02009D0477 — ET — 01.09.2021 — 005.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU OTSUS,

28. mai 2009,

millega avaldatakse konsolideeritud kujul 14. novembri 1975. aasta tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta (TIR-konventsioon), nagu seda on pärast nimetatud kuupäeva muudetud

(2009/477/EÜ)

(ELT L 165 26.6.2009, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

14. novembril 1975 sõlmitud TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (TIR-konventsioon) ( 1 ) muudatus Vastavalt ÜRO hoiulevõtja teatisele C.N.387.2009.TREATIES-3 jõustus 1. oktoobril 2009 kõigi lepinguosaliste suhtes järgmine muudatus

  L 125

1

21.5.2010

►M2

TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (1975. aasta TIR-konventsioon) ( 2 ) muudatus Vastavalt ÜRO hoiulevõtja teatisele C.N.659.2011.TREATIES – 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2012 kõigi konventsiooniosaliste suhtes järgmised TIR-konventsiooni muudatused

  L 66

1

6.3.2012

►M3

TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (TIR-konventsioon, 1975) ( 3 ) muudatus Vastavalt ÜRO hoiulevõtja teatisele C.N.326.2011.TREATIES-2 jõustuvad 13. septembril 2012 kõigi konventsiooniosaliste suhtes järgmised muudatused

  L 244

1

8.9.2012

►M4

TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (1975. aasta TIR-konventsioon) ( 4 ) muudatus 

  L 245

3

14.9.2013

►M5

TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (1975. aasta TIR-konventsioon) muudatus 

  L 346

1

2.12.2014

►M6

TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (1975. aasta TIR-konventsioon) muudatus 

  L 321

31

29.11.2016

►M7

TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (TIR-konventsioon, 1975) muudatused 

  L 99

1

19.4.2018

►M8

TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (TIR-konventsioon, 1975) muudatused 

  L 296

1

22.11.2018

►M9

TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (TIR-konventsioon, 1975) muudatused  Vastavalt ÜRO hoiulevõtja teatisele C.N.85.2021.TREATIES-XI.A.16 jõustuvad 1. juunil 2021 kõigi konventsiooniosaliste suhtes järgmised TIR-konventsiooni muudatused.

  L 193

1

1.6.2021

►M10

TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (TIR-konventsioon, 1975) muudatused  Kooskõlas ÜRO hoiulevõtja teatistega C.N.157.2021.TREATIES-XI.A.16 ja C.N.268.2021.TREATIES-XI.A.16 jõustuvad 1. septembril 2021 kõigi konventsiooniosaliste suhtes järgmised TIR-konventsiooni muudatused

  L 331

1

20.9.2021



▼B

NÕUKOGU OTSUS,

28. mai 2009,

millega avaldatakse konsolideeritud kujul 14. novembri 1975. aasta tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta (TIR-konventsioon), nagu seda on pärast nimetatud kuupäeva muudetud

(2009/477/EÜ)



Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas avaldatakse teavitamise eesmärgil konsolideeritud kujul 14. novembri 1975. aasta tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta (TIR-konventsioon), nagu seda on pärast nimetatud kuupäeva 2008. aasta lõpuks muudetud.

Komisjon avaldab konventsiooni edasised muudatused Euroopa Liidu Teatajas, märkides nende jõustumise kuupäeva.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.



LISA

TIR-MÄRKMIKE ALUSEL TOIMUVA RAHVUSVAHELISE KAUBAVEO KONVENTSIOON (1975. aasta TIR-KONVENTSIOON)

Märkus: Üksnes need konventsiooni ja selle lisade tekstid, mis on hoiul depositaarina tegutseva ÜRO peasekretäri juures, on autentsed. Käesolev tekst avaldatakse vaid teavitamise eesmärgil.



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED



a)

Mõisted

Artikkel 1

Konventsiooni kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„TIR-vedu” – kaupade vedu lähtetolliasutusest sihttolliasutusse käesoleva konventsiooniga ettenähtud protseduuri alusel, mida nimetatakse „TIR-protseduur”;

b) 

„TIR-veoetapp” – TIR-veo osa konventsiooniosalise territooriumil alates lähtetolliasutusest või sisenemise vahetolliasutusest kuni sihttolliasutuse või väljumise vahetolliasutuseni;

c) 

„TIR-veoetapi algus” – maanteesõiduk, autorong või konteiner on koos lasti ja selle juurde kuuluva TIR-märkmikuga esitatud kontrollimiseks lähtetolliasutusele või riigi tolliterritooriumile sisenemise vahetolliasutusele ning nimetatud tolliasutus on TIR-märkmikku aktsepteerinud;

d) 

„TIR-veoetapi lõppemine” – maanteesõiduk, autorong või konteiner on koos lasti ja selle juurde kuuluva TIR-märkmikuga esitatud kontrollimiseks sihttolliasutusele või riigi tolliterritooriumilt väljumise vahetolliasutusele;

e) 

„TIR-veoetapi lõpetamine” – tolliasutus aktsepteerib, et konventsiooniosalise territooriumil toimunud TIR-veoetapp on korrektselt lõppenud. Tolliasutus teeb selle kindlaks sihttolliasutuses või tolliterritooriumilt väljumise vahetolliasutuses olevate andmete ja lähtetolliasutuses või tolliterritooriumile sisenemise vahetolliasutuses olevate andmete võrdlemise teel;

f) 

„impordi- või eksporditollimaksud ja impordi- või ekspordimaksud” – tollimaksud ning kõik muud maksud ja tasud, mis tuleb tasuda kaupade impordil või ekspordil või seoses impordi või ekspordiga, välja arvatud tasud summas, mis vastab osutatud teenuste ligilähedasele maksumusele;

g) 

„maanteesõiduk” – nii maantee-mootorsõiduk kui ka iga sellega ühendatav haagis või poolhaagis;

h) 

„autorong” – ühendatud sõidukid, mis liiguvad maanteel ühe sõidukina;

j) 

„konteiner” – veoseade (tõstuk-furgoon, vahetatav tsistern või muu selline seade), mis on:

i) 

täielikult või osaliselt kinnine, moodustades kauba hoidmiseks vajaliku ruumi;

ii) 

püsiva konstruktsiooniga ja seepärast piisavalt tugev korduvkasutuseks;

iii) 

spetsiaalselt ehitatud ühe või mitme veoliigiga ilma vahepealse ümberlaadimiseta kaubaveo hõlbustamiseks;

iv) 

ehitatud kauba hõlpsaks käsitsemiseks, eelkõige ühelt veoliigilt teisele ümberlaadimisel;

v) 

ehitatud nii, et seda on lihtne täita ja tühjendada;

vi) 

siseruumalaga üks kuupmeeter või rohkem.

„Demonteeritavat üksust” käsitatakse konteinerina;

k) 

„lähtetolliasutus” – konventsiooniosalise tolliasutus, kus algavad kauba pealelaadimisega või osalise pealelaadimisega TIR-veod;

l) 

„sihttolliasutus” – konventsiooniosalise tolliasutus, kus lõpevad kauba mahalaadimisega või osalise mahalaadimisega TIR-veod;

m) 

„vahetolliasutus” – konventsiooniosalise tolliasutus, mille kaudu maanteesõiduk, autorong või konteiner siseneb konventsiooniosalise territooriumile või väljub sellelt TIR-veo ajal;

n) 

„isik” – nii füüsiline kui ka juriidiline isik;

o) 

„TIR-märkmiku valdaja” – isik, kellele on vastavuses TIR-konventsiooni asjakohaste sätetega välja antud TIR-märkmik ja kelle nimel on esitatud tollideklaratsioon TIR-märkmiku kujul, väljendades soovi suunata kaup TIR-protseduurile lähtetolliasutuses. Valdaja vastutab maanteesõiduki, autorongi või konteineri koos veosega ja selle juurde kuuluva TIR-märkmiku esitamise eest lähtetolliasutuses, vahetolliasutuses ja sihttolliasutuses ning TIR-konventsiooni teiste asjakohaste sätete nõuetekohase järgimise eest;

p) 

„raske või suuremahuline kaup” – raske või suuremahuline ese, mida selle massi, suuruse või laadi tõttu ei veeta tavaliselt kinnises maanteesõidukis või konteineris;

q) 

„garantiiühing” – ühing, kellele konventsiooniosalise tolliasutus ►M8  või mõni muu pädev asutus ◄ on andnud ►M3  volitused ◄ tegutseda TIR-protseduuri kasutavate isikute ►M3  garandina ◄ ;

▼M3

r) 

„rahvusvaheline organisatsioon” – organisatsioon, kellele TIR-halduskomitee on andnud volitused võtta endale vastutus rahvusvahelise garantiisüsteemi tõhusa organiseerimise ja toimimise eest;

▼M10

s) 

„eTIR-protseduur” – elektroonilise andmevahetusega rakendatav TIR-protseduur, millel on TIR-märkmikuga samaväärne funktsioon. TIR-konventsiooni sätete kohaldamisel on eTIR-protseduuri üksikasjad kindlaks määratud 11. lisas.

▼B



b)

Reguleerimisala

Artikkel 2

Käeasolevat konventsiooni kohaldatakse kauba veol maanteesõiduki, autorongi või konteineriga vahepealse ümberlaadimiseta üle ühe või enama riigipiiri konventsiooniosalise lähtetolliasutuse ja teise või sama konventsiooniosalise sihttolliasutuse vahel, tingimusel et osa TIR-veost toimub maanteel.

Artikkel 3

Konventsiooni kohaldamiseks:

a) 

peab vedu toimuma:

i) 

III peatüki punktis a sätestatud tingimuste kohaselt eelnevalt heakskiidetud maanteesõiduki, autorongi või konteineriga või

ii) 

III peatüki punktis c sätestatud tingimuste kohaselt muu maanteesõiduki, autorongi või konteineriga või

iii) 

maanteesõiduki või erisõidukiga, nagu buss, kraana, tänavapühkimisauto, segulaotamismasin jms, mis on eksporditud ja mida järelikult loetakse omal jõul lähtetolliasutusest sihttolliasutusse edasitoimetatavateks kaubaartikliteks III peatüki punktis c sätestatud tingimuste kohaselt. Kui taoliste sõidukitega veetakse muud kaupa, siis kohaldatakse eespool vastavalt alapunktides i ja ii sätestatud tingimusi;

▼M10

b) 

artikli 6 sätete kohaselt volitatud ühingud peavad tagama veod. Vedusid tuleb korraldada käesoleva konventsiooni 1. lisas esitatud näidisele vastava TIR-märkmiku või eTIR-protseduuri alusel.

▼B



c)

Põhimõtted

Artikkel 4

Vahetolliasutuses ei tule TIR-protseduuri alusel veetavalt kaubalt tasuda või deponeerida impordi- või eksporditollimakse ega impordi- või ekspordimakse.

Artikkel 5

1.  
Kaupa, mida veetakse TIR-protseduuri alusel tollitõkendiga varustatud maanteesõiduki, autorongi või konteineriga, üldiselt vahetolliasutuses ei kontrollita.
2.  
Kuritarvituste ärahoidmiseks võib toll siiski sellistes tolliasutustes eeskirjade eiramise kahtluse korral ja muudel erandjuhtudel kaupa kontrollida.



II PEATÜKK

TIR-MÄRKMIKU VÄLJAANDMINE

GARANTIIÜHINGU VASTUTUS

Artikkel 6

1.  
Iga konventsiooniosaline võib lubada ühingul väljastada TIR-märkmikke kas ise või asjaomase ühingu kaudu ning tegutseda käendajana, kui 9. lisa I osas sätestatud miinimumtingimused ja -nõuded on täidetud. Luba tunnistatakse kehtetuks, kui 9. lisa I osas sisalduvad miinimumtingimused ja -nõuded ei ole enam täidetud.
2.  
►M8  Ühing ei saa riigilt luba ◄ , kui tema antud tagatis ei kata kohustusi, mis on tekkinud selles riigis seoses kaubaveoga TIR-märkmiku alusel, mille on välja andnud kõnealuse ühinguga samasse rahvusvahelisse organisatsiooni kuuluv välisriigi ühing.

▼M4

2a.  
TIR-halduskomitee annab rahvusvahelisele organisatsioonile volitused võtta endale vastutus rahvusvahelise garantiisüsteemi tõhusa organiseerimise ja toimimise eest. Volitused antakse nii kauaks, kui organisatsioon vastab 9. lisa III osas sätestatud tingimustele ja nõuetele. Kui kõnealuseid tingimusi ja nõudeid enam ei täideta, võib halduskomitee volitused tagasi võtta.

▼B

3.  
Ühing annab TIR-märkmiku välja ainult isikutele, kellel nende konventsiooniosaliste riikide pädevad asutused, kus on asjaomaste isikute elu- või asukoht, ei ole keelanud kasutada TIR-protseduuri.
4.  
TIR-protseduuri kasutamise luba antakse ainult nendele isikutele, kes täidavad konventsiooni 9. lisa II osas sätestatud miinimumtingimusi ja -nõudeid. Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, tunnistatakse see luba kehtetuks, kui nende nõuete täitmine ei ole enam tagatud.
5.  
TIR-protseduuri kasutamise luba antakse konventsiooni 9. lisa II osas sätestatud korras.

Artikkel 7

TIR-märkmiku vormidelt, mille saadavad garantiiühingule asjaomased välisriikide ühingud või rahvusvahelised organisatsioonid, ei tule tasuda impordi- ja eksporditollimakse ega impordi- ja ekspordimakse ning nende suhtes ei kehti ka impordi- ja ekspordikeelud ega -piirangud.

Artikkel 8

▼M3

1.  
Garantiiühing kohustub tasuma impordi- või eksporditollimaksude ja impordi- või ekspordimaksude garanteeritud maksimumsumma võimaliku viivisega, mis tuleb maksta selle konventsiooniosalise tollialaste õigusaktide alusel, kus seoses TIR-veoetapiga avastati eeskirjade eiramine, mis põhjustas nõude esitamise garantiiühingu suhtes. Ühing vastutab solidaarselt nende isikutega, kes peavad eespool nimetatud summad tasuma.

▼B

2.  
Kui konventsiooniosalise õigusaktides ei nähta ette impordi- või eksporditollimaksude ja impordi- või ekspordimaksude tasumist vastavalt lõikele 1, kohustub garantiiühing tasuma samadel tingimustel summa, mis on võrdne impordi- või eksporditollimaksude ning impordi- või ekspordimaksudega ning võimaliku viivisega.
3.  
Iga konventsiooniosaline määrab kindlaks maksimaalse summa ühe TIR-märkmiku kohta, mille tasumist võib garantiiühingult nõuda lõigete 1 ja 2 alusel.
4.  
Garantiiühingu vastutus selle riigi tolli ees, kus lähtetolliasutus asub, tekib hetkel, mil tolliasutus TIR-märkmiku aktsepteerib. Järgmistes riikides, mille kaudu kaupa TIR-protseduuri alusel veetakse, tekib vastutus hetkel, mil kaup siseneb nendesse riikidesse või kui TIR-vedu on artikli 26 lõigete 1 ja 2 alusel peatatud, siis hetkel, mil TIR-märkmiku aktsepteerib tolliasutus, kus TIR-vedu taasalustatakse.
5.  
Garantiiühingu vastutus hõlmab nii TIR-märkmikus loetletud kaupa kui ka muud kaupa, mida loetletud ei ole, kuid mis võib olla maanteesõiduki tollitõkendiga varustatud osas või tollitõkendiga varustatud konteineris. Muud kaupa vastutus ei hõlma.
6.  
Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tolli- ja muude maksude määramise eesmärgil loetakse TIR-märkmikusse kantud kauba andmed vastupidiste tõendite puudumisel õigeks.

▼M3 —————

▼B

Artikkel 9

1.  
Garantiiühing määrab kindlaks TIR-märkmiku kehtivusaja, täpsustades kehtivuse tähtpäeva, mille möödumisel ei saa märkmikku lähtetolliasutuses aktsepteerimiseks esitada.
2.  
Kui lähtetolliasutus on märkmiku aktsepteerinud lõikes 1 ettenähtud kehtivuse tähtpäeval või enne seda, kehtib märkmik kuni TIR-veoetapi lõppemiseni sihttolliasutuses.

Artikkel 10

1.  
TIR-veoetapp tuleb lõpetada viivituseta.
2.  
Kui ►M3  konventsiooniosalise ◄ toll on lõpetanud TIR-veoetapi, ei saa toll enam garantiiühingule esitada artikli 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud summade kohta maksenõuet, välja arvatud juhul, kui TIR-veoetapi lõppemise kinnitus on saadud ebaseaduslikult või pettusega või TIR-veoetapp ei ole lõppenud.

Artikkel 11

▼M3

1.  

Kui TIR-veoetappi ei ole lõpetatud, peavad pädevad asutused:

a) 

teavitama lõpetamisest keeldumisest TIR-märkmiku omanikku TIR-märkmikus näidatud aadressil;

b) 

teavitama garantiiühingut lõpetamisest keeldumisest.

Pädevad asutused peavad garantiiühingut lõpetamisest keeldumisest teavitama hiljemalt ühe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kõnealused asutused TIR-märkmiku aktsepteerisid, või hiljemalt kahe aasta jooksul, kui TIR-veoetapi lõppemise kinnitus oli võltsitud või saadi ebaseaduslikult või pettusega.

▼M3

2.  
Kui artikli 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad tuleb tasuda, nõuavad pädevad asutused, kuivõrd see on võimalik, tasumist selleks kohustatud isikult või isikutelt enne nõude esitamist garantiiühingule.

▼M3

3.  
Artikli 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud summade tasumise nõue esitatakse garantiiühingule mitte varem kui ►M8  ühe kuu ◄ möödumisel kuupäevast, mil ühingule on teatatud, et TIR-veoetapp ei ole lõpetatud või et kõnealune TIR-veoetapi lõppemise kinnitus on võltsitud või saadud ebaseaduslikult või pettusega; selle nõude võib esitada hiljemalt kaks aastat pärast eespool nimetatud kuupäeva. TIR-veoetappide korral, mille suhtes eespool nimetatud kaheaastase tähtaja jooksul on algatatud haldus- või kohtumenetlus seoses kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud isiku või isikute maksekohustusega, tuleb nõue esitada siiski ühe aasta jooksul alates pädevate asutuste otsuse või kohtuotsuse jõustumise päevast.
4.  
Garantiiühing peab nõutud summad tasuma kolme kuu jooksul sissenõude esitamise kuupäevast.
5.  
Tasutud summad tagastatakse garantiiühingule, kui kahe aasta jooksul pärast sissenõude esitamist tõendatakse pädevatele asutustele, et kõnealuse veoga seoses ei ole eeskirju eiratud. Kaheaastast tähtaega võib siseriiklike õigusaktidega pikendada.

▼B



III PEATÜKK

KAUBAVEDU TIR-MÄRKMIKU ALUSEL



a)

Sõidukite ja konteinerite heakskiitmine

Artikkel 12

Käesoleva peatüki jaotiste a ja b sätete kohaldamiseks peab iga maanteesõiduki konstruktsioon ja seadmed vastama konventsiooni 2. lisas ettenähtud tingimustele ning olema heaks kiidetud 3. lisas sätestatud korras. TIR-tunnistus peab vastama 4. lisas esitatud näidisele.

Artikkel 13

1.  
Käesoleva peatüki jaotiste a ja b sätete kohaldamiseks peab konteiner olema valmistatud vastavalt 7. lisa I osas ettenähtud tingimustele ning heaks kiidetud selle lisa II osas sätestatud korras.
2.  
Konteinerit, mis on tollitõkendiga kaubaveoks heaks kiidetud vastavalt 1956. aasta tollikonventsioonile konteinerite kohta ja 1972. aastal ÜRO egiidi all sõlmitud sellest konventsioonist tulenevatele kokkulepetele või rahvusvahelistele õigusaktidele, millega asendatakse või muudetakse viimati nimetatud konventsiooni, käsitatakse lõikele 1 vastavana ja neid võib kasutada TIR-protseduuri alusel toimuvaks veoks täiendava heakskiiduta.

Artikkel 14

1.  
Igal konventsiooniosalisel on õigus jätta tunnustamata selle maanteesõiduki või konteineri heakskiidu kehtivust, mis ei vasta artiklites 12 ja 13 sätestatud tingimustele. Sellest hoolimata väldivad konventsiooniosalised veo takistamist, kui avastatud puudused on väheolulised ja ei too kaasa salakaubaveo ohtu.
2.  
Maanteesõiduki või konteineri puhul, mis ei vasta enam heakskiidu saamiseks ettenähtud tingimustele, tuleb enne selle kasutamist tollitõkendiga kaubaveol taastada tema esialgne seisukord või esitada ta uuesti heakskiidu saamiseks.



b)

TIR-MÄRKMIKU ALUSEL TOIMUVA VEO KORD

Artikkel 15

1.  
TIR-protseduuri alusel kaupa vedava maanteesõiduki, autorongi või konteineri ajutisel impordil ei nõuta spetsiaalseid tollidokumente. Maanteesõiduki, autorongi või konteineri puhul ei nõuta tagatist.
2.  
Lõikes 1 ettenähtu ei takista konventsiooniosalisel nõuda tema siseriiklike õigusaktidega ettenähtud formaalsuste täitmist sihttolliasutuses, et tagada TIR-veo lõpetamisel maanteesõiduki, autorongi või konteineri re-eksport.

Artikkel 16

TIR-veo puhul kinnitatakse üks konventsiooni 5. lisa spetsifikatsioonile vastav ristkülikukujuline tahvel kirjaga „TIR” maanteesõiduki või autorongi ette ja teine selle taha. Tahvlid peavad olema kinnitatud selgelt nähtavasse kohta. Need peavad olema eemaldatavad või selliselt ehitatud ja konstrueeritud, et neid saaks teistpidi pöörata, kinni katta, kokku panna või muul viisil näidata, et tegemist ei ole TIR-veoga.

Artikkel 17

1.  
Iga maanteesõiduki või konteineri kohta koostatakse eraldi TIR-märkmik. Autorongi või konteinerite kohta, mis laaditakse ühele maanteesõidukile või autorongile, võib siiski koostada ühe TIR-märkmiku. Sel juhul loetletakse TIR-märkmiku kaubamanifestis eraldi iga autorongis oleva sõiduki või konteineri sisu.
2.  
TIR-märkmik kehtib üksnes ühe veo jaoks. See peab sisaldama vähemalt nii mitut rebitavat kviitungit, kui on vaja kõnealuseks veoks.

Artikkel 18

TIR-veoga võib olla seotud mitu lähte- ja sihttolliasutust, kuid lähte- ja sihttolliasutuste koguarv ei tohi olla suurem kui neli. TIR-märkmiku võib esitada sihttolliasutustele ainult siis, kui kõik lähtetolliasutused on TIR-märkmiku aktsepteerinud.

Artikkel 19

Kaup ja maanteesõiduk, autorong või konteiner esitatakse koos TIR-märkmikuga lähtetolliasutusele. Lähteriigi toll võtab vajalikud meetmed, et kindlaks teha kaubamanifesti õigsus ja paigaldada tollitõkendid või kontrollida tollitõkendeid, mille on paigaldanud selleks volitatud isikud nimetatud tolli vastutusel.

Artikkel 20

Toll võib määrata oma riigi territooriumil toimuvale veole tähtaja ja nõuda, et maanteesõiduk, autorong või konteiner järgiks ettenähtud teekonda.

Artikkel 21

Maanteesõiduk, autorong või konteiner esitatakse koos veose ja sellega seotud TIR-märkmikuga kontrollimiseks igas vahetolliasutuses ja sihttolliasutustes.

Artikkel 22

1.  
Üldjuhul aktsepteerib toll konventsiooniosalise vahetolliasutuses teiste konventsiooniosaliste tollitõkendeid, tingimusel et need on rikkumata, välja arvatud siis, kui kaupa kontrollitakse vastavalt artikli 5 lõikele 2. Nimetatud konventsiooniosalise toll võib siiski lisada oma tollitõkendid, kui see on vajalik kontrollinõuete täitmiseks.
2.  
Konventsiooniosalise selliselt aktsepteeritud tollitõkenditel on konventsiooniosalise territooriumil sama õiguskaitse kui siseriiklikel tollitõkenditel.

Artikkel 23

Ainult erijuhtudel tohib toll nõuda:

— 
maanteesõiduki, autorongi või konteineri eskortimist oma territooriumil vedaja kulul;
— 
maanteesõiduki, autorongi või konteineri ja nende veose kontrollimist teel.

Artikkel 24

Kui toll kontrollib maanteesõiduki, autorongi või konteineri veost veo jooksul või vahetolliasutuses, siis kantakse TIR-märkmiku selles riigis kasutatavatele kviitungitele, vastavatele lõigenditele ja TIR-märkmikusse jäävatele kviitungitele andmed uute paigaldatud tollitõkendite ja tehtud kontrolli kohta.

Artikkel 25

Kui teel rikutakse tollitõkendid muul kui artiklites 24 ja 35 osutatud viisil või kui kaup hävib või see kahjustub ilma tollitõkendeid rikkumata, järgitakse, ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktide võimalikku kohaldamist, käesoleva konventsiooni 1. lisas sätestatud TIR-märkmiku kasutamist käsitlevat korda ja täidetakse TIR-märkmiku aktileht.

Artikkel 26

1.  
Kui osa veost TIR-märkmiku alusel toimub sellise riigi territooriumil, mis ei ole konventsiooniosaline, siis TIR-vedu peatatakse. Sel juhul aktsepteerib selle konventsiooniosalise toll, kelle territooriumil vedu jätkub, TIR-märkmiku TIR-veo taastamiseks, tingimusel et tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid on rikkumata. Juhul kui tollitõkendid on rikutud, võib toll TIR-märkmiku aktsepteerida, võimaldamaks TIR-veo jätkamist artikli 25 sätete kohaselt.
2.  
Sama kehtib ka siis, kui märkmiku valdaja ei kasuta TIR-märkmikku veo mingi osa jooksul lihtsamate transiidiprotseduuride olemasolu tõttu või kui tollitransiidirežiimi kasutamine ei ole vajalik.
3.  
Sellistel juhtudel loetakse neid tolliasutusi, kus TIR-vedu peatatakse või taasalustatakse, vastavalt väljumise vahetolliasutuseks ja sisenemise vahetolliasutuseks.

Artikkel 27

Algselt ettenähtud sihttolliasutuse võib asendada teise sihttolliasutusega, kui konventsioonist, eriti artiklist 18, ei tulene teisiti.

Artikkel 28

1.  
Toll kinnitab TIR-veoetapi lõppemise viivitamata. TIR-veoetapi lõppemise võib kinnitada lisatingimusteta või lisatingimustega. Kui TIR-veoetapi lõppemine kinnitatakse lisatingimustega, peab see toimuma kõnealuse TIR-veoga seotud faktide alusel. Need faktid tuleb selgelt esitada asjaomases TIR-märkmikus.
2.  
Kui kaup on suunatud mingile teisele tolliprotseduurile või allutatud mingile teisele tollikontrollisüsteemile, ei loeta TIR-märkmiku valdajat või tema nimel tegutsevat isikut seotuks nende õigusaktide rikkumistega, mis võisid aset leida eespool nimetatud teise tolliprotseduuri või tollikontrolli jooksul.



c)

Raske või suuremahulise kauba vedu käsitlevad sätted

Artikkel 29

1.  
Käesolevat jaotist kohaldatakse üksnes konventsiooni artikli 1 punktis p määratletud raske või suuremahulise kauba suhtes.
2.  
Käesoleva jaotise kohaldamisel võib rasket või suuremahulist kaupa vedada lähtetolliasutuse otsuse alusel tollitõkendita sõiduki või konteineriga.
3.  
Käesolevat jaotist kohaldatakse üksnes siis, kui lähtetolliasutuse arvates on raske või suuremahuline kaup ja sellega koos veetavad lisaseadmed vastavalt esitatud kirjeldusele lihtsalt identifitseeritavad või saab neile paigaldada tollitõkendeid ja/või identifitseerimismärke, et vältida kauba asendamist või eemaldamist jälgi jätmata.

Artikkel 30

TIR-veo kohaselt toimuva raske või suuremahulise kauba veo suhtes kohaldatakse kõiki konventsiooni sätteid, välja arvatud käesoleva jaotise erisätted.

Artikkel 31

Garantiiühingute vastutus hõlmab nii TIR-märkmikus loetletud kaupa kui ka muud kaupa, mis on koormaalusel või TIR-märkmikus loetletud kauba hulgas.

Artikkel 32

TIR-märkmiku kaanel ja kõikidel kviitungitel peab olema inglise või prantsuse keeles paksus kirjas märge „raske või suuremahuline kaup” (vastavalt „heavy or bulky goods” või „marchandises pondéreuses ou volumineuses”).

Artikkel 33

Lähtetolliasutus võib nõuda veetava kauba identifitseerimiseks vajalike pakkelehtede, fotode, jooniste jm lisamist TIR-märkmikule. Sel juhul peab ta nimetatud dokumendid kinnitama, üks koopia nimetatud dokumentidest kinnitatakse TIR-märkmiku kaane siseküljele ning kõik TIR-märkmiku kaubamanifestid peavad sisaldama viidet neile dokumentidele.

Artikkel 34

Konventsiooniosalise vahetolliasutus aktsepteerib teiste konventsiooniosaliste pädevate asutuste paigaldatud tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid. Toll võib siiski paigaldada täiendavad tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid; uute paigaldatud tollitõkendite andmed kantakse TIR-märkmiku selles riigis kasutatavatele kviitungitele, asjakohastele lõigenditele ja TIR-märkmikusse jäävatele kviitungitele.

Artikkel 35

Kui vahetolliasutuses või veo jooksul veost kontrolliv toll peab eemaldama tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid, siis kantakse uute paigaldatud tollitõkendite andmed TIR-märkmiku selles riigis kasutatavatele kviitungitele, asjakohastele lõigenditele ja TIR-märkmikusse jäävatele kviitungitele.



IV PEATÜKK

EESKIRJADE EIRAMINE

Artikkel 36

Konventsiooni rikkumise eest karistatakse rikkujat vastavalt selle riigi seadustele, kus rikkumine toimus.

Artikkel 37

Kui ei ole võimalik kindlaks teha, millise riigi territooriumil rikkumine toimus, loetakse see toimunuks selle konventsiooniosalise territooriumil, kus rikkumine avastati.

Artikkel 38

▼M8

1.  
Igal konventsiooniosalisel on õigus ajutiselt või alaliselt keelata tegevus käesoleva konventsiooni alusel isikul, kes on oluliselt või korduvalt rikkunud rahvusvahelises kaubaveos kohaldatavaid tollialaseid õigusnorme. Konventsiooniosaline otsustab, missugustel tingimustel peetakse tollialaste õigusnormide rikkumist oluliseks.

▼B

2.  
Sellest keelust teatatakse ühe nädala jooksul selle konventsiooniosalise tollile, kelle territooriumil on asjaomase isiku elu- või asukoht, samuti selle riigi garantiiühingu(te)le, kus rikkumine toimus, ning TIR-juhatusele.

Artikkel 39

Kui TIR-vedu on muus osas tunnistatud korrektseks, siis:

1. 

ei pööra konventsiooniosalised tähelepanu väikestele kõrvalekalletele ettenähtud tähtaja või teekonna järgimisel;

2. 

ei käsitata TIR-märkmiku valdaja poolt konventsiooni rikkumisena ka seda, kui TIR-märkmiku kaubamanifesti andmed erinevad maanteesõiduki, autorongi või konteineri tegelikust sisust, kui pädevale asutusele tõendatakse, et need erinevused ei tulene teadlikult või hooletusest tehtud vigadest kauba laadimise või kaubamanifesti koostamise ajal.

Artikkel 40

Lähte- ja sihtriigi tolliamet ei pea TIR-märkmiku valdajat vastutavaks erinevuste eest, mis võidakse avastada nendes riikides, kui erinevused on tegelikult seotud TIR-veole eelnenud või järgnenud tolliprotseduuridega, millega märkmiku valdaja ei olnud seotud.

Artikkel 41

Kui tollile tõendatakse, et TIR-märkmiku kaubamanifestis kindlaksmääratud kaup on õnnetusjuhtumi või vääramatu jõu tõttu hävinud või pöördumatult kahjustunud või oma laadi tõttu vähenenud, ei nõuta tavaliselt tasutavate tolli- ja muude maksude maksmist.

Artikkel 42

Konventsiooniosalise asjakohaselt põhjendatud taotluse korral esitab TIR-veoga seotud konventsiooniosalise pädev asutus sellele konventsiooniosalisele kogu artiklite 39, 40 ja 41 kohaldamiseks vajaliku olemasoleva teabe.

Artikkel 42a

Pädevad asutused võtavad tihedas koostöös ühingutega kõik vajalikud meetmed, et tagada TIR-märkmike nõuetekohane kasutamine. Selleks võivad nad võtta vajalikke siseriiklikke ja rahvusvahelisi kontrollimeetmeid. Sel eesmärgil pädevate asutuste võetud siseriiklikest kontrollimeetmetest teatatakse viivitamata TIR-juhatusele, kes kontrollib nende vastavust käesoleva konventsiooni sätetele. Rahvusvahelised kontrollimeetmed võtab vastu halduskomitee.

Artikkel 42b

Konventsiooniosaliste pädevad asutused varustavad luba omavaid ühinguid vastavalt vajadusele teabega, mida need vajavad oma kohustuste täitmiseks kooskõlas 9.lisa I osa artikli 1 punkti f alapunktiga iii.

10. lisa sisaldab teavet, mis tuleb esitada erijuhtudel.



V PEATÜKK

SELGITAVAD MÄRKUSED

▼M10

Artikkel 43

6. lisas, 7. lisa III osas ja 11. lisa II osas esitatud selgitavates märkustes tõlgendatakse käesoleva konventsiooni ja selle lisade teatavaid sätteid. Samuti sisaldavad need teatavate soovituslike tavade kirjeldusi.

▼B



VI PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 44

Iga konventsiooniosaline võimaldab asjaomastel garantiiühingutel kanda üle valuuta, mis:

a) 

on vajalik konventsiooniosaliste asutuste poolt käesoleva konventsiooni artikli 8 alusel nõutavate summade tasumiseks;

b) 

on ette nähtud asjaomase välisriigi ühingu või rahvusvahelise organisatsiooni poolt garantiiühingule saadetud TIR-märkmiku vormide eest tasumiseks.

Artikkel 45

Iga konventsiooniosaline avaldab tema poolt TIR-veoks kinnitatud lähtetolliasutuste, vahetolliasutuste ja sihttolliasutuste loetelu. Külgnevate territooriumide konventsiooniosalised konsulteerivad üksteisega, et leppida kokku asjaomaste vahetolliasutuste ja lahtiolekuaegade suhtes.

Artikkel 46

1.  
Konventsioonis käsitletud toimingutega seoses osutatakse tolliteenuseid tasuta, välja arvatud juhul, kui seda tehakse muul kui tavaliselt sellisteks toiminguteks määratud päeval või ajal või muus kohas.
2.  
Konventsiooniosalised teevad kõik võimaliku, et hõlbustada tolliasutustes kergelt rikneva kaubaga seotud toimingute tegemist.

Artikkel 47

1.  
Konventsiooniga ei välistata selliste siseriiklike õigusaktidega kehtestatud keeldude või kontrolli kohaldamist, mis lähtuvad kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku, hügieeni või rahvatervise või veterinaarsetest või fütopatoloogilistest kaalutlustest, ega ka selliste õigusaktide alusel tasutavate maksude sissenõudmist.
2.  
Konventsiooniga ei välistata muude vedu reguleerivate siseriiklike või rahvusvaheliste sätete kohaldamist.

Artikkel 48

Konventsioon ei takista tolli- või majandusliidu moodustanud konventsiooniosalistel kehtestada erisätteid nende territooriumil algavate, lõppevate või seda läbivate vedude suhtes, tingimusel et sellised sätted ei kitsenda konventsiooniga ettenähtud soodustusi.

Artikkel 49

Konventsioon ei takista kohaldada ulatuslikumaid soodustusi, mille konventsiooniosalised on kehtestanud või soovivad kehtestada kas ühepoolselt või kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel, tingimusel et sellised meetmed ei takista konventsiooni sätete kohaldamist ja eriti TIR-vedu.

Artikkel 50

Konventsiooniosalised vahetavad üksteisega taotluse korral maanteesõidukite või konteinerite heakskiiduga ning nende konstruktsiooni tehniliste omadustega seotud teavet ning muud konventsiooni rakendamiseks vajalikku teavet.

Artikkel 51

Konventsiooni lisad on konventsiooni lahutamatu osa.



VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 52

Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine

1.  

Kõik riigid, kes on ÜRO või mis tahes spetsialiseeritud asutuse või Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri liikmed või Rahvusvahelise Kohtu statuudi osalised, ja teised ÜRO Peaassambleele kutsutud riigid võivad saada käesoleva konventsiooni osalisteks:

a) 

kirjutades sellele alla ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita;

b) 

andes hoiule ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja pärast allakirjutamist ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsiooniga;

c) 

andes hoiule ühinemisdokumendi.

2.  
Konventsioon on avatud allakirjutamiseks lõikes 1 osutatud riikidele 1. jaanuarist 1976 kuni 1. detsembrini 1976 ÜRO Genfi kontoris. Pärast seda on konventsioon avatud ühinemiseks.
3.  
Tolli- või majandusliidud võivad koos kõikide oma liikmesriikidega või millal tahes pärast seda, kui nende liikmesriigid on saanud käesoleva konventsiooni osalisteks, saada käesoleva konventsiooni osalisteks vastavalt lõigetele 1 ja 2. Nendel liitudel ei ole siiski hääleõigust.
4.  
Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule ÜRO peasekretärile.

Artikkel 53

Jõustumine

1.  
Käesolev konventsioon jõustub kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil viis artikli 52 lõikes 1 osutatud riiki on sellele ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutanud või oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andnud.
2.  
Pärast seda, kui viis artikli 52 lõikes 1 osutatud riiki on sellele ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutanud või oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad hoiule andnud, jõustub konventsioon muude konventsiooniosaliste suhtes kuue kuu möödumisel ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemisdokumendi hoiule andmisest.
3.  
Pärast konventsiooni muudatuse jõustumist hoiule antud ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja käsitatakse kehtivana muudetud konventsiooni suhtes.
4.  
Selliseid dokumente, mis antakse hoiule pärast muudatuse vastuvõtmist, kuid enne selle jõustumist, käsitatakse kehtivana muudetud konventsiooni suhtes muudatuse jõustumise kuupäevast alates.

Artikkel 54

Denonsseerimine

1.  
Iga konventsiooniosaline võib konventsiooni denonsseerida, teatades sellest ÜRO peasekretärile.
2.  
Denonsseerimine jõustub 15 kuud pärast seda, kui peasekretär on sellekohase teate kätte saanud.
3.  
Lähtetolliasutuse aktsepteeritud TIR-märkmiku kehtivust ei mõjuta see, et see aktsepteeriti enne denonsseerimise jõustumist, ja garantiiühingu tagatis kehtib vastavalt konventsiooni sätetele.

Artikkel 55

Konventsiooni kehtivuse lõppemine

Kui konventsiooniosalisi riike on pärast konventsiooni jõustumist mis tahes 12 järjestikuse kuu jooksul vähem kui viis, kaotab konventsioon selle 12-kuulise ajavahemiku lõppedes kehtivuse.

Artikkel 56

1959. aasta TIR-konventsiooni kehtivuse lõppemine

1.  
Jõustumisel lõpetab ja asendab käesolev konventsioon käesoleva konventsiooni osaliste vahelistes suhetes 1959. aasta TIR-konventsiooni.
2.  
Käesoleva konventsiooni osalised peavad aktsepteerima 1959. aasta TIR-konventsiooni alusel maanteesõidukitele ja konteineritele väljastatud TIR-tunnistusi nende kehtivusaja või pikendatud kehtivusaja jooksul tollitõkendiga kaubaveol, tingimusel et sellised sõidukid ja konteinerid vastavad jätkuvalt tingimustele, mille alusel need algselt heaks kiideti.

Artikkel 57

Vaidluste lahendamine

1.  
Kõik konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused kahe või enama konventsiooniosalise vahel lahendatakse võimaluse korral nendevaheliste läbirääkimiste teel või muul viisil.
2.  
Kõik konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused kahe või enama osalise vahel, mida ei saa lahendada lõikes 1 osutatud viisil, suunatakse lahendamiseks vahekohtule, mis koosneb järgmistest liikmetest: iga vaidluse pool määrab vahekohtuniku ja need vahekohtunikud määravad kolmanda vahekohtuniku, kes on esimeheks. Kui kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist ei ole üks pooltest vahekohtunikku määranud või kui vahekohtunikud ei ole valinud esimeest, võib iga pool paluda ÜRO peasekretäril määrata vahekohtunik või vahekohtu esimees.
3.  
Lõike 2 alusel moodustatud vahekohtu otsus on kohustuslik kõikidele vaidluse pooltele.
4.  
Vahekohus kehtestab oma töökorra.
5.  
Vahekohus võtab otsuseid vastu häälteenamusega.
6.  
Mis tahes vaidluspool võib esitada vaidluspoolte vahel otsuse tõlgendamise ja täitmisega seoses tekkinud lahkarvamuse lahendamiseks kõnealuse otsuse teinud vahekohtule.

Artikkel 58

Reservatsioonid

1.  
Iga riik võib konventsioonile alla kirjutades, seda ratifitseerides või sellega ühinedes deklareerida, et ei loe ennast seotuks konventsiooni artikli 57 lõigetega 2–6. Teised konventsiooniosalised ei ole seotud nende lõigetega konventsiooniosalise suhtes, kes on sellise reservatsiooni teinud.
2.  
Iga lõikes 1 sätestatud reservatsiooni teinud konventsiooniosaline võib millal tahes sellise reservatsiooni tühistada, teatades sellest ÜRO peasekretärile.
3.  
Ükski reservatsioon peale lõikes 1 ettenähtu ei ole konventsiooni suhtes lubatud.

Artikkel 58a

Halduskomitee

Moodustatakse kõikidest konventsiooniosalistest koosnev halduskomitee. Halduskomitee koosseis, ülesanded ja töökord on sätestatud 8. lisas.

Artikkel 58b

TIR-juhatus

Halduskomitee asutab abistava organina TIR-juhatuse, kes hakkab täitma konventsioonis ja komitee poolt talle usaldatud ülesandeid. TIR-juhatuse koosseis, ülesanded ja töökord on sätestatud 8. lisas.

▼M10

Artikkel 58c

Tehniline rakendusorgan

Asutatakse tehniline rakendusorgan. Selle koosseis, ülesanded ja töökord on sätestatud 11. lisas.

▼M10

Artikkel 59

Konventsiooni muutmise kord

1.  
Käesolevat konventsiooni, sealhulgas selle lisasid, võib muuta konventsiooniosalise ettepanekul käesolevas artiklis kindlaksmääratud korras.
2.  
Kõik konventsiooni muutmise ettepanekud (välja arvatud artikliga 60a ettenähtud ettepanekud) vaatab 8. lisas sätestatud korras läbi kõikidest konventsiooniosalistest moodustatud halduskomitee. ÜRO peasekretär teatab konventsiooniosalistele nende nõusoleku saamiseks kõikidest halduskomitee koosolekul läbivaadatud või ettevalmistatud ning kohalolnud ja hääletanud liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastuvõetud muudatusettepanekutest.
3.  
Kõik muudatusettepanekud (välja arvatud artiklitega 60 ja 60a ette nähtud ettepanekud), mis on edastatud vastavalt eelmisele lõikele, jõustuvad kõikide konventsiooniosaliste suhtes kolm kuud pärast muudatusettepanekust teatamisele järgnenud 12-kuulise tähtaja lõppu, kui selle aja jooksul ei ole ükski konventsiooniosaline riik edastanud ÜRO peasekretärile muudatusettepaneku suhtes vastuväiteid.
4.  
Kui muudatusettepaneku suhtes on edastatud vastuväide vastavalt lõikele 3, siis ei loeta muudatusettepanekut vastuvõetuks ja sellel ei ole õiguslikku jõudu.

▼B

Artikkel 60

1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9 ja 10. lisa muutmise erikord

1.  
Kõik 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. lisa muudatusettepanekud, mis on läbi vaadatud vastavalt artikli 59 lõigetele 1 ja 2, jõustuvad kuupäeval, mille määrab halduskomitee selle vastuvõtmise kuupäeval, kui halduskomitee poolt samal päeval määratud varasemaks kuupäevaks ei ole üks viiendik või viis konventsiooniosalist riiki, sõltuvalt sellest, kumb arv on väiksem, esitanud ÜRO peasekretärile muudatusettepaneku suhtes oma vastuväidet. Halduskomitee määrab käesolevas lõikes osutatud kuupäevad kohal olnud ja hääletanud liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.
2.  
Lõikes 1 sätestatud korras vastuvõetud muudatus asendab ja tühistab jõustumisel kõikide konventsiooniosaliste jaoks kõik varasemad sätted, millele muudatus osutab.

▼M10

Artikkel 60a

11. lisa ja selle muudatuste jõustumise erimenetlus

1.  
Kooskõlas artikli 59 lõigetega 1 ja 2 jõustub 11. lisa kõigi konventsiooniosaliste suhtes kolm kuud pärast kaheteistkümne kuu möödumist kuupäevast, mil ÜRO peasekretär on sellest konventsiooniosalistele teatanud, välja arvatud need konventsiooniosalised, kes on teatanud peasekretärile kirjalikult eespool nimetatud kolme kuu jooksul, et nemad 11. lisa heaks ei kiida. 11. lisa vastuvõtmisest keeldumise teate tagasi võtnud konventsiooniosaliste suhtes jõustub kõnealune lisa pärast kuue kuu möödumist päevast, mil hoiulevõtja sai sellekohase teate.
2.  
Kõiki 11. lisa muutmise ettepanekuid arutab halduskomitee. Sellised muudatused võetakse vastu nende kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste häälteenamusega, kelle jaoks 11. lisa on siduv.
3.  
ÜRO peasekretär edastab 11. lisa muudatused, mis on läbi vaadatud ja vastu võetud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2, kõikidele konventsiooniosalistele teadmiseks või nendele konventsiooniosalistele, kelle jaoks 11. lisa on siduv, heakskiitmiseks.
4.  
Selliste muudatuste jõustumise kuupäev määratakse kindlaks nende vastuvõtmise ajal nende kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste häälteenamusega, kelle jaoks 11. lisa on siduv.
5.  
Muudatused jõustuvad vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, välja arvatud juhul, kui üks viiendik konventsiooniosalistest teatab või viis konventsiooniosalist riiki, kelle jaoks 11. lisa on siduv (olenevalt sellest, kumb arv on väiksem), teatavad peasekretärile oma vastuseisust nendele muudatustele.
6.  
Käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud korras vastu võetud muudatus asendab ja tühistab jõustumisel kõikide nende konventsiooniosaliste puhul, kelle jaoks 11. lisa on siduv, kõik varasemad sätted, millele muudatus osutab.

▼M10

Artikkel 61

ÜRO peasekretär teavitab kõiki konventsiooniosalisi ja konventsiooni artikli 52 lõikes 1 osutatud riike igast eespool nimetatud artiklite 59, 60 ja 60a kohasest arupärimisest, teatest või vastuseisust ja muudatuse jõustumise kuupäevast.

▼B

Artikkel 62

Konventsiooni läbivaatamise konverents

1.  
Iga konventsiooniosaline riik võib ÜRO peasekretärile teatades taotleda konventsiooni läbivaatamiseks vajaliku konverentsi kokkukutsumist.
2.  
Konventsiooni läbivaatamise konverentsi, millest võtavad osa kõik konventsiooniosalised ja artikli 52 lõikes 1 osutatud riigid, peab kutsuma kokku ÜRO peasekretär, kui kuue kuu jooksul pärast peasekretäri teadet on vähemalt üks neljandik konventsiooniosalistest riikidest teatanud talle oma nõusolekust.
3.  
ÜRO peasekretär peab kutsuma kokku konventsiooni läbivaatamise konverentsi, millest võtavad osa kõik konventsiooniosalised ja artikli 52 lõikes 1 osutatud riigid, halduskomitee sellekohase taotluse korral. Halduskomitee esitab taotluse, kui enamik kohalolevatest ja hääletavatest komitee liikmetest on sellega nõus.
4.  
Kui konverents kutsutakse kokku vastavalt lõikele 1 või 3, teatab ÜRO peasekretär sellest kõikidele konventsiooniosalistele ja palub neil kolme kuu jooksul esitada ettepanekud, mille käsitlemist konverentsil nad soovivad. ÜRO peasekretär saadab kõigile konventsiooniosalistele konverentsi päevakorraprojekti koos selliste ettepanekute tekstidega vähemalt kolm kuud enne konverentsi toimumist.

Artikkel 63

Teatamine

Lisaks artiklites 61 ja 62 sätestatud teadetele ja teadaannetele teatab ÜRO peasekretär kõikidele artiklis 52 osutatud riikidele:

a) 

allakirjutamisest, ratifitseerimisest, heakskiitmisest ja ühinemisest vastavalt artiklile 52;

b) 

konventsiooni jõustumise kuupäevast vastavalt artiklile 53;

c) 

denonsseerimisest vastavalt artiklile 54;

d) 

konventsiooni kehtivuse lõppemisest vastavalt artiklile 55;

e) 

reservatsioonidest vastavalt artiklile 58.

Artikkel 64

Teksti autentsus

Pärast 31. detsembrit 1976 antakse konventsiooni originaal hoiule ÜRO peasekretärile, kes saadab tõestatud koopiad igale konventsiooniosalisele ja artikli 52 lõikes 1 osutatud riikidele, kes ei ole konventsiooniosalised.



1. LISA

TIR-MÄRKMIKU NÄIDIS

Variant 1

1.

TIR-märkmik on trükitud prantsuse keeles, välja arvatud esikaane väliskülg, mille tekst on trükitud ka inglise keeles. Prantsuse keeles esikaane siseküljele trükitud „TIR-märkmiku kasutamise eeskiri” on trükitud inglise keeles ka tagakaane siseküljele. Aktileht võib vastavalt vajadusele olla selle pöördel ka muus keeles kui prantsuse keel.

2.

Piirkondliku garantiiketi piires TIR-veol kasutatavad märkmikud võivad olla trükitud mis tahes muus ÜRO ametlikus keeles, välja arvatud esikaane väliskülg, kus tekst on trükitud ka inglise või prantsuse keeles. „TIR-märkmiku kasutamise eeskiri” on trükitud esikaane siseküljele kasutatavas ÜRO ametlikus keeles ning tagakaane siseküljele ka inglise või prantsuse keeles.

Variant 2

3.

Tubaka ja alkoholi veo puhul, mille suhtes garantiiühingud võivad nõuda suuremat tagatist, taotleb toll kooskõlas 6. lisa selgitava märkusega 0.8.3, et TIR-märkmiku kaanele ja kõikidele kviitungitele oleks tehtud selge märge „TOBACCO/ALCOHOL” ja „TABAC/ALCOOL”. Lisaks sellele peavad need märkmikud sisaldama vähemalt inglise ja prantsuse keeles andmeid tubaka ja alkoholi kohta, mille suhtes tagatis on esitatud, eraldi lehel, mis lisatakse märkmikusse esikaane siseküljele järgneva lehena.

TIR-märkmiku näidis:

VARIANT 1

image

TIR-märkmiku näidis:

VARIANT 1

image

TIR-märkmiku näidis:

VARIANT 1

image

TIR-märkmiku näidis:

VARIANT 1

image

TIR-märkmiku näidis:

VARIANT 1

image

TIR-märkmiku näidis:

VARIANT 1