7.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1151,

1. juuni 2017,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artiklit 8 ja artikli 14 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (2) eriti selle artikli 39 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 692/2008 (millega rakendatakse ja muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007) (3) on ette nähtud väikesõidukite katsetamine uue Euroopa sõidutsükli (NEDC) alusel.

(2)

Määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 14 lõikes 3 sätestatud asjakohaste menetluste, katsetsüklite ja katsetulemuste jätkuva läbivaatamise tulemusel on ilmne, et teave kütusekulu ja CO2 heitkoguste kohta, mis saadakse sõidukite kontrollimisel uue Euroopa sõidutsükli (NEDC) järgi, ei ole enam asjakohane ega kajasta enam tegelikus liikluses tekkivaid heitkoguseid.

(3)

Seetõttu on asjakohane sätestada uus kohustuslik katsemenetlus ja lisada liidu õigusaktidesse kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsemenetlus (WLTP).

(4)

WLTP töötati välja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) tasandil ning võeti 2014. aasta märtsis sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmsel foorumil (WP.29) vastu üldise tehnilise eeskirjana (GTR) nr 15.

(5)

Lisaks realistlikumale teabele kütusekulu ja CO2-heite kohta tarbijate ja regulatiivsete eesmärkide tarvis luuakse WLTP abil üldine sõidukite katsetamise raamistik, mis toob kaasa katsenõuete parema rahvusvahelise ühtlustamise.

(6)

WLTPs esitatakse täielik kirjeldus sõiduki katsetsüklist, millega mõõta CO2 ja reguleeritud saasteainete heidet ühtlustatud keskkonnatingimustes. Selleks, et kohandada menetlus ELi tüübikinnituse süsteemile sobivaks, on vaja seda täiendada, parandades tehniliste parameetrite läbipaistvusnõudeid, mis võimaldavad sõltumatutel isikutel tüübikinnituse katsetulemusi korrata, ja vähendades katsetulemuste paindlikkust.

(7)

Käesoleva ettepanekuga vaadatakse läbi ka sõidukite tootmise vastavushindamise menetlus. Kuna uute sätete kohaselt tehakse I lisa punktis 4.2.4.1 nimetatud tootmise vastavushindamise eraldumisteguri muutus tõenäoliselt sagedamini kindlaks pigem tootja juures katsetusi tehes kui vaikeväärtust kasutades, tuleb vastav katsemenetlus õigeaegselt läbi vaadata.

(8)

Kuna WLTPs määratakse kindlaks uus katsetsükkel ja heidete mõõtmise menetlus, jäävad muud kohustused, näiteks seoses saastekontrolliseadmete kulumiskindluse, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse või tarbijatele CO2-heite ja kütusetarbimise kohta antava teabega sisuliselt samaks nagu määruses (EÜ) nr 692/2008.

(9)

Selleks, et tüübikinnitusasutused ja tootjad saaksid kehtestada vajalikud menetlused käesoleva määruse nõuete täitmiseks ning järgida nii palju kui võimalik heitkogustega seotud nõuete kohaldamise ajakava, tuleks määrust uute tüübikinnituste suhtes kohaldada M1-, M2- ja N1-kategooria I klassi sõidukite puhul alates 1. septembrist 2017 ning N1-kategooria II ja III klassi sõidukite ja N2-kategooria sõidukite puhul alates 1. septembrist 2018 ning uute M1-, M2- ja N1-kategooria I klassi sõidukite puhul alates 1. septembrist 2018 ning uute N1-kategooria II ja III klassi sõidukite ja N2-kategooria sõidukite puhul alates 1. septembrist 2019.

(10)

Kuna käesoleva määruse eesmärk on kaasata WLTP liidu õigusaktidesse, jäävad tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste katsemenetluse kohaldamise ajakava ja üleminekusätted samaks kui komisjoni määrustes (EL) nr 2016/427 (4) ja (EL) nr 2016/646 (5).

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 715/2007 rakendusmeetmed.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „sõidukitüüp seoses heitkoguste ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega“– sõidukid, mis:

a)

ei erine üksteisest kriteeriumide poolest, mille alusel moodustub XXI lisa punktis 5.6 määratletud „interpolatsioonitüüpkond“;

b)

kuuluvad ühte ja samasse XXI lisa 6. all-lisa punktis 1.2.3.2 määratletud „CO2 interpolatsioonivahemikku“;

c)

ei erine üksteisest ühegi näitaja poolest, millel on märkimisväärne mõju väljalasketorust eralduvale heitele, näiteks, kuid mitte ainult, järgmised näitajad:

—

saastekontrolliseadmete tüübid ja järjestus (nt kolmeastmeline katalüsaator, oksüdatsiooni katalüsaator, lahja NOx püüdur, valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR), lahja NOx katalüsaator, kübemefilter või nende kombinatsioonid ühe üksusena);

—

heitgaasitagastus (on või ei ole, sisemine/välimine, jahutatud/jahutamata, kõrge/madal rõhk).

2)   „EÜ tüübikinnitus seoses heitkoguste ning sõidukite remondi- ja hooldusteabega“– EÜ tüübikinnitus kategooriasse „sõidukitüüp seoses heitkoguste ning sõidukite remondi- ja hooldusteabega“ kuuluvatele sõidukitele väljalasketorust eralduvate heitgaaside, karterigaaside, kütuseaurude, kütusekulu ning sõiduki pardadiagnostikaandmete ja remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse osas;

3)   „läbisõidumõõdik“– läbisõidumõõteseadmestiku osa, mis näitab juhile alates esimesest kasutuselevõtust läbitud vahemaad;

4)   „käivitusseade“– hõõgküünlad, sissepritse ajastuse muutmine ja muud seadmed, mis aitavad mootoril käivituda ilma mootori õhu/kütuse segu rikastamata;

5)   „mootori töömaht“– üks kahest järgmisest võimalusest:

a)

kolbmootorite puhul mootori nominaalne töömaht;

b)

rootormootorite (vankelmootorite) puhul mootori kahekordne nominaalne töömaht;

6)   „perioodiliselt regenereeruv süsteem“– heitkoguste kontrollseade (nt katalüüsmuundur, kübemefilter), mis peab sõiduki tavapärase käitamise korral perioodiliselt enne 4 000 km läbimist regenereeruma.

7)   „varuosana pakutav originaal-saastekontrolliseade“– saastekontrolliseade või saastekontrolliseadmete koost, mille tüüp on märgitud käesoleva määruse I lisa 4. liites, kuid mida sõiduki tüübikinnituse omanik pakub turul eraldi seadmestikuna;

8)   „saastekontrolliseadme tüüp“– katalüüsmuundurid ja tahkete osakeste filtrid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

a)

kandeelementide arv, struktuur ja materjal;

b)

iga kandeelemendi toimimisviis;

c)

maht, lauppinna ja kandeelemendi pikkuse suhe;

d)

katalüsaatorimaterjali koostis;

e)

katalüsaatorimaterjali suhe;

f)

elemendi tihedus;

g)

mõõtmed ja kuju;

h)

kuumuskaitse;

9)   „ühekütuseline sõiduk“– sõiduk, mis on ette nähtud liikuma peamiselt üht tüüpi kütusel;

10)   „ühekütuseline gaasisõiduk“– ühekütuseline sõiduk, mis liigub peamiselt kas veeldatud naftagaasil, maagaasil/biometaanil või vesinikkütusel, kuid millel võib hädajuhtumiks või käivitamiseks olla ka bensiiniseade, kusjuures bensiinipaagi maht ei ületa 15 liitrit;

11)   „kahekütuseline sõiduk“– kahe eraldi kütusemahutiga sõiduk, mis saab vaheldumisi liikuda kahel eri kütusel ning on ette nähtud töötama korraga ühel kütusel;

12)   „kahekütuseline gaasisõiduk“– sõiduk, mis saab liikuda osalt bensiinikütusel ja osalt kas veeldatud naftagaasi-, maagaasi/biometaanikütusel või vesinikkütusel;

13)   „segakütuseline sõiduk“– ühe kütusemahutiga sõiduk, mis on ette nähtud liikuma erinevatel kahe või enama kütuse segudel;

14)   „segakütuseline etanoolisõiduk“– segakütuseline sõiduk, mis töötab bensiinkütusel või bensiini ja etanooli segukütusel, mis sisaldab kuni 85 % etanooli (E85);

15)   „segakütuseline biodiiselsõiduk“– segakütuseline sõiduk, mis töötab mineraaldiislikütusel või mineraaldiisli ja biodiisli segukütusel;

16)   „hübriidelektrisõiduk“– hübriidsõiduk, mille üks veojõuallikas on elektrimasin;

17)   „nõuetekohaselt hooldatud ja kasutatud“– katsetatava sõiduki vastavus väljavalitud sõidukite vastuvõetavuse kriteeriumidele, mis on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 (6) 3. liite punktis 2;

18)   „heitekontrollisüsteem“– pardadiagnostikaseadme puhul mootori elektrooniline juhtpult ning kõik heitgaasi- või kütuseaurude süsteemi osad, mille abil antakse teated kõnealusele juhtpuldile edasi või võetakse need juhtpuldilt vastu;

19)   „rikkeindikaator (MI)“– optiline või akustiline indikaator, mis annab sõiduki juhile selgesti arusaadaval viisil edasi teate rikke kohta heitkoguseid mõjutavas pardadiagnostikaseadmega ühendatud osas või pardadiagnostikaseadmes endas;

20)   „rike“– heitkoguseid mõjutava osa või süsteemi tõrge, mille tulemusel ületavad heitkogused XI lisa punktis 2.3 ettenähtud piirväärtusi, või tõrge, mille korral pardadiagnostikaseadme abil ei saa täita XI lisas sätestatud põhilisi seirenõudeid;

21)   „lisaõhk“– pumba või aspiraatori klapi või muu vahendi abil heitgaasisüsteemi viidav õhk, mille abil soodustatakse heitgaasivoos sisalduva HC ja CO oksüdeerumist;

22)   „sõidutsükkel“– pardadiagnostikaseadme puhul tsükkel, mis hõlmab mootori käivitamist, sõidufaasi võimaliku rikke avastamiseks ning mootori väljalülitamist;

23)   „teabe kättesaadavus“– juurdepääs kõikidele sõiduki pardadiagnostikaandmetele ning remondi- ja hooldusteabele, mis on vajalikud sõiduki kontrollimiseks, diagnostikaks, tehnohoolduseks või remondiks;

24)   „viga“– pardadiagnostikaseadme puhul olukord, kus kuni kahes jälgitavas eraldi osas või süsteemis esinevad pidevalt või ajutistelt töönäitajad, mis raskendavad nende osade või süsteemide üldjuhul tõhusat seiret pardadiagnostikaseadmega või ei vasta kõigile muudele pardadiagnostikaseadmele esitatavatele üksikasjalikele nõuetele;

25)   „kahjustatud varu-saastekontrolliseade“– määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõikes 11 määratletud saastekontrolliseade, mis on vananenud või mida on kahjustatud sellisel määral, et see vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 XI lisa 1. liite punkti 1 nõuetele;

26)   „sõiduki pardadiagnostikaandmed“– sõiduki kõikide elektrooniliste süsteemide pardadiagnostikaseadmete andmed;

27)   „reaktiiv“– iga aine, mis ei ole kütus ning mida hoitakse sõidukis ja millega heitekontrollisüsteemi nõudmisel varustatakse heitgaasi järeltöötlussüsteemi;

28)   „töökorras sõiduki mass“– sõiduki mass, kui kütusepaak/-paagid on täidetud vähemalt 90 % ulatuses selle/nende mahust, sealhulgas juhi kaal, kütuse ja vedelike mass, koos standardvarustusega, mis on paigaldatud vastavalt tootja spetsifikatsioonidele, ning kere, kabiini, haakeseade ja varuratta/-rataste mass, kui need on paigaldatud, ning samuti tööriistade mass;

29)   „töötakti vahelejätt“– rike, mis tekib juhul, kui kütus ottomootori silindris ei sütti sädeme puudumise, kütuse puuduliku doseerimise või puuduliku surve tõttu või mõnel muul põhjusel;

30)   „külmkäivitusseade“– seade, mis ajutiselt rikastab mootori õhu/kütuse segu ja aitab seega mootoril käivituda;

31)   „jõuvõtuseade“– mootoriga käitatav seade, mille abil saab kasutada sõidukile paigaldatud lisavarustust;

32)   „väiketootjad“– sõidukitootjad, kelle aastane toodang kogu maailmas on alla 10 000 ühiku;

33)   „elektrijõuallikas“– süsteem, mis koosneb ühest või mitmest elektrienergiasalvestist, ühest või mitmest võimsuse jaotust reguleerivast seadmest ja ühest või mitmest elektriseadmest, mis muundab salvestatud elektrienergia ratastele ülekantavaks, sõiduki käitamiseks vajalikuks mehaaniliseks energiaks;

34)   „täiselektrisõiduk“ (PEV)– sõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, mille veojõuallikateks on ainult elektrimasinad ning mille veojõuallika energiasalvestussüsteem koosneb üksnes laetavatest elektrienergia salvestussüsteemidest.

35)   „kütuseelement“– energiamuundur, mis muudab keemilise energia (sisend) elektrienergiaks (väljund) või vastupidi;

36)   „kütuseelemendiga sõiduk“– sõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, kus energiamuunduri(te)ks on üksnes kütuseelement või-elemendid ja elektriseade või -seadmed;

37)   „kasulik võimsus“– võimsus, mis saadakse katsestendil väntvõlli või samaväärse seadise otsalt vastaval mootori pöörlemiskiirusel XX lisa (kasuliku võimsuse ja elektrilise jõuülekandeseadme 30 minuti suurima võimsuse mõõtmine) kohaselt testitud abiseadmete toel, ning on kindlaks määratud võrdluslikel atmosfääritingimustel;

38)   „mootori nimivõimsus“ (Prated)– mootori suurim võimsus kilovattides kooskõlas käesoleva määruse XX lisa nõuetega;

39)   „suurim võimsus kolmekümne minuti jooksul“– elektrilise jõuülekandeseadme maksimaalne kasulik võimsus alalispingel vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 (7) punktile 5.3.2

40)   „külmkäivitus“– pardadiagnostikaseadme talitluskoefitsiendi seire puhul mootori käivitamine jahutusvedeliku temperatuuril või samaväärsel temperatuuril, mis on 35 °C või alla selle ning kõige rohkem 7 °C ümbritseva õhu temperatuurist kõrgem, kui see on teada;

41)   „tegelikus liikluses tekkivad heitkogused (RDE)“– sõiduki heitkogused tavapärastes kasutustingimustes;

42)   „mobiilne heitemõõtmissüsteem (PEMS)“– heitkoguste mõõtmise kaasaskantav süsteem, mis vastab IIIA lisa 1. liite nõuetele;

43)   „põhiline heitekontrollistrateegia (BES)“– heitekontrollistrateegia, mis on aktiivne mootori käituskiiruse ja -koormuse vahemikus, kui täiendav heitekontrollistrateegia ei ole aktiveeritud;

44)   „täiendav heitekontrollistrateegia (AES)“– heitekontrollistrateegia, mis aktiveerub ning asendab või muudab põhilist heitekontrollistrateegiat teataval konkreetsel eesmärgil ja reageerib konkreetsetele ümbritseva keskkonna ja/või töötingimustele ning on kasutusel üksnes nimetatud tingimuste korral;

45)   „kütusemahuti“– kütust mahutavad seadmed, mis koosnevad kütusepaagist, kütuse täiteavast, kütuse täiteava korgist ja kütusepumbast;

46)   „läbilaskvustegur“– süsivesinike heited, mis näitavad kütusemahuti läbilaskvust;

47)   „ühekihiline paak“– kütusepaak, mis on valmistatud ühest materjalikihist;

48)   „mitmekihiline paak“– kütusepaak, mis on valmistatud vähemalt kahest eri materjalikihist, millest üks ei lase läbi süsivesinikke sealhulgas etanooli.

Artikkel 3

Tüübikinnituse nõuded

1.   EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitkoguste ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega peab tootja tõendama, et sõidukid vastavad käesoleva määruse nõuetele, kui neid IIIA–VIII, XI, XIV, XVI, XX ja XXI lisas sätestatud katsemenetluste kohaselt katsetada. Tootja peab tagama ka etalonkütuste vastavuse IX lisas sätestatud spetsifikatsioonidele.

2.   Sõidukitele tehakse I lisa joonisel I.2.4 nimetatud katsed.

3.   Alternatiivina II, V–VIII, XI, XVI ja XXI lisa nõuetele võivad väiketootjad taotleda EÜ tüübikinnitust sõidukitüübile, mille on heaks kiitnud kolmanda riigi ametiasutused vastavalt I lisa punktis 2.1 sätestatud õigusaktidele.

Käesoleva lõike kohase EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitkoguste ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega on vaja läbida heitekatsed sõiduki kasutuskõlblikkuse hindamiseks vastavalt V lisale, XXI lisas sätestatud kütusekulu ja CO2-heite katsed ning täita XIV lisas sätestatud nõuded seoses juurdepääsuga sõiduki pardadiagnostikaandmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele.

Tüübikinnitusasutus peab informeerima komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud tüübikinnitusega seotud asjaoludest.

4.   I lisa punktides 2.2 ja 2.3 on sätestatud kütusepaakide täiteavade ning elektrooniliste süsteemide turvalisusega seotud erinõuded.

5.   Tootja peab võtma tehnilised meetmed, et tagada käesoleva määruse kohane heitgaaside ja kütuseaurude tõhus piiramine sõiduki tavapärastes kasutustingimustes kogu normaalse kasutusaja jooksul.

Muu hulgas tuleb nende meetmetega tagada heitekontrollisüsteemides kasutatavate voolikute ning nende ühenduste ja liidete turvalisus ning originaalprojektile vastav konstruktsioon.

6.   Tootja peab tagama, et heitekatsete tulemused ei ületa käesoleva määruse katsetingimustes ettenähtud piirnorme.

7.   XXI lisas sätestatud 1. tüüpi katsetes katsetatakse kütusena vedelgaasi või maagaasi/biometaani tarvitavaid sõidukeid erinevate vedelgaasi või maagaasi/biometaani koostiste suhtes, nagu sätestatud XII lisas. Sõidukeid, mille kütus võib olla kas bensiin või vedelgaas või maagaas/biometaan, katsetatakse mõlema kütusega, kusjuures vedelgaas- või maagaas/biometaankütusega sõidukeid katsetatakse vedelgaasi või maagaasi/biometaani koostise variatsioonide suhtes, nagu sätestatud XII. lisas.

Olenemata eelmises alapunktis esitatud nõuetest loetakse sõidukid, milles võib kütusena kasutada nii bensiini kui ka gaaskütust, kuid mille bensiiniseadmed on paigaldatud kasutamiseks üksnes hädaolukorras või käivitamiseks ning mille bensiinipaak mahutab kuni 15 liitrit bensiini, 1. tüüpi katses sõidukiteks, milles tohib kütusena kasutada ainult gaaskütust.

8.   IV lisa 1. liites sätestatud 2. tüüpi katse puhul on mootori tavapärase tühikäigu pöörete arvu korral heitgaasi maksimaalne lubatav süsinikmonooksiidi sisaldus sõiduki tootja deklareeritud sisaldus. Maksimaalne süsinikmonooksiidi sisaldus ei tohi siiski ületada 0,3 mahuprotsenti.

Suurendatud mootori pöörete arvuga tühikäigul ei tohi süsinikmonooksiidi sisaldus heitgaasides ületada 0,2 mahuprotsenti, kusjuures mootori pöörete arv peab olema vähemalt 2 000 min–1 ning lambda 1 ± 0,03 vastavalt tootja spetsifikatsioonidele.

9.   Tootja peab tagama, et V lisas sätestatud 3. tüüpi katse puhul ei võimalda mootori karteri õhutussüsteem karterigaaside paiskumist atmosfääri.

10.   VIII lisas sätestatud 6. tüüpi katset heitkoguste mõõtmiseks madalatel temperatuuridel ei kasutata diiselsõidukite puhul.

Tüübikinnitust taotledes peavad tootjad aga tüübikinnitusasutusele esitama andmed tõendamaks, et NOx järeltöötlusseade saavutab tõhusaks tööks piisavalt kõrge temperatuuri 400 sekundi jooksul alates 6. tüüpi katses kirjeldatud külmkäivitusest temperatuuril –7 °C.

Lisaks peab tootja esitama tüübikinnitusasutusele andmed heitgaasitagastussüsteemi kohta, sealhulgas selle toimimise kohta madalal temperatuuril.

Neis andmetes tuleb kirjeldada ka võimalikku mõju heitkogustele.

Tüübikinnitusasutus ei anna tüübikinnitust, kui esitatud andmetest ei piisa selle tõendamiseks, et järeltöötlusseade saavutab määratud aja jooksul ka tegelikult tõhusaks toimimiseks piisavalt kõrge temperatuuri.

Komisjoni taotluse korral peab tüübikinnitusasutus esitama andmed NOx järeltöötlusseadmete ning heitgaasitagastussüsteemi toimivuse kohta madalal temperatuuril.

11.   Tootja peab tagama, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 tüübikinnituse saanud sõiduki kogu normaalse kasutusaja jooksul ei ületa heitkogused, mis on kindlaks määratud vastavalt IIIA lisas sätestatud nõuetele ja mis tekivad kõnealuse lisa kohaselt tehtud RDE-katses, selles lisas sätestatud väärtusi.

Määruse (EÜ) nr 715/2007 kohase tüübikinnituse võib väljastada ainult juhul, kui sõiduk kuulub valideeritud PEMS-katsetüüpkonda vastavalt IIIA lisa 7. liitele.

Artikkel 4

Pardadiagnostikaseadme tüübikinnituse nõuded

1.   Tootja peab tagama, et kõik sõidukid on varustatud pardadiagnostikaseadmega.

2.   Pardadiagnostikaseade peab olema konstrueeritud, ehitatud ja sõidukile paigaldatud nii, et see võimaldab sõiduki kogu kasutusaja jooksul halvenemise ja rikke liigi kindlaks määrata

3.   Pardadiagnostikaseade peab tavapärastes kasutustingimustes vastama käesoleva eeskirja nõuetele.

4.   Defektse osaga katsetamisel, nagu on sätestatud XI lisa 1 liites, peab käivituma pardadiagnostikaseadme rikkeindikaator.

Pardadiagnostikaseadme rikkeindikaator võib selle katse käigus käivituda ka siis, kui heitkoguste tase jääb alla XI lisa punktis 2.3 sätestatud pardadiagnostika läviväärtuste.

5.   Tootja peab tagama, et pardadiagnostikaseade vastab käesoleva määruse XI lisa 1. liite punktis 3 sätestatud toimivusnõuetele kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude korral.

6.   Tootja peab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 XI lisa 1. liite punkti 7.6 kohaselt salvestatavad ja sõiduki pardadiagnostikaseadme kaudu esitatavad toimivusandmed tegema hõlpsasti ja krüpteerimata kujul kättesaadavaks riigi ametiasutustele ja sõltumatutele ettevõtjatele.

Artikkel 5

Sõiduki EÜ tüübikinnituse taotlemine seoses heitkoguste ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega

1.   Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse sõiduki EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitkoguste ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega.

2.   Lõikes 1 nimetatud taotlus koostatakse I lisa 3. liites esitatud näidisteatise alusel.

3.   Lisaks peab tootja esitama järgmised andmed:

a)

ottomootoriga sõidukite puhul tõrgete protsendimäär tõrkejuhtude koguarvust, millest tekkivad heitkogused oleksid ületanud XI lisa punktis 2.3 esitatud piirnorme, kui kõnealune protsendimäär oleks esinenud alates käesoleva määruse XI lisa kohaselt demonstratsiooniks valitud 1. tüüpi katse algusest või võiks kaasa tuua heitgaasikatalüsaatori või katalüsaatorite ülekuumenemise ning põhjustada pöördumatu kahjustuse;

b)

üksikasjalikud kirjalikud andmed, mis sisaldavad pardadiagnostikaseadme töökarakteristikute täielikku kirjeldust koos sõiduki heitekontrollisüsteemi kõigi asjakohaste osade loeteluga, mille seire toimub pardadiagnostikaseadme abil;

c)

rikkeindikaatori kirjeldus, mille abil pardadiagnostikaseade teatab sõiduki juhile rikkest;

d)

tootja deklaratsioon, et pardadiagnostikaseade vastab käesoleva määruse XI lisa 1. liite 3. punktis sätestatud toimivusnõuetele kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude korral;

e)

kava, milles kirjeldatakse üksikasjalikke tehnilisi kriteeriume ja esitatakse põhjendused iga seirevahendi lugeja ja nimetaja suurendamiseks, mis peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 XI lisa 1. liite punktide 7.2 ja 7.3 nõuetele, ning lugejate, nimetajate ja üldnimetaja deaktiveerimiseks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 XI lisa 1. liite punktis 7.7 kirjeldatud olukorras;

f)

nende meetmete kirjeldus, mis võetakse heitekontrolliarvuti ja läbisõidumõõdiku andmete rikkumise ja omavolilise muutmise, sealhulgas läbisõiduandmete talletamise vältimiseks vastavalt XI ja XVI lisa nõuetele;

g)

vajaduse korral ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 11. lisa 2. liites nimetatud üksikasjalikud sõidukitüüpkonna andmed;

h)

vajaduse korral muude tüübikinnituste koopiad, mis sisaldavad tüübikinnituste laiendamist ja halvenemiskoefitsientide kindlaksmääramist võimaldavaid andmeid.

4.   Lõike 3 punkti d kohaldamise korral peab tootja kasutama I lisa 7. liites esitatud tootja pardadiagnostikaseadmete toimivusnõuetele vastavuse tõendi näidist.

5.   Lõike 3 punkti e kohaldamise korral teeb tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus selles punktis nimetatud andmed taotluse korral kättesaadavaks teistele tüübikinnitusasutustele või komisjonile.

6.   Lõike 3 punktide d ja e kohaldamise korral ei anna tüübikinnitusasutus sõidukile tüübikinnitust juhul, kui tootja esitatud andmetest ei piisa XI lisa 1. liite 3. punkti nõuete täitmiseks.

Kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude puhul kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 XI lisa 1. liite punkte 7.2, 7.3 ja 7.7.

Nendes lõigetes sätestatud nõuete täitmise hindamisel võtavad tüübikinnitusasutused arvesse tehnoloogia taset.

7.   Lõike 3 punkti f kohaldamise korral peavad heitekontrolliarvuti andmete rikkumise ja muutmise vältimiseks vastu võetavad sätted muu hulgas hõlmama ajakohastamisvõimalust tootja poolt heaks kiidetud programmi või kalibreerimise abil.

8.   I lisa joonisel I.2.4 esitatud katseteks esitab tootja tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele kinnitatava sõidukitüübi representatiivsõiduki.

9.   Ühekütuseliste, kahekütuseliste ja segakütuseliste sõidukite tüübikinnituse taotlus peab vastama I lisa punktides 1.1 ja 1.2 sätestatud lisanõuetele.

10.   Süsteemides, osades või eraldiseisvates tehnilistes seadmetes pärast tüübikinnituse saamist tehtavad muudatused ei muuda tüübikinnitust automaatselt kehtetuks, juhul kui algsete omaduste ja tehniliste näitajate muutmine ei halvenda mootori või saastekontrollisüsteemi toimivust.

11.   Tootja esitab ka laiendatud dokumentatsiooni, mis sisaldab järgmist teavet:

a)

teave kõikide AESide ja BESide töö kohta, sealhulgas AESi poolt muudetud parameetrite kirjeldus ja AESi töö piirtingimused ning andmed selle kohta, millised AESid ja BESid on tõenäoliselt aktiivsed käesolevas määruses sätestatud katsemenetlustele vastavates tingimustes;

b)

toitesüsteemi kontrolli põhimõtte, jaotusfaaside strateegiate ja lülituspunktide kirjeldus kõikide töörežiimide korral;

c)

olemasolu korral XXI lisa 4. all-lisa lõikes 4.2.1.8.5 osutatud vabajooksu kirjeldus ja olemasolu korral XXI lisa 6. all-lisa punktis 1.2.4 osutatud sõiduki dünamomeetri töörežiimi kirjeldus.

12.   Lõike 11 punktides a ja b nimetatud laiendatud dokumentatsioon on rangelt konfidentsiaalne. Seda võib säilitada tüübikinnitusasutus või tüübikinnitusasutuse äranägemisel tootja. Kui dokumente säilitab tootja, identifitseerib ja dateerib dokumendipaketi pärast selle läbivaatamist ja kinnitamist tüübikinnitusasutus. See tehakse tüübikinnitusasutusele kontrollimiseks kättesaadavaks tüübikinnituse andmise ajal või igal ajal tüübikinnituse kehtivuse perioodil.

Artikkel 6

Sõiduki EÜ tüübikinnituse rakendussätted seoses heitkoguste ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega

1.   Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.

Ilma et see piiraks direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa sätete kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 6. liite kohaselt.

Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.

2.   Erandina lõikest 1 võib pardadiagnostikaseadmega sõidukile anda tootja taotluse korral tüübikinnituse seoses heitkoguste ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega ka juhul, kui süsteemi vea või vigade tõttu ei ole XI lisa nõuded täielikult täidetud, kuid täidetud on kõnealuse lisa 3. punktis sisalduvad erirakendussätted.

Tüübikinnitusasutus teatab sellise tüübikinnituse andmisest teiste liikmesriikide kõikidele tüübikinnitusasutustele vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklis 8 sätestatud nõuetele.

3.   Lõike 1 alusel EÜ tüübikinnitust andes peab tüübikinnitusasutus andma I lisa 4. liites esitatud näidisele vastava EÜ tüübikinnitustunnistuse.

Artikkel 7

Tüübikinnituse muudatused

Määruse (EÜ) nr 715/2007 alusel antud tüübikinnituste muudatuste suhtes kohaldatakse direktiivi (EÜ) nr 2007/46/EÜ artikleid 13, 14 ja 16.

Tootja taotluse korral kohaldatakse sama tüüpi sõidukitele I lisa 3. punkti sätteid, ilma et oleks vaja lisakatseid.

Artikkel 8

Toodangu nõuetele vastavus

1.   Meetmed toodangu nõuetele vastavuse tagamiseks võetakse vastavalt direktiivi 2007/46/EMÜ artikli 12 sätetele.

Lisaks kohaldatakse käesoleva määruse I lisa punkti 4 sätteid ning selle lisa 1. ja 2. liites esitatud vastavaid statistilisi meetodeid.

2.   Toodangu vastavust kontrollitakse käesoleva määruse I lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitustunnistuses esitatud kirjelduse põhjal.

Artikkel 9

Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus

1.   Selleks et tagada nende kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva määruse alusel, võetakse meetmed kooskõlas direktiivi 2007/46/EÜ X lisa ja käesoleva määruse II lisaga.

2.   Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse meetmed peavad tagama ka saastekontrolliseadmete toimimisvõime sõidukite tavapärase kasutusaja jooksul tavapärastes tingimustes, nagu on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

3.   Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust tagavaid meetmeid kontrollitakse kuni 5 aasta või 100 000 km täitumiseni, olenevalt sellest, kumb saabub enne.

4.   Tootja ei ole kohustatud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust kontrollima juhul, kui müüdud sõidukite arv on katsetamiseks vajaliku valimi võtmiseks ebapiisav. Seepärast ei nõuta kontrollimist juhul, kui sõidukitüübi aastane läbimüük liidus on vähem kui 5 000 ühikut.

Selliste väikeseeriasõidukite tootja peab aga tüübikinnitusasutusele esitama aruande heitkogustega seotud garantii- ja remondinõuete ning pardadiagnostikaseadmete rikete kohta, nagu on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punktis 9.2.3. Lisaks võib tüübikinnitusasutus nõuda nende sõidukitüüpide katsetamist ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite kohaselt.

5.   Kui käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud sõidukite puhul ei ole tüübikinnitusasutus rahul ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4. liites määratletud kriteeriumide kohase katse tulemustega, siis laiendatakse direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõikes 1 ja X lisas nimetatud parandusmeetmeid ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punkti 6 kohaselt selle sõidukitüübi kasutusel olevatele sõidukitele, millel võivad esineda samad vead.

Tüübikinnitusasutus peab tootja poolt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punkti 6.1 kohaselt esitatud parandusmeetmete kava kinnitama. Tootja vastutab heaks kiidetud parandusmeetmete kava ellurakendamise eest.

Tüübikinnitusasutus peab teatama oma otsusest kõikidele liikmesriikidele 30 päeva jooksul. Liikmesriigid võivad nõuda sama parandusmeetmete kava kohaldamist kõigi nende territooriumil registreeritud sama tüüpi sõidukite suhtes.

6.   Kui tüübikinnitusasutus on kindlaks teinud, et sõidukitüüp ei vasta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite kohaldatavatele nõuetele, peab ta sellest viivitamata teatama liikmesriigile, kes väljastas direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava algse tüübikinnituse.

Kui direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõikes 6 ei ole teisiti ette nähtud, siis teatab algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus pärast teate saamist tootjale, et sõidukitüüp ei vasta kõnealustes sätetes ettenähtud nõuetele ning tootjalt oodatakse meetmete võtmist. Tootja esitab asutusele kahe kuu jooksul pärast kõnealuse teatise saamist meetmete kava puuduste kõrvaldamiseks, mille sisu peaks vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punktide 6.1–6.8 nõuetele. Algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus konsulteerib kahe kuu jooksul tootjaga, et jõuda kokkuleppele meetmete kava ja selle elluviimise asjus. Kui algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus jõuab otsusele, et ühist kokkulepet ei ole võimalik saavutada, siis algatatakse menetlus direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

Artikkel 10

Saastekontrolliseadmed

1.   Tootja peab tagama, et EÜ tüübikinnitusega sõidukitele paigaldamiseks ette nähtud varu-saastekontrolliseadmed, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaldamisalasse, saaksid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 12 ja 13 ning XIII lisale EÜ tüübikinnituse eraldi seadmestikena direktiivi 2007/46/EÜ artikli 10 lõike 2 tähenduses.

Käesoleva määruse kohaldamise korral loetakse saastekontrolliseadmeteks katalüüsmuundurid ja kübemefiltrid.

Vastavad nõuded loetakse täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

artikli 13 tingimused on täidetud;

b)

varu-saastekontrolliseadmed on saanud tüübikinnituse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 103 (8) kohaselt.

Kolmandas lõigus viidatud juhul kohaldatakse samuti artikli 14 sätteid.

2.   Varuosadena pakutavad originaal-saastekontrolliseadmed, mis kuuluvad I lisa 4. liite addendum ’i punktile 2.3 vastavasse tüüpi ja on ette nähtud paigaldamiseks sõidukile, millele asjakohane tüübikinnitusdokument viitab, ei pea vastama XIII lisale, kui need vastavad selle lisa punktide 2.1 ja 2.2 nõuetele.

3.   Valmistaja peab tagama identifitseerimismärgistuste olemasolu varuosadena pakutavatel originaal-saastekontrolliseadmel.

4.   Lõikes 3 nimetatud identifitseerimismärgistuseks on:

a)

sõiduki või mootori tootja nimi või kaubamärk;

b)

originaal-saastekontrolliseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osanumber, nagu on osutatud I lisa 3. liite punktis 3.2.12.2.

Artikkel 11

Varu-saastekontrolliseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse taotlemine

1.   Tootja esitab tüübikinnitusasutusele varu-saastekontrolliseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse taotluse.

Taotlus koostatakse XIII lisa 1. liites esitatud näidisteatise alusel.

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peab tootja esitama tüübikatsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele kõik allpool nimetatu:

a)

käesoleva määruse kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki (sõidukid), mis on varustatud uue originaal-saastekontrolliseadmega;

b)

ühe varu-saastekontrolliseadme tüübi näidise;

c)

varu-saastekontrolliseadme lisanäidise, juhul kui varu-saastekontrolliseade on ette nähtud paigaldamiseks pardadiagnostikaseadmega varustatud sõidukile.

3.   Lõike 2 punkti a kohaldamise korral valib katsesõidukid välja taotleja tehnilise teenistuse nõusolekul.

Katsesõidukid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa punktis 3.2 sätestatud nõuetele.

Katsesõidukid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)

heitekontrollisüsteem on vigadeta;

b)

ülemäära kulunud või rikkis, heitkoguseid mõjutav originaalosa tuleb parandada või asendada;

c)

katsesõidukid peavad enne heitekatseid olema nõuetekohaselt seadistatud ning komplekteeritud vastavalt tootja spetsifikatsioonile.

4.   Lõike 2 punktide b ja c kohaldamise korral tuleb näidistele selgelt ja kustutamatult märkida taotleja kaubanimi või kaubamärk ja toote nimetus.

5.   Lõike 2 punkti c kohaldamise korral peab näidis olema kahjustatud, nagu on sätestatud artikli 2 punktis 25.

Artikkel 12

Varu-saastekontrolliseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse rakendussätted

1.   Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus varu-saastekontrolliseadmele kui eraldi seadmestikule EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.

Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit muule varu-saastekontrolliseadme tüübile.

Sama tüübikinnitusnumbriga varu-saastekontrolliseadme tüüpi võib kasutada mitme eri sõidukitüübi puhul.

2.   Lõike 1 kohaldamisel väljastab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt XIII lisa 2. liites esitatud näidisele.

3.   Kui tüübikinnituse taotleja suudab tüübikinnitusasutusele või tehnilisele teenistusele tõestada, et varu-saastekontrolliseade on sama tüüpi, nagu on osutatud käesoleva direktiivi I lisa 4. liite addendum’i punktis 2.3, ei ole tüübikinnituse andmiseks vaja kontrollida XIII lisa punkti 4 nõuete täitmist.

Artikkel 13

Sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus

1.   Tootjad kehtestavad vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklitele 6 ja 7 ning käesoleva määruse XIV lisale vajaliku korra ja menetlused sõidukite pardadiagnostikaandmete ning remondi- ja hooldusteabe hõlpsa kättesaadavuse tagamiseks.

2.   Tüübikinnitusasutus annab tüübikinnituse alles pärast tootjalt sõiduki pardadiagnostikaandmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitleva tõendi saamist.

3.   Sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlev tõend loetakse tõendiks määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 6 lõike 7 nõuete täitmise kohta.

4.   Sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlev tõend koostatakse vastavalt XIV lisa 1. liites esitatud näidisele.

5.   Kui sõidukite pardadiagnostikaandmed ning sõidukite remondi- ja hooldusteave ei ole kättesaadavad või ei vasta määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklitele 6 ja 7 ning käesoleva määruse XIV lisale, siis peab tootja pärast tüübikinnitustaotluse esitamist esitama need andmed kuue kuu jooksul alates tüübikinnituse kuupäevast.

6.   Kohustus esitada andmeid lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul kehtib üksnes juhul kui pärast tüübikinnituse saamist viiakse sõiduk turule.

Kui sõiduk viiakse turule rohkem kui kuus pärast tüübikinnituse saamist, tuleb teave esitada päeval, mil sõiduk turule viiakse.

7.   Kui kaebusi ei ole laekunud ning tootja on esitanud need andmed lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, võib tüübikinnitusasutus eeldada, et tootja on rakendanud nõuetekohaseid meetmeid ja menetlusi sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse tagamiseks vastavalt täidetud sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlevale tõendile.

8.   Lisaks XI lisa punktis 4 sätestatud pardadiagnostikaandmete kättesaadavuse nõuetele peab tootja tegema huvitatud isikutele kättesaadavaks järgmised andmed:

a)

pardadiagnostikaseadme nõuetekohaseks tööks vajalike oluliste varuosade väljatöötamist võimaldavad andmed;

b)

üldiste diagnostikavahendite väljatöötamiseks vajalikud andmed.

Punkti a kohaldamise korral ei tohi varuosade väljatöötamist piirata järgmised tegurid: asjakohase teabe puudumine, tõrgete avastamisega seotud tehnilised nõuded pardadiagnostika läviväärtuste ületamise korral või kui pardadiagnostikaseadme abil ei saa täita põhilisi käesoleva määruse pardadiagnostikaseire nõudeid; teatavad muudatused pardadiagnostikaandmete kasutuses, et käsitleda bensiinil ja gaaskütusel töötavaid sõidukeid eraldi; ning gaaskütusel töötavate mõne väiksema puudusega sõidukite tüübikinnitus.

Punkti b kohaldamise korral, juhul kui tootjad kasutavad oma frantsiisivõrgustikes standarditele ISO 22900 Modular Vehicle Communication Interface (MVCI) ja ISO 22901 Open Diagnostic Data Exchange (ODX) vastavaid diagnostika- ja katsetamisvahendeid, peavad ODX-failid olema sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavad tootja veebilehe kaudu.

9.   Sõidukiandmetele juurdepääsu foorum (edaspidi „foorum“).

Foorum arutab, kas juurdepääs andmetele pärsib sõidukivarguste vähendamises tehtud edusamme ning annab soovitusi juurdepääsunõuete parandamiseks. Foorum annab eelkõige komisjonile soovitusi menetluse kehtestamiseks, millega akrediteeritud organisatsioonid annavad sõltumatutele ettevõtjatele heakskiidu või volituse juurdepääsuks sõiduki turvaandmetele.

Komisjon võib otsustada foorumi arutelud ja järeldused konfidentsiaalseks jätta.

Artikkel 14

Sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega seotud kohustuste täitmine

1.   Tüübikinnitusasutus võib igal ajal omal algatusel, kaebuse alusel või tehnilise teenistuse hinnangust lähtudes kontrollida määruse (EÜ) nr 715/2007 sätete ning sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitleva tõendi tingimuste järgimist tootja poolt.

2.   Kui tüübikinnitusasutus leiab, et tootja on rikkunud sõidukit pardadiagnostikaandmete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega seotud kohustusi, võib vastava tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus astuda olukorra parandamiseks vajalikke samme.

3.   Lõikes 2 viidatud sammudeks võivad muu hulgas olla tüübikinnituse tühistamine või peatamine, rahatrahv ja muud määruse (EMÜ) nr 715/2007 artikli 13 kohaselt võetavad meetmed.

4.   Kui sõltumatu ettevõtja või sõltumatuid ettevõtjaid esindav ühendus esitab tüübikinnitusasutusele kaebuse, kontrollib tüübikinnitusasutus, kas tootja täidab oma kohustusi seoses sõiduki pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega.

5.   Kontrolli käigus võib tüübikinnitusasutus paluda tehnilisel teenistusel või muul sõltumatul eksperdil kõnealuste kohustuste täitmist hinnata.

Artikkel 15

Üleminekusätted

1.   Kuni 31. augustini 2017 M1-, M2- kategooria ja N1-kategooria I klassi sõidukite puhul ning kuni 31. augustini 2018 N1-kategooria II ja III klassi ja N2-kategooria sõidukite puhul võivad tootjad taotleda tüübikinnituse andmist vastavalt käesolevale määrusele. Kui sellist taotlust ei ole esitatud, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 692/2008.

2.   Alates 1. septembrist 2017 M1-, M2- kategooria ja N1-kategooria I klassi sõidukite puhul ning alates 1. septembrist 2018 N1-kategooria II ja III klassi sõidukite ning N2-kategooria sõidukite puhul keelduvad riikide ametiasutused heitkoguste või kütusekuluga seotud põhjustel väljastamast EÜ tüübikinnitusi või riiklikke tüübikinnitusi uutele sõidukitüüpidele, mis käesolevale määrusele ei vasta.

3.   Alates 1. septembrist 2018 M1-, M2- kategooria ja N1-kategooria I klassi sõidukite puhul ning alates 1. septembrist 2019 N1-kategooria II ja III klassi sõidukite ja N2-kategooria sõidukite puhul ei loe riikide ametiasutused heitkoguste või kütusekuluga seotud põhjustel uute sõidukite puhul, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, vastavustunnistusi enam kehtivaks direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ja keelavad selliste sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtu.

4.   Kui uute sõidukitüüpide puhul on määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 4 nimetatud kuupäevadest möödunud kolm aastat ja uute sõidukite puhul on nimetatud määruse artikli 10 lõikes 5 nimetatud kuupäevadest möödunud neli aastat, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

IIIA lisa punkti 2.1 nõudeid ei kohaldata;

b)

IIIA lisa nõudeid, välja arvatud punkti 2.1 nõudeid, sealhulgas tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste (RDE) mõõtmiskatsete ja talletatavate ja kättesaadavaks tehtavate andmetega seotud nõudeid kohaldatakse ainult uute tüübikinnituste suhtes, mis on antud vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 alates 27. juulist 2017;

c)

IIIa lisa nõudeid ei kohaldata tüübikinnituste suhtes, mis on antud väiketootjatele;

d)

kui IIIA lisa 5. ja 6. liites sätestatud nõuded on täidetud vaid ühe meetodi osas kirjeldatud kahest andmete hindamise meetodist, teostatakse täiendav RDE-katse;

kui need nõuded on taas täidetud ainult ühe meetodi osas, siis registreeritakse täielikkuse ja normaalsuse analüüs mõlema meetodi kohta ning IIIA lisa punktis 9.3 nõutavad arvutused võivad piirduda meetodiga, mille osas täielikkuse ja normaalsuse nõuded on täidetud; nii RDE-katsete kui ka täielikkuse ja normaalsuse andmed registreeritakse ja tehakse kättesaadavaks, et uurida kahe hindamismeetodiga saadud tulemuste erinevusi;

e)

katsesõiduki rataste võimsus tehakse kindlaks kas rattarummu pöördemomendi mõõtmisega või CO2 massivoost, kasutades IIIA lisa 6. liite punkti 4 kohaselt sõidukispetsiifilisi CO2 jooni.

