14.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/1


NÕUKOGU OTSUS,

16. september 2010,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

(2011/265/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artikli 167 lõiget 3 ja artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu volitas 23. aprillil 2007 komisjoni pidama Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel Korea Vabariigiga (edaspidi „Korea”) läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle.

(2)

Kõnealused läbirääkimised on lõpule viidud ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vaheline vabakaubandusleping (edaspidi „leping”) parafeeriti 15. oktoobril 2009.

(3)

Lepingu artikli 15.10 lõikega 5 on ette nähtud lepingu ajutine kohaldamine.

(4)

Leping tuleks liidu nimel allkirjastada ja seda tuleks kohaldada ajutiselt kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(5)

Leping ei mõjuta liikmesriikide investorite õigust kasutada ära soodsamat kohtlemist, mis on ette nähtud mis tahes investeeringuid käsitlevas lepingus, mille osalisteks on liikmesriik ja Korea.

(6)

Vastavalt aluslepingu artikli 218 lõikele 7 võib nõukogu volitada komisjoni kiitma heaks lepingu teatavaid piiratud muudatusi. Komisjoni tuleks volitada lõpetama kultuurikoostöö protokolli artiklis 5 sätestatud ühistoodangu edendamise kavade kohaldamine, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab neid kavasid edasi kohaldada ja nõukogu kiidab selle heaks erimenetlusega, mille kasutamise tingib nii kõnealuse lepingus käsitletud küsimuse eriline tundlikkus kui ka asjaolu, et lepingu sõlmivad liit ja selle liikmesriigid. Lisaks tuleks komisjoni volitada heaks kiitma geograafiliste tähiste töörühma poolt lepingu artikli 10.25 kohaselt vastu võetavad muudatused.

(7)

On asjakohane kehtestada lepinguga ettenähtud geograafiliste tähiste kaitse menetlused.

(8)

Liit peaks algatama menetlused, mis on seotud tollimaksude tagastamise piirangute, kaitsemeetmete ja vaidluste lahendamisega, kui asjaomastes sätetes kehtestatud tingimused on täidetud. Lepingu päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli artiklis 14 („Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamine”) sätestatud liidu õigusi tuleks kasutada vastavalt asjaomastele sätetele, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega rakendatakse ELi-Korea vabakaubanduslepingu kahepoolset kaitseklauslit.

(9)

Käesolevas otsuses ettenähtud ajutine kohaldamine ei piira aluslepingute kohast pädevuste jaotust liidu ja selle liikmesriikide vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu allakirjastamine kiidetakse liidu nimel heaks, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel lepingule alla kirjutama, eeldusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

1.   Liit kohaldab lepingut ajutiselt, nagu on ette nähtud lepingu artikli 15.10 lõikes 5, kuni lepingu sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni. Ajutiselt ei kohaldata järgmisi sätteid:

artiklid 10.54–10.61 (kriminaalvastutus intellektuaalomandi rikkumise korral);

kultuurikoostöö protokolli artikli 4 lõige 3, artikli 5 lõige 2, artikli 6 lõiked 1, 2, 4 ja 5 ning artiklid 8, 9 ja 10.

2.   Et määrata kindlaks ajutise kohaldamise alguskuupäev, otsustab nõukogu, millisel kuupäeval saadetakse Koreale lepingu artikli 15.10 lõikes 5 osutatud teade. Kõnealuses teates osutatakse sätetele, mida ei saa ajutiselt kohaldada.

Nõukogu viib ajutise kohaldamise alguskuupäeva kooskõlla kuupäevaga, millal jõustub kavandatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega rakendatakse ELi-Korea vabakaubanduslepingu kahepoolset kaitseklauslit.

3.   Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

1.   Komisjon teatab Koreale liidu kavatsusest mitte pikendada kultuurikoostöö protokolli artiklis 5 sätestatud ühistoodangu edendamise kavade kohaldamisperioodi nimetatud protokolli artikli 5 lõikega 8 ettenähtud korras, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab komisjoni ettepanekul neli kuud enne kohaldamisperioodi lõppu nende kavade kohaldamist jätkata. Kui nõukogu otsustab kavade kohaldamist jätkata, muutub käesolev säte uuesti kohaldatavaks pikendatud kohaldamisperioodi lõpus. Kohaldamisperioodi pikendamise üle otsustab nõukogu ühehäälselt.

2.   Lepingu artikli 10.25 kohaldamisel kiidab komisjon liidu nimel heaks geograafiliste tähiste töörühma otsustega lepingusse tehtud muudatused. Kui huvitatud isikud ei jõua kokkuleppele teatava geograafilise tähise kohta esitatud vastuväidete tõttu, võtab komisjon vastu seisukoha nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) (1) artikli 15 lõikes 2 kehtestatud korras. Tähtajaks nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (2) artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

Artikkel 5

1.   Lepingu kümnenda peatüki C alajao „Geograafilised tähised” kohaselt kaitstud nime võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või kangeid alkohoolseid jooke.

2.   Liikmesriigid ja liidu institutsioonid tagavad lepingu artiklitega 10.18–10.23 ettenähtud kaitse, sealhulgas ka huvitatud isiku taotluse korral.

Artikkel 6

Liidu seisukoha kultuurikoostöö komitees õiguslike tagajärgedega otsuste suhtes määrab kindlaks nõukogu, toimides vastavalt aluslepingule. Liidu esindajatena kuuluvad kultuurikoostöö komiteesse nii komisjoni kui ka liikmesriikide kõrgemad ametnikud, kellel on erialateadmised ja kogemused kultuuriküsimuste ja -tavade alal ning kes esitavad komitees liidu seisukoha kooskõlas aluslepinguga.

Artikkel 7

Lepingu päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli IIa lisas sätestatud eeskirjade kohaldamiseks vajalike rakenduseeskirjade vastuvõtmisel kohaldatakse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artiklit 247a.

Artikkel 8

Lepingut ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 16. september 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. VANACKERE


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(3)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.


Komisjoni avaldused

1.   Avaldus päritolureeglite kohta

Komisjon kinnitab päritolu käsitlevas protokollis toodud teatud tekstiilitoodete ja surimi suhtes kehtestatud erandite erakorralisust. Komisjon kinnitab samuti, et ta järgib ELi standardseid sooduspäritolureegleid, mis on teiste vabakaubanduslepingute üle peetavate läbirääkimiste aluseks, ning peab oluliseks, et sooduskohtlemise rakendamiseks nõutakse päritolueeskirjades jätkuvalt asjakohast piisavat käitlemist ja töötlemist toodete päritoluriigis.

Komisjon kavatseb käimasolevatel ja tulevastel vabakaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel toetada tollimaksude tagastamise keelamist. Selle põhimõtte mis tahes muutmisele konkreetses vabakaubanduslepingus peab eelnema liikmesriikidega peetav arutelu.

2.   Avaldus piirihindade kohta

Komisjon kinnitab vabakaubanduslepingu nende sätete erakorralisust, millega kaotatakse piirihinnad teatud puu- ja köögiviljade puhul; need lepiti Koreaga kokku nimetatud läbirääkimiste erakordsete asjaolude tõttu ning ei loo pretsedenti muude kahepoolsete või mitmepoolsete läbirääkimiste suhtes.

3.   Avaldus kultuurikoostöö protokolli kohta

Komisjon tuletab meelde oma kindlat pühendumust 2005. aasta Unesco kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni põhimõtetele ja sätetele. Koreaga kokku lepitud vabakaubanduslepingule lisatud kultuurikoostöö protokolli, mille audiovisuaalset ühistoodangut käsitlevaid sätteid kohaldatakse esialgu kolme aasta jooksul, rakendatakse otseselt nimetatud konventsiooni egiidi all ning see ei muuda Euroopa Liidu poliitikat, mille kohaselt kaubandusläbirääkimised audiovisuaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas ei tohi ohustada liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

Protokoll koostati ja seda arutati, võttes arvesse Korea kultuuripoliitika eripära, eriti seoses audiovisuaalsektori toetamisega. Seega ei loo see pretsedenti teiste partneritega tulevikus peetavate läbirääkimiste suhtes.

Komisjon kinnitab oma pühendumust Unesco konventsiooni ratifitseerimise ja rakendamise edendamisele ning Euroopa Liidu üldise strateegia väljatöötamisele ELi-välise kultuuripoliitika valdkonnas vastavalt nõukogu 20. novembri 2008. aasta järeldustele.

4.   Avaldus väliskaubanduslepingu rakendamise kohta

Komisjon on võtnud kohustuse algatada menetlused, mis on seotud tollimaksude tagastamise piirangute, kaitsemeetmete ja vaidluste lahendamisega, kui asjaomastes sätetes kehtestatud tingimused on täidetud.

Tagamaks põhjalikku järelevalvet Korea kohustuste ning komisjoni ja sidusrühmade vahelise koostöö üle vabakaubanduslepingu rakendamisel, astutakse järgmised sammud:

Komisjon jagab korrapäraselt ELi ettevõtete, liikmesriikide ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoniga (INTA) statistikat Korea impordi kohta tundlikes valdkondades ja sellist impordi ja ekspordi statistikat, mis on vajalik kaitseklausli ja tollimaksude tagastamise eriklausli rakendamiseks. Autosid, tarbeelektroonikat ja tekstiili käsitlevat statistikat jagatakse kaks korda kuus alates käesoleva lepingu ajutise kohaldamise kuupäevast.

Vabakaubanduslepinguga seotud kohtumiste ettevalmistamiseks vajalike panuste esitamise lihtsustamiseks edastab komisjon aasta alguses sidusrühmadele, liikmesriikidele ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonile vabakaubanduslepinguga seotud kohtumiste esialgse päevakorra.

Komisjon kaalub hoolikalt kogu põhjendatud teavet, mida ELi ettevõtted on esitanud turulepääsemise takistuste kohta. Komisjon arutab ettevõtetega nimetatud teavet ning annab ettevõtetele korrapäraselt teavet turulepääsu kohta esitatud kaebuste järelmeetmete kohta. Sel eesmärgil kasutatakse erinevaid, turulepääsu strateegia raames juba loodud foorumeid nii Brüsselis kui Seoulis.

Kaubandust ja säästvat arengut käsitleva peatüki nõuetekohase rakendamise tagamiseks moodustatakse riiklik nõuanderühm. Nõuanderühmas on võrdselt esindatud ettevõtted, ametiühingud ja valitsusvälised organisatsioonid. Piisavalt on esindatud ka majandus- ja sotsiaalkomitee. Nõuanderühma toimimise kord lepitakse kokku asjaomaste sidusrühmadega.

5.   Avaldus halduskoostööd käsitlevate erisätete kohta

Komisjon kinnitab, et artikli 2.17 „Halduskoostööd käsitlevad erisätted” kompromisstekst on erakorraline ja ei loo pretsedenti muude kahepoolsete või mitmepoolsete läbirääkimiste suhtes.

Komisjon kavatseb käimasolevatel ja tulevikus peetavatel läbirääkimistel vabakaubanduslepingute üle toetada pettustevastaseid sätteid, mille eesmärk on tugevdada tariifsete soodustuste nõuetekohast kohaldamist partnerriigi poolt, kehtestades tariifsete soodustuste peatamise võimaluse koostöö puudumise ja/või pettuste/eeskirjade eiramise korral.


Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vaheline

VABAKAUBANDUSLEPING

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „Euroopa Liidu liikmesriigid”,

ja

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ning

KOREA VABARIIK, edaspidi „Korea”,

teiselt poolt:

TUNNUSTADES oma pikaajalist ja kindlat partnerlust, mis tugineb raamlepingus esitatud ühistele põhimõtetele ja väärtustele;

SOOVIDES veelgi tugevdada oma tihedaid majandussuhteid osana kõikidest nendevahelistest suhetest ja viisil, mis on kooskõlas kõikide nendevaheliste suhetega, ning olles veendunud, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused kaubanduse ja investeeringute arendamiseks lepinguosaliste vahel;

OLLES VEENDUNUD selles, et käesoleva lepinguga luuakse laiendatud ja turvaline kaupade ja teenuste turg ning stabiilne ja prognoositav investeerimiskeskkond, suurendades seeläbi oma ettevõtete konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel;

KINNITADES veel kord oma tahet järgida 26. juunil 1945 San Franciscos alla kirjutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948 vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni;

KINNITADES veel kord oma tahet edendada säästvat arengut ning olles veendunud, et rahvusvaheline kaubandus toetab säästva arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet, sealhulgas majandusarengut, vaesuse vähendamist, täielikku ja tootlikku tööhõivet, inimväärse töö tagamist kõigi jaoks ning keskkonna- ja loodusvarade kaitset ja säilitamist;

TUNNUSTADES lepinguosaliste õigust võtta asjakohasel kaitsetasemel meetmeid, mis on vajalikud õiguspäraste avaliku korra eesmärkide saavutamiseks, tingimusel et sellised meetmed ei kujuta endast põhjendamatu diskrimineerimise vahendit ega rahvusvahelise kaubanduse varjatud viisil piiramist, kooskõlas käesolevas lepingus kajastatuga;

OLLES OTSUSTANUD edendada läbipaistvust kõigi huvitatud isikute, sealhulgas erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suhtes;

SOOVIDES tõsta elatustaset, edendada majanduskasvu ja stabiilsust, luua uusi töövõimalusi ning parandada üldist heaolu, liberaliseerides ja laiendades vastastikust kaubandust ning investeerimist;

PÜÜDES kehtestada selged ja vastastikku kasulikud kaubandus- ja investeerimiseeskirjad ning vähendada kaubandus- ja investeerimistõkkeid või need kaotada;

OLLES OTSUSTANUD aidata käesoleva lepinguga kaubandustõkkeid kaotades kaasa maailmakaubanduse harmoonilisele arengule ja laienemisele ning vältida oma territooriumide vahel uute kaubandus- ja investeerimistõkete loomist, mis võivad vähendada käesolevast lepingust tulenevat kasu;

SOOVIDES toetada töö- ja keskkonnaalaste õigusaktide ning poliitikate väljatöötamist ja jõustamist, edendada töötajate põhiõigusi ja säästvat arengut ning rakendada käesolevat lepingut viisil, mis on kooskõlas nimetatud eesmärkidega, ja

TUGINEDES oma vastavatele õigustele ja kohustustele, mis tulenevad 15. aprillil 1994 Marrakechis sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust (edaspidi „WTO asutamisleping”) ning teistest mitmepoolsetest, piirkondlikest ja kahepoolsetest lepingutest ning kokkulepetest, mille osalised nad on;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ESIMENE PEATÜKK

EESMÄRGID JA ÜLDMÕISTED

Artikkel 1.1

Eesmärgid

1.   Käesolevaga asutavad lepinguosalised vabakaubanduspiirkonna kaupade, teenuste, ettevõtluse ja nendega seotud eeskirjade osas vastavalt käesolevale lepingule.

2.   Käesoleva lepingu eesmärgid on:

a)

liberaliseerida ja hõlbustada lepinguosaliste vahelist kaubavahetust kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994”) XXIV artikliga;

b)

liberaliseerida lepinguosaliste vahelist teenustekaubandust ja investeerimist kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingu (edaspidi „GATS”) V artikliga;

c)

edendada konkurentsi oma majanduses, eelkõige kui see on seotud lepinguosaliste vaheliste majandussuhetega;

d)

jätkata lepinguosaliste riigihanketurgude vastastikust liberaliseerimist;

e)

kaitsta piisavalt ja tõhusalt intellektuaalomandi õigusi;

f)

aidata kaubandustõkkeid kõrvaldades ja investeeringuid soodustavat keskkonda arendades kaasa maailmakaubanduse harmoonilisele arengule ja laienemisele;

g)

võtta säästvat arengut üldise eesmärgina tunnustades kohustus arendada rahvusvahelist kaubandust nii, et see aitaks kaasa säästva arengu eesmärgile, ja püüda tagada, et kõnealust eesmärki võetaks arvesse ja kajastataks lepinguosaliste kaubandussuhete kõigil tasanditel, ning

h)

edendada välismaiseid otseinvesteeringuid, ilma et lepinguosaliste keskkonna- ja tööalaseid õigusakte kohaldades ja jõustades leevendataks või vähendataks keskkonnanorme, tööstandardeid ning töötervishoiu ja -ohutuse standardeid.

Artikkel 1.2

Üldmõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

 

„lepinguosalised” – ühelt poolt Euroopa Liit või selle liikmesriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid nende Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust tuleneva pädevuse piires (edaspidi „liit”) ja teiselt poolt Korea;

 

„raamleping” – Luxembourgis 28. oktoobril 1996 alla kirjutatud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vaheline kaubanduse ja koostöö raamleping või seda asjakohastav, muutev või asendav leping, ning

 

„tollileping” – Brüsselis 10. aprillil 1997 alla kirjutatud Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi vaheline tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi leping.

TEINE PEATÜKK

VÕRDNE KOHTLEMINE JA KAUPADE TURULEPÄÄS

A   JAGU

Üldsätted

Artikkel 2.1

Eesmärk

Lepinguosalised liberaliseerivad järk-järgult ja vastastikku kaubavahetust käesoleva lepingu jõustumisest algava üleminekuperioodi jooksul vastavalt käesolevale lepingule ja kooskõlas GATT 1994 XXIV artikliga.

Artikkel 2.2

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahelise kaubavahetuse (1) suhtes.

Artikkel 2.3

Tollimaks

Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu või lõivu, mis on kehtestatud kaupade impordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes kujul lisamaksu või -lõivu, mis on kehtestatud sellise impordi suhtes või sellega seoses (2). Tollimaks ei hõlma:

a)

maksu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mida kohaldatakse artikli 2.8 kohaselt samasugusele omamaisele kaubale või artiklile, millest imporditud kaup on osaliselt või täielikult valmistatud või toodetud;

b)

maksu, mida kohaldatakse lepinguosalise õiguse kohaselt kooskõlas kolmanda peatükiga („Kaubanduse parandusmeetmed”);

c)

tasu või muud lõivu, mida kohaldatakse lepinguosalise õiguse kohaselt kooskõlas artikliga 2.10, või

d)

maksu, mida kohaldatakse lepinguosalise õiguse kohaselt kooskõlas WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artikliga 5.

Artikkel 2.4

Kaupade klassifitseerimine

Lepinguosaliste vahelise kaubandusega hõlmatud kaupade klassifikatsioon esitatakse lepinguosaliste vastavates tariifinomenklatuurides, mida tõlgendatakse vastavalt Brüsselis 14. juunil 1983 sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni kohase kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile (edaspidi „HS”).

B   JAGU

Tollimaksude kaotamine

Artikkel 2.5

Tollimaksude kaotamine

1.   Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kaotab lepinguosaline teise lepinguosalise riigist pärit kaupadele kohaldatavad tollimaksud vastavalt 2-A lisas teda käsitlevale tabelile.

2.   Iga kauba puhul on tollimaksu baasmäär, mille suhtes tuleb vastavalt lõikele 1 kohaldada järjestikuseid vähendamisi, 2-A lisa tabelites märgitud määr.

3.   Kui lepinguosaline vähendab kohaldatud enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära mis tahes hetkel pärast käesoleva lepingu jõustumist, siis kohaldatakse seda tollimaksumäära käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluva kaubanduse suhtes, kui ja seni, kuni see on 2-A lisa tabeli kohaselt arvutatud tollimaksumäärast väiksem.

4.   Kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist konsulteerivad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotluse korral omavahel, et kaaluda võimalust kiirendada nendevahelisele impordile kohaldatavate tollimaksude kaotamist ja laiendada selle ulatust. Lepinguosaliste otsus, mis tehakse pärast sellist konsulteerimist kaubanduskomitees kauba suhtes kohaldatud tollimaksu kaotamise kiirendamise või selle ulatuse laiendamise kohta, asendab 2-A lisa tabelite kohaselt asjaomasele kaubale määratud tollimaksumäära või üleminekukategooriat.

Artikkel 2.6

Status quo

Lepinguosaline ei või suurendada kehtivaid tollimakse või kehtestada uusi tollimakse teise lepinguosalise riigist pärit kaubale, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti ja kui 2-A lisas esitatud lepinguosaliste tabelites ei ole seda sõnaselgelt märgitud. See ei välista lepinguosalise võimalust tõsta tollimaks pärast ühepoolset vähendamist 2-A lisa tabelis kindlaksmääratud tasemele.

Artikkel 2.7

Tariifikvootide haldamine ja rakendamine

1.   Lepinguosaline haldab ja rakendab 2-A lisa teda käsitleva tabeli 2-A-1 liites sätestatud tariifikvoote vastavalt GATT 1994 XIII artiklile, sealhulgas selle tõlgendusmärkustele ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvale lepingule impordi litsentsimise protseduuride kohta.

2.   Lepinguosaline tagab, et:

a)

tema tariifikvootide haldamise menetlused on läbipaistvad, üldsusele kättesaadavad, õigeaegsed, mittediskrimineerivad, turutingimustele vastavad, kaubandust võimalikult vähe koormavad ja lõppkasutaja eelistusi kajastavad;

b)

igal lepinguosalise isikul, kes täidab importiva lepinguosalise õigus- ja haldusnõudeid, on õigus taotleda tariifikvoodi eraldamist ja taotluse läbivaatamist lepinguosalise poolt. Mis tahes töötlejal, jaemüüjal, restoranil, hotellil, toitlustusteenuste osutajal või asutusel või mis tahes muul isikul on õigus taotleda tariifikvoodi eraldamist ja taotluse läbivaatamist, kui lepinguosalised ei lepi kaubavahetuskomitee otsusega kokku teisiti. Tariifikvoodi eraldamise taotlemisega seotud teenuste eest võetav tasu on piiratud osutatud teenuste tegeliku maksumusega;

c)

ta ei eralda ühtegi tariifikvoodi osa tootja kontsernile, ei sea tariifikvootide eraldamise tingimuseks omamaise toodangu ostmist ega piira juurdepääsu tariifikvootide eraldamisele töötlejatega, välja arvatud 2-A lisa teda käsitleva tabeli 2-A-1 liites nimetatud juhtudel, ning

d)

ta eraldab tariifikvoodid majanduslikult tasuvates tarnekogustes ja võimalust mööda importijate taotletud hulgal. Iga tariifikvoodi eraldamine kehtib konkreetse tariifikvoodi alla kuuluva(te) kaubaartikli(te) kohta, olenemata kaubaartikli(te) omadustest või klassist, ja see ei tohi sõltuda kaubaartikli(te) kavandatud lõppkasutusest või pakendi suurusest, kui iga tariifikvoodi kohta kehtestatud õigusnormides ja 2-A lisas esitatud lepinguosalise tabeli liite 2-A-1 kohaldataval tariifireal ei ole sätestatud teisiti.

3.   Lepinguosaline määrab kindlaks üksused, kes vastutavad tema tariifikvootide haldamise eest.

4.   Lepinguosaline teeb kõik endast oleneva, et hallata oma tariifikvoote viisil, mis võimaldab importijatel tariifikvootide kogused täielikult ära kasutada.

5.   Lepinguosaline ei või seada tariifikvoodi eraldamise taotlemise või selle ärakasutamise tingimuseks toodete reeksporti.

6.   Lepinguosalise kirjaliku taotluse korral konsulteerivad lepinguosalised omavahel tariifikvootide haldamise üle.

7.   Kui 2-A lisa lepinguosalist käsitleva tabeli 2-A-1 liites ei ole sätestatud teisiti, teeb lepinguosaline kogu kõnealuses liites sätestatud tariifikvoodi taotlejatele kättesaadavaks esimesel aastal käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ja seejärel igal järgmisel aastal käesoleva lepingu jõustumise aastapäevast. Igal aastal avaldab importiva lepinguosalise haldusasutus selleks määratud üldsusele kättesaadaval veebisaidil õigeaegselt iga tariifikvoodi kasutusmäärad ja allesjäänud kogused.

C   JAGU

Mittetariifsed meetmed

Artikkel 2.8

Võrdne kohtlemine

Lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

Artikkel 2.9

Impordi- ja ekspordipiirangud

Lepinguosaline ei või kehtestada ega rakendada mis tahes keelde või piiranguid, välja arvatud teise lepinguosalise mis tahes kauba impordi või teise lepinguosalise territooriumile suunatud mis tahes kauba ekspordi või ekspordiks müümise suhtes kohaldatavad tollimaksud, maksud või muud lõivud vastavalt GATT 1994 XI artiklile ja selle tõlgendusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

Artikkel 2.10

Impordi suhtes kohaldatavad tasud ja muud lõivud

Lepinguosaline tagab, et kõik impordi suhtes või sellega seoses kohaldatavad mis tahes laadi tasude ja lõivude (välja arvatud tollimaksud ja maksud, mis ei kuulu tollimaksu mõiste alla artikli 2.3 punktide a, b ja d alusel) suurus on piiratud osutatud teenuste ligikaudse maksumusega, neid ei arvutata väärtuse alusel ja need ei kujuta endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega impordimaksu fiskaalses tähenduses.

Artikkel 2.11

Ekspordi suhtes kohaldatavad tollimaksud, maksud või muud tasud ja lõivud

Lepinguosaline ei või säilitada ega kehtestada tollimakse, makse ega muid tasusid ja lõive, mida kohaldatakse seoses kaupade ekspordiga teisele lepinguosalisele, ega riigisiseseid makse, tasusid ja lõive seoses kaupade ekspordiga teisele lepinguosalisele lisaks nendele, mida kohaldatakse riigisiseseks müügiks ettenähtud samasugustele kaupadele.

Artikkel 2.12

Tolliväärtuse määramine

WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv GATT 1994 VII artikli rakendamise leping (edaspidi „tolliväärtuse määramise leping”) inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks. Tolliväärtuse määramise lepingu artikliga 20 ja III lisa punktidega 2–4 ette nähtud reservatsioone ja valikuvõimalusi ei kohaldata.

Artikkel 2.13

Riiklikud kaubandusettevõtted

1.   Lepinguosalised kinnitavad oma kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XVII artiklist, selle tõlgendusmärkustest ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast käsitusleppest GATT 1994 XVII artikli tõlgendamise kohta, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.   Kui üks lepinguosaline taotleb teiselt lepinguosaliselt teavet riiklike kaubandusettevõtetega seotud üksikjuhtumite kohta, nende tegutsemisviisi ja nende tegevuse mõju kohta kahepoolsele kaubandusele, võtab taotluse saanud lepinguosaline arvesse vajadust tagada võimaluse korral maksimaalne läbipaistvus, ilma et see piiraks konfidentsiaalset teavet käsitleva GATT 1994 XVII artikli lõike 4 punkti d kohaldamist.

Artikkel 2.14

Valdkondlike mittetariifsete meetmete kaotamine

1.   Lepinguosalised täidavad oma kohustusi seoses kaupade suhtes kohaldatavate valdkondlike mittetariifsete meetmetega vastavalt 2-B kuni 2-E lisas sätestatud kohustustele.

2.   Kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ja lepinguosalise taotluse korral konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et kaaluda kaupade suhtes kohaldatavate valdkondlike mittetariifsete meetmetega seotud kohustuste ulatuse laiendamist.

D   JAGU

Kaupadega seotud erandid

Artikkel 2.15

Üldised erandid

1.   Lepinguosalised kinnitavad, et käesoleva lepinguga hõlmatud kaubavahetuse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis nende kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XX artiklist ja selle tõlgendusmärkustest, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle osaks.

2.   Lepinguosalised mõistavad, et enne GATT 1994 XX artikli punktides i ja j sätestatud meetmete võtmist esitab meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, et leida lepinguosalisi rahuldav lahendus. Lepinguosalised võivad kokku leppida kõigis võimalikes meetmetes, mida on vaja probleemide lahendamiseks. Kui 30 päeva jooksul pärast sellise teabe esitamist kokkuleppele ei jõuta, võib lepinguosaline kohaldada asjaomase kauba suhtes meetmeid käesoleva artikli alusel. Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline kohaldada viivitamata ettevaatusmeetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks ja teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.

E   JAGU

Institutsioonilised sätted

Artikkel 2.16

Kaubavahetuskomitee

1.   Artikli 15.2 („Erikomiteed”) lõike 1 alusel loodud kaubavahetuskomitee, millesse kuuluvad lepinguosaliste esindajad, tuleb kokku lepinguosalise või kaubanduskomitee taotluse korral, et arutada käesoleva peatüki alusel tõstatatud küsimusi.

2.   Komitee ülesanded on muu hulgas:

a)

edendada lepinguosaliste vahelist kaubavahetust, konsulteerides sealhulgas tariifide kaotamise kiirendamise ja selle ulatuse laiendamise ning käesoleva lepinguga hõlmatud mittetariifsete meetmetega seotud kohustuste ulatuse laiendamise küsimuses ja vajaduse korral muudel teemadel, ning

b)

käsitleda lepinguosaliste vahelise kaubavahetuse suhtes kohaldatavaid tariifseid ja mittetariifseid meetmeid ning saata vajaduse korral sellised küsimused arutamiseks kaubanduskomiteele,

kui need ülesanded ei ole usaldatud asjakohastele töörühmadele, mis moodustatakse artikli 15.3 („Töörühmad”) lõike 1 alusel.

Artikkel 2.17

Halduskoostööd käsitlevad erisätted

1.   Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on äärmiselt oluline käesoleva peatüki kohaselt võimaldatud tariifse sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma kohustusi võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2.   Kui lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, tuleb kõnealuse lepinguosalise taotluse alusel 20 päeva jooksul pärast nimetatud taotluse esitamist kokku tollikomitee, et püüda olukord kiiremas korras lahendada. Tollikomitees toimuvad konsultatsioonid täidavad sama ülesannet kui artikli 14.3 („Konsultatsioonid”) alusel peetavad konsultatsioonid.

KOLMAS PEATÜKK

KAUBANDUSE PARANDUSMEETMED

A   JAGU

Kahepoolsed kaitsemeetmed

Artikkel 3.1

Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine

1.   Kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena imporditakse ühe lepinguosalise riigist pärit kaupu teise lepinguosalise territooriumile sellises absoluutselt või omamaise toodanguga võrreldes suhteliselt suurenenud koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju samasuguseid või otseselt konkureerivaid kaupu valmistavale omamaisele tootmisharule, võib importiv lepinguosaline rakendada lõikes 2 sätestatud meetmeid käesolevas jaos ettenähtud tingimustel ja korras.

2.   Importiv lepinguosaline võib võtta kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega:

a)

peatatakse asjaomase kauba suhtes käesoleva lepingu alusel kehtestatud tollimaksumäära edasine vähendamine või

b)

suurendatakse kauba suhtes kehtivat tollimaksumäära tasemeni, mis ei ületa väiksemat järgmistest:

i)

enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär, mis kehtis kauba suhtes meetme võtmise ajal, või

ii)

2-A lisa („Tollimaksude kaotamine”) tabelites artikli 2.5 („Tollimaksude kaotamine”) lõike 2 kohaselt märgitud tollimaksu baasmäär.

Artikkel 3.2

Tingimused ja piirangud

1.   Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lõikes 2 kirjeldatud uurimise algatamisest ja konsulteerib teise lepinguosalisega võimalikult varakult enne kahepoolse kaitsemeetme kohaldamist, et vaadata läbi uurimise tulemusena saadud teave ja vahetada arvamusi meetme kohta.

2.   Lepinguosaline kohaldab kahepoolset kaitsemeedet üksnes pärast seda, kui tema pädevad asutused on korraldanud uurimise vastavalt WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva kaitsemeetmete lepingu (edaspidi „kaitsemeetmete leping”) artiklile 3 ja artikli 4 lõike 2 punktile c, ning selleks inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikkel 3 ja artikli 4 lõike 2 punkt c käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

3.   Lõikes 2 kirjeldatud uurimise käigus täidab lepinguosaline kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punkti a nõudeid ja selleks inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punkt a käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

4.   Lepinguosaline tagab, et tema pädevad asutused lõpetavad kõnealuse uurimise aasta jooksul pärast uurimise algatamise kuupäeva.

5.   Lepinguosaline ei või kohaldada kahepoolset meedet:

a)

välja arvatud sellises ulatuses ja nii kaua, kui on vajalik, et hoida ära või heastada tõsine kahju ja kohanemisele kaasa aidata;

b)

kauem kui kaks aastat, kuid seda ajavahemikku võib pikendada kahe aasta võrra, kui importiva lepinguosalise pädevad asutused otsustavad käesolevas artiklis sätestatud korras, et meedet on jätkuvalt vaja tõsise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks ja kohanemisele kaasa aitamiseks ning on tõendeid, et tootmisharu püüab kohaneda, ning tingimusel, et meetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas esialgne kohaldamisaeg ja selle pikendamine, ei ületa nelja aastat, või

c)

pärast üleminekuperioodi lõppu, välja arvatud teise lepinguosalise nõusolekul.

6.   Kui lepinguosaline tühistab kahepoolse kaitsemeetme, kohaldatakse tollimaksumäärana määra, mida oleks kohaldatud vastavalt 2-A lisa („Tollimaksude kaotamine”) teda käsitlevale tabelile, kui meedet ei oleks olnud.

Artikkel 3.3

Ajutised meetmed

Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamisega võib kaasneda raskesti korvatav kahju, võib lepinguosaline kohaldada ajutist kahepoolset kaitsemeedet, lähtudes esialgsest otsusest, mille kohaselt on olemas selge tõendusmaterjal, et teise lepinguosalise riigist pärit kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tagajärjel suurenenud ja et selline import on tekitanud või ähvardab tekitada tõsist kahju omamaisele tootmisharule. Ajutise meetme kohaldamisaeg ei tohi ületada 200 päeva, mille jooksul peab lepinguosaline täitma artikli 3.2 lõigete 2 ja 3 nõuded. Lepinguosaline maksab suurendatud tollimaksu viivitamata tagasi, kui artikli 3.2 lõikes 2 kirjeldatud uurimisega tuvastatakse, et artikli 3.1 nõuded ei ole täidetud. Ajutise meetme kohaldamisaeg arvestatakse artikli 3.2 lõike 5 punktis b kirjeldatud ajavahemiku osaks.

Artikkel 3.4

Kompensatsioon

1.   Kahepoolset kaitsemeedet kohaldav lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et vastastikku kokku leppida asjakohane kaubandust liberaliseeriv kompensatsioon kontsessioonide näol, millel on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele või mis on võrdväärsed kaitsemeetme tagajärjel eeldatavasti rakendatavate täiendavate tollimaksudega. Lepinguosaline võimaldab korraldada selliseid konsultatsioone hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahepoolse kaitsemeetme kohaldamist.

2.   Kui lõike 1 kohase konsulteerimise käigus ei jõuta kaubandust liberaliseeriva kompensatsiooni suhtes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast konsulteerimise algust, võib lepinguosaline, kelle kaupade suhtes rakendatakse kaitsemeedet, peatada sisuliselt samaväärsete kontsessioonide kohaldamise kaitsemeedet kohaldava lepinguosalise suhtes.

3.   Lõikes 2 osutatud peatamisõigust ei rakendata esimese 24 kuu jooksul, mil kahepoolne kaitsemeede kehtib, tingimusel et kaitsemeede on kooskõlas käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

Artikkel 3.5

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

 

„tõsine kahju” ja „tõsise kahju oht” – käsitatakse vastavalt kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punktidele a ja b. Selleks inkorporeeritakse artikli 4 lõike 1 punktid a ja b käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks; ja

 

„üleminekuperiood” – kauba suhtes kehtestatud ajavahemik alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni 10 aasta möödumiseni tollimaksu vähendamisest või kaotamisest, vastavalt sellele, kumba neist kauba suhtes kohaldati.

B   JAGU

Põllumajanduse kaitsemeetmed

Artikkel 3.6

Põllumajanduse kaitsemeetmed

1.   Lepinguosaline võib kohaldada meedet, kehtestades 3. lisa teda käsitlevas tabelis nimetatud päritolustaatusega põllumajanduskaubale kõrgema imporditollimaksu kooskõlas lõigetega 2–8, kui asjaomase kauba impordi kogumaht ületab mis tahes aastal 3. lisa teda käsitlevas tabelis sätestatud käivitusläve.

2.   Lõike 1 kohane tollimaks ei tohi olla suurem kui väikseim järgmistest: kohaldatav valitseva enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär või enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär, mis kehtib käesoleva lepingu jõustumiskuupäevale vahetult eelneval päeval, või 3. lisa lepinguosalist käsitlevas tabelis sätestatud tollimaksumäär.

3.   Tollimaksud, mida lepinguosaline lõike 1 alusel kohaldab, määratakse vastavalt 3. lisa teda käsitlevatele tabelitele.

4.   Lepinguosaline ei või kohaldada ega säilitada põllumajanduse kaitsemeedet käesoleva artikli alusel ja samal ajal kohaldada või säilitada sama kauba suhtes:

a)

kahepoolset kaitsemeedet vastavalt artiklile 3.1;

b)

GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohast meedet või

c)

põllumajanduslepingu artikli 5 kohast spetsiaalset kaitsemeedet.

5.   Lepinguosaline rakendab põllumajanduse kaitsemeetmeid läbipaistval viisil. 60 päeva jooksul pärast põllumajanduse kaitsemeetme kehtestamist teavitab meedet kohaldav lepinguosaline sellest kirjalikult teist lepinguosalist ja esitab talle asjakohased andmed meetme kohta. Eksportiva lepinguosalise kirjaliku taotluse korral konsulteerivad lepinguosalised omavahel meetme kohaldamise küsimuses.

6.   Käesoleva artikli rakendamist ja toimimist võib arutada ja läbi vaadata artiklis 2.16 („Kaubavahetuskomitee”) osutatud kaubavahetuskomitees.

7.   Lepinguosaline ei või kohaldada ega säilitada päritolustaatusega põllumajandustoote suhtes põllumajanduse kaitsemeedet, kui:

a)

3. lisa teda käsitleva tabeli põllumajanduse kaitsemeetmeid käsitlevates sätetes kindlaks määratud ajavahemik on möödunud või

b)

meede suurendab 2-A lisa („Tollimaksude kaotamine”) teda käsitleva tabeli 2-A-1 liites sätestatud tariifikvoodi alla kuuluva kauba suhtes kehtestatud kvoodisisest tollimaksu.

8.   Kõik kõnealuste kaupade tarned, mis olid enne lõigete 1–4 alusel täiendava tollimaksu kehtestamist sõlmitud lepingu kohaselt teel, vabastatakse sellistest täiendavatest tollimaksudest tingimusel, et need võib arvata kõnealuste kaupade järgmise aasta impordimahu hulka, kasutamaks kõnealusel aastal lõike 1 sätteid.

C   JAGU

Ülemaailmsed kaitsemeetmed

Artikkel 3.7

Ülemaailmsed kaitsemeetmed

1.   Lepinguosaline säilitab oma õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist ja kaitsemeetmete lepingust. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, ei anta käesoleva lepinguga lepinguosalistele täiendavaid õigusi ega panda neile täiendavaid kohustusi seoses GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu alusel võetud meetmetega.

2.   Teise lepinguosalise taotluse korral ja kui tal on oluline huvi, saadab kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline talle viivitamata ad hoc kirjaliku teate kogu asjakohase teabega kaitsemeetmete rakendamist käsitleva uurimise algatamise ning uurimise esialgsete ja lõplike tulemuste kohta.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel arvestatakse, et lepinguosalisel on oluline huvi, kui ta on viimase kolmeaastase ajavahemiku jooksul olnud imporditud kauba viie suurema tarnija hulgas, mõõdetuna kas absoluutmahus või -väärtuses.

4.   Lepinguosaline ei või kohaldada sama kauba suhtes samal ajal

a)

kahepoolset kaitsemeedet vastavalt artiklile 3.1 ja

b)

GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohast meedet.

5.   Käesolevast jaost tulenevate küsimuste lahendamisel ei või lepinguosalised kohaldada neljateistkümnendat peatükki („Vaidluste lahendamine”).

D   JAGU

Dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud

Artikkel 3.8

Üldsätted

1.   Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, säilitavad lepinguosalised oma õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingust (edaspidi „dumpinguvastane leping”) ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust (edaspidi „subsiidiumide leping”).

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse tuleks kasutada täielikult kooskõlas asjakohaste WTO nõuetega ning need peaksid põhinema teise lepinguosalise riigist pärit kaupu puudutavate menetluste õiglasel ja läbipaistval süsteemil. Selleks tagavad lepinguosalised viivitamata pärast ajutiste meetmete kehtestamist ja igal juhul enne lõpliku otsuse tegemist meetmete kohaldamise otsuse aluseks olevate kõigi oluliste asjaolude ning kaalutluste täieliku ja otstarbeka avalikustamise, ilma et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõike 5 ja subsiidiumide lepingu artikli 12 lõike 4 kohaldamist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ning huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.

3.   Et tagada dumpinguvastaste või tasakaalustavate tollimaksude uurimise maksimaalne tõhusus ja võttes eelkõige arvesse piisavat kaitseõigust, nõustuvad lepinguosalised, et dumpinguvastaste või tasakaalustavate tollimaksude uurimisel esitatakse dokumendid inglise keeles. Käesolev lõige ei takista Koread nõudmast kirjalike selgituste esitamist korea keeles, kui:

a)

Korea uurimisasutused ei pea esitatud dokumentide tähendust dumpinguvastaste või tasakaalustavate tollimaksude uurimise jaoks piisavalt selgeks ja

b)

nõue on rangelt piiratud osaga, mis ei ole dumpinguvastaste või tasakaalustavate tollimaksude uurimise jaoks piisavalt selge.

4.   Huvitatud isikutele antakse võimalus esitada dumpinguvastaste või tasakaalustavate tollimaksude uurimise ajal oma seisukohti, kui see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.

Artikkel 3.9

Teavitamine

1.   Pärast seda, kui lepinguosalise pädev asutus on saanud teiselt lepinguosaliselt impordiga seotud nõuetekohaselt dokumenteeritud dumpinguvastase tollimaksu uurimise taotluse ja hiljemalt 15 päeva enne uurimise algatamist teatab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult taotluse kättesaamisest.

2.   Pärast seda, kui lepinguosalise pädev asutus on saanud teiselt lepinguosaliselt impordiga seotud nõuetekohaselt dokumenteeritud tasakaalustava tollimaksu uurimise taotluse ja enne uurimise algatamist teatab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult taotluse kättesaamisest ning teeb teisele lepinguosalisele ettepaneku korraldada kohtumine, et konsulteerida tema pädevate asutustega taotluse küsimuses.

Artikkel 3.10

Avaliku huvi arvessevõtmine

Lepinguosalised püüavad võtta enne dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu kehtestamist arvesse avalikku huvi.

Artikkel 3.11

Uurimine pärast läbivaatamisest tulenevat meetmete lõpetamist

Lepinguosalised lepivad kokku, et uurivad eriti hoolikalt dumpinguvastaste tollimaksude uurimise algatamise taotlusi selliste kaupade puhul, mis pärinevad teise lepinguosalise riigist ja mille suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed on läbivaatamise tulemusel viimase 12 kuu jooksul lõpetatud. Kui algatamiseelne uurimine näitab, et olukord ei ole muutunud, siis uurimist ei alustata.

Artikkel 3.12

Kumulatiivne hindamine

Kui dumpinguvastaste või tasakaalustavate tollimaksude uurimine impordi suhtes rohkem kui ühest riigist toimub üheaegselt, uurib lepinguosaline eriti hoolikalt seda, kas teise lepinguosalise impordi mõju kumulatiivne hindamine on asjakohane, võttes arvesse imporditavate kaupade vahelise konkurentsi tingimusi ning imporditavate kaupade ja samasuguste omamaiste kaupade vahelise konkurentsi tingimusi.

Artikkel 3.13

Läbivaatamisel kohaldatav miinimumnõue

1.   Dumpinguvastase lepingu artikli 11 kohaselt läbivaatamisele kuuluvad meetmed lõpetatakse, kui otsustatakse, et tõenäoliselt korduv dumpingumarginaal on allpool dumpinguvastase lepingu artikli 5 lõikes 8 sätestatud miinimumtaset.

2.   Individuaalsete marginaalide määramisel vastavalt dumpinguvastase lepingu artikli 9 lõikele 5 ei kehtestata tollimakse eksportiva lepinguosalise eksportijate või tootjate suhtes, kelle puhul otsustatakse tüüpilise ekspordimüügi põhjal, et dumpingumarginaal on allpool dumpinguvastase lepingu artikli 5 lõikes 8 sätestatud miinimumtaset.

Artikkel 3.14

Väiksema tollimaksu reegel

Kui lepinguosaline otsustab kehtestada dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu summa ületada dumpingumarginaali või tasakaalustavaid subsiidiume ning see peaks olema marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

Artikkel 3.15

Vaidluste lahendamine

Käesolevast jaost tulenevate küsimuste lahendamisel ei või lepinguosalised kohaldada neljateistkümnendat peatükki („Vaidluste lahendamine”).

E   JAGU

Institutsioonilised sätted

Artikkel 3.16

Kaubanduse parandusmeetmete alase koostöö töörühm

1.   Artikli 15.3 („Töörühmad”) lõike 1 alusel loodud kaubanduse parandusmeetmete alase koostöö töörühm on foorum dialoogi pidamiseks kaubanduse parandusmeetmete alase koostöö üle.

2.   Töörühma ülesanded on:

a)

täiendada lepinguosalise teadmisi ja arusaama teise lepinguosalise kaubanduse parandusmeetmete alastest õigusaktidest, põhimõtetest ja tavadest;

b)

teostada järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise üle;

c)

parandada koostööd lepinguosaliste ametiasutuste vahel, kes vastutavad kaubanduse parandusmeetmetega seotud küsimuste eest;

d)

korraldada lepinguosaliste koosolekuid, et vahetada teavet dumpinguvastaste meetmete, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete ning kaitsemeetmetega seotud küsimustes;

e)

korraldada lepinguosaliste koosolekuid, et arutada muid vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi, sealhulgas:

i)

rahvusvahelisi kaubanduse parandusmeetmetega seotud küsimusi, kaasa arvatud eeskirjade üle peetavate WTO Doha vooru läbirääkimistega seotud küsimused, ja

ii)

lepinguosaliste pädevate asutuste tavasid dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude uurimise valdkonnas, nagu „kättesaadavate faktide” ja kontrollimenetluste kohaldamine, ning

f)

teha koostööd muudes küsimustes, mida lepinguosalised peavad vajalikuks.

3.   Töörühm tuleb kokku tavaliselt kord aastas ja vajaduse korral võib lepinguosalise taotlusel korraldada täiendavaid koosolekuid.

NELJAS PEATÜKK

TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED

Artikkel 4.1

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine

Lepinguosalised kinnitavad üksteise suhtes oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast lepingust tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping”), mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

ARTIKKEL 4.2

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele, mis võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubavahetust.

2.   Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki:

a)

tehnilistele kirjeldustele, mille valitsusasutused koostavad tootmise tarvis, või selliste asutuste tarbimisnõuetele või

b)

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetele, mis on määratletud WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu A lisas.

3.   Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas kasutatud mõisted.

Artikkel 4.3

Koostöö

1.   Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, et mõista paremini üksteise vastavaid süsteeme ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele. Sel eesmärgil võivad nad pidada reguleerimisalaseid dialooge nii horisontaalsel kui ka valdkondlikul tasandil.

2.   Lepinguosalised püüavad oma kahepoolse koostöö raames teha kindlaks, arendada ja edendada kaubandust toetavaid algatusi, mis võivad hõlmata (loetelu ei ole ammendav):

a)

reguleerimisalase koostöö suurendamist näiteks teabe-, kogemuste ja andmevahetuse ning teadusliku ja tehnilise koostöö kaudu, eesmärgiga tõsta oma tehniliste normide kvaliteeti ja taset ning kasutada tõhusalt reguleerimisvahendeid;

b)

vajaduse korral tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste lihtsustamist;

c)

normide ja vastavushindamismenetlustega seotud lähenemisviisides põhjendamatute lahknevuste vältimist ning tegevust tehniliste nõuete kooskõlastamiseks või ühtlustamiseks, kui lepinguosalised on sellega nõus ja kui see on vajalik, näiteks rahvusvahelise standardi puudumise korral, ning

d)

kahepoolse koostöö edendamist ning toetamist oma vastavate era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide kaudu, mis vastutavad metroloogia, standardimise, katsetamise, sertifitseerimise ja akrediteerimise eest.

3.   Lepinguosaline võtab teise lepinguosalise taotluse korral nõuetekohaselt arvesse ettepanekuid, mida teine lepinguosaline esitab koostöö tegemiseks käesoleva peatüki tähenduses.

Artikkel 4.4

Tehnilised normid

1.   Lepinguosalised kasutavad parimal viisil tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud häid reguleerimistavasid. Eelkõige nõustuvad lepinguosalised:

a)

täitma lepinguosaliste läbipaistvuskohustusi, millele on osutatud tehniliste kaubandustõkete lepingus;

b)

kasutama asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid tehniliste normide, sealhulgas vastavushindamismenetluste alusena, välja arvatud juhul, kui sellised rahvusvahelised standardid oleksid seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või asjakohatud; ja juhul kui rahvusvahelisi standardeid ei ole kasutatud alusena, selgitama teisele lepinguosalisele taotluse korral põhjusi, miks selliseid standardeid peetakse seatud eesmärgi saavutamiseks asjakohatuks või ebatõhusaks;

c)

kui lepinguosaline on vastu võtnud või kavatseb vastu võtta tehnilise normi, esitama teisele lepinguosalisele taotluse korral olemasoleva teabe tehnilise normi eesmärgi, õigusliku aluse ja põhjenduste kohta;

d)

looma süsteemi teise lepinguosalise ettevõtjatele parema teabe edastamiseks tehniliste normide kohta (sealhulgas avaliku veebisaidi kaudu) ja eelkõige andma teisele lepinguosalisele või tema ettevõtjatele taotluse korral põhjendamatu viivituseta kirjalikku teavet ning vajaduse ja olemasolu korral kirjalikke suuniseid oma tehniliste normide järgimise kohta;

e)

võtma vajalikul määral arvesse teise lepinguosalise seisukohti, kui tehnilise normi väljatöötamise protsessi teatud osa üle toimub avalik arutelu ja kui on esitatud taotlus, vastama kirjalikult teise lepinguosalise esitatud märkustele;

f)

tehniliste kaubandustõkete lepingu kohase teavitamise korral andma teisele lepinguosalisele pärast teavitamist ettepaneku kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega vähemalt 60 päeva ning

g)

jätma piisavalt aega tehniliste nõuete avaldamise ja nende jõustumise vahele, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid kohanduda, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riikliku julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid, ja võtma võimaluse korral vajalikul määral arvesse põhjendatud taotlusi märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks.

2.   Lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele antakse võimalus osaleda tehniliste normide väljatöötamist käsitlevatel ametlikel avalikel aruteludel vähemalt sama soodsatel tingimustel kui need, mida võimaldatakse oma juriidilistele või füüsilistele isikutele.

3.   Lepinguosaline püüab kohaldada tehnilisi norme ühetaoliselt ja järjekindlalt kogu oma territooriumil. Kui Korea teavitab liitu kaubandusalasest probleemist, mis näib tekkivat Euroopa Liidu liikmesriikide õigusaktide erinevuste tõttu, mis ei ole Korea arvates kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga, püüab liit teha kõik endast sõltuva, et kõnealune probleem õigel ajal lahendada.

Artikkel 4.5

Standardid

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 4 lõike 1 kohast kohustust tagada, et nende standardimisasutused tunnustaksid ja järgiksid tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisas esitatud standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise tegevusnormistikku ning võtaksid ka arvesse põhimõtteid, mis on esitatud WTO tehniliste kaubandustõkete komitee väljaande „Komitee otsused ja soovitused alates 1. jaanuarist 1995” (G/TBT/1/rev. 8, 23. mai 2002) IX jaos („Komitee otsus rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste väljatöötamispõhimõtete kohta seoses lepingu artiklitega 2 ja 5 ning 3. lisaga”).

2.   Lepinguosalised vahetavad teavet järgmistes valdkondades:

a)

standardite kasutamine seoses tehniliste normidega;

b)

üksteise standardimisprotsessid ja rahvusvaheliste standardite kasutamine lepinguosaliste riiklike ja piirkondlike standardite alusena ning

c)

lepinguosalise rakendatud standardimisalased koostöölepingud, näiteks teave standardimisalaste teemade kohta kolmandate isikutega sõlmitud vabakaubanduslepingutes.

Artikkel 4.6

Vastavushindamine ja akrediteerimine

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et on olemas palju mehhanisme, mis hõlbustavad teise lepinguosalise territooriumil läbiviidud vastavushindamismenetluste tulemuste tunnustamist, sealhulgas:

a)

kokkulepped teise lepinguosalise territooriumil paiknevate asutuste poolt seoses konkreetsete tehniliste normidega läbiviidud vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta;

b)

teise lepinguosalise territooriumil paiknevate vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord;

c)

teise lepinguosalise territooriumil paiknevate vastavushindamisasutuste riiklik määramine;

d)

ühe lepinguosalise territooriumil läbiviidud vastavushindamismenetluste tulemuste tunnustamine teise lepinguosalise poolt;

e)

iga lepinguosalise territooriumil paiknevate vastavushindamisasutuste vahelised vabatahtlikud kokkulepped ja

f)

tarnija vastavusdeklaratsiooni tunnustamine importiva lepinguosalise poolt.

2.   Võttes eelkõige arvesse nimetatud kaalutlusi, kohustuvad lepinguosalised:

a)

suurendama oma teabevahetust kõnealuste ja samalaadsete mehhanismide kohta, et hõlbustada vastavushindamise tulemuste tunnustamist;

b)

vahetama teavet vastavushindamismenetluste kohta ja eelkõige kriteeriumide kohta, mida kasutatakse konkreetsete toodete jaoks sobivate vastavushindamismenetluste väljavalimiseks;

c)

vahetama teavet akrediteerimispoliitika kohta ja kaaluma võimalusi, kuidas kasutada parimal viisil ära rahvusvahelisi akrediteerimisstandardeid ning lepinguosaliste akrediteerimisasutusi kaasavaid rahvusvahelisi lepinguid, näiteks Rahvusvahelise Laborite Akrediteerimise Koostööorgani ja Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi kaudu, ning

d)

nõudma kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga 2 selliste vastavushindamismenetluste läbiviimist, mis ei oleks põhjendamatult ranged.

3.   Põhimõtteid ja menetlusi, mis kehtestatakse artikli 4.4 alusel tehniliste normide väljatöötamise ja vastuvõtmise suhtes, et vältida põhjendamatuid kaubandustõkkeid ning tagada läbipaistvus ja mittediskrimineerimine, kohaldatakse ka kohustuslike vastavushindamismenetluste suhtes.

Artikkel 4.7

Turujärelevalve

Lepinguosalised vahetavad arvamusi turujärelevalve ja jõustamistegevuse kohta.

Artikkel 4.8

Vastavushindamise tasud

Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 5 lõike 2 punkti 5 kohast kohustust tagada, et imporditud toodete kohustusliku vastavushindamise tasud oleksid õiglased võrreldes omamaise päritoluga või muudest riikidest pärit samasuguste toodete vastavushindamise eest võetavate tasudega, võttes arvesse side-, transpordi- ja muid kulusid, mis tulenevad taotleja ja vastavushindamisasutuse rajatiste eri asukohast, ja kohaldavad kõnealust põhimõtet käesoleva peatükiga hõlmatud valdkondades.

Artikkel 4.9

Märgistamine ja etikettimine

1.   Lepinguosalised võtavad arvesse tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisa lõike 1 tingimust, mille kohaselt võidakse tehnilises normis hõlmata või käsitleda üksnes märgistamis- või etikettimisnõudeid, ja lepivad kokku, et kui nende tehnilised normid sisaldavad kohustuslikku märgistamist või etikettimist, siis järgivad nad tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõike 2 põhimõtteid, mille kohaselt ei tohiks tehnilisi norme koostada eesmärgiga tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele, ja need ei tohiks piirata kaubandust rohkem kui õiguspärase eesmärgi saavutamiseks vajalik.

2.   Eelkõige lepivad lepinguosalised kokku, et kui lepinguosaline nõuab toodete kohustuslikku märgistamist või etikettimist, siis ta:

a)

püüab vähendada oma märgistamis- või etikettimisnõudeid, kui tegemist ei ole sellise märgistamise või etikettimisega, mis on oluline tarbijate või toote kasutajate jaoks. Kui etikettimist nõutakse muul otstarbel, näiteks maksustamiseks, sõnastatakse kõnealune nõue nii, et see ei piiraks kaubandust rohkem kui õiguspärase eesmärgi saavutamiseks vajalik;

b)

võib kindlaks määrata etikettide või märgistuse vormi, kuid ei nõua seoses sellega eelnevat heakskiitmist, registreerimist või sertifitseerimist. Käesoleva sättega ei piirata lepinguosalise õigust nõuda sellise konkreetse teabe eelnevat heakskiitmist, mis tuleb asjakohaseid omamaiseid õigusnorme arvesse võttes etiketil või märgistusel esitada;

c)

väljastab teise lepinguosalise ettevõtjatele põhjendamatu viivituseta ja mittediskrimineerival viisil kordumatu identifitseerimisnumbri, juhul kui lepinguosaline nõuab, et ettevõtjad sellist numbrit kasutaksid;

d)

võib nõuda, et märgistustel või etikettidel oleks teave kindlaksmääratud keeles. Kui lepinguosalised on heaks kiitnud rahvusvahelise nomenklatuuri süsteemi, siis võib ka seda kasutada. Muude keelte samaaegne kasutamine ei ole keelatud, tingimusel et teises keeles esitatud teave on identne kindlaksmääratud keeles esitatud teabega või täiendavas keeles esitatud teave ei ole toote suhtes eksitav, ja

e)

püüab heaks kiita ajutisi või eemaldatavaid etikette või saatedokumentides olevaid ja tootele füüsiliselt kinnitamata märgistust või etiketti, kui ta leiab, et see ei kahjusta tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaseid õiguspäraseid eesmärke.

Artikkel 4.10

Kooskõlastusmehhanism

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nimetavad tehniliste kaubandustõkete koordinaatorid ja esitavad asjakohase teabe teisele lepinguosalisele, kui nende tehniliste kaubandustõkete koordinaator vahetub. Tehniliste kaubandustõkete koordinaatorid teevad koostööd, et hõlbustada käesoleva peatüki rakendamist ja lepinguosaliste vahelist koostööd kõigis käesoleva peatükiga seotud küsimustes.

2.   Koordinaatori ülesanded on muu hulgas järgmised:

a)

järelevalve teostamine käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle, käsitledes viivitamata iga probleemi, mille lepinguosaline tõstatab seoses standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise, kohaldamise või järgimise tagamisega, ning lepinguosalise taotluse korral konsulteerimine käesolevast peatükist tulenevates küsimustes;

b)

koostöö suurendamine standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisel ning täiustamisel;

c)

vajaduse korral reguleerimisalaste dialoogide pidamise korraldamine vastavalt artiklile 4.3;

d)

selliste töörühmade moodustamise korraldamine, milles võivad osaleda valitsusvälised eksperdid ja sidusrühmad või mille raames võib nendega nõu pidada, vastavalt lepinguosaliste omavahelisele kokkuleppele;

e)

teabe vahetamine valitsusvälistel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetlustega seotud muudatuste kohta ning

f)

käesoleva peatüki läbivaatamine, võttes arvesse tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaseid muudatusi.

3.   Koordinaatorid vahetavad teavet mis tahes kokkulepitud viisil, mis sobib nende ülesannete tõhusaks ja mõjusaks täitmiseks.

VIIES PEATÜKK

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

Artikkel 5.1

Eesmärk

1.   Käesoleva peatüki eesmärk on vähendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kahjulikku mõju kaubandusele ning kaitsta samal ajal inimeste, loomade ja taimede elu ning tervist lepinguosaliste territooriumidel.

2.   Lisaks sellele püütakse käesoleva peatükiga suurendada lepinguosaliste vahelist koostööd loomade heaolu küsimustes, võttes arvesse mitmeid tegureid, nagu lepinguosaliste loomakasvatussektori tingimused.

Artikkel 5.2

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Artikkel 5.3

Mõiste

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „sanitaar- või fütosanitaarmeede” sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu A lisa punktis 1 määratletud meedet.

Artikkel 5.4.

Õigused ja kohustused

Lepinguosalised kinnitavad oma kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingust.

Artikkel 5.5

Läbipaistvus ja teabevahetus

Lepinguosalised:

a)

püüavad tagada kaubandusele kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete läbipaistvust;

b)

suurendavad vastastikust arusaamist lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest ning nende kohaldamisest;

c)

vahetavad teavet selliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamise ning rakendamise kohta, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust, et vähendada nende kahjulikku mõju kaubandusele, ja

d)

teavitavad lepinguosalise taotluse korral nõuetest, mida kohaldatakse konkreetsete toodete impordi suhtes.

Artikkel 5.6

Rahvusvahelised standardid

Lepinguosalised:

a)

teevad lepinguosalise taotluse korral koostööd, et kujundada ühine arusaam rahvusvaheliste standardite kohaldamisest valdkondades, mis mõjutavad või võivad mõjutada nendevahelist kaubandust, eesmärgiga vähendada kahjulikku mõju nendevahelisele kaubandusele, ja

b)

teevad koostööd rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste väljatöötamisel.

Artikkel 5.7

Impordinõuded

1.   Lepinguosalise üldisi impordinõudeid kohaldatakse kogu teise lepinguosalise territooriumil.

2.   Eksportivale lepinguosalisele või selle osadele võib kehtestada täiendavaid importimise erinõudeid, võttes aluseks eksportiva lepinguosalise või selle osade loomade või taimede terviseseisundi, mille importiv lepinguosaline määrab kindlaks vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingule ning Codex Alimentariuse komisjoni, Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni suunistele ning standarditele.

Artikkel 5.8

Looma- ja taimetervisega seotud meetmed

1.   Lepinguosalised tunnustavad kahjuri- või haigusvabade alade ja vähese kahjuri- või haiguslevikuga alade põhimõtet vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingule ning Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni standarditele ning kehtestavad asjakohased menetlused selliste alade tunnustamiseks, võttes arvesse kõiki asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi.

2.   Kõnealuste alade kindlaksmääramisel võtavad lepinguosalised arvesse selliseid tegureid nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli tõhusus nendel aladel.

3.   Lepinguosalised seavad sisse tiheda koostöö kahjuri- või haigusvabade alade ja vähese kahjuri- või haiguslevikuga alade kindlaksmääramisel, et suurendada usaldust menetluste vastu, mida lepinguosalised kasutavad selliste alade kindlaksmääramisel. Lepinguosalised püüavad sellise usalduse suurendamisele suunatud tegevuse lõpule viia umbes kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Usalduse suurendamisele suunatud koostöö edukat lõpuleviimist kinnitab artiklis 5.10 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee.

4.   Kõnealuseid alasid määrates tugineb importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise või selle osade loomade või taimede terviseseisundi kindlaksmääramisel põhimõtteliselt teabele, mille eksportiv lepinguosaline esitab vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingule ning Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni standarditele, ja võtab arvesse eksportiva lepinguosalise poolseid määranguid. Kui lepinguosaline ei ole teise lepinguosalise määranguga nõus, peab ta seda põhjendama ja olema valmis alustama konsultatsioone.

5.   Eksportiv lepinguosaline esitab vajaliku tõendusmaterjali, mille alusel saab importivale lepinguosalisele objektiivselt tõendada, et kõnealused alad on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi vastavalt kas kahjuri- või haigusvabad alad või vähese kahjuri- või haiguslevikuga alad. Selleks antakse importivale lepinguosalisele taotluse korral piisav juurdepääs inspekteerimiseks, proovide võtmiseks ja muude asjakohaste menetluste läbiviimiseks.

Artikkel 5.9

Loomade heaolu käsitlev koostöö

Lepinguosalised:

a)

vahetavad teavet, teadmisi ja kogemusi loomade heaolu valdkonnas ning võtavad selleks vastu asjakohase töökava ja

b)

teevad rahvusvahelistel foorumitel koostööd loomade heaolu standardite väljatöötamiseks, eelkõige seoses loomade uimastamise ja tapmisega.

Artikkel 5.10

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee

1.   Artikli 15.2 lõike 1 („Erikomiteed”) alusel loodud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee võib:

a)

töötada välja vajalikud menetlused või korra käesoleva peatüki rakendamiseks;

b)

teostada järelevalvet käesoleva peatüki rakendamisel tehtud edusammude üle;

c)

kinnitada artikli 5.8 lõikes 3 osutatud usalduse suurendamisele suunatud tegevuse edukat lõpuleviimist;

d)

töötada välja menetlused loomseid saadusi käitlevate ettevõtete ja vajaduse korral taimse päritoluga toodete tootmisrajatiste heakskiitmiseks ning

e)

korraldada koosolekuid teatavate sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohaldamisest tulenevate probleemide arutamiseks, et leida vastastikku vastuvõetavad alternatiivid. Sellega seoses kutsutakse komitee lepinguosalise taotluse korral kiiresti kokku, et pidada konsultatsioone.

2.   Komiteesse kuuluvad lepinguosaliste esindajad ja see tuleb kokku kord aastas omavahel kokku lepitud kuupäeval. Samuti lepitakse omavahel kokku koosolekute toimumise koht. Päevakord lepitakse kokku enne koosoleku toimumist. Koosolekuid juhatavad vaheldumisi mõlemad lepinguosalised.

Artikkel 5.11

Vaidluste lahendamine

Käesolevast peatükist tulenevate küsimuste lahendamisel ei või lepinguosalised rakendada neljateistkümnendat peatükki („Vaidluste lahendamine”).

KUUES PEATÜKK

TOLLI JA KAUBANDUSE SOODUSTAMINE

Artikkel 6.1

Eesmärgid ja põhimõtted

Eesmärgiga soodustada kaubandust ja edendada kahe- ning mitmepoolset tollikoostööd lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd ja võtavad vastu oma kaupade impordi-, ekspordi- ja transiidinõuded ning -menetlused ja kohaldavad neid kooskõlas järgmiste eesmärkide ning põhimõtetega:

a)

selleks et tagada kaupade impordi-, ekspordi- ja transiidinõuete ning -menetluste tõhusus ja proportsionaalsus:

i)

lepinguosaline võtab vastu või jätab kehtima kiirendatud tolliprotseduurid ning järgib samal ajal asjakohast tollikontrolli korda ja sobivaid valikumenetlusi;

ii)

impordi-, ekspordi- ega transiidinõuded ei ole halduslikult koormavamad või kaubandust piiravamad kui õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks vajalik;

iii)

lepinguosaline näeb ette kaupade tollivormistuse võimalikult väheste dokumentidega ja annab tolli kasutajatele juurdepääsu elektroonilistele süsteemidele;

iv)

lepinguosaline kasutab infotehnoloogiat, mis kiirendab kauba vabastamise protseduure;

v)

lepinguosaline tagab, et tema tolliasutused ja -ametid, kes tegelevad piirikontrolliga, sealhulgas impordi-, ekspordi- ja transiidiküsimustega, teevad koostööd ja kooskõlastavad oma tegevuse, ning

vi)

lepinguosaline näeb ette, et tollimaaklerite kasutamine on vabatahtlik;

b)

impordi-, ekspordi- ja transiidinõuded ning -menetlused põhinevad rahvusvahelistel kaubandus- ja tollimeetmetel ning -standarditel, mille lepinguosalised on heaks kiitnud:

i)

rahvusvahelised kaubandus- ja tollimeetmed ning -standardid on olemasolu korral aluseks impordi-, ekspordi- ja transiidinõuetele ja -menetlustele, välja arvatud juhul, kui need oleksid seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks asjakohatud või ebatõhusad, ning

ii)

järk-järgult suureneb andmenõuete ja -protsesside kasutamine ning kohaldamine vastavalt Maailma Tolliorganisatsiooni andmemudelile ja asjakohastele Maailma Tolliorganisatsiooni soovitustele ning suunistele;

c)

nõuded ja menetlused on importijate, eksportijate ja muude huvitatud isikute jaoks läbipaistvad ning prognoositavad;

d)

lepinguosaline konsulteerib õigel ajal kaubandusringkondade esindajate ja muude huvitatud isikutega, sealhulgas oluliste uute või muudetud nõuete ja menetluste küsimustes enne nende vastuvõtmist;

e)

kohaldatakse riskijuhtimise põhimõtteid ja menetlusi, et keskenduda vastavushindamisel tehingutele, millele tuleb tähelepanu pöörata;

f)

lepinguosalised teevad koostööd ja vahetavad teavet, et edendada käesoleva lepingu alusel kokku lepitud kaubandust soodustavate meetmete kohaldamist ja järgimist, ning

g)

kaubandust soodustavad meetmed ei piira selliste õiguspäraste poliitikaeesmärkide saavutamist nagu riikliku julgeoleku, tervise ja keskkonna kaitse.

Artikkel 6.2

Kauba vabastamine

1.   Lepinguosaline võtab vastu lihtsustatud ning tõhusad tolli- ja muud kaubandusalased nõuded ja menetlused ning kohaldab neid, et soodustada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

2.   Lepinguosaline tagab lõike 1 kohaselt, et tema toll, piiriteenistused või muud pädevad asutused kohaldavad nõudeid ja menetlusi, mis:

a)

näevad ette, et kaup vabastatakse ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui on vajalik, et tagada tema tolli- ja muude kaubandusalaste õigusnormide ning formaalsuste täitmine. Lepinguosaline püüab vabastamisaega veelgi lühendada;

b)

võimaldavad andmete elektroonilist esitamist ja seejärel töötlemist enne kauba tegelikku saabumist, st andmete saabumiseelset töötlemist, et kauba saaks saabumisel vabastada;

c)

võimaldavad importijatel saavutada kauba tollist vabastamise enne, kui toll teeb lõpliku otsuse kohaldatavate tollimaksude, maksude ja tasude kohta ning ilma et see piiraks sellise otsuse tegemist, (3) ja

d)

võimaldavad lubada kauba vabasse ringlusse selle saabumise hetkel, ladustamata seda ajutiselt lattu või muudesse rajatistesse.

Artikkel 6.3

Lihtsustatud tolliprotseduur

Lepinguosalised püüavad kohaldada lihtsustatud impordi- ja ekspordiprotseduure selliste ettevõtjate puhul, kes vastavad lepinguosalise määratud erikriteeriumidele, ja näevad eelkõige ette kauba kiirema vabastamise ning tollis vormistamise, sealhulgas andmete elektroonilise esitamise ja töötlemise enne kaubasaadetiste tegelikku saabumist, füüsiliste kontrollide arvu vähenemise ning kaubanduse soodustamise, näiteks minimaalsel arvul dokumente nõudvad lihtsustatud deklaratsioonid.

Artikkel 6.4

Riskijuhtimine

Lepinguosaline kohaldab riskide analüüsimiseks ja peamiste riskide tuvastamiseks riskijuhtimissüsteemi, tehes seda võimaluse korral elektrooniliselt, mis võimaldab tema tollil keskenduda kontrollimisel kõrge riskiastmega kaubale ja lihtsustab madala riskiastmega kauba tollis vormistamist ning liikumist. Lepinguosaline tugineb oma riskijuhtimise korra väljatöötamisel muudetud 1999. aasta rahvusvaheliste tolliprotseduuride lihtsustamise ja kooskõlastamise konventsioonile (edaspidi „Kyoto konventsioon”) ja Maailma Tolliorganisatsiooni riskijuhtimise suunistele.

Artikkel 6.5

Läbipaistvus

1.   Lepinguosaline tagab, et tema tolli- ja muud kaubandusalased õigusnormid ja üldised haldusmenetlused ning muud nõuded, sealhulgas tasud ja lõivud, on kõigile huvitatud isikutele hõlpsasti kättesaadavad ametlikult määratud kanali kaudu ning võimaluse korral ametliku veebisaidi kaudu.

2.   Lepinguosaline määrab või säilitab vähemalt ühe konsultatsiooni- või teabepunkti, mis tegeleb huvitatud isikute päringutega tolli- ja muudes kaubandusküsimustes.

3.   Lepinguosaline konsulteerib kaubandusringkondade esindajate ning muude huvitatud isikutega ja esitab neile teavet. Konsulteerimine ja teabe esitamine hõlmab olulisi uusi või muudetud nõudeid ja menetlusi ning enne kõnealuste nõuete ja menetluste vastuvõtmist antakse võimalus esitada märkusi.

Artikkel 6.6

Eelotsused

1.   Ettevõtja kirjaliku taotluse korral väljastab lepinguosaline enne kauba importimist tema territooriumile vastavalt tema õigusnormidele oma tolli kaudu kirjaliku eelotsuse tariifse klassifitseerimise, päritolu kohta või mis tahes muu lepinguosalise määratud küsimuse kohta.

2.   Lepinguosaline avaldab, näiteks Internetis, oma eelotsused tariifse klassifitseerimise kohta ja mis tahes muu enda määratud küsimuse kohta, järgides oma õigusnormidega ette nähtud konfidentsiaalsusnõudeid.

3.   Kaubavahetuse hõlbustamiseks käsitlevad lepinguosalised omavahelises dialoogis korrapäraselt oma asjakohaste õigusaktide muudatusi seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud küsimustega.

Artikkel 6.7

Kaebuste esitamise kord

1.   Lepinguosaline tagab, et seoses temapoolsete tolliküsimustes ja muudes impordi-, ekspordi- ja transiidinõuetes ning -menetlustes tehtavate otsustega on asjaomastel isikutel, kelle kohta on kõnealused otsused tehtud, võimalik taotleda selliste otsuste läbivaatamist või need edasi kaevata. Lepinguosaline võib nõuda, et kaebuse vaataks esialgu läbi sama asutus, selle järelevalveasutus või õigusasutus, enne kui selle vaatab läbi kõrgem sõltumatu organ, milleks võib olla õigusasutus või halduskohus.

2.   Tootja või eksportija võib läbivaatava asutuse taotluse korral esitada teabe otse halduskontrolli korraldavale lepinguosalisele. Teavet esitav eksportija või tootja võib paluda halduskontrolli korraldaval lepinguosalisel käsitada kõnealust teavet konfidentsiaalsena vastavalt tema õigusnormidele.

Artikkel 6.8

Konfidentsiaalsus

1.   Teavet, mille ühe lepinguosalise isikud või ametiasutused esitavad käesoleva peatüki alusel teise lepinguosalise ametiasutustele, sealhulgas juhul, kui teavet on taotletud vastavalt artiklile 6.7, käsitatakse konfidentsiaalse või piiratud kasutusega teabena, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest õigusnormidest. Kõnealuse teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele teavet vastuvõtva lepinguosalise vastavate õigusnormide kohaselt.

2.   Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui andmeid vastu võttev lepinguosaline kohustub neid kaitsma vähemalt nii, nagu selliseid andmeid kaitseks andmeid edastav lepinguosaline. Teavet esitav isik ei nõua, et täidetaks rangemaid nõudeid, kui kehtivad tema haldusalas.

3.   Lõikes 1 osutatud teabe vastu võtnud lepinguosalise ametiasutused ei kasuta seda teavet ilma selle esitanud isiku või asutuse otsese nõusolekuta muuks otstarbeks kui selleks, milleks see esitati.

4.   Lõikes 1 osutatud teavet ei avaldata ega avalikustata muul viisil mis tahes isikule ilma selle esitanud isiku või asutuse otsese nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui teabe vastu võtnud lepinguosalise õigusnormide kohaselt on kohustus või õigus teave seoses õigustoimingutega avaldada. Teabe esitanud isikut või asutust teavitatakse võimaluse korral eelnevalt teabe avaldamisest.

5.   Kui lepinguosalise ametiasutus taotleb teavet käesoleva peatüki alusel, teatab ta taotluse saanud isikutele teabe avaldamise võimalusest seoses õigustoimingutega.

6.   Kui teabe esitanud isikuga ei ole kokku lepitud teisiti, võtab teavet taotlenud lepinguosaline võimaluse korral kõik tema kehtivate õigusnormide kohaselt võimalikud meetmed teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks ja isikuandmete kaitsmiseks, kui kolmandad isikud või muud asutused taotlevad asjaomase teabe avalikustamist.

Artikkel 6.9

Tasud ja lõivud

Mis puutub impordi või ekspordiga seoses kehtestatud tasudesse ja lõivudesse, välja arvatud tollimaksud ja artikli 2.3 („Tollimaks”) alusel tollimaksu määratlusest välja jäetud maksud, siis:

a)

tasud ja lõivud kehtestatakse üksnes kõnealuse impordi või ekspordiga seoses osutatavatele teenustele või ettevõtja puhul sellise impordi või ekspordiga seoses nõutavale formaalsusele;

b)

tasud ja lõivud ei ületa osutatava teenuse ligikaudset maksumust;

c)

tasusid ja lõive ei arvutata väärtuse alusel;

d)

tasusid ja lõive ei võeta konsulaarteenuste eest;

e)

teave tasude ja lõivude kohta avaldatakse ametlikult määratud kanali kaudu ning võimaluse korral ametlikul veebisaidil. Teave sisaldab osutatava teenuse eest võetava tasu või lõivu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavaid tasusid ja lõive ning makse tegemise aega ja viisi ning

f)

uusi või muudetud tasusid ja lõive ei kehtestata enne, kui teave on vastavalt punktile e avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks.

Artikkel 6.10

Transpordieelne kontroll

Lepinguosaline ei nõua kauba transpordieelse või muu võrdväärse kontrolli tegemist.

Artikkel 6.11

Tollivormistusjärgne kontroll

Lepinguosaline annab ettevõtjatele võimaluse kasutada tõhusat tollivormistusjärgset kontrolli. Tollivormistusjärgse kontrolliga ei kehtestata ettevõtjatele põhjendamatuid nõudeid ega panda neile liigset koormust.

Artikkel 6.12

Tolliväärtuse määramine

Tolliväärtuse määramise leping ilma kõnealuse lepingu artiklis 20 ja III lisa punktides 2–4 sätestatud reservatsioonide ja valikuvõimalusteta inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

Artikkel 6.13

Tollikoostöö

1.   Lepinguosalised suurendavad oma koostööd tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2.   Lepinguosalised kohustuvad töötama tollivaldkonnas välja kaubanduse soodustamise meetmed, võttes arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide tehtud tööd selles valdkonnas. See võib hõlmata uute tolliprotseduuride katsetamist.

3.   Lepinguosalised kinnitavad, et nad kohustuvad hõlbustama kauba seaduslikku liikumist ja vahetavad teadmisi tollimeetodite ja -protseduuride parandamise meetmete ning arvutisüsteemide kohta vastavalt käesolevale lepingule.

4.   Lepinguosalised võtavad kohustuse:

a)

ühtlustada kaubanduses kasutatavad dokumendid ja andmeelemendid vastavalt rahvusvahelistele standarditele, et hõlbustada omavahelisi kaubavoogusid tolliga seotud küsimustes kauba impordi, ekspordi ja transiidi valdkonnas;

b)

süvendada oma tollilaborite ja teadusasutuste vahelist koostööd ning tegutseda tollilaborite meetodite ühtlustamise nimel;

c)

vahetada omavahel tollitöötajaid;

d)

korraldada ühiselt tolliprotseduurides vahetult osalevate ametnike jaoks koolitusprogramme tolliga seotud teemadel;

e)

töötada välja tõhusad mehhanismid teabevahetuseks kaubandus- ja äriringkondadega;

f)

abistada üksteist võimalust mööda tariifsel klassifitseerimisel, väärtuse määramisel ja päritolu kindlakstegemisel imporditud kauba tariifse sooduskohtlemise kohaldamiseks;

g)

edendada tollipoolset kindlat ja tõhusat intellektuaalomandi õiguste jõustamist seoses impordi, ekspordi, reekspordi, transiidi, ümberlaadimise ja muude tolliprotseduuridega, eelkõige seoses võltsitud kaubaga, ning

h)

suurendada kõikjalt saabuvate ja lepinguosaliste riikidesse imporditavate, seal ümber laaditavate või neid läbivate merekonteinerite ja muude kaubasaadetiste turvalisust, hõlbustades samal ajal kaubavahetust. Lepinguosalised lepivad kokku, et suurema ja ulatuslikuma koostöö eesmärgid on muu hulgas järgmised (loetelu ei ole ammendav):

i)

ühine tegutsemine tolliga seotud aspektide tugevdamiseks, et tagada rahvusvahelise kaubanduse logistikaahela turvalisus, ning

ii)

seisukohtade kooskõlastamine võimalikult suures ulatuses mitmepoolsetel foorumitel, kus võib asjakohaselt tõstatada ja arutada konteinerite turvalisusega seotud küsimusi.

5.   Lepinguosalised tunnistavad omavahelise tehnilise koostöö olulisust, et hõlbustada käesoleva lepinguga ette nähtud kohustuste täitmist ja tagada kaubanduse kõrgetasemeline soodustamine. Lepinguosalised nõustuvad oma tolliasutuste kaudu välja töötama tehnilise koostöö kava vastastikku kokku lepitud tingimustel, mis hõlmavad tolli ja sellega seotud valdkondade koostöömeetmete ulatust, ajastust ning maksumust.

6.   Lepinguosalised vaatavad oma vastavate tolliasutuste ja muude piiriteenistuste kaudu läbi asjakohased rahvusvahelised kaubanduse soodustamise alased algatused, sealhulgas ka WTOs ja Maailma Tolliorganisatsioonis tehtud asjakohase töö, et teha kindlaks valdkonnad, kus edasised ühismeetmed soodustaksid lepinguosaliste vahelist kaubandust ja edendaksid ühiseid mitmepoolseid eesmärke. Lepinguosalised teevad koostööd, et leida võimaluse korral ühised seisukohad tolli ja kaubanduse soodustamise valdkonnas rahvusvahelistes organisatsioonides, eelkõige WTOs ja Maailma Tolliorganisatsioonis.

7.   Lepinguosalised aitavad teineteisel rakendada ja jõustada käesolevat peatükki, päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitlevat protokolli ning oma vastavaid tollialaseid õigusnorme.

Artikkel 6.14

Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

1.   Lepinguosalised annavad tolliküsimustes vastastikust haldusabi vastavalt tolliküsimustes vastastikust haldusabi käsitlevas protokollis sätestatud tingimustele.

2.   Tolliküsimustes vastastikust haldusabi käsitleva protokolli artiklis 9.1 vaadeldud küsimuste lahendamisel ei või lepinguosaline rakendada käesoleva lepingu neljateistkümnendat peatükki („Vaidluste lahendamine”).

Artikkel 6.15

Tollikontaktpunktid

1.   Lepinguosalised vahetavad omavahel käesolevast peatükist ning päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitlevast protokollist tulenevate küsimuste lahendamiseks määratud kontaktpunktide loetelusid.

2.   Kontaktpunktid püüavad lahendada käesoleva peatükiga hõlmatud kiirküsimused konsulteerimise teel. Kui küsimust ei saa kontaktpunkti kaudu lahendada, esitatakse see lahendamiseks käesolevas peatükis osutatud tollikomiteele.

Artikkel 6.16

Tollikomitee

1.   Artikli 15.2 („Erikomiteed”) lõike 1 alusel loodud tollikomitee tagab käesoleva peatüki, päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli ning tolliküsimustes vastastikust haldusabi käsitleva protokolli nõuetekohase toimimise ja uurib kõiki nende kohaldamisest tulenevaid probleeme. Komitee annab käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustes aru artikli 15.1 („Kaubanduskomitee”) lõike 1alusel loodud kaubanduskomiteele.

2.   Tollikomiteesse kuuluvad lepinguosaliste tolli ja muude pädevate asutuste esindajad, kes vastutavad tolli ja kaubanduse soodustamisega seotud küsimuste, päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli ning tolliküsimustes vastastikust haldusabi käsitleva protokolli haldamise eest.

3.   Tollikomitee võtab vastu oma kodukorra ja tuleb kokku kord aastas, kohtumised toimuvad vaheldumisi kummagi lepinguosalise riigis.

4.   Tollikomitee tuleb lepinguosalise taotluse korral kokku, et arutada erimeelsusi, mis võivad lepinguosaliste vahel tekkida käesolevas peatükis, päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitlevas protokollis ning tolliküsimustes vastastikust haldusabi käsitlevas protokollis vaadeldud küsimustes, sealhulgas seoses kaubanduse soodustamise, tariifse klassifitseerimise, kaupade päritolu ja haldusabiga tolliküsimustes, ning eelkõige tolliküsimustes vastastikust haldusabi käsitleva protokolli artiklitega 7 ja 8 seotud küsimustes, ja püüda need erimeelsused lahendada.

5.   Tollikomitee võib koostada resolutsioone, soovitusi või arvamusi, mida ta peab vajalikuks, et saavutada käesolevas peatükis, päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitlevas protokollis ning tolliküsimustes vastastikust haldusabi käsitlevas protokollis sätestatud mehhanismide ühised eesmärgid ning tagada nende usaldusväärne toimimine.

SEITSMES PEATÜKK

TEENUSTEKAUBANDUS, ETTEVÕTLUS JA ELEKTROONILINE KAUBANDUS

A   JAGU

Üldsätted

Artikkel 7.1

Eesmärk ning kohaldamisala

1.   Kinnitades veel kord oma vastavaid WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida teenustekaubandust ja ettevõtlust ning teha koostööd elektroonilise kaubanduse valdkonnas.

2.   Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seaks kohustusi seoses riigihangetega.

3.   Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosaliste poolt antavatele subsiidiumidele või toetustele, sealhulgas riigi toetatud laenudele, tagatistele ja kindlustusele.

4.   Kooskõlas käesoleva peatükiga säilitab lepinguosaline õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitikaeesmärkide saavutamine.

5.   Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- või töökohaga seotud meetmetele.

6.   Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida teine lepinguosaline saab käesolevas peatükis ja selle lisades sätestatud erikohustuse tingimuste kohaselt (4).

Artikkel 7.2

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„meede” – lepinguosalise võetav meede seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

b)

„lepinguosalise vastu võetud või säilitatud meetmed” – meetmed, mida võtavad:

i)

keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ning

ii)

valitsusvälised organisatsioonid keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste või riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;

c)

„isik” – füüsiline või juriidiline isik;

d)

„füüsiline isik” – Korea või mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik vastavalt riigi asjakohastele õigusaktidele;

e)

„juriidiline isik” – kohaldatava õiguse alusel nõuetekohaselt asutatud või muul viisil korraldatud juriidiline üksus kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks, kas era- või riigi omanduses, kaasa arvatud aktsiaselts, trust, ühing, ühisettevõte, üksikettevõtja või ühistu;

f)

„lepinguosalise juriidiline isik” –

i)

juriidiline isik, mis on asutatud vastavalt kas Euroopa Liidu liikmesriigi või Korea õigusaktide alusel ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht (5) või põhitegevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Korea territooriumil. Kui juriidilisel isikul on vastavalt kas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Korea territooriumil üksnes registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, ei käsitata teda Euroopa Liidu või Korea juriidilise isikuna, kui ta ei ole seotud olulise äritegevusega (6) vastavalt kas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Korea territooriumil, või

ii)

artikli 7.9 punkti a kohase ettevõtluse korral juriidiline isik, kes on vastavalt kas liidu või Korea füüsiliste isikute või punktis i sätestatud Euroopa Liidu või Korea juriidilise isiku omanduses või kontrolli all.

Juriidiline isik on:

i)

liidu või Korea isikute omanduses, kui need isikud omavad üle 50 % selle isiku omakapitalist;

ii)

liidu või Korea isikute kontrolli all, kui sellistel isikutel on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust;

iii)

teise isikuga seotud, kui ta kontrollib kõnealust isikut või on selle teise isiku kontrolli all või kui juriidilist isikut ja seda teist isikut kontrollib üks ja seesama isik;

g)

olenemata punktist f kuuluvad käesoleva lepingu alla ka laevandusettevõtjad, kes on asutatud väljaspool liitu või Koread ja kes on vastavalt kas Euroopa Liidu liikmesriigi või Korea kodanike kontrolli all, kui nende laevad on registreeritud vastavalt asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi või Korea asjakohasele õigusaktile ja sõidavad Euroopa Liidu liikmesriigi või Korea lipu all (7);

h)

„majandusliku integratsiooni leping” – leping, millega oluliselt liberaliseeritakse teenustekaubandust ja ettevõtlust vastavalt WTO asutamislepingule ning eelkõige GATSi V ja Vbis artiklile;

i)

„õhusõidukite remondi- ja hooldustööd” – toimingud, mida tehakse liiklusest kõrvaldatud lennuki või selle osaga ja mis ei hõlma nn liinihooldust;

j)

„arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused” – arvutipõhise andmetöötlussüsteemi teenused, mis sisaldavad teavet lennuettevõtjate sõiduplaanide, pakkumiste, hindade ja hinnaeeskirjade kohta ning mille kaudu saab pileteid ette tellida ja väljastada;

k)

„õhutransporditeenuste müük ja turustamine” – asjaomaste lennuettevõtjate võimalus vabalt müüa ja turustada oma õhutransporditeenuseid, sealhulgas turunduse kõik aspektid, nagu turu-uuringud, reklaam ja turustamine. Kõnealune tegevus ei hõlma õhutransporditeenuste hinnakujundust ega kohaldatavaid tingimusi, ning

l)

„teenuseosutaja” – isik, kes osutab või püüab osutada teenust, sealhulgas investor.

Artikkel 7.3

Teenustekaubanduse, ettevõtluse ja elektroonilise kaubanduse komitee

1.   Artikli 15.2 („Erikomiteed”) lõike 1 alusel loodud teenustekaubanduse, ettevõtluse ja elektroonilise kaubanduse komiteesse kuuluvad lepinguosaliste esindajad. Lepinguosalise peamine esindaja komitees on käesoleva peatüki rakendamise eest vastutava ametiasutuse ametnik.

2.   Komitee:

a)

teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise üle ja hindab selle rakendamist;

b)

arutab käesoleva peatükiga seotud küsimusi, mille lepinguosaline on talle esitanud, ja

c)

võimaldab asjaomastel ametiasutustel vahetada teavet ettevaatusmeetmete kohta seoses artikliga 7.46.

B   JAGU

Teenuste piiriülene osutamine

Artikkel 7.4

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesoleva jao sätteid kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad kõigi valdkondade teenuste piiriülest osutamist, välja arvatud:

a)

audiovisuaalteenused (8);

b)

riigisisene merekabotaaž ning

c)

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed või mitteregulaarsed õhutransporditeenused ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i)

õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused;

ii)

õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii)

arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused ja

iv)

muud õhutransporditeenuseid toetavad teenused, näiteks maapealne teenindus, meeskonnaga õhusõidukite väljaüürimine ning lennujaama haldamise teenused.

2.   Teenuste piiriülest osutamist mõjutavad meetmed hõlmavad meetmeid, mis mõjutavad:

a)

teenuse tootmist, levitamist, turustamist, müüki ja tarnimist;

b)

teenuse ostmist, teenuse eest maksmist või teenuse kasutamist;

c)

teenuse osutamisega seoses juurdepääsu sellistele võrkudele või teenustele ja nende kasutamist, mida tuleb lepinguosalise nõudel avalikkusele pakkuda, ning

d)

teise lepinguosalise teenuseosutaja olemasolu lepinguosalise territooriumil.

3.   Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„teenuste piiriülene osutamine” – teenuse osutamine:

i)

ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile ja

ii)

ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale;

b)

„teenused” – teenus mis tahes valdkonnas, välja arvatud teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel, ja

c)

„teenus, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel” – teenus, mida ei osutata kaubanduslikel alustel ega konkureerides ühe või mitme teenuseosutajaga.

Artikkel 7.5

Turulepääs

1.   Seoses turulepääsuga teenuste piiriülese osutamise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud 7-A lisas esitatud erikohustustes kokku lepitud ja kindlaks määratud tingimuste ning piirangute kohaselt.

2.   Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustused, ei või lepinguosaline piirkondlikus ulatuses ega kogu oma territooriumil vastu võtta ega säilitada järgmisi meetmeid, kui 7-A lisas ei ole sätestatud teisiti:

a)

piirangud teenuseosutajate arvule kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse osutamise ainuõiguste või majandusvajaduste testi nõude näol (9);

b)

piirangud teenustealaste tehingute või vara koguväärtusele arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol ning

c)

piirangud teenusega seotud tehingute koguarvule või teenuse väljundi kogumahule, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduse testi nõudena (10).

Artikkel 7.6

Võrdne kohtlemine

1.   Sektorites, mille puhul on 7-A lisaga ette nähtud turulepääsuga seotud kohustused, ning vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele ja nõuetele kohtleb lepinguosaline kõigi teenuste piiriülest osutamist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenuseosutajaid.

2.   Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenuseosutajatele.

3.   Vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused soodsamaks lepinguosalise teenustele või teenuseosutajatele, võrreldes teise lepinguosalise samasuguste teenuste või teenuseosutajatega.

4.   Käesoleva artikli alusel võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenuseosutajate välismaisusest.

Artikkel 7.7

Kohustuste loetelud

1.   Sektorid, mida lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud 7-A lisas esitatud kohustuste loeteludes.

2.   Lepinguosaline ei või kehtestada uusi või veelgi diskrimineerivamaid meetmeid seoses teise lepinguosalise teenuste või teenuseosutajatega, võrreldes kohtlemisega, mida võimaldatakse vastavalt lõike 1 kohaselt võetud erikohustustele.

Artikkel 7.8

Enamsoodustusrežiim (11)

1.   Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, võimaldab lepinguosaline kõikide käesoleva jaoga hõlmatud meetmete korral, mis mõjutavad teenuste piiriülest osutamist, teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele vähemalt sama soodsat kohtlemist, kui ta võimaldab mis tahes kolmanda riigi samasugustele teenustele ja teenuseosutajatele seoses majandusliku integratsiooni lepinguga, mis sõlmitakse pärast käesoleva lepingu jõustumist.

2.   Piirkondlikust majandusliku integratsiooni lepingust tulenev kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab kolmanda isiku teenustele ja teenuseosutajatele, jäetakse lõike 1 kohustusest välja üksnes juhul, kui sellist kohtlemist võimaldatakse valdkondlike või horisontaalsete kohustuste alusel, mille puhul on piirkondlikus majandusliku integratsiooni lepingus sätestatud oluliselt rangemad nõuded kui 7-B lisas esitatud kohustused, mis võetakse seoses käesoleva jaoga.

3.   Olenemata lõikest 2 ei kohaldata lõikest 1 tulenevaid kohustusi kohtlemise suhtes, mis tuleneb:

a)

meetmetest, millega nähakse ette kvalifikatsioonide, litsentside ja ettevaatusmeetmete tunnustamine vastavalt GATSi VII artiklile või selle lisale finantsteenuste kohta;

b)

rahvusvahelistest lepingutest või kokkulepetest, mis on täielikult või peamiselt seotud maksustamisega, või

c)

meetmetest, mis kuuluvad 7-C lisas loetletud enamsoodustusrežiimi erandite alla.

4.   Käesolevat peatükki ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist andmast või kohaldamast eeliseid naabermaadele, et hõlbustada kohapeal toodetud ja tarbitud teenuste vahetamist, mis piirdub kõrvuti asetsevate piirialadega.

C   JAGU

Ettevõtlus

Artikkel 7.9

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ettevõtlus” –

i)

juriidilise isiku asutamine, omandamine või ülalpidamine (12) või

ii)

filiaali või esinduse loomine või ülalpidamine

lepinguosalise territooriumil majandustegevuse eesmärgil;

b)

„investor” – isik, kes püüab tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtluse kaudu (13);

c)

„majandustegevus” – mis tahes majanduslikku laadi tegevus, välja arvatud valitsuse funktsioonide täitmisega seotud tegevus, st tegevus, mis ei toimu kaubanduslikel alustel ega ühe või mitme ettevõtjaga konkureerides;

d)

„lepinguosalise juriidilise isiku tütarettevõtja” – juriidiline isik, kes on asjaomase lepinguosalise teise juriidilise isiku tegeliku kontrolli all, ja

e)

„juriidilise isiku filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega.

Artikkel 7.10

Kohaldamisala

Eesmärgiga parandada investeerimiskeskkonda ja eelkõige lepinguosaliste vahelisi ettevõtlustingimusi, kohaldatakse käesolevat jagu lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtlust (14) mis tahes majandustegevuses, välja arvatud:

a)

tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine (15);

b)

relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine või nendega kauplemine (16);

c)

audiovisuaalteenused (17);

d)

riigisisene merekabotaaž ja

e)

riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed või mitteregulaarsed õhutransporditeenused ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i)

õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused;

ii)

õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii)

arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused ning

iv)

muud õhutransporditeenuseid toetavad teenused, nagu maapealne teenindus, meeskonnaga õhusõidukite väljaüürimine ja lennujaama haldamise teenused.

Artikkel 7.11

Turulepääs

1.   Seoses turulepääsuga ettevõtluse kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise ettevõtlust ja investoreid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud 7-A lisas sätestatud erikohustustes kokku lepitud ja kindlaks määratud tingimuste ning piirangute kohaselt.

2.   Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustused, ei või lepinguosaline piirkondlikus ulatuses ega kogu oma territooriumil vastu võtta ega säilitada järgmisi meetmeid, kui 7-A lisas ei ole sätestatud teisiti:

a)

piirangud ettevõtete arvule kas arvuliste kvootide, monopolide, ettevõtlusega seotud ainuõiguste või muude ettevõtlusega seotud nõuete, nagu majandusvajaduste testi nõude näol;

b)

piirangud tehingute või vara koguväärtusele arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol;

c)

piirangud tehingute koguhulgale või väljundi kogumahule, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduse testi nõudena (18);

d)

piirangud väliskapitali osalusele, väljendatuna kas välisaktsiaosaluse maksimaalse protsendimäärana või üksiku välisinvesteeringu või kõikide välisinvesteeringute kogusummana;

e)

meetmed, millega piiratakse või nõutakse konkreetseid juriidilise üksuse või ühisettevõtte vorme, mille kaudu teise lepinguosalise investor võib tegeleda majandustegevusega, ning

f)

piirangud füüsiliste isikute koguarvule, välja arvatud artiklis 7.17 määratletud juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide puhul, kes võivad töötada konkreetses sektoris või keda investor võib tööle võtta ja kes on majandustegevuse rakendamiseks vajalikud ja sellega otseselt seotud, väljendatuna arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduse testi nõudena.

Artikkel 7.12

Võrdne kohtlemine (19)

1.   7-A lisaga ette nähtud sektorites ning vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele ja nõuetele kohtleb lepinguosaline kõigi ettevõtlust mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise ettevõtlust ja investoreid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasugust ettevõtlust ja samasuguseid investoreid.

2.   Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise ettevõtlusele ja investoritele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugusele ettevõtlusele ja samasugustele investoritele.

3.   Vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused soodsamaks lepinguosalise ettevõtlusele või investoritele, võrreldes teise lepinguosalise samasuguse ettevõtluse või samasuguste investoritega.

4.   Käesoleva artikli põhjal võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline on kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate ettevõtete või investorite välismaisusest.

Artikkel 7.13

Kohustuste loetelud

1.   Sektorid, mida lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise ettevõtluse ja investorite suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud 7-A lisas esitatud kohustuste loeteludes.

2.   Lepinguosaline ei või vastu võtta uusi või veelgi diskrimineerivamaid meetmeid seoses teise lepinguosalise ettevõtluse või investoritega, võrreldes kohtlemisega, mida võimaldatakse vastavalt lõike 1 kohaselt võetud erikohustustele.

Artikkel 7.14

Enamsoodustusrežiim (20)

1.   Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, võimaldab lepinguosaline kõikide käesoleva jaoga hõlmatud meetmete korral, mis mõjutavad ettevõtlust, teise lepinguosalise ettevõtlusele ja investoritele vähemalt sama soodsat kohtlemist, kui ta võimaldab mis tahes kolmanda riigi samasugusele ettevõtlusele ja samasugustele investoritele seoses majandusliku integratsiooni lepinguga, mis sõlmitakse pärast käesoleva lepingu jõustumist (21).

2.   Piirkondlikust majandusliku integratsiooni lepingust tulenev kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab kolmanda isiku ettevõtlusele ja investoritele, jäetakse lõike 1 kohustusest välja üksnes juhul, kui sellist kohtlemist võimaldatakse valdkondlike või horisontaalsete kohustuste alusel, mille puhul on piirkondlikus majandusliku integratsiooni lepingus sätestatud oluliselt rangemad nõuded kui 7-B lisas esitatud kohustused, mis võetakse seoses käesoleva jaoga.

3.   Olenemata lõikest 2 ei kohaldata lõikest 1 tulenevaid kohustusi kohtlemise suhtes, mis tuleneb:

a)

meetmetest, millega nähakse ette kvalifikatsioonide, litsentside ja ettevaatusmeetmete tunnustamine vastavalt GATSi VII artiklile või selle lisale finantsteenuste kohta;

b)

rahvusvahelistest lepingutest või kokkulepetest, mis on täielikult või peamiselt seotud maksustamisega, või

c)

meetmetest, mis kuuluvad 7-C lisas loetletud enamsoodustusrežiimi erandite alla.

4.   Käesolevat peatükki ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist andmast või kohaldamast eeliseid naabermaadele, et hõlbustada kohapeal toodetud ja tarbitud teenuste vahetamist, mis piirdub kõrvuti asetsevate piirialadega.

Artikkel 7.15

Muud lepingud

Ühegi käesoleva peatüki sättega:

a)

ei piirata lepinguosaliste investorite õigust kasutada ära soodsamat kohtlemist, mis nähakse ette kehtivate või tulevaste rahvusvaheliste investeeringuid käsitlevate lepingutega, mille osaliseks on mõni Euroopa Liidu liikmesriik ja Korea, ning

b)

ei kalduta kõrvale lepinguosaliste rahvusvahelistest õiguslikest kohustustest, mis tulenevad lepingutest, millega nähakse lepinguosaliste investorite jaoks ette soodsam kohtlemine kui see, mis on sätestatud käesolevas lepingus.

Artikkel 7.16

Investeeringute õigusliku raamistiku läbivaatamine

1.   Investeeringute järk-järgulist liberaliseerimist silmas pidades vaatavad lepinguosalised hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ning edaspidi korrapäraste ajavahemike järel läbi investeeringute õigusliku raamistiku, (22) investeerimiskeskkonna ja omavahelise investeeringute voo kooskõlas nende rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega.

2.   Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus hindavad lepinguosalised investeerimisel esinenud takistusi ja peavad selliste takistuste kõrvaldamiseks läbirääkimisi, et tugevdada käesoleva peatüki sätteid, sealhulgas seoses investeeringute kaitse üldpõhimõtetega.

D   JAGU

Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil

Artikkel 7.17

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis seonduvad juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuse osutajate, lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide lühiajaliselt nende territooriumile sisenemise ja seal ajutise viibimisega, võttes arvesse artikli 7.1 lõiget 5.

2.   Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„juhtivtöötajad” – lepinguosalise juriidilise isiku heaks töötavad füüsilised isikud, välja arvatud mittetulundusühenduse töötajad, kes vastutavad ettevõtte asutamise või selle nõuetekohase kontrollimise, haldamise ja toimimise eest. Juhtivtöötajad on muu hulgas ärikülastajad, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja äriühingusiseselt üleviidavate isikute eest:

i)

„ärikülastajad” – kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest. Nad ei tee tehinguid otse üldsusega ega saa töötasu vastuvõtva lepinguosalise riigis asuvast allikast, ja

ii)

„äriühingusiseselt üleviidavad isikud” – füüsilised isikud, kes on vähemalt ühe aasta olnud lepinguosalise juriidilise isiku töötajad või osanikud (välja arvatud põhiaktsionärid) ning kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse (sealhulgas tütarettevõttesse, sidusettevõttesse või filiaali). Asjaomane füüsiline isik peab kuuluma ühte allpool nimetatud kategooriasse.

Tegevjuhid

Juriidilises isikus juhtival kohal töötavad füüsilised isikud, kes peamiselt juhivad ettevõtet ja kelle tegevust jälgib või juhib eeskätt äriühingu juhatus või aktsionärid või samaväärsed isikud, sealhulgas:

A)

ettevõtet või selle talitust või allüksust juhtivad isikud;

B)

teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate üle järelevalvet ja kontrolli teostavad isikud ning

C)

isikud, kellel on õigus töötajaid tööle võtta ja neid töölt vabastada või anda soovitusi nende töölevõtmiseks, vabastamiseks või muudeks personalijuhtimise meetmeteks.

Spetsialistid

Juriidilises isikus töötavad füüsilised isikud, kellel on ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks ettevõtluses vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, sealhulgas kuulumine töötajate hulka, kelle erialal tegutsemiseks on nõutav luba;

b)

„kõrgharidusega praktikandid” – füüsilised isikud, kes on vähemalt ühe aasta olnud lepinguosalise juriidilise isiku töötajad, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte juurde, et edendada karjäärivõimalusi või saada äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõpet (23);

c)

„äriteenuse osutajad” – füüsilised isikud, kes esindavad lepinguosalise teenuseosutajat ning soovivad ajutiselt siseneda teise lepinguosalise territooriumile, et pidada kõnealuse teenuseosutaja nimel läbirääkimisi teenuste müügi üle või sõlmida teenuste müümise lepinguid. Nad ei müü otse üldsusele ega saa töötasu vastuvõtva lepinguosalise riigis asuvast allikast;

d)

„lepingulised teenuseosutajad” – füüsilised isikud, kes töötavad lepinguosalise juriidilise isiku heaks, kes ei tegele ettevõtlusega teise lepinguosalise territooriumil ning kes on sõlminud heauskse lepingu teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste osutamiseks, mis eeldavad tema töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut, (24) ning

e)

„sõltumatud spetsialistid” – füüsilised isikud, kes osutavad teenuseid ja on lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad, kes ei tegele ettevõtlusega teise lepinguosalise territooriumil ja kes on sõlminud heauskse lepingu teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste osutamiseks, mis eeldavad nende ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut (25).

Artikkel 7.18

Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid

1.   Kõikides C jao kohaselt liberaliseeritud sektorites ning 7-A lisas loetletud erandeid arvesse võttes võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise investoritel võtta oma ettevõttesse tööle kõnealuse teise lepinguosalise füüsilisi isikuid, juhul kui tegemist on artiklis 7.17 määratletud juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidega. Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid võivad ajutiselt riiki siseneda ja seal viibida äriühingusisese üleviimise puhul kuni kolm aastat, (26) ärikülastajatena kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul (27) ja kõrgharidusega praktikantidena kuni üks aasta.

2.   C jao kohaselt liberaliseeritud sektorites ei või lepinguosaline säilitada ega vastu võtta meetmeid, mis piiravad selliste füüsiliste isikute koguarvu, keda investor võib juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidena tööle võtta, väljendatuna konkreetses sektoris kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides, või millega nähakse ette majandusvajaduste testi nõue või diskrimineerivad piirangud, juhul kui 7-A lisas ei ole sätestatud teisiti (28).

Artikkel 7.19

Äriteenuse osutajad

Kõikides B või C jao kohaselt liberaliseeritud sektorites ja 7-A lisas loetletud erandeid arvesse võttes võimaldab lepinguosaline äriteenuse osutajatel ajutiselt riiki siseneda ja seal viibida iga 12kuulise ajavahemiku jooksul kuni 90 päeva (29).

Artikkel 7.20

Lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma asjaomaste GATSist tulenevate kohustuste kehtivust, mis seonduvad lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide ajutise riiki sisenemise ja seal viibimisega.

2.   Hiljemalt kahe aasta jooksul pärast GATSi XIX artikli ja WTO ministrite konverentsil 14. novembril 2001 vastu võetud ministrite deklaratsiooni kohaselt peetud läbirääkimiste lõppu võtab kaubanduskomitee vastu otsuse, mis sisaldab kohustuste loetelu seoses ühe lepinguosalise lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide juurdepääsuga teise lepinguosalise territooriumile. Võttes arvesse kõnealuste GATSi läbirääkimiste tulemusi, peavad nimetatud kohustused olema vastastikku kasulikud ja äriliselt tasuvad.

E   JAGU

Õiguslik raamistik

A   alajagu

Üldkohaldatavad sätted

Artikkel 7.21

Vastastikune tunnustamine

1.   Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et füüsilisel isikul peab olema vajalik kvalifikatsioon ja/või erialane töökogemus, mida nõutakse vastavas sektoris sellel territooriumil, kus teenust osutatakse.

2.   Lepinguosalised julgustavad oma territooriumidel asuvaid asjaomaseid kutseorganisatsioone töötama ühiselt välja vastastikuse tunnustamise alased soovitused ja esitama need kaubanduskomiteele, et teenuseosutajad ja investorid saaksid teenusesektorites täielikult või osaliselt täita kriteeriume, mida kumbki lepinguosaline kohaldab teenuseosutajatele ja investoritele teenusesektorites lubade ja litsentside andmise ning nende tegevuse ja sertifitseerimise suhtes, eelkõige aga erialateenuste, sealhulgas ajutiste litsentside andmise suhtes.

3.   Pärast lõikes 2 osutatud soovituse saamist vaatab kaubanduskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas soovitus on käesoleva lepinguga kooskõlas.

4.   Kui lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt leitakse, et lõikes 2 osutatud soovitus on käesoleva lepinguga kooskõlas ning lepinguosaliste asjaomased eeskirjad on piisavalt üksteisega vastavuses, siis peavad lepinguosalised nimetatud soovituse rakendamiseks oma pädevate asutuste vahendusel läbirääkimisi nõuete, kvalifikatsioonide, litsentside ja muude eeskirjade vastastikust tunnustamist käsitleva lepingu sõlmimiseks.

5.   Kõnealune leping peab olema kooskõlas WTO asutamislepingu ning eelkõige GATSi VII artikliga.

6.   Artikli 15.3 („Töörühmad”) lõike 1 alusel moodustatud vastastikuse tunnustamise lepingu töörühm allub kaubanduskomiteele ja sellesse kuuluvad lepinguosaliste esindajad. Töörühm tuleb kokku aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist, et hõlbustada lõikes 2 osutatud tegevust, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

a)

Töörühm peaks teenuste puhul üldiselt ja vajaduse korral üksikute teenuste puhul arutama järgmisi küsimusi:

i)

menetlused, millega julgustada asjaomaseid esindusorganeid oma vastavatel territooriumidel võtma arvesse oma huvi seoses vastastikuse tunnustamisega, ja

ii)

menetlused, millega edendada vastastikuse tunnustamise alaste soovituste väljatöötamist vastavates esindusorganites.

b)

Töörühm tegutseb kontaktpunktina selliste vastastikuse tunnustamisega seotud küsimuste korral, mille tõstatavad lepinguosaliste asjakohased kutseorganisatsioonid.

Artikkel 7.22

Läbipaistvus ja konfidentsiaalne teave

1.   Lepinguosalised vastavad kaheteistkümnenda peatüki („Läbipaistvus”) kohaselt kehtestatud mehhanismide kaudu viivitamata kõikidele teise lepinguosalise taotlustele, millega palutakse konkreetset teavet:

a)

rahvusvaheliste lepingute või kokkulepete kohta, sealhulgas vastastikust tunnustamist käsitlevate lepingute ja kokkulepete kohta, mis on seotud käesoleva peatüki alla kuuluvate küsimustega või mõjutavad neid, ja

b)

teenuseosutajatele litsentsi andmise ja nende sertifitseerimise standardite ning kriteeriumide kohta, sealhulgas asjakohase reguleeriva või muu organi kohta, kelle poole tuleb selliste standardite ja kriteeriumidega seoses pöörduda. Standardid ja kriteeriumid hõlmavad hariduse, eksamite korraldamise, kogemuste, käitumise ja eetika, professionaalse arengu ja korduva sertifitseerimise, praktika ulatuse, kohalike teadmiste ning tarbijakaitsega seotud nõudeid.

2.   Ükski käesoleva lepingu säte ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitsetoiminguid või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks konkreetsete riigi- või eraettevõtete seaduslikke ärihuve.

3.   Lepinguosalise reguleerivad asutused avalikustavad teenuste osutamisega seonduvate taotluste täitmise nõuded, sealhulgas nõutavad dokumendid.

4.   Taotleja nõudel teatab lepinguosalise reguleeriv asutus taotlejale, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui ametiasutus nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teavitab ta sellest taotlejat ilma põhjendamatu viivituseta.

5.   Taotluse tagasilükkamise korral teeb taotluse tagasi lükanud reguleeriv asutus taotlejale viimase nõudel võimaluste piires teatavaks taotluse tagasilükkamise põhjused.

6.   Lepinguosalise reguleeriv asutus teeb 120 päeva jooksul haldusotsuse teise lepinguosalise investori või piiriülese teenuseosutaja tervikliku taotluse kohta, mis esitati seoses teenuse osutamisega, ja teavitab taotlejat viivitamata oma otsusest. Taotlus on terviklik alles siis, kui kõik asjaosalised on ära kuulatud ja kogu vajalik teave kätte saadud. Kui otsust ei ole võimalik 120 päeva jooksul teha, teavitab reguleeriv asutus sellest taotlejat ilma põhjendamatu viivituseta ja püüab seejärel teha otsuse mõistliku aja jooksul.

Artikkel 7.23

Siseriiklikud õigusnormid

1.   Kui teenuse osutamiseks või ettevõtluseks, mille kohta on võetud konkreetne kohustus, nõutakse luba, teevad lepinguosalise pädevad asutused mõistliku aja jooksul pärast siseriiklike õigusnormide alusel terviklikuks tunnistatud taotluse saamist taotlejale teatavaks taotluse kohta tehtud otsuse. Taotleja nõudel teatavad lepinguosalise pädevad asutused põhjendamatu viivituseta, millises käsitlusjärgus taotlus on.

2.   Lepinguosaline asutab või tagab kohtu, vahekohtu või halduskohtu või kehtestab menetlused, mis kahju kannatanud investori või teenuseosutaja taotluse korral võimaldavad viivitama läbi vaadata ettevõtlust, teenuste piiriülest osutamist või füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil viibimist mõjutavad haldusotsused ja vajaduse korral võtta asjakohaseid heastamismeetmeid. Kui kõnealused menetlused sõltuvad asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tegemine, tagavad lepinguosalised, et menetlused kindlustaksid tõepoolest objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.

3.   Eesmärgiga tagada, et kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste standardite ja litsentsinõuetega seotud meetmed ei tekitaks teenustekaubandusele tarbetuid tõkkeid ning tunnustades samal ajal õigust reguleerida teenuste osutamist ja kehtestada uusi asjakohaseid õigusnorme, et täita ühiskondlik-poliitilisi eesmärke, püüab lepinguosaline võimaluse korral üksikute sektorite puhul tagada, et sellised meetmed:

a)

põhinevad objektiivsetel ja selgetel kriteeriumidel, nagu pädevus ja suutlikkus osutada teenust, ning

b)

ei ole ise litsentsimismenetluste puhul teenuse osutamise piiranguks.

4.   Käesolevat artiklit muudetakse vajaduse korral pärast lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone, et hõlmata käesoleva lepinguga GATSi VI artikli lõike 4 kohaste läbirääkimiste tulemused, kui need on jõustunud, või samasuguste läbirääkimiste tulemused, mida peetakse muudel mitmepoolsetel foorumitel, kus osalevad mõlemad lepinguosalised, kui need on jõustunud.

Artikkel 7.24

Haldamine

Lepinguosaline tagab võimalust mööda, et tema territooriumil rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid finantsteenuste sektori reguleerimise ja selle üle teostatava järelevalve ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse kohta. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Core Principles for Effective Banking Supervision” („Tõhusa pangajärelevalve põhialused”), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalveameti „Insurance Core Principles and Methodology” („Kindlustuse põhialused ja meetodid”), mis kiideti heaks Singapuris 3. oktoobril 2003, Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Objectives and Principles of Securities Regulation” („Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted”), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi „OECD”) „Agreement on Exchange of Information on Tax Matters” („Maksuküsimustealase teabevahetuse leping”), G20 avaldus „Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes” („Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil”) ning rahapesuvastase töökonna soovitused „Forty Recommendations on Money Laundering” („Nelikümmend soovitust seoses rahapesuga”) ja „Nine Special Recommendations on Terrorist Financing” („Üheksa erisoovitust seoses terrorismi rahastamisega”).

B   alajagu

Arvutiteenused

Artikkel 7.25

Arvutiteenused

1.   Liberaliseerides arvutiteenustega kauplemist vastavalt B–D jaole, järgivad lepinguosalised järgmistes lõigetes sätestatud seisukohti.

2.   Arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste kirjeldamiseks kasutatav ÜRO kood CPC (30) 84 hõlmab kõikide arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste osutamise põhifunktsioone, sealhulgas arvutiprogramme (sh nende väljatöötamist ja rakendamist), mis on määratletud kui käskude kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, andmetöötlust ja -salvestust ning nendega seotud teenuseid, nagu konsultatsiooni- ja koolitusteenused klientide töötajatele. Tehnoloogia arengu tulemusena pakutakse neid teenuseid üha enam omavahel seotud teenuste kogumi või paketina, mis võivad sisaldada mõningaid või kõiki nimetatud põhifunktsioone. Näiteks sellised teenused nagu veebi- või domeenimajutus, andmekogumisteenused ja arvutusvõrgu teenused on arvutiteenuste põhifunktsioonide kogumid.

3.   Arvutiteenused ja nendega seotud teenused, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti kaudu, on kõik teenused, mille sisuks on:

a)

arvutite või arvutisüsteemidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, silumine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või haldamine;

b)

arvutiprogrammid ning arvutiprogrammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, silumine, ajakohastamine, kohandamine, hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, haldamine ja arvutiprogrammide kasutamine;

c)

andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused;

d)

kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused või

e)

arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.

4.   Arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid, nagu pangateenused, elektrooniliste ja muude vahenditega. Lepinguosalised tunnistavad olulise erinevuse olemasolu sellise teenuse võimaldamise nagu veebimajutus või rakendusmajutus, ning elektrooniliselt pakutava sisu- või tuumikteenuse, nagu pangandus, vahel ja et sellistel juhtudel ei kuulu sisu- või tuumikteenus CPC 84 alla.

C   alajagu

Posti- ja kullerteenused

Artikkel 7.26

Reguleerimispõhimõtted

Hiljemalt kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist sätestab kaubanduskomitee posti- ja kullerteenustele kohaldatava õigusliku raamistiku põhimõtted eesmärgiga tagada konkurents kõnealuste teenuste valdkonnas, mis ei kuulu lepinguosalise turul monopoolses seisundis oleva ettevõtja tegevusalasse. Nimetatud põhimõtted hõlmavad selliseid küsimusi nagu konkurentsivastane tegevus, universaalteenus, üksiklitsentsid ja reguleeriva asutuse laad (31).

D   alajagu

Telekommunikatsiooniteenused

Artikkel 7.27

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevas alajaos sätestatakse õigusliku raamistiku põhimõtted käesoleva peatüki B–D jao kohaselt liberaliseeritavate peamiste telekommunikatsiooniteenuste jaoks (32), välja arvatud ringhääling.

2.   Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„telekommunikatsiooniteenused” – kõik teenused, mille sisuks on elektromagnetiliste signaalide saatmine ja vastuvõtmine ning mis ei hõlma majandustegevust, mis seisneb sisu edastamises telekommunikatsiooni kaudu;

b)

„üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus” – telekommunikatsiooniteenus, mida tuleb lepinguosalise selgesõnalise või tegeliku nõudmise kohaselt avalikkusele osutada;

c)

„üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk” – avalik telekommunikatsiooni infrastruktuur, mis võimaldab signaalide edastamist võrgu kindlaksmääratud lõpp-punktide vahel;

d)

„reguleeriv asutus” – telekommunikatsioonisektori organ või organid, kelle ülesanne on reguleerida käesolevas alajaos nimetatud telekommunikatsiooni;

e)

„olulised vahendid” – üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste vahendid:

i)

mida pakub ainult üks või valdavalt üks teenuseosutaja või piiratud arv teenuseosutajaid ja

ii)

mille asendamine teenuse osutamisel ei ole majanduslikult või tehniliselt teostatav;

f)

„peamine teenuseosutaja” – telekommunikatsioonisektoris tegutsev teenuseosutaja, kellel on võimalus olulisel määral mõjutada asjaomasel telekommunikatsiooniteenuste turul tegutsemise tingimusi (hinda ja pakkumist), kuna ta kontrollib olulisi vahendeid või saab kasutada oma turuseisundit;

g)

„telekommunikatsioonivõrkude vastastikune sidumine” – üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate ühendamine, mis võimaldab ühe teenuseosutaja teenuste kasutajatel suhelda teise teenuseosutaja teenuste kasutajatega ning kasutada teise teenuseosutaja teenuseid, kui on võetud erikohustusi;

h)

„universaalteenus” – teenuste kogum, mis peab olema kasutajatele sobiva hinnaga kättesaadav lepinguosalise territooriumi igas geograafilises punktis (33);

i)

„lõppkasutaja” – üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse lõplik kasutaja või abonent, sealhulgas teenuseosutaja, välja arvatud üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutaja;

j)

„mittediskrimineeriv kohtlemine” – kohtlemine, mis ei ole ebasoodsam kui see, mida võimaldatakse teistele samasuguste üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste kasutajatele samasugustel asjaoludel, ja

k)

„numbri operaatoritevaheline teisaldatavus” – üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste lõppkasutajate võimalus säilitada sama kategooria üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajaid vahetades samas asukohas samad telefoninumbrid, ilma teenuse kvaliteeti, usaldusväärsust või mugavust kahjustamata.

Artikkel 7.28

Reguleeriv asutus

1.   Telekommunikatsiooniteenuseid reguleerivad asutused on telekommunikatsiooniteenuse osutajatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud.

2.   Reguleerival asutusel on telekommunikatsiooniteenuste sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.

3.   Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

Artikkel 7.29

Telekommunikatsiooniteenuste osutamise luba

1.   Teenuse osutamiseks antakse luba võimaluse korral lihtsustatud korras.

2.   Kui on vaja korraldada sageduste, numbrite ja trasside rajamise õiguste jaotamist, võib kehtestada litsentsinõude. Litsentside andmise tingimused avalikustatakse.

3.   Litsentsinõude korral:

a)

avalikustatakse kõik litsentsimiskriteeriumid ning mõistlik ajavahemik, mida tavaliselt on vaja litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks;

b)

tehakse litsentsi andmisest keeldumise põhjus taotleja taotluse korral talle kirjalikult teatavaks ja

c)

ei tohi lepinguosalise nõutavad litsentsitasud (34) ületada kehtivate litsentside haldamise, kontrollimise ja täitmise järelevalvega seotud tavapäraseid halduskulusid (35).

Artikkel 7.30

Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed

Tuleb säilitada asjakohased meetmed, et takistada teenuseosutajaid, kes üksi või üheskoos on peamine teenuseosutaja, alustamast või jätkamast konkurentsivastast tegevust. Konkurentsivastane tegevus on eelkõige:

a)

konkurentsivastase ristsubsideerimise kasutamine (36);

b)

konkurentidelt saadud teabe kasutamine konkurentsivastasel viisil ja

c)

sellise olulisi vahendeid käsitleva tehnilise teabe ja asjakohase kommertsteabe varjamine teiste teenuseosutajate eest, mis on neile teenuste osutamiseks vajalik.

Artikkel 7.31

Telekommunikatsioonivõrkude vastastikune sidumine

1.   Lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuvad üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujad annavad otseselt või kaudselt samal territooriumil teise lepinguosalise üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste pakkujale võimaluse pidada läbirääkimisi telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise üle. Vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste ettevõtjate vaheliste äriläbirääkimiste tulemusena.

2.   Reguleerivad asutused tagavad, et teenuseosutajad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt ettevõtjalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet üksnes sel eesmärgil, mille jaoks see anti, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse tagamise nõudest.

3.   Vastastikuse sidumise võimalus peamise teenuseosutajaga tuleb tagada igas võrgu punktis, kus see on tehniliselt teostatav. Vastastikune sidumine toimub:

a)

mittediskrimineerivatel tingimustel (sealhulgas tehnilised normid ja spetsifikatsioonid) ja mittediskrimineerivate tasumääradega ning kvaliteediga, mis ei ole halvem, kui võimaldatakse omaenda samasugustele teenustele või mitteseotud teenuseosutajate samasugustele teenustele või tütarettevõtjate ja muude seotud ettevõtjate samasugustele teenustele;

b)

õigel ajal, läbipaistvate ja mõistlike tingimuste (sealhulgas tehnilised normid ja spetsifikatsioonid) ja kulupõhiste tasumääradega, pidades silmas majanduslikku tasuvust, ning piisavalt eraldatult, et teenuseosutaja ei peaks maksma võrgu osade või vahendite eest, mida ta ei vaja teenuse osutamiseks, ja

c)

taotluse korral lisaks enamikule kasutajatest pakutavatele võrgulõpmikele ka muudes punktides, tasu eest, milles kajastuvad vajalike lisarajatiste ehitamise kulud.

4.   Peamise teenuseosutajaga vastastikuse sidumise suhtes kohaldatavad menetlused avalikustatakse.

5.   Peamised teenuseosutajad avalikustavad kas oma vastastikuse sidumise lepingud või vastastikuse sidumise standardpakkumised (37).

Artikkel 7.32

Numbri operaatoritevaheline teisaldatavus

Lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuvad üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajad, välja arvatud Interneti-protokolli kaudu kõne edastamise teenuse osutajad, tagavad tehnilise teostatavuse piires ja mõistlikel tingimustel numbri operaatoritevahelise teisaldatavuse.

Artikkel 7.33

Piiratud ressursside eraldamine ja kasutamine

1.   Piiratud ressursside, sealhulgas sageduste, numbrite ning trasside rajamise õiguse andmise või kasutamise menetlused viiakse läbi objektiivselt, õigeaegselt ning läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

2.   Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.

Artikkel 7.34

Universaalteenus

1.   Lepinguosalisel on õigus määratleda, millist universaalteenuse osutamise kohustust ta soovib säilitada.

2.   Selliseid kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevateks, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata erapooletul ja konkurentsi austaval viisil ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.

Artikkel 7.35

Teabe konfidentsiaalsus

Lepinguosaline tagab üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu ja üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste kaudu toimuva telekommunikatsiooni ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenustekaubandust.

Artikkel 7.36

Telekommunikatsioonialaste vaidluste lahendamine

1.   Lepinguosaline tagab, et:

a)

teenuseosutajad võivad pöörduda abi saamiseks lepinguosalise reguleeriva asutuse või muu asjaomase asutuse poole, et lahendada käesolevas alajaos käsitletavates küsimustes tekkinud vaidlused teenuseosutajate vahel või teenuseosutajate ja teenusekasutajate vahel, ning

b)

kui üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevast alajaost tulenevate õiguste või kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus ükskõik kumma vaidluspoole taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul mõistliku aja jooksul.

2.   Teenuseosutajal, kelle seaduslikult kaitstud huve on reguleeriva asutuse otsus kahjustanud, on õigus:

a)

esitada otsuse peale kaebus kaebusi käsitlevale asutusele (38). Kui kaebusi käsitlev asutus ei ole oma laadilt õigusasutus, peab ta oma otsust alati kirjalikult põhjendama ja tema otsus kuulub ka läbivaatamisele erapooletu ja sõltumatu õigusasutuse poolt. Kaebusi käsitleva asutuse otsused viiakse tõhusalt täide, ning

b)

esitada otsus läbivaatamiseks lepinguosalise erapooletule ja sõltumatule õigusasutusele. Lepinguosaline ei või lubada, et kohtuliku läbivaatamise taotlus on reguleeriva asutuse otsuse täitmata jätmise aluseks, välja arvatud juhul, kui asjaomane õigusasutus peatab kõnealuse otsuse.

E   alajagu

Finantsteenused

Artikkel 7.37

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevas alajaos sätestatakse kõigi B–D jao kohaselt liberaliseeritavate finantsteenuste õigusliku raamistiku põhimõtted.

2.   Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

 

„finantsteenused” – igasugune rahaline teenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuste osutaja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusi:

a)

kindlustus ja kindlustusega seotud teenused:

i)

otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

A)

elukindlustus;

B)

kahjukindlustus;

ii)

edasikindlustus ja retrosessioon;

iii)

kindlustuse vahendamine, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina, ja

iv)

kindlustuse lisateenused, nagu nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus, ning

b)

panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):

i)

hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt;

ii)

kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute rahastamine;

iii)

kapitalirent;

iv)

kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;

v)

tagatis- ja garantiitehingud;

vi)

kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või mujal:

A)

rahaturu instrumentidega (sealhulgas tšekid, arved, hoiusesertifikaadid);

B)

välisvaluutaga;

C)

tuletisväärtpaberitega, sealhulgas, kuid mitte üksnes, futuuride ja optsioonidega;

D)

valuutakursi ja intressimäära instrumentidega, sealhulgas selliste finantsinstrumentidega nagu vahetus- ja tulevikutehingud;

E)

vabalt kaubeldavate väärtpaberitega ning

F)

muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega;

vii)

osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

viii)

rahamaakleri tegevus;

ix)

vara haldamine, nagu raha ja portfelli haldamine, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldushoiuteenused;

x)

finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused;

xi)

finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja asjakohase tarkvara pakkumine ning

xii)

kõigi alapunktides i kuni xi loetletud tegevustega seotud nõustamine, vahendamine ja muud abistavad finantsteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas;

 

„finantsteenuste osutaja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või osutab finantsteenuseid; see mõiste ei hõlma avalik-õiguslikke üksusi;

 

„avalik-õiguslik üksus” –

a)

lepinguosalise riigi valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosalise omanduses või tema kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt kaubanduslikel tingimustel finantsteenuseid osutavad institutsioonid, või

b)

eraüksus, mis täidab funktsioone, mis on tavaliselt keskpangal või rahandusasutusel;

 

„uus finantsteenus” – rahaline teenus, sealhulgas olemasolevate ja uute toodetega või toote kättetoimetamisviisiga seotud teenused, mida ükski finantsteenuste osutaja lepinguosalise territooriumil ei osuta, kuid mida osutatakse teise lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 7.38

Ettevaatuserand (39)

1.   Lepinguosaline võib vastu võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, (40) sealhulgas:

a)

investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, ja

b)

lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

2.   Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ja kui need ei ole kooskõlas käesoleva lepingu muude sätetega, ei tohi neid kasutada lepinguosalise sellistest sätetest tulenevate kohustuste vältimise vahendina.

3.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike isikute valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

4.   Ilma et see piiraks muude finantsteenuste piiriülese kaubanduse reguleerimise vahendite kohaldamist, võib lepinguosaline nõuda teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajate ja finantsinstrumentide registreerimist.

Artikkel 7.39

Läbipaistvus

Lepinguosalised tunnistavad, et finantsteenuste osutajate tegevust reguleerivad läbipaistvad õigusnormid ja põhimõtted on olulised, et hõlbustada välismaiste finantsteenuste osutajate juurdepääsu üksteise turgudele ja tegutsemist neil turgudel. Lepinguosalised kohustuvad edendama finantsteenuste regulatiivset läbipaistvust.

Artikkel 7.40

Isereguleeruvad organisatsioonid

Kui lepinguosaline nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste osutajatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise finantsteenuste osutajatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organisatsioonis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus, või kui lepinguosaline näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste osutamisel, tagab lepinguosaline, et sellised isereguleeruvad organisatsioonid täidavad artiklitega 7.6, 7.8, 7.12 ja 7.14 ettenähtud kohustusi.

Artikkel 7.41

Makse- ja arveldussüsteemid

Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab lepinguosaline teise lepinguosalise finantsteenuste osutajatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesoleva artikli eesmärk ei ole võimaldada juurdepääsu lepinguosalise kriitilistele laenuallikatele.

Artikkel 7.42

Uued finantsteenused

Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuste osutajatel, kes on asutatud tema territooriumil, osutada mis tahes uusi finantsteenuseid, mida lepinguosaline lubaks osutada oma finantsteenuste osutajatel sarnases olukorras oma siseriiklike õigusaktide alusel, tingimusel et uue finantsteenuse kasutuselevõtt ei eelda uue õigusakti vastuvõtmist või kehtiva õigusakti muutmist. Lepinguosaline võib määrata, millises institutsioonilises või õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda luba teenuse osutamiseks. Sellise loa nõudmise korral tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes ettevaatuse kaalutlustel.

Artikkel 7.43

Andmetöötlus

Hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ja mitte mingil juhul hiljem kui muudest majandusliku integratsiooni lepingutest tulenevate samasuguste kohustuste jõustumise kuupäeval:

a)

lubab lepinguosaline teise lepinguosalise finantsteenuste osutajal, kes on asutatud tema territooriumil, edastada teavet elektroonilises või muus vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav kõnealuse finantsteenuste osutaja tavapärases äritegevuses, ja

b)

võtab lepinguosaline vastu asjakohased meetmed eraelu puutumatuse kaitseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega, kinnitades oma kohustust (41) kaitsta üksikisikute põhiõigusi ja vabadust.

Artikkel 7.44

Konkreetsed erandid

1.   Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste osutajad.

2.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse või muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

3.   Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise, sealhulgas tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades, välja arvatud juhul, kui tema siseriiklike õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste osutajad.

Artikkel 7.45

Vaidluste lahendamine

1.   Neljateistkümnendat peatükki („Vaidluste lahendamine”) kohaldatakse eranditult käesoleva peatüki alusel tekkivate finantsteenustega seonduvate vaidluste lahendamisel, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti.

2.   Kaubanduskomitee koostab hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist 15 üksikisikust koosneva loetelu. Kumbki lepinguosaline esitab viis üksikisikut ja lepinguosalised valivad koos veel viis üksikisikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad vahekohtu eesistuja kohuseid. Kõnealustel isikutel on eriteadmised või kogemused finantsteenuste õiguse või praktika, sealhulgas võimaluse korral finantsteenuste osutajate reguleerimise valdkonnas ning nad täidavad 14-C lisa („Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend”) nõudeid.

3.   Kui vahekohtu liikmed valitakse loosi teel vastavalt artikli 14.5 („Vahekohtu moodustamine”) lõikele 3, artikli 14.9 („Mõistlik tähtaeg nõuete täitmiseks”) lõikele 3, artikli 14.10 („Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetme läbivaatamine”) lõikele 3, artikli 14.11 („Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral”) lõikele 4, artikli 14.12 („Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetme läbivaatamine pärast kohustuste täitmise peatamist”) lõikele 3 ning 14-B lisa („Vahekohtu kodukord”) artiklitele 6.1, 6.3 ja 6.4 („Asendamine”), tehakse valik lõike 2 kohaselt koostatud loetelust.

4.   Olenemata artiklist 14.11, kui vahekohus leiab, et meede ei ole käesoleva lepinguga kooskõlas ja vaidlusalune meede mõjutab finantsteenuste sektorit ning mis tahes muud sektorit, võib kaebuse esitanud lepinguosaline peatada finantsteenuste sektoris kohaldatavad soodustused, millel on tema enda finantsteenuste sektoris rakendatava meetmega samaväärne mõju. Kui kõnealune meede mõjutab üksnes muud sektorit kui finantsteenuste sektorit, ei või kaebuse esitanud lepinguosaline finantsteenuste sektoris kohaldatavaid soodustusi peatada.

Artikkel 7.46

Tunnustamine

1.   Lepinguosaline võib tunnustada teise lepinguosalise ettevaatusmeetmeid, määrates kindlaks, kuidas selle lepinguosalise finantsteenustega seotud meetmeid kohaldatakse. Kõnealune tunnustamine, mis võidakse saavutada eeskirjade ühtlustamise teel või muul viisil, võib põhineda lepinguosaliste vahelisel lepingul või kokkuleppel või olla ka ühepoolne.

2.   Lepinguosaline, kes on käesoleva lepingu jõustumise ajal või pärast seda kolmanda isikuga sõlmitud lõikes 1 osutatud lepingu või kokkuleppe osaline, annab teisele lepinguosalisele piisava võimaluse pidada läbirääkimisi sellise lepingu või kokkuleppega ühinemise üle või sellega võrreldavate lepingute või kokkulepete sõlmimiseks tingimustes, kus oleks samaväärne korraldus, järelevalve, korralduse täitmine ja vajaduse korral lepingu- või kokkuleppeosaliste vahelise teabe vahetamise menetlused. Kui lepinguosaline kohaldab tunnustamist ühepoolselt, annab ta teisele lepinguosalisele piisava võimaluse tõendada selliste tingimuste olemasolu.

F   alajagu

Rahvusvahelised meretransporditeenused

Artikkel 7.47

Kohaldamisala, mõisted ja põhimõtted

1.   Käesolevas alajaos sätestatakse B–D jao kohaselt liberaliseeritavate rahvusvaheliste meretransporditeenuste põhimõtted.

2.   Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„rahvusvaheline meretransport” – ukselt-uksele-transport, st osaliselt merel toimuvad kaubaveod, mille korral kasutatakse kaubaveoks rohkem kui üht veoliiki ja mis toimub üheainsa veodokumendi alusel ning millega kaasneb õigus sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude veoliikide pakkujatega;

b)

„mereveoste käitlemisteenused” – stividorettevõtjate, sealhulgas terminalikäitajate tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtjatest sõltumatult. Need hõlmavad järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet:

i)

kauba lastimine laeva ja lossimine laevalt;

ii)

kauba kinnitamine ja lahtivõtmine ning

iii)

kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist;

c)

„tollivormistusteenused” (kasutatakse ka terminit „tollimaakleriteenused”) – tegevus, mis seisneb kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab seda;

d)

„konteinerjaama- ja depooteenused” – tegevus, mis seisneb konteinerite hoiustamises sadamaaladel, et neid laadida, tühjaks laadida, remontida ja teha saadetise jaoks kättesaadavaks, ning

e)

„laevade agenteerimisteenused” – tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:

i)

meretranspordi- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine ning

ii)

ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamakülastusi või lasti vastuvõtmist.

3.   Pidades silmas rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel:

a)

rakendavad lepinguosalised tõhusalt põhimõtet, mis tagab kaubanduslikel ja mittediskrimineerivatel alustel piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele meretransporditurule ja –kaubandusele, ning

b)

võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenuseosutajate laevadele seoses muu hulgas juurdepääsuga sadamatele, sadamate infrastruktuuri ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele.

4.   Kõnealuseid põhimõtteid rakendades lepinguosalised:

a)

ei sätesta tulevikus kolmandate isikutega sõlmitavates meretransporditeenuseid, sealhulgas puist- ja vedellastivedusid ja liinivedusid käsitlevates kahepoolsetes lepingutes lastijaotusklausleid ega aktiveeri selliseid lastijaotusklausleid, juhul kui need on olemas varasemates kahepoolsetes lepingutes, ja

b)

kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, mis võivad piirata vaba ja ausat konkurentsi või varjatult piirata rahvusvaheliste meretransporditeenuste vaba osutamist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast.

5.   Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise laevandusettevõtjatel, kes osutavad rahvusvahelisi meretransporditeenuseid, tegeleda ettevõtlusega oma territooriumil, võimaldades seejuures vähemalt sama soodsaid ettevõtlus- ja tegevustingimusi kui need, mida võimaldatakse oma teenuseosutajatele või mõne kolmanda isiku teenuseosutajatele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad, vastavalt oma kohustuste loetelus ette nähtud tingimustele.

6.   Lepinguosaline teeb teise lepinguosalise laevandusettevõtjatele, kes osutavad rahvusvahelisi meretransporditeenuseid, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused:

a)

lootsiteenused;

b)

puksiirabi;

c)

toiduainetega varustamine;

d)

kütuse ja veega varustamine;

e)

prügi ja ballastvee kõrvaldamine;

f)

sadamakapteni teenused;

g)

navigeerimisabi ja

h)

laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondi vahendid, reidi-, kai- ja sildumisteenused.

F   JAGU

Elektrooniline kaubandus

Artikkel 7.48

Eesmärgid ja põhimõtted

1.   Tunnistades elektroonilisest kaubandusest tulenevaid majanduskasvu ja kauplemise võimalusi, tõkete vältimise tähtsust elektroonilise kaubanduse kasutamisel ja arendamisel ning WTO asutamislepingu kohaldamist elektroonilist kaubandust mõjutavate meetmete suhtes, nõustuvad lepinguosalised edendama omavahelist elektroonilist kaubandust, tehes selleks eelkõige käesoleva peatüki kohast koostööd elektroonilise kaubandusega seoses tekkinud küsimustes.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonilise kaubanduse kasutajate usalduse tagamiseks tuleb elektroonilist kaubandust arendada täielikult kooskõlas rahvusvaheliste andmekaitsestandarditega.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et ei kehtesta elektroonilistele tarnetele tollimakse (42).

Artikkel 7.49

Koostöö reguleerimise alal

1.   Lepinguosalised peavad elektroonilise kaubanduse reguleerimise alast dialoogi, milles keskendutakse muu hulgas järgmistele teemadele:

a)

üldsusele elektrooniliste allkirjade kohta antud sertifikaatide tunnustamine ja piiriüleste sertifitseerimisteenuste soodustamine;

b)

vahendusteenuse osutajate vastutus teabe edastamise või salvestamise eest;

c)

soovimatute elektrooniliste kommertsteadete käsitlemine;

d)

tarbijakaitse elektroonilise kaubanduse valdkonnas;

e)

paberivaba kaubanduse arendamine ja

f)

muud elektroonilise kaubanduse arengu seisukohast olulised küsimused.

2.   Dialoog võib hõlmata lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.

G   JAGU

Erandid

Artikkel 7.50

Erandid

Ilma et see mõjutaks nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis tooks kaasa meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtluse või teenuste piiriülese osutamise varjatud piirangud, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast või jõustamast meetmeid, mis on:

a)

vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks (43);

b)

vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;

c)

seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koos piirangutega omamaistele investoritele või omamaisele teenuste osutamisele või tarbimisele;

d)

vajalikud kunsti-, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslike rikkuste kaitseks;

e)

vajalikud tagamaks vastavust õigusnormidele, mis ei ole vastuolus käesoleva peatüki sätetega, sealhulgas need, mis käsitlevad:

i)

kelmuste ja pettuste takistamist või lepingute rikkumise tagajärgede menetlemist;

ii)

isikute eraelu kaitset isikuandmete töötlemisel ja levitamisel ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset;

iii)

ohutust;

f)

vastuolus artiklitega 7.6 ja 7.12, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, investorite või teenuseosutajatega seotud otseste maksude õiglane või tõhus (44) määramine või kogumine.

KAHEKSAS PEATÜKK

MAKSED JA KAPITALI LIIKUMINE

Artikkel 8.1

Jooksvad maksed

Kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga kohustuvad lepinguosalised mitte kehtestama piiranguid lepinguosaliste riikide elanike vahel vabalt konventeeritavas valuutas tehtavatele maksetele ja ülekannetele, mis on seotud maksebilansi jooksevkontoga, ning lubavad teha kõiki selliseid makseid ja ülekandeid.

Artikkel 8.2.

Kapitali liikumine

1.   Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul kohustuvad lepinguosalised mitte kehtestama piiranguid kapitali vabale liikumisele seoses vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt tehtud otseinvesteeringutega, seitsmenda peatüki („Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus”) kohaselt liberaliseeritud investeeringute ning muude tehingutega ja selliste investeeringute ning nendest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimisega.

2.   Ilma et see piiraks muude käesoleva lepingu sätete kohaldamist, tagavad lepinguosalised seoses lõikes 1 käsitlemata maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingutega vastavalt vastuvõtjariigi õigusaktidele teise lepinguosalise investorite kapitali vaba liikumise muu hulgas seoses:

a)

krediidiga, mis antakse kaubandustehingutele, sealhulgas teenuste osutamisele, milles osaleb ühe lepinguosalise riigi elanik;

b)

finantslaenude ja krediidiga või

c)

kapitaliosalusega juriidilises isikus, mille eesmärk ei ole luua või säilitada püsivat majandussidet.

3.   Ilma et see piiraks muude käesoleva lepingu sätete kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised uusi piiranguid kapitali liikumisele lepinguosaliste riikide elanike vahel ega karmista kehtivat korda.

4.   Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega eesmärgiga veelgi soodustada omavahelist kapitali vaba liikumist, et toetada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

Artikkel 8.3

Erandid

Ilma et see mõjutaks nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis tooks kaasa meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või kapitali liikumise varjatud piirangud, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast või rakendamast meetmeid, mis on:

a)

vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks või

b)

vajalikud vastavuse tagamiseks õigusnormidega, mis ei ole vastuolus käesoleva peatüki sätetega, sealhulgas need, mis käsitlevad:

i)

kuritegude, kelmuste ja pettuste ärahoidmist või lepingute rikkumise tagajärgede menetlemist (pankrot, maksejõuetus ja võlausaldajate õiguste kaitse);

ii)

lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks vastu võetud või säilitatud meetmeid;

iii)

väärtpaberite, optsioonide, futuuride või muude tuletisväärtpaberite emiteerimist, nendega kauplemist või tehingute tegemist;

iv)

finantsaruandlust või tehingute kohta arve pidamist vajaduse korral, et abistada õiguskaitseorganeid või finantsjärelevalveasutusi, või

v)

kohtu- või haldusmenetlustes antud korralduste või tehtud otsuste täitmise tagamist.

Artikkel 8.4

Kaitsemeetmed

1.   Kui erandlike asjaolude korral lepinguosaliste vahelised maksed ja kapitali liikumine tekitavad või ähvardavad tekitada tõsiseid raskusi Korea või ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi rahandus- või vahetuskursipoliitika toimimises (45), võib asjaomane lepinguosaline (46) võtta kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks (47) kaitsemeetmeid, kui need on tingimata vajalikud (48).

2.   Kaubanduskomiteed teavitatakse viivitamata kaitsemeetmete võtmisest ja esitatakse niipea kui võimalik nende lõpetamise ajakava.

ÜHEKSAS PEATÜKK

RIIGIHANKED

Artikkel 9.1

Üldsätted

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingu 4. lisas sisalduvast riigihankelepingust (edaspidi „1994. aasta riigihankeleping”), ning oma huvi laiendada veelgi kahepoolseid kauplemisvõimalusi lepinguosaliste riigihanketurgudel.

2.   Lepinguosalised tunnistavad ühist huvi edendada riigihanketurgude rahvusvahelist liberaliseerimist seoses eeskirjadel põhineva rahvusvahelise kaubandussüsteemiga. Lepinguosalised jätkavad koostööd 1994. aasta riigihankelepingu XXIV artikli lõike 7 kohasel läbivaatamisel ning muudel asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel.

3.   Ühtki käesoleva peatüki sätet ei saa tõlgendada nii, et sellega tehtaks erandeid kummagi lepinguosalise õigustest või kohustustest, mis tulenevad 1994. aasta riigihankelepingust või seda asendavast lepingust.

4.   Kõigi käesoleva peatükiga hõlmatud hangete puhul kohaldavad lepinguosalised esialgselt kokku lepitud muudetud riigihankelepingu teksti (49) (edaspidi „muudetud riigihankeleping”), välja arvatud järgmistes punktides:

a)

teise lepinguosalise kaupade, teenuste ja tarnijate kõige soodsam kohtlemine (muudetud riigihankelepingu IV artikli lõike 1 punkt b ja lõige 2);

b)

arenguriikide eri- ja diferentseeritud kohtlemine (muudetud riigihankelepingu V artikkel);

c)

osalemistingimused (muudetud riigihankelepingu VIII artikli lõige 2), mis asendatakse järgmise tekstiga: „ei kehtesta tingimust, et lepinguosalise tarnija riigihankes osalemiseks või temaga lepingu sõlmimiseks peab teise lepinguosalise hankeüksus olema temaga eelnevalt sõlminud ühe või mitu lepingut või et tarnijal peab olema varasem töökogemus kõnealuse lepinguosalise territooriumil, välja arvatud juhul, kui varasem töökogemus on hanketingimuste täitmiseks oluline”;

d)

institutsioonid (muudetud riigihankelepingu XXI artikkel) ja

e)

lõppsätted (muudetud riigihankelepingu XXII artikkel).

5.   Muudetud riigihankelepingu kohaldamisel vastavalt lõikele 4 tähendab:

a)

„leping” muudetud riigihankelepingus „peatükki”, kuid „käesoleva lepingu osalisteks mitteolevad maad” tähendab „kolmandaid riike”;

b)

„teised lepinguosalised” muudetud riigihankelepingus „teist lepinguosalist” ja

c)

„komitee” muudetud riigihankelepingus „töörühma”.

Artikkel 9.2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse hankimise suhtes, mida käsitletakse kummagi lepinguosalise 1994. aasta riigihankelepingu lisades ja nendega seotud märkustes, sealhulgas nende muudatustes või asendustes.

2.   Käesoleva lepingu kohaldamisel kohaldatakse 9. lisas määratletud BOT-tüüpi (build–operate–transfer„ehita – käita – anna üle”) lepingute ja riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes 9. lisa.

Artikkel 9.3

Riigihangete töörühm

Artikli 15.3 („Töörühmad”) lõike 1 alusel moodustatud riigihangete töörühm tuleb kokku vastastikusel kokkuleppel või lepinguosalise taotluse korral, et:

a)

arutada lepinguosalise poolt riigihangete ja BOT-tüüpi lepingute või riiklike ehitustööde kontsessioonide kohta esitatud küsimusi;

b)

vahetada teavet riigihangete ja BOT-tüüpi lepingute või riiklike ehitustööde kontsessioonidega seotud võimaluste kohta lepinguosaliste riikides ning

c)

arutada muid käesoleva peatüki toimimisega seotud küsimusi.

KÜMNES PEATÜKK

INTELLEKTUAALOMAND

A   JAGU

Üldsätted

Artikkel 10.1

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärgid on:

a)

soodustada lepinguosaliste riikides uuenduslike ja loovate toodete tootmist ja turustamist ning

b)

saavutada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse ning jõustamise tase.

Artikkel 10.2

Kohustuste laad ja ulatus

1.   Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO asutamislepingu 1C lisas sisalduva intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesoleva peatüki sätted täiendavad ja täpsustavad lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust.

2.   Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmavad intellektuaalomandi õigused järgmisi õigusi:

a)

autoriõigus, sealhulgas arvutiprogrammide ja andmebaaside autoriõigus, ning sellega kaasnevad õigused;

b)

patentidega seotud õigused;

c)

kaubamärgid;

d)

teenindusmärgid;

e)

disainilahendused;

f)

integraallülituste topoloogia;

g)

geograafilised tähised;

h)

taimesordid ja

i)

avaldamisele mittekuuluva teabe kaitse.

3.   Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset kõlvatu konkurentsi eest, millele on osutatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967) (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artiklis 10bis.

Artikkel 10.3

Tehnoloogiasiire

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et vahetavad seisukohti ja teavet oma tavade ning põhimõtete kohta, mis mõjutavad tehnoloogiasiiret nii nende vastavatel territooriumidel kui ka suhetes kolmandate riikidega. See hõlmab eelkõige meetmeid teabevoogude, äripartnerluste, litsentsimise ja alltöövõtu soodustamiseks. Erilist tähelepanu pööratakse vastuvõtjariikides tehnoloogiasiiret võimaldava keskkonna loomiseks vajalikele tingimustele, sealhulgas sellistele teemadele nagu inimkapitali arendamine ja õigusraamistik.

2.   Kumbki lepinguosaline võtab vajaduse korral meetmeid selliste intellektuaalomandi õigustega seotud litsentsimistavade või -tingimuste ärahoidmiseks või kontrollimiseks, mis võivad kahjustada rahvusvahelist tehnoloogiasiiret ning on käsitatavad õiguste omajate poolse intellektuaalomandi õiguste kuritarvitamisena.

Artikkel 10.4

Ammendumine

Lepinguosalistel on õigus kehtestada oma intellektuaalomandi õiguste ammendumise kord.

B   JAGU

Intellektuaalomandi õiguste standardid

A   alajagu

Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused

Artikkel 10.5

Tagatud kaitse

Lepinguosalised järgivad:

a)

teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooni (1961) (edaspidi „Rooma konventsioon”) artikleid 1–22;

b)

Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni (1971) (edaspidi „Berni konventsioon”) artikleid 1–18;

c)

Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (edaspidi „WIPO”) autoriõiguse lepingu (1996) artikleid 1–14 ning

d)

WIPO esitus- ja fonogrammilepingu (1996) artikleid 1–23.

Artikkel 10.6

Autori õiguste kehtivusaeg

Lepinguosaline näeb ette, et kui teose puhul arvutatakse kaitse kehtivusaeg füüsilise isiku eluea alusel, siis kehtib kaitse vähemalt autori elueal ja 70 aastat pärast autori surma.

Artikkel 10.7

Ringhäälinguorganisatsioonid

1.   Ringhäälinguorganisatsioonide õigused aeguvad 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.

2.   Lepinguosaline ei või lubada televisioonisignaalide (kas maapealsete saatjate, kaabli või satelliidi kaudu) taasedastamist Internetis ilma signaali sisu või signaali suhtes õiguste omaja või õiguste omajate loata (50).

Artikkel 10.8

Õiguste kollektiivse teostamise alane koostöö

Lepinguosalised püüavad soodustada oma vastavate kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelise koostöö tegemise korra kehtestamist, et üheskoos tagada sisule parem juurdepääs ja sisu edastamine lepinguosaliste vahel ning lepinguosaliste teoste või muude autoriõigusega kaitstud objektide kasutuslitsentside tasude vastastikune ülekandmine. Lepinguosalised püüavad saavutada oma vastavate kollektiivse esindamise organisatsioonide ülesannete ratsionaalne täitmise ja suurendada selle läbipaistvust.

Artikkel 10.9

Ülekandmine ringhäälingus ja üldsusele edastamine

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ülekandmine ringhäälingus” – helide või kujutiste ja helide või neid esindavate märkide edastamine üldsusele kaablita vahendite abil; selline edastamine satelliidi kaudu on samuti ülekandmine ringhäälingus; kodeeritud signaalide edastamine on ülekandmine ringhäälingus, kui ringhäälinguorganisatsioon või keegi teine tema nõusolekul annab üldsuse käsutusse dekodeerimisvahendid, ning

b)

„üldsusele edastamine” – esituse helide või fonogrammile salvestatud helide või helisid esindavate märkide edastamine üldsusele muude vahendite kui ringhäälingus ülekandmise teel. Lõike 5 kohaldamisel hõlmab üldsusele edastamine fonogrammile salvestatud helide või neid esindavate märkide üldsusele kuuldavaks tegemist.

2.   Lepinguosaline näeb esitajatele ette ainuõiguse lubada või keelata oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestuse põhjal.

3.   Lepinguosaline näeb fonogrammide esitajatele ja tootjatele ette õiguse saada ühekordset õiglast tasu, kui ärieesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse ülekandmiseks kaablita vahendite abil või muul moel üldsusele edastamiseks.

4.   Lepinguosaline näeb oma õigusaktiga ette, et ühekordset õiglast tasu nõuab kasutajalt fonogrammide esitaja või tootja või mõlemad. Lepinguosalised võivad vastu võtta õigusakti, millega nähakse kokkuleppe puudumise korral fonogrammide esitajate ja tootjate vahel ette tingimused, mille kohaselt fonogrammide esitajad ja tootjad jagavad kõnealuse ühekordse õiglase tasu.

5.   Lepinguosaline näeb ette ringhäälinguorganisatsioonide ainuõiguse lubada või keelata:

a)

oma ringhäälingusaadete taasülekandmine;

b)

oma ringhäälingusaadete salvestamine ja

c)

oma televisioonisaadete edastamine üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu. Kõnealuse õiguse kasutamise tingimused sätestatakse selle riigi õiguses, kus nõutakse nimetatud õiguse kaitset.

Artikkel 10.10

Kunstniku kunstiteose edasimüügiõigus

Lepinguosalised nõustuvad vahetama arvamusi ja teavet kunstnike edasimüügiõigusega seotud tavade ja põhimõtete kohta. Kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist alustavad lepinguosalised konsultatsioone, et vaadata läbi kunstnike kunstiteoste edasimüügiõiguse kehtestamise soovitavus ja teostatavus Koreas.

Artikkel 10.11

Piirangud ja erandid

Lepinguosalised võivad oma õigusaktidega ette näha artiklites 10.5–10.10 osutatud õiguste omajatele antud õiguste piirangud või erandid teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teoste tavapärase kasutamisega ega piira põhjendamatult õiguste omajate õigustatud huve.

Artikkel 10.12

Tehniliste meetmete kaitse

1.   Lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või peab põhjendatult olema teadlik taotletavast eesmärgist.

2.   Lepinguosaline näeb ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:

a)

mida edendatakse, reklaamitakse või turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks;

b)

millel puudub muu märkimisväärne äriline tähtsus peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise või

c)

mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest

meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks.

3.   Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendavad „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet või komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muude objektidega seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja, nagu on sätestatud lepinguosalise õigusaktis, ei ole luba andnud. Tehnilised meetmed on tõhusad juhul, kui õiguste omajad kontrollivad kaitstud teose või muu objekti kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrollimise või kaitsevahendi rakendamise abil, näiteks teose või muu objekti krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.

4.   Lepinguosaline võib ette näha lõikeid 1 ja 2 rakendavate meetmete erandid ja piirangud vastavalt oma õigusaktidele ning artiklis 10.5 osutatud vastavatele rahvusvahelistele lepingutele.

Artikkel 10.13

Õiguste teostamist käsitleva teabe kaitsmine

1.   Lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse mis tahes isiku vastu, kes teadlikult ilma loata:

a)

kõrvaldab või muudab õiguste teostamist käsitlevat elektroonilist teavet või

b)

levitab, impordib levitamise eesmärgil, kannab ringhäälingus üle, edastab või teeb üldsusele kättesaadavaks käesoleva lepinguga kaitstud teoseid või muid objekte, millelt on loata kõrvaldatud õiguste teostamist käsitlev elektrooniline teave või millel on seda muudetud,

kui nimetatud isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta selliselt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või asjaomase lepinguosalise õiguse kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.

2.   Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab „õiguste teostamist käsitlev teave” õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib teose või muu käesolevas lepingus osutatud objekti, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu objekti kasutamise tingimuste kohta ning sellist teavet esindavaid numbreid või koode.

3.   Lõiget 2 kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud teose või muu käesolevas lepingus osutatud objekti koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

Artikkel 10.14

Üleminekusätted

Korea täidab artiklitega 10.6 ja 10.7 ettenähtud kohustused täielikult kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

B   alajagu

Kaubamärgid

Artikkel 10.15

Registreerimismenetlus

Euroopa Liit ja Korea näevad ette kaubamärkide registreerimise süsteemi, kus kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjused edastatakse kirjalikult ja need võib edastada ka elektrooniliselt taotlejale, kellel on võimalus vaidlustada kõnealune keeldumine ja esitada lõpliku keeldumise peale kaebus õigusasutusele. Euroopa Liit ja Korea annavad ka huvitatud isikutele võimaluse kaubamärgitaotlusi vaidlustada. Euroopa Liit ja Korea näevad ette kaubamärgitaotluste ja registreeritud kaubamärkide avaliku elektroonilise andmebaasi.

Artikkel 10.16

Rahvusvahelised lepingud

Euroopa Liit ja Korea järgivad 1994. aasta kaubamärgiõiguse lepingut ja teevad mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et järgida kaubamärgiõiguse Singapuri lepingut (2006).

Artikkel 10.17

Kaubamärgiga antavate õiguste erandid

Lepinguosaline näeb ette kirjeldavate terminite ausa kasutamise kui kaubamärgiga antavate õiguste piiratud erandi ja võib sätestada muud piiratud erandid, tingimusel et piiratud erandite puhul võetakse arvesse kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.

C   alajagu

Geograafilised tähised  (51), (52)

Artikkel 10.18

Põllumajandustoodete, toidu ja veinide geograafiliste tähiste tunnustamine

1.   Olles uurinud põllumajandustoodete kvaliteedikontrolli käsitlevat seadust ja selle rakenduseeskirju seoses põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste registreerimise, kontrollimise ja kaitsega Koreas, leiab Euroopa Liit, et kõnealune õigusakt hõlmab lõikes 6 sätestatud elemente.

2.   Olles uurinud nõukogu määrust (EÜ) nr 510/2006 ja selle rakenduseeskirju seoses põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste registreerimise, kontrollimise ja kaitsega Euroopa Liidus ning nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 veinituru ühise korralduse kohta, leiab Korea, et nimetatud õigusaktid hõlmavad lõikes 6 sätestatud elemente.

3.   Olles uurinud selliste põllumajandustoodete ja toidu kirjelduste kokkuvõtet, mis vastavad 10-A lisas loetletud Korea geograafilistele tähistele, mis on Koreas registreeritud lõikes 1 osutatud õigusakti alusel, kohustub Euroopa Liit kaitsma 10-A lisas loetletud Korea geograafilisi tähiseid vastavalt käesoleva peatükiga ette nähtud kaitsetasemele.

4.   Olles uurinud selliste põllumajandustoodete ja toidu kirjelduste kokkuvõtet, mis vastavad 10-A lisas loetletud Euroopa Liidu geograafilistele tähistele, mis on Euroopa Liidus registreeritud lõikes 2 osutatud õigusaktide alusel, kohustub Korea kaitsma 10-A lisas loetletud Euroopa Liidu geograafilisi tähiseid vastavalt käesoleva peatükiga ette nähtud kaitsetasemele.

5.   Lõiget 3 kohaldatakse veinide geograafilistele tähistele seoses artikli 10.24 kohaselt lisatavate geograafiliste tähistega.

6.   Euroopa Liit ja Korea lepivad kokku, et lõigetes 1 ja 2 osutatud geograafiliste tähiste registreerimise ja kontrollimise elemendid on järgmised:

a)

nende vastavatel territooriumidel kaitstavate geograafiliste tähiste register;

b)

haldusmenetlus, millega tõendatakse, et geograafilised tähised näitavad, et kaup on pärit kummagi lepinguosalise territooriumilt, piirkonnast või paikkonnast, kui kauba kvaliteet, maine või muu omadus on põhimõtteliselt seostatav kauba geograafilise päritoluga;

c)

nõue, et registreeritud nimi peab vastama konkreetsele tootele või konkreetsetele toodetele, mille kohta on koostatud tootekirjeldus, mida võib muuta üksnes nõuetekohast haldusmenetlust rakendades;

d)

tootmise suhtes kohaldatavad kontrollisätted;

e)

õigusnormid, millega nähakse ette, et registreeritud nime võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab vastava tootekirjeldusega kooskõlas olevat põllumajandustoodet või toitu, ning

f)

vaidlustamismenetlus, mis võimaldab arvesse võtta nimede varasemate omanike seaduslikke huve, olenemata sellest, kas kõnealused nimed on intellektuaalomandina kaitstud või mitte.

Artikkel 10.19

Veinide, (53) aromatiseeritud veinide (54) ja kangete alkohoolsete jookide (55) geograafiliste tähiste tunnustamine

1.   Koreas kaitstakse 10-B lisas loetletud Euroopa Liidu geograafilisi tähiseid nende toodete puhul, millel kasutatakse kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt geograafilisi tähiseid käsitlevatele asjaomastele Euroopa Liidu õigusaktidele.

2.   Euroopa Liidus kaitstakse 10-B lisas loetletud Korea geograafilisi tähiseid nende toodete puhul, millel kasutatakse kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt geograafilisi tähiseid käsitlevatele asjaomastele Korea õigusaktidele.

Artikkel 10.20

Kasutusõigus

Käesoleva alajao kohaselt kaitstud nime võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või kangeid alkohoolseid jooke.

Artikkel 10.21

Kaitse ulatus

1.   Artiklites 10.18 ja 10.19 osutatud geograafilisi tähiseid kaitstakse:

a)

kõigi selliste kauba tähistamise või tutvustamise viiside eest, mis näitavad või lubavad oletada, et kõnealune kaup pärineb mujalt kui sellest geograafilisest piirkonnast, kust see tegelikult on pärit, eksitades üldsust kauba geograafilise päritolu suhtes;

b)

sellise geograafilise tähise kasutamise eest, mis identifitseerib kauba samasuguse kaubana, (56) mis ei ole pärit kõnealusel geograafilisel tähisel märgitud geograafilisest piirkonnast, isegi kui kauba tegelik päritolu on märgitud või kõnealune geograafiline tähis on tõlgitud või transkribeeritud või sellele on lisatud selliseid sõnu nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon” või muid selletaolisi väljendeid, ning

c)

mis tahes muu kasutamise eest, mille puhul on tegemist kõlvatu konkurentsiga Pariisi konventsiooni artikli 10bis tähenduses.

2.   Käesolev leping ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse viisil, mis eksitab tarbijaid.

3.   Kui lepinguosaliste geograafilised tähised on homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt. Geograafiliste tähiste töörühm määrab kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel eristatakse homonüümseid geograafilisi tähiseid, võttes arvesse vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning pidades silmas, et tarbijaid ei eksitataks. Kui käesoleva lepinguga kaitstud geograafiline tähis on homonüümne kolmanda riigi geograafilise tähisega, määrab lepinguosaline kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel eristatakse homonüümseid geograafilisi tähiseid, võttes arvesse vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning pidades silmas, et tarbijaid ei eksitataks.

4.   Ükski käesoleva lepingu säte ei kohusta Euroopa Liitu või Koread kaitsma geograafilist tähist, mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis või mille kasutamisest selles riigis on loobutud.

5.   Käesoleva artikli kohane geograafilise tähise kaitse ei piira sellise kaubamärgi jätkuvat kasutamist, mille suhtes on esitatud taotlus, mis on registreeritud või mis on kasutuses juurdunud, kui selline võimalus on asjaomaste õigusaktidega ette nähtud, lepinguosalise territooriumil enne geograafilise tähise kaitse või tunnustamise taotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et lepinguosalise õigusaktides puudub alus kõnealuse kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks. Geograafilise tähise kaitse või tunnustamise taotluse esitamise kuupäev määratakse vastavalt artikli 10.23 lõikele 2.

Artikkel 10.22

Kaitse tagamine

Lepinguosalised tagavad artiklitega 10.18–10.23 ette nähtud kaitse omal algatusel oma ametiasutuste asjakohase sekkumisega. Nad tagavad kõnealuse kaitse ka huvitatud isiku taotluse korral.

Artikkel 10.23

Suhe kaubamärkidega

1.   Lepinguosalised keelduvad registreerimast kaubamärki, mis vastab artikli 10.21 lõikes 1 seoses samasuguse kauba kaitstud geograafilise tähisega osutatud olukorrale, või tühistab sellise registreerimise, tingimusel et kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse hilisemal kuupäeval kui taotlus geograafilise tähise kaitseks või tunnustamiseks asjaomasel territooriumil.

2.   Lõike 1 kohaldamisel:

a)

artiklites 10.18 ja 10.19 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitse ja tunnustamise taotluse esitamise kuupäev käesoleva lepingu jõustumiskuupäev ning

b)

artiklis 10.24 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitse ja tunnustamise taotluse esitamise kuupäevaks päev, mil lepinguosaline saab kätte teise lepinguosalise taotluse kaitsta või tunnustada geograafilist tähist.

Artikkel 10.24

Kaitstavate geograafiliste tähiste lisamine (57)

1.   Euroopa Liit ja Korea nõustuvad lisama kaitstavaid geograafilisi tähiseid 10-A ja 10-B lisasse artiklis 10.25 sätestatud korras.

2.   Euroopa Liit ja Korea nõustuvad põhjendamatu viivituseta menetlema teise poole taotlusi lisada lisadesse kaitstavaid geograafilisi tähiseid.

3.   Nime ei või registreerida geograafilise tähisena, kui see on vastuolus taimede sordinime, sealhulgas viinamarjade sordinime, või loomatõunimetusega ning võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas.

Artikkel 10.25

Geograafiliste tähiste töörühm

1.   Artikli 15.3 („Töörühmad”) lõike 1 alusel moodustatud geograafiliste tähiste töörühm tuleb kokku vastastikusel kokkuleppel või lepinguosalise taotluse korral, et süvendada lepinguosaliste vahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas. Töörühm võib esitada soovitusi ja võtta vastu otsuseid ühehäälselt.

2.   Koosolekud toimuvad vaheldumisi kummagi lepinguosalise riigis. Töörühm tuleb kokku lepinguosaliste kokkulepitud ajal, kohas ja viisil, sealhulgas videokonverentsi vahendusel, ent hiljemalt 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.   Töörühm võib otsustada:

a)

muuta 10-A ja 10-B lisa, et lisada neisse Euroopa Liidu või Korea üksikuid geograafilisi tähiseid, mille kohta teine lepinguosaline teeb pärast artikli 10.18 lõigetes 3 ja 4 osutatud asjakohase menetluse lõpetamist vajaduse korral otsuse, et tegemist on geograafilise tähisega, mida kaitstakse kõnealuse teise lepinguosalise territooriumil;

b)

muuta (58) punktis a osutatud lisasid, et kõrvaldada sealt üksikud geograafilised tähised, mida lepinguosalises päritoluriigis enam ei kaitsta (59) või mis kohaldatavate õigusaktide kohaselt ei vasta enam teise lepinguosalise riigis geograafilise tähise tingimustele, ning

c)

et viiteid käesolevale lepingule tuleks käsitada viidetena muudetud ja asendatud õigusaktile, mis kehtib teataval kuupäeval pärast käesoleva lepingu jõustumist.

4.   Töörühm tagab ka käesoleva alajao asjakohase toimimise ja võib arutada kõiki selle rakendamise ning toimimisega seotud küsimusi. Eelkõige vastutab ta järgmiste küsimuste eest:

a)

teabevahetus geograafiliste tähistega seonduvate õigusloomeliste ja poliitikaalaste arengute kohta;

b)

teabevahetus üksikute geograafiliste tähiste kohta, et kaaluda nende kaitsmist vastavalt käesolevale lepingule ning

c)

teabevahetus käesoleva lepingu toimimise optimeerimiseks.

5.   Töörühm võib arutada kõiki vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi geograafiliste tähiste valdkonnas.

Artikkel 10.26

Üksikud geograafiliste tähiste kaitse taotlused

Käesoleva alajao sätted ei piira õigust taotleda geograafilise tähise tunnustamist ja kaitset Euroopa Liidu või Korea asjakohaste õigusaktide alusel.

D   alajagu

Disainilahendused

Artikkel 10.27

Registreeritud disainilahenduste kaitse

1.   Euroopa Liit ja Korea näevad ette sõltumatult loodud uudsete, originaalsete ja eristatavate disainilahenduste kaitse (60).

2.   Kaitse tagatakse registreerimisega ja see annab nende omanikele ainuõiguse vastavalt käesolevale alajaole.

Artikkel 10.28

Registreerimisega antavad õigused

Kaitstud disainilahenduste omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid valmistamast, müügiks pakkumast, müümast, importimast, eksportimast või kasutamast ilma tema nõusolekuta esemeid, mis on osaliselt või täielikult valmistatud kaitstud disainilahenduse järgi, juhul kui nimetatud toimingud on kaubandusliku eesmärgiga, takistavad põhjendamatult disainilahenduse tavapärast kasutamist või on vastuolus hea kaubandustavaga.

Artikkel 10.29

Registreerimata välimusele antav kaitse

Euroopa Liit ja Korea näevad ette õiguslikud meetmed, et takistada toote registreerimata välimuse kasutamist üksnes juhul, kui vaidlusalune kasutus tuleneb sellise toote registreerimata välimuse kopeerimisest. (61) Kõnealune kasutus hõlmab vähemalt kaupade esitlemist, (62) importi või eksporti.

Artikkel 10.30

Kaitse kestus

1.   Lepinguosalised võimaldavad registreerimisjärgse kaitse vähemalt 15 aastaks.

2.   Euroopa Liit ja Korea kaitsevad registreerimata välimust vähemalt kolm aastat.

Artikkel 10.31

Erandid

1.   Euroopa Liit ja Korea võivad teha disainilahenduste kaitsmisel piiratud erandeid, tingimusel et sellised erandid ei satu ülemäärasesse vastuollu kaitstud disainilahenduse tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult kaitstud disainilahenduse omaniku õiguspäraseid huve, võttes arvesse kolmandate isikute õiguspäraseid huve.

2.   Disainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest.

3.   Disainilahenduse õigus ei anna kaitset disainilahendusele, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud kõlblusnormidega.

Artikkel 10.32

Suhe autoriõigusega

Disainilahenduse õigusega kaitstud disainilahendus, mis on Euroopa Liidus või Koreas registreeritud vastavalt käesolevale alajaole, võetakse kaitse alla ka lepinguosaliste territooriumil kohaldatava autoriõiguse seaduse alusel alates kuupäevast, mil disainilahendus loodi või mis tahes kujul fikseeriti (63).

E   alajagu

Patendid

Artikkel 10.33

Rahvusvaheline leping

Lepinguosalised teevad mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et täita patendiõiguse lepingu (2000) artikleid 1–16.

Artikkel 10.34

Patendid ja rahvatervis

1.   Lepinguosalised tunnistavad WTO ministrite konverentsil 14. novembril 2001 vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni (edaspidi „Doha deklaratsioon”) tähtsust. Lepinguosalistel on käesoleva alajao kohaseid õigusi ja kohustusi tõlgendades ning rakendades õigus tugineda Doha deklaratsioonile.

2.   Lepinguosaline aitab rakendada ja järgib WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust Doha deklaratsiooni punkti 6 kohta ning Genfis 6. detsembril 2005 koostatud protokolli, millega muudetakse TRIPS-lepingut.

Artikkel 10.35

Patendikaitsega antavate õiguste kehtivusaja pikendamine

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et ravimitele (64) ja taimekaitsevahenditele (65), mida nende vastavatel territooriumidel kaitstakse patendiga, kohaldatakse enne turulelaskmist halduslikku loamenetlust või registreerimismenetlust.

2.   Lepinguosalised näevad patendiomaniku taotluse korral ette patendikaitsega antavate õiguste kehtivusaja pikendamise, et hüvitada patendiomanikule patendi tegeliku kehtivusaja lühenemine, mis tuleneb toote esmasest müügiloast nende vastavatel turgudel. Patendikaitsega antavate õiguste kehtivusaega pikendatakse kuni viis aastat (66).

Artikkel 10.36

Ravimi (67) müügiloa saamiseks esitatavate andmete kaitse

1.   Lepinguosalised tagavad ravimi müügiloa saamiseks esitatavate andmete konfidentsiaalsuse ja mitteavalikustamise ning neile mitte tuginemise.

2.   Selleks tagavad lepinguosalised oma vastavates õigusaktides, et TRIPS-lepingu artiklis 39 osutatud andmeid ohutuse ja tõhususe kohta, mis taotleja esimest korda esitab, et saada uuele ravimile müügiluba vastavate lepinguosaliste territooriumil, ei kasutata selleks, et anda teist ravimi müügiluba, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendusmaterjal selle kohta, et müügiloa omanik on andnud sõnaselgelt loa kõnealuseid andmeid kasutada.

3.   Andmeid kaitstakse vähemalt viis aastat alates kuupäevast, mil saadakse esimene müügiluba vastavate lepinguosaliste territooriumil.

Artikkel 10.37

Taimekaitsevahendite müügiloa saamiseks esitatavate andmete kaitse

1.   Lepinguosalised määravad ohutus- ja tõhususnõuded kindlaks enne loa andmist taimekaitsevahendite laskmiseks nende vastavatele turgudele.

2.   Lepinguosalised tagavad, et katseid, uuringuaruandeid ja teavet, mis taotleja esimest korda esitab, et saada taimekaitsevahendile müügiluba, ei kasuta kolmandad isikud või asjaomased ametiasutused mis tahes muu isiku heaks, kes soovib saada taimekaitsevahendile müügiluba, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendusmaterjal selle kohta, et esimene taotleja on andnud sõnaselgelt loa kõnealuseid andmeid kasutada. Kõnealust kaitset nimetatakse edaspidi andmekaitseks.

3.   Andmeid kaitstakse vähemalt kümme aastat alates esimese müügiloa saamisest vastavate lepinguosaliste territooriumil.

Artikkel 10.38

Rakendamine

Lepinguosalised rakendavad vajalikke meetmeid, et tagada käesoleva alajaoga ette nähtud kaitse täielik tõhusus ning teha aktiivselt koostööd ja osaleda selleteemalises konstruktiivses dialoogis.

F   alajagu

Muud sätted

Artikkel 10.39

Taimesordid

Lepinguosaline näeb ette taimesortide kaitse ja järgib rahvusvahelist uute taimesortide kaitse konventsiooni (1991).

Artikkel 10.40

Geneetilised ressursid, pärimusteadmised ja rahvakultuur

1.   Kooskõlas oma õigusaktidega austavad ja säilitavad lepinguosalised traditsioonilisi eluviise harrastavate põliste ja kohalike kogukondade teadmisi, uuendusi ja tavasid, mis on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise puhul asjakohased, ning soodustavad selliste teadmiste, uuenduste ja tavade laiemat kohaldamist nende valdajate nõusolekul ja osalusel ning toetavad selliste teadmiste, uuenduste ja tavade kasutamisest tuleneva kasu õiglast jagamist.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et vahetavad korrapäraselt arvamusi ja teavet seoses asjakohaste mitmepoolsete aruteludega, mis peetakse:

a)

WIPOs sellistes küsimustes, mida arutatakse geneetiliste ressursside, pärimusteadmiste ja rahvakultuuri valitsustevahelise komitee raames;

b)

WTOs sellistes küsimustes, mis käsitlevad TRIPS-lepingu ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni vahelist seost ning pärimusteadmiste ja rahvakultuuri kaitset, ning

c)

bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames sellistes küsimustes, mis on seotud geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja sellest saadava kasu jagamise rahvusvahelise süsteemiga.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et pärast lõikes 2 nimetatud asjakohaste mitmepoolsete arutelude lõppu vaatavad nad lepinguosalise taotluse korral kaubanduskomitees käesoleva artikli läbi, võttes arvesse kõnealuste mitmepoolsete arutelude tulemusi ja järeldusi. Kaubanduskomitee võib vastu võtta otsuseid, mis on vajalikud läbivaatamise tulemuste rakendamiseks.

C   JAGU

Intellektuaalomandi õiguste jõustamine

Artikkel 10.41

Üldised kohustused

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost, ning tagavad, et nende õigusaktidega nähakse ette järgmised täiendavad meetmed, menetlused ja parandusmeetmed, et võimaldada tõhusate meetmete võtmist käesoleva lepinguga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste (68) rikkumise vastu.

2.   Kõnealused meetmed, menetlused ja parandusmeetmed:

a)

peavad sisaldama kiireloomulisi parandusmeetmeid rikkumiste tõkestamiseks ja parandusmeetmeid tulevaste rikkumiste ärahoidmiseks;

b)

peavad olema õiglased ja erapooletud;

c)

ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada sobimatuid tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi ning

d)

peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada sellisel viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha kaitsemeetmeid nende kuritarvitamise vastu.

Artikkel 10.42

Õigustatud taotlejad

Lepinguosaline tunnistab, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete rakendamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:

a)

intellektuaalomandi õiguste omajad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele;

b)

kõik teised kõnealuseid õigusi teostama volitatud isikud, eelkõige litsentsiomanikud, kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud piirides ja nende õigusaktide alusel;

c)

intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad, kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud piirides ja nende õigusaktide alusel, ning

d)

liit või ühing, kellel on õigus kõnealuseid õigusi maksma panna, kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud piirides ja nende õigusaktide alusel.

A   alajagu

Tsiviilõiguslikud meetmed, menetlused ja parandusmeetmed

Artikkel 10.43

Tõendid

Lepinguosaline võtab vajalikud meetmed, et ärieesmärgil toime pandud intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral võimaldada pädevatel õigusasutustel vajaduse korral ja asjaomase isiku taotluse alusel nõuda vastaspoole valduses olevate panga-, finants- ja äridokumentide esitamist, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

Artikkel 10.44

Ajutised meetmed tõendite säilitamiseks

1.   Lepinguosaline tagab, et enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist võib pädev õigusasutus sellise isiku taotluse korral, kes on esitanud piisavad tõendid kinnitamaks oma väidet, et intellektuaalomandi õigust on rikutud või kavatsetakse rikkuda, nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

2.   Lepinguosaline võib sätestada, et sellised meetmed sisaldavad õigusi rikkuva kauba ning vajaduse korral sellise kauba tootmiseks või levitamiseks kasutatud materjalide ja seadmete ning nendega seotud dokumentide üksikasjalikku kirjeldamist koos näidiste võtmisega või ilma selleta või kõnealuste kaupade, materjalide, seadmete ja dokumentide füüsilist arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti sellistel juhtudel, kui mis tahes viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui on ilmne tõendusmaterjali hävitamise oht.

Artikkel 10.45

Õigus teabele

1.   Lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele nõudele võivad pädevad õigusasutused nõuda, et rikkuja ja/või mõni muu kohtuvaidluse pooleks olev isik või kohtuvaidluses osalev tunnistaja esitaks teavet intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade või teenuste päritolu ja turustusvõrgu kohta.

a)

„Mõni muu isik” käesolevas lõikes on isik, kes:

i)

on tabatud tema valduses oleva õigusi rikkuva ärieesmärgil kasutatava kaubaga;

ii)

on tabatud ärieesmärgil pakutavate õigusi rikkuvate teenuste kasutamiselt;

iii)

on tabatud õigusi rikkuvate teenuste ärieesmärgil pakkumiselt või

iv)

oli käesolevas punktis osutatud isiku kinnitusel seotud toodete tootmise, valmistamise või jaotamisega või teenuste osutamisega.

b)

Teave sisaldab vastavalt vajadusele:

i)

tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ja muude kaupade või teenuste varasemate valdajate ning kavandatavate jae- ja hulgimüüjate nimesid ning aadresse või

ii)

toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud toodete koguseid ning kõnealuste toodete või teenuste eest makstud hinda.

2.   Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks muude õigusnormide kohaldamist, millega:

a)

antakse õiguste omajatele õigus saada täielikumat teavet;

b)

reguleeritakse vastavalt käesolevale artiklile edastatud teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalmenetlustes;

c)

reguleeritakse vastutust teabe saamise õiguse kuritarvitamise eest;

d)

antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe andmisest, kui kõnealuse teabe tõttu oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalemist intellektuaalomandi õiguse rikkumises, või

e)

reguleeritakse konfidentsiaalsete teabeallikate kaitset ja isikuandmete töötlemist.

Artikkel 10.46

Ajutised meetmed ja ettevaatusmeetmed

1.   Lepinguosaline tagab, et õigusasutused võivad hageja taotluse korral teha ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada intellektuaalomandi õiguse peatne rikkumine või peatada ajutiselt ja vajaduse korral korduvat rahalist karistust kohaldades, kui see on ette nähtud tema õigusaktidega, kõnealuse õiguse väidetava rikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, millega kindlustatakse õiguste omajale hüvitise maksmine. Ajutise ettekirjutuse võib teha ka vahendajale, (69) kelle teenuseid kolmas isik kasutab autoriõiguse, sellega kaasnevate õiguste, kaubamärkide või geograafiliste tähistega seotud õiguste rikkumiseks.

2.   Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kauba arestimiseks, et takistada selle pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.

3.   Ärieesmärgil toimepandud rikkumise korral tagab lepinguosaline, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad õigusasutused hagi tagamiseks anda korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas sulgeda tema pangakontod ja muu vara.

Artikkel 10.47

Parandusmeetmed

1.   Lepinguosaline tagab, et pädevad õigusasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguse rikkumisest õiguse omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, anda korralduse hävitada hüvitist maksmata kaup, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigust rikkuvaks, ja rakendada muid meetmeid sellise kauba lõplikuks kõrvaldamiseks turustuskanalitest. Pädevad õigusasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel peamiselt kasutatud materjalid ning seadmed.

2.   Õigusasutused näevad ette, et kõnealuseid meetmeid rakendatakse rikkuja kulul, välja arvatud seda välistavate erandlike asjaolude korral.

3.   Parandusmeetmete taotlust kaaludes võetakse arvesse rikkumise tõsiduse ja nõutud parandusmeetmete proportsionaalsust ning kolmandate isikute huve.

Artikkel 10.48

Ettekirjutused

1.   Lepinguosaline tagab, et pärast kohtuotsust, millega tuvastatakse intellektuaalomandi õiguse rikkumine, võib õigusasutus teha rikkujale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks.

2.   Kui see on õigusaktidega ette nähtud, võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral vajaduse korral määrata selle täitmise tagamiseks korduva rahalise karistuse. Lepinguosaline tagab ka, et õiguste omajatel on võimalik taotleda ettekirjutust vahendajatele (70), kelle teenuseid kolmas isik kasutab autoriõiguse, sellega kaasnevate õiguste, kaubamärkide või geograafiliste tähistega seotud õiguste rikkumiseks.

Artikkel 10.49

Muud meetmed

Lepinguosaline võib ette näha, et asjakohastel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada artiklis 10.47 või 10.48 sätestatud meetmeid, võib pädev õigusasutus anda korralduse maksta artiklis 10.47 või 10.48 sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalist hüvitist, juhul kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.

Artikkel 10.50

Kahjutasu

1.   Lepinguosaline tagab, et kui õigusasutus määrab kahjutasu:

a)

võtab ta arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu kahju kannatanud isikule tekitatud majanduskahju, sealhulgas saamata jäänud kasum, rikkuja teenitud ebaõiglane tulu, ning vajaduse korral ka mittemajanduslikke aspekte, nagu rikkumise tõttu õiguse omajale tekitatud moraalne kahju, või

b)

võib punkti a alternatiivina vajaduse korral määrata kindlasummalise kahjutasu, mis on vähemalt sama suur kui autoritasu või tasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks kõnealuse intellektuaalomandi õiguse kasutamiseks luba taotlenud.

2.   Lepinguosalised võivad ette näha võimaluse, et juhul kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib õigusasutus anda korralduse maksta saadud tulu tagasi või maksta kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.

3.   Lepinguosaline võib tsiviilkohtumenetluses vähemalt autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste, fonogrammide ja esituste ning kaubamärkide võltsimisega seoses määrata või säilitada eelnevalt kindlaks määratud kahjutasud, mida võib rakendada õiguste omaja valikul.

Artikkel 10.51

Kohtukulud

Lepinguosaline tagab, et üldjuhul kannab kohtumenetluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud kaotanud pool, välja arvatud juhul, kui see ei ole õiglane.

Artikkel 10.52

Kohtuotsuste avaldamine

Lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral võib õigusasutus vajaduse korral anda hageja taotlusel ja rikkuja kulul korralduse rakendada asjakohaseid meetmeid otsusest teavitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks esitamiseks ning avaldamiseks. Lepinguosaline võib ette näha muud konkreetses olukorras sobivad täiendavad avalikustamismeetmed, sealhulgas silmatorkavad teadaanded.

Artikkel 10.53

Autorsuse või omandiõiguse presumptsioon

Autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega seotud tsiviilkohtumenetluste puhul näeb lepinguosaline ette eelduse, et vastupidiste tõendite puudumise korral on teose või objekti õiguste omajaks isik või üksus, kelle nimele on tavapärasel viisil osutatud kui kõnealuse teose või objekti autorile või autoriõigusega kaasneva õiguste omajale.

B   alajagu

Kriminaalvastutus

Artikkel 10.54

Kriminaalvastutuse ulatus

Lepinguosaline näeb ette kriminaalmenetlused ja -karistused, mida kohaldatakse vähemalt kaubamärgi tahtliku võltsimise ning autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega (71) seotud piraatluse korral, mis on toime pandud ärieesmärgil.

Artikkel 10.55

Geograafiliste tähiste ja disainilahenduste võltsimine

Lepinguosaline kaalub siseriiklike õigusnormide või põhiseaduslike normide kohaselt meetmete võtmist, et kehtestada kriminaalvastutus geograafiliste tähiste ja disainilahenduste võltsimise eest.

Artikkel 10.56

Juriidiliste isikute vastutus

1.   Lepinguosaline võtab vajalikud meetmed kooskõlas oma õiguspõhimõtetega, et kehtestada juriidiliste isikute vastutus artiklis 10.54 osutatud õigusrikkumiste eest.

2.   Selline vastutus ei piira kuriteo toime pannud füüsiliste isikute kriminaalvastutust.

Artikkel 10.57

Kaasaaitamine ja õhutamine

Käesoleva alajao sätteid kohaldatakse artiklis 10.54 osutatud õigusrikkumistele kaasaaitamise ja õhutamise suhtes.

Artikkel 10.58

Arestimine

Artiklis 10.54 osutatud õigusrikkumiste korral näeb lepinguosaline ette, et tema pädevatel asutustel on õigus anda korraldus arestida võimalikud võltsitud kaubamärgiga tooted või autoriõigust rikkuvad tooted ning vastavad materjalid ja seadmed, mida kasutati peamiselt väidetava õigusrikkumise toimepanekuks, väidetava õigusrikkumisega seotud tõendusmaterjal ning õigusrikkumisest tulenenud või selle kaudu otseselt või kaudselt saadud vara.

Artikkel 10.59

Karistused

Artiklis 10.54 osutatud õigusrikkumiste puhul näeb lepinguosaline ette karistused, sealhulgas tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad vangistused ja/või rahatrahvid.

Artikkel 10.60

Konfiskeerimine

1.   Artiklis 10.54 osutatud õigusrikkumiste puhul näeb lepinguosaline ette, et tema pädevatel asutustel on õigus anda korraldus konfiskeerida ja/või hävitada kõik võltsitud kaubamärgiga tooted või autoriõigust rikkuvad tooted ning materjalid ja seadmed, mida kasutati peamiselt võltsitud kaubamärgiga toodete või autoriõigust rikkuvate toodete loomiseks, ning kogu õigusrikkumisest tulenenud või selle kaudu otseselt või kaudselt saadud vara.

2.   Lepinguosaline tagab, et kui käesoleva artikli alusel konfiskeeritud võltsitud kaubamärgiga tooteid ja autoriõigust rikkuvaid tooteid ei hävitata, siis kõrvaldatakse need väljaspool turustuskanaleid, tingimusel et kõnealused tooted ei ohusta inimeste tervist ega turvalisust.

3.   Lepinguosaline tagab, et käesoleva artikli kohase konfiskeerimise ja hävitamise korral ei maksta süüdistatavale mingis vormis hüvitist.

4.   Lepinguosaline võib ette näha, et tema õigusasutustel on õigus anda korraldus arestida vara, mille väärtus vastab sellise vara väärtusele, mis tuleneb õigusrikkumisest või on otseselt või kaudselt saadud õigusrikkumise kaudu.

Artikkel 10.61

Kolmandate isikute õigused

Lepinguosaline tagab, et kolmandate isikute õigused on nõuetekohaselt kaitstud ja tagatud.

C   alajagu

Sidusteenuse osutajate vastutus

Artikkel 10.62

Sidusteenuse osutajate (72) vastutus

Lepinguosalised tunnistavad, et kolmandad isikud võivad õiguste rikkumiseks kasutada vahendajate teenuseid. Et tagada teabeteenuste vaba liikumine ja samal ajal jõustada intellektuaalomandi õigusi digitaalkeskkonnas, näeb lepinguosaline vahendusteenuse osutajate jaoks ette artiklites 10.63–10.66 sätestatud meetmed, kui kõnealuse teenuse osutajad ei ole mingil viisil edastatava teabega seotud.

Artikkel 10.63

Sidusteenuse osutajate vastutus: „pelk edastamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest, tingimusel et teenuseosutaja:

a)

ei algata edastust;

b)

ei vali edastuse saajat ja

c)

ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.

2.   Lõikes 1 nimetatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist talletamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine sidevõrgu kaudu ja juhul, kui teavet ei talletata pikema perioodi jooksul kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta õigus- või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosalise õigussüsteemile teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või ärahoidmist.

Artikkel 10.64

Sidusteenuse osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagavad lepinguosalised, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja selle teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:

a)

ei muuda seda teavet;

b)

järgib teabele juurdepääsu tingimusi;

c)

järgib teabe ajakohastamise eeskirju, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;

d)

ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta, ning

e)

kõrvaldab kiiresti talletatava teabe või tõkestab juurdepääsu sellele, kui ta saab teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et õigus- või haldusasutus on andnud korralduse see kõrvaldada või tõkestada juurdepääs sellele.

2.   Käesolev artikkel ei mõjuta õigus- või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosalise õigussüsteemile teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või ärahoidmist.

Artikkel 10.65

Sidusteenuse osutajate vastutus: „teabe talletamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe talletamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal talletatud teabe eest, tingimusel et:

a)

teenuseosutajal ei ole tegelikku teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe kohta ja kahjutasunõuete korral ei tea ta fakte või asjaolusid, millest ebaseaduslik tegevus või teave ilmneb, või

b)

sellisest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuseosutaja kiiresti teabe või tõkestab juurdepääsu sellele.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta õigus- või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosalise õigussüsteemile teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või ärahoidmist ega lepinguosaliste võimalust kehtestada teabe kõrvaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamise kord.

Artikkel 10.66

Üldise jälgimiskohustuse puudumine

1.   Lepinguosalised ei kehtesta artiklites 10.63–10.65 käsitletud teenuste suhtes teenuseosutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte ja asjaolusid.

2.   Lepinguosalised võivad kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse viivitamata teatada pädevatele asutustele nende teenuse saajate väidetavalt ebaseaduslikest tegevustest või pakutavast teabest või kohustuse edastada pädevatele asutustele nende taotluse korral teavet, mis võimaldab kindlaks teha nende teenuse saajad, kellega teenuseosutajal on talletamise kohta lepingud.

D   alajagu

Muud sätted

Artikkel 10.67

Piiril võetavad meetmed

1.   Kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti, võtab lepinguosaline vastu korra (73), mis võimaldab õiguse omajal, kellel on alust kahtlustada intellektuaalomandi õigust rikkuva kauba (74) importimist,eksportimist, reeksportimist, tollitransiiti, ümberlaadimist, vabatsooni paigutamist, (75) peatamismenetlusele suunamist (76) või tolliladustamist, esitada pädevale haldus- või õigusasutusele kirjaliku taotluse, et toll peataks kõnealuse kauba vabasse ringlusse lubamise või peaks kauba kinni.

2.   Lepinguosalised näevad ette, et kui tollil on võetud meetmete käigus ning enne seda, kui õiguse omaja on esitanud taotluse või kui taotlus on rahuldatud, piisavalt alust kahtlustada, et kaup kahjustab intellektuaalomandi õigust, võib toll peatada kauba vabasse ringlusse laskmise või kauba kinni pidada, et õiguse omajal oleks võimalik esitada taotlus meetme võtmiseks vastavalt lõikele 1.

3.   TRIPS-lepingu III jao 4. osa rakendamisel seoses importijaga kehtestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka eksportija või vajaduse korral kauba valdaja (77) suhtes.

4.   Korea täidab lõigete 1 ja 2 kohased kohustused seoses 27. joonealuse märkuse punkti c alapunktidega i ja iii täielikult kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Artikkel 10.68

Tegevusjuhendid

Lepinguosalised toetavad:

a)

kutseühingutes või -organisatsioonides tegevusjuhendite väljatöötamist, millega püütakse aidata jõustada intellektuaalomandi õigusi, eelkõige soovitades salvestada optilistele ketastele koodi, mis võimaldab kindlaks teha nende tootja päritolu, ning

b)

lepinguosaliste pädevatele asutustele tegevusjuhendite kavandite ja kõnealuste tegevusjuhendite kohaldamise kohta hinnangute esitamist.

Artikkel 10.69

Koostöö

1.   Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste rakendamist. Koostööd tehakse järgmistes valdkondades (loetelu ei ole ammendav):

a)

teabevahetus intellektuaalomandi õiguste ja asjakohaste kaitse- ning jõustamiseeskirjade õigusraamistiku kohta; õigusloomeprotsessis saadud kogemuste vahetus;

b)

intellektuaalomandi õiguste jõustamisel saadud kogemuste vahetus;

c)

kesk- ja piirkondlikul tasandil jõustamise valdkonnas tolli, politsei, haldus- ja õigusasutuste saadud kogemuste vahetus; intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba eksportimise ärahoidmise eesmärgil tehtav kooskõlastamine, sealhulgas teiste riikidega;

d)

suutlikkuse suurendamine ning

e)

intellektuaalomandi õigusi käsitleva teabe edendamine ja levitamine muu hulgas äriringkondades ja kodanikuühiskonnas; tarbijate ja õiguste omajate üldise teadlikkuse suurendamine.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ja et täiendada lõiget 1, lepivad Euroopa Liit ja Korea kokku, et peavad intellektuaalomandi õigustega seotud küsimustes tõhusat dialoogi arutamaks käesoleva peatükiga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamisega seotud teemasid ning muid asjakohaseid küsimusi.

ÜHETEISTKÜMNES PEATÜKK

KONKURENTS

A   JAGU

Konkurents

Artikkel 11.1

Põhimõtted

1.   Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust omavahelistes kaubandussuhetes. Lepinguosalised kohustuvad kohaldama oma vastavat konkurentsiõigust, et vältida kaubanduse liberaliseerimisest kaupade, teenuste ja ettevõtluse valdkonnas saadud kasu vähenemist või kadumist konkurentsivastase äritegevuse või konkurentsi moonutavate tehingute tõttu.

2.   Lepinguosalised säilitavad oma vastavatel territooriumidel kõikehõlmava konkurentsiõiguse, millega reguleeritakse tõhusalt konkurentsi piiravaid kokkuleppeid, kooskõlastatud tegevust (78) ning ühe või mitme ettevõtja poolset turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ja tagatakse tõhus kontroll ettevõtjate koondumise üle.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et järgmised konkurentsi piiravad tegevused on kokkusobimatud käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega niivõrd, kuivõrd need võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust:

a)

ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate liitude otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eemärk või tagajärg on konkurentsi vältimine, piiramine või moonutamine kogu lepinguosalise territooriumil või selle olulises osas;

b)

ühe või mitme ettevõtja poolne turgu valitseva seisundi kuritarvitamine kogu lepinguosalise territooriumil või selle olulises osas või

c)

ettevõtjate koondumised, mis kahjustavad olulisel määral tõhusat konkurentsi, eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise tõttu kogu lepinguosalise territooriumil või selle olulises osas.

Artikkel 11.2

Mõisted

Käesoleva jao kohaldamisel tähendab „konkurentsiõigus” –

a)

Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 101, 102 ja 106, nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle ning nende rakendusmäärusi ja hilisemaid muudatusi;

b)

Korea puhul monopolide reguleerimise ja õiglase kaubanduse seadust ning selle rakendusmäärusi ja muudatusi ning

c)

mis tahes muudatusi, mida käesolevas artiklis nimetatud õigusaktidesse võidakse teha pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Artikkel 11.3

Rakendamine

1.   Lepinguosalistel on asutus või asutused, kes vastutab või vastutavad artiklis 11.2 sätestatud konkurentsiõiguse rakendamise eest ja on selle ülesande täitmiseks asjakohaselt varustatud.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline kohaldada oma vastavat konkurentsiõigust läbipaistvalt, õigeaegselt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste isikute õigust kaitsele.

3.   Lepinguosalise taotluse korral teeb teine lepinguosaline taotluse esitanud lepinguosalisele kättesaadavaks avaliku teabe oma konkurentsiõiguse täitmise meetmete kohta ning käesoleva jaoga hõlmatud kohustustega seotud õigusaktid.

Artikkel 11.4

Riigi osalusega äriühingud ja äriühingud, millele on antud eriõigused (79) või ainuõigused

1.   Riigi osalusega äriühingute ja eri- või ainuõigused saanud äriühingutega seoses lepinguosalised:

a)

ei või vastu võtta või säilitada meetmeid, mis on vastuolus artiklis 11.1 esitatud põhimõtetega, ning

b)

tagavad, et sellistele äriühingutele kohaldatakse artiklis 11.2 sätestatud konkurentsiõigust,

niivõrd kui kõnealuste põhimõtete ja konkurentsiõiguse kohaldamine ei takista õiguslikult või praktiliselt neile antud konkreetsete ülesannete täitmist.

2.   Lõiget 1 ei tõlgendata nii, et sellega takistatakse lepinguosalist asutamast või ülal pidamast riigi osalusega äriühingut, andmast äriühingule eri- või ainuõigusi või säilitamast selliseid õigusi.

Artikkel 11.5

Riigimonopolid

1.   Lepinguosaline kohandab kaubanduslikke riigimonopole, et välistada diskrimineerivate meetmete (80) olemasolu lepinguosaliste füüsiliste või juriidiliste isikute vahel seoses kauba hankimis- ja turustamistingimustega.

2.   Lõiget 1 ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist asutamast või ülal pidamast riigimonopoli.

3.   Käesoleva artikliga ei piirata üheksanda peatüki („Riigihanked”) alusel ette nähtud õigusi ega kohustusi.

Artikkel 11.6

Koostöö

1.   Lepinguosalised tunnistavad nende vastavate pädevate asutuste vahelise koostöö ja nende tegevuse kooskõlastamise tähtsust, et veelgi edendada konkurentsiõiguse tõhusat jõustamist ning saavutada käesoleva lepingu eesmärgid, edendades konkurentsi ja piirates konkurentsivastast äritegevust või konkurentsi moonutavaid tehinguid.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd seoses oma vastavate jõustamispõhimõtetega ja oma vastava konkurentsiõiguse jõustamisel, sealhulgas jõustamisalase koostöö, teavitamise, konsulteerimise ja mittekonfidentsiaalse teabe vahetamise kaudu, mis põhineb 23. mail 2009 alla kirjutatud Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelisel konkurentsivastast tegevust käsitleval koostöölepingul.

Artikkel 11.7

Konsulteerimine

1.   Kui artikli 11.6 lõikes 2 osutatud lepingus puuduvad täpsemad eeskirjad, alustab lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral konsultatsioone seoses teise lepinguosalise esitatud teabega, et soodustada vastastikust mõistmist või arutada käesoleva jao alusel tekkivaid konkreetseid küsimusi. Teine lepinguosaline täpsustab vajaduse korral oma taotluses, kuidas asjaomane küsimus mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.

2.   Lepinguosalised arutavad ühe lepinguosalise taotluse korral viivitamata mis tahes küsimust, mis tuleneb käesoleva jao tõlgendamisest või kohaldamisest.

3.   Lepinguosaline püüab anda teisele lepinguosalisele asjakohast mittekonfidentsiaalset teavet, et hõlbustada konsultatsioonidel arutluse all oleva küsimuse arutamist.

Artikkel 11.8

Vaidluste lahendamine

Käesolevast jaost tulenevate küsimuste lahendamisel ei või lepinguosaline rakendada neljateistkümnendat peatükki („Vaidluste lahendamine”).

B   JAGU

Subsiidiumid

Artikkel 11.9

Põhimõtted

Lepinguosalised lepivad kokku selles, et nad teevad kõik endast oleneva, et heastada või kõrvaldada oma konkurentsiõiguse kohaldamise kaudu või muul viisil subsiidiumide tekitatud konkurentsimoonutused niivõrd, kuivõrd need mõjutavad rahvusvahelist kaubandust, ja takistada sellise olukorra tekkimist.

Artikkel 11.10

Subsiidiumi ja eripärasuse mõisted

1.   „Subsiidium” on meede, mis vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

2.   Subsiidium on eripärane, kui see on subsiidium subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 tähenduses. Subsiidium kuulub käesoleva jao kohaldamisalasse üksnes juhul, kui see on eripärane subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 tähenduses.

Artikkel 11.11

Keelatud subsiidiumid (81), (82)

Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 tingimuste kohaselt peetakse eripärasteks järgmisi subsiidiume ja need on käesoleva lepingu kohaldamisel keelatud niivõrd, kuivõrd need kahjustavad lepinguosaliste rahvusvahelist kaubandust (83):

a)

mis tahes õigussätte alusel antavad subsiidiumid, kui valitsus või muu avalik asutus vastutab teatavate äriühingute võlgade või kohustuste katmise eest subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 tähenduses, kusjuures kõnealuste võlgade ja kohustuste suurus või sellise vastutuse kestus ei ole õiguslikult ega praktiliselt kuidagi piiratud, ning

b)

subsiidiumid (nagu laenud ja tagatised, sularahatoetused, kapitalisüstid, vara üleandmine turuhinnast madalama hinnaga või maksuvabastused) maksejõuetutele või raskustes äriühingutele ilma realistlikel eeldustel põhineva usaldusväärse ümberkorralduskavata, mille eesmärk on tagada maksejõuetu või raskustes äriühingu pikaajalise elujõulisuse taastumine mõistliku aja jooksul, ilma et äriühing ise peaks oluliselt määral ümberkorraldamise kulusid katma. See ei takista lepinguosalisi andmast subsiidiume ajutise likviidsustoetusena laenutagatiste kujul või piirates laene summaga, mis on vajalik raskustes äriühingu tegevuse jätkamiseks seni, kuni töötatakse välja ümberkorraldamis- või likvideerimiskava.

Käesolevat punkti ei kohaldata subsiidiumidele, mis antakse hüvitisena avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest või söetööstusele.

Artikkel 11.12

Läbipaistvus

1.   Lepinguosaline tagab subsiidiumide valdkonna läbipaistvuse. Sel eesmärgil esitab lepinguosaline kord aastas teisele lepinguosalisele aruande selliste subsiidiumide kogusumma, liikide ja valdkondliku jaotuse kohta, mis on eripärased ja võivad mõjutada rahvusvahelist kaubandust. Aruanne peaks sisaldama teavet valitsuse või mis tahes avaliku asutuse antud subsiidiumide eesmärgi, vormi, summa või eelarve ja võimaluse korral saajate kohta.

2.   Aruannet peetakse esitatuks, kui see on saadetud teisele lepinguosalisele või kui asjakohane teave on avaldatud üldsusele kättesaadaval Interneti veebisaidil järgneva kalendriaasta 31. detsembriks.

3.   Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline täiendavat teavet subsiidiumikavade ja eripärase subsiidiumi konkreetsete üksikjuhtumite kohta. Lepinguosalised vahetavad kõnealust teavet, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad ameti- ja ärisaladuse nõuetest.

Artikkel 11.13

Suhe WTO asutamislepinguga

Käesoleva jao sätted ei piira lepinguosalise WTO asutamislepingu asjakohaste sätete kohaseid õigusi kohaldada kaubanduse parandusmeetmeid või algatada teise lepinguosalise antud subsiidiumiga seoses vaidluste lahendamise menetlus või võtta sellega seoses muid asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 11.14

Järelevalve ja läbivaatamine

Lepinguosalised jälgivad pidevalt käesolevas jaos osutatud küsimusi. Lepinguosaline võib pöörduda neis küsimustes kaubanduskomitee poole. Lepinguosalised lepivad kokku, et hindavad käesoleva jao rakendamisel tehtud edusamme iga kahe aasta tagant pärast käesoleva lepingu jõustumist, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

Artikkel 11.15

Kohaldamisala

1.   Artikleid 11.9–11.14 kohaldatakse kaupadega seoses antud subsiidiumide, välja arvatud kalandustoetused, põllumajanduslepingu 1. lisaga hõlmatud toodetega seotud subsiidiumide ning muude põllumajanduslepingu reguleerimisalasse kuuluvate subsiidiumide suhtes.

2.   Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et töötada välja teenustega seotud subsiidiumide suhtes kohaldatavad eeskirjad, võttes arvesse eri tasanditel toimunud muutusi, ja vahetada lepinguosalise taotluse korral teavet. Lepinguosalised lepivad kokku, et vahetavad esimest korda arvamusi teenustega seotud subsiidiumide kohta kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

KAHETEISTKÜMNES PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS

Artikkel 12.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

 

„üldkohaldatav meede” – üldine või abstraktne toiming, menetlus, tõlgendus või muu nõue, sealhulgas mittesiduvad meetmed. See ei hõlma konkreetse isiku suhtes kohaldatavat otsust, ja

 

„huvitatud isik” – füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes võivad kehtida mis tahes õigused või kohustused vastavalt üldkohaldatavatele meetmetele artikli 12.2 tähenduses.

Artikkel 12.2

Eesmärk ja kohaldamisala

Tunnistades mõju, mida nende vastav regulatiivne keskkond võib avaldada nendevahelisele kaubandusele, püüavad lepinguosalised tagada ettevõtjate, eelkõige nende territooriumidel tegutsevate väikeettevõtjate jaoks tõhusa ja prognoositava regulatiivse keskkonna. Kinnitades veel kord oma vastavaid WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, selgitavad lepinguosalised üldkohaldatavaid meetmeid ning näevad kõnealuste meetmetega seoses ette läbipaistvuse, konsulteerimise ja parema haldamise tõhusama korralduse, kuivõrd need võivad avaldada mõju kõigile käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustele.

Artikkel 12.3

Avaldamine

1.   Lepinguosaline tagab üldkohaldatavate meetmete korral, mis võivad avaldada mõju kõigile käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustele, et:

a)

sellised meetmed on huvitatud isikutele mittediskrimineerival viisil kergesti kättesaadavad ametlikult määratud kanali kaudu ning teostatavuse ja võimaluse korral elektrooniliste vahendite kaudu sellisel viisil, et huvitatud isikutel ja teisel lepinguosalisel oleks võimalik kõnealuste meetmetega tutvuda;

b)

selgitatakse kõnealuste meetmete eesmärki ja põhjusi ning

c)

jäetakse piisavalt aega kõnealuste meetmete avaldamise ja jõustumise vahele, võttes nõuetekohaselt arvesse õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja proportsionaalsuse nõudeid.

2.   Lepinguosaline:

a)

püüab eelnevalt avaldada kõik üldkohaldatavad meetmed, mida ta kavatseb vastu võtta või muuta, selgitades sealhulgas ettepaneku eesmärki ja põhjusi;

b)

annab huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada kavandatud meetme kohta märkusi, andes selleks eelkõige piisavalt aega ning

c)

püüab arvesse võtta huvitatud isikute märkusi kavandatud meetme kohta.

Artikkel 12.4

Päringud ja kontaktpunktid

1.   Lepinguosaline kehtestab või säilitab asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata huvitatud isikute päringutele kavandatavate või kehtivate üldkohaldatavate meetmete kohta, mis võivad mõjutada käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi, ning nende rakendamisviisi kohta. Päringud võib esitada käesoleva lepingu alusel loodud info- või kontaktpunktide või vajaduse korral muude mehhanismide kaudu.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et lõikega 1 ette nähtud vastused ei ole tingimata lõplikud või õiguslikult siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui nende õigusnormides ei ole sätestatud teisiti.

3.   Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe ja vastab küsimustele mis tahes tegeliku või kavandatava üldkohaldatava meetme kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu toimimist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.

4.   Lepinguosaline püüab määrata või luua teise lepinguosalise huvitatud isikute jaoks info- või kontaktpunktid, mille ülesanne on püüda tõhusalt lahendada üldkohaldatavate meetmete rakendamisel tekkida võivaid probleeme. Kõnealune protsess peaks olema kergesti teostatav, tähtajaline, tulemustele orienteeritud ja läbipaistev. See ei piira apellatsiooni- või läbivaatamismenetlusi, mida lepinguosalised kehtestavad või rakendavad. Samuti ei piira see lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad neljateistkümnendast peatükist („Vaidluste lahendamine”) ja 14-A lisast („Mittetariifsete meetmete vahendusmehhanism”).

Artikkel 12.5

Haldusmenetlused

Et tagada kõigi selliste üldkohaldatavate meetmete järjepidev, erapooletu ja mõistlik haldamine, mis võivad mõjutada käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi, peab lepinguosaline, kes kohaldab kõnealuseid meetmeid teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade või teenuste suhtes:

a)

püüdma teatada teise lepinguosalise huvitatud isikutele, keda menetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt oma korrale menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldama menetluse laadi, teatama menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldama üldiselt vaidlusaluseid küsimusi;

b)

andma asjaomastele huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada fakte ja väiteid oma seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldusmeetme rakendamist, niivõrd kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad, ning

c)

tagama, et tema menetlused põhinevad tema õigusnormidel ja on nendega kooskõlas.

Artikkel 12.6

Läbivaatamine ja kaebuse esitamine

1.   Lepinguosaline asutab kohtulikud või kohtulaadsed organid või halduskohtud või peab neid ülal või kehtestab vastavad menetlused, et käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega seotud haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida. Kõnealused kohtuorganid peavad olema erapooletud või sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.

2.   Lepinguosaline tagab, et kõnealuse kohtuorgani või menetluse korral antakse menetluspooltele õigus saada:

a)

piisav võimalus toetada või kaitsta oma vastavaid seisukohti ning

b)

otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel või, kui lepinguosalise õigusaktid seda nõuavad, haldusasutuse koostatud andmetel.

3.   Lepinguosaline tagab, et selliseid otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ja et nendega reguleeritakse asjaomase ameti või asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib lepinguosalise õigusnormide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.

Artikkel 12.7

Reguleerimise kvaliteet ja tulemuslikkus ning hea haldustava

1.   Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et edendada õigusliku reguleerimise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas vahetades teavet oma vastavate õigusliku reguleerimise reformide ja õigusliku reguleerimise mõju analüüside kohta ning parimaid tavasid.

2.   Lepinguosalised kohustuvad järgima hea haldustava põhimõtteid ja nõustuvad tegema selle edendamiseks koostööd, sealhulgas vahetama teavet ja parimaid tavasid.

Artikkel 12.8

Mittediskrimineerimine

Lepinguosaline kohaldab teise lepinguosalise huvitatud isikute suhtes vähemalt sama soodsaid läbipaistvusnõudeid, kui ta kohaldab enda huvitatud isikute, kolmanda riigi huvitatud isikute või kolmanda riigi suhtes, olenevalt sellest, millised neist on soodsaimad.

KOLMETEISTKÜMNES PEATÜKK

KAUBANDUS JA SÄÄSTEV ARENG

Artikkel 13.1

Kontekst ja eesmärgid

1.   Meenutades keskkonda ja arengut käsitlevat 1992. aasta Agenda 21, säästvat arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava ning ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni täieliku tööhõive ja inimväärse töö kohta, kinnitavad lepinguosalised veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut sellisel viisil, mis aitab saavutada säästva arengu eesmärki, ja püüavad tagada, et see eesmärk integreeritakse nende kaubandussuhetesse ja et seda kajastatakse kõigil kõnealuste suhete tasandeil.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et majandusareng, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse on säästva arengu omavahel seotud ja üksteist tugevdavad elemendid. Nad rõhutavad kaubandusalastes sotsiaal- ja keskkonnaküsimustes tehtava koostöö kasulikkust, kuna see on osa ülemaailmsest lähenemisviisist kaubandusele ja säästvale arengule.

3.   Lepinguosalised tunnistavad, et nad ei kavatse käesoleva peatükiga ühtlustada lepinguosaliste tööstandardeid või keskkonnanorme, vaid tugevdada oma kaubandussuhteid ja koostööd viisil, mis edendab säästvat arengut seoses lõigetega 1 ja 2.

Artikkel 13.2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vastu võetud või säilitatud meetmete suhtes, mis mõjutavad töö- (84) ja keskkonnaküsimuste kaubandusaspekte seoses artikli 13.1 lõigetega 1 ja 2, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

2.   Lepinguosalised rõhutavad, et keskkonnanorme ja tööstandardeid ei tohiks kasutada kaubanduse kaitsemeetmena. Lepinguosalised märgivad, et nende suhtelist eelist ei tohiks mingil viisil kahtluse alla seada.

Artikkel 13.3

Reguleerimisõigus ja kaitsetase

Tunnustades lepinguosalise õigust kehtestada oma keskkonna- ja töökaitse tasemed ning vastavalt vajadusele kas võtta vastu või muuta oma sellealaseid õigusakte ja põhimõtteid, püüab lepinguosaline tagada, et kõnealuste õigusaktide ja põhimõtetega nähakse ette ja soodustatakse kõrgetasemelist keskkonna- ja töökaitset kooskõlas artiklites 13.4 ja 13.5 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ning lepingutega, ning jätkata nende õigusaktide ja põhimõtete edasiarendamist.

Artikkel 13.4

Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud

1.   Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise tööhõive- ja tööküsimuste alase koostöö ning lepingute olulisust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus globaliseerumisest tulenevatele majanduslikele, tööhõivealastele ja sotsiaalsetele probleemidele ning võimalustele. Nad kohustuvad konsulteerima ja tegema vajaduse korral koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes töö- ja tööhõiveküsimustes.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsioonist täieliku tööhõive ja inimväärse töö kohta tulenevat kohustust tunnistada, et täielik ja tootlik tööhõive ning inimväärne töö kõikidele inimestele on säästva arengu põhielement kõigis riikides ja rahvusvahelise koostöö peamine eesmärk, ning edendada rahvusvahelist kaubandust sellisel viisil, mis tagab kõigi, nii meeste, naiste kui ka noorte täieliku ja tootliku tööhõive ning inimväärse töö.

3.   Lepinguosalised võtavad vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad ILO liikmesusest ja ILO deklaratsioonist aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl ning selle järgimismehhanismist, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu oma 86. istungil 1998. aastal, kohustuse austada, edendada ja realiseerida oma õigusnormides ning tavades põhiõigustega seotud põhimõtteid, nagu:

a)

ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine;

b)

kõigi sunni- ja kohustusliku töö vormide kaotamine;

c)

lapstööjõu tegelik kaotamine ning

d)

tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamine.

Lepinguosalised kinnitavad veel kord kohustust tõhusalt rakendada ILO konventsioone, mille Korea ja Euroopa Liidu liikmesriigid on vastavalt ratifitseerinud. Lepinguosalised teevad jätkuvaid ja järjepidevaid jõupingutusi, et ratifitseerida peamised ILO konventsioonid ning muud konventsioonid, mille ILO on liigitanud ajakohaseks.

Artikkel 13.5

Mitmepoolsed keskkonnalepingud

1.   Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise ja lepingute olulisust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus ülemaailmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele, ning võtavad kohustuse konsulteerida ja teha vastavalt vajadusele koostööd seoses läbirääkimistega vastastikust huvi pakkuvate kaubandusalaste keskkonnaküsimuste üle.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust tõhusalt rakendada oma õigusnormides ja tavades mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.

3.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli lõppeesmärk. Nad võtavad kohustuse teha koostööd, et töötada vastavalt Bali tegevuskavale (85) välja tulevane rahvusvaheline kliimamuutuste raamistik.

Artikkel 13.6

Kaubandust toetav säästev areng

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kaubandus peaks edendama säästvat arengut selle kõikides mõõtmetes. Lepinguosalised tunnistavad peamiste tööstandardite ja inimväärse töö kasulikkust majandusliku tasuvuse, innovatsiooni ja tootlikkuse seisukohast, ning rõhutavad ühelt poolt kaubanduspoliitika ja teiselt poolt tööhõive- ja tööpoliitika suurema ühtsuse olulisust.

2.   Lepinguosalised püüavad toetada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade ja -teenustega, sealhulgas keskkonnatehnoloogiate, säästva taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning ökomärgisega toodetega, ning toetada ja edendada vastavaid välismaised otseinvesteeringuid, kõrvaldades muu hulgas nendega seotud mittetariifsed tõkked. Lepinguosalised püüavad toetada ja edendada kauplemist säästvale arengule kaasa aitavate kaupadega, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse selliseid kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus, ning kaupadega, millega kaasneb äriühingute sotsiaalne vastutus.

Artikkel 13.7

Kaitsetaseme tagamine õigusnormide või standardite kohaldamisel ja jõustamisel

1.   Lepinguosaline ei jäta oma keskkonna- ja tööalaseid õigusnorme järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt jõustamata sellisel viisil, mis mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringuid.

2.   Lepinguosaline ei nõrgenda või vähenda keskkonna- või töökaitset, mida ta annab oma kaubanduse või investeeringute soodustamise eesmärgil kehtestatud õigusnormidega, loobudes või võimaldades loobuda õigusnormide või standardite kohaldamisest või kaldudes neist muul viisil kõrvale või võimaldades neist muul viisil kõrvale kalduda sellisel viisil, mis mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringuid.

Artikkel 13.8

Teadusinfo

Lepinguosalised tunnistavad, et lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavate keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste kaitseks võetavate meetmete kavandamisel ja rakendamisel on oluline võtta arvesse teadus- ja tehnikainfot ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi.

Artikkel 13.9

Läbipaistvus

Lepinguosalised nõustuvad vastavalt oma siseriiklikele õigusnormidele välja töötama, kehtestama ja rakendama lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavaid keskkonna- ja töötingimuste kaitse meetmeid läbipaistval viisil, nõuetekohaselt teavitades ja üldsusega konsulteerides ning valitsusvälistele osalejatele, sealhulgas erasektorile nõuetekohaselt ja aegsasti teavet edastades ning nendega konsulteerides.

Artikkel 13.10

Säästvusele avalduva mõju läbivaatamine

Lepinguosalised kohustuvad oma olemasolevate ning käesoleva lepingu alusel loodavate osalusprotsesside ja institutsioonide, näiteks kaubandusega seotud säästvuse alase mõju hindamise kaudu läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva lepingu rakendamise, sealhulgas inimväärse töö edendamise mõju säästvale arengule.

Artikkel 13.11

Koostöö

Tunnistades sotsiaal- ja keskkonnapoliitika kaubandusaspektide alal tehtava koostöö tähtsust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks, kohustuvad lepinguosalised algatama 13. lisas esitatud koostöömeetmed.

Artikkel 13.12

Institutsiooniline raamistik

1.   Lepinguosaline määrab oma haldussüsteemi kuuluva ameti, mis tegutseb käesoleva peatüki rakendamisel teise lepinguosalise jaoks kontaktpunktina.

2.   Artikli 15.2 („Erikomiteed”) lõike 1 alusel loodud kaubanduse ja säästva arengu komiteesse kuuluvad lepinguosaliste ametiasutuste kõrgemad ametnikud.

3.   Komitee tuleb kokku käesoleva lepingu esimese kehtivusaasta jooksul ja seejärel vastavalt vajadusele, et kontrollida käesoleva peatüki rakendamist, sealhulgas 13. lisa kohaselt võetud koostöömeetmeid.

4.   Lepinguosaline moodustab riikliku(d) nõuanderühma(d) säästva arengu (keskkond ja tööküsimused) valdkonnas, kelle ülesanne on anda nõu käesoleva peatüki rakendamise küsimustes.

5.   Riiklikku nõuanderühma (riiklikesse nõuanderühmadesse) kuuluvad kodanikuühiskonna sõltumatud esindusorganisatsioonid ning selles (nendes) on tasakaalustatult esindatud keskkonna-, töö- ja äriorganisatsioonid ning muud asjaomased sidusrühmad.

Artikkel 13.13

Kodanikuühiskonna dialoogi mehhanism

1.   Lepinguosalise riikliku nõuanderühma (riiklike nõuanderühmade) liikmed kohtuvad kodanikuühiskonna foorumil, et pidada dialoogi lepinguosaliste vaheliste kaubandussuhete säästva arengu aspektide üle. Kodanikuühiskonna foorum tuleb kokku kord aastas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Lepinguosalised lepivad kaubanduse ja säästva arengu komitee otsusega kokku kodanikuühiskonna foorumi korraldamises hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

2.   Riiklik(ud) nõuanderühm(ad) valib (valivad) oma liikmete hulgast esindajad nii, et oleks tagatud artikli 13.12 lõikes 5 nimetatud asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud esindatus.

3.   Lepinguosalised võivad esitada kodanikuühiskonna foorumil aruande käesoleva peatüki rakendamise kohta. Kodanikuühiskonna foorumi seisukohad, arvamused ja järeldused võib esitada lepinguosalistele otse või riikliku nõuanderühma (riiklike nõuanderühmade) kaudu.

Artikkel 13.14

Valitsuste konsultatsioonid

1.   Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega käesoleva peatüki alusel tekkivates vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas seoses artiklis 13.12 osutatud riikliku nõuanderühma (riiklike nõuanderühmade) edastatud teabega, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui lepinguosaline on esitanud konsultatsioonitaotluse.

2.   Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada küsimustes vastastikku rahuldav lahendus. Lepinguosalised tagavad, et lahendus kajastab ILO või asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaorganisatsioonide või -asutuste tegevust, et edendada lepinguosaliste ja kõnealuste organisatsioonide vahelist koostööd ning ühtsust. Vajaduse korral ja lepinguosaliste kokkuleppel võivad nad pöörduda nõu saamiseks kõnealuste organisatsioonide või asutuste poole.

3.   Kui lepinguosaline leiab, et küsimust tuleb veel arutada, võib kõnealune lepinguosaline taotleda küsimuse arutamiseks kaubanduse ja säästva arengu komitee kokkukutsumist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Komitee tuleb kokku viivitamata ja püüab lahenduses kokku leppida. Komitee otsus avaldatakse, kui komitee ei otsusta teisiti.

4.   Kõnealune komitee võib küsida nõu ühe või mõlema lepinguosalise riiklikult nõuanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja lepinguosaline võib küsida nõu oma riiklikult nõuanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt). Lepinguosalise riiklik nõuanderühm võib esitada kõnealusele lepinguosalisele või komiteele teavet ka omal algatusel.

Artikkel 13.15

Eksperdikomisjon

1.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, võib lepinguosaline 90 päeva pärast artikli 13.14 lõike 1 kohase konsultatsioonitaotluse esitamist taotleda eksperdikomisjoni kokkukutsumist, et uurida küsimust, mida ei ole valitsuste konsultatsioonide käigus rahuldavalt lahendatud. Lepinguosalised võivad esitada eksperdikomisjonile teavet. Eksperdikomisjon peaks küsima teavet ja nõu vastavalt vajadusele kas lepinguosaliselt, riiklikult nõueanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) või artiklis 13.14 sätestatud rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Eksperdikomisjon kutsutakse kokku kahe kuu jooksul pärast lepinguosalise taotluse esitamist.

2.   Lõikes 3 sätestatud korra kohaselt valitud eksperdikomisjon annab nõu käesoleva peatüki rakendamise küsimustes. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, esitab eksperdikomisjon 90 päeva jooksul pärast viimase eksperdi valimist lepinguosalistele aruande. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et võtta arvesse eksperdikomisjoni nõuandeid ja soovitusi käesoleva peatüki rakendamise kohta. Eksperdikomisjoni soovituste rakendamist kontrollib kaubanduse ja säästva arengu komitee. Eksperdikomisjoni aruanne tehakse kättesaadavaks lepinguosaliste riiklikule nõuanderühmale (riiklikele nõuanderühmadele). Konfidentsiaalse teabe suhtes kohaldatakse 14-B lisas („Vahekohtu töökord”) esitatud põhimõtteid.

3.   Käesoleva lepingu jõustumisel lepivad lepinguosalised kokku nimekirja, mis sisaldab vähemalt 15 käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes eriteadmisi omavat isikut, kellest vähemat viis ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud, kes täidavad eksperdikomisjoni eesistuja kohuseid. Eksperdid peavad olema sõltumatud ja mitte taotlema või vastu võtma juhtnööre kummaltki lepinguosaliselt või riiklikus nõuanderühmas (riiklikes nõuanderühmades) esindatud organisatsioonidelt. Kumbki lepinguosaline valib ekspertide nimekirjast ühe eksperdi 30 päeva jooksul pärast eksperdikomisjoni moodustamise taotluse kättesaamist. Kui lepinguosaline ei vali oma eksperti nimetatud ajavahemiku jooksul, valib teine lepinguosaline ekspertide nimekirjast selle lepinguosalise kodaniku, kes jättis eksperdi valimata. Kaks valitud eksperti valivad eesistuja, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanik.

Artikkel 13.16

Vaidluste lahendamine

Käesolevast peatükist tulenevate küsimuste lahendamisel võivad lepinguosalised rakendada üksnes artiklites 13.14 ja 13.15 sätestatud menetlusi.

NELJATEISTKÜMNES PEATÜKK

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

A   JAGU

Eesmärk ja kohaldamisala

Artikkel 14.1

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on vältida ja lahendada lepinguosaliste vahelisi vaidlusi käesoleva lepingu heauskse kohaldamise üle ning jõuda võimaluse korral mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

Artikkel 14.2

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide käesoleva lepingu sätete tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevate vaidluste korral, kui ei ole sätestatud teisiti (86).

B   JAGU

Konsultatsioonid

Artikkel 14.3

Konsultatsioonid

1.   Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artiklis 14.2 osutatud sätete tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevad vaidlused üksteisega heausksete konsultatsioonide teel, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.   Lepinguosaline esitab konsulteerimise alustamiseks teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse, märkides ära vaidlusaluse meetme ja käesoleva lepingu sätted, mida ta peab kohaldatavateks. Konsultatsioonitaotluse koopia saadetakse kaubanduskomiteele.

3.   Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kelle vastu kaebus esitati, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30. päeval pärast taotluse esitamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

4.   Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas seoses kergesti riknevate või hooajakaupadega, (87) peetakse 15 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva ja loetakse lõppenuks 15. päeval pärast taotluse esitamise kuupäeva.

5.   Kui konsultatsioone ei peeta vastavalt kas lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaja jooksul või kui konsultatsioonide lõppedes ei ole jõutud mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt artiklile 14.4.

C   JAGU

Vaidluste lahendamise menetlus

A   alajagu

Vahekohtumenetlus

Artikkel 14.4

Vahekohtumenetluse algatamine

1.   Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada artiklis 14.3 sätestatud konsultatsioonide teel, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist.

2.   Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ja kaubanduskomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses konkreetse vaidlusaluse meetme ja selgitab, mil viisil see meede rikub artiklis 14.2 osutatud sätteid.

Artikkel 14.5

Vahekohtu moodustamine

1.   Vahekohus koosneb kolmest kohtunikust.

2.   Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisu 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise taotluse kaubanduskomiteele esitamise kuupäeva.

3.   Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele jõuda, võib lepinguosaline taotleda, et kaubanduskomitee eesistuja või tema esindaja valiks kõik kolm kohtunikku loosi teel artikli 14.18 kohaselt koostatud nimekirjast, valides ühe kohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikute seast, ühe selle lepinguosalise soovitatud isikute seast, kelle vastu kaebus esitati, ja ühe kohtuniku isikute hulgast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks. Kui lepinguosalised jõuavad kokkuleppele ühe või mitme vahekohtuniku isikus, valitakse vahekohtu ülejäänud liikmed sama menetluse teel.

4.   Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, millal kolm vahekohtunikku on valitud.

Artikkel 14.6

Vahekohtu vahearuanne

1.   Vahekohus esitab lepinguosalistele vahearuande, kus on märgitud tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavus ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjendused, 90 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu esimees sellest lepinguosalisi ja kaubanduskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.   Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3.   Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas seoses kergesti riknevate või hooajakaupadega, teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada vahearuanne poole lühema tähtaja jooksul, kui on sätestatud lõikes 1, ja lepinguosaline võib esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks poole lühema tähtaja jooksul, kui on sätestatud lõikes 2.

4.   Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsus peab sisaldama vahearuande läbivaatamisel esitatud argumentide põhjendusi.

Artikkel 14.7

Vahekohtu otsus

1.   Vahekohus teatab oma otsusest lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu esimees sellest lepinguosalisi ja kaubanduskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb otsuse teatavaks teha. Igal juhul peab vahekohus otsusest teatama hiljemalt 150 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.   Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas seoses kergesti riknevate või hooajakaupadega, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 60 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Igal juhul peab vahekohus tegema seda hiljemalt 75 päeva jooksul pärast oma moodustamist. Vahekohus võib 10 päeva jooksul pärast oma moodustamist teha eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.

C   alajagu

Ühissätted

Artikkel 14.8

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse heauskne täitmine ja püüavad selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda.

Artikkel 14.9

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.   Hiljemalt 30 päeva jooksul pärast vahekohtu otsuse teatavakstegemist lepinguosalistele teatab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele, kui kiiresti ta suudab otsuse täita.

2.   Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline 20 päeva jooksul pärast lõike 1 kohast teatamist selle lepinguosalise poolt, kelle vastu kaebus esitati, esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Taotlusest tuleb teavitada teist lepinguosalist ja kaubanduskomiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva.

3.   Kui mõni algse vahekohtu liige ei saa enam vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 14.5 sätestatud menetlust. Otsus tuleb teatavaks teha 35 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse esitamise kuupäeva.

4.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist vahekohtu otsuse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist.

5.   Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

Artikkel 14.10

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele mis tahes lõike 1 kohaselt teatatud meetme olemasolus või kokkusobivuses artiklis 14.2 osutatud sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Taotluses tuleb ära märkida vaidlusalune meede ja selgitada, mil viisil on see meede artiklis 14.2 osutatud sätetega vastuolus. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva.

3.   Kui mõni algse vahekohtu liige ei saa enam vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 14.5 sätestatud menetlust. Otsus tuleb teatavaks teha 60 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse esitamise kuupäeva.

Artikkel 14.11

Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teavita enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest artikli 14.10 lõike 1 kohaselt teavitati, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise kohustustega, mis tulenevad artiklis 14.2 osutatud sätetest, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pakkuma ajutist hüvitist.

2.   Kui hüvitise suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või artikli 14.10 kohast vahekohtu otsust, mille kohaselt ei ole otsuse täitmiseks võetud ühtki meedet või et meede, millest artikli 14.10 lõike 1 kohaselt teavitati, ei ole kooskõlas artiklis 14.2 osutatud sätetega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada artiklis 14.2 osutatud sätetest tulenevate kohustuste täitmine rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ja kaubanduskomiteele. Teates märgitakse, millises ulatuses kavatseb lepinguosaline kohustuste täitmise peatada. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada kohustuste täitmise 10. päeval pärast teatamise kuupäeva, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole taotlenud lõike 4 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3.   Kaebuse esitanud lepinguosaline võib kohustuste täitmise peatamise korral tõsta oma tariifimäärad teiste WTO liikmete suhtes kohaldatavale tasemele sellises kaubandusmahus, mille puhul kaubandusmahu ja tariifimäära tõusu korrutis on võrdne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähendamise maksumusega.

4.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele enne lõikes 2 nimetatud 10-päevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus teatab oma otsusest kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei peatata enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teinud, ja peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

5.   Kui mõni algse vahekohtu liige ei saa enam vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 14.5 sätestatud menetlust. Otsus tehakse teatavaks 45 päeva jooksul pärast lõikes 4 osutatud taotluse esitamise kuupäeva.

6.   Kohustuste täitmise peatamine on ajutine ja seda kohaldatakse üksnes seni, kuni artikli 14.12 kohaselt tuvastatakse, et artiklis 14.2 osutatud sätetega vastuolus olevad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud.

Artikkel 14.12

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetme läbivaatamine pärast kohustuste täitmise peatamist

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist ja kaubanduskomiteed kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest ja taotleb, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas kohustuste täitmist.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teatamist kokkuleppele teatatud meetme vastavuses artiklis 14.2 osutatud sätetele, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kirjalikult algselt vahekohtult selles küsimuses otsuse tegemist. Taotlusest teatatakse lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ja kaubanduskomiteele. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on artiklis 14.2 osutatud sätetega kooskõlas, tuleb kohustuste täitmise peatamine lõpetada.

3.   Kui mõni algse vahekohtu liige ei saa enam vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 14.5 sätestatud menetlust. Otsus tuleb teatavaks teha 60 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse esitamise kuupäeva.

C   alajagu

Ühissätted

Artikkel 14.13

Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal leida käesoleva peatükiga hõlmatud vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse. Nad teavitavad sellisest lahendusest kaubanduskomiteed. Pärast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni jõudmisest teavitamist menetlus lõpetatakse.

Artikkel 14.14

Töökord

1.   Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleerib 14-B lisa.

2.   Vahekohtu istungid on avalikud vastavalt 14-B lisale.

Artikkel 14.15

Teave ja tehniline nõustamine

Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel hankida teavet mis tahes allikast, mida ta peab vahekohtumenetluse jaoks sobivaks, sealhulgas vaidluse pooltelt. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. Huvitatud füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus esitada vahekohtule amicus curiae lühikokkuvõtteid vastavalt 14-B lisale.

Artikkel 14.16

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus tõlgendab artiklis 14.2 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavareeglitele, sealhulgas rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis kodifitseeritud reeglitele. Kui käesolevas lepingus sätestatud kohustus on identne WTO asutamislepingus sätestatud kohustusega, tõlgendab vahekohus sätet kooskõlas WTO vaidluste lahendamise organi otsustes esitatud asjakohase tõlgendusega. Vahekohtu otsustega ei või suurendada ega vähendada artiklis 14.2 osutatud sätetega ette nähtud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 14.17

Vahekohtu otsused

1.   Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avaldata.

2.   Vahekohtu otsus on lepinguosalistele siduv, kuid sellega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsuses esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva lepingu asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu mis tahes järelduste põhimotiiv. Kaubanduskomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks juhul, kui ta ei otsusta teisiti.

D   JAGU

Üldsätted

Artikkel 14.18

Vahekohtunike nimekiri

1.   Kaubanduskomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja 15 isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena. Kumbki lepinguosaline nimetab viis isikut, keda ta soovib näha vahekohtunikena. Lisaks valivad lepinguosalised viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad vahekohtu esimehe kohuseid. Kaubanduskomitee tagab nimekirja järjepideva vastavuse nimetatud tingimustele.

2.   Vahekohtunikel peavad olema õigus- ja rahvusvahelise kaubanduse alased eriteadmised või kogemused. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt seoses vaidlusaluste küsimustega ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsusega; nad peavad järgima 14-C lisa.

Artikkel 14.19

Seosed WTO raames võetud kohustustega

1.   Käesoleva peatüki vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamist.

2.   Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva peatüki või WTO asutamislepingu alusel, ei saa ta enne kõnealuse menetluse lõpetamist ühe lepingu alusel algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Kui küsimus on kohustuses, mis on identne nii käesoleva lepingu kui ka WTO asutamislepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitust sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Sellisel juhul, kui vaidluse lahendamise menetlus on juba algatatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvituse saamiseks teise lepingu alusel sellise kohustuse rikkumise eest, mis on identne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui valitud organ ei suuda menetluslikel või juriidilistel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3.   Lõike 2 kohaldamisel:

a)

peetakse WTO asutamislepingu kohast vaidluste lahendamise menetlust algatatuks lepinguosalise taotlusega WTO asutamislepingu 2. lisas sisalduva vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohase vahekohtu loomiseks ja seda peetakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aruande vastavalt vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14;

b)

peetakse käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust algatatuks lepinguosalise taotlusega artikli 14.4 lõike 1 kohase vahekohtu moodustamiseks ja seda peetatakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele vastavalt artiklile 14.7.

4.   Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalisi peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist.

Artikkel 14.20

Tähtajad

1.   Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtu otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast.

2.   Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

VIIETEISTKÜMNES PEATÜKK

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 15.1

Kaubanduskomitee

1.   Lepinguosalised moodustavad kaubanduskomitee, (88) kuhu kuuluvad liidu ja Korea esindajad.

2.   Kaubanduskomitee tuleb kokku kord aastas vaheldumisi Brüsselis ja Sŏulis või lepinguosalise taotluse korral. Kaubanduskomitee kaasesimeesteks on Korea kaubandusminister ja Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik või nende esindajad. Kaubanduskomitee lepib kokku oma koosolekute ajakava ja päevakorra.

3.   Kaubanduskomitee:

a)

tagab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise;

b)

kontrollib ja hõlbustab käesoleva lepingu rakendamist ja kohaldamist ning edendab selle üldiste eesmärkide saavutamist;

c)

teostab järelevalvet kõigi käesoleva lepingu alusel moodustatud erikomiteede, töörühmade ja muude organite tegevuse üle;

d)

otsib võimalusi lepinguosaliste vaheliste kaubandussidemete tihendamiseks;

e)

ilma et see piiraks neljateistkümnenda peatükiga („Vaidluste lahendamine”) ja 14-A lisaga („Mittetariifsete meetmete vahendusmehhanism”) antud õigusi, otsib sobivaid viise ja meetodeid käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades tekkida võivate probleemide ennetamiseks ning käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevate vaidluste lahendamiseks;

f)

uurib lepinguosaliste vahelise kaubanduse arengut;

g)

arutab kõiki muid käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondadega seotud küsimusi.

4.   Kaubanduskomitee võib:

a)

otsustada luua erikomiteesid, töörühmi või muid organeid ja neile ülesandeid delegeerida;

b)

vahetada teavet kõigi huvitatud isikutega, sealhulgas erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

c)

arutada käesoleva lepingu muudatusi või muuta käesoleva lepingu sätteid käesoleva lepinguga konkreetselt ette nähtud juhtudel;

d)

võtta vastu käesoleva lepingu sätete tõlgendusi;

e)

anda käesoleva lepinguga ette nähtud soovitusi või otsuseid;

f)

võtta vastu oma töökorra ja

g)

võtta oma ülesannete täitmisel muid lepinguosaliste vahel kokku lepitud meetmeid.

5.   Kaubanduskomitee annab ühiskomiteele enda ning oma erikomiteede, töörühmade ja muude organite tegevusest aru igal ühiskomitee korralisel koosolekul.

6.   Ilma et see piiraks neljateistkümnenda peatükiga („Vaidluste lahendamine”) ja 14-A lisaga („Mittetariifsete meetmete vahendusmehhanism”) antud õigusi, võib lepinguosaline pöörduda kaubanduskomitee poole kõikide käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevates küsimustes.

7.   Kui lepinguosaline annab kaubanduskomiteele, erikomiteedele, töörühmadele või muudele organitele teavet, mis on tema õigusnormide kohaselt konfidentsiaalne, säilitab teine lepinguosaline teabe konfidentsiaalsuse.

8.   Tunnistades läbipaistvuse ja avatuse tähtsust, kinnitavad lepinguosalised, et nad võtavad arvesse üldsuse seisukohti, et käesoleva lepingu rakendamisel tuginetaks paljudele eri vaatenurkadele.

Artikkel 15.2

Erikomiteed

1.   Käesolevaga luuakse kaubanduskomitee juurde järgmised erikomiteed:

a)

kaubavahetuskomitee vastavalt artiklile 2.16 („Kaubavahetuskomitee”);

b)

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee vastavalt artiklike 5.10 („Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee”);

c)

tollikomitee vastavalt artiklile 6.16 („Tollikomitee”). Küsimustes, mis kuuluvad üksnes tollilepingu kohaldamisalasse, tegutseb tollikomitee nimetatud lepingu alusel loodud tollikoostöö ühiskomiteena;

d)

teenustekaubanduse, ettevõtluse ja elektroonilise kaubanduse komitee vastavalt artiklile 7.3 („Teenustekaubanduse, ettevõtluse ja elektroonilise kaubanduse komitee”);

e)

kaubanduse ja säästva arengu komitee vastavalt artiklile 13.12 („Institutsiooniline raamistik”) ja

f)

Korea poolsaare välistöötlemistsoonide komitee vastavalt päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli IV lisale.

Moodustatud erikomiteede volitused ja ülesanded on kindlaks määratud käesoleva lepingu asjakohastes peatükkides ja protokollides.

2.   Kaubanduskomitee võib otsustada luua oma ülesannete täitmiseks teisi erikomiteesid. Kaubanduskomitee määrab kindlaks käesoleva artikli alusel loodud erikomiteede koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted.

3.   Kui käesoleva lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, tulevad erikomiteed sobival tasemel kokku tavaliselt korra aastas vaheldumisi Brüsselis või Sŏulis või kummagi lepinguosalise või kaubanduskomitee taotluse korral ja nende kaasesimeesteks on Korea ja Euroopa Liidu esindajad. Erikomiteed lepivad kokku oma koosolekute ajakava ja päevakorra.

4.   Erikomiteed teavitavad kaubanduskomiteed oma koosolekute ajakavast ja päevakorrast piisavalt aegsasti enne koosolekuid. Nad annavad kaubanduskomiteele oma tegevuse kohta aru igal kaubanduskomitee korralisel koosolekul. Erikomitee loomine ega olemasolu ei takista lepinguosalist pöördumast mis tahes küsimusega otse kaubanduskomitee poole.

5.   Kaubanduskomitee võib otsustada erikomiteele määratud ülesannet muuta või seda ise täitma asuda või erikomitee laiali saata.

Artikkel 15.3

Töörühmad

1.   Käesolevaga luuakse kaubanduskomitee juurde järgmised töörühmad:

a)

mootorsõidukite ja nende osade töörühm vastavalt 2-C lisa („Mootorsõidukid ja nende osad”) artiklile 9.2 („Mootorsõidukite ja nende osade töörühm”);

b)

ravimite ja meditsiiniseadmete töörühm vastavalt 2-D lisa („Ravimid ja meditsiiniseadmed”) artiklile 5.3 („Õigusalane koostöö”);

c)

kemikaalide töörühm vastavalt 2-E lisa („Kemikaalid”) lõikele 4;

d)

kaubanduse parandusmeetmete alase koostöö töörühm vastavalt artikli 3.16 („Kaubanduse parandusmeetmete alase koostöö töörühm”) lõikele 1;

e)

vastastikuse tunnustamise lepingu töörühm vastavalt artikli 7.21 („Vastastikune tunnustamine”) lõikele 6;

f)

riigihangete töörühm vastavalt artiklile 9.3 („Riigihangete töörühm”);

g)

geograafiliste tähiste töörühm vastavalt artiklile 10.25 („Geograafiliste tähiste töörühm”).

2.   Kaubanduskomitee võib otsustada luua konkreetse ülesande või teemaga tegelemiseks muid töörühmi. Kaubanduskomitee määrab kindlaks töörühmade koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted. Kõiki lepinguosaliste vahelisi korralisi või erakorralisi koosolekuid, kus käsitletakse käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi, käsitatakse käesoleva artikli tähenduses töörühmade kohtumistena.

3.   Kui käesoleva lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, kogunevad töörühmad asjakohasel tasemel, kui asjaolud seda nõuavad või ükskõik kumma lepinguosalise või kaubanduskomitee taotlusel. Nende kaasesimeesteks on Korea ja Euroopa Liidu esindajad. Töörühmad lepivad kokku oma koosolekute ajakava ja päevakorra.

4.   Töörühmad teavitavad kaubanduskomiteed oma koosolekute ajakavast ja päevakorrast piisavalt aegsasti enne koosolekuid. Nad annavad kaubanduskomiteele oma tegevuse kohta aru igal kaubanduskomitee korralisel koosolekul. Töörühma loomine ega olemasolu ei takista lepinguosalist pöördumast mis tahes küsimusega otse kaubanduskomitee poole.

5.   Kaubanduskomitee võib otsustada töörühmale määratud ülesannet muuta või seda ise täitma asuda või töörühma laiali saata.

Artikkel 15.4

Otsuste tegemine

1.   Kaubanduskomiteel on õigus teha käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks otsuseid kõikides küsimustes käesolevas lepingus sätestatud juhtudel.

2.   Vastuvõetud otsused on lepinguosalistele siduvad ja nad võtavad nende rakendamiseks vajalikud meetmed. Kaubanduskomitee võib anda ka asjakohaseid soovitusi.

3.   Kaubanduskomitee teeb oma otsused ja soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.

Artikkel 15.5

Muudatused

1.   Lepinguosalised võivad kirjalikult kokku leppida käesoleva lepingu muutmises. Muudatus jõustub lepinguosaliste vahel kokku lepitud kuupäeval pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud kirjalikud teated, mis tõendavad, et nad on oma vastavad kohaldatavad õiguslikud nõuded täitnud ja menetlused lõpule viinud.

2.   Olenemata lõikest 1 võib kaubanduskomitee otsustada muuta käesoleva lepingu lisasid, liiteid, protokolle ja märkusi. Lepinguosalised võivad vastu võtta otsuse oma vastavate kohaldatavate õiguslike nõuete ja menetluste kohaselt.

Artikkel 15.6

Kontaktisikud

1.   Teabevahetuse soodustamiseks ja käesoleva lepingu tõhusa rakendamise tagamiseks määravad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisel koordinaatorid. Koordinaatorite määramine ei mõjuta käesoleva lepingu konkreetsete peatükkide kohast pädevate asutuste määramist.

2.   Lepinguosalise taotluse korral teatab teise lepinguosalise koordinaator, milline asutus või ametnik vastutab käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimuse eest ja osutab vajalikku abi teabevahetuse soodustamiseks taotleva lepinguosalisega.

3.   Lepinguosaline annab teise lepinguosalise taotluse korral ja oma õigusaktidega lubatud ulatuses oma koordinaatorite kaudu teavet ja vastab kiiresti teise lepinguosalise küsimusele seoses tegeliku või kavandatava meetmega, mis võib mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Artikkel 15.7

Maksustamine

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse maksumeetmete suhtes üksnes sedavõrd, kuivõrd see on vajalik käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks.

2.   Ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta kummagi poole õigusi ega kohustusi, mis tulenevad Korea ja vastava Euroopa Liidu liikmesriigi vahel sõlmitud maksukonventsioonist. Käesoleva lepingu ja sellise konventsiooni vastuolu korral kohaldatakse vastuolu ulatuses kõnealust konventsiooni. Kui Korea ja vastav Euroopa Liidu liikmesriik on sõlminud maksukonventsiooni, on selle konventsiooni kohased pädevad asutused ainuvastutavad käesoleva lepingu ja kõnealuse konventsiooni võimalike vastuolude ühise kindlakstegemise eest.

3.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalisi eristamast oma asjakohaste maksusätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha või selle koha poolest, kuhu nad on oma kapitali investeerinud.

4.   Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks vastu võtmast või rakendamast meedet, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimise lepingute maksustamissätete ja muude maksukokkulepete või siseriikliku maksuseaduse kohaste maksudega maksustamise vältimist või neist maksudest kõrvalehoidumist.

Artikkel 15.8

Maksebilansiga seotud erandid

1.   Kui lepinguosalisel on tõsiseid maksebilansi- ja väliseid finantsraskusi või kui sellised raskused teda ohustavad, võib ta vastu võtta või säilitada kaubavahetust, teenustekaubandust ja ettevõtlust piiravaid meetmeid.

2.   Lepinguosalised püüavad vältida lõikes 1 nimetatud piiravate meetmete kohaldamist.

Käesoleva artikli alusel vastu võetud või säilitatud piiravad meetmed peavad olema mittediskrimineerivad ja piiratud kestusega ega tohi minna kaugemale, kui on vajalik maksbilansi ja välise finantsolukorra parandamiseks. Piiravad meetmed peavad vastama WTO asutamislepinguga kehtestatud tingimustele ja Rahvusvahelise Valuutafondi asutamislepingu artiklitele, kui need on kohaldatavad.

3.   Kui lepinguosaline säilitab või on vastu võtnud piiravad meetmed või on teinud nendes muudatusi, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist ja esitab niipea kui võimalik nende kaotamise ajakava.

4.   Piiravate meetmete vastuvõtmise või säilitamise korral korraldatakse viivitamata konsultatsioonid kaubanduskomitees. Konsultatsioonidel hinnatakse asjaomase lepinguosalise maksebilansi olukorda ja käesoleva artikli alusel vastu võetud või säilitatud piiranguid, võttes muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:

a)

maksebilansiraskuste ja väliste finantsraskuste olemus ja ulatus;

b)

majanduslik ja kaubanduslik väliskeskkond;

c)

võimalikud alternatiivsed parandusmeetmed.

Konsultatsioonide käigus uuritakse piiravate meetmete vastavust lõigetele 3 ja 4. Aktsepteeritakse kõiki Rahvusvahelise Valuutafondi (edaspidi „IMF”) esitatud statistilisi ja muid andmeid valuuta, rahavarude ja maksebilansi kohta ning järelduste tegemisel lähtutakse IMFi hinnangust asjaomase lepinguosalise maksebilansi ja välise finantsolukorra kohta.

Artikkel 15.9

Julgeolekuerandid

Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:

a)

kohustab lepinguosalist esitama mis tahes teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks;

b)

takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

i)

seoses relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või müügiga või seoses majandustegevusega, mis toimub otseselt või kaudselt relvajõudude varustamiseks;

ii)

seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega või ainetega, millest neid saadakse, või

iii)

sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras või

c)

takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meedet, et täita oma rahvusvahelisi kohustusi, mis on võetud seoses rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisega.

Artikkel 15.10

Jõustumine

1.   Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

2.   Käesolev leping jõustub 60. päeval pärast kuupäeva, mil lepinguosalised teavitavad üksteist kirjalikult oma vastavate kohaldatavate õiguslike nõuete täitmisest ja menetluste lõpuleviimisest, või mõnel muul kuupäeval, milles lepinguosalised kokku lepivad.

3.   Olenemata lõigetest 2 ja 5 kohaldavad lepinguosalised kultuurikoostöö protokolli alates sellele kuupäevale järgneva kolmanda kuu esimesest päevast, mil Korea annab UNESCO sekretariaadile Pariisis üle 20. oktoobril 2005 Pariisis vastu võetud UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni (edaspidi „UNESCO konventsioon”) ratifitseerimiskirja, kui Korea ei ole UNESCO konventsiooni ratifitseerimiskirja üle andnud enne lõigetes 2 või 5 nimetatud teadete vahetamist.

4.   Teated saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Korea välis- ja kaubandusministeeriumile või selle õigusjärglasele.

5.

a)

Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil liit ja Korea on üksteisele teatanud oma vastavate menetluste lõpuleviimisest.

b)

Kui käesoleva lepingu teatavaid sätteid ei saa ajutiselt kohaldada, teavitab lepinguosaline, kes ei saa neid ajutiselt kohaldada, teist lepinguosalist neist sätetest, mida ei saa ajutiselt kohaldada. Kui teine lepinguosaline on viinud lõpule vajalikud menetlused ja ei esita ajutise kohaldamise suhtes vastuväiteid 10 päeva jooksul pärast sellise teate kättesaamist, mille kohaselt ei saa teatavaid sätteid ajutiselt kohaldada, kohaldatakse olenemata punktist a ajutiselt käesoleva lepingu sätteid, millest ei ole teatatud, alates teatamisele järgneva kuu esimesest päevast.

c)

Lepinguosaline võib ajutise kohaldamise lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult. Ajutine kohaldamine lõppeb teatamisele järgneva kuu esimesel päeval.

d)

Käesoleva lepingu või selle teatavate sätete ajutise kohaldamise korral käsitatakse käesoleva lepingu jõustumise tähtpäevana selle ajutise kohaldamise kuupäeva.

Artikkel 15.11

Kehtivusaeg

1.   Käesolev leping on tähtajatu.

2.   Kumbki lepinguosaline võib teisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping denonsseerida.

3.   Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast lõike 2 kohast teatamist.

Artikkel 15.12

Kohustuste täitmine

1.   Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2.   Kumbki lepinguosaline võib viivitamata võtta sobivaid meetmeid kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kui käesolev leping denonsseeritakse rahvusvahelise õiguse üldnormide vastaselt.

Artikkel 15.13

Lisad, liited, protokollid ja märkused

Käesoleva lepingu lisad, liited, protokollid ja märkused on selle lahutamatud osad.

Artikkel 15.14

Seos teiste lepingutega

1.   Kui ei ole sätestatud teisiti, ei asenda ega lõpeta käesolev leping eelnevaid Euroopa Liidu ja/või Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja/või Euroopa Liidu ja/või Euroopa Ühenduse ja Korea vahelisi lepinguid.

2.   Käesolev leping on raamlepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete oluline osa. See on erileping, millega jõustatakse kaubandussätted raamlepingu tähenduses.

3.   Tolliküsimustes vastastikust haldusabi käsitlev protokoll asendab tollilepingu vastastikust haldusabi käsitlevad sätted.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku, et ükski käesoleva lepingu säte ei kohusta neid tegutsema vastuolus kohustustega, mis nad on võtnud WTO asutamislepingu raames.

Artikkel 15.15

Territoriaalne kohaldatavus

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut neis lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Korea territooriumi suhtes. Käesolevas lepingus sisalduvaid viiteid „territooriumile” käsitatakse vastavalt sellele, kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.

2.   Kaupade tariifset kohtlemist käsitlevate sätetega seoses kohaldatakse käesolevat lepingut ka nende Euroopa Liidu tolliterritooriumi osade suhtes, mida lõige 1 ei hõlma.

Artikkel 15.16

Autentsed tekstid

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari ja korea keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на шести октомври две хиляди и десета година.

Hecho en Bruselas, el seis de octubre de dos mil diez.

V Bruselu dne šestého října dva tisíce deset.

Udfærdiget i Bruxelles den sjette oktober to tusind og ti.

Geschehen zu Brüssel am sechsten Oktober zweitausendzehn.

Kahe tuhande kümnenda aasta oktoobrikuu kuuendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες δέκα.

Done at Brussels on the sixth day of October in the year two thousand and ten.

Fait à Bruxelles, le six octobre deux mille dix.

Fatto a Bruxelles, addì sei ottobre duemiladieci.

Briselē, divi tūkstoši desmitā gada sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai dešimtų metų spalio šeštą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizedik év október hatodik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-sitt jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u għaxra.

Gedaan te Brussel, de zesde oktober tweeduizend tien.

Sporządzono w Brukseli dnia szóstego października roku dwa tysiące dziesiątego.

Feito em Bruxelas, em seis de Outubro de dois mil e dez.

Întocmit la Bruxelles, la șase octombrie două mii zece.

V Bruseli dňa šiesteho októbra dvetisícdesať.

V Bruslju, dne šestega oktobra leta dva tisoč deset.

Tehty Brysselissä kuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattakymmenen.

Som skedde i Bryssel den sjätte oktober tjugohundratio.

Image

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Image

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Релублика Ъьлгария

Image

Za Českou republiku

Image

På Kongeriget Danmarks vegne

Image

Für die Bundesrepublik Deutschland

Image

Eesti Vabariigi nimel

Image

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Image

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Image

Por el Reino de España

Image

Pour la République française

Image

Per la Repubblica italiana

Image

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Image

Latvijas Republikas vārdā –

Image

Lietuvos Respublikos vardu

Image

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Image

A Magyar Köztársaság részéről

Image

Gћal Malta

Image

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Image

Für die Republik Österreich

Image

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Image

Pela República Portuguesa

Image

Pentru România

Image

Za Republiko Slovenijo

Image

Za Slovenskú republiku

Image

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

Image

För Konungariket Sverige

Image

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Image

За Европейския сьюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sajungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európske úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image

Image

Image

Image


(1)  Käesolevas lepingus mõistetakse „kaupade” all tooteid GATT 1994 tähenduses, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.

(2)  Lepinguosalised mõistavad, et selle määratlusega ei piirata võimalust, et lepinguosalised võivad kooskõlas WTO asutamislepinguga nõustuda enamsoodustusrežiimi alusel toimuva kaubandusega.

(3)  Lepinguosaline võib nõuda importijalt, et viimane esitaks piisava tagatise garantiikirja, tagatissumma või muu asjakohase vahendi näol, mis katab lõplikud tollimaksud, maksud ja tasud seoses kauba impordiga.

(4)  Ainuüksi asjaolu, et mõne riigi füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste omadelt mitte, ei saa pidada käesolevas peatükis ja selle lisades sätestatud erikohustustest tulenevate soodustuste kaotamiseks ega nende vähendamiseks.

(5)  „Juhatuse asukoht” – peakontor, kus tehakse lõplikud otsused.

(6)  Vastavalt WTO-le saadetud teatisele Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohta (WT/REG39/1) on „toimiv ja alaline seos” Euroopa Liidu liikmesriigi majandusega, nagu see on sätestatud asutamislepingu artiklis 48, liidu arusaama järgi samaväärne GATSi V artikli lõikes 6 sätestatud olulise äritegevuse mõistega. Sellele vastavalt laiendab liit käesolevast lepingust tulenevad soodustused juriidilisele isikule, mis on asutatud Korea õigusaktide kohaselt ja millel on Korea territooriumil üksnes registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, üksnes siis, kui kõnealusel juriidilisel isikul on Korea majandusega toimiv ja alaline seos.

(7)  Käesolevat punkti ei kohaldata ettevõtlusele.

(8)  Audiovisuaalteenuste väljajätmisega käesoleva jao kohaldamisalast ei piirata õigusi ega kohustusi, mis tulenevad kultuurikoostöö protokollist.

(9)  Käesolev alapunkt hõlmab meetmeid, mis eeldavad teenuste piiriülese osutamise tingimusena seda, et teise lepinguosalise teenuseosutaja on asutatud lepinguosalise territooriumil artikli 7.9 punkti a tähenduses või ta elab lepinguosalise territooriumil.

(10)  Käesolev alapunkt ei hõlma lepinguosalise meetmeid, millega piiratakse teenuste piiriülese osutamise sisendeid.

(11)  Käesoleva artikli sätteid ei tõlgendata nii, et need laiendaksid käesoleva jao kohaldamisala.

(12)  Juriidilise isiku asutamise ja omandamise mõisted hõlmavad igasugust kapitaliosalust juriidilises isikus, mille eesmärk on luua või säilitada püsiv majandusside.

(13)  Kui majandustegevusega ei tegele vahetult juriidiline isik, vaid sellega tegeletakse muude ettevõtlusvormide, nagu filiaali või esinduse kaudu, võimaldatakse investorile, sealhulgas juriidilisele isikule, sellise ettevõtluse kaudu siiski kohtlemine, mis on käesoleva lepingu alusel investoritele ette nähtud. Sellist kohtlemist võimaldatakse ka ettevõtlusele, mille kaudu tegeletakse majandustegevusega, kuid ei võimaldata muudele investori osadele, mis asuvad väljaspool seda territooriumi, kus majandustegevusega tegeletakse.

(14)  Käesolev peatükk ei hõlma investeeringute kaitset, välja arvatud artiklist 7.12 tulenev kohtlemine, sealhulgas investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord.

(15)  Suurema kindluse tagamiseks hõlmab tuumamaterjalide töötlemine kõiki tegevusi, mida on nimetatud rahvusvahelises majanduse tegevusalade klassifikaatoris, mis on esitatud ÜRO Statistikaametis (Statistical Papers, M seeria, nr 4, ISIC REV 3.1, 2002, kood 2330).

(16)  Sõjavarustus piirdub toodetega, mis on ette nähtud ja mida valmistatakse üksnes sõjaliseks kasutuseks seoses sõjapidamise või kaitsetegevusega.

(17)  Audiovisuaalteenuste väljajätmisega käesoleva jao kohaldamisalast ei piirata õigusi ega kohustusi, mis tulenevad kultuurikoostöö protokollist.

(18)  Punktid a–c ei hõlma meetmeid, mis võetakse konkreetse põllumajandustoote tootmise piiramiseks.

(19)  Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse meetmete suhtes, millega reguleeritakse ettevõtte juhatuse moodustamist, nagu kodakondsus- ja elukohanõuded.

(20)  Käesoleva artikli sätteid ei tõlgendata nii, et need laiendaksid käesoleva jao kohaldamisala.

(21)  Käesolevas lõikes esitatud kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas investori ja riigi vaidluste lahendamise korraga seotud sätetele.

(22)  See hõlmab käesolevat peatükki ning 7-A ja 7-C lisa.

(23)  Vastuvõtvalt ettevõttelt võib nõuda, et ta esitaks enne heakskiitmist kogu viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe, mis vastab ülikoolikraadi tasemele.

(24)  Käesolevas punktis nimetatud teenuseleping peab vastama selle lepinguosalise õigusnormidele, kus lepingut täidetakse.

(25)  Käesolevas punktis nimetatud teenuseleping peab vastama selle lepinguosalise õigusnormidele, kus lepingut täidetakse.

(26)  Lepinguosaline võib lubada pikendada kõnealust perioodi, mis määrati kooskõlas tema territooriumil kehtivate õigusnormidega.

(27)  Käesolev lõik ei piira õigusi ega kohustusi, mis tulenevad Korea ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistest kahepoolsetest viisavabaduslepingutest.

(28)  Lepinguosaline ei või nõuda, et ettevõte peaks nimetama juhtivatele ametikohtadele füüsilised isikud, kellel on vastav kodakondsus või kes elavad tema territooriumil, kui 7-A lisas ei ole sätestatud teisiti.

(29)  Käesolev artikkel ei piira õigusi ega kohustusi, mis tulenevad Korea ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistest kahepoolsetest viisavabaduslepingutest.

(30)  CPC on ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, M seeria, nr 77, CPC prov, 1991.

(31)  Suurema kindluse nimel ei tõlgendata ühtegi selle artikli sätet nii, et sellega kavatsetakse muuta sellise Koreas olemasoleva reguleeriva asutuse õiguslikku raamistikku, mis reguleerib eraõiguslikke kullerteenuste osutajaid käesoleva lepingu jõustumise ajal.

(32)  See hõlmab teenuseid, mis on loetletud dokumendi MTN/GNS/W/120 2. osa („Sideteenused”) C jao („Telekommunikatsiooniteenused”) punktides a–g.

(33)  Universaalteenuste kohaldamisala ja rakendamise otsustab lepinguosaline.

(34)  Litsentsitasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest või kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

(35)  Käesolev punkt jõustub hiljemalt viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Kumbki lepinguosaline tagab käesoleva lepingu jõustumisel litsentsitasude mittediskrimineeriva kehtestamise ja kohaldamise.

(36)  Või liidu puhul hinnakruvi.

(37)  Lepinguosaline täidab seda kohustust vastavalt enda asjaomastele õigusaktidele.

(38)  Teenuseosutajate vaheliste või teenuseosutajate ja teenusekasutajate vaheliste vaidluste korral peab kaebusi käsitlev asutus olema vaidluspooltest sõltumatu.

(39)  Kõiki meetmeid, mida rakendatakse lepinguosalise territooriumil asutatud finantsteenuste osutajate suhtes, kelle tegevust kõnealuse lepinguosalise finantsjärelevalveasutus ei reguleeri ja kelle üle ta järelevalvet ei teosta, peetakse ettevaatusmeetmeteks käesoleva lepingu tähenduses. Suurema kindluse nimel tuleb kõiki selliseid meetmeid võtta kooskõlas käesoleva artikliga.

(40)  Väljend „ettevaatuse kaalutlustel” võib hõlmata üksikute finantsteenuste osutajate turvalisuse, usaldatavuse, terviklikkuse või finantsvastutuse tagamist.

(41)  Suurema kindluse nimel viitab see kohustus õigustele ja vabadustele, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, ÜRO suunistes isikuandmete elektrooniliste failide reguleerimise kohta (vastu võetud ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1990. aasta resolutsiooniga nr 45/95) ning OECD suunistega isikuandmete kaitse ja piiriülese edastamise kohta (vastu võetud OECD nõukogus 23. septembril 1980).

(42)  Elektroonilist kaubandust käsitlevate sätete kaasamine käesolevasse peatükki ei piira Korea seisukohta küsimuses, kas elektroonilised tarned tuleks liigitada teenustekaubanduse või kaubavahetuse alla.

(43)  Avaliku korra erandit võib kohaldada üksnes juhul, kui esineb tõeline ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi.

(44)  Meetmete hulka, mille eesmärk on tagada otseste maksude õiglane ja tõhus määramine või kogumine, kuuluvad lepinguosalise maksusüsteemi raames võetud meetmed:

a)

mida kohaldatakse mitteresidentidest investorite ja teenuseosutajate suhtes, võttes arvesse asjaolu, et mitteresidentide maksukohustus määratakse kindlaks lepinguosalise territooriumilt pärinevate või sellel paiknevate maksustatavate objektide alusel;

b)

mida kohaldatakse mitteresidentide suhtes, et tagada maksude määramine või kogumine lepinguosalise territooriumil;

c)

mida kohaldatakse mitteresidentide või residentide suhtes, et takistada maksude vältimist või nendest kõrvalehoidumist, sealhulgas maksudest kinnipidamise meetmed;

d)

mida kohaldatakse teise lepinguosalise territooriumil või territooriumilt osutatavate teenuste tarbijate suhtes, et tagada sellistelt tarbijatelt lepinguosalise territooriumil paiknevatest allikatest tulenevate maksude määramine või kogumine;

e)

millega eristatakse teistest investoritest ja teenuseosutajatest need, kelle suhtes kehtivad ülemaailmselt maksustatavatelt objektidelt kogutavad maksud, võttes arvesse asjaolu, et nende vastavad maksubaasid on erinevad, või

f)

millega lepinguosalise maksubaasi kaitsmiseks määratakse, assigneeritakse või jaotatakse residentide või kohalike filiaalide või seotud isikute või ühe ja sama isiku eri filiaalide vahel tulu, kasumit, kahju või mahaarvatisi või laene.

Käesolevas lõikes ja käesolevas joonealuses märkuses kasutatud maksualased terminid või mõisted määratakse kindlaks kõnealust meedet rakendava lepinguosalise õigusaktides sätestatud maksualaste määratluste ja mõistete või nendega võrdväärsete või samalaadsete määratluste ja mõistete järgi.

(45)  Väljend „tõsised raskused rahandus- või vahetuskursipoliitika toimimises” hõlmab muu hulgas, kuid mitte ainult, tõsiseid maksebilansiraskusi või väliseid finantsraskusi, ning käesoleva artikli kohaseid kaitsemeetmeid ei rakendata seoses välismaiste otseinvesteeringutega.

(46)  Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriigid või Korea.

(47)  Seni kuni kehtivad kaitsemeetmete või nendega võrdväärsete meetmete esialgse kehtestamise ajal kehtinud tingimused, võib asjaomane lepinguosaline pikendada kaitsemeetmete kohaldamist kuue kuu võrra. Kui siiski ilmnevad äärmiselt erakorralised asjaolud ja lepinguosaline taotleb kaitsemeetmete edasist pikendamist, kooskõlastab ta kavandatud pikendamise eelnevalt teise lepinguosalisega.

(48)  Käesolevas artiklis sätestatud kaitsemeetmeid tuleks eelkõige kohaldada nii, et:

a)

need ei oleks konfiskeerivad;

b)

need ei tingiks kahe- või mitmekordseid vahetuskursse;

c)

need ei sekkuks muul viisil investorite võimesse teenida turul kehtiva määraga tulu selle lepinguosalise territooriumil, kes rakendas piiratud vara suhtes kaitsemeetmeid;

d)

need väldiksid teise lepinguosalise kaubanduslike, majanduslike ja finantshuvide põhjendamatut kahjustamist;

e)

need oleksid ajutised ja need tühistataks järk-järgult, kui selliste meetmete kehtestamist tinginud olukord paraneb, ning

f)

välisvaluutapoliitika eest vastutavad pädevad asutused avaldavad need viivitamata.

(49)  Sisaldub WTO 19. novembri 2007. aasta dokumendis negs 268 (Job No[1].8274).

(50)  Käesoleva lõike kohaldamisel ei hõlma taasesitamine Internetis taasesitamist lepinguosalise territooriumil suletud ja kindlaksmääratud abonentide võrgu kaudu, millele puudub ligipääs väljastpoolt lepinguosalise territooriumi.

(51)  „Geograafiline tähis” hõlmab käesolevas alajaos:

a)

geograafilisi tähiseid, päritolunimetusi, määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveine ja geograafilise tähisega lauaveine, nagu on osutatud nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 510/2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 110/2008, nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 1601/1991, nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1493/1999 ja nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1234/2007 või nimetatud määrusi asendavates õigusnormides, ning

b)

geograafilisi tähiseid, mis kuuluvad Korea põllumajandustoodete kvaliteedikontrolli käsitleva seaduse (9. juuni 2009. aasta seadus nr 9759) ja alkohoolsete jookide maksustamist käsitleva seaduse (29. veebruari 2008. aasta seadus nr 8852) kohaldamisalasse.

(52)  Käesoleva alajao kohane geograafiliste tähiste kaitse ei piira muude käesoleva lepingu sätete kohaldamist.

(53)  Veinid on käesoleva alajao kohaselt tooted, mis kuuluvad HSi rubriiki 22.04 ja mis on kooskõlas:

a)

nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1234/2007, komisjoni 10. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 606/2009 ja komisjoni 14. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 607/2009 või neid asendavate õigusaktidega või

b)

Korea põllumajandustoodete kvaliteedikontrolli käsitleva seadusega (9. juuni 2009. aasta seadus nr 9759) ja alkohoolsete jookide maksustamist käsitleva seadusega (29. veebruari 2008. aasta seadus nr 8852).

(54)  Aromatiseeritud veinid on käesoleva alajao kohaselt tooted, mis kuluvad HSi rubriiki 22.05 ja mis on kooskõlas:

a)

nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 1601/1991 või seda asendava õigusaktiga või

b)

Korea põllumajandustoodete kvaliteedikontrolli käsitleva seadusega (9. juuni 2009. aasta seadus nr 9759) ja alkohoolsete jookide maksustamist käsitleva seadusega (29. veebruari 2008. aasta seadus nr 8852).

(55)  Kanged alkohoolsed joogid on käesoleva alajao kohaselt tooted, mis kuluvad HSi rubriiki 22.08 ja mis on kooskõlas:

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 110/2008 ja komisjoni 24. aprilli 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 1014/90 või neid asendavate õigusaktidega või

b)

Korea põllumajandustoodete kvaliteedikontrolli käsitleva seadusega (9. juuni 2009. aasta seadus nr 9759) ja alkohoolsete jookide maksustamist käsitleva seadusega (29. veebruari 2008. aasta seadus nr 8852).

(56)  Kõigi kaupade puhul tõlgendatakse samasuguse kauba mõistet kooskõlas TRIPS-lepingu artikliga 23.1 seoses geograafilise tähise kasutamisega, mis näitab veini veinina, mis ei ole pärit kõnealusel geograafilisel tähisel märgitud kohast, või kanget alkohoolset jooki kange alkohoolse joogina, mis ei ole pärit kõnealusel geograafilisel tähisel märgitud kohast.

(57)  Kui ettepaneku teeb:

a)

Korea päritolustaatusega toote kohta, mis kuulub artikli 10.18 lõikes 2 ja artikli 10.19 joonealustes märkustes nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamisalasse, või

b)

Euroopa Liit päritolustaatusega toote kohta, mis kuulub artikli 10.18 lõikes 1 ja artikli 10.19 joonealustes märkustes nimetatud Korea õigusaktide kohaldamisalasse,

et lisada käesolevasse lepingusse päritolunimetus, mida lepinguosaline on tunnustanud geograafilise tähisena TRIPS-lepingu artikli 22 lõike 1 tähenduses muude lepinguosalise õigusaktidega peale artikli 10.18 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 10.19 joonealustes märkustes nimetatud õigusaktide, nõustuvad lepinguosalised uurima, kas asjaomast geograafilist tähist saab käesoleva alajao kohaselt lisada käesolevasse lepingusse.

(58)  See hõlmab geograafilise tähise kui sellise, sealhulgas nimetuse ja tootekategooria muutmist. Artikli 10.18 lõigetes 3 ja 4 osutatud tootekirjelduste muutmine ning artikli 10.18 lõike 6 punktis d osutatud vastutavate kontrolliasutuste muutmine jääb selle lepinguosalise ainuvastutusele, kust geograafiline tähis pärit on. Sellised muudatused võib edastada teavitamise eesmärgil.

(59)  Otsus lõpetada geograafilise tähise kaitsmine jääb selle lepinguosalise ainuvastutusele, kust geograafiline tähis on pärit.

(60)  Korea leiab, et disainilahendus ei ole uudne, kui enne disainilahenduse registreerimise taotluse esitamist on olnud üldsusele teada või avalikult kasutusel identne või sarnane disainilahendus. Korea leiab, et disainilahendus ei ole originaalne, kui selle oleks saanud hõlpsalt luua selliseid disainilahendusi ühendades, mis olid üldsusele teada või avalikult kasutusel enne disainilahenduse registreerimise taotluse esitamist. Euroopa Liit leiab, et disainilahendus ei ole uudne, kui identne disainilahendus on tehtud üldsusele kättesaadavaks enne registreeritud disainilahenduse taotluse esitamist või enne registreerimata disainilahenduse avalikustamise kuupäeva. Euroopa Liit leiab, et disainilahendus ei ole eristatav, kui üldmulje, mille see vastava ala asjatundjale jätab, ei erine üldmuljest, mille jätab kõnealusele asjatundjale mis tahes avalikustatud disainilahendus.

(61)  Käesoleva artikli kohaldamisel leiavad Euroopa Liit ja Korea, et „registreerimata disainilahenduse” ja „registreerimata välimuse” tähendus kattub. Registreerimata disainilahenduse või registreerimata välimuse kaitse tingimused on sätestatud:

a)

Korea puhul kõlvatu konkurentsi takistamist ja ärisaladuse kaitset käsitlevas seaduses (21. detsembri 2007. aasta seadus nr 8767) ning

b)

Euroopa Liidu puhul nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta, mida on viimati muudetud nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1891/2006.

(62)  Käesoleva artikli kohaldamisel leiab Euroopa Liit, et „esitlemine” on sama mis „pakkumine” või „turulelaskmine” ja Korea leiab, et „esitlemine” on sama mis „üleandmine, rendileandmine või esitamine üleandmiseks või rendileandmiseks”.

(63)  Disainilahendusele ei anta autoriõiguse seaduse alusel kaitset automaatselt, vaid üksnes siis, kui disainilahendus vastab kaitse tingimustele vastavalt autoriõiguse seadusele.

(64)  Määratletud 2-D lisas („Ravimid ja meditsiiniseadmed”).

(65)  Taimekaitsevahendid nende tarbijale tarnitaval kujul koosnevad toimeainetest, taimekaitseainetest või sünergistidest või sisaldavad neid ning on ette nähtud kasutamiseks ühel järgmisel otstarbel:

a)

taimede või taimsete saaduste kaitsmine kõigi kahjulike organismide eest või selliste organismide mõju tõkestamine, välja arvatud juhul, kui neid vahendeid kasutatakse pigem hügieenilistel põhjustel kui taimede või taimsete saaduste kaitsmiseks;

b)

taimede eluprotsessi mõjutamine, näiteks nende kasvu mõjutavad ained, mis ei ole toitained;

c)

taimsete saaduste säilitamine niivõrd, kuivõrd need ained või vahendid ei kuulu säilitusaineid käsitlevate Euroopa Liidu erisätete reguleerimisalasse;

d)

ebasoovitavate taimede või taimeosade, välja arvatud vetikate hävitamine, välja arvatud juhul, kui tooteid kasutatakse pinnasel või vees taimede kaitsmiseks; või

e)

ebasoovitavate taimede kasvu, välja arvatud vetikate kasvu kontrollimine või takistamine, välja arvatud juhul, kui tooteid kasutatakse pinnasel või vees taimede kaitsmiseks.

(66)  See ei piira võimalikku pikendamist seoses pediaatrias kasutamisega, kui lepinguosalised nii ette näevad.

(67)  Määratletud 2-D lisas („Ravimid ja meditsiiniseadmed”).

(68)  Nagu on määratletud artikli 10.2 lõike 2 punktides a–h.

(69)  Käesoleva lõike kohaldamisel määratakse „vahendaja” ulatus lepinguosalise õigusaktidega, kuid see peab hõlmama isikuid, kes toimetavad kätte või tarnivad õigusi rikkuvat kaupa, ja vajaduse korral ka sidusteenuse osutajaid.

(70)  Käesoleva lõike kohaldamisel määratakse vahendaja mõiste ulatus lepinguosalise õigusaktidega, kuid see peab hõlmama isikuid, kes tarnivad või levitavad õigusi rikkuvat kaupa, ja vajaduse korral ka sidusteenuse osutajaid.

(71)  Autoriõigusega kaasnevate õiguste mõiste määratleb lepinguosaline vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele.

(72)  Artiklis 10.63 osutatud ülesande täitmisel tähendab teenuseosutaja isikut, kes osutab digitaalse Interneti-põhise teabevahetuse jaoks teabe sisu muutmata edastamise, marsruutimise või ühenduse teenust punktide vahel, mille määrab kindlaks materjali kasutaja, ning artiklites 10.64 ja 10.65 osutatud ülesannete täitmisel tähendab teenuseosutaja sidusteenuse seadmete operaatorit või võrguühenduse pakkujat.

(73)  Ollakse arusaamisel, et puudub kohustus rakendada kõnealust korda importkauba suhtes, mis on õiguse omaja poolt või tema nõusolekul turule lastud mõnes muus riigis.

(74)  Käesoleva artikli kohaldamisel on „intellektuaalomandi õigust rikkuv kaup”

a)

võltsitud kaup, täpsemalt:

i)

kaup, sealhulgas pakendid, mis on ilma loata varustatud kaubamärgiga, mis on identne seoses sama liiki kaubaga nõuetekohaselt registreeritud kaubamärgiga või mida ei saa tema oluliste tunnuste poolest sellisest kaubamärgist eristada, ja millega seetõttu rikutakse kõnealuse kaubamärgi omaniku õigusi;

ii)

mis tahes kaubamärgi sümbol (logo, etikett, kleebis, brošüür, kasutamisjuhend või garantiidokument), isegi kui see on esitatud eraldi, samadel tingimustel nagu käesoleva punkti alapunktis i osutatud kaup, või

iii)

võltsitud kaupade kaubamärki kandev eraldi esitatud pakkematerjal, samadel tingimustel nagu käesoleva punkti alapunktis i osutatud kaup;

b)

piraatkaup, täpsemalt kaup, mis on tootjariigis selle riigi õigusnormide alusel registreeritud või registreerimata autoriõiguse või sellega kaasneva õiguse omaja nõusolekuta või tema poolt nõuetekohaselt volitatud isiku nõusolekuta tehtud koopia või kaup, mis sisaldab neid koopiaid, või

c)

kaup, mis vastavalt tolli sekkumise taotluse saanud lepinguosalise õigusnormidele rikub:

i)

patenti;

ii)

taimesordiõigust;

iii)

registreeritud disainilahendust või

iv)

geograafilist tähist.

(75)  „Tollitransiit, ümberlaadimine ja vabatsooni paigutamine”, nagu on määratletud Kyoto konventsioonis.

(76)  Korea puhul hõlmab „peatamismenetlusele suunamine” ajutist importi ja tolliladustamist. Euroopa Liidu puhul hõlmab „peatamismenetlusele suunamine” ajutist importi, seestöötlemist ja tollikontrolli all töötlemist.

(77)  Sealhulgas vähemalt isiku suhtes, kes on kauba omanik või kellel on omanikuga sarnane kauba käsutamise õigus.

(78)  Käesoleva artikli kohaldamine kooskõlastatud tegevuse suhtes sätestatakse mõlema lepinguosalise konkurentsiõiguses.

(79)  Lepinguosaline annab eriõigused siis, kui ta määrab kauba tarnimise ja teenuste osutamise õigusega äriühingud või piirab nende arvu vähemalt kahega muude kriteeriumide alusel kui objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid või annab äriühingutele õigus- või haldusaktiga eeliseid, mis mõjutavad oluliselt teiste äriühingute võimalusi tarnida sama kaupa või osutada samu teenuseid.

(80)  „Diskrimineeriv meede” on meede, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu asjakohaste sätetega ette nähtud võrdse kohtlemise põhimõttega, sealhulgas käesoleva lepingu asjaomastes lisades sätestatud tingimustega.

(81)  Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolevat artiklit kohaldatakse subsiidiumidele, mis saadakse alles pärast käesoleva lepingu jõustumist.

(82)  Käesoleva lepingu kohaldamisel ei kuulu käesoleva artikli kohaldamisalasse subsiidiumid väikestele ja keskmise suurusega äriühingutele, mis antakse objektiivsete kriteeriumide või tingimuste alusel, nagu on sätestatud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punktis b ning 2. joonealuses märkuses.

(83)  Lepinguosaliste rahvusvaheline kaubandus hõlmab nii riigisiseseid kui ka eksporditurge.

(84)  Käesolevas peatükis sisalduvad viited tööle hõlmavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO”) ning ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsioonis täieliku tööhõive ja inimväärse töö kohta kokku lepitud inimväärse töö tegevuskava seisukohast asjakohaseid teemasid.

(85)  ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) otsus 1/CP.13, vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 13. istungjärgul.

(86)  Kultuurikoostöö protokolliga seotud vaidluste korral käsitatakse kõiki käesolevas peatükis sisalduvaid viiteid kaubanduskomiteele viidetena kultuurikoostöö komiteele.

(87)  Hooajakaubad on kaubad, mida ei impordita vaatlusalusel ajavahemikul terve aasta vältel, vaid hooajalistest teguritest tingituna üksnes teatavatel aastaaegadel.

(88)  Nagu on sätestatud kultuurikoostöö protokollis, ei kuulu nimetatud protokoll kaubanduskomitee pädevusse ja kõiki kaubanduskomitee asjaomase protokolliga seotud ülesandeid täidab kultuurikoostöö komitee, kui need ülesanded on kõnealuse protokolli rakendamiseks vajalikud.

LISADE LOETELU

Esimese peatükiga seotud 1. lisa

Tahtlikult tühjaks jäetud

Teise peatükiga seotud 2-A lisa

Tollimaksude kaotamine

Teise peatükiga seotud 2-B lisa

Elektroonika

Teise peatükiga seotud 2-C lisa

Mootorsõidukid ja nende osad

Teise peatükiga seotud 2-D lisa

Ravimid ja meditsiiniseadmed

Teise peatükiga seotud 2-E lisa

Kemikaalid

Kolmanda peatükiga seotud 3. lisa

Põllumajanduse kaitsemeetmed

Neljanda peatükiga seotud 4. lisa

Tehniliste kaubandustõkete koordinaator

Viienda peatükiga seotud 5. lisa

Tahtlikult tühjaks jäetud

Kuuenda peatükiga seotud 6. lisa

Tahtlikult tühjaks jäetud

Seitsmenda peatükiga seotud 7-A lisa

Kohustuste loetelud

Seitsmenda peatükiga seotud 7-B lisa

Enamsoodustusrežiimi erand

Seitsmenda peatükiga seotud 7-C lisa

Enamsoodustusrežiimi erandite loetelu

Seitsmenda peatükiga seotud 7-D lisa

Finantsteenustega seotud täiendav kohustus

Kaheksanda peatükiga seotud 8. lisa

Tahtlikult tühjaks jäetud

Üheksanda peatükiga seotud 9. lisa

BOT-tüüpi lepingud ja riiklike ehitustööde kontsessioonid

Kümnenda peatükiga seotud 10-A lisa

Põllumajandustoodete ja toiduainete geograafilised tähised

Kümnenda peatükiga seotud 10-B lisa

Veinide, aromatiseeritud veinide ja kangete alkohoolsete jookide geograafilised tähised

Üheteistkümnenda peatükiga seotud 11. lisa

Tahtlikult tühjaks jäetud

Kaheteistkümnenda peatükiga seotud 12. lisa

Tahtlikult tühjaks jäetud

Kolmeteistkümnenda peatükiga seotud 13. lisa

Kaubanduse ja säästva arengu alane koostöö

Neljateistkümnenda peatükiga seotud 14-A lisa

Mittetariifsete meetmete vahendusmehhanism

Neljateistkümnenda peatükiga seotud 14-B lisa

Vahekohtu töökord

Neljateistkümnenda peatükiga seotud 14-C lisa

Vahekohtute liikmete ja vahendajate tegevusjuhend

Viieteistkümnenda peatükiga seotud 15. lisa

Tahtlikult tühjaks jäetud

1. LISA

Tahtlikult tühjaks jäetud

2-A LISA

TOLLIMAKSUDE KAOTAMINE

1.

Kui käesolevas lisas esitatud lepinguosalist käsitlevas tabelis ei ole sätestatud teisiti, kohaldab lepinguosaline tollimaksude kaotamisel vastavalt artikli 2.5 lõikele 1 järgmisi üleminekukategooriaid:

a)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „0” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse täielikult ja sellised kaubad on käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast alates tollimaksuvabad;

b)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „2” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse kolme võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

c)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „3” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse nelja võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad (1);

d)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „5” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse kuue võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

e)

lepinguosalise tabeli üleminekukategooriasse „6” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse seitsme võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

f)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „7” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse kaheksa võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

g)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „10” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse üheteistkümne võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

h)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „12” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse kolmeteistkümne võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

i)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „13” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse neljateistkümne võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

j)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „15” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse kuueteistkümne võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

k)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „18” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse üheksateistkümne võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

l)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „20” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse kahekümne ühe võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

m)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „10-A” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavaid tollimakse vähendatakse 5 % võrra baasmäärast alates käesoleva lepingu jõustumisest. Tollimakse vähendatakse täiendavalt 5 % võrra baasmäärast kolmanda aasta esimesel päeval, 7 % võrra baasmäärast neljanda aasta esimesel päeval ja seejärel 7 % võrra baasmäärast igal aastal kuni kuuenda aastani. Tollimakse vähendatakse täiendavalt 10 % võrra baasmäärast seitsmenda aasta esimesel päeval ja 10 % võrra baasmäärast kaheksanda aasta esimesel päeval. Tollimakse vähendatakse täiendavalt 12 % võrra baasmäärast üheksanda aasta esimesel päeval, 17 % võrra baasmäärast kümnenda aasta esimesel päeval, 20 % võrra baasmäärast üheteistkümnenda aasta esimesel päeval ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

n)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „10-B” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavaid tollimakse vähendatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval 20 %-se väärtuselise tollimaksuni, mis kehtib kogu teise aasta kestel. Alates kolmanda aasta esimesest päevast kaotatakse tollimaksud üheksa võrdse iga-aastase etapi käigus ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

o)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „12-A” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud järgivad ajavahemikul esimesest kuni üheksanda aastani baasmäära. Alates kümnenda aasta esimesest päevast kaotatakse tollimaksud nelja võrdse iga-aastase etapi käigus ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

p)

lepinguosalist käsitleva tabeli üleminekukategooriasse „16-A” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavaid tollimakse vähendatakse kuueteistkümne võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest 30 % protsendilise väärtuselise tollimaksuni ja alates seitsmeteistkümnenda aasta esimesest päevast on sellised kaubad tollimaksuvabad;

q)

üleminekukategooriasse „S-A” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavate tollimaksude suhtes kehtivad järgmised tingimused:

i)

ajavahemikul 1. maist kuni 15. oktoobrini Koreasse sisenenud kaupadele kohaldatavad tollimaksud kaotatakse kaheksateistkümne võrdse iga-aastase etapi käigus alates käesoleva lepingu jõustumisest ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad ning

ii)

ajavahemikul 16. oktoobrist 30. aprillini Koreasse sisenenud kaupadele kohaldatavaid tollimakse vähendatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval 24 % protsendilise väärtuselise tollimaksuni, mis kehtib kogu teise aasta kestel. Alates kolmanda aasta esimesest päevast kaotatakse tollimaksud nelja võrdse iga-aastase etapi käigus ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

r)

üleminekukategooriasse „S-B” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavate tollimaksude suhtes kehtivad järgmised tingimused:

i)

ajavahemikul 1. septembrist kuni veebruari lõpuni Koreasse sisenenud kaupadele kohaldatavad tollimaksud järgivad baasmäära ning

ii)

ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. augustini Koreasse sisenenud kaupadele kohaldatavaid tollimakse vähendatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval 30 % protsendilise väärtuselise tollimaksuni, mis kehtib kogu teise aasta kestel. Alates kolmanda aasta esimesest päevast kaotatakse tollimaksud kuue võrdse iga-aastase etapi käigus ja seejärel on sellised kaubad tollimaksuvabad;

s)

üleminekukategooriasse „E” kuuluvatel kirjetel esitatud päritolustaatusega kaupadele kohaldatavad tollimaksud järgivad baasmäära;

t)

üleminekukategooriasse „X” kuuluvate kirjetega seoses ei kohaldata ühtegi käesoleva lepingu kohaste tollimaksudega seotud kohustust. Ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta Korea õigusi ja kohustusi seoses WTO 13. aprilli 2005. aasta dokumendist WT/Let/492 (Tabeli LX – Korea Vabariik täiendamise ja muutmise kinnitus (Certification of Modifications and Rectifications to Schedule LX-Republic of Korea)) ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmisega.

2.

Lepinguosalist käsitlevas tabelis esitatakse iga kirje kohta tollimaksu baasmäär ja üleminekukategooria, et määrata kirje puhul kindlaks vahepealne tollimaksumäär tollimaksu vähendamise igas etapis.

3.

Vaheastmetel kohaldatavad tollimaksumäärad ümardatakse allapoole vähemalt lähima kümnendikkohani protsendist või kui tollimaksumäära väljendatakse rahaühikutes, siis vähemalt lähima kümnendikkohani ühest eurosendist liidu puhul ja lähima Korea wonini Korea puhul.

4.

Käesoleva lisa ja lepinguosalist käsitleva tabeli kohaldamisel hakkab iga iga-aastane vähendamine kehtima punktis 5 määratletud asjaomase aasta esimesel päeval.

5.

Käesoleva lisa ja 2-A-1. liite kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„esimene aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumisest;

b)

„teine aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise esimesest aastapäevast;

c)

„kolmas aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise teisest aastapäevast;

d)

„neljas aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kolmandast aastapäevast;

e)

„viies aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise neljandast aastapäevast;

f)

„kuues aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise viiendast aastapäevast;

g)

„seitsmes aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kuuendast aastapäevast;

h)

„kaheksas aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise seitsmendast aastapäevast;

i)

„üheksas aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kaheksandast aastapäevast;

j)

„kümnes aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise üheksandast aastapäevast;

k)

„üheteistkümnes aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kümnendast aastapäevast;

l)

„kaheteistkümnes aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise üheteistkümnendast aastapäevast;

m)

„kolmeteistkümnes aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kaheteistkümnendast aastapäevast;

n)

„neljateistkümnes aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kolmeteistkümnendast aastapäevast;

o)

„viieteistkümnes aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise neljateistkümnendast aastapäevast;

p)

„kuueteistkümnes aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise viieteistkümnendast aastapäevast;

q)

„seitsmeteistkümnes aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kuueteistkümnendast aastapäevast;

r)

„kaheksateistkümnes aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise seitsmeteistkümnendast aastapäevast;

s)

„üheksateistkümnes aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kaheksateistkümnendast aastapäevast;

t)

„kahekümnes aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise üheksateistkümnendast aastapäevast ja

u)

„kahekümne esimene aasta” – 12-kuuline periood alates käesoleva lepingu jõustumise kahekümnendast aastapäevast.

KOREA TARIIFITABEL

Üldised märkused

1.

Suhe Korea Harmoneeritud Tollitariifistikuga (HSK). Käesoleva tabeli sätteid on üldiselt väljendatud HSK kohaselt ja käesoleva tabeli sätete tõlgendamist, sealhulgas käesoleva tabeli alamrubriikide alla kuuluvaid tooteid, reguleerivad HSK üldised märkused ning jaotiste ja kaubagruppide märkused. Kui käesoleva tabeli sätted on identsed HSK vastavate sätetega, on käesoleva tabeli sätetel samasugune tähendus nagu HSK vastavatel sätetel.

2.

Tollimaksu baasmäärad. Käesolevas tabelis esitatud tollimaksu baasmäärad kajastavad Korea enamsoodustusrežiimi tollimaksumäärasid, mis kehtisid 6. mail 2007.

Korea tariifitabel

HSK 2007

Kirjeldus

Baasmäär

Üleminekukategooria

Kaitsemeetmed

0101101000

hobused (põllumajandusettevõtetes kasvatatavad)

0

0

 

0101109000

muud

8

5

 

0101901010

võidusõiduhobused

8

5

 

0101901090

muud

8

5

 

0101909000

muud

8

10

 

0102101000

lüpsilehmad

89,1

0

 

0102102000

lihakari

89,1

0

 

0102109000

muud

89,1

0

 

0102901000

lüpsilehmad

40

15

 

0102902000

lihakari

40

15

 

0102909000

muud

0

0

 

0103100000

tõupuhtad aretusloomad

18

0

 

0103910000

massiga alla 50 kg

18

10

 

0103920000

massiga 50 kg ja rohkem

18

10

 

0104101000

tõupuhtad aretusloomad

0

0

 

0104109000

muud

8

0

 

0104201000

lüpsikitsed

8

10

 

0104209000

muud

8

0

 

0105111000

tõupuhtad aretusloomad

9

0

 

0105119000

muud

9

0

 

0105120000

kalkunid

9

0

 

0105191010

tõupuhtad aretusloomad

0

0

 

0105191090

muud

18

0

 

0105199000

muud

9

0

 

0105941000

tõupuhtad aretusloomad

9

0

 

0105949000

muud

9

3

 

0105991010

tõupuhtad aretusloomad

0

0

 

0105991090

muud

18

0

 

0105992000

kalkunid

9

0

 

0105999000

muud

9

0

 

0106110000

esikloomalised

8

0

 

0106120000

vaalad, delfiinid ja pringlid (imetajad seltsist Cetacea); lamantiinid ja dugongid (imetajad seltsist Sirenia)

8

0

 

0106191000

koerad

8

3

 

0106192010

tõupuhtad aretusloomad

0

0

 

0106192090

muud

8

0

 

0106193000

hirved

8

10

 

0106194000

karud

8

0

 

0106195010

tõupuhtad aretusloomad

0

0

 

0106195090

muud

8

0

 

0106196010

tõupuhtad aretusloomad

0

0

 

0106196090

muud

8

0

 

0106199000

muud

8

0

 

0106201000

maod

8

0

 

0106202000

magevee kilpkonnad

8

3

 

0106203000

kilpkonnad

8

0

 

0106209000

muud

8

0

 

0106310000

röövlinnud

8

5

 

0106320000

papagoilised (kaasa arvatud papagoid, aarad, makaod ja kakaduud)

8

5

 

0106390000

muud

8

0

 

0106901000

kahepaiksed

8

0

 

0106902010

mesilased

8

5

 

0106902090

muud

8

0

 

0106903010

rand-liivatõlvid

8

0

 

0106903020

vihmaussid

8

0

 

0106903090

muud

8

0

 

0106909000

muud

8

3

 

0201100000

rümbad ja poolrümbad

40

15

vt 3. lisa

0201200000

muud jaotustükid, kondiga

40

15

vt 3. lisa

0201300000

kondita

40

15

vt 3. lisa

0202100000

rümbad ja poolrümbad

40

15

vt 3. lisa

0202200000

muud jaotustükid, kondiga

40

15

vt 3. lisa

0202300000

kondita

40

15

vt 3. lisa

0203110000

rümbad ja poolrümbad

22,5

5

 

0203120000

tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga

22,5

5

 

0203191000

läbikasvanud sealiha

22,5

10

vt 3. lisa

0203199000

muud

22,5

10

vt 3. lisa

0203210000

rümbad ja poolrümbad

25

5

 

0203220000

tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga

25

5

 

0203291000

läbikasvanud sealiha

25

10

 

0203299000

muud

25

5

 

0204100000

lambatallede värsked või jahutatud rümbad ja poolrümbad

22,5

10

 

0204210000

rümbad ja poolrümbad

22,5

10

 

0204220000

muud jaotustükid, kondiga

22,5

10

 

0204230000

kondita

22,5

10

 

0204300000

lambatallede külmutatud rümbad ja poolrümbad

22,5

10

 

0204410000

rümbad ja poolrümbad

22,5

10

 

0204420000

muud jaotustükid, kondiga

22,5

10

 

0204430000

kondita

22,5

10

 

0204501000

värske või jahutatud

22,5

10

 

0204502000

külmutatud

22,5

10

 

0205001000

värske või jahutatud

27

10

 

0205002000

külmutatud

27

10

 

0206100000

veise rups, värske või jahutatud

18

15

 

0206210000

keeled

18

15

 

0206220000

maks

18

15

 

0206291000

sabad

18

15

 

0206292000

jalad

18

15

 

0206299000

muud

18

15

 

0206300000

sea rups, värske või jahutatud

18

7

 

0206410000

maks

18

5

 

0206491000

jalad

18

6

 

0206499000

muud

18

5

 

0206800000

muud, värske või jahutatud

18

15

 

0206900000

muud, külmutatud

18

15

 

0207111000

massiga kuni 550 g

18

12

 

0207119000

muud

18

12

 

0207121000

massiga kuni 550 g

20

12

 

0207129000

muud

20

10

 

0207131010

jalad

18

10

 

0207131020

rinnatükid

18

10

 

0207131030

tiivad

18

10

 

0207131090

muud

18

10

 

0207132010

maks

22,5

10

 

0207132090

muud

27

10

 

0207141010

jalad

20

10

 

0207141020

rinnatükid

20

13

 

0207141030

tiivad

20

13

 

0207141090

muud

20

10

 

0207142010

maks

22,5

10

 

0207142090

muud

27

10

 

0207240000

värsked ja jahutatud rümbad

18

10

 

0207250000

külmutatud rümbad

18

7

 

0207261000

tükid

18

10

 

0207262010

maks

22,5

10

 

0207262090

muud

27

10

 

0207271000

tükid

18

7

 

0207272010

maks

22,5

10

 

0207272090

muud

27

10

 

0207320000

värsked ja jahutatud rümbad

18

10

 

0207330000

külmutatud rümbad

18

13

 

0207340000

rasvane maks, värske või jahutatud

22,5

10

 

0207351000

tükid

18

10

 

0207352010

maks

22,5

10

 

0207352090

muud

27

10

 

0207361000

tükid

18

13

 

0207362010

maks

22,5

7

 

0207362090

muud

27

10

 

0208100000

küüliku või jänese

22,5

10

 

0208300000

esikloomaliste

18

5

 

0208400000

vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia)

30

3

 

0208500000

roomajate (k.a mao ja kilpkonna)

18

0

 

0208901000

hirve

27

10

 

0208909010

mereloomade

30

3

 

0208909090

muud

18

10

 

0209001000

searasv

3

0

 

0209002000

kodulindude rasv

3

0

 

0210110000

tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga

25

5

 

0210120000

kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

30

5

 

0210190000

muud

25

5

 

0210201000

kuivatatud või suitsutatud

27

15

 

0210209000

muud

27

15

 

0210910000

esikloomaliste

22,5

10

 

0210920000

vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia)

22,5

10

 

0210930000

roomajate (k.a mao ja kilpkonna)

22,5

10

 

0210991010

veiseliha

22,5

15

 

0210991020

sealiha

22,5

5

 

0210991030

kodulinnuliha

22,5

10

 

0210991090

muud

22,5

10

 

0210999010

lamba- või kitseliha

22,5

10

 

0210999020

kodulinnuliha

22,5

10

 

0210999090

muud

22,5

10

 

0301101000

kuldkalad

10

0

 

0301102000

troopilised kalad

10

3

 

0301109000

muud

10

3

 

0301911000

meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae)

10

7

 

0301912000

lõhed liikidest Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster

10

7

 

0301921000

klaasangerjad (akvakultuuri jaoks)

0

0

 

0301929000

muud

30 % või 1 908 vonni/kg (kahest suurem)

10

 

0301930000

karpkalalised

10

0

 

0301940000

harilik tuun (Thunnus thynnus)

10

3

 

0301950000

tuun (Thunnus maccoyii)

10

3

 

0301992000

ruske soomuslest

10

3

 

0301994010

kalamaimud (akvakultuuri jaoks)

0

0

 

0301994090

muud

40 % või 2 781 vonni/kg (kahest suurem)

10

 

0301995000

harilik meriangerjas

10

5

 

0301996000

mureen

10

5

 

0301997000

pihklased

10

3

 

0301998000

lestalised

10

10

 

0301999010

harilik ahven

10

3

 

0301999020

kerakalad

10

5

 

0301999030

kirevahvenlased

10

0

 

0301999040

meripuuklased (sh Sebastes alutus)

10

5

 

0301999051

kalamaimud (akvakultuuri jaoks)

0

0

 

0301999059

muud

38

5

 

0301999060

kefaalid

10

5

 

0301999070

vingerjad

10

3

 

0301999080

merihundid

10

3

 

0301999091

kalad liikidest Hexagrammos spp. ja Agrammus spp.

10

3

 

0301999092

koger

10

3

 

0301999093

lõhe

10

5

 

0301999094

valgeamuur

10

0

 

0301999095

kotkaskalalased

36

10

 

0301999099

muud

10

10

 

0302111000

meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae)

20

10

 

0302112000

lõhed liikidest Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster

20

10

 

0302120000

idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar), doonau taimen (Hucho hucho)

20

5

 

0302190000

muud

20

5

 

0302210000

hiidlest (Reinhardtius hippoglossoides, Hippoglossus hippoglossus, Hippoglossus stenolepis)

20

10

 

0302220000

atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

20

10

 

0302230000

merikeeled (Solea spp.)

20

10

 

0302290000

muud

20

10

 

0302310000

albakor e pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)

20

3

 

0302320000

kulduim-tuun (Thunnus albacares)

20

3

 

0302330000

vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis)

20

3

 

0302340000

suursilm-tuun (Thunnus obesus)

20

3

 

0302350000

harilik tuun (Thunnus thynnus)

20

0

 

0302360000

tuun (Thunnus maccoyii)

20

0

 

0302390000

muud

20

3

 

0302400000

heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii), v.a kalamaks, -mari ja -niisk

20

5

 

0302500000

tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus), v.a kalamaks, -mari ja -niisk

20

10

 

0302610000

sardiin (Sardina pilchardus), sardinopsid (Sardinops spp.), sardinellid (Sardinella spp.), kilu (Sprattus sprattus)

20

5

 

0302620000

kilttursk e piksa (Melanogrammus aeglefinus)

20

5

 

0302630000

põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)

20

0

 

0302640000

makrellid (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus)

20

10

 

0302650000

haid

20

3

 

0302660000

angerjad (Anguilla spp.)

20

10

 

0302670000

mõõkkala (Xiphias gladius)

20

3

 

0302680000

kihvkalad (Dissostichus spp.)

20

5

 

0302691000

vaikse ookeani mintai e alaska pollak

20

10

 

0302692000

ruske soomuslest

20

5

 

0302693000

lintsabalased

20

10

 

0302694000

merikogerlased

20

10

 

0302695000

harilik meriangerjas

20

10

 

0302696000

mureen

20

5

 

0302697000

harilik stauriid

20

10

 

0302698000

makrellhaug (sh sarvkalad)

20

0

 

0302699010

jaapani makrell

20

10

 

0302699020

kerakalad

20

7

 

0302699030

atlandi merilatikas

20

5

 

0302699040

euroopa merikurat

20

10

 

0302699090

muud

20

10

 

0302701000

kalamaks

20

3

 

0302702000

kalamari ja -niisk

20

3

 

0303110000

nerka (Oncorhynchus nerka)

10

5

 

0303190000

muud

10

5

 

0303210000

meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster)

10

10

 

0303220000

atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho)

10

5

 

0303290000

muud

10

5

 

0303310000

hiidlest (Reinhardtius hippoglossoides, Hippoglossus hippoglossus, Hippoglossus stenolepis)

10

10

 

0303320000

atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

10

10

 

0303330000

merikeeled (Solea spp.)

10

10

 

0303390000

muud

10

vt liite 2-A-1 punkt 5

 

0303410000

albakor e pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)

10

3

 

0303420000

kulduim-tuun (Thunnus albacares)

10

3

 

0303430000

vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis)

10

3

 

0303440000

suursilm-tuun (Thunnus obesus)

10

3

 

0303450000

harilik tuun (Thunnus thynnus)

10

0

 

0303460000

tuun (Thunnus maccoyii)

10

3

 

0303490000

muud

10

3

 

0303510000

heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii)

10

7

 

0303520000

tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)

10

10

 

0303610000

mõõkkala (Xiphias gladius)

10

3

 

0303620000

kihvkalad (Dissostichus spp.)

10

3

 

0303710000

sardiin (Sardina pilchardus), sardinopsid (Sardinops spp.), sardinellid (Sardinella spp.), kilu (Sprattus sprattus)

10

10

 

0303720000

kilttursk e piksa (Melanogrammus aeglefinus)

10

5

 

0303730000

põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)

10

0

 

0303740000

makrellid (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus)

10

12-A

 

0303750000

haid

10

5

 

0303760000

angerjad (Anguilla spp.)

10

10

 

0303770000

kiviahvenad (Dicentrarchus labrax, Dicentrarchus punctatus)

10

10

 

0303780000

merluusid (Merluccius spp., Urophycis spp.)

10

10

 

0303791000

vaikse ookeani mintai e alaska pollak

30

E

 

0303792000

mustkala

10

5

 

0303793000

lintsabalased

10

10

 

0303794010

jaapani kübarahven (Branchiostegus Japonicus)

10

5

 

0303794090

muud

10

10

 

0303795000

harilik meriangerjas

10

10

 

0303796000

Cynoscion phoxocephalus

10

10

 

0303797000

harilik stauriid

10

10

 

0303798000

makrellhaug (sh sarvkalad)

34

10

 

0303799010

jaapani makrell

10

10

 

0303799020

kerakalad

10

10

 

0303799030

aasia meritint

10

5

 

0303799040

astelpea

10

0

 

0303799050

harilik peetrikala

10

3

 

0303799060

Pleurogrammus azonus

10

3

 

0303799070

meripuuklased (sh Sebastes alutus)

10

10-A

 

0303799080

uusmeremaa piitsmerluus

10

7

 

0303799091

euroopa merikurat

10

10

 

0303799092

pihklased (Vaikse ja Atlandi ookeani)

10

7

 

0303799093

raid

10

10

 

0303799094

piimkala

10

0

 

0303799095

kotkaskalalased

57

E

 

0303799096

raikala

10

10

 

0303799097

tobiad

10

10

 

0303799098

kihvkalad, v.a Dissostichus spp.

10

3

 

0303799099

muud

10

10

 

0303801000

kalamaks

10

5

 

0303802010

vaikse ookeani mintai e alaska pollak

10

5

 

0303802090

muud

10

5

 

0304111000

fileed

20

3

 

0304112000

surimi

20

3

 

0304119000

muud

20

3

 

0304121000

fileed

20

5

 

0304122000

surimi

20

5

 

0304129000

muud

20

5

 

0304191010

fileed

20

10

 

0304191020

surimi

20

5

 

0304191090

muud

20

5

 

0304192010

fileed

20

10

 

0304192020

surimi

20

3

 

0304192090

muud

20

3

 

0304193010

fileed

20

0

 

0304193020

surimi

20

3

 

0304193090

muud

20

3

 

0304199010

fileed

20

5

 

0304199020

surimi

20

5

 

0304199090

muud

20

5

 

0304210000

mõõkkala (Xiphias gladius)

10

3

 

0304220000

kihvkalad (Dissostichus spp.)

10

3

 

0304291000

vaikse ookeani mintai e alaska pollak

10

10

 

0304292000

harilik angerjas

10

10

 

0304293000

tursk

10

10

 

0304294000

merilest

10

10

 

0304295000

harilik tuun

10

3

 

0304296000

kihvkalad, v.a Dissostichus spp.

10

3

 

0304297000

kirevahvenlased

10

0

 

0304298000

troopilised ja subtroopilised kalad sugukonnast Monacanthidae

10

3

 

0304299000

muud

10

5

 

0304911000

külmutatud surimi

10

3

 

0304919000

muud

10

3

 

0304921000

külmutatud surimi

10

5

 

0304929000

muud

10

5

 

0304991010

külmutatud surimi

10

3

 

0304991090

muud

10

3

 

0304999010

külmutatud surimi

10

5

 

0304999090

muud

10

5

 

0305100000

inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

20

3

 

0305201000

kalamaks

20

3

 

0305202000

kuivatatud kalamari ja -niisk

20

3

 

0305203000

suitsutatud kalamari ja -niisk

20

3

 

0305204010

vaikse ookeani mintai e alaska pollak

20

5

 

0305204020

Cynoscion phoxocephalus

20

3

 

0305204030

heeringas

20

5

 

0305204090

muud

20

3

 

0305301000

kuivatatud

20

3

 

0305302000

soolatud või soolvees

20

3

 

0305410000

idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar), doonau taimen (Hucho hucho)

20

5

 

0305420000

heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii)

20

3

 

0305491000

anšoovised

20

5

 

0305492000

vaikse ookeani mintai e alaska pollak

20

3

 

0305499000

muud

20

3

 

0305510000

tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)

20

10

 

0305591000

haiuimed

20

5

 

0305592000

anšoovis

20

10

 

0305593000

vaikse ookeani mintai e alaska pollak

20

3

 

0305594000

Cynoscion phoxocephalus

20

10

 

0305595000

kerakalad

20

0

 

0305596000

moreen

20

3

 

0305597000

tobiad

20

5

 

0305598000

Blenniodei ja Pholidae (võikalalased) sugukondadesse kuuluvad kalad, k.a noorkalad

20

0

 

0305599000

muud

20

5

 

0305610000

heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii)

20

3

 

0305620000

tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)

20

5

 

0305631000

soolatud anšoovis

20

10

 

0305639000

muud

20

5

 

0305691000

lõhe

20

5

 

0305692000

forell

20

10

 

0305693000

lintsabalased

20

5

 

0305694000

sardiinid

20

3

 

0305695000

makrellid

20

10

 

0305696000

Cynoscion phoxocephalus

20

10

 

0305697000

harilik stauriid

20

10

 

0305698000

makrellhaug (sh sarvkalad)

20

0

 

0305699000

muud

20

3

 

0306110000

langustid (Panulirus spp., Panulirus spp., Jasus spp.)

20

3

 

0306120000

homaarid (Homarus spp.)

20

3

 

0306131000

kooritud

20

5

 

0306139000

muud

20

10

 

0306141000

krabiliha

20

10

 

0306142000

kivikrabilased

20

3

 

0306143000

tavaline sinikrabi

14

10

 

0306149000

muud

14

10

 

0306190000

muud, k.a inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid vähkidest

20

10

 

0306210000

jõevähid ja langustid (Palinurus spp., Panulirus spp., Jasus spp.)

20

3

 

0306220000

homaarid (Homarus spp.)

20

3

 

0306231000

elusad, värsked või jahutatud

20

3

 

0306232000

kuivatatud

20

3

 

0306233000

soolatud või soolvees

50 % või 363 vonni/kg (kahest suurem)

10

 

0306241010

tavaline sinikrabi

20

10

 

0306241020

atlandi arktikakrabi

20

10

 

0306241090

muud

20

10

 

0306242000

kuivatatud

20

5

 

0306243000

soolatud või soolvees

20

10

 

0306291000

elusad, värsked või jahutatud

20

10

 

0306292000

kuivatatud

20

10

 

0306293000

soolatud või soolvees

20

5

 

0307101011

marja jaoks

0

0

 

0307101019

muud

5

3

 

0307101090

muud

20

5

 

0307102000

külmutatud

20

5

 

0307103000

kuivatatud

20

5

 

0307104000

soolatud või soolvees

20

3

 

0307210000

elusad, värsked või jahutatud

20

10

 

0307291000

külmutatud

20

10

 

0307292000

kuivatatud

20

10

 

0307293000

soolatud või soolvees

20

3

 

0307310000

elusad, värsked või jahutatud

20

7

 

0307391000

külmutatud

20

10

 

0307392000

kuivatatud

20

10

 

0307399000

muud

20

5

 

0307411000

harilik seepia

10

5

 

0307412000

nooljas kalmaar

10

10

 

0307491010

harilik seepia

10

10

 

0307491020

nooljas kalmaar

22

E

 

0307492000

soolatud või soolvees

10

10

 

0307493000

kuivatatud

10

10

 

0307511000

hiidkalmaar

20

7

 

0307512000

kaheksajalg (Octopus membranaceus)

20

10

 

0307519000

muud

20

10

 

0307591010

kaheksajalg

20

10

 

0307591020

hiidkalmaar

20

10

 

0307591030

kaheksajalg (Octopus membranaceus)

20

10

 

0307591090

muud

20

3

 

0307592000

kuivatatud

20

10

 

0307599000

muud

20

5

 

0307600000

teod, v.a meriteod

20

0

 

0307911110

veenuskarplaste kudu

20

3

 

0307911190

muud

20

5

 

0307911200

merikõrvad

20

7

 

0307911300

meriteod

20

10

 

0307911410

marja jaoks

0

0

 

0307911490

muud

20

3

 

0307911510

marja jaoks

0

0

 

0307911590

muud

20

7

 

0307911600

südakarplased

20

10

 

0307911700

karpide ja vähkide sulgurlihased

20

10

 

0307911800

kolmnurkkarbid

20

10

 

0307911910

karbid perekonnast Corbiculidae

20

3

 

0307911990

muud

20

10

 

0307919010

merisiilikud

20

5

 

0307919020

meripurad

20

3

 

0307919031

marja jaoks

0

0

 

0307919039

muud

20

5

 

0307919040

meduusid

20

5

 

0307919090

muud

20

10

 

0307991110

südakarplased

20

10

 

0307991120

suur valgkarp

20

10

 

0307991130

kolmnurkkarbid

20

10

 

0307991140

karpide ja vähkide sulgurlihased

20

10

 

0307991150

kahepoolmelised molluskid sugukonnast Arcidae

20

7

 

0307991160

meriteod, külmutatud

20

10

 

0307991190

muud

20

10

 

0307991910

merisiilikud

20

3

 

0307991920

meripurad

20

7

 

0307991990

muud

20

10

 

0307992110

suur valgkarp

20

10

 

0307992120

karpide ja vähkide sulgurlihased

20

10

 

0307992130

kolmnurkkarbid

20

10

 

0307992190

muud

20

7

 

0307992920

merisiilikud

20

3

 

0307992930

meripurad

20

5

 

0307992990

muud

20

5

 

0307993110

suur valgkarp

20

5

 

0307993120

kolmnurkkarbid

20

10

 

0307993130

meriteod, soolatud või soolvees

20

3

 

0307993190

muud

20

10

 

0307993910

merisiilikud

20

3

 

0307993920

meripurad

20

3

 

0307993930

meduusid

20

0

 

0307993990

muud

20

5

 

0401100000

rasvasisaldus kuni 1 % massist

36

15

 

0401200000

rasvasisaldus üle 1 %, kuid mitte üle 6 % massist

36

15

 

0401301000

külmutatud rõõsk koor

36

10

 

0401309000

muud

36

13

 

0402101010

lõssipulber

176

vt liite 2-A-1 punkt 6

 

0402101090

muud

176

vt liite 2-A-1 punkt 6

 

0402109000

muud

176

vt liite 2-A-1 punkt 6

 

0402211000