikes 1 on ette nähtud määruse nr 1260/1999 jätkuv kohaldamine kavade suhtes, mida EAGGF arendusrahastu enne 2007. aastat rahastas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Seda mõistagi eeldusel, et Euroopa Kohus ei nõustu apellatsioonkaebuse esimese väitega (vt käesolev ettepanek, punktid 26–37).</P></NOTE> Seda ei saa minu arvates siiski käsitada nii, et EAGGFi arendusrahastu rahastatavate kavade suhtes tuleb kohaldada määruse nr <HT TYPE="ITALIC">1083/2006 enda osi</HT> (käesoleval juhul artiklit 100). Täheldan selles suhtes, et <HT TYPE="ITALIC">ükski</HT> Euroopa Kohtu otsus, millele komisjon ja Üldkohus on menetlusega seotud tähtaegade järjestikuse asendamise põhjenduseks viidanud, ei käsitle rahastamist EAGGFi arendusrahastu poolt. Need kohtuasjad puudutasid Ühtekuuluvusfondi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2156">EU:C:2014:2156</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑197/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2157">EU:C:2014:2157</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20141022">22. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑429/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2310">EU:C:2014:2310</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20141204">4. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑513/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2412">EU:C:2014:2412</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja ERFi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="20150624">24. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑549/12 P ja C‑54/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:412">EU:C:2015:412</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑263/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:415">EU:C:2015:415</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mis <HT TYPE="ITALIC">on selgelt</HT> määruse nr 1083/2006 <HT TYPE="ITALIC">kohaldamisalas</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Teiseks on tõsi, et määruse nr 1083/2006 kohaldamisalast täiesti välja jäetud EAFRD toodi hilisemas õigusregulatsioonis, nimelt määrusega nr 1303/2013 sellesse mõningal määral tagasi. Nii sisaldab viimati nimetatud määrus eeskirju EAFRD raames tehtavate finantskorrektsioonide kohta. Neid eeskirju sisaldab aga eeskätt määruse nr 1303/2013 teine osa, mitte neljas, kuhu kuuluvad artiklid 144 ja 145.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Määruse nr 1303/2013 artikli 1 lõikes 3 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>[n]eljandas osas sätestatakse fondide [mis on määratletud kui struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond, seega <HT TYPE="ITALIC">mitte</HT> EAFRD] ja EMKFi [Euroopa Merendus‑ ja Kalandusfondi] üldeeskirjad, mis käsitlevad juhtimist ja kontrolli, finantsjuhtimist, arvepidamist ja finantskorrektsioone.<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Sama sätte lõikes 1 on samuti ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Euroopa struktuuri‑ ja investeerimisfondide [mille hulka kuulub määratluse järgi EAFRD] suhtes kohaldatavad ühiseeskirjad on sätestatud teises osas<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> ja lõikes 4, et seda määrust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kohaldatakse, ilma et see piiraks sätteid, mis on kehtestatud […] määrusega (EL) nr 1306/2013<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>. Määruse nr 1303/2013 teises osas artikli 85 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> lõikes 4 on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>[f]inantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid ja kord sätestatakse fondispetsiifilistes eeskirjades<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Niisiis ei ole selge, kui oluline on määruse nr 1303/2013 artikkel 145 niisuguste fondide nagu EAFRD suhtes, mis jäävad määratluse järgi selle määruse neljanda osa kohaldamisalast välja.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Seevastu olen Kreeka Vabariigiga nõus, et määrus nr 1306/2013 sisaldab tõepoolest fondispetsiifilisi eeskirju, milles on sätestatud määruse nr 1306/2013 artikli 85 lõike 4 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>[f]inantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid ja kord<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>. Selles suhtes täheldan, et määruse nr 1303/2013 artikli 2 punktis 4 on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>fondispetsiifilised eeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>sätted, mis on sätestatud […] määruses, mis reguleerib üht või enamat artikli 1 neljandas lõigus loetletud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi […]<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>. Määrus nr 1306/2013 on üks määruse nr 1303/2013 artikli 1 neljandas lõigus loetletud määrustest. Seega kvalifitseeruvad määruse nr 1306/2013 sätted, mille kohaldamisalasse kuulub ka EAFRD, fondispetsiifilisteks eeskirjadeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Muu hulgas on määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõike 4 punktis c sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>[r]ahastamisest ei saa keelduda, kui tegemist on […] programmide alla kuuluvate meetmete kuludega […], millega seoses teosta[ti] makse […] enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma kontrolli tulemustest<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Lühidalt, <HT TYPE="ITALIC">kui</HT> määruse nr 1303/2013 üleminekusätteid tuleb käsitada nii, et selles määruses sätestatud menetlusnormid tuleb inkorporeerida menetlustesse, mis on seotud EAGGFi arendusrahastu rahastamisega aastatel 2000–2006, olen seisukohal, et valida tuleb <HT TYPE="ITALIC">vähemalt</HT> kõige asjakohasemad menetlusega seotud tähtajad. Need on minu arvates selgelt need tähtajad, mis on kohaldatavad EAFRD kui EAGGFi arendusrahastu õigusjärglase suhtes, eeskätt määruse nr 1303/2013 artiklis 85, mis omakorda viitab fondispetsiifilistele eeskirjadele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Kuna määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõike 4 punkt c on niisugune fondispetsiifiline eeskiri ja Üldkohus jättis selle sätte olulisuse arvesse võtmata, teen Euroopa Kohtule ettepaneku nõustuda apellatsioonkaebuse kolmanda väitega ja tühistada vaidlustatud kohtuotsus õigusnormi ilmse rikkumise ja/või puuduliku sellekohase põhjenduse tõttu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Neljas väide: (arvesse võtmata on jäetud) õiguskindluse põhimõte ja õiguspärase ootuse põhimõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Oma apellatsioonkaebuse neljandas väites on Kreeka Vabariik märkinud, et Üldkohus tõlgendas ja kohaldas valesti õiguskindluse põhimõtet ja õiguspärase ootuse põhimõtet, eriti kui arvestada lõpparuande aktsepteerimist komisjoni poolt ja viivitusi edasises menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Olen juba käsitlenud menetluse ajalist mõõdet kolmanda väite raames ning järeldanud, et Üldkohus kohaldas asjakohaseid tähtaegu valesti. Samuti järeldasin, et apellatsioonkaebuse esimese väitega tuleb nõustuda. Kui Euroopa Kohus nende järeldustega (või ühegagi neist) nõustub, ei ole apellatsioonkaebuse neljandat väidet enam vaja käsitleda. Lõpuks on neljandas väites, nagu see on sõnastatud, tõstatatud <HT TYPE="ITALIC">üldine</HT> küsimus seoses õiguskindluse ja õiguspärase ootusega, sisuliselt eeldades, et tegelikult ei olnud kohaldatav <HT TYPE="ITALIC">ükski konkreetne</HT> tähtaeg. Ent kui Euroopa Kohus jõuab apellatsioonkaebuse esimese või kolmanda väite suhtes teistsugusele järeldusele ja niisiis kiidab heaks seisukoha, et ükski konkreetne tähtaeg ei olnud kohaldatav, tuleb tõepoolest käsitleda ka laiemaid küsimusi, mis puudutavad õiguskindlust ja õiguspärast ootust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 107 märkis, hõlmab abi kokkuvõtmise ja lõppmakse tegemise menetlus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Määruse nr 1260/1999 artikli 32 lõige 4.</P></NOTE> eeskätt seda, et liikmesriik esitab lõpetamise deklaratsiooni (milles on muu hulgas kokku võetud tehtud kontrolli järeldused)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Määruse nr 1260/1999 artikli 38 lõike 1 punkt f.</P></NOTE> ning lõpparuande<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Määruse nr 1260/1999 artikli 37 lõige 1.</P></NOTE>. Lõpparuande vastuvõtmiseks on komisjonil viie kuu pikkune tähtaeg, lõpetamise deklaratsiooni vastuvõtmiseks ei ole aga komisjonile menetlust ega tähtaega ette nähtud. Nagu on märgitud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 110, kontrollib komisjon vajalikul määral selle deklaratsiooni sisu ja võib kahtluse tekkimise<?PAGE NO="11"?> korral algatada finantskorrektsiooni menetluse. Ehkki teatavate finantskorrektsiooni menetluse etappide suhtes kehtivad selged tähtajad, ei ole üheski käesolevas kohtuasjas viidatud järjestikustest määrustest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Määrused nr 1260/1999, nr 1083/2006 ja nr 1303/2013.</P></NOTE> siiski sätestatud konkreetset tähtaega, mille jooksul komisjon peab selle menetluse algatama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Seda arvesse võttes ei näe ma eksimust Üldkohtu järelduses, et <HT TYPE="ITALIC">õiguspärase ootuse</HT> põhimõtet ei ole rikutud. Aruande vastuvõtmist ei saa pidada deklaratsiooni sisu kinnitamiseks ning komisjoni sellekohaseks tagatiseks, mis oleks tekitanud Kreeka Vabariigile õiguspäraseid ootusi. Ehkki lõpparuanne peab tõepoolest sisaldama teavet seire ja finantskorrektsioonide kohta, on see dokument, nagu komisjon märgib, väga teistsugune võrreldes kokkuvõtva deklaratsiooniga. Samuti ei saa menetluse kestus ise kujutada endast konkreetset tagatist, mis tekitab õiguspäraseid ootusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20110407">7. aprilli 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑321/09 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:218">EU:C:2011:218</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Selles osas, mis puudutab <HT TYPE="ITALIC">õiguskindluse</HT> põhimõtet, on komisjoni finantskorrektsiooni tegemise menetluse algatamise tähtaja puudumine käesolevas asjas üks põhilisi probleeme. Tavaliselt ja põhimõtteliselt peab selle küsimuse lahendama seadusandja, mitte Euroopa Kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Siiski on samamoodi tõsi, et ka vormilise tähtaja puududes takistab õiguskindluse põhimõte ja sellest tuletatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>mõistliku aja põhimõte<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> komisjoni nagu iga muud liidu institutsiooni meetmete võtmisega ebamõistlikult kaua viivitamast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt <DATE ISO="20141113">13. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nencini <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑447/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2372">EU:C:2014:2372</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160614">14. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marchiani <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:437">EU:C:2016:437</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0096">96</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Siinkohal viitab Kreeka Vabariik samuti sellele, kui oluline on otsuste õigeaegsus, kui mängus on suured summad. On ju Euroopa Kohus toonitanud õiguskindluse tähtsust eriti siis, kui otsustel on olulised rahalised tagajärjed.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Viimati nt <DATE ISO="20180906">6. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tšehhi Vabariik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑4/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:678">EU:C:2018:678</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt samuti kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tšehhi Vabariik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑4/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:237">EU:C:2018:237</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Samuti viitab Euroopa Kohtu praktika menetlustähtaegade sümmeetriale kui vastastikuse koostöö põhimõtte kajastusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2156">EU:C:2014:2156</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0087">87</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Teisisõnu ei pruugi liikmesriikide suhtes rangete, nädalates mõõdetavate tähtaegade kehtestamine ja seejärel komisjonile aastates mõõdetava vastamistähtaja võimaldamine paista selle ideaali kohane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Kindlasti ei saa seda kohtupraktikat arvesse võttes öelda, nagu ei oleks Kreeka Vabariigi argumendil õiguskindluse põhimõtte kohta üldse alust. Ent kuna ma pean õigeks nõustuda apellatsioonkaebuse esimese ja kolmanda väitega ning olen <HT TYPE="ITALIC">konkreetsete</HT> tähtaegade eiramise küsimust seoses kolmanda väitega juba käsitlenud, asudes seisukohale, et vaidlustatud kohtuotsus tuleks seetõttu tühistada, ei ole vaja nendelsamadel kitsaskohtadel põhinevat <HT TYPE="ITALIC">üldist</HT> argumenti siinkohal enam üksikasjalikumalt analüüsida.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">5.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Viies väide: finantskorrektsiooni ebaproportsionaalsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse viiendas väites on Kreeka Vabariik märkinud, et Üldkohus ei põhjendanud piisavalt, miks ta lükkas tagasi väite finantskorrektsiooni ebaproportsionaalsuse kohta. Kreeka Vabariik on seisukohal, et komisjon rakendas topeltkorrektsiooni, sest ta ei võtnud täielikult arvesse neid korrektsioone, mis olid riigi tasandil juba rakendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et see apellatsioonkaebuse väide tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 119–122 on selgelt märgitud, et tegelikult tegi komisjon vajalikud kohandused topeltkorrektsioonide välistamiseks. Küsimus, kas topeltkorrektsioon esines või mitte, on faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise küsimus, milles Üldkohtul on ainupädevus. Nii ei kuulu selline küsimus apellatsioonimenetluses Euroopa Kohtu kontrolli alla, välja arvatud juhul, kui faktilisi asjaolusid või tõendeid on moonutatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt nt <DATE ISO="20050628">28. juuni 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dansk Rørindustri jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑189/02 P, C‑202/02 P, C‑205/02 P–C‑208/02 P ja C‑213/02 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:408">EU:C:2005:408</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0177">177</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180228">28. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>mobile.de <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑418/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:128">EU:C:2018:128</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Täheldan sellega seoses, et Kreeka Vabariik ei ole väitnud, nagu oleks Üldkohus faktilisi asjaolusid moonutanud. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebuse viies väide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisuline kohtuotsus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimesele lõigule teen Euroopa Kohtule ettepaneku teha selles asjas kohtuotsus, suunamata asja Üldkohtusse tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus nõustub apellatsioonkaebuse esimese ja kolmanda väitega, nagu olen soovitanud (või ühegagi neist), tuleb selle tagajärjel tühistada mitte ainult vaidlustatud kohtuotsus, vaid paratamatult ka vaidlusalune otsus. Sellistel asjaoludel ei ole vaja käesolevat juhtumit Üldkohtus uuesti arutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Eespool punktides 53–66 kirjeldatud põhjendustel olen seisukohal, et Euroopa Kohus peaks nõustuma apellatsioonkaebuse kolmanda väitega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus sellega nõustub, tuleneks sellest loogiliselt, et vaidlusalust otsust vastu võttes rikuti määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõike 4 punktis c ette nähtud 24‑kuulist tähtaega (nagu väitis Kreeka Vabariik ka Üldkohtu menetluses esitatud teises tühistamisväites). Vaidlusalune otsus võeti ju vastu <DATE ISO="20150325">25. märtsil 2015</DATE>, rohkem kui 24 kuud pärast seda, kui komisjon <DATE ISO="20130103">3. jaanuaril 2013</DATE> Kreeka Vabariigile väljapakutavast finantskorrektsioonist esimest korda teatas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Eespool punktides 26–37 näidatud põhjendustel olen seisukohal, et Euroopa Kohus peaks apellatsioonkaebuse esimese väitega nõustuma põhjenduse puudulikkuse tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Samuti olen seisukohal, et Kreeka Vabariik on esitanud õige argumendi (mis vastab Üldkohtu menetluses esitatud hagi esimese väite esimesele osale), et määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõige 1 (ja seejärel määruse nr 1303/2013 artikkel 152) <HT TYPE="ITALIC">ei ole</HT> kohaldatavad EAGGFi arendusrahastu rahastuse suhtes aastatel 2000–2006. Seetõttu ei saanud vaidlusalune otsus põhineda määruse nr 1260/1999 artiklil 39. Seega ei olnud vaidlusalusel otsusel õiguspärast õiguslikku alust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Niisiis tuleb ka vaidlusalune otsus tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Seda järeldust ei saa muuta ükski komisjoni esitatud argument.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Esiteks osutan asjaolule, et vastupidi komisjoni väidetele sisaldab määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõige 1 <HT TYPE="ITALIC">sõnaselget</HT> keeldu kohaldada seda üleminekusätet struktuurifondidest kaasrahastatava abi või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavale projektile antava abi tühistamise suhtes. Need fondid <HT TYPE="ITALIC">vastavalt sõnaselgele seadusandlikule määratlusele</HT> <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> hõlma EAGGFi (arendusrahastut). Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb üksnes siis, kui sätte sõnastus on ebamäärane, otsida lisaks abi ka selle sätte kontekstist ning seda sisaldava teksti üldisest ülesehitusest ja eesmärgist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt nt <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CHEZ Razpredelenie Bulgaria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑83/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:480">EU:C:2015:480</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Käesoleval juhul on tähendus selge. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>struktuurifondid<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> on määruse nr 1083/2006 artiklis 1 selgelt määratletud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Isegi kui tekstis esineks tajutavat ebamäärasust, ei tähenda see, nagu tuleks see tekst lihtsalt hüljata või seda eirata, eelistades puhtalt kontekstuaalset või teleoloogilist tõlgendust, mis pealegi on laadilt väga ühekülgne. Leida tuleb tasakaal. Samuti, kui tekstis esineb – nagu käesoleval juhul – kõige enam vähest ebamäärasust, tuleb rohkem arvestada teksti ennast. See ei ole aastakümnetevanune napisõnaline lahtise struktuuriga säte, mis vajab hädasti tõlgendamist. Tegu on väga tehnilises valdkonnas kolmandat korda korratud üleminekusättega, mis iga mõne aasta järel uuesti sõnastatakse. Sellistel asjaoludel tuleb jõuliselt eeldada, et sõnadel on otsene tähendus. Euroopa Kohtu ülesanne ei ole õigusakte ümber sõnastada, et viletsat sõnastust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>remontida<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, või eeldada, et seadusandja lihtsalt ei mõelnud probleemi läbi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Täiendavad argumendid peale sätte enda teksti, millega komisjon on põhjendanud määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõike 1 tõlgendust, mille kohaselt see laieneb EAGGFi arendusrahastu rahastamisele, on minu arvates äärmiselt nõrgad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Teiseks väidab komisjon sisuliselt seda, et määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõikes 1 kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>struktuurifondid<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> ei tohiks tõlgendada vastavalt struktuurifondide määratlusele, mida see määrus sisaldab, vaid hoopis vastavalt selle mõiste määratlusele määruses nr 1260/1999. Pean tunnistama, et see näib olevat üsna uudne lähenemine õigusnormide tõlgendamisele ning hea retsept segaduse tekitamiseks, mille kohaselt uue õigusakti sõnaselged sätted tuleb tegelikult asendada vanematega, mida see uus õigusakt pidi asendama. <HT TYPE="ITALIC">Lex prior derogat legi posteriori</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Kolmandaks on esitatud argument, mis lähtub negatiivsest tagajärjest: komisjon annab mõista, et kui määruse nr 1083/2006 artikli 105 lõige 1 <HT TYPE="ITALIC">ei oleks</HT> kohaldatav EAGGFi arendusrahastu rahastuse suhtes aastatel 2000–2006, tekiks õiguslik vaakum. Oleks võimatu teha finantskorrektsioone seoses EAGGFi rahastusega sellel perioodil, sest eeskirjad, millega asendati määrus nr 1260/1999 seoses ühise põllumajanduspoliitikaga, ei sisaldanud üldse üleminekusätteid. See oleks vastuolus hea finantshaldustavaga, mille kohaselt peab kohaldatavaid eeskirju rikkudes tehtud kulutuste suhtes olema võimalik rakendada finantskorrektsioone.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Komisjon viitab <DATE ISO="20040923">23. septembri 2004. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑297/02</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:550">EU:C:2004:550</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktile 45.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Puhtpraktilisel tasandil on ebaõige väita, et üleminekusätete puudumine muudaks võimatuks aastate 2000–2006 suhtes finantskorrektsioonide tegemise. On selge, et finantskorrektsioonid EAGGFi arendusrahastu suhtes olid võimalikud määruse nr 1260/1999 artikli 39 alusel, <HT TYPE="ITALIC">kuni see kehtetuks tunnistati</HT>. Samuti ei saa välistada, et pärast seda, kui see säte <DATE ISO="20061231">31. detsembril 2006</DATE> kehtetuks tunnistati, oleks saanud teha finantskorrektsioone mingil muul alusel. Selliseid alternatiivseid aluseid ei ole siiski välja pakutud. Selle asemel tegeldi peaaegu aastakümne jooksul pärast arvestusperioodi lõppu vägagi küsitava seadusandlike määratluste ümberkirjutamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Põhimõttelisel tasandil on võib-olla väärt astuda sammuke tahapoole ja heita pilk suuremale pildile, kaugemale (tõepoolest üpris keerukatest ja segadust tekitavatest) üksiksätetest, mida on käesolevas asjas üsna üksikasjalikult analüüsitud. Kui vaadata komisjoni üldise argumendi sidusust, ei jää üle muud kui imetleda tõlgenduslikku loovust ja intellektuaalset kergust, millega komisjon näib olevat võimeline lummavas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>seadusandlikus legomängus<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> kombineerima ja ühitama eri õigusaktide sätteid väljaspool nende esemelist ja sisulist kohaldamisala, et need tagasiulatuvalt omavahel sobituksid ja seega põhjendaksid tema tegevust kõnealusel üksikjuhul.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Selles suhtes eeldab üldreegel aste-astmelt tagasiminekut tollal kohaldunud õiguse juurde.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Käesolev ettepanek, punktid 28–29.</P></NOTE> See aga näib kehtivat üksnes materiaalõigusnormide, mitte menetluse suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Käesolev ettepanek, punkt 46.</P></NOTE> Isegi selle otsustamine, mis on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>materiaalõigus‑<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> ja mis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>menetlusnormid<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> ei ole kaugeltki lihtne,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Illustratsiooniks: kas aegumistähtajad on materiaalõigus‑ või menetlusnormid? Euroopa Kohtu suurkoda arutas seda küsimust üsna vaidlusküllases valdkonnas (vt muu hulgas <DATE ISO="20150908">8. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Taricco jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑105/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:555">EU:C:2015:555</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)) ning jõudis lõpuks järeldusele, et tegelikult loevad üldised põhimõtted, mis puudutavad kohaldatava (karistus)õigusnormi ettearvatavust, täpsust ja tagasiulatuva jõu puudumist (<DATE ISO="20171205">5. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>M.A.S. ja M.B.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑42/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:936">EU:C:2017:936</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> eriti kuna see võib tõenäoliselt viia ühe või teise sätte lõhestamiseni. Ent isegi siis, kui võtta tähtaegade näide ja eeldada, et need on tõepoolest menetlusnormid, nagu käesolevas asjas on muidu välja pakutud, näib leiduvat ka erandeid sellest erandist: näiteks tähtaeg, mis tegelikult piiraks komisjoni volitusi, nagu määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõike 4 punkt c, ei ole mõeldud kohalduma, sest see tähtaeg piirab finantskorrektsiooni esemelist kohaldamisala ega ole pädevuse <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> küsimus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Käesolev ettepanek, punkt 48.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Küllap paneb kokkupuude niisuguse kohaldatavate õigusnormide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>konstrueerimisega<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> – pole vist tarvis märkidagi, et väljaspool sellekohaseid selgeid õigusnorme – peale muusikalisõprade teisedki siinkohal käsi kokku lööma: kui see kõik on tõesti võimalik, siis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>Anything Goes<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> [<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>kõik sobib<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>; eesti keeles on selle muusikali kohta kasutatud nime <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>Nii on meil moes<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>] (lisades pragmaatilise küsimuse, milleks end üldse kirjalike õigusnormidega vaevata). Ent just niisuguses õigusvaldkonnas, s.o sellises, kus esineb olulisi rahalisi tagajärgi, on Euroopa Kohus korduvalt märkinud: õiguskindluse põhimõte nõuab, et õigusnorm peab asjasse puutuvatel isikutel võimaldama täpselt teada neile selle õigusnormiga pandud kohustuste ulatust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="20180906">6. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tšehhi Vabariik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑4/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:678">EU:C:2018:678</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Üldisemalt võib viidata ka sellele, et Euroopa Kohus ei ole nõustunud <HT TYPE="ITALIC">ad hoc</HT> õiguslike aluste ja pädevuste loomisega selleks, et raha asjakohaste sätete puududes (ja seda enam selgelt vastupidiste sätete olemasolul) iga hinna eest tagasi saada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Hiljutisest ajast vt nt <DATE ISO="20180906">6. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tšehhi Vabariik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑4/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:678">EU:C:2018:678</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) või <DATE ISO="20180807">7. augusti 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Château du Grand Bois</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑59/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:641">EU:C:2018:641</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Kindlasti on mitmesuguste liidu fondide haldamine keerukas õigusvaldkond, mis ei arene just lihtsuse suunas. Käesolevas ettepanekus kirjeldatud määruste kolmes reinkarnatsioonis on õiguse maht õhupallina paisunud. See kasvav keerukus ei tähenda siiski, et komisjoni suhtes tuleb lohaka õigusloome korral ilmutada üha kasvavat suuremeelsust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Määrusel nr 1083/2006 on tõesti muidki elemente, mis võiksid selle õigusvaldkonna õigusaktidesse esimest korda süvenejat mõneti üllatada, et mitte öelda jahmatada. Näiteks on selle määruse artiklis 108 sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>[artikli 105] sätteid kohaldatakse […] ainult 2007.–2013. aasta kavade suhtes<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>. Artikkel 105 ise aga käsitleb üksnes 2007. aastale <HT TYPE="ITALIC">eelnenud</HT> kavasid.</P></NOTE> Eriti kui võtta arvesse komisjoni osa vaidlusaluste sätete koostamisel. Eitamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu (ning seega liikmesriikide) osa seadusandlikus menetluses, ei tundu üldiselt ebaõiglane paluda komisjonil kui teksti <HT TYPE="ITALIC">esmasel</HT> koostajal ja hilisemal rakendajal võtta tema enda (viletsa) õigusloome (negatiivsed) tagajärjed enda kanda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Seda arvesse võttes asun seisukohale, et vaidlusalune otsus ei saa õiguspäraselt põhineda määruse nr 1260/1999 artiklil 39 ning tuleb seega tühistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Nendel kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20170919">19. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑327/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:631">EU:T:2017:631</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>);</P></ITEM><?PAGE NO="15"?><ITEM><P>tühistada komisjoni <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> rakendusotsus C(2015) 1936 final, millega kohaldatakse finantskorrektsiooni EAGGF arendusrahastust rakenduskavale CCI nr 2000GR061RO021 (Kreeka – Eesmärk 1 – Maaelu ümberkorraldamine);</P></ITEM><ITEM><P>jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Kreeka Vabariigi esimese kohtuastme ja apellatsiooniastme kohtukulud.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>