Eriaruanne
nr14 2018

ELi keemia-, bioloogia-, radioloogia- ja tuumavaldkonna tippkeskused: tulemusi on vaja parandada

Aruande kohta ELi KBRT-tippkeskuste algatus on peamine vahend väljastpoolt ELi tulevate keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude ning -riskide maandamiseks. Ehkki nimetatud riskid on väikesed, leidub märke sellest, et nad on järjest suurenemas, ja realiseerumise korral võivad nad inimeste tervisele, keskkonnale ja majandusele kogu maailmas suurt mõju avaldada. Kõnealuse algatuse eesmärk on suurendada partnerriikide riskide maandamise võimet, rakendades selleks suutlikkuse arendamise projekte ja koostöövõrgustikku. Kontrollikoda uuris, kas ELi KBRT-algatus oli KBRT-ohte maandanud, ning jõudis järeldusele, et ohud olid küll vähenenud, kuid paljud probleemid jäänud endiselt püsima. Kontrollikoda esitab mitu soovitust algatuse täiustamiseks.

Käesolev väljaanne on saadaval 23 keeles ning järgmises formaadis:
PDF
PDF General Report

Kokkuvõte

I

EL on alates 2010. aastast püüdnud maandada väljastpoolt ELi piire tulevaid keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumaalaseid (KBRT) riske, kasutades selleks KBRT tippkeskuste algatust (edaspidi „algatus“). See on ELi suurim tsiviilotstarbeline välisjulgeoleku programm ning seda rahastatakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendist, millest on aastateks 2014–2020 ette nähtud 130 miljonit eurot. Algatus on üks peamisi vahendeid1, millega maandada väljastpoolt ELi tulevaid KBRT-alaseid ohte ja riske.

II

Selleks et hinnata, mil määral aitas algatus kaasa väljastpoolt ELi tulevate KBRT-riskide maandamisele, analüüsis kontrollikoda riskijuhtimise põhimõtteid, algatuse rakendamist partnerriikides ning seire- ja hindamissüsteeme. Selle käigus vaatas kontrollikoda üle süsteemi ülesehitust käsitlevas eriaruandes nr 17/2014 („Kas ELi tippkeskuste algatus võib aidata vähendada väljastpoolt ELi lähtuvaid keemilisi, bioloogilisi, kiirgus- ja tuumaohte?“) esitatud soovituste täitmise.

III

Kontrollikoda jõudis järeldusele, et algatus on kaasa aidanud KBRT-ohtude vähendamisele, kuid paljud probleemid on endiselt lahendamata. Komisjon ja Euroopa välisteenistus on täielikult ellu viinud kolm kontrollikoja eriaruandes nr 17/2014 esitatud kuuest soovitusest ja osaliselt ellu viinud kaks. Partnerriigid on nüüd rohkem kaasatud projektide algatamisse ja rakendamisse, piirkondliku tasandi korraldustööd on tõhustatud ning otsustajate ja rakendusasutuste koostöö on paranenud. Hoolimata mõningatest edusammudest ei ole ELi delegatsioonide roll ja projektide rakendamise kiirus aga veel rahuldaval tasemel. Üht kontrollikoja varasemat soovitust, mis puudutas ELi rahaliste vahendite suunamist ELi julgeoleku seisukohast kõige olulisematele valdkondadele, ja mille komisjon heaks kiitis, ei ole ellu viidud.

IV

Algatuse kui terviku tegevuste jaoks, projektide valiku etapiks ja partnerriikide vajaduste kindlaksmääramiseks ei ole veel välja töötatud asjakohaseid riskijuhtimise põhimõtteid.

V

Komisjon pakub partnerriikidele vahendeid ja metoodikat, et aidata neil hinnata oma vajadusi ning välja töötada riiklikud tegevuskavad KBRT-riskide maandamiseks. Siiski ei ole antud piisavalt suuniseid selle kohta, kuidas riske kindlaks teha ja järjestada. Sellest puudusest hoolimata on vajaduste hindamise küsimustik ja riiklikud tegevuskavad endiselt algatuse aluseks olevad põhielemendid. Komisjon ei saa aga piisavalt kiiresti reageerida kõigile partnerriikide abitaotlustele seoses vajaduste kindlakstegemise ja järjestamisega; see võib põhjustada suuri viivitusi nii küsimustike kui ka tegevuskavade ettevalmistamisel.

VI

Lisaks kontrollikoja varasemate soovituste alusel võetud parandusmeetmetele on partnerriikides edasi arendatud veel mitmeid algatuse aspekte. Algatus on kaasa toonud edusamme ohutuse ja koostöö vallas. Enamikus partnerriikides on moodustatud KBRT riiklikud rühmad. Projektid on saavutanud enamiku oma väljunditest; sidusrühmad hindavad eriti kõrgelt tegevusalase suutlikkuse suurendamist.

VII

Piirkondlikule koostööle on alus pandud, kuid see on veel puudulik, sest partnerriikide ühistegevus ei ole piisav ja iga riik soovib esmajoones täita enda vajadused.

VIII

Pärast kontrollikoja eriaruande nr 17/2014 ilmumist on ELi delegatsioonide kaasamine paranenud. ELi delegatsioonid ei olnud aga algatuse tutvustamisel ja poliitilise tahte kaasamisel piisavalt aktiivsed. KBRT teemat ei kaasatud järjepidevalt poliitikas ega julgeolekualases ja poliitilises dialoogis. Komisjoni peadirektoraatide ja rahastajate vaheline suhtlus, eelkõige olemasoleva rahastamissumma küsimuses, oli piiratud.

IX

Selgete eesmärkide, asjakohaste näitajate ja kohapeal kogutud andmete puudumine takistas projektide tulemuste ja mõju ning algatuse kui terviku hindamist.

X

KBRT veebipõhisel portaalil on märkimisväärne potentsiaal, et toimida algatuse tegevuste elluviimise ja juhtimise andmebaasina, kuid see ei ole veel tõhus, täielik, ajakohane ja struktureeritud andmehoidla, mis koondaks tegevuste, saadud kogemuste ja parimate tavade alast teavet.

XI

Seetõttu soovitab kontrollikoda komisjonil ja Euroopa välisteenistusel

  • seada tegevused süsteemse riskihindamise alusel tähtsuse järjekorda;
  • tõhustada algatuse piirkondlikku mõõdet;
  • tugevdada veelgi ELi delegatsioonide rolli algatuses;
  • kindlaks teha koostoimevõimalused ja muud kättesaadavad rahastamisallikad;
  • suurendada tegevuse ja tulemuste usaldusväärsust ja nähtavust tänu paremale seirele ja hindamisele;
  • uuendada veebipõhist portaali, et võimaldada lihtsat juurdepääsu kogu teabele algatuse tegevuste kohta.

Sissejuhatus

01

Sellised juhtumid nagu sariini ja gaasilise kloori hiljutine kasutamine Iraagis ja Süürias ning närvigaasi VX rünnak Kuala Lumpuri lennujaamas 2017. aasta veebruaris, Ebola viiruse puhang Lääne-Aafrikas aastail 2014–2016 ja Fukushima tuumajaama katastroof 2011. aastal on sünged meeldetuletused ohtudest, mida võivad põhjustada keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumariskid (KBRT-riskid). Kas juhuslikult või tahtlikult vabastatud keemilised mõjurid, pandeemilised ja episootilised haigused ning radioloogilised ja tuumamaterjalid võivad kujutada tõsist ohtu inimeste tervisele, keskkonnale ja majandusele.

02

KBRT-riskide realiseerumise tõenäosus on komisjoni hinnangul väike, kuid selle mõju võib olla ulatuslik2. Kuigi suurem osa rahvusvahelisest kogukonnast on allkirjastanud rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid3, mis reguleerivad KBRT-relvade ja -materjalide kasutamist, ei ole paljud riigid neid täitnud, ja osa riike ei ole neid veel ratifitseerinud. Toimub KBRT-komponentide omandamine ja pahatahtlik kasutamine, ning lähiaastatel oht tõenäoliselt suureneb4. Lisaks KBRT-ainete pahatahtlikule kasutamisele võivad aset leida ka looduslikud ja inimtegevusest tingitud õnnetused.

03

ELi tasandil koordineerib komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraat (DG HOME) ELi-sisest KBRT-poliitikat5, et maandada sellega seotud ohte ja riske. Kuna KBRT-ohud ei tunne riigipiire, ei saa ELi tegevus piirduda üksnes ELi territooriumiga. Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu6 ja Euroopa Parlament7 on korduvalt rõhutanud, kui oluline on ühendada ELi sise- ja välisjulgeoleku poliitika, mis hõlmab KBRT-küsimusi. Euroopa Komisjon on ka märkinud, et ELi välistegevus peab kajastama, täiendama ja toetama ELi sisejulgeolekut8. Kasvavat toetust julgeolekusektoritele antakse ELi 2016. aasta Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia raames9.

04

ELi KBRT tippkeskuste algatus (edaspidi „algatus“), mida haldab rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (DG DEVCO), on peamine, kuid mitte ainus väljastpoolt ELi tulevate KBRT-ohtude leevendamise kava. DG DEVCO rakendab ka muid leevendavaid meetmeid, nagu kahesuguse kasutusega kaupade (nii tsiviil- kui ka sõjaliseks otstarbeks kasutatavad KBRT materjalid) ekspordikontrolli süsteemide tugevdamine ning kahesuguse kasutusega tehnoloogiat tundvate teadlaste ümbersuunamine.

05

Algatuse peamine eesmärk on tugevdada riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ning KBRT-ohtudega tegelevate haldusasutuste pikaajalist suutlikkust ja koostööd10. Algatusest rahastatakse peamiselt suutlikkuse suurendamise projekte, kuid toetus ei piirdu projektidega. Selle peamine eesmärk on luua ja tugevdada KBRT-võrgustikke (või tippkeskusi), et hoogustada koostööd partnerriikides ja nende vahel. Võrgustik toetub piirkondlikele sekretariaatidele, kus jagatakse teadmisi ja oskusteavet.

06

Algatus on rahaliselt suurim meede stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi11 raames ning suurim ELi tsiviilotstarbeline välisjulgeoleku programm. Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend käsitleb konflikti-, rahu- ja julgeolekualaseid probleeme, mida ei saa tõhusalt lahendada muude ELi koostöövahendite raames12.

07

Algatuse eelarve oli perioodil 2009–2013 109 miljonit eurot ja perioodil 2014–2020 130 miljonit eurot. See tähendab, et aasta keskmine langes kahe perioodi vahel 22 miljonilt eurolt 19 miljonile eurole (vt I lisa).

08

Algatus käivitati 2010. aasta mais13. Kontrollikoda käsitles selle ülesehitust eriaruandes nr 17/2014: „Kas ELi tippkeskuste algatus võib aidata vähendada väljastpoolt ELi lähtuvaid keemilisi, bioloogilisi, kiirgus- ja tuumaohte?“. Aruandes jõuti järeldusele, et see on võimalik, kuid mitmed elemendid ei ole veel lõplikult paigas (vt II lisa). Algatuse organisatsiooniline ülesehitus on pärast viimast auditit küll veidi muutunud, kuid jäänud endiselt keerukaks, tuginedes ulatuslikule võrgustikule, mis koosneb nii ELi asutustest (Euroopa välisteenistus, DG DEVCO, Teadusuuringute Ühiskeskus) kui ELi-välistest osalejatest (ÜRO Regioonidevaheline Kuritegevuse ja Õigusküsimuste Uurimise Instituut, juhtimisrühm, piirkondlikud sekretariaadid, riiklikud rühmad), KBRT-ekspertidest, tsiviil- ja militaarvaldkonna osalejatest ning muudest rahvusvahelistest organisatsioonidest (vt joonis 1). Kõige märkimisväärsem muutus pärast kontrollikoja viimast auditit on olnud Teadusuuringute Ühiskeskuse ja DG DEVCO palgatud kohapealsete ekspertide suurem kaasatus.

Joonis 1

Ülevaade tippkeskuste algatuse ülesehitusest

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

09

Selline ülesehitus, mis hõlmab paljusid KBRT-osalejaid, ühendab „alt üles“, riiklikud ja piirkondlikud lähenemisviisid, et muuta algatus ainulaadseks toetusmehhanismiks. Partnerriikide valitsused nimetavad riikliku teabekeskuse, kes on nende peamine esindaja algatuse raames, vastutades KBRT-sidusrühmadega suhtlemise eest riiklikul (riiklik rühm, projektide toetusesaajad ja muud kohalikud osalejad) ja rahvusvahelisel tasandil.

10

Tippkeskused on koondunud kaheksa piirkondliku sekretariaadi ümber (vt III lisa). Piirkondlikud sekretariaadid on platvormid koostöö edendamiseks ja hõlbustamiseks nii piirkondlikul kui rahvusvahelisel tasandil. Nad teevad koostööd oma piirkonna riiklike teabekeskustega ja toetavad neid, korraldavad piirkondlikke ümarlauakohtumisi, hõlbustavad teabevahetust, jälgivad teataval määral piirkondlikku tegevust ja tegelevad algatuse tutvustamisega.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

11

Üks ELi KBRT tippkeskuste algatusele keskenduva tulemusauditi põhieesmärke oli kontrollida, milliseid meetmeid on Euroopa välisteenistus ja komisjon võtnud, et ellu viia eriaruandes nr 17/2014 esitatud soovitused, mis puudutasid järgnevat:

  1. ELi eraldatud vahendite suunamine ELi julgeoleku seisukohast kõige olulisematesse valdkondadesse;
  2. piirkondlike sekretariaatide suutlikkuse suurendamine;
  3. ELi delegatsioonide rolli suurendamine;
  4. partnerriikide kaasamine projektide algatamisse ja rakendamisse;
  5. projektiettepaneku esitamise ja projekti elluviimise vahelise aja lühendamine;
  6. otsuseid tegevate ja rakendusasutuste vahelise koostöö parandamine.
12

Kui kontrollikoja varasem audit keskendus algatuse ülesehitusele, siis nüüd laiendati auditi ulatust nii, et see hõlmaks riskijuhtimise lähenemisviisi hindamist, algatuse rakendamist partnerriikides ning seire- ja hindamissüsteeme. Auditiga püüti leida vastus järgmisele küsimusele: kas ELi tippkeskuste algatus on oluliselt kaasa aidanud väljastpoolt ELi tulevate keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumariskide maandamisele?

13

Küsimus jagati kolmeks alaküsimuseks:

  1. kas komisjon ja Euroopa välisteenistus on vastu võtnud asjakohase riskijuhtimise lähenemisviisi?
  2. kas algatust on partnerriikides rahuldavalt edasi arendatud?
  3. kas on loodud tõhusad seire- ja hindamissüsteemid, et tippkeskuste algatuse tulemused kindlaks teha, neid hinnata ja neist aru anda?
14

Audit toimus 2017. aasta veebruarist oktoobrini. Audiitorid vaatasid läbi tõendavad dokumendid ja küsitlesid komisjoni (arengu ja koostöö peadirektoraadi, Teadusuuringute Ühiskeskuse, humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi, naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi ning rände ja siseasjade peadirektoraadi), Euroopa välisteenistuse, ÜRO Regioonidevahelise Kuritegevuse ja Õigusküsimuste Uurimise Instituudi ning juhtimisrühma esindajaid, samuti Brüsselis korraldatud riiklike teabekeskuste 5. rahvusvahelisel kohtumisel osalejaid.

15

Auditikülastusi tehti kolme partnerriiki: Gruusiasse (juunis 2017), Jordaaniasse ja Liibanoni (septembris 2017). Need riigid kuuluvad Euroopa naabrusse, mis on algatuse esmatähtis piirkond, ja kahes esimeses asub piirkondlik sekretariaat14. Audiitorid küsitlesid piirkondlike sekretariaatide juhte, piirkondlikke koordinaatoreid, kohapealseid tehnilise abi eksperte, riiklikke teabekeskusi, ELi delegatsioone, 15 projekti toetusesaajat ja kolme ELi töövõtjat (projektide elluviijad). Kõigile piirkondlikele sekretariaatidele (8) ja muude sidusrühmade (loetletud allpool) valimile saadeti küsimustik, et saada algatuse kohta üldteavet. Analüüsiti kõiki kirjalikke vastuseid, mis saadi:

  1. piirkondlikelt sekretariaatidelt (vastas 8-st 5);
  2. riiklikelt teabekeskustelt (vastas 18-st 11);
  3. ELi delegatsioonidelt (vastas 18-st 14);
  4. projektide elluviijatelt (vastas 7-st 6);
  5. ELi KBRT-kontaktpunktidelt (vastas 10-st 5).

Tähelepanekud

Tegevuste riskipõhist järjestamist veel ei toimu

Kiireloomuline vajadus seada meetmed ja kulutused tähtsuse järjekorda

16

Piiratud ressursside parima kasutamise tagamiseks soovitas kontrollikoda eriaruandes nr 17/2014 seada esikohale rahastamine ELi julgeoleku seisukohast kõige olulisemates piirkondades. DG HOME hinnangul tulenevad kõige otsesemad KBRT-ohud ELi julgeolekule Lähis-Ida ja idapartnerluse riikidest15, millele järgnevad Põhja-Aafrika riigid, mis koos moodustavad 20% partnerriikidest. Sellest hoolimata hõlmavad DG DEVCO geograafilised prioriteedid (Kagu- ja Ida-Euroopa, Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Sahel, Aafrika läänerannik ning Ida- ja Kesk-Aafrika) 70% partnerriikidest, kellest paljusid ei peeta ELi jaoks kõige otsesemat KBRT-ohtu kujutavaks.

17

DG DEVCO ja Euroopa välisteenistus on õigupoolest julgustanud rohkem partnerriike algatusega ühinema. Selle tulemusena on jätkuvalt suurendatud partnerriikide arvu, selle asemel et koondada jõupingutused väiksemale arvule riikidele16. 2017. aasta oktoobris oli partnerriikide arv suurenenud 43-lt (kontrollikoja viimase auditi ajal) 58-le (vt IV lisa), ja huvi algatuse vastu kasvab jätkuvalt17. Kuna vahendid on piiratud, tähendab geograafiline laienemine riigi kohta antava keskmise toetussumma vähenemist.

18

Eriaruandes nr 17/2014 vaadeldi esimese 40 projekti valimise ja rakendamise süsteeme. Projektide nr 1–40 (esimene periood) rahastamist võrreldi projektide nr 41–60 (teine periood) rahastamisega. Joonisel 2 on näidatud, et Kagu- ja Ida-Euroopa, mis on ELi jaoks esmatähtis piirkond, on saanud kõige rohkem projektirahastamist (21%), kuid viimasel perioodil on rahastamissumma vähenenud. Alates projektist nr 41 on suurimad abisaajad olnud Aafrika lääneranniku riigid, mille suhtes, kui Maroko välja arvata, ei kohaldata naabruspoliitikat. Kagu-Aasia piirkond on suuruselt kolmas abisaaja, kuid ei kuulu esmatähtsate riskipiirkondade hulka. Kuigi riskid on suuremad Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Saheli piirkonnas (vt punkt 16)18, on need piirkonnad (välja arvatud Pärsia lahe koostöönõukogu piirkond) saanud teisel perioodil kõige vähem rahalisi vahendeid. Kokkuvõttes said nad projektirahastamisest vastavalt 13% ja 9%. ELi jaoks kõige otsesemat KBRT-ohtu kujutavad piirkonnad (vt punkt 16) said 43% projektidele eraldatud kogusummast. Seetõttu ei järjestata projekte geograafilise asukohaga seotud riskide alusel. See on vastuolus kontrollikoja eelmise soovitusega, mille komisjon oli heaks kiitnud.

19

Nõudlusest lähtuva või alt üles lähenemisviisi19 alusel esitavad piirkonnad projektiettepanekud DG DEVCO-le. Projektid valib rahastamiseks välja komisjon, kuid ei kohalda riskipõhiseid valikukriteeriume, ehkki tema enda töödokumendis on sedastatud, et ELi julgeolekule tuleks kasuks laialdasem ohu- ja riskihindamiste kasutamine20. Selle asemel võetakse projektiettepanekud vastu põhimõttel „kes ees, see mees“, millega komisjon loodab piirkondadevahelist konkurentsi hoogustada. Tegelikkuses jagatakse algatuse vahendid suurema hulga partnerriikide vahel.

Joonis 2

Toetuse eraldamine piirkonniti alates 2010. aastast kuni 2017. aasta oktoobrini

Allikas: Euroopa Kontrollikoda teabesüsteemist CRIS ja KBRT-portaalist saadud ning Teadusuuringute Ühiskeskuse esitatud andmete põhjal.

20

Lisaks ei peeta ühtki temaatilist valdkonda esmatähtsaks. Kui ELi esialgse KBRT-alase sisepoliitika21 keskmes olid peamiselt ennetusmeetmed, siis stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi õigusraamistikus22 ei täpsustata, milliseid väliseid leevendusmeetmeid tuleks eelistada (valmisolek, ennetamine, avastamine või reageerimine). DG HOME ja DG DEVCO eksperdid soovitavad siiski esimese sammuna KBRT-materjal kindlaks teha ja seda turvata. Kontrollikoda leidis vaid kolm projekti, mis keskendusid KBRT-rajatiste ja neis asuvate materjalide kindlakstegemisele. Peale selle käsitles 66 projektist vaid viis, mis moodustab 9% kuludest, üksnes keemilisi riske (vt V lisa), kuigi ELi luure- ja situatsioonikeskuse (INTCEN) hinnangul on just selle ohu realiseerumine kõige tõenäolisem.

21

2017. aastal hakkas komisjon algatuse raames rohkem tegelema turvalisusega seotud küsimustega, nagu terrorismivastane võitlus, võitlus küberkuritegevuse vastu, elutähtsa infrastruktuuri kaitse, võitlus võltsitud ravimite salakaubaveo vastu, meresõidu turvalisus ja lõhkeained. Kuna algatuse ressursid on piiratud, kavatseb komisjon nende uute tegevuste jaoks raha eraldada muudelt eelarveridadelt, kasutades samal ajal tippkeskuste struktuure. Tavapäraste KBRT-riskide käsitlemiseks on vaja siiski veel arvukalt meetmeid võtta23. Riiklikud teabekeskused on KBRT valdkonnas jõupingutusi suurendanud ja loodavad näha tulemusi. Algatuse laiendamine muudele temaatilistele valdkondadele nõuab täiendavat tööd, kuid KBRT valdkonnas on veel palju tegemata.

Partnerriikide vajaduste ja prioriteetide kindlakstegemine võtab endiselt liiga kaua aega ning ei põhine süsteemsel riskihindamisel

22

Teadusuuringute Ühiskeskus on koostanud partnerriikide jaoks vajaduste hindamise küsimustiku. Küsimused olid üldist laadi ja puudutasid näiteks riikliku õigusraamistiku olemasolu partnerriigis ning KBRT-materjalide ja rajatiste ohutust ja julgeolekut reguleerivat institutsioonilist raamistikku. Teadusuuringute Ühiskeskuse metoodika ei hõlmanud riskide kontseptsiooni ning puudusid piisavad juhised riskide kindlaksmääramise ja prioriseerimise kohta. Küsimustiku abil kindlakstehtud puudujääkide põhjal töötatakse välja KBRT-alane riiklik tegevuskava.

23

Teadusuuringute Ühiskeskuse eksperdid abistasid partnerriikide KBRT riiklikke rühmi24 küsimustele vastamisel, kuid vajaduste hindamise küsimustiku näol on tegemist partnerriikide enesehindamisega. Nii vajaduste hindamise küsimustiku kui riikliku tegevuskava puhul soovitab komisjon riiklikel rühmadel kaasata eri ministeeriumide (vt joonis 1) ja muude tunnustatud kontaktpunktide esindajaid25. Kontrollikoja analüüs näitab, et riiklikud rühmad ei kaasanud süstemaatiliselt eksperte kõigist KBRT valdkondadest.

24

2017. aasta oktoobriks oli 26 partnerriiki 58-st (45%) vajaduste hindamise küsimustiku täitnud ja ainult 18 partnerriiki (31%) oli koostanud riikliku tegevuskava. Neli partnerriiki tegid seda ilma vajaduste hindamise küsimustiku metoodikat rakendamata (vt I lisa).

25

Üks põhjus, miks kõik partnerriigid ei ole osalenud vajaduste hindamise küsimustiku / riikliku tegevuskava koostamise protsessis, on see, et tegemist on vabatahtliku meetmega, mis nõuab poliitilist tahet. Teine põhjus, miks ainult piiratud arv partnerriike oli oma vajaduste täitmise küsimustiku ja riikliku tegevuskava lõpule viinud, on mõningate partnerriikide poliitiline ebastabiilsus, mis muudab planeerimise keeruliseks. Samuti ei suutnud Teadusuuringute Ühiskeskus piisavalt kiiresti reageerida kõigile vajaduste hindamise küsimustiku / riikliku tegevuskava alase abi taotlustele.

26

Partnerriikide poolne kasvav nõudlus vajaduste hindamise küsimustike / riiklike tegevuskavade järele ja algatuse jätkuv laienemine on Teadusuuringute Ühiskeskuse inimressursid suure koormuse alla pannud. Algatusele eraldatud vahendeid on vähendatud 200 inimkuult 2015. aastal 105 inimkuuni 2017. aastal. Teadusuuringute Ühiskeskuse suutmatus töökoormusega toime tulla on põhjustanud märkimisväärseid viivitusi õpikodade korraldamisel. 31. oktoobri 2017. aasta seisuga oli vajaduste hindamise küsimustiku või riikliku tegevuskava teemalise õpikoja keskmine ooteaeg 19 kuud pärast taotluse esitamist või eelmises õpikojas osalemist. On oht, et huvi vajaduste hindamise küsimustike ja riiklike tegevuskavade koostamise vastu väheneb, kui seda ei saa teha õigeaegselt, mis kahjustaks algatuse usaldusväärsust.

Algatuse mõningaid aspekte on partnerriikides rahuldavalt edasi arendatud

Algatus on aidanud tugevdada KBRT-alast juhtimist partnerriikides ja suurendada piirkondlikku koostööd…

27

Algatuse kaks peamist saavutust on KBRT riiklike rühmade loomine ja piirkondliku koostöö algatamine. Riiklike struktuuride rajamine võttis kaua aega, mis omakorda põhjustas viivitusi meetmete elluviimisel. 2017. aasta oktoobriks oli siiski enamik riike (vt I lisa) määranud riikliku teabekeskuse ja moodustanud riikliku rühma, et tagada asutustevaheline koostöö ning parandada riiklikku KBRT-alast juhtimist. Juhtimist tugevdatakse veelgi vajaduste hindamise küsimustike ja riiklike tegevuskavade kaudu (vt punktid 22 ja 24).

28

Piirkondlikud sekretariaadid26 abistavad partnerriike nende vajaduste hindamisel ja täitmisel ning hõlbustavad nendevahelist koordineerimist. Nad aitavad kaasa KBRT-võrgustiku loomisele. Eriaruandes nr 17/2014 märkis kontrollikoda siiski, et neil nappis tehnilist pädevust. DG DEVCO järgis kontrollikoja soovitust täielikult, rakendades seitsmes piirkondlikus sekretariaadis kuut kohapealset tehnilise abi eksperti (edaspidi „kohapealsed eksperdid“)27. Kohapealsed eksperdid aitavad kaasa KBRT-alase juhtimise arendamisele partnerriikides, pakkudes tehnilist tuge riiklikele rühmade, riiklikele teabekeskustele ja piirkondlikele sekretariaatidele. Nad korraldavad koolitusi ja õppepäevi, hõlbustavad riiklike rühmade koosolekuid ning valmistavad ette vajaduste hindamise küsimustiku ja riikliku tegevuskava teemalisi õpikodasid ja osalevad neis. Samuti aitavad nad parandada piirkondlikku koostööd, osaledes vajaduste ja projektide vormistamisel, koostades suuniseid ning tehes seiret piirkondlike projektide rakendamise üle. Partnerriigid suhtuvad kohapealsete ekspertide kasutamisse positiivselt.

29

Piirkondlikud sekretariaadid on parandanud koostööd ja koordineerimist teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega28 (vt 1. selgitus). Näiteks aitasid piirkondlikud sekretariaadid kuuel partnerriigil saada toetust bioloogiliste relvade konventsiooni rakendamise tugiüksuselt.

1. selgitus

Koostöö suurendamine teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega

Pärast Ebola kriisi korraldasid Itaalia kui G7 ülemaailmse partnerluse eesistuja ja ELi KBRT tippkeskused 2017. aasta oktoobris 11 Aafrika riigiga seminari, et välja selgitada meetmed, mille abil maandada bioohutuse ja bioturvalisuse riske Aafrikas.

Esimest korda võrreldi mitme rahvusvahelise algatuse ja kohustusega29 kooskõlas koostatud vajaduste hindamisi ja tegevuskavu, mis võimaldab olemasoleva teabe koordineerimist ja koondamist erinevate algatuste raames. DG DEVCO kavatseb seda jätkata, et veelgi täiustada meetmeid, mille abil tulevikus bioohutuse ja bioturvalisuse esmatähtsaid eesmärke täita.

30

Kontrollikoda märkis eriaruandes nr 17/2014, et partnerriigid ei olnud projektide valikusse piisavalt kaasatud, kuigi tegemist pidi olema nn alt-üles algatusega.

31

Alates projektist nr 33 (märts 2013) arutatakse projekte piirkondlikel ümarlauakohtumistel ja alt üles projektide30 arv (20) ületab DG DEVCO pakutud ülevalt alla suunatud projektide arvu (9) kahekordselt (vt VI lisa). Vähemalt poolte projektide31 puhul on rakendamisse kaasatud kohalikud eksperdid. Kontrollikoja varasemas eriaruandes nr 17/2014 esitatud soovitus on täielikult ellu viidud. Algatuse projektid edendavad nüüd senisest enam kohalikku isevastutust ja konsensust.

32

Aeg, mis kulub projektiettepaneku esitamisest projekti elluviimiseni ja mida kontrollikoda soovitas lühendada, on endiselt pikk (vt VI lisa) – keskmiselt üle 18 kuu. Komisjon hakkas hiljuti kasutama uut meetodit toetusesaajate spetsiifiliste vajaduste väljaselgitamiseks, kuid veel on vara otsustada, mil määral uus meetod projektitegevuste alustamist kiirendab. Seetõttu hindab kontrollikoda soovituse osaliselt elluviiduks.

33

Piirkondlikke tegevuskavasid veel ei ole. Lõpuleviidud riiklikud tegevuskavad on andnud hoogu aruteludele võimalike piirkondlike tegevuste/projektide üle. Piirkondlike prioriteetide kehtestamiseks koguvad ja koondavad piirkondlikud sekretariaadid, mõnikord kohapealsete ekspertide abiga, teavet riikide vajaduste kohta. Kolmes piirkonnas on tänu usalduse ja isevastutuse suurenemisele hakatud arendama kohapealset piirkondlikku lähenemisviisi (vt 2. selgitus).

2. selgitus

Piirkondlike vajaduste kindlakstegemine

2016. aasta aprillis kohtusid riiklikud eksperdid kõigist Kagu-Aasia partnerriikidest esimest korda, et arutada piirkondlikke prioriteete (tuginedes vajaduste hindamise küsimustike, riiklike tegevuskavade, varasemate/käimasolevate projektide ja prioriteetide loetelude analüüsile). Kohtumisel esitati seitse piirkondliku projekti ettepanekut. Ehkki see annab tunnistust kasvavast aktiivsusest, tuli ettepanekutes teha olulisi muudatusi, mis tingis otsuse kasutada alates 2018. aastast piirkonna kohapealse eksperdi abi.

Kagu- ja Ida-Euroopa sekretariaat analüüsis piirkonnas kehtivaid riiklikke tegevuskavasid ning varasemaid, sh tagasilükatud projektiettepanekuid. Samuti kutsusid nad riiklikke teabekeskuseid üles oma prioriteetide loetelu koostama. Selle teabe põhjal võttis piirkond 2016. aastal vastu piirkondliku strateegia, milles on loetletud 10 prioriteeti. Piirkond on lõpetamas keemiliste ja bioloogiliste jäätmete käitlemist käsitleva projektiettepaneku tehnilise kirjelduse koostamist.

Aafrika lääneranniku riiklike teabekeskuste hinnangul ei vastanud projektide elluviijate kavandatud tegevus kohalikele vajadustele, sest projektikirjeldused ei olnud piisavalt konkreetsed. Tööle võeti kohalikud eksperdid, et koguda teavet, analüüsida tegelikke vajadusi ja need määratleda ning välja töötada projektiettepanekud. Selle põhjal koostati kahe hiljutise projektiettepaneku32 kirjeldus. Selline praktika võib algetapi pikkust lühendada.

34

Projektid on saavutanud mõned või kõik kavandatud väljundid. Paljud projektid hõlmasid koolitust, alates üldisest sissejuhatusest ja teadlikkuse suurendamisest kuni tegevuspõhisema suutlikkuse suurendamiseni. Mõnikord hõlmasid projektid õppekäike ELi liikmesriikidesse, KBRT-varustuse tarnimist, õppematerjalide (nagu käsiraamatud, parimate tavade suunised, metoodikaalased käsiraamatud ja riiklikud tegevuskavad) koostamist, samuti on neid arvesse võetud õigusaktide ja määruste vastuvõtmisel või läbivaatamisel (vt 3. selgitus).

3. selgitus

Edulugude tunnustamine

Riiklikke teabekeskusi ja piirkondlike sekretariaatide juhte julgustatakse algatuse edulugusid esile tõstma. Viiendal iga-aastasel riiklike teabekeskuste kohtumisel välja antud tippkeskuste auhindadega tunnustati mõningaid selliseid saavutusi.

Kõige väljapaistvama riikliku eduloo auhinna sai Sambia, kuna oli üle vaadanud oma riikliku õigusraamistiku, võttes arvesse KBRT-riskide juhtimist. Selle tulemusena võeti 2015. aastal vastu terrorismivastase võitluse seaduse muutmisakt nr 2, mille alusel loodi riiklik terrorismivastase võitluse keskus, mille kohustuste hulka kuulub KBRT-riskide avastamine, kontrollimine ja neile reageerimine.

35

Partnerriigid hindavad algatuse raames korraldatavaid lauaõppusi ja kohapealseid simulatsiooniõppusi33 kõrgelt34 (vt 4. selgitus). Küsitluses osalejad ütlesid, et nende arvates võiks rahastada rohkem kohapealseid õppusi (koos asjakohase eelneva koolitusega), pidades neid parimaks praktilise õppe mooduseks.

4. selgitus

FALCON I lauaõppus

Viimase algatusega liitunud piirkonna moodustavad Pärsia lahe koostöönõukogu riigid. Ehkki ühtki piirkondlikku projekti ei ole veel välja töötatud, hoogustas piirkondlik sekretariaat piirkonnas tegevust, korraldades 2016. aasta veebruaris õpikoja ja lauaõppuse, mille keskmes oli tuumaohu avastamine ja sellele reageerimine ning mida rahastasid peamiselt Araabia Ühendemiraadid ja ülemaailmne tuumaterrorismiga võitlemise algatus. Esimene omalaadne õppus, mis sai nimeks „FALCON“, töötati välja selleks, et tõhustada piirkondlikku koostööd ja teabevahetust ning täiendada riikide poolt vastu võetud stsenaariume35. Ülemaailmne tuumaterrorismiga võitlemise algatus, Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur ja Maailma Tolliorganisatsioon osalesid üritusel vaatlejatena.

Teine õppus on kavandatud aastateks 2018–2019. FALCON II keskendub kõigepealt kiirgusohu avastamise ja sellele reageerimise suutlikkuse arendamisele ning seejärel laua- ja kohapealsetele õppustele.

… kuid olulised takistused piiravad algatuse täieliku potentsiaali realiseerimist …

36

Vaatamata eelmises osas nimetatud saavutustele on püsima jäänud mitmeid olulisi takistusi. Need ei võimalda täielikult realiseerida algatuse potentsiaali luua omavahel ühendatud KBRT kogukond riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil.

… partnerriigis

37

Mitmed tegurid mõjutasid negatiivselt KBRT-alase juhtimise tõhustamist ja riskide maandamist partnerriikides. Need hõlmasid piiranguid seoses riikliku rühma kui terviku, eriti aga riikliku teabekeskuse volituste ja õigusliku seisundiga. Muudeks takistusteks olid riikliku rühma liikmete vähene koostöö, poliitiline ebastabiilsus ja ebapiisav rahastamine. Kohapealsed eksperdid hõlbustasid riiklike rühmade kohtumisi mitmes riigis, kuid see toetus ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik.

38

Riiklikud teabekeskused on võrgustiku peamised osalised, sest nad koordineerivad KBRT sidusrühmade tööd oma riigis ja on algatuse riiklikud kontaktpunktid. Komisjoni kava kohaselt peaks neist saama ühtne kontaktpunkt kõigis KBRT-alastes küsimustes. Sageli ei ole riikliku rühma moodustavad institutsioonid ja riigi valitsus neile aga piisavalt mõjuvõimu ja volitusi andnud.

39

Pärast eriaruande nr 17/2014 avaldamist on DG DEVCO lähetanud stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi pikaajalise piirkondliku koostöö ametnikke ainult nelja ELi delegatsiooni36 (Nairobis, Manilas, Dakaris ja Islamabadis). Neist riikidest kahes esimeses asub piirkondlik sekretariaat, kahes viimases aga mitte. Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi pikaajalise piirkondliku koostöö ametnikud teevad koostööd teiste ELi delegatsioonidega nendes piirkondades, kuhu nad on lähetatud. Nende ülesanded ei piirdu aga üksnes KBRT-alaste küsimustega, vaid hõlmavad ka muud julgeolekualast tegevust37.

40

ELi delegatsiooni osalus algatuse edendamises ning poliitilise tahte kaasamises riigis ja piirkondades on suurenenud, kuid on endiselt ebapiisav. KBRT-teemasid ei kaasatud järjepidevalt poliitika-, julgeoleku- ega poliitilisse dialoogi. Nende informeerituse tase sõltus sageli stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi pikaajalise piirkondliku koostöö ametnike kohalolust piirkonnas. Mõnes prioriteetses piirkonnas asuvas riigis ei osalenud ELi delegatsioon üheski KBRT-alases küsimuses. Kokkuvõttes on kontrollikoda seisukohal, et Euroopa välisteenistus ja komisjon on tema eelmise soovituse osaliselt ellu viinud.

… või piirkonnas ja sellest kaugemal

41

Kontrollikoja kõikehõlmav analüüs näitas, et enamiku projektide puhul ei seatud piirkondlikku koostööd esmatähtsaks eesmärgiks, sest kõik partnerriigid soovivad kõigepealt rahuldada oma riigi vajadused. Ehkki on olemas selge vajadus tagada tasakaal riikliku KBRT-riskide maandamise suutlikkuse arendamise ja piirkondliku koostöö tugevdamise vahel, oli projektide puhul, mille kohta kontrollikojal oli piisavalt teavet, riiklike ja piirkondlike meetmete omavaheline suhe 70:30.

42

KBRT-võrgustike tugevdamine riiklikul ja piirkondlikul tasandil on oluline nõue, et tagada KBRT-ainetega seotud intsidentide korral asjakohased meetmed. Algatuse eesmärk on aidata partnerriikidel koostööd teha. Piirkondlikku koostööd on tehtud siiski vähe. Piirkondlikke ümarlauakohtumisi (vt joonis 1 ja I lisa), kus projekte arutatakse, peetakse üldjuhul kaks korda aastas, kuid riiklikke eksperte kutsutakse vaid ühele kohtumisele, mis vähendab ekspertteadmiste kättesaadavust. DG DEVCO korraldab iga-aastaseid kohtumisi ka piirkondlike sekretariaatide juhtidega. Riiklike teabekeskuste ja kohapealsete ekspertide hinnangul tuleks rohkem korraldada regulaarseid piirkondlikke kohtumisi, kutsuda rahvusvahelisi eksperte, läbi viia lühiajalisi õpikodasid/koolitusi ning korraldada laua- ja kohapealseid õppusi.

43

Hetkel puudub arutelufoorum või muu platvorm, et jagada KBRT alal partnerriikidega suuniseid, parimaid tavasid, uurimusi ja kogemusi, mis on saadud rahvusvahelistelt organisatsioonidelt või muude programmide (näiteks kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine, teadusuuringute seitsmes raamprogramm, Sisejulgeolekufondi politsei osa ja „Horisont 2020“) raames rahastatud ELi projektidest.

… muude rahastamisvõimaluste uurimisel

44

Algatuse tulevik sõltub suures osas riiklike tegevuskavade elluviimisest. Neis kavades loetletakse arvukalt meetmeid (vt näiteid V lisas), mida ei saa täielikult ellu viia üksnes riigieelarve ja algatuse vahendite abil, samas kui on olemas ja saab kasutada muid rahastamisallikaid, nagu Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, Euroopa Arengufond ja tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend.

45

Riiklik tegevuskava on peamine dokument rahastajatevahelise kooskõlastamise hõlbustamiseks KBRT-valdkonnas ja seega täiendavate vahendite suunamiseks riigi suutlikkuse suurendamisele (vt 5. selgitus).

5. selgitus

Gruusia riikliku tegevuskava väljatöötamine

2015. aastal võttis Gruusia vastu perioodi 2015–2019 KBRT-alase riikliku tegevuskava. Kuigi seda ei töötatud välja algatuse vajaduste hindamise metoodika alusel, oli Gruusia riiklik tegevuskava üks esimesi partnerriikide vastuvõetud tegevuskavu.

See sisaldab 30 prioriteeti ja 118 erimeedet. Gruusia asutustevaheline koordineerimisnõukogu kohtub igal aastal, et arutada riikliku tegevuskava rakendamist. Üritusele on kutsutud ka rahastajad.

Nõukogu viimase, 2017. aasta novembris toimunud kohtumise üks peamisi tulemusi oli Gruusia poole koostatud vajaduste hindamise dokument, mis peaks aitama rahastajatel, sh EL-il, KBRT-alast abi planeerida. Kaks ELi liikmesriiki pakkusid abi erakorralise meditsiiniabi ja kodanikukaitse ning KBRT sõjaliste üksuste väljaõppe valdkondades. Lisaks teatas üks suur ELi-väline rahastaja, et kogu tulevane Gruusiale antav KBRT-ga seotud abi viiakse kooskõlla riikliku tegevuskavaga.

46

ELi delegatsioonidel võib olla oluline roll muude rahastamisallikate leidmisel. Need võivad hõlmata selliseid KBRT-teemasid nagu toiduohutus, bioohutus, bioturvalisus, keemiline saaste, ohutusstandardid, KBRT-alased õigusraamistikud traditsioonilistes arengusektorites (nt põllumajandus, keskkond, tervishoid, õigus) rahastatud projektides. Enamik küsitletud ELi delegatsioone ei ole aga KBRT-alase tegevuse jaoks lisavahendeid otsinud.

47

Valdav osa küsitletud ELi delegatsioone märkis, et abi koordineerimise kohtumisi ELi liikmesriikidega ei ole veel toimunud.

48

Kuigi naabruspoliitika on nii algatuse kui ELi jaoks üldiselt prioriteetne valdkond, on DG NEAR-i osalus senini olnud piiratud. DG DEVCO tihedam suhtlus teiste komisjoni peadirektoraatidega, näiteks DG NEAR-i ja DG ECHO-ga, lihtsustaks ka kindlakstehtud puudujääkide kõrvaldamist, mida algatus ei ole suutnud teha.

Ebapiisav seire ja hindamine

49

Algatus peaks saavutatud tulemused avalikuks tegema, et suunata tulevasi strateegilisi ja tegevusalaseid valikuid ning tekitada edu saavutamiseks vajalik huvi ja poliitiline kaasatus.

50

DG DEVCO, kellel on üldvastutus algatuse seire eest, saab selleks vajalikku tagasisidet teistelt sidusrühmadelt. Viimased koguvad teavet, jälgivad ja hindavad algatuse tegevust järgmiste vahendite kaudu:

  1. KBRT tippkeskuste veebipõhine portaal (edaspidi „portaal“);
  2. juhtkomitee kohtumised projektide elluviijatega;
  3. koordineerimiskomiteed Euroopa välisteenistuse, Teadusuuringute Ühiskeskuse, UNICRI, juhtimisrühma ja kohapealsete ekspertidega;
  4. UNICRI, juhtimisrühma, kohapealsete ekspertide ja projektide elluviijate aruanded;
  5. tulemustele suunatud kohapealsed kontrollkäigud;
  6. Teadusuuringute Ühiskeskuse hindamisaruanded.

Portaal: potentsiaalne teabe- ja seirevahend

51

Portaal on piiratud juurdepääsuga veebiplatvorm, mis peaks DG DEVCO sõnul sisaldama kogu projektidokumentatsiooni. Samuti on see ette nähtud selleks, et teavitada sidusrühmi kavandatavast tegevusest ning avaldada põhikoosolekute protokollid ja kontaktide nimekirjad. Avaldatud teave on siiski juhuslik, mittetäielik, halvasti struktureeritud ja kasutajasõbralikus (või mobiilisõbralikus) formaadis raskesti kättesaadav. Teadusuuringute Ühiskeskus vastutab portaali haldamise eest, kuid projektidokumentatsiooni hankimisel toetub ta DG DEVCO-le. Praegu on jäänud kasutamata võimalused, mida portaal võiks pakkuda töö- ja haldusvahendina (vt VII lisa) või arutelufoorumina (vt punkt 43).

52

Projektide elluviijad kasutavad portaali, et saada teavet varasemate projektide kohta. Kuna portaal ei ole täielik ja ei sisalda projektiväljundite loetelu, ei ole projektide elluviijatel sellisele teabele pidevat juurdepääsu. See on põhjustanud mõningast tegevuste dubleerimist. Näiteks on mitmes projektis korraldatud sarnaseid sissejuhatavaid KBRT-alase koolituse programme, ilma taaskasutamata sarnast juba olemasolevat materjali, mis oleks võinud projektikulusid vähendada.

Muud seirevahendid

53

DG DEVCO, Teadusuuringute Ühiskeskus, piirkondlikud sekretariaadid ja riiklikud teabekeskused ei kogunud ega koondanud süstemaatiliselt teavet ka väljaspool portaali. Osalejate suur arv, puudulik andmete säilitamine ja ebatäielik projektiteave raskendab ja kahjustab projektide komisjonipoolset järelevalvet, seiret ja hindamist.

54

DG DEVCO hoidis end projektide tegevusega kursis juhtkomitee koosolekute kaudu. Peadirektoraadi puudulik andmete säilitamine ei võimaldanud kontrollikojal aga kindlaks teha, kas koosolekud toimusid korrapäraselt ja kas lepingulisi kohustusi oli täidetud.

55

Kontrollikoda soovitas eriaruandes nr 17/2014 parandada koostööd otsuseid tegevate ja rakendusasutuste vahel, näiteks taastades koordineerimiskomitee. Need kohtumised jätkusid 2014. aastal ja toimusid tavaliselt kaks korda aastas. Kohtumised aitasid kaasa algatuse juhtimisele, andes üldise ülevaate peamiste osalejate38 tegevusest. Eriaruandes nr 17/2014 esitatud soovitus loetakse täielikult ellu viiduks.

56

DG DEVCO teeb tulemuste üle seiret ka välisekspertide tehtud kohapealsete kontrollkäikude põhjal. Auditi ajal oli algatuse raames rakendatud 60 projekti kohta koostatud vaid kuus tulemustele suunatud järelevalve aruannet, millest üks puudutas kohapealset tehnilist abi. Tulemustele suunatud järelevalve külastusi ei tehtud Teadusuuringute Ühiskeskuse rakendatud projektide puhul, kuigi Teadusuuringute Ühiskeskus ei saa neid ise hinnata.

Tulemuste hindamine ei ole rahuldav

57

Selgete ja täpselt määratletud eesmärkide puudumine, samuti asjakohaste tulemus- ja mõjunäitajate puudumine nii algatuse kui ka projektide tasandil39 muutis võimatuks tulemuste hindamise KBRT-riskide ja ohtude maandamise ja nendeks valmisoleku suutlikkuse suurendamise seisukohast. Lisaks ei olnud võimalik algatuse tulemusi mõõta, sest projektide tulemid ja mõju ei olnud seotud üldiste eesmärkidega.

58

Teadusuuringute Ühiskeskus vastutab kõikide projektide hindamise eest, kuid on alates 2016. aasta septembrist suurema osa projektihindamistest välisekspertidelt tellinud. Kõik hindamised on olnud dokumendipõhised ja tuginenud Teadusuuringute Ühiskeskuse panusele. Kontrollikoda leidis, et kolmandik hindamistest oli lõpule viimata, kuna projektidokumentatsioon ei olnud kättesaadav (vt punkt 51).

59

Hoolimata sellest, et hindamised olid dokumendipõhised, kestis nende lõpuleviimine alates lõpparuannete avaldamisest keskmiselt 19 kuud (projektide lõpetamisest arvestades veelgi kauem). Vahehindamisi ei jõutud valmis enne, kui projektid olid peaaegu lõpule viidud. Soovitused, juhul kui neid esitati, olid sageli muutunud ülearusteks, sest nende elluviimiseks oli juba liiga hilja40.

60

Asjaolu, et enamik projekte on eraldiseisvad ja neid ei toeta pikemaajaline kava, ei soodusta nende jätkusuutlikkust. Valdava osa kontrollitud projektide puhul puudusid nõuded nende tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks. Mõne projekti raames on antud esmareageerijatele KBRT-varustust, kuid paljudel partnerriikidel puudub põhivarustus, mistõttu on läbiviidud tegevused nende tehnilise suutlikkuse jaoks sageli liiga kõrgel tasemel. Kuna KBRT ei ole tähtsaim prioriteet, on riiklik rahastamine piiratud, mis seab ohtu saavutatud tulemuste püsimise. Ainult vähesed koolitused – sealhulgas koolitajate väljaõpe – on jätkunud ka pärast projekti lõppu.

Järeldused ja soovitused

61

Algatus on ELi suurim tsiviilotstarbeline välisjulgeoleku programm. Selle kontseptsioon ühendab endas ainulaadsel viisil piirkondliku ja asutustevahelise lähenemisviisi, hõlmates paljusid osalejaid (vt punktid 8–10). Kokkuvõttes on algatus üks peamisi vahendeid, millega maandada väljastpoolt ELi tulevaid KBRT-ohte ja -riske (punkt 4). Kontrollikoda jõudis järeldusele, et algatus on kaasa aidanud KBRT-ohtude vähendamisele, kuid paljud probleemid on endiselt lahendamata (vt punktid 16–60).

62

Komisjon ja Euroopa välisteenistus on eriaruandes nr 17/2014 esitatud kuuest soovitusest täielikult ellu viinud kolm ning osaliselt kaks (II lisa ja punktid 11, 16–21, 28, 30–32, 39–40 ja 55). Partnerriigid on nüüd rohkem kaasatud projektide algatamisse ja rakendamisse, piirkondliku tasandi korraldustööd on tõhustatud ning otsustajate ja rakendusasutuste koostöö on paranenud. Hoolimata mõningatest edusammudest ei ole ELi delegatsioonide roll ja projektide rakendamise kiirus aga veel rahuldaval tasemel (punktid 27–48). Üht kontrollikoja varasemat soovitust, mis puudutas ELi rahaliste vahendite suunamist ELi julgeoleku seisukohast kõige olulisematele valdkondadele ja mille komisjon heaks kiitis, ei ole ellu viidud (vt punktid 16–21).

63

Algatuse edukus sõltub selle võimest kohaneda ja lahendada peamised probleemid, millega praegu silmitsi seistakse. Järgmised soovitused, mis on esitatud auditiga tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks, peaksid aitama algatust tugevdada ja toetada.

64

Algatuse kui terviku tegevuste jaoks, projektide valiku etapiks ja partnerriikide vajaduste kindlaksmääramiseks ei ole veel välja töötatud asjakohaseid riskijuhtimise põhimõtteid (punktid 18–23).

65

Komisjon pakub partnerriikidele vahendeid ja metoodikat, et aidata neil hinnata oma vajadusi ning välja töötada riiklikud tegevuskavad KBRT-riskide maandamiseks (vt punktid 22 ja 23). Siiski ei ole antud piisavalt suuniseid selle kohta, kuidas riske kindlaks teha ja järjestada (vt punkt 23). Sellest puudusest hoolimata on vajaduste hindamise küsimustik ja riiklik tegevuskava endiselt algatuse aluseks olevad põhielemendid. Komisjon ei saa aga piisavalt kiiresti täita kõiki partnerriikide abitaotlusi seoses vajaduste kindlakstegemise ja järjestamisega; see võib põhjustada suuri viivitusi nii küsimustike kui ka tegevuskavade ettevalmistamisel (vt punkt 26).

1. soovitus. Seada tegevused süsteemse riskihindamise alusel tähtsuse järjekorda

Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid

  1. tegema ELi ühisanalüüsi, milles määratakse kindlaks väljastpoolt ELi tulevad KBRT-riskid, et sise- ja välistegevus omavahel terviklikult siduda.

Komisjon peaks

  1. kaasama vajaduste hindamise ja riikliku tegevuskava metoodikasse süsteemse riskihindamise;
  1. reageerima kiiresti kõigi partnerriikide abitaotlustele seoses vajaduste hindamise ja riikliku tegevuskava koostamisega.

Soovituse elluviimise tähtaeg: juuni 2019.

66

Lisaks kontrollikoja varasemate soovituste alusel võetud parandusmeetmetele on partnerriikides välja töötatud veel mitmeid algatuse aspekte. Algatus on kaasa toonud edusamme ohutuse ja koostöö vallas (vt punktid 22 ja 31). Enamikus partnerriikides on moodustatud KBRT riiklikud rühmad. Projektid on saavutanud enamiku oma väljunditest; sidusrühmad hindavad eriti kõrgelt tegevusalase suutlikkuse suurendamist (vt punktid 34–35).

67

Piirkondlikule koostööle on alus pandud, kuid see on veel puudulik, sest partnerriikide ühistegevus ei ole piisav ja iga riik soovib esmajoones enda vajadusi täita (vt punktid 33 ja 41–43).

2. soovitus. Tõhustada algatuse piirkondlikku mõõdet

Komisjon peaks suurendama piirkondlikku tegevust, nagu kohapealsed ja lauaõppused.

Soovituse elluviimise tähtaeg: detsember 2019.

68

Pärast kontrollikoja eriaruande nr 17/2014 ilmumist on ELi delegatsioonide algatusse kaasamine paranenud. ELi delegatsioonid ei olnud aga algatuse tutvustamisel ja poliitilise tahte kaasamisel piisavalt aktiivsed (vt punktid 39–40). KBRT teemat ei kaasatud järjepidevalt poliitikas ega julgeolekualases ja poliitilises dialoogis.

3. soovitus. Tugevdada veelgi ELi delegatsioonide rolli algatuses

Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid ühiselt

  1. määrama KBRT-alased ülesanded riiklikele teabekeskustele ja/või stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi pikaajalise piirkondliku koostöö ametnikele kõigis ELi delegatsioonides;
  2. kaasama KBRT teema poliitikasse ning julgeolekualasesse ja poliitilisse dialoogi.

Soovituse elluviimise tähtaeg: detsember 2018.

69

Komisjoni peadirektoraatide ja rahastajate vaheline suhtlus, eelkõige olemasoleva rahastamissumma küsimuses, oli piiratud (vt punktid 44–48).

4. soovitus. Kindlaks teha koostoimevõimalused ja muud kättesaadavad rahastamisallikad

DG DEVCO ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema koostööd teiste asjaomaste komisjoni peadirektoraatidega, eelkõige DG NEAR-iga, samuti teiste rahastajatega, et teha kindlaks koostoimevõimalused ja muud kättesaadavad rahastamisallikad, mida saaks KBRT-alase tegevuse toetamiseks paremini kasutada.

Soovituse elluviimise tähtaeg: juuni 2019.

70

Komisjonipoolne seire ja hindamine oli ebapiisav, mis tulenes lünklikust ja juhuslikust teabest, puudulikust andmete säilitamisest ja partnerriikide vähesest osalusest (vt punktid 51–60). Selgete eesmärkide, asjakohaste näitajate ja kohapeal kogutud andmete puudumine takistas projektide tulemuste ja mõju ning algatuse kui terviku hindamist.

5. soovitus. Suurendada tegevuse ja tulemuste usaldusväärsust ja nähtavust tänu paremale seirele ja hindamisele

Komisjon peaks

  1. algatuse üldeesmärgi põhjal sõnastama konkreetsemad eesmärgid, mida saab projekti tasandil kasutada, võimaldades tulemusi mõõta alates projekti tasandist kuni riikliku, piirkondliku ja algatuse tasandini;
  2. määratlema tulemus- ja mõjunäitajad, mis võimaldavad hinnata algatuse tulemuslikkust seatud eesmärkide alusel.

Soovituse elluviimise tähtaeg: detsember 2019.

71

KBRT veebipõhisel portaalil on märkimisväärne potentsiaal, et toimida algatuse tegevuste elluviimise ja juhtimise andmebaasina, kuid see ei ole veel tõhus, täielik, ajakohane ja struktureeritud andmehoidla, mis koondaks tegevuste, saadud kogemuste ja parimate tavade alast teavet (vt punktid 51–59).

6. soovitus. Veebipõhise portaali uuendamine, et võimaldada lihtsat juurdepääsu kogu teabele algatuse tegevuste kohta

Komisjon peaks tagama, et

  1. kogu asjakohane teave on kättesaadav tema veebipõhise portaali kaudu, millele on tagatud asjakohasel tasemel juurdepääs;
  2. parimad tavad ja suunised on kättesaadavad KBRT-portaali kaudu.

Soovituse elluviimise tähtaeg: detsember 2018.

III auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Karel PINXTEN, võttis käesoleva aruande vastu 24. aprilli 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president
Klaus-Heiner LEHNE

Lisad

I lisa

Algatus arvudes

Periood 2009–2013 2014–2017 2020
Eelarve 109 miljonit eurot
Aasta keskmine = ± 22		 76 miljonit eurot
Aasta keskmine = ± 19
130 miljonit eurot
Eraldatud 97 miljonit eurot projektidele
41 miljonit eurot abiks (suutlikkuse suurendamine ja valitsemistava)

Allikas: Euroopa Kontrollikoda teabesüsteemi CRIS põhjal.

8 piirkonda ja 58 partnerriiki oktoobris 2017

Arv ALR PAS KIE LI GCC IKA KA Kg-A Kokku
Partnerriigid 10 6 (+1) 10 3 3 11 5 10 58
Riiklikud teabekeskused 10 6 10 3 3 11 5 9 57
Riiklikud rühmad 10 1 9 3 0 10 3 8 46
Ümarlauakohtumised 12 7 14 9 5 9 6 13 E/K
Valminud vajaduste hindamise küsimustikud 6 1 4 2 1 5 3 4 26
Valminud riiklikud tegevuskavad 4 0 3 1 0 4 0 6 18

Allikas: Euroopa Kontrollikoda Teadusuuringute Ühiskeskuse dokumentide, kohapealse tehnilise abi aruannete, ümarlauakohtumiste protokollide ja teabesüsteemi CRIS põhjal.

II lisa

Eriaruandes nr 17/2014 esitatud soovituste järelkontroll

Soovitused Praegune seis Viited tekstis
Kõige otsesema kasu saamiseks suunata ELi eraldatud rahastamise ELi julgeoleku seisukohast kõige olulisematesse valdkondadesse. Ei ole ellu viidud Punktid 16–21
Suurendada tehniliste teadmiste andmise teel piirkondlike sekretariaatide suutlikkust. Täielikult ellu viidud Punkt 28
Suurendada ELi delegatsioonide rolli, eelkõige neis riikides, kus on loodud piirkondlikud sekretariaadid. Osaliselt ellu viidud Punktid 39–40
Võtta meetmeid partnerriikide kaasamiseks mitte üksnes projektide algatamisetapis, vaid ka nende elluviimisel. See suurendaks partnerriikide isevastutust ja meetmete jätkusuutlikkust. Täielikult ellu viidud Punktid 30–31
Jätkata menetluste arendamist eesmärgiga lühendada projektiettepaneku etapist kuni projekti elluviimiseni kuluvat aega. Osaliselt ellu viidud Punkt 32
Parandada otsustajate ja rakendusasutuste vahelist koostööd (nt taas kokku kutsuda koordinatsiooninõukogu). Täielikult ellu viidud Punkt 55

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

III lisa

Piirkondlikud sekretariaadid ja partnerriigid oktoobris 2017

Lühend Piirkond Kaasatud riigid
Kg-A Kagu-Aasia Brunei, Kambodža, Indoneesia, Laos, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Singapur, Tai, Vietnam
ALR Aafrika läänerannik Benin, Kamerun, Côte d’Ivoire, Gabon, Libeeria, Mauritaania, Maroko, Senegal, Sierra Leone, Togo
PAS Põhja-Aafrika ja Sahel Alžeeria, Burkina Faso, Liibüa, Mali, Maroko, Niger, Tuneesia
KIE Kagu- ja Ida-Euroopa Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Gruusia, Moldova, Montenegro, Serbia ja Ukraina.
KA Kesk-Aasia Afganistan, Kõrgõzstan, Pakistan, Tadžikistan, Usbekistan
LI Lähis-Ida Iraak, Jordaania, Liibanon
IKA Ida- ja Kesk-Aafrika Burundi, Kongo Demokraatlik Vabariik, Etioopia, Ghana, Keenia, Malawi, Rwanda, Seišellid, Tansaania, Uganda, Sambia
GCC Pärsia lahe koostöönõukogu riigid Araabia Ühendemiraadid, Katar, Saudi Araabia

Allikas: Euroopa Kontrollikoda DG DEVCO ja Euroopa välisteenistuse andmete põhjal.

IV lisa

Algatuse geograafiline jaotus

V lisa

Näiteid nelja partnerriigi riiklikes tegevuskavades sisalduvatest KBRT-alastest prioriteetidest

Allikas: UNICRI plakatid, mis põhinevad Côte d’Ivoire’i, Liibanoni, Laose Demokraatliku Rahvavabariigi ja Gruusia jagatud teabel.

VI lisa

Projektide nimekiri

Nr Projekti nimi Eelarve (€) Piirkond Alt üles lähenemisviis Idee sõnastamine Alguskuupäev Lõppkuupäev Hõlmatud KBRT-valdkonnad
66 MEDISAFE – võitlus ebaseadusliku kaubanduse vastu ja ravimite ohutuse suurendamine Ida- ja Kesk-Aafrikas ettevalmistamisel IKA hübriid KB
65 Keemiliste ja bioloogiliste jäätmete käitlemise parandamine Kesk-Aasia riikides julgeoleku- ja ohutusalaste riskide paremaks maandamiseks 3 000 000 KA jah 2.6.16 KB
64 ELi P2P – kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli programm 2017 3 000 000 PAS, KIE Ei RT
63 KBRT-varustuse pakkumine piiriülese kontrolli eest vastutavate töötajate väljaõppeks 1 000 000 PAS jah Seotud P 55-ga KBRT
62 KBRT tippkeskuste kohapealne tehniline tugi ettevalmistamisel Kg-A ei kohaldata KBRT
61 Kemikaalide ja nendega seotud jäätmete usaldusväärne käitlemine Kagu-Aasias (SEACHEM) 2 999 815 Kg-A jah 3.4.14 1.9.17 1.9.20 K
60 Tuumajulgeolekualane toetus Ida- ja Kesk-Aafrika tippkeskusele 3 500 000 IKA jah 8.11.16 7.11.19 RT
59 Pärsia lahe koostöönõukogu piirkonna KBRT tippkeskuse piirkondliku sekretariaadi tugevdamine 285 000 GCC ei kohaldata 15.9.15 14.9.16 KBRT
58 KIE piirkonna tippkeskuste varustamine KBRT-alase kohtuekspertiisi eriseadmetega 1 871 115 KIE jah 8.4.14 seoses P 57-ga 15.1.17 30.4.18 KBRT
57 Kuriteopaigal tehtava kohtuekspertiisi suutlikkuse suurendamine KBRT-juhtumite uurimisel Kagu- ja Ida-Euroopa piirkonna tippkeskustes 1 399 670 KIE jah 8.4.14 14.1.20 KBRT
56 Kohapealne tehniline abi 2 Kohapealne tehniline abi keemia-, bioloogia-, radioloogia- ja tuumavaldkonna tippkeskuste sekretariaatidele Alžiiris ja Taškendis 2 130 250 KA, PAS ei kohaldata 10.11.2019 KBRT
55 KBRT-ainete piiriülese kontrolli ja tuvastamise suutlikkuse tugevdamine 3 500 000 PAS, ALR jah 2.7.13 30.9.19 KBRT
54 Suutlikkuse suurendamine meditsiiniliseks valmisolekuks KBRT-juhtumiteks ja neile reageerimiseks 2 999 965 LI jah 26.2.14 17.7.19 KBRT
53 Riiklike õigusraamistike tugevdamine ning bioohutuse ja bioturvalisuse alase erikoolituse korraldamine Kesk-Aasia riikides 5 000 000 KA jah 25.3.15 22.12.2015 21.12.2018 B
52 Esmareageerijate varustamine KBRT-erivarustusega KIE piirkonna tippkeskustes 1 697 563 KIE jah 10.7.2013 seoses P 44-ga 11.12.2015 10.6.2018 KBRT
51 Kohapealne tehniline abi keemia-, bioloogia-, radioloogia- ja tuumavaldkonna tippkeskuste sekretariaatidele Gruusias, Keenias ja Marokos 2 969 700 KIE, KA, ALR ei kohaldata 15.9.2015 14.9.2018 KBRT
50 Eriseadmete pakkumine KBRT valmisoleku ja reageerimissuutlikkuse suurendamiseks 2 634 042 ALR, IKA jah 1.4.2014 1.10.2015 30.6.2019 KBRT
49 Terviseühtsuse projekt Pakistanis 927 608 KA ei 5.1.2015 4.1.2018 B
48 Haiguspuhangute piirkondliku ohjamise parandamine Aafrika lääneranniku partnerriikide KBRT tippkeskustes 3 499 600 ALR jah 1.6.2014 1.1.2016 31.12.2018 B
47 ELi kahesuguse kasutusega kaupade teavitusprogramm – Kagu-Aasia 3 472 100 Kg-A jah 3.4.2014 1.9.2015 31.8.2018 KBRT
46 Kagu-Aasia KBRT-alase suutlikkuse suurendamine KBRT-riskide maandamisel, mis puudutab esmast reageerimist, bioohutust ja bioturvalisust, teadlikkuse suurendamist ja õiguslikku raamistikku 3 000 000 Kg-A jah 3.4.2014 10.7.15 9.7.2018 KBRT
45 Mobiilse labori loomine kohapealseks sekkumiseks hemorraagilise viiruspalaviku puhangu korral koos KBRT-alase suutlikkuse suurendamisega Lääne-Aafrikas (EUWAM-Lab) 2 579 854 ALR ei 18.9.2014 17.11.2017 B
44 KBRT-alase esmareageerimise suutlikkuse suurendamine ja piirkondliku koostöö tugevdamine Kagu-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Moldovas ja Ukrainas 2 953 550 KIE jah 10.7.2013 1.1.2015 30.4.2018 KBRT
43 ELi kahesuguse kasutusega kaupade teavitusprogramm 2 249 250 KIE, LI, GCC, PAS, KA ei 1.9.2015 30.6.2017 KBRT
42 Kemikaaliohutus ja -julgeolek Kesk- ja Ida-Aafrika piirkonnas 2 978 000 IKA, ALR jah 6.5.2014 5.1.2015 4.1.2018 K
41 Kõrge riskiastmega keemiarajatised ja riskide maandamine ALRi piirkonnas 3 000 000 ALR, PAS jah 1.6.2014 1.1.2015 31.12.2017 K
40 Terviselaborite tõhustamine võimalike bioloogiliste riskide minimeerimiseks 4 495 712 KIE, PAS, LI, KA ei 18.12.2013 17.12.2017 B
39 Terviseturbe tugevdamine sadamates, lennujaamades ja piiriületuspunktides 1 432 757 KA, GCC, LI, PAS ei 24.7.2013 23.11.2015 B
38 Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli teavitustegevus 3 500 000 KA, LI ei 30.12.2013 29.7.2019 KBRT
37 Vektoritega levivate haiguste ennetamine Vahemere ja Musta mere piirkonnas, luues uusi võrgustikke (MEDILABSECURE) 3 626 410 KIE, LI, PAS ei 6.01.2014 5.07.2018 B
36 Vahemere epidemioloogiaalase väljaõppeprogrammi (MediPIET) edasiarendamine ja konsolideerimine 6 400 000 KIE, LI, PAS ei 1.1.2014 31.12.2017 B
35 ALR – jäätmekäitlus 3 871 800 ALR jah 20.3.2013 1.1.2014 31.12.2017 KB
34 Suutlikkuse suurendamine KBRT-ohule reageerimisel ning kemikaalidega seotud ja meditsiinilistes hädaolukordades 3 914 034 LI jah 1.9.2012 23.12.2013 22.6.2017 KBRT
33 Riikliku KBRT-alase õigusraamistiku tugevdamine ning eri- ja tehnilise väljaõppe korraldamine KBRT-ohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise suutlikkuse suurendamiseks 2 699 069 ALR, IKA jah 20.3.2013 15.9.2013 28.2.2017 KBRT
32 Vahemere epidemioloogiaalase väljaõppeprogrammi (MediPIET) loomine 400 000 LI, PAS, KIE, ALR ei 1.1.2013 31.12.2014 B
31 Ülikoolide ja instituutide võrgustik, mille eesmärk on suurendada teadlikkust keemiliste ainete kahesuguse kasutusega seotud probleemidest 614 883 KA, LI, ALR, PAS, KIE, Kg-A jah 21.12.2012 20.4.2015 K
30 Tuumaalase kohtuekspertiisi tippkeskuste võrgustik Kagu-Aasia piirkonnas 600 000 KIE, Kg-A jah 21.12.2012 20.12.2016 RT
29 Piirkondlike inimressursside arendamine tuumaohutuse, -julgeoleku ja tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete haldamiseks Tais läbiviidud ülikooli magistriõppe programmi kaudu 624 451 Kg-A jah 21.12.2012 20.3.2016 RT
28 Tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainete integreeritud riikliku turvasüsteemi arendamise toetamine 1 000 000 Kg-A jah 21.12.2012 20.12.2016 RT
27 Bioloogilise riski juhtimine 480 000 Kg-A jah 21.12.2012 30.6.2015 B
26 KBRT-alaste riiklike õigusraamistike tugevdamise eeltingimus 299 936 LI, PAS jah 17.12.2012 16.12.2014 KBRT
25 Teadmiste arendamine ja parimate tavade vahetamine bioohutuse, bioturvalisuse ja bioloogilise riski juhtimise alal 434 010 LI ei 12.12.2012 11.4.2015 B
24 Metoodika väljatöötamine RT-materjalide avastamiseks, haldamiseks ja elanikkonna nende eest kaitsmiseks 599 830 ALR jah 18.12.2012 17.12.2017 RT
23 Suutlikkuse suurendamine keemilistest, bioloogilistest, radioloogilistest ja tuumamaterjalidest tulenevate ohtude kindlakstegemiseks ja neile reageerimiseks 492 405 ALF, KIE, LI, PAS, Kg-A ei 10.12.2012 9.12.2014 KBRT
22 Tehnilise eriväljaõppe korraldamine, et suurendada esmareageerijate suutlikkust KBRT-juhtumite korral 677 766 ALR, Kg-A jah 17.12.2012 16.12.2014 KBRT
21 Piirkondliku piirikontrolli suutlikkuse suurendamine KRT-materjalide tuvastamiseks ja avastamiseks 700 000 ALR, Kg-A jah 21.12.2012 20.12.2016 KRT
20 lepingut ei ole sõlmitud
19 Menetluste ja suuniste väljatöötamine regulatiivse kontrolli alla kuuluvate KBRT-materjalide turvalise teabehaldussüsteemi ja teabevahetusmehhanismide loomiseks ja täiustamiseks 400 000 ALR, KA, IKA, LI, PAS, KIE, Kg-A ei 1.3.2013 30.6.2015 KBRT
18 Rahvusvaheline ülikoolide ja instituutide võrgustik, mille eesmärk on suurendada teadlikkust biotehnoloogia kahesuguse kasutusega seotud probleemidest 399 719 ALR, KA, LI, PAS, KIE, Kg-A ei 1.3.2013 31.12.2014 B
17 Riikliku tegevuskava väljatöötamine Ghanas ja Keenias, et reageerida keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide ebaseadusliku kasutamise juhtumitele 240 000 IKA, ALR jah 15.5.2013 15.5.2015 KBRT
16 Integreeritud riikliku tuumajulgeoleku süsteemi arendamise toetamine 400 000 PAS, ALR jah 1.1.2013 30.9.2015 RT
15 Laborite bioohutuse ja bioturvalisuse tugevdamine laboreid hõlmava ISO-süsteemi väljatöötamise abil 480 000 Kg-A ei 1.8.2013 30.6.2015 KBRT
14 Tehnilise ja eriväljaõppe korraldamine, et suurendada esmase reageerimise suutlikkust (CBRN FRstCap) 400 000 KIE ei 1.4.2013 31.3.2015 KBRT
13 Suutlikkuse arendamine ja teadlikkuse suurendamine keemilistest, bioloogilistest, radioloogilistest ja tuumamaterjalidest tulenevate ohtude kindlakstegemiseks ja neile reageerimiseks Sahara-taguse Aafrika riikides 319 924 IKA ei 1.1.2013 30.6.2015 KBRT
12 Kogemuste jagamine ELi ja Kagu-Aasia riikide vahel bioohutuse ja bioturvalisuse valdkonna õigusaktide ja eeskirjade tugevdamise kohta, samuti piirkondliku tippkeskuse hallatavad asjaomaste laborite juhtimissüsteemid – 2. etapp 320 000 Kg-A ei 1.4.2013 31.3.2015 B
11 Heade tavade ja asutustevahelise menetluste edendamine keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide väärkasutuse riskide hindamiseks 1 915 452 ALR, LI, PAS, KIE, Kg-A ei 1.1.2013 31.12.2014 KBRT
10 E-õppe kursuste väljatöötamine KBRT-riskide vähendamiseks 399 806 ALR, KA, IKA, LI, PAS, KIE, Kg-A jah 1.1.2013 31.3.2015 KBRT
9 Liibanoni riiklik tegevuskava KBRT-juhtumite korral 159 900 LI ei 1.1.2013 31.12.2014 KBRT
8 KBRT-alaste riiklike õigusraamistike tugevdamise eeltingimus 800 000 Kg-A jah 1.1.2013 30.6.2015 KBRT
7 Bioohutuse ja bioturvalisuse suunised, menetlused ja standardimine 1 199 576 KIE, Kg-A jah 1.1.2013 31.3.2015 B
6 Teadmiste arendamine ja parimate tavade vahetamine keemiliste ja bioloogiliste jäätmete käitlemise alal 480 000 Kg-A jah 1.1.2013 31.12.2014 KB
5 Teadmiste arendamine ja parimate tavade vahetamine KBRT-kaupade impordi- ja ekspordikontrolli alal 1 440 000 ALR, KA, LI, PAS ei 1.1.2013 31.12.2014 KBRT
4 Asutustevaheline KBRT tegevuskava 959 675 KIE, Kg-A jah 1.1.2013 31.12.2014 KBRT
3 Teadmiste arendamine ja parimate tavade vahetamine bioohutuse, bioturvalisuse ja bioloogilise riski juhtimise alal 1 920 000 ALR, PAS, KIE, Kg-A jah 1.1.2013 30.6.2015 B
2 Suutlikkuse suurendamine keemilistest, bioloogilistest, radioloogilistest ja tuumamaterjalidest tulenevate ohtude kindlakstegemiseks ja neile reageerimiseks (CBRNcap) 160 000 KIE ei 1.1.2013 31.3.2015 KBRT
1 Kohtuekspertiisi suutlikkuse kindlakstegemine ja suurendamine organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku keemiliste ainetega kauplemise tõkestamise valdkonnas, sealhulgas väljaõppe ja varustuse pakkumine eesliini tolliametnikele 640 000 KIE ei 1.1.2013 31.3.2015 K

Allikas: KBRT-portaal ja teabesüsteem CRIS.

VII lisa

Portaalis sisalduv ja mittesisalduv teave

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vastused

Kommenteeritud kokkuvõte

III

Komisjon ja Euroopa välisteenistus nõustuvad kontrollikoja järeldusega. Nad ei ole siiski nõus kontrollikoja märkustega, mille kohaselt on jäetud täitmata soovitus suunata ELi rahalised vahendid ELi julgeoleku seisukohast kõige olulisematele valdkondadele.

KBRT tippkeskuste algatuse peamine tunnusjoon on kõiki ohte käsitlev ja vabatahtlikkusel põhinev alt üles lähenemisviis ning selle üldine eesmärk on piirkondliku koostöö edendamine ja toetamine KBRT valdkonnas, et panustada ELi kaitsmisesse väliste ohtude eest.

Muudetud ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava (teatis COM(2017) 610) „Tegevuskava valmisoleku parandamiseks keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumajulgeolekuriskide korral“ 3. eesmärgis tunnistatakse algatuse täielikku potentsiaali ja edusamme, eelkõige seoses nn peegeldamise efekti loomisega, kui ELi sisejulgeoleku tugevdamiseks tõhustatakse koostööd algatusega ja teiste rahvusvaheliste osalejatega.

Nimetatud põhijoonte põhjal tuleb algatust käsitada pikaajalise meetmena, mille eesmärk on luua tõhus piirkondlik KBRT-riskide maandamise suutlikkus. Algatuse rakendamise esimesed aastad kulusid usalduse loomisele partnerriikides ja nende vahel, et rajada alus julgeolekuga seotud teemade arutamiseks ja ettepanekute tegemiseks üha tundlikumatele julgeolekualastele valdkondadele keskenduvate piirkondlike projektide kohta. Vabatahtlikkusel põhinevat alt üles lähenemisviisi arvesse võttes ei saa seda protsessi siiski tagant kiirustada, sest muidu kaotab algatus usaldusväärsuse. Viimase kahe aastaga on algatus saavutanud küpsusastme ja partnerriikide suure usalduse, mis võimaldavad nüüd teha KBRT-julgeoleku küsimustes sügavuti koostööd. Kuna partnerriikide usaldus algatuse vastu ning nende osalemine ja toetus suurenesid, sai komisjon hakata juhtima piirkondlikke ümarlauaarutelusid ja suunama projektiettepanekuid. Edasiminek ei olnud ühtlane, sest kõigil kaheksal piirkonnal on oma eripärad ja neid mõjutavad paljud tegurid, mis avaldavad mõju komisjoni vahendite eraldamise otsusele. Kuigi komisjon on teadlik ja veendunud, et algatus ja selle projektid peavad olema suunatud eelkõige ELi naabruses asuvatele riikidele, on seetõttu arvesse võetud ka mõne naaberpiirkonna olukorda ja selle mõju teatavate meetmete teostatavusele.

Näiteks Lähis-Idas kahandavad partnerriikide huvi piirkondliku koostöö vastu Süüria kriis ja olukord Iraagis ning nende põhjustatud pagulaste ja põgenike vood. Need sündmused sundisid Jordaaniat, Iraaki ja Liibanoni (Lähis-Ida tippkeskuse liikmed) keskenduma pigem riigisisestele probleemidele kui piirkondlikule koostööle.

Põhja-Aafrika ja Saheli piirkonda, kus koostöö algas hiljem kui teistes piirkondades, mõjutavad samuti piirkondlikud kriisid, mis on seotud olukorraga Liibüas. Keerulistest tingimustest hoolimata suutis tippkeskuse piirkondlik sekretariaat nii koostöö säilitada kui ka algatada projekti piirikontrolli valdkonnas, kus piirkondliku suutlikkuse tõstmine on esmatähtis, et suurendada ELi julgeolekut seoses organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku uimastikaubanduse ja inimkaubandusega seotud ohtudega.

Tundlike teemadega on hakatud tegelema ka Kagu- ja Ida-Euroopa piirkonnas, kus algatati hiljuti teabe jagamise ja allpiirkondlike õppuste kaudu projekt „Kohtuekspertiisi suutlikkuse tõhustamine KBRT-juhtumite uurimisel Kagu- ja Ida-Euroopa piirkonnas“.

ELi naabrusest kaugemal asuvate tippkeskuste piirkondade kohta on oluline märkida, et nende tähtsust ELi julgeolekule ei tohi KBRT valdkonna puhul alahinnata. Eelkõige peab see paika bioloogia valdkonnas: inimeste ja loomade haigused, nagu ebola ja linnugripp, said alguse ELi naabrusest kaugemal, kuid kujutasid konkreetset ohtu ELi kodanike tervisele ja selle majandusele. Tippkeskused aitasid neid ohtusid vältida mitme projektiga, mis käsitlesid haiguspuhangutega toimetulemist Aafrika lääneranniku ja Kagu-Aasia piirkondades. Sellega seoses tasub märkida, et vahemaa ei taga kaitset. Need ongi põhjused, miks komisjon (rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat – DG DEVCO) kaalub bioohutuse ja bioturvalisuse valdkonnas sidemete loomist ELi naabruse ja teiste piirkondade vahel: väljaspool ELi naabrust võetavad meetmed peaksid peegeldama meetmeid selle sees, kusjuures eeskujuks võiks võtta edukalt kulgenud Vahemere epidemioloogiaalast väljaõppeprogrammi (MediPIET).

KBRT-riskide maandamise meetmeid on näiteks oluline rakendada Ida- ja Kesk-Aafrika piirkonnas, sest sealne KBRT-julgeolek võib hõlpsasti mõjutada muid piirkondi, sealhulgas ELi. Projekt nr 60 tuumajulgeoleku tõhustamise kohta Ida- ja Kesk-Aafrika piirkonnas aitab tugevdada tuumapoliitikat, eesmärgiga tõkestada ohtlike radioloogiliste ja tuumamaterjalide, sealhulgas omanikuta kiirgusallikate salakaubavedu. Selliste kõrge riskiga radioloogiliste ja tuumamaterjalide puhul on oht, et neid veetakse salaja läbi sadamate teistesse riikidesse. Sama kehtib ka Ida- ja Kesk-Aafrika piirkonna laborite kohta, kust võidakse varastada patogeene ja bioloogilisi mõjureid (arvestades nende laborite kaitsmiseks ebapiisavaid julgeolekumeetmeid).

Lisaks nendele meetmetele nähakse 2018. aasta tegevusdokumendi kavandis kliimamuutuste kohta ette tippkeskuste peamine roll – neid peetakse platvormiks, mis aitab tõsta partnerriikide teadlikkust kliimamuutustega seotud julgeolekuküsimustes nende riiklike rühmade ja teabekeskuste kaudu. Dokumendis nähakse ette ka täiendavate vahendite eraldamine tippkeskustele, eesmärgiga algatada ja rahastada uusi projekte, mis käsitlevad kliimamuutustest põhjustatud haigusvektorite rändega seotud riske ELile ja tema naaberriikidele. See meede tugineb biojulgeoleku võrgustikele, mis loodi projektiga nr 37 MEDILABSECURE ning MediPIETi programmi toetavate projektidega nr 32 ja 36.

Nendest kaalutlustest lähtudes on komisjon seisukohal, et hindamine, kas käesolev soovitus on täidetud või mitte, peab põhinema ELi julgeoleku seisukohast kõige olulisemate piirkondade terviklikumal määratlemisel, võttes arvesse KBRT-riskide ja ohtude olemust ja ulatust ning KBRT tippkeskuste algatuse põhijooni.

IV

Komisjon ja Euroopa välisteenistus nõustuvad, et põhjalikum ja süstemaatilisem riskihindamise meetod, mis hõlmab tahtlikke, looduslikke ja juhuslikke riske (ja mille väljatöötamist on alustatud), toob algatusele kasu ja näitab paremini selle väärtust nii partnerriikidele ja -piirkondadele kui ka ELile.

Algatuse raames komisjoni poolt partnerriikidele antud vahendid ja oskusteave võimaldavad määrata puuduvate või osaliselt rahuldavate suutlikkuste (vajaduste hindamise küsimustike tulemuste põhjal kindlaks tehtud puudujäägid) loetelu alusel kindlaks ohud (vajaduste hindamise küsimustiku 300 küsimuse alusel) ja riskid. Nende põhjal töötatakse kindlaksmääratud riskide maandamiseks välja KBRT-alane riiklik tegevuskava. Arutelude käigus palutakse riiklikul rühmal seada need meetmed tähtsuse järjekorda, tuginedes nende varasemale teabele selle kohta, kui tõenäoline on konkreetsete riskide muutumine riigis valdavaks. Selline lähenemisviis on äratanud partnerriikide ja komisjoni meeskondade huvi põhjalikuma ja objektiivsema riskihindamise meetodi vastu, mida on (kohapealse abi toel) arutatud ning mis kaasatakse vajaduste hindamise küsimustiku ja riiklik tegevuskava koostamise protsessi. See täiustatud riskihindamise vahend on kooskõlas vajaduste hindamise küsimustiku abil kindlaks määratud riskidega ja seda kasutatakse KBRT riikliku tegevuskava aruteludes, et toetada riikliku tegevuskava meetmete seadmist tähtsuse järjekorda.

Riskipõhise lähenemisviisi tõhustamiseks hakkasid komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus kasutama täiendavaid teabeallikaid ja avalike, kommerts- või salastatud allikate koostatud riskihindamisi.

Tuleb siiski rõhutada, et julgeolekuga seotud teabeallikad käsitlevad peamiselt tahtlikke riske ega hõlma seetõttu kõiki KBRT-riske (looduslikud, juhuslikud), millega tegeleb tippkeskuste algatus. Seepärast hinnatakse mittetahtlikke riske (juhuslikud, looduslikud) täiendavate meetoditega, mis kaasatakse järg-järgult tippkeskuste metoodikasse.

V

Riskihindamise komponenti tõhustatakse ning see lisatakse vajaduste hindamise ja riikliku tegevuskava metoodikasse. See peaks suurendama partnerriikide teadlikkust riskihindamise vajalikkusest, tutvustama võimalikke lähenemisviise ja suuniseid ning toetama neid rohkem meetmete seadmisel tähtsuse järjekorda.

Riskihindamist edendab ka laua- ja kohapealsete õppuste kasvav tähtsus ja arv, kuna need aitavad teha kindlaks suutlikkuse puudumist partnerriikides ja sellest tulenevaid riske.

VI

Lisaks sellele on algatuse raames loodud teabekeskuste konsolideeritud piirkondlik ja ülemaailme võrgustik, mis tegeleb KBRT-probleemidega, usaldades üksteist ja vahetades teavet ka väljaspool ametlikke tippkeskuste kohtumisi.

Hiljuti (märtsis 2018) saavutati edu (tippkeskuste võrgustiku kaudne mõju) Aafrika lääneranniku piirkonnas, kus Burkina Faso riiklik teabekeskus sai ametivõimudelt teada radioloogilise materjali vargusest riigis ja teavitas sellest viivitamata Mali riiklikku teabekeskust, et arutada võimalikke meetmeid probleemi käsitlemiseks ja algatada tippkeskuse kaudu piirikoostöö.

VII

Piirkondlikud sekretariaadid ja riiklikud teabekeskused mõistavad, et võivad muutuda piirkonnas järk-järgult ühtseks kontaktpunktiks, mis tegeleb piirkondlike ja riiklike küsimustega KBRT valdkonnas. Neil on selles koordineerimistegevuses tähtis osa, toetades piirkondlike ürituste korraldamist (nt Lääne-Aafrika ebola puhangu järgne seminar Rabatis 2017. aasta oktoobris), töötades välja piirkondlikke tegevuskavu või valmistades ette piirkondlikke laua- või piiriüleseid õppusi.

Sellise piirkondliku koostöö näitena tegi BACACi (Kesk-Aasia ja Kaukaasia bioohutuse assotsiatsioon) eesistuja 2018. aasta märtsis Kesk-Aasia tippkeskuse sekretariaadile ettepaneku korraldada 2018. aasta lõpus toimuv iga-aastane piirkondlik konverents ühiselt tihedas koostöös rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakeskusega (ISTC) ja käimasoleva tippkeskuse projektiga nr 53.

VIII

Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus alustasid ühiselt ELi delegatsioonide suuremat kaasamist algatusse. Selles on tehtud teatavaid edusamme, piirkondlike sekretariaatidega on sisse seatud korrapärased ja tihedamad kontaktid ning määratud on projektide elluviijad ja juhtimisrühm. Mõned delegatsioonid pakkusid üliolulist tuge peamiste partnerriikide (Etioopia, Mongoolia, Pakistan, Sierra Leone) kaasamisel või nende osalemisele uue hoo andmisel, suunates algatusele poliitilist tähelepanu.

Tippkeskuse 59 partnerriigi kõikide delegatsioonide täieliku kaasamise saavutamine on üsna edasipüüdlik eesmärk, pidades silmas vähenevat eelarvet, suurenevat töökoormust ja selle protsessi lõpuleviimiseks kuluvat aega. Komisjon ja Euroopa välisteenistus kinnitavad siiski veendunult, et selle eesmärgi täitmine kulgeb kavakohaselt.

Selleks et kaasata ELi delegatsioone partnerriikides ja võimalikes partnerriikides süsteemsemalt ning suurendada algatuse poliitilist nähtavust neis riikides, kutsuti 2018. aasta jaanuaris asjaomaste delegatsioonide juhte ametlikult võtma konkreetseid meetmeid.

Peale selle on algatust alates 2017. aasta lõpust tutvustatud poliitiliste dialoogide päevakorras ja julgeolekuklastrites.

Dakaris, Islamabadis, Manilas ja Nairobis asuvate piirkondliku koostöö ametnike töö tulemusel olid nende piirkondade delegatsioonid KBRT tippkeskuse tegevusest palju paremini informeeritud.

IX

Euroopa välisteenistus kaasas kohandatud alaeesmärgid ja tulemusnäitajad pärast arutelusid komisjoniga stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi mitmeaastasesse sihtprogrammi 2018–2020.

Väliskonsultandi osalusel alustati näitajate ja loogiliste raamistike täiustamist, mille eesmärk on parandada programmidokumente, pädevust ja aruandlust.

X

ELi KBRT tippkeskuste portaal on algatuse jaoks oluline koostöövahend, mis on täielikult detsentraliseeritud ja toimib aktiivselt maailma kaheksas piirkonnas. On siiski selge, et selle võimekuspiir on saavutatud. Portaal põhineb koostööl ja algatuse laienedes 60 riigini on see pidevalt edasi arenenud ning vajab nüüd kohandamist. Olemasoleva portaali ülesehitust praegu ajakohastatakse.

IT-tehnoloogia kiire arengu tõttu on otsustatud arendada paralleelselt ka uue portaali back office'it, mis põhineb erineval tarkvara standardprotokollil ning parandab andmete ülekantavust, hooldamist, ajakohastamist ja jätkusuutlikkust. Teadusuuringute Ühiskeskus teeb praegu selle arendamise kohta teostatavusuuringut.

XI

Komisjon ja Euroopa välisteenistus nõustuvad kõigi kontrollikoja soovitustega.

Sissejuhatus

02

KBRT valdkond kujutab endast arenevat ohtu ja on märke kasvavast suundumusest, eelkõige seoses keemiliste ainetega.

04

DG DEVCO tagab nimetatud meetmete omavahelise seose ja väldib nende dubleerimist, sest nende kõigi eesmärk on maandada KBRT-riske. Eelkõige haldab DG DEVCO KBRT tippkeskuste raames (projektid nr 38, 43, 47, 64) ELi partnerilt partnerile algatuse kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrollide komponenti; samal ajal on rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakeskust (ISTC) ja Ukraina rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakeskust (STCU) toetatud mitme projekti (nr 53, 52, 50), tegevuse ja õppusega (Sunkar, Lionshield) ning kaasatud neisse elluviijatena.

09

Tippkeskuste algatuse puhul on ELi delegatsioonide üks roll luua sidemeid riiklike ametiasutustega ja ELi liikmesriikide saatkondadega asjaomastes riikides, eesmärgiga tagada, et need teaksid, millega riiklik teabekeskus tegeleb, ja toetaksid selle tööd. Selleks et riikliku teabekeskuse KBRT-alane koordineerimistöö oleks tõhus, on poliitiline toetus ülioluline.

Tähelepanekud

16

Vt ka vastus III punktile.

Rände ja siseasjade peadirektoraat (DG HOME) keskendub peamiselt tahtlikele riskidele ja vahetutele ohtudele ELi piiridel. Tippkeskuste algatus on pikaajaline programm, mille eesmärk on tõkestada kõik ohud ja riskid (mitte ainult tahtlikud, vaid ka juhuslikud ja looduslikud). Tippkeskuste tegevused hõlmavad piirkondlikke projekte, aga ka kohapealset tehnilist abi, riiklikke tegevuskavasid ja KBRT valdkonna üldise juhtimise toetamist. Kõigil tegevustel on sama eesmärk ja need täiendavad üksteist. Seega ei tule projektide osa rahastamise mõttes käsitleda teistest tegevustest eraldiseisvana.

Vahemere lõunapiirkonna naaberriigid (Põhja-Aafrika ja Saheli piirkond ning Lähis-Ida) on tõepoolest prioriteetne, kuid ka väga keeruline piirkond, kus piirkondlikke projekte on olnud raske alustada enne piisava usalduse ja küpsusastme saavutamist, nagu kirjeldatakse edaspidi.

Lähis-Ida on piirkond, kus on juba aastaid olnud väga keeruline julgeolekuolukord. Need tingimused on muutnud tippkeskuse partnerriikide vahelise piirkondliku koostöö edendamise eesmärgi saavutamise äärmiselt keerukaks. Liibanon, Iraak ja Jordaania on keskendunud pigem riigisisestele probleemidele ja vajadustele. Sellest hoolimata on arutelud ja teabevahetus jätkunud: komisjon leiab, et juba ainuüksi seda tuleks pidada algatuse raames saavutatud eduks.

Lisaks sellele on DG DEVCO juba võtnud prioriteediks läheneda Lähis-Ida tippkeskuse partneritele tippkeskuse toetatud (projekt nr 68) uue koolitus- ja juhendamisprogrammi raames, eesmärgiga suurendada nende KBRT-alast suutlikkust. Samal ajal julgustab DG DEVCO ELi delegatsioone kasutama riiklike vajaduste rahuldamiseks kahepoolsetel alustel muid rahastamisvahendeid (peamiselt arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend). Nende mõlema meetme mõte on kasutada samade tippkeskuse suutlikkuse suurendamise eesmärkide saavutamiseks muid vahendeid, kuna partnerite vajaduste rahuldamine annab neile valmiduse alustada õigel hetkel taas piirkondlikku koostööd. Selle taustal on äärmiselt oluline jätkata tippkeskuste raamistikus arutelusid, hoolimata projektide ja tegevuste suhtelisest seiskumisest.

Kagu- ja Ida-Euroopa piirkond, kuhu kuulub kümme riiki (muu hulgas Lääne-Balkanilt ja Kaukaasiast), on tõhusalt tegelenud ELile huvi pakkuvate probleemidega: riigid on hakanud keskenduma nn tugeva julgeoleku teemadele, sealhulgas radioloogia- ja tuumaalasele kohtuekspertiisile ja KBRT-juhtumite puhul esmasele reageerimisele, ning on korraldanud ühiseid õppusi, milles katsetatakse projektide mõju.

Põhja-Aafrika ja Saheli piirkonnas algas koostöö hiljem, kuid jõudis kiiresti teemadeni, mis on olulised nii piirkonna enda kui ka ELi julgeolekuhuvide seisukohast. Projekt nr 55, mille eesmärk on tugevdada KBRT-ainete kontrolli ja avastamise piiriülest suutlikkust, mõjutab terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust. Raskused projekti rakendamisel on tingitud asjaolust, et see käsitleb äärmiselt tundlikke teemasid ja partnerriikide nn tugeva julgeoleku struktuure, sealhulgas sõjaväge.

17

Komisjon ja Euroopa välisteenistus on olemasolevate vahendite piiratusest teadlikud. See ongi põhjus, miks tehti algatuse ja selle eesmärkide üleilmsest mõõtmest hoolimata otsus mitte laiendada KBRT tippkeskusi, et hõlmata geograafiliselt Aafrika lõunaosa (Lõuna-Aafrika, Namiibia jne) ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Algatus on suunatud üksikutele olemasolevate piirkondlike sekretariaatide raames algatusega hõlmamata jäänud võimalikele partnerriikidele peamiselt ELi (laiemas) naabruses, kuna need riigid on olulised KBRT valdkonnaga seotud riskide/varade poolest (nt Kasahstan) või kuna neid peetakse iseenesest oluliseks nende eeldatava võime poolest stimuleerida algatuse seiskunud piirkondlikku koostööd/arengut (Kuveit).

Mitterahaline abi partnerriikidelt aitab suurendada KBRT-riskide maandamiseks olemasolevaid vahendeid, nagu seda teeb ka täiendav rahastus ELi ja kolmandate riikide kahepoolse abi raames (nt Poola ja Ameerika Ühendriigid Kagu- ja Ida-Euroopa piirkonnas ning Prantsusmaa ja Saksamaa Aafrika lääneranniku piirkonnas).

Olgugi et geograafiline laienemine tähendab riigi kohta antava keskmise toetussumma vähenemist, on ka tõsi, et algatuse eesmärk on toetada piirkondlikku koostööd, sest KBRT-riskid ei tunne riigipiire. Etioopia, Kuveit, Pakistan ja Aserbaidžaan on kõik uued tippkeskuste partnerriigid, mis suurendavad tippkeskuste piirkondliku koostöö mõju. Näiteks pakkus Pakistan viimasel (märtsis 2018) Dušanbes toimunud Kesk-Aasia ümarlaual, et ta jagab Kesk-Aasia partnerriikidega oma kõrgetasemelist bioloogilist ning radioloogilist ja tuumaalast suutlikkust.

Kui projektid piirduvad väiksema arvu riikidega, ei mõjuta need KBRT-julgeolekut nii tõhusalt kui siis, kui hõlmatud on terve piirkond. Seepärast käsitatakse partnerriikide arvu suurenemist pigem võimalusena viia algatus ellu ja lõppkokkuvõttes parandada KBRT-riskide maandamise tulemusi ning selle kaudu ka ELi julgeolekut.

Lisaks sellele kasutas komisjon KBRT tippkeskuste head mainet partnerriikide seas ning selle võrgustikku, et kaasata riike, kelle puhul EL näitas üles strateegilist huvi teha koostööd: nii oli see Afganistani ning seejärel Pakistani ja Etioopia puhul (kes on nüüd liikmed), kuid ka Nigeeria ja Egiptuse puhul, keda komisjon on kaasanud kahepoolsetesse läbirääkimistesse, olgugi et nad ei ole veel algatusega ühinenud.

Lõpuks tuleks meenutada tippkeskuste algatuse põhiolemust: selle vabatahtlikkusel põhineva alt üles lähenemisviisi tõttu oleks komisjoni talitustel / Euroopa välisteenistusel olnud võimatu jätta kõrvale riigid, kes soovivad osaleda piirkondlikes püüdlustes maandada KBRT-riske ja võidelda KBRT-ohtudega.

18

Projektide rahastamine on muutunud kahel põhjusel.

Esiteks ei tohiks KBRT-sektoritega seoses olla ELi ohustava riski mõiste piiratud ELi naabruses asuvate riikidega. Nagu vastuses III punktile selgitati, olid viimased ELi ohustanud bioloogilised riskid inimeste ja loomade haigused (ebola ja linnugripp), mis pärinesid kaugemalt kui ELi naabruses asuvad riigid. Nendel juhtudel seadsid Aafrika lääneranniku piirkonnale ja Kagu-Aasiale suunatud projektid esimesele kohale ELi vahetud huvid, olgugi et naabruses asuvatest riikidest kaugemal. See näitab, et kaugus ei taga turvalisust, eriti bioloogiliste riskide puhul. Seepärast on komisjon veendunud, et tähelepanu pööramine naabruses asuvatele riikidele on väga tähtis, kuid KBRT-riskide olemust arvesse võttes ei tohiks sellest liiga rangelt kinni pidada. Vastavalt sellele uurib DG DEVCO võimalust kasutada naabruskonna riikidel põhinevat MediPIETi programmi (projekt nr 36) näidisena sarnaste projektide algatamisel teistes piirkondades, eesmärgiga tõkestada ja maandada bioloogilisi riske.

KBRT-riskide maandamise meetmete rakendamine Ida- ja Kesk-Aafrika piirkonnas on oluline, sest sealne KBRT-julgeolek võib hõlpsasti mõjutada muid piirkondi, sealhulgas ELi. Projekt nr 60 tuumajulgeoleku tõhustamise kohta Ida- ja Kesk-Aafrika piirkonnas aitab tugevdada tuumapoliitikat, eesmärgiga tõkestada ohtlike radioloogiliste ja tuumamaterjalide, sealhulgas omanikuta kiirgusallikate salakaubavedu. Selliste kõrge riskiga radioloogiliste ja tuumamaterjalide puhul on oht, et neid veetakse salaja läbi sadamate teistesse riikidesse. Sama kehtib ka Ida- ja Kesk-Aafrika piirkonna laborite kohta, kust võidakse varastada patogeene ja bioloogilisi mõjureid (arvestades nende laborite kaitsmiseks ebapiisavaid julgeolekumeetmeid).

Teiseks, nagu vastuses III punktile selgitati, mõjutasid mõne ELi naabruspiirkonna erilised tingimused negatiivselt ümarlaudade suutlikkust koostada piirkondlikke projekte ning komisjoni otsuseid nende rahastamise võimaluste kohta. Näiteks Lähis-Ida piirkonna partnerriikide keskendumine riigisisestele probleemidele ei soosinud piirkondlikku laadi projektiettepanekuid, mis on algatuse lõppeesmärk. Põhja-Aafrika ja Saheli piirkonnas algas koostöö teistest hiljem, kuid siiski algatati selles keerukas piirkonnas projekt, mis käsitles sellist väga tundlikku ja olulist teemat nagu piirikontroll. Keeruline olukord mõlemas piirkonnas on olnud komisjonile nii võimaluseks algatada projekte nn tugeva julgeolekuga seotud teemadel kui ka katsumuseks projektide arvu silmas pidades.

Kagu- ja Ida-Euroopa piirkonna puhul on olukord erinev. Võttes arvesse partnerite pühendumust ning valmisolekut teha koostööd ja viia tundlikel teemadel läbi õppusi (nagu hiljutine radioloogilise ja tuumaalase kohtuekspertiisi õppus), on see piirkond üks enim arenenud kaheksa tippkeskuse piirkonna seas. See piirkond valiti katsetama komisjoni uut KBRT-alaste teadusuuringute konkursi algatust, mis käivitatakse riiklike teabekeskuste iga-aastasel kohtumisel 2018. aasta juunis. Kagu- ja Ida-Euroopa piirkond oli esimene, kes sai 2017. aastal kasu tihedamatest sidemetest NATO KBRT-keskusega Vyškovis, ja esimene, kes ühendas DG HOME’i programmi „Horisont 2020“ projektid, nagu EDEN ja e-teated, tugevdades KBRT valdkonna sise- ja välismõõdet, mis on ELi uue KBRT tegevuskava prioriteet. DG DEVCO on juba kaasanud oma piirkondlikud direktoraadid ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi (DG NEAR), et kasutada arengukoostöö rahastamisvahendit ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit kahepoolsete probleemidega tegelevate projektide rahastamiseks.

19

Projektide valimist kriteeriumi „kes ees, see mees“ alusel ei tuleks tingimata käsitada ranges tähenduses. See tähendab pigem seda, et kõige küpsemaid projekte rahastatakse enne neid, mis vajavad täiendavaid konsultatsioone või piirkondlikku koostööd (nagu Põhja-Aafrika ja Saheli piirkonnas, kus esimese küpse projektini (projekt nr 55) jõudmine võttis aega). Tippkeskuste üks kõige rohkem tunnustust saanud saavutus on see, et suudeti luua KBRT valdkonnas tõeliselt üleilmne kogukond. Seepärast soodustatakse meelega positiivset jäljendamist, et toetada rahastamisega kõige aktiivseimaid liikmeid ja piirkondi.

Positiivse konkurentsi edendamine 59 partnerriigi seas oli ka viimasel iga-aastasel riiklike teabekeskuste kohtumisel algatatud edulugude tunnustamise eesmärk.

Partnerriikide loendi laiendamise kohta vt vastus punktile 17.

20

Algatuse alt üles olemus võimaldab komisjonil juhtida ja suunata arutelusid, kuid mitte sundida partnerriike arutama teemasid ega algatama projekte valdkondades (isegi mitte KBRT-teemadel), mis ei haaku piirkonna ühiste vajadustega. See vähendaks algatuse usaldusväärsust ja seaks ohtu algatuse edusammud, isegi tundlikes valdkondades.

Tegelikult tegelevad paljud loetelus KBRT kategooria all olevad projektid keemia ja bioloogia valdkonnaga ning (vahel) ka radioloogia ja tuumavaldkonnaga. Näiteks projekt nr 54 „Suutlikkuse suurendamine meditsiiniliseks valmisolekuks KBRT-juhtumiteks ja neile reageerimiseks“ hõlmab kogu KBRT valdkonda, kuid töötati välja piirkondliku nõudluse tulemusel pärast sariinirünnakuid Süürias; selle puhul tähendas inimeste koolitamine keemia valdkonnas ka panustamist suutlikkuse suurendamisse bioloogia valdkonnas. Sama põhjendust võib kohaldada projektidele nr 34, 46 ja 54. Lisaks selle tuleb projekte, mille eesmärk on tõhustada riigi KBRT-alast õigusraamistikku, pidada sellisteks, mis käsitlevad kogu selle valdkonna probleeme (st projekt nr 33).

Komisjon on siiski nõus, et arvestades algatuse rõhuasetuse pööramist rohkem julgeolekule suunatud teemadele, tuleb tõhustada koostööd ELi luure- ja situatsioonikeskusega. Kuna uus 18. oktoobri 2017. aasta „Tegevuskava valmisoleku parandamiseks keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumajulgeolekuriskide korral“ (vt COM(2017) 610 final) sisaldab eesmärki 3 „Tugevdada sise- ja välispoliitika sidet KBRT-julgeoleku valdkonnas ELi peamiste piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega“, kavandatakse süsteemsem institutsioonidevaheline koostöö.

21

Komisjon nõustub kontrollikojaga, et algatust ei ole vaja kahjustada selle laiendamisega uutele temaatilistele valdkondadele, pidades eelkõige silmas struktuurset tööd, mis kaasneb keskendumisega uutele teemadele seoses suutlikkuse suurendamisega riiklikes rühmades.

Komisjon ja Euroopa välisteenistus usuvad siiski, et tippkeskuste struktuuri potentsiaali toetada muid ELi huvides olevaid tegevusi, mida rahastatakse erinevate eelarveridade kaudu, tuleks kasutada ELi huvides KBRT-julgeolekuga seotud eesmärkide taotlemiseks.

Selles mõttes on algatuse laienemine teistele temaatilistele valdkondadele (nimelt lõhkeainetele) otseselt seotud poliitilise ülesandega, mis tuleneb Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia nn peegeldamise efekti rakendamist, vt „Tegevuskava valmisoleku parandamiseks keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumajulgeolekuriskide korral“ (COM(2017) 610 final).

Kokkuvõttes võib algatuse alt üles lähenemisviisi pidada kaitseks riski eest minna KBRT-teemadest liiga kaugele: mitu partnerriiki ja piirkondlikku sekretariaati on tegelikult juba väljendanud muret selle võimaluse üle.

Neid kaalutlusi ja suundumusi arvesse võttes on ka komisjon seisukohal, et KBRT valdkonda ei tohi tõlgendada liiga ulatuslikuna, see peab piirduma riskidega KBRT valdkonna ja organiseeritud kuritegevuse kokkupuutepunktides (nt võltsitud ravimid ja nendega kaubitsemine) ning seda tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi.

22

Komisjon hõlmab riskihindamise komponendi vajaduste hindamise ja riikliku tegevuskava metoodikasse. See peaks suurendama partnerriikide teadlikkust riskihindamise vajalikkusest, tutvustama võimalikke lähenemisviise ja suuniseid ning toetama neid rohkem meetmete seadmisel tähtsuse järjekorda.

23

Riikliku rühma koosseisu määramine ning teiste riiklikku rühma mittekuuluvate riiklike ekspertide kaasamine vajaduste hindamise küsimustiku ja riikliku tegevuskava koostamise protsessi on täielikult partnerriigi ja riikliku teabekeskuse ülesanne. Hoolimata sellest soovitab komisjon sageli täiendavaid osalejaid, keda riiklik teabekeskus võiks kaaluda.

Komisjon on värvanud iga piirkonna konkreetsetest vajadustest lähtuvalt ka kohapealse tehnilise abi rühmi, et kõrvaldada suutlikkuse valdkonnas kindlaks tehtud puudujääke.

Praegu on kõik piirkonnad kohapealse abiga kaetud.

25

Eeldatakse, et algatuse poliitilise nähtavuse suurendamine edendab partnerriikide poliitilist tahet rakendada vajaduste hindamise küsimustiku / riikliku tegevuskava koostamise protsessi.

Töötajate arvu vähendamise üldise poliitika rakendamise tõttu, mille mõju on tuntav ka tippkeskuste algatusega tegelevate töötajate seas, oli 2017. aastal äärmiselt keeruline reageerida kõigi partnerriikide taotlustele seoses vajaduste hindamise küsimustiku ja riikliku tegevuskava koostamisega.

Teadusuuringute Ühiskeskus koostab 2018. ja 2019. aastaks partnerriikide erinevate taotlustega tegelemise esialgset ajakava. Kuigi Teadusuuringute Ühiskeskus tagab, et Euroopa Komisjon järgib partnerriikide abistamisel rangelt vajaduste hindamise küsimustiku ja riikliku tegevuskava koostamise metoodikat ning et protsess toimub tema juhtimisel, arvestab keskus ise kohapealse tehnilise abi ekspertide ja/või välisekspertide toetusega. 2018. ja 2019. aastaks on vajaduste hindamise küsimustiku ja riikliku tegevuskava koostamise vahendeid (ekspertide kättesaadavus ning reisideks ja kohtumisteks ettenähtud eelarve) suurendatud.

26

Asjaolu, et partnerriigid ootavad vajaduste hindamise küsimustiku ja riikliku tegevuskava koostamiseks toetuse saamise järjekorras, on positiivne märk algatuse saavutustest. Andmed riikide KBRT valdkonna vajaduste kohta on sageli väga tundlikud ja seepärast läks partneritel aega, enne kui nad olid nõus jagama seda teavet selliste välise osalejaga nagu EL. Kõhkluste etapp näib siiski olevat möödas ja see on asendunud positiivse konkurentsipõhise suundumusega, mis näitab pühendumust algatusele ja/või seda, et riiklik tegevuskava on saavutusena tunnustust leidnud.

Selles mõttes on tippkeskuste algatus veidi iseenda edu ohver, sest komisjon peab nüüd suurendama suutlikkust pakkuda hulgaliselt tehnilist tuge, olgugi et vahendeid selleks ilmselgelt napib.

37

Riikliku teabekeskuse institutsiooniline tunnustamine ja poliitiline toetus sõltuvad sellest, kui tähtsaks kõrgetasemelised poliitilised võimuorganid tippkeskuste algatust peavad. Algatuse poliitilist nähtavust püütakse suurendada ELi delegatsioonide süsteemsema kaasamisega algatuse edendamisse, sealhulgas riiklike teabekeskuste rolli diplomaatilisse toetamisse. Tähtis on ka piirkondliku koostöö ametniku (kui on olemas) roll.

Samuti on oluline piirkondlike sekretariaatide nähtavus. Selleks on DG DEVCO otsustanud alates 2018. aastast suurendada piirkondlike sekretariaatide tegevuseks ettenähtud eelarvet.

38

Euroopa välisteenistuse 26. jaanuari 2018. aasta juhistes tippkeskuste partnerriikides asuvate ELi delegatsioonide juhtidele taotletakse sõnaselgelt seda eesmärki; neis palutakse muu hulgas arendada tegevusi, mille eesmärk on suurendada ELi liikmesriikide, asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste oluliste rahastajate teadlikkust algatusest, selle eesmärkidest ja tulemustest, ning märgitakse, et see võib kaasa tuua riiklike teabekeskuste / riiklike rühmade järkjärgulise muutumise ühtseks kontaktpunktiks kõikide KBRT valdkonnaga seotud projektide ja tegevuste jaoks asjaomastes riikides.

Riiklike teabekeskuste tähtsuse suurendamiseks on oluline, et DG DEVCO ja Euroopa välisteenistus teeksid koostööd riiklike teabekeskuste, piirkondlike sekretariaatide ja ELi delegatsioonide vahelise koordineerimise ja koostöö parandamiseks. Alustada võiks lihtsast logistilisest koordineerimisest: ELi delegatsioone tuleb julgustada korraldama delegatsioonides ümarlauakohtumisi või ad hoc mitteametlikke kohtumisi piirkondliku sekretariaadi juhi ja piirkonna mõne riikliku teabekeskusega, kaasates ka ELi liikmesriikide saatkondi ja kohalikke ametiasutusi. Kulud oleksid piiratud, pidades eelkõige silmas piirkondlikele sekretariaatidele eraldatud nähtavuse suurendamise / logistika eelarvet, kuid riikliku teabekeskuse nähtavuse ja autoriteedi seisukohalt oleks mõju märkimisväärne.

39

Selleks et rõhutada piirkondliku koostöö ametniku tähtsust algatuses, saatsid Euroopa välisteenistus ja DG DEVCO 21. veebruaril 2018 ühise märgukirja nendele ELi delegatsioonidele, kus sellist toetust peeti vajalikuks.

40

DG DEVCO ja Euroopa välisteenistus alustasid ühiselt ELi delegatsioonide suuremat kaasamist algatusse. Selles on tehtud teatavaid edusamme. Piirkondlike sekretariaatidega on sisse seatud korrapärased ja tihedamad kontaktid ning määratud on projektide elluviijad ja juhtimisrühm. Mõned delegatsioonid pakkusid üliolulist tuge peamiste partnerriikide kaasamisel või nende osalemisele uue hoo andmisel, suunates algatusele poliitilist tähelepanu.

Tippkeskuste 59 partnerriigi kõikide delegatsioonide täieliku kaasamise saavutamine 3–4 aastaga on üsna edasipüüdlik eesmärk, pidades silmas vähenevat eelarvet, suurenevat töökoormust ja selle projekti lõpuleviimiseks kuluvat aega. Komisjon ja Euroopa välisteenistus kinnitavad siiski veendunult, et selle eesmärgi täitmine kulgeb kavakohaselt.

Hiljuti kiirendas Euroopa välisteenistuse peasekretär kõnealust protsessi veelgi, saates tippkeskuste partnerriikides asuvate delegatsioonide juhtidele (jaanuaris 2018) ning Euroopa välisteenistuse poliitküsimuste asepeasekretärile ja piirkondlikele juhtidele (novembris 2017) ametlikud märgukirjad, eesmärgiga suurendada vastavalt ELi delegatsioonide kaasatust ja algatuse poliitilist nähtavust.

Dakaris, Islamabadis, Manilas ja Nairobis asuvate piirkondliku koostöö ametnike töö tulemusel olid nende piirkondade delegatsioonid KBRT tippkeskuse tegevusest palju paremini informeeritud. Kagu-Aasias on muutunud tavaliseks, et delegatsioonid esitavad projektidega seotud üritustel avakõne. Ametnikud soodustasid ka suhtlemist ELi liikmesriikide diplomaatiliste esindustega.

Algatus muutus poliitiliselt nähtavamaks, kui ELi kaasjuhtimisel 2015. aasta septembris Filipiinidel korraldatud ASEANi piirkondliku foorumi seminari „Teadlikkuse suurendamine ja ASEANi piirkondliku foorumi koostöö edendamine keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumajulgeolekuriskide maandamiseks“ raames toimus KBRT tippkeskuste paneel, milles osalesid riiklikud teabekeskused, piirkondlik sekretariaat, ÜRO Regioonidevaheline Kuritegevuse ja Õigusküsimuste Uurimise Instituut ja Teadusuuringute Ühiskeskus.

Algatus oli osa meetmetest, mida nimetati Bandar Seri Begawani tegevuskavas, mille eesmärk oli tugevdada ELi ja ASEANi tõhustatud partnerlust (2013–2017), ning on lisatud sellele järgnenud ASEANi ja ELi tegevuskavasse (2018–2022). Samuti kuulus algatus ASEANi ja ELi töökavasse, mille eesmärk oli võidelda terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevusega (2014–2017). KBRT tippkeskuste meetmete kohta antakse vastavalt kavadele pidevalt aru.

41

Kuigi DG DEVCO tunnistab, et mitu projekti keskendus kokkuvõttes pigem partnerriikide suutlikkuse suurendamisele kui piirkondlikule tasandile, on siiski ka tõsi, et nõuetekohase riikliku suutlikkuseta ei saa piirkondlikku lähenemisviisi täielikult rakendada.

Lisaks sellele olid mitu läbiviidud projekti ulatuselt ja lähenemisviisilt tõepoolest piirkondlikud – MediPIET oli suunatud kogu ELi naabrusele, projekt nr 41 kõrge riskitasemega keemiarajatistele ja riskide maandamisele Aafrika lääneranniku piirkonnas ning projekt nr 48 haiguspuhangute piirkondliku ohjamise parandamisele Aafrika lääneranniku partnerriikide KBRT tippkeskustes.

42

Kohtumiste korraldamine kuulub piirkondlike sekretariaatide tegevuste hulka ja DG DEVCO on otsustanud suurendada alates 2018. aastast piirkondlike sekretariaatide eelarvet.

DG DEVCO on 2016. aastast alates kaasanud kõikidesse asjaomastesse projektidesse laua- ja kohapealseid õppused.

Tõhustatud teabevahetusega DG DEVCO, Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi (DG ECHO) ja DG NEARi talituste vahel, kes tegelevad katastroofijuhtimise piirkondlike programmidega ning uurivad ühiste õppuste ja koolituste võimalusi, alustades ühist huvi pakkuvatest riikidest, kus keskused on olemas (Alžeeria, Maroko, Jordaania, Gruusia), püütakse algatust konsolideerida ning muuta see ainulaadseks ja võimsaks võrgustikuks.

44

Komisjon ja Euroopa välisteenistus on selle punktiga täielikult nõus. Nad on juba hakanud kaasama DG DEVCO ning DG NEARi asjaomaseid piirkondlikke direktoraate, et luua sünergiat ja suurendada algatuse rahastamisallikaid.

Seda protsessi soodustab asjaolu, et tippkeskuste kaudu loodud piirkondlik võrgustik võimaldab teistel ELi asutustel kasutada algatust oma programmide ja projektide platvormina.

Tippkeskuste kohandatavuse näide on esitatud 2018. aasta tegevusdokumendi kavandis kliimamuutuste kohta, milles nähakse ette tippkeskuste peamine roll – neid peetakse platvormiks, mis aitab tõsta partnerriikide teadlikkust kliimamuutustega seotud julgeolekuküsimustes nende riiklike rühmade ja teabekeskuste kaudu. Dokumendis nähakse ette ka täiendavate vahendite eraldamine tippkeskustele, eesmärgiga algatada uus projekt, mis käsitleb kliimamuutustest põhjustatud haiguste ja nende vektorite rändega seotud riske ELile ja tema naaberriikidele.

Peale selle peetakse ettevalmistavaid läbirääkimisi MediPIETi (mida praegu rahastatakse tippkeskuste projektide nr 32 ja 36 raames) kui Euroopa naabruspoliitika olulise meetme võimalikuks üleminekuks DG NEARile pärast 2019. aastat. Kui see mudel osutub edukaks, võib seda kasutada ka teiste tippkeskuste projektide puhul, eelkõige ELi naaberriikides.

46

Euroopa välisteenistuse 26. jaanuari 2018. aasta juhistes tippkeskuste partnerriikides asuvatele ELi delegatsiooni juhtidele taotletakse sõnaselgelt seda eesmärki (vt ka vastus punktile 38). Üleskutse määrata delegatsiooni poliitilise sektsiooni töötaja, kes tegutseks kontaktpunktina riigis (riikides), kuhu ta on akrediteeritud, peaks õhutama ka ELi delegatsioone seda ülesannet täitma.

Kagu-Aasia piirkonna ELi delegatsioonid toetavad partnerriike riiklike tegevuskavade (projektide) kasutamisel selleks, et uurida teiste rahastajatega seotud rahastamisvõimalusi. Näiteks ELi kaasjuhtimisel 2015. aasta septembris Filipiinidel toimunud ASEANi piirkondliku foorumi seminaril „Teadlikkuse suurendamine ja ASEANi piirkondliku foorumi koostöö edendamine keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumajulgeolekuriskide maandamiseks“ korraldati sidemete loomise üritus, kus partnerriigid said kohtuda potentsiaalsete rahastajate ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon, Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur).

48

Komisjon nõustub tähelepanekuga. DG DEVCO ning DG NEARi ja DG ECHO vaheline teabevahetus juba toimib, kuid see võiks olla ametlik.

Mis puudutab Gruusiat, siis DG ECHO ühines 2018. aasta jaanuaris DG NEARi juhitud julgeoleku, õigusriigi ning kriiside ennetamise ja ohjamise iga-aastase tegevuskava tuvastamismissiooniga. DG NEAR määrab 2018. aasta tegevuskavas kindlaks KBRT-alase abi, tuginedes ka Gruusia valitsuse tehtud vajaduste hindamisele. EL tegeleb edasise kaasamise kaudu struktuursete puudustega riiklikus KBRT-alases koordineerimises.

Peale selle on DG NEAR ja DG DEVCO alates 2017. aasta lõpust uurinud, kas MediPIETi projekti saaks 2020. aastal üle anda DG NEARile.

50

Piirkondliku koostöö ametnike (DG DEVCO töötajad) üks peamisi ülesandeid on teha asjaomastes piirkondades algatuse seiret. Nende teave ühitatakse DG DEVCO projektijuhi teostatava lepingulise järelevalvega. Teistelt sidusrühmadelt saadud teavet võetakse arvesse ning see hõlmab kontrollikoja nimetatud vahendeid.

Komisjon nõustub vajadusega paremini kindlaks määrata üldine loogiline raamistik (sh tulemus- ja mõjunäitajad) nii projekti kui ka algatuse tasandil. Seda on võimalik saavutada lähiaastatel, kui rakendada põhjalikku ja süstemaatilist riskihindamise meetodit ning kasutada partnerriikides edusammude mõõtmise vahenditena vajaduste hindamise küsimustikke ja riiklikke tegevuskavasid.

Partnerriikide kaasamine projektide seiresse on suurenemas. Hiljuti otsustas mitu piirkondlikku sekretariaati korraldada lisaks edusamme käsitlevatele kohtumistele Euroopa Komisjoniga, mis toimuvad iga poole aasta tagant, korrapäraseid (2–4 korda aastas) edusamme käsitlevaid kohtumisi sekretariaatides, kutsudes kokku kõik projekti elluviijad.

51

ELi KBRT tippkeskuste portaal on algatuse jaoks oluline koostöövahend, mis on täielikult detsentraliseeritud ja toimib aktiivselt maailma kaheksas piirkonnas. Portaal põhineb koostööl ja algatuse laienedes 60 riigini on see pidevalt edasi arenenud ning vajab nüüd kohandamist. Olemasoleva portaali ülesehitust praegu ajakohastatakse.

IT-tehnoloogia kiire arengu tõttu on otsustatud arendada paralleelselt ka uue portaali back office'it, mis põhineb erineval tarkvara standardprotokollil ning parandab andmete ülekantavust, hooldamist, ajakohastamist ja jätkusuutlikkust. Teadusuuringute Ühiskeskus teeb praegu selle arendamise kohta teostatavusuuringut. See hõlmab registreeritud kasutajate juurdepääsutasandite ja rollide ühtlustamist, dokumendihoidla mooduli struktuuri ümberkorraldamist ja arutelufoorumi taaskäivitamist. Teadusuuringute Ühiskeskus jätkab tippkeskuste portaali ajakohastamist, kuna Teadusuuringute Ühiskeskusele on kättesaadavad projektidega seotud dokumendid ja tulemused, mida säilitatakse sobivate juurdepääsutasanditega.

Parimad tavad ja teiste ELi KBRT-projektide (mida rahastatakse ELi KBRT tegevuskava või võimaluse korral julgeolekualase teadustöö programmi raames) suunised tehakse tippkeskuste portaali kaudu kättesaadavaks.

52

Eduaruanded (koostatakse iga poole aasta järel) tehakse kättesaadavaks piirkondlikule sekretariaadile ja riiklikele teabekeskustele. Juurdepääs konkreetsetele projektitulemustele sõltub partnerriikide eelnevast nõusolekust (riigipõhise tundliku teabe konfidentsiaalsusnõue).

Tippkeskuste projektidega seotud dokumendid ja tulemused säilitatakse tippkeskuste portaalis sobivate juurdepääsutasandite ja vaatamis-/muutmisõigustega. Selleks et dokumendihoidla oleks kasutajasõbralikum, valmistatakse ette dokumendihoidla mooduli struktuuri ümberkorraldamist ning töötatakse välja sujuvamat skeemi seoses vaatamis-/muutmisõigustega.

53

Nagu vastuses punktile 51 juba tunnistati, tuleb parandada kõigi asjaomaste osalejate teabe süstemaatilist kogumist ja registreerimist. See on siiski keeruline, kuni uus portaal ei ole täielikult toimiv ja usaldusväärne, mida see ei ole varem alati olnud, põhjustades segadust ja teabe mittetäielikkust.

54

Vt vastused punktidele 51 ja 53.

56

Tulemustele suunatud järelevalve hindamist (mida juhib kõikide üksuste puhul DG DEVCO peakorter) ei tehta kõikide projektide puhul, vaid see hõlmab igal aastal projektide piiratud valimit vastavalt üksuste juhtide kindlaksmääratud prioriteetidele ja kooskõlas eelarvega, mis on kuni miljon eurot.

See ei tähenda muidugi, et komisjonil ei ole vaja tagada projektide tulemuste kontrollimiseks asjakohaste täiendavate projektide seire- ja hindamisvahendite olemasolu. Seepärast on antud Teadusuuringute Ühiskeskusele ülesanne teha tippkeskuste kõigi projektide süstemaatilist tehnilist hindamist.

57

Komisjon tunnistab seda puudust seoses eesmärkide ja näitajatega ning vajadust need kaks selgelt siduda. Kõnealuse puuduse kõrvaldamiseks töötavad DG DEVCO ja Teadusuuringute Ühiskeskus välja näitajaid, kasutades ära kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrollide valdkonnas juba tehtud jõupingutusi. Samal ajal on abi ka algatuse suuremast keskendumisest piirkondlike ja allpiirkondlike laua- ja kohapealsete õppuste korraldamisele, kuna õppused võivad olla projekti mõju näitajad.

58

Tehakse täiendavaid jõupingutusi, et tagada tippkeskuste portaali korrapärane täiendamine Teadusuuringute Ühiskeskusele kättesaadavate projektidokumentidega. Tippkeskuste portaali kasutatakse hindamisprotsessi käigus koostatud dokumentide hoidlana.

Mõnel juhul täiendati hindamist tagasisidega, mis saadi muudest allikatest kui projektidega seotud dokumendid.

Hindamise eesmärgil kogutakse teavet süstemaatiliselt projektide juhtkomiteedes ning konkreetsete tagasisidevormide abil (koolituskomponentide puhul). Viimasel kahel aastal on kaasatud nii kõrgetasemelisi liikmesriikide eksperte kui ka kohapealse tehnilise abi eksperte ning nende tagasisidet võetakse arvesse.

59

Töötajate arvu vähendamise üldise poliitika rakendamise tõttu, mille mõju on tuntav ka tippkeskuste algatusega tegelevate Teadusuuringute Ühiskeskuse töötajate seas, määras Teadusuuringute Ühiskeskus kokkuleppel DG DEVCOga sõltumatud keemia, bioloogia ning radioloogia ja tuumavaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni eksperdid, et nad hindaksid projektide rakendamist DG DEVCO heakskiidetud hindamismetoodika järgi.

Asjaomane ekspertide rühm koostas Teadusuuringute Ühiskeskuse töörühma järelevalve all iga projekti kohta standardse hindamisaruande. Lisaks sellele püüab Teadusuuringute Ühiskeskus ajakohastada tippkeskuste projektide hindamist ja koostada hindamisaruanded õigeaegselt, et võimalike soovituste põhjal saaks võtta konkreetseid meetmeid, ning edusamme on juba märgata.

60

ELi delegatsioonide suurem kaasamine edendab loodetavalt ka nende tulemuste jätkusuutlikkust, mis saavutatakse projektide rakendamisega algatuse raames.

Järeldused ja soovitused

62

Komisjon ei nõustu sellega, et soovitust suunata ELi rahalised vahendid ELi julgeoleku seisukohast kõige olulisematele valdkondadele ei ole ellu viidud.

Vt vastus III punktile ja punktidele 16, 17, 18 ja 19.

65

Komisjon hõlmab riskihindamise komponendi vajaduste hindamise ja riikliku tegevuskava metoodikasse. See peaks suurendama partnerriikide teadlikkust riskihindamise vajalikkusest, tutvustama võimalikke lähenemisviise ja suuniseid ning toetama neid rohkem meetmete tähtsuse järjekorda seadmisel.

Soovitus nr 1

Komisjon ja Euroopa välisteenistus nõustuvad soovitusega.

  1. Euroopa välisteenistus ja komisjoni talitused uurivad sellise analüüsi tegemise võimalust.

    Jätkub DG HOME’i ja selle äsja määratud ELi liikmesriikide KBRT valdkonna koordinaatoreid hõlmava KBRT-alase nõuanderühma vaheline suhtlus ning seda tõhustatakse, kui see on asjakohane ja võib luua sünergiat (nt olemasolevate KBRT valdkonna koolitusasutuste ja ekspertide kaardistamine; osalemine piiriülestes laua- ja kohapealsete õppustes).
  2. Riskihindamise komponent lisatakse tippkeskuste vajaduste hindamise ja riikliku tegevuskava metoodikasse. See peaks suurendama partnerriikide teadlikkust riskihindamise vajalikkusest, tutvustama võimalikke lähenemisviise ja suuniseid ning toetama neid rohkem meetmete tähtsuse järjekorda seadmisel.
  3. Komisjon (DG DEVCO ja Teadusuuringute Ühiskeskus) on koostanud 2018. ja 2019. aastaks partnerriikide erinevate taotlustega tegelemise esialgse ajakava. Kuigi Teadusuuringute Ühiskeskus tagab, et Euroopa Komisjon järgib partnerriikide abistamisel rangelt vajaduste hindamise küsimustiku ja riikliku tegevuskava koostamise metoodikat ning et protsess toimub tema juhtimisel, arvestab keskus ise kohapealse tehnilise abi ekspertide ja/või välisekspertide toetusega ning eraldab asjakohased vahendid.
Soovitus nr 2

Komisjon nõustub soovitusega ning on juba asunud teostama piirkondlikke tegevusi, sealhulgas piirkondlikke ja allpiirkondlikke laua- ja kohapealseid õppusi.

Tippkeskuste piirkondlikud ümarlauakohtumised näitavad piirkondlike võrgustike moodustamise, koostöö ja tegevuste puhul isevastutuse ja algatusvõime pidevat suurenemist, aga ka suhete arendamist rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega (Aafrika Liit, ASEAN, ISTC, STCU, WHO, Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1540 loodud komitee, bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon, BACAC jne).

Uuritakse täiendavalt võimalusi korraldada ühiseid õppusi ja koolitusi DG ECHO ja DG NEARi juhitud katastroofi ohjamise käimasolevate programmidega.

Soovitus nr 3

Komisjon ja Euroopa välisteenistus nõustuvad soovitusega.

  1. Euroopa välisteenistus ja komisjon uurivad võimalust anda KBRT-alane vastutus terrorismivastase võitluse ekspertidele delegatsioonides, kus need on määratud.
  2. Mõnede julgeolekuteemaliste dialoogide raames käsitletakse juba KBRT-alaseid küsimusi. Edaspidi saab seda teha korrapärasemalt.
Soovitus nr 4

Komisjon ja Euroopa välisteenistus nõustuvad soovitusega.

DG DEVCO on juba alustanud katastroofi ohjamise alaseid arutelusid DG NEARi ja selle asjaomaste piirkondlike direktoraatidega ning DG ECHOga.

Soovitus nr 5

Komisjon nõustub soovitusega.

Teadusuuringute Ühiskeskus ja DG DEVCO tulemustele suunatud järelevalve väline toetusrühm pakuvad DG DEVCO-le tuge näitajate täiustamisel ja ühtlustamisel ning mitmeaastase sihtprogrammi, iga-aastase tegevusprogrammi ja rakendatavate projektide kooskõlastamisel.

Soovitus nr 6

Komisjon nõustub soovitusega.

ELi KBRT tippkeskuste portaal on algatuse jaoks oluline koostöövahend, mis on täielikult detsentraliseeritud ja toimib aktiivselt maailma kaheksas piirkonnas. Portaal põhineb koostööl ja algatuse laienedes 60 riigini on see pidevalt edasi arenenud ning vajab nüüd kohandamist. Olemasoleva portaali ülesehitust praegu ajakohastatakse.

IT-tehnoloogia kiire arengu tõttu on otsustatud arendada paralleelselt ka uue portaali back office'it, mis põhineb erineval tarkvara standardprotokollil ning parandab andmete ülekantavust, hooldamist, ajakohastamist ja jätkusuutlikkust. Teadusuuringute Ühiskeskus teeb praegu selle arendamise kohta teostatavusuuringut.

  1. Olemasoleva tippkeskuste portaali ülesehitust praegu ajakohastatakse. See hõlmab registreeritud kasutajate juurdepääsutasandite ja rollide ühtlustamist, dokumendihoidla mooduli struktuuri ümberkorraldamist ja arutelufoorumi taaskäivitamist. Teadusuuringute Ühiskeskus jätkab tippkeskuste portaali ajakohastamist, kuna Teadusuuringute Ühiskeskusele on kättesaadavad projektidega seotud dokumendid ja tulemused, mida säilitatakse sobivate juurdepääsutasanditega.
  2. Parimad tavad ja teiste ELi KBRT-projektide (mida rahastatakse ELi KBRT tegevuskava või võimaluse korral julgeolekualase teadustöö programmi raames) suunised tehakse tippkeskuste portaali kaudu kättesaadavaks.

Lühendid

ALR: Aafrika läänerannik

DG DEVCO: Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat

DG ECHO: Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat

DG NEAR: Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat

EEAS: Euroopa välisteenistus

GCC: Pärsia lahe koostöönõukogu

IcSP: Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend

IKA: Ida- ja Kesk-Aafrika

INTCEN: ELi luure- ja situatsioonikeskus

JRC: Teadusuuringute Ühiskeskus

KA: Kesk-Aasia

KBRT: Keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuuma-

Kg-A: Kagu-Aasia

KIE: Kagu- ja Ida-Euroopa

LI: Lähis-Ida

PAS: Põhja-Aafrika ja Sahel

RTK: Riiklik tegevuskava

RTK: Riiklik teabekeskus

UNICRI: ÜRO Regioonidevaheline Kuritegevuse ja Õigusküsimuste Uurimise Instituut

VHK: Vajaduste hindamise küsimustik

Järelmärkused

1 On olemas ka muid meetmeid, nagu kahesuguse kasutusega kaupade (nii tsiviil- kui ka sõjaliseks otstarbeks kasutatavad KBRT-materjalid) ekspordikontrolli süsteemide tugevdamine ning kahesuguse kasutusega tehnoloogiaid tundvate teadlaste ümbersuunamine.

2 COM(2017) 610 lõplik, 18. oktoober 2017, „Tegevuskava valmisoleku parandamiseks keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumajulgeolekuriskide korral“.

3 Näiteks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1540, keemiarelvade konventsioon, bioloogiliste relvade konventsioon ja tuumarelva keelustamise leping.

4 Pool Reinsurance Company. „Terrorism threat and mitigation report“ (Terrorismiohu ja tagajärgede leevendamise aruanne). August–detsember 2016. Clingendael Strategic Monitor 2017.

5 Nõukogu järeldused keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaalase julgeoleku tugevdamise kohta Euroopa Liidus – ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava. Dok 15505/1/09 REV 1, 12. november 2009.
COM(2014) 247 final: „Teatis KBRTL-riskide tuvastamist ja maandamist käsitleva uue ELi lähenemisviisi kohta“.
COM(2017) 610 final.

6 Eelnõu: nõukogu järeldused Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia (2015–2020) kohta, dokument 9798/15.
Nõukogu järeldused, mis käsitlevad Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 17/2014 „Kas ELi tippkeskuste algatus võib aidata vähendada väljastpoolt ELi lähtuvaid keemilisi, bioloogilisi, kiirgus- ja tuumaohte?“, 26. oktoober 2015, dokument 13279/15.
Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni peasekretäri ühisavaldus. 2016. aasta ELi ja NATO ühisdeklaratsioon.
Nõukogu järeldused ELi terrorismivastase välistegevuse kohta. Dokument 10384/17, 19. juuni 2017.

7 Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta. Dokument P8_TA(2015)0119.
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta. P8_TA(2015)0269.
Euroopa Parlamendi 23. novembri 2016. aasta resolutsioon ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta. P8_TA(2016)0440.

8 SWD(2017) 278 final, ELi julgeolekupoliitika terviklik hindamine, lisatud dokumendile: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule – Üheksas eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta.

9 Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, juuni 2016.

10 2017. aasta tegevuskava stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi artikli 5 kohta: tegevusdokument KBRT-materjalide ja -ainetega seotud riskide leevendamiseks ja nendeks valmisolekuks.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 1).

12 Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi temaatiline strateegiadokument 2014–2020. Mitmeaastane sihtprogramm aastateks 2014–2017 (lisa).

13 Katseprojekte ja kavandamist rahastati KBRT-materjalide ja -ainetega seotud riskide leevendamist ja nendeks valmisolekut käsitleva 2009. aasta tegevuskava raames.

14 Kagu- ja Ida-Euroopa ning Lähis-Ida piirkondlikud sekretariaadid.

15 Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina.

16 Etioopia, Kuveit, Pakistan ja Sierra Leone ühinesid algatusega 2017. aastal ning Mongoolia 2018. aasta märtsis.

17 Kasahstan on väljendanud huvi ühineda.

18 Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi aastaraamat 2017.

19 Partnerriigid (riiklik rühm) teevad kindlaks oma riigi konkreetsed vajadused ja arutavad piirkondlikul tasandil meetmeid, mida võiks võtta ühiste KBRT-riskide ja -ohtudega tegelemiseks.

20 SWD(2017) 278 lõplik, osa 1/2, lk 13.

21 Nõukogu järeldused keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaalase julgeoleku tugevdamise kohta Euroopa Liidus – ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava. Dok 15505/1/09 REV 1, 12. november 2009.

22 Määrus (EL) nr 230/2014.
Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi temaatiline strateegiadokument 2014–2020.

23 Võrdluseks: esimeses KBRT-alases tegevuskavas nõuti ELi liikmesriikidelt 124 ennetamise, avastamise, valmisoleku ja reageerimisega seotud meetme võtmist.

24 KBRT riiklikud rühmad tegelevad töö koordineerimisega oma riigis ja teabe jagamisega mitmesuguste institutsioonide (nt ministeeriumid, ametid, teadus- ja haridusasutused) vahel, kes osalevad KBRT-riskide maandamises eri tasanditel.

25 Näiteks Interpoli, Maailma Terviseorganisatsiooni, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 komitee, bioloogiliste relvade konventsiooni, Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri, loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise programmi jt kontaktpunktid.

26 Piirkondlik sekretariaat koosneb sekretariaadi juhist ja UNICRI piirkondlikust koordinaatorist.

27 Üks kohapealne ekspert tegeleb kahe piirkonnaga: Põhja-Aafrika-Saheli ja Lähis-Idaga.

28 Maailma Terviseorganisatsioon, bioloogiliste relvade konventsioon, keemiarelvade konventsioon, Interpol ja ÜRO Julgeolekunõukogu.

29 ELi KBRT tippkeskuste algatus, Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelised tervise-eeskirjad, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1540 ja bioloogiliste relvade konventsioon.

30 Auditi ulatus hõlmas projekte kuni projektini nr 60 (k.a). Arvutuse tegemiseks võttis kontrollikoda aga arvesse kõiki projekte kuni projektini nr 66. Välja jäeti kohapealse tehnilise abi projektid.

31 Välja arvatud kohapealse tehnilise abi ja varustuse tarnelepingud.

32 Ohtlike kaupade vedu ja toiduohutus.

33 Lauaõppused hõlmavad osalejate vahelist arutelu reageerivate meetmete väljaselgitamiseks ja kavandamiseks. Kohapealse õppuse käigus katsetatakse KBRT-juhtumile reageerimise suutlikkust.

34 Näiteks projektid nr 4, 9, 17, 21, 22, 23, 33, 34, 42, 44, 46 ja 47.

35 Ürituse korraldasid Araabia Ühendemiraadid ja sellel osalesid Jordaania Hašimiidi Kuningriik, Maroko Kuningriik, Katari Riik, Saudi Araabia Kuningriik, Kuveidi Riik, Omaani Sultaniriik ja Bahreini Kuningriik.

36 Ammanis asuvale delegatsioonile eraldatud stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi pikaajalise piirkondliku koostöö ametniku ametikoht on üle viidud DG NEAR-i.

37 Terrorismivastane võitlus, elutähtsa taristu kaitse ja võitlus ebaseadusliku kauplemise vastu.

38 DG DEVCO, Euroopa välisteenistus, kohapealne ekspert, UNICRI ja juhtimisrühm.

39 Ligi 70% puhul projektidest.

40 Näiteks projekti 6 lõpphindamises soovitati „aja ja rahaliste ressursside planeerimist parandada. Kui ressursid on ebapiisavad, tuleb sellest varakult projekti järelevalve teostajatele teada anda“. Projekti 22 järelhindamises soovitati „hädaolukorras reageerimise mõistet laiendada, et hõlmata laiemat sidusrühmade ringi, sh meditsiiniteenuste osutajaid“.

Sündmus Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus 25.4.2017
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale) 2.3.2018
Aruande lõplik vastuvõtmine peale ärakuulamismenetlust 24.4.2018
Kõikides keeltes saadud komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ametlikud vastused 25.5.2018

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi välistegevuse, turvalisuse ja õiguse kuluvaldkondade auditeerimise eest vastutav III auditikoda.
Auditiaruande vastuvõtmise ajal oli auditikoja eesistuja ja ettekandev liige Karel Pinxten. Pärast tema ametiaja lõppemist 30. aprillil 2018 võttis ettekandva liikme ja auditikoja eesistuja kohustused üle Bettina Jakobsen. Auditirühma kuulusid valdkonnajuht Sabine Hiernaux-Fritsch, auditijuht Aurelia Petliza ning audiitorid Michiel Sweerts ja Dirk Neumeister. Keelealast abi osutas Hannah Critoph.

Vasakult paremale: Dirk Neumeister, Aurelia Petliza, Bettina Jakobsen, Michiel Sweerts.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

PDF ISBN 978-92-872-4684-4 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/440119 QJ-AB-18-011-ET-N
HTML ISBN 978-92-872-6721-4 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/536218 QJ-AB-18-011-ET-Q

©Euroopa Liit, 2018

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://publications.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/home?) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.