<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><ORDER xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.ORDER><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑241/16 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CO0241</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:86">EU:C:2017:86</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>6</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>6</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.ORDER><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUMÄÄRUS <DATE ISO="20170201">1.2.2017</DATE> – KOHTUASI C‑241/16 P</P><P>GRAF <HT TYPE="ITALIC">VS</HT>. KOMISJON</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu määrus</HT> (kümnes koda)</P><P><DATE ISO="20170201">1. veebruar 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NOTE.ID="E0001"><P>* Kohtumenetluse keel: horvaatia</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181</KEYWORD><KEYWORD>Kahju hüvitamise nõue</KEYWORD><KEYWORD>Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise akt</KEYWORD><KEYWORD>Kohtusüsteemi reformistrateegiaga seotud kohustused</KEYWORD><KEYWORD>Kohtutäituri kutseala loomine, millele järgnes selle kutseala kaotamine</KEYWORD><KEYWORD>Kohtutäituriteks nimetatud isikutele tekitatud kahju</KEYWORD><KEYWORD>Horvaatia Vabariigi kohustuste nõuetekohane järelevalve Euroopa Komisjoni poolt</KEYWORD><KEYWORD>Hagi rahuldamata jätmine</KEYWORD><KEYWORD>Ilmselgelt vastuvõetamatu apellatsioonkaebus</KEYWORD></INDEX><ORDER.INIT><P>Kohtuasjas C‑241/16 P,</P><P>mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel <DATE ISO="20160426">26. aprillil 2016</DATE> esitatud apellatsioonkaebus,</P></ORDER.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Darko Graf</HT>, elukoht Zagreb (Horvaatia), esindaja: <HT TYPE="ITALIC">odvjetnik</HT> L. Duvnjak,</P><PARTY.STATUS>apellant,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST>teine menetlusosaline:</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: S. Ječmenica ja G. Wils, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,</P><PARTY.STATUS>kostja esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE.GEN><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kümnes koda),</P><P>koosseisus: koja president M. Berger (ettekandja), kohtunikud A. Borg Barthet ja E. Levits,</P><P>kohtujurist: Y. Bot,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi põhistatud määrusega vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 181,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE.GEN><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.ORDER><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">määruse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Darko Graf palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20160226">26. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse Vidmar jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (T‑507/14, ei avaldata, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:106">EU:T:2016:106</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millega jäeti rahuldamata tema hagi nõudega hüvitada kahju, mis talle tekitati Euroopa Komisjoni süülise käitumise tõttu Horvaatia Vabariigi ühinemiskohustuste üle järelevalve teostamisel.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE></GR.SEQ><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Akti Horvaatia Vabariigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavate muudatuste kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="112" PAGE.FIRST="21" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 112, lk 21</REF.DOC.OJ>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>ühinemisakt<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), mis on lisatud lepingule Euroopa Liidu liikmesriikide ning Horvaatia Vabariigi vahel Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="112" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 112, lk 10</REF.DOC.OJ>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>ühinemisleping<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>), artiklis 36 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="036.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Komisjon jälgib tähelepanelikult kõigi Horvaatia poolt ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste, sealhulgas nende kohustuste täitmist, mis tuleb täita enne ühinemiskuupäeva või ühinemiskuupäevaks. Komisjoni järelevalve hõlmab seiretabelite korrapärast ajakohastamist, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis‑ ja assotsieerimislepingu […] alusel peetavat dialoogi, vastastikuseid hindamismissioone, ühinemiseelset majandusprogrammi, fiskaalteatisi ja vajaduse korral varase hoiatamise kirjade saatmist Horvaatia ametiasutustele. 2011. aasta sügisel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande. 2012. aasta sügisel esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule tervikliku seirearuande. Seireprotsessi jooksul tugineb komisjon liikmesriikide esitatud teabele ja võtab vajaduse korral arvesse ka rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esitatud teavet.</ALINEA><ALINEA>Komisjon keskendub seireprotsessi käigus eelkõige Horvaatia võetud kohustustele kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas (VII lisa), sealhulgas saavutatud tulemustele kohtusüsteemi reformi ja tõhususe, sõjakuritegudega seotud kohtuasjade erapooletu käsitlemise ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Komisjon esitab oma korrapäraste seiretabelite ja aruannete lahutamatu osana iga kuue kuu järel kuni Horvaatia ühinemiseni hinnangud Horvaatia poolt nimetatud valdkondades võetud kohustuste täitmise kohta.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="036.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Nõukogu võib komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega võtta kõik vajalikud meetmed, kui seireprotsessi ajal tuvastatakse muret tekitavaid küsimusi. […]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Vastavalt ühinemisakti VII lisale <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Horvaatia Vabariigi poolt ühinemisläbirääkimiste käigus võetud konkreetsed kohustused (osutatud ühinemisakti artikli 36 lõike 1 teises lõigus)<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>kohustus nr 1<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) on Horvaatia Vabariigil kohustus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>[j]ätkuvalt tagada kohtusüsteemi reformistrateegia ja tegevuskava tõhus rakendamine<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Ühinemisakti artiklit 36 kohaldatakse vastavalt ühinemislepingu artikli 3 lõikele 5 alates selle lepingu allkirjastamise kuupäevast, see tähendab <DATE ISO="20111209">9. detsembrist 2011</DATE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE></GR.SEQ><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Vaidluse tausta on kirjeldatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 4–33 ja selle võib kokku võtta järgmiselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Horvaatia Vabariigi ühinemiseks liiduga avati <DATE ISO="20100630">30. juunil 2010</DATE> läbirääkimised ühinemisläbirääkimiste 23. peatüki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Kohtusüsteem ja põhiõigused<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> osas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Pikendades kohtusüsteemi reformi tegevuskava, milles oli eelkõige ette nähtud kohtutäituri kutseala loomine, võttis Horvaatia parlament <DATE ISO="20101123">23. novembril 2010</DATE> vastu täitemenetluse seaduse (ovršni zakon) ja kohtutäiturite seaduse (zakon o javnim ovršiteljima), millega loodi kohtuotsuste täitmise uus kord. Kohtutäiturite seaduse mitmete sätete jõustumine määrati aga kindlaks hilisemale kuupäevale. Ka võttis Horvaatia parlament <DATE ISO="20101215">15. detsembril 2010</DATE> vastu kohtusüsteemi reformistrateegia ajavahemikuks 2011–2015 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>kohtusüsteemi reformistrateegia 2011–2015<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>), milles täpsustati muu hulgas, et kohtuotsuste sundtäitmine antakse üle kohtutäituritele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Pärast seda kui 19. augustil 2011 oli avaldatud teade kandidaatide esitamiseks kohtutäituri ametikohtadele nimetamiseks Horvaatia justiitsministri poolt, nimetati apellandid, kes olid edukalt läbinud vastava konkursi, kohtutäituriteks ja nad said loa oma tegevusega alustamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Ühinemisleping Euroopa Liidu liikmesriikide ning Horvaatia Vabariigi vahel, mille Horvaatia Vabariik ratifitseeris 2012. aasta jaanuaris, avaldati Euroopa Liidu Teatajas <DATE ISO="20120424">24. aprillil 2012</DATE>. Ühinemislepingule lisatud ühinemisakti artiklis 36 on ette nähtud, et komisjon jälgib Horvaatia Vabariigi poolt ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Horvaatia parlament otsustas <DATE ISO="20111222">22. detsembril 2011</DATE> lükata täitemenetluse seaduse ja kohtutäiturite seaduse kohaldamise edasi. Horvaatia ametiasutused saatsid komisjonile 2012. aasta mais selgitused kohtuotsuste täitmise süsteemi reformi kohta ja vastavate seaduste eelnõud. <DATE ISO="20120621">21. juunil 2012</DATE> lükati kohtutäiturite seaduse jõustumine uuesti edasi. Lõpuks tunnistati <DATE ISO="20120928">28. septembri 2012. aasta</DATE> seadusega kohtutäiturite seadus kehtetuks, see kutseala kaotati alates <DATE ISO="20121015">15. oktoobrist 2012</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Komisjon selgitas <DATE ISO="20130326">26. märtsi 2013. aasta</DATE> aruandes, et Horvaatia Vabariik võttis vastu uued õigusaktid kohtuotsuste täitmise valdkonnas, et tagada kohtuotsuste rakendamine ja vähendada kohtuotsuste täitmiseks algatatud asjade jääki. Euroopa Liidu Nõukogu tervitas <DATE ISO="20130422">22. aprillil 2013</DATE> seda komisjoni seirearuannet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Horvaatia Vabariigist sai liidu liige <DATE ISO="20130701">1. juulil 2013</DATE>.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE></GR.SEQ><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Darko Graf ning Vedran Vidmar, Saša Čaldarević, Irena Glogovšek, Gordana Grancarić, Martina Grgec, Ines Grubišić, Sunčica Horvat Peris, Zlatko Ilak, Mirjana Jelavić, Romuald Kantoci, Svjetlana Klobučar, M. Ivan Kobaš, Tihana Kušeta Šerić, Damir Lemaić, Željko Ljubičić, Gordana Mahovac, Martina Majcen, Višnja Merdžo, Tomislav Perić, Darko Radić ja Damjan Saridžić esitasid <DATE ISO="20140701">1. juulil 2014</DATE> Üldkohtusse hagiavalduse, nõudes komisjonilt neile väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist summas <FT TYPE="NUMBER">600000</FT> eurot aastas hageja kohta, millele lisandub viivitusintress.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Üldkohus jättis vaidlustatud kohtuotsusega hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>IV.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Poolte nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE></GR.SEQ><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Oma apellatsioonkaebuses palub apellant Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>esimese võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ning rahuldada nõuded, mille ta esitas Üldkohtus;</P></ITEM><ITEM><P>teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ning saata asi tagasi Üldkohtusse, ja</P></ITEM><ITEM><P>igal juhul mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Komisjon palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>esimese võimalusena jätta apellatsioonkaebus ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;</P></ITEM><ITEM><P>teise võimalusena jätta apellatsioonkaebus ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata, ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja apellantidelt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>V.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonkaebus</HT></TXT></NP></TI></TITLE></GR.SEQ><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant sisuliselt kaks väidet, millest esimene puudutab liidu õiguse rikkumist ning teine menetlusnormide rikkumisi, mis riivavad tema huve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Kodukorra artiklist 181 tuleneb, et kui apellatsioonkaebus on tervikuna või osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu, võib Euroopa Kohus ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist igal ajal jätta apellatsioonkaebuse põhistatud määrusega ning suulist menetlust algamata tervikuna või osaliselt rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Seda võimalust tuleb käesolevas kohtuasjas kasutada.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Esimene väide, et on rikutud liidu õigust</HT></TXT></NP></TI></TITLE></GR.SEQ><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Esimeses väites väidab apellant sisuliselt, et vastupidi sellele, mida Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 47–52 otsustas, näeb ühinemisakti artikkel 36 koostoimes selle VII lisaga Horvaatia Vabariigile ette konkreetsed kohustused, mille täitmata jätmisel tekib komisjonil kohustus tegutseda vastavalt selle artikli lõikele 2. Järelikult leidis Üldkohus esiteks ekslikult, et komisjon ei ole käesolevas asjas õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet rikkunud ning teiseks välistas, et viimati nimetatud institutsioon on rikkunud ELL artiklit 17.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 47–49 otsustas Üldkohus sisuliselt, et kohustusega nr 1, millega nähakse ette, et Horvaatia Vabariik peab jätkuvalt tagama oma kohtusüsteemi reformistrateegia ja tegevuskava tõhusa rakendamise, ei peeta silmas kohtusüsteemi konkreetset reformistrateegiat ja tegevuskava. Sellist üldist mainimist asjaomases kohustuses selgitab asjaolu, et ühinemisakti allkirjastamise ja tegeliku ühinemise vahele jäänud ajavahemikul ning eelkõige ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmise jälgimisel sellel ajavahemikul olid liidu ametiasutused ja ühinev riik omavahel kogu aeg kontaktis. Nende kontaktide puhul oli kindlasti tegemist kahe poole vaheliste kohandamistega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Lisaks leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 50–52 eelkõige, et ühinemisakti VII lisas osundatud reformistrateegia ja tegevuskava ei viidanud üksnes kohtusüsteemi reformistrateegiale 2011–2015 ja tegevuskavale, kusjuures tegevuskava määras peamiselt kindlaks lühiajalised eesmärgid,<?PAGE NO="5"?> mis tuli ellu viia 2010. aastal, ning seetõttu tuli kindlasti kuni tegeliku ühinemiskuupäevani jälgida uut kava, ning järelikult ei tulene kohustusest nr 1 Horvaatia ametiasutustele kohustust luua kohtutäituri kutseala.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses näidata täpselt selle kohtuotsuse kritiseeritavad osad, mille tühistamist nõutakse, samuti seda nõuet konkreetselt põhjendavad õiguslikud argumendid (vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150305">5.3.2015</DATE>, <NAME.CASE>Ezz jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑220/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:147">EU:C:2015:147</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0111">111</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Nendele nõuetele ei vasta väide, mis ei sisalda õiguslikke argumente selle kohta, kuidas Üldkohus on õigusnormi rikkunud, ning mille puhul on tegemist pelga taotlusega vaadata uuesti läbi esimeses kohtuastmes esitatud hagiavaldus, mis rikub nii Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas kui ka kodukorras sätestatud nõudeid (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20070913">13.9.2007</DATE>, <NAME.CASE>Il Ponte Finanziaria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑234/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:514">EU:C:2007:514</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Pealegi tuleneb ELTL artikli 256 lõike 1 teisest lõigust ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust, et ainult Üldkohus on pädev esiteks fakte tuvastama – välja arvatud juhul, kui tema tuvastatu sisuline ebaõigsus tuleneb temale esitatud toimiku materjalidest – ja teiseks fakte hindama. Kui Üldkohus on fakte tuvastanud või hinnanud, on Euroopa Kohus vastavalt ELTL artiklile 256 pädev kontrollima nende faktide õiguslikku kvalifikatsiooni ja Üldkohtu poolt neist tuletatud õiguslikke tagajärgi (vt eelkõige Euroopa Kohtu presidendi määrus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151006">6.10.2015</DATE>, <NAME.CASE>Cap Actions SNCM <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑418/15</NO.CASE> P(I), <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:671">EU:C:2015:671</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Apellant ei esita aga käesolevas väites esiteks konkreetseid õiguslikke argumente, mis näitaks, et Üldkohus rikkus õigusnormi. Nimelt piirdub ta vaidlustatud kohtuotsuse punktide 47–52 põhjendatuse üldise vaidlustamisega, mis suures osas pealegi ei lähe kaugemale tema Üldkohtus esitatud argumentide kordamisest. Sama kehtib ELL artikli 17 väidetava rikkumise kohta komisjoni poolt, mille Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 68 ekslikult välistas. Sellegipoolest ei esita apellant ühtegi konkreetset argumenti selleks, et tuua esile vigu, mida Üldkohus nendes vaidlustatud kohtuotsuse punktides tegi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Teiseks tuleb märkida, et selles osas, milles apellant püüab eelkõige oma apellatsioonkaebuse punktides 8–15 tõendada, et ta sai komisjonilt konkreetseid tagatisi, mis on tingimusteta ja kooskõlalised ning mille kohaselt alustavad kohtutäiturid oma tegevust <DATE ISO="20120101">1. jaanuaril 2012</DATE>, siis tema eesmärk on kahtluse alla seada Üldkohtu antud sellekohane hinnang faktilistele asjaoludele. Oma väidete põhjendamiseks ei tõstata apellant aga nende faktiliste asjaolude moonutamist Üldkohtu poolt. Igal juhul ei too ta esile konkreetseid asjaolusid, mida Üldkohus moonutas, ega seda, kuidas Üldkohus neid asjaolusid moonutas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb esimene väide ilmselge vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Teine väide, mis puudutab apellandi huve riivavaid menetlusnormide rikkumisi</HT></TXT></NP></TI></TITLE></GR.SEQ><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Mis puudutab teist väidet, mis on kokkuvõtlikult esitatud apellatsioonkaebuse punktis 1, siis tuleb tõdeda, et apellatsioonkaebus ei sisalda ühtegi argumenti, mis tõendab, et Üldkohus rikkus menetlusnorme, ning seega apellatsioonkaebus ilmselgelt ei vasta kodukorra artikli 168 lõike 1 punktist d ja artikli 169 lõikest 2 tulenevatele nõuetele. Väide tuleb seega ilmselge vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Kuna käesoleva apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitatud kaks väidet on ilmselgelt vastuvõetamatud, tuleb apellatsioonkaebus tervikuna jätta läbi vaatamata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>VI.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE></GR.SEQ><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetluse suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja apellant on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb käesoleva menetluse kohtukulud apellandilt välja mõista.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja Darko Graf’ilt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.ORDER><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></ORDER>