21.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/55


KOMISJONI OTSUS,

25. mai 2010,

Taani teatatud riiklike õigusnormide kohta, mis käsitlevad nitriti lisamist teatavatele lihatoodetele

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 3301 all)

(Ainult taanikeelne tekst on autentne)

(2010/561/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 114 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

I.   FAKTID JA MENETLUS

(1)

21. novembri 2007. aasta kirjaga teatas Taani Kuningriik vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõige 4) komisjonile oma riiklikest õigusnormidest nitritite lisamise kohta teatavatele lihatoodetele, mis sisalduvad 11. jaanuari 2005. aasta korralduses nr 22 lisaainete kohta (Bekendtgørelse nr 22 af 11.1.2005 om tilsætningsstoffer til fødevarer) ja positiivses loetelus Taanis lubatud toidu lisaainete kohta (Liste over tilladte tilsætningsstoffer til fødevarer, „Positivlisten”) (1). Taani pidas vajalikuks need normid säilitada ja jätta seega üle võtmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/52/EÜ (millega muudetakse direktiivi 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta ning direktiivi 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta) (2) selles osas, mis käsitleb nitritite kasutamist lihatoodetes.

(2)

Komisjoni otsusega 2008/448/EÜ (3) kiideti need riiklikud õigusnormid heaks kuni 23. maini 2010 ja selleks kuupäevaks pidid Taani ametiasutused esitama uue teatisega andmed selle kohta, et direktiivis 2006/52/EÜ sätestatud taseme kohaldamisega ei saavutata nõutavat kaitsetaset ning et see tooks kaasa vastuvõetamatu riski inimeste tervisele.

(3)

Vastavalt sellele teatas Taani 20. novembri 2009. aasta kirjas, mis jõudis komisjonini 26. novembril 2009, et kavatseb endiselt jätta riiklikku õigusse üle võtmata direktiivi 2006/52/EÜ selles osas, mis käsitleb nitritite kasutamist lihatoodetes, ja säilitada selle asemel selles valdkonnas kehtivad riiklikud õigusnormid, st 11. jaanuari 2005. aasta korralduse nr 22 lisaainete kohta (Bekendtgørelse nr 22 af 11.1.2005 om tilsætningsstoffer til fødevarer) ja positiivse loetelu Taanis lubatud toidu lisaainete kohta (Liste over tilladte tilsætningsstoffer til fødevarer, „Positivlisten”). Käesoleva teatisega koos esitas Taani lisateabe, mis sisaldab andmeid lihatoodete tarbimise ja impordi kohta, ning analüüsi, mis käsitleb nitriteid Taani turul olevates lihatoodetes.

1.   LIIDU ÕIGUSNORMID

1.1.   ELTLi ARTIKLI 114 LÕIKED 4 JA 6

(4)

ELTLi artikli 114 lõikega 4 on ette nähtud, et „kui pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu või nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 36 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile”.

(5)

Vastavalt ELTLi artikli 114 lõikele 6 kinnitab komisjon kõnealused siseriiklikud normid või lükkab need tagasi kuue kuu jooksul pärast teatamist, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud, ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

1.2.   DIREKTIIV 2006/52/EÜ

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1333/2008 (toidu lisaainete kohta) (4) üldpõhimõtete kohaselt võidakse lisaaine heaks kiita ainult siis, kui suudetakse ära näidata mõistlik tehnoloogiline vajadus, vastuvõetavus tervise seisukohast ning kui lisaaine kasutamine ei eksita tarbijat. Viimati nimetatud määrusega tunnistati alates 20. jaanuarist 2010 kehtetuks nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/107/EMÜ toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (5) milles olid sätestatud samad üldpõhimõtted.

(7)

Nitriteid on lihatoodetes kasutatud aastakümneid, muu hulgas selleks, et tagada koostoimes teiste teguritega lihatoodete, eelkõige soolatud lihatoodete säilimine ja mikrobioloogiline ohutus, takistades muu hulgas eluohtliku botulismitekitaja Clostridium botulinum’i paljunemist. Samal ajal tunnistatakse, et lihatoodetes leiduvad nitritid võivad põhjustada nitrosamiinide moodustumist, mis on osutunud kantserogeenseks. Seepärast tuleb selle valdkonna õigusaktides leida tasakaal ühelt poolt lihatoodetes leiduvatest nitrititest põhjustatud nitrosamiinide moodustumise ohu ja nitritite kaitsva mõju vahel, kuivõrd need takistavad bakterite, eelkõige botulismitekitajate paljunemist.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 artiklitele 33 ja 34 tunnistatakse 20. jaanuarist 2010 kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta direktiiv nr 95/2/EÜ (toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta), (6) v.a selle teatavad sätted, sealhulgas selle I–VI lisa, mille kohaldamist jätkatakse. Direktiivis 95/2/EÜ, nagu see algselt vastu võeti, olid sätestatud nitritite ja nitraatide jääkide piirnormid eri lihatoodetes, samuti „soovituslikud lisatavad kogused”. Direktiivi 2006/52/EÜ I lisa 3. osa punktiga c muudetakse direktiivi 95/2/EÜ III lisa C osa seoses lisaainetega E 249 (kaaliumnitrit) ja E 250 (naatriumnitrit).

(9)

Erinevalt direktiivist 95/2/EÜ on direktiivis 2006/52/EÜ üldjuhul välja toodud kaaliumnitriti (E 249) ja naatriumnitriti (E 250) maksimaalsed kogused, mida võib lihale töötlemise ajal lisada. Maksimaalne lisatav kogus enamiku lihatoodete puhul on üldiselt 150 mg/kg ja 100 mg/kg steriliseeritud lihatoodetele. Mõnede üksikute teatavates liikmesriikides traditsiooniliselt valmistatavate soolatud lihatoodete puhul on piirnorm 180 mg/kg.

(10)

See vastab toidu teaduskomitee 1990 (7) ja 1995. aasta arvamusele, (8) samuti Euroopa Toiduohutusameti 26. novembri 2003. aasta arvamusele, (9) milles sedastati, et lisatud nitritikogus – ja mitte jääkkogus – aitab pärssida C. botulinum’it, ning soovitati „soovituslikud lisatavad kogused” asendada „maksimaalsete lisatavate kogustega”. Samuti võetakse arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-3/00 (Taani vs. komisjon) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 95 lõike 4 alusel (nüüd ELTLi artikli 114 lõige 4) Taani esitatud eelmise taotluse kohta, mille puhul kohus otsustas, et komisjon ei võtnud Taani taotlust nitritite kasutamise kohta lihatoodetes tagasi lükates piisavalt arvesse toidu teaduskomitee 1990. ja 1995. aasta arvamust, milles on seatud kahtluse alla direktiiviga 95/2/EÜ lubatud nitritikoguste asjakohasus (10).

(11)

Erandina üldreeglist sätestatakse direktiivis 2006/52/EÜ jääkide piirnormid teatavate traditsiooniliste soolatud lihatoodete puhul, mida toodetakse vastavalt traditsioonilistele valmistamisviisidele. Nimetatud tooterühmade suhtes kohaldatakse jäägi piirnorme 50 mg/kg, 100 mg/kg ja 175 mg/kg, näiteks 175 mg/kg Wiltshire bacon’i, dry cured bacon’i ja teiste samalaadsete toodete puhul ning 100 mg/kg Wiltshire ham’i ja teiste samalaadsete toodete puhul. Nende toodete puhul on kehtestatud maksimaalsed jääkide kogused seepärast, et asjaomaste toodete valmistamisprotsessi laadi tõttu ei ole võimalik kontrollida lihasse imenduvate soolade kogust. Direktiivis kirjeldatakse nimetatud toodete valmistamisprotsessi, et oleks võimalik tuvastada „samalaadseid tooteid” ning teha selgeks, milliste toodete kohta eri piirnormid kehtivad. Allolev tabel sisaldab direktiiviga 2006/52/EÜ kehtestatud piirnorme.

E nr

Nimetus

Toiduaine

Maksimaalne kogus, mida võib töötlemise ajal lisada

(väljendatud kui NaNO3)

Lõplikus toiduaines sisalduda võiv maksimaalne jääkkogus

(väljendatud kui NaNO3)

E 249

Kaaliumnitrit (11)

Lihatooted

150 mg/kg

 

E 250

Naatriumnitrit (11)

Steriliseeritud lihatooted (Fo > 3,00) (12)

100 mg/kg

 

Traditsioonilised märgsoolatud lihatooted (1):

 

 

Wiltshire bacon (1.1);

entremeada, entrecosto, chispe, orelheira e cabeça (salgados)

Toucinho fumado (1.2)

ja teised samalaadsed tooted

 

175 mg/kg

 

 

Wiltshire ham (1.1)

ja teised samalaadsed tooted

 

100 mg/kg

 

 

Rohschinken, nassgepökelt (1.6)

ja teised samalaadsed tooted

 

50 mg/kg

 

 

Cured tongue (1.3)

 

50 mg/kg

Traditsioonilised kuivsoolatud lihatooted (2):

 

 

Dry cured bacon (2.1)

ja teised samalaadsed tooted

 

175 mg/kg

 

 

Dry cured ham (2.1);

Jamón curado, paleta curada, lomo embuchado y cecina (2.2);

Presunto, presunto da pá ja paio do lombo (2.3)

ja teised samalaadsed tooted

 

100 mg/kg

 

 

Rohschinken, trockengepökelt (2.5)

ja teised samalaadsed tooted

 

50 mg/kg

Muud traditsioonilised soolatud lihatooted (3):

 

 

Vysočina

Selský salám

Turistický trvanlivý salám

Poličan

Herkules

Lovecký salám

Dunajská klobása

Paprikáš (3.5)

ja teised samalaadsed tooted

180 mg/kg

 

 

 

Rohschinken, trocken-/nassgepökelt (3.1)

ja teised samalaadsed tooted

Jellied veal and brisket (3.2)

 

50 mg/kg

(12)

Nagu toidu teaduskomitee ja Euroopa Toiduohutusamet on eespool nimetatud arvamustes soovitanud, põhineb direktiiv 2006/52/EÜ maksimaalsete lisatavate koguste kehtestamisel ning kajastab nimetatud teaduslikes arvamustes osutatud vahemikke, sätestades, et steriliseeritud lihatoodetes on lubatud nitritikogus kuni 100 mg/kg ja muudes lihatoodetes 150 mg/kg. Arvestades (soolatud) lihatoodete ja valmistamisviiside rohkust Euroopa Liidus, oli liidu õiguslooja seisukohal, et asjakohast nitritikogust ei ole võimalik iga toote puhul eraldi määrata.

(13)

Maksimaalseid lisatavaid koguseid käsitleva eeskirja erandid on piiratud. Need kehtivad teatavate toodete puhul, mida valmistatakse traditsiooniliselt teatavates liikmesriikides ja mille puhul ei ole võimalik lisatavat kogust kontrollida nende toodete valmistamisviisiga kaasneva soolade imendumise tõttu lihasse. Traditsioonilised tooted, mille puhul neid kohaldatakse, on määratletud eelkõige valmistamisviisi kirjelduse kaudu.

(14)

Direktiivi 2006/52/EÜ pidid liikmesriigid üle võtma 15. veebruariks 2008, et võimaldada selle direktiivi nõuetele 15. veebruari 2008. aasta seisuga vastavate toodetega kauplemist ja nende kasutamist ning keelata 15. augusti 2008. aasta seisuga selle direktiivi nõuetele mittevastavate toodetega kauplemine ja nende kasutamine.

(15)

23. novembril 2007 esitas Taani vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõige 4) taotluse säilitada riiklikud õigusnormid nitritite lisamise kohta lihatoodetele, mis sisalduvad 11. jaanuari 2005. aasta korralduses nr 22 lisaainete kohta (Bekendtgørelse nr 22 af 11.1.2005 om tilsætningsstoffer til fødevarer) ja positiivses loetelus Taanis lubatud toidu lisaainete kohta (Liste over tilladte tilsætningsstoffer til fødevarer, „Positivlisten”), mis on rangemad kui direktiivi 2006/52/EÜ sätted.

(16)

Otsusega 2008/448/EÜ ja vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 6 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõige 6) kiitis komisjon need riiklikud meetmed heaks kuni 23. maini 2010 ning selleks kuupäevaks pidid Taani ametiasutused esitama andmed selle kohta, et direktiivis 2006/52/EÜ sätestatud taseme kohaldamisega ei saavutata nõutavat kaitsetaset ning et see tooks kaasa vastuvõetamatu riski inimeste tervisele. Et tal oleks võimalik uues taotluses nimetatud andmeid esitada, pidi Taani olukorda jälgima, eelkõige seoses botulismi kontrolli all hoidmisega, 60 mg/kg normiga lihatoodete osakaaluga lihatoodete üldtarbimisest Taanis, sealhulgas mis tahes muu asjakohase tüüpiliste toitumistavadega seotud riskiteguriga, samuti seoses lihatoodete impordiga teistest liikmesriikidest.

2.   TEATATUD RIIKLIKUD ÕIGUSNORMID

(17)

Taani 20. novembril 2009 teatatud riiklikud õigusnormid on 11. jaanuari 2005. aasta korraldus nr 22 lisaainete kohta (Bekendtgørelse nr 22 af 11.1.2005 om tilsætningsstoffer til fødevarer) ja positiivne loetelu Taanis lubatud toidu lisaainete kohta (Liste over tilladte tilsætningsstoffer til fødevarer, „Positivlisten”). Komisjon juba hindas otsuse 2008/448/EÜ raames Taanis E 249 ja E 250 suhtes kohaldatavaid rangemaid eeskirju.

(18)

Korraldus nr 22 sisaldab põhimõtet, et toiduainetes võib kasutada ainult positiivses loetelus olevaid lisaaineid kindlatel tingimustel ning kindlate eesmärkide ja piirangutega (13). Lisaks on sätestatud, et kui ei ole nähtud ette teisiti, viitavad positiivses loetelus toodud maksimaalsed väärtused maksimaalsele lisaainekogusele, mida võib lõplik toiduaine kaubaartiklina sisaldada (14). Selle tulemusena võib Taani turul müüa ainult korralduse nr 22 ja positiivse loetelu nõuetele vastavaid toiduaineid. Taani veterinaar- ja toiduameti poolt korralduse nr 22 alusel kehtestatud positiivses loetelus määratakse, milliseid lisaaineid võib igas toiduaines kasutada ja millises koguses. Teatatud redaktsioon hakkas kehtima 29. jaanuaril 2005.

(19)

Nitritite E 249 (kaaliumnitrit) ja E 250 (naatriumnitrit) kasutamise kohta lihatoodetes sätestatakse Taani positiivses loetelus lisatavad kogused eraldi ning see sisaldab järgmisi piirnorme.

Toiduaine

Lisatav nitritikogus (mg/kg)

8.2.1.

Kuumtöötlemata lihatooted, mille valmistamisel on kasutatud tervet lihatükki, sealhulgas üldjuhul ka toote viilud

60

Wiltshire’ tüüpi peekon ja viilud, sealhulgas soolasink

150

8.2.2.

Kuumtöödeldud lihatooted, mille valmistamisel on kasutatud tervet lihatükki, sealhulgas üldjuhul ka toote viilud

60

Rullepølse (lihast rulaadvorst)

100

Täielikult või poolkonserveeritud tooted, Wiltshire’ tüüpi peekonid ja selle viilud, sealhulgas soolasink

150

8.3.1.

Kuumtöötlemata lihatooted, mille valmistamisel on kasutatud hakkliha, sealhulgas ka toote viilud (üldjuhul)

60

Fermenteeritud salaamivorstid

100

Täielikult või poolkonserveeritud kuumtöötlemata lihatooted, mis on valmistatud hakklihast

150

8.3.2.

Kuumtöödeldud lihatooted, mis on valmistatud hakklihast

60

Lihapallid ja maksapasteet (kødboller ja leverpostej  (15)).

0

Täielikult või poolkonserveeritud kuumtöödeldud lihatooted, mis on valmistatud hakklihast

150

(20)

Seega selgub, et paljude lihatoodete puhul kehtib piirnorm 60 mg/kg, samal ajal kui direktiivi 2006/52/EÜ piirnormid on 100 või 150 mg/kg.

(21)

Lihatoodete puhul aga, mis on täielikult või poolkonserveeritud kuumtöötlemata ja valmistatud hakklihast, on teatatud õigusnormidega ette nähtud piirnorm 150 mg/kg, samal ajal kui direktiiviga 2006/52/EÜ on steriliseeritud lihatoodete suhtes sätestatud piirnorm 100 mg/kg.

3.   MENETLUS

(22)

Taani teavitas oma 20. novembri 2009. aasta kirjas, mis jõudis komisjonini 26. novembril 2009, et kavatseb endiselt jätta Taani riiklikku õigusse üle võtmata direktiivi 2006/52/EÜ selles osas, mis käsitleb E 249 (kaaliumnitrit) ja E 250 (naatriumnitrit) kasutamist lihatoodetes. Käesoleva teatisega koos esitas Taani oma toiduainete-, põllumajandus- ja kalandusministeeriumi aruande lihatoodete tarbimise ja impordi kohta Taanis ning riikliku toiduinstituudi aruande „Nitrites as food additives – Health aspects and EU Regulation”.

(23)

21. detsembri 2009. aasta kirjas kinnitas komisjon, et sai teatise kätte ning et selle läbivaatamise kuuekuuline periood vastavalt ELTLi artikli 114 lõikele 6 algas 27. novembril 2009, päev pärast teatise kättesaamist. Sama kirjaga palus komisjon Taani ametiasutustel esitada lubatud toidu lisaainete positiivse loetelu viimase versiooni („Positivlisten”).

(24)

Taani saatis palutud lisateabe 7. jaanuari 2010. aasta kirjaga.

(25)

Komisjon avaldas teatise Euroopa Liidu Teatajas, (16) et teavitada muid huvitatud isikuid Taani riiklikest õigusnormidest, samuti taotluse põhjendustest. 25. jaanuari 2010. aasta kirjaga teavitas komisjon teatisest ka teisi liikmesriike ja EMP riike ning andis neile võimaluse esitada 30 päeva jooksul selle kohta märkusi. Komisjon sai tähtaja jooksul märkused Tšehhi Vabariigilt, Poolalt, Ühendkuningriigilt ja Norralt (17).

Tšehhi Vabariik nõustub rangemate riiklike meetmete säilitamisega üksnes kuni määruse (EÜ) nr 1333/2008 (toidu lisaainete kohta) lisade vastuvõtmiseni. Pärast seda, kui võetakse vastu lisad lisaainete kasutamise kohta toiduainetes, peavad samad kasutustingimused kehtima kõigi liikmesriikide suhtes.

Poola ei esitanud märkusi teatise kohta, kuid rõhutas vajadust kaaluda Euroopa Toiduohutusameti tehtud uue hindamise järel veel kord läbi direktiivis 2006/52/EÜ sätestatud nitritite tasemed.

Ühendkuningriik viitab Taani esitatud põhjendusele, et ta soovib säilitada lihatoodetes nitritite kasutamist reguleerivad riiklikud piirmäärad sellepärast, et hoida ära inimeste kokkupuude suurenenud nitrosamiinitasemega. Ühendkuningriik rõhutab, et sama lihatoodete säilitamisviis, mis hoiab ära botulismijuhtude esinemise, põhineb mitme teguri keerukal vastastikusel toimel, mis ei seondu ainult nitritite, vaid ka soolade, pH ja temperatuuriga. Sellega seoses ei tuleks kohaste nitritikoguste üle otsustamisel võtta arvesse mitte üksnes tarbijate võimalikku kokkupuudet nitrosamiinidega. Ta juhib tähelepanu sellele, et 26 liikmesriigi poolt Euroopa Komisjoni kehalise liikumise ja toitumisalaste küsimustega tegelevas kõrgetasemelises töörühmas kokkulepitud raamistikus soovitatakse nelja aasta jooksul (2008–2012) vähendada lihatoodete soolasisaldust 16 %. Seega tõstatab Ühendkuningriik küsimuse, kuidas saaks lihatoodetes samaaegselt vähendada soolasisaldust ja nitritikoguseid ning tagada toodete ohutuse.

Norra leiab, et Taani meede on hästi dokumenteeritud ja seega ei ole tal vastuväiteid Taani taotlusele säilitada riiklikud õigusnormid, mis käsitlevad nitritite lisaainetena kasutamist lihatoodetes. Sellega seoses innustab ta komisjoni direktiivi 2006/52/EÜ nitritite lihatoodetes kasutamise osas läbi vaatama.

(26)

Komisjoni talitused ja Taani esindajad kohtusid uuesti 19. märtsil 2010. aastal. 12. aprilli 2010. aasta kirjas esitas Taani täiendavad selgitused teatatud õigusnormidega hõlmatud erinevate lihatootekategooriate ja imporditud lihatoodetele tehtud kontrollide kohta.

4.   EUROOPA TOIDUOHUTUSAMETILE ESITATUD TAOTLUS

(27)

29. jaanuari 2010. aasta kirjaga palus tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat, et Euroopa Toiduohutusamet hindaks Taani ametiasutuste esitatud andmeid ja eelkõige seda, kas kõnealune teave või mõni muu uus teadussaavutus viitab sellele, et on teaduslikke tõendeid, mis toetaksid direktiiviga 2006/52/EÜ vastu võetud nitritite piirnormide läbivaatamist.

(28)

Oma 11. märtsil 2010 vastu võetud arvamuses (18) tegi Euroopa Toiduohutusameti toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjon järelduse, et Taani ametiasutuste esitatud andmed ei anna põhjust vaadata läbi lubatud päevast tarbitavat nitritikogust 0,07 mg/kg kehamassi kohta, mille on 2002. aastal kehtestanud FAO/WHO toidu lisaainete ühine eksperdikomisjon (JECFA). Ta märkis ka, et on võimalik, et laste puhul ületatakse lubatud päevast tarbitavat kogust. Euroopa Toiduohutusameti toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjon lisas kokkuvõtteks, et kooskõlas toidu teaduskomitee 1995. aasta järeldustega tuleks kõnealust kokkupuudet toidus moodustunud nitrosamiinidega kohaste tehnoloogiliste tavade abil minimeerida, vähendades toidule lisatavate nitraatide ja nitritite koguseid miinimumtasemeni, mis on vajalik säilitava mõju saavutamiseks ja mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks.

(29)

Toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjon märkis, et nitritite/nitraatide mõju lihatoodete mikrobioloogilisele ohutusele on käsitletud Euroopa Toiduohutusameti bioloogiliste ohtude teaduskomisjoni 26. novembri 2003. aasta arvamuses. Kõnealuses arvamuses väideti, et lihatoodete ohutusele aitavad kaasa mitmed tegurid (keetmisprotsess, soolasisaldus, vee aktiivsus jms ning et lisatav nitritikogus on mikrobioloogilise ohutuse jaoks oluline, mistõttu tulekski piirata lisatavaid koguseid (mitte aga jääkkoguseid). Pealegi on bioloogiliste ohtude teaduskomisjon nõustunud toidu teaduskomitee seisukohaga, et 50–100 mg nitriti lisamine liha kilogrammi kohta võib olla paljude toodete puhul piisav ning et muude toodete, eelkõige väikese soolasisalduse ja pika kõlblikkusajaga toodete puhul on C. botulinum’i vohamise takistamiseks vaja lisada 50–150 mg nitritit kilogrammi kohta. Siiski ei esitatud üksikasjalikku analüüsi lihatootekategooriate kaupa.

II.   HINDAMINE

1.   TÜHISTAMISTAOTLUSE VASTUVÕETAVUS

(30)

ELTLi artikli 114 lõigete 4 ja 6 kohaselt võib liikmesriik pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist ELTLi artiklis 36 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega säilitada siseriiklikud normid, kui ta teatab nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile ning kui komisjon kiidab kõnealused meetmed heaks.

(31)

Taani teatis käsitleb riiklikke sätteid, mis kalduvad kõrvale direktiivi 2006/52/EÜ (millega muudetakse direktiivi 95/2/EÜ III lisa C osa seoses lisaainetega E 249 (kaaliumnitrit) ja E 250 (naatriumnitrit)) I lisa punkti 3 alapunkti c sätetest. Taanis praegu kohaldatavad õigusnormid kehtisid juba direktiivi 2006/52/EÜ vastuvõtmise ajal.

(32)

Taani korralduses nr 22 ja Taani positiivses loetelus lubatakse lihatoodetele lisada E 249 (kaaliumnitrit) ja E 250 (naatriumnitrit) ainult sel juhul, kui lisamisel ei ületata konkreetseid norme. Sõltuvalt konkreetsetest kõnealustest toodetest on need maksimaalsed kogused 0, 60, 100 või 150 mg/kg, mis on teatavate toodete puhul väiksemad või erinevad direktiivis 2006/52/EÜ sätestatud kogustest. Erinevalt direktiivist 2006/52/EÜ ei nähta Taani õigusnormidega ette ka mingeid erandeid nitritite piirnormide määramise põhimõttest ega lubata seega turule lasta teatavaid traditsioonilise tootmisprotsessi teel saadud lihatooteid, mis pärinevad teistest liikmesriikidest.

(33)

Taani õigusnormid on seega rangemad või erinevad direktiivi 2006/52/EÜ sätetest selle poolest, et neis sätestatakse mitme tooteliigi puhul väiksemad maksimaalsed lisatavad kogused kui direktiivis 2006/52/EÜ (paljudel juhtudel 60 mg/kg), ja selles osas, et nendega ei lubata erinevalt direktiivist 2006/52/EÜ viia teatavaid traditsioonilisi lihatooteid turule maksimaalsete jääkkoguste alusel.

(34)

Vastavalt ELTLi artikli 114 lõikele 4 lisati teatisele põhjendus ühe või mitme ELTLi artiklis 36 märgitud olulise vajaduse kohta, käesoleval juhul seoses vajadusega kaitsta inimeste tervist ja elu. Lisatud Taani toiduainete-, põllumajandus- ja kalandusministeeriumi aruandes esitatakse lisateavet lihatoodete tarbimise ja impordi kohta ning analüüs, mis käsitleb nitriteid Taani turul olevates lihatoodetes. Taani ametiasutused on esitanud ka riikliku toiduinstituudi 30. oktoobri 2007. aasta aruande „Nitrites as food additives – Health aspects and EU Regulation”. Esitatud teabe kohaselt hinnati viimati nimetatud aruannet 2009. aasta septembris uuesti, lisamata uusi märkusi ega teavet.

(35)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud asjaolusid, leiab komisjon, et taotlus, mille Taani on esitanud eesmärgiga saada luba oma riiklike õigusnormide säilitamiseks nitritite kasutamise kohta lihatoodetes, on ELTLi artikli 114 lõike 4 alusel vastuvõetav.

2.   PÕHJENDUSTE HINDAMINE

(36)

Vastavalt ELTLi artikli 114 lõikele 4 ja lõike 6 esimesele lõigule peab komisjon välja selgitama, kas kõik tingimused, mis annavad liikmesriigile võimaluse säilitada kõnealuses artiklis sätestatud liidu ühtlustamismeetmest erinevad riiklikud normid, on täidetud.

(37)

Eelkõige peab komisjon hindama, kas kõnealused riiklikud normid on õigustatud ELTLi artiklis 36 sätestatud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsmisega ning kas need ei lähe kaugemale, kui on vaja põhjendatud eesmärgi saavutamiseks. Kui komisjon leiab, et riiklikud õigusnormid vastavad eespool osutatud tingimustele, peab ta ELTLi artikli 114 lõike 6 kohaselt veel kontrollima, kas kõnealused riiklikud õigusnormid on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

(38)

ELTLi artikli 114 lõikega 6 kehtestatud tähtaegu silmas pidades peab komisjon artikli 114 lõike 4 kohaselt teatatud riiklike meetmete põhjendatuse uurimisel võtma aluseks põhjendused, mille on esitanud asjaomane liikmesriik. See tähendab, et vastavalt aluslepingu sätetele peab riiklike meetmete põhjendatust tõendama nende säilitamise taotluse esitanud liikmesriik. Arvestades ELTLi artikli 114 lõigetes 4 ja 6 sätestatud menetlusraamistikku, sealhulgas eriti otsuse vastuvõtmise ranget tähtaega, peab komisjon tavaliselt piirduma taotleva liikmesriigi esitatud asjaolude asjakohasuse uurimisega ning mitte otsima ise võimalikke põhjuseid või õigustusi.

(39)

Kui aga komisjoni käsutuses on andmeid, et liidu ühtlustamismeede, millest teatatud riiklikud normid erinevad, tuleks läbi vaadata, võib ta selliseid andmeid teatatud riiklike normide hindamisel arvesse võtta.

2.1.   TAANI SEISUKOHT

(40)

Taani väidab, et tema õigusaktid tagavad inimeste tervise ja elu parema kaitse sellega, et nendes sätestatakse lisaainete E 249 (kaaliumnitrit) ja E 250 (naatriumnitrit) väiksem maksimaalne lisatav kogus kui direktiiviga 2006/52/EÜ ette nähtud ega lubata turule tuua traditsioonilisi lihatooteid, mille puhul ei ole võimalik lisatud koguseid kindlaks teha. Taani leiab, et tema õigusnormid on täielikult kooskõlas toidu teaduskomitee 1990. ja 1995. aasta soovitustega ning Euroopa Toiduohutusameti 26. novembri 2003. aasta arvamusega.

(41)

Taani arvab ka, et kasutatavate nitritikoguste reguleerimine selle alusel, kas need võivad ületada kehtestatud asjakohase lubatud päevase tarbitava koguse, ei taga inimeste tervise vajalikku kaitset. Nitritite jaoks kehtestatud lubatud päevase tarbitava koguse puhul ei võeta arvesse nitrosamiinide tekkimist, mis kaasneb nitritite kasutamisega lihatoodetes. Teaduslike hinnangute kohaselt on nitrosamiinid genotoksilised, seetõttu ei ole võimalik kehtestada piirnormi, millest väiksemas koguses ei ole need kantserogeensed. Taani rõhutab veel, et nitrosamiinide tekkimine sõltub lisatud nitritikogustest, mitte palju väiksematest jääkkogustest, mis toiduaines toimuva ainete muundumise tõttu on tavaliselt tootes tarbimise ajal alles.

(42)

Seega näitab üldine teaduslik hindamine tema arvates järgmist: a) nitraatide ja nitritite kasutamist tuleks reguleerida pigem lisatavate koguste kui jääkkoguste osas, b) nende kasutamist tuleks vähendada nii palju kui võimalik, kasutades diferentseeritud koguseid vastavalt eri toiduainetega seotud tehnilistele vajadustele, c) vajalik säilitamisaste saavutatakse Euroopa Toiduohutusameti soovitatud koguseid kasutades. Sellega seoses leiab Taani, et oma riiklikes normides järgib ta läbivalt nimetatud soovitusi, samal ajal kui direktiiv 2006/52/EÜ neid nitritite osas ei järgi.

(43)

Taani rõhutab veel, et tema riiklikud normid on kehtinud palju aastaid ja seni pole kunagi olnud probleeme asjaomaste toodete säilimisega. Peale selle on Taanis teiste ELi liikmesriikidega võrreldes suhteliselt väike botulismi esinemissagedus ja 1980. aastast peale ei ole registreeritud ühtegi botulismijuhtu, mis oleks seotud lihatoodete tarbimisega. Pärast seda, kui võeti vastu otsus 2008/448/EÜ, mille kohaselt Taani pidi jälgima olukorda muu hulgas seoses botulismiga, märgib Taani, et riigis ei ole 2006. aastast peale registreeritud ühtegi botulismijuhtu. Seega leitakse, et Taani õigusnormidega nitritite kasutamise kohta lihatoodetes tagatakse endiselt täielik toidumürgituse-vastane kaitse.

(44)

Seoses tarbimisharjumustega esitatakse Taani toiduainete-, põllumajandus- ja kalandusministeeriumi aruandes lisateavet lihatoodete tarbimise ja impordi kohta ning analüüs, mis käsitleb nitriteid Taani turul olevates lihatoodetes. Taani ametiasutuste sõnul näitab kõnealune aruanne, et aastatega on suurenenud nende lihatoodete tarbimine, millele võidakse lisada nitriteid, seda eriti laste hulgas. Pealegi on lihatooted, mille puhul kehtib piirnorm 60 mg/kg, ülekaalukalt kõige sagedamini tarbitavad tooted Taanis. See näitab, et mis tahes muudatus riiklikes normides, millega suurendataks kooskõlas direktiiviga 2006/52/EÜ maksimaalseid lisatavaid koguseid piirnormini 150 mg/kg, tooks kaasa nitritite ja seeläbi ka nitrosamiinide tarbimise oluliselt suuremas koguses.

(45)

Lisaks sellele on Taani seisukohal, et riigi nitritit käsitlevad normid ei takista kaubandust, viidates arvandmetele, mis näitavad, et lihatoodete import teistest liikmesriikidest jätkub ning on 2006. aastast peale isegi suurenenud.

(46)

Taani rõhutab ka, et nitritikasutuse minimaalsena hoidmine on põhjendatud, sest sel viisil saab järgida nitriti lubatud päevast tarbitavat kogust. Taani viitab veel ka Taani riikliku toiduinstituudi 2007. aasta aruandele „Nitrites as food additives – Health aspects and EU Regulation”. Nimetatud aruandes, mida hinnati uuesti 2009. aastal, on väidetud, et direktiivi 2006/52/EÜ ülevõtmine võib Taanis kaasa tuua tarbitava nitritikoguse 2,3–2,4-kordse suurenemise, mis võib omakorda tuua kaasa sama suure tõusu moodustunud nitrosamiinide tarbimises.

(47)

Kokkuvõttes loeb Taani õiguspäraseks vähendada nitrosamiinidega kokkupuutest inimeste tervisele tulenevat ohtu direktiivi 2006/52/EÜ nõuetest rangemalt, jätkates oma õigusaktide kohaldamist. Taani sõnul järeldub vastavalt otsusele 2008/448/EÜ korraldatud jälgimisest, et endiselt on asjakohased varem arvesse võetud tervisega seotud kaalutlused. Lõpuks väidab ta, et viimaste kättesaadavate andmete põhjal ei ole Taani õigusnormid kõnealuste toodete kaubanduses takistuseks.

2.2.   TAANI SEISUKOHA HINNANG

2.2.1.    ELTLi artiklis 36 viidatud olulistel vajadustel rajanev põhjendus

(48)

Taani õigusaktide eesmärk on saavutada inimeste tervise ja elu parem kaitse seoses nende kokkupuutega nitrititega ja nitrosamiinide võimaliku tekkimisega lihatoodetes, ning seepärast on õigusaktides kehtestatud paljude lihatoodete suhtes direktiiviga 2006/52/EÜ ette nähtud piirnormidest väiksem maksimaalne lisatav nitritikogus ja on keelatud tuua turule tooteid, mille puhul on võimalik kindlaks määrata vaid maksimaalsed jääkkogused. Lihatoodete puhul aga, mis on täielikult või poolkonserveeritud kuumtöötlemata ja valmistatud hakklihast, on teatatud õigusnormidega ette nähtud piirnorm 150 mg/kg, mis on suurem kui direktiiviga 2006/52/EÜ steriliseeritud lihatoodetele sätestatud piirnorm, st 100 mg/kg.

(49)

Et hinnata, kas Taani õigusaktid on ka tegelikult selle eesmärgi saavutamiseks kohased ja vajalikud, tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid. Eelkõige tuleb tasakaalustada kaks terviseriski: ühelt poolt see, mis on seotud nitrosamiinide sisaldumisega lihatoodetes, ja teiselt poolt lihatoodete mikrobioloogiline ohutus. Viimane aspekt on enam kui tehnoloogiline vajadus, see on ka omaette võttes väga oluline tervisekriteerium. Kuigi tunnistatakse, et lihatoodete nitritikoguseid tuleb piirata, ei too liha väiksem nitritisisaldus automaatselt kaasa inimeste tervise paremat kaitset. Kõige kohasem nitritikogus sõltub mitmetest teguritest, millele on toidu teaduskomitee ja Euroopa Toiduohutusamet asjaomastes arvamustes osutanud, nt soola lisamine, niiskusesisaldus, pH, toote säilivusaeg, hügieen, õige temperatuur jms.

(50)

Võttes arvesse eelmisi kaalutlusi ja põhjendustes 11 ja 12 esitatud kaalutlusi, on komisjon seisukohal, et direktiiv 2006/52/EÜ tasakaalustab põhimõtteliselt omavahel asjakohaselt kaks vastuolulist terviseriski, arvestades lihatoodete sortimendi kirjusust kogu liidus.

(51)

Teisest küljest peab komisjon hindama Taani seadusandja tehtud konkreetseid valikuid ja kogemust seoses nende eeskirjadega, mis on kehtinud märkimisväärselt pikka aega. Toidumürgituste ja eelkõige botulismi esinemissageduse kohta esitatud näitajate abil on Taani näidanud, et ta on siiamaani saavutanud oma õigusaktidega rahuldava tulemuse. Need andmed osutavad, et Taani õigusaktides sätestatud piirnormid on praegu Taanis valmistatavate lihatoodete ja kasutatavate valmistamisviiside mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks piisavad.

(52)

Komisjon märgib, et Taani õigusaktid on kokkusobivad liidu teadusorganite asjaomaste teaduslike arvamustega. See põhineb maksimaalsete lisatavate koguste määratlemisel ja vastab nendes arvamustes osutatud nitritite maksimaalsete lisatavate koguste vahemikule, st 50–150 mg/kg. Samal ajal on Taani kehtestanud teatavate lihatoodete rühmade puhul direktiiviga võrreldes täpsemad maksimaalsed lisatavad kogused, võttes arvesse Taanis levinud eri lihatootekategooriaid ja valmistamisviise.

(53)

Lisaks sellele tuleb arvesse võtta, et Taani esitatud teabe alusel tarbib Taani elanikkond enamikus lihatooteid, mille puhul on praegu kehtestatud norm 60 mg/kg ja mis tuleks asendada normiga 100 või 150 mg/kg. Kuivõrd Taani tootjad, nagu ka teiste liikmesriikide tootjad, ei ole kohustatud praegu oma toodetesse lisatavat nitritikogust suurendama direktiivis 2006/52/EÜ osutatud piirnormini, ei ole tõenäoline, et Taani elanikkonna kokkupuude lihatoodetes sisalduvate nitrititega suureneb Taani esildises osutatud määral, s.o 2,3–2,4 korda. Siiski ei ole võimalik Taani elanikkonna suuremat kokkupuudet nitrititega välistada.

(54)

Lähtudes praegu kättesaadavast teabest, on komisjon seisukohal, et taotluse säilitada teatatud meetmed võib ajutiselt heaks kiita Taani rahvatervise kaitse põhjendusega.

2.2.2.    Suvalise diskrimineerimise vahendite, liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangute või siseturu toimimise takistuste puudumine

2.2.2.1.   Suvalise diskrimineerimise puudumine

(55)

ELTLi artikli 114 lõige 6 kohustab komisjoni kindlaks tegema, et kavandatud meetmeid ei kasutata meelevaldse diskrimineerimise vahendina. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tähendab diskrimineerimise puudumine seda, et ühesuguseid olukordi ei või käsitleda eri viisil ning erinevaid olukordi ei või käsitleda ühtmoodi.

(56)

Taani riiklikud eekirjad kehtivad nii kohalike toodete kui ka muudest liikmesriikidest pärit toodete kohta. Vastupidiste tõendite puudumise korral võib järeldada, et riiklikud õigusnormid ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid.

2.2.2.2.   Varjatud kaubanduspiirangu puudumine

(57)

Riiklikud normid, mis on toodete kasutuse suhtes liidu direktiivi sätetest piiravamad, kujutavad endast tavaliselt kaubanduspiirangut, kuna tooteid, mida võib ülejäänud liidus seaduslikult turule viia ja kasutada, ei tohi kasutuskeelu tõttu asjaomases liikmesriigis turule viia. ELTLi artikli 114 lõikes 6 sätestatud tingimuste eesmärk on ära hoida sama artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele vastavate piirangute rakendamine valedel põhjustel, nii et need tegelikkuses kujutaksid endast majanduslikke meetmeid teistest liikmesriikidest pärit toodete impordi tõkestamiseks, et kaudselt kaitsta kodumaist toodangut.

(58)

Võttes arvesse, et Taani eeskirjad toovad kaasa teatavate lihatoodete suhtes rangemad normid ja konkreetsete lihatootekategooriate (täielikult või poolkonserveeritud kuumtöödeldud ja hakklihast valmistatud lihatooted) puhul suurema maksimaalse lisatava nitritikoguse, kui on ette nähtud direktiiviga 2006/52/EÜ ka teistes liikmesriikides asuvate ettevõtjate jaoks, kes asuvad muidu ühtlustatud eeskirjade reguleerimisalas, võivad need kaubandust varjatult piirata või takistada siseturu toimimist. Siiski tunnistatakse, et ELTLi artikli 114 lõiget 6 tuleb lugeda nii, et heaks ei tohi kiita ainult riiklikku meedet, mis kujutab olulist takistust siseturule. Sellega seoses on Taani esitanud arvud, mis näitavad, et teistest liikmesriikidest ei ole lihatooteid Taani õigusaktidest hoolimata mitte ainult imporditud, vaid et import on viimastel aastatel isegi kasvanud.

(59)

Kuivõrd puuduvad tõendid, mis näitaksid, et riiklikud õigusnormid kujutavad endast tõepoolest riigi toodangu kaitsmiseks mõeldud meedet, võib järeldada, et need ei piira varjatult liikmesriikidevahelist kaubandust.

2.2.2.3.   Siseturu toimimist takistavate asjaolude puudumine

(60)

Kõnealust tingimust ei või tõlgendada viisil, nagu keelaks see kinnitada mis tahes riiklikku meedet, mis võib mõjutada siseturu rajamist. Tegelikult on iga siseriiklik meede, mis siseturu rajamiseks ja toimimiseks vastu võetud ühtlustamismeetmest erineb, oma sisult suure tõenäosusega siseturgu mõjutav meede. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et ELTLi artiklis 114 sätestatud menetluse kasuliku olemuse säilitamiseks peab siseturu toimimise takistamist ELTLi artikli 114 lõike 6 raames mõistma kui mõju, mis on taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

(61)

Võttes arvesse Taani valitsuse mainitud kasu tervisele, mis tuleneb nitrititega kokkupuute vähendamisest lihatoodetes ja asjaolust, et mõju kaubandusele näib praegu kättesaadavate arvandmete alusel puuduvat või on äärmiselt piiratud, on komisjon arvamusel, et Taani teatatud eeskirjad võib ajutiselt säilitada põhjendusega, et nende eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist, arvestades, et need ei ole ebaproportsionaalsed ning ei kujuta endast seepärast takistust siseturu toimimisele ELTLi artikli 114 lõike 6 tähenduses.

(62)

Seda analüüsi arvesse võttes on komisjon seisukohal, et siseturu toimimist takistava asjaolu puudumise tingimus on täidetud.

2.2.3.    Ajaline piiratus

(63)

Eespool osutatud järeldused põhinevad praegu kättesaadaval teabel ning eelkõige arvandmetel, mis näitavad, et Taani on suutnud botulismi kontrolli all hoida, hoolimata teatavat liiki lihatoodetele lisatavast väiksemast maksimaalsest nitritikogusest ning täielikult või poolkonserveeritud kuumtöödeldud ja hakklihast valmistatud lihatoodete suhtes kehtivast kõrgemast piirnormist, häirimata samal ajal oluliselt kaubandust.

(64)

Teine oluline tegur on lihatoodete tarbimise määr Taanis, millega seoses direktiivi 2006/52/EÜ kohaldamine võib kaasa tuua Taani elanikkonna suurema kokkupuute nitritite ja nende kaudu nitrosamiinidega.

(65)

Taani peab olukorda pidevalt jälgima ja koguma andmeid selle kohta, kas direktiivis 2006/52/EÜ sätestatud taseme kohaldamisega saavutatakse nõutav kaitsetase, ja kui ei saavutata, siis kas see tooks kaasa vastuvõetamatu riski inimeste tervisele. Kogutavad andmed peaks keskenduma eelkõige botulismi kontrolli all hoidmisele, 60 mg/kg piirnormiga lihatoodete osakaalule lihatoodete üldtarbimisest Taanis, sealhulgas mis tahes muule asjakohasele tüüpiliste toitumistavadega seotud riskitegurile, samuti lihatoodete impordile teistest liikmesriikidest. Taanilt nõutakse, et ta saadaks komisjonile kogutud andmete kohta aruande iga kahe aasta tagant alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.

(66)

Lisaks sellele peab komisjon jälgima direktiivi 2006/52/EÜ kohaldamist liikmesriikides eelkõige seoses nitritite kasutusega tööstuses eri lihatootekategooriate puhul ja riiklike kontrollide korraldamisega. Korraldada tuleb ka asjakohased konsultatsioonid liikmesriikide, sidusrühmade ja Euroopa Toiduohutusametiga. Kogutud teabe põhjal vaatab komisjon direktiivi 2006/52/EÜ ELTLi artikli 114 lõike 7 tingimuste kohaselt läbi, et teha kindlaks, kas on asjakohane teha ettepanek kohandada viimati nimetatud direktiivi selliste maksimaalsete nitritikoguste osas, mida võib lisada teatavatele lihatoodetele.

(67)

Seda arvesse võttes on komisjon seisukohal, et riiklikud õigusnormid võib eespool täpsustatud ulatuses viieks aastaks heaks kiita. Heakskiit peaks ulatuma ajani, mis on vajalik tarviliku teabe kogumiseks ja hoolikaks hindamiseks.

(68)

Taani on kohustatud võtma oma riiklikku õigusesse üle muud direktiivi 2006/52/EÜ sätted.

III.   JÄRELDUS

(69)

Eespool esitatud kaalutlusi ja liikmesriikide poolt Taani ametiasutuste esitatud teatise kohta antud märkusi arvesse võttes leiab komisjon, et 26. novembril 2009 komisjonini jõudnud Taani taotlus säilitada riiklikud õigusnormid nitritite lisamise kohta, mis on erinevad täielikult või poolkonserveeritud kuumtöödeldud ja hakklihast valmistatud lihatoodete puhul ning rangemad muude kui direktiivis 2006/52/EÜ sätestatud lihatoodete suhtes, on võimalik kiita heaks viieks aastaks alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast. Taani peab pidevalt koguma andmeid selle kohta, kas direktiivis 2006/52/EÜ sätestatud taseme kohaldamisega saavutatakse nõutav kaitsetase, ja kui ei saavutata, siis kas see tooks kaasa vastuvõetamatu riski inimeste tervisele, ning nendest andmetest komisjonile aru andma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse heaks riiklikud õigusnormid nitritite lisamise kohta lihatoodetele, mis sisalduvad 11. jaanuari 2005. aasta korralduses nr 22 lisaainete kohta (Bekendtgørelse nr 22 af 11.1.2005 om tilsætningsstoffer til fødevarer) ja positiivses loetelus Taanis lubatud toidu lisaainete kohta (Liste over tilladte tilsætningsstoffer til fødevarer, „Positivlisten”), millest Taani Kuningriik teatas komisjonile 20. novembri 2009. aasta kirjaga vastavalt ELTLi artikli 114 lõikele 4.

Artikkel 2

Käesolev otsus aegub 25. mail 2015. aastal.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile.

Brüssel, 25. mai 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI


(1)  Teatis käib E 249 (kaaliumnitrit) ja E 250 (naatriumnitrit) kohta.

(2)  ELT L 204, 26.7.2006, lk 10.

(3)  ELT L 157, 17.6.2008, lk 98.

(4)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(5)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27.

(6)  EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1.

(7)  Arvamus nitraatide ja nitritite kohta, mis avaldati 19. oktoobril 1990, Euroopa Komisjon – toidu teaduskomitee aruanded (26. seeria), lk 21.

(8)  Arvamus nitraatide ja nitritite kohta, mis avaldati 22. septembril 1995, Euroopa Komisjon – toidu teaduskomitee aruanded (38. seeria), lk 1.

(9)  Bioloogiliste ohtude teaduskomisjoni arvamus komisjoni taotluse kohta, mis käsitles nitritite/nitraatide mõju lihatoodete mikrobioloogilisele ohutusele, The EFSA Journal (2003) 14, lk 1.

(10)  Kohtuasi C-3/00: Taani Kuningriik versus Euroopa Ühenduste Komisjon, Euroopa Kohtu lahendid 2003, lk I-02643, eriti punktid 109–115.

(11)  Märgistuse „toidus kasutamiseks” puhul võib nitritit müüa ainult segus soola või soolaasendajaga.

(12)  Fo väärtus 3 võrdub 3 minuti kuumutamisega 121 °C juures (bakterisisalduse vähendamine ühelt miljardilt eoselt iga 1 000 konservitoosi kohta ühe eoseni tuhande konservitoosi kohta).

(13)  Vt korralduse nr 22 lõige 13 „Lisaainete kasutamine”.

(14)  Vt korralduse nr 22 lõige 20.

(15)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 artiklile 20 koostoimes kõnealuse määruse IV lisaga võib Taani keelata teatavate toidu lisaainete, sealhulgas säilitusainete rühmade kasutamise traditsioonilistes Taani toodetes kødboller (lihapallid) ja leverpostej (maksapasteet).

(16)  ELT C 7, 13.1.2010, lk 1.

(17)  Lisaks sellele sai komisjon 1. ja 25. märtsil 2010 märkused vastavalt Lätilt ja Leedult, mis aga toimus pärast komisjoni määratud tähtaega.

(18)  Euroopa Toiduohutusameti toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjoni teaduslik arvamus nitritite kohta lihatoodetes, EFSA Journal 2010, 8(3):1538.