<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-192/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CJ0192</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:194">EU:C:2020:194</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>6</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>6</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20200311">11.3.2020</DATE> – Kohtuasi C‑192/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Rensen shipbuilding</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (seitsmes koda)</P><P><DATE ISO="20200311">11. märts 2020</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: hollandi.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Ühine tollitariifistik</KEYWORD><KEYWORD>Kombineeritud nomenklatuur</KEYWORD><KEYWORD>Tariifne klassifitseerimine</KEYWORD><KEYWORD>Rubriik 8901</KEYWORD><KEYWORD>Laevakered</KEYWORD><KEYWORD>Merevedu</KEYWORD><KEYWORD>Meresõiduks mõeldud laevad</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑192/19,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Gerechtshof Amsterdami (Amsterdami teise astme kohus, Madalmaad) <DATE ISO="20190212">12. veebruari 2019. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20190227">27. veebruaril 2019</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><P><HT TYPE="BOLD">Rensen Shipbuilding BV</HT></P><P>menetluses osales:</P><P><HT TYPE="BOLD">Inspecteur van de Belastingdienst/Douane district Rotterdam,</HT></P></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (seitsmes koda),</P><P>koosseisus: koja president P. G. Xuereb, kohtunikud T. von Danwitz ja A. Kumin (ettekandja),</P><P>kohtujurist: G. Pitruzzella,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Rensen Shipbuilding BV, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">advocaat</HT> B. J. B. Boersma,</P></ITEM><ITEM><P>Madalmaade valitsus, esindajad: M. Bulterman ja J. M. Hoogveld,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros, P. Vanden Heede ja M. Salyková,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="19870723">23. juuli 1987. aasta</DATE> määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="256" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1987">EÜT 1987, L 256, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas (komisjoni <DATE ISO="20080919">19. septembri 2008. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1031/2008 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="291" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 291, lk 1</REF.DOC.OJ>) kehtestatud redaktsioonis) sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>KN<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) gruppi 89.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Rensen Shipbuilding BV ja Inspecteur van de Belastingdienst/Douane district Rotterdami (Rotterdami piirkonna maksu-/tolliameti inspektor, Madalmaad) vahelises kohtuvaidluses seoses laevakerede tariifse klassifitseerimisega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kombineeritud nomenklatuur</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Määrusega nr 2658/87 kehtestatud KN tugineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise ülemaailmsele harmoneeritud süsteemile, mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (WTO), ning mis jõustati <DATE ISO="19830614">14. juunil 1983</DATE> Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga. Konventsioon kiideti koos selle <DATE ISO="19860624">24. juuni 1986. aasta</DATE> muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu <DATE ISO="19870407">7. aprilli 1987. aasta</DATE> otsusega 87/369/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="198" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1987">EÜT 1987, L 198, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>KNi teises osas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Tollimaksude loend<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> asub XVII jaotis, milles paikneb muu hulgas grupp 89 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>KNi grupis 89 asub rubriik 8901, mis on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>8901 Reisilaevad, ekskursioonilaevad, parvlaevad, kaubalaevad, pargased jms laevad reisijate- või kaubaveoks<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Grupi 89 rubriik 8901 hõlmab järgmisi alamrubriike:</TXT><TBL NO.SEQ="0001" COLS="2" CLASS="GEN"><CORPUS><ROW><CELL COL="1">[…]</CELL><CELL COL="2">[…]</CELL></ROW><ROW><CELL COL="1"><FT TYPE="CN">890120</FT></CELL><CELL COL="2">– tankerid:</CELL></ROW><ROW><CELL COL="1"><FT TYPE="CN">89012010</FT></CELL><CELL COL="2">– – meresõiduks</CELL></ROW><ROW><CELL COL="1"><FT TYPE="CN">89012090</FT></CELL><CELL COL="2">– – muud</CELL></ROW><ROW><CELL COL="1">[…]</CELL><CELL COL="2">[…]</CELL></ROW><ROW><CELL COL="1"><FT TYPE="CN">890190</FT></CELL><CELL COL="2">muud kaubalaevad ja muud reisi-kaubalaevad:</CELL></ROW><ROW><CELL COL="1"><FT TYPE="CN">89019010</FT></CELL><CELL COL="2">– – meresõiduks</CELL></ROW><ROW><CELL COL="1"><IE/></CELL><CELL COL="2">– – muud:</CELL></ROW><ROW><CELL COL="1"><FT TYPE="CN">89019091</FT></CELL><CELL COL="2">– – – mehaanilise jõuallikata</CELL></ROW><ROW><CELL COL="1"><FT TYPE="CN">89019099</FT></CELL><CELL COL="2">– – – mehaanilise jõuallikaga</CELL></ROW><ROW><CELL COL="1">[…]</CELL><CELL COL="2">[…]</CELL></ROW></CORPUS></TBL></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>KNi grupi 89 märkus 1 sätestab:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Laevakered, koostatud, koostamata või lahtivõetud lõpetamata või mittekomplektsed veesõidukid ning koostamata või lahtivõetud komplektsed veesõidukid klassifitseeritakse rubriiki 8906, kui neil pole mingi kindla veesõiduki põhiomadusi.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Grupi 89 lisamärkus 1 näeb ette:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Alamrubriikidesse […] <FT TYPE="CN">89012010</FT>, […] <FT TYPE="CN">89019010</FT> […] klassifitseeritakse ainult veesõidukid, mis on mõeldud meresõiduks ning mille kere kogupikkus (välja arvatud väljaulatuvad osad) on vähemalt 12 m. Seejuures kalapaate ja päästepaate, mis on ette nähtud meresõiduks, käsitatakse merelaevadena, olenemata nende pikkusest.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">KN-i selgitavad märkused</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Määruse (EMÜ) nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 kohaselt võtab Euroopa Komisjon vastu KNi selgitavad märkused (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>KNi selgitavad märkused<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>KNi selgitavad märkused, mis avaldati <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> <DATE ISO="20080530">30. mail 2008</DATE> (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="133" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2008">ELT 2008, C 133, lk 1</REF.DOC.OJ>), on KNi grupi 89 lisamärkuse 1 osas sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Termin <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>meresõidualusteks kavandatud alused<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> tähendab aluseid, mis oma ehituse ja varustuse tõttu suudavad toimida merel ka halva ilmaga (tuule tugevusega ligikaudu 7 Beauforti skaala järgi). Taolistel alustel on tavaliselt veekindlad tekid ja tekiehitised.</P><P>[…]</P><P>Termin <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>meresõidualused<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> tähistab laevu ja hõljuklaevu, mis vastavad eelpool nimetatud tingimustele, ka siis kui neid kasutatakse peamiselt rannavetes, suudmelahtedes või järvedes jm.</P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Resen Shipbuilding deklareeris 2009. aasta mais ja septembris tollile KNi alamrubriiki <FT TYPE="CN">89019010</FT>, mis on kohaldatav meresõiduks mõeldud kaubaveolaevadele, kuuluvana 27 Hiinast pärit laevakeret.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Märtsis 2012 läbi viidud tollikontrolli tulemusel järeldas Rotterdami piirkonna maksu-/tolliameti inspektor teatavate äridokumentide ja sertifikaatide põhjal, mis leiti selle äriühingu raamatupidamisdokumentide hulgast, et deklareeritud kaup tuleb lugeda laevakeredeks, mis on ette nähtud siseveeteedel kasutamiseks, mitte meresõiduks mõeldud laevade ehitamiseks. Nii klassifitseeriti asjaomased laevakered vastavalt KNi alamrubriiki <FT TYPE="CN">89012090</FT> kui muud, kui meresõiduks mõeldud tankerid ning KNi alamrubriikidesse <FT TYPE="CN">89019091</FT> ja <FT TYPE="CN">89019099</FT> kui muud kaubalaevad ja muud reisi-kaubalaevad, mis on mehaanilise jõuallikaga või ilma selleta ja mis ei ole mõeldud meresõiduks. Selle tulemusena esitati asjaomasele isikule <DATE ISO="20120427">27. aprillil 2012</DATE> maksuotsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Gerechtshof Amsterdam (Amsterdami apellatsioonikohus, Madalmaad), kes lahendas maksuotsusele järgnenud vaidlust, jättis <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> otsusega muutmata esimese astme kohtu otsuse, millega tunnistati Rensen Shipbuildingi kaebus põhjendamatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) tühistas <DATE ISO="20170630">30. juuni 2017. aasta</DATE> otsusega Gerechtshof Amsterdami (Amsterdami apellatsioonikohus) nimetatud otsuse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Kuivõrd asi on uuesti menetluses viimati nimetatud kohtus, siis täpsustab see kohus, et käesolevas menetlusstaadiumis puudutab vaidlus üksnes küsimust, kas asjaomased laevakered tuleb klassifitseerida meresõiduks mõeldud laevadena KNi alamrubriikidesse <FT TYPE="CN">89012010</FT> ja <FT TYPE="CN">89019010</FT> või muude kui meresõiduks mõeldud laevadena KNi alamrubriikidesse <FT TYPE="CN">89012090</FT>, <FT TYPE="CN">89019091</FT> ja <FT TYPE="CN">89019099</FT>. Käesoleval juhul võiks laevakered klassifitseerida vastavalt neisse kolme viimati nimetatud alamrubriiki seetõttu, et need võivad olla korpusteks siseveeteedel sõitvate aluste jaoks. Kui peaks tuvastatama, et nimetatud laevakeresid saab kasutada meresõiduks mõeldud laeva korpusena, siis tuleb need nii klassifitseerida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Nimetatud kohus on seisukohal, et kuigi vaidlust ei ole selles, et asjaomaseid laevakeresid ei saa kasutada sellise laeva korpusena, mida saab halva ilma korral ja täislastis ookeani ületada, on põhikohtuasja pooled siiski eri arvamusel selles osas, kui kaugele rannikust peab laev olema võimeline sõitma, et seda saaks pidada merelaevaks. Sellega seoses väitis Rensen Shipbuilding peamiselt seda, et asjaomaseid laevakeresid saab kasutada merelaeva korpusena, kuna pärast valmis ehitamist on need sobivad meresõiduks. Nimelt peaks ekspertide ütluste kohaselt laevad, mis mõõtmetelt vastavad asjaomastele laevakeredele, sobima meresõiduks halva ilma korral rannikust kuni ligikaudu 21 meremiili (ligikaudu 38 km) kaugusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Kuna KNi grupi 89 lisamärkus 1 näeb ette, et KNi alamrubriikidesse <FT TYPE="CN">89012010</FT> ja <FT TYPE="CN">89019010</FT> kuuluvad üksnes laevad, mis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>on mõeldud meresõiduks<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>, siis soovib Gerechtshof Amsterdam (Amsterdami apellatsioonikohus) teada, mida tuleb selle määratluse all mõista. Ta märgib sellega seoses, et selle lisamärkuse kohta käiva komisjoni selgitava märkuse sõnastusest võib järeldada, et mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>meri<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> ei ole hõlmatud rannaveed, suudmelahed ja järved. Kuna aga rannavete mõiste määratlust esitatud ei ole, ei ole ikkagi täpselt teada, kui kaugele peab laev sõitma selleks, et ta oleks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>merel<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Nimetatud kohus lisab, et võttes arvesse komisjoni selgitavat märkust, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>[t]ermin <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>meresõidualusteks kavandatud alused<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> tähendab aluseid, mis oma ehituse ja varustuse tõttu suudavad toimida merel ka halva ilmaga (tuule tugevusega ligikaudu 7 Beauforti skaala järgi)<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>, võib oletada, et tähtsust ei oma laeva ja ranniku vahemaa, vaid üksnes laeva sobivus meresõiduks halva ilmaga. Siiski süveneb rannikust eemaldumisel halva ilma mõju eeskätt lainekõrguse suurenemise tõttu. Lisaks on isegi siis, kui jätta tähelepanuta mere mõiste ja üksnes kontrollida, kas laev on selle ehitust ja varustust arvestades võimeline manööverdama merel tuulega, mille tugevus on 7 Beauforti skaala järgi, oluline teada, kui kaugel rannikust peab laev neil asjaoludel olema võimeline manööverdama, et teda saaks pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>meresõiduks mõeldud laevaks<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> KNi grupi 89 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Gerechtshof Amsterdam (Amsterdami apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>[KNi] grupi 89 lisamärkus 1 näeb ette, et (eelkõige) KNi alamrubriikidesse <FT TYPE="CN">89012010</FT> ja <FT TYPE="CN">89019010</FT> „merelaevad<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> kuuluvad üksnes meresõiduks mõeldud veesõidukid. Kuidas tuleb selles kontekstis mõista väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>mõeldud meresõiduks<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>?</P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et põhikohtuasi puudutab küsimust, kas asjaomased laevakered tuleb klassifitseerida KNi alamrubriikidesse, mis puudutavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>meresõiduks<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> mõeldud laevu, st vastavalt nende laevakerede laadile alamrubriikidesse <FT TYPE="CN">89012010</FT> ja <FT TYPE="CN">89019010</FT>, või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>muude<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> laevade suhtes kohaldatavatesse alamrubriikidesse, nimelt alamrubriikidesse <FT TYPE="CN">89012090</FT>, <FT TYPE="CN">89019091</FT> ja <FT TYPE="CN">89019099</FT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Esiteks tuleb meenutada, et KNi grupi 89 märkuse 1 kohaselt klassifitseeritakse laevad siis, kui puudub kahtlus selle laevaliigi osas, millega laevakered on seotud, nende laevade suhtes kohaldatavatesse alamrubriikidesse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Teiseks olgu öeldud, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb õiguskindluse ning kontrolli lihtsuse huvides kauba tariifsel klassifitseerimisel otsustava tähtsusega kriteeriumi üldjuhul otsida kauba objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast, nii nagu need on kindlaks määratud KNi rubriigi kirjelduses ning jaotiste või gruppide märkustes (<DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Amoena</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑677/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1142">EU:C:2019:1142</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Neid objektiivseid tunnuseid ja omadusi peab saama kontrollida tollivormistuse ajal (<DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Amoena</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑677/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1142">EU:C:2019:1142</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Nagu märkis komisjon, tuleb põhikohtuasjas käsitletavate laevakerede kohta täiendava faktilise teabe puudumisel lähtuda põhimõttest, et käesoleval juhul on objektiivsed tunnused ja omadused, mille alusel tuleb need laevakered klassifitseerida vastavalt kas KNi alamrubriiki <FT TYPE="CN">890120</FT> kui tankerid ja KNi rubriiki <FT TYPE="CN">890190</FT> kui muud kaubalaevad ja muud reisi-kaubalaevad, olemas juba tollivormistuse ajal ja seega ei ole need laevakered identsed, millist asjaolu peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Pärast seda täpsustust tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldab viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul temale esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastada (<DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aramex Nederland</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑145/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:130">EU:C:2017:130</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Selles osas nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud andmetest esiteks, et põhikohtuasjas kõne all olevat kaupa ei saa kasutada laevakerena selliste laevade puhul, mis võimaldavad ületada ookeani täislastis ja halva ila korral. Teiseks peaks Rensen Shipbuildingi ekspertide ütluste kohaselt asjaomase kauba mõõtmetega laevad suutma halva ilma korral sõita rannikust ligikaudu 21 meremiili kaugusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva vaidluse lahendamisel selle kohtu jaoks oluline küsimus, kas KNi grupi 89 lisamärkuses 1 all olev mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>veesõidukid, mis on mõeldud meresõiduks<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> hõlmab laevu, mis võivad halva ilma korral sõita rannikust ligikaudu 21 meremiili kaugusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb meenutada, et sellest lisamärkusest tuleneb, et merelaevu käsitlevatesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes need laevad, mis on esiteks mõeldud meresõiduks ja teiseks on nende kerepikkus (välja arvatud väljaulatuvad osad) vähemalt 12 meetrit või üle selle, ent see teine tingimus ei ole käesoleval juhul asjakohane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Mis puudutab nimetatud lisamärkuse sõnastust, siis sõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>mõeldud<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> kasutamine tähendab, et määrav on kõnealuse laeva kavandatud otstarve, mitte selle kasutamine. Seega on sama lisamärkuse tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>laev<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> selline laev, mis oma konstruktsiooni omaduste tõttu sobib <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>meresõiduks<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, ilma et oleks oluline asjaolu, et laeva tegelikult sellisena ei kasutata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Mis puudutab konkreetselt väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>meresõit<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, siis on KNi grupi 89 lisamärkuse 1 keeleversioonid erinevad. Nimelt viitavad eeskätt prantsuskeelne versioon (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>tenir la haute mer<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>) ja hollandikeelne versioon (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>vaart in volle zee<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>) <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>avamerele<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, kuid saksakeelses versioonis (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>seetüchtig<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>) ja ingliskeelses versioonis (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>sea-going<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>) viidatakse lihtsalt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>merele<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Hoolimata neist erinevustest võib KNi grupi 89 lisamärkuse 1 kõigi keeleversioonide põhjal järeldada, et selleks, et laeva saaks pidada selle sätte kohaldamisalasse kuuluvaks, peab ta üldiselt olema võimeline sõitma merel kus tahes, kaasa arvatud avamerel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Seevastu laev, mis oma konstruktsiooni omaduste tõttu on võimeline sõitma üksnes rannajoone lähedase kindlaks määratud ala piires, ei saa pidada laevaks mis on mõeldud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>meresõiduks<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Seda tõlgendust kinnitab ka KNi grupi 89 ülesehitus, kuna see grupp sisaldab konkreetseid alamrubriike, millest ühed käivad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>meresõiduks<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> mõeldud laevade ja teised <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>muude<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> laevade kohta, kusjuures viimati mainitud alamrubriigid käivad hoopis muude kui merelaevade kohta, see tähendab siseveeteedel nagu jõed ja järved sõitmiseks mõeldud laevade kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Nagu aga märkis Madalmaade valitsus, kaotaks merelaevade ja siseveelaevade eristamine oma mõtte, kui kõiki siseveelaevu tuleks pidada merelaevadeks põhjusel, et nad on tehniliselt võimelised sõitma rannikust teatava arvu meremiilide kaugusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Seda tõlgendust toetavad ka KNi selgitavad märkused, mis ei ole küll õiguslikult siduvad, kuid kujutavad endast olulist vahendit erinevate tariifirubriikide tõlgendamisel (vt <DATE ISO="20190905">5. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TDK-Lambda Germany</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑559/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:667">EU:C:2019:667</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Nimelt nähtub selgitavatest märkustest KNi grupi 89 lisamärkuse 1 kohta, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>veesõidukid, mis on mõeldud meresõiduks<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, on sellised laevad, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>mis oma ehituse ja varustuse tõttu suudavad toimida merel ka halva ilmaga (tuule tugevusega ligikaudu 7 Beauforti skaala järgi)<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>. On tõsi, et asjaolu, et need selgitavad märkused viitavad võimele sõita <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>merel<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, võimaldab tõlgendust, mille kohaselt piisab sellest, kui kõnealune laev on võimeline sõitma merel kus tahes, olgugi et ranniku lähedal. Kui aga selgitavates märkustes kavandatud tõlgendus oleks selline, ei oleks olnud vaja samas selgitavas märkustes lisada, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>veesõidukitena, mis on mõeldud meresõiduks<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, käsitatakse ka neid laevu, mis vastavad eespool nimetatud tingimustele, kuid mida kasutatakse peamiselt rannavetes, suudmelahtedes või järvedes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et laevu, mis halva ilma korral saavad sõita vaid teatava arvu meremiilide kaugusel rannikust, ei saa pidada KNi grupi 89 lisamärkuse 1 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>veesõidukiteks, mis on mõeldud meresõiduks<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> ning need ei kuulu seega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>meresõiduks<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> mõeldud laevade kohta käivatesse alamrubriikidesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et KNi grupi 89 lisamärkust 1 tuleb tõlgendada nii, et selles lisamärkuses kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>veesõidukid, mis on mõeldud meresõiduks<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> ei hõlma laevu, mis oma konstruktsiooni omaduste tõttu on võimelised sõitma halva ilma korral vaid kuni 21 meremiili kaugusel rannikust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19870723">23. juuli 1987. aasta</DATE> määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas (<DATE ISO="20080919">19. septembri 2008. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1031/2008) kehtestatud redaktsioonis) sisalduva kombineeritud nomenklatuuri grupi 89 lisamärkust 1 tuleb tõlgendada nii, et selles lisamärkuses kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>veesõidukid, mis on mõeldud meresõiduks<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> ei hõlma laevu, mis oma konstruktsiooni omaduste tõttu on võimelised sõitma halva ilma korral vaid kuni 21 meremiili kaugusel rannikust.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>