3.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 238/18


NÕUKOGU18. juuli 2006. aasta,

ühine seisukoht (EÜ) nr 11/2006

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … otsus nr …/2006/EÜ, millega luuakse programm “Kultuur” (2007–2013)

(2006/C 238 E/02)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 151 lõike 5 esimest taanet,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)(2)(3)(4)(5)(6)(7)(8)(9)(10)(11)(12)(13)(14)(15)(16)(17)(18)(19)(20)(21)(22)(23)(24)(25)(26)(27)(28)(29)(30)(31)

Oluline on edendada koostööd ja kultuurivahetust, et austada ja edendada kultuuride ja keelte mitmekesisust Euroopas ning parandada Euroopa kodanike teadmisi teistest Euroopa kultuuridest, samas tõstes inimeste teadlikkust Euroopa ühisest kultuuripärandist. Kultuuri- ja keelealase koostöö ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine aitab muuta Euroopa kodakondsuse tajutavaks reaalsuseks, soodustades Euroopa kodanike otsest osalemist integratsiooniprotsessis.Euroopa Liidu välise nähtavuse parandamisele saab kaasa aidata aktiivse kultuuripoliitikaga, mille eesmärgiks on säilitada Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja edendada ühiseid kultuurielemente ja ühist kultuuripärandit.Selleks, et kodanikud toetaksid täielikult Euroopa integratsiooni ning osaleksid selles täiel määral, tuleks panna suuremat rõhku nende ühistele kultuurilistele väärtustele ja juurtele kui nende identiteedi ning vabadusel, võrdsusel, demokraatial, inimväärikuse ja aususe austamisel, sallivusel ja solidaarsusel põhinevasse ühiskonda kuulumise põhielementidele, järgides seejuures täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.On oluline, et kultuurisektor aitab kaasa Euroopa laiemale poliitilisele arengule ning mängib selles oma rolli. Kultuurisektor on oluline tööandja ja lisaks sellele eksisteerib selge seos kultuuri tehtud investeeringute ja majandusarengu vahel; sellest tulenebki kultuuripoliitika tugevdamise tähtsus piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Vastavalt tuleks tugevdada kultuuritööstuse rolli Lissaboni strateegia kohaselt toimuva arengu raames, kuna nimetatud tööstuse panus Euroopa majandusse aina suureneb.Samuti on vaja edendada kodanikuaktiivsust ja tugevdada võitlust tõrjutuse kõigi vormide, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu. Kultuurile juurdepääsu parandamine võimalikult paljude inimeste jaoks võib olla vahendiks sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel.Asutamislepingu artiklis 3 sätestatakse, et kõigi selles artiklis osutatud meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.Kultuuriprogrammide “Kaleidoskoop”, “Ariane”, “Raphael” ja “Kultuur 2000” loomine otsustega nr 719/96/EÜ, (3) 2085/97/EÜ, (4) 2228/97/EÜ (5) ja 508/2000/EÜ (6) on olnud positiivsed vaheetapid ühenduse kultuurimeetmete rakendamisel. Nii on omandatud märkimisväärseid kogemusi, eeskätt kõnealuste kultuuriprogrammide hindamise kaudu. Praegu on oluline ratsionaliseerida ja tugevdada ühenduse kultuurimeetmeid, toetudes nende hinnangute tulemustele, kõigi huvitatud isikutega peetud konsultatsioonide tulemustele ja Euroopa institutsioonide viimase aja tööle. Seega on asjakohane kehtestada vastav programm.Euroopa institutsioonid on mitu korda ise avaldanud arvamust seoses ühenduse kultuurimeetmete ja kultuurikoostöö väljakutsetega; eelkõige nõukogu 25. juuni 2002. aasta resolutsioonis uue tööplaani kohta Euroopa kultuurikoostöö valdkonnas (7) ja 19. detsembri 2002. aasta resolutsioonis, millega rakendatakse Euroopa kultuurikoostöö valdkonna tööplaan, (8) Euroopa Parlamendi 5. septembri 2001. aasta resolutsioonis kultuurikoostöö kohta Euroopa Liidus, (9)28. veebruari 2002. aasta resolutsioonis programmi “Kultuur 2000” rakendamise kohta, (10)22. oktoobri 2002. aasta resolutsioonis teatri- ja näitekunsti olulisuse ja kasvu kohta laienenud Euroopa Liidus (11) ja 4. septembri 2003. aasta resolutsioonis kultuuritööstuse kohta (12) ning regioonide komitee 9. oktoobri 2003. aasta arvamuses programmi “Kultuur 2000” tähtaja pikendamise kohta.Nõukogu rõhutas oma ülalnimetatud resolutsioonides vajadust võtta ühenduse tasandil vastu ühtsem lähenemisviis kultuurivaldkonnale ning seda, et Euroopa lisandväärtus on oluline ja määrav mõiste Euroopa kultuurikoostöö raames ning samuti ühenduse kultuurivaldkonna meetmete üldtingimus.Et muuta reaalsuseks Euroopa rahvaste ühine kultuuriruum, on oluline edendada kultuurivallas tegutsejate riikidevahelist liikumist, kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevahelist ringlust, samuti on oluline soodustada dialoogi ja kultuurivahetust.Nõukogu oma 16. novembri 2004. aasta järeldustes kultuurialase tööplaani kohta (2005-2006), Euroopa Parlament oma 4. septembri 2003. aasta otsuses kultuuritööstuse kohta ning majandus– ja sotsiaalkomitee oma 2004. aasta 28. jaanuari arvamuses kultuuritööstuse kohta Euroopas väljendasid vajadust võtta suuremal määral arvesse mitteaudiovisuaalse kultuuritööstuse majanduslikku ja sotsiaalset eripära. Lisaks sellele tuleks uues programmis arvestada ettevalmistusmeetmetega kultuurialaseks koostööks 2002.–2004. aastal edendatud küsimustes.Sellega seoses on vaja edendada tihendatud koostööd kultuurivallas tegutsejate vahel, julgustades neid looma mitmeaastaseid koostöörühmi, seeläbi võimaldes arendada ühist tegevust, toetada eesmärgikohasemaid meetmeid, millel on tegelik Euroopa lisandväärtus, toetada sümboolse tähendusega kultuuriüritusi, toetada Euroopa kultuurikoostöö organisatsioone ja soodustada analüüside tegemist Euroopas huvi pakkuvatel teemadel, samuti toetada Euroopa kultuurikoostöö valdkonda käsitleva teabe kogumist, levitamist ja projektide mõju suurendamisele suunatud tegevusi ning Euroopa kultuuripoliitika arendamist.Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta otsusele nr 1419/1999/EÜ (kultuurisündmusega Euroopa kultuuripealinn seotud ühenduse meetmete kohta aastateks 2005 kuni 2019) (13) on vaja oluliselt rahastada nimetatud üritust, mis on eurooplaste seas kõrgelt hinnatud ja mis aitab tugevdada ühisesse kultuuriruumi kuulumise tunnet. Selle ürituse raames tuleb asetada rõhk üleeuroopalisele kultuurikoostööle.Toetudes Euroopa Liidu kogemustele, mis on omandatud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusega nr 792/2004/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks) (14), tuleks anda tegevustoetust organisatsioonidele, kes töötavad Euroopa kultuurikoostöö nimel ja täidavad seega Euroopa kultuurisaadikute rolli.Programmiga tuleb aidata kaasa Euroopa Liidu jõupingutustele edendada säästvat arengut ja võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu, järgides sõnavabaduse põhimõtet.Euroopa Liidu kandidaatriike ja EMP lepingu osalisi EFTA riike tuleks käsitleda ühenduse programmide võimalike osalistena nende riikidega sõlmitud lepingute kohaselt.Thessalonikis 19.–20. juunil 2003. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu võttis vastu “Lääne-Balkani riikide arengukava: Euroopa integratsiooni poole liikudes,” milles nähakse ette, et ühenduse programmid peaksid olema avatud stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessis osalevatele riikidele ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate raamlepingute alusel. Soovi korral peaks kõnealustel riikidel sõltuvalt eelarvelistest kaalutlustest või poliitilistest prioriteetidest olema võimalik osaleda programmis või kasutada piiratumat koostöövormi lähtuvalt lisaeraldistest ja järgides asjaomaste poolte vahel kokkulepitavat erikorda.Programm peaks olema avatud koostööks ka teiste kolmandate riikidega, kes on sõlminud ühendusega kultuuriosa sisaldava lepingu vastavalt korrale, mis tuleb veel kehtestada.Ühenduse meetme lisandväärtuse suurendamiseks on vaja kindlustada nimetatud otsuse raames võetavate meetmete ning teiste asjakohaste ühenduse strateegiate, meetmete ja vahendite ühtsus ja vastastikune täiendavus, järgides asutamislepingu artikli 151 lõiget 4. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ühenduse meetmete vastastikusele mõjule kultuuri ja hariduse vallas ning meetmetele, mis edendavad parimate tavade vahetamist ja tihedamat koostööd Euroopa tasandil.Ühenduse toetuse rakendamisel tuleks arvesse võtta Euroopa kultuurisektori eripära ning hoolitseda eelkõige selle eest, et haldus- ja finantskorda lihtsustataks niipalju kui võimalik ning kohandataks vastavalt seatud eesmärkidele, samuti kultuurisektoris käibivatele tavadele ja selle arenguteleKomisjon, liikmesriigid ning kultuuri kontaktpunktid peaksid tegutsema selle nimel, et edendada väiksemate ettevõtjate osalemist mitmeaastastes koostööprojektides ning tegevuste korraldamist potentsiaalsete projektipartnerite kokkuviimiseks.Programm peaks koondama kogu Euroopa kultuuriettevõtjate eriomadusi ja -teadmisi. Vajaduse korral peaksid komisjon ja liikmesriigid võtma meetmeid mis tahes liikmesriigi või osaleva riigi kultuuriettevõtjate osaluse suurendamiseks.Komisjoni ja liikmesriikide koostööna tuleb tagada kõnealuse programmi pidev järelevalve ja hindamine, et seda saaks kohandada, eelkõige meetmete rakendamise tähtsusjärjekorda muutes. Hinnang peaks sisaldama iseseisvate ja erapooletute asutuste antud välishinnangut.Programmi järelevalve ja hindamise menetlustes tuleks kasutada konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja tähtajalisi eesmärke ja näitajaid.Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kadumaläinud, valesti ülekantud või kasutatud vahendid.Kultuurikoostööks on vaja kehtestada ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 ühtne rahastamis- ja planeerimisvahend, mis nimetatakse programmiks “Kultuur”.Käesolevas otsuses sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (15) punkti 37 tähenduses.Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (16)Käesoleva otsuse finantsalaseks rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (17) (edaspidi “finantsmäärus”), ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (18)Ühenduse meede täiendab riigi või piirkonna meedet kultuurikoostöö alal. Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt ühisel kultuuripärandil põhineva Euroopa kultuuriala edendamist (kultuurivallas tegutsejate riikidevaheline liikumine Euroopas, kunstiteoste ning kultuuri– ja kunstitoodete riikidevaheline ringlus, kultuuridevaheline dialoog), ei suuda liikmesriigid selle riikidevahelise ulatuse tõttu piisavalt saavutada ning seega on meetme ulatuse või toime tõttu seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.Tuleks ette näha üleminekusätted, et tagada sujuv üleminek otsustega nr 508/2000/EÜ ja nr 792/2004/EÜ kehtestatud programmidelt käesoleva otsusega kehtestatavale programmile,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Loomine ja kestus

1.   Käesoleva otsusega luuakse programm “Kultuur”, ühtne mitmeaastane kõigile kultuurisektoritele ja kõikide kategooriate kultuuriettevõtjatele avatud ühenduse kultuurimeetmete programm (edaspidi “programm”).

2.   Programmi rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 2

Eelarve

1.   Programmi rakendamiseks artiklis 1 osutatud ajavahemikul nähakse ette rahastamispakett 354 miljonit eurot (19).

2.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised finantsraamistiku piires.

Artikkel 3

Eeesmärgid

1.   Programmi üldeesmärk on edendada eurooplaste ühist ja ühisel kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi kultuurikoostöö arendamise kaudu programmis osalevate riikide loomeinimeste, kultuurivallas tegutsejate ja kultuuriasutuste vahel eesmärgiga soodustada Euroopa kodakondsuse väljakujunemist. Programm on osalemiseks avatud mittevisuaalsele kultuuritööstusele, eelkõige väikestele kultuuriettevõtetele, kui tegemist on kultuurivaldkonna mittetulunduslike esindajatega.

2.   Programmi erieesmärgid on:

a)

edendada kultuurivallas tegutsejate riikidevahelist liikumist;

b)

soodustada kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevahelist ringlust;

c)

soodustada kultuuridevahelist dialoogi.

Artikkel 4

Tegevusvaldkonnad

1.   Programmi eesmärke täidetakse lisas kirjeldatud järgmiste meetmete rakendamise kaudu:

a)

järgmiste kultuurimeetmete toetamine:

—

mitmeaastased koostööprojektid

—

koostöömeetmed

—

erimeetmed;

b)

Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate organite toetamine;

c)

Euroopa kultuurikoostöö valdkonda kuuluva teabe kogumise ja levitamise ja projektide mõju suurendamisele suunatud tegevuste ning Euroopa kultuuripoliitika arendamise toetamine.

2.   Need meetmed viiakse ellu lisa sätete kohaselt.

Artikkel 5

Kolmandaid riike käsitlevad sätted

1.   Programm on avatud osalemiseks järgmistele riikidele:

a)

EFTA riigid, mis on EMP liikmed, EMP lepingu sätete kohaselt;

b)

kandidaatriigid, kes saavad abi liidu ühinemiseelsest strateegiast üldpõhimõtete ning üldtingimuste ja korra kohaselt, mis on nende riikide osalemiseks ühenduse programmides sätestatud raamlepingutes;

c)

Lääne-Balkani riigid nende riikidega sõlmitavates raamlepingutes, mis sätestavad nende osalemise ühenduse programmides, määratletud korra kohaselt.

Kui nõutavad tingimused on täidetud ja lisaeraldised makstud, osalevad käesolevas lõikes nimetatud riigid programmis täiel määral.

2.   Programm on avatud koostööks ka teiste kolmandate riikidega, kes on sõlminud ühendusega kultuuriklausleid sisaldava assotsiatsiooni- või koostöölepingu, lähtuvalt lisaeraldistest ja sätestatavast erikorrast.

Lõike 1 punktis c nimetatud Lääne-Balkani riigid, kes ei soovi täiel määral programmis osaleda, võivad teha programmiga koostööd käesolevas lõikes ettenähtud tingimuste kohaselt.

Artikkel 6

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

Programm võimaldab võtta ühismeetmeid kultuurivaldkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks UNESCO või Euroopa Nõukoguga, ühiste osamaksude alusel ja järgides iga institutsiooni või organisatsiooni eeskirju artiklis 4 loetletud kultuurimeetmete elluviimise kohta.

Artikkel 7

Vastastikune täiendavus muude ühenduse vahenditega

Komisjon tagab seose programmi ja muude ühenduse vahendite vahel, eelkõige seoses struktuurifondide kaudu rakendatud vahenditega ja vahenditega, mida rakendatakse sellistes valdkondades nagu haridus, kutseõpe, teadusuuringud, infoühiskond, kodanikuaktiivsus, noored, sport, keeled, sotsiaalne kaasamine, ELi välissuhted ja võitlus diskrimineerimise vastu.

Artikkel 8

Rakendamine

1.   Komisjon tagab programmis sisalduvate ühenduse meetmete rakendamise kooskõlas lisaga.

2.   Artikli 9 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt võetakse vastu järgmised meetmed:

a)

aasta tööplaan, sealhulgas prioriteedid, valikukriteeriumid ja -kord;

b)

aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus programmi eri meetmete lõikes;

c)

programmi järelevalve ja hindamise kord;

d)

ühenduse poolt seoses artikli 4 lõikes 1 kavandatava mis tahes meetmega antav rahaline toetus, mille kogusumma on suurem kui 200 000 EUR: summad, kestus, jagunemine ja toetusesaajad.

3.   Kõik muud käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 9 lõikes 3 nimetatud menetluse kohaselt.

Artikkel 9

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

4.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 10

Kultuuri kontaktpunktid

1.   Kultuuri kontaktpunktid lisa I osa punktis 3.1 määratletud tähenduses tegutsevad rakendusasutustena, et levitada programmi kohta riigi tasandil teavet, võttes arvesse finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c ja lõiget 3.

2.   Kultuuri kontaktpunktid vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)

neil peab olema piisavalt töötajaid, kellel on ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ja rahvusvahelise koostöö keskkonnas vajalik keelteoskus;

b)

neil peab olema asjakohane infrastruktuur, eelkõige info- ja sidetehnoloogia;

c)

nad peavad tegutsema sellises halduskeskkonnas, mis võimaldab neil korralikult täita oma ülesandeid ja vältida huvide konflikti.

