ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 161

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
29. mai 2014


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2014/295/EL

 

*

Nõukogu otsus, 17. märts 2014, ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta selle preambuli, artikli 1 ning I, II ja VII jaotise osas

1

 

 

Assotsieerimisleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vaheline

3

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

29.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 161/1


NÕUKOGU OTSUS,

17. märts 2014,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta selle preambuli, artikli 1 ning I, II ja VII jaotise osas

(2014/295/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 1 ja artiklit 37 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 5 ja lõike 8 teise lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja lõike 8 teise lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

22. jaanuaril 2007 volitas nõukogu komisjoni alustama Ukrainaga läbirääkimisi uue lepingu sõlmimise üle liidu ja Ukraina vahel, et asendada partnerlus- ja koostööleping (1).

(2)

Võttes arvesse lepinguosaliste tihedaid ajaloolisi sidemeid ja üha süvenevaid suhteid ning nende soovi oma suhteid ambitsioonikal ja innovatiivsel viisil veelgi tugevdada ja laiendada, viidi läbirääkimised ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) üle edukalt lõpule, parafeerides lepingu 2012. aastal.

(3)

Lepingule tuleks liidu nimel alla kirjutada ning käesolevale otsusele lisatud lõppakt tuleks heaks kiita. Lepingut tuleks osaliselt ajutiselt kohaldada kooskõlas selle artikliga 486, mis näeb ette lepingu ajutise kohaldamise enne selle jõustumist, kuni lepingu sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(4)

Lepingu osade ajutine kohaldamine ei piira aluslepingutekohast pädevuste jaotust liidu ja selle liikmesriikide vahel.

(5)

Lepingut ei tuleks tõlgendada viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

(6)

Võttes arvesse poliitilisi arenguid ning selleks, et rakendada Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2014. aasta kohtumise otsuseid, on ette nähtud, et lepingu allkirjastamine sõltub selle lõppaktist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga antakse luba allkirjastada liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vaheline assotsieerimisleping (edaspidi „leping”) selle preambuli, artikli 1 ning I, II ja VII jaotise osas, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse ja kooskõlas lõppaktiga.

2.   Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolevale otsusele lisatud lõppakt kiidetakse liidu nimel heaks.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on käesolevaga õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule ja lõppaktile liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 4

Kuni lepingu jõustumiseni ja kooskõlas selle artikliga 486, sõltuvalt selles ettenähtud teadetest, kohaldatakse liidu ja Ukraina vahel lepingu järgmisi osi ajutiselt, (2) kuid ainult ulatuses, milles need käsitlevad liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi, sealhulgas küsimusi, mis kuuluvad liidu pädevusse seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika määratlemise ja rakendamisega:

I jaotis;

II jaotise artiklid 4, 5 ja 6;

VII jaotis, välja arvatud artikli 479 lõige 1, selles ulatuses, milles nimetatud jaotise sätted on piiratud eesmärgiga tagada lepingu ajutine kohaldamine kooskõlas käesoleva artikliga;

Artikkel 5

Käesolevat lepingut ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 17. märts 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON


(1)  Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Ukraina vaheline partnerlus- ja koostööleping (EÜT L 49, 19.2.1998, lk 3).

(2)  Nõukogu peasekretariaat avaldab Euroopa Liidu Teatajas kuupäeva, millest lepingut hakatakse ajutiselt kohaldama.


29.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 161/3


ASSOTSIEERIMISLEPING

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vaheline

PREAMBUL

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit” või „EL”,

ja

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi „EURATOM”,

ühelt poolt ning

UKRAINA

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste tihedaid ajaloolisi suhteid ja järjest tihedamaid sidemeid ning nende soovi oma suhteid ambitsioonikal ja innovaatilisel viisil tugevdada ja laiendada,

VÕTTES EESMÄRGIKS luua tihedad ja pikaajalised suhted, mis põhinevad ühistel väärtustel – demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete ning hea valitsemistava austamine, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas rahvusvähemusse kuuluvate isikute õiguste kaitsmine, vähemuste hulka kuuluvate isikute mittediskrimineerimine, inimväärikuse kaitsmine ja vaba turumajanduse põhimõtte järgimine –, et soodustada Ukraina osalemist Euroopa poliitikavaldkondades,

TUNNISTADES, et Ukraina on Euroopa riik, kellel on ühine ajalugu ja ühised väärtused Euroopa Liidu liikmesriikidega ja kes on võtnud endale kohustuse neid väärtusi järgida,

MÄRKIDES, et Ukraina peab oma Euroopa identiteeti väga tähtsaks,

VÕTTES ARVESSE Ukraina üldsuse suurt toetust Euroopa-orientatsioonile,

KINNITADES, et Euroopa Liit tunnustab Ukraina Euroopa-püüdlusi ja tervitab tema Euroopa-orientatsiooni, sealhulgas eesmärki rajada tõeline ja jätkusuutlik demokraatia ja turumajandus,

TUNNISTADES, et ka Euroopa Liidu aluseks olevad ühised väärtused – demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriik – on käesoleva lepingu oluline osa,

TÕDEDES, et Ukraina poliitiline assotsieerumine ja majanduslik integreerumine Euroopa Liiduga sõltub sellest, kuidas Ukraina rakendab käesolevat lepingut ja järgib ühiseid väärtusi, ning sellest, millised on tema edusammud ELile lähenemisel poliitika-, majandus- ja õigusvaldkonnas,

VÕTTES EESMÄRGIKS rakendada kõiki ÜRO põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) sätteid, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti, samuti Madridi 1991. aasta ja Viini 1992. aasta konverentsi lõppdokumente, 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartat, 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ning 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

SOOVIDES tugevdada rahu ja julgeolekut maailmas ning edendada tõhusat multilateraalsust ja vaidluste rahumeelset lahendamist, tehes tihedat koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), OSCE ja Euroopa Nõukogu raames,

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada sõltumatust, suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja piiride puutumatust,

SOOVIDES pidevalt lähendada omi seisukohti ühist huvi pakkuvates kahepoolsetes, piirkondlikes ja rahvusvahelistes küsimustes, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP), sealhulgas ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP),

VÕTTES EESMÄRGIKS veel kord kinnitada lepinguosaliste rahvusvahelist kohustust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levikuga ning teha koostööd desarmeerimise ja relvastuskontrolli valdkonnas,

SOOVIDES jätkata Ukraina reformi- ja lähendamisprotsessi, toetades Ukraina järkjärgulist majanduslikku integratsiooni ja poliitilist assotsieerimist,

OLLES VEENDUNUD, et käesoleva lepingu tõhusaks rakendamiseks tuleb Ukrainal rakendada poliitilisi, sotsiaalmajanduslikke, õiguslikke ja institutsioonilisi reforme, ning olles otsustavalt pühendunud nende reformide toetamisele,

SOOVIDES saavutada majanduslikku integratsiooni muu hulgas käesoleva lepingu lahutamatu osa moodustava põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kaudu kooskõlas lepinguosaliste õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ning õigusnormide ulatusliku lähendamise teel,

TUNNISTADES, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond ja sellega seotud õigusaktide lähendamine toetavad käesolevas lepingus ettenähtud edasist majandusintegratsiooni Euroopa Liidu siseturuga,

VÕTTES EESMÄRGIKS kujundada uus ja soodne kliima lepinguosaliste majandussuhete, eelkõige kaubanduse ja investeeringute arendamiseks ning konkurentsi edendamiseks, mis on väga olulised tegurid majanduse ümberkorraldamiseks ja ajakohastamiseks,

VÕTTES EESMÄRGIKS süvendada energiakoostööd vastavalt lepinguosaliste kohustusele rakendada energiaühenduse asutamislepingut,

VÕTTES EESMÄRGIKS suurendada energiajulgeolekut, toetades asjakohase infrastruktuuri arengut ning edendades turuintegratsiooni ja õigusnormide lähendamist ELi õigustiku põhielementidele, edendades energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist ning saavutada tuumaohutuse ja turvalisuse kõrge tase,

VÕTTES EESMÄRGIKS solidaarsuse, vastastikuse usalduse, ühise vastutuse ja partnerluse põhimõtete alusel süvendada rände, varjupaiga ja piiride haldamise alast dialoogi ja koostööd, pöörates terviklikku lähenemisviisiga tähelepanu seaduslikule rändele, ning teha koostööd ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse valdkonnas ning tagasivõtulepingu rakendamise tagamiseks,

TUNNISTADES, et on oluline kehtestada Ukraina kodanikele viisavaba reisimise võimalus siis, kui on täidetud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded,

VÕTTES EESMÄRGIKS võidelda organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu vastu, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist ja nõudlust ning tõhustada koostööd terrorismivastases võitluses,

VÕTTES EESMÄRGIKS süvendada koostööd keskkonnakaitse valdkonnas ja vastavalt säästva arengu ja keskkonnahoidliku majanduse põhimõtteile,

SOOVIDES tihendada inimestevahelisi kontakte,

VÕTTES EESMÄRGIKS edendada piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd,

VÕTTES EESMÄRGIKS käesoleva lepingu kohaselt järk-järgult lähendada Ukraina õigustikku liidu õigustikule ja tagada selle rakendamine,

VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei piira ELi ja Ukraina suhete edasist arengut, vaid avab selleks võimalusi,

KINNITADES, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise reguleerimisalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte Euroopa Liidu osana, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit ja Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad Ukrainale ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduv, kuna neid käsitatakse Euroopa Liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende kui Euroopa Liidu osa suhtes siduv kooskõlas protokolli nr 21 artikliga 4a või aluslepingutele lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikliga 10, teatab Euroopa Liit koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Ukrainale viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on leping nende suhtes siduv kui eraldi lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes nendele aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 kohaselt,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärgid

1.   Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel.

2.   Assotsiatsiooni eesmärgid on:

a)

edendada lepinguosaliste järkjärgulist lähenemist ühiste väärtuste ning tihedate eelissidemete alusel ja süvendades Ukraina assotsieerimist ELi poliitikavaldkondadega ning laiendades Ukraina osalemist ELi programmides ja ametite tegevuses;

b)

luua sobiv raamistik tõhustatud poliitilise dialoogi pidamiseks kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades;

c)

edendada, säilitada ja tugevdada piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu ja stabiilsust vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti põhimõtetele ning 1990. aasta Pariisi uue Euroopa harta eesmärkidele;

d)

luua tingimused tõhustatud majandus- ja kaubandussuhete loomiseks, et integreerida Ukraina järk-järgult ELi siseturuga, sealhulgas luues põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubandusala, nagu on sätestatud käesoleva lepingu IV jaotises (Kaubandus ja kaubandusküsimused), ja toetada Ukraina jõupingutusi viia lõpule üleminek toimivale turumajandusele, muuhulgas oma õigustiku järkjärgulise liidu õigustikule lähendamise teel;

e)

süvendada koostööd õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas, et tugevdada õigusriiki ning parandada inimõiguste ja põhivabaduste austamist;

f)

luua tingimused koostöö süvendamiseks muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades.

I   JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ja käesoleva lepingu oluliseks osaks on eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti, 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartas ja muudes asjakohastes inimõigusi käsitlevates dokumentides, nagu ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, sätestatud demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Lepingu oluliseks osaks on ka suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse ja sõltumatuse austamise põhimõtete järgimine ning võitlus massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite levikuga.

Artikkel 3

Lepinguosalised tunnistavad, et nende suhted põhinevad vaba turumajanduse põhimõtteil. Lepinguosaliste suhete tihendamisel mängivad keskset rolli õigusriik, hea valitsemistava, võitlus korruptsiooni, piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi eri vormide vastu, jätkusuutliku arengu edendamine ja tõhus multilateralism.

II   JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG JA REFORMID, POLIITILINE ASSOTSIEERIMINE, KOOSTÖÖ JA LÄHENDAMINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS

Artikkel 4

Poliitilise dialoogi eesmärgid

1.   Arendatakse ja süvendatakse lepinguosaliste poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades. See soodustab järkjärgulist lähenemist välis- ja julgeolekuküsimustes ning aitab seega kaasata Ukraina üha ulatuslikumalt Euroopa julgeolekualasse.

2.   Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:

a)

süvendada poliitilist assotsieerimist ning suurendada poliitilist ja julgeolekupoliitilist lähenemist ja tulemuslikkust;

b)

edendada tõhusal multilateralismil põhinevat rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut;

c)

tugevdada koostööd ja dialoogi lepinguosaliste vahel rahvusvahelise julgeoleku ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige eesmärgiga vastata üleilmsetele ja piirkondlikele väljakutsetele ja ohtudele;

d)

edendada tulemustele orienteeritud ja praktilist koostööd lepinguosaliste vahel, et saavutada rahu, julgeolek ja stabiilsus Euroopas;

e)

parandada demokraatlike põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete järgimist, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas rahvusvähemusse ja vähemustesse kuuluvate isikute õiguste ja mitmekesisuse austamist, ning aidata kaasa siseriiklike poliitiliste reformide tugevdamisele;

f)

arendada dialoogi ja süvendada koostööd lepinguosaliste vahel julgeoleku ja kaitse valdkonnas;

g)

edendada sõltumatuse, suveräänsuse, territoriaalse ühtsuse ja piiride puutumatuse põhimõtete järgimist.

Artikkel 5

Poliitilise dialoogi foorumid

1.   Lepinguosalised korraldavad korrapäraselt tippkohtumisi dialoogi pidamiseks.

2.   Ministrite tasandil peetakse vastastikusel kokkuleppel korrapärast poliitilist dialoogi käesoleva lepingu artiklis 460 osutatud assotsieerimisnõukogus ning lepinguosaliste välisministrite tasandil lepinguosaliste esindajate korrapäraste kohtumistena.

3.   Lisaks peetakse poliitilist dialoogi:

a)

poliitikajuhtide, poliitika- ja julgeolekukomitee ning ekspertide tasandil toimuvate korrapäraste kohtumistena; ka konkreetseid piirkondi ja probleeme käsitlevates küsimustes ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Ukraina esindajate kohtumistena;

b)

kasutades täielikult ja aegsasti kõiki lepinguosaliste vahelisi diplomaatilisi ja sõjaväelisi kanaleid, sealhulgas asjakohaseid sidemeid kolmandate riikidega ning ÜRO, OSCE ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega;

c)

lepinguosaliste kõrgete ametnike ja sõjaliste institutsioonide ekspertide kohtumistel;

d)

muid dialoogi süvendavaid ja tugevdavaid vahendeid kasutades, sealhulgas ekspertide kohtumistena.

4.   Muud poliitilise dialoogi menetlused ja mehhanismid, sealhulgas erakorraline konsulteerimine, kehtestatakse lepinguosaliste kokkuleppel.

5.   Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog käesoleva lepingu artiklis 467 osutatud parlamentaarse assotsieerimiskomitee raames.

Artikkel 6

Dialoog ja koostöö siseriikliku reformi küsimustes

Lepinguosalised teevad koostööd tagamaks, et nende sisepoliitika põhineb ühistel põhimõtetel, eelkõige demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi stabiilsusel ja tõhususel ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisel, nagu on osutatud eelkõige käesoleva lepingu [artiklis 14].

Artikkel 7

Välis- ja julgeolekupoliitika

1.   Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd ning seisukohtade järkjärgulist lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise, kriisiohjamise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli teemasid, ning tõhustavad vastastikku kasulikku kosmosedialoogi. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on edendada poliitika lähendamist ja tõhusust ning ühist poliitika kavandamist. Selleks kasutavad lepinguosalised kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid.

2.   Ukraina, EL ja liikmesriigid kinnitavad veel kord pühendumist sõltumatuse, suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja piiride puutumatuse põhimõtete järgimisele, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis, ning oma pühendumist nende põhimõtete edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes.

3.   Lepinguosalised käsitlevad nimetatud põhimõtetega seotud probleeme õigeaegselt ja järjepidevalt kõigil käesoleva lepinguga sätestatud poliitilise dialoogi asjaomastel tasanditel, sealhulgas ministrite tasandil.

Artikkel 8

Rahvusvaheline Kriminaalkohus

Lepinguosalised teevad koostööd rahu ja rahvusvahelise õiguse edendamisel, ratifitseerides ja rakendades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuudi ja sellega seotud instrumendid.

Artikkel 9

Piirkondlik stabiilsus

1.   Lepinguosalised suurendavad ühiseid jõupingutusi stabiilsuse, julgeoleku ja demokraatliku arengu edendamiseks oma ühisnaabruses ning eelkõige selleks, et teha koostööd piirkondlike konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.

2.   Need jõupingutused tuginevad rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise ühistele põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides.

Artikkel 10

Konfliktiennetus, kriisiohje ja sõjalis-tehniline koostöö

1.   Lepinguosalised tõhustavad praktilist koostööd konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas eelkõige selleks, et suurendada Ukraina osalemist ELi juhitavates tsiviil- ja sõjalistes kriisiohjamisoperatsioonides ning asjaomastel õppustel ja väljaõppes, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP) raames.

2.   Selles valdkonnas tehakse koostööd vastavalt ELi ja Ukraina kriisiohje alase konsulteerimise ja koostöö korrale.

3.   Lepinguosalised uurivad sõjalise ja tehnilise koostöö tegemise võimalusi. Ukraina ja Euroopa Kaitseagentuur (EDA) loovad tihedad kontaktid, et arutada sõjalise võimekuse parandamist, sh tehnilisi küsimusi.

Artikkel 11

Massihävitusrelvade leviku tõkestamine

1.   Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku piiramiseks ning aitavad sellele kaasa, täites täielikult oma rahvusvahelistest desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest lepingutest tulenevaid olemasolevaid kohustusi ja muid vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõnealune säte on käesoleva lepingu oluline osa.

2.   Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd ja võitlevad massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks,

a)

võttes meetmed asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktidele allakirjutamiseks ja nende ratifitseerimiseks ning vajadusel nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks;

b)

täiustades siseriiklikku ekspordikontrollisüsteemi massihävitusrelvadega seotud kaupade ekspordi ja transiidi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiate ja kaupade lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades tõhusad karistused ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks.

Artikkel 12

Desarmeerimine, relvastuskontroll, relvaekspordi kontroll ja võitlus relvade salakaubaveoga

Lepinguosalised edendavad desarmeerimisalast koostööd muuhulgas kasutuselt kõrvaldatud väike- ja kergrelvade varude vähendamise küsimuses ning käsitlevad mõju, mida inimestele ja keskkonnale avaldab mahajäetud ja lõhkemata lahingumoon, millele on osutatud käesoleva lepingu V jaotise 6. peatükis (Keskkond). Desarmeerimisalane koostöö hõlmab ka relvastuse piiramist, relvaekspordi kontrolli ning võitlust relvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade salakaubaveoga. Lepinguosalised toetavad asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide üldist järgimist ja täitmist ning seavad eesmärgiks nende tulemuslikkuse tagamise muu hulgas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamise kaudu.

Artikkel 13

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised lepivad kokku teha kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, et tõkestada terrorismi ning võidelda sellega vastavalt rahvusvahelisele õigusele, rahvusvahelistele inimõiguste standarditele ning pagulas- ja humanitaarõigusele.

III   JAOTIS

ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS

Artikkel 14

Õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine

Õiguse, vabaduse ja turvalisuse alase koostöö raames pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu õigusriigi arendamisele ning kõikide valitsemisalade, eelkõige aga õiguskaitse ja õigusemõistmise valdkonna kõikide tasandite haldusinstitutsioonide tugevdamisele. Koostöö eesmärk on eelkõige tugevdada kohtusüsteemi, parandada selle tõhusust, tagada selle sõltumatus ja erapooletus ning võidelda korruptsiooni vastu. Koostöö õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel.

Artikkel 15

Isikuandmete kaitse

Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et tagada piisav isikuandmete kaitse tase vastavalt kõrgeimatele Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele, sealhulgas asjakohastele Euroopa Nõukogu instrumentidele. Isikuandmete kaitse valdkonnas tehtav koostöö võib muu hulgas hõlmata teabe- ja ekspertide vahetust.

Artikkel 16

Koostöö rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas

1.   Lepinguosalised kinnitavad veelkord oma territooriumite vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust, arendavad edasi igakülgset dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas ebaseadusliku ja seadusliku rände ning inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise valdkonnas, ning võtavad rändealaseid mureküsimusi arvesse rändajate päritolupiirkondi hõlmavate riiklike majandus- ja sotsiaalarengu strateegiate koostamisel. Dialoog põhineb solidaarsuse, vastastikuse usalduse, ühise vastutuse ja partnerluse aluspõhimõtetel.

2.   Kooskõlas liidu ja siseriiklike õigusaktidega keskendub koostöö eelkõige järgmisele:

a)

rände algpõhjuste kõrvaldamine, kasutades aktiivselt ära koostöö tegemise võimalusi kolmandate riikidega ja rahvusvahelistel foorumitel;

b)

tõhusa ja ennetava poliitika väljatöötamine ebaseadusliku rände, rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustikega võitlemise ning inimkaubanduse ohvrite kaitsmise küsimused;

c)

põhjaliku dialoogi algatamine varjupaigaküsimustes, eelkõige 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta pagulasseisundi protokolli ning muude asjaomaste rahvusvaheliste aktide praktilise rakendamise küsimustes ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte austamise tagamiseks;

d)

riiki lubamise eeskirjad, riiki lubatud isikute õigused ja staatus ning nende õiglane kohtlemine ja elamisloaga elanike integreerimine;

e)

piirihalduse operatiivmeetmete edasiarendamine, kusjuures:

i)

piirihalduse alane koostöö võib muu hulgas hõlmata koolitust, hea tava vahetamist ka tehnoloogilistes küsimustes, teabevahetust kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega ja vajaduse korral kontaktametnike vahetamist;

ii)

lepinguosalised teevad selles valdkonnas jõupingutusi integreeritud piirihalduse põhimõtete rakendamiseks;

f)

dokumenditurbe parandamine;

g)

tõhus tagasisaatmispoliitika, sealhulgas selle piirkondliku mõõtme väljatöötamine;

h)

seisukohtade vahetamine rändajate mitteametliku töötamise üle.

Artikkel 17

Töötajate kohtlemine

1.   Kui liikmesriikides ja ELis kohaldatavatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, tagatakse seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumil töötavatele Ukraina kodanikest töötajatele selle liikmesriigi kodanikega võrdsed töö-, palga- ning töölt vabastamise tingimused, neid kodakondsuse alusel diskrimineerimata.

2.   Kui Ukrainas kehtivatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, tagab Ukraina käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohtlemise tema territooriumil seaduslikult töötavatele liikmesriigi kodanikele.

Artikkel 18

Töötajate liikuvus

1.   Arvestades liikmesriigi tööturu olukorda ja juhul, kui liikmesriikides ja ELis kehtivatest töötajate liikumist käsitlevatest õigusnormidest ei tulene teisiti:

a)

tuleks säilitada ja võimaluse korral parandada töö saamise võimalusi, mida teatavad liikmesriigid pakuvad Ukraina töötajatele kahepoolsete kokkulepete alusel;

b)

teised liikmesriigid kaaluvad samasuguse kokkuleppe sõlmimise võimalust.

2.   Assotsieerimisnõukogu kaalub soodsamate õigusnormide kehtestamist muudes valdkondades, sealhulgas kutsealasele koolitusele juurdepääsu võimaldamist kooskõlas liikmesriikides ja ELis kehtivate õigusaktide, eeskirjade ja korraga, võttes arvesse liikmesriikide ja ELi tööturu olukorda.

Artikkel 19

Isikute liikumine

1.   Lepinguosalised tagavad, et täielikult rakendatakse:

a)

Euroopa Ühenduse ja Ukraina vaheline isikute tagasivõtmise leping, 18. juuni 2007 (kõnealuse lepingu artikliga 15 moodustatud tagasivõtmise ühiskomitee kaudu);

b)

Euroopa Ühenduse ja Ukraina vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping, 18. juuni 2007 (kõnealuse lepingu artikliga 15 moodustatud lepingu haldamise ühiskomitee kaudu).

2.   Lepinguosaliste eesmärk on ka parandada kodanike liikuvust ja edendada viisadialoogi.

3.   Lepinguosalised astuvad järkjärgulisi samme viisavabaduse kehtestamiseks siis, kui on täidetud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded, mis on sätestatud kaheetapilises viisanõude kaotamise tegevuskavas, mis esitati ELi ja Ukraina 22. novembri 2010. aasta tippkohtumisel.

Artikkel 20

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

Lepinguosalised teevad koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse alal. Selleks tõhustavad lepinguosalised kõnealuses valdkonnas tehtavat kahepoolset ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas operatiivkoostööd. Lepinguosalised tagavad, et rakendatakse asjakohased rahvusvahelised normid, eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) normid ja liidu normidega võrdväärsed normid.

Artikkel 21

Koostöö ebaseaduslike uimastite ja lähteainete ning psühhotroopsete ainete vastase võitluse valdkonnas

1.   Lepinguosalised teevad koostööd ebaseaduslike uimastitega seotud küsimustes vastavalt asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide alusel ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, võttes arvesse 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumide vastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastuvõetud poliitilist deklaratsiooni ja erideklaratsiooni, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.

2.   Koostöö eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite vastast võitlust, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale. Samuti on selle eesmärk tulemuslikumalt ära hoida keemiliste lähteainete ümbersuunamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

3.   Lepinguosalised kasutavad nende eesmärkide saavutamist võimaldavaid koostöömeetodeid, tagades käsitletavatele küsimustele tasakaalustatud ja integreeritud lähenemisviisi.

Artikkel 22

Võitlus kuritegevuse ja korruptsiooni vastu

1.   Lepinguosalised teevad koostööd organiseeritud ja muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamise ning selle vastu võitlemise valdkonnas.

2.   Koostöö hõlmab muu hulgas järgmist:

a)

võitlus inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse ning tulirelvade ja ebaseaduslike uimastite salakaubandusega;

b)

võitlus salakaubaveoga;

c)

võitlus majanduskuritegevusega muu hulgas maksustamise valdkonnas;

d)

võitlus korruptsiooniga era- ja avalikus sektoris;

e)

võitlus dokumentide võltsimisega;

f)

võitlus küberkuritegevusega.

3.   Lepinguosalised tõhustavad selles valdkonnas kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd, milles osaleb Europol. Lepinguosalised arendavad oma koostööd muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)

hea tava vahetamine muu hulgas uurimismeetodite ja kuritegevusuuringute kohta;

b)

teabevahetus kohaldatavate eeskirjade alusel;

c)

suutlikkuse suurendamine, sealhulgas koolitus ja asjakohastel juhtudel ka töötajate vahetus;

d)

tunnistajate ja ohvrite kaitsmise küsimused.

4.   Lepinguosalised kohustuvad tagama ÜRO 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ja selle kolme protokolli, ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastase konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide tulemusliku rakendamise.

Artikkel 23

Koostöö terrorismivastase võitluse valdkonnas

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas rahvusvahelise õiguse, samuti rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate aktide, pagulas- ja humanitaarõiguse ning lepinguosaliste õigus- ja haldusnormidega. Eelkõige lepivad lepinguosalised kokku, et nende koostöö põhineb ÜRO Julgeolekunõukogu 2001. aasta resolutsiooni nr 1373, ÜRO 2006. aasta ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia ja muude ÜRO asjaomaste aktide ning kohaldatavate rahvusvaheliste konventsioonide ja aktide täielikul rakendamisel.

2.   Koostööd sisaldab eelkõige järgmist:

a)

teabevahetus terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta;

b)

teabe ja kogemuste vahetus terrorismi suundumuste ning terrorismivastase võitluse vahendite ja meetodite kohta, hõlmates tehnikavaldkonda ja koolitust;

c)

terrorismi tõkestamise alaste kogemuste vahetus.

Teabevahetus korraldatakse kooskõlas rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega.

Artikkel 24

Õiguskoostöö

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad edasi tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, võttes täies ulatuses arvesse asjaomaseid rahvusvahelisi ja kahepoolseid akte ning lähtudes õiguskindluse ja õiglase kohtuliku arutamise õiguse põhimõttest.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad edasist ELi ja Ukraina õigusalast koostööd tsiviilasjades vastavalt mitmepoolsetele õigusaktidele, eelkõige Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonidele rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse kohta.

3.   Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised tõhustada vastastikuse õigusabi ja väljaandmise korda. Vajaduse korral hõlmab koostöö ühinemist asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktide ning käesoleva lepingu artiklis 8 osutatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuudiga, nende rakendamist ning Eurojustiga tehtava koostöö tihendamist.

IV   JAOTIS

KAUBANDUS JA KAUBANDUSKÜSIMUSED

1.   PEATÜKK

Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs

1.   jagu

Üldsätted

Artikkel 25

Eesmärk

Vastavalt käesolevale lepingule ning kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994”) artikliga XXIV loovad osalised järk-järgult, kuni 10aastase üleminekuperioodi jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest (1), vabakaubanduspiirkonna.

Artikkel 26

Kehtivus- ja rakendusala

1.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit kaupadega (2) kauplemise suhtes.

2.   Käesolevas peatükis tähendab „pärit”, et toode vastab käesoleva lepingu protokollis I (mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise) kehtestatud päritolureeglitele.

2.   jagu

Tollimaksude ja tasude kaotamine

Artikkel 27

Tollimaksu määratlus

Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu ja tasu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -tasu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses. „Tollimaks” ei hõlma:

a)

tasu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 32;

b)

tollimaksusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu IV jaotise 2. peatükiga (Kaubanduse kaitsemeetmed);

c)

muid tasusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 33.

Artikkel 28

Kaupade klassifitseerimine

Lepinguosaliste vahelise kaubandusega hõlmatud toodete klassifikatsioon esitatakse lepinguosaliste tariifinomenklatuurides vastavalt 1983. aasta rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni kohase kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile (edaspidi „harmoneeritud süsteem”) ja selle hilisematele muudatustele.

Artikkel 29

Imporditollimaksude tühistamine

1.   Kumbki lepinguosaline vähendab või kaotab tollimaksud teisest lepinguosalisest pärit kaupadelt kooskõlas ajakavaga, mis on esitatud lepingu I-A lisas (edaspidi „Ajakavad”).

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, kaotab Ukraina tollimaksu oma tolliseadustiku kategooria 6309 00 00 kohastele kantud rõivastele ja muudele kasutatud toodetele vastavalt käesoleva lepingu I-B lisas sätestatud tingimustele.

2.   Iga kauba puhul on tollimaksu baasmäär, mille suhtes tuleb vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kohaldada järjestikuseid vähendamisi, käesoleva lepingu I lisas märgitud määr.

3.   Kui lepinguosaline mingil hetkel pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära, kohaldatakse seda tollimaksumäära baasmäärana üksnes juhul ja seni, kui see on madalam kui lepinguosalise ajakava kohaselt arvutatud tollimaksumäär.

4.   Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist konsulteerivad lepinguosalised teineteisega kummagi lepinguosalise taotluse korral, et kaaluda võimalust kiirendada ja laiendada nendevahelises kaubanduses kohaldatavate tollimaksude kaotamist. Otsus, mille käesoleva lepingu artiklis 465 sätestatud kaubandusküsimusi käsitleva komiteena kokkutulnud assotsieerimiskomitee (edaspidi ka „kaubanduskomitee”) teeb kaubale määratud tollimaksu kaotamise tempo kiirendamise või tollimaksu kaotamise kohta, asendab sellele kaubale ajakava kohaselt määratud tollimaksumäära või üleminekukategooria.

Artikkel 30

Olemasoleva olukorra säilitamine

Kumbki lepinguosaline ei suurenda olemasolevaid tollimakse ega kehtesta uusi tollimakse teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadele. See ei takista kumbagi lepinguosalist:

a)

tõstmast tollimaksu ajakavas kindlaks määratud tasemele pärast seda, kui seda on ühepoolselt vähendatud ega

b)

säilitamast või suurendamast tollimaksu Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO”) vaidluste lahendamise organi loal.

Artikkel 31

Eksporditollimaksud

1.   Lepinguosalised ei kehtesta ega säilita ühtki tollimaksu, maksu või muud samaväärse toimega meedet kaubale või seoses kaubaga, mida eksporditakse üksteise territooriumile.

2.   Ukraina kehtestatud käesoleva lepingu I-C lisas loetletud olemasolevad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed lõpetatakse järk-järgult üleminekuperioodi jooksul vastavalt käesoleva lepingu I-C lisas esitatud ajakavale. Kui Ukraina tolliseadustikku ajakohastatakse, jäävad käesoleva lepingu I-C lisas esitatud ajakava alusel võetud kohustused jõusse kaubakirjeldusele vastavuse alusel. Ukraina võib eksporditollimaksude puhul kehtestada kaitsemeetmeid vastavalt käesoleva lepingu I-D lisale. Sellised kaitsemeetmed kaotavad kehtivuse kauba suhtes käesoleva lepingu I-D lisas ettenähtud tähtaja lõpul.

Artikkel 32

Ekspordisubsiidiumid ja samaväärse toimega meetmed

1.   Käesoleva lepingu jõustumisel lepinguosalised ei säilita, kehtesta ega taaskehtesta ekspordisubsiidiumeid ega muid samaväärse toimega meetmeid põllumajandustoodetele, mis on mõeldud kasutamiseks teise lepinguosalise territooriumil.

2.   Käesolevas artiklis kasutatakse terminit „ekspordisubsiidiumid” tähenduses, mis on sellele terminile antud WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artikli 1 punktis e, kaasa arvatud nimetatud põllumajanduslepingu artikli muudatused.

Artikkel 33

Muud tasud

Lepinguosalised tagavad kooskõlas GATT 1994 VIII artikli lõike 1 ja selle tõlgendusmärkustega, et kõik tasud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud käesoleva lepingu artiklis 27 osutatud riigisisesed tasud), mis on kehtestatud kaupade impordile ja ekspordile, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest ega kujutaks endast kodumaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.

3.   jagu

Mittetariifsed meetmed

Artikkel 34

Võrdne kohtlemine

Kumbki lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

Artikkel 35

Impordi- ja ekspordipiirangud

Kumbki lepinguosaline ei võta vastu ega säilita keelde, piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid teise lepinguosalise mis tahes kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile saadetava kauba ekspordile või ekspordiks müümisele, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti või kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikli ja selle tõlgendusmärkustega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

4.   jagu

Kaupadega seotud erisätted

Artikkel 36

Ülderandid

Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalisel võtmast ja jõustamast meetmeid kooskõlas GATT 1994 artiklitega XX ja XXI ja selle tõlgendusmärkustega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle lahutamatuks osaks.

5.   jagu

Halduskoostöö ja koordineerimine teiste riikidega

Artikkel 37

Halduskoostööd käsitlevad erisätted

1.   Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on äärmiselt oluline käesoleva peatüki kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning kinnitavad, et võitlevad eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolliküsimustes, mis on seotud kaupade impordi, ekspordi ja transiidiga, ning kaupade allutamisega muule tollikorrale ja muudele menetlustele, sealhulgas keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmetega.

2.   Kui üks lepinguosaline on dokumenteeritud objektiivse teabe põhjal kogenud, et teine lepinguosaline hoidub halduskoostööst ja/või tal esineb käesoleva peatüki kohast eeskirjade eiramist või pettust, võib ta vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise.

3.   Käesolevas artiklis käsitatakse hoidumisena halduskoostööst tollieeskirjade eiramise või pettuse uurimisel muu hulgas järgmist:

a)

asjaomase toote või asjaomaste toodete päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

b)

korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust päritolutõendi kontrollimisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c)

korduvat keeldumist loa hankimisest või põhjendamatut viivitust loa hankimisel halduskoostöö missioonide korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust ja andmete õigsust.

Käesoleva artikli tähenduses võidakse eeskirjade eiramine või pettus tuvastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordis kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

4.   Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel.

a)

Lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal tuvastanud teise lepinguosalise poolse halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata kaubanduskomiteed ja esitab talle asjaomase objektiivse teabe ning alustab kaubanduskomitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. Konsultatsioonide ajal kohaldatakse eespool nimetatud too(de)te suhtes sooduskohtlemist.

b)

Kui lepinguosalised on punktis a nimetatud viisil alustanud kaubanduskomitees konsultatsioone, kuid ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul pärast kaubanduskomitee esimest koosolekut, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise. Ajutisest peatamisest teavitatakse viivitamata kaubanduskomiteed.

c)

Käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. Ükski ajutine peatamine ei kesta kauem kui kuus kuud. Ajutise peatamise tähtaega võib siiski pikendada. Kaubanduskomiteed teavitatakse ajutisest peatamisest kohe pärast selle heakskiitmist. Kaubanduskomitees toimuvad ajutise peatamise teemal korrapärased konsultatsioonid, eelkõige selleks, et see lõpetada niipea, kui selle kohaldamise tinginud asjaolud on lahenenud.

5.   Samaaegselt kaubanduskomitee teavitamisega käesoleva artikli lõike 4 punkti a alusel avaldab asjaomane lepinguosaline oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele nimetatakse asjaomane toode, mille puhul on objektiivse teabe põhjal avastatud halduskoostööst hoidumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.

Artikkel 38

Haldusvigade käsitlemine

Juhul kui pädev asutus teeb vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu protokolli „päritolustaatusega toodete” mõistet ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude näol, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda kaubanduskomiteel uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 39

Lepingud teiste riikidega

1.   Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ja piiriliikluse korra säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus käesolevas lepingus ettenähtud kauplemise korraga.

2.   Lepinguosalised konsulteerivad kaubanduskomitees selliste tolliliitude ja vabakaubanduspiirkondade loomist ja piiriliiklust käsitlevate lepingute üle ning taotluse korral ka muudes olulistes küsimustes, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse selliseid konsultatsioone kolmanda riigi ühinemisel Euroopa Liiduga, et tagada, et arvesse võetakse lepinguosalise ELi ja Ukraina käesolevas lepingus väljendatud vastastikuseid huve.

2.   PEATÜKK

Kaubanduse kaitsemeetmed

1.   jagu

Üleilmsed kaitsemeetmed

Artikkel 40

Üldsätted

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist ja WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud kaitsemeetmete lepingust (edaspidi „kaitsemeetmete leping”). Lepinguosaline EL säilitab oma õigused ja kohustused vastavalt WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artiklile 5, välja arvatud käesoleva lepingu kohase soodusrežiimi alusel toimuva põllumajanduskaubanduse puhul.

2.   Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise 1. peatükile (Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs).

Artikkel 41

Läbipaistvus

1.   Kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatanud lepinguosaline saadab selle kohta teisele lepinguosalisele ametliku teate, kui viimasel on asjas oluline majandushuvi.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel lähtutakse sellest, et lepinguosalisel on oluline majandushuvi, kui ta on viimase kolmeaastase perioodi jooksul olnud importtoote viie suurema tarnija hulgas, mõõdetuna kas absoluutmahus või -väärtuses.

3.   Olenemata käesoleva lepingu artiklist 40 ning piiramata kaitsemeetmete lepingu artikli 3 lõike 2 kohaldamist esitab uurimise algatanud ja kaitsemeetmeid kohaldada kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral talle viivitamata sellekohases kirjalikus teates kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine algatati, ning asjakohasel juhul ka uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused, ning pakub teisele lepinguosalisele konsultatsioonide pidamise võimalust.

Artikkel 42

Meetmete kohaldamine

1.   Kaitsemeetmete kehtestamisel püüavad lepinguosalised kehtestada neid viisil, mis mõjutab nendevahelist kaubandust kõige vähem.

2.   Kui üks lepinguosaline leiab käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete kehtestamiseks on täidetud, teatab selliseid meetmeid kohaldada kavatsev lepinguosaline sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui rahuldavat lahendust ei leita 30 päeva jooksul pärast teatamist, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks.

Artikkel 43

Arengumaa

Niivõrd, kuivõrd Ukrainat saab käsitada arengumaana (3) kaitsemeetmete lepingu artikli 9 kohaldamisel, ei kohaldata tema suhtes kõnealuse lepingu artiklis 9 sätestatud tingimuste täitmise korral lepinguosalise ELi võetavaid kaitsemeetmeid.

2.   jagu

Sõiduautode suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed

Artikkel 44

Sõiduautode suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed

1.   Ukraina võib kooskõlas käesoleva jaoga kaitsemeetmena kohaldada kõrgemat imporditollimaksu lepinguosalisest EList pärit (4) sõiduautodele (edaspidi „toode”), mis on määratletud käesoleva lepingu artiklis 45 ja kuuluvad tariifirubriiki 8703, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena imporditakse toodet Ukraina territooriumile sellises absoluutselt või omamaise toodanguga võrreldes suhteliselt suuremas koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada märgatavat kahju samasuguseid tooteid valmistavale omamaisele tootmisharule;

b)

kui toote impordi kogumaht (ühikutes) (5) ületab mis tahes aastal käesoleva lepingu II lisas esitatud ajakavas sätestatud baasläve ning

c)

kui eelmisel 12kuulisel perioodil, mis ei lõpe varem, kui eelviimasel kuul enne seda, kui Ukraina kutsub lepinguosalist ELi konsultatsioonidele vastavalt käesoleva artikli lõikele 5, ületab toote Ukrainasse toimunud impordi kogumaht (ühikutes) (6) II lisas esitatud ajakava kohase protsentides esitatud uute sõiduautode Ukrainas registreerimise lävendit (7) samal perioodil.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohane tollimaks ei tohi olla suurem kui väikseim järgmistest: kohaldatav valitseva enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär või enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär, mis kehtib käesoleva lepingu jõustumiskuupäevale vahetult eelneval päeval, või käesoleva lepingu II lisa ajakavas sätestatud tollimaksumäär. Tollimaksu saab kohaldada ainult käesoleva lepingu II lisas määratletud aasta ülejäänud osa jooksul.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, määratakse käesoleva artikli lõike 1 alusel kohaldatavad Ukraina tollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva lepingu II lisas esitatud Ukraina ajakavale.

4.   Sellistest lisamaksudest vabastatakse need toote tarned, mis olid teostamisel enne käesoleva artikli lõigete 1–3 kohase lisamaksu kehtestamist sõlmitud lepingu põhjal. Sellised tarned võib siiski arvata toote järgmise aasta impordimahu hulka, et täita selle aasta kohta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused.

5.   Ukraina kohaldab kaitsemeetmeid läbipaistval viisil. Selleks esitab Ukraina lepinguosalisele ELile niipea kui võimalik kirjaliku teate oma kavatsusest sellist meedet kohaldada ning edastab kogu asjakohase teabe, sealhulgas teabe, mis käsitleb toote impordi kogumahtu (ühikutes), sõiduautode mis tahes allikast impordi kogumahtu (ühikutes) ning kõigi uute sõiduautode registreerimist Ukrainas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul. Ukraina kutsub lepinguosalise ELi konsultatsioonidele võimalikult vara enne sellise meetme võtmist, et teave läbi arutada. Ühtegi meedet ei võeta enne 30 päeva möödumist konsultatsioonikutse esitamist.

6.   Ukraina võib rakendada kaitsemeedet üksnes pärast seda, kui tema pädevad asutused on läbi viinud uurimise vastavalt kaitsemeetmete lepingu artiklile 3 ja artikli 4 lõike 2 punktile c ning sel eesmärgil inkorporeeritakse artikkel 3 ja artikli 4 lõike 2 punkt c käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks. Seejuures peab uurimise tulemusel leidma kinnitust, et käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena imporditakse toodet Ukraina territooriumile sellises absoluutselt või omamaise toodanguga võrreldes suhteliselt suuremas koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada märgatavat kahju samasuguseid tooteid valmistavale omamaisele tootmisharule.

7.   Ukraina teavitab viivitamata ja kirjalikult lepinguosalist ELi, et algatab käesoleva artikli punktis 6 kirjeldatud uurimise.

8.   Uurimise käigus täidab Ukraina kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punktide a ja b nõudeid ning selleks inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punktid a ja b käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

9.   Kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud kahju kindlaksmääramiseks oluliste tegurite hindamisperioodi pikkus on vähemalt kolm järjestikust 12kuulist perioodi (s.t vähemalt kolm aastat).

10.   Uurimise käigus hinnatakse ka kõiki teadaolevaid tegureid, mis võivad olla kahjustanud siseriiklikku tootmisharu, v.a käesolevast lepingust tuleneva sooduskorra raames toimuvat impordi suurenemist. Lepinguosalisest EList pärit toodete impordi suurenemist ei käsitata tollimaksu kaotamise või vähendamise tulemusena, kui sama toote import muudest allikatest on suurenenud võrreldaval määral.

11.   Ukraina teeb lepinguosalisele ELile ja teistele huvitatud isikutele uurimise tulemused ja põhjendatud järeldused kirjalikult teatavaks aegsasti enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud konsultatsioonide algust, et konsultatsioonide käigus oleks võimalik läbi vaadata uurimise põhjal saadav teave ning vahetada seisukohti kavandatavate meetmete kohta.

12.   Ukraina tagab, et meetmete põhjendamiseks kasutatav sõiduautode statistika on usaldusväärne, piisav ja üldsusele aegsasti kättesaadav. Ukraina esitab viivitamata teabe, mis käsitleb toote impordi kogumahtu (ühikutes) ja sõiduautode impordi kogumahtu mis tahes allikast (ühikutes), ning andmed uute sõiduautode registreerimise kohta Ukrainas.

13.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata üleminekuperioodil käesoleva artikli lõike 1 punkti a ega lõikeid 6–11.

14.   Ukraina ei kohalda käesolevas jaos sätestatud kaitsemeedet esimese aasta jooksul. Ukraina ei kohalda ega säilita ühtegi käesolevas jaos sätestatud kaitsemeedet ega jätka ühtegi uurimist kaitsemeetme kehtestamiseks pärast 15. aastat.

15.   Käesoleva artikli rakendamist ja kasutamist võib kaubanduskomitees arutada ja läbi vaadata.

Artikkel 45

Mõisted

Käesolevas jaos ja käesoleva lepingu II lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   „toode”– ainult sõiduautod, mis on pärit lepinguosalisest EList ja mis kuuluvad tariifirubriiki 8703 vastavalt päritolureeglitele, mis on ette nähtud käesoleva lepingu protokollis I, mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö meetodeid;

2.   „märgatav kahju”– käsitatakse vastavalt kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punktile a. Sel eesmärgil inkorporeeritakse artikli 4 lõike 1 punkt a käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks;

3.   „samasugune toode”– toode, mis on vaatlusaluse tootega identne, see tähendab täiesti sarnane, või sellise toote puudumisel muu toode, mis ei ole vaatlusaluse tootega küll täiesti sarnane, kuid on omadustelt väga sarnane;

4.   „üleminekuperiood”– 10aastane periood alates käesoleva lepingu jõustumisest. Üleminekuperioodi pikendatakse kolme aasta võrra, kui Ukraina esitab käesoleva lepingu artiklis 465 osutatud kaubanduskomiteele põhjendatud taotluse ja kaubanduskomitee arutab seda enne 10. aasta lõppu;

5.   „esimene aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast;

6.   „teine aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise esimesest aastapäevast;

7.   „kolmas aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise teisest aastapäevast;

8.   „neljas aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kolmandast aastapäevast;

9.   „viies aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise neljandast aastapäevast;

10.   „kuues aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise viiendast aastapäevast;

11.   „seitsmes aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kuuendast aastapäevast;

12.   „kaheksas aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise seitsmendast aastapäevast;

13.   „üheksas aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kaheksandast aastapäevast;

14.   „kümnes aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise üheksandast aastapäevast;

15.   „11. aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kümnendast aastapäevast;

16.   „12. aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise üheteistkümnendast aastapäevast;

17.   „kolmeteistkümnes aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kaheteistkümnendast aastapäevast;

18.   „14. aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kolmeteistkümnendast aastapäevast;

19.   „15. aasta”– 12kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise neljateistkümnendast aastapäevast.

3.   jagu

Kumuleerimise keeld

Artikkel 45A

Kumuleerimise keeld

Lepinguosaline ei või kohaldada sama toote suhtes samaaegselt:

a)

kaitsemeedet vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole (Sõiduautode suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed) ning

b)

GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohast meedet.

4.   jagu

Dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed

Artikkel 46

Üldsätted

1.   Lepinguosalised kinnitavad, et neil on õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingust (edaspidi „dumpinguvastane leping”) ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust (edaspidi „subsiidiumide leping”).

2.   Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise 1. peatükile (Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs).

Artikkel 47

Läbipaistvus

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid tuleks kasutada täielikus kooskõlas dumpinguvastasest lepingust ja tasakaalustusmeetmete lepingust tulenevate nõuetega ning õiglase ja läbipaistva süsteemi raames.

2.   Kui lepinguosalise pädev asutus on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud dumpinguvastase taotluse seoses impordiga teiselt lepinguosaliselt, teatab lepinguosaline hiljemalt 15 päeva enne uurimise algatamist teisele lepinguosalisele kirjalikult taotluse kättesaamisest.

3.   Ilma et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõike 5 ja subsiidiumide lepingu artikli 12 lõike 4 kohaldamist, tagavad lepinguosalised meetmete kohaldamise otsuse aluseks olevate kõigi oluliste asjaolude ja kaalutluste täieliku ja otstarbeka avalikustamise kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning igal juhul enne lõpliku otsuse tegemist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ja huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks. huvitatud isikutele jäetakse märkuste esitamiseks vähemalt kümme päeva alates lõplikust avalikustamisest.

4.   Huvitatud isikutele antakse võimalus esitada dumpinguvastaste või tasakaalustavate tollimaksude uurimise ajal oma seisukohti vastavalt uurimismenetlusi käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele, kui see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.

Artikkel 48

Avaliku huvi arvessevõtmine

Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete kohaldamine ei vasta avalikule huvile, ei või lepinguosaline selliseid meetmeid kohaldada. Avaliku huvi kindlakstegemisel võetakse arvese erinevaid huve tervikuna, sealhulgas kodumaise tootmisharu, kasutajate, tarbijate ja importijate huve vastavalt sellele, mil määral on nad uurimist teostavatele ametiasutustele esitanud asjakohast teavet.

Artikkel 49

Väiksema tollimaksu reegel

Kui lepinguosaline otsustab kehtestada ajutise või lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu summa ületada dumpingumarginaali või tasakaalustavaid subsiidiume, vaid peab olema marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

Artikkel 50

Meetmete kohaldamine ja läbivaatamine

1.   Lepinguosalised võivad kohaldada ajutisi dumpinguvastaseid meetmeid ja tasakaalustusmeetmeid üksnes siis, kui esialgselt on kindlaks tehtud kodumaist tootmisharu kahjustava dumpingu või subsiidiumi olemasolu.

2.   Enne lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu kehtestamist uurivad lepinguosalised võimalusi võtta konstruktiivseid parandusmeetmeid, võttes arvesse iga juhtumi konkreetseid asjaolusid. Ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaldamist, peaksid lepinguosalised eelistama hinnakohustuste võtmist niivõrd, kuivõrd nad on saanud eksportijatelt piisavaid pakkumisi ja nende pakkumiste vastuvõtmist ei peeta ebaotstarbekaks.

3.   Kui eksportijalt saadakse põhjendatud taotlus vaadata läbi kehtivad dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed, vaatab meetme kehtestanud lepinguosaline taotluse läbi objektiivselt ja kiiresti ning teavitab eksportijat läbivaatamise tulemustest niipea kui võimalik.

5.   jagu

Konsulteerimine

Artikkel 50A

Konsulteerimine

1.   Lepinguosaline annab teisele lepinguosalisele tema taotluse alusel võimaluse pidada konsultatsioone seoses kaubanduse parandusmeetmetega tekkinud konkreetsetes küsimustes. Sellisteks küsimusteks võivad olla dumpingumarginaali arvutamise ja kohandamiste meetod, statistika kasutamine, impordi areng, kahju kindlaksmääramine ja väiksema tollimaksu reegli kohaldamine (loetelu pole ammendav).

2.   Konsultatsioone peetakse niipea kui võimalik, tavaliselt 21 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.   Käesoleva jaos ettenähtud konsultatsioonide pidamine ei piira käesoleva lepingu artiklite 41 ega 47 kohaldamist ning peab olema nendega täielikus kooskõlas.

6.   jagu

Sätted institutsioonide kohta

Artikkel 51

Kaubanduse parandusmeetmeid käsitlev dialoog

1.   Lepinguosalised on kokku leppinud, et nad algatavad kaubanduse parandusmeetmeid käsitleva dialoogi ekspertide tasandil kaubanduse parandusmeetmeid käsitleva koostöö tegemiseks.

2.   Kaubanduse parandusmeetmeid käsitlevat dialoogi peetakse, et:

a)

täiendada lepinguosalise teadmisi ja arusaama teise lepinguosalise kaubanduse parandusmeetmete alastest õigusaktidest, põhimõtetest ja tavadest;

b)

vaadata läbi käesoleva peatüki rakendamist;

c)

parandada koostööd lepinguosaliste ametiasutuste vahel, kes vastutavad kaubanduse parandusmeetmetega seotud küsimuste eest;

d)

arutada rahvusvahelisi kaubanduse kaitsmise valdkonna suundumusi;

e)

teha mis tahes muud koostööd kaubanduse parandusmeetmete valdkonnas.

3.   Kaubanduse parandusmeetmeid käsitlev dialoog toimub ad hoc põhimõttel ühe lepinguosalise taotlusel. Iga koosoleku päevakord lepitakse eelnevalt ühiselt kokku.

7.   jagu

Vaidluste lahendamine

Artikkel 52

Vaidluste lahendamine

Käesoleva lepingu IV jaotise 14. peatükki (Vaidluste lahendamine) ei kohaldata käesoleva peatüki 1., 4., 5., 6. ja 7. jao suhtes.

3.   PEATÜKK

Tehnilised kaubandustõkked

Artikkel 53

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele, mis tulenevad WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast lepingust tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping”) ja mis võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis on määratletud WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (edaspidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping”) lisas 1A, ega ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille valitsusasutused on koostanud vastavalt oma tootmis- või tarbimisnõuetele.

3.   Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu I lisas kasutatud mõisted.

Artikkel 54

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine

Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes; nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.

Artikkel 55

Tehniline koostöö

1.   Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd tehniliste eeskirjade, standardite, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, et parandada üksteise vastavate süsteemide mõistmist ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele. Sel eesmärgil võivad nad pidada õigusnormide alast horisontaalset ja valdkondlikku dialoogi.

2.   Lepinguosalised püüavad oma koostöö raames kindlaks määrata, arendada ja edendada kaubandust toetavaid algatusi, mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a)

õigusnormide alase koostöö suurendamine teabe-, andme- ja kogemuste vahetuse ning teadusliku ja tehnilise koostöö kaudu, et tõsta oma tehniliste eeskirjade, standardite, katsetamise, turujärelevalve, sertimise ja akrediteerimise kvaliteeti ning kasutada reguleerimisvahendeid tõhusamalt;

b)

kahepoolse koostöö edendamine ning toetamine oma vastavate era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide kaudu, mis vastutavad metroloogia, standardimise, katsetamise, turujärelevalve, sertimise ja akrediteerimise eest;

c)

Ukraina standardimise, metroloogia, akrediteerimise, vastavushindamise ja turujärelevalve süsteemi kvaliteediinfrastruktuuri arendamise toetamine;

d)

toetus Ukraina osalemisele asjakohaste Euroopa organisatsioonide tegevuses;

e)

tekkida võivate kaubandustõkete kõrvaldamine;

f)

seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistes kaubandus- ja regulatiivorganisatsioonides nagu WTO ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjon.

Artikkel 56

Tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamise lähendamine

1.   Ukraina võtab vajalikud meetmed, et järk-järgult saavutada vastavus ELi tehniliste eeskirjade ning ELi standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise menetluste ning turujärelevalve süsteemiga ning kohustub järgima põhimõtteid ja tavasid, mis on sätestatud asjakohastes ELi otsustes ja määrustes (8).

2.   Lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tuleb Ukrainal kooskõlas käesoleva lepingu III lisas esitatud ajakavaga:

i)

inkorporeerida asjaomased ELi õigusaktid oma õigustikku;

ii)

teha haldus- ja institutsioonilised reformid, mis on vajalikud käesoleva lepingu ning käesoleva lepingu artiklis 57 osutatud tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu rakendamiseks ning

iii)

luua käesoleva peatüki rakendamiseks vajalik tõhus ja läbipaistev haldussüsteem.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku ja ajakohastavad käesoleva lepingu III lisas esitatud ajakava.

4.   Pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Ukraina lepinguosalisele ELile üks kord aastas aruande meetmete kohta, mis on võetud vastavalt käesolevale artiklile. Kui käesoleva lepingu III lisas esitatud meetmete ajakavas loetletud meetmeid ei rakendata ettenähtud aja jooksul, esitab Ukraina uue ajakava asjaomaste meetmete lõpuleviimise kohta.

5.   Ukraina ei muuda käesoleva lepingu III lisas loetletud horisontaalseid ega sektoripõhiseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui muutmise eesmärk on õigusakte järk-järgult lähendada asjakohastele ELi õigusaktidele või neid sel eesmärgil ajakohastada.

6.   Ukraina teavitab lepinguosalist ELi oma õigusaktide sellisest muutmisest.

7.   Ukraina tagab, et teda asjaomaste Euroopa ja rahvusvahelistes standardi-, õigus-, alusmetroloogia ja vastavushindamis- (sealhulgas akrediteerimis-) organisatsioonides esindavad organid osalevad nende organisatsioonide tegevuses täielikult ning vastavalt oma tegevusvaldkonnale ja ettenähtud liikmesusstaatusele.

8.   Ukraina võtab järk-järgult üle kõik Euroopa standardid (EN), sealhulgas ühtlustatud Euroopa standardid, muutes need oma riiklikeks standarditeks, ning nende vabatahtlikku kasutamist peetakse kokkusobivaks käesoleva lepingu III lisas loetletud õigusnormidega. Samaaegselt sellise ülevõtmisega tühistab Ukraina kokkusobimatud standardid, loobudes muu hulgas enne 1992. aastat välja töötatud riikidevaheliste standardite (GOST/ГОСТ) kohaldamisest. Lisaks kohustub Ukraina järk-järgult täitma muud Euroopa standardiorganisatsioonide täieõiguslikuks liikmeks saamise nõuded.

Artikkel 57

Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise leping

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et lisavad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, mis hõlmab ühte või mitut käesoleva lepingu III lisas loetletud sektorit, protokollina käesolevale lepingule pärast seda, kui nad on kokku leppinud, et Ukraina valdkondlikud ja horisontaalõigusaktid, institutsioonid ja standardid on viidud täielikult kooskõlla ELi asjakohaste õigusaktide, institutsioonide ja standarditega.

2.   Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingus nähakse ette, et lepinguosaliste vaheline kaupadega kauplemine lepinguga hõlmatud sektorites toimub samadel tingimustel, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisele samade kaupadega kauplemisele.

3.   Pärast seda, kui lepinguosaline EL on kontrollinud Ukraina asjaomaste tehniliste õigusaktide, standardite ja infrastruktuuri vastavusseviimist ning kui vastavusse viimise edukuse suhtes ollakse üksmeelel, muudavad lepinguosalised käesoleva lepingu muutmise korra kohaselt omavahelisel kokkuleppel tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu käesoleva lepingu protokolliks, hõlmates sellised käesoleva lepingu III lisas loetletud sektorid, mille puhul vastavusseviimine loetakse lõpule viiduks. Eesmärk on eespool osutatud korras tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingut laiendada, kuni see hõlmab kõik käesoleva lepingu III lisas loetletud sektorid.

4.   Kui kõik sektorid on tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepinguga hõlmatud, kaaluvad lepinguosalised vastastikkusel kokkuleppel ja vastavalt lepingu muutmise korrale võimalust laiendada lepingu kohaldamisala selliselt, et see hõlmaks ka muid tööstussektoreid.

5.   Seni, kuni toote suhtes kohaldatakse tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingut, võetakse selle toote suhtes lepinguosaliste õigusaktide kohaldamisel arvesse ka tehniliste kaubandustõkete lepingut.

Artikkel 58

Märgistamine ja etikettimine

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 56 ja 57 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised veelkord, et lähtuvad märgistamis- ja etikettimisnõudeid käsitlevate tehniliste eeskirjade kohaldamisel tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõike 2 põhimõtetest, kusjuures osutatud nõudeid ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Seda silmas pidades ei tohi märgistamis- ja etikettimisnõuded piirata kaubandust rohkem, kui on vaja seadusliku eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks.

2.   Seoses kohustusliku märgistamise ja etikettimisega lepivad lepinguosalised kokku, et:

a)

nad püüavad vähendada oma märgistamis- või etikettimisnõudeid, välja arvatud nõuded, mis on ette nähtud ELi kõnealuse valdkonna õigusaktidega, ning tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja muudel mõistlikel avaliku poliitika kaalutlustel kehtestatud nõuded;

b)

lepinguosaline võib kehtestada etikettimise ja märgistuse vormi, kuid ei nõua etikettide heakskiitmist, registreerimist ega sertimist ning

c)

lepinguosalistel on õigus määrata kindlaks, millises keeles esitatakse teave etikettidel ja märgistel.

PEATÜKK 4

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Artikkel 59

Eesmärk

1.   Käesoleva peatüki eesmärk on inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kaitstes hõlbustada lepinguosaliste vahelist kaubandust sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega hõlmatud põhikaupadega,

a)

tagades täieliku läbipaistvuse kaubandusele kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete osas;

b)

lähendades Ukraina õigusakte ELi õigusaktidele;

c)

tunnustades lepinguosaliste looma- ja taimetervise staatust ning kohaldades piirkondadeks jaotamise põhimõtet;

d)

rajades lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete samaväärsuse tunnustamise mehhanismi;

e)

jätkates sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu põhimõtete rakendamist;

f)

luues kaubanduse soodustamise mehhanismid ja korra ning

g)

täiustades lepinguosaliste vahelist teabevahetust ning sanitaar- ja fütosanitaarkoostööd.

2.   Käesoleva peatüki eesmärk on samuti lepinguosaliste vaheline üksmeel loomade heaolu standardite suhtes.

Artikkel 60

Mitmepoolsed kohustused

Lepinguosalised taaskinnitavad oma kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingust.

Artikkel 61

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust, sealhulgas käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete suhtes.

Artikkel 62

Mõisted

Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed”– käesoleva peatüki reguleerimisalasse kuuluvad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu lisa A punktis 1 määratletud meetmed;

2.   „loomad”– maismaa- ja veeloomad, nagu on määratletud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE”) loomatervishoiueeskirjas ja veeloomade tervishoiueeskirjas;

3.   „loomsed saadused”– loomsed tooted, sealhulgas veeloomasaadused vastavalt OIE loomatervishoiueeskirjale ja veeloomade tervishoiueeskirjale;

4.   „loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks”– loomsed tooted, mis on loetletud käesoleva lepingu IV-A lisa osas 2 (II);

5.   „taimed”– elustaimed ja nende kindlaksmääratud elusosad, sh seemned. Taimede elusosad on:

a)

puuviljad, botaanilises tähenduses, välja arvatud sügavkülmutatud,

b)

köögiviljad, välja arvatud sügavkülmutatud,

c)

varremugulad, mugulsibulad, sibulad, risoomid,

d)

lõikelilled,

e)

oksad lehtede või okastega,

f)

langetatud puud lehtede või okastega,

g)

taimede koekultuurid,

h)

lehed, lehestik,

i)

elus õietolm ning

j)

pungad, pistikud, pookoksad;

6.   „taimsed saadused”– taimset päritolu saadused, mis on töötlemata või lihttöötlusega, välja arvatud käesoleva lepingu IV-A lisa osas 3 sätestatud taimed;

7.   „seemned”– seemned botaanilises mõistes, mis on ette nähtud istutamiseks;

8.   „kahjurid (kahjulikud organismid)”– mis tahes taime või looma või taimedele või taimsetele saadustele kahjuliku patogeense organismi liik, tüvi või biotüüp;

9.   „kaitstud alad”– lepinguosalise ELi puhul alad nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) artikli 2 lõike 1 punkti h või seda asendanud mis tahes sätte tähenduses (edaspidi „direktiiv 2000/29/EÜ”);

10.   „loomahaigus”– kliiniline või patoloogiline nakkuse ilming loomadel;

11.   „vesiviljelusorganismi haigus”– kliiniline või mittekliiniline nakkus ühe või mitme veeloomi mõjutava etioloogilise tekitajaga, millele on osutatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE”) veeloomade tervishoiueeskirjades;

12.   „loomade nakkus”– olukord, kus loomad kannavad nakkustekitajat koos nakkuse kliinilise või patoloogilise ilminguga või ilma selleta;

13.   „loomade heaolu standardid”– käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvad loomakaitsestandardid, mille lepinguosalised on asjakohaselt välja töötanud ja rakendanud vastavuses OIE standarditega;

14.   sanitaar- ja fütosanitaarkaitse „vajalik tase”– sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu lisa A lõikes 5 määratletud sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase;

15.   „piirkond”– loomade tervise puhul tsoonid või piirkonnad vastavalt OIE loomatervishoiueeskirjale (Terrestrial Animal Health Code), ja vesiviljeluse puhul sama ameti rahvusvahelises veeloomade tervishoiueeskirjale (International Aquatic and Animal Health Code), mõistes et lepinguosalise ELi territooriumi puhul vaadeldakse lepinguosalist ELi ühe üksusena;

16.   „kahjurivaba ala”– ala, kus teatavat kahjurit ei esine vastavalt teaduslikele tõenditele ning kus seda olukorda vajaduse korral ametlikult säilitatakse;

17.   „piirkondadeks jaotamine”– piirkondadeks jaotamise põhimõte, mida on kirjeldatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artiklis 6;

18.   „saadetis”– sama tüüpi loomsete saaduste kogus, mis on hõlmatud sama veterinaartõendi või dokumendiga, mida veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud üks kaubasaatja ning mis on pärit ühest ja samast ekspordiriigist või selle osast. Saadetis võib koosneda ühest või mitmest partiist;

19.   „taimede või taimsete saaduste saadetis”– ühest riigist teise viidavate taimede, taimsete saaduste ja/või muude toodete kogus, mis võib koosneda ühest või mitmest partiist ja mille kohta on välja antud üks fütosanitaarsertifikaat, kui see on nõutav;

20.   „partii”– ühe põhikauba ühesuguse koostise ja päritoluga üksuste arv, mis moodustab kogu saadetise või osa sellest;

21.   „samaväärsus kaubanduse eesmärgil”– (edaspidi „samaväärsus”) – olukord, kus importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed enda meetmetega samaväärseks ka juhul, kui need on erinevad, tingimusel et eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et tema meetmete vajalik tase on sama kõrge kui importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase;

22.   „sektor”– lepinguosalise tootmis- ja kaubandusstruktuur ühe toote või tootekategooria jaoks;

23.   „allsektor”– sektori täpselt määratletud ja kontrollitud osa;

24.   „põhikaubad”– loomad ja taimed või nende kategooriad või konkreetsed saadused ja muud tooted, sealhulgas sellised, millele on osutatud käesoleva artikli lõigetes 2–7, ja mida veetakse kauplemiseks või muul eesmärgil;

25.   „impordi eriluba”– importiva lepinguosalise pädeva asutuse ametlik eelluba, mis on antud kindlale importijale kauba ühe või mitme saadetise importimiseks eksportivalt lepinguosaliselt käesoleva lepingu rakendusalas;

26.   „tööpäevad”– nädalapäevad, välja arvatud laupäev, pühapäev ja lepinguosalise kehtestatud riigipühad;

27.   „ülevaatus”– sööda, toidu, loomatervishoiu ja loomade heaolu mis tahes aspekti kontroll eesmärgiga teha kindlaks, kas kõnealused aspektid vastavad sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu reguleerivate eeskirjade nõuetele;

28.   „taimetervise kontroll”– taimede, taimsete saaduste ja muude reguleeritavate toodete ametlik läbivaatus, et teha kindlaks kahjurite olemasolu ja/või määrata kindlaks fütosanitaareeskirjade järgimine;

29.   „kontrollimine”– teatavate nõuete täitmise kontrollimine uurimise ja objektiivsete tõendite kontrollimise teel.

Artikkel 63

Pädevad asutused

Artiklis 74 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee esimesel koosolekul teavitavad lepinguosalised üksteist mis tahes olulistest muudatustest nende pädevate asutuste struktuuris, organisatsioonis ja pädevuse jaotuses. Lepinguosalised teavitavad üksteist kõikidest muudatustest seoses pädevate asutuste, sealhulgas kontaktpunktidega.

Artikkel 64

Õigusnormide lähendamine

1.   Ukraina lähendab oma sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna ning loomade heaolu käsitlevad õigusaktid ELi õigusaktidele vastavalt käesoleva lepingu V lisale.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd õigusaktide lähendamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

3.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee jälgib korrapäraselt käesoleva lepingu V lisa kohase lähendamise protsessi rakendamist, et esitada vajalikud soovitused lähendamismeetmete kohta.

4.   Selleks et hõlbustada kauplemist konkreetse kauba või kaubarühmaga, esitab Ukraina hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele käesoleva peatüki rakendamise igakülgse strateegia, mis on jaotatud prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt meetmetele, nagu määratletud käesoleva lepingu IV-A, IV-B ja IV-C lisas. Strateegia on viitedokument käesoleva peatüki rakendamisel ja see lisatakse käesoleva lepingu V lisasse (9).

Artikkel 65

Loomatervise- ja kahjurite staatuse ning piirkondlike tingimuste tunnustamine kaubanduse eesmärgil

1.   Loomahaiguste ja -nakkuste (sealhulgas zoonoos) suhtes kehtib järgmine:

a)

kaubanduse eesmärgil tunnustab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise või selle piirkondade loomatervise staatust vastavalt eksportiva lepinguosalise määratlusele kooskõlas käesoleva lepingu VII lisa A osaga käesoleva lepingu VI-A lisas määratletud loomahaigustega seoses;

b)

kui üks lepinguosaline leiab, et tema territooriumil või piirkonnal on eristaatus konkreetse loomahaigusega seoses, mis ei ole loetletud VI-A lisas, võib see lepinguosaline taotleda selle staatuse tunnustamist kooskõlas VII lisa C osas sätestatud kriteeriumitega. Importiv lepinguosaline võib taotleda elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes garantiisid, mis on asjakohased lepinguosaliste kokkulepitud staatuse alusel;

c)

lepinguosalised tunnustavad oma kaubanduse alusena territooriumide või piirkondade või sektorite või allsektorite staatust VI-A lisas loetlemata loomahaiguste ühekordse või korduva esinemise või loomade nakkuste ja/või sellega seotud riski suhtes, vastavalt vajadusele, nagu on määratlenud OIE. Importiv lepinguosaline võib vastavalt vajadusele taotleda garantiisid elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes, mis on asjakohased kokkulepitud staatust silmas pidades ning vastavad OIE soovitustele;

d)

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 67, 69 ja 73 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punktide a, b ja c alusel.

2.   Kahjurite suhtes kohaldatakse järgmist:

a)

lepinguosalised tunnustavad kaubanduse eesmärgil oma kahjurite staatust käesoleva lepingu VI-B lisas loetletud kahjuritega seoses;

b)

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 67, 69 ja 73 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punkti a sätete alusel.

3.   Lepinguosalised tunnistavad Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 1997. aasta rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni ja rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardis (International Standard for Phytosanitary Measures) (edaspidi „fütosanitaarmeetmete standardid”) esitatud piirkondadeks jaotamise ja kahjurivabade alade põhimõtet vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ ning lepivad kokku, et kohaldavad neid omavahelises kaubanduses.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku, et piirkondadeks jaotamise otsused seoses VI-A lisas loetletud looma- ja kalahaigustega ning VI-B lisas loetletud kahjuritega võetakse vastavalt käesoleva lepingu VII lisa A ja B osale.

5.

a)

loomahaiguste valdkonnas teavitab eksportiv lepinguosaline, kes taotleb importiva lepinguosalise tunnustust oma piirkondadeks jaotamise otsusele kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 67 oma meetmetest, lisades otsuste täieliku selgituse ja sellekohased andmed. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 68 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist 15 tööpäeva jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teavitatud piirkondadeks jaotamise otsus heakskiidetuks;

b)

käesoleva lõike punktis a osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 68 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet 15 tööpäeva jooksul alates selle saamisest. Punktis a nimetatud kontroll viiakse läbi kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 71 ja 25 päeva jooksul alates kontrollitaotluse saamist;

6.

a)

kahjurite valdkonnas tagavad lepinguosalised, et taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kauplemisel võetakse vastavalt vajadusele arvesse kahjurite staatust teise lepinguosalise kaitstud alana või kahjurivaba alana tunnustatud alal. Teiselt lepinguosaliselt kahjurivaba alana tunnustamist taotlev lepinguosaline teatab oma meetmetest ning taotluse korral esitab täieliku selgituse ja täiendavad andmed ala loomise ja säilitamise kohta vastavalt asjakohastele standarditele, sealhulgas fütosanitaarmeetmete standarditele, mida lepinguosalised peavad asjakohaseks. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 73 kohaldamist ning tingimusel et lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrolli kolme kuu jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teavitatud piirkondadeks jaotamist või kahjurivaba ala käsitlev otsus heakskiidetuks;

b)

punktis a osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 68 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet kolme kuu jooksul alates selle saamisest. Punktis a nimetatud kontroll viiakse läbi kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 71 ja 12 kuu jooksul alates kontrollitaotluse saamisest, võttes arvesse konkreetse kahjuri bioloogiat ja asjaomast põllukultuuri.

7.   Pärast lõigetes 4–6 kirjeldatud menetluste lõpuleviimist ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 73 kohaldamist, võtavad lepinguosalised asjatu viivituseta kaubandust võimaldavad õigus- ja haldusmeetmed.

Lepinguosalised peavad täiendavat arutelu käesoleva lepingu IV lisas osutatud piirkondadeks jagamise põhimõtte rakendamiseks.

Artikkel 66

Samaväärsuse kindlakstegemine

1.   Samaväärsust võib tunnustada:

a)

üksikmeetme või

b)

meetmete rühma või

c)

sektorile, allsektorile, põhikaupadele või põhikaupade rühmadele kohaldatava süsteemi suhtes.

2.   Samaväärsuse kindlakstegemisel järgivad lepinguosalised käesoleva artikli lõikes 3 esitatud konsultatsiooniprotsessi. Selle protsessi raames tõendab eksportiv lepinguosaline objektiivset samaväärsust ja importiv lepinguosaline hindab objektiivselt sellist tõendamist. Protsess võib hõlmata inspekteerimist ja kontrolli.

3.   Kui eksportiv lepinguosaline esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsuse tunnustamise taotluse, algatavad lepinguosalised viivitamatult ning hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui importiv lepinguosaline on sellise taotluse kätte saanud, konsultatsiooniprotsessi, mis hõlmab käesoleva lepingu IX lisas sätestatud toiminguid. Kui eksportiv lepinguosaline esitab mitu taotlust, lepivad lepinguosalised importiva lepinguosalise taotluse korral artiklis 74 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees kokku käesolevas lõikes nimetatud menetluse alustamise ja lõpuleviimise ajakava.

4.   Kui tänu käesoleva lepingu artikli 64 lõikes 3 osutatud järelevalvele lähendatakse õigusakte, käsitatakse seda Ukraina taotlusena alustada asjakohaste meetmete samaväärsuse tunnustamise protsess vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

5.   Kui ei ole kokku lepitud teisiti, viib importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud samaväärsuse hindamise lõpule 360 päeva jooksul pärast seda, kui ta on eksportivalt lepinguosaliselt saanud taotluse, sealhulgas samaväärsust tõendava toimiku; hooajaliste põllukultuuride puhul võib siiski hindamist edasi lükata selleks, et võimaldada kontrollimist põllukultuuri kasvuperioodil.

6.   Importiv lepinguosaline teeb kindlaks samaväärsuse seoses taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega vastavalt asjakohastele fütosanitaarmeetmete standarditele.

7.   Importiv lepinguosaline võib samaväärsuse tühistada või peatada, kui üks lepinguosaline muudab meetmeid nii, et see mõjutab samaväärsust, tingimusel et järgitakse järgmisi menetlusi:

a)

kooskõlas käesoleva lepingu artikli 67 lõikega 2 teatab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta, ning kavandatavate meetmete tõenäolise mõju kohta tunnustatud samaväärsusele. Kolmekümne päeva jooksul alates käesoleva teabe kättesaamisest teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele, kas kavandatavate meetmete alusel jätkatakse samaväärsuse tunnustamist või mitte;

b)

kooskõlas käesoleva lepingu artikli 67 lõikega 2 teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta, ning kavandatavate meetmete tõenäolise mõju kohta tunnustatud samaväärsusele. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse tunnustamise, võivad lepinguosalised kokku leppida käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatamise tingimused kavandatavate meetmete alusel.

8.   Samaväärsuse tunnustamise, tühistamise ja peatamise õigus on ainult importival lepinguosalisel, kes tegutseb kooskõlas oma haldus- ja õigusliku raamistikuga. Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele kirjalikult täieliku selgituse ja täiendavad andmed, mida on kasutatud määramiseks ja otsuste tegemiseks vastavalt käesolevale artiklile. Samaväärsuse mittetunnustamisel, peatamisel või tühistamisel teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele tingimused, mille täitmisel on võimalik lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatada.

9.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 73 kohaldamist, ei ole importival lepinguosalisel lubatud samaväärsust tühistada ega peatada enne ühe lepinguosalise kavandatavate uute meetmete jõustumist.

10.   Juhul kui importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust ametlikult käesoleva lepingu IX lisas sätestatud konsultatsioonide põhjal, tunnistab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee samaväärsuse tunnustamist lepinguosaliste vahelises kaubanduses käesoleva lepingu artikli 74 lõikes 2 sätestatud korras. Otsuses nähakse vastavalt vajadusele ette ka piiridel füüsilise kontrolli vähendamine ning sertifikaatide ja asutatud ettevõtjate eelregistreerimise korra lihtsustamine.

Samaväärsuse staatus loetletakse käesoleva lepingu IX lisas.

11.   Kui lähendatakse õigusakte, määratakse samaväärsus kindlaks nende alusel.

Artikkel 67

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 68 kohaldamist, teevad lepinguosalised koostööd, et suurendada arusaamist üksteise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisest ning nende tulemuslikkuse ametliku kontrolli tagavatest struktuuridest ja mehhanismidest. Sel eesmärgil võidakse muu hulgas avalikustada rahvusvaheliste auditite aruandeid ning lepinguosalised võivad vastavalt vajadusele vahetada teavet kõnealuste auditite tulemuste kohta ja muudes küsimustes.

2.   Artiklis 64 osutatud õigusaktide lähendamise ja artiklis 66 osutatud samaväärsuse kindlakstegemise raames teavitavad lepinguosalised üksteist muudest muudatustest asjaomaste valdkondade õigusaktides ja kehtestatud korras.

3.   Sellega seoses teavitab lepinguosaline EL Ukrainat piisavalt aegsasti oma õigusaktide muutmisest, et Ukraina saaks sellest tulenevalt kaaluda vajadust muuta oma õigusakte.

Koostööd tuleks süvendada, et soodustada lepinguosalistel õigusaktide edastamist teisele lepinguosalisele.

Selleks teatavad lepinguosalised üksteisele oma kontaktpunktid. Lepinguosalised teavitavad üksteist ka selles teabes toimunud muudatustest.

Artikkel 68

Teavitamine, konsulteerimine ja teabe edastamise hõlbustamine

1.   Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult kahe tööpäeva jooksul mis tahes tõsisest või olulisest ohust üldsusele, loomadele või taimedele, sealhulgas mis tahes hädaolukorrad seoses toidukontrolliga või olukorrad, kus esineb selgelt määratletud oht või tõsised mõjud tervisele, mida seostatakse loomsete või taimsete saaduste tarbimisega, seejuures eriti järgmisest:

a)

meetmed, mis mõjutavad piirkondadeks jagamise otsuseid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 65;

b)

VI-A lisas loetletud loomahaiguse ja VI-B lisas esitatud loetelusse kantud kahjurite esinemine ja areng;

c)

epidemioloogilise tähtsusega leiud või olulised nendega seotud riskid, mis on seotud käesoleva lepingu VI-A ja VI-B lisas nimetamata või uute loomahaiguste ja kahjuritega, ning

d)

täiendavad meetmed, mida lepinguosalised on lisaks asjakohaste meetmete põhinõuetele võtnud loomahaiguste ja kahjurite tõrjeks ja likvideerimiseks või rahva- ja taimetervise kaitseks, ning kõigist muutustest profülaktikapoliitikas, sealhulgas vaktsineerimispõhimõtetes.

2.

a)

Teated edastatakse käesoleva lepingu artikli 67 lõikes 3 osutatud kontaktpunktidele.

b)

Kirjalik teade tähendab teavitamist kirja, faksi või elektronposti teel. Teateid edastavad ainult käesoleva lepingu artikli 67 lõikes 3 osutatud kontaktpunktid samas osutatud kontaktpunktidele.

3.   Kui lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast rahva-, looma- või taimetervisele, arutatakse olukorda kummagi lepinguosalise taotlusel viivitamata ning igal juhul 15 tööpäeva jooksul. Sellistes olukordades tagavad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses ja jõuda mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduseni, mis on kooskõlas rahva-, looma- või taimetervise kaitsega.

4.   Lepinguosalise taotluse korral korraldatakse konsultatsioonid loomade heaolu arutamiseks võimalikult kiiresti ning igal juhul 20 tööpäeva jooksul alates teate esitamisest. Sellistes olukordades püüavad lepinguosalised esitada kogu vajaliku teabe.

5   Lepinguosalise taotluse korral võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud konsultatsioone pidada video- või audiokonverentsidena. Taotluse esitanud lepinguosaline tagab konsulteerimise protokolli koostamise, ning lepinguosalised kinnitavad protokolli ametlikult. Selle kinnitamise suhtes kohaldatakse artikli käesoleva lepingu artikli 67 lõiget 3.

6.   Veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonna eriolukordades kohaldatav kiire ja varase vastastikuse hoiatamise mehhanism võetakse kasutusele hiljem, kui Ukraina on rakendanud vajalikud kõnealuste valdkondade õigusaktid ja loonud tingimused selliste mehhanismide ladusaks toimimiseks kohapeal.

Artikkel 69

Kaubandustingimused

1.   Üldised imporditingimused

a)

Lepinguosalised lepivad kokku kohaldada IV-A ja IV-C(2) lisas osutatud põhikaupade suhtes üldisi imporditingimusi. Ilma et see piiraks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 65 võetud otsuste rakendamist, on importiva lepinguosalise imporditingimused kohaldatavad eksportiva lepinguosalise kogu territooriumile. Käesoleva kokkuleppe jõustumisel ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 67 sätetega teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist IV-A ja IV-C(2) lisas nimetatud kaupade impordi suhtes kohaldatavatest sanitaar- ja fütosanitaarnõuetest. vajaduse korral esitatakse muu hulgas ka importiva lepinguosalise kehtestatud ametlike sertifikaatide, deklaratsioonide ja kaubandusdokumentide näidised.

b)

i)

Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud tingimuste muudatustest või muutmisettepanekutest teatamiseks peavad need meetmed vastama sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu ja sellest tulenevate otsuste meetmete teatamist käsitlevatele sätetele. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 73 kohaldamist, võtab importiv lepinguosaline lõike 1 esimeses lõigus osutatud tingimuste muudatuste jõustamise kuupäeva määramisel arvesse veoaega lepinguosaliste vahel.

ii)

Kui importiv lepinguosaline neid teavitamisnõudeid ei täida, peab ta jätkama eelnevalt kohaldatud tingimusi garanteerivate sertifikaatide või tunnistuste aktsepteerimist 30 päeva jooksul pärast muudetud imporditingimuste jõustumist.

2.   Imporditingimused pärast samaväärsuse tunnustamist

a)

90 päeva jooksul pärast samaväärsuse tunnustamise otsuse vastuvõtmist võtavad lepinguosalised vajalikke õigus- ja haldusmeetmeid samaväärsuse tunnustamise rakendamiseks, võimaldades seda kasutada alusena lepinguosaliste vahelises kauplemises käesoleva lepingu IV-A ja IV-C(2) lisas osutatud põhikaupadega asjaomastes sektorites ja allsektorites, milles eksportiva lepinguosalise võetavad vastavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed on importiv lepinguosaline tunnistanud samaväärseks. Nende kaupade puhul võib importiva lepinguosalise nõutud ametliku sertifikaadi või ametliku dokumendi näidise asendada sellises staadiumis sertifikaadiga, mis on koostatud vastavalt käesoleva lepingu XII lisa B osale.

b)

Kauplemine nende asjaomaste sektorite ja allsektorite kaupadega, mille puhul samaväärsena tunnustatakse üht või mitut meedet, kuid mitte kõiki meetmeid, jätkub vastavuses lõike 1 esimeses lõigus nimetatud tingimustega. Eksportiva lepinguosalise taotluse korral kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 5.

3.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest ei kohaldata impordiloa nõuet käesoleva lepingu IV-A ja IV-C(2) lisas nimetatud kaupade suhtes.

Käesoleva lepingu jõustumine enne 31. detsembrit 2013 ei mõjuta abi, mida antakse tervikliku institutsioonide väljaarendamise programmi raames.

4.   Lepinguosalised alustavad eksportiva lepinguosalise taotluse korral kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 74 konsultatsioone lõike 1 punktis a nimetatud põhikaupadega kauplemist mõjutavate tingimuste kohta, et leppida kokku importiva lepinguosalise alternatiivsed või täiendavad imporditingimused. Selliste alternatiivsete või täiendavate imporditingimuste aluseks, kui see on asjakohane, võivad olla eksportiva lepinguosalise meetmed, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsetena. Kokkuleppe saavutamisel võtab importiv lepinguosaline 90 päeva jooksul alates sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee otsuse tegemisest õiguslikud ja/või haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks.

5.   Tegevuskohtade loetelu ja tingimuslik tunnustamine

a)

Mis puudutab käesoleva lepingu IV-A lisa 2. osas nimetatud loomsete saaduste importi, siis importiv lepinguosaline kiidab vastavalt eksportiva lepinguosalise taotlusele, millele on lisatud asjakohased garantiid, ajuliselt heaks eksportiva lepinguosalise territooriumil asuvad töötlevad ettevõtted, mida on nimetatud käesoleva lepingu VIII lisa punktis 2.1, ilma ettevõtteid eelnevalt inspekteerimata. Heakskiitmisel lähtutakse käesoleva lepingu VIII-A lisa tingimustest ja sätetest. Kui täiendavat teavet ei taotleta, võtab importiv lepinguosaline vajalikud õiguslikud ja/või haldusmeetmed, mille alusel saab importimist lubada 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui importiv lepinguosaline on saanud taotluse ja asjakohased tagatised.

Asutatud ettevõtjate algse loetelu heakskiitmisel järgitakse käesoleva lepingu VIII lisas sätestatud menetlust.

b)

Lõike 2 punktis a nimetatud loomsete saaduste impordi puhul teatab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele nende ettevõtjate loetelu, mis vastavad importiva lepinguosalise nõuetele.

6.   Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline vajaliku selgituse ja täiendavad andmed käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate määratluste ja otsuste kohta.

Artikkel 70

Sertimismenetlus

1.   Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepingu XII lisas esitatud sertimismenetluse ning sertifikaatide ja ametlike dokumentide väljaandmise põhimõtted.

2.   Käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee raames võib kokku leppida elektroonilise sertimise, sertifikaatide tühistamise ja asendamise eeskirjad.

3.   Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu artiklis 64 osutatud õigusaktide lähendamise raames kokku asjakohased ühised vormid.

Artikkel 71

Kontrollimine

1.   Et säilitada kindlustunnet käesoleva peatüki sätete tulemusliku rakendamise suhtes, on lepinguosalistel õigus:

a)

viia läbi teise lepinguosalise asutuste kogu kontrolliprogrammi ja vajaduse korral muude meetmete täielik või osaline kontrollimine kooskõlas käesoleva lepingu X lisa suunistega. Sellise kontrolli kulud kannab kontrolliv lepinguosaline;

b)

lepinguosaliste määratud kuupäevast alates saada taotluse alusel teiselt lepinguosaliselt teavet tema kõigi kontrolliprogrammide või mõne kontrolliprogrammi ning selle programmi alusel sooritatud kontrollimiste tulemuste aruannete kohta;

c)

osaleda oma taotluse alusel käesoleva lepingu IV-A ja IV-C(2) lisas loetletud põhikaupade regulaarsete võrdluskatsete programmi raames teise lepinguosalise tehtavatel korrapärastel laborikatsetel, kui teise lepinguosalise referentlabor neid korraldab. Osalemise kulud katab osalev lepinguosaline.

2.   Lepinguosaline võib teise lepinguosalise territooriumil käesoleva artikli lõike 1 punktis a kohaselt tehtud kontrollide tulemused teha teatavaks kolmandatele isikutele ja teeb need tulemused teatavaks üldsusele, kui nii on ette nähtud lepinguosaliste õigusaktidega. Tulemuste teatavakstegemisel ja/või avaldamise peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavad konfidentsiaalsussätetest, kui see on asjakohane.

3.   Käesoleva lepingu artiklis 74 nimetatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib oma otsusega muuta X lisa, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide asjakohast tööd.

4.   Lepinguosaline või lepinguosalised võivad kontrolli tulemusi arvese võtta artiklites 64, 66 ja 72 osutatud meetmete puhul.

Artikkel 72

Impordi kontrollimine ja inspekteerimistasud

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et kui importiv lepinguosaline importimisel kontrollib eksportiva lepinguosalise saadetisi, järgib ta käesoleva lepingu XI lisa A osas sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume. Kontrollimiste tulemusi võidakse kasutada käesoleva lepingu artiklis osutatud kontrolliprotsessis.

2.   Lepinguosaliste poolse impordi füüsilise kontrollimise sagedus on sätestatud käesoleva lepingu XI lisa B osas. Lepinguosaline võib kontrolli sagedust muuta oma pädevuse piires ja kooskõlas siseriiklike õigusaktidega käesoleva lepingu artiklite 64, 66 ja 69 alusel tehtud edusammude või käesolevas lepingus sätestatud kontrollide, konsultatsioonide ja muude meetmete tulemusena. Käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud fütosanitaarmeetmete allkomitee muudab oma otsusega käesoleva lepingu XI lisa B osa sellele vastavalt.

3.   Inspekteerimistasud ei või olla suuremad kui pädeva asutuse kulud impordi kontrollimisel. Tasu arvutamisel lähtutakse samast alusest, kui samasuguste sisemaiste kaupade inspekteerimise puhul.

4.   Importiv lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist tema taotlusel impordi kontrollimise ja inspekteerimise tasusid mõjutavate meetmete muudatusest, sealhulgas nende muudatuste põhjustest, ning mis tahes olulistest muudatustest selliste kontrollimiste halduskorras.

5.   Alates kuupäevast, mille määrab käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee, võivad lepinguosalised kokku leppida tingimused, mille alusel nad aktsepteerivad üksteise artikli 71 lõike 1 punktis b sätestatud kontrollimisi, eesmärgiga vastastikku vähendada käesoleva lepingu artikli 69 lõikes 2 osutatud põhikaupade suhtes toestatava füüsilise impordikontrolli sagedust.

Sellest kuupäevast alates võivad lepinguosalised vastastikku tunnustada üksteise kontrollimisi teatud kaupade puhul ja vastavalt vähendada või asendada nende kaupade impordikontrolle.

6.   Impordi kontrollimise kohandamise heakskiitmise tingimused esitatakse käesoleva lepingu XI lisas artikli 74 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 73

Kaitsemeetmed

1.   Kui importiv lepinguosaline rakendab oma territooriumil meetmeid mis tahes juhtumi kontrollimiseks, mis võib põhjustada tõsist ohtu rahva-, looma- ja taimetervisele, võtab eksportiv lepinguosaline, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, samaväärseid meetmeid, et vältida ohu levimist importiva lepinguosalise territooriumile.

2.   Importiv lepinguosaline võib tõsise ohu korral rahva-, looma- või taimetervisele võtta ajutisi meetmeid, mis on vajalikud rahva-, looma- või taimetervise kaitseks. Importiv lepinguosaline kaalub kõige sobivamaid ja proportsionaalsemaid lahendusi saadetiste veo osas lepinguosaliste vahel, et vältida mittevajalikke häireid kaubanduses.

3.   Lepinguosaline, kes kehtestab käesoleva artikli lõike 2 alusel meetmed, teatab sellest teisele lepinguosalisele hiljemalt üks tööpäev pärast meetmete vastuvõtmise kuupäeva. Ühe lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 68 lõikega 3 peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 tööpäeva jooksul alates teavitamisest. Lepinguosalised võtavad nõuetekohaselt arvesse selliste konsultatsioonide kaudu edastatud informatsiooni ja püüavad vältida asjatuid häireid kaubanduses, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva lepingu artikli 68 lõikes 3 sätestatud konsultatsioonide tulemusi.

Artikkel 74

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee

1.   Käesolevaga asutatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee tuleb kokku kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning seejärel ühe lepinguosalise taotlusel või vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võib sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolek toimuda audio- või videokonverentsina. Koosolekute vahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.

2.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteel on järgmised ülesanded:

a)

teostada käesoleva peatüki kohaldamise järelevalvet, kaaluda käesoleva peatükiga seotud küsimusi ning vaadata läbi küsimused, mis tekivad selle rakendamisega seoses;

b)

vaadata läbi käesoleva peatüki lisad, eelkõige käesolevas peatükis sätestatud konsultatsioonide ja menetluste alusel tehtud edusamme silmas pidades;

c)

muuta oma otsusega, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, käesoleva lõike punktis b sätestatud läbivaatamise tulemusel käesoleva lepingu IV–XIV lisa, ning

d)

käesoleva lõike punktis b sätestatud läbivaatamise tulemuste alusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva lepingu institutsioonilistes, üld- ja lõppsätetes määratletud asutustele.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku vajaduse korral moodustada tehnilisi töörühmi, mis koosnevad lepinguosaliste eksperditasemel esindajatest, kes täpsustavad ja lahendavad käesoleva peatüki rakendamisest tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi. Kui on vaja teha täiendavat ekspertiisi, võivad lepinguosalised moodustada ajutisi rühmi, sealhulgas teaduslikke rühmi. Kõnealuste ajutiste rühmade koosseis ei pruugi piirduda lepinguosaliste esindajatega.

4.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee annab käesoleva lepingu artikli 465 alusel loodud kaubanduskomiteele korrapäraselt aru oma pädevusse kuuluvast tegevusest ja otsustest.

5.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võtab esimesel koosolekul vastu oma töökorra.

6.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee või tema moodustatud mis tahes rühma otsused, soovitused, aruanded ja muud meetmed, mis on seotud impordilubade, teabevahetuse, läbipaistvuse, piirkondadeks jaotamise, samaväärsuse ja alternatiivsete meetmete tunnustamise ning mis tahes muude lõigetega 2 ja 3 hõlmatud küsimustega, võetakse vastu lepinguosaliste vahelise konsensuse alusel.

5.   PEATÜKK

Tolli ja kaubanduse soodustamine

Artikkel 75

Eesmärgid

Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse soodustamise olulisust arenevas kahepoolse kaubanduse keskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku tugevdada koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse põhimõtteline kooskõla tõhusa kontrolli ja seadusliku kaubanduse soodustamise eesmärkidega.

Lepinguosalised tunnistavad, et on ülimalt tähtis järgida õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke nagu kaubanduse soodustamine, julgeolek ja pettuste ärahoidmine, ning tasakaalustatud lähenemisviisi nendele eesmärkidele.

Artikkel 76

Õigusaktid ja menetlused

1.   Lepinguosalised lepivad kokku selles, et nende kaubandus- ja tollialased õigusaktid on põhimõtteliselt stabiilsed ja igakülgsed, ning selles, et sätted ja menetlused on proportsionaalsed, läbipaistvad, prognoositavad, mittediskrimineerivad, erapooletud ja nende kohaldamine on ühetaoline ja tulemuslik, muu hulgas selleks, et:

a)

kaitsta ja hõlbustada seaduslikku kaubandust õigusaktide nõuete tulemusliku jõustamise ja nendele vastavuse tagamise teel;

b)

vältida liigse ja diskrimineeriva halduskoormuse asetamist ettevõtjatele, ennetada pettusi ja lihtsustada õigusakte täitvatele ettevõtjatele esitatavaid nõudeid;

c)

kohaldada tollideklaratsioonide puhul ühtset haldusdokumenti;

d)

tõhustada ja lihtsustada tolliprotseduure ja -tavasid piiril ning suurendada nende läbipaistvust;

e)

kohaldada kaasaegseid tollimeetodeid, sealhulgas riskianalüüsi, tollivormistusjärgset kontrolli ning ettevõtjate auditeerimise meetodeid kaupade sisenemise ja vabastamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks;

f)

vähendada kulusid ja suurendada prognoositavust ettevõtjate, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks;

g)

tagada impordi, ekspordi ja transiidikaupade suhtes kohaldatavate nõuete ja protseduuride mittediskrimineeriv kohaldamine, ilma et see piiraks lähtumist riskianalüüsi objektiivsetest kriteeriumidest;

h)

kohaldada tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas õigusakte, mille on välja töötanud Maailma Tolliorganisatsioon (2005. aasta maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistik, 1990. aasta Istanbuli ajutise impordi konventsioon, harmoneeritud süsteemi konventsioon), 1983. aasta WTO (tolliväärtuse määramise leping), 1975. aasta ÜRO (TIR-konventsioon, 1982. aasta konventsioon kaupade piirikontrolli kooskõlastamise kohta), ning EÜ suuniseid, nagu tolli suutlikkuse mõõtmise metoodika Customs Blueprints;

i)

võtta vajalikke meetmeid, et võtta arvesse ja rakendada tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitlevat muudetud 1973. aasta Kyoto konventsiooni;

j)

näha ette siduvad eelotsused tariifse klassifitseerimise ja päritolureeglite kohta. Lepinguosalised tagavad, et otsust võib tühistada või kehtetuks tunnistada alles pärast asjaomasele ettevõtjale teatamist ning ilma tagasiulatuva jõuta, kui otsus ei ole tehtud õige ja täieliku teabe alusel;

k)

kehtestada ja kohaldada lihtsustatud protseduure volitatud kauplejate suhtes vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele;

l)

kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et karistused tollieeskirjade ja menetlusnõuete rikkumiste eest on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende rakendamine ei põhjusta liigseid viivitusi;

m)

kohaldada tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid eeskirju.

2.   Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:

a)

võtavad edasisi meetmeid, et tolli- ja muud ametid vähendaksid nõutavate andmete ja dokumentide hulka ning lihtsustaksid ja standardiksid neid;

b)

lihtsustavad võimaluse korral kaupade kiire vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi;

c)

kehtestavad tõhusad, mittediskrimineerivad ja kiired menetlused, millega tagatakse õigus esitada proteste tolliameti ja teiste haldusametite tegevuse, ettekirjutuste ja otsuste vastu, mis mõjutavad tollile esitatud kaupu. Need apellatsioonimenetlused peavad olema lihtsad ja kättesaadavad ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning kõik tasud peavad olema mõistlikud ja vastavuses apellatsioonimenetluste kuludega. Lepinguosalised astuvad samuti samme tagamaks, et kui vaidlusalust otsust saab edasi kaevata, tuleks kaubad üldjuhul vabastada ja tollimaksu sissenõudmise võib edasi lükata, kui eelnevalt on kasutusele võetud vajalikud kaitsemeetmed. Vajaduse korral tuleks seda teha tagatise, näiteks tagatiskirja või deposiitmakse vastu;

d)

tagavad kõige rangemate usaldusväärsuse normide järgimise eelkõige piiripunktides, rakendades meetmeid, mis vastavad selle valdkonna rahvusvahelistele konventsioonidele ja aktidele, eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni 2003. aasta muudetud Arusha deklaratsioonile ja EÜ 2007. aasta tollieetika kavale.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kõrvaldavad:

a)

tollimaakleri kohustusliku kasutamise nõuded;

b)

kohustusliku transpordieelse kontrollimise ja sihtkohas kontrollimise nõuded.

4.   Sätted transiidi kohta

a)

Käesoleva lepingu kohaldamisel kohaldatakse WTO transiidieeskirju ja -määratlusi (GATT 1994 artikkel V ja sellega seotud sätted, sealhulgas mis tahes selgitused ja edusammud, mis tulenevad Doha arengukava läbirääkimistest kaubanduse lihtsustamise üle). Neid sätteid kohaldatakse ka juhul, kui kaupade transiit algab või lõpeb ühe lepinguosalise territooriumil (sisetransiit).

b)

Lepinguosalised seavad eesmärgiks oma tollitransiidisüsteemide järkjärgulise sidumise, et Ukraina võiks tulevikus osaleda ühises transiidisüsteemis, mis on sätestatud 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga.

c)

Lepinguosalised tagavad kõigi oma territooriumil asuvate asjaomaste ametiasutuste ja talituste vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et soodustada transiitliiklust ja edendada piiriülest koostööd. Lepinguosalised edendavad ka ametiasutuste ja erasektori koostööd transiidi valdkonnas.

Artikkel 77

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku:

a)

tagada, et nende õigusaktid ja menetlused on läbipaistvad ning et need avaldatakse (võimaluse korral elektrooniliselt) koos põhjendustega. Kehtestada tuleks konsulteerimismehhanism ja ette tuleks näha uue või muudetud sätte avaldamise ja jõustumise vahele jääv mõistlik ajavahemik;

b)

vajaduses konsulteerida ettevõtjatega õigel ajal ja korrapäraselt õigusalaste ettepanekute ning tolli- ja kaubandusprotseduuride valdkonnas. Selleks kehtestavad lepinguosalised asjakohased ja korrapärased konsultatsioonimehhanismid ametiasutuste ja äriringkondade vahel;

c)

teha üldsusele kättesaadavaks asjakohane halduslikku laadi teave, sealhulgas asutuste esitatavad nõuded ja riiki sisenemise kord, sadamates ja piiriületuspunktides asuvate tolliasutuste tööajad ja töökord ning kontaktpunktid infopäringute tarvis;

d)

vajaduses aidata kaasa ettevõtjate ja asjaomaste asutuste vahelisele koostööle selliste mitteomavoliliste ja avalikult kättesaadavate menetluste kasutamise kaudu, mis põhinevad eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni kehtestatud menetlustel (nt vastastikuse mõistmise memorandumid);

e)

tagada, et nende vastavad tollinõuded ja muud seonduvad nõuded ja protseduurid vastavad jätkuvalt kaubandusringkondade õigustatud vajadustele, järgivad head tava ning piiravad kaubandust ka edaspidi võimalikult vähe.

Artikkel 78

Tasud

Lepinguosalised kaotavad haldustasud, mille toime on samaväärne impordi- ja eksporditollimaksudele.

Lepinguosalise tolliasutuste kehtestatud tasudega seoses, olenemata nende laadist, sealhulgas impordile ja ekspordile või nendega seoses kehtestatud tasudega, mida võetakse juhul, kui selliseid ülesandeid täidab teine asutus tolliasutuste nimel, ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise 1. peatüki (Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs) asjaomaste artiklite kohaldamist, lepivad lepinguosalised kokku, et kehtib järgmine:

a)

tasu võib võtta üksnes väljaspool tollieeskirjadega kindlaksmääratud tööaega ja -kohta osutatud teenuste eest, mille osutamist deklarant taotleb seoses asjaomase impordi või ekspordiga või ettevõtja puhul sellise impordi või ekspordiga seotud formaalsusega;

b)

tasud ei ületa osutatava teenuse maksumust;

c)

tasusid ei arvutata väärtuse alusel;

d)

teave tasude kohta avaldatakse. Teave sisaldab osutatava teenuse eest võetava tasu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavaid tasusid ning makse tegemise aega ja viisi.

Teave tasude kohta avaldatakse ametlikult määratud kanali kaudu ning võimaluse korral ametlikul veebisaidil;

e)

uusi või muudetud tasusid ei kehtestata enne, kui neid käsitlev teave on avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks.

Artikkel 79

Tolliväärtuse määramine

1.   Lepinguosaliste vahelises kaubanduses kaupade tolliväärtuse määramisel lähtutakse WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingust. Leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks. Minimaalseid tolliväärtusi ei kasutata.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

Artikkel 80

Tollikoostöö

Lepinguosalised süvendavad koostööd, et tagada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamine, püüdes leida mõistliku tasakaalu lihtsustamise ja hõlbustamise ning tõhusa kontrolli ja turvalisuse tagamise vahel. Vajaduse korral kasutavad lepinguosalised tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat Customs Blueprints.

Käesoleva peatüki sätete täitmisel lepinguosalised muu hulgas:

a)

vahetavad teavet tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b)

töötavad välja ühisalgatusi, mis on seotud impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduuridega, ning teevad koostööd ettevõtlusringkondadele osutatava teenuse tõhususe tagamisel;

c)

teevad koostööd tolli- ja muude kaubandusprotseduuride automatiseerimisel;

d)

vajaduse korral vahetavad asjakohast teavet ja andmeid, säilitades tundlike andmete konfidentsiaalsuse ja kaitstes isikuandmeid;

e)

vahetavad teavet ja/või peavad konsultatsioone, et võimaluse korral töötada välja ühised seisukohad tolli valdkonnas, mida kaitstakse rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon, ÜRO, ÜRO kaubanduse ja arengu konverents ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjon;

f)

teevad koostööd tehnilise abi kavandamisel ja osutamisel eelkõige tolli ja kaubanduse soodustamise reformide toetamiseks kooskõlas käesoleva lepingu asjaomaste sätetega;

g)

vahetavad head tava eelkõige intellektuaalomandi õiguste jõustamise, eriti aga võltsitud toodetega seotud tollioperatsioonide kohta;

h)

edendavad piirikontrolliasutuste tegevuse riigisisest ja piiriülest koordineerimist, et lihtsustada piiriületamist ja tõhustada kontrolli, võttes võimaluse ja vajaduse korral arvesse ka ühist piirikontrolli;

i)

tunnustavad vastastikku volitatud kauplejaid ja tollikontrolli, kui see on vajalik ja asjakohane. Sellise koostöö ulatuse, rakendamise ja praktilise korra määrab kindlaks käesoleva lepingu artiklis 83 sätestatud tolli allkomitee.

Artikkel 81

Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

Olenemata käesoleva lepingu artiklist 80 annavad lepinguosaliste valitsusasutused üksteisele tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu protokollile II, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes.

Artikkel 82

Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

Lepinguosalised teevad koostööd kaubanduse hõlbustamiseks ja tollireformide rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

Artikkel 83

Tolli allkomitee

Käesolevaga asutatakse tolli allkomitee. Komitee annab oma tegevusest aru käesoleva lepingu artikli 465 lõikes 4 sätestatud koosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Tolli allkomitee teostab korrapärast konsulteerimist ja järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise valdkonnas, käsitledes tollikoostöö, piiriülese tollikoostöö ja juhtimise, tehnilise abi, päritolureeglite, kaubanduse hõlbustamise ning tollivaldkonnas vastastikuse haldusabi andmise küsimusi.

Tolli allkomitee muu hulgas:

a)

jälgib käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu protokollide nr 1 ja 2 nõuetekohast täitmist;

b)

teeb otsused käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu protokollide nr 1 ja 2 rakendamise meetmete ja korra kohta, sealhulgas teabe ja andmete vahetamise, tollikontrolli ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise ning vastastikku soodustuste võimaldamise küsimustes;

c)

vahetab arvamusi mis tahes ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas edasiste meetmete ja nende rakendamiseks vajalike vahendite kohta;

d)

vajadusel esitab soovitusi ning

e)

võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 84

Tollialaste õigusaktide lähendamine

Õigusakte lähendatakse järk-järgult ELi tollialastele õigusaktidele vastavalt ELi ja rahvusvahelistele standarditele, mis on loetletud käesoleva lepingu XV lisas.

6.   PEATÜKK

Ettevõtjate asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus

1.   jagu

Üldsätted

Artikkel 85

Eesmärk, reguleerimis- ja kohaldamisala

1.   Kinnitades veel kord oma vastavaid WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida ettevõtjate asutamist ja teenuskaubandust ning teha koostööd e-kaubanduse valdkonnas.

2.   Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seaks kohustusi riigihangete suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise 8. peatükki (Riigihanked).

3.   Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata lepinguosaliste poolt antavate subsiidiumide suhtes, mida käsitletakse käesoleva lepingu IV jaotise 10. peatükis (Konkurents).

4.   Kumbki lepinguosaline säilitab õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine kui need on kooskõlas käesoleva peatükiga.

5.   Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmetele.

Ilma et see piiraks käesoleva lepingu III jaotise (Õigus, vabadus ja turvalisus) isikute liikumist käsitlevate sätete kohaldamist, ei takista ükski käesoleva peatüki säte lepinguosalist võtmast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mida on vaja füüsiliste isikute puutumatuse kaitseks ja nende korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel, et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida lepinguosalisele pakuvad käesoleva peatüki tingimused (10).

Artikkel 86

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„meede” – lepinguosalise võetav meede kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

2.

„lepinguosalise poolt võetud või säilitatud meetmed” – meetmed, mille võtjaks on:

a)

keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ning

b)

valitsusvälised organid keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste või riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;

3.

„lepinguosalise füüsiline isik” – ELi liikmesriigi või Ukraina kodanik vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele;

4.

„juriidiline isik” – kohaldatava õiguse järgi nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud mis tahes õigussubjekt kas era- või riigiomandis, sealhulgas mis tahes aktsiaselts, trust, täisühing, ühisettevõtja, füüsilisest isikust ettevõtja või ühistu;

5.

„lepinguosalise ELi juriidiline isik” ja „Ukraina juriidiline isik” –

juriidiline isik, kes on asutatud vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi või Ukraina õigusaktidele ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Ukraina territooriumil;

kui juriidilisel isikul on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Ukraina territooriumil vaid registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, käsitatakse teda vastavalt lepinguosalise ELi või Ukraina juriidilise isikuna üksnes juhul, kui tema tegevus on tegelikult ja püsivalt seotud vastavalt kas lepinguosalise ELi või Ukraina majandusega;

6.

olenemata eelmisest lõikest kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid väljaspool lepinguosalist ELi või Ukrainat asutatud laevandusettevõtjate suhtes, mida kontrollivad vastavalt mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Ukraina kodanikud, juhul kui nende laevad on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega registreeritud vastavalt kas liikmesriigis või Ukrainas ning nad sõidavad liikmesriigi või Ukraina lipu all;

7.

„lepinguosalise juriidilise isiku tütarettevõtja” – juriidiline isik, kes on sama lepinguosalise teise juriidilise isiku tegeliku kontrolli all (11);

8.

juriidilise isiku „filiaal” – majandusüksus, kellel puudub juriidilise isiku staatus ning:

a)

kes on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus;

b)

kellel on oma juhtimisstruktuur ning

c)

kes saab sõlmida äritehinguid kolmandate isikutega nii, et need on teadlikud vajaduse korral olemasolevast õiguslikust sidemest emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, kuid ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid laienduseks oleva majandusüksusega;

9.

„ettevõtte asutamine” –

a)

lepinguosalise ELi või Ukraina juriidiliste isikute puhul õigus alustada ja jätkata majandustegevust juriidilise isiku loomise, sealhulgas omandamise kaudu ja/või luua filiaal või esindus vastavalt kas Ukraina või lepinguosalise ELi territooriumil;

b)

füüsiliste isikute puhul lepinguosalise ELi ja Ukraina füüsiliste isikute õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ettevõtjaid, eelkõige ettevõtjaid, mille tegevust nad tegelikult kontrollivad;

10.

„investor” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtja asutamise kaudu;

11.

„majandustegevus” – tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus, mis ei hõlma tegevust valitsuse ülesannete täitmisel;

12.

„äritegevus” – majandustegevus;

13.

„teenused” – kõikide teenindussektorite kõik teenused, välja arvatud teenused, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel;

14.

„teenused ja muu tegevus, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel” – teenused ja tegevus, mida ei pakuta ärilistel alustel ega konkureerides ühe või mitme ettevõtjaga;

15.

„piiriülene teenuste osutamine” – teenuse osutamine:

a)

lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile;

b)

lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale;

16.

„lepinguosalise tarnija” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või osutab teenust, sealhulgas asutades ettevõtja;

17.

„võtmeisikud” – ühe lepinguosalise juriidilise isiku (välja arvatud mittetulundusühingu) heaks töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtja asutamise ja selle nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest.

Võtmeisikud on muu hulgas ärivisiidil olevad isikud, kes vastutavad ettevõtja asutamise eest, ja äriühingusiseselt üleviidavad isikud:

a)

„ärivisiidil olevad isikud” – kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtja asutamise eest. Nad ei tee tehinguid otse üldsusega ega saa töötasu vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asuvast allikast;

b)

„äriühingusiseselt üleviidavad isikud” – füüsilised isikud, kes on vähemalt ühe aasta olnud lepinguosalise juriidilise isiku töötajad või osanikud (välja arvatud põhiaktsionärid) ning kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtjasse. Asjaomane füüsiline isik peab kuuluma ühte allpool loetletud kategooriasse:

i)

juhtivtöötajad:

juriidilise isiku juures juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult juhivad asutatud ettevõtjat ja kelle tegevust jälgib või juhib äriühingu juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ ning kelle pädevuses on:

asutatud ettevõtjat või selle osakonda või allüksust juhtivad isikud;

teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle järelevalvet ja kontrolli teostavad isikud;

isikud, kellel on õigus töötajaid tööle võtta ja neid töölt vabastada, anda soovitusi nende töölevõtmiseks ja vabastamiseks või võtta muid personalijuhtimise meetmeid;

ii)

spetsialistid:

juriidilise isiku juures töötavad isikud, kellel on asutatud ettevõtja tegevuse, teadustööks kasutatavate seadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võetakse lisaks asutatud ettevõtja tööks vajalikele teadmistele arvesse, kas isikul on selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, sealhulgas kuulumine töötajate hulka, kelle erialal tegutsemiseks on nõutav luba;

18.

„kõrgharidusega praktikandid” – lepinguosalise füüsilised isikud, kes on vähemalt ühe aasta olnud lepinguosalise juriidilise isiku töötajad, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtja juurde, et edendada karjäärivõimalusi või saada äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõpet (12);

19.

„äriteenuste müügiesindajad” – füüsilised isikud, kes esindavad ühe lepinguosalise teenusepakkujat ning soovivad siseneda teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida, et pidada kõnealuse teenusepakkuja nimel läbirääkimisi teenuste müügi üle või sõlmida teenuste müümise lepinguid. Nad ei müü otse üldsusele ega saa töötasu vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asuvast allikast;

20.

„lepingulised teenusepakkujad” – füüsilised isikud, kes töötavad lepinguosalise juriidilise isiku heaks, kellel ei ole asutatud ettevõtjat teise lepinguosalise territooriumil ning kes on sõlminud heauskse lepingu (13) teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste osutamiseks, mis eeldavad tema töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut;

21.

„sõltumatud spetsialistid” – füüsilised isikud, kes osutavad teenuseid ja on lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole asutatud ettevõtjat teise lepinguosalise territooriumil ja kes on sõlminud heauskse lepingu (13) teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste osutamiseks, mis eeldavad selle lepinguosalise töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut.

2.   jagu

Ettevõtjate asutamine

Artikkel 87

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatavate või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtjate asutamist (14) mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:

a)

tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine (15);

b)

relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine;

c)

audiovisuaalteenused;

d)

riigisisene merekabotaaž (16) ning

e)

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused (17) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i)

õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks lennuk liiklusest kõrvaldatakse;

ii)

õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii)

arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused;

iv)

maapealse käitlemise teenused;

v)

lennujaamateenused.

Artikkel 88

Võrdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiim

1.   Võttes arvese käesoleva lepingu XVI-D lisas loetletud piiranguid, kohtleb Ukraina alates käesoleva lepingu jõustumisest:

i)

lepinguosalise ELi juriidilisi isikuid tütarettevõtjate, filiaalide ja esinduste asutamisel vähemalt sama soodsalt kui oma või mis tahes kolmanda riigi juriidilisi isikuid, filiaale ja esindusi olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

ii)

lepinguosalise ELi juriidiliste isikute Ukrainas asutatud tütarettevõtjaid, filiaale ja esindusi vähemalt sama soodsalt oma riigi juriidilisi isikuid, filiaale ja esindusi või mis tahes kolmanda riigi juriidilisi isikuid, filiaale ja esindusi olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam (18).

2.   Võttes arvesse XVI-A lisas loetletud piiranguid, kohtleb lepinguosaline EL alates käesoleva lepingu jõustumisest:

i)

Ukraina juriidilisi isikuid tütarettevõtjate, filiaalide ja esinduste asutamisel vähemalt sama soodsalt kui lepinguosalise ELi või mis tahes kolmanda riigi juriidilisi isikuid, filiaale ja esindusi olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;

ii)

Ukraina juriidiliste isikute lepinguosalise ELi territooriumil asutatud tütarettevõtjaid, filiaale ja esindusi vähemalt sama soodsalt oma riigi juriidilisi isikuid, filiaale ja esindusi või mis tahes kolmanda riigi juriidilisi isikuid, filiaale ja esindusi olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam (19).

3.   Lepinguosalised, võttes arvesse käesoleva lepingu XVI-A ja XVI-D lisas loetletud piiranguid, ei võta vastu uusi määrusi ega meetmeid, millega nende territooriumil võrreldes oma juriidiliste isikutega takistatakse lepinguosalise ELi või Ukraina juriidiliste isikute asutamist või asutatud juriidiliste isikute tegevust.

Artikkel 89

Läbivaatamine

1.   Ettevõtja asutamise tingimuste järkjärgulist liberaliseerimist silmas pidades vaatavad lepinguosalised kooskõlas nende rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega korrapäraselt läbi ettevõtjate asutamise õigusraamistiku (20) ja asutamiskliima.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus hindavad lepinguosalised ettevõtjate asutamisel tekkinud takistusi ja peavad nende kõrvaldamiseks läbirääkimisi, et tugevdada käesoleva peatüki sätteid ning lisada neile investeeringute kaitse üldpõhimõtted ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord.

Artikkel 90

Muud lepingud

Käesolevas peatükis sätestatut ei käsitata selliselt, et see piiraks lepinguosaliste investorite õigust kasutada ära soodsamat kohtlemist, mis nähakse ette investeeringuid käsitlevate olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste lepingutega, milles lepinguosaliseks on mõni Euroopa Liidu liikmesriik ja Ukraina.

Artikkel 91

Filiaalide ja esinduste kohtlemise norm

1.   Käesoleva lepingu artikkel 88 ei takista lepinguosalistel kohaldada erieeskirju, mis käsitlevad teise, väljaspool esimese lepinguosalise territooriumi asuva lepinguosalise juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste asutamist ja tegevust oma territooriumil, kui see on vajalik selliste filiaalide ja esinduste õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu, võrreldes sellel territooriumil asuvate ettevõtjate filiaalide ja esindustega, või finantsteenuste puhul juhul, kui seda tingivad usaldatavuskaalutlused.

2.   Erinevused kohtlemises piirduvad üksnes nendega, mis on hädavajalikud selliste õiguslike või tehniliste erinevuste või finantsteenuste puhul usaldatavuskaalutlustel.

3.   jagu

Teenuste piiriülene osutamine

Artikkel 92

Reguleerimisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest teenuste osutamist kõikides teenustesektorites, välja arvatud:

a)

audiovisuaalteenused (21);

b)

riigisisene merekabotaaž (22) ning

c)

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed või mitteregulaarsed õhuveoteenused (23) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i)

õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks lennuk liiklusest kõrvaldatakse;

ii)

õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii)

arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused;

iv)

maapealse käitlemise teenused;

v)

lennujaamateenused.

Artikkel 93

Turulepääs

1.   Seoses turulepääsuga teenuste piiriülese osutamise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, nagu on ette nähtud käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisas loetletud konkreetsete kohustustega.

2.   Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustusi, on meetmed, mida lepinguosaline kas piirkondlikus ulatuses või kogu oma territooriumil ei tohi säilitada ega kehtestada, kui käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisas ei ole märgitud teisiti, määratletud järgmiselt:

a)

piirangud teenusepakkujate hulgale kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainupakkujate või majandusvajaduste testi nõuete näol;

b)

teenusetehingute või vara üldväärtuse piirangud arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol;

c)

teenuste osutamise üldhulga või teenuste üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena.

Artikkel 94

Võrdne kohtlemine

1.   Sektorites, mille puhul käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisaga on ette nähtud turulepääsuga seotud kohustused, ning vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele ja normidele kohtleb lepinguosaline kõigi teenuste piiriülest osutamist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenusepakkujaid.

2.   Lepinguosaline võib täita käesoleva artikli lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenusepakkujatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenusepakkujatele.

3.   Vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenustele või teenusepakkujatele soodsamaks kui teise lepinguosalise samasugustele teenustele või teenusepakkujatele.

4.   Käesoleva artikli põhjal võetud konkreetseid kohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenusepakkujate välismaisusest.

Artikkel 95

Kohustuste loetelud

1.   Sektorid, mida kumbki lepinguosaline vastavalt käesolevale peatükile liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenusepakkujate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisas esitatud kohustuste loeteludes.

2.   Ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad või võivad tuleneda Euroopa Nõukogu 1989. aasta piiriülese televisiooni konventsioonist ja filmide ühistootmist käsitlevast 1992. aasta Euroopa konventsioonist, ei hõlma käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisas esitatud kohustuste loendid seoses audiovisuaalteenustega võetud kohustusi.

Artikkel 96

Läbivaatamine

Lepinguosaliste vahelise teenuste piiriülese osutamise järkjärguliseks liberaliseerimiseks vaatab kaubanduskomitee korrapäraselt läbi käesoleva lepingu artiklis 95 osutatud kohustuste loetelud. Läbivaatamisel võetakse arvesse käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku ülevõtmise, rakendamise ja täitmise tagamisel tehtud edusamme ja seda, kuidas need aitavad kõrvaldada takistusi, mis häirivad teenuste piiriülest osutamist lepinguosaliste vahel.

4.   jagu

Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil

Artikkel 97

Reguleerimisala

Käesolevat jagu kohaldatakse selliste meetmete suhtes, millega lepinguosalised reguleerivad teatavate käesoleva lepingu artikli 86 lõigetes 17–21 määratletud füüsiliste isikute kategooriate sisenemist oma territooriumile ja nende ajutist viibimist nende territooriumil (24).

Artikkel 98

Võtmeisikud

1.   Lepinguosalise ELi juriidilisel isikul ja Ukraina juriidilisel isikul on õigus asutatud ettevõtja vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel vastavalt kas Ukrainas või lepinguosalise ELi territooriumil tööle võtta või lubada oma tütarettevõtjal, filiaalil või esindusel tööle võtta töötajaid, kui töötajad on vastavalt kas Euroopa Liidu liikmesriigi või Ukraina kodanikud, tingimusel et need töötajad kuuluvad käesoleva lepingu artiklis 86 määratletud võtmeisikute hulka ja nende tööandja on üksnes juriidiline isik, tütarettevõtja, filiaal või esindus. Selliste töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks nad on tööle võetud. Selliste töötajate riiki sisenemise ja ajutise viibimise tähtaeg on kuni kolm aastat.

2.   Ukraina või lepinguosalise ELi füüsilistel isikutel lubatakse siseneda lepinguosalise ELi või Ukraina territooriumile ja seal ajutiselt viibida, kui füüsiline isik on juriidilise isiku esindaja ja ärivisiidil olev isik artikli 86 lõike 17 punkti a tähenduses. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 on ärivisiidil olevatel isikutel lubatud ajutiselt riiki siseneda ja seal viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 99

Kõrgharidusega praktikandid

Lepinguosalise ELi juriidilisel isikul ja Ukraina juriidilisel isikul on õigus asutatud ettevõtja vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel vastavalt kas Ukrainas või lepinguosalise ELi territooriumil tööle võtta või lubada oma tütarettevõtjal, filiaalil või esindusel tööle võtta kõrgharidusega praktikante, kes on vastavalt kas Euroopa Liidu liikmesriigi või Ukraina kodanikud, tingimusel et nende tööandja on üksnes juriidiline isik, tütarettevõtja, filiaal või esindus. Selliste kõrgharidusega praktikantide riiki sisenemise ja ajutise viibimise tähtaeg on kuni üks aasta.

Artikkel 100

Äriteenuste müüjad

Lepinguosalised lubavad äriteenuse müüjatel riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 101

Lepingulised teenusepakkujad

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad nendest kohustustest, mille nad on võtnud vastavalt 1994. aasta teenuskaubanduse üldlepingule (edaspidi „GATS”) seoses lepinguliste teenusepakkujate riiki sisenemisega ja ajutise riigis viibimisega.

2.   Lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise lepingulistel teenusepakkujatel osutada oma territooriumil teenuseid allpool loetletud sektorites vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud tingimustele ning käesoleva lepingu XVI-C ja XVI-F lisades sätestatud reservatsioonidele lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide kohta:

a)

õigusteenused

b)

majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused

c)

maksualase nõustamise teenused

d)

arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused

e)

inseneriteenused, integreeritud inseneriteenused

f)

arvutiteenused ja nendega seotud teenused

g)

teadus- ja arendusteenused

h)

reklaam

i)

juhtimisalase nõustamise teenused

j)

juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

k)

tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

l)

nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused

m)

seadmete hooldus ja remont, eelkõige müügi- või rentimisjärgse teenindamise lepingu alusel

n)

tõlketeenused

o)

ehitusuuringud

p)

keskkonnateenused

q)

reisibüroo- ja reisikorraldaja teenused

r)

meelelahutusteenused.

3.   Lepinguosaliste võetud kohustuste suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a)

füüsilised isikud peavad tegelema teenuse osutamisega ajutiselt, olles juriidilise isiku teenistuses, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;

b)

teise lepinguosalise territooriumile sisenevad füüsilised isikud peavad olema olnud teenuseid osutava juriidilise isiku teenistuses vähemalt teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta jooksul. Lisaks peab füüsilistel isikutel olema teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus (25) teenuslepinguga hõlmatud sektoris;

c)

teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i)

kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi (26), ning

ii)

kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust osutatakse;

d)

füüsiline isik ei tohi teise lepinguosalise territooriumil viibimise ajal saada teenuste osutamise eest muud tasu kui see töötasu, mida maksab juriidiline isik füüsilise isiku tööandjana;

e)

füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või, Luksemburgi puhul, 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;

f)

käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse;

g)

teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi ületada lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikku arvu, mis võib olla määratletud selle lepinguosalise õigusnormide ja -nõuetega, kus teenust osutatakse;

h)

muud diskrimineerivad piirangud, sealhulgas majandusvajaduse testiga kindlaks tehtav füüsiliste isikute arv vastavalt käesoleva lepingu XVI-C ja XVI-F lisale, mis käsitlevad reservatsioone seoses lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistidega.

Artikkel 102

Sõltumatud spetsialistid

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma GATSist tulenevaid kohustusi seoses sõltumatute spetsialistide riiki sisenemisega ja ajutise riigis viibimisega.

2.   Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid allpool loetletud sektorites vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud tingimustele ning käesoleva lepingu XVI-C ja XVI-F lisades sätestatud reservatsioonidele lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide kohta:

a)

õigusteenused

b)

arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused

c)

inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused

d)

arvutiteenused ja nendega seotud teenused

e)

juhtimisalase nõustamise teenused ja juhtimisalase nõustamisega seotud teenused

f)

tõlketeenused.

3.   Lepinguosaliste võetud kohustuste suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a)

füüsilised isikud peavad osutama teenust ajutiselt ja teise lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjatena, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui kaheteistkümneks kuuks;

b)

füüsilistel isikutel peab teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga olema vähemalt kuueaastane erialane töökogemus teenuslepinguga hõlmatud sektoris;

c)

teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i)

kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi (27), ning

ii)

kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust osutatakse;

d)

füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või, Luksemburgi puhul, 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;

e)

käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse;

f)

muud diskrimineerivad piirangud, sealhulgas majandusvajaduse testiga kindlaks tehtav füüsiliste isikute arv vastavalt käesoleva lepingu XVI-C ja XVI-F lisale, mis käsitlevad reservatsioone seoses lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistidega.

5.   jagu

Õigusraamistik

1.   alljagu

Siseriiklikud õigusnormid

Artikkel 103

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse lepinguosaliste järgmiste litsentsimismeetmete suhtes, mis mõjutavad:

a)

teenuste piiriülest osutamist;

b)

käesoleva lepingu artiklis 86 määratletud juriidiliste ja füüsiliste isikute asutamist nende territooriumil ning

c)

käesoleva lepingu artikli 86 lõigetes 17 ja 21 määratletud kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute ajutist viibimist nende territooriumil.

2.   Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse piiriüleste teenuste osutamise suhtes üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud konkreetseid kohustusi, ja nende konkreetsete kohustuste kehtimise ulatuses. Juhtmõtteid ei kohaldata asutamise suhtes neis sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XVI-A ja XVI-D lisas loetletud piirangud. Juhtmõtteid ei kohaldata füüsiliste isikute ajutise riigis viibimise suhtes neis sektorites, mille suhtes kehtivad käesoleva lepingu XVI-C ja XVI-F lisas loetletud piirangud.

3.   Juhtmõtteid ei kohaldata meetmete puhul niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast ajakavadest tulenevaid piiranguid vastavalt artiklitele 88, 93 ja 94.

4.   Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „litsentsimine”– protsess, mille raames teenusepakkuja või investor on kohustatud astuma samme, et pädev asutus võtaks vastu otsuse, millega lubatakse osutada teenust muu hulgas asutatud ettevõtja kaudu, või lubaks asutada ettevõtja, mille majandustegevus seisneb muus kui teenuste osutamises, sealhulgas otsuse sellist luba muuta või pikendada;

b)   „pädev asutus”– valitsusasutuse või -organi poolt delegeeritud ülesandeid täitev kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsusasutus ja -organ või valitsusväline organ, kes teeb otsuseid litsentsimise küsimustes;

c)   „litsentsimiskord”– litsentsimisel rakendatav menetlus.

Artikkel 104

Litsentsimise tingimused

1.   Litsentsimine põhineb kriteeriumidel, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriteeriumid peavad olema:

a)

proportsionaalsed õiguspärase avaliku poliitika eesmärkide suhtes;

b)

selged ja ühemõttelised;

c)

objektiivsed;

d)

eelnevalt kindlaks määratud;

e)

eelnevalt avalikustatud;

f)

läbipaistvad ja kättesaadavad.

3.   Litsents antakse niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et litsentsi saamise tingimused on täidetud.

4.   Käesoleva peatüki suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artiklit 286.

5.   Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldavad lepinguosalised valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

6.   Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad lepinguosalised kooskõlas käesoleva artikli sätetega võtta arvesse õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamise kaalutlusi.

Artikkel 105

Litsentsimiskord

1.   Litsentsimiskord ja -nõuded peavad olema selged, eelnevalt avalikustatud ning tagama taotlejatele, et nende taotlust käsitletakse objektiivselt ja erapooletult.

2.   Litsentsimiskord ja -nõuded peavad olema võimalikult lihtsad ning ei tohi muuta teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükata seda edasi. Taotlejalt seoses taotluse esitamisega nõutav litsentsimistasu (28) peab olema põhjendatud ja asjakohase litsentsimismenetlusega proportsionaalne.

3.   Litsentsimiskorra ja -nõuetega tagatakse, et taotlejate taotlusi käsitletakse mõistliku ja eelnevalt teatavaks tehtud tähtaja jooksul. Nimetatud tähtaega arvestatakse ajast, mil pädevale asutusele on esitatud kõik asjakohased dokumendid. Keerulistel juhtudel võib pädev asutus tähtaega üks kord mõistliku ajavahemiku võrra pikendada. Tähtaja pikendamine ja selle kestus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ning sellest tuleb taotlejat teavitada enne esialgse tähtaja lõppu.

4.   Puuduliku taotluse korral teavitatakse taotlejat võimalikult kiiresti vajadusest esitada lisadokumente. Sellisel juhul võib pädev asutus käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tähtaja peatada, kuni talle on esitatud kõik ajakohased dokumendid.

5.   Litsentsimistaotluse tagasilükkamisel teavitatakse taotlejat sellest põhjendamatu viivituseta. Põhimõtteliselt tehakse taotlejale taotluse korral teatavaks taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.

2.   alljagu

Üldkohaldatavad sätted

Artikkel 106

Vastastikune tunnustamine

1.   Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et teenust osutavad füüsilised isikud täidaksid asjaomasel territooriumil vastavas sektoris teenusepakkujatele kehtestatud kvalifikatsiooni- ja/või töökogemuse nõuded.

2.   Lepinguosalised õhutavad asjaomaseid kutseühinguid oma vastavatel territooriumidel esitama kaubanduskomiteele ühiselt välja töötatud soovitusi vastastikuse tunnustamise kohta, et investorid ja teenusepakkujad saaksid osaliselt või täielikult täita kriteeriume, mida lepinguosaline kohaldab investorite ja teenusepakkujate ning eelkõige professionaalsete teenuste pakkujate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertifitseerimise suhtes.

3.   Pärast käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud soovituse saamist vaatab kaubanduskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas soovitus on käesoleva lepinguga kooskõlas.

4.   Kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt leitakse, et käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud soovitus on käesoleva lepinguga kooskõlas ning lepinguosaliste asjaomased eeskirjad on piisavalt üksteisega vastavuses, siis peavad lepinguosalised nimetatud soovituse rakendamiseks oma pädevate asutuste vahendusel läbirääkimisi nõuete, kvalifikatsioonide, litsentside ja muude eeskirjade vastastikust tunnustamist käsitleva lepingu sõlmimiseks.

5.   Kõik sellised lepingud peavad olema kooskõlas WTO asutamislepingu ning eelkõige GATSi VII artikliga.

Artikkel 107

Läbipaistvus ja konfidentsiaalse teabe avalikustamine

1.   Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise taotlusele saada asjaomast teavet tema üldmeetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise investoritele ja teenusepakkujatele. Lepinguosalised teavitavad üksteist oma teabekeskustest kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks.

2.   Käesolev leping ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks seaduse täitmist või oleks muul viisil vastuolus üldsuse huvidega või mis kahjustaks teatavate riigi- või eraettevõtjate seaduslikke kaubandushuve.

3.   alljagu

Arvutiteenused

Artikkel 108

Arvutiteenuste käsituslepe

1.   Niivõrd kui arvutiteenuste kaubandus käesoleva peatüki lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt liberaliseeritakse, ning võttes arvesse, et arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid elektrooniliselt või muude vahenditega, eristavad lepinguosalised teenuse võimaldamist ning elektrooniliselt pakutavat sisu- või tuumikteenust selliselt, et sisu- või tuumikteenust ei käsitata käesoleva artikli lõikes 2 määratletud arvutiteenuse ja sellega seotud teenusena.

2.   Arvutiteenuste ja nendega seotud teenustena käsitatakse ÜRO koodi CPC 84 kohaseid teenuseid, sealhulgas põhiteenuseid ja -funktsioone ning põhiteenuste kogumeid, kaasa arvatud selliseid, mida osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti kaudu.

Põhiteenused on teenused, mille sisuks on:

a)

arvutite ja arvutisüsteemidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, spetsifikatsioonide väljatöötamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, teostamine, ühildamine, testimine, silumine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi ja haldamine ning

b)

arvutiprogrammid ehk juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, samuti arvutiprogrammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, spetsifikatsioonide väljatöötamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, teostamine, ühildamine, testimine, silumine, ajakohastamine, kohandamine, hooldus, kasutajatugi, tehniline abi ja haldamine ning arvutiprogrammide kasutamine ning

c)

andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused ning

d)

kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused, ning

e)

arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.

4.   alljagu

Posti- ja kulleriteenused

Artikkel 109

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevas alljaos on esitatud kõiki käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jao kohaselt liberaliseeritavate posti- ja kulleriteenuste õigusraamistiku põhimõtted.

2.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „litsents”– luba, mille reguleeriv asutus annab konkreetsele teenusepakkujale ning mis on nõutav enne konkreetse teenuse osutamise alustamist;

b)   „universaalteenus”– lepinguosalise territooriumi igas punktis pidevalt osutatav kindlaksmääratud kvaliteedi ja kõikidele kasutajatele sobiva hinnaga postiteenus.

Artikkel 110

Konkurentsivastaste võtete tõkestamine posti- ja kulleriteenuste valdkonnas

Säilitatakse või kehtestatakse asjakohased meetmed, et teenusepakkujad, kellel tänu oma turupositsioonile on kas üksi või üheskoos võime mõjutada oluliselt asjaomasel posti- ja kulleriteenuste turul osalemise tingimusi (hinna ja pakkumise osas), ei saaks võtta kasutusele või edasi kasutada konkurentsivastaseid võtteid.

Artikkel 111

Universaalteenus

Igal liikmel on õigus määratleda, millise universaalteenuse osutamise kohustuse ta soovib säilitada. Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastastena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.

Artikkel 112

Litsentsid

1.   Pärast seda, kui käesoleva lepingu jõustumisest on möödunud kolm aastat, võib litsentsi nõuda üksnes universaalteenusea käsitatavate teenuste osutamiseks.

2.   Kui litsents on nõutav, tuleb tagada avalik juurdepääs järgmisele teabele:

a)

kõik litsentsimiskriteeriumid ning ajavahemik, mis tavaliselt on vajalik otsuse tegemiseks litsentsitaotluse kohta, ning

b)

litsentsitingimused.

3.   Litsentsi andmisest keeldumise põhjus teatatakse taotlejale tema taotluse korral kirjalikult ja lepinguosalised kehtestavad sõltumatu asutuse kaudu apellatsioonimenetluse algatamise korra. See menetlus peab olema läbipaistev, põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ega tohi kedagi diskrimineerida.

Artikkel 113

Reguleeriva asutuse sõltumatus

Reguleeriv asutus peab olema posti- ja kulleriteenuste pakkujast õiguslikult lahus ning ei tohi olla tema ees vastutav. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

Artikkel 114

Õigusnormide lähendamine

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et Ukraina olemasolevate õigusaktide lähendamine Euroopa Liidu õigusaktidele on tähtis. Ukraina viib oma olemasolevad ja tulevased õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi õigustikuga.

2.   Lähendamist alustatakse käesoleva lepingule allakirjutamise päeval ning seda laiendatakse järk-järgult kõigile käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku valdkondadele.

5.   alljagu

Elektrooniline side

Artikkel 115

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevas alljaos on sätestatud kõikide käesoleva jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohaselt liberaliseeritavate elektrooniliste kommunikatsiooniteenuste (välja arvatud ringhääling) õigusraamistiku põhimõtted.

2.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„elektroonilised sideteenused” – tavaliselt tasu eest osutatavad teenused, mille sisuks on elektromagnetiliste signaalide saatmine ja vastuvõtmine ning mis ei hõlma majandustegevust, mis seisneb sisu edastamises telekommunikatsiooni kaudu. „Ringhääling” – katkematu ülekandevoog, mis on vajalik tele- ja raadioprogrammide signaalide edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatoritevahelisi ühenduskanaleid;

b)

„üldkasutatav sidevõrk” – elektrooniline sidevõrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamiseks;

c)

„elektrooniline sidevõrk” – ülekandesüsteemid ning vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, mis võimaldavad edastada signaale traadi, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhulgas satelliitvõrke, paik- (ahel- ja pakettkommuteeritud, k.a Internet) ja liikuva maaside võrku, elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälingu- ning kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;

d)

„reguleeriv asutus” – elektroonilise side sektori organ või organid, kelle ülesanne on käesolevas peatükis nimetatud elektroonilise side reguleerimine;

e)

„märkimisväärse turujõuga” ettevõtjana käsitatakse teenusepakkujat, kellel on kas üksi või teiste ettevõtjatega ühiselt turgu valitseva seisundiga samaväärne seisund, s.t olukord, kus tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka tarbijatest;

f)

„vastastikune sidumine” – ühe ja sama või eri teenusepakkujate kasutatavate üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude füüsiline ja loogiline ühendamine, mis võimaldab ühe teenusepakkuja tarbijatel suhelda sama või muu teenusepakkuja tarbijatega või kasutada teise teenusepakkuja osutatavaid teenuseid. Teenuseid võivad osutada asjaomased isikud või muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule. Vastastikuse sidumise teel võimaldavad üldkasutatava võrgu operaatorid üksteisele juurdepääsu;

g)

„universaalteenus” – kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis peab olema kasutajatele sobiva hinnaga kättesaadav lepinguosalise territooriumi igas geograafilises punktis ning mille ulatuse ja rakendamise üle otsustab lepinguosaline;

h)

„juurdepääs” – elektrooniliste sideteenuste pakkumiseks vahendite ja/või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele ettevõtjatele kindlaksmääratud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte. See hõlmab muu hulgas juurdepääsu võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ja teenustele); juurdepääsu füüsilisele infrastruktuurile, sealhulgas hoonetele, kaablikanalisatsioonile ja mastidele; juurdepääsu vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele, juurdepääs numbrite transleerimisele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele; juurdepääsu paik- ja mobiiltelefonivõrkudele, eelkõige rändluseks; juurdepääsu digitaaltelevisiooniteenusteks vajalikele tingimusjuurdepääsusüsteemidele ning juurdepääsu virtuaalvõrguteenustele;

i)

„lõppkasutaja” – kasutaja, kes ei paku üldkasutatavaid sidevõrke ega üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid;

j)

„kliendiliin” – füüsiline ahel, mis ühendab sidevõrgu lõpp-punkti, mis asub abonendi ruumides, peajaotajaga või samaväärse vahendiga üldkasutatavas paikses sidevõrgus.

Artikkel 116

Reguleeriv asutus

1.   Lepinguosalised tagavad, et elektroonilisi sideteenuseid reguleerivad asutused on elektroonilise sideteenuse pakkujatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud. Lepinguosaline, kes säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrkusid ja -teenuseid pakkuvate teenusepakkujate üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldamise omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

2.   Lepinguosalised tagavad, et reguleerival asutusel on sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.

3.   Lepinguosalised tagavad, et reguleerivate asutuste otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes erapooletud ja läbipaistvad.

4.   Reguleerival asutusel on õigus analüüsida käesoleva lepingu lisades (29) esitatud asjaomaste toote- ja teenuseturgude soovituslikku loetelu. Kui reguleerival asutusel tuleb vastavalt käesoleva lepingu artiklile 118 otsustada, kas kehtestada, säilitada, muuta või tühistada kohustusi, teeb ta turu-uuringu põhjal kindlaks, kas asjaomasel turul valitseb vaba konkurents.

5.   Kui reguleeriv asutus teeb kindlaks, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, selgitab ta välja ja määrab kindlaks teenusepakkujad, kellel on sellel turul märkimisväärne turuvõim, ja vastavalt vajadusele kehtestab, säilitab või muudab käesoleva lepingu artiklis 118 nimetatud regulatiivseid kohustusi. Kui reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et turul valitseb tõhus konkurents, ei kehtesta ega säilita ta käesoleva lepingu artiklis 118 osutatud regulatiivseid kohustusi.

6.   Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, on õigus kaevata see otsus edasi edasikaebusi käsitlevale organile, kes on otsuse asjaomastest pooltest sõltumatu. Lepinguosalised tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse. Kuni sellise edasikaebuse lahendamiseni kehtib reguleeriva asutuse otsus, kui edasikaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt kohtuasutus, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada edasikaebuse erapooletule ja sõltumatule õigusasutusele. Edasikaebusi käsitleva organi otsused pööratakse täitmisele.

7.   Lepinguosalised tagavad, et kui reguleerivad asutused kavatsevad võtta käesoleva alljao sätetega seotud meetmeid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annavad nad huvitatud isikutele võimaluse mõistliku aja jooksul esitada märkusi kavandatava meetme kohta. Reguleerivad asutused avaldavad konsulteerimise korra. Konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalne teave, tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

8.   Lepinguosalised tagavad, et elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvad teenusepakkujad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida reguleerivad asutused vajavad, et tagada käesoleva alljao või alljao kohaselt tehtud otsuste täitmine. Need teenusepakkujad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne. Reguleeriv asutus peab teabetaotluse esitamist põhjendama.

Artikkel 117

Elektrooniliste sideteenuste osutamise luba

1.   Lepinguosalised tagavad võimaluse korral, et teenuste osutamiseks piisab teatamisest ja/või registreerimisest.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kui on vaja korraldada numbrite ja sageduste jaotamist, võib kehtestada litsentsinõude. Litsentsimise tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.   Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui nõutakse litsentsi:

a)

avalikustatakse litsentsimiskriteeriumid ning mõistlik ajavahemik, mida tavaliselt on vaja litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks;

b)

tehakse litsentsi andmisest keeldumise põhjus taotleja taotluse korral talle kirjalikult teatavaks;

c)

litsentsitaotlejal on võimalik esitada regressinõue edasikaebusi käsitlevale organile, kui litsentsi andmisest on põhjendamatult keeldutud;

d)

lepinguosalise nõutavad litsentsitasud (30) ei tohi ületada kehtivate litsentside haldamise, kontrollimise ega täitmise järelevalvega seotud tavapäraseid halduskulusid. Käesolevas lõikes sätestatud nõudeid ei kohaldata raadiospektri kasutamise ja numeratsiooniressursside eest kehtestatud litsentsitasude suhtes.

Artikkel 118

Juurdepääs ja vastastikune sidumine

1.   Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, kellel on lubatud osutada elektroonilisi sideteenuseid, on õigus ja kohustus pidada vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi teiste üldkasutatavaid elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid osutavate teenusepakkujatega. Vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste juriidiliste isikute vaheliste läbirääkimiste tulemusena.

2.   Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenusepakkujalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsusnõudest.

3.   Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui vastavalt käesoleva lepingu artiklile 116 leitakse, et asjaomasel turul, sealhulgas mõnel käesoleva lepingu lisades loetletud turul, ei valitse vaba konkurents, on reguleerival asutusel õigus märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkuja suhtes kehtestada üks või mitu järgmistest kohustustest seoses vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsuga:

a)

mittediskrimineerimiskohustus, millega tagatakse, et operaator kohaldab teenusepakkujate suhtes samasuguste asjaolude korral samaväärseid tingimusi ja osutab teistele teenusepakkujatele teenuseid ja annab teavet samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite teenuste puhul;

b)

vertikaalselt integreeritud ettevõtja kohustus muuta läbipaistvaks oma hulgihinnad ja ettevõtjasisesed ülekandehinnad, et mittediskrimineerimisnõude olemasolu korral tagada selle täitmine ja vajaduse korral vältida ebaõiglast ristsubsideerimist. Reguleeriv asutus võib sätestada kasutatava vormingu ja raamatupidamismetoodika;

c)

kohustus rahuldada teise lepinguosalise teenusepakkujate mõistlikud taotlused juurdepääsuks konkreetsetele võrguelementidele ja nendega seotud seadmetele, kaasa arvatud eraldatud juurdepääs kliendiliinile, ning nende kasutamiseks muu hulgas olukordades, kus reguleeriv asutus leiab, et juurdepääsu keelamine või põhjendamatud tingimused, millel on samalaadne mõju, takistaksid jätkusuutliku konkurentsivõimelise turu teket jaetasandil või ei oleks lõpptarbija huvides;

d)

kohustus osutada kindlaksmääratud teenuseid hulgimüügi korras, et kolmandad isikud saaksid neid edasi müüa; võimaldada avatud juurdepääs tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele juhtivatele tehnoloogiatele, mis on virtuaalvõrguteenuste koostalitlusvõimeks tingimata vajalikud; pakkuda ühispaiknemist või muid seadmete ühiskasutuse viise, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutust; osutada kindlaksmääratud teenuseid, mida on vaja lõppkasutajatele läbivteenuste koostalitlusvõime tagamiseks, sealhulgas programmeeritava võrgu teenuste vahendeid; võimaldada juurdepääs kasutuse tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele, mis on vajalikud teenuste osutamisel õiglase konkurentsi tagamiseks; siduda võrke või võrgu abivahendeid omavahel.

Reguleerivad asutused võivad käesoleva lõike punktides c ja d sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;

e)

kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustused, sealhulgas kuludele orienteeritud hindade kohustusi ja kuluarvestussüsteeme käsitlevaid kohustused teatavat liiki vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu pakkumise puhul, kui turuanalüüs näitab, et vaba konkurentsi puudumine võimaldaks asjaomasel operaatoril säilitada ülemäära kõrgeid hindu või hindu kokku suruda ja sellega lõpptarbijaid kahjustada.

Reguleerivad asutused võtavad arvesse operaatorite investeeringuid ja võimaldavad neil otstarbekalt kasutatud kapitalilt saada mõistlikku kasumit;

f)

kohustus avaldada konkreetsed kohustused, mille teenusepakkujale on kehtestanud reguleeriv asutus, loetledes konkreetsed tooted ja teenused ning geograafilised turud. Ajakohastatud teave, mis ei ole salajane ega sisalda ärisaladusi, avalikustatakse viisil, mis tagab kõigile huvitatud isikutele hõlpsa juurdepääsu kõnealusele teabele;

g)

läbipaistvuskohustus, mille kohaselt operaatoritel tuleb muuta avalikuks teatav teave ning mille alusel eelkõige juhul, kui operaatoril on mittediskrimineerimiskohustusi, võib reguleeriv asutus nõuda, et operaator avaldaks standardpakkumise, mis oleks jagatud piisavalt eraldatud osadeks tagamaks, et teenusepakkujad ei pea maksma vahendite eest, mis ei ole taotletud teenuse puhul vajalikud, ja mis sisaldaks asjaomaste pakkumiste kirjelduse komponentide kaupa vastavalt turuvajadustele ning asjakohased tingimused, kaasa arvatud hinna.

4.   Lepinguosalised tagavad, et märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkujaga telekommunikatsioonivõrkude vastastikust sidumist taotleval teenusepakkujal oleks võimalus igal ajal või pärast mõistliku ajavahemiku möödumist, mille pikkus on tehtud üldsusele teatavaks, esitada sõltumatule siseriiklikule asutusele, kelleks võib olla käesoleva lepingu artikli 115 punktis d nimetatud reguleeriv asutus, taotlus vastastikuse sidumise tingimuste ja/või juurdepääsuga seotud vaidluste lahendamiseks mõistliku aja jooksul.

Artikkel 119

Piiratud ressursid

1.   Lepinguosalised tagavad, et iga menetlus, millega jaotatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ning trasside rajamise õigusi, viiakse läbi objektiivselt, aegsasti, läbipaistvalt ja diskrimineerimata. Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.

2.   Spektri tulemusliku ja tõhusa kasutamise tagamiseks tagavad lepinguosalised oma territooriumil telekommunikatsiooniteenusteks kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise. Kui nõudlus teatud sagedusalal on suurem kui olemasolevate sageduste arv, tuleb sellised sagedused eraldada asjakohase ja läbipaistva korra kohaselt, et optimeerida nende kasutamist ja soodustada konkurentsi arengut.

3.   Lepinguosalised teevad riiklike numeratsiooniressursside määramise ja riiklike numeratsiooniplaanide haldamise ülesandeks riigi reguleerivale asutusele.

4.   Juhul kui riigi- või kohalik asutus säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrkusid ja/või -teenuseid käitavate teenusepakkujate üle, tagatakse trasside rajamise õiguse andmise funktsiooni tegelik struktuuriline eraldamine omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

Artikkel 120

Universaalteenus

1.   Lepinguosalistel on õigus määratleda, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada.

2.   Selliseid kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevaks, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata konkurentsi suhtes erapooletult ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.

3.   Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujatel on võimalus taotleda universaalteenuse osutamise õigust ja ühtki teenusepakkujat ei tohi a priori välistada. Teenusepakkuja valitakse tõhusal, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Vajaduse korral hindavad lepinguosalised, kas universaalteenuse osutamine põhjustab universaalteenuse pakkujaks määratud isiku(te)le ebaõiglast koormust. Kui hindamise tulemused seda nõuavad, määrab reguleeriv asutus universaalteenust osutava isiku võimalikku turueelist arvesse võttes kindlaks, kas on vaja luua asjaomas(t)ele teenusepakkuja(te)le hüvitise maksmise või universaalteenuse osutamise kohustuse netokulude jagamise mehhanism.

4.   Lepinguosalised tagavad, et:

a)

kasutajatele (31) on trükituna või elektrooniliselt või mõlemal viisil kättesaadavad kõiki abonente sisaldavad kataloogid, mida ajakohastatakse regulaarselt vähemalt kord aastas;

b)

punktis a nimetatud teenuseid osutavad organisatsioonid kohaldavad teiste organisatsioonide poolt neile esitatud teabe käitlemisel mittediskrimineerimise põhimõtet.

Artikkel 121

Elektrooniliste sideteenuste piiriülene osutamine

Lepinguosalised ei võta vastu ega säilita ühtegi meedet, millega piiratakse piiriülest elektrooniliste sideteenuste osutamist.

Artikkel 122

Teabe konfidentsiaalsus

Lepinguosaline tagab üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kaudu toimuva elektroonilise side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenuskaubandust.

Artikkel 123

Teenusepakkujate vaidlused

1.   Lepinguosalised tagavad, et kui elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevas peatükis osutatud õiguste ja kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus ühe poole taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul.

2.   Reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele teatavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaomastele pooltele esitatakse kõik sellise otsuse põhjendused.

3.   Kui vaidlus on seotud piiriülese teenuste osutamisega, koordineerivad asjaomased reguleerivad asutused oma jõupingutusi vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 124

Õigusnormide lähendamine

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et Ukraina olemasolevate õigusaktide lähendamine Euroopa Liidu õigusaktidele on tähtis. Ukraina viib oma olemasolevad ja tulevased õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi õigustikuga.

2.   Lähendamist alustatakse käesoleva lepingule allakirjutamise päeval ning see viiakse järk-järgult läbi kõigis käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku valdkondades.

6.   alljagu

Finantsteenused

Artikkel 125

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevas alljaos on sätestatud kõigi käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jao kohaselt liberaliseeritavate finantsteenuste õigusraamistiku põhimõtted.

2.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„finantsteenus” – igasugune finantsilist laadi teenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuste pakkuja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusi:

i)

kindlustus ja kindlustusega seotud teenused

1.

otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

a)

elukindlustus;

b)

kahjukindlustus;

2.

edasikindlustus ja retrosessioon;

3.

kindlustusvahendus, näiteks tegevus maakleri ja kindlustusagendina, ning

4.

kindlustuse abilisateenused, nagu nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus;

ii)

panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):

1.

hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt;

2.

kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine;

3.

kapitalirent;

4.

kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;

5.

tagatis- ja garantiitehingud;

6.

kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või mujal:

a)

rahaturuinstrumentidega (sh tšekid, võlakirjad, hoiusertifikaadid);

b)

välisvaluutaga;

c)

tuletisväärtpaberitega, sealhulgas, kuid mitte üksnes, futuuride ja optsioonidega;

d)

valuutakursi ja intressimäära instrumentidega, sealhulgas selliste finantsinstrumentidega nagu vahetustehingud ja intressiforvardid;

e)

vabalt kaubeldavate väärtpaberitega;

f)

muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega;

7.

osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

8.

rahamaakleri tegevus;

9.

vara haldamine, näiteks raha ja portfelli haldamine, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldushoiuteenused;

10.

finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused;

11.

finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja asjakohase tarkvara pakkumine;

12.

kõigi alapunktides 1–11 loetletud tegevustega seotud nõustamine, vahendamine ja muud abistavad finantsteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas;

b)

„finantsteenuse pakkuja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või osutab finantsteenuseid. Mõiste „finantsteenuse pakkuja” ei hõlma avalik-õiguslikke üksusi;

c)

„avalik-õiguslik üksus”:

1.

lepinguosaliste valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosaliste omanduses või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsemisega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt ärilistel tingimustel finantsteenuseid osutavad üksused, ning

2.

nende funktsioonide täitmist silmas pidades eraõiguslik üksus, mis täidab funktsioone, mida harilikult täidab keskpank või rahandusasutus;

d)

„uus finantsteenus” – finantsilist laadi teenus, sealhulgas teenus, mis on seotud olemasolevate või uute toodete või toote kättetoimetamisviisiga ning mida ei osuta lepinguosalise territooriumil mitte ükski finantsteenuste pakkuja, kuid mida osutatakse teise lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 126

Ettevaatuserand

1.   Kumbki lepinguosaline võib vastu võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, näiteks:

a)

investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse pakkujal on usalduskohustus;

b)

lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

2.   Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujaid võrreldes lepinguosalise samasuguste finantsteenuste pakkujatega.

3.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

4.   Ilma et see piiraks muude finantsteenuste piiriülese kaubanduse reguleerimise vahendite kohaldamist, võib lepinguosaline nõuda teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste pakkujate ja finantsinstrumentide registreerimist.

Artikkel 127

Tulemuslik ja läbipaistev reguleerimine

1.   Lepinguosaline annab endast parima, et eelnevalt teavitada kõiki huvitatud isikuid kõikidest üldkohaldatavatest meetmetest, mida lepinguosaline kavatseb kehtestada, et anda nendele isikutele võimalus esitada meetme kohta oma märkused. Sellisest meetmest teatatakse:

a)

ametliku teataja kaudu või

b)

muus kirjalikus või elektroonses vormis.

2.   Lepinguosaline teeb huvitatud isikutele kättesaadavaks oma nõuded finantsteenuste osutamist käsitlevate taotluste täitmise kohta.

Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui asjaomane lepinguosaline nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teatab ta sellest taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta.

Lepinguosalised tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused” (Core Principles for Effective Banking Supervision), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid” (Insurance Core Principles), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted” (Objectives and Principles of Securities Regulation), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi „OECD”) „Maksundusalase teabevahetuse leping” („Agreement on Exchange of Information on Tax Matter”), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil” (Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes), ning rahapesuvastase töökonna soovitused „Nelikümmend soovitust seoses terrorismi rahastamise ja rahapesuga” (Forty Recommendations on Money Laundering and Terrorist Financing) ja „Üheksa erisoovitust seoses terrorismi rahastamisega” (Nine Special Recommendations on Terrorist Financing).

Lepinguosalised võtavad arvesse ka G7 riikide rahandusministrite dokumenti „Infojagamise kümme olulisimat põhimõtet” (Ten Key Principles for Information Sharing) ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et kohaldada seda omavahelises suhtluses.

Artikkel 128

Uued finantsteenused

Lepinguosalised lubavad oma territooriumil asuval teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujal osutada uusi finantsteenuseid, mis on samasugust tüüpi nagu teenused, mida lepinguosaline lubab osutada omaenda finantsteenuse pakkujatel oma siseriikliku õiguse kohaselt samasuguses olukorras. Lepinguosaline võib määrata, millises õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda luba teenuse osutamiseks. Sellise loa nõudmise korral tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes käesoleva lepingu artiklis 126 esitatud põhjustel.

Artikkel 129

Andmetöötlus

1.   Kumbki lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuse pakkujal edastada teavet elektroonilises või muus vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav sellise finantsteenuse pakkuja tavapärases äritegevuses.

2.   Lepinguosalised võtavad vastu piisavad meetmed eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja üksikisikute vabaduse kaitse tagamiseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega.

Artikkel 130

Konkreetsed erandid

1.   Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste ja eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste pakkujad.

2.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

3.   Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise või tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.

Artikkel 131

Isereguleeruvad organisatsioonid

Lepinguosaline, kes nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise finantsteenuste pakkujatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus, või kui lepinguosaline näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste osutamisel, tagab, et kõnealused isereguleeruvad organid täidavad käesoleva lepingu artiklitega 88 ja 94 ettenähtud kohustusi.

Artikkel 132

Arveldus- ja maksesüsteemid

Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab lepinguosaline teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesolev artikkel ei ole mõeldud võimaldama juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.

Artikkel 133

Õigusnormide lähendamine

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et Ukraina olemasolevate õigusaktide lähendamine Euroopa Liidu õigusaktidele on tähtis. Ukraina viib oma olemasolevad ja tulevased õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi õigustikuga.

2.   Lähendamist alustatakse käesoleva lepingule allakirjutamise päeval ning seda laiendatakse järk-järgult kõigile käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku valdkondadele.

7.   alljagu

Transporditeenused

Artikkel 134

Reguleerimisala

Käesolevas alljaos on sätestatud käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jao kohaselt liberaliseeritavate transporditeenuste põhimõtted.

Artikkel 135

Rahvusvaheline meretransport

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse Ukraina ja Euroopa Liidu liikmesriikide sadamate vahelise rahvusvahelise meretranspordi ning Euroopa Liidu liikmesriikide sadamate vahelise rahvusvahelise meretranspordi suhtes. Seda kohaldatakse ka Ukraina ja kolmandate riikide sadamate vahelise kaubanduse ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse suhtes.

2.   Käesolevat lepingut ei kohaldata Ukraina sadamate vahelise riigisisese meretranspordi ega Euroopa Liidu üksikute liikmesriikide sadamate vahelise riigisisese meretranspordi suhtes. Olenemata eelmisest lausest käsitatakse rahvusvahelise meretranspordi osana varustuse (näiteks tühjade konteinerite) liikumist Ukraina või Euroopa Liidu üksikute liikmesriikide sadamate vahel, kui selline liikumine ei kujuta endast varustuse tasulist vedu lastina.

3.   Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „rahvusvaheline meretransport”– hõlmab ukselt-uksele-transporti ja ühendveotoiminguid, st kaubavedusid, mille korral kasutatakse rohkem kui üht veoliiki, millest üks osa on merevedu, ning mis toimuvad ühe veodokumendi alusel, ning seega hõlmab otse muude veoliikide teenusepakkujatega sellel eesmärgil sõlmitud lepinguid;

b)   „mereveoste käitlemisteenused”– stividorettevõtjate, sealhulgas terminali käitajate tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtjatest sõltumatult. Mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet:

i)

kauba lastimine laevale ja lossimine laevalt;

ii)

kauba kinnitamine ja lahtivõtmine;

iii)

kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist;

c)   „tollivormistusteenused” (kasutatakse ka nimetust „tollimaakleri teenused”)– tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust;

d)   „konteinerjaama- ja depooteenused”– tegevused, mis seisnevad konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sisemaal, et neid laadida / tühjaks laadida, remontida ja muuta saadetiste jaoks kättesaadavaks;

e)   „laevade agenteerimisteenused”– tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:

i)

mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine;

ii)

ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamakülastusi või lasti vastuvõtmist;

f)   „ekspedeerimisteenused”– tegevus, mis koosneb lastisaatjate nimel veotoimingute korraldamisest ja järelevalvest veo- ja abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamisest ja äriteabe andmisest;

g)   „fiiderteenused”– eelkõige konteinerlasti rahvusvaheline ette- ja edasivedu meritsi lepinguosaliste territooriumil asuvate sadamate vahel.

4.   Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenusepakkujate käitatavatele laevadele muu hulgas seoses juurdepääsuga sadamatele, sadamate infrastruktuuri ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega (32) ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam.

5.   Lepinguosalised rakendavad tulemuslikult põhimõtet tagada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele ärilistel alustel ja diskrimineerimata.

6.   Käesoleva artikli lõikes 4 ja 5 sätestatud põhimõtete kohaldamisel alates käesoleva lepingu jõustumisest lepinguosalised:

a)

ei sätesta tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates mereveoteenuseid, sealhulgas puist- ja vedellastivedusid ning liinivedusid käsitlevates lepingutes lastijaotuskorda ning lõpetavad kehtiva lastijaotuskorra, juhul kui see on ette nähtud varasemate lepingutega, ning

b)

tühistavad kõik haldus-, tehnilised ja muud meetmed, mille näol võib tegemist olla kaudsete piirangutega ja millel võib olla diskrimineeriv mõju teise lepinguosalise kodanike ja ettevõtjate poolsele rahvusvaheliste meretransporditeenuse vabale osutamisele, või jätavad sellised meetmed rakendamata.

7.   Lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatel asutada ettevõtja oma territooriumil vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegutsemistingimustel, nagu ta võimaldab omaenda või mõne kolmanda riigi teenusepakkujatele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad. Seoses selliselt asutatud ettevõtjate tegevusega lubab kumbki lepinguosaline, kooskõlas käesoleva peatüki 2. jaoga, teise lepinguosalise teenusepakkujatel vastavalt tema õigusnormidele tegelda majandustegevusega, näiteks (kuid mitte ainult) järgmisega:

a)

meretranspordi- ja sellega seotud teenuste avalik pakkumine, turustamine ja müük vahetult klientidele ettevõtjate enda huvides või teiste rahvusvahelise meretransporditeenuse pakkujate nimel pakkumise tegemisest arve esitamiseni;

b)

äriteabe andmine igasuguste vahenditega, kaasa arvatud arvutipõhised infosüsteemid ja elektrooniline andmevahetus (kui telekommunikatsiooniga seotud mittediskrimineerivatest piirangutest ei tulene teisiti);

c)

transpordi- ja tollidokumentide ning muude veetavate kaupade päritolu ja laadiga seotud dokumentide koostamine;

d)

laevade sadamaskäikude korraldamine ja lasti vastuvõtmine selle väljasaatmise eesmärgil enda huvides või teiste rahvusvahelise meretransporditeenuse pakkujate nimel;

e)

ärisuhete loomine kohalike laevandusettevõtjatega, sealhulgas osalemine ettevõtja aktsiakapitalis ja kohapeal või välisriigist tööle võetavate inimeste ametissenimetamine vastavalt käesoleva lepingu asjakohastele sätetele;

f)

ühendtransporditeenuste osutamiseks vajalike mis tahes transpordiliigiga osutatavate transporditeenuste, sealhulgas sisevee, maantee- ja raudteetransporditeenuste, ning kõikide transpordiliikide tugiteenuste ostmine ja kasutamine enda huvides või oma klientide nimel (ja edasimüük oma klientidele);

g)

majandustegevuseks vajaliku varustuse omamine.

8.   Lepinguosaline teeb teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondi vahendid, reidi-, kai- ja sildumisteenused.

9.   Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvahelise meretranspordi teenuste pakkujatel osutada rahvusvahelisi meretransporditeenuseid teise lepinguosalise siseveeteede kaudu.

10.   Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvahelise meretranspordi teenuste pakkujatel mittediskrimineerivatel tingimustel ja asjaomaste ettevõtjate vahel kokkulepitud tingimustel kasutada Ukraina või Euroopa Liidu üksikute liikmesriikide sadamate vahel osutatavaid fiiderteenuseid, mida osutavad esimesena nimetatud lepinguosalise poolt registreeritud meretransporditeenuse pakkujad.

11.   Käesolev leping ei mõjuta selliste kahepoolsete merenduslepingute kohaldamist, mille Ukraina ja Euroopa Liidu liikmesriigid on sõlminud küsimustes, mis jäävad käesoleva lepingu reguleerimisalast väljapoole. Kui käesolev leping on teatavates küsimustes ebasoodsam kui olemasolevad lepingud üksiku Euroopa Liidu liikmesriigi ja Ukraina vahel, kohaldatakse soodsamaid sätteid, ilma et see piiraks lepinguosalise ELi kohustusi ning võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut. Käesoleva lepingu sätted asendavad Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ukraina vahel varem sõlmitud kahepoolsete lepingute sätted, kui viimati nimetatud sätted ei ole käesoleva lepingu sätetega kooskõlas (v.a eelmises lauses osutatud olukord) või on nendega identsed. Käesoleva lepinguga hõlmamata kahepoolsete lepingute sätteid kohaldatakse edasi.

Artikkel 136

Maantee-, raudtee- ja siseveetransport

1.   Et tagada lepinguosaliste transpordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine vastavalt lepinguosaliste vastastikustele kaubanduslikele vajadustele, käsitatakse vastastikuse turulepääsu tingimusi maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi valdkonnas vastavalt maantee-, raudtee- ja siseveetranspordilepingutele, kui need tulevikus sõlmitakse.

2.   Enne käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lepingute sõlmimist ei kitsenda lepinguosalised üksteise turulepääsu tingimusi võrreldes tingimustega, mis kehtivad käesoleva lepingu jõustumise päevale eelneval päeval.

3.   Neid kehtivate kahepoolsete lepingute sätteid, mida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tulevikus sõlmitavad lepingud ei hõlma, kohaldatakse edasi.

Artikkel 137

Lennutransport

1.   Et tagada lepinguosaliste vahel vastastikuste kaubanduslike vajaduste järgi kohandatud transpordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine, tuleks vastastikuse turulepääsu tingimusi käsitleda vastavalt ELi ja Ukraina vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu (edaspidi „ühine lennunduspiirkond”) tingimustele.

2.   Enne ühist lennunduspiirkonda käsitleva lepingu sõlmimist ei võta lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumiseelse olukorraga võrreldes kitsendavaid ega diskrimineerivaid meetmeid.

Artikkel 138

Õigusnormide lähendamine

Ukraina kohandab oma rahvusvahelise meretranspordi õigusakte, sealhulgas haldus-, tehnilisi ja muid eeskirju, vastavalt lepinguosalises ELis mis tahes ajal kehtivatele õigusaktidele niivõrd, kui see vastab liberaliseerimise, lepinguosaliste vastastikuse turulepääsu kindlustamise ning reisijate ja kaupade vaba liikumise eesmärgile. Lähendamist alustatakse käesoleva lepingule allakirjutamise päeval ning seda laiendatakse järk-järgult kõigile käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku valdkondadele.

6.   jagu

E-kaubandus

Artikkel 139

Eesmärgid ja põhimõtted

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab kauplemisvõimalusi mitmetes sektorites, ning lepivad kokku, et soodustavad omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e-kaubanduse valdkonnas tekkinud küsimustes.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et e-kaubanduse areng peab olema täielikus vastavuses rangeimate rahvusvaheliste isikuandmete kaitse standarditega, et tagada kindlus elektroonilise kaubanduse kasutajatele.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonilist edastamist loetakse teenuste osutamiseks käesoleva peatüki 3. jao (Teenuste piiriülene osutamine) tähenduses ja selle suhtes ei kohaldata tollimakse.

Artikkel 140

E-kaubanduse reguleerimise aspektid

1.   Lepinguosalised peavad e-kaubanduse reguleerimisel tekkinud küsimustes dialoogi, mis keskendub muu hulgas järgmistele teemadele:

a)

üldsusele välja antud elektrooniliste allkirjade sertifikaatide tunnustamine ning piiriüleste sertifitseerimisteenuste soodustamine;

b)

vahendusteenuste pakkujate vastutus andmete edastamise või salvestamise eest;

c)

soovimatute elektrooniliste kommertsteadete käsitlemine;

d)

tarbijakaitse e-kaubanduse valdkonnas;

e)

muud e-kaubanduse arengu seisukohalt olulised küsimused.

2.   Koostöö võib sisaldada lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.

7.   jagu

Erandid

Artikkel 141

Ülderandid

1   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklis 472 sätestatud ülderandite kohaldamist, kohaldatakse käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu XVI-A, XVI-B, XVI-C, XVI-D, XVI-E, XVI-F ja XVI-I lisa suhtes käesolevas artiklis sätestatud erandeid.

2.   Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtja asutamise või piiriülese teenuste osutamise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalisel vastu võtmast või jõustamast meetmeid, mis on:

a)

vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks;

b)

vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;

c)

seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koos piirangutega omamaistele investoritele või omamaisele teenuste osutamisele või tarbimisele;

d)

vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;

e)

vajalikud selleks, et tagada kooskõla käesoleva peatükiga kooskõlas olevatest õigusnormidega, sealhulgas sellistega, mis käsitlevad:

i)

kelmuste ja pettuste takistamist ja lepingu rikkumise tagajärgede menetlemist;

ii)

isikute eraelu kaitset isikuandmete töötlemisel ja levitamisel ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset;

iii)

ohutust.

f)

vastuolus käesoleva lepingu artikli 88 lõikega 1 ja artikliga 94, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, investorite, teenuste ja teenusepakkujatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane määramine ja kogumine (33).

3.   Käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XVI-A, XVI-B, XVI-C, XVI-D, XVI-E, XVI-F ja XVI-I lisa ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes ega kummagi lepinguosalise territooriumil toimuva tegevuse suhtes, mis on kas või puhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 142

Maksustamismeetmed

Käesoleva peatüki kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksukohtlemise suhtes, mida lepinguosalised võimaldavad või kavatsevad tulevikus võimaldada omavaheliste topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute alusel.

Artikkel 143

Julgeolekuerandid

1.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:

a)

kohustab lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks, või

b)

takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

i)

seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisega;

ii)

seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt relvajõudude varustamiseks;

iii)

seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalide ja ainetega, millest neid saadakse, ning

iv)

sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras ning

c)

takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, et täita oma kohustusi, mis ta on võtnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.

7.   PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 144

Jooksvad maksed

Lepinguosalised kohustuvad lubama ja mitte piirama lepinguosaliste vahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikliga.

Artikkel 145

Kapitali liikumine

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja rahastamiskonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumise vastuvõtjariigi õigusnormide kohaste otseinvesteeringute (34) ja käesoleva lepingu IV jaotise 6. peatüki (Ettevõtjate asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus) kohaste investeeringute puhul ning nende investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimise.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest ja ilma, et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute puhul järgmist:

a)

kapitali vaba liikumise ühe lepinguosalise residendi osalusel teostatavate äritehingute ja osutatavate teenustega seotud krediidi puhul;

b)

kapitali vaba liikumise teise lepinguosalise portfelliinvesteeringute ning finantslaenude ja -krediitide puhul.

3.   Ukraina kohustub maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingud lepinguosalise ELiga samaväärsel tasemel liberaliseerima enne, kui ta võimaldab võrdset kohtlemist finantsteenuste valdkonnas vastavalt käesoleva lepingu XVII lisa artikli 4 lõikele 3. Kui kapitali liikumise alased Ukraina õigusaktid ning nende rakendamine ja jõustamine vastavalt käesoleva lepingu XVII lisa artikli 4 lõikes 3 kirjeldatud põhimõtteile on pälvinud positiivse hinnangu, on täidetud eeltingimus, mis võimaldab kaubanduskomiteel otsustada pakkuda võrdset kohtlemist finantsteenuste valdkonnas.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised uusi piiranguid kapitali liikumisele lepinguosalise ELi ja Ukraina elanike vahel ega muuda rangemaks kehtivat korda.

Artikkel 146

Kaitsemeetmed

Kui erandlikel asjaoludel lepinguosaliste vahelised maksed või kapitali liikumine põhjustab või ähvardab põhjustada suuri raskusi ühe või mitme ELi liikmesriigi või Ukraina vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises (35), võivad asjaomased lepinguosalised võtta lepinguosalise ELi ja Ukraina vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud, ilma et see piiraks muude käesoleva lepingu sätete kohaldamist. Kaitsemeetmeid võttev lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata sellise meetme vastuvõtmisest ja esitab niipea kui võimalik selle lõpetamise ajakava.

Artikkel 147

Edasist hõlbustamist ja liberaliseerimist käsitlevad sätted

1.   Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et hõlbustada nendevahelist kapitali liikumist käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks.

2.   Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva esimese nelja aasta jooksul meetmeid, mis võimaldavad luua vajalikud tingimused kapitali vaba liikumist käsitlevate lepinguosalise ELi eeskirjade edasiseks järkjärguliseks kohaldamiseks.

3.   Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab kaubanduskomitee võetud meetmed läbi ja määrab kindlaks edasise liberaliseerimise üksikasjad.

8.   PEATÜKK

Riigihanked

Artikkel 148

Eesmärgid

Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, mittediskrimineeriv, konkurentsil põhinev ja avatud hankemenetlus teenib jätkusuutliku majandusarengu eesmärki, ning seavad eesmärgiks oma riigihanketuru tegeliku ja järkjärgulise vastastikuse avamise.

Käesoleva peatükiga nähakse ette võrdsel kohtlemisel põhinev vastastikune juurdepääs riigihanketurule riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandi riigihankelepingute sõlmimiseks ja kontsessioonide andmiseks traditsioonilises ja avalike teenuste sektoris. Sellega nähakse ette Ukraina riigihankeid käsitlevate õigusaktide järkjärguline lähendamine ELi riigihangete õigustikule, samuti institutsioonilise reformi läbiviimise ja tõhusa riigihangete süsteemi loomine vastavalt lepinguosalise ELi riigihangete süsteemi põhimõtetele ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (edaspidi „direktiiv 2004/18/EÜ”) ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (edaspidi „direktiiv 2004/17/EÜ”) mõistetele ja määratlustele.

Artikkel 149

Reguleerimisala

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute, avalike teenuste sektorite ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute ning ehitustööde ja teenuste kontsessioonide suhtes.

2.   Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi ELi riigihangete õigustikus sätestatud määratlustele vastavate hankijate ja hankeüksuste suhtes (edaspidi ühiselt „hankijad”). See hõlmab ka asjakohaseid ülesandeid täitvaid avalike teenuste sektorite avalik-õiguslikke asutusi ja riigiosalusega ettevõtjaid ning erasektori ettevõtjaid, kes avalike teenuste valdkonnas tegutsevad eri- ja ainuõiguste alusel.

3.   Käesolevat peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis ületavad künnisväärtuse.

Riigihankelepingu hinnangulise väärtuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta. Künniste kohaldamisel Ukraina arvutab ja konverteerib need väärtused oma riigi vääringusse vastavalt Ukraina riigipanga kehtestatud kursile.

Kõnealused künnisväärtused vaadatakse korrapäraselt läbi iga kahe aasta tagant alates esimesest paarisarvulisest aastast pärast lepingu jõustumist vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud euro keskmisele päevakursile 24-kuise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval; väärtused jõustuvad alates 1. jaanuarist. Sel viisil läbivaadatud künnisväärtused ümardatakse vajaduse korral allapoole lähima tuhande euroni. Künniste läbivaatamise tulemuse võtab vastu kaubanduskomitee käesoleva lepingu VII jaotises (Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted) sätestatud korras.

Artikkel 150

Institutsiooniline raamistik

1.   Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad riigihangete süsteemi ning asjakohaste põhimõtete nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku asjakohase institutsioonilise raamistiku ja korralduse.

2.   Institutsioonilise reformi raames määrab Ukraina eelkõige:

a)

majanduspoliitika eest vastutava keskse täitevorgani, kelle ülesanne on tagada sidus poliitika kõikides riigihangetega seotud valdkondades. Selline asutus hõlbustab ja koordineerib käesoleva peatüki rakendamist ja suunab õigusaktide lähendamise protsessi;

b)

erapooletu ja sõltumatu organi, kelle ülesanne on vaadata läbi hankemenetluse käigus hankijate võetud otsused. Selles kontekstis tähendab „sõltumatu”, et organ on hankijatest ja ettevõtjatest sõltumatu avalik asutus. Luuakse võimalus kõnealuse organi otsused kohtus vaidlustada.

3.   Lepinguosalised tagavad kaebusi läbivaatavate ametiasutuste otsuste jõustamise.

Artikkel 151

Hankemenetlusele esitatavad põhinõuded

1.   Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad lepinguosalised täitma käesoleva artikli lõigetes 2–15 sätestatud hankemenetluse põhinõuded. Need põhinõuded tulenevad otseselt ELi riigihangete õigustikuga ettenähtud riigihanke-eeskirjadest ja -põhimõtetest, sealhulgas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.

2.   Lepinguosalised tagavad kõigi kavandatavate hangete avaldamise asjakohases meedias viisil, mis võimaldab:

a)

konkurentsi tekkimise asjaomasel turul ning

b)

huvitatud ettevõtjal saada enne hankemenetluse algust juurdepääsu kavandatavat hanget käsitlevale teabele ja teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

3.   Avaldatav teave peab vastama ettevõtjate lepinguga seotud majandusliku huvi suurusele.

4.   Avaldatakse vähemalt peamised faktid sõlmitava lepingu kohta, valiku kvalitatiivsed kriteeriumid, hankemenetluse laad, lepingu sõlmimise kriteeriumid ja muu asjakohane teave, mille alusel ettevõtja saab otsustada, kas teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

5.   Korruptsiooni vältimiseks sõlmitakse kõik lepingud läbipaistva ja erapooletu hankemenetluse teel. Erapooletus tagatakse eelkõige lepingu objekti mittediskrimineeriva kirjelduse, kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu võimaldamise, asjakohaste tähtaegade ning läbipaistva ja objektiivse lähenemisviisiga.

6.   Nõutava ehitustöö, asjade või teenuste kirjeldamisel kasutavad hankijad toimingu ja otstarbe üldist või rahvusvaheliste, Euroopa või liikmesriigi nõuete kohast kirjeldust.

7.   Nõutavate ehitustööde, asjade ja teenuste kirjeldamisel ei tohi kasutada konkreetse tootja või allika, tootmisprotsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi ega konkreetse päritolu või toote puhul kasutatavat kirjeldust, välja arvatud juhul, kui seda tingib lepingu objekt ja lisatakse märge „või samaväärne”. Eelistatakse toimingu ja otstarbe üldist kirjeldamist.

8.   Hankijad ei kehtesta teise lepinguosalise ettevõtjaid otseselt või kaudselt diskrimineerivaid tingimusi, näiteks nõuet, et lepingust huvitatud ettevõtja peab olema asutatud samas riigis, piirkonnas või territooriumil, kus asub hankija.

Olenemata eespool sätestatust võib juhul, kui seda tingivad lepingu konkreetsed asjaolud, edukalt pakkujalt nõuda, et ta looks lepingu täitmise kohas teatava ettevõtluse infrastruktuuri.

9.   Huvist teatamise ja pakkumuste esitamise tähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid lepingut piisavalt hinnata ja pakkumust ette valmistada.

10.   Kõigil osalistel peab olema võimalus eelnevalt teada saada kohaldatavaid eeskirju, valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume. Neid eeskirju tuleb kohaldada võrdselt kõigi osalejate suhtes.

11.   Hankijad võivad kutsuda pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid tingimusel, et:

a)

seda tehakse läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning

b)

valik põhineb ainult objektiivsetel teguritel, nagu pakkujate kogemus asjaomases valdkonnas, nende ettevõtte ja infrastruktuuri suurus ning nende tehniline ja professionaalne võimekus.

Kutsudes pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid, võetakse arvesse vajadust tagada piisav konkurents.

12.   Hankijad võivad kasutada läbirääkimistega menetlust ainult kindlaksmääratud erandjuhtudel, kui sellise menetluse kasutamine ei moonuta konkurentsi.

13.   Hankijad võivad kasutada kvalifitseerimissüsteeme ainult tingimusel, et kvalifitseerunud ettevõtjate loetelu koostatakse piisavalt avalikustatud, läbipaistva ja avatud menetluse teel. Hankemenetlus peab olema mittediskrimineeriv ka selliste süsteemidega hõlmatud valdkondades.

14.   Lepinguosalised tagavad, et vastavalt eelnevalt teatavaks tehtud pakkumiskriteeriumidele ja korrale tunnistatakse edukaks läbipaistvalt pakkuja, kes on esitanud majanduslikult kõige soodsama või madalama hinnaga pakkumuse. Lõplik otsus edastatakse kõigile pakkujatele ilma põhjendamatu viivituseta. Edutu pakkuja taotlusel esitatakse piisavalt üksikasjalikud põhjendused, et võimaldada otsuse läbivaatamist.

15.   Lepinguosalised tagavad, et isikutel, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu ja kes on kandnud või võivad kanda kahju väidetava rikkumise tõttu, on õigus saada tõhusat ja erapooletut kohtulikku kaitset seoses hankija mis tahes otsusega kõnealune leping sõlmida. Sellise läbivaatamise käigus ja lõpul vastu võetud otsused avalikustatakse huvitatud ettevõtjate teavitamiseks piisaval viisil.

Artikkel 152

Õigusaktide lähendamise kavandamine

1.   Enne õigusaktide lähendamise alustamist esitab Ukraina kaubanduskomiteele käesoleva peatüki rakendamise põhjaliku, kogu õigusaktide lähendamiseks ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks teostatavaid reforme hõlmava tegevuskava koos ajakava ja eesmärkidega. Tegevuskava peab lähtuma käesoleva lepingu XXI-A lisas sätestatud etappidest ja ajakavast.

2.   Tegevuskava hõlmab reformi kõiki aspekte ja riigihangete rakendamise õigusraamistikku, eelkõige riigihankeid, avalike teenuste hankeid, ehitustööde kontsessioone ja läbivaatamise korda käsitlevate õigusaktide lähendamist ning kõikide tasandite asutuste (sealhulgas läbivaatavate organite) haldussuutlikkuse ja jõustamismehhanismide parandamist.

3.   Kui kaubanduskomitee tegevuskava heaks kiidab, lähtutakse sellest dokumendist käesoleva peatüki rakendamisel. Euroopa Liit teeb kõik, mis võimalik, et abistada Ukrainat tegevuskava rakendamisel.

Artikkel 153

Õigusaktide lähendamine

1.   Ukraina viib oma olemasolevad ja tulevikus vastu võetavad riigihangete valdkonna õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi riigihangete õigustikuga.

2.   Õigusaktide lähendamine viiakse läbi etapiviisiliselt vastavalt käesoleva lepingu XXI-A, XXI-B–XXI-E, XXI-G, XXI-H ja XXI-J lisale. Käesoleva lepingu XXI-F ja XXI-I lisas on loetletud õigusaktid, mille ülevõtmine ei ole kohustuslik ning XXI-K – XXI-N lisas on loetletud need ELi õigusaktid, mille suhtes õigusaktide lähendamise nõue ei kehti. Selles protsessis võetakse arvesse Euroopa Kohtu praktikat ja Euroopa Komisjoni rakendusmeetmeid ning vajaduse korral ka ELi õigustikku hiljem tehtud muudatusi. Kaubanduskomitee hindab iga etapi rakendamist ning kui ta selle heaks kiidab, võetakse seda arvesse vastastikusel turulepääsu võimaldamisel vastavalt käesoleva lepingu XXI-A lisale. Euroopa Komisjon teavitab Ukrainat viivitamata mis tahes muudatustest ELi õigustikus. Ta annab ka vajalikku nõu ja tehnilist abi muudatuste rakendamisel.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et kaubanduskomitee hindab järgmist etappi alles pärast seda, kui eelmise etapi rakendusmeetmeid on ellu viidud ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud korras heaks kiidetud.

4.   Lepinguosalised tagavad, et neis riigihankevaldkondades, mida käesolev artikkel ei hõlma, kohaldatakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 151.

Artikkel 154

Turulepääs

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nende turud avatakse üksteisele järk-järgult ja samaaegselt. Vastastikust turulepääsu avatakse sedamööda, kuidas edeneb õigusaktide lähendamine vastavalt käesoleva lepingu XXI-A lisale.

2.   Otsus turu avamise uude etappi astumise kohta tehakse vastavalt hinnangule, mis antakse vastu võetud õigusaktide kvaliteedile ning nende tegelikule rakendamisele. Kaubanduskomitee teostab sellist hindamist korrapäraselt.

3.   Kui lepinguosaline on käesoleva lepingu XXI-A lisa kohaselt avanud oma riigihanketuru teisele lepinguosalisele, võimaldab lepinguosaline EL Ukraina ettevõtjatele juurdepääsu hankemenetlusele vastavalt ELi riigihanke eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõtja on asutatud ELis või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse lepinguosalise ELi ettevõtjatele; Ukraina võimaldab lepinguosalise ELi ettevõtjatele vastavalt oma siseriiklikele riigihankeeeskirjadele juurdepääsu hankemenetlusele olenemata sellest, kas ettevõtja on asutatud Ukrainas või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse Ukraina ettevõtjatele.

4.   Pärast õigusaktide lähendamise protsessi viimase etapi rakendamist uurivad lepinguosalised võimalust võimaldada üksteisele pääsu ka selliste hangete turule, mille künnisväärtus on madalam käesoleva lepingu artikli 149 lõike 3 sätestatud väärtusest.

5.   Soome säilitab oma seisukoha Ahvenamaa saarte suhtes.

Artikkel 155

Teave

1.   Lepinguosalised tagavad ostjate ja ettevõtjate hea teavitamise riigihangete korrast, sealhulgas asjakohastest õigusaktidest ja haldusotsustest.

2.   Lepinguosalised tagavad hankeid käsitleva teabe tõhusa levitamise.

Artikkel 156

Koostöö

1.   Lepinguosalised soodustavad omavahelist koostööd, vahetades kogemusi ja teavet oma hea tava ja õigusraamistiku kohta.

2.   Lepinguosaline EL hõlbustab käesoleva peatüki rakendamist, andes sealhulgas vajalikku tehnilist abi. Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotisega (Finantskoostöö ja pettusevastased sätted) võetakse rahastamist käsitlevad konkreetsed otsused vastu ELi asjakohaste rahastamismehhanismide ja -vahendite raames.

3.   Koostöövaldkondade soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu XXI-O lisas.

9.   PEATÜKK

Intellektuaalomand

1.   jagu

Üldsätted

Artikkel 157

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on:

a)

soodustada lepinguosaliste riikides uuenduslike ja loovate toodete tootmist ja turustamist ning

b)

saavutada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise tase.

Artikkel 158

Kohustuste laad ja kohaldamisala

1.   Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO asutamislepingu 1C lisas sisalduva intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesoleva jaotise sätetega täiendatakse ja täpsustatakse täiendavalt poolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi vallas.

2.   Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmavad intellektuaalomandi õigused autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide ja andmebaaside autoriõigust, ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi; õigusi patentidele, sealhulgas biotehnoloogiliste leiutiste patentidele, kaubanimedele, kui need on asjaomase riigi siseriiklike õigusaktide raames kaitstud intellektuaalomandi õigustega; disainilahendustele, mikrolülituste topoloogiale, geograafilistele tähistele ja päritolunimetustele ning taimesortidele, samuti avalikustamata oskusteabe kaitset ja kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse 1967. aasta Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artiklis 10a.

Artikkel 159

Tehnosiire

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et vahetavad seisukohti ja teavet oma sise- ja rahvusvaheliste tavade ja põhimõtete kohta, mis mõjutavad tehnosiiret. Selline teabevahetus sisaldab eelkõige meetmeid infovoogude, äripartnerluste, litsentsimise ja allhankimise soodustamiseks vabatahtlikkuse alusel. Erilist tähelepanu pööratakse vastuvõtjariikides tehnosiiret võimaldava keskkonna loomiseks vajalikele tingimustele, sealhulgas asjakohase õigusliku raamistiku ja inimkapitali arendamisega seotud küsimustele.

2.   Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandi õiguse omajate seaduslike huvide kaitsmise.

Artikkel 160

Ammendumine

Lepinguosalistel on õigus kehtestada oma intellektuaalomandi õiguste ammendumise kord, mis vastab TRIPS-lepingu sätetele.

2.   jagu

Intellektuaalomandi õiguste standardid

1.   alljagu

Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused

Artikkel 161

Kaitse pakkumine

Lepinguosalised järgivad:

a)

teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooni (1961) (edaspidi „Rooma konventsioon”) artikleid 1–22;

b)

Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni (1886, viimati muudetud 1979) (edaspidi „Berni konventsioon”) artikleid 1–18;

c)

Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (edaspidi „WIPO”) autoriõiguse lepingu (1996) artikleid 1–14 ning

d)

WIPO esituse ja fonogrammide lepingu (1996) artikleid 1–23.

Artikkel 162

Autori õiguste ajaline kehtivus

1.   Berni konventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- ja kunstiteose autori õigused kehtivad autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma olenemata kuupäevast, mil teos õiguspäraselt üldsusele avaldati.

2.   Mitme autori loodud teose puhul arvutatakse lõikes 1 osutatud tähtaega viimase elusolnud autori surmast.

3.   Anonüümse või pseudonüümi all loodud teose puhul on kaitse tähtaeg 70 aastat pärast seda, kui teos õiguspäraselt üldsusele avaldati. Kui autori kasutatud pseudonüüm ei jäta tema isiku suhtes kahtlust või kui autor avaldab oma isiku esimeses lauses osutatud aja jooksul, siis kohaldatakse lõikes 1 osutatud kaitse tähtaega.

4.   Kui teos avaldatakse köidete, osade, vihikute, numbrite või seeriatena ja kaitse tähtaeg algab hetkest, mil teos õiguspäraselt üldsusele avaldati, arvestatakse iga sellise elemendi kaitse tähtaega eraldi.

5.   Kui teose kaitse tähtaega ei arvestata autori või autorite surmast ja teost ei ole üldsusele õiguspäraselt avaldatud 70 aasta jooksul pärast selle loomist, siis kaitse lõpetatakse.

Artikkel 163

Kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste kaitse kestus

1.   Kinematograafilise või audiovisuaalse teose peamist režissööri loetakse sellise teose autoriks või üheks selle autoritest. Lepinguosalistele jääb vabadus määrata teisi kaasautoreid.

2.   Kinematograafilise ja audiovisuaalse teose kaitse tähtaeg ei lõpe varem kui 70 aastat pärast loetletud isikute rühmast viimasena elus olnud isiku surma olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või ei. Sellesse rühma kuuluvad vähemalt peamine režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor ning spetsiaalselt kinematograafilises või audiovisuaalses teoses kasutamiseks loodud muusika helilooja.

Artikkel 164

Autoriõigusega kaasnevate õiguste ajaline kehtivus

1.   Esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kui esituse salvestus on õiguspäraselt avaldatud või kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt üldsusele suunatud, ei lõpe õigused varem kui 50 aastat pärast esimese sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele suunamise kuupäeva olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

2.   Fonogrammitootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestuse tegemist. Seevastu juhul, kui fonogramm on nimetatud ajavahemiku jooksul seaduspäraselt välja antud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 50 aastat pärast seaduspärase esmaväljaande kuupäeva. Kui esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole seaduspärast väljaandmist toimunud ning fonogramm on selle tähtaja jooksul seaduspäraselt üldsusele suunatud, lõpevad nimetatud õigused 50 aastat pärast esimese seaduspärase üldsusele suunamise kuupäeva.

3.   Filmi esmasalvestuse tootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestuse tegemist. Kui film on õiguspäraselt avaldatud või kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt üldsusele suunatud, ei lõpe õigused varem kui 50 aastat pärast esimese sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele suunamise kuupäeva olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Termin „film” tähendab kinematograafilist või audiovisuaalset teost või liikuvaid pilte, koos heliga või ilma.

4.   Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.

Artikkel 165

Varem avaldamata teoste kaitse

Isikule, kes pärast autoriõigusega antava kaitse aegumist esmakordselt avaldab või suunab õiguspäraselt üldsusele varem avaldamata teose, tagatakse autori majanduslike õiguste kaitsega samaväärne kaitse. Selliste õiguste kaitse tähtaeg on 25 aastat alates ajast, mil teos esmakordselt õiguspäraselt avaldati või üldsusele suunati.

Artikkel 166

Kriitilised ja teaduslikud väljaanded

Lepinguosalised võivad kaitsta avalikkusele kättesaadavaks saanud kriitilisi ja teaduslikke väljaandeid. Selliste õiguste kaitse maksimaalne tähtaeg on 30 aastat alates ajast, mil väljaanne esmakordselt õiguspäraselt avaldati.

Artikkel 167

Fotode kaitse

Fotosid, mis on algupärased, s.o mille puhul on tegemist autori enda intellektuaalse loominguga, kaitstakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 162. Lepinguosalised võivad ette näha muude fotode kaitse.

Artikkel 168

Õiguste kollektiivse teostamise alane koostöö

Lepinguosalised tunnistavad vajadust sõlmida oma vastavate kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelise koostöö kokkulepped, et üheskoos tagada sisule parem juurdepääs ja sisu edastamine lepinguosaliste vahel ning lepinguosaliste teoste või muude kaitstud objektide kasutuslitsentside tasude vastastikune ülekandmine. Lepinguosalised tunnistavad vajadust saavutada oma vastavate kollektiivse esindamise organisatsioonide ülesannete ratsionaalne täitmine ja suurendada selle läbipaistvust.

Artikkel 169

Salvestusõigus

1.   Selle artikli kohaldamisel: „salvestis” – helide ja kujutiste või neid esindavate märkide kogum, mida saab seadme abil teha tajutavaks, taasesitada ja edastada.

2.   Lepinguosalised näevad esitajatele ette ainuõiguse lubada või keelata oma esinemistest salvestiste tegemise.

3.   Lepinguosalised näevad ringhäälinguorganisatsioonidele ette ainuõiguse lubada või keelata nende kaabel- ja kaablita sidevahendite, sh kaabli või satelliidi kaudu edastatavatest saadetest salvestise tegemise.

4.   Kaabellevitajal ei ole lõikes 2 sätestatud õigust, kui ta kõigest taasedastab kaablivõrgu kaudu ringhäälinguorganisatsioonide ringhäälingusaateid.

Artikkel 170

Edastamine ja üldsusele suunamine

1.   Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „edastamine”– helide või kujutiste ja helide ning neid esindavate märkide suunamine üldsusele kaablita vahenditega, näiteks satelliidi kaudu, ning kodeeritud signaalide edastamine, kui ringhäälinguorganisatsioon või keegi teine tema nõusolekul annab üldsuse käsutusse dekodeerimisvahendid;

b)   „üldsusele suunamine”– esituse helide või fonogrammile salvestatud helide või helisid esindavate märkide viimine üldsuseni muude vahendite kui edastamise teel. Lõike 3 kohaldamisel hõlmab üldsusele suunamine fonogrammile salvestatud helide või neid esindavate märkide üldsusele kuuldavaks tegemist.

2.   Lepinguosalised näevad esitajatele ette ainuõiguse lubada või keelata oma esituste edastamine kaablita vahendite abil ja nende suunamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestuse põhjal.

3.   Lepinguosalised näevad esitajatele ja fonogrammitootjatele ette õiguse saada ühekordset õiglast tasu, kui kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse edastamiseks kaablita vahendite abil või muul moel üldsusele suunamiseks, samuti õiguse tagada, et kõnealune tasu jagatakse asjaomaste esitajate ja fonogrammi tootjate vahel. Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad lepinguosalised sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.

4.   Lepinguosalised sätestavad ringhäälinguorganisatsioonide ainuõiguse lubada või keelata oma ringhäälingusaadete taasedastamine kaablita vahendite abil ja nende teleülekannete suunamine üldsusele, kui selline suunamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.

Artikkel 171

Levitamisõigus

1.   Lepinguosalised näevad ette, et autoritel on ainuõigus lubada või keelata oma teoste originaalide ja koopiate levitamist üldsusele müümise teel või muul viisil.

2.   Lepinguosalised sätestavad, et järgmistel isikutel on ainuõigus teha üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil käesoleva lõike punktides a–d osutatud objektid ja nende koopiad:

a)

esitajatel nende esituste salvestiste puhul;

b)

fonogrammitootjatel nende fonogrammide puhul;

c)

filmide esmasalvestiste tootjatel nende filmide originaali ja koopiate puhul;

d)

ringhäälinguorganisatsioonidel nende ringhäälingusaadete salvestiste puhul vastavalt käesoleva lepingu artikli 169 lõikele 3.

Artikkel 172

Piirangud

1.   Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 169, 170 ja 171 osutatud õigustele kehtestada piiranguid seoses:

a)

eraotstarbelise kasutamisega;

b)

lühikeste katkendite kasutamisega uudiste edastamisel;

c)

ajutise salvestamisega ringhäälinguorganisatsioonis tema oma vahenditega ja oma ringhäälingusaadete jaoks;

d)

kasutamisega ainult õpetamiseks ja teadustöös.

2.   Olenemata lõikest 1 võivad lepinguosalised kehtestada esitajate, fonogrammitootjate, ringhäälinguorganisatsioonide ja filmide esmasalvestuste tootjate kaitseks samasugused piirangud nagu nad on kehtestanud kirjandus- ja kuntsiteoste autoriõiguste kaitseks. Sundlitsentsid võib siiski kehtestada ainult niivõrd, kuivõrd nad on vastavuses Rooma konventsiooniga.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud piiranguid kohaldatakse üksnes teatud erijuhtudel, mis ei ole vastuolus objekti tavapärase kasutamisega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve.

Artikkel 173

Reprodutseerimisõigus

Lepinguosalised näevad ette, et ainuõigus lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult, on:

a)

autoritel nende teoste suhtes;

b)

esitajatel nende esituste salvestiste suhtes;

c)

fonogrammitootjatel nende fonogrammide suhtes;

d)

filmide esmasalvestiste tootjatel nende filmide originaali ja koopiate suhtes;

e)

ringhäälinguorganisatsioonidel nende kaabel- või kaablita sidevahendite, sh kaabli või satelliidi kaudu edastatavate saadete salvestiste suhtes.

Artikkel 174

Õigus teoseid üldsusele suunata ja muud sisu üldsusele kättesaadavaks teha

1.   Lepinguosalised näevad ette, et autoritel on ainuõigus lubada või keelata oma teoste suunamist üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemist, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.

2.   Lepinguosalised näevad ette, et ainuõigus lubada või keelata üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal, on:

a)

esitajatel nende esituste salvestiste suhtes;

b)

fonogrammitootjatel nende fonogrammide suhtes;

c)

filmide esmasalvestiste tootjatel nende filmide originaali ja koopiate suhtes;

d)

ringhäälinguorganisatsioonidel nende kaabel- või kaablita sidevahendite, sh kaabli või satelliidi kaudu edastatavate saadete salvestiste suhtes.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigused ei lõpe käesoleva artikli kohase üldsusele suunamise ja selle üldsusele kättesaadavaks tegemise toimingu tulemusel.

Artikkel 175

Erandid ja piirangud

1.   Lepinguosalised näevad ette, et käesoleva lepingu artiklis 173 osutatud ajutine reprodutseerimistoiming, kui see on ajutine või juhuslikku laadi, moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks teose või muu sisu:

a)

edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või

b)

seaduslik kasutamine

ning millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu artiklis 173 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.

2.   Kui lepinguosalised näevad ette erandi või piirangu artiklis 173 sätestatud reprodutseerimisõiguse suhtes, võivad nad ette näha ka erandeid ja piiranguid käesoleva lepingu artikli 171 lõikes 1 sätestatud levitamisõiguse suhtes ulatuses, mis on põhjendatav lubatava reprodutseerimise eesmärgiga.

3.   Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 173 ja 174 sätestatud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve.

Artikkel 176

Tehniliste meetmete kaitse

1.   Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või põhjendatult peab olema teadlik taotletavast eesmärgist.

2.   Lepinguosalised näevad ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:

a)

mida edendatakse, reklaamitakse ja turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks või

b)

millel puudub muu märkimisväärne kaubanduslik tähtsus peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise või

c)

mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud ja osutatud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks.

3.   Käesoleva jao kohaldamisel tähendab väljend „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet ja komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu sisuga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud lepinguosalise õigusakti alusel. Tehnilised meetmed on tõhusad juhul, kui õiguste omajad kontrollivad kaitstud teose või muu sisu kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil, näiteks teose või muu objekti krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.

4.   Lepinguosalised, kes näevad ette käesoleva lepingu artiklites 172 ja 175 sätestatud õiguste piiranguid, võivad ka tagada, et õiguse omajad teevad isikule, kelle kasuks on kehtestatud erand või piirang, kättesaadavaks vahendid, mis võimaldavad erandit või piirangut ära kasutada, kui sel isikul on seaduslik juurdepääs kaitstud tööle või sisule.

5.   Käesoleva lepingu artikli 175 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata teoste ja muu sisu suhtes, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks lepingulistel tingimustel ning sellisel viisil, et isik saab neile juurde pääseda enda valitud kohas ja enda valitud ajal.

Artikkel 177

Õiguste teostamist käsitleva teabe kaitsmine

1.   Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse kõikide isikute vastu, kes teadlikult ning loata sooritavad järgmisi toiminguid:

a)

kõrvaldavad või muudavad elektroonilist õiguste haldamiseks kasutatavat teavet;

b)

levitavad, impordivad levitamise eesmärgil, edastavad, suunavad üldsusele või teevad üldsusele kättesaadavaks käesoleva lepinguga kaitstud teoseid või muid objekte, millelt on loata kõrvaldatud õiguste haldamiseks kasutatav elektrooniline teave või millel on seda muudetud,

kui nimetatud isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta selliselt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või asjaomase lepinguosalise õiguse kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.

2.   Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab väljend „õiguste haldamiseks kasutatav teave” õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib teose või muu käesolevas lepingus osutatud objekti, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu objekti kasutamise tingimuste kohta, ning sellist teavet esindavaid numbreid ja koode.

Esimest lõiget kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud teose või muu käesolevas lepingus osutatud sisu eksemplarile või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

Artikkel 178

Rendi- ja laenutusõiguse omajad ja objektid

1.   Lepinguosalised peaksid ette nägema, et ainuõigus lubada või keelata rentimist ja laenutamist kuulub:

a)

autorile tema teose originaalide ja koopiate puhul;

b)

esitajale tema esituse salvestise puhul;

c)

fonogrammi tootjale tema toodetud fonogrammi puhul;

d)

filmi esmasalvestuse tootjale tema filmi originaali ja koopiate puhul.

2.   Need sätted ei hõlma hoonete ega tarbekunsti rendi- ja laenutusõigust.

3.   Lepinguosalised võivad näha ette erandid lõikes 1 sätestatud üldsusele laenutamise ainuõigusest, tingimusel et vähemalt autorid saavad sellise laenutamise eest tasu. Lepinguosalised võivad kindlaks määrata kõnealuse tasu suuruse, võttes arvesse oma kultuuri edendamise eesmärke.

4.   Kui lepinguosalised ei kohalda artiklis 157 ettenähtud üldsusele laenutamise alast ainuõigust fonogrammide, filmide ja arvutiprogrammide suhtes, näevad nad ette tasu vähemalt autoritele.

5.   Lepinguosalised võivad vabastada teatavad asutuste kategooriad lõigetes 3 ja 4 osutatud tasu maksmisest.

Artikkel 179

Võõrandamatu õigus õiglasele tasule

1.   Kui autor või esitaja on andnud oma fonogrammi või filmi originaali või koopiaga seotud õigused üle või neist loobunud fonogrammi või filmi tootja kasuks, säilib kõnealusel autoril või esitajal õigus saada rentimise eest õiglast tasu.

2.   Autorid ja esitajad ei saa loobuda õigusest saada rentimise eest õiglast tasu.

3.   Õiglase tasu saamise õiguse haldamise võib usaldada autoreid või esitajaid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele.

4.   Lepinguosalised võivad reguleerida, kas ja millises ulatuses kehtestatakse õiglase tasu saamise õiguse haldamine kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt, ning näha ette isikud, kellelt selline tasu sisse nõutakse.

Artikkel 180

Arvutiprogrammide õiguskaitse

1.   Lepinguosalised kaitsevad arvutiprogramme autoriõigusega kui kirjandusteoseid Berni konventsiooni tähenduses. Käesoleva sätte kohaldamisel hõlmab termin „arvutiprogrammid” nende väljatöötamisel loodud materjale.

2.   Käesoleva lepingu kohast kaitset kohaldatakse arvutiprogrammi kõigi avaldumisvormide suhtes. Käesoleva lepingu kohase autoriõigusega ei kaitsta arvutiprogrammi kõigi elementide, sealhulgas selle liideste aluseks olevaid ideid ega põhimõtteid.

3.   Arvutiprogrammi kaitstakse, kui see on algupärane selles mõttes, et tegemist on autori enda intellektuaalse loominguga. Kaitse kohaldamise otsuse tegemisel ei kohaldata muid kriteeriume.

Artikkel 181

Arvutiprogrammide autorsus

1.   Arvutiprogrammi autor on programmi loonud füüsiline isik või füüsiliste isikute rühm või, kui lepinguosaliste õigusnormid seda lubavad, selliste õigusnormidega õiguste omajaks määratud juriidiline isik.

2.   Kui arvutiprogrammi on loonud füüsiliste isikute rühm ühiselt, kuuluvad ainuõigused asjaomaste isikute ühisomandisse.

3.   Kui lepinguosaliste õigusaktid tunnistavad kollektiivseid teoseid, käsitatakse teose autorina isikut, keda peetakse lepinguosaliste õigusaktide kohaselt selle teose loojaks.

4.   Kui arvutiprogrammi on loonud töötaja oma tööülesannete täitmise käigus või tööandja juhtnööre järgides, on tööandjal ainuõigus kasutada kõiki selliselt loodud programmiga seotud varalisi õigusi, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 182

Arvutiprogrammidega seotud toimingute piiramine

Arvestades käesoleva lepingu artikleid 183 ja 184, hõlmavad õiguste omaja ainuõigused artikli 181 tähenduses õigust teha järgmisi toiminguid või anda luba nende tegemiseks:

a)

arvutiprogrammi osaline või täielik ajutine või alaline reprodutseerimine mistahes vahenditega ja mistahes vormis. Kui selline reprodutseerimine on vajalik arvutiprogrammi laadimiseks, kuvamiseks, käivitamiseks, edastamiseks ja salvestamiseks, on nendeks toiminguteks vaja õiguste omaja luba;

b)

arvutiprogrammide tõlkimine, kohandamine, korrastamine või muul moel muutmine ja nende toimingute tulemuste reprodutseerimine, ilma et see piiraks programmi muutva isiku õigusi;

c)

algupärase arvutiprogrammi ja selle koopiate igasugune avalik levitamine, sealhulgas laenutamine.

Artikkel 183

Erandid arvutiprogrammidega seotud toimingutele kehtestatud piirangutest

1.   Konkreetse lepingu puudumisel ei ole käesoleva lepingu artikli 182 punktides a ja b osutatud toiminguteks vaja õiguste omaja luba, kui sellised toimingud on vajalikud selleks, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda vastavalt tema otstarbele kasutada, kaasa arvatud selle vigade parandamiseks.

2.   Arvutiprogrammi kasutamise õigust omavat isikut ei tohi lepinguga takistada tagavarakoopiat tegemast, kui see on vajalik kõnealuse programmi kasutamiseks.

3.   Isikul, kellel on õigus kasutada arvutiprogrammi koopiat, on õigus ilma õiguste omaja loata jälgida, uurida ja katsetada programmi funktsioneerimist, et teha kindlaks programmi elementide aluseks olevad ideed ja põhimõtted, kui nimetatud isik teeb seda selliste programmi laadimise, kuvamise, käivitamise, edastamise või salvestamise toimingute käigus, mille teostamise õigus tal on.

Artikkel 184

Dekompileerimine

1.   Õiguste omaja luba ei nõuta, kui koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine artikli 182 punktide a ja b tähenduses on vältimatu, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

a)

neid toiminguid teostab litsentsi omanik või mõni muu isik, kellel on õigus kasutada programmi koopiat, või seda teeb nende nimel vastavat luba omav isik;

b)

koostalitusvõime saavutamiseks vajalik teave ei olnud käesoleva lõike punktis a nimetatud isikutele varem vabalt kättesaadav ning

c)

selliste toimingute puhul piirdutakse selliste algupärase programmi osadega, mis on koostalitusvõime saavutamiseks vajalikud.

2.   Lõike 1 sätete kohaldamisel saadud teavet ei või nimetatud sätete kohaselt:

a)

kasutada muul otstarbel kui sõltumatult loodud arvutiprogrammi koostalitlusvõime saavutamiseks;

b)

anda teistele, kui see ei ole vajalik sõltumatult loodud arvutiprogrammi koostalitusvõime saavutamiseks ega

c)

kasutada oma väljundilt märkimisväärselt sarnase arvutiprogrammi väljatöötamiseks, tootmiseks või turustamiseks ega muudeks autoriõigusi rikkuvateks toiminguteks.

3.   Vastavalt Berni konventsiooni sätetele ei või käesoleva artikli sätteid tõlgendada viisil, mis võimaldaks seda kohaldada nii, et see kahjustaks põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve või oleks vastuolus arvutiprogrammi tavapärase kasutamisega.

Artikkel 185

Andmebaaside kaitse

1.   Andmebaas käesoleva lepingu tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete ja muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil.

2.   Käesoleva lepingu kohast kaitset ei kohaldata selliste arvutiprogrammide suhtes, mida kasutatakse elektrooniliste vahendite abil kättesaadavate andmebaaside tegemiseks ja käitamiseks.

Artikkel 186

Kaitse objekt

1.   Sisu valiku või süstematiseerimise poolest autori intellektuaalseks loominguks olevaid andmebaase kaitstakse põhimõtteliselt autoriõigusega vastavalt 1. alljaole. Nende kaitse alla kuulumise kindlaksmääramiseks ei rakendata mingeid muid kriteeriume.

2.   Käesoleva alljaoga ettenähtud andmebaaside autoriõiguse kaitse ei laiene andmebaaside sisule ning sellega ei piirata nimetatud sisu suhtes kehtivaid õigusi.

Artikkel 187

Andmebaasi autorsus

1.   Andmebaasi autoriks on andmebaasi loonud füüsiline isik või füüsiliste isikute grupp või juhul, kui see on kooskõlas lepinguosaliste õigusaktidega, juriidiline isik, kes on nimetatud niisuguste õigusaktide alusel õiguste omajaks.

2.   Kui lepinguosaliste õigusaktidega on ette nähtud kollektiivsete teoste kategooria, siis kuuluvad kollektiivse teose varalised õigused isikule, kellele kuulub autoriõigus.

3.   Füüsiliste isikute grupi poolt ühiselt loodud andmebaasi suhtes tekkivad ainuõigused kuuluvad nendele isikutele ühiselt.

Artikkel 188

Andmebaasidega seotud toimingute piiramine

Autoriõigusega kaitstava andmebaasi vormi suhtes on andmebaasi autoril ainuõigus teha või lubada järgmist:

a)

ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)

tõlkimine, kohandamine, korrastamine ja ükskõik millised muud muudatused;

c)

andmebaasi või selle koopiate levitamine üldsusele mis tahes vormis;

d)

üldsusele suunamine, näitamine ja esitamine;

e)

punktis b nimetatud toimingute tulemuste reprodutseerimine, levitamine, üldsusele suunamine, näitamine ja esitamine.

Artikkel 189

Erandid andmebaasidega seotud toimingutele kehtestatud piirangutest

1.   Andmebaasi või selle koopia õiguspärase kasutaja poolt niisuguse käesoleva lepingu artiklis 188 loetletud toimingu sooritamiseks, mis on vajalik juurdepääsuks andmebaasi sisule või sisu tavapäraseks kasutamiseks õiguspärase kasutaja poolt, ei ole vaja andmebaasi autori luba. Kui õiguspärasel kasutajal on luba kasutada ainult andmebaasi üht osa, siis kohaldatakse käesolevat sätet vaid nimetatud osa suhtes.

2.   Lepinguosalised võivad näha ette piirangud artiklis 188 nimetatud õiguste suhtes järgmistel juhtudel:

a)

mitteelektroonilise andmebaasi reprodutseerimine isiklikeks vajadusteks;

b)

kasutamine, koos allika kohustusliku äranäitamisega, üksnes illustreeriva materjalina õppe- või teadusliku uurimistöö eesmärkidel nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle kaubanduslikke eesmärke;

c)

avaliku julgeoleku ning haldus- ja kohtumenetluse huvides;

d)

kui lepinguosaline on traditsiooniliselt kehtestanud autoriõiguste suhtes erandi, ilma et see piiraks punktide a, b ja d kohaldamist.

3.   Vastavalt Berni konventsioonile ei tõlgendata käesolevat artiklit selliselt, et seda oleks võimalik kohaldada viisil, millega põhjendamatult kahjustatakse õiguste omaja seaduslikke huve või mis on vastuolus andmebaasi tavapärase kasutamisega.

Artikkel 190

Edasimüügiõigus

1.   Lepinguosalised näevad ette, et algupärase kunstiteose autoril on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.

2.   Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikidele müügitehingutele, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja kunstiteoste vahendajad üldiselt.

3.   Lepinguosalised võivad kooskõlas oma õigusaktidega ette näha, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügile, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.

4.   Autoritasu tasub müüja. Lepinguosalised võivad ette näha, et autoritasu maksmise eest vastutab müüja koos mõne lõikes 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga, või mõni selline isik üksi.

Artikkel 191

Programmide edastamine satelliidi kaudu

Lepinguosalised näevad ette, et autorile kuulub ainuõigus lubada autoriõigusega kaitstud teoste satelliidi kaudu üldsusele edastamist.

Artikkel 192

Taasedastamine kaabellevi kaudu

Lepinguosalised tagavad, et kui teise lepinguosalise territooriumilt taasedastatakse programme kaabli kaudu nende territooriumile, peetakse kinni kohaldatavast autoriõigusest ja sellega kaasnevatest õigustest ning selline taasedastamine toimub autoriõiguse omajate, autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate ja kaabellevivõrgu operaatorite vaheliste individuaalsete või kollektiivsete lepinguliste kokkulepete põhjal.

2.   alljagu

Kaubamärgid

Artikkel 193

Registreerimismenetlus

1.   Lepinguosaline EL ja Ukraina näevad ette kaubamärkide registreerimise süsteemi, kus kaubamärgiasutus põhjendab nõuetekohaselt oma otsuseid kaubamärgi registreerimisest keeldumise kohta. Keeldumise põhjused edastatakse kirjalikult taotlejale, kellel on võimalus kõnealune keeldumine vaidlustada ja esitada lõpliku keeldumise puhul kaebus kohtuasutusele. Lepinguosaline EL ja Ukraina näevad ette ka võimaluse kaubamärgitaotlusi vaidlustada. Vaidlustamisel kasutatakse võistlevuse põhimõtet. Lepinguosaline EL ja Ukraina näevad ette kaubamärgitaotluste ja registreeritud kaubamärkide avaliku elektroonilise andmebaasi loomise.

2.   Lepinguosalised näevad ette kaubamärgi registreerimisest keeldumise või selle kehtetukstunnistamise põhjused. Järgmist ei registreerita kaubamärgina ja kui registreerimine on toimunud, siis võib selle kehtetuks tunnistada:

a)

tähiseid, mis ei saa endast kujutada kaubamärki;

b)

kaubamärke, millel puudub eristusvõime;

c)

kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

d)

kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja kindlakskujunenud kaubandustavades;

e)

tähiseid, mis koosnevad ainult:

i)

kauba enda loomuomasest kujust või

ii)

kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks või

iii)

kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;

f)

kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;

g)

kaubamärke, mis võivad oma olemuse tõttu avalikkust eksitada näiteks kaupade ja teenuste laadi, kvaliteedi ja geograafilise päritolu osas;

h)

kaubamärke, mille kasutamiseks puudub pädeva asutuse luba ja mille registreerimisest tuleb keelduda või mis tuleb kehtetuks tunnistada Pariisi konventsiooni artikli 6b kohaselt.

3.   Lepinguosalised näevad ette registreerimisest keeldumise või selle kehtetukstunnistamise täiendavad põhjused, mis on seotud varasemate õigustega vastuollu sattumisega. Kaubamärki ei registreerita ja registreeritud kaubamärgi võib kehtetuks tunnistada, kui:

a)

see on identne varasema kaubamärgiga ning kaubad või teenused, mille jaoks kaubamärki taotletakse või mille jaoks see on registreeritud, on identsed kaupade või teenustega, mille jaoks on kaitstud varasem kaubamärk;

b)

identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga.

4.   Lepinguosalised võivad ette näha ka muud registreerimisest keeldumise või selle kehtetukstunnistamise põhjused, mis on seotud varasemate õigustega vastuollu sattumisega.

Artikkel 194

Tuntud kaubamärgid

Lepinguosalised teevad koostööd, et tõhustada tuntud kaubamärkide kaitset, millele on osutatud Pariisi konventsiooni artiklis 6a ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõigetes 2 ja 3.

Artikkel 195

Kaubamärgist tulenevad õigused

Registreeritud kaubamärk annab omanikule sellega kaasnevad ainuõigused. Omanikul on õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

a)

kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud;

b)

tähiseid, mille identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid kaubamärgi ja tähise vahel.

Artikkel 196

Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest

1.   Lepinguosalised näevad ette piiratud erandi kaubamärgiga antavatest õigustest kirjeldavate terminite, sealhulgas geograafiliste tähiste õiglase kasutamise suhtes, tingimusel et selliste piiratud erandite puhul võetakse arvesse kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve. Samadel tingimustel võivad lepinguosalised ette näha ka muid piiratud erandeid.

2.   Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus:

a)

oma nime ja aadressi;

b)

tähiseid, mis näitavad liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega ega muid kauba või teenuse omadusi;

c)

kaubamärki, kui see on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige juhul, kui tegemist on lisaseadme või varuosaga, kui kõnealune isik kasutab neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga.

3.   Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse lepinguosalise õigusaktidega ja selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse.

Artikkel 197

Kaubamärkide kasutamine

1.   Kui omanik ei ole viie aasta jooksul pärast registreerimismenetluse lõpetamise kuupäeva asjaomasel territooriumil kaubamärki tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on olnud katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse kaubamärgi suhtes käesolevas alljaos ette nähtud karistusi, välja arvatud juhul, kui kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused.

2.   Kasutamisena lõike 1 tähenduses käsitatakse ka järgmist:

a)

kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristatavust;

b)

kaubamärgi kinnitamine kaupadele ja nende pakendile ainult ekspordi otstarbel.

3.   Kui kaubamärki kasutatakse omaniku nõusolekul või kui seda teeb isik, kellel on luba kasutada kollektiivkaubamärki või garantiimärki või tõendusmärki, peetakse seda kaubamärgi kasutamiseks omaniku poolt lõike 1 tähenduses.

Artikkel 198

Tühistamise põhjused

1.   Lepinguosalised näevad ette, et kaubamärgi võib tühistada, kui seda ei ole asjaomasel territooriumil viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti ja kasutamatajätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi, kuid keegi ei tohi taotleda kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viie aasta pikkuse ajavahemiku lõpu ja tühistamistaotluse esitamise vahelisel ajal; kasutamise algus või jätkumine kolme kuu jooksul enne tühistamistaotluse esitamist, kui see algas kõige varem mittekasutuse viie järjestikuse aasta pikkuse ajavahemiku lõppedes, jäetakse siiski tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada tühistamistaotluse esitamise võimalusest.

2.   Kaubamärgi võib tühistada ka juhul, kui pärast selle registreerimise kuupäeva:

a)

on kaubamärk omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu kaubanduses muutunud selle kauba või teenuse üldnimeks, mille jaoks ta on registreeritud;

b)

on kaubamärki selle omaniku poolt või tema loal nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, kasutatud selliselt, et kaubamärk võib avalikkust eksitada eelkõige kõnealuste kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas.

Artikkel 199

Osaline keeldumine, tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

Kui kaubamärgi andmisest keeldumise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas vaid mõningate kaupade või teenuste puhul, mille jaoks on esitatud kaubamärgi registreerimise taotlus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud, hõlmab kaubamärgi registreerimisest keeldumine või kaubamärgi lõppenuks tunnistamine või tühiseks tunnistamine ainult neid kaupu või teenuseid.

Artikkel 200

Kaitse kestus

Lepinguosalises ELis ja Ukrainas pakutava kaitse kestus on vähemalt 10 aastat alates taotluse esitamise kuupäevast. Õiguste omaja võib kaitse tähtaega pikendada kümneaastaste ajavahemike kaupa.

3.   alljagu

Geograafilised tähised

Artikkel 201

Alljao reguleerimisala

1.   Käesolevat alljagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes.

2.   Lepinguosalise selliste geograafiliste tähiste suhtes, mida peab kaitsma teine lepinguosaline, kohaldatakse käesolevat lepingut üksnes juhul, kui nende suhtes kohaldatakse artiklis 202 osutatud õigusakte.

Artikkel 202

Kehtestatud geograafilised tähised

1.   Olles läbi vaadanud käesoleva lepingu XXII-A lisa A osas loetletud Ukraina seadused, leiab lepinguosaline EL, et need vastavad XXII-A lisa B osas kehtestatud nõuetele.

2.   Olles läbi vaadanud käesoleva lepingu XXII-A lisa A osas loetletud lepinguosalise ELi seadused, leiab Ukraina, et need vastavad XXII-A lisa B osas kehtestatud nõuetele.

3.   Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XXII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ja läbi vaadanud lepinguosalise ELi poolt vastavalt lõikes 2 osutatud õigusaktidele registreeritud ELi põllumajandustoodete ja toidu geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXII-C lisas, ning tema veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXII-D lisas, kaitseb Ukraina kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

4.   Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XXII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ja läbi vaadanud Ukraina poolt vastavalt lõikes 1 osutatud õigusaktidele registreeritud Ukraina veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXII-D lisas, kaitseb lepinguosaline EL kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

Artikkel 203

Uute geograafiliste tähiste lisamine

1   Lepinguosalised lepivad kokku, et näevad pärast vastuväite esitamise menetluse lõpuleviimist ning artikli 202 lõigetes 3 ja 4 osutatud geograafiliste tähiste läbivaatamist mõlema lepinguosalise jaoks sobival viisil ette võimaluse lisada käesoleva lepingu XXII-C ja XXII-D lisasse uusi kaitset vajavaid geograafilisi tähiseid käesoleva lepingu artikli 211 lõikes 3 sätestatud korras.

2.   Lepinguosaliselt ei saa nõuda sellise geograafilise tähise kaitsmist, mis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimega ning mis võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas.

Artikkel 204

Geograafiliste tähiste kaitse reguleerimisala

1.   Käesoleva lepingu XXII-C ja XXII-D lisas loetletud geograafilisi tähiseid ning käesoleva lepingu artikli 203 kohaselt lisatud geograafilisi tähiseid kaitstakse:

a)

kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootekirjeldusele või kui sellise kasutusega kaasneb geograafilise tähise maine ärakasutamine;

b)

väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud, translitereeritud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon”, „maitse”, „samasugune” või muu samalaadne väljend;

c)

toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate muude valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;

d)

mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

2.   Kaitstud geograafilisi tähiseid ei muudeta lepinguosaliste territooriumidel üldnimedeks.

3.   Kui geograafilised tähised on täielikult või osaliselt homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt ning võttes arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ja segiajamise tegelikku ohtu. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, pidades silmas, et tagatakse asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning et tarbijaid ei eksitata. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

4.   Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga läbirääkimiste kontekstis ettepaneku selle kolmanda isiku geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on teise lepinguosalise geograafilise tähisega homonüümne, teatatakse sellest viimasele, andes talle võimaluse esitada märkusi enne nimetuse kaitse alla võtmist.

5.   Vastavalt käesolevale lepingule ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist selle päritolumaal enam ei kaitsta. Selline teatamine toimub vastavalt käesoleva lepingu artikli 211 lõikele 3.

6.   Ükski käesoleva lepingu säte ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse üldsust eksitaval viisil.

Artikkel 205

Geograafiliste tähiste kasutamise õigus

1.   Igaüks tohib kaubanduslikul eesmärgil kasutada selliste käesoleva lepingu kohaselt kaitstud põllumajandustoodete, toidu, veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide nimetusi, mis vastavad tootekirjeldustele.

2.   Kui geograafiline tähis on käesoleva lepingu kohaselt kaitstud, ei saa kasutajad kaitstud nimetust enam registreerida ega selle suhtes muid piiranguid kasutada.

Artikkel 206

Seos kaubamärkidega

1.   Lepinguosalised keelduvad registreerimast kaubamärki või tunnistavad kehtetuks kaubamärgi, mis vastab käesoleva lepingu artikli 204 lõikes 1 osutatud mis tahes olukordadele seoses samasuguse toote kaitstud geograafilise tähisega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil asjaomasel territooriumil esitati geograafilise tähise registreerimise taotlus.

2.   Käesoleva lepingu artiklis 202 osutatud geograafiliste tähiste puhul on registreerimistaotluse esitamise kuupäev käesoleva lepingu jõustumiskuupäev.

3.   Käesoleva lepingu artiklis 203 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitse taotluse esitamise kuupäev teisele lepinguosalisele geograafilise tähise kaitse taotluse edastamise kuupäev.

4.   Lepinguosalistel ei ole kohustust kaitsta geograafilist tähist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 203 juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse suhtes eksitada.

5.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, kaitsevad lepinguosalised ka geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele käesoleva lepingu artikli 204 lõikes 1 osutatud olukorrale, mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühe lepinguosalise territooriumil kasutusele võetud enne geograafilise tähise käesoleva lepingu kohaselt teisele lepinguosalisele kaitsetaotluse esitamise kuupäeva. Sellise kaubamärgi kasutamist võib jätkata ja seda uuendada, olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole lepinguosaliste kaubamärkide õigusaktide kohaselt ühtegi põhjust.

Artikkel 207

Kaitse jõustamine

Lepinguosaliste poolsel käesoleva lepingu artiklites 204–206 sätestatud kaitse jõustamisel võtavad nende ametiasutused asjakohaseid meetmeid muu hulgas tollipiiril. Nad jõustavad kõnealust kaitset ka huvitatud isiku taotluse korral.

Artikkel 208

Ajutised meetmed

1.   Kooskõlas siseriiklike õigusaktidega enne käesoleva lepingu jõustumist valmistatud ja märgistatud tooteid, mis ei vasta käesoleva lepingu nõuetele, võib müüa kuni varude lõppemiseni.

2.   Kooskõlas siseriiklikele õigusaktidega pärast käesoleva lepingu jõustumist ning enne lõigetes 3 ja 4 loetletud tähtaegade lõppemist valmistatud ja märgistatud lõigetes 3 ja 4 loetletud geograafilise tähisega tooteid, mis ei vasta käesoleva lepinguga kehtestatud nõuetele, võib selle lepinguosalise territooriumil, kust toode pärineb, müüa kuni varude lõppemiseni.

3.   Kuigi lepinguosalise ELi geograafilised tähised on kaitstud vastavalt käesolevale lepingule, ei takista see nende tähiste kasutamist järgmiste Ukrainast pärit toodete tähistamiseks ja väljapanekuks kümne aasta pikkuse üleminekuperioodi jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist:

a)

Champagne,

b)

Cognac,

c)

Madera,

d)

Porto,

e)

Jerez /Xérès/Sherry,

f)

Calvados,

g)

Grappa,

h)

Anis Português,

i)

Armagnac,

j)

Marsala,

k)

Malaga,

l)

Tokaj.

4.   Kuigi lepinguosalise ELi geograafilised tähised on kaitstud vastavalt käesolevale lepingule, ei takista see nende tähiste kasutamist järgmiste Ukrainast pärit toodete tähistamiseks ja väljapanekuks seitsme aasta pikkuse üleminekuperioodi jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist:

a)

Parmigiano Reggiano,

b)

Roquefort,

c)

Feta.

Artikkel 209

Üldeeskirjad

1.   Käesoleva lepingu artiklites 202 ja 303 osutatud toodete import, eksport ja turustamine toimub kooskõlas selle lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega, kust turuleviidavad tooted pärinevad.

2.   Geograafiliste tähisega registreeritud toodete spetsifikaatidest tulenevate küsimustega tegeleb käesoleva lepingu artikli 211 alusel moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee.

3.   Käesoleva lepingu kohaselt kaitstava registreeritud geograafilise tähise võib tühistada üksnes lepinguosaline, kelle territooriumilt toode on pärit.

4.   Käesolevas alljaos käsitatakse tootekirjeldusena sellist tootekirjeldust ja selle muudatusi, mille on heaks kiitnud selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt toode on pärit.

Artikkel 210

Koostöö ja läbipaistvus

1.   Lepinguosalised peavad kas otse või käesoleva lepingu artikli 211 alusel moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee kaudu ühendust kõigis käesoleva lepingu rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes. Eelkõige võib üks lepinguosaline nõuda teiselt teavet tootekirjelduste ja nende muudatuste kohta ning teavet kontrollisätetega seotud kontaktpunktide kohta.

2.   Lepinguosaline avalikustab teise lepinguosalise poolt käesoleva lepingu kohaselt kaitstavate geograafiliste tähiste olemasolevad tootekirjeldused või nende kokkuvõtted ning kontrollisätetega seotud kontaktpunktid.

Artikkel 211

Geograafiliste tähiste allkomitee

1.   Käesolevaga asutatakse geograafiliste tähiste allkomitee. Käesoleva lepingu artikli 465 lõike 4 kohases koosseisus annab ta oma tegevuse kohta aru assotsieerimiskomiteele. Geograafiliste tähiste allkomitee koosneb ELi ja Ukraina esindajatest ning selle eesmärk on jälgida käesoleva lepingu rakendamist ja süvendada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas.

2.   Geograafiliste tähiste allkomitee võtab oma otsused vastu konsensuse alusel. Ta määrab kindlaks oma töökorra. Ühine allkomitee tuleb kokku ühe lepinguosalise taotlusel vaheldumisi Euroopa Liidus ja Ukrainas lepinguosaliste kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), ent hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

3.   Geograafiliste tähiste allkomitee jälgib käesoleva alljao nõuetekohast täitmist ja võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi. Ta ülesanded on eelkõige järgmised:

a)

käesoleva lepingu XXII-A lisa A osas lepinguosaliste kohaldatavatele õigusaktidele esitatud viidete muutmine;

b)

käesoleva lepingu XXII-A lisa B osas sätestatud geograafiliste tähiste registreerimise ja kontrollimise nõuete muutmine;

c)

käesoleva lepingu XXII-A lisa B osas sätestatud vastuväite esitamise menetlusse lisatavate kriteeriumide muutmine;

d)

käesoleva lepingu XXII-C ja XXII-D lisas ettenähtud geograafiliste tähiste muutmine;

e)

teabevahetus geograafiliste tähistega seonduvate õigusloome- ja poliitikaalaste muudatuste kohta ning muudes vastastikust huvi pakkuvates küsimustes geograafiliste tähiste valdkonnas;

f)

teabevahetus geograafiliste tähiste kohta, et kaaluda nende kaitsmist vastavalt käesolevale lepingule.

4.   alljagu

Disainilahendused

Artikkel 212

Määratlus

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „disainilahendus”– toote või selle osa välimus, mis tuleneb eelkõige toote enese ja/või selle kaunistuste joonte, piirjoonte, värvide, kuju, struktuuri ja/või materjali omadustest;

b)   „toode”– mis tahes tööstuslikult või käsitsi valmistatud ese, sealhulgas osad, mis on ette nähtud mitmeosalisse tootesse ühendamiseks, pakend, kujundus, graafilised sümbolid ja tüpograafilised kirjatüübid, kuid välja arvatud arvutiprogrammid;

c)   „mitmeosaline toode”– mitmest osast koosnev toode, mida on võimalik osade asendamiseks lahti võtta ja uuesti kokku panna.

Artikkel 213

Kaitse alla võtmise tingimused

1.   Lepinguosaline EL ja Ukraina näevad ette sõltumatult loodud uudsete ja eristatavate disainilahenduste kaitse.

2.   Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja eristatavaks:

a)

kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist selle tavakasutuse käigus nähtav ning

b)

sel määral, kui need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse ja eristatavuse tunnustamise tingimustele.

3.   Disainilahendus loetakse uudseks, kui identset disainilahendust ei ole tehtud avalikkusele kättesaadavaks:

a)

registreerimata disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil disainilahendus, millele kaitset taotletakse, esimest korda avalikkusele kättesaadavaks tehti;

b)

registreeritud disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil esitati selle disainilahenduse registreerimise taotlus, millele kaitset taotletakse, või kui nõutakse prioriteeti, siis enne prioriteedikuupäeva.

Disainilahendused loetakse identseks, kui nende omadused erinevad vaid ebaoluliste üksikasjade poolest.

4.   Disainilahendus loetakse eristatavaks, kui vastava ala asjatundja üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste jäetud üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:

a)

registreerimata disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil disainilahendus, millele kaitset taotletakse, esimest korda avalikkusele kättesaadavaks tehti;

b)

registreeritud disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil esitati selle disainilahenduse registreerimise taotlus, millele kaitset taotletakse, või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.

Eristatavuse hindamisel võetakse arvesse autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus.

5.   Kaitse tekib registreerimisel ja annab omanikele ainuõiguse vastavalt käesolevale artiklile. Üldsusele kättesaadavaks tehtud registreerimata disainilahendus annab sama ainuõiguse, kuid üksnes juhul, kui vaidlusalune kasutus tuleneb kaitstud disainilahenduse kopeerimisest.

6.   Disainilahendus loetakse olevat avalikkusele kättesaadavaks tehtud, kui see on pärast registreerimist või muul ajal avaldatud trükis, seda on esitatud näitusel, kasutatud kaubanduses või see on muul viisil avalikustatud, välja arvatud juhul, kui asjaomase sektori ringkondadel, kes tegutsevad territooriumil, kus kaitset taotletakse, ei olnuks mõistliku ootuse kohaselt võimalik sellest tavapärase majandustegevuse käigus teada saada enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva. Disainilahendus loetakse olevat avalikkusele kättesaadavaks tehtud, kui see on pärast registreerimist või muul ajal avaldatud trükis, seda on esitatud näitusel, kasutatud kaubanduses või see on muul viisil avalikustatud, välja arvatud juhul, kui asjaomase sektori ringkondadel, kes tegutsevad territooriumil, kus kaitset taotletakse, ei olnuks mõistliku ootuse kohaselt võimalik sellest tavapärase majandustegevuse käigus teada saada.

Disainilahendust ei loeta siiski avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on üksnes avalikustatud kolmandale isikule, kelle puhul kehtib otsene või kaudne konfidentsiaalsusnõue.

7.   Avalikustamist ei võeta käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaldamisel arvesse, kui disainilahendus, millele taotletakse kaitset registreeritud disainilahenduse õigusega, on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:

a)

autori, tema õigusjärglase või kolmanda isiku poolt autori või tema õigusjärglase antud teabe või sooritatud tegevuse alusel ja

b)

12 kuu jooksul enne taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva.

8.   Käesoleva artikli lõiget 7 kohaldatakse ka juhul, kui disainilahendus on avalikkusele kättesaadavaks tehtud autori või tema õigusjärglase suhtes toime pandud õigusvastase teo tagajärjel.

Artikkel 214

Kaitse kestus

1.   Lepinguosaline EL ja Ukraina võimaldavad registreerimisjärgset kaitset vähemalt 5 aastaks. Õiguste omanik võib pikendada kaitse tähtaega veel üheks või mitmeks viieaastaseks ajavahemikuks, kokku kuni 25 aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast.

2.   Lepinguosaline EL ja Ukraina kaitsevad registreerimata disainilahendusi vähemalt kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil disainilahendus ühe lepinguosalise territooriumil üldsusele kättesaadavaks tehti.

Artikkel 215

Kehtetuks tunnistamine ja registreerimisest keeldumine

1.   Lepinguosaline EL ja Ukraina võivad ette näha, et mõjuvatel põhjustel võib disainilahenduse registreerimisest keelduda või selle pärast registreerimist kehtetuks tunnistada järgmistel juhtudel:

a)

kui disainilahendus ei vasta käesoleva lepingu artikli 212 punkti a määratlusele;

b)

kui disainilahendus ei vasta käesoleva lepingu artikli 213 ja 217 (lõiked 3, 4 ja 5) nõuetele;

c)

kui kohus on otsustanud, et õiguste omanikul ei ole õigust disainilahendusele;

d)

kui disainilahendus on vastuolus varasema disainilahendusega, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud pärast registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või, kui nõutakse prioriteeti, pärast disainilahenduse prioriteedikuupäeva ning mis on kaitstud registreeritud disainilahendusega või registreerimistaotlusega alates kuupäevast, mis on varasem kui eespool nimetatud kuupäev;

e)

kui hilisemas disainilahenduses on kasutatud eraldusmärki ning asjaomase lepinguosalise õigusaktidega, millega kõnealust märki reguleeritakse, antakse märgi õiguste omanikule õigus selline kasutus keelata;

f)

kui disainilahenduses on loata kasutatud asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seadusega kaitstud teost;

g)

kui disainilahenduses on loata kasutatud mõnda Pariisi konventsiooni artiklis 6b loetletud elementi või muid kui artikliga 6b hõlmatud tundemärke, embleeme ja vapimärke, mis pakuvad lepinguosalise territooriumil erilist avalikku huvi.

Käesolev punkt ei piira lepinguosaliste õigust kehtestada ametlikud disainilahenduse taotluste nõuded.

2.   Lepinguosaline võib alternatiivina kehtetuks tunnistamisele ette näha, et disainilahendus, mis võidakse kehtetuks tunnistada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhjustel, on piiratud kasutusega.

Artikkel 216

Kaitsega tekkivad õigused

Kaitstud disainilahenduse omanikul on vähemalt ainuõigus disainilahendust kasutada ja takistada kolmandatel isikutel seda loata kasutada, eelkõige valmistada, pakkuda, turustada, importida, eksportida ja kasutada või nendel eesmärkidel sellist toodet säilitada, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud.

Artikkel 217

Erandid

1.   Disainilahenduse õigusest selle registreerimisel tulenevaid õigusi ei kohaldata:

a)

oma tarbeks ja mitteärilisel eesmärgil tehtud toimingu suhtes;

b)

katselistel eesmärkidel tehtud toimingu suhtes;

c)

tsiteerimiseks või õppeotstarbeks reprodutseerimise suhtes, kui see on kooskõlas hea kaubandustavaga ega kahjusta disainilahenduse tavapärast kasutamist ning kui on viidatud omanikule.

2.   Lisaks sellele ei kohaldata disainilahendusele selle registreerimisega antavaid õigusi järgmise suhtes:

a)

ajutiselt asjaomase lepinguosalise territooriumile sisenevate teises riigis registreeritud laevade ja õhusõidukite seadmed;

b)

nimetatud sõidukite remondiks vajalike varuosade asjaomase lepinguosalise territooriumile importimine;

c)

nimetatud sõidukite remont.

3.   Disainilahenduse õigus ei anna kaitset toote nendele välistunnustele, mis tulenevad üksnes selle tehnilisest otstarbest.

4.   Disainilahenduse õigus ei anna kaitset toote nendele välistunnustele, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode täidab oma otstarvet.

5.   Disainilahenduse õigus ei anna kaitset disainilahendusele, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud kõlblusnormidega.

Artikkel 218

Suhe autoriõigusega

Käesoleva alljao kohaselt lepinguosalise poolt registreeritud disainilahenduse õigusega kaitstud disainilahendus on kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduste alusel alates kuupäevast, mil disainilahendus on loodud või mis tahes kujul fikseeritud. Lepinguosalised määravad kindlaks kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.

5.   alljagu

Patendid

Artikkel 219

Patendid ja rahvatervis

1.   Lepinguosalised tunnistavad WTO ministrite konverentsil 14. novembril 2001 vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni (edaspidi „Doha deklaratsioon”) tähtsust. Lepinguosalised tagavad käesolevas jaotises sätestatud õiguste ja kohustuste tõlgendamisel ning rakendamisel järjepidevuse Doha deklaratsiooniga.

2.   Lepinguosalised järgivad ja aitavad rakendada WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust Doha deklaratsiooni punkti 6 kohta.

Artikkel 220

Täiendava kaitse tunnistus

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et ravimile ja taimekaitsevahendile, mida nende vastavatel territooriumidel kaitstakse patendiga, kohaldatakse enne turulelaskmist halduslikku loamenetlust. Nad tunnistavad, et patendiga antav kaitseaeg võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja sellele vastavalt asjakohastele õigusaktidele lepinguosalise turule viimise esimese loa andmise vahele.

2.   Lepinguosalised näevad ette, et patendiga kaitstavat ravimit ja taimekaitsevahendit, mille suhtes on kohaldatud halduslikku loamenetlust, kaitstakse täiendava ajavahemiku jooksul, mille kestus on viie aasta võrra lühem, kui lõikes 1 osutatud ajavahemik.

3.   Lepinguosalised näevad ette käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kaitsest kuue kuu võrra pikema kaitse ravimitele, mille kohta on tehtud pediaatrilised uuringud ning mille tootekirjelduses on nimetatud uuringute tulemusi kajastatud.

Artikkel 221

Biotehnoloogialeiutiste kaitse

1.   Lepinguosalised kaitsevad biotehnoloogialeiutisi siseriikliku patendiõiguse alusel. Vajaduse korral kohandavad nad oma patendiõigust vastavalt käesoleva lepingu sätetele. Käesolev artikkel ei piira lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, eriti TRIPS-lepingust ning 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist (edaspidi „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon”).

2.   Käesolevas alljaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „bioloogiline materjal”– igasugune geneetilist teavet sisaldav materjal, mis on võimeline isepaljunemiseks või mida on võimalik paljundada mingis bioloogilises süsteemis;

b)   „mikrobioloogiline meetod”– igasugune meetod, mille puhul kasutatakse mikrobioloogilist materjali, mille objektiks on mikrobioloogiline materjal või mille tulemusena tekib mikrobioloogiline materjal.

3.   Käesoleva lepingu kohaldamisel: võib patentida leiutisi, mis on uued, omavad leiutustaset ja võimaldavad tööstuslikku kasutust, isegi sel juhul, kui nad käsitlevad toodet, mis koosneb bioloogilisest materjalist või sisaldab seda, või meetodit, mille abil bioloogilist materjali toodetakse, töödeldakse või kasutatakse.

Tehnilise meetodi abil loomulikust keskkonnast eraldatud või toodetud bioloogiline materjal võib olla leiutise objekt isegi sel juhul, kui ta on varem looduses esinenud.

Inimorganismist eraldatud või muul viisil tehnilise meetodi abil valmistatud element, sealhulgas geeni nukleotiidjärjestus või osaline nukleotiidjärjestus võib endast kujutada patentset leiutist isegi sel juhul, kui selle elemendi struktuur on samasugune kui looduslikul elemendil. Geeni nukleotiidjärjestuse või osalise nukleotiidjärjestuse tööstuslikku kasutust tuleb kirjeldada patenditaotluses.

4.   Patendiga ei kaitsta:

a)

taimesorte ja loomatõuge;

b)

olemuselt bioloogilisi taimede ja loomade aretamise meetodeid;

c)

inimorganismi selle kujunemise ja arengu mitmesugustes astmetes ja mõne selle elemendi, sealhulgas geeni nukleotiidjärjestuse või osalise nukleotiidjärjestuse lihtsat avastamist.

Taimi ja loomi käsitlevad leiutised on patenditavad, kui nende tehniline teostatavus ei piirdu teatava taimesordi või loomatõuga. Käesoleva lõike punkt b ei piira selliste leiutiste patenditavust, mis käsitlevad mõnd mikrobioloogilist või muud tehnilist meetodit või niisuguse meetodi abil saadud toodet.

5.   Leiutisi peetakse mittepatenditavaks, kui nende kaubanduslik kasutus oleks vastuolus avaliku korra või moraaliga; kasutust ei loeta vastuolus olevaks üksnes selle tõttu, et see on õigus- või haldusnormiga keelatud. Eelkõige peetakse mittepatenditavaks:

a)

inimese kloonimise meetodeid;

b)

inimese geneetilise samasuse muutmise meetodeid;

c)

inimese embrüote kasutamist tööstuslikel ja kaubanduslikel eesmärkidel;

d)

looma geneetilist samasust muutvaid ja neile tõenäoliselt kannatusi põhjustavaid meetodeid, millest ei ole ei inimesele ega loomale mingit olulist meditsiinilist kasu, samuti niisuguste meetodite tulemusel saadud loomi.

6.   Leiutise tulemusel eriomadusi omavale bioloogilisele materjalile patendiga antud kaitse hõlmab iga sellest bioloogilisest materjalist vegetatiivse või generatiivse paljundamise teel saadud bioloogilist samases või erinevas vormis olevat samade omadustega materjali.

7.   Leiutise tulemusel eriomadusi omavat bioloogilist materjali toota võimaldavale meetodile patendiga antud kaitse hõlmab selle meetodi abil otse saadud bioloogilist materjali ja iga muud sellest bioloogilisest materjalist vegetatiivse või generatiivse paljundamise teel saadud samases või erinevas vormis olevat samade omadustega bioloogilist materjali.

8.   Geneetilist teavet sisaldavale või sellest koosnevale tootele patendiga antud kaitse hõlmab kogu materjali, millesse toodet on lisatud ja milles sisaldub oma ülesannet täitev geneetiline teave, kui käesoleva artikli lõike 4 punktist c ei tulene teisiti.

9.   Käesoleva artikli lõigetes 7 ja 8 osutatud kaitse ei hõlma patendi omaniku poolt või tema nõusolekul lepinguosalise turule viidud, bioloogilise materjali generatiivse või vegetatiivse paljundusega saadud bioloogilist materjali, kui generatiivne või vegetatiivne paljundus tuleneb vahetult rakendusest, milleks bioloogiline materjal turustati, tingimusel et saadud materjali ei kasutata edaspidi muuks generatiivseks või vegetatiivseks paljundamiseks.

10.   Erandina käesoleva artikli lõigetest 7 ja 8 tähendab patendi omaniku poolt või tema nõusolekul põllumajandustootjale taimse paljundusmaterjali müük või muu kauplemisviisi teel loovutamine seda, et sellel põllumajandustootjal lubatakse oma kasutada oma saaki paljundamiseks oma põllumajandusettevõttes. Selle erandi ulatus ja tingimused vastavad tingimustele, mis on ette nähtud lepinguosaliste sordikaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktide ja tavaga.

Erandina käesoleva artikli lõigetest 7 ja 8 tähendab patendi omaniku poolt või tema nõusolekul talupidajale paljunduskarja või muu loomse paljundusmaterjali müük või muu kauplemisviisi teel loovutamine seda, et talupidajal lubatakse kasutada kaitstud karja põllumajanduslikul eesmärgil. Loas sisaldub loomade või muu loomse paljundusmaterjali tegemine kättesaadavaks põllumajanduskasutusele, kuid mitte müük erialase loomakasvatuse raames või eesmärgil. Eespool sätestatud erandi määr ja tingimused määratakse kindlaks siseriiklike õigusaktide ja tavaga.

11.   Lepinguosalised näevad ette sund- ja ristlitsentsi järgmisteks juhtudeks:

a)

kui sordiaretaja ei saa varasemat patenti rikkumata omandada või kasutada sordikaitsest tulenevat õigust, võib ta asjakohase litsentsitasu eest taotleda sundlitsentsi patendiga kaitstud leiutise mitteainuõiguslikuks kasutuseks niivõrd, kui litsents on vajalik kaitse alla võetava taimesordi kasutamiseks. Lepinguosalised näevad ette, et sellise litsentsi andmise puhul on patendi omanikul õigus saada mõistlikel tingimustel ristlitsents kaitstud sordi kasutamiseks;

b)

kui biotehnoloogialeiutist käsitleva patendi omanik ei saa seda kasutada ilma varasemat sordikaitsest tulenevat õigust rikkumata, võib ta asjakohase litsentsitasu eest taotleda sundlitsentsi selle kaitsealuse taimesordi mitteainuõiguslikuks kasutamiseks. Lepinguosalised näevad ette, et sellise litsentsi andmise puhul on kaitsealuse sordi omanikul õigus saada põhjendatud tingimustel ristlitsents kaitstud leiutise kasutamiseks.

12.   Käesoleva artikli lõikes 11 osutatud litsentside taotlejad peavad tõendama, et:

a)

nad on patendi või kaitsealuse sordi omanikult edutult taotlenud litsentsilepingu sõlmimist;

b)

võrreldes patenditaotluses osutatud leiutise või kaitstud taimesordiga on taimesordi või leiutise puhul tegemist suurt majandushuvi pakkuva märkimisväärse tehnilise arenguga.

Artikkel 222

Ravimi turuleviimisloa saamiseks esitatud andmete kaitse

1.   Lepinguosalised rakendavad igakülgse süsteemi, mis tagab ravimite müügiloa saamiseks esitatavate andmete konfidentsiaalsuse ja mitteavalikustamise ning neile mitte tuginemise.

2.   Lepinguosaline, kes sellise süsteemi raames turustamisloa andmise tingimusena nõuab ravimi ohutus- ja tõhususkatsete ja -uuringute tulemuste esitamist, ei luba kooskõlas katsete ja uuringute tulemused esitanud taotlejale antud turustamisloaga teistel taotlejatel turustada sama või sarnast toodet ajavahemikul, mille pikkus on vähemalt viis aastat alates tema territooriumil esmase heakskiidu kuupäevast, välja arvatud juhul, kui selleks on selleks andnud oma nõusoleku taotleja, kes esitas ohutus- ja tõhususkatsete ja -uuringute tulemused. Sellel ajavahemikul ei kasutata esmase heakskiidu saamiseks esitatud katse- ja uuringuandmeid järgmiste ravimi turustamisloa taotlejate huvides ilma esimese taotleja nõusolekuta.

3.   Kuupäevaks, mis määratakse kindlaks kaubanduskomitees, lähendab Ukraina ELi õigusaktidele oma õigusaktid, mis käsitlevad ravimitega seotud andmete kaitset.

Artikkel 223

Taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete kaitse

1.   Lepinguosalised määravad ohutus- ja tõhususnõuded kindlaks enne taimekaitsevahendite turuleviimise lubamist.

2.   Lepinguosalised tunnustavad esimesena esitatud katse- ja uuringuaruande omaniku ajutist õigust saada taimekaitsevahendi müügiluba. Sellel ajavahemikul ei kasutata esmase heakskiidu saamiseks esitatud katse- ja uuringuaruannet teiste taimekaitsevahendi turustamisloa taotlejate huvides ilma esimese taotleja selgesõnalise nõusolekuta. Kõnealust õigust nimetatakse edaspidi „andmete kaitseks”.

3.   Lepinguosalised kehtestavad katse- ja uuringuaruandele esitatavad nõuded.

4.   Andmeid kaitstakse vähemalt kümme aastat alates esimese loa andmisest vastava lepinguosalise territooriumil. Lepinguosalised võivad otsustada pikendada madala riskiga taimekaitsevahenditega seotud kaitse tähtaega. Sel puhul võib kaitseperioodi pikendada kuni 13 aastani.

5.   Lepinguosalised võivad otsustada, et neid perioode pikendatakse iga vähemolulisteks kasutusteks antud loa pikendamise puhul (36). Sel juhul ei tohi andmete kaitse periood kokku olla pikem kui 13 aastat või madala riskiga taimekaitsevahendite puhul 15 aastat.

6.   Katsed ja uuringud kuuluvad andmekaitse alla ka juhul, kui need olid vajalikud loa pikendamiseks ja läbivaatamiseks. Sellisel juhul on andmete kaitse perioodi pikkus 30 kuud.

7.   Lepinguosalised kehtestavad selgroogsetega tehtavate korduvkatsete vältimise eeskirjad. Taotleja, kes kavatseb teha katseid ja uuringuid selgroogsetega, võtab vajalikke meetmeid kontrollimaks, et neid katseid või uuringuid ei ole varem tehtud või alustatud.

8.   Uus taotleja ning asjaomaste lubade omanik või omanikud teevad kõik jõupingutused selgroogsetega seotud katsete ja uuringute jagamise tagamiseks. Katse- ja uuringuaruannete jagamisega seotud kulud määratakse kindlaks õiglasel, arusaadaval ja mittediskrimineerival viisil. Uus taotleja on kohustatud jagama ainult sellise teabega seotud kulusid, mille ta peab esitama loa saamise nõuetele vastamiseks.

9.   Kui uus taotleja ning taimekaitsevahendiga seotud lubade omanik või omanikud ei jõua kokkuleppele selgroogsetega tehtud katse- ja uuringuaruannete teatavaks tegemise küsimustes, teavitab taotleja sellast lepinguosalist.

10.   Suutmatus jõuda kokkulepe ei takista lepinguosalisel kasutada selgroogsetega tehtud katse- ja uuringuaruandeid seoses teise taotleja taotlusega.

11.   Asjakohase loa omanikul või omanikel on õigus nõuda uuelt taotlejalt õiglase osa tasumist tema poolt kantud kuludest. Lepinguosaline võib suunata asjaomased pooled lahendama asja siseriiklike õigusaktide alusel tegutseva vahekohtu ametliku ja siduva otsusega.

6.   alljagu

Pooljuhttoodete topoloogia

Artikkel 224

Määratlus

Käesolevas alljaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „pooljuhttoode”– toote lõplik või vahepealne vorm, kusjuures toode:

koosneb materjalide kogumist, milles sisaldub ka pooljuhtmaterjali kiht, ja selle üks või mitu muud kihti koosnevad juhtivast, isoleerivast või pooljuhtmaterjalist, kusjuures kihid on seatud vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud kolmemõõtmelisele skeemile, ja see on mõeldud üksi või koos muude funktsioonidega täitma elektroonilist funktsiooni;

b)   „pooljuhttoote topoloogia”– üksteisega seotud kujutiste sari, mis on ükskõik kuidas kinnistatud või kodeeritud ja

mis on niisuguste kihtide kolmemõõtmeliseks skeemiks, millest pooljuhttoode koosneb, ja mille sarjas on igal kujutisel ükskõik millisele tootmisstaadiumile vastava pooljuhttoote pinna skeem või skeemi osa;

c)   „kaubanduslik kasutamine”– müük, laenutamine ja liisimine ning muul viisil ärieesmärgil levitamine ja sel eesmärgil tehtav pakkumine. Käesoleva lepingu artikli 227 kohaldamisel ei hõlma kaubanduslik kasutamine siiski konfidentsiaalset kasutamist niivõrd, kuivõrd see ei hõlma levitamist kolmandatele isikutele.

Artikkel 225

Kaitse alla võtmise tingimused

1.   Lepinguosalised kaitsevad pooljuhttoodete topoloogiaid, võttes vastu õigusnormid ainuõiguste andmiseks kooskõlas käesoleva artikliga.

2.   Lepinguosalised näevad ette, et pooljuhttoote topoloogiat kaitstakse niivõrd, kuivõrd see vastab tingimustele, mille kohaselt see on looja isikliku intellektuaalse tegevuse tulemus ning ei ole pooljuhtide tööstuses käibetõeks. Kui pooljuhttoote topoloogia koosneb pooljuhtide tööstusele tavalistest elementidest, siis kaitstakse seda ainult niivõrd, kuivõrd niisuguste elementide kombinatsioon tervikuna võetult vastab ülalkirjeldatud tingimustele.

Artikkel 226

Ainuõigused

1.   Käesoleva lepingu artikli 225 lõikes 1 nimetatud ainuõiguste hulka kuulub õigus lubada ja keelata järgmisi toiminguid:

a)

topoloogia reprodutseerimine, niivõrd kui see on kaitstud käesoleva lepingu artikli 225 lõike 2 alusel;

b)

topoloogiat kasutades toodetud pooljuhttoote või topoloogia ärieesmärgil kasutamine või sel otstarbel importimine.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud ainuõigusi ei kohaldata reprodutseerimise suhtes, mis leiab aset topoloogia või topoloogiasse inkorporeeritud kontseptsioonide, protsesside, süsteemide ja tehnikate analüüsimise, hindamise ja õpetamise eesmärgil.

3   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud ainuõigused ei laiene sellise topoloogiaga seotud toimingutele, mis vastab käesoleva lepingu artikli 225 lõike 2 nõuetele ja on loodud mõne muu topoloogia käesoleva artikli lõike 2 kohase analüüsimise ja hindamise alusel.

4.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis b sätestatud toimingute lubamise või keelamise ainuõigust ei kohaldata selliste toimingute suhtes, mida sooritatakse pärast topoloogia või pooljuhttoote seaduslikku turuleviimist.

Artikkel 227

Kaitse kestus

Ainuõigused kestavad vähemalt 10 aastat pärast seda, kui topoloogiat esmakordselt ükskõik kus kogu maailmas ärieesmärgil kasutati või juhul, kui registreerimine on ainuõiguste tekke või jätkuva kohaldamise tingimuseks, siis 10 aastat pärast seda kuupäeva, mis on kahest järgmisest kuupäevast varasem:

a)

selle kalendriaasta lõpp, mil topoloogiat esmakordselt ükskõik kus kogu maailmas ärieesmärgil kasutati;

b)

selle kalendriaasta lõpp, mil esitati nõuetekohaselt vormistatud registreerimistaotlus.

7.   alljagu

Muud sätted

Artikkel 228

Taimesordid

Lepinguosalised teevad koostööd taimesortide kaitse edendamiseks ja tugevdamiseks vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse 1961. aasta konventsioonile (läbi vaadatud Genfis 10. novembril 1972, 23. oktoobril 1978 ja 19. märtsil 1991), sealhulgas aretaja õigust käsitlevale valikulisele erandile, millele on osutatud kõnealuse konventsiooni artikli 15 lõikes 2.

Artikkel 229

Geneetilised ressursid, pärimusteadmised ja rahvakultuur

1.   Kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega austavad ja säilitavad lepinguosalised traditsioonilisi eluviise harrastavate põliste ja kohalike kogukondade teadmisi, uuendusi ja tavasid, mis on asjakohased bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise seisukohalt, soodustavad selliste teadmiste, uuenduste ja tavade laiemat kohaldamist nende omanike nõusolekul ja osalusel ning toetavad selliste teadmiste, uuenduste ja tavade kasutamisest tuleneva kasu õiglast jagamist.

2.   Lepinguosalised tunnustavad, et on oluline kooskõlas siseriiklike õigusaktidega võtta vajalikke meetmeid pärimusteadmiste säilitamiseks, ning lepivad kokku, et jätkavad tööd rahvusvaheliselt kokku lepitud sui generis mudelite väljatöötamiseks seoses pärimusteadmiste õiguskaitsega.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva alljao intellektuaalomandit käsitlevaid sätteid ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendatakse vastastikku toetaval viisil.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku, et vahetavad korrapäraselt arvamusi ja teavet seoses asjakohaste mitmepoolsete aruteludega.

3.   jagu

Intellektuaalomandi õiguste jõustamine

Artikkel 230

Üldised kohustused

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost, ning näevad ette järgmised täiendavad meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid, mis on vajalikud intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamiseks (37). Need meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid peavad olema õiglased ja erapooletud; need ei tohi olla ülemäära keerukad ja kulukad ega sisaldada sobimatuid tähtaegu ja põhjendamatuid viivitusi.

2.   Lisaks peavad need meetmed ja õiguskaitsevahendid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada sellisel viisil, mis võimaldab vältida seadusliku kaubanduse tõkestamist ja pakkuda kaitset nende kuritarvitamise vastu.

Artikkel 231

Õigustatud taotlejad

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite rakendamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:

a)

intellektuaalomandi õiguste omajad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele;

b)

kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel kõik teised neid õigusi teostama volitatud isikud, eelkõige litsentsisaajad;

c)

kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite rakendamist on õigus nõuda intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organitel, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate nõutaval viisil tunnustatud esindajad niivõrd, kui see on lubatud ja kooskõlas kohaldatava õigusega.

1.   alljagu

Tsiviilõiguslikud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid

Artikkel 232

Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon

Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas lepingus sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisel:

a)

kirjandus- või kunstiteose autorina käsitatakse isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt antakse talle õigus alustada rikkumise uurimist;

b)

käesoleva artikli punkti a kohaldatakse mutatis mutandis autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide suhtes.

Artikkel 233

Tõendid

1.   Kui lepinguosaline on esitanud oma nõuete toetamiseks piisavad mõistlikult kättesaadavad tõendid ja on täpsustanud oma nõuete põhistuseks vajalikud vastaspoole käsutuses olevad tõendid, on lepinguosaliste kohtuasutused volitatud nõudma vastaspoolelt nende tõendite esitamist, asjakohastel juhtudel konfidentsiaalse teabe kaitset tagavaid tingimusi järgides.

2.   Lepinguosalised võtavad samadel tingimustel vajalikud meetmed, et kaubanduslikus ulatuses toime pandud intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral võimaldada pädevatel kohtuasutustel vastavalt vajadusele ja taotluse alusel saada vastaspoole valduses olevaid panga-, finants- ja äridokumente, pidades silmas konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

Artikkel 234

Tõendite säilitamise meetmed

1.   Lepinguosalised tagavad, et enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist võib pädev kohtuasutus sellise isiku taotluse korral, kes on esitanud piisavad tõendid kinnitamaks oma väidet, et intellektuaalomandi õigust on rikutud või kavatsetakse rikkuda, nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise oluliste asitõendite säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust. Sellised meetmed võivad sisaldada õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade ning vajaduse korral nende kaupade tootmiseks ja/või levitamiseks kasutatud materjalide ja vahendite ning nendega seotud dokumentide üksikasjalikku kirjeldamist koos näidiste võtmisega või mitte, või füüsilist arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti sellistel juhtudel, kui mis tahes viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui varitseb ilmne asitõendite hävitamise oht.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kostja taotlusel tühistatakse asitõendite säilitamiseks võetud meetmed või lõpetatakse nende kehtivus muul viisil, kui hageja ei algata mõistliku tähtaja jooksul pädevas kohtuasutuses menetlust, mis viib kohtuasja sisulise käsitlemise ja otsuse vastuvõtmiseni; see ei piira aga kahjunõuete esitamise võimalust.

Artikkel 235

Õigus saada teavet

1.   Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele taotlusele võivad pädevad kohtuasutused nõuda teavet selliste toodete ja teenuste päritolu või levitamisvõrgustiku kohta, mis rikuvad intellektuaalomandi õigusi, ning et teabe peab esitama rikkuja ja/või teine isik,

a)

kelle valdusest on leitud intellektuaalomandi õigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikus ulatuses;

b)

kes on tabatud intellektuaalomandiõigusi kaubanduslikus ulatuses rikkuvate teenuste kasutamiselt;

c)

kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses pakkumiselt

ning

d)

kellele on osutanud käesoleva lõike punktides a, b või c viidatud isikud kui osalisele asjaomaste kaupade ja teenuste tootmises, valmistamises ja levitamises.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud teave sisaldab vastavalt vajadusele:

a)

asjaomaste kaupade ja teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ja teiste varasemate valdajate ning kavandatud jae- ja hulgimüüjate nimesid ja aadresse;

b)

toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud toodete koguseid ning kõnealuste toodete või teenuste eest makstud hinda.

3.   Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira muude õigusnormide kohaldamist, millega:

a)

antakse õiguste omajale õigus saada põhjalikumat teavet;

b)

reguleeritakse vastavalt käesolevale artiklile edastatud teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalmenetluses;

c)

reguleeritakse vastutust teabe saamise õiguse kuritarvitamise eest;

d)

antakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe andmisest, kui kõnealuse teabe tõttu oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalust intellektuaalomandi õiguse rikkumises ning

e)

reguleeritakse konfidentsiaalsete teabeallikate kaitset ja isikuandmete töötlemist.

Artikkel 236

Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud

1.   Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutus saab hageja taotluse korral teha ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada intellektuaalomandi õiguse vahetu rikkumine või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega, peatada õiguserikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguse rikkumiseks.

2.   Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.

3.   Kaubandusliku ulatusega rikkumise korral tagavad lepinguosalised, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad kohtuasutused hagi tagamiseks anda korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas külmutada tema pangakontod ja muu vara. Sel eesmärgil võivad pädevad kohtuasutused nõuda panga-, finants- ja äridokumentide esitamist või vastavat ligipääsu olulisele teabele.

4.   Lepinguosalised tagavad, et käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud meetmed võetakse vastavatel juhtudel kasutusele ilma kostjat ära kuulamata, eriti kui mis tahes viivitus võib õiguste omajale põhjustada korvamatut kahju. Sellisel juhul teavitatakse lepinguosalisi viivitamatult hiljemalt pärast meetmete jõustumist. Selleks et pärast meetmetest teatamist otsustada, kas neid tuleb muuta, tühistada või kinnitada, vaadatakse asi kostja nõudmisel mõistliku tähtaja jooksul uuesti läbi koos õigusega anda seletusi.

5.   Lepinguosalised tagavad, et käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ajutised meetmed kostja taotlusel tühistatakse või lõpetatakse nende toimimine muul viisil, kui hageja ei algata mõistliku tähtaja jooksul pädevas kohtuasutuses menetlust, mis viib kohtuasja sisulise käsitlemise ja otsuse vastuvõtmiseni.

6.   Kui ajutised meetmed tühistatakse või kui nad muutuvad kehtetuks hageja mis tahes teo või tegevusetuse tõttu, või kui hiljem leitakse, et intellektuaalomandiõigust pole rikutud või seda pole ähvardanud rikkumise oht, on kohtuasutustel õigus kostja nõudel kohustada hageja maksma kostjale kohast hüvitist nende meetmetega tekitatud kahju eest.

Artikkel 237

Parandusmeetmed

1.   Lepinguosalised tagavad, et pädevad kohtuasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võivat kahju hüvitamise nõuet ja mis tahes hüvitist maksmata, anda korralduse kutsuda tagasi, turustuskanalitest tagasi kutsuda või püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigust rikkuvaks. Pädevad kohtuasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel peamiselt kasutatud materjalid ning seadmed.

2.   Kohtuasutused nõuavad nimetatud meetmete rakendamist rikkuja kulul, kui erilised põhjused ei nõua nende kohaldamist.

Artikkel 238

Ettekirjutused

Lepinguosalised tagavad, et pärast kohtuotsust, millega tuvastatakse intellektuaalomandi õiguse rikkumine, võib kohtuasutus teha rikkujale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks. Kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud, võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral vajaduse korral määrata selle täitmise tagamiseks korduva rahalise karistuse. Lepinguosalised tagavad, et õiguste omajatel on võimalik taotleda kohtu ettekirjutust vahendajatele, kelle teenuseid kolmandad isikud kasutavad intellektuaalomandiõiguse või sellega kaasneva õiguse rikkumiseks.

Artikkel 239

Alternatiivsed meetmed

Lepinguosalised võivad ette näha, et sobivatel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada käesoleva lepingu artiklis 237 ja/või 238 sätestatud meetmeid, võib pädev kohtuasutus anda korralduse maksta käesoleva lepingu artiklis 237 ja/või 238 sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalist hüvitist, juhul kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.

Artikkel 240

Kahju hüvitamine

1.   Lepinguosalised tagavad, et kui kohtuasutus määrab kahjutasu:

a)

võtavad nad arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu kahju kannatanud isikule tekitatud majanduskahju, sealhulgas saamata jäänud kasum, rikkuja teenitud ebaõiglane tulu, ning vajaduse korral ka mittemajanduslikke aspekte, nagu rikkumise tõttu õiguse omajale tekitatud moraalne kahju, ning

b)

võib käesoleva lõike punkti a alternatiivina vajaduse korral määrata kindlasummalise kahjutasu, mis on vähemalt sama suur kui autoritasu või tasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks kõnealuse intellektuaalomandi õiguse kasutamiseks luba taotlenud.

2.   Lepinguosalised võivad ette näha võimaluse, et juhul kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib kohtuasutus anda korralduse nõuda saadud tulu kahju kannatanud isiku heaks tagasi või maksta kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.

Artikkel 241

Kohtukulud

Lepinguosalised tagavad, et üldjuhul kannab kaotanud pool kohtumenetluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus kulude õiglase jaotamise põhimõttega.

Artikkel 242

Kohtuotsuste avaldamine

Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguse rikkumise suhtes algatatud kohtumenetluse puhul võib kohtuasutus anda hageja taotluse korral ja rikkuja kulul korralduse võtta asjakohaseid meetmeid otsusest teavitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks levitamiseks ning avaldamiseks. Lepinguosalised võivad ette näha muud konkreetses olukorras sobivad täiendavad avalikustamismeetmed, sealhulgas silmatorkavad teadaanded.

Artikkel 243

Haldusmenetlused

Juhul kui mõni tsiviilõiguslik parandusmeede võidakse määrata asja lahendamisel haldusmenetluse käigus, peab menetlus sisuliselt vastama käesoleva alljao asjakohaste sätete põhimõtetele.

2.   alljagu

Vahendajast teenuseosutajate vastutus

Artikkel 244

Vahendusteenuste kasutamine

Lepinguosalised tunnistavad, et kolmandad isikud võivad õiguste rikkumisega seotud tegevuseks kasutada vahendajate teenuseid. Et tagada teabeteenuste vaba liikumine ja samal ajal jõustada intellektuaalomandi õigusi digitaalkeskkonnas, näevad lepinguosalised vahendusteenuse osutajate jaoks ette järgmised meetmed. Käesolevat alljagu kohaldatakse ainult sellise vastutuse suhtes, mis võib tuleneda intellektuaalomandiõiguse, eeskätt autoriõiguse rikkumistest (38).

Artikkel 245

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „pelk edastamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest tingimusel, et teenuseosutaja:

a)

ei algata edastust;

b)

ei vali edastuse saajat ega

c)

vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.

2   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist talletamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine sidevõrgu kaudu ja juhul, kui teavet ei talletata pikema tähtaja jooksul kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.

3   Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 246

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine”

1   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagavad lepinguosalised, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja selle teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:

a)

ei muuda teavet;

b)

järgib teabele juurdepääsu tingimusi;

c)

järgib neid teabe ajakohastamise eeskirju, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;

d)

ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta, ning

e)

kõrvaldab kiiresti talletatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu, kui ta saab teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud korralduse see kõrvaldada või tõkestada.

2.   Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 247

Vahendusteenuse osutajate vastutus: teabe talletamine

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe talletamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal talletatud teabe eest, tingimusel et:

a)

teenuseosutajal ei ole tegelikku teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe kohta ja mis puudutab kahju hüvitamise nõudeid, siis ta ei tea fakte ega asjaolusid, mis annavad tunnistust ebaseaduslikust tegevusest või teabest, või

b)

sellisest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuseosutaja kiiresti teabe või tõkestab juurdepääsu sellele.

2.   Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist ega lepinguosaliste võimalust kehtestada teabe kõrvaldamise ja sellele juurdepääsu tõkestamise kord.

Artikkel 248

Üldise jälgimiskohustuse puudumine

1.   Lepinguosalised ei kehtesta käesoleva lepingu artiklites 245, 246 ja 247 käsitletud teenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.

2.   Lepinguosalised võivad kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse kiiresti teatada pädevatele ametivõimudele nende teenuse saajate väidetavalt ebaseaduslikest tegevustest või pakutavast teabest või kohustuse edastada pädevatele asutustele nende taotluse põhjal teavet, mis võimaldab identifitseerida nende teenuse saajaid, kellega teenuseosutajal on talletamise kohta lepingud.

Artikkel 249

Üleminekuperiood

Ukraina rakendab käesoleva alljao täielikult 18 kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

3.   alljagu

Muud sätted

Artikkel 250

Piiril võetavad meetmed

1.   Käesoleva sätte kohaldamisel on „intellektuaalomandi õigust rikkuv kaup”:

a)

„võltsitud kaup”, täpsemalt:

i)

kaup, sealhulgas pakendid, mis on ilma loata varustatud kaubamärgiga, mis on identne sama liiki kaupade osas nõuetekohaselt registreeritud kaubamärgiga või mida ei saa tema oluliste tunnuste poolest sellisest kaubamärgist eristada, ja millega seetõttu rikutakse kõnealuse kaubamärgi omaniku õigusi;

ii)

mis tahes kaubamärgi sümbol (logo, etikett, kleebis, brošüür, kasutamisjuhend ja garantiidokument), isegi kui see on esitatud eraldi, samadel tingimustel nagu allpunktis i osutatud kaubad;

iii)

võltsitud kaupade kaubamärki kandev eraldi esitatud pakkematerjal, samadel tingimustel nagu allpunktis i osutatud kaubad;

b)

„piraatkaup”, täpsemalt kaup, mis on tootjariigis autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste või siseriikliku õiguse alusel registreeritud või registreerimata disainilahenduse õiguse omaja nõusolekuta tehtud koopia või sisaldab seda koopiat;

c)

kaup, mis vastavalt tolli sekkumise taotluse saanud lepinguosalise õigusaktidele rikub:

i)

patenti;

ii)

täiendava kaitse tunnistust;

iii)

taimesordiõigust;

iv)

disainilahendust;

v)

geograafilist tähist.

2.   Kui käesolevas alljaos ei ole sätestatud teisiti, võivad lepinguosalised võtta vastu korra (39), mis võimaldab õiguse omajal, kellel on alust kahtlustada intellektuaalomandiõigusega seonduvaid õigusi rikkuvate kaupade importimist, eksportimist, reeksportimist, tolliterritooriumile sisenemist või sealt väljumist, peatamismenetlusele suunamist või vabatsooni või vabalattu paigutamist, esitada pädevale haldus- või kohtuasutusele kirjaliku taotluse, et toll peataks kõnealuste kaupade vabasse ringlusse lubamise või peaks need kinni.

3.   Lepinguosalised näevad ette, et kui tollil on võetud meetmete käigus ning enne seda, kui õiguse omaja on esitanud taotluse või kui taotlus on rahuldatud, piisavalt alust kahtlustada, et kaup kahjustab intellektuaalomandi õigust, võib toll peatada kauba vabasse ringlusse laskmise või kauba kinni pidada, et õiguse omajal oleks võimalik esitada sekkumise taotlus vastavalt lõikele 1.

4.   Kõiki TRIPS-lepingu III osa 4. jaos kehtestatud importija õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka kaupade eksportija ja valdaja suhtes.

5.   Lepinguosalised teevad koostööd käesoleva artikli rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

6.   Ukraina rakendab käesoleva artikli täielikult kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Artikkel 251

Toimimisjuhend ja koostöö kohtuekspertiisi valdkonnas

Lepinguosalised toetavad:

a)

kutseühingutes ja -organisatsioonides tegevusjuhendite väljatöötamist, millega püütakse aidata jõustada intellektuaalomandi õigusi;

b)

lepinguosaliste pädevatele asutustele tegevusjuhendite kavandite ja kõnealuste tegevusjuhendite kohaldamise kohta antud hinnangute esitamist.

Artikkel 252

Koostöö

1.   Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste täitmist.

2.   Vastavalt käesoleva lepingu V jaotisele (Majandus- ja valdkondlik koostöö) ja kooskõlas selle VI jaotisega (Finantskoostöö ja pettusevastased sätted) hõlmab koostöö järgmisi valdkondi, kuid ei ole nendega piiratud:

a)

teabevahetus intellektuaalomandi õiguste ning asjakohaste kaitse- ja jõustamiseeskirjade õigusraamistiku kohta; lepinguosalise ELi ja Ukraina õigusloomeprotsessis saadud kogemuste vahetus;

b)

kogemuste vahetamine lepinguosalise ELi ja Ukraina vahel intellektuaalomandi õiguste jõustamise valdkonnas;

c)

lepinguosalise ELi ja Ukraina tolli, politsei, haldus- ja õigusasutuste kesk- ja piirkondlikul tasandil jõustamise valdkonnas saadud kogemuste vahetus; intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba eksportimise ärahoidmise eesmärgil tehtav koordineerimine, sealhulgas teiste riikidega;

d)

suutlikkuse suurendamine ning töötajate koolitus ja vahetus;

e)

intellektuaalomandi õigusi käsitleva teabe edendamine ja levitamine muu hulgas äriringkondades ja kodanikuühiskonnas; tarbijate ja õiguste omajate üldise teadlikkuse suurendamine;

f)

institutsionaalse koostöö tugevdamine, näiteks intellektuaalomandiga tegelevates ametites;

g)

laiema avalikkuse aktiivne teavitamine ja harimine intellektuaalomandi õiguste põhimõtete osas: töötada välja strateegiad, mis võimaldavad määrata kindlaks peamised kasutajad ning luua tarbija- ja meediateadlikkuse suurendamise teabeprogrammid intellektuaalomandi rikkumiste mõju kohta, sealhulgas tervise- ja ohutusriskide ja seose kohta organiseeritud kuritegevusega.

3.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ning lisaks käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 lepivad lepinguosalised kokku, et peavad intellektuaalomandi õigustega seotud küsimustes tõhusat dialoogi arutamaks käesoleva peatükiga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamisega seotud teemasid ning muid asjakohaseid küsimusi, ning annavad dialoogist aru kaubanduskomiteele.

10.   PEATÜKK

Konkurents

1.   jagu

Monopolidevastased meetmed ja koondumised

Artikkel 253

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„konkurentsiasutus” –

a)

lepinguosalise ELi puhul Euroopa Komisjon ning

b)

Ukraina puhul Ukraina Monopolidevastane Komitee.

2.

„konkurentsiõigus” –

a)

lepinguosalise ELi puhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 101, 102 ja 106, nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELi koondumismäärus) ning nende rakendusmäärused ja hilisemad muudatused;

b)

Ukraina puhul 11. jaanuari 2001. aasta seadus nr 2210-III (muudatustega) ning selle rakendusmäärused ja muudatused. Seaduse nr 2210-III sätte ja muu kaaluka konkurentsisätte vastuolu korral tagab Ukraina, et vastuolu ulatuses kohaldatakse esimesena nimetatut ning

c)

muudatused, mida võidakse eespool nimetatud õigusaktides teha pärast käesoleva lepingu jõustumist.

3.

Käesolevas jaos kasutatud mõisteid on täpsemalt selgitatud XXIII lisas.

Artikkel 254

Põhimõtted

Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust omavahelistes kaubandussuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad ja tehingud võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu. Seepärast lepivad lepinguosalised kokku, et järgmised konkurentsi piiravad tegevused ja tehingud, mis on sätestatud nende vastavas konkurentsiõiguses, on käesoleva lepinguga kokkusobimatud niivõrd, kuivõrd need võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust:

a)

ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste vahelised otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata, moonutada või oluliselt vähendada konkurentsi kummagi lepinguosalise territooriumil;

b)

turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või enama ettevõtja poolt kummagi lepinguosalise territooriumil või

c)

ettevõtjate koondumised, mille tulemuseks on monopoliseerumine või märkimisväärne konkurentsipiirang kummagi lepinguosalise territooriumil asuval turul.

Artikkel 255

Rakendamine

1.   Lepinguosaline EL ja Ukraina kehtestavad konkurentsiõiguse, millega reguleeritakse tõhusalt artikli 254 punktides a), b) ja c) nimetatud tegevust ja tehinguid.

2.   Lepinguosalistel on asutused, kes vastutavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud konkurentsiõiguse tulemusliku rakendamise eest ja on selle ülesande täitmiseks asjakohaselt varustatud.

3.   Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline kohaldada oma vastavat konkurentsiõigust läbipaistvalt, õigeaegselt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja õigust kaitsele. Eelkõige tagab lepinguosaline, et:

a)

enne kui ühe lepinguosalise konkurentsiasutus määrab lepinguosalise konkurentsiõiguse rikkumise eest füüsilisele või juriidilisele isikule karistuse või parandusmeetme ja pärast seda, kui ta on teavitanud asjaomast füüsilist või juriidilist isikut oma esialgsetest järeldustest rikkumise esinemise kohta, võimaldab ta isikule õiguse saada ära kuulatud ja esitada tõendeid mõistliku ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks lepinguosaliste asjaomases konkurentsiõiguses ning

b)

kõnealuse lepinguosalise õiguse kohaselt asutatud kohus või muu sõltumatu organ määrab või isiku taotluse korral vaatab sellise karistuse või parandusmeetme läbi.

4.   Lepinguosalise taotluse korral teeb teine lepinguosaline taotluse esitanud lepinguosalisele kättesaadavaks avaliku teabe oma konkurentsiõiguse täitmise meetmete kohta ning käesoleva jaoga hõlmatud kohustustega seotud õigusaktid.

5.   Konkurentsiasutus võtab vastu ja avaldab dokumendi, milles selgitatakse konkurentsiõiguse rikkumiste eest kohaldatavate rahaliste karistuste määramisel kasutatavaid põhimõtteid.

6.   Konkurentsiasutus võtab vastu ja avaldab dokumendi, milles selgitatakse horisontaalsete koondumiste hindamisel kasutatavaid põhimõtteid.

Artikkel 256

Õigusaktide ja jõustamistavade ühtlustamine

Ukraina lähendab oma konkurentsiõiguse ja õiguskaitse tavasid ELi õigustiku osadele järgmiselt:

1.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta.

Ajakava: Määruse artikkel 30 rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

2.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELi koondumismäärus).

Ajakava: Määruse artikkel 1 ning artikli 5 lõiked 1 ja 2 rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Artikkel 20 rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

3.

Komisjoni määrus (EL) nr 330/2010, 20. aprill 2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes.

Ajakava: Määruse artiklid 1, 2, 3, 4, 6, 7 ja 8 rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

4.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 772/2004, 27. aprill 2004, asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta tehnosiirde kokkulepete liikide suhtes.

Ajakava: Määruse artiklid 1, 2, 3, 4, 6, 7 ja 8 rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Artikkel 257

Riigi osalusega äriühingud ja eri- või ainuõigust omavad ettevõtjad

1.   Riigi osalusega äriühingute ja eri- või ainuõigust omavate ettevõtjatega seoses lepinguosalised:

a)

ei jõusta ega hoia jõus ühtki käesoleva lepingu artiklis 254 ja artikli 258 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega vastuolus olevat meedet ning

b)

tagavad, et sellistele äriühingutele kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 253 lõikes 2 osutatud konkurentsiõigust

ulatuses, milles eespool nimetatud konkurentsiõigus ja põhimõtted ei takista kõnealustele ettevõtjatele määratud konkreetsete ülesannete täitmist de jure ega de facto.

2.   Ühtki eelneva lõike sätet ei tõlgendata nii, et sellega takistatakse lepinguosalist asutamast või ülal pidamast riigi osalusega äriühingut, andmast äriühingule eri- või ainuõigusi või säilitamast selliseid õigusi.

Artikkel 258

Riigimonopolid

1.   Viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest kohandab lepinguosaline kaubanduslikke riigimonopole, et välistada diskrimineerivate meetmete olemasolu lepinguosaliste füüsiliste või juriidiliste isikute vahel seoses kauba hankimis- ja turustamistingimustega.

2.   Käesolev artikkel ei piira käesoleva lepingu IV jaotise 8. peatükist (Riigihanked) tulenevaid lepinguosaliste õigusi ega kohustusi.

3.   Lõiget 1 ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist asutamast või ülal pidamast riigimonopoli.

Artikkel 259

Teabevahetus ja õiguskaitsealane koostöö

1.   Lepinguosalised tunnistavad nende vastavate pädevate asutuste vahelise koostöö ja nende tegevuse kooskõlastamise tähtsust, et veelgi edendada konkurentsiõiguse tõhusat täitmist ning saavutada käesoleva lepingu eesmärgid, edendades konkurentsi ja piirates konkurentsivastast ärikäitumist või konkurentsi moonutavaid tehinguid.

2.   Sel eesmärgil võib ühe lepinguosalise konkurentsiasutus teavitada teise lepinguosalise konkurentsiasutust oma valmisolekust teha jõustamismeetmete alast koostööd. Selline koostöö ei takista lepinguosalisi vastu võtmast iseseisvaid otsuseid.

3.   Oma asjakohase konkurentsiõiguse tulemusliku rakendamise soodustamiseks võivad lepinguosaliste konkurentsiasutused vahetada teavet, mis käsitleb muu hulgas õigusloome- ja jõustamistoiminguid, lähtudes oma õigusaktidega kehtestatud piirangutest ja võttes arvesse oma põhihuvisid.

Artikkel 260

Konsulteerimine

1.   Lepinguosaline alustab teise lepinguosalise taotluse korral konsultatsioone seoses teise lepinguosalise esitatud teabega, et soodustada vastastikust mõistmist või arutada käesoleva jao alusel tekkivaid konkreetseid küsimusi. Lepinguosaline täpsustab, kuidas asjaomane küsimus mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.

2.   Lepinguosalised arutavad ühe lepinguosalise taotluse korral viivitamata mis tahes küsimust, mis tuleneb käesoleva jao tõlgendamisest või kohaldamisest.

3.   Selleks et hõlbustada konsultatsioonidel arutluse all oleva küsimuse arutamist, püüab lepinguosaline anda teisele lepinguosalisele asjakohast mittekonfidentsiaalset teavet, pidades seejuures kinni nende vastavas õiguses sätestatud piirangutest ja võttes arvesse oma põhihuvisid.

Artikkel 261

Lepinguosalised ei või kasutada käesoleva lepingu IV jaotise 14. peatükis (Vaidluste lahendamine) sätestatud vaidluste lahendamise menetlust käesolevast jaost tulenevates küsimustes, välja arvatud käesoleva lepingu artikli 256 puhul.

2.   jagu

Riigiabi

Artikkel 262

Üldpõhimõtted

1.   Ukraina või Euroopa Liidu liikmesriikide poolt riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib kahjustada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

2.   Käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega on kokkusobiv aga alljärgnev:

a)

üksiktarbijatele antav sotsiaalabi, kui sellist abi antakse ilma asjaomaste toodete päritolul põhineva diskrimineerimiseta;

b)

loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi.

3.   Lisaks võib käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega kokkusobivaks lugeda alljärgneva:

a)

abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus;

b)

abi Euroopale ühist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimise edendamiseks (40) või tõsise häire kõrvaldamiseks mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Ukraina majanduses;

c)

abi teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi lepinguosaliste huvide vastaselt;

d)

abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi lepinguosaliste huvide vastaselt;

e)

abi ELi horisontaalsete grupierandimääruste ning horisontaalsete ja valdkondlike riigiabieeskirjadega lubatud eesmärkide saavutamiseks, mis on antud vastavalt neis sätestatud tingimustele;

f)

abi käesoleva lepingu V jaotise 6. peatüki (Keskkond) XXIX lisas nimetatud ELi direktiivide kohustuslike standardite täitmiseks tehtavateks investeeringuteks, neis sätestatud rakendusperioodi jooksul, k. a rajatiste ja seadmete kohandamiseks, et viia need kooskõlla uute nõuetega, mille võib heaks kiita 40 % ulatuses abikõlblikest brutokuludest.

4.   Ettevõtjate suhtes, kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine või kes on kasumit taotlevad monopolid, kohaldatakse käesolevas jaos sätestatud eeskirju ulatuses, milles selliste eeskirjade rakendamine ei takista kõnealustele ettevõtjatele määratud konkreetsete ülesannete täitmist de jure ega de facto. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus lepinguosaliste huvidega.

Käesolevas jaos kasutatud mõisteid on täpsemalt selgitatud XXIII lisas.

Artikkel 263

Läbipaistvus

1.   Lepinguosaline tagab riigiabi valdkonna läbipaistvuse. Selleks teavitab lepinguosaline kord aastas teist lepinguosalist sellise riigiabi kogusummast, liigist ja valdkondlikust jaotusest, mis võib mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust. Nimetatud teatised peaksid sisaldama teavet abi eesmärgi, vormi, summa või eelarve, abi andva asutuse ja võimalusel abi saaja kohta. Käesoleva artikli kontekstis ei ole vaja teatada abist, mille summa ettevõtja kohta jääb kolmeaastase ajavahemiku jooksul alla 200 000 euro. Teade loetakse esitatuks, kui see on saadetud teisele lepinguosalisele või kui asjakohane teave on avaldatud üldsusele kättesaadaval veebisaidil järgneva kalendriaasta 31. detsembriks.

2.   Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline täiendavat teavet riigiabikavade ja lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutava riigiabi konkreetsete üksikjuhtumite kohta. Lepinguosalised vahetavad kõnealust teavet, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad ameti- ja ärisaladuse nõuetest.

3.   Lepinguosalised tagavad ametiasutuste ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse, et tuleksid selgesti esile:

a)

riiklikud vahendid, mille ametiasutused teevad asjaomastele riigi osalusega äriühingutele vahetult või kaudselt kättesaadavaks (näiteks riigi osalusega äriühingute vahendaja või rahastamisasutuste kaudu);

b)

kõnealuste riiklike vahendite kasutamise tegelik eesmärk.

4.   Lisaks tagavad lepinguosalised, et iga sellise ettevõtja, kellel on Ukraina või Euroopa Liidu liikmesriikide antud eri- või ainuõigus, või kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, või kes saab sellise teenuse osutamise eest mistahes vormis hüvitist avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest, finants- ja organisatsioonistruktuur kajastatakse korrektselt eraldi raamatupidamises, et tuleksid selgesti esile:

a)

kulud ja tulud, mis seonduvad kõigi toodete või teenustega, millega seoses on ettevõtjale antud eri- või ainuõigus, või kõik üldist majandushuvi pakkuvad teenused, mille osutamine on ettevõtjale usaldatud ning teiselt poolt ettevõtja iga muu üksiktoode või -teenus;

b)

üksikasjalikud andmed eri tegevusaladega seotud kulude ja tulude assigneerimise ja jaotamise viiside kohta. Kõnealuseid meetodeid kasutatakse raamatupidamispõhimõtete (põhjuslikkus, objektiivsus, läbipaistvus ja järjepidevus) alusel, kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamismeetoditega nagu tegevuspõhine kuluarvestus ning need põhinevad auditeeritud andmetel.

5.   Kumbki lepinguosaline tagab käesoleva artikli kohaldamise viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Artikkel 264

Tõlgendamine

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kasutavad käesoleva lepingu artikli 262 ning artikli 263 lõigete 3 ja 4 rakendamisel tõlgendusalusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 106, 107 ja 93 kohaldamisest tulenevaid kriteeriume, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat ning asjaomaseid Euroopa Liidu teiseseid õigusakte, raamistikke, suuniseid ja muid haldusakte.

Artikkel 265

Suhe WTOga

Käesolevad sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada kaubanduse parandusmeetmeid või muid asjakohaseid meetmeid seoses subsiidiumiga või algatada vaidluste lahendamise menetlust kooskõlas asjakohaste WTO sätetega.

Artikkel 266

Reguleerimisala

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse kaupade ja teenuste suhtes, mis on loetletud käesoleva lepingu IV jaotise 6. peatüki (Ettevõtjate asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus) XVI lisas, kooskõlas ühiselt langetatud otsusega turulepääsu kohta, jättes kõrvale WTO põllumajanduslepingu I lisas käsitletud kaupade toetused ning muud põllumajanduslepinguga hõlmatud toetused.

Artikkel 267

Riigiabi kontrollimise riiklik süsteem

Käesoleva lepingu artiklitest 262–266 tulenevate kohustuste täitmiseks:

1.

Võtab Ukraina kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest eelkõige vastu riiklikud riigiabi käsitlevad õigusaktid ja asutab sõltumatult tegutseva ameti, millele usaldatakse käesoleva lepingu artikli 262 täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused. Nimetatud asutusel on muu hulgas volitused kiita heaks riigiabiprogramme ja üksikabi vastavalt käesoleva lepingu artiklites 262 ja 264 käsitletud kriteeriumidele ning nõuda ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist. Igasugune uus Ukrainas antav abi tuleb käesoleva lepingu artiklite 262 ja 264 sätetega kooskõlla viia ühe aasta jooksul alates ameti asutamisest.

2.

Viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest koostab Ukraina enne lõikes 1 nimetatud ameti asutamist algatatud abiprogrammide täieliku nimistu ning viib sellised abiprogrammid vastavusse käesoleva lepingu artiklites 262 ja 264 nimetatud kriteeriumidega hiljemalt seitsme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

3.

a)

Käesoleva lepingu artikli 262 kohaldamiseks kinnitavad lepinguosalised, et käesoleva lepingu jõustumisele järgneva viie aasta jooksul võetakse Ukraina antud riigiabi hindamisel arvesse asjaolu, et Ukraina on võrdsustatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis a kirjeldatud Euroopa Liidu piirkondadega.

b)

Nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest esitab Ukraina Euroopa Komisjonile NUTS II tasemel ühtlustatud arvandmed, mis käsitlevad sisemajanduse koguprodukti inimese kohta. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud asutus ja Euroopa Komisjon hindavad seejärel üheskoos Ukraina piirkondade abikõlblikkust ja sellega seotud abi ülemmäärasid, et koostada piirkondliku abi kaart vastavalt asjaomastele ELi suunistele.

11.   PEATÜKK

Kaubandusvaldkonna energiaküsimused

Artikkel 268

Mõisted

Käesolevas peatükis ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise 5. peatükis (Tolli ja kaubanduse soodustamine) esitatud sätteid, kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   „energiatooted”– maagaas (HS-kood 27.11), elektrienergia (HS-kood 27.16) ja toornafta (HS-kood: 27.09);

2.   „püsitaristu”– ülekande- või jaotusvõrk, veeldatud maagaasirajatis ja ladustamisrajatis, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (edaspidi „direktiiv 2003/54/EÜ”) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta (edaspidi „direktiiv 2003/55/EÜ”);

3.   „transiit”– käesoleva lepingu IV jaotise 5. peatükis (Tolli ja kaubanduse soodustamine) kirjeldatud energiatoodete transport püsitaristu või naftajuhtme kaudu;

4.   „transport”– direktiivides 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ määratletud ülekanne ja jaotus ning nafta vedu või ülekanne torujuhtmete kaudu;

5.   „loata võtmine”– tegevus, mis koosneb energiatoodete ebaseaduslikust eemaldamisest püsitaristust.

Artikkel 269

Riigisiseselt kindlaksmääratud hinnad

1.   Tööstustarbijatele tarnitava gaasi ja elektri hinna määrab vaid pakkumine ja nõudmine.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad lepinguosalised määrata üldise majandushuvi (41) raames ettevõtjatele kohustuse, mis seondub tarnitava gaasi ja elektri hinnaga (edaspidi „reguleeritud hind”).

3.   Lepinguosalised tagavad, et kõnealune kohustus on selgelt määratletud, läbipaistev, proportsionaalne, mittediskrimineeriv, kontrollitav ja piiratud kestusega. Kõnealuse kohustuse rakendamisel tagavad lepinguosalised ka teistele ettevõtjatele võrdse juurdepääsu tarbijatele.

4.   Kui gaasi ja elektri riigisisene müügihind on reguleeritud, tagab asjaomane lepinguosaline, et enne reguleeritud hinna jõustumist avaldatakse selle arvutamise meetod.

Artikkel 270

Erineva hinna keeld

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 269 lõigete 2 ja 3 kohast riigisiseste reguleeritud hindade kehtestamise võimalust, ei võta lepinguosaline ega tema reguleeriv asutus vastu ega säilita meedet, mille tulemusel on teisele lepinguosalisele eksporditavate energiatoodete hind kõrgem kui samasuguste, riigisiseseks tarbimiseks ettenähtud toodete hind.

2.   Eksportiv lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotluse korral tõendid selle kohta, et koduturul ja ekspordiks müüdavate samade energiatoodete hinnaerinevus ei tulene käesoleva artikli lõikega 1 keelatud meetmest.

Artikkel 271

Tollimaksud ja koguselised piirangud

1.   Lepinguosaliste vahel keelatakse tollimaksude ja koguseliste piirangute ning kõikide samaväärse toimega meetmete rakendamine energiatoodete impordile ja ekspordile. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

2.   Lõige 1 ei välista koguselisi piiranguid või samaväärse toimega meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või julgeoleku, inimeste, loomade või taimede elu või tervise või tööstus- ja kaubandusomandi kaitse seisukohast. Sellised piirangud või meetmed ei või siiski olla meelevaldse diskrimineerimise vahendiks ega piirata varjatult lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Artikkel 272

Transiit

Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, et soodustada transiiti, lähtudes vaba transiidi põhimõttest ning kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklitega V.2, V.4 ja V.5 ning 1994. aasta energiaharta lepingu artiklitega 7.1 ja 7.3, mis on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse ja moodustavad selle osa.

Artikkel 273

Transport

Elektri ja gaasi transpordi ning eelkõige kolmandate isikute püsitaristule juurdepääsu osas muudavad lepinguosalised oma õigusakte, millele on viidatud käesoleva lepingu XXVII lisas ja 2005. aasta energiaühenduse lepingus selle tagamiseks, et tariifid, mis avaldatakse enne nende jõustumist, võimsuse jaotamise protseduurid ja kõik muud tingimused on objektiivsed, mõistlikud ja läbipaistvad ega diskrimineeri elektri ega gaasi päritolu, omaniku ega sihtkoha alusel.

Artikkel 274

Taristualane koostöö

Lepinguosalised soovivad soodustada gaasi ülekande taristu ja gaasi ladustamisrajatiste kasutamist ning vajadusel kas konsulteerivad üksteisega taristu arendamise osas või kooskõlastavad omavahel seda küsimust. Lepinguosalised teevad koostööd maagaasiga kauplemise, jätkusuutlikkuse ja tarnekindlusega seonduvates küsimustes.

Energiatoodete turu ulatuslikumaks integreerimiseks võtab lepinguosaline nõudmise ja pakkumise stsenaariume käsitlevate poliitikadokumentide, ühenduste, energiastrateegiate ja taristu edendamise kavade arendamisel arvesse teise lepinguosalise energiavõrke ja -võimsusi.

Artikkel 275

Energiatoodete loata võtmine

Lepinguosaline võtab kõik vajalikud meetmed läbi tema alade transiidina veetavate ja transporditavate energiatoodete loata võtmise keelamiseks ning sellega tegelemiseks.

Artikkel 276

Katkestus

1.   Lepinguosaline tagab, et ülekandesüsteemi käitajad võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et:

a)

minimeerida transiidi ja transpordi juhusliku katkestamise, vähendamise ja peatamise oht;

b)

viivitamatult taastada juhuslikult katkenud, vähenenud või peatunud transiidi ja transpordi tavapärane toimimine.

2.   Kui mis tahes küsimuses toimub vaidlus, mis hõlmab lepinguosalisi või üht või enamat ühe lepinguosalise kontrolli või jurisdiktsiooni all olevat iüksust, siis lepinguosaline, läbi kelle territooriumi energiatoodete transiit või transport toimub, ei katkesta ega vähenda, ega luba ühelgi tema kontrolli või jurisdiktsiooni all oleval üksusel, sealhulgas riiklikul kaubandusettevõtjal katkestada või vähendada energiatoodete juba toimuvat transporti või transiiti, või seda nõuda üheltki tema jurisdiktsiooni all olevalt isikult, välja arvatud juhul, kui see on otsesõnu sätestatud sellist transiiti või transporti reguleerivas lepingus või muus kokkuleppes, lõpetamata eelnevalt asjaomase lepingu kohast vaidluste lahendamise menetlust.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et lepinguosalist ei peeta vastutavaks käesoleva artikli kohase katkestuse või vähenduse eest juhul, kui kõnealusel lepinguosalisel ei ole võimalik energiatooteid tarnida, transiidina vedada või transportida kolmanda riigi või selle kontrolli või jurisdiktsiooni all oleva isiku tegevuse tagajärjel.

Artikkel 277

Elektri- ja gaasivaldkonna reguleeriv asutus

1.   Reguleeriv asutus seisab juriidiliselt eraldi ja on oma tegevuses sõltumatu kõigist avalik- ja eraõiguslikest isikutest ning tal on piisavad volitused, et tagada tõhus konkurents ja turu tulemuslik toimimine.

2.   Reguleerivate asutuste otsused ja nende kasutatavad menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

3.   Operaatoril, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, peab olema õigus kaevata see otsus edasi asjaomastest isikutest sõltumatule edasikaebusi käsitlevale organile. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule õigusasutusele. Kaebusi käsitlevate organite otsused kuuluvad täitmisele.

Artikkel 278

Suhe energiaühenduse lepinguga

1.   Käesoleva jao ning 2005. aasta energiaühenduse lepingu või selle alusel kohaldatavate ELi õigusaktide sätete vastuolu korral kohaldatakse sellise vastuolu ulatuses 2005. aasta energiaühenduse lepingu või selle alusel kohaldatavate asjaomaste ELi õigusaktide sätteid.

2.   Käesoleva jao rakendamisel eelistatakse selliste õigusaktide või muude aktide vastuvõtmist, mis on kooskõlas 2005. aasta energiaühenduse lepinguga või tuginevad ELis selle sektori suhtes kohaldatavatele õigusaktidele. Käesoleva jaoga seonduvate vaidluste korral eeldatakse, et nimetatud kriteeriumidele vastavad õigusaktid ja muud aktid on käesoleva jaoga kooskõlas. Selle hindamisel, kas õigusaktid või muud aktid vastavad nimetatud kriteeriumidele, võetakse arvesse kõiki 2005. aasta energiaühenduse lepingu artikli 91 alusel vastuvõetud asjakohaseid otsuseid.

3.   Kumbki lepinguosaline ei kasuta käesoleva lepingu vaidluste lahendamise alaseid sätteid teise lepinguosalise süüdistamiseks energiaühenduse lepingu sätete rikkumises.

Artikkel 279

Juurdepääs süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingutele ja nende teostamine

1.   Lepinguosaline (42) on vastavalt rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsioonile täielikult suveräänne oma territooriumil ning arhipelaagi- ja territoriaalvetes asuvate süsivesinike varude suhtes, lisaks on tal suveräänsed õigused tema majandusvööndis ja mandrilaval asuvate süsivesinike varude uurimiseks ja kasutamiseks.

2.   Lepinguosalisele jääb õigus kindlaks määrata oma territooriumil, arhipelaagi- ja territoriaalvetes, majandusvööndis ja mandrilaval asuvad piirkonnad, kus võib läbi viia süsivesinike geoloogilist luuret ning neid uurida ja toota.

3.   Kui piirkonnas on lubatud kõnealuseid toiminguid läbi viia, tagab lepinguosaline, et üksusi koheldakse kõnealuste toimingute juurde pääsemisel ja nende teostamisel võrdselt.

4.   Lepinguosaline võib üksuselt, kellele on antud luba süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute teostamiseks, nõuda tasu maksmist rahas või süsivesinikes. Kõnealuse tasu maksmise üksikasjalik kord määratakse kindlaks nii, et sellega ei sekkuta üksuste juhtimisse ega otsustusprotsessi.

Artikkel 280

Lubade andmine ja selle tingimused

1.   Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lubade andmisel, mille alusel üksus võib kasutada geograafilises piirkonnas enda nimel ja vastutusel süsivesinike geoloogilise luure, uurimise või tootmise õigust, järgitakse avaldatud menetlust ja kutsuvad potentsiaalselt huvitatud taotlejaid teatisega üles taotlusi esitama.

2.   Teatises määratakse kindlaks loa liik, asjaomane geograafiline piirkond või selle osa ning loa andmise kavandatav kuupäev või tähtaeg.

3.   Loa andmise tingimuste ja loa heakskiitmisse menetluse suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikleid 104 ja 105.

12.   PEATÜKK

Läbipaistvus

Artikkel 281

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   „üldkohaldatavad meetmed”– üldkohaldatavad seadused, määrused, kohtuotsused, menetlused ja haldusotsused ning kõik muud üldised või abstraktsed toimingud, tõlgendused või muud nõuded, mis võivad mõjutada ükskõik milliseid käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi. See ei hõlma konkreetse isiku suhtes kohaldatavat otsust ning

2.   „huvitatud isik”– füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes võivad kehtida mis tahes õigused või kohustused vastavalt üldkohaldatavatele meetmetele käesoleva lepingu artikli 282 tähenduses.

Artikkel 282

Eesmärk ja reguleerimisala

1.   Tunnistades mõju, mis nende vastaval regulatiivsel keskkonnal võib olla nendevahelisele kaubandusele, kujundavad ja säilitavad lepinguosalised nende territooriumil tegutsevate ettevõtjate, eelkõige väikeettevõtjate jaoks tõhusa ja prognoositava regulatiivse keskkonna, võttes piisavalt arvesse õiguskindluse ja proportsionaalsuse nõudeid.

2.   Kinnitades veel kord oma vastavaid WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, selgitavad lepinguosalised üldkohaldatavaid meetmeid ning näevad kõnealuste meetmetega seoses ette läbipaistvuse, konsulteerimise ja parema haldamise tõhusama korralduse, kuivõrd need võivad avaldada mõju kõigile käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustele.

Artikkel 283

Avaldamine

1.   Lepinguosaline tagab, et üldkohaldatavad meetmed:

a)

avaldatakse operatiivselt või tehakse muul viisil huvitatud isikutele mittediskrimineerival viisil kergesti kättesaadavaks ametlikult määratud kanali kaudu ning teostatavuse ja võimaluse korral elektrooniliste vahendite kaudu sellisel viisil, et huvitatud isikutel ja teisel lepinguosalisel oleks võimalik kõnealuste meetmetega tutvuda;

b)

selgitavad kõnealuste meetmete eesmärki ja põhjusi ning

c)

jätavad piisavalt aega kõnealuste meetmete avaldamise ja jõustumise vahele, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik hädaolukorra tõttu.

2.   Lepinguosaline:

a)

püüab eelnevalt avaldada kõik üldkohaldatavate meetmete vastuvõtmise ja muutmise ettepanekud, selgitades sealhulgas ettepaneku eesmärki ja põhjusi;

b)

annab huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada kavandatud meetme kohta märkusi ja annab selleks eelkõige piisavalt aega ning

c)

püüab arvesse võtta huvitatud isikute märkusi kavandatud meetme kohta.

Artikkel 284

Päringud ja kontaktpunktid

1.   Lepinguosaline säilitab või kehtestab asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata huvitatud isikute päringutele kavandatavate või kehtivate üldkohaldatavate meetmete kohta ning nende üldise rakendamisviisi kohta.

Lepinguosaliste vahelise teabevahetuse soodustamiseks mis tahes küsimustes, mida leping hõlmab, määrab iga lepinguosaline eelkõige kontaktpunkti. Kummagi lepinguosalise taotluse korral nimetab kontaktpunkt küsimuse eest vastutava ametkonna või ametniku ja pakub nõuetekohast tuge teabevahetuse soodustamiseks taotleva lepinguosalisega.

Taotlusi võib edastada käesoleva lepingu alusel asutatud mehhanismide kaudu.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud vastused ei ole tingimata lõplikud või õiguslikult siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui lepinguosaliste riiklikes õigusnormides ja eeskirjades ei ole sätestatud teisiti.

3.   Teise lepinguosalise taotluse korral esitab lepinguosaline viivitamata teabe ja vastab küsimustele mis tahes tegeliku või kavandatava üldkohaldatava meetme kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu rakendamist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.

4.   Lepinguosaline säilitab või kehtestab asjakohased mehhanismid huvitatud isikute jaoks, mille ülesanne on püüda tõhusalt lahendada üldkohaldatavate meetmete rakendamisel ja seoses käesoleva lepingu artiklis 285 nimetatud haldusmenetlustega teise lepinguosalise huvitatud isikutele tekkida võivaid probleeme. Kõnealused mehhanismid peaksid olema kergesti kasutatavad, tähtajalised, tulemustele orienteeritud ja läbipaistvad. See ei piira apellatsiooni- või teistmismenetlusi, mida lepinguosalised kehtestavad või rakendavad. Samuti ei piira see lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesoleva lepingu IV jaotise 14. peatükist (Vaidluste lahendamine) ja 15. peatükist (Vahendamine).

Artikkel 285

Haldusmenetlused

Lepinguosalised haldavad kõiki käesoleva lepingu artiklis 281 osutatud üldkohaldatavaid meetmeid järjepidevalt, erapooletult ja mõistlikult. Sel eesmärgil peab lepinguosaline, kes kohaldab teatavatel juhtudel kõnealuseid meetmeid teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade, teenuste või asutuste suhtes:

a)

püüdma teatada teise lepinguosalise huvitatud isikutele, keda menetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt oma korrale menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldama menetluse laadi, teatama õigusasutuse, kus menetlus algatatakse, ja kirjeldama üldiselt vaidlusaluseid küsimusi;

b)

andma asjaomastele huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada fakte ja väiteid oma seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldusmeetme rakendamist, kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad ning

c)

tagama, et tema menetlused põhinevad tema õigusnormidel ja on nendega kooskõlas.

Artikkel 286

Läbivaatamine ja edasikaebuste esitamine

1.   Lepinguosaline asutab kohtud või muud sõltumatud organid, sealhulgas vajaduse korral kohtulaadsed organid või halduskohtud või hoiab alles või kehtestab vastavad menetlused, et käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega seotud haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida. Kõnealused kohtud, organid ja menetlused peavad olema erapooletud või sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kõnealustes kohtutes, organites või menetlustes antakse menetluse pooltele õigus saada:

a)

piisav võimalus toetada või kaitsta oma vastavaid seisukohti ning

b)

otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel või, kui lepinguosalise õigusaktides seda nõutakse, haldusasutuse koostatud andmetel.

3.   Lepinguosaline tagab, et otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ja et nendega reguleeritakse asjaomase ameti või asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib õigusaktide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.

Artikkel 287

Reguleerimise kvaliteet ja tulemuslikkus ning hea haldustava

1.   Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et edendada õigusliku reguleerimise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas vahetades teavet oma vastavate õigusliku reguleerimise reformide ja õigusliku reguleerimise mõju analüüside kohta ning parimaid tavasid.

2.   Lepinguosalised kohustuvad järgima hea haldustava põhimõtteid ja nõustuvad tegema nende edendamiseks koostööd, sealhulgas vahetama teavet ja parimaid tavasid.

Artikkel 288

Mittediskrimineerimine

Lepinguosaline kohaldab teise lepinguosalise huvitatud isikute suhtes vähemalt sama soodsaid läbipaistvusnõudeid, kui ta kohaldab enda huvitatud isikute suhtes.

13.   PEATÜKK

Kaubandus ja säästev areng

Artikkel 289

Kontekst ja eesmärgid

1.   Lepinguosalised tuletavad meelde keskkonda ja arengut käsitlevat 1992. aasta Agenda 21, säästvat arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava ning rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonna poliitilisi tegevuskavu, eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO”) inimväärse töö tegevuskava ning ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni täieliku tööhõive ja inimväärse töö kohta ning lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada säästva arengu eesmärki, ja tagada, et see eesmärk integreeritakse nende kaubandussuhetesse ja et seda kajastatakse kõigil kõnealuste suhete tasandeil.

2.   Sel eesmärgil tunnistavad lepinguosalised, et on oluline võtta täielikult arvesse nii oma riikide elanikkonna kui ka tulevaste põlvkondade majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid huvisid ning tagavad, et majandusareng, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika toetaksid üksteist.

Artikkel 290

Reguleerimisõigus

1.   Tunnustades lepinguosaliste õigust võtta asjaomaste rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete ja lepingute kohaselt vastu riiklikud keskkonna-, töökaitse- ja säästva arengu poliitika ja prioriteedid ning nende taset ise reguleerida ning vastavalt vastu võtta või muuta oma õigusakte, tagavad lepinguosalised, et nende õigusaktid näeksid ette keskkonna- ja töökaitse kõrge taseme ning püüavad neid õigusakte jätkuvalt edasi arendada.

2.   Käesolevas artiklis viidatud eesmärkide saavutamiseks lähendab Ukraina oma õigusaktid, eeskirjad ja haldustava ELi õigustikule.

Artikkel 291

Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud

1.   Üleilmastumise kontekstis tunnistavad lepinguosalised kaubanduse võtmeelementidena täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärset tööd. Lepinguosalised kinnitavad pühendumist kaubanduse arendamise edendamisele viisil, mis viiks täieliku ja tootliku tööhõiveni ning inimväärse tööni kõigi, sealhulgas meeste, naiste ja noorte jaoks.

2.   Lepinguosalised edendavad ja rakendavad oma õigusakte ja tavasid rahvusvaheliselt tunnustatud peamiste tööstandardite alusel, milleks on:

a)

ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine;

b)

kõigi sunni- ja kohustusliku töö vormide kaotamine;

c)

lapstööjõu tegelik kaotamine ning

d)

tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamine.

3.   Lepinguosalised kinnitavad pühendumist nende poolt ratifitseeritud põhikonventsioonide ja tähtsamate ILO konventsioonide ning ILO 1988. aasta deklaratsiooni (aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl) tõhusale rakendamisele. Lepinguosalised kaaluvad ka teiste ILO enda poolt päevakohastena klassifitseeritud konventsioonide ratifitseerimist ja rakendamist.

4.   Lepinguosalised rõhutavad, et tööstandardeid ei tohiks kasutada kaubanduse kaitsemeetmena. Lepinguosalised märgivad, et nende suhtelist eelist ei tohiks mingil viisil kahtluse alla seada.

Artikkel 292

Mitmepoolsed keskkonnalepingud

1.   Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise ja lepingute olulisust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus ülemaailmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust tõhusalt rakendada oma õigusnormides ja tavades mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.

3.   Käesoleva lepingu sätetega ei piirata lepinguosalise õigust võtta vastu või säilitada meetmeid, et rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osaline ta on. Selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste vahel või kaubanduse varjatud piiramist.

4.   Lepinguosalised tagavad, et keskkonnapoliitika tugineb ettevaatuspõhimõttele ja põhimõtetele, mis näevad ette ennetavat tegevust, mille kohaselt tuleks keskkonnakahjustus esmajärjekorras heastada kahjustuse kohas ja saastaja peaks maksma.

5.   Lepinguosalised teevad koostööd loodusvarade kaalutletud ja ratsionaalse kasutamise edendamiseks kooskõlas säästva arengu eesmärgiga, et tugevdada lepinguosaliste kaubandus- ja keskkonnapoliitika ning -tava vahelisi sidemeid.

Artikkel 293

Kaubandust toetav säästev areng

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kaubandus peaks edendama säästvat arengut selle kõikides mõõtmetes. Lepinguosalised tunnistavad peamiste tööstandardite ja inimväärse töö kasulikku mõju majanduslikule tasuvusele, uuenduslikkusele ja tootlikkusele, ning rõhutavad ühelt poolt kaubanduspoliitika ja teiselt poolt tööhõive- ja sotsiaalpoliitika suurema tasakaalustatuse sidususe väärtust.

2.   Lepinguosalised püüavad hõlbustada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade, -teenuste ja -tehnoloogiatega, säästva taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning ökomärgisega toodetega, ning hõlbustada ja edendada vastavaid välismaised otseinvesteeringuid, kõrvaldades muu hulgas nendega seotud mittetariifsed tõkked.

3.   Lepinguosalised püüavad hõlbustada kauplemist säästvale arengule kaasa aitavate toodetega, sealhulgas toodetega, mille suhtes kohaldatakse selliseid kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus, ning kaupadega ja toodetega, mille puhul peetakse kinni äriühingute sotsiaalse vastutuse ja aruandluse põhimõtetest.

Artikkel 294

Metsatoodetega kauplemine

Metsaressursside jätkusuutliku haldamise edendamiseks kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd metsandusõiguse rakendamise ja metsandushalduse parandamiseks ning seadusliku ja jätkusuutliku metsasaadustega kauplemise edendamiseks.

Artikkel 295

Kalatoodetega kauplemine

Võttes arvesse kalavarude jätkusuutliku vastutustundliku haldamise tagamise ja kaubanduses hea valitsemistava edendamise tähtsust, kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd:

a)

võttes kala- ja muude vee-ressursside seireks ja kontrolliks tõhusaid meetmeid;

b)

tagades piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt vastuvõetud kohaldatavate kaitse- ja kontrollimeetmete täieliku järgimise ning võimalikult ulatusliku koostöö piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega ja nende sees ning

c)

kehtestades muu hulgas kaubandusmeetmed, et võidelda ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga.

Artikkel 296

Kaitsetaseme säilitamine

1.   Lepinguosaline ei jäta oma keskkonna- ja tööalaseid õigusnorme järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt jõustamata sellisel viisil, mis mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringuid.

2.   Lepinguosaline ei nõrgenda ega vähenda keskkonna- või töökaitset, mida ta annab oma kaubanduse või investeeringute soodustamise eesmärgil kehtestatud õigusnormidega, loobudes või võimaldades loobuda õigusnormide või standardite kohaldamisest või kaldudes neist muul viisil kõrvale või võimaldades neist muul viisil kõrvale kalduda nii, et see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringuid.

Artikkel 297

Teadusinfo

Lepinguosalised tunnistavad, et lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavate keskkonna-, rahvatervise ja sotsiaalsete tingimuste kaitseks võetavate meetmete kavandamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel on oluline võtta arvesse teaduse ja tehnikaalast teavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi.

Artikkel 298

Jätkusuutlikkusele avalduva mõju läbivaatamine

Lepinguosalised kohustuvad oma olemasolevate ning käesoleva lepingu alusel loodavate osalusprotsesside ja institutsioonide kaudu läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva jao rakendamise mõju säästvale arengule, näiteks kaubandusega seotud jätkusuutlikkuse alase mõju hindamise kaudu.

Artikkel 299

Kodanikuühiskonna organisatsioonid

1.   Lepinguosaline määrab ja kutsub kokku uue või olemasoleva nõuanderühma säästva arengu valdkonnas, kelle ülesanne on anda nõu käesoleva peatüki rakendamise küsimustes.

2.   Nõuanderühma kuuluvad kodanikuühiskonna sõltumatud esindusorganisatsioonid ning selles on tasakaalustatult esindatud tööandjate ja -võtjate organisatsioonid, vabaühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

3.   Lepinguosalise nõuanderühma liikmed kohtuvad kodanikuühiskonna avatud foorumil, et pidada dialoogi lepinguosaliste vaheliste kaubandussuhete säästva arengu aspektide üle. Kodanikuühiskonna foorum tuleb kokku kord aastas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Lepinguosalised lepivad kodanikuühiskonna foorumi töökorra suhtes kokku hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

4.   Kodanikuühiskonna foorumis peetav dialoog ei piira käesoleva lepingu artikli 469 alusel asutatud kodanikuühiskonna platvormi rolli mõtete vahetamisel kõigi käesoleva lepingu rakendamist käsitlevate küsimuste üle.

5.   Lepinguosalised teavitavad kodanikuühiskonna foorumit käesoleva peatüki rakendamisel tehtud edusammudest. Kodanikuühiskonna foorumi seisukohad, arvamused ja soovitused võib esitada lepinguosalistele otse või nõuanderühma kaudu.

Artikkel 300

Institutsiooniline ja järelevalvemehhanism

1.   Käesolevaga asutatakse kaubanduse ja säästva arengu allkomitee. Kõnealune allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 465 lõike 4 kohases koosseisus assotsieerimiskomiteele. Kaubanduse ja säästva arengu allkomiteesse kuuluvad mõlema lepinguosalise haldusaparaadi vanemametnikud. Kõnealune allkomitee teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise, sealhulgas järelevalvetoimingute ja mõjuhinnangute tulemuste üle ning arutab heas usus kõiki käesoleva peatüki rakendamisega seonduvaid probleeme. Kõnealune allkomitee kehtestab oma töökorra. Kõnealune allkomitee tuleb kokku esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ja seejärel vähemalt kord aastas.

2.   Lepinguosaliste vahelise teabevahetuse soodustamiseks mis tahes küsimustes, mida käesolev peatükk hõlmab, määrab iga lepinguosaline oma haldusaparaadis kontaktpunkti.

3.   Lepinguosalised võivad teostada järelevalvet käesoleva peatükiga hõlmatud meetmete rakendamise ja jõustamise üle. Lepinguosaline võib nõuda teiselt lepinguosaliselt konkreetse ja põhjendatud teabe esitamist käesoleva peatüki rakendamise tulemuste kohta.

4.   Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega käesolevast peatükist tulenevates küsimustes, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Lepinguosalised lepivad kokku operatiivses konsulteerimises asjakohaste kanalite kaudu kummagi lepinguosalise taotluse korral.

5.   Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada küsimustes vastastikku rahuldav lahendus ning võivad otsida nõu, teavet ja abi kõigilt isikutelt ja asutustelt, keda nad peavad sobilikuks, et kõnealune küsimus täielikult läbi vaadata. Lepinguosalised võtavad arvesse ILO tegevust või selliste asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaorganisatsioonide või -asutuste tegevust, mille liikmed nad on.

6.   Kui lepinguosalised ei suuda küsimust lahendada konsulteerimise teel, võib lepinguosaline taotleda kaubanduse ja säästva arengu allkomitee kokkukutsumist küsimuse arutamiseks, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Kõnealune allkomitee tuleb kokku viivitamata ja püüab lahenduses kokku leppida, sealhulgas vajadusel konsulteerides valitsemissektori või vabaühenduste ekspertidega. Kaubanduse ja säästva arengu allkomitee otsus avaldatakse, kui kõnealune allkomitee ei otsusta teisiti.

7.   Käesolevast peatükist tulenevate küsimuste lahendamisel võivad lepinguosalised rakendada üksnes käesoleva lepingu artiklites 300 ja 301 sätestatud menetlusi.

Artikkel 301

Eksperdirühm

1.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, võib lepinguosaline 90 päeva möödumisel käesoleva lepingu artikli 300 lõike 4 kohase konsultatsioonitaotluse esitamisest taotleda eksperdirühma kokkukutsumist, et uurida küsimust, mida ei ole valitsuste konsultatsioonide käigus rahuldavalt lahendatud. 30 päeva jooksul pärast lepinguosalise taotlust kutsuda kokku eksperdirühm võib lepinguosalise taotluse korral küsimuse arutamiseks kokku kutsuda kaubanduse ja säästva arengu allkomitee. Lepinguosalised võivad eksperdirühmale avaldusi esitada. Eksperdirühm võib küsida teavet ja nõu kummaltki lepinguosaliselt, nõuanderühma(de)lt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Eksperdirühm kutsutakse kokku 60 päeva jooksul alates lepinguosalise taotluse esitamisest.

2.   Käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud korra kohaselt valitud eksperdirühm annab nõu käesoleva peatüki rakendamise küsimustes. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, esitab eksperdirühm 90 päeva jooksul pärast viimase eksperdi valimist lepinguosalistele aruande. Lepinguosalised annavad endast parima, et kasutada eksperdirühma nõuandeid ja soovitusi käesoleva peatüki rakendamise kohta. Eksperdirühma soovituste rakendamist jälgib kaubanduse ja säästva arengu allkomitee. Eksperdirühma aruanne tehakse kättesaadavaks lepinguosaliste nõuanderühma(de)le. Konfidentsiaalse teabe ja töökorra osas kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise 14. peatüki (Vaidluste lahendamine) XXIV lisa vastavaid põhimõtteid.

3.   Käesoleva lepingu jõustumisel lepivad lepinguosalised kokku nimekirjas, mis sisaldab vähemalt 15 käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes eriteadmisi omavat isikut, kellest vähemat viis ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad eksperdirühma eesistuja kohuseid. Eksperdid peavad olema sõltumatud ja mitte taotlema või vastu võtma juhtnööre kummaltki lepinguosaliselt või nõuanderühma(de)s esindatud organisatsioonidelt. Kumbki lepinguosaline valib ekspertide nimekirjast ühe eksperdi 50 päeva jooksul pärast eksperdirühma moodustamist käsitleva lepinguosalise taotluse kättesaamist. Kui lepinguosaline ei vali oma eksperti nimetatud ajavahemiku jooksul, valib teine lepinguosaline ekspertide nimekirjast selle lepinguosalise kodaniku, kes jättis eksperdi valimata. Kaks valitud eksperti lepivad kokku eesistujas, kes valitakse lepinguosaliste kodakondsuseta ekspertide nimekirjast.

Artikkel 302

Kaubanduse ja säästva arengu alane koostöö

Lepinguosalised teevad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd töö- ja keskkonnapoliitika kaubandusega seonduvate aspektide valdkonnas.

14.   PEATÜKK  (43)

Vaidluste lahendamine

Artikkel 303

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on heauskselt vältida ja lahendada lepinguosaliste vahelisi vaidlusi käesoleva lepingu artiklis 304 viidatud sätete rakendamise üle ning jõuda võimaluse korral mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni (44).

Artikkel 304

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva lepingu IV jaotise tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti.

Artikkel 305

Konsultatsioonid

1.   Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu artiklis 304 osutatud käesoleva lepingu sätete tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevad vaidlused üksteisega heas usus konsulteerides, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.   Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, saates kirja kaubanduskomiteele ning märkides kirjas, milline meede on kõne all ning milliseid käesoleva lepingu artiklis 304 osutatud käesoleva lepingu sätteid tuleb tema hinnangul kohaldada.

3.   Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamise kuupäeva ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kelle vastu kaebus esitati, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonide käigus avaldatud konfidentsiaalne teave jääb konfidentsiaalseks.

4.   Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kiiresti riknevate ja hooajaliste kaupadega seoses, toimuvad 15 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning need loetakse lõppenuks 15 päeva möödumisel taotluse esitamise kuupäevast.

5.   Kui konsultatsioonid käsitlevad energiatoodete transporti võrgustike kaudu ning üks lepinguosaline peab vaidluse lahendamist kiireloomuliseks küsimuseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse tõttu, toimuvad konsultatsioonid kolme päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ja need loetakse lõppenuks kolme päeva möödumisel taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonide käigus avaldatud konfidentsiaalne teave jääb konfidentsiaalseks.

6.   Kui konsultatsioone ei peeta käesoleva artikli lõikes 3 või käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul või kui konsultatsioonide lõppedes ei ole jõutud mõlemat lepinguosalist rahuldava kokkuleppeni, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 306.

1.   jagu

Vahekohtumenetlus

Artikkel 306

Vahekohtumenetluse algatamine

1.   Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada käesoleva lepingu artiklis 305 sätestatud konsultatsioonide teel, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist.

2.   Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ja kaubanduskomiteele. Kaebuse esitav lepinguosaline määratleb oma taotluses otsustamisele kuuluva meetme ja annab probleemi selgeks esitamiseks piisava lühikokkuvõtte kaebuse õiguslikust alusest. Juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline taotleb standardvolitustest erinevate volitustega vaekogu moodustamist, peab kirjalikus taotluses sisalduma kavandatava erivolituste sõnastus.

3.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, määratakse viie tööpäeva jooksul vahekohtunike valimisest vahekohtu pädevuseks:

„vaadata vahekohtu moodustamise taotluses osutatud meede läbi, kontrollida kõnealuse meetme kokkusobivust käesoleva lepingu artiklis 304 viidatud käesoleva lepingu sätetega ja teha käesoleva lepingu artikli 310 kohane otsus.”

Artikkel 307

Vahekohtu koosseis

1.   Vahekohus koosneb kolmest kohtunikust.

2.   Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisu 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise taotluse kaubanduskomiteele esitamise kuupäeva.

3.   Kui lepinguosalised ei suuda käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele jõuda, võib lepinguosaline taotleda, et kaubanduskomitee eesistuja või tema esindaja valiks kõik kolm kohtunikku loosi teel käesoleva lepingu artikli 323 kohaselt koostatud kohaldatavast nimekirjast, valides ühe kohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikute seast, ühe selle lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, soovitatud isikute seast, ja ühe kohtuniku isikute hulgast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks.

4.   Kui lepinguosalised jõuavad kokkuleppele ühe või mitme vahekohtuniku isikus, valitakse vahekohtu ülejäänud liige või liikmed sama menetluse teel:

a)

kui lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele vahekohtu kahes liikmes, valitakse järelejäänud liige isikute hulgast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks;

b)

kui lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele vahekohtu ühes liikmes, valitakse üks järelejäänud liige kaebuse esitanud lepinguosalise poolt väljapakutud isikute hulgast ja teine selle lepinguosalise poolt väljapakutud isikute hulgast, kelle vastu kaebus esitati.

5.   Kaubanduskomitee eesistuja või tema esindaja valib vahekohtunikud viie päeva jooksul alates lõikes 3 nimetatud taotlusest. Valimisel on õigus osaleda kummagi lepinguosalise esindajal.

6.   Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil valikumenetlus lõpetatakse.

7.   Kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud ühtegi käesoleva lepingu artiklis 323 nimetatud nimekirja, valitakse kolm vahekohtunikku loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt varem ametlikult esitatud isikute seast.

8.   Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 3, kuid mitte käesoleva artikli lõiget 2 ning käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud ajavahemiku pikkuseks on kaks päeva.

Artikkel 308

Vahekohtu vahearuanne

1.   Vahekohus esitab 90 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva lepinguosalistele vahearuande, kus on märgitud tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavus ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjused. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu esimees sellest lepinguosalisi ja kaubanduskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.   Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3.   Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas seoses kergesti riknevate või hooajakaupadega, teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada vahearuanne poole lühema tähtaja jooksul, kui on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1, ja lepinguosaline võib esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks poole lühema tähtaja jooksul, kui on sätestatud käesoleva artikli lõikes 2.

4.   Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, esitatakse vahearuanne 20 päeva möödumisel ja lõike 2 kohane taotlus viie päeva jooksul alates kirjaliku aruande avaldamisest. Vahekohus võib ka otsustada vahearuandest loobuda.

5.   Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsus peab sisaldama vahearuande läbivaatamisel esitatud argumentide põhjendusi.

Artikkel 309

Kiireloomuliste energiaalaste vaidluste lepitamine

1.   Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, võib lepinguosaline paluda vahekohtu eesistujal tegutseda lepitajana kõigis vaidlusega seonduvates küsimustes, esitades vahekohtule vastava taotluse.

2.   Lepitaja püüab vaidluse konsensuslikult lahendada või kokku leppida menetluses sellise lahenduse saavutamiseks. Kui lepitaja ei ole 15 päeva jooksul alates määramisest suutnud kõnealust kokkulepet saavutada, pakub ta välja lahenduse või lahenduse saavutamise menetluse ning teeb otsuse muude tingimuste kohta, mis kehtivad tema poolt määratud kindlast kuupäevast kuni vaidluse lahendamiseni.

3.   Lepinguosalised ning lepinguosaliste kontrolli või jurisdiktsiooni all olevad isikud peavad kinni käesoleva artikli lõikes 2 esitatud tingimusi käsitlevatest soovitustest kolme kuu jooksul pärast lepitaja otsust või vaidluse lahendamiseni, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem.

4.   Lepitaja peab kinni vahekohtu tegevusjuhendist.

Artikkel 310

Vahekohtu otsus

1.   Vahekohus teeb oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskomiteele teatavaks 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et tal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest kirjalikult lepinguosalisi ja kaubanduskomiteed, nimetades viivituse põhjused ning kuupäeva, mil vahekohus kavatseb oma töö lõpetada. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva alates vahekohtu moodustamisest.

2.   Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva alates vahekohtu moodustamisest., Vahekohus võib teha 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist eelotsuse, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.

3.   Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 40 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

2.   jagu

Otsuse täitmine

Artikkel 311

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse heauskne täitmine ja püüavad selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda.

Artikkel 312

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.   Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatamist lepinguosalistele, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatama kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele, hinnanguliselt kui kiiresti ta otsuse suudab täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”).

2.   Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikku mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kahekümne (20) päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 1 viidatud teatamist esitada algsele vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Taotlusest tuleb samal ajal teavitada ka teist lepinguosalist ja kaubanduskomiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.   Kui algne vahekohus või mõned selle liikmed ei saa kokku tulla, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 307 sätestatud menetlust. Vahekohus esitab oma otsuse 35 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

4.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist vahekohtu otsuse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist.

5.   Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

Artikkel 313

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele lõike 1 kohaselt teavitatud meetme olemasolus või selle kokkusobivuses lepinguga, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellises taotluses täpsustatakse konkreetne vaidlusalune meede ja lepingusätted, millega meede on lepinguosalise hinnangul kokkusobimatu, tehes seda viisil, millest piisab kaebuse õigusliku aluse selgeks esitamiseks. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.   Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 307 sätestatud menetlust. Vahekohus esitab oma otsuse 60 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

Artikkel 314

Kiireloomuliste energiaalaste vaidluste parandusmeetmed

1.   Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, kohaldatakse järgnevaid parandusmeetmeid käsitlevaid erisätteid.

2.   Erandina käesoleva lepingu artiklitest 311, 312 ja 313 võib kaebuse esitanud lepinguosaline peatada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise võrdväärses ulatuses tühistamise või vähendamisega, mille põhjustas lepinguosaline, kes ei ole vahekohtu järeldusi täitnud 15 päeva jooksul alates nende avaldamisest. Selline kohustuste täitmise peatamine võib jõustuda kohe. Kohustuste täitmise võib peatada kuni kolmeks kuuks, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täidab vahekohtu aruande järeldused.

3.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vaidlustab järelduste mittetäitmise fakti või järelduste mittetäitmise tõttu kohustuste täitmise peatamise ulatuse, võib ta algatada käesoleva lepingu artiklite 315 või 316 kohase menetluse, mis vaadatakse kiiresti läbi. Kaebuse esitanud lepinguosaliselt nõutakse kohustuste täitmise peatamise lõpetamist või kohandamist alles seejärel, kui vahekohus on teinud vastava otsuse, samuti võib ta menetluse tulemuse selgumiseni jätta peatamise jõusse.

Artikkel 315

Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui käesoleva lepingu artikli 313 lõike 1 kohaselt teatatud meede ei ole vahekohtu otsuse kohaselt kooskõlas kohustustega, mis sellel lepinguosalisel käesoleva lepingu artikli 304 kohaselt on, pakub ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotluse korral ajutist hüvitist.

2.   Kui hüvitise suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või käesoleva lepingu artikli 313 kohast vahekohtu otsust, mille kohaselt artiklis 304 viidatud võetud meede on käesoleva lepingu sätetega vastuolus, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada vabakaubanduspiirkonda käsitlevas peatükis osutatud sätetest tulenevate kohustuste täitmine rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ja kaubanduskomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada kohustuste täitmise 10 päeva pärast teatamise kuupäeva, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole taotlenud käesoleva artikli lõike 4 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3.   Kaebuse esitanud lepinguosaline võib kohustuste täitmise peatamise korral tõsta oma tariifimäärad teiste WTO liikmete suhtes kohaldatavale tasemele sellises kaubandusmahus, mille puhul kaubandusmahu ja tariifimäära tõusu korrutis on võrdne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähendamise maksumusega.

4.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele enne käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud 10päevase tähtaja möödumist. Vahekohus teatab oma otsusest kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei saa peatada enne, kui vahekohus on oma otsusest teatanud ning igasugune peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

5.   Kui esialgne vahekohus või mõned selle liikmed ei saa kokku tulla, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 307 sätestatud menetlust. Sellistel juhtudel teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 45 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud taotluse esitamist.

6.   Kohustuste täitmise peatamine peab olema ajutine ning seda kohaldatakse üksnes seni, kuni lepingu artiklit 304 rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuse artikliga kooskõlla viidud vastavalt artiklile 316 või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud.

Artikkel 316

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetme läbivaatamine pärast kohustuste täitmise peatamist

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist ja kaubanduskomiteed kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest ja taotleb, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas kohustuste täitmist.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teatamist kokkuleppele lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, teatatud meetme vastavuses artiklis 304 osutatud lepingusätetele, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda algselt vahekohtult kirjalikult selles küsimuses otsuse tegemist. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt seda lepinguosalist, kelle vastu kaebus esitati, ja kaubanduskomiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on ennast lepinguga kooskõlla viinud või kui kaebuse esitanud lepinguosaline ei taotle käesoleva artikli lõikes 1 viidatud teatise esitamisest 45 päeva jooksul, et algne vahekohus võtaks küsimuses vastu otsuse, lõpetatakse kohustuste täitmise peatamine kas 15 päeva jooksul alates vahekohtu otsusest või 45-päevase ajavahemiku möödudes.

3.   Kui esialgne vahekohus või mõned selle liikmed ei saa kokku tulla, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 307 sätestatud menetlust. Sel juhul teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 60 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

3.   jagu

Ühissätted

Artikkel 317

Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal leida käesoleva peatükiga hõlmatud vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse. Vajaduse korral teavitavad nad sellisest otsusest üheskoos kaubanduskomiteed ja vahekohtu eesistujat. Kui lahendus nõuab kummagi lepinguosalise vastavate riiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse sellele nõudmisele teatises ja vahekohtumenetlus peatatakse. Vahekohtumenetlus lõpetatakse, kui sellist heakskiitu ei ole vaja või kui teatatakse sellise riikliku menetluse lõpetamisest.

Artikkel 318

Töökord

1.   Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse käesoleva lepingu XXIV lisas sätestatud töökorraga.

2.   Vahekohtu istungid on kooskõlas käesoleva lepingu XXIV lisas sätestatud töökorraga avalikud.

Artikkel 319

Teavitamine ja tehniline nõustamine

Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel hankida teavet mis tahes allikast, mida ta peab vahekohtumenetluse jaoks sobivaks, sealhulgas vaidlusse kaasatud lepinguosaliselt. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada märkusi. Lepinguosaliste territooriumil asutatud huvitatud füüsilistel või juriidilistel isikutel on vastavalt käesoleva lepingu XXIV lisas sätestatud töökorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid.

Artikkel 320

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus tõlgendab käesoleva lepingu artiklis 304 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sealhulgas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Kui käesolevas lepingus sätestatud kohustus on identne WTO asutamislepingus sätestatud kohustusega, tõlgendab vahekohus sätet kooskõlas WTO vaidluste lahendamise organi otsustes esitatud asjakohase tõlgendusega. Vahekohtu otsustega ei või suurendada ega vähendada käesolevas lepingus sätestatud õigusi ega kohustusi.

Artikkel 321

Vahekohtu otsused

1.   Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avaldata.

2.   Vahekohtu otsus on lepinguosalistele siduv, kuid sellega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsuses esitatakse tuvastatud asjaolud, lepingu asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendused. Kaubanduskomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks juhul, kui ta ei otsusta teisiti.

Artikkel 322

Regulatiivse lähendamisega seonduvate vaidluste lahendamine

1.   Käesolevas artiklis sätestatud menetlusi kohaldatakse vaidluste suhtes, mis käsitlevad käesoleva lepingu peatükkides 3 (Tehnilised kaubandustõkked), 4 (Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed), 5 (Tolli ja kaubanduse soodustamine), 6 (Ettevõtjate asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus), 8 (Riigihanked) ja 10 (Konkurents) sisalduva ning regulatiivse lähendamisega seonduva sätte või lepinguosalisele muul viisil ELi õigusaktiga kindlaksmääratud kohustusi paneva sätte tõlgendamist ja rakendamist.

2.   Kui vaidluse käigus tõstatub probleem lõikes 1 osutatud ELi õigusakti tõlgendamise kohta, ei otsusta küsimust vahekohus, vaid ta palub küsimuse lahendada Euroopa Liidu Kohtul. Sellistel juhtudel peatatakse vahekohtu otsuste suhtes kohaldatavate tähtaegade kulgemine seniks, kuni Euroopa Liidu Kohus on teinud oma otsuse. Euroopa Liidu Kohtu otsused on vahekohtule siduvad.

4.   jagu

Üldsätted

Artikkel 323

Vahekohtunikud

1.   Kaubanduskomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja 15 isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena. Kumbki lepinguosaline valib vahekohtuniku kohale viis isikut. Lisaks valib kumbki lepinguosaline viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad vahekohtu esimehe kohuseid. Kaubanduskomitee tagab nimekirja järjepideva vastavuse nimetatud tingimustele.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt koostatud nimekirja kasutatakse käesoleva lepingu artikli 307 kohaste vahekohtute koostamiseks. Nendesse kuuluvad vahekohtunikud, kellel on õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alased eriteadmised või kogemused.

3.   Kõik vahekohtusse nimetatud vahekohtunikud peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsustega; nad peavad järgima käesoleva lepingu XXV lisas esitatud tegevusjuhendit.

Artikkel 324

Seos WTO raames võetud kohustustega

1.   Käesoleva peatüki vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamist.

2.   Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse, kas lähtuvalt käesoleva lepingu artikli 306 lõikest 1 või WTO lepingust, ei saa ta enne selle menetluse lõpetamist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu raames. Kui küsimus on kohustuses, mis on identne nii käesoleva lepingu kui ka WTO lepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitist sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Sellisel juhul, kui vaidluse lahendamise menetlus on juba algatatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvitise saamiseks teise lepingu alusel sellise kohustuse rikkumise eest, mis on identne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui valitud organ ei suuda menetluslikel või juriidilistel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3.   Lõike 2 kohaldamisel:

a)

loetakse WTO lepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega luua WTO lepingu 2. lisas sisalduva vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus ja see arvatakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aruande vastavalt vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14 ning

b)

loetakse käesoleva peatüki kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada käesoleva lepingu artikli 306 lõike 1 kohane vahekohus ja see arvatakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele.

4.   Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO lepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalisi peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist.

Artikkel 325

Tähtajad

1.   Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtu otsuste väljaandmise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast.

2.   Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 326

Peatüki muutmine

Kaubanduskomitee võib otsustada muuta käesoleva lepingu käesolevat peatükki, käesoleva lepingu XXIV lisas esitatud vahekohtu töökorda ning käesoleva lepingu XXV lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.

15.   PEATÜKK

Vahendusmehhanism

Artikkel 327

Eesmärk ja reguleerimisala

1.   Käesoleva peatüki eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

2.   Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi käesoleva lepingu IV jaotise (Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs) 1. peatüki reguleerimisalasse kuuluvate meetmete suhtes, mis kahjustavad lepinguosaliste vahelist kaubandust.

3.   Käesolevat peatükki ei kohaldata käesoleva lepingu peatükkide 6 (Ettevõtjate asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus), 7 (Jooksvad maksed ja kapitali liikumine), 8 (Riigihanked), 9 (Intellektuaalomand) ja 13 (Kaubandus ja säästev areng) reguleerimisalasse kuuluvate meetmete suhtes. Kaubanduskomitee võib pärast asja kaalumist otsustada, et kõnealust mehhanismi tuleks kohaldada kõigi nende valdkondade suhtes.

1.   jagu

Vahendusmehhanismi raames kohaldatav menetlus

Artikkel 328

Teabenõue

1.   Enne vahendusmenetluse algatamist võib lepinguosaline igal ajal küsida lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringuid kahjustava meetme kohta teavet. Sellise taotluse saanud lepinguosaline esitab kahekümne päeva jooksul alates taotluse saamise kuupäevast vastuse, mis sisaldab tema märkusi taotluses esitatud teabe kohta. Kui see on võimalik, esitatakse taotlus ja vastus kirjalikult.

2.   Kui vastav lepinguosaline leiab, et vastust ei ole võimalik kahekümne päeva jooksul esitada, teavitab ta taotlevat lepinguosalist viivituse põhjustest, lisades prognoosi lühima ajavahemiku kohta, mille jooksul tal on võimalik vastus esitada.

Artikkel 329

Menetluse algatamine

1.   Lepinguosaline võib igal ajal nõuda, et lepinguosalised alustaksid vahendusmenetluse. Selleks tuleb teisele lepinguosalisele esitada kirjalik taotlus. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, kajastama selgelt taotluse esitanud lepinguosalise probleeme ning:

a)

nimetama ära konkreetse kõnealuse meetme;

b)

kirjeldama väidetavat kahjulikku mõju, mida meede praegu või tulevikus avaldab taotluse esitanud lepinguosalise arvates lepinguosaliste vahelisele kaubandusele või investeeringutele ning

c)

selgitama, kuidas on taotluse esitanud lepinguosalise arvates kõnealune mõju seotud selle meetmega.

2.   Sellise taotluse adressaadiks olev lepinguosaline võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele ning kiidab selle kirjalikult heaks või lükkab selle kirjalikult tagasi kümne päeva jooksul alates kättesaamisest.

Artikkel 330

Vahendaja valimine

1.   Pärast vahendusmenetluse algatamist püüavad lepinguosalised kokku leppida vahendaja isikus hiljemalt 15 päeva jooksul pärast taotlusele antud vastuse kättesaamist.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua vahendaja isikus kokkuleppele kindlaksmääratud aja jooksul, võib kumbki lepinguosaline paluda kaubanduskomitee eesistujal või tema asetäitjal määrata vahendaja loosi teel käesoleva lepingu artikli 323 kohaselt koostatud nimekirjast. Vaidluse mõlema poole esindajatele saadetakse aegsasti kutse olla loosi tõmbamise ajal kohal. Loosimine toimub igal juhul, selle/nende lepinguosalis(t)e juuresolekul, kes kohale tulid.

3.   Kaubanduskomitee eesistuja või tema esindaja valib vahendaja viie tööpäeva jooksul alates lepinguosalise lõikes 2 nimetatud taotlusest.

4.   Kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud käeoleva lepingu artiklis 323 nimetatud nimekirja, valitakse vahendaja loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise varem ametlikult esitatud isikute seast.

5.   Lepinguosalised võivad kokku leppida, et vahendaja on ühe lepinguosalise kodanik.

6.   Vahendaja aitab erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selgust saada ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. Käesoleva lepingu XXV lisas esitatud tegevusjuhendit kohaldatakse vahendajate suhtes kõnealuses juhendis sätestatud ulatuses. Käesoleva lepingu XXIV lisas esitatud töökorra punkte 3–7 (teatamine) ja 41–46 (tõlkimine ja tähtaegade arvutamine) kohaldatakse samuti mutatis mutandis.

Artikkel 331

Vahendusmenetluse eeskirjad

1.   Pärast vahendaja määramist esitab vahendusmenetluse algatanud lepinguosaline kümne päeva jooksul vahendajale ja teisele lepinguosalisele kirjalikult probleemi üksikasjaliku kirjelduse, mis sisaldab eelkõige teavet asjaomase meetme toimimise ja selle mõju kohta kaubandusele. Teine lepinguosaline võib esitada probleemi kirjelduse kohta oma märkused kirjalikult 20 päeva jooksul pärast kirjelduse kättetoimetamise kuupäeva. Kumbki lepinguosaline võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks.

2.   Vahendaja võib valida asjaomases meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selguse saamiseks sobivaima viisi. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosaliste vahelisi kohtumisi, pidada lepinguosalistega nõu ühiselt või eraldi, kasutada asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu kasutamist peab vahendaja aga nõu lepinguosalistega.

3.   Vahendaja võib anda nõu ja pakkuda lepinguosalistele kaalumiseks välja lahenduse, mille nad võivad heaks kiita või tagasi lükata, samuti võivad nad kokku leppida teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei anna aga nõu vaidlusaluse meetme kooskõla kohta käesoleva lepinguga ega kommenteeri seda.

4.   Menetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele taotlus esitati, või vastastikusel kokkuleppel mis tahes muus asukohas või muul viisil.

5.   Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eriti kui meede seondub kergesti riknevate kaupadega.

6.   Lahendus võidakse vormistada kaubanduskomitee otsusena. Kumbki lepinguosaline võib nõuda sellise lahenduse jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimist. Ühiselt kokkulepitud lahendused avaldatakse. Avaldatud versioon ei tohi aga sisaldada teavet, mille lepinguosaline on määranud konfidentsiaalseks.

7.   Menetlus lõpetatakse:

a)

mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse vastuvõtmisega, vastuvõtmise päeval;

b)

vahendaja kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendamistegevuse jätkamine oleks kasutu, olles eelnevalt pidanud nõu lepinguosalistega;

c)

lepinguosalise kirjaliku avaldusega pärast mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste otsimist vahendusmenetluses ning vahendaja nõuannete ja väljapakutud lahenduste kaalumist või

d)

menetluse ükskõik millises etapis, lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

2.   jagu

Rakendamine

Artikkel 332

Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamine

1.   Kui lepinguosalised on lahenduses kokku leppinud, võtavad mõlemad lepinguosalised vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kokkulepitud ajaraamistikus.

2.   Rakendav lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetavast meetmest.

3.   Lepinguosaliste taotlusel esitab vahendaja neile kirjalikult faktiaruande kavandi, andes lühiülevaate järgmisest:

a)

menetluse raames käsitletav meede;

b)

järgitud menetlused ning

c)

kõnealuste menetluste lõpptulemusena saavutatud mõlemat lepinguosalist rahuldavad lahendused, sealhulgas võimalikud ajutised lahendused.

Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuste esitamiseks 15 päeva. Pärast nimetatud ajavahemiku jooksul lepinguosaliste poolt esitatud märkuste arvessevõtmist, esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjaliku lõpliku faktiaruande. Faktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut.

3.   jagu

Üldsätted

Artikkel 333

Seos vaidluste lahendamisega

1.   Kõnealune vahendusmehhanismi raames kohaldatav menetlus ei ole mõeldud käesoleva lepingu või muu kokkuleppe kohase vaidluste lahendamise menetluse aluseks. Lepinguosaline ei tohi sellistes vaidluste lahendamise menetlustes võtta aluseks ega kasutada tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse:

a)

teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus esitatud seisukohti;

b)

asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut olla nõus vahendusmenetluses käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega ega

c)

vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid.

2.   Vahendusmehhanism ei piira vaidluste lahendamist käsitlevatest sätetest tulenevaid lepinguosaliste õigusi ega kohustusi.

3.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 331 lõike 6 kohaldamist, on menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded ja väljapakutud lahendused konfidentsiaalsed. Sellest hoolimata võib lepinguosaline avaldada avalikkusele vahendamise toimumise fakti.

Artikkel 334

Tähtajad

Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu võib muuta kõnealustes menetlustes osalevate lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 335

Kulud

1.   Kumbki lepinguosaline kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud ise.

2.   Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasu ja kulud, vajadusel vahendaja assistendi kulud ja, juhul kui lepinguosalised ei suuda kokku leppida menetluse keeles, tõlkega seonduvad kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt. Vahendaja tasu vastab käesoleva lepingu XXIV lisa lõikes 8 ette nähtud vahekohtu eesistuja puhul ettenähtud tasule.

Artikkel 336

Läbivaatamine

Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva konsulteerivad lepinguosalised omavahel vahendusmehhanismi muutmise vajaduse üle, võttes arvesse saadud kogemusi ja vastava mehhanismi arengut WTOs.

V   JAGU

MAJANDUS- JA VALDKONDLIK KOOSTÖÖ

1.   PEATÜKK

Koostöö energiavaldkonnas, sealhulgas tuumaalastes küsimustes

Artikkel 337

1.   Lepinguosalised lepivad kokku oma praeguse energiaalase koostöö jätkamises ja elavdamises energiajulgeoleku, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks, mis on hädavajalik majanduskasvu edendamiseks, ning turuintegratsiooni suunas liikumises, muu hulgas järk-järgult lähendades energiasektorit ja osaledes piirkondlikus energiakoostöös. Õigusvaldkonna koostöös võetakse arvesse asjaomase avaliku teenuse osutamise kohustuse tagamise vajadust, sealhulgas meetmeid tarbijate teavitamiseks ja kaitsmiseks ebaõiglaste müügivõtete eest, ning taskukohase energia kättesaadavust tarbijatele, sealhulgas kõige haavatavamatele kodanikele.

2.   Selline koostöö põhineb ulatuslikul partnerlusel ja seda juhivad vastastikuse huvi, vastastikkuse, läbipaistvuse ja ennustatavuse põhimõtted, mis on kooskõlas turumajanduse, 1994. aasta energiaharta lepingu, vastastikuse mõistmise memorandumi (energiavaldkonnas tehtava koostöö kohta) ning muude mitmepoolsete ja seonduvate kahepoolsete lepingutega.

Artikkel 338

Vastastikune koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)

energiastrateegiate ja -poliitika rakendamine ning prognooside ja stsenaariumide väljatöötamine/arendamine, samuti energiasektori statistilise teabe kogumise süsteemi parandamine, tuginedes energiatasakaalu ja -vooge käsitleva teabe õigeaegsele vahetamisele, kooskõlas rahvusvaheliste tavade ning taristu arenguga;

b)

tõhusate mehhanismide loomine võimalike energiaalaste kriisiolukordade lahendamiseks solidaarsuse vaimus;

c)

ühist huvi pakkuva olemasoleva energiataristu, sealhulgas energiatootmisvõimsuse ning energiavõrkude terviklikkuse, ohutuse ja julgeoleku kaasajastamine ja tõhustamine, Ukraina elektrivõrgu järkjärguline integreerimine Euroopa elektrivõrku ning energiatransiidi taristu täielik uuendamine ja piiriüleste mõõtesüsteemide paigaldamine Ukraina välispiiridele, ühist huvi pakkuva uue energiataristu loomine, et mitmekesistada energiaallikaid, tarnijaid, transpordikoridore ja -meetodeid majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlikult;

d)

regulatiivvaldkonna reformide kaudu ELi eeskirjade ja standarditega kooskõlas olevate konkurentsivõimeliste, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate energiaturgude arendamine;

e)

koostöö 2005. aasta energiaühenduse asutamislepingu raames;

f)

energiakaubanduse, transiidi, uurimise, ekstraheerimise, rafineerimise, tootmise, ladustamise, transpordi, edastamise, jaotamise ja turustamise või vastastikku kasuliku ja mittediskrimineeriva energiamaterjalide ja -toodete müügi pikaajalise stabiilsuse ja kindluse parandamine ja tugevdamine kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjade, eelkõige 1994. aasta energiaharta lepingu, WTO lepingu ja käesoleva lepinguga;

g)

atraktiivse ja stabiilse investeerimiskliima edendamine, tegeledes institutsionaalsete, õiguslike, maksustamis- ja muude tingimustega ning energiavaldkonna mittediskrimineerivate kahepoolsete investeeringute innustamine;

h)

tõhus koostöö Euroopa Investeerimispangaga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga ning muude rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide ja -vahenditega, et toetada lepinguosaliste energiakoostööd;

i)

energiatõhususe ja -säästu edendamine, kujundades muu hulgas seda toetava poliitika ning õigus- ja regulatiivraamistiku, et saavutada olukorra otsustav paranemine ELi standardite täitmise suunas, hõlmates energia tõhusat genereerimist, tootmist, transporti, jaotust ja kasutamist, mis on kooskõlas turumehhanismide toimimisega ning energia säästlikku kasutamist seadmetes, valgustuses ja ehitistes;

j)

majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutliku taastuvenergia ning alternatiivkütuste, sealhulgas biokütuste jätkusuutliku tootmise arendamine ja toetamine ning koostöö regulatiivküsimuste, sertifitseerimise ja standardiseerimise ning tehnoloogia- ja kaubanduse arendamise vallas;

k)

ÜRO 1997. aasta kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ühise rakendamise mehhanismi edendamine, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet energiatõhususe ja taastuvenergia projektide kaudu;

l)

teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus energiatootmise, -transpordi, -tarnete ja lõppkasutuse tehnoloogia arendamiseks ja parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu energiatõhusale ja keskkonnasõbralikule tehnoloogiale, sealhulgas süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele ning tõhusale ja puhtale söepõletustehnoloogiale, lähtudes kokkulepitud põhimõtetest, mis on muu hulgas sätestatud Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelises teadus- ja tehnoloogiaalases koostöölepingus;

m)

energiavaldkonna koostöö Euroopa ja rahvusvaheliste standardiseerimisasutuste raames.

Artikkel 339

Lepinguosalised vahetavad teavet ja kogemusi ning toetavad regulatiivvaldkonna reformide protsessi, mis hõlmab kivisöesektori (aurusüsi, koksisüsi ja pruunsüsi) ümberkujundamist, et suurendada selle konkurentsivõimet, parandada kaevanduste ohutust ja tööohutust ning vähendada kaevandamise keskkonnamõju, pidades samas meeles selle piirkondlikku ja sotsiaalset mõju. Tõhususe, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamiseks peab ümberkujundusprotsess hõlmama tervet söe väärtusahelat, st alustades uurimisest, jätkates tootmise, töötlemise ja teisendamisega ning lõpetades söe töötlemis- ja põletamisjääkide käitlemisega. Lähenemisviis hõlmab söekaevanduste ning nafta- ja gaasikäitlemise, prügilate ning põllumajandussektori metaaniheidete kogumist ja kasutamist, nagu on sätestatud muu hulgas ülemaailmses metaanialgatuses, mille puhul lepinguosalised kujutavad endast partnereid.

Artikkel 340

Käesolevaga loovad lepinguosalised varase hoiatamise mehhanismi, nagu on sätestatud käesoleva lepingu V jaotise („Majandus- ja valdkondlik koostöö”) 1. peatüki („Koostöö energiavaldkonnas, sealhulgas tuumaalastes küsimustes”) XXVI lisas.

Artikkel 341

Järkjärguline lähendamine toimub vastavalt käesoleva lepingu XXVII lisas esitatud ajakavale.

Artikkel 342

1.   Tsiviilotstarbelise tuumaenergia valdkonna koostöö toimub selle valdkonna erilepingute rakendamise teel, mis lepinguosalised on sõlminud või sõlmivad, lähtudes ELi ja selle liikmesriikide või Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) ja selle liikmesriikide vastavatest volitustest ja pädevusest ning vastavalt iga lepinguosalise õiguslikele menetlustele.

2.   Sellise koostööga tagatakse kõrgetasemeline tuumaohutus, tuumaenergia puhas ja rahumeelne kasutamine, mis hõlmab kogu tsiviilotstarbelise tuumaenergia alast tegevust ja kütusetsükli etappe, sealhulgas tuumamaterjali tootmist ja sellega kauplemist, tuumaenergia ohutust ja julgeolekut, õnnetusteks valmisolekut ning tervise ja keskkonnaga seonduvaid küsimusi ja tuumarelva leviku piiramist. Asjaomane koostöö hõlmab ka ELi õigusaktidele ja tavadele ning Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) standarditele tugineva poliitika ning õigus- ja regulatiivse raamistiku edasiarendamist. Lepinguosalised edendavad tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonna tsiviilotstarbelisi teadusuuringuid, sealhulgas ühist teadus- ja arendustegevust ning teadlaste koolitust ja liikuvust.

3.   Koostöö raames tegeletakse Tšernobõli katastroofi tagajärgedega ning tuumajaama sulgemisega, eelkõige järgmisega:

a)

reaktorikatmise rakenduskava, et muuta praegune hävinud 4. reaktor (katmise objekt) keskkonna seisukohast ohutuks süsteemiks;

b)

kasutatud tuumakütuse käitlemine;

c)

saastatud maa-ala puhastamine;

d)

radioaktiivsete jäätmete käitlemine;

e)

keskkonnaseire;

f)

ühiselt võib kokku leppida teistes valdkondades, näiteks katastroofi tagajärgede leevendamise püüete meditsiinilised, teaduslikud, majanduslikud, regulatiivvaldkonna, sotsiaalsed ja haldusaspektid.

2.   PEATÜKK

Makromajanduslik koostöö

Artikkel 343

EL ja Ukraina hõlbustavad majandusreformi läbiviimist koostöö abil, mille eesmärk on parandada teineteise majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses. Ukraina püüab luua toimiva turumajanduse ja järk-järgult lähendada oma poliitikat ELi poliitikale, lähtudes juhtpõhimõtetest, milleks on makromajanduse stabiilsus, usaldusväärne riigi rahandus ja jätkusuutlik maksebilanss.

Artikkel 344

Käesoleva lepingu artiklis 343 sätestatud eesmärkide saavutamiseks teevad lepinguosalised koostööd, et:

a)

vahetada teavet makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete ning arengustrateegiate kohta;

b)

analüüsida ühiselt vastastikust huvi pakkuvaid majandusküsimusi, sealhulgas majanduspoliitikameetmeid ja nende rakendamise vahendeid, näiteks majanduse prognoosimise ja strateegiliste poliitikadokumentide väljatöötamise meetodeid, et tugevdada Ukraina poliitikakujundust ELi põhimõtete ja tavade kohaselt;

c)

vahetada oskusteavet makromajanduse sfääris;

d)

koostöö hõlmab ka Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtteid ja tegevust käsitlevat teabevahetust.

Artikkel 345

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 2. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

3.   PEATÜKK

Riigi rahanduse juhtimine: eelarvepoliitika, sisekontroll ja välisaudit

Artikkel 346

Riigi rahanduse juhtimise valdkonna koostöö eesmärk on tagada eelarvepoliitika ning avaliku sektori sisekontrolli ja välisauditi pädevad süsteemid, tuginedes rahvusvahelistele standarditele ja pidades silmas kooskõla aluspõhimõtetega, milleks on aruandekohustus, läbipaistvus, säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus.

Artikkel 347

Lepinguosalised vahetavad teavet, oskusteavet, parimaid tavasid ja võtavad muid meetmeid, keskendudes eelkõige järgmisele.

1.

Eelarvepoliitika valdkonnas:

a)

keskmise pikkusega ajavahemiku eelarveprognoosi või eelarveplaneerimissüsteemi arendamine;

b)

eelarveprotsessis programmile suunatud lähenemisviiside parandamine ning eelarveprogrammide rakendamise tõhususe ja tulemuslikkuse analüüs;

c)

eelarve planeerimise ja täitmise ning riigivõla kohta teabe ja kogemuste vahetamise parandamine.

2.

Välisauditi valdkonnas:

Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) standardite ja meetodite rakendamine ning ELi parima tava vahetamine väliskontrolli ja riigi rahanduse auditi valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu lepinguosaliste vastavate asutuste sõltumatusele.

3.

Avaliku sektori sisefinantskontrolli valdkonnas:

avaliku sektori sisefinantskontrolli süsteemi edasiarendamine, ühtlustades seda rahvusvahelisel tasandil (Siseaudiitorite Instituut (IIA), Rahvusvaheline Raamatupidajate Föderatsioon (IFAC), INTOSAI) kokkulepitud standardite ja meetoditega ning ELi riigiasutuste sisekontrolli ja -auditi parima tavaga.

4.

Pettusevastase võitluse valdkonnas:

pettuse ja korruptsiooniga võitlemisele ja nende ennetamisele suunatud meetodite parandamine käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 3. peatükiga hõlmatud valdkonnas, sealhulgas asjaomaste haldusasutuste koostöö.

Artikkel 348

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 3. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

4.   PEATÜKK

Maksustamine

Artikkel 349

Lepinguosalised teevad koostööd maksustamise valdkonna hea juhtimise parandamiseks, et veelgi parandada majandussuhteid, kaubandust, investeeringuid ja ausat konkurentsi.

Artikkel 350

Viidates käesoleva lepingu artiklile 349, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas ELi tasandil liikmesriikide poolt omaksvõetud head juhtimistava, st läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil ja piiramata ELi ja liikmesriikide pädevusi, parandavad lepinguosalised rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja eespool nimetatud põhimõtete tõhusa rakendamise meetmed.

Artikkel 351

Lepinguosalised parandavad ja tugevdavad koostööd ka Ukraina maksusüsteemi ja -halduse parandamisel ja arendamisel, sealhulgas maksude kogumise ja kontrollialase suutlikkuse parandamisel, keskendudes eriti käibemaksu tagastamise menetlustele, et vältida võla kuhjumist, tagada tõhus maksukogumine ning tugevdada võitlust maksupettuste ja maksustamise vältimisega. Lepinguosalised soovivad tõhustada koostööd ja jagada kogemusi võitlemisel maksupettuse, eelkõige karussellpettusega.

Artikkel 352

Lepinguosalised arendavad koostööd ning ühtlustavad poliitika, et ennetada pettust ja aktsiisiga maksustatavate kaupade salakaubavedu ning nende vastu võidelda. Selline koostöö hõlmab muu hulgas tubakatoodete aktsiisimäärade järkjärgulist ühtlustamist võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse piirkondliku konteksti seatavaid piiranguid, pidades muu hulgas piirkondlikul tasandil dialoogi, ja kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni 2003. aasta tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooniga. Selleks püüavad lepinguosalised tugevdada piirkondlikus kontekstis tehtavat koostööd.

Artikkel 353

Järkjärguline ühtlustamine ELi õigustikus sätestatud maksustamisstruktuuriga toimub vastavalt käesoleva lepingu XXVIII lisale.

Artikkel 354

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 4. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

5.   PEATÜKK

STATISTIKA

Artikkel 355

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa rahvusvaheliselt võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete õigeaegsele esitamisele kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Eeldatakse, et jätkusuutlik, tõhus ja ametialaselt sõltumatu riiklik statistikasüsteem annab Ukraina ja ELi kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, võimaldades neil seega teha teadlikke otsuseid. Riiklik statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ametliku statistika ÜRO põhimõtetega, võttes arvesse ELi statistikaalast õigustikku, sealhulgas Euroopa statistikat käsitlevat tegevusjuhendit, et ühtlustada riiklik statistikasüsteem Euroopa normide ja standarditega. Statistikaalast õigustikku käsitletakse kord aastas ajakohastatavas statistiliste nõuete kompendiumis, mida lepinguosalised loevad käesoleva lepingu lisaks (XXIX lisa).

Artikkel 356

Koostöö eesmärk on:

a)

riigi statistikasüsteemi suutlikkuse edasine tugevdamine, keskendudes tugevale õiguslikule alusele, pädevale andmete ja metaandmete levitamise poliitikale ning kasutajasõbralikkusele;

b)

Ukraina statistikasüsteemi järkjärguline lähendamine Euroopa statistikasüsteemile;

c)

ELile andmete edastamise täiustamine, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste ja Euroopa metoodikate, sealhulgas klassifikaatorite kohaldamist;

d)

riigi statistikute ametialase ja haldussuutlikkuse suurendamine, et lihtsustada ELi statistikastandardite kohaldamist ja aidata kaasa Ukraina statistikasüsteemi arendamisele;

e)

kogemuste vahetamine lepinguosaliste vahel statistikavaldkonna oskusteabe arendamise kohta;

f)

kõigi statistilise teabe avaldamise protsesside ja levitamise täieliku kvaliteedijuhtimise edendamine.

Artikkel 357

Lepinguosalised teevad koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames, milles ELi statistikaasutuseks on Eurostat. Sellises koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:

a)

rahvastikustatistika, sealhulgas rahvaloendused;

b)

põllumajandusstatistika, sealhulgas põllumajandusloendused ja keskkonnastatistika;

c)

ettevõtlusstatistika, sealhulgas äriregistrid ja haldusallikate kasutamine statistilistel eesmärkidel;

d)

energia, sealhulgas energiabilansid;

e)

rahvamajanduse arvepidamine;

f)

väliskaubanduse statistika;

g)

piirkondlik statistika;

h)

kõigi statistilise teabe avaldamise protsesside ja levitamise täielik kvaliteedijuhtimine.

Artikkel 358

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi statistikasüsteemi reformimisel mitme abiprogrammi raames. Jõupingutused suunatakse edasisele järkjärgulisele lähendamisele ELi statistikaalasele õigustikule, tuginedes Ukraina statistikasüsteemi arendamise riiklikule strateegiale ning võttes arvesse Euroopa statistikasüsteemi arendamist. Statistiliste andmete avaldamise protsessis asetatakse rõhk valikuuringute edasiarendamisele, võttes samas arvesse vajadust vähendada vastamise koormust. Andmeid kasutatakse sotsiaal- ja majanduselu kõigi põhivaldkondade poliitika kujundamiseks ja seireks.

Artikkel 359

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 5. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog. Euroopa statistikasüsteemi tegevus peaks olema Ukraina osalemisele avatud tavapäraste kolmandate riikide osalemise eeskirjadega ettenähtud ulatuses.

6.   PEATÜKK

Keskkond

Artikkel 360

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa jätkusuutliku arengu ja keskkonnahoidliku majanduse kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Tõhusam keskkonnakaitse toob eeldatavalt kaasa eeliseid Ukraina ja ELi kodanikele ja ettevõtjatele, muu hulgas parema rahvatervise, hoitud loodusvarade, suurema majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe, keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise ning kaasaegsest tehnoloogiast tuleneva suurema tootlikkuse näol. Koostöö toimub lepinguosaliste parimates huvides, tuginedes võrdusele ja vastastikusele kasule, võttes arvesse ka lepinguosaliste vastastikust sõltuvust keskkonnakaitse valdkonnas ja seonduvaid mitmepoolseid lepinguid.

Artikkel 361

Koostöö eesmärk on keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine, parandamine ja rehabiliteerimine, inimtervise kaitse, loodusvarade hoolikas ja säästlik kasutamine ning rahvusvahelise taseme meetmete toetamine, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega, muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)

kliimamuutused;

b)

keskkonnajuhtimine ja horisontaalsed küsimused, sealhulgas haridus ja koolitus ning juurdepääs keskkonnateabele ja otsustusprotsessidele;

c)

õhu kvaliteet;

d)

vee kvaliteet ja veevarude, sealhulgas merekeskkonna haldamine;

e)

jäätme- ja ressurssihaldus;

f)

looduskaitse, sealhulgas elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse (ökovõrgustikud);

g)

tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud;

h)

kemikaalid;

i)

geneetiliselt muundatud organismid, sealhulgas põllumajanduses;

j)

mürasaaste;

k)

kodanikukaitse, sealhulgas looduslikud ja inimese põhjustatud ohud;

l)

linnakeskkond;

m)

keskkonnatasud.

Artikkel 362

1.   Muu hulgas lepinguosalised:

a)

vahetavad teavet ja kogemusi;

b)

tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate vallas;

c)

kavandavad katastroofide ja muude hädaolukordade lahendamist;

d)

rakendavad vajaduse korral piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi ühiseid meetmeid, sealhulgas seoses lepinguosaliste poolt ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega ja ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames.

2.   Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele.

Artikkel 363

Ukraina õigusaktide järkjärguline lähendamine ELi keskkonnaõigusele ja -poliitikale toimub vastavalt käesoleva lepingu XXX lisale.

Artikkel 364

Kodanikukaitsealane koostöö toimub lepinguosaliste sõlmitud valdkonna erilepingute rakendamise teel, lähtudes ELi ja selle liikmesriikide vastavatest volitustest ja pädevusest ning vastavalt iga lepinguosalise õiguslikele menetlustele. Selle eesmärk on muu hulgas:

a)

vastastikuse abistamise lihtsustamine hädaolukordades;

b)

piiriüleste hädaolukordade kohta varaste hoiatuste ja ajakohastatud teabe, sealhulgas abitaotluste ja -pakkumiste vahetamine 24-tunniste tsüklitena;

c)

katastroofide keskkonnamõju hindamine;

d)

ekspertide kutsumine spetsiifilistele kodanikukaitsealastele tehnilistele kohtumistele ja sümpoosionitele;

e)

lähtuvalt konkreetsest üritusest vaatlejate kutsumine ELi ja/või Ukraina korraldatud spetsiifilistele õppustele ja koolitustele;

f)

olemasoleva kodanikukaitsevõimekuse tõhusaima kasutamise alase praeguse koostöö tugevdamine.

Artikkel 365

Koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi eesmärke:

a)

kavandatud institutsionaalseid reforme (koos ajakavadega) hõlmava üldise keskkonnastrateegia väljatöötamine, et tagada keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine ja jõustamine; keskkonna valdkonna asutuste pädevuse jaotamine riiklikul, piirkondlikul ja omavalitsuste tasandil; otsustus- ja otsuste rakendamise menetlused; keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamise menetlused; vajalike inim- ja finantsressursside ning kontrollimehhanismi väljaselgitamine;

b)

õhu kvaliteeti käsitlevate valdkondlike strateegiate väljatöötamine; vee kvaliteet ja -varude, sealhulgas merekeskkonna haldamine; jäätme- ja ressurssihaldus; looduskaitse; tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud ning kemikaalid, sealhulgas konkreetsed ajakavad ja eesmärgid rakendamiseks, vastutusvaldkondadeks halduses ning taristu- ja tehnoloogiainvesteeringute rahastamisstrateegiateks;

c)

kliimamuutuste poliitika väljatöötamine ja rakendamine, eelkõige vastavalt käesoleva lepingu XXXI lisas sätestatule.

Artikkel 366

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 6. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

7.   PEATÜKK

Transport

Artikkel 367

Lepinguosalised:

a)

laiendavad ja tugevdavad oma transpordialast koostööd, et aidata kaasa jätkusuutlike transpordisüsteemide arendamisele;

b)

edendavad tõhusat, ohutut ja turvalist transporti ning transpordisüsteemide ühilduvust ja koostalitlusvõimet;

c)

soovivad parandada oma territooriumide vahelisi põhilisi transpordiühendusi.

Artikkel 368

1.   Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on soodustada Ukraina transpordisektori ümberkorraldamist ja kaasajastamist ning järkjärgulist lähendamist ELi omadega võrreldavatele toimimisstandarditele ja poliitikale, rakendades eelkõige käesoleva lepingu XXXII lisas sätestatud meetmeid, ilma et see piiraks lepinguosaliste vahel sõlmitud konkreetsetest transpordilepingutest tulenevaid kohustusi. Eespool nimetatud meetmete rakendamine ei piira rahvusvahelistest lepingutest, millega lepinguosalised on ühinenud, tulenevaid õigusi ega kohustusi ega nende osalemist rahvusvaheliste organisatsioonide töös.

2.   Koostöö eesmärk on parandada ka reisijate ja kaupade liikumist, muuta sujuvamaks Ukraina, ELi ja piirkonna kolmandate riikide vahelisi transpordivooge, kaotades haldus-, tehnilised, piiriülesed ja muud tõkked, parandada transpordivõrke ja kaasajastada taristut eelkõige lepinguosalisi ühendavatel peamistel telgedel. Koostöö hõlmab ka piiriületuste lihtsustamise meetmeid.

3.   Koostöö hõlmab teabevahetust ja ühiseid meetmeid:

piirkondlikul tasandil, võttes eelkõige arvesse ja integreerides edusamme, mis on saavutatud selliste erinevate piirkondlike transpordialaste koostöövormide raames nagu idapartnerluse transpordialase vaekogu, Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor (TRACECA), Bakuu protsess ja muud transpordialgatused;

rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas seoses rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonide ning lepinguosaliste poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega, ELi erinevate transpordivaldkonna ametite raames.

Artikkel 369

Nimetatud koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)

jätkusuutliku riikliku transpordipoliitika väljatöötamine kõigi transpordiliikide arendamiseks, eelkõige tõhusate, ohutute ja turvaliste transpordisüsteemide tagamiseks ning transpordikaalutluste muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamiseks;

b)

sektorikohaste strateegiate arendamine, arvestades riiklikku transpordipoliitikat (sealhulgas tehnilise sisseseade ja transpordivahendite ajakohastamise õigusnõudeid, et vastata kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele) maantee-, raudtee-, siseveeteede-, õhu-, mere- ja kombineeritud transpordi jaoks, sealhulgas rakendamise ajakavad ja sihid, haldusvastutus ning rahastamiskavad;

c)

üleeuroopalisse transpordivõrku (TEN-T) ühendatud mitmeliigilise transpordivõrgu arendamine ning taristupoliitika parandamine erinevate transpordiliikide taristuprojektide paremaks tuvastamiseks ja hindamiseks. Taristu hooldusele, võimsuspiirangutele ja puuduvatele lülidele keskenduvate rahastamisstrateegiate väljatöötamine ning erasektori transpordiprojektides osalemise aktiveerimine ja edendamine vastavalt käesoleva lepingu XXXIII lisas sätestatule;

d)

ühinemine asjaomaste rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonidega ja liitumine lepingutega, sealhulgas rahvusvaheliste transpordilepingute ja -konventsioonide range rakendamise ja tõhusa jõustamise tagamise menetlustega;

e)

teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus, et arendada ja parandada transporditehnoloogiaid, näiteks intelligentseid transpordisüsteeme;

f)

kõigi transpordiliikide haldamisel ja käitamisel intelligentsete transpordisüsteemide ja infotehnoloogia kasutamise edendamine ning ühilduvuse ja koostöö toetamine transporti hõlbustavate kosmoseside süsteemide ja kommertsrakenduste kasutamisel.

Artikkel 370

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 7. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

8.   PEATÜKK

Kosmos

Artikkel 371

1.   Lepinguosalised edendavad vastastikku kasulikku koostööd tsiviilotstarbeliste kosmoseuuringute ja kosmoserakenduste valdkonnas, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)

globaalsed satelliitnavigatsioonisüsteemid;

b)

ülemaailmne seire ja maapinna kaugseire;

c)

kosmoseteadus ja -uurimine;

d)

rakenduslikud kosmosetehnoloogiad, sealhulgas stardi- ja ajamitehnoloogia.

2.   Lepinguosalised toetavad ja edendavad kogemuste vahetust kosmosepoliitika, halduse ja õiguslike aspektide ning tööstuse ümberkorraldamise ja kosmosetehnoloogia turustamise vallas.

Artikkel 372

1.   Koostöö hõlmab poliitika- ja programmide ning asjakohaste koostöövõimaluste ja ühisprojektide alast teabevahetust, sealhulgas Ukraina asutuste osalemist järgmise ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi – Horisont 2020 asjaomastes kosmose- ja transpordivaldkondades.

2.   Lepinguosalised innustavad ja toetavad teadlaste vahetamist ning asjaomaste võrgustike loomist.

3.   Koostöö võiks hõlmata ka kosmoseuurimise ja teadusasutuste juhtimist käsitleva oskusteabe vahetamist, teadusuuringuid soodustava keskkonna väljaarendamist, uute tehnoloogiate rakendamist ning asjaomaste intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste pädevat kaitset.

Artikkel 373

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 8. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog, sealhulgas vajadusel kooskõlastamine ja koostöö Euroopa Kosmoseagentuuriga neis ja muudes vajalikes küsimustes.

9.   PEATÜKK

Teadus- ja tehnikakoostöö

Artikkel 374

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad teadus- ja tehnikakoostööd, et aidata kaasa nii teaduslikule arengule kui ka tugevdada oma teaduspotentsiaali, et panustada riiklike ja ülemaailmsete probleemide lahendamisse. Lepinguosalised soovivad aidata kaasa edusammudele jätkusuutliku majandusarengu seisukohast relevantsete teaduslike ja tehniliste teadmiste hankimisel, tugevdades oma teadussuutlikkust ja inimpotentsiaali. Teadusandmete jagamine ja ühiskasutus aitab kaasa lepinguosaliste konkurentsivõimele, suurendades nende majanduse võimet luua ja kasutada teadmisi uute toodete ja teenuste turustamiseks. Samuti arendavad lepinguosalised oma teaduspotentsiaali, et täita oma ülemaailmseid ülesandeid ja kohustusi sellistes valdkondades nagu tervishoid, keskkonnakaitse, sealhulgas kliimamuutused, ja muud ülemaailmsed küsimused.

Artikkel 375

1.   Sellise koostöö puhul võetakse arvesse Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelises teadus- ja tehnoloogiaalases koostöölepingus sätestatud praegust ametlikku koostööraamistikku ning Ukraina eesmärki järk-järgult läheneda ELi teadus- ja tehnikapoliitikale ning õigusaktidele.

2.   Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on soodustada Ukraina kaasamist Euroopa teadusruumi.

3.   Selline koostöö on Ukrainale toeks teadusjuhtimissüsteemi ja teadusasutuste reformimisel ja ümberkorraldamisel (sh tehnoloogilise teadus- ja arendustegevuse potentsiaali arendamisel), et toetada konkurentsivõimelise majanduse ja teadmistepõhise ühiskonna arengut.

Artikkel 376

Koostööd tehakse eelkõige järgmistes vormides:

a)

vastastikune teadus- ja tehnoloogiapoliitika alase teabe vahetamine;

b)

osalemine ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Horisont 2020;

c)

teadusprogrammide ja teadusuuringute ühine rakendamine;

d)

ühine teadus- ja arendustegevus, mille eesmärk on soodustada teaduslikke edusamme ning tehnoloogia ja oskusteabe edasiandmist;

e)

koolitus teadustöötajate ja spetsialistide liikuvusprogrammide kaudu;

f)

ühiste teadusuuringuid ja tehnoloogia arengut käsitlevate ürituste/meetmete korraldamine;

g)

rakendusmeetmed, mille eesmärk on arendada välja teadusuuringuid soodustav keskkond, rakendada uusi tehnilisi lahendusi ning nõuetekohaselt kaitsta teadusuuringute tulemuste intellektuaalomandit;

h)

koostöö tõhustamine piirkondlikult ja rahvusvaheliselt, eelkõige Musta mere kontekstis ja mitmepoolsetes organisatsioonides, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis (UNESCO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) ja G8s ning mitmepoolsete lepingute, näiteks ÜRO 1992. aasta kliimamuutuste raamkonventsiooni, raames;

i)

uurimis- ja teadusasutuste juhtimist käsitleva oskusteabe vahetamine, et arendada ja tugevdada teadusuuringute läbiviimise ja neis osalemise võimet.

Artikkel 377

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 9. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

10.   PEATÜKK

Tööstus- ja ettevõtluspoliitika

Artikkel 378

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstus- ja ettevõtluspoliitika alast koostööd, parandades ärikeskkonda kõigi ettevõtjate, eelkõige aga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) seisukohast. Tihedam koostöö peaks parandama Ukrainas ja ELis tegutsevate nii Ukraina kui ka ELi ettevõtjate haldus- ja regulatiivraamistikku ning see peaks tuginema ELi VKEde ja tööstuspoliitikale, võttes arvesse kõnealuse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tavasid.

Artikkel 379

Käesoleva lepingu artiklis 378 sätestatud eesmärkide saavutamiseks teevad lepinguosalised koostööd, et:

a)

rakendada VKEde arendamise strateegiaid, mis tuginevad Euroopa väikeettevõtete harta põhimõtetele, ning jälgida rakendamisprotsessi läbi iga-aastase aruandluse ja dialoogi. See koostöö hõlmab keskendumist ka mikro- ja käsitööettevõtjatele, kes on äärmiselt olulised nii ELi kui ka Ukraina majanduses;

b)

luua paremad raamtingimused, vahetades selleks teavet ja head tava, aidates kaasa konkurentsivõime suurendamisele. Koostöö hõlmab struktuurimuudatuste juhtimist (ümberstruktureerimist) ning keskkonna- ja energiaküsimusi nagu energiatõhusus ja puhtam tootmine;

c)

lihtsustada ja ratsionaliseerida regulatsioone ja regulatiivtavasid, keskendudes eelkõige regulatiivtehnika hea tava, sealhulgas ELi põhimõtete vahetamisele;

d)

innustada innovatsioonipoliitika arendamist, vahetades teavet ja häid tavasid teadus- ja arendustegevuse turustamise (sealhulgas tehnoloogiapõhiste alustavate ettevõtjate toetusvahendite), klastrite arendamise ja rahastamisvõimaluste kohta;

e)

toetada arvukamaid kontakte ELi ja Ukraina ettevõtjate ning nimetatud ettevõtjate ja Ukraina ja ELi asutuste vahel;

f)

toetada Ukrainas ekspordi elavdamise meetmete juurutamist;

g)

soodustada nii Ukraina kui ka ELi teatavate tööstussektorite kaasajastamist ja ümberkorraldamist.

Artikkel 380

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 10. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog. See hõlmab ELi ja Ukraina ettevõtete esindajaid.

11.   PEATÜKK

Kaevandamine ja metallid

Artikkel 381

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd seoses mäe- ja metallitööstuse valdkonnaga, et edendada üksteisemõistmist, parandada ettevõtluskeskkonda, teabevahetust ja koostööd energiavaldkonda mittekuuluvates küsimustes, mis seonduvad eelkõige metallimaakide kaevandamise ja mineraaltoormega. Selline koostöö ei piira käesoleva lepingu artiklis 339 viidatud söega seonduvaid sätteid.

Artikkel 382

Käesoleva lepingu artiklis 381 sätestatud eesmärkide saavutamiseks teevad lepinguosalised koostööd, et:

a)

vahetada teavet oma mäe- ja metallitööstuse üldise olukorra kohta;

b)

vahetada teavet ELi ja Ukraina mäe- ja metallitööstuse perspektiivide kohta tarbimise, tootmise ja turuprognooside seisukohast;

c)

vahetada teavet lepinguosaliste võetud meetmete kohta, et aidata kaasa kõnealuste valdkondade ümberkorraldusprotsessile;

d)

vahetada teavet ja häid tavasid Ukraina ja ELi mäe- ja metallitööstuse jätkusuutliku arengu kohta.

12.   PEATÜKK

Finantsteenused

Artikkel 383

Tunnistades finantsteenuste valdkonna tõhusate eeskirjade ja tavade vajadust täielikult toimiva turumajanduse loomisel ning lepinguosaliste vahelise kaubanduse soodustamisel, lepivad lepinguosalised kokku finantsteenuste valdkonna koostöös, millel on järgmised eesmärgid:

a)

toetada finantsteenuste määruse avatud turumajanduse vajadustele kohandamise protsessi;

b)

tagada investoritele ja muudele finantsteenuste tarbijatele tõhus ja piisav kaitse;

c)

tagada ülemaailmse finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus;

d)

edendada finantssüsteemi eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahelist koostööd;

e)

tagada sõltumatu ja tõhus kontroll.

Artikkel 384

1.   Lepinguosalised soodustavad oma reguleerivate ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust, finantsturgusid käsitlevate teadmiste vahetust ja muid asjakohaseid meetmeid.

2.   Erilist tähelepanu pööratakse reguleerivate ja järelevalveasutuste haldussuutlikkuse arendamisele, muu hulgas personali vahetamise ja ühiskoolituste abil.

Artikkel 385

Lepinguosalised edendavad finantsteenuste valdkonna reguleerimisel ja järelevalvel järkjärgulist lähendamist tunnustatud rahvusvahelistele standarditele. Finantsteenuste valdkonna ELi õigustiku asjaomaseid osi käsitletakse käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 6. peatükis („Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus”).

Artikkel 386

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 12. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

13.   PEATÜKK

Äriühinguõigus, äriühingute üldjuhtimine, raamatupidamine ja audit

Artikkel 387

1.   Tunnistades tõhusate eeskirjade ja tavade tähtsust äriühinguõiguse ja äriühingute üldjuhtimise ning raamatupidamise ja auditi vallas täielikult toimiva turumajanduse loomiseks ja kaubanduse edendamiseks, lepivad lepinguosalised kokku järgmises koostöös:

a)

osanike, võlausaldajate ja teiste sidusrühmade kaitse vastavalt ELi selle valdkonna eeskirjadele, vastavalt käesoleva lepingu XXXIV lisas sätestatule;

b)

riigi tasandil asjaomaste rahvusvaheliste standardite kehtestamine ja järkjärguline lähendamine ELi õigusele raamatupidamise ja auditi valdkonnas, vastavalt käesoleva lepingu XXXV lisas sätestatule;

c)

äriühingute üldjuhtimise poliitika edasiarendamine vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning järkjärguline lähendamine ELi selle valdkonna eeskirjadele ja soovitustele, vastavalt käesoleva lepingu XXXVI lisas sätestatule.

2.   Lepinguosalised jagavad teavet ja oskusteavet nii nende valdkondade olemasolevate süsteemide kui ka asjaomaste uute arengute kohta. Lisaks soovivad lepinguosalised parandada Ukraina riikliku registri ja ELi liikmesriikide äriregistrite vahelist teabevahetust.

Artikkel 388

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 13. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

14.   PEATÜKK

Infoühiskond

Artikkel 389

Lepinguosalised tihendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase levitamise ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Selline koostöö soodustab ka juurdepääsu elektrooniliste sideteenuste turule, elavdades valdkonna konkurentsi ja sellesse investeerimist.

Artikkel 390

Koostöö eesmärgiks on riiklike infoühiskonna strateegiate rakendamine, elektroonilise side ulatusliku õigusraamistiku arendamine ja Ukraina aktiivsem osalemine ELi IKT valdkonna uurimistegevuses.

Artikkel 391

Koostöö hõlmab järgmiseid teemasid:

a)

juurdepääsu parandamine lairibaühendusele, võrgu turvalisuse parandamine ning IKT ulatuslikum kasutamine kodanike, ettevõtjate ja haldusasutuste poolt, arendades Interneti jaoks kohalikku sisu ja juurutades online-teenuseid, eelkõige e-ettevõtlust, e-valitsust, e-tervishoidu ja e-õpet;

b)

elektroonilise side poliitika kooskõlastamine, et optimeerida raadiospektri kasutamist ning saavutada Ukraina ja ELi võrkude koostalitlusvõime;

c)

riikliku reguleeriva asutuse sõltumatuse ja haldussuutlikkuse tugevdamine side vallas, et tagada tema võime võtta asjakohaseid regulatiivmeetmeid ning jõustada enda otsuseid ja kõiki kohandatavaid määrusi, ning tagada turgudel õiglane konkurents. Side valdkonna riiklik reguleeriv asutus peaks selle turu kontrollimisel tegema koostööd konkurentsiasutusega;

d)

IKT valdkonna ühiste teadusprojektide edendamine ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Horisont 2020.

Artikkel 392

Lepinguosalised vahetavad teavet, parimaid tavasid ja kogemusi, võtavad ühismeetmeid, et arendada ulatuslikku õigusraamistikku ning tagada elektroonilise side turu tõhus toimimine ja moonutusteta konkurents.

Artikkel 393

Lepinguosalised edendavad Ukraina sidevaldkonna reguleeriva asutuse ja ELi liikmesriikide reguleerivate asutuste koostööd.

Artikkel 394

1.   Lepinguosalised edendavad järkjärgulist lähendamist ELi infoühiskonna ja elektroonilise side õigusaktidele ja reguleerivale raamistikule.

2.   Infoühiskonna ja elektroonilise side asjaomaseid sätteid ning ELi õigustikku käsitletakse käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 6. peatüki („Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus”) XVII-3 liites („Sideteenuste eeskirjad”).

Artikkel 395

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 14. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

15.   PEATÜKK

Audiovisuaalpoliitika

Artikkel 396

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning toetada kaastootmist kino- ja televisioonivaldkonnas.

2.   Koostöö võiks muu hulgas hõlmata nii trüki- kui ka elektroonilise meedia ajakirjanike ja teiste asjatundjate koolitamist ning meedia (avalik-õigusliku ja erameedia) toetamist, et tugevdada nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid teiste Euroopa meediakanalitega, lähtudes Euroopa, sealhulgas Euroopa Nõukogu standarditest.

Artikkel 397

Järkjärguline lähendamine ELi audiovisuaalpoliitika valdkonna õigusele ja reguleerivale raamistikule ning rahvusvahelistele lepingutele toimub eelkõige vastavalt käesoleva lepingu XXXVII lisas sätestatule.

Artikkel 398

Käesoleva lepingu V jaotise („Majandus- ja valdkondlik koostöö”) 15. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

16.   PEATÜKK

Turism

Artikkel 399

Lepinguosalised teevad koostööd turismi vallas, et arendada konkurentsivõimelisemat turismitööstust kui majandusarengu ja majanduse tugevnemise, tööhõive ning välissuhtluse mootorit.

Artikkel 400

1.   Kahepoolse, piirkondliku ja Euroopa tasandi koostöö tugineks järgmistele põhimõtetele:

a)

kohalike kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine, eelkõige maapiirkondades;

b)

kultuuripärandi tähtsus;

c)

turismi ja keskkonnahoiu positiivne suhe.

2.   Puhkusereiside korraldajaid käsitlevad asjakohased sätted sisalduvad käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 6. peatükis („Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus”). Isikute liikumist käsitlevaid asjakohaseid sätteid käsitletakse käesoleva lepingu artiklis 19.

Artikkel 401

Koostöös keskendutakse järgmistele aspektidele:

a)

teabe-, parimate tavade ja kogemuste vahetus ning oskusteabe siire, muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kohta;

b)

turismi jätkusuutliku arengu tagamiseks era- ja avaliku sektori ning kohalike kogukondade huve hõlmavate strateegiliste partnerluste loomine;

c)

turismitoodete ja -turgude, taristu, inim- ja institutsiooniliste ressursside edendamine ja arendamine;

d)

tõhusa poliitika ja strateegiate, sealhulgas asjakohaste õiguslike, haldus- ja finantsaspektide arendamine ja rakendamine;

e)

turismialane koolitus ja suutlikkuse arendamine, mis on mõeldud teenusstandardite parandamiseks;

f)

kogukonnapõhise turismi arendamine ja edendamine.

Artikkel 402

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 16. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

17.   PEATÜKK

Põllumajandus ja maaelu arendamine

Artikkel 403

Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades poliitikat ja õigusakte.

Artikkel 404

Lepinguosaliste vaheline põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

a)

ühise arusaamise edendamine põllumajandus- ja maaelu arengu poliitikast;

b)

kesk- ja kohaliku tasandi haldussuutlikkuse edendamine poliitika kavandamisel, hindamisel ja elluviimisel;

c)

kaasaegse ja jätkusuutliku põllumajandustootmise edendamine, austades keskkonda ja loomade heaolu, sealhulgas laiendades ökoloogiliste tootmismeetodite ja biotehnoloogiate kasutamist, muu hulgas rakendades nende valdkondade parimaid tavasid;

d)

maaelu arendamise poliitika kohta teadmiste ja parima tava jagamine, et edendada maakogukondade majanduslikku heaolu;

e)

põllumajandussektori konkurentsivõime, turgude tõhususe ja läbipaistvuse ning investeerimistingimuste parandamine;

f)

teabe levitamine koolituste ja teabeürituste kaudu;

g)

innovatsiooni toetamine uuringute abil ja tugiteenuste tutvustamine põllumajandustootjatele;

h)

rahvusvaheliste organisatsioonide raames käsitletud küsimuste suurem ühtlustamine;

i)

põllumajanduspoliitika ja maapiirkondade toetusmehhanismide alaste parimate tavade vahetamine;

j)

põllumajandustoodete kvaliteedi poliitika edendamine tootestandardite, tootmisnõuete ja kvaliteedikavade vallas.

Artikkel 405

Eespool nimetatud koostöö puhul toetavad lepinguosalised järkjärgulist lähendamist asjaomastele ELi õigusele ja regulatiivstandarditele, eelkõige käesoleva lepingu XXXVIII lisas loetletutele, ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) sätestatut.

Artikkel 406

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 17. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

18.   PEATÜKK

Kalandus- ja merenduspoliitika

1.   jagu

Kalanduspoliitika

Artikkel 407

1.   Lepinguosalised teevad koostööd kalandussektori ühist huvi pakkuvates vastastikku kasulikes valdkondades nagu vee-elusressursside kaitse ja majandamine, järelevalve ja kontroll, andmekogumine ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügiga.

2.   Sellise koostöö raames peetakse kinni lepinguosaliste rahvusvahelistest kohustustest seoses vee-elusressursside majandamise ja kaitsega.

Artikkel 408

Lepinguosalised võtavad ühismeetmeid, vahetavad teavet ja toetavad üksteist, et edendada järgmist:

a)

kalavarude majandamise hea valitsemistava ja parimad tavad, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, tuginedes ökosüsteemi lähenemisviisile;

b)

säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olev vastutustundlik kalapüük ja kalavarude majandamine, et hoida kalavarude ja ökosüsteemide tervist;

c)

koostöö piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames.

Artikkel 409

Viidates käesoleva lepingu artiklile 408 ja võttes arvesse parimaid teaduslikke andmeid, tugevdavad lepinguosalised koostööd ja oma tegevuse kooskõlastamist Musta mere vee-elusressursside majandamise ja kaitse valdkonnas. Selleks et arendada suhteid asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooniga, edendavad lepinguosalised Mustal merel laiemat rahvusvahelist koostööd.

Artikkel 410

Lepinguosalised toetavad selliseid algatusi nagu kogemuste vahetus ja toetamine, mis on mõeldud säästva kalanduspoliitika rakendamise tagamiseks selle valdkonna ELi õigustiku prioriteetsete valdkondade põhjal, sealhulgas:

a)

vee-elusressursside, kalapüügi ja tehniliste meetmete majandamine;

b)

kalapüügi järelevalve ja kontroll, kasutades vajalikke jälgimisseadmeid, sealhulgas laevaseiresüsteemi, ning asjakohaseid meetmeid kohaldada suutvate vastavate haldus- ja õigusstruktuuride arendamine;

c)

püügi-, lossimis-, laevastiku-, bioloogiliste ja majandamisandmete ühtlustatud kogumine;

d)

püügivõimsuse majandamine, sealhulgas toimiva kalalaevaregistri pidamine;

e)

turgude toimimise tõhustamine, eelkõige toetades tootjaorganisatsioone, andes tarbijatele teavet ning kasutades turustamisstandardeid ja jälgitavust;

f)

kalandussektori struktuuripoliitika väljatöötamine, pöörates erilist tähelepanu rannikukogukondade jätkusuutlikule arengule.

2.   jagu

Merenduspoliitika

Artikkel 411

Võttes arvesse koostööd kalanduses, transpordis, keskkonna alal ja muudes merega seonduvates poliitikavaldkondades, arendavad lepinguosalised ka koostööd integreeritud merenduspoliitika alal, mis väljendub eelkõige järgmises:

a)

integreeritud lähenemisviisi edendamine merendusküsimustele, heale valitsemistavale ja parimate tavade vahetamisele mereruumi kasutamisel;

b)

konkureerivate inimtegevuse valdkondade lepitamise ja nende poolt merekeskkonnale avalduva mõju haldamise raamistiku loomine, edendades mereala ruumilist planeerimist kui paremale otsustamisele kaasa aitavat vahendit;

c)

rannikualade säästva arengu ning merega seonduvate tööstusvaldkondade kui majanduskasvu ja tööhõive aluse edendamine, vahetades selleks muu hulgas parimaid tavasid;

d)

merega seonduvate tööstusvaldkondade, teenuste ning merele ja selle uurimisele keskenduvate teadusasutuste strateegiliste liitude toetamine, sealhulgas valdkondadevaheliste mereklastrite loomine;

e)

meresõiduohutuse ja turvameetmete parandamisele kaasaaitamine ning piiri- ja valdkondadeülese mereseire tõhustamine, et tegeleda intensiivse mereliiklusega seonduvate ohtudega, laevade heidetega, mereõnnetustega ja ebaseadusliku tegevusega merel, tuginedes Burgases asuva koordineerimis- ja teabekeskuse kogemusele;

f)

merevaldkonna sidusrühmade regulaarse dialoogi algatamine ja erinevate võrgustike tegevuse toetamine.

Artikkel 412

Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

a)

teabe-, parimate tavade ja kogemuste vahetus ning merealase oskusteabe siire, muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kohta merega seonduvates tööstusvaldkondades;

b)

projektide rahastamisvõimalusi käsitleva teabe ja parimate tavade vahetus, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlused;

c)

lepinguosaliste vahelise koostöö tõhustamine asjaomastel rahvusvahelistel merendusfoorumitel.

3.   jagu

Kalandus- ja merenduspoliitika alane järjepidev dialoog

Artikkel 413

Käesoleva lepingu V jaotise („Majandus- ja valdkondlik koostöö”) 18. peatüki 1. ja 2. jaoga hõlmatud küsimustes toimub lepinguosaliste vahel järjepidev dialoog.

19.   PEATÜKK

Doonau jõgi

Artikkel 414

Meenutades Doonau valgala piirideülest olemust ja selle ajaloolist tähtsust kaldakogukondadele, liikmesriigid:

a)

täidavad tõhusamalt liikmesriikide ja Ukraina rahvusvahelisi kohustusi veeliikluse, kalanduse, keskkonnahoiu, eelkõige veeökosüsteemide, sealhulgas vee-elusressursside kaitse valdkonnas, et saavutada hea keskkonnaseisund, samuti teistes asjaomastes inimtegevuse valdkondades;

b)

vajaduse korral toetavad kahepoolsete ja mitmepoolsete lepingute ja kokkulepete arendamise algatusi, et toetada säästvat arengut, pöörates erilist tähelepanu kaldakogukondade traditsioonilise elustiili kaitsmisele ja majandustegevuse teostamisele, kasutades selleks Doonau valgala integreeritult.

20.   PEATÜKK

Tarbijakaitse

Artikkel 415

Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja saavutada nende tarbijakaitsesüsteemide kokkusobivus.

Artikkel 416

Nende eesmärkide saavutamiseks hõlmab koostöö eelkõige järgmist:

a)

teabevahetuse edendamine tarbijakaitse süsteemide osas;

b)

oskusteabega varustamine õigusaktide jõustamiseks vajaliku seadusandliku ja tehnilise suutlikkuse ning turujärelevalvesüsteemide osas;

c)

tarbijatele suunatud teabe parandamine;

d)

vkoolitustegevused haldusametnikele ja tarbijate huve esindavatele isikutele;

e)

ergutada sõltumatute tarbijaühenduste arengut ja tugevdada tarbijate esindajate vahelisi kontakte.

Artikkel 417

Vastavalt käesoleva lepingu XXXIX lisas sätestatule viib Ukraina oma õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi õigustikuga, vältides seejuures kaubandustõkkeid.

Artikkel 418

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 20. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

21.   PEATÜKK

Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsete võimaluste alane koostöö

Artikkel 419

Võttes arvesse käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 13. peatükki („Kaubandus ja säästev areng”), tugevdavad lepinguosalised dialoogi ja koostööd inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamisel.

Artikkel 420

Käesoleva lepingu artikliga 419 hõlmatud valdkonnas toimuva koostöö puhul taotletakse järgmisi eesmärke:

a)

inimelu kvaliteedi parandamine;

b)

tegelemine ühiste probleemide, näiteks üleilmastumise ja demograafiliste muutustega;

c)

püüdlemine suurema arvu paremate ja inimväärsete töötingimustega töökohtade poole;

d)

sotsiaalse õigluse ja õiguse edendamine, reformides seejuures tööturgu;

e)

tööturul paindlikkust ja turvalisust ühendavate tingimuste edendamine;

f)

aktiivsete tööturumeetmete edendamine ja tööhõiveteenuste tõhususe parandamine, et vastata tööturu vajadustele;

g)

ebasoodsas olukorras olevaid inimesi integreeriva kaasavama tööturu toetamine;

h)

varimajanduse vähendamine, kujundades mitteametliku töö ümber;

i)

töötervishoiu ja tööohutuse taseme parandamine, harides ja koolitades tervishoiu- ja ohutusküsimustes, edendades ennetusmeetmeid, vältides kaalukaid õnnetusohte, hallates ohtlikke kemikaale ning vahetades selle valdkonna häid tavasid ja uurimistulemusi;

j)

sotsiaalkaitse taseme tõstmine ja sotsiaalkaitsesüsteemide kaasajastamine kvaliteedi, juurdepääsetavuse ja rahalise jätkusuutlikkuse seisukohast;

k)

vaesuse vähendamine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine;

l)

soolise võrdõiguslikkuse poole püüdlemine ning naiste ja meeste võrdsete võimaluste tagamine tööhõives, hariduses, koolituses, majanduses ja ühiskonnas ning otsustamisel;

m)

võitlemine mis tahes alusel toimuva diskrimineerimisega;

n)

sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamine ja sotsiaaldialoogi edendamine.

Artikkel 421

Lepinguosalised toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, eelkõige sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist Ukraina poliitikareformidesse ning lepinguosaliste käesoleva lepingu alusel toimivasse koostöösse.

Artikkel 422

Lepinguosalised edendavad äriühingute sotsiaalset vastutust ja toetavad vastutustundlikke äritavasid, nagu need on sätestatud ÜRO 2000. aasta globaalses kokkuleppes, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1977. aasta kolmepoolses deklaratsioonis rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta (muudetud 2006. aastal) ning OECD 1976. aasta suunistes rahvusvahelistele ettevõtetele (muudetud 2000. aastal).

Artikkel 423

Lepinguosalised soovivad tihendada tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel piirkondlikel, multilateraalsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ja kõigis organisatsioonides.

Artikkel 424

Vastavalt käesoleva lepingu XL lisas sätestatule tagab Ukraina oma õigusaktide järkjärgulise lähendamise ELi tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsete võimaluste valdkonna õigusele, standarditele ja tavadele.

Artikkel 425

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 21. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

22.   PEATÜKK

Rahvatervis

Artikkel 426

„Lepinguosalised arendavad koostööd rahvatervise vallas, et edendada rahvastikutervist, turvalisust ja tervisekaitset, mis on jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu eeltingimuseks.

Artikkel 427

1.   Eelkõige hõlmab selline koostöö järgmisi valdkondi:

a)

Ukraina tervisesüsteemi ja selle suutlikkuse tugevdamine, viies eelkõige ellu reforme, edendades esmatasandi tervishoidu ja koolitades töötajaid;

b)

nakkushaiguste, näiteks HIVi/AIDSi ja tuberkuloosi, ennetamine ja tõrje, suurem valmisolek kõrge patogeensusega haiguspuhanguteks ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamine;

c)

mittenakkuslike haiguste ennetamine ja tõrje, vahetades teavet ja häid tavasid, edendades tervislikku eluviisi, tegeledes oluliste tervisemõjurite ja probleemidega, näiteks emade ja laste tervisega, vaimse tervisega, alkoholi-, uimasti- ja tubakasõltuvusega, sealhulgas 2003. aasta tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni rakendamisega;

d)

inimpäritoluga ainete, näiteks vere, kudede ja rakkude kvaliteet ja ohutus;

e)

tervisealane teave ja teadmised, sealhulgas lähenemisviis „Tervis kõigis poliitikates”.

2.   Sel eesmärgil vahetavad lepinguosalised andmeid ja parimat tava ning võtavad ette muid ühiseid meetmeid, sealhulgas lähenemisviisi „Tervis kõigis poliitikates” ja Ukraina Euroopa rahvatervise valdkonna võrgustikesse järkjärgulise integreerimise kaudu.

Artikkel 428

Ukraina viib oma õigusaktid ja tavad järk-järgult vastavusse ELi õigustiku põhimõtetega, eelkõige seoses nakkushaiguste, vere, kudede ja rakkude ning tubakaga. ELi õigustiku valitud elementide nimekiri on esitatud käesoleva lepingu XLI lisas.

Artikkel 429

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 22. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

23.   PEATÜKK

Haridus, koolitus ja noored

Artikkel 430

Austades täielikult lepinguosaliste vastutust õpetamise sisu ja haridussüsteemide ülesehituse ning nende kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse eest, edendavad lepinguosalised koostööd hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas, et parandada üksteisemõistmist, edendada kultuuridevahelist dialoogi ja parandada teadmisi üksteise kultuuride kohta.

Artikkel 431

Lepinguosalised tihendavad koostööd kõrghariduse valdkonnas, pidades eelkõige silmas järgmisi eesmärke:

a)

kõrgharidussüsteemide reformimine ja uuendamine;

b)

kõrghariduse valdkonna lähendamine Bologna protsessi põhimõtetele;

c)

kõrghariduse kvaliteedi ja asjakohasuse suurendamine;

d)

kõrgkoolide koostöö tihendamine;

e)

kõrgkoolide suutlikkuse suurendamine;

f)

üliõpilaste ja õppejõudude liikuvuse suurendamine: tähelepanu pööratakse haridusvaldkonna koostööle, et parandada juurdepääsu kõrgharidusele.

Artikkel 432

Lepinguosalised soovivad tihendada teabe ja oskusteabe vahetamist, et innustada kutsehariduse ja -koolituse valdkonna tihedamat koostööd eelkõige järgmistel eesmärkidel:

a)

kutsehariduse ja -koolituse süsteemide ning täiendava kutsealase koolituse arendamine tööelu jooksul, vastates muutuva tööturu vajadustele;

b)

kvalifikatsioonide ja oskuste läbipaistvuse ja tunnustamise parandamiseks riikliku raamistiku kehtestamine tuginedes võimalusel ELi kogemusele.

Artikkel 433

Lepinguosalised uurivad võimalusi arendada koostööd ka muudes valdkondades, näiteks keskhariduse, kaugõppe ja elukestva õppe alal.

Artikkel 434

Lepinguosalised lepivad kokku tihedamas koostöös ja kogemuste vahetamises noortepoliitika ja noorte mitteformaalse hariduse valdkonnas, pidades silmas järgmisi eesmärke:

a)

noorte üldise ühiskonda integreerimise edendamine, soodustades nende aktiivset kodanikuksolemist ja algatusvõimet;

b)

noorte väljaspool haridussüsteeme, sealhulgas vabatahtliku tegevuse kaudu toimuvale teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamisele kaasaaitamine ning selliste kogemuste väärtuse tunnustamine;

c)

kolmandate riikidega tehtava koostöö tõhustamine;

d)

Ukraina ning ELi ja selle liikmesriikide noorteorganisatsioonide koostöö edendamine;

e)

tervislike eluviiside edendamine keskendudes eriti noortele.

Artikkel 435

Lepinguosalised teevad koostööd, võttes arvesse käesoleva lepingu XLII lisas nimetatud soovituste sätteid.

Artikkel 436

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 23. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

24.   PEATÜKK

Kultuur

Artikkel 437

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd, et suurendada üksteisemõistmist ja edendada kultuurivahetust ning elavdada EList ja Ukrainast pärit kunsti ja kunstnike liikuvust.

Artikkel 438

Lepinguosalised kutsuvad üles ELi ja Ukraina kodanikuühiskonna organisatsioone ja kultuuriinstitutsioone esindavate isikute ja organisatsioonide kultuuridevahelisele dialoogile.

Artikkel 439

Lepinguosalised teevad tihedat koostööd asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis (UNESCO) ja Euroopa Nõukogus muu hulgas selleks, et arendada kultuurilist mitmekesisust ning säilitada ja väärtustada kultuuri- ja ajaloopärandit.

Artikkel 440

Lepinguosalised arendavad regulaarset kultuurialast poliitilist dialoogi, et edendada ELi ja Ukraina kultuuritööstuse arengut. Selleks rakendavad lepinguosalised nõuetekohaselt UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni.

25.   PEATÜKK

Koostöö spordi ja liikumisharrastuse valdkonnas

Artikkel 441

1.   Lepinguosalised teevad koostööd spordi ja liikumisharrastusega seotud küsimustes, et aidata kaasa tervisliku eluviisi arendamisele kõikides vanuserühmades, soodustada spordi sotsiaalset eesmärki ja hariduslikke väärtusi ning võidelda sporti ohustavate riskidega, näiteks dopingu, tulemuste kokkuleppimise, rassismi ja vägivallaga.

2.   Selline koostöö hõlmab teabe- ja heade tavade vahetust eelkõige järgmistes valdkondades:

a)

kehalise tegevuse ja spordi edendamine haridussüsteemi kaudu, koostöös riigiasutuste ja vabaühendustega;

b)

spordi ja kehalise tegevusega tegelemine kui tervislikule eluviisile ja üldisele heaolule kaasaaitamise vahend;

c)

spordisektori riikliku pädevuse ja kvalifikatsioonisüsteemide arendamine;

d)

ebasoodsas olukorras olevate inimeste integreerimine näiteks spordi abil;

e)

dopinguvastane võitlus;

f)

võitlus sporditulemuste manipuleerimise vastu;

g)

turvalisus rahvusvaheliste suurvõistluste ajal.

Artikkel 442

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 25. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

26.   PEATÜKK

Kodanikuühiskonna koostöö

Artikkel 443

Lepinguosalised edendavad kodanikuühiskonna koostööd, mis on suunatud järgmiste eesmärkide saavutamisele:

a)

ELi liikmesriikide ja Ukraina kodanikuühiskonna kõigi osade vaheliste kontaktide tugevdamine ja kogemuste vahetamise soodustamine;

b)

kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine käesoleva lepingu rakendamisse, sealhulgas selle täitmise järelevalvesse, ning ELi-Ukraina kahepoolsete suhete arendamisse;

c)

Ukraina, sealhulgas tema ajaloo ja kultuuri parema tundmise ja mõistmise tagamine ELi liikmesriikides;

d)

Euroopa Liidu, sealhulgas tema põhiväärtuste, toimimise ja poliitika parema tundmise ja mõistmise tagamine Ukrainas.

Artikkel 444

Lepinguosalised edendavad ELi-Ukraina suhete lahutamatu osana mõlema lepinguosalise kodanikuühiskonna sidusrühmade dialoogi ja koostööd, tehes selleks järgmist:

a)

ELi liikmesriikide ja Ukraina kodanikuühiskonna organisatsioonide vaheliste kontaktide tugevdamine ja kogemuste vahetamine eelkõige ametialaste seminaride, koolituse jne kaudu;

b)

institutsioonide loomisele kaasaaitamine ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamine, sealhulgas huvikaitse, töö mitteametlikes võrgustikes, külastused, seminarid jne;

c)

Ukraina esindajatele ELi sotsiaal- ja kodanikuühiskonna partnerite vahelise konsulteerimisprotsessi ja dialoogiga tutvumise võimaldamine, et integreerida kodanikuühiskond Ukraina poliitilisse protsessi.

Artikkel 445

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 26. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

27.   PEATÜKK

Piiriülene ja piirkondlik koostöö

Artikkel 446

Lepinguosalised edendavad üksteisemõistmist ja vastastikust koostööd regionaalpoliitika vallas, selle sõnastamise ja elluviimise meetodite, sealhulgas mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse valdkonnas, pannes erilist rõhku ebasoodsas olukorras olevate alade arendamisele ja territoriaalsele koostööle, et luua kommunikatsioonikanalid ning tõhustada riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, sotsiaalmajanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna teabevahetust.

Artikkel 447

Lepinguosalised toetavad ja tugevdavad kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutuste kaasamist piiriülesesse ja piirkondlikku koostöösse ja sellega seonduvatesse haldusstruktuuridesse, et tõhustada koostööd asjakohase õigusraamistiku loomise kaudu ning toetada ja arendada meetmeid suutlikkuse suurendamiseks ning aidata tugevdada piiriüleseid ja piirkondlikke majandus- ja ettevõtlusvõrgustikke.

Artikkel 448

Lepinguosalised soovivad arendada muu hulgas transpordi, energia, sidevõrkude, kultuuri, hariduse, turismi, tervishoiu ja muude käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondade neid piiriüleseid ja piirkondlikke elemente, mis mõjutavad piiriülest ja piirkondlikku koostööd. Lepinguosalised toetavad piiriülese koostöö arendamist eelkõige seoses hädaabiteenuste kaasajastamise, varustamise ja kooskõlastamisega.

Artikkel 449

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 27. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

28.   PEATÜKK

Osalemine euroopa liidu asutuste töös ja programmides

Artikkel 450

Ukraina võib osaleda käesoleva lepingu rakendamisega tegelevate ELi asutuste ja muude ELi asutuste töös, kui nende asutamismäärused seda lubavad ja vastavalt neis kehtestatud korrale. Ukraina sõlmib iga sellise asutuse töös osalemiseks ning oma rahalise osaluse suuruse määramiseks ELiga eraldi kokkuleppe.

Artikkel 451

Ukraina võib osaleda kõigis praegustes ja tulevastes ELi programmides, mis on Ukrainale osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud. Ukraina osalemine ELi programmides toimub vastavalt Euroopa Liidu ja Ukraina vahelisele 2010. aasta raamlepingule (Ukraina ELi programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) lisatud protokolli nr 3 sätetele.

Artikkel 452

EL teatab Ukrainale uute ELi asutuste loomisest ja uutest ELi programmidest ning muudatustest ELi ja tema asutuste programmides osalemise tingimustes, mida on nimetatud käesoleva lepingu artiklites 450 ja 451.

VI   JAOTIS

FINANTSKOOSTÖÖ JA PETTUSEVASTASED SÄTTED

Artikkel 453

Ukraina saab rahalist abi vastavate ELi rahastamismehhanismide ja -vahendite kaudu. Sellise rahalise abiga aidatakse kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ja seda antakse käesoleva lepingu järgnevate artiklite kohaselt.

Artikkel 454

Rahalise abi andmise põhimõtted nähakse ette asjaomaseid rahastamisvahendeid käsitlevate ELi määrustega.

Artikkel 455

Lepinguosaliste vahel kokkulepitud ELi rahalise abi prioriteetsed valdkonnad kehtestatakse vastavate näidisprogrammidega, mis kajastavad kokkulepitud poliitilisi prioriteete. Kõnealuste näidisprogrammidega kehtestatud abi näidissummade puhul võetakse arvesse Ukraina vajadusi, valdkonna suutlikkust ja reformide edukust.

Artikkel 456

Kasutatavate vahendite parimaks ärakasutamiseks püüdlevad lepinguosalised selle poole, et ELi abi rakendataks tihedas koostöös ja kooskõlastatult teiste abistajariikide, abiorganisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutustega ning kooskõlas abitõhususe rahvusvaheliste põhimõtetega.

Artikkel 457

Finantsabi põhiline õiguslik, haldus- ja tehniline baas määratakse kindlaks lepinguosaliste vaheliste asjaomaste lepingute raames.

Artikkel 458

Assotsieerimisnõukogule teatatakse finantsabi raames tehtud edusammudest ja selle rakendamisest ning selle mõjust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele. Selleks vahetavad lepinguosaliste asjaomased asutused pidevalt asjaomast kontroll- ja hindamisteavet.

Artikkel 459

1.   Lepinguosalised annavad abi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ja teevad koostööd ELi ja Ukraina finantshuvide kaitsmisel vastavalt käesoleva lepingu XLIII lisas sätestatule. Lepinguosalised rakendavad tõhusaid meetmeid, et ennetada pettust, korruptsiooni ja mis tahes muud ebaseaduslikku tegevust ning võidelda nende vastu, andes muu hulgas vastastikust haldus- ja õigusabi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

2.   Selleks lähendab Ukraina järk-järgult oma õigusakte ka vastavalt käesoleva lepingu XLIV lisa sätetele.

3.   Käesoleva lepingu XLIII lisa kohaldatakse lepinguosaliste vahel sõlmitavate täiendavate kokkulepete ja rahastamisvahendite suhtes ning kõigi muude ELi rahastamisvahendite suhtes, millega Ukraina võib ühineda, ilma et see piiraks muid täiendavaid sätteid sealhulgas näiteks Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Kontrollikoja poolt läbiviidavate auditite, kohapealsete kontrollide, inspekteerimise, kontrollide ja pettusevastaste meetmete kohta.

VII   JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

1.   PEATÜKK

Institutsiooniline raamistik

Artikkel 460

1.   Kõrgeim poliitiline ja poliitikadialoog toimub lepinguosaliste tippkohtumistel. Tippkohtumised toimuvad tavaliselt üks kord aastas. Tippkohtumistel sõnastatakse käesoleva lepingu rakendamise üldsuunised, samuti kujutavad need endast vastastikust huvi pakkuvate kahepoolsete ja rahvusvaheliste küsimuste arutamise võimalust.

2.   Regulaarne ministrite tasandi poliitiline ja poliitikadialoog toimub käesoleva lepingu artikli 461 alusel asutatud assotsieerimisnõukogus ning lepinguosaliste esindajate vaheliste, vastastikusel kokkuleppel toimuvate regulaarsete kohtumiste raames.

Artikkel 461

1.   Käesolevaga moodustatakse assotsieerimisnõukogu. Nõukogu jälgib ja kontrollib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab käesoleva lepingu toimimise selle eesmärkide valguses perioodiliselt läbi.

2.   Assotsieerimisnõukogu kohtub ministrite tasandil regulaarselt, vähemalt üks kord aastas ja siis, kui see osutub vajalikuks. Assotsieerimisnõukogu kohtub vastastikusel kokkuleppel kõigis vajalikes koosseisudes.

3.   Lisaks käesoleva lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimisele ja kontrollimisele vaatab assotsieerimisnõukogu läbi kõik käesoleva lepingu raames tõstatuvad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed ja rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 462

1.   Assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Ukraina valitsuse liikmed.

2.   Assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.

3.   Assotsieerimisnõukogu eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Ukraina esindaja.

4.   Vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel osalevad assotsieerimisnõukogu töös vaatlejatena muud asutused.

Artikkel 463

1.   Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtude ulatuses. Sellised otsused on lepinguosalistele siduvad ja nad võtavad asjakohaseid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral käesoleva lepingu kohaselt otsuste rakendamiseks asutatud eriasutustes. Assotsieerimisnõukogu võib anda ka soovitusi. Nõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste vahelisel kokkuleppel, viies enne lõpule vastavad sisemenetlused.

2.   Vastavalt käesolevas lepingus sätestatud eesmärgile, milleks on Ukraina õigusaktide järkjärguline lähendamine Euroopa Liidu õigusaktidele, kujutab assotsieerimisnõukogu endast foorumit teabe vahetamiseks nii koostatavate kui ka kehtivate Euroopa Liidu ja Ukraina õigusaktide ning rakendamis-, jõustamis- ja vastavusmeetmete valdkonnas.

3.   Sellel eesmärgil võib assotsieerimisnõukogu ajakohastada või muuta käesoleva lepingu lisasid, võttes arvesse ELi õigusvaldkonna arengut ja kohaldatavaid standardeid, mis on sätestatud lepinguosaliste poolt asjakohasteks peetavates rahvusvahelistes õigusaktides, ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) esitatud konkreetseid sätteid.

Artikkel 464

1.   Käesolevaga asutatakse assotsieerimiskomitee. Komitee abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel. Käesolev säte ei piira käesoleva lepingu artiklis 5 sätestatud erinevate foorumite vastutust poliitilise dialoogi pidamise eest.

2.   Komiteesse kuuluvad lepinguosaliste esindajad, tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil.

3.   Assotsieerimiskomitee eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Ukraina esindaja.

Artikkel 465

1.   Assotsieerimisnõukogu määrab oma töökorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded, mille hulka kuulub assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine. Assotsieerimiskomitee kohtub vähemalt üks kord aastas.

2.   Assotsieerimisnõukogu võib assotsieerimiskomiteele delegeerida kõiki oma õigusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.

3.   Assotsieerimiskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles assotsieerimisnõukogu on talle õigused delegeerinud. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad kasutusse nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Assotsieerimiskomitee võtab otsused vastu lepinguosaliste kokkuleppel.

4.   Kõigi käesoleva lepingu IV jaotisega („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) seonduvate küsimuste käsitlemiseks kohtub assotsieerimiskomitee erikoosseisus. See assotsieerimiskomitee erikoosseis kohtub vähemalt üks kord aastas.

Artikkel 466

1.   Assotsieerimiskomiteed abistavad käesoleva lepingu kohaselt asutatud allkomiteed.

2.   Assotsieerimisnõukogu võib otsustada luua konkreetsetes valdkondades mis tahes erikomitee või -asutuse, mis on vajalikud käesoleva lepingu rakendamiseks ning määrab kindlaks selliste asutuste koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted. Lisaks võivad sellised erikomiteed ja -asutused pidada arutelusid igal teemal, mida nad peavad asjakohaseks, ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) konkreetseid sätteid.

3.   Assotsieerimiskomitee võib luua ka allkomiteesid, et analüüsida käesoleva lepingu V jaotises („Majandus- ja valdkondlik koostöö”) viidatud regulaarse dialoogi valdkonnas tehtud edusamme.

4.   Allkomiteedel on volitused teha otsuseid käesoleva lepinguga ettenähtud valdkondades. Kõnealused allkomiteed annavad oma tegevuse kohta nõuetekohaselt korrapäraselt aru assotsieerimiskomiteele.

5.   Käesoleva lepingu IV jaotise kohaselt asutatud allkomiteed teavitavad assotsieerimiskomiteed, kui see tuleb kokku käesoleva lepingu artikli 465 lõike 4 kohase kaubanduskomiteena, piisava ajavaruga oma kohtumiste kuupäevast ja päevakorrast. Allkomiteed annavad oma tegevusest aru assotsieerimiskomiteele, iga kord, kui see tuleb kokku kaubanduse vastavalt käesoleva lepingu artikli 465 lõikele 4 asutatud kaubanduskomiteena.

6.   Mis tahes allkomiteede olemasolu ei takista lepinguosalistel mis tahes küsimuses pöördumast otse käesoleva lepingu artikli 464 kohaselt asutatud assotsieerimiskomitee poole, sealhulgas siis, kui see tuleb kokku kaubanduse erikomiteena.

Artikkel 467

1.   Käesolevaga moodustatakse parlamentaarne assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne a assotsieerimiskomitee on foorumiks, kus Euroopa Parlamendi liikmed ja Ukraina Ülemraada liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Platvorm tuleb kokku enda määratud ajavahemike järel.

2.   Parlamentaarsesse assotsieerimiskomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Parlamendi ja teiselt poolt Ukraina Ülemraadaliikmed.

3.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee kehtestab oma töökorra.

4.   Parlamentaarse assotsieerimiskomitee eesistujaks on tema töökorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Parlamendi esindaja ja Ukraina Ülemraadaesindaja.

Artikkel 468

1.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib assotsieerimisnõukogult nõuda käesoleva lepingu rakendamisega seotud teavet, mille nõukogu seejärel komiteele esitab.

2.   Parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

3.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib anda assotsieerimisnõukogule soovitusi.

4.   Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib moodustada parlamentaarseid assotsieerimise allkomiteesid.

Artikkel 469

1.   Lepinguosalised toetavad ka kodanikuühiskonna esindajate regulaarseid kohtumisi, et hoida neid informeerituna käesoleva lepingu rakendamisest ja saada selleks nendepoolset teavet.

2.   Käesolevaga moodustatakse kodanikuühiskonna platvorm. Platvorm koosneb ühelt poolt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetest ning teiselt poolt Ukraina kodanikuühiskonna esindajatest, ning on foorumiks, kus kohtuda ja mõtteid vahetada. Platvorm tuleb kokku enda määratud ajavahemike järel.

3.   Kodanikuühiskonna platvorm kehtestab ise oma töökorra.

4.   Kodanikuühiskonna platvormi eesistujaks on tema töökorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja ning Ukraina kodanikuühiskonna esindaja.

Artikkel 470

1.   Kodanikuühiskonna platvormile teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

2.   Kodanikuühiskonna platvorm võib anda assotsiatsiooninõukogule soovitusi.

3.   Assotsieerimiskomitee ja parlamentaarne assotsieerimiskomitee korraldavad regulaarseid kohtumisi kodanikuühiskonna platvormi esindajatega, et kuulda nende seisukohti seoses käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisega.

2.   PEATÜKK

Üld- ja lõppsätted

Artikkel 471

Pöördumine kohtutesse ja haldusasutustesse

Lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes tema enda kodanikega pöördumisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi.

Artikkel 472

Oluliste julgeolekuhuvidega seonduvad meetmed

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista kummalgi lepinguosalisel võtmast meetmeid:

a)

mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b)

mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete osas, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c)

mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avalikku korda mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 473

Mittediskrimineerimine

1.   Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

a)

ei tohi meetmed, mida Ukraina rakendab Euroopa Liidu või selle liikmesriikide suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel;

b)

ei tohi meetmed, mida Euroopa Liit või selle liikmesriigid rakendavad Ukraina suhtes, põhjustada diskrimineerimist Ukraina kodanike ega äriühingute vahel.

2.   Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 474

Järkjärguline lähendamine

Kooskõlas artiklis 1 sätestatud käesoleva lepingu eesmärkidega, lähendab Ukraina oma õigusakte järk-järgult ELi õigusaktidele, nagu on viidatud käesoleva lepingu I kuni XLIV lisas, lähtuvalt käesoleva lepingu IV, V ja VI jaotises sätestatud kohustustest ning vastavalt nimetatud lisade sätetele. Kõnealune säte ei piira käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) esitatud konkreetseid põhimõtteid ega kohustusi õigusaktide ühtlustamisel.

Artikkel 475

Järelevalve

1.   Järelevalve on käesoleva lepinguga hõlmatud meetmete rakendamise ja jõustamise edusammude järjepidev hindamine.

2.   Järelevalve raames hinnatakse vastavalt käesolevas lepingus sätestatule Ukraina õigusaktide lähendamist Euroopa Liidu õigusaktidele, sealhulgas rakendamis- ja jõustamisaspekte. Hindamist võib teostada üks lepinguosaline eraldi või kokkuleppel lepinguosalised ühiselt. Hindamisprotsessi lihtsustamiseks annab Ukraina ELile aru lähendamisel tehtud edusammude kohta, vajaduse korral enne käesolevas lepingus sätestatud üleminekuperioodide lõppu. Aruandlus- ja hindamisprotsessi, sealhulgas hindamise korra ja sageduse puhul võetakse arvesse käesolevas lepingus või käesoleva lepingu alusel asutatud rahvusvaheliste asutuste otsustes sätestatud konkreetset korda.

3.   Järelevalve võib hõlmata kohapealseid missioone, vajadusel ELi institutsioonide, organite ja asutuste, vabaühenduste, järelevalveasutuste, sõltumatute ekspertide ja teiste osalusel.

4.   Järelevalvetoimingute, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud lähendamise hindamise tulemusi, arutatakse käesoleva lepingu alusel moodustatud kõigis asjaomastes asutustes. Sellised asutused võivad vastu võtta ühehäälselt kokku lepitud ühiseid soovitusi, mis esitatakse assotsieerimisnõukogule.

5.   Kui lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu IV jaotisega („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) hõlmatud vajalikud meetmed on rakendatud ja neid jõustatakse, lepib assotsieerimisnõukogu temale käesoleva lepingu artikliga 463 delegeeritud volituste alusel kokku käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) käsitletud turu edasises avamises.

6.   Assotsieerimisnõukogule esitatud käesoleva artikli lõike 4 kohase ühissoovituse või sellises soovituses kokkuleppele mittejõudmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) kirjeldatud vaidluste lahendamist. Asjaomase institutsionaalse asutuse võetud otsuse või otsuse võtmata jätmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) kirjeldatud vaidluste lahendamist.

Artikkel 476

Kohustuste täitmine

1.   Lepinguosalised rakendavad kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et mõlema lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

3.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu artikli 477 kohaselt saata assotsieerimisnõukogule lahendamiseks käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seonduvaid vaidlusi. Assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

Artikkel 477

Vaidluste lahendamine

1.   Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse. Erandina kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) tõlgendamise, rakendamise ja heauskse kohaldamisega seonduvate vaidluste puhul üksnes käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükki („Vaidluste lahendamine”).

2.   Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu assotsieerimisnõukogus ja muudes käesoleva lepingu artiklites 461, 465 ja 466 osutatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

3.   Lepinguosalised esitavad assotsieerimisnõukogule ja muudele asjakohastele organitele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku teabe.

4.   Kuni vaidlust ei lahendata, arutatakse seda igal assotsieerimisnõukogu kohtumisel. Vaidlus loetakse lahendatuks, kui assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt käesoleva lepingu artikli 476 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud. Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule käesoleva lepingu artiklites 461, 465 ja 466 osutatud asjaomastes organites või kummagi lepinguosalise taotlusel. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

5.   Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

Artikkel 478

Kohustuste mittetäitmisega kaasnevad asjakohased meetmed

1.   Lepinguosaline võib rakendada asjakohaseid meetmeid, kui kõnealust küsimust ei lahendata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil teatati käesoleva lepingu artikli 477 kohasest ametlikust vaidluse lahendamise taotlusest ja kui kaebuse esitanud lepinguosaline on jätkuvalt seisukohal, et teine lepinguosaline ei ole täinud käesolevast lepingust tulenevat kohustust. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi nõuet ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandjuhtudel.

2.   Asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu toimimist kõige vähem. Selliste meetmetega ei tohi peatada käesoleva lepingu sätetega ette nähtud ning käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) nimetatud õigusi ega kohustusi, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud juhtudel. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata assotsieerimisnõukogule ja neid arutatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 476 lõikele 2 ning nendega seonduvaid vaidlusi lahendatakse vastavalt artikli 476 lõikele 3 ja artiklile 477.

3.   Eespool lõigetes 1 ja 2 osutatud erandid käsitlevad:

a)

lepingu denonsseerimist vastuolus rahvusvahelise õiguse üldnormidega või

b)

käesoleva lepingu oluliste tingimuste rikkumist teise lepinguosalise poolt, millele on viidatud käesoleva lepingu artiklis 2.

Artikkel 479

Seos muude lepingutega

1.   Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks 14. juunil 1994 Luxembourgis sõlmitud partnerlus- ja koostööleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel, mis jõustus 1. märtsil 1998, ning selle protokollid.

2.   Eespool nimetatud leping asendatakse käesoleva assotsieerimislepinguga. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid eespool nimetatud lepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.

3.   Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Ukrainat siduvate kehtivate lepingutega.

4.   Kehtivaid lepinguid, mis käsitlevad käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvaid konkreetseid koostöövaldkondi, peetakse käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatuks osaks ning need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.

5.   Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erikokkuleppeid käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades. Sellised erikokkulepped on käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ja need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.

6.   Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel Euroopa Liidu liikmesriikide õigust teha kahepoolset koostööd Ukrainaga või sõlmida vajaduse korral Ukrainaga uusi koostöölepinguid.

Artikkel 480

Lisad ja protokollid

Käesoleva lepingu lisad ja protokollid on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 481

Kestus

1.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks. Lepinguosalised esitavad viie aasta jooksul alates lepingu jõustumisest, ja muudel lepinguosaliste vahel kokkulepitud aegadel, põhjaliku ülevaate selle eesmärkide saavutamise kohta.

2.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teate kättesaamise kuupäevast.

Artikkel 482

Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosaline” ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriik