ISSN 1831-5380
Sisukord | Õigusalane teave | Küpsised | Korduvad küsimused | Kontakt | Trüki lehekülg

8.1. Allmärkustele viitamine

Allmärkustele viidatakse kõigis keeltes ühtemoodi.

Sõnavahe järel ülanumber sulgudes (sulgudel on teksti tähesuurus):
võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (2) (edaspidi „algmäärus“)
Kitsa sõnavahe järel ülatärn sulgudes (sulgudel on teksti tähesuurus); sellist viitamist kasutatakse siis, kui allmärkus esineb tekstis samal kujul ja samas tähenduses enam kui ühe korra:
Eurostati andmed (*)
Erandjuhul võib segaduste vältimiseks üla-väiketähte kasutada väikese tähesuurusega tabelites.

Harilikult taasalgab allmärkuste nummerdamine lehekülje algusest, aga võimalik on ka teksti, peatükki või köidet läbiv numeratsioon. Allmärkused paigutatakse lehekülje lõppu teksti tähesuurusest väiksemalt (enamasti kahe punkti jagu) ning tekstist eraldavad neid vahejoon ja reavahe.

Viide allmärkusele (k.a sulud) esitatakse alati püstkirjas (ka juhul, kui tekst on poolpaksus või kaldkirjas).

Kui viide allmärkusele puudutab tabelit, on allmärkus tabeli osa ja paigutub seega tabeli sisse.

Allmärkused ja nendele viitamine: teksti ettevalmistamine/juhised teksti sisestamiseks:
vt punkti 4.2.3.

Viimati uuendatud: 7.11.2014
Tagasi üles
Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg