ISSN 1831-5380
Sisukord | Õigusalane teave | Küpsised | Korduvad küsimused | Kontakt | Trüki lehekülg

5.6. Teksti liigendus

Loetavuse huvides peab trükise tekst olema esitatud selges vormis. Seetõttu tuleks vältida kokkusurutud või segadusse ajavat esitusvormi ning teksti sisu tuleks selgelt liigendada. Teksti liigendustasemeid ei tohiks olla rohkem kui seitse. Igale vahepealkirjale järgnev tekstihulk peab vastama asjaomasele liigendustasemele.

Kompleksnummerdusega liigendus

Tekst võib olla jaotatud osadeks, jaotisteks, peatükkideks, jagudeks, lõigeteks, punktideks jne numbrite, tähtede, mõttekriipsude või teatavate kujunduselementide (täpid, tärnid vms) abil. Kahanevas järjekorras on nummerdus üldjuhul järgmine:

suurtähega kirjutatud Rooma numbrid (I, II, III, IV…),
suurtähed (A, B, C, D…),
araabia numbrid (1, 2, 3, 4…),
väiketähed (a, b, c, d…),
väiketähega kirjutatud Rooma numbrid (i, ii, iii, iv, v…),
mõttekriipsud (—),
täpid (•).
NB!
Väiketähega kirjutatud Rooma numbreid kasutatakse peamiselt Euroopa Liidu Teatajas (punktide a), b)… alajaotustes). Täppe õigusaktide koostamisel mitte kasutada. Euroopa Liidu Teataja suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta vt esimese osa punkti 2.7 ja „Kokkuvõtlikke tabeleid“.
Araabia numbrile järgneb punkt või lõpetav ümarsulg; väiketähele ja väiketähega kirjutatud Rooma numbrile järgneb loetelus alati lõpetav ümarsulg.

Traditsiooniline tekstiliigendus on järgmine:

Esimene osa LIIDU TEGEVUS

I peatükk LIIDU ARENG

I jagu. Üldine poliitiline olukord

A. Eelarvepädevad asutused

1. Tähtsamad arengusuunad
a) Vastuvõetud direktiivid

Nummerdamata liigendus

Kui ei kasutata tavapärast tekstiliigendust (osad, peatükid jne) ega liigenduselementide tähistamist tähtede või numbritega, tuleb tekstis tingimata eristada pealkirjad ja alapealkirjad eri kirjastiilide abil:

LIIDU TEGEVUS

LIIDU ARENG

Üldine poliitiline olukord

Eelarvepädevad asutused

Tähtsamad arengusuunad
Vastuvõetud direktiivid

Kümnendsüsteemis nummerdusega liigendus

Kasutada võib ka kümnendsüsteemis nummerdust:

Esimene osa. LIIDU TEGEVUS
I peatükk. LIIDU ARENG
1. Üldine poliitiline olukord
1.1. Eelarvepädevad asutused
1.1.1. Tähtsamad arengusuunad

Sellise liigenduse puhul ei tohiks alajaotuste tasemeid olla liiga palju.

Järjestikuse nummerdusega struktuur

Kui tegemist on väljaannetega, mis sisaldavad palju viiteid sama teksti osadele, on praktilisem lõiked järjestikku nummerdada. Sel viisil on võimalik lisada viited teksti enne, kui leheküljenumbrid on selgunud.

Järjestikust nummerdust võib kombineerida ka teiste nummerdussüsteemidega.

Viimati uuendatud: 5.1.2018
Tagasi üles
Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg