ISSN 1831-5380
Sisukord | Õigusalane teave | Küpsised | Korduvad küsimused | Kontakt | Trüki lehekülg

Preambul

Ajalugu

1952

Pärast ESTÜ asutamislepingu jõustumist luuakse ametlik teataja, et avaldada teatiseid, otsuseid jms.
Esimene teataja ilmub 30. detsembril.
Aastast 1952 kuni 1958. aasta 19. aprillini kannab väljaanne Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Teataja nime ning selle ametlikud keeled on hollandi, itaalia, prantsuse ja saksa keel.

1958

Pärast kahe uue lepingu – EÜ asutamislepingu ja Euratomi asutamislepingu – jõustumist saab väljaande nimeks Euroopa Ühenduste Teataja.
Uus teataja hakkab ilmuma alates 20. aprillist.

1968

Jaanuaris luuakse L-seeria (Õigusaktid) ja C-seeria (Teave ja teatised).
L-seeria hakkab ilmuma 3. jaanuaril.
C-seeria hakkab ilmuma 12. jaanuaril.

1978

Luuakse S-seeria (Euroopa Ühenduste Teataja lisa), kus avaldatakse hanketeateid. Esimene number ilmub 7. jaanuaril.
Hanketeated ja Euroopa Arengufondi teated ilmusid varem vastavalt L-seerias (1974. aasta lõpuni) ning C-seerias (1977. aasta lõpuni).

1981

CELEXi andmebaas – ühenduse õigusaktide automaatne mitmekeelne dokumenteerimissüsteem – tehakse avalikkusele kättesaadavaks.
Komisjoni hallatav CELEX on kasutatav reaalajas ja magnetlindil.

1986

S-seeria tehakse kättesaadavaks elektrooniliselt (TEDi andmebaas).

1987

L- ja C-seeria tehakse kättesaadavaks mikrofiššidena.

1991

Jaanuaris luuakse C … A-seeria.

1992

Oktoobris annab komisjon CELEXi haldamise üle väljaannete talitusele.

1997

S-seeria tehakse kättesaadavaks CD-ROMil.

1998

L- ja C-seeria tehakse kättesaadavaks EUR-Lexi veebilehel.
Alates 1. juulist S-seeriat enam ei trükita, see avaldatakse vaid CD-ROMil ja internetis (TEDi andmebaas).

1999

Alates 31. augustist ilmub uus C … E-seeria elektrooniliselt.

2001

L- ja C-seeria tehakse kättesaadavaks CD-ROMil.

2002

EUR-Lex tehakse tasuta kättesaadavaks 1. jaanuarist.

2003

Euroopa Ühenduste Teataja nimetatakse 1. veebruarist Euroopa Liidu Teatajaks (Nice’i leping).

2004

Alates 1. maist ilmub Euroopa Liidu Teataja laienemise tulemusel 20 ametlikus keeles. Nõukogu määruse (EÜ) nr 930/2004 kohaselt tehakse erand ELT maltakeelse väljaande suhtes: kolme aasta jooksul (1.5.2004–30.4.2007) peavad institutsioonid avaldama malta keeles ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud õigusaktid.
1. maist ei ole ELT kaaneseljal värvitriipu, keeleversioone eristatakse kaanel oleva ISO koodi järgi.
1. maist on CELEXi ja EUR-Lexi andmebaas kättesaadavad 20 ametlikus keeles.
Juulis ilmub ühenduse kehtivate õigusaktide juhi viimane trükiväljaanne. Pärast seda on juht kättesaadav EUR-Lexi veebilehel.
1. novembril liidetakse CELEXi andmebaas EUR-Lexi andmebaasiga, 31. detsembrist CELEXi andmebaasi enam ei uuendata.

2007

Rumeenia ja Bulgaaria ühinemise tõttu ning otsuse tõttu avaldada teisese õiguse aktid iiri keeles ilmub Euroopa Liidu Teataja alates 1. jaanuarist 23 ametlikus keeles. Samas jääb iirikeelse väljaande suhtes kehtima malta keelele sarnane erand: viie aasta jooksul (1.1.2007–31.12.2011) peavad institutsioonid avaldama iiri keeles ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud õigusaktid (nõukogu määrus (EÜ) nr 920/2005).
1. jaanuarist muutub ka aktide liigitamise süsteem Euroopa Liidu Teatajas.

2009

Alates 1. detsembrist, mil jõustus Lissaboni leping, lisatakse ELT L-seeria V rubriiki ajutine alamrubriik (kuni 31.12.2009) „Alates 1. detsembrist 2009 Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud õigusaktid“.

2010

Alates 1. jaanuarist liigitatakse ELTs avaldatavad õigusaktid uut moodi, et järgida Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi.

2012

2007. aastal kehtestatud erandit iiri keele suhtes pikendatatakse nõukogu määrusega (EL) nr 1257/2010 viie aasta võrra (1.1.2012–31.12.2016).

2013

Alates 1. juulist avaldatakse Euroopa Liidu Teatajat seoses Horvaatia ühinemisega 24 keeles.

2014

Alates 1. aprillist lõpetatakse C … E-seeria avaldamine.

2016

1. jaanuaril luuakse L … I- ja C … I-seeria.
Märtsis liidetakse EUR-Lex'iga Euroopa õigusaktide identifikaator (ELI).

2017

Erandit iiri keele suhtes pikendatakse taas nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2015/2264, kuid selle ulatust vähendatakse kuni lõpliku peatamiseni 31. detsembril 2021.

Institutsioonide, organite ja asutuste tekste saatvad teenistused

Institutsioonide, organite ja asutuste erinevad nimekujud on esitatud punktis 9.5.

Euroopa Parlament (Brüssel, Luxembourg, Strasbourg)

Tekste avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas saadavad erinevad osakonnad.

Euroopa Ülemkogu (Brüssel)

Tekste saadab Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.

Euroopa Liidu Nõukogu (Brüssel)

Tekste saadab peasekretariaat.

Euroopa Komisjon (Brüssel, Luxembourg)

Peasekretariaat vastutab selle eest, et komisjoni tekstid, nimelt siduvad õigusaktid (L-seeria), komisjoni ettepanekud, teave ja teatised (C-seeria), hanketeated ja Euroopa Arengufondi teated (S-seeria), edastatakse avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Liidu Kohus (Luxembourg)

Tekstide saatmise eest vastutab kohtukantselei.

Euroopa Keskpank (Frankfurt Maini ääres)

Tekste saadab sekretariaadi ja keeleteenuste peadirektoraat või õigusteenuste peadirektoraat.

Kontrollikoda (Luxembourg)

Tekstide saatmise eest vastutab teabeedastuse ja aruannete üksus.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (Brüssel)

Tekste saadab Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Brüssel)

Tekste saadab registriosakond.

Euroopa Regioonide Komitee (Brüssel)

Tekste saadab registriosakond.

Euroopa Investeerimispank (Luxembourg)

Tekste saadavad erinevad autorid.

Euroopa Ombudsman (Strasbourg) ja Euroopa Andmekaitseinspektor (Brüssel)

Tekste saadavad erinevad autorid.

Asutused

Asutuste nimekirja vt punktidest 9.5.3–9.5.6.

Institutsioonide, organite, institutsioonidevaheliste teenistuste ja asutuste mitmekeelset nimekirja vt lisast A9.

LegisWrite

LegisWrite on arvutiprogramm, mida kasutatakse institutsioonide juriidiliste ja muude dokumentide loomiseks, toimetamiseks ja vahetamiseks. Programm ühtlustab tekstide struktuuri ja esitusviisi.

Lisateavet LegisWrite’i kohta saab GoPro veebilehelt, mis on kättesaadav ELi institutsioonide ja organite töötajatele: https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/wikis/display/REGISTRY/Legiswrite (inglise keeles) (*).

Teabeallikad

Euroopa Liidu Teatajas avaldatavate tekstide toimetamise teabeallikad on järgmised:

a)
õigekeelsus:
Eesti õigekeelsussõnaraamat: ÕS 2006 / Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik; Eesti Keele Instituut – Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006 – [Võrguteavik] http://portaal.eki.ee/dict/qs/
Eesti keele käsiraamat / Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross – Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007 – [Võrguteavik] Tallinn: Eesti Keele Instituut – http://portaal.eki.ee/books/ekk09/
Eesti Keele Instituudi kohanimeandmed: [Võrguteavik] Tallinn: Eesti Keele Instituut – http://portaal.eki.ee/knab/
Eesti ortograafia / Tiiu Erelt – Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005
Võõrsõnade leksikon / Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet – Tallinn: Valgus, 2006
b)
õigusaktide toimetamine:
Seadusandliku tavamenetlusega vastuvõetavate õigusaktide koostamise ja vormindamise ühine käsiraamat (Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon), 2020. aasta veebruari väljaanne
Euroopa Liidu Nõukogu õigusaktide koostamise käsiraamat, 2015
c)
lühendid:
IATE (Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja ametite terminoloogia kogumise, levitamise ja haldamise andmebaas)
Eesti õigekeelsussõnaraamat: ÕS 2006 / Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik; Eesti Keele Instituut – Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006 – [Võrguteavik] http://portaal.eki.ee/dict/qs/
Lühendiraamat / Martin Ollisaar – Tallinn: Valgus, 2006
d)
õigusaktide pealkirjad, sisu, muudatused jms:
EUR-Lex (võimaldab vahetut ja tasuta juurdepääsu Euroopa Liidu õigusaktidele; peale ELT saab vaadata ka aluslepinguid, teisese õiguse akte, kohtulahendeid ja ettevalmistavaid akte)
e)
Euroopa Liidu Teataja korrektuuri lugemine (küljendamise reeglid, tüpograafia eeskirjad jne):

Lisaks sellele on põllumajanduse, kalanduse, kaubanduskokkulepete, kombineeritud nomenklatuuri, kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepete jm küsimuste puhul olulised teabeallikad ka Euroopa Liidu Teataja teatavad väljaanded.

(*)
Siselink/töödokument Euroopa Liidu institutsioonide töötajatele.
Viimati uuendatud: 2.6.2020
Tagasi üles
Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg