EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.10.2019
COM(2019) 482 final
2019/0234(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga loodud ühiskomitees seoses selle konventsiooni muutmisega
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ühiskomitees (edaspidi „PEMi ühiskomitee“) võetav seisukoht seoses konventsiooni muutmist käsitleva PEMi ühiskomitee otsuse kavandatud vastuvõtmisega
2.Ettepaneku taust
2.1.Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon
Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon sisaldab sätteid nende kaupade päritolu kohta, millega kaubeldakse konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomaste lepingute alusel.
Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite kumulatsioonisüsteem võimaldab diagonaalset kumulatsiooni 26 konventsiooniosalise vahel: Euroopa Liit, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits, Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina, 1 Süüria, Tuneesia, Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Kosovo, 2 Fääri saared, Moldova Vabariik, Gruusia ja Ukraina. Sellega luuakse vabakaubanduslepingute võrgustiku jaoks päritolureeglite mitmepoolne raamistik, ilma et see piiraks kõnealustes lepingutes sätestatud põhimõtete kohaldamist. Konventsioon jõustus liidus 1. mail 2012.
Euroopa Liit on konventsiooniosaline 3 .
2.2.PEMi ÜHISKOMITEE
Konventsiooni artikli 3 lõike 1 alusel loodud PEMi ühiskomitee võtab vastu konventsiooni muudatused, haldab seda ning tagab konventsiooni nõuetekohase rakendamise. Ühiskomitee töökorra artikli 12 kohaselt võetavad ühiskomitee otsused vastu ühehäälselt need konventsiooniosalised, kelle suhtes konventsioon on jõustunud ja kes on PEMi ühiskomitee koosolekul kohal või esindatud.
Konventsiooniosalistel, kelle suhtes konventsioon on jõustunud, on hääleõigus. Igal konventsiooniosalisel on üks hääl.
2.3.PEMi ühiskomitee kavandatav akt
Konventsiooni muutmise protsess algas 2012. aastal ja seda on tehtud töörühmas, mis on kokku tulnud vähemalt kaks korda aastas. Selle protsessi käigus on liikmesriike korrapäraselt kaasatud eri foorumite (tolliekspertide rühm — päritolu sektsioon, nõukogu tolliliidu töörühm, kaubanduspoliitika komitee) kaudu.
27. novembril 2019 võtab PEMi ühiskomitee oma 9. koosolekul vastu otsuse konventsiooni muutmise kohta (edaspidi „kavandatav akt“).
Kavandatava akti eesmärk on muuta päritolureegleid, et need vastaksid paremini tegelikele majandusoludele. Kavandatav akt muutub lepinguosalistele siduvaks kooskõlas konventsiooni artikli 4 lõike 3 punktiga a, milles on sätestatud, et „Ühiskomitee võtab oma otsusega vastu käesoleva konventsiooni muudatused, sh konventsiooni liidete muudatused“. Artikli 4 lõike 3 punkti a viimases lauses on sätestatud, et „Konventsiooniosalised rakendavad käesolevas lõikes osutatud otsuseid kooskõlas oma õigusaktidega.“
Konventsiooni muudatusi tuleb hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2021. Muudatuste tegeliku rakendamise kuupäeva võib siiski olla vaja muuta, et võtta arvesse vajalikke sisemenetlusi, mida teised konventsiooniosalised peavad enne kõnealust kuupäeva järgima.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Konventsiooni kavandatud muudatused suurendavad paindlikkust ja sisaldavad ajakohasemaid elemente, mis on kooskõlas nendega, mis liit juba on kokku leppinud muudes hiljutistes kahepoolsetes lepingutes (ELi-Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping, ELi-Vietnami vabakaubandusleping, ELi-Jaapani majanduspartnerlusleping, ELi – Lõuna-Aafrika Arenguühenduse majanduspartnerlusleping) ja soodustuskavades (üldine soodustuste süsteem). Muudatustega kehtestatakse üldiselt paindlikumad ja lihtsustatud eeskirjad, mis muudavad ELi tööstuse jaoks nende täitmise lihtsamaks ja parandavad seega ELi tööstuse ekspordi konkurentsivõimet. Muudetud tekstiga ei muudeta kehtiva konventsiooni institutsioonilisi sätteid.
