<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-249/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0249</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:301">EU:C:2018:301</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑249/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Ryanair</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180503">3. mail 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑249/17</HT></P><P>Ryanair Ltd</P><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></HT></P><P>The Revenue Commissioners</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supreme Court (Iirimaa kõrgeim kohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Maksuõigusnormid</KEYWORD><KEYWORD>Ühine käibemaksusüsteem</KEYWORD><KEYWORD>Maksukohustuslase mõiste</KEYWORD><KEYWORD>Kulud teenuste eest, mis osteti sisse ettevõtja kõikide osade omandamiseks</KEYWORD><KEYWORD>Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus</KEYWORD><KEYWORD>Konkurendi ebaõnnestunud ülevõtmine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuasja keskmes on taas mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>maksukohustuslane<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> tõlgendamine ja mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>majandustegevus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> määratlemine käibemaksudirektiivi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikli 9 lõike 1 tähenduses. Menetlus annab Euroopa Kohtule seejuures võimaluse täpsustada valdusettevõtjate sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust käsitleva kohtupraktika kohaldamisala.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Lennuettevõtja Ryanair tegi 2006. aastal katse võtta üle Iiri lennuettevõtja Aer Lingus. Ülevõtmine ebaõnnestus konkurentsiõiguslikel põhjustel, kuid kavandatud ülevõtmiseks kasutatud nõustamis- ja muudest teenustest tulenevalt olid Ryanairil juba tekkinud märkimisväärsed kulud. Ryanair soovis kuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, kuid Iiri maksuhaldur jättis asjaomase taotluse rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Tõsi on see, et Euroopa Kohtu praktikas on märgitud, et sisendkäibemaksu võib maha arvata ka seoses ebaõnnestunud investeeringutega. Käesolevas asjas tekib vaidlus siiski seetõttu, et kohtupraktika kohaselt ei ole aktsiate pelk omandamine ja omamine majandustegevus käibemaksudirektiivi tähenduses. Seepärast puudub valdusettevõtjal, kelle ainueesmärk on omandada osalusi, Euroopa Kohtu praktika kohaselt ka õigus arvata maha sisendkäibemaksu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="19910620">20. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Polysar Investments Netherlands</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑60/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:268">EU:C:1991:268</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20001114">14. novembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Floridienne ja Berginvest</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑142/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:623">EU:C:2000:623</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Larentia + Minerva ja Marenave Schiffahrt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑108/14 ja C‑109/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:496">EU:C:2015:496</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Erinevalt klassikalise valdusettevõtja olukorrast oli käesolevas asjas aga konkureeriva ettevõtja strateegiline ülevõtmine kavas põhitegevuseks olevat majandustegevust teostaval ettevõtjal (<HT TYPE="ITALIC">operativ tätiges Unternehmen</HT>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>tegutsev ettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) (seega maksukohustuslasel). Järelikult tekib küsimus, kas niinimetatud valdusettevõtjaid käsitlevast kohtupraktikast<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cibo Participations</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:495">EU:C:2001:495</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20091029">29. oktoobri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AB SKF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑29/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:665">EU:C:2009:665</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj); <DATE ISO="20120906">6. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portugal Telecom</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑496/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:557">EU:C:2012:557</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Larentia + Minerva ja Marenave Schiffahrt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑108/14 ja C‑109/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:496">EU:C:2015:496</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tulenev sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang on käesolevas asjas üldse kohaldatav. Asja majanduslik mõõde tuvastatakse nimelt alles siis, kui funktsionaalse käsitluse raames võetakse aluseks osaluse omandamise tähtsus juba olemasolevale majandustegevusele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Liidu õigusest tuleneva õigusraamistiku moodustavad käesolevas asjas nõukogu <DATE ISO="19770517">17. mai 1977. aasta</DATE> kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="145" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1977">EÜT 1977, L 145, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23.</P></NOTE> kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>kuues direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) sätted, mis on kohaldatavad kõnealusel maksustamisperioodil. Sisu poolest kattuvad need sätted direktiivi 2006/112/EÜ (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) asjaomaste sätetega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Viitamise hõlbustamiseks lähtutakse edaspidi käibemaksudirektiivi sätetest.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 9 lõige 1 (varem kuuenda direktiivi artikli 4 lõiked 1 ja 2) sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="009.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Maksukohustuslane<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> on iga isik, kes mis tahes paigas teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või tulemustest.</ALINEA><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Majandustegevus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> on tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamis- ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil. […]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 167 kohaselt tekib mahaarvamisõigus mahaarvatava maksu sissenõutavaks muutumise ajal. Sama direktiivi artikkel 168 (varem mõlemad hõlmatud kuuenda direktiivi artikliga 17) näeb ette järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Kui kaupu ja teenuseid kasutatakse maksukohustuslase maksustatavate tehingute tarbeks, on maksukohustuslasel õigus selles liikmesriigis, kus ta neid tehinguid teeb, käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma, maha arvata:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>käibemaks, mis kuulub tasumisele või on tasutud selle liikmesriigi territooriumil kaupade või teenuste eest, mille talle on tarninud või osutanud või tarnib või osutab mõni teine maksukohustuslane; […]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud, põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas kassatsioonkaebuse esitaja Ryanair Ltd. (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Ryanair<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>) on eraõiguslik lennuettevõtja, kelle asukoht on Iirimaal. Ryanair tegi <DATE ISO="20061023">23. oktoobril 2006</DATE> ametliku ülevõtmispakkumise eesmärgiga omandada kogu osalus ettevõtjas Aer Lingus. Aer Lingus on endine Iiri riiklik lennuettevõtja, kelle aktsiad on pärast 2006. aastal toimunud erastamist alates <DATE ISO="20061002">2. oktoobrist 2006</DATE> börsil vabalt kaubeldavad.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Komisjon kuulutas koondumise <DATE ISO="20070627">27. juuni 2007. aasta</DATE> otsusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><DATE ISO="20070627">27. juuni 2007. aasta</DATE> otsus K(2007) 3104 (juhtum nr COMP/M.4439). Selle otsuse peale esitatud Ryanairi tühistamishagi jättis Üldkohus rahuldamata, vt <DATE ISO="20100706">6. juuli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ryanair <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑342/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:280">EU:T:2010:280</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ühisturuga kokkusobimatuks. Seetõttu sai Ryanair omandada kõigest 29 % Aer Linguse aktsiatest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Ülevõtmispakkumise tegemisel kasutas Ryanair käibemaksuga maksustatavaid teenuseid. Tasutud käibemaksu soovis Ryanair sisendkäibemaksuna maha arvata. Iiri maksuhaldur (The Revenue Commissioners, põhikohtuasjas vastustaja kassatsioonimenetluses) jättis asjaomase taotluse aga rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitas Ryanair esmalt vaide Iiri maksuasjade vaidlustuskomisjonile (Tax Appeals Commission) ja seejärel kaebuse Circuit Court’ile (ringkonnakohus). Circuit Court andis asjaoludele siduva hinnangu ja palus teatavat liiki riigisiseses eelotsusemenetluses High Court’i (Iirimaa kõrgem kohus) arvamust küsimuse kohta, kas põhikohtuasja asjaoludel võib sisendkäibemaksu maha arvata. High Court jõudis samuti järeldusele, et Ryanairil ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>High Courti otsuse peale esitas Ryanair kassatsioonkaebuse Supreme Court’ile (Iirimaa kõrgeim kohus). <DATE ISO="20170508">8. mai 2017. aasta</DATE> määrusega, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20170512">12. mail 2017</DATE>, peatas Supreme Court menetluse ja esitas Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 alusel järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>1.</NO.P><TXT>Kas kavatsus osutada eduka ülevõtmise korral ülevõetud ettevõtjale juhtimisteenuseid saab olla piisav selleks, et tuvastada, et ülevõtja tegeleb majandustegevusega kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 4 tähenduses, nii et ülevõtjale ülevõtmise eesmärgil tarnitud kaupade või osutatud teenuste pealt makstud käibemaksu saab pidada kavatsetava majandustegevuse, s.o juhtimisteenuse sisendkäibemaksuks, ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>kas ülevõtmiseks professionaalide osutatud teenuste ja nende väljundi, s.o ülevõtmise õnnestumise korral ülevõetud ettevõtjale juhtimisteenuste osutamise vahel saab olla [<DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cibo Participations</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑16/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:495">EU:C:2001:495</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>] tingimusena määratletud piisavalt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>otsene ja vahetu seos<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>, mis võimaldaks nende teenuste pealt makstud käibemaksu maha arvata?<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu menetluses esitasid kirjalikud seisukohad Ryanair, Iirimaa ja Euroopa Komisjon. <DATE ISO="20180314">14. märtsil 2018</DATE> toimunud kohtuistungil osalesid kõik menetlusosalised.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Mõlemad eelotsuse küsimused puudutavad sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust seoses kuludega, mida on kantud selleks, et äriühingu ülevõtmise eesmärgil omandada äriühingu kõik aktsiad, olgugi et seda lõpuks siiski teha ei õnnestu. Seetõttu tuleb nendele küsimustele vastata koos.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib Supreme Court sisuliselt teada, kas omandava ettevõtja kavatsus osutada eduka ülevõtmise korral tütarettevõtjale juhtimisteenuseid saab olla piisav selleks, et käsitada seda ettevõtjat maksukohustuslasena käibemaksudirektiivi tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Sisuliselt esitab Supreme Court sellega päringu kohtupraktika kahe haru kombineerimise võimaluse kohta. Esiteks võib Euroopa Kohtu praktika kohaselt sisendkäibemaksu maha arvata ka ebaõnnestunud investeeringute puhul: majandustegevuse ettevalmistamise käigus tekkinud kuludelt tasutud käibemaksu võib sisendkäibemaksuna maha arvata ka siis, kui majandustegevust alustada ei õnnestu ja kavandatud maksustatavaid tehinguid ei tehta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="19850214">14. veebruari 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rompelman</NAME.CASE> (<NO.CASE>268/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:74">EU:C:1985:74</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19960229">29. veebruari 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>INZO</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑110/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:67">EU:C:1996:67</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sveda</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:712">EU:C:2015:712</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Määrav on vaid maksukohustuslase kavatsus teostada<?PAGE NO="4"?> majandustegevust, mis peab olema kinnitatud objektiivsete tõenditega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt kõige hilisem <DATE ISO="20170921">21. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SMS group</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:712">EU:C:2017:712</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Teiseks võib majandustegevus, mis annab valdusettevõtjale sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, seisneda kohtupraktika kohaselt eelkõige selles, et valdusettevõtja osutab äriühingule, milles ta on omandanud osaluse, juhtimisteenuseid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cibo Participations</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:495">EU:C:2001:495</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20120906">6. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portugal Telecom</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑496/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:557">EU:C:2012:557</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Larentia + Minerva ja Marenave Schiffahrt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑108/14 ja C‑109/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:496">EU:C:2015:496</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Teise küsimusega soovib Supreme Court seejärel teada, kas äriühingu osade omandamiseks tehtud kulutuste ja kavandatud juhtimisteenuste vahel võib olla sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutav otsene ja vahetu seos.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Alus, millel põhineb vahetegemine finantsvaldusettevõtja ja tegutseva ettevõtja vahel</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Niinimetatud valdusettevõtjaid käsitlev kohtupraktika, millele viitab Supreme Court oma esimeses küsimuses, töötati välja puhtakujuliste finantsvaldusettevõtjate kohta, kelle ainueesmärk on omandada osalusi teistes ettevõtjates ja kellel enda majandustegevus puudub. Nende ainukesed tulud koosnevad dividendidest, mis ei ole tasu asja majandusliku kasutamise eest, vaid üksnes aktsia omamise tulemus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="19930622">22. juuni 1993. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sofitam</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑333/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:261">EU:C:1993:261</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cibo Participations</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:495">EU:C:2001:495</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120906">6. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portugal Telecom</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑496/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:557">EU:C:2012:557</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Puhtakujulisi finantsvaldusettevõtjaid ei saa Euroopa Kohtu praktika kohaselt seega – kui nad ei osuta lisaks näiteks tasulisi juhtimisteenuseid – käsitada maksukohustuslastena käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="19910620">20. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Polysar Investments Netherlands</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑60/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:268">EU:C:1991:268</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20001114">14. novembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Floridienne ja Berginvest</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑142/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:623">EU:C:2000:623</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Larentia + Minerva ja Marenave Schiffahrt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑108/14 ja C‑109/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:496">EU:C:2015:496</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kuna nad ei teosta majandustegevust. Seega ei ole neil ka direktiivi artikli 168 kohast sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Seda arvestades tekib Supreme Courtil küsimus, kas kõnealune kohtupraktika on kohaldatav ka käesolevas asjas, kuna Ryanair soovis ju omandada osalusi ja seda ka tegi, olgugi et väiksemas mahus kui kavandatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Kahtlemata tuleb Ryanairi kui lennuteenuseid osutavat tegutsevat lennuettevõtjat pidada tervikuna maksukohustuslaseks käibemaksudirektiivi tähenduses. Ka osaluste omandamise ettevõtlusalane eesmärk on ilmne: konkurendi ülevõtmisega soovis Ryanair suurendada enda teenuste mahtu ja oletatavasti saavutada ka sünergia- ja võrguefekte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Siiski sõltuks majandustegevusena käsitamine ja järelikult sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaldamine niinimetatud valdusettevõtjaid käsitleva kohtupraktika kohaldamise korral esmajoones sellest, kas Ryanairil oli kavas osutada Aer Lingusele juhtimisteenuseid (selle kohta osa B). Täielikult ebaoluline oleks seejuures aga see, millises mahus kavatseti juhtimisteenuseid osutada. Seetõttu tekib küsimus, kas osaluste omandamiseks kantud kuludega seoses maha arvatud sisendkäibemaks tuleb jagada osadeks (selle kohta osa C). Nimelt tekiks juhtimisteenuste osutamisest tuleneva käibe kõrval teatud tingimustel tunduvalt suurem dividenditulu, mis iseenesest sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei anna.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Ent kui lähtuda funktsionaalsest seosest osaluste omandamise ja põhitegevuseks oleva majandustegevuse vahel (selle kohta osa D), muutuvad ebavajalikuks nii tasuliste juhtimisteenuste täiendav arvessevõtmine kui ka selle lahenduse kohaldamisel tekkivad osadeks jagamise probleemid. Kui uurida, milline on kavandatud ülevõtmise funktsioon põhitegevuseks oleva majandustegevuse jaoks, siis on ülevõtmise kulud vastakuti põhitegevuseks olevast majandustegevusest tekkiva käibega. Järelikult on ka oluline vaid otsene ja vahetu seos nende tehingute vahel (selle kohta osa E).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kuna Supreme Court lähtus siiski valdusettevõtjaid käsitleva kohtupraktika kohaldatavusest vaidluse esemeks olevale toimingule, siis uurin esmalt, kas Ryanairil oleks selle alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisendkäibemaksu tervikuna mahaarvamine vastavalt valdusettevõtjaid käsitlevale kohtupraktikale</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Nagu eespool (punkt 18) märgitud, ei saa majandustegevuse olemasolu eeldada ainuüksi osaluse omamise põhjal. Seevastu Euroopa Kohus rõhutab väljakujunenud kohtupraktikas, et osaluse omandamist ja omamist valdusettevõtja poolt saab majandustegevuseks käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses pidada siis, kui osalusega kaasneb otsene või kaudne seotus omandatud äriühingu juhtimisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="19910620">20. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Polysar Investments Netherlands</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑60/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:268">EU:C:1991:268</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20001114">14. novembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Floridienne ja Berginvest</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑142/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:623">EU:C:2000:623</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cibo Participations</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:495">EU:C:2001:495</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Larentia + Minerva ja Marenave Schiffahrt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑108/14 ja C‑109/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:496">EU:C:2015:496</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selline seotus võib seisneda näiteks omandatud äriühingule haldus-, finants- või äriteenuste osutamises.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cibo Participations</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:495">EU:C:2001:495</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20120906">6. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portugal Telecom</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑496/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:557">EU:C:2012:557</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Larentia + Minerva ja Marenave Schiffahrt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑108/14 ja C‑109/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:496">EU:C:2015:496</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kõnealune kriteerium tuleneb siiski vaid tõsiasjast, et puhtakujulise valdusettevõtja käsitamiseks maksukohustuslasena peab ettevõtja lisaks teostama tegevust, mis on direktiivi 2006/112 artikli 2 ja artikli 9 kohaselt käibemaksuga maksustatav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Tasuta (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>lihtne<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>) seotus ei ole seega piisav, kui maksustatavad müügitehingud selle kõrval täielikult puuduvad, vt <DATE ISO="20010712">12. juuli 2001. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Welthgrove</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑102/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:416">EU:C:2001:416</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) ja <DATE ISO="20170112">12. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MVM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑28/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:7">EU:C:2017:7</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Viidatud järeldus peab sellisel juhul nagu käesolev paika ka siis – selle kohta esitab Supreme Court sõnaselge päringu –, kui kavandatud juhtimisteenuseid tegelikult ei osutata. Nimelt selleks, et tagada käibemaksusüsteemi ulatuslik neutraalsus maksukohustuslase jaoks, peab sisendkäibemaksu saama maha arvata ka majandustegevuse ettevalmistamise raames tekkinud kuludega seoses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="19850214">14. veebruari 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rompelman</NAME.CASE> (<NO.CASE>268/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:74">EU:C:1985:74</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20000608">8. juuni 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schloßstrasse</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:303">EU:C:2000:303</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sveda</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:712">EU:C:2015:712</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Määrav on üksnes objektiivsete tõenditega kinnitatud kavatsus teostada majandustegevust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="19850214">14. veebruari 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rompelman</NAME.CASE> (<NO.CASE>268/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:74">EU:C:1985:74</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20000608">8. juuni 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schloßstrasse</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:303">EU:C:2000:303</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170921">21. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SMS group</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:712">EU:C:2017:712</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See on nii isegi siis, kui juba maksu esmakordsel määramisel on teada, et kavandatud majandustegevust, mis peab kaasa tooma maksustatavad tehingud, teostama ei hakata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20000608">8. juuni 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Breitsohl</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑400/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:304">EU:C:2000:304</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kombineerides kohtupraktika kahte haru, millele viitas Supreme Court, sõltuks Ryanairi käsitamine maksukohustuslasena järelikult sellest, kas Ryanairil oli asjaomaste teenuste kasutamise ajal kavatsus hakata eduka ülevõtmise korral osutama Aer Lingusele maksustatavaid juhtimisteenuseid. Selle kavatsuse olemasolu tuvastas Circuit Court põhikohtuasja seisukohast siduvalt. Tõsiasi, et ülevõtmine tegelikult ebaõnnestus ja seetõttu ei tulnud ega tule kõne alla ka seotus Air Linguse juhtimisega, ei saa – nagu komisjon kohtuistungil rõhutas – kaasa tuua sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tagantjärele välistamist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang, arvestades väikest juhtimistasu?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Lähtumine ainuüksi tasuliste juhtimisteenuste osutamisest toob aga praktikas kaasa kunstlikke skeeme. Nimelt on sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õiguse seisukohast vastavalt Euroopa Kohtu praktikale täiesti ebaoluline, millises mahus kõnealuseid tasulisi juhtimisteenuseid osutatakse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Larentia + Minerva ja Marenave Schiffahrt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑108/14 ja C‑109/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:496">EU:C:2015:496</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtujurist Mazáki ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Securenta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑437/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:777">EU:C:2007:777</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> Järelikult tekib sageli sisendkäibemaksu suur ülejääk, st juhtimisteenuste osutamisest tekkinud käive ja sisseostetud teenustelt mahaarvatud sisendkäibemaks on väga ebaproportsionaalses suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktika lubab valdusettevõtjatel seega lõppkokkuvõttes arvata osaluste omandamisel tasutud käibemaks suures osas sisendkäibemaksuna maha, tingimusel et kõnealusele äriühingule osutatakse – olenemata mahust – tasulisi juhtimisteenuseid. Seepärast tegi komisjon Euroopa Kohtu menetluses sõnaselgelt ettepaneku lubada osaluste omandamisel sisendkäibemaksu maha arvata vaid proportsionaalselt juhtimisteenuste osutamisest tekkinud käibega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Järgmisena tekib aga seejuures küsimus, kuidas arvutada proportsionaalset suhet. Kui võrrelda juhtimisteenuste osutamisest tekkinud käivet ja dividende vaid suuruse poolest, siis jääks tähelepanuta, et aktsiate omamine ei tekita perioodiliselt korduvaid kulusid. Eespool kirjeldatud sisendkäibemaksu ülejääk esineb pealegi vaid sellel maksustamisperioodil, mil osalus äriühingus omandati. Asi on teisiti, kui tasulisi juhtimisteenuseid osutatakse paljude aastate jooksul. Peale selle võimenduvad arvutamisprobleemid sellises olukorras nagu käesolev, kus tegemist on vaid kavandatava omandamisega. Käesoleval juhul saaks võimalikku dividenditulu äärmisel juhul hinnata vaid suurtes piirides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Peale selle ei anna aktsiate omamine alust teha maksukohustuslase kohta järeldust, et lisaks majandustegevusele teostab ta tingimata ka tegevust, mis ei ole majandustegevus. See ei ole nimelt kooskõlas käibemaksu neutraalsuse põhimõttega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Selle põhimõtte kohta <DATE ISO="19930622">22. juuni 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sofitam</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑333/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:261">EU:C:1993:261</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20050526">26. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kretztechnik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑465/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:320">EU:C:2005:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20091029">29. oktoobri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AB SKF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑29/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:665">EU:C:2009:665</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtuasjas MVM oli aga erinevalt käesolevast asjast ostutehingute seos põhitegevuseks oleva majandustegevusega üldse kahtluse all, vt <DATE ISO="20170112">12. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MVM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑28/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:7">EU:C:2017:7</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Komisjoni käsituse kohaselt saaks iga maksukohustuslane, kes omab ka aktsiaid, arvata sisendkäibemaksu seoses oma üldiste juhtimiskuludega maha vaid proportsionaalselt, isegi kui ei ole kahtlust, et nimetatud kulud on tekkinud tema majandustegevusega seoses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtuasjas MVM otsustas Euroopa Kohus, et segatüüpi valdusettevõtja, kes osutab oma tütarettevõtjatele mittemaksustatavaid juhtimisteenuseid ja teeb selle kõrval tehinguid enda majandustegevuse raames (elektrijaamade ja optiliste sidevõrkude rendileandmine), saab nõustamisteenuste sisseostmisega seotud kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata vaid proportsionaalselt osas, milles neid kulusid saab pidada tema majandustegevusega seotud üldkuludeks, vt <DATE ISO="20170112">12. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MVM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑28/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:7">EU:C:2017:7</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> Nimelt tekitab aktsia omamine iseenesest vaid väikseid kulusid või ei tekita neid üldse ja ka dividenditulu suurus ei sõltu ülejäänud üldkuludest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Seepärast ei saa komisjoni käsitusega nõustuda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisendkäibemaksu tervikuna mahaarvamine osaluste omandamise funktsionaalse käsitluse korral</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Seevastu funktsionaalse käsitluse korral, mis võtab luubi alla maksukohustuslase põhitegevuseks oleva majandustegevuse ja lähtub osaluste omandamise seosest selle majandustegevusega, eespool kirjeldatud probleeme ei teki. Eelkõige seatakse seejuures ülevõtmiskulud vastakuti põhitegevuseks olevast majandustegevusest tekkinud käibega. Olen koguni seisukohal, et selline funktsionaalne käsitlusviis tuleneb sellistel juhtudel nagu käesolev juba Euroopa Kohtu praktikast.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Puhtakujulistele valdusettevõtjatele iseloomulikku olukorda, kus maksustatavate juhtimisteenuste osutamine on nii‑öelda majandustegevuse olemasolu eeldamise tingimus, sellistel juhtudel nagu põhikohtuasi aga ei esine. Seda seetõttu, et teadaolevalt teostab Ryanair tegutseva lennuettevõtjana juba majandustegevust ja tal tekib asjaomane käive. Seda arvestades oleks kunstlik lähtuda tasuliste juhtimisteenuste edaspidisest osutamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Funktsionaalne käsitlus on kohtuasja majanduslikku mõõdet arvestades asjakohasem. Olgugi et konkurendi ülevõtmine oli käesoleval juhul kavandatud aktsiate omandamise kaudu, sarnaneb asi siiski tunduvalt rohkem olukorrale, kus ettevõtja kavatseb osta konkurendi kõik füüsilised töövahendid ja seadmed, kui olukorrale, kus ettevõtja soovib osta aktsiaid vaid selleks, et saada dividende.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Sellise käsituse tulemusel tuleks – nagu komisjon kohtuistungil ka möönis – kahtlemata lubada omandajal sisendkäibemaks lõpuks tervikuna maha arvata. Selline järeldus tuleneks nii teatud tingimustel kohaldatavatest ettevõtja vara võõrandamist reguleerivatest sätetest (käibemaksudirektiivi artikli 19 lõige 1) kui ka üldnormidest. Ka omandatava äriühinguga täieliku ühinemise korral ei oleks sisendkäibemaksu mahaarvamine omandamiseks tehtud kuludelt kahtluse all. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>vaid<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> sajaprotsendilise osaluse omandamise korral seaks küsimärgi alla ka õigusvormi neutraalsuse põhimõtte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Seega ei ole juhtimisteenuste osutamisest tulenev vahetu seotus juhtimisega Euroopa Kohtu praktika kohaselt sugugi ainus juhtum, mil aktsia omamine võib olla majandustegevus. Euroopa Kohus leiab pigem, et majandustegevus esineb alati siis, kui aktsia omandamisel või omamisel on mõni majandustegevusele tüüpiline<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt käibemaksudirektiivi artikli 9 lõikes 1 määratletud majandustegevuse tüpiseeriva käsituse kohta juba minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Posnania Investment</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑36/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:134">EU:C:2017:134</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tunnus. See on nii näiteks majandustegevuseks oleva väärtpaberitega kauplemise puhul või juhul, kui aktsiate omandamine või omamine kujutab endast maksustatava tegevuse vahetut, püsivat ja nõutavat laiendamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="19960620">20. juuni 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wellcome Trust</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑155/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:243">EU:C:1996:243</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19970206">6. veebruari 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Harnas &amp; Helm</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑80/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:56">EU:C:1997:56</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20001114">14. novembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Floridienne ja Berginvest</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑142/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:623">EU:C:2000:623</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20070208">8. veebruari 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Investrand</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑435/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:87">EU:C:2007:87</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0003">3</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>2/36); <DATE ISO="20091029">29. oktoobri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AB SKF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑29/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:665">EU:C:2009:665</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20130530">30. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>X</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑651/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:346">EU:C:2013:346</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Maksustatava tegevuse vahetuks, püsivaks ja nõutavaks laiendamiseks tuleb pidada ettevõtja strateegilist ülevõtmist, mille eesmärk on laiendada või muuta omandava äriühingu majandustegevust. Selliseks ülevõtmiseks, olgugi et see kaasneb äriühingu osade omandamisega, tuleb pidada meedet, millega peetakse silmas (laiendatud) maksustatavaid tehinguid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">E.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Seos osaluse omandamise ja põhitegevuseks olevast majandustegevusest tekkiva käibe vahel</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Seega ei teki enam küsimust seose kohta osaluse omandamiseks tehtud kulutuste ja kavandavate juhtimisteenuste vahel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Otsest ja vahetut seost nende tehingute vahel on Euroopa Kohus pealegi juba sõnaselgelt eitanud, vt <DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cibo Participations</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:495">EU:C:2001:495</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Mitmetähenduslik on selles osas sõnastus <DATE ISO="20091029">29. oktoobri 2009. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AB SKF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑29/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:665">EU:C:2009:665</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kõne alla tuleb käsitamine üldkuludena, vt <DATE ISO="20120906">6. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portugal Telecom</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑496/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:557">EU:C:2012:557</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Larentia + Minerva ja Marenave Schiffahrt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑108/14 ja C‑109/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:496">EU:C:2015:496</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Funktsionaalse käsitluse korral on oluline pigem seos osaluse omandamise ja tegutseva lennuettevõtja majandustegevusest tuleneva (kavandatud) käibe vahel. Seda käivet silmas pidades ei ole mahaarvatud sisendkäibemaksu väärtuse ja osutatavate teenuste vaheline suhe ebaproportsionaalne, mistõttu ei ole osadeks jagamine nõutav.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktika kohaselt on nimetatud kulud otseselt ja vahetult seotud teatavate müügitehingutega, kui need kulud kuuluvad osana tehingu hinna sisse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cibo Participations</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:495">EU:C:2001:495</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20050526">26. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kretztechnik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑465/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:320">EU:C:2005:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20091029">29. oktoobri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AB SKF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑29/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:665">EU:C:2009:665</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20131017">17. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Iberdrola jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/11, C‑567/11, C‑580/11, C‑591/11, C‑620/11 ja C‑640/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:660">EU:C:2013:660</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Peale selle võib sisendkäibemaksu maha arvata ettevõtja üldkuludega seoses, kui need moodustavad ettevõtja poolt tarnitava kauba või teenuse hinna ühe koostisosa.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P><DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cibo Participations</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑16/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:495">EU:C:2001:495</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>): <DATE ISO="20050526">26. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kretztechnik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑465/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:320">EU:C:2005:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20120906">6. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Portugal Telecom</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑496/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:557">EU:C:2012:557</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20131017">17. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Iberdrola jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/11, C‑567/11, C‑580/11, C‑591/11, C‑620/11 ja C‑640/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:660">EU:C:2013:660</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Kulud, mis tekkisid seoses Aer Linguse aktsiate omandamisega, kuuluvad kahtlemata selle teenuse hinna sisse, mida kavatsetakse pärast Aer Linguse ülevõtmist osutada tegutseva lennuettevõtjana. Nimetatud kulud tuleb – eeldusel et Ryanair töötab kasumlikult – arvata mingil viisil lennupiletite hinna sisse. Aer Linguse üle kontrolli saamine oleks olnud eeldus, et parendada teenuseid tervikuna ja seega saavutada kavandatud käive teenuste osutamisest ema- ja tütarettevõtjana. Selline konkurendi juhtimisele mõju avaldamine on võimalik vaid siis, kui omandaval äriühingul on enamusosalus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Tõsiasi, et kavandatud ülevõtmist tegelikult ei toimunud ja Ryanair ei võtnud Aer Linguse edasist tegevust täielikult enda kontrolli alla, ei avalda Euroopa Kohtu praktika kohaselt sellele järeldusele mingit mõju, nagu juba selgitatud eespool punktis 26. Ka siin saab lugeda piisavaks objektiivsete tõenditega kinnitatud kavatsuse teostada majandustegevust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19850214">14. veebruari 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rompelman</NAME.CASE> (<NO.CASE>268/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:74">EU:C:1985:74</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19960229">29. veebruari 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>INZO</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑110/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:67">EU:C:1996:67</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sveda</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:712">EU:C:2015:712</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170921">21. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SMS group</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:712">EU:C:2017:712</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Samuti ei saa seda kavatsust sellega, et Aer Lingust tegelikult üle ei võetud, tagantjärele kahtluse alla seada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib selle kohta sõnaselgelt, et küsimust, kas Ryanairi asjaomane kavatsus on objektiivsete asjaoludega tõendatud või kas objektiivsed asjaolud ei ole sellise kavatsusega pigem vastuolus, ei ole põhikohtuasjas lõplikult selgeks tehtud. Seda rõhutasid kohtuistungil ka kõik menetlusosalised.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Seega teen ettepaneku vastata eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Äriühingu kõikide osade omandamine kavatsusega omandava äriühingu maksustatavat tegevust seeläbi vahetult, püsivalt ja nõutavalt laiendada on sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas (nt niinimetatud strateegilise ülevõtmise raames) majandustegevus kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 4 (nüüd direktiivi 2006/112/EÜ artikli 9 lõige 1) tähenduses.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kulud, mida kannab omandav äriühing kõnealuse strateegilise ülevõtmisega seoses, on otseselt ja vahetult seotud tema maksustatava tegevusega, millest tulenevalt võib nendelt kuludelt tasutud käibemaksu selle tegevuse põhjal sisendkäibemaksuna maha arvata.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>