EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.4.2018

COM(2018) 196 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta

14-A LISA

VAHEKOHTU TÖÖKORD

Üldsätted

1.    Neljateistkümnendas peatükis „Vaidluste lahendamine“ ja käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

–    „nõustaja“ – isik, kelle lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega;

–    „vahekohtunik“ – artikli 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ alusel moodustatud vahekohtu liige;

–    „assistent“ – isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

–    „kaebuse esitanud lepinguosaline“ – lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist lepingu artikli 14.4 „Vahekohtumenetluse algatamine“ alusel;

–    „lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati“ – lepinguosaline, kes väidetavalt rikub artiklis 14.2 „Kohaldamisala“ osutatud sätteid;

–    „vahekohus“ – artikli 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ kohaselt moodustatud kohus;

–    „lepinguosalise esindaja“ – töötaja või isik, kelle on ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või mis tahes muu avalik-õiguslik üksus ning kes esindab lepinguosalist käesoleva lepinguga seotud vaidluses.

2.    Käesolevat lisa kohaldatakse neljateistkümnenda peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohaste vaidluste lahendamise menetluste suhtes, kui lepinguosalised pole kokku leppinud teisiti.

3.    Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastutab vaidluse lahendamise menetluse logistilise korralduse eest, eriti istungite korraldamise eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahekohtunike kulud, kannavad lepinguosalised võrdselt.

Teated

4.    Lepinguosalised ja vahekohus edastavad kõik taotlused, teated, kirjalikud esildised ja muud dokumendid e-posti teel, kusjuures koopia esitatakse samal päeval faksi või tähtsaadetise teel, kulleriga, kättesaamistõendi vastu või muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise. Kui ei ole tõendatud teisti, loetakse e-kiri kättesaaduks selle saatmise kuupäeval.

5.    Lepinguosaline esitab elektroonilise koopia igast oma kirjalikust esildisest ja vastuväitest igale vahekohtunikule ja samal ajal ka teisele lepinguosalisele. Lepinguosaline esitab dokumendist ka paberkoopia.

6.    Kõik teated adresseeritakse vastavalt Singapuri kaubandus- ja tööstusministeeriumi Põhja-Ameerika ja Euroopa osakonna direktorile ja Euroopa Liidu komisjoni kaubanduse peadirektoraadile.

7.    Kui teisel lepinguosalisel ei ole midagi selle vastu, võib taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks saata uue dokumendi, milles muudatused on selgelt välja toodud.

8.    Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb Singapuri või Euroopa Liidu ametlikule pühale, toimetatakse dokument kätte järgmisel tööpäeval.

9.    Olenevalt vaidlusaluste sätete sisust edastatakse koopia kõikidest neljateistkümnenda peatüki „Vaidluste lahendamine“ alusel kaubanduskomiteele esitatud taotlustest ja teadetest ka muudele lepingu alusel moodustatud asjaomastele erikomiteedele.

Vahekohtumenetluse alustamine

10.    a)    Kui vastavalt artiklile 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ või käesoleva lisa eeskirjadele 22, 24 või 51 valitakse vahekohtunikud loosi teel, on mõlema lepinguosalise esindajatel õigus olla loosi tõmbamise ajal kohal.

b)    Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas vahekohtunikele makstav tasu ja kulude hüvitamine. Vahekohtunikud ja lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellisel kohtumisel telefoni teel või videokonverentsi kaudu.

11.    a)    Kui lepinguosalised ei lepi seitsme tööpäeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, määratakse vahekohtu pädevuseks:

„vaadata artikli 14.4 kohases vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud asi läbi, pidades silmas lepingu asjaomaseid sätteid, otsustada kõnealuse meetme kooskõla üle artiklis 14.2 osutatud sätetega, tehes kindlaks õiguslikud asjaolud ja/või faktid ja nende põhjused, ning teha artiklite 14.7 ja 14.8 kohane otsus“.

b)    Kui lepinguosalised on vahekohtu pädevuses kokku leppinud, teatavad nad sellest kokkuleppest viivitamata vahekohtule.

Esmased esildised

12.    Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma esmased kirjalikud esildised hiljemalt 20 päeva pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva pärast esmase kirjaliku esildise kättetoimetamist.

Vahekohtute töö

13.    Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

14.    Kui neljateistkümnendas peatükis „Vaidluste lahendamine“ ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus oma tegevuses kasutada kõiki sidevahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet.

15.    Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada arutelu juures viibida oma assistentidel.

16.    Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei delegeerita.

17.    Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole hõlmatud neljateistkümnenda peatüki „Vaidluste lahendamine“ ja selle lisadega, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis on kooskõlas kõnealuste sätetega.

18.    Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetluses rakendatavat tähtaega või teha muid menetluslikke või haldusmuudatusi, teavitab ta lepinguosalisi kirjalikult täienduste või muudatuste põhjustest, märkides ära vajaliku tähtaja või muudatuse.

Asendamine

19.    Kui vahekohtunikul ei ole võimalik osaleda menetluses, kui ta end taandab või välja vahetatakse, valitakse talle asendaja kooskõlas artikliga 14.5 „Vahekohtu moodustamine“.

20.    Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik ei vasta 14-B lisas esitatud käitumisjuhendis (edaspidi „käitumisjuhend“) sätestatud nõuetele ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul alates sellest, kui ta sai teada asjaoludest, mille poolest vahekohtunik ei vasta käitumisjuhendi nõuetele.

21.    Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik, välja arvatud vahekohtu eesistuja, ei täida käitumisjuhendis sätestatud nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, vahetavad nad vahekohtuniku välja ja leiavad talle asendaja artiklis 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetluse kohaselt.

22.    Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et sellest teavitataks vahekohtu eesistujat, kes teeb lõpliku otsuse.

Juhul kui vahekohtu eesistuja jõuab sellise taotluse põhjal seisukohale, et vahekohtunik ei täida käitumisjuhendis sätestatud nõudeid, valitakse uus vahekohtunik.

Väljavahetatava vahekohtuniku valinud lepinguosaline valib artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel koostatud nimekirjas olevate ülejäänud asjaomaste isikute seast ühe vahekohtuniku. Kui lepinguosaline ei suuda valida vahekohtunikku viie päeva jooksul pärast vahekohtu eesistuja seisukohavõttu, valib kaubanduskomitee esimees või esimehe esindaja vahekohtuniku artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõike 2 alusel koostatud nimekirjas olevate ülejäänud asjaomaste isikute seast loosiga kümne päeva jooksul pärast vahekohtu eesistuja seisukohavõttu.

Kui artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 2 osutatud nimekirja ei ole artikli 14.5 („Vahekohtu moodustamine“) lõikes 4 ette nähtud ajaks veel koostatud, valib väljavahetatava vahekohtuniku valinud lepinguosaline või, kui see lepinguosaline ei suuda seda teha, kaubanduskomitee esimees või esimehe esindaja vahekohtuniku viie päeva jooksul pärast vahekohtu eesistuja seisukohavõttu:

a)    ülejäänud isikute hulgast, kelle on nimetanud teine lepinguosaline vastavalt artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikele 2, juhul kui lepinguosaline ei ole suutnud ühtegi isikut nimetada;

b)    nende isikute seast, kelle lepinguosaline oli nimetanud vastavalt artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikele 2, kui lepinguosalised ei ole suutnud nimekirjas kokku leppida vastavalt artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikele 2.

23.    Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei vasta käitumisjuhendis sätestatud nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, vahetavad nad vahekohtu eesistuja välja ja leiavad talle asendaja artiklis 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetluse kohaselt.

24.    Kui lepinguosalised ei jõua eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus suunataks edasi erapooletule kolmandale isikule. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele erapooletu kolmanda isiku suhtes, suunatakse küsimus ühele artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 1 osutatud nimekirja alles jäänud isikule. Sellise isiku valib loosi teel kaubanduskomitee esimees või tema esindaja. Kõnealuse isiku otsus vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses on lõplik.

Kui see isik otsustab, et esialgne vahekohtu eesistuja ei vastanud käitumisjuhendis sätestatud nõuetele, lepivad lepinguosalised kokku eesistuja asendamises. Kui lepinguosalised ei jõua uue eesistuja küsimuses kokkuleppele, teeb kaubanduskomitee esimees või esimehe esindaja valiku artikli 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ lõikes 1 osutatud nimekirja alles jäänud isikute seast loosiga. Nimekirja alles jäänud isikute hulka ei arvata isikut, kes otsustas, et esialgne vahekohtu eesistuja ei vastanud käitumisjuhendis sätestatud nõuetele. Vahekohtu uus eesistuja valitakse viie päeva jooksul pärast seda, kui ilmnes vajadus eesistuja välja vahetada.

25.    Vahekohtu töö peatatakse käesoleva lisa eeskirjades 19, 20, 21, 22, 23 ja 24 sätestatud menetluste ajaks.

Istungid

26.    Eesistuja määrab kokkuleppel lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega istungi kuupäeva ja kellaaja ning esitab selle kohta lepinguosalistele kirjaliku kinnituse. Selle teabe teeb avalikkusele kättesaadavaks menetluse logistilise korraldamise eest vastutav lepinguosaline, välja arvatud juhul, kui istung on üldsusele suletud. Vahekohus võib jätta istungi kokku kutsumata, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline ei ole sellega nõus.

27.    Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis, juhul kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Singapur, ja Singapuris, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on liit.

28.    Vahekohus võib kokku kutsuda täiendava istungi, kui lepinguosalised selles kokku lepivad.

29.    Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal olema.

30.    Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas istungid on üldsusele avatud või mitte:

a)    lepinguosaliste esindajad;

b)    lepinguosaliste nõustajad;

c)    halduspersonal, tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning

d)    vahekohtunike assistendid.

Vahekohtu poole võib pöörduda vaid lepinguosalise esindaja või nõustaja.

31.    Kumbki lepinguosaline esitab üheaegselt ja hiljemalt viis päeva enne istungi kuupäeva vahekohtule ja teisele lepinguosalisele nimekirja isikutest, kes esitavad istungil lepinguosalise nimel suulisi väiteid või selgitusi, ja teistest istungil osalevatest esindajatest ja nõustajatest.

32.    Vahekohtu istungid on üldsusele avatud, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad, et need on osaliselt või tervikuna üldsusele suletud. Kui istungid on üldsusele avatud ja kui lepinguosalised ei ole leppinud kokku teisiti:

a)    saab sisetelevisioonisüsteemi kaudu ülekantavat istungit samal ajal avalikult vaadata vahekohtu istungi toimumise kohas asuvas eraldi ruumis;

b)    istungi avaliku ülekande vaatamiseks tuleb registreeruda;

c)    vaatamiseks ettenähtud ruumis ei ole lubatud teha audio- ega videosalvestusi ega pildistada;

d)    vahekohtul on õigus kuulutada istung suletuks, et käsitleda konfidentsiaalse teabega seotud küsimusi.

Vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Erandkorras on vahekohtul õigus pidada kinniseid istungeid mis tahes ajal kas omal algatusel või emma-kumma lepinguosalise palvel.

33.    Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega:

Esildised

a)    kaebuse esitanud lepinguosalise esildis;

b)    selle lepinguosalise vastuväide, kelle vastu kaebus esitati.

Ümberlükkavad väited

a)    kaebuse esitanud lepinguosalise ümberlükkav väide;

b)    selle lepinguosalise vastuväide ümberlükkavale väitele, kelle vastu kaebus esitati.

34.    Vahekohus võib esitada mõlemale lepinguosalisele küsimusi mis tahes ajal istungi jooksul.

35.    Vahekohus korraldab iga istungi protokolli koostamise ja selle edastamise lepinguosalistele nii kiiresti kui võimalik.

36.    Kumbki lepinguosaline võib 10 päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada üheaegselt nii vahekohtule kui ka teisele lepinguosalisele istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi.

Kirjalikud küsimused

37.    Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi lepinguosalisele saadetakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest.

38.    Kumbki lepinguosaline saadab koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele üheaegselt nii vahekohtule kui ka teisele lepinguosalisele. Kumbki lepinguosaline võib esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie päeva jooksul pärast selle kättesaamist.

Konfidentsiaalsus

39.    Lepinguosalised ja nende nõustajad tagavad istungite konfidentsiaalsuse, juhul kui istungit peetakse kinnise istungina vastavalt käesoleva lisa eeskirjale 32, ning arutelude, vahekohtu vahearuande, kõigi vahekohtule esitatud kirjalike esildiste ja vahekohtuga toimunud suhtluse konfidentsiaalsuse. Mõlemad lepinguosalised ja nende nõustajad käsitlevad teise lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosalise poolt vahekohtule edastatud esildis sisaldab konfidentsiaalset teavet, esitab see lepinguosaline teise lepinguosalise palvel 15 päeva jooksul ka esildise mittekonfidentsiaalse versiooni, mille võiks avalikustada üldsusele. Käesolev lisa ei keela lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti, kuid selle käigus ei tohi teise lepinguosalise esitatud teabele viidates avaldada teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalsena märgitud teavet.

Ühepoolsed kontaktid

40.    Vahekohus ei kohtu, ei kuula ära ega võta muul moel ühendust lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta.

41.    Ükski vahekohtunik ei tohi arutada menetluse sisu ühe või mõlema poolega, kui teised vahekohtunikud ei viibi kohal.

Amicus curiae esildised

42.    Kui lepinguosalised ei lepi kolme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu lepinguosaliste huvitatud füüsiliste või juriidiliste isikute poolt omal algatusel esitatud kirjalikke esildisi, tingimusel et need esitatakse 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva, et need on lühikesed ja mitte mingil juhul pikemad kui 15 trükilehekülge, sealhulgas lisad, ja et need puudutavad otseselt vahekohtus arutlusel olevaid faktilisi küsimusi.

43.    Esildis peab sisaldama selle koostanud füüsilise või juriidilise isiku kirjeldust, nimetades muu hulgas tema kodakondsuse või tegevuskoha, tegevuse laadi ja rahastamisallikad, ning täpsustama, millised on kõnealuse isiku huvid vahekohtumenetluses. See koostatakse keeltes, mille lepinguosalised on valinud vastavalt käesoleva lisa eeskirjale 46.

44.    Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis vastavad käesoleva lisa eeskirjadele 42 ja 43. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Kõik käesoleva lisa kohaselt vahekohtule esitatud esildised esitatakse ka lepinguosalistele märkuste tegemiseks.

Kiireloomulised juhtumid

45.    Neljateistkümnendas peatükis „Vaidluste lahendamine“ osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist käesolevas lisas nimetatud tähtaegu vastavalt vajadusele ja teatab lepinguosalistele kõnealustest kohandustest.

Kirjalik ja suuline tõlge

46.    Lepinguosalised püüavad vahekohtu menetluse ühises töökeeles kokku leppida artiklis 14.3 „Konsultatsioonid“ viidatud konsultatsioonide käigus ja mitte hiljem kui käesoleva lisa eeskirja 10 punktis b osutatud kohtumisel.

47.    Käesoleva lisa kohaselt koostatud dokumentide tõlgete kohta võivad märkusi esitada kõik lepinguosalised.

48.    Kui käesoleva lepingu tõlgendamisel tekib lahkarvamusi, arvestab vahekohus asjaolu, et läbirääkimised käesoleva lepingu üle toimusid inglise keeles.

Tähtaegade arvutamine

49.    Kui käesoleva lisa eeskirjas 8 osutatud asjaolude tõttu saab lepinguosaline dokumendi kätte muul kuupäeval kui see kuupäev, mil teine lepinguosaline sama dokumendi kätte saab, arvestatakse selle dokumendi kättesaamise kuupäevast arvestatavaid ajavahemikke alates selle dokumendi kättesaamise hiliseimast kuupäevast.

Muud menetlused

50.    Käesolevat lisa kohaldatakse ka menetluste suhtes, mis on kehtestatud artikli 14.10 „Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg“ lõike 2, artikli 14.11 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine“ lõike 2, artikli 14.12 „Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral“ lõike 3 või artikli 14.13 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetme läbivaatamine pärast kohustuste täitmise peatamist“ lõike 2 alusel. Käesolevas lisas sätestatud tähtaegu kohandatakse konkreetsete tähtaegade võrra, mis on sätestatud kõnealustes menetlustes vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks.

51.    Kui vahekohtu esialgne koosseis või mõned selle liikmed ei saa kokku tulla menetluste jaoks, mis on kehtestatud artikli 14.10 „Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg“ lõike 2, artikli 14.11 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine“ lõike 2, artikli 14.12 „Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral“ lõike 3 või artikli 14.13 „Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetme läbivaatamine pärast kohustuste täitmise peatamist“ lõike 2 alusel, kohaldatakse artiklis 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ sätestatud menetlusi. Otsusest teatamise tähtaega pikendatakse 15 päeva võrra.

________________

14-B LISA

VAHEKOHTUTE LIIKMETE JA VAHENDAJATE KÄITUMISJUHEND

Mõisted

1.    Käesolevas käitumisjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

–    „vahekohtunik“ – artikli 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ alusel moodustatud vahekohtu liige;

–    „kandidaat“ – üksikisik, kelle nimi on kantud artiklis 14.20 „Vahekohtunike nimekirjad“ osutatud vahekohtunike nimekirja ja kelle valimist vahekohtunikuks kaalutakse artikli 14.5 „Vahekohtu moodustamine“ alusel;

–    „assistent“ – isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

–    „menetlus“ – vahekohtumenetlus neljateistkümnenda peatüki „Vaidluste lahendamine“ alusel, kui ei ole ette nähtud teisiti,

–    „töötajad“ – vahekohtuniku puhul tema juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid.

Menetlusega seotud kohustused

2.    Kogu menetluse jooksul väldib iga kandidaat ja vahekohtunik ebasobivat või ebasobivana tunduvat käitumist, on sõltumatu ja erapooletu, väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte ning järgib kõrgeid eetilisi norme, et tagada vaidluste lahendamise menetluse usaldusväärsus ja erapooletus. Vahekohtunikud ei võta vahekohtule esitatud küsimustes vastu juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt. Endised vahekohtunikud peavad järgima käesoleva käitumisjuhendi punktides 15, 16, 17 ja 18 sätestatud kohustusi.

Avalikustamiskohustus

3.    Enne enda kinnitamist vahekohtunikuks neljateistkümnenda peatüki „Vaidluste lahendamine“ alusel avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või põhjendatult tekitada menetluses ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused.

4.    Kandidaat või vahekohtunik edastab teabe tegeliku või võimaliku käitumisjuhendi rikkumise kohta üksnes kaubanduskomiteele, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet kaaluda.

5.    Kui vahekohtunik on valitud, teeb ta ka edaspidi mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik käitumisjuhendi punktis 3 nimetatud huvid, suhted või küsimused, ja avalikustab need. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste menetluse mis tahes etapis tekkida võivate huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist võimalikult varakult pärast seda, kui vahekohtunik on sellest teada saanud. Vahekohtunik avalikustab sellised huvid, suhted ja küsimused, teavitades neist kirjalikult kaubanduskomiteed, et lepinguosalised saaksid neid kaaluda.

Vahekohtunike ülesanded

6.    Peale väljavalimist peab vahekohtunik kogu menetluse käigus täitma oma ülesandeid põhjalikult ja kiiresti, hoolikalt ja õiglaselt.

7.    Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi teisele isikule.

8.    Vahekohtunik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistent ja töötajad on teadlikud käesoleva käitumisjuhendi punktidest 2, 3, 4, 5, 16, 17 ja 18 ning täidavad neid.

9.    Vahekohtunik ei astu menetluse asjus ühepoolsetesse kontaktidesse.

Vahekohtunike sõltumatus ja erapooletus

10.    Vahekohtunik peab olema sõltumatu ja erapooletu ning vältima ebasobiva või erapooliku mulje jätmist ega tohi lasta ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikust arvamusest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest.

11.    Vahekohtunik ei võta kaudselt ega otseselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.

12.    Vahekohtunik ei tohi kasutada oma ametiseisundit vahekohtus oma isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib tegevusi, mis võivad jätta mulje, et kellelgi teisel on võimalik teda mõjutada.

13.    Vahekohtunik ei tohi lasta rahalistel, ärilistel, erialastel, perekondlikel või sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

14.    Vahekohtunik väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult jätta ebasobiva või erapooliku mulje.

Endiste vahekohtunike kohustused

15.    Kõik endised vahekohtunikud peavad vältima tegevusi, mis võivad jätta mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said vahekohtu otsusest kasu.

Konfidentsiaalsus

16.    Ükski vahekohtunik ega endine vahekohtunik ei avalda ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning eelkõige ei avalda ega kasuta ta seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu hankimiseks teistele või teiste huvide mõjutamiseks.

17.    Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osi enne selle avalikustamist vastavalt neljateistkümnendale peatükile „Vaidluste lahendamine“.

18.    Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalda kunagi teavet vahekohtu arutelude ega ühegi liikme seisukohtade kohta neis aruteludes.

Kulud

19.    Iga vahekohtunik peab arvestust nii enda kui ka oma assistentide menetlusele kulunud aja ja tehtud kulude üle ning esitab nende kohta lõpparuande.

Vahendajad

20.    Käesolevas käitumisjuhendis kirjeldatud norme, mida kohaldatakse vahekohtunike ja endiste vahekohtunike suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis ka vahendajate suhtes.

________________