Artikkel 11

Finantssätted

1.   Finantsabi antakse toetusena juriidilistele isikutele. Finantsmääruse artikli 114 lõike 1 tingimustel võib teatud juhtudel anda toetusi füüsilistele isikutele. Samuti võib komisjon anda auhindu füüsilistele või juriidilistele isikutele kõnealuse programmi alusel rakendatud meetmete või projektide eest. Sõltuvalt meetme laadist võib lubada kindlasummalist rahastamist ja/või ühikukulu määrade kohaldamist.

2.   Komisjon võib vastavalt toetusesaaja ja meetme omadustele otsustada, kas toetusesaaja võib vabastada kavandatud meetme või tööprogrammi täitmiseks nõutava kutsealase pädevuse ja kvalifikatsiooni tõendamisest.

3.   Toetuse või auhinna võivad saada Euroopa kultuuripealinnade teatavad tegevused, mis on määratud vastavalt otsusele nr 1419/1999/EÜ.

Artikkel 12

Panus seoses ühenduse muude eesmärkidega

Programm aitab tugevdada ühenduse läbivaid eesmärke, eelkõige:

a)

edendades väljendusvabaduse põhimõtet;

b)

soodustades suuremat teadlikkust säästva arengu toetamise olulisusest;

c)

edendades vastastikust mõistmist ja sallivust Euroopa Liidus;

d)

aidates kõrvaldada igasuguse diskrimineerimise soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Kultuurikoostöös kolmandate riikidega pööratakse erilist tähelepanu programmi ja ühenduse poliitika järjepidevusele ja vastastikusele täiendavusele.

Artikkel 13

Järelevalve ja hindamine

1.   Komisjon tagab programmi eesmärkide täitmise korrapärase järelevalve. Järelevalve- ja hindamistulemusi võetakse arvesse programmi rakendamisel.

Järelevalve hõlmab eelkõige lõike 3 punktides a ja c nimetatud aruannete koostamist.

Programmi erieesmärke võib järelevalvearuannete tulemuste alusel kooskõlas asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusega üle vaadata.

2.   Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise.

3.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele:

a)

hiljemalt 31. detsembriks 2010 hindamise vahearuande kõnealuse programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

b)

hiljemalt 31. detsembriks 2011 teatise kõnealuse programmi jätkamise kohta;

c)

hiljemalt 31. detsembriks 2015 järelhindamise aruande.

Artikkel 14

Üleminekusätted

Meetmeid, mis on võetud enne 2006. aasta 31. detsembrit Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 508/2000/EÜ ja nr 792/2004/EÜ kohaselt, hallatakse edasi kuni nende lõppemiseni nimetatud otsuste kohaselt.

Otsuse nr 508/2000/EÜ artikli 5 tingimuste kohaselt ettenähtud komitee asendatakse käesoleva otsuse artiklis 9 ettenähtud komiteega.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, …

Euroopa Parlamendi nimel

president

…

Nõukogu nimel

eesistuja

…


(1)  ELT C 164, 5.7.2005, lk 65.

(2)  Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 18. juuli 2006. ja Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi 29. märtsi 1996. aasta otsus nr 719/96/EÜ, millega luuakse üle-Euroopalise tähtsusega kunstiliste ja kultuuriliste ürituste toetusprogramm (EÜT L 99, 20.4.1996, lk 20).Otsust on muudetud otsusega nr 477/1999/EÜ (EÜT L 57, 5.3.1999, lk 2).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta otsus nr 2085/97/EÜ, millega luuakse raamatuid ja lugemist käsitlev tõlkimist hõlmav toetusprogramm (EÜT L 291, 24.10.1997, lk 26). Otsust on muudetud otsusega nr 476/1999/EÜ (EÜT L 57, 5.3.1999, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta otsus nr 2228/97/EÜ, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm kultuuripärandi valdkonnas (EÜT L 305, 8.11.1997, lk 31). Otsus on tunnistatud kehtetuks otsusega nr 508/2000/EÜ (EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. veebruari 2000. aasta otsus nr 508/2000/EÜ, millega kehtestatakse programm Kultuur 2000 (EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1). Otsust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

(7)  EÜT C 162, 6.7.2002, lk 5.

(8)  EÜT C 13, 18.1.2003, lk 5.

(9)  EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 142.

(10)  EÜT C 293 E, 28.11.2002, lk 105.

(11)  ELT C 300 E, 11.12.2003, lk 156.

(12)  ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 459.

(13)  EÜT L 166, 1.7.1999, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 649/2005/EÜ (ELT L 117, 4.5.2005, lk 20).

(14)  ELT L 138, 30.4.2004, lk 40.

(15)  ELT C …

(16)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(17)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(18)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).

(19)  Nimetatud summa põhineb 2004. aasta näitajatel ning seda võidakse kohandada, et võtta arvesse inflatsiooni.


LISA

I.   TEGEVUSTE JA ÜRITUSTE KIRJELDUS

1.   Esimene tegevussuund: kultuurimeetmete toetamine

1.1.   Mitmeaastased koostööprojektid

Programm toetab jätkusuutlikke ja struktureeritud kultuurilise koostöö projekte, et koondada kogu Euroopa kultuuriettevõtjate eriomadused ja -teadmised. See toetus on kavandatud selleks, et abistada koostööprojekte nende algus- ja ülesehitusjärgus või nende geograafilise laienemise järgus. Eesmärgiks on, et need rajaksid oma tegevuse püsivale alusele ning saavutaksid majandusliku iseseisvuse.

Iga koostööprojekt hõlmab vähemalt kuut kultuuriettevõtjat kuuest erinevast programmis osalevast riigist. Selle eesmärk on koondada ühe või mitme sektori erinevaid ettevõtjaid erinevatesse mitmeaastastesse tegevustesse või projektidesse, mis võivad hõlmata kas üht või mitut sektorit, kuid mis peavad olema suunatud ühele eesmärgile.

Iga koostööprojekti eesmärk on mitme struktureeritud ja mitmeaastase kultuuritegevuse läbiviimine. Neid meetmeid rakendatakse ühenduse rahalise toetuse kestuse jooksul. Neil peab olema vähemalt kaks kolmest artikli 3 lõikes 2 nimetatud erieesmärgist. Eelistatakse neid koostööprojekte, mille eesmärgiks on arendada kolmele kõnealuses artiklis nimetatud erieesmärgile vastavaid tegevusi.

Koostööprojektid valitakse välja taotlusvooru alusel finantsmääruse kohaselt. Sellega seoses võetakse valiku tegemisel muu hulgas arvesse koostööpartnerite tunnustatud professionaalsust nende tegevusvaldkonnas, nende finantssuutlikkust ja teovõimet kavandatud tegevuste läbiviimiseks, samuti nende tegevuste kvaliteeti ja vastavust artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkidele.

Koostööprojektide aluseks peab olema koostööleping, s.t ühine dokument, mis on ühe osaleva riigi juriidilises vormis ja millele on alla kirjutanud kõik koostööpartnerid.

Ühenduse toetus ei või ületada 50 % projekti eelarvest ja see kahaneb järk-järgult. Toetus koostööprojektide kõikidele tegevustele ei või olla suurem kui 500 000 EUR aastas. Toetust antakse kolme- kuni viieaastaseks perioodiks.

Näiteks eraldatakse seda liiki toetusele programmi kogueelarvest ligikaudu 32 %.

1.2.   Koostöömeetmed

Programm toetab valdkonnasiseseid või valdkondadevahelisi kultuurikoostöö alaseid meetmeid Euroopa kultuuriettevõtjate vahel. Esmajärjekorras peetakse silmas loovust ja uuenduslikkust. Eelkõige soodustatakse meetmeid, mille eesmärgiks on otsida koostöövõimalusi, et arendada neid pikema aja jooksul.

Iga meede kavandatakse ja viiakse läbi partnerluse raames, milles osalevad vähemalt kolm kultuuriettevõtjat kolmest erinevast osalevast riigist; need ettevõtjad võivad olla ühest või mitmest sektorist.

Meetmed valitakse välja taotlusvooru alusel finantsmääruse kohaselt. Sellega seoses võetakse valiku tegemisel muu hulgas arvesse koostööpartnerite tunnustatud professionaalsust nende tegevusvaldkonnas, nende finantssuutlikkust ja teovõimet kavandatud tegevuse läbiviimiseks, samuti nende tegevuste kvaliteeti ja vastavust artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkidele.

Ühenduse toetus ei või ületada 50 % projekti eelarvest. Toetus ei või olla väiksem kui 50 000 EUR ega suurem kui 200 000 EUR. Toetust antakse maksimaalselt 24 kuuks.

Selle meetme jaoks sätestatud tingimusi, mis käsitlevad projektide esitamiseks vajalike kultuurettevõtjate miinimumarvu, ning ühenduse toetuse miinimum- ja maksimumsummasid, võib muuta eesmärgiga võtta arvesse kirjanduse tõlkimise erivajadusi.

Näiteks eraldatakse seda liiki toetuse jaoks programmi kogueelarvest ligikaudu 29 %.

1.3.   Erimeetmed

Programmiga toetatakse samuti erimeetmeid. Kõnealused meetmed on erilised, sest sisult ja haardelt ulatuslikena peaksid need leidma Euroopa rahvastes sügavat vastukaja ning aitama süvendada ühesse ja samasse ühendusse kuulumise tunnet, teadvustama neile liikmesriikide kultuuri mitmekesisust, samuti toetama kultuuride- ja rahvastevahelist dialoogi. Need peavad täitma vähemalt kahte kolmest artiklis 3 nimetatud erieesmärgist.

Kõnealused erimeetmed aitavad ka suurendada ühenduse kultuurimeetmete nähtavust nii Euroopa Liidus kui ka sellest väljaspool. Need aitavad kogu maailmas suurendada Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuri tuntust.

Märkimisväärne toetus eraldatakse “Euroopa kultuuripealinnadele”, et aidata läbi viia tegevusi, mis rõhutavad Euroopa nähtavamaks muutmist ja üleeuroopalist kultuurikoostööd.

Erimeetmete hulka võib arvata ka auhindade jagamise, sest see väärtustab kunstnikke, kunstiteoseid ning kultuuri- ja kunstisaavutusi, tutvustab neid väljaspool riigipiire ning soodustab seega liikuvust ja vahetusi.

Samuti võidakse sellega seoses eraldada toetusi koostööks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nii nagu näevad ette artikli 5 lõige 2 ja artikkel 6.

Eespool toodud näited ei kujuta endast ammendavat nimekirja nendest meetmetest, mida võidakse programmi selles osas toetada.

Erimeetmete valikutingimused sõltuvad konkreetsest meetmest. Rahalist toetust antakse taotlusvooru ja pakkumismenetluse alusel, välja arvatud finantsmääruse artiklites 54 ja 168 nimetatud juhtudel. Samuti võetakse arvesse iga meetme vastavust käesoleva otsuse artiklis 3 sätestatud programmi üldeesmärkidele ja erieesmärkidele.

Ühenduse toetus ei või ületada 60 % projekti eelarvest.

Näiteks eraldatakse seda liiki toetuse jaoks programmi kogueelarvest ligikaudu 16 %.

2.   Teine tegevussuund: Kultuuri valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organite toetamine

Seda toetust antakse kas tegevustoetusena, millega kaasrahastatakse kulusid, mis on seotud sellise organisatsiooni alalise tööprogrammiga, kes tegutseb kultuuri valdkonnas Euroopa üldistes huvides või kellel on Euroopa Liidu poliitika osaks olev eesmärk kõnealuses valdkonnas.

Selliseid toetusi antakse iga-aastaste taotlusvoorude alusel.

Näiteks eraldatakse sellele tegevussuunale programmi kogueelarvest ligikaudu 10 %.

Toetust võib anda organitele, mis töötavad kultuurikoostöö nimel ühel või mitmel järgmisel viisil:

—

teostades esindustegevust ühenduse tasandil;

—

kogudes ja levitades teavet ühenduse üleeuroopalise kultuurikoostöö hõlbustamiseks;

—

luues Euroopa tasandil võrgustikke kultuurivallas tegutsevatele organitele;

—

osaledes kultuurikoostöö projektides või täites Euroopa kultuurisaadiku rolli.

Nendel organisatsioonidel peab olema tõeline Euroopa mõõde. Sellest lähtuvalt peavad nad tegutsema Euroopa tasandil kas üksi või koostöös mitmesuguste ühendustega ning nende struktuur (registreeritud liikmed) ja tegevus peab saavutama mõju terves Euroopa Liidus või hõlmama vähemalt seitset Euroopa riiki.

Kõnealuste tegevustoetuste saajad valitakse välja taotlusvooru alusel. Valiku tegemisel võrreldakse asutuse tööplaani vastavust artiklis 3 sätestatud erieesmärkidega.

Otsuse selle suuna raames eraldatud tegevustoetus ei tohi ületada 80 % organisatsiooni abikõlblikest kulutustest sel aastal, milleks toetus on eraldatud.

3.   Kolmas tegevussuund: kultuurikoostöö valdkonnas analüüside tegemise ning teabe kogumise ja levitamise ning projektide mõju suurendamise toetamine

Näiteks eraldatakse sellele tegevussuunale programmi kogueelarvest ligikaudu 5 %.

3.1.   Kultuuri kontaktpunktide toetamine

Selleks, et kindlustada programmi käsitleva praktilise teabe sihipärane, tõhus ja asukohalähedane levik, nähakse ette “kultuuri kontaktpunktide” toetamine. Need riigi tasandil tegutsevad asutused luuakse vabatahtlikkuse alusel kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikliga 39.

Kultuuri kontaktpunktide ülesanded on järgmised:

—

edendada programmi;

—

hõlbustada juurdepääsu programmile ja julgustada võimalikult paljusid kultuuriinimesi ja kultuuriettevõtjaid osalema programmiga hõlmatud tegevustes, kasutades tõhusat teavitamist ning arendades omavahelisi asjakohaseid koostöövõrke;

—

tagada tõhus ühendus mitmesuguste asutustega, mis annavad abi liikmesriikide kultuurisektorile, ja sel viisil tugevdada programmi raames võetud meetmete ja liikmesriikide toetusmeetmete vastastikust täiendavust;

—

tagada teavitamine ühenduse muude kultuuriprojektidele avatud programmide kohta, kui seda nõutakse.

3.2.   Kultuurikoostöö valdkonnas analüüside tegemise toetamine

Programm toetab uuringute ja analüüside tegemist Euroopa kultuurikoostöö ja Euroopa kultuuripoliitika arendamise valdkonnas. Kõnealuse toetuse eesmärk on suurendada teabe ja arvandmete kogust ja kvaliteeti, et saada võrdlusandmeid ja teha analüüsi kultuurikoostöö kohta Euroopa tasandil, eriti loomeinimeste ja kultuurivallas tegutsejate liikuvuse, kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete ringluse ja kultuuridevahelise dialoogi kohta.

Selle tegevussuuna raames võidakse toetada uuringuid ja analüüse, mis aitavad suurendada teadmisi üleeuroopalise kultuurikoostöö fenomeni kohta ja luua soodsaid tingimusi selle arenemiseks. Eelkõige tuleb soodustada projekte, mille eesmärgiks on statistiliste andmete kogumine ja analüüsimine.

3.3.   Kultuurikoostöö valdkonnas teabe kogumise ja levitamise ning projektide mõju suurendamise toetamine

Programm toetab teabe kogumisele ja levitamisele ning projektide mõju suurendamisele suunatud tegevusi Internetis väljaarendatava vahendi kaudu, mis on suunatud kultuurispetsialistide vajadustele üleeuroopalise kultuurikoostöö valdkonnas.

Kõnealune vahend peab võimaldama vahetada kogemusi ja häid tavasid, levitada teavet programmi ja üleeuroopalise kultuurikoostöö kohta laiemas tähenduses.

II.   PROGRAMMI JUHTIMINE

Programmi rahalised vahendid võivad katta ka vahetult programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid, eelkõige uuringute ja kohtumiste, teavitamis- ja avaldamismeetmetega seotud kulusid, samuti kulusid, mis on seotud infovahetuseks väljatöötatud arvutivõrkudega ning kogu muu tehnilise ja haldusabiga, mida komisjon võib kasutada programmi juhtimiseks.

III.   KONTROLL JA AUDIT

Artikli 11 lõikes 2 kirjeldatud menetluse kohaselt väljavalitud projektide jaoks on kehtestatud näidisauditisüsteem.

Toetusesaaja teeb komisjonile kättesaadavaks kõik kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta vältel alates viimase makse tegemisest. Toetusesaaja tagab, et vajadusel oleksid komisjonile kättesaadavad ka partnerite või tema liikmete valduses olevad tõendavad dokumendid.

Komisjon võib auditeerida toetusrahade kasutamist kas otse oma ametnike või mõne teise tema valitud kvalifitseeritud asutuse vahendusel. Auditeid võib läbi viia kogu lepingu kehtivusajal ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemise kuupäevast. Vajaduse korral võib komisjon teha audititulemuste põhjal tagastamisotsuse.

Komisjoni personalil ja komisjoni volitatud kolmandatel isikutel peab olema asjakohane juurdepääsuõigus toetusesaaja ametiruumidele ja kogu auditi läbiviimiseks vajalikule teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastase Ametil (OLAF) on samad õigused nagu komisjonil, eelkõige juurdepääsuõigus.

Ühenduste finantshuvide kaitsmiseks pettuse ja muu eeskirjade eiramise eest võib komisjon kõnealuse programmi raames teha kohapeal kontrolle ja ülevaatusi nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (1) kohaselt. OLAF teostab vajaduse korral uurimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (2).

IV.   PROJEKTIDE MÕJU SUURENDAMISELE SUUNATUD TEAVE, TEAVITAMINE JA TEGEVUSED

1.   Komisjon

Komisjon võib korraldada seminare, konverentse või kohtumisi selleks, et hõlbustada programmi rakendamist ja viia läbi projektide mõju suurendamisele suunatud teavitamise, teabe avaldamise, levitamisega seotud ja muid asjakohaseid tegevusi, samuti programmi järelevalvet ja hindamist. Kõnealuseid tegevusi võib rahastada toetuste või riigihankemenetluse abil või korraldab ja rahastab neid komisjon ise.

2.   Kontaktpunktid

Komisjon ja liikmesriigid korraldavad vabatahtlikkuse alusel programmi rakendamiseks vajaliku teabevahetuse ja intensiivistavad seda; see teabevahetus toimub kultuuri kontaktpunktide vahendusel, mis tegutsevad riigi tasandil rakendusasutustena finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c ja lõike 3 kohaselt.

3.   Liikmesriigid

Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 87 kohaldamist, võivad liikmesriigid vajaduse korral luua toetuskavu kultuurivallas tegutsejate individuaalse liikumise soodustamiseks, et suurendada nende osalust programmis. Seda toetust saab anda kultuuriettevõtjatele reisitoetuste kujul, et lihtsustada riikidevaheliste kultuuriprojektide ettevalmistusetappe.

V.   EELARVE JAGUNEMINE

Programmi aastaeelarve jagunemine

 

Protsenti eelarvest

Tegevussuund 1 (kultuurimeetmete toetamine)

Ligikaudu 77 %

—

mitmeaastased koostööprojektid

Ligikaudu 32 %

—

koostöömeetmed

Ligikaudu 29 %

—

erimeetmed

Ligikaudu 16 %

Tegevussuund 2 (Kultuuri valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organite toetamine)

Ligikaudu 10 %

Tegevussuund 3 (analüüside tegemise ning teabe kogumise ja levitamise toetamine)

Ligikaudu 5 %

Kõik tegevuskulutused

Ligikaudu 92 %

Programmi juhtimine

Ligikaudu 8 %

Nimetatud protsendid on näitlikud ning artiklis 9 sätestatud komitee võib neid muuta kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud menetlusega.


(1)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(2)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.


NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I.   SISSEJUHATUS

1.

Komisjon esitas 15. juulil 2004 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku EÜ asutamislepingu artiklil 151 põhineva otsuse kohta, millega kehtestatakse programm “Kultuur 2007” (2007–2013).

2.

Regioonide Komitee esitas oma arvamuse 23. veebruaril 2005.

3.

Euroopa Parlament esitas oma arvamuse esimesel lugemisel 25. oktoobril 2005.

4.

Nõukogu võttis 18. juulil… 2006 vastu ühise seisukoha vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõikele 2.

II.   EESMÄRK

Ettepaneku sihiks on asendada praegune programm “Kultuur 2000” ja otsus Euroopa tasandil tegutsevate kultuuriasutuste toetamise kohta ning ettepaneku peamised eesmärgid on:

—

edendada kultuurivaldkonnas töötavate inimeste riikidevahelist liikumist;

—

soodustada kunstiteoste ning kunsti- ja kultuuritoodete ringlust riikide vahel;

—

soodustada kultuuridevahelist dialoogi.

III.   ÜHISE SEISUKOHA ANALÜÜS

1.   Üldised märkused

Nõukogu ühine seisukoht vastab suures osas komisjoni esialgsele ettepanekule. Nõukogu on säilitanud programmi kolm peamist eesmärki, rõhutades, et programm peaks olema avatud kõigile kultuurivaldkondadele ja kõikide kategooriate kultuuriettevõtjatele. Nõukogu toonitas mitmel pool tekstis kultuuripärandi tähtsust, kuid on jälginud tähelepanelikult, et programm jääks avatuks ega muutuks valdkonnasiseseks.

Kolm institutsiooni leppisid kokku 354 miljoni euro suuruses eelarves (2004. aasta hindades, st 400 miljonit eurot jooksevhindades) 2007.–2013. aasta finantsraamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe raames.

2.   Ühises seisukohas sisalduvad uued elemendid võrreldes komisjoni ettepanekuga

Nõukogu viis kokkuleppel komisjoni ja Euroopa Parlamendiga mälestusmärkide säilitamise tegevuste toetamise üle kavandatavasse programmi “Kodanikud Euroopale”.

Nõukogu on püüdnud leida väikeste ja laiaulatuslike projektide vahel õiget tasakaalu ning hõlbustada väikeettevõtjate juurdepääsu programmile. Selleks alandas nõukogu kooskõlas Euroopa Parlamendi lähenemisviisiga ühenduse minimaalset toetust 60 000 eurolt 50 000 eurole ning vähendas koostöömeetmete puhul ettevõtjate minimaalset arvu neljalt kolmele.

Programmi avamiseks väikestele kultuuriettevõtjatele on nõukogu ühises seisukohas sisalduvas eelarve soovituslikus jagunemises ette nähtud ka rohkem vahendeid koostöömeetmeteks (väiksemad projektid) võrreldes mitmeaastaste koostööprojektidega (laiaulatuslikud projektid). Esitatud protsendid, st 32 % mitmeaastastele koostööprojektidele ja 29 % koostöömeetmetele, on kompromiss komisjoni esialgse ettepaneku ja parlamendi arvamuse vahel.

Euroopa Parlamendi arvamust silmas pidades, suurendas nõukogu kestuse paindlikkust nii mitmeaastaste koostööprojektide puhul (kolm kuni viis aastat) kui ka koostöömeetmete puhul (üks kuni kaks aastat).

Nõukogu kehtestas halduskomitee menetluse projektide jaoks, mille puhul ühenduse panuse kogusumma on suurem kui 200 000 eurot.

3.   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

3.1.   Täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt heakskiidetud muudatusettepanekud

Nõukogul oli võimalik täielikult või osaliselt heaks kiita märkimisväärne osa Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutest.

Muudatusettepanekud 1, 2, 3, 4, 6, 7, 11, 13, 15, 20, 23, 27, 33, 41, 43, 47, 51 ja 52 võeti täielikult üle. Muudatusettepanekud 14, 19, 26 (mis lisati artiklisse 7), 34, 53, 55, 56 ja 59 sõnastati ümber.

Nõukogu võttis osaliselt üle muudatusettepanekud 8, 10, 16 (välja arvatud viide eriprojektidele), 24 (ilma viiteta konkreetsetele tegevusvaldkondadele), 62 ja 49 (välja arvatud konkreetsete asutuste mainimine), 38 ja 42 (heaks kiideti projektide kestuse kohta tehtud muudatusettepanekute osa).

3.2.   Ülevõtmata muudatusettepanekud

Nõukogul ei olnud võimalik heaks kiita parlamendi poolt muudatusettepanekutes 39, 44, 47, 48, 54 ja 60 pakutud eelarve soovituslikku jagunemist erinevate tegevussuundade vahel, kuid ta püüdis eespool nimetatud viisil lähendada Euroopa Parlamendiga seisukohti komisjoni esialgse ettepanekuga võrreldes. Teise tegevussuuna puhul, mis puudutab asutuste toetamist, on nõukogu seisukohal, et sellele tegevussuunale oleks ülemäärane eraldada 14 % eelarvest, eelkõige arvestades, et üks teise tegevussuuna alla kuulunud tegevus (mälestusmärgid) viidi üle teise programmi. Üldeelarvet puudutav muudatusettepanek 21 lükati tagasi, pidades silmas eespool nimetatud finantsraamistikku käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet.

Koostöömeetmete minimaalse eelarve alandamist 30 000 eurole, mida pakuti muudatusettepanekus 42, peeti ülemääraseks, kuna praeguses programmis on juba kehtestatud 50 000 euro suurune alammäär. Nõukogu tuli mingil määral siiski parlamendi seisukohale vastu, alandades alammäära 60 000 eurolt 50 000 eurole.

Nõukogu lükkas tagasi muudatusettepaneku 36, millega vähendatakse erinevatest mitmeaastastes koostööprojektides osalevatest riikidest kultuuriettevõtjate minimaalset arvu kuuelt neljale, et säilitada projektide mitmekülgne olemus. Vastukaaluks kiitis aga nõukogu heaks muudatusettepaneku 41, millega vähendatakse kultuuriettevõtjate arvu väiksemate koostöömeetmete puhul.

Tagasi lükati kõik muudatusettepanekud, millega kehtestati valdkondlikud prioriteedid, lisati valdkondlikud eesmärgid või rõhutati teatud valdkondade või organite toetamist (muudatusettepanekud 61, 5, 9, 12, 64, 65 ning nendega seotud muudatusettepanekud 37 ja 45, 25, 40 ja 46), et säilitada kooskõla programmi eesmärkidega ning hoiduda kahjustamast programmi avatust kultuuritegevuse erinevate valdkondade eelistamise kaudu. Samad kaalutlused olid valdavad ka muudatusettepanekute 16, 24 ja 49 puhul, mis kiideti heaks osaliselt.

Muudatusettepanekute 38 ja 42 esimeses osas esitatud ühenduse toetuse osa suurendamist 50 %-lt 70 %-le peeti ülemääraseks.

Nõukogu nõustus põhimõtteliselt muudatusettepanekutega 29, 31 ja 32 (mis käsitlevad panust teistele ühenduse eesmärkidele), kuid oli seisukohal, et need on juba hõlmatud põhjendustes või teistes õigusakti sätetes. Samamoodi oli nõukogu seisukohal, et muudatusettepanek 18 (piisavate vahendite kohta) ei sobi õigusakti ning et muudatusettepanek 17 (UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni kohta) jääb otsuse reguleerimisalast välja.

Nõukogu ei pidanud vajalikuks lisada muudatusettepanekuid 28 ja 50 läbipaistvust suurendavate meetmete ja mitmeaastaste partnerluste kohta, kuna need sätted on hõlmatud finantsmäärusega ning põhjenduses 29 on juba sätestatud, et rakendamiseks vajalikud otsused tuleb vastu võtta vastavalt finantsmäärusele. Muudatusettepanekut 35 hindamise kohta peeti üleliigseks, kuna hindamine ise peab olema väline ja sõltumatu. Muudatusettepanekut 72, mis käsitles Euroopa naabruspoliitikasse kaasatud riikide osalemist programmis, ei olnud võimalik heaks kiita ning muudatusettepanekut 57 kultuuri kontaktpunktide ruumide kohta tundus olevat keerukas rakendada, kuna kultuuri kontaktpunktid on tavaliselt osa siseriiklikest struktuuridest.

IV.   JÄRELDUS

Nõukogu on arvamusel, et nõukogu ühise seisukoha näol on tegemist tasakaalustatud tekstiga, mis loob hea eelduse kõnealuse meetme käivitamiseks, hõlbustades seeläbi koostööd kultuurivaldkonnas üle kogu Euroopa. Arvestades eeltoodut, loodab nõukogu jõuda parlamendiga lähitulevikus kokkuleppele, eesmärgiga otsus peatselt vastu võtta.