02015R0035 — ET — 01.01.2019 — 004.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/35, 10. oktoober 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 012 17.1.2015, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/467, 30. september 2015, |
L 85 |
6 |
1.4.2016 |
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/2283, 22. august 2016, |
L 346 |
111 |
20.12.2016 |
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/669, 16. detsember 2016, |
L 97 |
3 |
8.4.2017 |
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1542, 8. juuni 2017, |
L 236 |
14 |
14.9.2017 |
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1221, 1. juuni 2018, |
L 227 |
1 |
10.9.2018 |
Parandatud:
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/35,
10. oktoober 2014,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)
(EMPs kohaldatav tekst)
SISUKORD |
|
I JAOTIS |
HINDAMINE JA RISKIPÕHISED KAPITALINÕUDED (I SAMMAS), TÕHUSTATUD JUHTIMINE (II SAMMAS) JA SUUREM LÄBIPAISTVUS (III SAMMAS) |
I PEATÜKK. |
Üldsätted |
1. JAGU. |
Mõisted ja üldpõhimõtted |
2. JAGU. |
Välised krediidikvaliteedi hinnangud |
II PEATÜKK. |
Varade ja kohustiste hindamine |
III PEATÜKK. |
Tehnilisi eraldisi käsitlevad eeskirjad |
1. JAGU. |
Üldsätted |
2. JAGU. |
Andmete kvaliteet |
3. JAGU. |
Tehniliste eraldiste arvutamise meetodid |
1. ALAJAGU. |
Tehniliste eraldiste arvutamise aluseks olevad eeldused |
2. ALAJAGU. |
Parima hinnangu arvutamise aluseks olev teave |
3. ALAJAGU. |
Parima hinnangu arvutamisel kasutatav rahavooprognoos |
4. ALAJAGU. |
Riskimarginaal |
5. ALAJAGU. |
Tehniliste eraldiste arvutamine tervikuna |
6. ALAJAGU. |
Edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad |
4. JAGU. |
Asjakohane riskivaba intressikõver |
1. ALAJAGU. |
Üldsätted |
2. ALAJAGU. |
Põhiline riskivaba intressikõver |
3. ALAJAGU. |
Volatiilsuse kohandus |
4. ALAJAGU. |
Kattuvuse kohandus |
5. JAGU. |
Äriliinid |
6. JAGU. |
Proportsionaalsus ja lihtsustused |
IV PEATÜKK. |
Omavahendid |
1. JAGU. |
Omavahendite kindlaksmääramine |
1. ALAJAGU. |
Lisaomavahendite heakskiitmine järelevalveasutuse poolt |
2. ALAJAGU. |
Osaluste käsitamine omavahendite kindlaksmääramisel |
2. JAGU. |
Omavahendite liigitamine |
3. JAGU. |
Omavahendite nõuetekohasus |
1. ALAJAGU. |
Eraldatud vahendite kogum |
2. ALAJAGU. |
Kvantitatiivsed piirangud |
V PEATÜKK. |
Solventsuskapitalinõude standardvalem |
1. JAGU. |
Üldsätted |
1. ALAJAGU. |
Stsenaariumipõhised arvutused |
2. ALAJAGU. |
Aluspositsioonide arvessevõtmise meetod |
3. ALAJAGU. |
Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused |
4. ALAJAGU. |
Oluline alusrisk |
5. ALAJAGU. |
Põhisolventsuskapitalinõude arvutamine |
6. ALAJAGU. |
Proportsionaalsus ja lihtsustused |
7. ALAJAGU. |
Kindlustusriski moodulite ulatus |
2. JAGU. |
Kahjukindlustuse kindlustusriski moodul |
3. JAGU. |
Elukindlustuse kindlustusriski moodul |
4. JAGU. |
Tervisekindlustuse kindlustusriski moodul |
5. JAGU. |
Tururiski moodul |
1. ALAJAGU. |
Korrelatsioonikordajad |
1a ALAJAGU. |
Kvalifitseeruv taristuinvesteering |
2. ALAJAGU. |
Intressiriski alammoodul |
3. ALAJAGU. |
Aktsiariski alammoodul |
4. ALAJAGU. |
Kinnisvarariski alammoodul |
5. ALAJAGU. |
Hinnavaheriski alammoodul |
6. ALAJAGU. |
Turu kontsentratsiooniriski alammoodul |
7. ALAJAGU. |
Valuutariski alammoodul |
6. JAGU. |
Vastaspoole makseviivituse riski moodul |
1. ALAJAGU. |
Üldsätted |
2. ALAJAGU. |
1. liiki riskipositsioonid |
3. ALAJAGU. |
2. liiki riskipositsioonid |
7. JAGU. |
Immateriaalse vara riski moodul |
8. JAGU. |
Operatsioonirisk |
9. JAGU. |
Tehniliste eraldiste ja edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestav kohandus |
10. JAGU. |
Riskimaandamismeetmed |
11. JAGU. |
Eraldatud vahendite kogum |
12. JAGU. |
Kindlustus- või edasikindlustusandja parameetrid |
13. JAGU. |
Korrelatsiooniparameetrite ajakohastamise kord |
VI PEATÜKK. |
Solventsuskapitalinõue — täielikud ja osalised sisemudelid |
1. JAGU. |
Mõisted |
2. JAGU. |
Kasutustest |
3. JAGU. |
Statistika kvaliteedi standardid |
4. JAGU. |
Kalibreerimisstandardid |
5. JAGU. |
Osaliste sisemudelite integreerimine |
6. JAGU. |
Kasumi ja kahjumi tekkeallikad |
7. JAGU. |
Valideerimisstandardid |
8. JAGU. |
Dokumenteerimisstandardid |
9. JAGU. |
Välismudelid ja -andmed |
VII PEATÜKK. |
Miinimumkapitalinõue |
VIII PEATÜKK. |
Investeeringud väärtpaberistamise positsioonidesse |
IX PEATÜKK. |
Juhtimissüsteem |
1. JAGU. |
Juhtimissüsteemi elemendid |
2. JAGU. |
Funktsioonid |
3. JAGU. |
Sobivust ja nõuetele vastavust käsitlevad nõuded |
4. JAGU. |
Funktsiooni või tegevuse edasiandmine |
5. JAGU. |
Tasustamispoliitika |
X PEATÜKK. |
Lisakapitalinõue |
1. JAGU. |
Lisakapitalinõude kehtestamise asjaolud |
2. JAGU. |
Lisakapitalinõuete arvutamise metoodikad |
XI PEATÜKK. |
Finantsseisundi taastamise perioodi pikendamine |
XII PEATÜKK. |
Avalikustamine |
1. JAGU. |
Solventsuse ja finantsseisundi aruanne: struktuur ja sisu |
2. JAGU. |
Solventsuse ja finantsseisundi aruanne: teabe mitteavalikustamine |
3. JAGU. |
Solventsuse ja finantsseisundi aruanne: tähtajad, avalikustamise viisid ja ajakohastamised |
XIII PEATÜKK. |
Regulaarne järelevalveline aruandlus |
1. JAGU. |
Osad ja sisu |
2. JAGU. |
Tähtajad ja teabevahetuse viisid |
XIV PEATÜKK. |
Järelevalveasutuste läbipaistvus ja aruandekohustus |
XV PEATÜKK. |
Eriotstarbelised varakogumid |
1. JAGU. |
Tegevusloa andmine |
2. JAGU. |
Kohustuslikud lepingutingimused |
3. JAGU. |
Juhtimissüsteem |
4. JAGU. |
Järelevalveline aruandlus |
5. JAGU. |
Solventsusnõuded |
II JAOTIS. |
KINDLUSTUSGRUPID |
1. PEATÜKK. |
Solventsuse arvutamine kindlustusgrupi tasandil |
1. JAGU. |
Kindlustusgrupi solventsus: arvutusmeetodi valik ja üldpõhimõtted |
2. JAGU. |
Kindlustusgrupi solventsus: arvutusmeetodid |
II PEATÜKK. |
Sisemudelid kindlustusgrupi konsolideeritud solventsuskapitalinõude arvutamiseks |
1. JAGU. |
Täielikud ja osalised sisemudelid, mida kasutatakse ainult kindlustusgrupi solventsuskapitalinõude arvutamiseks |
2. JAGU. |
Kindlustusgrupi sisemudeli kasutamine |
III PEATÜKK. |
Kindlustusgrupi solventsuse järelevalve tsentraliseeritud riskijuhtimisega konsolideerimisgruppide puhul |
IV PEATÜKK. |
Kindlustusgrupi järelevalve koordineerimine |
1. JAGU. |
Järelevalvekolleegiumid |
2. JAGU. |
Teabevahetus |
3. JAGU. |
Järelevalve alakindlustusgrupi üle riigi või piirkonna tasandil |
V PEATÜKK. |
Avalikustamine |
1. JAGU. |
Kindlustusgrupi solventsuse ja finantsseisundi aruanne |
2. JAGU. |
Ühtne solventsuse ja finantsseisundi aruanne |
VI PEATÜKK. |
Kindlustusgrupi järelevalveline aruandlus |
1. JAGU. |
Regulaarne aruandlus |
2. JAGU. |
Aruandlus riskikontsentratsioonide ja grupisiseste tehingute kohta |
III JAOTIS. |
KOLMANDA RIIGI SAMAVÄÄRSUS JA LÕPPSÄTTED |
I PEATÜKK. |
Edasikindlustustegevusega tegelevad ettevõtjad, kelle peakontor asub kolmandas riigis |
II PEATÜKK. |
Seotud kolmanda riigi kindlustus- ja edasikindlustusandjad |
III PEATÜKK. |
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kelle emaettevõtjad asuvad väljaspool liitu |
IV PEATÜKK. |
Lõppsätted |
I JAOTIS
HINDAMINE JA RISKIPÕHISED KAPITALINÕUDED (I SAMMAS), TÕHUSTATUD JUHTIMINE (II SAMMAS) JA SUUREM LÄBIPAISTVUS (III SAMMAS)
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
1. JAGU
Mõisted ja üldpõhimõtted
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „alternatiivsed hindamismeetodid” — direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 75 kooskõlas olevad hindamismeetodid, välja arvatud hindamismeetodid, mille puhul kasutatakse üksnes samade või sarnaste varade või kohustiste noteeritud turuhindasid;
2. „stsenaariumianalüüs” — mitme ebasoodsa sündmuse koosmõju analüüs;
3. „tervisekindlustuslepingust tulenev kohustus” — kindlustuslepingust tulenev kohustus, mis hõlmab ühte või mõlemat järgmisest:
i) ravi või hoolduse pakkumine, sealhulgas ennetavate või terapeutiliste meditsiiniteenuste või hoolduse pakkumine tulenevalt haigusest, õnnetusjuhtumist, töövõimetusest või põdurusest, või rahaline hüvitis sellise ravi või hoolduse jaoks;
ii) rahaline hüvitis tulenevalt haigusest, õnnetusjuhtumist, töövõimetusest või põdurusest;
4. „ravikulukindlustuslepingust tulenev kohustus” — kindlustuslepingust tulenev kohustus, mis hõlmab punkti 3 alapunktis i osutatud teenuste pakkumist või rahalist hüvitist;
5. „sissetuleku kaotuse kindlustuslepingust tulenev kohustus” — kindlustuslepingust tulenev kohustus, mis hõlmab punkti 3 alapunktis ii osutatud rahalist hüvitist, kuid mitte punkti 3 alapunktis i osutatud rahalist hüvitist;
6. „tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuslepingutest tulenev kohustus” — kindlustuslepingust tulenev kohustus, mis hõlmab punkti 3 alapunktides i ja ii osutatud teenuste osutamist või rahalist hüvitist ning mis on põhjustatud üksnes tööõnnetusest ja kutsehaigusest;
7. „tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenev kohustus” — edasikindlustuslepingust tulenev kohustus, mis tuleneb aktsepteeritud edasikindlustusest, mis hõlmab tervisekindlustuslepingust tulenevaid kohustustusi;
8. „ravikulukindlustuse edasikindlustuslepingust tulenev kohustus” — edasikindlustuslepingust tulenev kohustus, mis tuleneb aktsepteeritud edasikindlustusest, mis hõlmab ravikulukindlustuslepingust tulenevaid kohustustusi;
9. „sissetuleku kaotuse kindlustuse edasikindlustuslepingust tulenev kohustus” — edasikindlustuslepingust tulenev kohustus, mis tuleneb aktsepteeritud edasikindlustusest, mis hõlmab sissetuleku kaotuse kindlustuslepingust tulenevaid kohustustusi;
10. „tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse edasikindlustuslepingust tulenev kohustus” — edasikindlustuslepingust tulenev kohustus, mis tuleneb aktsepteeritud edasikindlustusest, mis hõlmab tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuslepingust tulenevaid kohustustusi;
11. „kindlustusmaksed” — kindlustus- või edasikindlustusandjale konkreetsel ajavahemikul tasumisele kuuluvad kindlustusmaksed sõltumata sellest, kas sellised kindlustusmaksed on tervikuna või osaliselt seotud kindlustus- või edasikindlustuskattega, mida pakutakse muul ajavahemikul;
12. „teenitud kindlustusmaksed” — kindlustusmaksed, mis on seotud riskiga, mille kindlustus- või edasikindlustusandja on katnud konkreetsel ajavahemikul;
13. „lepingu ülesütlemine” — kõik võimalikud viisid kindlustuslepingu täielikuks või osaliseks lõpetamiseks, sealhulgas järgmine:
i) kindlustuslepingu vabatahtlik lõpetamine koos tagasiostuväärtuse väljamaksmisega või ilma tagasiostuväärtuse väljamaksmiseta;
ii) kindlustus- või edasikindlustusandja vahetamine kindlustusvõtja poolt;
iii) kindlustuslepingu lõpetamine, kuna kindlustusvõtja keeldub kindlustusmakse maksmisest;
14. kindlustuslepingu „katkestamine” — lepingu ülesütlemine, lepingu katkemine ilma tagasiostuväärtuseta, kindlustuslepingu muutumine tasutuks, automaatsed mitteloobumise tingimused või lepingu katkestamise muu valikuõiguse kasutamine või lepingu jätkamise valikuõiguse mittekasutamine;
15. „lepingu katkestamise valikuõigus” — kindlustusvõtja kõik juriidilised ja lepingulised õigused, mis võimaldavad asjaomasel kindlustusvõtjal täielikult või osaliselt lõpetada, üles ütelda, vähendada, piirata või peatada kindlustuskatet või lasta kindlustuslepingul katkeda;
16. „lepingu jätkamise valikuõigus” — kindlustusvõtja kõik juriidilised ja lepingulised õigused, mis võimaldavad asjaomasel kindlustusvõtjal täielikult või osaliselt kehtestada, pikendada, suurendada, laiendada või jätkata kindlustus- või edasikindlustuskatet;
17. „sisemudeli katvus” — riskid, mida kajastab sisemudeli aluseks olev tõenäosusjaotuse prognoos;
18. „sisemudeli ulatus” — riskid, mille katmine on sisemudeli puhul heaks kiidetud; sisemudeli ulatus võib hõlmata nii solventsuskapitalinõude standardvalemis kajatatavaid riske kui ka valemis kajastamata riske;
18a. „väärtpaberistamine” — määruse (EL) 2017/2402 ( 1 ) artikli 2 punktis 1 määratletud tehing või skeem;
18b. „standardväärtpaberistamine” — väärtpaberistamine, mis on määruse (EL) 2017/2402 artiklis 18 sätestatud nõuete kohaselt „lihtne, läbipaistev ja standarditud;
19. „väärtpaberistamise positsioon” — väärtpaberistamise positsioon määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punkti 19 tähenduses;
19a. „kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioon” — kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioon määruse (EL) nr 575/2013 ( 2 ) artikli 242 punkti 6 tähenduses;
20. „edasiväärtpaberistamise positsioon” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 lõikes 4 määratletud edasiväärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;
21. „väärtpaberistamise tehingu algataja” — väärtpaberistamise tehingu algataja määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 lõike 3 tähenduses;
22. „sponsor” — sponsor määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 lõike 5 tähenduses;
23. „väärtpaberistamise seeria” — väärtpaberistamise seeria määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 lõike 6 tähenduses;
24. „keskpank” — keskpank määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 46 tähenduses;
25. „alusrisk” — risk, mis tuleneb olukorrast, kus riskimaandamismeetmega hõlmatud riskipositsioon ei vasta kindlustus- või edasikindlustusandja riskipositsioonile;
26. „tagatiskokkulepe” — kokkulepe, mille kohaselt tagatise andja teeb ühte järgmisest:
(a) kannab tagatise kogu omandiõiguse üle tagatise võtjale, et tagada või muul viisil katta asjaomase kohustuse täitmine;
(b) andja annab tagatise pandina tagatise võtja kasuks või tagatise võtjale ning tagatise juriidiline omandiõigus jääb pandiõiguse tekkimisel täielikult tagatise andjale või kontohaldurile;
27. kirjete kogumiga seoses tähendab sellise „kahe (kirje) kõik võimalikud kombinatsioonid” asjaomase kogumi kirjete kõiki järjestatud paare;
28. „kindlustuspuul” — kokkulepe, mille kohaselt mitu kindlustus- või edasikindlustusandjat lepivad kokku kindlaks tehtud kindlustusriskide jagamises kindlaksmääratud vahekorras. Kindlustuspuuli osapoole kindlustatud isikud ei ole ise kindlustuspuuli osapooled;
29. „kindlustuspuuli A-liiki riskipositsioon” — risk, mille kindlustus- või edasikindlustusandja on edastanud kindlustuspuuli, juhul kui kindlustus- või edasikindlustusandja ei ole asjaomase kindlustuspuuli osapool;
30. „kindlustuspuuli B-liiki riskipositsioon” — risk, mille kindlustus- või edasikindlustusandja on edastanud kindlustuspuuli teisele osapoolele, juhul kui kindlustus- või edasikindlustusandja on asjaomase kindlustuspuuli osapool;
31. „kindlustuspuuli C-liiki riskipositsioon” — risk, mille kindlustuspuuli osapooleks olev kindlustus- või edasikindlustusandja on edastanud teisele kindlustus- või edasikindlustusandjale, kes ei ole asjaomase kindlustuspuuli osapool;
32. „sügav turg” — turg, kus saab teha tehinguid suure koguse finantsinstrumentidega ilma, et see mõjutaks selliste instrumentide hinda märkimisväärselt;
33. „likviidne turg” — turg, kus finantsinstrumente saab koheselt ostmise või müümise kaudu realiseerida ilma, et see põhjustaks hinna märkimisväärset muutust;
34. „läbipaistev turg” — turg, kus jooksev kauplemis- ja hinnateave on avalikkusele ning eelkõige kindlustus- või edasikindlustusandjatele kiiresti kättesaadav;
35. „tuleviku määramata boonused” [direktiivis 2009/138/EÜ „tulevased vabatahtlikud boonused”] ja „tuleviku määramata hüvitised” — tuleviku hüvitised, välja arvatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingute või elukindlustuse edasikindlustuslepingute väljamaksed, millel on üks järgmistest tunnustest:
(a) need põhinevad õiguslikult või lepinguliselt ühel või enamal järgmistest tulemustest:
i) konkreetse lepingute rühma või konkreetset liiki lepingu või ühe lepingu tulemusnäitajad;
ii) realiseerunud või realiseerimata investeerimistulu kindlustus- või edasikindlustusandja hoitava konkreetse varade kogumi puhul;
iii) kindlustus- või edasikindlustusandja või lepingule vastava fondi kasum või kahjum;
(b) need põhinevad kindlustus- või edasikindlustusandja deklaratsioonil ning hüvitiste aeg või summa määratakse osaliselt või täielikult kindlustus- või edasikindlustusandja kaalutlusõiguse alusel;
36. „põhiline riskivaba intressikõver” — riskivaba intressikõver, mis on saadud samal viisil kui asjakohane riskivaba intressikõver, mida tuleb kasutada direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks, kuid ilma kattuvuse kohandust või volatiilsuse kohandust rakendamata või asjakohase riskivaba intressikõvera ►C1 üleminekuaja kohanduseta ◄ vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 308c;
37. „kattuvuse kohanduse portfell” — kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste portfell, mille suhtes rakendatakse kattuvuse kohandust, ja määratud varaportfell, nagu on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77b lõike 1 punktis a;
38. „SLT tervisekindlustuslepingust tulenevad kohustused” — tervisekindlustuslepingust tulenevad kohustused, mis on vastavalt artikli 55 lõikele 1 määratud elukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste äriliini osaks;
39. „NSLT tervisekindlustuslepingust tulenevad kohustused” — tervisekindlustuslepingust tulenevad kohustused, mis on vastavalt artikli 55 lõikele 1 määratud kahjukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste äriliini osaks;
40. „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 3 ) artikli 1 lõikes 2 määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( 4 ) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;
41. „peamine äriüksus” (seoses kindlustus- või edasikindlustusandjaga) [direktiivis 2009/138/EÜ „oluline tegevusvaldkond”] — kindlustus- ja edasikindlustusandja kindlaksmääratud segment, mis tegutseb kindlustus- ja edasikindlustusandja teistest osadest sõltumatult ja millel on selleks ettevõttesiseselt ette nähtud juhtimise ressursid ja protseduurid ning mille riskid on olulised seoses kindlustus- või edasikindlustusandja kogu äritegevusega;
42. „peamine äriüksus” (seoses kindlustus- või edasikindlustusgrupiga) — grupi kindlaksmääratud segment, mis tegutseb grupi teistest osadest sõltumatult ja millel on selleks kindlustusgrupis ette nähtud juhtimise ressursid ja protseduurid ning mille riskid on olulised seoses grupi kogu äritegevusega; kindlustusgruppi kuuluv mis tahes juriidiline isik on peamine äriüksus või see koosneb mitmest peamisest äriüksusest;
43. „haldus-, juht- või järelevalveorgan” — kui siseriikliku õigusnormiga on ette nähtud kahetasandiline juhtimissüsteem, kuhu kuuluvad juhtorgan ja järelevalveorgan, siis juhtorgan või järelevalveorgan või mõlemad organid, nagu sätestatud asjaomases siseriiklikus õigusaktis, või kui asjaomases siseriiklikus õigusaktis ei ole sätestatud kumbki organ, siis juhtorgan;
44. „agregeeritud maksimaalne riskipositsioon” — maksimaalsete maksete summa, sealhulgas eriotstarbelistel varakogumitel tekkida võivad kulud, välja arvatud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:
(a) eriotstarbelisel varakogumil on õigus nõuda kulude tasumist kindlustus- või edasikindlustusandjalt, kes on kandnud riskid üle eriotstarbelisse varakogumisse;
(b) eriotstarbeline varakogum on kohustatud tasuma kulud üksnes ja alles siis, kui ta on sellelt kindlustus- või edasikindlustusandjalt, kes kandis riskid üle eriotstarbelisse varakogumisse, saanud kuludega võrdse summa;
(c) kindlustus- või edasikindlustusandja, kes on kandnud riskid üle eriotstarbelisse varakogumisse, ei võta kulu arvesse käesoleva määruse artikli 41 kohaselt eriotstarbelisest varakogumist sissenõutava summana;
45. „olemasolev kindlustus- või edasikindlustusleping” — kindlustus- või edasikindlustusleping, mille puhul kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevad kohustused on kajastatud;
46. „tuleviku kindlustusmaksetes sisalduv oodatav kasum” — nende tulevaste rahavoogude oodatav nüüdisväärtus, mis saadakse, kui tehnilistes eraldistes võetakse arvesse olemasolevate kindlustus- ja edasikindlustuslepingutega seotud kindlustusmaksed, mis oodatavalt tulevikus laekuvad, kuid mis ei pruugi laekuda mis tahes põhjusel, välja arvatud põhjusel, et kindlustusjuhtum on aset leidnud, sõltumata kindlustusvõtja õiguslikest või lepingulistest õigustest kindlustusleping katkestada;
47. „hüpoteegikindlustus” — krediidikindlustus, mis pakub kindlustuskatet laenuandjatele juhuks, kui nende hüpoteeklaenudega seoses esineb makseviivitus;
48. „tütarettevõtja” — mis tahes tütarettevõtja direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõigete 1 ja 2 tähenduses, sealhulgas selle tütarettevõtjad;
49. „seotud ettevõtja” — tütarettevõtja või muu ettevõtja, milles omatakse osalust, või ettevõtja, kes on seotud teise ettevõtjaga direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõikes 7 sätestatud suhte kaudu;
50. „reguleeritud ettevõtja” — „reguleeritud üksus” Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ ( 5 ) artikli 2 punkti 4 tähenduses;
51. „reguleerimata ettevõtja” — mis tahes ettevõtja, välja arvatud direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 lõikes 4 loetletud ettevõtjad;
52. „finantstegevusega tegelev reguleerimata ettevõtja” — reguleerimata ettevõtja, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 6 ) I lisas osutatud ühe või enama tegevusega ja need tegevused moodustavad märkimisväärse osa tema üldisest tegevusest;
53. „abiettevõtja” — reguleerimata ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste, tervishoiu- ja hooldusteenuste korraldamine või mis tahes muu sarnane tegevus, millel on ühe või mitme kindlustus- või edasikindlustusandja põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;
54. „eurofondi valitseja” — fondivalitseja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses või äriühinguna asutatud fond, kellele on antud tegevusluba vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 27, tingimusel et ta ei ole määranud kõnealuse direktiivi alusel fondivalitsejat;
55. „alternatiivse investeerimisfondi valitseja” — alternatiivsete investeerimisfondide valitseja direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses;
55.a „taristuvarad” — füüsilised varad, struktuurid või rajatised, süsteemid ja võrgud, mis pakuvad või toetavad olulisi avalikke teenuseid;
55.b „taristuüksus üksus” — üksus või konsolideerimisgrupp, kes selle üksuse või konsolideerimisgrupi viimase kättesaadavate andmetega finantsaasta jooksul või rahastamisettepaneku kohaselt saab põhitulu taristuvarade omamisest, rahastamisest, arendamisest või käitamisest;
56. „tööandjapensioni kogumisasutused” — asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ ( 7 ) artikli 6 punkti a tähenduses;
57. „asukohariigi kindlustusandja” — ettevõtja, kellele on tegevusloa andnud ja kelle üle teostavad järelevalvet kolmanda riigi järelevalveasutused ning kellel oleks kindlustusandjana vaja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 14 kohast tegevusluba, kui ta peakontor asuks liidus;
58. „asukohariigi edasikindlustusandja” — ettevõtja, kellele on tegevusloa andnud ja kelle üle teostavad järelevalvet kolmanda riigi järelevalveasutused ning kellel oleks edasikindlustusandjana vaja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 14 kohast tegevusluba, kui ta peakontor asuks liidus.
Artikkel 2
Eksperdihinnang
1. Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad teevad eeldusi seoses varade ja kohustiste hindamise, tehniliste eraldiste, omavahendite, solventsuskapitalinõuete, miinimumkapitalinõuete ja investeerimiseeskirjadega seotud eeskirjadega, peavad need eeldused põhinema nende isikute eksperditeadmistel, kellel on asjakohased teadmised, kogemused ja arusaam kindlustus- või edasikindlustustegevuse olemuslikest riskidest.
2. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad tagavad, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, et asjaomaste eelduste sisekasutajad on teadlikud eelduste asjaomasest sisust, eelduste usaldusväärsuse astmest ja eelduste piirangutest. Selle kohaldamisel käsitatakse teenuse osutajaid, kellele on funktsioonid või tegevused edasi antud, sisekasutajatena.
2. JAGU
Välised krediidikvaliteedi hinnangud
Artikkel 3
Krediidikvaliteedi hinnangute vastavus krediidikvaliteedi astmetele
Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 109a lõikes 1 osutatud krediidikvaliteedi astmete skaala peab sisaldama krediidikvaliteedi astmeid 0 kuni 6.
Artikkel 4
Krediidikvaliteedi hinnangute kasutamise üldnõuded
1. Kindlustus- või edasikindlustusandjad võivad kasutada välist krediidikvaliteedi hinnangut solventsuskapitalinõude arvutamisel vastavalt standardvalemile ainult juhul, kui krediidikvaliteedi hinnangu on andnud või heaks kiitnud krediidikvaliteeti hindav asutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1060/2009 ( 8 ).
2. Kindlustus- või edasikindlustusandjad määravad ühe või mitu krediidikvaliteeti hindavat asutust, keda kasutatakse solventsuskapitalinõude arvutamiseks standardvalemi alusel.
3. Krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine peab olema järjepidev ning selliseid hinnanguid ei kasutata valikuliselt.
4. Krediidikvaliteedi hinnangute kasutamisel täidavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kõiki järgmisi nõudeid:
(a) kui kindlustus- või edasikindlustusandja otsustab kasutada krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid teatava kirjete klassi suhtes, peab ta kasutama neid hinnanguid järjepidevalt kõikide sellesse klassi kuuluvate kirjete suhtes;
(b) kui kindlustus- või edasikindlustusandja otsustab kasutada krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid, kasutab ta neid aja jooksul järjepidevalt ja järjekindlalt;
(c) kindlustus- või edasikindlustusandja kasutab ainult selliseid krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid, milles on arvesse võetud kõiki võlgnevuse põhisummasid ja intresse;
(d) kui reitingu saanud kirje kohta on kättesaadav ainult üks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, siis kasutatakse seda krediidikvaliteedi hinnangut kõnealuse kirje kapitalinõuete määramiseks;
(e) kui kättesaadavad on kaks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut ja neist tulenevad reitingu saanud kirje jaoks erinevad parameetrid, siis kasutatakse hinnangut, mis annab kõrgema kapitalinõude;
(f) kui reitingu saanud kirje kohta on kättesaadavad rohkem kui kaks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, siis kasutatakse kahte madalaimat kapitalinõuet andvat hinnangut. Kui kaks madalaimat kapitalinõuet on erinevad, kasutatakse neist kahest krediidikvaliteedi hinnangust seda hinnangut, mis annab kõrgema kapitalinõude. Kui kaks madalaimat kapitalinõuet on samad, kasutatakse krediidikvaliteedi hinnangut, mis annab sellise kapitalinõude;
(g) võimaluse korral kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad nii tellitud kui ka mittetellitud krediidikvaliteedi hinnanguid.
5. Kui kirje on kindlustus- või edasikindlustusandja suuremate või komplekssemate riskipositsioonide osa, peab kindlustus- või edasikindlustusandja andma kirjele oma sisese krediidikvaliteedi hinnangu ja määrama selle krediidikvaliteedi hindamise skaala ühte seitsmest astmest. Kui oma sisene krediidikvaliteedi hinnang annab madalama kapitalinõude kui annavad krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste antud kättesaadavad krediidikvaliteedi hinnangud, siis kõnealust oma sisest krediidikvaliteedi hinnangut ei võeta käesoleva määruse kohaldamisel arvesse.
6. Lõike 5 kohaldamisel hõlmavad kindlustus- või edasikindlustusandja suuremad ja komplekssemad riskipositsioonid väärtpaberistamise positsioone, nagu on osutatud artikli 178 lõigetes 8 ja 9, ning edasiväärtpaberistamise positsioone.
Artikkel 5
Emitendi ja emissiooni krediidikvaliteedi hinnang
1. Kui riskipositsiooni aluseks olev kirje kuulub konkreetsesse emissiooniprogrammi või tehingusse, mille kohta on olemas krediidikvaliteedi hinnang, kasutatakse seda krediidikvaliteedi hinnangut.
2. Kui teatava kirje kohta puudub otseselt kohaldatav krediidikvaliteedi hinnang, kuid krediidikvaliteedi hinnang on olemas konkreetse emissiooniprogrammi või tehingu kohta, kuhu riskipositsiooni aluseks olev kirje ei kuulu, või üldine krediidikvaliteedi hinnang on olemas emitendi kohta, kasutatakse kõnealust krediidikvaliteedi hinnangut ükskõik kummal järgmistest juhtudest:
(a) see annab sama või tavapärasest kõrgema kapitalinõude ning kõnealune riskipositsioon on vastavalt olukorrale kõigis aspektides sama või madalama nõudeõiguse järguga võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emitendi kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonidega;
(b) see annab sama või tavapärasest madalama kapitalinõude ning kõnealune riskipositsioon on vastavalt olukorrale kõigis aspektides sama või kõrgema nõudeõiguse järguga võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emitendi kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonidega.
Kõigil muudel juhtudel kindlustus- või edasikindlustusandjad otsustavad, et riskipositsiooni suhtes ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav.
3. Samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele emitentidele antud krediidikvaliteedi hinnanguid ei kasutata teisele samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale emitendile antud krediidikvaliteedi hinnanguna.
Artikkel 6
Väärtpaberistamise positsioonide topelt krediidireiting
Erandina artikli 4 lõike 4 punktist d, kui kättesaadav on ainult üks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, siis seda krediidikvaliteedi hinnangut ei kasutata. Kõnealuse kirje kapitalinõuded tuletatakse nii nagu siis, kui krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav.
II PEATÜKK
VARADE JA KOHUSTISTE HINDAMINE
Artikkel 7
Hindamise eeldused
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad varasid ja kohustisi eelduse alusel, et kindlustus- või edasikindlustusandja tegevus jätkub.
Artikkel 8
Reguleerimisala
Artikleid 9–16 kohaldatakse varade ja kohustiste, välja arvatud tehniliste eraldiste kajastamise ja hindamise suhtes.
Artikkel 9
Hindamismetoodika — üldpõhimõtted
1. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kajastavad varasid ja kohustisi kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, mille on komisjon võtnud vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002.
2. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad varasid ja kohustisi vastavalt komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, tingimusel et kõnealused standardid hõlmavad hindamismeetodeid, mis on kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 75 sätestatud hindamispõhimõttega. Kui kõnealuste standarditega lubatakse kasutada rohkem kui ühte hindamismeetodit, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad ainult neid hindamismeetodeid, mis on kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 75.
3. Kui komisjoni poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 vastu võetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites hõlmatud hindamismeetodid ei vasta kas ajutiselt või pidevalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 75 sätestatud hindamispõhimõtetele, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad muid hindamismeetodeid, mida käsitatakse olevat kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 75.
4. Erandina lõigetest 1 ja 2 ning eelkõige järgides direktiivi 2009/138/EÜ artikli 29 lõigetes 3 ja 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kajastada ja hinnata vara või kohustist hindamismeetodi alusel, mida nad kasutavad oma raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel, tingimusel et:
(a) hindamismeetod vastab direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75;
(b) hindamismeetod on proportsionaalne kindlustus- või edasikindlustusandja tegevusele omaste riskide laadi, ulatuse ja keerukusega;
(c) kindlustus- või edasikindlustusandja ei kasuta kõnealuse vara või kohustise hindamisel oma finantsaruannetes rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002;
(d) kui varade ja kohustiste hindamiseks kasutataks rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, kaasneks kindlustus- või edasikindlustusandjale kulud, mis oleksid ebaproportsionaalsed võrreldes kogu halduskuludega.
5. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad iga vara kirjet eraldi.
6. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad iga kohustise kirjet eraldi.
Artikkel 10
Hindamismetoodika — hindamishierarhia
1. Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad varasid ja kohustisi vastavalt artikli 9 lõigetele 1, 2 ja 3, järgivad nad lõigetes 2–7 sätestatud hindamishierarhiat ja võtavad arvesse vara või kohustise tunnuseid, mida turuosalised võtaksid arvesse vara või kohustise hinnastamisel [direktiivis 2009/138/EÜ „hindamine”] hindamispäeval, sealhulgas vara või kohustise seisundit ja asukohta ning võimalikke vara müügi või kasutamise piiranguid.
2. Vaikimisi hindamismeetodina kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad varade ja kohustiste hindamisel samade varade või kohustiste aktiivsetel turgudel noteeritud turuhinda.
3. Kui samade varade või kohustiste noteeritud turuhinda aktiivsetel turgudel ei saa kasutada, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad varade ja kohustiste hindamisel sarnaste varade ja kohustiste aktiivsetel turgudel noteeritud turuhindu, kohandades neid, et kajastada erinevusi. Kõnealused kohandamised kajastavad vara või kohustise spetsiifilisi tegureid, sealhulgas kõike järgmist:
(a) vara või kohustise seisund või asukoht;
(b) see, mil määral sisendid on seotud kirjetega, mis on võrreldavad vara või kohustisega; ning
(c) maht või aktiivsuse tase turgudel, kus sisendeid jälgitakse.
4. Kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolne noteeritud turuhinna kasutamine põhineb aktiivsete turgude kriteeriumidel, nagu on määratletud komisjoni poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 vastu võetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites.
5. Kui ei täideta lõikes 4 osutatud kriteeriume, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kui käesoleva peatükiga ei ole teisiti sätestatud, alternatiivseid hindamismeetodeid.
6. Alternatiivsete hindamismeetodite kasutamisel tuginevad kindlustus- ja edasikindlustusandjad võimalikult vähe kindlustus- või edasikindlustusandja sisendandmetele ning kasutavad maksimaalselt asjaomaseid turusisendandmeid, sealhulgas järgmist:
(a) identsete või sarnaste varade või kohustiste noteeritud hinnad mitteaktiivsetel turgudel;
(b) ►C1 muud vara või kohustise puhul jälgitavad sisendandmed kui noteeritud hinnad, sealhulgas intressimäärad ja intressikõverad, mis on üldkasutatavate ajavahemike järel jälgitavad, eeldatavad volatiilsused ja krediidiriski hinnavahed; ◄
(c) turupõhised sisendandmed, mis ei pruugi olla otseselt jälgitavad, kuid mis põhinevad jälgitavatel turuandmetel või mida toetavad jälgitavad turuandmed.
Kõiki neid turusisendandmeid kohandatakse, võttes arvesse lõikes 3 osutatud tegureid.
Ulatuses, mil määral asjakohased jälgitavad sisendandmed ei ole kättesaadavad, sealhulgas olukordades, kus vara või kohustise puhul on hindamispäeval turuaktiivsus madal või puudub, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad jälgimatuid sisendandmeid, mis kajastavad eelduseid, mida turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinnastamisel, sealhulgas eelduseid riski kohta. Jälgimatute sisendandmete kasutamise korral kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohandavad kindlustus- või edasikindlustusandja andmeid juhul, kui põhjendatud kättesaadav teave osutab, et muud turuosalised kasutaksid erinevaid andmeid või kui kindlustus- või edasikindlustusandja puhul on midagi konkreetset, mis ei ole kättesaadav teistele turuosalistele.
Käesolevas lõikes osutatud riskiga seotud eelduste hindamisel võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatud spetsiifilise hindamistehnika olemuslikku riski ning selle hindamistehnika sisendite olemuslikku riski.
7. Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad alternatiivseid hindamismeetodeid, peavad nad kasutama hindamistehnikaid, mis on kooskõlas ühe või enama järgmise meetodiga:
(a) turumeetod, mis kasutab hindasid ja muud identsete või sarnaste varade, kohustiste või varade ja kohustiste rühmaga seotud turutehingutest tulenevat asjakohast teavet. Üks turumeetodiga kooskõlas olev hindamistehnika on maatrikshinnastamine;
(b) tulumeetod, mille abil muudetakse tulevased summad, nt rahavood ja tulud või kulud, üheks hetke summaks. Õiglane väärtus peab kajastama turul valitsevaid ootusi kõnealuste tulevaste summade kohta. Tulumeetodiga kooskõlas olevad hindamistehnikad hõlmavad nüüdisväärtuse tehnikaid, optsiooni hinnastamise mudeleid ja mitmeperioodilist lisatulude meetodit;
(c) kulumeetod või praeguse asenduskulu meetod kajastab summat, mida käesoleval hetkel nõutaks vara teenindusvõime asendamiseks. ►C1 Turuosaliseks oleva müüja seisukohast põhineb vara eest saadav hind kulul, mis turuosaliseks oleval ostjal tekib, kui ta omandab või moodustab sarnase kvaliteediga asendusvara, mida on vananemist arvesse võttes kohandatud. ◄
Artikkel 11
Tingimuslike kohustiste kajastamine
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kajastavad käesoleva määruse artikli 9 kohaselt määratletud olulisi tingimuslikke kohustisi kohustistena.
◄
2. Tingimuslikud kohustised on olulised, kui teave nende kohustiste praeguse või võimaliku suuruse või laadi kohta võiks mõjutada kõnealuse teabe sihtkasutaja, sealhulgas järelevalveasutuste otsuseid või kaalutlusi.
Artikkel 12
Firmaväärtuse ja immateriaalse vara hindamise meetodid
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad järgmised varad võrdseks nulliga:
1. firmaväärtus;
2. immateriaalsed varad, mis ei ole firmaväärtus, välja arvatud juhul, kui immateriaalse vara saab müüa eraldi ning kindlustus- ja edasikindlustusandja suudab tõendada, et samal või sarnasel varal on väärtus, mis on tuletatud vastavalt artikli 10 lõikele 2, ning sellisel juhul hinnatakse vara vastavalt artiklile 10.
Artikkel 13
Seotud ettevõtjate hindamise meetodid
1. Üksikute kindlustus- ja edasikindlustusandjate varade hindamiseks hindavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad osalusi seotud ettevõtjates direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b tähenduses kooskõlas järgmise meetodite hierarhiaga:
(a) kasutades käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud vaikimisi kasutatavat hindamismeetodit;
(b) kasutades lõikes 3 osutatud kohandatud kapitaliosaluse meetodit, kui hindamine vastavalt punktile a ei ole võimalik;
(c) kasutades kas käesoleva määruse artikli 10 lõikes 3 sätestatud hindamismeetodit või käesoleva määruse artikli 10 lõike 5 kohaselt alternatiivseid hindamismeetodeid, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
i) ei punkti a ega punkti b kohane hindamine ei ole võimalik;
ii) ettevõtja ei ole tütarettevõtja, nagu määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõikes 2.
2. Erandina lõikest 1 hindavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad üksikute kindlustus- ja edasikindlustusandjate varade hindamiseks osaluse järgmistes ettevõtjates võrdseks nulliga:
(a) kindlustus- ja edasikindlustusandjad, mis on arvatud kindlustusgrupi järelevalve kohaldamisalast välja vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 214 lõikele 2.;
(b) ►C1 ettevõtjad, ◄ mis on maha arvatud kindlustusgrupi solventsusnõuete täitmiseks nõuetekohastest omavahenditest vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 229.
3. Lõike 1 punktis b osutatud kohandatud kapitaliosaluse meetodi puhul nõutakse, et osalust omav ettevõtja hindab oma osalusi seotud ettevõtjates seotud ettevõtja kohustisi ületavate varade osakaalu alusel, mida osalust omav ettevõtja omab.
Seotud ettevõtjate puhul kohustisi ületavate varade arvutamisel hindab osalust omav ettevõtja seotud ettevõtja iga vara ja kohustise kirje vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75 ning kui seotud ettevõtja on kindlustus- või edasikindlustusandja või kõnealuse direktiivi artiklis 211 osutatud eriotstarbeline varakogum, siis tehnilised eraldised vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 76–85.
◄
5. Selle arvutamisel, kuivõrd varad ületavad kohustisi seotud ettevõtjate puhul, kes ei ole kindlustus- ega edasikindlustusandjad, võib osalust omav ettevõtja käsitada kapitaliosaluse meetodit, nagu on sätestatud komisjoni poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 vastu võetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites, olevat kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 75, juhul kui iga vara ja kohustise kirje hindamine vastavalt lõikele 4 ei ole rakendatav. Sellistel juhtudel arvab osalust omav ettevõtja seotud ettevõtja väärtusest maha firmaväärtuse ja muude immateriaalsete varade väärtuse, mis hinnatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 12 punktile 2 võrdseks nulliga.
6. Kui käesoleva määruse artikli 9 lõikes 4 osutatud kriteeriumid on täidetud ja kui lõike 1 punktides a ja b osutatud hindamismeetodeid ei ole võimalik kasutada, võib osalusi seotud ettevõtjates hinnata hindamismeetodi alusel, mida kindlustus- või edasikindlustusandja kasutab oma raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel. Sellisel juhul arvab osalust omav ettevõtja seotud ettevõtja väärtusest maha firmaväärtuse ja muude immateriaalsete varade väärtuse, mis hinnatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 12 punktile 2 võrdseks nulliga.
Artikkel 14
Teatavate kohustiste hindamise meetodid
1. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad finantskohustisi, nagu on osutatud komisjoni poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 vastu võetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites, nende esmasel kajastamisel vastavalt käesoleva määruse artiklile 9. Hilisemaid kohandamisi kindlustus- või edasikindlustusandja enda krediidikvaliteedi muutuse arvessevõtmiseks pärast esmast kajastamist ei tehta.
2. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad tingimuslikke kohustisi, mis on kajastatud vastavalt artiklile 11. Tingimuslike kohustiste väärtus on võrdne nende tulevaste rahavoogude oodatava nüüdisväärtusega, mida on vaja, et arveldada tingimuslik kohustis kõnealuse tingimusliku kohustise kestuse ajal, kasutades põhilist riskivaba intressikõverat.
Artikkel 15
Edasilükkunud maksud
1. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kajastavad ja hindavad edasilükkunud makse seoses kõigi varade ja kohustistega, sealhulgas tehniliste eraldistega, mida kajastatakse solventsuse või maksustamise eesmärgil vastavalt artiklile 9.
2. Olenemata lõikest 1 hindavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad edasilükkunud makse, välja arvatud kasutamata maksukrediidi edasikandmisest ja kasutamata maksukahjumi edasikandmisest tulenevaid edasilükkunud tulumaksu varasid, nende väärtuste erinevuse alusel, mis on omistatud nendele varadele ja kohustistele, mis on kajastatud ja hinnatud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75 ning tehniliste eraldiste puhul vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 76–85, ning mis on omistatud maksustamise eesmärgil kajastatud varadele ja kohustistele.
3. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad omistavad edasilükkunud tulumaksu varadele positiivse väärtuse üksnes juhul, kui on tõenäoline, et kättesaadav on tulevane maksustatav kasum, mille vastu edasilükkunud tulumaksu vara saab kasutada, võttes arvesse mis tahes õiguslikke või regulatiivseid nõudeid ajapiirangu kohta seoses kasutamata maksukahjumi või kasutamata maksukrediidi edasikandmisega.
Artikkel 16
Hindamismeetodite välistamine
1. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei hinda finantsvarasid ega finantskohustisi soetusmaksumuses ega amortiseeritud soetusmaksumuses.
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei kohalda hindamismudeleid, mis hindavad kas bilansilist väärtust või õiglast väärtust, millest on maha arvatud müügikulutused, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
◄
3. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei hinda kinnisvarainvesteeringuid ja materiaalset põhivara soetusmaksumuse mudelitega, kui vara väärtus määratakse kindlaks soetusmaksumuses, millest on lahutatud amortisatsioon ja väärtuse langus.
4. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kes on liisinguvõtjad kapitalirendi puhul või liisinguandjad, järgivad liisingukokkuleppe varade ja kohustiste hindamisel kõike järgnevat:
(a) liisitud vara hinnatakse õiglases väärtuses;
(b) minimaalsete liisingumaksete nüüdisväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse turupõhiseid sisendandmeid ning hilisemaid kohandamisi kindlustus- või edasikindlustusandja enda krediidikvaliteedi arvessevõtmiseks ei tehta;
(c) amortiseeritud soetusmaksumuses hindamist ei kasutata.
5. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohandavad varude netorealiseerimisväärtust toote lõpetamiseks vajalike hinnanguliste kulutustega ja müügi sooritamiseks vajalike hinnanguliste kulutustega, kui need kulutused on olulised. Kõnealuseid kulutusi käsitatakse olulistena, kui nende arvessevõtmata jätmine võiks mõjutada bilansi kasutajate, sealhulgas järelevalveasutuste otsuseid või kaalutlusi. Soetusmaksumuses hindamist ei kasutata.
6. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei hinda mitterahalist sihtfinantseerimist nimiväärtuses.
7. Bioloogiliste varade hindamisel kohandavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad väärtust, liites juurde hinnangulised müügikulutused, juhul kui hinnangulised müügikulutused on olulised.
III PEATÜKK
TEHNILISI ERALDISI KÄSITLEVAD EESKIRJAD
1. JAGU
Üldsätted
Artikkel 17
Kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste kajastamine ja kajastamise lõpetamine
Selleks et arvutada tehniliste eraldiste parimat hinnangut ja riskimarginaali, kajastab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevat kohustust kuupäeval, mil temast saab osapool lepingus, mille alusel see kohustus tekib, või kuupäeval, mil algab kindlustus- või edasikindlustuskate — olenevalt sellest, kumb on varasem. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kajastavad kohustusi üksnes lepingu piires.
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad lõpetavad kindlustus- või edasikindlustuslepingust tuleneva kohustuse kajastamise alles siis, kui see on tühistatud, täidetud, kehtetuks tunnistatud või aegunud.
Artikkel 18
Kindlustus- või edasikindlustuslepingu piir
1. Kindlustus- või edasikindlustuslepingu piir määratakse kindlaks lõigete 2–7 kohaselt.
2. Kõik lepingust tulenevad kohustused, sealhulgas kohustused, mis on seotud kindlustus- või edasikindlustusandja ühepoolse õigusega lepingut pikendada või selle ulatust laiendada, ja makstud kindlustusmaksetega seotud kohustused, kuuluvad lepingu juurde, kui lõigetes 3–6 ei ole sätestatud teisiti.
3. Kohustused, mis on seotud kindlustus- või edasikindlustuskattega, mida ettevõtja pakub pärast ükskõik millise alljärgnevalt nimetatud kuupäeva möödumist, ei kuulu lepingu juurde, välja arvatud juhul, kui ettevõtja suudab panna kindlustusvõtja nende kohustuste eest kindlustusmakseid tasuma:
(a) tuleviku kuupäev, mil kindlustus- või edasikindlustusandjal on ühepoolne õigus leping lõpetada;
(b) tuleviku kuupäev, mil kindlustus- või edasikindlustusandjal on ühepoolne õigus lepingu alusel tasumisele kuuluvad kindlustusmaksed tagasi lükata;
(c) tuleviku kuupäev, mil kindlustus- või edasikindlustusandjal on ühepoolne õigus lepingu alusel tasumisele kuuluvaid kindlustusmakseid või hüvitisi muuta selliselt, et kindlustusmaksed kajastavad täielikult riske.
Punkt c loetakse kohaldatavaks juhul, kui kindlustus- või edasikindlustusandjal on ühepoolne õigus mingil tuleviku kuupäeval muuta kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste portfelli kindlustusmakseid või hüvitisi selliselt, et portfelli kindlustusmaksed kajastavad täielikult portfelliga kaetud riske.
Kui aga elukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste puhul toimub kindlustatud isikuga seotud lepinguliste kohustuste individuaalne riskihindamine lepingu alguses ja hindamist ei saa enne kindlustusmaksete või hüvitiste muutmist korrata, siis hindavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad lepingu tasemel seda, kas kindlustusmaksed kajastavad punkti c kohaldamisel täielikult riske.
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei võta arvesse käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud ühepoolse õiguse kitsendusi ning kindlustusmaksete ja hüvitiste muutmise ulatusele seatud piiranguid, kui need ei avalda lepingu majanduslikule tahule mingit märgatavat mõju.
4. Kui kindlustus- või edasikindlustusandjal on lõikes 3 osutatud ühepoolne õigus, mis on seotud üksnes lepingu mingi osaga, kohaldatakse lepingu selle osa suhtes samu lõikes 3 sätestatud põhimõtteid.
5. Kohustused, mis ei ole seotud juba tasutud kindlustusmaksetega, ei kuulu kindlustus- või edasikindlustuslepingu juurde, välja arvatud juhul, kui ettevõtja suudab panna kindlustusvõtja tasuma tulevasi kindlustusmakseid, ning juhul kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
(a) lepingus ei ole ette nähtud hüvitist kindlaksmääratud sündmuse puhul, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu, ning mis mõjutab kindlustatud isikut negatiivselt;
(b) leping ei sisalda hüvitiste finantstagatisi.
Punktide a ja b kohaldamisel ei võta kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse selliste sündmuste ja tagatiste kindlustuskatet, millel ei ole lepingu majanduslikule tahule mingit märgatavat mõju.
6. Juhul kui kindlustus- või edasikindlustuslepingu võib lahti siduda kaheks osaks ja kui üks neist osadest vastab lõike 5 punktides a ja b sätestatud tingimustele, siis ei kuulu ükski kohustus, mis ei ole seotud selle osa eest juba tasutud kindlustusmaksetega, lepingu juurde, välja arvatud juhul, kui ettevõtja suudab panna kindlustusvõtja tasuma tulevasi kindlustusmakseid selle osa eest.
7. Lõike 3 kohaldamisel loevad kindlustus- ja edasikindlustusandjad, et kindlustusmakse kajastab täielikult kindlustus- või edasikindlustuslepinguga hõlmatud kohustuste portfelli, üksnes juhul, kui ei ole asjaolusid, mille korral portfelli alusel tasumisele kuuluvate hüvitiste ja kulude summa ületab selle portfelli alusel tasumisele kuuluvate kindlustusmaksete summat.
2. JAGU
Andmete kvaliteet
Artikkel 19
Tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavad andmed
1. Tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavaid andmeid käsitatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 82 kohaldamisel täielikena ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
(a) andmed sisaldavad piisavalt varasemat teavet, et hinnata seotud riskide näitajaid ja teha kindlaks riskide suundumusi;
(b) andmed on kättesaadavad iga asjaomase homogeense riskigrupi kohta, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamisel, ja tehniliste eraldiste arvutamisel ei välistata ilma põhjenduseta mitte mingeid asjakohaseid andmeid.
2. Tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavaid andmeid käsitatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 82 kohaldamisel täpsetena ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
(a) andmetes ei ole olulisi vigu;
(b) andmed, mis on pärit eri perioodidest, kuid mida kasutatakse sama hinnangu tegemiseks, on järjepidevad;
(c) andmed salvestatakse õigeaegselt ja säilitatakse kogu aeg järjepidevalt.
3. Tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavaid andmeid käsitatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 82 kohaldamisel asjakohastena ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
(a) andmed vastavad nende kasutamise eesmärgile;
(b) andmete hulk ja laad tagavad, et andmete alusel tehniliste eraldiste arvutamisel tehtud hinnangud ei sisalda olulist hindamisviga;
(c) andmed on kooskõlas eeldustega, millele tuginevad aktuaarsed ja statistilised meetodid, mida kasutatakse nende suhtes tehniliste eraldiste arvutamisel;
(d) andmed kajastavad asjakohaselt riske, millele kindlustus- või edasikindlustusandja on oma kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste osas avatud;
(e) andmed on kogutud, töödeldud ja neid kasutatakse läbipaistavalt ja struktureeritult, tuginedes dokumenteeritud menetlusele, mis hõlmab kõiki järgmisi tahke:
i) ►C1 andmekvaliteedi kriteeriumide kindlaksmääramine ja andmete kvaliteedi hindamine, sealhulgas eri andmekogumite spetsiifilised kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed standardid; ◄
ii) eelduste kasutamine ja kehtestamine andmete kogumisel, töötlemisel ja kasutamisel;
iii) andmete ajakohastamise protsess, sealhulgas ajakohastamise sagedus ja asjaolud, mis tingivad täiendava ajakohastamise.
(f) Kindlustus- ja edasikindlustusandjad tagavad, et nende andmeid kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamisel aja jooksul järjepidevalt.
Punkti b kohaldamisel loetakse tehniliste eraldiste arvutamisel esinev hindamisviga oluliseks, juhul kui see võib mõjutada arvutustulemuste kasutajate, sh järelevalveasutuste otsuseid või kaalutlusi.
4. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad kasutada välisest allikast pärinevaid andmeid, juhul kui lisaks lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele on täidetud ka kõik järgmised tingimused:
(a) kindlustus- ja edasikindlustusandjad suudavad tõendada, et selliste andmete kasutamine on sobivam kui üksnes sisemisest allikast saadud andmete kasutamine;
(b) kindlustus- ja edasikindlustusandjad tunnevad nende andmete päritolu ja nende töötlemisel kasutatavaid eeldusi või metoodikaid;
(c) kindlustus- ja edasikindlustusandjad teevad kindlaks nende andmete suundumused ja varieeruvuse, mis esineb nende andmete kasutamise eeldustes või metoodikas aja jooksul või andmete lõikes;
(d) kindlustus- ja edasikindlustusandjad suudavad tõendada, et punktides b ja c osutatud eeldused ja metoodikad kajastavad kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste portfelli.
Artikkel 20
Andmete puudused
►C1 Kui andmed ei vasta artiklile 19, dokumenteerivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad asjakohasel viisil nende andmete puudused, lisades kirjelduse selle kohta, kas ja kuidas need puudused korrigeeritakse ja milline funktsioon kindlustus- või edasikindlustusandja juhtimissüsteemis selle korrigeerimise eest vastutab. ◄ Andmed sellisel kujul, nagu nad olid enne puuduste korrigeerimiseks tehtud kohandusi, registreeritakse ja salvestatakse asjakohaselt.
Artikkel 21
Lähendatud väärtuste asjakohane kasutamine parima hinnangu arvutamisel
Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjatel ei ole piisavalt asjakohase kvaliteediga andmeid, et kasutada usaldusväärset aktuaarset meetodit, võivad nad parima hinnangu arvutamiseks kasutada asjakohaseid lähendatud väärtusi [direktiivis 2009/138/EÜ „ligikaudne väärtus”], juhul kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
(a) andmete ebapiisavus ei tulene ebaadekvaatsetest sisemistest protsessidest ja protseduuridest, mida rakendatakse tehniliste eraldiste hindamiseks kasutatavate andmete kogumisel, salvestamisel või valideerimisel;
(b) andmete ebapiisavust ei saa heastada väliste andmete kasutamise teel;
(c) ettevõtjal ei oleks otstarbekas andmeid kohandada, et nende ebapiisavust heastada.
3. JAGU
Tehniliste eraldiste arvutamise meetodid
Artikkel 22
Üldsätted
1. Eeldused loetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõike 2 kohaldamisel realistlikuks üksnes juhul, kui need vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:
(a) kindlustus- ja edasikindlustusandjad suudavad selgitada ja põhjendada iga kasutatud eeldust, võttes arvesse eelduse olulisust, eeldusega seotud ebakindlust ja ka vastavaid alternatiivseid eeldusi;
(b) asjaolud, mille korral eeldused loetaks valeks, on selgelt kindlaks määratavad;
(c) kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, põhinevad eeldused kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste portfelli omadustel, võimaluse korral olenemata sellest, milline kindlustus- või edasikindlustusandja portfelli hoiab;
(d) kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad eeldusi aja jooksul järjepidevalt ning homogeensete riskigruppide ja äriliinide piires ilma neid meelevaldselt muutmata;
(e) eeldused kajastavad adekvaatselt igasugust rahavoogudes esinevat ebakindlust.
Punkti c kohaldamisel kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad ettevõtjaomast teavet, sh teavet kahjukäsitluse ja kulude kohta, ainult juhul, kui see teave kajastab kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste portfelli omadusi paremini kui teave, mis ei piirdu üksnes konkreetse ettevõtjaga, või kui ilma seda teavet kasutamata ei ole tehnilisi eraldisi võimalik konservatiivselt, usaldusväärselt ja objektiivselt arvutada.
2. Eeldusi kasutatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõike 3 kohaldamisel ainult juhul, kui need vastavad käesoleva artikli lõike 1 nõuetele.
3. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kehtestavad tuleviku finantsturu parameetrite või stsenaariumide kohta eeldused, mis on asjakohased ja vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75. Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad tuleviku finantsturu parameetrite prognooside koostamiseks mudelit, peab see vastama kõikidele järgmistele nõuetele:
(a) selle genereeritavad varahinnad on kooskõlas finantsturgudel täheldatavate varahindadega;
(b) see ei näe ette arbitraaživõimalust;
(c) parameetrite ja stsenaariumide kalibreerimine on kooskõlas asjakohase riskivaba intressikõveraga, mida kasutatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks.
Artikkel 23
Tulevikus tehtavad juhtimisotsused
1. Eeldused tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta loetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõike 2 kohaldamisel realistlikuks ainult juhul, kui need vastavad kõikidele järgmistele nõuetele:
(a) eeldused tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta määratakse kindlaks objektiivselt;
(b) eeldatavad tulevikus tehtavad juhtimisotsused vastavad kindlustus- või edasikindlustusandja praegusele äritavale ja -strateegiale, sealhulgas riskimaandamismeetmete kasutamisele; kui on piisavalt tõendeid, et kindlustus- või edasikindlustusandja muudab oma äritava või -strateegiat, vastavad eeldatavad tulevased juhtimisotsused muudetud tavale või strateegiale;
(c) eeldatavad tulevikus tehtavad juhtimisotsused on omavahel kooskõlas;
(d) eeldatavad tulevikus tehtavad juhtimisotsused ei ole vastuolus kindlustus- või edasikindlustusandja kohustustega kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute ees ega tema suhtes kohaldatavate õigusnormidega;
(e) eeldatavate tulevaste juhtimismeetmete puhul võetakse arvesse kindlustus- või edasikindlustusandja mis tahes avalikku vihjet meetmete kohta, mida ta kavatseb või ei kavatse võtta.
2. Eeldused tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta peavad olema realistlikud ja hõlmama kõike järgmist:
i) eeldatavaid tulevikus tehtavaid juhtimisotsuseid võrreldakse kindlustus- või edasikindlustusandja varasemate juhtimisotsustega;
ii) võrreldakse parima hinnangu praeguste ja varasemate arvutuste juures arvesse võetud tulevikus tehtavaid juhtimisotsuseid;
iii) hinnatakse tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta käivate eelduste muutmise mõju tehniliste eraldiste väärtusele.
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad peavad suutma selgitada kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid punktidest i ja ii, kui järelevalveasutus seda nõuab, ning juhul, kui tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta käivate eelduste muudatused avaldavad tehnilistele eraldistele märkimisväärset mõju, peavad nad suutma niisugust tundlikkust põhjendada ja näidata, kuidas seda võetakse arvesse kindlustus- või edasikindlustusandja otsustusprotsessis.
3. Lõike 1 kohaldamisel koostavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad põhjaliku tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kava, mille kiidab heaks kindlustus- või edasikindlustusandja haldus-, juht- või järelevalveorgan ning mis hõlmab vähemalt järgmisi valdkondi:
(a) selliste tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kindlakstegemine, mis on tehniliste eraldiste väärtuse hindamise jaoks asjakohased;
(b) nende spetsiifiliste asjaolude kindlakstegemine, mille korral kindlustus- või edasikindlustusandja tõenäoliselt eeldab, et ta rakendab punktis a osutatud konkreetset tulevikus tehtavat juhtimisotsust;
(c) nende spetsiifiliste asjaolude kindlakstegemine, mille korral kindlustus- või edasikindlustusandja võib-olla ei suuda rakendada konkreetset punktis a osutatud tulevikus tehtavat juhtimisotsust, ning kirjeldus, kuidas võetakse neid asjaolusid arvesse tehniliste eraldiste arvutamisel;
(d) punktis a osutatud tulevikus tehtavate juhtimisotsuste rakendamise järjekord ja juhtimisnõuded, mida kohaldatakse kõnealuste juhtimisotsuste suhtes;
(e) sellise poolelioleva töö kirjeldus, millega tagatakse, et kindlustus- või edasikindlustusandja suudab viia ellu konkreetse punktis a osutatud tulevikus tehtava juhtimisotsuse;
(f) kirjeldus selle kohta, kuidas punktis a osutatud tulevikus tehtavad juhtimisotsused on kajastatud parima hinnangu arvutuses;
(g) kirjeldus kehtiva ettevõttesisese aruandluskorra kohta, mis hõlmab punktis a osutatud tulevikus tehtavaid juhtimisotsuseid, mida on arvestatud parima hinnangu arvutamisel.
4. Eeldustes tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta tuleb arvesse võtta juhtimisotsuste rakendamiseks vajalikku aega ja sellega seotud kulusid.
5. Teabeedastussüsteemi peetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 41 lõike 1 kohaldamisel tulemuslikuks ainult juhul, kui käesoleva artikli lõike 3 punktis g osutatud aruandluskorra hulka kuulub vähemalt kord aastas teatise edastamine haldus-, järelevalve- või juhtorganile.
Artikkel 24
Tuleviku määramata hüvitised
Kui tuleviku määramata hüvitised sõltuvad kindlustus- või edasikindlustusandja hoitavatest varadest, tuginevad kindlustus- ja edasikindlustusandjate parima hinnangu arvutused nende poolt antud ajahetkel hoitavatele varadele ja nende puhul eeldatakse tulevasi muutusi varade jaotuses vastavalt artiklile 23. Eeldused varadelt tulevikus saadavate tulude kohta peavad olema kooskõlas asjakohase riskivaba intressikõveraga, sealhulgas vajaduse korral kattuvuse kohanduse, volatiilsuse kohanduse või riskivaba intressimääraga seotud üleminekumeetmega ning varade väärtuse hindamisega direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 kohaselt.
Artikkel 25
Tuleviku määramata hüvitiste arvutamine eraldi
Tehniliste eraldiste arvutamisel määravad kindlustus- ja edasikindlustusandjad eraldi kindlaks tuleviku määramata hüvitiste väärtuse.
Artikkel 26
Kindlustusvõtjate käitumine
Kui määratakse kindlaks, millise tõenäosusega kasutavad kindlustusvõtjad lepingus sisalduvaid valikuõigusi, sh võimalust leping katkestada või tagasi osta, analüüsivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kindlustusvõtjate varasemat ja eeldatavat tulevast käitumist. Selles analüüsis võetakse arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:
(a) kui palju kasu on kindlustusvõtjad saanud ja saavad tulevikus valikuõiguse kasutamisest asjaoludel, mis valitsesid/valitsevad valikuõiguse kasutamise ajal;
(b) mineviku ja tuleviku majanduslike tingimuste mõju;
(c) minevikus tehtud ja tulevikus tehtavate juhtimisotsuste mõju;
(d) muud asjaolud, mis võivad tõenäoliselt mõjutada kindlustusvõtjate otsuseid küsimuses, kas kasutada valikuõigust.
Seda tõenäosust loetakse punktides a–d nimetatud elementidest sõltumatuks üksnes juhul, kui on empiirilisi tõendeid, mis sellist eeldust toetavad.
Artikkel 27
Teabe usaldatavus
Teave loetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõike 2 kohaldamisel usaldatavaks [direktiivis 2009/138/EÜ „usaldusväärne”], kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad tõendavad teabe usaldatavust, võttes arvesse teabe ühtsust ja objektiivsust, teabeallika usaldusväärust ning teabe loomise ja töötlemise läbipaistvust.
Artikkel 28
Rahavood
Parima hinnangu arvutamisel kasutatav rahavooprognoos sisaldab kõiki järgmisi rahavoogusid sellises ulatuses, milles need rahavood on seotud olemasolevate kindlustus- ja edasikindlustuslepingutega:
(a) hüvitiste väljamaksed kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele;
(b) väljamaksed, mis kindlustus- või edasikindlustusandja peab tegema seoses lepingust tulenevate mitterahaliste hüvitiste pakkumisega;
(c) väljamaksed direktiivi 2009/138/EÜ artikli 78 punktis 1 osutatud kulude eest;
(d) kindlustusmaksed ja nendest tulenevad täiendavad rahavood;
(e) maksed kindlustus- või edasikindlustusandja ja kindlustusvahendajate vahel, mis on seotud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega;
(f) kindlustus- või edasikindlustusandja ja investeerimisühingute vahelised maksed, mis tulenevad investeerimisriskiga elukindlustuse väljamaksete lepingust;
(g) jääkvara- ja regressimaksed sellises ulatuses, milles neid ei saa pidada eraldi varadeks või kohustisteks kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, mille komisjon on kinnitanud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1606/2002;
(h) maksud, mida peavad või eeldatavasti peavad tasuma kindlustusvõtjad või mida on vaja, et täita kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi.
Artikkel 29
Väliskeskkonna eeldatavad tuleviku arengusuundumused
Parima hinnangu arvutamisel võetakse arvesse eeldatavaid tuleviku arengusuundumusi, mis avaldavad olulist mõju sissetulevatele ja väljaminevatele rahavoogudele, mida on vaja selleks, et täita kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi kogu nende kehtivusaja vältel. Sel eesmärgil tähendavad tuleviku arengusuundumused rahvastiku, õigusnormide, meditsiini, tehnoloogia, sotsiaalsüsteemi, keskkonna ja majanduse arengut, sealhulgas ka inflatsiooni, nagu on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 78 punktis 2.
Artikkel 30
Rahavoogude ebakindlus
Parima hinnangu arvutamisel kasutatavas rahavooprognoosis võetakse otseselt või kaudselt arvesse igasugust rahavoogudes esinevat ebakindlust, sealhulgas kõiki järgmisi näitajaid:
(a) ebakindlus kindlustusjuhtumite esinemisaja, -sageduse ja raskusastme osas;
(b) ebakindlus kahjunõuete summa osas, sealhulgas kahjunõuete inflatsiooni [direktiivis 2009/138/EÜ „nõuetega seotud inflatsioon”] ning kahjunõuete rahuldamise ja väljamaksmise osas;
(c) ebakindlus direktiivi 2009/138/EÜ artikli 78 punktis 1 osutatud kulude summa osas;
(d) ebakindlus artiklis 29 osutatud tuleviku arengusuundumuste osas, niivõrd kui see on otstarbekas;
(e) ebakindlus kindlustusvõtjate käitumise osas;
(f) kahe või enama ebakindluse põhjuse vaheline sõltuvusseos;
(g) rahavoogude sõltuvus asjaoludest, mis eelnevad rahavoo kuupäevale.
Artikkel 31
Kulud
1. Parima hinnangu arvutamisel kasutatavas rahavooprognoosis võetakse arvesse kõiki järgmisi kulusid, mis on seotud kindlustus- ja edasikindlustusandjate kajastatud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega ning millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 78 punktis 1:
(a) halduskulud;
(b) investeeringute haldamise kulud;
(c) kahjukäsitluse kulud;
(d) soetuskulud.
Punktides a–d nimetatud kuludes võetakse arvesse kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste teenindamisel tekkinud üldkulusid.
2. Üldkulud jaotatakse realistlikult ja objektiivselt ning ajas järjekindlalt parima hinnangu nende osade alla, millega nad on seotud.
3. Edasikindlustuslepingute ja eriotstarbeliste varakogumitega seotud kulud võetakse arvesse parima hinnangu brutoarvutustes.
Kulude prognoosimisel võetakse aluseks eeldus, et kindlustus- või edasikindlustusandja sõlmib tulevikus uusi lepinguid.
◄
Artikkel 32
Lepingust tulenevad valikuõigused ja finantstagatised
Parima hinnangu arvutamisel võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:
(a) kõik nende kindlustus- ja edasikindlustuslepingutes sisalduvad finantstagatised ja lepingust tulenevad valikuõigused;
(b) kõik tegurid, mis võivad mõjutada tõenäosust, et kindlustusvõtja kasutab lepingust tulenevaid valikuõigusi või realiseerib finantstagatiste väärtuse.
Artikkel 33
Kohustuse vääring
Eri vääringutes rahavoogude kohta arvutatakse parim hinnang eraldi.
Artikkel 34
Arvutusmeetodid
1. Parim hinnang arvutatakse läbipaistvalt ja niiviisi, et arvutusmeetodit ja sellest saadavaid tulemusi on kvalifitseeritud eksperdil võimalik üle vaadata.
2. Aktuaarsed ja statistilised meetodid parima hinnangu arvutamiseks valitakse selle põhjal, kui sobivad nad on kajastama riske, mis mõjutavad nende aluseks olevaid rahavooge, ning kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste laadi. Aktuaarsed ja statistilised meetodid on kooskõlas kõigi asjaomaste andmetega, mis on parima hinnangu arvutamiseks kättesaadavad, ja kasutavad kõiki neid andmeid.
3. Kui arvutusmeetod põhineb rühmitatud kindlustuslepingute andmetel, tagavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad, et lepingute rühmitamise tulemusena tekivad homogeensed riskigrupid, mis kajastavad asjakohaselt neisse gruppidesse kuuluvate üksiklepingute riske.
4. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad analüüsivad, millises ulatuses sõltub rahavoogude nüüdisväärtus nii tulevaste sündmuste ja arengute oodatavatest tulemustest kui ka sellest, ►C1 kuidas teatavate stsenaariumide puhul tegelikud tulemused võivad oodatud tulemustest erineda. ◄
5. Kui rahavoogude nüüdisväärtus sõltub tulevastest sündmustest ja arengutest, nagu on osutatud lõikes 4, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad rahavoogude parima hinnangu arvutamiseks meetodit, mis niisugust sõltuvust arvesse võtab.
Artikkel 35
Homogeensed riskigrupid elukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste puhul
Elukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parima hinnangu arvutamisel kasutatavad rahavooprognoosid koostatakse iga kindlustuslepingu jaoks eraldi. Kui iga kindlustuslepingu jaoks eraldi arvutamine põhjustaks kindlustus- või edasikindlustusandjale ülemäärast koormust, võib ta prognoosi koostamiseks lepingud rühmadesse koondada, tingimusel, et seejuures täidetakse kõik järgmised nõuded:
(a) samasse rühma kuuluvate lepingutega hõlmatud riskide laadis ja keerukuses ei ole märkimisväärseid erinevusi;
(b) lepingute rühmitamine ei moonuta lepingutega seotud riski ega väärkajasta nendega seotud kulusid;
(c) lepingute rühmitamise tulemusena saadakse parima hinnangu arvutamisel tõenäoliselt ligikaudu samasugune tulemus nagu iga üksiklepingu puhul eraldi, eriti seoses lepingus sisalduvate finantstagatiste ja valikuõigustega.
Artikkel 36
Kahjukindlustuslepingutest tulenevad kohustused
1. Kahjukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parim hinnang arvutatakse kindlustusmaksete eraldiste ja rahuldamata nõuete eraldiste kohta eraldi.
2. Kindlustusmaksete eraldised peavad olema seotud tulevaste kahjujuhtumitega, mis on hõlmatud kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevate ja artikli 18 kohaselt lepingu piiresse kuuluvate kohustustega. Kindlustusmaksete eraldiste arvutamisel kasutatavad rahavooprognoosid sisaldavad nende juhtumitega seotud hüvitisi, kulusid ja kindlustusmakseid.
3. Rahuldamata nõuete eraldised peavad olema seotud kahjujuhtumitega, mis on juba aset leidnud, olenemata sellest, kas neist juhtumitest tulenevatest kahjunõuetest on juba teatatud või mitte.
4. Rahuldamata nõuete eraldiste arvutamisel kasutatavad rahavooprognoosid sisaldavad lõikes 3 osutatud juhtumitega seotud hüvitisi, kulusid ja kindlustusmakseid.
Artikkel 37
Riskimarginaali arvutamine
1. Kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste koguportfelli riskimarginaal arvutatakse järgmise valemi kohaselt:
kus:
(a) CoC tähistab kapitalikulu määra;
(b) see summa hõlmab kõiki täisarve, k.a null;
(c) SCR(t) tähistab artikli 38 lõikes 2 osutatud solventsuskapitalinõuet t aasta möödudes;
(d) r(t + 1) tähistab põhilist riskivaba intressimäära, kui tähtaeg on t + 1 aastat.
Põhiline riskivaba intressimäär r(t + 1) valitakse vastavalt kindlustus- või edasikindlustusandja finantsaruannetes kasutatavale vääringule.
2. Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad oma solventsuskapitalinõude arvutamisel heakskiidetud sisemudelit ja teevad kindlaks, et mudel sobib artikli 38 lõikes 2 osutatud solventsuskapitalinõude arvutamiseks iga ajahetke kohta kindlustus- ja edasikindluslepingutest tulenevate kohustuste kehtivusaja jooksul, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad seda sisemudelit lõikes 1 osutatud SCR(t) summade arvutamiseks.
3. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad jaotavad kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste koguportfelli riskimarginaali direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 80 ►C1 osutatud äriliinidesse. ◄ Niisuguses jaotamises võetakse asjakohaselt arvesse äriliinide osa artikli 38 lõikes 2 osutatud solventsuskapitalinõudes kindlustus- ja edasikindluslepingutest tulenevate kohustuste kogu portfelli kehtivusaja jooksul.
Artikkel 38
Referentsettevõtja
1. Riskimarginaali arvutamine põhineb kõigil järgmistel eeldustel:
(a) riskimarginaali arvutava kindlustus- või edasikindlustusandja ►C1 (algne ettevõtja) ◄ kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste koguportfelli võtab üle teine kindlustus- või edasikindlustusandja (referentsettevõtja);
(b) kui algne ettevõtja tegeleb samaaegselt nii elu- kui ka kahjukindlustustegevusega vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 73 lõikele 5, võtavad olenemata punktist a ühelt poolt elukindlustustegevusega seotud lepingutest ja elukindlustuse edasikindlustuslepingutest tuleneva kohustusteportfelli ning teiselt poolt kahjukindlustustegevusega seotud lepingutest ja kahjukindlustuse edasikindlustuslepingutest tuleneva kohustusteportfelli eraldi üle kaks erinevat referentsettevõtjat;
(c) ►C1 kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste üleandmine hõlmab kõiki nende kohustustega seotud edasikindlustuslepinguid ja kokkuleppeid eriotstarbeliste varakogumitega; ◄
(d) enne nende kohustuste üleandmist ei ole referentsettevõtjal kindlustus- ega edasikindluslepingutest tulenevaid kohustusi ega omavahendeid;
(e) pärast üleandmist ei võta referentsettevõtja endale uusi kindlustus- ega edasikindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi;
(f) ►C1 pärast üleandmist suurendab referentsettevõtja nõuetekohased omavahendid tasemele, mis võrdub solventsuskapitalinõudega, mis on vajalik kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks nende kohustuste kehtivusaja jooksul; ◄
(g) ►C1 pärast üleandmist ulatub referentsettevõtja varade väärtus tema solventsuskapitalinõude ja tehniliste eraldiste summani, millest on arvatud maha edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest tagasisaadavad summad; ◄
(h) varad valitakse nii, et need minimeerivad solventsuskapitalinõuet tururiski puhul, millele referentsettevõtja on avatud;
(i) referentsettevõtja solventsuskapitalinõue hõlmab kõiki järgmisi riske:
i) ülevõetud äritegevusega seotud kindlustusrisk;
ii) punktis h osutatud tururisk, kui see on oluline, kuid välja arvatud intressirisk;
iii) krediidirisk seoses edasikindlustuslepingute, eriotstarbeliste varakogumitega sõlmitud kokkulepete, kindlustusvahendajate ja kindlustusvõtjatega ning muud olulised riskipositsioonid, mis on tihedasti seotud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega;
iv) operatsioonirisk;
(j) referentsettevõtja tehniliste eraldiste kahjumikatmisvõime, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 108, vastab iga riski puhul algse ettevõtja tehniliste eraldiste kahjumikatmisvõimele;
(k) referentsettevõtja puhul puudub edasilükkunud tulumaksul direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 108 osutatud kahjumi katmise võime;
(l) kui punktidest e ja f ei tulene teisiti, teeb referentsettevõtja tulevikus juhtimisotsuseid, mis on kooskõlas algse ettevõtja eeldatavate tulevikus tehtavate juhtimisotsustega, nagu on osutatud artiklis 23.
2. Kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste kehtivusaja jooksul eeldatakse, et direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõike 5 esimeses lõigus osutatud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks vajalik solventsuskapitalinõue on lõikes 1 sätestatud eelduste korral võrdne referentsettevõtja solventsuskapitalinõudega.
3. Lõike 1 punkti i kohaldamisel loetakse risk oluliseks, kui selle mõju riskimarginaali arvutamisele võib mõjutada selle teabe kasutajate, sealhulgas järelevalveasutuste otsuseid või kaalutlusi.
Artikkel 39
Kapitalikulu määr
Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõikes 5 osutatud kapitalikulu määraks loetakse 6 %.
Artikkel 40
Asjaolud, mille korral tehnilised eraldised arvutatakse tervikuna, ja sel puhul kasutatav meetod
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõike 4 teise lõigu kohaldamisel hinnatakse usaldusväärsust käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt ning tehniliste eraldiste väärtust hinnatakse käesoleva artikli lõike 4 kohaselt.
2. Rahavoogude jäljendamist loetakse usaldusväärseks juhul, kui neid rahavoogusid saab jäljendada summa ja ajastuse osas nende aluseks olevate riskide suhtes kõikide võimalike stsenaariumide korral. Järgmisi kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega seonduvaid rahavoogusid ei ole võimalik usaldusväärselt jäljendada:
(a) rahavood, mis on seotud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega, mis sõltuvad tõenäosusest, et kindlustusvõtja kasutab lepingust tulenevaid valikuõigusi, sealhulgas võimalust leping katkestada või tagasi osta;
(b) rahavood, mis on seotud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega, mis sõltuvad suremuse, töövõimetuse, haiguste ja haigestumiste esinemise tasemest, suundumustest või volatiilsusest;
(c) kõik kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste teenindamisega kaasnevad kulud.
3. Finantsinstrumentideks, mille usaldusväärne turuväärtus on jälgitav, loetakse sellised finantsinstrumendid, millega kaubeldakse aktiivsel, sügaval, likviidsel ja läbipaistval turul. Aktiivsed turud peavad vastama ka artikli 10 lõikele 4.
4. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad määravad tehniliste eraldiste väärtuse kindlaks jäljendamisel kasutatavate finantsinstrumentide turuhinna põhjal.
Artikkel 41
Üldsätted
1. Edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad arvutatakse kooskõlas nende kindlustus- ja edasikindlustuslepingute piiridega, millega kõnealused summad on seotud.
2. Eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad, direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 210 osutatud piiratud edasikindlustuse lepingutest sissenõutavad summad ja muudest edasikindlustuslepingutest sissenõutavad summad arvutatakse eraldi. Eriotstarbelisest varakogumist sissenõutavad summad ei tohi ületada selle eriotstarbelise varakogumi agregeeritud maksimaalset riskipositsiooni kindlustus- või edasikindlustusandja jaoks.
3. Edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade arvutamisel hõlmavad rahavood ainult makseid seoses kindlustusjuhtumite hüvitamise ja kindlustuslepingutest tulenevate rahuldamata nõuetega. Maksed seoses muude sündmuste või kindlustuslepingutest tulenevate tasutud nõuetega arvestatakse väljaspool edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid ja muid tehniliste eraldiste elemente. Kui rahavoogude jaoks on avatud hoius, kohandatakse sissenõutavaid summasid vastavalt, et vältida selle hoiusega seotud varade ja kohustiste topeltarvestamist.
4. Kahjukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste puhul arvutatakse edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad kindlustusmaksete eraldiste ja rahuldamata nõuete eraldiste jaoks eraldi järgmiselt:
(a) rahavood, mis on seotud rahuldamata nõuete eraldistega, sisaldavad hüvitiste väljamakseid seoses kahjunõuetega, mis on arvestatud kindlustus- või edasikindlustusandja edasikindlustatud riskide rahuldamata nõuete brutoeraldiste hulka;
(b) rahavood, mis on seotud kindlustusmaksete eraldistega, sisaldavad kõiki muid makseid.
5. Kui rahavood eriotstarbelistest varakogumitest kindlustus- või edasikindlustusandjasse ei sõltu otseselt sellele riske edastavale kindlustus- või edasikindlustusandjale esitatud kahjunõuetest, võetakse tulevaste kahjunõuete puhul nendest eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad arvesse üksnes sellises ulatuses, milles on konservatiivselt, usaldusväärselt ja objektiivselt võimalik kontrollida, et nõuete ja sissenõutavate summade struktuurne sobimatus ei ole oluline.
Artikkel 42
Vastaspoole makseviivituse kohandus
1. Kohandus, millega võetakse arvesse direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 81 osutatud vastaspoole makseviivitusest tingitud eeldatav kahju, arvutatakse ülejäänud sissenõutavatest summadest eraldi.
2. Kohandus, millega võetakse arvesse vastaspoole makseviivitusest tingitud eeldatav kahju, arvutatakse sellelt vastaspoolelt sissenõutavate summade aluseks olevate rahavoogude muutuse oodatava nüüdisväärtusena, mis tekiks, kui sellel vastaspoolel tekiks teataval ajahetkel makseviivitus, sealhulgas maksejõuetuse või vaidluse tulemusena. Sel otstarbel ei arvestata rahavoogude muutuse hulka selliste riskimaandamismeetmete mõju, mis maandavad selle vastaspoole krediidiriski, välja arvatud hoitavatel tagatistel põhinevad riskimaandamismeetmed. Riskimaandamismeetmeid, mida arvesse ei võeta, kajastatakse eraldi ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavat summat suurendamata.
3. Lõikes 2 osutatud arvutuses võetakse arvesse võimalikke makseviivitusi, mis võivad esineda edasikindlustuslepingu või eriotstarbelise varakogumiga sõlmitud kokkuleppe kehtivusaja jooksul, ja seda, kas ja mil määral makseviivituse tõenäosus ajas varieerub. Arvutus tehakse iga vastaspoole ja iga äriliini kohta eraldi. Kahjukindlustuses tehakse see eraldi ka kindlustusmaksete eraldiste ja rahuldamata nõuete eraldiste kohta.
4. Keskmist vastaspoole makseviivitusest tingitud kahjumit (direktiivi 2009/138/EÜ artikkel 81) ei hinnata madalamaks kui 50 % sissenõutavatest summadest, millest arvatakse maha lõikes 1 osutatud kohandus, välja arvatud juhul, kui on olemas usaldusväärne alus teistsuguseks hindamiseks.
5. Eriotstarbelise varakogumi makseviivituse tõenäosus arvutatakse selles eriotstarbelises varakogumis hoitavate varadega kaasneva krediidiriski põhjal.
4. JAGU
Asjakohane riskivaba intressikõver
Artikkel 43
Üldsätted
Põhilise riskivaba intressikõvera määrad peavad vastama kõigile järgmistele kriteeriumidele:
(a) ►C1 kindlustus- ja edasikindlustusandjad on võimelised teenima neid määrasid tegelikkuses riskivabalt; ◄
(b) määrad määratakse kindlaks usaldusväärselt, võttes aluseks sügaval, likviidsel ja läbipaistval finantsturul kaubeldavad finantsinstrumendid.
Asjakohase riskivaba intressikõvera määrad arvutatakse iga vääringu ja iga tähtaja kohta eraldi, võttes aluseks kogu teabe ja kõik andmed, mis on selle vääringu ja tähtaja puhul asjakohased. Need määratakse kindlaks läbipaistvalt, konservatiivselt, usaldusväärselt ja objektiivselt ning järjekindlalt.
Artikkel 44
Finantsinstrumendid, millest tuletatakse põhilised riskivabad intressimäärad
1. Iga vääringu ja iga tähtaja kohta tuletatakse põhilised riskivabad intressimäärad selle vääringu intressimäära vahetustehingute intressimäära põhjal, mida kohandatakse krediidiriski arvessevõtmiseks.
2. Iga vääringu puhul kasutatakse selliste tähtaegade korral, mille intressimäära vahetustehingute intressimäärad ei ole sügavatelt, likviidsetelt ja läbipaistvatelt finantsturgudelt kättesaadavad, põhiliste riskivabade intressimäärade tuletamiseks selles vääringus emiteeritud riigivõlakirjade määrasid, mida on kohandatud riigivõlakirjade krediidiriski arvessevõtmiseks, tingimusel, et sellised riigivõlakirjade intressimäärad on sügavatelt, likviidsetelt ja läbipaistvatelt finantsturgudelt kättesaadavad.
Artikkel 45
Vahetustehingute intressimäärade kohandamine krediidiriski arvessevõtmiseks
Artikli 44 lõikes 1 osutatud krediidiriski arvestav kohandus määratakse kindlaks läbipaistvalt, konservatiivselt, usaldusväärselt ja objektiivselt ning järjekindlalt. Kohandus määratakse kindlaks intressimäära vahetustehingute ujuvas intressimääras kajastuvat krediidiriski arvestavate määrade ja samasuguse tähtajaga üleööturu indeksipõhise vahetustehingu määrade vahel, juhul kui mõlemad määrad on sügavatelt, likviidsetelt ja läbipaistvatelt finantsturgudelt kättesaadavad. Kohanduse arvutamisel võetakse aluseks 50 protsenti selle erinevuse keskmisest väärtusest ühe aasta jooksul. Kohandus ei tohi olla alla 10 baaspunkti ega üle 35 baaspunkti.
Artikkel 46
Ekstrapoleerimine
1. Asjakohase riskivaba intressikõvera ekstrapoleerimisel rakendatavad põhimõtted on kõikide vääringute puhul samad. Sama kehtib ka kõige pikemate tähtaegade kindlaksmääramise osas, mille intressimäärad on jälgitavad sügaval, likviidsel ja läbipaistval turul, ning lõplikule forvardintressimäärale sujuva lähenemise tagamise mehhanismi osas.
2. Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldavad direktiivi 2009/138/EÜ artiklit 77d, tuleb ekstrapoleerimist kasutada riskivabade intressimäärade suhtes, mis sisaldavad kõnealuses artiklis osutatud volatiilsuse kohandust.
3. Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldavad direktiivi 2009/138/EÜ artiklit 77b, peab ekstrapoleerimisel võtma aluseks riskivabad intressimäärad ilma kattuvuse kohanduseta. Nimetatud artiklis osutatud kattuvuse kohandust rakendatakse ekstrapoleeritud riskivabadele intressimääradele.
Artikkel 47
Lõplik forvardintressimäär
1. Iga vääringu puhul peab artikli 46 lõikes 1 osutatud lõplik forvardintressimäär olema ajas stabiilne ja muutuma üksnes pikaajaliste ootuste muutumise tulemusena. Lõpliku forvardintressimäära tuletamise metoodika tuleb selgelt ära näidata, et kindlustus- ja edasikindlustusandjatel oleks võimalik teha stsenaariumiarvutusi. See määratakse kindlaks läbipaistvalt, konservatiivselt, usaldusväärselt ja objektiivselt ning järjekindlalt.
2. Iga vääringu puhul võetakse lõplikus forvardintressimääras arvesse ootusi pikaajalise reaalintressimäära suhtes ja oodatavat inflatsiooni, tingimusel, et neid ootusi saab selle vääringu puhul usaldusväärselt kindlaks teha. Lõplik forvardintressimäär ei sisalda tähtajapreemiat, mis kajastab pikaajaliste investeeringute hoidmisest tulenevat täiendavat riski.
Artikkel 48
Euroga seotud vääringute põhiline riskivaba intressikõver
1. Euroga seotud vääringu puhul võib selles vääringus noteeritud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste puhul parima hinnangu arvutamiseks kasutada euro põhilist riskivaba intressikõverat, mida on kohandatud valuutariski võrra, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
(a) vahetuskursi sidumisega on tagatud, et kõnealuse vääringu ja euro vaheline vahetuskurss püsib vahemikus, mis ei ole suurem kui 20 % selle vahemiku ülempiirist;
(b) euroala ja kõnealuse vääringu kehtivusala majanduslik olukord on omavahel piisavalt sarnased, tagamaks, et euro ja kõnealuse vääringu intressimäärad arenevad ühtemoodi;
(c) vahetuskursi sidumise lepinguga tagatakse, et vahetuskursi suhteline muutus ühe aasta jooksul ei ületa äärmuslike turusündmuste korral käesoleva lõike punktis a osutatud vahemikku, mis vastab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 101 lõikes 3 sätestatud usaldusnivoole;
(d) täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest;
i) valuuta osaleb Euroopa vahetuskursimehhanismis (ERM II);
ii) on olemas nõukogu otsus, millega tunnistatakse kõnealuse vääringu ja euro vahetuskursi sidumise lepingut;
iii) vahetuskursi sidumise leping on kehtestatud riigi seadusega, millega kehtestatakse selle riigi vääring.
Punkti c kohaldamisel võetakse arvesse vahetuskursi sidumist garanteerivate poolte rahalisi vahendeid.
2. Valuutariskikohandus peab olema negatiivne ja vastama riskimaandamiskuludele riski puhul, et euros nomineeritud investeeringu väärtus euroga seotud vääringus väheneb euro ja sellega seotud vääringu vahelise vahetuskursi muutumise tulemusena. Kohandus peab olema kõikide kindlustus- ja edasikindlustusandjate jaoks sama.
Artikkel 49
Võrdlusportfellid
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77d lõigetes 2 ja 4 osutatud võrdlusportfellid määratakse kindlaks läbipaistvalt, konservatiivselt, usaldusväärselt ja objektiivselt ning järjekindlalt. Võrdlusportfellide kindlaksmääramisel kasutatavad meetodid on kõikide vääringute ja riikide puhul samad.
2. Iga vääringu ja iga riigi kohta hinnatakse võrdlusportfelli varade väärtust artikli 10 lõike 1 kohaselt ja nendega kaubeldakse turgudel, mis vastavad artikli 40 lõike 3 sätetele, välja arvatud likviidsuse puudumise ajal. Finantsinstrumente, millega kaubeldakse turgudel, mis ajutiselt ei vasta artikli 40 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, ►C1 võib portfelli lisada ◄ ainult juhul, kui turg hakkab mõistliku aja jooksul eeldatavalt jälle neile kriteeriumidele vastama.
3. Iga vääringu ja iga riigi puhul peab varade võrdlusportfell vastama kõikidele järgmistele nõuetele:
(a) iga vääringu puhul on varad tüüpilised investeeringute suhtes, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad teevad selles vääringus, et katta selles vääringus nomineeritud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parimat hinnangut; iga riigi puhul on varad tüüpilised investeeringute suhtes, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad teevad selles riigis, et katta selle riigi kindlustusturul müüdavate ja selle riigi vääringus nomineeritud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parimat hinnangut;
(b) võimaluse korral põhineb portfell asjaomastel indeksitel, mis on üldsusele kergesti kättesaadavad ning on olemas avaldatud kriteeriumid selle kohta, millal ja kuidas nende indeksite koosseisu kuuluvaid elemente muudetakse;
(c) varade portfelli kuuluvad kõik järgmised varad:
— võlakirjad, väärtpaberistamised ja laenud, sealhulgas hüpoteeklaenud,
— omakapital,
— kinnisvara.
Punktide a ja b kohaldamisel käsitatakse kindlustus- ja edasikindlustusandjate investeeringuid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse ja muid fondide vormis investeeringuid investeeringutena alusvarasse.
Artikkel 50
Volatiilsuse kohanduse aluseks oleva hinnavahe arvutamise valem
Iga vääringu ja iga riigi puhul võrdub direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77d lõigetes 2 ja 4 osutatud hinnavahe järgmisega:
kus:
(a) wgov tähistab selle vääringu või riigi võrdlusportfellis sisalduvate riigivõlakirjade väärtuse ja kõikide selles võrdlusportfellis sisalduvate varade väärtuse suhet;
(b) Sgov tähistab selle vääringu või riigi võrdlusportfellis sisalduvate riigivõlakirjade keskmist kursivahet;
(c) wcorp tähistab selle vääringu või riigi võrdlusportfellis sisalduvate võlakirjade (v.a riigivõlakirjad), laenude ja väärtpaberistamiste väärtuse ning kõikide selles võrdlusportfellis sisalduvate varade väärtuse suhet;
(d) Scorp tähistab selle vääringu või riigi võrdlusportfellis sisalduvate võlakirjade (v.a riigivõlakirjad), laenude ja väärtpaberistamiste keskmist kursivahet.
Käesoleva artikli kohaldamisel tähendavad „riigivõlakirjad” nõudeid keskvalitsuste ja keskpankade vastu.
Artikkel 51
Riskiga korrigeeritud kursivahe
Keskmise kursivahe see osa, mis tuleneb eeldatava kahju, ootamatu krediidiriski või mõne muu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77d lõikes 3 või 4 osutatud riski realistlikust hinnangust, arvutatakse samamoodi nagu direktiivi 2008/138/EÜ artikli 77c lõikes 2 ja käesoleva määruse artiklis 54 osutatud alushinnavahe.
Artikkel 52
Suremusriski stress
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77b lõike 1 punktis f osutatud suremusriski stress on järgmisest kahest stsenaariumist see, mille mõju põhiomavahenditele on ebasoodsam:
(a) parima hinnangu arvutamisel kasutatava suremusmäära kohene püsiva mõjuga 15 % suurenemine;
(b) selliste (protsentides väljendatud) suremusmäärade kohene 0,15-protsendipunktiline suurenemine, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks, et kajastada suremuse kogemust eelseisva 12 kuu jooksul.
2. Lõike 1 kohaldamisel kehtib suremusmäära kasv ainult selliste kindlustuslepingute suhtes, mille puhul suremusmäära kasv toob kaasa tehniliste eraldiste kasvu, võttes arvesse kõiki järgmisi tingimusi:
(a) sama kindlustatud isiku suhtes sõlmitud mitut kindlustuslepingut võib käsitada üheainsa kindlustuslepinguna;
(b) kui tehniliste eraldiste arvutamine põhineb artiklis 35 osutatud kindlustuslepingute rühmadel, võib selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade suurenemisega tehniliste eraldiste suurenemine, põhineda üksikute kindlustuslepingute asemel ka kõnealustel kindlustuslepingute rühmadel, tingimusel, et saadav tulemus oluliselt ei erine.
3. Edasikindlustuslepingutest tulenevate kohususte puhul kehtib selliste kindlustuslepingute kindlakstegemise nõue, mille puhul kaasneb suremusmäärade suurenemisega tehniliste eraldiste suurenemine, ainult aluseks olevate kindlustuslepingute suhtes ning kindlakstegemine viiakse läbi vastavalt lõikele 2.
Artikkel 53
Kattuvuse kohanduse arvutamine
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77c lõike 1 punktis a osutatud arvutuses võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse üksnes selliseid määratud varasid, mille oodatavad rahavood peavad jäljendama kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste portfelli rahavoogusid, võtmata arvesse selle väärtust ületavaid varasid. Vara „oodatavad rahavood” tähendavad vara rahavoogusid, mida on kohandatud, et võtta arvesse vara makseviivituse tõenäosust, mis vastab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77c lõike 2 punkti a alapunktis i sätestatud alushinnavahe elemendile, ►C1 või kui makseviivituste statistikast ei ole võimalik tuletada usaldusväärset krediidiriski hinnavahet, siis nimetatud direktiivi artikli 77c lõike 2 punktides b ja c sätestatud osale riskivaba intressimäära ületava hinnavahe pikaajalisest keskmisest. ◄
2. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77c lõike 1 punktis b osutatud alushinnavahe mahaarvamisel nimetatud direktiivi artikli 77c lõike 1 punktis a sätestatud arvutuse tulemusest võetakse arvesse ainult seda osa alushinnavahest, mis ei kajastu veel käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud varade portfelli rahavoogude kohanduses.
Artikkel 54
Alushinnavahe arvutamine
1. Artikli 77c lõikes 2 osutatud alushinnavahe arvutatakse läbipaistvalt, konservatiivselt, usaldusväärselt ja objektiivselt ning järjekindlalt, võttes aluseks asjakohased indeksid, kui need on olemas. Võlakirja alushinnavahe arvutamise meetod on iga vääringu ja iga riigi puhul sama, võib aga riigivõlakirjade puhul olla teistsugune kui muude võlakirjade puhul.
2. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77c lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud ►C1 krediidiriski hinnavahe ◄ arvutamisel lähtutakse eeldusest, et makseviivituse korral on võimalik sisse nõuda 30 % turuväärtusest.
3. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77c lõike 2 punktides b ja c osutatud pikaajaline keskmine põhineb viimase 30 aasta kohta käivatel andmetel. Kui osa neist andmetest ei ole kättesaadavad, asendatakse need konstrueeritud andmetega. Konstrueeritud andmed põhinevad viimase 30 aasta kohta kättesaadavatel usaldusväärsetel andmetel. Andmed, mis ei ole usaldusväärsed, asendatakse konstrueeritud andmetega sama metoodika kohaselt. Konstrueeritud andmed põhinevad mõistlikel eeldustel.
4. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77c lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud eeldatav kahju peab vastama tõenäosusega kaalutud kahjumile, mis tekib kindlustus- või edasikindlustusandjal juhul, kui vara reiting alandatakse madalamale krediidikvaliteedi astmele ja asendatakse otsekohe pärast seda. Eeldatava kahju arvutus põhineb eeldusel, et asendav vara vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:
(a) asendaval varal on samasugune rahavoogude ajaline jaotumine ja suurus nagu asendataval varal enne selle reitingu alandamist;
(b) asendav vara kuulub samasse varaklassi nagu asendatav vara;
(c) asendaval varal on samasugune krediidikvaliteedi aste nagu asendataval varal enne selle reitingu alandamist või kõrgem aste.
5. JAGU
Äriliinid
Artikkel 55
Äriliinid
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 80 osutatud äriliinid on sätestatud käesoleva määruse I lisas.
2. Kindlustus- või edasikindlustuslepingust tuleneva kohustuse arvamine mingi äriliini osaks peab kajastama selle kohustusega seotud riskide laadi. Kohustuse õiguslik vorm ei pruugi olla riski laadi suhtes määrav.
3. Kui tehnilised alused on vastavuses kohustusega seotud riskide laadiga, arvatakse kohustused, mis tulenevad tervisekindlustuslepingutest, mida teostatakse samadel tehnilistel alustel kui elukindlustust, elukindlustuse äriliinide osaks, sellised kohustused aga, mis tulenevad tervisekindlustuslepingutest, mida teostatakse samadel tehnilistel alustel kahjukindlustusega, arvatakse kahjukindlustuse äriliinide osaks.
4. Kui kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punktis b osutatud tegevustest, ei saa nende laadi tõttu selgelt arvata mõne käesoleva määruse I lisas sätestatud äriliini osaks, lisatakse nad kõnealuses lisas sätestatud äriliini 32 alla.
5. Kui kindlustus- või edasikindlustusleping katab nii elu- kui ka kahjukindlustuse valdkonda kuuluvaid riske, tuleb kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused lahti siduda elukindlustuse ja kahjukindlustuse osaks.
6. Kui kindlustus- või edasikindlustusleping katab riske, mis kuuluvad erinevatesse käesoleva määruse I lisas sätestatud äriliinidesse, tuleb kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused võimaluse korral lahti siduda vastavateks äriliinideks.
7. Kui kindlustus- või edasikindlustusleping sisaldab tervisekindlustuslepingust või tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevaid kohustusi ja muid kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, seotakse need kohustused võimaluse korral lahti.
6. JAGU
Proportsionaalsus ja lihtsustused
Artikkel 56
Proportsionaalsus
1. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad tehniliste eraldiste arvutamiseks meetodeid, mis on nende kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste aluseks olevate riskide laadi, ulatuse ja keerukusega proportsionaalsed.
2. Tehes kindlaks, kas tehniliste eraldiste arvutamise meetod on proportsionaalne, viivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad läbi hindamise, mille käigus:
(a) hinnatakse nende kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste aluseks olevate riskide laadi, ulatust ja keerukust;
(b) hinnatakse vastavalt vajadusele kas kvalitatiivselt või kvantitatiivselt viga, mis tekib meetodi tulemustesse erinevuste tõttu järgmiste näitajate vahel:
i) meetodi aluseks olevad eeldused riskide kohta;
ii) punktis a osutatud hindamise tulemused.
3. Lõike 2 punktis a osutatud hindamisel võetakse arvesse kõiki riske, mis mõjutavad kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste kehtivusajal nende kohustuste täitmiseks vajalike sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude summasid, ajastust või väärtust. Riskimarginaali arvutmiseks võetakse sellel hindamisel arvesse kõiki artikli 38 lõike 1 punktis i osutatud riske, mis esinevad nende aluseks olevate kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste kehtivusajal. Hindamine piirdub riskidega, mis on asjakohased tehniliste eraldiste arvutamise selle osa suhtes, mille suhtes meetodit kohaldatakse.
4. Meetod loetakse riskide laadi, ulatuse ja keerukuse suhtes ebaproportsionaalseks, kui lõike 2 punktis b osutatud viga põhjustab tehniliste eraldiste või nende komponentide väärkajastamise, mis võib mõjutada tehniliste eraldiste väärtust käsitleva teabe sihtkasutaja otsuseid või kaalutlusi, välja arvatud juhul kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
(a) mitte ükski muu väiksema veaga meetod ei ole kättesaadav ja meetodi tulemusena tehniliste eraldiste summat tõenäoliselt ei alahinnata;
(b) meetodi tulemusena saadakse kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste tehniliste eraldiste summa, mis on suurem kui summa, mis oleks saadud proportsionaalse meetodi kasutamisel, ja meetodi tulemusena ei alahinnata riski, mis kaasneb kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega, mille suhtes meetodit rakendatakse.
Artikkel 57
Edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade lihtsustatud arvutamine
1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 56 kohaldamist, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad enne, kui neid summasid kohandatakse, võtmaks arvesse vastaspoole makseviivitusest tingitud eeldatavat kahju; kõnealune näitaja arvutatakse järgmiste hinnangute vahena:
(a) parim hinnang brutoväärtusena, nagu on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 punktis 2;
(b) lõike 2 kohaselt arvutatud parim hinnang, milles on arvesse võetud edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad, ilma vastaspoole makseviivitusest tingitud eeldatavat kahju arvestava kohanduseta (korrigeerimata parima hinnangu netoväärtus).
2. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad kasutada meetodeid, mille abil korrigeerimata parima hinnangu netoväärtus tuletatakse parima hinnangu brutoväärtusest ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade aluseks olevate rahavoogude prognoosita. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutavad korrigeerimata parima hinnangu netoväärtuse homogeensete riskigruppide põhjal. Mitte ükski niisugune homogeenne riskigrupp ei hõlma rohkem kui üht edasikindlustuslepingut või eriotstarbelist varakogumit, välja arvatud juhul, kui neis edasikindlustuslepingutes või eriotstarbelistes varakogumites on ette nähtud homogeensete riskide ülekandmine.
Artikkel 58
Riskimarginaali lihtsustatud arvutamine
Ilma et see piiraks artikli 56 kohaldamist, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutada riskimarginaali arvutamiseks lihtsustatud meetodeid, sealhulgas ühte või mitut järgmistest meetoditest:
(a) meetodid, milles kasutatakse artikli 37 lõikes 1 osutatud terminiga SCR(t) tähistatud summade lähendatud väärtusi;
(b) meetodid, milles artikli 37 lõikes 1 osutatud terminiga SCR(t) tähistatud summade diskonteeritud summa lähendatakse, ilma et arvutataks iga sellist summat ükshaaval.
Artikkel 59
Riskimarginaali arvutamine majandusaasta jooksul
Ilma et see piiraks artikli 56 kohaldamist, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutuste jaoks, mida tuleb teha igas kvartalis, tuletada riskimarginaali varasema riskimarginaaliarvutuse tulemustest, ilma et tehtaks läbi artikli 37 lõikes 1 esitatud valemi kohane arvutus.
Artikkel 60
Kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parima hinnangu lihtsustatud arvutamine kindlustusmaksete kohandamise mehhanismi abil
Ilma et see piiraks artikli 56 kohaldamist, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad selliste elukindlustuslepingute puhul, mille korral kindlustusandjal on õigus või kohustus kohandada kindlustuslepingu tulevasi kindlustusmakseid selliselt, et need kajastaksid olulisi muutusi oodatavas kahjunõuete ja kulude tasemes (kindlustusmaksete kohandamise mehhanism), kasutada elukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parima hinnangu arvutamisel rahavooprognoose, milles eeldatakse, et kahjunõuete ja kulude taseme muutused toimuvad samaaegselt kindlustusmaksete kohandamisega, ja mille tulemusena saadav netorahavoog võrdub nulliga, tingimusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:
(a) kindlustusmaksete kohandamise mehhanism kompenseerib kindlustusandjale täielikult ja õigeaegselt kahjunõuete ja kulude taseme mis tahes suurenemise;
(b) arvutuse tulemusena ei alahinnata parimat hinnangut;
(c) arvutuse tulemusena ei alahinnata nendest kindlustuslepingutest tulenevate kohustustega kaasnevat riski.
Artikkel 61
Vastaspoole makseviivituse kohanduse lihtsustatud arvutamine
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 56 kohaldamist, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad vastaspoole makseviivitusest tingitud eeldatavat kahjumit arvestava kohanduse (direktiivi 2009/138/EÜ artikkel 81) arvutada konkreetse vastaspoole ja homogeense riskigrupi jaoks järgmise valemi kohaselt:
kus:
(a) PD tähistab selle vastaspoole makseviivituse tõenäosust järgneva 12 kuu jooksul;
(b) Durmod tähistab selle vastaspoolega selle homogeense riskigrupi suhtes sõlmitud edasikindlustuslepingutest tagasisaadavate summade modifitseeritud kestust;
(c) BErec tähistab selle vastaspoolega selle homogeense riskigrupi suhtes sõlmitud edasikindlustuslepingutest tagasisaadavaid summasid.
IV PEATÜKK
OMAVAHENDID
1. JAGU
Omavahendite kindlaksmääramine
Artikkel 62
Taotluse hindamine
1. Järelevalveasutused võtavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 lõikes 4 osutatud hindamisel arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:
(a) kohustuse tingimuste õiguslik jõud ja jõustatavus kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides;
(b) rahaliste vahendite pakkumiseks sõlmitud või sõlmitava kindlustus- või edasikindlustusandja ja vastaspoolte vahelise kokkuleppe tingimused;
(c) kui see on asjakohane, kindlustus- või edasikindlustusandja asutamisleping või põhikiri;
(d) kas kindlustus- või edasikindlustusandjal on olemas protsessid, et teavitada järelevalveasutusi lisaomavahendite kirje kahjumi katmise võimet vähendada võivatest tulevastest muutustest järgmistes asjaoludes:
i) kokkuleppe struktuur või lepingutingimused;
ii) asjaomaste vastaspoolte seisund;
iii) lisaomavahendite kirje sissenõutavus.
2. Järelevalveasutused hindavad ka seda, kas direktiivi 2009/138/EÜ artiklit 90 järgitakse, võttes arvesse mitmesuguseid olukordi, kus kirje võib kahjumi katmiseks sisse nõuda.
3. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja taotleb heakskiitu meetodile, millega määratakse kindlaks iga lisaomavahendite kirje suurus, hindavad järelevalveasutused seda, kas kindlustus- või edasikindlustusandja meetodi korrapärase valideerimise protsess on asjakohane tagamaks, et meetodiga saadud tulemused kajastavad jooksvalt kirje kahjumi katmise võimet.
4. Lisaks lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele hindavad järelevalveasutused lisaomavahendite heakskiitmise taotlust artiklites 63, 64 ja 65 sätestatud kriteeriumide põhjal.
Artikkel 63
Taotluse hindamine — vastaspoolte seisund
1. Järelevalveasutused võtavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 lõike 4 punktis a osutatud vastaspoolte maksevõimelisuse [direktiivis 2009/138/EÜ „maksevõime”] hindamisel arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:
(a) vastaspoolte makseviivituse risk;
(b) risk, et makseviivitus on tingitud viivitusest lisaomavahendite kirjega seotud kohustuste täitmisel vastaspoolte poolt.
2. Seoses lõike 1 punktiga a hindavad järelevalveasutused vastaspoolte makseviivituse riski, uurides vastaspoolte makseviivituse tõenäosust ja makseviivitusest tingitud kahju, võttes arvesse kõiki järgmisi kriteeriume:
(a) vastaspoolte krediidikvaliteet, eeldusel et see kajastab asjakohaselt vastaspoolte võimet täita lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi;
(b) praegused või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused, mis takistavad vastaspooltel lisaomavahendite kirjega seotud kohustuste täitmist;
(c) kas vastaspoolte suhtes kehtivad õiguslikud või regulatiivsed nõuded, mis vähendavad vastaspoolte võimet täita lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi;
(d) kas vastaspoolte õiguslik vorm piirab vastaspoolte lisaomavahendite kirjega seotud kohustuste täitmist;
(e) kas vastaspooltel on muid riskipositsioone, mis vähendavad vastaspoolte võimet täita lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi;
(f) kas seoses lisaomavahendite kirjet puudutavate kohustusega on lepingutingimused kohaldatava õiguse raames sellised, et vastaspooltel on õigus tasaarvestada summad, mis nad võlgnevad, mis tahes summadega, mille kindlustus- või edasikindlustusandja neile võlgu on.
3. Seoses lõike 1 punktiga b hindavad järelevalveasutused vastaspoolte likviidsuspositsiooni, võttes arvesse kõike järgnevat:
(a) kas on praeguseid või prognoositavaid praktilisi või õiguslikke takistusi, mis pärsivad vastaspoolte võimet täita viivitamata lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi;
(b) kas vastaspoolte suhtes kehtivad õiguslikud või regulatiivsed nõuded, mis võivad vähendada vastaspoolte võimet täita viivitamata lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi;
(c) kas vastaspoolte õiguslik vorm piirab vastaspoolte lisaomavahendite kirjega seotud kohustuste viivitamatut täitmist.
4. Järelevalveasutused võtavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 lõike 4 punktis a osutatud vastaspoolte maksetahte hindamisel arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:
(a) mitmesugused olukorrad, kus lisaomavahendite kirje võib kahjumi katmiseks sisse nõuda;
(b) kas on stiimuleid või takistavaid asjaolusid, mis võivad mõjutada vastaspoolte valmisolekut täita lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi;
(c) kas varasemad tehingud vastaspoolte ning kindlustus- või edasikindlustusandja vahel, sealhulgas vastaspoolte lisaomavahendite kirjetega seotud kohustuste varasem täitmine, näitavad seda, kas vastaspooled on valmis täitma oma praegusi lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi.
5. Järelevalveasutused võtavad vastaspoolte maksevõimelisuse ja -tahte hindamisel arvesse mis tahes muid vastaspoolte seisundiga seotud tegureid, ja kui see on asjakohane, ka kindlustus- või edasikindlustusandja ärimudelit.
6. Kui lisaomavahendite kirje puudutab vastaspoolte rühma, võivad järelevalveasutused ning kindlustus- ja edasikindlustusandjad hinnata vastaspoolte rühma kui ühe vastaspoole seisundit, eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:
(a) üksikud vastaspooled ei ole olulised;
(b) sellesse rühma kuuluvad vastaspooled on piisavalt homogeensed;
(c) vastaspoolte rühma hindamisel ei ülehinnata rühma kuuluvate vastaspoolte maksevõimelisust ja -tahet.
7. Vastaspoolt käsitatakse olulisena, kui tema kui üksiku vastaspoole seisund avaldab hinnangule vastaspoolte rühma maksevõimelisuse ja -tahte kohta tõenäoliselt märkimisväärset mõju.
Artikkel 64
Taotluse hindamine — vahendite sissenõutavus
Järelevalveasutused võtavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 lõike 4 punktis b osutatud vahendite sissenõutavuse hindamisel arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:
(a) kas vahendite sissenõutavus on tagatise kättesaadavuse või muu sarnase, artiklitele 209–214 vastava kokkuleppe tõttu suurenenud;
(b) kas on vahendite sissenõutavust mõjutavaid praeguseid või prognoositavaid praktilisi või õiguslikke takistusi;
(c) kas vahendite sissenõutavuse suhtes kehtivad õiguslikud või regulatiivsed nõuded;
(d) kindlustus- või edasikindlustusandja võime võtta meetmeid, et sundida vastaspoolt täitma lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi.
Artikkel 65
Taotluse hindamine — andmed varem esitatud nõuete tulemuste kohta
Järelevalveasutused võtavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 lõike 4 punktis c osutatud varasemate nõuete tulemusi käsitlevate andmete hindamisel arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:
(a) kas kindlustus- või edasikindlustusandja on varem esitanud samadele või sarnastele vastaspooltele nõudeid samade või sarnaste tingimuste korral;
(b) kas kõnealused andmed on asjakohased ja usaldusväärsed, pidades silmas tulevikus esitatavate nõuete eeldatavaid tulemusi.
Artikkel 66
Täpsustus piiramata lisaomavahendite koguse kohta
1. Järelevalveasutused ei anna heakskiitu piiramata koguses lisaomavahenditele.
2. Kui järelevalveasutused kiidavad heaks teatava koguse lisaomavahendeid, täpsustatakse järelevalveasutuste otsuses, kas heakskiidetud kogus on sama, mille kohta kindlustus- või edasikindlustusandja taotluse esitas, või sellest väiksem.
Artikkel 67
Meetodi heakskiitmisega seotud täpsustused koguse ja aja kohta
Kui järelevalveasutused kiidavad heaks meetodi iga lisaomavahendite kirje suuruse kindlaksmääramiseks, sätestatakse järelevalveasutuste otsuses kõik alljärgnev:
(a) selle meetodiga arvutatud lisaomavahendite kirje esialgne suurus heakskiidu andmise kuupäeval;
(b) selle meetodiga lisaomavahendite kirje suuruse ümberarvutamise väikseim sagedus, kui see on suurem kui kord aastas, ja sageduse põhjused;
(c) ajavahemik, mil võimaldatakse selle meetodiga lisaomavahendite kirje suuruse arvutamist.
Artikkel 68
Osaluste käsitamine põhiomavahendite kindlaksmääramisel
1. Kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kindlaksmääramiseks arvatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 88 kohastest põhiomavahenditest maha finantseerimis- ja krediidiasutustes omatavate kõnealuse direktiivi artikli 92 lõikes 2 osutatud osaluste koguväärtus, mis on suurem kui 10 % artikli 69 punkti a alapunktides i, ii, iv ja vi loetletud kirjetest.
2. Kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kindlaksmääramiseks arvatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 88 kohastest põhiomavahenditest maha kõigi finantseerimis- ja krediidiasutustes omatavate kõnealuse direktiivi artikli 92 lõikes 2 osutatud osaluste (muud kui lõikes 1 osutatud osalused) väärtuse see osa, mis on suurem kui 10 % artikli 69 punkti a alapunktides i, ii, iv ja vi loetletud kirjetest.
3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei arva kindlustus- ja edasikindlustusandjad maha artiklis 171 osutatud strateegilisi osalusi, mida võetakse arvesse kindlustusgrupi solventsuse arvutamisel 1. meetodiga, nagu sätestatud direktiivi 2002/87/EÜ I lisas või direktiivi 2009/138/EC artiklis 230.
4. Lõikes 2 sätestatud mahaarvamisi kohaldatakse proportsionaalselt kõigi osaluste suhtes, millele kõnealuses lõikes viidatakse.
5. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud mahaarvamised tehakse selle taseme omavahenditest, kuhu kuuluvaid seotud kindlustus- või edasikindlustusandja omavahendeid osalus suurendas:
(a) osalused finantseerimis- ja krediidiasutuste esimese taseme põhiomavahendite kirjetes arvatakse maha artikli 69 punkti a alapunktides i, ii, iv ja vi osutatud kirjetest;
(b) osalused finantseerimis- ja krediidiasutuste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides arvatakse maha artikli 69 punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud kirjetest;
(c) osalused finantseerimis- ja krediidiasutuste teise taseme instrumentides arvatakse maha artiklis 72 osutatud põhiomavahendite kirjetest.
2. JAGU
Omavahendite liigitamine
Artikkel 69
Esimese taseme omavahendid — omavahendite kirjete loetelu
Järgmisi põhiomavahendite kirjeid käsitatakse vahenditena, millel on olulisel määral direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktides a ja b märgitud tunnuseid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi, ja juhul kui neil on kõik artiklis 71 kirjeldatud omadused, liigitatakse need esimesse tasemesse:
(a) summa, mille võrra varad ületavad kohustisi ja mille väärtus on määratud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 ja VI peatüki 2. jao kohaselt; hõlmab järgmisi kirjeid:
i) sissemakstud lihtaktsiakapital ja asjaomane ülekurss;
ii) vastastikuste ja vastastikust tüüpi kindlustusandjate sissemakstud algkapital [direktiivis 2009/138/EÜ „esialgsed vahendid”], liikmete sissemaksed või samaväärne põhiomavahendite kirje;
iii) vastastikuse kindlustusandja liikme allutatud sissemaksed;
iv) vahendite ülejääk, mida ei käsitata kindlustus- ja edasikindlustuskohustisena vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 91 lõikele 2;
v) sissemakstud eelisaktsiad ja asjaomane ülekurss;
vi) korrigeerimisreserv;
(b) sissemakstud allutatud kohustised, mille väärtus on määratud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75.
Artikkel 70
Korrigeerimisreserv
1. Korrigeerimisreserv, millele osutatakse artikli 69 punkti a alapunktis vi, on võrdne summaga, mille võrra varad ületavad kohustisi ja millest on maha arvatud kõik alljärgnev:
(a) kindlustus- ja edasikindlustusandja valduses olevate omaaktsiate summa;
(b) prognoositavad dividendid, väljamaksed ja maksud;
(c) artikli 69 punkti a alapunktides i–v, artikli 72 punktis a ja artikli 76 punktis a loetletud põhiomavahendite kirjed;
(d) põhiomavahendite kirjed, mida artikli 69 punkti a alapunktid i–v, artikli 72 punkt a ja artikli 76 punkt a ei sisalda ja mille järelevalveasutus on kooskõlas artikliga 79 heaks kiitnud;
(e) piiratud omavahendite kirjed, mis vastavad ühele järgmistest nõuetest:
i) on suuremad kui vastavalt artikli 81 lõikele 1 kindlaks määratud tinglik solventsuskapitalinõue kattuvuse kohanduse portfellide ja eraldatud vahendite kogumi puhul;
ii) on vastavalt artikli 81 lõikele 2 välja jäetud;
(f) nende finantseerimis- ja krediidiasutustes omatavate osaluste väärtus, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 92 lõikes 2 ja mis on maha arvatud vastavalt artiklile 68, juhul kui punktid a–e seda juba ei kajasta.
2. Lõikes 1 osutatud summa, mille võrra varad ületavad kohustisi, sisaldab summat, mis vastab tulevastes kindlustusmaksetes sisalduvale eeldatavale kasumile vastavalt artikli 260 lõikele 2.
3. Selle kindlaksmääramine, kas korrigeerimisreservil on artiklis 71 kirjeldatud omadused ja kui palju tal neid on, ei kujuta endast nende varade ja kohustiste omaduste hindamist, mis kajastuvad selle summa arvutamisel, mille võrra varad ületavad kohustisi, või kindlustus- või edasikindlustusandja finantsaruannetes sisalduvate aluskirjete arvutamisel.
Artikkel 71
Esimese taseme omavahendid — liigitamise aluseks olevad omadused
1. Artiklis 69 osutatud omadused on järgmised:
(a) põhiomavahendite kirje on
i) artikli 69 punkti a alapunktides i ja ii osutatud kirjete korral kõigist teistest nõuetest madalama nõudeõiguse järguga, kui kindlustus- või edasikindlustusandjate suhtes kohaldatakse lõpetamismenetlust;
ii) artikli 69 punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud kirjete korral sama nõudeõiguse järguga kui artikli 69 punkti a alapunktides i ja ii osutatud kirjed või nendest kõrgema järguga, kuid madalama nõudeõiguse järguga kui artiklites 72 ja 76 loetletud kirjed, millel on vastavalt artiklis 73 ja artiklis 77 kirjeldatud omadused, ning madalama nõudeõiguse järguga kui kõikide kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute nõuded ning võlausaldajate allutamata nõuded;
(b) põhiomavahendite kirje ei sisalda aspekte, mis võivad põhjustada kindlustus- või edasikindlustusandja maksejõuetust või kiirendada tema maksejõuetuks muutumise protsessi;
(c) põhiomavahendite kirje on kahjumi katmiseks viivitamata kättesaadav;
(d) põhiomavahendite kirje katab kahjumi vähemalt siis, kui solventsuskapitalinõue on täitmata ja kui see ei takista kindlustus- või edasikindlustusandja rekapitaliseerimist;
(e) põhiomavahendite kirjel on artikli 69 punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud kirjete korral üks järgmistest lõikes 8 täpsustatud käivitava sündmuse puhul käivitatavatest peamistest kahjumi katmise mehhanismidest:
i) põhiomavahendite kirje nimiväärtuse või põhisumma vähendamine lõikes 5 sätestatud viisil;
ii) põhiomavahendite kirje automaatne konverteerimine artikli 69 punkti a alapunktis i või ii märgitud põhiomavahendite kirjeks, nagu sätestatud lõikes 6;
iii) peamine kahjumi katmise mehhanism, millega saavutatakse tulemus, mis on võrdväärne punktis i või ii kirjeldatud peamiste kahjumi katmise mehhanismide tulemustega;
(f) põhiomavahendite kirje vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
i) on artikli 69 punkti a alapunktides i ja ii osutatud kirjete korral määramata tähtajaga või juhul, kui kindlustus- või edasikindlustusandjal on fikseeritud tähtaeg, sama tähtajaga mis kindlustus- või edasikindlustusandjal;
ii) on artikli 69 punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud kirjete korral määramata tähtajaga; esimene lepingukohane võimalus põhiomavahendite kirje tagasi maksta või tagasi osta ei teki enne väljastamiskuupäevast 5 aasta möödumist;
(g) artikli 69 punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirje võimaldab selle kirje tagasimaksmist või tagasiostmist ainult 5–10 aastat pärast väljastamiskuupäeva, kui kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuskapitalinõue on ületatud asjakohase marginaaliga, võttes arvesse kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuse positsiooni, sealhulgas tema keskpika perioodi kapitali haldamise kava;
(h) artikli 69 punkti a alapunktides i, ii, iii ja v ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral kuulub põhiomavahendite kirje tagasimaksmisele või tagasiostmisele ainult kindlustus- või edasikindlustusandja valikul ning põhiomavahendite kirje tagasimaksmise või tagasiostmise peab järelevalveasutus eelnevalt heaks kiitma;
(i) artikli 69 punkti a alapunktides i, ii, iii ja v ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral ei sisalda põhiomavahendite kirje stiimuleid selle kirje tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks, mis suurendaksid tõenäosust, et kindlustus- või edasikindlustusandja maksab või ostab selle kirje tagasi, kui tal on selleks õigus;
(j) kui solventsuskapitalinõue on täitmata või tagasimaksmine või tagasiostmine põhjustaks selle mittetäitmise, on artikli 69 punkti a alapunktides i, ii, iii ja v ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral ette nähtud kirje tagasimaksmise või tagasiostmise peatamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab solventsuskapitalinõude ning tagasimaksmine või tagasiostmine ei too kaasa solventsuskapitalinõude mittetäitmist;
(k) olenemata punktist j, võimaldab põhiomavahendite kirje selle kirje tagasimaksmist või tagasiostmist, kui solventsuskapitalinõue on täitmata või tagasimaksmine või tagasiostmine põhjustaks selle mittetäitmise, ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
i) järelevalveasutus on selle kirje tagasimaksmise või tagasiostmise peatamise erandlikult katkestanud;
ii) kirje vahetatakse muu, vähemalt sama kvaliteediga esimese taseme omavahendite kirje vastu või konverteeritakse selleks;
iii) miinimumkapitalinõue on pärast tagasimaksmist või tagasiostmist täidetud;
(l) põhiomavahendite kirje vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
i) kui solventsuskapitalinõue on täitmata või väljamaksete tegemine põhjustaks selle mittetäitmise, on artikli 69 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii osutatud kirjete korral põhiomavahendite kirjet reguleerivate õiguslike või lepinguliste kokkulepetega või siseriiklike õigusaktidega lubatud kõnealuse kirjega seotud väljamaksete tühistamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab solventsuskapitalinõude ning väljamaksete tegemine ei too kaasa solventsuskapitalinõude mittetäitmist;
ii) kui solventsuskapitalinõue on täitmata või väljamaksete tegemine põhjustaks selle mittetäitmise, on artikli 69 punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud kirjete korral põhiomavahendite kirjet reguleeriva lepingulise kokkuleppe tingimustega ette nähtud kõnealuse kirjega seotud väljamaksete tühistamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab solventsuskapitalinõude ning väljamaksete tegemine ei too kaasa solventsuskapitalinõude mittetäitmist;
(m) põhiomavahendite kirje võimaldab väljamaksete tegemist, kui solventsuskapitalinõue on täitmata või põhiomavahendite kirjega seotud väljamaksete tegemine põhjustaks selle mittetäitmise, ainult juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
i) järelevalveasutus on väljamaksete tühistamise erandlikult peatanud;
ii) väljamaksete tegemine ei nõrgenda veelgi kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuse positsiooni;
iii) miinimumkapitalinõue on pärast väljamaksete tegemist täidetud;
(n) põhiomavahendite kirje võimaldab artikli 69 punkti a alapunktides i, ii, iii ja v ning punktis b osutatud kirjete korral kindlustus- või edasikindlustusandjale põhiomavahendite kirjega seotud väljamaksete tegemisel täielikku paindlikkust;
(o) põhiomavahendite kirjel ei lasu koormatisi ja see ei ole seotud ühegi teise tehinguga, mis — vaadelduna koos põhiomavahendite kirjega — võiks tuua kaasa selle, et kõnealune põhiomavahendite kirje ei ole direktiivi 2009/138/EÜ artikli 94 lõikega 1 kooskõlas.
2. Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata põhiomavahendite kirje vahetamist muu esimese taseme põhiomavahendite kirje vastu või selleks konverteerimist või esimese taseme põhiomavahendite kirje tagasimaksmist või tagasiostmist vähemalt sama kvaliteediga uuelt põhiomavahendite kirjelt saadud tulu arvelt tagasimaksmise või tagasiostmisena, juhul kui järelevalveasutus peab vahetamise, konverteerimise, tagasimaksmise või tagasiostmise heaks kiitma.
3. Lõike 1 punkti n kohaldamisel artikli 69 punkti a alapunktides i ja ii osutatud põhiomavahendite kirjete korral on väljamaksete tegemise puhul täielik paindlikkus võimalik siis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
a) puudub eeliskäsitlus seoses väljamaksete tegemise järjekorraga ning põhiomavahendite kirjet reguleeriva lepingulise kokkuleppe tingimustega ei ole ette nähtud väljamaksetega seotud eelisõigusi;
b) väljamaksed tehakse väljamaksete tegemiseks kasutatavatelt kirjetelt;
c) väljamaksete suurust ei määrata kindlaks selle summa alusel, mille eest omavahendite kirje emiteerimisel osteti, ning väljamaksetel ei ole ülempiiri ega muid maksimumtaseme piiranguid;
d) olenemata punktist c, võib vastastikuste ja vastastikust tüüpi kindlustusandjate emiteeritud instrumentide puhul kehtestada väljamaksetele ülempiiri või muu maksimumtaseme piirangu, eeldusel et ülempiir või muu piirang ei kujuta endast sündmust, mis on seotud muude omavahendite kirjetega seotud väljamaksete tegemise või tegemata jätmisega;
e) kindlustus- või edasikindlustusandjal ei ole väljamaksete tegemise kohustust;
f) väljamaksete tegemata jätmist ei käsitata kindlustus- või edasikindlustusandja makseviivituse juhuna;
g) väljamaksete tühistamisega ei kaasne kindlustus- või edasikindlustusandjale mingeid piiranguid.
4. Lõike 1 punkti n kohaldamisel artikli 69 lõike punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral on väljamaksete tegemise puhul täielik paindlikkus võimalik siis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
a) väljamaksed tehakse väljamaksete tegemiseks kasutatavatelt kirjetelt;
b) kindlustus- või edasikindlustusandjal on võimalus omal äranägemisel igal ajal tühistada omavahendite kirjega seotud väljamaksete tegemine määramata ajaks ja mittekumulatiivsel alusel ning kindlustus- või edasikindlustusandja võib tühistatud makseid piiranguteta kasutada oma tähtaeguvate kohustuste täitmiseks;
c) väljamakseid ei ole kohustuslik asendada mis tahes muus vormis maksetega;
d) väljamakseid ei ole kohustuslik teha, kui muu omavahendite kirjega seotud väljamaksed toimuvad;
e) väljamaksete tegemata jätmist ei käsitata kindlustus- või edasikindlustusandja makseviivituse juhuna;
f) väljamaksete tühistamisega ei kaasne kindlustus- või edasikindlustusandjale mingeid piiranguid.
5. Lõike 1 punkti e alapunkti i kohaldamisel vähendatakse põhiomavahendite kirje nimiväärtust või põhisummat sellisel viisil, et kahanevad
(a) kõnealuse kirje omaniku nõue lõpetamismenetluse korral;
(b) kõnealuse kirje tagasimaksmisel või tagasiostmisel maksmisele kuuluv summa ja
(c) kõnealuse kirjega seotud väljamaksed.
6. Lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamisel täpsustatakse artikli 69 punkti a alapunktis i või ii märgitud põhiomavahendite kirjeteks konverteerimist reguleerivates sätetes kas
(a) konverteerimise määr ja konverteerimise piirsumma või
(b) vahemik, mille piires konverteeritakse instrumendid põhiomavahendite kirjeks, mis on märgitud artikli 69 punkti a alapunktis i või ii.
7. Põhiomavahendite kirje nimiväärtus või põhisumma katab käivitava sündmuse korral kahjumi. Väljamaksete tühistamisest või vähendamisest tulenevat kahjumi katmise võimet ei loeta piisavaks, et käsitada seda lõike 1 punkti e kohase peamise kahjumi katmise mehhanismina.
8. Lõike 1 punktis e osutatud käivitav sündmus on solventsuskapitalinõude oluline mittetäitmine.
Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse solventsuskapitalinõude mittetäitmist oluliseks siis, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:
(a) nende omavahendite kirjete suurus, mis on nõuetekohased solventsuskapitalinõude täitmiseks, on võrdne või väiksem kui 75 % solventsuskapitalinõudest;
(b) nende omavahendite kirjete suurus, mis on nõuetekohased miinimumkapitalinõude täitmiseks, on võrdne või väiksem kui miinimumkapitalinõue;
(c) solventsuskapitalinõude taastäitmist ei saavutada kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil solventsuskapitalinõude mittetäitmist esimest korda täheldati.
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad instrumenti reguleerivates sätetes täpsustada lisaks punktides a–c osutatule veel ühe või mitu käivitavat sündmust.
9. Kui miinimumkapitalinõude mittetäitmine esineb enne solventsuskapitalinõude mittetäitmist, käsitatakse lõike 1 punktide d, j ja l kohaldamisel viiteid solventsuskapitalinõudele viidetena miinimumkapitalinõudele.
Artikkel 72
Teise taseme põhiomavahendid — omavahendite kirjete loetelu
Järgmisi põhiomavahendite kirjeid käsitatakse vahenditena, millel on olulisel määral direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktis b märgitud tunnuseid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi, ja need liigitatakse teise tasemesse, juhul kui neil on kõik artiklis 73 kirjeldatud omadused:
(a) summa, mille võrra varad ületavad kohustisi ja mille väärtus on määratud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 ja VI peatüki 2. jao kohaselt; hõlmab järgmisi kirjeid:
i) lihtaktsiakapital ja asjaomane ülekurss;
ii) vastastikuste ja vastastikust tüüpi kindlustusandjate algkapital, liikmete sissemaksed või samaväärne põhiomavahendite kirje;
iii) vastastikuse kindlustusandja liikme allutatud sissemaksed;
iv) eelisaktsiad ja asjaomane ülekurss;
(b) allutatud kohustised, mille väärtus on määratud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75.
Artikkel 73
Teise taseme põhiomavahendid — liigitamise aluseks olevad omadused
1. ►M1 Artiklis 72 osutatud omadused on sätestatud kas punktides a–i või punktis j: ◄
(a) põhiomavahendite kirje kuulub madalamasse nõudeõiguse järku kui kõigi kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute nõuded ning võlausaldajate allutamata nõuded;
(b) põhiomavahendite kirje ei sisalda aspekte, mis võivad põhjustada kindlustus- või edasikindlustusandja maksejõuetust või kiirendada tema maksejõuetuks muutumise protsessi;
(c) põhiomavahendite kirje on määramata tähtajaga või selle esialgne tähtaeg on vähemalt 10 aastat; esimene lepingukohane võimalus põhiomavahendite kirje tagasi maksta või tagasi osta ei teki enne väljastamiskuupäevast 5 aasta möödumist;
(d) põhiomavahendite kirje kuulub tagasimaksmisele või tagasiostmisele ainult kindlustus- või edasikindlustusandja valikul ning järelevalveasutus peab põhiomavahendite kirje tagasimaksmise või tagasiostmise heaks kiitma;
(e) põhiomavahendite kirje võib sisaldada piiratud stiimuleid kõnealuse põhiomavahendite kirje tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks, eeldusel et see ei toimu enne väljastamiskuupäevast 10 aasta möödumist;
(f) kui solventsuskapitalinõue on täitmata või tagasimaksmine või tagasiostmine põhjustaks selle mittetäitmise, on põhiomavahendite kirje puhul ette nähtud kirje tagasimaksmise või tagasiostmise peatamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab solventsuskapitalinõude ning tagasimaksmine või tagasiostmine ei too kaasa solventsuskapitalinõude mittetäitmist;
(g) põhiomavahendite kirje vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
i) kui solventsuskapitalinõue on täitmata või väljamaksete tegemine põhjustaks selle mittetäitmise, on artikli 72 punkti a alapunktides i ja ii osutatud kirjete korral põhiomavahendite kirjet reguleerivate õiguslike või lepinguliste kokkulepetega või siseriiklike õigusaktidega lubatud kõnealuse kirjega seotud väljamaksete edasilükkamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab solventsuskapitalinõude ning väljamaksete tegemine ei too kaasa solventsuskapitalinõude mittetäitmist;
ii) kui solventsuskapitalinõue on täitmata või väljamaksete tegemine põhjustaks selle mittetäitmise, on artikli 72 punkti a alapunktides iii ja iv ning punktis b osutatud kirjete korral põhiomavahendite kirjet reguleeriva lepingulise kokkuleppe tingimustega ette nähtud kõnealuse kirjega seotud väljamaksete edasilükkamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab solventsuskapitalinõude ning väljamaksete tegemine ei too kaasa solventsuskapitalinõude mittetäitmist;
(h) põhiomavahendite kirje võimaldab väljamaksete tegemist, kui solventsuskapitalinõue on täitmata või põhiomavahendite kirjega seotud väljamaksete tegemine põhjustaks selle mittetäitmise, ainult juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
i) järelevalveasutus on väljamaksete edasilükkamise erandlikult peatanud;
ii) väljamaksete tegemine ei nõrgenda veelgi kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuse positsiooni;
iii) miinimumkapitalinõue on pärast väljamaksete tegemist täidetud;
(i) põhiomavahendite kirjel ei lasu koormatisi ja see ei ole seotud ühegi teise tehinguga, mis — vaadelduna koos põhiomavahendite kirjega — võiks tuua kaasa selle, et kõnealune põhiomavahendite kirje ei ole direktiivi 2009/138/EÜ artikli 94 lõike 2 esimese lõiguga kooskõlas;
(j) põhiomavahendite kirjel on artiklis 71 kirjeldatud omadused, mis on artikli 69 punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete seisukohast asjakohased, kuid ta ületab artikli 82 lõikes 3 sätestatud piirmäära.
Olenemata punktist f võimaldab põhiomavahendite kirje selle kirje tagasimaksmist või tagasiostmist, kui solventsuskapitalinõue on täitmata või tagasimaksmine või tagasiostmine põhjustaks selle mittetäitmise, ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
i) järelevalveasutus on selle kirje tagasimaksmise või tagasiostmise peatamise erandlikult katkestanud;
ii) kirje vahetatakse muu, vähemalt sama kvaliteediga esimese või teise taseme omavahendite kirje vastu või konverteeritakse selleks;
iii) miinimumkapitalinõue on pärast tagasimaksmist või tagasiostmist täidetud.
2. Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata põhiomavahendite kirje vahetamist muu esimese või teise taseme põhiomavahendite kirje vastu või selleks konverteerimist või teise taseme põhiomavahendite kirje tagasimaksmist või tagasiostmist vähemalt sama kvaliteediga uuelt põhiomavahendite kirjelt saadud tulu arvelt tagasimaksmise või lunastamisena, juhul kui järelevalveasutus peab vahetamise, konverteerimise, tagasimaksmise või tagasiostmise heaks kiitma.
3. Kui miinimumkapitalinõude mittetäitmine esineb enne solventsuskapitalinõude mittetäitmist, käsitatakse lõike 1 punktide f ja g kohaldamisel viiteid solventsuskapitalinõudele viidetena miinimumkapitalinõudele.
4. Lõike 1 punkti e kohaldamisel loevad kindlustus- või edasikindlustusandjad tagasiostu ajendavat intressimäära kasvu, mis on seotud tagasiostu võimalusega, piiratuks, juhul kui kõnealune kasv kujutab endast kupongimäära ühekordset tõusu ja põhjustab algse intressimäära kasvu, mis ei ületa järgmistest näitajatest suurimat:
(a) 100 baaspunkti, millest on lahutatud algse indeksi ja tõusnud indeksi ►C1 vahetustehingu hinnavahe, ◄
(b) ►C1 50 % algsest krediidiriski hinnavahest, millest on lahutatud algse indeksi ja tõusnud indeksi vahetustehingu hinnavahe. ◄
Artikkel 74
Teise taseme lisaomavahendid — omavahendite kirjete loetelu
Ilma et see piiraks direktiivi 2009/138/EÜ artikli 96 kohaldamist, käsitatakse järgmisi lisaomavahendite kirjeid vahenditena, millel on olulisel määral direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktis b märgitud tunnuseid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi, ja need liigitatakse teise tasemesse, juhul kui neil on kõik artiklis 75 osutatud omadused:
(a) sissemaksmata ja sissenõudmata lihtaktsiakapital, mis on sissenõutav;
(b) vastastikuste ja vastastikust tüüpi kindlustusandjate sissemaksmata ja sissenõudmata algkapital, liikmete sissemaksed või samaväärsed põhiomavahendite kirjed, mis on sissenõutavad;
(c) sissemaksmata ja sissenõudmata eelisaktsiad, mis on sissenõutavad;
(d) õiguslikult siduv kohustus märkida allutatud kohustisi ja maksta nende eest nõudmise korral;
(e) akreditiivid ja garantiid, mida sõltumatu usaldusisik hoiab kindlustusvõlausaldajate nimel usalduskontodel ja mille on välja andnud direktiivi 2013/36/EL artikli 8 kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutused;
(f) akreditiivid ja garantiid, eeldusel et kirjed on sissenõutavad ja et neil ei lasu koormatisi;
(g) kõik tulevased nõuded, mida muutuvate sissemaksetega vastastikused või vastastikust tüüpi laevaomanike ühendused, kes tegelevad vaid direktiivi 2009/138/EÜ I lisa A osa punktides 6, 12 ja 17 loetletud liikidesse kuuluvate riskide kindlustamisega, võivad oma liikmetele järgneva 12 kuu jooksul täiendavate sissemaksete kujul esitada;
(h) kõik tulevased nõuded, mida vastastikused või vastastikust tüüpi ühendused võivad oma liikmetele järgneva 12 kuu jooksul täiendavate sissemaksete kujul esitada, eeldusel et need on sissenõutavad ja et neil ei lasu koormatisi;
(i) kindlustus- või edasikindlustusandja ees võetud muud õiguslikult siduvad kohustused, eeldusel et need on sissenõutavad ja et neil ei lasu koormatisi.
Artikkel 75
Teise taseme lisaomavahendid — liigitamise aluseks olevad omadused
Teise tasemesse liigitamiseks peavad artiklis 74 loetletud lisaomavahendite kirjetel olema sellise põhiomavahendite kirje omadused, mis on vastavalt artiklitele 69 ja 71 liigitatud esimesse tasemesse ja mis on sissenõutud ja sissemakstud.
Artikkel 76
Kolmanda taseme põhiomavahendid — omavahendite kirjete loetelu
Järgmisi põhiomavahendite kirjeid käsitatakse vahenditena, millel on direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktis b märgitud tunnused, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi, ja need liigitatakse kolmandasse tasemesse, juhul kui neil on kõik artiklis 77 kirjeldatud omadused:
(a) summa, mille võrra varad ületavad kohustisi ja mille väärtus on määratud direktiivi 2009/138/EÜ VI peatüki 1. ja 2. jao kohaselt; hõlmab järgmisi kirjeid:
i) vastastikuse kindlustusandja liikme allutatud sissemaksed;
ii) eelisaktsiad ja asjaomane ülekurss;
iii) summa, mis võrdub edasilükkunud tulumaksu varade netosummaga;
(b) allutatud kohustised, mille väärtus on määratud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75.
Artikkel 77
Kolmanda taseme põhiomavahendid — liigitamise aluseks olevad omadused
1. Artiklis 76 osutatud omadused on järgmised:
(a) põhiomavahendite kirje kuulub artikli 76 punkti a alapunktides i ja ii ning punktis b osutatud kirjete korral madalamasse nõudeõiguse järku kui kõigi kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute nõuded ning võlausaldajate allutamata nõuded;
(b) põhiomavahendite kirje ei sisalda aspekte, mis võivad põhjustada kindlustus- või edasikindlustusandja maksejõuetust või kiirendada tema maksejõuetuks muutumise protsessi;
(c) põhiomavahendite kirje on artikli 76 punkti a alapunktides i ja ii ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral määramata tähtajaga või selle esialgne tähtaeg on vähemalt 5 aastat ning lõpptähtajaks on esimene lepingukohane võimalus põhiomavahendite kirje tagasi maksta või tagasi osta;
(d) artikli 76 punkti a alapunktides i ja ii ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral kuulub põhiomavahendite kirje tagasimaksmisele või tagasiostmisele ainult kindlustus- või edasikindlustusandja valikul ning järelevalveasutus peab põhiomavahendite kirje tagasimaksmise või tagasiostmise eelnevalt heaks kiitma;
(e) põhiomavahendite kirje võib artikli 76 punkti a alapunktides i ja ii ning punktis b osutatud kirjete korral sisaldada piiratud stiimuleid kõnealuse põhiomavahendite kirje tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks;
(f) kui solventsuskapitalinõue on täitmata või tagasimaksmine või tagasiostmine põhjustaks selle mittetäitmise, on artikli 76 punkti a alapunktides i ja ii ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral ette nähtud tagasimaksmise või tagasiostmise peatamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab solventsuskapitalinõude ning tagasimaksmine või tagasiostmine ei too kaasa solventsuskapitalinõude mittetäitmist;
(g) kui miinimumkapitalinõue on täitmata või väljamaksete tegemine põhjustaks selle mittetäitmise, on artikli 76 punkti a alapunktides i ja ii ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral ette nähtud väljamaksete edasilükkamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab miinimumkapitalinõude ning väljamaksete tegemine ei too kaasa miinimumkapitalinõude mittetäitmist;
(h) põhiomavahendite kirjel ei lasu koormatisi ja see ei ole seotud ühegi teise tehinguga, mis võiks kahjustada omadusi, mis käesoleva artikli kohaselt peavad kirjel olema.
Olenemata punktist f võimaldab põhiomavahendite kirje selle kirje tagasimaksmist või tagasiostmist, kui solventsuskapitalinõue on täitmata või tagasimaksmine või tagasiostmine põhjustaks selle mittetäitmise, ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
i) järelevalveasutus on selle kirje tagasimaksmise või tagasiostmise peatamise erandlikult katkestanud;
ii) kirje vahetatakse muu, esimese või teise taseme või vähemalt sama kvaliteediga kolmanda taseme omavahendite kirje vastu või konverteeritakse selleks;
iii) miinimumkapitalinõue on pärast tagasimaksmist või tagasiostmist täidetud.
2. Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata põhiomavahendite kirje vahetamist muu esimese, teise või kolmanda taseme põhiomavahendite kirje vastu või selleks konverteerimist või kolmanda taseme põhiomavahendite kirje tagasimaksmist või tagasiostmist vähemalt sama kvaliteediga uuelt põhiomavahendite kirjelt saadud tulu arvelt tagasimaksmise või tagasiostmisena, juhul kui järelevalveasutus peab vahetamise, konverteerimise, tagasimaksmise või tagasiostmise heaks kiitma.
3. Kui miinimumkapitalinõude mittetäitmine esineb enne solventsuskapitalinõude mittetäitmist, käsitatakse lõike 1 punkti f kohaldamisel viiteid solventsuskapitalinõudele viidetena miinimumkapitalinõudele.
4. Lõike 1 punkti e kohaldamisel loevad kindlustus- või edasikindlustusandjad tagasiostu ajendavat intressimäära kasvu, mis on seotud tagasiostu võimalusega, piiratuks, juhul kui kõnealune kasv kujutab endast kupongimäära ühekordset tõusu ja põhjustab algse intressimäära kasvu, mis ei ületa järgmistest näitajatest suurimat:
(a) 100 baaspunkti, millest on lahutatud algse indeksi ja tõusnud indeksi ►C1 vahetustehingu hinnavahe, ◄
(b) ►C1 50 % algsest krediidiriski hinnavahest, millest on lahutatud algse indeksi ja tõusnud indeksi vahetustehingu hinnavahe. ◄
Artikkel 78
Kolmanda taseme lisaomavahendid — omavahendite kirjete loetelu
Lisaomavahendite kirjed, mille järelevalveasutus on kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 90 heaks kiitnud ja millel ei ole kõiki artiklis 75 osutatud omadusi, liigitatakse kolmanda taseme lisaomavahenditeks.
Artikkel 79
Omavahendite kirjete hindamise ja liigitamise heakskiitmine järelevalveasutuste poolt
1. Ilma et see piiraks direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 kohaldamist, käsitab kindlustus- või edasikindlustusandja omavahendite kirjet, mis ei kuulu artiklites 69, 72, 74, 76 ja 78 loetletud omavahendite kirjete hulka, omavahendina üksnes siis, kui järelevalveasutuselt on saadud heakskiit kirje hindamisele ja liigitamisele.
2. Järelevalveasutus hindab selliste omavahendite kirjete hindamise ja liigitamise heakskiitmisel, mis ei kuulu artiklites 69, 72, 74, 76 ja 78 loetletud omavahendite kirjete hulka, kindlustus- või edasikindlustusandja edastatud dokumentide põhjal järgmisi asjaolusid:
(a) kui kindlustus- või edasikindlustusandja taotleb heakskiitu esimesse tasemesse liigitamisele, kas põhiomavahendite kirjel on olulisel määral direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktides a ja b märgitud tunnuseid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi;
(b) kui kindlustus- või edasikindlustusandja taotleb teise taseme põhiomavahenditeks liigitamist, kas põhiomavahendite kirjel on olulisel määral direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktis b märgitud tunnuseid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi;
(c) kui kindlustus- või edasikindlustusandja taotleb teise taseme lisaomavahenditeks liigitamist, kas lisaomavahendite kirjel on olulisel määral direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktides a ja b märgitud tunnuseid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi;
(d) kui kindlustus- või edasikindlustusandja taotleb kolmanda taseme põhiomavahenditeks liigitamist, kas põhiomavahendite kirjel on direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktis b märgitud tunnuseid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi;
(e) põhiomavahendite kirje lepingutingimuste õiguslik jõustatavus kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides;
(f) kas põhiomavahendite kirje on täielikult sisse makstud.
3. Põhiomavahendite kirjed, mis ei kuulu artiklites 69, 72 ja 76 loetletud omavahendite kirjete hulka, liigitatakse esimese taseme põhiomavahenditeks üksnes siis, kui need on täielikult sisse makstud.
4. Nende omavahendite kirjete kaasamise suhtes, mille järelevalveasutus on kooskõlas käesoleva artikliga heaks kiitnud, kohaldatakse artiklis 82 sätestatud kvantitatiivseid piiranguid.
3. JAGU
Omavahendite nõuetekohasus
Artikkel 80
Kohandamisi vajavad eraldatud vahendite kogumid
1. Artikli 70 lõike 1 punktis e osutatud korrigeerimisreservi tuleb vähendada, kui eraldatud vahendite kogumisse kuuluvatel põhiomavahendite kirjetel on tegevuse jätkuvuse korral kahjumi täieliku katmise võime vähenenud seetõttu, et kindlustus- või edasikindlustusandja sees puudub ülekantavus ühel järgmistest põhjustest:
(a) kirjet saab kasutada üksnes kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustus- või edasikindlustuslepingute teatava kindlaksmääratud osa kahjumi katmiseks;
(b) kirjet saab kahjumi katmiseks kasutada üksnes teatavate kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute puhul;
(c) kirjet saab kasutada üksnes sellise kahjumi katmiseks, mis tuleneb teatavatest riskidest või kohustistest.
2. Lõikes 1 osutatud omavahendite kirjed (edaspidi „piiratud omavahendite kirjed”) ei sisalda aktsionäride tulevaste ülekannete väärtust.
Artikkel 81
Eraldatud vahendite kogumite ja kattuvuse kohanduse portfellide kohandamine
1. Korrigeerimisreservi arvutamisel vähendavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad artikli 70 kohast summat, mille võrra varad ületavad kohustisi, võrreldes järgmisi summasid:
(a) piiratud omavahendite kirjete suurus eraldatud vahendite kogumis või kattuvuse kohanduse portfellis;
(b) tinglik solventsuskapitalinõue eraldatud vahendite kogumi või kattuvuse kohanduse portfelli puhul.
Kui kindlustus- või edasikindlustusandja arvutab solventsuskapitalinõude standardvalemiga, arvutatakse tinglik solventsuskapitalinõue vastavalt artiklile 217.
Kui kindlustus- või edasikindlustusandja arvutab solventsuskapitalinõude sisemudeliga, arvutatakse tinglik solventsuskapitalinõue sama sisemudeliga, justkui kindlustus- või edasikindlustusandja tegeleks ainult eraldatud vahendite kogumis või kattuvuse kohanduse portfellis kajastatud tegevusega.
2. Erandina lõikest 1 võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad juhul, kui varad, kohustised ja risk eraldatud vahendite kogumis ei ole olulised, vähendada korrigeerimisreservi piiratud omavahendite kirjete kogusuuruse võrra.
Artikkel 82
Esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite suhtes kohaldatavad nõuded ja piirangud
1. Solventsuskapitalinõude täitmisega seoses kohaldatakse teise ja kolmanda taseme omavahendite nõuetekohase summa suhtes kõiki järgmisi kvantitatiivseid piiranguid:
(a) esimese taseme omavahendite nõuetekohane summa moodustab solventsuskapitalinõudest vähemalt poole;
(b) kolmanda taseme omavahendite nõuetekohane summa moodustab solventsuskapitalinõudest vähem kui 15 %;
(c) teise ja kolmanda taseme omavahendite nõuetekohane summa kokku ei moodusta solventsuskapitalinõudest rohkem kui 50 %.
2. Miinimumkapitalinõuete täitmisega seoses kohaldatakse teise taseme omavahendite nõuetekohase summa suhtes kõiki järgmisi kvantitatiivseid piiranguid:
(a) esimese taseme omavahendite nõuetekohane summa moodustab miinimumkapitalinõudest vähemalt 80 %;
(b) teise taseme omavahendite nõuetekohane summa ei moodusta miinimumkapitalinõudest rohkem kui 20 %.
3. Lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a osutatud piiranguid arvesse võttes moodustab järgmiste põhiomavahendite kirjete kogusumma esimese taseme omavahendite kogusummast vähem kui 20 %:
(a) kirjed, millele on osutatud artikli 69 punkti a alapunktis iii;
(b) kirjed, millele on osutatud artikli 69 punkti a alapunktis v;
(c) kirjed, millele on osutatud artikli 69 punktis b;
(d) kirjed, mis kuuluvad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 308b lõikes 9 sätestatud üleminekukorra kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka.
V PEATÜKK
SOLVENTSUSKAPITALINÕUDE STANDARDVALEM
1. JAGU
Üldsätted
Artikkel 83
1. Kui põhisolventsuskapitalinõude mooduli või alammooduli arvutamine põhineb stsenaariumi mõjul kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahenditele, kasutatakse arvutamisel kõiki järgmisi eeldusi:
(a) stsenaarium ei muuda tehnilistes eraldistes sisalduva riskimarginaali suurust;
(b) stsenaarium ei muuda edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste väärtust;
(c) stsenaarium ei muuda tehnilistes eraldistes sisalduvate tuleviku määramata hüvitiste väärtust;
(d) kindlustus- või edasikindlustusandja ei tee stsenaariumi ajal juhtimisotsuseid.
2. Nende tehniliste eraldiste arvutamine, mis tulenevad selle mõju kindlaksmääramisest, mida stsenaarium avaldab kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahenditele ja millele on osutatud lõikes 1, ei muuda tuleviku määramata hüvitiste väärtust ja selles võetakse arvesse kõike alljärgnevat:
(a) ilma et see piiraks lõike 1 punkti d kohaldamist, stsenaariumi järel tulevikus tehtavad juhtimisotsused, eeldusel et need vastavad artiklile 23;
(b) stsenaariumi või punktis a osutatud juhtimisotsuste igasugune oluline negatiivne mõju tõenäosusele, et kindlustusvõtjad kasutavad lepingus sisalduvat valikuõigust.
3. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad nende tehniliste eraldiste arvutamisel, mis tulenevad stsenaariumi mõju kindlaksmääramisest ja millele on osutatud lõikes 1, kasutada lihtsustatud meetodeid, tingimusel et lihtsustatud meetod ei põhjusta solventsuskapitalinõude väärkajastamist, mis võib mõjutada solventsuskapitalinõuet puudutava teabe kasutaja otsuseid või kaalutlusi, välja arvatud juhul, kui solventsuskapitalinõue on lihtsustatud arvutuse kohaselt suurem kui standardvalemiga leitud nõue.
4. Lõikes 1 osutatud stsenaariumi mõju kindlaksmääramisest tulenevate varade ja kohustiste arvutamisel võetakse arvesse stsenaariumi mõju kindlustus- või edasikindlustusandja nende asjaomaste riskimaandamismeetmete väärtusele, mis vastavad artiklitele 209–215.
5. Kui stsenaarium põhjustaks kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendite suurenemise, põhineb mooduli või alammooduli arvutamine eeldusel, et stsenaarium ei avalda põhiomavahenditele mingit mõju.
Artikkel 84
1. Solventsuskapitalinõue arvutatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate kõigi alusvarade ja muude fondide vormis investeeringute kõigi alusvarade põhjal (aluspositsioonide arvessevõtmise meetod).
2. Aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, millele on osutatud lõikes 1, kasutatakse ka järgmistel juhtudel:
(a) kaudne avatus tururiskile, v.a ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad ja fondide vormis investeeringud;
(b) kaudne avatus kindlustusriskile;
(c) kaudne avatus vastaspoole riskile.
3. Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate või fondide vormis investeeringute puhul ei saa aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kasutada, võib solventsuskapitalinõude arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või fondi alusvara sihtpaigutuse põhjal, eeldusel et sihtpaigutus on kindlustus- või edasikindlustusandja jaoks kasutatav sellisel detailsuse tasemel, mis on standardvalemi kõigi asjaomaste alammoodulite ja stsenaariumide arvutamiseks vajalik, ja et alusvarasid hallatakse rangelt kõnealuse sihtpaigutuse kohaselt. Kõnealuse arvutuse tegemisel võib kasutada andmete rühmitamist, eeldusel et seda tehakse konservatiivselt ja et see ei hõlma kindlustus- või edasikindlustusandja varade koguväärtusest rohkem kui 20 %.
4. Lõiget 2 ei kohaldata direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja lõike 2 kohastesse seotud ettevõtjatesse tehtud investeeringute puhul.
Artikkel 85
Piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste puhul on liigitamise tingimuseks see, et nende iseseisvast maksukogumisõigusest tulenevalt ei ole nende ja keskvalitsuse suhtes olevate riskipositsioonide riskis erinevusi ja olemas on konkreetsed institutsioonilised meetmed, millega vähendatakse makseviivituse riski.
Artikkel 86
Olenemata artikli 210 lõikest 2, võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad siis, kui nad kasutavad kindlustusriski ülekandmiseks edasikindlustuslepinguid või eriotstarbelisi varakogumeid, mille puhul esineb kindlustusriski ja riskimaandamismeetme vahelisest valuutade erinevusest tulenev oluline alusrisk, võtta standardvalemiga solventsuskapitalinõude arvutamisel arvesse riskimaandamismeedet, eeldusel et riskimaandamismeede vastab artiklile 209, artikli 210 lõigetele 1, 3 ja 4 ning artiklile 211 ja et arvutus tehakse alljärgnevalt:
a) kindlustusriski ja riskimaandamismeetme vahelisest valuutade erinevusest tulenev alusrisk võetakse arvesse standardvalemi asjaomases kindlustusriski moodulis, alammoodulis või stsenaariumis kõige detailsemal tasemel, lisades asjaomase mooduli, alammooduli või stsenaariumi kohaselt arvutatud kapitalinõudele 25 % järgmiste elementide vahelisest erinevusest:
i) hüpoteetiline kapitalinõue asjaomase kindlustusriski mooduli, alammooduli või stsenaariumi jaoks, mis tuleneks artiklis 188 osutatud stsenaariumi samaaegsest esinemisest;
ii) kapitalinõue asjaomase kindlustusriski mooduli, alammooduli või stsenaariumi jaoks;
b) kui riskimaandamismeede katab rohkem kui ühe mooduli, alammooduli või stsenaariumi, tehakse punktis a osutatud arvutus iga mooduli, alammooduli ja stsenaariumi puhul. Nendest arvutustest tulenev kapitalinõue ei ole suurem kui 25 % mitteproportsionaalse edasikindlustuse lepingu või eriotstarbelise varakogumi maht.
Artikkel 87
Põhisolventsuskapitalinõue hõlmab immateriaalse vara riskiga seotud riskimoodulit ja võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa, Corri,j , SCRi ja SCRj vastavad määratlusele direktiivi 2009/138/EÜ IV lisa lõikes 1;
(b) SCRintangibles tähistab immateriaalse vara riski kapitalinõuet, millele on osutatud artiklis 203.
Artikkel 88
Proportsionaalsus
1. Artikli 109 kohaldamisel teevad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kindlaks, kas lihtsustatud arvutus on proportsionaalne riskide laadi, ulatuse ja keerukusega, teostades hindamise, mis hõlmab kõike alljärgnevat:
(a) kindlustus- või edasikindlustusandja asjaomasesse moodulisse või alammoodulisse kuuluvate riskide laadi, ulatuse ja keerukuse hindamine;
(b) ►C1 selle lihtsustatud arvutuse tulemustes sisalduva vea vastavalt vajadusele kas kvalitatiivne või kvantitatiivne hindamine, mis tuleneb järgmistest elementidest hälbimisest: ◄
i) lihtsustatud arvutuse aluseks olevad riskiga seotud eeldused;
ii) punktis a osutatud hindamise tulemused.
2. Lihtsustatud arvutust ei käsitata riskide laadi, ulatuse ja keerukusega proportsionaalsena, kui lõike 2 punktis b osutatud viga põhjustab solventsuskapitalinõude väärkajastamist, mis võib mõjutada solventsuskapitalinõuet puudutava teabe kasutaja otsuseid või kaalutlusi, välja arvatud juhul, kui solventsuskapitalinõue on lihtsustatud arvutuse kohaselt suurem kui standardarvutuse kohaselt.
Artikkel 89
Üldsätted kaptiivkindlustusandjate ja kaptiivedasikindlustusandjate jaoks ette nähtud lihtsustuste kohta
Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 lõigetes 2 ja 5 määratletud kaptiivkindlustusandjad ja kaptiivedasikindlustusandjad [direktiivis 2009/138/EÜ „emaettevõtja riske kindlustav tütarettevõtja” ja „emaettevõtja riske edasi kindlustav tütarettevõtja”] võivad kasutada käesoleva määruse artiklites 90, 103, 105 ja 106 sätestatud lihtsustatud arvutusi siis, kui järgitakse käesoleva määruse artiklit 88 ja täidetud on kõik järgmised nõuded:
(a) ►C1 seoses kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja kindlustuslepingust tulenevate kohustustega ◄ on kõik kindlustatud ja soodustatud isikud selle grupi juriidilised isikud, kuhu kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja kuulub;
(b) ►C1 seoses kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja edasikindlustuslepingust tulenevate kohustustega ◄ on kõik edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste aluseks olevate kindlustuslepingute kohaselt kindlustatud ja soodustatud isikud selle grupi juriidilised isikud, kuhu kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja kuulub;
(c) kindlustuslepingust tulenevad kohustused ja edasikindlustuslepingust tulenevate kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja kohustuste aluseks olevad kindlustuslepingud ei ole seotud ühegi kohustusliku vastutuskindlustusega.
Artikkel 90
Kaptiivkindlustusandjate ja kaptiivedasikindlustusandjate kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
1. Kui artikleid 88 ja 89 järgitakse, võivad kaptiivkindlustusandjad ja kaptiivedasikindlustusandjad arvutada kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski kapitalinõude järgmiselt:
,
kus summa s hõlmab kõiki II lisas sätestatud segmente.
2. Lõike 1 kohaldamisel võrdub II lisas sätestatud segmendi s kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski kapitalinõue järgmisega:
kus:
(a) V(prem,s) tähistab segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdikut, mis on leitud vastavalt artikli 116 lõikele 3;
(b) V(res,s) tähistab segmendi tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut, mis on leitud vastavalt artikli 116 lõikele 6.
Artikkel 91
Elukindlustuse suremusriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada elukindlustuse suremusriski kapitalinõude järgmiselt:
kus positiivse riskikapitaliga kindlustus- ja edasikindlustuslepingute puhul
(a) CAR tähistab kogu riskikapitali, st kõigi lepingute lõikes — olenevalt sellest, kumb on suurem — kas nulli või alljärgnevate elementide vahet:
i) järgmiste elementide summa:
— summa, mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute surma korral praegu pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;
— nende summade eeldatav nüüdisväärtus, mis ei ole hõlmatud eelmise punktiga ja mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute kohese surma korral tulevikus pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;
ii) parim hinnang vastavate kohustuste kohta pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;
(b) q tähistab kindlustatud isikute eeldatavat keskmist suremusmäära järgmise 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;
(c) n tähistab selliste surma korral tehtavate maksete modifitseeritud kestust aastates, mis kajastuvad parimas hinnangus;
(d) ik tähistab artiklis 43 osutatud asjakohase riskivaba intressikõvera annualiseeritud hetkemäära tähtajani k.
Artikkel 92
Elukindlustuse üleelamisriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada elukindlustuse üleelamisriski kapitalinõude järgmiselt:
kus artikli 138 lõikes 2 osutatud kindlustuslepingute puhul:
(a) q tähistab kindlustatud isikute eeldatavat keskmist suremusmäära järgmise 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;
(b) n tähistab selliste soodustatud isikutele tehtavate maksete modifitseeritud kestust aastates, mis kajastuvad parimas hinnangus;
(c) ►C1 BElong tähistab üleelamisriskiga seotud kohustuste parimat hinnangut. ◄
Artikkel 93
Elukindlustuse töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada elukindlustuse töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõude järgmiselt:
SCRdisability-morbidity = |
|
kus positiivse riskikapitaliga kindlustus- ja edasikindlustuslepingute puhul:
(a) CAR1 tähistab kogu riskikapitali, st kõigi lepingute lõikes — olenevalt sellest, kumb on suurem — kas nulli või järgmiste elementide vahet:
i) järgmiste elementide summa:
— summa, mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute surma või töövõimetuse korral praegu pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;
— nende summade eeldatav nüüdisväärtus, mis ei ole hõlmatud eelmise punktiga ja mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute kohese surma või töövõimetuse korral tulevikus pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;
ii) parim hinnang vastavate kohustuste kohta pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;
(b) CAR2 tähistab punktis a määratletud kogu riskikapitali 12 kuu möödumisel;
(c) d1 tähistab eeldatavat keskmist töövõimetuse-haigestumuse määra järgmise 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;
(d) d2 tähistab eeldatavat keskmist töövõimetuse-haigestumuse määra järgmisele 12 kuule järgneva 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;
(e) n tähistab selliste töövõimetuse-haigestumuse korral tehtavate maksete modifitseeritud kestust, mis kajastuvad parimas hinnangus;
(f) t tähistab eeldatavat lepingute lõpetamise määra järgmise 12 kuu jooksul;
(g) ►C1 BEdis tähistab töövõimetusega-haigestumusega seotud kohustuste parimat hinnangut. ◄
Artikkel 94
Elukindlustuskulude riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada elukindlustuskulude riski kapitalinõude järgmiselt:
kus:
(a) EI tähistab elukindlustuslepingust või elukindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste (v.a tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused) teenindamisega kaasnenud kulusid möödunud aastal;
(b) n tähistab selliste rahavoogude modifitseeritud kestust aastates, ►C1 mis kajastuvad kõnealuste kohustuste parimas hinnangus; ◄
(c) i tähistab kõnealuseid kohustusi kajastava parima hinnangu arvutuses sisalduvat kaalutud keskmist inflatsioonimäära; kaalud põhinevad sealjuures nende kulude nüüdisväärtusel, mida sisaldab elukindlustuslepingutest tulenevate praeguste kohustuste teenindamist kajastava parima hinnangu arvutus.
Artikkel 95
Kindlustuslepingute katkemise määra püsiva mõjuga muutuste kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
1. Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada kindlustuslepingute katkemise määra püsiva mõjuga suurenemise riski kapitalinõude järgmiselt:
kus:
(a) lup tähistab kas positiivse ülesütlemise tulemiga lepingute keskmist katkemise määra või 67 %, olenevalt sellest, kumb neist on suurem;
(b) nup tähistab sellist keskmist ajavahemikku aastates, mille jooksul positiivse ülesütlemise tulemiga lepingud ammenduvad;
(c) Sup tähistab positiivsete lepingu ülesütlemise tulemite summat.
2. Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada kindlustuslepingute katkemise määra püsiva mõjuga vähenemise riski kapitalinõude järgmiselt:
kus:
(a) ldown tähistab kas negatiivse ülesütlemise tulemiga lepingute keskmist katkemise määra või 40 %, olenevalt sellest, kumb neist on suurem;
(b) ndown tähistab sellist keskmist ajavahemikku aastates, mille jooksul negatiivse ülesütlemise tulemiga lepingud ammenduvad;
(c) Sdown tähistab negatiivsete lepingu ülesütlemise tulemite summat.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kindlustuslepingu ülesütlemise tulem on järgmiste elementide vahe:
(a) summa, mida kindlustusandja maksaks praegu, kui kindlustusvõtja lepingu katkestaks, millest on maha arvatud kõik kindlustusvõtjatelt või vahendajatelt sissenõutavad summad;
(b) tehniliste eraldiste suurus ilma riskimarginaalita.
Artikkel 96
Elukindlustuse katastroofiriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada elukindlustuse katastroofiriski kapitalinõude järgmiselt:
kus:
(a) summa hõlmab kõiki positiivse riskikapitaliga lepinguid;
(b) CARi tähistab lepingu i riskikapitali, st — olenevalt sellest, kumb on suurem — kas nulli või alljärgnevate elementide vahet:
i) järgmiste elementide summa:
— summa, mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute surma korral praegu pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;
— nende summade eeldatav nüüdisväärtus, mis ei ole hõlmatud eelmise punktiga ja mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute kohese surma korral tulevikus pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;
ii) parim hinnang vastavate kohustuste kohta pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist.
Artikkel 97
Tervisekindlustuse suremusriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada tervisekindlustuse suremusriski kapitalinõude järgmiselt:
kus positiivse riskikapitaliga kindlustus- ja edasikindlustuslepingute puhul:
(a) CAR tähistab kogu riskikapitali, st iga lepingu puhul — olenevalt sellest, kumb on suurem — kas nulli või järgmiste elementide vahet:
i) järgmiste elementide summa:
— summa, mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute surma korral praegu pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;
— nende summade eeldatav nüüdisväärtus, mis ei ole hõlmatud eelmise punktiga ja mida kindlustus- ja edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute kohese surma korral tulevikus pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;
ii) parim hinnang vastavate kohustuste kohta pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;
(b) q tähistab kindlustatud isikute eeldatavat keskmist suremusmäära järgmise 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;
(c) n tähistab selliste surma korral tehtavate maksete modifitseeritud kestust aastates, mis kajastuvad parimas hinnangus;
(d) ik tähistab artiklis 43 osutatud asjakohase riskivaba intressikõvera annualiseeritud hetkemäära tähtajani k.
Artikkel 98
Tervisekindlustuse üleelamisriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada tervisekindlustuse üleelamisriski kapitalinõude järgmiselt:
kus artikli 138 lõikes 2 osutatud kindlustuslepingute puhul:
(a) q tähistab kindlustatud isikute eeldatavat keskmist suremusmäära järgmise 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;
(b) n tähistab selliste soodustatud isikutele tehtavate maksete modifitseeritud kestust aastates, mis kajastuvad parimas hinnangus;
(c) ►C1 BElong tähistab üleelamisriskiga seotud kohustuste parimat hinnangut. ◄
Artikkel 99
Ravikulude töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada ravikulude töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõude järgmiselt:
kus:
(a) MP tähistab ravikulukindlustuslepingust või ravikulukindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate möödunud aasta kohustustega kaasnenud ravikulude hüvitisi möödunud aastal;
(b) n tähistab selliste rahavoogude modifitseeritud kestust aastates, ►C1 mis kajastuvad kõnealuste kohustuste parimas hinnangus; ◄
(c) i tähistab ravikulude hüvitiste keskmist inflatsioonimäära, mis sisaldub kõnealuseid kohustusi kajastava parima hinnangu arvutuses; kaalud põhinevad nende ravikulude hüvitiste nüüdisväärtusel, mida sisaldab kõnealuseid kohustusi kajastava parima hinnangu arvutus.
Artikkel 100
Töövõimetuse-haigestumusega seotud sissetuleku kaotuse riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada töövõimetuse-haigestumusega seotud sissetuleku kaotuse riski kapitalinõude järgmiselt:
SCRincome-protection-disability-morbidity = |
|
kus positiivse riskikapitaliga kindlustus- ja edasikindlustuslepingute puhul:
(a) CAR 1 tähistab kogu riskikapitali, st kõigi lepingute lõikes — olenevalt sellest, kumb on suurem — kas nulli või alljärgnevate elementide vahet:
i) järgmiste elementide summa:
— summa, mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute surma või töövõimetuse korral praegu pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;
— nende summade eeldatav nüüdisväärtus, mis ei ole hõlmatud eelmise punktiga ja mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute kohese surma või töövõimetuse korral tulevikus pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;
ii) parim hinnang vastavate kohustuste kohta pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;
(b) CAR 2 tähistab punktis a määratletud kogu riskikapitali 12 kuu möödumisel;
(c) d 1 tähistab eeldatavat keskmist töövõimetuse-haigestumuse määra järgmise 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;
(d) d 2 tähistab eeldatavat keskmist töövõimetuse-haigestumuse määra järgmisele 12 kuule järgneva 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;
(e) n tähistab selliste töövõimetuse-haigestumuse korral tehtavate maksete modifitseeritud kestust, mis kajastuvad parimas hinnangus;
(f) t tähistab eeldatavat lepingute lõpetamise määra järgmise 12 kuu jooksul;
(g) ►C1 BEdis tähistab töövõimetusega-haigestumusega seotud kohustuste parimat hinnangut. ◄
Artikkel 101
Tervisekindlustuskulude riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada tervisekindlustuskulude riski kapitalinõude järgmiselt:
kus:
(1) EI tähistab tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste teenindamisega kaasnenud kulusid möödunud aastal;
(2) n tähistab selliste rahavoogude modifitseeritud kestust aastates, ►C1 mis kajastuvad kõnealuste kohustuste parimas hinnangus; ◄
(3) i tähistab kõnealuseid kohustusi kajastava parima hinnangu arvutuses sisalduvat kaalutud keskmist inflatsioonimäära, mida on kaalutud nende kulude nüüdisväärtusega, mida sisaldab tervisekindlustuslepingutest tulenevate praeguste kohustuste teenindamist kajastava parima hinnangu arvutus.
Artikkel 102
SLT tervisekindlustuslepingute katkemise riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
1. Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada kindlustuslepingute katkemise määra püsiva mõjuga suurenemise riski kapitalinõude, millele on osutatud artikli 159 lõike 1 punktis a, järgmiselt:
kus:
(a) lup tähistab kas positiivse ülesütlemise tulemiga lepingute keskmist katkemise määra või 83 %, olenevalt sellest, kumb neist on suurem;
(b) nup tähistab sellist keskmist ajavahemikku aastates, mille jooksul positiivse ülesütlemise tulemiga lepingud ammenduvad;
(c) Sup tähistab positiivsete lepingu ülesütlemise tulemite summat.
2. Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada kindlustuslepingute katkemise määra püsiva mõjuga vähenemise riski kapitalinõude, millele on osutatud artikli 159 lõike 1 punktis b, järgmiselt:
kus:
(a) ldown tähistab negatiivse ülesütlemise tulemiga lepingute keskmist katkemise määra;
(b) ndown tähistab sellist keskmist ajavahemikku aastates, mille jooksul negatiivse ülesütlemise tulemiga lepingud ammenduvad;
(c) Sdown tähistab negatiivsete lepingu ülesütlemise tulemite summat.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kindlustuslepingu ülesütlemise tulem on järgmiste elementide vahe:
(a) summa, mida kindlustusandja maksaks praegu, kui kindlustusvõtja lepingu katkestaks, millest on maha arvatud kõik kindlustusvõtjatelt või vahendajatelt sissenõutavad summad;
(b) tehniliste eraldiste suurus ilma riskimarginaalita.
Artikkel 103
Kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja intressiriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
1. Kui artikleid 88 ja 89 järgitakse, võivad kaptiivkindlustusandjad ja kaptiivedasikindlustusandjad arvutada intressiriski kapitalinõude, millele on osutatud artiklis 165, järgmiselt:
(a) intressimäärade intressikõveral suurenemise riski kapitalinõuete summa vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 iga valuuta puhul;
(b) intressimäärade intressikõveral vähenemise riski kapitalinõuete summa vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 iga valuuta puhul.
2. Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaldamisel võrdub intressimäärade intressikõveral suurenemise riski kapitalinõue konkreetse valuuta puhul järgmisega:
kus:
(a) esimene summa hõlmab igat käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud tähtaja vahemikku i;
(b) MVALi tähistab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 kohast varade väärtust, millest on maha arvatud kohustised, v.a tehnilised eraldised tähtaja vahemiku i puhul;
(c) duri tähistab tähtaja vahemiku i lihtsustatud kestust;
(d) ratei tähistab asjaomast riskivaba intressimäära tähtaja vahemiku i lihtsustatud kestuse puhul;
(e) stress(i,up) tähistab intressimäära suhtelist tõususurvet tähtaja vahemiku i lihtsustatud kestuse puhul;
(f) teine summa hõlmab kõiki käesoleva määruse I lisa kohaseid äriliine;
(g) BElob tähistab parimat hinnangut äriliini lob puhul;
(h) durlob tähistab modifitseeritud kestust äriliini lob parima hinnangu puhul;
(i) ratelob tähistab asjaomast riskivaba intressimäära äriliini lob modifitseeritud kestuse puhul;
(j) stress(lob,up) tähistab intressimäära suhtelist tõususurvet modifitseeritud kestuse durlob puhul.
3. Käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaldamisel võrdub intressimäärade intressikõveral vähenemise riski kapitalinõue konkreetse valuuta puhul järgmisega:
kus:
(a) esimene summa hõlmab igat lõikes 4 sätestatud tähtaja vahemikku i;
(b) MVALi tähistab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 kohast varade väärtust, millest on maha arvatud kohustised, v.a tehnilised eraldised tähtaja vahemiku i puhul;
(c) duri tähistab tähtaja vahemiku i lihtsustatud kestust;
(d) ratei tähistab asjaomast riskivaba intressimäära tähtaja vahemiku i lihtsustatud kestuse puhul;
(e) stress(i,down) tähistab intressimäära suhtelist langussurvet tähtaja vahemiku i lihtsustatud kestuse puhul;
(f) teine summa hõlmab kõiki käesoleva määruse I lisa kohaseid äriliine;
(g) BElob tähistab parimat hinnangut äriliini lob puhul;
(h) durlob tähistab modifitseeritud kestust äriliini lob parima hinnangu puhul;
(i) ratelob tähistab asjaomast riskivaba intressimäära äriliini lob modifitseeritud kestuse puhul;
(j) stress(lob, down) tähistab intressimäära suhtelist langussurvet modifitseeritud kestuse durlob puhul.
4. Tähtaja vahemikud i ja lihtsustatud kestus duri , millele on viidatud lõike 2 punktides a ja c ning lõike 3 punktides a ja c, on järgmised:
(a) kuni üheaastase tähtaja puhul on lihtsustatud kestus 0,5 aastat;
(b) 1–3aastase tähtaja puhul on lihtsustatud kestus 2 aastat;
(c) 3–5aastase tähtaja puhul on lihtsustatud kestus 4 aastat;
(d) 5–10aastase tähtaja puhul on lihtsustatud kestus 7 aastat;
(e) üle 10aastase tähtaja puhul on lihtsustatud kestus 12 aastat.
Artikkel 104
Võlakirjade ja laenude hinnavaheriski lihtsustatud arvutamine
1. Kui artiklit 88 järgitakse, võib kindlustus- või edasikindlustusandja arvutada hinnavaheriski kapitalinõude, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 176, järgmiselt:
kus:
(a) SCRbonds tähistab võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet;
(b) MVbonds tähistab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 kohast varade väärtust, mille suhtes kohaldatakse võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet;
(c) %MVi bonds tähistab varade portfelli seda osa, mille suhtes kohaldatakse võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet ja mis vastab krediidikvaliteedi astmele i, kui nende varade jaoks on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang;
(d) %MVbonds norating tähistab varade portfelli seda osa, mille suhtes kohaldatakse võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet ja mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav;
(e) duri ja durnorating tähistavad nende varade modifitseeritud kestust aastates, mille suhtes kohaldatakse võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet ja mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav;
(f) stressi tähistab järgmise kahe näitaja lõike 2 kohast funktsiooni: krediidikvaliteedi aste i ja nende varade modifitseeritud kestus (aastates), mille suhtes kohaldatakse võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet ja mis vastavad krediidikvaliteedi astmele i;
(g) ΔLiabul
tähistab suurenemist tehnilistes eraldistes, millest on maha arvatud riskimarginaal selliste lepingute puhul, kus kindlustusvõtjad kannavad valikuõiguste ja tagatistega investeerimisriski, mis tekiks nende varade väärtuse kohesest vähenemisest, mille suhtes kohaldatakse võlakirjade hinnavaheriski kapitalinõuet:
.
2. stressi
, millele osutatakse lõike 1 punktis f, võrdub iga krediidikvaliteedi astme i puhul järgmisega:
, kus duri
on nende varade modifitseeritud kestus aastates, mille suhtes kohaldatakse võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet ja mis vastavad krediidikvaliteedi astmele i, ning bi
määratakse kindlaks vastavalt järgmisele tabelile.
Krediidikvaliteedi aste i |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
b i |
0,9 % |
1,1 % |
1,4 % |
2,5 % |
4,5 % |
7,5 % |
7,5 % |
3. durnorating millele osutatakse lõike 1 punktis e, ja duri , millele osutatakse lõikes 2, ei ole lühemad kui üks aasta.
Artikkel 105
Kaptiivkindlustusandjate või kaptiivedasikindlustusandjate võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
Kui artikleid 88 ja 89 järgitakse, võivad kaptiivkindlustusandjad või kaptiivedasikindlustusandjad lähtuda artiklis 176 osutatud hinnavaheriski kapitalinõude arvutamisel eeldusest, et kõikidele varadele määratakse krediidikvaliteedi aste 3.
Artikkel 106
Kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja turu kontsentratsiooniriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine
Kui artikleid 88 ja 89 järgitakse, võivad kaptiivkindlustusandjad ja kaptiivedasikindlustusandjad kasutada kontsentratsiooniriski kapitalinõude arvutamisel kõiki järgmisi eeldusi:
(1) artikli 184 lõikes 2 osutatud arvutusalusest võib jätta välja kaptiivkindlustusandjate või kaptiivedasikindlustusandjate grupisisesed varakogumid, kui olemas on õiguslikult jõustatavad lepingutingimused, millega tagatakse kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja kohustiste tasaarvestamine nende grupisiseste riskipositsioonidega, mis tal on grupi muude üksuste suhtes;
(2) suhteline riskipositsiooni piirmäär, millele osutatakse artikli 184 lõike 1 punktis c, võrdub järgmiste ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide puhul 15 %ga:
(a) riskipositsioonid selliste krediidiasutuste suhtes, kes ei kuulu samasse gruppi ja kellele on määratud krediidikvaliteedi aste 2;
(b) riskipositsioonid sellise grupi üksuste suhtes, kes haldab kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja raha ja kelle asjaomastele üksustele on määratud krediidikvaliteedi aste 2.
Artikkel 107
►C1 Edasikindlustuskokkulepete ◄ või väärtpaberistamise riskimaandamismõju lihtsustatud arvutamine
1. Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad arvutada ►C1 edasikindlustuskokkuleppe ◄ või väärtpaberistamise poolt kindlustusriskile avaldatava riskimaandamismõju, millele on osutatud artiklis 196, alljärgnevalt:
kus:
(a) RMre,all tähistab ►C1 edasikindlustuskokkulepete ◄ ja väärtpaberistamise avaldatavat ja vastavalt lõikele 2 arvutatud kindlustusriski maandamise mõju kõigi vastaspoolte puhul;
(b) Recoverablesi tähistab parimat hinnangut ►C1 edasikindlustuskokkuleppe ◄ või väärtpaberistamisega seoses ja vastaspoole i asjaomastelt võlgnikelt sissenõutavate summade kohta ning Recoverablesall tähistab parimat hinnangut ►C1 edasikindlustuskokkulepete ◄ ja väärtpaberistamisega seoses ning kõigi vastaspoolte asjaomastelt võlgnikelt sissenõutavate summade kohta.
2. ►C1 Edasikindlustuskokkulepete ◄ ja väärtpaberistamise avaldatav kindlustusriski maandamise mõju kõigi vastaspoolte puhul, millele on osutatud lõikes 1, on järgmiste kapitalinõuete vahe:
(a) kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustusriski hüpoteetiline kapitalinõue ►C1 edasikindlustuskokkulepete ◄ ja väärtpaberistamise puudumise korral;
(b) kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustusriski kapitalinõuded.
Artikkel 108
Proportsionaalsete ►C1 edasikindlustuskokkulepete ◄ riskimaandamismõju lihtsustatud arvutamine
Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad arvutada vastaspoole i puhul proportsionaalse ►C1 edasikindlustuskokkuleppe ◄ poolt kindlustusriskile avaldatava riskimaandamismõju j, millele on osutatud artiklis 196, alljärgnevalt:
kus:
(a) BE tähistab parimat hinnangut kohustuste kohta, sh sissenõutavad summad;
(b) Recoverablesi tähistab parimat hinnangut nende summade kohta, mis on proportsionaalse edasikindlustamise programmist ja vastaspoole i asjaomastelt võlgnikelt sissenõutavad;
(c) Recoverablesall tähistab parimat hinnangut nende summade kohta, mis on proportsionaalse edasikindlustamise programmist ja kõigi vastaspoolte asjaomastelt võlgnikelt sissenõutavad;
(d) SCRj tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustusriski j kapitalinõudeid.
Artikkel 109
Lihtsustatud arvutamine kindlustuspuulide puhul
Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutada artiklite 193, 194 ja 195 kohaldamisel järgmisi lihtsustatud arvutusi.
(a) Artikli 194 lõike 1 punktis d osutatud parima hinnangu võib arvutada järgmiselt:
kus BEU tähistab parimat hinnangut kohustise kohta, mille kindlustus- või edasikindlustusandja on andnud üle kindlustuspuulile, välja arvatud mis tahes summad, mis on edasi kindlustatud kindlustuspuuliväliste vastaspoolte juures.
(b) Artikli 195 punktis c osutatud parima hinnangu võib arvutada järgmiselt:
kus BECEP tähistab parimat hinnangut kohustise kohta, mille kindlustuspuul on andnud üle välisele vastaspoolele seoses kindlustus- või edasikindlustusandja poolt kindlustuspuulile üle antud riskiga.
(c) Artikli 195 punktis d osutatud riskimaandamismõju võib arvutada järgmiselt:
kus:
i) BECE tähistab parimat hinnangut kohustise kohta, mille kindlustuspuul kui tervik on andnud üle välisele vastaspoolele;
ii) ΔRMCEP tähistab kõigi väliste vastaspoolte panust kindlustuspuuli riskimaandamismõjusse kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustusriski puhul.
(d) Kindlustuspuuli osapooltest vastaspooled ja kindlustuspuulivälised vastaspooled võib rühmitada vastavalt krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule, eeldusel et kindlustuspuuli A-, B- ja C-liiki riskipositsioonide puhul kasutatakse eraldi rühmitamist.
Artikkel 110
Lihtsustatud arvutus — ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide rühmitamine
Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustusandjad või edasikindlustusandjad arvutada artikli 192 kohase makseviivitusest tingitud kahju ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide kogumi puhul. Sel juhul loetakse ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide kogumi makseviivituse tõenäosuseks vastavalt artiklile 199 suurimat makseviivituse tõenäosust, mis on ühe isiku suhtes olevatel riskipositsioonidel, mis kuuluvad kõnealusesse kogumisse.
Artikkel 111
Riskimaandamismõju lihtsustatud arvutamine
Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad arvutada ►C1 edasikindlustuskokkuleppe ◄ , väärtpaberistamise või tuletisinstrumendi poolt kindlustus- ja tururiskile avaldatava riskimaandamismõju, millele on osutatud artiklis 196, järgmiste kapitalinõuete vahena:
(a) sellise kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustus- ja tururiski moodulite alammoodulite hüpoteetiliste kapitalinõuete summa, millele riskimaandamismeede avaldab mõju, justkui puuduks ►C1 edasikindlustuskokkulepe, ◄ väärtpaberistamine või tuletisinstrument;
(b) sellise kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustus- ja tururiski moodulite alammoodulite kapitalinõuete summa, millele riskimaandamismeede avaldab mõju.
Artikkel 112
Tagatise riskiga korrigeeritud väärtuse lihtsustatud arvutamine, et võtta arvesse tagatise majanduslikku mõju
1. Kui käesoleva määruse artiklit 88 järgitakse ning kui täidetud on nii vastaspoolega seotud nõue kui ka kolmanda isikuga seotud nõue, millele on osutatud artikli 197 lõikes 1, võivad kindlustusandjad või edasikindlustusandjad artikli 197 kohaldamisel lugeda käesoleva määruse artikli 1 punkti 26 alapunkti b kohaselt pandina esitatud tagatise riskiga korrigeeritud väärtuseks 85 % tagatisena hoitavate varade väärtusest, mis on määratud kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 75.
2. Kui käesoleva määruse artikleid 88 ja 214 järgitakse ning kui artikli 197 lõikes 1 osutatud vastaspoolega seotud nõue on täidetud, kuid samas lõikes osutatud kolmanda isikuga seotud nõue on täitmata, võivad kindlustusandjad või edasikindlustusandjad artikli 197 kohaldamisel lugeda käesoleva määruse artikli 1 punkti 26 alapunkti b kohaselt pandina esitatud tagatise riskiga korrigeeritud väärtuseks 75 % tagatisena hoitavate varade väärtusest, mis on määratud kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 75.
Artikkel 113
Kahjukindlustuse kindlustusriski, elukindlustuse kindlustusriski ja tervisekindlustusriski kapitalinõuete arvutamisel kohaldavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad
(a) kahjukindlustuse kindlustusriski moodulit kahjukindlustuslepingutest ja kahjukindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste suhtes, v.a tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused;
(b) elukindlustuse kindlustusriski moodulit [direktiivis 2009/138/EÜ „elukindlustusriski komponent”] elukindlustuslepingust ja elukindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste suhtes, v.a tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused;
(c) tervisekindlustusriski moodulit tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste suhtes.
2. JAGU
Kahjukindlustuse kindlustusriski moodul
Artikkel 114
Kahjukindlustuse kindlustusriski moodul
1. Kahjukindlustuse kindlustusriski moodul sisaldab kõiki järgmisi alammooduleid:
(a) kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 2 kolmanda lõigu punktis a;
(b) kahjukindlustuse katastroofiriski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 2 kolmanda lõigu punktis b;
(c) kahjukindlustuslepingute katkemise riski alammoodul.
2. Kahjukindlustuse kindlustusriski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab lõikes 1 sätestatud alammoodulite kõiki võimalikke kombinatsioone (i,j);
(b) CorrNL(i,j) tähistab alammoodulite i ja j kahjukindlustuse kindlustusriski korrelatsiooniparameetrit;
(c) SCRi ja SCRj tähistavad vastavalt riski alammoodulite i ja j kapitalinõudeid.
3. Lõikes 2 osutatud korrelatsioonikordaja CorrNL(i,j) tähistab järgmise korrelatsioonimaatriksi reas i ja veerus j esitatut.
j i |
Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste risk |
Kahjukindlustuse katastroofirisk |
Kahjukindlustuslepingute katkemise risk |
Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste risk |
1 |
0,25 |
0 |
Kahjukindlustuse katastroofirisk |
0,25 |
1 |
0 |
Kahjukindlustuslepingute katkemise risk |
0 |
0 |
1 |
Artikkel 115
Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski alammoodul
Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) σnl tähistab kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälvet, mis on kindlaks määratud vastavalt artiklile 117;
(b) Vnl tähistab kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut, mis on kindlaks määratud vastavalt artiklile 116.
Artikkel 116
Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdik
1. Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdik võrdub II lisas sätestatud segmentide kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikute summaga.
2. Kõigi II lisas sätestatud segmentide puhul võrdub segmendi s mahumõõdik järgmisega:
kus:
(a) V(prem,s) tähistab segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdikut;
(b) V(res,s) tähistab segmendi s tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut;
(c) DIVs tähistab segmendi s geograafilise hajutatuse tegurit.
3. Kõigi II lisas sätestatud segmentide puhul võrdub segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdik järgmisega:
kus:
(a) Ps tähistab hinnangut selliste kindlustusmaksete kohta, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab segmendis s järgmise 12 kuu jooksul;
(b) P(last,s) tähistab kindlustusmakseid, mida kindlustus- või edasikindlustusandja sai segmendis s viimase 12 kuu jooksul;
(c) FP(existing,s) tähistab selliste kindlustusmaksete eeldatavat nüüdisväärtust, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab olemasolevate lepingute puhul segmendis s järgmise 12 kuu möödumisel;
(d) FP(future,s) tähistab selliste kindlustusmaksete eeldatavat nüüdisväärtust, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab segmendis s niisuguste lepingute puhul, mille esmase kajastamise kuupäev saabub järgmise 12 kuu jooksul, v.a esmase kajastamise kuupäevale järgneval 12 kuul teenitavad kindlustusmaksed.
4. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad kõigi II lisas sätestatud segmentide puhul otsustada segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdiku arvutamisel kasutada alternatiivina käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud arvutusele järgmist valemit:
eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:
(a) kindlustus- või edasikindlustusandja haldus-, juht- või järelevalveorgan on otsustanud, et tema järgmisel 12 kuul segmendis s teenitavad kindlustusmaksed ei ole suuremad kui Ps ;
(b) kindlustus- või edasikindlustusandja on kehtestanud tõhusad kontrollimehhanismid, et tagada punktis a osutatud teenitavate kindlustusmaksete piirmäärade järgimine;
(c) kindlustus- või edasikindlustusandja on teavitanud oma järelevalveasutust punktis a osutatud otsusest ja selle põhjustest.
Käesolevas arvutuses on sümbolitel Ps , FP(existing,s) ja FP(future,s) lõike 3 punktides a, c ja d sätestatud tähendused.
5. Lõigetes 3 ja 4 sätestatud arvutustes kasutatakse netokindlustusmakseid, kindlustusmaksetest on maha arvatud edasikindlustuslepingute kindlustusmaksed. Maha ei arvata järgmisi edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid:
(a) kindlustusmaksed seoses kindlustusväliste sündmustega või kindlustuslepingust tulenevate rahuldatud nõuetega, mis artikli 41 lõikes 3 osutatud rahavoogudes ei kajastu;
(b) artiklitele 209, 210, 211 ja 213 mittevastavate edasikindlustuslepingute kindlustusmaksed.
6. Kõigi II lisas sätestatud segmentide puhul võrdub segmendi tehniliste eraldiste riski mahumõõdik parima hinnanguga segmendi rahuldamata nõuete jaoks mõeldud eraldiste kohta, millest on maha arvatud edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad, eeldusel et edasikindlustuslepingud või eriotstarbelised varakogumid vastavad artiklitele 209, 210, 211 ja 213. Mahumõõdik ei tohi olla negatiivne arv.
7. Kõigi II lisas sätestatud segmentide puhul on segmendi geograafilise hajutatuse standardtegur kas 1 või arvutatud vastavalt III lisale.
Artikkel 117
Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälve
1. Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälve võrdub järgmisega:
kus:
(a) Vnl tähistab kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut;
(b) summa hõlmab II lisas sätestatud segmentide kõiki võimalikke kombinatsioone (s,t);
(c) CorrS(s,t) tähistab segmendi s ja segmendi t kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski korrelatsiooniparameetrit, mis on sätestatud IV lisas;
(d) σs ja σt tähistavad vastavalt segmendi s ja segmendi t kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälbeid;
(e) Vs ja Vt tähistavad vastavalt segmendi s ja segmendi t kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikuid, millele on osutatud artiklis 116.
2. Kõigi II lisas sätestatud segmentide puhul võrdub segmendi s kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälve järgmisega:
kus:
(a) σ(prem,s) tähistab segmendi s kahjukindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälvet, mis on kindlaks määratud vastavalt lõikele 3;
(b) σ(res,s) tähistab segmendi s kahjukindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälvet, mis on sätestatud II lisas;
(c) V(prem,s) tähistab segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdikut, millele on osutatud artiklis 116;
(d) V(res,s) tähistab segmendi s tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut, millele on osutatud artiklis 116.
3. Kõigi II lisas sätestatud segmentide puhul võrdub segmendi kahjukindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälve II lisas sätestatud segmendi kahjukindlustuse brutokindlustusmaksete riski standardhälbe ja mitteproportsionaalse edasikindlustuse kohandamisteguri korrutisega. II lisas sätestatud segmentide 1, 4 ja 5 puhul on mitteproportsionaalse edasikindlustuse kohandamistegur 80 %. Kõigi muude lisas sätestatud segmentide puhul on mitteproportsionaalse edasikindlustuse kohandamistegur 100 %.
Artikkel 118
Kahjukindlustuslepingute katkemise riski alammoodul
1. Artikli 114 lõike 1 punktis c osutatud kahjukindlustuslepingute katkemise riski alammooduli kapitalinõue võrdub kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneb järgmiste koheste sündmuste kombinatsioonist:
(a) sellistest kindlustuslepingutest 40 % katkestamine, mille puhul kaasneks katkestamisega riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine;
(b) kui edasikindlustuslepingud hõlmavad tulevasi kindlustus- või edasikindlustuslepinguid, selliste tulevaste kindlustus- või edasikindlustuslepingute arvu 40 % vähenemine, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks.
2. Lõikes 1 osutatud sündmusi kohaldatakse ühetaoliselt kõigi asjaomaste kindlustus- ja edasikindlustuslepingute suhtes. Edasikindlustuslepingute puhul kohaldatakse lõike 1 punktis a osutatud sündmust aluseks olevate kindlustuslepingute suhtes.
3. Selleks et määrata kindlaks kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendite kahjum lõike 1 punktis a osutatud sündmuse korral, võtab kindlustus- või edasikindlustusandja arvutamisel aluseks lepingu katkestamise liigi, mis mõjutab kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendeid kõige negatiivsemalt, lähtudes lepingu kaupa tehtud arvutustest.
Artikkel 119
Kahjukindlustuse katastroofiriski alammoodul
1. Kahjukindlustuse katastroofiriski alammoodul sisaldab kõiki järgmisi alammooduleid:
(a) looduskatastroofiriski alammoodul;
(b) varakindlustuse mitteproportsionaalse edasikindlustuse katastroofiriski alammoodul;
(c) inimtekkelise katastroofi riski alammoodul;
(d) kahjukindlustuse muu katastroofiriski alammoodul.
2. Kahjukindlustuse katastroofiriski kindlustusriski mooduli kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) SCRnatCAT tähistab looduskatastroofiriski kapitalinõuet;
(b) SCRnpproperty tähistab varakindlustuse mitteproportsionaalse edasikindlustuse katastroofiriski kapitalinõuet;
(c) SCRmmCAT tähistab inimtekkelise katastroofi riski kapitalinõuet;
(d) SCRCATother tähistab kahjukindlustuse muu katastroofiriski kapitalinõuet.
Artikkel 120
Looduskatastroofiriski alammoodul
1. Looduskatastroofiriski alammoodul sisaldab kõiki järgmisi alammooduleid:
(a) tormiriski alammoodul;
(b) maavärinariski alammoodul;
(c) üleujutusriski alammoodul;
(d) raheriski alammoodul;
(e) maalihkeriski alammoodul.
2. Looduskatastroofiriski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab lõikes 1 sätestatud alammoodulite i kõiki võimalikke kombinatsioone;
(b) SCRi tähistab alammooduli i kapitalinõuet.
Artikkel 121
Tormiriski alammoodul
1. Tormiriski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab V lisas sätestatud piirkondade kõiki võimalikke kombinatsioone (r,s);
(b) CorrWS(r,s) tähistab piirkonna r ja piirkonna s tormiriski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud V lisas;
(c) SCR(windstorm,r) ja SCR(windstorm,s) tähistavad vastavalt piirkonna r ja piirkonna s tormiriski kapitalinõudeid;
(d) SCR(windstorm,other) tähistab muude kui XIII lisas sätestatud piirkondade tormiriski kapitalinõudeid.
2. Kõigi V lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub piirkonna r tormiriski kapitalinõue järgmisest kahest kapitalinõudest suuremaga:
(a) piirkonna r tormiriski kapitalinõue stsenaariumi A järgi, nagu sätestatud lõikes 3;
(b) piirkonna r tormiriski kapitalinõue stsenaariumi B järgi, nagu sätestatud lõikes 4.
3. Kõigi V lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub piirkonna r tormiriski kapitalinõue stsenaariumi A järgi kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmisest sündmusteahelast:
(a) kohene kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 80 %ga täpsustatud tormikahjust piirkonnas r;
(b) kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 40 %ga täpsustatud tormikahjust piirkonnas r.
4. Kõigi V lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub piirkonna r tormiriski kapitalinõue stsenaariumi B järgi kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmisest sündmusteahelast:
(a) kohene kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 100 %ga täpsustatud tormikahjust piirkonnas r;
(b) kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 20 %ga täpsustatud tormikahjust piirkonnas r.
5. Kõigi V lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub täpsustatud tormikahju piirkonnas r järgmise summaga:
kus:
(a) Q(windstorm,r) tähistab V lisas sätestatud piirkonna r tormi riskitegurit;
(b) summa hõlmab IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide (i,j) kõiki võimalikke kombinatsioone;
(c) Corr(windstorm,r,i,j) tähistab piirkonna r riskitsoonide i ja j tormiriski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud XXII lisas;
(d) WSI(windstorm,r,i) ja WSI(windstorm,r,j) tähistavad kaalutud kindlustussummasid IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide i ja j tormiriski puhul.
6. Kõigi V lisas sätestatud piirkondade ja nende kõigi IX lisas sätestatud riskitsoonide puhul võrdub kaalutud kindlustussumma piirkonna r tormitsooni i tormiriski puhul järgmisega:
kus:
(a) W(windstorm,r,i) tähistab piirkonna r riskitsooni i tormiriski riskikaalu, mis on sätestatud X lisas;
(b) SI(windstorm,r,i) tähistab kindlustussummat piirkonna r riskitsooni i tormiriski puhul.
7. Kõigi V lisas sätestatud piirkondade ja nende kõigi IX lisas sätestatud riskitsoonide puhul võrdub kindlustussumma piirkonna r tormitsooni i tormiriski puhul järgmisega:
kus:
(a) SI(property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 7 ja 19 puhul tormiriski katvate lepingute korral, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i;
(b) SI(onshore-property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 6 ja 18 puhul selliste lepingute korral, mis katavad tormi poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahju, ja juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i.
8. Muude kui XIII lisas sätestatud piirkondade tormiriski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust iga sellise kindlustus- ja edasikindlustuslepingu puhul, mis katab ükskõik millise järgmistest kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevatest kohustustest:
(a) I lisas sätestatud äriliini 7 või 19 kohustused, mis hõlmavad tormiriski, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest;
(b) I lisas sätestatud äriliini 6 või 18 kohustused seoses tormi poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahjuga, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest.
9. Lõikes 8 osutatud kohene kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata võrdub järgmisega:
kus:
(a) DIVwindstorm arvutatakse vastavalt III lisale, kuid põhineb kindlustusmaksetel, mis on seotud lõikes 8 osutatud kohustustega, ning piirdub III lisa punktis 8 sätestatud piirkondadega 5–18;
(b) Pwindstorm on hinnang selliste kindlustusmaksete kohta, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad teenivad järgmisel 12 kuul iga niisuguse lepingu puhul, mis katab lõikes 8 osutatud kohustusi; käesoleval juhul kasutatakse brutokindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid.
Artikkel 122
Maavärinariski alammoodul
1. Maavärinariski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab VI lisas sätestatud piirkondade kõiki võimalikke kombinatsioone (r,s);
(b) CorrEQ(r,s) tähistab piirkonna r ja piirkonna s maavärinariski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud VI lisas;
(c) SCR(earthquake,r) ja SCR(earthquake,s) tähistavad vastavalt piirkonna r ja piirkonna s maavärinariski kapitalinõudeid;
(d) SCR(earthquake,other) tähistab muude kui XIII lisas sätestatud piirkondade maavärinariski kapitalinõudeid.
2. Kõigi VII lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub piirkonna r maavärinariski kapitalinõue kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta võrdub järgmisega:
kus:
(a) Q(earthquake,r) tähistab piirkonna r maavärina riskitegurit, mis on sätestatud VI lisas;
(b) summa hõlmab IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide (i,j) kõiki võimalikke kombinatsioone;
(c) Corr(earthquake,r,i,j) tähistab piirkonna r riskitsoonide i ja j maavärinariski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud XXIII lisas;
(d) WSI(earthquake,r,i) ja WSI(earthquake,r,j) tähistavad kaalutud kindlustussummasid IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide i ja j maavärinariski puhul.
3. Kõigi VI lisas sätestatud piirkondade ja nende kõigi IX lisas sätestatud riskitsoonide puhul võrdub kaalutud kindlustussumma piirkonna r maavärinatsooni i maavärinariski puhul järgmisega:
kus:
(a) W(earthquake,r,i) tähistab piirkonna r riskitsooni i maavärinariski riskikaalu, mis on sätestatud X lisas;
(b) SI(earthquake,r,i) tähistab kindlustussummat piirkonna r maavärinatsooni i maavärinariski puhul.
4. Kõigi VI lisas sätestatud piirkondade ja nende kõigi IX lisas sätestatud riskitsoonide puhul võrdub kindlustussumma piirkonna r maavärinatsooni i maavärinariski puhul järgmisega:
kus:
(a) SI(property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 7 ja 19 puhul maavärinariski katvate lepingute korral, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i;
(b) SI(onshore-property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 6 ja 18 puhul selliste lepingute korral, mis katavad maavärina poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahju, ja juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i.
5. Muude kui XIII lisas sätestatud piirkondade maavärinariski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust iga sellise kindlustus- ja edasikindlustuslepingu puhul, mis katab ühe või mõlemad järgmistest kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevatest kohustustest:
(a) I lisas sätestatud äriliini 7 või 19 kohustused, mis hõlmavad maavärinariski, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest;
(b) I lisas sätestatud äriliini 6 või 18 kohustused seoses maavärina poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahjuga, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest.
6. Lõikes 5 osutatud kohese kahju summa, millest ei arvata maha edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid, võrdub järgmisega:
kus:
(a) DIVearthquake arvutatakse vastavalt III lisale, kuid põhineb kindlustusmaksetel, mis on seotud lõike 5 punktides a ja b osutatud kohustustega, ning piirdub III lisas sätestatud piirkondadega 5–18;
(b) Pwindstorm on hinnang selliste kindlustusmaksete kohta, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad teenivad järgmisel 12 kuul iga niisuguse lepingu puhul, mis katab lõike 5 punktides a ja b osutatud kohustusi; käesoleval juhul kasutatakse brutokindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid.
Artikkel 123
Üleujutusriski alammoodul
1. Üleujutusriski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab VII lisas sätestatud piirkondade kõiki võimalikke kombinatsioone (r,s);
(b) CorrFL(r,s) tähistab piirkonna r ja piirkonna s üleujutusriski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud VII lisas;
(c) SCR(flood,r) ja SCR(flood,s) tähistavad vastavalt piirkonna r ja piirkonna s üleujutusriski kapitalinõudeid;
(d) SCR(flood,other) tähistab muude kui XIII lisas sätestatud piirkondade üleujutusriski kapitalinõudeid.
2. Kõigi VII lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub piirkonna r üleujutusriski kapitalinõue järgmistest kapitalinõuetest suuremaga:
(a) piirkonna r üleujutusriski kapitalinõue stsenaariumi A järgi, nagu sätestatud lõikes 3;
(b) piirkonna r üleujutusriski kapitalinõue stsenaariumi B järgi, nagu sätestatud lõikes 4.
3. Kõigi VII lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub piirkonna r üleujutusriski kapitalinõue stsenaariumi A järgi kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmisest sündmusteahelast:
(a) kohene kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 65 %ga täpsustatud üleujutuskahjust piirkonnas r;
(b) kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 45 %ga täpsustatud üleujutuskahjust piirkonnas r.
4. Kõigi VII lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub piirkonna r üleujutusriski kapitalinõue stsenaariumi B järgi kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmisest sündmusteahelast:
(a) kohene kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 100 %ga täpsustatud üleujutuskahjust piirkonnas r;
(b) kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 10 %ga täpsustatud üleujutuskahjust piirkonnas r.
5. Kõigi VII lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub täpsustatud üleujutuskahju piirkonnas r järgmise summaga:
kus:
(a) Q(flood,r) tähistab piirkonna r üleujutuse riskitegurit, mis on sätestatud VII lisas;
(b) summa hõlmab IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide (i,j) kõiki võimalikke kombinatsioone;
(c) Corr(flood,r,i,j) tähistab piirkonna r riskitsoonide i ja j üleujutusriski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud XXIV lisas;
(d) WSI(flood,r,i) ja WSI(flood,r,j) tähistavad kaalutud kindlustussummasid IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide i ja j üleujutusriski puhul.
6. Kõigi VII lisas sätestatud piirkondade ja nende kõigi IX lisas sätestatud riskitsoonide puhul võrdub kaalutud kindlustussumma piirkonna r üleujutustsooni i üleujutusriski puhul järgmisega:
kus:
(a) W(flood,r,i) tähistab piirkonna r riskitsooni i üleujutusriski riskikaalu, mis on sätestatud X lisas;
(b) SI(flood,r,i) tähistab kindlustussummat piirkonna r riskitsooni i üleujutusriski puhul.
7. Kõigi VII lisas sätestatud piirkondade ja nende kõigi IX lisas sätestatud riskitsoonide puhul võrdub kindlustussumma piirkonna r üleujutustsooni i puhul järgmisega:
kus:
(a) SI(property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 7 ja 19 puhul üleujutusriski katvate lepingute korral, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i;
(b) SI(onshore-property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 6 ja 18 puhul selliste lepingute korral, mis katavad üleujutuse poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahju, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i;
(c) SI(motor,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 5 ja 17 puhul üleujutusriski katvate lepingute korral, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i.
8. Muude kui XIII lisas sätestatud piirkondade üleujutusriski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust iga sellise kindlustus- ja edasikindlustuslepingu puhul, mis katab ükskõik millise järgmistest kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevatest kohustustest:
(a) I lisas sätestatud äriliini 7 või 19 kohustused, mis hõlmavad üleujutusriski, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest;
(b) I lisas sätestatud äriliini 6 või 18 kohustused seoses üleujutuse poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahjuga, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest;
(c) I lisas sätestatud äriliini 5 või 17 kohustused, mis hõlmavad üleujutusriski, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest.
9. Edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata võrdub lõikes 8 osutatud kohese kahju suurus järgmisega:
kus:
(a) DIVflood arvutatakse vastavalt III lisale, kuid põhineb kindlustusmaksetel, mis on seotud lõike 8 punktides a, b ja c osutatud kohustustega, ning piirdub III lisa punktis 8 sätestatud piirkondadega 5–18;
(b) Pflood on hinnang selliste kindlustusmaksete kohta, mida kindlustus- või edasikindlustusandja teenib järgmisel 12 kuul iga niisuguse lepingu puhul, mis katab lõike 8 punktides a, b ja c osutatud kohustusi; käesoleval juhul kasutatakse brutokindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid.
Artikkel 124
Raheriski alammoodul
1. Raheriski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab VIII lisas sätestatud piirkondade kõiki võimalikke kombinatsioone (r,s);
(b) CorrHL(r,s) tähistab piirkonna r ja piirkonna s raheriski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud VIII lisas;
(c) SCR(hail,r) ja SCR(hail,s) tähistavad vastavalt piirkonna r ja piirkonna s raheriski kapitalinõudeid;
(d) SCR(hail,other) tähistab muude kui XIII lisas sätestatud piirkondade raheriski kapitalinõudeid.
2. Kõigi VIII lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub piirkonna r raheriski kapitalinõue järgmistest kapitalinõuetest suuremaga:
(a) piirkonna r raheriski kapitalinõue stsenaariumi A järgi;
(b) piirkonna r raheriski kapitalinõue stsenaariumi B järgi.
3. Kõigi VIII lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub piirkonna r raheriski kapitalinõue stsenaariumi A järgi kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmisest sündmusteahelast:
(a) kohene kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 70 %ga täpsustatud rahekahjust piirkonnas r;
(b) kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 50 %ga täpsustatud rahekahjust piirkonnas r.
4. Kõigi VIII lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub piirkonna r raheriski kapitalinõue stsenaariumi B järgi kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmisest sündmusteahelast:
(a) kohene kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 100 %ga täpsustatud rahekahjust piirkonnas r;
(b) kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 20 %ga täpsustatud rahekahjust piirkonnas r.
5. Kõigi VIII lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub täpsustatud rahekahju piirkonnas r järgmise summaga:
kus:
(a) Q(hail,r) tähistab piirkonna r rahe riskitegurit, mis on sätestatud VIII lisas;
(b) summa hõlmab IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide (i,j) kõiki võimalikke kombinatsioone;
(c) Corr(hail,r,i,j) tähistab piirkonna r riskitsoonide i ja j raheriski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud XXV lisas;
(d) WSI(hail,r,i) ja WSI(hail,r,j) tähistavad kaalutud kindlustussummasid IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide i ja j raheriski puhul.
6. Kõigi VIII lisas sätestatud piirkondade ja nende kõigi IX lisas sätestatud riskitsoonide puhul võrdub kaalutud kindlustussumma piirkonna r rahetsooni i raheriski puhul järgmisega:
kus:
(a) W(hail,r,i) tähistab X lisas sätestatud piirkonna r riskitsooni i raheriski riskikaalu;
(b) SI(hail,r,i) tähistab kindlustussummat piirkonna r rahetsooni i raheriski puhul.
7. Kõigi VIII lisas sätestatud piirkondade ja kõigi rahetsoonide puhul võrdub kindlustussumma piirkonna r rahetsooni i raheriski puhul järgmisega:
kus:
(a) SI(property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 7 ja 19 puhul raheriski katvate lepingute korral, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i;
(b) SI(onshore-property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 6 ja 18 puhul selliste lepingute korral, mis katavad rahe poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahju, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i;
(c) SI(motor,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinides 5 ja 17 kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste puhul raheriski katvate lepingute korral, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i.
8. Muude kui XIII lisas sätestatud piirkondade raheriski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust iga sellise kindlustus- ja edasikindlustuslepingu puhul, mis katab ühe või mitu järgmistest kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevatest kohustustest:
(a) I lisas sätestatud äriliini 7 või 19 kohustused, mis hõlmavad raheriski, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest;
(b) I lisas sätestatud äriliini 6 või 18 kohustused seoses rahe poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahjuga, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest;
(c) I lisas sätestatud äriliini 5 või 17 kohustused, mis hõlmavad raheriski, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest.
9. Edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata võrdub lõikes 8 osutatud kohese kahju suurus järgmisega:
kus:
(a) DIVhail arvutatakse vastavalt III lisale, kuid põhineb kindlustusmaksetel, mis on seotud lõike 8 punktides a, b ja c osutatud kohustustega, ning piirdub III lisas sätestatud piirkondadega 5–18;
(b) Phail on hinnang selliste kindlustusmaksete kohta, mida kindlustus- või edasikindlustusandja teenib järgmisel 12 kuul iga niisuguse lepingu puhul, mis katab lõike 8 punktides a, b ja c osutatud kohustusi; käesoleval juhul kasutatakse brutokindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid.
Artikkel 125
Maalihkeriski alammoodul
1. Maalihkeriski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab IX lisas sätestatud Prantsusmaa riskitsoonide (i,j) kõiki võimalikke kombinatsioone;
(b) Corr(subsidence,i,j) tähistab riskitsoonide i ja j maalihkeriski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud XXVI lisas;
(c) WSI(subsidence,i) ja WSI(subsidence,j) tähistavad kaalutud kindlustussummasid IX lisas sätestatud Prantsusmaa riskitsoonide i ja j maalihkeriski puhul.
2. Kõigi maalihketsoonide puhul võrdub kaalutud kindlustussumma IX lisas sätestatud Prantsusmaa riskitsooni i maalihkeriski puhul järgmisega:
kus:
(a) W(subsidence,i) tähistab riskitsooni i maalihkeriski riskikaalu, mis on sätestatud X lisas;
(b) SI(subsidence,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 7 ja 19 puhul maalihketsoonis i elamuid ohustavat maalihkeriski katvate lepingute korral.
Artikkel 126
Katastroofistsenaariumide tõlgendamine
1. Artikli 121 lõigete 3 ja 4, artikli 123 lõigete 3 ja 4 ning artikli 124 lõigete 3 ja 4 kohaldamisel lähtuvad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kapitalinõude arvutamisel järgmistest eeldustest:
(a) kaks järjestikust sündmust, millele nimetatud artiklites osutatakse, on sõltumatud;
(b) kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei võta nende kahe sündmuse vahel kasutusele uusi kindlustusriski maandamise meetmeid.
2. Kui kehtivad edasikindlustuslepingud võimaldavad kindlustuskaitse taastamist, võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kahe kõnealuse sündmuse vahel kindlustuskaitse taastamise puhul arvesse tulevikus tehtavaid juhtimisotsuseid, olenemata artikli 83 lõike 1 punktist d. Eeldused tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta on realistlikud, objektiivsed ja kontrollitavad.
Artikkel 127
Varakindlustuse mitteproportsionaalse edasikindlustuse katastroofiriski alammoodul
1. Varakindlustuse mitteproportsionaalse edasikindlustuse katastroofiriski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust iga sellise edasikindlustuslepingu puhul, mis katab I lisas sätestatud äriliini 28 edasikindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, v.a mitteproportsionaalse edasikindlustuse lepingutest tulenevad kohustused, mis on seotud nende kindlustuslepingust tulenevate kohustustega, mida hõlmavad I lisas sätestatud äriliinid 9 ja 21.
2. Edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata võrdub lõikes 1 osutatud kohese kahju suurus järgmisega:
kus:
(a) DIVnpproperty arvutatakse vastavalt III lisale, kuid põhineb I lisas sätestatud äriliinis 28 kindlustus- ja edasikindlustusandja teenitud kindlustusmaksetel, v.a mitteproportsionaalse edasikindlustuse lepingutest tulenevad kohustused, mis on seotud selliste kindlustuslepingust tulenevate kohustustega, mida hõlmavad I lisas sätestatud äriliinid 9 ja 21;
(b) Pproperty on hinnang kindlustusmaksete kohta, mida kindlustus- või edasikindlustusandja teenib järgmisel 12 kuul iga lepingu puhul, mis katab I lisas sätestatud äriliini 28 edasikindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi, v.a mitteproportsionaalse edasikindlustuse lepingutest tulenevad kohustused, mis on seotud selliste kindlustuslepingust tulenevate kohustustega, mida hõlmavad I lisas sätestatud äriliinid 9 ja 21; käesoleval juhul kasutatakse brutokindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid.
Artikkel 128
Inimtekkelise katastroofi riski alammoodul
1. Inimtekkelise katastroofi riski alammoodul sisaldab kõiki järgmisi alammooduleid:
(a) mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse riski alammoodul;
(b) merenduse riski alammoodul;
(c) lennundusriski alammoodul;
(d) tuleriski alammoodul;
(e) vastutuskindlustuse riski alammoodul;
(f) krediidi- ja garantiiriski alammoodul.
2. Inimtekkelise katastroofi riski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab kõiki lõikes 1 sätestatud alammooduleid;
(b) SCRi tähistab alammooduli i kapitalinõudeid.
Artikkel 129
Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse riski alammoodul
1. Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta võrdub järgmise summaga eurodes:
kus:
(a) Na on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud sõidukite arv I lisas sätestatud äriliinides 4 ja 16, kui liikluskahju hüvitamise piirmäär on suurem kui 24 000 000 eurot;
(b) Nb on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud sõidukite arv I lisas sätestatud äriliinides 4 ja 16, kui liikluskahju hüvitamise piirmäär on 24 000 000 eurot või sellest väiksem.
Kindlustus- või edasikindlustusandja proportsionaalse edasikindlustuse lepingutest tulenevate kohustustega hõlmatud mootorsõidukite arv kaalutakse kindlustus- või edasikindlustusandja nende kohustuste suhtelise osatähtsusega, mis tal on mootorsõidukite puhul seoses kindlustussummaga.
2. Lõikes 1 osutatud liikluskahju hüvitamise piirmäär on mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse lepingu üldine piirmäär, või juhul kui lepingutingimustes ei ole üldist piirmäära kindlaks määratud, varalise kahju ja isikukahju piirmäärade summa. Kui lepingukohane piirmäär on esitatud maksimumina kannatanu kohta, põhineb liikluskahju hüvitamise piirmäär eeldusel, et kannatanuid on kümme.
Artikkel 130
Merenduse riski alammoodul
1. Merenduse riski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
a) SCRtanker on tankeri kokkupõrke riski kapitalinõue;
b) SCRplatform on platvormi plahvatamise riski kapitalinõue.
2. Tankeri kokkupõrke riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta võrdub järgmisega:
kus:
(a) maksimum viitab kõigile kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud nafta- ja gaasitankeritele tankerite kokkupõrke korral I lisas sätestatud äriliinides 6, 18 ja 27;
(b) SI(hull,t) on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summa laeva kere kindlustuse ja edasikindlustuse korral tankeri t puhul;
(c) SI(liab,t) on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summa merenduse vastutuskindlustuse ja vastutuskindlustuse edasikindlustuse korral tankeri t puhul;
(d) SI(pollution,t) on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summa tankeriga t seotud naftareostuse suhtes kindlustamise ja edasikindlustamise korral.
3. Platvormi plahvatamise riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta võrdub järgmisega:
kus:
(a) maksimum viitab kõigile kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud avamere nafta- ja gaasipuurplatvormidele platvormi plahvatuse korral I lisas sätestatud äriliinides 6, 18 ja 27;
(b) SIp on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summad kokku platvormi p puhul järgmiste kindlustus- ja edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste korral:
i) varalise kahju hüvitamise kohustused;
ii) vraki teisaldamise kulude hüvitamise kohustused;
iii) saamata jääva tootmistulu hüvitamise kohustused;
iv) puuraugu lekkekohale korgi asetamise või selle ohutuks muutmise kulude hüvitamise kohustused;
v) vastutuskindlustuslepingust ja vastutuskindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused.
Artikkel 131
Lennundusriski alammoodul
Lennundusriski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta võrdub järgmisega:
kus:
(a) maksimum viitab kõigile kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud õhusõidukitele I lisas sätestatud äriliinides 6, 18 ja 27;
(b) SIa on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summa lennuki kere kindlustuse ja edasikindlustuse ning lennunduse vastutuskindlustuse ja vastutuskindlustuse edasikindlustuse korral õhusõiduki a puhul.
Artikkel 132
Tuleriski alammoodul
1. Tuleriski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta võrdub kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summaga tuleriskide suurima kontsentratsiooni puhul.
2. Kindlustus- või edasikindlustusandja tuleriskide suurim kontsentratsioon kujutab endast suurima kindlustussummaga hoonekompleksi, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
(a) kindlustus- või edasikindlustusandjal on I lisas sätestatud äriliinides 7 ja 19 iga hoone puhul kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused, mis hõlmavad tule või plahvatuse tekitatud kahju, sealhulgas terrorirünnakutest tingitud kahju;
(b) kõik hooned paiknevad osaliselt või täielikult 200 meetri raadiuses.
3. Lõike 2 kohaldamisel võib hoonekompleks olla hõlmatud ühe või mitme kindlustus- või edasikindlustuslepinguga.
Artikkel 133
Vastutuskindlustuse riski alammoodul
1. Vastutuskindlustuse riski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab XI lisas sätestatud vastutuskindlustuse riskigruppide kõiki võimalikke kombinatsioone (i,j);
(b) Corr(liability,i,j) tähistab vastutuskindlustuse riskigruppide i ja j vastutuskindlustuse riski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud XI lisas;
(c) SCR(liability,i) tähistab vastutuskindlustuse riskigrupi i vastutuskindlustuse riski kapitalinõuet.
2. Kõigi XI lisas sätestatud vastutuskindlustuse riskigruppide puhul võrdub riskigrupi i vastutuskindlustuse riski kapitalinõue kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta võrdub järgmisega:
kus:
(a) f(liability,i) tähistab vastutuskindlustuse riskigrupi i riskitegurit, mis on sätestatud XI lisas;
(b) P(liability,i) tähistab kindlustusmakseid, mida kindlustus- või edasikindlustusandja teenib järgmisel 12 kuul vastutuskindlustuse riskigrupi i puhul seoses kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega; käesoleval juhul kasutatakse brutokindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid.
3. Lõikes 2 osutatud põhiomavahendite kahjumi arvutamisel lähtutakse järgmistest eeldustest:
(a) vastutuskindlustuse riskigrupi i kahjum on põhjustatud kahjunõuetest ni ning nende nõuete tekitatud kahjumid on kindlustus- või edasikindlustusandja sellise tegevus puhul, mis on seotud vastutuskindlustuse riskigrupiga i, tüüpilised ning võrduvad vastutuskindlustuse riskigrupi i kahjumiga;
(b) kahjunõuete arv ni võrdub väiksema täisarvuga, mis on suurem kui:
kus:
i) f(liability,i) ja P(liability,i) on määratletud lõikes 2;
ii) Lim(i ,1) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja pakutava kahjuhüvitise ülemmäära vastutuskindlustuse riskigrupi i puhul;
(c) kui kindlustus- või edasikindlustusandja pakub vastutuskindlustuse riskigrupi i puhul piiramata katet, võrdub kahjunõuete arv ni ühega.
Artikkel 134
Krediidi- ja garantiiriski alammoodul
1. Krediidi- ja garantiiriski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) SCRdefault on ulatusliku makseviivituse riski kapitalinõue;
(b) SCRrecession on krediidituru kriisiriski kapitalinõue.
2. Ulatusliku makseviivituse riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest makseviivitusest seoses kahe suurima riskipositsiooniga, mis on seotud kindlustus- või edasikindlustusandjate äriliinidega 9 ja 21 hõlmatud kohustustega. Kapitalinõude arvutamine põhineb eeldusel, et makseviivitusest tingitud kahju võrdub edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta iga riskipositsiooni puhul 10 %ga riskipositsiooniga seoses kindlustatud summast.
3. Lõikes 2 osutatud kaks suurimat krediidikindlustuse riskipositsiooni määratakse kindlaks, võrreldes makseviivitusest tingitud netokahju (makseviivitusest tingitud kahju, millest on maha arvatud edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad) eri krediidikindlustuse riskipositsioonide puhul.
4. Krediidituru kriisiriski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta võrdub 100 %ga kindlustusmaksetest, mida kindlustus- või edasikindlustusandja teenib äriliinides 9 ja 21 järgmisel 12 kuul.
Artikkel 135
Kahjukindlustuse muu katastroofiriski alammoodul
Kahjukindlustuse muu katastroofiriski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta võrdub järgmisega:
kus:
(a) P 1, P 2, P 3, P 4 ja P 5 tähistavad hinnanguid brutokindlustusmaksete kohta, mida kindlustus- või edasikindlustusandja peaks teenima järgmisel 12 kuul XII lisas sätestatud kindlustus- ja edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste rühmade 1–5 puhul, ilma et arvataks maha edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid;
(b) c 1, c 2, c 3, c 4 ja c 5 tähistavad kindlustus- ja edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste rühmade 1–5 riskitegureid, mis on sätestatud XII lisas.
3. JAGU
Elukindlustuse kindlustusriski moodul
Artikkel 136
Korrelatsioonikordajad
1. Elukindlustuse kindlustusriski moodul sisaldab kõiki järgmisi alammooduleid:
(a) suremusriski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 teise lõigu punktis a;
(b) üleelamisriski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 teise lõigu punktis b;
(c) töövõimetuse-haigestumuse riski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 teise lõigu punktis c;
(d) elukindlustuskulude riski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 teise lõigu punktis d;
(e) ümberhindamise riski alammoodul [direktiivis 2009/138/EÜ „korrigeerimisriski alakomponent”], millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 teise lõigu punktis e;
(f) kindlustuslepingute katkemise riski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 teise lõigu punktis f;
(g) elukindlustuse katastroofiriski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 teise lõigu punktis g.
2. Elukindlustuse kindlustusriski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab lõikes 1 sätestatud alammoodulite kõiki võimalikke kombinatsioone (i,j);
(b) CorrNL(i,j) tähistab alammoodulite i ja j elukindlustuse kindlustusriski korrelatsiooniparameetrit;
(c) SCRi ja SCRj tähistavad vastavalt riski alammoodulite i ja j kapitalinõudeid.
3. Direktiivi 2009/138/EÜ IV lisa punktis 3 osutatud korrelatsioonikordaja Corri,j võrdub järgmise korrelatsioonimaatriksi reas i ja veerus j esitatuga.
j i |
Suremusrisk |
Üleelamisrisk |
Töövõimetuse risk |
Elukindlustuskulude risk |
Ümberhindamise risk |
Lepingute katkemise risk |
Elukindlustuse katastroofirisk |
Suremusrisk |
1 |
–0,25 |
0,25 |
0,25 |
0 |
0 |
0,25 |
Üleelamisrisk |
–0,25 |
1 |
0 |
0,25 |
0,25 |
0,25 |
0 |
Töövõimetuse risk |
0,25 |
0 |
1 |
0,5 |
0 |
0 |
0,25 |
Elukindlustuskulude risk |
0,25 |
0,25 |
0,5 |
1 |
0,5 |
0,5 |
0,25 |
Ümberhindamise risk |
0 |
0,25 |
0 |
0,5 |
1 |
0 |
0 |
Lepingute katkemise risk |
0 |
0,25 |
0 |
0,5 |
0 |
1 |
0,25 |
Elukindlustuse katastroofirisk |
0,25 |
0 |
0,25 |
0,25 |
0 |
0,25 |
1 |
Artikkel 137
Suremusriski alammoodul
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 punktis a osutatud suremusriski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatud suremusmäärade kohesest püsiva mõjuga suurenemisest 15 % ulatuses.
2. Lõikes 1 osutatud suremusmäärade kasv puudutab ainult selliseid kindlustuslepinguid, mille puhul kaasneb suremusmäärade kasvuga ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine. Selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade kasvuga ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine, võib põhineda järgmistel eeldustel:
(a) sama kindlustatud isiku suhtes sõlmitud mitut kindlustuslepingut võib käsitada üheainsa kindlustuslepinguna;
(b) kui tehniliste eraldiste arvutamine põhineb artiklis 35 osutatud kindlustuslepingute rühmadel, võib selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade kasvuga tehniliste eraldiste suurenemine, põhineda ka üksikute kindlustuslepingute asemel kõnealustel kindlustuslepingute rühmadel, tingimusel et saadav tulemus ei ole oluliselt erinev.
3. Edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste puhul toimub selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade kasvuga tehniliste eraldiste suurenemine, ainult aluseks olevate kindlustuslepingute puhul ning vastavalt lõikele 2.
Artikkel 138
Üleelamisriski alammoodul
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 punktis b osutatud üleelamisriski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatud suremusmäärade kohesest püsiva mõjuga vähenemisest 20 % ulatuses.
2. Lõikes 1 osutatud suremusmäärade langus puudutab ainult selliseid kindlustuslepinguid, mille puhul kaasneb suremusmäärade langusega ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine. Selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade langusega ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine, võib põhineda järgmistel eeldustel:
(a) sama kindlustatud isiku suhtes sõlmitud mitut kindlustuslepingut võib käsitada üheainsa kindlustuslepinguna;
(b) kui tehniliste eraldiste arvutamine põhineb artiklis 35 osutatud kindlustuslepingute rühmadel, võib selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade langusega tehniliste eraldiste suurenemine, põhineda ka üksikute kindlustuslepingute asemel kõnealustel kindlustuslepingute rühmadel, tingimusel et saadav tulemus ei ole oluliselt erinev.
3. Edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste puhul toimub selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade langusega tehniliste eraldiste suurenemine, ainult aluseks olevate kindlustuslepingute puhul ning vastavalt lõikele 2.
Artikkel 139
Töövõimetuse-haigestumuse riski alammoodul
Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 punktis c osutatud töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmiste püsiva mõjuga koheste muutuste kombinatsioonist:
(a) selliste töövõimetuse-haigestumuse määrade 35 % suurenemine, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks, et kajastada töövõimetuse ja haigestumuse kogemust järgmise 12 kuu jooksul;
(b) selliste töövõimetuse-haigestumuse määrade 25 % suurenemine, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks, et kajastada töövõimetuse ja haigestumuse kogemust järgmisele 12 kuule järgnevatel kõigil kuudel;
(c) selliste töövõimetusest ja haigestumisest taastumise määrade 20 % vähenemine, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks, järgmise 12 kuu jooksul ja kõigil järgnevatel aastatel.
Artikkel 140
Elukindlustuskulude riski alammoodul
Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 punktis d osutatud elukindlustuskulude riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmisest püsiva mõjuga koheste muutuste kombinatsioonist:
(a) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud kulude 10 % suurenemine;
(b) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud kulude inflatsioonimäära (väljendatakse protsentides) suurenemine 1 protsendipunkti võrra.
Edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste puhul kohaldavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kõnealuseid muutusi oma kulude, ja kui see on asjakohane, edasikindlustusvõtjate kulude suhtes.
Artikkel 141
Ümberhindamise riski alammoodul
Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 punktis e osutatud ümberhindamise riski kapitalinõue võrdub kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks annuiteetmaksete summa kohesest püsiva mõjuga suurenemisest 3 % ulatuses ainult annuiteetlepingutest tulenevate kohustuste puhul, kui aluseks olevate kindlustuslepingute kohaselt makstavad hüvitised võivad õiguskeskkonna või kindlustatud isiku tervisliku seisundi muutuste tõttu suureneda.
Artikkel 142
Kindlustuslepingute katkemise riski alammoodul
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 punktis f osutatud kindlustuslepingute katkemise riski kapitalinõue võrdub järgmistest kapitalinõuetest suurimaga:
(a) kindlustuslepingute katkemise määrade püsiva suurenemise riski kapitalinõue;
(b) kindlustuslepingute katkemise määrade püsiva vähenemise riski kapitalinõue;
(c) kindlustuslepingute massilise katkemise riski kapitalinõue.
2. Kindlustuslepingute katkemise määrade püsiva suurenemise riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaomaste valikuõiguste kasutamise määra kohesest püsiva mõjuga suurenemisest 50 % ulatuses. Valikuõiguse kasutamise suurenenud määrad ei ületa siiski 100 % ja valikuõiguse kasutamise määrade kasv toimub ainult selliste asjaomaste valikuõiguste puhul, mille kasutamisega kaasneks ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine.
3. Kindlustuslepingute katkemise määrade püsiva languse riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaomaste valikuõiguste kasutamise määra kohesest püsiva mõjuga vähenemisest 50 % ulatuses. Valikuõiguse kasutamise määrad ei lange siiski rohkem kui 20 protsendipunkti võrra ja valikuõiguse kasutamise määrade vähenemine toimub ainult selliste asjaomaste valikuõiguste puhul, mille kasutamisega kaasneks ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste vähenemine.
4. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel on asjaomased valikuõigused järgmised:
(a) kindlustusvõtja kõik juriidilised või lepingulised õigused täielikult või osaliselt kindlustuskaitse lõpetada, üles ütelda, seda vähendada, piirata või see peatada või lasta kindlustuslepingul katkeda;
(b) kindlustusvõtja kõik juriidilised või lepingulised õigused kindlustus- või edasikindlustuskate kehtestada, seda uuendada, suurendada, laiendada või taastada kas osaliselt või täielikult.
Punkti b kohaldamisel kohaldatakse määra suhtes lõigetes 2 ja 3 osutatud valikuõiguse kasutamise määra muutust, kajastades seda, et asjaomast valikuõigust ei kasutata.
5. Edasikindlustuslepingute puhul on lõigete 2 ja 3 kohaldamisel asjaomased valikuõigused järgmised:
(a) edasikindlustuslepinguid omavate kindlustusvõtjate õigused, millele on osutatud lõikes 4;
(b) edasikindlustuslepingute aluseks olevaid kindlustuslepinguid omavate kindlustusvõtjate õigused, millele on osutatud lõikes 4;
(c) kui edasikindlustuslepingud hõlmavad tulevasi kindlustus- või edasikindlustuslepinguid, võimalike kindlustusvõtjate õigus selliseid kindlustus- või edasikindlustuslepinguid mitte sõlmida.
6. Kindlustuslepingute massilise katkemise riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmiste koheste sündmuste kombinatsioonist:
(a) sellistest kindlustuslepingutest 70 % katkestamine, mis kuuluvad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktides iii ja iv osutatud tegevuste alla ning mille puhul kaasneks katkestamisega riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine ja täidetud on üks järgmistest tingimustest:
i) kindlustusvõtja ei ole füüsiline isik ja pensionifondi soodustatud isikud ei pea kindlustuslepingu katkestamist heaks kiitma;
ii) kindlustusvõtja on füüsiline isik, kes tegutseb lepingu kohaselt soodustatud isikute nimel, välja arvatud siis, kui kõnealuse füüsilise isiku ja soodustatud isikute vahel on perekondlik suhe või leping on sõlmitud eravalduste planeerimise või pärimise eesmärgil ning lepingu kohaselt soodustatud isikute arv ei ole suurem kui 20;
(b) sellistest kindlustuslepingutest 40 % katkestamine, mis ei ole hõlmatud punktiga a ja mille puhul kaasneks katkestamisega riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine;
(c) kui edasikindlustuslepingud hõlmavad tulevasi kindlustus- või edasikindlustuslepinguid, selliste tulevaste kindlustus- või edasikindlustuslepingute arvu 40 % vähenemine, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks.
Esimeses punktis osutatud sündmusi kohaldatakse ühetaoliselt kõigi asjaomaste kindlustus- ja edasikindlustuslepingute suhtes. Edasikindlustuslepingute puhul kohaldatakse punktis a osutatud sündmust aluseks olevate kindlustuslepingute suhtes.
Selleks et määrata kindlaks kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendite kahjum punktides a ja b osutatud sündmuste korral, võtab kindlustus- või edasikindlustusandja arvutamisel aluseks lepingu katkestamise liigi, mis mõjutab kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendeid kõige negatiivsemalt, lähtudes lepingu kaupa tehtud arvutustest.
7. Kui käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kapitalinõuetest suurim ning käesoleva määruse artikli 206 lõike 2 kohaselt arvutatud vastavatest kapitalinõuetest suurim ei põhine samal stsenaariumil, võrdub direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 punktis f osutatud kindlustuslepingute katkemise riski kapitalinõue käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kapitalinõudega, mille puhul kaasneb aluseks oleva stsenaariumiga käesoleva määruse artikli 206 lõike 2 kohaselt arvutatud suurim vastav kapitalinõue.
Artikkel 143
Elukindlustuse katastroofiriski alammoodul
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 punktis g osutatud elukindlustuse katastroofiriski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks selliste suremusmäärade (väljendatud protsentides) kohesest 0,15protsendipunktisest suurenemisest, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks, et kajastada suremuse kogemust järgmise 12 kuu jooksul.
2. Lõikes 1 osutatud suremusmäärade kasv puudutab ainult niisuguseid kindlustuslepinguid, mille puhul kaasneb järgmise 12 kuu suremuse kogemuse kajastamiseks kasutatavate suremusmäärade kasvuga ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine. Selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade kasvuga ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine, võib põhineda järgmistel eeldustel:
(a) sama kindlustatud isiku suhtes sõlmitud mitut kindlustuslepingut võib käsitada üheainsa kindlustuslepinguna;
(b) kui tehniliste eraldiste arvutamine põhineb artiklis 35 osutatud kindlustuslepingute rühmadel, võib selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade kasvuga tehniliste eraldiste suurenemine, põhineda üksikute kindlustuslepingute asemel kõnealustel kindlustuslepingute rühmadel, tingimusel et saadav tulemus ei ole oluliselt erinev.
3. Edasikindlustuslepingute puhul toimub selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade kasvuga tehniliste eraldiste suurenemine, ainult aluseks olevate kindlustuslepingute puhul ning vastavalt lõikele 2.
4. JAGU
Tervisekindlustuse kindlustusriski moodul
Artikkel 144
Tervisekindlustuse kindlustusriski moodul
1. Tervisekindlustuse kindlustusriski moodul koosneb kõigist järgmistest alammoodulitest:
(a) NSLT tervisekindlustuse kindlustusriski alammoodul;
(b) SLT tervisekindlustuse kindlustusriski alammoodul;
(c) tervisekindlustuse katastroofiriski alammoodul.
2. Tervisekindlustuse kindlustusriski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab kõiki lõikes 1 sätestatud alammoodulite võimalikke kombinatsioone (i,j);
(b) CorrH(i,j) tähistab alammoodulite i ja j tervisekindlustuse kindlustusriski korrelatsiooniparameetrit;
(c) SCRi ja SCRj tähistavad vastavalt riski alammoodulite i ja j kapitalinõudeid.
3. Lõikes 2 osutatud korrelatsioonikordaja CorrH(i,j) tähistab järgmise korrelatsioonimaatriksi reas i ja veerus j sätestatud kirjet:
j i |
NSLT tervisekindlustuse kindlustusrisk |
SLT tervisekindlustuse kindlustusrisk |
Tervisekindlustuse katastroofirisk |
NSLT tervisekindlustuse kindlustusrisk |
1 |
0,5 |
0,25 |
SLT tervisekindlustuse kindlustusrisk |
0,5 |
1 |
0,25 |
Tervisekindlustuse katastroofirisk |
0,25 |
0,25 |
1 |
4. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldavad:
(a) NSLT tervisekindlustuse kindlustusriski alammoodulit tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste suhtes, mida hõlmavad I lisas sätestatud äriliinid 1, 2, 3, 13, 14, 15 ja 25;
(b) SLT tervisekindlustuse kindlustusriski alammoodulit tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste suhtes, mida hõlmavad I lisas sätestatud äriliinid 29, 33 ja 35;
(c) tervisekindlustuse katastroofiriski alammoodulit tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste suhtes.
Artikkel 145
NSLT tervisekindlustuse kindlustusriski alammoodul
1. NSLT tervisekindlustuse kindlustusriski alammoodul koosneb järgmistest alammoodulitest:
(a) NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski alammoodul;
(b) NSLT tervisekindlustuslepingute katkemise riski alammoodul.
2. NSLT tervisekindlustuse kindlustusriski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) SCR(NSLTh,pr) tähistab NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski kapitalinõuet;
(b) SCR(NSLTh,lapse) tähistab NSLT tervisekindlustuslepingute katkemise riski kapitalinõuet.
Artikkel 146
NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski alammoodul
NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) σNSLTh tähistab NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälvet, mis on kindlaks määratud vastavalt artiklile 148;
(b) VNSLTh tähistab NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut, mis on kindlaks määratud vastavalt artiklile 147.
Artikkel 147
NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdik
1. NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdik võrdub XIV lisas sätestatud segmentide kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikute summaga.
2. Kõigi XIV lisas sätestatud segmentide puhul võrdub konkreetse segmendi s mahumõõdik järgmisega:
kus:
(a) V(prem,s) tähistab segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdikut;
(b) V(res,s) tähistab segmendi s tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut;
(c) DIVs tähistab segmendi s geograafilise hajutatuse tegurit.
3. Kõigi XIV lisas sätestatud segmentide puhul võrdub konkreetse segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdik järgmisega:
kus:
(a) Ps tähistab selliste kindlustusmaksete hinnangut, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab segmendis s järgmise 12 kuu jooksul;
(b) P(last,s) tähistab kindlustusmakseid, mida kindlustus- või edasikindlustusandja sai segmendis s viimase 12 kuu jooksul;
(c) FP(existing,s) tähistab selliste kindlustusmaksete eeldatavat nüüdisväärtust, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab olemasolevate lepingute puhul segmendis s pärast järgmist 12 kuud;
(d) FP(future,s) tähistab selliste kindlustusmaksete oodatavat nüüdisväärtust, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab segmendis s niisuguste lepingute puhul, mille esmase kajastamise kuupäev saabub järgmise 12 kuu jooksul, v.a esmase kajastamise kuupäevale järgneval 12 kuul teenitavad kindlustusmaksed.
4. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad kõigi XIV lisas sätestatud segmentide puhul otsustada segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdiku arvutamisel kasutada alternatiivina lõikes 3 sätestatud arvutusele järgmist valemit:
tingimusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:
(a) kindlustus- või edasikindlustusandja haldus-, juht- või järelevalveorgan on otsustanud, et tema järgmisel 12 kuul segmendis s teenitavad kindlustusmaksed ei ole suuremad kui Ps ;
(b) kindlustus- või edasikindlustusandja on kehtestanud tõhusad kontrollimehhanismid, et tagada punktis a osutatud teenitavate kindlustusmaksete piirmäärade järgimine;
(c) kindlustus- või edasikindlustusandja on teavitanud oma järelevalveasutust punktis a osutatud otsusest ja selle põhjustest.
Käesoleva lõike kohaldamisel on sümbolitel Ps , FP(existing,s) ja FP(future,s) lõike 3 punktides a, c ja d sätestatud tähendused.
5. Lõigetes 3 ja 4 sätestatud arvutustes kasutatakse netokindlustusmakseid, kindlustusmaksetest on maha arvatud edasikindlustuslepingute kindlustusmaksed. Maha ei arvata järgmisi edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid:
(a) kindlustusmaksed seoses kindlusväliste sündmustega või kindlustuslepingust tulenevate rahuldatud nõuetega, mis artikli 41 lõikes 3 osutatud rahavoogudes ei kajastu;
(b) artiklitele 209, 210, 211 ja 213 mittevastavate edasikindlustuslepingute kindlustusmaksed.
6. Kõigi XIV lisas sätestatud segmentide puhul võrdub segmendi tehniliste eraldiste riski mahumõõdik parima hinnanguga segmendi rahuldamata nõuete jaoks mõeldud eraldiste kohta, millest on maha arvatud edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad, eeldusel et edasikindlustuslepingud või eriotstarbelised varakogumid vastavad artiklitele 209, 210, 211 ja 213. Mahumõõdik ei tohi olla negatiivne summa.
7. Kõigi XIV lisas sätestatud segmentide puhul on geograafilise hajutatuse standardtegur 1 või see arvutatakse vastavalt III lisale.
Artikkel 148
NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälve
1. NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälve võrdub järgmisega:
kus:
(a) VNSLTh tähistab NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut;
(b) summa hõlmab kõiki XIV lisas sätestatud segmentide võimalikke kombinatsioone (i,j);
(c) CorrHS(s,t) tähistab XV lisas sätestatud segmendi s ja segmendi t NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski korrelatsioonikordajat;
(d) σs ja σt tähistavad vastavalt segmendi s ja segmendi t NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälbeid;
(e) Vs ja Vt tähistavad vastavalt segmendi s ja segmendi t kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikuid, millele on osutatud XIV lisas.
2. Kõigi XIV lisas sätestatud segmentide puhul võrdub konkreetse segmendi s NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälve järgmisega:
kus:
(a) σ(prem,s) tähistab segmendi s NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälvet, mis on kindlaks määratud vastavalt lõikele 3;
(b) σ(res,s) tähistab XIV lisas sätestatud segmendi s NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälvet;
(c) V(prem,s) tähistab segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdikut, millele on osutatud artiklis 147;
(d) V(res,s) tähistab segmendi s tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut, millele on osutatud artiklis 147;
3. Kõigi XIV lisas sätestatud segmentide puhul võrdub segmendi NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälve XIV lisas sätestatud segmendi NSLT tervisekindlustuse brutokindlustusmaksete riski standardhälbe ja mitteproportsionaalse edasikindlustuse kohandamisteguri korrutisega. Kõigi XIV lisas sätestatud segmentide puhul on mitteproportsionaalse edasikindlustuse kohandamistegur 100 %.
Artikkel 149
Tervisekindlustuse riskide tasandussüsteemid
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 109a lõike 4 kohaldamisel tehakse tervisekindlustuslepingust tulenevad kohustused, mille suhtes kohaldatakse tervisekindlustuse riskide tasandussüsteeme (edaspidi „TRTS”), kindlaks ning juhitakse ja korraldatakse neid eraldi kindlustusandja muust tegevusest, kusjuures puudub igasugune võimalus kanda need üle tervisekindlustuslepingust tulenevateks kohustusteks, mille suhtes ei kohaldata TRTSi.
2. XIV lisas sätestatud segmentide 1, 2 ja 3 NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälve tegevuse puhul, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, vastab kõigile järgmistele nõuetele:
(a) standardhälbed määratakse kindlaks eraldi iga XIV lisas sätestatud segmendi 1, 2 ja 3 puhul ning eraldi kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski puhul;
(b) kõigi XIV lisas sätestatud segmentide puhul võrdub kindlustusmaksete riski standardhälve järgmistest summadest väiksemaga:
i) XIV lisas sätestatud kõnealuse segmendi NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälve;
ii) järgmistest summadest suurem:
A. kolmandik XIV lisas sätestatud kõnealuse segmendi NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälbest;
B. kindlustusandja kombineeritud suhtarvu esindava standardhälbe hinnang, kusjuures kõnealune suhtarv on järgmiste aastapõhiste summade suhe:
— maksete, sealhulgas seotud kulud, ja tehniliste eraldiste, mis on ette nähtud aasta jooksul tekkinud nõuetele tegevuse puhul, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, sealhulgas TRTSist tulenevad mis tahes muudatused, summa;
— aastas teenitud kindlustusmaksed tegevuse puhul, mille suhtes kohaldatakse TRTSi;
(c) kõigi XIV lisas sätestatud segmentide puhul võrdub tehniliste eraldiste riski standardhälve järgmistest summadest väiksemaga:
i) XIV lisas sätestatud kõnealuse segmendi NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälve;
ii) järgmistest summadest suurem:
A. kolmandik XIV lisas sätestatud kõnealuse segmendi NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälbest;
B. kindlustusandja eraldise ammendumise suhte esindava standardhälbe hinnang, kusjuures kõnealune suhe on järgmiste aastapõhiste summade suhe:
— järgmiste summa: eraldiste parim hinnang aasta lõpus nõuete puhul, mis olid aasta alguses rahuldamata, ning mis tahes nõuded ja kuluhüvitised, mis tehti aasta jooksul nõuete puhul, mis olid aasta alguses rahuldamata; mõlemad summad hõlmavad TRTSist tulenevaid mis tahes muudatusi;
— eraldiste parim hinnang aasta alguses nõuete puhul, mis olid rahuldamata tegevuse puhul, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, sealhulgas TRTSist tulenevad mis tahes muudatused;
(d) standardhälve määratakse kindlaks asjakohaste kohaldatavate aktuaarsete ja statistiliste meetoditel alusel;
(e) standardhälbe kindlaksmääramisel tuginetakse täielikele, täpsetele ja asjakohastele andmetele, mis on otseselt asjakohased tegevuse puhul, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, ja mis kajastavad hajutatuse keskmist määra kindlustusandjate tasemel;
(f) standardhälve määratakse kindlaks praeguse ja usaldusväärse teabe ning realistlike eelduste põhjal;
(g) standardhälbe kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka mis tahes riske, mida ei ole maandatud TRTSiga, eelkõige direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 4 punktis a osutatud riski ja riske, mida ei kajastata tervisekindlustuse katastroofiriski alammoodulis ja mis võivad mõjutada suurt hulka kindlustusandjaid, kelle suhtes kohaldatakse TRTSi samal ajal;
(h) standardhälbe arvutamise metoodika ja standardhälbe arvutus on avalikult kättesaadavad.
3. Kui direktiivi 2009/138/EÜ artikli 109a lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga määratakse kindlaks tegevuse, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälve, mis vastab käesoleva artikli lõike 2 nõuetele, kasutavad kindlustusandjad käesoleva määruse artikli 148 lõikes 1 osutatud NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälbe arvutamiseks käesoleva määruse XIV lisas sätestatud segmendi NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälbe asemel kõnealust standardhälvet.
Kui ainult osa kindlustusandja tegevuse suhtes segmendis s kohaldatakse TRTSi, kasutab kindlustusandja artikli 148 lõikes 1 osutatud NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälbe arvutamisel segmendi NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälvet, mis võrdub järgmisega:
kus:
(a) σ(prem,s) tähistab XIV lisas sätestatud segmendi s NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälvet;
(b) V(prem,s,nHRES) tähistab segmendis s sellise tegevuse NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski mahumõõdikut, mille suhtes ei kohaldata TRTSi;
(c) σ(prem,s,HRES) tähistab segmendis s tegevuse, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälvet, mis arvutatakse vastavalt lõikele 2;
(d) V(prem,s,HRES) tähistab segmendis s sellise tegevuse NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski mahumõõdikut, mille suhtes kohaldatakse TRTSi.
V(prem,s,HRES) ja V(prem,s,nHRES) arvutatakse samal viisil nagu artiklis 147 osutatud segmendi s NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski mahumõõdik, kuid V(prem,s,HRES) puhul võetakse arvesse ainult kindlustus- ja edasikindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, ja V(prem,s,nHRES puhul võetakse arvesse ainult kindlustus- ja edasikindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, mille suhtes ei kohaldata TRTSi.
4. Kui direktiivi 2009/138/EÜ artikli 109a lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga määratakse kindlaks tegevuse, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälve, mis vastab käesoleva artikli lõike 2 nõuetele, kasutavad kindlustusandjad käesoleva määruse artikli 148 lõikes 1 osutatud NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälbe arvutamiseks käesoleva määruse XIV lisas sätestatud segmendi NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälbe asemel kõnealust standardhälvet.
Kui ainult osa kindlustusandja tegevuse suhtes segmendis s kohaldatakse TRTSi, kasutab kindlustusandja artikli 148 lõikes 1 osutatud NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälbe arvutamisel segmendi NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälvet, mis võrdub järgmisega:
kus:
(a) σ(res,s) tähistab XIV lisas sätestatud segmendi s NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälvet;
(b) V(res,s,nHRES) tähistab segmendis s sellise tegevuse NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut, mille suhtes ei kohaldata TRTSi;
(c) σ(res,s,HRES) tähistab segmendis s tegevuse, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälvet, mis arvutatakse vastavalt lõikele 2;
(d) V(res,s,HRES) tähistab segmendis s sellise tegevuse NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut, mille suhtes kohaldatakse TRTSi.
V(res,s,nHRES) ja V(res,s,HRES) arvutatakse samal viisil nagu artiklis 147 osutatud segmendi s NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski mahumõõdik, kuid V(res,s,HRES) puhul võetakse arvesse ainult kindlustus- ja edasikindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, ja V(res,s,nHRES) puhul võetakse arvesse ainult kindlustus- ja edasikindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, mille suhtes ei kohaldata TRTSi.
5. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad asendada sellise tegevuse NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälbed, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, asjaomase kindlustus- või edasikindlustusandja parameetritega vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 104 lõikele 7. Järelevalveasutused võivad nõuda, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad asendaksid kõnealused standardhälbed asjaomase kindlustus- või edasikindlustusandja parameetritega vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 110.
Artikkel 150
NSLT tervisekindlustuslepingute katkemise riski alammoodul
1. Artikli 145 lõike 1 punktis b osutatud NSLT tervisekindlustuslepingute katkemise riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmiste koheste sündmuste kombinatsioonist:
(a) 40 % selliste kindlustuslepingute katkestamine, mille puhul kaasneks katkestamisega ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine;
(b) kui edasikindlustuslepingud katavad tulevikus välja antavaid kindlustus- või edasikindlustuslepinguid, selliste tulevaste kindlustus- või edasikindlustuslepingute arvu vähenemine 40 %, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks.
2. Lõikes 1 osutatud sündmusi kohaldatakse ühtselt kõigi asjaomaste kindlustus- ja edasikindlustuslepingute suhtes. Edasikindlustuslepingute puhul kohaldatakse lõike 1 punktis a osutatud sündmust aluseks olevate kindlustuslepingute suhtes.
3. Selleks et määrata kindlaks kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendite kahjum lõike 1 punktis a osutatud sündmuse korral, võtab kindlustus- või edasikindlustusandja arvutamisel aluseks lepingu katkestamise liigi, mis mõjutab kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendeid kõige negatiivsemalt kindlustuslepingu tasandil.
Artikkel 151
SLT tervisekindlustuse kindlustusriski alammoodul
1. SLT tervisekindlustuse kindlustusriski moodul koosneb kõigist järgmistest alammoodulitest:
(a) tervisekindlustuse suremusriski alammoodul;
(b) tervisekindlustuse üleelamisriski alammoodul;
(c) tervisekindlustuse töövõimetuse-haigestumuse riski alammoodul;
(d) tervisekindlustuskulude riski alammoodul;
(e) tervisekindlustuse ümberhindamise riski alammoodul;
(f) SLT tervisekindlustuslepingute katkemise riski alammoodul.
2. SLT tervisekindlustuse kindlustusriski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa tähistab kõiki lõikes 1 sätestatud alammoodulite võimalikke kombinatsioone (i,j);
(b) CorrSLTH(i,j) tähistab alammoodulite i ja j SLT tervisekindlustuse kindlustusriski korrelatsiooniparameetrit;
(c) SCRi ja SCRj tähistavad vastavalt riski alammoodulite i ja j kapitalinõudeid.
3. Lõikes 2 osutatud korrelatsioonikordaja CorrSLTH(i,j) võrdub järgmise korrelatsioonimaatriksi reas i ja veerus j sätestatud kirjega:
j i |
Tervisekindlustuse suremusrisk |
Tervisekindlustuse üleelamisrisk |
Tervisekindlustuse töövõimetuse-haigestumuse risk |
Tervisekindlustuskulude risk |
Tervisekindlustuse ümberhindamise risk |
SLT tervisekindlustuslepingute katkemise risk |
Tervisekindlustuse suremusrisk |
1 |
– 0,25 |
0,25 |
0,25 |
0 |
0 |
Tervisekindlustuse üleelamisrisk |
– 0,25 |
1 |
0 |
0,25 |
0,25 |
0,25 |
Tervisekindlustuse töövõimetuse-haigestumuse risk |
0,25 |
0 |
1 |
0,5 |
0 |
0 |
Tervisekindlustuskulude risk |
0,25 |
0,25 |
0,5 |
1 |
0,5 |
0,5 |
Tervisekindlustuse ümberhindamise risk |
0 |
0,25 |
0 |
0,5 |
1 |
0 |
SLT tervisekindlustuslepingute katkemise risk |
0 |
0,25 |
0 |
0,5 |
0 |
1 |
Artikkel 152
Tervisekindlustuse suremusriski alammoodul
1. Tervisekindlustuse suremusriski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatud suremusmäärade kohesest püsiva mõjuga suurenemisest 15 %.
2. Lõikes 1 osutatud suremusmäärade suurenemist kohaldatakse ainult selliste kindlustuslepingute suhtes, mille puhul kaasneb suremusmäärade suurenemisega ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine. Selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade suurenemisega ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine, võib põhineda järgmisel:
(a) sama kindlustatud isiku suhtes sõlmitud mitut kindlustuslepingut võib käsitada üheainsa kindlustuslepinguna;
(b) kui tehniliste eraldiste arvutamine põhineb artiklis 35 osutatud kindlustuslepingute rühmadel, võib selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade suurenemisega tehniliste eraldiste suurenemine, põhineda üksikute kindlustuslepingute asemel ka kõnealustel kindlustuslepingute rühmadel, tingimusel et saadav tulemus oluliselt ei erine.
3. Edasikindlustuslepingust tulenevate kohususte puhul kohaldatakse selliste kindlustuslepingute kindlakstegemist, mille puhul kaasneb suremusmäärade suurenemisega tehniliste eraldiste suurenemine, ainult aluseks olevate kindlustuslepingute suhtes ning kindlakstegemine viiakse läbi vastavalt lõikele 2.
Artikkel 153
Tervisekindlustuse üleelamisriski alammoodul
1. Tervisekindlustuse üleelamisriski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatud suremusmäärade kohesest püsiva mõjuga vähenemisest 20 %.
2. Lõikes 1 osutatud suremusmäärade vähenemist kohaldatakse ainult selliste kindlustuslepingute suhtes, mille puhul kaasneb suremusmäärade vähenemisega ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine. Selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade vähenemisega ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine, võib põhineda järgmistel eeldustel:
(a) sama kindlustatud isiku suhtes sõlmitud mitut kindlustuslepingut võib käsitada üheainsa kindlustuslepinguna;
(b) kui tehniliste eraldiste arvutamine põhineb artiklis 35 osutatud kindlustuslepingute rühmadel, võib selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade vähenemisega tehniliste eraldiste suurenemine, põhineda üksikute kindlustuslepingute asemel ka kõnealustel kindlustuslepingute rühmadel, tingimusel et saadav tulemus oluliselt ei erine.
3. Edasikindlustuslepingust tulenevate kohususte puhul kohaldatakse selliste kindlustuslepingute kindlakstegemist, mille puhul kaasneb suremusmäärade vähenemisega tehniliste eraldiste suurenemine, ainult aluseks olevate kindlustuslepingute suhtes ning kindlakstegemine viiakse läbi vastavalt lõikele 2.
Artikkel 154
Tervisekindlustuse töövõimetuse-haigestumuse riski alammoodul
1. Tervisekindlustuse töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõue võrdub järgmiste summaga:
(a) ravikulu töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõue;
(b) sissetuleku kaotuse töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõue.
2. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldavad:
(a) ravikulu töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõude arvutamise aluseks olevaid stsenaariume ainult ravikulukindlustus- ja -edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste suhtes, kui aluseks olevat tegevust teostatakse samadel tehnilistel alustel kui elukindlustust;
(b) sissetuleku kaotuse töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõude arvutamise aluseks olevaid stsenaariume ainult sissetuleku kaotuse kindlustus- ja edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste suhtes, kui aluseks olevat tegevust teostatakse samadel tehnilistel alustel kui elukindlustust;
Artikkel 155
Ravikulu töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõue
1. Ravikulu töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõue võrdub suuremaga järgmistest kapitalinõuetest:
(a) ravikulude hüvitiste suurenemise kapitalinõue;
(b) ravikulude hüvitiste vähenemise kapitalinõue.
2. Ravikulude hüvitiste suurenemise kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmiste koheste püsiva mõjuga muutuste kombinatsioonist:
(a) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud ravikulude hüvitiste suurenemine 5 %;
(b) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud ravikulude hüvitiste inflatsioonimäära (väljendatakse protsendina) suurenemine 1 protsendipunkti võrra.
3. Ravikulude hüvitiste vähenemise kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmiste koheste püsiva mõjuga muutuste kombinatsioonist:
(a) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud ravikulude hüvitiste vähenemine 5 %;
(b) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud ravikulude hüvitiste inflatsioonimäära (väljendatakse protsendina) vähenemine 1 protsendipunkti võrra.
Artikkel 156
Töövõimetuse-haigestumusega seotud sissetuleku kaotuse riski kapitalinõue
Töövõimetuse-haigestumisega seotud sissetuleku kaotuse riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmiste koheste püsiva mõjuga muutuste kombinatsioonist:
(a) selliste töövõimetuse ja haigestumuse määrade suurenemine 35 %, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks, et kajastada töövõimetust ja haigestumust järgmise 12 kuu jooksul;
(b) selliste töövõimetuse ja haigestumuse määrade suurenemine 25 %, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks, et kajastada töövõimetust ja haigestumust järgmisele 12 kuule järgnevatel aastatel;
(c) kui tehniliste eraldiste arvutamiseks kasutatud töövõimetuse ja haigestumuse taastumise määrad on alla 50 %, kõnealuste määrade vähenemine 20 %;
(d) kui tehniliste eraldiste arvutamiseks kasutatud töövõimetuse ja haigestumuse püsivuse määrad on 50 % või alla selle, kõnealuste määrade suurenemine 20 %.
Artikkel 157
Tervisekindlustuskulude riski alammoodul
Tervisekindlustuskulude riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmiste koheste püsiva mõjuga muutuste kombinatsioonist:
(a) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud kulude suurenemine 10 %;
(b) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud kulude inflatsioonimäära (väljendatakse protsendina) suurenemine 1 protsendipunkti võrra.
Edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste puhul kohaldavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kõnealuseid muutusi oma kulude, ja kui see on asjakohane, edasikindlustusvõtjate kulude suhtes.
Artikkel 158
Tervisekindlustuse ümberhindamise riski alammoodul
Tervisekindlustuse ümberhindamise riski kapitalinõue võrdub kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks annuiteetmaksete summa kohesest püsiva mõjuga suurenemisest 4 % ainult annuiteetlepingutest tulenevate kohustuste puhul, kui aluseks olevate kindlustuslepingute kohaselt makstavad hüvitised võivad inflatsiooni, õiguskeskkonna või kindlustatud isiku tervisliku seisundi muutuse tõttu suureneda.
Artikkel 159
SLT tervisekindlustuslepingute katkemise riski alammoodul
1. Artikli 151 lõike 1 punktis f osutatud SLT tervisekindlustuslepingute katkemise riski kapitalinõue võrdub suuremaga järgmistest kapitalinõuetest:
(a) SLT tervisekindlustuslepingute katkemise määrade püsiva suurenemise riski kapitalinõue;
(b) SLT tervisekindlustuslepingute katkemise määrade püsiva vähenemise riski kapitalinõue;
(c) SLT tervisekindlustuslepingute massilise katkemise riski kapitalinõue.
2. SLT tervisekindlustuslepingute katkemise määrade püsiva suurenemise riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaomaste valikuõiguse kasutamise määrade kohesest püsiva mõjuga suurenemisest 50 %. Valikuõiguse kasutamise suurenenud määrad ei ületa siiski 100 % ja valikuõiguse kasutamise määrade kasv toimub ainult selliste asjaomaste valikuõiguste puhul, mille kasutamisega kaasneks ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine.
3. SLT tervisekindlustuslepingute katkemise määrade püsiva vähenemise riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaomaste valikuõiguste kasutamise määra kohesest püsiva mõjuga vähenemisest 50 %. Valikuõiguse kasutamise määrad ei lange siiski rohkem kui 20 protsendipunkti võrra ja valikuõiguse kasutamise määrade vähenemine toimub ainult selliste asjaomaste valikuõiguste puhul, mille kasutamisega kaasneks ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste vähenemine.
4. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel on asjaomased valikuõigused järgmised:
(a) kindlustusvõtja kõik juriidilised või lepingulised õigused täielikult või osaliselt kindlustus- või edasikindlustuskate lõpetada, üles ütelda, seda vähendada, piirata või see peatada või lasta kindlustuslepingul katkeda;
(b) kindlustusvõtja kõik juriidilised või lepingulised õigused täielikult või osaliselt kindlustus- või edasikindlustuskate kehtestada, seda uuendada, suurendada, laiendada või taastada.
Punkti b kohaldamisel tuleks lõigetes 2 ja 3 osutatud valikuõiguse kasutamise määra muutust kohaldada määra suhtes, mis kajastab seda, et asjaomast valikuõigust ei kasutata.
5. Edasikindlustuslepingute puhul on lõigete 2 ja 3 kohaldamisel asjaomased valikuõigused järgmised:
(a) edasikindlustuslepinguid omavate kindlustusvõtjate õigused, millele on osutatud lõikes 4;
(b) edasikindlustuslepingute aluseks olevaid kindlustuslepinguid omavate kindlustusvõtjate õigused, mis on sätestatud lõikes 4;
(c) kui edasikindlustuslepingud hõlmavad tulevasi kindlustus- või edasikindlustuslepinguid, võimalike kindlustusvõtjate õigus selliseid kindlustus- või edasikindlustuslepinguid mitte sõlmida.
6. SLT tervisekindlustuslepingute massilise katkemise riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmiste koheste sündmuste kombinatsioonist:
(a) 40 % selliste kindlustuslepingute katkestamine, mille puhul tuleneks katkestamisest ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine;
(b) kui edasikindlustusleping katab tulevikus välja antavaid kindlustus- või edasikindlustuslepinguid, selliste tulevaste kindlustus- või edasikindlustuslepingute arvu vähenemine 40 %, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks.
Esimeses lõigus osutatud sündmusi kohaldatakse ühtselt kõigi asjaomaste kindlustus- ja edasikindlustuslepingute suhtes. Edasikindlustuslepingute puhul kohaldatakse punktis a osutatud sündmust aluseks olevate kindlustuslepingute suhtes.
Selleks et määrata kindlaks kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendite kahjum punktis a osutatud sündmuse korral, võtab kindlustus- või edasikindlustusandja arvutamisel aluseks lepingu katkestamise liigi, mis mõjutab kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendeid kõige negatiivsemalt kindlustuslepingu tasandil.
7. Kui käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kapitalinõuetest suurim ning käesoleva määruse artikli 206 lõike 2 kohaselt arvutatud vastavatest kapitalinõuetest suurim ei põhine samal stsenaariumil, võrdub direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 punktis f osutatud kindlustuslepingute katkemise riski kapitalinõue käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kapitalinõudega, mille puhul kaasneb aluseks oleva stsenaariumiga käesoleva määruse artikli 206 lõike 2 kohaselt arvutatud suurim vastav kapitalinõue.
Artikkel 160
Tervisekindlustuse katastroofiriski alammoodul
1. Tervisekindlustuse katastroofiriski alammooduli kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) SCRma tähistab suurõnnetuste riski alammooduli kapitalinõuet;
(b) SCRac tähistab õnnetusjuhtumi kontsentratsiooniriski alammooduli kapitalinõuet;
(c) SCRp tähistab pandeemiariski alammooduli kapitalinõuet.
2. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldavad:
(a) suurõnnetuste riski alammoodulit muude tervisekindlustuslepingutest ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste suhtes kui tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuslepingutest ning tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevad kohustused;
(b) õnnetusjuhtumi kontsentratsiooniriski alammoodulit tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuslepingutest ning tööõnnetuse ja kutsehaiguse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste ning rühma sissetuleku kaotuse kindlustuslepingust ja kindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste suhtes;
(c) pandeemiariski alammoodulit muude tervisekindlustuslepingutest ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste suhtes kui tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuslepingutest ning tööõnnetuse ja kutsehaiguse edasikindlustuslepingutest tulenevad kohustused.
Artikkel 161
Suurõnnetuste riski alammoodul
1. Suurõnnetuste riski alammooduli kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab kõiki XVI lisas sätestatud riike;
(b) SCR(ma,s) tähistab riigi s suurõnnetuste riski kapitalinõuet.
2. Kõigi XVI lisas sätestatud riikide puhul võrdub konkreetse riigi s suurõnnetuste riski kapitalinõue kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta arvutatakse järgmiselt:
kus:
(a) rs tähistab selliste isikute määra, keda mõjutab suurõnnetus riigis s, nagu on sätestatud XVI lisas;
(b) summa hõlmab XVI lisas sätestatud juhtumiliike e;
(c) xe tähistab selliste isikute määra, kes õnnetusjuhtumi korral saavad XVI lisas sätestatud juhtumiliigi e hüvitisi;
(d) E(e,s) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandjate poolt juhtumiliigi e korral riigis s makstavate hüvitiste koguväärtust.
3. Kõigi XVI lisas sätestatud juhtumiliikide ja riikide puhul võrdub kindlustus- või edasikindlustusandja poolt konkreetse juhtumiliigi e vastu konkreetses riigis s kindlustatud summa järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab kõiki kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud isikuid i, kes on kindlustatud juhtumiliigi e vastu ja kes on riigi s elanikud;
(b) SI(e,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja poolt kindlustatud isikule i juhtumiliigi e korral makstavate hüvitiste väärtust.
Hüvitiste väärtus on kindlustussumma, või kui kindlustuslepinguga nähakse ette korduv hüvitiste väljamakse, juhtumiliigi e korral makstavate hüvitiste parim hinnang. Kui kindlustuslepingu hüvitised sõltuvad juhtumiga e kaasneva mis tahes kahju laadist või ulatusest, arvutatakse hüvitiste väärtus lepingu kohaselt saadavate selliste maksimaalsete hüvitiste alusel, mis on kooskõlas juhtumiga. Ravikulukindlustus- ja -edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste puhul põhineb hüvitiste väärtus juhtumi e korral makstavate keskmiste summade hinnangul, eeldades, et kindlustatud isikul on puue kindlaks määratud aja jooksul, ja võttes arvesse kohustustega ette nähtud erigarantiisid.
4. Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad arvutada lõikes 3 osutatud kindlustatud isikule makstavate hüvitiste väärtuse homogeensete riskigruppide põhjal, tingimusel et kindlustuslepingute rühmitamine on kooskõlas artikliga 35.
Artikkel 162
Õnnetusjuhtumi kontsentratsiooniriski alammoodul
1. Õnnetusjuhtumi kontsentratsiooniriski alammooduli kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab kõiki riike c;
(b) SCR(ac,c) tähistab riigi c õnnetusjuhtumi kontsentratsiooniriski kapitalinõuet.
2. Kõigi riikide puhul võrdub riigi c õnnetusjuhtumi kontsentratsiooniriski kapitalinõue kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta arvutatakse järgmiselt:
kus:
(a) Cc tähistab kindlustus- ja edasikindlustusandjate suurimat õnnetusjuhtumi riski kontsentratsiooni riigis c;
(b) summa hõlmab XVI lisas sätestatud juhtumiliike e;
(c) xe tähistab selliste isikute määra, kes õnnetusjuhtumi korral saavad XVI lisas sätestatud juhtumiliigi e hüvitisi;
(d) CE(e,c) tähistab kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolt suurima õnnetusjuhtumi riski kontsentratsiooni puhul riigis c juhtumiliigi e puhul makstavate hüvitiste keskmist väärtust.
3. Kõigi riikide puhul võrdub kindlustus- või edasikindlustusandja suurim õnnetusjuhtumi riski kontsentratsioon riigis c selliste isikute suurima arvuga, kelle puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:
(a) kindlustus- või edasikindlustusandjal on iga isiku suhtes tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuslepingutest tulenev kohustus või rühma sissetuleku kaotuse kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenev kohustus;
(b) iga isiku suhtes olevad kohustused katavad vähemalt ühte XVI lisas sätestatud sündmust;
(c) isikud töötavad riigis c asuvas samas hoones.
4. Kõigi juhtumiliikide ja riikide puhul võrdub kindlustus- või edasikindlustusandja keskmine kindlustussumma suurima õnnetusjuhtumi riski kontsentratsiooni puhul riigis c juhtumiliigi e puhul järgmisega:
kus:
(a) Ne tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud selliste isikute arvu, kes on kindlustatud juhtumiliigi e vastu ja kes kuuluvad kindlustus- või edasikindlustusandja suurima õnnetusjuhtumi riski kontsentratsiooni alla riigis c;
(b) summa hõlmab kõiki punktis a osutatud kindlustatud isikuid;
(c) SI(e,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja poolt kindlustatud isikule i juhtumiliigi e korral makstavate hüvitiste väärtust.
Punktis c osutatud hüvitiste väärtus on kindlustussumma, või kui kindlustuslepinguga nähakse ette korduv hüvitiste väljamakse, juhtumiliigi e korral makstavate hüvitiste parim hinnang. Kui kindlustuslepingu hüvitised sõltuvad juhtumiga e kaasneva kahju laadist või ulatusest, arvutatakse hüvitiste väärtus lepingu kohaselt saadavate selliste maksimaalsete hüvitiste alusel, mis on kooskõlas juhtumiga. Ravikulukindlustus- ja -edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste puhul põhineb hüvitiste väärtus juhtumi e korral makstavate keskmiste summade hinnangul, eeldades, et kindlustatud isikul on puue kindlaks määratud aja jooksul, ja võttes arvesse kohustustega ette nähtud erigarantiisid.
5. Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad arvutada lõikes 4 osutatud kindlustatud isikule kindlustus- või edasikindlustusandja poolt makstavate hüvitiste väärtuse homogeensete riskigruppide põhjal, tingimusel et kindlustuslepingute rühmitamine vastab artiklis 35 sätestatud nõuetele.
Artikkel 163
Pandeemiariski alammoodul
1. Pandeemiariski alammooduli kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta arvutatakse järgmiselt:
kus:
(a) E tähistab kindlustus- ja edasikindlustusandjate sissetuleku kaotuse pandeemiariskipositsiooni;
(b) summa hõlmab kõiki riike c;
(c) Nc tähistab kindlustus- ja edasikindlustusandjate kindlustatud isikute arvu, kes vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
i) kindlustatud isikud on riigi c elanikud;
ii) kindlustatud isikud on kaetud muude selliste ravikulukindlustus- või -edasikindlustuslepingust tulenevate kohustustega kui tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevad kohustused, mis katavad nakkushaigusest tulenevad ravikulud;
(d) Mc tähistab oodatavat keskmist summat, mida kindlustus- ja edasikindlustusandja maksavad kindlustatud isiku kohta riigis c pandeemia korral.
2. Kindlustus- või edasikindlustusandja sissetuleku kaotuse pandeemiariskipositsioon võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab kõiki kindlustatud isikuid i, kes on kaetud muude sissetuleku kaotuse kindlustus- või -edasikindlustuslepingust tulenevate kohustustega kui tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevad kohustused;
(b) Ei tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja poolt kindlustatud isikule i nakkushaigusest tuleneva alalise töövõimetuse korral makstavate hüvitiste väärtust. Hüvitiste väärtus on kindlustussumma, või kui kindlustuslepinguga nähakse ette korduv hüvitiste väljamakse, hüvitiste väljamaksete parim hinnang eeldusel, et kindlustatud isik on alaliselt töövõimetu ega taastu.
3. Kõigi riikide puhul on oodatav kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolt kindlustatud isiku kohta riigis c pandeemia korral makstav keskmine summa võrdne järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab XVI lisas sätestatud tervishoiuteenuste kasutamine liike h;
(b) Hh tähistab kliiniliste sümptomitega selliste kindlustatud isikute määra, kes kasutavad XVI lisas sätestatud tervishoiuteenust h;
(c) CH(h,c) tähistab selliste summade parimat hinnangut, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad maksavad kindlustatud isikule riigis c seoses ravikulukindlustus- ja -edasikindlustuslepingust tulenevate kohustustega, mis ei ole tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuslepingutest ja kindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevad kohustused, tervishoiuteenuse h kasutamise puhul pandeemia korral.
5. JAGU
Tururiski moodul
Artikkel 164
1. Tururiski moodul koosneb kõigist järgmistest alammoodulitest:
(a) intressiriski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis a;
(b) aktsiariski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis b;
(c) kinnisvarariski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis c;
(d) hinnavaheriski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis d;
(e) valuutariski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis e;
(f) turu kontsentratsiooniriski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis f.
2. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõikes 5 osutatud tururiski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab kõiki tururiski mooduli alammoodulite võimalikke kombinatsioone i,j;
(b) Corr(i,j) tähistab alammoodulite i ja j tururiski korrelatsiooniparameetrit;
(c) SCRi ja SCRj tähistavad vastavalt alammoodulite i ja j kapitalinõudeid.
3. Lõikes 2 osutatud korrelatsiooniparameeter Corr(i,j) võrdub järgmise korrelatsioonimaatriksi reas i ja veerus j sätestatud kirjega:
j i |
Intressimäär |
Omakapitaliinstrumendid |
Kinnisvara |
Hinnavahe |
Kontsentratsioon |
Valuuta |
Intressimäär |
1 |
A |
A |
A |
0 |
0,25 |
Omakapitaliinstrumendid |
A |
1 |
0,75 |
0,75 |
0 |
0,25 |
Kinnisvara |
A |
0,75 |
1 |
0,5 |
0 |
0,25 |
Hinnavahe |
A |
0,75 |
0,5 |
1 |
0 |
0,25 |
Kontsentratsioon |
0 |
0 |
0 |
0 |
1 |
0 |
Valuuta |
0,25 |
0,25 |
0,25 |
0,25 |
0 |
1 |
Parameeter A on 0, kui artiklis 165 sätestatud intressiriski kapitalinõue on kõnealuse artikli punktis a osutatud kapitalinõue. Kõigil muudel juhtudel on parameeter A 0,5.
Artikkel 164a
Kvalifitseeruv taristuinvesteering
1. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab kvalifitseeruv taristuinvesteering investeeringuid taristuüksusesse, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:
a) taristuvaradega loodavad rahavood võimaldavad kõikide rahaliste kohustuste täitmist pideva stressi all, mis on projektiga kaasneva riski seisukohast oluline;
b) taristuüksuse loodavad rahavood võlausaldajale ja omakapitaliinvestoritele on prognoositavad;
c) taristuvarasid ja taristuüksust reguleeritakse õigusliku või lepingulise raamistikuga, mis tagab võlausaldajale ja omakapitaliinvestoritele kõrgetasemelise kaitse, sealhulgas järgmise:
a) lepinguline raamistik sisaldab sätteid, mis kaitsevad tõhusalt võlausaldajaid ja omakapitaliinvestoreid kahjude eest, mis tulenevad sellest, kui projekti lõpetab lepinguosaline, kes nõustub ostma taristuprojektiga pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
i) taristuprojekti üksuse tulusid rahastatakse suure hulga kasutajate maksetega või
ii) tulu suhtes kohaldatakse tulumäära sätteid;
b) taristuüksusel on piisav reservfond või rahastamiskord, et katta projekti ettenägematuid kulusid ja käibekapitali nõudeid.
Kui investeeringud on võlakirjades või laenudes, hõlmab lepinguline raamistik ka järgmist:
i) võlausaldajatel on kohaldatava õigusega lubatud ulatuses selline tagatis või vastav nõudeõigus kõigi varade ja lepingute suhtes, mis on projekti elluviimiseks hädavajalikud;
ii) tegevusest tulenevate netorahavoogude kasutamine pärast projektiga seotud kohustuslikke makseid muul eesmärgil kui võlakohustuste haldamiseks on piiratud;
iii) piirangud sellisele tegevusele, mis võiks kahjustada võlausaldajaid, sealhulgas asjaolu, et uusi võlaväärtpabereid ei emiteerita ilma olemasolevate võlausaldajate nõusolekuta ja nendega kokkulepitud vormis, välja arvatud juhul, kui selliste uute võlaväärtpaberite emiteerimine on olemasolevate võlaväärtpaberite tingimustes lubatud.
Olenemata teise lõigu punktist i võib võlakirjade või laenudena tehtud investeeringute jaoks kasutada muid tagatismehhanisme juhul, kui ettevõtjad suudavad tõendada, et kõigi varade ja lepingute suhtes tagatise seadmine ei ole võlausaldajatele nende investeeringu põhiosa tõhusaks kaitsmiseks või sissenõudmiseks hädavajalik. Sellisel juhul sisaldavad muud tagatismehhanismid vähemalt üht järgmistest komponentidest:
i) osade või aktsiate pantimine;
ii) ülevõtmisõigus;
iii) pangakontodelt kinnipidamise õigus;
iv) kontroll rahavoogude üle;
v) lepingute määramise kord;
d) kui investeeringud on võlakirjades või laenudes, saab kindlustus- või edasikindlustusandja järelevalvele tõendada, et ta suudab investeeringut hoida lõpptähtajani;
e) kui investeeringud on võlakirjades või laenudes, mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav, on investeerimisvahend ja muud samasse nõudeõiguse järku kuuluvad instrumendid kõrgema nõudeõiguse järguga kui kõik teised nõuded, välja arvatud kohustuslikud nõuded ning likviidsuse pakkujate, usaldusisikute ja tuletistehingu vastaspoolte nõuded;
f) kui investeeringud on aktsiates, võlakirjades või laenudes, mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav, peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:
i) taristuvarad ja taristuüksus asuvad EMPs või OECDs;
ii) kui taristuüksus on ehitusetapis, peab omakapitaliinvestor täitma järgmisi kriteeriume, või kui tegemist on rohkem kui ühe omakapitaliinvestoriga, peab omakapitaliinvestorite grupp tervikuna täitma järgmisi kriteeriume:
— omakapitaliinvestorid on varem edukalt taristuprojekte kontrollinud ja neil on asjakohased eksperditeadmised;
— omakapitaliinvestoritel on madal makseviivituse risk või nende makseviivituse tõttu taristuüksusele tekkida võiva olulise kahju saamise risk on väike;
— omakapitaliinvestoritel on ajend investorite huvide kaitsmiseks;
iii) ehitusriski korral on olemas kaitsemeetmed, et tagada projekti lõpuleviimine vastavalt kokkulepitud spetsifikatsioonile, eelarvele ja tähtajale;
iv) kui tegevusriskid on olulised, on need asjakohaselt hallatud;
v) taristuüksus kasutab testitud tehnoloogiat ja disaini;
vi) taristuüksuse kapitalistruktuur võimaldab tal oma võlgu teenindada;
vii) taristuüksuse refinantseerimisrisk on väike;
viii) taristuüksus kasutab tuletisinstrumente üksnes riski maandamiseks.
2. Lõike 1 punkti b kohaldamisel ei käsitata võlausaldajale ja omakapitali investoritele loodud rahavooge prognoositavana, kui kogu tulu (välja arvatud ebaoluline osa tuludest) vastab järgmistele tingimustele:
a) täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest:
i) tulu põhineb kasutusvalmidusel;
ii) tulu reguleeritakse vastavalt tulumäärale;
iii) tulu reguleeritakse vastavalt võta-või-maksa lepingule;
iv) tootluse tase või kasutus ja hind vastavad sõltumatult ühele järgmistest kriteeriumidest:
— see on reguleeritud;
— see on lepingus kindlaks määratud;
— see on väikese nõudluse tõttu piisavalt prognoositav;
b) kui taristuprojekti üksuse tulusid ei rahasta suure hulga kasutajate maksetega, on lepinguosaline, kes nõustub ostma taristuprojekti üksuse pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid, üks järgmistest üksustest:
i) käesoleva määruse artikli 180 lõikes 2 loetletud üksus;
ii) piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, mis on loetletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 109a lõike 2 punkti a kohaselt vastu võetud määruses;
iii) üksus, millele krediidikvaliteeti hindav asutus on krediidikvaliteedi astmeks määranud vähemalt 3;
iv) üksus, mis on asendatav ilma, et märkimisväärselt muutuks tulude tase ja ajastus.
Artikkel 164b
Kvalifitseeruv taristuettevõttesse tehtud investeering
Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab kvalifitseeruv taristuettevõttesse tehtud investeering investeeringuid taristuüksusesse, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:
1) taristuüksus saab põhitulu EMPs või OECDs asuvate taristuvarade omamisest, rahastamisest, arendamisest või käitamisest;
2) taristuvaradega loodavad rahavood vastavad mõnele artikli 164a lõike 2 punktis a nimetatud kriteeriumile;
3) kui taristuüksuse tulusid ei rahastata suure hulga kasutajate maksetega, on lepinguosaline, kes nõustub ostma taristuüksuse pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid, üks artikli 164a lõike 2 punktis b nimetatud üksustest;
4) tulubaas on tegevuse, asukoha või maksjate seisukohast mitmekesine, välja arvatud juhul, kui tulule kohaldatakse tulumäära sätteid kooskõlas artikli 164a lõike 1 punkti c alapunkti a alapunktiga ii või võta-või-maksa lepingu korral või kui tulu põhineb kasutusvalmidusel;
5) kui investeeringud on võlakirjades või laenudes, saab kindlustus- või edasikindlustusandja järelevalvele tõendada, et ta suudab investeeringut hoida lõpptähtajani;
6) kui taristuüksuse kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav;
a) asjaomaste finantssuhtarvude analüüsil põhinevate konservatiivsete eelduste kohaselt võimaldab taristuettevõtte kapitalistruktuur tal oma kõiki võlgu teenindada;
b) taristuüksus on tegutsenud vähemalt kolm aastat või omandatud üksuse korral on see olnud tegev vähemalt kolm aastat;
7) kui taristuüksuse kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, on selles krediidikvaliteedi hinnangu järgi krediidikvaliteedi aste 0–3.
Artikkel 165
Üldsätted
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis a osutatud intressiriski kapitalinõue võrdub suuremaga järgmistest:
(a) käesoleva määruse artikli 166 kohase intressimäärade intressikõveral suurenemise riski kapitalinõuete summa kõigi valuutade lõikes;
(b) käesoleva määruse artikli 167 kohase intressimäärade intressikõveral vähenemise riski kapitalinõuete summa kõigi valuutade lõikes.
2. Kui lõike 1 punktides a ja b osutatud kapitalinõuetest suurem ning artikli 206 lõike 2 kohaselt arvutatud vastavatest kapitalinõuetest suurem ei põhine samal stsenaariumil, võrdub intressiriski kapitalinõue lõike 1 punktides a või b osutatud kapitalinõudega, mille puhul tuleneb aluseks olevast stsenaariumist artikli 206 lõike 2 kohaselt arvutatud suurim vastav kapitalinõue.
Artikkel 166
Intressimäärade suurenemine intressikõveral
1. Intressimäärade intressikõveral suurenemise riski kapitalinõue teatava valuuta puhul võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks põhiliste riskivabade intressimäärade kohesest suurenemisest kõnealuse valuuta puhul eri tähtaegade lõikes vastavalt järgmisele tabelile:
Tähtaeg (aastates) |
Suurenemine |
1 |
70 % |
2 |
70 % |
3 |
64 % |
4 |
59 % |
5 |
55 % |
6 |
52 % |
7 |
49 % |
8 |
47 % |
9 |
44 % |
10 |
42 % |
11 |
39 % |
12 |
37 % |
13 |
35 % |
14 |
34 % |
15 |
33 % |
16 |
31 % |
17 |
30 % |
18 |
29 % |
19 |
27 % |
20 |
26 % |
90 |
20 % |
Eespool osutatud tabelis määramata tähtaegade puhul interpoleeritakse suurenemise väärtus lineaarselt. 1 aastast lühemate tähtaegade puhul on suurenemine 70 %. 90 aastast pikemate tähtaegade puhul on suurenemine 20 %.
2. Igal juhul on põhiliste riskivabade intressimäärade suurenemine mis tahes tähtaja puhul vähemalt üks protsendipunkt.
3. Põhiliste riskivabade intressimäärade intressikõveral suurenemise mõju võetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 92 lõike 2 kohaste finantseerimis- ja krediidiasutustes olevate osaluste väärtusele arvesse ainult selliste osaluste väärtuse puhul, mida ei arvata käesoleva määruse artikli 68 kohaselt omavahenditest maha. Omavahenditest maha arvatud osa võetakse arvesse ainult sel määral, mil selline mõju suurendab põhiomavahendeid.
Artikkel 167
Intressimäärade vähenemine intressikõveral
1. Intressimäärade intressikõveral vähenemise riski kapitalinõue teatava valuuta puhul võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks põhiliste riskivabade intressimäärade kohesest vähenemisest kõnealuse valuuta puhul eri tähtaegade lõikes vastavalt järgmisele tabelile:
Tähtaeg (aastates) |
Vähenemine |
1 |
75 % |
2 |
65 % |
3 |
56 % |
4 |
50 % |
5 |
46 % |
6 |
42 % |
7 |
39 % |
8 |
36 % |
9 |
33 % |
10 |
31 % |
11 |
30 % |
12 |
29 % |
13 |
28 % |
14 |
28 % |
15 |
27 % |
16 |
28 % |
17 |
28 % |
18 |
28 % |
19 |
29 % |
20 |
29 % |
90 |
20 % |
Eespool osutatud tabelis määramata tähtaegade puhul interpoleeritakse vähenemise väärtus lineaarselt. 1 aastast lühemate tähtaegade puhul on vähenemine 75 %. 90 aastast pikemate tähtaegade puhul on vähenemine 20 %.
2. Olenemata lõikest 1 on negatiivsete põhiliste riskivabade intressimäärade puhul vähenemine null.
3. Põhiliste riskivabade intressimäärade intressikõveral vähenemise mõju võetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 92 lõike 2 kohaste finantseerimis- ja krediidiasutustes olevate osaluste väärtusele arvesse ainult selliste osaluste väärtuse puhul, mida ei arvata käesoleva määruse artikli 68 kohaselt omavahenditest maha. Omavahenditest maha arvatud osa võetakse arvesse ainult sel määral, mil selline mõju suurendab põhiomavahendeid.
Artikkel 168
Üldsätted
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis b osutatud aktsiariski alammoodul hõlmab 1. liiki omakapitaliinstrumentide riski alammoodulit, 2. liiki omakapitaliinstrumentide riski alammoodulit, kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide alammoodulit ja kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide riski alammoodulit.
2. 1. liiki omakapitaliinstrumendid hõlmavad selliste riikide reguleeritud turgudel noteeritud omakapitaliinstrumente, mis on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) liikmed või millega kaubeldakse direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22 osutatud mitmepoolses kauplemissüsteemis, mille registrijärgne asukoht või peakontor on ELi liikmesriikides.
3. 2. liiki omakapitaliinstrumendid hõlmavad muid kui lõikes 2 osutatud omakapitaliinstrumente ning kaupu ja muid alternatiivseid investeeringuid. Need hõlmavad ka kõiki muid varasid kui need, mis on hõlmatud intressiriski alammooduli, kinnisvarariski alammooduli või hinnavaheriski alammooduliga, sealhulgas artikli 84 lõigetes 1 ja 2 osutatud varasid ja kaudseid riskipositsioone, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada ning kindlustus- või edasikindlustusandja ei kohalda artikli 84 lõike 3 sätteid.
3a. Kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid hõlmavad omakapitaliinvesteeringuid sellistesse taristuprojekti üksustesse, mis vastavad artiklis 164a sätestatud kriteeriumidele.
3b. Kvalifitseeruv taristuettevõtte omakapitaliinstrument hõlmab omakapitaliinvesteeringuid sellistesse taristuüksustesse, mis vastavad artiklis 164b sätestatud kriteeriumidele.
4. Aktsiariski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
a) SCRequ1 tähistab 1. liiki omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet;
b) SCRequ2 tähistab 2. liiki omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet;
c) SCRquinf tähistab kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet.
d) SCRquinfc tähistab kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet.
5. Artiklites 169 ja 170 sätestatud kohese vähenemise mõju võetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 92 lõike 2 kohaste finantseerimis- ja krediidiasutustes olevate osaluste väärtusele arvesse ainult selliste osaluste väärtuse puhul, mida ei arvata käesoleva määruse artikli 68 kohaselt omavahenditest maha.
6. Igal juhul käsitatakse 1. liiki omakapitaliinstrumentidena järgmisi omakapitaliinstrumente:
(a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 346/2013 ( 9 ) artikli 3 punktis b osutatud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondina tegutsevate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid või kvalifitseeruvad taristuettevõtte omakapitaliinstrumendid), kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes, või kõnealuste fondide osakud või aktsiad, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes;
(b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 345/2013 ( 10 ) artikli 3 punktis b osutatud kvalifitseeruvate riskikapitalifondidena tegutsevate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid või kvalifitseeruvad taristuettevõtte omakapitaliinstrumendid, kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes, või kõnealuste fondide osakud või aktsiad, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes;
(c) seoses kinniste ja finantsvõimenduseta alternatiivsete investeerimisfondidega, mis on asutatud liidus, või kui need ei ole asutatud liidus, mida turustatakse liidus vastavalt direktiivi 2011/61/EL artiklitele 35 või 40:
i) selliste fondide hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid või kvalifitseeruvad taristuettevõtte omakapitaliinstrumendid), kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi alternatiivse investeerimisfondi riskipositsioonide suhtes;
ii) selliste fondide osakud või aktsiad, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada kõigi alternatiivse investeerimisfondi riskipositsioonide suhtes;
(d) määruse (EL) 2015/760 kohaselt Euroopa pikaajaliste investeerimisfondidena tegutsevate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid või kvalifitseeruvad taristuettevõtte omakapitaliinstrumendid), kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes, või kõnealuste fondide osakud või aktsiad, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes.
Artikkel 169
Standardaktsiariski alammoodul
1. Käesoleva määruse artiklis 168 osutatud 1. liiki omakapitaliinstrumentide kapitalinõue võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmistest kohestest vähenemistest:
(a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste 1. liiki omakapitaliinvesteeringute väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja artikli 212 lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;
(b) kohene vähenemine, mis võrdub 39 % ja käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilise kohanduse summaga muude 1. liiki omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktis a osutatud omakapitaliinstrumendid.
2. Käesoleva määruse artiklis 168 osutatud 2. liiki omakapitaliinstrumentide kapitalinõue võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmistest kohestest vähenemistest:
(a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste 2. liiki omakapitaliinvesteeringute väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja artikli 212 lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;
(b) kohene vähenemine, mis võrdub 49 % ja artiklis 172 osutatud sümmeetrilise kohanduse summaga muude 2. liiki omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktis a osutatud omakapitaliinstrumendid.
3. Käesoleva määruse artiklis 168 osutatud kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide kapitalinõue võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmistest kohestest vähenemistest:
a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja artikli 212 lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;
b) kohene vähenemine, mis võrdub 30 % ja 77 % summaga käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilisest kohandusest muude kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktis a osutatud omakapitaliinstrumendid.
4. Käesoleva määruse artiklis 168 osutatud kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide kapitalinõue võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmistest kohestest vähenemistest:
a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide investeeringute väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja artikli 212 lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;
b) kohene vähenemine, mis võrdub 36 % ja 92 % summaga käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilisest kohandusest muude kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktis a osutatud omakapitaliinstrumendid.
Artikkel 170
Kestusel põhinev aktsiariski alammoodul
1. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja on saanud järelevalveasutustelt heakskiidu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 sätete kohaldamiseks, võrdub 1. liiki omakapitaliinstrumentide kapitalinõue põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmistest kohestest vähenemistest:
(a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste 1. liiki omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 lõike 1 punktis i osutatud tegevusele;
(b) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste 1. liiki omakapitaliinvesteeringute väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja artikli 212 lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;
(c) kohene vähenemine, mis võrdub 39 % ja käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilise kohanduse summaga muude 1. liiki omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktides a või b osutatud omakapitaliinstrumendid.
2. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja on saanud järelevalveasutustelt heakskiidu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 sätete kohaldamiseks, võrdub 2. liiki omakapitaliinstrumentide kapitalinõue põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmisest kohesest vähenemisest:
(a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste 2. liiki omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 lõike 1 punktis i osutatud tegevusele;
(b) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste 2. liiki omakapitaliinvesteeringute väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;
(c) kohene vähenemine, mis võrdub 49 % ja käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilise kohanduse summaga muude 2. liiki omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktides a või b osutatud omakapitaliinstrumendid.
3. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja on saanud järelevalveasutustelt heakskiidu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 sätete kohaldamiseks, võrdub kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide kapitalinõue põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmisest kohesest vähenemisest:
a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 lõike 1 punktis i osutatud tegevusele;
b) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;
c) kohene vähenemine, mis võrdub 30 % ja 77 % summaga käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilisest kohandusest muude kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktides a või b osutatud omakapitaliinstrumendid.
4. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja on saanud järelevalveasutustelt heakskiidu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 sätete kohaldamiseks, võrdub kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide kapitalinõue põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmisest kohesest vähenemisest:
a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud tegevusele;
b) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide investeeringute väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;
c) kohene vähenemine, mis võrdub 36 % ja 92 % summaga käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilisest kohandusest muude kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktides a või b osutatud omakapitaliinstrumendid.
Artikkel 171
Strateegilised omakapitaliinvesteeringud
Artikli 169 lõike 1 punkti a, lõike 2 punkti a, lõike 3 punkti a ja lõike 4 punkti a ning artikli 170 lõike 1 punkti b, lõike 2 punkti b, lõike 3 punkti b ja lõike 4 punkti b kohaldamisel tähendavad strateegilist laadi omakapitaliinvesteeringud omakapitaliinvesteeringuid, mille puhul suudab osalust omav kindlustus- või edasikindlustusandja tõendada järgmist:
(a) tulenevalt nii investeeringu laadist kui ka osalust omava kindlustus- või edasikindlustusandja mõjust seotud ettevõtjas on omakapitaliinvesteeringu väärtus järgmise 12 kuu jooksul tõenäoliselt oluliselt vähem volatiilne kui muude omakapitaliinstrumentide väärtus sama ajavahemiku jooksul;
(b) investeering on strateegilist laadi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas:
i) selge otsustava strateegia olemasolu jätkata osaluse omamist pikema aja jooksul;
ii) punktis a osutatud strateegia kooskõla kindlustus- või edasikindlustusandja tegevust suunavate või piiravate peamiste põhimõtetega;
iii) osalust omava kindlustus- või edasikindlustusandja suutlikkus jätkata osaluse omamist seotud ettevõtjas;
iv) püsiva seose olemasolu;
v) kui osalust omav kindlustus- või edasikindlustusandja kuulub konsolideerimisgruppi, sellise strateegia kooskõla konsolideerimisgrupi tegevust suunavate või piiravate peamiste põhimõtetega.
Artikkel 172
Aktsiariski omavahendite nõude [direktiivis 2009/138/EÜ „omakapitalinõue”] sümmeetriline kohandamine
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 106 lõikes 2 osutatud aktsiaindeks peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:
(a) aktsiaindeks mõõdab sellise hajutatud aktsiaportfelli turuhinda, mis kajastab selliste omakapitaliinstrumentide laadi, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad tavapäraselt hoiavad;
(b) aktsiaindeksi tase on avalikult kättesaadav;
(c) aktsiaindeksi taseme avaldamise sagedus on piisav, et määrata kindlaks indeksi praegune tase ja selle keskmine väärtus viimase 36 kuu jooksul.
2. Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, võrdub sümmeetriline kohandamine järgmisega:
kus:
(a) CI tähistab aktsiaindeksi praegust taset;
(b) AI tähistab aktsiaindeksi päevaste tasemete kaalutud keskmist viimase 36 kuu jooksul.
3. Aktsiaindeksi päevaste tasemete kaalutud keskmise arvutamisel on kõikide päevaste tasemete kaal võrdne. Viimase 36 kuu päevi, mille puhul indeksit kindlaks ei määratud, ei võeta keskmises arvesse.
4. Sümmeetriline kohandamine ei ole madalam kui – 10 % või kõrgem kui 10 %.
Artikkel 173
Standardaktsiariski üleminekumeetme kasutamise kriteeriumid
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 308b lõike 13 kohast standardaktsiariski üleminekumeedet kohaldatakse ainult 1. liiki omakapitaliinstrumentide suhtes, mis osteti 1. jaanuaril 2016 või enne seda ja mille suhtes ei kohaldata kestusel põhineva aktsiariski alammoodulit vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 304.
2. Kui omakapitaliinstrumente hoiavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad või neid hoitakse muudes fondide vormis investeeringutes ja kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei saa kohaldada, kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 308b lõikes 13 sätestatud üleminekumeedet sellise omakapitaliinstrumentide osa suhtes, mida hoiavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad või mida hoitakse muudes fondide vormis investeeringutes kooskõlas alusvara sihtpaigutusega 1. jaanuaril 2016, tingimusel et sihtpaigutus on ettevõtja jaoks kasutatav. Selliste omakapitaliinstrumentide osakaalu, mille suhtes kohaldatakse üleminekumeedet, vähendatakse igal aastal vastavalt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate või fondide vormis investeeringute varade käibemäärale. Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate või fondide vormis investeeringutes hoitavate omakapitaliinstrumentide sihtpaigutus suureneb, siis selliste omakapitaliinstrumentide osakaal, mille suhtes kohaldatakse üleminekumeedet, ei suurene.
Artikkel 174
Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis c osutatud kinnisvarariski kapitalinõue võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kinnisvara väärtuse kohesest vähenemisest 25 %.
Artikkel 175
Hinnavaheriski alammooduli ulatus
Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis d osutatud hinnavaheriski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) SCRbonds tähistab võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet;
(b) SCRsecuritisation tähistab väärtpaberistamise positsioonide hinnavaheriski kapitalinõuet;
(c) SCRcd tähistab krediidituletisinstrumentide hinnavaheriski kapitalinõuet.
Artikkel 176
Võlakirjade ja laenude hinnavaherisk
1. Võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõue SCRbonds võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks stressi kohesest suhtelisest vähenemisest iga muu võlakirja või laenu i kui artikli 191 nõuetele vastavad hüpoteeklaenud väärtuses, sealhulgas muude pangahoiuste kui artikli 189 lõike 2 punktis b osutatud raha pangakontol väärtuses.
2. Riskitegur stressi oleneb võlakirja või laenu i modifitseeritud kestusest, mis on nomineeritud aastates (duri ). duri ei ole kunagi väiksem kui 1. Muutuva intressimääraga võlakirjade või laenude puhul on duri samaväärne sellise fikseeritud intressimääraga võlakirja või laenu modifitseeritud kestusega, millel on sama tähtaeg ja mille kupongimaksed võrduvad forvardintressimääraga.
3. Võlakirjadele või laenudele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse sõltuvalt võlakirja või laenu i krediidikvaliteedi astmest ja modifitseeritud kestusest duri riskitegur stressi vastavalt järgmisele tabelile:
Krediidikvaliteedi aste |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 ja 6 |
|||||||
Kestus (duri ) |
stressi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
kuni 5 |
bi · duri |
— |
0,9 % |
— |
1,1 % |
— |
1,4 % |
— |
2,5 % |
— |
4,5 % |
— |
7,5 % |
rohkem kui 5 ja kuni 10 |
ai + bi · (duri – 5) |
4,5 % |
0,5 % |
5,5 % |
0,6 % |
7,0 % |
0,7 % |
12,5 % |
1,5 % |
22,5 % |
2,5 % |
37,5 % |
4,2 % |
rohkem kui 10 ja kuni 15 |
ai + bi · (duri – 10) |
7,0 % |
0,5 % |
8,5 % |
0,5 % |
10,5 % |
0,5 % |
20,0 % |
1,0 % |
35,0 % |
1,8 % |
58,5 % |
0,5 % |
rohkem kui 15 ja kuni 20 |
ai + bi · (duri – 15) |
9,5 % |
0,5 % |
11 % |
0,5 % |
13,0 % |
0,5 % |
25,0 % |
1,0 % |
44,0 % |
0,5 % |
61,0 % |
0,5 % |
üle 20 |
min[ai + bi · (duri – 20);1] |
12,0 % |
0,5 % |
13,5 % |
0,5 % |
15,5 % |
0,5 % |
30,0 % |
0,5 % |
46,6 % |
0,5 % |
63,5 % |
0,5 % |
4. Võlakirjadele ja laenudele, mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav ning mille puhul ei ole võlgnikud andnud tagatist, mis vastab artiklis 214 sätestatud kriteeriumidele, määratakse sõltuvalt võlakirja või laenu i kestusest duri riskitegur stressi vastavalt järgmisele tabelile:
Kestus (duri ) |
stressi |
kuni 5 |
3 % · duri |
rohkem kui 5 ja kuni 10 |
15 % + 1,7 % · (duri – 5) |
rohkem kui 10 ja kuni 20 |
23,5 % + 1,2 % · (duri – 10) |
üle 20 |
min(35,5 % + 0,5 % · (duri – 20);1) |
5. Võlakirjadele ja laenudele, mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav ning mille puhul on võlgnikud andnud tagatise, mis vastab artiklis 214 sätestatud kriteeriumidele, määratakse riskitegur stressi vastavalt järgmisele:
(a) kui tagatise riskiga korrigeeritud väärtus on suurem kui võlakirja või laenu i väärtus või võrdne sellega, võrdub stressi poolega riskitegurist, mis oleks kindlaks määratud vastavalt lõikele 4;
(b) kui tagatise riskiga korrigeeritud väärtus on väiksem kui võlakirja või laenu i väärtus ja kui lõike 4 kohaselt kindlaks määratud riskitegurist tuleneks võlakirja või laenu i väärtus, mis on tagatise riskiga korrigeeritud väärtusest väiksem, võrdub stressi järgmiste keskmisega:
i) lõike 4 kohaselt kindlaks määratud riskitegur;
ii) võlakirja või laenu i väärtuse ja tagatise riskiga korrigeeritud väärtuse vahe jagatud võlakirja või laenu i väärtusega;
(c) kui tagatise riskiga korrigeeritud väärtus on väiksem kui võlakirja või laenu i väärtus ja kui lõike 4 kohaselt kindlaks määratud riskitegurist tuleneks võlakirja või laenu i väärtus, mis on tagatise riskiga korrigeeritud väärtusest suurem või võrdne sellega, määratakse stressi kindlaks vastavalt lõikele 4.
Tagatise riskiga korrigeeritud väärtus arvutatakse vastavalt artiklitele 112, 197 ja 198.
6. Kohese vähenemise mõju võetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 92 lõike 2 kohaste finantseerimis- ja krediidiasutustes olevate osaluste väärtusele arvesse ainult selliste osaluste väärtuse puhul, mida ei arvata käesoleva määruse artikli 68 kohaselt omavahenditest maha.
▼M5 —————
Artikkel 178
Väärtpaberistamise positsioonide hinnavaherisk: kapitalinõude arvutamine
1. Väärtpaberistamise positsioonide hinnavaheriski kapitalinõue SCRsecuritisation võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks stressi kohesest suhtelisest vähenemisest iga väärtpaberistamise positsiooni i väärtuses.
2. Riskitegur stressi oleneb modifitseeritud kestusest, mis on väljendatud aastates (duri ). duri ei ole kunagi väiksem kui 1 aasta.
3. Kõrgema nõudeõiguse järguga standardväärtpaberistamiste positsioonidele, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 sätestatud nõuetele ja mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse olenevalt väärtpaberistamise positsiooni i krediidikvaliteedi astmest ja modifitseeritud kestusest riskitegur stressi vastavalt järgmisele tabelile:
Krediidikvaliteedi aste |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 ja 6 |
|||||||
Kestus |
stress i |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
(duri ) |
|||||||||||||
kuni 5 |
bi · duri |
— |
1,0 % |
— |
1,2 % |
— |
1,6 % |
— |
2,8 % |
— |
5,6 % |
— |
9,4 % |
rohkem kui 5 ja kuni 10 |
ai + bi · (duri – 5) |
5,0 % |
0,6 % |
6,0 % |
0,7 % |
8,0 % |
0,8 % |
14,0 % |
1,7 % |
28,0 % |
3,1 % |
47,0 % |
5,3 % |
rohkem kui 10 ja kuni 15 |
ai + bi · (duri – 10) |
8,0 % |
0,6 % |
9,5 % |
0,5 % |
12,0 % |
0,6 % |
22,5 % |
1,1 % |
43,5 % |
2,2 % |
73,5 % |
0,6 % |
rohkem kui 15 ja kuni 20 |
ai + bi · (duri – 15) |
11,0 % |
0,6 % |
12,0 % |
0,5 % |
15,0 % |
0,6 % |
28,0 % |
1,1 % |
54,5 % |
0,6 % |
76,5 % |
0,6 % |
rohkem kui 20 |
min[ai + bi · (duri – 20);1] |
14,0 % |
0,6 % |
14,5 % |
0,5 % |
18,0 % |
0,6 % |
33,5 % |
0,6 % |
57,5 % |
0,6 % |
79,5 % |
0,6 % |
4. Madalama nõudeõiguse järguga standardväärtpaberistamiste positsioonidele, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 sätestatud nõuetele ja mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse olenevalt väärtpaberistamise positsiooni i krediidikvaliteedi astmest ja modifitseeritud kestusest riskitegur stressi vastavalt järgmisele tabelile:
Krediidikvaliteedi aste |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 ja 6 |
|||||||
Kestus |
stress i |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
(duri ) |
|||||||||||||
kuni 5 |
min[bi · duri ;1] |
— |
2,8 % |
— |
3,4 % |
— |
4,6 % |
— |
7,9 % |
— |
15,8 % |
— |
26,7 % |
rohkem kui 5 ja kuni 10 |
min[ai + bi · (duri – 5);1] |
14,0 % |
1,6 % |
17,0 % |
1,9 % |
23,0 % |
2,3 % |
39,5 % |
4,7 % |
79,0 % |
8,8 % |
100,0 % |
0,0 % |
rohkem kui 10 ja kuni 15 |
ai + bi · (duri – 10) |
22,0 % |
1,6 % |
26,5 % |
1,5 % |
34,5 % |
1,6 % |
63,0 % |
3,2 % |
100,0 % |
0,0 % |
100,0 % |
0,0 % |
rohkem kui 15 ja kuni 20 |
ai + bi · (duri – 15) |
30,0 % |
1,6 % |
34,0 % |
1,5 % |
42,5 % |
1,6 % |
79,0 % |
3,2 % |
100,0 % |
0,0 % |
100,0 % |
0,0 % |
rohkem kui 20 |
min[ai + bi · (duri – 20);1] |
38,0 % |
1,6 % |
41,5 % |
1,5 % |
50,5 % |
1,6 % |
95,0 % |
1,6 % |
100,0 % |
0,0 % |
100,0 % |
0,0 % |
5. Kõrgema nõudeõiguse järguga standardväärtpaberistamiste positsioonidele, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 sätestatud kriteeriumidele ja mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav, määratakse olenevalt väärtpaberistamise positsiooni i modifitseeritud kestusest riskitegur stressi vastavalt järgmisele tabelile:
Kestus |
stress i |
ai |
bi |
(duri ) |
|||
kuni 5 |
bi · duri |
— |
4,6 % |
rohkem kui 5 ja kuni 10 |
ai + bi · (duri – 5) |
23 % |
2,5 % |
rohkem kui 10 ja kuni 15 |
ai + bi · (duri – 10) |
35,5 % |
1,8 % |
rohkem kui 15 ja kuni 20 |
ai + bi · (duri – 15) |
44,5 % |
0,5 % |
rohkem kui 20 |
min[ai + bi · (duri – 20);1] |
47 % |
0,5 % |
6. Madalama nõudeõiguse järguga standardväärtpaberistamiste positsioonidele, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 sätestatud kriteeriumidele ja mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav, määratakse riskitegur stressi , mis vastab krediidikvaliteedi astmele 5 ja oleneb riskipositsiooni modifitseeritud kestusest, nagu on nähtud ette lõikes 3 esitatud tabelis.
7. Edasiväärtpaberistamise positsioonidele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse riskitegur stressi järgmise valemiga:
stressi = min(bi · duri ;1)
bi määratakse sõltuvalt edasiväärtpaberistamise positsiooni i krediidikvaliteedi astmest vastavalt järgmisele tabelile:
Krediidikvaliteedi aste |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
bi |
33 % |
40 % |
51 % |
91 % |
100 % |
100 % |
100 % |
8. Lõigetega 3–7 hõlmamata väärtpaberistamise positsioonidele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse riskitegur stressi järgmise valemiga:
stressi = min(bi · duri ;1)
bi määratakse sõltuvalt väärtpaberistamise positsiooni i krediidikvaliteedi astmest vastavalt järgmisele tabelile:
Krediidikvaliteedi aste |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
bi |
12,5 % |
13,4 % |
16,6 % |
19,7 % |
82 % |
100 % |
100 % |
9. Lõigetega 3–8 hõlmamata väärtpaberistamise positsioonidele määratakse riskitegur stressi 100 %.
Artikkel 178a
Väärtpaberistamise positsioonide hinnavaherisk: üleminekusätted
1. Olenemata artikli 178 lõikest 3, määratakse enne 1. jaanuari 2019 emiteeritud väärtpaberistamistele, mis 31. detsembril 2018 kehtinud redaktsiooni artikli 177 lõike 2 kohaselt kvalifitseeruvad 1. liiki väärtpaberistamiseks, riskitegur stressi artikli 178 lõike 3 kohaselt, isegi kui need väärtpaberistamised ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 sätestatud nõuetele vastavad standardväärtpaberistamised.
2. Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui pärast 31. detsembrit 2018 ei ole aluspositsioone asendatud ega uusi lisatud.
3. Olenemata artikli 178 lõikest 3, määratakse enne 18. jaanuari 2015 emiteeritud väärtpaberistamistele, mis 31. detsembril 2018 kehtinud redaktsiooni artikli 177 lõike 4 kohaselt kvalifitseeruvad 1. liiki väärtpaberistamiseks, riskitegur stressi 31. detsembril 2018 kehtinud redaktsiooni artiklite 178 ja177 kohaselt.
4. Olenemata artikli 178 lõikest 3, määratakse enne 1. jaanuari 2019 emiteeritud väärtpaberistamistele, mis 31. detsembril 2018 kehtinud redaktsiooni artikli 177 lõike 5 kohaselt kvalifitseeruvad 1. liiki väärtpaberistamiseks, kuni 31. detsembrini 2025 riskitegur stressi 31. detsembril 2018 kehtinud redaktsiooni artiklite 178 ja 177 kohaselt.
Artikkel 179
Krediidituletisinstrumentide hinnavaherisk
1. ►M1 Muude kui lõikes 3 osutatud krediidituletisinstrumentide hinnavaheriski kapitalinõue SCRcd võrdub järgmistest kapitalinõuetest suuremaga: ◄
(a) põhiomavahendite kahjum, mis tuleneks krediidituletisinstrumentide alusvaraks olevate instrumentide krediidiriski marginaali kohesest suurenemisest absoluutväärtuses;
(b) põhiomavahendite kahjum, mis tuleneks krediidituletisinstrumentide alusvaraks olevate instrumentide ►C1 krediidiriski hinnavahe ◄ kohesest suhtelisest vähenemisest 75 %.
Punkti a kohaldamisel arvutatakse selliste krediidituletisinstrumentide alusvaraks olevate instrumentide ►C1 krediidiriski hinnavahe ◄ kohene suurenemine, mille kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, järgmise tabeli kohaselt.
Krediidikvaliteedi aste |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
►C1 Krediidiriski hinnavahe ◄ kohene suurenemine (protsendipunktides) |
1,3 |
1,5 |
2,6 |
4,5 |
8,4 |
16,20 |
16,20 |
2. Lõike 1 punkti a kohaldamisel on selliste krediidituletisinstrumentide alusvaraks olevate instrumentide ►C1 krediidiriski hinnavahe ◄ kohene suurenemine, mille kohta ei ole määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav, 5 protsendipunkti.
3. Hinnavaheriski kapitalinõuet ei kohaldata krediidituletisinstrumentide suhtes, mis on osa kindlustus- või edasikindlustusandja riskimaandamise põhimõtetest, kui kindlustus- või edasikindlustusandja hoiab krediidituletisinstrumendi alusvaraks olevaid instrumente või muud riskipositsiooni, mille suhtes alusrisk kõnealuse riskipositsiooni ja krediidituletisinstrumendi alusvaraks olevate instrumentide vahel ei ole mis tahes asjaoludel oluline.
4. Kui lõike 1 punktides a ja b osutatud kapitalinõuetest suurem ning artikli 206 lõike 2 kohaselt arvutatud vastavatest kapitalinõuetest suurem ei põhine samal stsenaariumil, võrdub krediidituletisinstrumentide hinnavaheriski kapitalinõue lõikes 1 osutatud kapitalinõudega, mille puhul tuleneb aluseks olevast stsenaariumist artikli 206 lõike 2 kohaselt arvutatud suurim vastav kapitalinõue.
Artikkel 180
Spetsiifilised riskipositsioonid
1. Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud võlakirjadest (pandikirjad) tulenevatele riskipositsioonidele, millele on määratud krediidikvaliteedi aste 0 või 1, määratakse riskitegur stressi vastavalt järgmisele tabelile.
Krediidikvaliteedi aste Kestus (duri ) |
0 |
1 |
kuni 5 |
0,7 %. duri |
0,9 %. duri |
rohkem kui 5 aastat |
|
|
2. Järgmistele võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele määratakse riskitegur stressi 0 %:
(a) nõuded Euroopa Keskpanga vastu;
(b) sellised nõuded liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade vastu, mis on nomineeritud ja rahastatud kõnealuse keskvalitsuse ja keskpanga omavääringus;
(c) nõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolsete arengupankade vastu;
(d) nõuded määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 118 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide vastu.
Võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele, millele on täies ulatuses, tingimusteta ja pöördumatult andnud garantii üks punktides a–d osutatud vastaspooltest, määratakse samuti riskitegur stressi 0 %, kui garantii vastab artiklis 215 sätestatud nõuetele.
3. Võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele muude keskvalitsuste ja keskpankade suhtes kui lõike 2 punktis b osutatud keskvalitsused ja keskpangad, mis on nomineeritud ja rahastatud kõnealuse keskvalitsuse ja keskpanga omavääringus ning mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse riskitegur stressi sõltuvalt riskipositsiooni krediidikvaliteedi astmest ja kestusest vastavalt järgmisele tabelile:
Krediidikvaliteedi aste |
0 ja 1 |
2 |
3 |
4 |
5 ja 6 |
||||||
Kestus (dur i) |
stress i |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
kuni 5 |
|
— |
0,0 % |
— |
1,1 % |
— |
1,4 % |
— |
2,5 % |
— |
4,5 % |
rohkem kui 5 ja kuni 10 |
|
0,0 % |
0,0 % |
5,5 % |
0,6 % |
7,0 % |
0,7 % |
12,5 % |
1,5 % |
22,5 % |
2,5 % |
rohkem kui 10 ja kuni 15 |
|
0,0 % |
0,0 % |
8,4 % |
0,5 % |
10,5 % |
0,5 % |
20,0 % |
1,0 % |
35,0 % |
1,8 % |
rohkem kui 15 ja kuni 20 |
|
0,0 % |
0,0 % |
10,9 % |
0,5 % |
13,0 % |
0,5 % |
25,0 % |
1,0 % |
44,0 % |
0,5 % |
rohkem kui 20 |
|
0,0 % |
0,0 % |
13,4 % |
0,5 % |
15,5 % |
0,5 % |
30,0 % |
0,5 % |
46,5 % |
0,5 % |
4. Võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes, mille kohta ei ole kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidikvaliteedi hinnang ja kui kõnealune kindlustus- või edasikindlustusandja täidab oma miinimumkapitalinõuet, määratakse riskitegur stressi vastavalt artikli 176 lõikes 3 sätestatud tabelile sõltuvalt kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuse suhtarvust, kasutades järgmist solventsuse suhtarvu ja krediidikvaliteedi astmete vahelist jaotust:
Solventsuse suhtarv |
196 % |
175 % |
122 % |
95 % |
75 % |
75 % |
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Kui solventsuse suhtarv jääb eespool esitatud tabelis sätestatud solventsuse suhtarvude vahemikku, interpoleeritakse stressi väärtus lineaarselt stressi lähimate väärtuste alusel, mis vastavad eespool esitatud tabelis sätestatud lähimatele solventsuse suhtarvudele. Kui solventsuse suhtarv on alla 75 %, võrdub stressi teguriga, mis vastab krediidikvaliteedi astmetele 5 ja 6. Kui solventsuse suhtarv on üle 196 %, võrdub stressi teguriga, mis vastab krediidikvaliteedi astmele 1.
Käesoleva lõike kohaldamisel tähistab solventsuse suhtarv solventsuskapitalinõude katmise omavahendite nõuetekohase summa ja solventsuskapitalinõude suhet, kasutades viimaseid kättesaadavaid väärtusi.
5. Võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes, kes ei täida oma miinimumkapitalinõuet, määratakse riskitegur stressi vastavalt järgmisele tabelile:
Kestus (duri ) |
riskitegur stressi |
kuni 5 |
7,5 %. duri |
rohkem kui 5 ja kuni 10 |
37,50 % + 4,20 %.(duri –5) |
rohkem kui 10 ja kuni 15 |
58,50 % + 0,50 %.(duri –10) |
rohkem kui 15 ja kuni 20 |
61 % + 0,50 %.(duri –15) |
rohkem kui 20 |
|
6. Käesoleva artikli lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse alates kuupäevast, mil riskipositsioonile vastav kindlustus- või edasikindlustusandja avalikustab esimest korda direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 51 osutatud solventsuse ja finantsseisundi aruande. Enne kõnealust kuupäeva, kui riskipositsioonide kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidikvaliteedi hinnang, kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 176, muul juhul määratakse riskipositsioonile sama riskitegur kui see, mis tuleneks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamisest sellise kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes olevate riskipositsioonide suhtes, kelle solventsuse suhtarv on 100 %.
7. Võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes, kelle kohta ei ole kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ning kes asub riigis, mille solventsusrežiimi peetakse vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 227 samaväärseks direktiivis 2009/138/EÜ sätestatuga, ning mis vastab kõnealuse kolmanda riigi solventsusnõuetele, määratakse sama riskitegur kui see, mis tuleneks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamisest sellise kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes olevate riskipositsioonide suhtes, kelle solventsuse suhtarv on 100 %.
8. Võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele selliste krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste suhtes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punktide 1 ja 26 tähenduses, kes täidavad direktiivis 2013/36/EL ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud solventsusnõudeid ja kelle kohta ei ole kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse sama riskitegur kui see, mis tuleneks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamisest sellise kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes olevate riskipositsioonide suhtes, kelle solventsuse suhtarv on 100 %.
9. Krediidituletisinstrumentide hinnavaheriski kapitalinõue on null juhul, kui aluseks olev finantsinstrument on võlakirjast või laenust tulenev mis tahes lõikes 2 loetletud riskipositsioon.
10. Standardväärtpaberistamise positsioonid, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 sätestatud kriteeriumidele ja millele on täies ulatuses, tingimusteta ja pöördumatult andnud garantii Euroopa Investeerimisfond või Euroopa Investeerimispank, määratakse riskitegur stressi 0 %, kui garantii vastab artiklis 215 sätestatud nõuetele.
10a. Olenemata lõikest 10, määratakse enne 1. jaanuari 2019 emiteeritud väärtpaberistamistele, mis 31. detsembril 2018 kehtinud redaktsiooni lõike 10 kohaselt kvalifitseeruvad 1. liiki väärtpaberistamiseks, riskitegur stressi 0 %, isegi kui need väärtpaberistamised ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 243 sätestatud nõuetele vastavad standardväärtpaberistamised.
11. Võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele, mis vastavad lõike 12 tingimustele, määratakse riskitegur stressi sõltuvalt riskipositsiooni krediidikvaliteedi astmest ja kestusest vastavalt järgmisele tabelile:
Krediidikvaliteedi aste |
0 |
1 |
2 |
3 |
|||||
Kestus (duri ) |
stressi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
kuni 5 |
bi · duri |
— |
0,64 % |
— |
0,78 % |
— |
1,0 % |
— |
1,67 % |
rohkem kui 5 ja kuni 10 |
ai + bi · (duri – 5) |
3,2 % |
0,36 % |
3,9 % |
0,43 % |
5,0 % |
0,5 % |
8,35 % |
1,0 % |
rohkem kui 10 ja kuni 15 |
ai + bi · (duri – 10) |
5,0 % |
0,36 % |
6,05 % |
0,36 % |
7,5 % |
0,36 % |
13,35 % |
0,67 % |
rohkem kui 15 ja kuni 20 |
ai + bi · (duri – 15) |
6,8 % |
0,36 % |
7,85 % |
0,36 % |
9,3 % |
0,36 % |
16,7 % |
0,67 % |
üle 20 |
min[ai + bi · (duri – 20);1] |
8,6 % |
0,36 % |
9,65 % |
0,36 % |
11,1 % |
0,36 % |
20,05 % |
0,36 % |
12. Riskipositsioonide kriteeriumid, millele määratakse riskitegur vastavalt lõikele 11, peavad olema järgmised:
a) riskipositsioon on seotud sellise kvalifitseeruva taristuinvesteeringuga, mis vastab artiklis 164a sätestatud kriteeriumidele;
b) riskipositsioon ei ole vara, mis vastab järgmistele tingimustele:
— see on määratud kattuvuse kohandamise portfellide suhtes vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77b lõikele 2;
— sellele on määratud krediidikvaliteedi aste vahemikus 0–2;
c) krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse poolt riskipositsioonile antud krediidikvaliteedi hinnang on kättesaadav;
d) riskipositsioonile on määratud krediidikvaliteedi aste vahemikus 0–3.
13. Võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele, mis vastavad lõike 12 punktide a ja b tingimustele, kuid ei vasta lõike 12 punktis c sätestatud tingimustele, määratakse riskitegur stressi , mis on samaväärne krediidikvaliteedi astmega 3, ja riskipositsiooni kestus vastavalt lõikes 11 esitatud tabelile.
14. Võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele, mis vastavad lõike 15 tingimustele, määratakse riskitegur stress i sõltuvalt riskipositsiooni krediidikvaliteedi astmest ja kestusest vastavalt järgmisele tabelile:
Krediidikvaliteedi aste |
0 |
1 |
2 |
3 |
|||||
Kestus (duri ) |
stress i |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
ai |
bi |
kuni 5 |
bi · duri |
— |
0,68 % |
— |
0,83 % |
— |
1,05 % |
— |
1,88 % |
rohkem kui 5 ja kuni 10 |
ai + bi · (duri – 5) |
3,38 % |
0,38 % |
4,13 % |
0,45 % |
5,25 % |
0,53 % |
9,38 % |
1,13 % |
rohkem kui 10 ja kuni 15 |
ai + bi · (duri – 10) |
5,25 % |
0,38 % |
6,38 % |
0,38 % |
7,88 % |
0,38 % |
15,0 % |
0,75 % |
rohkem kui 15 ja kuni 20 |
ai + bi · (duri – 15) |
7,13 % |
0,38 % |
8,25 % |
0,38 % |
9,75 % |
0,38 % |
18,75 % |
0,75 % |
üle 20 |
min[ai + bi · (duri – 20);1] |
9,0 % |
0,38 % |
10,13 % |
0,38 % |
11,63 % |
0,38 % |
22,50 % |
0,38 % |
15. Riskipositsioonide kriteeriumid, millele määratakse riskitegur vastavalt lõikele 14, peavad olema järgmised:
a) riskipositsioon on seotud artiklis 164b sätestatud kriteeriumidele vastava kvalifitseeruva taristuettevõttesse tehtud investeeringuga;
b) riskipositsioon ei ole vara, mis vastab järgmistele tingimustele:
— see on määratud kattuvuse kohandamise portfelli vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77b lõikele 2;
— sellele on määratud krediidikvaliteedi aste vahemikus 0–2;
c) krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse poolt taristuüksusele antud krediidikvaliteedi hinnang on kättesaadav.
d) riskipositsioonile on määratud krediidikvaliteedi aste vahemikus 0–3.
16. Võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele, mis vastavad lõike 15 punktide a ja b tingimustele, kuid ei vasta lõike 15 punktis c sätestatud tingimustele, määratakse riskitegur stressi , mis on samaväärne krediidikvaliteedi astmega 3, ja riskipositsiooni kestus vastavalt lõikes 14 esitatud tabelile.
Artikkel 181
Hinnavaheriski stsenaariumide kohaldamine kattuvuse kohanduse portfellide suhtes
Kui kindlustusandjad rakendavad direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 77b osutatud kattuvuse kohandust, teostavad nad hinnavaheriski stsenaariumipõhise arvutamise järgmiselt:
(a) määratud portfelli varade suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklite 176, 178 ja 180 kohast hinnavaheriski väärtuse kohest vähenemist;
(b) arvutatakse ümber tehnilised eraldised, et võtta kattuvuse kohanduse mahus arvesse määratud varaportfelli väärtuse kohese vähenemise mõju. Eelkõige suureneb alushinnavahe absoluutsumma võrra, mis arvutatakse järgmiste korrutisena:
i) hinnavahe absoluutne suurenemine, millest korrutatuna asjakohase vara modifitseeritud kestusega tuleneks käesoleva määruse artiklites 176, 178 ja 180 osutatud asjakohane riskitegur stressi ;
ii) vähendustegur, sõltuvalt järgmises tabelis sätestatud krediidikvaliteedist:
Krediidikvaliteedi aste |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Vähendustegur |
45 % |
50 % |
60 % |
75 % |
100 % |
100 % |
100 % |
Määratud portfelli varade puhul, mille kohta ei ole kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, ja selliste kvalifitseeruvate taristuvarade ja kvalifitseeruvate taristuettevõtte varade puhul, millele on määratud krediidikvaliteedi aste 3, on vähendustegur 100 %.
Artikkel 182
Riskipositsioon ühe isiku suhtes
1. Turu kontsentratsiooniriski kapitalinõue arvutatakse ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide alusel. Selleks käsitatakse riskipositsioone samasse kindlustusgruppi kuuluvate kindlustusandjate suhtes riskipositsioonina ühe isiku suhtes. Samuti käsitatakse ühes hoones asuvaid kinnisasju ühe kinnisasjana.
2. Vastaspoole suhtes makseviivituses olev riskipositsioon on kõnealuse vastaspoole suhtes olevate riskipositsioonide summa.
3. Ühe isiku suhtes makseviivituses olev riskipositsioon on kõigi vastaspoolte suhtes makseviivituses olevate selliste riskipositsioonide summa, mis kuuluvad ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni alla.
4. Ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni kaalutud keskmine krediidikvaliteedi aste võrdub kõigi vastaspoolte suhtes olevate selliste riskipositsioonide krediidikvaliteedi astmete ülespoole ümardatud keskmisega, mis kuuluvad ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni alla ja mida on kaalutud iga riskipositsiooni väärtusega.
5. Lõike 4 kohaldamisel määratakse riskipositsioonidele, mille kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, krediidikvaliteedi aste vastavalt käesoleva jaotise 1. peatüki 2. jaole. Riskipositsioonidele, mille kohta ei ole määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav, määratakse krediidikvaliteedi aste 5.
Artikkel 183
Turu kontsentratsiooniriski kapitalinõude arvutamine
1. Turu kontsentratsiooniriski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab kõiki ühe isiku suhtes olevaid riskipositsioone i;
(b) Conci tähistab ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni i turu kontsentratsiooniriski kapitalinõuet.
2. Ühe isiku suhtes oleva iga riskipositsiooni i puhul võrdub turu kontsentratsiooniriski kapitalinõue Conci põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks ühe isiku suhtes olevale sellisele riskipositsioonile i vastavate varade väärtuse kohesest vähenemisest, mis võrdub järgmisega:
kus:
(a) XSi on artiklis 184 osutatud piirmäära ületav riskipositsioon;
(b) gi on artiklites 186 ja 187 osutatud turu kontsentratsiooniriski riskitegur.
Artikkel 184
Piirmäära ületav riskipositsioon
1. Ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni i piiramäära ületav riskipositsioon võrdub järgmisega:
kus:
(a) Ei tähistab ühe isiku suhtes makseviivituses olevat riskipositsiooni i, mis on kaasatud turu kontsentratsiooniriski alammooduli arvutusalusesse;
(b) Assets tähistab turu kontsentratsiooniriski alammooduli arvutusalust;
(c) CTi tähistab artiklis 185 osutatud suhtelist riskipositsiooni piirmäära.
2. Turu kontsentratsiooniriski alammooduli Assets arvutusalus võrdub kindlustus- või edasikindlustusandja hoitavate kõigi varade väärtusega, välja arvatud järgmine:
(a) selliste elukindlustuslepingutega seoses hoitavad varad, mille puhul investeerimisriski kannavad täielikult kindlustusvõtjad;
(b) riskipositsioonid vastaspoole suhtes, kes kuulub kindlustus- või edasikindlustusandjaga samasse kindlustusgruppi, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:
i) vastaspool on kindlustus- või edasikindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või abiettevõtja;
ii) vastaspool on täielikult konsolideeritud vastavalt artikli 335 lõike 1 punktile a;
iii) vastaspoole suhtes kohaldatakse samasid riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure nagu kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes;
iv) vastaspool on asutatud liidus;
v) puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks kindlustus- või edasikindlustusandjale vastaspoole poolt;
(c) direktiivi 2009/138/EÜ artikli 92 lõike 2 kohaste finantseerimis- ja krediidiasutustes olevate osaluste väärtus, mis arvatakse käesoleva määruse artikli 68 kohaselt omavahenditest maha;
(d) vastaspoole makseviivituse riski mooduli alla kuuluvad riskipositsioonid;
(e) edasilükkunud tulumaksu vara;
(f) immateriaalne vara.
3. Ühe isiku suhtes makseviivituses olevat riskipositsiooni i vähendatakse vastaspoolte suhtes makseviivituses oleva sellise riskipositsiooni summa võrra, mis kuulub kõnealuse ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni hulka ja mille puhul artiklites 168 ja 187 osutatud turu kontsentratsiooniriski riskitegur on 0 %.
Artikkel 185
Suhtelised riskipositsiooni piirmäärad
Igale ühe isiku suhtes olevale riskipositsioonile i määratakse vastavalt järgmisele tabelile suhteline riskipositsiooni piirmäär sõltuvalt ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni i kaalutud keskmisest krediidikvaliteedi astmest, mis arvutatakse vastavalt artikli 182 lõikele 4.
Ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni i kaalutud keskmine krediidikvaliteedi aste |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Suhteline riskipositsiooni piirmäär CTi |
3 % |
3 % |
3 % |
1,5 % |
1,5 % |
1,5 % |
1,5 % |
Artikkel 186
Turu kontsentratsiooniriski riskitegur
1. Igale ühe isiku suhtes olevale riskipositsioonile i määratakse vastavalt järgmisele tabelile turu kontsentratsiooniriski riskitegur gi , sõltuvalt ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni i kaalutud keskmisest krediidikvaliteedi astmest, mis arvutatakse vastavalt artikli 182 lõikele 4.
Ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni i kaalutud keskmine krediidikvaliteedi aste |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskitegur g i |
12 % |
12 % |
21 % |
27 % |
73 % |
73 % |
73 % |
2. Ühe isiku suhtes olevatele riskipositsioonidele kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes, mille kohta ei ole kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidikvaliteedi hinnang ja kui kõnealune kindlustus- või edasikindlustusandja täidab oma miinimumkapitalinõuet, määratakse turu kontsentratsiooniriski riskitegur gi , sõltuvalt kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuse suhtarvust vastavalt järgmisele tabelile:
Solventsuse suhtarv |
95 % |
100 % |
122 % |
175 % |
196 % |
Riskitegur g i |
73 % |
64,5 % |
27 % |
21 % |
12 % |
Kui solventsuse suhtarv jääb eespool esitatud tabelis sätestatud solventsuse suhtarvude vahemikku, interpoleeritakse gi väärtus lineaarselt gi lähimate väärtuste alusel, mis vastavad eespool esitatud tabelis sätestatud lähimatele solventsuse suhtarvudele. Kui solventsuse suhtarv on alla 95 %, on riskitegur gi 73 %. Kui solventsuse suhtarv on üle 196 %, on riskitegur gi 12 %.
Käesoleva lõike kohaldamisel tähistab solventsuse suhtarv solventsuskapitalinõude katmise omavahendite nõuetekohase summa ja solventsuskapitalinõude suhet, kasutades viimaseid kättesaadavaid väärtusi.
3. Ühe isiku suhtes olevatele riskipositsioonidele kindlustus- või edasikindlustusandjate suhtes, kes ei täida oma miinimumkapitalinõuet, määratakse turu kontsentratsiooniriski riskitegur gi 73 %.
Käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse alates kuupäevast, mil riskipositsioonile vastav kindlustus- või edasikindlustusandja avalikustab esimest korda direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 51 osutatud solventsuse ja finantsseisundi aruande. Enne kõnealust kuupäeva, kui ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, kohaldatakse lõiget 1; muul juhul määratakse riskipositsioonile riskitegur gi 64,5 %.
4. Ühe isiku suhtes olevatele riskipositsioonidele kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes, kelle kohta ei ole kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ja kes asuvad riigis, mille solventsusrežiimi peetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 227 kohaselt samaväärseks, ja kes täidab kõnealuse kolmanda riigi solventsusnõudeid, määratakse riskitegur gi 64,5 %.
5. Ühe isiku suhtes olevatele riskipositsioonidele selliste krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste suhtes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktide 1 ja 26 tähenduses, kes täidavad direktiivis 2013/36/EL ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud solventsusnõudeid ja kelle kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav, määratakse riskitegur gi 64,5 %.
6. Muudele kui lõigete 1 ja 2 kohastele ühe isiku suhtes olevatele riskipositsioonidele määratakse turu kontsentratsiooniriski riskitegur gi 73 %.
Artikkel 187
Spetsiifilised riskipositsioonid
1. Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud võlakirjadest (pandikirjad) tulenevatele riskipositsioonidele määratakse suhteline riskipositsiooni piirmäär CTi 15 %, tingimusel et vastavatele pandikirjadest tulenevatele riskipositsioonidele on määratud krediidikvaliteedi aste 0 või 1. Pandikirjadest tulenevaid riskipositsioone käsitatakse ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonidena, olenemata muudest riskipositsioonidest sama vastaspoole kui pandikirjade emitendi suhtes, mille puhul on tegemist eraldiseisvate ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonidena.
2. Ühe kinnisasja suhtes olevatele riskipositsioonidele määratakse suhteline riskipositsiooni piirmäär CTi 10 % ja turu kontsentratsiooniriski riskitegur gi 12 %.
3. Järgmistele riskipositsioonidele määratakse turu kontsentratsiooniriski riskitegur gi 0 %.
(a) nõuded Euroopa Keskpanga vastu;
(b) sellised nõuded liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade vastu, mis on nomineeritud ja rahastatud kõnealuse keskvalitsuse ja keskpanga omavääringus;
(c) nõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolsete arengupankade vastu;
(d) nõuded määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 118 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide vastu.
Nõuetele, millele on täies ulatuses, tingimusteta ja pöördumatult andnud garantii üks punktides a–d osutatud vastaspooltest, määratakse samuti turu kontsentratsiooniriski riskitegur gi 0 %, kui garantii vastab artiklis 215 sätestatud nõuetele.
4. Sellistele nõuetele muude keskvalitsuste ja keskpankade vastu kui lõike 3 punktis b osutatud keskvalitsused ja keskpangad, mis on nomineeritud ja rahastatud kõnealuse keskvalitsuse ja keskpanga omavääringus, määratakse turu kontsentratsiooniriski riskitegur gi sõltuvalt nõuete kaalutud keskmisest krediidikvaliteedi astmest vastavalt järgmisele tabelile.
Ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni i kaalutud keskmine krediidikvaliteedi aste |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskitegur g i |
0 % |
0 % |
12 % |
21 % |
27 % |
73 % |
73 % |
5. Pangahoiustest tulenevatele riskipositsioonidele määratakse turu kontsentratsiooniriski riskitegur gi 0 %, tingimusel et need vastavad kõigile järgmistele nõuetele:
(a) riskipositsiooni koguväärtus on liidus kaetud riikliku tagatisskeemiga;
(b) tagatis katab kindlustus- või edasikindlustusandjat igasuguste piiranguteta;
(c) sellist tagatist ei võeta solventsuskapitalinõude arvutamisel arvesse topelt.
Artikkel 188
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis e osutatud valuutariski kapitalinõue võrdub iga välisvaluuta valuutariski kapitalinõuete summaga. Investeeringud artikli 168 lõikes 2 osutatud 1. liiki omakapitaliinstrumentidesse ja artikli 168 lõikes 3 osutatud 2. liiki omakapitaliinstrumentidesse, mis on noteeritud erinevates valuutades kaubeldavatel börsidel, eeldatakse olevat tundlikud tema peamise kauplemiskoha valuuta suhtes. Artikli 168 lõikes 3 osutatud 2. liiki omakapitaliinstrumendid, mis ei ole börsil noteeritud, eeldatakse olevat tundlikud sellise riigi valuuta suhtes, kus on emitendi peamine tegevuskoht. Kinnisvara eeldatakse olevat tundlik sellise riigi valuuta suhtes, kus see asub.
Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse välisvaluutana muid valuutasid kui valuuta, mida kasutatakse kindlustus- või edasikindlustusandja finantsaruannete koostamisel („kohalik valuuta”).
2. Iga välisvaluuta puhul võrdub valuutariski kapitalinõue suuremaga järgmistest kapitalinõuetest:
(a) välisvaluuta väärtuse kohaliku valuuta suhtes suurenemise riski kapitalinõue;
(b) välisvaluuta väärtuse kohaliku valuuta suhtes vähenemise riski kapitalinõue.
3. Välisvaluuta väärtuse kohaliku valuuta suhtes suurenemise riski kapitalinõue võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks välisvaluuta väärtuse kohesest suurenemisest kohaliku valuuta suhtes 25 %.
4. Välisvaluuta väärtuse kohaliku valuuta suhtes vähenemise riski kapitalinõue võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks välisvaluuta väärtuse kohesest vähenemisest kohaliku valuuta suhtes 25 %.
5. Euroga seotud valuutade puhul võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud tegurit 25 % kohandada vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 109a lõike 2 punkti d kohaselt vastu võetud rakendusaktile, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:
(a) vahetuskursi sidumise lepinguga tagatakse, et vahetuskursi suhteline muutus ühe aasta jooksul ei ületa teguri 25 % suhtelist kohandamist äärmuslike turusündmuste korral, mis vastab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 101 lõikes 3 sätestatud usaldusnivoole;
(b) täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest;
i) valuuta osaleb Euroopa vahetuskursimehhanismis (ERM II);
ii) nõukogu sellise otsuse olemasolu, millega tunnistatakse kõnealuse valuuta ja euro vahetuskursi sidumise lepingut;
iii) vahetuskursi sidumise lepingu kehtestamine riigi vääringu kehtestanud riigi seadusega.
Punkti a kohaldamisel võetakse arvesse vahetuskursi sidumist garanteerivate poolte rahalisi vahendeid.
6. Mõju, mida välisvaluuta väärtuse suurenemine või vähenemine kohaliku valuuta suhtes avaldab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 92 lõike 2 kohaste finantseerimis- ja krediidiasutustes olevate osaluste väärtusele, võetakse arvesse ainult selliste osaluste väärtuse puhul, mida ei arvata käesoleva määruse artikli 68 kohaselt omavahenditest maha. Omavahenditest maha arvatud osa võetakse arvesse ainult sel määral, mil selline mõju suurendab põhiomavahendeid.
7. Kui lõike 2 punktides a ja b osutatud kapitalinõuetest suurem ning artikli 206 lõike 2 kohaselt arvutatud vastavatest kapitalinõuetest suurim ei põhine samal stsenaariumil, võrdub asjaomase valuuta valuutariski kapitalinõue lõike 2 punktides a või b osutatud kapitalinõudega, mille puhul tuleneb aluseks olevast stsenaariumist artikli 206 lõike 2 kohaselt arvutatud suurim vastav kapitalinõue.
6. JAGU
Vastaspoole makseviivituse riski moodul
Artikkel 189
Reguleerimisala
1. Vastaspoole makseviivituse riski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) SCRdef ,1 tähistab vastaspoole makseviivituse riski kapitalinõuet lõikes 2 osutatud 1. liiki riskipositsioonide puhul;
(b) SCRdef ,2 tähistab vastaspoole makseviivituse riski kapitalinõuet lõikes 3 osutatud 2. liiki riskipositsioonide puhul.
2. 1. liiki riskipositsioonid koosnevad järgmisega seotud riskipositsioonidest:
(a) riskimaandamislepingud, sealhulgas edasikindlustuskokkulepped, eriotstarbelised varakogumid, kindlustustoodete väärtpaberistamised ja tuletisinstrumendid;
(b) raha pangakontodel, nagu määratletud nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ ( 11 ) artikli 6 punktis F;
(c) hoiused edasikindlustusvõtjas, kui ühe isiku suhtes olevaid riskipositsioone ei ole üle 15;
(d) kindlustus- või edasikindlustusandja ees võetud ja sissemaksmisele kuuluvad, kuid sissemaksmata kohustused, juhul kui ühe isiku suhtes olevaid riskipositsioone ei ole üle 15, sealhulgas sissemaksmisele kuuluvad, kuid sissemaksmata lihtaktsiakapital ja eelisaktsiad, sissemaksmisele kuuluvad, kuid sissemaksmata õiguslikult siduvad kohustused märkida ja maksta allutatud kohustiste eest, sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata algkapital, vastastikuse kindlustusandja ja vastastikust tüüpi kindlustusandja liikme osamaks või samaväärne põhiomavahendite kirje, sissemaksmisele kuuluvad, kuid sissemaksmata garantiid, sissemaksmisele kuuluvad, kuid sissemaksmata akreditiivid, sissemaksmisele kuuluvad, kuid sissemaksmata nõuded, mis võivad vastastikustel kindlustusandjatel või vastastikust tüüpi kindlustusandjatel olla oma liikmete vastu täiendavate osamaksete näol;
(e) õiguslikult siduvad kohustused, mis kindlustusandja on võtnud või milles ta on kokku leppinud ning mis võivad luua maksekohustuse, mis sõltub vastaspoole krediidikvaliteedist või makseviivitusest, sealhulgas kindlustusandja antud garantiid, akreditiivid ja kinnituskirjad.
3. 2. liiki riskipositsioonide hulka kuuluvad kõik krediidiriskipositsioonid, mida ei hõlma hinnavaheriski alammoodul ning mis ei ole 1. liiki riskipositsioonid, sealhulgas:
(a) nõuded vahendajate vastu;
(b) kindlustusvõtjate võlgnikud;
(c) artikli 191 lõigete 2–13 nõuetele vastavad hüpoteeklaenud;
(d) hoiused edasikindlustusvõtjas, kui ühe isiku suhtes olevaid riskipositsioone on üle 15;
(e) kindlustus- või edasikindlustusandja ees võetud ja sissemaksmisele kuuluvad, kuid sissemaksmata, lõike 2 punktis d osutatud kohustused, kui ühe isiku suhtes olevaid riskipositsioone on üle 15.
4. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad omal äranägemisel käsitada lõike 3 punktides d ja e osutatud kõiki riskipositsioone 1. liiki riskipositsioonidena sõltumata ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide arvust.
5. Kui riskipositsiooni täielikuks tagamiseks on antud akreditiiv, garantii või on kasutatud samaväärset riskimaandamismeedet ja see riskimaandamismeede vastab artiklite 209–215 nõuetele, võib kõnealuse akreditiivi, garantii andjat või samaväärse riskimaandamismeetme kasutajat käsitada ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide arvu hindamisel tagatud riskipositsiooni vastaspoolena.
6. Vastaspoole makseviivituse riski moodul ei hõlma järgmisi krediidiriske:
(a) krediidituletisinstrumendiga ülekantud krediidirisk;
(b) selliste eriotstarbeliste varakogumite võlakirjade emiteerimise krediidirisk, mis kas on või ei ole määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 26;
(c) käesoleva määruse I lisa äriliinides 9, 21 ja 28 osutatud krediidi- ja garantiikindlustuse või -edasikindlustuse kindlustusrisk;
(d) nende hüpoteeklaenude krediidirisk, mis ei vasta artikli 191 lõigete 2–9 nõuetele.
7. Kindlustuslepingute investeerimisgarantiisid, mille on kindlustusvõtjatele andnud kolmas isik ja mille puhul vastutus langeks kolmanda isiku makseviivituse korral kindlustus- või edasikindlustusandjale, käsitatakse vastaspoole makseviivituse riski moodulis tuletisinstrumentidena.
Artikkel 190
Riskipositsioonid ühe isiku suhtes
1. Vastaspoole makseviivituse riski kapitalinõue arvutatakse ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide alusel. Selleks käsitatakse riskipositsioone samasse kindlustusgruppi kuuluvate kindlustusandjate suhtes riskipositsioonina ühe isiku suhtes.
2. Kindlustus- või edasikindlustusandja võib käsitada sama õigusliku või lepingulise kindlustuspuuli eri osapooltele kuuluvaid riskipositsioone erinevate ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonidena, kui ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni makseviivituse tõenäosus arvutatakse vastavalt artiklile 199 ja makseviivitusest tingitud kahju arvutatakse vastavalt artiklile 193, kui see on kindlustuspuuli A-liiki riskipositsioon, vastavalt artiklile 194, kui see on kindlustuspuuli B-liiki riskipositsioon ja vastavalt artiklile 195, kui see on kindlustuspuuli C-liiki riskipositsioon. Alternatiivselt käsitatakse samasse kindlustuspuuli kuuluvate kindlustusandjate suhtes olevaid riskipositsioone riskipositsioonina ühe isiku suhtes.
Artikkel 191
Hüpoteeklaenud
1. Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud jaelaene (hüpoteeklaenud) käsitatakse vastaspoole makseviivituse riski alusel 2. liiki riskipositsioonidena, kui lõigete 2–13 nõuded on täidetud.
2. Riskipositsioon on füüsilise isiku või füüsiliste isikute suhtes või väikese või keskmise suurusega ettevõtja suhtes.
3. Riskipositsioon on üks arvukatest sarnaste tunnustega riskipositsioonidest, mis oluliselt vähendab sellise laenuandmisega seotud riske.
4. Kogusumma, mida vastaspool või muu seotud kolmas isik võlgneb kindlustus- või edasikindlustusandjale ja kui see on asjakohane, kõigile seotud ettevõtjatele direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja lõike 2 tähenduses, sealhulgas mis tahes makseviivituses olev riskipositsioon, ei ületa kindlustus- või edasikindlustusandja andmetel 1 miljonit eurot. Kindlustus- või edasikindlustusandja võtab selliste andmete saamiseks mõistlikke meetmeid.
5. Elamukinnisvara kasutab või hakkab kasutama omanik või ta üürib seda välja.
6. Kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt laenuvõtja krediidikvaliteedist.
7. Laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisvara tootlusest, vaid laenuvõtja suutlikkusest maksta laen tagasi teistest allikatest, ning seega ei sõltu laenu tagasimaksmine oluliselt mis tahes rahavoost, mis tuleneb tagatiseks olevast kinnisvarast. Kõnealuste teiste allikate puhul määrab kindlustus- või edasikindlustusandja oma laenuandmispõhimõtete osana maksimaalse laenusumma ja sissetuleku suhte ning nõuab laenu andmisel sobivaid tõendeid asjakohase sissetuleku kohta.
8. Täita tuleb kõiki järgmisi nõudeid õiguskindluse kohta:
(a) hüpoteek või koormatis on krediidilepingu sõlmimise ajal kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides jõustatav ning on õigeaegselt ja nõuetekohaselt registreeritud;
(b) kõik juriidilised nõuded pandi seadmiseks on täidetud;
(c) krediidiriski kaitse leping ja selle aluseks olev juriidiline menetlus võimaldavad kindlustus- või edasikindlustusandjal realiseerida krediidiriski kaitse väärtuse mõistliku aja jooksul.
9. Täita tuleb kõiki järgmisi nõudeid seoses kinnisvara väärtuse kontrollimise ja kinnisvara väärtuse hindamisega:
(a) kindlustus- või edasikindlustusandja kontrollib kinnisvara väärtust sageli ja vähemalt kord kolme aasta jooksul. Kindlustus- või edasikindlustusandja teostab sagedamat kontrollimist, kui turutingimused muutuvad märkimisväärselt;
(b) kinnisvara väärtuse hinnang vaadatakse läbi, kui kindlustus- või edasikindlustusandjale kättesaadav teave osutab sellele, et kinnisvara väärtus võib olla oluliselt langenud võrreldes üldiste turuhindadega ning kõnealuse läbivaatamise teostab väärtuse hindaja, kellel on hindamiseks vajalik kvalifikatsioon, suutlikkus ja kogemus ning kes on laenuandmise otsustusprotsessist sõltumatu.
10. Lõike 9 kohaldamisel võib kindlustus- või edasikindlustusandja kasutada kinnisvara väärtuse kontrollimisel ja ümberhindamist vajava kinnisvara kindlakstegemisel statistilisi meetodeid.
11. Kindlustus- või edasikindlustusandja dokumenteerib selgelt elamukinnisvara liigid, mida ta aktsepteerib tagatisena, ning sellega seotud laenuandmispõhimõtted. Kindlustus- või edasikindlustusandja nõuab kinnisvara turuväärtuse sõltumatult hindajalt, nagu osutatud artikli 198 lõikes 2, kõnealuse turuväärtuse dokumenteerimist läbipaistval ja selgel viisil.
12. Kindlustus- või edasikindlustusandjal on kehtestatud protseduurid selle jälgimiseks, et krediidiriski kaitseks võetud kinnisvara on kahju vastu piisavalt kindlustatud.
13. Kindlustus- või edasikindlustusandja esitab hüpoteeklaenudest tuleneva kahju kohta järelevalveasutusele kõik järgmised andmed:
(a) kahju, mis tuleneb laenudest, mis on vastavalt artikli 189 lõikele 3 liigitatud 2. liiki riskipositsioonidesse mis tahes asjaomasel aastal;
(b) kogukahju mis tahes asjaomasel aastal.
14. Järelevalveasutused avaldavad igal aastal lõike 13 punktides a ja b täpsustatud koondandmed koos varasemate andmetega, kui need on kättesaadavad. Järelevalveasutus esitab liikmesriigi teise pädeva asutuse, EBA või EIOPA taotluse korral kõnealusele järelevalveasutusele, EBA-le või EIOPA-le üksikasjalikuma teabe olukorra kohta elamu- või ärikinnisvaraturgudel kõnealuses liikmesriigis.
Artikkel 192
Makseviivitusest tingitud kahju
1. Makseviivitusest tingitud kahju ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni puhul võrdub ühe isiku suhtes olevasse riskipositsiooni kuuluvate vastaspoolte kõigi riskipositsioonide makseviivitusest tingitud kahjude summaga. Makseviivitusest tingitud kahju ei hõlma kohustisi nende vastaspoolte ees, kes kuuluvad riskipositsiooni ühe isiku suhtes, tingimusel et kõnealused kohustised ja riskipositsioonid on vastaspoolte makseviivituse korral tasaarvestatud ning tingimusel, et seoses kõnealuse tasaarvestamise õigusega on täidetud artiklite 209 ja 210 nõuded. Tasaarvestamine ei ole lubatud, kui eeldatakse, et kohustised on täidetud enne krediidiriskipositsiooni kliirimist.
2. Makseviivitusest tingitud kahju võrdub edasikindlustuskokkuleppe või kindlustustoodete väärtpaberistamise puhul järgmisega:
kus:
(a) Recoverables tähistab parimat hinnangut summale, mis on sissenõutav edasikindlustuskokkuleppest või kindlustustoote väärtpaberistamisest ja vastavate võlgnike puhul;
(b) RMre tähistab riski maandamise mõju edasikindlustuskokkuleppe või väärtpaberistamise kindlustusriskile;
(c) Collateral tähistab tagatise riskiga korrigeeritud väärtust seoses edasikindlustuskokkuleppe või väärtpaberistamisega;
(d) F tähistab tegurit, millega võetakse arvesse tagatiskokkuleppe majanduslikku mõju seoses edasikindlustuskokkuleppe või väärtpaberistamisega vastaspoolega seotud mis tahes krediidisündmuse korral.
Kui edasikindlustuskokkulepe on kindlustus- või edasikindlustusandjaga või kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandjaga ja kõnealuse vastaspoole varadest 60 % või rohkema suhtes kehtivad tagatiskokkulepped, võrdub makseviivitusest tingitud kahju järgmisega:
kus:
F' tähistab tegurit, millega võetakse arvesse tagatiskokkuleppe majanduslikku mõju seoses edasikindlustuskokkuleppe või väärtpaberistamisega vastaspoolega seotud krediidisündmuse korral.
3. Makseviivitusest tingitud kahju tuletisinstrumendi puhul võrdub järgmisega:
kus:
(a) Derivative tähistab tuletisinstrumendi väärtust vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75;
(b) RMfin tähistab riskimaandamismõju tuletisinstrumendi tururiskile;
(c) Collateral tähistab tagatise riskiga korrigeeritud väärtust seoses tuletisinstrumendiga;
(d) F' tähistab tegurit, millega võetakse arvesse tagatiskokkuleppe majanduslikku mõju seoses tuletisinstrumendiga vastaspoolega seotud krediidisündmuse korral.
4. Makseviivitusest tingitud kahju hüpoteeklaenu puhul võrdub järgmisega:
kus:
(a) Loan tähistab hüpoteeklaenu väärtust vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75;
(b) Mortgage tähistab hüpoteegi riskiga korrigeeritud väärtust.
5. Käesoleva määruse artikli 189 lõike 2 punktis e osutatud õiguslikult siduva kohustuse puhul võrdub makseviivitusest tingitud kahju selle kohustuse nimiväärtuse ja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 kohase väärtuse vahega.
6. Makseviivitusest tingitud kahju raha puhul pangakontodel, nagu määratletud nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ artikli 6 punktis F, hoiuse puhul edasikindlustusvõtjas, käesoleva määruse artikli 189 lõike 2 punktis d või artikli 189 lõike 3 punktis e loetletud kirje puhul või nõuete puhul vahendajate või kindlustusvõtjate võlgniku vastu, samuti mis tahes muu riskipositsiooni puhul, mis ei ole loetletud mujal käesolevas artiklis, võrdub selle väärtusega vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75.
Artikkel 193
Makseviivitusest tingitud kahju kindlustuspuuli A-liiki riskipositsioonide puhul
1. Kindlustuspuuli A-liiki riskipositsioonide puhul, mida kindlustusandja käsitab vastavalt artikli 190 lõikele 2 eraldi ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonidena, kus iga osapool on üksnes vastutav kindlustuspuuliga kaetud kohustuse oma vastava osa ulatuses, arvutatakse makseviivitusest tingitud kahju vastavalt artiklile 192.
Kindlustuspuuli A-liiki riskipositsioonide puhul, mida kindlustusandja käsitab vastavalt artikli 190 lõikele 2 eraldi ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonidena, kus iga osapool on vastutav kindlustuspuuliga kaetud kohustuse kogu summa ulatuses, korrutatakse vastavalt artiklile 192 arvutatud makseviivitusest tingitud kahju riskijagamisteguriga, mis arvutatakse järgmiselt:
kus:
(a)
;
(b) i tähistab kõiki direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 2 määratletud reguleerimisalasse kuuluvaid kindlustuspuuli osapooli ja j tähistab kõiki kindlustuspuuli osapooli, kes on arvatud välja kõnealuse direktiivi artikli 2 reguleerimisalast;
(c)
;
(d) Pj tähistab osa kindlustuspuuli koguriskist, mille on võtnud kindlustuspuuli osapool j;
(e) kindlustuspuuli osapoolte puhul, kelle kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse SRi ja SRj vastavalt järgmisele tabelile:
Krediidikvaliteedi aste |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
SRi |
196 % |
196 % |
175 % |
122 % |
95 % |
75 % |
75 % |
(f) kindlustuspuuli osapoolte puhul, kes kuuluvad direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalasse ja kelle kohta ei ole kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse krediidikvaliteedi hinnang, on SRi ja SRj viimane kättesaadav solventsuse suhtarv;
(g) kolmandas riigis asuvate kindlustuspuuli osapoolte puhul, kelle kohta krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav:
i) SRi ja SRj võrduvad 100 %, kui kindlustuspuuli osapool asub riigis, mille solventsusrežiimi peetakse vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 172 samaväärseks;
ii) SRi ja SRj võrduvad 75 %, kui kindlustuspuuli osapool asub riigis, mille solventsusrežiimi ei peeta vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 172 samaväärseks.
2. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja edastab riski kindlustuspuulile keskse kindlustus- või edasikindlustusandja vahendaja kaudu, tuleb keskset kindlustus- või edasikindlustusandjat käsitada kindlustuspuuli osana ja tema osa riskis arvutada vastavalt.
Artikkel 194
Makseviivitusest tingitud kahju kindlustuspuuli B-liiki riskipositsioonide puhul
1. Kindlustuspuuli B-liiki riskipositsioonide puhul, mida kindlustus- või edasikindlustusandja käsitab vastavalt artikli 190 lõikele 2 eraldi ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonidena, kus iga osapool vastutab kindlustuspuuliga kaetud kohustuse kogu summa ulatuses, arvutatakse makseviivitusest tingitud kahju järgmiselt:
kus:
(a) PU tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja osa riskis vastavalt kindlustuspuuli tingimustele;
(b) PC tähistab vastaspoole liikme osa riskis vastavalt kindlustuspuuli tingimustele;
(c) RRC võrdub:
i) 10 %, kui vastaspoole liikme varadest 60 % või rohkema suhtes kehtivad tagatiskokkulepped;
ii) muul juhul 50 %;
(d) BEC tähistab parimat hinnangut kohustisele, mille on kindlustus- või edasikindlustusandja edastanud vastaspoole liikmele, välja arvatud mis tahes summad, mis on edasi kindlustatud kindlustuspuuliväliste vastaspoolte juures;
(e) ΔRMC tähistab vastaspoole liikme panust kindlustuspuuli riskimaandamismõjusse kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustusriskile;
(f) Collateral tähistab kindlustuspuuli vastaspoole liikme hoitava tagatise riskiga kaalutud väärtust;
(g) F tähistab tegurit, millega võetakse arvesse vastaspoole liikme hoitava tagatise majanduslikku mõju ning mis arvutatakse vastavalt artiklile 197.
2. Kindlustuspuuli B-liiki riskipositsioonide puhul, mida kindlustus- või edasikindlustusandja käsitab vastavalt artikli 190 lõikele 2 eraldi ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonidena, kus iga osapool on vastutav üksnes kindlustuspuuliga hõlmatud kohustuse oma vastava osa ulatuses, arvutatakse makseviivitusest tingitud kahju järgmiselt:
kus:
(a) PC tähistab vastaspoole liikme osa riskis vastavalt kindlustuspuuli tingimustele;
(b) RRC võrdub:
i) 10 %, kui vastaspoole liikme varadest 60 % või rohkema suhtes kehtivad tagatiskokkulepped;
ii) muul juhul 50 %;
(c) BEU tähistab parimat hinnangut kohustisele, mille on kindlustus- või edasikindlustusandja edastanud kindlustuspuulile, välja arvatud mis tahes summad, mis on edasi kindlustatud kindlustuspuuliväliste vastaspoolte juures;
(d) ΔRMC tähistab vastaspoole liikme panust kindlustuspuuli riskimaandamismõjusse kindlustusandja kindlustusriskile;
(e) Collateral tähistab kindlustuspuuli vastaspoole liikme hoitava tagatise riskiga kaalutud väärtust;
(f) F tähistab tegurit, millega võetakse arvesse vastaspoole liikme hoitava tagatise majanduslikku mõju ning mis arvutatakse vastavalt artiklile 197.
Artikkel 195
Makseviivitusest tingitud kahju kindlustuspuuli C-liiki riskipositsioonide puhul
Kindlustuspuuli C-liiki riskipositsioonide puhul, mida kindlustus- või edasikindlustusandja käsitab vastavalt artikli 2 lõikele 190 eraldi ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonidena, arvutatakse makseviivitusest tingitud kahju järgmiselt:
kus:
a) PU tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja osa riskis vastavalt kindlustuspuuli tingimustele;
b) RRCE võrdub:
i) 10 %, kui välise vastaspoole varadest 60 % või rohkema suhtes kehtivad tagatiskokkulepped;
ii) muul juhul 50 %;
c) BECE tähistab parimat hinnangut kohustisele, mille kindlustuspuul on tervikuna edastanud välisele vastaspoolele;
d) ΔRMCE tähistab välise vastaspoole panust riskimaandamismõjusse, mis kindlustuspuulil on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustusriskile;
e) Collateral tähistab kindlustuspuuli vastaspoole liikme hoitava tagatise riskiga kaalutud väärtust;
f) F tähistab tegurit, millega võetakse arvesse vastaspoole liikme hoitava tagatise majanduslikku mõju ning mis arvutatakse vastavalt artiklile 197.
Artikkel 196
Riskimaandamismõju
Edasikindlustuskokkuleppe, väärtpaberistamise või tuletisinstrumendi riskimaandamismõju kindlustus- või tururiskidele on järgmiste kapitalinõuete vahe:
(a) selline hüpoteetiline kapitalinõue kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustus- või tururiski puhul, mida kohaldataks, kui ei oleks edasikindlustuskokkulepet, väärtpaberistamist või tuletisinstrumenti;
(b) kapitalinõue kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustus- või tururiski puhul.
Artikkel 197
Tagatise riskiga korrigeeritud väärtus
1. Artikli 1 punkti 26 alapunktis b osutatud pandina antud tagatise riskiga korrigeeritud väärtus võrdub tagatisena hoitud ja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 kohaselt hinnatud varade väärtuse ning käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tururiskiga korrigeerimise vahega, tingimusel et täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
(a) kindlustus- või edasikindlustusandjal on (või ta on soodustatud isik usalduskonto alusel, kus usaldusisikul on) õigus õigeaegselt likvideerida või säilitada tagatis vastaspoolega seotud makseviivituse, maksejõuetuse või pankroti või muu krediidisündmuse korral (vastaspoole nõue);
(b) kindlustus- või edasikindlustusandjal on (või ta on soodustatud isik usalduskonto alusel, kus usaldusisikul on) õigus õigeaegselt likvideerida või säilitada tagatis vastaspoole nimel tagatist hoidva kontohalduri või muu kolmanda isikuga seotud makseviivituse, maksejõuetuse või pankroti või muu krediidisündmuse korral (kolmanda isiku nõue).
2. Kui vastaspoole nõue ja käesoleva määruse artiklis 214 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning kolmanda isiku nõue ei ole täidetud, võrdub käesoleva määruse artikli 1 punkti 26 alapunktis b osutatud pandina antud tagatise riskiga korrigeeritud väärtus 90 % direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 kohaselt tagatisena hoitud varade väärtuse ja käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tururiskiga korrigeerimise vahest.
3. Kui täidetud ei ole ei vastaspoole nõue või artikli 214 nõuded, on artikli 1 punkti 26 alapunktis b osutatud pandina antud tagatise riskiga korrigeeritud väärtus null.
4. Selle tagatise riskiga korrigeeritud väärtus, mille kogu omandiõigus on üle kantud, nagu osutatud käesoleva määruse artikli 1 punkti 26 alapunktis a, võrdub tagatisena hoitud ja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 kohaselt hinnatud varade väärtuse ning käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tururiskiga korrigeerimise vahega, tingimusel et täidetud on käesoleva määruse artikli 214 nõuded.
5. Tururiskiga korrigeerimine on järgmiste kapitalinõuete vahe:
(a) selline hüpoteetiline kapitalinõue kindlustus- või edasikindlustusandja tururiski puhul, mida kohaldataks, kui arvutamine ei hõlmaks tagatisena hoitavaid varasid;
(b) selline hüpoteetiline kapitalinõue kindlustus- või edasikindlustusandja tururiski puhul, mida kohaldataks, kui arvutamine hõlmaks tagatisena hoitavaid varasid.
6. Lõike 5 kohaldamisel arvutatakse tagatisena hoitavate varade valuutarisk, võrreldes tagatisena hoitavate varade valuutat vastava riskipositsiooni valuutaga.
7. Kui vastaspoole maksejõuetuse korral ei võeta selleks, et teha kindlaks kindlustus- või edasikindlustusandja proportsionaalne osa tagatist ületavas vastaspoole pankrotivaras, arvesse seda, et kindlustus- või edaskindlustusandja saab tagatise, on artikli 192 lõigetes 2 ja 3 osutatud tegurid F ja F' mõlemad 100 %. Kõigil muudel juhtudel on kõnealused tegurid vastavalt 50 % ja 90 %.
Artikkel 198
Hüpoteegi riskiga korrigeeritud väärtus
1. Hüpoteegi riskiga korrigeeritud väärtus võrdub hüpoteegina hoitud elamukinnisvara lõike 2 kohaselt hinnatud väärtuse ja lõikes 3 osutatud tururiskiga korrigeerimise vahega.
2. Hüpoteegina hoitud elamukinnisvara väärtuseks on turuväärtus, mida on vähendatud vastavalt vajadusele, et võtta arvesse käesoleva määruse artikli 191 lõigete 9 ja 10 alusel nõutava kontrollimise tulemusi ning eelisjärjekorras rahuldatavaid nõudeid kinnisvarale. Kinnisvara väline sõltumatu hinnang on sama vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75 arvutatud turuväärtusega või väiksem.
3. Lõikes 1 osutatud tururiskiga korrigeerimine on järgmiste kapitalinõuete vahe:
(a) selline hüpoteetiline kapitalinõue kindlustus- või edasikindlustusandja tururiski puhul, mida kohaldataks, kui arvutamine ei hõlmaks hüpoteegina hoitavat elamukinnisvara;
(b) selline hüpoteetiline kapitalinõue kindlustus- või edasikindlustusandja tururiski puhul, mida kohaldataks, kui arvutamine hõlmaks hüpoteegina hoitavat elamukinnisvara.
4. Lõike 2 kohaldamisel arvutatakse hüpoteegina hoitava elamukinnisvara valuutarisk, võrreldes elamukinnisvara valuutat vastava laenu valuutaga.
Artikkel 199
Makseviivituse tõenäosus
1. Makseviivituse tõenäosus ühe isiku suhtes oleva riskipositsiooni puhul võrdub selliste vastaspoolte suhtes olevate kõigi riskipositsioonide makseviivituse tõenäosuste keskmisega, kes kuuluvad riskipositsiooni ühe isiku suhtes, kaalutuna makseviivitusest tingitud kahjuga kõnealuste riskipositsioonide puhul.
2. Riskipositsioonile ühe isiku suhtes i, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse makseviivituse tõenäosus PDi vastavalt järgmisele tabelile.
Krediidikvaliteedi aste |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Makseviivituse tõenäosus PD i |
0,002 % |
0,01 % |
0,05 % |
0,24 % |
1,20 % |
4,2 % |
4,2 % |
3. Ühe isiku suhtes olevatele kindlustus- või edasikindlustusandja riskipositsioonidele i, mille kohta ei ole kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse krediidikvaliteedi hinnang ja kui see kindlustus- või edasikindlustusandja täidab oma miinimumkapitalinõuet, määratakse makseviivituse tõenäosus PDi sõltuvalt kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuse suhtarvust vastavalt järgmisele tabelile:
Solventsuse suhtarv |
196 % |
175 % |
150 % |
125 % |
122 % |
100 % |
95 % |
75 % |
Makseviivituse tõenäosus |
0,01 % |
0,05 % |
0,1 % |
0,2 % |
0,24 % |
0,5 % |
1,2 % |
4,2 % |
Kui solventsuse suhtarv jääb eespool esitatud tabelis määratud solventsuse suhtarvude vahemikku, interpoleeritakse makseviivituse tõenäosus lineaarselt makseviivituse tõenäosuse selliste lähimate väärtuste alusel, mis vastavad eespool esitatud tabelis täpsustatud lähimatele solventsuse suhtarvudele. Kui solventsuse suhtarv on alla 75 %, on makseviivituse tõenäosus 4,2 %. Kui solventsuse suhtarv on üle 196 %, on makseviivituse tõenäosus 0,01 %.
Käesoleva lõike kohaldamisel tähistab solventsuse suhtarv solventsuskapitalinõude katmise omavahendite nõuetekohase summa ja solventsuskapitalinõude suhet, kasutades viimaseid kättesaadavaid väärtusi.
4. Riskipositsioonidele kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes, kes ei täida oma miinimumkapitalinõuet, määratakse makseviivituse tõenäosuseks 4,2 %.
5. Käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse üksnes alates kuupäevast, mil riskipositsioonile vastav kindlustus- või edasikindlustusandja avalikustab esimest korda direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 51 osutatud solventsuse ja finantsseisundi aruande. Enne kõnealust kuupäeva, kui riskipositsioonide kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse krediidikvaliteedi hinnang, kohaldatakse lõiget 2. Muul juhul määratakse riskipositsioonidele sama riskitegur kui see, mis tuleneks lõike 3 kohaldamisest sellise kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes olevate riskipositsioonide suhtes, kelle solventsuse suhtarv on 100 %.
6. Riskipositsioonidele kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes, kelle kohta ei ole kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ning kes asub riigis, mille solventsusrežiimi peetakse vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 172 samaväärseks direktiivis 2009/138/EÜ sätestatuga ja mis vastab kõnealuse kolmanda riigi solventsusnõuetele, määratakse makseviivituse tõenäosuseks 0,5 %.
7. Riskipositsioonidele selliste krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste suhtes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktide 1 ja 26 tähenduses, kes täidavad direktiivis 2013/36/EL ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud solventsusnõudeid ja kelle kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav, määratakse makseviivituse tõenäosuseks 0,5 %.
8. Riskipositsioonidele artikli 180 lõike 2 punktides a–d osutatud vastaspoolte suhtes määratakse makseviivituse tõenäosuseks 0 %.
9. Ühe isiku suhtes olevate muude kui lõigetes 2–8 märgitud riskipositsioonide makseviivituse tõenäosus võrdub 4,2 %.
10. Kui riskipositsiooni täielikuks tagamiseks on antud akreditiiv või garantii või on sõlmitud samaväärne kokkulepe ja see kokkulepe vastab artiklitele 209–215, võib kõnealuse akreditiivi või garantii andjat või samaväärse kokkuleppe sõlmijat käsitada ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide makseviivituse tõenäosuse hindamisel tagatud riskipositsiooni vastaspoolena.
11. Lõike 10 kohaldamisel käsitatakse riskipositsioone, millele on täies ulatuses, tingimusteta ja pöördumatult andnud garantii direktiivi 2009/138/EÜ artikli 109a lõike 2 punkti a kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud vastaspooled, riskipositsioonidena keskvalitsuse vastu.
Artikkel 200
1. liiki riskipositsioonid
1. Kui 1. liiki riskipositsioonide kahju tõenäosusjaotuse standardhälve on kõigi 1. liiki riskipositsioonide makseviivitusest tingitud kahjude kogusummast 7 % või alla selle, võrdub vastaspoole makseviivituse riski kapitalinõue 1. liiki riskipositsioonide puhul järgmisega:
kus σ tähistab 1. liiki riskipositsioonide kahju tõenäosusjaotuse standardhälvet, nagu määratletud lõikes 4.
2. Kui 1. liiki riskipositsioonide kahju tõenäosusjaotuse standardhälve on üle 7 % ja 20 % või alla selle kõigi 1. liiki riskipositsioonide makseviivitusest tingitud kahjude kogusummast, võrdub vastaspoole makseviivituse riski kapitalinõue 1. liiki riskipositsioonide puhul järgmisega:
kus σ tähistab 1. liiki riskipositsioonide kahju tõenäosusjaotuse standardhälvet.
3. Kui 1. liiki riskipositsioonide kahju tõenäosusjaotuse standardhälve on üle 20 % kõigi 1. liiki riskipositsioonide makseviivitusest tingitud kahjude kogusummast, võrdub vastaspoole makseviivituse riski kapitalinõue kõigi 1. liiki riskipositsioonide puhul kõigi 1. liiki riskipositsioonide makseviivitusest tingitud kahjude kogusummaga.
4. 1. liiki riskipositsioonide kahju tõenäosusjaotuse standardhälve võrdub järgmisega:
kus V tähistab 1. liiki riskipositsioonide kahju tõenäosusjaotuse dispersiooni.
Artikkel 201
1. liiki riskipositsioonide kahju tõenäosusjaotuse dispersioon
1. Artikli 200 lõikes 4 osutatud 1. liiki riskipositsioonide kahju tõenäosusjaotuse dispersioon võrdub Vinter ja Vintra summaga.
2. Vinter võrdub järgmisega:
kus:
(a) summa hõlmab ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide artikli 199 kohaste eri makseviivituse tõenäosuste kõiki võimalikke kombinatsioone (j, k);
(b) TLGDj ja TLGDk tähistavad makseviivitustest tingitud kahjude summat vastaspoolte 1. liiki riskipositsioonide puhul, mille makseviivituse tõenäosus on vastavalt PDj ja PDk.
3. Vintra võrdub järgmisega:
kus:
(a) esimene summa hõlmab ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide kõiki erinevaid artikli 199 kohaseid makseviivituse tõenäosusi;
(b) teine summa hõlmab kõiki ühe isiku suhtes olevaid riskipositsioone, mille makseviivituse tõenäosus võrdub PDj ;
(c) LGDi tähistab makseviivitusest tingitud kahju riskipositsiooni puhul ühe isiku suhtes i.
Artikkel 202
2. liiki riskipositsioonid
2. liiki riskipositsioonide puhul võrdub vastaspoole makseviivituse riski kapitalinõue põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks 2. liiki riskipositsioonide väärtuse kohesest vähenemisest järgmise summa võrra:
kus:
(a) LGDreceivables>3months tähistab vahendajate vastu olevate kõigi selliste nõuete makseviivitusest tingitud kahjude kogusummat, mille tähtaega on ületatud üle kolme kuu;
(b) summa on saadud kõigi 2. liiki riskipositsioonide alusel, välja arvatud sellised nõuded vahendajate vastu, mille tähtaega on ületatud üle kolme kuu;
(c) LGDi tähistab makseviivitusest tingitud kahju 2. liiki riskipositsiooni i puhul.
7. JAGU
Immateriaalse vara riski moodul
Artikkel 203
Immateriaalse vara riski kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus: Vintangibles tähistab immateriaalsete varade väärtust kajastatuna ja hinnatuna vastavalt artikli 12 punktile 2.
8. JAGU
Operatsioonirisk
Artikkel 204
1. Operatsiooniriski mooduli kapitalinõue võrdub järgmisega:
kus:
(a) BSCR tähistab põhisolventsuskapitali nõuet;
(b) Op tähistab põhikapitalinõuet operatsiooniriski kapitalinõude puhul;
(c) Expul tähistab seoses elukindlustuslepingutega eelmisel 12 kuul tekkinud kulude summat, kui investeerimisriski kannavad kindlustusvõtjad.
2. Operatsiooniriski põhikapitalinõue määratakse järgmiselt:
kus:
(a) Oppremiums tähistab operatsiooniriskide kapitalinõuet teenitud kindlustusmaksete alusel;
(b) Opprovisions tähistab operatsiooniriskide kapitalinõuet tehniliste eraldiste alusel.
3. Operatsiooniriskide kapitalinõue teenitud kindlustusmaksete alusel arvutatakse järgmiselt:
Oppremiums = |
|
kus:
(a) Earnlife tähistab elukindlustuslepingutest ja elukindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega seoses viimasel 12 kuul teenitud kindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid;
(b) Earnlife-ul tähistab elukindlustuslepingutest ja elukindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega seoses viimasel 12 kuul teenitud kindlustusmakseid, kui investeerimisriski kannavad kindlustusvõtjad, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid;
(c) Earnnon-life tähistab kahjukindlustuslepingutest ja kahjukindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega seoses viimasel 12 kuul teenitud kindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid;
(d) pEarnlife tähistab elukindlustuslepingutest ja elukindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega seoses 12 kuu jooksul enne viimast 12 kuud teenitud kindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid;
(e) pEarnlife-ul tähistab elukindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega seoses 12 kuu jooksul enne viimast 12 kuud teenitud kindlustusmakseid, kui investeerimisriski kannavad kindlustusvõtjad, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid;
(f) pEarnnon-life tähistab kahjukindlustuslepingutest ja kahjukindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega seoses 12 kuu jooksul enne viimast 12 kuud teenitud kindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid.
Käesoleva lõike kohaldamisel on teenitud kindlustusmaksed brutosummad, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid.
4. Operatsiooniriski kapitalinõue tehniliste eraldiste alusel arvutatakse järgmiselt:
kus:
(a) TPlife tähistab tehnilisi eraldisi elukindlustuslepingutest ja elukindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste puhul;
(b) TPlife-ul tähistab tehnilisi eraldisi elukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste puhul, kui investeerimisriski kannavad kindlustusvõtjad;
(c) TPnon-life tähistab tehnilisi eraldisi kahjukindlustuslepingutest ja kahjukindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste puhul.
Käesoleva lõike kohaldamisel ei hõlma tehnilised eraldised riskimarginaali ja arvutatakse, arvamata maha edasikindlustuslepingutelt ja eriotstarbelistelt varakogumitelt sisse nõutavaid summasid.
9. JAGU
Tehniliste eraldiste ja edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestav kohandus
Artikkel 205
Üldsätted
Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 103 lõikes c osutatud tehniliste eraldiste ja edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestav kohandus on järgmiste kirjete summa:
(a) tehniliste eraldiste kahjumi katmise võimet arvestav kohandus;
(b) edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestav kohandus.
Artikkel 206
Tehniliste eraldiste kahjumi katmise võimet arvestav kohandus
1. Tehniliste eraldiste kahjumi katmise võimet arvestav kohandus võrdub järgmisega:
kus:
(a) BSCR tähistab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 103 punktis a osutatud põhisolventsuskapitali nõuet;
(b) nBSCR tähistab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud põhisolventsuskapitali nõude netosummat;
(c) FDB tähistab tehnilisi eraldisi ilma riskimarginaalita seoses tuleviku määramata hüvitistega.
2. Põhisolventsuskapitali nõude netosumma arvutatakse vastavalt V peatüki 1. jao 1.–7. alajaole koos kõigi järgmiste muudatustega:
(a) kui põhisolventsuskapitali nõude mooduli või alammooduli arvutamine põhineb stsenaariumi mõjul kindlustus- või edasikindlustusandjate põhiomavahenditele, võib stsenaarium muuta selliste tuleviku määramata hüvitiste väärtust, mida hõlmavad tehnilised eraldised;
(b) stsenaariumipõhisel elukindlustusriski mooduli, SLT tervisekindlustusriski alammooduli, tervisekindlustuse katastroofiriski alammooduli, tururiski mooduli ja vastaspoole makseviivituse riski mooduli arvutamisel, samuti punktides c ja d sätestatud stsenaariumipõhisel arvutamisel võetakse arvesse stsenaariumi mõju sellistele tuleviku määramata hüvitistele, mida hõlmavad tehnilised eraldised; seda tuleb teha eelduste alusel selliste tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta, mis vastavad artiklile 23;
(c) artikli 189 lõikes 1 osutatud 1. liiki riskipositsioone käsitleva vastaspoole makseviivituse riski kapitalinõude asemel põhineb arvutamine kapitalinõudel, mis võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks 1. liiki riskipositsioonide puhul artikli 189 lõikes 1 osutatud vastaspoole makseviivituse riski kapitalinõude kohesest vähenemisest, mis on tingitud 1. liiki riskipositsioonidega seotud makseviivituse juhtudest;
(d) kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad konkreetse kapitalinõude puhul lihtsustatud arvutamist, nagu sätestatud artiklites 91, 92, 93, 94, artikli 95 lõikes 1, artikli 95 lõikes 2, artiklites 96, 101, artikli 103 lõike 1 punktis a, artikli 103 lõike 1 punktis b või artiklis 104, teevad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutuse kapitalinõude alusel, mis võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks asjaomases artiklis osutatud kapitalinõude summa kohesest vähenemisest, ja eeldavad, et kohene vähenemine tuleneb riskist, mida kõnealuses artiklis osutatud kapitalinõue hõlmab.
3. Lõike 2 punkti b kohaldamisel võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse tuleviku määramata hüvitiste jaotamise mis tahes juriidilisi, regulatiivseid või lepingulisi piiranguid.
Artikkel 207
Edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestav kohandus
1. Edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestav kohandus võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate edasilükkunud maksude väärtuse muutusega, mis tuleneks sellise summa kohesest vähenemisest, mis võrdub järgmiste summaga:
(a) direktiivi 2009/138/EÜ artikli 103 punktis a osutatud põhisolventsuskapitali nõue;
(b) käesoleva määruse artiklis 206 osutatud tehniliste eraldiste kahjumi katmise võimet arvestav kohandus;
(c) direktiivi 2009/138/EÜ artikli 103 punktis b osutatud operatsiooniriski kapitalinõue.
2. Lõike 1 kohaldamisel hinnatakse edasilükkunud makse vastavalt artiklile 15. Kui lõikes 1 osutatud vähenemise tulemusena edasilükkunud maksu vara suureneks, ei tohi kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutada seda suurenemist kohandamise eesmärgil, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et tuleviku kasumid on kasutatavad vastavalt artikli 15 lõikele 3, võttes arvesse lõikes 1 osutatud vähenemise ulatust ja selle mõju kindlustus- või edasikindlustusandja praegusele ja tulevasele finantsseisundile.
3. Lõike 1 kohaldamisel peab edasilükkunud maksukohustiste vähenemise või edasilükkunud maksu varade suurenemise tulemuseks olema edasilükkunud maksude kahjumi katmise võime negatiivne kohandamine.
4. Kui lõike 1 kohase kohanduse arvutuse tulemuseks on edasilükkunud maksude positiivne muutus, peab kohandus olema null.
5. Kui lõikes 1 osutatud vähenemine on vaja jaotada selle põhjuste vahel, et arvutada edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet arvestav kohandus, jaotavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad vähenemise riskide vahel, mida hõlmavad põhisolventsuskapitali nõue ja operatsiooniriski kapitalinõue. Jaotamine vastab põhisolventsuskapitali nõude standardvalemi moodulite ja alammoodulite tulemustele. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja kasutab osalist sisemudelit, kus tehniliste eraldiste ja edasilükkunud maksude kahjumi katmise võime kohandamine ei kuulu mudeli ulatusse, vastab jaotamine standardvalemi nende moodulite ja alammoodulite tulemustele, mis on väljaspool põhisolventsuskapitali nõude mudeli ulatust.
10. JAGU
Riskimaandamismeetmed
Artikkel 208
Meetodid ja eeldused
1. Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kannavad kindlustusriski üle, kasutades artiklites 209, 211 ja 213 sätestatud nõuetele vastavaid edasikindlustuslepinguid või eriotstarbelisi varakogumeid ja kui sellised kokkulepped tagavad kaitse I jaotise V peatüki 2., 3. ja 4. jaos sätestatud stsenaariumipõhiste eri arvutuste korral, jaotatakse kõnealuste lepinguliste kokkulepete riski maandav mõju ilma seda topelt arvesse võtmata stsenaariumipõhistele arvutustele viisil, mis hõlmab pakutud kaitse majanduslikku mõju. Eriti tuleb pakutud kaitse majanduslikku mõju arvesse võtta põhiomavahendite kahjumi kindlakstegemisel stsenaariumipõhistes arvutustes.
2. Kui kindlustus- või edasikindlustusandjad kannavad kindlustusriski üle, kasutades direktiivi 2009/138/EÜ artikli 210 lõikes 3 määratletud piiratud edasikindlustust, mis vastab käesoleva määruse artiklite 209, 211 ja 213 nõuetele, võetakse kõnealuseid lepinguid I jaotise V peatüki 2., 3. ja 4. jaos sätestatud stsenaariumipõhistes arvutustes arvesse üksnes sel määral, mil kindlustusrisk on üle kantud lepingu vastaspoolele. Olenemata eelmisest lausest ei võeta piiratud edasikindlustust või sarnaseid kokkuleppeid, mille puhul sarnaselt piiratud edasikindlustusega on riski tegelik ülekandmine puudulik, arvesse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdiku kindlaksmääramisel vastavalt käesoleva määruse artiklitele 116 ja 147 või kindlustusandjapõhiste parameetrite arvutamisel vastavalt käesoleva peatüki 13. jaole.
Artikkel 209
Kvalitatiivsed kriteeriumid
1. Põhisolventsuskapitali nõude arvutamisel võtavad kindlustus- või edasikindlustusandjad arvesse üksnes direktiivi 2009/138/EÜ artikli 101 lõikes 5 osutatud riskimaandamismeetmeid, kui täidetud on kõik järgmised kvalitatiivsed kriteeriumid:
(a) lepingulised kokkulepped ja riski ülekandmine on õiguslikult siduvad ja jõustatavad kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides;
(b) kindlustus- või edasikindlustusandja on võtnud kõik asjakohased meetmed, et tagada kokkuleppe tulemuslikkus ja juhtida kõnealuse kokkuleppega seonduvaid riske;
(c) kindlustus- või edasikindlustusandja on suuteline jooksvalt kontrollima kokkuleppe tulemuslikkust ja seonduvaid riske;
(d) kindlustus- või edasikindlustusandjal on vastaspoole makseviivituse, maksejõuetuse või pankroti või kokkulepet käsitlevas tehingu dokumentatsioonis täpsustatud muu krediidisündmuse korral otsene nõue kõnealuse vastaspoole vastu;
(e) riskimaandamise mõju ei arvestata topelt omavahendites ja solventsuskapitalinõude arvutamisel ega solventsuskapitalinõude arvutamise raames.
2. Põhisolventsuskapitali nõudes võetakse täielikult arvesse üksnes neid riskimaandamismeetmeid, mis on jõus vähemalt järgmised 12 kuud ja mis vastavad käesolevas jaos sätestatud kvalitatiivsetele kriteeriumidele. Kõigil muudel juhtudel võetakse alla 12 kuu jõus olevate ja käesolevas jaos sätestatud kvalitatiivsetele kriteeriumidele vastavate riskimaandamismeetmete riski maandavat mõju põhisolventsuskapitali nõudes arvesse proportsionaalselt riskipositsiooni kogu kehtivusajale, või kui see on lühem, proportsionaalselt riskimaandamismeetme kehtivusajale.
3. Kui riskimaandamismeetmeid reguleerivad lepingulised kokkulepped on jõus lühema perioodi jooksul kui järgmised 12 kuud ja kindlustus- või edasikindlustusandja kavatseb asendada kõnealuse riskimaandamismeetme selle lõppemise järel sarnase kokkuleppega, võetakse riskimaandamismeedet põhisolventsuskapitali nõudes täielikult arvesse tingimusel, et täidetud on kõik järgmised kvalitatiivsed kriteeriumid:
(a) kindlustus- või edasikindlustusandjal on kirjalikud põhimõtted kõnealuse riskimaandamismeetme asendamise kohta;
(b) riskimaandamismeedet ei asendata sagedamini kui korra kolme kuu jooksul;
(c) riskimaandamismeetme asendamine ei sõltu mis tahes tulevikusündmusest, mis on väljaspool kindlustus- või edasikindlustusandja kontrolli. Kui riskimaandamismeetme asendamine sõltub mis tahes tulevikusündmusest, mida kontrollib kindlustus- või edasikindlustusandja, tuleks tingimused selgelt dokumenteerida punktis a osutatud kirjalikes põhimõtetes;
(d) riskimaandamismeetme asendamine peab kindlustus- või edasikindlustusandja varem tehtud asendamiste alusel olema realistlik ning olema kooskõlas tema praeguse äritava ja -strateegiaga;
(e) risk, et riskimaandamismeedet ei saa asendada turul likviidsuse puudumise tõttu, ei ole oluline;
(f) risk, et riskimaandamismeetme asendamise kulu järgmisel 12 kuul suureneb, kajastub solventsuskapitalinõudes;
(g) riskimaandamismeetme asendamine ei oleks vastuolus nõuetega, mida kohaldatakse artikli 23 lõikes 5 sätestatud tulevikus tehtavate juhtimisotsuste suhtes.
Artikkel 210
Tegelik riski ülekandmine
1. Riskimaandamismeedet reguleerivate lepinguliste kokkulepetega tagatakse, et riskimaandamismeetme ulatus ja riski ülekandmine on selgelt määratletud ega ole muudetavad.
2. Lepingulise kokkuleppega ei kaasne olulist alusriski või muude riskide tekkimist, välja arvatud juhul, kui see kajastub solventsuskapitalinõude arvutamises.
3. Alusrisk on oluline, kui selle tõttu hinnatakse valesti riskimaandamismõju kindlustus- või edasikindlustusandja põhisolventsuskapitali nõudele, mis võiks mõjutada selle teabe sihtkasutaja, sealhulgas järelevalveasutuste otsuseid või kaalutlusi.
4. Selle kindlaksmääramine, kas lepingulised kokkulepped ja riski ülekandmine on vastavalt artikli 209 lõike 1 punktile a kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides õiguslikult siduvad ja jõustatavad, põhineb järgmisel:
(a) kas lepingulisele kokkuleppele kehtib mis tahes tingimus, mis võiks takistada riski tegelikku ülekandmist ning mille täitmine on väljaspool kindlustus- või edasikindlustusandja otsest kontrolli;
(b) kas on mis tahes seotud tehinguid, mis võiksid takistada riski tegelikku ülekandmist.
Artikkel 211
Riskimaandamismeetmed, kus kasutatakse edasikindlustuslepinguid või eriotstarbelisi varakogumeid
1. Kui kindlustus- või edasikindlustusandjad kannavad edasikindlustuslepinguid või eriotstarbelisi varakogumeid kasutades kindlustusriskid üle, peavad selleks, et nad saaksid võtta põhisolventsuskapitali nõudes arvesse riskimaandamismeedet, olema täidetud artiklites 209 ja 210 ning lõigetes 2-6 sätestatud kvalitatiivsed kriteeriumid.
2. Edasikindlustuslepingute puhul peab vastaspool olema üks järgmistest:
(a) kindlustus- või edasikindlustusandja, kes täidab solventsuskapitalinõuet;
(b) kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandja, kes asub riigis, mille solventsusrežiimi peetakse vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 172 samaväärseks või ajutiselt samaväärseks kõnealuses direktiivis sätestatuga ja kes täidab kõnealuse kolmanda riigi solventsusnõudeid;
(c) kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandja, kes ei asu riigis, mille solventsusrežiimi peetakse vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 172 samaväärseks või ajutiselt samaväärseks kõnealuses direktiivis sätestatuga ja kelle krediidikvaliteedile on määratud krediidikvaliteedi aste 3 või sellest kõrgem aste vastavalt käesoleva jaotise II peatüki 1. jaole.
3. Kui edasikindlustuslepingu vastaspool on kindlustus- või edasikindlustusandja, kes lõpetab pärast edasikindlustuslepingu sõlmimist solventsuskapitalinõude täitmise, võib kindlustusriski maandamise meetme pakutud kaitset võtta arvesse osaliselt, tingimusel et kindlustus- või edasikindlustusandja saab tõendada, et vastaspool on esitanud oma järelevalveasutustele finantsseisundi taastamise realistliku kava ja et solventsuskapitalinõude täitmine taastatakse direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 138 osutatud finantsseisundi taastamise kavas märgitud aja jooksul. Selleks vähendatakse riskimaandamismeetme mõju protsentuaalse osa võrra, mille võrra rikutakse solventsuskapitalinõuet.
4. Kui risk kantakse üle eriotstarbelisele varakogumile, peavad täidetud olema direktiivi 2009/138/EÜ artikli 211 lõikes 2 osutatud nõuded riskimaandamismeetme puhul, mida tuleb arvesse võtta põhisolventsuskapitali nõudes; kui pärast kokkuleppe sõlmimist enam ei täideta täielikult nõuet, et eriotstarbeline varakogum peab olema täielikult finantseeritud, võib kindlustusriski maandamise meetme pakutud kaitset võtta arvesse osaliselt, tingimusel et kindlustus- või edasikindlustusandja saab tõendada, et täieliku finantseerituse nõuet hakatakse uuesti täitma kolme kuu jooksul; selleks vähendatakse riskimaandamismeetme mõju protsentuaalse osa võrra käesoleva määruse artiklis 326 osutatud eriotstarbelise varakogumi agregeeritud maksimaalsest riskipositsioonist, mida eriotstarbelise varakogumi varad ei kata, või kui kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 211 lõiget 3, samaväärse summa võrra.
5. Kui risk kantakse üle direktiivi 2009/138/EÜ artikli 211 lõikes 3 osutatud eriotstarbelisele varakogumile, võetakse riskimaandamismeedet arvesse üksnes põhisolventsuskapitali nõudes, kui liikmesriigi õigusaktid on samaväärsed sellega, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 211 lõikes 2, ja eriotstarbeline varakogum järgib kõnealuseid õigusakte.
6. Kui risk kantakse üle kolmanda riigi järelevalveasutuse reguleeritud eriotstarbelisele varakogumile, võetakse riskimaandamismeedet arvesse üksnes põhisolventsuskapitali nõudes, kui eriotstarbeline varakogum täidab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 211 lõikes 2 sätestatud nõuetega samaväärseid nõudeid.
Artikkel 212
Finantsriski maandamise meetmed
1. Kui kindlustus- või edasikindlustusandjad kannavad riski üle, et võtta riskimaandamismeedet arvesse põhisolventsuskapitali nõudes muudel kui artiklis 211 osutatud juhtudel, sealhulgas ülekandmised finantsinstrumentide ostu või emiteerimise teel, peavad lisaks artiklites 209 ja 210 sätestatud kvalitatiivsetele kriteeriumidele olema täidetud lõigetes 2–5 sätestatud kvalitatiivsed kriteeriumid.
2. Riskimaandamismeede vastab kindlustus- või edasikindlustusandja kirjalikele riskijuhtimispõhimõtetele, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 44 lõikes 2.
3. Kindlustus- või edasikindlustusandja peab vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75 olema suuteline usaldusväärselt hindama varasid, kohustisi, mille suhtes kohaldatakse riskimaandamismeedet, ja kui riskimaandamismeede hõlmab finantsinstrumentide kasutamist, finantsinstrumente.
4. Kui riskimaandamismeede hõlmab finantsinstrumentide kasutamist, peab finantsinstrumentide krediidikvaliteedile olema määratud krediidikvaliteedi aste 3 või sellest kõrgem aste vastavalt käesoleva jaotise I peatüki 2. jaole.
5. Kui riskimaandamismeede ei ole finantsinstrument, peab riskimaandamismeetme vastaspoolte krediidikvaliteedile olema määratud krediidikvaliteedi aste 3 või sellest kõrgem aste vastavalt käesoleva jaotise I peatüki 2. jaole.
Artikkel 213
Vastaspoolte seisund
1. Juhul kui artikli 211 lõike 1 ning artikli 212 lõigete 3 ja 4 kvalitatiivsed kriteeriumid ei ole täidetud, võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad põhisolventsuskapitali nõude arvutamisel arvesse riskimaandamismeetmeid üksnes juhul, kui täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest:
(a) riskimaandamismeede vastab artiklites 209 ja 210 ning artikli 212 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kvalitatiivsetele kriteeriumidele ja olemas on artiklis 214 sätestatud kriteeriumidele vastavad tagatiskokkulepped;
(b) riskimaandamismeedet täiendab teine riskimaandamismeede, mis vaadatuna koos esimese meetmega vastab artiklites 209 ja 210 ning artikli 212 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kvalitatiivsetele kriteeriumidele ning teise meetme vastaspooled vastavad artikli 211 lõikes 1 ning artikli 212 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidele.
2. Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaldamisel, kui tagatise väärtus vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75 on väiksem kui riskipositsiooni kogusumma, võetakse tagatiskokkulepet arvesse üksnes määral, mil tagatis katab riskipositsiooni.
Artikkel 214
Tagatiskokkulepped
1. Põhisolventsuskapitali nõude arvutamisel võetakse tagatiskokkulepped arvesse üksnes juhul, kui lisaks artiklites 209 ja 210 esitatud kvalitatiivsetele kriteeriumidele on täidetud järgmised kriteeriumid:
(a) riski ülekandval kindlustus- või edasikindlustusandjal on õigus õigeaegselt likvideerida või säilitada tagatis vastaspoole makseviivituse, maksejõuetuse või pankroti või muu krediidisündmuse korral;
(b) tagatisega saavutatud kaitse osas on piisav kindlus tänu ühele järgmistest:
i) tagatise krediidikvaliteet ja likviidsus on piisavad ja selle väärtus on piisavalt stabiilne;
ii) seda tagab muu kui artikli 187 lõikes 5 ja artikli 184 lõikes 2 osutatud vastaspool, kelle kontsentratsiooniriski riskiteguriks on määratud 0 %;
(c) puudub oluline positiivne korrelatsioon vastaspoole krediidikvaliteedi ja tagatise väärtuse vahel;
(d) tagatiseks ei ole väärtpaberid, mille on emiteerinud vastaspool või kõnealuse vastaspoolega seotud ettevõtja.
2. Kui tagatiskokkulepe vastab artikli 1 punkti 26 alapunkti b määratlusele ja hõlmab tagatist, mida hoiab kontohaldur või muu kolmas isik, tagab kindlustus- või edasikindlustusandja kõigi järgmiste kriteeriumide täitmise:
(a) asjaomane kontohaldur või muu kolmas isik eraldab tagatisena hoitud varad oma varadest;
(b) eraldatud varasid hoiab hoiuseid kaasav asutus, kelle krediidikvaliteedile on määratud krediidikvaliteedi aste 3 või kõrgem aste vastavalt käesoleva jaotise I peatüki 2. jaole;
(c) eraldatud varad on üksikult tuvastatavad ja neid saab vahetada või asendada üksnes kindlustus- või edasikindlustusandja nõusolekul või isiku nõusolekul, kes tegutseb usaldusisikuna seoses kindlustus- või edasikindlustusandja huvidega kõnealuste varade puhul;
(d) kindlustus- või edasikindlustusandjal on (või ta on soodustatud isik usalduskonto alusel, kus usaldusisikul on) õigus õigeaegselt likvideerida või säilitada eraldatud varad vastaspoole nimel tagatist hoidva kontohalduri või muu kolmanda isikuga seotud makseviivituse, maksejõuetuse või pankroti või muu krediidisündmuse korral;
(e) eraldatud varasid ei kasutata, et maksta või anda tagatis mis tahes muu isiku kasuks kui kindlustus- või edasikindlustusandja või nagu on suunanud kindlustus- või edasikindlustusandja.
Artikkel 215
Garantiid
Põhisolventsuskapitali nõude arvutamisel võetakse garantiisid arvesse üksnes juhul, kui käesolevas peatükis on selgelt nii osutatud ning kui lisaks artiklite 209 ja 210 kvalitatiivsetele kriteeriumidele on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:
(a) garantii antud krediidiriski kaitse on otsene;
(b) krediidiriski kaitse ulatus on selgelt määratletud ega ole muudetav;
(c) garantii ei sisalda ühtegi klauslit, mille täitmine ei allu laenuandja otsesele kontrollile, ja mis:
i) võimaldaks krediidiriski kaitse andjal krediidiriski kaitse ühepoolselt tühistada;
ii) suurendaks kaitstava riskipositsiooni krediidikvaliteedi halvenemise tõttu krediidiriski kaitse tegelikku maksumust;
iii) võimaldaks kaitse andjal pääseda kohustusest tasuda õigel ajal esialgse võlgniku mis tahes võlgnetavaid makseid;
iv) võimaldaks krediidiriski kaitse andjal lühendada krediidiriski kaitse lõpptähtaega;
(d) vastaspoole makseviivituse, maksejõuetuse või pankroti või muu krediidisündmuse korral on kindlustus- või edasikindlustusandjal õigus nõuda garantii andjalt õigeaegselt nõude alusel võlgnetavat mis tahes rahasummat, mille suhtes krediidiriski kaitse on antud, ning garantii andja teostab makse ilma, et kindlustus- või edasikindlustusandja peaks esmalt hakkama makseid võlgnikult sisse nõudma;
(e) garantii on garantii andja võetava kohustusena selgesõnaliselt dokumenteeritud;
(f) garantii katab täielikult igat liiki korrapärased maksed, mille tegemist võlgnikult seoses nõudega eeldatakse.
11. JAGU
Eraldatud vahendite kogum
Artikkel 216
Solventsuskapitalinõude arvutamine eraldatud vahendite kogumite ja kattuvuse kohanduse portfellide puhul
1. Käesoleva määruse artikli 81 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud eraldatud vahendite kogumite puhul või juhul, kui kindlustus- või edasikindlustusandjad on saanud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77b kohaselt heakskiidu riskivabale intressikõverale kattuvuse kohanduse kohaldamiseks, kohandavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad solventsuskapitalinõude arvutust käesoleva määruse artiklis 217 sätestatud meetodi kohaselt.
2. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja on saanud järelevalveasutuselt heakskiidu eraldatud vahendite kogumite suhtes direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 kohaldamiseks, siis ei kohanda ta siiski arvutust käesoleva määruse artikli 217 kohaselt, vaid võtab arvutuses aluseks eelduse, et varad ja kohustised on eraldatud vahendite kogumite ja kindlustus- või edasikindlustusandja ülejäänud osa vahel täielikult hajutatud.
Artikkel 217
Eraldatud vahendite kogumite ja kattuvuse kohanduse portfellide solventsuskapitalinõude arvutamise meetod
1. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutavad iga eraldatud vahendite kogumi ja iga kattuvuse kohanduse portfelli jaoks ning samuti kindlustus- või edasikindlustusandja ülejäänud osa jaoks tingliku solventsuskapitalinõude selliselt, nagu oleksid kõnealused eraldatud vahendite kogumid ja kattuvuse kohanduse portfellid ning kindlustus- või edasikindlustusandja ülejäänud osa eraldiseisvad ettevõtjad.
2. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutavad oma solventsuskapitalinõude selliselt, et summeerivad iga eraldatud vahendite kogumi ja iga kattuvuse kohanduse portfelli ning kindlustus- või edasikindlustusandja ülejäänud osa tinglikud solventsuskapitalinõuded.
3. Kui põhisolventsuskapitali nõude riskimooduli või alammooduli kapitalinõude arvutus põhineb stsenaariumi mõjul kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahenditele, siis arvutatakse põhiomavahenditele avalduv stsenaariumi mõju eraldatud vahendite kogumi ja kattuvuse kohanduse portfelli ning kindlustus- või edasikindlustusandja ülejäänud osa tasandil.
4. Eraldatud vahendite kogumi või kattuvuse kohanduse portfelli tasandi põhiomavahenditeks on sellised piirangutega omavahendite kirjed, mis vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 88 sätestatud põhiomavahendite määratlusele.
5. Kui eraldatud vahendite kogumis on kasumiosaluse kokkuleppeid, kohaldavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad solventsuskapitalinõude kohandamisel järgmist meetodit:
(a) kui lõikes 3 osutatud arvutus annaks tulemuseks põhiomavahendite suurenemise eraldatud vahendite kogumi tasandil, siis kohandatakse kõnealuste põhiomavahendite hinnangulist muutust, et kajastada kasumiosaluse kokkulepete olemasolu eraldatud vahendite kogumis; sel juhul kohandatakse eraldatud vahendite kogumi põhiomavahendite muutust summaga, mille võrra tehnilised eraldised suureneksid kõnealuse eraldatud vahendite kogumi kindlustusvõtjatele või soodustatud isikutele tehtavate oodatavate tulevaste väljamaksete tõttu;
(b) kui lõikes 3 osutatud arvutus annaks tulemuseks põhiomavahendite vähenemise eraldatud vahendite kogumi tasandil, siis kohandatakse kõnealuste põhiomavahendite hinnangulist muutust artikli 206 lõikes 2 osutatud põhisolventsuskapitali nõude netosumma arvutamiseks, et kajastada eraldatud vahendite kogumi kindlustusvõtjatele või soodustatud isikutele tasumisele kuuluvate tuleviku määramata hüvitiste vähenemist; kohandamine ei ületa tuleviku määramata hüvitiste summat eraldatud vahendite kogumis.
6. Olenemata lõikest 1 kasutatakse iga eraldatud vahendite kogumi ja iga kattuvuse kohanduse portfelli tingliku solventsuskapitalinõude arvutamiseks stsenaariumipõhiseid arvutusi, mis põhinevad stsenaariumil, mis mõjutab kindlustus- või edasikindlustusandja kui terviku põhiomavahendeid kõige negatiivsemalt.
7. Selleks et määrata kindlaks stsenaarium, mis mõjutab kindlustus- või edasikindlustusandja kui terviku põhiomavahendeid kõige negatiivsemalt, arvutab kindlustus- või edasikindlustusandja kõigepealt kooskõlas lõigetega 3 ja 5 stsenaariumite poolt põhiomavahenditele iga eraldatud vahendite kogumi ja iga kattuvuse kohanduse portfelli tasandil avaldatavate mõjude tulemuste summa. Iga eraldatud vahendite kogumi ja iga kattuvuse kohanduse portfelli tasandil saadud summad liidetakse üksteisele ja stsenaariumite poolt kindlustus- või edasikindlustusandja ülejäänud osa põhiomavahenditele avaldatava mõju tulemustele.
8. Iga eraldatud vahendite kogumi ja iga kattuvuse kohanduse portfelli tingliku solventsuskapitalinõude kindlaksmääramiseks agregeeritakse põhisolventsuskapitali nõude iga riskimooduli ja alammooduli kapitalinõuded.
9. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võtavad eelduseks, et riskid ei ole iga eraldatud vahendite kogumi ja iga kattuvuse kohanduse portfelli ning kindlustus- või edasikindlustusandja ülejäänud osa vahel hajutatud.
12. JAGU
Kindlustus- või edasikindlustusandja parameetrid
Artikkel 218
►C1 Standardparameetrite kogum, ◄ osa, mille võib asendada kindlustus- või edasikindlustusandja parameetritega
1. ►C1 Standardparameetrite kogum, ◄ mille võib kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 104 lõikega 7 asendada kindlustus- või edasikindlustusandja parameetritega, koosneb järgmistest parameetritest:
(a) kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski alammoodulis iga käesoleva määruse II lisas sätestatud segmendi puhul:
i) käesoleva määruse artikli 117 lõike 2 punktis a osutatud kahjukindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälve;
ii) käesoleva määruse artikli 117 lõikes 3 osutatud kahjukindlustuse brutokindlustusmaksete riski standardhälve;
iii) käesoleva määruse artikli 117 lõikes 3 osutatud mitteproportsionaalse edasikindlustuse kohandamistegur, tingimusel et kõnealuse segmendi puhul on olemas käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud arvestatav kahju ülemmäära edasikindlustusleping;
iv) käesoleva määruse artikli 117 lõike 2 punktis b osutatud kahjukindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälve;
(b) elukindlustuse ümberhindamise riski alammoodulis käesoleva määruse artiklis 141 osutatud annuiteetmaksete summa suurenemine, tingimusel et kõnealusesse alammoodulisse kuuluvate annuiteetide puhul ei esine olulist inflatsiooniriski;
(c) NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski alammoodulis iga käesoleva määruse XIV lisas sätestatud segmendi puhul:
i) käesoleva määruse artikli 148 lõike 2 punktis a osutatud NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälve;
ii) käesoleva määruse artikli 148 lõikes 3 osutatud NSLT tervisekindlustuse brutokindlustusmaksete riski standardhälve;
iii) käesoleva määruse artikli 148 lõikes 3 osutatud mitteproportsionaalse edasikindlustuse kohandamistegur, tingimusel et kõnealuse segmendi puhul on olemas lõikes 2 sätestatud arvestatav kahju ülemmäära edasikindlustusleping;
iv) käesoleva määruse artikli 148 lõike 2 punktis b osutatud NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälve;
(d) tervisekindlustuse ümberhindamise riski alammoodulis käesoleva määruse artiklis 158 osutatud annuiteetmaksete summa suurenemine, tingimusel et kõnealusesse alammoodulisse kuuluvate annuiteetide puhul ei esine olulist inflatsiooniriski.
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei asenda sama segmendi puhul samaaegselt nii punkti a alapunktis ii kui ka alapunktis iii osutatud standardparameetreid ega nii punkti c alapunktis ii kui ka alapunktis iii osutatud standardparameetreid.
2. Segmendiga seonduvat kahju ülemmäära edasikindlustuslepingut loetakse arvestatavaks, kui see vastab järgmistele tingimustele:
(a) sellega on sel määral, mil edasikindlustusvõtja poolne üksikute või kõigi samast kindlustuslepingust tulenevate nõuetega seonduv kahju on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul suurem kui riski kindlaksmääratud säilitamine, ette nähtud kõnealuste kahjude täielik hüvitamine kas kindlaksmääratud ülemmäära piires või ilma ülemmäärata;
(b) sellega on kaetud kõik kindlustuslepingutest tulenevad nõuded, mis võidakse kindlustus- või edasikindlustusandjale kõnealuses segmendis või kõnealusesse segmenti kuuluvates homogeensetes riskigruppides järgneva 12 kuu jooksul esitada;
(c) see võimaldab piisaval arvul kordi kindlustuskaitset taastada tagamaks, et kaetud on kõik järgneva 12 kuu jooksul mitme kindlustusjuhtumiga seoses esitatavad kahjunõuded;
(d) see vastab artiklitele 209, 210, 211 ja 213.
Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „kahju ülemmäära edasikindlustusleping” ka kokkuleppeid eriotstarbeliste varakogumitega, mis pakuvad kahju ülemmäära edasikindlustuslepinguga samaväärset riski ülekandmist.
3. Kui kindlustus- või edasikindlustusandjad on sõlminud mitu kahju ülemmäära edasikindlustuslepingut, millest igaüks vastab lõike 2 punktis d osutatud nõuetele ja mis koos vastavad lõike 2 punktides a, b ja c osutatud nõuetele, siis käsitatakse neid koos üheainsa arvestatava kahju ülemmäära edasikindlustuslepinguna.
4. Lõike 1 punktide b ja d kohaldamisel loetakse inflatsiooniriski oluliseks, kui selle mitte arvesse võtmine ümberhindamise riski kapitalinõude arvutamisel võib mõjutada kõnealuse teabe kasutajate, sealhulgas järelevalveasutuste otsuseid või kaalutlusi.
Artikkel 219
Andmete kriteeriumid
1. Kindlustus- või edasikindlustusandja parameetrite arvutamiseks kasutatavaid andmeid loetakse täielikeks, täpseteks ja asjakohasteks vaid juhul, kui need vastavad järgmistele kriteeriumitele:
(a) andmed vastavad artikli 19 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tingimustele ning kindlustus- või edasikindlustusandja täidab kõnealuste andmetega seoses nõudeid, mis on sätestatud artikli 19 lõikes 4, kus mis tahes viiteid tehniliste eraldiste arvutamisele käsitatakse viidetena kindlustus- või edasikindlustusandja parameetri arvutamisele;
(b) andmeid saab kasutada standardiseeritud meetodite kohaldamisel;
(c) andmed ei välista kindlustus- või edasikindlustusandja poolt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 101 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist;
(d) andmed vastavad andmetele esitatavatele mis tahes täiendavatele nõuetele, mis on vajalikud iga standardiseeritud meetodi kasutamiseks;
(e) andmed ja nende koostamise protsess on täielikult dokumenteeritud, mis hõlmab järgmist:
i) andmete kogumine ja nende kvaliteedi analüüs, kus nõutav dokumentatsioon hõlmab andmete loendit, milles täpsustatakse nende allikas, tunnused ja kasutus, ning andmete kogumise, töötlemise ja kasutamise spetsifikatsiooni;
ii) andmete koostamisel ja andmete kohandamisel, sealhulgas edasikindlustuslepingutest ja katastroofiriskist tulenevate nõuetega ja kulude jaotamisega seotud kohandamistel kasutatud eelduste valik, kus nõutav dokumentatsioon hõlmab kõigi nende asjakohaste eelduste loendit, millel tehniliste eraldiste arvutamine põhineb, ning eelduste valiku põhjendust;
iii) andmete koostamiseks ja kohandamiseks kasutatavate aktuaarsete ja statistiliste meetodite valik ja kohaldamine;
iv) andmete valideerimine.
2. Välisandmete kasutamise korral peavad need vastama järgmistele täiendavatele kriteeriumitele:
(a) andmete kogumise protsess on läbipaistev, auditeeritav ning neid andmeid kindlustus- või edasikindlustusandja parameetrite arvutamisel aluseks võtvale kindlustus- või edasikindlustusandjale teada;
(b) kui andmed pärinevad erinevatest allikatest, siis tagavad andmete kogumisel, töötlemisel ja kasutamisel tehtud eeldused andmete võrreldavuse;
(c) andmed pärinevad kindlustus- ja edasikindlustusandjatelt, kelle äritegevuse ja riski profiil on sarnane selle kindlustus- või edasikindlustusandja omaga, kelle parameetrit kõnealuste andmete alusel arvutatakse;
(d) välisandmeid kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad suudavad veenduda, et on piisavaid statistilisi tõendeid, et nende enda andmete aluseks olevad tõenäosusjaotused on aluseks olevate välisandmete omaga väga sarnased, eelkõige nende poolt kajastatava volatiilsuse taseme poolest;
(e) välisandmed hõlmavad ainult sarnase riskiprofiiliga kindlustus- ja edasikindlustusandjatelt saadud andmeid ning see riskiprofiil on sarnane andmeid kasutava kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiiliga; eelkõige hõlmavad välisandmed sellistelt kindlustus- ja edasikindlustusandjatelt saadud andmeid, kelle välisandmetega seonduv äritegevuse laad ja riskiprofiil on sarnane ja kelle puhul on piisavaid statistilisi tõendeid, et välisandmete aluseks olevad tõenäosusjaotused on väga homogeensed.
Artikkel 220
Standardiseeritud meetodid kindlustus- või edasikindlustusandja parameetrite arvutamiseks
1. Kindlustus- või edasikindlustusandja parameetrite arvutamisel kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad iga parameetri puhul XVII lisas sätestatud standardiseeritud meetodeid järgmiselt:
(a) artikli 218 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii ning punkti c alapunktides i ja ii osutatud standardparameetreid asendavate kindlustus- või edasikindlustusandja parameetrite arvutamiseks kasutatakse kindlustusmaksete riski meetodit;
(b) artikli 218 lõike 1 punkti a alapunktis iv ja punkti c alapunktis iv osutatud standardparameetreid asendavate kindlustus- või edasikindlustusandja parameetrite arvutamiseks kasutatakse tehniliste eraldiste riski 1. meetodit või tehniliste eraldiste riski 2. meetodit;
(c) artikli 218 lõike 1 punkti a alapunktis iii ja punkti c alapunktis iii osutatud standardparameetreid asendavate kindlustus- või edasikindlustusandja parameetrite arvutamiseks kasutatakse mitteproportsionaalse edasikindlustuse meetodit;
(d) artikli 218 lõike 1 punktides b ja d osutatud standardparameetreid asendavate kindlustus- või edasikindlustusandja parameetrite arvutamiseks kasutatakse ümberhindamise riski meetodit.
2. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja saab kasutada rohkem kui üht standardiseeritud meetodit, siis kasutatakse meetodit, mis annab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 101 lõikes 3 sätestatud kalibreerimisnõuete täitmise eesmärgil kõige täpsema tulemuse.
Kui kindlustus- või edasikindlustusandja ei suuda tõendada, et kindlustus- või edasikindlustusandja parameetrite arvutamiseks kasutatava ühe standardiseeritud meetodiga saadud tulemused on täpsemad kui ülejäänud standardiseeritud meetoditega saadud tulemused, siis kasutatakse meetodit, mis annab kõige konservatiivsema tulemuse.
13. JAGU
Korrelatsiooniparameetrite ajakohastamise kord
Artikkel 221
1. Järelevalveasutused koguvad kindlustusandjate kvantitatiivseid andmeid, mis on vajalikud artikli 309 lõikes 8 osutatud riskide vaheliste sõltuvuste kindlaksmääramiseks ning esitavad need korrelatsiooniparameetrite ajakohastamiseks kord aastas EIOPA-le.
2. EIOPA võib korrelatsiooniparameetrite ajakohastamise kohta arvamuse esitamise eesmärgil lõikes 1 osutatud andmeid analüüsida.
VI PEATÜKK
SOLVENTSUSKAPITALINÕUE — TÄIELIKUD JA OSALISED SISEMUDELID
1. JAGU
Mõisted
Artikkel 222
Olulisus
Käesoleva peatüki kohaldamisel loetakse muutus või viga sisemudeli väljundites, sealhulgas solventsuskapitalinõudes või sisemudelis kasutatavates andmetes oluliseks, kui see võiks mõjutada kõnealuse teabe kasutajate, sealhulgas järelevalveasutuste otsuseid või kaalutlusi.
2. JAGU
Kasutustest
Artikkel 223
Sisemudeli kasutamine
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad selgitavad järelevalveasutuste taotluse korral oma sisemudeli eri kasutusviise ja kuidas nad tagavad eri väljundite ühtsuse, kui sisemudelit kasutatakse eri otstarbel. Kui kindlustus- või edasikindlustusandjad otsustavad sisemudelit mitte kasutada juhtimissüsteemi osa puhul, eelkõige mis tahes olulise riski katmise osas, peavad nad seda otsust põhjendama.
Artikkel 224
Sobivus äritegevusega
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad tagavad, et sisemudeli ülesehitus on viidud vastavusse nende tegevusvaldkondadega järgmisel viisil:
(a) modelleerimismeetodid kajastavad kindlustus- või edasikindlustusandja äritegevusele omaste nende riskide laadi, ulatust ja keerukust, mis kuuluvad sisemudeli ulatusse;
(b) sisemudeli väljundid ning kindlustus- või edasikindlustusandja sisemise ja välise aruandluse sisu on kooskõlas;
(c) sisemudeliga on võimalik saada väljundeid, mis on piisavalt detailsed, et omada olulist rolli kindlustus- või edasikindlustusandja asjaomaste juhtimisotsuste tegemisel; sisemudeli väljundites tuleb eristada vähemalt äriliine, riskikategooriaid ja peamisi äriüksusi;
(d) sisemudeli muutmise põhimõtetega on ette nähtud, et sisemudelit tuleb kohandada kindlustus- või edasikindlustusandja äritegevuse ulatuse või laadi muutustega.
Artikkel 225
Sisemudeli mõistmine
1. Kindlustus- või edasikindlustusandja haldus-, juht- või järelevalveorgan ja teised ettevõtet tegelikult juhtivad isikud on järelevalveasutuste taotluse korral suutelised tõendama sisemudeli üldist mõistmist, mis hõlmab teadmisi kõige järgmise kohta:
(a) sisemudeli struktuur ning mil viisil mudel sobib äritegevusega ja on integreeritud kindlustus- või edasikindlustusandja riskijuhtimissüsteemi;
(b) sisemudeli ulatus ja eesmärgid ning riskid, mida sisemudel katab või ei kata;
(c) sisemudeli arvutustes kasutatav üldmetoodika;
(d) sisemudeli puudused;
(e) riskide hajutamise mõju, mida on sisemudelis arvesse võetud.
2. Kindlustus- või edasikindlustusandjat tegelikult juhtivad isikud peavad suutma tõendada sisemudeli nende osade piisavalt üksikasjalikku mõistmist, mida kasutatakse nende vastutusalas.
Artikkel 226
Otsuste tegemise toetamine ja integreerimine riskijuhtimisse
Sisemudel loetakse olevat kindlustus- või edasikindlustusandjas laiaulatuslikult kasutusel ja selle rolli peetakse kindlustus- või edasikindlustusandja juhtimissüsteemis oluliseks üksnes juhul, kui see vastab kõigile järgmistele tingimustele:
(a) sisemudel toetab kindlustus- või edasikindlustusandjas olulist otsustusprotsessi, sealhulgas äristrateegia kehtestamist;
(b) kindlustus- või edasikindlustusandja haldus-, juht- või järelevalveorgan arutab sisemudelit ja selle tulemusi ning vaatab need läbi korrapäraselt;
(c) sisemudel katab kõiki olulisi riskijuhtimissüsteemiga tuvastatud kvantifitseeritavaid ja sisemudeli ulatusse kuuluvaid riske;
(d) kindlustus- või edasikindlustusandja kasutab vajaduse korral sisemudelit, et hinnata võimalike otsuste mõju riskiprofiilile, sealhulgas mõju eeldatavale kasumile või kahjumile ja nendest otsustest tulenevat kasumi ja kahjumi muutlikkust;
(e) sisemudeli väljundeid, sealhulgas riskide hajutamise mõju mõõtmist on võetud arvesse riskistrateegiate koostamisel, sealhulgas riskitaluvuspiiride ja riskimaandamisstrateegiate väljatöötamisel;
(f) riskijuhtimissüsteemi sisearuandluskord hõlmab sisemudeli asjaomaseid väljundeid;
(g) riskide kvantifitseerimine ja riskide järjestus, mis on saadud sisemudeliga, käivitavad vajaduse korral riskijuhtimismeetmete võtmise;
(h) kindlustus- või edasikindlustusandja peab muutma sisemudelit vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 115 võimalikult kiiresti, kui mudeli valideerimise protsessi tulemused vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 124 näitavad, et sisemudel ei vasta kõnealuse direktiivi artiklites 101, 113 ja 120–125 sätestatud nõuetele, et tagada kõnealuste nõuete järgimine;
(i) sisemudeli muutmise põhimõtetega on ette nähtud, et vajaduse korral sisemudelit muudetakse, et kajastada muudatusi riskijuhtimissüsteemis.
Artikkel 227
Lihtsustatud arvutamine
1. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad kasutada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud solventsuskapitalinõude lihtsustatud arvutamist, et täita nõue arvutada solventsuskapitalinõue vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 120 teisele lõigule.
2. Et teha lõikes 1 osutatud solventsuskapitalinõude lihtsustatud arvutus, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad teha ainult osa arvutustest, mis on tavaliselt vajalikud solventsuskapitalinõude määramiseks. Arvutuse ülejäänud osa jaoks kasutatakse solventsuskapitalinõude eelmise arvutuse tulemusi.
3. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad kasutada lõikes 2 sätestatud lähenemisviisi eeldusel, et nad suudavad järelevalveasutuste taotluse korral tõendada, et solventsuskapitalinõude eelmise arvutamise tulemused ei erineks oluliselt uue arvutamise tulemustest.
4. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei kasuta solventsuskapitanõude lihtsustatud arvutamist, kui solventsuskapitalinõue arvutatakse vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 102.
3. JAGU
Statistika kvaliteedi standardid
Artikkel 228
Tõenäosusjaotuse prognoos
1. Sisemudeli aluseks oleva tõenäosusjaotuse prognoosiga omistatakse kas kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendite muutustele või muude selliste rahasummade nagu kasumi ja kahjumi muutustele tõenäosused, tingimusel et kõnealuseid rahasummasid saab kasutada, et määrata kindlaks muutused põhiomavahendites. Vastastikku üksteist välistavate tulevikusündmuste täielik kogum, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 38, koosneb piisavast arvust sündmustest, et kajastada kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiili.
2. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutavad osalise sisemudeli tõenäosusjaotuse prognoosi osalise sisemudeli komponentide agregeerimise kõrgeimal tasemel. Kui osaline sisemudel koosneb eri komponentidest, mis arvutatakse eraldi ja mida ei agregeerita osalises sisemudelis, arvutatakse tõenäosusjaotuse prognoos iga komponendi kohta.
Artikkel 229
Piisavad, rakendatavad ja asjakohased aktuaarsed meetodid
Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 121 lõike 2 kohaldamisel loetakse aktuaarsed ja statistilised meetodid olevat piisavad, rakendatavad ja asjakohased üksnes juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
(a) meetodid põhinevad kindlustusmatemaatika praegustel teadmistel ja arengutasemel ning meetodi valikul võetakse arvesse üldtunnustatud turutava;
(b) kindlustus- või edasikindlustusandjal on üksikasjalik ülevaade majandus- ja kindlustusmatemaatika teooriast ja selle aluseks olevatest eeldustest;
(c) sisemudeli väljundid kajastavad olulisi muutusi kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiilis;
(d) sisemudeli väljundid on stabiilsed selliste sisendandmete muutuste suhtes, mis ei vasta kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiili olulisele muutusele;
(e) sisemudel katab kindlustus- või edasikindlustusandja kõiki olulisi riskiprofiili näitajaid;
(f) meetodit kohandatakse sisemudelis kasutatud andmetega;
(g) sisemudeli väljundid ei sisalda olulisi modelleerimis- või hindamisvigu; kui võimalik, tuleb tõenäosusjaotuse prognoosi kohandada, et võtta arvesse modelleerimis- või hindamisvigu;
(h) sisemudeli väljundite arvutamise saab esitada läbipaistval viisil.
Artikkel 230
Tõenäosusjaotuse prognoosi arvutamiseks kasutatud teave ja eeldused
1. Teave loetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 121 lõike 2 kohaldamisel usaldatavaks üksnes juhul, kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad tõendavad kõnealuse teabe ühtsust ja objektiivsust, teabeallika usaldusväärsust ning teabe loomise ja töötlemise meetodi läbipaistvust.
2. Eeldused loetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 121 lõike 2 kohaldamisel realistlikuks üksnes juhul, kui need vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:
(a) kindlustus- ja edasikindlustusandjad suudavad selgitada ja põhjendada iga eeldust, võttes arvesse eelduse olulisust, eeldusega seotud ebakindlust ja miks ei kasutatud asjaomaseid alternatiivseid eeldusi;
(b) asjaolud, mille korral eeldused loetaks valeks, on selgelt kindlaks määratavad;
(c) kindlustus- ja edasikindlustusandjad koostavad kõnealuste eelduste tegemiseks kasutatud meetodi kirjaliku selgituse ja järgivad seda.
Artikkel 231
Sisemudelis kasutatud andmed
1. Sisemudelis kasutatud andmeid käsitatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 121 lõike 3 kohaldamisel täpsetena üksnes siis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
(a) andmetes ei ole olulisi vigu;
(b) eri perioodidest pärit, kuid sama hinnangu tegemiseks kasutatud andmed on järjepidevad;
(c) andmed salvestatakse õigeaegselt ja säilitatakse kogu aeg järjepidevalt.
2. Sisemudelis kasutatud andmeid käsitatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 121 lõike 3 kohaldamisel täielikena üksnes siis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
(a) andmed sisaldavad piisavalt varasemat teavet, et hinnata kindlustusriski näitajaid ning eriti tuvastada riskide suundumusi;
(b) käesoleva lõike punktile a vastavad andmed on kättesaadavad mudeli kõigi oluliste parameetrite kohta ning mis tahes sellist olulist teavet ei jäeta sisemudelis kasutamata ilma põhjenduseta.
3. Sisemudelis kasutatud andmeid käsitatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 121 lõike 3 kohaldamisel asjakohastena üksnes siis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
(a) andmed vastavad nende kasutamise eesmärgile;
(b) andmete hulk ja laad tagavad, et andmete alusel sisemudelis tehtud hinnangud ei sisalda olulist hindamisviga;
(c) andmed on kooskõlas eeldustega, millele tuginevad aktuaarsed ja statistilised meetodid, mida kohaldatakse nende suhtes sisemudelis;
(d) andmed kajastavad asjaomaseid riske, millele kindlustus- või edasikindlustusandja on avatud;
(e) andmed kogutakse, töödeldakse ja neid kasutatakse läbipaistvalt ja struktureeritult, tuginedes vähemalt järgmiste valdkondade üksikasjadele:
i) andmete kvaliteedi kindlaksmääramine ja hindamine, sealhulgas eri andmekogumite vastavad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed standardid;
ii) eelduste kasutamine ja tegemine andmete kogumisel, töötlemisel ja kasutamisel;
iii) andmete ajakohastamise protsess, sealhulgas korrapärase ajakohastamise sagedus ja asjaolud, mis tingivad täiendava ajakohastamise.
Artikkel 232
Riskide järjestamise võime
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 121 lõike 4 teise lõigu kohaldamisel peab olema sisemudeliga võimalik järjestada kõik sisemudeliga kaetud olulised riskid.
2. Võime järjestada riske on kooskõlas sisemudelis kasutatud riskide klassifikatsiooni ja riskijuhtimissüsteemis kasutatud riskide klassifikatsiooniga.
3. Sarnased riskid järjestatakse kõikjal kindlustus- või edasikindlustusandjas ja kogu aeg järjepidevalt.
4. Riskide järjestus vastab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 120 punktis b osutatud kapitali paigutusele.
Artikkel 233
Kõigi oluliste riskide katmine
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 121 lõike 4 kolmanda lõigu kohaldamisel hindavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad vähemalt korra kvartalis, kas sisemudel katab kõiki selle ulatusse kuuluvaid olulisi kvantifitseeritavaid riske. Hindamisel võetakse arvesse asjakohast kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kogumit.
2. Lõikes 1 osutatud kvalitatiivsed näitajad hõlmavad järgmist:
(a) oma riskide ja maksevõime hindamisel muude kui sisemudeliga kaetud riskide kindlaksmääramine;
(b) sobiva riskijuhtimismenetluse olemasolu muude kui sisemudeliga kaetud riskide jaoks;
(c) sobivate riskimaandamismeetmete olemasolu muude kui sisemudeliga kaetud riskide jaoks.
3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kvantitatiivsed näitajad hõlmavad järgmist:
(a) kapitali paigutus vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 120;
(b) kasumi ja kahjumi summa, mida ei saa seletada sisemudeliga kaetud riskidega;
(c) stressitesti ja stsenaariumianalüüsi tulemused ning mudeli valideerimise protsessis kasutatud mis tahes vahendid.
Artikkel 234
Riskide hajutamise mõju
Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 121 lõikes 5 osutatud riskide hajutamise mõju mõõtmiseks kasutatud süsteemi käsitatakse asjakohasena üksnes siis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
(a) riskide hajutamise mõju mõõtmiseks kasutatud süsteemiga tuvastatakse peamised sõltuvusi mõjutavad muutujad;
(b) riskide hajutamise mõju mõõtmiseks kasutatud süsteemis võetakse arvesse kõike järgmist:
i) mis tahes mittelineaarne sõltuvus ja mis tahes puudujäägid riskide hajutamises äärmuslike stsenaariumide korral;
ii) riskide hajutamise mis tahes piirangud, mis tulenevad eraldatud vahendite kogumi või kattuvuse kohanduse portfelli olemasolust;
iii) sisemudelis kasutatud riskimõõdiku näitajad;
(c) riskide hajutamise mõju mõõtmiseks kasutatud süsteemi aluseks olevaid eeldusi põhjendatakse empiiriliselt.
Artikkel 235
Riskimaandamismeetmed
1. Sisemudelis nõuetekohaselt kajastatud riskid, nagu osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 121 lõikes 6, ei hõlma mis tahes järgmisest olukorrast tulenevaid riske:
(a) riskimaandamismeetmega seotud lepingulised kokkulepped mis tahes asjaomases jurisdiktsioonis ei ole õiguslikult tõhusad ega jõustatavad või ei taga, et riskide ülekandmine on selgelt määratletud ega ole muudetav;
(b) kindlustus- ja edasikindlustusandjatel ei ole riskimaandamismeetmega seoses vastaspoole makseviivituse, maksejõuetuse või pankroti või tehingu dokumentatsioonis täpsustatud muu krediidisündmuse korral otsest nõuet kokkuleppe vastaspoole vastu;
(c) riskimaandamismeetme aluseks olevad õiguslikud kokkulepped ei sisalda selget viidet konkreetsele riskipositsioonile, määratledes selgelt riskimaandamismeetme antud katte ulatuse.
2. Kui lõike 1 punktis c osutatud riskimaandamismeede ei kata kindlustus- või edasikindlustusandja riskipositsiooni kõigil juhtudel, ei käsitata sisemudelit nõuetekohaselt kajastavat riski, mis tuleneb riskimaandamismeetmest vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 121 lõikele 6, välja arvatud juhul, kui selles võetakse arvesse riskimaandamismeetme piiratud toimet, mis tuleneb riskipositsioonide kõnealusest hälbest.
3. Kui riskimaandamismeetme suhtes kohaldatakse tingimust, mille täitmine on väljaspool kindlustus- või edasikindlustusandja otsest kontrolli ja mis võiks takistada riski tegelikku ülekandmist, ei käsitata sisemudelit nõuetekohaselt kajastavat riski, mis tuleneb riskimaandamismeetmest vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 121 lõikele 6, välja arvatud juhul, kui selles võetakse arvesse kõnealuste tingimuste mõju ja selle riskimaandamismeetme mis tahes piiratud toimet.
Artikkel 236
Tulevikus tehtavad juhtimisotsused
1. Tulevikus tehtavaid juhtimisotsuseid käsitatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 121 lõike 8 kohaldamisel mõistlikult eeldatavat tulevikus rakendatavatena üksnes siis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
(a) eeldused sisemudeli arvutustes kasutatavate tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta on määratud kindlaks objektiivselt;
(b) eeldatavad tulevikus tehtavad juhtimisotsused on realistlikud ja vastavad kindlustus- või edasikindlustusandja praegusele äritavale ja -strateegiale, sealhulgas riskimaandamismeetmete kasutamine, ja kui on piisavalt tõendeid, et kindlustus- või edasikindlustusandja muudab oma äritava või -strateegiat, vastavad eeldatavad tulevikus tehtavad juhtimisotsused muudetud tavale või strateegiale;
(c) eeldatavad tulevikus tehtavad juhtimisotsused on omavahel kooskõlas;
(d) eeldatavad tulevikus tehtavad juhtimisotsused ei ole vastuolus mis tahes kohustusega kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute ees või õigussätetega;
(e) eeldatavates tulevikus tehtavates juhtimisotsustes võetakse arvesse kindlustus- või edasikindlustusandja mis tahes avalikku teavet või teadet seoses otsustega, mida ta kavatseb või ei kavatse teha.
2. Eeldused tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta on realistlikud ja hõlmavad kõike järgmist:
(a) eeldatavaid tulevikus tehtavaid juhtimisotsuseid võrreldakse kindlustus- või edasikindlustusandja varem tehtud juhtimisotsustega;
(b) võrreldakse sisemudeli praeguste ja varasemate arvutuste juures arvesse võetud tulevikus tehtavaid juhtimisotsuseid.
Kindlustus- ja edasikindlustusandjad suudavad selgitada mis tahes olulisi hälbeid seoses punktidega a ja b.
3. Lõike 1 kohaldamisel koostavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad põhjaliku tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kava, mille kiidab heaks kindlustus- või edasikindlustusandja haldus-, juht- või järelevalveorgan ning millega nähakse ette kõik järgmine:
(a) sisemudelis kasutatavate tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kindlaksmääramine;
(b) nende spetsiifiliste asjaolude kindlaksmääramine, mille korral kindlustus- või edasikindlustusandja mõistlikult eeldaks, et ta rakendab tulevikus tehtavad juhtimisotsused, mis on kindlaks määratud vastavalt punktile a;
(c) nende spetsiifiliste asjaolude kindlaksmääramine, mille korral kindlustus- või edasikindlustusandja ei pruugi suuta rakendada tulevikus tehtavaid juhtimisotsuseid, mis on kindlaks määratud vastavalt punktile a, ning kirjeldus, kuidas kajastuvad need asjaolud sisemudelis;
(d) tulevikus tehtavate juhtimisotsuste rakendamise järjekord ja juhtimisnõuded, mida kohaldatakse kõnealuste tulevaste juhtimisotsuste suhtes;
(e) mis tahes sellise poolelioleva töö kirjeldus, millega tagatakse, et kindlustus- või edasikindlustusandja suudab rakendada tulevikus tehtavad juhtimisotsused, mis on kindlaks määratud vastavalt punktile a;
(f) selle kirjeldus, kuidas on tulevikus tehtavad juhtimisotsused kajastatud tõenäosusjaotuse prognoosi arvutamises;
(g) kohaldatava sisearuandluskorra kirjeldus, mis sisaldab vähemalt iga-aastast teadet haldus-, järelevalve- või juhtorganile, mis hõlmab sisemudelis rakendatud tulevikus tehtavaid juhtimisotsuseid.
4. Eeldustes tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta tuleb arvesse võtta juhtimisotsuste rakendamiseks vajalikku aega ja sellega seotud kulusid.
Artikkel 237
Välismudelite ja -andmete mõistmine
Kolmandalt isikult saadud sisemudeli osade suhtes rakendatakse samu teste ja standardeid kui kindlustus- või edasikindlustusandja väljatöötatud osade suhtes. Lisaks, kolmandalt isikult saadud sisemudeli osi ei käsitata asjakohastena, kui kindlustus- või edasikindlustusandja ei suuda tõendada, et ta üksikasjalikult mõistab kõnealuseid osi, sealhulgas nende puudusi.
Sisemudelis kasutatud kolmandalt isikult saadud andmeid ei käsitata asjakohastena, kui kindlustus- või edasikindlustusandja ei suuda tõendada, et ta üksikasjalikult mõistab kõnealuseid andmeid, sealhulgas nende puudusi.
4. JAGU
Kalibreerimisstandardid
Artikkel 238
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 122 osutatud võimalus kasutada erinevat ajavahemikku või riskimõõdikut kui see, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 101 lõikes 3 kehtib nii sisemudelile tervikuna kui ka kõnealuse sisemudeli sees eri riskikategooriatele või peamistele äriüksustele.
2. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 122 lõikes 3 osutatud nõue tõendada kindlustusvõtjale pakutavat kaitset hõlmab tõendust, et kõnealuses artiklis osutatud lähendused ei tekita solventsuskapitalinõude olulist viga ega ole solventsuskapitalinõue nende tõttu väiksem kõnealuse direktiivi artikli 101 lõikes 1 sätestatud nõuete alusel arvutatust.
Kui lähendused põhinevad modelleeritud riskide liigitamise muutmisel, tõendavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 122 lõikes 3 osutatud kindlustus- ja edasikindlustusandjad, et liigitamise muutmine ei mõjuta lähenduste tulemust.
Kui kasutatud riskimõõdiku ajavahemik erineb sellest, mis on ette nähtud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 101 lõikega 3, võtavad kõnealuse direktiivi artikli 122 lõikes 3 osutatud kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse järgmist:
(a) kas sündmused jaotuvad ajavahemikul võrdselt ja kui ei, kuidas kajastub see lähendustes;
(b) kas üheaastase ajavahemiku jooksul on kõiki olulisi riske juhitud nõuetekohaselt;
(c) kui kasutatud ajavahemik on pikem direktiivi 2009/138/EÜ artikli 101 lõikes 3 sätestatust, kas kindlustus- või edasikindlustusandja on kõnealusel ajavahemikul võtnud nõuetekohaselt arvesse solventsuse positsiooni;
(d) kas kasutatud ajavahemik on asjakohane, võttes arvesse kindlustus- või edasikindlustusandja kohustiste keskmist kestust, kindlustus- või edasikindlustusandja äritegevust ning vajaduse korral pika ajavahemikuga seotud ebakindlust;
(e) lähendustes tehtud mis tahes eeldused riskide vastastikuse sõltuvuse kohta üksteisele järgnevatel ajavahemikel.
3. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad tõendavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 122 lõikega 3 nõutud kaitse taset korra aastas ja iga kord, kui kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiil muutub märkimisväärselt.
4. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 122 lõikes 3 osutatud lähendusi käsitatakse sisemudeli osana.
5. JAGU
Osaliste sisemudelite integreerimine
Artikkel 239
1. Selleks et osaline sisemudel täielikult integreerida solventsuskapitalinõude standardvalemisse, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad vaikimisi kasutatava integreerimismeetodina direktiivi 2009/138/EÜ IV lisas ja käesoleva määruse I jaotise V peatükis sätestatud korrelatsioonimaatrikseid ja standardvalemi valemeid.
2. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja tõendab järelevalveasutustele, et asjakohane ei oleks kasutada lõikes 1 osutatud vaikimisi kasutatavat integreerimismeetodit lõikes 5 osutatud mis tahes põhjusel, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kõige sobivamat XVIII lisas sätestatud integreerimismeetodit. Kindlustus- või edasikindlustusandjad tõendavad kavandatud integreerimismeetodi sobivust.
3. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja lisaks tõendab järelevalveasutustele, et asjakohane ei oleks kasutada XVIII lisas osutatud mis tahes integreerimismeetodit lõikes 5 osutatud mis tahes põhjusel, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutada alternatiivset integreerimismeetodit. Kindlustus- või edasikindlustusandja tõendab kavandatud integreerimismeetodi sobivust.
4. Kasutatud alternatiivne integreerimismeetod kajastub solventsuskapitalinõudes, mis vastab direktiivi 2009/138/EÜ I jaotise VI peatüki 4. jao 1. ja 3. alajaos sätestatud põhimõtetele ning mis kajastab asjakohasemalt kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiili.
5. Integreerimismeetod ei ole asjakohane, kui täidetud on mis tahes järgmine tingimus:
(a) tulenev solventsuskapitalinõue ei vastaks direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 101;
(b) tulenev solventsuskapitalinõue ei kajastaks asjakohaselt kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiili;
(c) osalise sisemudeli ülesehitus on kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artiklites 101 ja 102 sätestatud põhimõtetega, kuid ei võimaldaks seda integreerida solventsuskapitalinõude standardvalemisse.
6. JAGU
Kasumi ja kahjumi tekkeallikad
Artikkel 240
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 123 kohaselt määravad kindlustus- ja edasikindlustusandjad seoses kasumi ja kahjumi tekkeallikatega [direktiivis 2009/138/EÜ „kasumi ja kahjumi jaotus”] kindlaks kõik järgmised aspektid:
(a) kasum ja kahjum;
(b) kindlustus- või edasikindlustusandja peamised äriüksused;
(c) sisemudelis valitud riskiliigitus;
(d) kogukasumi või -kahjumi tekkeallikad vastavalt riskikategooriatele ja peamistele äriüksustele.
2. Kasumi ja kahjumi täpsustus vastab rahasumma suurenemisele ja vähenemisele, mis on artikli 228 lõikes 1 osutatud tõenäosusjaotuse prognoosi aluseks.
3. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 120 kohasel riskijuhtimisel ja otsuste tegemisel peab sisemudelis valitud riskiliigitus olema asjakohane ja piisavalt üksikasjalik. Riskide liigitamisel eristatakse sisemudeliga kaetud riske sisemudeliga katmata riskidest.
4. Kasumi ja kahjumi tekkeallikad määratakse objektiivselt ja läbipaistvalt ja ajaliselt järjepidevalt.
7. JAGU
Valideerimisstandardid
Artikkel 241
Mudeli valideerimise protsess
1. Mudeli valideerimise protsessi kohaldatakse sisemudeli kõigi osade suhtes ning see hõlmab kõiki direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 101, artikli 112 lõikes 5, artiklites 120–123 ja artiklis 125 sätestatud nõudeid. Osalise sisemudeli puhul hõlmab valideerimisprotsess lisaks kõnealuse direktiivi artiklis 113 sätestatud nõudeid.
2. Selleks et tagada mudeli valideerimise protsessi sõltumatus sisemudeli väljatöötamisest ja toimimisest, ei tohi sisemudeli väljatöötamise ja toimimise eest vastutajad mõjutada mudeli valideerimise protsessis osalevaid isikuid või organisatsiooni üksusi. Kõnealune hindamine vastab lõikele 4.
3. Mudeli valideerimise protsessi rakendamisel täpsustavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kõik järgmised aspektid:
(a) sisemudeli valideerimiseks kasutatud protsessid ja meetodid ning nende eesmärgid;
(b) sisemudeli iga osa kohta korrapärase valideerimise sagedus ja asjaolud, mis käivitavad lisavalideerimise;
(c) valideerimisega seotud iga ülesande eest vastutavad isikud;
(d) protseduur, mida tuleb järgida juhul, kui mudeli valideerimise käigus tuvastatakse probleeme seoses sisemudeli usaldusväärsusega, ning otsustusprotsess kõnealuste probleemide lahendamiseks.
4. Mudeli valideerimise protsessi osana hindavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad valideerimise kvaliteeti ja sõltumatust. Sõltumatuse hindamisel võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse kõike järgmist:
(a) sisemise valideerimisprotsessi korral protsessi kaasatud isikute vastutusvaldkonnad ja aruandlusstruktuur;
(b) välise valideerimisprotsessi korral protsessi kaasatud isikute, sealhulgas vajaduse korral nende töötajate või nende nimel tegutsevate muude isikute tasustamisstruktuur ja kõnealuste isikute mis tahes muud volitused seoses kindlustus- või edasikindlustusandjaga.
Artikkel 242
Valideerimisvahendid
1. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad testivad sisemudeli väljundeid ja peamisi eeldusi vähemalt korra aastas kogemuse ja muude asjakohaste andmete alusel selles ulatuses, mil andmed on mõistlikult kättesaadavad. Kõnealuseid teste tehakse nii üksikute kui ka agregeeritud väljundite tasandil. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad tuvastavad eelduste ja andmete ning väljundite ja andmete vahelise mis tahes olulise lahknemise põhjuse.
2. Kogemuste alusel sisemudeli väljundite testimisel võrdlevad kindlustus- ja edasikindlustusandjad direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 123 osutatud kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise tulemusi sisemudelis modelleeritud riskidega.
3. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 124 teises lõigus osutatud sisemudeli valideerimise statistiline protsess põhineb kõigil järgmistel aspektidel:
(a) värskeim teave, võttes arvesse, kui see on oluline ja asjakohane, kindlustusmatemaatika arengut ja üldiselt tunnustatud turutava;
(b) majandus- ja kindlustusmatemaatika teooria üksikasjalik mõistmine ja eeldused, mis on sisemudeli tõenäosusjaotuse prognoosi arvutamise meetodite aluseks.
4. Kui kindlustus- või edasikindlustusandjad vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 124 neljandale lõigule täheldavad, et peamiste aluseelduste muutustel on oluline mõju solventsuskapitalinõudele, peavad nad suutma selgitada sellise tundlikkuse põhjusi ning seda, kuidas tundlikkust on võetud arvesse otsustusprotsessis. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 124 neljanda lõigu kohaldamisel hõlmavad peamised eeldused eeldusi tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta.
5. Mudeli valideerimise protsess hõlmab sisemudeli väljundite stabiilsuse analüüsi sisemudeli eri arvutuste puhul, kasutades samu sisendandmeid.
6. Sisemudelist tulenevate kapitalinõuete asjakohasuse tõendamise raames võrdlevad kindlustus- ja edasikindlustusandjad sisemudeli katvust ja ulatust. Selleks hõlmab sisemudeli valideerimise statistiline protsess vastupidist stressitesti, millega määratakse kindlaks kõige tõenäolisemad stressiolukorrad, mis ohustaksid kindlustus- või edasikindlustusandja elujõulisust.
8. JAGU
Dokumenteerimisstandardid
Artikkel 243
Üldsätted
1. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 125 kohane sisemudeli ülesehituse ja toimimisega seotud üksikasjade dokumenteerimine peab olema piisav, et tagada, et iga sõltumatu asjatundlik kolmas isik suudaks mõista sisemudeli ülesehitust ja toimimise üksikasju ja suudaks anda põhjendatud hinnangu sisemudeli vastavusele direktiivi 2009/138/EÜ artiklitele 101 ja 120–124.
2. Osalise sisemudeli korral hõlmab lõikes 1 osutatud dokumenteerimine lisaks vastavust direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 113, eriti seoses mudeli piiratud ulatuse põhjendamisega ja seoses osalise sisemudeli standardvalemisse integreerimise meetodiga.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumentatsioon on piisavalt struktureeritud, üksikasjalik ja täielik ning seda ajakohastatakse. Sisemudeli väljundeid saab sisemudeli dokumentatsiooni ja kõigi sisemudeli sisendandmete alusel reprodutseerida.
Artikkel 244
Dokumentatsiooni minimaalne sisu
Sisemudeli dokumentatsioon hõlmab kogu järgmist teavet:
(a) dokumentatsiooni hulka kuuluvate kõigi dokumentide loend;
(b) direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 115 osutatud sisemudeli muutmise põhimõtted;
(c) sisemudeli halduse põhimõtete, kontrollide ja protseduuride kirjeldus, sealhulgas kindlustus- või edasikindlustusandja töötajatele antud ülesanded;
(d) sisemudelis kasutatud infotehnoloogia kirjeldus, sealhulgas kasutatud infotehnoloogiaga seotud hädaolukorrakavad;
(e) sisemudeli aluseks olevad kõik asjakohased eeldused ning nende põhjendused vastavalt artikli 230 lõikele 2;
(f) artikli 230 lõike 2 punktis c osutatud eelduste tegemiseks kasutatud meetodi selgitus, mis hõlmab järgmist:
i) eelduste valiku aluseks olevad sisendandmed;
ii) eelduste valiku aluseks olevad eesmärgid ja tehtud valiku asjakohasuse kindlaksmääramiseks kasutatavad kriteeriumid;
iii) tehtud eelduste valikul olnud mis tahes piirangud;
(g) sisemudelis kasutatud andmete loend, milles täpsustatakse nende allikad, tunnused ja kasutus;
(h) artikli 231 lõike 3 punktis e osutatud andmete kogumise, töötlemise ja kasutamise kirjeldus;
(i) kui andmeid ei kasutata sisemudelis aja jooksul järjepidevalt, ebajärjepideva kasutuse kirjeldus ja selle põhjendus;
(j) artiklis 233 osutatud riskide katmise hindamisel kasutatavate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate täpsustus;
(k) nende artiklis 235 osutatud riskimaandamismeetmete kirjeldus, mida on võetud arvesse sisemudelis, ning selgitus, kuidas riskimaandamismeetmete kasutamisest tulenevad riskid kajastuvad sisemudelis;
(l) sisemudelis arvesse võetud artiklis 236 osutatud tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kirjeldus ja artikli 236 lõikes 2 osutatud oluliste hälvete kirjeldus;
(m) artikli 240 lõikes 1 osutatud kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise täpsustus;
(n) artikli 241 lõikes 3 osutatud mudeli valideerimise protsessi täpsustus;
(o) valideerimise tulemused seoses vastavusega direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 101;
(p) seoses välismudelite ja -andmetega:
i) välismudelite ja -andmete roll sisemudelis;
ii) põhjused, miks eelistatakse välismudeleid ettevõtte sees väljatöötatud mudelitele ja välisandmeid siseandmetele;
iii) alternatiivid välismudelite ja -andmete kasutamisele, mida kindlustus- või edasikindlustusandja on kaalunud ja teatavat välismudelit või välisandmete kogumit eelistava otsuse selgitus.
Artikkel 245
Asjaolud, mille korral sisemudel ei toimi tulemuslikult
Nende asjaolude hindamisel ja dokumenteerimisel, mille korral sisemudel ei toimi tulemuslikult, võtab kindlustus- ja edasikindlustusandja arvesse kõiki järgmisi aspekte:
(a) riskid, mida sisemudel ei kata;
(b) sisemudelis kasutatud riskimodelleerimise piirangud;
(c) sisemudeli väljunditega seotud ebakindluse laad, ulatus ja allikad, sealhulgas väljundite tundlikkus sisemudeli aluseks olevate põhieelduste suhtes;
(d) sisemudelis kasutatud andmete puudujäägid ja sisemudeli arvutuste tegemiseks vajalike andmete puudumine;
(e) sisemudelis välismudelite ja -andmete kasutamisest tulenevad riskid;
(f) sisemudelis kasutatud infotehnoloogia piiratus;
(g) sisemudeli halduse piiratus.
Artikkel 246
Sisemudeli muutmine
Sisemudeli dokumentatsioon kajastab sisemudeli väikesi ja suuri muudatusi, sealhulgas kõiki järgmisi aspekte:
(a) <