ISSN 1831-5380
Sisukord | Õigusalane teave | Küpsised | Korduvad küsimused | Kontakt | Trüki lehekülg

4.2.2. Dokumendi loogiline struktuur

Trükitud dokumendil on kaks aspekti: sisu, st selle loogilise struktuuriga seotud märgijadad, ja kujundus.

4.2.2. Dokumendi loogiline struktuu - 240202-et.gif

Kujundus kuulub tüpograafia valdkonda ning valmib lõplikul kujul trükikojas kujundaja juhtnööride järgi. Originaalteksti kujundus, selle küljendus jms ei vasta enamasti trükikojas valmivale lõplikule kujundusele. Seetõttu ei ole mõtet kujundada käsikirja võimalikult trükitud teksti sarnaseks ning see võib olla isegi segav (näiteks ei maksa sõnu käsitsi poolitada, sest trükikojas tuleb poolitusmärgid teksti töötlemise käigus välja võtta).

Küll aga peavad trükikojas olema äratuntavad teksti erinevad osad. Seetõttu tuleb dokumendi elektroonilisel koostamisel:

kas kasutada laadilehte/dokumendimalli,
või märgendada tekst kindla skeemi alusel.

Mallid

Et trükikojas teksti õigesti tõlgendataks, on väga tähtis tähistada selgelt erinevad liigendustasandid (pealkirjad, normaaltekst, märkused jne).

Word pakub selleks lihtsat lahendust, mida tuleb aga järjekindlalt kasutada: laade. Iga tekstiosa tähistatakse erineva tunnusega (laadiga):

erineva tasandi pealkirjad (Heading 1, Heading 2 jne);
normaaltekst, rööpjoondatud, vasakule joondatud jne (Normal jne);
viited, tekstikastid, allmärkused jne.

Igale tekstiosale tuleb omistada oma laad, soovitatavalt teatava loogilise skeemi alusel.

Näiteks ei tohi eristada eri tasandite pealkirju käsitsi (paksus kirjas, kaldkirjas jne)!

Laadide valiku jätmine autorite teha hakkab siiski peatselt probleeme tekitama: iga dokument nõuab erinevat töötlust ning laadide suur hulk on raskesti hallatav. Seetõttu on soovitatav või isegi hädavajalik laadid ühtlustada.

Ideaaljuhul peaksid erinevate tekstide koostamisel kasutatavad laadilehed põhinema samal alusel (standardlehel). Samal ajal võib laadilehele lisada oma malle vastavalt kujundus­vajadustele („oma malli“ all mõeldakse ettevalmistatava trükise tüpograafilisele kujundusele kohandatud spetsiaalset laadilehte).

Laadide järjekindlal kasutamisel pealkirjade eristamiseks on Wordis veel üks eelis: see võimaldab autoril genereerida automaatselt sisukorra, mis käsitsi eristatud pealkirjade korral on võimatu.

Märgendusskeem

Teine peamine viis tekstiosade eristamiseks on „märgendusskeemi“ kasutamine ehk iga tekstiosa loogilise tasandi tähistamine (näiteks peatüki või alapeatüki pealkiri; normaaltekst, taandega tekst; viited). Märgendusskeemis peavad olema kirjeldatud tekstiosad, märgendid ja soovitud tüpograafiline kujundus.

Märgendid on tavaliselt kujul <MÄRGEND>, näiteks märgend <TCHAP> tähistab peatüki pealkirja. Need pärinevad märgenduskeelest SGML (standard generalised markup language). SGMList on välja kasvanud mitu uut keelt ning praeguseks on enim kasutatav XML.

Märgenditel on see eelis, et arvutipõhised kirjastusprogrammid (ja ka arenenud tekstitöötlus­programmid) tõlgendavad neid otse, ilma et dokumente oleks vaja enne trükkiminekut ulatuslikult töödelda. Märgendamisskeem tuleb paika panna väga varases tööetapis, ideaaljuhul juba dokumendi kavandamise järgus.

Kui dokument on mitmekeelne, tuleks kaasata ka asutuse tõlketeenistus, mille ülesandeks on luua tekstidest uusi versioone soovitud keeltes. Märgendatud tekst võimaldab tõlketeenistusel keskenduda sisule, kulutamata asjatult vahendeid kujunduse taastamisele. Samuti on märgendatud teksti lihtsam töödelda kaasaegsete keeletehnoloogiliste vahenditega, sest seal on kõige vähem vorminduskoode.

Viimati uuendatud: 31.10.2011
Tagasi üles
Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg