21.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/85


KOMISJONI OTSUS,

28. oktoober 2009,

riigiabi C 61/03 (ex N 42/01) kohta, mida Itaalia on andnud lennundussektorile

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 8097 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/564/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles vastavalt nimetatud sätetele kutsunud huvitatud isikuid esitama märkusi (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Hinnatav meede on seotud lennundussektori kahele teadus- ja arendusprojektile (A139/AB139 ja BA609) antud üksikabiga. Itaalia andis kõnealust abi vastavalt seadusele nr 808/1985 „Interventi per lo sviluppo e l'accrescimento di competitività delle industrie operanti nel settore aeronautico” (meetmed lennundussektori konkurentsivõime arendamiseks ja parandamiseks, edaspidi „seadus nr 808/85”). Itaalia parlament võttis kõnealuse seaduse vastu 24. detsembril 1985. Komisjon kiitis kava heaks 1986. aastal (2). Nendele kahele projektile antud abi jäeti komisjoni otsuse 2008/806/EÜ (3) kohaldamisalast välja, kuna tekkis küsimus EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldatavuse suhtes ning sel ajal ei olnud komisjonil piisavat teavet oma hinnangu kohta järeldusele jõudmiseks.

1.   MENETLUS

(2)

Komisjon algatas 1. oktoobril 2003 pärast kaebuse saamist ja sõltumatute ekspertide hinnangut ametliku uurimismenetluse (edaspidi „esimene menetluse algatamise otsus”) seoses kuue teadus- ja arendusprojekti abikavaga, millest Itaalia ei olnud eraldi teavitanud. Nendel kuuel juhul avaldas komisjon kahtlust, kas abikavad vastavad teadus- ja arendustegevusele antava abi eeskirjadele (4).

(3)

Komisjon otsustas 22. juuni 2005. aasta otsusega (5) laiendada menetluse kohaldamisala (edaspidi „teine menetluse algatamise otsus”) seaduse 808/85 täielikule kohaldamisele, sealhulgas projektidele, mis Itaalia väitel kuulusid artikli 296 kohaldamisalasse. Teine otsus avaldati 12. oktoobril 2005 (6).

(4)

17. juuni 2005. aasta kirjas märkisid Itaalia ametiasutused, et kahe menetluse algatamise otsuse kohaldamisala hõlmas riigi julgeoleku suhtes tundlikke teemasid.

(5)

Komisjon vastas 17. juuni 2005. aasta kirjale 15. juuli 2005. aasta kirjaga, milles väitis, et komisjon piirdub oma uurimises tsiviilaspektidega ning riikliku julgeolekuga seotud projektide hindamise eesmärk just ongi jätta need lõpliku otsuse kohaldamisalast välja.

(6)

11. märtsil 2008 võttis komisjon vastu otsuse 2008/806/EÜ mitme Itaalia rahastatava teadus- ja arendusprojekti kohta.

(7)

Otsuse 2008/806/EÜ punkt 419 on järgmine: „Komisjon ei saa siiski teha järeldusi kahe projekti kohta, mille sõjandusliku laadi suhtes ta teises algatamisotsuses kahtlusi väljendas. Komisjon jätab enesele õiguse küsida Itaalialt nende projektide kohta lisaandmeid, et teha otsus lähitulevikus.”

(8)

Uurimismenetluse jooksul viitasid Itaalia ametiasutused komisjonile saadetud mitmes kirjas eespool nimetatud kahele projektile. 24. aprilli 2007. aasta kirjas esitasid Itaalia ametiasutused kõnealuse kahe projekti kohta kaks põhjalikku aruannet.

(9)

4. mail 2007 toimus koosolek ruumides, mis kuuluvad Itaalia alalisele esindusele Euroopa Liidu juures. Itaalia ametiasutused võimaldasid komisjoni delegatsioonil tutvuda kahe kõnealuse projekti dokumentidega, mis olid riigi julgeoleku kaalutlustel salastatud.

(10)

Komisjon nõudis 5. mai 2008. aasta kirjaga kahe projekti kohta lisateavet.

(11)

Itaalia esitas teabe kahe projekti kohta 9. juulil 2008.

(12)

29. septembril 2008 võimaldasid Itaalia ametiasutused kahe komisjoni ametniku kontrollkäiku […] (7) sõjaväebaasi, kus tehakse katseid lennukiga BA609, ning AgustaWestlandi peakontorisse Cascina Costasse (Varese provintsis).

(13)

7. oktoobri 2008. aasta kirjas esitas Itaalia kontrollkäigu protokolli koos külastatud sõjaväerajatiste üksikasjaliku nimekirjaga ning tõenditega hindamisel oleva projekti kohta.

(14)

9. oktoobri 2008. aasta kirjas teatas Itaalia, et ta esitab projektide kohta täiendavaid dokumente. Itaalia kinnitas ka valmidust jätkata koostööd komisjoniga hoolimata sellest, et projektid on olulised riigi julgeoleku seisukohast ning kuuluvad seega artikli 296 kohaldamisalasse.

(15)

29. oktoobri 2008. aasta kirjaga esitas Itaalia BA609 projekti kohta lisateabe.

(16)

31. märtsi, 7. mai ja 24. juuli 2009. aasta kirjas esitas Itaalia lisateabe käigusoleva projekti kohta seoses BA609 väljatöötamisega, sealhulgas hiljutise finantsarengu kohta. Komisjon vastas 22. aprilli 2009. aasta kirjaga.

2.   AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(17)

Teises menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon tõsiseid kahtlusi, kas AB139 (või A139, edaspidi „A139”) ning BA609 projekte võib liigitada sõjaliste projektidena, nagu Itaalia ametiasutused väitsid.

(18)

A139 projektiga seoses märkis komisjon näiteks, et AgustaWestlandi veebisaidil (8) on esitatud kõnealuse toote kasutamisvõimaluste järgmine nimekiri: lennukiirabi, tuletõrje, lootside transport, õiguskaitse, avameri, otsingu- ja päästetööd, VIP/ettevõtete lennundus. Komisjoni arvates ei olnud ükski neist kasutamisotstarvetest sõjaline.

(19)

BA609-ga seoses märkis komisjon näiteks, et Bell Agusta veebisaidil (9) oli korduma kippuvate küsimuste loetelu, kus küsimusele: „Kas lennukit BA609 kasutatakse nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel?”, vastas ettevõte, et: „BA609 kavandatakse praegu üksnes tsiviilotstarbel. Sõjalisele kasutusele oleks kõige lähem otsingu- ja päästetegevus (SAR) rannikuvalve liiki õhusõidukite puhul. Praegu ei ole sõjaline kasutus võimalik.”

(20)

Otsuse 2008/806/EÜ vastuvõtmise ajal kättesaadava teabe põhjal ei olnud komisjonil ikka veel võimalik kahe projekti suhtes järeldusele jõuda. Komisjon jättis õiguse esitada Itaaliale täiendavaid küsimusi, et selgitada enne otsuse langetamist projektide teatavaid aspekte. Seetõttu jättis ta need kaks projekti kõnealuse otsuse kohaldamisalast välja.

3.   KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED KÕNEALUSE KAHE PROJEKTI KOHTA

(21)

Anonüümse kolmanda isiku (edaspidi „kolmas isik”) esitatud märkused pärast teist menetluse algatamise otsust ning menetluse ajal sisaldasid mitut konkreetset kommentaari kahe hinnatava projekti kohta.

(22)

Kolmas isik kahtles, kas kahte hinnatavat projekti võib käsitleda sõjalise projektina. Tema arvates oli AW139 selgelt tsiviilhelikopter, kuna sellel ei ole sõjalist rakendust. Asjaolu, et mõnel pool maailmas on seda helikopterit ostnud sõjaväed, ei muuda AW139 tsiviilset laadi.

(23)

Kolmas isik märkis, et sõjaliste ja tsiviilhelikopterite eristamine toimub sertifitseerimisetapis, tavaliselt siis, kui projekti esmakordselt sertifitseeritakse. Ta lisas, et sõjalised programmid hõlmaksid tavapäraselt sõjaliste nõuete kindlaksmääramise etappi, kaitseministeeriumi arenduslepingut ja tööstusliku tootmise lepingut. Kolmanda isiku sõnul oleksid sellised etapid avalikud ja kajastuksid riigikaitse eelarves.

(24)

BA609-ga seoses tsiteeris kolmas isik Agusta esitatud avalikku teavet, kus sel ajal märgiti kaldrootori puhul üksnes tsiviilrakendust.

(25)

Kolmas isik märkis ka, et kahe projekti arendamiseks vajas Agusta märkimisväärset summat, mida tal oli võimalik saada üksnes riigi olulisel toetusel.

(26)

Kolmas isik väitis, et A139 arendamiseks oleks vaja läinud vähemalt 700 miljoni euro suurust investeeringut. Lisaks väitis kolmas isik, et Agusta osalemine ühisprojektis Belliga BA609 arendamisel pidi maksma vähemalt 200 miljonit eurot.

(27)

Kolmas isik väitis, et avalikkusele kättesaadava teabe põhjal ei katnud Agusta teadus- ja arendustegevuse kulud neid kulusid.

4.   ITAALIA-POOLNE PROJEKTIDE KIRJELDUS

(28)

Teises menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlusi, kas kahte projekti (A139 ja BA609), millele tema tähelepanu juhiti, võib liigitada sõjalise projektina, nagu Itaalia ametiasutused väitsid.

(29)

Nagu märgitud otsuses 2008/806/EÜ, ei olnud komisjonil võimalik kättesaadava teabe põhjal langetada otsust kahe projekti kohta.

(30)

Hinnatava projekti puhul on abisaaja Finmeccanica gruppi kuuluv ettevõte Agusta (10). Agusta on spetsialiseerunud helikopteritele. Itaalia osutas oma märkustes, et ta esitas oma tähelepanekud koos Finmeccanicaga.

(31)

Esiteks tuleks meelde tuletada, et Itaalia valitsus on kasutanud seadust 808/85 nii tsiviil- kui ka sõjalise valdkonna projektide rahastamiseks. Vastavalt Itaalia ametiasutuste esitatud andmetele (otsuse 2008/806/EÜ põhjendused 171–172) oli ligikaudu 3 miljardi euro suurusest kogusummast kasutatud riikliku julgeolekuga seotud projektide jaoks 1 311 miljonit eurot.

(32)

Itaalia esitas ka tabeli, kus on loetletud riikliku julgeolekuga seotud projektid, mida kõnealuse kava raames rahastati. Tsiviilõiguse kasutamine sõjaliste projektide puhul selgitab, miks teatavaid projekte ei ole riigikaitse eelarves märgitud.

(33)

Itaalia väitis eelkõige, et abi andmine kahele projektile oli põhjendatud riigi julgeoleku eesmärkidega, ning tugines EÜ asutamislepingu artiklile 296.

4.1.   A139 projekt

(34)

Itaalia ametiasutuste sõnul alustati pärast esialgseid läbirääkimisi NATO raames A139 projekti koostöös Venemaa ettevõttega Kamov, kuid koostöö lõppes 1997. aastal. Seejärel andis Itaalia valitsus Itaalia kaitseministeeriumi kaudu välja ametliku taotluse lahinguoperatsioonide toetamiseks ettenähtud taktikalise transpordihelikopteri väljatöötamiseks.

(35)

Itaalia ametiasutused näitasid komisjonile teostatavusuuringu ametlikku taotlust kuupäevaga […], mis sisaldas sõjalisi nõudeid.

(36)

Nad näitasid ka sõjahelikopteri tehnilist kirjeldust kuupäevaga […].

(37)

Itaalia märkis, et 1999. aastani tegeles Agusta esialgse kujunduse ja tehnilise teostatavuse lahenduste väljatöötamisega, et helikopter vastaks lahinguoperatsioonide toetamiseks ettenähtud taktikalise transpordihelikopteri omadustele. Ta korraldas katseid ja valideerimist katseeksemplariga: […] (1998. aastal) ja […] (1999. aastal).

(38)

Itaalia sõnul jätkus tegevus 2000. aastal koos […].

(39)

Itaalia ametiasutuste sõnul oli seaduse 808/85 alusel rahastatud projekti tulemuseks militaarkatseeksemplari väljatöötamine.

(40)

Itaalia valitsuse otsus toetada A139 väljatöötamist oli tehtud 1998. aastal. Valitsus maksis ettevõtjale toetust […] suuruste osamaksetena järgmiselt:

Tabel 1

Rahaline toetus A139 projektile

(in EUR)

Aasta

Aasta kohta eraldatud summa (eurodes)

Kogusumma (eurodes)

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

(41)

Itaalia selgitas viivitusi sõjalise helikopteri väljatöötamisel sellega, et kaitseministeerium kohandas täiendavalt A139 täpseid operatiivvajadusi, et võtta arvesse välismaistel sõjalistel rahuvalvemissioonidel (Albaania, Bosnia, Makedoonia, Timor ja Kosovo) saadud kogemusi. Kohandused hõlmasid […].

(42)

Lisaks märkis Itaalia, et A139 pidi asendama olemasolevaid helikoptereid Bell 212, 205 ja 412. Itaalia lisas, et 11. septembri 2001 aasta sündmused sundisid teda siiski oma kavasid ümber hindama, et […].

(43)

Itaalia sõnul erines A139 projekt järgnevast AW139 tsiviilhelikopterist. Tegelikult oli A139 projekt, mida komisjon uurib, aluseks sõjalise helikopteri AW149 väljatöötamisel.

(44)

Itaalia esitas kahe helikopteri (AW139 ja AW149) tehniliste omaduste võrdluse. Itaalia sõnul näitas võrdlus, et:

AW139-l on kõik tsiviilhelikopteri omadused;

AW149-l on kõik sõjalise helikopteri omadused;

kahe helikopteri loomisel kasutatud oskusteabe vastastikune ülekanne on väga piiratud, sest tegemist on põhimõtteliselt eriotstarbeliste õhusõidukitega.

(45)

Itaalia esitatud teabe põhjal koostati järgmine tabel. Kolmandas veerus on esitatud kahe helikopteri võrdlus, s.t kas AW149 jaoks väljatöötatud osad erinevad AW139 jaoks väljatöötatud osadest.

Tabel 2

AW139 ja AW149 projekti võrdlus

 

AW139 tsiviilversioon

AW149 militaarversioon

AW149 versus AW139

Pearootori läbimõõt

13,8 m

14,6 m

uus

Sabarootori läbimõõt

2,7 m

2,8 m

uus

Kokpiti suurus

 

laius+3 cm

konstruktsiooni uus disain

Kabiin

 

pikkus + 30 cm

laius + 26 cm

konstruktsiooni uus disain

Telik

ei ole kokkupõrkekindel

kliirens 42 cm

kokkupõrkekindel (sõjaliste standardite põhjal)

kliirens 50 cm

uus kujundus

Sabatoru

 

+ 45 cm

täiustused või uus

Stardimass

6 400 kg, tsiviilotstarbeks sertifitseerimine (JAR/FAR 29)

6 800–7 000 kg (ilma lennuülesande varustuseta); sertifitseerimine AR 56 (tarbeversioon) ja DEF STAN 00-970 (Ühendkuningriigi kaitseministeerium)

uus

Mootorid

PW PT6-67C

PW PT6-67C turbo (Itaalia sõnul)

uus

Jõuülekanne

 

+ 25 % pöördemomenti

uued mehaanilised osad sama kaitsekerega

Abijõuallikas

puudub

lisaseadmete moodul

uus

Toitesüsteem

JAR/FAR 29 tsiviilstandardite kohaselt kokkupõrkekindel

sõjaliste standardite kohaselt kokkupõrkekindel; iselukustuv

uus kujundus

Relvad

puudub

7,62 mm kuulipildujad, varustatud laskeseadeldise (7×70 mm) paigaldamiseks, 20 mm kuulipildujad

uus

Kere välisküljele kinnitatavad seadmed

kopteri varustuse standard (kasutamiseks otsingu- ja päästetegevuse puhul)

tiivaotsad seadmete kandmiseks vastavalt NATO standarditele

uus kujundus

Ballistiline kaitse

puudub

olemas

uus

Avioonikasüsteem

tavapärane tsiviilsüsteem

paindlik süsteem, mis suudab integreerida uusi vahendeid missioonideks, sideks ja navigatsiooniks vastavalt sõjalistele nõuetele

uus

(46)

Itaalia esitas ka teabe AW139 väljatöötamise kohta. 2000. aastal töötati välja prototüüp maapealseteks testideks ja 2001. aastal pandi kokku lennuvõimeline katseeksemplar/prototüüp. 2000. ja 2001. aastal tehti esimesed prototüübid ning alustati väljatöötamise ja sertifitseerimisega. 2003. aasta juunis sertifitseeris helikopteri Euroopa Lennundusohutusamet (EASA), hiljem USA Föderaalne Lennuamet FAA. 2004. aastal väljastati uus sertifikaat, mis võimaldas baasversiooni esimesi tarneid. 2005. aastal toimus välis- ja lisaseadmete täiendav sertifitseerimine, et täiustada helikopterit avioonikaga, nagu meteoroloogiline radar, soojuskaamera, avariiujukite süsteem, lisakütusepaagid jms.

(47)

Itaalia esitas ka selgitused Agusta finantsolukorra ning teadus- ja arendusprojektide rahastamise kohta. Ta on esitanud nimekirja AW139 väljatöötamisega seotud partneritest, kes jagavad riske ja tulu, mis võimaldas Agustal märkimisväärselt vähendada oma esialgset investeeringut projekti.

(48)

Itaalia esitas ka Agusta teadus- ja arendustegevuse kulude üldsumma. Itaalia sõnul oli Agusta investeering teadus- ja arendustegevusse ligikaudu [20–30 %] tema aastasest käibest (keskmiselt [550–700] miljonit eurot ajavahemikus 1998–2000). Seaduse 808/85 alusel rahastatud sõjalistele projektidele eraldati […] % teadus- ja arendustegevuse kulust. Ülejäänud summat kasutati kas riigi kaasrahastatavatele tsiviilprojektidele (10,30 %, rahastati vastavalt seadusele 808/85) või omafinantseerimisega teadus- ja arendustegevuse projektidele ([35-45] %). Teadus- ja arendustegevuse projekti, millest sai AW139 projekt, rahastamine ulatus […] euroni aastas ([…] % […] %-st].

(49)

Itaalia esitas ka Agusta audiitorite (PricewaterhouseCoopers) 15. septembri 2006. aasta aruande, mille kohaselt:

materjali, varustuse ja muude väliskulude andmed on nõuetekohaselt ekstrapoleeritud ettevõtja projektiks ettenähtud analüütilise tööstusraamatupidamise põhjal;

tööjõukulu on kindlaks määratud tariifijärgse tunnipalga põhjal, mis ei ole kõrgem kaitseministeeriumi kehtestatud tunnipalgast, ning

andmed rahastamise kohta vastavad tööstusministeeriumi poolt seaduse 808 alusel eraldatud summale.

(50)

Kolmanda isiku väitele, et esmane sertifitseerimine on teadus- ja arendustegevuse projekti laadi kindlaks määramisel põhiline, vastasid Itaalia ametiasutused, et sertifitseerimine ei ole piisav tingimus helikopteri laadi üle otsustamiseks. Itaalia ametiasutused esitasid oma väite kinnitamiseks pika nimekirja helikopteritest, millele on esmalt antud sõjaline sertifikaat ja seejärel tsiviilsertifikaat või vastupidi või mille puhul toimus samal ajal paralleelselt kaks sertifitseerimisprotsessi.

(51)

Itaalia väitis lisaks, et viimasel ajal on muutunud tavapäraseks nõuda sõjaliste helikopterite sertifitseerimist ka tsiviilasutustes ning seejärel piirduda sõjalisel sertifitseerimisel üksnes teatavate elementidega (nagu avioonika ja relvastus).

(52)

Kokkuvõttes väitis Itaalia, et tsiviilotstarbeks sertifitseerimine ei välista seda, et helikopteri väljatöötamist on algselt rahastatud sõjalisel eesmärgil (nagu Itaalia ametiasutuste sõnul toimus A139 puhul) ning seejärel rahastab ettevõtja tsiviilversiooni arendamist ja sertifitseerimist täielikult omavahenditega.

4.2.   BA609 projekt

(53)

BA609 projekt hõlmab kopterlennuki ehk õhusõiduki väljatöötamist, mis võib startida ja maanduda nagu helikopter ning lennata nagu lennuk. Rootorid tiibadel paiknevad startimise ja maandumise ajal vertikaalselt ning lennu ajal horisontaalselt. See ühendab helikopteri paindlikkuse startida ja maanduda väiksel alal ning võime lennata palju kiiremini pikemaid distantse. Võttes arvesse selle suurust ja omadusi võrreldes teiste helikopteritega, on maandumiseks siiski vaja ettevalmistatud pinda (tsementplatvormi), mis tähendab, et see ei sobi kõrbemissioonideks ega naftaplatvormidel maandumiseks.

(54)

BA609 projekti juhib USA ettevõte Bell. Itaalia sõnul on BA609 eeskujuks USA valitsuse kasutatav kopterlennuk V22.

(55)

Itaalia väidab, et tsiviilversiooni on välja töötanud Bell koos Agustaga omavahendite abil ettevõtja BellAgusta kaudu, millest 60 % kontrollib Bell ja 40 % Agusta.

(56)

Itaalia sõnul toimus BA609 kahe versiooni paralleelne väljatöötamine järgmiselt.

Tabel 3

BA609 projekti etapid

Aasta

BA609 tsiviilhelikopteri väljatöötamise etapid

BA609 sõjalise helikopteri väljatöötamise etapid

1996

Bell alustab väljatöötamisega

 

1998. aasta oktoober

Bell-Agusta leping

[…]

1998. aasta oktoober

 

[…]

2002. aasta detsember

BA609 prototüübi esimesed maapealsed katsed

 

2003. aasta märts

Esimese prototüübi esimene lend

 

2004

 

[…]

2005. aasta september

 

[…]

2006. aasta juuli

Teise tsiviilprototüübi esimene lend

 

2012

Eeldatakse sertifikaadi välja andmist

 

(57)

2007. aasta mais näitasid Itaalia ametiasutused komisjonile dokumente seoses sõjaliste nõuetega.

(58)

Itaalia esitas ka mereväe kirjad, mis väljendasid selle strateegilist huvi BA609 väljatöötamiseks. Itaalia märkis kavatsust, et […] peaks samuti olema võimeline kandma kopterlennukit.

(59)

Itaalia sõnul hõlmab Agusta töö BA609-ga Itaalias (Itaalia väitel on see projekt, mida ta toetab) BA609 militaarversiooni, mis on eraldi projekt ja erineb BA609 tsiviilversioonist, mida töötatakse praegu välja ettevõtte Bell USA tehastes.

(60)

Itaalia esitas üksikasjaliku teabe kahe versiooni – militaar- ja tsiviilversiooni – tehniliste omaduste kohta, mis vastavalt Itaalia ametiasutustele kinnitab militaarversiooni olemasolu:

militaarversioon on raskem (8 t versus 7,6 t) ning selle stardimass on suurem (18 000 naela versus 16 800 naela);

militaarversiooni puhul on kere põhistruktuuri tugevdatud, et kasutada lükanduksi, parandada ballistilist kaitset, lisada tugevdused punktidesse, kuhu kinnitatakse täiendavad välised seadmed, ning saavutada energianeelduvus keres, mis vastab kokkupõrkekindluse rangematele nõuetele;

militaarversiooni mootor on suurema võimsusega PWC PT6C-67 (mitte PWC PT6C-67A);

militaarversiooni puhul on olemas abijõuallikas (APU), mis annab energiat mootorite seiskumise korral ning suurendab õhusõiduki toimevõimet; tsiviilversioonis APU puudub;

militaarversiooni telik on konstrueeritud raskeid maandumisi ja kokkupõrkeid silmas pidades, mis on tüüpiline sõjalise kasutuse puhul; tsiviilversioon on varustatud sissetõmmatava telikuga;

militaarversioon on varustatud kokkupõrkekindla iselukustuva toitesüsteemiga, mida on võimalik lennu ajal täita ja mis vastab teiste helikopterite sõjalistele nõuetele; tsiviilversiooni toitesüsteem ei ole nii kokkupõrkekindel;

militaarversioonil on muid eriomadusi, mida ei esine tsiviilversioonil: see on varustatud 20 mm kuulipildujatega ja raketilaskesüsteemiga; selle kere välisküljele on võimalik kinnitada täiendavaid seadmeid sõjaliseks kasutamiseks (et võimaldada sõjaväe sisenemist ja väljumist jne); see on varustatud tiibade ja rootori ballistilise kaitsega, relvastatud kabiiniga jne.

(61)

29. septembril 2008 teostasid komisjoni ametnikud Itaalia ametiasutuste kutsel kontrollkäigu. Itaalia ametiasutused näitasid neile sõjaväebaasi, kus tehakse katseid helikopteriga BA609, ning Agusta peakontorit ja selle teadus- ja arendustegevuse osakondi.

(62)

Itaalia ametiasutused tutvustasid neile:

telemeetria kontrolliruumi ja teavet käimasolevate operatsioonide kohta seoses BA609 katselennuga;

BA609 teise prototüübi (11) lendu ja maandumist, sealhulgas rootorite kaldumist lennuki režiimist helikopteri režiimi;

BA609 kopterit, mida tutvustas selle piloot;

BA609 kolmandat prototüüpi, mida töötatakse välja sõjaväebaasi angaaris.

(63)

Agusta tegevjuht tutvustas sõjaväebaasis üksikasjalikult helikopterit BA609. Itaalia kaitseministeeriumi esindaja esitas teatavaid üksikasju militaarse konfiguratsiooni ja missioonide kohta seoses ministeeriumi nõuetega.

(64)

Esitati ka tõendeid V22 eest vastutavate USA ametiasutuste tõstatatud probleemide kohta, […] (12).

(65)

Teavet esitati ka kaldrootori tehnoloogia baasavioonika arenemise kohta sõjalisteks missioonideks sobivateks konfiguratsioonideks […].

(66)

Agusta peakontori eraldatud turvalal Cascina Costas näidati komisjoni ametnikele järgmiseid BA609-ga otseselt seotud objekte:

BA609 üks-ühele maketti […] konfiguratsioonis koos asjakohase lennuülesande varustusega […];

lennuülesande süsteemiintegratsiooni laborit, kus oli võimalik näha simuleeritud lennuülesannet […].

(67)

Itaalia esitas teabe kahe abi käsitleva otsuse alusel BA609 projektile eraldatud toetuse kohta. Esimene otsus hõlmas ajavahemikku 1998. aastast kuni 2000. aastani ning summat suuruses […] miljonit eurot.

(68)

Teine otsus hõlmas tegevust ajavahemikus 2001. aastast kuni 2004. aastani ning täiendavat […] miljoni euro suurust summat. Tegevus kestab jätkuvalt, sest projekti puhul on ette tulnud tõsiseid viivitusi ning viimased osamaksud maksis Itaalia valitsus […].

(69)

Itaalia esitas abisumma kohta üksikasjaliku tabeli (13).

Tabel 4

Rahaline toetus BA609 projektile

(miljonites eurodes)

 

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

Kokku

Platvormi militaartehnoloogia

Kaldrootori simulatsioonikood

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Jõuülekandesüsteemide tehnoloogia

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Lennujuhtimissüsteem

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Katselendude riist- ja tarkvara

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Vahesumma

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

BA609 täiendav militaar- ja julgeolekuseadistus

Arhitektuur

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Plaaner

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Süsteemid

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Avioonika

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Vahesumma

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Kokku

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

(70)

Itaalia on esitanud ka teabe Agusta teadus- ja arendustegevuse kulutuste kohta (vt põhjendus 48). Kulutused BA609 tsiviilversioonile ajavahemikul 1998–2000 olid keskmiselt […] miljonit eurot aastas ([…] % eespool nimetatud […] %-st).

(71)

Nagu väidetud põhjenduses 49, on Itaalia esitanud A139 kohta Agusta audiitorite (PricewaterhouseCoopers) aruande.

(72)

Itaalia sõnul ei ole toimunud tehnoloogilist ülekannet militaarprojektilt BellAgusta välja töötatud tsiviilprojektile. Lisaks väidab Itaalia, et isegi kui toimus oskusteabe ülekanne, oleks väga raske kindlaks teha tehnoloogilise ülekande ulatust.

(73)

Itaalia tunnistab, et helikopterite baastehnoloogia on alati olulisel määral kahekordse kasutusega ning sama kehtib kaldrootori kohta. Itaalia märgib lisaks, et hinnatava juhtumi puhul on küsimus siiski veel keerulisem, sest projekt on seotud väga uuendusliku õhusõidukiga, mis on välja arendatud palju ulatuslikumast militaarprojektist.

(74)

Lõpetuseks märgib Itaalia, et kopterlennuki välja töötamine ei avalda mõju konkurentsile, kuna ei Euroopas ega ka mujal maailmas ole alternatiivseid ega võrreldavaid projekte.

(75)

Kokkuvõtteks märgib Itaalia, et ainus teadus- ja arendustegevuse projekt seoses kaldrootoriga, mida ta kavatses toetada, hõlmab militaarkasutuseks kavandatud õhusõidukit BA609.

4.3.   Itaalia järeldused kahe projekti kohta

(76)

Mõlema õhusõiduki puhul tuginevad Itaalia ametiasutused EÜ asutamislepingu artiklile 296. Selle alusel paluvad nad komisjonil lõpetada praeguse uurimismenetluse, mis ei ole vajalik, sest kõnealused meetmed ei kuulu EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisalasse.

(77)

Nagu osutatud mitmes märkuses, väidavad Itaalia ametiasutused ka, et kui Itaalia ametiasutuste võetud meetmed tekitavad komisjonis konkurentsiga seotud mureküsimusi, siis peaks ta neid meetmeid uurima koos Itaaliaga EÜ asutamislepingu artikli 298 lõike 1 alusel.

5.   HINDAMINE

(78)

Sisuliselt püüab komisjon teha hindamisel kindlaks, kas Itaalia toetus kahele eespool nimetatud projektile kuulub EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse.

(79)

Kui Itaalia valitsuse võetud meede kahe projekti toetamiseks ei kuulu EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse, nagu väidab kolmas isik, peaks komisjon hindama kõnealuseid projekte EÜ asutamislepingu artikli 87 ja eriti teadus- ja arendustegevuse projektidele antava abi hindamise eeskirjade põhjal. Kui aga Itaalia meetmed kuuluvad EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse, siis konkurentsieeskirjad ei kehti (14).

(80)

Itaalia esitatud teabe ja kontrollkäigu põhjal on komisjon jõudnud järeldusele nende kahe projekti ning Itaalia valitsuse poolt projektide toetamiseks võetud meetmete suhtes.

(81)

Alustuseks tuleks meelde tuletada, et varustuse sõjaline laad ja eesmärk iseenesest ei ole piisav, et õigustada erandi tegemist ühenduse eeskirjadest EÜ asutamislepingu artikli 296 alusel. Selline meede peab olema vajalik ka liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb EÜ asutamislepingu artiklit 296 tõlgendada rangelt ning see peab piirduma selgelt määratletud erandjuhtudega. Lisaks peavad just liikmesriigid tõendama, et erandi kohaldamise tingimused on täidetud.

(82)

Seetõttu tuleb hindamist alustada kahe uurimisprojekti laadi kontrollimisega.

(83)

Teiseks tuleb hinnata, kas Itaalia on tõendanud, et võetud meetmeid peeti vajalikuks oluliste julgeolekuhuvide kaitseks seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmise või kaubandusega ehk teisisõnu seda, kas kohaldatakse EÜ asutamislepingu artiklit 296.

(84)

Kolmandaks uuritakse hindamisel ka seda, kas selline toetus tsiviilhelikopteri väljatöötamiseks Agusta poolt võis mõjutada konkurentsitingimusi ühisturul.

(85)

Kahe projekti hindamisel on oluline rõhutada, et uuritavad meetmed on seotud teadus- ja arendustegevuse etapiga. Oluline ei ole üksnes lõpptoodete iseloom iseenesest, vaid ka teadus- ja arendustegevuse etapis tehtud töö iseloom. Lisaks tuleks märkida, et hinnatavad projektid piirdusid teadus- ja arendustegevuse etapiga ning neid ei ole võimalik hinnata tööstusliku tootmise lepingu alusel, nagu nõuab kolmas isik, sest see toimus hilisemas etapis.

(86)

Itaalia on esitanud kahe projekti kohta olulised tõendid ning võimaldanud kontrollkäiku sõjaväebaasi.

(87)

Lõpetuseks tuleks meelde tuletada, et Itaalia on kasutanud sama õiguslikku alust (seadus 808/85) nii tsiviil- kui ka militaarprojektide toetamiseks. Nagu märgitud otsuses 2008/806/EÜ, tekitas tsiviilõiguse kasutamine militaarprojektide toetamiseks ühelt poolt ebakindlust rahastatava projekti iseloomu osas, kuid teiselt poolt selgitas, miks sellised projektid puudusid riigikaitse eelarvest.

5.1.   A139 projekt

(88)

Itaalia ametiasutuste esitatud dokumentatsioonist nähtub, et Itaalia ametiasutuste toetatud A139 teadus- ja arendustegevuse projekt oli kavandatud üksnes riigi julgeolekuga seotud kasutusteks.

(89)

Eelkõige oli A139 ehk hinnatav projekt seotud üksnes katseeksemplari väljatöötamisega, mis on helikopteri väljatöötamise üks esimesi etappe. Itaalia on selgitanud, et katseeksemplari oli vaja üksnes AW149 sõjalise helikopteri väljatöötamiseks.

(90)

Itaalia on näidanud sõjalisi dokumente, milles määrati kindlaks sõjalise helikopteri lennuülesanded (vt põhjendus 35).

(91)

Itaalia on näidanud ka sõjalist dokumenti, mis sisaldab väljatöötamisel oleva projekti tehnilist kirjeldust (vt põhjendus 36). Tehniline kirjeldus on teadus- ja arendustegevuse projekti tulemus. Kolmanda isiku sõnul on sõjalised nõuded ja sõjaline tehniline kirjeldus kaks etappi, mis iseloomustavad militaarprogrammi arengut.

(92)

Vastavalt Itaalia esitatud teabele ja tõenditele kasutatakse kõnealust katseeksemplari helikopteri AW149 väljatöötamiseks, mille lõplikuks väljatöötamiseks on läinud esialgselt kavandatust palju kauem aega.

(93)

Tuleks märkida, et AW149 eesmärk ja omadused vastavad sõjalisele helikopterile (15).

(94)

Itaalia on esitanud ka teabe kõigi hinnatavale projektile eraldatud riiklike vahendite kohta ning üldinvesteeringute kohta Agusta teadus- ja arendustegevusse. Need näitajad vastavad üksnes katseeksemplari esialgsele rahastamisele.

(95)

Itaalia on esitanud ettevõtte audiitorite aruande, milles tõendatakse, et A139 projekti kulutused kirjendati sõjaliste kulutustena ja vastavad Itaalia kaitseministeeriumi kehtestatud parameetritele.

(96)

AW149 peamine kindlaks määratud lennuülesanne on lahinguoperatsioonide lennutugi, mis on riikliku julgeoleku seisukohalt oluline.

(97)

Itaalia esitatud teabe põhjal võib seetõttu järeldada, et AW149 on helikopter, mis on oluline riikliku julgeoleku seisukohast, nagu selle on kindlaks määranud kaitseministeerium, ja mida on seejärel kohandatud Itaalia sõjaväe operatiivülesannete täitmisel saadud kogemuste põhjal (16).

(98)

Itaalia esitatud teabest nähtub, et Itaalia ametiasutuste võetud toetusmeetmeid A139 projekti suhtes peeti vajalikuks Itaalia oluliste julgeolekuhuvide kaitseks, kuna see võimaldas täita sõjalisi vajadusi ja rahastada relvade, asjaomasel juhul sõjalise helikopteri tootmistehnoloogia arendamist, mis on lisatud artikli 296 lõikes 2 osutatud nimekirja. Seetõttu tuleb kõnealust meedet hinnata nii, et kättesaadava teabe põhjal ei ole võimalik järeldada, et Itaalia tuginemine artiklile 296 on väär.

(99)

Itaalia väidab, et A139 projektist ei oleks olnud mingit kasu AW139 tsiviilhelikopteri väljatöötamisele.

(100)

Samal ajal on selge, et ettevõtja poolt sama akronüümi (A139) kasutamine tsiviilhelikopteri (AW139) puhul tekitas kahtlusi projekti olemuse suhtes.

(101)

Itaalia on esitanud üksikasjaliku teabe kahe helikopteri ja nende varustuse kohta. Selle põhjal on olnud võimalik järeldada, et A139 tsiviilhelikopter (AW139) ja AW149 on kaks erinevat helikopterit.

(102)

Itaalia andis teadus- ja arendustegevuse etapi alguses toetust selliste omadustega helikopteri väljatöötamiseks, mis vastab Itaalia kaitse konkreetsetele strateegilistele nõuetele.

(103)

Itaalia esitatud teave A139 projekti sõjaliste omaduste ning kolmanda isiku väited AW139 tsiviilotstarbe kohta on kooskõlas. Teisest küljest on võimalik ja tõenäoline, et toetust saanud A139 projekti alusel teostatud teadus- ja arendustegevusest oli kasu AW139 tsiviilhelikopteri väljatöötamiseks (17).

(104)

Tuleks meelde tuletada, et helikopteritel on omadusi, mis võimaldavad kahesugust kasutust. Itaalia sõnul on antud sektoris sagedane, et ettevõtjad arendavad sõjaliste helikopterite teadus- ja arendustegevuse projekte, et välja töötada tsiviilhelikoptereid.

(105)

Seetõttu on võimalik järeldada, et kuigi Itaalia ametiasutuste tuginemine EÜ asutamislepingu artiklile 296 ei olnud väär, näib siiski, et need meetmed moonutasid konkurentsitingimusi ühisturul, sest nendest oli kasu ka AW139 tsiviilhelikopteri väljatöötamiseks.

(106)

Komisjon uurib seetõttu koos Itaalia ametiasutustega artikli 298 lõike 1 põhjal, kuidas saab selliseid meetmeid viia vastavusse asutamislepingus sätestatud eeskirjadega.

5.2.   BA609 projekt

(107)

BA609 kohta on Itaalia ametiasutused esitanud piisavat teavet tõendamaks, et kopterlennuki militaarversioon on väljatöötamisel.

(108)

Itaalia ametiasutused on üksikasjalikult tutvustanud BA609-le seatavaid lennuülesandeid. Nad on esitanud tõendeid, et kaitseministeerium on sellise õhusõiduki tellinud. Kolmanda isiku arvates on see vajalik militaarsete projektide puhul.

(109)

Itaalia ametiasutused korraldasid kontrollkäigu sõjaväebaasi. Kontrollkäigu ajal oli võimalik näha väljatöötamisel oleva õhusõiduki tegelikke prototüüpe ja varustuse elusuuruses makette ning saada kinnitust, et need on tõepoolest ette nähtud sõjaliseks kasutamiseks (vt põhjendusi 62–66).

(110)

Itaalia ametiasutused on esitanud ka teabe õhusõiduki väljatöötamise rahastamise kohta.

(111)

Nad on esitanud ka audiitorite aruande, mis tõendab, et Itaalia valitsuse makstud summasid kasutati täielikult ettevõtja militaarprojektide jaoks.

(112)

Lisaks on Itaalia ametiasutused selgitanud, et kaldrootori omadused võimaldavad õhusõiduki strateegilist kasutamist riigi julgeoleku huvides, nt mereseireks, mis on Itaalia geograafilist asukohta Vahemere keskosas arvesse võttes eriti oluline.

(113)

Eelkõige anti avioonikasüsteemide arendamise tutvustamisega ülevaade võimalikest riigi julgeolekuga seotud ülesannetest, mida võib teostada kaldrootori abil.

(114)

Itaalia esitatud teabest nähtub, et Itaalia ametiasutuste võetud toetusmeetmeid BA609 projekti suhtes peeti vajalikuks Itaalia oluliste julgeolekuhuvide kaitseks, kuna see võimaldas täita sõjalisi vajadusi ja rahastada relvade, asjaomasel juhul sõjalise helikopteri tootmistehnoloogia arendamist, mis on lisatud artikli 296 lõikes 2 viidatud nimekirja. Seetõttu tuleb kõnealuseid meetmeid hinnata nii, et kättesaadava teabe põhjal ei ole võimalik järeldada, et Itaalia tuginemine asutamislepingu artiklile 296 oli väär.

(115)

Teisest küljest tuleks märkida, et ühe õhusõiduki kahe versiooni paralleelsel väljatöötamisel, isegi kui tegemist on väga uuendusliku õhusõidukiga nagu BA609, toimub vältimatult projekti ühe osa oskusteabe ülekanne teisele osale. Kuigi Itaalia on näidanud olulisi erinevusi sõjaliseks kasutamiseks kujundatud õhusõiduki ja tsiviilturu jaoks välja töötatud versiooni vahel, on sõjalise õhusõiduki puhul teostatud töö tehnoloogiline ülekanne tsiviilversioonile väga tõenäoline.

(116)

Eelkõige kehtib see Agusta esialgse töö kohta seoses kaldrootoriga.

(117)

Selleks et hinnata esialgset tööd nõuetekohaselt, tuleb tunnistada, et see peamiselt 1990. aastate lõpus tehtud töö jääb ajaliselt väga kaugele lõpptoote valmimisest, mis viimaste prognooside kohaselt toimub 2013. aastal või isegi hiljem (18).

(118)

Itaalia esitatud teave BA609 projekti sõjalise laadi kohta ning kolmanda isiku väited BA609 õhusõiduki tsiviilse laadi kohta on kooskõlas. Itaalia tunnistab kahe versiooni paralleelsest väljatöötamist. Seetõttu on võimalik ja isegi tõenäoline, et BA609 projekti alusel rahastatud tööst on kasu ka praegu väljatöötamisel oleva tsiviilõhusõiduki arendamisel (19).

(119)

Seetõttu on võimalik järeldada, et kuigi Itaalia ametiasutuste tuginemine EÜ asutamislepingu artiklile 296 ei olnud väär, näib siiski, et need meetmed moonutasid konkurentsitingimusi ühisturul, sest nendest oli kasu ka BA609 tsiviilõhusõiduki väljatöötamiseks.

(120)

Komisjon uurib seetõttu koos Itaalia ametiasutustega EÜ asutamislepingu artikli 298 lõike 1 põhjal, kuidas saab selliseid meetmeid viia vastavusse asutamislepingus sätestatud eeskirjadega.

6.   JÄRELDUS

(121)

Eespool esitatut arvesse võttes saab komisjon järeldada, et Itaalia valitsuse poolt seaduse 808/85 alusel kahele uurimis- ja arendustegevuse projektile (A139 ja BA609) antud toetus kuulub artikli 296 kohaldamisalasse.

(122)

Seetõttu ei ole põhjust jätkata käesolevat menetlust vastavalt artikli 88 lõikele 2 ning selle võib lõpetada.

(123)

Komisjoni uurimine on siiski näidanud ka, et kõnealused meetmed on mõjutanud ühisturu konkurentsitingimusi seoses toodetega, mis ei ole konkreetselt ette nähtud sõjaliseks kasutamiseks.

(124)

Komisjon uurib seetõttu eraldi menetluses vastavalt artikli 298 lõikele 1 koos Itaalia ametiasutustega, kuidas saab selliseid meetmeid viia vastavusse asutamislepingus sätestatud eeskirjadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Itaalia poolt seaduse 808/1985 alusel võetud meetmed kahe teadus- ja arendustegevuse projekti A139 ja BA609 toetuseks kuuluvad EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse. Seetõttu ei ole põhjust käesolevat menetlust jätkata.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 28. oktoober 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES


(1)  ELT C 16, 22.1.2004, lk 2 ja ELT C 252, 12.10.2005, lk 10.

(2)  Juhtum N 281/84, 14. mai 1986. aasta kiri SG(86) 5685.

(3)  ELT L 284, 28.10.2008, lk 1.

(4)  Ühenduse 1996. aasta raamistik teadus- ja arendustegevuseks antava riigiabi kohta (EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5) või ühenduse 1986. aasta raamistik teadus- ja arendustegevuseks antava riigiabi kohta (EÜT C 83, 11.4.1986, lk 2).

(5)  K(2005) 1813 (lõplik).

(6)  ELT C 252, 12.10.2005, lk 10.

(7)  Salajane info seoses riigi oluliste julgeolekuhuvide või ärisaladuste kaitsega.

(8)  http://www.agustawestland.com/products01_01.asp?id_product=15

(9)  http://www.bellagusta.com/air_ba_faq.cfm#8

(10)  Praegu AgustaWestland, pärast Agusta ühinemist ettevõttega Westland.

(11)  Esimest prototüüpi katsetatakse Texases asuvas ettevõttes Bell Agusta Aerospace.

(12)  […]

(13)  Märkida tuleks, et Itaalia poolt tabelis ja kahes abi käsitlevas otsuses esitatud summade vahel esineb väike lahknevus.

(14)  Vt otsus kohtuasjas T-26/01: Fiocchi munizioni SpA vs. komisjon (EKL 2003, lk I-3951, punkt 59).

(15)  Vastavalt avalikkusele kättesaadavale teabele ettevõtja veebisaidil sobib AW149 näiteks lahingutoetuseks, otsingu- ja päästetegevuseks lahingupiirkonnas (combat SAR), luureks, jälitustegevuseks, meditsiiniliseks evakueerimiseks (MEDEVAC), otsingu- ja päästetegevuseks (SAR) ning juhtimistegevuse toetuseks.

(16)  Riikliku julgeoleku valdkonnas algatavad liikmesriigid sageli projekte uute tehnoloogiate uurimiseks, ilma et jõutaks tingimata tööstusliku tootmise etappi. Pole mõeldav, et teadus- ja arendustegevuse militaarprojektid ei kuulu EÜ asutamislepingu artikli 296 alla põhjusel, et need ei olnud edukad või ei tehtud otsust projektide tulemuste ellu viimiseks. Seetõttu ei peetud tööstusliku tootmise lepingut kaitseministeeriumiga vajalikuks, et kohaldada EÜ asutamislepingu artiklit 296 teadus- ja arendustegevuse projektidele.

(17)  Näiteks teadus- ja arendustegevuse väiksemate kulude või esialgselt A139 militaarprojekti alusel välja töötatud tehnoloogia kasutamise kaudu, mida seejärel kasutati kohe AW139 tsiviiltoote jaoks.

(18)  Asjaolul, et projekti jätkuvalt arendatakse, on kaks tagajärge: tehniline kirjeldus ei ole lõpule viidud, kuna projekt hõlmab täielikult uut tehnoloogiat, mille puhul on vajalik keeruline sertifitseerimisprotsess, ning tööstusliku tootmise leping puudub, kuna teadus- ja arendustegevuse projekt ei ole kaugeltki lõpetatud.

(19)  Näiteks tsiviilprojekti teadus- ja arendustegevuse väiksemate kulude või esialgselt BA609 militaarprojekti alusel välja töötatud tehnoloogia kasutamise kaudu, mida seejärel kasutati kohe BA609 tsiviilprojekti jaoks.