02015R0035 — ET — 30.07.2020 — 007.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Muudetud:

Parandatud:

▼B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/35,

10. oktoober 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)

(EMPs kohaldatav tekst)

▼C1

▼B

I JAOTIS

HINDAMINE JA RISKIPÕHISED KAPITALINÕUDED (I SAMMAS), TÕHUSTATUD JUHTIMINE (II SAMMAS) JA SUUREM LÄBIPAISTVUS (III SAMMAS)

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. JAGU

Mõisted ja üldpõhimõtted

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

▼M5

▼M5

▼M5

▼M5

▼B

▼M4

▼B

▼M6

▼B

Artikkel 2

Eksperdihinnang

1.  Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad teevad eeldusi seoses varade ja kohustiste hindamise, tehniliste eraldiste, omavahendite, solventsuskapitalinõuete, miinimumkapitalinõuete ja investeerimiseeskirjadega seotud eeskirjadega, peavad need eeldused põhinema nende isikute eksperditeadmistel, kellel on asjakohased teadmised, kogemused ja arusaam kindlustus- või edasikindlustustegevuse olemuslikest riskidest.

2.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad tagavad, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, et asjaomaste eelduste sisekasutajad on teadlikud eelduste asjaomasest sisust, eelduste usaldusväärsuse astmest ja eelduste piirangutest. Selle kohaldamisel käsitatakse teenuse osutajaid, kellele on funktsioonid või tegevused edasi antud, sisekasutajatena.

2. JAGU

Välised krediidikvaliteedi hinnangud

Artikkel 3

Krediidikvaliteedi hinnangute vastavus krediidikvaliteedi astmetele

Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 109a lõikes 1 osutatud krediidikvaliteedi astmete skaala peab sisaldama krediidikvaliteedi astmeid 0 kuni 6.

Artikkel 4

Krediidikvaliteedi hinnangute kasutamise üldnõuded

1.  Kindlustus- või edasikindlustusandjad võivad kasutada välist krediidikvaliteedi hinnangut solventsuskapitalinõude arvutamisel vastavalt standardvalemile ainult juhul, kui krediidikvaliteedi hinnangu on andnud või heaks kiitnud krediidikvaliteeti hindav asutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1060/2009 ( 9 ).

2.  Kindlustus- või edasikindlustusandjad määravad ühe või mitu krediidikvaliteeti hindavat asutust, keda kasutatakse solventsuskapitalinõude arvutamiseks standardvalemi alusel.

3.  Krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine peab olema järjepidev ning selliseid hinnanguid ei kasutata valikuliselt.

4.  Krediidikvaliteedi hinnangute kasutamisel täidavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kõiki järgmisi nõudeid:

5.  Kui kirje on kindlustus- või edasikindlustusandja suuremate või komplekssemate riskipositsioonide osa, peab kindlustus- või edasikindlustusandja andma kirjele oma sisese krediidikvaliteedi hinnangu ja määrama selle krediidikvaliteedi hindamise skaala ühte seitsmest astmest. Kui oma sisene krediidikvaliteedi hinnang annab madalama kapitalinõude kui annavad krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste antud kättesaadavad krediidikvaliteedi hinnangud, siis kõnealust oma sisest krediidikvaliteedi hinnangut ei võeta käesoleva määruse kohaldamisel arvesse.

▼M5

6.  Lõike 5 kohaldamisel hõlmavad kindlustus- või edasikindlustusandja suuremad ja komplekssemad riskipositsioonid väärtpaberistamise positsioone, nagu on osutatud artikli 178 lõigetes 8 ja 9, ning edasiväärtpaberistamise positsioone.

▼B

Artikkel 5

Emitendi ja emissiooni krediidikvaliteedi hinnang

1.  Kui riskipositsiooni aluseks olev kirje kuulub konkreetsesse emissiooniprogrammi või tehingusse, mille kohta on olemas krediidikvaliteedi hinnang, kasutatakse seda krediidikvaliteedi hinnangut.

2.  Kui teatava kirje kohta puudub otseselt kohaldatav krediidikvaliteedi hinnang, kuid krediidikvaliteedi hinnang on olemas konkreetse emissiooniprogrammi või tehingu kohta, kuhu riskipositsiooni aluseks olev kirje ei kuulu, või üldine krediidikvaliteedi hinnang on olemas emitendi kohta, kasutatakse kõnealust krediidikvaliteedi hinnangut ükskõik kummal järgmistest juhtudest:

Kõigil muudel juhtudel kindlustus- või edasikindlustusandjad otsustavad, et riskipositsiooni suhtes ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav.

3.  Samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele emitentidele antud krediidikvaliteedi hinnanguid ei kasutata teisele samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale emitendile antud krediidikvaliteedi hinnanguna.

Artikkel 6

Väärtpaberistamise positsioonide topelt krediidireiting

Erandina artikli 4 lõike 4 punktist d, kui kättesaadav on ainult üks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, siis seda krediidikvaliteedi hinnangut ei kasutata. Kõnealuse kirje kapitalinõuded tuletatakse nii nagu siis, kui krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav.

II PEATÜKK

VARADE JA KOHUSTISTE HINDAMINE

Artikkel 7

Hindamise eeldused

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad varasid ja kohustisi eelduse alusel, et kindlustus- või edasikindlustusandja tegevus jätkub.

Artikkel 8

Reguleerimisala

Artikleid 9–16 kohaldatakse varade ja kohustiste, välja arvatud tehniliste eraldiste kajastamise ja hindamise suhtes.

Artikkel 9

Hindamismetoodika — üldpõhimõtted

1.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kajastavad varasid ja kohustisi kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, mille on komisjon võtnud vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002.

2.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad varasid ja kohustisi vastavalt komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, tingimusel et kõnealused standardid hõlmavad hindamismeetodeid, mis on kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 75 sätestatud hindamispõhimõttega. Kui kõnealuste standarditega lubatakse kasutada rohkem kui ühte hindamismeetodit, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad ainult neid hindamismeetodeid, mis on kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 75.

3.  Kui komisjoni poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 vastu võetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites hõlmatud hindamismeetodid ei vasta kas ajutiselt või pidevalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 75 sätestatud hindamispõhimõtetele, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad muid hindamismeetodeid, mida käsitatakse olevat kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 75.

4.  Erandina lõigetest 1 ja 2 ning eelkõige järgides direktiivi 2009/138/EÜ artikli 29 lõigetes 3 ja 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kajastada ja hinnata vara või kohustist hindamismeetodi alusel, mida nad kasutavad oma raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel, tingimusel et:

5.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad iga vara kirjet eraldi.

6.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad iga kohustise kirjet eraldi.

Artikkel 10

Hindamismetoodika — hindamishierarhia

1.  Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad varasid ja kohustisi vastavalt artikli 9 lõigetele 1, 2 ja 3, järgivad nad lõigetes 2–7 sätestatud hindamishierarhiat ja võtavad arvesse vara või kohustise tunnuseid, mida turuosalised võtaksid arvesse vara või kohustise hinnastamisel [direktiivis 2009/138/EÜ „hindamine”] hindamispäeval, sealhulgas vara või kohustise seisundit ja asukohta ning võimalikke vara müügi või kasutamise piiranguid.

2.  Vaikimisi hindamismeetodina kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad varade ja kohustiste hindamisel samade varade või kohustiste aktiivsetel turgudel noteeritud turuhinda.

3.  Kui samade varade või kohustiste noteeritud turuhinda aktiivsetel turgudel ei saa kasutada, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad varade ja kohustiste hindamisel sarnaste varade ja kohustiste aktiivsetel turgudel noteeritud turuhindu, kohandades neid, et kajastada erinevusi. Kõnealused kohandamised kajastavad vara või kohustise spetsiifilisi tegureid, sealhulgas kõike järgmist:

4.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolne noteeritud turuhinna kasutamine põhineb aktiivsete turgude kriteeriumidel, nagu on määratletud komisjoni poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 vastu võetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites.

5.  Kui ei täideta lõikes 4 osutatud kriteeriume, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kui käesoleva peatükiga ei ole teisiti sätestatud, alternatiivseid hindamismeetodeid.

6.  Alternatiivsete hindamismeetodite kasutamisel tuginevad kindlustus- ja edasikindlustusandjad võimalikult vähe kindlustus- või edasikindlustusandja sisendandmetele ning kasutavad maksimaalselt asjaomaseid turusisendandmeid, sealhulgas järgmist:

Kõiki neid turusisendandmeid kohandatakse, võttes arvesse lõikes 3 osutatud tegureid.

Ulatuses, mil määral asjakohased jälgitavad sisendandmed ei ole kättesaadavad, sealhulgas olukordades, kus vara või kohustise puhul on hindamispäeval turuaktiivsus madal või puudub, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad jälgimatuid sisendandmeid, mis kajastavad eelduseid, mida turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinnastamisel, sealhulgas eelduseid riski kohta. Jälgimatute sisendandmete kasutamise korral kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohandavad kindlustus- või edasikindlustusandja andmeid juhul, kui põhjendatud kättesaadav teave osutab, et muud turuosalised kasutaksid erinevaid andmeid või kui kindlustus- või edasikindlustusandja puhul on midagi konkreetset, mis ei ole kättesaadav teistele turuosalistele.

Käesolevas lõikes osutatud riskiga seotud eelduste hindamisel võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatud spetsiifilise hindamistehnika olemuslikku riski ning selle hindamistehnika sisendite olemuslikku riski.

7.  Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad alternatiivseid hindamismeetodeid, peavad nad kasutama hindamistehnikaid, mis on kooskõlas ühe või enama järgmise meetodiga:

Artikkel 11

Tingimuslike kohustiste kajastamine

►C1

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kajastavad käesoleva määruse artikli 9 kohaselt määratletud olulisi tingimuslikke kohustisi kohustistena.

 ◄

2.  Tingimuslikud kohustised on olulised, kui teave nende kohustiste praeguse või võimaliku suuruse või laadi kohta võiks mõjutada kõnealuse teabe sihtkasutaja, sealhulgas järelevalveasutuste otsuseid või kaalutlusi.

Artikkel 12

Firmaväärtuse ja immateriaalse vara hindamise meetodid

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad järgmised varad võrdseks nulliga:

Artikkel 13

Seotud ettevõtjate hindamise meetodid

1.  Üksikute kindlustus- ja edasikindlustusandjate varade hindamiseks hindavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad osalusi seotud ettevõtjates direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b tähenduses kooskõlas järgmise meetodite hierarhiaga:

2.  Erandina lõikest 1 hindavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad üksikute kindlustus- ja edasikindlustusandjate varade hindamiseks osaluse järgmistes ettevõtjates võrdseks nulliga:

▼M1

▼B

3.  Lõike 1 punktis b osutatud kohandatud kapitaliosaluse meetodi puhul nõutakse, et osalust omav ettevõtja hindab oma osalusi seotud ettevõtjates seotud ettevõtja kohustisi ületavate varade osakaalu alusel, mida osalust omav ettevõtja omab.

►C1

Seotud ettevõtjate puhul kohustisi ületavate varade arvutamisel hindab osalust omav ettevõtja seotud ettevõtja iga vara ja kohustise kirje vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75 ning kui seotud ettevõtja on kindlustus- või edasikindlustusandja või kõnealuse direktiivi artiklis 211 osutatud eriotstarbeline varakogum, siis tehnilised eraldised vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 76–85.

 ◄

5.  Selle arvutamisel, kuivõrd varad ületavad kohustisi seotud ettevõtjate puhul, kes ei ole kindlustus- ega edasikindlustusandjad, võib osalust omav ettevõtja käsitada kapitaliosaluse meetodit, nagu on sätestatud komisjoni poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 vastu võetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites, olevat kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 75, juhul kui iga vara ja kohustise kirje hindamine vastavalt lõikele 4 ei ole rakendatav. Sellistel juhtudel arvab osalust omav ettevõtja seotud ettevõtja väärtusest maha firmaväärtuse ja muude immateriaalsete varade väärtuse, mis hinnatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 12 punktile 2 võrdseks nulliga.

▼M1

6.  Kui käesoleva määruse artikli 9 lõikes 4 osutatud kriteeriumid on täidetud ja kui lõike 1 punktides a ja b osutatud hindamismeetodeid ei ole võimalik kasutada, võib osalusi seotud ettevõtjates hinnata hindamismeetodi alusel, mida kindlustus- või edasikindlustusandja kasutab oma raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel. Sellisel juhul arvab osalust omav ettevõtja seotud ettevõtja väärtusest maha firmaväärtuse ja muude immateriaalsete varade väärtuse, mis hinnatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 12 punktile 2 võrdseks nulliga.

▼B

Artikkel 14

Teatavate kohustiste hindamise meetodid

1.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad finantskohustisi, nagu on osutatud komisjoni poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 vastu võetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites, nende esmasel kajastamisel vastavalt käesoleva määruse artiklile 9. Hilisemaid kohandamisi kindlustus- või edasikindlustusandja enda krediidikvaliteedi muutuse arvessevõtmiseks pärast esmast kajastamist ei tehta.

2.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad hindavad tingimuslikke kohustisi, mis on kajastatud vastavalt artiklile 11. Tingimuslike kohustiste väärtus on võrdne nende tulevaste rahavoogude oodatava nüüdisväärtusega, mida on vaja, et arveldada tingimuslik kohustis kõnealuse tingimusliku kohustise kestuse ajal, kasutades põhilist riskivaba intressikõverat.

Artikkel 15

Edasilükkunud maksud

1.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kajastavad ja hindavad edasilükkunud makse seoses kõigi varade ja kohustistega, sealhulgas tehniliste eraldistega, mida kajastatakse solventsuse või maksustamise eesmärgil vastavalt artiklile 9.

2.  Olenemata lõikest 1 hindavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad edasilükkunud makse, välja arvatud kasutamata maksukrediidi edasikandmisest ja kasutamata maksukahjumi edasikandmisest tulenevaid edasilükkunud tulumaksu varasid, nende väärtuste erinevuse alusel, mis on omistatud nendele varadele ja kohustistele, mis on kajastatud ja hinnatud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75 ning tehniliste eraldiste puhul vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 76–85, ning mis on omistatud maksustamise eesmärgil kajastatud varadele ja kohustistele.

3.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad omistavad edasilükkunud tulumaksu varadele positiivse väärtuse üksnes juhul, kui on tõenäoline, et kättesaadav on tulevane maksustatav kasum, mille vastu edasilükkunud tulumaksu vara saab kasutada, võttes arvesse mis tahes õiguslikke või regulatiivseid nõudeid ajapiirangu kohta seoses kasutamata maksukahjumi või kasutamata maksukrediidi edasikandmisega.

Artikkel 16

Hindamismeetodite välistamine

1.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei hinda finantsvarasid ega finantskohustisi soetusmaksumuses ega amortiseeritud soetusmaksumuses.

►C1

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei kohalda hindamismudeleid, mis hindavad kas bilansilist väärtust või õiglast väärtust, millest on maha arvatud müügikulutused, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.

 ◄

3.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei hinda kinnisvarainvesteeringuid ja materiaalset põhivara soetusmaksumuse mudelitega, kui vara väärtus määratakse kindlaks soetusmaksumuses, millest on lahutatud amortisatsioon ja väärtuse langus.

4.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kes on liisinguvõtjad kapitalirendi puhul või liisinguandjad, järgivad liisingukokkuleppe varade ja kohustiste hindamisel kõike järgnevat:

5.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohandavad varude netorealiseerimisväärtust toote lõpetamiseks vajalike hinnanguliste kulutustega ja müügi sooritamiseks vajalike hinnanguliste kulutustega, kui need kulutused on olulised. Kõnealuseid kulutusi käsitatakse olulistena, kui nende arvessevõtmata jätmine võiks mõjutada bilansi kasutajate, sealhulgas järelevalveasutuste otsuseid või kaalutlusi. Soetusmaksumuses hindamist ei kasutata.

6.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei hinda mitterahalist sihtfinantseerimist nimiväärtuses.

7.  Bioloogiliste varade hindamisel kohandavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad väärtust, liites juurde hinnangulised müügikulutused, juhul kui hinnangulised müügikulutused on olulised.

III PEATÜKK

TEHNILISI ERALDISI KÄSITLEVAD EESKIRJAD

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 17

Kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste kajastamine ja kajastamise lõpetamine

Selleks et arvutada tehniliste eraldiste parimat hinnangut ja riskimarginaali, kajastab kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevat kohustust kuupäeval, mil temast saab osapool lepingus, mille alusel see kohustus tekib, või kuupäeval, mil algab kindlustus- või edasikindlustuskate — olenevalt sellest, kumb on varasem. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kajastavad kohustusi üksnes lepingu piires.

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad lõpetavad kindlustus- või edasikindlustuslepingust tuleneva kohustuse kajastamise alles siis, kui see on tühistatud, täidetud, kehtetuks tunnistatud või aegunud.

Artikkel 18

Kindlustus- või edasikindlustuslepingu piir

1.  Kindlustus- või edasikindlustuslepingu piir määratakse kindlaks lõigete 2–7 kohaselt.

2.  Kõik lepingust tulenevad kohustused, sealhulgas kohustused, mis on seotud kindlustus- või edasikindlustusandja ühepoolse õigusega lepingut pikendada või selle ulatust laiendada, ja makstud kindlustusmaksetega seotud kohustused, kuuluvad lepingu juurde, kui lõigetes 3–6 ei ole sätestatud teisiti.

3.  Kohustused, mis on seotud kindlustus- või edasikindlustuskattega, mida ettevõtja pakub pärast ükskõik millise alljärgnevalt nimetatud kuupäeva möödumist, ei kuulu lepingu juurde, välja arvatud juhul, kui ettevõtja suudab panna kindlustusvõtja nende kohustuste eest kindlustusmakseid tasuma:

Punkt c loetakse kohaldatavaks juhul, kui kindlustus- või edasikindlustusandjal on ühepoolne õigus mingil tuleviku kuupäeval muuta kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste portfelli kindlustusmakseid või hüvitisi selliselt, et portfelli kindlustusmaksed kajastavad täielikult portfelliga kaetud riske.

Kui aga elukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste puhul toimub kindlustatud isikuga seotud lepinguliste kohustuste individuaalne riskihindamine lepingu alguses ja hindamist ei saa enne kindlustusmaksete või hüvitiste muutmist korrata, siis hindavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad lepingu tasemel seda, kas kindlustusmaksed kajastavad punkti c kohaldamisel täielikult riske.

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei võta arvesse käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud ühepoolse õiguse kitsendusi ning kindlustusmaksete ja hüvitiste muutmise ulatusele seatud piiranguid, kui need ei avalda lepingu majanduslikule tahule mingit märgatavat mõju.

4.  Kui kindlustus- või edasikindlustusandjal on lõikes 3 osutatud ühepoolne õigus, mis on seotud üksnes lepingu mingi osaga, kohaldatakse lepingu selle osa suhtes samu lõikes 3 sätestatud põhimõtteid.

5.   ►M6  Kohustused, mis ei ole seotud juba tasutud kindlustusmaksetega, ei kuulu kindlustus- või edasikindlustuslepingu juurde, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

Punktide a ja b kohaldamisel ei võta kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse selliste sündmuste ja tagatiste kindlustuskatet, millel ei ole lepingu majanduslikule tahule mingit märgatavat mõju.

▼M6

6.  Juhul kui kindlustus- või edasikindlustuslepingu võib lahti siduda kaheks osaks ja kui üks neist osadest vastab lõike 5 punktides a, b ja c sätestatud tingimustele, siis ei kuulu ükski kohustus, mis ei ole seotud selle osa eest juba tasutud kindlustusmaksetega, lepingu juurde.

▼B

7.  Lõike 3 kohaldamisel loevad kindlustus- ja edasikindlustusandjad, et kindlustusmakse kajastab täielikult kindlustus- või edasikindlustuslepinguga hõlmatud kohustuste portfelli, üksnes juhul, kui ei ole asjaolusid, mille korral portfelli alusel tasumisele kuuluvate hüvitiste ja kulude summa ületab selle portfelli alusel tasumisele kuuluvate kindlustusmaksete summat.

2. JAGU

Andmete kvaliteet

Artikkel 19

Tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavad andmed

1.  Tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavaid andmeid käsitatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 82 kohaldamisel täielikena ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

2.  Tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavaid andmeid käsitatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 82 kohaldamisel täpsetena ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

3.  Tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavaid andmeid käsitatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 82 kohaldamisel asjakohastena ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Punkti b kohaldamisel loetakse tehniliste eraldiste arvutamisel esinev hindamisviga oluliseks, juhul kui see võib mõjutada arvutustulemuste kasutajate, sh järelevalveasutuste otsuseid või kaalutlusi.

4.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad kasutada välisest allikast pärinevaid andmeid, juhul kui lisaks lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele on täidetud ka kõik järgmised tingimused:

Artikkel 20

Andmete puudused

►C1  Kui andmed ei vasta artiklile 19, dokumenteerivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad asjakohasel viisil nende andmete puudused, lisades kirjelduse selle kohta, kas ja kuidas need puudused korrigeeritakse ja milline funktsioon kindlustus- või edasikindlustusandja juhtimissüsteemis selle korrigeerimise eest vastutab. ◄ Andmed sellisel kujul, nagu nad olid enne puuduste korrigeerimiseks tehtud kohandusi, registreeritakse ja salvestatakse asjakohaselt.

Artikkel 21

Lähendatud väärtuste asjakohane kasutamine parima hinnangu arvutamisel

Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjatel ei ole piisavalt asjakohase kvaliteediga andmeid, et kasutada usaldusväärset aktuaarset meetodit, võivad nad parima hinnangu arvutamiseks kasutada asjakohaseid lähendatud väärtusi [direktiivis 2009/138/EÜ „ligikaudne väärtus”], juhul kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

3. JAGU

Tehniliste eraldiste arvutamise meetodid

1. Alajagu

Tehniliste eraldiste arvutamise aluseks olevad eeldused

Artikkel 22

Üldsätted

1.  Eeldused loetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõike 2 kohaldamisel realistlikuks üksnes juhul, kui need vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

Punkti c kohaldamisel kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad ettevõtjaomast teavet, sh teavet kahjukäsitluse ja kulude kohta, ainult juhul, kui see teave kajastab kindlustus- või edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste portfelli omadusi paremini kui teave, mis ei piirdu üksnes konkreetse ettevõtjaga, või kui ilma seda teavet kasutamata ei ole tehnilisi eraldisi võimalik konservatiivselt, usaldusväärselt ja objektiivselt arvutada.

2.  Eeldusi kasutatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõike 3 kohaldamisel ainult juhul, kui need vastavad käesoleva artikli lõike 1 nõuetele.

3.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kehtestavad tuleviku finantsturu parameetrite või stsenaariumide kohta eeldused, mis on asjakohased ja vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 75. Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad tuleviku finantsturu parameetrite prognooside koostamiseks mudelit, peab see vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

Artikkel 23

Tulevikus tehtavad juhtimisotsused

1.  Eeldused tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta loetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõike 2 kohaldamisel realistlikuks ainult juhul, kui need vastavad kõikidele järgmistele nõuetele:

2.  Eeldused tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta peavad olema realistlikud ja hõlmama kõike järgmist:

▼C1

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad peavad suutma selgitada kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid punktidest i ja ii, kui järelevalveasutus seda nõuab, ning juhul, kui tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta käivate eelduste muudatused avaldavad tehnilistele eraldistele märkimisväärset mõju, peavad nad suutma niisugust tundlikkust põhjendada ja näidata, kuidas seda võetakse arvesse kindlustus- või edasikindlustusandja otsustusprotsessis.

▼B

3.  Lõike 1 kohaldamisel koostavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad põhjaliku tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kava, mille kiidab heaks kindlustus- või edasikindlustusandja haldus-, juht- või järelevalveorgan ning mis hõlmab vähemalt järgmisi valdkondi:

4.  Eeldustes tulevikus tehtavate juhtimisotsuste kohta tuleb arvesse võtta juhtimisotsuste rakendamiseks vajalikku aega ja sellega seotud kulusid.

5.  Teabeedastussüsteemi peetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 41 lõike 1 kohaldamisel tulemuslikuks ainult juhul, kui käesoleva artikli lõike 3 punktis g osutatud aruandluskorra hulka kuulub vähemalt kord aastas teatise edastamine haldus-, järelevalve- või juhtorganile.

Artikkel 24

Tuleviku määramata hüvitised

Kui tuleviku määramata hüvitised sõltuvad kindlustus- või edasikindlustusandja hoitavatest varadest, tuginevad kindlustus- ja edasikindlustusandjate parima hinnangu arvutused nende poolt antud ajahetkel hoitavatele varadele ja nende puhul eeldatakse tulevasi muutusi varade jaotuses vastavalt artiklile 23. Eeldused varadelt tulevikus saadavate tulude kohta peavad olema kooskõlas asjakohase riskivaba intressikõveraga, sealhulgas vajaduse korral kattuvuse kohanduse, volatiilsuse kohanduse või riskivaba intressimääraga seotud üleminekumeetmega ning varade väärtuse hindamisega direktiivi 2009/138/EÜ artikli 75 kohaselt.

Artikkel 25

Tuleviku määramata hüvitiste arvutamine eraldi

Tehniliste eraldiste arvutamisel määravad kindlustus- ja edasikindlustusandjad eraldi kindlaks tuleviku määramata hüvitiste väärtuse.

Artikkel 26

Kindlustusvõtjate käitumine

Kui määratakse kindlaks, millise tõenäosusega kasutavad kindlustusvõtjad lepingus sisalduvaid valikuõigusi, sh võimalust leping katkestada või tagasi osta, analüüsivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kindlustusvõtjate varasemat ja eeldatavat tulevast käitumist. Selles analüüsis võetakse arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:

Seda tõenäosust loetakse punktides a–d nimetatud elementidest sõltumatuks üksnes juhul, kui on empiirilisi tõendeid, mis sellist eeldust toetavad.

2. Alajagu

Parima hinnangu arvutamise aluseks olev teave

Artikkel 27

Teabe usaldatavus

Teave loetakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõike 2 kohaldamisel usaldatavaks [direktiivis 2009/138/EÜ „usaldusväärne”], kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad tõendavad teabe usaldatavust, võttes arvesse teabe ühtsust ja objektiivsust, teabeallika usaldusväärust ning teabe loomise ja töötlemise läbipaistvust.

3. Alajagu

Parima hinnangu arvutamisel kasutatav rahavooprognoos

Artikkel 28

Rahavood

Parima hinnangu arvutamisel kasutatav rahavooprognoos sisaldab kõiki järgmisi rahavoogusid sellises ulatuses, milles need rahavood on seotud olemasolevate kindlustus- ja edasikindlustuslepingutega:

Artikkel 29

Väliskeskkonna eeldatavad tuleviku arengusuundumused

Parima hinnangu arvutamisel võetakse arvesse eeldatavaid tuleviku arengusuundumusi, mis avaldavad olulist mõju sissetulevatele ja väljaminevatele rahavoogudele, mida on vaja selleks, et täita kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi kogu nende kehtivusaja vältel. Sel eesmärgil tähendavad tuleviku arengusuundumused rahvastiku, õigusnormide, meditsiini, tehnoloogia, sotsiaalsüsteemi, keskkonna ja majanduse arengut, sealhulgas ka inflatsiooni, nagu on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 78 punktis 2.

Artikkel 30

Rahavoogude ebakindlus

Parima hinnangu arvutamisel kasutatavas rahavooprognoosis võetakse otseselt või kaudselt arvesse igasugust rahavoogudes esinevat ebakindlust, sealhulgas kõiki järgmisi näitajaid:

Artikkel 31

Kulud

1.  Parima hinnangu arvutamisel kasutatavas rahavooprognoosis võetakse arvesse kõiki järgmisi kulusid, mis on seotud kindlustus- ja edasikindlustusandjate kajastatud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega ning millele on osutatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 78 punktis 1:

Punktides a–d nimetatud kuludes võetakse arvesse kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste teenindamisel tekkinud üldkulusid.

2.  Üldkulud jaotatakse realistlikult ja objektiivselt ning ajas järjekindlalt parima hinnangu nende osade alla, millega nad on seotud.

3.  Edasikindlustuslepingute ja eriotstarbeliste varakogumitega seotud kulud võetakse arvesse parima hinnangu brutoarvutustes.

►C1

Kulude prognoosimisel võetakse aluseks eeldus, et kindlustus- või edasikindlustusandja sõlmib tulevikus uusi lepinguid.

 ◄

Artikkel 32

Lepingust tulenevad valikuõigused ja finantstagatised

Parima hinnangu arvutamisel võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:

Artikkel 33

Kohustuse vääring

Eri vääringutes rahavoogude kohta arvutatakse parim hinnang eraldi.

Artikkel 34

Arvutusmeetodid

1.  Parim hinnang arvutatakse läbipaistvalt ja niiviisi, et arvutusmeetodit ja sellest saadavaid tulemusi on kvalifitseeritud eksperdil võimalik üle vaadata.

2.  Aktuaarsed ja statistilised meetodid parima hinnangu arvutamiseks valitakse selle põhjal, kui sobivad nad on kajastama riske, mis mõjutavad nende aluseks olevaid rahavooge, ning kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste laadi. Aktuaarsed ja statistilised meetodid on kooskõlas kõigi asjaomaste andmetega, mis on parima hinnangu arvutamiseks kättesaadavad, ja kasutavad kõiki neid andmeid.

3.  Kui arvutusmeetod põhineb rühmitatud kindlustuslepingute andmetel, tagavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad, et lepingute rühmitamise tulemusena tekivad homogeensed riskigrupid, mis kajastavad asjakohaselt neisse gruppidesse kuuluvate üksiklepingute riske.

4.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad analüüsivad, millises ulatuses sõltub rahavoogude nüüdisväärtus nii tulevaste sündmuste ja arengute oodatavatest tulemustest kui ka sellest, ►C1  kuidas teatavate stsenaariumide puhul tegelikud tulemused võivad oodatud tulemustest erineda. ◄

5.  Kui rahavoogude nüüdisväärtus sõltub tulevastest sündmustest ja arengutest, nagu on osutatud lõikes 4, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad rahavoogude parima hinnangu arvutamiseks meetodit, mis niisugust sõltuvust arvesse võtab.

Artikkel 35

Homogeensed riskigrupid elukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste puhul

Elukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parima hinnangu arvutamisel kasutatavad rahavooprognoosid koostatakse iga kindlustuslepingu jaoks eraldi. Kui iga kindlustuslepingu jaoks eraldi arvutamine põhjustaks kindlustus- või edasikindlustusandjale ülemäärast koormust, võib ta prognoosi koostamiseks lepingud rühmadesse koondada, tingimusel, et seejuures täidetakse kõik järgmised nõuded:

Artikkel 36

Kahjukindlustuslepingutest tulenevad kohustused

1.  Kahjukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parim hinnang arvutatakse kindlustusmaksete eraldiste ja rahuldamata nõuete eraldiste kohta eraldi.

2.  Kindlustusmaksete eraldised peavad olema seotud tulevaste kahjujuhtumitega, mis on hõlmatud kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevate ja artikli 18 kohaselt lepingu piiresse kuuluvate kohustustega. Kindlustusmaksete eraldiste arvutamisel kasutatavad rahavooprognoosid sisaldavad nende juhtumitega seotud hüvitisi, kulusid ja kindlustusmakseid.

3.  Rahuldamata nõuete eraldised peavad olema seotud kahjujuhtumitega, mis on juba aset leidnud, olenemata sellest, kas neist juhtumitest tulenevatest kahjunõuetest on juba teatatud või mitte.

4.  Rahuldamata nõuete eraldiste arvutamisel kasutatavad rahavooprognoosid sisaldavad lõikes 3 osutatud juhtumitega seotud hüvitisi, kulusid ja kindlustusmakseid.

4. Alajagu

Riskimarginaal

Artikkel 37

Riskimarginaali arvutamine

1.  Kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste koguportfelli riskimarginaal arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

kus:

Põhiline riskivaba intressimäär r(t + 1) valitakse vastavalt kindlustus- või edasikindlustusandja finantsaruannetes kasutatavale vääringule.

2.  Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad oma solventsuskapitalinõude arvutamisel heakskiidetud sisemudelit ja teevad kindlaks, et mudel sobib artikli 38 lõikes 2 osutatud solventsuskapitalinõude arvutamiseks iga ajahetke kohta kindlustus- ja edasikindluslepingutest tulenevate kohustuste kehtivusaja jooksul, kasutavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad seda sisemudelit lõikes 1 osutatud SCR(t) summade arvutamiseks.

3.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad jaotavad kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste koguportfelli riskimarginaali direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 80 ►C1  osutatud äriliinidesse. ◄ Niisuguses jaotamises võetakse asjakohaselt arvesse äriliinide osa artikli 38 lõikes 2 osutatud solventsuskapitalinõudes kindlustus- ja edasikindluslepingutest tulenevate kohustuste kogu portfelli kehtivusaja jooksul.

Artikkel 38

Referentsettevõtja

1.  Riskimarginaali arvutamine põhineb kõigil järgmistel eeldustel:

2.  Kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste kehtivusaja jooksul eeldatakse, et direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõike 5 esimeses lõigus osutatud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks vajalik solventsuskapitalinõue on lõikes 1 sätestatud eelduste korral võrdne referentsettevõtja solventsuskapitalinõudega.

3.  Lõike 1 punkti i kohaldamisel loetakse risk oluliseks, kui selle mõju riskimarginaali arvutamisele võib mõjutada selle teabe kasutajate, sealhulgas järelevalveasutuste otsuseid või kaalutlusi.

Artikkel 39

Kapitalikulu määr

Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõikes 5 osutatud kapitalikulu määraks loetakse 6 %.

5. Alajagu

Tehniliste eraldiste arvutamine tervikuna

Artikkel 40

Asjaolud, mille korral tehnilised eraldised arvutatakse tervikuna, ja sel puhul kasutatav meetod

1.  Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77 lõike 4 teise lõigu kohaldamisel hinnatakse usaldusväärsust käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt ning tehniliste eraldiste väärtust hinnatakse käesoleva artikli lõike 4 kohaselt.

2.  Rahavoogude jäljendamist loetakse usaldusväärseks juhul, kui neid rahavoogusid saab jäljendada summa ja ajastuse osas nende aluseks olevate riskide suhtes kõikide võimalike stsenaariumide korral. Järgmisi kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustustega seonduvaid rahavoogusid ei ole võimalik usaldusväärselt jäljendada:

3.  Finantsinstrumentideks, mille usaldusväärne turuväärtus on jälgitav, loetakse sellised finantsinstrumendid, millega kaubeldakse aktiivsel, sügaval, likviidsel ja läbipaistval turul. Aktiivsed turud peavad vastama ka artikli 10 lõikele 4.

4.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad määravad tehniliste eraldiste väärtuse kindlaks jäljendamisel kasutatavate finantsinstrumentide turuhinna põhjal.

6. Alajagu

Edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad

Artikkel 41

Üldsätted

1.  Edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad arvutatakse kooskõlas nende kindlustus- ja edasikindlustuslepingute piiridega, millega kõnealused summad on seotud.

2.  Eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad, direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 210 osutatud piiratud edasikindlustuse lepingutest sissenõutavad summad ja muudest edasikindlustuslepingutest sissenõutavad summad arvutatakse eraldi. Eriotstarbelisest varakogumist sissenõutavad summad ei tohi ületada selle eriotstarbelise varakogumi agregeeritud maksimaalset riskipositsiooni kindlustus- või edasikindlustusandja jaoks.

3.  Edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade arvutamisel hõlmavad rahavood ainult makseid seoses kindlustusjuhtumite hüvitamise ja kindlustuslepingutest tulenevate rahuldamata nõuetega. Maksed seoses muude sündmuste või kindlustuslepingutest tulenevate tasutud nõuetega arvestatakse väljaspool edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavaid summasid ja muid tehniliste eraldiste elemente. Kui rahavoogude jaoks on avatud hoius, kohandatakse sissenõutavaid summasid vastavalt, et vältida selle hoiusega seotud varade ja kohustiste topeltarvestamist.

4.  Kahjukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste puhul arvutatakse edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad kindlustusmaksete eraldiste ja rahuldamata nõuete eraldiste jaoks eraldi järgmiselt:

5.  Kui rahavood eriotstarbelistest varakogumitest kindlustus- või edasikindlustusandjasse ei sõltu otseselt sellele riske edastavale kindlustus- või edasikindlustusandjale esitatud kahjunõuetest, võetakse tulevaste kahjunõuete puhul nendest eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad arvesse üksnes sellises ulatuses, milles on konservatiivselt, usaldusväärselt ja objektiivselt võimalik kontrollida, et nõuete ja sissenõutavate summade struktuurne sobimatus ei ole oluline.

Artikkel 42

Vastaspoole makseviivituse kohandus

1.  Kohandus, millega võetakse arvesse direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 81 osutatud vastaspoole makseviivitusest tingitud eeldatav kahju, arvutatakse ülejäänud sissenõutavatest summadest eraldi.

2.  Kohandus, millega võetakse arvesse vastaspoole makseviivitusest tingitud eeldatav kahju, arvutatakse sellelt vastaspoolelt sissenõutavate summade aluseks olevate rahavoogude muutuse oodatava nüüdisväärtusena, mis tekiks, kui sellel vastaspoolel tekiks teataval ajahetkel makseviivitus, sealhulgas maksejõuetuse või vaidluse tulemusena. Sel otstarbel ei arvestata rahavoogude muutuse hulka selliste riskimaandamismeetmete mõju, mis maandavad selle vastaspoole krediidiriski, välja arvatud hoitavatel tagatistel põhinevad riskimaandamismeetmed. Riskimaandamismeetmeid, mida arvesse ei võeta, kajastatakse eraldi ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavat summat suurendamata.

3.  Lõikes 2 osutatud arvutuses võetakse arvesse võimalikke makseviivitusi, mis võivad esineda edasikindlustuslepingu või eriotstarbelise varakogumiga sõlmitud kokkuleppe kehtivusaja jooksul, ja seda, kas ja mil määral makseviivituse tõenäosus ajas varieerub. Arvutus tehakse iga vastaspoole ja iga äriliini kohta eraldi. Kahjukindlustuses tehakse see eraldi ka kindlustusmaksete eraldiste ja rahuldamata nõuete eraldiste kohta.

4.  Keskmist vastaspoole makseviivitusest tingitud kahjumit (direktiivi 2009/138/EÜ artikkel 81) ei hinnata madalamaks kui 50 % sissenõutavatest summadest, millest arvatakse maha lõikes 1 osutatud kohandus, välja arvatud juhul, kui on olemas usaldusväärne alus teistsuguseks hindamiseks.

5.  Eriotstarbelise varakogumi makseviivituse tõenäosus arvutatakse selles eriotstarbelises varakogumis hoitavate varadega kaasneva krediidiriski põhjal.

4. JAGU

Asjakohane riskivaba intressikõver

1. Alajagu

Üldsätted

▼M6

Artikkel 43

Üldsätted

1.  Põhilise riskivaba intressikõvera määrad peavad vastama kõigile järgmistele kriteeriumidele:

Asjakohase riskivaba intressikõvera määrad arvutatakse iga valuuta ja iga tähtaja kohta eraldi, võttes aluseks kogu teabe ja kõik andmed, mis on selle valuuta ja tähtaja puhul asjakohased.

2.  Meetodid, andmenõuded ja parameetrid, mida kasutatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77e lõikes 1 osutatud asjakohase riskivaba intressikõvera tehnilise teabe kindlaksmääramiseks, sealhulgas lõplik forvardintressimäär, viimane tähtaeg, mille puhul asjakohane riskivaba intressikõver ei ole ekstrapoleeritud, ja lõpliku forvardintressimäära suunas lähenemise kestus, on läbipaistvad, konservatiivsed, usaldusväärsed, objektiivsed ja ajas järjepidevad.

3.  EIOPA teavitab komisjoni kõigist selliste andmete olulistest muutustest, mida kasutatakse asjakohase riskivaba intressikõvera tehnilise teabe kindlaksmääramiseks. Oluline muutus tähendab mis tahes muutust, mis muudab meetodid, andmenõuded ja parameetrid (sealhulgas lõplik forvardintressimäär, viimane tähtaeg, mille puhul asjakohane riskivaba intressikõver ei ole ekstrapoleeritud, ja lõpliku forvardintressimäära suunas lähenemise kestus) kehtetuks.

4.  Lõikes 3 osutatud andmete olulise muutuse korral võib EIOPA esitada komisjonile ettepaneku meetodite, andmetenõuete ja parameetrite muudatustega, mida on vaja kehtetuse kõrvaldamiseks ja mis on proportsionaalsed asjaomase olulise muutusega. Kõnealusele ettepanekule lisatakse hinnang nende kavandatud muudatuste asjakohasuse ja mõju kohta.

5.  EIOPA muudab komisjoni taotlusel meetodit, andmenõuet või parameetrit, sealhulgas lõplikku forvardintressimäära, viimast tähtaega, mille puhul asjakohane riskivaba intressikõver ei ole ekstrapoleeritud, ja lõpliku forvardintressimäära suunas lähenemise kestust, et tagada, et asjakohase riskivaba intressikõvera intressimäärad määratakse kindlaks läbipaistval, konservatiivsel, usaldusväärsel, objektiivsel ja ajas järjepideval viisil.

▼B

2. Alajagu

Põhiline riskivaba intressikõver

Artikkel 44

Finantsinstrumendid, millest tuletatakse põhilised riskivabad intressimäärad

1.  Iga vääringu ja iga tähtaja kohta tuletatakse põhilised riskivabad intressimäärad selle vääringu intressimäära vahetustehingute intressimäära põhjal, mida kohandatakse krediidiriski arvessevõtmiseks.

2.  Iga vääringu puhul kasutatakse selliste tähtaegade korral, mille intressimäära vahetustehingute intressimäärad ei ole sügavatelt, likviidsetelt ja läbipaistvatelt finantsturgudelt kättesaadavad, põhiliste riskivabade intressimäärade tuletamiseks selles vääringus emiteeritud riigivõlakirjade määrasid, mida on kohandatud riigivõlakirjade krediidiriski arvessevõtmiseks, tingimusel, et sellised riigivõlakirjade intressimäärad on sügavatelt, likviidsetelt ja läbipaistvatelt finantsturgudelt kättesaadavad.

Artikkel 45

Vahetustehingute intressimäärade kohandamine krediidiriski arvessevõtmiseks

Artikli 44 lõikes 1 osutatud krediidiriski arvestav kohandus määratakse kindlaks läbipaistvalt, konservatiivselt, usaldusväärselt ja objektiivselt ning järjekindlalt. Kohandus määratakse kindlaks intressimäära vahetustehingute ujuvas intressimääras kajastuvat krediidiriski arvestavate määrade ja samasuguse tähtajaga üleööturu indeksipõhise vahetustehingu määrade vahel, juhul kui mõlemad määrad on sügavatelt, likviidsetelt ja läbipaistvatelt finantsturgudelt kättesaadavad. Kohanduse arvutamisel võetakse aluseks 50 protsenti selle erinevuse keskmisest väärtusest ühe aasta jooksul. Kohandus ei tohi olla alla 10 baaspunkti ega üle 35 baaspunkti.

Artikkel 46

Ekstrapoleerimine

1.  Asjakohase riskivaba intressikõvera ekstrapoleerimisel rakendatavad põhimõtted on kõikide vääringute puhul samad. Sama kehtib ka kõige pikemate tähtaegade kindlaksmääramise osas, mille intressimäärad on jälgitavad sügaval, likviidsel ja läbipaistval turul, ning lõplikule forvardintressimäärale sujuva lähenemise tagamise mehhanismi osas.

2.  Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldavad direktiivi 2009/138/EÜ artiklit 77d, tuleb ekstrapoleerimist kasutada riskivabade intressimäärade suhtes, mis sisaldavad kõnealuses artiklis osutatud volatiilsuse kohandust.

3.  Kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldavad direktiivi 2009/138/EÜ artiklit 77b, peab ekstrapoleerimisel võtma aluseks riskivabad intressimäärad ilma kattuvuse kohanduseta. Nimetatud artiklis osutatud kattuvuse kohandust rakendatakse ekstrapoleeritud riskivabadele intressimääradele.

Artikkel 47

Lõplik forvardintressimäär

1.  Iga vääringu puhul peab artikli 46 lõikes 1 osutatud lõplik forvardintressimäär olema ajas stabiilne ja muutuma üksnes pikaajaliste ootuste muutumise tulemusena. Lõpliku forvardintressimäära tuletamise metoodika tuleb selgelt ära näidata, et kindlustus- ja edasikindlustusandjatel oleks võimalik teha stsenaariumiarvutusi. See määratakse kindlaks läbipaistvalt, konservatiivselt, usaldusväärselt ja objektiivselt ning järjekindlalt.

2.  Iga vääringu puhul võetakse lõplikus forvardintressimääras arvesse ootusi pikaajalise reaalintressimäära suhtes ja oodatavat inflatsiooni, tingimusel, et neid ootusi saab selle vääringu puhul usaldusväärselt kindlaks teha. Lõplik forvardintressimäär ei sisalda tähtajapreemiat, mis kajastab pikaajaliste investeeringute hoidmisest tulenevat täiendavat riski.

Artikkel 48

Euroga seotud vääringute põhiline riskivaba intressikõver

1.  Euroga seotud vääringu puhul võib selles vääringus noteeritud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste puhul parima hinnangu arvutamiseks kasutada euro põhilist riskivaba intressikõverat, mida on kohandatud valuutariski võrra, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Punkti c kohaldamisel võetakse arvesse vahetuskursi sidumist garanteerivate poolte rahalisi vahendeid.

2.  Valuutariskikohandus peab olema negatiivne ja vastama riskimaandamiskuludele riski puhul, et euros nomineeritud investeeringu väärtus euroga seotud vääringus väheneb euro ja sellega seotud vääringu vahelise vahetuskursi muutumise tulemusena. Kohandus peab olema kõikide kindlustus- ja edasikindlustusandjate jaoks sama.

3. Alajagu

Volatiilsuse kohandus

Artikkel 49

Võrdlusportfellid

1.  Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77d lõigetes 2 ja 4 osutatud võrdlusportfellid määratakse kindlaks läbipaistvalt, konservatiivselt, usaldusväärselt ja objektiivselt ning järjekindlalt. Võrdlusportfellide kindlaksmääramisel kasutatavad meetodid on kõikide vääringute ja riikide puhul samad.

2.  Iga vääringu ja iga riigi kohta hinnatakse võrdlusportfelli varade väärtust artikli 10 lõike 1 kohaselt ja nendega kaubeldakse turgudel, mis vastavad artikli 40 lõike 3 sätetele, välja arvatud likviidsuse puudumise ajal. Finantsinstrumente, millega kaubeldakse turgudel, mis ajutiselt ei vasta artikli 40 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, ►C1  võib portfelli lisada ◄ ainult juhul, kui turg hakkab mõistliku aja jooksul eeldatavalt jälle neile kriteeriumidele vastama.

3.  Iga vääringu ja iga riigi puhul peab varade võrdlusportfell vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

Punktide a ja b kohaldamisel käsitatakse kindlustus- ja edasikindlustusandjate investeeringuid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse ja muid fondide vormis investeeringuid investeeringutena alusvarasse.

Artikkel 50

Volatiilsuse kohanduse aluseks oleva hinnavahe arvutamise valem

Iga vääringu ja iga riigi puhul võrdub direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77d lõigetes 2 ja 4 osutatud hinnavahe järgmisega:

kus:

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendavad „riigivõlakirjad” nõudeid keskvalitsuste ja keskpankade vastu.

Artikkel 51

Riskiga korrigeeritud kursivahe

Keskmise kursivahe see osa, mis tuleneb eeldatava kahju, ootamatu krediidiriski või mõne muu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77d lõikes 3 või 4 osutatud riski realistlikust hinnangust, arvutatakse samamoodi nagu direktiivi 2008/138/EÜ artikli 77c lõikes 2 ja käesoleva määruse artiklis 54 osutatud alushinnavahe.

4. Alajagu

Kattuvuse kohandus

Artikkel 52

Suremusriski stress

1.  Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77b lõike 1 punktis f osutatud suremusriski stress on järgmisest kahest stsenaariumist see, mille mõju põhiomavahenditele on ebasoodsam:

2.  Lõike 1 kohaldamisel kehtib suremusmäära kasv ainult selliste kindlustuslepingute suhtes, mille puhul suremusmäära kasv toob kaasa tehniliste eraldiste kasvu, võttes arvesse kõiki järgmisi tingimusi:

3.  Edasikindlustuslepingutest tulenevate kohususte puhul kehtib selliste kindlustuslepingute kindlakstegemise nõue, mille puhul kaasneb suremusmäärade suurenemisega tehniliste eraldiste suurenemine, ainult aluseks olevate kindlustuslepingute suhtes ning kindlakstegemine viiakse läbi vastavalt lõikele 2.

Artikkel 53

Kattuvuse kohanduse arvutamine

1.  Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77c lõike 1 punktis a osutatud arvutuses võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse üksnes selliseid määratud varasid, mille oodatavad rahavood peavad jäljendama kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste portfelli rahavoogusid, võtmata arvesse selle väärtust ületavaid varasid. Vara „oodatavad rahavood” tähendavad vara rahavoogusid, mida on kohandatud, et võtta arvesse vara makseviivituse tõenäosust, mis vastab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77c lõike 2 punkti a alapunktis i sätestatud alushinnavahe elemendile, ►C1  või kui makseviivituste statistikast ei ole võimalik tuletada usaldusväärset krediidiriski hinnavahet, siis nimetatud direktiivi artikli 77c lõike 2 punktides b ja c sätestatud osale riskivaba intressimäära ületava hinnavahe pikaajalisest keskmisest. ◄

2.  Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77c lõike 1 punktis b osutatud alushinnavahe mahaarvamisel nimetatud direktiivi artikli 77c lõike 1 punktis a sätestatud arvutuse tulemusest võetakse arvesse ainult seda osa alushinnavahest, mis ei kajastu veel käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud varade portfelli rahavoogude kohanduses.

Artikkel 54

Alushinnavahe arvutamine

1.  Artikli 77c lõikes 2 osutatud alushinnavahe arvutatakse läbipaistvalt, konservatiivselt, usaldusväärselt ja objektiivselt ning järjekindlalt, võttes aluseks asjakohased indeksid, kui need on olemas. Võlakirja alushinnavahe arvutamise meetod on iga vääringu ja iga riigi puhul sama, võib aga riigivõlakirjade puhul olla teistsugune kui muude võlakirjade puhul.

2.  Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77c lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud ►C1  krediidiriski hinnavahe ◄ arvutamisel lähtutakse eeldusest, et makseviivituse korral on võimalik sisse nõuda 30 % turuväärtusest.

3.  Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77c lõike 2 punktides b ja c osutatud pikaajaline keskmine põhineb viimase 30 aasta kohta käivatel andmetel. Kui osa neist andmetest ei ole kättesaadavad, asendatakse need konstrueeritud andmetega. Konstrueeritud andmed põhinevad viimase 30 aasta kohta kättesaadavatel usaldusväärsetel andmetel. Andmed, mis ei ole usaldusväärsed, asendatakse konstrueeritud andmetega sama metoodika kohaselt. Konstrueeritud andmed põhinevad mõistlikel eeldustel.

4.  Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77c lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud eeldatav kahju peab vastama tõenäosusega kaalutud kahjumile, mis tekib kindlustus- või edasikindlustusandjal juhul, kui vara reiting alandatakse madalamale krediidikvaliteedi astmele ja asendatakse otsekohe pärast seda. Eeldatava kahju arvutus põhineb eeldusel, et asendav vara vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

5. JAGU

Äriliinid

Artikkel 55

Äriliinid

1.  Direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 80 osutatud äriliinid on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

2.  Kindlustus- või edasikindlustuslepingust tuleneva kohustuse arvamine mingi äriliini osaks peab kajastama selle kohustusega seotud riskide laadi. Kohustuse õiguslik vorm ei pruugi olla riski laadi suhtes määrav.

3.  Kui tehnilised alused on vastavuses kohustusega seotud riskide laadiga, arvatakse kohustused, mis tulenevad tervisekindlustuslepingutest, mida teostatakse samadel tehnilistel alustel kui elukindlustust, elukindlustuse äriliinide osaks, sellised kohustused aga, mis tulenevad tervisekindlustuslepingutest, mida teostatakse samadel tehnilistel alustel kahjukindlustusega, arvatakse kahjukindlustuse äriliinide osaks.

4.  Kui kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõike 3 punktis b osutatud tegevustest, ei saa nende laadi tõttu selgelt arvata mõne käesoleva määruse I lisas sätestatud äriliini osaks, lisatakse nad kõnealuses lisas sätestatud äriliini 32 alla.

5.  Kui kindlustus- või edasikindlustusleping katab nii elu- kui ka kahjukindlustuse valdkonda kuuluvaid riske, tuleb kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused lahti siduda elukindlustuse ja kahjukindlustuse osaks.

6.  Kui kindlustus- või edasikindlustusleping katab riske, mis kuuluvad erinevatesse käesoleva määruse I lisas sätestatud äriliinidesse, tuleb kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused võimaluse korral lahti siduda vastavateks äriliinideks.

7.  Kui kindlustus- või edasikindlustusleping sisaldab tervisekindlustuslepingust või tervisekindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevaid kohustusi ja muid kindlustus- või edasikindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, seotakse need kohustused võimaluse korral lahti.

6. JAGU

Proportsionaalsus ja lihtsustused

Artikkel 56

Proportsionaalsus

1.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad tehniliste eraldiste arvutamiseks meetodeid, mis on nende kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste aluseks olevate riskide laadi, ulatuse ja keerukusega proportsionaalsed.

2.  Tehes kindlaks, kas tehniliste eraldiste arvutamise meetod on proportsionaalne, viivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad läbi hindamise, mille käigus:

3.  Lõike 2 punktis a osutatud hindamisel võetakse arvesse kõiki riske, mis mõjutavad kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste kehtivusajal nende kohustuste täitmiseks vajalike sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude summasid, ajastust või väärtust. Riskimarginaali arvutmiseks võetakse sellel hindamisel arvesse kõiki artikli 38 lõike 1 punktis i osutatud riske, mis esinevad nende aluseks olevate kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste kehtivusajal. Hindamine piirdub riskidega, mis on asjakohased tehniliste eraldiste arvutamise selle osa suhtes, mille suhtes meetodit kohaldatakse.

4.  Meetod loetakse riskide laadi, ulatuse ja keerukuse suhtes ebaproportsionaalseks, kui lõike 2 punktis b osutatud viga põhjustab tehniliste eraldiste või nende komponentide väärkajastamise, mis võib mõjutada tehniliste eraldiste väärtust käsitleva teabe sihtkasutaja otsuseid või kaalutlusi, välja arvatud juhul kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Artikkel 57

Edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade lihtsustatud arvutamine

1.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 56 kohaldamist, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad enne, kui neid summasid kohandatakse, võtmaks arvesse vastaspoole makseviivitusest tingitud eeldatavat kahju; kõnealune näitaja arvutatakse järgmiste hinnangute vahena:

2.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad kasutada meetodeid, mille abil korrigeerimata parima hinnangu netoväärtus tuletatakse parima hinnangu brutoväärtusest ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade aluseks olevate rahavoogude prognoosita. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutavad korrigeerimata parima hinnangu netoväärtuse homogeensete riskigruppide põhjal. Mitte ükski niisugune homogeenne riskigrupp ei hõlma rohkem kui üht edasikindlustuslepingut või eriotstarbelist varakogumit, välja arvatud juhul, kui neis edasikindlustuslepingutes või eriotstarbelistes varakogumites on ette nähtud homogeensete riskide ülekandmine.

Artikkel 58

Riskimarginaali lihtsustatud arvutamine

Ilma et see piiraks artikli 56 kohaldamist, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutada riskimarginaali arvutamiseks lihtsustatud meetodeid, sealhulgas ühte või mitut järgmistest meetoditest:

Artikkel 59

Riskimarginaali arvutamine majandusaasta jooksul

Ilma et see piiraks artikli 56 kohaldamist, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutuste jaoks, mida tuleb teha igas kvartalis, tuletada riskimarginaali varasema riskimarginaaliarvutuse tulemustest, ilma et tehtaks läbi artikli 37 lõikes 1 esitatud valemi kohane arvutus.

Artikkel 60

Kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parima hinnangu lihtsustatud arvutamine kindlustusmaksete kohandamise mehhanismi abil

Ilma et see piiraks artikli 56 kohaldamist, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad selliste elukindlustuslepingute puhul, mille korral kindlustusandjal on õigus või kohustus kohandada kindlustuslepingu tulevasi kindlustusmakseid selliselt, et need kajastaksid olulisi muutusi oodatavas kahjunõuete ja kulude tasemes (kindlustusmaksete kohandamise mehhanism), kasutada elukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste parima hinnangu arvutamisel rahavooprognoose, milles eeldatakse, et kahjunõuete ja kulude taseme muutused toimuvad samaaegselt kindlustusmaksete kohandamisega, ja mille tulemusena saadav netorahavoog võrdub nulliga, tingimusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

Artikkel 61

Vastaspoole makseviivituse kohanduse lihtsustatud arvutamine

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 56 kohaldamist, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad vastaspoole makseviivitusest tingitud eeldatavat kahjumit arvestava kohanduse (direktiivi 2009/138/EÜ artikkel 81) arvutada konkreetse vastaspoole ja homogeense riskigrupi jaoks järgmise valemi kohaselt:

kus:

IV PEATÜKK

OMAVAHENDID

1. JAGU

Omavahendite kindlaksmääramine

1. Alajagu

Lisaomavahendite heakskiitmine järelevalveasutuse poolt

Artikkel 62

Taotluse hindamine

1.  Järelevalveasutused võtavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 lõikes 4 osutatud hindamisel arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:

2.  Järelevalveasutused hindavad ka seda, kas direktiivi 2009/138/EÜ artiklit 90 järgitakse, võttes arvesse mitmesuguseid olukordi, kus kirje võib kahjumi katmiseks sisse nõuda.

3.  Kui kindlustus- või edasikindlustusandja taotleb heakskiitu meetodile, millega määratakse kindlaks iga lisaomavahendite kirje suurus, hindavad järelevalveasutused seda, kas kindlustus- või edasikindlustusandja meetodi korrapärase valideerimise protsess on asjakohane tagamaks, et meetodiga saadud tulemused kajastavad jooksvalt kirje kahjumi katmise võimet.

4.  Lisaks lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele hindavad järelevalveasutused lisaomavahendite heakskiitmise taotlust artiklites 63, 64 ja 65 sätestatud kriteeriumide põhjal.

Artikkel 63

Taotluse hindamine — vastaspoolte seisund

1.  Järelevalveasutused võtavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 lõike 4 punktis a osutatud vastaspoolte maksevõimelisuse [direktiivis 2009/138/EÜ „maksevõime”] hindamisel arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:

2.  Seoses lõike 1 punktiga a hindavad järelevalveasutused vastaspoolte makseviivituse riski, uurides vastaspoolte makseviivituse tõenäosust ja makseviivitusest tingitud kahju, võttes arvesse kõiki järgmisi kriteeriume:

3.  Seoses lõike 1 punktiga b hindavad järelevalveasutused vastaspoolte likviidsuspositsiooni, võttes arvesse kõike järgnevat:

4.  Järelevalveasutused võtavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 lõike 4 punktis a osutatud vastaspoolte maksetahte hindamisel arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:

5.  Järelevalveasutused võtavad vastaspoolte maksevõimelisuse ja -tahte hindamisel arvesse mis tahes muid vastaspoolte seisundiga seotud tegureid, ja kui see on asjakohane, ka kindlustus- või edasikindlustusandja ärimudelit.

6.  Kui lisaomavahendite kirje puudutab vastaspoolte rühma, võivad järelevalveasutused ning kindlustus- ja edasikindlustusandjad hinnata vastaspoolte rühma kui ühe vastaspoole seisundit, eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

7.  Vastaspoolt käsitatakse olulisena, kui tema kui üksiku vastaspoole seisund avaldab hinnangule vastaspoolte rühma maksevõimelisuse ja -tahte kohta tõenäoliselt märkimisväärset mõju.

Artikkel 64

Taotluse hindamine — vahendite sissenõutavus

Järelevalveasutused võtavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 lõike 4 punktis b osutatud vahendite sissenõutavuse hindamisel arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:

Artikkel 65

Taotluse hindamine — andmed varem esitatud nõuete tulemuste kohta

Järelevalveasutused võtavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 lõike 4 punktis c osutatud varasemate nõuete tulemusi käsitlevate andmete hindamisel arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:

Artikkel 66

Täpsustus piiramata lisaomavahendite koguse kohta

1.  Järelevalveasutused ei anna heakskiitu piiramata koguses lisaomavahenditele.

2.  Kui järelevalveasutused kiidavad heaks teatava koguse lisaomavahendeid, täpsustatakse järelevalveasutuste otsuses, kas heakskiidetud kogus on sama, mille kohta kindlustus- või edasikindlustusandja taotluse esitas, või sellest väiksem.

Artikkel 67

Meetodi heakskiitmisega seotud täpsustused koguse ja aja kohta

Kui järelevalveasutused kiidavad heaks meetodi iga lisaomavahendite kirje suuruse kindlaksmääramiseks, sätestatakse järelevalveasutuste otsuses kõik alljärgnev:

2. Alajagu

Osaluste käsitamine omavahendite kindlaksmääramisel

Artikkel 68

Osaluste käsitamine põhiomavahendite kindlaksmääramisel

1.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kindlaksmääramiseks arvatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 88 kohastest põhiomavahenditest maha finantseerimis- ja krediidiasutustes omatavate kõnealuse direktiivi artikli 92 lõikes 2 osutatud osaluste koguväärtus, mis on suurem kui 10 % artikli 69 punkti a alapunktides i, ii, iv ja vi loetletud kirjetest.

2.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kindlaksmääramiseks arvatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 88 kohastest põhiomavahenditest maha kõigi finantseerimis- ja krediidiasutustes omatavate kõnealuse direktiivi artikli 92 lõikes 2 osutatud osaluste (muud kui lõikes 1 osutatud osalused) väärtuse see osa, mis on suurem kui 10 % artikli 69 punkti a alapunktides i, ii, iv ja vi loetletud kirjetest.

▼M1

3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei arva kindlustus- ja edasikindlustusandjad maha artiklis 171 osutatud strateegilisi osalusi, mida võetakse arvesse kindlustusgrupi solventsuse arvutamisel 1. meetodiga, nagu sätestatud direktiivi 2002/87/EÜ I lisas või direktiivi 2009/138/EC artiklis 230.

▼B

4.  Lõikes 2 sätestatud mahaarvamisi kohaldatakse proportsionaalselt kõigi osaluste suhtes, millele kõnealuses lõikes viidatakse.

5.  Lõigetes 1 ja 2 sätestatud mahaarvamised tehakse selle taseme omavahenditest, kuhu kuuluvaid seotud kindlustus- või edasikindlustusandja omavahendeid osalus suurendas:

2. JAGU

Omavahendite liigitamine

Artikkel 69

Esimese taseme omavahendid — omavahendite kirjete loetelu

Järgmisi põhiomavahendite kirjeid käsitatakse vahenditena, millel on olulisel määral direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktides a ja b märgitud tunnuseid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi, ja juhul kui neil on kõik artiklis 71 kirjeldatud omadused, liigitatakse need esimesse tasemesse:

Artikkel 70

Korrigeerimisreserv

1.  Korrigeerimisreserv, millele osutatakse artikli 69 punkti a alapunktis vi, on võrdne summaga, mille võrra varad ületavad kohustisi ja millest on maha arvatud kõik alljärgnev:

2.  Lõikes 1 osutatud summa, mille võrra varad ületavad kohustisi, sisaldab summat, mis vastab tulevastes kindlustusmaksetes sisalduvale eeldatavale kasumile vastavalt artikli 260 lõikele 2.

3.  Selle kindlaksmääramine, kas korrigeerimisreservil on artiklis 71 kirjeldatud omadused ja kui palju tal neid on, ei kujuta endast nende varade ja kohustiste omaduste hindamist, mis kajastuvad selle summa arvutamisel, mille võrra varad ületavad kohustisi, või kindlustus- või edasikindlustusandja finantsaruannetes sisalduvate aluskirjete arvutamisel.

Artikkel 71

Esimese taseme omavahendid — liigitamise aluseks olevad omadused

1.  Artiklis 69 osutatud omadused on järgmised:

2.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata põhiomavahendite kirje vahetamist muu esimese taseme põhiomavahendite kirje vastu või selleks konverteerimist või esimese taseme põhiomavahendite kirje tagasimaksmist või tagasiostmist vähemalt sama kvaliteediga uuelt põhiomavahendite kirjelt saadud tulu arvelt tagasimaksmise või tagasiostmisena, juhul kui järelevalveasutus peab vahetamise, konverteerimise, tagasimaksmise või tagasiostmise heaks kiitma.

3.  Lõike 1 punkti n kohaldamisel artikli 69 punkti a alapunktides i ja ii osutatud põhiomavahendite kirjete korral on väljamaksete tegemise puhul täielik paindlikkus võimalik siis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

4.  Lõike 1 punkti n kohaldamisel artikli 69 lõike punkti a alapunktides iii ja v ning punktis b osutatud põhiomavahendite kirjete korral on väljamaksete tegemise puhul täielik paindlikkus võimalik siis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

5.  Lõike 1 punkti e alapunkti i kohaldamisel vähendatakse põhiomavahendite kirje nimiväärtust või põhisummat sellisel viisil, et kahanevad

▼M6

5a.  Lõike 1 punkti e alapunkti i kohaldamisel nähakse põhiomavahendite kirje nimiväärtuse või põhisumma allahindamist käsitlevate sätetega ette kõik alljärgnev:

▼B

6.  Lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamisel täpsustatakse artikli 69 punkti a alapunktis i või ii märgitud põhiomavahendite kirjeteks konverteerimist reguleerivates sätetes kas

▼M6

6a.  Lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamisel nähakse artikli 69 punkti a alapunktis i või ii märgitud põhiomavahendite kirjeteks konverteerimist reguleerivate sätetega ette kõik järgmine:

▼B

7.  Põhiomavahendite kirje nimiväärtus või põhisumma katab käivitava sündmuse korral kahjumi. Väljamaksete tühistamisest või vähendamisest tulenevat kahjumi katmise võimet ei loeta piisavaks, et käsitada seda lõike 1 punkti e kohase peamise kahjumi katmise mehhanismina.

8.  Lõike 1 punktis e osutatud käivitav sündmus on solventsuskapitalinõude oluline mittetäitmine.

Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse solventsuskapitalinõude mittetäitmist oluliseks siis, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad instrumenti reguleerivates sätetes täpsustada lisaks punktides a–c osutatule veel ühe või mitu käivitavat sündmust.

9.  Kui miinimumkapitalinõude mittetäitmine esineb enne solventsuskapitalinõude mittetäitmist, käsitatakse lõike 1 punktide d, j ja l kohaldamisel viiteid solventsuskapitalinõudele viidetena miinimumkapitalinõudele.

▼M6

10.  Olenemata lõike 1 punktis e sätestatud nõudest, mille kohaselt tuleb lõikes 8 täpsustatud käivitava sündmuse korral käivitada peamine kahjumi katmise mehhanism, võib põhiomavahendite kirje puhul jätta peamise kahjumi katmise mehhanismi käivitamata, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

11.  Olenemata lõike 1 punkti f alapunkti ii nõudest võib põhiomavahendite kirje puhul olla lubatud tagasimaksmine või tagasiostmine enne kõnealuse perioodi lõppu, kui täidetud on järgmised tingimused:

▼B

Artikkel 72

Teise taseme põhiomavahendid — omavahendite kirjete loetelu

Järgmisi põhiomavahendite kirjeid käsitatakse vahenditena, millel on olulisel määral direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktis b märgitud tunnuseid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi, ja need liigitatakse teise tasemesse, juhul kui neil on kõik artiklis 73 kirjeldatud omadused:

Artikkel 73

Teise taseme põhiomavahendid — liigitamise aluseks olevad omadused

1.   ►M1  Artiklis 72 osutatud omadused on sätestatud kas punktides a–i või punktis j: ◄

Olenemata punktist f võimaldab põhiomavahendite kirje selle kirje tagasimaksmist või tagasiostmist, kui solventsuskapitalinõue on täitmata või tagasimaksmine või tagasiostmine põhjustaks selle mittetäitmise, ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

2.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata põhiomavahendite kirje vahetamist muu esimese või teise taseme põhiomavahendite kirje vastu või selleks konverteerimist või teise taseme põhiomavahendite kirje tagasimaksmist või tagasiostmist vähemalt sama kvaliteediga uuelt põhiomavahendite kirjelt saadud tulu arvelt tagasimaksmise või lunastamisena, juhul kui järelevalveasutus peab vahetamise, konverteerimise, tagasimaksmise või tagasiostmise heaks kiitma.

3.  Kui miinimumkapitalinõude mittetäitmine esineb enne solventsuskapitalinõude mittetäitmist, käsitatakse lõike 1 punktide f ja g kohaldamisel viiteid solventsuskapitalinõudele viidetena miinimumkapitalinõudele.

4.  Lõike 1 punkti e kohaldamisel loevad kindlustus- või edasikindlustusandjad tagasiostu ajendavat intressimäära kasvu, mis on seotud tagasiostu võimalusega, piiratuks, juhul kui kõnealune kasv kujutab endast kupongimäära ühekordset tõusu ja põhjustab algse intressimäära kasvu, mis ei ületa järgmistest näitajatest suurimat:

▼M6

5.  Olenemata lõike 1 punkti c kohasest nõudest võib põhiomavahendite kirje puhul lubada tagasimaksmist või tagasiostmist enne viit aastat, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

▼B

Artikkel 74

Teise taseme lisaomavahendid — omavahendite kirjete loetelu

Ilma et see piiraks direktiivi 2009/138/EÜ artikli 96 kohaldamist, käsitatakse järgmisi lisaomavahendite kirjeid vahenditena, millel on olulisel määral direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktis b märgitud tunnuseid, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi, ja need liigitatakse teise tasemesse, juhul kui neil on kõik artiklis 75 osutatud omadused:

Artikkel 75

Teise taseme lisaomavahendid — liigitamise aluseks olevad omadused

Teise tasemesse liigitamiseks peavad artiklis 74 loetletud lisaomavahendite kirjetel olema sellise põhiomavahendite kirje omadused, mis on vastavalt artiklitele 69 ja 71 liigitatud esimesse tasemesse ja mis on sissenõutud ja sissemakstud.

Artikkel 76

Kolmanda taseme põhiomavahendid — omavahendite kirjete loetelu

Järgmisi põhiomavahendite kirjeid käsitatakse vahenditena, millel on direktiivi 2009/138/EÜ artikli 93 lõike 1 punktis b märgitud tunnused, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikes 2 sätestatud omadusi, ja need liigitatakse kolmandasse tasemesse, juhul kui neil on kõik artiklis 77 kirjeldatud omadused:

Artikkel 77

Kolmanda taseme põhiomavahendid — liigitamise aluseks olevad omadused

1.  Artiklis 76 osutatud omadused on järgmised:

Olenemata punktist f võimaldab põhiomavahendite kirje selle kirje tagasimaksmist või tagasiostmist, kui solventsuskapitalinõue on täitmata või tagasimaksmine või tagasiostmine põhjustaks selle mittetäitmise, ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

2.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata põhiomavahendite kirje vahetamist muu esimese, teise või kolmanda taseme põhiomavahendite kirje vastu või selleks konverteerimist või kolmanda taseme põhiomavahendite kirje tagasimaksmist või tagasiostmist vähemalt sama kvaliteediga uuelt põhiomavahendite kirjelt saadud tulu arvelt tagasimaksmise või tagasiostmisena, juhul kui järelevalveasutus peab vahetamise, konverteerimise, tagasimaksmise või tagasiostmise heaks kiitma.

3.  Kui miinimumkapitalinõude mittetäitmine esineb enne solventsuskapitalinõude mittetäitmist, käsitatakse lõike 1 punkti f kohaldamisel viiteid solventsuskapitalinõudele viidetena miinimumkapitalinõudele.

4.  Lõike 1 punkti e kohaldamisel loevad kindlustus- või edasikindlustusandjad tagasiostu ajendavat intressimäära kasvu, mis on seotud tagasiostu võimalusega, piiratuks, juhul kui kõnealune kasv kujutab endast kupongimäära ühekordset tõusu ja põhjustab algse intressimäära kasvu, mis ei ületa järgmistest näitajatest suurimat:

▼M6

5.  Olenemata lõike 1 punkti c kohasest nõudest võib põhiomavahendite kirje puhul lubada tagasimaksmist või tagasiostmist vähem kui viis aastat pärast emiteerimiskuupäeva, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

▼B

Artikkel 78

Kolmanda taseme lisaomavahendid — omavahendite kirjete loetelu

Lisaomavahendite kirjed, mille järelevalveasutus on kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 90 heaks kiitnud ja millel ei ole kõiki artiklis 75 osutatud omadusi, liigitatakse kolmanda taseme lisaomavahenditeks.

Artikkel 79

Omavahendite kirjete hindamise ja liigitamise heakskiitmine järelevalveasutuste poolt

1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 kohaldamist, käsitab kindlustus- või edasikindlustusandja omavahendite kirjet, mis ei kuulu artiklites 69, 72, 74, 76 ja 78 loetletud omavahendite kirjete hulka, omavahendina üksnes siis, kui järelevalveasutuselt on saadud heakskiit kirje hindamisele ja liigitamisele.

2.  Järelevalveasutus hindab selliste omavahendite kirjete hindamise ja liigitamise heakskiitmisel, mis ei kuulu artiklites 69, 72, 74, 76 ja 78 loetletud omavahendite kirjete hulka, kindlustus- või edasikindlustusandja edastatud dokumentide põhjal järgmisi asjaolusid:

3.  Põhiomavahendite kirjed, mis ei kuulu artiklites 69, 72 ja 76 loetletud omavahendite kirjete hulka, liigitatakse esimese taseme põhiomavahenditeks üksnes siis, kui need on täielikult sisse makstud.

4.  Nende omavahendite kirjete kaasamise suhtes, mille järelevalveasutus on kooskõlas käesoleva artikliga heaks kiitnud, kohaldatakse artiklis 82 sätestatud kvantitatiivseid piiranguid.

3. JAGU

Omavahendite nõuetekohasus

1. Alajagu

Eraldatud vahendite kogum

Artikkel 80

Kohandamisi vajavad eraldatud vahendite kogumid

1.  Artikli 70 lõike 1 punktis e osutatud korrigeerimisreservi tuleb vähendada, kui eraldatud vahendite kogumisse kuuluvatel põhiomavahendite kirjetel on tegevuse jätkuvuse korral kahjumi täieliku katmise võime vähenenud seetõttu, et kindlustus- või edasikindlustusandja sees puudub ülekantavus ühel järgmistest põhjustest:

2.  Lõikes 1 osutatud omavahendite kirjed (edaspidi „piiratud omavahendite kirjed”) ei sisalda aktsionäride tulevaste ülekannete väärtust.

Artikkel 81

Eraldatud vahendite kogumite ja kattuvuse kohanduse portfellide kohandamine

1.  Korrigeerimisreservi arvutamisel vähendavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad artikli 70 kohast summat, mille võrra varad ületavad kohustisi, võrreldes järgmisi summasid:

Kui kindlustus- või edasikindlustusandja arvutab solventsuskapitalinõude standardvalemiga, arvutatakse tinglik solventsuskapitalinõue vastavalt artiklile 217.

Kui kindlustus- või edasikindlustusandja arvutab solventsuskapitalinõude sisemudeliga, arvutatakse tinglik solventsuskapitalinõue sama sisemudeliga, justkui kindlustus- või edasikindlustusandja tegeleks ainult eraldatud vahendite kogumis või kattuvuse kohanduse portfellis kajastatud tegevusega.

2.  Erandina lõikest 1 võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad juhul, kui varad, kohustised ja risk eraldatud vahendite kogumis ei ole olulised, vähendada korrigeerimisreservi piiratud omavahendite kirjete kogusuuruse võrra.

2. Alajagu

Kvantitatiivsed piirangud

Artikkel 82

Esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite suhtes kohaldatavad nõuded ja piirangud

1.  Solventsuskapitalinõude täitmisega seoses kohaldatakse teise ja kolmanda taseme omavahendite nõuetekohase summa suhtes kõiki järgmisi kvantitatiivseid piiranguid:

2.  Miinimumkapitalinõuete täitmisega seoses kohaldatakse teise taseme omavahendite nõuetekohase summa suhtes kõiki järgmisi kvantitatiivseid piiranguid:

3.  Lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a osutatud piiranguid arvesse võttes moodustab järgmiste põhiomavahendite kirjete kogusumma esimese taseme omavahendite kogusummast vähem kui 20 %:

V PEATÜKK

SOLVENTSUSKAPITALINÕUDE STANDARDVALEM

1. JAGU

Üldsätted

1. Alajagu

Stsenaariumipõhised arvutused

Artikkel 83

1.  Kui põhisolventsuskapitalinõude mooduli või alammooduli arvutamine põhineb stsenaariumi mõjul kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahenditele, kasutatakse arvutamisel kõiki järgmisi eeldusi:

2.  Nende tehniliste eraldiste arvutamine, mis tulenevad selle mõju kindlaksmääramisest, mida stsenaarium avaldab kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahenditele ja millele on osutatud lõikes 1, ei muuda tuleviku määramata hüvitiste väärtust ja selles võetakse arvesse kõike alljärgnevat:

3.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad nende tehniliste eraldiste arvutamisel, mis tulenevad stsenaariumi mõju kindlaksmääramisest ja millele on osutatud lõikes 1, kasutada lihtsustatud meetodeid, tingimusel et lihtsustatud meetod ei põhjusta solventsuskapitalinõude väärkajastamist, mis võib mõjutada solventsuskapitalinõuet puudutava teabe kasutaja otsuseid või kaalutlusi, välja arvatud juhul, kui solventsuskapitalinõue on lihtsustatud arvutuse kohaselt suurem kui standardvalemiga leitud nõue.

4.  Lõikes 1 osutatud stsenaariumi mõju kindlaksmääramisest tulenevate varade ja kohustiste arvutamisel võetakse arvesse stsenaariumi mõju kindlustus- või edasikindlustusandja nende asjaomaste riskimaandamismeetmete väärtusele, mis vastavad artiklitele 209–215.

5.  Kui stsenaarium põhjustaks kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendite suurenemise, põhineb mooduli või alammooduli arvutamine eeldusel, et stsenaarium ei avalda põhiomavahenditele mingit mõju.

2. Alajagu

Aluspositsioonide arvessevõtmise meetod

Artikkel 84

1.  Solventsuskapitalinõue arvutatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate kõigi alusvarade ja muude fondide vormis investeeringute kõigi alusvarade põhjal (aluspositsioonide arvessevõtmise meetod).

2.  Aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, millele on osutatud lõikes 1, kasutatakse ka järgmistel juhtudel:

▼M6

3.  Kui artikli 88 tingimused on täidetud ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate või fondide vormis investeeringute puhul ei saa aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kasutada, võib solventsuskapitalinõude arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või fondi alusvara sihtpaigutuse põhjal või, kui alusvara sihtpaigutus ei ole ettevõtjale kättesaadav, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või fondi viimati teatatud varapaigutuse põhjal, tingimusel et alusvarasid hallatakse kõnealuse sihtpaigutuse või viimati teatatud varapaigutuse kohaselt, nagu see on asjakohane, ja riskipositsioonid ja riskid lühiajaliselt eeldatavasti oluliselt ei varieeru.

Kõnealuse arvutuse tegemisel võib kasutada andmerühmasid, tingimusel et need võimaldavad arvutada kõik standardvalemi alammoodulid ja stsenaariumid konservatiivselt ja et need ei hõlma kindlustus- või edasikindlustusandja varade koguväärtusest rohkem kui 20 %.

▼M6

3a.  Selleks et määrata kindlaks varade osakaal, mille puhul kasutatakse lõikes 3 osutatud andmerühmi, ei võta kindlustus- või edasikindlustusandjad arvesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate või fondide vormis investeeringute alusvara ega investeerimisriskiga elukindlustusest tulenevaid kohustusi, mille puhul kannavad tururiski kindlustusvõtjad.

▼M6

4.   ►M8  Lõiget 2 ei kohaldata seotud ettevõtjatesse tehtud investeeringute suhtes, välja arvatud investeeringud, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused: ◄

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „seotud ettevõtja“ ja „osalust omav ettevõtja“ sama, mis direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõigetes 1 ja 2.

▼B

3. Alajagu

Piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused

Artikkel 85

Piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste puhul on liigitamise tingimuseks see, et nende iseseisvast maksukogumisõigusest tulenevalt ei ole nende ja keskvalitsuse suhtes olevate riskipositsioonide riskis erinevusi ja olemas on konkreetsed institutsioonilised meetmed, millega vähendatakse makseviivituse riski.

4. Alajagu

Oluline alusrisk

Artikkel 86

Olenemata artikli 210 lõikest 2, võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad siis, kui nad kasutavad kindlustusriski ülekandmiseks edasikindlustuslepinguid või eriotstarbelisi varakogumeid, mille puhul esineb kindlustusriski ja riskimaandamismeetme vahelisest valuutade erinevusest tulenev oluline alusrisk, võtta standardvalemiga solventsuskapitalinõude arvutamisel arvesse riskimaandamismeedet, eeldusel et riskimaandamismeede vastab artiklile 209, artikli 210 lõigetele 1, 3 ja 4 ning artiklile 211 ja et arvutus tehakse alljärgnevalt:

5. Alajagu

Põhisolventsuskapitalinõude arvutamine

Artikkel 87

Põhisolventsuskapitalinõue hõlmab immateriaalse vara riskiga seotud riskimoodulit ja võrdub järgmisega:

kus:

6. Alajagu

Proportsionaalsus ja lihtsustused

Artikkel 88

Proportsionaalsus

1.   ►M6  Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 109 kohaldamisel teevad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kindlaks, kas lihtsustatud arvutus on proportsionaalne riskide laadi, ulatuse ja keerukusega, teostades hindamise, mis hõlmab kõike järgmist: ◄

▼M6

2.  Lihtsustatud arvutust ei käsitata riskide laadi, ulatuse ja keerukusega proportsionaalsena, kui lõike 1 punktis b osutatud viga põhjustab solventsuskapitalinõude väärkajastamist, mis võib mõjutada solventsuskapitalinõuet puudutava teabe kasutaja otsuseid või kaalutlusi, välja arvatud juhul, kui solventsuskapitalinõue on lihtsustatud arvutuse kohaselt suurem kui standardarvutuse kohaselt.

▼B

Artikkel 89

Üldsätted kaptiivkindlustusandjate ja kaptiivedasikindlustusandjate jaoks ette nähtud lihtsustuste kohta

Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 lõigetes 2 ja 5 määratletud kaptiivkindlustusandjad ja kaptiivedasikindlustusandjad [direktiivis 2009/138/EÜ „emaettevõtja riske kindlustav tütarettevõtja” ja „emaettevõtja riske edasi kindlustav tütarettevõtja”] võivad kasutada käesoleva määruse artiklites 90, 103, 105 ja 106 sätestatud lihtsustatud arvutusi siis, kui järgitakse käesoleva määruse artiklit 88 ja täidetud on kõik järgmised nõuded:

Artikkel 90

Kaptiivkindlustusandjate ja kaptiivedasikindlustusandjate kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

1.  Kui artikleid 88 ja 89 järgitakse, võivad kaptiivkindlustusandjad ja kaptiivedasikindlustusandjad arvutada kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski kapitalinõude järgmiselt:

,

kus summa s hõlmab kõiki II lisas sätestatud segmente.

2.  Lõike 1 kohaldamisel võrdub II lisas sätestatud segmendi s kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski kapitalinõue järgmisega:

kus:

▼M6

Artikkel 90a

Kindlustuslepingute katkestamise lihtsustatud arvutamine kahjukindlustuslepingute katkemise riski alammooduli puhul

Artikli 118 lõike 1 punkti a kohaldamisel, kui artikli 88 tingimused on täidetud, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad määrata kindlustuslepingud, mille puhul katkestamisega kaasneks riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine, kindlaks lepingurühmade alusel, tingimusel et rühmitamine vastab artikli 35 punktides a, b ja c sätestatud nõuetele.

Artikkel 90b

Looduskatastroofiriskide kindlustussumma lihtsustatud arvutamine

1.  Kui artikli 88 tingimused on täidetud, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada artikli 121 lõike 6 punktis b ja lõikes 7 osutatud tormiriski kindlustussumma riskitsoonide rühmade alusel. Kõik rühma kuuluvad riskitsoonid peavad asuma ühes ja samas konkreetses piikonnas, mis on sätestatud V lisas. Kui artikli 121 lõike 6 punktis b osutatud tormiriski kindlustussumma arvutatakse riskitsoonide rühma alusel, on artikli 121 lõike 6 punktis a osutatud tormiriski riskikaal tormiriski riskikaal kõnealusesse rühma kuuluvas sellises riskitsoonis, mille puhul on X lisas sätestatud tormiriski riskikaal suurim.

2.  Kui artikli 88 tingimused on täidetud, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada artikli 122 lõike 3 punktis b ja lõikes 4 osutatud maavärinariski kindlustussumma riskitsoonide rühmade alusel. Kõik rühma kuuluvad riskitsoonid peavad asuma ühes ja samas konkreetses piikonnas, mis on sätestatud VI lisas. Kui artikli 122 lõike 3 punktis b osutatud maavärinariski kindlustussumma arvutatakse riskitsoonide rühma alusel, on artikli 122 lõike 3 punktis a osutatud maavärinariski riskikaal maavärinariski riskikaal kõnealusesse rühma kuuluvas sellises riskitsoonis, mille puhul on X lisas sätestatud maavärinariski riskikaal suurim.

3.  Kui artikli 88 tingimused on täidetud, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada artikli 123 lõike 6 punktis b ja lõikes 7 osutatud üleujutusriski kindlustussumma riskitsoonide rühmade alusel. Kõik rühma kuuluvad riskitsoonid peavad asuma ühes ja samas konkreetses piikonnas, mis on sätestatud VII lisas. Kui artikli 123 lõike 6 punktis b osutatud üleujutusriski kindlustussumma arvutatakse riskitsoonide rühma alusel, on artikli 123 lõike 6 punktis a osutatud üleujutusriski riskikaal üleujutusriski riskikaal kõnealusesse rühma kuuluvas sellises riskitsoonis, mille puhul on X lisas sätestatud üleujutusriski riskikaal suurim.

4.  Kui artikli 88 tingimused on täidetud, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada artikli 124 lõike 6 punktis b ja lõikes 7 osutatud raheriski kindlustussumma riskitsoonide rühmade alusel. Kõik rühma kuuluvad riskitsoonid peavad asuma ühes ja samas konkreetses piikonnas, mis on sätestatud VIII lisas. Kui artikli 124 lõike 6 punktis b osutatud raheriski kindlustussumma arvutatakse riskitsoonide rühma alusel, on artikli 124 lõike 6 punktis a osutatud raheriski riskikaal raheriski riskikaal kõnealusesse rühma kuuluvas sellises riskitsoonis, mille puhul on X lisas sätestatud raheriski riskikaal suurim.

5.  Kui artikli 88 tingimused on täidetud, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada artikli 125 lõikes 2 osutatud maalihkeriski kaalutud kindlustussumma riskitsoonide rühmade alusel. Kui artikli 125 lõike 2 punktis b osutatud kaalutud kindlustussumma arvutatakse riskitsoonide rühma alusel, on artikli 125 lõike 2 punktis a osutatud maalihkeriski riskikaal maalihkeriski riskikaal kõnealusesse rühma kuuluvas sellises riskitsoonis, mille puhul on X lisas sätestatud raheriski riskikaal suurim.

Artikkel 90c

Tuleriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

1.  Kui artikli 88 tingimused on täidetud, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada artikli 132 lõikes 1 osutatud tuleriski kapitalinõude järgmiselt:

kus

2.  Kindlustus- või edasikindlustusandja suurim tööstushoonete tuleriski kontsentratsioon võrdub järgmisega:

kus Ek,i tähistab koguriskipositsiooni k-th suurima tööstushoonete tuleriski riskipositsiooni ulatuses.

3.  Kindlustus- või edasikindlustusandja suurim ärihoonete tuleriski kontsentratsioon võrdub järgmisega:

kus Ek,c tähistab koguriskipositsiooni k-th suurima ärihoonete tuleriski riskipositsiooni ulatuses.

4.  Kindlustus- või edasikindlustusandja suurim elamute tuleriski kontsentratsioon võrdub järgmisega:

kus

5.  Lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamisel on kindlustus- või edasikindlustusandja koguriskipositsioon k-th suurima tööstushoonete, ärihoonete ja elamute tuleriski riskipositsiooni ulatuses sellise hoonekogumi puhul kindlustus- või edasikindlustusandja poolt kindlustatud summa, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

Hoone kindlustussumma kindlaksmääramisel võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse kõiki edasikindlustuslepinguid ja eriotstarbelisi varakogumeid, mille väljamaksed sõltuvad kõnealuse hoonega seotud kindlustusnõuetest. Arvesse ei võeta edasikindlustuslepinguid ja eriotstarbelisi varakogumeid, mille puhul kohaldatakse tingimusi, mis ei ole seotud kõnealuse hoonega.

6.  Turuosapõhine elamukinnisvara tuleriski riskipositsioon võrdub järgmisega:

kus

▼B

Artikkel 91

Elukindlustuse suremusriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada elukindlustuse suremusriski kapitalinõude järgmiselt:

▼M6

▼B

kus positiivse riskikapitaliga kindlustus- ja edasikindlustuslepingute puhul

▼M6

▼B

Artikkel 92

Elukindlustuse üleelamisriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada elukindlustuse üleelamisriski kapitalinõude järgmiselt:

kus artikli 138 lõikes 2 osutatud kindlustuslepingute puhul:

Artikkel 93

Elukindlustuse töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada elukindlustuse töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõude järgmiselt:

SCRdisability-morbidity =

0,35 · CAR 1 · d 1 + 0,25 · 1,1 (n – 3)/2 · (n – 1) · CAR 2 · d 2 + 0,2 · 1,1 (n – 1)/2 · t · n · BEdis

kus positiivse riskikapitaliga kindlustus- ja edasikindlustuslepingute puhul:

Artikkel 94

Elukindlustuskulude riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada elukindlustuskulude riski kapitalinõude järgmiselt:

kus:

Artikkel 95

Kindlustuslepingute katkemise määra püsiva mõjuga muutuste kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

1.  Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada kindlustuslepingute katkemise määra püsiva mõjuga suurenemise riski kapitalinõude järgmiselt:

kus:

2.  Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada kindlustuslepingute katkemise määra püsiva mõjuga vähenemise riski kapitalinõude järgmiselt:

kus:

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud kindlustuslepingu ülesütlemise tulem on järgmiste elementide vahe:

▼M6

Artikkel 95a

Elukindlustuslepingute katkemise riski alammooduli riskide kapitalinõuete lihtsustatud arvutamine

Kui artikli 88 tingimused on täidetud, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada kõik järgmised kapitalinõuded lepingurühmade alusel, tingimusel et rühmitamine vastab artikli 35 punktides a, b ja c sätestatud nõuetele:

▼B

Artikkel 96

Elukindlustuse katastroofiriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada elukindlustuse katastroofiriski kapitalinõude järgmiselt:

kus:

▼M6

Artikkel 96a

Kindlustuslepingute katkestamise lihtsustatud arvutamine NSLT tervisekindlustuslepingute katkemise riski alammooduli puhul

Artikli 150 lõike 1 punkti a kohaldamisel, kui artikli 88 tingimused on täidetud, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad määrata kindlustuslepingud, mille puhul katkestamisega kaasneks riskimarginaalita tehniliste eraldiste suurenemine, kindlaks lepingurühmade alusel, tingimusel et rühmitamine vastab artikli 35 punktides a, b ja c sätestatud nõuetele.

▼B

Artikkel 97

Tervisekindlustuse suremusriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada tervisekindlustuse suremusriski kapitalinõude järgmiselt:

▼M6

▼B

kus positiivse riskikapitaliga kindlustus- ja edasikindlustuslepingute puhul:

▼M6

▼B

Artikkel 98

Tervisekindlustuse üleelamisriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada tervisekindlustuse üleelamisriski kapitalinõude järgmiselt:

kus artikli 138 lõikes 2 osutatud kindlustuslepingute puhul:

Artikkel 99

Ravikulude töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada ravikulude töövõimetuse-haigestumuse riski kapitalinõude järgmiselt:

kus:

Artikkel 100

Töövõimetuse-haigestumusega seotud sissetuleku kaotuse riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada töövõimetuse-haigestumusega seotud sissetuleku kaotuse riski kapitalinõude järgmiselt:

SCRincome-protection-disability-morbidity =

0,35 · CAR 1 · d 1 + 0,25 · 1,1 (n – 3)/2 · (n – 1) · CAR 2 · d 2 + 0,2 · 1,1 (n –1)/2 · t · n · BEdis

kus positiivse riskikapitaliga kindlustus- ja edasikindlustuslepingute puhul:

Artikkel 101

Tervisekindlustuskulude riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada tervisekindlustuskulude riski kapitalinõude järgmiselt:

kus:

Artikkel 102

SLT tervisekindlustuslepingute katkemise riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

1.  Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada kindlustuslepingute katkemise määra püsiva mõjuga suurenemise riski kapitalinõude, millele on osutatud artikli 159 lõike 1 punktis a, järgmiselt:

kus:

2.  Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada kindlustuslepingute katkemise määra püsiva mõjuga vähenemise riski kapitalinõude, millele on osutatud artikli 159 lõike 1 punktis b, järgmiselt:

kus:

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud kindlustuslepingu ülesütlemise tulem on järgmiste elementide vahe:

▼M6

Artikkel 102a

SLT tervisekindlustuslepingute katkemise riski alammooduli riskide kapitalinõuete lihtsustatud arvutamine

Kui artikli 88 tingimused on täidetud, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada kõik järgmised kapitalinõuded lepingurühmade alusel, tingimusel et rühmitamine vastab artikli 35 punktides a, b ja c sätestatud nõuetele:

▼B

Artikkel 103

Kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja intressiriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

1.  Kui artikleid 88 ja 89 järgitakse, võivad kaptiivkindlustusandjad ja kaptiivedasikindlustusandjad arvutada intressiriski kapitalinõude, millele on osutatud artiklis 165, järgmiselt:

2.  Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaldamisel võrdub intressimäärade intressikõveral suurenemise riski kapitalinõue konkreetse valuuta puhul järgmisega:

kus:

3.  Käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaldamisel võrdub intressimäärade intressikõveral vähenemise riski kapitalinõue konkreetse valuuta puhul järgmisega:

kus:

4.  Tähtaja vahemikud i ja lihtsustatud kestus duri , millele on viidatud lõike 2 punktides a ja c ning lõike 3 punktides a ja c, on järgmised:

Artikkel 104

Võlakirjade ja laenude hinnavaheriski lihtsustatud arvutamine

1.  Kui artiklit 88 järgitakse, võib kindlustus- või edasikindlustusandja arvutada hinnavaheriski kapitalinõude, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 176, järgmiselt:

kus:

2.  stressi , millele osutatakse lõike 1 punktis f, võrdub iga krediidikvaliteedi astme i puhul järgmisega:
, kus duri on nende varade modifitseeritud kestus aastates, mille suhtes kohaldatakse võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõuet ja mis vastavad krediidikvaliteedi astmele i, ning bi määratakse kindlaks vastavalt järgmisele tabelile.

3.  durnorating millele osutatakse lõike 1 punktis e, ja duri , millele osutatakse lõikes 2, ei ole lühemad kui üks aasta.

Artikkel 105

Kaptiivkindlustusandjate või kaptiivedasikindlustusandjate võlakirjade ja laenude hinnavaheriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

Kui artikleid 88 ja 89 järgitakse, võivad kaptiivkindlustusandjad või kaptiivedasikindlustusandjad lähtuda artiklis 176 osutatud hinnavaheriski kapitalinõude arvutamisel eeldusest, et kõikidele varadele määratakse krediidikvaliteedi aste 3.

▼M6

Artikkel 105a

Riskiteguri lihtsustatud arvutamine hinnavaheriski alammooduli ja turu kontsentratsiooniriski alammooduli puhul

Kui artikli 88 tingimused on täidetud, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad määrata muule võlakirjale kui need, mida võetakse arvesse artikli 180 lõigete 2–16 kohastes arvutustes, riskiteguri stressi , mis on samaväärne krediidikvaliteedi astmega 3 artikli 176 lõike 3 kohaldamisel, ja määrata artikli 182 lõike 4 kohasel kaalutud keskmise krediidikvaliteedi astme arvutamisel võlakirjale krediidikvaliteedi astme 3, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

▼B

Artikkel 106

Kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja turu kontsentratsiooniriski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine

Kui artikleid 88 ja 89 järgitakse, võivad kaptiivkindlustusandjad ja kaptiivedasikindlustusandjad kasutada kontsentratsiooniriski kapitalinõude arvutamisel kõiki järgmisi eeldusi:

Artikkel 107

►C1  Edasikindlustuskokkulepete ◄ või väärtpaberistamise riskimaandamismõju lihtsustatud arvutamine

1.   ►M6  Kui artikli 88 tingimused on täidetud ja hinnang summale, mis on sissenõutav edasikindlustuskokkuleppe või väärtpaberistamise alusel ja vastavate võlgnike puhul, ei ole negatiivne, võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad arvutada edasikindlustuskokkuleppe või väärtpaberistamise poolt kindlustusriskile avaldatava riskimaandamismõju, millele on osutatud artiklis 196, järgmiselt: ◄

kus:

2.   ►C1  Edasikindlustuskokkulepete ◄ ja väärtpaberistamise avaldatav kindlustusriski maandamise mõju kõigi vastaspoolte puhul, millele on osutatud lõikes 1, on järgmiste kapitalinõuete vahe:

Artikkel 108

Proportsionaalsete ►C1  edasikindlustuskokkulepete ◄ riskimaandamismõju lihtsustatud arvutamine

▼M6

Kui artikli 88 tingimused on täidetud ja parim hinnang summale, mis on sissenõutav proportsionaalse edasikindlustuskokkuleppe alusel ja vastaspoole i vastavatelt võlgnikelt, ei ole negatiivne, võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad arvutada vastaspoole i puhul proportsionaalse edasikindlustuskokkuleppe poolt kindlustusriskile avalduva riskimaandamismõju, millele on osutatud artiklis 196, järgmiselt:

▼B

kus:

Artikkel 109

Lihtsustatud arvutamine kindlustuspuulide puhul

Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutada artiklite 193, 194 ja 195 kohaldamisel järgmisi lihtsustatud arvutusi.

▼M6

Artikkel 110

Lihtsustatud arvutus – ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide rühmitamine

Kui artikli 88 tingimused on täidetud, võivad kindlustusandjad või edasikindlustusandjad arvutada artikli 192 kohase makseviivitusest tingitud kahju, sealhulgas kindlustusriskile ja tururiskile avalduva riskimaandamismõju ja tagatise riskiga korrigeeritud väärtuse, ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide kogumi puhul. Sel juhul loetakse ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide kogumi makseviivituse tõenäosuseks vastavalt artiklile 199 suurimat makseviivituse tõenäosust, mis on ühe isiku suhtes olevatel riskipositsioonidel, mis kuuluvad kõnealusesse kogumisse.

▼B

Artikkel 111

Riskimaandamismõju lihtsustatud arvutamine

Kui artiklit 88 järgitakse, võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad arvutada ►C1  edasikindlustuskokkuleppe ◄ , väärtpaberistamise või tuletisinstrumendi poolt kindlustus- ja tururiskile avaldatava riskimaandamismõju, millele on osutatud artiklis 196, järgmiste kapitalinõuete vahena:

▼M6

▼B

▼M6

Artikkel 111a

Kindlustusriskile avalduva riskimaandamismõju lihtsustatud arvutamine

Artikli 196 kohaldamisel, kui artikli 88 tingimused on täidetud ja edasikindlustuskokkulepe, väärtpaberistamine või tuletisinstrument hõlmab ainult ühe II lisas või, kui see on asjakohane, XIV lisas sätestatud segmendi (segment s) kohustusi, võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad arvutada edasikindlustuskokkuleppe, väärtpaberistamise või tuletisinstrumendi poolt kindlustusriskile avaldatava riskimaandamismõju järgmiselt:

kus

▼B

Artikkel 112

Tagatise riskiga korrigeeritud väärtuse lihtsustatud arvutamine, et võtta arvesse tagatise majanduslikku mõju

1.  Kui käesoleva määruse artiklit 88 järgitakse ning kui täidetud on nii vastaspoolega seotud nõue kui ka kolmanda isikuga seotud nõue, millele on osutatud artikli 197 lõikes 1, võivad kindlustusandjad või edasikindlustusandjad artikli 197 kohaldamisel lugeda käesoleva määruse artikli 1 punkti 26 alapunkti b kohaselt pandina esitatud tagatise riskiga korrigeeritud väärtuseks 85 % tagatisena hoitavate varade väärtusest, mis on määratud kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 75.

2.  Kui käesoleva määruse artikleid 88 ja 214 järgitakse ning kui artikli 197 lõikes 1 osutatud vastaspoolega seotud nõue on täidetud, kuid samas lõikes osutatud kolmanda isikuga seotud nõue on täitmata, võivad kindlustusandjad või edasikindlustusandjad artikli 197 kohaldamisel lugeda käesoleva määruse artikli 1 punkti 26 alapunkti b kohaselt pandina esitatud tagatise riskiga korrigeeritud väärtuseks 75 % tagatisena hoitavate varade väärtusest, mis on määratud kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 75.

▼M6

Artikkel 112a

Makseviivitusest tingitud kahju lihtsustatud arvutamine edasikindlustuse puhul

Kui artikli 88 tingimused on täidetud, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada artikli 192 lõike 2 esimeses lõigus osutatud makseviivitusest tingitud kahju edasikindlustuskokkuleppe või kindlustustoodete väärtpaberistamise puhul järgmiselt:

kus

Artikkel 112b

Vastaspoole makseviivituse riski kapitalinõude lihtsustatud arvutamine 1. liiki riskipositsioonide puhul

Kui artikli 88 tingimused on täidetud ja 1. liiki riskipositsioonide kahju tõenäosusjaotuse standardhälve, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 200 lõikele 4, on väiksem kui 20 % makseviivitusest tingitud kogukahjust kõigi 1. liiki riskipositsioonide puhul või sellega võrdne, võivad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvutada artikli 200 lõikes 1 osutatud vastaspoole makseviivituse riski kapitalinõude järgmiselt:

kus σ tähistab 1. liiki riskipositsioonide kahju tõenäosusjaotuse standardhälvet, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 200 lõikele 4.

▼B

7. Alajagu

Kindlustusriski moodulite ulatus

Artikkel 113

Kahjukindlustuse kindlustusriski, elukindlustuse kindlustusriski ja tervisekindlustusriski kapitalinõuete arvutamisel kohaldavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad

2. JAGU

Kahjukindlustuse kindlustusriski moodul

Artikkel 114

Kahjukindlustuse kindlustusriski moodul

1.  Kahjukindlustuse kindlustusriski moodul sisaldab kõiki järgmisi alammooduleid:

2.  Kahjukindlustuse kindlustusriski kapitalinõue võrdub järgmisega:

kus:

3.  Lõikes 2 osutatud korrelatsioonikordaja CorrNL(i,j) tähistab järgmise korrelatsioonimaatriksi reas i ja veerus j esitatut.

Artikkel 115

Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski alammoodul

Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski kapitalinõue võrdub järgmisega:

kus:

Artikkel 116

Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdik

1.  Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdik võrdub II lisas sätestatud segmentide kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdikute summaga.

2.  Kõigi II lisas sätestatud segmentide puhul võrdub segmendi s mahumõõdik järgmisega:

kus:

3.  Kõigi II lisas sätestatud segmentide puhul võrdub segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdik järgmisega:

kus:

▼M6

▼B

4.  Kindlustus- ja edasikindlustusandjad võivad kõigi II lisas sätestatud segmentide puhul otsustada segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdiku arvutamisel kasutada alternatiivina käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud arvutusele järgmist valemit:

eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

Käesolevas arvutuses on sümbolitel Ps , FP(existing,s) ja FP(future,s) lõike 3 punktides a, c ja d sätestatud tähendused.

5.  Lõigetes 3 ja 4 sätestatud arvutustes kasutatakse netokindlustusmakseid, kindlustusmaksetest on maha arvatud edasikindlustuslepingute kindlustusmaksed. Maha ei arvata järgmisi edasikindlustuslepingute kindlustusmakseid:

6.  Kõigi II lisas sätestatud segmentide puhul võrdub segmendi tehniliste eraldiste riski mahumõõdik parima hinnanguga segmendi rahuldamata nõuete jaoks mõeldud eraldiste kohta, millest on maha arvatud edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavad summad, eeldusel et edasikindlustuslepingud või eriotstarbelised varakogumid vastavad artiklitele 209, 210, 211 ja 213. Mahumõõdik ei tohi olla negatiivne arv.

7.  Kõigi II lisas sätestatud segmentide puhul on segmendi geograafilise hajutatuse standardtegur kas 1 või arvutatud vastavalt III lisale.

Artikkel 117

Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälve

1.  Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälve võrdub järgmisega:

kus:

2.  Kõigi II lisas sätestatud segmentide puhul võrdub segmendi s kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski standardhälve järgmisega:

kus:

3.  Kõigi II lisas sätestatud segmentide puhul võrdub segmendi kahjukindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälve II lisas sätestatud segmendi kahjukindlustuse brutokindlustusmaksete riski standardhälbe ja mitteproportsionaalse edasikindlustuse kohandamisteguri korrutisega. II lisas sätestatud segmentide 1, 4 ja 5 puhul on mitteproportsionaalse edasikindlustuse kohandamistegur 80 %. Kõigi muude lisas sätestatud segmentide puhul on mitteproportsionaalse edasikindlustuse kohandamistegur 100 %.

Artikkel 118

Kahjukindlustuslepingute katkemise riski alammoodul

1.  Artikli 114 lõike 1 punktis c osutatud kahjukindlustuslepingute katkemise riski alammooduli kapitalinõue võrdub kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneb järgmiste koheste sündmuste kombinatsioonist:

2.  Lõikes 1 osutatud sündmusi kohaldatakse ühetaoliselt kõigi asjaomaste kindlustus- ja edasikindlustuslepingute suhtes. Edasikindlustuslepingute puhul kohaldatakse lõike 1 punktis a osutatud sündmust aluseks olevate kindlustuslepingute suhtes.

3.  Selleks et määrata kindlaks kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendite kahjum lõike 1 punktis a osutatud sündmuse korral, võtab kindlustus- või edasikindlustusandja arvutamisel aluseks lepingu katkestamise liigi, mis mõjutab kindlustus- või edasikindlustusandja põhiomavahendeid kõige negatiivsemalt, lähtudes lepingu kaupa tehtud arvutustest.

Artikkel 119

Kahjukindlustuse katastroofiriski alammoodul

1.  Kahjukindlustuse katastroofiriski alammoodul sisaldab kõiki järgmisi alammooduleid:

2.  Kahjukindlustuse katastroofiriski kindlustusriski mooduli kapitalinõue võrdub järgmisega:

kus:

Artikkel 120

Looduskatastroofiriski alammoodul

1.  Looduskatastroofiriski alammoodul sisaldab kõiki järgmisi alammooduleid:

2.  Looduskatastroofiriski kapitalinõue võrdub järgmisega:

kus:

Artikkel 121

Tormiriski alammoodul

1.  Tormiriski kapitalinõue võrdub järgmisega:

kus:

2.  Kõigi V lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub piirkonna r tormiriski kapitalinõue järgmisest kahest kapitalinõudest suuremaga:

3.  Kõigi V lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub piirkonna r tormiriski kapitalinõue stsenaariumi A järgi kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmisest sündmusteahelast: