<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-66/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CC0066</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:200">EU:C:2021:200</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Campos Sánchez-Bordona ettepanek – Kohtuasi C‑66/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">Finanzamt für Steuerstrafsachen und Steuerfahndung Münster</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Manuel Campos Sánchez-Bordona</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20210311">11. märtsil 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: hispaania.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑66/20</HT></P><P>XK,</P><P>menetluses osales:</P><P>Finanzamt für Steuerstrafsachen und Steuerfahndung Münster</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Procura Distrettuale della Repubblica presso il Tribunale ordinario di Trento (Itaalia Vabariigi ringkonnaprokuratuur Trento kohtu juures))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Menetlusõigusvõime ELTL artikli 267 alusel</KEYWORD><KEYWORD>Õigusalane koostöö kriminaalasjades</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2014/41/EL</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa uurimismäärus kriminaalasjas</KEYWORD><KEYWORD>Taotlev asutus või ametiisik</KEYWORD><KEYWORD>Maksusüütegude kriminaalmenetlustes prokuratuuriks määratud ametiasutus</KEYWORD><KEYWORD>Kohtuliku kinnitamise nõue</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas Saksa ametiasutus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Käesoleval juhul on see Finanzamt für Steuerstrafsachen und Steuerfahndung Münster (Münsteri maksuameti maksukuritegude ja maksuasjade uurimise osakond, Saksamaa; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Finanzamt Münster<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>).</P></NOTE>, kes on riigisisese õiguse alusel volitatud kasutama teatavate süütegude suhtes prokuratuuri õigusi ja ülesandeid, võib koostada Euroopa uurimismääruse (edaspidi [ka] <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>uurimismäärus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), jättes täitmata direktiivi 2014/41/EL<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140403">3. aprilli 2014. aasta</DATE> direktiiv, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="130" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 130, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikli 2 punkti c alapunktis ii sätestatud kinnitamise nõude?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Selline on sisuliselt kahtlus, millega pöördub Euroopa Kohtusse Itaalia prokuratuur,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Procura Distrettuale della Repubblica presso il Tribunale Ordinario di Trento (Itaalia Vabariigi ringkonnaprokuratuur Trento kohtu juures; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Trento prokuratuur<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).</P></NOTE> olles saanud ühe Saksamaa ametiasutuse tehtud Euroopa uurimismääruse, mille tunnustamine ja täitmine tal tuleb otsustada. Enne selle küsimuse lahendamist tuleb otsustada, kas Trento prokuratuuril on õigus kasutada ELTL artiklis 267 sätestatud õigusalase koostöö mehhanismi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtul on taas tegemist küsimusega, kas prokuratuur on olemuselt õigusasutus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Euroopa Kohus võttis seisukoha prokuratuuri kui õigusasutuse pädevuse kohta teha Euroopa vahistamismäärust (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>EVM<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) <DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses OG ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑508/18 ja C‑82/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:456">EU:C:2019:456</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>kohtuotsus OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur)<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) ja <DATE ISO="20190527">27. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PF (Leedu peaprokurör)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑509/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:457">EU:C:2019:457</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Ta tegi seda ka seoses prokuratuuri pädevusega teha Euroopa uurimismäärust <DATE ISO="20201208">8. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Staatsanwaltschaft Wien (võltsitud maksekorraldused)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑584/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1002">EU:C:2020:1002</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>kohtuotsus Staatsanwaltschaft Wien (võltsitud maksekorraldused)<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>).</P></NOTE> seekord aspektist, mida ei ole varem käsitletud. Tal tuleb välja selgitada: a) kas sellel institutsioonil on õigus esitada eelotsusetaotlust seoses Euroopa uurimismäärusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Kohtuasi, milles tehti <DATE ISO="19961212">12. detsembri 1996. aasta</DATE> eitav kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>X</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/95 ja C‑129/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:491">EU:C:1996:491</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>kohtuotsus X<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>).</P></NOTE> ja b) kas<?PAGE NO="2"?> ametiasutust, millele on riigisisese õigusega antud teatud süütegude eest vastutusele võtmiseks prokuratuurile omased õigused, võib samastada prokuratuuriga jällegi Euroopa uurimismääruse raames.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus. Direktiiv 2014/41</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Põhjendustes 12 ja 15 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>(12)</NO.P><TXT>Euroopa uurimismääruse koostamisel peaks taotlev asutus või ametiisik pöörama erilist tähelepanu selle tagamisele, et täielikult austatakse õigusi, mis on kinnistatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) artiklis 48. Süütuse presumptsiooni ning kaitseõigust kriminaalmenetluses on hartas tunnustatud põhiõiguste nurgakivina kriminaalkohtumenetluse valdkonnas. Kõnealuste õiguste igasugune piiramine uurimistoiminguga, mille tegemist taotletakse vastavalt käesolevale direktiivile, peaks olema täielikult kooskõlas harta artiklis 52 sätestatud nõuetega uurimistoimingu vajalikkuse, proportsionaalsuse ja eesmärkide osas, eelkõige seoses teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsega.</TXT></NP></ITEM></CONSID><P>[…]</P><CONSID><ITEM><NP><NO.P>(15)</NO.P><TXT>Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2010/64/EL,[<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20101020">20. oktoobri 2010. aasta</DATE> direktiiv õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="280" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 280, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE><HT TYPE="SUP">]</HT> 2012/13/EL[<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20120522">22. mai 2012. aasta</DATE> direktiiv, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="142" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 142, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE><HT TYPE="SUP">]</HT> ning 2013/48/EL,[<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131022">22. oktoobri 2013. aasta</DATE> direktiiv, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="294" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 294, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE><HT TYPE="SUP">]</HT> […] mis käsitlevad menetlusõigusi kriminaalmenetluses.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></TXT></NP></ITEM></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Artikkel 1 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Euroopa uurimismäärus ja selle täitmise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>) näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Euroopa uurimismäärus on liikmesriigi (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>taotlev riik<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) õigusasutuse tehtud või kinnitatud otsus ühe või mitme konkreetse uurimistoimingu tegemiseks teises liikmesriigis (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>täitjariik<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>) eesmärgiga hankida tõendeid käesoleva direktiivi kohaselt.</ALINEA><ALINEA>Euroopa uurimismääruse võib koostada ka selliste tõendite hankimiseks, mis on juba täitjariigi pädevate asutuste valduses.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid täidavad Euroopa uurimismäärust vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel ja vastavalt käesolevale direktiivile.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Artikli 2 punktis c on mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>taotlev asutus või ametiisik<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> määratletud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>i)</NO.P><TXT>konkreetses asjas pädev kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>taotleva riigi mis tahes muu pädev asutus või ametiisik, kes tegutseb konkreetses asjas uurimisorganina kriminaalmenetluses ja kellel on pädevus taotleda riigisisese õiguse kohaselt tõendite kogumist. Lisaks peab taotleva riigi kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör Euroopa uurimismääruse kinnitama enne määrust täitvale asutusele või ametiisikule edastamist, olles enne kontrollinud selle vastavust uurimismääruse koostamise tingimustele, eelkõige käesoleva direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Kui õigusasutus kinnitab Euroopa uurimismääruse, võib seda asutust Euroopa uurimismääruse edastamisel käsitada ka taotleva asutusena<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Artiklis 6 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Euroopa uurimismääruse koostamise ja edastamise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>) on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa uurimismääruse koostada üksnes juhul, kui ta on veendunud, et täidetud on järgmised tingimused:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Euroopa uurimismääruse koostamine on artiklis 4 osutatud menetluse puhul vajalik ja sellega proportsionaalne, võttes arvesse kahtlustatava ja süüdistatava õigusi; ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingu(te) tegemist oleks saanud taotleda samadel tingimustel sarnases riigisiseses asjas.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 osutatud tingimusi hindab taotlev asutus või ametiisik iga asja puhul eraldi.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui määrust täitval asutusel või ametiisikul on alust arvata, et lõikes 1 osutatud tingimused ei ole täidetud, võib ta konsulteerida taotleva asutuse või ametiisikuga Euroopa uurimismääruse täitmise olulisuse üle. Pärast konsulteerimist võib taotlev asutus või ametiisik otsustada, et ta võtab uurimismääruse tagasi.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Artiklis 9 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Tunnustamine ja täitmine<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>) on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="009.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Määrust täitev asutus või ametiisik tunnustab kooskõlas käesoleva direktiiviga edastatud Euroopa uurimismäärust ilma täiendavate formaalsusteta ja tagab selle täitmise samal viisil ja sama korra kohaselt nagu siis, kui asjaomast uurimistoimingut oleks taotlenud täitjariigi asutus või ametiisik, välja arvatud juhul, kui määrust täitev asutus või ametiisik otsustab tugineda ühele käesolevas direktiivis osutatud Euroopa uurimismääruse mittetunnustamise või edasilükkamise alustest.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Määrust täitev asutus või ametiisik täidab taotleva asutuse või ametiisiku sõnaselgelt esitatud formaalsusi ja menetlusi, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti, tingimusel et sellised formaalsused ja menetlused ei ole vastuolus täitjariigi õiguse aluspõhimõtetega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui määrust täitev asutus või ametiisik saab Euroopa uurimismääruse, mille ei ole teinud või kinnitanud artikli 2 punktis c määratletud taotlev asutus või ametiisik, saadab määrust täitev asutus või ametiisik Euroopa uurimismääruse tagasi taotlevale riigile.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Artiklis 11 on loetletud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>[t]unnustamata või täitmata jätmise alused<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriigi õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Saksa õigus. Abgabenordnung (maksuseadustik)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>§-s 386 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="386.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Maksusüüteo kahtluse korral tegeleb eeluurimisega maksuasutus. Käesolevas jaos on selleks asutuseks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Hauptzollamt<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> [peatolliamet], <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>Finanzamt<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>Bundeszentralamt für Steuern<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> [keskmaksuamet] ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>Familienkasse<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> [peretoetuste kassa].</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="386.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Maksuasutus uurib asja sõltumatult § 399 lõike 1 ning § 400 ja 401 piirides, kui asjaolud</ALINEA><ALINEA><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>kujutavad endast üksnes maksusüütegu või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>rikuvad ka muid karistusseadusi ja see rikkumine puudutab kiriklikke makse või muid avalik-õiguslikke tulusid, mis on seotud maksustatava väärtuse, maksubaasi või maksusummaga.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="386.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõiget 2 ei kohaldata kohe, kui tagaotsitava vastu on tegude tõttu tehtud vahistamis- või kinnipidamismäärus.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="386.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Maksuasutus võib igal ajal juhtumi prokuratuurile saata. Prokuratuur võib asja igal ajal enda peale võtta. Mõlemal juhul võib prokuratuur maksuasutuse nõusolekul asja maksuasutusele tagasi saata.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Paragrahvi 399 lõikes 1 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>Kui maksuasutus tegutseb § 386 lõike 2 alusel sõltumatult, teostab ta eeluurimise etapis prokurörile kuuluvaid õigusi ja kohustusi.<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariigi alaline esindus Euroopa Liidu juures tegi <DATE ISO="20170314">14. märtsil 2017</DATE> Saksamaa ametiasutuste koostatud Euroopa uurimismääruste kohta järgmise avalduse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>Direktiivi [2014/41] artikli 2 punkti c kohaselt peab Saksamaa ametiasutuste esitatud taotlused üldiselt kinnitama selle regionaalse kohtu prokuratuur, mille tööpiirkonnas see haldusasutus asub. Liidumaad võivad siiski vabalt anda nende kinnitamise pädevuse kohtule või reguleerida prokuratuuri poolt kinnitamise pädevust kohalikul tasandil muul viisil. Kui taotluse on koostanud Saksamaa maksuasutused, kellel on maksuseadustiku § 386 lõike 2 alusel õigus sõltumatult kriminaaluurimist läbi viia, ei ole vaja, et selle taotluse kinnitaks õigusasutus või kohus. Sellisel juhul teostavad maksuasutused maksuseadustiku artikli 399 lõike 1 alusel […] prokuratuuri õigusi ja ülesandeid ning tegutsevad direktiivi [2014/41] artikli 2 punkti c tähenduses õigusasutusena.<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Itaalia õigus. Seadusandlik dekreet nr 108/17<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Seadusandlik dekreet nr 108/17. Norme di attuazione della direttiva 2014/41/UE del Parlamento europeo e del Consiglio, del <DATE ISO="20140403">3 aprile 2014</DATE>, relativa all’ordine europeo di indagine penale (seadusandlik dekreet nr 108/17. <DATE ISO="20170621">21. juuni 2017. aasta</DATE> direktiivi 2014/41/EL […]) rakendusnormid (GURI nr 162, <DATE ISO="20170713">13.7.2017</DATE>).</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Selle artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>vabariigi prokurör kohtu juures, kelle tööpiirkonnas tuleb taotletud meetmed ellu viia, tunnustab põhjendatud määrusega uurimismäärust 30 päeva jooksul alates selle kättesaamisest või vajaduse korral taotleva asutuse või ametiisiku määratud erineva tähtaja jooksul, mis ei tohi ületada 60 päeva<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Artikli 5 lõikes 1 on lisatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>[k]ui taotlev asutus või ametiisik nõuab meetme kohtu poolt täitmisele pööramist või kui kohus peab nõutava meetme täitma vastavalt Itaalia õigusele, tunnustab vabariigi prokurör uurimismäärust ja taotleb selle täitmist eeluurimiskohtunikult<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>[u]urimismäärus, mille on koostanud muu kui õigusasutus või mida õigusasutus ei ole kinnitanud, tagastatakse taotlevale asutusele<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Trento prokuratuur sai <DATE ISO="20191114">14. novembril 2019</DATE> uurimismääruse, mille oli samal päeval väljastanud Finanzamt Münster teatud äriruumide läbiotsimiseks maksudest kõrvalehoidmise uurimise raames Saksa maksuseadustiku § 369 ja 370 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Euroopa uurimismääruse oli allkirjastanud Finanzamt Münsteri peadirektor ja seda ei olnud kohus kinnitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Trento prokuratuur kinnitas <DATE ISO="20191220">20. detsembril 2019</DATE> Finanzamt Münsterile, et ta oli Euroopa uurimismääruse kätte saanud, ja saatis talle kirja, milles ta taotles õigusasutuse kinnitatud selle Euroopa uurimismääruse koopiat. Kinnitamine oli tema arvates vajalik, kuna taotlev asutus on halduslikku laadi asutus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Finanzamt Münster teatas <DATE ISO="20200108">8. jaanuaril 2020</DATE> Trento prokuratuurile, et Euroopa uurimismäärust ei pea õigusasutus kinnitama, kuna maksuseadustiku § 399 lõike 1 kohaselt täidab Finanzamt maksusüütegudega seotud menetlustes prokuratuuri ülesandeid ja teda tuleb pidada õigusasutuseks direktiivi 2014/41 artikli 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Sellega seoses esitas Trento prokuratuur Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>Kas […] direktiivi 2014/41/EL […] artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkti ii tuleb osas, kus on sätestatud, et uurimismäärust tegeva asutusena on käsitatav ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>taotleva riigi mis tahes muu pädev asutus või ametiisik, kes tegutseb konkreetses asjas uurimisorganina kriminaalmenetluses ja kellel on pädevus taotleda riigisisese õiguse kohaselt tõendite kogumist<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, kuid samuti sätestatud, et sellisel juhul <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>peab taotleva riigi kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör Euroopa uurimismääruse kinnitama enne määrust täitvale asutusele või ametiisikule edastamist, olles enne kontrollinud selle vastavust uurimismääruse koostamise tingimustele, eelkõige käesoleva direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, tõlgendada nii, et see lubab liikmesriigil vabastada haldusasutuse kohustusest lasta Euroopa uurimismäärust kinnitada, määratledes selle haldusasutuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>direktiivi artikli 2 tähenduses õigusasutuseks<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>?<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/></P></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Trento prokuratuuri sõnul on <HT TYPE="ITALIC">passiivses</HT> Euroopa uurimismääruse tunnustamise menetluses vastavalt direktiivi 2014/41 artiklile 9 ning seadusandliku dekreedi nr 108/17 artiklitele 4 ja 10 tema ülesanne <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>lahendada täiesti sõltumatult kohtuvaidlus<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>. Seega on tal õigus esitada ELTL artikli 267 alusel eelotsuse küsimus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Sisuliselt märgib Trento prokuratuur, et Euroopa uurimismääruse peab kindlasti vastu võtma või kinnitama õigusasutus. See tuleneb tema sõnul Euroopa uurimismääruse ja Euroopa vahistamismääruse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Mida reguleerib nõukogu <DATE ISO="20020613">13. juuni 2002. aasta</DATE> raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="190" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 190, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34), muudetud nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> raamotsusega 2009/299/JSK (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="081" PAGE.FIRST="24" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 81, lk 24</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> vahelisest analoogiast <DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses Özçelik<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Kohtuasi <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑453/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:860">EU:C:2016:860</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Seega tuleb kindlaks teha, kas selline haldusasutus nagu Finanzamt, kes on riigisisese õiguse alusel volitatud täitma teatavatel juhtudel prokuratuuri ülesandeid, võib välja anda Euroopa uurimismääruse ilma kohtu toetuseta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Trento prokuratuuri hinnangul tuleb küsimus lahendada Euroopa Kohtu praktika ülekandmise teel, st lähtudes sellest, et: a) mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> on ühtne ega või sõltuda eri liikmesriikidest ja b) see mõiste hõlmab ainult asutusi, mis ei allu välistele korraldustele ega juhistele, eelkõige täitevvõimule.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtus <DATE ISO="20200124">24. jaanuaril 2020</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad on esitanud Saksamaa, Itaalia ja Portugali valitsus ning komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus ei pidanud vajalikuks avalikku kohtuistungit, vaid palus pooltel vastata kahele küsimusele Euroopa uurimismääruste kohtuliku kontrolli<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Neilt küsiti, kas juhul, kui otsuse Euroopa uurimismäärust mitte tunnustada teeb direktiivi 2014/41 artikli 2 punkti d tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>täitev asutus või ametiisik<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, kes ei ole kohtunik või kohus, peab see otsus liidu õiguse alusel alluma kohtulikule kontrollile.</P></NOTE> ja kohaldatava Itaalia õiguse kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Itaalia valitsusel paluti selgitada Euroopa uurimismääruse prokuratuuri poolt tunnustamise ja täitmise menetlust, märkides, millal võib menetlusse astuda kohtunik või kohus ja millal teeb seda ainult prokuratuur. Samuti paluti tal selgitada riigisiseses õiguses ette nähtud õiguskaitsevahendeid Euroopa uurimismääruse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise korral.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Vastavalt ELTL artiklile 267 võivad Euroopa Kohtult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>eelotsust<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, mis käsitleb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>aluslepingute tõlgendamist<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> või liidu teisese õiguse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>kehtivust ja tõlgendamist<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, taotleda – või peavad seda taotlema – ainult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>kohtud<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Mida mõistetakse selles kontekstis kohtute all, on küsimus, mis tuleb lahendada eranditult liidu õiguse alusel: selle kohaldamise ühtsuse ja ühetaolise kohaldamise nõuded muudavad selle iseseisvaks mõisteks, mis ei sõltu liikmesriikide õigusest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20200121">21. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco de Santander</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑274/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:17">EU:C:2020:17</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>kohtuotsus Banco de Santander<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Selle mõiste piiritlemisel on Euroopa Kohus tavaliselt arvesse võtnud rea tegureid, mis hakkasid välja kujunema kohtuotsuses Vaassen-Göbbels.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="19960630">30. juuni 1996. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑61/65</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1966:39">EU:C:1966:39</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>kohtuotsus Vaassen-Göbbels<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>).</P></NOTE> Kohtu staatus on ainult seaduse alusel alaliselt loodud organitel, mis kohaldavad õigusnorme võistlevas menetluses, kohustuslikus kohtus ja sõltumatult.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Kohtuotsus Banco de Santander, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Põhimõtteliselt vastavad äsja loetletud tingimustele samal ajal ainult igas liikmesriigis kohtuvõimu alla kuuluvad kohtunikud ja kohtud. Euroopa Kohus on nende tingimuste täitmise hindamisel olnud siiski suhteliselt paindlik, mis on võimaldanud tal tunnustada kohtuna kohtuvõimuväliseid institutsioone, nagu kutseliidu apellatsioonikomisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="19811006">6. oktoobri 1981. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Broekmeulen</NAME.CASE> (<NO.CASE>246/80</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1981:218">EU:C:1981:218</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>kohtuotsus Broekmeulen<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>).</P></NOTE> või kohalike omavalitsuste halduskaebuste komitee.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="20011129">29. novembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>De Coster</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑17/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:651">EU:C:2001:651</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu antiformalismi selles vallas on kritiseeritud, heites ette, et kohtuotsuse Vaassen-Göbbels nõudeid on hiljem lõpuks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>moonutatud<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Selle üle kaebas kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomer oma ettepanekus kohtuasjas Umweltanwalt von Kärnten (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑205/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:397">EU:C:2009:397</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>ettepanek Umweltanwalt von Kärnten<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>), punkt 25. Tema arvates oli kohtupraktika aja jooksul moondunud, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>kuni on hakatud kohtute hulka lugema kõige mitmesugusemaid institutsioone, mis mitte alati ei vasta [ELTL artikli 267] mõttele<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>. Ta järgis seega oma ettepaneku liini kohtuasjas De Coster (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑17/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:366">EU:C:2001:366</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>ettepanek De Coster<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>), punkt 14.</P></NOTE>. Euroopa Kohus parandas siiski hiljuti oma varasemat seisukohta, mis lubas liiga palju mööndusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtuotsus Banco de Santander, punkt 55.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Tegelikult lähtub Euroopa Kohtu praktika sügavast mõttest, mis on ELTL artiklis 267 sätestatud õigusalase koostöö mehhanismi aluseks: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>[l]iidu õiguskorra eripärade ja autonoomsuse säilitamise tagami[ne]<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> arvamus 2/13 (liidu ühinemine EIÕKga) (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2454">EU:C:2014:2454</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>arvamus 2/13<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>), punkt 174.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Sellele eesmärgile vastab kohtusüsteem, mille <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>alustala [on] ELTL artiklis 267 ette nähtud eelotsusemenetlus, mille eesmärk on Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute vahelise dialoogi loomise teel <HT TYPE="ITALIC">tagada liidu õiguse tõlgendamise ühtsus</HT>, võimaldades seeläbi tagada ka selle järjepidevuse, täieliku õigusmõju ja autonoomsuse ning lõpuks ka aluslepingutega kehtestatud õiguse ainuomase olemuse<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Arvamus 2/13, punkt 176. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Kui ELTL artiklis 267 sätestatud menetlus on ette nähtud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>kohtute vahelise dialoogina<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, siis seda seepärast, et just kohtud on need, kellel on <HT TYPE="ITALIC">üldjuhul</HT> <HT TYPE="ITALIC">viimase sõna</HT> õigus õigusnormide kohta, mis moodustavad liikmesriikide õiguskorrad. Kui need õiguskorrad – ja järgnevad kohtuvaidlused – puudutavad liidu õigusnorme, on Euroopa Kohtule esitatava eelotsusetaotluse eesmärk vältida liidu õiguse enda seisukohast sobimatute lõplike lahendite kujunemist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Lõpuks on kohtud need, kes konkreetsel juhul pöördumatult õigust mõistes (<HT TYPE="ITALIC">ius dicere</HT>) tagavad, et normatiivne ja otsustamisprotsess, mis viib õiguskorra üldiste ja abstraktsete sätete lõppastmes kohaldamiseni, on rakendatud liidu õiguses ette nähtud viisil. Siinkohal viitan oma ettepanekule kohtuasjades OG ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑508/18 ja C 82/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:337">EU:C:2019:337</NO.ECLI>), punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Samamoodi märkisin ma kohtuasjas PF (Leedu peaprokurör) tehtud ettepanekus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑509/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:338">EU:C:2019:338</NO.ECLI>), punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, et kohtu kohus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>on öelda <HT TYPE="ITALIC">viimane sõna</HT> selles, milles väljendub õiguse kohaldamine, mistõttu seadusjõuga vastus[, mis sellega antakse] oleks õigusega kooskõlas ja sel määral kehtiv<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>. Pädevus tagada õiguskorra viimase sõna seaduslikkus on tema ülesandele niivõrd määrav, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>võib öelda, et [õiguskord] ei ole kohtu jaoks mitte <HT TYPE="ITALIC">vahend</HT>, vaid <HT TYPE="ITALIC">eesmärk</HT> omaette. Täpsemalt öeldes ainus eesmärk, mille jaoks [kohus] on vajalik<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> (<HT TYPE="ITALIC">ibidem</HT>, punkt 28).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>See seletab, miks liikmesriigi kohtud pöörduvad Euroopa Kohtu poole, et saada vastus kahtlustele, mis tekivad vaidlust mõjutavate liidu õigusnormide tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Liikmesriikide kohtutes taandatakse kohtuväliste riigisisese õiguskorra kohaldajate (sealhulgas haldusorganid) antud erinevad õiguse tõlgendused – õiguskaitsevahendite kaudu – ühtseks. Lõppastmes on kehtivad ainult kohtute kinnitatud tõlgendused, mistõttu on loogiline, et ELTL artikliga 267 tehakse kohtutest Euroopa Kohtu loomulikud (ja ainuõiguslikud) suhtluspartnerid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Kuid on midagi veel. Nagu ma just rõhutasin, on eesmärk tagada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>liidu õiguse tõlgendamise ühtsus<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Arvamus 2/13, punkt 176.</P></NOTE>. ELTL artikli 267 eesmärk on mõistagi hõlbustada liikmesriikide kohtutel tõlgendada liidu õiguse sätteid, mida nad peavad kohaldama oma menetluses olevate kohtuasjade lahendamisel. Ent selle eesmärk on ka tagada, et ühegi liidu õigusnormi puhul ei oleks Euroopa Kohtu lubatud tõlgendamine kättesaamatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>ELTL artikliga 267 püütakse vältida, et liikmesriikide õiguskordades <HT TYPE="ITALIC">kinnistuvad</HT> liidu õiguse tõlgendused, mille puhul ei ole saanud arvestada Euroopa Kohtu kinnitusega. Kui see oleks nii, oleks väära tõlgendamise ohu tulemuseks peaaegu vältimatu Euroopa õigusnormide <HT TYPE="ITALIC">tõlgenduste</HT> paljusus erinevates liikmesriikides, mis seetõttu kahjustaks Euroopa õiguse ühetaolisust. Seepärast ELTL artikkel 267 mitte ainult ei anna viimase astme kohtutele õigust esitada eelotsuse küsimusi, vaid paneb neile eelotsuse küsimuse esitamise kohustuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Kuigi oma kohtupraktikas on Euroopa Kohus asunud funktsionaalsele seisukohale, võttes vastu eelotsusetaotlusi institutsioonidelt, mis ei ole otseses mõttes kohtud, arvan ma, et see on tingitud sellestsamast soovist. Kui nende institutsioonide aktide peale ei saa kohtusse edasi kaevata, võivad need riigisiseses õiguskorras kinnistada liidu õiguse lõplikke tõlgendusi ilma Euroopa Kohtu sekkumiseta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Nagu ma eespool märkisin, on nimelt liikmesriikide õiguskordades <HT TYPE="ITALIC">üldjuhul</HT> viimane sõna kohtutel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Õigusriigi põhimõtete hulgas on ka nõue, et lõppsõnaõigus oleks kohtutel, kuna avaliku võimu organite allumine seaduse võimule on tagatud võimalusega, et nende võimude kõikide toimingute üle ilma ühegi erandita tehakse kohtulikku kontrolli. Sellele tagatisele lisandub tagatis, mis on antud isikutele, kellel on harta artiklis 47 sätestatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. Liidu õiguse hiljutises sättes on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>õigusriik<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtus<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>, mis hõlmab muude põhimõtete hulgas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>tõhusa õiguskaitse põhimõte[t, mille tagavad] sõltumatud ja erapooletud kohtud, samuti seoses põhiõigustega<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> (Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20201216">16. detsembri 2020. aasta</DATE> määruse (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="433" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2020">ELT 2020, L 433I, lk 1</REF.DOC.OJ>), artikli 2 punkt a).</P></NOTE> Siit tulenevalt ongi ELTL artiklis 267 silmas peetud kohtuid, ma kordan, Euroopa Kohtu <HT TYPE="ITALIC">loomulike</HT> suhtluspartneritena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Seda reeglit võib muuta mõõdukamaks, juhtides tähelepanu ohule, et liidu õiguse tõlgendamine võib hajuda erandjuhtudel, kus otseses mõttes kohtulik sekkumine ei ole riigisisese õiguse eripärasid arvestades võimalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Nii märkis seda kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomer: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>[k]ohtukorraldus on 27 liikmesriigiga Euroopas väga erinevate parameetrite ja mudelitega<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>, mistõttu on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>[r]aske […] välja tuua mudelit, mis vastaks nii paljude riikide kohtufunktsioonide ühisele kirjeldusele<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>. Sellest tulenevalt on kohtuotsuse Vaassen-Göbbels kriteeriume tõlgendatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>nii üldiselt ja laialt<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Ettepanek Umweltanwalt von Kärnten, punkt 35. Euroopa Kohus on seega teinud jõupingutusi, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>et kaasata ühised põhiseaduslikud tavad Euroopa kohtuliku dialoogi loomisse<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> (<HT TYPE="ITALIC">ibidem</HT>, punkt 36).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus lähtus seega ideaalsest skeemist, mis on määratletud tüüpiliselt kohtuid eristavate tunnustega (sisuliselt kohtuotsuses Vaassen-Göbbels sätestatud tunnused).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Kummalisel kombel ei olnud nende hulgas kohtu sõltumatuse kriteeriumi. Kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomer rõhutas oma ettepaneku De Coster punktis 17, et sõltumatusenõuet on esimest korda mainitud <DATE ISO="19870611">11. juuni 1987. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>X</NAME.CASE> (<NO.CASE>14/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:275">EU:C:1987:275</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), ning see võeti tingimusteta omaks alles pärast <DATE ISO="19930330">30. märtsi 1993. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Corbiau</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑24/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:118">EU:C:1993:118</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Aastate jooksul on talle siiski esitatud juhtumeid, mille tulemusel on ta hakanud selle kohtuotsuse kriteeriumide tähtsust vähendama, kui see on olnud vajalik, et arvata mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>kohus<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> alla institutsioone, kes tegutsevad küll väljaspool kohtuvõimu, kuid teostasid õigusemõistmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Kuigi riigisiseses õiguses on need sõnaselgelt määratletud haldusorganitena. Nii oli see näiteks Tribunal Català de Contractes del Sector Públici (Kataloonia riigihangete kohus) puhul, kes on Hispaania õiguse kohaselt haldusasutus, mida peeti <DATE ISO="20151006">6. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Consorci Sanitari del Maresme</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑203/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:664">EU:C:2015:664</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kohtuks ELTL artikli 267 tähenduses.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Ent nõue, milles ei ole kunagi järeleandmisi tehtud, on see, et eelotsusetaotluse esitaja peab <HT TYPE="ITALIC">sisuliselt</HT> teostama õigusemõistmist, st mõistma konkreetses vaidluses pöördumatult õigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Nagu ma juba märkisin, ei ole Euroopa Kohus pidanud probleemiks kvalifitseerida kohtuks kutseliidu apellatsioonikomiteed, kuigi selle otsuseid sai kohtus vaidlustada. Viimati nimetatud asjaolu oleks pidanud olema piisav selleks, et järeldada, et vajaduse korral oleksid pidanud võimaliku eelotsusetaotluse esitama need kohtud. Siiski piisas asjaolust, et praktikas ei olnud komisjoni otsuseid kohtus vaidlustatud, selleks et Euroopa Kohus otsustaks, et need otsused on <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> kohtuotsused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Kohtuotsus Broekmeulen, punkt 17: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>kuna <HT TYPE="ITALIC">praktikas</HT> ei ole tavakohtutes tõhusat õiguskaitsevahendit [liidu] õiguse kohaldamise valdkonnas, tuleb apellatsiooninõukogu<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>, kelle otsuseid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/><HT TYPE="ITALIC">tunnustatakse tegelikult lõplikena</HT>, pidada liikmesriigi kohtuks [ELTL] artikli [267] tähenduses<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> (kursiiv lisatud).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>ELTL artikli 267 kontekstis on seega oluline, et isikutel, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt viimase sõna õigus, oleks õigus pöörduda Euroopa Kohtusse, kui tegemist on liidu õigusnormide tõlgendamisega. Ja see kehtib nii kohtute puhul kitsas tähenduses kui ka teiste puhul, kes ilma sellise staatuseta teostavad erandkorras vaidluses <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> lõplikku õigusemõistmist. Mõlemale tuleb anda võimalus anda sõna Euroopa Kohtule, et see ütleks liidu õiguse lubatud tõlgenduse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Nii võib aru saada, et ELTL artiklis 267 kasutatud väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>otsuse tegemine<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> on tõlgendatud laialt, kuna selle eesmärk on vältida, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>paljusid menetlusküsimusi käsitatakse vastuvõetamatuna ja <HT TYPE="ITALIC">sellistena, mida Euroopa Kohus ei saa tõlgendada, ja et Euroopa Kohtul oleks võimalik tõlgendada kõiki liidu õiguse menetlusnorme</HT>, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kohaldama<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><DATE ISO="20190228">28. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gradbeništvo Korana</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑579/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:162">EU:C:2019:162</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>kohtuotsus Gradbeništvo Korana<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>), punkt 35. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu soov olla viimane hääl, mis tõlgendab kogu liidu õigust, on seega viinud selleni, et võeti vastu kaks erandit, millele juhtis omal ajal tähelepanu kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomer: i) kohtuliku õiguskaitsevahendi puudumine ja ii) kohtulaadsetele organitele põhiseadusega määratud kohtuülesanded.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Ettepanek Umweltanwalt von Kärnten, punktid 40–49.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Trento prokuratuuri esitatud vastuväiteid eelotsusetaotluse vastuvõetavusele tuleb käsitleda nendest eeldustest lähtudes. See institutsioon vastab seadusliku päritolu, alalisuse, otsuste kohustuslikkuse ja õigusnormide kohaldamise kriteeriumidele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Isegi kui Euroopa uurimismääruse tunnustamise ja täitmise menetlus ei olnud võistlev, mis on kaheldav, on Euroopa Kohus selle tunnuse tähtsust juba vähendanud, välistades võimaluse, et see on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>absoluutne kriteerium<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="19970917">17. septembri 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dorsch Consult</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑54/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:413">EU:C:1997:413</NO.ECLI>), punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Seega näib kõik viitavat sellele, et esimene eespool nimetatud eranditest on täidetud, sest Trento prokuratuuri ja Itaalia valitsuse esitatud teabest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Selline on Euroopa Kohtu küsimusele, mis on ära toodud käesoleva ettepaneku 14. joonealuses märkuses, Itaalia valitsuse antud kirjaliku vastuse (punkt 8) sõnaselge tähendus.</P></NOTE> nähtub, et kuigi prokuratuuri otsust Euroopa uurimismäärust <HT TYPE="ITALIC">tunnustada</HT> saab kohtulikult kontrollida, ei ole õiguskaitsevahendit, mis võimaldaks kohtus vaidlustada otsust, millega <HT TYPE="ITALIC">keeldutakse</HT> Euroopa uurimismääruse tunnustamisest, mis on vajalik selle täitmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel olen ma seisukohal, et Trento prokuratuuril peaks olema õigus eelotsusetaotlust esitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Võiks siiski vastu väita, et kui prokuratuur tunnustab Euroopa uurimismääruse kehtivust, võib tema otsuse vaidlustada kohtus, kus viimasel on viimase sõna õigus, millest tulenevalt oleks temal õigus esitada eelotsusetaotlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Praeguses menetlusstaadiumis, kus on eelotsusetaotlus esitatud, ei saanud Trento prokuratuur veel otsustada Euroopa uurimismääruse rakendatavuse üle, mille tunnustamise kohta ta peab otsuse tegema. Ning ta ei saanud seda teha just seetõttu, et ta kahtleb, kas vaidlusaluse Euroopa uurimismääruse tunnustamise tingimused on täidetud vastavalt direktiivile 2014/41.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Seega saab Trento prokuratuur viia kohtu sekkumiseni vaid siis, kui ta otsustab Euroopa uurimismäärust tunnustada, <HT TYPE="ITALIC">sõltumata sellest, kas tema arvates on tegemist mittepädeva organi</HT> (Finanzamt Münster) väljastatud Euroopa uurimismäärusega. Kokkuvõttes oleks ta sunnitud tegema otsuse, olles teadlik, et see võib olla ebaõige, ja kindlustundega, et toimub kohtulik sekkumine, mida pealegi ei saa garanteerida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Trento prokuratuur saaks otsuse teha oma heausksusest ja arusaamisest lähtudes ainult juhul, kui ta on kindel, et tema otsust Euroopa uurimismääruse tunnustamisest keelduda saab samuti kohtulikult kontrollida. ELTL artikli 267 eesmärgi seisukohast ei oma tähtsust, kas sellise läbivaatamise viib läbi Euroopa uurimismääruse päritoluliikmesriigi (Saksamaa) kohus, kellel on alati võimalus pöörduda Euroopa Kohtusse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Võimalust, et päritoluliikmesriigi kohus kasutab ELTL artiklit 267 liidu õiguse tõlgendamise korral, millest lähtuvad täitva riigi ametiasutused, tunnistas Euroopa Kohus <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AY (Vahistamismäärus – tunnistaja)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑268/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:602">EU:C:2018:602</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Seega järeldas Euroopa Kohus sellest, et liidu õiguse tõlgendamine ühes liikmesriigis võib viia selleni, et teise liikmesriigi kohus võtab esimesele liikmesriigile adresseeritud Euroopa vahistamismääruse tagasi, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>ei saa väita, et esitatud küsimustel ei ole mingit seost põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega või et probleem on hüpoteetiline<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> (<HT TYPE="ITALIC">loc. cit</HT>., punkt 27).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul vaidlusalust Euroopa uurimismäärust ei ole siiski teinud mitte kohus, vaid haldusorgan, kes ei saa samuti pöörduda ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitamise kontekstiga piirdudes kaldub Trento prokuratuur arvama, et Finanzamt Münsteri Euroopa uurimismäärus vajab vaidlusalust kinnitamist. Seda eeldust arvestades palub ta Euroopa Kohtul eelkõige kinnitada tõlgendust, mille ta andis direktiivile 2014/41.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kui eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu, võiks Trento prokuratuur tegutseda selle järgi, nagu tema direktiivi 2014/41 tõlgendab, ja Finanzamt Münsteri taotletud tunnustamisest keelduda. Kordan, et kuna viimati nimetatud asutus ei saaks samuti esitada eelotsusetaotlust ega ole kindel, et Euroopa uurimismäärus on tehtud kohtumenetluse käigus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Saksamaa valitsus kinnitab oma kirjalikes seisukohtades (punkt 54), et Finanzamt Münsteri väljastatud Euroopa uurimismäärusele eelnes Amtsgericht Münsteri (Münsteri esimese astme kohus, Saksamaa) allkirjastatud läbiotsimismäärus. Siiski ei ole täpsustatud, kas Euroopa uurimismäärus piirdub selle kohtumääruse sisu kirjeldamisega – millisel juhul saaks omistada Euroopa uurimismääruse Amtsgerichtile – või kas viimane on üldine alus sellise otsuse tegemiseks, mille täpse sisu määrab ainuisikuliselt Finanzamt. Igal juhul ei oleks välistatavad haldusorganite väljastatud Euroopa uurimismäärused enne kohtumenetluse ametlikku algatamist.</P></NOTE> järeldub sellest, et ükski kohus ei saaks anda sõna Euroopa Kohtule, et see teeks otsuse selle direktiivi tõlgendamise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kui see lahendus oleks üldine ja järeldatakse, et Trento prokuratuur ei saa käesoleva juhtumi asjaoludel eelotsusetaotlust esitada, tekiks liidu õigusnormi tõlgendamisel pimenurk. Just seda tulebki selle õiguskorra ühtsuse huvides vältida, nagu on rõhutatud kohtuotsuses Gradbeništvo Korana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Lisaks ei ole see, et Euroopa Kohus keeldus tookord kvalifitseerimast Torino prokuratuuri organiks, kellel on õigus esitada eelotsusetaotlust (kohtuotsus X), praeguse asja lahendamisel määrav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Kohtuotsuse X õigusteooria on küll täiesti kehtiv. Kuid selle kohaldamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et ainus asjasse puutuv teave ei ole mitte prokuratuuri organisatsiooniline või institutsiooniline staatus, vaid tema kui uurimismäärust täitva asutuse roll direktiivi 2014/41 menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Erinevalt sellest, mida on kirjeldatud kohtuotsuses X, milles Torino prokuratuur osales kohtus kriminaalmenetluse <HT TYPE="ITALIC">poolena</HT>, osaleb Trento prokuratuur nüüd Euroopa õigusnormi riigisisese <HT TYPE="ITALIC">lõpliku</HT> rakendusasutusena. Funktsionaalselt tegutseb ta samamoodi nagu kohtuorgan ning tema otsuse peale, millega ta keeldub Euroopa uurimismäärust tunnustamast, ei saa edasi kaevata. Selliselt tegutsemise alusel ei takista minu arvates miski tunnustada teda kohtuna ELTL artikli 267 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Minu arvates on asjakohane veel üks viimane kaalutlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Olenemata sellest, kas Trento prokuratuur tegutseb <HT TYPE="ITALIC">sisuliselt või funktsionaalselt</HT> kohtuna, võiks see näidata mingisugust riigisisese õiguse häiret, sest kõik avalikud toimingud peavad põhimõtteliselt olema kohtulikult kontrollitavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 41 eespool.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>See ei ole siiski probleem, mille üle Euroopa Kohus peaks praegu otsuse tegema, kuna see ei ole seotud eelotsusetaotluse esemega. Isegi kui riigisiseses õiguses peaks olema ette nähtud võimalus esitada kohtule kaebus Trento prokuratuuri otsuse peale jätta Euroopa uurimismäärus tunnustamata (rõhutan, et see küsimus ei ole selle menetluse küsimus ja pealegi tuleks sellele komisjoni ja Itaalia valitsuse arvates vastata eitavalt),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Nii väljendus komisjon, vastates kirjalikult Euroopa Kohtu küsimusele, mis on ära toodud käesoleva ettepaneku 13. joonealuses märkuses. Selline on ka Itaalia valitsuse seisukoht (tema vastuse punktid 22–30).</P></NOTE> ei lahendataks probleemi, mis kaasneks Euroopa Kohtusse pöördumise võimaluse puudumisega <HT TYPE="ITALIC">konkreetsel juhul, mille tõttu see eelotsuse küsimus esitati</HT>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes, kuna Trento prokuratuur osutub <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>kohtuks<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>, kelle otsuse peale Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda ei saa edasi kaevata, nagu on eespool kirjeldatud, on tal õigus esitada Euroopa Kohtule see eelotsuse küsimus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Direktiivi 2014/41/EÜ artikli 1 lõike 1 kohaselt on Euroopa uurimismäärus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>õigusasutuse tehtud või kinnitatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Saksamaa valitsus rõhutas (oma kirjalike seisukohtade punktides 38–43), et erinevalt teistest keeleversioonidest ei kasutata sätte saksakeelses versioonis omadussõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>õigus-<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>justizielle<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>), vaid terminit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>kohtulik<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0076" ID="QS0076"/>gerichterliche<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/>). Ma ei näe olulist erinevust, sest sõnaselge viide prokuröridele direktiivi 2014/41 artikli 2 punktis c rõhutab, et Euroopa uurimismäärust ei saa käsitada otsusena, mille on igal juhul teinud isik, kes otseses mõttes mõistab õigust.</P></NOTE> Sama direktiivi artikli 2 punkti c kohaselt võib sellise otsuse teha ja väljastada kohtunik või prokuratuur<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Alapunkti i kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0077" ID="QS0077"/>konkreetses asjas pädev kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>.</P></NOTE> ning lisaks isik, kes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0078" ID="QS0078"/>tegutseb konkreetses asjas uurimisorganina kriminaalmenetluses ja kellel on pädevus taotleda riigisisese õiguse kohaselt tõendite kogumist<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Direktiivi 2014/41 artikli 2 punkti c alapunkt ii.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Viimati nimetatud juhul peab nende <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0079" ID="QS0079"/>uurimisasutuste<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/> väljastatud Euroopa uurimismääruseid enne kontrollima <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0080" ID="QS0080"/>kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör […]<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P><HT TYPE="ITALIC">Loc. ult. cit.</HT></P></NOTE>, see tähendab isik, kes võib Euroopa uurimismäärust teha <HT TYPE="ITALIC">motu proprio</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Mulle näib, et direktiivi 2014/41 artikli 2 punkti c alapunkti ii sõnastus on piisav, et vastata esitatud küsimusele eitavalt. Nõustun seega Itaalia ja Portugali valitsuse ning komisjoni seisukohtadega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Põhjused, mis Saksamaa valitsus esitas, et õigustada talle riigisisese õigusega antud maksualase uurimispädevuse andmist Finanzamtile, ei ole minu arvates liidu õigusega vastuolus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Eelkõige on see pädevuse andmine kooskõlas direktiivi 2014/41 artikli 2 punkti c alapunktis ii sätestatuga, mille järgi on see <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0081" ID="QS0081"/><HT TYPE="ITALIC">taotleva riigi</HT> mis tahes muu pädev asutus või ametiisik, kes tegutseb konkreetses asjas uurimisorganina kriminaalmenetluses ja kellel on pädevus taotleda <HT TYPE="ITALIC">riigisisese õiguse kohaselt</HT> tõendite kogumist<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Kuid selles ei ole küsimus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Küsimus on selles, et kuigi liikmesriikidel on õigus määrata asutused, kellel on õigus kriminaalmenetluses uurimist läbi viia ja tõendite kogumist taotleda, ei anna direktiivi 2014/41 artikli 2 punkti c alapunkt ii nimetatud asutustele ülesannet, mis piirduks sellega, et ta otsustab Euroopa uurimismääruse väljastamise, mis tuleb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0082" ID="QS0082"/>kinnita[d]a enne määrust täitvale asutusele või ametiisikule edastamist […]<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/>. Ja seda peab tegema eelkõige kohus, kohtunik või prokurör.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Finanzamt Münster on üheselt haldusasutus, mistõttu ei ole tal direktiivi 2014/41 kohaselt õigust üksi Euroopa uurimismäärust välja anda. Täpsemalt ei ole ta volitatud seda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0083" ID="QS0083"/>edastama<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/> uurimismäärust täitvale asutusele ilma õigusasutuse eelneva kinnitamiseta, kusjuures see asutus on direktiivi 2014/41 artikli 2 punkti c alapunkti ii kohaselt kohus, kohtunik või prokurör.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Saksamaa valitsus väidab, et oma menetlusautonoomia raames usaldas ta Finanzamtile riigiprokuratuuri tüüpiliste ülesannete täitmise, andes talle viimase õigused ja kohustused. Tegemist on seaduses ette nähtud erandiga, millega tehakse erand prokuratuuri monopolist kriminaaluurimises.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Kas selline määramine teeb Finanzamtist prokuratuuri direktiivi 2014/41 tähenduses? Minu arvates mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Asjaolu, et riigisisene õigus annab maksusüütegude menetlemisel Finanzamtile samasuguse uurimispädevuse nagu prokuratuuril, ei ole piisav, et need kaks asutust direktiivi 2014/41 süsteemis samastada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Nagu rõhutab komisjon, on Finanzamt haldusorgan, mille ülesanne on maksuasjade haldamine ja mis kuulub täitevvõimu alla. Kuigi Saksa õigusnormid annavad talle teatud rikkumiste uurimiseks piiratud pädevuse, on maksuasutusel ja prokuratuuril selge vahe. Finanzamtil puudub prokuröri täielik pädevus ning teda ei saa seega Euroopa uurimismääruse väljaandjana samastada prokuratuuriga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Direktiivi 2014/41 artikli 2 aluseks olev mõte on see, et haldusasutustel on, olenemata nende riigisisesest õigusest tulenevast pädevusest, vaja Euroopa uurimismääruse tegemiseks kohtute (sealhulgas prokuröri) kinnitust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>See mõte kaoks, kui liikmesriigid saaksid lihtsalt niisama võimaldada täitevvõimu asutustel edastada Euroopa uurimismäärust, mida ei ole õigusasutused (sealhulgas prokurör) kinnitanud, kasutades selleks täitevvõimu asutuste ja prokuratuuri võrdsustamise mehhanismi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Sellele argumendile lisandub veel teine argument, mis puudutab rolli, mida täidavad Euroopa uurimismääruste puhul otseses mõttes õigusasutused (sh prokurörid).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Direktiivi 2014/41 põhjenduse 12 kohaselt peab uurimismääruse teinud asutus pöörama erilist tähelepanu põhiõiguste tagamisele, kuna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0084" ID="QS0084"/>[s]üütuse presumptsiooni ning kaitseõigust kriminaalmenetluses on hartas tunnustatud põhiõiguste nurgakivina kriminaalkohtumenetluse valdkonnas<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Seepärast on liidu seadusandja rõhutanud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0085" ID="QS0085"/>[k]õnealuste õiguste igasugune piiramine uurimistoiminguga, mille tegemist taotletakse vastavalt käesolevale direktiivile, peaks olema täielikult kooskõlas harta artiklis 52 sätestatud nõuetega uurimistoimingu <HT TYPE="ITALIC">vajalikkuse, proportsionaalsuse ja eesmärkide osas</HT>, eelkõige seoses teiste isikute <HT TYPE="ITALIC">õiguste ja vabaduste kaitsega</HT><QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Seda silmas pidades lubab direktiivi 2014/41 artikli 6 lõige 1 uurimismääruse tegemist üksnes juhul, kui see on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0086" ID="QS0086"/>vajalik ja sellega proportsionaalne, võttes arvesse kahtlustatava ja süüdistatava õigusi<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/>. Lisaks sellele peab uurimismääruse teinud asutus vastavalt artikli 6 lõikele 2 arvesse võtma rea direktiive, mis käsitlevad menetlusõigusi kriminaalmenetluses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Direktiivid 2010/64, 2012/13 ja 2013/48/EL. Vt käesoleva ettepaneku punkt 4 ning 7., 8. ja 9. joonealune märkus.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Euroopa uurimismääruse teinud asutus on seega kohustatud üldise huvi ja asjasse puutuvate põhiõiguste nõuetekohaseks tasakaalustamiseks tegema otsuse vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta, mille puhul on möödapääsmatult vajalik institutsiooniline seisukoht, mis ei ole haldusorganite oma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Kuigi niisugusel haldusasutusel nagu Finanzamt on prokuratuuri tüüpiline pädevus, ei kujuta see endast õigusasutust direktiivi 2014/41 tähenduses, kes võiks otsustada selle vajalikkuse ja proportsionaalsuse üle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Kvalifitseeritud sisuline pädevus, mille tõttu Saksa seadusandja andis maksusüütegude uurimise valdkonnas pädevuse Finantzamtidele, näitab, et need on selles konkreetses valdkonnas väga spetsialiseerunud organid. Kuid sellest spetsialiseerumisest ei piisa direktiivi 2014/41 käsitluses selleks, et tunnustada nende perspektiivi ega üldisemat pädevust, mida nõuab õiguste ja huvide kaalumine enne Euroopa uurimismääruse tegemise otsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on otsustanud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0087" ID="QS0087"/>õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/> ei piirdu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0088" ID="QS0088"/>liikmesriigi kohtunike[…] või kohtute[ga], vaid [seda tuleb mõista] laiemas tähenduses katta need ametiasutused, kes asjaomases õiguskorras osalevad kriminaalasjades õigusemõistmises<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Kohtuotsus OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur), punkt 50.</P></NOTE>, kuid alati välistades täitevvõimu teostavad haldusasutused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P><DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Poltorak</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑452/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:858">EU:C:2016:858</NO.ECLI>), punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Kuigi prokuratuuril ei ole tingimata kohtutele omast sõltumatust, ei allu ta täitevvõimule niisugustel alluvustingimustel nagu seda tavapäraselt teevad haldusasutused. On tõsi, et teatavates õigussüsteemides võivad nende liikmed saada täitevvõimult individuaalseid juhiseid, kuid neil on siiski iseseisev staatus, mis eristab neid täitevvõimu organitest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Prokuratuurile täitevvõimu üksikjuhiste andmine tähendab, et ta ei saa Euroopa vahistamismäärust välja anda (kohtuotsus OG ja PI (Lübecki prokuratuur ja Zwickau prokuratuur), kuid see ei takista tal välja anda Euroopa uurimismäärust (kohtuotsus Staatsanwaltschaft Wien (võltsitud maksekorraldused)).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Prokuratuuri institutsionaalne positsioon kohtus õiguspärasuse tagajana teeb temast tegelikult õigusemõistmises osaleja, sest see ei puuduta üksnes ega peamiselt avaliku halduse selle osa huve, vaid õiguse järgimise üldpõhimõtet. Seega võrdsustab direktiivi 2014/41 artikkel 2 prokuratuuri kohtuga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><DATE ISO="20210302">2. märtsi 2021. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prokuratuur (tingimused elektroonilise side andmetele juurdepääsuks)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑746/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:152">EU:C:2021:152</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tõlgendas Euroopa Kohus konkreetselt seoses juurdepääsuga liiklus- ja asukohaandmetele kriminaalmenetluses Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020712">12. juuli 2002. aasta</DATE> direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="201" PAGE.FIRST="37" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 201, lk 37</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/29, lk 514), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20091125">25. novembri 2009. aasta</DATE> direktiiviga 2009/136/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="337" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 337, lk 11</REF.DOC.OJ>), ja leidis, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis annavad õiguse sellisele juurdepääsule loa andmiseks prokuratuurile, kui viimane juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esindab hilisemas menetluses riiklikku süüdistust.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Selliste eeluurimisülesannete <HT TYPE="ITALIC">ad casum</HT> täitmine, mis on sarnased prokuratuuri ülesannetega, ei too kaasa seda, et Finanzamt lakkaks olemast haldusorgan ja allumast sellisena struktuuriliselt ja funktsionaalselt võimu hierarhiale, ning eelkõige, et tal ei oleks tingimata pädevust teha direktiivis 2014/41 nõutud vajalikkuse hindamist ja kaalumist. Selle üle otsustamine läheb kaugemale maksuasutuse konkreetsest huvist ning hõlmab kogu riigi üldist huvi ja kodanike põhiõiguste tagamist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Procura Distrettuale della Repubblica presso il Tribunale ordinario di Trentole (Itaalia Vabariigi ringkonnaprokuratuur Trento kohtu juures) järgmiselt:</TXT><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140403">3. aprilli 2014. aasta</DATE> direktiivi 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades, artikli 2 punkti c alapunkti ii tuleb tõlgendada nii, et see ei luba liikmesriigil vabastada liikmesriigi haldusasutusi, kes on pädevad maksuküsimustes, sealhulgas juhul, kui neil on õigus läbi viia teatud kriminaalmenetlusi, kohustusest taotleda enne Euroopa uurimismääruse edastamist täitvale asutusele või ametiisikule selle kinnitamist taotleva riigi kohtuniku, kohtu, prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku poolt.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>