(1)

Euroopa Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2018/186 (2) dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist pärit teatava korrosioonikindla terase impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Dumpinguvastaseid tollimakse laiendati Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“, „HRV“ või „asjaomane riik“) saadetud teatava väheste muudatustega korrosioonikindla terase impordi suhtes komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1156, (3) mida on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1994 (4). Laiendust ei kohaldata teatava korrosioonikindla terase impordile, mille tootjad on Hiina eksportivad tootjad Beijing Shougang Cold Rolling Co., Ltd. ja Shougang Jingtang United Iron and Steel Co., Ltd.

(3)

Praegu kehtib valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordi suhtes 17,2–27,9 % suurune dumpinguvastane tollimaks, koostööd teinud, valimisse kaasamata äriühingute impordi suhtes 26,1 % suurune dumpinguvastane tollimaks ja kõigi muude HRV äriühingute impordile 27,9 % suurune dumpinguvastane tollimaks.

(4)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (5) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Läbivaatamistaotluse esitas 8. novembril 2022 Euroopa Teraseühendus Eurofer (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu teatava korrosioonikindla terase tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 8. veebruaril 2023 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise seoses teatava HRVst pärit korrosioonikindla terase impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (6).

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid HRV tootjaid ja HRV ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja teadaolevalt seotud ühendusi aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(9)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist. Ükski huvitatud isik ärakuulamist ei taotlenud.

(10)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(11)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi toodangu ja liidu müügimahtude põhjal, millest liidu tootjad olid uurimiseelse nõuete hindamise analüüsi käigus teatanud, võttes arvesse ka nende geograafilist asukohta. Esialgne valim koosnes kolmest liidu tootjast, kes asuvad kolmes liikmesriigis. Valimisse kaasatud tootjate toodang moodustas peaaegu 32 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus ja rohkem kui 37 % samasuguse toote hinnangulisest müügi kogumahust liidu vabaturul (7). Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ükski huvitatud isik ei esitanud ettenähtud tähtaja jooksul märkusi.

(12)

Komisjon teavitas toimikusse lisatud 3. aprilli 2023. aasta teates huvitatud isikuid oma otsusest mitte muuta liidu tootjatest koosneva lõpliku valimi koosseisu, kuigi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt küsimustikule saadud vastuste esialgsel läbivaatamisel tundus, et lõpliku valimi toodang moodustas pigem 29 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus ja 26 % samasuguse toote hinnangulisest müügi kogumahust liidus. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama uue teabe kohta märkusi. Ükski huvitatud isik ei esitanud ettenähtud tähtaja jooksul märkusi.

(13)

ArcelorMittal Bremen GmbH valdustesse tehtud kontrollkäigul tuvastati, et ArcelorMittal kontserni tasandil oli uurimisaluse toote kohta esitatud valeandmed. ArcelorMittal Bremen GmbH puhul tähendasid valeandmed seda, et tegelikud toodetud ja müüdud kogused olid küsimustikule antud vastuses esitatust nii palju väiksemad, et äriühing ei kvalifitseerunud enam valimisse kuuluvaks. Komisjon otsustas asjaomase äriühingu asendada samasse kontserni kuuluva teise äriühinguga. Sel viisil moodustatud lõplik valim koosnes seega kolmes eri liikmesriigis asuvast kolmest liidu tootjast, kelle toodang moodustas lõppkokkuvõttes 29 % samasuguse toote kogutoodangust liidus ja 33 % samasuguse toote hinnangulisest müügi kogumahust liidu vabaturul. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama lõpliku valimi kohta märkusi. Ükski huvitatud isik ei esitanud ettenähtud tähtaja jooksul märkusi.

(14)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(15)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet. Komisjon otsustas, et valimi moodustamine ei ole vajalik. Selle otsuse kohta märkusi ei esitatud.

(16)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil HRV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel teha kindlaks muud eksportivad tootjad (kui neid on), kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(17)

Ükski HRV eksportiv tootja ei esitanud tähtaja jooksul nõutud teavet ega andnud nõusolekut enda kaasamiseks valimisse. Seega, nagu on selgitatud põhjenduses 29 allpool, teatas komisjon HRV ametiasutustele ja huvitatud isikutele, et piisava koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18.

(18)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(19)

Komisjon saatis taotluse esitajale küsimustiku ja palus valimisse kaasatud liidu tootjatel täita veebis kättesaadavaks tehtud küsimustik. Liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele ja Hiina eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikud tehti menetluse algatamise päeval kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (8) kättesaadavaks.

(20)

Küsimustiku vastused saadi valimisse kaasatud liidu tootjatelt ja taotluse esitajalt.

(21)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste isikute valdustesse:

(22)

14. detsembril 2023 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul esitada avalikustamise kohta märkusi ja taotleda ärakuulamist.

(23)

Taotluse esitaja väljendas heameelt komisjoni avaldatud leidude ja järelduste üle. Ükski teine isik märkusi ei esitanud.

(24)

Uurimisalune toode on sama toode nagu esialgses uurimises, nimelt rauast või legeerterasest või legeerimata terasest lehtvaltstooted; alumiiniumiga desoksüdeeritud; kuumsukeldusgalvaanimise teel pinnatud või kaetud tsingi ja/või alumiiniumiga ja mitte mõne muu metalliga; keemiliselt passiveeritud; mis sisaldavad massiprotsentides 0,015–0,170 % süsinikku, 0,015–0,100 % alumiiniumi, kuni 0,045 % nioobiumi, kuni 0,010 % titaani ja kuni 0,010 % vanaadiumi; rullides, mõõtu lõigatud lehtedes ja kitsastes ribades.

(25)

Uurimisalune toode ei hõlma järgmist:

(26)

Uurimisalune toode kuulub praegu CN-koodide ex 7210 41 00, ex 7210 49 00, ex 7210 61 00, ex 7210 69 00, ex 7212 30 00, ex 7212 50 61, ex 7212 50 69, ex 7225 92 00, ex 7225 99 00, ex 7226 99 30 ja ex 7226 99 70 (TARICi koodid 7210410020, 7210490020, 7210610020, 7210690020, 7212300020, 7212506120, 7212506920, 7225920020, 7225990022, 7225990092, 7226993010, 7226997094) alla.

(27)

Käesolevas uurimises on vaatlusalune toode Hiina Rahvavabariigist pärit uurimisalune toode.

(28)

Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust esialgses uurimises kindlaks tehtu, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

(29)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguse tootena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(30)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli HRVst pärit teatava korrosioonikindla terase import liidu turult sama hästi kui kadunud. Eurostati andmetel moodustas korrosioonikindla terase import HRVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kokku 953 tonni võrreldes 1 857 490 tonniga esialgse uurimise ajal. Import suurenes 2021. aastal, kuid seda saab seostada COVID-19 pandeemia mõjust tingitud turu heitliku olukorraga.

(31)

Nagu põhjenduses 17 osutatud, ei teinud ükski HRV eksportiv tootja uurimises koostööd. Seega teatas komisjon HRV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Kuna vastust ei laekunud, otsustas komisjoni kohaldada artiklit 18.

(32)

Sellest tulenevalt tehti dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järeldused kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18, eelkõige läbivaatamistaotluses esitatud teabe, Mehhiko korrosioonikindla terase tootjate avalikult kättesaadavate andmete, andmebaasi Global Trade Atlas, energiasektorit reguleeriva komisjoni, Mehhiko valitsuse, andmebaasi Global Petrol Prices ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni avaldatud teabe põhjal.

(33)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid HRV puhul pigem oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(34)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(35)

Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei saadud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(36)

Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Hiina valitsus ei esitanud selle kohta märkusi.

(37)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib olla vaja valida sobiv võrdlusriik kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks märkis komisjon, et uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(38)

Komisjon avaldas 27. juunil 2023 toimikusse lisatud teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta (edaspidi „allikaid käsitlev teade“). Allikaid käsitlevat teadet ajakohastati 6. juulil 2023 ja huvitatud isikutele anti märkuste esitamiseks piisavalt aega.

(39)

Ühtlasi teatas komisjon allikaid käsitlevas teates huvitatud isikutele, et ta kavatses kasutada võrdlusriigina Mehhikot, ja teavitas neid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada.

(40)

Komisjon teavitas allikaid käsitlevas teates huvitatud isikuid sellest, et koostöö puudumise tõttu võtab ta muude otseste kulude ja tootmise üldkulude kindlakstegemisel aluseks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud liidu tootmisharu käsitleva teabe ja taotluse esitajalt saadud lisateabe ning esitab need protsendina.

(41)

Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks ühe Mehhiko tootja, Ternium S.A. avalikult kättesaadava teabe põhjal.

(42)

Samuti kutsus komisjon allikaid käsitlevas teates huvitatud isikuid esitama märkusi allikate ja selle kohta, kas Mehhiko on sobiv võrdlusriik, ning palus neil soovitada muid riike, tingimusel et nad esitavad asjakohaste kriteeriumide kohta piisavalt teavet. Ühtegi märkust ei saadud.

(43)

Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse „[n]ormaalväärtuse aluseks […] tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(44)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(45)

Nagu allpool selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(46)

HRV terasesektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (9) leidis komisjon, et esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused.

(47)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et HRVs esineb riigi oluline sekkumine, mis moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (10). Arvestades, et teras on peamine tooraine uurimisaluse toote tootmiseks, järeldas komisjon eelkõige, et lisaks sellele, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande (11) tähenduses on oluline osa terasesektori äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis, võib Hiina valitsus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande (12) tähenduses oma esindatuse tõttu ettevõtetes ka mõjutada terasesektori hindu ja kulusid. Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on täiendav turgu moonutav mõju. HRV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (13). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (14). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande (15) tähenduses ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses HRV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (16).

(48)

Nagu eelmistes HRV terasesektorit käsitlevates uurimistes, analüüsis komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas taotluses ning komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses) (17) (edaspidi „aruanne“) sisalduvate olemasolevate tõendite põhjal, mis tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti riigi olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist HRVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(49)

Taotluses väideti, et riigi oluline sekkumine mõjutab ulatuslikult Hiina majandust tervikuna, mille tõttu ei saa Hiina terasetööstuse omamaiseid hindu ja kulusid käesolevas uurimises kasutada. Oma seisukoha toetamiseks viidati taotluses aruandele, Hiina õigusaktidele, täiendavatele aruannetele, samuti täiendavatele mitteametlikele tõenditele moonutuste kohta, mida rakendati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(50)

Täpsemalt öeldes juhiti taotluses tähelepanu sellele, et arvestades Hiina Rahvavabariigi põhiseaduses sätestatud „sotsialistliku turumajanduse“ doktriini, Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) kohalolekut kõikjal ja valitsuse mõju majandusele strateegilise planeerimise algatuste kaudu, avaldub Hiina valitsuse sekkumine eri vormides, nimelt haldus-, finants- ja regulatiivsete meetmetena.

(51)

Taotluses esitati näiteid elementidest, mis osutavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses kuni kuuendas taandes loetletud moonutustele. Taotluse esitaja väitis eelkõige järgmist.

(52)

Hiina riik mitte ainult ei sõnasta konkreetselt üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt, kuidas seda rakendavad konkreetsed riigile kuuluvad ettevõtted, vaid kasutab ka oma õigust osaleda riigile kuuluvate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes ning ka riigile kuuluvate ettevõtete sektori struktuuri kujundamisega. Riigile kuuluvatel ettevõtetel on omakorda Hiina majanduses eristaatus. Selle staatusega kaasneb hulk majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitse konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääs vajalikele sisenditele, sh rahalistele vahenditele. Suurem finantsvõimendus ja tööjõu tootlikkus suurendasid riigile kuuluvate ettevõtete võlakoormust, mille põhjuseks olid vähenevad intressikulud. See näitab, kuidas lihtsad rahapoliitilised tingimused võivad viia riigile kuuluvate ettevõtete võlgade kiire kuhjumiseni (18). See kontroll ja poliitiline järelevalve on eriti rõhuv terasesektoris – kuumvaltsitud lehtteras on ülekaalukalt suurim sisend korrosioonikindla terase tootmisel – mis on märkimisväärses osas jätkuvalt Hiina valitsuse omanduses ja kus Hiina valitsus kavatseb 2025. aastaks koondada 60 % raua- ja terasetootmisest ligi kümnesse suurettevõttesse.

(53)

Riigil on võimalik sekkuda hindade ja kulude kujundamisse ettevõtetes tegutsevate riigi esindajate, eelkõige nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevate HKP rakukeste kaudu, sealhulgas korrosioonikindla terase tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul. Riigile kuuluvate tootjate avalikes dokumentides on mõnikord rõhutatud seost Hiina riigiga, näiteks China Baowu 2021. aasta pressiteates, milles väideti, et äriühing oli uurinud ja rakendanud rahvakongressi kahe istungjärgu vaimu lähtuvalt uuest arenguetapist ning edendanud süvitsi China Baowu 14. strateegilise viisaastakukava ülesandeid. Riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju.

(54)

Hiina valitsus on kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on konkreetsete tootmisharude toetamine, sealhulgas korrosioonikindla terase ja selle tootmiseks kasutatavate toorainete hankimine. Sellised meetmed takistavad turujõudude normaalset toimimist. Selliste meetmete näited on paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil avaldatud terasele keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Näiteks 2022. aasta märtsis andsid tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium, riikliku arengu- ja reformikomisjon ning ökoloogia- ja keskkonnaministeerium välja raua- ja terasetööstuse kvaliteetse arendamise edendamist käsitleva suunise, milles rõhutati muu hulgas, et 2025. aastaks on vaja saavutada ressursside stabiilne tarne, tipptehnoloogilised seadmed, kvaliteetsed tooted ja väljapaistvad tootemargid, kõrgetasemeline arukus ja tugev üleilmne konkurentsivõime. Teised näited on riiklik 13. ja 14. viisaastakukava, tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi välja antud 2021. aasta arengukava, millega kutsutakse üles vähendama terasetööstuses energiatarbimist, või riikliku arengu- ja reformikomisjoni välja antud 2020. aasta tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloog (2019. aasta versioon). Ühtlasi saavad Hiina kuumvaltsitud lehttooted kasu mitmetest subsiidiumikavadest ning lisaks suunab Hiina valitsus sektori arengut kooskõlas paljude asjaomaste poliitiliste vahendite ja suunistega, mis käsitlevad muu hulgas turu ülesehitust ja ümberkorraldamist, tooraineid, investeeringuid, tootmisvõimsuse kõrvaldamist, tootevalikut, ümberpaigutamist, moderniseerimist, käibemaksutagastusi jne.

(55)

Hiina pankrotisüsteem näib olevat ebapiisav selliste põhieesmärkide saavutamiseks, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. Lisaks on riigil oluline ja aktiivne roll maksejõuetusmenetlustes, mõjutades sageli otseselt nende tulemust. Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega, sest kogu maa on riigi omanduses, maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist ja ametiasutused järgivad maa eraldamisel sageli poliitilisi eesmärke, sh majanduskavade rakendamine.

(56)

Töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on pärsitud ja liikuvust piirab leibkondade registreerimise süsteem, mille tõttu ei ole kõik sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused kättesaadavad. Selle tõttu on palgakulud moonutatud, kuna need ei kujune tavapäraste turujõudude ega äriühingute ja töötajate vaheliste läbirääkimiste tulemusel.

(57)

Rahaliste vahendite eraldamise tasandil domineerivad HRV finantssüsteemis riigi omanduses olevad kommertspangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima riigi tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu. Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Lisaks sellele on hoitud laenukasutuse kulutused tehislikult madalal, et stimuleerida investeeringute kasvu, mis on põhjustanud kapitaliinvesteeringute ülemäärase kasutamise üha väiksema investeeringutasuvusega.

(58)

Taotluses rõhutati veel moonutuste süsteemsust. Sellest tulenevalt ei saa kasutada mitte üksnes korrosioonikindla terase omamaiseid müügihindu, vaid mõjutatud on ka kõik sisendhinnad (sh kuumvaltsitud lehtterastooted ja nendega seotud tooraine, nagu: rauamaak, mis moodustab ligikaudu 30 % korrosioonikindla terasega seotud otsesest kulust; kivisüsi, mis moodustab ligikaudu 14 % korrosioonikindla terasega seotud otsesest kulust; jäägid, rauasulamid ja tsink, mis koos moodustavad ligikaudu 34 % korrosioonikindla terase otsesest kulust; energia, mis moodustab ligikaudu 13 % korrosioonikindla terase otsesest kulust; maa, rahastamine, tööjõud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine.

(59)

Seoses kuumvaltsitud lehtterastoodetega kui korrosioonikindla terase sisendiga viidati taotluses mitmesugustele subsiidiumidele, mida Hiina kuumvaltsitud lehtterastoodete tootjad jätkuvalt saavad. Kuigi komisjon tasakaalustas mõned neist, (19) on Hiina valitsus jätkuvalt andnud kuumvaltsitud lehtterastoodete tootjatele mitmel kujul subsiidiume, nt sularahatoetused, tooraine hinna kontrollimine, sooduslaenud, maakasutuse subsiidiumid, keskkonnaalaste määrustega seotud maksude sissenõudmine, valitsuse nõutud ühinemised ja ülevõtmised ning paigutused omakapitali ja omakapitaliks konverteerimised. Taotluses esitati konkreetsed näited tootjate Chongqing Iron & Steel Company Ltd., Maanshan Iron & Steel Company Limited ja Angang Steel Company kohta.

(60)

Seoses rauamaagi, koksi ja muude järgmise etapi korrosioonikindla terase sisenditega märgiti taotluses, et lisaks ilmsematele subsideerimismeetoditele nagu sularahatoetused, kasutab Hiina valitsus kuumvaltsitud lehtterastoodete tootjate kaudseks subsideerimiseks tooraine hindade kontrollimist, eelkõige läbi ekspordikoguste piirangute ja söe suhtes kehtestatud ekspordilubade korra. Seoses rauamaagiga viidatakse taotluses Hiinas kehtivatele mitmesugustele ekspordipiirangutele, hoiatades samaaegselt, et kättesaadavate ametlike allikate puhul puudub Hiina meetmeid arvestades terviklikkus. Taotluses tuletatakse meelde, et sellega seoses teeb Hiina valitsus kuumvaltsitud lehtterastoodete toorainehindade kontrollimiseks märkimisväärseid jõupingutusi: Hiina riikliku arengu- ja reformikomisjoni hinnakujunduse osakond ning turu reguleerimise riiklik administratsioon algatasid 2021. aasta juunis uurimise rauamaagi hetketurul kauplemise kohta ning samuti on algatatud söehindade uurimine, mille käigus saadeti töörühmad kauba hindade ja varude uurimiseks Hiina eri provintsidesse ja linnadesse. Hiina valitsus on väga püüdnud kauba hindu kontrollida, seda alates söest kuni vaseni. Kuna hinnad on märkimisväärselt tõusnud, soovivad reguleerivad asutused sekkuda, et tagada varud ja hindade stabiilsus. Pealegi asutasid Hiina ametiasutused 2022. aasta juulis uue riigi omandis oleva ja keskselt hallatava rauamaagi konglomeraadi China Mineral Resources Group, mille konkreetne eesmärk on tegutseda tsentraliseeritud ostuplatvormina mõningatele riigi omandis olevatele terasetootjatele ja kauplejatele, et ühtlustada tarnijatega peetavaid läbirääkimisi ja suurendada riigi kontrolli järgmise etapi toorainevarude üle ning tugevdada omamaise terasetööstuse läbirääkimispositsiooni rahvusvahelisel rauamaagiturul.

(61)

Kokkuvõttes jõuti taotluses seisukohale, et hinnad või kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seda arvesse võttes ei ole taotluse kohaselt sobiv kasutada käesoleval juhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(62)

Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(63)

Konkreetselt uurimisaluse toote sektoris, st terasesektoris, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Kuna uurimisaluse toote Hiina eksportijad koostööd ei teinud, ei olnud võimalik välja selgitada era- ja riigiomandis olevate tootjate täpset suhtarvu. Kuid uurimine kinnitas, et mitu uurimisaluse toote tootjat on otseselt riigi kontrolli all. Näiteks võib tuua kontserni Baowu Steel Group – mis on riigivarade järelevalve- ja halduskomisjoni (SASAC) alluvuses tegutsev riigi omanduses olev ettevõte (20) – ning selle tütarettevõtjad Chongqing Iron & Steel Company Ltd. (21) ja Maanshan Iron & Steel Company Limited; (22) Baotou Steel Group – riigi omanduses olev ettevõte, mis kuulub Sise-Mongoolia valitsuse alla (23) –, Angang Steel Group – SASACi alluvuses tegutsev riigi omanduses olev ettevõte, (24) ning Shougang Group – riigi omanduses olev ettevõte, mis kuulub täielikult riigi omanduses olevale varahaldusettevõtjale Beijing State-Owned Asset Management Ltd. (25)

(64)

Terasesektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Hiina viimased terasesektorit käsitlevad poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Seda näitlikustab tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi terasetööstuse kvaliteetse arendamise edendamist käsitleva suunava arvamuse kavand, milles nõutakse tööstusbaasi edasist tugevdamist ja tööstusahela moderniseerimise taseme olulist parandamist, (26) 14. viisaastakukava toorainetööstuse arendamise kohta, mille kohaselt sektor „hoiab ühtaegu turuliidri positsiooni ja edendab valitsuse eesmärke“ ning „arendab ökoloogilise juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühma“, (27) 14. viisaastakukava terasejääkide tööstuse arendamise kohta, mille peamine eesmärk on „jätkuvalt suurendada terasejääkide kasutusmäära ja saavutada 14. viisaastakukava lõpuks riiklikus terasetööstuses üldine vanametalli 30 %-line kasutusmäär“, (28) või terasetööstuse stabiilset kasvu käsitlev 2023. aasta töökava, (29) milles seatakse järgmised eesmärgid: „2023. aastal […] jätkub stabiilselt kasvav investeeringute tegemine põhivarasse ja majanduslik kasu suureneb märkimisväärselt; tööstusharu investeeringud teadus- ja arendustegevusse kasvavad lõpuks 1,5 %ni; tööstusharu lisandväärtus suureneb 3,5 %ni; 2024. aastal optimeeritakse tööstusharu arengukeskkonda ja tööstusharu struktuuri veelgi, jätkub liikumine väärtuslikumate, arukamate ja rohelisemate toodete suunas, ning tööstusharu lisandväärtuse kasv ületab 4 %“, mille nimel kutsutakse tegema koostööd, „et Hiina terasetooted, seadmed, tehnoloogia, teenused jne laieneksid välisturule koordineeritud viisil, edendada rohelist ja vähese süsinikuheitega koostööd globaalses terasetööstuses, ning parandada globaalsete tööstus- ja tarneahelate vastupanuvõimet ja ohutustaset [ning] rakendada tarnevõimsuse parandamismeetmeid, et tagada tööstusharu stabiilne ja tõhus tegevus“ ning millega nähakse ette valitsuse määratud terasesektori ühtne konsolideerimine: „[j]ulgustada tööstusharu juhtivaid ettevõtjaid rakendama ühinemisi ja omandamisi, looma maailmatasemel ülisuuri raua- ja teraseettevõtete kontserne, ning edendama riikliku raua- ja terasetööstuse tootmisvõimsuse optimaalset planeerimist, toetama spetsialiseerunud äriühinguid, kes omavad eelkõige teraseturu segmendis juhtpositsiooni, ressursse veelgi enam integreerima ja looma terasetööstuse ökosüsteemi, julgustama raua- ja teraseettevõtteid läbi viima piirkondadevahelisi […] ühinemisi ja ümberkorraldusi […], kaaluma suurema poliitilise toetuse andmist võimuse asendamiseks nendele raua- ja teraseettevõtetele, kes on lõpule viinud olulised ühinemised ja ümberkorraldused.“

(65)

Sarnaseid näiteid Hiina ametivõimude kavatsusest sektori arenguid jälgida ja suunata võib kohata ka provintsi tasandil, näiteks Hebeis, mis kavatseb „järjekindlalt rakendada organisatsioonide ühisarendust, kiirendada riigiettevõtete segaomandi reformi, keskenduda raua- ja terasesektori eraettevõtete piirkonnaülese ühinemise ja ümberkorraldamise edendamisele ning püüda luua 1–2 maailmatasemel suurkontserni, 3–5 suurkontserni, mis omavad omamaist toetust“ ning „jätkuvalt laiendada terasejääkide ringlussevõtu ja ringkasutuse kanaleid, tugevdada selle sortimist ja liigitamist“ (30). Lisaks sellele hõlmab Hebei terasesektori tegevuskava järgmist: „kinni pidada struktuuri kohandamisest ja esile tõsta toodete mitmekesistamist. Edendada jätkuvalt raua- ja terasetööstuse struktuuri kohandamist ja paigutuse optimeerimist, edendada ettevõtete konsolideerimist, ümberkorraldamist, ümberkujundamist ja ajakohastamist ning edendada igakülgselt raua- ja terasetööstuse arendamist suurettevõtete suunas, tehniliste seadmete moderniseerimist, tootmisprotsesside mitmekesistamist ja tootmisahela järgmise etapi toodete mitmekesistamist“.

(66)

Sarnaselt nähakse Henani terasetööstuse ümberkujundamise ja moderniseerimise rakenduskavas 14. viisaastakukava raames ette „spetsiaalsete terasetootmisbaaside ehitamine […], kuue spetsiaalse terasetootmisbaasi ehitamine Anyangis, Jiyuanis, Pingdingshanis, Xinyangis, Shangqius ja Zhouous jne ning tootmisharu haarde, tõhustamise ja spetsialiseerumise parandamine. Muu hulgas kontrollitakse 2025. aastaks Anyangi toormalmi tootmisvõimsust 14 miljoni tonni ulatuses ja toorterase tootmisvõimsust 15 miljoni tonni ulatuses“ (31).

(67)

Edasisi tööstuspoliitilisi eesmärke võib täheldada ka teiste provintside, nagu Jiangsu, (32) Shandongi, (33) Shanxi, (34) Liaoning Daliani (35) ja Zhejiangi (36) planeerimisdokumentides.

(68)

Seoses Hiina valitsuse positsiooniga, mis võimaldab tal mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, ei olnud selle tõttu, et eksportivad tootjad ei teinud koostööd, võimalik süstemaatiliselt kindlaks määrata uurimisaluse toote tootjate ja HKP vahelisi isiklikke sidemeid. Uurimisaluse toote kohta on siiski olemas mõned konkreetsed näited. Võttes veel arvesse seda, et uurimisalune toode pärineb terasesektori allsektorist, on terasetootjate kohta kättesaadav teave asjakohane ka uurimisaluse toote puhul.

(69)

Näiteks Baotou Steel Groupi kuuluva Baotou Steel Unioni direktorite nõukogu esimees tegutseb samal ajal äriühingu parteisekretärina, kusjuures äriühingu ametiühingu esimees tegutseb ka partei asesekretärina (37). Samamoodi tegutseb Shougang Groupi direktorite nõukogu esimees parteikomitee sekretärina, samas kui asetegevjuht on samaaegselt parteikomitee liige (38).

(70)

Pealegi rakendatakse uurimisaluse toote sektoris poliitikat, mis tagab omamaiste tootjate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Uurimise käigus tehti kindlaks täiendavad dokumendid, mis näitasid, et tootmisharu saab valitsuse juhiseid, kuna riik sekkub terasesektorisse ja uurimisalune toode kuulub ühte selle allsektoritest.

(71)

Hiina valitsus peab terasetööstust jätkuvalt oluliseks tootmisharuks (39). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil avaldatud terasele keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina valitsus on 14. viisaastakukava raames eraldanud vahendeid terasetööstuse ümberkujundamiseks ja moderniseerimiseks ning selle optimeerimiseks ja struktuuri kohandamiseks (40). Niisamuti on 14. viisaastakukavas toorainetööstuse arendamise kohta, mida rakendatakse ka terasetööstuse suhtes, nimetatud sektorit „reaalmajanduse alustalaks“ ja „Hiina rahvusvahelist konkurentsieelist kujundavaks olulise tähtsusega valdkonnaks“ ning selles on kehtestatud mitmed eesmärgid ja töömeetodid, mis suunavad terasesektori arengut ajavahemikul 2021–2025, näiteks tehnoloogia moderniseerimine, sektori struktuuri parandamine (muu hulgas äriühingute edasise koondumise kaudu) ja digipööre (41). Lisaks näitab eespool mainitud (vt põhjendus 56) terasetööstuse stabiilset kasvu käsitlev töökava, kuidas Hiina ametiasutuste keskendumine terasesektorile kandub laiemalt üle Hiina valitsuse poolsele Hiina majanduse juhtimisele: „[t]oetada teraseettevõtteid, et järgida rangelt uue taristu, uue linnastumise, maapiirkondade taaselustamise ja kujunemisjärgus tootmisharude vajadusi, luua seoseid peamiste ehitusprojektidega, mis on seotud 14. viisaastakukavaga eri piirkondades, ja teha kõik selleks, et tagada terasetarne. Luua ja süvendada tarneahela eelneva ja järgneva etapi koostöömehhanisme terase- ja peamiste terast kasutavate sektorite vahel, nagu laevaehitus, transport, ehitus, energia, autotööstus, kodutehnika, põllumajandusmasinad ning raskemasinad, teostada tootmist ja nõudlust siduvaid tegevusi ning aktiivselt laiendada terase kasutusvaldkondi“ (42).

(72)

Lisaks kavatseb riik seoses rauamaagi kui uurimisaluse toote tootmiseks kasutatava olulise toorainega vastavalt toorainetööstuse arendamise 14. viisaastakukavale „ratsionaalselt arendada omamaiseid maavarasid. Tugevdada rauamaagi uurimist […], rakendada maksusoodustusi, soodustada tipptasemel tehnoloogia ja seadmete kasutuselevõttu, et vähendada tahkete kaevandamisjäätmete teket“ (43). Sellistes provintsides nagu Hebei näevad ametiasutused sektori jaoks ette järgmist: „uutesse projektidesse tehtavaid investeeringuid subsideeritakse soodustuste teel; uuritakse ja juhendatakse finantsasutusi, et need annaksid raua- ja teraseettevõtetele väikese intressiga laene uutele tootmisharudele üleminekuks, ning samal ajal annab valitsus neile soodustuste näol toetusi“ (44). Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude toetamine, sealhulgas uurimisaluse toote tootmiseks kasutatava põhitooraine tootmine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(73)

Uurimisaluse toote sektorit mõjutavad samuti palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on osutatud ka põhjenduses 45. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle põhisisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses sisenditega, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi) (45).

(74)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et uurimisaluse toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on osutatud ka eespool põhjenduses 45. Eespool nimetatud (vt põhjendus 56) terasetööstuse stabiilset kasvu käsitlev töökava näitlikustab samuti seda riigi sekkumise viisi väga ilmekalt: „Julgustada finantsasutusi pakkuma aktiivselt finantsteenuseid teraseettevõtetele, kes rakendavad ühinemisi ja ümberkorraldusi, paigutuse kohandamist, ümberkujundamist ning ajakohastamist kooskõlas riskijuhtimise ja äritegevuse jätkusuutlikkuse põhimõtetega.“ Seega mõjutab riigi märkimisväärne finantssüsteemi sekkumine oluliselt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(75)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et uurimisaluse toote tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Kui uurimisaluse toote tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks rakendatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(76)

Seetõttu ei sobi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses kasutada mitte ainult uurimisaluse toote omamaiseid müügihindu, vaid ka sisendikulusid (sh tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(77)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust.

(78)

Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(79)

Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st kõnealusel juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmistes punktides.

(80)

Hiina valitsus ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(81)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(82)

Nagu selgitatud põhjenduses 36, andis komisjon välja allikaid käsitleva teate, milles kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning teavitati huvitatud isikuid komisjoni kavatsusest käsitada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Mehhikot, kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a.

(83)

Komisjon selgitas allikaid käsitlevas teates, et koostöö puudumise korral peab ta vastavalt alusmääruse artiklile 18 tuginema kättesaadavatele faktidele. Võrdlusriigi valimisel lähtuti aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvast teabest koos teiste teabeallikatega, mida peetakse asjakohaseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud asjakohastele kriteeriumidele kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 5, sh Maailmapanga aruanne „Doing Business“, (48) andmebaas Global Trade Atlas (edaspidi „GTA andmebaas“), (49) Mehhiko valitsuse energiasektorit reguleeriv komisjon, (50) andmebaas Global Petrol Prices (51) ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (52).

(84)

Mis puudutab majanduse arengutaset, siis uuris taotluse esitaja aegumise läbivaatamise taotluses võimaliku võrdlusriigina Mehhikot, mille majanduslik areng oli HRVga samal tasemel (53).

(85)

Seoses uurimisaluse toote tootmisega on vastavalt aegumise läbivaatamise taotlusele (54) Mehhikos mitu korrosioonikindla terase tootjat. Taotluse esitaja tegi kindlaks kaheksa äriühingut, kes tootsid korrosioonikindlat terast tootmismahuga ligi 4 miljonit tonni. Komisjon tegi uurimisaluse toote tootjatena kindlaks ka Türgi, India ja Vietnami. Kuid India ja Vietnami majandusarengu tase ei ole HRV-le sarnane.

(86)

Mis puudutab asjakohaste avalike andmete kättesaadavust võrdlusriigis, siis taotluse kohaselt oli olulisi tootmistegureid, impordistatistikat ja energiahindu käsitlev teave Mehhiko kohta hõlpsalt kättesaadav.

(87)

Nagu on selgitatud allikaid käsitlevas teates, leidis komisjon ühe Mehhiko ettevõtte „Ternium“, kelle puhul olid asjaomase ajavahemiku kohta olemas avalikult kättesaadavad andmed ja kes teenis sel perioodil kasumit (55).

(88)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Mehhiko on sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(89)

Allikaid käsitlevas teates kutsuti huvitatud isikuid üles esitama märkusi Mehhiko sobivuse kohta võrdlusriigina ning soovitama ka muid riike, eeldusel et nad esitavad asjakohaste kriteeriumide kohta piisavalt teavet. Ühtegi märkust ei saadud.

(90)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Mehhiko alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(91)

Komisjon loetles allikaid käsitlevas teates tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel.

(92)

Samuti märkis komisjon allikaid käsitlevas teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta tootmisteguritega (eelkõige toorainetega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi.

(93)

Veel märkis komisjon, et ta kasutab gaasi, elektri ja tööjõu moonutamata kulude kindlakstegemiseks vastavalt Mehhiko valitsuse energiasektorit reguleeriva komisjoni, andmebaasi Global Petrol Prices ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmeid.

(94)

Komisjon teavitas huvitatud isikuid sellest, et kuna Hiina eksportijad keeldusid koostööst, võtab ta arvesse tootmise üldkulude väärtust, et katta kulusid, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma. Komisjon tegi läbivaatamistaotluses (56) esitatud andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmiskuludes.

(95)

Lõpetuseks märkis komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks kasutab ta Mehhiko uurimisaluse toote tootja finantsandmeid, nagu on mainitud eespool põhjenduses 79.

(96)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt märkusi allikaid käsitlevas teates esitatud tootmistegurite loetelu kohta.

(97)

Võttes arvesse kogu aegumise läbivaatamise taotlusest saadud teavet ning taotluse esitaja hiljem esitatud teavet ning asjaolu, et Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd ja allikaid käsitleva teate kohta märkusi ei esitatud, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Teatava korrosioonikindla terase tootmistegurid

(98)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTA andmebaasis. Võrdlusriigi impordihind määrati kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (60) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(99)

Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas punktis 3.3, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Pärast HRVst ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed, võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt tüüpiline.

(100)

Selleks, et teha kindlaks tootjate tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kohaldas komisjon võrdlusriigi imporditollimaksu vastavatel tasemetel, olenevalt imporditud mahu päritoluriigist. Komisjon lisas Mehhiko riigisisese transpordi kulud vastavalt Maailmapanga aruandele „Doing Business“ (61).

(101)

Vastavalt läbivaatamistaotluses sisalduvale teabele (62) saadakse korrosioonikindla terase tootmisel ainult ühte kõrvalsaadust, nimelt terasejääke. Jääkide moonutamata hinna kindlakstegemiseks lisas komisjon Mehhikosse suunatud impordi keskmisele hinnale ka sisetranspordi kulud, kasutades sama metoodikat nagu tooraine puhul.

(102)

Tööjõuga seotud väärtuse arvutamiseks kasutas komisjon ILO (63) statistikat Mehhiko kohta. Komisjon kasutas ILO andmeid keskmise nominaalse igakuise töötasu ja töötajate kohta nädalas keskmiselt töötatud tundide arvu kohta tootmissektoris Mehhikos 2022. aastal.

(103)

Komisjon kasutas Mehhikos kehtivate tööstuslikul eesmärgil kasutatava elektrienergia hindade kättesaadavaid andmeid, mis olid avaldatud andmebaasis Global Petrol Prices (64). Arvutuste tegemise ajal kasutati 2022. aasta septembrikuu asjaomaseid andmeid. Hind sisaldab kõiki elektriarve komponente, näiteks energia hind, elektrienergia jaotamise kulud ja maksud.

(104)

Mehhiko äriühingutele kohaldatava maagaasihinna andmeid kogub ja avaldab Mehhiko valitsuse energiasektorit reguleeriv komisjon (65). Komisjon kasutas 2022. aasta andmeid, mis hõlmasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi.

(105)

Muude otseste kulude puhul võeti aluseks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud liidu tootmisharu teave, vt põhjendus 39.

(106)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(107)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seega tegi komisjon aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvatele taotluse esitaja andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmis- ja tööjõukuludest tervikuna.

(108)

Müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi kindlakstegemiseks kasutas komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodi avalikult kättesaadavaid finantsandmeid Mehhiko tootja kohta, nagu on kinnitatud põhjenduses 76 (66).

(109)

Eespool öeldu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(110)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon teabele, mille taotluse esitaja esitas läbivaatamistaotluses iga teguri (tooraine, gaas, elekter ja tööjõud) kasutamise kohta korrosioonikindla terase tootmisel.

(111)

Komisjon korrutas need tarbimismahud Mehhiko kohta täheldatud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud punktis 3.6. Mitut tootmistegurit, mis moodustasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest, väljendati protsendina peamistest toorainetest, nagu on selgitatud põhjenduses 84. Komisjon kohaldas seda protsendimäära peamiste toorainete moonutamata kulude suhtes, et saada moonutamata väärtus.

(112)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks määratud, lisas komisjon moonutamata tootmiskulule tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, nagu on märgitud põhjendustes 98–100:

(113)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(114)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, määrati ekspordihind kindlaks Eurostati impordiandmete põhjal CIF-hinnana. Seda CIF-hinda vähendati mereveo- ja kindlustuskulude ning Hiina riigisisese transpordi võrra, et saada ekspordihind tehasehindade tasemel. Uuriti kättesaadavaid andmeid Hiina riigisisese transpordi kulude kohta, sh neid, mis olid avaldatud aruandes „Doing Business“ (67) sisalduvas riigiaruandes Hiina kohta, ja Hiina keskmisi meretranspordi ja kindlustuse kulusid vastavalt OECD (68) andmetele. Kuid komisjon otsustas kasutada aegumise läbivaatamise taotluses (69) esitatud asjaomaseid transpordikulude andmeid, sest need olid muude aruannete andmetega võrreldes ajakohasemad.

(115)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a korrosioonikindla terase puhul kindlaks tehtud normaalväärtusi eespool märgitu põhjal kindlaks tehtud ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil.

(116)

Selle põhjal on Hiinast pärit impordi dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist 51,1 %.

(117)

Kuid liitu suunatud impordi maht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühine, väiksem kui 0,01 % turuosast liidu turul, ja seepärast loeti seda kogust mittetüüpiliseks. Seepärast järeldas komisjon, et selline väike kogus ei ole piisav alus dumpinguanalüüsi jätkamiseks. Seetõttu uuris komisjon ka dumpingu kordumise tõenäosust.

(118)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt dumpingu kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Analüüsiti järgmisi lisaelemente:

(119)

Kuna koostööd ei tehtud, määras komisjon tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse HRVs kindlaks läbivaatamistaotluses (70) esitatud teabe ja turuteabe ettevõttelt CEIC Data (71) saadud teabe põhjal.

(120)

Vastavalt läbivaatamistaotluses esitatud teabele on Hiina praegune terase tootmisvõimsus hinnanguliselt 1,2 miljardit tonni aastas, samas kui tarbimine on hinnanguliselt 1 miljardit tonni (72). Seega on vaba tootmisvõimsus aastas 0,2 miljardit tonni. Hiina terasetootmise ülevõimsus on tõepoolest üldteada (73). Lisaks panustaks HRV terase kogu tootmisvõimsuse 2023. aasta kasvu veerandi jagu (74).

(121)

Taotluse esitaja selgitas läbivaatamistaotluses, et neil esines ainult korrosioonikindla terase tootmisvõimsuse kohta konkreetsete andmete saamisel raskusi. Seepärast kasutasid nad kuumtsingitud ja elektriliselt tsingitud toodete tootmise ja tootmisvõimsuse kohta kättesaadavaid andmeid, sest kuumtsingitud ja elektriliselt tsingitud tooted sisaldavad korrosioonikindlat terast (75). Seega oli taotluse esitaja seisukohal, et kuumtsingitud toodete andmete kasutamine oli kõige täpsem viis korrosioonikindla terase tootmisvõimsuse hindamiseks (76).

(122)

Asjaomase riigi korrosioonikindla terase eksportivatel tootjatel ei ole mitte ainult oluline ja kasvav vaba tootmisvõimsus, vaid ka suutlikkus vaba tootmisvõimsust vajadusel kiiresti veelgi suurendada. Põhjus on selles, et korrosioonikindlat terast ja teisi kuumtsingitud tooteid saab vaheldumisi toota samal tootmisliinil ning kuumtsingitud toodete tootjad saavad ühelt tootelt teisele üle minna (77).

(123)

Selle põhjal tegi taotluse esitaja kindlaks kuumtsingitud terase tootmisvõimsuse suurenemise 50,4 miljonilt tonnilt 2018. aastal 51,2 miljoni tonnini 2022. aastal. Veel täheldasid nad 2022. aastal tootmisvõimsuse rakendamise vähenemist, sest omamaisel turul puudus nõudlus terasetoodete järele (78) – sama suundumust täheldas kogu Hiina terasetööstuse puhul tervikuna ka Maailma Teraseühendus, mis ennustab Hiina ja tema omamaisele tarbimisele 2024. aastaks ebakindlaid väljavaateid (79). Prognooside kohaselt väheneb tootmisvõimsuse rakendamine 2023. aastal 86,2 %ni ja 2026. aastaks 85,7 %ni (80). Hinnanguline Hiina kombineeritud kuumtsingitud ja elektriliselt tsingitud toodete 6,4 miljoni tonni suurune vaba tootmisvõimsus moodustaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turul korrosioonikindla terase vabast tarbimisest üle 80 % (81).

(124)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada korrosioonikindla terase tootmiseks, et eksportida seda liitu, mis muudab dumpinguhinnaga ekspordi suurenemise meetmete aegumise korral tõenäoliseks.

(125)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 28, oli HRVst pärit korrosioonikindla terase import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turult sama hästi kui kadunud. Sellest tulenevalt ei olnud liitu suunatud vaatlusaluse toote impordihind väga väikeste mahtude tõttu tüüpiline.

(126)

GTA impordistatistika (82) põhjal tuvastas komisjon kümme suurimat korrosioonikindla terase HRVst importijat läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Need olid Tai, Lõuna-Korea, Brasiilia, Indoneesia, Vietnam, Iisrael, Tšiili, Peruu, Jaapan ja Filipiinid. Eksport nendesse riikidesse kokku moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kogu Hiina ekspordist 54,9 %. Kuid taotluse esitaja märkis läbivaatamistaotluses, et Filipiinidele suunatud ekspordi hind oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liiga kõrge. Kui 2019. ja 2020. aastal Hiinast Filipiinidele suunatud ekspordi hinnad olid teiste sihtkohtade hindadega sarnased, siis 2021. aastal tõusis Filipiinidele suunatud ekspordi hind ligi 120 % ja 2022. aastal veel 50 % (hind tõusis ajavahemikul 2020–2022 kokku 220 %), samas kui Hiinast teistesse sihtkohtadesse suunatud ekspordi hinnad tõusid samal ajavahemikul keskmiselt 50 %. Taotluse esitaja selgitas taotluses, et Filipiinidele suunatud ekspordi hindade niisugune suundumus oli peamiselt põhjustatud asjaolust, et Filipiinid tuginesid suurel määral teraseimpordile ja Venemaa tarneahela häirete tõttu ostsid nad kalleid terasetooteid, sh korrosioonikindlat terast, Hiinast (83). Seega arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, leidis komisjon, et Filipiinidele suunatud ekspordi hindasid ei saa vaadelda ekspordi hinnataseme usaldusväärse indikaatorina ning otsustas oma analüüsis Filipiinidele suunatud ekspordi hindasid mitte arvestada.

(127)

Komisjon kohandas ülejäänud üheksa riigi kohta teatatud hindu ekspordihinna arvutamiseks tehasest hankimise tasandil, lahutades Hiina meretranspordi- ja kindlustuskulud (84) ning riigisisese transpordi kulud (85). Üheksasse ekspordisihtkohta eksporditud toote analüüsitud hind jääb liidus valitsevast hinnatasemest madalamaks, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 122.

(128)

Seejärel võrdles komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kindlaks tehtud normaalväärtust ja ekspordihindu üheksasse peamisesse ekspordisihtkohta. Võrdlus näitas, et üheksasse riiki suunatud ekspordi hinnad olid normaalväärtuselt oluliselt madalamad:

Tabel 2

Normaalväärtuse ja ekspordihinna vaheline hinnaerinevus

(129)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et meetmete aegumisel ja kui hinnad, millega Hiina eksportivad tootjad ekspordiksid asjaomast toodet liitu, oleksid kooskõlas läbivaatamise ajal täheldatud kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnaga, oleks dumpingu tase märkimisväärne.

(130)

Vastavalt GTA andmetele eksportisid Hiina eksportivad tootjad põhjenduses 118 mainitud üheksasse peamisesse sihtkohta keskmise hinnaga, mis oli 15 % madalam kui liidu turul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valitsenud hinnad. Taotluse esitaja väitis läbivaatamistaotluses veel, et transpordikulud suunal Hiinast Euroopasse vähenesid uurimisperioodil oluliselt (86). Võttes arvesse hinnataset ja transpordikulude vähenemist, on liidu turg Hiina eksportijatele palju atraktiivsem kui kõik teised riigid, v.a Filipiinid. Seega kaasneks meetmete puudumisel liitu suunatud ekspordi potentsiaalselt kõrgemate hindade ja suuremate mahtudega suurem kasum, kui see oleks võimalik eksportimisel muudesse kolmandatesse riikidesse, mis näitab liidu turu atraktiivsust.

(131)

Kuigi Hiinast pärit impordi maht liitu vähenes pärast esialgsete meetmete kehtestamist, toodavad Hiina tootjad uurimisalust toodet märkimisväärses koguses ja vastavalt GTA andmebaasi statistikale eksportisid nad seda läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ülemaailmselt ligi 10 miljonit.

(132)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid väljapoole liitu suunatud korrosioonikindla terase ekspordi mahud samaväärsed liidu kogutarbimisega ja ületasid samal ajavahemikul ligikaudu 30 % võrra liidu tootmist. Kuna liidu turg on hindade, avatuse ja suureneva tarbimise poolest atraktiivne, arvatakse, et meetmete kohaldamise lõpetamisel suunavad Hiina eksportijad tõenäoliselt märkimisväärses koguses dumpinguhinnaga korrosioonikindlat terast ümber tulusamale liidu turule.

(133)

Lisaks on paljudel turgudel üle maailma kehtestatud või laiendatud Hiina korrosioonikindla terase impordi suhtes kaubanduse kaitsemeetmeid. Need turud on India (dumpinguvastased meetmed HS-koodide 7225 99 ja 7226 99 suhtes), Lõuna-Aafrika ja Namiibia (dumpinguvastased meetmed HS-koodide 7210 49 ja 7210 61 suhtes), Vietnam (dumpinguvastased meetmed HS-koodi 7225 99 suhtes), Kanada (dumpinguvastased meetmed HS-koodide 7210 49 ja 7226 99 suhtes), Euraasia Majandusliit (dumpinguvastased meetmed HS-koodide 7210 49 ja 7210 61 suhtes), Malaisia (dumpinguvastased meetmed HS-koodide 7210 61 ja 7226 99 suhtes) ja Tai (dumpinguvastased meetmed HS-koodi 7210 49 suhtes) (87). Ka Ukrainas kehtivad dumpinguvastased meetmed kõigi asjaomase tootega seotud HS-koodide suhtes. Ameerika Ühendriikides kehtivad paragrahvi 232 kohased meetmed ja Ühendkuningriigis kehtivad kaitsemeetmed. Need meetmed kujutavad endast ekspordipiiranguid Hiina korrosioonikindla terase tootjatele teistel olulistel eksporditurgudel ja suurendavad veelgi tõenäosust, et meetmete puudumisel suunatakse Hiina eksport liidu turule.

(134)

HRV huvi liidu turu vastu püsis isegi pärast esialgsete meetmete kehtestamist, mida tõendas uuring, mis käsitles HRVst pärit impordile kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist, millega laiendati asjaomaseid meetmeid teatava väheste muudatustega korrosioonikindla terase suhtes (88). Asjaolu, et liit võttis teatavate terastoodete, sh uurimisaluse toote suhtes vastu kaitsemeetmed, seda järeldust ei muuda. Jääktariifikvootidel põhinevad impordimahud on kehtestatud tasemel, mis võimaldab Hiinal eksportida korrosioonikindlat terast märkimisväärsetes kogustes.

(135)

Seega kui meetmetel lastakse ELis aeguda, hakkavad Hiina eksportijad tõenäoliselt uuesti eksportima liidu turule olulises koguses dumpinguhinnaga korrosioonikindlat terast.

(136)

Eespool öeldut arvesse võttes leidis komisjon, et olenemata sellest, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping esines või mitte, on väga tõenäoline, et kehtivate meetmete aegumise korral dumping korduks.

(137)

Dumpingu kordumise suurele tõenäosusele, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, osutavad nii HRV puhul kindlaks tehtud normaalväärtuse tase võrreldes Hiinast pärit ja kolmandate riikide turgudele ja liitu suunatud ekspordi hinnatasemega, liidu turu atraktiivsus hinnataset ja suurust arvestades kui ka märkimisväärse tootmismahu olemasolu HRVs.

(138)

Vaatlusalusel perioodil tootis liidus samasugust toodet 21 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(139)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 7 743 498 tonni, sealhulgas tootmisharusisese turu jaoks ette nähtud toodang. Komisjon tegi tootmise kindlaks taotluse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule esitatud vastuste alusel. Nagu on märgitud põhjenduses 13, moodustas valimisse kaasatud kolme liidu tootja toodang 29 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(140)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal: a) taotluse esitaja andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi ja tootmisharusisese tarbimise (sh tootmisharusisese müügi) kohta, mida on võrreldud valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud müügi ja tootmisharusisese tarbimisega, ning b) uurimisaluse toote import liitu kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele.

(141)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 3

Liidu tarbimine (tonnides)

(142)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tarbimine vabaturul 7 %. Tarbimise kasv oli COVID-19 kriisile järgnenud taastumise tõttu kõige märkimisväärsem 2021. aastal. Samal ajavahemikul nõudlus tootmisharusisesel turul kõikus ja üldjoontes kasvas 3 %. Kõikumised tootmisharusisesel turul olid osaliselt tingitud uurimisaluse toote tootmiseks kasutatavate tootmisliinide erinevast kasutustasemest seoses nende toodete tootmisega, mida läbivaatamine ei hõlma.

(143)

Komisjon tegi impordi mahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Impordi turuosa kindlaksmääramiseks võrreldi asjaomast importi liidu tarbimisega.

(144)

Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordi maht ja turuosa

(145)

Uurimisaluse toote import Hiinast liitu oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul väga vähene. Sellest tulenevalt oli Hiina turuosa ebaoluline.

(146)

Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 40 %, kuid need kehtisid kogu sellel ajal väga väikeste impordimahtude suhtes. Need HRVst pärit impordi väga väikesed mahud ei võimalda teha arvestatavaid hinna allalöömise arvutusi.

(147)

Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud teatava korrosioonikindla terase impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 6

Import kolmandatest riikidest

(148)

Uurimisaluse toote import muudest kolmandatest riikidest kui HRV suurenes üldiselt 80 %, saavutades kõrgtaseme 2021. aastal pärast COVID-19 kriisist taastumist. Asjaomane import oli valdavalt pärit Türgist ja Vietnamist.

(149)

Türgist pärit import oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärne, kuigi maht oli erinev. Dumpinguvastase uurimise algatamisel 24. juunil 2021 (89) seoses Venemaalt ja Türgist pärit sarnase tootega (90) võis olla 2021. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil asjaomasest kahest riigist pärit uurimisaluse toote impordile negatiivne mõju.

(150)

Vietnamist pärit import oli 2019. ja 2020. aastal piiratud, kuid seejärel kasvas kiiresti rohkem kui 2 000 %, muutudes nii peamiseks impordiallikaks. Kaks asjaomase kasvu peamist põhjust olid ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu jõustumine (91) ning Vietnami korrosioonikindla terase väljajätmine terase kaitsemeetme kaitse alt kuni 2022. aasta juunini (92).

(151)

Muude kolmandate riikide kui HRV turuosa suurenes 19,2 %-lt 2019. aastal 32,4 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(152)

Alates 2020. aastast oli kolmandatest riikidest pärit impordi hind liidu tootmisharu hinnast madalam ning vahe muutub teoreetiliselt aja jooksul väiksemaks. Kuid tuleb märkida, et tootevalik võib muutuda ja eelkõige Türgi puhul ei sisalda eespool tabelis osutatud hinnad 2022. aasta teise poole kohta kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(153)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(154)

Nagu põhjenduses 1.6.1 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(155)

Kahju kindlakstegemisel tegi komisjon vahet makro- ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kõiki liidu tootjaid käsitlevate andmete põhjal, mis saadi Euroferi esitatud vastustest küsimustikule, ja võrdles neid vajaduse korral valimisse kaasatud liidu tootjate vastustega küsimustikule. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemat andmekogumit kontrolliti ja need leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(156)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(157)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(158)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(159)

Liidu tootmisharu müügimaht kõikus ja üldjoontes vähenes vaatlusalusel perioodil 16 %. 2020. aastal esinenud langus oli osaliselt põhjustatud Türgi ja Venemaa impordi avaldatud survest (93). Liidu tootmisharu tootmisvõimsus varieerus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Kokkuvõttes vähenes see 3 %. Ajavahemiku viimases osas toimunud tootmismahu vähenemine on osaliselt ja tootmisvõimsuse vähenemine täielikult põhjustatud ühe valimist välja jäetud liidu tootja mittetüüpilistest finantsraskustest ja järgnenud tegevusraskustest (94). Tootmisvõimsuse rakendamise määr langes 13 %, mis on peamiselt põhjustatud liidu tootmise vähenemisest.

(160)

Samas, nagu tehti kindlaks esialgses uurimises, on eespool osutatud suundumused osaliselt teoreetilised, sest liidu tootjad kasutavad kuumtsinkimisliine nii uurimisaluse toote kui ka muude toodete tootmiseks, mida käesolev läbivaatamine ei hõlma. Uurimisaluse toote tootmiseks kasutatavate asjaomaste tootmisliinide osakaal muutus vaatlusalusel perioodil teatud tootjate puhul.

(161)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügimaht ja turuosa vabaturul

(162)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %. Langus esines peamiselt ajavahemikus 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ning see oli põhjustatud tarbimise vähenemisest asjaomasel ajavahemikul ning suure valimist välja jäetud liidu tootja kokkuvarisemisest 2021. aastal, nagu on selgitatud põhjenduses 151.

(163)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu turuosa vabaturul 16 %, aga import kasvas samal ajal hüppeliselt, ehk impordi kasv oli absoluutarvudes kaks korda suurem kui tarbimise suurenemine.

Tabel 9

Tootmisharusisene maht ja turuosa

(164)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene maht püsis võrdlemisi stabiilsena ja suurenes üldjoontes 3 %.

(165)

Liidu tootmise tugev vähenemine oli seotud tootmisharusisese turu osakaalu suurenemisega liidu kogutoodangust.

(166)

Liidu tootmisharul õnnestus osaliselt liidu turul esinenud kasvuperioodidest kasu saada, isegi kui tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine oli võrreldes esialgse uurimisega väiksem ja toimusid mõningased ümberkorraldused. Liidu tootmisharu säilitas olulise turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(167)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Tööhõive ja tootlikkus

(168)

Liidu tootmisharu uurimisaluse toote tootmisega seotud tööhõive tase kõikus vaatlusalusel perioodil ja langes 14 %. Vaatlusaluse perioodi viimases osas toimunud langus oli tingitud ühe suurtootjaga seotud suundumustest, nagu on märgitud põhjenduses 151. Lisaks on mõned kõikumised teoreetilised, sest need on tingitud erinevatest tootmismudelitest ja erinevatest ressursside jaotamise metoodikatest, mille lähtepunktiks oli uurimisalusest tootest laiem tootepere (nimelt kõik kuumtsingitud tooted).

(169)

Liidu tootmisharu tootlikkus vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 3 %. Kõikumised on seotud tootmismahtude olulise vähenemisega liidus 2020. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(170)

Impordi maht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike, moodustades ebaolulise osa liidu tarbimisest. Seepärast ei olnud dumpingu tegelike marginaalide mõju liidu tootmisharule võimalik usaldusväärselt kindlaks teha. Seetõttu keskendus läbivaatamisega seotud uurimine dumpingu kordumise tõenäosusele juhul, kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistatakse. Kuid nagu on mainitud põhjenduses 120, oli normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinna erinevus märkimisväärsel tasemel.

(171)

Korrosioonikindla terase suhtes on juba varem dumpinguvastane uurimine korraldatud. Esialgse uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et ajavahemikul 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 mõjutas liidu tootmisharu olukorda märkimisväärselt HRVst pärit uurimisaluse toote dumpinguhinnaga import. 2020. aasta augustis laiendati HRVst pärit impordile kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimisega asjaomaseid meetmeid teatava väheste muudatustega korrosioonikindla terase suhtes (95). Muu hulgas uurimisalust toodet käsitlevas uurimises leidis komisjon, et ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2020 kuni 30. detsembrini 2020 mõjutas Venemaalt ja Türgist pärit dumpinguhinnaga import liidu tootmisharu olukorda negatiivselt (96).

(172)

Liidu tootmisharu oli seega käesoleva uurimise algatamise ajal varasemast dumpingust taastumas. Kuid kehtivad meetmed mõjutasid liidu tootmisharu kahtlemata positiivselt.

(173)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot tonni kohta)

(174)

Liidu tootjad said oma müügihindu asjaomaste kaubanduse kaitsemeetmete kehtestamise järgselt liidus tõsta.

(175)

Üldiselt suurenes ühiku tootmiskulu vaatlusalusel perioodil 64 %. Mõne peamise tooraine ja energia hinnad tõusid märkimisväärselt vaatlusaluse perioodi teises pooles.

(176)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(177)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud töötaja kohta kasvasid vaatlusalusel perioodil 13 %. Need kahanesid ajutiselt 2020. aastal COVID-19 pandeemiaga seotud avalike toetusmeetmete tõttu.

(178)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Varud

(179)

Liidu tootjad hoiavad tavaliselt ise väikseid laovarusid. Seetõttu ei loeta laovarusid selles tootmisharus oluliseks kahjunäitajaks. Seda kinnitab ka analüüs lõppvarude muutumise kohta protsendina toodangust.

(180)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(181)

Selleks et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks sõltumatutele klientidele liidus müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Mitmest riigist pärit dumpinguhinnaga import aitas kaasa sellele, et liidu tootmisharu teenis 2019. ja 2020. aastal kahjumit. Seejärel kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmed aitasid liidu tootjatel oma müügihindu tootmiskuludest suuremal määral tõsta ja saavutada jätkusuutliku kasumitaseme. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes kasum võrreldes 2021. aastaga oluliselt, sest müügihinnad ei suutnud enam katta üha kasvavaid tootmiskulusid. Kuid 2021. ja 2022. aastal saavutatud kasumlikkus ületas siiski varasemates uurimistes (mis hõlmasid sama ja veidi laiemat tootevalikut) kindlaks tehtud sihtkasumit (97).

(182)

Netorahavoog kajastab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust iseseisvalt rahastada. Netorahavoo suundumus oli kasumlikkust arvestades positiivne.

(183)

Investeeringud on vara bilansiline netoväärtus. Netoinvesteeringud üldjoontes suurenesid vaatlusalusel perioodil. Üldiselt tehti investeeringuid üksnes olemasoleva tootmisvõimsuse säilitamiseks, kvaliteedi tõstmiseks, kulude vähendamiseks ja energia säästmiseks.

(184)

Investeeringutasuvus on kasum, väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringutasuvuse areng oli märkimisväärse kasumi, kuid piiratud investeeringute raames väga positiivne.

(185)

HRVst pärit import ei avaldanud kapitali kaasamise võimele otsest mõju.

(186)

Mikro- ja makronäitajate areng vaatlusalusel perioodil näitas, et liidu tootmisharu finantsseisund oli 2021. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hea, sest kasumlikkus ületas mõlemal aastal tootmisharu puhul varasemalt kindlaksmääratud sihtkasumi.

(187)

Teatud mahupõhised näitajad ja tööhõive halvenesid, kuid see võis olla suurelt osalt või täielikult põhjustatud konkreetsetest raskustest, millega pidi silmitsi seisma üks liidu tootja, kes peaaegu lõpetas 2021. aastal tootmise. Kõik muud liidu tootjad lõid aga liidu tootmisharust niisuguse pildi, nagu see oleks väga vähe või ei oleks üldse mõjutatud tarbimise olulisest vähenemisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja impordi suurest kasvust vaatlusalusel perioodil.

(188)

Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(189)

Komisjon järeldas eespool esitatud punktis, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud varasema kahju kordumise tõenäosust meetmete aegumise korral.

(190)

Sellega seoses tugines komisjon teabele, mille tegid kättesaadavaks koostööd teinud isikud, ja mis tahes muule toimikus sisalduvale teabele. Komisjon uuris tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust HRVs, liidu hindade, HRV hindade ja Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vahelist seost, Hiinast pärit impordi tõenäolisi hinna- ja mahutasemeid dumpinguvastaste meetmete puudumise korral, ning mõju liidu tootmisharule, juhul kui meetmetel lastakse aeguda.

(191)

Nagu on põhjenduses 115 järeldatud, moodustab hinnanguline Hiina korrosioonikindla terase vaba tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turul korrosioonikindla terase vabast tarbimisest üle 80 %, kuid see protsent võib suureneda arvestades Hiina korrosioonikindla terase tehaste tootmisvõimsuse rakendusastet, mis on prognooside kohaselt 2023. aastal 86,2 % (98). Nagu põhjenduses 119 on lisaks järeldatud, on hinnad liidus kõrgemad kui hinnad üheksas kümnest Hiina korrosioonikindla terase praegusest suurimast ekspordisihtkohast.

(192)

Selle põhjal on väga tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumise tulemusel suureneb Hiina eksport liitu. Arvestades omamaise nõudluse vähenemist Hiinas, samuti asjaolu, et korrosioonikindla terase tootjad saavad lihtsalt teiste kuumtsingitud toodete tootmiselt korrosioonikindla terase tootmisele üle minna, ning liidu turu kõrgemaid hindu (vt põhjendused 115 ja 114), võib asjaomane kasv olla veelgi suurem kui praegune Hiina vaba tootmisvõimsus, mis juba moodustaks liidu tarbimisest 80 %.

(193)

Nagu on selgitatud põhjenduses 119, võrdles komisjon impordihindu liidu tootmisharu hindadega, võttes aluseks Hiina eksportivate tootjate kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi kehtivad hinnad. Põhjenduses 118 mainitud peamistesse ekspordisihtkohtadesse suunatud tüüpilise müügi hindade kohandamiseks lahutati kõigepealt HRVst kolmandatesse riikidesse suunatud transpordi kulud ja seejärel lisati HRVst liitu suunatud transpordi kulud, kasutades läbivaatamistaotluses esitatud meretranspordi kuluandmeid. Kasutades asjaomaseid CIF-hindasid ja võrreldes neid kolme valimisse kaasatud liidu tootja poolt sõltumatutele klientidele pakutavate kaalutud keskmiste müügihindadega liidu turul (korrigeerituna tehasehindade tasemele), siis kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hinnad lõid liidu tootmisharu keskmised müügihinnad (nõuetekohaselt korrigeerituna tehasehindade tasemele) 6,8 % alla. Taotlus sisaldas ka teavet, millest nähtus, et Hiina eksportis väljaspool liitu asuvatesse riikidesse üha suuremas koguses madalate hindadega (99).

(194)

Ja nii olulised kui eksporditurud Hiina jaoks ka ei ole, on HRV-l üha suuremad raskused nendesse sisenemisel kolmandate riikide poolt Hiinast pärit teatava korrosioonikindla terase impordi suhtes kehtestatud meetmete tõttu, nagu on kirjeldatud eespool punktis 3.

(195)

Uurimisaluse toote turg on hinna poolest väga konkurentsivõimeline. Seega asjaomasest riigist pärit madala hinnaga impordi tõenäolisel jõudmisel liidu turule oleks liidu tootmisharu sunnitud oma tootmist vähendama ja hindu alandama. Liidu tootjatele jääks liiga vähe aega varasemast kahjustatud olukorrast taastumiseks, täiendavate investeeringute tegemiseks ning oma kohustuste, sealhulgas sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kohustuste, täitmiseks.

(196)

Kasumitasemed muutuvad selles kapitalimahukas tootmisharus tõenäoliselt jätkusuutmatuks. Liidu tootmisharu kantav suur kahjum vähendab tootmisharu kapitali kaasamise võimet, ohustab tootmisharu elujõulisust ja tõenäoliselt käivitab tootmisrajatiste sulgemise ja töötajate koondamise ning põhjustab ka tarneahelate häireid.

(197)

Olemas on kehtivad terase kaitsemeetmed, millest liidu tootjad juba kasu saavad. Kuid käesolev dumpinguvastane uurimine käsitleb eraldi küsimust, mis ei ole ühegi kehtiva meetmega hõlmatud.

(198)

Selle põhjal tehakse järeldus, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi oluline suurenemine ja olulise kahju kordumine on tõenäoline.

(199)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(200)

Enamik liidu 21 tootjast toetas taotlust, samas ei olnud ükski tootja uurimise algatamise vastu. Nagu on järeldatud eespool punktis 4, ei kanna liidu tootmisharu enam olulist kahju. Kuid nagu on järeldatud punktis 5, siis meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel taastuks dumpinguhinnaga impordi sissevool Hiinast, mis tooks kiirelt kaasa kahju kordumise. Seepärast on meetmete jätkamine liidu tootmisharu huvides.

(201)

Ükski importija ei teinud uurimise käigus koostööd.

(202)

Importijate koostööst keeldumine ei võimaldanud komisjonil analüüsida, kas importijate majandustulemused olid halvad või nad ei saanud võimalikku hinnatõusu klientidele edasi kanda.

(203)

Komisjon märgib, et lisaks liidu rikkalikule tootmisele saavad importijad ja tarneahelad ära kasutada paljudelt tarnijatelt ja mitmetest riikidest pärit importi. Meetmete laiendamise eesmärk ei ole Hiina importi turult välja jätta, vaid üksnes tagada, et asjaomaseid imporditud tooteid ei müüdaks dumpinguhinnaga, mis tooks kaasa kahju.

(204)

Kasutajad ei teinud uurimise raames koostööd. Seega ei saanud komisjon analüüsida kehtivate meetmete mõju kasutajate olukorrale.

(205)

Komisjon märgib, et oma esialgse uurimise käigus järeldas ta, et praegu kehtivad meetmed ei avalda kasutajatele ja tarbijatele olulist negatiivset mõju. Teatav korrosioonikindel teras moodustab tõepoolest üldiselt võrdlemisi väikese osa ehitusprojekti maksumusest (kõigest umbes üks protsent telliskivimaja puhul ja kaks protsenti büroohoone puhul), nagu on märgitud taotluse lisas 13 esitatud näites.

(206)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu huvidest lähtudes puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid HRVst pärit teatava korrosioonikindla terase impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamist.

(207)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu kordumise tõenäosuse, kahju kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kohta, tuleks säilitada HRVst pärit teatava korrosioonikindla terase suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(208)

Käesolevas määruses äriühingutele sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uurimisaluse toote impordi suhtes. Sellise uurimisaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi“ puhul. Selliste toodete suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(209)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (100). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust kasutada tema suhtes kohaldatavat tollimaksumäära. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(210)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuse tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kogu muule Hiina Rahvavabariigist pärit impordile“ rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(211)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine rakendamine on õigustatud.

(212)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(213)

Eksportija või tootja, kes ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes praegu kohaldatava tollimaksumäära kindlaks tegemiseks, võib komisjonilt taotleda dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamist koostööd tegevate äriühingute suhtes, kes ei ole valimisse kaasatud. Komisjon peaks asjakohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et i) ta ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaks tegemiseks; ii) ta ei ole seotud äriühinguga, kes seda tegi, mistõttu kohaldatakse selle suhtes dumpinguvastaseid tollimakse ning iii) ta on pärast seda eksportinud vaatlusalust toodet või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida seda toodet märkimisväärses koguses.

(214)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivad meetmed säilitada. Neile anti pärast kõnealust avalikustamist samuti aega oma vastuväidete esitamiseks. Ühtegi märkust ei saadud.

(215)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (101) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav määr, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval.

(216)

Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (102) kolmeks aastaks kaitsemeetme teatavate terasetoodete suhtes. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1029 (103) pikendati kaitsemeetme kehtivust 30. juunini 2024. Asjaomane toode on üks kaitsemeetmega hõlmatud tootekategooriatest. Kaitsemeetmega kehtestatud tariifikvootide ületamise korral tuleb samalt impordilt tasuda seega nii lisatollimaks kui ka dumpinguvastane tollimaks. Kuna dumpinguvastaste meetmete ja kaitsemeetmete samal ajal rakendamine võib mõjutada kaubandust soovitust rohkem, otsustas komisjon vältida kuni kaitsemeetme rakendamise lõpuni olukorda, kus vaatlusaluse toote suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu ja lisatollimaksu samal ajal.

(217)

See tähendab, et kui asjaomase toote suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõike 6 kohast kvoodi ületamisega seotud lisatollimaksu ja see ületab käesoleva määruse kohaste dumpinguvastaste tollimaksude taset, nõutakse sisse ainult määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaks. Kaitse- ja dumpinguvastaste tollimaksude samaaegse kohaldamise perioodil peatatakse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tollimaksude sissenõudmine. Kui määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu kohaldatakse vaatlusalusele tootele ja see on kehtestatud madalamal tasemel kui käesolevas määruses kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude tase, nõutakse määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu lisaks kõnealuse tollimaksu ja käesoleva määruse kohaselt kehtestatud kõrgema dumpinguvastase tollimaksu vahelisele erinevusele. Selle dumpinguvastaste tollimaksude osa, mida ei nõutud, sissenõudmine peatatakse.

(218)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,