Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta aastaaruannete tutvustus

Presidendi eessõna

Käesoleval aastal avaldame oma aastaaruande keset arutelu Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle, mis hõlmab aastaid 2021–2027. Euroopa Kontrollikoja asi ei ole ELi kulutuste suuruse või eraldamise üle spekuleerida. Meie ülesanne on siiski hoiatada riskide eest ja anda nõu ELi eelarve finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja aruandekohustuse parandamise küsimustes.

Selle aasta aruande tulemused on peamiselt seotud praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames tehtavate ELi kulutustega, kuid mõnes valdkonnas ka eelmise perioodiga (2007–2013). See rõhutab asjaolu, et ELi eelarve koostamiseks kulub mitu aastat alates poliitilise otsuse tegemisest kuni vahendite tegeliku jaotamiseni poliitikavaldkondadele, programmidele ja konkreetsetele projektidele. Samuti näitab see, kui oluline on vältida probleeme kohe alguses, kui võetakse vastu otsuseid selle kohta, kuidas EL peab oma raha kulutama, sest need otsused mõjutavad paljusid tulevasi aastaid. Kontrollikoda kavatseb selles protsessis oma rolli täielikult täita ja seepärast avaldatakse mitmeid infodokumente ja arvamusi, milles esitatakse kontrollikoja seisukohad selle kohta, kuidas edaspidi komisjoni ettepanekuid täiustada. See on vajalik meie peamise eesmärgi täitmiseks, st võtta vastu ELi eelarve, mille kulutused ei vasta üksnes eeskirjadele, vaid annavad ka tulemusi.

Nagu varasematel aastatel, järeldab kontrollikoda ka 2017. aastal, et ELi raamatupidamise aastaaruanne annab ELi finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate. Sarnaselt eelmise aastaga esitab kontrollikoda 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta vastupidise arvamuse asemel märkusega arvamuse. Teisisõnu, märkimisväärne osa kontrollikoja auditeeritud 2017. aasta kulutustest ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud. Tehingute testimine näitab samuti, et eeskirjade eiramiste tase on ELi kulutuste puhul jätkuvalt vähenenud.

Võttes arvesse ELi rahaliste vahendite haldamise jätkuvat paranemist ning vastavalt kontrollikoja strateegiale aastateks 2018–2020, oleme teinud esimesi samme, et muuta oma lähenemisviisi kinnitavale avaldusele ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Eelkõige püüab kontrollikoda rohkem arvesse võtta Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide haldusasutuste sisekontrollimehhanisme eri tasanditel, millel ELi rahalisi vahendeid hallatakse. Kui vajalikud tingimused on täidetud, kavatseme oma varasemast tehingute otsesest testimisest (mis tugineb meie enda kogutud tõendusmaterjalile) loobuda ja kasutada selle asemel teiste tööl põhinevat lähenemisviisi, mille raames me hindame liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni poolt juba uuritud tõendusmaterjali. 2017. aastal katsetasime valdkonna „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ puhul muudetud lähenemisviisi. Oluline muudatus oli see, et vaatasime läbi ja tegime uuesti kulutuste eest vastutavate poolte tehtud varasemad läbivaatamised ja kontrollid. Uue lähenemisviisiga on selgemalt näha, kus esineb endiselt puudusi nii Euroopa Komisjoni kui liikmesriikide tasandil, ning see aitab meil paremini edendada aruandekohustust ja parandada veelgi ELi rahaliste vahendite haldamist. Järgmisel aastal laiendatakse projekti muudele kuluvaldkondadele.

Lubage mul lisada lõppmärkus. Tõenäoliselt saavutab EL suurema osa oma mõjust regulatiivsete meetmete ja (nt kaubanduse valdkonnas) rahvusvaheliste lepingute abil. Liidu eelarve tähtsus on palju väiksem. Kuigi ELi kogueelarve on ligikaudu 140 miljardit eurot aastas, moodustab see alla 1% liidu kogurahvatulust. ELi riikide enda valitsemissektori kulutused on viiskümmend korda suuremad. Seetõttu on veelgi olulisem, et ELi eelarvet kasutataks tõhusalt.

Samas peame siiski olema realistlikud selle suhtes, mida on võimalik saavutada ELile usaldatud vahenditega, seda enam, et läheneme järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule. Kui loome ootusi, mida ei ole võimalik täita, siis kaotame oma kodanike silmis usaldusväärsuse ning, mis veelgi olulisem, ka nende usalduse. Konkreetsemalt – EL ei tohiks anda lubadusi, mida ta ei suuda täita.

Üldtulemused

Peamised leiud

• ELi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne oli koostatud vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning annab liidu finantsseisundist kõigis olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate. Seetõttu esitab kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta taas märkuseta arvamuse, nagu ta on seda teinud juba alates aastast 2007.
• ELi eelarvest tehtavate maksete hinnanguline veamäär on jätkuvalt paranenud. 2017. aastal oli see 2,4%, 2016. aastal 3,1% ja 2015. aastal 3,8%. Lisaks ei olnud märkimisväärne osa 2017. aasta auditeeritud kulutustest – peamiselt toetusõigustel põhinevad maksed – olulisel määral vigadest mõjutatud. Sel aastal avaldame teist aastat järjest märkusega arvamuse maksete kohta.
  • Toetusõigustel põhinevaid makseid tehakse toetusesaajatele teatud tingimuste täitmise korral, mitte kulude hüvitamiseks. Need moodustavad 53% 2017. aastal auditeeritud kulutustest ning hõlmavad põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi, mis on suurim osa valdkondade „Loodusvarad: otsetoetused“ ja „Haldus“ kulutustest. Mõlema valdkonna hinnanguline veamäär on allpool 2% suurust olulisuse piirmäära. Muud toetusõigustel põhinevatest maksetest rahastatavad tegevused hõlmavad üliõpilaste ja teadlaste stipendiume ning põllumajanduse keskkonnameetmeid.
  • Kulude hüvitamisel põhinevaid makseid tehakse toetusesaajatele, kes on kandnud kulusid, mida saab hüvitada ELi eelarvest. Need hõlmavad kulusid kõige kõrgema veamääraga valdkondades: loodusvarad: maaelu areng, turumeetmed, keskkond, kliimameetmed ja kalandus ning majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus (edaspidi „Ühtekuuluvus“). Lisaks rahastatakse kulude hüvitamise abil teadusuuringute projekte, koolituskavasid ja arenguabi projekte.
• Komisjoni korrektsusalase teabe erinevad komponendid ei ole alati kooskõlas kontrollikoja leidudega. Komisjoni hinnanguline veamäär ühtib üldjoontes meie hinnanguliste veamääradega loodusvarade ja halduse valdkondades, kuid on madalam valdkondades „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ ja „Ühtekuuluvus“.
• Oli olemas piisavalt teavet, et suurt osa vigadest ära hoida või avastada ja parandada. Kui teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks nt rubriigi „Loodusvarad“ kulude kui terviku hinnanguline veamäär 2017. aastal olnud allpool 2% suurust olulisuse piirmäära.
• Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele eraldatud vahendite kasutamine on liikmesriikide jaoks endiselt keeruline ning ELi eelarve on jätkuvalt tugeva surve all, sest ELi maksete, mille suhtes EL on võtnud kohustuse tulevasteks aastateks, maht on jätkuvalt suur. Eelarve paindlikkuse suurendamise meetmed 2017. aastal olid kasulikud, kuid need ei pruugi olla piisavad, et aidata ELil lahendada võimalikke tulevasi probleeme. Suurte kulukohustuste ja maksete väikse mahu kombinatsioon suurendas täitmata eelarvelised kulukohustused rekordilise 267,3 miljardi euroni. Tegemata maksete kuhjumise riski vähendamine peaks olema prioriteediks 2021. aastal algava uue mitmeaastase finantsraamistiku kavandamisel.
• Kontrollikoda uuris, kuidas komisjon kasutab tulemusalast teavet otsuste tegemisel. Kontrollikoda järeldab, et komisjon peaks oma tulemusalast teavet paremini kasutama ning töötama välja rohkem tulemuslikkusele keskendunud organisatsioonikultuuri.
• Kontrollikoda hindas kinnitava avalduse ja muude tulemus- ja/või vastavusauditite jaoks 703 tehingut ning leidis nende seast 13 pettusekahtlusega juhtumit. Kontrollikoda edastas need juhtumid Euroopa Pettustevastasele Ametile.

 

Kes me oleme

ELi välisaudiitorina aitab kontrollikoda parandada ELi finantsjuhtimist, edendab aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust ning tegutseb liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana.

Kontrollikoda teavitab ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid riskidest, annab neile kindlust, juhib tähelepanu puudujääkidele ja edusammudele ning nõustab, kuidas ELi poliitika ja programmide juhtimist parandada. Oma tööga tagab kontrollikoda Euroopa kodanikele teabe nende raha kasutamise kohta.

Mida me auditeerisime

Kontrollikoja ELi eelarvet käsitlev kinnitav avaldus

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad ELi eelarve aastapõhiselt vastu mitmeaastaste finantsraamistike kontekstis. Eelarve nõuetekohase täitmise eest vastutab peamiselt komisjon.

Kontrollikoda auditeerib igal aastal ELi eelarve tulusid ja kulusid ning kontrollib, kas raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning tulu- ja kulutehingud vastavad ELi ja liikmesriigi tasandil kohaldatavatele eeskirjadele.

Selle töö alusel koostab kontrollikoda oma kinnitava avalduse, mille ta peab esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklist 287.

ELi 2017. aasta eelarve arvudes

ELi eelarve kulutused on oluline vahend ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks.

2017. aastal moodustasid kulutused kokku 137,4 miljardit eurot ehk 2,0% ELi liikmesriikide valitsemissektori kogukulutustest ja 0,9% ELi kogurahvatulust.

Kust on rahalised vahendid pärit?

ELi eelarvet rahastatakse erinevatest allikatest. Kõige suurema osa (78,4 miljardit eurot) maksavad liikmesriigid vastavalt oma kogurahvatulu suurusele. Teisteks allikateks on tollimaksud (20,3 miljardit eurot) ning liikmesriikide kogutaval käibemaksul põhinev tulu (16,6 miljardit eurot).

Milleks raha kasutatakse?

ELi aastaeelarvest rahastatakse paljusid eri valdkondi (vt joonis 1).

Maksetega toetatakse näiteks põllumajandust ning maaelu ja linnade arengut, transporditaristu projekte, teadusuuringuid, töötute koolitamist, ELiga ühineda soovivaid riike ning naaber- ja arengumaadele antavat abi.

Ligi kaks kolmandikku eelarvest täidetakse koostöös liikmesriikidega – selle raames maksavad liikmesriigid ise vahendid välja ja haldavad kulutusi kooskõlas ELi ja riigisiseste õigusaktidega (nii täidetakse eelarvet nt ühtekuuluvuse valdkonna ja loodusvarade valdkonna kulutuste puhul).

Käesoleval aastal moodustas loodusvarade valdkond kogu auditeeritavast kogumist suurima osa (56%), samas oli vastupidiselt varasematele aastatele ühtekuuluvuse valdkonna kulutuste osakaal suhteliselt väike (8%) tänu 2017. aasta heakskiidetud kulude väiksele mahule.

Mida me leidsime

ELi raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate

ELi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt rahvusvahelistele avaliku sektori raamatupidamisstandarditele ning annab kõigis olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate ELi aasta finantstulemustest ning liidu varadest ja kohustustest aasta lõpu seisuga.

Seetõttu esitab kontrollikoda ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkuseta auditiarvamuse, st kinnitab seda (nagu igal aastal alates 2007. aastast).

ELi kulutused on seaduslikud ja korrektsed, välja arvatud kulude hüvitamisel põhinevad maksed

Kontrollikoda testib ELi eelarve tehingute valimeid, et anda hinnang selle kohta, mil määral on tulud ja erinevad kuluvaldkonnad vigadest mõjutatud. Täiendava teabe saamiseks kontrollikoja auditi lähenemisviisi ja hinnangulise veamäära kohta klõpsake siin.

Kontrollikoda järeldab, et tulud ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud.

Kontrollikoda esitab ELi eelarvest 2017. aastal tehtud maksete kohta märkusega arvamuse.

Kontrollikoja hinnangul on kulutuse veamäär tervikuna 2,4% (vt joonis 2). 2016. aastal oli see 3,1% ja 2015. aastal 3,8%.

Märkus:
veamäära hindamiseks kasutatakse statistilisi meetodeid. Kontrollikojal on 95% suurune kindlus, et andmekogumi veamäär jääb alumise ja ülemise veapiiri vahele (täiendavad andmed on esitatud 2017. aasta aastaaruande 1. peatüki lisas 1.1).

Veariski mõjutab ELi vahendite väljamaksmise viis

2017. aasta auditi tulemused kinnitavad kontrollikoja 2015. ja 2016. aasta leide, mille kohaselt mõjutab veariski vahendite väljamaksmise viis.

Vigu leiti põhiliselt kulude hüvitamisel, mis moodustasid käesoleval aastal 47% kontrollikoja auditi andmekogumist. ELi eelarve nende osade puhul, kus maksed põhinevad kulude hüvitamisel, on kontrollikoja hinnangul veamääraks 3,7% (2016. aastal 4,8%). Toetusõigustel põhinevate maksete veamäär jäi alla meie olulisuse piirmäära (2%) (vt joonis 3).

Seetõttu järeldame, et vead ei ole ulatuslikud ning kui kulude hüvitamine välja arvata, olid 2017. aasta maksed seaduslikud ja korrektsed.

Kõige suurema osa auditeeritud kulutustest moodustavad loodusvarade valdkonna kulutused (56%). Otsetoetuste rubriik, mis hõlmab peamiselt otsetoetusi põllumajandustootjatele, moodustas sellest valdkonnast 74% ning ei sisaldanud olulisel määral vigu. „Maaelu areng, turumeetmed, keskkond, kliimameetmed ja kalandus“ on valdkonna „Loodusvarad“ teine komponent.

Suuruselt teise osa auditeeritud kulutusest (15%) moodustas „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ ning see oli olulisel määral vigadest mõjutatud. Enamik vigu tekkis selles valdkonnas rahastamiskõlbmatute personalikulude, muude rahastamiskõlbmatute otseste või kaudsete kulude hüvitamisest.

Ühtekuuluvuse valdkonna hinnangulise veamäära arvutamisel võetakse arvesse kõiki vigu, mille on kvantifitseerinud kas liikmesriikide auditeerimisasutused või kontrollikoda, ning liikmesriigi ametiasutused või komisjon teevad kõigi asjakohaste finantskorrektsioonide puhul kohandusi. Selle põhjal leiame, et veamäär oli oluline.

Valdkond „Haldus“ ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud. Suurema osa rubriigi kulutustest moodustavad ELi institutsioonide ja asutuste makstavad palgad, pensionid ja hüvitised.

Joonisel 4 võrreldakse eri kuluvaldkondade hinnangulisi veamäärasid aastatel 2015–2017. Lisateave tulude ja iga kuluvaldkonna tulemuste kohta on esitatud siin ning 2017. aasta aastaaruande vastavates peatükkides.

^%Hinnanguline veamäär põhineb kontrollikoja töö käigus avastatud kvantifitseeritud vigadel, eelkõige tehingutest koostatud valimi testimisel. Valimi koostamiseks ja veamäära hindamiseks kasutatakse statistilisi meetodeid (vt 2017. aasta aastaaruande 1. peatüki lisa 1.1).

Mõningatel juhtudel võtab kontrollikoda korrektsioone veamäära arvutamisel arvesse

Liikmesriigid ja komisjon kasutavad parandusmeetmeid juhul, kui kulud on kantud eeskirjade vastaselt ning maksetes tehtud vigu ei ole varasemas etapis avastatud. Kontrollikoda võtab oma audititulemustes arvesse selliseid parandusmeetmeid, mis võeti kas enne makse tegemist või enne kontrollikoja kontrolle. Kontrollikoda vaatab läbi nende korrektsioonide rakendamise ning kohandab vajaduse korral hinnangulist veamäära.

Lisaks oli liikmesriikide ametiasutustel küllalt teavet, et suur osa vigadest ära hoida või avastada ja parandada, enne kui kulud komisjonile hüvitamiseks esitati. Kui liikmesriikide ametiasutused oleks teavet kasutanud vigade parandamiseks, oleks valdkonna „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ kogukulude hinnanguline veamäär olnud 2,7% ja valdkonna „Loodusvarad“ puhul allpool 2% suurust olulisuse piirmäära.

Komisjoni kulude korrektsuse alase teabe komponendid ei ole alati kooskõlas kontrollikoja leidudega

Kõik komisjoni peadirektoraadid koostavad aasta tegevusaruande. See sisaldab avaldust, milles peadirektor kinnitab, et aruanne annab finantsinformatsioonist õige ülevaate, ning et peadirektori vastutusalas tehtud tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Kõik peadirektoraadid esitasid oma hinnangulised veamäärad ning need ühtivad üldjoontes kontrollikoja hinnanguliste veamääradega loodusvarade ja halduse valdkondades, kuid on madalamad valdkondades „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ ja „Ühtekuuluvus“.

Kontrollikoda edastab pettusekahtlusega juhtumid OLAFile

Pettus on tahtlik tegevus kasu saamise eesmärgil. ELi eelarve kohta arvutatud kontrollikoja hinnanguline veamäär ei mõõda seega ei pettuste hulka, ebatõhusust ega raiskamist. Tegu on hinnanguga selle kohta, kui suurt summat ei oleks tohtinud välja maksta, kuna seda ei kasutatud kooskõlas asjaomaste õigusnormidega.

Kontrollikoda edastab oma töö käigus leitud pettusekahtlusega juhtumid OLAFile (Euroopa Pettustevastane Amet). OLAF viib vastavalt vajadusele koostöös liikmesriikide ametkondadega läbi juurdluse ja võtab järelmeetmeid. 2017. aasta auditi käigus hindas kontrollikoda kinnitava avalduse ja muude tulemus- ja/või vastavusauditite jaoks 703 tehingut ning leidis nende seast 13 pettusekahtlusega juhtumit (2016. aastal 11).

Kontrollikoda edastas juhtumid OLAFile koos kuue muu juhtumiga, mille kohta kontrollikojale oli teada antud. Pettusekahtluse juhtumid puudutasid ELi rahastamise saamiseks vajalike tingimuste kunstlikku tekitamist, rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele mittevastavate kulude deklareerimist ja hanke-eeskirjade rikkumist.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave peamiste leidude kohta on esitatud kontrollikoja 2017. aasta aastaaruande 1. peatükis.
Kontrollikoja aastaaruanne on täies mahus avaldatud kontrollikoja veebisaidil (http://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=46515).

Eelarve haldamisel ja finantsjuhtimises on probleeme

Täitmata eelarvelised kulukohustused suurenevad jätkuvalt

2017. aastal eraldas EL kulukohustuste täitmiseks 158,7 miljardit eurot (99,3%). Siiski oli maksete summa 124,7 miljardit eurot, mis oli märkimisväärselt väiksem, kui oli eelarves ette nähtud, peamiselt seetõttu, et liikmesriigid esitasid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta mitmeaastaste programmide raames eeldatust vähem väljamaksenõudeid.

Lubatud kulukohustuste peaaegu maksimaalne tase ja maksete väike maht suurendas täitmata eelarvelised kulukohustused uue rekordilise tasemeni – 267,3 miljardit eurot. Oluliselt suuremad maksevajadused praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpus võivad avaldada survet maksete assigneeringute ülemmääradele ning märkimisväärselt suureneb oht, et olemasolevatest maksete assigneeringutest ei piisa kõigi väljamaksetaotluste rahuldamiseks. Leiame, et maksete mahtude täpsem prognoosimine aitaks seda riski juhtida.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide olemasolevate vahendite ärakasutamine on liikmesriikide jaoks keeruline

Mitmes liikmesriigis on 2017. aastal Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide täitmata kulukohustused üsna märkimisväärsed, eriti võrreldes valitsemissektori aastaste kogukulustega (vt joonis 5). Mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 vahendite üldine kasutusmäär (16%) oli 2017. aasta lõpuks isegi madalam kui eelmise mitmeaastase finantsraamistiku vastaval aastal (2010. aastal 22%). See tulenes peamiselt eelmise mitmeaastase finantsraamistiku hilisemast lõpetamisest, õigusaktide hilisest vastuvõtmisest, raskustest praeguse mitmeaastase finantsraamistiku nõuete täitmisel, kulukohustuste tühistamise eeskirjade muutmisest (üleminek n+2-lt n+3-le) ning mitmeaastaste finantsraamistike kattumisega seotud halduskoormusest. Kontrollikoda soovib rõhutada nii selle võimalikku mõju projektide kvaliteedile kui ka õigusraamistiku stabiilsuse tähtsust.

ELi eelarve on paindlikum, kuid tegemata maksete kuhjumise oht püsib

Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine on muutnud ELi eelarve paindlikumaks. Maksete koguvaru on suurendatud ning see võimaldab kasutamata maksete assigneeringuid järgnevatesse aastatesse üle kanda. Lisaks on tõhustatud erivahendeid. Hädaabireservile ja paindlikkusinstrumendile eraldatud rahastamist suurendati 0,7 miljardi euro võrra. Lisaks saab Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi tühistatud vahendeid alates aastast 2017 paindlikkusinstrumenti ümber paigutada.

Nimetatud meetmed on olnud kasulikud, kuid need ei pruugi olla piisavad, et ELi eelarve oleks võimalike tulevaste probleemide lahendamisel piisavalt paindlik. Lisaks ei ole endiselt lahendatud küsimust selle kohta, kas erivahendeid peaks maksete assigneeringute ülemmäärade täitmise arvutamisel arvesse võtma. Nimetatud ebakindlus suurendab veelgi tegemata maksete kuhjumise riski.

ELi eelarvet ohustavad endiselt märkimisväärsed riskid

ELi eelarvet ohustab ka edaspidi selliste õiguslike kohustuste kuhjumine, mille alusel tuleb eelarvest tulevikus teatud tingimustel väljamakseid teha. Selliste kohustuste hulka kuuluvad näiteks tagatiste vormis võetud tingimuslikud kohustused, mis võivad tulevikus teatud tingimustel rahastamist vajada.

Kui esitatakse seadusandlikke ettepanekuid suuremahuliste tingimuslike kohustuste võtmiseks või lisamiseks, soovitab kontrollikoda komisjonil neile lisada ülevaate ELi eelarve kõigist tingimuslikest kohustustest ning analüüsi stressitesti stsenaariumide ja nende võimaliku mõju kohta eelarvele.

Ühendkuningriigi lahkumine liidust 2019. aastal põhjustab ELi eelarvele lisaprobleeme.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave kontrollikoja leidudest eelarve haldamise ja finantsjuhtimise teemal on esitatud kontrollikoja 2017. aasta aastaaruande 2. peatükis.

Tulemusalast teavet peab paremini kasutama

Komisjon kasutab programmide ja poliitika rakendamiseks tulemusalast teavet, kuigi eesmärkide täitmata jätmise korral ei võeta alati asjakohaseid meetmeid

Tulemusalase teabe eesmärk on näidata, kas poliitika, projektid ja programmid täidavad oma eesmärke tõhusalt ja tulemuslikult. Tulemuslikkuse alast teavet tuleks kasutada selleks, et kavandada vajalikud parandusmeetmed ja toetada komisjoni otsuste tegemist.

Eelmisel aastal hindas kontrollikoda seda, kuidas suhestub komisjoni käsitlus tulemusaruandlusest hea tavaga. Sel aastal vaatlesime seda, kuidas komisjon kasutab tulemuslikkuse alast teavet kuluprogrammide puhul ning poliitika väljatöötamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks.

Kontrollikoda esitab sellega seoses komisjonile järgmised soovitused:

• ühtlustada ja lihtsustada paralleelseid strateegilisi raamistikke, mis reguleerivad ELi eelarve täitmist, tugevdades seeläbi tulemusalast aruandlust ning suurendades selgust ja läbipaistvust kõigi sidusrühmade jaoks;
• esitada ajakohane tulemusteave tulemuslikkust käsitlevas aruandluses, sealhulgas aasta haldus- ja tulemusaruandes, et kajastada eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, ning võtta alati meetmeid või teha sellekohaseid ettepanekuid, kui neid eesmärke ei täideta;
• ühtlustada ELi eelarve tulemusnäitajaid ja parandada kooskõla kõrgetasemeliste üldiste eesmärkide ning programmiomaste ja poliitiliste eesmärkide vahel;
• esitada peamistes tulemusaruannetes teavet selle kohta, kuidas tulemusandmeid on otsuste tegemisel kasutatud;
• rakendada meetmeid ja stiimuleid, et soodustada suuremat keskendumist tulemuslikkusele oma organisatsioonikultuuris, toetudes juba tehtud edusammudele.

2017. aastal avaldati kakskümmendkaheksa eriaruannet paljude erinevate teemade kohta

Kontrollikoda hindab oma eriaruannetes regulaarselt tulemuslikkust. Suurem osa eriaruannetest põhineb tulemusaudititel või vastavuse ja tulemuslikkuse hindamise kombinatsioonil. Kontrollikoja 2017. aasta aruannetes uuriti eelkõige, kas valitud ELi poliitikavaldkonnad ja programmid olid oma eesmärgid saavutanud, kas tulemused olid saavutatud mõjusalt ja tõhusalt ning kas ELi eraldatud rahastamisega loodi lisaväärtust. Järgmisel joonisel on loetletud kõik 28 aastal 2017 avaldatud eriaruannet.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave kontrollikoja poolse tulemuslikkuse hindamise kohta on esitatud kontrollikoja 2017. aasta aastaaruande 3. peatükis.

Kontrollikoja eriaruanded, peamiselt tulemusauditid, on ELi 23 keeles kättesaadavad institutsiooni veebisaidil (http://www.eca.europa.eu/et/Pages/AuditReportsOpinions.aspx?ty=Specialreport&tab=tab4).

Komisjon viib suure hulga kontrollikoja soovitustest ellu

Kontrollikoda uurib igal aastal seda, mil määral on komisjon võtnud kontrollikoja soovituste alusel parandusmeetmeid. Kooskõlas kontrollikoja strateegiaga aastateks 2018–2020 kavatsetakse teha järelkontrolli kõigi tulemusauditi soovituste üle, mis kontrollikoda on kolm aastat varem komisjonile esitanud.

Käesoleva aasta soovituste järelkontrolli analüüs hõlmas 2014. aastal avaldatud kontrollikoja eriaruannetes esitatud 100 soovitust. Komisjon oli 75 soovitust kas täielikult või suuremas osas ellu viinud. Kontrollikoda leidis, et ellu viimata on vaid kuus soovitust (vt joonis 6).

Tulu- ja kuluvaldkondade täpsem ülevaade

Tulud
139,7 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Kontrollikoja audit hõlmas ELi eelarve tulude osa, millega rahastatakse kulusid. Kontrollikoda kontrollis omavahendite arvutamiseks ja kogumiseks kasutatavaid peamisi süsteeme ja tulutehingutest moodustatud valimit.

Liikmesriikide poolt vastavalt nende kogurahvatulule ja käibemaksutulule tehtavad sissemaksed moodustasid 2017. aastal vastavalt 56% ja 12% ELi kogutulust. Nimetatud sissemaksed arvutatakse liikmesriikide esitatud makromajandusliku statistika ja prognooside alusel.

Traditsioonilised omavahendid (peamiselt impordi tollimaksud, mida koguvad ELi nimel liikmesriikide ametiasutused) moodustasid veel täiendavalt 15% ELi tuludest. Ülejäänud 17% ELi tuludest saadi muudest allikatest (nt ELi lepingutest ja programmidest tulenevad sisse- ja tagasimaksed, 2016. eelarveaasta ülejääk, komisjoni määratud trahvid ja viivisintressid).

Mida me leidsime

Üldiselt olid kontrollitud tuludega seotud süsteemid tõhusad. Traditsiooniliste omavahendite puhul leidis kontrollikoda siiski, et mõningad kontrollimehhanismid olid vaid osaliselt tõhusad. Kontrollikoda leidis ka, et teatud valdkondades ELi tulude kaitsmiseks võetavaid komisjoni meetmeid on võimalik parandada. Esines puudusi eelkõige selles, kuidas komisjon haldas traditsiooniliste omavahendite puhul tegelikust väiksemaks hinnatava impordi riski ja kontrollis käibemaksupõhiseid omavahendeid. Mõlema valdkonna puudused võivad mõjutada liikmesriikide panust ELi eelarvesse.

Kontrollikoja soovitused

Kontrollikoda esitab komisjonile järgmised soovitused:

• parandada impordivoogude seiret, sealhulgas kasutada laialdasemalt andmekaeve tehnoloogiaid, et analüüsida ebatavalisi tehingutavasid ja nende aluseks olevaid põhjuseid, ning tegutseda kiiresti tagamaks, et maksmisele kuuluvad traditsiooniliste omavahendite summad oleksid liidule üle kantud;
• vaadata läbi kehtiv kontrolliraamistik ja paremini dokumenteerida selle kohaldamist käibemaksupõhiste omavahendite arvutuste kontrollimiseks liikmesriikide poolt.

 

Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks
14,9 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Kontrollikoja audit hõlmas kulutusi teadustegevusele ja innovatsioonile, haridussüsteemidele ja töökohtade loomisele, ühtsele digitaalsele turule, taastuvenergiale ja energiatõhususele, transpordisektori moderniseerimisele ja ärikeskkonna parandamisele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks.

Selles valdkonnas auditeeriti 2017. aastal 14,9 miljardi euro ulatuses kulutusi. Suurema osa kulutustest moodustasid projektides osalevatele avaliku või erasektori toetusesaajatele tehtud toetusmaksed.

Teadustegevuse ja innovatsiooni kulud, mis moodustasid 2017. aastal 53% selle alamrubriigi kulutustest, kantakse perioodi 2007–2013 teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendast raamprogrammist ning teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammist „Horisont 2020“.

Mida me leidsime

Peamine tehingute korrektsusega seotud risk seisneb selles, et toetusesaajad deklareerivad rahastamiskõlbmatuid kulusid, mida enne nende komisjonipoolset hüvitamist ei avastata ega parandata. Kontrollikoda leidis, et suurem osa vigadest on seotud toetusesaajate deklareeritud rahastamiskõlbmatute personalikulude, muude rahastamiskõlbmatute otseste kulude (nagu projektiga mitteseotud reisi- ja seadmete kulud) ning rahastamiskõlbmatute kaudsete kulude hüvitamisega. See hõlmas arvutusvigu, ilma tõendavate dokumentideta deklareeritud kulusid ja kulusid, mis on kantud väljaspool lubatud perioodi (vt näiteid selgituses).

Oli olemas piisavalt teavet, et suurt osa vigadest ära hoida või avastada ja parandada. Kui teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks valdkonna „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ kogukulude hinnanguline veamäär olnud 1,5 protsendipunkti madalam.

Kontrollikoda leidis ka, et projekti koordinaatori poolt teistele projektis osalejatele ELi rahaliste vahendite jagamisel esines mitmel korral viivitusi. Kuigi osa kõnealustest viivitustest oli arusaadav, juhib kontrollikoda tähelepanu asjaolule, et kõik viivitused ELi rahaliste vahendite ülekandmisel võivad põhjustada projektides osalejatele, eriti VKEdele, tõsiseid rahalisi tagajärgi.

„Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu eeskirjad

Kontrollikoja varasemates aruannetes on märgitud, et programmil „Horisont 2020“ on võrreldes seitsmenda raamprogrammiga lihtsamad rahastamiseeskirjad. Personalikulusid käsitlevaid eeskirju on siiski jätkuvalt raske mõista ja kohaldada. Seda kinnitavad ka kontrollikoja ja komisjoni auditid, mis näitavad personalikulude puhul püsivalt kõrget veamäära.

Kontrollikoda täheldas, et ka teiste programmide toetuskõlblikkuse eeskirjad olid ebamäärased ja mitmeti tõlgendatavad. Euroopa Ühendamise Rahastu raames puuduvad suunised kulude kandmise tõendamise kohta, mis on üks rahastamiskõlblikkuse eeltingimus. Kontrollikoda leiab, et eeskirjade edasine lihtsustamine ja selgitamine parandaks finantsjuhtimist ja ühtlustaks toetusesaajate kohtlemist.

Komisjoni aruandlus seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ning hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse ning Teadusuuringute Rakendusameti iga-aastased tegevusaruanded andsid peadirektoraatide ja ametite finantsjuhtimise aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta õiglase hinnangu. Esitatud teave kinnitab üldiselt kontrollikoja leide ja järeldusi. Kontrollikoda täheldas ka, et teadus- ja innovatsiooniprogramme rakendavate komisjoni talituste hinnanguliste veariski sisaldavate summade kindlaksmääramise lähenemisviisi oli täiendavalt ühtlustatud.

Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas vaadati läbi komisjoni valimi koostamise ja auditimetoodika, mis on aluseks aasta tegevusaruannete seaduslikkust ja korrektsust puudutavale teabele, ning samuti audititoimikud, mille olid koostanud komisjoni ja 7. raamprogrammi, programmi „Horisont 2020“ ja programmi „Erasmus +“ raames komisjoni jaoks auditeid läbi viinud erasektori audiitorühingud.

Kontrollikoja töö komisjoni ja riiklike ametite järelauditite strateegia ja programmi „Erasmus +“ metoodika alal näitas, et auditeeritud riiklikud bürood ja ametiasutused olid kehtestanud asjakohased järelevalve- ja kontrollisüsteemid. Kolmest läbivaadatud juhtumist kahes tuvastati siiski puudusi liikmesriikide ametiasutuste valitud sõltumatute auditeerimisasutuste tehtud kontrollide põhjalikkuses ja dokumenteerimises.

Erasektori audiitorfirmad ei olnud oma 7. raamprogrammi auditikavasid täielikult ühtlustanud.

Programmi „Horisont 2020“ auditiprogrammid olid järjepidevad, kuid auditidokumentatsioon oli täielikuks läbivaatamiseks ebapiisav. Kuna kontrollikoja hindamine ei hõlmanud komisjoni nimel auditeid tegevaid erasektori audiitorühinguid, ei saa ta teha järeldust programmi „Horisont 2020“ järelauditite kvaliteedi kohta.

Tulemuslikkuse hindamine

Kontrollikoda hindas valimisse kuulunud teadus- ja innovatsiooniprojektide tulemuslikkuse kohta koostatud komisjoni aruandlust. Kuigi enamiku projektide oodatavad väljundid ja tulemused olid saavutatud, esines juhtumeid, kus saavutatud edusammud olid kokkulepitud eesmärkidega vaid osaliselt kooskõlas või mille puhul ei peetud esitatud kulusid projekti edenemist arvestades mõistlikeks. Lisaks levitati teatud juhtudel projektide väljundeid ja tulemusi vaid osaliselt.

Kontrollikoja soovitused

Kontrollikoda esitab komisjonile järgmised soovitused:

• programmi „Horisont 2020“ puhul selgitada täiendavalt personalikulusid käsitlevaid eeskirju, vaadata läbi tööjõukulude arvutamise metoodika ning koostada loetelu probleemidest teatavates riikides;
• parandada Euroopa ühendamise rahastu puhul toetusesaajate teadlikkust toetuskõlblikkuse eeskirjadest, tehes eelkõige selget vahet rakenduslepingu ja allhankelepingu vahel;
• kõrvaldada kiiresti komisjoni siseauditi talituse tuvastatud puudused EACEA-poolses programmi „Erasmus+“ toetuste haldamise protsessis ning teadus- ja innovatsiooniprojektide järelevalves.

 

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus
8 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriigi 1.b –„Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ („Ühtekuuluvus“) – kulutuste eesmärk on ELi eri liikmesriikide ja regioonide arengutaseme vaheliste erinevuste vähendamine ning kõigi piirkondade konkurentsivõime parandamine. Selles valdkonnas auditeeriti 2017. aastal vaid 8,0 miljardi euro ulatuses kulutusi. See oli tingitud heakskiidetud kulude madalast tasemest, kuid see summa tõenäoliselt 2018. aastal märkimisväärselt suureneb.

Kulusid hallatakse komisjoni kahe peadirektoraadi vastutusel. Esimene neist on regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat, mis teostab peamiselt järelevalvet Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi (ÜF) rakendamise üle ning moodustab kontrollikoja auditeeritud andmekogumist 65%. Teine on tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, kes jälgib peamiselt Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rakendamist ja moodustab kontrollikoja auditeeritud andmekogumist 35%.

Kulutusi haldab komisjon koostöös liikmesriikidega ning see hõlmab nende mitmeaastaste rakenduskavade kaasrahastamist, mille kaudu projekte finantseeritakse.

Kontrollikoja audit hõlmas esimest korda 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi programmide lõpetamise makseid ning perioodi 2014–2020 kontrollitud ja heakskiidetud kulusid, mida uuriti muudetud kontrolli- ja kindlustandva raamistiku abil. Võttes arvesse muudetud raamistikku, hõlmas kontrollikoja audit käesoleval aastal auditeerimisasutuste ja komisjoni tööd. Kontrollikoda koostas statistiliselt esindusliku valimi tehingutest, mida auditeerimisasutused olid juba uurinud, ja vaatas need läbi. Puudusi sisaldanud tehingute puhul auditeeris kontrollikoda neid uuesti toetusesaaja tasandil.

Kontrollikoja auditi eesmärk oli anda panus üldisesse kinnitavasse avaldusse ja hinnata uut kontrolli- ja kindlustandvat raamistikku ning seda, mil määral raamistikku saab usaldada. Töö tehti eesmärgiga kasutada seda edaspidi võimaluse korral sagedamini ja selgitada seeläbi välja, kus on vaja teha täiendavaid parandusi.

Mida me leidsime

Kontrollikoja leitud vigade arv ja mõju osutab endiselt püsivatele puudustele, mis on tingitud korraldusasutuste deklareeritud kulude puudulikust korrektsusest. Kõige suurema osa kontrollikoja hinnangulisest veamäärast moodustasid rahastamisvahendid, millele järgnesid rahastamiskõlbmatud kulud (vt näide).

Hinnang auditeerimisasutuste tööle

Auditeerimisasutuste töö moodustab olulise osa uue kontrolli- ja kindlustandvast raamistikust, et tagada ühtekuuluvuse valdkonna kulude korrektsus. Sel aastal pöörab kontrollikoda suuremat rõhku nende kontrollide põhielementide kontrollimisele.

Auditeerimisasutuste töö läbivaatamisel esines mitmel juhul puudusi, mis mõjutasid teatatud allesjäänud veamäärade usaldusväärsust. Kontrollikoda leidis puudusi, mis olid seotud nende töö ulatuse, kvaliteedi ja dokumenteerimisega ning nende valimite esinduslikkusega. Komisjon neid probleeme ei tuvastanud. Kõigi uuritud kindlustandva teabe ja lõpetamispakettide puhul oli auditeerimisasutuste esitatud allesjäänud veamäär alla 2%.

Kontrollikoja leitud täiendavate vigade tõttu oli perioodil 2014–2020 auditeeritud 12-st kindlustandva teabe paketist kuue ja perioodil 2007–2013 auditeeritud 10-st lõpetamispaketist kolme puhul ümberarvutatud määr suurem kui 2%.

Komisjoni töö ja allesjäänud veamäära kajastamine iga-aastastes tegevusaruannetes

Iga-aastased tegevusaruanded on komisjoni peamine aruandlusvahend selle kohta, kas tal on piisav kindlus, et kehtestatud kontrollimenetlused tagavad kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse. Muudetud kontrolli- ja kindlustandva raamistiku eesmärk on tagada, et allesjäänud veamäärad jäävad igal aastal allapoole olulisuse piirmäära (2%). Ühtekuuluvuse rubriigi puhul kasutatakse tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ja regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi 2017. aasta tegevusaruannetes veariski sisaldavate kulude mõõtmiseks erinevaid määrasid. Need hõlmavad iga kindlustandva paketi allesjäänud veamäärasid aruandlusaasta kohta perioodil 1. juuli 2015 kuni 30. juuni 2016. Kontrollikoda leiab, et need määrad on ainsad, mille puhul komisjonil võiks olla auditeerimisasutustelt ja enda korrektsusega seotud tööst saadav kindlus.

Lisaks tuleb täiendavalt parandada komisjoni tööd raamatupidamise aastaaruande heakskiitmisel, teatud allesjäänud veamäärade kinnitamisel ja üldise allesjäänud veamäära kindlakstegemisel.

Kontrollikoja töö näitab, et komisjoni iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud eelarveaasta 2015/2016 allesjäänud veamäärasid on alahinnatud ja kontrollikoda ei saa neile praegu tugineda.

Tulemuslikkuse hindamine

Perioodi 2014–2020 ELi õigusraamistiku üks põhieesmärke oli keskenduda senisest enam tulemuslikkusele ja tulemustele. Kontrollikoja poolt läbi vaadatud 113 lõpule viidud projekti näitasid, et väljundieesmärkide vahel on rakenduskava ja projektide tasandil üldiselt selge seos. Kui sihtnäitajad olid olemas, märgiti suurem osa neist aruandluses vähemalt osaliselt täidetuks. Paljudel tulemuslikkuse mõõtmise süsteemidel ei ole aga tulemusnäitajaid, mistõttu on keeruline hinnata projekti üldist panust rakenduskava konkreetsete eesmärkide saavutamisse.

Kontrollikoja soovitused

Kontrollikoda esitab komisjonile järgmised soovitused:

• tagada, et EIFi hallatud rahastamisvahendite auditeerimiskord oleks piisav finantsvahendajate tasandil;
• esitada ettepanekud 2020. aasta järgse finantsraamistiku õigusaktide muutmiseks nii, et need välistaks avaliku sektori asutustele ELi vahenditest käibemaksu tagastamise;
• kõrvaldada kontrollikoja tuvastatud puudused auditeerimisasutuste töö kontrollimisel seoses komisjoni korrektsuse audititega;
• vähendada regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi iga-aastastes tegevusaruannetes perioodi 2014–2020 kontrolli- ja kindlustandva raamistiku kohta esitatud teabe keerukust;
• tagada, et auditikorda muudetakse vastavalt ettepanekule seoses 2020. aasta järgse õigusraamistiku rahastamisvahenditega nii, et allesjäänud veamäära arvutamisel võetakse arvesse üksnes vahendite tegelikku kasutust lõppsaaja tasandil;
• avaldada ühtekuuluvuse valdkonna üldine allesjäänud veamäär iga eelarveaasta kohta;
• kontrollida piisaval määral korrektsust, et võimaldada teha järeldus auditeerimisasutuste töö tõhususe kohta ja saada piisav kindlus kulude korrektsuse kohta hiljemalt raamatupidamise aastaaruannete heakskiitmisele järgneval aastal avaldatavates aasta tegevusaruannetes.

 

Loodusvarad
56,5 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Kõnealune kuluvaldkond hõlmab ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), ühist kalanduspoliitikat (ÜKP), osa ELi keskkonnakulutustest ja kliimameetmeid. Selles valdkonnas auditeeriti 2017. aastal 56,5 miljardi euro ulatuses kulutusi.

ÜPP on ELi põllumajanduskulutuste aluseks. Kolm ELi õigusaktidega seatud üldeesmärki on järgmised:

• elujõuline toidutööstus – keskendutakse põllumajandusest saadavatele sissetulekutele, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;
• loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed – keskendutakse kasvuhoonegaaside heitkogustele, elurikkusele, mullale ja veele;
• tasakaalustatud territoriaalne areng.

ÜPP eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega. See hõlmab

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) otsetoetusi, mis moodustasid selle valdkonna kulutustest 74%,
• Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD), millest koos liikmesriikidega kaasrahastatakse maaelu arengukavasid, moodustas kulutustest 19%,
• EAGFi turumeetmeid, mis moodustasid kulutustest 5%.

ÜPP kulutusi tehakse ca 80 makseasutuse kaudu, kes vastutavad toetusetaotluste rahastamiskõlblikkuse kontrollimise ja toetusesaajatele maksete tegemise eest.

ÜKP rakendamine toimub samuti komisjoni ja liikmesriikide koostöös.

Komisjon haldab ELi keskkonnapoliitikat tsentraliseeritult. Selle kuluvaldkonna kõige olulisem fond on keskkonna ja kliimameetmete programm LIFE.

Mida me leidsime

Komisjon ja liikmesriikide ametiasutused olid kohaldanud parandusmeetmeid, millega vähendati selle peatüki hinnangulist veamäära 1,1 protsendipunkti võrra. Märkimisväärse osa kvantifitseeritavaid vigu sisaldavate tehingute puhul oli liikmesriikide ametiasutustel siiski küllalt teavet, et neid enne kulude komisjonile esitamist ära hoida või avastada ja parandada. Kui liikmesriikide ametiasutused oleksid kogu nende käsutuses olevat teavet asjakohaselt kasutanud, oleks peatüki hinnanguline veamäär olnud 0,9 protsendipunkti madalam.

Põllumajandustootjatele tehtud otsemaksed ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud

Otsetoetuste suurus sõltub peamiselt põllumajandusmaa pindalast. Kontrollisüsteemide jätkuva paranemise tulemusel püsis EAGFi veamäär 2017. aastal allpool 2% suurust olulisuse piirmäära.

Rohestamistoetus on ette nähtud selleks, et toetada põllumajandustootjaid, kes järgivad kliimat ja keskkonda säästvaid tavasid. 121 otsetoetuse makse testimise raames külastas kontrollikoda 35 rohestamistoetust saavat toetusesaajat ja leidis vaid ühel juhul, et rohestamisnõudeid oli otseselt rikutud. Kontrollikoda on juba varem täheldanud, et rohestamisnõuded ei ole ranged ja kajastavad suurel määral tavapärast põllumajandustava. Täpsema teabe saamiseks vt kontrollikoja eriaruanne nr 21/2017 („Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamine: keerukam sissetulekutoetuste kava ei ole veel keskkonnaalaselt tulemuslik“).

Maaelu areng, turumeetmed, keskkond, kliimameetmed ja kalandus

Kõnealustes kuluvaldkondades on veamäär endiselt kõrge.

Peamine vigade allikas oli toetuskõlblikkuse tingimuste mittetäitmine, ebatäpse teabe esitamine pindala ja loomade arvu kohta ning põllumajandustootjate poolt põllumajanduse keskkonnapoliitikaga seotud kohustuste täitmata jätmine (vt näide).

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aruandlus seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2017. aasta tegevusaruandes esitatud loodusvarade valdkonna peamiste kuluvaldkondade kohandatud veamäärad on kooskõlas kontrollikoja järeldusega, et loodusvarade valdkonna puhul tervikuna oli kulude veamäär oluline ning et EAGFi otsetoetuste kavad, mis moodustavad käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi kulutustest 74%, ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud.

Alates 2015. aastast peavad liikmesriikide sõltumatud sertifitseerimisasutused esitama arvamuse makseasutuste kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Komisjon kasutab sertifitseerimisasutuste tööd ÜPP kulutuste kohta kindluse saamise mudelis: põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat võtab sertifitseerimisasutuste tööd arvesse peamiste kuluvaldkondade korrigeeritud veamäärade arvutamisel. Olukorda tuleb aga veelgi parandada, kui komisjon soovib täita oma eesmärki kasutada sertifitseerimisasutuste tööd ÜPP kulutuste korrektsuse kohta saadava kindluse peamise allikana.

Tulemuslikkuse hindamine

Georuumiline taotlussüsteem (GSAA) on veebirakendus, mida põllumajandustootjad saavad kasutada, et esitada pindalatoetuste taotlused interneti kaudu makseasutustele menetlemiseks. Makseasutused peavad GSAA tegema kõigile pindalatoetuste saajatele kättesaadavaks 2018. aastaks.

Kontrollikoda külastas taotlussüsteemi kasutamise uurimiseks enam kui 100 põllumajandusettevõtet ja küsitles süsteemi kasutusele võtmisel 24 makseasutust. Enamik kontrollikoja külastatud toetusetaotlejatest oli GSAA-d juba kasutanud, mille tulemusel väheneb enamikul juhtudest vigade arv ja säästetakse aega. 23% kontrollikoja küsitletud põllumajandustootjatest ei kasutanud aga toetusetaotluse esitamiseks GSAA-d.

Kontrollikoda vaatas läbi 29 maaelu arengu investeerimisprojekti, et hinnata nende tulemuslikkust. Üldiselt olid toetuskõlblikkuse tingimused maaelu arengu programmides kindlaks määratud prioriteetidega kooskõlas ja valikumenetlused asjakohased. Külastatud toetusesaajad viisid valimisse kaasatud maaelu arengu investeerimisprojektid üldiselt ellu kavakohaselt ning liikmesriigid kontrollisid kulude mõistlikkust. Sellele vaatamata kasutasid liikmesriigid lihtsustatud kuluvõimalusi vähe.

Kontrollikoja soovitused

Kontrollikoda esitab komisjonile järgmised soovitused:

• hinnata liikmesriikide tegevuse tulemuslikkust turumeetmete ja maaelu arengu maksete vigade põhjuste kõrvaldamisel ning anda vajaduse korral täiendavaid suuniseid;
• kontrollida tähelepanelikumalt sertifitseerimisasutuste tehingute testimise kvaliteeti;
• kontrollida liikmesriikide ametiasutuste võetud parandusmeetmete rakendamist, kui komisjon on leidnud, et ei saa sertifitseerimisasutuse tööle tugineda või võib seda teha piiratud määral;
• jälgida makseasutuste edusamme nende põllumajandustootjate toetamisel, kes veel GSAA-d ei kasuta, ja edendada parimaid tavasid, et uuest süsteemist võimalikult suurt kasu saada ja saavutada selle täielik rakendamine enne ettenähtud tähtaega.

 

Julgeolek ja kodakondsus
2,7 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Kõnealune kuluvaldkond koondab erinevaid poliitikavaldkondi, mille ühine eesmärk on tugevdada ELi kodakondsuse kontseptsiooni, luues vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala.

Selles valdkonnas auditeeriti 2017. aastal 2,7 miljardi euro ulatuses kulutusi. Kulutused hõlmasid piirikaitset, sisserände- ja varjupaigapoliitikat, justiits- ja siseküsimusi, rahvatervist, tarbijakaitset, kultuuri, noori, teavet ja dialoogi kodanikega. Tegu on väikese, kuid üha suureneva osaga ELi eelarvest (2017. aastal ligikaudu 2%).

Märkimisväärne osa kulutustest tehakse läbi 12 detsentraliseeritud ameti, mida käsitletakse eraldi kontrollikoja iga-aastastes eriaruannetes.

Rände ja julgeoleku valdkonna, mis moodustab kulutustest 53%, eelarve täitmine toimub suuremas osas liikmesriikide ja komisjoni koostöös. Selle rubriigi tähtsamad fondid on

• Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF), mille eesmärk on edendada rändevoogude tõhusat haldamist ning varjupaiga- ja sisserändeküsimuste ELi ühise lähenemisviisi saavutamist;
• Sisejulgeolekufond (ISF), mille eesmärk on saavutada ELis julgeoleku kõrge tase.

Fondid alustasid tegevust 2014. aastal, mil nad vahetasid välja SOLIDi programmi (Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine), ning nad tegutsevad kuni 2020. aastani.

Lisaks valitud süsteemide kontrollimisele vaatas kontrollikoda läbi väikese hulga tehinguid, mis hõlmasid selle kuluvaldkonna peamisi poliitikavaldkondi.

Kuna valim oli väike, ei ole kontrollikojal erinevalt teistest kuluvaldkondadest võimalik arvutada valdkonna „Julgeolek ja kodakondsus“ esinduslikku veamäära.

Mida me leidsime

Kontrollikoja töö käigus leiti ebakõlasid selles, kuidas liikmesriigid käsitlesid avaliku sektori asutuste deklareeritud käibemaksu rahastamiskõlblikkust, mis kahjustab ELi kulutuste usaldusväärset finantsjuhtimist. Lisaks leidis kontrollikoda, et 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande jaoks kehtestatud AMIFi/ISFi aruandekohustus ei võimaldanud komisjonil saada kogu järelevalveks vajalikku finantsteavet.

Kontrollikoja soovitused

Kontrollikoda esitab komisjonile järgmised soovitused:

• anda liikmesriikidele juhiseid selle kohta, kuidas kasutada ELi vahendeid kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Eelkõige tuleks AMIFi/ISFi rakendussuunistes täpsustada, et kui riigiasutused rakendavad ELi meetmeid, ei tohi ELi kaasrahastamine ületada abikõlblike kulude kogusummat ilma käibemaksuta;
• nõuda liikmesriikidelt, et need oma AMIFi ja ISFi riiklike programmide raamatupidamise aastaaruannetes esitaksid tagasinõudmiste, ettemaksete ja tegelikult tehtud kulutuste kohta aruandluses kajastatud summad vastavalt nende olemusele, ning anda alates 2018. aastast oma aasta tegevusaruandes aru iga fondi tegelikest kulutustest.

 

Globaalne Euroopa
8,2 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Kõnealune kuluvaldkond hõlmab järgnevaid kulutusi: välispoliitika, toetus ELi kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele ning arenguabi ja humanitaarabi arengu- ja naaberriikidele (välja arvatud Euroopa Arengufondid (täpsema teabe saamiseks klõpsake siin)).

2017. aastal moodustasid selle valdkonna auditeeritud kulutused 8,2 miljardit eurot ning need olid tehtud enam kui 150 riigis. Kulutusi haldavad mitu komisjoni peadirektoraati otse, tehes seda kas Brüsselis asuvast peakorterist või abisaajariikides paiknevatest ELi delegatsioonidest, kaudselt abisaajariikide kaudu või ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kulutusi tehakse mitmesuguste koostöövahendite ja abi andmise viiside kaudu.

Kuna valim oli väike, ei ole kontrollikojal erinevalt teistest kuluvaldkondadest võimalik arvutada rubriigi „Globaalne Euroopa“ esinduslikku veamäära.

Mida me leidsime

ELi poolt otse teiste riikide eelarvetesse (eelarvetoetus) tehtud maksete puhul on komisjonil üsna palju paindlikkust abikõlblikkuse tingimuste täitmise üle otsustamisel. Abi väärkasutamist põhjustada võivad võimalikud puudused riigi finantsjuhtimises ei avaldu vigadena kontrollikoja auditis. Sama kehtib ka nende ELi vahendite kohta, mis liidetakse teiste rahvusvaheliste rahastajate panusele ja ei ole ette nähtud kindlaksmääratud kuluartiklite rahastamiseks. Sellistel juhtudel loetakse kulud ELi eeskirjade kohaselt rahastamiskõlblikeks seni, kuni rahastamise kogusumma sisaldab ELi osaluse katmiseks piisavalt rahastamiskõlblikke kulusid.

Tehingute testimisel ilmnesid mõningad kontrolle puudutavad puudused komisjoni süsteemides, mis mõjutasid teise tasandi hankemenetlusi (toetusesaaja korraldatud hanked), ning ELi rahastatavatele projektidele lähetatud mestimisabi nõustajatele makstavate töötasude hüvitamist.

Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi vastavusküsimusi kajastav aruandlus

Nagu varasematel aastatel, tellis naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat oma töö parandamise osana selle valdkonna kulutuste allesjäänud veamäära uuringu. Nagu ka varasemates selle uuringu kontrollikoja poolsetes hindamistes, leiti, et kõnealune metoodika on üldjoontes eesmärgipärane ja tulemuslik. Kontrollikoda tegi siiski kindlaks mitu parandamist vajavat valdkonda, nagu auditikogumi riskipõhine stratifitseerimine, töövõtja otsustusõigus tehingute veamäärade kindlaksmääramisel ja vigade kõrvalejätmise üle otsustamine.

Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi 2017. aasta tegevusaruande läbivaatamisel täheldas kontrollikoda, et peadirektoraat on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et rakendada kontrollikoja soovitused korrektsioonivõime ülehindamise kohta, ja võtnud tagasinõudekorralduste analüüsimisel kasutusele usaldusväärse lähenemisviisi.

Tulemuslikkuse hindamine

Lisaks tehingute korrektsuse kontrollimisele hindas kontrollikoda ka seitsme lõpule viidud projekti tulemuslikkuse aspekte. Kõigil kontrollitud projektidel olid selged ja asjakohased tulemusnäitajad. Nende loogilised raamistikud olid hästi struktureeritud, ning väljundid realistlikud. Kontrollikoda leidis aga mitmeid probleeme seoses projektide rakendamisega. Need probleemid mõjutavad projektide tulemuslikkust (vt näide).

Kontrollikoja soovitused

Kontrollikoda esitab komisjonile järgmised soovitused:

• anda järgmist allesjäänud veamäära uuringut tegevale välistöövõtjale teise tasandi hangete kontrollimise kohta täpsemad suunised;
• stratifitseerida projektide olemusliku riski alusel andmekogumit järgmise allesjäänud veamäära uuringu jaoks, pannes rohkem rõhku tagastamatutele toetustele ja vähem eelarvetoetuse tehingutele;
• avaldada järgmise aasta tegevusaruandes allesjäänud veamäära uuringu piirangud;
• vaadata üle kaudse eelarve täitmise raames rakendatavate projektide toetusesaajatele kehtivad suunised, et tagada kavandatud tegevuse õigeaegne elluviimine ja projektide väljundite tegelik kasutamine, et saavutada kuludele vastav tulu.

 

Haldus
9,7 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Kontrollikoja audit hõlmas ELi institutsioonide ja muude organite (Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman, Euroopa Andmekaitseinspektor ja Euroopa Liidu välisteenistus) halduskulusid.

2017. aastal auditeeriti ELi institutsioonide ja muude organite kulutusi summas 9,7 miljardit eurot. Kõnealune summa sisaldas peamiselt personalikulusid, mis moodustavad kogusummast ca 60%, ning hoonete, seadmete, energia, side ja infotehnoloogiaga seotud kulusid.

Euroopa Liidu ameteid, teisi detsentraliseeritud organeid ja Euroopa koole käsitlevate kontrollikoja auditite tulemused esitatakse eraldi avaldatavates iga-aastastes eriaruannetes ja nende auditite konsolideeritud kokkuvõttes.

Euroopa Kontrollikoja finantsaruandeid auditeerib välisaudiitor ning audiitori aruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja kontrollikoja veebisaidil.

Mida me leidsime

Süsteemide läbivaatamisel ei leitud kokkuvõttes märkimisväärseid puudusi. Kontrollikoda leidis siiski, et teatud valdkondades saaks olukorda parandada. Neid käsitletakse allpool toodud soovitustes.

Kontrollikoja soovitused

Kontrollikoda annab parlamendile järgmised soovitused:

• täiustada finantsmääruse läbivaatamise raames kehtivaid hankemenetlustega seotud valiku- ja edukaks tunnistamise kriteeriumide suuniseid;
• tugevdada järgmise külastajarühmade vastuvõtmise eeskirjade läbivaatamise käigus menetlust, mille alusel külastajarühmad esitavad kuludeklaratsioone.

Samuti soovitab kontrollikoda komisjonil võimalikult kiiresti parandada oma kohustuslike peretoetuste haldamise süsteeme.

Euroopa Arengufondid
3,5 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Euroopa Arengufondide (EAFid) kaudu osutatakse ELi arengukoostöö abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMT). EAFide kulutused ja koostöövahendid on suunatud vaesuse likvideerimisele; lisaks edendatakse säästvat arengut ja AKV riikide ning ÜMTde integreerimist maailmamajandusse.

Selles valdkonnas auditeeriti 2017. aastal 3,5 miljardi euro ulatuses kulutusi. EAFe rahastavad ELi liikmesriigid ning neid rakendatakse kas läbi projektide või eelarvetoetuse kujul (eelarvetoetust makstakse riigi üld- või valdkondlikusse eelarvesse). Igal EAFil on oma tegevuse reguleerimiseks eraldi finantsmäärus.

EAFe haldavad Euroopa Komisjon (kes haldab suurimat osa) ja Euroopa Investeerimispank väljaspool ELi üldeelarve raamistikku.

Mida me leidsime

Nagu ka valdkonna „Globaalne Euroopa“ puhul, on komisjonil märkimisväärne paindlikkus, et otsustada, kas toetuskõlblikkuse tingimused on täidetud, ning ELi vahendite väärkasutamine ei pruugi tähendada, et vead kontrollikoja auditi käigus tuvastatakse. Sama kehtib ka nende ELi vahendite kohta, mis liidetakse teiste rahvusvaheliste rahastajate panusele ja ei ole ette nähtud kindlaksmääratud kuluartiklite rahastamiseks. Sellistel juhtudel loetakse kulud ELi eeskirjade kohaselt rahastamiskõlblikeks seni, kuni rahastamise kogusumma sisaldab ELi osaluse katmiseks piisavalt rahastamiskõlblikke kulusid.

Kandmata kulud moodustasid 42% EAFide üldisest veamäärast (vt näide allpool). Muud olulist liiki vead on oluliste tõendavate dokumentide puudumine ja hanke-eeskirjade mittejärgimine.

Paljude kvantifitseeritavaid vigu sisaldavate tehingute puhul oli komisjoni käsutuses küllalt teavet vigade vältimiseks või avastamiseks ja parandamiseks. Kui komisjon oleks kogu tema käsutuses olevat teavet asjakohaselt kasutanud, oleks EAFide hinnanguline veamäär olnud 2,8%.

Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi vastavusküsimusi kajastav aruandlus

Nagu varasematel aastatel, tellis rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat oma töö parandamise osana selle valdkonna kulude allesjäänud veamäära uuringu.

Allesjäänud veamäära 2017. aasta uuringus ei tehtud 67% puhul tehingutest substantiivset testimist, kuna ebaõigesti või ilma nõuetekohase põhjenduseta tugineti täielikult varasemale kontrollitööle. Sellest tulenevalt ja tuvastatud vigade põhjal järeldab kontrollikoda, et 2017. aasta tulemusi ei saa eelmiste aastate tulemustega võrrelda. See mõjutab allesjäänud veamäära. Komisjon ei teinud korralikku järelevalvet allesjäänud veamäära uuringu teostaja töö üle ja ei saanud seetõttu probleeme ära hoida.

Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi 2017. aasta tegevusaruanne sisaldas ainult otsese eelarve täitmise raames antud toetustega seotud reservatsiooni. Reservatsioon põhines allesjäänud veamäära uuringu tulemustel. Kui allesjäänud veamäära uuringus oleks järgitud varasematel aastatel rakendatud põhjalikku lähenemisviisi, oleks uuringu tulemus ja seega ka kinnitav avaldus olnud tõenäoliselt teistsugune.

Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi kontrollisüsteem põhineb eelkontrollidel, mis tehakse enne toetusesaajate deklareeritud kulude hüvitamist. Ka käesoleval aastal osutab kontrollikoja tuvastatud vigade sagedus (sh vead, mis sisalduvad ex ante välisauditi ja kulude kontrolli läbinud lõplikes väljamaksetaotlustes) jätkuvalt neis kontrollides sisalduvatele puudustele.

Kontrollikoja soovitused

Kontrollikoda esitab komisjonile järgmised soovitused:

• jälgida tähelepanelikult allesjäänud veamäära uuringu tegemist, tagamaks eelkõige, et kui täielikult tuginetakse varasemale kontrollitööle, siis tehakse seda kooskõlas kohaldatava metoodikaga ja põhjendatakse nõuetekohaselt;
• avaldada ka aasta tegevusaruandes allesjäänud veamäära uuringu piirangud (selles eeldatakse, et testimata andmekogum ei ole vigadest mõjutatud);
• võtta otsustavaid samme kulude heakskiitmist käsitlevate juhiste rakendamiseks, et vältida üleliigsete kulude heakskiitmist;
• võtta meetmeid tagamaks, et Aafrika infrastruktuuri sihtfondi tehingute kuludena kiidetakse heaks üksnes tegelikult kantud kulud;
• lisada näitaja, et kontrollida usaldusfondidesse tehtavate ettemaksete vanust;
• pakkuda käimasolevate Cotonou lepingu järgse perioodi uuringute raames välja sobiv lahendus EAFide eelarve- ja aruandlusprotsessi vaheliste ebakõlade kõrvaldamiseks.

 

¹ See hinnang hõlmab liikmesriikide auditeerimisasutuste poolt varem tuvastatud 50 viga ja selles võetakse arvesse mõlema perioodi kulutuste korrektsioone kogusummas 101 miljonit eurot.

Taustteave

Euroopa Kontrollikoda ja tema töö

Euroopa Kontrollikoda on Euroopa Liidu sõltumatu välisaudiitor. Kontrollikoda asub Luxembourgis ning seal töötab umbes 900 auditi- ja tugiteenuste ala töötajat kõigist ELi liikmesriikidest.

Kontrollikoda aitab parandada ELi finantsjuhtimist, edendab aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust ning tegutseb ELi kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana.

Kontrollikoja auditiaruanded ja arvamused on oluline osa ELi aruandlusahelast. Neid kasutatakse selleks, et kontrollida ELi poliitikavaldkondade ja programmide rakendamise eest vastutajaid: komisjoni, teisi ELi institutsioone ja asutusi ning liikmesriikide haldusasutusi.

Kontrollikoda teavitab ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid riskidest, annab neile kindlust, juhib tähelepanu puudujääkidele ja heale tavale ning nõustab, kuidas ELi poliitika ja programmide juhtimist parandada. Oma tööga tagab kontrollikoda ELi kodanikele teabe nende raha kasutamise kohta.

Kontrollikoja kinnitava avalduse auditi lähenemisviisi ülevaade

Kontrollikoja kinnitavas avalduses esitatud arvamused põhinevad objektiivsel auditi tõendusmaterjalil, mis on kogutud rahvusvahelistele auditistandarditele vastavate audititestide käigus.

Vastavalt kontrollikoja 2018.–2020. aasta strateegiale on kontrollikojal kavas kasutada teiste tööle tuginevat lähenemisviisi kogu kinnitava avalduse suhtes, mis tähendab, et kontrollikoja auditiarvamus hakkaks põhinema komisjoni (vahendite haldaja) kinnitusel. Raamatupidamisaruannete usaldusväärsust puudutav kontrollikoja töö on sellel põhinenud alates 1994. aastast. Käesoleval aastal viidi ellu pilootprojekt, mille eesmärk oli laiendada seda lähenemisviisi ELi kulutustele majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Kas ELi raamatupidamise aastaaruannetes esitatakse täielik ja täpne teave?

• Kontrollikoda hindab raamatupidamissüsteemi, tagamaks, et selle abil saab usaldusväärset teavet.
• Kontrollitakse peamisi raamatupidamisarvestuse protseduure, mis peab kindlustama nende korraliku toimimise.
• Kontrollitakse analüütiliselt arvestusandmeid, tagamaks, et need esitatakse järjepidevalt ning on põhjendatud.
• Kontrollitakse otseselt arvestuskirjetest moodustatud valimit, tagamaks, et alustehingud on toimunud ja täpselt kajastatud.
• Kontrollitakse finantsaruandeid, tagamaks, et need kajastavad finantsolukorda õiglaselt.

Tehingute korrektsus

Kas ELi raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevad tulutehingud ja kuludena kajastatud maksetehingud on eeskirjadega kooskõlas?

• Kontrollikoda hindab tulude ja kulude süsteeme, et määrata kindlaks nende mõjusus tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamisel.
• Kontrollikoda moodustab statistiliste meetodite abil tehingutest valimid, mis võimaldavad kontrollikoja audiitoritel tehinguid üksikasjalikult testida. Valimisse langenud tehinguid auditeeritakse põhjalikult, sh tavaliselt lõpliku toetusesaaja juures (nt põllumajandustootjad, uurimisasutused ja riigihanke alusel töid või teenuseid pakkuvad ettevõtted), et saada otseseid tõendeid selle kohta, et kõik alustehingud on aset leidnud, asjakohaselt kajastatud ning kooskõlas eeskirjadega, mille alusel need maksed on tehtud.
• Vigu analüüsitakse ning need liigitatakse kas kvantifitseeritavateks või mittekvantifitseeritavateks. Tehinguid mõjutab kvantifitseeritav viga, kui eeskirjade kohaselt ei oleks tohtinud makse tegemist lubada. Kvantifitseeritavate vigade ekstrapoleerimise abil arvutatakse iga valdkonna hinnanguline veamäär, mille kohta koostatakse erihinnang. Seejärel võrdleb kontrollikoda hinnangulist veamäära olulisuse piirmääraga (2%) ning hindab vigade läbivust.
• Kontrollikoja arvamustes võetakse arvesse nii neid hinnanguid kui ka muud asjakohast teavet, nagu aasta tegevusaruanded ja teiste välisaudiitorite aruanded.
• Kontrollikoja esitatavate faktide õigsuse tagamiseks arutatakse kõik leiud läbi nii liikmesriikide ametiasutuste kui komisjoniga.

 

Kõik kontrollikoja väljaanded on saadaval institutsiooni kodulehel: http://www.eca.europa.eu.
Lisateave kinnitava avalduse auditiprotsessi kohta on esitatud kontrollikoja 2017. aasta aastaaruande lisas 1.1.
Kontrollikoja veebisaidil on sõnastik terminitest, mida kasutatakse kontrollikoja väljaannetes (https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/GLOSSARY_AR_2017/GLOSSARY_AR_2017_ET.pdf).

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUauditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

Print	ISBN 978-92-847-0158-2	doi:10.2865/10374	QJ-02-18-847-ET-C
PDF	ISBN 978-92-847-0137-7	doi:10.2865/309595	QJ-02-18-847-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-0217-6	doi:10.2865/914110	QJ-02-18-847-ET-Q

 

AUTORIÕIGUSTE KAITSE

© Euroopa Liit, 2018

Muu sisu (välja arvatud fotod) reprodutseerimine on lubatud juhul, kui allikas on ära märgitud.

Järgnevate fotode reprodutseerimine on lubatud juhul, kui on ära märgitud allikas ja fotograafide/arhitektide nimi (kui see on ära toodud):

Lk * © Euroopa Liit, 2018; allikas: Euroopa Kontrollikoda

Lk * © Euroopa ühendused, 2001; allikas: Euroopa Komisjoni audiovisuaalmeedia teenistus

Lk * © Euroopa Liit, 2018; allikas: Euroopa Kontrollikoda

Lk * © Euroopa Liit, 2017; allikas: Euroopa Komisjoni audiovisuaalmeedia teenistus/Mauro Bottaro. Arhitektid: Lucien De Vestel, Jean Gilson, A&J Polak; uuendustööd: Berlaymont 2000.

Lk * © Euroopa Liit, 2014; allikas: Euroopa Komisjoni audiovisuaalmeedia teenistus/Georges Boulougouris

Lk * (vasakul) © Euroopa Liit, 2018/Charly Triballeau

Lk * (paremal) © Euroopa Liit, 2012; allikas: Euroopa Parlament/Thierry Roge

Lk * (vasakul) © Euroopa Liit, 2017; allikas: Euroopa Komisjoni audiovisuaalmeedia teenistus/Jennifer Jacquemart

Lk * (paremal) © Euroopa Liit, 2017/Jennifer Jacquemart

Lk * (vasakul) © Euroopa Liit, allikas: Euroopa Parlament, viide EP044217/Mohammed Kamal

Lk * (paremal) © Euroopa Liit, 2008; allikas: Euroopa Parlament

Lk * (vasakul) © Euroopa Liit, 2017; allikas: Euroopa Komisjoni audiovisuaalmeedia teenistus/Paul Faith

Lk * (paremal) © Euroopa Liit, 2011/Etienne Ansotte

Lk * (vasakul) © Euroopa Liit, 2014; allikas: Euroopa Komisjoni audiovisuaalmeedia teenistus/Rémy Gabalda

Lk * (paremal) © Euroopa Liit, 2011; allikas: Euroopa Parlament, viide 7644

Lk * © Euroopa Liit, 2017; allikas: Euroopa Komisjoni audiovisuaalmeedia teenistus/Ashraf Shazly

Lk * (vasakul) © Euroopa Liit, 2017; allikas: Euroopa Parlament/Fred Marvaux. Louise WEISS hoone: © Architecture Studio.

Lk * (paremal) © Euroopa Liit, 2018/Etienne Ansotte. Arhitekt: Philippe Samyn.

Lk * © Euroopa välisteenistus – EEAS

Lk * © Euroopa Liit, allikas: Euroopa Kontrollikoda. Kontrollikoja hoonete arhitektid: Jim Clemes (2004 & 2013) ja Paul Noël (1988).