|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2026/3910 |
20.7.2026 |
Geograafilise tähise nimetuse registreerimise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 15 lõikele 4
(C/2026/3910)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu, määruse (EL) 2024/1143 (1) artikliga 17 on ette nähtud, et kolme kuu jooksul pärast kõnealuse avaldamise kuupäeva võivad liikmesriigi või kolmanda riigi asutused või õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on kolmandas riigis, esitada komisjonile vastuväite.
KOONDDOKUMENT
Põllumajandustoodete päritolunimetused ja geograafilised tähised
„Korytnica/Korytnická“
ELi nr: PDO-SK-03409 – 4.3.2025
1. Nimetus(ed)
„Korytnica/Korytnická“
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN ☒ KGT ☐
3. Riik, kuhu määratletud geograafiline piirkond kuulub
Slovakkia
4. Põllumajandustoote kirjeldus
4.1. Põllumajandustoote klassifikatsioon vastavalt kombineeritud nomenklatuuri rubriigile ja koodile, nagu on osutatud määruse (EL) 2024/1143 artikli 6 lõikes 1
|
22 – |
JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS |
|
2201 – |
Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi |
|
2201 10 |
– Mineraalvesi ja gaseeritud vesi |
4.2. Registreeritud nimetusega põllumajandustoote kirjeldus
Nimetusega „Korytnica/Korytnická“ tähistatakse looduslikku mineraalvett, mis pärineb punktis 5 määratletud geograafilise piirkonna kahest mineraalvee ammutamise kohast: kaev S-2 („Antonín“, registreerimisnumber LM – 038) ja kaev S-7 („Klement“, registreerimisnumber LM-039). Mõlemast allikast pärit mineraalvesi sisaldab sulfaati, bikarbonaati ning kaltsium- ja magneesiumkarbonaati ning on rauarikas, külm ja hüpotooniline. Hüdrogeokeemiliselt on põhikomponent aluseline, puhas, kaltsiumsulfaadi tüüpi vesi, mille koostis on järgmine:
Kaev „Klement“
|
Anioonid (mg/l) |
Katioonid (mg/l) |
|
Kloriidid (Cl–): 9,93 |
Naatrium (Na+): 6,7 |
|
Fluoriidid (F–): 0,76 |
Kaltsium (Ca2+): 581 |
|
Sulfaadid (SO4 2–): 1 260 |
Magneesium (Mg2+): 182 |
|
Vesinikkarbonaadid (HCO3–): 1 049 |
Kaalium (K+): 5,4 |
|
Nitraadid (NO3 –): < 1,0 |
Raud (Fe2+): 22,50 |
|
Nitritid (NO2 –): < 0,01 |
Liitium (Li+): 0,052 |
|
|
Ammooniumioonid (NH4 +): 0,12 |
Kaev „Antonín“
|
Anioonid (mg/l) |
Katioonid (mg/l) |
|
Kloriidid (Cl–): 2,84 / 5,67 |
Naatrium (Na+): 5,7 |
|
Fluoriidid (F–): 0,77 |
Kaltsium (Ca2+): 645 |
|
Sulfaadid (SO4 2–): 1 290 |
Magneesium (Mg2+): 173 |
|
Vesinikkarbonaadid (HCO3 –): 1 159 |
Kaalium (K+): 6,0 |
|
Nitraadid (NO3 –): < 1,0 |
Raud (Fe2+): 21,83 |
|
Nitritid (NO2–): < 0,01 |
Liitium (Li+): 0,053 |
|
|
Ammooniumioonid (NH4 +): 0,24 |
Eespool esitatud väärtused võivad kõikuda kuni 5 % ulatuses mõlemas suunas, sõltuvalt mulla- ja kliimatingimustest.
Toodet „Korytnica/Korytnická“ turustatakse tarbijapakendis gaseeritud, kergelt gaseeritud või gaseerimata loodusliku mineraalveena. Pudelisse villitud loodusliku mineraalvee „Korytnica/Korytnická“ rauasisaldus kõigub sõltuvalt kaevust, kust vett võetakse, ja sellest, kuidas seda seejärel töödeldakse.
Kaevu S-7 („Klement“) vett kasutatakse sellise mineraalvee tootmiseks ja turule viimiseks, mida ei töödelda raua eemaldamiseks, vee rauasisaldus võib olla kuni 21,83 mg/l.
Kaevust S-2 („Antonín“) ammutatud vett töödeldakse raua eemaldamiseks, tarbijapakendil on vee rauasisalduseks märgitud < 0,006 mg/l.
Toode „Korytnica/Korytnická“ sisaldab maa-alustes kihtides toimuvatest geoloogilistest protsessidest pärit looduslikku süsinikdioksiidi. See CO2 on juba maa-aluses vees lahustunud, mis muudab vee maapõuest väljumisel kergelt kihisevaks. Kui mineraalvett villitakse, võib seda süsinikdioksiidiga veelgi rikastada, et anda sellele suurem kihisevus, pikem säilivusaeg ja iseloomulikum maitse. Kunstlikku karboniseerimist kasutatakse peamiselt gaseeritud vee puhul, millele lisatakse CO2kontrollitud koguses – 3,5 g/l.
4.3. Erandid sööda hankimisel (üksnes kaitstud päritolunimetusega loomsete toodete puhul) ja piirangud tooraine hankimisel (üksnes kaitstud geograafilise tähisega töödeldud toodete puhul)
Mineraalveekaevud asuvad asjaomases geograafilises piirkonnas.
4.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Kõik mineraalvee „Korytnica/Korytnická“ tootmise etapid toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.
4.5. Registreeritud nimetusega põllumajandustoote pakendamise, viilutamise, riivimise jm erieeskirjad
Mineraalvesi villitakse hügieeniliselt puhtasse müügipakendisse tehnoloogilise protsessi käigus, millega välditakse mis tahes saastumist võõrkehade või -ainetega, kuna veevõtukoha ja villimiskoha vahel on suletud ahel.
4.6. Registreeritud nimetusega põllumajandustoote märgistamise erieeskirjad
—
5. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Määratletud geograafiline piirkond asub Ružomberoki ringkonnas Liptovská Osada ja Liptovská Lúžna katastripiirkondades. Piirkonna läänepiir kulgeb Magurka tipust 1 126 meetri kõrgusel merepinnast Vamberský ojani. Sealt jätkub piir mööda juurdepääsuteed läbi kuurordiala ja piki metsateed Vamberský oja kõrval kuni oja pöördub lõunasse/kagusse. Seejärel kulgeb piir mööda pinnasrada ja pöördub itta Predný úplazi oru suunas. Sealt jätkub piir mööda oja kuni kujuteldava jooneni, mis kulgeb lõunas Hiadeľské sedlo mäekurust (1 102 m) kuni Skorušová mäetipuni (1 348 m) põhjas. See tähistab piirkonna lõunapiiri. Idapiir kulgeb mööda kujuteldavat joont Skorušová tipuni. Põhjapiir koosneb kirde- ja loodepiirist, mille moodustab Skorušová tipu, Fedorka tipu (1 303 m) ja Magurka tipu vaheline kujuteldav joon.
6. Seos geograafilise piirkonnaga
Põhjuslik seos põhineb määratletud geograafilise piirkonna mulla-, kliima- ja hüdrogeoloogilistel tingimustel.
Looduslikul mineraalveel „Korytnica/Korytnická“ on õrn maitse, kaevust „Klement“ ammutatud vees on kaltsiumi-magneesiumi suhe 3,1:1 ja kaevust „Antonín“ ammutatud veel 3,7:1. Vetel on väga väike naatriumisisaldus, suur rauasisaldus ja aimatav strontsiumisisaldus – need omadused eristavad seda toodet Slovakkia muudest mineraalvetest. Mineraalvee „Korytnica/Korytnická“ keskmine soolasisaldus (Na+) on 5,7–6,7 mg/l. Seda on kõigi Slovakki mineraalvete seas madalaim soolasisaldus, sest teistes mineraalvetes on keskmine soolasisaldus (Na+)19,9 mg/l kuni 355 mg/l. Vesi on veidi leeliseline ja mineraalide sisalduse poolest sobib vesi igapäevaseks kasutamiseks.
Loodusliku mineraalvee „Korytnica/Korytnická“ eripära on asjaolu, et see ringleb moodustumisel sügaval maa all ning et veel on ainulaadne keemiline koostis, sealhulgas sisaldab vesi suuremal hulgal kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi, kaaliumi, sulfaate ja bikarbonaate ning vähemal määral rauda, mangaani, liitiumi, ammooniumi, fluoriide ja kloriide. See sisaldab loomulikult CO2 ja vee temperatuur on 7–9 °C. Loodusliku mineraalvee mineraalainete kogusisaldus jääb vahemikku 3 150 kuni 3 320 mg/l.
Vees on täheldatud strontsiumi, mille kõrgeim mõõdetud sisaldus on 7,29–9,27 mg/l. Strontsium on balneoloogilise klassifikatsiooni järgi oluline mikroelement.
Määratletud piirkond asub Tatra madalmäestiku edelaosas. Piirkonna aluspinnas koosneb peamiselt lubjakivist ja dolomiitkivimitest, mis mõjutavad oluliselt põhjavee mineraliseerumist, kuna need kivimid sisaldavad karbonaate ja muid mineraale, mis rikastavad vett maa-aluste kihtide läbimisel. Lubjakivi ja dolomiit soodustavad ka bikarbonaatide teket ja annavad veele iseloomuliku koostise – rohke kaltsiumi-, magneesiumi- ja rauasisalduse. Mitmekesine geoloogiline ja tektooniline struktuur ning sellest tulenevad hüdrogeoloogilised tingimused on loonud geograafilises piirkonnas sobivad tingimused mineraalvee tekkeks ja maapinnale tulekuks.
Mägistele piirkondadele iseloomulik kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja mõõdukalt soojad suved, aitab tasakaalustada põhjaveevoolu ja vee temperatuuri. See võimaldab hoida vee stabiilset mineraalide sisaldust. Sademed filtreeruvad selles piirkonnas läbi lubjakivi ja dolomiitkivimite, kus vesi rikastub selliste mineraalidega nagu raud, magneesium ja kaltsium. Jahe kliima aitab hoida kaevud puhtana ja kaitstuna tagades vee kvaliteedi.
Hüdrogeoloogiline struktuur, kus looduslik mineraalvesi tekib, on avatud süsteem, mis hõlmab infiltratsiooni-, akumulatsiooni- ja väljumisalasid. Põhjavesi voolab alla kristalse aluspõhjaga Prašivá mäemassiivist, mis asub kõrgemal kui väljumisalad, need veed on eraldatud muudest hüdrogeoloogilistest struktuuridest, mis on seotud Liptovská Osada mineraalveekaevudega.
Raud(II)ioonide suurenenud sisaldus vees pärineb sideriidist, mida leidub kõikjal aluspinnases. Raud(II)ioonide esinemine vees sõltub vee happesusest ja bikarbonaatioonide kontsentratsioonist. Raud(II)ioone on leitud kõigis mineraalvetes.
Mineraalvee moodustumist ja selle keemilist koostist mõjutab asjaolu, et vesi laskub suurtesse sügavustesse, kus süsinikdioksiid lahustub paremini ja suurendab vee mineraliseerumisvõimet. Kivimite mineraloogilisest ja kivimilisest koostisest tulenevalt kujundab põhjavee keemilist koostist peamiselt Werfeni kiltkivist pärit karbonaatide ja sulfaatide lahustamine ning silikaatide hüdrolüütiline lagunemine. Võttes arvesse valdavaid mineraliseerumisprotsesse vee keemilise koostise moodustumisel, sisaldab vesi kas karbonaate ja sulfaate, ainult sulfaate või ainult karbonaate.
Piirkonnas, kus looduslik mineraalvesi „Korytnica/Korytnická“ maapinnale jõuab, piirnevatest aladest erinev on geoloogiline koostis ning piirkond on ka füüsiliselt nendest aladest eraldatud. See tähendab, et mineraalveel puudub võimalus jõuda maapinnale mujal kui määratletud geograafilises piirkonnas.
See piirkond asub Korytnica orus, mida ümbritseb Madal-Tatra mäestikus ning mida iseloomustab rikkumata loodus ja mineraalide rohke maapõu. Geoloogiline aluspinnas koosneb peamiselt lubjakivist ja dolomiitkivimitest, mis rikastavad põhjavett mineraalidega. Kivimite ja teatavate hüdrogeoloogiliste protsesside koosmõju loob ideaalsed tingimused suure raua-, magneesiumi- ja kaltsiumisisaldusega mineraalvee tekkeks. Kohalik kliima, looduslikud allikad ja puhas keskkond aitavad hoida vee kvaliteeti stabiilsena.
Viide geograafilise tähisega toote tootespetsifikaadi avaldamisele
https://www.indprop.gov.sk/swift_data/source/pdf/specifikacie_op_oz/SPECIFIKACIA_Korytnica.pdf
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L, 2024/1143, 23.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1143/oj).
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/3910/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)