ISSN 1831-5380
Sisukord | Õigusalane teave | Küpsised | Korduvad küsimused | Kontakt | Trüki lehekülg

3.4. Osutamise järjekord

3.4.1. Aluslepingute järjekord

Alates 1. detsembrist 2009 (Lissaboni lepingu jõustumise kuupäev) on aluslepingutele osutamise järjekord (eriti volitustes) järgmine:

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut
NB!

Kuni 30. novembrini 2009 oli aluslepingutele osutamise järjekord järgmine:

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut,
(ESTÜ asutamisleping kaotas kehtivuse 23. juulil 2002.)
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut
(Seda asutamislepingut nimetati tavaliselt viimasena, kuid mõnikord ka esimesena.)

Aluslepingutele osutamise järjekord ei ole alati sama olnud:

1)

kuni 1997. aasta lõpuni vaheldus asutamislepingutele osutamise järjekord igal aastal järgmiselt:

E(M)Ü, Euratom, ESTÜ:
1968, 1971, 1974, 1977, 1980, 1983, 1986, 1989, 1992, 1995,
Euratom, ESTÜ, E(M)Ü:
1969, 1972, 1975, 1978, 1981, 1984, 1987, 1990, 1993, 1996,
ESTÜ, E(M)Ü, Euratom:
1970, 1973, 1976, 1979, 1982, 1985, 1988, 1991, 1994, 1997;
2)
1998. aastast kuni 23. juulini 2002. aastal oli järjekord järgmine:
EÜ, ESTÜ, Euratom
3)
alates 24. juulist 2002 (pärast ESTÜ lepingu kehtivuse lõppemist) kuni 30. novembrini 2009 oli ühendustele osutamise järjekord järgmine:
EÜ, Euratom
4)
alates 1. detsembrist 2009:
EL, Euratom

Mõisteid „Euroopa Majandusühendus“ ja „Euroopa Ühendus“ kasutati järgmiselt:

„Euroopa Majandusühendus“ või „EMÜ“ enne 1. novembrit 1993 vastu võetud õigusaktides;
„Euroopa Ühendus“ või „EÜ“ pärast 1. novembrit 1993 vastu võetud õigusaktides;
Aluslepingutele osutamine

Aluslepingu esmakordsel nimetamisel esitatakse lepingu täisnimetus.

Järjekordsel nimetamisel

1)
kasutatakse ainult sõnu „alusleping“ või „asutamisleping“, kui tekstis on juttu ainult ühest aluslepingust;
2)
kui tegemist on mitme aluslepinguga, tuleb võimaluse korral esitada lepingu täisnimetus. Vastasel juhul kasutatakse ka aluslepingute lühinimetusi:
ELi leping Euroopa Liidu lepingu puhul,
ELi toimimise leping Euroopa Liidu toimimise lepingu puhul,
EÜ asutamisleping Euroopa Ühenduse asutamislepingu puhul,
Euratomi asutamisleping Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu puhul,
ESTÜ asutamisleping Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu puhul.
NB!
1999. aastal (Amsterdami leping) ja 2009. aastal (Lissaboni leping) nummerdati aluslepingute sätted ümber. Euroopa Liidu Kohus ja kontrollikoda järgivad aluslepingute artiklitele viidates erisüsteemi sõltuvalt sellest, kas viidatakse varasemale või hilisemale ümbernummerdatud tekstile.

3.4.2. Avaldamise järjekord

Tekstide ELT L- ja C-seeria rubriikides avaldamise järjekord on autorite lõikes järgmine:

liikmesriikide valitsuste esindajad,
nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajad,
Euroopa Parlament,
Euroopa Ülemkogu,
Euroopa Parlament ja nõukogu,
nõukogu,
Euroopa Komisjon,
Euroopa Liidu Kohus,
Euroopa Keskpank,
kontrollikoda,
liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja,
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee,
Euroopa Regioonide Komitee,
Euroopa Investeerimispank,
Euroopa Ombudsman,
Euroopa Andmekaitseinspektor,
asutused,
rahvusvaheliste lepingutega loodud organid.

Tekstide L III-s ja C IV rubriigis „Euroopa Majanduspiirkonda käsitlev teave“ avaldamise järjekord on järgmine:

EMP Ühiskomitee,
EFTA järelevalveamet,
EFTA riikide alaline komitee,
EMP nõuandekomitee,
EFTA kohus.

Institutsioonide, organite ja asutuste protokollilist järjekorda ning erinevaid nimekujusid vt punktist 9.5.

3.4.3. Riikide järjekord

Riiginimede, nende lühendite ja nende loetlemise järjekorda vt punktist 7.1 ning lisadest A5 ja A6.

NB!
Osutades rahvusvahelistele lepingutele riikidega, mille nimi on muutunud, peab jälgima, et riigi nimi esitataks sellisel kujul, nagu see oli dokumendi allakirjutamise ajal.

3.4.4. Ametlike keelte ja mitmekeelsete tekstide järjekord

Keeli ja nende lühendeid ning keelte ja keeleversioonide järjekorda vt punktist 7.2.

3.4.5. Vääringud

Vääringute nimetusi, nende koode ja nimetamise järjekorda vt punktist 7.3 ja lisast A7.

Rahaühikute kasutamise eeskirju vt punktist 7.3.3.

Viimati uuendatud: 20.9.2019
Tagasi üles
Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg