<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑270/15 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0270</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:289">EU:C:2016:289</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST BOBEKI ETTEPANEK – KOHTUASI C‑270/15 P</P><P>BELGIA <HT TYPE="ITALIC">VS</HT>: KOMISJON</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Michal Bobek</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20160421">21. aprillil 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑270/15 P</P><P>Belgia Kuningriik</P><P>versus</P><P><HT TYPE="BOLD">komisjon</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Riigiabi</KEYWORD><KEYWORD>Transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) vältimine, kontroll ja likvideerimine</KEYWORD><KEYWORD>Veiste spongioossete entsefalopaatiate (BSE) sõeluuringute rahastamine</KEYWORD><KEYWORD>Valikulisuse mõiste</KEYWORD><KEYWORD>Võrdlusraamistik</KEYWORD><KEYWORD>Sarnasus</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Veiste spongioosse entsefalopaatia (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>BSE<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) kriisi puhkemise järel vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010522">22. mai 2001. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>TSE<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="147" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 147, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/32, lk 289.</P></NOTE> kohustas liikmesriike läbi viima kohustuslikke sõeluuringuid teatavate veiste spongioossetesse entsefalopaatiatesse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>BSE<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) nakatumise ohus olevate loomade suhtes, nagu veised, samuti kitsed ja lambad (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>sõeluuringud<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>). Belgia Kuningriik rahastas veiste sõeluuringuid osaliselt või täielikult alates <DATE ISO="20010101">1. jaanuarist 2001</DATE> kuni <DATE ISO="20051231">31. detsembrini 2005</DATE>. Komisjon otsustas, et nende uuringute rahastamine riigi ressurssidest kujutas endast riigiabi põllumajandustootjatele, tapamajadele ja muudele üksustele, kes töötlevad, käitlevad, müüvad või turustavad veistest saadud tooteid, mille sõeluurimine BSE suhtes on kohustuslik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesolevas apellatsioonimenetluses on Belgia Kuningriik (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>apellant<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) vaidlustanud selle, et komisjon tunnistas nimetatud meetme riigiabiks, mida Üldkohus oma <DATE ISO="20150325">25. märtsi 2015. aasta</DATE> otsusega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150325">25.3.2015</DATE>, <NAME.CASE>Belgia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑538/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:188">EU:T:2015:188</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> kinnitas. Muu hulgas on apellant seisukohal, et üks neljast riigiabi kriteeriumist, nimelt meetme valikulisus, ei ole täidetud, sest komisjon ja Üldkohus määratlesid valikulisuse tuvastamise lähtekohad liiga laialt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu palvel analüüsin selles ettepanekus ainult valikulisuse küsimust, mis on keskne probleem apellatsioonkaebuse teises väites.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esmane õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 (enne EÜ artikli 87 lõige 1) on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teisene õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Määruse nr 999/2001 põhjenduses 9 on märgitud: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Liikmesriigid peaksid igal aastal viima läbi BSE ja skreipi seireprogrammi ning teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike selle tulemustest ning muudest TSE-de esinemisjuhtudest.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> Vastavalt määruse artikli 6 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Seiresüsteem<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> lõikele 1 viib iga liikmesriik igal aastal vastavalt III lisa A peatükile läbi BSE ja skreipi seireprogrammi. See programm hõlmab sõeltestimist kiirtestide abil. […]“</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Ühenduse suunistes, mis käsitlevad riigiabi andmist seoses TSE testide, surnud loomade ja tapamaja jäätmetega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>TSE suunised<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="324" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, C 324, lk 2</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> on punktis 12 märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>[n]eed suunised käsitlevad TSE testide, surnud loomade ja tapamaja jäätmetega seoses antavat riigiabi ettevõtjatele, kes tegelevad aluslepingu I lisa kohaldamisalasse kuuluvate loomade ja loomsete saaduste tootmise, töötlemise ja turustamisega, niivõrd kui aluslepingu artiklid 87, 88 ja 89 on loetud nende saaduste suhtes kohaldatavaks<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>TSE suuniste punktides 23 ja 24 on selgitatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>23.</NO.P><TXT>Loomade ja inimeste tervise kaitse eesmärgil meetmete võtmise edendamiseks on komisjon otsustanud jätkata sellise riigiabi heakskiitmist, mis katab kuni 100% ulatuses TSE testidega seotud kulud, järgides põllumajandussuuniste punktis 11.4 nimetatud põhimõtteid.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>24.</NO.P><TXT>Alates <DATE ISO="20030101">1. jaanuarist 2003</DATE> aga ei tohi avaliku sektori otsese ja kaudse toetuse kogusumma, sealhulgas ühenduse maksed, ületada inimtoiduks tapetud veiste kohustuslike BSE testide puhul 40 eurot testi kohta. Testimiskohustus võib põhineda ühenduse või siseriiklikel õigusaktidel. See summa sisaldab kõiki testimisega seotud kulusid, s.o testikomplekti, proovivõtu ning proovide transpordi, testimise, säilitamise ja hävitamise kulusid. Seda summat võidakse tulevikus vähendada, kui testimisega seotud kulud vähenevad.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud ja kohtumenetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Pärast ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>hullulehmatõvena<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> tuntud BSE puhangut 1990. aastatel võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. See määrus kohustas igat liikmesriiki viima igal aastal läbi BSE ja skreipi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Skreipi on BSE-sarnane spongioosne entsefalopaatia, millesse haigestuvad eeskätt lambad ja kitsed.</P></NOTE> seireprogrammi, mis hõlmab sõeluuringuid kiirtestide abil. Muu hulgas pidid need kohustuslikud uuringud hõlmama kõiki üle 30 kuu vanuseid veiseid ja hädatapetavaid üle 24 kuu vanuseid veiseid. Nende sõeluuringute rahastamist aga määrus konkreetselt<?PAGE NO="3"?> ei käsitlenud. Kuna liikmesriikide vahel oli lahkarvamusi mitte üksnes seoses kuludega, vaid sellegagi, kuidas sõeluuringuid rahastati, võttis komisjon liikmesriikidevaheliste konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks vastu TSE suunised. Nendes suunistes oli muu hulgas ette nähtud, et alates <DATE ISO="20030101">1. jaanuarist 2003</DATE> ei tohi riigi antav rahaline abi ületada 40 eurot sõeluuringu testi kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Olles saanud mitmeid kaebusi sõeluuringute rahastamise kohta Belgias ja nõudnud Belgia Kuningriigilt teavet, otsustas komisjon jaanuaris 2009 algatada EÜ artikli 88 lõike 2 (nüüd ELTL artikli 108 lõige 2) alusel ametliku uurimismenetluse. Komisjoni läbiviidav uurimine käsitles süsteemi, mida Belgia kasutas veiste TSE sõeluuringute kulude rahastamiseks <DATE ISO="20010101">1. jaanuarist 2001</DATE> kuni <DATE ISO="20051231">31. detsembrini 2005</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Komisjon võttis <DATE ISO="20110727">27. juulil 2011</DATE> vastu otsuse 2011/678/EL, mis käsitleb Belgia riigiabi veiste transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) teimimise rahastamiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Riigiabi C 44/08 (ex NN 45/04) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="274" PAGE.FIRST="36" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 274, lk 36</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>komisjoni otsus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>). Selles otsuses märkis komisjon, et BSE sõeluuringute rahastamine riigi vahenditest annab veiselihasektori ettevõtjatele valikulise majanduseelise, vähendades kulusid, mida nad peavad sõeluuringute eest maksma, ja kujutab endast riigiabi. Peale selle otsustas komisjon TSE suuniste põhjal, et see abi on siseturuga kokkusobiv, välja arvatud nende summade osas, mis alates <DATE ISO="20030101">1. jaanuarist 2003</DATE> kuni <DATE ISO="20040630">30. juunini 2004</DATE> ületasid 40 eurot testi kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt komisjoni otsuse põhjendused 90‐92.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>IV.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidlustatud kohtuotsus ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Üldkohtus taotles Belgia Kuningriik komisjoni otsuse tühistamist selles osas, milles Belgia meetmed veiselihasektori BSE sõeluuringute rahastamiseks riigi vahenditest loeti riigiabiks. Ta märkis oma ainsas väites, et vaidlusalune meede ei olnud riigiabi, sest sellega ei antud veiselihasektori ettevõtjatele valikulist eelist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Üldkohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt. Üldkohus märkis, et kohustuslike sõeluuringute kulud katab harilikult ettevõtja. Püüdes tasuta sõeluuringute võimaldamisega neid kulusid leevendada, andis Belgia Kuningriik veiselihasektori ettevõtjatele eelise, mida ei olnud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>teiste sektorite ettevõtjatel<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 110.</P></NOTE> Meetme valikulisuse tingimus, mille hindamise aluseks tuli võtta <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>kõik ettevõtjad<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>, mitte ainult samas rühmas sama eelise saanud, oli seega täidetud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 114.</P></NOTE> Sellest lähtudes tuvastas Üldkohus, et komisjoni otsus, mille kohaselt BSE sõeluuringute rahastamine riigi ressurssidest kujutas endast ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, ei olnud vale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu menetluses taotleb apellant Üldkohtu otsuse ja komisjoni otsuse tühistamist. Apellandi väitel rikkus Üldkohus õigusnormi ja põhjendamiskohustust. Selle põhjenduseks esitab apellant kaks apellatsiooniväidet: esimene on seotud valikulise eelise olemasoluga ELTL artikli 107 tähenduses ning teine valikulisuse kriteeriumi konkreetse kohaldamisega käesoleva juhtumi faktilistele asjaoludele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Käesolevas ettepanekus käsitlen ainult teist apellatsiooniväidet. Apellandi väitel rikkus Üldkohus õigusnormi, märkides üldsõnaliselt, et kõik ettevõtjad, kes on kohustatud oma tooteid enne turustamist testima, on selgelt sarnases õiguslikus ja faktilises olukorras. Apellant väidab lisaks, et Üldkohus jättis põhjendamata oma seisukoha, et veiselihasektori ettevõtjad, kellel oli BSE sõeluuringute kohustus, on riigiabieeskirjade kohaldamise seisukohalt sarnases olukorras ettevõtjatega, kes on kohustatud oma tooteid enne turustamist testima.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Komisjon asus oma otsuses seisukohale, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>[BSE] testide riigipoolne rahastamine [toob] kasu ainult ühele konkreetsele sektorile, nimelt sellele, kus kasvatatakse loomi, kellele tehakse [BSE] teste<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt komisjoni otsuse põhjendus 92.</P></NOTE> Ta leidis, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>kui riik rahastab toodete tootmise või turustamisega seotud kohustuslike kontrollide kulusid, tuleb seda pidada ettevõtjatele antavaks valikuliseks eeliseks<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>. Kuna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>[r]iik on […] leevendanud koormust, mis jääb tavaliselt ettevõtja eelarve kanda[,] […] võib järeldada, et põllumajandustootjad, tapamajad ja muud üksused, kes töötlevad, käitlevad, müüvad või turustavad tooteid, mis on saadud veistelt, kellele tehti asjaomasel ajavahemikul kohaldatavate õigusaktide kohaselt kohustuslikus korras [BSE] testid[,] […] said [BSE] testide riigipoolse rahastamise kaudu […] riigiabi<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt komisjoni otsuse põhjendus 90.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuses võrdles Üldkohus heakskiitvalt komisjoni seisukohale viidates sõeluuringuid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>toodete tootmise või turustamise raames kohustuslike kontrollide[ga]<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 104.</P></NOTE> Ta kinnitas komisjoni järeldusi, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>veiselihasektori ettevõtjad said kasu eelisest, mida ei olnud võimalik saada teiste sektorite ettevõtjatel, sest kontrollid, mille läbiviimine oli neile enne oma toodete turule viimist või turustamist kohustuslik, olid neile tasuta, samas kui teiste sektorite ettevõtjatel selline võimalus puudus […]<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 110.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Apellandi sõnul pidanuks Üldkohus nõuetekohaselt selgitama, kes olid asjaomased <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>teiste sektorite ettevõtjad<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt ka vaidlustatud kohtuotsuse punkt 115.</P></NOTE> Sellist ebamäärast ja kaudselt laia lähenemisviisi kasutades pani Üldkohus õigusvastaselt ühte patta ühelt poolt kohustusliku teimimise, mida peavad läbi viima näiteks lifti‑ või veoautotootjad, ja teiselt poolt ajutised sõeluuringud, mille eesmärk on likvideerida loomataud. Isegi kui võrdlusraamistik piirduks põllumajandustoodete kohustuslike testidega, on need testid apellandi sõnul oma laadi, eesmärgi, maksumuse ja sageduse poolest väga erisugused. Seetõttu ei ole need kohustuslike BSE sõeluuringutega võrreldavad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>V.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>ELTL artikli 107 lõike 1 kohaselt loetakse siseriiklik meede riigiabiks, kui see vastab selles sättes nimetatud neljale kumuleeruvale tingimusele. Esiteks peab meetmega kaasnema riigi poolt või riigi ressurssidest antav abi; teiseks peab see abi soodustama teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, kujutades endast seega valikulist eelist, mida ei teised sarnased ettevõtjad ei saa; kolmandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi; neljandaks peab see tõenäoliselt kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Teise tingimuse – abi valikulisuse – piirjoonte üle arutlemine on kujunenud rikkalikuks debatiks kohtujuristide vahel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt nt kohtujuristi ettepanek, Wahl, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. MOL</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑15/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:32">EU:C:2015:32</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj); kohtujuristi ettepanek, Jääskinen, liidetud kohtuasjad <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon ja Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Gibraltari valitsus ja Ühendkuningriik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑106/09 P ja C‑107/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:215">EU:C:2011:215</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0176">176</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj); kohtujuristi ettepanek, Jääskinen, liidetud kohtuasjad <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Paint Graphos jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑78/08–C‑80/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:411">EU:C:2010:411</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj); kohtujuristi ettepanek, Poiares Maduro, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Enirisorse</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:21">EU:C:2006:21</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj); kohtujuristi ettepanek, Mischo, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Adria-Wien Pipeline ja Wietersdorfer &amp; Peggauer Zementwerke</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑143/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:250">EU:C:2001:250</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj); kohtujuristi ettepanek, Darmon, liidetud kohtuasjad <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sloman Neptun <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bodo Ziesemer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑72/91 ja C‑73/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:130">EU:C:1992:130</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> Tuleb siiski möönda, et nendest pingutustest hoolimata on valikulisuse hindamine praktikas jätkuvalt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>keeruline toiming, mille tulemus ei ole selge<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Kohtujuristi ettepanek, Jacobs, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PreussenElektra</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑379/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:585">EU:C:2000:585</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0157">157</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Sellest rikkalikust debatist ainest ammutades kajastab käesolev ettepanek kõigepealt mõningaid üldisi mõtteid valikulisuse kohta riigiabi kontekstis (A‑osa), mida kohaldan seejärel käesolevale juhtumile (B‑osa).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Üldised kaalutlused valikulisuse mõiste kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumi teine tingimus on valikulisus: eelis peab olema antud kõigest <HT TYPE="ITALIC">teatud ettevõtjatele</HT> või <HT TYPE="ITALIC">teatud kaupade</HT> tootmiseks. On selge, et valikulisus tähendab eristamist või ebavõrdsust: eelise saavad üksnes mõningad ettevõtjad asjaomases sektoris või teatav asjaomase turu (all)sektor. Palju vähem selge on aga see, kuidas valikulisust määratleda, iseäranis seoses teist liiki valikulisusega, mis puudutab mitte <HT TYPE="ITALIC">isikute</HT> eristamist (näiteks eelise andmist ettevõtjale X, kuid mitte Y‑le ega Z‑ile), vaid <HT TYPE="ITALIC">sektorilist</HT> eristamist (näiteks eelise andmist kõikidele A‑d tootvatele ettevõtjatele, kuid mitte nendele, kes toodavad B‑d).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Just viimati nimetatud liiki eristamisega seoses muutub valikulisus keerukamaks küsimuseks. Põhjus on selles, et soodustatavad ettevõtjad valitakse mitte üksikotsusega, vaid üldkohaldatava, sageli seadusandliku akti kohaldamise teel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt selles mõttes kohtujuristi ettepanek, Wahl, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. MOL</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑15/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:32">EU:C:2015:32</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR>‐<REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Niisugustel juhtudel muutub piir <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>valikulise<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>üldise<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> vahel palju hägusemaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb valikulisuse hindamisel üldiselt tuvastada ettevõtjad, kes on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt nt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150604">4.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. MOL</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑15/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:362">EU:C:2015:362</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150604">4.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Kernkraftwerke Lippe-Ems,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑5/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:354">EU:C:2015:354</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111115">15.11.2011</DATE>, <NAME.CASE>komisjon ja Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Gibraltari valitsus ja Ühendkuningriik</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑106/09 P ja C‑107/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:732">EU:C:2011:732</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110908">8.9.2011</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑279/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:551">EU:C:2011:551</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081222">22.12.2008</DATE>, <NAME.CASE>British Aggregates <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑487/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:757">EU:C:2008:757</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050303">3.3.2005</DATE>, <NAME.CASE>Heiser,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑172/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:130">EU:C:2005:130</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20011108">8.11.2001</DATE>, <NAME.CASE>Adria-Wien Pipeline ja Wietersdorfer &amp; Peggauer Zementwerke</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑143/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:598">EU:C:2001:598</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Selle üldise nõude täpsustumine on aja jooksul siiski varieerunud olenevalt juhtumi keerukusest ja asjassepuutunud ettevõtjate arvust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Individuaalse valikulisuse korral, s.o kui riigiabi on antud üheleainsale ettevõtjale, ei ole Euroopa Kohus alati rõhutanud nõuet määratleda sarnaste ettevõtjate raamistik, milles valikulise eelise olemasolu hinnata. See on ka suuresti mõistetav: kui eelis antakse ainult ühele ettevõtjale mitmest, kes on niigi aimatavalt sarnased, ei tekita valikulisuse küsimus probleemi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Valikulisus muutub probleemsemaks juhtudel, kui ettevõtjatele antakse eeliseid sektori järgi. Selles kategoorias on valikulisust määratletud ja rakendatud mitmekesisemalt. Selle mitmekesisuse puhul on kirjanduses eristatud kahe‑ ja kolmejärgulist valikulisuse käsitamise viisi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt nt Romariz, C., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>Revisiting Material Selectivity in EU State Aid Law – Or <QUOT.START CODE="201C" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>The Ghost of Yet-To-Come<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/><QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, <HT TYPE="ITALIC">European State Aid Law Quarterly</HT>, 1, 2014, lk 41‐42; Bousin, J. ja Piernas, J., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>Developments in the Notion of Selectivity<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, <HT TYPE="ITALIC">European State Aid Law Quarterly</HT>, 4, 2008, lk 640‐642.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Kahejärgulises käsitusviisis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt nt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081222">22.12.2008</DATE>, <NAME.CASE>British Aggregates <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑487/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:757">EU:C:2008:757</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050303">3.3.2005</DATE>, <NAME.CASE>Heiser,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑172/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:130">EU:C:2005:130</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj; ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20011108">8.11.2001</DATE>, <NAME.CASE>Adria-Wien Pipeline ja Wietersdorfer &amp; Peggauer Zementwerke</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑143/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:598">EU:C:2001:598</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR>‐<REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> tuvastatakse esimeses järgus see, kas meede on <HT TYPE="ITALIC">prima facie</HT> valikuline, see tähendab kas mõnel ettevõtjal on eelis võrreldes ettevõtjatega, kes on tema omaga sarnases õiguslikus ja faktilises olukorras, arvestades meetme eesmärki. Kui vastus esimeses järgus esitatud küsimusele on jaatav, on valikulisuse eeldus kinnitust leidnud. Teises järgus võib olla jätkuvalt võimalik meedet põhjendada, kui eristamine tulenes meedet hõlmava süsteemi olemusest või üldisest ülesehitusest. Komisjoni ülesanne on esimeses järgus tõendada, et meede on <HT TYPE="ITALIC">prima facie</HT> valikuline,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt nt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150604">4.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. MOL</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑15/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:362">EU:C:2015:362</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110908">8.9.2011</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑279/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:551">EU:C:2011:551</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> liikmesriikidel ülesanne aga teises järgus see eeldus kummutada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt nt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110908">8.9.2011</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑279/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:551">EU:C:2011:551</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kolmejärgulises käsitusviisis määratletakse esimeses järgus võrdlusraamistik, mida vahel nimetatakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>üldiseks<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>tavapäraseks<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> korraks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110908">8.9.2011</DATE>, <NAME.CASE>Paint Graphos jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑78/08–C‑80/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:550">EU:C:2011:550</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19740702">2.7.1974</DATE>, <NAME.CASE>Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>173/73</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:71">EU:C:1974:71</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Ülejäänud järgud selles lähenemisviisis on sisuliselt samad mis eespool kirjeldatud kahejärgulises käsitusviisis. Nii hinnatakse teises järgus seda, kas komisjon on tõendanud, et kõnealune meede eristab sarnaseid ettevõtjaid. Kolmandas järgus hinnatakse, kas liikmesriik on suutnud tõendada, et meede oli seda hõlmava süsteemi olemusest või üldisest ülesehitusest tulenevalt põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Lähemal uurimisel ilmneb, et ainus nende kahe käsitusviisi vahel tunnetatav erinevus on üpriski akadeemiline. See seisneb selles, et kolmejärgulises lähenemisviisis on esimene järk jagatud kaheks. Mõlemal juhul on oluline määratleda asjakohane võrdlusraamistik. Kahejärgulises käsitusviisis aga on see määratlus vähem ilmne, olles esimeses järgus peidetud. Seetõttu võib kolmejärguline käsitusviis oma selguse ja pedagoogilise potentsiaali mõttes paremini sobida. See võimaldab struktureeritumat põhjendusmustrit ning toob analüüsi eri osad selgemini esile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kahtlemata on valikulisuse kriteeriumi keskmes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>võrdlusraamistiku<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> kindlaksmääramine. Ent tekstilise väljenduse ja tegeliku sisu vahekorra osas meenutab see kese matrjoškat: alles välimist kihti avades selgub, et põhiküsimus on tegelikult diskrimineerimine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt sellesama kohta kohtujuristi ettepanek, Wahl, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. MOL</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑15/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:32">EU:C:2015:32</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Diskrimineerimise küsimuses aga on omakorda peidus sarnasuse küsimus. Nii jõuame valikulisuse tegelikku sisu otsides mõisteni, mis on muudest liidu õiguse valdkondadest hästi tuttav: see mõiste on sarnasus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Sarnasuse suhtes uuritakse, kas võrreldavatel ettevõtjatel, isikutel, tootjatel jms ilmneb seoses teatava omadusega (<HT TYPE="ITALIC">tertium comparationis</HT>, võrdlusalus, milleks võib olla väärtus, eesmärk, toiming, olukord vms) rohkem sarnaseid või rohkem erinevaid jooni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Niisugusel uurimisel on klassikaline probleem võrdlusaluseks oleva omaduse valimine. Mille poolest täpselt on ettevõtjad X ja Y omavahel sarnased? Minu arvates tuleb sellise hinnangu andmisel riigiabi kontekstis harilikult arvesse võtta kolme tegurit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Esimene tegur on meetme kohaldamisala, arvestades selles meetmes hõlmatud isikuid ja/või olukordi. Harilikult tingib juba meetme kohaldamisala ise nende isikute ja/või olukordade loogilise vahekorra ja sarnasuse. Niisuguses meetmes on tõenäoliselt ette nähtud ka potentsiaalsed kohustused, mis pannakse teatavale ettevõtjate kategooriale, samuti alused, millele tuginedes võib liikmesriik taotleda nende kohustuste leevendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Teine tegur on meetme eesmärk, s.o selle meetmega edendatavad või taotletavad väärtused ja sihid. Sobiva võrdlusraamistiku kindlaksmääramine eeldab otsust selle kohta, millise kategooria ettevõtjad on sarnases õiguslikus ja faktilises olukorras, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>[arvestades] meetmega taotletavat eesmärki<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110908">8.9.2011</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑279/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:551">EU:C:2011:551</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20011108">8.11.2001</DATE>, <NAME.CASE>Adria-Wien Pipeline ja Wietersdorfer &amp; Peggauer Zementwerke</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑143/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:598">EU:C:2001:598</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> laiemalt aga <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>kõnealuse süsteemiga taotletavat eesmärki<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050303">3.3.2005</DATE>, <NAME.CASE>Heiser</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑172/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:130">EU:C:2005:130</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040429">29.4.2004</DATE>, <NAME.CASE>GIL Insurance jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑308/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:252">EU:C:2004:252</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Kolmandaks võib olla veel üks, vahest teisejärguline tegur, mille puhul sarnasuse taset hinnatakse asjassepuutuvate toodete asendatavuse kaudu. On selge, et see tegur on Euroopa Kohtu praktikas seni vähe rakendust leidnud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Toodetevahelise konkurentsi täpsema hindamise kohta, ehkki teises valdkonnas kui valikulisus, vt siiski kohtuotsus <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20030213">13.2.2003</DATE>, <NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑409/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:92">EU:C:2003:92</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj.</P></NOTE> Teisest küljest oleks tõesti palju öelda selle kohta, et riigiabiõiguses on vaja rohkem arvestada konkurentsiõiguslikku mõõdet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt nt da Cruz Vilaça, J. L., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>Material and Geographic Selectivity in State Aid – Recent Developments<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, <HT TYPE="ITALIC">European State Aid Law Quarterly</HT>, 4, 2009, lk 443‐451; Romariz, C., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>Revisiting Material Selectivity in EU State Aid Law – Or <QUOT.START CODE="201C" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>The Ghost of Yet-To-Come<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201D" ID="QE0037"/><QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, <HT TYPE="ITALIC">European State Aid Law Quarterly</HT>, 1, 2014, lk 47‐48; Nicolaides, P. ja Rusu, I. E., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>The Concept of Selectivity: An Ever Wider Scope<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, <HT TYPE="ITALIC">European State Aid Law Quarterly</HT>, 4, 2012, lk 796‐797; Lo Schiavo, G., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>The role of competition analysis under article 107 paragraph 1 TFEU: the emergence of a <QUOT.START CODE="201C" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>market analysis<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201D" ID="QE0040"/> assessment within the selectivity criterion?<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>, <HT TYPE="ITALIC">European Competition Law Review</HT>, 34, E.C.L.R. 8,2013, lk 400‐406.</P></NOTE> Sarnasuse suhtes tähendaks see sarnasuse määratlemist (ka) asendatavuse kaudu, lähtudes sellest, mis kujutaks endast konkurentsi moonutamist asjaomasel turul. Asjakohase võrdlusraamistiku otsingul jõutaks siis palju lähemale <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>asjaomase turu<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> määratlemisele, mis ei erineks ELTL artikli 101 kohaselt tehtavast analüüsist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Eespool mainitud esimene ja teine tegur peaksid ühel või teisel kujul esinema igas sarnasuse hindamises. See, milliseks need täpselt kujunevad, ja nende osatähtsus olenevad juhtumi asjaoludest. Sama kehtib nende omavahelise vastastiktoime kohta. Mõnel juhul osutavad kõik tegurid ühes suunas. Teistel juhtudel võidakse kasutada teist (meetme objektiivsus) ja kolmandat tegurit (meetmega hõlmatud toodete asendatavus) esimese teguri korrigeerimiseks või nüansseerimiseks. Võrdlusraamistiku kindlaksmääramisel tuleks võtta lähtekohaks esimene tegur (meetme kohaldamisala määratlemine meetme endaga). Ent see üksi ei tohiks olla määrav, sest liikmesriik võib riigiabi tuvastamise vältimiseks koostada meetme, mille kohaldamisala piirdub teatavate ettevõtjatega, kes aga on teiste, selle meetmega mitte soodustatud ettevõtjate sarnased.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Seda, kuidas üks nendest teguritest võib asjakohase võrdlusraamistiku määratlemisel lõpuks osutuda teisest kaalukamaks, illustreerib <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>Madalmaade NO<HT TYPE="SUB">x</HT> juhtum<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110908">8.9.2011</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑279/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:551">EU:C:2011:551</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>. Nimetatud kohtuasjas korrigeeris teine tegur esimese. Madalmaad lubasid kaubelda lämmastikoksiidide (NO<HT TYPE="SUB">x</HT>) heitkogustega üksnes suurtel ettevõtjatel, kes selliseid heiteid tekitasid. Seetõttu piirdus siseriikliku meetme kohaldamisala nende ettevõtjatega. Ent arvestades meetme üldist eesmärki, nimelt keskkonnakaitset, otsustas Euroopa Kohus, et kõik ettevõtjad, kellel on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>sama<HT TYPE="ITALIC">sisulised</HT> kohustused<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>, nimelt vähendada NO<HT TYPE="SUB">x</HT> heitkoguseid, on oma suurusest olenemata sarnases õiguslikus ja faktilises olukorras.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110908">8.9.2011</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑279/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:551">EU:C:2011:551</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Seetõttu ei oleks tohtinud piirduda NO<HT TYPE="SUB">x</HT> heitkogustega kauplemise võimaldamisel ainult suuremate ettevõtjatega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Veel ühe samalaadse näite kohta vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20011108">8.11.2001</DATE>, <NAME.CASE>Adria-Wien Pipeline ja Wietersdorfer &amp; Peggauer Zementwerke</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑143/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:598">EU:C:2001:598</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, kus meetme eesmärgi tõttu kaaluti laiemat rühma ettevõtjaid kui see, mis tulenes meetme kohaldamisalast.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kahtlemata on eespool üldjoontes kirjeldatud tegurid kõigest ligikaudsed viited kaalutlustele, mida tuleb võrdlusraamistiku kindlaksmääramiseks sarnasust hinnates arvesse võtta. Samuti on ilmne, et mis tahes samalaadne hinnang, olgu see kui tahes hästi algoritmiliselt, peaaegu matemaatiliselt struktureeritud, hõlmab alati subjektiivseid väärtushinnanguid selle kohta, millised ettevõtjad on sarnased ja miks, asetades ühele tegurile rohkem rõhku kui teisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Samal ajal aga tuleb otsust tegeva asutuse põhjendustes teha selge valik. Sellepärast peaks komisjon praktikas selgeks tegema, millist võrdlusraamistikku ta soovib kasutada ja millistel põhjustel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Võimaliku riigiabi valikulisuse tuvastamisel on mitmel põhjusel kriitiliselt oluline piiritleda asjakohane võrdlusraamistik. Esiteks võimaldab see pooltel teada põhjusi, miks meedet peeti või ei peetud riigiabiks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt kohtuotsus, <DATE ISO="20010429">29.4.2001</DATE>4, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Madalmaad <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑159/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:246">EU:C:2004:246</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR>‐<REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Teiseks tagab see parema ettearvatavuse liikmesriikide jaoks, kes saavad eeldada, millal tuleb vastuvõetavatest meetmetest komisjonile teatada või kas nad saavad teatavat majanduspoliitikat piiranguteta rakendada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Kohtujuristi ettepanek, Geelhoed, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GIL Insurance jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑308/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:481">EU:C:2003:481</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kolmandaks võimaldab see liidu kohtutel teostada tõhusat kontrolli, kuna Üldkohus ja lõpuks ka Euroopa Kohus saavad selgemalt tuvastada, kas valikulisuse tingimus on täidetud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Valikulisuse tingimus käesolevas kohtuasjas</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas palutakse Euroopa Kohtult hinnangut selle kohta, kas valikulisuse tingimust tuleb uurida laialt määratletud võrdlusraamistikus, mis hõlmab nii veiselihasektori ettevõtjaid kui ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>teiste sektorite ettevõtjaid<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Üldkohus ei täpsustanud oma põhjendustes, kuidas käsitada sõnastust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>teiste sektorite ettevõtjad<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>. Ta viitas kõigest heakskiitvalt komisjoni hinnangule,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 107, 108, 110 ja 111.</P></NOTE> milles endas ei olnud täpselt selgitatud, mis need <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>teised sektorid<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> on.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 16.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas võib mõelda mitmele võrdlusraamistikule, olenevalt <HT TYPE="ITALIC">tertium comparationis</HT>’e määratlemiseks valitavast abstraktsioonitasandist ja suhtelisest kaalust, mis omistatakse eespool üldjoontes kirjeldatud eri teguritele. Kirjeldan järgnevalt kolme: kitsast, keskmist ja laia lähenemisviisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kitsas lähenemisviis, mida pooldab apellant, keskendub ettevõtjatele, kes viivad läbi TSE teste. See võrdlusraamistik tuleneb määruse nr 999/2001 kohaldamisalast. Nimetatud määrus nõuab sõeluuringuid üksnes nendes sektorites, mida TSE‑d puudutavad. Niisiis on kitsas lähenemisviisis peamine eespool kirjeldatud esimene tegur ning abstraktsioonitasand on madal: sarnaste ettevõtjate kogumi määratleb konkreetne kohustus teha TSE teste.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Keskmine lähenemisviis on ühe abstraktsioonitasandi võrra kõrgemal. Võib öelda, et sarnaste ettevõtjate kogum hõlmab kõiki põllumajandus‑ või toiduettevõtjaid, kes on kohustatud viima oma toodete suhtes läbi terviseohutuse kontrolli. See lähenemisviis ei tugine BSE sõeluuringute spetsiifilisusele,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20031120">20.11.2003</DATE>, <NAME.CASE>GEMO</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑126/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:622">EU:C:2003:622</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> vaid asjakohase liidu meetme üldeesmärgile hoida loomade ja inimeste tervist. Kohustust viia läbi BSE sõeluuringuid saab pidada osaks ettevõtjate laiemast kohustusest viia läbi kontrolli tagamaks, et nende tooted ei ohusta inimeste ega loomade tervist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="165" PAGE.FIRST="86" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 165, lk 86</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Niisuguse lähenemisviisi tulemusel võrreldakse BSE teste läbi viima kohustatud ettevõtjaid teiste põllumajandus‑ või toiduettevõtjatega, kes on kohustatud tegema muud liiki sanitaarkontrolli ja kes võivad toota muud liiki liha või toiduaineid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Abstraktsiooniredelil veel kõrgemale ronides on võimalik ette näha laiemgi lähenemisviis. Võib öelda, et see lai lähenemisviis hõlmab kõik ettevõtjad, kes on kohustatud oma tooteid enne turustamist kontrollima, ega piirdu rangelt loomadega. Nii oleks abstraktne <HT TYPE="ITALIC">tertium comparationis</HT> kvaliteedi‑ või ohutuskontroll üldiselt, millest tekib ilmselgelt palju suurem sarnaste ettevõtjate kogum.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Apellandi sõnul valis komisjon oma lähenemisviisiks, mille Üldkohus hiljem heaks kiitis, just selle viimati nimetatud laia kategooria. Apellant väidab, et Üldkohus asetas loomahaiguse likvideerimiseks ette nähtud ajutised testid õigusvastaselt samale alusele veoautode ja liftide teimimisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Tõepoolest ei laskunud Üldkohus üksikasjalikult asjakohase võrdlusraamistiku määratlemisse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 16.</P></NOTE> Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 107 ja 110 tugines ta ilma omapoolsete täpsustusteta komisjoni järeldustele selle kohta, et vaidlusalusest meetmest said – eristatuna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>teiste sektorite ettevõtjatest<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> – kasu üksnes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>loomakasvatajad, tapamajad ja muud üksused, kes töötlesid, käitlesid, müüsid või turustasid tooteid, mis on saadud veistelt, kellele tehti kohustuslik BSE test<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kuigi Üldkohus ei selgitanud, mida ta <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>teiste sektorite ettevõtjate<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> all silmas peab, ei ole vaja Üldkohtu otsust teise apellatsiooniväite alusel tühistada. Igal juhul oli BSE sõeluuringute rahastamine riigi ressurssidest valikuline eelis, mida <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>teised sektorid<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> ei saanud. Kuna apellant ei ole uusi tõendeid esitanud, ei tundu see süsteemi olemusest või üldisest ülesehitusest tulenevalt kuidagi põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Põhjendamiskohustuse suhtes – ehkki Üldkohus võinuks selgemalt väljenduda – olen seisukohal, et ta ei rikkunud seda kohustust niisugusel määral, et tema otsus oleks vaja tühistada. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei tähenda Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 36 ja artikli 53 esimese lõigu koostoimes Üldkohtul lasuv kohustus oma otsused põhistada seda, et Üldkohus peab oma põhjendustes ammendavalt ja ükshaaval analüüsima poolte kõiki argumente. Põhjendus võib seega olla tuletatav, kui see võimaldab huvitatud isikutel mõista põhjendusi, millele Üldkohus tugineb, ning annab Euroopa Kohtule piisavalt teavet kohtuliku kontrolli teostamiseks apellatsioonimenetluses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt nt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160308">8.3.2016</DATE>, <NAME.CASE>Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑431/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:145">EU:C:2016:145</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111221">21.12.2011</DATE>, <NAME.CASE>A2A <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑320/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:858">EU:C:2011:858</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0097">97</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040107">7.1.2004</DATE>, <NAME.CASE>Aalborg Portland jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:6">EU:C:2004:6</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0372">372</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>On ilmne, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused võimaldasid pooltel aru saada, mis alustel Üldkohus tuvastas valikulise eelise olemasolu. Kui Üldkohus oleks pidanud täpsemalt viitama sektoritele, mida tegelikult veiselihasektoriga võrreldi, oleks see tähendanud kõige rohkem väikest täiendust põhjendustesse, ent ei oleks kohtuotsuse resolutsiooni mõjutanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Tuleb siiski lisada, et minu arvates võimaldavad ainult käesoleva juhtumi konkreetsed asjaolud valikulisuse tuvastada. Eelist saaks jätkuvalt kasutada ainult üks sektor, nimelt veiselihasektor, olenemata sellest, milline eespool mainitud võrdlusraamistik valida. Asjaolud ei viita sellele, nagu oleks see valikuline eelis süsteemi olemusest või üldisest ülesehitusest tulenevalt põhjendatud. See ei tohiks siiski hägustada komisjoni üldist kohustust selgelt määratleda asjakohane võrdlusraamistik tulevastel juhtudel, mil samalaadne ebamäärasus võiks teistsuguste faktiliste asjaolude korral viia teistsuguse järelduseni.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>VI.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Nendel põhjustel ja ilma, et see piiraks esimese apellatsiooniväite uurimist, teen Euroopa Kohtule ettepaneku apellatsioonkaebus teise apellatsiooniväite osas rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>