02011R0142 — ET — 31.07.2019 — 015.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 142/2011, 25. veebruar 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 054 26.2.2011, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 198 |
3 |
30.7.2011 |
||
L 314 |
5 |
14.11.2012 |
||
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1097/2012, 23. november 2012, |
L 326 |
3 |
24.11.2012 |
|
L 98 |
1 |
6.4.2013 |
||
L 164 |
11 |
18.6.2013 |
||
L 201 |
31 |
26.7.2013 |
||
L 57 |
21 |
27.2.2014 |
||
L 165 |
33 |
4.6.2014 |
||
L 3 |
10 |
7.1.2015 |
||
L 28 |
1 |
2.2.2017 |
||
L 119 |
1 |
9.5.2017 |
||
L 138 |
92 |
25.5.2017 |
||
L 182 |
31 |
13.7.2017 |
||
L 182 |
34 |
13.7.2017 |
||
L 61 |
1 |
28.2.2019 |
||
L 171 |
100 |
26.6.2019 |
||
L 185 |
26 |
11.7.2019 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 142/2011,
25. veebruar 2011,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega
(EMPs kohaldatav tekst)
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Käesolevas määruses sätestatakse rakendusmeetmed:
mis käsitlevad määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud terviseohutuse nõudeid loomade ja inimeste jaoks seoses loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodetega;
mis käsitlevad teatavaid proove ja näidiseid, mis ei pea läbima piiripunktis veterinaarkontrolli, nagu on sätestatud direktiivi 97/78/EÜ artikli 16 lõike 1 punktides e ja f.
Artikkel 2
Mõisted
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse I lisas esitatud mõisteid.
Artikkel 3
Teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmisahela lõpp-punkt
Nagu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõikes 2 on sätestatud, võib piiranguteta turule lasta, aga mitte importida alljärgnevaid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid:
biodiislikütus, mis vastab loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kõrvaldamise ja kasutamise nõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis b;
töödeldud lemmikloomatoit, mis vastab töödeldud lemmikloomatoidu erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa II peatüki punkti 7 alapunktis a;
koerte närimiskondid, mis vastavad koerte närimiskontide erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa II peatüki punkti 7 alapunktis b;
kabiloomade toornahad, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa V peatüki punktis C;
vill ja karvad, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VII peatüki punktis B;
suled ja udusuled, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VII peatüki punktis C;
karusnahk, mis vastab selle toote tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VIII peatükis;
ravimite tootmiseks mõeldud kalaõli, mis vastab selle toote tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa XIII peatükis;
bensiin ja kütused, mis vastavad taastuvkütuste tootmiseks mõeldud mitme-etapilise katalüütilise protsessi teel saadud toodete erinõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis c;
sulatatud rasvadest saadud õlikeemilised tooted, mis vastavad XIII lisa XI peatükis kehtestatud nõuetele;
taastuvdiisel, taastuv reaktiivkütus, taastuvpropaan ja taastuvbensiin, mis vastavad taastuvkütuste tootmiseks ette nähtud mitmeastmelise katalüütilise vesiniktöötlusega saadud toodete erinõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis f.
Artikkel 4
Rasked nakkushaigused
Haigusi, mida Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon on loetlenud maismaaloomade tervise-eeskirja 2010. aasta väljaande artiklis 1.2.3 ja veeloomade tervishoiu eeskirja 2010. aasta väljaande peatükis 1.3, käsitatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 6 lõike 1 punkti b alapunktis ii sätestatud üldiste veterinaarpiirangute kohaldamisel raskete nakkushaigustena.
II PEATÜKK
LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE KÕRVALDAMINE JA KASUTAMINE
Artikkel 5
Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutamise piirangud
Artikkel 6
Kõrvaldamine põletamise teel, kõrvaldamine või taaskasutamine koospõletamise teel ning kasutamine kütusena põletamiseks
Pädev asutus tagab, et loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete põletamine ja koospõletamine toimub ainult:
jäätmepõletus- ja koospõletustehastes, millele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2000/76/EÜ; või
jäätmepõletus- ja koospõletustehastes, millele pädev asutus on andnud tunnustuse loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamiseks põletamise teel või kõrvaldamiseks jäätmetena või taaskasutamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktiga b või c, kui on tegemist tehastega, millel ei pea direktiivi 2000/76/EÜ kohaselt olema tegevusluba.
Pädev asutus tunnustab lõikes 6 osutatud põletustehaseid ainult loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kütusena põletamiseks, tingimusel et:
põletustehased kuuluvad käesoleva määruse III lisa V peatüki reguleerimisalasse;
põletustehastes järgitakse kõiki asjakohaseid üldtingimusi ja konkreetseid nõudeid, mis on sätestatud käesoleva määruse III lisa IV ja V peatükis;
on olemas haldusmenetlused, millega tagatakse, et põletustehaste tunnustamise nõudeid on igal aastal kontrollitud.
III lisa V peatükis sätestatud põllumajandusloomade sõnniku kütusena põletamiseks kasutamisel kohaldatakse järgmisi eeskirju lisaks sellistele, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 7:
käitaja poolt pädevale asutusele vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktile d esitatav tunnustamise taotlus peab sisaldama pädeva asutuse või liikmesriigi pädevate asutuste poolt tunnustatud kutseorganisatsiooni kinnitatud tõendeid selle kohta, et põletustehas, milles põllumajandusloomade sõnnikut kasutatakse kütusena, vastab täielikult kõnealuse määruse III lisa V peatüki B jao punktides 3, 4 ja 5 esitatud nõuetele, ilma et see piiraks liikmesriigi pädevate asutuste võimalust teha erand teatavate sätete täitmisest kooskõlas III lisa V peatüki C jao punktiga 4;
määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 44 sätestatud tunnustamise menetlust ei ole lõpetatud enne, kui pädev asutus või kõnealuse asutuse poolt tunnustatud kutseorganisatsioon on põletustehase käitamise esimese kuue kuu jooksul teinud vähemalt kaks järjestikust kontrolli, millest üks on etteteatamata, sealhulgas vajalikud temperatuuri ja heitkoguste mõõtmised. Kui kõnealuste kontrollide tulemustest ilmneb vastavus kõnealuse määruse III lisa V peatüki B jao punktides 3, 4 ja 5 ning vajaduse korral III lisa V peatüki C jao punktis 4 esitatud nõuetele, võib anda täieliku tunnustuse.
Artikkel 7
Teatavate 1. ja 3. kategooria materjalide ladestamine prügilasse
Erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 ja artikli 14 punkti c nõuetest võib pädev asutus lubada tunnustatud prügilasse ladestada järgmisi 1. ja 3. kategooria materjale:
määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktis c osutatud 1. kategooria materjali alla kuuluv imporditud lemmikloomatoit või imporditud materjalidest toodetud lemmikloomatoit;
määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides f ja g osutatud 3. kategooria materjal, kui:
see ei ole kokku puutunud ühegi kõnealuse määruse artiklites 8 ja 9 ning artikli 10 punktides a–e ja h–p osutatud loomse kõrvalsaadusega;
kõrvaldamiseks mõeldud ajaks on materjalid:
sellise materjali kõrvaldamine ei ohusta inimeste või loomade tervist.
Artikkel 8
Nõuded töötlemis- ja muudele ettevõtetele
Ettevõtjad tagavad, et nende kontrolli all olevad töötlemis- ja muud ettevõtted täidavad järgmisi IV lisa I peatükis sätestatud nõudeid:
1. jaos sätestatud töötlemise üldtingimused;
2. jaos sätestatud nõuded reovee puhastamise kohta;
3. jaos sätestatud erinõuded 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemise kohta;
4. jaos sätestatud erinõuded 3. kategooria materjalide töötlemise kohta.
Artikkel 9
Hügieeni- ja töötlemisnõuded töötlemis- ja muudele ettevõtetele
Ettevõtjad tagavad, et nende kontrolli all olevad ettevõtted täidavad järgmisi IV lisas sätestatud nõudeid:
II peatükis sätestatud hügieeni- ja töötlemisnõuded;
III peatükis sätestatud tavapärased töötlemismeetodid, kui neid meetodeid ettevõttes kasutatakse;
IV peatükis sätestatud alternatiivsed töötlemismeetodid, kui neid meetodeid ettevõttes kasutatakse.
Artikkel 10
Nõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete biogaasiks muundamise ja kompostimise kohta
Ettevõtjad tagavad, et nende kontrolli all olevad ettevõtted täidavad järgmisi V lisas sätestatud nõudeid loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete biogaasiks muundamise või kompostimise kohta:
I peatükis sätestatud nõuded biogaasi- ja kompostimisjaamadele;
II peatükis sätestatud hügieeninõuded biogaasi- ja kompostimisjaamadele;
III peatüki 1. jaos sätestatud standardsed muundamisparameetrid;
III peatüki 3. jaos sätestatud normid käärimisjääkide ja komposti kohta.
III PEATÜKK
ERANDID MÄÄRUSE (EÜ) nr 1069/2009 TEATAVATEST SÄTETEST
Artikkel 11
Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide erieeskirjad
Pädev asutus tagab eelkõige selle, et ettevõtjad järgivad VI lisa I peatüki nõudeid.
Ettevõtjad võivad lähetada teise liikmesriiki järgmistest loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest koosnevaid teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove päritoluliikmesriigi pädevat asutust määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 kohaselt teavitamata ning sihtliikmesriigi pädevat asutust süsteemi TRACES kaudu teavitamata ja sellelt saadetise vastuvõtmiseks kõnealuse määruse artikli 48 lõigete 1 ja 3 kohaselt nõusolekut küsimata:
1. ja 2. kategooria materjal ning sellest valmistatud liha-kondijahu ja loomne rasv;
töödeldud loomne valk.
Artikkel 12
Kaubanäidiste ja eksponaatide erieeskirjad
Pädev asutus tagab eelkõige selle, et ettevõtjad järgivad VI lisa I peatüki 1. jao punktides 2, 3 ja 4 toodud nõudeid.
Ettevõtjad võivad lähetada teise liikmesriiki järgmistest loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest koosnevaid kaubanäidiseid päritoluliikmesriigi pädevat asutust määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 kohaselt teavitamata ning sihtliikmesriigi pädevat asutust süsteemi TRACES kaudu teavitamata ja sellelt saadetise vastuvõtmiseks kõnealuse määruse artikli 48 lõigete 1 ja 3 kohaselt nõusolekut küsimata:
1. ja 2. kategooria materjal ning sellest valmistatud liha-kondijahu ja loomne rasv;
töödeldud loomne valk.
Artikkel 13
Söötmise erieeskirjad
Ettevõtjad võivad juhul, kui nad järgivad VI lisa II peatüki 1. jaos sätestatud üldnõudeid ja muid tingimusi, mida pädev asutus võib kehtestada, kasutada 2. kategooria materjali, mis on pärit loomadelt, kes ei ole hukatud ega surnud inimestele või loomadele nakkava haiguse või haiguskahtluse tõttu, söödana järgmistele loomadele:
loomaaialoomad;
karusloomad;
tunnustatud kasvanduste koerad või jahikoerad;
varjupaiga koerad ja kassid;
tõugud ja ussid, mida kasutatakse kalapüügil söödana;
tsirkuseloomad.
Ettevõtjad võivad kasutada 3. kategooria materjali söödana järgmistele loomadele, kui järgitakse VI lisa II peatüki 1. jaos sätestatud üldnõudeid ja muid tingimusi, mille pädev asutus võib kehtestada:
loomaaialoomad;
karusloomad;
tunnustatud kasvanduste koerad või jahikoerad;
varjupaiga koerad ja kassid;
tõugud ja ussid, mida kasutatakse kalapüügil söödana;
tsirkuseloomad.
Artikkel 14
Teatavate loomaliikide söötmine söötmiskohtades ja väljaspool neid ning loomaaias
Pädev asutus võib lubada kasutada 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, alljärgneval viisil:
ohustatud või kaitsealuste raipetoiduliste lindude ja teiste nende looduslikus elupaigas elavate liikide söötmiseks selleks ettenähtud söötmiskohtades bioloogilise mitmekesisuse edendamise eesmärgil, kui täidetakse VI lisa II peatüki 2. jaos sätestatud tingimusi;
väljaspool söötmiskohti VI lisa II peatüki 2. jao punkti 1 alapunktis a nimetatud metsloomade söötmiseks, kui selleks ei ole vaja surnud loomi enne kokku koguda ja kui täidetakse kõnealuse peatüki 3. jaos sätestatud tingimusi.
Artikkel 15
Kogumise ja kõrvaldamise erieeskirjad
Kui pädev asutus lubab loomseid kõrvalsaadusi kõrvaldada vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides a, b, c, e ja f sätestatud erandile, toimub kõrvaldamine järgmiste VI lisa III peatükis sätestatud erieeskirjade kohaselt:
loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise erieeskirjad, mis on sätestatud 1. jaos;
loomsete kõrvalsaaduste põletamise ja kõrvalises kohas matmise eeskirjad, mis on sätestatud 2. jaos;
mesilaste ja mesinduse kõrvalsaaduste põletamise ja matmise eeskirjad, mis on sätestatud 3. jaos.
Erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklist 14 võivad liikmesriigid lubada selle määruse artikli 10 punktis f osutatud 3. kategooria materjali väikeste koguste kogumist, transportimist ja kõrvaldamist sama määruse artikli 19 lõike 1 punktis d osutatud viisil tingimusel, et järgitakse käesoleva määruse VI lisa IV peatükis sätestatud muul viisil kõrvaldamise suhtes kehtivaid nõudeid.
IV PEATÜKK
ALTERNATIIVMEETODITE LUBAMINE
Artikkel 16
Alternatiivmeetodite kasutamise loa taotluse standardvorm
V PEATÜKK
KOGUMINE, TRANSPORT, IDENTIFITSEERIMINE JA JÄLGITAVUS
Artikkel 17
Nõuded loomsete kõrvalsaadustega seotud kaubadokumentide ja terviseohutuse tõendite, identifitseerimise, kogumise ja transpordi ning jälgitavuse kohta
Ettevõtjad tagavad, et:
loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted vastavad VIII lisa I ja II peatükis sätestatud kogumis-, transpordi- ja identifitseerimisnõuetele;
loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete transpordi ajal on nendega kaasas kaubadokumendid või terviseohutuse tõendid, mis vastavad VIII lisa III peatükis sätestatud nõuetele.
VI PEATÜKK
ETTEVÕTETE REGISTREERIMINE JA TUNNUSTAMINE
Artikkel 18
Nõuded ühe või mitme sellise ettevõtte tunnustamiseks, mis käitlevad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid ühes ja samas kohas
Pädev asutus võib anda tunnustuse mitmele ühes ja samas kohas loomseid kõrvalsaadusi käitlevale ettevõttele, kui ettevõtete paigutus ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemine neis välistab inimeste või loomade terviseriskide leviku ühest ettevõttest teise.
Artikkel 19
Nõuded teatavate loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid käitlevate tunnustatud ettevõtete kohta
Kui ettevõtjad tegelevad ühe või mitme määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõikes 1 osutatud tegevusega, tagavad nad, et nende kontrolli all olevates ettevõtetes, mida pädev asutus on tunnustanud, täidetakse IX lisa järgmistes peatükkides sätestatud nõudeid:
I peatükk, kui nad toodavad lemmikloomatoitu, mida on käsitletud kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis e;
II peatükk, kui nad ladustavad loomseid kõrvalsaadusi, mida on käsitletud kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis i, ja kui nad kasutavad loomsete kõrvalsaaduste käitlemiseks pärast nende kogumist järgmisi kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis h osutatud toiminguid:
sortimine;
lõikamine;
jahutamine;
külmutamine;
soolamine;
muul viisil säilitamine;
toornahkade või määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine;
loomsete kõrvalsaaduste käitlemise toimingud, mida tehakse kooskõlas liidu veterinaarõigusaktides sätestatud kohustustega;
biogaasiks muundamiseks / kompostimiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste eelnev hügieeniliseks muutmine / pastöriseerimine teises ettevõttes kooskõlas käesoleva määruse V lisaga;
sõelumine;
III peatükk, kui nad ladustavad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, mida kavatsetakse kasutada teatavatel kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis j nimetatud eesmärkidel;
V peatükk, kui nad ladustavad põllumajandusettevõttes loomseid kõrvalsaaduseid, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 4 ja mis on ette nähtud seejärel kõrvaldamiseks.
Artikkel 20
Nõuded teatavate loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid käitlevate registreeritud ettevõtete kohta
Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata:
tunnustatud ettevõtjate suhtes, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid kõrvaltegevusena;
ettevõtjate suhtes, kelle transporditegevus on registreeritud määruse (EÜ) nr 183/2005 kohaselt.
Pädev asutus võib vabastada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud teavitamiskohustusest järgmised ettevõtjad:
ettevõtjad, kes käitlevad või valmistavad jahitrofeesid või muid kõnealuse määruse XIII lisa VI peatükis nimetatud esemeid era- või mittekaubanduslikul otstarbel;
ettevõtjad, kes käitlevad või kõrvaldavad teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove hariduslikel eesmärkidel;
ettevõtjad, kes transpordivad kuiva töötlemata villa ja karva, tingimusel et see on kindlalt suletud pakendites ning saadetakse otse ettevõttesse, kus loomsetest kõrvalsaadustest toodetakse toiduahelaväliseks otstarbeks ettenähtud tooteid, või vahetoiminguid tegevasse ettevõttesse tingimustel, mis välistavad haigusetekitajate leviku;
ettevõtjad, kes kasutavad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 9 ja 10 osutatud 2. ja 3. kategooria materjali või sellest saadud toodete väikseid koguseid selleks, et tarnida need tooted otse samas piirkonnas asuvale lõpptarbijale, kohalikule turule või kohalikule jaemüügiettevõttele, kui pädev asutus on seisukohal, et sellise tegevusega ei kaasne ühegi raske nakkushaiguse inimestele või loomadele levimise riski; käesolevat punkti ei kohaldata siis, kui kõnealust materjali kasutatakse muude põllumajandusloomade kui karusloomade söödana;
orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete kasutajad ettevõtetes, kus põllumajandusloomi ei peeta;
ettevõtjad, kes käitlevad ja tarnivad orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid ainult kuni 50-kilogrammistes müügivalmis jaemüügipakendites kasutamiseks väljaspool sööda- ja toiduahelat.
Artikkel 20a
Liikmesriikide ettevõtete ja käitlejate loetelud
Liikmesriigi pädev asutus tagab, et määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 47 lõike 1 esimeses lõigus osutatud ettevõtete ja käitlejate ajakohastatud loetelud:
koostatakse vastavalt komisjoni veebilehel avaldatud tehnilisele kirjeldusele ( 1 );
sisestatakse süsteemi TRACES või tehakse selle kaudu kättesaadavaks hiljemalt 31. oktoobriks 2021.
VII PEATÜKK
TURULELASKMINE
Artikkel 21
Põllumajandusloomade (v.a karusloomad) söötmiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete töötlemine ja turulelaskmine
Põllumajandusloomade (v.a karusloomad) söötmiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmisel (v.a import) järgivad ettevõtjad järgmisi käesoleva määruse X lisas kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 31 lõikega 2 sätestatud nõudeid:
I peatükis sätestatud üldnõuded töötlemise ja turulelaskmise kohta;
II peatükis sätestatud erinõuded töödeldud loomse valgu ja muude loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta;
III peatükis sätestatud nõuded teatava kalatoidu ja kalapüügil kasutatava sööda kohta.
Artikkel 22
Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete turulelaskmine ja kasutamine
Järgmiste toodete turustamise suhtes ei rakendata mingeid loomatervishoiu nõudeid:
looduses elavate merelindude guaano, mis on kogutud liidus või imporditud kolmandast riigist;
muu müügivalmis kasvusubstraat kui imporditud kasvusubstraat, mis sisaldab
alla 5 mahuprotsendi 3. kategooria materjalist saadud tooteid või 2. kategooria materjalist saadud muid tooteid kui töödeldud sõnnik;
alla 50 mahuprotsendi töödeldud sõnnikut.
Artikkel 23
Vahesaadused
Käesoleva määruse XII lisa punktis 3 osutatud ettevõttesse transporditud vahesaadusi võib käidelda ilma määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja käesolevas määruses sätestatud lisapiiranguteta, kui:
ettevõttel on vahesaaduste vastuvõtmiseks piisavad võimalused, mis hoiavad ära inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku;
ei ole ohtu, et vahesaadused levitavad inimestele või loomadele nakkavaid haigusi, sest need on kas puhastatud või on nendes sisalduvaid loomseid kõrvalsaadusi muul viisil töödeldud või on loomsete kõrvalsaaduse osakaal vahesaaduses väike või on vahesaaduste käitlemisel järgitud asjakohaseid bioloogilise ohutuse meetmeid;
ettevõttes registreeritakse andmed saadud materjali koguste ja vajaduse korral nende kategooriate kohta ning ettevõtete või käitajate kohta, kellele ta oma tooteid on tarninud; ning
ettevõtte kasutamata vahesaadused või muu ülejääk (nt aegunud tooted) kõrvaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.
Artikkel 24
Lemmikloomatoit ja muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted
VIII PEATÜKK
IMPORT, TRANSIIT JA EKSPORT
Artikkel 25
Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import, transiit ja eksport
Keelatud on järgmiste loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import liitu ja transiit liidu kaudu:
töötlemata sõnnik;
töötlemata suled, suleosad ja udusuled;
mesilasvaha kärje kujul.
Loomatervishoiunõudeid ei kohaldata järgmiste toodete liitu importimise ja liidu kaudu toimuva transiidi suhtes:
vill ja karv, mida on tööstuslikult pestud või töödeldud muul moel, millega tagatakse, et ei esine lubamatut riski;
karusnahk, mida on kuivatatud vähemalt kaks päeva keskkonnas, mille temperatuur on 18 °C ja niiskus 55%;
muudelt loomadelt kui sigadelt saadud vill ja karv, mida on tööstuslikult pestud nii, et vill ja karv kastetakse mitu korda veest, seebist ja naatrium- või kaaliumhüdroksiidist koosnevasse lahusesse;
muudelt loomadelt kui sigadelt saadud vill ja karv, mis on saadetud otse ettevõttesse, kus toodetakse villast ja karvast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks, ning mille töötlemisel on kasutatud vähemalt ühte järgmistest meetoditest:
muudelt loomadelt kui sigadelt saadud vill ja karv, mis on kuiv ja kindlalt suletud pakendites ning mis on ette nähtud transportimiseks ettevõttesse, kus toodetakse villast ja karvast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks, ja juhul kui see vill ja karv vastab järgmistele nõuetele:
vill ja karv on saadud vähemalt 21 päeva enne liitu sisenemist ja seda on hoitud kolmandas riigis või selle piirkonnas, mis on:
villa ja karvaga on kaasas impordideklaratsioon, mille näidis on sätestatud XV lisa 21. peatükis;
käitleja on näidanud villa ja karva ühes liidu heakskiidetud piiripunktis, mis on loetletud otsuse 2009/821/EÜ I lisas, ning seal on asjakohaseid dokumente kontrollitud vastavalt direktiivi 97/78/EÜ artikli 4 lõikele 3 ning saadud rahuldavad tulemused.
Teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete liitu importimise ja liidu kaudu toimuva transiidi korral peavad ettevõtjad täitma järgmisi määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõike 3 ja artikli 42 kohaseid ning käesoleva määruse XIV lisas sätestatud erinõudeid:
kõnealuse lisa I peatükis sätestatud erinõuded toiduahelas, aga mitte lemmikloomade või karusloomade toidus kasutamiseks ettenähtud 3. kategooria materjali ja sellest saadud toodete impordi ja transiidi kohta;
kõnealuse lisa II peatükis sätestatud erinõuded väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete impordi ja transiidi kohta.
Artikkel 26
Teatava 1. kategooria materjali turulelaskmine, import ja eksport
Pädev asutus võib lubada mäletsejaliste tühjendatud või tühjendamata sisikonna, kontide, selgroogu ja koljut sisaldavate konditoodete ning selliste toornahkade turulelaskmist, samuti importi ja eksporti, mis on kuulunud loomadele, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele, kui on täidetud järgmised nõuded:
see materjal ei tohi olla 1. kategooria materjal, mis on saadud alljärgnevatelt loomadelt:
loomad, kelle puhul kahtlustatakse TSEsse nakatumist, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 999/2001;
loomad, kelle puhul on TSEsse nakatumine ametlikult kinnitust leidnud;
loomad, kes on hukatud TSE likvideerimise meetmete käigus;
see materjal ei tohi olla ette nähtud alljärgnevaks kasutuseks:
söödana kasutamine;
laiali laotamine maal, kust saavad sööta põllumajandusloomad;
järgmiste toodete valmistamine:
materjalid peavad importimisel kandma etiketti ja vastama loomsete kõrvalsaaduste teatavate vedude erinõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa IV peatüki 1. jaos;
see materjal tuleb importida riiklikes õigusaktides sätestatud veterinaarsertifikaate käsitlevate nõuete kohaselt.
Artikkel 27
Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide import ja transiit
Need tingimused hõlmavad vähemalt alljärgnevat:
sihtliikmesriigi pädev asutus peab enne saadetise sissetoomist selleks loa andnud olema ning
saadetis tuleb saata Euroopa Liitu sisenemise kohast otse volitatud kasutajale.
Artikkel 28
Kaubanäidiste ja eksponaatide import ja transiit
Artikkel 29
Erinõuded loomsete kõrvalsaaduste teatavate vedude kohta Venemaa Föderatsiooni territooriumide vahel
Pädev asutus lubab Venemaa Föderatsioonist tulevate ja sinna otse või muu kolmanda riigi kaudu suunatavate loomsete kõrvalsaaduste saadetiste vedu maanteel või raudteel liidu kaudu otsuse 2009/821/EÜ I lisas loetletud tunnustatud piiripunktide vahel, kui on täidetud järgmised tingimused:
pädev veterinaarteenistus paneb saadetisele liitu sisenemise piiripunktis seerianumbriga plommi;
saadetisega kaasas olevate ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumentide igale lehele kannab piiripunktis tegutseva pädeva asutuse ametlik veterinaararst templi „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi VENEMAALE”;
täidetakse direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;
sisenemise piiripunkti veterinaararst kinnitab määruse (EÜ) nr 136/2004 II lisas sätestatud ühtsel veterinaaralasel sisenemisdokumendil, et saadetis on transiidiks vastuvõetav.
Artikkel 29a
Erinõuded Bosniast ja Hertsegoviinast pärit loomsete kõrvalsaaduste transiidiks läbi Horvaatia kolmandatesse riikidesse
Bosniast ja Hertsegoviinast pärit ja läbi liidu territooriumi kolmandatesse riikidesse viidavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetiste liikumine maanteel Nova Selas asuvast piirikontrollipunktist otse Pločes asuvasse piirikontrollipunkti on lubatud juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
liitu sisenemise piirikontrollipunktis on ametlik veterinaararst pannud saadetisele seerianumbriga plommi;
liitu sisenemise piirikontrollipunktis on ametlik veterinaararst pannud saadetisega kaasas olevate ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumentide igale lehele templi „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi KOLMANDATESSE RIIKIDESSE”;
on järgitud direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;
liitu sisenemise piirikontrollipunktis on ametlik veterinaararst kinnitanud määruse (EÜ) nr 136/2004 artikli 2 lõikes 1 osutatud ühisel veterinaariaalasel sisenemisdokumendil, et saadetis on transiidiks kõlblik.
Artikkel 30
Kolmandate riikide ettevõtete loetelud
Kolmandates riikides asuvate ettevõtete loetelud kantakse süsteemi TRACES kooskõlas komisjoni veebisaidil avaldatud tehniliste spetsifikatsioonidega.
Loetelusid ajakohastatakse regulaarselt.
Käesolevat artiklit ei kohaldata Venemaa Föderatsioonist pärit ja sinna lähetatavate loomsete kõrvalsaaduste saadetiste teatavate vedude puhul, millele on osutatud artiklis 29, ning kolmandasse riiki lähetatavate Bosniast ja Hertsegoviinast pärit loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetiste teatavate vedude puhul, millele on osutatud artiklis 29a.
Artikkel 31
Impordiks ja transiidiks vajalike terviseohutuse tõendite ja deklaratsioonide näidised
Direktiivi 97/78/EÜ kohaselt on loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetistel liitu importimise või liidu kaudu toimuva transiidi korral liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas kaasas käesoleva määruse XV lisas esitatud näidistele vastavad terviseohutuse tõendid ja deklaratsioonid.
IX PEATÜKK
AMETLIKUD KONTROLLITOIMINGUD
Artikkel 32
Ametlikud kontrollitoimingud
Neid meetmeid rakendatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 3 sätestatud ametliku kontrolli põhimõtetega.
Pädev asutus teostab käesoleva määruse XVI lisas sätestatud nõuete kohaselt järgmisi määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 45 lõikele 1 vastavaid ametlikke kontrollitoiminguid:
töötlemisettevõtete ametlik kontroll, nagu on sätestatud I peatükis;
loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemisega seotud muude toimingute ametlik kontroll, nagu on sätestatud III peatüki 1.–9. jaos.
Kui pädev asutus pitseerib sellise sihtkohta transporditava saadetise, peab ta sellest sihtkoha pädevale asutusele teada andma.
Artikkel 33
Ettevõtete uuesti tunnustamine pärast ajutist tunnustamist
X PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 34
Inimeste ja loomade tervisega seotud kaalutlustel sätestatavad piirangud teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmisele
Pädev asutus ei keela ega piira (välja arvatud liidu õigusaktides ja eelkõige määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja käesolevas määruses sätestatud piirangud) järgmiste loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmist inimeste või loomade tervisega seotud kaalutlustel:
töödeldud loomne valk ja muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mida on nimetatud käesoleva määruse X lisa II peatükis;
lemmikloomatoit ja teatavad muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mida on nimetatud käesoleva määruse XIII lisas;
loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, mida imporditakse liitu või transporditakse transiitveosena liidu kaudu ja mida on nimetatud käesoleva määruse XIV lisas.
Artikkel 35
Kehtetuks tunnistamine
Järgmised õigusaktid tunnistatakse kehtetuks:
määrus (EÜ) nr 811/2003;
otsus 2003/322/EÜ;
otsus 2003/324/EÜ;
määrus (EÜ) nr 878/2004;
otsus 2004/407/EÜ;
määrus (EÜ) nr 79/2005;
määrus (EÜ) nr 92/2005;
määrus (EÜ) nr 181/2006;
määrus (EÜ) nr 197/2006;
määrus (EÜ) nr 1192/2006;
määrus (EÜ) nr 2007/2006.
Artikkel 36
Üleminekumeetmed
Üleminekuperioodil, mis kestab 31. detsembrini 2011, võivad ettevõtjad turule lasta orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid, mis on toodetud enne 4. märtsi 2011 kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1774/2002 ja (EÜ) nr 181/2006,
kui need on toodetud ühest alljärgnevast materjalist:
2. kategooria materjalist saadud liha-kondijahu;
töödeldud loomne valk;
vaatamata sellele, et neid ei ole segatud ainega, mis ei võimalda segu kasutada loomasöödana.
▼M9 —————
Artikkel 37
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 4. märtsist 2011.
Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
ARTIKLIS 2 OSUTATUD MÕISTED
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. |
„karusloomad” — loomad, keda peetakse või kasvatatakse karusnaha tootmiseks ning keda ei kasutata inimtoiduks; |
2. |
„veri” — värske täisveri; |
3. |
„söödamaterjal” — loomse päritoluga söödamaterjal määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis g määratletud tähenduses, sealhulgas töödeldud loomne valk, veretooted, sulatatud rasvad, munatooted, kalaõli, rasva derivaadid, kollageen, želatiin ja hüdrolüüsitud valgud, dikaltsiumfosfaat, trikaltsiumfosfaat, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim, ternespiimatooted ja tsentrifuugimis- või separeerimissete; |
4. |
„veretooted” — verest või verefraktsioonidest saadud tooted, mis ei ole verejahu; mõiste hõlmab ka kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus vereplasmat, kuivatatud täisverd, kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus punaliblesid või nende fraktsioone ja segusid; |
5. |
„töödeldud loomne valk” — loomne valk, mis on saadud täielikult 3. kategooria materjalist, mida on töödeldud X lisa II peatüki 1. jao kohaselt (kaasa arvatud verejahu ja kalajahu), et see kõlbaks koheseks kasutamiseks söödamaterjalina, muuks kasutamiseks söötades, sealhulgas lemmikloomatoidus, või kasutamiseks orgaanilistes väetistes või mullaparandusainetes; mõiste ei hõlma siiski veretooteid, piima, piimapõhiseid tooteid, piimasaadusi, ternespiima, ternespiimatooteid, tsentrifuugimis- või separeerimissetteid, želatiini, hüdrolüüsitud valke ja dikaltsiumfosfaati, mune ja munasaadusi (sealhulgas munakoori), trikaltsiumfosfaati ja kollageeni; |
6. |
„verejahu” — töödeldud loomne valk, mis on saadud vere või verefraktsioonide kuumtöötlemisel vastavalt X lisa II peatüki 1. jaole; |
7. |
„kalajahu” — töödeldud loomne valk, mis on saadud veeloomadest (v.a mereimetajad), sh vesiviljelusettevõtetes kasvatatavatest veeselgrootutest, kelle hulka kuuluvad ka nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ ( 2 ) artikli 3 lõike 1 punktiga e hõlmatud veeselgrootud ja liiki Asterias rubens kuuluvad meritähed, keda kogutakse molluskite tootmispiirkonnas; |
8. |
„sulatatud rasv” — rasv, mis on saadud järgmiste saaduste töötlemisel:
a)
loomsed kõrvalsaadused või
b)
inimtoiduks ette nähtud tooted, millele ettevõtja on määranud muu otstarbe kui inimtoit; |
9. |
„kalaõli” — õli, mis on saadud veeloomade (v.a mereimetajad), sh vesiviljelusettevõtetes kasvatatavate selliste veeselgrootute, kelle hulka kuuluvad ka direktiivi 2006/88/EÜ artikli 3 lõike 1 punktiga e hõlmatud veeselgrootud ja liiki Asterias rubens kuuluvad meritähed, keda kogutakse molluskite tootmispiirkonnas, töötlemisel, või õli, mis on saadud inimtoiduks ettenähtud kala töötlemisel, aga millele ettevõtja on määranud muu otstarbe kui inimtoit; |
10. |
„mesinduse kõrvalsaadused” — muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või õietolm; |
11. |
„kollageen” — valgupõhised tooted, mis on saadud loomade toornahast, kontidest ja liigestest; |
12. |
„želatiin” — looduslik lahustuv valk, mis on želeeriv või mitte ning mis on saadud loomade kontidest, toornahkadest, kõõlustest ja soontest pärit kollageeni osalise hüdrolüüsi teel; |
13. |
„kõrned” — valku sisaldavad rasvasulatusjäägid pärast rasva ja vee osalist eemaldamist; |
14. |
„hüdrolüüsitud valk” — loomsete kõrvalsaaduste hüdrolüüsi teel saadud polüpeptiidid, peptiidid, aminohapped ja nende segud; |
15. |
„piimavesi” — piima, piimapõhiste toodete või piimasaaduste ja vee segu, mis koguneb piimandusseadmete (sealhulgas piimatoodete taara) loputamise tulemusena enne nende puhastamist ja desinfitseerimist; |
16. |
„lemmikloomatoidu konserv” — kuumtöödeldud lemmikloomatoit, mis on pakendatud hermeetiliselt suletud taarasse; |
17. |
„koerte närimiskondid” — lemmikloomadele närimiseks mõeldud tooted, mis on valmistatud kabiloomade parkimata toornahast või muust loomsest materjalist; |
18. |
„lõhna- ja maitsetugevdaja” — loomsetest saadustest saadud vedel või veetustatud toode, mida kasutatakse lemmikloomatoidu maitseomaduste parandamiseks; |
19. |
„lemmikloomatoit” — lemmikloomadele mõeldud muust kui artikli 24 lõikes 2 viidatud materjalist sööt ja koerte närimiskondid, mis koosnevad loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest, mis:
a)
sisaldavad 3. kategooria materjali, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides n, o ja p osutatud materjal; ning
b)
võivad sisaldada imporditud 1. kategooria materjali, mis koosneb loomsetest kõrvalsaadustest, mis on saadud loomadest, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele; |
20. |
„töödeldud lemmikloomatoit” — lemmikloomatoit, mis ei ole töötlemata ja mida on töödeldud kooskõlas XIII lisa II peatüki punktiga 3; |
21. |
„töötlemata lemmikloomatoit” — teatavat 3. kategooria materjali sisaldav lemmikloomatoit, mis ei ole läbinud muud säilitamistöötlust kui jahutamine või külmutamine; |
22. |
„toidujäätmed” — igasugused toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest; |
23. |
„käärimisjäägid” — loomsete kõrvalsaaduste muundumise tulemusena biogaasijaamas tekkinud jäägid, sealhulgas vedel fraktsioon; |
24. |
„seedetrakti sisu” — imetajate ja silerinnaliste lindude seedetrakti sisu; |
25. |
„rasva derivaadid” — sulatatud rasvadest saadud tooted, milles sisalduvad 1. ja 2. kategooria sulatatud rasvad on töödeldud XIII lisa XI peatüki kohaselt; |
26. |
„guaano” — looduslik saadus, mis on kogutud nahkhiirte ja looduses elavate merelindude mineraliseerumata väljaheidetest; |
27. |
„liha-kondijahu” — loomne valk, mis on saadud 1. ja 2. kategooria materjali töötlemise teel mõnel IV lisa III peatükis osutatud viisil; |
28. |
„töödeldud toornahk” — töötlemata toornahast saadud tooted, mis ei ole koerte närimiskondid ja mida on:
a)
kuivatatud;
b)
kuiv- või märgsoolatud vähemalt 14 päeva jooksul enne lähetamist;
c)
hoitud vähemalt seitse päeva meresoolas, millele on lisatud 2 % naatriumkarbonaati;
d)
kuivatatud vähemalt 42 päeva vähemalt temperatuuril 20 °C või
e)
töödeldud säilitamise eesmärgil mul viisil kui parkimise teel; |
29. |
„töötlemata toornahk” — nahakoed ja nahaalused koed, mis ei ole läbinud mingit töötlemist, v.a lõikamine, jahutamine või külmutamine; |
30. |
„töötlemata suled ja suleosad” — suled ja suleosad, mida on töödeldud:
a)
aurujoas või
b)
muul viisil, millega tagatakse lubamatute riskide kõrvaldamine; |
31. |
„töötlemata vill” — vill, mida ei ole:
a)
tööstuslikult pestud;
b)
saadud parkimise teel;
c)
töödeldud muul moel, millega tagatakse lubamatute riskide kõrvaldamine;
d)
saadud muudelt loomadelt kui sigadelt, ning mida on tööstuslikult pestud nii, et vill ja karv kastetakse mitu korda veest, seebist ja naatrium- või kaaliumhüdroksiidist koosnevasse lahusesse või
e)
saadud muudelt loomadelt kui sigadelt, ja mis on ette nähtud saatmiseks otse ettevõttesse, kus toodetakse villast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks, ning mille töötlemisel on kasutatud vähemalt ühte järgmistest meetoditest:
i)
keemiline depilatsioon kasutades kustutatud lupja või naatriumusulfiidi,
ii)
suitsutamine formaldehüüdiga hermeetiliselt suletud ruumis vähemalt 24 tunni vältel;
iii)
tööstuslik süvapesu, mis seisneb villa ja karva kastmises vees lahustuvasse pesuainesse, mille temperatuur on püsivalt 60–70 °C,
iv)
ladustamine (mis võib ajaliselt hõlmata ka transpordile kulunud aega) 8 päeva temperatuuril 37 °C, 28 päeva temperatuuril 18 °C või 120 päeva temperatuuril 4 °C; |
32. |
„töötlemata karv” — karv, mida ei ole:
a)
tööstuslikult pestud;
b)
saadud parkimise teel;
c)
töödeldud muul moel, millega tagatakse lubamatute riskide kõrvaldamine;
d)
saadud muudelt loomadelt kui sigadelt, mida on tööstuslikult pestud nii, et vill ja karv kastetakse mitu korda veest, seebist ja naatrium- või kaaliumhüdroksiidist koosnevasse lahusesse või
e)
saadud muudelt loomadelt kui sigadelt, ja mis on ette nähtud saatmiseks otse ettevõttesse, kus toodetakse karvast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks, ning mille töötlemisel on kasutatud vähemalt ühte järgmistest meetoditest:
i)
keemiline depilatsioon kasutades kustutatud lupja või naatriumusulfiidi,
ii)
suitsutamine formaldehüüdiga hermeetiliselt suletud ruumis vähemalt 24 tunni vältel;
iii)
tööstuslik süvapesu, mis seisneb villa ja karva kastmises vees lahustuvasse pesuainesse, mille temperatuur on püsivalt 60–70 °C,
iv)
ladustamine (mis võib ajaliselt hõlmata ka transpordile kulunud aega) 8 päeva temperatuuril 37 °C, 28 päeva temperatuuril 18 °C või 120 päeva temperatuuril 4 °C; |
33. |
„töötlemata seaharjased” — seaharjased, mida ei ole:
a)
tööstuslikult pestud;
b)
saadud parkimise teel või
c)
töödeldud muul viisil, millega tagatakse lubamatute riskide kõrvaldamine; |
34. |
„eksponaat” — loomne kõrvalsaadus või sellest saadud toode, mis on ette nähtud kasutamiseks näitusel või kunstilises tegevuses; |
35. |
„ vahesaadus” — loomsetest kõrvalsaadustest saadud toode:
a)
mis on ette nähtud ravimite, veterinaarravimite, meditsiinis või veterinaarias kasutatavate meditsiiniseadmete, aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete, meditsiinis või veterinaarias kasutatavate in vitro diagnostikavahendite, laborireaktiivide või kosmeetikatoodete tootmiseks järgmiselt:
i)
materjalina tootmisprotsessis või lõpetatud toote lõpptootmises;
ii)
tootmisprotsessi ajal toimuvas valideerimises või kontrollimises või
iii)
lõpptoote kvaliteedikontrollis;
b)
mille kavandamis-, töötlemis- ja valmistamisetapid on täielikult lõpule viidud, nii et seda materjali võiks käsitada loomsetest kõrvalsaadustest saadud tootena ja punktis a osutatud otstarbele vastava toote materjalina või selle osana;
c)
mis nõuab siiski veel käitlemist või töötlemist, näiteks segamist, pealistamist, monteerimist või pakendamist, et seda sobiks ravimina, veterinaarravimina, meditsiinis või veterinaarias kasutatava meditsiiniseadmena, aktiivse siiratava meditsiiniseadmena, meditsiinis või veterinaarias kasutatava in vitro diagnostikavahendina, laborireaktiivina või kosmeetikatootena turule lasta või kasutusele võtta; |
36. |
„laborireaktiiv” — kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid ja on eraldi või koos mitteloomset päritolu ainetega ette nähtud laboratoorseks kasutamiseks reaktiivina või reagentainena, kalibraatori või testmaterjalina, mille abil tuvastatakse, mõõdetakse, uuritakse või toodetakse teisi aineid; |
37. |
„in vitro diagnostikas kasutatav toode” — kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab veretoodet või muud loomset kõrvalsaadust ja mida kasutatakse eraldi või kombineeritult reaktiivina, reagentainena, kalibraatorina, testpakendina või muu süsteemina, mis on ette nähtud kasutamiseks inimkehast või loomadest saadud proovide in vitro uurimisel üksnes või peamiselt füsioloogilise seisundi, tervisliku seisundi, haiguse või geneetilise hälbe diagnoosimiseks või reaktiivide ohutuse ja sobivuse kindlaksmääramiseks; mõiste ei hõlma doonoriorganeid ega verd; |
38. |
„teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid” — loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks diagnostikauuringutes või analüüsimiseks teaduse ja tehnoloogia arendamise eesmärgil ning haridus- või teadustöös; |
39. |
„kaubanäidised” — loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on ette nähtud konkreetseteks pädeva asutuse poolt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 17 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud sihtuuringuteks või -analüüsideks, mille eesmärk on tootmisprotsessi väljatöötamine, sealhulgas loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete töötlemine, sööda, lemmikloomatoidu või loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete väljatöötamine ning masinate või seadmete katsetamine; |
40. |
„koospõletamine” — loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kui jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine koospõletustehases; |
41. |
„põletamine” — kütuse oksüdeerimise protsess, mille eesmärk on kasutada loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete, kui need ei ole jäätmed, energeetilist väärtust,; |
42. |
„jäätmete põletamine” — loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete jäätmetena kõrvaldamine direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud jäätmepõletustehases; |
43. |
„põletamis- ja koospõletamisjäägid” — kõik direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 13 määratletud jäägid, mis tekivad jäätmepõletus- või koospõletustehastes loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete töötlemise tulemusena; |
44. |
„värvikoodiga märgistamine” — värvide süstemaatiline kasutamine kooskõlas VIII lisa II peatüki punkti 1 alapunktiga c käesolevas määruses sätestatud teabe esitamiseks pakendi, mahuti või veoki pinnal või pinna osal või nendele kinnitatud etiketil või sümbolil; |
45. |
„vahetoiming” — toiming, mis ei ole artikli 19 punktis b osutatud ladustamine; |
46. |
„parkimine” — toornahkade töötlemine, kasutades taimseid parkaineid, kroomisoolasid või muid aineid, näiteks alumiiniumsoolasid, rauasoolasid, ränisoolasid, aldehüüde ja kinoone või muid sünteetilisi kõvendeid; |
47. |
„taksidermia” — topiste tegemise kunst, mis hõlmab loomanahkade töötlemist, täitmist ja loomulikus asendis ülesseadmist nii, et need ei põhjusta lubamatut riski inimeste ega loomade tervisele; |
48. |
„kauplemine” — Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 28 osutatud liikmesriikidevaheline kaubavahetus; |
49. |
„töötlemismeetodid” — IV lisa III ja IV peatükis loetletud meetodid; |
50. |
„partii” — toodanguühik, mis on ühesuguseid tootmisparameetreid (näiteks materjalide päritolu) kasutades toodetud ühes ja samas ettevõttes, või mitu sellist ühikut, kui need on toodetud ühes ja samas ettevõttes järjestikku ja kui neid hoitakse koos ühe saadetisena; |
51. |
„hermeetiliselt suletud taara” — taara, mille eesmärk on tagada kaitse mikroorganismide ligipääsemise eest; |
52. |
„biogaasijaam” — jaam, milles loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted on vähemalt osa materjalist, mis lagundatakse anaeroobsetes tingimustes bioloogiliselt; |
53. |
„kogumiskeskus” — ruumid, mis ei ole töötlemisettevõtte ruumid ja kuhu kogutakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõikes 1 osutatud loomseid kõrvalsaadusi eesmärgiga kasutada neid samas artiklis osutatud loomade söödana; |
54. |
„kompostimisjaam” — jaam, milles loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted on vähemalt osa materjalist, mis lagundatakse aeroobsetes tingimustes bioloogiliselt; |
55. |
„koospõletustehas” — direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 5 määratletud paikne või liikuv jaam, mille peamine otstarve on energia või aineliste toodete tootmine; |
56. |
„jäätmepõletustehas” — direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud paikne või liikuv tehniline üksus ja varustus, mis on mõeldud jäätmete termotöötluseks; |
57. |
„lemmikloomatoitu tootev ettevõte” — ruumid või seadmed määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis e osutatud lemmikloomatoidu või lõhna- ja maitsetugevdajate tootmiseks; |
58. |
„töötlemisettevõte” — loomsete kõrvalsaaduste töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt ette nähtud ruumid või seadmed, kus loomseid kõrvalsaadusi töödeldakse IV ja/või X lisa kohaselt; |
59. |
„kasvusubstraat” — muu materjal kui oma asukohas olev muld, sealhulgas istutusmuld, milles taimed kasvavad ja mida kasutatakse sõltumatult oma asukohas olevast mullast. |
II LISA
LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE KASUTAMISE PIIRANGUD
I PEATÜKK
Karusloomade liigisisene ringlussevõtt
1. Eestis, Lätis ja Soomes võib järgmisi karusloomi sööta liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatüki kohaselt ja mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest:
rebased (Vulpes vulpes ja Alopex lagopus);
kährikud (Nyctereutes procyonides).
2. Eestis ja Lätis võib karusloomana kasvatatavat minki (Mustela vison) sööta liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetoditel ja mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest.
3. Punktides 1 ja 2 osutatud söötmisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
söötmine toimub ainult kasvandustes:
mille on pädev asutus registreerinud taotluse alusel, millega on kaasas dokumentatsioon, mis tõendab, et ei ole põhjust kahtlustada TSE olemasolu taotluses nimetatud populatsioonis;
kus on asjakohane karusloomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEd) järelevalve süsteem, mis hõlmab regulaarset proovide võtmist ja laborikontrolli TSE suhtes;
mis on esitanud asjakohased garantiid, et loomsed kõrvalsaadused, liha-kondijahu või muud tooted, mida on töödeldud IV lisa III peatüki kohaselt ning mis on saadud sama liigi loomadest või nende järglastest, ei satu muude kui karusloomade sööta ja toiduahelasse;
millel ei ole teadaolevalt olnud kokkupuuteid kasvandusega, kus on kahtlustatud TSE olemasolu või kus see on kinnitust leidnud;
kus registreeritud kasvanduse pidaja kinnitab, et:
Kasvanduse pidaja tagab, et selle liigi loomadest saadud liha-kondijahu või muud tooted, mis on ette nähtud sama liigi loomade söötmiseks:
on töödeldud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt tunnustatud töötlemisettevõttes ainult käesoleva määruse IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodil;
on toodetud tervetest loomadest, kes on tapetud karusnaha saamise eesmärgil.
Kui on teada või kahtlustatakse kasvanduse kokkupuudet teise kasvandusega, milles kahtlustatakse TSE puhangut või milles see on kinnitust leidnud, peab esimese kasvanduse pidaja kohe:
andma pädevale asutusele sellisest kokkupuutest teada;
peatama karusloomade saatmise kõikidesse sihtkohtadesse ilma pädevalt asutuselt kirjalikku luba hankimata.
II PEATÜKK
Põllumajandusloomade söötmine haljassöödaga
Kui maapinnale on laotatud orgaanilist väetist või mullaparandusainet, kohaldatakse põllumajandusloomade söötmisel selliselt maalt saadud haljassöödaga (loomade seal karjatamisel või sealt niidetud haljassööda kasutamisel) järgmisi tingimusi:
on kinni peetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 11 lõike 1 punktis c sätestatud vähemalt 21 päeva pikkusest ooteajast;
kasutatud on ainult sellist orgaanilist väetist ja mullaparandusainet, mis vastab määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõigetele 1 ja 2 ning käesoleva määruse XI lisa II peatükile.
Neid tingimusi siiski ei kohaldata, kui maapinnale on laotatud ainult järgmisi orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid:
sõnnik ja guaano;
seedetrakti sisu, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted, millega pädeva asutuse arvates ei kaasne raske nakkushaiguse leviku riski.
III LISA
KÕRVALDAMINE, TAASKASUTAMINE JA KASUTAMINE KÜTUSENA
I PEATÜKK
JÄÄTMETE PÕLETAMISE JA KOOSPÕLETAMISE ÜLDNÕUDED
1. jagu
Üldtingimused
1. Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad tagavad, et nende tehastes täidetakse järgmisi hügieeninõudeid.
Loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted tuleb kõrvaldada pärast saabumist võimalikult kiiresti vastavalt pädeva asutuse kehtestatud tingimustele. Neid ladustatakse kuni kõrvaldamiseni nõuetekohaselt vastavalt pädeva asutuse kehtestatud tingimustele.
Saastumisohu vältimiseks peab tehastes olema kehtestatud asjakohane kord mahutite ja veokite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, eelkõige liidu õigusaktide kohaselt reovee kõrvaldamiseks ettenähtud alal.
Tehased peavad asuma hästi dreenitud kõval pinnal.
Tehastes peab olema asjakohaselt korraldatud kaitse kahjurite, näiteks putukate, näriliste ja lindude eest. Sel eesmärgil tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.
Saastumisohu vältimiseks peab personalil olema vajaduse korral juurdepääs asjakohastele isikliku hügieeni ruumidele ja vahenditele, nagu tualettruumid, riietusruumid ja kraanikausid.
Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada puhastamise kord ja see dokumenteerida. Puhastamiseks peavad olemas olema asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.
Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida ja alles hoida vähemalt kaks aastat.
2. Jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja peab võtma loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete vastuvõtmisel kõik vajalikud meetmed, et niivõrd, kui see on teostatav, vältida või piirata otsest ohtu inimeste või loomade tervisele.
3. Loomadel ei tohi olla juurdepääsu tehastele, loomsetele kõrvalsaadustele ja nendest saadud toodetele, mis ootavad põletamist või koospõletamist, või loomsete kõrvalsaaduste põletamise või koospõletamise tagajärjel tekkinud tuhale.
4. Kui jäätmepõletus- või koospõletustehas asub loomakasvatusettevõttes:
peavad jäätmepõletus- või koospõletusvarustus ja kariloomad, samuti nende sööt ja allapanu olema füüsiliselt täiesti lahus, vajaduse korral taraga eraldatud;
peab varustus olema mõeldud kasutamiseks ainult põletusseadme juures, mitte mujal põllumajandusettevõttes, või tuleb see enne seal kasutamist puhastada ja desinfitseerida;
peavad töötajad enne kariloomade või nende sööda käitlemist vahetama oma pealisrõivad ja jalatsid.
5. Põletamist või koospõletamist ootavaid loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ning nende põletamise või koospõletamise tulemusena saadud tuhka tuleb hoida suletud, korrektse märgistusega ja vajaduse korral lekkekindlates mahutites.
6. Täielikult ära põlemata loomsed kõrvalsaadused tuleb uuesti põletada või kõrvaldada muul viisil (v.a tunnustatud prügilasse ladestamise teel) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitega 12, 13 ja 14.
2. jagu
Käitamistingimused
Jäätmepõletus- või koospõletustehased projekteeritakse, varustatakse, ehitatakse ja neid käitatakse nii, et tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes vähemalt kaheks sekundiks temperatuurini 850 °C või 0,2 sekundiks temperatuurini 1 100 °C, mõõdetuna põlemiskambri siseseina juures või mõnes muus põlemiskambri olulises punktis pädeva asutuse loal.
3. jagu
Põletamis- ja koospõletamisjäägid
1. Põletamis- ja koospõletamisjääkide kogus ja kahjulik mõju peab olema võimalikult väike. Võimaluse korral tuleb jääke taaskasutada otse tehases või väljaspool seda vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele või kõrvaldada need tunnustatud prügilasse ladestamise teel.
2. Kuivade tolmsete jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma nii, et need ei satuks keskkonda (näiteks kinnistes mahutites).
4. jagu
Temperatuuri ja muude parameetrite mõõtmine
1. Põletamise või koospõletamise asjakohaste näitajate ja tingimuste jälgimiseks tuleb kasutada tehnoloogiat.
2. Pädeva asutuse antud loas või sellele lisatud tingimustes tuleb sätestada temperatuuri mõõtmise nõuded.
3. Automaatsete jälgimisseadmete toimimist tuleb kontrollida ning kord aastas testida.
4. Temperatuuri mõõtmise tulemused tuleb registreerida ja esitada asjakohasel viisil, et pädev asutus saaks kontrollida käesolevas määruses sätestatud käitamistingimuste täitmist selle asutuse enda kehtestatud korra kohaselt.
5. jagu
Ebaharilikud käitamistingimused
Jäätmepõletus- või koospõletustehase suure rikke või ebaharilike käitamistingimuste korral peab käitaja vähendama töömahtu või peatama töö niipea kui võimalik, kuni saab taastada normaalkäituse.
II PEATÜKK
SUURE VÕIMSUSEGA JÄÄTMEPÕLETUS- JA KOOSPÕLETUSTEHASED
1. jagu
Käitamise eritingimused
Jäätmepõletus- või koospõletustehastes, mis töötlevad ainult loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ja mille võimsus on üle 50 kg tunnis (suure võimsusega tehased) ning millel ei pea direktiivi 2000/76/EÜ kohaselt olema tegevusluba, peavad olema täidetud järgmised tingimused.
Tehase iga liin peab olema varustatud vähemalt ühe abipõletiga. See põleti lülitub automaatselt tööle, kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet vastavalt olukorrale kas alla 850 °C või 1 100 °C. Samuti tuleb seda kasutada tehase käivitamisel ja seiskamisel, et tagada temperatuuri püsimine vastavalt olukorrale kas 850 °C või 1 100 °C juures kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata materjali.
Kui loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisestatakse põlemiskambrisse pidevas protsessis, peab tehasel olema automaatne süsteem, mis ei võimalda loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisestada käivitamisel ega enne, kui on saavutatud temperatuur vastavalt olukorrale kas 850 °C või 1 100 °C, ega ka siis, kui temperatuur langeb eelnimetatud väärtustest madalamale.
Jäätmepõletustehast tuleb käitada nii, et saavutatakse selline tuhastustase, mille puhul on räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus alla 3 % või nende kuumutuskadu alla 5 % aine kuivmassist. Vajaduse korral kasutatakse asjakohaseid eeltöötlusmeetodeid.
2. jagu
Heitvesi
1. Suure võimsusega tehase tegevuskoht ja asjaomased loomsete kõrvalsaaduste ladustamiskohad peavad olema projekteeritud nii, et hoitaks ära saasteainete ebaseaduslik ja juhuslik sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.
2. Luuakse võimalused tehase tegevuskohast äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutamisest tuleneva saastunud vee hoidmiseks.
Vajaduse korral tagab käitaja, et sellest veest saaks võtta proove ja et seda saaks vajaduse korral enne keskkonda laskmist puhastada.
III PEATÜKK
VÄIKESE VÕIMSUSEGA JÄÄTMEPÕLETUS- JA KOOSPÕLETUSTEHASED
Jäätmepõletus- või koospõletustehastes, mis töötlevad ainult loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ja mille suurim võimsus on alla 50 kg loomseid kõrvalsaadusi tunnis või partii kohta (väikese võimsusega tehased) ning millel ei pea direktiivi 2000/76/EÜ kohaselt olema tegevusluba, peab olema täidetud järgmised tingimused:
neid kasutatakse ainult selleks, et kõrvaldada:
määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti a alapunktis iii osutatud surnud lemmikloomi;
selle määruse artikli 8 punktides b, e ja f osutatud 1. kategooria materjali, artiklis 9 osutatud 2. kategooria materjali või artiklis 10 osutatud 3. kategooria materjali ning
eraldi identifitseeritud surnud hobuslasi ettevõtetest, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2009/156/EÜ artikli 4 lõikes 5 või artiklis 5 osutatud veterinaarpiiranguid;
neil peab olema abipõleti, kui neisse sisestatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktis b osutatud 1. kategooria materjali;
need peavad toimima nii, et loomsed kõrvalsaadused tuhastuvad täielikult.
IV PEATÜKK
LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE KÜTUSENA KASUTAMISE ÜLDNÕUDED
1. jagu
Üldnõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutamisel kütusena põletamiseks
1. Artikli 6 lõikes 6 osutatud põletustehaste käitajad tagavad nende kontrollitavates põletustehastes järgmiste tingimuste täitmise.
Kütusena kasutamiseks mõeldud loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid tuleb sel eesmärgil kasutada nii kiiresti kui võimalik või ladustada turvaliselt kuni kasutamiseni.
Keskkonna saastumisriski vältimiseks peavad põletustehased rakendama asjakohaseid meetmeid tagamaks, et mahuteid ja veokeid puhastatakse ja desinfitseeritakse nende territooriumil selleks ettenähtud kohas, millest saab reovee kokku koguda ja kõrvaldada vastavalt liidu õigusaktidele.
Erandina esimeses lõigus sätestatud nõuetest võib sulatatud rasvade veoks kasutatud mahuteid ja veokeid puhastada ja desinfitseerida täitmisettevõttes või muus määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt tunnustatud või registreeritud ettevõttes.
Põletustehased peavad asuma hästi dreenitud kõval pinnal.
Põletustehastes peavad olema asjakohased meetmed kaitseks kahjurite eest. Sel eesmärgil tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.
Põllumajandusloomade või nende sööda käitlemisvahendite saastumise vältimiseks peab personalil olema vajaduse korral juurdepääs asjakohastele isikliku hügieeni ruumidele ja vahenditele, nagu tualettruumid, riietusruumid ja kraanikausid.
Kogu põletustehase kõigi osade jaoks tuleb kehtestada ja dokumenteerida puhastamise ja desinfitseerimise kord. Puhastamiseks tuleb varuda asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.
Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida ja alles hoida vähemalt kaks aastat.
Kui sulatatud rasvu kasutatakse kütusena paiksetes sisepõlemismootorites, mis asuvad tunnustatud või registreeritud toidu või sööda töötlemisettevõtetes, peab samas kohas toidu või sööda töötlemine toimuma range eraldatuse tingimustes.
2. Põletustehaste käitajad peavad võtma loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete vastuvõtmisel kõik vajalikud meetmed, et niivõrd, kui see on teostatav, vältida või piirata riski inimeste või loomade tervisele ja keskkonnale.
3. Loomadel ei tohi olla juurdepääsu põletustehasele või loomsetele kõrvalsaadustele ja nendest saadud toodetele, mis ootavad põletamist või loomsete kõrvalsaaduste põletamise tagajärjel tekkinud tuhale.
4. Kui põletustehas asub toiduloomaliike pidavas põllumajandusettevõttes:
peab põletusvarustus olema füüsiliselt täiesti eraldatud kariloomadest ning nende söödast ja allapanust;
peab varustus olema mõeldud kasutamiseks ainult põletustehases, mitte mujal põllumajandusettevõttes, või tuleb see enne kasutamist tõhusalt puhastada ja desinfitseerida;
peavad põletustehase töötajad vahetama oma pealisrõivad ja jalatsid ning võtma isikliku hügieeni meetmeid enne loomade või nende sööda või allapanu käitlemist kõnealuses või mõnes teises põllumajandusettevõttes.
5. Loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid, mis ootavad põletamist kütusena, ning põlemisel tekkivaid jääke tuleb ladustada selleks ettenähtud suletud ja kaetud alal või kaetud ja lekkekindlates mahutites.
6. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete põletamine toimub tingimustes, millega välditakse loomade sööda ristsaastumist.
2. jagu
Põletustehaste käitamistingimused
1. Põletustehased projekteeritakse, ehitatakse, varustatakse ja neid käitatakse nii, et isegi kõige ebasoodsamates tingimustes käideldakse loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid vähemalt 2 sekundit temperatuuril 850 °C või vähemalt 0,2 sekundit temperatuuril 1 100 °C.
2. Protsessil tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt vähemalt 2 sekundiks temperatuurini 850 °C või 0,2 sekundiks temperatuurini 1 100 °C.
Temperatuuri tuleb mõõta põlemiskambri siseseina juures või mõnes muus põlemiskambri olulises punktis nagu pädev asutus on ette näinud.
3. Põlemisprotsessi asjakohaste parameetrite ja tingimuste jälgimiseks tuleb kasutada automaatset tehnoloogiat.
4. Temperatuuri mõõtmise tulemused tuleb automaatselt registreerida ja esitada asjakohasel viisil, et pädev asutus saaks kontrollida punktides 1 ja 2 osutatud lubatud käitamistingimuste täitmist asjaomase asutuse kehtestatud korra kohaselt.
5. Põllumajandusettevõttes asuva põletustehase käitaja tagab, et kütus on põletatud selliselt, et räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus on alla 3 % või nende kuumutuskadu on alla 5 % aine kuivmassist.
3. jagu
Põletamisjäägid
1. Põletamisjääkide kogust ja kahjulikkust tuleb võimalikult palju vähendada. Selliseid jääke tuleb taaskasutada, või juhul, kui see ei ole asjakohane, kõrvaldada jäätmetena või kasutada kooskõlas liidu asjakohaste õigusaktidega.
2. Kuivade (sh tolmsete) jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma suletud mahutis või muul viisil, mis takistab nende sattumist keskkonda.
4. jagu
Avarii tehases või ebaharilikud käitamistingimused
1. Põletustehas peab olema varustatud seadmetega, mis avarii või ebaharilike käitamistingimuste puhul peatavad automaatselt tegevused kuni normaalkäituse taastumiseni.
2. Täielikult ära põlemata loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted tuleb uuesti põletada või kõrvaldada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 12, 13 ja 14 osutatud viisil (v.a tunnustatud prügilasse ladestamine).
III PEATÜKK
PÕLETAMISEKS KASUTADA LUBATUD TEHASTE JA KÜTUSTE LIIGID NING ERINÕUDED TEATAVAT LIIKI TEHASTE JAOKS
A. Paiksed sisepõlemismootorid
1. Algmaterjal
Selles protsessis võib kasutada kõikide kategooriate loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni, kui see vastab järgmistele tingimustele:
kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII või XII jao kohaselt, tuleb loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni kõigepealt töödelda, kasutades:
1. ja 2. kategooria materjali rasvafraktsiooni puhul ühte IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetoditest 1–5.
Kui kõnealune rasv on ette nähtud koheseks otseseks põletamiseks ning see liigub töötlemisettevõttest mööda suletud konveiersüsteemi, mida ta peab tingimata läbima ja mida pädev asutus on tunnustanud, siis ei nõuta VIII lisa V peatüki punktis 1 osutatud püsimärgistamist glütserooltriheptanaadiga (GTH);
3. kategooria materjali rasvafraktsiooni puhul ühte töötlemismeetoditest 1–5 või 7 nagu on sätestatud IV lisa III peatükis;
kalast saadud materjali puhul ühte töötlemismeetoditest 1–7 nagu on sätestatud IV lisa III peatükis;
rasvafraktsioon tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes, tuleb eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti.
2. Meetodid
Paikses sisepõlemismootoris põletatakse loomset rasva kütusena järgmiselt:
põletada tuleb punkti 1 alapunktides a ja b osutatud rasvafraktsioonid:
vastavalt IV peatüki 2. jao punktis 1 sätestatud tingimustele, või
kasutades protsessi parameetreid, millel on alapunkti i kohaste tingimustega samaväärne tulemus, ning mida pädev asutus on tunnustanud;
ei tohi lubada põletada muud loomset materjali kui rasva;
1. või 2. kategooria materjalist saadud loomne rasv, mis on põletatud vastavalt määrustele (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 183/2005 tunnustatud või registreeritud ruumides, või avatud kohtades, peab olema töödeldud kasutades IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetodit 1;
loomse rasva põletamine peab toimuma kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, eelkõige neis sätestatud normide ja nõuetega parima olemasoleva heitmete ohjamise ja järelevalve tehnoloogia kasutamise kohta.
3. Töötingimused
Erandina IV peatüki 2. jao punkti 2 esimeses lõigus sätestatud nõuetest võib keskkonnaküsimuste eest vastutav pädev asutus lubada nõudeid, mille aluseks on muud näitajad, mis tagavad samaväärse keskkonnaalase tulemuse.
B. Põletustehased põllumajandusettevõtetes, milles kasutatakse kütusena kodulinnusõnnikut
1. Tehase liik
Põllumajandusettevõttes asuv põletustehas, mille summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 5 MW.
2. Algmaterjal ja rakendusvaldkond
Üksnes määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktis a osutatud töötlemata kodulinnusõnnik, mida kasutatakse kütusena põletamiseks vastavalt punktides 3–5 sätestatud nõuetele.
Muude loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete ning muude liikide või väljaspool põllumajandusettevõtet saadud sõnnikut ei ole lubatud kasutada kütusena punktis 1 osutatud põllumajandusettevõttes asuvates põletustehastes.
3. Erinõuded kütusena põletamiseks kasutatava kodulinnusõnniku kohta.
Sõnnik ladustatakse turvaliselt suletud ladustamisalal, et vähendada täiendava käitlemise vajadust ja ristsaastumist toiduloomaliike pidava põllumajandusettevõtte muude aladega.
Põllumajandusettevõttes asuvas põletustehases peab olema:
kütuse automaatne juhtimissüsteem kütuse otse põlemiskambrisse juhtimiseks ilma täiendava käsitlemiseta;
abipõleti, mida tuleb kasutada toimingute käivitamisel ja seiskamisel, tagamaks, et IV peatüki 2. jao punktis 2 sätestatud temperatuuri püsimise nõuded on täidetud nende toimingute vältel ja seni, kuni veel põlemata materjal on põlemiskambris.
4. Heite piirväärtused ja järelevalve nõuded
Vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide (nimelt lämmastikoksiidi ja lämmastikdioksiidi summa, mis on väljendatud lämmastikdioksiidina) heide ja tahked osakesed ei tohi ületada järgmisi heidete piirväärtusi, mis on väljendatud mg/Nm3 temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja hapnikusisaldusega 11 %, pärast jäätmegaaside veeaurusisalduse paranduse sisseviimist:
Saasteaine |
Heite piirväärtus mg/Nm3 |
Vääveldioksiid |
50 |
Lämmastikoksiidid (väljendatud NO2-na) |
200 |
Tahked osakesed |
10 |
Põllumajandusettevõttes asuva põletustehase käitaja mõõdab aastas vähemalt korra vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste piirnorme.
Esimeses lõigus osutatud vääveldioksiidi heite kindlaksmääramiseks võib alternatiivse mõõtmisena kasutada pädeva asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud muid määramismeetodeid.
Käitaja poolt või tema nimel teostatakse seiret CENi normide kohaselt. CENi normide puudumisel kohaldatakse ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete saamise.
Kõik tulemused tuleb salvestada, töödelda ja esitada nii, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust heite piirväärtustele.
Põllumajandusettevõttes asuva põletustehase suhtes, kus kasutatakse heite piirväärtuste järgimiseks sekundaarset saastetõrjeseadet, teostatakse pidevalt järelevalvet kõnealuse tõrjeseadme tõhusa toimimise üle ning selle tulemused registreeritakse.
Punktis a osutatud heite piirväärtustele mittevastavuste puhul või kui põllumajandusettevõttes asuv põletustehas ei vasta IV peatüki 2. jao punkti 1 nõuetele, teavitavad käitajad viivitamata pädevat asutust ja võtavad vajalikud meetmed nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks. Kui nõuetele vastavust ei ole võimalik taastada, peatab pädev asutus tehase töö ja tühistab selle tunnustuse.
5. Toimingute muudatused ja avariid
Käitaja teavitab pädevat asutust kõikidest sellistest kavandatud muudatustest, mis võivad mõjutada põllumajandusettevõttes asuva põletustehase heidet, vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist.
Käitaja võtab vajalikud meetmed selle tagamiseks, et põllumajandusettevõttes asuva põletustehase käivitamise ja seiskamise ning kõigi talitushäirete aeg oleks võimalikult lühike. Käitaja teavitab viivitamata pädevat asutust sekundaarse saasteainete püüdeseadme talitushäirest või rikkest.
C. Põletuskäitised, milles kasutatakse kütusena muude põllumajandusloomade kui B jaos esitatud kodulindude sõnnikut
1. Käitise liik:
Põletuskäitis, mille summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 50 MW.
2. Algmaterjal:
Üksnes muude põllumajandusloomade kui B jaos esitatud kodulindude sõnnikut kasutatakse kütusena põletamiseks vastavalt punktis 3 sätestatud nõuetele.
Muid loomseid kõrvalsaaduseid või nendest saadud tooteid ei ole lubatud kasutada kütusena punktis 1 osutatud põletuskäitistes. Muude põllumajandusloomade kui B jaos esitatud kodulindude väljaspool põllumajandusettevõtet saadud sõnnik ei tohi põllumajandusloomadega kokku puutuda.
3. Metoodika:
Põletuskäitised, milles kasutatakse kütusena muude põllumajandusloomade kui B jaos esitatud kodulindude sõnnikut, peavad vastama B jao punktides 3, 4 ja 5 esitatud nõuetele.
4. Erand ja üleminekuperiood:
Liikmesriigi keskkonnaküsimuste eest vastutav pädev asutus võib:
erandina B jao punkti 3 alapunkti b alapunktist ii anda 2. augustil 2017 käitatavale põletuskäitisele lisaaega kuni kuus aastat kõnealuse määruse III lisa IV peatüki 2. jao punkti 2 esimesele lõigule vastamiseks;
erandina B jao punktist 4 lubada alla 50 mg/m3 tahkete osakeste heitkoguseid tingimusel, et põletuskäitise summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 5 MW;
erandina B jao punkti 3 alapunkti b alapunktist i lubada põlemiskambrisse käsitsi panna kütusena hobusesõnnikut, kui summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 0,5 MW.
IV LISA
TÖÖTLEMINE
I PEATÜKK
NÕUDED TÖÖTLEMISETTEVÕTETELE JA TEATAVATELE MUUDELE ETTEVÕTETELE
1. jagu
Üldtingimused
1. Töötlemisettevõtted peavad rõhu all steriliseerimise meetodi või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 1 punktis b osutatud töötlemismeetodite kasutamise korral täitma järgmisi nõudeid.
Töötlemisettevõtted ei tohi asuda samas kohas, kus on tapamajad või muud ettevõtted, mis on tunnustatud või registreeritud määruse (EÜ) nr 852/2004 või (EÜ) nr 853/2004 kohaselt, välja arvatud juhul, kui sellistest tapamajadest või muudest ettevõtetest pärinevate loomsete kõrvalsaaduste töötlemisest tingitud ohtu inimeste ja loomade tervisele on vähendatud vähemalt järgmiste tingimuste kohaselt:
töötlemisettevõte peab olema tapamajast või muust ettevõttest füüsiliselt eraldatud või teises hoones;
töötlemisettevõte peab omama ja töös hoidma:
tuleb võtta meetmeid, et personal, kes töötab nii töötlemisettevõttes kui ka tapamajas või muus ettevõttes, ei viiks võimalikke haigusetekitajaid ühest rajatisest teise;
kõrvalised isikud ja loomad ei tohi töötlemisettevõttesse pääseda.
Erandina alapunktidest i–iv võib pädev asutus lubada 3. kategooria materjali töötleva ettevõtte puhul kohaldada nendes alapunktides sätestatud tingimuste asemel muid tingimusi, mille eesmärk on vähendada inimeste ja loomade terviseriske, sealhulgas määruse (EÜ) nr 852/2004 või (EÜ) nr 853/2004 kohaselt tunnustatud või registreeritud mujal asuvast ettevõttest pärineva 3. kategooria materjali töötlemisega seotud riske.
Liikmesriigid teatavad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 52 lõikes 1 osutatud toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames komisjonile ja teistele liikmesriikidele selle erandi kasutamisest nende pädevate asutuste poolt.
Töötlemisettevõttes peavad „puhas” ja „must” ala olema teineteisest piisavalt eraldatud. „Mustal” alal peab olema loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtuks ette nähtud kinnine ruum, mis on hõlpsasti puhastatav ja desinfitseeritav. Põrand peab olema ehitatud nii, et vedelikud voolaksid hästi ära.
Töötlemisettevõttes peavad tööliste jaoks olema kõrvalruumid, k.a tualetid, riietusruumid ja valamud.
Töötlemisettevõttel peab olema piisavalt tootmisvõimsust loomsete kõrvalsaaduste töötlemiseks kuuma vee ja auruga.
Vajaduse korral peavad „mustal” alal olema seadmed loomsete kõrvalsaaduste peenestamiseks ja peenestatud loomsete kõrvalsaaduste töötlemisseadmesse sisestamiseks.
Kui on vajalik kuumtöötlemine, peavad ettevõttes olema:
mõõteseadmed temperatuuri muutuste jälgimiseks ning kui töötlemismeetod seda nõuab, ka rõhu jälgimiseks kriitilistes punktides;
salvestusseadmed nende mõõtetulemuste pidevaks registreerimiseks nii, et need on kontrollimiseks (ka ametlikuks kontrolliks) kättesaadavad;
asjakohane ohutussüsteem, et vältida ebapiisavat kuumutamist.
Et hoida ära loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete taassaastumine kokkupuutumisel loomsete kõrvalsaadustega, peavad ettevõtte territooriumil olema üksteisest selgesti eraldatud piirkonnad töötlemiseks saabuva materjali mahalaadimiseks, selle töötlemiseks ning loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete hoidmiseks.
2. Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased võimalused, et puhastada ja desinfitseerida mahuteid, milles loomsed kõrvalsaadused on saabunud, ning nende vedamiseks kasutatud transpordivahendeid (v.a laevad).
3. Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased võimalused, et desinfitseerida veokite rattaid ja vajaduse korral ka muid osi „mustalt” alalt lahkumisel.
4. Kõikidel töötlemisettevõtetel peab olema pädeva asutuse poolt liidu õigusaktidega kooskõlas kehtestatud nõuetele vastav reovee kõrvaldamise süsteem.
5. Töötlemisettevõttel peab olema oma labor või ta peab kasutama mõne muu labori teenuseid. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid; samuti peab laboril olema kas pädeva asutuse tunnustus, mis põhineb kõnealuste analüüside tegemise suutlikkuse hinnangul, või rahvusvaheliste standardite kohane akrediteering või peab pädev asutus regulaarselt kontrollima labori suutlikkust neid vajalikke analüüse teha.
6. Kui riskihinnangu kohaselt on töödeldavate toodete koguse tõttu vaja, et pädev asutus regulaarselt või pidevalt viibib kohapeal, peab töötlemisettevõttel olema nõuetekohaselt varustatud lukustatav ruum, mida kasutab üksnes järelevalveteenistus.
2. jagu
Reovee puhastamine
1. 1. kategooria materjali töötlevate ettevõtete, muude määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise kohtade, tapamajade ja 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtete reovee puhastamisel tuleb kõigepealt eelpuhastusprotsessi käigus loomne materjal välja filtreerida ja kokku koguda.
Eelpuhastusprotsessis kasutatakse filtreid, mille avade suurus ei ületa süsteemi lõpuosas 6 mm, või samaväärseid süsteeme, mis tagavad, et süsteemi läbivad reovee tahked osakesed ei ole suuremad kui 6 mm.
2. Punktis 1 osutatud kohtadest pärit reovesi peab läbima eelpuhastusprotsessi, millega tagatakse reovee filtreerimine enne ruumidest ärajuhtimist. Tahket loomset materjali ei tohi peenestada, pehmendada ega muul sellisel moel töödelda, mis võimaldaks tahkel materjalil eelpuhastussüsteemist läbi pääseda.
3. Punktis 1 osutatud kohtades eelpuhastusprotsessi käigus välja filtreeritud loomne materjal kogutakse ja transporditakse vastavalt vajadusele kas 1. või 2. kategooria materjalina ning kõrvaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.
4. Reovesi, mis on punktis 1 osutatud kohtades läbinud eelpuhastusprotsessi, ja reovesi, mis pärineb muudest loomseid kõrvalsaadusi käitlevatest või töötlevatest kohtadest, tuleb ilma piiranguteta vastavalt liidu õigusaktidele ning kooskõlas käesoleva määrusega puhastada.
5. Lisaks punktis 4 sätestatud nõuetele võib pädev asutus kohustada ettevõtjaid puhastama töötlemisettevõtte „mustalt” alalt või 1. või 2. kategooria materjaliga vahetoiminguid tegevatest või sellist materjali ladustavatest ettevõtetest pärinevat reovett tingimustel, mis tagavad haigustekitajatest tingitud riskide maandamise.
6. Ilma et see piiraks punktides 1–5 sätestatu kohaldamist, on keelatud loomsete kõrvalsaaduste (sealhulgas vere ja piima) või nendest saadud toodete kõrvaldamine koos reoveega.
Siiski võib tsentrifuugimis- või separeerimissettest koosnevat 3. kategooria materjali kõrvaldada koos reoveega, kui seda on töödeldud ühel X lisa II peatüki 4. jao III osas tsentrifuugimis- ja separeerimissette jaoks sätestatud viisil.
3. jagu
1. ja 2. kategooria materjali töötlemise erinõuded
1. ja 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtetes peab ruumide paigutus tagama 1. kategooria materjali täieliku eraldatuse 2. kategooria materjalist alates tooraine vastuvõtmisest kuni sellest saadud toodete lähetamiseni, välja arvatud juhul, kui 1. ja 2. kategooria materjali segu töödeldakse 1. kategooria materjalina.
4. jagu
3. kategooria materjali töötlemise erinõuded
Lisaks 1. jaos sätestatud üldtingimustele kohaldatakse järgmisi erinõudeid.
3. kategooria materjali töötlevad ettevõtted ei tohi olla samas paigas 1. või 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtetega, välja arvatud juhul, kui eelnimetatud asuvad täiesti omaette hoones.
Pädev asutus võib siiski lubada 3. kategooria materjali töödelda kohas, kus käideldakse või töödeldakse 1. või 2. kategooria materjali, kui välditakse ristsaastumist järgmisel viisil:
ruumide paigutusega (eelkõige materjali vastuvõtmiskorraga) ja tooraine edasise käitlemisega;
töötlemiseks kasutatava varustuse paigutuse ja haldamisega, sealhulgas eraldi töötlemisliinide paigutuse ja haldamisega või puhastamiskorra haldamisega, mis välistab inimeste või loomade tervist ohtu seadvate riskide leviku; ning
lõpptoodete ajutise vaheladustamise alade paigutuse ja haldamisega.
3. kategooria materjali töötlevatel ettevõtetel peavad olema paigaldatud võõrkehade (nt pakkematerjal või loomsetes kõrvalsaadustes või nendest saadud toodetes sisalduvad metallitükid) kontrollimise seadmed, kui töödeldakse söödaks ettenähtud materjale. Sellised võõrkehad eemaldatakse enne töötlemist või selle ajal.
II PEATÜKK
HÜGIEENI- JA TÖÖTLEMISNÕUDED
1. jagu
Üldised hügieeninõuded
Lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 25 sätestatud üldistele hügieeninõuetele peab töötlemisettevõtetel olema dokumenteeritud kahjuritõrjeprogramm, millega rakendatakse kõnealuse määruse artikli 25 lõike 1 punktis c osutatud korda kahjurite, nagu putukate, näriliste ja lindude tõrjumiseks.
2. jagu
Üldised töötlemisnõuded
1. Töötlemistingimuste pidevaks jälgimiseks tuleb kasutada täpselt kaliibritud mõõtureid/salvestajaid. Mõõturite/salvestajate kaliibrimise kuupäev tuleb registreerida.
2. Materjali, mis võis jääda nõuetekohase kuumtöötluseta (nt materjal, mis lasti käivitamisel välja või mis lekkis kuumutamisanumatest), tuleb uuesti kuumtöödelda või koguda ja taastöödelda või kõrvaldada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.
3. jagu
1. ja 2. kategooria materjali töötlemise meetodid
Kui pädev asutus ei nõua rõhu all steriliseerimist (1. töötlemismeetod), töödeldakse 1. ja 2. kategooria materjali vastavalt III peatükis osutatud 2., 3., 4. või 5. meetodile.
4. jagu
3. kategooria materjali töötlemine
1. Kriitilised kontrollpunktid, mis määravad kuumtöötluse ulatuse, hõlmavad iga III peatükis osutatud töötlemismeetodi puhul:
tooraine osakese suurust;
kuumtöötlusel saavutatud temperatuuri;
tooraine suhtes rakendatavat rõhku (kui see on asjakohane);
kuumtöötluse kestust või etteandmiskiirust pideva protsessi korral. Iga kriitilise kontrollpunkti puhul tuleb määratleda töötlemise miinimumnõuded.
2. Keemilisel töötlemisel, mida pädev asutus on lubanud III peatüki punktile G vastava 7. töötlemismeetodina, hõlmavad keemilise töötluse ulatust näitavad kriitilised kontrollpunktid ka saavutatud pH korrektsiooni.
3. Andmeid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat, et oleks võimalik näidata, et miinimumväärtusi rakendatakse töötlemise käigus kõikide kriitiliste kontrollpunktide puhul.
4. 3. kategooria materjali korral kasutatakse III peatükis osutatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit ja veeloomadest saadud materjali korral samas osutatud 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit.
III PEATÜKK
TAVAPÄRASED TÖÖTLEMISMEETODID
A. 1. töötlemismeetod (rõhu all steriliseerimine)
Peenestamine
1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 50 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 50 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 50 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. Loomsed kõrvalsaadused, mille osakeste suurus ei ületa 50 millimeetrit, tuleb läbi kuumutada vähemalt 20 minuti jooksul katkematult sisetemperatuuril üle 133 °C vähemalt kolmebaarise (absoluut)rõhu all. Rõhk tuleb saavutada nii, et steriliseerimiskambrist kõrvaldatakse kogu õhk ja asendatakse auruga (küllastunud aur); kuumtöötlust võib kasutada eraldi protsessina või steriliseerimisetapile eelneva või järgneva protsessina.
3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.
B. 2. töötlemismeetod
Peenestamine
1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 150 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 150 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 150 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused läbi kuumutada vähemalt 125 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 120 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 50 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C.
Nõutavate sisetemperatuurideni võib jõuda kas järgemööda või juhuslikus järjestuses/kattuvalt.
3. Töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.
C. 3. töötlemismeetod
Peenestamine
1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 30 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused läbi kuumutada vähemalt 95 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 55 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 13 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C.
Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt.
3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.
D. 4. töötlemismeetod
Peenestamine
1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 30 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused koos lisatud rasvaga panna kuumutusanumasse ja kuumutada läbi vähemalt 16 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 13 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C, vähemalt 8 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C ja vähemalt 3 minuti jooksul temperatuuril üle 130 °C.
Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt.
3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.
E. 5. töötlemismeetod
Peenestamine
1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 20 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 20 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 20 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi kuumutada koaguleerumiseni ning siis pressida nii, et rasv ja vesi eemalduvad valkainest. Pärast peenestamist tuleb valkaine läbi kuumutada vähemalt 120 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 80 °C ja vähemalt 60 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C.
Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt.
3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.
F. 6. töötlemismeetod (3. kategooria loomsed kõrvalsaadused, mis pärinevad ainult veeloomadest või veeselgrootutest)
Peenestamine
1. Loomsed kõrvalsaadused tuleb peenestada:
kuni 50 mm suurusteks osakesteks alapunkti 2 alapunkti a kohase kuumtöötluse korral või
kuni 30 mm suurusteks osakesteks alapunkti 2 alapunkti b kohase kuumtöötluse korral.
Seejärel tuleb need segada sipelghappega, et vähendada pH-d vähemalt väärtuseni 4,0 ja seda nii hoida. Segul tuleb enne edasist töötlust vähemalt 24 tundi seista lasta.
Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk
2. Pärast peenestamist tuleb segu läbi kuumutada:
vähemalt 60 minuti jooksul sisetemperatuuril vähemalt 90 °C või
vähemalt 60 minuti jooksul sisetemperatuuril vähemalt 70 °C.
Pideva pealeandmisega süsteemi kasutamise korral tuleb toote liikumist läbi muunduri ohjata mehaaniliselt, et väljuv toode oleks läbinud piisava kestusega kuumtöötluse piisava temperatuuri juures.
3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.
G. 7. töötlemismeetod
1. Mis tahes töötlemismeetod, milleks pädev asutus on loa andnud, kui ta on ettevõtjalt saanud kinnituse, et:
algmaterjalis on tuvastatud ohud ja riskid, võttes arvesse materjali päritolu ning, selle liikmesriigi, ala või piirkonna loomade tervislikku seisundit, kus seda meetodit kasutama hakatakse;
töötlemismeetodiga suudetakse vähendada neid ohte sedavõrd, et ei teki märkimisväärset ohtu inimeste ega loomade tervisele;
iga päev 30 tootmispäeva jooksul lõpptootest võetud proovid vastavad järgmistele mikrobioloogilistele normidele:
vahetult pärast töötlust võetud materjaliproovide puhul:
1 g tootes puudub Clostridium perfringens;
laos või laost väljumisel võetud materjaliproovide puhul:
kus:
n |
= |
analüüsitavate proovide arv; |
m |
= |
bakterite arvu väärtuslävi; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m; |
M |
= |
bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning |
c |
= |
nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proove peetakse siiski rahuldavaks, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem. |
2. Andmed kriitiliste kontrollpunktide kohta, mille alusel loetakse mikrobioloogiliste normide täitmine töötlemisettevõttes rahuldavaks, tuleb registreerida ja säilitada, et ettevõtja ja pädev asutus saaksid töötlemisettevõtte tööd jälgida. Registreerida ja jälgida tuleb andmeid, nagu osakese suurus ning vastavalt vajadusele kriitiline temperatuur, töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirust ja rasva tsirkuleerimise kiirust.
3. Erandina alapunktist 1 võib pädev asutus lubada kasutada enne käesoleva määruse kohaldamise algust tunnustatud töötlemismeetodeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 V lisa III peatükile.
4. Pädev asutus peatab lõplikult või ajutiselt alapunktides 1 ja 3 osutatud töötlemismeetodite kasutamise, kui ta saab tõendeid selle kohta, et mõni alapunkti 1 alapunktis a või b nimetatud asjaolu on oluliselt muutunud.
5. Pädev asutus jagab teavet, mida ta saab alapunktide 1 ja 2 kohaselt lubatud töötlemismeetodite kohta, teise liikmesriigi pädeva asutusega, kui too seda taotleb.
IV PEATÜKK
ALTERNATIIVSED TÖÖTLEMISMEETODID
1. jagu
Üldsätted
1. 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemise tulemusena saadud materjal püsimärgistatakse vastavalt teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete märgistamise nõuetele, mis on sätestatud VIII lisa V peatükis.
Selliselt ei ole vaja märgistada järgmisi 2. jaos osutatud materjale:
biodiislikütus, mis on toodetud punkti D kohaselt;
hüdrolüüsitud materjal, millele on osutatud punktis H;
sea- ja kodulinnusõnniku ja kustutamata lubja segu, mis on toodetud punkti I kohaselt;
taastuvkütus, mis on toodetud 1. ja 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest punkti J ja L kohaselt.
2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus alternatiivset töötlemismeetodit kasutatakse esimest korda, edastab ametliku kontrollimise tulemused teise liikmesriigi pädevale asutusele, kui too seda taotleb, et soodustada uue alternatiivmeetodi kasutuselevõttu.
2. jagu
Töötlemisstandardid
A. Leeliseline hüdrolüüs
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada kõikide kategooriate loomseid kõrvalsaadusi.
2. Töötlemismeetod
Leeliseline hüdrolüüs viiakse läbi järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:
tuleb kasutada naatriumhüdroksiidi (NaOH) või kaaliumhüdroksiidi (KOH) lahust (või nende kahe kombinatsiooni) sellises koguses, mis tagab lagundamisele minevate loomsete kõrvalsaaduste kaalu, tüübi ja koostisega ligikaudu samaväärse molaarsuse.
Kui loomsed kõrvalsaadused sisaldavad palju rasva, mis neutraliseerib aluse, tuleb lisatavat alusekogust muuta nii, et saavutatakse nõutav samaväärne molaarsus;
loomsed kõrvalsaadused tuleb panna legeerterasest anumasse. Mõõdetud leelise kogus tuleb lisada tahkel kujul või alapunktis a nimetatud lahusena;
anum tuleb sulgeda ning loomsete kõrvalsaaduste ja leelise segu tuleb läbi kuumutada vähemalt neljabaarise (absoluut)rõhu all, kuni see saavutab sisetemperatuuri vähemalt 150 °C:
kolmeks tunniks ilma katkestuseta;
kuueks tunniks ilma katkestuseta, kui töödeldakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti a alapunktides i ja ii nimetatud loomseid kõrvalsaadusi.
Käesoleva jao alapunkti 2 alapunkti c alapunkti i kohaselt võib siiski töödelda sellisest 1. kategooria materjalist saadud materjali, mis on saadud loomadest, kes hukati TSE likvideerimise meetmete käigus ja kes on kas mäletsejalised, kellelt ei ole TSE suhtes vaja proove võtta, või mäletsejalised, kellel määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõike 1 kohaselt tehtud test on andnud negatiivse tulemuse; või
üheks tunniks ilma katkestuseta, kui loomsed kõrvalsaadused koosnevad kalast või kodulinnumaterjalist;
töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis, anumas olevat materjali pidevalt segades, et lagunemist soodustada, kuni koed on lahustunud ning luud ja hambad pehmenenud;
loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud nii aja, temperatuuri kui ka rõhu nõuded.
B. Kõrgrõhu all kõrgel temperatuuril hüdrolüüsimine
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada 2. ja 3. kategooria materjale.
2. Töötlemismeetod
Kõrgrõhu all kõrgel temperatuuril hüdrolüüsimine toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:
loomsed kõrvalsaadused tuleb läbi kuumutada biolüütilisele reaktorile kaudse auru lisamise teel vähemalt 12baarise (absoluut)rõhu all sisetemperatuuril vähemalt 180 °C katkematult vähemalt 40 minutit;
töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis, anumas olevat materjali pidevalt segades; ning
loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud aja, temperatuuri ja rõhu nõuded.
C. Biogaasi tootmine kõrgrõhu all hüdrolüüsi teel
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada kõikide kategooriate loomseid kõrvalsaadusi.
2. Töötlemismeetod
Biogaasi tootmine kõrgrõhu all hüdrolüüsimise teel toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:
kõigepealt tuleb loomseid kõrvalsaadusi töödelda tunnustatud töötlemisettevõttes 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) kohaselt, nagu on sätestatud III peatükis;
pärast alapunktis a mainitud töötlemismeetodit tuleb rasvavabasid materjale töödelda vähemalt 25baarise (absoluut)rõhu all vähemalt 20 minutit vähemalt temperatuuril 220 °C, mis saavutatakse kahes järgus: esiteks auru otsese ja seejärel kaudse lisamisega koaksiaalsesse soojusvahetisse;
töötlemine peab toimuma perioodilises või pidevas protsessis, materjali pidevalt segades;
loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud aja, temperatuuri ja rõhu nõuded; ning
seejärel tuleb saadud materjal segada veega ja kääritada anaeroobselt (biogaasiks muundamine) biogaasireaktoris;
kui algmaterjal on 1. kategooriast, peab kogu protsess toimuma ühes kohas suletud süsteemis ja toodetud biogaasi tuleb põletada kiiresti samas jaamas vähemalt temperatuuril 900 °C, millele järgneb kiire jahutamine.
D. Biodiislikütuse tootmine
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada kõikide kategooriate loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni.
2. Töötlemismeetod
Biodiislikütuse tootmine toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:
kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt, tuleb kõigepealt töödelda loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsioon järgmiselt:
1. või 2. kategooria materjali korral III peatükis sätestatud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) järgi ning
3. kategooria materjali korral III peatükis nimetatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi järgi, kalast saadud materjali korral 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodi järgi;
seejärel tuleb jätkata rasva töötlemist, kasutades üht järgnevatest töötlemisviisidest:
töödeldud rasv tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti, ning seejärel saata töödeldud rasv esterdamisele ja ümberesterdamisele.
3. kategooria materjalist saadud töödeldud rasva ei pea esterdama. Esterdamiseks tuleb pH viia alla väärtuse 1 väävelhappe (H2SO4) või samaväärse happe lisamisega ja reaktsioonisegu tuleb hoida kaks tundi temperatuuril 72 °C, seda samal ajal tugevasti segades.
Ümberesterdamiseks tuleb pH viia umbes väärtuse 14 juurde kaaliumhüdroksiidi või samaväärse alusega ja reaktsioonisegu hoida vähemalt 15 minutit temperatuuril 35–50 °C. Ümberesterdamist tehakse eespool nimetatud tingimustes kaks korda, kasutades teisel korral uut aluse lahust. Sellele töötlemisviisile peab järgnema saaduse rafineerimine, mis sisaldab vaakumdestilleerimist temperatuuril 150 °C, mille tulemusena tekib biodiislikütus;
töötlemine samaväärseid parameetreid kasutades, kui pädev asutus on selleks loa andnud.
E. Brookesi gaasistamismeetod
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada 2. ja 3. kategooria materjale.
2. Töötlemismeetod
Brookesi meetodil gaasistamine viiakse läbi järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:
järelpõlemiskamber tuleb soojendada maagaasiga;
loomsed kõrvalsaadused tuleb panna gaasistaja esmasesse kambrisse ning uks sulgeda. Esmases kambris ei tohi olla põleteid, vaid seda tuleb kuumutada kambri all asuvast järelpõletist saadava soojusega. Töötlemise tõhususe parandamiseks tuleb esmasesse kambrisse lasta õhku ainult peauksel asuva kolme klapi kaudu;
loomsed kõrvalsaadused tuleb aurustada liitsüsivesinikeks ning saadud gaasid peavad minema esmasest kambrist tagaseina ülaosas asuva kitsa avause kaudu segamis- ja lõhestamistsoonidesse, kus need tuleb lagundada nende koostisosadeks. Lõpuks peavad gaasid minema järelpõlemiskambrisse, kus need tuleb põletada maagaasil töötava põleti leegis ohtras hapnikus;
igal töötlemisüksusel peab olema kaks põletit ja kaks täiendavat õhuventilaatorit, juhuks kui ühe põleti või ventilaatoriga peaks midagi juhtuma. Teine kamber peab olema projekteeritud nii, et minimaalne viibimisaeg vähemalt temperatuuril 950 °C oleks kõikides põlemistingimustes kaks sekundit;
teisest kambrist väljudes peavad heitgaasid läbima korstna jalamil asuva tõmmet reguleeriva seadme, mis jahutab ja lahjendab neid ümbritseva õhuga, säilitades esimeses ja teises kambris püsiva rõhu;
protsess tuleb viia läbi 24 tunni jooksul, mis hõlmab täitmist, töötlemist, jahutamist ja tuha kõrvaldamist. Tsükli lõpus tuleb järelejäänud tuhk esmasest kambrist imeda ümbristes kottidesse ja enne transportimist tihedalt sulgeda;
gaasistamist ei tohi lubada muu materjali kui ainult loomsete kõrvalsaaduste puhul.
F. Loomse rasva põletamine soojuskatlas
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada kõigi kategooria loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni.
2. Töötlemismeetod
Loomse rasva põletamine soojuskatlas toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:
kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt, tuleb loomsete kõrvalsaaduste rasvafraktsioon kõigepealt töödelda järgmiselt:
kui tegu on 1. ja 2. kategooria materjali rasvafraktsiooniga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes:
kui tegu on 1. ja 2. kategooria materjaliga, mis läheb põletamisele samas ettevõttes, ja 3. kategooria materjaliga, kasutatakse 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit; kui tegu on kalast saadud materjaliga, kasutatakse 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, nagu on sätestatud III peatükis;
rasvafraktsioon tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes, tuleb eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti;
pärast alapunktides a ja b nimetatud töötlust tuleb rasv:
aurustada aurukatlas ja põletada vähemalt 0,2 sekundit vähemalt temperatuuril 1 100 °C või
töödelda pädeva asutuse kinnitatud samaväärseid parameetreid kasutades;
põletamist ei tohi lubada muu loomse materjali kui rasva puhul;
1. ja 2. kategooria materjalist saadud rasva põletamine toimub samas ettevõttes, kus rasv sulatatakse, et kasutada saadavat soojust rasva sulatamiseks. Pädev asutus võib aga lubada rasva vedamist põletamiseks teise ettevõttesse, kui:
sihtettevõttel on luba sellise rasva põletamiseks;
tunnustatud ettevõttes toimuv toidu või sööda töötlemine ja sama ettevõtte sees toimuv rasva põletamine hoitakse rangelt lahus;
põletamine peab toimuma kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, eelkõige neis sätestatud normidega parima olemasoleva heitmete ohjamise ja järelevalve tehnoloogia kasutamise kohta.
G. Termo-mehaaniline biokütuse tootmine
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada sõnnikut, seedetrakti sisu ja 3. kategooria materjali.
2. Töötlemisviis
Termo-mehaaniline biokütuse tootmine toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:
loomsed kõrvalsaadused tuleb panna muundurisse ja seejärel töödelda neid kaheksa tundi temperatuuril 80 °C. Selle aja jooksul tuleb materjali järk-järgult asjakohase mehaanilise abrasiivseadme abil peenestada;
seejärel tuleb materjali töödelda vähemalt kaks tundi temperatuuril 100 °C;
saadud materjali osakeste suurus ei tohi ületada 20 millimeetrit;
loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud alapunktides a ja b nimetatud aja-, temperatuuri- ja rõhunõuded;
materjali kuumtöötlemise ajal tuleb aurustunud vesi biokütuse kohale jäävast õhuruumist läbi roostevabast terasest kondensaatori pidevalt välja lasta. Kondensaati tuleb hoida vähemalt üks tund vähemalt temperatuuril 70 °C ja seejärel kõrvaldada see heitveena;
pärast materjali kuumtöötlemist tuleb saadud biokütus suunata automaatselt muundurist üleni kaetud ja eraldatud konveieri kaudu põletamisele või koospõletamisele samas tegevuskohas;
töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.
▼M9 —————
I. Sea- ja kodulinnusõnniku lubjaga töötlemine
1. Algmaterjal
Selleks võib kasutada sigadelt ja kodulindudelt pärinevat sõnnikut, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktis a.
2. Töötlemismeetod
a) Kuivaine sisaldus sõnnikus tuleb määrata kindlaks, kasutades Euroopa Standardikomitee meetodit (EN 12880:2000) ( 3 ) setete kirjeldamiseks ning kuivjääkide ja veesisalduse määramiseks.
Selle meetodi puhul peab sõnniku kuivainesisaldus olema vahemikus 15–70 %.
b) Lisatav lubjakogus tuleb määrata selliselt, et saavutatakse üks punktis f osutatud tingimustest temperatuuri ja aja kohta.
c) Töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus peab olema alla 12 mm.
Vajaduse korral tuleb sõnnikuosakesed peenestada, et saavutada lubatud suuruse piirmäär.
d) Sõnnik tuleb segada keskmise või keskmisest suurema reaktsioonivõimega kustutatud lubjaga (CaO) vähem kui kuus minutit, et temperatuur tõuseks 40 kraadini, nagu on ette nähtud katsega 5.10 Euroopa Standardikomitee meetodi EN 459-2:2002 kohaselt ( 4 ).
Segada tuleb kahe järjestikuse segajaga, millel kummalgi on kaks vinti.
Mõlemad segajad
on varustatud 0,55 meetrise läbimõõdu ja 3,5 meetri pikkuse vindiga;
töötavad 30 kW võimsusega ja vindi pöörlemiskiirusega 156 pööret minutis;
on võimelised töötlema 10 tonni materjali tunnis.
Segunemine peab toimuma keskmiselt ligikaudu kahe minuti jooksul.
e) Segu tuleb segada vähemalt kuus tundi, kuni moodustub lade, mille maht on vähemalt kaks tonni.
f) Lademesse tuleb teha kontrollpunktid, kust võetakse pidevalt mõõtmisnäite, tagamaks, et lademes oleva segu pH väärtus ulatuks vähemalt 12ni vähemalt ühel järgmistest perioodidest, mil saavutatakse vähemalt üks järgmistest vastavatest temperatuuridest:
60 °C 60 minutisel perioodil; või
70 °C 30 minutisel perioodil;
g) Töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.
h) Tuleb kehtestada alaline ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetest lähtuv dokumenteeritud kord.
i) Kui käitajad soovivad pädevale asutusele näidata, et nad võivad punktis d kirjeldatust erinevat segajat või kustutamata lubja (CaO) asemel dolomiidist saadud lupja (CaOMgO) kasutades saada punktides a kuni h kirjeldatud protsessiga vähemalt samaväärse tulemuse, peavad nad läbima järgmistele tingimustele vastava valideerimise.
Valideerimine peab
J. Mitme-etapiline katalüütiline protsess taastuvkütuse tootmiseks
1. Algmaterjal
a) Hüdrolüüsiks võib kasutada ainult järgmisi materjale:
sulatatud rasvad, mis on saadud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) kohaselt töödeldud 2. kategooria materjalist;
kalaõli või sulatatud rasvad, mis on saadud 3. kategooria materjalist, mida on töödeldud, kasutades
kalaõli või sulatatud rasv, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt.
b) Hüdrolüüsiks ei või kasutada 1. kategooria materjalist saadud sulatatud rasva.
2. Töötlemismeetod
a) Sulatatud rasv peab olema läbinud eeltöötluse, mis koosneb
tsentrifuugitud materjali pleegitamisest läbi savifiltri juhtimise teel;
lahustumatute lisaainete eemaldamisest filtreerimise teel.
b) Eeltöödeldud materjal peab läbima mitme-etapilise katalüütilise protsessi, mis koosneb hüdro-desoksügeenimisetapist, millele järgneb isomeeride moodustumise etapp.
Materjale tuleb töödelda vähemalt 20 minutit 20 baarise rõhu all temperatuuril vähemalt 250 °C.
K. Kalamaterjali sileerimine
1. Algmaterjal
Selle töötlemismeetodi jaoks võib kasutada ainult järgmisi veeloomadest saadud kõrvalsaadusi:
määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punkti f alapunktides i ja iii osutatud 2. kategooria materjal;
3. kategooria materjal.
2. Töötlemismeetod
2.1. Töödeldavad materjalid tuleb koguda vesiviljelus- ja toidutöötlemisettevõtetest iga päev ja põhjendamatu viivituseta, purustatult või tükeldatult, ning sileerida seejärel pH-l kuni 4 sipelghappe või muu söödaalaste õigusaktide kohaselt heakskiidetud orgaanilise happega. Saadav kalasilo peab olema happelises keskkonnas endogeensete ensüümide poolt vedeldatud veeloomade osade emulsioon. Veeloomade valgud tuleb ensüümide ja happega muuta väiksemateks lahustuvateks osadeks, et vältida riknemist mikroobide toimel. Sileeritud materjal transporditakse töötlemisettevõttesse.
2.2. Töötlemisettevõttes tuleb veeloomade sileeritud materjal toru kaudu juhtida suletud mahutisse. Enne kuumtöötlemist peab inkubeerimisaeg olema vähemalt 24 tundi, kusjuures pH väärtus võib olla kuni 4. Enne kui veeloomade silo saab kuumtöödelda, peab selle pH väärtus olema kuni 4 ning pärast ettevõttes filtreerimist või leotamist peab osakeste suurus olema alla 10 mm. Töötlemise ajal tuleb seda eelsoojendada temperatuurini üle 85 °C ning seejärel inkubeerida isoleeritud konteineris nii, et temperatuur on 25 minutit 85 °C kogu kalamaterjali ulatuses. Töötlemine peab toimuma suletud tootmisliinil, kus on mahutid ja torustik.
2.3. Enne loa andmist peab pädev asutus hindama ettevõtja alalist kirjalikku korda, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 29 lõigetes 1–3.
L. Mitmeastmeline katalüütiline vesiniktöötlus taastuvkütuse tootmiseks
1. Algmaterjal
Selleks protsessiks võib kasutada ainult järgmisi materjale:
sulatatud rasvad, mis on saadud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) kohaselt töödeldud 1. kategooria materjalist;
sulatatud rasvad ja kalaõli, mis vastavad käesoleva jao punkti J alapunkti 1 alapunktile a.
2. Töötlemisviis
Sulatatud rasv peab läbima eeltöötluse, mis hõlmab vähemalt algmaterjali (sh sulatatud rasvade) töötlemist happega aktiivsavi juuresolekul, misjärel eemaldatakse filtreerimisega kasutatud aktiivsavi ja lahustumatud lisandid.
Enne sellist töötlemist võib sulatatud rasvast eraldada vaikained ja fosfolipiidid happe ja/või leelise lahusega, et seejärel eemaldada eraldunud tahke aine tsentrifuugimise teel.
Eeltöödeldud materjal peab läbima vesiniktöötluse, mis hõlmab katalüütilise vesiniktöötluse ja eraldusetappe, millele järgneb isomerisatsioonietapp.
Materjale tuleb töödelda vähemalt 20 minutit 30 baarise rõhu all temperatuuril vähemalt 265 °C.
3. jagu
Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kõrvaldamine ja kasutamine
1. Tooted, mis on saadud:
1. kategooria materjali töötlemisest:
kõrvaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punktidega a või b;
kõrvaldatakse tunnustatud prügilasse ladestamise teel;
muundatakse biogaasiks. Sellisel juhul tuleb käärimisjäägid kõrvaldada vastavalt alapunktidele i või ii, välja arvatud siis, kui materjal on saadud töötlemisel kooskõlas punkti 2 alapunktiga a või b, kui jääke on võimalik kasutada vastavalt vajadusele kooskõlas punkti 2 alapunktis a või punkti 2 alapunkti b alapunktis iii kehtestatud tingimustega; või
töödeldakse rasva derivaatideks, mida ei kasutata söödaks;
2. või 3. kategooria materjali töötlemisest:
kõrvaldatakse punkti 1 alapunkti a alapunkti i või ii kohaselt, ilma eelneva töötluseta või pärast töötlemist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punktides a ja b ja artikli 14 punktides a ja b;
töödeldakse rasva derivaatideks, mida ei kasutata söödaks;
kasutatakse orgaanilise väetisena või mullaparandusainena või
kompostitakse või muundatakse biogaasiks.
2. Materjale, mis on saadud:
2. jao punktis A määratletud leeliselise hüdrolüüsi teel, võib töödelda biogaasijaamas ja seejärel põletada kiiresti vähemalt temperatuuril 900 °C, millele järgneb kiire jahutamine; kui algmaterjaliks on määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktides a ja b osutatud materjal, toimub biogaasiks muundamine töötlemisega samas tegevuskohas ning suletud süsteemis;
biodiislikütuse tootmise teel:
võib piiranguteta kasutada kütusena, kui tegu on biodiislikütusega või biodiislikütuse destilleerimise jääkidega, nagu on sätestatud käesolevas määruses (tootmisahela lõpp-punkt);
võib kasutada otse maapinnale laotamiseks või maapinnale laotatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, kui tegu on kaaliumsulfaadiga;
1. kategooria ja 2. kategooria materjalist saadud glütseriini puhul, mis on saadud III peatükis sätestatud 1. töötlemismeetodiga 1. või 2. kategooria materjalist,
3. kategooria materjalist saadud glütseriini puhul:
taastuvkütuse tootmiseks mõeldud mitme-etapilise katalüütilise protsessi teel
võib piiranguteta kasutada kütusena, kui tegu on protsessi tulemusena saadud bensiini ja muu kütusega, nagu on sätestatud käesolevas määruses (tootmisahela lõpp-punkt);
võib juhul, kui tegu on pleegitamisel kasutatud saviga ja 2.jao punkti J alapunkti 2 alapunktis a osutatud eeltöötlusprotsessis tekkinud settega:
lubjaga töötlemise läbinud sea- ja kodulinnusõnniku segu võib laotada maapinnale kui töödeldud sõnnikut;
Kalamaterjali sileerimise teel saadud lõpptoodet võib:
2. kategooria materjali puhul kasutada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punktides a–d ja g–i osutatud otstarvetel ilma edasise töötlemiseta või sama määruse artiklis 18 või artikli 36 punkti a alapunktis ii osutatud loomade söödana või
3. kategooria materjali puhul kasutada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 14 osutatud otstarvetel;
taastuvkütuse tootmise mitmeastmeline katalüütiline vesiniktöötlus võib olla:
protsessi tulemusel saadud taastuvdiisli, taastuva reaktiivkütuse, taastuvpropaani ja taastuvbensiini puhul võib neid käesoleva määruse alusel piiranguteta kasutada kütusena (tootmisahela lõpp-punkt);
2. jao punkti L alapunkti 2 alapunktis a osutatud eeltöötlemise tulemusena saadud vaigusade ja kasutatud aktiivsavi puhul
3. Käesoleva jao kohaselt töödeldud loomsetest kõrvalsaadustest saadud jäätmed, näiteks setted, filtrisisu, tuhk ja käärimisjäägid, välja arvatud punktis 2 nimetatud loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, hävitatakse kooskõlas käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 1069/2009.
V LISA
LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE BIOGAASIKS MUUNDAMINE JA KOMPOSTIMINE
I PEATÜKK
NÕUDED BIOGAASI- JA KOMPOSTIMISJAAMADELE
1. jagu
Biogaasijaamad
1. Biogaasijaamadel peab olema pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seade, mille loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on enne seadmesse panemist peenestatud kuni 12 mm suurusteks osakesteks, tingimata läbivad ja millel on:
jälgimisseadised, millega saab kindlaks teha, et temperatuur on tunni aja jooksul 70 °C;
salvestusseadmed alapunktis a osutatud mõõtetulemuste pidevaks registreerimiseks ning
süsteem, mis hoiab ära ebapiisava kuumutamise.
2. Erandina punktist 1 ei ole pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seade kohustuslik biogaasijaamas, mis muundab ainult:
2. kategooria materjali, mida on töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1. töötlemismeetodi järgi;
3. kategooria materjali, mida on töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi järgi, või veeloomadest saadud materjali, mida on töödeldud samas nimetatud 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodi järgi;
3. kategooria materjali, mis on läbinud pastöriseerimise või hügieeniliseks muutmise teises tunnustatud ettevõttes;
loomseid kõrvalsaadusi, mida võib laotada maapinnale käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punkti f kohaselt töötlemata, kui pädeva asutuse hinnangul ei kaasne nendega raskete nakkushaiguste inimestele või loomadele ülekandumise ohtu;
loomseid kõrvalsaadusi, mis on läbinud leeliselise hüdrolüüsi, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 2. jao punktis A;
alljärgnevaid loomseid kõrvalsaadusi, kui selleks on saadud pädevalt asutuselt luba:
määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f osutatud loomsed kõrvalsaadused, mis on töödeldud vastavalt määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktile m, kui see on mõeldud kasutamiseks muul otstarbel kui inimtoiduks;
määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis g osutatud loomsed kõrvalsaadused; või
loomsed kõrvalsaadused, mis muundatakse biogaasiks, kui käärimisjäägid seejärel kompostitakse või töödeldakse või kõrvaldatakse kooskõlas käesoleva määrusega.
3. Kui biogaasijaam asub põllumajandusloomadega samas tegevuskohas või kõrvalasuvas tegevuskohas, aga kasutab mitte ainult neilt loomadelt saadud sõnnikut, piima või ternespiima, peab jaam loomapidamisalalt eemal asuma.
Kaugus peab olema nii suur, et biogaasijaamast inimestele või loomadele ohtliku nakkushaiguse levimise risk ei oleks lubamatult suur.
Kõikidel juhtudel peavad biogaasijaam ja loomad, samuti nende sööt ja allapanu olema täielikult eraldatud, vajaduse korral taraga.
4. Igal biogaasijaamal peab olema oma labor või peab ta kasutama mõnda muud laborit. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid ja labor peab olema pädeva asutuse poolt tunnustatud, rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud või peab pädev asutus seda regulaarselt kontrollima.
2. jagu
Kompostimisjaamad
1. Kompostimisjaamal peab olema suletud kompostimisreaktor või suletud ala, mille jaama saabuvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted tingimata läbivad ja mis on varustatud alljärgnevate seadmetega:
seadmed temperatuuri muutuste jälgimiseks;
salvestusseadmed alapunktis a nimetatud mõõtetulemuste (vajaduse korral pidevaks) registreerimiseks;
asjakohane ohutussüsteem, et vältida ebapiisavat kuumutamist.
2. Erandina punktist 1 võib lubada ka muud liiki kompostimissüsteeme, kui:
neid hallatakse sellisel viisil, et kogu süsteemis olev materjal saavutab nõutavad aja- ja temperatuuriparameetrid; kõnealuseid parameetreid tuleb vajaduse korral pidevalt jälgida; või
need muundavad ainult 1. jao punktis 2 osutatud materjale ja
need vastavad kõikidele muudele käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
3. Kui kompostimisjaam asub põllumajandusloomadega samas tegevuskohas või kõrvalasuvas tegevuskohas, aga kasutab mitte ainult neilt loomadelt saadud sõnnikut, piima või ternespiima, peab jaam loomapidamisalalt eemal asuma.
Kaugus peab olema nii suur, et kompostimisjaamast inimestele või loomadele ohtliku nakkushaiguse levimise risk ei oleks lubamatult suur.
Kõikidel juhtudel peavad kompostimisjaam ja loomad, samuti nende sööt ja allapanu olema täielikult eraldatud, vajaduse korral taraga.
4. Igal kompostimisjaamal peab olema oma labor või peab ta kasutama mõnda muud laborit. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid ja labor peab olema pädeva asutuse poolt tunnustatud, rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud või peab pädev asutus seda regulaarselt kontrollima.
II PEATÜKK
HÜGIEENINÕUDED BIOGAASI- JA KOMPOSTIMISJAAMADELE
1. Loomsed kõrvalsaadused tuleb pärast biogaasi- või kompostimisjaama saabumist töödelda võimalikult kiiresti. Kuni töötlemiseni tuleb neid nõuetekohaselt ladustada.
2. Töötlemata materjali veoks kasutatud konteinerid, mahutid ja veokid tuleb selleks ettenähtud kohas puhastada ja desinfitseerida.
See koht peab paiknema või olema rajatud nii, et hoitaks ära töödeldud toodete saastumise oht.
3. Tuleb järjekindlalt läbi viia lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjet.
Selleks tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.
4. Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada puhastamise kord ja see dokumenteerida. Puhastamiseks tuleb varuda asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.
5. Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida.
6. Seadmeid ja sisseseadet tuleb hoida heas seisukorras ning mõõteriistu korrapäraste ajavahemike järel kaliibrida.
7. Käärimisjääke ja komposti tuleb biogaasi- või kompostimisjaamas käidelda ja ladustada nii, et välditakse taassaastumist.
III PEATÜKK
MUUNDAMISPARAMEETRID
1. jagu
Standardsed muundamisparameetrid
1. 3. kategooria materjal, mida kasutatakse pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seadmega varustatud biogaasijaamas toorainena, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
osakeste maksimumsuurus enne pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seadmesse sisenemist: 12 mm;
kogu materjali miinimumtemperatuur seadmes: 70 °C ja
minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta: 60 minutit.
3. kategooria piima, piimapõhiseid tooteid, piimasaadusi, ternespiima ja ternespiimatooteid võib siiski pastöriseerimata / hügieeniliseks muutmata kasutada biogaasijaamas toorainena, kui pädeva asutuse arvates ei kaasne nendega mõne raske inimestele või loomadele nakkava haiguse levimise risk.
Käesoleva punkti alapunktides b ja c nimetatud miinimumnõudeid kohaldatakse ka 2. kategooria materjali suhtes, mis viiakse biogaasijaama eelnevalt töötlemata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punkti e alapunktiga ii.
2. 3. kategooria materjal, mida kasutatakse toorainena kompostimisjaamas, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
osakeste maksimumsuurus enne kompostimisreaktorisse panekut: 12 mm;
kogu materjali miinimumtemperatuur reaktoris: 70 °C ja
minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta: 60 minutit.
Käesoleva punkti alapunktides b ja c nimetatud miinimumnõudeid kohaldatakse ka 2. kategooria materjali suhtes, mis kompostitakse eelnevalt töötlemata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punkti e alapunktiga ii.
2. jagu
Biogaasi- ja kompostimisjaama alternatiivsed muundamisparameetrid
1. Pädev asutus võib lubada kasutada muid parameetreid kui I peatüki 1. jao punktis 1 sätestatud parameetrid ja standardsed muundamisparameetrid, kui sellise kasutuse taotleja tõendab, et nende muude parameetritega tagatakse bioloogiliste riskide piisav vähendamine. Selline tõendamine hõlmab valideerimist, mis toimub järgmiste nõuete kohaselt:
võimalike ohtude (sealhulgas sisendmaterjali mõju) määratlemine ja analüüs, mille aluseks on muundamistingimuste ja -parameetrite täielik kirjeldus;
riskianalüüs, milles hinnatakse alapunktis a osutatud konkreetsete muundamistingimuste tegelikku saavutamist nii tavalistes kui ka ebatüüpilistes tingimustes;
kavandatud protsessi valideerimine, mille käigus mõõdetakse elujõulisuse/nakkavuse vähenemist:
sisetekkeliste indikaatororganismide puhul protsessi kestel, kui:
põhjalikult kirjeldatud katseorganismi või viiruse puhul kokkupuuteajal, kui see lisatakse algmaterjali sobivas katsekehas;
alapunktis c nimetatud kavandatud protsessi valideerimine peab näitama, et protsessiga saavutatav üldriski vähenemine on järgmine:
termiliste ja keemiliste protsesside puhul:
keemiliste protsesside puhul ka:
tervikliku kontrolliprogrammi kavandamine, mis sisaldab alapunktis c nimetatud protsessi toimimise järelevalve korda;
meetmed, mille abil jaama käitamisel tagatakse kontrolliprogrammis kinnitatud asjakohaste protsessiparameetrite pidev järelevalve.
Biogaasi- või kompostimisjaamas ning muudes kriitilistes kontrollpunktides kasutatavad asjakohaste protsessiparameetrite andmed tuleb registreerida ja säilitada nii, et omanik, käitaja või nende esindaja ning pädev asutus saaksid teostada jaama töö järelevalvet.
Ettevõtja peab need andmed pädeva asutuse vastava nõudmise korral talle kättesaadavaks tegema. Käesoleva punkti alusel loa saanud protsessi käsitlev teave tuleb komisjoni vastava nõudmise korral talle kättesaadavaks teha.
2. Erandina punktist 1 võib pädev asutus, kuni määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud eeskirjad ei ole veel vastu võetud, lubada kasutada muid nõudeid kui käesolevas peatükis sätestatud, kui need tagavad haigusetekitajate samaväärse vähendamise:
toidujäätmete puhul, mida kasutatakse biogaasi- või kompostimisjaamas ainsa loomse kõrvalsaadusena; ning
toidujäätmete ja järgmiste materjalide segude puhul:
sõnnik;
seedetrakti sisu, mis on seedetraktist eemaldatud;
piim;
piimapõhised tooted;
piimasaadused;
ternespiim;
ternespiimatooted;
munad;
munatooted;
määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f osutatud loomsed kõrvalsaadused, mis on läbinud määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktis m nimetatud töötluse;
punkti 2 alapunktis b nimetatud loomsete kõrvalsaaduste ja mitteloomsete kõrvalsaaduste segu.
3. Kui punkti 2 alapunktis b osutatud materjalid või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis g osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted on ainus loomset päritolu algmaterjal, mida biogaasi- või kompostimisjaamas töödeldakse, võib pädev asutus lubada kasutada erinõudeid, mis ei ole käesolevas peatükis sätestatud nõuded, kui:
ta leiab, et nendega ei kaasne mõne raske inimestele või loomadele nakkava haiguse levimise riski;
ta leiab, et käärimisjäägid või kompost on töötlemata materjal, ja kohustab ettevõtjaid neid käitlema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009 või käesoleva määrusega ning toidujäätmetest saadud komposti või käärimisjääkide puhul neid taaskasutama või kõrvaldama kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega.
4. Käitajad võivad turule lasta käärimisjääke ja komposti, mis on toodetud pädeva asutuse lubatud parameetrite kohaselt:
kooskõlas punktiga 1;
kooskõlas punktidega 2 ja 3 ainult selles liikmesriigis, kus nende parameetrite kasutamiseks on luba saadud.
3. jagu
Normid käärimisjääkide ja komposti kohta
1.
Protsessi jälgimiseks muundamise ajal või kohe pärast seda biogaasijaamas käärimisjääkidest või kompostimisjaamas kompostist võetud representatiivseid proovid peavad vastama järgmistele normidele:
ning
ladustamiskohas või sealt väljaviimisel käärimisjääkidest või kompostist võetud representatiivsed proovid peavad vastama järgmistele normidele:
salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0,
punktis a ja b on:
n |
= |
analüüsitavate proovide arv; |
m |
= |
bakterite arvu väärtuslävi; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m; |
M |
= |
bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning |
c |
= |
nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proovid on siiski rahuldavad, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem. |
2. Muud kui 2. jao punkti 3 alapunktis b osutatud käärimisjäägid või kompost, mis ei vasta käesolevas jaos sätestatud nõuetele, saadetakse uuesti biogaasiks muundamisele või kompostimisele, ja salmonella esinemise korral see käideldakse või kõrvaldatakse pädeva asutuse kehtestatud juhiste kohaselt.
3. Kui loomseid kõrvalsaadusi muundatakse biogaasiks või kompostitakse koos mitteloomset päritolu materjalidega, võib pädev asutus lubada käitajatel võtta nendest saadustest enne nende segamist mitteloomset päritolu materjalidega, representatiivseid proove kas pärast I peatüki 1 jao punkti 1 alapunkti a kohast pastöriseerimist või 2. jao punkti 1 kohast kompostimist, et kontrollida loomsete kõrvalsaaduste muundamise või kompostimise tõhusust.
VI LISA
TEADUSTÖÖ, SÖÖTMISE NING KOGUMISE JA KÕRVALDAMISE ERIEESKIRJAD
I PEATÜKK
ERIEESKIRJAD TEADUSTÖÖS JA MUUL OTSTARBEL KASUTATAVATE PROOVIDE KOHTA
1. jagu
Teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid
1. Ettevõtjad tagavad, et teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide saadetistega on kaasas kaubadokument, mis peab sisaldama järgmist teavet:
materjali kirjeldus ja loomaliik, millest see on saadud;
materjali kategooria;
materjali kogus;
materjali päritolukoht ja lähetamiskoht;
saatja nimi ja aadress;
vastuvõtja ja/või kasutaja nimi ja aadress.
2. Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide käitlejad võtavad kõik vajalikud meetmed inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku vältimiseks nende kontrolli all olevate materjalide käitlemise ajal, eelkõige järgivad nad head laboritava.
3. Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide hilisem kasutamine otstarbel, mida ei ole nimetatud I lisa punktis 38, on keelatud.
4. Kui teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove või nende kasutamisest saadud tooteid ei säilitata võrdlusalusena, kõrvaldatakse need:
jäätmetena põletamise või koospõletamise teel;
töödeldes neid vähemalt auruautoklaavide tarvis valideeritud meetodiga ( 6 ) samaväärsetel tingimustel ja kõrvaldades need seejärel jäätmete või reoveena kooskõlas liidu õigusaktidega, kui tegu on määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti a alapunktis iv, artikli 8 punktides c ja d, artiklis 9 ja artiklis 10 osutatud loomsete kõrvalsaadustega või nendest saadud toodetega, mis on osa rakukultuurist, laborikomplektist või -proovist;
töödeldes rõhu all steriliseerimise teel ja seejärel kõrvaldades või kasutades vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14.
5. Teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove käitlevad kasutajad peavad selliste proovide saadetiste kohta registrit.
Registrisse kantakse punktis 1 osutatud teave ning proovide ja nendest saadud toodete kõrvaldamise kuupäev ja viis.
6. Erandina punktidest 1, 4 ja 5 võib pädev asutus anda nõusoleku teadustöös ja diagnostikas haridusotstarbel kasutatavate proovide käitlemiseks ja kõrvaldamiseks ka muudel tingimustel, mis hoiavad ära lubamatud riskid inimeste või loomade tervisele.
2. jagu
Kaubanäidised ja eksponaadid
1. Kaubanäidiseid ja eksponaate võib transportida, kasutada ja kõrvaldada üksnes kooskõlas 1. jao punktidega 1–4 ja 6.
2. Kui kaubanäidiseid ei säilitata võrdlusmaterjalina, toimitakse nendega pärast konkreetseid uuringuid või analüüse järgmisel viisil:
need saadetakse tagasi päritoluliikmesriiki;
need saadetakse teise liikmesriiki või kolmandasse riiki, kui sihtriigi (liikmesriigi või kolmanda riigi) pädev asutus on selleks enne loa andnud; või
need kõrvaldatakse või võetakse kasutusele vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14.
3. Eksponaadid saadetakse pärast näitust või kunstilist tegevust tagasi päritoluliikmesriiki või saadetakse edasi või kõrvaldatakse punkti 2 kohaselt.
II PEATÜKK
SÖÖTMISE ERIEESKIRJAD
1. jagu
Üldnõuded
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõikes 1 osutatud 2. ja 3. kategooria materjale võib sööta kõnealuse artikli lõike 1 punktides a, b, d, f, g ja h osutatud loomadele, kui lisaks selle määruse artikli 18 lõike 1 kohaselt pädeva asutuse poolt kehtestatud tingimustele täidetakse vähemalt järgmisi tingimusi:
Loomsed kõrvalsaadused transporditakse kasutajatele või kogumiskeskustesse kooskõlas VIII lisa I peatüki 1. ja 3. jaoga.
Kogumiskeskused registreeritakse pädevas asutuses, kui:
nad vastavad vahetoiminguid tegevate ettevõtete kohta IX lisa II peatükis kehtestatud nõuetele ja
neil on nõuetekohased rajatised kasutamata jäänud materjali hävitamiseks või nad saadavad selle tunnustatud töötlemisettevõttesse või tunnustatud jäätmepõletus- või koospõletustehasesse.
Liikmesriigid võivad lubada kasutada 2. kategooria materjali töötlevat ettevõtet kogumiskeskusena.
Kogumiskeskustes, kust tarnitakse lõpptarbijatele materjali, mis ei ole veeloomadest või veeselgrootutest pärinevad loomsed kõrvalsaadused, peavad ettevõtjad tagama, et materjal läbib ühe järgmistest töötlusviisidest:
denatureerimine värvainelahusega; see peab olema nii tugev, et värvaine oleks töödeldud materjalil selgesti näha, ei kaoks materjali külmutamisel või jahutamisel; kõikide materjalitükkide kogu pind peab saama kaetud sellise lahusega; selleks kastetakse materjal üleni lahusesse, pihustatakse materjalile lahust või kantakse materjalile lahust muul viisil;
steriliseerimine materjali rõhu all aurutades või keetes, kuni kõik materjalitükid on läbi keenud; või
mõni muu selle pädeva asutuse, kelle pädevuse alla ettevõtja kuulub, heakskiidetud käitlemis- või töötlemisviis.
2. jagu
Teatavate liikide söötmine söötmiskohtades
1. Pädev asutus võib lubada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõike 2 punktis b osutatud 1. kategooria materjali kasutada järgmiste ohustatud või kaitsealuste liikide söötmiseks söötmiskohtades, kui on täidetud järgmised tingimused:
materjaliga tuleb sööta:
järgmistesse liikidesse kuuluvaid raipetoidulisi linde järgmistes liikmesriikides:
Riigikood |
Liikmesriik |
Loomaliik |
|
Kohalik nimetus |
Ladinakeelne nimetus |
||
BG |
Bulgaaria |
habekotkas raisakotkas raipekotkas kaeluskotkas kaljukotkas kääpakotkas merikotkas must-harksaba puna-harksaba |
Gypaetus barbatus Aegypius monachus Neophron percnopterus Gyps fulvus Aquila chrysaetos Aquila heliaca Haliaeetus albicilla Milvus migrans Milvus milvus |
EL |
Kreeka |
habekotkas raisakotkas raipekotkas kaeluskotkas kaljukotkas kääpakotkas merikotkas must-harksaba |
Gypaetus barbatus Aegypius monachus Neophron percnopterus Gyps fulvus Aquila chrysaetos Aquila heliaca Haliaeetus albicilla Milvus migrans |
ES |
Hispaania |
habekotkas raisakotkas raipekotkas kaeluskotkas kaljukotkas Ibeeria kääpakotkas must-harksaba puna-harksaba |
Gypaetus barbatus Aegypius monachus Neophron percnopterus Gyps fulvus Aquila chrysaetos Aquila adalberti Milvus migrans Milvus milvus |
FR |
Prantsusmaa |
habekotkas raisakotkas raipekotkas kaeluskotkas kaljukotkas merikotkas must-harksaba puna-harksaba |
Gypaetus barbatus Aegypius monachus Neophron percnopterus Gyps fulvus Aquila chrysaetos Haliaeetus albicilla Milvus migrans Milvus milvus |
HR |
Horvaatia |
habekotkas raisakotkas raipekotkas kaeluskotkas |
Gypaetus barbatus Aegypius monachus Neophron percnopterus Gyps fulvus |
IT |
Itaalia |
habekotkas raisakotkas raipekotkas kaeluskotkas kaljukotkas must-harksaba puna-harksaba |
Gypaetus barbatus Aegypius monachus Neophron percnopterus Gyps fulvus Aquila chrysaetos Milvus migrans Milvus milvus |
CY |
Küpros |
raisakotkas kaeluskotkas |
Aegypius monachus Gyps fulvus |
PT |
Portugal |
raisakotkas raipekotkas kaeluskotkas kaljukotkas |
Aegypius monachus Neophron percnopterus Gyps fulvus Aquila chrysaetos |
SK |
Slovakkia |
kaljukotkas kääpakotkas merikotkas must-harksaba puna-harksaba |
Aquila chrysaetos Aquila heliaca Haliaeetus albicilla Milvus migrans Milvus milvus |
mõnd direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud kiskjaliste seltsi kuuluvatest liikidest selle direktiivi alusel loodud erikaitsealadel või
mõnd direktiivi 2009/147/EÜ I lisas loetletud pistrikuliste või kakuliste seltsi kuuluvatest liikidest selle direktiivi alusel loodud erikaitsealadel;
pädev asutus on söötmiskoha eest vastutavale isikule andnud selleks loa.
Pädev asutus annab selleks loa, kui:
söötmist ei kasutata määratletud riskiteguriga materjali või sellist materjali sisaldavate TSE riskiga hädatapetud mäletsejaliste kõrvaldamise alternatiivina;
kasutatakse määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud asjakohast TSEde järelevalve süsteemi, mis hõlmab regulaarset proovide võtmist ja laborikontrolli TSE suhtes;
pädev asutus peab tagama kooskõlastatuse kõikide teiste pädevate asutustega, kelle ülesanne on teostada loaga kehtestatud nõuete täitmise järelevalvet;
pädev asutus peab asjaomase liigi ja selle elupaiga konkreetse olukorra hindamise alusel olema veendunud, et liigi kaitsestaatus paraneb;
pädeva asutuse väljastatud luba:
peab sisaldama asjaomase liigi nimetust;
peab sisaldama söötmiskoha geograafilise asukoha üksikasjalikku kirjeldust ja
tuleb peatada kohe, kui:
söötmise eest vastutav isik:
eraldab söötmiseks ala, mis on suletud ja kuhu pääsevad ainult kaitstava liigi loomad; vajaduse korral ümbritseb selle taraga või eraldab selle muul viisil, mis sobib liigi loomuliku toitumisviisiga;
tagab, et määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa või asjakohasel juhul selle määruse artikli 6 lõike 1b teise lõigu alusel vastu võetud otsuse kohaselt teostatava TSE järelevalvekava raames söödaks ettenähtud sobivatest veisekehadest ning vähemalt 4 % sobivatest lammaste ja kodukitsede kehadest enne nende söödaks kasutamist võetavad proovid annavad TSE suhtes negatiivse tulemuse; ning
registreerib ja säilitab vähemalt järgmised andmed: söötmiseks kasutatud loomakehade arv, laad, hinnanguline kaal ja päritolu, samuti söötmise kuupäev ja koht ning vajaduse korral TSE proovide tulemused.
2. Kui liikmesriik taotleb komisjonilt enda lisamist punkti 1 alapunktis a esitatud nimekirja, esitab ta:
üksikasjaliku põhjenduse, miks tuleks nimekirja lisada teatavad selles liikmesriigis elavad raipetoidulised linnud, lisades selgituse, miks selliseid linde on vaja sööta 2. ja 3. kategooria materjali asemel 1. kategooria materjaliga;
selgituse meetmete kohta, mida võetakse, et tagada punktis 1 sätestatud nõuete täitmine.
3. jagu
Metsloomade söötmine väljaspool söötmiskohti
Pädev asutus võib lubada sellise 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, kasutada söötmiseks väljaspool söötmiskohti 2. jao punkti 1 alapunktis a nimetatud metsloomadele (kui see on asjakohane, surnud loomi kokku kogumata), kui on täidetud järgmised tingimused:
pädev asutus peab asjaomase liigi ja selle elupaiga konkreetse olukorra hindamise alusel olema veendunud, et liigi kaitsestaatus paraneb;
pädev asutus peab loas määratlema põllumajandusettevõtted või karjad geograafilise ala piires, kus metsloomade söötmine toimub, tagades järgmiste tingimuste täitmise:
söötmisala ei tohi ulatuda intensiivse karjapidamise alale;
söötmisalal asuvate põllumajandusettevõtete või karjade põllumajandusloomi peab regulaarselt jälgima ametlik veterinaararst, kes kontrollib TSE ja inimestele või loomadele nakkavate haiguste esinemist;
söötmine tuleb lõpetada kohe, kui:
kahtlustatakse või on tõendeid, et põllumajandusettevõte või kari on seotud TSE levikuga; keeld kehtib seni, kuni selline risk välistatud;
kahtlustatakse või on tõendeid, et põllumajandusettevõttes või karjas on inimestele või loomadele ohtlik raske nakkushaigus; keeld kehtib seni, kuni selline risk on välistatud; või
mõnd käesolevas määruses sätestatud eeskirja ei järgita;
pädev asutus peab loas märkima:
sobivad meetmed, millega hoida ära TSE või nakkushaiguste levik surnud loomadelt inimestele või teistele loomadele, näiteks meetmed, mis on seotud kaitsealuse liigi toitumisviisiga, hooajaliste söötmispiirangutega, põllumajandusloomade liikumispiirangutega, või muud meetmed, millega ohjatakse võimalikku inimestele või loomadele nakkava haiguse leviku ohtu, näiteks meetmed, mis on seotud nende loomadega, kes liiguvad söötmisalal, aga keda loomsete kõrvalsaadustega ei söödeta;
söötmisel abiks olevate või põllumajandusloomade eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute alapunktis i nimetatud meetmetega seotud kohustused söötmisalal;
tingimused määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 53 osutatud karistuste kohaldamiseks, kui käesoleva punkti d alapunktis ii nimetatud isikud rikuvad alapunktis i nimetatud meetmeid;
kui söötmine toimub surnud loomi enne kokku kogumata, tuleb teha söötmisalal olevate põllumajandusloomade tõenäolise suremuse ja metsloomade tõenäolise söödavajaduse hinnang, mis võetakse aluseks haiguste leviku riski hindamisel.
4. jagu
Loomaaialoomade söötmine 1. kategooria materjaliga
Pädev asutus võib lubada kasutada sellist 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, ja loomaaialoomadest saadud materjali söötmiseks loomaaialoomadele, kui on täidetud järgmised tingimused:
pädev asutus peab olema andnud söötmise eest vastutavale isikule selleks loa. Pädev asutus annab loa, kui:
söötmist ei kasutata määratletud riskiteguriga materjalide või seda sisaldavate TSE riskiga hädatapetud mäletsejaliste kõrvaldamise alternatiivina;
kui on tegu 1. kategooria materjaliga, mis koosneb määratletud riskiteguriga surnud veislaste tervetest kehadest või kehaosadest, kasutatakse määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud sobivat TSEde järelevalve süsteemi, mis hõlmab regulaarset proovide võtmist ja laborikontrolli TSEde suhtes;
pädeva asutuse väljastatud luba tuleb peatada kohe, kui:
kahtlustatakse või on tõendatud, et loomaaed on seotud TSEde levikuga; peatamine kehtib seni, kuni selline risk on välistatud; või
mõnd käesolevas määruses sätestatud eeskirja ei järgita;
söötmise eest vastutav isik:
hoiab söötmiseks kasutatavat materjali ja söödab loomi suletud ja tarastatud alal, et sellisele söödale ei oleks juurdepääsu ühelgi teisel lihatoidulisel loomal peale loomaaialoomade, kelle söötmiseks on saadud luba;
tagab, et määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa või asjakohasel juhul nimetatud määruse artikli 6 lõike 1b teise lõigu järgi vastu võetud otsuse kohaselt toimuv TSE järelevalve hõlmaks söötmiseks ettenähtud mäletsejalisi;
registreerib ja säilitab vähemalt järgmised andmed: söötmiseks kasutatud loomakehade arv, laad, hinnanguline kaal, päritolu, TSE proovide tulemused ja söötmise kuupäevad.
III PEATÜKK
KOGUMISE JA KÕRVALDAMISE ERIEESKIRJAD
1. jagu
Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise erieeskirjad
1. Kui pädev asutus lubab loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamist kohapeal kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktidega a, b, c ja e, võib kõrvaldamine toimuda:
põletamise või matmise teel kohas, kust need loomsed kõrvalsaadused pärit on;
tunnustatud prügilasse ladestamise teel või
põletamise või matmise teel kohas, kus oht loomade ja inimese tervisele ning keskkonnale on minimaalne ja see koht asub piisavalt kaugel, võimaldamaks pädeval asutusel ennetada ohtu loomade ja inimeste tervisele ning keskkonnale.
2. Loomsete kõrvalsaaduste põletamine määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides b, c ja e osutatud kohtades peab toimuma järgmiselt:
nõuetekohaselt ehitatud tuleriidal nii, et loomsed kõrvalsaadused muutuvad tuhaks;
inimeste tervist ohtu seadmata;
vältides selliste protsesside või meetodite kasutamist, mis võivad kahjustada keskkonda, eelkõige juhul, kui need võivad ohustada vett, õhku, pinnast, taimi ja loomi või tekitada müra või lõhna;
põlemise tulemusena saadud tuhk kõrvaldatakse tunnustatud prügilasse ladestamise teel.
3. Loomsete kõrvalsaaduste matmine määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides a, b, c ja e osutatud kohtades peab toimuma:
sellisel viisil, mis välistab lihatoiduliste või kõigesööjate loomade juurdepääsu;
tunnustatud prügilasse või mujale, inimeste tervist ohtu seadmata ja kasutades protsesse või meetodeid, mis ei kahjusta keskkonda, eelkõige juhul, kui nendega võib kaasneda vett, õhku, pinnast, taimi ja loomi ohustav või müra või lõhn.
4. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktide a, b, c ja e kohaselt toimuva kõrvaldamise korral peab loomsete kõrvalsaaduste vedamine päritolukohast kõrvaldamiskohta toimuma järgmisel viisil:
loomseid kõrvalsaadusi transporditakse turvalistes lekkekindlates mahutites või veokites;
vajaduse korral kontrollib pädev asutus loomsete kõrvalsaaduste peale- ja mahalaadimist;
veoki rattad desinfitseeritakse päritolukohast lahkumisel;
kasutatud mahutid ja veokid puhastatakse ja desinfitseeritakse põhjalikult pärast loomsete kõrvalsaaduste mahalaadimist ning
vajaduse korral tagatakse veokitele asjakohased saatemeeskonnad, lekkekontroll ja kahekordsed katted.
2. jagu
Loomsete kõrvalsaaduste põletamine ja matmine kõrvalistel aladel
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõikes 2 nimetatud maksimaalne protsent ei ole suurem kui:
10 % asjaomase liikmesriigi veisepopulatsioonist;
25 % asjaomase liikmesriigi lammaste ja kodukitsede populatsioonist;
10 % asjaomase liikmesriigi kodusigade populatsioonist ja
protsent muu liigi populatsioonist, mille pädev asutus on määratlenud selle liigi loomade kohapealse matmise või põletamise teel kõrvaldamisest tuleneva inimeste ja loomade tervist ohtu seadvate riskide hindamise alusel.
3. jagu
Mesilaste ja mesinduse kõrvalsaaduste põletamine ja matmine
Nagu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktis f on sätestatud, võib pädev asutus lubada mesilasi ja mesinduse kõrvalsaadusi kõrvaldada põletamise või matmise teel kohapeal, kui võetakse kõik vajalikud meetmed, et põletamine või matmine ei seaks ohtu loomade või inimeste tervist ega keskkonda.
IV PEATÜKK
MUUL VIISIL KÕRVALDAMINE
Erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklist 14 võivad liikmesriigid lubada nimetatud määruse artikli 10 punktis f osutatud 3. kategooria materjali koguda, transportida ja kõrvaldada muul viisil kui põletamise või kohapealse matmise teel, kui:
ettevõttes, kus materjali kogutakse, ei teki seda üle 20 kg nädalas (materjali päritoluliigist sõltumata);
materjali kogutakse, transporditakse ja kõrvaldatakse nii, et hoitakse ära inimeste või loomade lubamatute terviseriskide levik;
pädev asutus, tagamaks käesolevas jaos esitatud nõuete täitmist, kontrollib korrapäraselt ettevõtteid, kus materjali kogutakse, sealhulgas ka ettevõtjate säilitatavaid andmeid.
▼M9 —————
VII LISA
ALTERNATIIVMEETODITE KASUTAMISE TAOTLUSE STANDARDVORM
I PEATÜKK
Keelte kasutamise kord
1. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite loa taotlus, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 20, esitatakse Euroopa Liidu ühes ametlikus keeles, nagu on osutatud 1958. aasta määruse nr 1 artiklis 1.
2. Huvitatud isikud, kes esitavad sellise taotluse muus keeles kui inglise keel, kontrollivad ja kinnitavad enne hindamist, kas nende taotluse tõlge, mille on teinud EFSA, on õige.
Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 20 lõikes 5 osutatud aega hakatakse arvestama siis, kui huvitatud isik on taotluse ametliku tõlke õigsust kinnitanud.
II PEATÜKK
Taotluse sisu
1. Et EFSA saaks soovitud alternatiivmeetodi ohutust hinnata, peab taotlus sisaldama kogu vajalikku teavet, eelkõige kirjeldama:
2. 1. punktis osutatud taotluses tuleb samuti:
märkida määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklite 8 ja 10 punktid, millele protsess vastab, täpsustada materjalide füüsiline seisundi ning vajaduse korral lisada andmed nende materjalide eeltöötluse kohta; kui protsessis kasutatakse muud materjali kui loomsed kõrvalsaadused, tuleb need samuti märkida;
lisada HACCP-protokoll ja voodiagramm, kus on selgesti näidatud protsessi kõik etapid, näitajad haigusetekitajate kahjutukstegemisel kõige määravama tähtsusega tegurite kohta, nagu temperatuur, rõhk, aeg, ph-väärtuse kohandamine ja osakeste suurus, ning tehniline dokumentatsioon protsessi käigus kasutatud seadmete kohta;
määratleda ja kirjeldada inimeste ja loomade tervist ohustavaid bioloogilisi riske, mis kaasnevad asjaomase meetodi kasutamisega asjaomastesse loomsete kõrvalsaaduste kategooriatesse kuuluva materjali töötlemisel;
näidata, et kõigi kõnealuse protsessi tulemusena saadud toodete, ka reovee puhul on võimalik vähendada asjaomasesse kategooriasse kuuluvate loomsete kõrvalsaadustega kaasnevaid kõige resistentsemaid bioloogilisi riske vähemalt samale tasemele, kui seda võimaldavad käesoleva määrusega kehtestatud töötlemismeetodid samasse kategooriasse kuuluvate loomsete kõrvalsaaduste puhul. Riskide vähendamise tase tuleb määrata valideeritud vahetu mõõtmise teel, välja arvatud juhul, kui on lubatud modelleerimine või teiste protsessidega võrdlemine.
3. Punkti 2 alapunktis d nimetatud valideeritud vahetu mõõtmise käigus tehakse järgmisi toiminguid:
mõõdetakse elujõulisuse/nakkavuse vähenemist: sisetekkeliste indikaatororganismide puhul protsessi kestel, kui:
kasutatakse põhjalikult kirjeldatud katseorganismi või viirust, mis sisestatakse algmaterjali sobivas katsekehas.
Kui protsess on mitme-etapiline, tuleb hinnata, millisel määral on tiitrit vähendavad etapid kumuleeruvad, ning kas protsessi algetapid võivad järgnevaid etappe negatiivselt mõjutada;
esitatakse aruanne kogu protsessi kohta
kirjeldades üksikasjalikult kasutatud metoodikat;
kirjeldades analüüsitud proove;
näidates, et analüüsitud proovide arv on representatiivne;
näidates, et katsete arv ja mõõtmispunktide valik on õigustatud;
näidates, milline on kasutatud tuvastusmeetodite tundlikkus ja spetsiifilisus;
esitades andmed katsete käigus mõõdetud näitajate korduvuse ja statistilise varieeruvuse kohta;
põhjendades prioonide asendusainete asjakohasust, kui neid mõõtmiseks kasutati;
näidates, juhul kui ei tehta vahetuid mõõtmisi, vaid kasutatakse modelleerimist või teiste protsessidega võrdlemist, et on kindlaks tehtud riske vähendavad tegurid ning kehtestatud riskide vähendamise meetod;
esitades kogu protsessi hõlmavad andmed riske vähendavate tegurite otseste mõõtmiste kohta, mis näitavad, et nende tegurite toime on kogu töödeldava partii ulatuses ühtlane.
4. Punkti 2 alapunktis b osutatud HACCP-protokoll peab põhinema riski vähendamiseks kasutatavatel kõige määravama tähtsusega näitajatel, nagu
HACCP-kavas määratletakse kriitilised piirid, lähtudes seejuures valideerimiskatsete tulemustest ja/või kehtestatud meetodist.
Kui protsessi tõhusat toimimist saab tõestada üksnes protsessis kasutatud konkreetsete seadmete tehniliste näitajate abil, tuleb HACCP-kavas lisada ka tehnilised piirmäärad, mida tuleb järgida, eelkõige energiakulu, pumbalöökide arv või kemikaalide doosid.
Lisada tuleb teave tehniliste ja määrava tähtsusega näitajate kohta, mida tuleb pidevalt kontrollida ja dokumenteerida, ning mõõtmisel ja kontrollimisel kasutatud meetodeite kohta.
Arvesse tuleb võtta näitajate muutumist tavalistes tootmistingimustes.
HACCP-kavas peab käsitlema nii tavapäraseid kui ka ebaharilikke ja erakorralisi töötingimusi, sealhulgas ka protsessi seiskumist, ning täpsustama sellistes ebaharilikes ja erakorralistes tingimustes võetavad abimeetmed.
5. Taotlus peab sisaldama piisavat teavet ka järgmiste asjaolude kohta:
üksteisest sõltuvate protsessidega seonduvad riskid, eelkõige selliste võimalike kaudsete mõjude hindamise tulemused, mis võivad
mõjutada konkreetse protsessi võimet riski vähendada;
kaasneda kõnealuse protsessi tulemusena saadud toodete transpordi või ladustamise, samuti ohutu kõrvaldamisega (sh reovee kõrvaldamisega);
toodete kavakohase lõppkasutusega seotud riskid, eelkõige:
tuleb täpsustada kõnealuse protsessi tulemusena saadud toodete kavakohane lõppkasutus;
tuleb teha inimeste ja loomade terviseriskide ning võimalike keskkonnamõjude hindamine, tuginedes punkti 2 alapunkti d kohaselt tehtud riskivähendamise hinnangule.
6. Taotlusega peab kaasas olema dokumentaalne tõendusmaterjal, eelkõige
voodiagramm, kus on näidatud protsessi käik;
punkti 2 alapunktis d osutatud tõendusmaterjal, samuti muu materjal, mis aitab põhjendada taotluses esitatud teavet, nagu on sätestatud punktis 2.
7. Taotlusesse lisatakse huvitatud isiku vastutava kontaktisiku nimi, täielik aadress, telefoni- ja/või faksinumber ja/või e-posti aadress.
VIII LISA
KOGUMINE, TRANSPORT JA JÄLGITAVUS
I PEATÜKK
KOGUMINE JA TRANSPORT
1. jagu
Veokid ja mahutid
1. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud tootmisahela alguspunktist alates tuleb loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid koguda ja transportida uutes pitseeritud pakendites või kaetud lekkekindlates mahutites või veokites.
2. Veokid, korduvkasutatavad mahutid ja kõik korduvkasutatavad seadmed või abivahendid, mis puutuvad kokku loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodetega (v.a loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mis lastakse turule määruse (EÜ) nr 767/2009 kohaselt ning mida ladustatakse ja transporditakse määruse (EÜ) nr 183/2005 II lisa kohaselt), tuleb hoida puhtana.
Kui need ei ole mõeldud kasutamiseks mingi konkreetse loomse kõrvalsaaduse või sellest saadud toote veoks ristsaastumist välistaval viisil, tuleb need:
enne kasutamist puhastada ja kuivatada ning
pärast iga kasutamist puhastada, pesta ja/või desinfitseerida sellises ulatuses, et hoitaks ära ristsaastumine.
3. Tuleb tagada, niivõrd kui see on vajalik ristsaastumise vältimiseks, et korduvkasutatavate mahutitega veetakse üht konkreetset loomset kõrvalsaadust või sellest saadud toodet.
Kui pädev asutus on selleks loa andnud, võib korduvkasutatavaid mahuteid siiski kasutada:
erisuguste loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete veoks, kui need enne teistsugust kasutust pestakse ja desinfitseeritakse nii, et hoitakse ära ristsaastumine;
määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f osutatud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete veoks pärast inimtoiduks ettenähtud toodete vedu tingimustel, mis hoiavad ära ristsaastumise.
4. Pakendid tuleb kõrvaldada põletamise teel või muul viisil, mis on kooskõlas liidu õigusaktidega.
2. jagu
Temperatuuritingimused
1. Söödamaterjali või töötlemata lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste transport peab inimeste ja loomade terviseriskide vältimiseks toimuma sobival temperatuuril, lihast koosnevate loomsete kõrvalsaaduste ja muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud lihatoodete puhul kuni 7 °C juures, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse II lisa I peatüki kohaseks söötmiseks.
2. Söödamaterjali või lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud 3. kategooria töötlemata materjali tuleb ladustada ja transportida jahutatuna, külmutatuna või sileerituna, välja arvatud juhul, kui:
see töödeldakse 24 tunni jooksul pärast kogumist või pärast jahedas või külmas hoidmist, kui järgnev transport toimub veokis, milles säilitatakse hoidmistemperatuur;
piim, piimapõhised tooted või piimasaadused, mida ei ole töödeldud ühelgi X lisa II peatüki 4. jao I osas osutatud viisil, transporditakse jahutatuna termokonteinerites, välja arvatud juhul, kui riske saab materjali omadustest tulenevalt vähendada muul viisil.
3. Külmveoks kasutatavates veokites peab saama hoida ja jälgida nõutavat temperatuuri kogu veo ajal.
3. jagu
Piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali kogumisel ja transportimisel kehtiv erand
1. jagu ei kohaldata piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali kogumise ja transportimise suhtes määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud piimatööstuste poolt, kui need võtavad vastu tooteid, mille nad on varem ise tarninud ja mis neile tagasi tuuakse, eelkõige klientidelt.
4. jagu
Sõnniku kogumisel ja transportimisel kehtiv erand
Erandina 1. jaost võib pädev asutus lubada ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires või ühes ja samas liikmesriigis asuvate põllumajandusettevõtete ja kasutajate vahel veetavat sõnnikut koguda ja transportida muudel tingimustel, mis võimaldavad ära hoida vastuvõetamatud inimeste ja loomade terviseriskid.
II PEATÜKK
IDENTIFITSEERIMINE
1. Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada järgmine:
loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetised on päritolukohast kogumise ja transportimise ajal identifitseeritavad ning hoitakse eraldi ja identifitseeritavana;
konkreetse kategooria loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete tuvastamiseks kasutatavat märgistusainet kasutatakse ainult selle kategooria puhul, mille puhul käesolevas määruses selle kasutamist nõutakse, või määratakse see kooskõlas punktiga 4;
loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetised saadetakse ühest liikmesriigist teise pakendis, mahutis või veokis, mis on märgistatud silmatorkavalt ja vähemalt transportimise ajal kustumatu värvikoodiga, mis kannab käesolevas määruses nõutud viisil teavet pakendi, mahuti või veoki pinnal või neile kantud etiketil või sümbolil, mis on:
1. kategooria materjali puhul musta värvi;
2. kategooria materjali puhul (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) kollast värvi;
3. kategooria materjali puhul suure sinisesisaldusega rohelist värvi, et tagada selle selge eristatavus teistest värvidest;
imporditud saadetise puhul alapunktides i, ii ja iii osutatud asjakohast värvi alates hetkest, kui saadetis läbib liitu esimese sisenemise piiripunkti.
2. Transpordi ja ladustamise ajal peavad pakendi, mahuti või veoki külge kinnitatud etiketile olema märgitud:
selgelt loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kategooria ning
nähtavalt ja loetavalt alljärgnevad sõnad (vastavalt vajadusele):
3. kategooria materjali puhul „mitte inimtoiduks”;
2. kategooria materjali (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) ja sellest saadud toodete puhul „mitte loomatoiduks”; kui aga 2. kategooria materjal on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõikes 1 osutatud loomade söötmiseks kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel, on etiketil märge „söötmiseks …”, kus punktiiri asemele märgitakse selle loomaliigi nimi, kelle söötmiseks materjal on ette nähtud;
1. kategooria materjali ja sellest saadud toodete puhul, kui need on mõeldud:
piima, piimapõhiste toodete, piimasaaduste, ternespiima ja ternespiimatoodete puhul „mitte inimtoiduks”;
3. kategooria materjalist saadud želatiini puhul „loomatoiduks sobiv želatiin”;
3. kategooria materjalist saadud kollageeni puhul „loomatoiduks sobiv kollageen”;
töötlemata lemmikloomatoidu puhul „ainult lemmikloomatoiduks”;
kala ja sellest saadud toodete puhul, mis on ette nähtud kalatoiduks ning mis on töödeldud ja pakendatud enne ekspedeerimist, päritolukalatööstuse nimi ja aadress selgelt ja loetavalt ning:
selliste hobuslastest saadud veretoodete puhul, mis ei ole mõeldud söödaks, „hobuslaste veri ja veretooted, mitte inim- ega loomatoiduks”;
sarvede, kapjade, sõrgade ja muu XIV lisa II peatüki 12. jaos osutatud orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmiseks mõeldud materjali puhul „mitte inim- ega loomatoiduks”;
orgaanilise väetiste ja mullaparandusainete puhul „orgaanilised väetised või mullaparandusained – põllumajandusloomade karjatamine ja põllukultuuride kasutamine haljassöödana keelatud vähemalt 21 päeva pärast maapinnale laotamist”;
kooskõlas VI lisa II peatüki 1. jaoga söötmiseks mõeldud materjali puhul kogumiskeskuse nimi ja aadress ning märge „mitte inimtoiduks”;
sõnniku ja seedetrakti sisu puhul „sõnnik”;
vahesaaduste puhul „ainult ravimite, veterinaarravimite, meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete, in vitro diagnostikavahendite või laborireaktiivide tootmiseks” (välispakendil);
teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide puhul „kasutamiseks teadustöös ja diagnostikas”, mitte alapunktis a nimetatud tekst;
kaubanäidiste puhul „kaubanäidis, mitte inimtoiduks”, mitte alapunktis a nimetatud tekst;
eksponaatide puhul „eksponaat, mitte inimtoiduks”, mitte alapunktis a nimetatud tekst;
XIII lisa XIII peatükis osutatud kalaõli puhul, mis on mõeldud ravimite tootmiseks, „ravimite tootmiseks mõeldud kalaõli”, mitte alapunktis a nimetatud tekst;
IV lisa IV peatüki 2. jao punkti I kohaselt lubjaga töödeldud sõnniku puhul „sõnniku ja lubja segu.”;
XI lisa I peatüki 2. jao punktide b ja c kohaselt töödeldud sõnniku puhul „töödeldud sõnnik”.
Alapunkti b alapunktis xi osutatud märgistust ei nõuta orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete puhul, mis on:
lõpptarbijale mõeldud kasutusvalmis kuni 50 kg suurustes müügipakendites või
kuni 1 000 kg kaaluvates suurtes big-bag tüüpi kottides, kui:
3. Liikmesriigid võivad sisse seada süsteeme või sätestada eeskirju nende territooriumilt pärit või sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete transportimiseks kasutatavate pakendite, mahutite ja veokite värvikoodiga märgistamise kohta, kui need süsteemid või eeskirjad ei tekita segadust punkti 1 alapunktis c kirjeldatud värvikoodisüsteemis.
4. Liikmesriigid võivad seada sisse süsteeme või kehtestada eeskirju nende territooriumilt pärit ja sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste märgistamiseks, kui need süsteemid või eeskirjad ei ole vastuolus märgistamisnõuetega, mis on loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta kehtestatud käesoleva lisa V peatükis.
5. Erandina punktidest 3 ja 4 võivad liikmesriigid kasutada nimetatud punktides osutatud süsteeme või eeskirju loomsete kõrvalsaaduste puhul, mis on pärit nende territooriumilt, kuid mida ei ole kavas sinna jätta, kui liikmesriik või kolmas riik sihtriigina on andnud selleks oma nõusoleku.
6. Samas:
ei kohaldata käesoleva peatüki punkte 1 ja 2 piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali märgistamise suhtes määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud piimatööstuste poolt, kui need võtavad vastu tooteid, mille nad on varem ise tarninud ja mis neile tagasi tuuakse, eelkõige klientidelt;
võib pädev asutus erandina punktidest 1 ja 2 lubada ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires või ühes ja samas liikmesriigis asuvate põllumajandusettevõtete ja kasutajate vahel veetavat sõnnikut märgistada muul viisil;
ei pea punktis 1 osutatud viisil märgistama ega punktis 2 osutatud viisil sildistama määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööta, mis on toodetud loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest ning mis on pakendatud ja turule lastud söödana kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artikliga 4.
III PEATÜKK
KAUBADOKUMENDID JA TERVISEOHUTUSE TÕENDID
1. Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodetega peab transpordi ajal olema kaasas käesolevas peatükis esitatud näidisele vastav kaubadokument või käesolevas määruses nimetatud juhtudel terviseohutuse tõend.
Sellist dokumenti või tõendit ei ole vaja, kui:
jaemüüjad tarnivad 3. kategooria materjalist saadud tooteid ning orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid ühes ja samas liikmesriigis lõpptarbijatele, kes ei ole ettevõtjad;
piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali koguvad ja tagastavad määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud piimatööstused, kui need võtavad vastu tooteid (eelkõige oma klientidelt), mille nad on varem ise tarninud;
määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööt, mis on toodetud loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest, pakendatakse ja lastakse turule kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artikliga 4.
2. Kaubadokument tuleb koostada vähemalt kolmes eksemplaris (originaal ja kaks koopiat). Originaal peab saadetisega lõppsihtkohani kaasas olema. Vastuvõtja peab selle säilitama. Tootja peab säilitama ühe koopia ja vedaja teise.
Liikmesriigid võivad nõuda saadetiste saabumise tõendamist süsteemi TRACES kaudu või kaubadokumendi neljanda eksemplariga, mille vastuvõtja saadab tootjale tagasi.
3. Terviseohutuse tõendid peab välja andma ja allkirjastama pädev asutus.
4. Loomsetel kõrvalsaadustel ja nendest saadud toodetel peab liidus transportimise ajal olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud tootmisahela alguspunktist alates kaasas punktis 6 esitatud näidise kohaselt koostatud kaubadokument.
Lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 21 lõike 3 teises lõigus osutatud loale edastada teavet alternatiivse süsteemi teel võib pädev asutus samuti lubada, et selle liikmesriigi piires transporditavatel loomsetel kõrvalsaadustel ja nendest saadud toodetel on kaasas:
muu elektrooniline või paberkandjal kaubadokument, kui selles on käesoleva peatüki punkti 6 all olevate märkuste alapunktis f osutatud teave;
kaubadokument, milles materjali kogus on esitatud kaalu- või mahuühikuna või pakendite arvuna.
5. Andmeregistreid, kaubadokumente ja terviseohutuse tõendeid tuleb pädevale asutusele esitamiseks säilitada vähemalt kaks aastat.
6. Kaubadokumendi näidis
Märkused
a) Kaubadokument koostatakse käesolevas peatükis esitatud näidise vormi kohaselt.
See sisaldab näidisel olevas numbrilises järjekorras kinnitusi, mida on vaja loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete veoks.
b) Kaubadokument koostatakse ühes päritoluliikmesriigi või vajaduse korral sihtliikmesriigi ametlikus keeles.
Selle võib siiski koostada ka liidu teistes ametlikes keeltes, kui sellega on kaasas ametlik tõlge või kui sihtliikmesriigi pädev asutus on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
c) Iga kaubadokumendi originaal on ühel kahepoolsel lehel või kui teksti jaoks läheb vaja enam kui ühte lehte, siis vormistatakse kõik vajalikud lehed nii, et on selgesti näha, et nad moodustavad ühtse jagamatu terviku
d) Kui kaubadokumendile lisatakse lehti saadetises olevate kaubaartiklite tuvastamiseks, käsitatakse kõnealuseid lisalehti originaaldokumendi osadena, mida kinnitab saadetise eest vastutav isik iga lehte allkirjastades.
e) Kui kaubadokument (kaasa arvatud alapunktis d osutatud lisalehed) koosneb rohkem kui ühest lehest, peab iga leht olema nummerdatud – (leheküljenumber) / (lehekülgede koguarv) – lehe alumisel serval ning selle ülemises servas peab olema vastutava isiku määratud dokumendikood.
f) Kaubadokumendi originaali peab täitma ja allkirjastama vastutav isik.
Kaubadokumendis peab olema kirjas:
kuupäev, millal materjal lähtekohast välja viidi;
materjali kirjeldus, sealhulgas:
materjali kogus mahu- või kaaluühikutes või pakendite arvuna;
materjali päritoluettevõtte nimi ja aadress ning määruse (EÜ) nr 1069/2009 või vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 852/2004 ( 7 ), (EÜ) nr 853/2004 ( 8 ) või (EÜ) nr 183/2005 ( 9 ) kohaselt talle määratud loanumber või registreerimisnumber ning vastavalt vajadusele materjali töötlemise viis ja meetod;
materjali vedaja nimi, aadress ja registreerimisnumber;
sihtettevõtte nimi ja aadress ning määruse (EÜ) nr 1069/2009 või vajaduse korral määruse (EÜ) nr 852/2004 või (EÜ) nr 183/2005 kohaselt talle määratud registreerimisnumber või loanumber;
konteineris toimuva veo puhul konteineri täispikk tunnusnumber (BIC-kood), mis on väljastatud vastavalt organisatsiooni Bureau International des Containers et du Transport Intermodal nõuetele ( 10 );
määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisas osutatud töödeldud loomse valgu ja sellist valku sisaldavate toodete ekspordi puhul väljumiskoha liikmesriik ja piiripunkt, millele on osutatud komisjoni otsuses 2009/821/EÜ ( 11 ).
g) Vastutava isiku allkiri peab olema tekstist erinevat värvi.
h) Dokumendi viitenumber ja kohalik viitenumber väljastatakse ühele saadetisele ainult üks kord.
i) Sihtkoha eest vastutav määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 3 teises lõigus osutatud pädev asutus teavitab päritoluliikmesriigi pädevat asutust süsteemi TRACES kaudu 15 tööpäeva jooksul pärast nimetatud määruse artikli 48 lõike 3 esimeses lõigus osutatud teabe saamist saadetise kohalejõudmisest.
Kaubadokument
muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete veoks Euroopa Liidu piires kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009