3.1.Muudetud päritolureeglite üksikasjad
(a)Erandid
Muudetud konventsiooniga kodifitseeritakse ja muudetakse läbipaistvamaks praegune tava, mille alusel võivad konventsiooniosalised kahepoolselt kokku leppida eeskirjades, millega tehakse erand konventsiooni ühistest eeskirjadest, nõudes sellistest eranditest teatamist (artikli 1 lõige 3). Juba kehtivad erandid jääksid kehtima ja teatamiskohustus (artikli 1 lõige 2) ei mõjutaks neid.
(b)Täielikult saadud või toodetud tooted – laevadega seotud tingimused
Muudetud reeglites sisalduvad laevadega seotud tingimused on lihtsamad ja paindlikumad (artikli 3 lõige 2). Praeguse tekstiga võrreldes on teatavad tingimused välja jäetud (st erinõuded meeskonnale); teisi on lõdvendamise eesmärgil muudetud (st omand).
(c)Piisav töö või töötlus – keskmise alusel
Eksportijad võivad muudetud reeglite alusel taotleda tolliasutustelt luba arvutada tehasehind ja päritolustaatuseta materjalide väärtus keskmise väärtusena, et võtta arvesse kulude ja valuutakursside kõikumisi (artikli 4 lõiked 3–6). See peaks tagama eksportijatele parema prognoositavuse.
(d)Piirmäär
Kehtiv (väärtusepõhine) piirmäär (artikkel 5) on 10 % toote tehasehinnast.
Kavandatud teksti kohane piirmäär on põllumajandustoodete puhul 15 % toote puhasmassist ja tööstustoodete puhul 15 % toote tehasehinnast (artikkel 5).
Massi alusel kindlaksmääratud piirmäär on objektiivsem kriteerium ja 15 % künnis peaks tagama piisavalt leebe kohtlemise. Sellega tagatakse samuti, et kaupade rahvusvaheline hinnakõikumine avaldab põllumajandustoodete päritolu puhul mõju.
(e)Kumulatsioon
Kavandatud tekstis (artikkel 7) säilitatakse diagonaalne kumulatsioon kõigi toodete puhul. Peale selle nähakse kõigi toodete, välja arvatud harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) gruppidesse 50–63 kuuluvate tekstiil- ja rõivatoodete puhul ette üldine täielik kumulatsioon.
HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete jaoks nähakse ette kahepoolne täielik kumulatsioon. Lisaks võivad konventsiooniosalised kokku leppida, et üldist täielikku kumulatsiooni kohaldatakse ka HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.
(f)Arvestuslik eraldamine
Praeguste reeglite (artikkel 20) kohaselt võivad tolliasutused lubada arvestuslikku eraldamist, kui „varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või olulised raskused“. Muudetud reegli (artikkel 12) kohaselt võivad tolliasutused lubada arvestuslikku eraldamist, „kui kasutatakse omavahel asendatavaid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjale“.
Eksportija ei pea enam arvestusliku eraldamise loa taotlemisel põhjendama, et varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või olulised raskused; piisab, kui märkida, et kasutatakse samaväärseid materjale.
Mis puutub suhkrusse, mis on kas materjal või lõpptoode, siis ei pea päritolustaatusega ja päritolustaatuseta varusid enam füüsiliselt eraldi hoidma.
(g)Territoriaalsuse põhimõte
Kehtivate reeglite (artikkel 11) kohaselt võib teatavat tööd või töötlust teha teatavatel tingimustel väljaspool territooriumi, välja arvatud HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete puhul. Kavandatavates reeglites (artikkel 13) ei ole tekstiil enam välja jäetud.
(h)Mittemuutmine
Mittemuutmist käsitleva kavandatud reegliga (artikkel 14) nähakse konventsiooniosaliste vahel päritolustaatusega toodete liikumiseks ette leebemad tingimused. See peaks aitama hoida ära olukordi, kus tooted, mille päritolustaatuses ei ole kahtlust, ei saa otseveo vorminõuete täitmata jätmise tõttu importimisel sooduskohtlemisest.
(i)Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld
Kehtivate reeglite (artikkel 14) kohaselt on üldiseks põhimõtteks, et toodete valmistamisel kasutatud materjalide tollimakse ei tagastata. Muudetud reeglitega (artikkel 16) kaotatakse see tagastamiskeeld kõigi toodete puhul, välja arvatud HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete (tekstiil- ja rõivatooted) valmistamiseks kasutatavate materjalide puhul. Sellele vaatamata sisaldab tekst ka mõningaid erandeid, mida kohaldatakse kõnealuste toodete puhul kehtiva tollimaksude tagastamise keelu suhtes.
(j)Päritolutõend
Muudetud reeglitega (artikli 17 lõige 1) nähakse kahe nõutava dokumendi (EUR.1 ja EUR-MED) asemel ette üks päritolutõend (EUR.1 või päritoludeklaratsioon), mis lihtsustab oluliselt süsteemi. See peaks parandama nõuete täitmist ettevõtjate seas, aidates vältida keerukatest reeglitest tingitud vigu, ja hõlbustama tolliasutuste jaoks haldamist. See ei tohiks avaldada mõju päritolutõendite kontrollimise suutlikkusele, mis jääb samaks.
Muudetud reeglid (artikli 17 lõige 3) hõlmavad ka võimalust leppida kokku registreeritud eksportijate (REX) süsteemi rakendamises. Need ühises andmebaasis registreeritud eksportijad koostavad ise päritolukinnitused, ilma et nad peaksid läbima heakskiidetud eksportija menetlust. Päritolukinnitusel on päritoludeklaratsiooni või liikumissertifikaadiga EUR.1 samaväärne õigusjõud. Muudetud eeskirjadega on ette nähtud ka võimalus kohaldada tulevikus elektrooniliselt väljaantud päritolusertifikaate (artikli 17 lõige 4).
(k)Päritolutõendi kehtivus
On tehtud ettepanek pikendada päritolutõendi kehtivusaega neljalt kuult kümnele kuule (artikkel 23). Sellega peaks tagatama ka leebemad tingimused päritolustaatusega toodete liikumiseks konventsiooniosaliste vahel.
3.2.Loendiga seotud muudetud reeglite üksikasjad
3.2.1.Põllumajandustooted
(a)Väärtus ja mass
Päritolustaatuseta materjalide piirmäärasid on siiani väljendatud ainult väärtuses. Uued piirmäärad on massipõhised, et hoida ära hindade ja vahetuskursi kõikumist (nt ex grupp 19, ex grupp 20 ning rubriigid 2105 ja 2106), ning konkreetne suhkru piirmäär on välja jäetud (nt grupp 8 ja HSi rubriik 2202).
Muudetud reeglitega tõsteti massipõhist piirmäära (20 %-lt 40 %-le) ning mõne rubriigi jaoks on ette nähtud võimalus kasutada piirmäärana kas väärtust või massi. HSi grupid ja rubriigid, mida kõnealune muudatus puudutab, on eelkõige ex 1302, 1704 (alternatiivse reegli kohaselt mass või väärtus), 18 (1806: alternatiivse reegli kohaselt mass või väärtus), 1901.
(b)Kohandamine hankimismudelitega
Muude põllumajandustoodete (s.o taimeõlid, pähklid, tubakas) suhtes on kehtestatud paindlikumad reeglid, mis on kohandatud tegelikele majandusoludele, eelkõige HSi gruppide 14, 15, 20 (sh rubriik 2008), 23 ja 24 puhul. Muudetud reeglitega tagatakse tasakaal piirkondliku ja üleilmse hankimise vahel (HSi grupid 9 ja 12). Lihtsustatud on ka HSi gruppide 4, 5, 6, 8 ja 11 ning ex grupi 13 suhtes kohaldatavaid reegleid (erandite vähendamine).
3.2.2.Tööstustooted (v.a tekstiil)
Kavandatud kompromiss sisaldab praeguste reeglitega võrreldes märkimisväärseid muudatusi:
– mitme toote puhul hõlmab kehtiv grupireegel kahekordset kumulatiivset tingimust. See on asendatud ühe tingimusega (HSi grupid 74, 75, 76, 78 ja 79);
– välja on jäetud suur hulk grupireeglist kõrvale kalduvaid erireegleid (HSi grupid 28, 35, 37, 38 ja 83). See horisontaalsem lähenemisviis toob kaasa lihtsustused ettevõtjate ja tolli jaoks;
– alternatiivse reegli lisamine kehtiva grupireegli alla, millega antakse eksportijatele rohkem valikuvõimalusi päritolukriteeriumi täitmiseks (grupid 27, 40, 42, 44, 70, 83, 84 ja 85).
Kõigi nende muudatuste tulemuseks on loendiga seotud uuendatud ja ajakohastatud reeglid, mis üldiselt lihtsustavad tootele päritolustaatuse saamiseks vajaliku kriteeriumi täitmist. Lisaks on eksportijate jaoks täiendavaks lihtsustuseks eespool nimetatud võimalus kasutada teatava ajavahemiku jooksul keskmist väärtust.
3.2.3.Tekstiiltooted
Tekstiili ja rõivaste puhul on ette nähtud uued valikuvõimalused seoses välistöötlemisprotseduuride ja piirmääradega. Nende toodete jaoks on kehtestatud ka uued päritolustaatust andvad protsessid, eelkõige kanga jaoks, mis muutuks kergemini kättesaadavaks. Samuti kohaldatakse nende toodete suhtes ka täielikku kahepoolset kumulatsiooni. Selline kumulatsioon võimaldab võtta tekstiilmaterjalidega tehtavat töötlust (nt kudumine, ketramine jne) arvesse kumulatsioonialal toimuvas tootmisprotsessis.
Konventsiooni muudatusi hakatakse kohaldama 1. jaanuaril 2021 (või kuupäeval, mis lepitakse kokku PEMi ühiskomitees) nende konventsiooniosaliste hulgas, kes on need konventsiooni muudatused oma päritolureeglite protokollidesse sisse viinud või lisanud sinna viite nendele.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõike 9 kohaselt võetakse vastu otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 4 .
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
PEMi ühiskomitee on organ, mis on loodud lepinguga, täpsemalt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga.
Akt, mis PEMi ühiskomiteel tuleb vastu võtta, on õigusliku toimega akt. Kavandatav õigusakt on rahvusvahelise õiguse alusel siduv vastavalt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni artiklile 4.
Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.
Seega on kavandatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga.
Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõige 3 ja artikli 207 lõike 4 esimene lõik.
4.3.Järeldus
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõige 3 ja artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9.
5.Mõju eelarvele
PEMi konventsiooni muudatused põhinevad päritolureeglite ajakohastamise põhimõttel, et viia need kooskõlla hiljutiste vabakaubanduslepingutega kehtestatud uute suundumustega. PEMi konventsiooni muudetud eeskirjad sisaldavad peamiselt elemente, millega lihtsustatakse tolliprotseduure, ja ajakohastatud elemente, näiteks:
–piisav töö või töötlus – keskmise alusel; tehasehinna ja päritolustaatuseta materjalide väärtuse keskmise alusel arvutamine, võttes arvesse turu kõikumisi, pakub eksportijatele suuremat prognoositavust;
–päritolutõend – seda on lihtsustatud, kuna kasutatakse ainult üht tüüpi päritousertifikaati – EUR.1;
–päritolutõendi kehtivus – leebemad päritolustaatusega toodete veo tingimused, kuna kehtivust pikendatakse 4 kuult 10 kuule).
PEMi konventsiooni nimetatud muudatustel ei ole märgatavat mõju ELi eelarvele, kuna nende kohaldamisala hõlmab peamiselt kaubanduse lihtsustamist ja kaasaegsete tavade konsolideerimist tolliasutustes. Nendega nähakse ette vabatahtlik hõlbustamine valdkondades, mis jäävad ametiasutuste pädevusse, ilma et see mõjutaks eeskirjade sisu (arvestuslik eraldamine, päritolutõendid, keskmiste kasutamine). Mõned lihtsustamise aspektid (näiteks laevade kriteeriumide vähendamine) tagavad suurema prognoositavuse, jättes välja tingimused, mida tolliasutustel on praegu raske kontrollida, samas kui teised (mittemuutmine) viitavad logistikale, ilma et see mõjutaks eeskirjade sisu.
Kuigi tollimaksu tagastamise sätteid on muudetud, säilitatakse tollimaksude tagastamise keeld tekstiili- ja rõivasektoris, mis on endiselt üks peamisi kauplemissektoreid PEMi alal. Muudetud eeskirjadega kodifitseeritakse praegune olukord, säilitades teatavate konventsiooniosaliste suhtes praegu kohaldatava keelu. PEMi ala üldise täieliku kumulatsiooni ettepaneku eesmärk on tugevdada olemasolevaid kaubandusmustreid PEMi alal ja nende vastastikust täiendavust, kuid see ei peaks oluliselt mõjutama ELi kogutavaid tollimakse, sest kumulatsiooniga hõlmatud tooted peavad soodustuste saamiseks vastama oma ala lisandväärtuse nõudele, mis on ka praegu nii.
Põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandussaaduste sektori loendiga seotud reeglite muudatused hõlmavad peamiselt kohandatud metoodikat, ilma et see mõjutaks reeglite sisu. Hetkel väärusena väljendatud piirmäärad väljendatakse massina. See kriteerium on objektiivsem ja seda on tolliasutustel lihtsam kontrollida. Tööstustoodete tootepõhiste reeglite lihtsustamisel peaks olema piiratud mõju tollitulule, sest paljudel juhtudel võivad lihtsustatud eeskirjadega kaasneda pigem hankimisega seotud muutused kui soodustingimustel impordi suurenemine PEMi riikidest, mis asendab importi, mille suhtes varem kohaldati imporditollimakse. Kõnealuste muutuste mõju imporditollitulule ei ole seega mõõdetav.
Mis puutub kaubandusse ja selle mõjusse soodustuste kasutamisele, siis pannakse uute eeskirjadega ette nähtud lõdvendamisega rõhku kogu ala majanduslikule integratsioonile, näiteks tekstiilisektoris, kus soodustuste kasutamine on juba praegu väga kõrge. Täiustatud eeskirjad tekstiili ja kumulatsiooni kohta on peamiselt ette nähtud selleks, et tõhustada juba olemasolevat piirkondlikku integratsiooni ja materjalide kättesaadavust selle ala piires, mitte selleks, et võimaldada importida rohkem päritolustaatuseta materjale väljastpoolt seda ala.
6.Kavandatava akti avaldamine
Kuna PEMi ühiskomitee aktiga muudetakse konventsiooni, on asjakohane avaldada see akt pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.
2019/0234 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga loodud ühiskomitees seoses selle konventsiooni muutmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 3 ja artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Liit sõlmis Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) nõukogu otsusega 2013/93/EL 5 ja see jõustus liidu suhtes 1. mail 2012.
(2)Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite kumulatsioonisüsteem võimaldab diagonaalset kumulatsiooni 26 konventsiooniosalise vahel: Euroopa Liit, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits, Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina, 6 Süüria, Tuneesia, Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Kosovo, 7 Fääri saared, Moldova, Gruusia ja Ukraina.
(3)Konventsiooniga on ette nähtud, et päritolureegleid tuleb muuta tegelike majandusoludega paremaks kohanemiseks, ning konventsiooniga on ette nähtud selle muutmise kord. Konventsiooni muudatused võetakse vastu konventsiooni artikli 3 lõikega 1 loodud ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) ühehäälse otsusega.
(4)Konventsiooni muutmisega hakati tegelema 2012. aastal ja selle tulemusel loodi uued ajakohasemad ja paindlikumad päritolureeglid, mis on kooskõlas nendega, mis liit on juba kokku leppinud muudes hiljutistes kahepoolsetes lepingutes (ELi-Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping, ELi-Vietnami vabakaubandusleping, ELi-Jaapani majanduspartnerlusleping, ELi – Lõuna-Aafrika Arenguühenduse majanduspartnerlusleping) ja soodustuskavades (üldine soodustuste süsteem).
(5)Eeldatavasti võtab ühiskomitee 27. novembri 2019. aasta koosolekul või hiljem vastu otsuse konventsiooni muutmise kohta.
(6)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht, kuna kõnealune otsus on liidule siduv,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu nimel Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga loodud ühiskomitees võetav seisukoht põhineb ühiskomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja