1. „alternatiivsed hindamismeetodid” — direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 75 kooskõlas olevad hindamismeetodid, välja arvatud hindamismeetodid, mille puhul kasutatakse üksnes samade või sarnaste varade või kohustiste noteeritud turuhindasid;

2. „stsenaariumianalüüs” — mitme ebasoodsa sündmuse koosmõju analüüs;

3. „tervisekindlustuslepingust tulenev kohustus” — kindlustuslepingust tulenev kohustus, mis hõlmab ühte või mõlemat järgmisest:

i) ravi või hoolduse pakkumine, sealhulgas ennetavate või terapeutiliste meditsiiniteenuste või hoolduse pakkumine tulenevalt haigusest, õnnetusjuhtumist, töövõimetusest või põdurusest, või rahaline hüvitis sellise ravi või hoolduse jaoks;

ii) rahaline hüvitis tulenevalt haigusest, õnnetusjuhtumist, töövõimetusest või põdurusest;

4. „ravikulukindlustuslepingust tulenev kohustus” — kindlustuslepingust tulenev kohustus, mis hõlmab punkti 3 alapunktis i osutatud teenuste pakkumist või rahalist hüvitist;

5. „sissetuleku kaotuse kindlustuslepingust tulenev kohustus” — kindlustuslepingust tulenev kohustus, mis hõlmab punkti 3 alapunktis ii osutatud rahalist hüvitist, kuid mitte punkti 3 alapunktis i osutatud rahalist hüvitist;

6. „tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuslepingutest tulenev kohustus” — kindlustuslepingust tulenev kohustus, mis hõlmab punkti 3 alapunktides i ja ii osutatud teenuste osutamist või rahalist hüvitist ning mis on põhjustatud üksnes tööõnnetusest ja kutsehaigusest;

7. „tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenev kohustus” — edasikindlustuslepingust tulenev kohustus, mis tuleneb aktsepteeritud edasikindlustusest, mis hõlmab tervisekindlustuslepingust tulenevaid kohustustusi;

8. „ravikulukindlustuse edasikindlustuslepingust tulenev kohustus” — edasikindlustuslepingust tulenev kohustus, mis tuleneb aktsepteeritud edasikindlustusest, mis hõlmab ravikulukindlustuslepingust tulenevaid kohustustusi;

9. „sissetuleku kaotuse kindlustuse edasikindlustuslepingust tulenev kohustus” — edasikindlustuslepingust tulenev kohustus, mis tuleneb aktsepteeritud edasikindlustusest, mis hõlmab sissetuleku kaotuse kindlustuslepingust tulenevaid kohustustusi;

10. „tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse edasikindlustuslepingust tulenev kohustus” — edasikindlustuslepingust tulenev kohustus, mis tuleneb aktsepteeritud edasikindlustusest, mis hõlmab tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuslepingust tulenevaid kohustustusi;

11. „kindlustusmaksed” — kindlustus- või edasikindlustusandjale konkreetsel ajavahemikul tasumisele kuuluvad kindlustusmaksed sõltumata sellest, kas sellised kindlustusmaksed on tervikuna või osaliselt seotud kindlustus- või edasikindlustuskattega, mida pakutakse muul ajavahemikul;

12. „teenitud kindlustusmaksed” — kindlustusmaksed, mis on seotud riskiga, mille kindlustus- või edasikindlustusandja on katnud konkreetsel ajavahemikul;

13. „lepingu ülesütlemine” — kõik võimalikud viisid kindlustuslepingu täielikuks või osaliseks lõpetamiseks, sealhulgas järgmine:

i) kindlustuslepingu vabatahtlik lõpetamine koos tagasiostuväärtuse väljamaksmisega või ilma tagasiostuväärtuse väljamaksmiseta;

ii) kindlustus- või edasikindlustusandja vahetamine kindlustusvõtja poolt;

iii) kindlustuslepingu lõpetamine, kuna kindlustusvõtja keeldub kindlustusmakse maksmisest;

14. kindlustuslepingu „katkestamine” — lepingu ülesütlemine, lepingu katkemine ilma tagasiostuväärtuseta, kindlustuslepingu muutumine tasutuks, automaatsed mitteloobumise tingimused või lepingu katkestamise muu valikuõiguse kasutamine või lepingu jätkamise valikuõiguse mittekasutamine;

15. „lepingu katkestamise valikuõigus” — kindlustusvõtja kõik juriidilised ja lepingulised õigused, mis võimaldavad asjaomasel kindlustusvõtjal täielikult või osaliselt lõpetada, üles ütelda, vähendada, piirata või peatada kindlustuskatet või lasta kindlustuslepingul katkeda;

16. „lepingu jätkamise valikuõigus” — kindlustusvõtja kõik juriidilised ja lepingulised õigused, mis võimaldavad asjaomasel kindlustusvõtjal täielikult või osaliselt kehtestada, pikendada, suurendada, laiendada või jätkata kindlustus- või edasikindlustuskatet;

17. „sisemudeli katvus” — riskid, mida kajastab sisemudeli aluseks olev tõenäosusjaotuse prognoos;

18. „sisemudeli ulatus” — riskid, mille katmine on sisemudeli puhul heaks kiidetud; sisemudeli ulatus võib hõlmata nii solventsuskapitalinõude standardvalemis kajatatavaid riske kui ka valemis kajastamata riske;

18a. „väärtpaberistamine” — määruse (EL) 2017/2402 ( 1 ) artikli 2 punktis 1 määratletud tehing või skeem;

18b. „standardväärtpaberistamine” — väärtpaberistamine, mis on määruse (EL) 2017/2402 artiklis 18 sätestatud nõuete kohaselt „lihtne, läbipaistev ja standarditud;

19. „väärtpaberistamise positsioon” — väärtpaberistamise positsioon määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punkti 19 tähenduses;

19a. „kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioon” — kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioon määruse (EL) nr 575/2013 ( 2 ) artikli 242 punkti 6 tähenduses;

20. „edasiväärtpaberistamise positsioon” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 lõikes 4 määratletud edasiväärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;

21. „väärtpaberistamise tehingu algataja” — väärtpaberistamise tehingu algataja määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 lõike 3 tähenduses;

22. „sponsor” — sponsor määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 lõike 5 tähenduses;

23. „väärtpaberistamise seeria” — väärtpaberistamise seeria määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 lõike 6 tähenduses;

24. „keskpank” — keskpank määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 46 tähenduses;

25. „alusrisk” — risk, mis tuleneb olukorrast, kus riskimaandamismeetmega hõlmatud riskipositsioon ei vasta kindlustus- või edasikindlustusandja riskipositsioonile;

26. „tagatiskokkulepe” — kokkulepe, mille kohaselt tagatise andja teeb ühte järgmisest:

(a) kannab tagatise kogu omandiõiguse üle tagatise võtjale, et tagada või muul viisil katta asjaomase kohustuse täitmine;

(b) andja annab tagatise pandina tagatise võtja kasuks või tagatise võtjale ning tagatise juriidiline omandiõigus jääb pandiõiguse tekkimisel täielikult tagatise andjale või kontohaldurile;

27. kirjete kogumiga seoses tähendab sellise „kahe (kirje) kõik võimalikud kombinatsioonid” asjaomase kogumi kirjete kõiki järjestatud paare;

28. „kindlustuspuul” — kokkulepe, mille kohaselt mitu kindlustus- või edasikindlustusandjat lepivad kokku kindlaks tehtud kindlustusriskide jagamises kindlaksmääratud vahekorras. Kindlustuspuuli osapoole kindlustatud isikud ei ole ise kindlustuspuuli osapooled;

29. „kindlustuspuuli A-liiki riskipositsioon” — risk, mille kindlustus- või edasikindlustusandja on edastanud kindlustuspuuli, juhul kui kindlustus- või edasikindlustusandja ei ole asjaomase kindlustuspuuli osapool;

30. „kindlustuspuuli B-liiki riskipositsioon” — risk, mille kindlustus- või edasikindlustusandja on edastanud kindlustuspuuli teisele osapoolele, juhul kui kindlustus- või edasikindlustusandja on asjaomase kindlustuspuuli osapool;

31. „kindlustuspuuli C-liiki riskipositsioon” — risk, mille kindlustuspuuli osapooleks olev kindlustus- või edasikindlustusandja on edastanud teisele kindlustus- või edasikindlustusandjale, kes ei ole asjaomase kindlustuspuuli osapool;

32. „sügav turg” — turg, kus saab teha tehinguid suure koguse finantsinstrumentidega ilma, et see mõjutaks selliste instrumentide hinda märkimisväärselt;

33. „likviidne turg” — turg, kus finantsinstrumente saab koheselt ostmise või müümise kaudu realiseerida ilma, et see põhjustaks hinna märkimisväärset muutust;

34. „läbipaistev turg” — turg, kus jooksev kauplemis- ja hinnateave on avalikkusele ning eelkõige kindlustus- või edasikindlustusandjatele kiiresti kättesaadav;

35. „tuleviku määramata boonused” [direktiivis 2009/138/EÜ „tulevased vabatahtlikud boonused”] ja „tuleviku määramata hüvitised” — tuleviku hüvitised, välja arvatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingute või elukindlustuse edasikindlustuslepingute väljamaksed, millel on üks järgmistest tunnustest:

(a) need põhinevad õiguslikult või lepinguliselt ühel või enamal järgmistest tulemustest:

i) konkreetse lepingute rühma või konkreetset liiki lepingu või ühe lepingu tulemusnäitajad;

ii) realiseerunud või realiseerimata investeerimistulu kindlustus- või edasikindlustusandja hoitava konkreetse varade kogumi puhul;

iii) kindlustus- või edasikindlustusandja või lepingule vastava fondi kasum või kahjum;

(b) need põhinevad kindlustus- või edasikindlustusandja deklaratsioonil ning hüvitiste aeg või summa määratakse osaliselt või täielikult kindlustus- või edasikindlustusandja kaalutlusõiguse alusel;

36. „põhiline riskivaba intressikõver” — riskivaba intressikõver, mis on saadud samal viisil kui asjakohane riskivaba intressikõver, mida tuleb kasutada direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks, kuid ilma kattuvuse kohandust või volatiilsuse kohandust rakendamata või asjakohase riskivaba intressikõvera ►C1  üleminekuaja kohanduseta ◄ vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 308c;

37. „kattuvuse kohanduse portfell” — kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste portfell, mille suhtes rakendatakse kattuvuse kohandust, ja määratud varaportfell, nagu on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77b lõike 1 punktis a;

38. „SLT tervisekindlustuslepingust tulenevad kohustused” — tervisekindlustuslepingust tulenevad kohustused, mis on vastavalt artikli 55 lõikele 1 määratud elukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste äriliini osaks;

39. „NSLT tervisekindlustuslepingust tulenevad kohustused” — tervisekindlustuslepingust tulenevad kohustused, mis on vastavalt artikli 55 lõikele 1 määratud kahjukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste äriliini osaks;

40. „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 3 ) artikli 1 lõikes 2 määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( 4 ) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;

41. „peamine äriüksus” (seoses kindlustus- või edasikindlustusandjaga) [direktiivis 2009/138/EÜ „oluline tegevusvaldkond”] — kindlustus- ja edasikindlustusandja kindlaksmääratud segment, mis tegutseb kindlustus- ja edasikindlustusandja teistest osadest sõltumatult ja millel on selleks ettevõttesiseselt ette nähtud juhtimise ressursid ja protseduurid ning mille riskid on olulised seoses kindlustus- või edasikindlustusandja kogu äritegevusega;

42. „peamine äriüksus” (seoses kindlustus- või edasikindlustusgrupiga) — grupi kindlaksmääratud segment, mis tegutseb grupi teistest osadest sõltumatult ja millel on selleks kindlustusgrupis ette nähtud juhtimise ressursid ja protseduurid ning mille riskid on olulised seoses grupi kogu äritegevusega; kindlustusgruppi kuuluv mis tahes juriidiline isik on peamine äriüksus või see koosneb mitmest peamisest äriüksusest;

43. „haldus-, juht- või järelevalveorgan” — kui siseriikliku õigusnormiga on ette nähtud kahetasandiline juhtimissüsteem, kuhu kuuluvad juhtorgan ja järelevalveorgan, siis juhtorgan või järelevalveorgan või mõlemad organid, nagu sätestatud asjaomases siseriiklikus õigusaktis, või kui asjaomases siseriiklikus õigusaktis ei ole sätestatud kumbki organ, siis juhtorgan;

44. „agregeeritud maksimaalne riskipositsioon” — maksimaalsete maksete summa, sealhulgas eriotstarbelistel varakogumitel tekkida võivad kulud, välja arvatud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

(a) eriotstarbelisel varakogumil on õigus nõuda kulude tasumist kindlustus- või edasikindlustusandjalt, kes on kandnud riskid üle eriotstarbelisse varakogumisse;

(b) eriotstarbeline varakogum on kohustatud tasuma kulud üksnes ja alles siis, kui ta on sellelt kindlustus- või edasikindlustusandjalt, kes kandis riskid üle eriotstarbelisse varakogumisse, saanud kuludega võrdse summa;

(c) kindlustus- või edasikindlustusandja, kes on kandnud riskid üle eriotstarbelisse varakogumisse, ei võta kulu arvesse käesoleva määruse artikli 41 kohaselt eriotstarbelisest varakogumist sissenõutava summana;

45. „olemasolev kindlustus- või edasikindlustusleping” — kindlustus- või edasikindlustusleping, mille puhul kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevad kohustused on kajastatud;

46. „tuleviku kindlustusmaksetes sisalduv oodatav kasum” — nende tulevaste rahavoogude oodatav nüüdisväärtus, mis saadakse, kui tehnilistes eraldistes võetakse arvesse olemasolevate kindlustus- ja edasikindlustuslepingutega seotud kindlustusmaksed, mis oodatavalt tulevikus laekuvad, kuid mis ei pruugi laekuda mis tahes põhjusel, välja arvatud põhjusel, et kindlustusjuhtum on aset leidnud, sõltumata kindlustusvõtja õiguslikest või lepingulistest õigustest kindlustusleping katkestada;

47. „hüpoteegikindlustus” — krediidikindlustus, mis pakub kindlustuskatet laenuandjatele juhuks, kui nende hüpoteeklaenudega seoses esineb makseviivitus;

48. „tütarettevõtja” — mis tahes tütarettevõtja direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõigete 1 ja 2 tähenduses, sealhulgas selle tütarettevõtjad;

49. „seotud ettevõtja” — tütarettevõtja või muu ettevõtja, milles omatakse osalust, või ettevõtja, kes on seotud teise ettevõtjaga direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõikes 7 sätestatud suhte kaudu;

50. „reguleeritud ettevõtja” — „reguleeritud üksus” Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ ( 5 ) artikli 2 punkti 4 tähenduses;

51. „reguleerimata ettevõtja” — mis tahes ettevõtja, välja arvatud direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 lõikes 4 loetletud ettevõtjad;

52. „finantstegevusega tegelev reguleerimata ettevõtja” — reguleerimata ettevõtja, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 6 ) I lisas osutatud ühe või enama tegevusega ja need tegevused moodustavad märkimisväärse osa tema üldisest tegevusest;

53. „abiettevõtja” — reguleerimata ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste, tervishoiu- ja hooldusteenuste korraldamine või mis tahes muu sarnane tegevus, millel on ühe või mitme kindlustus- või edasikindlustusandja põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;

54. „eurofondi valitseja” — fondivalitseja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses või äriühinguna asutatud fond, kellele on antud tegevusluba vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 27, tingimusel et ta ei ole määranud kõnealuse direktiivi alusel fondivalitsejat;

55. „alternatiivse investeerimisfondi valitseja” — alternatiivsete investeerimisfondide valitseja direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses;

55.a „taristuvarad” — füüsilised varad, struktuurid või rajatised, süsteemid ja võrgud, mis pakuvad või toetavad olulisi avalikke teenuseid;

55.b „taristuüksus üksus” — üksus või konsolideerimisgrupp, kes selle üksuse või konsolideerimisgrupi viimase kättesaadavate andmetega finantsaasta jooksul või rahastamisettepaneku kohaselt saab põhitulu taristuvarade omamisest, rahastamisest, arendamisest või käitamisest;

56. „tööandjapensioni kogumisasutused” — asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ ( 7 ) artikli 6 punkti a tähenduses;

57. „asukohariigi kindlustusandja” — ettevõtja, kellele on tegevusloa andnud ja kelle üle teostavad järelevalvet kolmanda riigi järelevalveasutused ning kellel oleks kindlustusandjana vaja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 14 kohast tegevusluba, kui ta peakontor asuks liidus;

58. „asukohariigi edasikindlustusandja” — ettevõtja, kellele on tegevusloa andnud ja kelle üle teostavad järelevalvet kolmanda riigi järelevalveasutused ning kellel oleks edasikindlustusandjana vaja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 14 kohast tegevusluba, kui ta peakontor asuks liidus.

(a) kui kindlustus- või edasikindlustusandja otsustab kasutada krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid teatava kirjete klassi suhtes, peab ta kasutama neid hinnanguid järjepidevalt kõikide sellesse klassi kuuluvate kirjete suhtes;

(b) kui kindlustus- või edasikindlustusandja otsustab kasutada krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid, kasutab ta neid aja jooksul järjepidevalt ja järjekindlalt;

(c) kindlustus- või edasikindlustusandja kasutab ainult selliseid krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid, milles on arvesse võetud kõiki võlgnevuse põhisummasid ja intresse;

(d) kui reitingu saanud kirje kohta on kättesaadav ainult üks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, siis kasutatakse seda krediidikvaliteedi hinnangut kõnealuse kirje kapitalinõuete määramiseks;

(e) kui kättesaadavad on kaks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut ja neist tulenevad reitingu saanud kirje jaoks erinevad parameetrid, siis kasutatakse hinnangut, mis annab kõrgema kapitalinõude;

(f) kui reitingu saanud kirje kohta on kättesaadavad rohkem kui kaks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, siis kasutatakse kahte madalaimat kapitalinõuet andvat hinnangut. Kui kaks madalaimat kapitalinõuet on erinevad, kasutatakse neist kahest krediidikvaliteedi hinnangust seda hinnangut, mis annab kõrgema kapitalinõude. Kui kaks madalaimat kapitalinõuet on samad, kasutatakse krediidikvaliteedi hinnangut, mis annab sellise kapitalinõude;

(g) võimaluse korral kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad nii tellitud kui ka mittetellitud krediidikvaliteedi hinnanguid.

(a) see annab sama või tavapärasest kõrgema kapitalinõude ning kõnealune riskipositsioon on vastavalt olukorrale kõigis aspektides sama või madalama nõudeõiguse järguga võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emitendi kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonidega;

(b) see annab sama või tavapärasest madalama kapitalinõude ning kõnealune riskipositsioon on vastavalt olukorrale kõigis aspektides sama või kõrgema nõudeõiguse järguga võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emitendi kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonidega.

(a) hindamismeetod vastab direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75;

(b) hindamismeetod on proportsionaalne kindlustus- või edasikindlustusandja tegevusele omaste riskide laadi, ulatuse ja keerukusega;

(c) kindlustus- või edasikindlustusandja ei kasuta kõnealuse vara või kohustise hindamisel oma finantsaruannetes rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002;

(d) kui varade ja kohustiste hindamiseks kasutataks rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, kaasneks kindlustus- või edasikindlustusandjale kulud, mis oleksid ebaproportsionaalsed võrreldes kogu halduskuludega.

(a) vara või kohustise seisund või asukoht;

(b) see, mil määral sisendid on seotud kirjetega, mis on võrreldavad vara või kohustisega; ning

(c) maht või aktiivsuse tase turgudel, kus sisendeid jälgitakse.

(a) identsete või sarnaste varade või kohustiste noteeritud hinnad mitteaktiivsetel turgudel;

(b)  ►C1  muud vara või kohustise puhul jälgitavad sisendandmed kui noteeritud hinnad, sealhulgas intressimäärad ja intressikõverad, mis on üldkasutatavate ajavahemike järel jälgitavad, eeldatavad volatiilsused ja krediidiriski hinnavahed; ◄

(c) turupõhised sisendandmed, mis ei pruugi olla otseselt jälgitavad, kuid mis põhinevad jälgitavatel turuandmetel või mida toetavad jälgitavad turuandmed.

(a) turumeetod, mis kasutab hindasid ja muud identsete või sarnaste varade, kohustiste või varade ja kohustiste rühmaga seotud turutehingutest tulenevat asjakohast teavet. Üks turumeetodiga kooskõlas olev hindamistehnika on maatrikshinnastamine;

(b) tulumeetod, mille abil muudetakse tulevased summad, nt rahavood ja tulud või kulud, üheks hetke summaks. Õiglane väärtus peab kajastama turul valitsevaid ootusi kõnealuste tulevaste summade kohta. Tulumeetodiga kooskõlas olevad hindamistehnikad hõlmavad nüüdisväärtuse tehnikaid, optsiooni hinnastamise mudeleid ja mitmeperioodilist lisatulude meetodit;

(c) kulumeetod või praeguse asenduskulu meetod kajastab summat, mida käesoleval hetkel nõutaks vara teenindusvõime asendamiseks. ►C1  Turuosaliseks oleva müüja seisukohast põhineb vara eest saadav hind kulul, mis turuosaliseks oleval ostjal tekib, kui ta omandab või moodustab sarnase kvaliteediga asendusvara, mida on vananemist arvesse võttes kohandatud. ◄

1. firmaväärtus;

2. immateriaalsed varad, mis ei ole firmaväärtus, välja arvatud juhul, kui immateriaalse vara saab müüa eraldi ning kindlustus- ja edasikindlustusandja suudab tõendada, et samal või sarnasel varal on väärtus, mis on tuletatud vastavalt artikli 10 lõikele 2, ning sellisel juhul hinnatakse vara vastavalt artiklile 10.

(a) kasutades käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud vaikimisi kasutatavat hindamismeetodit;

(b) kasutades lõikes 3 osutatud kohandatud kapitaliosaluse meetodit, kui hindamine vastavalt punktile a ei ole võimalik;

(c) kasutades kas käesoleva määruse artikli 10 lõikes 3 sätestatud hindamismeetodit või käesoleva määruse artikli 10 lõike 5 kohaselt alternatiivseid hindamismeetodeid, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

i) ei punkti a ega punkti b kohane hindamine ei ole võimalik;

ii) ettevõtja ei ole tütarettevõtja, nagu määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõikes 2.

(a) kindlustus- ja edasikindlustusandjad, mis on arvatud kindlustusgrupi järelevalve kohaldamisalast välja vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 214 lõikele 2.;

(b)  ►C1  ettevõtjad, ◄ mis on maha arvatud kindlustusgrupi solventsusnõuete täitmiseks nõuetekohastest omavahenditest vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 229.

(a) liisitud vara hinnatakse õiglases väärtuses;

(b) minimaalsete liisingumaksete nüüdisväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse turupõhiseid sisendandmeid ning hilisemaid kohandamisi kindlustus- või edasikindlustusandja enda krediidikvaliteedi arvessevõtmiseks ei tehta;

(c) amortiseeritud soetusmaksumuses hindamist ei kasutata.

(a) tuleviku kuupäev, mil kindlustus- või edasikindlustusandjal on ühepoolne õigus leping lõpetada;

(b) tuleviku kuupäev, mil kindlustus- või edasikindlustusandjal on ühepoolne õigus lepingu alusel tasumisele kuuluvad kindlustusmaksed tagasi lükata;

(c) tuleviku kuupäev, mil kindlustus- või edasikindlustusandjal on ühepoolne õigus lepingu alusel tasumisele kuuluvaid kindlustusmakseid või hüvitisi muuta selliselt, et kindlustusmaksed kajastavad täielikult riske.

(a) lepingus ei ole ette nähtud hüvitist kindlaksmääratud sündmuse puhul, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu, ning mis mõjutab kindlustatud isikut negatiivselt;

(b) leping ei sisalda hüvitiste finantstagatisi.

(a) andmed sisaldavad piisavalt varasemat teavet, et hinnata seotud riskide näitajaid ja teha kindlaks riskide suundumusi;

(b) andmed on kättesaadavad iga asjaomase homogeense riskigrupi kohta, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamisel, ja tehniliste eraldiste arvutamisel ei välistata ilma põhjenduseta mitte mingeid asjakohaseid andmeid.

(a) andmetes ei ole olulisi vigu;

(b) andmed, mis on pärit eri perioodidest, kuid mida kasutatakse sama hinnangu tegemiseks, on järjepidevad;

(c) andmed salvestatakse õigeaegselt ja säilitatakse kogu aeg järjepidevalt.

(a) andmed vastavad nende kasutamise eesmärgile;

(b) andmete hulk ja laad tagavad, et andmete alusel tehniliste eraldiste arvutamisel tehtud hinnangud ei sisalda olulist hindamisviga;

(c) andmed on kooskõlas eeldustega, millele tuginevad aktuaarsed ja statistilised meetodid, mida kasutatakse nende suhtes tehniliste eraldiste arvutamisel;

(d) andmed kajastavad asjakohaselt riske, millele kindlustus- või edasikindlustusandja on oma kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste osas avatud;

(e) andmed on kogutud, töödeldud ja neid kasutatakse läbipaistavalt ja struktureeritult, tuginedes dokumenteeritud menetlusele, mis hõlmab kõiki järgmisi tahke:

i)  ►C1  andmekvaliteedi kriteeriumide kindlaksmääramine ja andmete kvaliteedi hindamine, sealhulgas eri andmekogumite spetsiifilised kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed standardid; ◄

ii) eelduste kasutamine ja kehtestamine andmete kogumisel, töötlemisel ja kasutamisel;

iii) andmete ajakohastamise protsess, sealhulgas ajakohastamise sagedus ja asjaolud, mis tingivad täiendava ajakohastamise.

(f) Kindlustus- ja edasikindlustusandjad tagavad, et nende andmeid kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamisel aja jooksul järjepidevalt.

(a) kindlustus- ja edasikindlustusandjad suudavad tõendada, et selliste andmete kasutamine on sobivam kui üksnes sisemisest allikast saadud andmete kasutamine;

(b) kindlustus- ja edasikindlustusandjad tunnevad nende andmete päritolu ja nende töötlemisel kasutatavaid eeldusi või metoodikaid;

(c) kindlustus- ja edasikindlustusandjad teevad kindlaks nende andmete suundumused ja varieeruvuse, mis esineb nende andmete kasutamise eeldustes või metoodikas aja jooksul või andmete lõikes;

(d) kindlustus- ja edasikindlustusandjad suudavad tõendada, et punktides b ja c osutatud eeldused ja metoodikad kajastavad kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste portfelli.

(a) andmete ebapiisavus ei tulene ebaadekvaatsetest sisemistest protsessidest ja protseduuridest, mida rakendatakse tehniliste eraldiste hindamiseks kasutatavate andmete kogumisel, salvestamisel või valideerimisel;

(b) andmete ebapiisavust ei saa heastada väliste andmete kasutamise teel;

(c) ettevõtjal ei oleks otstarbekas andmeid kohandada, et nende ebapiisavust heastada.

(a) kindlustus- ja edasikindlustusandjad suudavad selgitada ja põhjendada iga kasutatud eeldust, võttes arvesse eelduse olulisust, eeldusega seotud ebakindlust ja ka vastavaid alternatiivseid eeldusi;

(b) asjaolud, mille korral eeldused loetaks valeks, on selgelt kindlaks määratavad;

(c) kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, põhinevad eeldused kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste portfelli omadustel, võimaluse korral olenemata sellest, milline kindlustus- või edasikindlustusandja portfelli hoiab;

(d) kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad eeldusi aja jooksul järjepidevalt ning homogeensete riskigruppide ja äriliinide piires ilma neid meelevaldselt muutmata;

(e) eeldused kajastavad adekvaatselt igasugust rahavoogudes esinevat ebakindlust.

(a) selle genereeritavad varahinnad on kooskõlas finantsturgudel täheldatavate varahindadega;

(b) see ei näe ette arbitraaživõimalust;

(c) parameetrite ja stsenaariumide kalibreerimine on kooskõlas asjakohase riskivaba intressikõveraga, mida kasutatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks.

(a) eeldused tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta määratakse kindlaks objektiivselt;

(b) eeldatavad tulevikus tehtavad juhtimisotsused vastavad kindlustus- või edasikindlustusandja praegusele äritavale ja -strateegiale, sealhulgas riskimaandamismeetmete kasutamisele; kui on piisavalt tõendeid, et kindlustus- või edasikindlustusandja muudab oma äritava või -strateegiat, vastavad eeldatavad tulevased juhtimisotsused muudetud tavale või strateegiale;

(c) eeldatavad tulevikus tehtavad juhtimisotsused on omavahel kooskõlas;

(d) eeldatavad tulevikus tehtavad juhtimisotsused ei ole vastuolus kindlustus- või edasikindlustusandja kohustustega kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute ees ega tema suhtes kohaldatavate õigusnormidega;

(e) eeldatavate tulevaste juhtimismeetmete puhul võetakse arvesse kindlustus- või edasikindlustusandja mis tahes avalikku vihjet meetmete kohta, mida ta kavatseb või ei kavatse võtta.

i) eeldatavaid tulevikus tehtavaid juhtimisotsuseid võrreldakse kindlustus- või edasikindlustusandja varasemate juhtimisotsustega;

ii) võrreldakse parima hinnangu praeguste ja varasemate arvutuste juures arvesse võetud tulevikus tehtavaid juhtimisotsuseid;

iii) hinnatakse tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta käivate eelduste muutmise mõju tehniliste eraldiste väärtusele.

(a) selliste tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kindlakstegemine, mis on tehniliste eraldiste väärtuse hindamise jaoks asjakohased;

(b) nende spetsiifiliste asjaolude kindlakstegemine, mille korral kindlustus- või edasikindlustusandja tõenäoliselt eeldab, et ta rakendab punktis a osutatud konkreetset tulevikus tehtavat juhtimisotsust;

(c) nende spetsiifiliste asjaolude kindlakstegemine, mille korral kindlustus- või edasikindlustusandja võib-olla ei suuda rakendada konkreetset punktis a osutatud tulevikus tehtavat juhtimisotsust, ning kirjeldus, kuidas võetakse neid asjaolusid arvesse tehniliste eraldiste arvutamisel;

(d) punktis a osutatud tulevikus tehtavate juhtimisotsuste rakendamise järjekord ja juhtimisnõuded, mida kohaldatakse kõnealuste juhtimisotsuste suhtes;

(e) sellise poolelioleva töö kirjeldus, millega tagatakse, et kindlustus- või edasikindlustusandja suudab viia ellu konkreetse punktis a osutatud tulevikus tehtava juhtimisotsuse;

(f) kirjeldus selle kohta, kuidas punktis a osutatud tulevikus tehtavad juhtimisotsused on kajastatud parima hinnangu arvutuses;

(g) kirjeldus kehtiva ettevõttesisese aruandluskorra kohta, mis hõlmab punktis a osutatud tulevikus tehtavaid juhtimisotsuseid, mida on arvestatud parima hinnangu arvutamisel.

(a) kui palju kasu on kindlustusvõtjad saanud ja saavad tulevikus valikuõiguse kasutamisest asjaoludel, mis valitsesid/valitsevad valikuõiguse kasutamise ajal;

(b) mineviku ja tuleviku majanduslike tingimuste mõju;

(c) minevikus tehtud ja tulevikus tehtavate juhtimisotsuste mõju;

(d) muud asjaolud, mis võivad tõenäoliselt mõjutada kindlustusvõtjate otsuseid küsimuses, kas kasutada valikuõigust.

(a) hüvitiste väljamaksed kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele;

(b) väljamaksed, mis kindlustus- või edasikindlustusandja peab tegema seoses lepingust tulenevate mitterahaliste hüvitiste pakkumisega;

(c) väljamaksed direktiivi 2009/138/EÜ artikli 78 punktis 1 osutatud kulude eest;

(d) kindlustusmaksed ja nendest tulenevad täiendavad rahavood;

(e) maksed kindlustus- või edasikindlustusandja ja kindlustusvahendajate vahel, mis on seotud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega;

(f) kindlustus- või edasikindlustusandja ja investeerimisühingute vahelised maksed, mis tulenevad investeerimisriskiga elukindlustuse väljamaksete lepingust;

(g) jääkvara- ja regressimaksed sellises ulatuses, milles neid ei saa pidada eraldi varadeks või kohustisteks kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, mille komisjon on kinnitanud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1606/2002;

(h) maksud, mida peavad või eeldatavasti peavad tasuma kindlustusvõtjad või mida on vaja, et täita kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi.

(a) ebakindlus kindlustusjuhtumite esinemisaja, -sageduse ja raskusastme osas;

(b) ebakindlus kahjunõuete summa osas, sealhulgas kahjunõuete inflatsiooni [direktiivis 2009/138/EÜ „nõuetega seotud inflatsioon”] ning kahjunõuete rahuldamise ja väljamaksmise osas;

(c) ebakindlus direktiivi 2009/138/EÜ artikli 78 punktis 1 osutatud kulude summa osas;

(d) ebakindlus artiklis 29 osutatud tuleviku arengusuundumuste osas, niivõrd kui see on otstarbekas;

(e) ebakindlus kindlustusvõtjate käitumise osas;

(f) kahe või enama ebakindluse põhjuse vaheline sõltuvusseos;

(g) rahavoogude sõltuvus asjaoludest, mis eelnevad rahavoo kuupäevale.

(a) halduskulud;

(b) investeeringute haldamise kulud;

(c) kahjukäsitluse kulud;

(d) soetuskulud.

(a) kõik nende kindlustus- ja edasikindlustuslepingutes sisalduvad finantstagatised ja lepingust tulenevad valikuõigused;

(b) kõik tegurid, mis võivad mõjutada tõenäosust, et kindlustusvõtja kasutab lepingust tulenevaid valikuõigusi või realiseerib finantstagatiste väärtuse.

(a) samasse rühma kuuluvate lepingutega hõlmatud riskide laadis ja keerukuses ei ole märkimisväärseid erinevusi;

(b) lepingute rühmitamine ei moonuta lepingutega seotud riski ega väärkajasta nendega seotud kulusid;

(c) lepingute rühmitamise tulemusena saadakse parima hinnangu arvutamisel tõenäoliselt ligikaudu samasugune tulemus nagu iga üksiklepingu puhul eraldi, eriti seoses lepingus sisalduvate finantstagatiste ja valikuõigustega.

(a)  CoC tähistab kapitalikulu määra;

(b) see summa hõlmab kõiki täisarve, k.a null;

(c) SCR(t) tähistab artikli 38 lõikes 2 osutatud solventsuskapitalinõuet t aasta möödudes;

(d) r(t + 1) tähistab põhilist riskivaba intressimäära, kui tähtaeg on t + 1 aastat.

(a) riskimarginaali arvutava kindlustus- või edasikindlustusandja ►C1  (algne ettevõtja) ◄ kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste koguportfelli võtab üle teine kindlustus- või edasikindlustusandja (referentsettevõtja);

(b) kui algne ettevõtja tegeleb samaaegselt nii elu- kui ka kahjukindlustustegevusega vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 73 lõikele 5, võtavad olenemata punktist a ühelt poolt elukindlustustegevusega seotud lepingutest ja elukindlustuse edasikindlustuslepingutest tuleneva kohustusteportfelli ning teiselt poolt kahjukindlustustegevusega seotud lepingutest ja kahjukindlustuse edasikindlustuslepingutest tuleneva kohustusteportfelli eraldi üle kaks erinevat referentsettevõtjat;

(c)  ►C1  kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste üleandmine hõlmab kõiki nende kohustustega seotud edasikindlustuslepinguid ja kokkuleppeid eriotstarbeliste varakogumitega; ◄

(d) enne nende kohustuste üleandmist ei ole referentsettevõtjal kindlustus- ega edasikindluslepingutest tulenevaid kohustusi ega omavahendeid;

(e) pärast üleandmist ei võta referentsettevõtja endale uusi kindlustus- ega edasikindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi;

(f)  ►C1  pärast üleandmist suurendab referentsettevõtja nõuetekohased omavahendid tasemele, mis võrdub solventsuskapitalinõudega, mis on vajalik kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks nende kohustuste kehtivusaja jooksul; ◄

(g)  ►C1  pärast üleandmist ulatub referentsettevõtja varade väärtus tema solventsuskapitalinõude ja tehniliste eraldiste summani, millest on arvatud maha edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest tagasisaadavad summad; ◄

(h) varad valitakse nii, et need minimeerivad solventsuskapitalinõuet tururiski puhul, millele referentsettevõtja on avatud;

(i) referentsettevõtja solventsuskapitalinõue hõlmab kõiki järgmisi riske:

i) ülevõetud äritegevusega seotud kindlustusrisk;

ii) punktis h osutatud tururisk, kui see on oluline, kuid välja arvatud intressirisk;

iii) krediidirisk seoses edasikindlustuslepingute, eriotstarbeliste varakogumitega sõlmitud kokkulepete, kindlustusvahendajate ja kindlustusvõtjatega ning muud olulised riskipositsioonid, mis on tihedasti seotud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega;

iv) operatsioonirisk;

(j) referentsettevõtja tehniliste eraldiste kahjumikatmisvõime, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 108, vastab iga riski puhul algse ettevõtja tehniliste eraldiste kahjumikatmisvõimele;

(k) referentsettevõtja puhul puudub edasilükkunud tulumaksul direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 108 osutatud kahjumi katmise võime;

(l) kui punktidest e ja f ei tulene teisiti, teeb referentsettevõtja tulevikus juhtimisotsuseid, mis on kooskõlas algse ettevõtja eeldatavate tulevikus tehtavate juhtimisotsustega, nagu on osutatud artiklis 23.

(a) rahavood, mis on seotud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega, mis sõltuvad tõenäosusest, et kindlustusvõtja kasutab lepingust tulenevaid valikuõigusi, sealhulgas võimalust leping katkestada või tagasi osta;

(b) rahavood, mis on seotud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega, mis sõltuvad suremuse, töövõimetuse, haiguste ja haigestumiste esinemise tasemest, suundumustest või volatiilsusest;

(c) kõik kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste teenindamisega kaasnevad kulud.

(a) rahavood, mis on seotud rahuldamata nõuete eraldistega, sisaldavad hüvitiste väljamakseid seoses kahjunõuetega, mis on arvestatud kindlustus- või edasikindlustusandja edasikindlustatud riskide rahuldamata nõuete brutoeraldiste hulka;

(b) rahavood, mis on seotud kindlustusmaksete eraldistega, sisaldavad kõiki muid makseid.

(a)  ►C1  kindlustus- ja edasikindlustusandjad on võimelised teenima neid määrasid tegelikkuses riskivabalt; ◄

(b) määrad määratakse kindlaks usaldusväärselt, võttes aluseks sügaval, likviidsel ja läbipaistval finantsturul kaubeldavad finantsinstrumendid.

(a) vahetuskursi sidumisega on tagatud, et kõnealuse vääringu ja euro vaheline vahetuskurss püsib vahemikus, mis ei ole suurem kui 20 % selle vahemiku ülempiirist;

(b) euroala ja kõnealuse vääringu kehtivusala majanduslik olukord on omavahel piisavalt sarnased, tagamaks, et euro ja kõnealuse vääringu intressimäärad arenevad ühtemoodi;

(c) vahetuskursi sidumise lepinguga tagatakse, et vahetuskursi suhteline muutus ühe aasta jooksul ei ületa äärmuslike turusündmuste korral käesoleva lõike punktis a osutatud vahemikku, mis vastab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 101 lõikes 3 sätestatud usaldusnivoole;

(d) täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest;

i) valuuta osaleb Euroopa vahetuskursimehhanismis (ERM II);

ii) on olemas nõukogu otsus, millega tunnistatakse kõnealuse vääringu ja euro vahetuskursi sidumise lepingut;

iii) vahetuskursi sidumise leping on kehtestatud riigi seadusega, millega kehtestatakse selle riigi vääring.

(a) iga vääringu puhul on varad tüüpilised investeeringute suhtes, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad teevad selles vääringus, et katta selles vääringus nomineeritud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parimat hinnangut; iga riigi puhul on varad tüüpilised investeeringute suhtes, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad teevad selles riigis, et katta selle riigi kindlustusturul müüdavate ja selle riigi vääringus nomineeritud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parimat hinnangut;

(b) võimaluse korral põhineb portfell asjaomastel indeksitel, mis on üldsusele kergesti kättesaadavad ning on olemas avaldatud kriteeriumid selle kohta, millal ja kuidas nende indeksite koosseisu kuuluvaid elemente muudetakse;

(c) varade portfelli kuuluvad kõik järgmised varad:

— võlakirjad, väärtpaberistamised ja laenud, sealhulgas hüpoteeklaenud,

— omakapital,

— kinnisvara.

(a)  wgov tähistab selle vääringu või riigi võrdlusportfellis sisalduvate riigivõlakirjade väärtuse ja kõikide selles võrdlusportfellis sisalduvate varade väärtuse suhet;

(b)  Sgov tähistab selle vääringu või riigi võrdlusportfellis sisalduvate riigivõlakirjade keskmist kursivahet;

(c)  wcorp tähistab selle vääringu või riigi võrdlusportfellis sisalduvate võlakirjade (v.a riigivõlakirjad), laenude ja väärtpaberistamiste väärtuse ning kõikide selles võrdlusportfellis sisalduvate varade väärtuse suhet;

(d)  Scorp tähistab selle vääringu või riigi võrdlusportfellis sisalduvate võlakirjade (v.a riigivõlakirjad), laenude ja väärtpaberistamiste keskmist kursivahet.

(a) parima hinnangu arvutamisel kasutatava suremusmäära kohene püsiva mõjuga 15 % suurenemine;

(b) selliste (protsentides väljendatud) suremusmäärade kohene 0,15-protsendipunktiline suurenemine, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks, et kajastada suremuse kogemust eelseisva 12 kuu jooksul.

(a) sama kindlustatud isiku suhtes sõlmitud mitut kindlustuslepingut võib käsitada üheainsa kindlustuslepinguna;

(b) kui tehniliste eraldiste arvutamine põhineb artiklis 35 osutatud kindlustuslepingute rühmadel, võib selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade suurenemisega tehniliste eraldiste suurenemine, põhineda üksikute kindlustuslepingute asemel ka kõnealustel kindlustuslepingute rühmadel, tingimusel, et saadav tulemus oluliselt ei erine.

(a) asendaval varal on samasugune rahavoogude ajaline jaotumine ja suurus nagu asendataval varal enne selle reitingu alandamist;

(b) asendav vara kuulub samasse varaklassi nagu asendatav vara;

(c) asendaval varal on samasugune krediidikvaliteedi aste nagu asendataval varal enne selle reitingu alandamist või kõrgem aste.

(a) hinnatakse nende kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste aluseks olevate riskide laadi, ulatust ja keerukust;

(b) hinnatakse vastavalt vajadusele kas kvalitatiivselt või kvantitatiivselt viga, mis tekib meetodi tulemustesse erinevuste tõttu järgmiste näitajate vahel:

i) meetodi aluseks olevad eeldused riskide kohta;

ii) punktis a osutatud hindamise tulemused.

(a) mitte ükski muu väiksema veaga meetod ei ole kättesaadav ja meetodi tulemusena tehniliste eraldiste summat tõenäoliselt ei alahinnata;

(b) meetodi tulemusena saadakse kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste tehniliste eraldiste summa, mis on suurem kui summa, mis oleks saadud proportsionaalse meetodi kasutamisel, ja meetodi tulemusena ei alahinnata riski, mis kaasneb kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega, mille suhtes meetodit rakendatakse.

(a) parim hinnang brutoväärtusena, nagu on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 punktis 2;

(b) lõike 2 kohaselt arvutatud parim hinnang, milles on arvesse võetud edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad, ilma vastaspoole makseviivitusest tingitud eeldatavat kahju arvestava kohanduseta (korrigeerimata parima hinnangu netoväärtus).

(a) meetodid, milles kasutatakse artikli 37 lõikes 1 osutatud terminiga SCR(t) tähistatud summade lähendatud väärtusi;

(b) meetodid, milles artikli 37 lõikes 1 osutatud terminiga SCR(t) tähistatud summade diskonteeritud summa lähendatakse, ilma et arvutataks iga sellist summat ükshaaval.

(a) kindlustusmaksete kohandamise mehhanism kompenseerib kindlustusandjale täielikult ja õigeaegselt kahjunõuete ja kulude taseme mis tahes suurenemise;

(b) arvutuse tulemusena ei alahinnata parimat hinnangut;

(c) arvutuse tulemusena ei alahinnata nendest kindlustuslepingutest tulenevate kohustustega kaasnevat riski.

(a)  PD tähistab selle vastaspoole makseviivituse tõenäosust järgneva 12 kuu jooksul;

(b)  Durmod tähistab selle vastaspoolega selle homogeense riskigrupi suhtes sõlmitud edasikindlustuslepingutest tagasisaadavate summade modifitseeritud kestust;

(c)  BErec tähistab selle vastaspoolega selle homogeense riskigrupi suhtes sõlmitud edasikindlustuslepingutest tagasisaadavaid summasid.

(a) kohustuse tingimuste õiguslik jõud ja jõustatavus kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides;

(b) rahaliste vahendite pakkumiseks sõlmitud või sõlmitava kindlustus- või edasikindlustusandja ja vastaspoolte vahelise kokkuleppe tingimused;

(c) kui see on asjakohane, kindlustus- või edasikindlustusandja asutamisleping või põhikiri;

(d) kas kindlustus- või edasikindlustusandjal on olemas protsessid, et teavitada järelevalveasutusi lisaomavahendite kirje kahjumi katmise võimet vähendada võivatest tulevastest muutustest järgmistes asjaoludes:

i) kokkuleppe struktuur või lepingutingimused;

ii) asjaomaste vastaspoolte seisund;

iii) lisaomavahendite kirje sissenõutavus.

(a) vastaspoolte makseviivituse risk;

(b) risk, et makseviivitus on tingitud viivitusest lisaomavahendite kirjega seotud kohustuste täitmisel vastaspoolte poolt.

(a) vastaspoolte krediidikvaliteet, eeldusel et see kajastab asjakohaselt vastaspoolte võimet täita lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi;

(b) praegused või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused, mis takistavad vastaspooltel lisaomavahendite kirjega seotud kohustuste täitmist;

(c) kas vastaspoolte suhtes kehtivad õiguslikud või regulatiivsed nõuded, mis vähendavad vastaspoolte võimet täita lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi;

(d) kas vastaspoolte õiguslik vorm piirab vastaspoolte lisaomavahendite kirjega seotud kohustuste täitmist;

(e) kas vastaspooltel on muid riskipositsioone, mis vähendavad vastaspoolte võimet täita lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi;

(f) kas seoses lisaomavahendite kirjet puudutavate kohustusega on lepingutingimused kohaldatava õiguse raames sellised, et vastaspooltel on õigus tasaarvestada summad, mis nad võlgnevad, mis tahes summadega, mille kindlustus- või edasikindlustusandja neile võlgu on.

(a) kas on praeguseid või prognoositavaid praktilisi või õiguslikke takistusi, mis pärsivad vastaspoolte võimet täita viivitamata lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi;

(b) kas vastaspoolte suhtes kehtivad õiguslikud või regulatiivsed nõuded, mis võivad vähendada vastaspoolte võimet täita viivitamata lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi;

(c) kas vastaspoolte õiguslik vorm piirab vastaspoolte lisaomavahendite kirjega seotud kohustuste viivitamatut täitmist.

(a) mitmesugused olukorrad, kus lisaomavahendite kirje võib kahjumi katmiseks sisse nõuda;

(b) kas on stiimuleid või takistavaid asjaolusid, mis võivad mõjutada vastaspoolte valmisolekut täita lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi;

(c) kas varasemad tehingud vastaspoolte ning kindlustus- või edasikindlustusandja vahel, sealhulgas vastaspoolte lisaomavahendite kirjetega seotud kohustuste varasem täitmine, näitavad seda, kas vastaspooled on valmis täitma oma praegusi lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi.

(a) üksikud vastaspooled ei ole olulised;

(b) sellesse rühma kuuluvad vastaspooled on piisavalt homogeensed;

(c) vastaspoolte rühma hindamisel ei ülehinnata rühma kuuluvate vastaspoolte maksevõimelisust ja -tahet.

(a) kas vahendite sissenõutavus on tagatise kättesaadavuse või muu sarnase, artiklitele 209–214 vastava kokkuleppe tõttu suurenenud;

(b) kas on vahendite sissenõutavust mõjutavaid praeguseid või prognoositavaid praktilisi või õiguslikke takistusi;

(c) kas vahendite sissenõutavuse suhtes kehtivad õiguslikud või regulatiivsed nõuded;

(d) kindlustus- või edasikindlustusandja võime võtta meetmeid, et sundida vastaspoolt täitma lisaomavahendite kirjega seotud kohustusi.

(a) kas kindlustus- või edasikindlustusandja on varem esitanud samadele või sarnastele vastaspooltele nõudeid samade või sarnaste tingimuste korral;

(b) kas kõnealused andmed on asjakohased ja usaldusväärsed, pidades silmas tulevikus esitatavate nõuete eeldatavaid tulemusi.

(a) selle meetodiga arvutatud lisaomavahendite kirje esialgne suurus heakskiidu andmise kuupäeval;

(b) selle meetodiga lisaomavahendite kirje suuruse ümberarvutamise väikseim sagedus, kui see on suurem kui kord aastas, ja sageduse põhjused;

(c) ajavahemik, mil võimaldatakse selle meetodiga lisaomavahendite kirje suuruse arvutamist.

(a) osalused finantseerimis- ja krediidiasutuste esimese taseme põhiomavahendite kirjetes arvatakse maha artikli 69 punkti a alapunktides i, ii, iv ja vi osutatud kirjetest;

(b) osalused finantseerimis- ja krediidiasutuste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides arvatakse maha artikli 69 punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud kirjetest;

(c) osalused finantseerimis- ja krediidiasutuste teise taseme instrumentides arvatakse maha artiklis 72 osutatud põhiomavahendite kirjetest.

(a) summa, mille võrra varad ületavad kohustisi ja mille väärtus on määratud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 ja VI peatüki 2. jao kohaselt; hõlmab järgmisi kirjeid:

i) sissemakstud lihtaktsiakapital ja asjaomane ülekurss;

ii) vastastikuste ja vastastikust tüüpi kindlustusandjate sissemakstud algkapital [direktiivis 2009/138/EÜ „esialgsed vahendid”], liikmete sissemaksed või samaväärne põhiomavahendite kirje;

iii) vastastikuse kindlustusandja liikme allutatud sissemaksed;

iv) vahendite ülejääk, mida ei käsitata kindlustus- ja edasikindlustuskohustisena vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 91 lõikele 2;

v) sissemakstud eelisaktsiad ja asjaomane ülekurss;

vi) korrigeerimisreserv;

(b) sissemakstud allutatud kohustised, mille väärtus on määratud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75.

(a) kindlustus- ja edasikindlustusandja valduses olevate omaaktsiate summa;

(b) prognoositavad dividendid, väljamaksed ja maksud;

(c) artikli 69 punkti a alapunktides i–v, artikli 72 punktis a ja artikli 76 punktis a loetletud põhiomavahendite kirjed;

(d) põhiomavahendite kirjed, mida artikli 69 punkti a alapunktid i–v, artikli 72 punkt a ja artikli 76 punkt a ei sisalda ja mille järelevalveasutus on kooskõlas artikliga 79 heaks kiitnud;

(e) piiratud omavahendite kirjed, mis vastavad ühele järgmistest nõuetest:

i) on suuremad kui vastavalt artikli 81 lõikele 1 kindlaks määratud tinglik solventsuskapitalinõue kattuvuse kohanduse portfellide ja eraldatud vahendite kogumi puhul;

ii) on vastavalt artikli 81 lõikele 2 välja jäetud;

(f) nende finantseerimis- ja krediidiasutustes omatavate osaluste väärtus, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 92 lõikes 2 ja mis on maha arvatud vastavalt artiklile 68, juhul kui punktid a–e seda juba ei kajasta.

(a) põhiomavahendite kirje on

i) artikli 69 punkti a alapunktides i ja ii osutatud kirjete korral kõigist teistest nõuetest madalama nõudeõiguse järguga, kui kindlustus- või edasikindlustusandjate suhtes kohaldatakse lõpetamismenetlust;

ii) artikli 69 punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud kirjete korral sama nõudeõiguse järguga kui artikli 69 punkti a alapunktides i ja ii osutatud kirjed või nendest kõrgema järguga, kuid madalama nõudeõiguse järguga kui artiklites 72 ja 76 loetletud kirjed, millel on vastavalt artiklis 73 ja artiklis 77 kirjeldatud omadused, ning madalama nõudeõiguse järguga kui kõikide kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute nõuded ning võlausaldajate allutamata nõuded;

(b) põhiomavahendite kirje ei sisalda aspekte, mis võivad põhjustada kindlustus- või edasikindlustusandja maksejõuetust või kiirendada tema maksejõuetuks muutumise protsessi;

(c) põhiomavahendite kirje on kahjumi katmiseks viivitamata kättesaadav;

(d) põhiomavahendite kirje katab kahjumi vähemalt siis, kui solventsuskapitalinõue on täitmata ja kui see ei takista kindlustus- või edasikindlustusandja rekapitaliseerimist;

(e) põhiomavahendite kirjel on artikli 69 punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud kirjete korral üks järgmistest lõikes 8 täpsustatud käivitava sündmuse puhul käivitatavatest peamistest kahjumi katmise mehhanismidest:

i) põhiomavahendite kirje nimiväärtuse või põhisumma vähendamine lõikes 5 sätestatud viisil;

ii) põhiomavahendite kirje automaatne konverteerimine artikli 69 punkti a alapunktis i või ii märgitud põhiomavahendite kirjeks, nagu sätestatud lõikes 6;

iii) peamine kahjumi katmise mehhanism, millega saavutatakse tulemus, mis on võrdväärne punktis i või ii kirjeldatud peamiste kahjumi katmise mehhanismide tulemustega;

(f) põhiomavahendite kirje vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

i) on artikli 69 punkti a alapunktides i ja ii osutatud kirjete korral määramata tähtajaga või juhul, kui kindlustus- või edasikindlustusandjal on fikseeritud tähtaeg, sama tähtajaga mis kindlustus- või edasikindlustusandjal;

ii) on artikli 69 punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud kirjete korral määramata tähtajaga; esimene lepingukohane võimalus põhiomavahendite kirje tagasi maksta või tagasi osta ei teki enne väljastamiskuupäevast 5 aasta möödumist;

(g) artikli 69 punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirje võimaldab selle kirje tagasimaksmist või tagasiostmist ainult 5–10 aastat pärast väljastamiskuupäeva, kui kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuskapitalinõue on ületatud asjakohase marginaaliga, võttes arvesse kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuse positsiooni, sealhulgas tema keskpika perioodi kapitali haldamise kava;

(h) artikli 69 punkti a alapunktides i, ii, iii ja v ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral kuulub põhiomavahendite kirje tagasimaksmisele või tagasiostmisele ainult kindlustus- või edasikindlustusandja valikul ning põhiomavahendite kirje tagasimaksmise või tagasiostmise peab järelevalveasutus eelnevalt heaks kiitma;

(i) artikli 69 punkti a alapunktides i, ii, iii ja v ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral ei sisalda põhiomavahendite kirje stiimuleid selle kirje tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks, mis suurendaksid tõenäosust, et kindlustus- või edasikindlustusandja maksab või ostab selle kirje tagasi, kui tal on selleks õigus;

(j) kui solventsuskapitalinõue on täitmata või tagasimaksmine või tagasiostmine põhjustaks selle mittetäitmise, on artikli 69 punkti a alapunktides i, ii, iii ja v ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral ette nähtud kirje tagasimaksmise või tagasiostmise peatamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab solventsuskapitalinõude ning tagasimaksmine või tagasiostmine ei too kaasa solventsuskapitalinõude mittetäitmist;

(k) olenemata punktist j, võimaldab põhiomavahendite kirje selle kirje tagasimaksmist või tagasiostmist, kui solventsuskapitalinõue on täitmata või tagasimaksmine või tagasiostmine põhjustaks selle mittetäitmise, ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

i) järelevalveasutus on selle kirje tagasimaksmise või tagasiostmise peatamise erandlikult katkestanud;

ii) kirje vahetatakse muu, vähemalt sama kvaliteediga esimese taseme omavahendite kirje vastu või konverteeritakse selleks;

iii) miinimumkapitalinõue on pärast tagasimaksmist või tagasiostmist täidetud;

(l) põhiomavahendite kirje vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

i) kui solventsuskapitalinõue on täitmata või väljamaksete tegemine põhjustaks selle mittetäitmise, on artikli 69 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii osutatud kirjete korral põhiomavahendite kirjet reguleerivate õiguslike või lepinguliste kokkulepetega või siseriiklike õigusaktidega lubatud kõnealuse kirjega seotud väljamaksete tühistamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab solventsuskapitalinõude ning väljamaksete tegemine ei too kaasa solventsuskapitalinõude mittetäitmist;

ii) kui solventsuskapitalinõue on täitmata või väljamaksete tegemine põhjustaks selle mittetäitmise, on artikli 69 punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud kirjete korral põhiomavahendite kirjet reguleeriva lepingulise kokkuleppe tingimustega ette nähtud kõnealuse kirjega seotud väljamaksete tühistamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab solventsuskapitalinõude ning väljamaksete tegemine ei too kaasa solventsuskapitalinõude mittetäitmist;

(m) põhiomavahendite kirje võimaldab väljamaksete tegemist, kui solventsuskapitalinõue on täitmata või põhiomavahendite kirjega seotud väljamaksete tegemine põhjustaks selle mittetäitmise, ainult juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

i) järelevalveasutus on väljamaksete tühistamise erandlikult peatanud;

ii) väljamaksete tegemine ei nõrgenda veelgi kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuse positsiooni;

iii) miinimumkapitalinõue on pärast väljamaksete tegemist täidetud;

(n) põhiomavahendite kirje võimaldab artikli 69 punkti a alapunktides i, ii, iii ja v ning punktis b osutatud kirjete korral kindlustus- või edasikindlustusandjale põhiomavahendite kirjega seotud väljamaksete tegemisel täielikku paindlikkust;

(o) põhiomavahendite kirjel ei lasu koormatisi ja see ei ole seotud ühegi teise tehinguga, mis — vaadelduna koos põhiomavahendite kirjega — võiks tuua kaasa selle, et kõnealune põhiomavahendite kirje ei ole direktiivi 2009/138/EÜ artikli 94 lõikega 1 kooskõlas.

a) puudub eeliskäsitlus seoses väljamaksete tegemise järjekorraga ning põhiomavahendite kirjet reguleeriva lepingulise kokkuleppe tingimustega ei ole ette nähtud väljamaksetega seotud eelisõigusi;

b) väljamaksed tehakse väljamaksete tegemiseks kasutatavatelt kirjetelt;

c) väljamaksete suurust ei määrata kindlaks selle summa alusel, mille eest omavahendite kirje emiteerimisel osteti, ning väljamaksetel ei ole ülempiiri ega muid maksimumtaseme piiranguid;

d) olenemata punktist c, võib vastastikuste ja vastastikust tüüpi kindlustusandjate emiteeritud instrumentide puhul kehtestada väljamaksetele ülempiiri või muu maksimumtaseme piirangu, eeldusel et ülempiir või muu piirang ei kujuta endast sündmust, mis on seotud muude omavahendite kirjetega seotud väljamaksete tegemise või tegemata jätmisega;

e) kindlustus- või edasikindlustusandjal ei ole väljamaksete tegemise kohustust;

f) väljamaksete tegemata jätmist ei käsitata kindlustus- või edasikindlustusandja makseviivituse juhuna;

g) väljamaksete tühistamisega ei kaasne kindlustus- või edasikindlustusandjale mingeid piiranguid.

a) väljamaksed tehakse väljamaksete tegemiseks kasutatavatelt kirjetelt;

b) kindlustus- või edasikindlustusandjal on võimalus omal äranägemisel igal ajal tühistada omavahendite kirjega seotud väljamaksete tegemine määramata ajaks ja mittekumulatiivsel alusel ning kindlustus- või edasikindlustusandja võib tühistatud makseid piiranguteta kasutada oma tähtaeguvate kohustuste täitmiseks;

c) väljamakseid ei ole kohustuslik asendada mis tahes muus vormis maksetega;

d) väljamakseid ei ole kohustuslik teha, kui muu omavahendite kirjega seotud väljamaksed toimuvad;

e) väljamaksete tegemata jätmist ei käsitata kindlustus- või edasikindlustusandja makseviivituse juhuna;

f) väljamaksete tühistamisega ei kaasne kindlustus- või edasikindlustusandjale mingeid piiranguid.

(a) kõnealuse kirje omaniku nõue lõpetamismenetluse korral;

(b) kõnealuse kirje tagasimaksmisel või tagasiostmisel maksmisele kuuluv summa ja

(c) kõnealuse kirjega seotud väljamaksed.

(a) konverteerimise määr ja konverteerimise piirsumma või

(b) vahemik, mille piires konverteeritakse instrumendid põhiomavahendite kirjeks, mis on märgitud artikli 69 punkti a alapunktis i või ii.

(a) nende omavahendite kirjete suurus, mis on nõuetekohased solventsuskapitalinõude täitmiseks, on võrdne või väiksem kui 75 % solventsuskapitalinõudest;

(b) nende omavahendite kirjete suurus, mis on nõuetekohased miinimumkapitalinõude täitmiseks, on võrdne või väiksem kui miinimumkapitalinõue;

(c) solventsuskapitalinõude taastäitmist ei saavutada kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil solventsuskapitalinõude mittetäitmist esimest korda täheldati.

(a) summa, mille võrra varad ületavad kohustisi ja mille väärtus on määratud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 ja VI peatüki 2. jao kohaselt; hõlmab järgmisi kirjeid:

i) lihtaktsiakapital ja asjaomane ülekurss;

ii) vastastikuste ja vastastikust tüüpi kindlustusandjate algkapital, liikmete sissemaksed või samaväärne põhiomavahendite kirje;

iii) vastastikuse kindlustusandja liikme allutatud sissemaksed;

iv) eelisaktsiad ja asjaomane ülekurss;

(b) allutatud kohustised, mille väärtus on määratud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75.

(a) põhiomavahendite kirje kuulub madalamasse nõudeõiguse järku kui kõigi kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute nõuded ning võlausaldajate allutamata nõuded;

(b) põhiomavahendite kirje ei sisalda aspekte, mis võivad põhjustada kindlustus- või edasikindlustusandja maksejõuetust või kiirendada tema maksejõuetuks muutumise protsessi;

(c) põhiomavahendite kirje on määramata tähtajaga või selle esialgne tähtaeg on vähemalt 10 aastat; esimene lepingukohane võimalus põhiomavahendite kirje tagasi maksta või tagasi osta ei teki enne väljastamiskuupäevast 5 aasta möödumist;

(d) põhiomavahendite kirje kuulub tagasimaksmisele või tagasiostmisele ainult kindlustus- või edasikindlustusandja valikul ning järelevalveasutus peab põhiomavahendite kirje tagasimaksmise või tagasiostmise heaks kiitma;

(e) põhiomavahendite kirje võib sisaldada piiratud stiimuleid kõnealuse põhiomavahendite kirje tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks, eeldusel et see ei toimu enne väljastamiskuupäevast 10 aasta möödumist;

(f) kui solventsuskapitalinõue on täitmata või tagasimaksmine või tagasiostmine põhjustaks selle mittetäitmise, on põhiomavahendite kirje puhul ette nähtud kirje tagasimaksmise või tagasiostmise peatamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab solventsuskapitalinõude ning tagasimaksmine või tagasiostmine ei too kaasa solventsuskapitalinõude mittetäitmist;

(g) põhiomavahendite kirje vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

i) kui solventsuskapitalinõue on täitmata või väljamaksete tegemine põhjustaks selle mittetäitmise, on artikli 72 punkti a alapunktides i ja ii osutatud kirjete korral põhiomavahendite kirjet reguleerivate õiguslike või lepinguliste kokkulepetega või siseriiklike õigusaktidega lubatud kõnealuse kirjega seotud väljamaksete edasilükkamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab solventsuskapitalinõude ning väljamaksete tegemine ei too kaasa solventsuskapitalinõude mittetäitmist;

ii) kui solventsuskapitalinõue on täitmata või väljamaksete tegemine põhjustaks selle mittetäitmise, on artikli 72 punkti a alapunktides iii ja iv ning punktis b osutatud kirjete korral põhiomavahendite kirjet reguleeriva lepingulise kokkuleppe tingimustega ette nähtud kõnealuse kirjega seotud väljamaksete edasilükkamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab solventsuskapitalinõude ning väljamaksete tegemine ei too kaasa solventsuskapitalinõude mittetäitmist;

(h) põhiomavahendite kirje võimaldab väljamaksete tegemist, kui solventsuskapitalinõue on täitmata või põhiomavahendite kirjega seotud väljamaksete tegemine põhjustaks selle mittetäitmise, ainult juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

i) järelevalveasutus on väljamaksete edasilükkamise erandlikult peatanud;

ii) väljamaksete tegemine ei nõrgenda veelgi kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuse positsiooni;

iii) miinimumkapitalinõue on pärast väljamaksete tegemist täidetud;

(i) põhiomavahendite kirjel ei lasu koormatisi ja see ei ole seotud ühegi teise tehinguga, mis — vaadelduna koos põhiomavahendite kirjega — võiks tuua kaasa selle, et kõnealune põhiomavahendite kirje ei ole direktiivi 2009/138/EÜ artikli 94 lõike 2 esimese lõiguga kooskõlas;

(j) põhiomavahendite kirjel on artiklis 71 kirjeldatud omadused, mis on artikli 69 punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete seisukohast asjakohased, kuid ta ületab artikli 82 lõikes 3 sätestatud piirmäära.

i) järelevalveasutus on selle kirje tagasimaksmise või tagasiostmise peatamise erandlikult katkestanud;

ii) kirje vahetatakse muu, vähemalt sama kvaliteediga esimese või teise taseme omavahendite kirje vastu või konverteeritakse selleks;

iii) miinimumkapitalinõue on pärast tagasimaksmist või tagasiostmist täidetud.

(a) 100 baaspunkti, millest on lahutatud algse indeksi ja tõusnud indeksi ►C1  vahetustehingu hinnavahe, ◄

(b)  ►C1  50 % algsest krediidiriski hinnavahest, millest on lahutatud algse indeksi ja tõusnud indeksi vahetustehingu hinnavahe. ◄

(a) sissemaksmata ja sissenõudmata lihtaktsiakapital, mis on sissenõutav;

(b) vastastikuste ja vastastikust tüüpi kindlustusandjate sissemaksmata ja sissenõudmata algkapital, liikmete sissemaksed või samaväärsed põhiomavahendite kirjed, mis on sissenõutavad;

(c) sissemaksmata ja sissenõudmata eelisaktsiad, mis on sissenõutavad;

(d) õiguslikult siduv kohustus märkida allutatud kohustisi ja maksta nende eest nõudmise korral;

(e) akreditiivid ja garantiid, mida sõltumatu usaldusisik hoiab kindlustusvõlausaldajate nimel usalduskontodel ja mille on välja andnud direktiivi 2013/36/EL artikli 8 kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutused;

(f) akreditiivid ja garantiid, eeldusel et kirjed on sissenõutavad ja et neil ei lasu koormatisi;

(g) kõik tulevased nõuded, mida muutuvate sissemaksetega vastastikused või vastastikust tüüpi laevaomanike ühendused, kes tegelevad vaid direktiivi 2009/138/EÜ I lisa A osa punktides 6, 12 ja 17 loetletud liikidesse kuuluvate riskide kindlustamisega, võivad oma liikmetele järgneva 12 kuu jooksul täiendavate sissemaksete kujul esitada;

(h) kõik tulevased nõuded, mida vastastikused või vastastikust tüüpi ühendused võivad oma liikmetele järgneva 12 kuu jooksul täiendavate sissemaksete kujul esitada, eeldusel et need on sissenõutavad ja et neil ei lasu koormatisi;

(i) kindlustus- või edasikindlustusandja ees võetud muud õiguslikult siduvad kohustused, eeldusel et need on sissenõutavad ja et neil ei lasu koormatisi.

(a) summa, mille võrra varad ületavad kohustisi ja mille väärtus on määratud direktiivi 2009/138/EÜ VI peatüki 1. ja 2. jao kohaselt; hõlmab järgmisi kirjeid:

i) vastastikuse kindlustusandja liikme allutatud sissemaksed;

ii) eelisaktsiad ja asjaomane ülekurss;

iii) summa, mis võrdub edasilükkunud tulumaksu varade netosummaga;

(b) allutatud kohustised, mille väärtus on määratud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75.

(a) põhiomavahendite kirje kuulub artikli 76 punkti a alapunktides i ja ii ning punktis b osutatud kirjete korral madalamasse nõudeõiguse järku kui kõigi kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute nõuded ning võlausaldajate allutamata nõuded;

(b) põhiomavahendite kirje ei sisalda aspekte, mis võivad põhjustada kindlustus- või edasikindlustusandja maksejõuetust või kiirendada tema maksejõuetuks muutumise protsessi;

(c) põhiomavahendite kirje on artikli 76 punkti a alapunktides i ja ii ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral määramata tähtajaga või selle esialgne tähtaeg on vähemalt 5 aastat ning lõpptähtajaks on esimene lepingukohane võimalus põhiomavahendite kirje tagasi maksta või tagasi osta;

(d) artikli 76 punkti a alapunktides i ja ii ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral kuulub põhiomavahendite kirje tagasimaksmisele või tagasiostmisele ainult kindlustus- või edasikindlustusandja valikul ning järelevalveasutus peab põhiomavahendite kirje tagasimaksmise või tagasiostmise eelnevalt heaks kiitma;

(e) põhiomavahendite kirje võib artikli 76 punkti a alapunktides i ja ii ning punktis b osutatud kirjete korral sisaldada piiratud stiimuleid kõnealuse põhiomavahendite kirje tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks;

(f) kui solventsuskapitalinõue on täitmata või tagasimaksmine või tagasiostmine põhjustaks selle mittetäitmise, on artikli 76 punkti a alapunktides i ja ii ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral ette nähtud tagasimaksmise või tagasiostmise peatamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab solventsuskapitalinõude ning tagasimaksmine või tagasiostmine ei too kaasa solventsuskapitalinõude mittetäitmist;

(g) kui miinimumkapitalinõue on täitmata või väljamaksete tegemine põhjustaks selle mittetäitmise, on artikli 76 punkti a alapunktides i ja ii ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral ette nähtud väljamaksete edasilükkamine seniks, kuni kindlustus- või edasikindlustusandja täidab miinimumkapitalinõude ning väljamaksete tegemine ei too kaasa miinimumkapitalinõude mittetäitmist;

(h) põhiomavahendite kirjel ei lasu koormatisi ja see ei ole seotud ühegi teise tehinguga, mis võiks kahjustada omadusi, mis käesoleva artikli kohaselt peavad kirjel olema.

i) järelevalveasutus on selle kirje tagasimaksmise või tagasiostmise peatamise erandlikult katkestanud;

ii) kirje vahetatakse muu, esimese või teise taseme või vähemalt sama kvaliteediga kolmanda taseme omavahendite kirje vastu või konverteeritakse selleks;

iii) miinimumkapitalinõue on pärast tagasimaksmist või tagasiostmist täidetud.

(a) 100 baaspunkti, millest on lahutatud algse indeksi ja tõusnud indeksi ►C1  vahetustehingu hinnavahe, ◄

(b)  ►C1  50 % algsest krediidiriski hinnavahest, millest on lahutatud algse indeksi ja tõusnud indeksi vahetustehingu hinnavahe. ◄

(a) kui kindlustus- või edasikindlustusandja taotleb heakskiitu esimesse tasemesse liigitamisele, kas põhiomavahendite kirjel on olulisel määral direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktides a ja b märgitud tunnuseid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi;

(b) kui kindlustus- või edasikindlustusandja taotleb teise taseme põhiomavahenditeks liigitamist, kas põhiomavahendite kirjel on olulisel määral direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktis b märgitud tunnuseid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi;

(c) kui kindlustus- või edasikindlustusandja taotleb teise taseme lisaomavahenditeks liigitamist, kas lisaomavahendite kirjel on olulisel määral direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktides a ja b märgitud tunnuseid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi;

(d) kui kindlustus- või edasikindlustusandja taotleb kolmanda taseme põhiomavahenditeks liigitamist, kas põhiomavahendite kirjel on direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktis b märgitud tunnuseid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi;

(e) põhiomavahendite kirje lepingutingimuste õiguslik jõustatavus kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides;

(f) kas põhiomavahendite kirje on täielikult sisse makstud.

(a) kirjet saab kasutada üksnes kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustus- või edasikindlustuslepingute teatava kindlaksmääratud osa kahjumi katmiseks;

(b) kirjet saab kahjumi katmiseks kasutada üksnes teatavate kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute puhul;

(c) kirjet saab kasutada üksnes sellise kahjumi katmiseks, mis tuleneb teatavatest riskidest või kohustistest.

(a) piiratud omavahendite kirjete suurus eraldatud vahendite kogumis või kattuvuse kohanduse portfellis;

(b) tinglik solventsuskapitalinõue eraldatud vahendite kogumi või kattuvuse kohanduse portfelli puhul.

(a) esimese taseme omavahendite nõuetekohane summa moodustab solventsuskapitalinõudest vähemalt poole;

(b) kolmanda taseme omavahendite nõuetekohane summa moodustab solventsuskapitalinõudest vähem kui 15 %;

(c) teise ja kolmanda taseme omavahendite nõuetekohane summa kokku ei moodusta solventsuskapitalinõudest rohkem kui 50 %.

(a) esimese taseme omavahendite nõuetekohane summa moodustab miinimumkapitalinõudest vähemalt 80 %;

(b) teise taseme omavahendite nõuetekohane summa ei moodusta miinimumkapitalinõudest rohkem kui 20 %.

(a) kirjed, millele on osutatud artikli 69 punkti a alapunktis iii;

(b) kirjed, millele on osutatud artikli 69 punkti a alapunktis v;

(c) kirjed, millele on osutatud artikli 69 punktis b;

(d) kirjed, mis kuuluvad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 308b lõikes 9 sätestatud üleminekukorra kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka.

(a) stsenaarium ei muuda tehnilistes eraldistes sisalduva riskimarginaali suurust;

(b) stsenaarium ei muuda edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste väärtust;

(c) stsenaarium ei muuda tehnilistes eraldistes sisalduvate tuleviku määramata hüvitiste väärtust;

(d) kindlustus- või edasikindlustusandja ei tee stsenaariumi ajal juhtimisotsuseid.

(a) ilma et see piiraks lõike 1 punkti d kohaldamist, stsenaariumi järel tulevikus tehtavad juhtimisotsused, eeldusel et need vastavad artiklile 23;

(b) stsenaariumi või punktis a osutatud juhtimisotsuste igasugune oluline negatiivne mõju tõenäosusele, et kindlustusvõtjad kasutavad lepingus sisalduvat valikuõigust.

(a) kaudne avatus tururiskile, v.a ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad ja fondide vormis investeeringud;

(b) kaudne avatus kindlustusriskile;

(c) kaudne avatus vastaspoole riskile.

a) kindlustusriski ja riskimaandamismeetme vahelisest valuutade erinevusest tulenev alusrisk võetakse arvesse standardvalemi asjaomases kindlustusriski moodulis, alammoodulis või stsenaariumis kõige detailsemal tasemel, lisades asjaomase mooduli, alammooduli või stsenaariumi kohaselt arvutatud kapitalinõudele 25 % järgmiste elementide vahelisest erinevusest:

i) hüpoteetiline kapitalinõue asjaomase kindlustusriski mooduli, alammooduli või stsenaariumi jaoks, mis tuleneks artiklis 188 osutatud stsenaariumi samaaegsest esinemisest;

ii) kapitalinõue asjaomase kindlustusriski mooduli, alammooduli või stsenaariumi jaoks;

b) kui riskimaandamismeede katab rohkem kui ühe mooduli, alammooduli või stsenaariumi, tehakse punktis a osutatud arvutus iga mooduli, alammooduli ja stsenaariumi puhul. Nendest arvutustest tulenev kapitalinõue ei ole suurem kui 25 % mitteproportsionaalse edasikindlustuse lepingu või eriotstarbelise varakogumi maht.

(a) summa, Corri,j , SCRi ja SCRj vastavad määratlusele direktiivi 2009/138/EÜ IV lisa lõikes 1;

(b)  SCRintangibles tähistab immateriaalse vara riski kapitalinõuet, millele on osutatud artiklis 203.

(a) kindlustus- või edasikindlustusandja asjaomasesse moodulisse või alammoodulisse kuuluvate riskide laadi, ulatuse ja keerukuse hindamine;

(b)  ►C1  selle lihtsustatud arvutuse tulemustes sisalduva vea vastavalt vajadusele kas kvalitatiivne või kvantitatiivne hindamine, mis tuleneb järgmistest elementidest hälbimisest: ◄

i) lihtsustatud arvutuse aluseks olevad riskiga seotud eeldused;

ii) punktis a osutatud hindamise tulemused.

(a)  ►C1  seoses kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja kindlustuslepingust tulenevate kohustustega ◄ on kõik kindlustatud ja soodustatud isikud selle grupi juriidilised isikud, kuhu kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja kuulub;

(b)  ►C1  seoses kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja edasikindlustuslepingust tulenevate kohustustega ◄ on kõik edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste aluseks olevate kindlustuslepingute kohaselt kindlustatud ja soodustatud isikud selle grupi juriidilised isikud, kuhu kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja kuulub;

(c) kindlustuslepingust tulenevad kohustused ja edasikindlustuslepingust tulenevate kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja kohustuste aluseks olevad kindlustuslepingud ei ole seotud ühegi kohustusliku vastutuskindlustusega.

(a)  V(prem,s) tähistab segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdikut, mis on leitud vastavalt artikli 116 lõikele 3;

(b)  V(res,s) tähistab segmendi tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut, mis on leitud vastavalt artikli 116 lõikele 6.

(a)  CAR tähistab kogu riskikapitali, st kõigi lepingute lõikes — olenevalt sellest, kumb on suurem — kas nulli või alljärgnevate elementide vahet:

i) järgmiste elementide summa:

— summa, mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute surma korral praegu pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;

— nende summade eeldatav nüüdisväärtus, mis ei ole hõlmatud eelmise punktiga ja mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute kohese surma korral tulevikus pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;

ii) parim hinnang vastavate kohustuste kohta pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;

(b)  q tähistab kindlustatud isikute eeldatavat keskmist suremusmäära järgmise 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;

(c)  n tähistab selliste surma korral tehtavate maksete modifitseeritud kestust aastates, mis kajastuvad parimas hinnangus;

(d)  ik tähistab artiklis 43 osutatud asjakohase riskivaba intressikõvera annualiseeritud hetkemäära tähtajani k.

(a)  q tähistab kindlustatud isikute eeldatavat keskmist suremusmäära järgmise 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;

(b)  n tähistab selliste soodustatud isikutele tehtavate maksete modifitseeritud kestust aastates, mis kajastuvad parimas hinnangus;

(c)  ►C1  BElong tähistab üleelamisriskiga seotud kohustuste parimat hinnangut. ◄

(a)  CAR1 tähistab kogu riskikapitali, st kõigi lepingute lõikes — olenevalt sellest, kumb on suurem — kas nulli või järgmiste elementide vahet:

i) järgmiste elementide summa:

— summa, mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute surma või töövõimetuse korral praegu pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;

— nende summade eeldatav nüüdisväärtus, mis ei ole hõlmatud eelmise punktiga ja mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute kohese surma või töövõimetuse korral tulevikus pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;

ii) parim hinnang vastavate kohustuste kohta pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;

(b)  CAR2 tähistab punktis a määratletud kogu riskikapitali 12 kuu möödumisel;

(c)  d1 tähistab eeldatavat keskmist töövõimetuse-haigestumuse määra järgmise 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;

(d)  d2 tähistab eeldatavat keskmist töövõimetuse-haigestumuse määra järgmisele 12 kuule järgneva 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;

(e)  n tähistab selliste töövõimetuse-haigestumuse korral tehtavate maksete modifitseeritud kestust, mis kajastuvad parimas hinnangus;

(f)  t tähistab eeldatavat lepingute lõpetamise määra järgmise 12 kuu jooksul;

(g)  ►C1  BEdis tähistab töövõimetusega-haigestumusega seotud kohustuste parimat hinnangut. ◄

(a)  EI tähistab elukindlustuslepingust või elukindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste (v.a tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused) teenindamisega kaasnenud kulusid möödunud aastal;

(b)  n tähistab selliste rahavoogude modifitseeritud kestust aastates, ►C1  mis kajastuvad kõnealuste kohustuste parimas hinnangus; ◄

(c)  i tähistab kõnealuseid kohustusi kajastava parima hinnangu arvutuses sisalduvat kaalutud keskmist inflatsioonimäära; kaalud põhinevad sealjuures nende kulude nüüdisväärtusel, mida sisaldab elukindlustuslepingutest tulenevate praeguste kohustuste teenindamist kajastava parima hinnangu arvutus.

(a)  lup tähistab kas positiivse ülesütlemise tulemiga lepingute keskmist katkemise määra või 67 %, olenevalt sellest, kumb neist on suurem;

(b)  nup tähistab sellist keskmist ajavahemikku aastates, mille jooksul positiivse ülesütlemise tulemiga lepingud ammenduvad;

(c)  Sup tähistab positiivsete lepingu ülesütlemise tulemite summat.

(a)  ldown tähistab kas negatiivse ülesütlemise tulemiga lepingute keskmist katkemise määra või 40 %, olenevalt sellest, kumb neist on suurem;

(b)  ndown tähistab sellist keskmist ajavahemikku aastates, mille jooksul negatiivse ülesütlemise tulemiga lepingud ammenduvad;

(c)  Sdown tähistab negatiivsete lepingu ülesütlemise tulemite summat.

(a) summa, mida kindlustusandja maksaks praegu, kui kindlustusvõtja lepingu katkestaks, millest on maha arvatud kõik kindlustusvõtjatelt või vahendajatelt sissenõutavad summad;

(b) tehniliste eraldiste suurus ilma riskimarginaalita.

(a) summa hõlmab kõiki positiivse riskikapitaliga lepinguid;

(b)  CARi tähistab lepingu i riskikapitali, st — olenevalt sellest, kumb on suurem — kas nulli või alljärgnevate elementide vahet:

i) järgmiste elementide summa:

— summa, mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute surma korral praegu pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;

— nende summade eeldatav nüüdisväärtus, mis ei ole hõlmatud eelmise punktiga ja mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute kohese surma korral tulevikus pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;

ii) parim hinnang vastavate kohustuste kohta pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist.

(a)  CAR tähistab kogu riskikapitali, st iga lepingu puhul — olenevalt sellest, kumb on suurem — kas nulli või järgmiste elementide vahet:

i) järgmiste elementide summa:

— summa, mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute surma korral praegu pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;

— nende summade eeldatav nüüdisväärtus, mis ei ole hõlmatud eelmise punktiga ja mida kindlustus- ja edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute kohese surma korral tulevikus pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;

ii) parim hinnang vastavate kohustuste kohta pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;

(b)  q tähistab kindlustatud isikute eeldatavat keskmist suremusmäära järgmise 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;

(c)  n tähistab selliste surma korral tehtavate maksete modifitseeritud kestust aastates, mis kajastuvad parimas hinnangus;

(d)  ik tähistab artiklis 43 osutatud asjakohase riskivaba intressikõvera annualiseeritud hetkemäära tähtajani k.

(a)  q tähistab kindlustatud isikute eeldatavat keskmist suremusmäära järgmise 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;

(b)  n tähistab selliste soodustatud isikutele tehtavate maksete modifitseeritud kestust aastates, mis kajastuvad parimas hinnangus;

(c)  ►C1  BElong tähistab üleelamisriskiga seotud kohustuste parimat hinnangut. ◄

(a)  MP tähistab ravikulukindlustuslepingust või ravikulukindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate möödunud aasta kohustustega kaasnenud ravikulude hüvitisi möödunud aastal;

(b)  n tähistab selliste rahavoogude modifitseeritud kestust aastates, ►C1  mis kajastuvad kõnealuste kohustuste parimas hinnangus; ◄

(c)  i tähistab ravikulude hüvitiste keskmist inflatsioonimäära, mis sisaldub kõnealuseid kohustusi kajastava parima hinnangu arvutuses; kaalud põhinevad nende ravikulude hüvitiste nüüdisväärtusel, mida sisaldab kõnealuseid kohustusi kajastava parima hinnangu arvutus.

(a)  CAR 1 tähistab kogu riskikapitali, st kõigi lepingute lõikes — olenevalt sellest, kumb on suurem — kas nulli või alljärgnevate elementide vahet:

i) järgmiste elementide summa:

— summa, mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute surma või töövõimetuse korral praegu pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;

— nende summade eeldatav nüüdisväärtus, mis ei ole hõlmatud eelmise punktiga ja mida kindlustus- või edasikindlustusandja maksaks lepingu alusel kindlustatud isikute kohese surma või töövõimetuse korral tulevikus pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;

ii) parim hinnang vastavate kohustuste kohta pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist;

(b)  CAR 2 tähistab punktis a määratletud kogu riskikapitali 12 kuu möödumisel;

(c)  d 1 tähistab eeldatavat keskmist töövõimetuse-haigestumuse määra järgmise 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;

(d)  d 2 tähistab eeldatavat keskmist töövõimetuse-haigestumuse määra järgmisele 12 kuule järgneva 12 kuu jooksul, kaalutuna kindlustussummaga;

(e)  n tähistab selliste töövõimetuse-haigestumuse korral tehtavate maksete modifitseeritud kestust, mis kajastuvad parimas hinnangus;

(f)  t tähistab eeldatavat lepingute lõpetamise määra järgmise 12 kuu jooksul;

(g)  ►C1  BEdis tähistab töövõimetusega-haigestumusega seotud kohustuste parimat hinnangut. ◄

(1)  EI tähistab tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste teenindamisega kaasnenud kulusid möödunud aastal;

(2)  n tähistab selliste rahavoogude modifitseeritud kestust aastates, ►C1  mis kajastuvad kõnealuste kohustuste parimas hinnangus; ◄

(3)  i tähistab kõnealuseid kohustusi kajastava parima hinnangu arvutuses sisalduvat kaalutud keskmist inflatsioonimäära, mida on kaalutud nende kulude nüüdisväärtusega, mida sisaldab tervisekindlustuslepingutest tulenevate praeguste kohustuste teenindamist kajastava parima hinnangu arvutus.

(a)  lup tähistab kas positiivse ülesütlemise tulemiga lepingute keskmist katkemise määra või 83 %, olenevalt sellest, kumb neist on suurem;

(b)  nup tähistab sellist keskmist ajavahemikku aastates, mille jooksul positiivse ülesütlemise tulemiga lepingud ammenduvad;

(c)  Sup tähistab positiivsete lepingu ülesütlemise tulemite summat.

(a)  ldown tähistab negatiivse ülesütlemise tulemiga lepingute keskmist katkemise määra;

(b)  ndown tähistab sellist keskmist ajavahemikku aastates, mille jooksul negatiivse ülesütlemise tulemiga lepingud ammenduvad;

(c)  Sdown tähistab negatiivsete lepingu ülesütlemise tulemite summat.

(a) summa, mida kindlustusandja maksaks praegu, kui kindlustusvõtja lepingu katkestaks, millest on maha arvatud kõik kindlustusvõtjatelt või vahendajatelt sissenõutavad summad;

(b) tehniliste eraldiste suurus ilma riskimarginaalita.

(a) intressimäärade intressikõveral suurenemise riski kapitalinõuete summa vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 iga valuuta puhul;

(b) intressimäärade intressikõveral vähenemise riski kapitalinõuete summa vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 iga valuuta puhul.

(a) esimene summa hõlmab igat käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud tähtaja vahemikku i;

(b)  MVALi tähistab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 kohast varade väärtust, millest on maha arvatud kohustised, v.a tehnilised eraldised tähtaja vahemiku i puhul;

(c)  duri tähistab tähtaja vahemiku i lihtsustatud kestust;

(d)  ratei tähistab asjaomast riskivaba intressimäära tähtaja vahemiku i lihtsustatud kestuse puhul;

(e)  stress(i,up) tähistab intressimäära suhtelist tõususurvet tähtaja vahemiku i lihtsustatud kestuse puhul;

(f) teine summa hõlmab kõiki käesoleva määruse I lisa kohaseid äriliine;

(g)  BElob tähistab parimat hinnangut äriliini lob puhul;

(h)  durlob tähistab modifitseeritud kestust äriliini lob parima hinnangu puhul;

(i)  ratelob tähistab asjaomast riskivaba intressimäära äriliini lob modifitseeritud kestuse puhul;

(j)  stress(lob,up) tähistab intressimäära suhtelist tõususurvet modifitseeritud kestuse durlob puhul.

(a) esimene summa hõlmab igat lõikes 4 sätestatud tähtaja vahemikku i;

(b)  MVALi tähistab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 kohast varade väärtust, millest on maha arvatud kohustised, v.a tehnilised eraldised tähtaja vahemiku i puhul;

(c)  duri tähistab tähtaja vahemiku i lihtsustatud kestust;

(d)  ratei tähistab asjaomast riskivaba intressimäära tähtaja vahemiku i lihtsustatud kestuse puhul;

(e)  stress(i,down) tähistab intressimäära suhtelist langussurvet tähtaja vahemiku i lihtsustatud kestuse puhul;

(f) teine summa hõlmab kõiki käesoleva määruse I lisa kohaseid äriliine;

(g)  BElob tähistab parimat hinnangut äriliini lob puhul;

(h)  durlob tähistab modifitseeritud kestust äriliini lob parima hinnangu puhul;

(i)  ratelob tähistab asjaomast riskivaba intressimäära äriliini lob modifitseeritud kestuse puhul;

(j)  stress(lob, down) tähistab intressimäära suhtelist langussurvet modifitseeritud kestuse durlob puhul.

(a) kuni üheaastase tähtaja puhul on lihtsustatud kestus 0,5 aastat;

(b) 1–3aastase tähtaja puhul on lihtsustatud kestus 2 aastat;

(c) 3–5aastase tähtaja puhul on lihtsustatud kestus 4 aastat;

(d) 5–10aastase tähtaja puhul on lihtsustatud kestus 7 aastat;

(e) üle 10aastase tähtaja puhul on lihtsustatud kestus 12 aastat.

(a)  SCRbonds tähistab võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet;

(b)  MVbonds tähistab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 kohast varade väärtust, mille suhtes kohaldatakse võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet;

(c)  %MVi bonds tähistab varade portfelli seda osa, mille suhtes kohaldatakse võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet ja mis vastab krediidikvaliteedi astmele i, kui nende varade jaoks on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang;

(d)  %MVbonds norating tähistab varade portfelli seda osa, mille suhtes kohaldatakse võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet ja mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav;

(e)  duri ja durnorating tähistavad nende varade modifitseeritud kestust aastates, mille suhtes kohaldatakse võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet ja mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav;

(f)  stressi tähistab järgmise kahe näitaja lõike 2 kohast funktsiooni: krediidikvaliteedi aste i ja nende varade modifitseeritud kestus (aastates), mille suhtes kohaldatakse võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet ja mis vastavad krediidikvaliteedi astmele i;

(g) ΔLiabul tähistab suurenemist tehnilistes eraldistes, millest on maha arvatud riskimarginaal selliste lepingute puhul, kus kindlustusvõtjad kannavad valikuõiguste ja tagatistega investeerimisriski, mis tekiks nende varade väärtuse kohesest vähenemisest, mille suhtes kohaldatakse võlakirjade hinnavaheriski kapitalinõuet:
.

(1) artikli 184 lõikes 2 osutatud arvutusalusest võib jätta välja kaptiivkindlustusandjate või kaptiivedasikindlustusandjate grupisisesed varakogumid, kui olemas on õiguslikult jõustatavad lepingutingimused, millega tagatakse kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja kohustiste tasaarvestamine nende grupisiseste riskipositsioonidega, mis tal on grupi muude üksuste suhtes;

(2) suhteline riskipositsiooni piirmäär, millele osutatakse artikli 184 lõike 1 punktis c, võrdub järgmiste ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide puhul 15 %ga:

(a) riskipositsioonid selliste krediidiasutuste suhtes, kes ei kuulu samasse gruppi ja kellele on määratud krediidikvaliteedi aste 2;

(b) riskipositsioonid sellise grupi üksuste suhtes, kes haldab kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja raha ja kelle asjaomastele üksustele on määratud krediidikvaliteedi aste 2.

(a)  RMre,all tähistab ►C1  edasikindlustuskokkulepete ◄ ja väärtpaberistamise avaldatavat ja vastavalt lõikele 2 arvutatud kindlustusriski maandamise mõju kõigi vastaspoolte puhul;

(b)  Recoverablesi tähistab parimat hinnangut ►C1  edasikindlustuskokkuleppe ◄ või väärtpaberistamisega seoses ja vastaspoole i asjaomastelt võlgnikelt sissenõutavate summade kohta ning Recoverablesall tähistab parimat hinnangut ►C1  edasikindlustuskokkulepete ◄ ja väärtpaberistamisega seoses ning kõigi vastaspoolte asjaomastelt võlgnikelt sissenõutavate summade kohta.

(a) kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustusriski hüpoteetiline kapitalinõue ►C1  edasikindlustuskokkulepete ◄ ja väärtpaberistamise puudumise korral;

(b) kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustusriski kapitalinõuded.

(a)  BE tähistab parimat hinnangut kohustuste kohta, sh sissenõutavad summad;

(b)  Recoverablesi tähistab parimat hinnangut nende summade kohta, mis on proportsionaalse edasikindlustamise programmist ja vastaspoole i asjaomastelt võlgnikelt sissenõutavad;

(c)  Recoverablesall tähistab parimat hinnangut nende summade kohta, mis on proportsionaalse edasikindlustamise programmist ja kõigi vastaspoolte asjaomastelt võlgnikelt sissenõutavad;

(d)  SCRj tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustusriski j kapitalinõudeid.

(a) Artikli 194 lõike 1 punktis d osutatud parima hinnangu võib arvutada järgmiselt:

(b) Artikli 195 punktis c osutatud parima hinnangu võib arvutada järgmiselt:

(c) Artikli 195 punktis d osutatud riskimaandamismõju võib arvutada järgmiselt:

i)  BECE tähistab parimat hinnangut kohustise kohta, mille kindlustuspuul kui tervik on andnud üle välisele vastaspoolele;

ii) ΔRMCEP tähistab kõigi väliste vastaspoolte panust kindlustuspuuli riskimaandamismõjusse kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustusriski puhul.

(d) Kindlustuspuuli osapooltest vastaspooled ja kindlustuspuulivälised vastaspooled võib rühmitada vastavalt krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule, eeldusel et kindlustuspuuli A-, B- ja C-liiki riskipositsioonide puhul kasutatakse eraldi rühmitamist.

(a) sellise kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustus- ja tururiski moodulite alammoodulite hüpoteetiliste kapitalinõuete summa, millele riskimaandamismeede avaldab mõju, justkui puuduks ►C1  edasikindlustuskokkulepe, ◄ väärtpaberistamine või tuletisinstrument;

(b) sellise kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustus- ja tururiski moodulite alammoodulite kapitalinõuete summa, millele riskimaandamismeede avaldab mõju.

(a) kahjukindlustuse kindlustusriski moodulit kahjukindlustuslepingutest ja kahjukindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste suhtes, v.a tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused;

(b) elukindlustuse kindlustusriski moodulit [direktiivis 2009/138/EÜ „elukindlustusriski komponent”] elukindlustuslepingust ja elukindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste suhtes, v.a tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused;

(c) tervisekindlustusriski moodulit tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste suhtes.

(a) kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 2 kolmanda lõigu punktis a;

(b) kahjukindlustuse katastroofiriski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 2 kolmanda lõigu punktis b;

(c) kahjukindlustuslepingute katkemise riski alammoodul.

(a) summa hõlmab lõikes 1 sätestatud alammoodulite kõiki võimalikke kombinatsioone (i,j);

(b)  CorrNL(i,j) tähistab alammoodulite i ja j kahjukindlustuse kindlustusriski korrelatsiooniparameetrit;

(c)  SCRi ja SCRj tähistavad vastavalt riski alammoodulite i ja j kapitalinõudeid.

(a)  σnl tähistab kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälvet, mis on kindlaks määratud vastavalt artiklile 117;

(b)  Vnl tähistab kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut, mis on kindlaks määratud vastavalt artiklile 116.

(a)  V(prem,s) tähistab segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdikut;

(b)  V(res,s) tähistab segmendi s tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut;

(c)  DIVs tähistab segmendi s geograafilise hajutatuse tegurit.

(a)  Ps tähistab hinnangut selliste kindlustusmaksete kohta, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab segmendis s järgmise 12 kuu jooksul;

(b)  P(last,s) tähistab kindlustusmakseid, mida kindlustus- või edasikindlustusandja sai segmendis s viimase 12 kuu jooksul;

(c)  FP(existing,s) tähistab selliste kindlustusmaksete eeldatavat nüüdisväärtust, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab olemasolevate lepingute puhul segmendis s järgmise 12 kuu möödumisel;

(d)  FP(future,s) tähistab selliste kindlustusmaksete eeldatavat nüüdisväärtust, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab segmendis s niisuguste lepingute puhul, mille esmase kajastamise kuupäev saabub järgmise 12 kuu jooksul, v.a esmase kajastamise kuupäevale järgneval 12 kuul teenitavad kindlustusmaksed.

(a) kindlustus- või edasikindlustusandja haldus-, juht- või järelevalveorgan on otsustanud, et tema järgmisel 12 kuul segmendis s teenitavad kindlustusmaksed ei ole suuremad kui Ps ;

(b) kindlustus- või edasikindlustusandja on kehtestanud tõhusad kontrollimehhanismid, et tagada punktis a osutatud teenitavate kindlustusmaksete piirmäärade järgimine;

(c) kindlustus- või edasikindlustusandja on teavitanud oma järelevalveasutust punktis a osutatud otsusest ja selle põhjustest.

(a) kindlustusmaksed seoses kindlustusväliste sündmustega või kindlustuslepingust tulenevate rahuldatud nõuetega, mis artikli 41 lõikes 3 osutatud rahavoogudes ei kajastu;

(b) artiklitele 209, 210, 211 ja 213 mittevastavate edasikindlustuslepingute kindlustusmaksed.

(a)  Vnl tähistab kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut;

(b) summa hõlmab II lisas sätestatud segmentide kõiki võimalikke kombinatsioone (s,t);

(c)  CorrS(s,t) tähistab segmendi s ja segmendi t kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski korrelatsiooniparameetrit, mis on sätestatud IV lisas;

(d)  σs ja σt tähistavad vastavalt segmendi s ja segmendi t kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälbeid;

(e)  Vs ja Vt tähistavad vastavalt segmendi s ja segmendi t kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikuid, millele on osutatud artiklis 116.

(a)  σ(prem,s) tähistab segmendi s kahjukindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälvet, mis on kindlaks määratud vastavalt lõikele 3;

(b)  σ(res,s) tähistab segmendi s kahjukindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälvet, mis on sätestatud II lisas;

(c)  V(prem,s) tähistab segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdikut, millele on osutatud artiklis 116;

(d)  V(res,s) tähistab segmendi s tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut, millele on osutatud artiklis 116.

(a) sellistest kindlustuslepingutest 40 % katkestamine, mille puhul kaasneks katkestamisega riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine;

(b) kui edasikindlustuslepingud hõlmavad tulevasi kindlustus- või edasikindlustuslepinguid, selliste tulevaste kindlustus- või edasikindlustuslepingute arvu 40 % vähenemine, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks.

(a) looduskatastroofiriski alammoodul;

(b) varakindlustuse mitteproportsionaalse edasikindlustuse katastroofiriski alammoodul;

(c) inimtekkelise katastroofi riski alammoodul;

(d) kahjukindlustuse muu katastroofiriski alammoodul.

(a)  SCRnatCAT tähistab looduskatastroofiriski kapitalinõuet;

(b)  SCRnpproperty tähistab varakindlustuse mitteproportsionaalse edasikindlustuse katastroofiriski kapitalinõuet;

(c)  SCRmmCAT tähistab inimtekkelise katastroofi riski kapitalinõuet;

(d)  SCRCATother tähistab kahjukindlustuse muu katastroofiriski kapitalinõuet.

(a) tormiriski alammoodul;

(b) maavärinariski alammoodul;

(c) üleujutusriski alammoodul;

(d) raheriski alammoodul;

(e) maalihkeriski alammoodul.

(a) summa hõlmab lõikes 1 sätestatud alammoodulite i kõiki võimalikke kombinatsioone;

(b)  SCRi tähistab alammooduli i kapitalinõuet.

(a) summa hõlmab V lisas sätestatud piirkondade kõiki võimalikke kombinatsioone (r,s);

(b)  CorrWS(r,s) tähistab piirkonna r ja piirkonna s tormiriski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud V lisas;

(c)  SCR(windstorm,r) ja SCR(windstorm,s) tähistavad vastavalt piirkonna r ja piirkonna s tormiriski kapitalinõudeid;

(d)  SCR(windstorm,other) tähistab muude kui XIII lisas sätestatud piirkondade tormiriski kapitalinõudeid.

(a) piirkonna r tormiriski kapitalinõue stsenaariumi A järgi, nagu sätestatud lõikes 3;

(b) piirkonna r tormiriski kapitalinõue stsenaariumi B järgi, nagu sätestatud lõikes 4.

(a) kohene kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 80 %ga täpsustatud tormikahjust piirkonnas r;

(b) kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 40 %ga täpsustatud tormikahjust piirkonnas r.

(a) kohene kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 100 %ga täpsustatud tormikahjust piirkonnas r;

(b) kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 20 %ga täpsustatud tormikahjust piirkonnas r.

(a)  Q(windstorm,r) tähistab V lisas sätestatud piirkonna r tormi riskitegurit;

(b) summa hõlmab IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide (i,j) kõiki võimalikke kombinatsioone;

(c)  Corr(windstorm,r,i,j) tähistab piirkonna r riskitsoonide i ja j tormiriski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud XXII lisas;

(d)  WSI(windstorm,r,i) ja WSI(windstorm,r,j) tähistavad kaalutud kindlustussummasid IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide i ja j tormiriski puhul.

(a)  W(windstorm,r,i) tähistab piirkonna r riskitsooni i tormiriski riskikaalu, mis on sätestatud X lisas;

(b)  SI(windstorm,r,i) tähistab kindlustussummat piirkonna r riskitsooni i tormiriski puhul.

(a)  SI(property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 7 ja 19 puhul tormiriski katvate lepingute korral, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i;

(b)  SI(onshore-property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 6 ja 18 puhul selliste lepingute korral, mis katavad tormi poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahju, ja juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i.

(a) I lisas sätestatud äriliini 7 või 19 kohustused, mis hõlmavad tormiriski, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest;

(b) I lisas sätestatud äriliini 6 või 18 kohustused seoses tormi poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahjuga, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest.

(a)  DIVwindstorm arvutatakse vastavalt III lisale, kuid põhineb kindlustusmaksetel, mis on seotud lõikes 8 osutatud kohustustega, ning piirdub III lisa punktis 8 sätestatud piirkondadega 5–18;

(b)  Pwindstorm on hinnang selliste kindlustusmaksete kohta, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad teenivad järgmisel 12 kuul iga niisuguse lepingu puhul, mis katab lõikes 8 osutatud kohustusi; käesoleval juhul kasutatakse brutokindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid.

(a) summa hõlmab VI lisas sätestatud piirkondade kõiki võimalikke kombinatsioone (r,s);

(b)  CorrEQ(r,s) tähistab piirkonna r ja piirkonna s maavärinariski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud VI lisas;

(c)  SCR(earthquake,r) ja SCR(earthquake,s) tähistavad vastavalt piirkonna r ja piirkonna s maavärinariski kapitalinõudeid;

(d)  SCR(earthquake,other) tähistab muude kui XIII lisas sätestatud piirkondade maavärinariski kapitalinõudeid.

(a)  Q(earthquake,r) tähistab piirkonna r maavärina riskitegurit, mis on sätestatud VI lisas;

(b) summa hõlmab IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide (i,j) kõiki võimalikke kombinatsioone;

(c)  Corr(earthquake,r,i,j) tähistab piirkonna r riskitsoonide i ja j maavärinariski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud XXIII lisas;

(d)  WSI(earthquake,r,i) ja WSI(earthquake,r,j) tähistavad kaalutud kindlustussummasid IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide i ja j maavärinariski puhul.

(a)  W(earthquake,r,i) tähistab piirkonna r riskitsooni i maavärinariski riskikaalu, mis on sätestatud X lisas;

(b)  SI(earthquake,r,i) tähistab kindlustussummat piirkonna r maavärinatsooni i maavärinariski puhul.

(a)  SI(property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 7 ja 19 puhul maavärinariski katvate lepingute korral, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i;

(b)  SI(onshore-property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 6 ja 18 puhul selliste lepingute korral, mis katavad maavärina poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahju, ja juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i.

(a) I lisas sätestatud äriliini 7 või 19 kohustused, mis hõlmavad maavärinariski, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest;

(b) I lisas sätestatud äriliini 6 või 18 kohustused seoses maavärina poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahjuga, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest.

(a)  DIVearthquake arvutatakse vastavalt III lisale, kuid põhineb kindlustusmaksetel, mis on seotud lõike 5 punktides a ja b osutatud kohustustega, ning piirdub III lisas sätestatud piirkondadega 5–18;

(b)  Pwindstorm on hinnang selliste kindlustusmaksete kohta, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad teenivad järgmisel 12 kuul iga niisuguse lepingu puhul, mis katab lõike 5 punktides a ja b osutatud kohustusi; käesoleval juhul kasutatakse brutokindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid.

(a) summa hõlmab VII lisas sätestatud piirkondade kõiki võimalikke kombinatsioone (r,s);

(b)  CorrFL(r,s) tähistab piirkonna r ja piirkonna s üleujutusriski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud VII lisas;

(c)  SCR(flood,r) ja SCR(flood,s) tähistavad vastavalt piirkonna r ja piirkonna s üleujutusriski kapitalinõudeid;

(d)  SCR(flood,other) tähistab muude kui XIII lisas sätestatud piirkondade üleujutusriski kapitalinõudeid.

(a) piirkonna r üleujutusriski kapitalinõue stsenaariumi A järgi, nagu sätestatud lõikes 3;

(b) piirkonna r üleujutusriski kapitalinõue stsenaariumi B järgi, nagu sätestatud lõikes 4.

(a) kohene kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 65 %ga täpsustatud üleujutuskahjust piirkonnas r;

(b) kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 45 %ga täpsustatud üleujutuskahjust piirkonnas r.

(a) kohene kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 100 %ga täpsustatud üleujutuskahjust piirkonnas r;

(b) kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 10 %ga täpsustatud üleujutuskahjust piirkonnas r.

(a)  Q(flood,r) tähistab piirkonna r üleujutuse riskitegurit, mis on sätestatud VII lisas;

(b) summa hõlmab IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide (i,j) kõiki võimalikke kombinatsioone;

(c)  Corr(flood,r,i,j) tähistab piirkonna r riskitsoonide i ja j üleujutusriski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud XXIV lisas;

(d)  WSI(flood,r,i) ja WSI(flood,r,j) tähistavad kaalutud kindlustussummasid IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide i ja j üleujutusriski puhul.

(a)  W(flood,r,i) tähistab piirkonna r riskitsooni i üleujutusriski riskikaalu, mis on sätestatud X lisas;

(b)  SI(flood,r,i) tähistab kindlustussummat piirkonna r riskitsooni i üleujutusriski puhul.

(a)  SI(property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 7 ja 19 puhul üleujutusriski katvate lepingute korral, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i;

(b)  SI(onshore-property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 6 ja 18 puhul selliste lepingute korral, mis katavad üleujutuse poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahju, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i;

(c)  SI(motor,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 5 ja 17 puhul üleujutusriski katvate lepingute korral, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i.

(a) I lisas sätestatud äriliini 7 või 19 kohustused, mis hõlmavad üleujutusriski, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest;

(b) I lisas sätestatud äriliini 6 või 18 kohustused seoses üleujutuse poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahjuga, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest;

(c) I lisas sätestatud äriliini 5 või 17 kohustused, mis hõlmavad üleujutusriski, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest.

(a)  DIVflood arvutatakse vastavalt III lisale, kuid põhineb kindlustusmaksetel, mis on seotud lõike 8 punktides a, b ja c osutatud kohustustega, ning piirdub III lisa punktis 8 sätestatud piirkondadega 5–18;

(b)  Pflood on hinnang selliste kindlustusmaksete kohta, mida kindlustus- või edasikindlustusandja teenib järgmisel 12 kuul iga niisuguse lepingu puhul, mis katab lõike 8 punktides a, b ja c osutatud kohustusi; käesoleval juhul kasutatakse brutokindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid.

(a) summa hõlmab VIII lisas sätestatud piirkondade kõiki võimalikke kombinatsioone (r,s);

(b)  CorrHL(r,s) tähistab piirkonna r ja piirkonna s raheriski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud VIII lisas;

(c)  SCR(hail,r) ja SCR(hail,s) tähistavad vastavalt piirkonna r ja piirkonna s raheriski kapitalinõudeid;

(d)  SCR(hail,other) tähistab muude kui XIII lisas sätestatud piirkondade raheriski kapitalinõudeid.

(a) piirkonna r raheriski kapitalinõue stsenaariumi A järgi;

(b) piirkonna r raheriski kapitalinõue stsenaariumi B järgi.

(a) kohene kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 70 %ga täpsustatud rahekahjust piirkonnas r;

(b) kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 50 %ga täpsustatud rahekahjust piirkonnas r.

(a) kohene kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 100 %ga täpsustatud rahekahjust piirkonnas r;

(b) kahju summas, mis edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid maha arvamata on võrdne 20 %ga täpsustatud rahekahjust piirkonnas r.

(a)  Q(hail,r) tähistab piirkonna r rahe riskitegurit, mis on sätestatud VIII lisas;

(b) summa hõlmab IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide (i,j) kõiki võimalikke kombinatsioone;

(c)  Corr(hail,r,i,j) tähistab piirkonna r riskitsoonide i ja j raheriski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud XXV lisas;

(d)  WSI(hail,r,i) ja WSI(hail,r,j) tähistavad kaalutud kindlustussummasid IX lisas sätestatud piirkonna r riskitsoonide i ja j raheriski puhul.

(a)  W(hail,r,i) tähistab X lisas sätestatud piirkonna r riskitsooni i raheriski riskikaalu;

(b)  SI(hail,r,i) tähistab kindlustussummat piirkonna r rahetsooni i raheriski puhul.

(a)  SI(property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 7 ja 19 puhul raheriski katvate lepingute korral, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i;

(b)  SI(onshore-property,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 6 ja 18 puhul selliste lepingute korral, mis katavad rahe poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahju, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i;

(c)  SI(motor,r,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinides 5 ja 17 kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste puhul raheriski katvate lepingute korral, juhul kui risk esineb piirkonna r riskitsoonis i.

(a) I lisas sätestatud äriliini 7 või 19 kohustused, mis hõlmavad raheriski, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest;

(b) I lisas sätestatud äriliini 6 või 18 kohustused seoses rahe poolt maismaal asuvale varale tekitatud kahjuga, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest;

(c) I lisas sätestatud äriliini 5 või 17 kohustused, mis hõlmavad raheriski, juhul kui risk ei esine ühes XIII lisas sätestatud piirkondadest.

(a)  DIVhail arvutatakse vastavalt III lisale, kuid põhineb kindlustusmaksetel, mis on seotud lõike 8 punktides a, b ja c osutatud kohustustega, ning piirdub III lisas sätestatud piirkondadega 5–18;

(b)  Phail on hinnang selliste kindlustusmaksete kohta, mida kindlustus- või edasikindlustusandja teenib järgmisel 12 kuul iga niisuguse lepingu puhul, mis katab lõike 8 punktides a, b ja c osutatud kohustusi; käesoleval juhul kasutatakse brutokindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid.

(a) summa hõlmab IX lisas sätestatud Prantsusmaa riskitsoonide (i,j) kõiki võimalikke kombinatsioone;

(b)  Corr(subsidence,i,j) tähistab riskitsoonide i ja j maalihkeriski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud XXVI lisas;

(c)  WSI(subsidence,i) ja WSI(subsidence,j) tähistavad kaalutud kindlustussummasid IX lisas sätestatud Prantsusmaa riskitsoonide i ja j maalihkeriski puhul.

(a)  W(subsidence,i) tähistab riskitsooni i maalihkeriski riskikaalu, mis on sätestatud X lisas;

(b)  SI(subsidence,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summat I lisas sätestatud äriliinide 7 ja 19 puhul maalihketsoonis i elamuid ohustavat maalihkeriski katvate lepingute korral.

(a) kaks järjestikust sündmust, millele nimetatud artiklites osutatakse, on sõltumatud;

(b) kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei võta nende kahe sündmuse vahel kasutusele uusi kindlustusriski maandamise meetmeid.

(a)  DIVnpproperty arvutatakse vastavalt III lisale, kuid põhineb I lisas sätestatud äriliinis 28 kindlustus- ja edasikindlustusandja teenitud kindlustusmaksetel, v.a mitteproportsionaalse edasikindlustuse lepingutest tulenevad kohustused, mis on seotud selliste kindlustuslepingust tulenevate kohustustega, mida hõlmavad I lisas sätestatud äriliinid 9 ja 21;

(b)  Pproperty on hinnang kindlustusmaksete kohta, mida kindlustus- või edasikindlustusandja teenib järgmisel 12 kuul iga lepingu puhul, mis katab I lisas sätestatud äriliini 28 edasikindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi, v.a mitteproportsionaalse edasikindlustuse lepingutest tulenevad kohustused, mis on seotud selliste kindlustuslepingust tulenevate kohustustega, mida hõlmavad I lisas sätestatud äriliinid 9 ja 21; käesoleval juhul kasutatakse brutokindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid.

(a) mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse riski alammoodul;

(b) merenduse riski alammoodul;

(c) lennundusriski alammoodul;

(d) tuleriski alammoodul;

(e) vastutuskindlustuse riski alammoodul;

(f) krediidi- ja garantiiriski alammoodul.

(a) summa hõlmab kõiki lõikes 1 sätestatud alammooduleid;

(b)  SCRi tähistab alammooduli i kapitalinõudeid.

(a)  Na on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud sõidukite arv I lisas sätestatud äriliinides 4 ja 16, kui liikluskahju hüvitamise piirmäär on suurem kui 24 000 000 eurot;

(b)  Nb on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud sõidukite arv I lisas sätestatud äriliinides 4 ja 16, kui liikluskahju hüvitamise piirmäär on 24 000 000 eurot või sellest väiksem.

a)  SCRtanker on tankeri kokkupõrke riski kapitalinõue;

b)  SCRplatform on platvormi plahvatamise riski kapitalinõue.

(a) maksimum viitab kõigile kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud nafta- ja gaasitankeritele tankerite kokkupõrke korral I lisas sätestatud äriliinides 6, 18 ja 27;

(b)  SI(hull,t) on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summa laeva kere kindlustuse ja edasikindlustuse korral tankeri t puhul;

(c)  SI(liab,t) on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summa merenduse vastutuskindlustuse ja vastutuskindlustuse edasikindlustuse korral tankeri t puhul;

(d)  SI(pollution,t) on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summa tankeriga t seotud naftareostuse suhtes kindlustamise ja edasikindlustamise korral.

(a) maksimum viitab kõigile kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud avamere nafta- ja gaasipuurplatvormidele platvormi plahvatuse korral I lisas sätestatud äriliinides 6, 18 ja 27;

(b)  SIp on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summad kokku platvormi p puhul järgmiste kindlustus- ja edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste korral:

i) varalise kahju hüvitamise kohustused;

ii) vraki teisaldamise kulude hüvitamise kohustused;

iii) saamata jääva tootmistulu hüvitamise kohustused;

iv) puuraugu lekkekohale korgi asetamise või selle ohutuks muutmise kulude hüvitamise kohustused;

v) vastutuskindlustuslepingust ja vastutuskindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused.

(a) maksimum viitab kõigile kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud õhusõidukitele I lisas sätestatud äriliinides 6, 18 ja 27;

(b)  SIa on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summa lennuki kere kindlustuse ja edasikindlustuse ning lennunduse vastutuskindlustuse ja vastutuskindlustuse edasikindlustuse korral õhusõiduki a puhul.

(a) kindlustus- või edasikindlustusandjal on I lisas sätestatud äriliinides 7 ja 19 iga hoone puhul kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused, mis hõlmavad tule või plahvatuse tekitatud kahju, sealhulgas terrorirünnakutest tingitud kahju;

(b) kõik hooned paiknevad osaliselt või täielikult 200 meetri raadiuses.

(a) summa hõlmab XI lisas sätestatud vastutuskindlustuse riskigruppide kõiki võimalikke kombinatsioone (i,j);

(b)  Corr(liability,i,j) tähistab vastutuskindlustuse riskigruppide i ja j vastutuskindlustuse riski korrelatsioonikordajat, mis on sätestatud XI lisas;

(c)  SCR(liability,i) tähistab vastutuskindlustuse riskigrupi i vastutuskindlustuse riski kapitalinõuet.

(a)  f(liability,i) tähistab vastutuskindlustuse riskigrupi i riskitegurit, mis on sätestatud XI lisas;

(b)  P(liability,i) tähistab kindlustusmakseid, mida kindlustus- või edasikindlustusandja teenib järgmisel 12 kuul vastutuskindlustuse riskigrupi i puhul seoses kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega; käesoleval juhul kasutatakse brutokindlustusmakseid, arvamata maha edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid.

(a) vastutuskindlustuse riskigrupi i kahjum on põhjustatud kahjunõuetest ni ning nende nõuete tekitatud kahjumid on kindlustus- või edasikindlustusandja sellise tegevus puhul, mis on seotud vastutuskindlustuse riskigrupiga i, tüüpilised ning võrduvad vastutuskindlustuse riskigrupi i kahjumiga;

(b) kahjunõuete arv ni võrdub väiksema täisarvuga, mis on suurem kui:

i)  f(liability,i) ja P(liability,i) on määratletud lõikes 2;

ii)  Lim(i ,1) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja pakutava kahjuhüvitise ülemmäära vastutuskindlustuse riskigrupi i puhul;

(c) kui kindlustus- või edasikindlustusandja pakub vastutuskindlustuse riskigrupi i puhul piiramata katet, võrdub kahjunõuete arv ni ühega.

(a)  SCRdefault on ulatusliku makseviivituse riski kapitalinõue;

(b)  SCRrecession on krediidituru kriisiriski kapitalinõue.

(a)  P 1, P 2, P 3, P 4 ja P 5 tähistavad hinnanguid brutokindlustusmaksete kohta, mida kindlustus- või edasikindlustusandja peaks teenima järgmisel 12 kuul XII lisas sätestatud kindlustus- ja edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste rühmade 1–5 puhul, ilma et arvataks maha edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid;

(b)  c 1, c 2, c 3, c 4 ja c 5 tähistavad kindlustus- ja edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste rühmade 1–5 riskitegureid, mis on sätestatud XII lisas.

(a) suremusriski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 teise lõigu punktis a;

(b) üleelamisriski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 teise lõigu punktis b;

(c) töövõimetuse-haigestumuse riski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 teise lõigu punktis c;

(d) elukindlustuskulude riski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 teise lõigu punktis d;

(e) ümberhindamise riski alammoodul [direktiivis 2009/138/EÜ „korrigeerimisriski alakomponent”], millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 teise lõigu punktis e;

(f) kindlustuslepingute katkemise riski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 teise lõigu punktis f;

(g) elukindlustuse katastroofiriski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 3 teise lõigu punktis g.

(a) summa hõlmab lõikes 1 sätestatud alammoodulite kõiki võimalikke kombinatsioone (i,j);

(b)  CorrNL(i,j) tähistab alammoodulite i ja j elukindlustuse kindlustusriski korrelatsiooniparameetrit;

(c)  SCRi ja SCRj tähistavad vastavalt riski alammoodulite i ja j kapitalinõudeid.

(a) sama kindlustatud isiku suhtes sõlmitud mitut kindlustuslepingut võib käsitada üheainsa kindlustuslepinguna;

(b) kui tehniliste eraldiste arvutamine põhineb artiklis 35 osutatud kindlustuslepingute rühmadel, võib selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade kasvuga tehniliste eraldiste suurenemine, põhineda ka üksikute kindlustuslepingute asemel kõnealustel kindlustuslepingute rühmadel, tingimusel et saadav tulemus ei ole oluliselt erinev.

(a) sama kindlustatud isiku suhtes sõlmitud mitut kindlustuslepingut võib käsitada üheainsa kindlustuslepinguna;

(b) kui tehniliste eraldiste arvutamine põhineb artiklis 35 osutatud kindlustuslepingute rühmadel, võib selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade langusega tehniliste eraldiste suurenemine, põhineda ka üksikute kindlustuslepingute asemel kõnealustel kindlustuslepingute rühmadel, tingimusel et saadav tulemus ei ole oluliselt erinev.

(a) selliste töövõimetuse-haigestumuse määrade 35 % suurenemine, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks, et kajastada töövõimetuse ja haigestumuse kogemust järgmise 12 kuu jooksul;

(b) selliste töövõimetuse-haigestumuse määrade 25 % suurenemine, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks, et kajastada töövõimetuse ja haigestumuse kogemust järgmisele 12 kuule järgnevatel kõigil kuudel;

(c) selliste töövõimetusest ja haigestumisest taastumise määrade 20 % vähenemine, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks, järgmise 12 kuu jooksul ja kõigil järgnevatel aastatel.

(a) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud kulude 10 % suurenemine;

(b) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud kulude inflatsioonimäära (väljendatakse protsentides) suurenemine 1 protsendipunkti võrra.

(a) kindlustuslepingute katkemise määrade püsiva suurenemise riski kapitalinõue;

(b) kindlustuslepingute katkemise määrade püsiva vähenemise riski kapitalinõue;

(c) kindlustuslepingute massilise katkemise riski kapitalinõue.

(a) kindlustusvõtja kõik juriidilised või lepingulised õigused täielikult või osaliselt kindlustuskaitse lõpetada, üles ütelda, seda vähendada, piirata või see peatada või lasta kindlustuslepingul katkeda;

(b) kindlustusvõtja kõik juriidilised või lepingulised õigused kindlustus- või edasikindlustuskate kehtestada, seda uuendada, suurendada, laiendada või taastada kas osaliselt või täielikult.

(a) edasikindlustuslepinguid omavate kindlustusvõtjate õigused, millele on osutatud lõikes 4;

(b) edasikindlustuslepingute aluseks olevaid kindlustuslepinguid omavate kindlustusvõtjate õigused, millele on osutatud lõikes 4;

(c) kui edasikindlustuslepingud hõlmavad tulevasi kindlustus- või edasikindlustuslepinguid, võimalike kindlustusvõtjate õigus selliseid kindlustus- või edasikindlustuslepinguid mitte sõlmida.

(a) sellistest kindlustuslepingutest 70 % katkestamine, mis kuuluvad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punkti b alapunktides iii ja iv osutatud tegevuste alla ning mille puhul kaasneks katkestamisega riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine ja täidetud on üks järgmistest tingimustest:

i) kindlustusvõtja ei ole füüsiline isik ja pensionifondi soodustatud isikud ei pea kindlustuslepingu katkestamist heaks kiitma;

ii) kindlustusvõtja on füüsiline isik, kes tegutseb lepingu kohaselt soodustatud isikute nimel, välja arvatud siis, kui kõnealuse füüsilise isiku ja soodustatud isikute vahel on perekondlik suhe või leping on sõlmitud eravalduste planeerimise või pärimise eesmärgil ning lepingu kohaselt soodustatud isikute arv ei ole suurem kui 20;

(b) sellistest kindlustuslepingutest 40 % katkestamine, mis ei ole hõlmatud punktiga a ja mille puhul kaasneks katkestamisega riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine;

(c) kui edasikindlustuslepingud hõlmavad tulevasi kindlustus- või edasikindlustuslepinguid, selliste tulevaste kindlustus- või edasikindlustuslepingute arvu 40 % vähenemine, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks.

(a) sama kindlustatud isiku suhtes sõlmitud mitut kindlustuslepingut võib käsitada üheainsa kindlustuslepinguna;

(b) kui tehniliste eraldiste arvutamine põhineb artiklis 35 osutatud kindlustuslepingute rühmadel, võib selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade kasvuga tehniliste eraldiste suurenemine, põhineda üksikute kindlustuslepingute asemel kõnealustel kindlustuslepingute rühmadel, tingimusel et saadav tulemus ei ole oluliselt erinev.

(a) NSLT tervisekindlustuse kindlustusriski alammoodul;

(b) SLT tervisekindlustuse kindlustusriski alammoodul;

(c) tervisekindlustuse katastroofiriski alammoodul.

(a) summa hõlmab kõiki lõikes 1 sätestatud alammoodulite võimalikke kombinatsioone (i,j);

(b)  CorrH(i,j) tähistab alammoodulite i ja j tervisekindlustuse kindlustusriski korrelatsiooniparameetrit;

(c)  SCRi ja SCRj tähistavad vastavalt riski alammoodulite i ja j kapitalinõudeid.

(a) NSLT tervisekindlustuse kindlustusriski alammoodulit tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste suhtes, mida hõlmavad I lisas sätestatud äriliinid 1, 2, 3, 13, 14, 15 ja 25;

(b) SLT tervisekindlustuse kindlustusriski alammoodulit tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste suhtes, mida hõlmavad I lisas sätestatud äriliinid 29, 33 ja 35;

(c) tervisekindlustuse katastroofiriski alammoodulit tervisekindlustuslepingust ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste suhtes.

(a) NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski alammoodul;

(b) NSLT tervisekindlustuslepingute katkemise riski alammoodul.

(a)  SCR(NSLTh,pr) tähistab NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski kapitalinõuet;

(b)  SCR(NSLTh,lapse) tähistab NSLT tervisekindlustuslepingute katkemise riski kapitalinõuet.

(a)  σNSLTh tähistab NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälvet, mis on kindlaks määratud vastavalt artiklile 148;

(b)  VNSLTh tähistab NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut, mis on kindlaks määratud vastavalt artiklile 147.

(a)  V(prem,s) tähistab segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdikut;

(b)  V(res,s) tähistab segmendi s tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut;

(c)  DIVs tähistab segmendi s geograafilise hajutatuse tegurit.

(a)  Ps tähistab selliste kindlustusmaksete hinnangut, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab segmendis s järgmise 12 kuu jooksul;

(b)  P(last,s) tähistab kindlustusmakseid, mida kindlustus- või edasikindlustusandja sai segmendis s viimase 12 kuu jooksul;

(c)  FP(existing,s) tähistab selliste kindlustusmaksete eeldatavat nüüdisväärtust, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab olemasolevate lepingute puhul segmendis s pärast järgmist 12 kuud;

(d)  FP(future,s) tähistab selliste kindlustusmaksete oodatavat nüüdisväärtust, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab segmendis s niisuguste lepingute puhul, mille esmase kajastamise kuupäev saabub järgmise 12 kuu jooksul, v.a esmase kajastamise kuupäevale järgneval 12 kuul teenitavad kindlustusmaksed.

(a) kindlustus- või edasikindlustusandja haldus-, juht- või järelevalveorgan on otsustanud, et tema järgmisel 12 kuul segmendis s teenitavad kindlustusmaksed ei ole suuremad kui Ps ;

(b) kindlustus- või edasikindlustusandja on kehtestanud tõhusad kontrollimehhanismid, et tagada punktis a osutatud teenitavate kindlustusmaksete piirmäärade järgimine;

(c) kindlustus- või edasikindlustusandja on teavitanud oma järelevalveasutust punktis a osutatud otsusest ja selle põhjustest.

(a) kindlustusmaksed seoses kindlusväliste sündmustega või kindlustuslepingust tulenevate rahuldatud nõuetega, mis artikli 41 lõikes 3 osutatud rahavoogudes ei kajastu;

(b) artiklitele 209, 210, 211 ja 213 mittevastavate edasikindlustuslepingute kindlustusmaksed.

(a)  VNSLTh tähistab NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut;

(b) summa hõlmab kõiki XIV lisas sätestatud segmentide võimalikke kombinatsioone (i,j);

(c)  CorrHS(s,t) tähistab XV lisas sätestatud segmendi s ja segmendi t NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski korrelatsioonikordajat;

(d)  σs ja σt tähistavad vastavalt segmendi s ja segmendi t NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälbeid;

(e)  Vs ja Vt tähistavad vastavalt segmendi s ja segmendi t kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikuid, millele on osutatud XIV lisas.

(a)  σ(prem,s) tähistab segmendi s NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälvet, mis on kindlaks määratud vastavalt lõikele 3;

(b)  σ(res,s) tähistab XIV lisas sätestatud segmendi s NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälvet;

(c)  V(prem,s) tähistab segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdikut, millele on osutatud artiklis 147;

(d)  V(res,s) tähistab segmendi s tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut, millele on osutatud artiklis 147;

(a) standardhälbed määratakse kindlaks eraldi iga XIV lisas sätestatud segmendi 1, 2 ja 3 puhul ning eraldi kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski puhul;

(b) kõigi XIV lisas sätestatud segmentide puhul võrdub kindlustusmaksete riski standardhälve järgmistest summadest väiksemaga:

i) XIV lisas sätestatud kõnealuse segmendi NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälve;

ii) järgmistest summadest suurem:

A. kolmandik XIV lisas sätestatud kõnealuse segmendi NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälbest;

B. kindlustusandja kombineeritud suhtarvu esindava standardhälbe hinnang, kusjuures kõnealune suhtarv on järgmiste aastapõhiste summade suhe:

— maksete, sealhulgas seotud kulud, ja tehniliste eraldiste, mis on ette nähtud aasta jooksul tekkinud nõuetele tegevuse puhul, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, sealhulgas TRTSist tulenevad mis tahes muudatused, summa;

— aastas teenitud kindlustusmaksed tegevuse puhul, mille suhtes kohaldatakse TRTSi;

(c) kõigi XIV lisas sätestatud segmentide puhul võrdub tehniliste eraldiste riski standardhälve järgmistest summadest väiksemaga:

i) XIV lisas sätestatud kõnealuse segmendi NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälve;

ii) järgmistest summadest suurem:

A. kolmandik XIV lisas sätestatud kõnealuse segmendi NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälbest;

B. kindlustusandja eraldise ammendumise suhte esindava standardhälbe hinnang, kusjuures kõnealune suhe on järgmiste aastapõhiste summade suhe:

— järgmiste summa: eraldiste parim hinnang aasta lõpus nõuete puhul, mis olid aasta alguses rahuldamata, ning mis tahes nõuded ja kuluhüvitised, mis tehti aasta jooksul nõuete puhul, mis olid aasta alguses rahuldamata; mõlemad summad hõlmavad TRTSist tulenevaid mis tahes muudatusi;

— eraldiste parim hinnang aasta alguses nõuete puhul, mis olid rahuldamata tegevuse puhul, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, sealhulgas TRTSist tulenevad mis tahes muudatused;

(d) standardhälve määratakse kindlaks asjakohaste kohaldatavate aktuaarsete ja statistiliste meetoditel alusel;

(e) standardhälbe kindlaksmääramisel tuginetakse täielikele, täpsetele ja asjakohastele andmetele, mis on otseselt asjakohased tegevuse puhul, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, ja mis kajastavad hajutatuse keskmist määra kindlustusandjate tasemel;

(f) standardhälve määratakse kindlaks praeguse ja usaldusväärse teabe ning realistlike eelduste põhjal;

(g) standardhälbe kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka mis tahes riske, mida ei ole maandatud TRTSiga, eelkõige direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 4 punktis a osutatud riski ja riske, mida ei kajastata tervisekindlustuse katastroofiriski alammoodulis ja mis võivad mõjutada suurt hulka kindlustusandjaid, kelle suhtes kohaldatakse TRTSi samal ajal;

(h) standardhälbe arvutamise metoodika ja standardhälbe arvutus on avalikult kättesaadavad.

(a)  σ(prem,s) tähistab XIV lisas sätestatud segmendi s NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälvet;

(b)  V(prem,s,nHRES) tähistab segmendis s sellise tegevuse NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski mahumõõdikut, mille suhtes ei kohaldata TRTSi;

(c)  σ(prem,s,HRES) tähistab segmendis s tegevuse, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälvet, mis arvutatakse vastavalt lõikele 2;

(d)  V(prem,s,HRES) tähistab segmendis s sellise tegevuse NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski mahumõõdikut, mille suhtes kohaldatakse TRTSi.

(a)  σ(res,s) tähistab XIV lisas sätestatud segmendi s NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälvet;

(b)  V(res,s,nHRES) tähistab segmendis s sellise tegevuse NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut, mille suhtes ei kohaldata TRTSi;

(c)  σ(res,s,HRES) tähistab segmendis s tegevuse, mille suhtes kohaldatakse TRTSi, NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski standardhälvet, mis arvutatakse vastavalt lõikele 2;

(d)  V(res,s,HRES) tähistab segmendis s sellise tegevuse NSLT tervisekindlustuse tehniliste eraldiste riski mahumõõdikut, mille suhtes kohaldatakse TRTSi.

(a) 40 % selliste kindlustuslepingute katkestamine, mille puhul kaasneks katkestamisega ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine;

(b) kui edasikindlustuslepingud katavad tulevikus välja antavaid kindlustus- või edasikindlustuslepinguid, selliste tulevaste kindlustus- või edasikindlustuslepingute arvu vähenemine 40 %, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks.

(a) tervisekindlustuse suremusriski alammoodul;

(b) tervisekindlustuse üleelamisriski alammoodul;

(c) tervisekindlustuse töövõimetuse-haigestumuse riski alammoodul;

(d) tervisekindlustuskulude riski alammoodul;

(e) tervisekindlustuse ümberhindamise riski alammoodul;

(f) SLT tervisekindlustuslepingute katkemise riski alammoodul.

(a) summa tähistab kõiki lõikes 1 sätestatud alammoodulite võimalikke kombinatsioone (i,j);

(b)  CorrSLTH(i,j) tähistab alammoodulite i ja j SLT tervisekindlustuse kindlustusriski korrelatsiooniparameetrit;

(c)  SCRi ja SCRj tähistavad vastavalt riski alammoodulite i ja j kapitalinõudeid.

(a) sama kindlustatud isiku suhtes sõlmitud mitut kindlustuslepingut võib käsitada üheainsa kindlustuslepinguna;

(b) kui tehniliste eraldiste arvutamine põhineb artiklis 35 osutatud kindlustuslepingute rühmadel, võib selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade suurenemisega tehniliste eraldiste suurenemine, põhineda üksikute kindlustuslepingute asemel ka kõnealustel kindlustuslepingute rühmadel, tingimusel et saadav tulemus oluliselt ei erine.

(a) sama kindlustatud isiku suhtes sõlmitud mitut kindlustuslepingut võib käsitada üheainsa kindlustuslepinguna;

(b) kui tehniliste eraldiste arvutamine põhineb artiklis 35 osutatud kindlustuslepingute rühmadel, võib selliste kindlustuslepingute kindlakstegemine, mille puhul kaasneb suremusmäärade vähenemisega tehniliste eraldiste suurenemine, põhineda üksikute kindlustuslepingute asemel ka kõnealustel kindlustuslepingute rühmadel, tingimusel et saadav tulemus oluliselt ei erine.

(a) ravikulu töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõue;

(b) sissetuleku kaotuse töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõue.

(a) ravikulu töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõude arvutamise aluseks olevaid stsenaariume ainult ravikulukindlustus- ja -edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste suhtes, kui aluseks olevat tegevust teostatakse samadel tehnilistel alustel kui elukindlustust;

(b) sissetuleku kaotuse töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõude arvutamise aluseks olevaid stsenaariume ainult sissetuleku kaotuse kindlustus- ja edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste suhtes, kui aluseks olevat tegevust teostatakse samadel tehnilistel alustel kui elukindlustust;

(a) ravikulude hüvitiste suurenemise kapitalinõue;

(b) ravikulude hüvitiste vähenemise kapitalinõue.

(a) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud ravikulude hüvitiste suurenemine 5 %;

(b) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud ravikulude hüvitiste inflatsioonimäära (väljendatakse protsendina) suurenemine 1 protsendipunkti võrra.

(a) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud ravikulude hüvitiste vähenemine 5 %;

(b) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud ravikulude hüvitiste inflatsioonimäära (väljendatakse protsendina) vähenemine 1 protsendipunkti võrra.

(a) selliste töövõimetuse ja haigestumuse määrade suurenemine 35 %, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks, et kajastada töövõimetust ja haigestumust järgmise 12 kuu jooksul;

(b) selliste töövõimetuse ja haigestumuse määrade suurenemine 25 %, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks, et kajastada töövõimetust ja haigestumust järgmisele 12 kuule järgnevatel aastatel;

(c) kui tehniliste eraldiste arvutamiseks kasutatud töövõimetuse ja haigestumuse taastumise määrad on alla 50 %, kõnealuste määrade vähenemine 20 %;

(d) kui tehniliste eraldiste arvutamiseks kasutatud töövõimetuse ja haigestumuse püsivuse määrad on 50 % või alla selle, kõnealuste määrade suurenemine 20 %.

(a) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud kulude suurenemine 10 %;

(b) tehniliste eraldiste arvutamisel arvesse võetud kulude inflatsioonimäära (väljendatakse protsendina) suurenemine 1 protsendipunkti võrra.

(a) SLT tervisekindlustuslepingute katkemise määrade püsiva suurenemise riski kapitalinõue;

(b) SLT tervisekindlustuslepingute katkemise määrade püsiva vähenemise riski kapitalinõue;

(c) SLT tervisekindlustuslepingute massilise katkemise riski kapitalinõue.

(a) kindlustusvõtja kõik juriidilised või lepingulised õigused täielikult või osaliselt kindlustus- või edasikindlustuskate lõpetada, üles ütelda, seda vähendada, piirata või see peatada või lasta kindlustuslepingul katkeda;

(b) kindlustusvõtja kõik juriidilised või lepingulised õigused täielikult või osaliselt kindlustus- või edasikindlustuskate kehtestada, seda uuendada, suurendada, laiendada või taastada.

(a) edasikindlustuslepinguid omavate kindlustusvõtjate õigused, millele on osutatud lõikes 4;

(b) edasikindlustuslepingute aluseks olevaid kindlustuslepinguid omavate kindlustusvõtjate õigused, mis on sätestatud lõikes 4;

(c) kui edasikindlustuslepingud hõlmavad tulevasi kindlustus- või edasikindlustuslepinguid, võimalike kindlustusvõtjate õigus selliseid kindlustus- või edasikindlustuslepinguid mitte sõlmida.

(a) 40 % selliste kindlustuslepingute katkestamine, mille puhul tuleneks katkestamisest ilma riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine;

(b) kui edasikindlustusleping katab tulevikus välja antavaid kindlustus- või edasikindlustuslepinguid, selliste tulevaste kindlustus- või edasikindlustuslepingute arvu vähenemine 40 %, mida kasutatakse tehniliste eraldiste arvutamiseks.

(a)  SCRma tähistab suurõnnetuste riski alammooduli kapitalinõuet;

(b)  SCRac tähistab õnnetusjuhtumi kontsentratsiooniriski alammooduli kapitalinõuet;

(c)  SCRp tähistab pandeemiariski alammooduli kapitalinõuet.

(a) suurõnnetuste riski alammoodulit muude tervisekindlustuslepingutest ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste suhtes kui tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuslepingutest ning tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevad kohustused;

(b) õnnetusjuhtumi kontsentratsiooniriski alammoodulit tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuslepingutest ning tööõnnetuse ja kutsehaiguse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste ning rühma sissetuleku kaotuse kindlustuslepingust ja kindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste suhtes;

(c) pandeemiariski alammoodulit muude tervisekindlustuslepingutest ja tervisekindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste suhtes kui tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuslepingutest ning tööõnnetuse ja kutsehaiguse edasikindlustuslepingutest tulenevad kohustused.

(a) summa hõlmab kõiki XVI lisas sätestatud riike;

(b)  SCR(ma,s) tähistab riigi s suurõnnetuste riski kapitalinõuet.

(a)  rs tähistab selliste isikute määra, keda mõjutab suurõnnetus riigis s, nagu on sätestatud XVI lisas;

(b) summa hõlmab XVI lisas sätestatud juhtumiliike e;

(c)  xe tähistab selliste isikute määra, kes õnnetusjuhtumi korral saavad XVI lisas sätestatud juhtumiliigi e hüvitisi;

(d)  E(e,s) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandjate poolt juhtumiliigi e korral riigis s makstavate hüvitiste koguväärtust.

(a) summa hõlmab kõiki kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud isikuid i, kes on kindlustatud juhtumiliigi e vastu ja kes on riigi s elanikud;

(b)  SI(e,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja poolt kindlustatud isikule i juhtumiliigi e korral makstavate hüvitiste väärtust.

(a) summa hõlmab kõiki riike c;

(b)  SCR(ac,c) tähistab riigi c õnnetusjuhtumi kontsentratsiooniriski kapitalinõuet.

(a)  Cc tähistab kindlustus- ja edasikindlustusandjate suurimat õnnetusjuhtumi riski kontsentratsiooni riigis c;

(b) summa hõlmab XVI lisas sätestatud juhtumiliike e;

(c)  xe tähistab selliste isikute määra, kes õnnetusjuhtumi korral saavad XVI lisas sätestatud juhtumiliigi e hüvitisi;

(d)  CE(e,c) tähistab kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolt suurima õnnetusjuhtumi riski kontsentratsiooni puhul riigis c juhtumiliigi e puhul makstavate hüvitiste keskmist väärtust.

(a) kindlustus- või edasikindlustusandjal on iga isiku suhtes tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuslepingutest tulenev kohustus või rühma sissetuleku kaotuse kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenev kohustus;

(b) iga isiku suhtes olevad kohustused katavad vähemalt ühte XVI lisas sätestatud sündmust;

(c) isikud töötavad riigis c asuvas samas hoones.

(a)  Ne tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud selliste isikute arvu, kes on kindlustatud juhtumiliigi e vastu ja kes kuuluvad kindlustus- või edasikindlustusandja suurima õnnetusjuhtumi riski kontsentratsiooni alla riigis c;

(b) summa hõlmab kõiki punktis a osutatud kindlustatud isikuid;

(c)  SI(e,i) tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja poolt kindlustatud isikule i juhtumiliigi e korral makstavate hüvitiste väärtust.

(a)  E tähistab kindlustus- ja edasikindlustusandjate sissetuleku kaotuse pandeemiariskipositsiooni;

(b) summa hõlmab kõiki riike c;

(c)  Nc tähistab kindlustus- ja edasikindlustusandjate kindlustatud isikute arvu, kes vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

i) kindlustatud isikud on riigi c elanikud;

ii) kindlustatud isikud on kaetud muude selliste ravikulukindlustus- või -edasikindlustuslepingust tulenevate kohustustega kui tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevad kohustused, mis katavad nakkushaigusest tulenevad ravikulud;

(d)  Mc tähistab oodatavat keskmist summat, mida kindlustus- ja edasikindlustusandja maksavad kindlustatud isiku kohta riigis c pandeemia korral.

(a) summa hõlmab kõiki kindlustatud isikuid i, kes on kaetud muude sissetuleku kaotuse kindlustus- või -edasikindlustuslepingust tulenevate kohustustega kui tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevad kohustused;

(b)  Ei tähistab kindlustus- või edasikindlustusandja poolt kindlustatud isikule i nakkushaigusest tuleneva alalise töövõimetuse korral makstavate hüvitiste väärtust. Hüvitiste väärtus on kindlustussumma, või kui kindlustuslepinguga nähakse ette korduv hüvitiste väljamakse, hüvitiste väljamaksete parim hinnang eeldusel, et kindlustatud isik on alaliselt töövõimetu ega taastu.

(a) summa hõlmab XVI lisas sätestatud tervishoiuteenuste kasutamine liike h;

(b)  Hh tähistab kliiniliste sümptomitega selliste kindlustatud isikute määra, kes kasutavad XVI lisas sätestatud tervishoiuteenust h;

(c)  CH(h,c) tähistab selliste summade parimat hinnangut, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad maksavad kindlustatud isikule riigis c seoses ravikulukindlustus- ja -edasikindlustuslepingust tulenevate kohustustega, mis ei ole tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuslepingutest ja kindlustuse edasikindlustuslepingutest tulenevad kohustused, tervishoiuteenuse h kasutamise puhul pandeemia korral.

(a) intressiriski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis a;

(b) aktsiariski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis b;

(c) kinnisvarariski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis c;

(d) hinnavaheriski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis d;

(e) valuutariski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis e;

(f) turu kontsentratsiooniriski alammoodul, millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis f.

(a) summa hõlmab kõiki tururiski mooduli alammoodulite võimalikke kombinatsioone i,j;

(b) Corr(i,j) tähistab alammoodulite i ja j tururiski korrelatsiooniparameetrit;

(c) SCRi ja SCRj tähistavad vastavalt alammoodulite i ja j kapitalinõudeid.

a) taristuvaradega loodavad rahavood võimaldavad kõikide rahaliste kohustuste täitmist pideva stressi all, mis on projektiga kaasneva riski seisukohast oluline;

b) taristuüksuse loodavad rahavood võlausaldajale ja omakapitaliinvestoritele on prognoositavad;

c) taristuvarasid ja taristuüksust reguleeritakse õigusliku või lepingulise raamistikuga, mis tagab võlausaldajale ja omakapitaliinvestoritele kõrgetasemelise kaitse, sealhulgas järgmise:

a) lepinguline raamistik sisaldab sätteid, mis kaitsevad tõhusalt võlausaldajaid ja omakapitaliinvestoreid kahjude eest, mis tulenevad sellest, kui projekti lõpetab lepinguosaline, kes nõustub ostma taristuprojektiga pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

i) taristuprojekti üksuse tulusid rahastatakse suure hulga kasutajate maksetega või

ii) tulu suhtes kohaldatakse tulumäära sätteid;

b) taristuüksusel on piisav reservfond või rahastamiskord, et katta projekti ettenägematuid kulusid ja käibekapitali nõudeid.

i) võlausaldajatel on kohaldatava õigusega lubatud ulatuses selline tagatis või vastav nõudeõigus kõigi varade ja lepingute suhtes, mis on projekti elluviimiseks hädavajalikud;

ii) tegevusest tulenevate netorahavoogude kasutamine pärast projektiga seotud kohustuslikke makseid muul eesmärgil kui võlakohustuste haldamiseks on piiratud;

iii) piirangud sellisele tegevusele, mis võiks kahjustada võlausaldajaid, sealhulgas asjaolu, et uusi võlaväärtpabereid ei emiteerita ilma olemasolevate võlausaldajate nõusolekuta ja nendega kokkulepitud vormis, välja arvatud juhul, kui selliste uute võlaväärtpaberite emiteerimine on olemasolevate võlaväärtpaberite tingimustes lubatud.

i) osade või aktsiate pantimine;

ii) ülevõtmisõigus;

iii) pangakontodelt kinnipidamise õigus;

iv) kontroll rahavoogude üle;

v) lepingute määramise kord;

d) kui investeeringud on võlakirjades või laenudes, saab kindlustus- või edasikindlustusandja järelevalvele tõendada, et ta suudab investeeringut hoida lõpptähtajani;

e) kui investeeringud on võlakirjades või laenudes, mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav, on investeerimisvahend ja muud samasse nõudeõiguse järku kuuluvad instrumendid kõrgema nõudeõiguse järguga kui kõik teised nõuded, välja arvatud kohustuslikud nõuded ning likviidsuse pakkujate, usaldusisikute ja tuletistehingu vastaspoolte nõuded;

f) kui investeeringud on aktsiates, võlakirjades või laenudes, mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav, peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:

i) taristuvarad ja taristuüksus asuvad EMPs või OECDs;

ii) kui taristuüksus on ehitusetapis, peab omakapitaliinvestor täitma järgmisi kriteeriume, või kui tegemist on rohkem kui ühe omakapitaliinvestoriga, peab omakapitaliinvestorite grupp tervikuna täitma järgmisi kriteeriume:

— omakapitaliinvestorid on varem edukalt taristuprojekte kontrollinud ja neil on asjakohased eksperditeadmised;

— omakapitaliinvestoritel on madal makseviivituse risk või nende makseviivituse tõttu taristuüksusele tekkida võiva olulise kahju saamise risk on väike;

— omakapitaliinvestoritel on ajend investorite huvide kaitsmiseks;

iii) ehitusriski korral on olemas kaitsemeetmed, et tagada projekti lõpuleviimine vastavalt kokkulepitud spetsifikatsioonile, eelarvele ja tähtajale;

iv) kui tegevusriskid on olulised, on need asjakohaselt hallatud;

v) taristuüksus kasutab testitud tehnoloogiat ja disaini;

vi) taristuüksuse kapitalistruktuur võimaldab tal oma võlgu teenindada;

vii) taristuüksuse refinantseerimisrisk on väike;

viii) taristuüksus kasutab tuletisinstrumente üksnes riski maandamiseks.

a) täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest:

i) tulu põhineb kasutusvalmidusel;

ii) tulu reguleeritakse vastavalt tulumäärale;

iii) tulu reguleeritakse vastavalt võta-või-maksa lepingule;

iv) tootluse tase või kasutus ja hind vastavad sõltumatult ühele järgmistest kriteeriumidest:

— see on reguleeritud;

— see on lepingus kindlaks määratud;

— see on väikese nõudluse tõttu piisavalt prognoositav;

b) kui taristuprojekti üksuse tulusid ei rahasta suure hulga kasutajate maksetega, on lepinguosaline, kes nõustub ostma taristuprojekti üksuse pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid, üks järgmistest üksustest:

i) käesoleva määruse artikli 180 lõikes 2 loetletud üksus;

ii) piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, mis on loetletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 109a lõike 2 punkti a kohaselt vastu võetud määruses;

iii) üksus, millele krediidikvaliteeti hindav asutus on krediidikvaliteedi astmeks määranud vähemalt 3;

iv) üksus, mis on asendatav ilma, et märkimisväärselt muutuks tulude tase ja ajastus.

1) taristuüksus saab põhitulu EMPs või OECDs asuvate taristuvarade omamisest, rahastamisest, arendamisest või käitamisest;

2) taristuvaradega loodavad rahavood vastavad mõnele artikli 164a lõike 2 punktis a nimetatud kriteeriumile;

3) kui taristuüksuse tulusid ei rahastata suure hulga kasutajate maksetega, on lepinguosaline, kes nõustub ostma taristuüksuse pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid, üks artikli 164a lõike 2 punktis b nimetatud üksustest;

4) tulubaas on tegevuse, asukoha või maksjate seisukohast mitmekesine, välja arvatud juhul, kui tulule kohaldatakse tulumäära sätteid kooskõlas artikli 164a lõike 1 punkti c alapunkti a alapunktiga ii või võta-või-maksa lepingu korral või kui tulu põhineb kasutusvalmidusel;

5) kui investeeringud on võlakirjades või laenudes, saab kindlustus- või edasikindlustusandja järelevalvele tõendada, et ta suudab investeeringut hoida lõpptähtajani;

6) kui taristuüksuse kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav;

a) asjaomaste finantssuhtarvude analüüsil põhinevate konservatiivsete eelduste kohaselt võimaldab taristuettevõtte kapitalistruktuur tal oma kõiki võlgu teenindada;

b) taristuüksus on tegutsenud vähemalt kolm aastat või omandatud üksuse korral on see olnud tegev vähemalt kolm aastat;

7) kui taristuüksuse kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, on selles krediidikvaliteedi hinnangu järgi krediidikvaliteedi aste 0–3.

(a) käesoleva määruse artikli 166 kohase intressimäärade intressikõveral suurenemise riski kapitalinõuete summa kõigi valuutade lõikes;

(b) käesoleva määruse artikli 167 kohase intressimäärade intressikõveral vähenemise riski kapitalinõuete summa kõigi valuutade lõikes.

a)  SCRequ1 tähistab 1. liiki omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet;

b)  SCRequ2 tähistab 2. liiki omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet;

c)  SCRquinf tähistab kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet.

d)  SCRquinfc tähistab kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet.

(a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 346/2013 ( 9 ) artikli 3 punktis b osutatud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondina tegutsevate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid või kvalifitseeruvad taristuettevõtte omakapitaliinstrumendid), kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes, või kõnealuste fondide osakud või aktsiad, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes;

(b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 345/2013 ( 10 ) artikli 3 punktis b osutatud kvalifitseeruvate riskikapitalifondidena tegutsevate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid või kvalifitseeruvad taristuettevõtte omakapitaliinstrumendid, kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes, või kõnealuste fondide osakud või aktsiad, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes;

(c) seoses kinniste ja finantsvõimenduseta alternatiivsete investeerimisfondidega, mis on asutatud liidus, või kui need ei ole asutatud liidus, mida turustatakse liidus vastavalt direktiivi 2011/61/EL artiklitele 35 või 40:

i) selliste fondide hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid või kvalifitseeruvad taristuettevõtte omakapitaliinstrumendid), kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi alternatiivse investeerimisfondi riskipositsioonide suhtes;

ii) selliste fondide osakud või aktsiad, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada kõigi alternatiivse investeerimisfondi riskipositsioonide suhtes;

(d) määruse (EL) 2015/760 kohaselt Euroopa pikaajaliste investeerimisfondidena tegutsevate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid või kvalifitseeruvad taristuettevõtte omakapitaliinstrumendid), kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes, või kõnealuste fondide osakud või aktsiad, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes.

(a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste 1. liiki omakapitaliinvesteeringute väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja artikli 212 lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;

(b) kohene vähenemine, mis võrdub 39 % ja käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilise kohanduse summaga muude 1. liiki omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktis a osutatud omakapitaliinstrumendid.

(a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste 2. liiki omakapitaliinvesteeringute väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja artikli 212 lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;

(b) kohene vähenemine, mis võrdub 49 % ja artiklis 172 osutatud sümmeetrilise kohanduse summaga muude 2. liiki omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktis a osutatud omakapitaliinstrumendid.

a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja artikli 212 lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;

b) kohene vähenemine, mis võrdub 30 % ja 77 % summaga käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilisest kohandusest muude kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktis a osutatud omakapitaliinstrumendid.

a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide investeeringute väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja artikli 212 lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;

b) kohene vähenemine, mis võrdub 36 % ja 92 % summaga käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilisest kohandusest muude kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktis a osutatud omakapitaliinstrumendid.

(a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste 1. liiki omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 lõike 1 punktis i osutatud tegevusele;

(b) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste 1. liiki omakapitaliinvesteeringute väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja artikli 212 lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;

(c) kohene vähenemine, mis võrdub 39 % ja käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilise kohanduse summaga muude 1. liiki omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktides a või b osutatud omakapitaliinstrumendid.

(a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste 2. liiki omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 lõike 1 punktis i osutatud tegevusele;

(b) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste 2. liiki omakapitaliinvesteeringute väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;

(c) kohene vähenemine, mis võrdub 49 % ja käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilise kohanduse summaga muude 2. liiki omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktides a või b osutatud omakapitaliinstrumendid.

a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 lõike 1 punktis i osutatud tegevusele;

b) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;

c) kohene vähenemine, mis võrdub 30 % ja 77 % summaga käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilisest kohandusest muude kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktides a või b osutatud omakapitaliinstrumendid.

a) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud tegevusele;

b) kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide investeeringute väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;

c) kohene vähenemine, mis võrdub 36 % ja 92 % summaga käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilisest kohandusest muude kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktides a või b osutatud omakapitaliinstrumendid.

(a) tulenevalt nii investeeringu laadist kui ka osalust omava kindlustus- või edasikindlustusandja mõjust seotud ettevõtjas on omakapitaliinvesteeringu väärtus järgmise 12 kuu jooksul tõenäoliselt oluliselt vähem volatiilne kui muude omakapitaliinstrumentide väärtus sama ajavahemiku jooksul;

(b) investeering on strateegilist laadi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas:

i) selge otsustava strateegia olemasolu jätkata osaluse omamist pikema aja jooksul;

ii) punktis a osutatud strateegia kooskõla kindlustus- või edasikindlustusandja tegevust suunavate või piiravate peamiste põhimõtetega;

iii) osalust omava kindlustus- või edasikindlustusandja suutlikkus jätkata osaluse omamist seotud ettevõtjas;

iv) püsiva seose olemasolu;

v) kui osalust omav kindlustus- või edasikindlustusandja kuulub konsolideerimisgruppi, sellise strateegia kooskõla konsolideerimisgrupi tegevust suunavate või piiravate peamiste põhimõtetega.

(a) aktsiaindeks mõõdab sellise hajutatud aktsiaportfelli turuhinda, mis kajastab selliste omakapitaliinstrumentide laadi, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad tavapäraselt hoiavad;

(b) aktsiaindeksi tase on avalikult kättesaadav;

(c) aktsiaindeksi taseme avaldamise sagedus on piisav, et määrata kindlaks indeksi praegune tase ja selle keskmine väärtus viimase 36 kuu jooksul.

(a)  CI tähistab aktsiaindeksi praegust taset;

(b)  AI tähistab aktsiaindeksi päevaste tasemete kaalutud keskmist viimase 36 kuu jooksul.

(a)  SCRbonds tähistab võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet;

(b)  SCRsecuritisation tähistab väärtpaberistamise positsioonide hinnavaheriski kapitalinõuet;

(c)  SCRcd tähistab krediidituletisinstrumentide hinnavaheriski kapitalinõuet.

(a) kui tagatise riskiga korrigeeritud väärtus on suurem kui võlakirja või laenu i väärtus või võrdne sellega, võrdub stressi poolega riskitegurist, mis oleks kindlaks määratud vastavalt lõikele 4;

(b) kui tagatise riskiga korrigeeritud väärtus on väiksem kui võlakirja või laenu i väärtus ja kui lõike 4 kohaselt kindlaks määratud riskitegurist tuleneks võlakirja või laenu i väärtus, mis on tagatise riskiga korrigeeritud väärtusest väiksem, võrdub stressi järgmiste keskmisega:

i) lõike 4 kohaselt kindlaks määratud riskitegur;

ii) võlakirja või laenu i väärtuse ja tagatise riskiga korrigeeritud väärtuse vahe jagatud võlakirja või laenu i väärtusega;

(c) kui tagatise riskiga korrigeeritud väärtus on väiksem kui võlakirja või laenu i väärtus ja kui lõike 4 kohaselt kindlaks määratud riskitegurist tuleneks võlakirja või laenu i väärtus, mis on tagatise riskiga korrigeeritud väärtusest suurem või võrdne sellega, määratakse stressi kindlaks vastavalt lõikele 4.