Oktoober 2016

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi lepingu allakirjutamine, Brüssel, 22. juuli 2015.
Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi lepingu allakirjutamine, Brüssel, 22. juuli 2015.

Euroopa Komisjoni peamine prioriteet on suunata Euroopa taas majanduskasvu teele ja suurendada töökohtade arvu, ilma et sellega kaasneksid uued võlad.

Ülemaailmse majandus- ja finantskriisi puhkemisest alates on ELi investeeringute tase olnud madal ja töötuse määr kõrge.

Selle probleemi lahendamiseks algatas komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga Euroopa investeerimiskava. 2015. aastal loodi Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, mille jaoks EL tagas esialgsed vahendid summas 21 miljardit eurot. Vahendeid tuleb juurde tänu mitmekordistavale mõjule, mis saavutatakse era- ja avaliku sektori investorite ligimeelitamisega ja mis kolme aasta jooksul ajendab tegema rohkem kui 315 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Juba ühe aasta möödudes loodetakse, et kava aitab kogu ELis kaasata üle 138 miljardi euro väärtuses uusi investeeringuid, seda nii sadadele inimestele tööd andvatesse suurtesse äriühingutesse kui ka kohalikesse väikestesse ja keskmise suurusega äriühingutesse, kes vajavad oma ideede arendamiseks kapitali. Arvestades kava senist edu, on komisjon võtnud ülesandeks fondi vahendeid kahekordistada ja on teinud ettepaneku suurendada eesmärki aastaks 2020 vähemalt 500 miljardi euroni, võttes kohustuse kahekordistada seda hiljemalt 2022. aastaks 630 miljardi euroni.

MILLEKS MEILE EUROOPA INVESTEERI­MISKAVA?

Ülemaailmse majandus- ja finantskriisi puhkemisest alates on ELi investeeringute tase olnud madal ja töötuse määr kõrge.

Lühiajaliselt aeglustab vähene investeerimine majanduskasvu, sest see toob kaasa majandustegevuse vähenemise. Pikemaajaliselt kahjustab see konkurentsi ja majanduse kasvupotentsiaali. Investeeringute aastane tase on praegu varasemast ligikaudu 300 miljardit eurot väiksem. Selline investeeringute vähenemine takistas mitme aasta vältel oluliselt majanduskasvu ja tööhõivet. Investeeringute madal tase on endiselt üks põhjustest, miks Euroopa majandus aeglaselt elavneb.

Raha on kättesaadav, aga investeeritakse endiselt vähe, sest investoritel puudub investeerimiseks vajalik kindlustunne. Nad eeldavad, et lähitulevikus on majanduskasv aeglane. Osalt on selle taga ebakindlus seoses poliitilise ja majandusliku arenguga ELis ning mujal. Mõnes ELi riigis on avaliku ja erasektori võla tase kõrge. Mõnes riigis on laenude või toetuste saamine endiselt raske, eriti väikeste ja keskmise suurusega äriühingute jaoks. Valitsused on vähendanud investeeringuid, kuna avaliku sektori võlatase on kõrge: 2008. aastal oli see ELis keskmiselt 60% sisemajanduse koguproduktist, kuid suurenes 2015. aastaks ligikaudu 90%-ni. Seetõttu oli ELil vaja investeeringute elavdamise ning Euroopa töökohtade jätkusuutliku loomise ja hoogsa majanduskasvu teele juhtimise püüdlusi koordineerida. Euroopa investeerimiskava oli selleks sobilik vahend.

Majanduskriisiga kaasnes ELis töötuse määra ulatuslik suurenemine
Majanduskriisiga kaasnes ELis töötuse määra ulatuslik suurenemine

MIDA EL ETTE VÕTAB

Komisjoni üldine lähenemisviis rajaneb kolmel põhialusel: investeeringute taasalustamine, turureformide jätkamine ja vastutustundlik eelarvepoliitika valitsemissektori ülemäärase võla vältimiseks.

Euroopa investeerimiskava on selle strateegia keskmes. Selles keskendutakse investeerimistõkete kõrvaldamisele, investeerimisprojektide nähtavuse suurendamisele ja neile tehnilise abi osutamisele ning uute ja olemasolevate rahastamisallikate paremale ärakasutamisele.

Komisjon algatas koos Euroopa Investeerimispangaga Euroopa investeerimiskava. 2015. aastal loodi Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, mille jaoks EL tagas esialgsed vahendid summas 21 miljardit eurot. Vahendeid tuleb juurde tänu mitmekordistavale mõjule, mis saavutatakse era- ja avaliku sektori investorite ligimeelitamisega ning mis kolme aasta jooksul ajendab tegema rohkem kui 315 miljardi euro väärtuses investeeringuid.

Kuidas fond toimib?

Fond annab tagatisi Euroopa Investeerimispanga rahastatavate projektide toetuseks, keskendudes taristule, innovatsioonile ja väiksematele äriühingutele.

Fond annab tagatise ja võimaldab seeläbi Euroopa Investeerimispangal investeerida rohkematesse ja mõnikord ka riskantsematesse projektidesse ning investeerida kiiremini, kui oleks võimalik ilma tagatiseta. Fond on kindlalt täitmas eesmärki kaasata 2018. aasta keskpaigaks täiendavate investeeringutena reaalmajandusse vähemalt 315 miljardit eurot. Fond tegutseb juba 27 liikmesriigis ja oodatakse, et praeguseks (2016. aasta oktoober) heaks kiidetud rahastamise toel saadakse investeeringuid rohkem kui 138 miljardi euro väärtuses. Eelkõige on fondist kasu saanud väiksemad äriühingud.

2016. aasta oktoobriks on fondi raames heaks kiidetud 134 taristuprojekti rahastamise väärtusega 17,4 miljardit eurot. Lisaks on väiksemate äriühingute jaoks heaks kiidetud üle 220 rahastamislepingu väärtusega 7,5 miljardit eurot. Eeldatakse, et kõnealusest rahastamisest saavad lõppkokkuvõttes kasu ligikaudu 290 000 väiksemat äriühingut. Projektide elluviijad saavad rahastamist taotleda Euroopa Investeerimispangalt, väiksemad äriühingud aga saavad taotluse esitada kohalike finantsvahendajate kaudu.

Üks paljudest heade projektide näidetest on Ginkgo Fund 2, mille abil puhastatakse saastatud tööstuspiirkondi ning muudetakse need kodudeks ja kontoriteks. Ginkgoga luuakse Belgias ja Prantsusmaal eeldatavasti ligikaudu 5000 eluaset ja 8500 töökohta. Ginkgo teostatav saastatusest puhastamine on oluline Euroopa linnade tuleviku seisukohast, kuna neis linnades seisab kasutult 3,5 miljonit endist tööstuspiirkonda. Euroopa Investeerimispank rahastab projekti fondi raames kokku 30 miljoni euroga. Selline toetus fondist meelitas ligi erasektori investoreid ja kokku saadi projekti kogukuludeks vajalik summa: 120 miljonit eurot.

Fondi projektide loeteluga saab tutvuda veebis.

Investeerimiskava ei hõlma ainult rahastamist. Selle juurde kuuluvad ka ELi poolt välja töötatud vahendid, mille abil aidatakse investeerimisprojektidel reaalmajanduseni jõuda.

Euroopa investeerimisnõustamise keskus loodi 2015. aasta septembris, et anda projektide elluviijatele kogu Euroopas haldus- ja tehnilist tuge. Projektide elluviijad, avaliku sektori asutused ja eraettevõtjad saavad tehnilist abi oma projektide käivitamiseks ja investeerimiskõlblikuks muutmiseks. Neil aidatakse leida sobivaid rahastamisallikaid ning saada juurdepääs väärtuslikule tehnilisele ja rahandusalasele oskusteabele.

Selleks et investoritel oleks parem ülevaade investeerimisvõimalustest Euroopa Liidus, asutas komisjon Euroopa investeerimisprojektide portaali, mis hakkas tööle 1. juunil 2016. Projektide elluviijad saavad esitada oma projektid veebis, kus need tehakse asjaomaste investeerimisvõimaluste otsingul nähtavaks, aidates n-ö paarilist leida.

Kuidas investeerimiskava toimib?
Kuidas investeerimiskava toimib?

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

ELi majandusse investeeritakse loomulikult ka muid vahendeid. ELi eelarves on alati olnud vahendeid, mis on mõeldud majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks, sissetulekute, jõukuse ja võimaluste erinevuse vähendamiseks ning majanduskasvu loomiseks. Selliseid vahendeid tuntakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide nime all. Need erinevad investeerimiskava raames loodud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist, kuid kaht kõnealust instrumenti saab suurepäraselt koos kasutada ja komisjon õhutab sellist koostööd tagant.

Tegelikult koosnevad kõnealused fondid viiest peamisest fondist, mis ühiselt toetavad majandusarengut kõigis ELi riikides:

Nende fondide eelarve aastateks 2014–2020 on kokku 454 miljardit eurot ja nende kaudu investeeritakse ELi jaoks prioriteetsetesse valdkondadesse, nagu teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon, toetus väiksematele äriühingutele, vähese CO2-heitega majandus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Struktuurifondid erinevad Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist selle poolest, et neist rahastatakse projekte toetuste ja finantsinstrumentide kaudu ning neid rakendatakse detsentraliseeritult liikmesriikides. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond jagab riskifinantseerimise instrumente Euroopa Investeerimispanga kaudu.

Iga majanduslikult elujõuline projekt, mis võib ELis töökohtade ja majanduskasvu jaoks kasulik olla ja mis on kooskõlas ELi investeerimisprioriteetidega, võib olla abikõlblik rahastamise saamiseks nii Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist kui ka struktuurifondidest.

Tugevdatud ja laiendatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi abil suureneb veelgi töökohtade, majanduskasvu ja konkurentsivõime loomine ning erilist rõhku pannakse riskantsematele/täiendavatele investeeringutele, mis on olulised Euroopa jätkusuutliku arengu seisukohast.

Käesolev väljaanne on saadaval 24 keeles ja ka järgmistes formaatides:

PDF PRINT
  • Euroopa Komisjon
  • Teabevahetuse peadirektoraat
  • Teave kodanikele
  • 1049 Bruxelles/Brussel
  • BELGIQUE/BELGIË