<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T‑187/11</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62011TJ0187</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:273">EU:T:2013:273</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>19</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>19</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20130528">28.5.2013</DATE> – KOHTUASI T-187/11</P><P>TRABELSI JT <HT TYPE="ITALIC">VS</HT>. NÕUKOGU</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (kolmas koda)</P><P><DATE ISO="20130528">28. mai 2013</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Ühine välis- ja julgeolekupoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piirangud seoses olukorraga Tuneesias</KEYWORD><KEYWORD>Rahaliste vahendite külmutamine</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Kahju hüvitamise nõue</KEYWORD><KEYWORD>Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt c</KEYWORD><KEYWORD>Vastuvõetamatus</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T-187/11,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Mohamed Trabelsi,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Ines Lejri,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Moncef Trabelsi,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Selima Trabelsi,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Tarek Trabelsi,</HT></P><P>keda esialgu esindasid advokaadid A. Metzke ja A. Tekari,</P><PARTY.STATUS>hagejad,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu Nõukogu</HT>, keda esialgu esindasid G. Étienne ja A. Vitro, hiljem G. Étienne, M. Bishop ja M.-M. Joséphidès,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><P>keda toetab</P><INTERVENERS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: A. Bordes ja M. Konstantinidis,</P></INTERVENERS><P>ja</P><INTERVENERS><P><HT TYPE="BOLD">Tuneesia Vabariik</HT>, esindaja: advokaat W. Bourdon,</P><PARTY.STATUS>menetlusse astujad,</PARTY.STATUS></INTERVENERS></PARTIES><P>mille ese on esiteks nõue tühistada nõukogu <DATE ISO="20110204">4. veebruari 2011. aasta</DATE> rakendusotsus 2011/79/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="40" NO.OJ="031" DATE.PUB="2011">ELT L 31, lk 40</REF.DOC.OJ>) ja teiseks kahju hüvitamise nõue,</P><?PAGE NO="2"?><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (kolmas koda),</P><P>koosseisus: esimees O. Czúcz, kohtunikud I. Labucka ja D. Gratsias (ettekandja),</P><P>kohtusekretär: ametnik C. Kristensen,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20121107">7. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Tuneesias 2010. aasta detsembris ja 2011. aasta jaanuaris toimunud poliitiliste sündmuste tagajärjel võttis Euroopa Liidu Nõukogu <DATE ISO="20110131">31. jaanuaril 2011</DATE> eeskätt ELL artikli 29 alusel vastu otsuse 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="62" NO.OJ="028" DATE.PUB="2011">ELT L 28, lk 62</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Otsuse 2011/73 põhjendustes 1 ja 2 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Nõukogu kinnitas <DATE ISO="20110131">31. jaanuaril 2011</DATE> oma täielikku solidaarsust Tuneesia ja selle rahvaga ning oma toetust nende püüdlustele saavutada stabiilne demokraatia, õigusriik, demokraatlik pluralism ning inimõiguste ja põhivabaduste täielik austamine.</P><P>Lisaks otsustas nõukogu võtta piiravad meetmed Tuneesia riigi vara seadusevastase omastamise eest vastutavate isikute vastu, kes võtavad seeläbi Tuneesia rahvalt võimaluse saada kasu oma majanduse ja ühiskonna jätkusuutlikust arengust ning õõnestavad demokraatia arengut riigis.<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Otsuse 2011/72 artikkel 1 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad Tuneesia riigi vara seadusevastase omastamise eest vastutavatele lisas loetletud isikutele ja nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele või üksustele või on nende omandis, valduses või kontrolli all.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute või üksuste käsutusse ega nende toetuseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigi pädev asutus võib tingimustel, mida ta sobivaiks peab, lubada teatud külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist või teatud rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemist pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>vajalikud lisas loetletud isikute ja nende ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks […];</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ette nähtud üksnes õigusabiteenuste osutamisega seotud mõistlike töötasude maksmiseks ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest või</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>vajalikud erakorraliste kulutuste katteks […].<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Otsuse 2011/72 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>[n]õukogu koostab liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul lisas esitatud loetelu ja teeb sellesse muudatusi<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Otsuse 2011/72 artikli 3 lõige 1 näeb ette: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>[l]isa sisaldab isikute ja üksuste loetellu kandmise põhjuseid<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Otsuse 2011/72 artiklis 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Käesolevat otsust kohaldatakse 12 kuu jooksul. Seda vaadatakse pidevalt uuesti läbi. Seda uuendatakse või vajaduse korral muudetakse, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Otsusele 2011/72 lisatud loetelu sisaldas vaid kahe füüsilise isiku nime – Tuneesia Vabariigi endine president Zine el-Abidine Ben Hamda Ben Ali ja tema abikaasa Leïla Bent Mohammed Trabelsi.</TXT></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>[Otsuse 2011/72,] eriti selle artikli 2 lõi[ke] 1, koostoimes [ELL] artikli 31 lõikega 2<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/> alusel võttis nõukogu <DATE ISO="20110204">4. veebruaril 2011</DATE> vastu rakendusotsuse 2011/79/ÜJVP, millega rakendatakse otsust 2011/72/ÜVJP (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="40" NO.OJ="031" DATE.PUB="2011">ELT L 31, lk 40</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/>).</TXT></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuse artiklis 1 märgiti, et otsusele 2011/72 lisatud loetelu asendati uue loeteluga. Uus loetelu sisaldas 48 füüsilise isiku nime. Selle uue loetelu neljandal real oli tulpa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Nimi<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/> kantud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Mohamed Ben Moncef Ben Mohamed TRABELSI<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/>. Tulbas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Tuvastamisandmed<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/> oli täpsustatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Tuneeslane, sündinud <DATE ISO="19800107">7. jaanuaril 1980</DATE> Șabhās, Liibüas, Yamina SOUIEI poeg, ettevõtte juht, abielus Inès LEJRI’GA, elukoht résidence de l’étoile du nord, suite B 7. korrus, korter nr 25 – Centre urbain du nord – El Khadra – Tunis, kasutab isikutunnistust nr 04524472<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/>. Tulbas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Põhjendus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/> oli märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Isik on Tuneesia ametivõimude kohtuliku uurimise all seoses kinnis- ja vallasvara soetamisega ning rahapesu raames pangaarvete avamisega ja varade valdamisega mitmes riigis<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Vastavalt vaidlustatud otsuse artiklile 2 jõustus see otsus selle vastuvõtmise päeval.</TXT></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>ELTL artikli 215 lõike 2 ning otsuse 2011/72 alusel võttis nõukogu <DATE ISO="20110204">4. veebruaril 2011</DATE>, st vaidlustatud otsusega samal päeval vastu määruse (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="1" NO.OJ="031" DATE.PUB="2011">ELT L 31, lk 1</REF.DOC.OJ>). Nagu tuleneb määruse põhjendusest 2, võeti see määrus vastu sellepärast, et otsusega 2011/72 kehtestatud meetmed <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>kuulu[sid] [ELTL] reguleerimisalasse ja seepärast [oli] nende rakendamiseks vaja EL-i tasandi õigusakti<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Määruse nr 101/2011 artikli 2 lõiked 1 ja 2 kordasid sisuliselt otsuse 2011/72 artikli 1 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Sellel määrusel oli lisaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>I lisa<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/>, mis vastas täpselt otsuse 2011/72 lisale vaidlustatud otsusega muudetud kujul.</TXT></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Mohamed Ben Moncef Ben Mohamed Trabelsile saadeti <DATE ISO="20110207">7. veebruaril 2011</DATE> kiri, et teha talle teatavaks esiteks see, et tema vastu oli vaidlustatud otsuse alusel võetud piiravad meetmed; teiseks, et tal oli võimalik esitada asjaomase liikmesriigi pädevatele ametiasutustele taotlus, et saada luba külmutatud vahendite kasutamiseks põhivajaduste rahuldamise või teatud maksete tegemise eesmärgil; kolmandaks, et tal oli võimalik taotleda nõukogult oma olukorra uut läbivaatamist; neljandaks, et tal oli võimalik vaidlustada vaidlustatud otsus Üldkohtus. Üldkohtule esitatud toimiku materjalidest nähtub, et see kiri tuli komisjonile tagasi, ilma et seda oleks olnud võimalik adressaadile kätte toimetada.</TXT></NP><?PAGE NO="4"?><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Esiteks nõukogu <DATE ISO="20120127">27. jaanuari 2012. aasta</DATE> otsusega 2012/50/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/72 (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="11" NO.OJ="027" DATE.PUB="2012">ELT L 27, lk 11</REF.DOC.OJ>), ja teiseks nõukogu <DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> otsusega 2013/72/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/72 (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="20" NO.OJ="032" DATE.PUB="2013">ELT L 32, lk 20</REF.DOC.OJ>), pikendati otsusega 2011/72 (vaidlustatud otsusega muudetud kujul) ette nähtud piiravate meetmete kehtivust vastavalt <DATE ISO="20130131">31. jaanuarini 2013</DATE> ja <DATE ISO="20140131">31. jaanuarini 2014</DATE>.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20110330">30. märtsil 2011</DATE> esitatud hagiavaldusega algatasid Mohamed Ben Moncef Ben Mohamed Trabelsi, tema abikaasa Ines Lejri ning nende kolm alaealist last Moncef, Selima ja Tarek (edaspidi vastavalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>esimene hageja, teine hageja, kolmas hageja, neljas hageja ja viies hageja<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/>) käesoleva menetluse. Nad palusid Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud otsus;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>kustutada<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/> sellest otsusest esiteks esimese ja teise hageja nimed ja samuti esimese hageja ema nimi ning teiseks esimese hageja aadress;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>anda vastamisõigus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/> esimesele ja teisele hagejale;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>kaitsta<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/> viiendat hagejat;</P></ITEM><ITEM><P>kohustada nõukogu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>oma akt uuesti läbi vaatama ning pidama kinni süütuse presumptsiooni põhimõttest<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/>;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>peatada [nõukogu] akti kohaldamine<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/>;</P></ITEM><ITEM><P>mõista nõukogult esimesele hagejale tekitatud kahju eest hüvitisena välja <FT TYPE="NUMBER">150000</FT> euro suurune summa;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>kohustada liitu maksma kohtukuludena <FT TYPE="NUMBER">25000</FT> eurot<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/>;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>mõista liikmesriigilt välja kulud, mis ei kuulu kohtukulude hulka ja mille summa tuleb [Prantsuse halduskohtumenetluse seadustiku] artikli L. 761-1 järgi õiglaselt kindlaks määrata Üldkohtul<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/>.</P></ITEM></LIST></P></NP><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Hagejad esitasid Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20110331">31. märtsil 2011</DATE> esitatud eraldi dokumendiga ajutiste meetmete kohaldamise taotluse. Üldkohtu president jättis selle taotluse <DATE ISO="20110714">14. juuli 2011. aasta</DATE> määrusega rahuldamata ja jättis kohtukulude kandmise üle otsustamise edaspidiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Tuneesia Vabariik esitas <DATE ISO="20110624">24. juunil 2011</DATE> menetlusse astumise avalduse. Üldkohtu kolmanda koja esimees rahuldas selle avalduse <DATE ISO="20110926">26. septembri 2011. aasta</DATE> määrusega, märkides seejuures, et kohtuasjas tuleb Tuneesia Vabariigi suhtes kohaldada konfidentsiaalsust.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Euroopa Komisjon esitas <DATE ISO="20110711">11. juulil 2011</DATE> menetlusse astumise avalduse. Üldkohtu kolmanda koja esimees rahuldas selle avalduse <DATE ISO="20110926">26. septembri 2011. aasta</DATE> määrusega.</TXT></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Nõukogu esitas <DATE ISO="20110928">28. septembril 2011</DATE> Üldkohtu kantseleisse kostja vastuse. Ta palus Üldkohtul jätta hagi rahuldamata ja mõista kohtukulud välja hagejatelt.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Komisjon andis <DATE ISO="20111117">17. novembril 2011</DATE> teada, et ta ei kavatse esitada menetlusse astuja seisukohti. Tuneesia Vabariik omalt poolt ei esitanud talle Üldkohtu kodukorra artikli 116 lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul menetlusse astuja seisukohti.</TXT></NP><?PAGE NO="5"?><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Hagejad ei esitanud neile kodukorra artikli 47 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul repliiki.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Ettekandja-kohtuniku ettepanekul otsustas Üldkohus (kolmas koda) avada suulise menetluse. Ta palus menetlust korraldava meetme abil pooltel vastata ühele küsimusele.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Komisjon täitis selle nõude <DATE ISO="20120927">27. septembril 2012</DATE>, hagejad <DATE ISO="20120928">28. septembril 2012</DATE> ja nõukogu <DATE ISO="20121002">2. oktoobril 2012</DATE> Üldkohtu kantseleis registreeritud aktiga.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Nõukogu esitas lisaks <DATE ISO="20121030">30. oktoobril 2012</DATE> ja <DATE ISO="20121105">5. novembril 2012</DATE> Üldkohtu kantseleis registreeritud aktidega uued tõendid.</TXT></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Hagejate ja nõukogu kohtukõned ning nende vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära <DATE ISO="20121107">7. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>A –</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Kodukorra artiklis 111 on sätestatud, et eeskätt siis, kui Üldkohus ei ole ilmselgelt pädev hagi läbi vaatama või kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, võib ta ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">A fortiori</HT>, kui Üldkohus ei ole ilmselgelt pädev teatud nõuet läbi vaatama või kui hagi sisaldab mis tahes põhjusel nõuet, mis on ilmselgelt vastuvõetamatu, võib Üldkohus isegi omal algatusel sellise eelnevalt lahendamist vajava küsimuse tõstatada ja sellele otsusega vastata (Üldkohtu <DATE ISO="20090929">29. septembri 2009. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades T-225/07 ja T-364/07: Thomson Sales Europe <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 217; ja <DATE ISO="20120613">13. juuni 2012. aasta</DATE> otsus kohtuasjas T-246/09: Insula <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, punkt 105).</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Neist kaalutlustest lähtudes tuleb uurida seda, kas Üldkohus on pädev otsustama hagejate esitatud nõuete üle ning kas need on vastuvõetavad.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Tühistamisnõuete ulatus ja vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Tühistamisnõuete ulatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Nagu meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 15, palusid hagejad oma hagiavalduses tühistada kogu vaidlustatud otsuse. Lisaks sellele palusid nad Üldkohtul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>kustutada<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/> sellest otsusest esiteks esimese ja teise hageja nimed ja samuti esimese hageja ema nime ning teiseks esimese hageja aadressi.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Selles osas on oluline märkida, et viimane neist nõuetest on loomulikult hõlmatud nõudega tühistada vaidlustatud otsus.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Lisaks sellele tuleb tõdeda, et kui hagejate advokaadile esitati kohtuistungil käesoleva kohtuotsuse punktis 29 nimetatud nõuete ulatuse kohta küsimusi, märkis ta, et tema kliendid paluvad vaidlustatud otsuse tühistada üksnes osas, milles see puudutab esimest hagejat. Selle kohta tehti kanne istungi protokolli.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Hagejate põhjendatud huvi aluseks oleva kohtumenetlusõigus- ja teovõime olemasolu</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>ELTL artikli 263 neljandas lõigu kohaselt võib iga füüsiline või juriidiline isik esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu.</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas on vaidlustatud otsuses nimeliselt ära märgitud esimene hageja. Temal on seega täiesti põhjendatud huvi nõuda selle otsuse tühistamist teda puudutavas osas. See põhjendatud huvi on pealegi olemas ka praegu, kuivõrd otsuses 2011/72 (muudetud vaidlustatud otsusega) ette nähtud piiravate meetmete kohaldamist pikendati.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Seoses teiste hagejatega, st esimese hageja abikaasa ja alaealised lapsed, ei ole põhjust uurida, kas neil on kohtumenetlusõigus- ja teovõime ja seega ka põhjendatud huvi, kuivõrd nad ei ole esitanud esimese hageja esitatutest erinevaid nõudeid (vt selle kohta Euroopa Kohtu <DATE ISO="19930324">24. märtsi 1993. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-313/90" PAGE.ECR="I-1125" YEAR="1993">C-313/90: CIRFS jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, EKL 1993, lk I-1125</REF.DOC.ECR>, punkt 31; Üldkohtu <DATE ISO="20030708">8. juuli 2003. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-374/00" PAGE.ECR="II-2275" YEAR="2003">T-374/00: Verband der freien Rohrwerke jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, EKL 2003, lk II-2275</REF.DOC.ECR>, punkt 57; ja Üldkohtu <DATE ISO="20070709">9. juuli 2007. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-282/06" PAGE.ECR="II-2149" YEAR="2007">T-282/06: Sun Chemical Group jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, EKL 2007, lk II-2149</REF.DOC.ECR>, punkt 50).</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ülejäänud nõuete vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Nõue, et Üldkohus annaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>[esimesele ja teisele hagejale] vastamisõigus[e]<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/> ja kaitseks viiendat hagejat</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Hagejad paluvad Üldkohtul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>kaitsta<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/> viiendat hagejat.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Ükski aluslepingute säte ega põhimõte ei anna aga Üldkohtule pädevust teha otsus sellise nõude kohta. Lisaks ei ole hagejad täpsustanud, millisele õiguslikule alusele nad tuginevad.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Neil tingimustel tuleb see nõue jätta läbi vaatamata põhjusel, et see on esitatud kohtule, kes ei ole ilmselgelt pädev seda läbi vaatama.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Lisaks paluvad hagejad Üldkohtul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>anda vastamisõigus [esimesele ja teisele hagejale]<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/>. Kuid see nõue tuleb käesoleva kohtuotsuse punktis 36 nimetatud põhjustel jätta läbi vaatamata – nagu seda väitis nõukogu – põhjusel, et see on esitatud kohtule, kes ei ole ilmselgelt pädev seda läbi vaatama.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Nõue teha ettekirjutus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Hagejad paluvad Üldkohtul kohustada nõukogu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>oma akt uuesti läbi vaatama ning pidama kinni süütuse presumptsiooni põhimõttest<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Liidu kohtul ei ole siiski talle ELTL artikli 263 sätetega antud tühistamispädevuse raames volitust teha institutsioonidele ettekirjutusi (Üldkohtu <DATE ISO="20070712">12. juuli 2007. aasta</DATE> otsus kohtuasjas T-266/03: CB <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 78, ja <DATE ISO="20100909">9. septembri 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-74/08" PAGE.ECR="II-4661" YEAR="2010">T-74/08: Now Pharm <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, EKL 2010, lk II-4661</REF.DOC.ECR>, punkt 19).</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Üldkohus ei ole seega pädev läbi vaatama käesoleva kohtuotsuse punktis 39 nimetatud nõuet teha ettekirjutus, mis tuleb seega ilmselge vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Nõue peatada kohaldamine</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>ELTL artiklis 278 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>[…] kohus [võib] määrata, et vaidlusaluse õigusakti kohaldamine tuleb peatada, kui tema arvates asjaolud seda nõuavad<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 104 lõike 2 kohaselt peab ELTL artikli 278 kohaselt esitatud taotluses kohaldamise peatamiseks olema nimetatud eeskätt kiireloomulisust põhjendavad asjaolud. Sama artikli lõike 3 kohaselt tuleb selline taotlus esitada eraldi dokumendina.</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas paluvad hagejad oma hagis Üldkohtul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>peatada nõukogu akti kohaldamine<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Arvestades nõude sõnastust, tuleb seda käsitada ELTL artikli 278 kohase taotlusena kohaldamise peatamiseks. Seda ei ole aga esitatud eraldi dokumendina. Seetõttu tuleb see juba ainuüksi viimati nimetatud põhjusel jätta ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>Kahju hüvitamise nõue</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 44 lõike 1 punktis c kehtestatud nõuetele vastamiseks peavad liidu institutsiooni või organi tekitatud kahju hüvitamise nõuet sisaldavas hagiavalduses olema esitatud andmed, mis võimaldavad kindlaks teha hageja poolt asjaomasele institutsioonile või organile etteheidetava käitumise, põhjused, miks hageja leiab, et sellise käitumise ja talle väidetavalt tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos, ning selle kahju laad ja ulatus (vt Üldkohtu <DATE ISO="20100302">2. märtsi 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-16/04" PAGE.ECR="II-211" YEAR="2010">T-16/04: Arcelor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu, EKL 2010, lk II-211</REF.DOC.ECR>, punkt 132 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas paluvad hagejad Üldkohtul kohustada nõukogu maksma esimesele hagejale kahjuhüvitisena <FT TYPE="NUMBER">150000</FT> eurot.</TXT></NP><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Kuna hagiavaldus ei sisalda selles osas täpsustusi ning puuduvad isegi toimiku teistes materjalides sisalduvad kaudsed tõendid, ei saa Üldkohus aga kindlalt kindlaks teha hagejate viidatud kahju täpset laadi ega seda, kas eksisteerib põhjuslik seos, mille esinemist eeldatakse käitumise, mida hagejad nõukogule ette heidavad, ja selle kahju vahel. Lisaks sellele ei võimalda ükski hagiavalduses esitatud selgitus asuda seisukohale, et käitumine, mida hagejad nõukogule ette heidavad, seisneb vaidlustatud otsuse vastuvõtmises. Nimelt ei toeta ükski väide – vähemalt mitte sõnaselgelt – kahju hüvitamise nõuet, mida on mainitud üksnes hagiavalduse viimases punktis, kus on loetletud hagejate esitatud nõuded. Kahju hüvitamise nõue on seega ebatäpne ning tuleb seetõttu jätta ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>Nõue mõista välja kulud, mis ei kuulu kohtukulude hulka</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>49</NO.P><TXT>Hagejad paluvad Üldkohtul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>mõista liikmesriigilt välja kulud, mis ei kuulu kohtukulude hulka ja mille summa tuleb [Prantsuse halduskohtumenetluse seadustiku] artikli L. 761-1 järgi õiglaselt kindlaks määrata Üldkohtul<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>50</NO.P><TXT>Kuid nagu märkis nõukogu, ei ole liidu kohus pädev tegema otsust riigi vastu esitatud nõuete kohta, mis on esitatud liikmesriigi õigusnormide alusel (vt analoogia alusel Üldkohtu <DATE ISO="20050201">1. veebruari 2005. aasta</DATE> otsus kohtuasjas T-413/04: Gómez Cobacho <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 7).</TXT></NP><NP><NO.P>51</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb eespool nimetatud nõuded jätta läbi vaatamata põhjusel, et see on esitatud kohtule, kes ei ole ilmselgelt pädev seda läbi vaatama.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>B –</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ülejäänud hagi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>52</NO.P><TXT>Hagejad põhjendavad tühistamisnõudeid esiteks väitega, et vaidlustatud otsuse andjal puudus pädevus; teiseks väitega, et eirati põhjendamiskohustust; kolmandaks väitega, et rikuti põhiõigusi ja eelkõige omandiõigust; neljandaks väitega, et tehti ilmselge hindamisviga ning viiendaks väitega, et kuritarvitati võimu.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide, et vaidlustatud otsuse andjal puudus pädevus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>53</NO.P><TXT>Esimese väitega väljendavad hagejad seisukohta, et vaidlustatud otsuse võttis vastu ebapädev ametivõim, sest otsuse allkirjastajal ei olnud nõuetekohast allkirjastamise volitust.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kohaldatavad õigusnormid</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>54</NO.P><TXT>ELL artikli 16 lõikes 9 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>Nõukogu eri koosseisude, välja arvatud välisasjade nõukogu eesistujana toimivad liikmesriikide esindajad nõukogus võrdse rotatsiooni alusel vastavalt tingimustele, mis on kehtestatud [ELTL] artikli 236 kohaselt.<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>55</NO.P><TXT>ELL artikli 18 lõikes 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Kõrge esindaja on välisasjade nõukogu eesistuja.<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>56</NO.P><TXT>Nõukogu kodukorra, mis on lisatud nõukogu <DATE ISO="20091201">1. detsembri 2009. aasta</DATE> otsusele, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="36" NO.OJ="325" DATE.PUB="2009">ELT L 325, lk 36</REF.DOC.OJ>) artikli 2 lõike 5 teises lõigus on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>Välisasjade nõukogu eesistuja on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, keda vajaduse korral võib asendada välisasjade nõukogu koosseisu liige, kes esindab liikmesriiki, kes kõnealusel poolaastal tegutseb nõukogu eesistujana.<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201D" ID="QE0034"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>57</NO.P><TXT>Neist sätetest koosmõjus nähtub, et välisasjade nõukogu poolt vastuvõetud aktidele allakirjutamiseks pädev ametnik on põhimõtteliselt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Vajaduse korral võib teda siiski asendada välisasjade nõukogu koosseisu liige, kes esindab liikmesriiki, kes kõnealusel poolaastal tegutseb nõukogu eesistujana.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kohaldamine käesoleva kohtuasja suhtes</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>58</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlustatud asjaolu, et vaidlustatud otsuse võttis vastu nõukogu, välisasjade nõukogu koosseisus. Samuti ei ole vaidlustatud asjaolu, et <DATE ISO="20110204">4. veebruaril 2011</DATE>, mil otsus vastu võeti, oli János Martonyi välisasjade nõukogu liige, kes esindas liikmesriiki, kes kõnealusel poolaastal tegutses nõukogu eesistujana. Lisaks sellele tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktis 57 esitatud kaalutlustest, et sellest staatusest tulenevalt võis ta seaduspäraselt asendada liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja oli pädev vaidlustatud otsusele alla kirjutama, ilma et ta oleks pidanud õigustama – nagu seda väidavad hagejad – allkirjastamisvolituse olemasolu.</TXT></NP><NP><NO.P>59</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine väide, et eirati põhjendamiskohustust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Väite ulatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>60</NO.P><TXT>Teise väitega väljendavad hagejad seisukohta, et vaidlustatud otsuse puhul ei ole järgitud Prantsuse <DATE ISO="19790711">11. juuli 1979. aasta</DATE> seaduse nr 79-587, relative à la motivation des actes administratifs et à l’amélioration des relations entre l’administration et le public (seadus haldusaktide põhjendamise ning haldusasutuste ja avalikkuse vaheliste suhete parendamise kohta; <HT TYPE="ITALIC">Journal officiel de la République française</HT>, <DATE ISO="19790712">12.7.1979</DATE>, lk 1711) artiklis 3 kehtestatud põhjendamiskohustust. Hagejad on seisukohal, et selles otsuses piirdutakse nimelt stereotüüpse väljendi kordamisega, mis on vastuolus Prantsuse halduskohtute praktikaga.</TXT></NP><NP><NO.P>61</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb siiski, et EL lepingust ja EL toimimise lepingust tuleneva, autonoomsest allikast lähtuva õiguse vastu ei saa selle õiguse laadi tõttu kohtulikult tugineda mis tahes siseriiklikele õigusnormidele, seadmata seejuures kahtluse alla liidu enda õiguslikku alust. Seetõttu ei saa siseriiklikule õigusnormile tulemuslikult tugineda liidu akti vastu esitatud tühistamishagi põhjendamiseks (Euroopa Kohtu <DATE ISO="19590204">4. veebruari 1959. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="1/58" PAGE.ECR="43" YEAR="1959">1/58: Stork <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ülemamet, EKL 1959, lk 43</REF.DOC.ECR>, punkt 4; <DATE ISO="19701217">17. detsembri 1970. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="11/70" PAGE.ECR="1125" YEAR="1970">11/70: Internationale Handelsgesellschaft, EKL 1970, lk 1125</REF.DOC.ECR>, punkt 3, ja <DATE ISO="20100908">8. septembri 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-409/06" PAGE.ECR="I-8015" YEAR="2010">C-409/06: Winner Wetten, EKL 2010, lk I-8015</REF.DOC.ECR>, punkt 61).</TXT></NP><NP><NO.P>62</NO.P><TXT>Seetõttu ei saa hagejad oma käesoleva hagi toetuseks tulemuslikult tugineda sellise Prantsuse õigusnormi eiramisele, mis näeb ette haldusasutuste kohustuse põhjendada oma teatud akte.</TXT></NP><NP><NO.P>63</NO.P><TXT>Siiski tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kui kohaldatava sätte kindlaksmääramisel on eksitud, ei too see kaasa esitatud nõude vastuvõetamatust, kui selle nõude ese ja sisu ülevaade tulenevad piisavalt selgelt hagiavaldusest (Euroopa Kohtu <DATE ISO="19690507">7. mai 1969. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="12/68" PAGE.ECR="109" YEAR="1969">12/68: X <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. kontrollikomisjon, EKL 1969, lk 109</REF.DOC.ECR>, punkt 7; Üldkohtu <DATE ISO="20011010">10. oktoobri 2001. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-171/99" PAGE.ECR="II-2967" YEAR="2001">T-171/99: Corus UK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, EKL 2001, lk II-2967</REF.DOC.ECR>, punkt 36, ja Üldkohtu <DATE ISO="20081113">13. novembri 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas T-128/05: SPM <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 65). Sellest tuleneb, et hageja ei pea tingimata sõnaselgelt viitama spetsiifilisele õigusnormile, millele ta nõue tugineb, juhul kui tema argumendid on piisavalt selged, et vastaspool ja liidu kohus saaksid hõlpsalt selle õigusnormi kindlaks teha (eespool viidatud kohtuotsus SPM <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon, punkt 65; vt selle kohta ka Üldkohtu <DATE ISO="20060510">10. mai 2006. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-279/03" PAGE.ECR="II-1291" YEAR="2006">T-279/03: Galileo International Technology jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, EKL 2006, lk II-1291</REF.DOC.ECR>, punkt 47). Seetõttu, ja vaatamata ekslikule viitele Prantsuse õigusnormile, tuleb käesoleva kohtuotsuse punktis 60 kirjeldatud väidet mõista nii, et hagejad soovisid selle abil väljendada seisukohta, et arvestades vaidlustatud otsuse stereotüüpse laadiga, oli selle puhul eiratud liidu õigusaktide põhjendamise kohustust, mis on ette nähtud ELTL artiklis 296 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (<REF.DOC.OJ COLL="C" PAGE.FIRST="389" NO.OJ="083" DATE.PUB="2010">ELT 2010, C 83, lk 389</REF.DOC.OJ>) artiklis 41. Hagiavalduse sellise tõlgenduse võttis lisaks kohtuistungil omaks hagejate advokaat.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Väite põhjendatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>64</NO.P><TXT>ELTL artikli 296 teine lõik näeb ette, et liidu institutsioonide vastuvõetud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>[õ]igusaktides esitatakse nende vastuvõtmise põhjused<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201D" ID="QE0035"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>65</NO.P><TXT>Harta artikli 41 lõike 2 punkti c kohaselt kätkeb õigus heale haldusele eeskätt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201D" ID="QE0036"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>66</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad ELTL artikliga 296 ja põhiõiguste harta artikliga 41 nõutavad põhjendused vastama asjaomase akti laadile ja selle vastuvõtmise kontekstile. Neist peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, nii et huvitatud isikutel oleks<?PAGE NO="10"?> võimalik mõista võetud meetme põhjuseid ja pädeval kohtul teostada järelevalvet seaduslikkuse üle. Põhjendamise nõude täidetust tuleb hinnata juhtumi asjaoludest lähtudes (vt Üldkohtu <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-228/02" PAGE.ECR="II-4665" YEAR="2006">T-228/02: Organisation des Modjahedines du peuple d’Iran <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu, EKL 2006, lk II-4665</REF.DOC.ECR>, punkt 141 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP><NP><NO.P>67</NO.P><TXT>Ei ole nõutud, et põhjendustes oleks täpselt ära toodud kõik asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna seda, kas akti põhjendused vastavad ELTL artikli 296 ja põhiõiguste harta artikli 41 nõuetele, tuleb hinnata mitte ainult akti sõnastust, vaid ka konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme silmas pidades. Eeskätt on huve kahjustav akt piisavalt põhjendatud, kui see on tehtud puudutatud isikule teadaolevas kontekstis, mis võimaldab tal tema suhtes võetud meetme ulatust mõista. Lisaks sellele peab otsuse põhjenduste täpsuse aste olema proportsionaalne materiaalsete võimaluste ja tehniliste tingimuste või tähtajaga, millest kinni pidades see tuleb teha (vt eespool punktis 66 viidatud kohtuotsus Organisation des Modjahedines du peuple d’Iran <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu, punkt 141 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP><NP><NO.P>68</NO.P><TXT>Eelkõige ei saa vahendite külmutamise meetme põhjendused reeglina seisneda üldises ja stereotüüpses formuleeringus. Eelmises punktis öeldut piiramata peab sellise meetme puhul, vastupidi, olema ära näidatud spetsiifilised ja konkreetsed põhjused, mille tõttu nõukogu leiab, et asjaomased õigusnormid on puudutatud isiku suhtes kohaldatavad (vt eespool punktis 66 viidatud kohtuotsus Organisation des Modjahedines du peuple d’Iran <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu, punkt 143).</TXT></NP><NP><NO.P>69</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas on vaidlustatud otsuses üheselt ära näidatud õiguslikud asjaolud, millel see põhineb. Nimelt nimetatakse selle otsuse alustele viidates <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>otsust [2011/72,] eriti selle artikli 2 lõiget 1, koostoimes [ELL] artikli 31 lõikega 2<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201D" ID="QE0037"/>. Vaidlustatud otsuse lisa viitab omakorda otsuse 2011/72 artiklile 1.</TXT></NP><NP><NO.P>70</NO.P><TXT>Lisaks sellele nähtub vaidlustatud otsuse lisast, koostoimes selle otsuse pealkirjaga, et esimese hageja suhtes kohaldati piiravaid meetmeid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>seoses olukorraga Tuneesias<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201D" ID="QE0038"/>, sest ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>on Tuneesia ametivõimude kohtuliku uurimise all seoses kinnis- ja vallasvara soetamisega ning rahapesu raames pangaarvete avamisega ja varade valdamisega mitmes riigis<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201D" ID="QE0039"/>. Faktilised asjaolud, millest lähtuvalt esimese hageja suhtes kohaldati vahendite külmutamist, on seega selgelt ja täpselt ära näidatud.</TXT></NP><NP><NO.P>71</NO.P><TXT>Vastupidi hagejate väidetele ei ole need põhjendused lisaks stereotüüpsed. Nimelt ei korda need üldkohaldatava õigusnormi sõnastust. Need põhjendused kattuvad küll nendega, mille alusel teiste vaidlustatud otsuses nimetatud füüsiliste isikute suhtes kohaldati vahendite külmutamist. Ent need on siiski seotud esimese hageja konkreetse olukorraga, kes nõukogu väitel on sarnaselt teiste isikutega Tuneesia ametivõimude kohtuliku uurimise all seoses rahapesuga.</TXT></NP><NP><NO.P>72</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et vaidlustatud otsuses on esitatud õiguslikud ja faktilised asjaolud, mis on selle otsuse andja arvates selle otsuse aluseks. Teisisõnu selgub akti sõnastusest selgelt ja üheselt nõukogu arutluskäik. Seetõttu on vaidlustatud otsus täielikult kooskõlas ELTL artiklis 296 ja harta artiklis 41 kehtestatud nõuetega.</TXT></NP><NP><NO.P>73</NO.P><TXT>Neil tingimustel tuleb teine väide tagasi lükata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kolmas väide, et rikuti omandiõigust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>74</NO.P><TXT>Kolmanda väitega väljendavad hagejad seisukohta, et vaidlustatud otsusega rikuti harta artikli 17 lõiget 1.</TXT></NP><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Omandiõiguse teostamise piirangu olemasolu</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>75</NO.P><TXT>Põhiõiguste harta artikli 17 lõige 1 tagab omandiõiguse. Siiski ei kujuta see õigus endast absoluutset õigust (vt selle kohta Euroopa Kohtu <DATE ISO="19740514">14. mai 1974. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="4/73" PAGE.ECR="491" YEAR="1974">4/73: Nold <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, EKL 1974, lk 491</REF.DOC.ECR>, punkt 14, ja <DATE ISO="20080903">3. septembri 2008. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-402/05 P+C-415/05 P" PAGE.ECR="I-6351" YEAR="2008">C-402/05 P ja C-415/05 P: Kadi ja Al Barakaat International Foundation <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon, EKL 2008, lk I-6351</REF.DOC.ECR>, punkt 355) ja seda võib seega piirata.</TXT></NP><NP><NO.P>76</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas võttis nõukogu vastu vaidlustatud otsuse eesmärgiga külmutada eeskätt esimese hageja vahendid 12 kuu pikkuse ajavahemiku vältel, mida saab pikendada. Selleks võttis nõukogu otsuse 2011/72 alusel, mille lisa oli vahepeal vaidlustatud otsusega muudetud, vastu määruse nr 101/2011, milles nähti ette piiravate meetmete kohaldamine esimese hageja suhtes tema vahendite külmutamise näol. Vaidlustatud otsuse vastuvõtmine kujutas sel moel endast esimese hageja vahendite külmutamise protsessi vajalikku ja otsustavat etappi, mistõttu see otsus kujutab endast sellisena meedet, millega piiratakse esimese hageja omandiõiguse teostamist.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Tingimused, mille puhul võib omandiõiguse teostamise piirang olla lubatav</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>77</NO.P><TXT>Põhiõiguste harta artikli 52 lõige 1 näeb esiteks ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>[põhiõiguste h]artaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201D" ID="QE0040"/> ja teiselt poolt, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>[p]roportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201D" ID="QE0041"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>78</NO.P><TXT>Sellest artiklist tuleneb, et selleks, et omandiõiguse teostamise piirang oleks kooskõlas liidu õigusega, peab see igal juhul vastama kolmele tingimusele.</TXT></NP><NP><NO.P>79</NO.P><TXT>Esiteks peab piirang olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>sätestatud seaduses<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201D" ID="QE0042"/> (vt selle kohta Euroopa Kohtu <DATE ISO="20100701">1. juuli 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-407/08 P" PAGE.ECR="I-6375" YEAR="2010">C-407/08 P: Knauf Gips <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, EKL 2010, lk I-6375</REF.DOC.ECR>, punkt 91). Teiste sõnadega peab asjaomasel meetmel olema seaduslik alus.</TXT></NP><NP><NO.P>80</NO.P><TXT>Teiseks peab piirang vastama liidu poolt sellisena tunnustatud üldist huvi pakkuvale eesmärgile. Selliste eesmärkide hulka kuuluvad eesmärgid, mida taotletakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames ning mida on nimetatud ELL artikli 21 lõike 2 punktides b ja d, st toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja arengumaade säästvat arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist.</TXT></NP><NP><NO.P>81</NO.P><TXT>Kolmandaks ei tohi piirang olla ülemäärane. Esiteks peab see olema taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik ning sellega proportsionaalne (vt selle kohta Euroopa Kohtu <DATE ISO="19960730">30. juuli 1996. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-84/95" PAGE.ECR="I-3953" YEAR="1996">C-84/95: Bosphorus, EKL 1996, lk I-3953</REF.DOC.ECR>, punkt 36, ja käesoleva kohtuotsuse punktis 75 viidatud kohtuotsus Kadi ja Al Barakaat International Foundation <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon, punktid 355 ja 360). Teiseks ei tohi riivata asjaomase õiguse või vabaduse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>põhiolemust<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201D" ID="QE0043"/>, st selle sisu (vt selle kohta käesoleva kohtuotsuse punktis 75 viidatud kohtuotsus Nold <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, punkt 14, ja käesoleva kohtuotsuse punktis 75 viidatud kohtuotsus Kadi ja Al Barakaat International Foundation <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon, punkt 355).</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuotsuse punktides 79–81 ära toodud tingimuste täidetuse analüüsimise vajalikkus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>82</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kuigi otsus tuleb teha juhindudes üksnes poolte nõuetest, kelle ülesanne on vaidluse ulatus kindlaks määrata, ei pea liidu kohus piirduma üksnes argumentidega, mille pooled on oma väidete toetuseks esitanud – vastasel korral võib ta sattuda olukorda, kus ta on sunnitud oma otsuses tuginema vääradele õiguslikele kaalutlustele (Euroopa Kohtu <DATE ISO="20060613">13. juuni 2006. aasta</DATE> määrus kohtuasjas C-172/05 P: Mancini <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei<?PAGE NO="12"?> avaldata, punkt 41, ja Euroopa Kohtu <DATE ISO="20100921">21. septembri 2010. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-514/07 P+C-528/07 P+C-532/07 P" PAGE.ECR="I-8533" YEAR="2010">C-514/07 P, C-528/07 P ja C-532/07 P: Rootsi jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. API ja komisjon, EKL 2010, lk I-8533</REF.DOC.ECR>, punkt 65; Üldkohtu <DATE ISO="20070620">20. juuni 2007. aasta</DATE> otsus kohtuasjas T-246/99: Tirrenia di Navigazione jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 102, ja Üldkohtu <DATE ISO="20100708">8. juuli 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-160/08 P" PAGE.ECR="II-3751" YEAR="2010">T-160/08 P: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Putterie-De-Beukelaer, EKL 2010, lk II-3751</REF.DOC.ECR>, punkt 65).</TXT></NP><NP><NO.P>83</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas on omandiõiguse rikkumisel põhinevale kolmandale väitele vastamiseks eeskätt vajalik kontrollida, kas on täidetud esimene käesoleva kohtuotsuse punktides 79–81 nimetatud tingimustest, ja seda vaatamata sellele, et ükski pooltest ei ole Üldkohtul palunud seda kontrollida. Nimelt, kui Üldkohus kontrolliks nimetatud punktides kirjeldatud ülejäänud tingimuste täidetust, jättes kontrollimata esimese tingimuse täidetuse, oleks oht, et ta tugineb vääradele õiguslikele kaalutlustele.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuotsuse punktis 79 nimetatud tingimuse täidetus</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><P>Kas vaidlustatud otsus peab olema kooskõlas otsuses 2011/72 sätestatuga?</P></TI></TITLE><NP><NO.P>84</NO.P><TXT>Nagu sai täpsustatud käesoleva kohtuotsuse punktis 79, on esimese hageja omandiõiguse teostamise piiramine vaidlustatud otsusega õiguspärane vaid siis, kui sellel otsusel on seaduslik alus. Selle väljaselgitamiseks tuleb esiteks kindlaks teha, millised on vaidlustatud otsuse ja otsuse 2011/72 vaheline suhe.</TXT></NP><NP><NO.P>85</NO.P><TXT>Selles osas tuleb märkida, et otsuse 2011/72 artiklites 1–3 ning artiklis 5 on määratletud vahendite külmutamise kord, mis on kohaldatav kõigi isikute, üksuste või rühmituste suhtes, mis vastavad selle otsuse artikli 1 lõikes 1 määratletud objektiivsetele kriteeriumidele. Tegemist on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>Tuneesia riigi vara seadusevastase omastamise eest vastutava[te]<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201D" ID="QE0044"/> isikute ja nendega seotud isikutega. Nii peetakse neis sätetes silmas objektiivselt, üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute, üksuste ja rühmituste kategooriat.</TXT></NP><NP><NO.P>86</NO.P><TXT>Otsuse 2011/72 lisa sisaldab omakorda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>[a]rtiklis 1 osutatud isikute ja üksuste loetelu<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201D" ID="QE0045"/>. Lisa esialgses redaktsioonis nähti aga loeteluga ette vahendite külmutamise –, mille kord on määratletud nimetatud otsuse artiklites 1–3 ja artiklis 5 (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 7) – kohaldamine kahe, nimeliselt ära toodud füüsilise isiku suhtes.</TXT></NP><NP><NO.P>87</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuse ainus eesmärk on vastavalt selle artiklile 1 aga omakorda otsusele 2011/72 algselt lisatud loetelu muutmine, et lisada sinna täiendavalt 46 isikut, sealhulgas esimene hageja.</TXT></NP><NP><NO.P>88</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et vaidlustatud otsus peab eeskätt olema kooskõlas otsuse 2011/72 artikli 1 lõikega 1, mis on selle aluseks.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><P>Kas vaidlustatud otsuses on järgitud otsuse 2011/72 artikli 1 lõikes 1 sätestatut?</P></TI></TITLE><NP><NO.P>89</NO.P><TXT>Seega tuleb analüüsida, kas vaidlustatud otsuses on esimest hagejat puudutavas tegelikult järgitud otsuse 2011/72 artikli 1 lõikes 1 sätestatut; selleks on vajalik eelnevalt kindlaks määrata esiteks asjaomase sätte ja teiseks vaidlustatud otsuse mõte ja ulatus.</TXT></NP><NP><NO.P>90</NO.P><TXT>Selles osas tuleb rõhutada, et nagu märgiti käesoleva kohtuotsuse punktis 83, ei taotlenud hagejad oma kirjalikes dokumentides sõnaselgelt sellise kontrolli läbiviimist. Seetõttu otsustas Üldkohus menetluse võistleva laadi tagamiseks paluda menetlust korraldava meetme abil pooltel täpsustada, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>nende arvates kohaldas nõukogu vaidlustatud otsuses ka tegelikult otsuse 2011/72 […] artiklis 1 ettenähtud kriteeriume […]<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201D" ID="QE0046"/> (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 22).</TXT></NP><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="7"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Otsuse 2011/72 artikli 1 lõike 1 mõte ja ulatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>91</NO.P><TXT>Nagu sai märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 3 ning meenutatud eespool punktis 85, näeb otsuse 2011/72 artikli 1 lõige 1 ette <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>Tuneesia riigi vara seadusevastase omastamise<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201D" ID="QE0047"/> eest vastutavate isikute ja nendega seotud isikute kõigi vahendite külmutamise. Teiste sõnadega nimetatakse selles sättes, mille sõnastus on selge ja täpne, selliste asjaolude spetsiifilist kategooriat, mille eest Tuneesia õigus näeb ette kriminaalkorras karistamise: tegemist ei ole majandusalase väärteo või -kuriteona määratletava mis tahes teoga, vaid üksnes tegevusega, mis võib olla määratletav <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>Tuneesia riigi vara seadusevastase omastamise[na]<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201D" ID="QE0048"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>92</NO.P><TXT>Selles osas on nimetatud sätte sõnastus muuseas täpselt kooskõlas nõukogu taotletavate eesmärkidega. Nimelt tuleneb otsuse 2011/72 põhjendustest, et selle otsusega soovitakse toetada Tuneesia rahva püüdlusi saavutada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>stabiilne demokraatia<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201D" ID="QE0049"/>, aidates neil saada kasu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>oma majanduse ja ühiskonna jätkusuutlikust arengust<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201D" ID="QE0050"/>. Sellised eesmärgid, mis kuuluvad ELL artikli 21 lõike 2 punktides b ja d nimetatud eesmärkide alla, mis on võimalik saavutada selliste vahendite külmutamise meetmetega, mille kohaldamisala piirdub – nagu põhikohtuasjas – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>Tuneesia riigi vara<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201D" ID="QE0051"/> seadusevastase omastamise eest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>vastutavate isikute<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201D" ID="QE0052"/> ja nendega seotud isikutega, st isikutega, kelle tegevus tõenäoliselt ruineeris Tuneesia avalik-õiguslike asutuste ja nendega seotud organite nõuetekohase toimimise.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="7"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuse mõte ja ulatus osas, milles see puudutab esimest hagejat</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>93</NO.P><TXT>Nagu märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 9, lisati vaidlustatud otsusega esimese hageja nimi isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse otsuse 2011/72 artikliga 1 ette nähtud vahendite külmutamist, seetõttu, et ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>on Tuneesia ametivõimude kohtuliku uurimise all<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201D" ID="QE0053"/> seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>rahapesu raames<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201D" ID="QE0054"/> toimepandud tegudega.</TXT></NP><NP><NO.P>94</NO.P><TXT>See põhjendus tugineb aga mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>rahapesu<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201D" ID="QE0055"/>, mida ei ole otsuse 2011/72 artikli 1 lõikes 1 kasutatud. Seetõttu peab selleks, et nimetatud põhjendust saaks käsitada otsuse 2011/72 artikli 1 lõikes 1 ette nähtud põhjenduste alla kuuluvana, olema tuvastatud vähemalt see, et kohaldatava siseriikliku õiguse alusel, milleks on Tuneesia õigus, hõlmab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>riigi vara seadusvastase omastamise<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201D" ID="QE0056"/> mõiste, nagu seda on kasutatud otsuse 2011/72 artikli 1 lõikes 1, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>rahapesu<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201D" ID="QE0057"/> või vähemalt tingimata eeldab seda. Käesoleval juhul ei ole nõukogu aga tõendanud ega isegi mitte väitnud, et vaatamata mõistete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>rahapesu<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201D" ID="QE0058"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>riigi vara seadusvastane omandamine<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201D" ID="QE0059"/> vahel esmapilgul esinevatele erisustele oleks Tuneesia kriminaalõiguse alusel võimalik kvalifitseerida isik <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>riigi vara seadusvastase omandamise eest vastutava isikuna<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201D" ID="QE0060"/> või sellise isikuga seotud isikuna ainuüksi seetõttu, et ta on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>kohtuliku uurimise all<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201D" ID="QE0061"/> seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>rahapesu[ga]<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201D" ID="QE0062"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>95</NO.P><TXT>Täiendava detailina võib märkida, et liidu õiguse raames hõlmab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>rahapesu<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201D" ID="QE0063"/> eeskätt mis tahes kuritegevusliku tegevuse tulemusel saadud vara tahtlikku muundamist või ülekandmist eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või sellises tegevuses osalenud isiku abistamist, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. See tuleneb eeskätt määratlusest, mis on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20051026">26. oktoobri 2005. aasta</DATE> direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" PAGE.FIRST="15" NO.OJ="309" DATE.PUB="2005">ELT L 309, lk 15</REF.DOC.OJ>) artikli 1 lõikes 2, mille sõnastus kordab sisuliselt Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva konventsiooni, mis avati allkirjastamiseks <DATE ISO="20050516">16. mail 2005</DATE> ja millele Euroopa Ühendus kirjutas alla <DATE ISO="20090402">2. aprillil 2009</DATE>, kuid liit ei ole veel heaks kiitnud, artikli 9 sõnastust. Tuleb aga möönda, et selliselt määratletuna ei vasta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>rahapesu<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201D" ID="QE0064"/> ainuüksi sellisele tegevusele, mis võimaldab hoida saladuses riigi vara seadusvastasest omandamisest tuleneva vara ebaseaduslikku päritolu.</TXT></NP><?PAGE NO="14"?><NP><NO.P>96</NO.P><TXT>Eelnevast tuleneb, et vaidlustatud otsusega lisati esimene hageja nende isikute loetellu, kelle vahendid tuli otsuse 2011/72 alusel külmutada, kohaldades muud kriteeriumi kui see, mis on ette nähtud viimati nimetatud otsuse artikli 1 lõikes 1. Sel moel toimides rikuti sätet, mida otsusega pidi rakendatama, mistõttu esimese hageja omandiõiguse teostamise piirangut ei saa pidada seaduses sätestatuks põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="7"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT>Kostja argumendid</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>97</NO.P><TXT>Eelmises punktis tehtud järelduse ümberlükkamiseks väitis nõukogu, keda toetas komisjon, sisuliselt, et vaidlustatud otsuse grammatiline tõlgendus ei ole lubatud; seda tõlgendades tuleb hoopis arvestada otsuse faktilist konteksti.</TXT></NP><NP><NO.P>98</NO.P><TXT>Oma seisukoha toetuseks esitas nõukogu kolm argumenti.</TXT></NP><NP><NO.P>99</NO.P><TXT>Esimese argumendiga väitis nõukogu kohtuistungil, et tõendid, mille alusel otsustati lisada esimene hageja nende isikute loetellu, kelle vahendid tuli otsuse 2011/72 alusel külmutada, annavad tunnistust sellest, et Tuneesia ametivõimud peavad esimest hagejat <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>Tuneesia riigi vara seadusevastase omastamise eest vastutava[ks] isiku[ks]<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201D" ID="QE0065"/> või selliseks isikuks, kes võis olla seotud selliste tegude eest vastutava isikuga.</TXT></NP><NP><NO.P>100</NO.P><TXT>See argument tuleb igal juhul tagasi lükata.</TXT></NP><NP><NO.P>101</NO.P><TXT>Nimelt nähtub toimiku materjalidest, et esimese hageja nimi lisati vaidlustatud otsusesse pärast kahe dokumendi arvessevõttu.</TXT></NP><NP><NO.P>102</NO.P><TXT>Esimene dokument on Tuneesia Vabariigi avaliku julgeoleku peadirektoraadi <DATE ISO="20110120">20. jaanuari 2011. aasta</DATE> teatis Tuneesia esimese astme kohtu eeluurimiskohtunike vanemale. Selle teatise sõnastusest endast nähtub, et see sisaldab endise Tuneesia riigipea <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>sugulaste ja liitlaste<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201D" ID="QE0066"/> nimekirja. Selles nimekirjas on ära toodud esimese hageja nimi.</TXT></NP><NP><NO.P>103</NO.P><TXT>Teine dokument on Tuneesia Vabariigi välisministri <DATE ISO="20110429">29. aprilli 2011. aasta</DATE> suuline noot Euroopa Liidu delegatsioonile Tuneesias. Selles noodis osutati, et esimeses dokumendis nimetatud isikud on Tuneesias eeluurimise all <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>seoses rahapesuga võimu ja kutsealase ning ühiskondliku tegevuse kuritarvitava kasutamise tagajärjel<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201D" ID="QE0067"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>104</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuotsuse punktis 102 nimetatud dokumendis on muidugi selgelt välja toodud esimese hageja ja endise Tuneesia riigipea vahelised perekondlikud suhted. Ühelgi juhul ei tulene sellest aga kuidagi, et nimetatud riigipea pereliikmed oleksid olnud Tuneesias vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeval <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>riigi vara ebaseadusliku omastamisega<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201D" ID="QE0068"/> seoses eeluurimise all. Nagu on eespool märgitud, esitatakse selles dokumendis üksnes endise Tuneesia riigipea <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>sugulaste ja liitlaste<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201D" ID="QE0069"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>täielikke isikuandmeid<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201D" ID="QE0070"/> sisaldav nimekiri.</TXT></NP><NP><NO.P>105</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuotsuse punktis 103 kirjeldatud suulises noodis ei mainita omakorda esimese hageja konkreetset olukorda. Lisaks viidatakse selles noodis kohtulikule eeluurimisele seoses kahe eri kategooria tegudega: esiteks rahapesu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>võimu […] kuritarvitava kasutamise<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201D" ID="QE0071"/> tagajärjel ning teiseks rahapesu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>kutsealase ning ühiskondliku tegevuse<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201D" ID="QE0072"/> kuritarvitava kasutamise tagajärjel.</TXT></NP><NP><NO.P>106</NO.P><TXT>Ehkki nimetatud suulises noodis mainiti kohtulikku eeluurimist seoses rahapesuga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>võimu […] kuritarvitava kasutamise<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201D" ID="QE0073"/> tagajärjel, ei ole selles täpsustatud, kas kõnealune võim oli eraõiguslik või avalik. Seega ei saa loomulikult välistada, et esimeses dokumendis ära toodud nimekirjas loetletud isikutest mõned on nimetatud suulises avalduses viidatud kohtuliku eeluurimise all tõepoolest seoses tegudega, mis võidakse määratleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>rahapesuna<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201D" ID="QE0074"/> avaliku <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>võimu […] kuritarvitava kasutamise tagajärjel<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201D" ID="QE0075"/> ja mille täidesaatjaid võib mõistlikult pidada riigi vara ebaseadusliku omastamise eest vastutavateks isikuteks või selliste isikutega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>seotud isikuteks<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201D" ID="QE0076"/>. Samas ei ole Üldkohtul võimalik üksnes<?PAGE NO="15"?> käesoleva kohtuotsuse punktides 102 ja 103 kirjeldatud dokumentide alusel järeldada, et selliseid tegusid heideti konkreetselt ette esimesele hagejale. Selline järeldus on seda kindlam, et nõukogu ei ole väitnud ega isegi mitte mõista andnud, et esimesel hageja teostas avalikku võimu.</TXT></NP><NP><NO.P>107</NO.P><TXT>Juhul kui esimese hageja suhtes algatati eeluurimine seoses rahapesuga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>kutsealase ning ühiskondliku tegevuse<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201D" ID="QE0077"/> kuritarvitava kasutamise tagajärjel, ei tulene lisaks ühestki eespool kirjeldatud dokumendist, et sellise eeluurimise esemeks olev tegevus oli seotud avalikule võimule omase pädevuse teostamisega või Tuneesia avaliku haldusega.</TXT></NP><NP><NO.P>108</NO.P><TXT>Lisaks ei ole käesoleva kohtuotsuse punktides 102 ja 103 kirjeldatud dokumentide alusel võimalik kindlalt tuvastada, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise päeval oli esimene hageja kohtuliku eeluurimise all seoses rahapesuga riigi vara seadusvastase omastamise tagajärjel.</TXT></NP><NP><NO.P>109</NO.P><TXT>Teise argumendiga väitis nõukogu, et esimesele hagejale etteheidetav rahapesu, millele vaidlustatud otsuses viidatakse, oli vältimatult seotud riigi vara seadusvastase omastamisega, sest huvitatud isik oli endise Tuneesia riigipea abikaasa õepoeg.</TXT></NP><NP><NO.P>110</NO.P><TXT>Nõukogu esitas <DATE ISO="20121030">30. oktoobril 2012</DATE> selle argumenti toetuseks Tuneesia <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>Riigikantselei<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201D" ID="QE0078"/> veebisaidilt <DATE ISO="20110126">26. jaanuari 2011. aastal</DATE> tehtud väljatrüki, millest nähtub, et endise Tuneesia riigipea, tema abikaasa ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>nende mitme pereliikme<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201D" ID="QE0079"/> suhtes oli algatatud eeluurimine seoses mitme süüdistusega, sealhulgas seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>vallas- ja kinnisvara […] ebaseadusliku soetamisega välismaal<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201D" ID="QE0080"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>111</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei nähtu sellest dokumendist, kus ei ole esimesele hagejale viidatud, et endise Tuneesia riigipea teatavaid muid pereliikmeid peale esimese hageja võidi vaidlustatud otsuse vastuvõtmise päeval pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>riigi vara seadusvastase omastamise eest vastutavaks<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201D" ID="QE0081"/> – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>vallas- ja kinnisvara […] ebaseadusli[k] soetami[ne] välismaal<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201D" ID="QE0082"/> ei kujuta endast tingimata riigi vara ebaseaduslikku omandamist.</TXT></NP><NP><NO.P>112</NO.P><TXT>Arvestades lisaks käesoleva kohtuotsuse punktis 94 märgituga ja isegi juhul, kui endise Tuneesia riigipea abikaasat või tema muid pereliikmeid peale esimese hageja oleks vaidlustatud otsuse vastuvõtmise päeval olnud võimalik määratleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>Tuneesia riigi vara seadusvastase omastamise eest vastutavate isikutena<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201D" ID="QE0083"/>, ei saaks Üldkohus sellest samasisuliste otseste või kaudsete tõendite puudumise tõttu järeldada, et esimesele hagejale etteheidetav <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>rahapesu<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201D" ID="QE0084"/> oli otseselt või kaudselt seotud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>Tuneesia riigi vara seadusvastase omastamisega<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201D" ID="QE0085"/>, mille nimetatud isikud võisid olla toime pannud. Vastupidise väitmine tähendaks möönmist, et kõik rahapesu toimingud, mille endise Tuneesia riigipea pereliikmed võisid toime panna, on tingimata seotud riigi vara seadusvastase omastamisega.</TXT></NP><NP><NO.P>113</NO.P><TXT>Eelnevast lähtuvalt tuleb nõukogu teine argument igal juhul tagasi lükata.</TXT></NP><NP><NO.P>114</NO.P><TXT>Kolmanda argumendiga, mille nõukogu esitas kohtuistungil, väidab ta, et Tuneesia esimese astme kohtu eeluurimiskohtunike vanema kohtusekretäri tõendist, mis esitati Üldkohtule <DATE ISO="20121030">30. oktoobril 2012</DATE>, nähtub, et esimest hagejat süüdistati eeskätt selles, et ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>aitas kaasa riigi vara seadusvastasele omastamisele avaliku teenistuja või avaliku teenistujaga samastatud isiku poolt<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201D" ID="QE0086"/>. Nõukogu on seisukohal, et sellise teabe alusel on võimalik asuda seisukohale, et eeluurimine, millele vaidlustatud otsuses viidatakse, on tingimata – kas või kaudselt – seotud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>Tuneesia riigi vara seadusvastase omastamisega<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201D" ID="QE0087"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>115</NO.P><TXT>Nõukogu poolt kohtuistungil esitatud teabest, mida esimese hageja advokaat kinnitas, tuleneb siiski, et asjaomane tõend ei kanna mitte kuupäeva <DATE ISO="20010916">16. september 2001</DATE>, nagu see tuleneb dokumendi prantsuskeelsest tõlkest, vaid see on dateeritud <DATE ISO="20110916">16. septembril 2011</DATE>, nagu on märgitud araabiakeelses originaalis. Nimetatud tõend on seega vaidlustatud otsusest hilisem. Vahendite külmutamise otsuse õiguspärasust tuleb aga hinnata seda teavet arvesse võttes, mis oli nõukogu käsutuses selle otsuse tegemise hetkel (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu <DATE ISO="20020924">24. septembri 2002. aasta</DATE> otsus liidetud<?PAGE NO="16"?> kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-74/00 P+C-75/00 P" PAGE.ECR="I-7869" YEAR="2002">C-74/00 P ja C-75/00 P: Falck ja Acciaierie di Bolzano <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, EKL 2002, lk I-7869</REF.DOC.ECR>, punkt 168). Seetõttu ei saa asjaomase tõendi sõnastus igal juhul mõjutada vaidlustatud otsuse tõlgendust.</TXT></NP><NP><NO.P>116</NO.P><TXT>Lisaks sellele tuleb täiendava detailina märkida, et selles tõendis ei ole täpsustatud, kas vaidlustatud otsuse vastuvõtmise päeval oli esimene hageja juba eeluurimise all seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>Tuneesia riigi vara seadusvastase omastamisega<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201D" ID="QE0088"/>. Tõendis piirdutakse nende kuriteokoosseisude loetlemisega, millega seoses oli esimese hageja suhtes <DATE ISO="20110916">16. septembri 2011. aasta</DATE> seisuga algatatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>eeluurimine N 19592/1<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201D" ID="QE0089"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>117</NO.P><TXT>Kõigest eelnevast järeldub seega, et kolmanda väitega, et on rikutud omandiõigust, tuleb nõustuda, mistõttu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles see puudutab esimest hagejat, ilma et oleks vaja teha otsust ülejäänud hagi aluste kohta.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>C –</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vaidlustatud otsuse osalise tühistamise ajaline mõju</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>118</NO.P><TXT>Kohtuotsustel, millega Üldkohus tühistab liidu institutsiooni või organi otsuse, on põhimõtteliselt vahetu õigusmõju selles mõttes, et tühistatud akt kõrvaldatakse õiguskorrast tagasiulatuvalt ning loetakse, et seda ei ole kunagi vastu võetud (vt selle kohta käesoleva kohtuotsuse punktis 66 viidatud kohtuotsus Organisation des Modjahedines du peuple d’Iran <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu, punkt 35). ELTL artikli 264 teise lõigu alusel võib Üldkohus siiski jätta tühistatud otsuse tagajärjed ajutiselt kehtima (vt selle kohta käesoleva kohtuotsuse punktis 75 viidatud kohtuotsus Kadi ja Al Barakaat International Foundation <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon, punktid 373–376, ja Üldkohtu <DATE ISO="20110916">16. septembri 2011. aasta</DATE> otsus kohtuasjas T-316/11: Kadio Morokro <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 39).</TXT></NP><NP><NO.P>119</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas tuleb meenutada, et eespool punktis 14 nimetatud otsused piirdusid sellega, et asendasid otsuse 2011/72 artikli 5 esialgse sõnastuse – nagu see on ära toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 6 – nii, et selle otsusega kehtestatud meetmete aegumise kuupäevaks sai esiteks <DATE ISO="20130131">31. jaanuar 2013</DATE> ning seejärel <DATE ISO="20140131">31. jaanuar 2014</DATE>. Ülejäänud osas selle artikli sõnastust ei muudetud.</TXT></NP><NP><NO.P>120</NO.P><TXT>Seetõttu ei asendatud kõnealuste otsustega otsusele 2011/72 (vaidlustatud otsusega muudetud kujul) lisatud loetelu. Nende ainsaks tagajärjeks oli kõnealuse otsusega kehtestatud meetmete kohaldamisaja pikendamine. Vaidlustatud otsuse tühistamise tagasiulatuva mõju tõttu tuleb aga alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest lugeda, et neid meetmeid ei ole esimese hageja suhtes kunagi võetud.</TXT></NP><NP><NO.P>121</NO.P><TXT>Seetõttu, kui käesolev kohtuotsus jõustuks viivitamatult, puuduks määrusel nr 101/2011 esimest hagejat puudutavas osas õiguslik alus ning ELTL artikli 266 esimese lõigu alusel oleks nõukogu kohustatud selle esimest hagejat puudutavas osas tühistama. Esimesel hagejal oleks sellisel juhul võimalik kanda kogu oma vara või osa sellest üle väljapoole Euroopa Liitu, mis võiks oluliselt ja pöördumatult kahjustada vahendite külmutamise tõhusust, mida nõukogu võib tulevikus otsustada tema suhtes kohaldada (vt selle kohta analoogia alusel käesoleva kohtuotsuse punktis 75 viidatud kohtuotsus Kadi ja Al Barakaat International Foundation <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon, punkt 373).</TXT></NP><NP><NO.P>122</NO.P><TXT>Arvestades aga vastuvõetud väite laadiga ei ole välistatud, et esimese hageja kandmine otsusele 2011/72 lisatud loetellu on õigustatud muudel põhjustel kui need, mida on nimetatud vaidlustatud otsuses.</TXT></NP><NP><NO.P>123</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et analoogia alusel Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 60 teise lõigu sätetega, mis käsitlevad tühistatud määrusi, tuleb vaidlustatud otsuse tagajärjed jätta kehtima, kuni möödub apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg või juhul, kui selle tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus, siis selle rahuldamata jätmise kuupäevani.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="17"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>124</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 87 lõikes 2 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>[k]ohtuvaidluse kaotanud pool on kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. […]<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201D" ID="QE0090"/></TXT></NP><NP><NO.P>125</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 87 lõikes 4 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>Menetlusse astuvad liikmesriigid ja institutsioonid kannavad ise oma kohtukulud.</ALINEA><ALINEA>EMP lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, ning EFTA järelevalveamet kannavad menetlusse astumisel ise oma kohtukulud.</ALINEA><ALINEA>Üldkohus võib otsustada, et menetlusse astuja, keda ei ole eelmises lõigus nimetatud, kannab ise oma kohtukulud.<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201D" ID="QE0091"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>126</NO.P><TXT>Kuna nõukogu on põhiosas kohtuvaidluse kaotanud, tuleb käesolevas kohtuasjas kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kulud vastavalt hagejate nõuetele välja mõista nõukogult. Seoses sellega, et hagejad on viidanud konkreetsele summale, mille nõukogu peaks neile kohtukulude näol hüvitama, tuleb siiski meenutada, et juhul kui pooltel tekib hüvitatavate kulude üle vaidlus ning huvitatud pool esitab taotluse, lahendab Üldkohus hagejate hüvitatavate kulude küsimuse kodukorra artikli 92 lõike 1 alusel tehtud kohtumäärusega.</TXT></NP><NP><NO.P>127</NO.P><TXT>Lisaks sellele kannab komisjon kui menetlusse astunud institutsioon ise oma kohtukulud. Lõpuks kannab ka Tuneesia Vabariik oma kohtukulud ise.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (kolmas koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Tühistada nõukogu <DATE ISO="20110204">4. veebruari 2011. aasta</DATE> rakendusotsus 2011/79/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias, osas, milles see puudutab Mohamed Trabelsit.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Rakendusotsuse 2011/79 tagajärjed Mohamed Trabelsit puudutavas osas jäetakse kehtima, kuni möödub käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg või juhul, kui selle tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus, siis selle rahuldamata jätmise kuupäevani.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja ka Mohamed Trabelsi, Ines Lejri, Moncef Trabelsi, Selima Trabelsi ja Tarek Trabelsi kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kulud.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">5.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Euroopa Komisjoni ja Tuneesia Vabariigi kohtukulud nende endi kanda.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Czúcz</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Labucka</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Gratsias</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20130528">28. mail 2013</DATE> Luxembourgis.</P><?PAGE NO="18"?><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE><TOC><TITLE><TI><P>Sisukord</P></TI></TITLE><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Vaidluse taust</ITEM.CONT><ITEM.REF>2</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Menetlus ja poolte nõuded</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik käsitlus</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A –</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vastuvõetavus</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Tühistamisnõuete ulatus ja vastuvõetavus</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Tühistamisnõuete ulatus</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Hagejate põhjendatud huvi aluseks oleva kohtumenetlusõigus- ja teovõime olemasolu</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ülejäänud nõuete vastuvõetavus</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Nõue, et Üldkohus annaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>[esimesele ja teisele hagejale] vastamisõigus[e]<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201D" ID="QE0092"/> ja kaitseks viiendat hagejat</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Nõue teha ettekirjutus</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>c)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Nõue peatada kohaldamine</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>d)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kahju hüvitamise nõue</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>e)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Nõue mõista välja kulud, mis ei kuulu kohtukulude hulka</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B –</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ülejäänud hagi</ITEM.CONT><ITEM.REF>8</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esimene väide, et vaidlustatud otsuse andjal puudus pädevus</ITEM.CONT><ITEM.REF>8</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kohaldatavad õigusnormid</ITEM.CONT><ITEM.REF>8</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kohaldamine käesoleva kohtuasja suhtes</ITEM.CONT><ITEM.REF>8</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Teine väide, et eirati põhjendamiskohustust</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Väite ulatus</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Väite põhjendatus</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kolmas väide, et rikuti omandiõigust</ITEM.CONT><ITEM.REF>10</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Omandiõiguse teostamise piirangu olemasolu</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Tingimused, mille puhul võib omandiõiguse teostamise piirang olla lubatav</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>c)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Käesoleva kohtuotsuse punktides 79–81 ära toodud tingimuste täidetuse analüüsimise vajalikkus</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><?PAGE NO="19"?><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>d)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Käesoleva kohtuotsuse punktis 79 nimetatud tingimuse täidetus</ITEM.CONT><ITEM.REF>12</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Kas vaidlustatud otsus peab olema kooskõlas otsuses 2011/72 sätestatuga?</ITEM.CONT><ITEM.REF>12</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Kas vaidlustatud otsuses on järgitud otsuse 2011/72 artikli 1 lõikes 1 sätestatut?</ITEM.CONT></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Otsuse 2011/72 artikli 1 lõike 1 mõte ja ulatus</ITEM.CONT><ITEM.REF>13</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vaidlustatud otsuse mõte ja ulatus osas, milles see puudutab esimest hagejat</ITEM.CONT><ITEM.REF>13</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kostja argumendid</ITEM.CONT><ITEM.REF>14</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>C –</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vaidlustatud otsuse osalise tühistamise ajaline mõju</ITEM.CONT><ITEM.REF>16</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><ITEM.CONT>Kohtukulud</ITEM.CONT><ITEM.REF>17</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC></JUDGMENT>