5.   Kuni 8 aastat pärast määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 4 sätestatud kuupäevadest:

a)

kehtivad käesoleva määruse VII lisa ja/või XI lisa 1. liite nõuete täitmiseks kuni kolm aastat pärast määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 4 sätestatud kuupäevi vastavalt määrusele (EÜ) nr 692/2008 teostatud ja lõpule viidud 1./I tüübi katsed;

b)

käesoleva määruse XXI lisa 6. all-lisa 1. liite punkti 1.1 teises lõigus sätestatud nõuete täitmiseks aktsepteerib tüübikinnitusasutus kuni kolm aastat pärast määruse (EÜ) 715/2007 artikli 10 lõikes 4 sätestatud kuupäevi määruse (EÜ) 692/2008 III lisa punkti 3.13 kohaselt teostatud menetlusi.

6.   Et tagada olemasolevate tüübikinnituste õiglane kohtlemine, uurib komisjon direktiivi 2007/46/EÜ V peatüki mõju käesoleva määruse kohaldamisele.

Artikkel 16

Direktiivi 2007/46/EÜ muutmine

Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse vastavalt käesoleva määruse XVIII lisale.

Artikkel 17

Määruse (EÜ) nr 692/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 692/2008 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:

„1.   Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.

Ilma et see piiraks direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa sätete kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 6. liite kohaselt.

Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.

Määruse (EÜ) nr 715/2007 nõuded loetakse täidetuks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

käesoleva määruse artikli 3 lõike 10 nõuded on täidetud;

b)

käesoleva määruse artikli 13 nõuded on täidetud;

c)

sõiduk on saanud tüübikinnituse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 muudatuste seeria 07, eeskirja nr 85 ja selle täienduste, eeskirja nr 101 3. läbivaatuse (sisaldab muudatuste seeriat 01 ja nende täiendusi) kohaselt ning survesüütega sõidukite puhul eeskirja nr 24 III osa muudatuste seeria 03 kohaselt;

d)

artikli 5 lõigete 11 ja 12 nõuded on täidetud.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel 16a:

„Artikkel 16a

Üleminekusätted

Alates 1. septembrist 2017 M1-, M2-kategooria ja N1-kategooria I klassi sõidukite puhul ning alates 1. septembrist 2018 N1-kategooria II ja III klassi sõidukite ning N2-kategooria sõidukite puhul kohaldatakse käesolevat määrust üksnes selleks, et hinnata, kas enne nimetatud kuupäevi vastavalt käesolevale määrusele tüübikinnituse saanud sõidukid täidavad järgmisi nõudeid:

a)

toodangu nõuetele vastavus artikli 8 kohaselt;

b)

kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus artikli 9 kohaselt;

c)

sõidukite pardadiagnostikaandmed ning sõidukite remondi- ja hooldusteave on vastavalt artiklile 13 kättesaadavad.

Käesolevat määrust kohaldatakse ka komisjoni rakendusmäärustes (EL) 2017/1152 (*1) ja (EL) 2017/1153 (*2) sätestatud korrelatsioonimenetluse puhul.

(*1)  Komisjoni 2. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1152, millega sätestatakse meetod regulatiivse katsemeetodi muudatusi kajastavate vastavusnäitajate määramiseks väikeste tarbesõidukite puhul, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 293/2012 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 644)."

(*2)  Komisjoni 2. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1153, millega sätestatakse meetod, mille abil määratakse vastavusnäitajad, mis kajastavad regulatiivse katsemeetodi muudatusi, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1014/2010 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 679).“ "

3)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse XVII lisale.

Artikkel 18

Komisjonni määruse (EL) nr 1230/2012 (9) muudatused

Määruses (EL) nr 1230/2012 asendatakse artikli 2 lõige 5 järgmisega:

„5)   „lisavarustuse mass“– suurim lisavarustuse kombinatsioonide mass, mida võib sõidukile paigaldada lisaks standardvarustusele vastavalt tootja spetsifikatsioonidele;“.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 692/2008 tunnistatakse kehtetuks 1. jaanuarist 2022.

Artikkel 20

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. juuni 2017.

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)   ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(2)   ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(3)  Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).

(4)  Komisjoni 10. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/427, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitmetega (ELT L 82, 31.3.2016, lk 1).

(5)  Komisjoni 20. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/646, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitega (ELT L 109, 26.4.2016, lk 1).

(6)  ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 83 – Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses mootorist eralduvate saasteainete heitkogustega vastavalt mootorile ette nähtud kütusele [2015/1038] (ELT L 172, 3.7.2015, lk 1).

(7)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 85 — Ühtsed sätted, mis käsitlevad M- ja N-kategooriasse kuuluvate mootorsõidukite liikumapanemiseks ette nähtud sisepõlemismootorite või elektriliste jõuülekandeseadmete tüübikinnitamist seoses elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmisega (ELT L 323, 7.11.2014, lk 52).

(8)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 103 – Mootorsõidukite vahetatavate katalüüsmuundurite tüübikinnituse ühtsete sätete kohta (ELT L 158, 19.6.2007, lk 106).

(9)  Komisjoni 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1230/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 seoses mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete tüübikinnitusnõuetega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 353, 21.12.2012, lk 31).

LISADE LOETELU

I LISA

EÜ tüübikinnituse rakendussätted

1. liide

Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimine 1. tüüpi katse abil – statistiline meetod

2. liide

Elektrisõidukite toodangu nõuetele vastavust käsitlevad arvutused

3. liide

Teatise näidis

4. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis

5. liide

Pardadiagnostikaseadmega seotud teave

6. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem

7. liide

Tootja tõend pardadiagnostikaseadmete talitlusnõuetele vastavuse kohta

8a. liide

1. tüüpi katse aruandevorm (sealhulgas ATCT) ja minimaalsed aruandlusnõuded

Lisa Co2mpas-simulaatori andmete edastamiseks

8b. liide

Sõidutakistuse katsearuande vorm ja aruandluse miinimumnõuded

8c. liide

Katsearuande vorm

II LISA

Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus

1. liide

Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontroll

2. liide

Kasutusel olevate sõidukite summutitoru heitgaaside vastavuskatsetes kasutatav statistiline meetod

3. liide

Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavusega seotud kohustused

IIIA LISA

Tegelikus liikluses tekkivad heitkogused (RDE)

IV LISA

Tüübikinnitusel sõiduki kasutuskõlblikkuse hindamiseks vajalikud heitkoguste andmed

1. liide

Süsinikmonooksiidi heitkoguste mõõtmine mootori tühikäigul (2. tüüpi katse)

2. liide

Heitgaasi suitsususe mõõtmine

V LISA

Karterigaaside heitkoguste (3. tüüpi katse) kontrollimine

VI LISA

Kütuseaurude määramine (4. tüüpi katse)

VII LISA

Saastekontrolliseadmete kulumiskindluse kontroll (5. tüüpi katse)

1. liide

Katsestendi standardtsükkel

2. liide

Diiselmootoritega sõidukite katsestendi standardtsükkel

3. liide

Maanteesõidu standardtsükkel

VIII LISA

Keskmiste heitkoguste kontrollimine madalatel ümbritseva õhu temperatuuridel (6. tüüpi katse)

IX LISA

Etalonkütuste tehniline kirjeldus

X LISA

Reserveeritud

XI LISA

Mootorsõidukite pardadiagnostikaseade (OBD-seade)

1. liide

Pardadiagnostikaseadmete funktsioonid

2. liide

Sõidukitüüpkonna põhiomadused

XII LISA

Ökoinnovatsioonilahendustega sõidukite tüübikinnitus ja mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks esitatud N1-kategooria sõidukite CO2-heite ja kütusekulu määramine

XIII LISA

Varu-saastekontrolliseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitus

1. liide

Teatise näidis

2. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis

3. liide

EÜ tüübikinnitusmärgi näidis

XIV LISA

Sõidukite pardadiagnostikaandmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus

1. liide

Vastavustunnistus

XV LISA

Reserveeritud

XVI LISA

Nõuded sõidukitele, mille heitgaaside järeltöötlussüsteemis kasutatakse reaktiive

XVII LISA

Määruse (EÜ) nr 692/2008 muudatused

XVIII LISA

Direktiivi 2007/46/EÜ muudatused

XIX LISA

Määruse (EL) nr 1230/2012 muudatused

XX LISA

Mootori kasuliku võimsuse mõõtmine

XXI LISA

1. tüüpi heitekatse menetlused

I LISA

EÜ TÜÜBIKINNITUSE RAKENDUSSÄTTED

1.   EÜ TÜÜBIKINNITUSE ANDMISE LISANÕUDED

1.1.   Lisanõuded ühekütuseliste ja kahekütuseliste gaaskütusega sõidukite puhul

1.1.1.

 Ühekütuselistele ja kahekütuselistele gaaskütusega sõidukitele tüübikinnituse andmise lisanõuded on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punktides 1, 2 ja 3 ning XII lisa 1. ja 2. liites ning kohaldatakse allpool sätestatud erandeid.

1.1.2.

 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 12. lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.4 viited 10a. lisa etalonkütustele loetakse viideteks käesoleva määruse IX lisa A jaos sätestatud vastava spetsifikatsiooniga etalonkütustele.

1.2.   Lisanõuded segakütuseliste sõidukite puhul

Lisanõueteks tüübikinnituse andmisel segakütuselistele sõidukitele on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punktis 4.9 sätestatud nõuded.

2.   TÄIENDAVAD TEHNILISED NÕUDED JA KATSED

2.1.   Väiketootjad

2.1.1.

 Artikli 3 lõikes 3 viidatud õigusaktid:

Õigusakt

Nõuded

California Code of Regulations, 13. jagu, punktid 1961(a) ja 1961(b)(1)(C)(1), mida kohaldatakse 2001. ja hilisemate mudeliaastate sõidukite suhtes, 1968.1, 1968.2, 1968.5, 1976 ja 1975; väljaandja Barclay's Publishing

Tüübikinnitus tuleb anda vastavalt California Code of Regulations'ile, mida kohaldatakse kõige hilisema mudeliaasta kergsõidukite suhtes.

2.2.   Kütusepaakide täiteavad

2.2.1.

 Nõuded kütusepaakide täiteavadele on sätestatud XXI lisa punktides 5.4.1 ja 5.4.2 ning punktis 2.2.2.

2.2.2.

 Tuleb võtta meetmeid, et vältida ülemäärast kütuseaurude eraldumist ning kütuse väljavoolamist täiteava korgi puudumise tõttu. Selleks võib kasutada järgmist:

a)

automaatselt avanev ja sulguv kütuse täiteava kork, mis ei ole eemaldatav,

b)

konstruktsiooni iseärasused, mis täiteava korgi puudumise korral ei lase kütuseaure ülemäärases koguses eralduda,

c)

mis tahes muu samasuguse mõjuga meede. Selliseks lahenduseks võib muu hulgas olla täiteava korgi kinnitamine ketiga või muul viisil või sõiduki süütevõtme kasutamine täiteava lukustamiseks. Sellisel juhul peab võtit saama täiteava korgist välja tõmmata ainult juhul, kui täiteava on lukustatud.

2.3.   Elektroonikasüsteemide turvalisust käsitlevad sätted

2.3.1.

 Elektroonikasüsteemide turvalisust käsitlevad sätted on esitatud XXI lisa punktis 5.5 ning punktides 2.3.2 ja 2.3.3.

2.3.2.

 Diiselmootoritesse paigaldatud mehaaniliste sissepritsepumpade puhul peavad tootjad võtma nõuetekohased meetmed kaitsmaks kütuse maksimaalse etteande seadet omavolilise muutmise eest sõiduki kasutuseloleku ajal.

2.3.3.

 Tootjad peavad tulemuslikult ära hoidma läbisõidumõõdikute näitude ümberprogrammeerimise sõiduki sisevõrgus, jõuseadme juhtseadmes ning vajadusel ka distantsilt toimuva teabevahetuse teadet edastavas üksuses. Tootjad peavad süstemaatiliselt kasutama omavolilise muutmise vastaseid strateegiaid ning kirjutuskaitsefunktsioone läbisõidumõõdiku näidu õigsuse kaitsmiseks. Omavolilise muutmise vastased meetodid peavad olema tüübikinnitusasutuse poolt heaks kiidetud.

2.4.   Katsete tegemine

2.4.1.

 Joonisel I.2.4 on esitatud sõidukitüübi kinnitamiseks vajalikud katsed. Konkreetseid katsemenetlusi kirjeldatakse II, IIIA, IV, V, VI, VII, VIII, XI, XVI1, XX ja XXI lisas.

Joonis I.2.4

Tüübikinnituse andmiseks ja laiendamiseks nõutavad katsed

Sõidukikategooria

Ottomootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid1

Diiselmootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid

Täiselektrisõidukid

Vesinikkütuseelemendiga sõidukid

 

Ühekütuselised

Kahekütuselised3

Segakütuselised3

 

 

 

Etalonkütus

Bensiin

(E10)

Veeldatud naftagaas

Maagaas/biometaan

Vesinik (sisepõlemismootor)

Bensiin (E10)

Bensiin (E10)

Bensiin (E10)

Bensiin (E10)

Diislikütus

(B7)5

—

Vesinikkütuseelement

Veeldatud naftagaas

Maagaas/biometaan

Vesinik (sisepõlemismootor)4

Etanool

(E85)

Gaasilised heited

(1. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

Jah4

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

—

—

Tahked osakesed

(1. tüüpi katse)

Jah2

—

—

—

Jah2

(ainult bensiin)

Jah2

(ainult bensiin)

Jah2

(ainult bensiin)

Jah2

(mõlemad kütused)

Jah

—

—

Tahkete osakeste arv

Jah2

—

—

—

Jah2

(ainult bensiin)

Jah2

(ainult bensiin)

Jah2

(ainult bensiin)

Jah2

(mõlemad kütused)

Jah

—

—

Gaasilised saasteained, tegelikus liikluses tekkivad heitkogused (RDE) (1A. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

Jah(4)

Jah (mõlemad kütused)

Jah (mõlemad kütused)

Jah (mõlemad kütused)

Jah (mõlemad kütused)

Jah

-

-

Tahkete osakeste arv, tegelikus liikluses tekkivad heitkogused (RDE) (1A. tüüpi katse)

Jah

—

—

—

Jah (mõlemad kütused)

Jah (mõlemad kütused)

Jah (mõlemad kütused)

Jah (mõlemad kütused)

Jah

—

—

Heited tühikäigul

(2. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

—

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(mõlemad kütused)

—

—

—

Karterigaasid

(3. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

—

—

—

Kütuseaurud

(4. tüüpi katse)

Jah

—

—

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

—

—

—

Töökindlus

(5. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

—

—

Heited madalal temperatuuril

(6. tüüpi katse)

Jah

—

—

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(mõlemad kütused)

—

—

—

Kasutusel olevate sõidukite vastavus

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

—

—

Pardadiagnostikaseade

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

—

—

CO2-heide, kütusekulu, elektrienergiakulu ja elektriline sõiduulatus

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

Jah

Jah

Heitgaasi suitsusus

—

—

—

—

—

—

—

—

Jah

—

—

Mootori võimsus

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

3.   TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

3.1.   Laiendus seoses summutitoru heitgaasidega (1. ja 2. tüüpi katsed)

3.1.1.   Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, kui need vastavad artikli 2 lõike 1 kriteeriumidele.

3.1.2.   Perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega sõidukid

Vastavalt XXI lisa (WLTP) VI all-lisa 1. liitele teostatavate Ki-katsete puhul laiendatakse tüübikinnitust sõidukitele, kui nad vastavad XXI lisa punkti 5.9 kriteeriumidele.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 (NEDC) 13 lisa kohaselt teostatavate Ki-katsete puhul laiendatakse tüübikinnitust sõidukitele vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa punktile 3.1.4.

3.2.   Laiendus seoses kütuseaurudega (4. tüüpi katse)

3.2.1.

 Tüübikinnitust võib laiendada sõidukitele, mille kütuseaurude kontrollisüsteem vastab järgmistele tingimustele:

3.2.1.1.

kütuse/õhu mõõtmise põhisüsteem (nt ühepunktipritse) on sama;

3.2.1.2.

kütusepaagi kuju ja materjal ning vedelkütuse voolikud on identsed;

3.2.1.3.

katsetatakse sõidukit, mille vooliku ristlõikepindala ja ligikaudne pikkus on halvimad. tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus otsustab, kas mitteidentsed auru/vedeliku eraldajad on vastuvõetavad.

3.2.1.4.

kütusepaagi mahu erinevus on ± 10 % piires;

3.2.1.5.

paagi rõhualandusventiili seadistus on identne;

3.2.1.6.

kütuseaurude kogumise meetod on identne, st püüduri vorm ja maht, kogumiskeskkond, õhupuhasti (kui seda kasutatakse kütuseaurude reguleerimiseks) jms;

3.2.1.7.

kogutud auru eemaldamise meetod on identne (st õhuvool, alguspunkt või eemaldamise maht ettevalmistustsükli jooksul);

3.2.1.8.

kütuse mõõtmise süsteemi tihendamis- ja õhutussüsteemid on identsed.

3.2.2.

 Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, millel on:

3.2.2.1.

erineva mahuga mootor;

3.2.2.2.

erineva võimsusega mootor;

3.2.2.3.

automaat- ja käsikäigukast;

3.2.2.4.

kahe ja nelja ratta jõuülekanne;

3.2.2.5.

erinev keretüüp; ning

3.2.2.6.

erinevad ratta ja rehvi suurused.

3.3.   Laiendus seoses saastekontrolliseadme kulumiskindlusega (5. tüüpi katse)

3.3.1.   Tüübikinnitust laiendatakse erinevatele sõidukitüüpidele tingimusel, et sõiduki, mootori või saastekontrollisüsteemi allpool loetletud tunnused on identsed või jäävad lubatud kõikumise piiresse.

3.3.1.1.   Sõiduk:

 

Inertsikategooria: kaks vahetult järgnevat kõrgemat inertsikategooriat ja kõik madalamad inertsikategooriad.

 

Maanteekoormus kiirusel 80 km/h kokku: kuni 5 % suurem või ükskõik kui palju väiksem.

3.3.1.2.   Mootor

a)

mootori silindrimaht (± 15 %);

b)

klappide arv ja juhtimine;

c)

toitesüsteem;

d)

jahutussüsteemi tüüp;

e)

kütuse põletamise protsess.

3.3.1.3.   Saastekontrollisüsteemi parameetrid:

a)

katalüüsmuundurid ja kübemefiltrid:

 

katalüüsmuundurite, filtrite ja elementide arv;

 

katalüüsmuundurite ja filtrite suurus (monoliidi maht ± 10 %);

 

katalüütilise reaktsiooni tüüp (oksüdatsioon, kolmeastmeline, lahja NOx püüdur, valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR), lahja NOx katalüsaator jne);

 

väärismetallide kogus (identne või suurem);

 

väärismetallide liik ja suhe (± 15 %);

 

substraat (struktuur ja materjal);

 

elemendi tihedus;

 

50 K piiresse jäävad temperatuurierinevused katalüüsmuunduri või filtri sisendil. Kõnealust temperatuurimuutust kontrollitakse stabiliseeritud tingimustel kiirusel 120 km/h ning 1. tüüpi katse koormusel;

b)

õhu sissepuhe:

 

olemas või puudub;

 

tüüp (pulseeriv õhk, õhupumbad jne);

c)

heitgaasitagastus:

 

olemas või puudub;

 

tüüp (jahutusega või ilma, aktiiv- või passiivjuhtimisega, kõrg- või madalsurvega).

3.3.1.4.   Kulumiskindluse katse teostamisel võib kasutada sõidukit, mille kerekuju, käigukast (automaat- või käsikäigukast) ning rataste või rehvide suurus erineb selle sõidukitüübi omadest, millele tüübikinnitust taotletakse.

3.4.   Laiendus seoses pardadiagnostikaseadmega

3.4.1.

 Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, millel on identne mootor ja saastekontrollisüsteem vastavalt XI lisa 2. liite määratlusele. Tüübikinnituse laiendamisel ei võeta arvesse järgmisi sõiduki tunnuseid:

a)

mootori abiseadmed;

b)

rehvid;

c)

ekvivalentne inerts;

d)

jahutussüsteem;

e)

jõuülekandearv;

f)

jõuülekande tüüp; ning

g)

keretüüp.

3.5   Laiendus seoses madalal temperatuuril teostatava katsega (6. tüüpi katse)

3.5.1.   Erineva tuletatud massiga sõidukid

3.5.1.1.

 Tüübikinnitust võib laiendada ainult sellise tuletatud massiga sõidukitele, mille puhul tuleb kasutada kahte vahetult järgnevat suuremat ekvivalentset inertsi või mis tahes väiksemat ekvivalentset inertsi.

3.5.1.2.

 N-kategooria sõidukite puhul võib tüübikinnitust laiendada üksnes väiksema tuletatud massiga sõidukitele, juhul kui tüübikinnitusega sõiduki heitkogused jäävad piiridesse, mis on ette nähtud sõiduki puhul, millele tüübikinnituse laiendamist taotletakse.

3.5.2.   Erineva jõuülekandearvuga sõidukid

3.5.2.1.

 Tüübikinnitust laiendatakse erineva jõuülekandearvuga sõidukitele üksnes teatavatel tingimustel.

3.5.2.2.

 Tüübikinnituse laiendatavuse üle otsustamiseks tehakse igas 6. tüüpi katses kasutatava ülekandearvu puhul kindlaks suhtarv

Formula

kus mootori pöörlemissagedusel 1 000 min–1 on V1 tüübikinnituse saanud sõiduki kiirus ja V2 selle sõidukitüübi kiirus, millele taotletakse tüübikinnituse laiendamist.

3.5.2.3.

 Kui iga ülekandesuhte puhul on E ≤ 8 %, siis antakse laiendus 6. tüüpi katset kordamata.

3.5.2.4.

 Kui kas või ühe ülekandesuhte puhul on E > 8 % ning iga ülekandearvu puhul on E ≤ 13 %, siis tuleb 6. tüüpi katset korrata. Tehnilise teenistuse heakskiidul võib need katsed teostada tootja valitud laboris. Katseprotokoll saadetakse tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele.

3.5.3.   Erineva tuletatud massi ja jõuülekandearvuga sõidukid

Tüübikinnitust laiendatakse erineva tuletatud massi ja jõuülekandearvuga sõidukitele üksnes juhul, kui on täidetud kõik punktides 3.5.1 ja 3.5.2 sätestatud tingimused.

4.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

4.1.   Sissejuhatus

4.1.1.

 Iga käesoleva määruse kohase tüübikinnituse alusel toodetud sõiduk peab olema valmistatud selliselt, et see vastaks käesoleva määruse tüübikinnitusnõuetele. Tootja peab kasutama asjakohast hindamiskorda ja dokumenteeritud kontrollimiskavu ning teostama käesolevas määruses sätestatud ajavahemike järel katseid heitkoguste ja pardadiagnostikaseadmete kontrollimiseks, et tõendada jätkuvat vastavust kinnitatud tüübile. Tüübikinnitusasutus kontrollib ja kooskõlastab seda hindamiskorda ning kontrollimiskavu ning teostab vastavalt käesolevale määrusele auditeid ja katseid heitkoguste ja pardadiagnostikaseadmete kontrollimiseks tootja ettevõttes, sealhulgas tootmis- ja katserajatistes, vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ X lisas kirjeldatud toote nõuetele vastavuse ja jätkuva vastavustõendamise korrale.

4.1.2.

 Tootja kontrollib toodangu nõuetele vastavust saasteainete heite katse (esitatud määruse (EÜ) 715/2007 I lisa tabelis 2), CO2 heitkoguste katse (koos elektrienergiakulu mõõtmisega), karterigaaside katse, kütuseaurude katse ja pardadiagnostikaseadme katsetamise abil. Kontrollimine hõlmab seega 1, 3, 4 tüüpi katseid ja käesoleva lisa punktis 2.4 ja selles viidatud asjaomastes lisades kirjeldatud pardadiagnostikaseadmete katsetamist. Toodangu nõuetele vastavuse hindamise konkreetne kord on sätestatud punktides 4.2–4.7 ja 1. ja 2. liites.

4.1.3.

 Tootjapoolsel toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel tähendab mõiste „tüüpkond“ 1. ja 3. tüüpi katsete puhul CO2 interpolatsioonitüüpkonda, hõlmates 4. tüüpi katse puhul käesoleva lisa punktis 3.2 kirjeldatud laiendusi ja pardadiagnostikatüüpkonda koos käesoleva lisa punktis 3.3 kirjeldatud laiendustega pardadiagnostikaseadmete katsetamise jaoks.

4.1.4.

 Tootjapoolse toote nõuetele vastavuse kontrollimise sagedus peab põhinema rahvusvahelise standardiga ISO 31000: 2009 — „Riskijuhtimine — Põhimõtted ja juhised“ vastavuses oleval riskihindamise metoodikal ja vähemalt 1. tüübi puhul vähemalt üks kontroll iga 5 000 toodetud sõiduki kohta või kord aastas, vastavalt sellele, mis saabub enne.

4.1.5.

 Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

Käesoleva määruse kohaldamisel peab tüübikinnitusasutus teostama tootja ettevõttes kontrolle, et kontrollida, kas tootjate hindamiskord ja dokumenteeritud kontrollimiskavad vastavad rahvusvahelisele standardiga ISO 31000: 2009 — „Riskijuhtimine — Põhimõtted ja juhised“ kooskõlas olevale riskihindamismetoodikale ning igal juhul vähemalt kord aastas.

Kui tüübikinnitusasutus ei ole tootja kontrollimenetlustega rahul, tehakse tootmises olevate sõidukitega füüsiline katse, nagu on kirjeldatud punktides 4.2–4.9.

4.1.6.

 Tüübikinnitusasutuse teostatava füüsilise kontrollkatse tavapärane sagedus sõltub tootja kontrollimismenetluse tulemustest seoses riskihindamise metoodikaga ning igal juhul tehakse vähemalt üks kontrollkatse kolme aasta jooksul. Tüübikinnitusasutus teeb tootmises olevate sõidukitel punktides 4.2–4.9 kirjeldatud katsed heitkoguste ja pardadiagnostikaseadme kontrollimiseks.

Kui füüsilisi katseid teostab tootja, jälgib katseid tootmisüksuses tüübikinnitusasutuse esindaja.

4.1.7.

 Tüübikinnitusasutus esitab aruande kõikide tootja toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise eesmärgil tehtud kontrollkäikude tulemuste ja teostatud füüsiliste katsete kohta ja säilitab seda vähemalt 10 aastat. Need aruanded peaksid olema nõudmisel kättesaadavad teistele tüübikinnitusasutustele ja Euroopa Komisjonile.

4.1.8.

 Nõuetele mittevastavuse korral kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ artiklit 30.

4.2.   Sõiduki vastavuskontroll 1. tüüpi katse abil

4.2.1.   1. tüüpi katse tehakse asjakohase tootmises oleva CO2 interpolatsioonitüüpkonda kuuluva sõidukiga, mille spetsifikatsioon vastab tüübikinnitustunnistuses kirjeldatule. Piirnormid, mille abil kontrollida nõuetele vastavust saasteainete osas, on sätestatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2. CO2 heitkoguste puhul on piirnormiks valitud sõiduki tootja poolt XXI lisa 7. all-lisas sätestatud interpolatsioonimetoodika kohaselt kindlaks määratud väärtus. Tüübikinnitusasutus peab interpolatsiooniarvutuse kinnitama.

4.2.2.   Tüüpkonnast valitakse kolmest sõidukist koosnev juhuslik valim. Kui tüübikinnitusasutus on oma valiku teinud, et tohi tootja teha valitud sõidukitele ühtegi kohandust.

4.2.2.1.   Valiku puhul võetakse arvesse üksnes tootmises olevad valmissõidukeid, mille läbisõit on kuni 80 km ja kui nõuetele vastavust tõendatakse 1. tüüpi katsega, nimetatakse neid nullkilomeetrisõdukiteks. Sõidukit katsetatakse käesoleva määruse XXI lisas kirjeldatud sobiva WLTP-tsükli kohaselt, olenemata testi kordamist või sõiduki läbisõitu käsitlevatest nõuetest. Katse tulemusteks on pärast kõiki käesoleva määruse kohaselt tehtud parandusi saadud näitajad.

4.2.3.   Katsekriteeriumide arvutamise statistilist meetodit on kirjeldatud 1. liites.

Tüüpkonna toodang loetakse nõuetele mittevastavaks juhul, kui ühe või mitme saasteaine ja CO2 näitajate osas tehakse negatiivne otsus vastavalt liites 1 sätestatud kriteeriumidele.

Tüüpkonna toodang loetakse nõuetele vastavaks juhul, kui kõigi saasteainete ja CO2 näitajate osas tehakse positiivne otsus vastavalt liites 1 sätestatud kriteeriumidele.

Kui ühe saasteaine osas on tehtud positiivne otsus, ei muudeta seda teiste saasteainete ja CO2 näitajate osas otsuse langetamiseks tehtavate täiendavate katsete põhjal.

Kui ei saada positiivset otsust kõikide saasteainete ja CO2 näitajate osas, tehakse katse teise sõidukiga (kokku kuni 16 sõidukiga) ja 1. liites kirjeldatud positiivse või negatiivse otsuse tegemise menetlust korratakse (vt joonis I.4.2).

Joonis I.4.2

Image 1

Katsetatakse kolme sõidukit

Arvutatakse katse statistiline tulemus

Kas statistiline tulemus on vähemalt ühe saasteaine/CO2 osas kooskõlas 1. liites esitatud tüüpkonna tagasilükkamise kriteeriumidega?

JAH

Tüüpkond tagasi lükatud

EI

EI

Kas statistiline tulemus on vähemalt ühe saasteaine/CO2 osas kooskõlas 1. liites esitatud tüüpkonna heakskiitmise kriteeriumidega?

JAH

Ühe või mitme saasteaine/CO2 osas tehakse heakskiitev otsus

Kas positiivsele otsusele jõuti kõigi saasteainete/CO2 osas?

JAH

Tüüpkond heaks kiidetud

EI

Katsetatakse järgmist sõidukit (kokku kuni 16 sõidukit)

4.2.4.   Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse heakskiidul võib katsed teha tüüpkonda kuuluva sõidukiga, mille läbisõit on kuni 15 000 km, et määrata kindlaks saasteainete/CO2 mõõdetud muutumistegurid iga tüüpkonna puhul. Sõiduki sõidab sisse tootja, kes ei tohi kõnealuseid sõidukeid ühelgi viisil kohandada.

4.2.4.1.   Sissesõidetava sõiduki mõõdetav muutumistegur määratakse kindlaks järgmise menetlusega:

a)

mõõdetakse saasteainete/CO2-heidet esimese katsetatava sõiduki puhul kuni 80 km vahemaa läbimisel ja pärast x km läbimist;

b)

saasteainete/CO2 muutumistegur (EvC) 80 km ja x km vahel arvutatakse järgmiselt:

Formula

c)

teisi interpolatsioonitüüpkonna sõidukeid sisse ei sõideta, kuid nende näitajad „heitkogus / elektrikulu / CO2 0 km juures“ korrutatakse esimese sissesõidetud sõiduki muutumisteguriga. Sel juhul võetakse 1. liite kohase katsetamise aluseks järgmised väärtused:

i)

esimese sõiduki näitajad x km kohta;

ii)

teiste sõidukite näitajad 0 km juures korrutatud muutumisteguriga.

4.2.4.2.   Kõik need katsed tuleb teha müügil oleva kütusega. Tootja taotluse korral võib aga kasutada IX lisas kirjeldatud etalonkütuseid.

4.2.4.3.   Kontrollides toodangu nõuetele vastavust CO2-heidete osas, võib tootja punktis 4.2.4.1 nimetatud menetluse alternatiivina kasutada kindlaksmääratud muutumistegurit (EvC) 0,98 ja korrutada kõik 0 km juures mõõdetud CO2 väärtused selle teguriga.

4.2.5.   Toodangu vastavuskatsed vedelgaasil ja maagaasil/biometaanil töötavate sõidukite puhul võib teha müügil oleva kütusega, mille C3/C4 suhe jääb etalonkütuste C3/C4 suhte vahemikku (vedelgaasi puhul) või ühega madala või kõrge kütteväärtusega kütustest (maagaasi/biometaani puhul). Kõikidel juhtudel tuleb tüübikinnitusasutusele esitada kütuse analüüs.

4.2.6.   Ökoinnovatsioonilahendustega sõiduk

4.2.6.1.

 Selliste sõidukitüüpide korral, mille puhul on kasutatud üht või mitut määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 12 (M1-kategooria sõidukite puhul) ja määruse (EL) nr 510/2011 artiklis 12 (N1-kategooria sõidukite puhul) sätestatud ökoinnovatsioonilahendust, tõendatakse toodangu nõuetele vastavust seoses ökoinnovatsioonilahendustega kõnealuste ökoinnovatsioonilahenduste olemasolu kontrollides.

4.3.   Täiselektrisõidukid

4.3.1.   Meetmed, millega tagatakse toodangu nõuetele vastavus seoses elektrienergiakuluga, kontrollitakse käesoleva lisa 4. liites esitatud tüübikinnitussertifikaadi alusel.

4.3.2.   Elektrienergiakulu määramine toodangu vastavuskontrolli raames

4.3.2.1.

 Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise menetluse ajal asendatakse käesoleva määruse XXI lisa 8. all-lisa punkti 3.4.4.1.3 (järjestikuse tsükli katsemenetlus) kohane ja käesoleva määruse XXI lisa 8. all-lisa punkti 3.4.4.2.3 (lühendatud katsemenetlus) kohane 1. tüüpi katse lõpetamiskriteerium järgmiselt:

Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise menetluse lõpetamiskriteeriumi on täidetud pärast esimese kohaldatava WLTP katsetsükli lõpetamist.

4.3.2.2.

 Esimese kohaldatava WLTP katsetsükli käigus mõõdetakse laetava(te)st energiasalvestussüsteemi(de)st saadavat alalisvoolu vastavalt käesoleva määruse XXI lisa 8. all-lisa 3. liites kirjeldatud meetodile ja jagatakse see kohaldatava WLTP katsetsükli käigus läbisõidetud vahemaaga.

4.3.2.3.

 Lõike 4.3.2.2 kohaselt määratud väärtust võrreldakse 2. liite punkti 1.2 kohaselt määratud väärtusega.

4.3.2.4.

 Elektrienergiakulu nõuetele vastavust kontrollitakse punktis 4.2 ning 1. liites kirjeldatud statistiliste menetluste abil. Nimetatud vastavuskontrolli puhul asendatakse mõiste „saasteained/CO2“ mõistega „elektrienergiakulu“.

4.4.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukid (OVC-HEV)

4.4.1.   Toodangu nõuetele vastavust tagavaid meetmeid seoses välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2 heitkoguste ja elektrienergiakuluga kontrollitakse kirjelduse alusel, mis on esitatud käesoleva lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitussertifikaadis.

4.4.2.   CO2 heite massi kontrollimine toodangu vastavuskontrolli raames

4.4.2.1.

 Sõidukit katsetatakse käesoleva määruse XXI lisa 8. all-lisa punktis 3.2.5 kirjeldatud aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse abil.

4.4.2.2.

 Selle katse käigus tehakse aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite mass kindlaks vastavalt käesoleva määruse XXI lisa 8. all-lisa tabelile A8/5 ja seda võrreldakse aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite massiga vastavalt 2. liite punktile 2.3.

4.4.2.3.

 CO2-heite nõuetele vastavust kontrollitakse punktis 4.2 ning 1. liites kirjeldatud statistiliste menetluste abil.

4.4.3.   Elektrienergiakulu määramine toodangu vastavuskontrolli raames

4.4.3.1.

 Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel asendatakse käesoleva määruse XXI lisa 8. all-lisa punkti 3.2.4.4 kohane akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katsemenetluse lõpetamine järgmisega:

akutoiterežiimis teostatav 1. tüüpi katsemenetlus toodangu nõuetele vastavuse kontrollimiseks lõpeb pärast esimese kohaldatava WLTP katsetsükli lõpetamist.

4.4.3.2.

 Esimese kohaldatava WLTP katsetsükli käigus mõõdetakse laetava(te)st energiasalvestussüsteemi(de)st saadavat alalisvoolu vastavalt käesoleva määruse XXI lisa 8. all-lisa 3. liites kirjeldatud meetodile ja jagatakse see kohaldatava WLTP katsetsükli käigus läbisõidetud vahemaaga.

4.4.3.3.

 Käesoleva määruse lõike 4.5.3.2 kohaselt määratud näitajat võrreldakse 2. liite punkti 2.4 kohaselt kindlaks näitajaga.

4.4.1.4.

 Elektrienergiakulu nõuetele vastavust kontrollitakse punktis 4.2 ning 1. liites kirjeldatud statistiliste menetluste abil. Nimetatud vastavuskontrolli puhul asendatakse mõiste „saasteained/CO2“ mõistega „elektrienergiakulu“.

4.5.   Sõiduki vastavuskontroll 3. tüüpi katse abil

4.5.1.

 3. tüüpi katse teostamisel lähtutakse järgmistest nõuetest.

4.5.1.1.

Kui tüübikinnitusasutuse arvates on toodangu kvaliteet ebarahuldav, siis võetakse tüüpkonnast üks juhuslikult valitud sõiduk ning katsetatakse seda V lisas kirjeldatud menetluse kohaselt.

4.5.1.2.

Toodang loetakse nõuetele vastavaks, kui kõnealune sõiduk vastab V lisas kirjeldatud katsete nõuetele.

4.5.1.3.

Kui katsetatud sõiduk ei vasta punktis 4.5.1.1 sätestatud nõuetele, siis valitakse samast tüüpkonnast juhuslikkuse alusel veel neli sõidukit, millele tehakse V lisas kirjeldatud katsed. Katseid võib teha sõidukitega, mille läbisõit on kuni 15 000 km ja millele ei ole kohandusi tehtud.

4.5.1.4.

Toodang loetakse nõuetele vastavaks, kui vähemalt kolm sõidukit vastavad V lisas kirjeldatud katsete nõuetele.

4.6.   Sõiduki vastavuskontroll 4. tüüpi katse abil

4.6.1.

 4. tüüpi katse teostamisel lähtutakse järgmistest nõuetest:

4.6.1.1.

Kui tüübikinnitusasutuse arvates on toodangu kvaliteet ebarahuldav, siis võetakse tüüpkonnast üks juhuslikult valitud sõiduk ning katsetatakse seda VI lisas või vähemalt ÜRO eeskirja nr 83 7. lisa punktis 7 kirjeldatud menetluse kohaselt.

4.6.1.2.

Toodang loetakse nõuetele vastavaks, kui see sõiduk vastab VI lisas või ÜRO eeskirja nr 83 7. lisa punktis 7 kirjeldatud katsete nõuetele, olenevalt sellest, missugust katset teostatakse.

4.6.1.3.

Kui katsetatud sõiduk ei vasta punktis 4.6.1.1 sätestatud nõuetele, siis valitakse samast tüüpkonnast juhuslikkuse alusel veel neli sõidukit, millele tehakse VI lisas või vähemalt ÜRO eeskirja nr 83 7. lisa punktis 7 kirjeldatud katsed. Katsed tuleb teha sõidukitega, mille läbisõit on kuni 15 000 km ja millele ei ole kohandusi tehtud.

4.6.1.4.

Toodang loetakse nõuetele vastavaks, kui vähemalt kolm sõidukit vastavad VI lisas või ÜRO eeskirja nr 83 7. lisa punktis 7 kirjeldatud katsete nõuetele.

4.7.   Sõiduki pardadiagnostikaseadme (OBD) vastavuskontroll

4.7.1.

 Pardadiagnostikaseadme nõuetele vastavust kontrollitakse järgmisel viisil:

4.7.1.1.

Kui tüübikinnitusasutuse arvates on toodangu kvaliteet ebarahuldav, siis võetakse tüüpkonnast üks juhuslikult valitud sõiduk ning katsetatakse seda XI lisa 1. liites kirjeldatud menetluse kohaselt.

4.7.1.2.

Toodang loetakse nõuetele vastavaks, kui kõnealune sõiduk vastab XI lisa 1. liites kirjeldatud katsete nõuetele.

4.7.1.3.

Kui katsetatud sõiduk ei vasta punktis 4.7.1.1 sätestatud nõuetele, siis valitakse samast tüüpkonnast juhuslikkuse alusel veel neli sõidukit, millele tehakse XI lisa 1. liites kirjeldatud katsed. Katsed tuleb teha sõidukitega, mille läbisõit on kuni 15 000 km ja millele ei ole kohandusi tehtud.

4.7.1.4.

Toodang loetakse nõuetele vastavaks, kui vähemalt kolm sõidukit vastavad XI lisa 1. liites kirjeldatud katsete nõuetele.

1. liide

Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimine 1. tüüpi katse abil – statistiline meetod

1.

 Käesolevas liites kirjeldatakse menetlust, mida kasutatakse toodangu nõuetele vastavuse kontrollimiseks saasteainete/CO2 osas 1. tüüpi katse abil, sealhulgas täiselektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite vastavusnõudeid.

2.

 Määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 loetletud saasteainete ja CO2-heite mõõtmist teostatakse vähemalt 3 sõiduki puhul ning see arv suureneb järjest, kuni langetatakse positiivne või negatiivne otsus.

Arvust N katsetest määratakse kõigi N mõõtmiste puhul x1 , x2 , … xN, keskväärtus Xtests ja dispersioon VAR:

Formula

ning

Formula

3.

 Iga arvu katsete puhul võib saasteainete osas jõuda üheni kolmest järgmisest otsusest (vt alapunktid i–iii), võttes aluseks iga saasteaine piirnormi L, kõigi katsete N keskmise Xtests , katsetulemuste dispersiooni VAR ja katsete arvu N:

i)

 tüüpkonna suhtes tehakse heakskiitev otsus, kui

Formula

ii)

 tüüpkonna suhtes tehakse negatiivne otsus, kui

Formula

iii)

tehakse uus mõõtmine, kui:

Formula

Saasteainete mõõtmisel võetakse teguri A väärtuseks 1,05, et võtta arvesse mõõtmise ebatäpsust.

4.

 CO2 ja elektrienergiakulu puhul kasutatakse CO2 ja elektrienergiakulu (EC) normaliseeritud väärtusi:

Formula

Formula

CO2 ja elektrienergiakulu puhul võetakse teguri A väärtuseks 1,01 ja L väärtuseks 1. Seega on CO2 ja elektrienergia kulu puhul kriteeriumid lihtsustatud järgmiselt:

i)

 tüüpkonna suhtes tehakse heakskiitev otsus, kui

Formula

ii)

 tüüpkonna suhtes tehakse negatiivne otsus, kui

Formula

iii)

tehakse uus mõõtmine, kui:

Formula

A väärtused saasteainete, elektrienergia kulu ja CO2 puhul vaadatakse läbi ja need võivad muutuda vastavalt olemasolevatele andmetele. Sel põhjusel peavad tüübikinnitusasutused esitama komisjonile kõik vajalikud andmed esialgu vähemalt viieks aastaks.

2. liide

Elektrisõidukite toodangu nõuetele vastavust käsitlevad arvutused

1.   Täiselektrisõidukite toodangu nõuetele vastavust käsitlevad arvutused

1.1.   Täiselektrisõiduki elektrienergiakulu interpoleerimine,

Formula

kus:

ECDC–ind,COP

on konkreetse sõiduki elektrienergiakulu toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel (Wh/km);

ECDC–L,COP

on väikseima heitega sõiduki L elektrienergiakulu toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel (Wh/km);

ECDC–H,COP

on suurima heitega sõiduki H elektrienergiakulu toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel (Wh/km);

Kind

on kõnealuse konkreetse sõiduki interpolatsioonikoefitsient kohaldatava WLTP katsetsükli puhul.

1.2.   Täiselektrisõidukite elektrienergiakulu

Esitatakse järgmine väärtus ja seda kasutatakse toodangu vastavuse kontrollimiseks seoses elektrienergiakuluga:

Formula

kus:

ECDC,COP

on elektrienergiakulu, mis tuleneb laetavate energiasalvestussüsteemide tühjenemisest toodangu vastavushindamise katsemenetluse raames kontrollimiseks ettenähtud esimese kohaldatava WLTC-katsetsükli jooksul;

ECDC,CD,first WLTC

on elektrienergiakulu, mis tuleneb laetavate energiasalvestussüsteemide tühjenemisest vastavalt XXI lisa 8. all-lisa punktis 4.3 ettenähtud esimese kohaldatava WLTC-katsetsükli jooksul, vatt-tundides kilomeetri kohta (Wh/km);

AFEC

parandustegur, mis kompenseerib erinevuse tüübikinnitusmenetluse käigus pärast 1. tüüpi katsemenetluse teostamist esitatud üksnes akusid kasutavast lahendusest tuleneva elektrienergiakulu väärtuse ja toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise menetluse käigus mõõdetud katsetulemuse vahel,

ning

Formula

milles

ECWLTC,declared

on täiselektrisõidukite deklareeritud elektrienergiakulu XXI lisa 6. all-lisa punkti 1.1.2.3 kohaselt;

ECWLTC

on mõõdetud elektrienergiakulu XXI lisa 8. all-lisa punkti 4.3.4.2 kohaselt.

2.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite toodangu nõuetele vastavuse näitajaid käsitlevad arvutused

2.1.   Aku laetust säilitavas režiimis tekkinud individuaalne CO2-heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel,

Formula

kus

MCO2–ind,CS,COP

aku laetust säilitavas režiimis tekkinud konkreetse sõiduki CO2-heite mass toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel, g/km;

MCO2–L,CS,COP

aku laetust säilitavas režiimis tekkinud väikseima heitega sõiduki L CO2-heite mass toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel, g/km;

MCO2–H,CS,COP

aku laetust säilitavas režiimis tekkinud suurima heitega sõiduki H CO2-heite mass toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel, g/km;

Kind

on kõnealuse konkreetse sõiduki interpolatsioonikoefitsient kohaldatava WLTP katsetsükli puhul.

2.2.   Üksnes akutoitest tulenev välise laadimisega hübriidelektrisõidukite individuaalne elektrienergiakulu toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel,

Formula

kus:

ECDC–ind,CD,COP

on konkreetse sõiduki üksnes akutoitest tulenev elektrienergiakulu toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel (Wh/km);

ECDC–L,CD,COP

on väikseima heitega sõiduki L üksnes akutoitest tulenev elektrienergiakulu toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel (Wh/km);

ECDC–H,CD,COP

on suurima heitega sõiduki H üksnes akutoitest tulenev elektrienergiakulu toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel (Wh/km);

Kind

on kõnealuse konkreetse sõiduki interpolatsioonikoefitsient kohaldatava WLTP katsetsükli puhul.

2.3.   Aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite massi näitaja toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel

Esitatakse järgmine väärtus ja seda kasutatakse toodangu vastavuse kontrollimiseks seoses aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite massiga:

Formula

kus:

MCO2,CS,COP

on aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite massi näitaja toodangu vastavushindamise katsemenetluse raames kontrollimiseks ettenähtud aku laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüüpi katse puhul;

MCO2,CS

aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite mass XXI lisa punkti 4.1.1 kohase aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1 tüüpi katse puhul (g/km);

AFCO2,CS

on parandustegur, mis kompenseerib erinevuse tüübikinnitusmenetluse käigus pärast 1. tüüpi katsemenetluse teostamist esitatud näitaja ja toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise menetluse käigus mõõdetud katsetulemuse vahel,

ning

Formula

milles

MCO2,CS,c,declared

on aku laetust säilitavas režiimis tekkiva CO2-heite deklareeritud mass XXI lisa 8. all-lisa tabeli A8/5 7. astme kohase aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul.

MCO2,CS,c,6

on aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite mõõdetud mass XXI lisa 8. all-lisa tabeli A8/5 6. astme kohase aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul.

2.4.   Toodangu vastavuse kontrollimine üksnes akusid kasutavast lahendusest tuleneva elektrienergiakulu puhul

Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimiseks seoses üksnes akusid kasutavast lahendusest tuleneva elektrienergiakuluga kasutatakse järgmist väärtust:

Formula

kus:

ECDC,CD,COP

on üksnes akutoitest tulenev elektrienergiakulu, mis tuleneb laetavate energiasalvestussüsteemide tühjenemisest toodangu vastavushindamise katsemenetluse raames kontrollimiseks ettenähtud akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katse esimese kohaldatava WLTC-katsetsükli jooksul;

ECDC,CD,first WLTC

on üksnes akutoitest tulenev elektrienergia kulu, mis tuleneb laetavate energiasalvestussüsteemide tühjenemisest XXI lisa 8. all-lisa punkti 4.3 kohasest akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katse esimese kohaldatava WLTC-katsetsükli jooksul (Wh/km);

AFEC,AC,CD

on üksnes akusid kasutavast lahendusest tuleneva elektrienergiakulu parandustegur, mis kompenseerib erinevuse tüübikinnitusmenetluse käigus pärast 1. tüüpi katsemenetluse teostamist esitatud väärtuse ja toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise menetluse käigus mõõdetud katsetulemuse vahel,

ning

Formula

milles

ECAC,CD,declared

on üksnes akusid kasutavast lahendusest tuleneva elektrienergia deklareeritud kulu XXI lisa 6. all-lisa punkti 1.1.2.3 kohase akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katse puhul.

ECAC,CD

on üksnes akusid kasutavast lahendusest tuleneva elektrienergia mõõdetud kulu XXI lisa 8. all-lisa punkti 4.3.1 kohase akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katse puhul.

3. liide

NÄIDIS

TEATIS nr …

SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSE KOHTA SEOSES HEITKOGUSTE NING SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSANDMETE KÄTTESAADAVUSEGA

Vajaduse korral tuleb esitada kolmes eksemplaris koos sisukorraga järgmine teave. Kõik joonised tuleb esitada asjakohases mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikuna A4 formaadis paberil või A4 formaati voldituna. Lisatavad fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi kontrollseadmeid, tuleb esitada andmed nende talitluse kohta.

0.

ÜLDANDMED

0.1.

Mark (tootja ärinimi): …

0.2.

Tüüp: …

0.2.1.

Kaubanimi/kaubanimed (olemasolu korral): …

0.4.

Sõidukikategooria (c): …

0.8.

Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid: …

0.9.

Tootja esindaja nimi ja aadress (kui olemas): …

1.

SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD

1.1.

Representatiivsõiduki / osa / eraldi seadmestiku fotod ja/või joonised (1):

1.3.3.

Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): …

2.

MASSID JA MÕÕTMED(f) (g) (7)

(kilogrammides ja millimeetrites) (Võimaluse korral viidata joonisele)

2.6.

Töökorras sõiduki mass (h)

(a)

iga variandi kohta maksimaalne ja minimaalne mass: …

(b)

iga versiooni mass (esitada tuleb tabel): …

2.8.

Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel (i) (3): …

3.

VEOJÕUALLIKAS(k)

3.1.

Veojõuallika tootja: …

3.1.1.

Tootja kood (nii, nagu see on märgitud veojõuallikale, või muud identifitseerimisandmed): …

3.2.

Sisepõlemismootor

3.2.1.1.

Tööpõhimõte: ottomootor / diiselmootor / segakahekütuseline mootor (1)

Tsükkel: neljataktiline/kahetaktiline/rootor (1)

3.2.1.2.

Silindrite arv ja paigutus …

3.2.1.2.1.

Silindri läbimõõt (l): … mm

3.2.1.2.2.

Kolvikäik (l): … mm

3.2.1.2.3.

Süütejärjekord: …

3.2.1.3.

Mootori töömaht (m): … cm3

3.2.1.4.

Surveaste mahu järgi (2): …

3.2.1.5.

Põlemiskambri, kolvipea ja sädesüütega mootoritel kolvirõngaste joonised: …

3.2.1.6.

Mootori normaalne pöörete arv tühikäigul (2): … min–1

3.2.1.6.1.

Mootori suurendatud pöörete arv tühikäigul (2): … min–1

3.2.1.8.

Mootori nimivõimsus (n): … kW pöörlemissagedusel… min–1 (tootja deklareeritud väärtus)

3.2.1.9.

Tootja poolt ettenähtud suurim lubatud mootori pöörlemissagedus: … min–1

3.2.1.10.

Suurim kasulik pöördemoment (n): … Nm pöörlemissagedusel … min–1 (tootja deklareeritud väärtus)

3.2.2.

Kütus

3.2.2.1.

Kergsõidukid: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan / etanool (E85) / biodiisel / vesinik / H2NG (1) (6)

3.2.2.1.1.

oktaaniarv (pliivaba bensiin): …

3.2.2.4.

Sõiduki kütuseliik: üks kütus, kaks kütust, segakütus (1)

3.2.2.5.

Biokütuse suurim lubatud hulk kütuses (tootja deklareeritud väärtus): … mahuprotsendi järgi

3.2.4.

Kütuse etteanne

3.2.4.1.

Karburaatori(te)ga: jah/ei (1)

3.2.4.2.

Sissepritsega (ainult diiselmootorid või segakahekütuselised mootorid): jah/ei (1)

3.2.4.2.1.

Süsteemi kirjeldus (ühisanumpritse/pumppihustid/jaotuspump jne): …

3.2.4.2.2.

Tööpõhimõte: otsepritsega/eelkambriga/keeriskambriga (1)

3.2.4.2.3.

Sissepritse- / etteandepump

3.2.4.2.3.1.

Mark (margid): …

3.2.4.2.3.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.4.2.3.3.

Suurim sissepritsemaht (1) (2): … mm3 töökäigu või takti kohta mootori pöörete arvul:…min–1 või alternatiivse võimalusena selle epüür:… (Ülelaadimisrõhu regulaatori kasutamise korral esitada kütuse etteande karakteristik ja ülelaadimisrõhu sõltuvus mootori pöörete arvust)

3.2.4.2.4.

Mootori pöörlemissageduse piiramise kontroll

3.2.4.2.4.2.1.

Pöörete arv, millel rakendub mootoritoite katkestuspunkt koormusega töötamisel: … min–1

3.2.4.2.4.2.2.

Maksimaalne pöörete arv tühikäigul: … min–1

3.2.4.2.6.

Pihusti(d)

3.2.4.2.6.1.

Mark (margid): …

3.2.4.2.6.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.4.2.8.

Lisakäivitusseade

3.2.4.2.8.1.

Mark (margid): …

3.2.4.2.8.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.4.2.8.3.

Süsteemi kirjeldus: …

3.2.4.2.9.

Elektrooniliselt juhitav sissepritse: jah/ei (1)

3.2.4.2.9.1.

Mark (margid): …

3.2.4.2.9.2.

Tüüp (tüübid):

3.2.4.2.9.3

Süsteemi kirjeldus: …

3.2.4.2.9.3.1.

Elektroonilise juhtseadme (ECU) mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.1.1.

Elektroonilise juhtseadme tarkvaraversioon: …

3.2.4.2.9.3.2.

Kütuseregulaatori mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.3.

Õhuvooluanduri mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.4.

Kütusejaoturi mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.5.

Seguklapikoja mark ja tüüp: …

3.2.4.2.9.3.6.

Veetemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.4.2.9.3.7.

Õhtutemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.4.2.9.3.8.

Õhurõhuanduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.4.3.

Sissepritsega (üksnes ottomootor): jah/ei (1)

3.2.4.3.1.

Tööpõhimõte: sisselasketorustik (ühepunkti-/mitmepunkti-/otsepritse (1) /muu (täpsustada): …

3.2.4.3.2.

Mark (margid): …

3.2.4.3.3.

Tüüp (tüübid): …

3.2.4.3.4.

Süsteemi kirjeldus (muude kui pidevsissepritsesüsteemide korral tuleb esitada vastavad samaväärsed andmed): …

3.2.4.3.4.1.

Elektroonilise juhtseadme (ECU) mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.1.1.

Elektroonilise juhtseadme tarkvaraversioon: …

3.2.4.3.4.3.

Õhuvooluanduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.4.3.4.8.

Seguklapikoja mark ja tüüp: …

3.2.4.3.4.9.

Veetemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.4.3.4.10.

Õhtutemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.4.3.4.11.

Õhurõhuanduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: …

3.2.4.3.5.

Pihustid

3.2.4.3.5.1.

Mark: …

3.2.4.3.5.2.

Tüüp: …

3.2.4.3.7.

Külmkäivitussüsteem

3.2.4.3.7.1.

Tööpõhimõte/-põhimõtted: …

3.2.4.3.7.2.

Käitamispiirangud ja seaded (1) (2): …

3.2.4.4.

Kütusepump

3.2.4.4.1.

Rõhk (2): … kPa või selle epüür (2): …

3.2.4.4.2.

Mark (margid): …

3.2.4.4.3.

Tüüp (tüübid): …

3.2.5.

Elektrisüsteem

3.2.5.1.

Nimipinge: … V, maandatud plussiga/miinusega (1)

3.2.5.2.

Generaator

3.2.5.2.1.

Tüüp: …

3.2.5.2.2.

Nimivõimsus: … VA

3.2.6.

Süütesüsteem (ainult sädesüütemootorite puhul)

3.2.6.1.

Mark (margid): …

3.2.6.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.6.3.

Tööpõhimõte: …

3.2.6.6

Süüteküünlad

3.2.6.6.1.

Mark: …

3.2.6.6.2.

Tüüp: …

3.2.6.6.3.

Sädevahemiku seaded: … mm

3.2.6.7

Süütepool(id)

3.2.6.7.1.

Mark: …

3.2.6.7.2.

Tüüp: …

3.2.7.

Jahutussüsteem: vedelik-/õhkjahutus (1)

3.2.7.1.

Temperatuuri nimiväärtused mootori temperatuuri regulaatoril: …

3.2.7.2.

Vedelik

3.2.7.2.1.

Vedeliku liik: …

3.2.7.2.2.

Ringluspump/-pumbad: jah/ei (1)

3.2.7.2.3.

Tehniline iseloomustus: … või

3.2.7.2.3.1.

Mark (margid): …

3.2.7.2.3.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.7.2.4.

Ülekandesuhe/-suhted: …

3.2.7.2.5.

Ventilaatori ja selle ajami kirjeldus: …

3.2.7.3.

Õhkjahutus

3.2.7.3.1.

Ventilaator: jah/ei (1)

3.2.7.3.2.

Tehniline iseloomustus: …või

3.2.7.3.2.1.

Mark (margid): …

3.2.7.3.2.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.7.3.3.

Ülekandesuhe/-suhted: …

3.2.8.

Sisselaskesüsteem

3.2.8.1.

Ülelaadur: jah/ei (1)

3.2.8.1.1.

Mark (margid): …

3.2.8.1.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.8.1.3.

Süsteemi kirjeldus (nt suurim ülelaadimisrõhk: … kPa; olemasolu korral piirdeklapp): …

3.2.8.2.

Vahejahuti: jah/ei (1)

3.2.8.2.1.

Tüüp: õhk-õhk/õhk-vesi (1)

3.2.8.3.

Sisselaskesüsteemi hõrendus mootori nimipöörlemissagedusel täiskoormusel (üksnes diiselmootorite puhul)

3.2.8.4.

Sisselasketorude ja nende manuste (rõhuühtlustuskamber, soojendusseade, täiendavad õhu sisselaskeseadised jne) kirjeldus ja joonised: …

3.2.8.4.1.

Sisselaskekollektori kirjeldus (koos jooniste ja/või fotodega) …

3.2.8.4.2.

Õhufilter, joonised: … või

3.2.8.4.2.1.

Mark (margid): …

3.2.8.4.2.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.8.4.3.

Sisselaskesummuti, joonised: … või

3.2.8.4.3.1.

Mark (margid): …

3.2.8.4.3.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.9.

Heitgaasisüsteem

3.2.9.1.

Väljalaskekollektori kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.9.2.

Heitgaasisüsteemi kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.9.3.

Suurim lubatud väljalaske vasturõhk mootori nimipöörlemissagedusel ja täiskoormusel (üksnes diiselmootorite puhul): … KPa

3.2.10.

Sisse- ja väljalaskeavade vähim ristlõikepindala: …

3.2.11.

Gaasijaotusfaasid või samaväärsed andmed

3.2.11.1.

Suurim klapitõusukõrgus, avanemis- ja sulgumisnurgad või muude võimalike jaotussüsteemide ajastusandmed surnud punktide suhtes. Muudetava ajastussüsteemiga süsteemide puhul miinimum- ja maksimumajastus: …

3.2.11.2.

Lävilõtk ja/või seadistusvahemikud (1): …

3.2.12.

Õhusaastevastased meetmed:

3.2.12.1.

Karterigaaside tagasijuhtimisseade (kirjeldus ja joonised): …

3.2.12.2.

Saastekontrolliseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud muus punktis):

3.2.12.2.1.

Katalüüsmuundur

3.2.12.2.1.1.

Katalüüsmuundurite ja elementide arv (esitada allpool osutatud andmed kõigi eraldi seadmete kohta): …

3.2.12.2.1.2.

Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed, kuju ja maht: …

3.2.12.2.1.3.

Katalüütilise reaktsiooni tüüp: …

3.2.12.2.1.4.

Väärismetallide koguhulk …

3.2.12.2.1.5.

Suhteline kontsentratsioon: …

3.2.12.2.1.6.

Substraat (struktuur ja materjal): …

3.2.12.2.1.7.

Elemendi tihedus: …

3.2.12.2.1.8.

Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp: …

3.2.12.2.1.9.

Katalüüsmuunduri(te) paigutus (asukoht ja suhteline kaugus väljalasketorustikus): …

3.2.12.2.1.10.

Kuumakaitsekilp: jah/ei (1)

3.2.12.2.1.11.

Normaalne töötemperatuurivahemik: …°C

3.2.12.2.1.12.

Katalüüsmuunduri mark: …

3.2.12.2.1.13.

Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

3.2.12.2.2.

Andurid

3.2.12.2.2.1.

Hapnikuandur: jah/ei (1)

3.2.12.2.2.1.1.

Mark: …

3.2.12.2.2.1.2.

Asukoht: …

3.2.12.2.2.1.3.

Mõõtepiirkond: …

3.2.12.2.2.1.4.

Tüüp ja tööpõhimõte: …

3.2.12.2.2.1.5.

Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

3.2.12.2.2.2.

NOx andur: jah/ei (1)

3.2.12.2.2.2.1.

Mark: …

3.2.12.2.2.2.2.

Tüüp: …

3.2.12.2.2.2.3.

Asukoht

3.2.12.2.2.3.

Tahkete osakeste andur: jah/ei (1)

3.2.12.2.2.3.1.

Mark: …

3.2.12.2.2.3.2.

Tüüp: …

3.2.12.2.2.3.3.

Asukoht: …

3.2.12.2.3.

Õhu sissepuhe: jah/ei (1)

3.2.12.2.3.1.

Tüüp (muutuv õhuvool, õhupump jne): …

3.2.12.2.4.

Heitgaasitagastus (EGR): jah/ei (1)

3.2.12.2.4.1.

Tehnilised omadused (mark, tüüp, vooluhulk, kõrgsurve/madalsurve/kombineeritud surve jne): …

3.2.12.2.4.2.

Vesijahutussüsteem (täpsustada iga heitgaasitagastussüsteemi puhul, näiteks madala/kõrge/kombineeritud rõhu all olevad süsteemid): jah/ei (1)

3.2.12.2.5.

Eralduvate kütuseaurude kontrollisüsteem (bensiini- ja etanoolimootoritel): jah/ei (1)

3.2.12.2.5.1.

Seadmete üksikasjalik kirjeldus: …

3.2.12.2.5.2.

Kütuseaurude kontrollisüsteemi joonis: …

3.2.12.2.5.3.

Aktiivsöefiltri joonis: …

3.2.12.2.5.4.

Aktiivsöe kuivmass: … g

3.2.12.2.5.5.

Kütusepaagi skemaatiline joonis koos andmetega mahu ja materjali kohta (bensiini- ja etanoolimootorid): …

3.2.12.2.5.6.

Kütusepaagi ja heitgaasisüsteemi vahelise kuumakaitsekilbi skemaatiline joonis: …

3.2.12.2.6.

Kübemefilter: jah/ei (1)

3.2.12.2.6.1.

Kübemefiltri mõõtmed, kuju ja maht …

3.2.12.2.6.2.

Kübemefiltri konstruktsioon: …

3.2.12.2.6.3.

Asukoht (võrdluskaugus väljalasketorustikus): …

3.2.12.2.6.4.

Kübemefiltri mark: …

3.2.12.2.6.5.

Identifitseerimiseks vajalik osanumber: …

3.2.12.2.7

Pardadiagnostikaseade (OBD): jah/ei (1)

3.2.12.2.7.1.

Rikkeindikaatori kirjalik kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.12.2.7.2.

Kõigi pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavate osade loetelu ja eesmärk: …

3.2.12.2.7.3.

Järgmiste seadmete ja toimingute kirjalik kirjeldus (üldised tööpõhimõtted):

3.2.12.2.7.3.1

Ottomootorid

3.2.12.2.7.3.1.1.

Katalüsaatori seire: …

3.2.12.2.7.3.1.2.

Süüte vahelejättude tuvastamine: …

3.2.12.2.7.3.1.3.

Hapnikuanduri seire: …

3.2.12.2.7.3.1.4.

Muud pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavad osad: …

3.2.12.2.7.3.2.

Diiselmootorid: …

3.2.12.2.7.3.2.1.

Katalüsaatori seire: …

3.2.12.2.7.3.2.2.

Kübemefiltri seire: …

3.2.12.2.7.3.2.3.

Elektroonilise toitesüsteemi seire: …

3.2.12.2.7.3.2.5.

Muud pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavad osad: …

3.2.12.2.7.4.

Rikkeindikaatori aktiveerimise kriteeriumid (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod):…

3.2.12.2.7.5.

Kõigi kasutatud pardadiagnostika väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega) loetelu: …

3.2.12.2.7.6.

Sõiduki tootja peab esitama pardadiagnostikasüsteemiga ühilduvate varuosade või hooldusdetailide ning diagnostikatööriistade ja katseseadmete valmistamiseks vajaliku järgmise lisateabe.

3.2.12.2.7.6.1.

Sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud ettevalmistustsüklite liik ja arv.

3.2.12.2.7.6.2.

Sõiduki pardadiagnostikasüsteemi abil jälgitavale osale algse tüübikinnituse andmisel kasutatud pardadiagnostika näidistsüklite liigi kirjeldus.

3.2.12.2.7.6.3.

Ammendav dokument, milles kirjeldatakse kõiki andurite abil jälgitavaid osi ning vigade avastamise strateegiat ja rikkeindikaatori aktiveerimist (kindlaksmääratud tsüklite arv või statistiline meetod) ning milles on iga pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitava osa puhul esitatud ka jälgitavate sekundaarparameetrite nimekiri. Kasutatavate pardadiagnostika väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega igaühe kohta) loend, mis on seotud üksikute heitgaasiga seotud jõuülekandeosadega ja üksikute heitgaasiga mitteseotud osadega, milles osa seiret kasutatakse rikkeindikaatori aktiveerituse määramiseks ja mis sisaldab eelkõige režiimil $05 (katse ID $21 kuni FF) ja režiimil $06 esitatud andmete üksikasjalikke selgitusi.

Kui teatava sõidukitüübi korral kasutatakse ISO 15765-4 „Maanteesõidukid – Kontrolleri-ala võrgu (CAN) diagnostika – 4. osa: Nõuded väljalaskesüsteemiga seotud seadmetele“ vastavat sidelüli, esitatakse iga ID-tugiteenusega pardadiagnostikamonitori korral ammendav selgitus režiimiga $06 (katsed ID $00 kuni FF) seotud andmete kohta.

3.2.12.2.7.6.4.

Eespool nõutud teabe esitamiseks võib täita allpool esitatud tabeli.

3.2.12.2.7.6.4.1.

Kergsõidukid

Osa

Veakood

Seirestrateegia

Vea avastamise kriteeriumid

Rikkeanduri aktiveerumiskriteeriumid

Teisesed parameetrid

Ettevalmistamine

Näidiskatse

Katalüsaator

P0420

Hapnikuanduri 1 ja 2 signaalid

Anduri 1 ja 2 signaalide erinevus

Kolmas tsükkel

Mootori pöörete arv, mootori koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur

Kaks 1. tüüpi tsüklit

1. tüüp

3.2.12.2.8.

Muud süsteemid: …

3.2.12.2.8.2.

Juhi hoiatamise süsteem

3.2.12.2.8.2.3.

Hoiatussüsteemi tüüp mootor ei käivitu pärast loenduse lõppu / ei käivitu pärast tankimist / kütuseblokaad / talitluse piiramine

3.2.12.2.8.2.4.

Hoiatussüsteemi kirjeldus

3.2.12.2.8.2.5.

Täis kütusepaagiga läbitava keskmise sõiduulatuse ekvivalent: … Km

3.2.12.2.10.

Perioodiliselt regenereeruv süsteem: (esitada allpool nimetatud teave iga seadme kohta eraldi)

3.2.12.2.10.1.

Regenereerimisviis või -süsteem, kirjeldus ja/või joonis: …

3.2.12.2.10.2.

1. tüübi töötsüklite arv või samaväärsete mootori katsestendi tsüklite arv kahe sellise tsükli vahel, kus regenereerumine toimub 1. katsetüübi tingimustega samaväärsetes tingimustes (vahemik D määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 1. liite joonisel A6.App 1/1 või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 13. lisa joonisel A13/1 (vastavalt vajadusele)): …

3.2.12.2.10.2.1.

Märkida kohaldatav 1. tüüpi katsetsükli menetlus: XXI lisa 4. all-lisa või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83: …

3.2.12.2.10.3.

Kahe regeneratsioonifaasi esinemistsükli vahele jäävate tsüklite arvu määramiseks kasutatava meetodi kirjeldus: …

3.2.12.2.10.4.

Parameetrid, millega määratakse kindlaks laadimise tase enne regeneratsiooni toimumist (nt temperatuur, rõhk jne): …

3.2.12.2.10.5.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 13. lisa punktis 3.1 kirjeldatud katsemenetluses süsteemi koormamiseks kasutatud meetodi kirjeldus: …

3.2.12.2.11.

Tarbitavaid reaktiive kasutavad katalüüsmuundurisüsteemid (esitada allpool nimetatud teave kõigi eraldi seadmete kohta): jah/ei (1)

3.2.12.2.11.1.

Vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon: …

3.2.12.2.11.2.

Reaktiivi tavaline töötemperatuuride vahemik: …

3.2.12.2.11.3.

Rahvusvaheline standard: …

3.2.12.2.11.4.

Reaktiivi lisamise sagedus: pidev/hoolduse ajal (kui see on asjakohane):

3.2.12.2.11.5.

Reaktiivi näidik: (kirjeldus ja asukoht)

3.2.12.2.11.6.

Reaktiivipaak

3.2.12.2.11.6.1.

Maht: …

3.2.12.2.11.6.2.

Soojendusega: jah/ei

3.2.12.2.11.6.2.1.

Kirjeldus või joonis

3.2.12.2.11.7.

Reaktiivi juhtseade: jah/ei (1)

3.2.12.2.11.7.1.

Mark: …

3.2.12.2.11.7.2.

Tüüp: …

3.2.12.2.11.8.

Reaktiivi pihusti (mark, tüüp ja asukoht): …

3.2.13.

Heitgaasi suitsusus

3.2.13.1.

Neeldumisteguri tähistuse asukoht (ainult diiselmootoritel): …

3.2.14.

Andmed kütuse säästmiseks ettenähtud seadmete kohta (kui ei ole esitatud muude osade kirjeldustes):.

3.2.15.

Veeldatud naftagaasi toitesüsteem: jah/ei (1)

3.2.15.1.

Tüübikinnitusnumber vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009 (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1): …

3.2.15.2.

Mootori elektrooniline juhtimisseade veeldatud naftagaasi kütusesüsteemi jaoks

3.2.15.2.1.

Mark (margid): …

3.2.15.2.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.15.2.3.

Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.15.3.

Lisadokumentatsioon

3.2.15.3.1.

Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vedelgaasile või vastupidi: …

3.2.15.3.2.

Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

3.2.15.3.3.

Tähistuse joonis: …

3.2.16.

Maagaasi toitesüsteem: jah/ei (1)

3.2.16.1.

Tüübikinnitusnumber vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009: …

3.2.16.2.

Mootori elektrooniline juhtseadis maagaasi kütusesüsteemis:

3.2.16.2.1.

Mark (margid): …

3.2.16.2.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.16.2.3.

Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.16.3.

Lisadokumentatsioon

3.2.16.3.1.

Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt maagaasile või tagasi: …

3.2.16.3.2.

Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

3.2.16.3.3.

Tähistuse joonis: …

3.2.18.

Vesinikkütuse toitesüsteem: jah/ei (1)

3.2.18.1.

Määruse (EÜ) nr 79/2009 kohane EÜ tüübikinnituse number: …

3.2.18.2.

Mootori elektrooniline juhtseadis vesinikkütusesüsteemi jaoks

3.2.18.2.1.

Mark (margid): …

3.2.18.2.2.

Tüüp (tüübid): …

3.2.18.2.3.

Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.18.3.

Lisadokumentatsioon

3.2.18.3.1.

Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vesinikule või tagasi: …

3.2.18.3.2.

Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

3.2.18.3.3.

Tähistuse joonis: …

3.2.19.4.

Lisadokumentatsioon

3.2.19.4.1.

Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vesiniku ja maagaasi segule või tagasi: …

3.2.19.4.2.

Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

3.2.19.4.3.

Tähistuse joonis: …

3.2.20.

Andmed soojuse salvestamise kohta

3.2.20.1.

Aktiivne soojuse salvestamise seade: jah/ei (1)

3.2.20.1.1.

Entalpia: … (J)

3.2.20.2.

Isolatsioonimaterjalid

3.2.20.2.1.

Isolatsioonimaterjal: …

3.2.20.2.2.

Isolatsiooni ruumala: …

3.2.20.2.3.

Isolatsiooni mass: …

3.2.20.2.4.

Isolatsiooni asukoht: …

3.3.

Elektrimasin

3.3.1.

Tüüp (mähis, ergutusvool): …

3.3.1.2.

Talitluspinge: … V

3.4.

Veojõuallikate kombinatsioonid

3.4.1.

Hübriidelektrisõiduk: jah/ei (1)

3.4.2.

Hübriidelektrisõiduki kategooria: välise laadimisega / välise laadimiseta: (1)

3.4.3.

Töörežiimi lüliti: olemas/puudub (1)

3.4.3.1.

Valitavad režiimid

3.4.3.1.1.

Ainult elektriline: jah/ei (1)

3.4.3.1.2.

Ainult kütuserežiim: jah/ei (1)

3.4.3.1.3.

Hübriidrežiimid: jah/ei (1)

(kui jah, siis lühikirjeldus): …

3.4.4.

Energiasalvesti kirjeldus: (laetav energiasalvestussüsteem, kondensaator, hooratas/generaator)

3.4.4.1.

Mark (margid): …

3.4.4.2.

Tüüp (tüübid): …

3.4.4.3.

Identifitseerimisnumber: …

3.4.4.4.

Elektrokeemilise paari tüüp: …

3.4.4.5.

Energia: …(laetava energiasalvestussüsteemi korral: kondensaatori pinge ja mahtuvus (Ah) kahe tunni jooksul: J, …)

3.4.4.6.

Laadija: pardalaadur/väline/puudub (1)

3.4.5.

Elektrimasin (kirjeldada iga elektrimasinat eraldi)

3.4.5.1.

Mark: …

3.4.5.2.

Tüüp: …

3.4.5.3.

Esmane kasutus: veomootor/generaator (1)

3.4.5.3.1.

Veomootorina kasutamise puhul: üks mootor / mitu mootorit (nende arv) (1): …

3.4.5.4.

Suurim võimsus: … kW

3.4.5.5.

Tööpõhimõte

3.4.5.5.5.1

alalisvool / vahelduvvool / faaside arv: …

3.4.5.5.2.

Võõrergutus/jadaergutus/kompaundergutus (1)

3.4.5.5.3.

Sünkroonne/asünkroonne (1)

3.4.6.

Juhtimisseadis

3.4.6.1.

Mark (margid): …

3.4.6.2.

Tüüp (tüübid): …

3.4.6.3.

Identifitseerimisnumber: …

3.4.7.

Võimsuse regulaator

3.4.7.1.

Mark: …

3.4.7.2.

Tüüp: …

3.4.7.3.

Identifitseerimisnumber: …

3.4.9.

Tootja soovitus ettevalmistamiseks: …

3.5.

Tootja deklareeritud väärtused CO2-heite/kütusekulu/elektrienergiakulu/elektrilise sõiduulatuse määramiseks ning ökoinnovatsioonilahenduste üksikasjad (kui see on asjakohane) (o)

3.5.7.

Tootja deklareeritud väärtused

3.5.7.1.

Katsesõiduki parameetrid

3.5.7.1.1

Suurima heitega sõiduk (VH)

3.5.7.1.1.1.

Tsükli energianõudlus (J): …

3.5.7.1.1.2.

Sõidutakistuse koefitsient

3.5.7.1.1.2.1.

f0, N: …

3.5.7.1.1.2.2.

f1, N/(km/h): …

3.5.7.1.1.2.3.

f2, N/(km/h)2: …

3.5.7.1.2.

Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

3.5.7.1.2.1.

Tsükli energianõudlus (J):

3.5.7.1.2.2.

Sõidutakistuse koefitsiendid

3.5.7.1.2.2.1.

f0, N: …

3.5.7.1.2.2.2.

f1, N/(km/h): …

3.5.7.1.2.2.3.

f2, N/(km/h)2: …

3.5.7.1.3.

Keskmise heitega sõiduk (kui see on asjakohane)

3.5.7.1.3.1.

Tsükli energianõudlus (J):

3.5.7.1.3.2.

Sõidutakistuse koefitsiendid

3.5.7.1.3.2.1.

f0, N: …

3.5.7.1.3.2.2.

f1, N/(km/h): …

3.5.7.1.3.2.3.

f2, N/(km/h)2: …

3.5.7.2.

Kombineeritud CO2-heite mass

3.5.7.2.1.

CO2-heite mass sisepõlemismootori puhul

3.5.7.2.1.1.

Suurima heitega sõiduk (VH): … g/km

3.5.7.2.1.2.

Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.2.

Aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite mass välise laadimisega ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul

3.5.7.2.2.1.

Suurima heitega sõiduk (VH): … g/km

3.5.7.2.2.2.

Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.2.3.

Keskmise heitega sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.3.

Akutoiterežiimis tekkinud CO2-heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

3.5.7.2.3.1.

Suurima heitega sõiduk (VH): … g/km

3.5.7.2.3.2.

Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … g/km

3.5.7.2.3.3.

Keskmise heitega sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): … g/km

3.5.7.3.

Elektrisõidukite elektriline sõiduulatus

3.5.7.3.1.

Täiselektrisõidukite sõiduulatus (PER)

3.5.7.3.1.1.

Suurima näitajaga sõiduk (VH): … km

3.5.7.3.1.2.

Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … km

3.5.7.3.2.

Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite sõiduulatus üksnes elektrirežiimis (AER)

3.5.7.3.2.1.

Suurima näitajaga sõiduk (VH): … km

3.5.7.3.2.2.

Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … km

3.5.7.3.2.3.

Keskmise näitajaga sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): … km

3.5.7.4.

Aku laetust säilitavast režiimist tulenev kütusekulu (FCCS) kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul

3.5.7.4.1.

Suurima näitajaga sõiduk (VH): … kg/100 km

3.5.7.4.2.

Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … kg/100 km

3.5.7.4.3.

Keskmise näitajaga sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): … kg/100 km

3.5.7.5.

Elektrienergiakulu elektrisõidukite puhul

3.5.7.5.1.

Kombineeritud elektrienergiakulu (ECWLTC) täiselektrisõidukite puhul

3.5.7.5.1.1.

Suurima näitajaga sõiduk (VH): … Wh/km

3.5.7.5.1.2.

Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … Wh/km

3.5.7.5.2.

Üksnes akutoitest tulenev kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu ECAC,CD (kombineeritud)

3.5.7.5.2.1.

Suurima näitajaga sõiduk (VH): … Wh/km

3.5.7.5.2.2.

Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … Wh/km

3.5.7.5.2.3.

Keskmise näitajaga sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): … Wh/km

3.5.8.

Sõiduk, milles on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 12 määratletud tähenduses M1-kategooria sõidukite puhul ja määruse (EL) nr 510/2011 artiklis 12 määratletud tähenduses N1-kategooria sõidukite puhul: jah/ei (1)

3.5.8.1.

Kontrollsõiduki tüüp/variant/versioon rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklis 5 osutatud M1-kategooria sõidukite puhul ja määruse (EL) nr 427/2014 artiklis 5 osutatud N1-kategooria sõidukite puhul (kui see on asjakohane): …

3.5.8.2.

Koostoime erinevate ökoinnovatsioonilahenduste vahel: jah/ei (1)

3.5.8.3.

Ökoinnovatsioonilahenduste kasutamisega seotud heitkoguste andmed (tabelit korratakse iga katsetatud etalonkütuse kohta) (w1)

Ökoinnovatsioonilahendust heaks kiitev otsus (w2)

Ökoinnovatsioonilahenduse kood (w3)

1.

Kontrollsõiduki CO2-heide (g/km)

2.

Ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heide (g/km)

3.

Kontrollsõiduki CO2-heide (w4) 1. tüüpi katsetsüklis

4.

Ökoinnovatiivse sõiduki 1. tüüpi katsetsükli CO2-heide

5.

Kasutustegur (UF), s.o tehnoloogia kasutamise ajaline osa tavapärastes töötingimustes

CO2-heite vähenemine ((1–2) — (3–4)) * 5

xxxx/201x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

CO2-heite vähenemine kokku (g/km) (w5)

 

(w)

Ökoinnovatsioonilahendused.

(w1)

Vajaduse korral laiendatakse tabelit, kasutades iga ökoinnovatsioonilahenduse jaoks üht lisarida.

(w2)

Ökoinnovatsioonilahendust heaks kiitva komisjoni otsuse number.

(w3)

Määratud komisjoni otsuses, millega ökoinnovatsioonilahendus heaks kiidetakse.

(w4)

Kui kokkuleppel tüübikinnitusasutusega kasutatakse 1. tüüpi katsetsükli asemel modelleerimist, tuleb siia kanda modelleerimisel saadud väärtus.

(w5)

Kõigist ökoinnovatsioonilahendustest johtuv CO2-heite vähenemine kokku.

3.6.

Tootja poolt lubatud temperatuurid

3.6.1.

Jahutussüsteem

3.6.1.1.

Vedelikjahutus

Suurim väljundpunktis: … K

3.6.1.2.

Õhkjahutus

3.6.1.2.1.

Võrdluspunkt: …

3.6.1.2.2.

Suurim temperatuur võrdluspunktis: … K

3.6.2.

Suurim temperatuur sisselaske vahejahuti väljundpunktis: … K

3.6.3.

Heitgaasi maksimumtemperatuur mõõdetuna väljalasketoru(de) punktis, mis asub/asuvad väljalasketorustiku välisääriku(te) või turboülelaaduri juures: … K

3.6.4.

Kütuse temperatuur

Miinimum: … K – maksimum: … K

diiselmootorite puhul pritsepumba sisselaskeava juures, gaasimootorite puhul rõhuregulaatori viimasel astmel

3.6.5.

Määrdeõli temperatuur

Miinimum: … K – maksimum: … K

3.8.

Määrimissüsteem

3.8.1.

Süsteemi kirjeldus

3.8.1.1.

Määrdemahuti asend: …

3.8.1.2.

Toitesüsteem (pump / sissepritse sissevõtukohas / kütusega segamine jne) (1)

3.8.2.

Määrdepump

3.8.2.1.

Mark (margid): …

3.8.2.2.

Tüüp (tüübid): …

3.8.3.

Segamine kütusega

3.8.3.1.

Seguvahekord: …

3.8.4.

Õlijahuti: jah/ei (1)

3.8.4.1.

Joonis(ed): … või

3.8.4.1.1.

Mark (margid): …

3.8.4.1.2.

Tüüp (tüübid): …

4.

JÕUÜLEKANNE(p)

4.3.

Mootori hooratta inertsimoment: …

4.3.1.

Täiendav inertsimoment, kui käiku pole rakendatud: …

4.4.

Sidur(id)

4.4.1.

Tüüp: …

4.4.2.

Suurim pöördemomendi muutus: …

4.5.

Käigukast

4.5.1.

Tüüp (käsitsilülitusega / automaatne / variaatorkäigukast) (1)

4.5.1.1.

Põhirežiim: jah/ei (1)

4.5.1.2.

Parim režiim (kui põhirežiim puudub): …

4.5.1.3.

Halvim režiim (kui põhirežiim puudub): …

4.5.1.4.

Pöördemomendi nimiväärtus: …

4.5.1.5.

Sidurite arv: …

4.6.

Jõuülekandearvud

Käik

Käigukasti jõuülekandearvud (mootori ja käigukasti väljundvõlli pöörete arvu suhe)

Peaülekanne/-kanded (käigukasti väljundvõlli ja veetava ratta pöörete arvude suhe)

Summaarne ülekandearv

Maksimum variaatorkäigukasti puhul

 

 

 

1

 

 

 

2

 

 

 

3

 

 

 

…

 

 

 

Miinimum variaatorkäigukasti puhul

 

 

 

Tagasikäik

 

 

 

4.7.

Sõiduki suurim valmistajakiirus (km/h) (q): …

6.

VEDRUSTUS

6.6.

Rehvid ja veljed

6.6.1.

Rehvi ja velje kombinatsioon(id)

6.6.1.1.

Teljed

6.6.1.1.1.

Telg 1: …

6.6.1.1.1.1.

Rehvimõõdu tähistus

6.6.1.1.2.

Telg 2: …

6.6.1.1.2.1.

Rehvimõõdu tähistus

 

jne

6.6.2.

Veereraadiuste ülemine ja alumine piir

6.6.2.1.

Telg 1: …

6.6.2.2.

Telg 2: …

6.6.3.

Sõiduki tootja soovitatav rehvirõhk (soovitatavad rehvirõhud): … KPa

9.

KERE

9.1.

Keretüüp vastavalt direktiivi 2007/46/EMÜ II lisa C osas määratletud koodidele: …

9.10.3.

Istmed

9.10.3.1.

Istekohtade arv (s): …

16.

SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS

16.1.

Peamise veebisaidi aadress, kus on esitatud sõidukite remondi- ja hooldusteave: …

16.1.1.

Kuupäev, millest alates see on kättesaadav (mitte hiljem kui 6 kuud pärast tüübikinnitust): …

16.2.

Veebilehe kasutamise tingimused: …

16.3.

Veebilehelt kättesaadava sõidukite remondi- ja hooldusteabe vorming: …

Teatise liide

TEAVE KATSETINGIMUSTE KOHTA

1.   Kasutatud määrdeõlid

1.1.   Mootori määrdeõli

1.1.1.

 Mark: …

1.1.2.

 Tüüp: …

1.2.   Käigukasti määrdeaine

1.2.1.

 Mark: …

1.2.2.

 Tüüp: …

(õli ja kütuse segu korral märkida õli protsent segus)

2.   Teave sõidutakistuse kohta

2.1.   Käigukasti tüüp (käsitsilülitusega/automaatne/variaatorkäigukast)

VL (kui see on olemas)

VH

2.2.

Sõiduki keretüüp (variant/versioon)

2.2.

Sõiduki keretüüp (variant/versioon)

2.3.

Sõidutakistuse mõõtmise meetod (mõõtmine või arvutamine sõidutakistuse tüüpkonna järgi)

2.3.

Sõidutakistuse mõõtmise meetod (mõõtmine või arvutamine sõidutakistuse tüüpkonna järgi)

2.4.

Katse tulemusel saadud teave sõidutakistuse kohta

2.4.

Katse tulemusel saadud teave sõidutakistuse kohta

2.4.1.

Rehvide mark ja tüüp:

2.4.1.

Rehvide mark ja tüüp:

2.4.2.

Rehvi mõõtmed (ees/taga):

2.4.2.

Rehvi mõõtmed (ees/taga):

2.4.4.

Rehvirõhk (ees/taga) (kPa):

2.4.4.

Rehvirõhk (ees/taga) (kPa):

2.4.5.

Rehvide veeretakistus (ees/taga) (kg/t):

2.4.5.

Rehvide veeretakistus (ees/taga) (kg/t):

2.4.6.

Sõiduki katsemass (kg):

2.4.6.

Sõiduki katsemass (kg):

2.4.7.

Delta Cd.A võrreldes VHga (m2)

 

2.4.8.

Sõidutakistuse koefitsient f0, f1, f2

2.4.8.

Sõidutakistuse koefitsient f0, f1, f2

4. liide

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NÄIDIS

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Ametiasutuse tempel

Teatis, mis käsitleb süsteemi või sõiduki tüübi:

—

EÜ tüübikinnitust (1),

—

EÜ tüübikinnituse laiendust (1),

—

EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumist (1),

—

EÜ tüübikinnituse tühistamist (1),

—

seoses süsteemiga (1) vastavalt komisjoni määrustele (EÜ) nr 715/2007 (2) ja (EL) 2017/1151 (3)

EÜ tüübikinnitusnumber: …

Laiendamise põhjus: …

I JAGU

0.1.

 Mark (tootja ärinimi): …

0.2.

 Tüüp: …

0.2.1.

 Kaubanimi/kaubanimed (olemasolu korral): …

0.3.

 Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (4)

0.3.1.

 Märgistuse asukoht: …

0.4.

 Sõiduki kategooria (5)

0.5.

 Tootja nimi ja aadress: …

0.8.

 Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid: …

0.9.

 Tootja esindaja: ….

II JAGU –   korratakse iga interpolatsioonitüüpkonna puhul, nagu on määratletud XXI lisa punktis 5.6

0.

 Interpolatsioonitüüpkonna tunnus vastavalt XXI lisa punktile 5.0.

1.

 Lisateave (kui see on asjakohane): (vt addendum)

2.

 Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus: …

3.

 Aruande kuupäev 1. tüüpi katse puhul …

4.

 1. tüüpi katse katsearuande number: …

5.

 Märkused (kui neid on): (vt addendum)

6.

 Koht: …

7.

 Kuupäev: …

8.

 Allkiri: …

Lisad:

Infopakett (6).

EÜ tüübikinnitustunnistuse nr … addendum,

mis käsitleb sõiduki EÜ tüübikinnitust seoses heidete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007

Tüübikinnitustunnistuse koostamisel tuleks hoiduda viitamisest katsearuandes sisalduvale teabele või teabedokumendile.

0.   INTERPOLATSIOONITÜÜPKONNA TUNNUS VASTAVALT XXI LISA PUNKTILE 5.0.

1.   LISATEAVE

1.1.

 Sõidukorras sõiduki mass: ...

1.2.

 Täismass: ...

1.3.

 Tuletatud mass: ...

1.4.

 Istmete arv: ...

1.6.

 Kere tüüp:

1.6.1.

 M1-, M2-kategooria: sedaan, luukpära, universaal, kupee, kabriolett, mitmeotstarbeline sõiduk (1)

1.6.2.

 N1-, N2-kategooria: veoauto, kaubik (1)

1.7.

 Veorattad: esirattad, tagarattad, 4 × 4 (1)

1.8.

 Täiselektrisõiduk: jah/ei (1)

1.9.

 Hübriidelektrisõiduk: jah/ei (1)

1.9.1.

 Hübriidelektrisõiduki kategooria: välise laadimisega / välise laadimiseta / kütuseelemendiga (1)

1.9.2.

 Töörežiimi lüliti: olemas/puudub (1)

1.10.

 Mootori tehasetähis:

1.10.1.

 Mootori töömaht:

1.10.2.

 Mootori toitesüsteem: otsesissepritse/kaudsissepritse (1)

1.10.3.

 Tootja soovitatav kütus:

1.10.4.1.

 Suurim võimsus: kW pöörlemissagedusel min–1

1.10.4.2.

 Maksimaalne pöördemoment: Nm pöörlemissagedusel min–1

1.10.5.

 Ülelaadur: jah/ei (1)

1.10.6.

 Süütesüsteem: survesüüde/sädesüüde (1)

1.11.

 Jõuseade (täiselektri- või hübriidelektrisõiduki puhul) (1)

1.11.1.

 Suurim kasulik võimsus: … kW pöörlemiskiirusel: … kuni … min–1

1.11.2.

 Suurim võimsus kolmekümne minuti jooksul: … kW

1.11.3.

 Suurim kasulik pöördemoment: Nm pöörlemissagedusel min–1

1.12.

 Veoaku (täiselektri- või hübriidelektrisõiduki puhul)

1.12.1.

 Nimipinge: V

1.12.2.

 Mahtuvus (2 h jooksul): Ah

1.13.

 Jõuülekanne: …, …

1.13.1.

 Käigukasti liik: käsitsilülitusega/automaatne/variaatorkäigukast (1)

1.13.2.

 Ülekandearve kokku:

1.13.3.

 Üldülekandearv (sh koormatud rehvide veereümbermõõt): (sõiduki kiirus (km/h)) / (mootori pöörlemissagedus (1 000 (min–1))

Esimene käik: ...

Kuues käik: ...

Teine käik: ...

Seitsmes käik: ...

Kolmas käik: ...

Kaheksas käik: ...

Neljas käik: ...

Kiirkäik: ...

Viies käik: ...

 

1.13.4.

 Peaülekanne:

1.14.

 Rehvid: …, …, …

Tüüp: Radiaal/diagonaal/... (2)

mõõtmed: ...

Koormatud rehvide veereümbermõõt:

1. tüüpi katses kasutatud rehvide veeretee pikkus

2.   KATSETULEMUSED

2.1.   Summutitoru heidete katsetulemused

Heidete klassifikatsioon: Euro 6

Võimaluse korral 1. tüüpi katse tulemused

Sõidukiüksuse tüübikinnitusnumber, kui tegemist ei ole algsõidukiga: (1): …

1. katse

1. tüüpi katse tulemus

CO

(mg/km)

Süsivesinike heite üldkogus (THC)

(mg/km)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC)

(mg/km)

NOx

(mg/km)

THC + NOx

(mg/km)

Tahkete osakeste mass

(mg/km)

Tahkete osakeste arv

(#.1011/km)

Mõõdetud (8) (9)

 

 

 

 

 

 

 

Ki * (8) (10)

 

 

 

 

(11)

 

 

Ki + (8) (10)

 

 

 

 

(11)

 

 

Mõõdetud keskmine pärast Ki arvutamist (M.Ki või M+Ki) (9)

 

 

 

 

(12)

 

 

DF (+) (8) (10)

 

 

 

 

 

 

 

DF (*) (8) (10)

 

 

 

 

 

 

 

Lõplik keskmine pärast Ki ja DF arvutamist (13)

 

 

 

 

 

 

 

Piirnorm

 

 

 

 

 

 

 

2. katsemenetlus (kui see on asjakohane)

Korrata 1. katse tabelit teise katse tulemustega.

3. katse (kui see on asjakohane)

Korrata 1. katse tabelit kolmanda katse tulemustega.

Korrata 1. katset, 2. katset (kui see on asjakohane) ja 3. katset (kui see on asjakohane) väikseima heitega sõiduki (VL) puhul (kui see on asjakohane) ja keskmise heitega sõiduki puhul (VM) (kui see on asjakohane).

Regenereerimissüsteemi andmed

D

—

kahe regeneratiivse faasiga tsüklite vaheliste töötsüklite arv: ...

d

—

regenereerimiseks vajalik töötsüklite arv: ...

Rakendatav 1. tüübi tsükkel: (XXI lisa 4. all-lisa või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83) (3): …

ATC katse

CO2-heide (g/km)

Kombineeritud

ATC katse (14 °C) MCO2,Treg

 

1. tüüp (23 °C) MCO2,23 °

 

Tüüpkonna parandustegur (FCF)

 

Mootori jahutusvedeliku temperatuuri ja seisuala keskmise temperatuuri vahe viimase 3 tunni jooksul Δ t_ATCT (°C): ...

Minimaalne seisuaeg tsoak_ATCT (s): …

Temperatuurianduri asukoht: ...

2. tüüp: (sh sõidukõlblikkuse katsetamiseks vajalikud andmed)

Katse

CO väärtus

mahuprotsent

λ-väärtus (7)

Mootori pöörlemissagedus

(min–1)

Mootoriõli temperatuur

(°C)

Tühikäigukatse väikesel pöörlemiskiirusel

 

Ei kohaldata

 

 

Tühikäigukatse suurel pöörlemiskiirusel

 

 

 

 

3. tüüp: ...

4. tüüp: … g/katse kohta

5. tüüp:

—

Kulumiskindluse katse: katse kogu sõidukiga / vanandamine katsestendil / ei ole tehtud (1)

—

halvendustegur DF: arvutatud/määratud (1)

—

täpsustada näitajad: ...

—

kohaldatav 1. tüübi tsükkel (XXI lisa 4. all-lisa või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83) (3): …

6. tüüp

CO (g/km)

THC (g/km)

Mõõdetud näitaja

 

 

2.1.1.

 Kahekütuseliste sõidukite puhul korratakse 1. tüübi tabelit mõlema kütuse puhul. Segakütuseliste sõidukite puhul, kui I tüüpi katse tuleb teha mõlema kütusega vastavalt I lisa joonisele I.2.4, ning selliste sõidukite puhul, mis töötavad vedelgaasiga või maagaasiga/biometaaniga, kasutades kas üht või kaht kütust, korratakse tabelit katses kasutatud eri etalongaaside puhul ning lisatabelis esitatakse ebasoodsaimad saadud tulemused. Vajaduse korral näidatakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 12. lisa punktile 3.1.4, kas tulemused on saadud mõõtmise või arvutamise teel.

2.1.2.

 Rikkeindikaatori kirjalik kirjeldus ja/või joonis: ...

2.1.3.

 Kõigi pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavate osade loetelu ja funktsioon: ...

2.1.4.

 Järgmiste seadmete ja toimingute kirjalik kirjeldus (üldised tööpõhimõtted): ...

2.1.4.1.

 Töötakti vahelejättude tuvastamine (4): …

2.1.4.2.

 Katalüsaatori seire (4): …

2.1.4.3.

 Hapnikuanduri seire (4): …

2.1.4.4.

 Muud pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavad osad (4): …

2.1.4.5.

 Katalüsaatori seire (5): …

2.1.4.6.

 Kübemefiltri seire (5): …

2.1.4.7.

 Elektroonilise toitesüsteemi täituri seire (5): …

2.1.4.8.

 Muud pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavad osad: ...

2.1.5.

 Rikkeindikaatori aktiveerimise kriteeriumid (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod): ...

2.1.6.

 Kõigi kasutatud pardadiagnostika väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega) loetelu: ...

2.2.   Reserveeritud

2.3.   Katalüüsmuundurid jah/ei (1)

2.3.1.

 Kõigi käesoleva määruse asjakohaste nõuete kohaselt katsetatud originaalkatalüüsmuundurid jah/ei (1)

2.4.   Heitgaasi suitsususe katsetulemused (1)

2.4.1.   Püsikiirusel: Vt tehnilise teenistuse katseprotokoll nr: ...

2.4.2.   Vaba kiirenduse katsed

2.4.2.1.

 Neeldumisteguri mõõdetud väärtus: … m–1

2.4.2.2.

 Neeldumisteguri korrigeeritud väärtus: … m–1

2.4.2.3.

 Neeldumisteguri tähistuse asukoht sõidukil: ...

2.5.   CO2-heite ja kütusekulu katsete tulemused

2.5.1.   Sisepõlemismootoriga sõidukid ja väliste seadmetega mittelaetavad hübriidelektrisõidukid

2.5.1.1   Suurima heitega sõiduk (VH)

2.5.1.1.1.   Tsükli energianõudlus: … J

2.5.1.1.2.   Sõidutakistuse koefitsiendid

2.5.1.1.2.1.

 f0, N: …

2.5.1.1.2.2.

 f1, N/(km/h): …

2.5.1.1.2.3.

 f2, N/(km/h)2: …

2.5.1.1.3.   CO2-heite mass (märkida näitajad erinevates katseetappides iga katsetatud etalonkütuse kohta: kombineeritud kütusekulu puhul mõõdetud näitajate kohta vt XXI lisa 6. all-lisa punktid 1.1.2.3.8 ja 1.1.2.3.9)

CO2-heide (g/km)

Katse

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

MCO2,p,5 / MCO2,c,5

1

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

MCO2,p,H / MCO2,c,H

 

 

 

 

 

2.5.1.1.4.   Kütusekulu (märkida näitajad erinevates katseetappides iga katsetatud etalonkütuse kohta): kombineeritud kütusekulu puhul mõõdetud näitajate kohta vt XXI lisa 6. all-lisa punktid 1.1.2.3.8 ja 1.1.2.3.9)

Kütusekulu (l/100 km) või m3/100 km või kg/100 km (1)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

Kütusekulu lõppnäitajad FCp,H / FCc,H

 

 

 

 

 

2.5.1.2   Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

2.5.1.2.1.   Tsükli energianõudlus: … J

2.5.1.2.2.   Sõidutakistuse koefitsiendid

2.5.1.2.2.1.

 f0, N: …

2.5.1.2.2.2.

 f1, N/(km/h): …

2.5.1.2.2.3.

 f2, N/(km/h)2: …

2.5.1.2.2   CO2-heite mass (märkida näitajad erinevates katseetappides iga katsetatud etalonkütuse kohta: kombineeritud kütusekulu puhul mõõdetud näitajate kohta vt XXI lisa 6. all-lisa punktid 1.1.2.3.8 ja 1.1.2.3.9)

CO2-heide (g/km)

Katse

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

MCO2,p,5 / MCO2,c,5

1

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

MCO2,p,L / MCO2,c,L

 

 

 

 

 

2.5.1.2.3.   Kütusekulu (märkida näitajad erinevates katseetappides iga katsetatud etalonkütuse kohta: kombineeritud kütusekulu puhul mõõdetud näitajate kohta vt XXI lisa 6. all-lisa punktid 1.1.2.3.8 ja 1.1.2.3.9)

Kütusekulu (l/100 km) või m3/100 km või kg/100 km (1)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

Kütusekulu lõppnäitajad FCp,H / FCc,H

 

 

 

 

 

2.5.1.3.   Ainult sisepõlemismootoriga käitatavate sõidukite puhul, mis on varustatud käesoleva määruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega, kohandatakse katsetulemused XXI lisa 6. all-lisa 1. liites nimetatud teguriga Ki.

2.5.1.3.1.   Regenereerimissüsteemi andmed seoses CO2 heitkoguste ja kütusekuluga

D

—

kahe regeneratiivse faasiga tsüklite vaheliste töötsüklite arv: ...

d

—

regenereerimiseks vajalik töötsüklite arv: ...

kohaldatav 1. tüübi tsükkel (XXI lisa 4. all-lisa või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83) (3): …

 

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

Ki (liidetav/korrutatav) (1)

CO2 näitajad ja kütusekulu (10)

 

 

 

 

 

2.5.2.   Täiselektrisõidukid (1)

2.5.2.1.   Elektrienergiakulu (deklareeritud väärtus)

2.5.2.1.1.

 Elektrienergiakulu:

Elektrienergiakulu (Wh/km)

Katse

Linnasõit

Kombineeritud

Arvutatud elektrienergiakulu

1

 

 

2

 

 

3

 

 

Deklareeritud väärtus

—

 

2.5.2.1.2.

 Lubatud hälbe piire ületav summaarne aeg tsükli toimumise puhul: ...sek

2.5.2.2.   Täiselektrisõiduki sõiduulatus

PER (km)

Katse

Linnasõit

Kombineeritud

Täiselektrisõiduki mõõdetud sõiduulatus

1

 

 

2

 

 

3

 

 

Deklareeritud väärtus

—

 

2.5.3.   Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk (OVC):

2.5.3.1.   CO2-heite mass aku laetust säilitava režiimi puhul

Suurima heitega sõiduk (VH)

CO2-heide (g/km)

Katse

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

MCO2,p,5 / MCO2,c,5

1

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

MCO2,p,H / MCO2,c,H

 

 

 

 

 


Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

CO2-heide (g/km)

Katse

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

MCO2,p,5 / MCO2,c,5

1

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

MCO2,p,L / MCO2,c,L

 

 

 

 

 


Keskmise heitega sõiduk (VM) (kui see on asjakohane)

CO2-heide (g/km)

Katse

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

MCO2,p,5 / MCO2,c,5

1

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

MCO2,p,M / MCO2,c,M

 

 

 

 

 

2.5.3.2.   CO2-heite mass akutoiterežiimi puhul

Suurima heitega sõiduk (VH)

CO2-heide (g/km)

Katse

Kombineeritud

MCO2,CD

1

 

2

 

3

 

MCO2,CD,H

 


Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

CO2-heide (g/km)

Katse

Kombineeritud

MCO2,CD

1

 

2

 

3

 

MCO2,CD,L

 


Keskmise heitega sõiduk (VM) (kui see on asjakohane)

CO2-heide (g/km)

Katse

Kombineeritud

MCO2,CD

1

 

2

 

3

 

MCO2,CD,M

 

2.5.3.3.   CO2 mass (kaalutud, kombineeritud) (6):

 

Suurima heitega sõiduk (VH): MCO2,weighted … g/km

 

Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): MCO2,weighted … g/km

 

Keskmise heitega sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): MCO2,weighted … g/km

2.5.3.4.   Kütusekulu aku laetust säilitava režiimi puhul

Suurima näitajaga sõiduk (VH)

Kütusekulu (l/100 km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

Kütusekulu lõppnäitajad FCp,H / FCc,H

 

 

 

 

 


Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

Kütusekulu (l/100 km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

Kütusekulu lõppnäitajad FCp,L / FCc,L

 

 

 

 

 


Keskmise näitajaga sõiduk (VM) (kui see on asjakohane)

Kütusekulu (l/100 km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

Kütusekulu lõppnäitajad FCp,M / FCc,M

 

 

 

 

 

2.5.3.5.   Kütusekulu akutoiterežiimi puhul

Suurima näitajaga sõiduk (VH)

Kütusekulu (l/100 km)

Katse

Kombineeritud

FCCD

1

 

2

 

3

 

FCCD,H

 


Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

Kütusekulu (l/100 km)

Katse

Kombineeritud

FCCD

1

 

2

 

3

 

FCCD,L

 


Keskmise näitajaga sõiduk (VM) (kui see on asjakohane)

Kütusekulu (l/100 km)

Katse

Kombineeritud

FCCD

1

 

2

 

3

 

FCCD,M

 

2.5.3.6.   Kütusekulu (kaalutud, kombineeritud) (6):

 

Suurima näitajaga sõiduk (VH): FCweighted … l/100 km

 

Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): FCweighted … l/100 km

 

Keskmise näitajaga sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): FCweighted … l/100 km

2.5.3.7.   Vahemikud:

2.5.3.7.1.   Sõiduulatus üksnes elektrirežiimis (AER)

AER (km)

Katse

Linnasõit

Kombineeritud

AER näitajad

1

 

 

2

 

 

3

 

 

AER lõppnäitajad

 

 

2.5.3.7.2.   Üksnes elektrirežiimis sõiduulatuse ekvivalent (EAER)

EAER (km)

Linnasõit

Kombineeritud

EAER näitajad

 

 

2.5.3.7.3.   Tegelik sõiduulatus akutoiterežiimis RCDA

RCDA (km)

Kombineeritud

RCDA näitajad

 

2.5.3.7.4.   Sõiduulatus akutoiterežiimil tsüklites RCDC

RCDC (km)

Katse

Kombineeritud

RCDC näitajad

1

 

2

 

3

 

RCDC lõppnäitajad

 

2.5.3.8.   Elektrienergiakulu

2.5.3.8.1.   Elektrienergiakulu (EC)

EC (Wh/km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Linnasõit

Kombineeritud

Elektrienergiakulu näitajad

 

 

 

 

 

 

2.5.3.8.2.   Üksnes akutoitest tulenev kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu ECAC,CD (kombineeritud)

ECAC,CD (Wh/km)

Katse

Kombineeritud

ECAC,CD näitajad

1

 

2

 

3

 

ECAC,CD lõppnäitajad

 

2.5.3.8.3.   Kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu ECAC, weighted (kombineeritud)

ECAC,weighted (Wh/km)

Katse

Kombineeritud

ECAC,weighted näitajad

1

 

2

 

3

 

ECAC,weighted lõppnäitajad

 

2.6.   Ökoinnovatsioonilahenduste katsetulemused (7) (8)

Otsus, millega kiidetakse ökoinnovatsioonilahendus heaks (20)

Ökoinnovatsioonilahenduse kood (21)

1. tüüp / I tsükkel (22)

1.

Kontrollsõiduki CO2-heide (g/km)

2.

Ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heide (g/km)

3.

Kontrollsõiduki CO2-heide 1. tüüpi katsetsüklis (23)

4.

Ökoinnovatiivse sõiduki 1. tüüpi katsetsükli CO2-heide

5.

Kasutustegur (UF), s.o tehnoloogia kasutamise ajaline osa tavapärastes töötingimustes

CO2-heite vähenemine

((1–2) – (3–4)) * 5

xxx/201x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

CO2-heite vähenemine NEDC-tsüklis(g/km) kokku (24)

 

 

CO2-heite vähenemine WLTP-tsüklis(g/km) kokku (25)

 

2.6.1.    Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood  (9): …

3.   SÕIDUKI REMONDITEAVE

3.1.

 Peamise veebilehe aadress, kus sõidukite remondi- ja hooldusteave on kättesaadav: ...

3.1.1.

 Kuupäev, millest alates see on kättesaadav (kuni 6 kuud pärast tüübikinnituse kuupäeva): ...

3.2.

 Punktis 3.1 nimetatud veebilehele juurdepääsu tingimused (st juurdepääsu kestus, juurdepääsutasu tunni, päeva, kuu ja aasta arvestuses ning tehingupõhiselt): ...

3.3.

 Punktis 3.1 nimetatud veebilehelt kättesaadava remondi- ja hooldusteabe vorming: ...

3.4.

 Tootja on esitanud tõendi sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse kohta: ...

4.   VÕIMSUSE MÕÕTMINE

Sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus, elektriliste jõuülekandeseadmete kasulik võimsus ja 30 minuti suurim võimsus

4.1.   Sisepõlemismootori kasulik võimsus

4.1.1.

 Mootori pöörlemissagedus (min–1) …

4.1.2.

 Mõõdetud kütusevool (g/h) …

4.1.3.

 Mõõdetud pöördemoment (Nm) …

4.1.4.

 Mõõdetud võimsus (kW) …

4.1.5.

 Õhurõhk (kPa) …

4.1.6.

 Veeauru rõhk (kPa) …

4.1.7.

 Mootorisse siseneva õhu temperatuur (K) …

4.1.8.

 Võimsuse paranduskoefitsient, kui seda kohaldatakse …

4.1.9.

 Korrigeeritud võimsus (kW) …

4.1.10.

 Lisaseadmete omatarbevõimsus (kW) …

4.1.11.

 Kasulik võimsus (kW) …

4.1.12.

 Kasulik pöördemoment (Nm) …

4.1.13.

 Kütuse korrigeeritud erikulu (g/kWh) …

4.2.   Elektriline jõuülekandeseade (elektrilised jõuülekandeseadmed):

4.2.1.   Tootja esitatud näitajad

4.2.2.   Suurim kasulik võimsus: ... kW pöörlemissagedusel min–1

4.2.3.   Suurim kasulik pöördemoment: ... Nm pöörlemissagedusel min–1

4.2.4.   Suurim kasulik pöördemoment mootori nullkiirusel: ...Nm

4.2.5.   Suurim võimsus 30 minuti jooksul: … kW

4.2.6.   Elektrilise jõuülekandeseadme põhiomadused

4.2.7.   Katse alalispinge: …… V

4.2.8.   Tööpõhimõte: ...

4.2.9.   Jahutussüsteem:

4.2.10.   Mootor: vedelik-/õhkjahutus (1)

4.2.11.   Variaator: vedelik-/õhkjahutus (1)

5.   MÄRKUSED: ...

Selgitavad märkused

(2)

 ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(3)

 ELT L 175, 7.7.2017, lk 1.

(4)

 Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teabega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku tüübi kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga „?“ (nt ABC??123??).

(5)

 Vastavalt II lisa A jao määratlusele

(6)

 Nagu on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 punktis 39

(8)

 Kui see on asjakohane.

(9)

 Ümardada teise kohani pärast koma

(10)

 Ümardada neljanda kohani pärast koma

(11)

 Ei kohaldata.

(12)

 Keskmise väärtuse arvutamiseks liidetakse THC ja NOx arvutatud keskmised väärtused (M.Ki).

(13)

 Ümardada ühe kohani pärast koma.

(20)

 Ökoinnovatsioonilahendust heaks kiitva komisjoni otsuse number.

(21)

 Määratud komisjoni otsuses, millega ökoinnovatsioonilahendus heaks kiidetakse.

(22)

 Rakendatav 1. tüübi tsükkel: XXI lisa 4. all-lisa või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83:

(23)

 Kui 1. tüüpi katsetsükli asemel kasutatakse modelleerimist, tuleb siia kanda modelleerimisel saadud väärtus.

(24)

 Heite vähenemine kõigi konkreetsete ökoinnovatsioonilahenduste peale kokku 1. tüüpi katse puhul vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 83.

(25)

 Heite vähenemine kõigi konkreetsete ökoinnovatsioonilahenduste peale kokku 1. tüüpi katse puhul vastavalt käesoleva määruse XXI lisa 4. all-lisale

(1)  Mittevajalik maha tõmmata (kui rohkem kui üks valik on asjakohane, ei ole vaja midagi maha tõmmata)

(2)  Rehvi tüüp vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 117

(3)  Märkige rakendatav menetlus.

(4)  Sädesüütemootoriga sõidukite puhul.

(5)  Survesüütemootoriga sõidukite puhul

(6)  Mõõdetuna kombineeritud tsükli puhul

(7)  Tabelit korratakse iga katsetatud etalonkütuse kohta.

(8)  Vajaduse korral laiendatakse tabelit, kasutades iga ökoinnovatsioonilahenduse jaoks üht lisarida.

(9)  Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood koosneb järgmistest üksteisest tühikuga eraldatud elementidest:

—

tüübikinnitusasutuse kood vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisale;

—

iga sõiduki puhul kasutatud ökoinnovatsioonilahenduse individuaalne kood, mis on esitatud komisjoni heakskiitmisotsuste kronoloogilises järjekorras.

(Näiteks kui Saksamaa tüübikinnitusasutuses kinnitatud sõidukile on paigaldatud kolm ökoinnovatsioonilahendust, mis on kronoloogiliselt kiidetud heaks kui 10, 15 ja 16, peaks üldkood olema: „e1 10 15 16“.)

Tüübikinnitustunnistuse addendum'i liide

Üleminekuperiood (korrelatsioon)

(Üleminekusäte):

1.   Co2mpas-simulaatori CO2-heite tulemused

1.1   Co2mpas-simulaatori versioon

1.2.   Suurima heitega sõiduk (VH)

1.2.1.   CO2-heite mass (eraldi iga katsetatud etalonkütuse kohta)

CO2-heide (g/km)

Linnasõit

Linnaväline sõit

Kombineeritud

MCO2,NEDC_H,co2mpas

 

 

 

1.3.   Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

1.3.1.   CO2-heite mass (eraldi iga katsetatud etalonkütuse kohta)

CO2-heide (g/km)

Linnasõit

Linnaväline sõit

Kombineeritud

MCO2,NEDC_L,co2mpas

 

 

 

2.   CO2-heite katse tulemused (kui see on asjakohane)

2.1.   Suurima heitega sõiduk (VH)

2.1.1.   CO2-heite mass (eraldi iga katsetatud etalonkütuse kohta)

CO2-heide (g/km)

Linnasõit

Linnaväline sõit

Kombineeritud

MCO2,NEDC_H,test

 

 

 

2.2.   Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)

2.2.1.   CO2-heite mass (eraldi iga katsetatud etalonkütuse kohta)

CO2-heide (g/km)

Linnasõit

Linnaväline sõit

Kombineeritud

MCO2,NEDC_L,test

 

 

 

3.   Hälve (kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 punktile 3.2.8)

Hälbetegurid

Suurima heitega sõiduk (VH)

Väikseima heitega sõiduk (VL)

(kui see on asjakohane)

De

 

 

5. liide

Sõidukite pardadiagnostikaandmed

1.   Käesoleva liitega ette nähtud teabe esitab sõiduki tootja selleks, et oleks võimalik toota pardadiagnostikaseadmega ühildatavaid varu- ja talitlusosi, diagnostikavahendeid ning katseseadmeid.

2.   Taotluse korral tehakse kõikidele osade, diagnostikavahendite ja katseseadmete tootjatele, kes on sellest huvitatud, võrdse kohtlemise põhimõtet järgides kättesaadavaks järgmised andmed:

2.1.

sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud ettevalmistustsüklite liik ja arv;

2.2.

sõiduki pardadiagnostikasüsteemi abil jälgitavale osale algse tüübikinnituse andmisel kasutatud pardadiagnostika näidistsüklite liigi kirjeldus;

2.3.

ammendav dokument, milles kirjeldatakse kõiki andurite abil jälgitavaid osi ning vigade avastamise strateegiat ja rikkeindikaatori aktiveerimist (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod) ning milles on iga pardadiagnostikaseadme abil kontrollitava osa puhul esitatud ka jälgitavate sekundaarparameetrite nimekiri ja kõigi kasutatud pardadiagnostika väljundkoodide ja -vormingute nimekiri (koos selgitustega) seoses heidet mõjutavate ja mittemõjutavate jõuülekande eraldi osadega, juhul kui nende osade seiret kasutatakse rikkeindikaatori aktiveerimise kindlaksmääramisel. Esitatakse ammendav selgitus eelkõige režiimidega $05 (katse ID $21 kuni FF) ja $06 seotud andmete kohta. Kui teatava sõidukitüübi puhul kasutatakse ISO standardi 15765–4 „Maanteesõidukid — Kontrolleri-ala võrgu (CAN) diagnostika — 4. osa: Nõuded väljalaskesüsteemiga seotud seadmetele“ vastavat sidelüli, esitatakse iga ID-tugiteenusega pardadiagnostikamonitori korral ammendav selgitus režiimiga $06 (katse ID $00 kuni FF) seotud andmete kohta.

Nimetatud andmed võib esitada järgmise tabeli kujul:

Osa

Veakood

Seirestrateegia

Vea avastamise kriteeriumid

Rikkeanduri aktiveerumiskriteeriumid

Teisesed parameetrid

Ettevalmistus

Näidiskatse

Katalüsaator

P0420

I ja II hapnikuanduri signaalid

I ja II anduri signaalide erinevus

Kolmas tsükkel

Mootori pöörlemissagedus, mootori koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur

Näiteks kaks 1. tüübi tsüklit (nagu on kirjeldatud määruse (EÜ) nr 692/2008 III lisas või määruse (EL) 2017/1151 XXI lisas)

Näiteks 1. tüüpi katse (nagu on kirjeldatud määruse (EÜ) nr 692/2008 III lisas või määruse (EL) 2017/1151 XXI lisas)

3.   DIAGNOSTIKASEADMETE TOOTMISEKS VAJALIK TEAVE

Et soodustada üldiste diagnostikavahendite pakkumist mitme automargi remontijatele, teevad sõidukitootjad remonditeabe veebilehtede kaudu kättesaadavaks punktides 3.1–3.3 nimetatud andmed. Need andmed peavad sisaldama kõiki diagnostikavahendite funktsioone ning viiteid remonditeabele ja rikete kõrvaldamise juhistele. Kõnealusele teabele juurdepääsu eest võib võtta mõistlikku tasu.

3.1.   Sideprotokollide andmed

Esitada tuleb järgmised andmed, mida peab saama otsida sõidukimarkide, mudelite ja variantide järgi või muude asjakohaste tunnuste järgi, näiteks VIN-kood või sõiduki ja süsteemide identifitseerimistunnused:

a)

infosüsteemi lisaprotokollid, mida lisaks XI lisa punktis 4 sätestatud standarditele on vaja täielikuks diagnostikaks, sealhulgas teave tark- ja riistvaraliste lisaprotokollide, parameetrite identifitseerimise, ülekandefunktsioonide, funktsioonide säilimise nõuete ja veatingimuste kohta;

b)

üksikasjalikud andmed kõikide veakoodide saamiseks ja tõlgendamiseks vastavalt XI lisa punktis 4 sätestatud standarditele:

c)

kõikide kättesaadavate muutuvate andmeparameetrite loetelu, sealhulgas skaleerimis- ja juurdepääsuandmed;

d)

kõikide võimalike toimivuskatsete loetelu, sealhulgas seadme aktiveerimine ja juhtimine, ning katsete tegemise juhised;

e)

üksikasjalik teave selle kohta, kuidas leida kõik komponendi- ja seisundiandmed, ajatemplid, korduvuse ootel veakoodid ja stoppkaadrid;

f)

adaptiivsete õppimisparameetrite, variandikoodide, varuosiste seadistuse ja kliendi sisestatud andmete lähtestamine;

g)

elektrooniliste juhtseadiste identifitseerimis- ja variandikoodid;

h)

hoolduse märguannete lähtestamise juhised;

i)

diagnostikaliidese ja selle osade asukoht;

j)

mootori identifitseerimiskood.

3.2.   Pardadiagnostikaseirega osade kontroll ja diagnostika

Tuleb esitada järgmine teave:

a)

pardadiagnostikaseadme toimivuse kontrollkatsete kirjeldus komponendi või andurite tasandil;

b)

katse käik, sealhulgas katseparameetrid ja andmed osiste kohta;

c)

ühenduse täpsed andmed, sealhulgas minimaalse ja maksimaalse sisend- ja väljundvõimsuse ning sõidu- ja koormusandmed;

d)

eeldatavad väärtused konkreetsetes sõiduoludes, sealhulgas tühikäigul;

e)

komponendi elektrilised näitajad staatilises ja dünaamilises olekus;

f)

kõikide eespool nimetatud stsenaariumide väärtused rikke korral;

g)

diagnostikatoimingute järjestus rikke korral, seahulgas veapuud ja suunav diagnoosi elimineerimine.

3.3.   Remonditööde teostamiseks vajalik teave

Tuleb esitada järgmine teave:

a)

elektrooniliste juhtseadiste ja komponentide lähtestamine (varuosade paigaldamise korral);

b)

vajaduse korral uute elektrooniliste juhtplokkide või asendusseadiste lähtestamine (ümber)programmeerimise sammjuhendite abil.

6. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem

1.   Artikli 6 lõike 1 kohaselt antava EÜ tüübikinnitusnumbri 3. osa sisaldab EÜ tüübikinnituse suhtes kohaldatava rakendusakti või viimase muutmisakti numbrit. „Sellele numbrile järgneb üks või mitu tähte, mis tähistavad kategooriat vastavalt tabelile 1.“

Täht

Heitestandard

Pardadiagnostikaseadme standard

Sõiduki kategooria ja klass

Mootor

Rakendamise kuupäev: uued tüübid

Rakendamise kuupäev: uued sõidukid

Registreerimise lõppkuupäev

AA

Euro 6c

Euro 6-1

M, N1 I klass

otto-, diiselmootor

 

 

31.8.2018

AB

Euro 6c

Euro 6-1

N1 II klass

otto-, diiselmootor

 

 

31.8.2019

AC

Euro 6c

Euro 6-1

N1 III klass, N2

otto-, diiselmootor

 

 

31.8.2019

AD

Euro 6c

Euro 6–2

M, N1 I klass

otto-, diiselmootor

 

1.9.2018

31.8.2019

AE

Euro 6c

Euro 6–2

N1 II klass

otto-, diiselmootor

 

1.9.2019

31.8.2020

AF

Euro 6c

Euro 6–2

N1 III klass, N2

otto-, diiselmootor

 

1.9.2019

31.8.2020

AG

Euro 6d-TEMP

Euro 6–2

M, N1 I klass

otto-, diiselmootor

1.9.2017

1.9.2019

31.12.2020

AH

Euro 6d-TEMP

Euro 6–2

N1 II klass

otto-, diiselmootor

1.9.2018

1.9.2020

31.12.2021

AI

Euro 6d-TEMP

Euro 6–2

N1 III klass, N2

otto-, diiselmootor

1.9.2018

1.9.2020

31.12.2021

AJ

Euro 6c

Euro 6–2

M, N1 I klass

otto-, diiselmootor

1.1.2020

1.1.2021

 

AK

Euro 6c

Euro 6–2

N1 II klass

otto-, diiselmootor

1.1.2021

1.1.2022

 

AL

Euro 6c

Euro 6–2

N1 III klass, N2

otto-, diiselmootor

1.1.2021

1.1.2022

 

AX

ei kohaldata

ei kohaldata

kõik sõidukid

aku, täiselektrimootor

1.9.2009

1.1.2011

 

AY

ei kohaldata

ei kohaldata

kõik sõidukid

aku, täiselektrimootor

1.9.2009

1.1.2011

 

AZ

ei kohaldata

ei kohaldata

kõik sõidukid, mis kasutavad sertifikaati kooskõlas I lisa punktiga 2.1.1

otto-, diiselmootor

1.9.2009

1.1.2011

 

Selgitus:

OBD-standard „Euro 6–1“ = täielikud „Euro 6“ OBD-nõuded, kuid ajutiste pardadiagnostikaseadme (OBD) läviväärtustega, nagu on määratletud XI lisa punktis 2.3.4, ja kasutusel olevate sõidukite osaliselt leevendatud talituskoefitsientidega (IUPR);

OBD-standard „Euro 6-2“ = täielikud „Euro 6“ OBD-nõuded, kuid lõplike pardadiagnostikaseadme (OBD) läviväärtustega, nagu on määratletud XI lisa punktis 2.3.3;

Heitestandard „Euro 6c“ = RDE-katsed ainult järelevalve eesmärgil (NTE-piirnorme kohaldamata), muudel juhtudel täielikud „Euro 6“ heitenõuded;

Heitestandard „Euro 6d-TEMP“ = RDE-katsed ajutiste vastavustegurite kontrollimiseks, muudel juhtudel täielikud „Euro 6“ heitenõuded;

Heitestandard „Euro 6d“ = RDE-katsed lõplike vastavustegurite kontrollimiseks, muudel juhtudel täielikud „Euro 6“ heitenõuded;

2.   TÜÜBIKINNITUSNUMBRITE NÄIDISED

2.1.

 Allpool on toodud näide Euro 6 väikese sõiduauto tüübikinnitusest vastavalt heitestandardile „Euro 6d“ ja pardadiagnostikastandardile „Euro 6-2“, mida vastavalt tabelile 1 tähistavad tähed AJ, väljastatud Luksemburgis (kood e13). Tüübikinnitus anti vastavalt alusmäärusele (EÜ) 715/2007 ja selle rakendusmäärusele (EL) xxx/2016, mida ei ole muudetud. Tegemist on 17. seesuguse tüübikinnitusega ilma laienduseta, seega on sertifitseerimisnumbri neljas ja viies komponent vastavalt 0017 ja 00.

Formula

2.2.

 Teine näide illustreerib Euro 6 N1-kategooria II klassi kerge tarbesõiduki tüübikinnitust vastavalt „Euro 6d-TEMP“ heitestandardile ja „Euro 6-2“ pardadiagnostikastandardile, mida vastavalt tabelile 1 tähistavad tähed AH, väljastatud Rumeenias (kood e19). Tüübikinnitus anti vastavalt alusmäärusele (EÜ) 715/2007 ja selle rakendusaktidele, mida on viimati muudetud määrusega xyz/2018. Tegemist on 1. seesuguse tüübikinnitusega ilma laienduseta, seega on sertifitseerimisnumbri neljas ja viies komponent vastavalt 0001 ja 00.

Formula

7. liide

Image 2

Tekst pildi

8a. liide

Katsearuanne

Katsearuanne on käesoleva määruse kohaselt katsete teostamise eest vastutava tehnilise teenistuse väljastatud aruanne.

Iga interpolatsioonitüüpkonna puhul koostatakse eraldi katsearuanne, nagu on määratletud XXI lisa punktis 5.6.

Kui see on asjakohane, on 1. tüüpi katse ja ümbritseva õhu parandusteguri katse (ATC-katse) puhul nõutav vähemalt järgmine teave:

ARUANDE number

TAOTLEJA

 

Tootja

 

TEEMA

Sõiduki sõidutakistuse määramine

Katsetamise objekt

 

Mark

:

 

 

Tüüp

:

 

KOKKUVÕTE

Katsetatav objekt vastab eespool nimetatud nõuetele.


KOHT,

PP/KK/AAAA

Märkused:

—

Viited määruse 692/2008 asjaomastele punktidele on esitatud hallil taustal.

—

(ATCT) — ainult ümbritseva õhu parandusteguri katse (ATCT) aruande puhul

—

(mitte ATCT) — ei ole ATCT katsearuande jaoks oluline

—

ATCT-le ei viidata — see on vajalik nii mõlema 1. tüüpi katse aruande kui ka ATCT katseprotokolli jaoks

Üldised märkused

Kui on olemas mitmeid võimalusi (viiteid), tuleb katsetatavat kirjeldada katsearuandes

Kui neid ei esine, võib olla piisav ka üksainus viide teatisele katsearuande alguses.

Iga tehniline teenistus võib lisada täiendavat teavet

a)

sädesüütega mootorite kohta

b)

diiselmootorite kohta.

1.   KATSETATUD SÕIDUKI(TE) KIRJELDUS: SUURE, VÄIKESE JA KESKMISE HEITEGA SÕIDUKID (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

1.1.   ÜLDANDMED

Sõiduki arvandmed

:

Prototüübi number ja VIN-kood

Kategooria

I lisa 3. ja 4. liite punkt 0.4

:

 

Istekohtade arv (koos juhiga):

I lisa 3. liite punkt 9.10.3 ja 4. liite addendum'i punkt 1.4

:

 

Kere

I lisa 3. liite punkt 9.1 ja 4. liite addendum'i punkt 1.6

:

 

Veorattad

I lisa 3. liite punkt 1.3.3 ja 4. liite addendum'i punkt 1.7

:

 

1.1.1.   JÕUSEADME ARHITEKTUUR

Jõuseadme tüüp

:

sisepõlemismootor, hübriidmootor, elektrimootor või kütuseelement

1.1.2.   SISEPÕLEMISMOOTOR (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe sisepõlemismootori puhul korrake seda punkti

Mark

:

 

Tüüp

I lisa 3. liite punkt 3.1.1 ja 4. liite addendum'i punkt 1.10

:

 

Tööpõhimõte

I lisa 3. liite punkt 3.2.1.1

:

kahetaktiline/neljataktiline

Silindrite arv ja paigutus

I lisa 3. liite punkt 3.2.1.2

:

 

Mootori töömaht (cm3)

I lisa 3. liide punkt 3.2.1.3 ja 4. liite addendum'i punkt 1.10.1

:

 

Mootori pöörete arv tühikäigul (min–1)

I lisa 3. liite punkt 3.2.1.6

:

 

+

–

Mootori suurendatud pöörete arv tühikäigul (min–1) (a)

I lisa 3. liite punkt 3.2.1.6.1

:

 

+

–

nmin drive(rpm)

:

 

Mootori nimivõimsus

I lisa 3. liite punkt 3.2.1.8 ja 4. liite addendum'i punkt 1.10.4

:

 

kW

pöörlemiskiirusel

 

p/min

Suurim kasulik pöördemoment:

I lisa 3. liite punkt 3.2.1.10 ja 4. liite addendum'i punkt 1.11.3

:

 

Nm

pöörlemiskiirusel

 

p/min

Mootori määrdeõli

:

Tootja spetsifikatsioon (kui teatises on mitmeid viiteid)

Jahutussüsteem

I lisa 3. liite punkt 3.2.7

:

Tüüp: õhk/vesi/õli

Isolatsioon

:

materjal, hulk, asukoht, suurus ja kaal

1.1.3.   KATSEKÜTUS 1. tüüpi katse puhul (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe katsekütuse puhul korrake seda punkti

Mark

:

 

Tüüp

I lisa 3. liite punkt 3.2.2.1 ja 4. liite addendum'i punkt 1.10.3

:

bensiin E10 — Diislikütus B7 — veeldatud naftagaas, maagaas jne

Tihedus 15 °C juures

IX lisa

:

 

Väävlisisaldus

XXI lisa 3. all-lisa

:

Üksnes diislikütuse B7 ja bensiini E10 puhul

IX lisa

:

 

Partii number

:

 

Willansi tegurid (sisepõlemismootori puhul) CO2-heite puhul (gCO2/km)

:

 

1.1.4.   TOITESÜSTEEM (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe toitesüsteemi puhul korrake seda punkti

Otsesissepritse

:

jah/ei või kirjeldus

Sõiduki kütuseliik

I lisa 3. liite punkt 3.2.2.4

:

Ühekütuseline/kahekütuseline/segakütus

Juhtimisseadis

Osa number

I lisa 3. liite punkt 3.2.4.2.9.3.1

:

sama, mis teatises

Tarkvara katsetatud

I lisa 3. liite punkt 3.2.4.2.9.3.1.1

:

näiteks diagnostikaseadme kaudu

Õhu vooluhulga mõõtur

I lisa 3. liite punkt 3.2.4.2.9.3.3

:

 

Drosselklapi korpus

I lisa 3. liite punkt 3.2.4.2.9.3.5

:

 

Rõhuandur

I lisa 3. liite punkt 3.2.4.3.4.11

:

 

Sissepritsepump

I lisa 3. liite punkt 3.2.4.2.3

:

 

Pihusti(d)

I lisa 3. liite punkt 3.2.4.2.6

:

 

1.1.5.   SISSELASKESÜSTEEM (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe sisselaskesüsteemi puhul korrake seda punkti

Ülelaadur

I lisa 3. liite punkt 3.2.8.1

:

jah/ei

mark & liik (1)

Vahejahuti

I lisa 3. liite punkt 3.2.8.2

:

jah/ei

tüüp (õhk/õhk — õhk/vesi) (1)

Õhufilter (element) (1)

I lisa 3. liite punkt 3.2.8.4.2

:

mark & liik

Sisselaskesummuti (1)

I lisa 3. liite punkt 3.2.8.4.3

:

mark & liik

1.1.6.   HEITGAASISÜSTEEM JA KÜTUSEAURUDE ERALDUMISE PIIRAMISE SÜSTEEM (kui see on asjakohane)

Kui neid on rohkem kui üks, korrake seda punkti

Esimene katalüüsmuundur

I lisa 3. liite punktid 3.2.12.2.1.12 ja 3.2.12.2.1.13

:

mark & viide (1)

põhimõte: kolmiskatalüsaator/oksüdeerija / NOx püüdur / selektiivne katalüütiline redutseerimine

Teine katalüüsmuundur

:

mark & viide (1)

põhimõte: kolmiskatalüsaator/oksüdeerija / NOx püüdur / selektiivne katalüütiline redutseerimine

kübemefilter

I lisa 3. liite punkt 3.2.12.2.6

:

jah/ei/ei kohaldata

mark & viide (1)

Hapnikuanduri(te) kood ja asukoht

I lisa 3. liite punkt 3.2.12.2.2

:

enne katalüsaatorit / pärast katalüsaatorit

õhu sissepuhe

I lisa 3. liite punkt 3.2.12.2.3

:

jah/ei/ei kohaldata

heitgaasitagastus (EGR)

I lisa 3. liite punkt 3.2.12.2.4

:

jah/ei/ei kohaldata

jahutatud/jahutamata

Kütuseaurude eraldumise piiramise süsteem

I lisa 3. liite punkt 3.2.12.2.5

:

jah/ei/ei kohaldata

NOx anduri(te) kood ja asukoht

:

Enne / pärast

Üldkirjeldus (1)

I lisa 3. liite punkt 3.2.9.2

:

 

1.1.7.   SOOJUSE SALVESTAMISE SEADE (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe soojuse salvestamise seadme puhul korrake seda punkti

Soojuse salvestamise seade

:

jah/ei

Soojusmahtuvus (salvestatud entalpia J)

:

 

Soojuse vabanemise aeg (s)

:

 

1.1.8.   JÕUÜLEKANNE (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe jõuülekandeseadise puhul korrake seda punkti

Käigukast

I lisa 3. liide punkt 4.5.1 ja 4. liite addendum'i punkt 1.13.1

:

käsitsilülitusega/automaatne/variaatorkäigukast

Käiguvahetuse menetlus

Põhirežiim

:

jah/ei

tavaline/sõidurežiim/keskkonnasäästlik/....

Parim režiim CO2-heite ja kütusekulu seisukohalt (kui see on asjakohane)

:

 

Halvim režiim CO2-heite ja kütusekulu seisukohalt (kui see on asjakohane)

:

 

Juhtimisseadis

:

 

Käigukasti määrdeaine

:

Tootja spetsifikatsioon (kui teatises on mitmeid viiteid)

Rehvid

I lisa 3. liite punkt 6.6 ja 4. liite addendum'i punkt 1.14

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Rehvi mõõtmed (ees/taga)

I lisa 3. liite punkt 6.6.1

:

 

Ümbermõõt (m)

:

 

Rehvirõhk (kPa)

I lisa 3. liite punkt 6.6.3

:

 

Koguülekandearvud (R.T.), esmased suhted (R.P.) ja sõiduki kiirus (km/h) / mootori pöörlemissagedus (1 000 (min–1)) (V 1 000 ) iga käigu puhul (R.B.).

I lisa 3. liide punkt 4.6 ja 4. liite addendum'i punkt 1.13.3

R.B.

R.P.

R.T.

V1 000

1.

1/1

 

 

2.

1/1

 

 

3.

1/1

 

 

4.

1/1

 

 

5.

1/1

 

 

...

 

 

 

 

 

 

 

1.1.9.   ELEKTRIMASIN (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe elektrimasina puhul korrake seda punkti

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Tippvõimsus

:

 

1.1.10.   VEOAKU (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe veoaku puhul korrake seda punkti.

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Mahtuvus

:

 

Nimipinge

:

 

1.1.12.   KÜTUSEELEMENT (kui see on asjakohane)

Rohkem kui ühe kütuseelemendi puhul korrake seda punkti.

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Maksimaalne võimsus

:

 

Nimipinge

:

 

1.1.13.   JÕUELEKTROONIKASEADMED (kui see on asjakohane)

Jõuelektroonikaseadmeid võib olla rohkem kui üks (veojõuallikas, madalpingesüsteem või laadija)

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Võimsus

:

 

1.2.   SUURIMA HEITEGA SÕIDUKI KIRJELDUS (1. TÜÜP) VÕI SÕIDUKI KIRJELDUS (ATCT)

1.2.1.   MASS

VH katsemass (kg)

:

 

1.2.2.   SÕIDUTAKISTUSE PARAMEETRID

f0 (N)

:

 

f1 (N/(km/h))

:

 

f2 (N/(km/h)2)

:

 

f2_TReg (N/(km/h)2)

:

(ATCT)

Tsükli energianõudlus (Ws)

XXI lisa punkt 3.5.6

:

 

Sõidutakistuse katsearuande number

:

 

1.2.3.   TSÜKLI VALIKU PARAMEETRID

Tsükkel (vähendamiseta)

:

Klass 1/2/3a/3b

Nimivõimsuse suhe sõidukorras sõidukite massi (PMR) (W/kg)

:

(kui see on asjakohane)

Mõõtmise ajal kasutati kiiruse piiramise menetlust

XXI lisa 1. all-lisa punkt 9

:

jah/ei

sõiduki suurim kiirus

I lisa 3. liite punkt 4.7

:

 

vähendamine (kui see on asjakohane)

:

jah/ei

vähendamistegur fdsc

:

 

Tsükli pikkus (m)

:

 

Püsikiirus (lühendatud katsemenetluse korral)

:

kui see on asjakohane

1.2.4.   KÄIGUVAHETUSPUNKT (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

Käiguvahetus

:

Keskmine käik kiirusel V ≥ 1 km/h, ümardatud nelja kohani pärast koma

1.3.   VÄIKSEIMA HEITEGA SÕIDUKI KIRJELDUS (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

1.3.1.   MASS

VL katsemass (kg)

:

 

1.3.2.   SÕIDUTAKISTUSE PARAMEETRID

f0 (N)

:

 

f1 (N/(km/h))

:

 

f2 (N/(km/h)2)

:

 

Tsükli energianõudlus (Ws)

:

 

Δ(CD×Af)LH

:

 

Sõidutakistuse katsearuande number

:

 

1.3.3.   TSÜKLI VALIKU PARAMEETRID

Tsükkel (vähendamiseta)

:

Klass 1/2/3a/3b

Nimivõimsuse suhe sõidukorras sõidukite massi (PMR) (W/kg)

:

(kui see on asjakohane)

Mõõtmise ajal kasutati kiiruse piiramise menetlust

XXI lisa 1. all-lisa punkt 9

:

jah/ei

sõiduki suurim kiirus

I lisa 3. liite punkt 4.7

:

 

vähendamine (kui see on asjakohane)

:

jah/ei

vähendamistegur fdsc

:

 

Tsükli pikkus (m)

:

 

Püsikiirus (lühendatud katsemenetluse korral)

:

kui see on asjakohane

1.3.4.   KÄIGUVAHETUSPUNKT (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

Käiguvahetus

:

Keskmine käik kiirusel V ≥ 1 km/h, ümardatud nelja kohani pärast koma

1.4.   KESKMISE HEITEGA SÕIDUKI KIRJELDUS (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

1.4.1.   MASS

VL katsemass (kg)

:

 

1.4.2.   SÕIDUTAKISTUSE PARAMEETRID

f0 (N)

:

 

f1 (N/(km/h))

:

 

f2 (N/(km/h)2)

:

 

Tsükli energianõudlus (Ws)

:

 

Δ(CD×Af)LH

:

 

1.4.3.   TSÜKLI VALIKU PARAMEETRID

Tsükkel (vähendamiseta)

:

Klass 1/2/3a/3b

Nimivõimsuse suhe sõidukorras sõidukite massi (PMR) (W/kg)

:

(kui see on asjakohane)

Mõõtmise ajal kasutati kiiruse piiramise menetlust

XXI lisa 1. all-lisa punkt 9

:

jah/ei

sõiduki suurim kiirus

I lisa 3. liite punkt 4.7

:

 

vähendamine (kui see on asjakohane)

:

jah/ei

vähendamistegur fdsc

:

 

Tsükli pikkus (m)

:

 

Püsikiirus (lühendatud katsemenetluse korral)

:

kui see on asjakohane

1.4.4.   KÄIGUVAHETUSPUNKT (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

Käiguvahetus

:

Keskmine käik kiirusel V ≥ 1 km/h, ümardatud nelja kohani pärast koma

2.   KATSETULEMUSED

2.1.   1. TÜÜPI KATSE või ATC-KATSE

Veojõustendi seadistamise meetod

:

Fikseeritud / iteratiivne / alternatiivne koos oma soojendustsükliga

Veojõustendi töörežiim

XXI lisa 6. all-lisa punkt 1.2.4.2.2

 

jah/ei

Vabajooksurežiim

XXI lisa 4. all-lisa punkt 4.2.1.8.5

:

jah/ei

Täiendav ettevalmistus

:

jah/ei

kirjeldus

Halvendustegurid

:

kindlaks määratud / katsetatud

2.1.1.   Suurima heitega sõiduk (kasutatakse ka ATCT puhul)

Katsetamise kuupäev

:

(päev/kuu/aasta)

Katse toimumise koht

:

 

Jahutusventilaatori alumise serva kõrgus maapinnast (cm)

:

 

Ventilaatori keskpunkti asukoht sõiduki laiuse suhtes (kui on muudetud tootja taotlusel)

:

sõiduki keskpunkt/...

Kaugus sõiduki esiosast (cm)

:

 

2.1.1.1.   Saasteainete heide (kui see on asjakohane)

2.1.1.1.1.    Vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite saasteainete heited aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul

Iga katsetatud töörežiimi puhul tuleb alltoodud punkte korrata (põhirežiim või parim režiim ja halvim režiim, kui see on asjakohane)

1. katse

Saasteained

CO

(mg/km)

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

(mg/km)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

(mg/km)

NOx

(mg/km)

THC+NOx (b)

(mg/km)

Tahked osakesed

(mg/km)

Tahkete osakeste arv

(#.1011/km)

Mõõdetud näitajad

 

 

 

 

 

 

 

Regeneratsioonitegurid (Ki)(2)

liitmisel saadud

 

 

 

 

 

 

 

Regeneratsioonitegurid (Ki)(2)

korrutamisel saadud

 

 

 

 

 

 

 

Halvendustegurid (DF), liitmisel saadud

 

 

 

 

 

 

 

Halvendustegurid (DF), korrutamisel saadud

 

 

 

 

 

 

 

Lõppnäitajad

 

 

 

 

 

 

 

Piirnormid

 

 

 

 

 

 

 


(2)

Vt Ki-tüüpkonna aruannet/aruandeid

:

 

Ki määramiseks teostatud 1. tüüpi katse

:

XXI lisa 4. all-lisa või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83 (1)

2. katse kui see on asjakohane: CO2 kontrollimine (dCO2 1) / saasteainete kontrollimine (90 % piirnormist) / mõlema kontrollimine

Sama punkt

3. katse kui see on asjakohane: CO2 kontrollimine (dCO2 2)

Sama punkt

2.1.1.1.2.    Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite saasteainete heide akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katse puhul

1. katse

Saasteainete heite piirnorme tuleb järgida ja sama punkti tuleb korrata iga läbisõidetava katsetsükli puhul.

Saasteained

CO

(mg/km)

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

(mg/km)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

(mg/km)

NOx

(mg/km)

THC+NOx (b)

(mg/km)

Tahked osakesed

(mg/km)

Tahkete osakeste arv

(#.1011/km)

Mõõdetud näitajad ühe tsükli kohta

 

 

 

 

 

 

 

Piirnormid ühe tsükli kohta

 

 

 

 

 

 

 

2. katse (kui see on asjakohane): CO2 kontrollimine (dCO2 1) / saasteainete kontrollimine (90 % piirnormist) / mõlema kontrollimine

Sama punkt

3. katse (kui see on asjakohane): CO2 kontrollimine (dCO2 2)

Sama punkt

2.1.1.1.3.    KASUTUSTEGURIGA KAALUTUD SAASTEAINETE HEIDE VÄLISE LAADIMISEGA HÜBRIIDELEKTRISÕIDUKITE PUHUL

Saasteained

CO

(mg/km)

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

(mg/km)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

(mg/km)

NOx

(mg/km)

THC+NOx (b)

(mg/km)

Tahked osakesed

(mg/km)

Tahkete osakeste arv

(#.1011/km)

Arvutatud väärtused

 

 

 

 

 

 

 

2.1.1.2.   CO2-heide (kui on asjakohane)

2.1.1.2.1.    Vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2-heited aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse (mitte ATCT) puhul

Iga katsetatud töörežiimi puhul tuleb alltoodud punkte korrata (põhirežiim või parim režiim ja halvim režiim, kui see on asjakohane)

1. katse

CO2-heide

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

Mõõdetud näitaja MCO2,p,1 / MCO2,c,2

 

 

 

 

 

Laetava energiasalvestussüsteemi laengute tasakaalu (RCB) parandustegur: (3)

 

 

 

 

 

MCO2,p,3 / MCO2,c,3

 

 

 

 

 

Regeneratsioonitegurid (Ki)

liitmisel saadud

 

 

 

 

 

Regeneratsioonitegurid (Ki)

korrutamisel saadud

 

 

 

 

 

MCO2,c,4

—

 

AFKi= MCO2,c,3 / MCO2,c,4

—

 

MCO2,p,4 / MCO2,c,4

 

 

 

 

—

ATCT parandus (tüüpkonna parandustegur FCF) (2)

 

Ajutised näitajad MCO2,p,5 / MCO2,c,5

 

 

 

 

 

Deklareeritud väärtus

—

—

—

—

 

dCO2 1 * deklareeritud väärtus

—

—

—

—

 

2. katse (kui see on asjakohane)

Sama punkt dCO2 2 kohta

3. katse (kui see on asjakohane)

Sama punkt

Kokkuvõte

CO2-heide (g/km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

Keskmistatud MCO2,p,6/ MCO2,c,6

 

 

 

 

 

Vastavusse viidud MCO2,p,7 / MCO2,c,7

 

 

 

 

 

Lõppväärtused MCO2,p,H / MCO2,c,H

 

 

 

 

 

2.1.1.2.2.    Vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ATCT CO2-heited aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse (ATCT) puhul

14 °C juures teostatav katse (ATCT)

CO2-heide (g/km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

Mõõdetud näitaja MCO2,p,1 / MCO2,c,2

 

 

 

 

 

RCB parandustegur (5)

 

 

 

 

 

MCO2,p,3 / MCO2,c,3

 

 

 

 

 

Kokkuvõte (ATCT)

CO2-heide (g/km)

Kombineeritud

ATCT katse (14 °C) MCO2,Treg

 

1. tüüp (23 °C) MCO2,23°

 

Tüüpkonna parandustegur (FCF)

 

2.1.1.2.3.    Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2-heite mass akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katse puhul

1. katse:

CO2-heite mass (g/km)

Kombineeritud

Arvutatud väärtus MCO2,CD

 

Deklareeritud väärtus

 

dCO2 1

 

2. katse (kui see on asjakohane)

Sama punkt dCO2 2 kohta

3. katse (kui see on asjakohane)

Sama punkt

Kokkuvõte

CO2-heite mass (g/km)

Kombineeritud

Keskmistatud MCO2,CD

 

Lõppnäitaja MCO2,CD

 

2.1.1.2.4.    KASUTUSTEGURIGA KAALUTUD CO2-heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

CO2-heite mass (g/km)

Kombineeritud

Arvutatud väärtus MCO2,weighted

 

2.1.1.3   KÜTUSEKULU (KUI SEE ON ASJAKOHANE, MITTE ATCT)

2.1.1.3.1.    Ühe sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul

Iga katsetatud töörežiimi puhul tuleb alltoodud punkte korrata (põhirežiim või parim režiim ja halvim režiim, kui see on asjakohane)

Kulu (l/100 km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

Lõppnäitajad FCp,H / FCc,H  (4)

 

 

 

 

 

2.1.1.3.2.    Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite kütusekulu akutoiterežiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul

Katse 1:

Kütusekulu (l/100 km)

Kombineeritud

Kütusekulu arvutatud väärtus FCCD

 

2. katse (kui see on asjakohane)

Sama punkt

3. katse (kui see on asjakohane)

Sama punkt

Kokkuvõte

Kütusekulu (FC) (l/100 km)

Kombineeritud

Keskmistatud FCCD

 

Lõppnäitaja FCCD

 

2.1.1.3.3.    KASUTUSTEGURIGA kaalutud kütusekulu välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul

Kütusekulu (l/100 km)

Kombineeritud

Kütusekulu arvutatud väärtus FCweighted

 

2.1.1.3.4.    Välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul

Iga katsetatud töörežiimi puhul tuleb alltoodud punkte korrata (põhirežiim või parim režiim ja halvim režiim, kui see on asjakohane)

Kulu (l/100 km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Kombineeritud

Mõõdetud näitajad

 

 

 

 

 

RCB parandustegur

 

 

 

 

 

Lõppnäitajad FCp/ FCc

 

 

 

 

 

2.1.1.4.   SÕIDUULATUSED

2.1.1.4.1.    Sõiduulatused välise laadimisega hübriidelektrisõiduki puhul (kui see on asjakohane)

2.1.1.4.1.1.   Sõiduulatus üksnes elektrirežiimis (AER)

1. katse

AER (km)

Linnasõit

Kombineeritud

AER mõõdetud/arvutatud väärtused

 

 

Deklareeritud väärtus

—

 

2. katse (kui see on asjakohane)

Sama punkt

3. katse (kui on rakendatav)

Sama punkt

Kokkuvõte

AER (km)

Linnasõit

Kombineeritud

Keskmine AER (kui see on asjakohane)

 

 

AER lõppväärtused

 

 

2.1.1.4.1.2.   Üksnes elektrirežiimis sõiduulatuse ekvivalent (EAER)

EAER (km)

Linnasõit

Kombineeritud

EAER lõppväärtused

 

 

2.1.1.4.1.3.   Tegelik sõiduulatus akutoiterežiimis

RCDA (km)

Kombineeritud

RCDA lõppväärtused

 

2.1.1.4.1.4.   Sõiduulatus akutoiterežiimil tsüklites

1. katse

RCDC (km)

Kombineeritud

RCDC lõppväärtused

 

Üleminekufaasi viitenumber

 

suhteline elektrienergia muut (REEC) kinnitustsüklis (%)

 

2. katse (kui on rakendatav)

Sama punkt

3. katse (kui on rakendatav)

Sama punkt

2.1.1.4.2.   Sõiduulatused täiselektrisõidukite puhul - täiselektrisõiduki sõiduulatus (PER) (kui see on asjakohane)

1. katse

PER (km)

Linnasõit

Kombineeritud

PER arvutatud väärtused

 

 

Deklareeritud väärtus

—

 

2. katse (kui on rakendatav)

Sama punkt

3. katse (kui on rakendatav)

Sama punkt

Kokkuvõte

PER (km)

Linnasõit

Kombineeritud

Keskmistatud PER

 

 

PER lõppväärtused

 

 

2.1.1.5.   ELEKTRIENERGIAKULU (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

2.1.1.5.1.   Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite elektrienergiakulu (kui see on asjakohane)

2.1.1.5.1.1.   Elektrienergiakulu (EC)

EC (Wh/km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Linnasõit

Kombineeritud

Elektrienergiakulu (EC) lõppväärtused

 

 

 

 

 

 

2.1.1.5.1.2.   Akutoitest tulenev kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu

1. katse

ECAC,CD (Wh/km)

Kombineeritud

ECAC,CD arvutatud väärtus

 

2. katse (kui on rakendatav)

Sama punkt

3. katse (kui on rakendatav)

Sama punkt

Kokkuvõte (kui see on asjakohane)

ECAC,CD (Wh/km)

Kombineeritud

Keskmistatud ECAC,CD

 

Lõppväärtus

 

2.1.1.5.1.3.   Kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu

1. katse

ECAC,weighted (Wh)

Kombineeritud

Arvutatud väärtus ECAC,weighted

 

2. katse (kui on rakendatav)

Sama punkt

3. katse (kui on rakendatav)

Sama punkt

Kokkuvõte (kui see on asjakohane)

ECAC,weighted (Wh/km)

Kombineeritud

Keskmistatud ECAC,weighted

 

Lõppväärtus

 

2.1.1.5.2.   Täiselektrisõidukite elektrienergiakulu (kui see on asjakohane)

1. katse

EC (Wh/km)

Linnasõit

Kombineeritud

Elektrienergiakulu (EC) arvutatud väärtus

 

 

Deklareeritud väärtus

—

 

2. katse (kui on rakendatav)

Sama punkt

3. katse (kui on rakendatav)

Sama punkt

EC (Wh/km)

Väike

Keskmine

Suur

Eriti suur

Linnasõit

Kombineeritud

Keskmistatud elektrienergiakulu

 

 

 

 

 

 

Elektrienergiakulu (EC) lõppväärtused

 

 

 

 

 

 

2.1.2.   VÄIKSEIMA NÄITAJAGA SÕIDUK (VL) (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

Korrata punkti 2.1.1.

2.1.3.   KESKMISE NÄITAJAGA SÕIDUK (VM) (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

Korrata punkti 2.1.1.

2.1.4.   NORMEERITUD HEITEÜHENDITE LÕPPNÄITAJAD (KUI SEE ON ASJAKOHANE)

Saasteained

CO

(mg/km)

Süsivesinike koguheide (THC) (a)

(mg/km)

Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a)

(mg/km)

NOx

(mg/km)

THC+NOx (b)

(mg/km)

Tahked osakesed

(mg/km)

Tahkete osakeste arv

(#.1011/km)

Kõrgeimad näitajad (5)

 

 

 

 

 

 

 

2.2.   2 a TÜÜPI KATSE (mitte ATCT)

Sõidukõlblikkuse katsetamiseks vajalikud heiteandmed

Katse

CO (% vol)

λ-väärtus

Mootori pöörlemissagedus (min–1)

Õli temperatuur (°C)

Tühikäigul

 

—

 

 

Tühikäigu kõrgendatud pööretel

 

 

 

 

2.3.   3 a TÜÜPI KATSE (mitte ATCT)

Karterigaaside heide atmosfääri: puudub

2.4.   4 a TÜÜPI KATSE (mitte ATCT)

Vt aruanne/aruanded

:

 

2.5.   5. TÜÜPI KATSE (mitte ATCT)

Vt kulumiskindlustüüpkonna aruanne/aruanded

:

 

1. tüüpi tsükkel heitekatsete kriteeriumide järgi

:

XXI lisa 4. all-lisa või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83 (6)

2.6.   RDE KATSE (mitte ATCT)

RDE tüüpkonna number

:

MSxxxx

Vt tüüpkonna aruanne (aruanded)

:

 

2.7.   6 a TÜÜPI KATSE (mitte ATCT)

Katsetamise kuupäev

:

(päev/kuu/aasta)

Katse toimumise koht

:

 

Veojõustendi seadistusmeetod

:

Vabajooks (sõidutakistuse viide)

Inertsmass (kg)

:

 

Kui erineb 1. tüüpi sõidukist

:

 

Rehvid

:

 

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Rehvi mõõtmed (ees/taga)

:

 

Ümbermõõt (m)

:

 

Rehvirõhk (kPa)

:

 


Saasteained

CO

(g/km)

HC

(g/km)

Katse

1

 

 

2

 

 

3

 

 

Keskmine

 

 

Piir

 

 

2.8.   PARDADIAGNOSTIKASEADE (mitte ATCT)

Vt tüüpkonna aruanne (aruanded)

:

 

2.9.   HEITGAASI SUITSUSUSE b KATSE (mitte ATCT)

2.9.1.   PÜSIKIIRUSE KATSE

Vt tüüpkonna aruanne (aruanded)

:

 

2.9.2.   VABA KIIRENDUSE KATSE

Mõõdetud neeldumistegur (m–1)

:

 

Korrigeeritud neeldumistegur (m–1)

:

 

2.10.   MOOTORI VÕIMSUS (mitte ATCT)

Vt tüüpkonna aruanne (aruanded)

:

 

2.11.   SUURIMA HEITEGA SÕIDUKI (VH) TEMPERATUURIANDMED

Mootori jahutusvedeliku temperatuur seisuaja lõpus (°C)

6a all-lisa, punkt 3.9.2

:

 

Seisuala keskmine temperatuur viimase 3 tunni jooksul (°C)

6a all-lisa, punkt 3.9.2

:

 

Mootori jahutusvedeliku temperatuuri ja seisuala keskmise temperatuuri vahe viimase 3 tunni jooksul ΔT_ATCT (°C)

6a all-lisa, punkt 3.9.3

:

 

Minimaalne seisuaeg tsoak_ATCT (s)

6a all-lisa, punkt 3.9.1

:

 

Temperatuurianduri asukoht:

6a all-lisa, punkt 3.9.5

:

 

Katsearuande lisa (ei kohaldata ATC-katse ja täiselektrisõidukite puhul),

1 –

 elektrooniliselt, kõik rakendusmääruste (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 1. lisa punktis 2.4 loetletud korrelatsioonivahendi sisendandmed.

Viide sisendkaustale: ...

2 –

 Co2mpas'i väljundandmed:

3 –

 NEDC katsetulemused (kui see on asjakohane):

(1)  Märkida, kumb on asjakohane

(2)  (FCF): tüüpkonna parandustegur representatiivsete piirkondlike temperatuuritingimuste jaoks (ATCT)

Vt tüüpkonna parandustegurite aruannet/aruandeid:

(3)  sisepõlemismootoritega sõidukite puhul parandus vastavalt käesoleva määruse XXI lisa 2. liite 6. all-lisale, hübriidelektrisõidukite puhul KCO2

(4)  Arvutatud vastavusse viidud CO2 näitajate põhjal

(5)  Kõigi saasteainete osas kõigi VH, VL (kui see on asjakohane) ja VIM (kui see on asjakohane) katsetulemuste puhul

(6)  Märkida, kumb on asjakohane

8b. liide

Sõidutakistuse katsearuanne

Sõidutakistuse määramise katseks on nõutav järgmine miinimumteave (kui see on asjakohane).

ARUANDE number

TAOTLEJA

 

Tootja

 

TEEMA

Sõiduki sõidutakistuse määramine

Katsetamise objekt

 

Mark

:

 

 

Tüüp

:

 

KOKKUVÕTE

Katsetatav objekt vastab eespool nimetatud nõuetele.


KOHT,

PP/KK/AAAA

1.   ASJAOMANE SÕIDUK/SÕIDUKID

Asjaomane mark (margid)

:

 

Asjaomane tüüp (tüübid)

:

 

Kaubanduslik kirjeldus

:

 

Maksimumkiirus (km/h)

:

 

Veotelg/veoteljed

:

 

2.   KATSETATUD SÕIDUKI(TE) KIRJELDUS:

2.1.   ÜLDANDMED

Kui interpoleerimist ei toimu, tuleb kirjeldada (energianõudluse seisukohalt) halvimate tulemustega sõidukit

2.1.1.   Suurima näitajaga sõiduk (VH)

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Versioon

:

 

Tsükli energianõudlus 3. klassi täieliku WLTC-tsükli kestel, sõltumata sõiduki klassist

:

 

Kõrvalekalle tootmisseeriast

:

 

Kilometraaž

:

 

2.1.2.   Väikseima näitajaga sõiduk (VL)

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Versioon

:

 

Tsükli energianõudlus 3. klassi täieliku WLTC-tsükli kestel, sõltumata sõiduki klassist

:

(4–35 % HR alusel)

Kõrvalekalle tooteseeriast

:

 

Kilometraaž

:

 

2.1.3.   Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna representatiivsõiduk (kui see on asjakohane)

Mark

:

 

Tüüp

:

 

Versioon

:

 

Tsükli energianõudlus täieliku WLTC kestel

:

 

Kõrvalekalle tooteseeriast

:

 

Kilometraaž

:

 

2.2.   MASSID

2.2.1.   Suurima näitajaga sõiduk (VH)

Katsemass (kg)

:

 

Keskmine mass mav (kg)

:

(keskmine enne ja pärast katset)

Pöörlemismass mr (kg)

:

3 % (MRO + 25 kg) või mõõdetud

Raskuse jaotus

Ees

:

 

Taga

:

 

2.2.2.   Väikseima näitajaga sõiduk (VL)

Korrata punkti 2.2.1 VL andmetega

2.2.3.   Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna representatiivsõiduk (kui see on asjakohane)

Katsemass (kg)

:

 

Keskmine mass mav (kg)

:

(keskmine enne ja pärast katset)

Suurim tehniliselt lubatud täismass (≥ 3 000  kg)

:

 

Lisavarustuse massi hinnanguline aritmeetiline keskmine

:

 

Raskuse jaotus

Ees

:

 

Taga

:

 

2.3.   REHVID

2.3.1.   Suurima näitajaga sõiduk (VH)

Suuruse tähistus

:

ees/taga, kui erineb

Mark

:

ees/taga, kui erineb

Tüüp

:

ees/taga, kui erineb

Veeretakistusjõud (kgf/1 000  kg)

Ees

:

 

Taga

:

 

Rõhk ees (kPa)

:

 

Rõhk taga (kPa)

:

 

2.3.2.   Väikseima näitajaga sõiduk (VL)

Korrata punkti 2.3.1 VL andmetega

2.3.3.   Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna representatiivsõiduk (kui see on asjakohane)

Vajadusel korrata punkti 2.3.1. representatiivsõiduki andmetega

2.4.   KERE

2.4.1.   Suurima näitajaga sõiduk (VH)

Tüüp

:

AA/AB/AC/AD/AE/AF BA/BB/BC/BD

Versioon

:

 

Aerodünaamilised seadmed

 

 

Liikuvad aerudünaamilised kereosad

:

jah/ei ja märkige, kui see on asjakohane

Paigaldatud aerodünaamiliste lisade loetelu

:

 

2.4.2.   Väikseima näitajaga sõiduk (VL)

Korrata punkti 2.4.1 VL andmetega

Delta (Cd*Af)LH võrrelduna suurima heitega sõidukiga (VH)

:

 

2.4.3.   Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna representatiivsõiduk (kui see on asjakohane)

Kere kuju kirjeldus

:

Neljakandiline kast (kui ei ole võimalik kindlaks määrata kogu sõiduki representatiivset kerekuju)

Vajadusel korrata punkti 2.4.1 representatiivsõiduki andmetega

Lauppind Afr

:

 

2.5.   JÕUSEADE

2.5.1.   Suurima näitajaga sõiduk (VH)

Mootorikood

:

 

Ülekande tüüp

:

käsitsilülitusega, automaatne, variaatorkäigukast

Ülekande mudel

(valmistajatehase tähised)

:

(pöördemomendi nimiväärtus ja sidurite arv →lisada teatisse)

Hõlmatud ülekandemudelid

(valmistajatehase tähised)

:

 

Mootori pöörlemiskiirus jagatuna sõiduki kiirusega

:

Käik

Ülekandearv

N/V suhe

1.

1/..

 

2.

1..

 

3.

1/..

 

4.

1/..

 

5.

1/..

 

6.

1/..

 

..

 

 

..

 

 

Elektrimasina(d) lülitatud positsiooni N

:

ei kohaldata (elektrimasin või vabajooksurežiim puudub)

Elektrimasinate tüüp ja arv

:

konstruktsioonitüüp: sünkroonne/asünkroonne …

Jahutussüsteemi liik

:

õhk, vedelik,…

2.5.2.   Väikseima näitajaga sõiduk (VL)

Korrata punkti 2.5.1 VL andmetega

2.6.   KATSETULEMUSED

2.6.1.   Suurima näitajaga sõiduk (VH)

Katsetamise kuupäev

:

kk/pp/aaaa


TEESÕIT (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4)

Katsemeetod

:

vabajooks (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4.3)

või pöördemomendi mõõturi meetod (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4.4)

Rajatis (nimi/asukoht/raja kood)

:

 

Vabajooksurežiim

:

jah/ei

Rataste suunang

:

Suunangu ja ratta külgkalde väärtused

Maksimaalne võrdluskiirus (km/h)

XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4.2.4.1.2

:

 

Anemomeetria

:

statsionaarne

või pardal: anemomeetria mõju (*) ja kas see on parandatud.

Jaotis(t)e arv

:

 

Tuul

:

keskmine, puhangud ja suund katseraja suuna suhtes

Õhurõhk

:

 

Temperatuur (keskmine väärtus)

:

 

Tuulekorrektsioon

:

jah/ei

Rehvirõhu kohandamine

:

jah/ei

Esialgsed tulemused

:

pöördemomendimeetod:

c0=

c1=

c2=

vabajooksumeetod:

f0

f1

f2

Lõpptulemused

 

pöördemomendimeetod:

c0=

c1=

c2=

ning

f0=

f1=

f2=

vabajooksumeetod:

f0=

f1=

f2=

või

TUULETUNNELIMEETOD (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 6)

Rajatis (nimi/asukoht/dünamomeetri kood)

:

 

Rajatise heakskiitmine

:

aruande viitenumber ja kuupäev

Dünamomeeter

Dünamomeetri tüüp

:

lintdünamomeeter või veojõustend

Meetod

:

püsikiiruse või aeglustusmeetod

Soojendus

:

soojendus stendil või sõidukiga sõites

Rulli ümarusraadiuse korrektsioon

(XXI lisa 4. all-lisa, punkt 6.6.3)

:

(veojõustendi puhul, kui see on asjakohane)

Veojõustendi seadistamise meetod

:

Fikseeritud / iteratiivne / alternatiivne koos oma soojendustsükliga

Mõõdetud õhutakistustegur korrutatuna lauppinnaga

:

Kiirus (km/h)

Cd*A (m2)

…

…

…

…

Tulemus

:

f0=

f1=

f2=

või

SÕIDUTAKISTUSMAATRIKS (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 5)

Katsemeetod

:

vabajooks (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4.3)

või pöördemomendi mõõturi meetod (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4.4)

Rajatis (nimi/asukoht/raja viide)

:

 

Vabajooksurežiim

:

jah/ei

Rataste suunang

:

Kokku-lahkujooksu ja ratta külgkalde väärtused

Maksimaalne võrdluskiirus (km/h)

XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4.2.4.1.2

:

 

Anemomeetria

:

statsionaarne

või pardal: anemomeetria mõju (*) ja kas see on parandatud.

Jaotis(t)e arv

:

 

Tuul

:

keskmine, puhangud ja suund katseraja suuna suhtes

Õhurõhk

:

 

Temperatuur (keskmine väärtus)

:

 

Tuulekorrektsioon

:

jah/ei

Rehvirõhu kohandamine

:

jah/ei

Esialgsed tulemused

:

pöördemomendimeetod:

c0r=

c1r=

c2r=

vabajooksumeetod:

f0r

f1r

f2r

Lõpptulemus

 

pöördemomendimeetod:

c0r=

c1r=

c2r=

ning

f0r=

f1r=

f2r=

vabajooksumeetod:

f0r=

f1r=

f2r=

2.6.2.   Väikseima näitajaga sõiduk (VL)

Korrata punkti 2.6.1 VL andmetega

8c liide

katselehe näidis

„Katseleht“ peab sisaldama katseandmeid, mis registreeritakse, kuid mis ei ole katseprotokolli kantud.

Katselehte/-lehti säilitab tehniline teenistus või tootja vähemalt 10 aastat.

Katselehtedel esitatav miinimumteave (kui see on asjakohane) on järgmine.

Rataste suunangu reguleeritavad parameetrid

XXI lisa, 4. all-lisa, punkt 4.2.1.8.3

:

 

Tegurid c0, c1 ja c2

:

c0=

c1=

c2=

Veojõustendil mõõdetavad vabajooksu ajad

XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4.4.4

:

Sõiduki kiirus (km/h)

Vabajooksu aeg (s)

125-115

 

115-105

 

105-95

 

95-85

 

85-75

 

75-65

 

65-55

 

55-45

 

45-35

 

35-25

 

25-15

 

15-05

 

Rehvide libisemise vältimiseks võib sõiduki peale või sisse paigutada lisaraskust.

XXI lisa 4. all-lisa punkt 7.1.1.1.1

:

kaal (kg)

sõiduki peal/sees

Vaba aeglustumise aeg pärast sõiduki XXI lisa 4. all-lisa punkti 4.3.1.3 kohase sõiduki vabajooksukatse teostamist

XXI lisa 4. all-lisa punkt 8.2.4.2

:

Sõiduki kiirus (km/h)

Vabajooksu aeg (s)

125-115

 

115-105

 

105-95

 

95-85

 

85-75

 

75-65

 

65-55

 

55-45

 

45-35

 

35-25

 

25-15

 

15-05

 

NOx-muunduri tõhusus

Esitatud kontsentratsioonid a); b), c), d) ja kontsentratsioon, kui NOx analüsaator on NO-režiimis, nii et kalibreerimisgaas ei läbi muundurit.

XXI lisa 5. all-lisa punkt 5.5

:

a)=

b)=

c)=

d)=

Kontsentratsioon NO-režiimis =

Sõiduki läbitud tegelik vahemaa

XXI lisa 6. all-lisa punkt 1.2.6.4.6 ja 1.2.12.6

:

 

Käsitsilülitusega käigukastiga sõiduki puhul sõiduk, mis ei saa tsüklirada läbida:

 

 

Kõrvalekalded sõidutsüklist

:

XXI lisa 6. all-lisa punkt 1.2.6.5.1

Sõidustiilietalonid:

 

 

SAE J2951 (läbi vaadatud jaanuaris 2014) alusel arvutatakse järgmised näitajad:

 

 

(a)   ER: Energianäitaja

:

(b)   DR: Vahemaanäitaja

:

(c)   EER: Energiatõhususe määr

:

(d)   ASCR: Absoluutkiiruse muutumise määr

:

(e)   IWR: Inertsiaalse töö määr

:

(f)   RMSSE: Kiiruse ruutkeskmine viga

:

XXI lisa 6. all-lisa punkt 1.2.8.5. ja 7.

 

 

Tahkete osakeste filtri kaalumine

 

 

Filter enne katset

:

Filter pärast katset

:

Võrdlusfilter

:

XXI lisa 6. all-lisa punkt 1.2.10.1.2 ja 1.2.14.3.1

 

Kõigi pärast mõõteseadme näidu stabiliseerumist mõõdetud ühendite sisaldus

XXI lisa 6. all-lisa punkt 1.2.14.2.8

:

 

Regenereerimisteguri määramine

 

 

D tsüklite arv kahe WLTC vahel, kui toimub regeneratsioon

:

Tsüklite arv n, mille jooksul heidet mõõdetakse

:

Iga ühendi i heite massi mõõtmine M′sij iga tsükli j jooksul

:

XXI lisa 6. all-lisa 1. liide, punkt 2.1.3

 

Regenereerimisteguri määramine

 

 

Täieliku regeneratsiooni saavutamiseks mõõdetavate asjakohaste katsetsüklite arv d

:

 

XXI lisa 6. all-lisa 1. liide, punkt 2.2.6

 

Regenereerimisteguri määramine

 

 

Msi

:

Mpi

:

Ki

:

XXI lisa 6. all-lisa 1. liide punkt 3.1.1

ATCT

 

 

Katseruumi temperatuur ja õhuniiskus sõiduki jahutusventilaatori väljalaskeava juures miinimumsagedusel 1 Hz.

:

Temperatuuri seadistuspunkt = Treg

XXI lisa 6a. all-lisa, punkt 3.2.1.1.

Tegelik temperatuurinäit

± 3 °C katse alguses

± 5 °C katse jooksul

Seisuala temperatuur, mida mõõdetakse pidevalt sagedusel vähemalt 1 Hz.

:

Temperatuuri seadistuspunkt = Treg

XXI lisa 6a. all-lisa, punkt 3.2.2.1.

Tegelik temperatuurinäit

± 3 °C katse alguses

± 5 °C katse jooksul

Ettevalmistamiselt seisualale üleminekuks kuluv aeg

XXI lisa 6a. all-lisa, punkt 3.6.2

:

≤ 10 minutit

1. tüüpi katse lõppemise ja jahutusmenetluse vaheline aeg

:

≤ 10 minutit

Mõõdetud seisuaeg, mis dokumenteeritakse kõikidel asjakohastel katselehtedel.

XXI lisa 6a. all-lisa, punkt 3.9.2

:

lõpptemperatuuri mõõtmise ja 23 °C juures tehtava 1. tüüpi katse lõpu vaheline aeg

II LISA

KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE NÕUETELE VASTAVUS

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

 Käesoleva lisaga nähakse ette käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud kasutusel olevate sõidukite summutitoru heitgaaside nõuded ning OBD (sh IUPRM) talitlusnõuded.

2.   NÕUDED

Kasutusel olevate sõidukite vastavusnõuded on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punktis 9 ja liidetes 3, 4 ja 5, välja arvatud järgmistes punktides kirjeldatud erandid.

2.1.

 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punktist 9.2.1 tuleb aru saada järgmiselt:

Tüübikinnitusasutus kontrollib kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust tootja asjakohast teavet aluseks võttes ja samade menetluste abil, mis on seoses toodangu nõuetele vastavusega direktiivi 2007/46/EMÜ artikli 12 lõigete 1 ja 2 ning sama direktiivi X lisa punktide 1 ja 2 tähenduses. Kui tüübikinnitusasutusele esitatakse teavet tüübikinnitusasutuse või liikmesriigi järelevalveprogrammide kohta, lisatakse need tootja esitatud kasutusel olevate sõidukite järelevalvearuannetele.

2.2.

 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punkti 9.3.5.2 muudetakse, lisades sellele uue lõigu:

„…

Väikeseeriatootmise sõidukid, mida toodetakse pardadiagnostikatüüpkonna kohta vähem kui 1 000 sõidukit, on vabastatud nii IUPR-nõuete täitmisest kui ka nõudest neid tüübikinnitusasutusele tõendada.“

2.3.

 Viited „lepinguosalistele“ loetakse viideteks „liikmesriikidele“.

2.4.

 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punkt 2.6. asendatakse järgmisega:

Sõiduk peab kuuluma käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüüpi ning sellel peab olema direktiivi 2007/46/EÜ kohane vastavussertifikaat. Sõiduk peab olema registreeritud ja olnud liidus kasutusel.

2.5.

 Viidet „1958. aasta kokkuleppele“ ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punktis 2.2. käsitatakse viitena direktiivile 2007/46/EÜ.

2.6.

 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punkt 2.6. asendatakse järgmiselt:

Sõiduki kütusepaagist võetud kütuseproovi plii- ja väävlisisaldus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/30/EÜ (1) ettenähtud kehtivatele standarditele ning ei tohi esineda tõendeid ebaõige kütuse kasutamise kohta. Võib teha kontrollimisi summutitorus.

2.7.

 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punktis 4.1 sisalduvat viidet „4a. lisa kohastele heitekatsetele“ loetakse viiteks „käesoleva määruse XXI lisa kohastele heitekatsetele“.

2.8.

 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punktis 4.1. sisalduvat viidet „4a. lisa punktile 6.3“ loetakse viiteks „käesoleva määruse XXI lisa 6. all-lisa punktile 1.2.6“.

2.9.

 Viidet „1958. aasta kokkuleppele“ ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punktis 4.4 loetakse viiteks „direktiivi 2007/46/EÜ artikli 13 lõikele 1 või 2“.

2.10.

 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4. liite punktis 3.2.1, punktis 4.2 ja joonealustes märkustes nr 1 ja 2 esitatud viide punkti 5.3.1.4 tabelis 1 esitatud piirnormidele loetakse viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 1.

(1)   ELT L 140, 5.6.2009, lk 88.

III LISA

Reserveeritud

IIIA LISA

TEGELIKUS LIIKLUSES TEKKIVATE HEITKOGUSTE KONTROLLIMINE

1.   SISSEJUHATUS, MÕISTED JA LÜHENDID

1.1.   Sissejuhatus

Käesolevas lisas kirjeldatakse menetlust, kuidas kontrollida väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitkoguseid, mis tekivad tegelikus liikluses.

1.2.   Mõisted

1.2.1.

„Täpsus“ – kõrvalekalle mõõdetud või arvutatud väärtuse ja jälgitava kontrollväärtuse vahel.

1.2.2.

„Analüsaator“ – mõõteseadeldis, mis ei ole sõiduki osa, kuid mis on paigaldatud, et määrata kindlaks gaasiliste saasteainete või tahkete osakeste kontsentratsioon või kogus.

1.2.3.

Lineaarse regressiooni „vabaliige“ (a 0) –

Formula

kus:

a 1

on regressioonisirge tõus

Formula

on võrdlusparameetri keskväärtus

Formula

on kontrollitava parameetri keskväärtus

1.2.4.

„Kalibreerimine“ – analüsaatori, vooluhulgamõõturi, anduri või signaali reageeringu reguleerimine selliselt, et selle väljund oleks kooskõlas ühe või mitme võrdlussignaaliga.

1.2.5.

„Determinatsioonikordaja“ (r 2) –

Formula

kus:

a 0

on regressioonisirge vabaliige

a 1

on regressioonisirge tõus

x i

on mõõdetud kontrollväärtus

y i

on kontrollitava parameetri mõõdetud väärtus

Formula

on kontrollitava parameetri keskväärtus

n

on väärtuste arv

1.2.6.

„Ristkorrelatsiooni kordaja“ (r) –

Formula

kus:

x i

on mõõdetud kontrollväärtus

y i

on kontrollitava parameetri mõõdetud väärtus

Formula

on keskmine kontrollväärtus

Formula

on kontrollitava parameetri keskväärtus

n

on väärtuste arv

1.2.7.

„Viitaeg“ — aeg, mis kulub gaasivoolu lülitusest (t 0) reageeringu näidu jõudmiseni 10 %-ni (t 10) lõppnäidust.

1.2.8.

„Mootori juhtploki (ECU) signaalid või andmed“ – teave sõiduki kohta ja signaal, mis on saadud sõiduki võrgustikust, kasutades 1. liite punktis 3.4.5 sätestatud protokolle.

1.2.9.

„Mootori juhtplokk“ – elektroonikaplokk, mis juhib erinevaid tööseadmeid, et tagada jõuallika optimaalne toimimine.

1.2.10.

„Heide“, samuti „komponent“, „saasteaine komponent“ või „saasteaine heide“ – heitgaasi reguleeritud gaasiline või tahketest osakestest koostisaine.

1.2.11.

„Heitgaas“ – heitgaasi väljalaskeavast või -torust väljuv kütuse põlemise tagajärjel sõiduki sisepõlemismootoris tekkinud gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste täielik kogus.

1.2.12.

„Heitgaasi kogus“ – sõiduki väljalasketorust väljuv tahkete osakeste heide, mida iseloomustatakse tahkete osakeste massi ja arvuna, ja gaasiliste komponentide heide.

1.2.13.

„Täisskaala“ – analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri täismõõtevahemik vastavalt seadme tootja spetsifikatsioonile. Kui mõõtmiseks kasutatakse analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri alammõõtevahemikku, siis tähendab täisskaala maksimaalset näitu.

1.2.14.

„Süsivesiniku kalibreerimistegur“ – konkreetse süsivesiniku liigi puhul FID näidu ja kaalutava süsivesiniku liigi kontsentratsiooni vahekord võrdlusgaasisilindris, väljendatuna ühikuga ppmC1.

1.2.15.

„Põhjalik hooldus“ – analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri selline reguleerimine, parandamine või asendamine, mis võib mõjutada mõõtetäpsust

1.2.16.

„Müra“ – nullnäidust kümne standardse kõrvalekalde ruutkeskmise kahekordne väärtus, mõõdetuna vähemalt 1,0 Hz pideval salvestussagedusel 30 sekundi jooksul.

1.2.17.

„Mittemetaansed süsivesinikud“ (NMHC) – süsivesinike koguheide (THC), välja arvatud metaan (CH4).

1.2.18.

„Tahkete osakeste arv“ (PN) – sõiduki väljalaskeavast väljuvate tahkete osakeste koguarv, nagu määratakse kindlaks käesolevas määruses sätestatud mõõtmismenetlusega, mida kasutatakse määruse 715/2007 I lisa tabelis 2 esitatud Euro 6 heite piirmäärale vastavuse hindamiseks.

1.2.19.

„Kordustäpsus“ – 2,5kordne standardne kõrvalekalle 10 korduvast reageeringust jälgitavale standardväärtusele.

1.2.20.

„Näit“ – numbriline väärtus, mis kuvatakse analüsaatoril, vooluhulgamõõturil, anduril või muul mõõteseadmel, mida kasutatakse sõiduki heite mõõtmiseks.

1.2.21.

„Reageerimisaeg“ (t 90) – viitaja ja tõusuaja summa.

1.2.22.

„Tõusuaeg“ – aeg, mis kulub reageeringu näidu jõudmiseks 10 % -lt 90 %- ni lõppnäidust (t 90 – t 10).

1.2.23.

„Ruutkeskmine“ (x rms) – väärtuste ruutjuure aritmeetilise keskmise ruutjuur, mis on väljendatud järgmiselt:

Formula

kus:

x

on mõõdetud või arvutatud väärtus

n

on väärtuste arv

1.2.24.

„Andur“ – mõõteseadeldis, mis ei ole sõiduki osa, kuid mis on paigaldatud, et määrata kindlaks muud parameetrid kui gaasiliste saasteainete või tahkete osakeste kontsentratsioon või kogus ja heitgaasi massivool.

1.2.25.

„Mõõteulatus“ – analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri kalibreerimine, nii et see annab täpse reageeringu standardväärtusele, mis vastab võimalikult täpselt maksimaalsele väärtusele, mida tegeliku heitekatse ajal eeldatakse.

1.2.26.

„Võrdlusnäit“ – keskmine reageering mõõteulatuse signaalile vähemalt 30sekundilise ajavahemiku jooksul.

1.2.27.

„Mõõteulatuse triiv“ – erinevus mõõteulatuse signaalile antavate näitude keskmise ja tegeliku mõõteulatuse signaali vahel, mida mõõdetakse kindlal ajavahemikul pärast analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri täpset kalibreerimist.

1.2.28.

Regressioonisirge „tõus“ (a 1) –

Formula

kus:

Formula

on võrdlusparameetri keskväärtus

Formula

on kontrollitava parameetri keskväärtus

x i

on võrdlusparameetri tegelik väärtus

y i

on kontrollitava parameetri tegelik väärtus

n

on väärtuste arv

1.2.29.

„Regressiooni standardhälve“ (SEE) –

Formula

kus:

ý

on kontrollitava parameetri hinnanguline väärtus

y i

on kontrollitava parameetri tegelik väärtus

x max

on võrdlusparameetri maksimaalne tegelik väärtus

n

on väärtuste arv

1.2.30.

„Süsivesinike koguheide“ (THC) – kõigi lenduvate komponentide summa, mida mõõdetakse leekionisatsioonidetektoriga (FID).

1.2.31.

„Jälgitavus“ – võimalus siduda mõõtmist või näitu teadaoleva ja ühiselt kokkulepitud standardiga mõõtmiste katkematu ahela kaudu.

1.2.32.

„Ülekandeaeg“ – aeg, mis kulub võrdluspunktis mõõdetava kontsentratsiooni või voolu (t 0) muutumisest hetkeni, mil saavutatakse 50 % süsteemi lõppnäidust (t 50).

1.2.33.

„Analüsaatori tüüp“ – analüsaatorite rühm, mille on valmistanud sama tootja, ja mis mõõdavad ühe konkreetse gaasilise komponendi kontsentratsiooni või tahkete osakeste arvu ühesugusel põhimõttel.

1.2.34.

„Heitgaasi massivoolumõõturi tüüp“ – sama tootja valmistatud selliste heitgaasi massivoolumõõturite rühm, millel on ühesugune toru sisediameeter ja mis mõõdavad heitgaasi massivooluhulka ühesugusel põhimõttel.

1.2.35.

„Valideerimine“ – protsess, mille käigus hinnatakse mobiilse heitemõõtmissüsteemi korrektset paigaldust ja toimivust ning ühe või mitme mittejälgitava heitgaasi massivoolumõõturiga mõõdetud või andurite või mootori juhtploki (ECU) signaalide põhjal arvutatud heitgaasi massivooluhulga mõõtmise korrektsust.

1.2.36.

„Kontrollimine“ – protsess, mille käigus hinnatakse, kas analüsaatori, vooluhulgamõõturi, anduri või signaali mõõdetud või arvutatud väljundid on kooskõlas võrdlussignaalide vahemikuga, mis vastab ühele või mitmele kindlaksmääratud piirnormile.

1.2.37.

„Nullpunkti määramine“ – analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri kalibreerimine, nii et see annab täpse vastuse nullsignaalile.

1.2.38.

„Nullnäit“ – keskmine näit nullsignaali puhul vähemalt 30sekundi jooksul.

1.2.39.

„Nullitriiv“ – erinevus nullsignaalile antavate reageeringute keskväärtuse ja tegeliku nullsignaali vahel, mida mõõdetakse kindlal ajavahemikul pärast analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri täpset nullkalibreerimist.

1.3.   Lühendid

Lühenditega viidatakse lühendatud mõiste ainsuse ja mitmuse vormile.

CH4

—

metaan

CLD

—

kemoluminestsentsdetektor (chemiluminescence detector)

CO

—

süsinikmonoksiid

CO2

—

süsinikdioksiid

CVS

—

püsimahuproovivõttur (constant volume sampler)

DCT

—

topeltsiduri jõuülekanne (dual clutch transmission)

ECU

—

mootori juhtplokk (engine control unit)

EFM

—

heitgaasi massivoolumõõtur (exhaust mass flow meter)

FID

—

leekionisatsioonidetektor (flame ionisation detector)

FS

—

täisvahemik (full scale)

GPS

—

globaalne positsioneerimissüsteem

H2O

—

vesi

HC

—

süsivesinikud

HCLD

—

kuumkemoluminestsentsdetektor (heated chemiluminescence detector)

HEV

—

hübriidelektrisõiduk (hybrid electric vehicle)

ICE

—

sisepõlemismootor (internal combustion engine)

ID

—

tunnusnumber või -kood

LPG

—

veeldatud naftagaas (liquid petroleum gas)

MAW

—

liikuva keskmistamise aken (moving average window)

max

—

maksimaalne väärtus

N2

—

lämmastik

NDIR

—

mittehajusa infrapunase kiirguse analüsaator

NDUV

—

mittehajusa ultraviolettkiirguse analüsaator

NEDC

—

uus Euroopa sõidutsükkel (new European driving cycle)

NG

—

maagaas (natural gas)

NMC

—

mittemetaansete süsivesinike eraldaja (non-methane cutter)

NMC-FID

—

mittemetaansete süsivesinike eraldaja kombinatsioonis leekionisatsioonidetektoriga

NMHC

—

mittemetaansed süsivesinikud (non-methane hydrocarbons)

NO

—

lämmastikmonoksiid

nr

—

number

NO2

—

lämmastikdioksiid

NOX

—

lämmastikoksiidid

NTE

—

„mitte üle“ (NTE, not-to-exceed)

O2

—

hapnik

OBD

—

pardadiagnostika (on-board diagnostics)

PEMS

—

mobiilne heitemõõtmissüsteem (portable emissions measurement system)

PHEV

—

pistikühendusega hübriidsõiduk (plug-in hybrid electric vehicle)

PN

—

tahkete osakeste arv (particle number)

RDE

—

tegelikus liikluses tekkivad heitkogused (real driving emissions)

RPA

—

suhteline positiivne kiirendus (relative positive acceleration)

SCR

—

valikuline katalüütiline redutseerimine (selective catalytic reduction)

SEE

—

regressiooni standardhälve (standard error of estimate)

THC

—

süsivesinike koguheide (total hydrocarbons)

UNECE

—

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon

VIN

—

valmistajatehase tähis

WLTC

—

ülemaailmne ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsükkel (Worldwide harmonized light vehicles test cycle)

WWH-OBD

—

ülemaailmne ühtlustatud pardadiagnostika (Worldwide harmonized on-board-diagnostics)

2.   ÜLDNÕUDED

2.1.   Heite mitteületatavad piirnormid

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 tüübikinnituse saanud sõidukitüübi tavapärase kasutusaja jooksul on heide, mis on määratud kindlaks vastavalt käesolevale lisale ja mis tekib vastavalt käesolevale lisale tehtud RDE katse käigus, suurem kui järgmised mitteületatavad (not-to-exceed (NTE)) saasteainepõhised piirnormid:

Formula

kus EURO-6 on määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 esitatud kohaldatav Euro 6 heite piirnorm.

2.1.1.   Lõplikud vastavustegurid

Saasteaine vastavustegur CFsaasteaine määratakse järgmiselt:

Saasteaine

Lämmastikoksiidide mass (NOx)

Tahkete osakeste arv (PN)

Süsinikmon-oksiidi (CO) mass (1)

Süsivesinike koguheite mass (THC)

Kõigi süsivesinike ja lämmastikoksiidide mass kokku (THC + NOx)

CFpollutant

1 + marginaal, marginaal = 0,5

määratakse kindlaks

—

—

—

2.1.2.   Ajutised vastavustegurid

Erandina punktist 2.1.1 kohaldatakse 5 aasta ja 4 kuu jooksul pärast määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kuupäevi ning tootja taotluse korral järgmisi ajutisi vastavustegureid:

Saaste-aine

Lämmastik-oksiidide mass (NOx)

Tahkete osakeste arv (PN)

Süsinikmonoksiidi (CO) mass (2)

Süsivesinike koguheide (THC)

Kõigi süsivesinike ja lämmastikoksiidide mass kokku (THC + NOx)

CFsaasteaine

2,1

määratakse kindlaks

—

—

—

Ajutiste vastavustegurite kohaldamine märgitakse sõiduki vastavussertifikaadile.

2.1.3.   Ülekandefunktsioonid

Punktis 2.1 osutatud ülekandefunktsiooni TF(p1,…, pn) väärtus võetakse võrdseks 1-ga kõikide muutujate pi (i = 1,…,n) korral.

Kui ülekandefunktsiooni TF(p1,…, pn) muudetakse, tehakse seda viisil, mis ei kahjusta RDE katsemenetluse keskkonnamõju ega tõhusust. Kehtivad järgmised tingimused:

Formula

kus:

—

dp tähistab seda, et integreerimine toimub muutuja pi (i = 1,…,n) järgi

—

Q(p1,…, pn), on muutujale pi (i= 1,…,n) vastava sündmuse tegelikus liikluses toimumise tõenäosuse tihedus Tootja peab kinnitama vastavust punktile 2.1, täites 9. liites oleva sertifikaadi.

2.2.   Selles lisas tüübikinnituse puhul ja sõiduki kasutusea jooksul nõutavad RDE-katsed eeldavad punkti 2.1 nõude täitmist. Vastavuseeldust saab täiendavate RDE-katsetega uuesti hinnata.

2.3.   Liikmesriigid peavad tagama, et sõidukeid saab katsetada PEMSiga avalikel teedel vastavalt liikmesriigi õiguses sätestatud korrale, järgides kohalikke liikluseeskirju ja ohutusnõudeid.

2.4.   Tootjad peavad tagama, et sõidukite PEMS-katse saab teha sõltumatu isik üldkasutatavatel teedel. Selleks peavad nad näiteks tegema kättesaadavaks sobivad adapterid väljalasketorudele, võimaldama juurdepääsu ECU signaalidele ja sõlmima vajalikud halduskokkulepped. Kui käesoleva määrusega PEMS-katset ei nõuta, siis võib tootja nõuda mõistlikku tasu, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 7 lõikes 1.

3.   TEOSTATAV RDE-KATSE

3.1.   Artikli 3 lõike 10 teises lõigus viidatud PEMS-katsetele kehtivad järgmised nõuded.

3.1.0.   Punktis 2.1 esitatud nõuded peavad olema täidetud linnasõidu ja kogu PEMS-teekonna osas. Tootja valikul peavad olema täidetud kahest punktist vähemalt ühe tingimused:

3.1.0.1.

Mgas,d,t ≤ NTEpollutant ja Mgas,d,u ≤ NTEpollutant , võttes arvesse käesoleva lisa punkti 2.1, 5. liite punktide 6.1 ja 6.3 määratlusi ning seadet gaas = saasteaine.

3.1.0.2.

Mw,gas,d ≤ NTEpollutant and Mw,gas,d,u ≤ NTEpollutant , võttes arvesse käesoleva lisa punkti 2.1 ja 6. liite punkti 3.9 määratlusi ning seadet gaas = saasteaine.

3.1.1.   Tüübikinnituse andmiseks tehakse heitgaasi massivool kindlaks mõõteseadmega, mis toimib sõidukist eraldi, ja selleks ei kasutata sõiduki ECU andmeid. Kui tegemist ei ole tüübikinnitusega, võib 2. liite punkti 7.2 kohaselt kasutada heitgaasi massivoolu kindlaksmääramiseks alternatiivseid meetodeid.

3.1.2.   Kui tüübikinnitusasutus ei ole rahul 1. ja 4. liite kohaselt teostatud PEMS-katse andmete kvaliteedi kontrollimise ja valideerimise tulemustega, siis võib tüübikinnitusasutus lugeda katse kehtetuks. Sellisel juhul registreerib tüübikinnitusasutus katse andmed ja katse kehtetuks tunnistamise põhjused.

3.1.3.   Aruandlus ja RDE-katse teabe levitamine

3.1.3.1.

 Tootja poolt vastavalt 8. liitele koostatud tehniline aruanne tehakse tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks.

3.1.3.2.

 Tootja peab tagama, et avalikkusele juurdepääsetaval veebilehel tehakse tasuta kättesaadavaks järgmine teave:

3.1.3.2.1.

sisestades sõiduki tüübikinnituse numbri ja teabe tüübi, variandi ja versiooni kohta vastavalt direktiivi (EÜ) 2007/46 IX lisas sätestatud sõiduki EÜ vastavussertifikaadi jaotistele 0.10 ja 0.2, PEMS-katse selle tüüpkonna kordumatu tunnusnumber, millesse asjaomase sõiduki heite tüüp kuulub vastavalt 7. liite punktile 5.2;

3.1.3.2.2.

sisestades PEMS-katse tüüpkonna kordumatu tunnusnumbri:

—

täielik teave, mida nõutakse 7. liite punktis 5.1;

—

7. liite punktides 5.3 ja 5.4 kirjeldatud loetelud;

—

PEMS-katsete tulemused vastavalt 5. liite punktile 6.3 ja 6. liite punktile 3.9 kõigi sõiduki heite tüüpide kohta loetelus, mida on kirjeldatud 7. liite punktis 5.4.

3.1.3.3.

 Taotluse saamise korral peab tootja kõikidele huvitatud isikutele tasuta ja 30 päeva jooksul kättesaadavaks tegema punktis 3.1.3.1 viidatud tehnilise aruande.

3.1.3.4.

 Taotluse saamise korral peab tüübikinnitusasutus 30 päeva jooksul selle saamisest tegema kättesaadavaks teabe, mis on loetletud punktides 3.1.3.1 ja 3.1.3.2. Tüübikinnitusasutus võib nõuda mõistlikku ja proportsionaalset tasu, mis ei heiduta õigustatud huviga päringu tegijat vastavat teavet taotlemast ega ületa asutuse sisekulusid, mis kaasnevad taotletud teabe kättesaadavaks tegemisega.

4.   ÜLDNÕUDED

4.1.

 RDE tulemuslikkust tõestatakse sõidukite katsetamisega maanteel, kasutades tavapärast sõiduviisi tavapärastes tingimustes ja tavapärase kasuliku koormusega. RDE-katse peab olema tüüpiline sõidukitele, mida kasutatakse reaalsetel sõidumarsruutidel nende tavapärase koormaga.

4.2.

 Tootja peab tüübikinnitusasutusele tõendama, et väljavalitud sõiduk, sõiduviisid, tingimused ja kasulikud koormused on sõidukitüüpkonnale tüüpilised. Punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud kasulikku koormust ja kõrgust merepinnast käsitlevaid nõudeid kasutatakse eelnevalt, et teha kindlaks, kas tingimused on RDE-katseks aktsepteeritavad.

4.3.

 Tüübikinnitusasutus teeb ettepaneku katsesõidu tegemiseks linna-, asulavälisel teel ja kiirteel, mis vastavad punkti 6 nõuetele. Teekonna valikul lähtutakse linna-, asulavälise tee ja kiirteekasutuse määratlemise topograafilisest kaardist.

4.4.

 Kui ECU andmete kogumine mõjutab sõiduki heidet või talitust, siis loetakse kogu PEMS-katse tüüpkond, millesse sõiduk vastavalt 7. liite määratlusele kuulub, mittevastavaks. Selline funktsionaalsus loetakse katkestusseadmeks vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõike 10 määratlusele.

5.   PIIRTINGIMUSED

5.1.   Sõiduki kasulik koormus ja katsemass

5.1.1.

 Sõiduki põhiline kasulik koormus sisaldab juhti, katse tunnistajat (vajadusel) ja katseseadmeid, sh aparatuuri ja toiteallikaid.

5.1.2.

 Katsetamisel võib lisada kunstliku kasuliku koormuse, tingimusel et põhilise ja kunstliku kasuliku koormuse kogumass ei ületa 90 % „reisijate massi“ ja „nimikoormuse“ summat, mis on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 1230/2012 (*1) artikli 2 punktides 19 ja 21.

5.2.   Keskkonnatingimused

5.2.1.

 Katse teostatakse keskkonnatingimustel, mis on sätestatud käesolevas punktis. Keskkonnatingimused muutuvad „laiendatud“ tingimusteks, kui vähemalt üht temperatuuri- ja kõrgustingimustest laiendatakse.

5.2.2.

 Mõõdukad kõrgustingimused: kõrgus, mis on 700 meetrit merepinnast või alla selle.

5.2.3.

 Laiendatud kõrgustingimused: kõrgus, mis on üle 700 meetri merepinnast ja alla 1300 meetri merepinnast või sellega võrdne.

5.2.4.

 Mõõdukad temperatuuritingimused: kõrgem kui 273 K (0 °C) või sellega võrdne ja madalam kui 303 K (30 °C) või sellega võrdne.

5.2.5.

 Laiendatud temperatuuritingimused: kõrgem kui 266 K (-7 °C) või sellega võrdne ja madalam kui 273 K (0 °C) või kõrgem kui 303 K (30 °C) ja madalam kui 308 K (35 °C) või sellega võrdne.

5.2.6.

 Erandina punktide 5.2.4 ja 5.2.5 sätetest on mõõdukate tingimuste madalam temperatuur kõrgem kui 276 K (3 °C) või sellega võrdne ja laiendatud tingimuste madalam temperatuur on kõrgem kui 271 K (-2 °C) või sellega võrdne siduvate NTE-heitepiiride kohaldamise algusest, nagu on määratletud punktis 2.1 ja kuni viis aastat pärast määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõigetes 4 ja 5 esitatud kuupäevi.

5.3.   Ei kohaldata.

5.4.   Dünaamilised tingimused

Dünaamilised tingimused hõlmavad tee tõusu, vastutuule ja sõidudünaamika (kiirendused, aeglustused) ja lisasüsteemide mõju katsesõiduki energia tarbimisele ja heitele. Dünaamiliste tingimuste normaalsust kontrollitakse pärast katse sooritamist, kasutades registreeritud PEMS-andmeid. Selline kontrollimine toimub kahes etapis:

5.4.1.

sõidudünaamika üldist liigsust või puudujääki teekonna jooksul kontrollitakse käesoleva lisa 7a liites kirjeldatud meetodi kohaselt;

5.4.2.

kui teekonna tulemusi peetakse punkti 5.4.1 kohaste kontrollimiste tulemusena kehtivaks, kohaldatakse käesoleva lisa 5. ja 6. liites sätestatud katsetingimuste normaalsuse kontrollimise meetodeid. Iga meetod sisaldab viidet katsetingimustele, võrdlusandmete vahemikku ja minimaalse kaetuse nõudeid, et saavutada kehtiv katse.

5.5.   Sõiduki seisund ja kasutamine

5.5.1.   Lisasüsteemid

Kliimasüsteemi või muid lisasüsteeme kasutatakse viisil, mis vastab nende võimalikule kasutusele tarbija poolt tegelikus liikluses.

5.5.2.   Sõidukid, mis on varustatud perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega

5.5.2.1.

 „Perioodiliselt regenereerivaid süsteeme“ mõistetakse vastavalt artikli 2 lõike 6 määratlusele.

5.5.2.2.

 Kui perioodiline regeneratsioon toimub katse jooksul, siis võidakse katse tunnistada kehtetuks ja seda tootja taotlusel üks kord korrata.

5.5.2.3.

 Tootja võib tagada regeneratsiooni lõpuleviimise ja valmistada sõiduki enne teist katset asjakohaselt ette.

5.5.2.4.

 Kui regeneratsioon toimub RDE-katse kordamise ajal, siis lisatakse kordustesti ajal tekkinud saasteained heitkoguste hinnangusse.

6.   NÕUDED TEEKONNALE

6.1.

 Vastavalt punktides 6.3–6.5 kirjeldatud hetkkiirusele liigitatud linna-, asulavälise- ja kiirteesõidu osakaalu väljendatakse protsendina teekonna kogupikkusest.

6.2.

 Teekonna järjestus koosneb linnasõidust, millele järgneb asulaväline ja kiirteesõit vastavalt punktis 6.6 täpsustatud osakaaludele. Linna-, asulaväline ja kiirteesõit toimub ilma katkestuseta. Asulavälist sõitu võib katkestada lühikese linnasõiduperioodiga linnast läbi sõites. Kiirteesõidu võib katkestada lühikesteks perioodideks linna- või asulavälisel sõidul, nt teemaksujaamade läbimisel või kohtades, kus tehakse teetöid. Kui teistsugune katsejärjekord on praktilistel kaalutlustel põhjendatud, siis võib linna-, asulavälise ja kiirteesõidu järjekorda muuta pärast tüübikinnitusasutusega kooskõlastamist.

6.3.

 Linnasõitu iseloomustab sõiduki kiirus kuni 60 km/h.

6.4.

 Asulavälist sõitu iseloomustab sõiduki kiirus, mis on suurem kui 60 km/h ja väiksem kui 90 km/h või sellega võrdne.

6.5.

 Kiirteesõitu iseloomustab sõiduki kiirus üle 90 km/h.

6.6.

 Teekond koosneb umbes 34 % ulatuses linna-, 33 % asulavälisest ja 33 % kiirteesõidust kiirustel, mida on kirjeldatud punktides 6.3–6.5. „Umbes“ on vahemik ±10 protsendipunkti nimetatud protsentidest. Linnasõit ei tohi siiski kunagi moodustada vähem kui 29 % kogu teekonnast.

6.7.

 Sõiduki kiirus ei tohi tavaliselt ületada 145 km/h. Seda maksimaalset kiirust võib ületada lubatud hälbega 15 km/h mitte rohkem kui 3 % ulatuses kiirteesõidu ajast. PEMS-katse ajal kehtivad kohalikud kiiruspiirangud olenemata muudest õiguslikest tagajärgedest. Kohalike kiiruspiirangute rikkumine ei tühista iseenesest PEMS-katse tulemusi.

6.8.

 Teekonna linnasõidu osa keskmine kiirus (kaasa arvatud peatused) peaks olema 15–40 km/h. Peatused, mida määratletakse sõiduki kiirusena alla 1 km/h, peavad moodustama 6–30 % linnasõidu ajast. Linnasõit peab sisaldama mitut peatust, mis vältavad 10 sekundit või üle selle. Kui peatus kestab kauem kui 180 sekundit, jäetakse sellisele põhjendamatult pikale peatusele järgneva 180 sekundi heide hindamisest välja.

6.9.

 Kiirteesõidu kiirusvahemik on nõuetekohaselt 90 ja vähemalt 110 km/h vahel. Sõiduki kiirus peab olema suurem kui 100 km/h vähemalt 5 minuti jooksul.

6.10.

 Teekonna kestus peab jääma 90 ja 120 minuti vahele.

6.11.

 Algus- ja lõpupunkti kõrgus merepinnast ei tohi erineda rohkem kui 100 m võrra. Lisaks sellele peab proportsionaalne kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus olema väiksem kui 1 200 m/100 km ning see määratakse vastavalt 7b liitele.

6.12.

 Linna-, asulavälise ja kiirteesõidu minimaalne pikkus on 16 km.

7.   SÕIDUGA SEOTUD NÕUDED

7.1.

 Teekond valitakse selliselt, et katset ei katkestata ja andmeid registreeritakse pidevalt, et saavutada punktis 6.10 määratletud minimaalne katse kestus.

7.2.

 PEMSile antakse elektrit välisest toiteallikast ja mitte allikast, mis saab oma energia kas vahetult või kaudselt katsesõiduki mootorist.

7.3.

 PEMS paigaldatakse selliselt, et sõiduki heidet või talitust või mõlemat minimaalselt mõjutada. Paigaldatud seadmete massi ja katsesõiduki võimalikke aerodünaamilisi modifikatsioone tuleb miinimumini vähendada. Sõiduki kasulik koormus peab vastama punktile 5.1.

7.4.

 RDE-katsed viiakse läbi Euroopa Liidu tööpäevadel, nagu on määratletud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (*2).

7.5.

 RDE-katsed toimuvad kattega teedel ja tänavatel (nt maastikusõit ei ole lubatud).

7.6.

 Pikaajalist tühikäigul töötamist tuleb vältida pärast sisepõlemismootori esimest käivitamist heitekatse alguses. Kui mootor katse ajal seiskub, võib selle uuesti käivitada, kuid proovivõtmist ei tohi katkestada.

8.   MÄÄRDEAINE, KÜTUS JA REAKTIIV

8.1.

 RDE-katses kasutatav kütus, määrdeaine ja reaktiiv (kui seda kasutatakse) peavad vastama tootja esitatud tehnilisele kirjeldusele, mis on ette nähtud kliendile sõiduki kasutamiseks.

8.2.

 Võetakse näidised kütusest, määrdeainest ja reaktiivist (vajaduse korral) ja neid säilitatakse vähemalt 1 aasta.

9.   HEITKOGUSED JA TEEKONNA HINDAMINE

9.1.

 Katse viiakse läbi vastavalt käesoleva lisa 1. liitele.

9.2.

 Teekond peab vastama punktides 4–8 sätestatud nõuetele.

9.3.

 Ei ole lubatud kombineerida eri teekondade andmeid ega teekonna andmeid muuta või kustutada, v.a punktis 6.8 kirjeldatud pika peatuse korral.

9.4.

 Kui teekond on vastavalt punktile 9.2 valideeritud, arvutatakse heitkogused, kasutades käesoleva lisa 5. ja 6. liites sätestatud meetodeid.

9.5.

 Kui konkreetses ajavahemikus on keskkonnatingimusi laiendatud vastavalt punktile 5.2, siis jagatakse selle konkreetse ajavahemiku heide, mis on arvutatud vastavalt 4. liitele, väärtusega 1,6 enne kui hinnatakse selle vastavust käesoleva lisa nõuetele. Seda sätet ei kohaldata CO2-heitele.

9.6.

 Külmkäivitus on määratletud vastavalt käesoleva lisa 4. liite punktile 4. Kuni külmkäivituse heite konkreetsete nõuete kohaldamiseni viimased registreeritakse, kuid jäetakse heitkoguste hinnangust välja.

(1)  CO-heide mõõdetakse ja registreeritakse RDE-katsega.

Marginaal on parameeter, millega võetakse arvesse PEMS-seadmete kasutamisega kaasnevat täiendavat mõõtemääramatust, mida kontrollitakse kord aastas, ja mida PEMS-menetluse kvaliteedi paranedes või tehnika arenedes läbi vaadatakse.

(2)  CO-heide mõõdetakse ja registreeritakse RDE-katsega.

(*1)  Komisjoni määrus (EL) nr 1230/2012, 12. detsember 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 seoses mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete tüübikinnitusnõuetega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 353, 21.12.2012, lk 31).

(*2)  Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, 3. juuni 1971, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

1. liide

Menetlus sõidukite heitkoguste katsetamiseks mobiilse heitemõõtmissüsteemi (PEMS) abil

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse katsemenetlust, et määrata kindlaks kergsõidukite ja tarbesõidukite heitgaaside kogused, kasutades mobiilset heitemõõtmissüsteemi.

2.   TÄHISED, PARAMEETRID JA ÜHIKUD

≤

—

väiksem või võrdne

#

—

number

#/m3

—

arv kuupmeetri kohta

%

—

protsent

°C

—

kraadi Celsiuse järgi

g

—

gramm

g/s

—

grammi sekundi kohta

h

—

tund

Hz

—

herts

K

—

kelvin

kg

—

kilogramm

kg/s

—

kilogrammi sekundi kohta

km

—

kilomeeter

km/h

—

kilomeetrit tunnis

kPa

—

kilopaskal

kPa/min

—

kilopaskalit minutis

l

—

liiter

l/min

—

liitrit minutis

m

—

meeter

m3

—

kuupmeeter

mg

—

milligramm

min

—

minut

p e

—

vakumeeritud rõhk [kPa]

qvs

—

süsteemi mahuline vooluhulk [l/min]

ppm

—

miljondikku

ppmC1

—

miljondikku süsiniku ekvivalendi kohta

p/min

—

pööret minutis

s

—

sekund

V s

—

süsteemi maht [l]

3.   ÜLDNÕUDED

3.1.   PEMS

Katse viiakse läbi PEMSiga, mis koosneb punktides 3.1.1–3.1.5 kirjeldatud osadest. Vajaduse korral võib luua ühenduse sõiduki ECUga, et määrata kindlaks asjakohased mootori ja sõiduki parameetrid, mis on sätestatud punktis 3.2.

3.1.1.

 Analüsaatorid saasteainete kontsentratsiooni määramiseks heitgaasis.

3.1.2.

 Üks või mitu seadet või andurit, et mõõta või määrata heitgaasi massivool.

3.1.3.

 Globaalne positsioneerimissüsteem, et määrata kindlaks sõiduki asukoht, kõrgus merepinnast ja kiirus.

3.1.4.

 Vajaduse korral andurid ja muud seadmed, mis ei ole sõiduki osad, nt ümbritseva õhu temperatuuri, suhtelise niiskuse, õhurõhu ja sõiduki kiiruse mõõtmiseks.

3.1.5.

 Sõidukist sõltumatu energiaallikas, et anda PEMSile toidet.

3.2.   Katseparameetrid

Käesoleva liite tabelis 1 täpsustatud katseparameetreid mõõdetakse ja neid registreeritakse konstantsel sagedusel 1,0 Hz või üle selle ja neist teavitatakse vastavalt 8. liite nõuetele. Kui on saadud ECU parameetrid, siis tehakse need kättesaadavaks oluliselt kõrgemal sagedusel kui PEMSi registreeritud parameetrid. PEMSi analüsaatorid, vooluhulgamõõturid ja andurid peavad vastama käesoleva lisa 2. ja 3. liites sätestatud nõuetele.

Tabel 1

Katseparameetrid

Parameeter

Soovitatud ühik

Allikas (8)

THC-kontsentratsioon (1), (4)

ppm

Analüsaator

CH4-kontsentratsioon (1), (4)

ppm

Analüsaator

NMHC-kontsentratsioon (1), (4)

ppm

Analüsaator (6)

CO-kontsentratsioon (1), (4)

ppm

Analüsaator

CO2-kontsentratsioon (1)

ppm

Analüsaator

NOX-kontsentratsioon (1), (4)

ppm

Analüsaator (7)

PN-kontsentratsioon (4)

#/m3

Analüsaator

Heitgaasi massivooluhulk

kg/s

EFM, 2. liite punktis 7 kirjeldatud mis tahes meetod

Ümbritseva õhu niiskus

%

Andur

Ümbritseva õhu temperatuur

K

Andur

Ümbritseva õhu rõhk

kPa

Andur

Sõiduki kiirus

km/h

Andur, GPS või ECU (3)

Sõiduki laiuskraad

kraad

GPS

Sõiduki pikkuskraad

kraad

GPS

Sõiduki asukoha kõrgus merepinnast (5), (9)

M

GPS või andur

Heitgaasi temperatuur (5)

K

Andur

Mootori jahutusvedeliku temperatuur (5)

K

Andur või ECU

Mootori pöörlemiskiirus (5)

p/min

Andur või ECU

Mootori pöördemoment (5)

Nm

Andur või ECU

Pöördemoment veoteljel (5)

Nm

Rummu pöördemomendi mõõtur

Pedaali asend (5)

%

Andur või ECU

Mootori kütusevool (2)

g/s

Andur või ECU

Mootorisse sisenev õhuvool (2)

g/s

Andur või ECU

Rikke olek (5)

—

ECU

Siseneva õhuvoolu temperatuur

K

Andur või ECU

Regeneratsiooni olek (5)

—

ECU

Mootoriõli temperatuur (5)

K

Andur või ECU

Valitud käik (5)

#

ECU

Soovitud käik (nt käiguvahetuse näidik) (5)

#

ECU

Muud sõiduki andmed (5)

täpsustamata

ECU

3.3.   Sõiduki ettevalmistamine

Sõiduki ettevalmistamine hõlmab katsesõiduki nõuetekohase tehnilise toimimise üldist kontrolli.

3.4.   PEMSi paigaldamine

3.4.1.   Üldteave

PEMSi paigaldamisel järgitakse PEMSi tootja juhiseid ning kohalikke tervise- ja ohutusnõudeid. PEMS tuleks paigaldada selliselt, et minimeerida katse ajal elektromagnetilised segavad toimed ning löögid, vibreerimine, tolm ja temperatuuri muutumine. PEMS paigaldatakse ja seda kasutatakse lekkekindlalt ja minimaalse soojuskaoga. PEMSi paigaldamine ja kasutamine ei tohi muuta heitgaasi olemust ega ülemääraselt pikendada väljalasketoru. Tahkete osakeste tekkimise vältimiseks peavad ühendused olema termiliselt stabiilsed katses eeldatavatel heitgaasi temperatuuridel. Sõiduki väljalaskeava ja ühendustoru ühendamiseks ei soovitata kasutada materjali, millest võib irduda lenduvaid osi. Kui elastomeerühendusi kasutatakse, siis peab nende kokkupuude heitgaasiga olema minimaalne, et vältida artefakte mootori suurel koormusel.

3.4.2.   Lubatud vasturõhk

PEMSi paigaldamine ja kasutamine ei tohi põhjendamatult suurendada staatilist rõhku väljalaskesüsteemis. Kui tehniliselt võimalik, siis peab pikendus, mis hõlbustab proovivõtmist või ühendamist heitgaasi massivoolumõõturiga, olema sama suur või suurem kui väljalasketoru ristlõige.

3.4.3.   Heitgaasi massivoolumõõtur

Kui heitgaasi massivoolumõõturit kasutatakse, siis kinnitatakse see sõiduki väljalasketoru(de)le vastavalt EFMi tootja soovitustele. EFMi mõõtevahemik peab vastama katses eeldatava heitgaasi massivooluhulga vahemikule. EFMi ja väljalasketoru adapterite või ühenduste paigaldamine ei tohi negatiivselt mõjutada mootori tööd või heitgaasi järeltöötlussüsteemi. Kummalegi vooluanduri elemendile paigaldatakse külgedele vähemalt neljakordse läbimõõduga toru või 150 mm sirget toru, olenevalt sellest, kumb on suurem. Hargneva väljalaskekollektoriga mitmesilindrilise mootori katsetamisel soovitatakse kombineerida ülesvoolu jäävad väljalasketorustikud heitgaasi massivoolumõõturis ja suurendada torustiku ristlõiget, et minimeerida heitgaasi vasturõhk. Kui see ei ole teostatav, siis tuleks kaaluda heitgaasivoolu mõõtmist mitme heitgaasi massivoolumõõturiga. Heitgaasi torude konfiguratsioonide, mõõtmete ja heitgaasi massivooluhulkade paljusus võib teha vajalikuks kompromissi EFMi(de) valimisel ja paigaldamisel, juhindudes heast inseneritavast. Kui mõõtetäpsus nõuab, siis on lubatud paigaldada EFM, mille läbimõõt on väiksem kui mitme väljundi kogu ristlõikeala, tingimusel et see ei mõjuta negatiivselt tööd ega heitgaasi järeltöötlust, mis on sätestatud punktis 3.4.2.

3.4.4.   Globaalsed positsioneerimissüsteemid (GPS).

GPS-antenn paigaldatakse selliselt, et tagada satelliidisignaali hea vastuvõtt – näiteks kõrgeimasse võimalikku kohta. Paigaldatud GPS-antenn peab sõiduki kasutamist võimalikult vähe häirima.

3.4.5.   Mootori juhtplokiga ühendamine

Soovi korral võib registreerida tabelis 1 loetletud asjakohased sõiduki ja mootori parameetrid, kasutades andmelogijat, mis on ühendatud ECU või sõiduki võrgustikuga vastavalt standarditele, nagu ISO 15031-5 või SAE J1979, OBD-II, EOBD või WWHOBD. Vajaduse korral avaldavad tootjad sildid, et võimaldada vajalike parameetrite identifitseerimist.

3.4.6.   Andurid ja lisaseadmed

Paigaldatakse sõiduki kiiruse andurid, temperatuuri andurid, jahuti termoühendused või muud mõõteseadmed, mis ei ole sõiduki osad, et mõõta uuritavat parameetrit representatiivsel, usaldusväärsel ja täpsel viisil, ilma et sõiduki kasutamist ja muude analüsaatorite, vooluhulgamõõturite, andurite ja signaalide toimimist põhjendamatult häiritaks. Andurid ja lisaseadmed peavad saama energiat sõidukist sõltumata. Sõiduki kabiinist väljapoole jäävate PEMS-komponentide kinnituste ja osade turvavalgustus võib saada toidet sõiduki akult.

3.5.   Heiteproovide võtmine

Heiteproovide võtmine peab olema representatiivne ja seda tuleb teha kohtades, kus heitgaasid on hästi segatud ja kus proovivõtupunkti ümbritseva õhu allavool on minimaalne. Vajaduse korral võetakse heiteproovid massivoolumõõturist allavoolu, järgides vahemaad vähemalt 150 mm vooluanduri elemendist. Proovivõtturid paigaldatakse vähemalt 200 mm või väljalasketoru kolmekordse siseläbimõõdu kaugusele, oleneb sellest, kumb on suurem, ja ülesvoolu kohast, kus heitgaasid väljuvad PEMSi proovivõtuseadmest keskkonda. Kui PEMS saadab voolu tagasi väljalaskesüsteemi, siis peab see toimuma proovivõtturist allavoolu viisil, mis ei mõjuta mootori töötamise ajal heitgaasi koostist proovivõtupunkti(de)s. Kui prooviliini pikkust muudetakse, siis süsteemi ülekandeaegu kontrollitakse ja vajadusel korrigeeritakse.

Kui mootoril on heitgaasi järeltöötlussüsteem, siis võetakse heitgaasi proov järeltöötlussüsteemist allavoolu. Mitmesilindrilise mootori ja hargneva väljalasketorustikuga sõiduki katsetamisel peab proovivõttur asuma piisavalt kaugel allavoolu, et tagada, et proov oleks representatiivne kõigi silindrite keskmiste heitgaasikoguste suhtes. Kui tegemist on mitmesilindrilise mootoriga, mille väljalasketorustikud moodustavad omaette rühmad, nagu V-kujulise mootorikonfiguratsiooni korral, tuleb proovivõtturist ülespoole jäävad väljalasketorustikud ühendada. Kui see ei ole tehniliselt teostatav, siis tuleb kaaluda mitmepunktilist proovivõtmist kohas, kus heitgaasid on hästi segunenud ja kus ei ole ümbritsevat õhku. Sellisel juhul peab proovivõtturite arv ja asukoht vastama võimalikult lähedalt heitgaasi massivoolumõõturite asukohale. Kui heitgaasivoolud ei ole võrdsed, siis kaalutakse proportsionaalset proovivõttu või mitme analüsaatori kasutamist proovide võtmisel.

Tahkete osakeste mõõtmisel võetakse heitgaaside proov heitgaasivoolu keskelt. Kui heitgaaside proovide võtmiseks kasutatakse mitut proovivõtturit, siis peab proovivõttur asuma muude proovivõtturite suhtes ülesvoolu.

Süsivesinike mõõtmisel kuumutatakse proovivõtuliin temperatuurini 463 ± 10 K (190 ± 10 °C). Muude gaasiliste komponentide mõõtmiseks kas koos jahutiga või ilma selleta hoitakse proovivõtuliin minimaalselt temperatuuril 333 K (60 °C), et vältida kondenseerumist ja tagada eri gaaside sobiv sisseimbumise efektiivsus. Madala rõhuga proovivõtusüsteemides võib temperatuuri alandada vastavalt rõhu vähenemisele, tingimusel et proovivõtusüsteem tagab 95 % sisseimbumise efektiivsuse kõigi reguleeritud gaasiliste saasteainete puhul. Kui võetakse tahkete osakeste proovid, siis kuumutatakse proovivõtuliin alates lahjendamata heitgaasi proovivõtupunktist minimaalse temperatuurini 373 K (100 °C). Tahkete osakeste proovivõtuliini proovi viibeaeg kuni esimese lahjenduseni või tahkete osakeste loendurini peab olema väiksem kui 3 s.

4.   KATSE-EELSED MENETLUSED

4.1.   PEMSi lekke kontroll

Kui PEMS on paigaldatud, kontrollitakse iga sõidukile paigaldatud PEMSi puhul vähemalt üks kord lekkeid, nagu on ette näinud PEMSi tootja või järgmiselt. Proovivõttur ühendatakse heitgaasisüsteemist lahti ning ots suletakse korgiga. Analüsaatori pump lülitatakse sisse. Pärast esialgset stabiliseerumisperioodi peab lekke puudumisel kõikide vooluhulgamõõturite näit olema umbes null. Vastasel korral tuleb kontrollida proovivõtuliine ja viga kõrvaldada.

Lekkekiirus hõrendusega poolel ei tohi ületada 0,5 protsenti kontrollitava süsteemi osa läbivast vooluhulgast. Läbiva vooluhulga hindamiseks võib kasutada analüsaatori voolusid ja möödavoolusid.

Alternatiivselt võib süsteemis vähendada rõhku kuni 20 kPa (süsteemi peab jääma 80 kPa). Pärast esialgset stabiliseerumisperioodi ei või rõhu suurenemine Δp (kPa/min) süsteemis ületada järgmist väärtust:

Formula

Teise meetodina võib rakendada kontsentratsiooni astmelist muutmist proovivõtuliini alguses ümberlülitamise teel nullgaasilt võrdlusgaasile, säilitades samad rõhutingimused, mis on süsteemi normaalsel ekspluateerimisel. Kui õigesti kalibreeritud analüsaatori näit on pärast piisava aja möödumist ≤ 99 protsenti sisestatud kontsentratsioonist, siis tuleb lekkeprobleem kõrvaldada.

4.2.   PEMSi käivitamine ja stabiliseerimine

PEMS lülitatakse sisse, lastakse soojeneda ja stabiliseeruda vastavalt PEMSi tootja tehnilisele kirjeldusele, kuni nt rõhud, temperatuurid ja voolud on saavutanud oma reguleeritud ekspluatatsioonipunktid.

4.3.   Proovivõtusüsteemi ettevalmistamine

Proovivõtusüsteem, mis koosneb proovivõtturist, proovivõtuliinidest ja analüsaatoritest, valmistatakse katsetamiseks ette vastavalt PEMSi tootja juhistele. Tuleb tagada, et proovivõtusüsteem on puhas ja selles ei ole kondenseerunud niiskust.

4.4.   Heitgaasi massivoolumõõturi (EFM) ettevalmistamine

Kui EFMi kasutatakse heitgaasi massivoolu mõõtmiseks, siis tuleb see puhastada ja kasutamiseks ette valmistada vastavalt selle tootja tehnilisele kirjeldusele. Selle protseduuriga eemaldatakse (vajaduse korral) kondensatsioon ja setted liinidest ja seotud mõõtmise sisendavadest.

4.5.   Analüsaatorite kontrollimine ja kalibreerimine gaasiheite mõõtmiseks

Analüsaatorite nullväärtuse ja mõõtevahemiku kalibreerimine teostatakse kalibreerimisgaasidega, mis vastavad 2. liite punkti 5 nõuetele. Valitakse kalibreerimisgaasid, mis vastavad RDE-katses eeldatud saasteainete kontsentratsioonide vahemikule. Analüsaatori triivi minimeerimiseks tuleks analüsaatorite nullväärtuse ja mõõtevahemiku kalibreerimine teha ümbritseval temperatuuril, mis vastab võimalikult täpselt katseseadmete temperatuurile katsesõidu ajal.

4.6.   Analüsaatori kontrollimine tahkete osakeste heitkoguste mõõtmiseks

Analüsaatori nulltase registreeritakse, võttes proovi HEPA filtriga filtreeritud ümbritsevast õhust. Signaal salvestatakse konstantsel sagedusel vähemalt 1,0 Hz 2 minuti jooksul ja see keskmistatakse; lubatav kontsentratsiooni tase määratakse siis, kui on võimalik kasutada sobivaid mõõteseadmeid.

4.7.   Sõiduki kiiruse määramine

Sõiduki kiirus määratakse vähemalt ühe järgmise meetodiga.

(a)

GPS; kui sõiduki kiirus määratakse GPSiga, siis võrreldakse teekonna kogupikkust 4. liite punkti 7 kohase meetodiga saadud mõõtetulemustega.

(b)

Andur (nt optiline või mikrolaine andur); kui sõiduki kiirus on määratud anduriga, siis peab kiiruse mõõtmine vastama 2. liite punkti 8 nõuetele, või alternatiivselt määratakse teekonna kogupikkus anduriga ja võrreldakse kontrollkaugusega, mis on saadud digitaalsest teedevõrgust või topograafiliselt kaardilt. Anduri määratav teekonna kogupikkus ei tohi kontrollkaugusest kõrvale kalduda rohkem kui 4 %.

(c)

ECU; kui sõiduki kiirus määratakse kindlaks ECUga, siis valideeritakse teekonna kogupikkus vastavalt 3. liite punktile 3 ja ECU kiirussignaali korrigeeritakse vajaduse korral, et täita 3. liite punkti 3.3 nõuded. Alternatiivselt võrreldakse ECUga määratud teekonna kogupikkust kontrollkaugusega, mis saadakse digitaalsest teedevõrgust või topograafiliselt kaardilt. ECUga määratav teekonna kogupikkus ei tohi kontrollkaugusest kõrvale kalduda rohkem kui 4 %.

4.8.   PEMSi seadete kontrollimine

Tuleb kontrollida ühendusi kõikide anduritega ja vajaduse korral ECUga. Mootori parameetrite lugemisel tagatakse, et ECU teatab väärtusi õigesti (nt mootori nullkiirus [p/min], kui sisepõlemismootor on välja lülitatud ja süüde on sees). PEMS peab toimima ilma hoiatussignaalide ja veateadeteta.

5.   HEITEKATSE

5.1.   Katse algus

Proovivõtu ning parameetrite mõõtmise ja registreerimisega alustatakse enne mootori käivitamist. Aegade vastavusse viimise hõlbustamiseks soovitatakse registreerida ajalisse vastavusse viidavad parameetrid kas ühe andmesalvestusseadmega või kasutada sünkroniseeritud ajatemplit. Enne ja vahetult pärast mootori käivitamist veendutakse, et kõik vajalikud parameetrid on registreeritud andmelogijas.

5.2.   Katse

Proovivõttu ning parameetrite mõõtmist ja registreerimist jätkatakse kogu maanteekatse ajal. Mootori võib peatada ja käivitada, kuid heiteproovide võtmine ja parameetrite registreerimine peab jätkuma. Iga hoiatussignaal, mis viitab PEMSi talitlushäirele, dokumenteeritakse ja seda kontrollitakse. Parameetrite registreerimine peab andma andmete täielikkuse üle 99 %. Mõõtmise ja andmete registreerimise võib katkestada vähem kui 1 % ulatuses kogu teekonna kestuse ajast, kuid mitte kauemaks kui katkematuks 30sekundiliseks perioodiks signaali tahtmatu kao korral või PEMS-seadme hooldamiseks. Katkestused võib PEMS registreerida otse. Registreeritud parameetrisse ei ole lubatud sisestada katkestusi andmete eeltöötlemise, vahetamise või järeltöötlemise teel. Automaatse nullimise korral tehakse see vastavalt jälgitavale nullstandardile, mis sarnaneb sellega, mida kasutati analüsaatori nullpunkti seadistamiseks. Vajaduse korral on äärmiselt soovitatav alustada PEMSi hooldust sõiduki nullkiirusel.

5.3.   Katse lõpetamine

Katse lõpetatakse, kui sõiduk on teekonna läbinud ja põlemismootor on välja lülitatud. Pärast katsesõidu lõppu tuleb vältida mootori pikaajalist tühikäigul töötamist. Andmete registreerimine jätkub, kuni proovivõtusüsteemide reageerimisaeg möödub.

6.   KATSEJÄRGNE MENETLUS

6.1.   Analüsaatorite kontrollimine gaasilise heite mõõtmiseks

Gaasiliste komponentide analüsaatorite nullväärtust ja võrdlusnäitu kontrollitakse kalibreerimisgaasidega, mis on identsed nendega, mida rakendatakse vastavalt punktile 4.5, et hinnata analüsaatori nulli- ja mõõteulatuse triivi võrreldes katse-eelse kalibreerimisega. Enne mõõteulatuse triivi kontrollimist võib analüsaatori nullida, kui nulltriiv leiti olevat lubatud vahemikus. Katsejärgne triivi kontroll viiakse lõpule nii kiiresti kui võimalik pärast katset ja enne, kui PEMS, üksikud analüsaatorid või andurid on välja lülitatud või puhkerežiimis. Katse-eelse ja -järgse tulemuse erinevus peab vastama tabeli 2 nõuetele.

Tabel 2

Lubatud analüsaatori triiv PEMS-katses

Saasteaine

Nullitriiv

Mõõteulatuse triiv (10)

CO2

≤ 2 000  ppm katse kohta

≤ 2 % näidust või ≤ 2 000  ppm katse kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem

CO

≤ 75 ppm katse kohta

≤ 2 % näidust või ≤ 75 ppm katse kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem

NO2

≤ 5 ppm katse kohta

≤ 2 % näidust või ≤ 5 ppm katse kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem

NO/NOX

≤ 5 ppm katse kohta

≤ 2 % näidust või ≤ 5 ppm katse kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem

CH4

≤ 10 ppmC1 katse kohta

≤ 2 % näidust või ≤ 10 ppmC1 katse kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem

THC

≤ 10 ppmC1 katse kohta

≤ 2 % näidust või ≤ 10 ppmC1 katse kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem

Kui katse-eelsete ja -järgsete tulemuste nulli- ja mõõteulatuse triiv on lubatust suuremad, siis loetakse katsetulemused kehtetuks ja katse tehakse uuesti.

6.2.   Analüsaatori kontrollimine tahkete osakeste heitkoguste mõõtmiseks

Analüsaatori nulltase registreeritakse, võttes proovi HEPA filtriga filtreeritud ümbritsevast õhust. Signaal salvestatakse 2 minuti jooksul ja see keskmistatakse; lubatav kontsentratsiooni tase määratakse siis, kui on võimalik kasutada sobivaid mõõteseadmeid. Kui katse-eelsete ja -järgsete tulemuste erinevus on lubatust suurem, siis loetakse katsetulemused kehtetuks ja katse tehakse uuesti.

6.3.   Teel tekkiva heite mõõtmiste kontrollimine

Analüsaatorite kalibreeritud vahemik peab sisaldama vähemalt 90 % kontsentratsiooniväärtusi, mis on saadud 99 % ulatuses heitekatse valiidsete osade mõõtmistest. 1 % hindamiseks kasutatud mõõtmiste koguarvust võib olla kuni kahe teguri võrra suurem analüsaatori kalibreeritud vahemikust. Kui need nõuded ei ole täidetud, loetakse katse kehtetuks.

(1)  Mõõdetakse niiske heitgaasi põhjal või korrigeeritakse vastavalt 4. liite punktile 8.1.

(2)  Määratakse ainult siis, kui heitgaasi massivooluhulga arvutamiseks kasutatakse kaudset meetodit, mida on kirjeldatud 4. liite punktides 10.2 ja 10.3.

(3)  Meetod valitakse vastavalt punktile 4.7.

(4)  Parameeter on kohustuslik ainult juhul, kui mõõtmist nõutakse IIIA lisa punktis 2.1.

(5)  Määratakse ainult juhul, kui see on vajalik sõiduki oleku ja kasutustingimuste kontrollimiseks.

(6)  Võib arvutada THC ja CH4 kontsentratsioonide põhjal vastavalt 4. liite punktile 9.2.

(7)  Võib arvutada mõõdetud NO ja NO2 kontsentratsioonide põhjal.

(8)  Võib kasutada mitut parameetrite allikat.

(9)  Eelistatud allikas on ümbritseva rõhu andur.

(10)  Enne mõõteulatuse triivi kontrollimist võib analüsaatori nullida, kui määratud nulltriiv on lubatud vahemikus.

2. liide

PEMSi komponentide ja signaalide spetsifikatsioon ja kalibreerimine

1.   SISSEJUHATUS

Selles liites sätestatakse PEMSi komponentide ja signaalide spetsifikatsioon ja kalibreerimine.

2.   TÄHISED, PARAMEETRID JA ÜHIKUD

>

—

suurem kui

≥

—

suurem kui või võrdne

%

—

protsent

≤

—

väiksem kui või võrdne

A

—

lahjendamata CO2 kontsentratsioon [%]

a 0

—

regressioonisirge vabaliige

a 1

—

regressioonisirge tõus

B

—

lahjendatud CO2 kontsentratsioon [%]

C

—

lahjendatud NO kontsentratsioon [ppm]

c

—

analüsaatori vastus hapniku segava toime katses

c FS,b

—

HC-kontsentratsiooni täisskaala etapis (b) [ppmC1]

c FS,d

—

HC-kontsentratsiooni täisvahemik etapis (d) [ppmC1]

c HC(w/NMC)

—

HC-kontsentratsioon CH4 või C2H6 voolamisel läbi NMC [ppmC1]

c HC(w/o NMC)

—

HC-kontsentratsioon CH4 või C2H6 möödavoolu puhul NMCst [ppmC1]

c m,b

—

mõõdetud HC-kontsentratsioon etapis (b) ([ppmC1]

c m,d

—

mõõdetud HC-kontsentratsioon etapis (d) [ppmC1]

c ref,b

—

HC-võrdluskontsentratsioon etapis (b) [ppmC1]

c ref,d

—

HC-võrdluskontsentratsioon etapis (d) [ppmC1]

°C

—

kraadi Celsiuse järgi

D

—

lahjendamata NO kontsentratsioon [ppm]

D e

—

eeldatud lahjendatud NO kontsentratsioon [ppm]

E

—

absoluutne töörõhk [kPa]

E CO2

—

protsentuaalne CO2 summutus

E E

—

etaani efektiivsus

E H2O

—

protsentuaalne vee summutus

E M

—

metaani efektiivsus

EO2

—

hapniku segav toime

F

—

veetemperatuur [K]

G

—

küllastunud auru rõhk [kPa]

g

—

gramm

gH2O/kg

—

grammi vett kilogrammi kohta

h

—

tund

H

—

veeauru kontsentratsioon [%]

H m

—

maksimaalne veeauru kontsentratsioon [%]

Hz

—

herts

K

—

kelvin

kg

—

kilogramm

km/h

—

kilomeetrit tunnis

kPa

—

kilopaskal

max

—

maksimaalne väärtus

NOX,kuiv

—

stabiliseeritud NOX salvestuste niiskusega korrigeeritud

keskmine kontsentratsioon NOX,m

—

stabiliseeritud NOX salvestuste keskmine kontsentratsioon

NOX,ref

—

stabiliseeritud NOX salvestuste keskmine võrdluskontsentratsioon

ppm

—

miljondikku

ppmC1

—

miljondikku süsiniku ekvivalendi kohta

r2

—

determinatsioonikordaja

s

—

sekund

t0

—

gaasivoolu ümberlülitamise ajapunkt [s]

t10

—

ajapunkt reageeringu jõudmisel 10 %-ni lõppnäidust

t50

—

ajapunkt reageeringu jõudmisel 50 %-ni lõppnäidust

t90

—

ajapunkt reageeringu jõudmisel 90 %-ni lõppnäidust

kindlaks määrata

—

määratakse kindlaks

x

—

sõltumatu muutuja või kontrollväärtus

χ min

—

minimaalne väärtus

y

—

sõltuv muutuja või mõõdetud väärtus

3.   LINEAARSUSE KONTROLL

3.1.   Üldteave

Analüsaatorite, vooluhulgamõõturite, andurite ja signaalide lineaarsus peab olema jälgitav vastavalt rahvusvahelistele või kohalikele standarditele. Andurid või signaalid, mis ei ole otse jälgitavad, nt lihtsustatud vooluhulgamõõturid, kalibreeritakse alternatiivina šassii dünamomeetri laboriseadmetega, mis on kalibreeritud vastavalt rahvusvahelistele või kohalikele standarditele.

3.2.   Lineaarsusnõuded

Kõik analüsaatorid, vooluhulgamõõturid ja signaalid peavad vastavama tabelis 1 esitatud lineaarsusnõuetele. Kui õhuvool, kütusevool, õhu ja kütuse suhe või heitgaasi massivooluhulk arvutatakse ECU põhjal, siis peab arvutatud heitgaasi massivooluhulk vastama tabelis 1 sätestatud lineaarsusnõuetele.

Tabel 1

Mõõtmisparameetrite ja -süsteemide lineaarsusnõuded

Mõõtmisparameeter/-seade

Formula

Tõus

a1

Standard-viga

SEE

Determi-natsiooni-kordaja r2

Kütuse vooluhulk (1)

≤ 1 % max

0,98 - 1,02

≤ 2 % max

≥ 0,990

Õhu vooluhulk (1)

≤ 1 % max

0,98 - 1,02

≤ 2 % max

≥ 0,990

Heitgaasi massivooluhulk

≤ 2 % max

0,97 - 1,03

≤ 2 % max

≥ 0,990

Gaasianalüsaatorid

≤ 0,5 % max

0,99 - 1,01

≤ 1 % max

≥ 0,998

Pöördemoment (2)

≤ 1 % max

0,98–1,02

≤ 2 % max

≥ 0,990

PN-analüsaatorid (3)

kindlaks määrata

kindlaks määrata

kindlaks määrata

kindlaks määrata

3.3.   Lineaarsuse kontrollimise sagedus

Lineaarsusnõudeid vastavalt punktile 3.2 kontrollitakse:

a)

iga analüsaatori puhul vähemalt iga kolme kuu tagant või iga kord, kui süsteemi parandatakse või muudetakse selliselt, et see võib mõjutada kalibreerimist;

b)

muude asjakohase seadmete, näiteks heitgaasi massivoolumõõturite ja jälgitavalt kalibreeritud andurite puhul alati, kui on täheldatud kahjustusi, vastavalt siseauditi korrale seadme tootja poolt või ISO 9000 alusel, kuid mitte kauem kui üks aasta enne tegelikku katset.

Lineaarsusnõuete täitmist vastavalt punktile 3.2 andurite või ECU signaalide kohta, mis ei ole vahetult jälgitavad, kontrollitakse šassii dünamomeetril iga PEMSi seade puhul üks kord jälgitavalt kalibreeritud mõõteseadmega.

3.4.   Lineaarsuskontrolli kord

3.4.1.   Üldnõuded

Asjakohased analüsaatorid, seadmed ja andurid viiakse tavapärasesse töökorda vastavalt tootja soovitustele. Analüsaatoreid, seadmeid ja andureid ekspluateeritakse ettenähtud temperatuuridel, rõhkudel ja vooludel.

3.4.2.   Üldmenetlus

Iga normaalse ekspluatatsioonivahemiku lineaarsust kontrollitakse järgmiste etappidega.

(a)

Analüsaatori vooluhulgamõõturi või anduri nullpunkt seadistatakse nullsignaali sisestamisega. Gaasianalüsaatorite puhul kasutatakse puhastatud sünteetilist õhku või lämmastikku, mis juhitakse analüsaatori sisendavasse gaasiraja kaudu, mis on võimalikult sirge ja lühike.

(b)

Analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri mõõteulatus reguleeritakse mõõteulatuse signaaliga. Gaasianalüsaatorite puhul juhitakse sobiv võrdlusgaas analüsaatori sisendavasse gaasiraja kaudu, mis on võimalikult sirge ja lühike.

(c)

Korratakse punktis a kirjeldatud nullimist.

(d)

Lineaarsuse kontrollimiseks kasutatakse vähemalt kümmet enam-vähem võrdse ulatusega kehtivat kontrollväärtust (kaasa arvatud null). Komponentide kontsentratsioonide kontrollväärtused, heitgaasi massivooluhulk ja muud asjakohased parameetrid valitakse selliselt, et need vastavad väärtuste vahemikule, mida heitekatses eeldatakse. Heitgaasi massivoolu mõõtmiseks võib lineaarsuskontrollist välja jätta võrdluspunktid, mis on maksimaalsest kalibreerimisväärtusest 5 % madalamal.

(e)

Gaasianalüsaatorite puhul juhitakse teadaolevad gaasikontsentratsioonid vastavalt punktile 5 analüsaatori porti. Signaali stabiliseerumiseks jäetakse piisavalt aega.

(f)

Hinnatavad väärtused ja vajadusel kontrollväärtused registreeritakse 1,0 Hz püsisagedusel vähemalt 30sekundilise perioodi jooksul.

(g)

30 s jooksul mõõdetud väärtuste aritmeetiliste keskväärtuste põhjal arvutatakse vähimruutude meetodil lineaarse regressiooni parameetrid, kasutades kõige sobivamat lähendavat võrrandit järgmisel kujul:

Formula

kus:

y

on mõõtesüsteemi tegelik väärtus

a 1

on regressioonisirge tõus

x

on kontrollväärtus

a 0

on regressioonisirge vabaliige

Regressiooni standardhälve (SEE) üleminekul y-väärtuselt x-väärtusele ja determinatsioonikordaja (r2) arvutatakse iga mõõtmisparameetri ja süsteemi jaoks.

(h)

Lineaarse regressiooni parameetrid peavad vastama tabelis 1 esitatud nõuetele.

3.4.3.   Nõuded lineaarsuse kontrollimise kohta šassii dünamomeetril

Mittejälgitavaid vooluhulgamõõtureid, andureid või ECU signaale, mida ei saa vastavalt jälgitavatele standarditele kalibreerida, kalibreeritakse šassii dünamomeetril. Protseduur peab vastama UNECE eeskirja nr 83 4a lisa nõuetele niivõrd, kui need on kohaldatavad. Vajaduse korral tuleb kalibreeritav seade või andur paigaldada katsesõidukile ning seda kasutada vastavalt 1. liite nõuetele. Kalibreerimiskord järgib võimalusel alati punkti 3.4.2 nõudeid; valitakse vähemalt 10 asjakohast kontrollväärtust tagamaks, et vähemalt 90 % RDE-katses eeldatavast maksimaalsest väärtusest on kaetud.

Kui kalibreeritakse mittevahetult jälgitavat vooluhulgamõõturit, andurit või ECU signaali, et määrata heitgaasi vooluhulk, siis kinnitatakse sõiduki väljalasketoru külge jälgitav kalibreeritud heitgaasi massivoolu võrdlusmõõtur või CVS. Tuleb tagada, et sõiduki heitgaasi mõõdetakse täpselt heitgaasi massivoolumõõturi abil 1. liite punkti 3.4.3 kohaselt. Sõidukit käitatakse nii, et gaasipedaal on püsivas asendis ning käiguvalik ja šassii dünamomeetri koormus on konstantne.

4.   GAASILISTE KOMPONENTIDE MÕÕTMISE ANALÜSAATORID

4.1.   Analüsaatorite lubatavad tüübid

4.1.1.   Standardanalüsaatorid

Gaasilisi komponente mõõdetakse analüsaatoritega, mis on täpsustatud 07-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 83 4a lisa 3. liite punktides 1.3.1–1.3.5. Kui NDUV-analüsaator mõõdab nii NO kui ka NO2, siis ei ole NO2/NO-muundurit vaja.

4.1.2.   Alternatiivsed analüsaatorid

Analüsaatorid, mis ei vasta punkti 4.1.1 projekteerimiskirjeldusele, on lubatud tingimusel, et need vastavad punkti 4.2 nõuetele. Tootja peab tagama, et alternatiivne analüsaator saavutab võrreldes standardanalüsaatoriga samaväärse või parema mõõtmise tulemuslikkuse saasteaine kontsentratsioonide vahemikus ja kooseksisteerivate gaaside osas, mida võib eeldada sõidukitel, mida käitatakse lubatud kütustega RDE-katsetel kehtivatel mõõdukatel ja laiendatud tingimustel vastavalt käesoleva lisa punktidele 5, 6 ja 7. Nõudmise korral esitab analüsaatori tootja kirjalikult lisateabe, mis näitab, et alternatiivse analüsaatori mõõtmistulemused on järjekindlalt ja usaldusväärselt kooskõlas standardanalüsaatori mõõtmistulemustega. Lisateave peab sisaldama:

a)

alternatiivse analüsaatori teoreetilise baasi ja tehniliste komponentide kirjeldust;

b)

tõendust samaväärsuse kohta vastava standardanalüsaatoriga, mida on kirjeldatud punktis 4.1.1, saasteainete eeldatud kontsentratsioonide vahemikus ja tüübikinnituse katse ümbritseva keskkonna tingimustel vastavalt 07-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 83 07-seeria muudatuste 4a lisale, ning valideerimiskatset vastavalt 3. liite punktile 3 sõidukite puhul, millel on sädesüüte või survesüütega mootor; analüsaatori tootja peab tõendama samaväärsuse olulisust 3. liite punktis 3.3 esitatud lubatud hälvete piirides;

c)

tõendust samaväärsuse kohta vastava standardanalüsaatoriga, mida on täpsustatud punktis 4.1.1, seoses atmosfäärirõhu mõjuga analüsaatori mõõtetulemustele; tõendav katse peab määrama kindlaks reageeringu võrdlusgaasile, mille kontsentratsioon jääb analüsaatori mõõtevahemikku, et kontrollida atmosfäärirõhu mõju mõõdukatel ja laiendatud kõrgustingimustel, mis on määratletud käesoleva lisa punktis 5.2. Sellise katse võib läbi viia keskkonnakõrguse katsekambris;

d)

samaväärsuse tõendust vastava standardanalüsaatoriga, mis on sätestatud punktis 4.1.1, vähemalt kolmes käesoleva lisa nõuetele vastavas maanteekatses;

e)

tõendust selle kohta, et vibratsiooni, kiirenduste ja ümbritseva õhu temperatuuri mõju analüsaatori näidule ei ületa analüsaatori müranõudeid, mis on sätestatud punktis 4.2.4.

Tüübikinnitusasutused võivad nõuda lisateavet, et saada kinnitust samaväärsuse kohta või keelduda tüübikinnituse andmisest, kui mõõtmistest nähtub, et alternatiivne analüsaator ei ole standardanalüsaatoriga samaväärne.

4.2.   Analüsaatori spetsifikatsioon

4.2.1.   Üldteave

Lisaks iga analüsaatori kohta punktis 3 määratletud lineaarsusnõuetele peab analüsaatori tootja tõendama, et analüsaatorite tüübid vastavad punktides 4.2.2–4.2.8 sätestatud spetsifikatsioonidele. Analüsaatorite mõõtevahemik ja reageerimisaeg peavad olema sellised, et oleks võimalik piisava täpsusega mõõta heitgaasi komponentide kontsentratsiooni vastavalt kehtivale heitestandardile muutuvatel ja stabiilsetel tingimustel. Võimalikult palju tuleb piirata analüsaatorite tundlikkust löökidele, vibratsioonile, vananemisele, temperatuuri ja õhurõhu muutustele ning elektromagnetilistele häiretele ja muudele sõiduki ja analüsaatori kasutamisega seotud mõjudele.

4.2.2.   Mõõtetäpsus

Mõõtetäpsus on määratluse kohaselt analüsaatori näidu kõrvalekalle kontrollväärtusest ja see ei tohi ületada 2 % näidust või 0,3 % täisskaalast, olenevalt sellest, kumb on suurem.

4.2.3.   Kordustäpsus

Kordustäpsus, mis on määratluse kohaselt 10 korduva reageeringu 2,5kordne standardhälve teatava kalibreerimis- või võrdlusgaasi puhul, ei tohi olla suurem kui 1 % skaala maksimaalsele näidule vastavast kontsentratsioonist iga kasutatava mõõtepiirkonna kohta, mis on vähemalt 155 ppm (või ppmC1), või 2 % iga mõõtevahemiku kohta, mis on alla 155 ppm (või ppmC1).

4.2.4.   Müra

Müra, mis on määratluse kohaselt nullnäidust kümne standardse kõrvalekalde ruutkeskmise kahekordne väärtus mõõdetuna pideval vähemalt 1,0 Hz salvestussagedusel 30 sekundi jooksul, ei tohi olla rohkem kui 2 % täisvahemikust. Kõik 10 mõõteperioodi peavad vahelduma 30sekundilise intervalliga, mille jooksul analüsaatorisse viiakse sobiv võrdlusgaas. Enne iga proovivõtuperioodi ja enne iga mõõteintervalli jäetakse piisavalt aega analüsaatori ja proovivõtuliinide puhastamiseks.

4.2.5.   Nullitriiv

Nullitriiv, mis on määratletud kui keskmine näit nullgaasi puhul vähemalt 30sekundilise ajavahemiku jooksul, peab vastama tabelis 2 esitatud spetsifikatsioonidele.

4.2.6.   Mõõteulatuse triiv

Mõõteulatuse triiv, mis on määratletud kui keskmine näit võrdlusgaasi puhul vähemalt 30sekundilise ajavahemiku jooksul, peab vastama tabelis 2 esitatud spetsifikatsioonidele.

Tabel 2

Analüsaatorite lubatav null- ja mõõteulatuse triiv gaasikomponentide mõõtmiseks laboritingimustel

Saasteaine

Nullitriiv

Mõõteulatuse triiv

CO2

≤ 1,000  ppm 4 h jooksul

≤ 2 % näidust või ≤ 1,000  ppm, 4 h jooksul, olenevalt sellest, kumb on suurem

CO

≤ 50 ppm 4 h jooksul

≤ 2 % näidust või ≤ 50 ppm, 4 h jooksul, olenevalt sellest, kumb on suurem

NO2

≤ 5 ppm 4 h jooksul

≤ 2 % näidust või ≤ 5 ppm, 4 h jooksul, olenevalt sellest, kumb on suurem

NO/NOX

≤ 5 ppm 4 h jooksul

≤ 2 % näidust või 5 ppm 4 h jooksul, olenevalt sellest, kumb on suurem

CH4

≤ 10 ppm C1

≤ 2 % näidust või ≤ 10 ppmC1, 4 h jooksul, olenevalt sellest, kumb on suurem

THC

≤ 10 ppm C1

≤ 2 % näidust või ≤ 10 ppmC1, 4 h jooksul, olenevalt sellest, kumb on suurem

4.2.7.   Tõusuaeg

Tõusuaeg on määratluse kohaselt aeg, mis kulub reageeringu näidu jõudmiseks 10 %-lt 90 %ni lõppnäidust (t 90 – t 10; vt punkt 4.4). Tõusuaeg ei tohi ületada 3 sekundit.

4.2.8.   Gaaside kuivatamine

Heitgaase võib mõõta nii niiskena kui ka kuivana. Kasutatava gaasikuivatusseadme mõju mõõdetavate gaaside koostisele peab olema võimalikult väike. Keemiliste kuivatusainete kasutamine ei ole lubatud.

4.3.   Lisanõuded

4.3.1.   Üldteave

Punktide 4.3.2–4.3.5 sätetes määratletakse lisanõuded konkreetsete analüsaatorite tüüpide tulemuslikkusele ning neid kohaldatakse ainult juhul, kui kõnealust analüsaatorit kasutatakse heitkoguste mõõtmiseks RDE-katsetes.

4.3.2.   NOX-muundurite tõhususe kontrollimine

NOX-muunduri kasutamisel, nt selleks, et muundada NO2 NO-ks kemoluminestsentsanalüsaatoris analüüsimiseks, kontrollitakse selle tõhusust vastavalt 07-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 83 4a lisa 3. liite punktile 2.4. NOX-muunduri tõhusust kontrollitakse hiljemalt üks kuu enne heitekatset.

4.3.3.   Leekionisatsioonidetektori (FID) reguleerimine

a)   Detektori reageeringu optimeerimine

Süsivesinike mõõtmisel tuleb FID-d reguleerida ajavahemike tagant, mille on täpsustanud analüsaatori tootja, vastavalt 07-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 83 4a lisa 3. liite punktile 2.3.1. Reageeringu optimeerimiseks kõige tavalisemas töövahemikus kasutatakse propaani sisaldavat õhku või propaani sisaldavat lämmastikku.

b)   Süsivesinike kalibreerimistegurid

Süsivesinike mõõtmisel kontrollitakse FID süsivesinike kalibreerimistegurit vastavalt 07-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 83 4a lisa 3. liite punktile 2.3.3, kasutades võrdlusgaasina vastavalt propaani sisaldavat õhku või propaani sisaldavat lämmastikku või nullgaasina puhastatud sünteetilist õhku või lämmastikku.

c)   Hapniku segava toime kontrollimine

Hapniku segavat toimet kontrollitakse FID kasutusele võtmisel ning pärast põhjaliku hoolduse tegemist. Valitakse selline mõõtevahemik, kus hapniku segava toime kontrollimiseks kasutatavate gaaside kontsentratsioon on üle 50 %. Ahju temperatuur peab katse ajal olema nõuetekohane. Hapniku segava toime kontrolliks kasutatava gaasi spetsifikatsioonid on esitatud punktis 5.3.

Kohaldatakse järgmist korda:

i)

analüsaator nullitakse;

ii)

analüsaatori mõõteulatus määratakse ottomootorite puhul kindlaks 0 % hapniku sisaldusega gaasisegu abil ja survesüütega mootorite puhul 21 % hapniku sisaldusega gaasisegu abil;

iii)

nullnäitu kontrollitakse uuesti. Kui see on täisvahemikuga võrreldes muutunud rohkem kui 0,5 %, siis korratakse etappe i ja ii;

iv)

analüsaatorisse juhitakse hapniku segava toime kontrollimiseks ette nähtud 5 % ja 10 % kontsentratsiooniga gaasid;

v)

nullnäitu kontrollitakse uuesti. Kui see on muutunud enam kui ± 1 % skaala lõppväärtusest, korratakse katset;

vi)

hapniku segav toime E O2 arvutatakse mõlema etapis loh nimetatud segu puhul järgmiselt:

Formula

Kui analüsaatori reageering on:

Formula

kus:

c ref,b

on HC võrdluskontsentratsioon etapis ii, [ppmC1]

c ref,d

on HC võrdluskontsentratsioon etapis iv, [ppmC1]

c FS,b

on täisskaalale vastav HC kontsentratsioon etapis ii, [ppmC1]

c FS,d

on täisskaalale vastav HC kontsentratsioon etapis iv, [ppmC1]

c m,b

on HC mõõdetud kontsentratsioon etapis ii, [ppmC1]

c m,d

on HC mõõdetud kontsentratsioon etapis iv, [ppmC1]

vii)

hapniku segava toime protsent E O2 peab kõigis hapniku segava toime kontrollgaasides olema enne katset väiksem kui ± 1,5 %;

viii)

kui hapniku segav toime E O2 on suurem kui ± 1,5 %, võib püüda seda korrigeerida, reguleerides õhuvoolu, kütusevoolu ja proovivoolu astmeliselt tootja poolt antud spetsifikatsioonides esitatud väärtustest suuremaks ja väiksemaks;

ix)

hapniku segava toime kontrolli korratakse iga uue seadistuse puhul.

4.3.4.   Mittemetaansete süsivesinike eraldaja (NMC) muundamisefektiivsus

Süsivesinike analüüsimisel võib kasutada NMC-d mittemetaansete süsivesinike eraldamiseks proovigaasist kõigi süsivesinike, välja arvatud metaani oksüdeerimise teel. Ideaaljuhul on muundumine metaani puhul 0 protsenti ning teiste süsivesinike puhul, mida esindab etaan 100 protsenti. NMHC täpseks mõõtmiseks määratakse kaks kõnealust efektiivsust ning kasutatakse neid NMHC heitgaasi massivoolu arvutamisel (vt 4. liite punkt 9.2). Metaani muundumisefektiivsust ei ole vaja määrata, kui NMC-FID on kalibreeritud vastavalt 4. liite punkti 9.2 meetodile b, juhtides metaani/õhu kalibreerimisgaasi läbi NMC.

a)   Metaani muundumisefektiivsus

Metaan-kalibreerimisgaas juhitakse läbi FID möödavooluga NMCst ja ilma selleta; mõlemad kontsentratsioonid registreeritakse. Metaani efektiivsus määratakse järgmiselt:

Formula

kus:

c HC(w/NMC)

on HC kontsentratsioon CH4 voolamisel läbi NMC, [ppmC1]

c HC(w/o NMC)

on HC kontsentratsioon CH4 möödavoolu puhul NMCst, [ppmC1]

b)   Etaani muundumisefektiivsus

Etaan-kalibreerimisgaas juhitakse läbi FID möödavooluga NMCst ja ilma selleta; mõlemad kontsentratsioonid registreeritakse. Etaani efektiivsus määratakse järgmiselt:

Formula

kus:

c HC(w/NMC)

on HC kontsentratsioon C2H6 voolamisel läbi NMC, [ppmC1]

c HC(w/o NMC)

on HC-kontsentratsioon C2H6 möödavoolu puhul NMCst, [ppmC1]

4.3.5.   Segavad toimed

a)   Üldteave

Kui lisaks uuritavale gaasile on veel muid gaase, võivad need näitu moonutada. Analüsaatori tootja peab enne analüsaatori turule laskmist kontrollima analüsaatorite segavaid toimeid ja õiget toimimist vähemalt üks kord iga punktides b kuni f loetletud analüsaatori või seadme puhul.

b)   Segava toime kontrollimine CO-analüsaatori puhul

CO-analüsaatori tööd võivad segada vesi ja CO2. Seetõttu puhutakse toatemperatuuril veest läbi CO2 võrdlusgaas, mille sisaldus vastab 80–100 % katsel kasutatud CO-analüsaatori suurima mõõtepiirkonna lõppväärtusele, ning tulemus registreeritakse. Analüsaatori reageering ei tohi ületada 2 % tavalise maanteekatse ajal eeldatavast CO keskmisest kontsentratsioonist või ± 50 ppm olenevalt sellest, kumb on suurem. H2O ja CO2 segavat toimet võib määrata ka eraldi katsetega. Kui segava toime määramiseks kasutatud H2O ja CO2 sisaldused ületavad katse ajal eeldatavaid suurimaid väärtusi, siis vähendatakse kõiki saadud segavat toimet iseloomustavate parameetrite väärtusi sel teel, et määratud segav toime korrutatakse katse ajal eeldatava maksimaalse kontsentratsiooni ja määramise ajal tegelikult kasutatud väärtuse suhtega. Samuti võib määrata segavad toimed eraldi H2O selliste kontsentratsioonidega, mis on väiksemad katse ajal eeldatavatest suurimatest väärtustest ja siis tuleb H2O puhul määratud segavat toimet suurendada sel teel, et määratud segav toime korrutatakse H2O katse ajal eeldatava maksimaalse kontsentratsiooni ja selle määramise ajal tegelikult kasutatud väärtuse suhtega. Mõlema kohandatud segava toime väärtuse summa peab jääma käesolevas punktis kindlaks määratud lubatud hälbe piiresse.

c)   NOX-analüsaatori summutava mõju kontrollimine

CLD- ja HCLD-analüsaatorite puhul pööratakse tähelepanu kahele gaasile: CO2 ja veeaur. Kõnealuste gaaside summutav mõju on võrdeline nende kontsentratsiooniga. Katseliselt määratakse kindlaks summutustase katses esinevate suurimate eeldatavate kontsentratsioonide puhul. Kui CLD- ja HCLD-analüsaatoris kasutatakse summutuse kompenseerimiseks algoritmi, mis eeldab H2O või CO2 mõõteseadmete kasutamist, siis hinnatakse summutustaset sisselülitatud mõõteseadmete ja algoritmi kasutamisel.

i)   CO2 summutava mõju kontrollimine

NDIR analüsaatorist juhitakse läbi võrdlusgaas, mille CO2 sisaldus vastab 80–100 % maksimaalsest mõõtevahemikust, ja registreeritakse CO2 sisaldusele vastav väärtus A. Seda gaasi lahjendatakse ligikaudu 50 % ulatuses NO võrdlusgaasiga ja juhitakse seejärel läbi NDIR- ja CLD- või HCLD-analüsaatorite, seejuures registreeritakse CO2 ja NO sisaldusele vastavad väärtused B ja C. Seejärel CO2 vool katkestatakse ning läbi CLD või HCLD juhitakse ainult NO-d sisaldav võrdlusgaas ja registreeritakse NO sisaldusele vastav väärtus D. Summutusprotsent arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

A

on NDIR-analüsaatori abil mõõdetud lahjendamata CO2 kontsentratsioon [%]

B

on NDIR-analüsaatori abil mõõdetud lahjendatud CO2 kontsentratsioon [%]

C

on CLD- või HCLD-analüsaatori abil mõõdetud lahjendatud NO kontsentratsioon [ppm]

D

on CLD- või HCLD-analüsaatori abil mõõdetud lahjendamata NO kontsentratsioon [ppm]

CO2 ja NO võrdlusgaasi lahjendamiseks ja koguste määramiseks võib tüübikinnitusasutuse heakskiidul kasutada alternatiivseid meetodeid, nagu dünaamiline segamine.

ii)   Vee summutava mõju kontrollimine

Seda kontrolli rakendatakse ainult niiske gaasi kontsentratsiooni mõõtmisel. Vee summutava mõju arvutamisel tuleb arvesse võtta, et NO võrdlusgaas lahjendatakse veeauruga ning et segus oleva veeauru kontsentratsiooni tuleb reguleerida, et see vastaks katse ajal eeldatavale kontsentratsioonile. Läbi CLD või HCLD juhitakse võrdlusgaas, milles NO sisaldus vastab 80–100 % tavalise mõõtepiirkonna lõppväärtusest, ja registreeritakse NO sisaldusele vastav väärtus D. Seejärel juhitakse NO-d sisaldav võrdlusgaas toatemperatuuril läbi vee ja läbi CLD või HCLD ja registreeritakse NO sisaldusele vastav väärtus C. Määratakse analüsaatori absoluutne töörõhk ja vee temperatuur ning registreeritakse vastavad väärtused E ja F. Määratakse küllastunud veeauru rõhk temperatuuril, mis vastab barbotööris oleva vee temperatuurile F, ja registreeritakse rõhu väärtus G. Veeauru kontsentratsioon H [%] gaasisegus arvutatakse järgmiselt:

Formula

Eeldatav lahjendatud NO võrdlusgaasi kontsentratsioon veeaurus registreeritakse väärtusena D e ja arvutatakse järgmiselt:

Formula

Diiselmootorite heitgaaside korral arvutatakse katse ajal heitgaasides eeldatav veeauru kontsentratsioon [%] maksimaalsest CO2 kontsentratsioonist A heitgaasis ja registreeritakse väärtusena H m eeldusel, et kütuses sisalduvate H ja C aatomite suhe on 1,8/1 järgmiselt:

Formula

Vee summutav mõju protsentides arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

D e

on eeldatav lahjendatud NO kontsentratsioon, [ppm]

C

on mõõdetud lahjendatud NO kontsentratsioon, [ppm]

H m

on suurim veeauru kontsentratsioon [%]

H

on tegelik veeauru kontsentratsioon [%]

iii)   Suurim lubatav summutus

CO2 ja vee kombineeritud summutus ei tohi ületada 2 % skaala lõppväärtusest.

d)   Analüsaatori summutuse kontrollimine NDUV-analüsaatori korral

Süsivesinikud ja H2O võivad avaldada positiivset segavat toimet NDUV-analüsaatorile ning põhjustada analoogse reageeringu kui NOX. NDUV-analüsaatori tootja peab järgima järgmist korda, et kontrollida, kas summutuse mõju on piiratud:

i)

Analüsaator ja jahuti reguleeritakse vastavalt tootja kasutusjuhendile; analüsaatori ja jahuti optimeerimiseks tuleks neid kohandada.

ii)

Analüsaatori nullpunkt ja mõõtevahemik kalibreeritakse heitekatses eeldatavatel kontsentratsiooniväärtustel.

iii)

Valitakse NO2 kalibreerimisgaas, mis on võimalikult lähedane heitekatses eeldatavale suurimale NO2-kontsentratsioonile.

iv)

Gaasi proovivõtusüsteemi sond on NO2 kalibreerimisgaasi joas, kuni analüsaatori NOX näit on stabiliseerunud.

v)

Stabiliseerunud NOX keskmine kontsentratsioon 30 sekundi jooksul arvutatakse ja registreeritakse väärtusena NOX,ref.

vi)

NO2 kalibreerimisgaasi vool peatatakse ja proovivõtusüsteem küllastatakse sel teel, et sellise kastepunkti generaatori, mille kastepunkt on seatud temperatuurile 50 °C väljalaskeavast lähtub ülevool. Kastepunkti generaatori väljalaskeavast võetakse kogu proovivõtusüsteemi ja jahuti ulatuses proovid vähemalt 10 minuti jooksul, kuni jahuti hakkab eeldatavalt eemaldama vett ühtlase kiirusega.

vii)

Etapi iv lõpetamisel täidetakse proovivõtusüsteem taas NO2 kalibreerimisgaasiga, mida kasutatakse väärtuse NOX,ref määramiseks, kuni kogu NOX näit on stabiliseerunud.

viii)

Stabiliseerunud NOX registreeringute keskmine kontsentratsioon 30 sekundi jooksul arvutatakse ja registreeritakse väärtusena NOX,m.

ix)

NOX,m korrigeeritakse väärtuseks NOX,dry s, lähtudes vee aurustumisjäägist, mis on läbinud jahuti selle väljundi temperatuuril ja rõhul.

Arvutatud NOX,dry peab moodustama 95 % väärtusest NOX,ref.

e)   Proovi kuivati

Proovi kuivatis eemaldatakse vesi, mis võib avaldada NOX määramisele segavat toimet. Kuiva gaasi CLD-analüsaatorite puhul tõendatakse, et veeauru suurima eeldatava kontsentratsiooni H m korral hoiab proovi kuivati niiskusesisalduse CLDs väärtusel ≤ 5 g vett 1 kg kuiva õhu kohta (või umbes 0,8 % H2O), mis vastab 100 % suhtelisele õhuniiskusele temperatuuril 3,9 °C ja rõhul 101,3 kPa või umbes 25 % suhtelisele õhuniiskusele temperatuuril 25 °C ja rõhul 101,3 kPa. Selle tõendamiseks võib mõõta temperatuuri termokuivati väljavooluava juures või mõõta niiskust mõnes vahetult CLDst ülesvoolu jäävas punktis. Samuti võib mõõta CLDst väljuva heitgaasi niiskust, kui CLDsse siseneb ainult proovi kuivatist lähtuv vool.

f)   NO2 sisseimbumine proovi kuivatis

Vale tehnilise lahenduse tõttu proovi kuivatisse jääv vesi võib proovist eemaldada osa NO2. Kui proovi kuivatit kasutatakse koos NDUV-analüsaatoriga, milles puudub ülesvoolu paiknev NO2/NO-konverter, siis võib vesi eemaldada osa proovis sisalduvat NO2 enne NOX mõõtmist. Proovi kuivati peab võimaldama määrata vähemalt 95 % sellises gaasis sisalduvast NO2, mida on küllastatud veeauruga ja mis sisaldab maksimaalset NO2-kontsentratsiooni, mida heitkoguste katse ajal eeldatakse.

4.4.   Analüütilise süsteemi reageerimisaja kontrollimine

Süsteemi seaded reageerimisaja hindamiseks peavad olema täpselt samad kui heitekatse ajal (st rõhk, vooluhulgad, analüsaatorite filtri seaded ja kõik muud reageerimisaega mõjutavad tegurid). Reageerimisaja määramiseks lülitatakse gaas ümber vahetult proovivõtturi sisselaskeava juures. Gaasilülitus tehakse vähem kui 0,1 sekundiga. Katses kasutatavad gaasid peaksid muutma kontsentratsiooni vähemalt 60 % analüsaatori skaala täisvahemikust.

Iga gaasikomponendi kontsentratsioonijälg registreeritakse. Viitaeg on määratluse kohaselt aeg, mis kulub gaasi ümberlülitushetkest (t 0) reageeringu näidu jõudmiseni 10 %-ni lõppnäidust (t 10). Tõusuaeg on määratluse kohaselt aeg, mis kulub reageeringu näidu jõudmiseks 10 %-lt 90 %-ni lõppnäidust (t 90 – t 10). Süsteemi reageerimisaeg (t 90) koosneb mõõtedetektori viitajast ja detektori tõusuajast.

Analüsaatori ja heitgaasi vooluhulgale vastavate signaalide aja vastavusse viimiseks määratletakse ülekandeaeg ajavahemikuna, mis kulub ümberlülitushetkest (t 0) reageeringu näidu jõudmiseni 50 % -ni lõppnäidust (t 50).

Süsteemi reageerimisaeg peab olema ≤ 12 s ja tõusuaeg ≤ 3 s kõigi komponentide puhul kõikides kasutatud mõõtevahemikes. Kui NMHC mõõtmiseks kasutatakse mittemetaansete süsivesinike eraldajat (NMC), võib süsteemi reageerimisaeg olla pikem kui 12 sekundit.

5.   GAASID

5.1.   Üldteave

Kalibreerimis- ja võrdlusgaaside säilitusajast tuleb kinni pidada. Puhtad ja segatud kalibreerimis- ja võrdlusgaasid peavad vastama 07-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 83 4a lisa 3. liite punktide 3.1 ja 3.2 spetsifikatsioonidele. Lisaks on lubatud kasutada NO2 kalibreerimisgaasi. NO2 kalibreerimisgaasi kontsentratsioon peab jääma 2 % piiresse deklareeritud kontsentratsiooniväärtusest. NO2 kalibreerimisgaasi NO-sisaldus ei tohi ületada 5 % NO2-sisaldusest.

5.2.   Gaasijaoturid

Kalibreerimis- ja võrdlusgaaside saamiseks võib kasutada gaasijaotureid, st täppissegisteid, mille abil lahjendatakse gaasi puhastatud N2 või sünteetilise õhuga. Gaasijaoturi mõõtetäpsus peab olema selline, et segatud kalibreerimisgaaside kontsentratsiooni mõõtetäpsus oleks ± 2 %. Iga gaasijaoturi abil tehtavat kalibreerimist kontrollitakse 15–50 % täisskaala ulatusest. Kui esimene kontroll ebaõnnestus, võib teostada täiendava kontrolli teise kalibreerimisgaasiga.

Soovi korral võib gaasijaoturit kontrollida ka lineaarsel põhimõttel töötava mõõteseadmega, näiteks kasutades NO-gaasi koos CLDga. Mõõteseadme mõõteulatust kohandatakse selle võrdlusgaasiga, mis juhitakse vahetult mõõteseadmesse. Gaasijaoturit kontrollitakse tavaliselt kasutatavatel seadistustel ning nimiväärtust võrreldakse mõõteseadmega mõõdetud kontsentratsiooniga. Erinevus peab igas punktis jääma ± 1 % piiresse nimiväärtusest.

5.3.   Kontrollgaasid hapniku segava toime määramiseks

Kontrollgaasiks hapniku segava toime määramiseks on propaani, hapniku ja lämmastiku segu, kusjuures selle propaanisisaldus peab olema 350 ± 75 ppmC1. Sisaldus määratakse gravimeetrilise meetodiga, dünaamilise segamise või kõikide süsivesinike ja lisandite kromatograafilise analüüsi teel. Hapniku segavate toimete kontrollimisel kasutatavate gaaside hapniku kontsentratsioonid peavad vastama tabelis 3 esitatud nõuetele; ülejäänud hapniku kontrollimisel kasutatavad gaasid peavad sisaldama puhastatud lämmastikku.

Tabel 3

Kontrollgaasid hapniku segava toime määramiseks

 

Mootori tüüp

Survesüüde

Ottomootor

O2-kontsentratsioon

21 ± 1 %

10 ± 1 %

10 ± 1 %

5 ± 1 %

5 ± 1 %

0,5 ± 0,5 %

6.   ANALÜSAATORID TAHKETE OSAKESTE ARVU MÕÕTMISEKS HEITKOGUSES

Käesolevas osas määratakse kindlaks tahkete osakeste arvu mõõtmiseks kasutatavatele analüsaatoritele tulevikus esitatavad nõuded, mida hakatakse kohaldama siis, kui nende osakeste mõõtmine muutub kohustuslikuks.

7.   HEITGAASI MASSIVOOLUHULGA MÕÕTMISE SEADMED

7.1.   Üldteave

Heitgaasi massivooluhulga mõõtmiseks kasutatavate seadmete, andurite või signaalide mõõtevahemik ja reageerimisaeg peab vastama siirdekatsel ja statsionaarsel katsel heitgaasikontsentratsioonide mõõtmisel nõutud mõõtetäpsuse nõuetele. Seadmete, andurite ja signaalide tundlikkus löökidele, vibratsioonile, vananemisele, temperatuuri ja õhurõhu muutustele ning elektromagnetilistele segavatele toimetele ja muudele sõiduki ja analüsaatori kasutamisega seotud mõjudele peab olema tasemel, mis vähendab lisavigade esinemist miinimumini.

7.2.   Seadmete spetsifikatsioonid

Heitgaasi massivooluhulk määratakse otsese mõõtmise meetodiga, mida kasutatakse ühes järgmistest seadmetest:

(a)

Pitot' toruga vooluhulgamõõtur;

(b)

rõhkude vahel põhinevad seadmed, nt vooluotsakud (vt lähemalt ISO 5167);

(c)

ultraheli-vooluhulgamõõtur;

(d)

keeris-vooluhulgamõõtur.

Iga heitgaasi massivoolumõõtur peab vastama punktis 3 sätestatud lineaarsusnõuetele. Lisaks peab seadme tootja tõendama iga heitgaasi massivoolumõõturi tüübi vastavust punktide 7.2.3-7.2.9 spetsifikatsioonidele.

Heitgaasi massivooluhulka on lubatud arvutada õhu- ja kütusevoolu mõõtmiste põhjal, mis on saadud jälgitavalt kalibreeritud anduritelt, kui need vastavad punktis 3 sätestatud lineaarsusnõuetele, punktis 8 sätestatud mõõtetäpsuse nõuetele ja kui saadud heitgaasi massivooluhulk on valideeritud vastavalt 3. liite punktile 4.

Lisaks on lubatud muud meetodid, millega määratakse heitgaasi massivooluhulk mittevahetult jälgitavate seadmete ja signaalide abil, näiteks lihtsustatud massivoolumõõturid või ECU signaalid on lubatud, kui saadud massivooluhulk vastab punktis 3 sätestatud lineaarsusnõuetele ja on valideeritud vastavalt 3. liite punktile 4.

7.2.1.   Kalibreerimise ja kontrollimise standardid

Heitgaasi massivoolumõõturite mõõtetäpsust kontrollitakse õhu või heitgaasi abil, nt vastavalt kohaldatavale standardile, näiteks kalibreeritud heitgaasi massivoolumõõturi või täisvoolu lahjendustunneli abil.

7.2.2.   Kontrollimise sagedus

Heitgaasi massivoolumõõturite vastavust punktidele 7.2.3 ja 7.2.9 kontrollitakse maksimaalselt üks aasta enne tegelikku katset.

7.2.3.   Mõõtetäpsus

Mõõtetäpsus on määratluse kohaselt EFMi näidu kõrvalekalle vooluhulga kontrollväärtusest ja see ei tohi ületada ± 2 % näidust või 0,5 % skaala täisvahemikust või ± 1,0 % maksimaalsest vooluhulgast, mille järgi EFM on kalibreeritud, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.

7.2.4.   Kordustäpsus

Kordustäpsus, mis on määratluse kohaselt teatava nimivoolu 10 korduva reageeringu 2,5kordne standardhälve umbes kalibreerimisvahemiku keskel, ei tohi olla üle ± 1 % maksimaalsest voolust, mille järgi EFM on kalibreeritud.

7.2.5.   Müra

Müra, mis on määratluse kohaselt nullnäidust kümne standardse kõrvalekalde ruutkeskmise kahekordne väärtus mõõdetuna vähemalt 1,0 Hz pideval salvestussagedusel 30 sekundi jooksul, ei tohi olla rohkem kui 2 % maksimaalsest kalibreeritud vooluhulga väärtusest. Kõik 10 mõõteperioodi peavad vahelduma 30sekundilise intervalliga, mille jooksul EFMi viiakse maksimaalne kalibreeritud vooluhulk.

7.2.6.   Nullitriiv

Nullitriiv on keskmine näit null-vooluhulga puhul vähemalt 30sekundilise ajavahemiku jooksul. Nullitriivi saab kontrollida teatatud primaarsete signaalide, nt rõhu alusel. Primaarsete signaalide triiv 4 tunni jooksul peab olema väiksem kui ± 2 % primaarse signaali maksimaalsest väärtusest, mis on registreeritud voolu korral, millega EFM on kalibreeritud.

7.2.7.   Mõõteulatuse triiv

Mõõteulatuse triiv on keskmine näit võrdlusvooluhulgale vähemalt 30sekundilise ajavahemiku jooksul. Mõõteulatuse triivi saab kontrollida teatatud primaarsete signaalide, nt rõhu alusel. Primaarsete signaalide triiv 4 tunni jooksul peab olema väiksem kui ± 2 % primaarse signaali maksimaalsest väärtusest, mis on registreeritud voolu korral, millega EFM on kalibreeritud.

7.2.8.   Tõusuaeg

Heitgaasivoo seadmete ja meetodite tõusuaeg peaks olema võimalikult lähedane punktis 4.2.7 sätestatud gaasianalüsaatorite tõusuajale, kuid ei tohi olla pikem kui 1 sekund.

7.2.9.   Reageerimisaja kontrollimine

Heitgaasi massivoolumõõturite reageerimisaeg määratakse parameetrite abil, mis on sarnased neile, mida kasutatakse heitekatses (nt rõhk, vooluhulgad, filtri seaded ja muud reageerimisaja mõjutajad). Reageerimisaja määramiseks lülitatakse gaas ümber vahetult heitgaasi massivoolumõõturi sisselaskeava juures. Gaasivoolu ümberlülitus tuleb teha võimalikult kiiresti, kuid soovitatavalt vähem kui 0,1 sekundiga. Katses kasutatav gaasi vooluhulk peaks muutma vooluhulka vähemalt 60 % heitgaasi massivoolumõõturi täisskaala ulatuses. Gaasi vooluhulk registreeritakse. Viitaeg on määratluse kohaselt aeg, mis kulub gaasi ümberlülitushetkest (t 0) reageeringu näidu jõudmiseni 10 %-ni lõppnäidust. Tõusuaeg on määratluse kohaselt aeg, mis kulub reageeringu näidu jõudmiseks 10 %-lt 90 %-ni lõppnäidust (t 90 – t 10). Reageerimisaeg (t 90) on viitaja ja tõusuaja summa. Heitgaasi massivoolumõõturi reageerimisaeg (t 90) peab olema ≤ 3 sekundit koos tõusuajaga (t 90 – t 10) ≤ 1 sekund vastavalt punktile 7.2.8.

8.   ANDURID JA LISASEADMED

Andur ja lisaseadmed, mida kasutatakse, et määrata näiteks temperatuuri, atmosfäärirõhku, ümbritseva õhu niiskust, sõiduki kiirust, kütuse vooluhulka või sissevõetava õhu vooluhulka, ei tohi muuta ega ülemääraselt mõjutada sõiduki mootori ja heitgaasi järeltöötlussüsteemi talitlust. Andurite ja lisaseadmete mõõtetäpsus peab vastama tabeli 4 nõuetele. Tabeli 4 nõuetele vastavust tuleb tõendada seadme tootja täpsustatud ajavahemike tagant vastavalt siseauditi korrale või standardile ISO 9000.

Tabel 4

Mõõtmisparameetrite täpsusnõuded

Mõõtmisparameeter

Mõõtetäpsus

Kütuse vooluhulk (4)

± 1 % näidust (6)

Õhu vooluhulk (4)

± 2 % näidust

Sõiduki kiirus (5)

± 1,0 km/h absoluutne

Temperatuurid ≤ 600 K

± 2 K absoluutne

Temperatuurid > 600 K

± 0,4 % näidust kelvinites

Ümbritseva õhu rõhk

± 0,2 kPa absoluutne

Suhteline niiskus

± 5 % absoluutne

Absoluutne niiskus

± 10 % näidust või 1 gH2O/kg kuiva õhku, olenevalt sellest, kumb on suurem

(1)  valikuline heitgaasi massivoolu määramiseks

(2)  valikuline parameeter

(3)  otsus tehakse, kui seadmed muutuvad kättesaadavaks

(4)  Valikuline heitgaasi massivoolu määramisel

(5)  See nõue kehtib ainult kiirusandurile. Kui sõiduki kiirust kasutatakse selliste parameetrite, nagu kiirendus või kiiruse ja positiivse kiirenduse produkt (RPA), kindlaksmääramiseks, peab kiirussignaali täpsus kiirusel üle 3 km/h ja sagedusel 1Hz olema 0,1 %. Täpsusnõuet saab täita, kasutades ratta pöörlemiskiiruse andurit.

(6)  Mõõtetäpsus peab olema 0,02 % näidust, kui seda kasutatakse õhu- ja heitgaasi massivooluhulga arvutamiseks kütuse voolust vastavalt 4. liite punktile 10.

3. liide

PEMSi ja mittejälgitava heitgaasi massivooluhulga valideerimine

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse nõudeid, mille alusel valideeritakse siirdekatsel PEMSi funktsionaalsus ja mittejälgitavatelt heitgaasi massivoolumõõturitelt saadud või ECU signaalide põhjal arvutatud heitgaasi massivooluhulga õigsus.

2.   TÄHISED, PARAMEETRID JA ÜHIKUD

%— protsent

#/km— arv kilomeetri kohta

a0 — regressioonisirge vabaliige

a1 — regressioonisirge tõus

g/km— grammi kilomeetri kohta

Hz— herts

km— kilomeeter

m— meeter

mg/km— milligrammi kilomeetri kohta

r2 — determinatsioonikordaja

x — võrdlussignaali tegelik väärtus

y — valideeritava signaali tegelik väärtus

3.   PEMSI VALIDEERIMISE KORD

3.1.   PEMSi valideerimise sagedus

Paigaldatud PEMSi soovitatakse valideerida üks kord iga PEMSi-sõiduki kombinatsiooni kohta kas enne katset või pärast katse tegemist.

3.2.   PEMSi valideerimise kord

3.2.1.   PEMSi paigaldamine

PEMS paigaldatakse ja valmistatakse ette vastavalt 1. liite nõuetele. Valideerimise ja RDE-katse vahelisel ajaperioodil ei tohi PEMSi paigaldust muuta.

3.2.2.   Katsetingimused

Valideerimiskatse viiakse võimaluse korral läbi šassii dünamomeetril vastavalt tüübikinnituse tingimustele, järgides 07-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 83 4a lisa nõudeid või kasutades muud asjakohast mõõtmismeetodit. Valideerimiskatse soovitatakse läbi viia vastavalt ülemaailmsele ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsüklile (WLTC), mis on sätestatud UNECE üldise tehnilise eeskirja nr 15 lisas 1. Ümbritseva õhu temperatuur peab olema kõnealuse lisa punktis 5.2 sätestatud vahemikus.

Soovitav on suunata valideerimiskatse ajal PEMSi abil võetud heitgaasivool tagasi CVSisse. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb CVSi tulemusi võetud heitgaasi massi osas korrigeerida. Kui heitgaasi massivooluhulk valideeritakse heitgaasi massivoolumõõturi abil, siis on soovitav ristkontrollida mõõdetud massivooluhulga näitajaid andurilt või ECU-lt saadud andmetega.

3.2.3.   Andmete analüüs

Laboriseadmetega mõõdetud kaugusspetsiifiline koguheide [g/km] arvutatakse vastavalt UNECE eeskirja nr 83 07-seeria muudatuste 4a lisale. PEMSiga mõõdetud heitkogused arvutatakse vastavalt 4. liite punktile 9, summeeritakse saasteainete heite kogumassi (g) saamiseks ning jagatakse seejärel katse teekonnaga (km), mis saadakse šassii dünamomeetrilt. PEMSi ja referentslaborisüsteemi abil määratud saasteainete kaugusspetsiifilist koguheidet [g/km] hinnatakse vastavalt punktis 3.3 sätestatud nõuetele. NOX-heitkoguste mõõtmise valideerimiseks kasutatakse niiskuse korrigeerimist vastavalt UNECE eeskirja nr 83 07-seeria muudatuste 4a lisa punktile 6.6.5.

3.3.   PEMSi valideerimise lubatud hälbed

PEMSi valideerimistulemused peavad vastama tabelis 1 esitatud nõuetele. Kui ei suudeta jääda lubatud hälbe piiresse, rakendatakse korrigeerivaid meetmeid ja korratakse PEMSi valideerimist.

Tabel 1

Lubatud hälbed

Parameeter (ühik)

Lubatud hälve

Teekond (km) (1)

±250 m labori kontrollväärtusest

THC (2) [mg/km]

±15 mg/km või 15 % labori kontrollväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem

CH4  (2) [mg/km]

±15 mg/km või 15 % labori kontrollväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem

NMHC (2) [mg/km]

±20 mg/km või 20 % labori kontrollväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem

PN (2) (#/km)

 (3)

CO (2) [mg/km]

±150 mg/km või 15 % labori kontrollväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem

CO2 [g/km]

±10 g/km või 10 % labori kontrollväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem

NOx  (2) [mg/km]

±15 mg/km või 15 % labori kontrollväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem

4.   VALIDEERIMISE KORD MITTEJÄLGITAVATE SEADMETE JA ANDURITE ABIL MÄÄRATUD HEITGAASI MASSIVOOLUHULGA PUHUL

4.1.   Valideerimise sagedus

Lisaks 2. liite punktis 3 sätestatud lineaarsusnõuete täitmisele statsionaarsel katsel valideeritakse mittejälgitava heitgaasi massivoolumõõturi lineaarsus või mittejälgitavatelt anduritelt või ECU signaalidelt arvutatud heitgaasi massivooluhulk siirdekatsel iga katsesõiduki kohta vastavalt kalibreeritud heitgaasi massivoolumõõturile või CVSile. Valideerimiskatse korda saab järgida ilma PEMSi paigaldamata, järgides üldjoontes nõudeid, mis on määratletud UNECE eeskirja nr 83 07-seeria muudatuste 4a lisas, ja 1. liites määratletud heitgaasi massivoolumõõturite kohta käivaid nõudeid.

4.2.   Valideerimismenetlus

Valideerimine tehakse võimaluse korral šassii dünamomeetril vastavalt tüübikinnituse tingimustele (kui neid on vaja kohaldada), järgides UNECE eeskirja nr 83 07-seeria muudatuste 4a lisa nõudeid. Katsetsükkel on ülemaailmne ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsükkel (WLTC), mis on sätestatud UNECE üldise tehnilise eeskirja nr 15 1. lisas. Võrdlusena kasutatakse jälgitavalt kalibreeritud vooluhulgamõõturit. Ümbritseva õhu temperatuur võib olla ükskõik milline temperatuur kõnealuse lisa punktis 5.2 sätestatud vahemikus. Heitgaasi massivoolumõõturi paigaldamine ja katse läbiviimine peab vastama käesoleva lisa 1. liite punkti 3.4.3 nõuetele.

Lineaarsuse valideerimiseks tehakse järgmine arvutuskäik.

(a)

Valideeritava signaali ja võrdlussignaali aega korrigeeritakse vajaduse korral vastavalt 4. liite punktile 3.

(b)

Punktid, mis on alla 10 % maksimaalsest vooluhulga väärtusest, jäetakse edasisest analüüsist välja.

(c)

Konstantsel vähemalt 1,0 Hz sagedusel korreleeritakse valideeritavat signaali ja võrdlussignaali, kasutades kõige sobivamat lähendavat võrrandit järgmisel kujul:

Formula

kus:

y on valideeritava signaali tegelik väärtus

a 1 on regressioonisirge tõus

x on võrdlussignaali tegelik väärtus

a 0 on regressioonisirge vabaliige

Regressiooni standardhälve (SEE) üleminekul y-väärtuselt x-väärtusele ja determinatsioonikordaja (r2) arvutatakse iga mõõtmisparameetri ja -süsteemi jaoks.

(d)

Lineaarse regressiooni parameetrid peavad vastama tabelis 2 esitatud nõuetele.

4.3.   Nõuded

Tabelis 2 esitatud lineaarsusnõudeid tuleb täita. Kui ei suudeta jääda lubatud hälbe piiresse, tuleb rakendada korrigeerivaid meetmeid ja korrata valideerimist.

Tabel 2

Arvutatud ja mõõdetud heitgaasi massivoolu lineaarsusnõuded

Mõõtmisparameeter/-süsteem

a0

Tõus a1

Standardviga

SEE

Determinatsioonikordaja

r2

Heitgaasi massivooluhulk

0,0 ±3,0 kg/h

1,00 ±0,075

≤ 10 % max

≥ 0,90

(1)  Kohaldatakse ainult juhul, kui sõiduki kiirus määratakse ECU abil. Lubatud hälbe piiresse jäämiseks on lubatud korrigeerida ECU sõiduki kiiruse mõõtmisi valideerimiskatse tulemustega.

(2)  Parameeter on kohustuslik ainult juhul, kui mõõtmist nõutakse käesoleva lisa punktis 2.1.

(3)  määratakse veel kindlaks

4. liide

Heitkoguste määramine

1.   SISSEJUHATUS

Selles liites kirjeldatakse korda, kuidas määrata hetkemassi ja tahkete osakeste arvu (g/s; #/s), mida kasutatakse hiljem RDE katsesõidu hindamiseks ja lõpliku heitetulemuse arvutamiseks, vastavalt 5. ja 6. liites kirjeldatule.

2.   TÄHISED, PARAMEETRID JA ÜHIKUD

%— protsent

<— väiksem kui

#/s— arv sekundi kohta

α— vesiniku molaarsuhe (H/C)

β— süsiniku molaarsuhe (C/C)

γ— väävli molaarsuhe (S/C)

δ— lämmastiku molaarsuhe (N/C)

Δtt,i — analüsaatori ülekandeaeg t (s)

Δtt,m — heitgaasi massivoolumõõturi ülekandeaeg t (s)

ε— hapniku molaarsuhe (O/C)

ρ e — heitgaasi tihedus

ρ gaas — heitgaasi gaasilise komponendi tihedus

λ — õhu ülejäägi suhtarv

λ i — õhu hetkeülejäägi suhtarv

A/F st — stöhhiomeetriline õhu ja kütuse suhe [kg/kg]

°C— kraadi Celsiuse järgi

c CH4 — metaani kontsentratsioon

c CO — kuiva CO kontsentratsioon [%]

c CO2 — kuiva CO2 kontsentratsioon [%]

c kuiv — saasteaine kontsentratsioon kuivas heitgaasis, ppm või mahuprotsent

c gaas,i — heitgaasi gaasikomponendi hetkekontsentratsioon [ppm]

c HCw — niiske HC kontsentratsioon [ppm]

c HC(w/NMC) — on HC-kontsentratsioon CH4 või C2H6 voolamisel läbi läbi NMC (ppmC1)

c HC(w/oNMC) — HC-kontsentratsioon CH4 või C2H6 möödavoolu puhul NMCst (ppmC1)

c i,c — komponendi i ajaga korrigeeritud kontsentratsioon [ppm]

c i,r — komponendi i [ppm] kontsentratsioon heitgaasis

c NMHC — mittemetaansete süsivesinike kontsentratsioon

c wet — saasteaine kontsentratsioon niiskes heitgaasis, ppm või mahuprotsent

E E — etaani efektiivsus

E M — metaani efektiivsus

g— gramm

g/s— grammi sekundi kohta

H a — siseneva õhuvoolu niiskus (g vett kg kuiva õhu kohta)

i — mõõtmise number

kg— kilogramm

kg/h— kilogrammi tunni kohta

kg/s— kilogrammi sekundi kohta

k w — kuivalt niiskele ülemineku tegur

m— meeter

m gaas,i — heitgaasi gaasikomponendi mass [g/s]

q maw,i — siseneva õhu massivoolu hetkkiirus [kg/s]

q m,c — ajaga korrigeeritud heitgaasi massivooluhulk [kg/s]

q mew,i — heitgaasi massivoolu hetkkiirus [kg/s]

q mf,i — kütuse massivoolu hetkkiirus [kg/s]

q m,r — lahjendamata heitgaasi massivooluhulk [kg/s]

r— ristkorrelatsiooni kordaja

r2 — determinatsioonikordaja

r h — süsivesiniku kalibreerimistegur

p/min— pööret minutis

s— sekund

u gaas — heitgaasi gaasikomponendi u-väärtus

3.   PARAMEETRITE AJALINE KORRIGEERIMINE

Kaugusspetsiifiliste heitkoguste õigeks arvutamiseks viiakse registreeritud komponentide kontsentratsioonide, heitgaasi massivooluhulga, sõiduki kiiruse ja muude sõiduki andmete kõverad ajalisse vastavusse. Ajalise korrigeerimise hõlbustamiseks tuleb ajalisse vastavusse viidavad andmed registreerida kas ühes andmesalvestusseadmes või kasutada sünkroniseeritud ajatemplit vastavalt 1. liite punktile 5.1. Parameetrite ajaline korrigeerimine ja vastavusse viimine peab toimuma punktides 3.1–3.3 kirjeldatud järjestuses.

3.1.   Komponentide kontsentratsioonide ajaline korrigeerimine

Kõigi komponentide kontsentratsioonide registreeritud kõverad viiakse ajaliselt vastavusse, kasutades pöördnihutamist vastavalt analüsaatorite ülekandeaegadele. Analüsaatorite ülekandeaeg määratakse vastavalt 2. liite punktile 4.4.

Formula

kus:

c i,c

on komponendi i ajaliselt korrigeeritud kontsentratsioon kui aja t funktsioon

c i,r

on komponendi i lahjendamata kontsentratsioon kui aja t funktsioon

Δtt,i

on analüsaatori mõõtekomponendi i ülekandeaeg t

3.2.   Heitgaasi massivooluhulga ajaline korrigeerimine

Heitgaasi vooluhulgamõõturiga mõõdetud heitgaasi massivooluhulk viiakse ajaliselt vastavusse, kasutades pöördnihutamist vastavalt heitgaasi massivoolumõõturi ülekandeajale. Massivoolumõõturi ülekandeaeg määratakse vastavalt 2. liite punktile 4.4.9:

Formula

kus:

q m,c

on ajaliselt korrigeeritud heitgaasi massivooluhulk kui aja t funktsioon

q m,r

on lahjendamata heitgaasi massivooluhulk kui aja t funktsioon

Δtt,m

on heitgaasi massivoolumõõturi ülekandeaeg t

Kui heitgaasi massivooluhulk määratakse ECU andmete või anduri abil, siis arvestatakse täiendavat ülekandeaega, mis saadakse arvutatud heitgaasi massivooluhulga ja vastavalt 3. liite punktile 4 mõõdetud heitgaasi massivooluhulga vahelise ristkorrelatsiooniga.

3.3.   Sõiduki andmete ajaline korrigeerimine

Muud anduri või ECU abil saadud andmed viiakse ristkorrelatsiooni abil sobivate heiteandmetega (nt komponentide kontsentratsioonid) ajalisse vastavusse.

3.3.1.   Sõiduki kiirus erinevatest allikatest

Sõiduki kiiruse viimiseks ajalisse vastavusse heitgaasi massivooluhulgaga tuleb kõigepealt leida üks kehtiv kiiruse kõver. Kui sõiduki kiirus saadakse mitmest allikast (nt GPS, andur või ECU), siis viiakse kiiruse väärtused ristkorrelatsiooni teel ajalisse vastavusse.

3.3.2.   Sõiduki kiirus ja heitgaasi massivooluhulk

Sõiduki kiirus viiakse ajalisse vastavusse heitgaasi massivooluhulgaga, kasutades ristkorrelatsiooni heitgaasi massivooluhulga ning sõiduki kiiruse ja positiivse kiirenduse produkti vahel.

3.3.3.   Täiendavad signaalid

Kui signaali väärtused muutuvad aeglaselt ja väikeses väärtusvahemikus, nt ümbritseva õhu temperatuur, siis ei pea neid ajaliselt korrigeerima.

4.   KÜLMKÄIVITUS

Külmkäivitus kestab esimesed 5 minutit pärast sisepõlemismootori algset käivitust. Kui jahutusvedeliku temperatuuri on võimalik usaldusväärselt määrata, siis lõpeb külmkäivitus, kui jahutusvedelik saavutab esimest korda temperatuuri 343 K (70 °C), kuid mitte hiljem kui 5 minutit pärast mootori algset käivitamist. Külmkäivitusheide registreeritakse.

5.   HEITKOGUSTE MÕÕTMINE SEISKUNUD MOOTORI PUHUL

Registreeritakse kõik hetkeheite või heitgaasivoolu mõõtmised, mis on saadud ajal, mil sisepõlemismootor ei tööta. Hiljem nullitakse registreeritud väärtused andmete järeltöötluse eraldi etapina. Sisepõlemismootor loetakse väljalülitatuks, kui kehtivad kaks kriteeriumi järgmistest: mootori registreeritud kiirus on < 50 p/min; heitgaasi massivooluhulk on mõõdetud tasemel < 3 kg/h; mõõdetud heitgaasi massivooluhulk langeb tasemeni < 15 % statsionaarsest heitgaasi massivooluhulgast mootori tühikäigul.

6.   SÕIDUKI KÕRGUST MEREPINNAST KÄSITLEVATE ANDMETE ÜHILDUVUSE KONTROLLIMINE

Kui on põhjendatud kahtlusi, et teekond läbiti suuremal kõrgusel merepinnast kui lubatud käesoleva lisa punktis 5.2 ja kui kõrgust merepinnast mõõdeti üksnes GPSi abil, siis kontrollitakse GPSi kõrgusandmete ühilduvust ja vajaduse korral neid korrigeeritakse. Andmete ühilduvust kontrollitakse GPSi abil saadud laiuskraadi-, pikkuskraadi- ja kõrgusandmeid võrreldes, kusjuures kõrgust merepinnast näidatakse digitaalsel maapinna kõrgusmudelil või sobiva mõõtkavaga topograafilisel kaardil. Mõõtmised, mille kõrvalekalle topograafilisel kaardil kirjeldatud kõrgusest on rohkem kui 40 m, korrigeeritakse käsitsi ja markeeritakse.

7.   GPSI SÕIDUKI KIIRUSE ÜHILDUVUSE KONTROLLIMINE

GPSi abil määratud sõiduki kiiruse ühilduvuse kontrollimiseks arvutatakse teekonna kogupikkus ja võrreldakse seda kas andurilt, valideeritud ECU-lt või alternatiivina digitaalsest teedevõrgust või topograafiliselt kaardilt saadud võrdlusmõõtmistega. GPSi andmetes tuleb enne ühilduvuse kontrollimist parandada ilmsed vead, nt kasutades pimenavigatsiooni. Ilma parandusteta originaalfail hoitakse alles ja kõik andmetes tehtud parandused märgistatakse. Parandatud andmed ei tohi ületada katkematut ajaperioodi 120 s või kokku 300 s. Parandatud GPS-andmete põhjal arvutatud teekonna kogupikkus ei tohi kontrollväärtusest erineda rohkem kui 4 %. Kui GPS-andmed ei vasta nendele nõuetele ja ühtegi teist usaldusväärset kiiruse mõõtmise allikat ei ole võimalik kasutada, siis loetakse katse kehtetuks.

8.   HEITKOGUSTE KORRIGEERIMINE

8.1.   Kuivalt gaasilt niiskele ülemineku tegurid

Kui heide on mõõdetud kuivas heitgaasis, teisendatakse mõõdetud kontsentratsioon vastavaks niiske heitgaasi mõõtmistulemusele järgmise valemi abil:

kus:

Formula

c wet

on saasteaine kontsentratsioon niiskes heitgaasis (ppm või mahuprotsent)

c dry

on saasteaine kontsentratsioon kuivas heitgaasis (ppm või mahuprotsent)

k w

on kuivalt niiskele ülemineku tegur

K w arvutamiseks kasutatakse järgmist võrrandit:

Formula

kus:

Formula

kus:

H a

on siseneva õhu niiskus, (g vett kg kuiva õhu kohta)

c CO2

on kuiva CO2 kontsentratsioon [%]

c CO

on kuiva CO kontsentratsioon [%]

α

on vesiniku molaarsuhe

8.2.   NOx korrigeerimine ümbritseva niiskuse ja temperatuuri suhtes

NOx-heitkoguseid ei pea korrigeerima ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes.

9.   HEITGAASI HETKEKOMPONENTIDE MÄÄRAMINE

9.1.   Sissejuhatus

Lahjendamata heitgaasis sisalduvaid heitekomponente mõõdetakse 2. liites kirjeldatud mõõte- ja proovivõtuanalüsaatoritega. Asjakohaste komponentide lahjendamata kontsentratsioonid mõõdetakse vastavalt 1. liitele. Andmeid korrigeeritakse ajaliselt ja viiakse vastavusse punktiga 3.

9.2.   NMHC- ja CH4-kontsentratsioonide arvutamine

Kui metaanisisaldust mõõdetakse NMC-FID abil, siis sõltub NMHC arvutamine kalibreerimisgaasist/-meetodist, mida kasutatakse nullpunkti/mõõtevahemiku kalibreerimiseks. Kui FID-d kasutatakse THC mõõtmiseks ilma NMCta, siis kalibreeritakse see tavapärasel viisil propaani ja õhuga või propaani ja N2-ga. Pärast NMC-d paikneva FID kalibreerimiseks on lubatud kasutada järgmisi meetodeid:

a)

propaanist ja õhust koosnev kalibreerimisgaas juhitakse NMCst mööda;

b)

metaanist ja õhust koosnev kalibreerimisgaas läbib NMC.

Soovitatakse tungivalt kalibreerida metaani FID, nii et metaan ja õhk läbivad NMC.

CH4 - ja NMCH-kontsentratsioon arvutatakse meetodi a puhul järgmiselt:

Formula

Formula

CH4- ja NMCH-kontsentratsioon arvutatakse meetodi b puhul järgmiselt:

Formula

Formula

kus:

c HC(w/oNMC)

on HC-kontsentratsioon CH4 või C2H6 möödavoolu puhul NMCst (ppmC1)

c HC(w/NMC)

on HC-kontsentratsioon CH4 või C2H6 voolamisel läbi NMC (ppmC1)

r h

on süsivesiniku kalibreerimistegur, mis on määratud vastavalt 2. liite punkti 4.3.3 alapunktile b

E M

on metaani efektiivsus, mis on määratud vastavalt 2. liite punkti 4.3.4 alapunktile a

E E

on etaani efektiivsus, mis on määratud vastavalt 2. liite punkti 4.3.4 alapunktile b

Kui metaani FID kalibreeritakse läbi eraldaja (meetod b), siis on metaani muundamise efektiivsus, mis on määratud vastavalt 2. liite punkti 4.3.4 alapunktile a, null. NMHC massi arvutamisel kasutatav tihedus peab olema võrdne kõigi süsivesinike tihedusega 273,15 K ja 101,325 kPa juures ning see sõltub kütusest.

10.   HEITGAASI MASSIVOOLUHULGA MÄÄRAMINE

10.1.   Sissejuhatus

Massiheite hetkeväärtuse arvutamiseks vastavalt punktidele 11 ja 12 on vaja määrata heitgaasi massivooluhulk. Heitgaasi massivooluhulk määratakse ühe 2. liite punktis 7.2 sätestatud otsese mõõtmise meetodiga. Alternatiivselt on lubatud arvutada heitgaasi massivooluhulk vastavalt punktides 10.2–10.4 kirjeldatule.

10.2.   Õhu massivooluhulgal ja kütuse massivooluhulgal põhinev arvutusmeetod

Heitgaasi massivoolu hetkkiiruse saab arvutada õhu massivooluhulgast ja kütuse massivooluhulgast järgmiselt:

Formula

kus:

q mew,i

on heitgaasi massivoolu hetkkiirus [kg/s]

q maw,i

on siseneva õhu massivoolu hetkkiirus [kg/s]

q mf,i

on kütuse massivoolu hetkkiirus [kg/s]

Kui õhu massivooluhulk ja kütuse massivooluhulk või heitgaasi massivooluhulk määratakse ECU salvestuse abil, siis peab arvutatud heitgaasi massivoolu hetkkiirus vastama lineaarsusnõuetele, mis on heitgaasi massivooluhulga jaoks sätestatud 2. liite punktis 3, ja valideerimisnõuetele, mis on sätestatud 3. liite punktis 4.3.

10.3.   Õhu massivoolu ning õhu ja kütuse suhtel põhinev arvutusmeetod

Heitgaasi massivoolu hetkkiiruse saab arvutada õhu massivooluhulgast ning õhu ja kütuse suhtest järgmiselt:

Formula

kus:

Formula

Formula

kus:

q maw,i

on siseneva õhu massivoolu hetkkiirus [kg/s]

A/F st

on stöhhiomeetriline õhu ja kütuse suhe [kg/kg]

λ i

on õhu hetkeülejäägi suhtarv

c CO2

on kuiva CO2 kontsentratsioon [%]

c CO

on kuiva CO kontsentratsioon [ppm]

c HCw

on niiske HC kontsentratsioon [ppm]

α

on vesiniku molaarsuhe (H/C)

β

on süsiniku molaarsuhe (C/C)

γ

on väävli molaarsuhe (S/C)

δ

on lämmastiku molaarsuhe (N/C)

ε

on hapniku molaarsuhe (O/C)

Koefitsientidega viidatakse kütusele Cβ Hα Oε Nδ Sγ, kui β = 1 süsinikupõhiste kütuste puhul. HC-heite kontsentratsioon on tavaliselt väike ja seda ei pea λ i arvutamisel arvestama.

Kui õhu massivooluhulk ning õhu ja kütuse suhe määratakse ECU salvestuse abil, siis peab arvutatud heitgaasi massivoolu hetkkiirus vastama lineaarsusnõuetele, mis on heitgaasi massivooluhulga jaoks sätestatud 2. liite punktis, 3 ja valideerimisnõuetele, mis on sätestatud 3. liite punktis 4.3.

10.4.   Kütuse massivoolu ning õhu ja kütuse suhtel põhinevarvutusmeetod

Heitgaasi hetkelise massivooluhulga saab arvutada kütusevoolust ning õhu ja kütuse suhtest (arvutatakse, kasutades A/Fst ja λ i vastavalt punktile 10.3) järgmiselt:

Formula

Arvutatud heitgaasi massivoolu hetkkiirus peab vastama lineaarsusnõuetele, mis on heitgaasi massivooluhulga jaoks sätestatud 2. liite punktis 3, ja valideerimisnõuetele, mis on sätestatud 3. liite punktis 4.3.

11.   GAASILISTE KOMPONENTIDE MASSIHEITE HETKEVÄÄRTUSE ARVUTAMINE

Saasteainete massiheite [g/s] hetkeväärtust mõõdetakse, korrutades kaalumisel oleva saasteaine hetkekontsentratsiooni [g/s] heitgaasi massivoolu hetkkiirusega [kg/s], mõlemat korrigeeritakse ülekandeajaga ja viiakse sellega vastavusse, ning tabelis 1 esitatud vastava u-väärtusega. Kui mõõtmised toimuvad kuiva aine alusel, siis enne mis tahes järgmise arvutuse tegemist kasutatakse kontsentratsiooni hetkeväärtuste parandamiseks punktile 8.1 vastavat kuivalt gaasile niiskele gaasile ülemineku tegurit. Vajaduse korral lisatakse kõikides järgmistes andmete hindamistes negatiivsed heite hetkeväärtused. Analüsaatori, vooluhulgamõõturi, anduri või ECU teatatud heite hetkeväärtuse [g/s] arvutamisel kasutatakse parameetrite väärtusi. Kasutatakse järgmist valemit:

kus:

Formula

m gaas,i

on heitgaasi gaasikomponendi mass [g/s]

u gaas

on heitgaasi gaasikomponendi tiheduse ja heitgaasi üldtiheduse suhe vastavalt tabelile 1

c gaas,i

on heitgaasi gaasikomponendi mõõdetud kontsentratsioon heitgaasis [ppm]

q mew,i

on heitgaasi massivoolu mõõdetud kiirus [kg/s]

gaas

on vastav komponent

i

mõõtmise number

Tabel 1

Lahjendamata heitgaasi u-väärtused, mis kirjeldavad heitgaasi komponendi või saasteaine i tiheduse (kg/m3) ja heitgaasi tiheduse (kg/m3) suhet (6)

Kütus

ρ e [kg/m3]

Komponent või saasteaine i

NOx

CO

HC

CO2

O2

CH4

ρ gaas [kg/m3]

2,053

1,250

 (1)

1,9636

1,4277

0,716

u gaas  (2), (6)

Diisel (B7)

1,2943

0,001586

0,000966

0,000482

0,001517

0,001103

0,000553

Etanool (ED95)

1,2768

0,001609

0,000980

0,000780

0,001539

0,001119

0,000561

CNG (3)

1,2661

0,001621

0,000987

0,000528  (4)

0,001551

0,001128

0,000565

Propaan

1,2805

0,001603

0,000976

0,000512

0,001533

0,001115

0,000559

Butaan

1,2832

0,001600

0,000974

0,000505

0,001530

0,001113

0,000558

LPG (5)

1,2811

0,001602

0,000976

0,000510

0,001533

0,001115

0,000559

Bensiin (E10)

1,2931

0,001587

0,000966

0,000499

0,001518

0,001104

0,000553

Etanool (E85)

1,2797

0,001604

0,000977

0,000730

0,001534

0,001116

0,000559

12.   TAHKETE OSAKESTE HETKEARVU ARVUTAMINE

Käesolevas osas määratakse kindlaks tahkete osakeste hetkearvu arvutamiseks esitatavad nõuded, mida hakatakse kohaldama siis, kui nende mõõtmine muutub kohustuslikuks.

13.   ARUANDLUS JA ANDMEVAHETUS

Mõõtesüsteemide ja andmete hindamise tarkvara vahel vahetatakse andmeid standardse aruandlusfailiga, mis on sätestatud 8. liite punktis 2. Andmete eeltöötlus (nt ajaline korrigeerimine vastavalt punktile 3 või GPSi sõiduki kiiruse signaali parandamine vastavalt punktile 7) toimub mõõteseadmete kontrolltarkvara abil ja see lõpetatakse enne aruandlusfaili koostamist. Kui andmeid korrigeeritakse või töödeldakse enne aruandlusfaili sisestamist, siis tuleb hoida alles algsed töötlemata andmed kvaliteedi tagamiseks ja kontrollimiseks. Vahepealsete väärtuste ümardamine ei ole lubatud.

(1)  sõltuvalt kütusest

(2)  tingimustes, kus λ = 2, kuiv õhk, 273 K, 101,3 kPa

(3)   u-väärtused täpsusega 0,2 massiprotsenti järgmise koostise puhul: C = 66–76 %; H = 22–25 %; N = 0–12 %

(4)  NMHC leitakse CH2,93 põhjal (THC leidmiseks kasutatakse CH4 jaoks antud koefitsienti u gaas)

(5)   u väärtused täpsusega 0,2 massiprotsenti järgmise koostise puhul: C3 = 70–90 %; C4 = 10–30 %

(6)   u gaas on ühikuta parameeter; u gaas väärtused hõlmavad ühikute teisendamist, et tagada, et konkreetse füüsikalise ühiku abil, nt g/s, saadakse heite hetkeväärtused

5. liide

Teekonnadünaamika tingimuste kontrollimine ja lõpliku RDE heitetulemuse arvutamine meetodiga 1 (libiseva keskmistamise meetod)

1.   SISSEJUHATUS

Libiseva keskmistamise meetod aitab mõista tegelikus liikluses tekkivaid heitkoguseid (real-driving emissions, RDE) katses, mis teostatakse etteantud skaalal. Katse on jagatud alljaotisteks (akendeks) ja katsejärgse statistilise töötluse eesmärk on teha kindlaks, millised aknad sobivad RDE näitajate hindamiseks.

Akende nn normaalsust hinnatakse, võrreldes nende CO2 kaugusspetsiifilist heidet (1) võrdluskõveraga. Katse on täielik, kui see sisaldab piisavalt normaalseid aknaid, mis hõlmavad erinevaid kiirusalasid (linnas, asulavälisel teel, kiirteel).

1. etapp

Andmete segmentimine ja külmkäivituse heitkoguste väljaarvamine (4. liite punkt 4);

2. etapp

Heitkoguste arvutamine alamfunktsioonide ehk akende abil (punkt 3.1);

3. etapp

Normaalsete akende tuvastamine (punkt 4);

4. etapp

Teekonna täielikkuse ja normaalsuse kontrollimine (punkt 5);

5. etapp

Heitkoguste arvutamine normaalsete akende abil (punkt 6).

2.   SÜMBOLID, NÄITAJAD JA ÜHIKUD

Indeksiga (i) viidatakse ajasammule

Indeksiga (j) viidatakse aknale

Indeksiga (k) viidatakse kategooriale (t = kokku, u = linnasõit, r = sõit asulavälisel teel, m = kiirteesõit) või CO2-tunnuskõverale (cc)

Indeksiga „gas“ viidatakse reguleeritud heitgaaside komponentidele (nt NOx, CO, PN)

Δ

–

erinevus

≥

–

suurem või võrdne

#

–

number

%

–

protsent

≤

–

väiksem või võrdne

a 1, b 1

–

CO2-tunnuskõvera näitajad

a 2, b 2

–

CO2-tunnuskõvera näitajad

d j

–

aknaga j hõlmatud vahemaa j (km)

fk

–

linnasõidu, asulavälise sõidu ja kiirteesõidu osade kaalutegurid

h

–

akende kaugus CO2-tunnuskõverast (%)

hj

–

akna j kaugus CO2-tunnuskõverast (%)

Formula

–

linna-, asulavälise tee ja kiirteeosade ning kogu teekonna raskusastme indeks

k 11, k 12

–

kaalutegurid

k 21, k 21

–

kaalutegurid

M CO2,ref

–

CO2 võrdlusmass (g)

Mgas

–

heitgaasi gaasikomponendi mass või osakeste arv (g) või (#)

Mgas,j

–

heitgaasi gaasikomponendi mass või osakeste arv aknas j (g) või (#)

Mgas,d

–

heitgaasi gaasikomponendi kaugusspetsiifiline heitkogus (g/km) või (#/km)

Mgas,d,j

–

heitgaasi gaasikomponendi kaugusspetsiifiline heitkogus aknas j (g/km) või (#/km)

N k

–

linna-, asulavälise ja kiirteeosade akende arv

P 1, P 2, P 3

–

võrdluspunktid

t

–

aeg (s)

t 1,j

–

keskmistamise akna j esimene sekund (s)

t 2,j

–

keskmistamise akna j viimane sekund (s)

t i

–

aeg kokku ajasammul i [s]

t i,j

–

aeg kokku ajasammul i, arvestades akent j (s)

tol 1

–

sõiduki CO2-tunnuskõvera primaarne lubatud hälve (%)

tol 2

–

sõiduki CO2-tunnuskõvera sekundaarne lubatud hälve (%)

tt

–

katse kestus (s)

v

–

sõiduki kiirus (km/h)

Formula

–

akende keskmine kiirus (km/h)

vi

–

sõiduki tegelik kiirus ajasammul i [km/h]

Formula

–

sõiduki keskmine kiirus aknas j (km/h)

Formula

–

WLTP-tsükli väikese kiiruse faasi keskmine kiirus

Formula

–

WLTP-tsükli suure kiiruse faasi keskmine kiirus

Formula

–

WLTP-tsükli eriti suure kiiruse faasi keskmine kiirus

w

–

akende kaalutegur

wj

–

-akna j kaalutegur

3.   LIBISEVA KESKMISTAMISE AKNAD

3.1.   Keskmistamise akende mõiste

Vastavalt 4. liitele arvutatud heitkoguste hetkeväärtused integreeritakse libiseva keskmistamise akna meetodi abil, lähtudes CO2 võrdlusmassist. Arvutuspõhimõte on järgmine. Heitemasse ei arvutata kogu andmehulga kohta, vaid kogu andmehulga alamhulkade kohta; alamhulkade pikkus määratakse selliselt, et need vastavad CO2 massile, mida sõiduk tekitab laboratoorse võrdlustsükli jooksul. Libisev keskmine arvutatakse vastavalt aja juurdekasvule Δt, mis vastab andmevõtu sagedusele. Heitkoguste andmete keskmistamiseks kasutatavaid alamhulki nimetatakse „keskmistamise akendeks“. Selles punktis kirjeldatud arvutuskäiku võib rakendada alates viimasest punktist (tagasisuund) või alates esimesest punktist (edasisuund).

CO2 massi, heitkoguste ja keskmistamise akende kauguse arvutamisel ei arvestata järgmiseid andmeid:

—

instrumentide perioodiline kontrollimine ja/või nullitriivi kontrollimine;

—

vastavalt 4. liite punktile 4.4 määratletud külmkäivitamise heitkogused;

—

sõiduki teekonnakiirus < 1 km/h;

—

katse osa, mille ajal sisepõlemismootor on välja lülitatud.

Heitkoguste mass (või osakeste arv) Mgas,j määratakse kindlaks, integreerides heite hetkeväärtused g/s (või #/s PN puhul), mis arvutatakse vastavalt 4. liitele.

Joonis 1

Sõiduki kiiruse ja aja suhe – sõiduki keskmistatud heitkoguste ja aja suhe, alates esimesest keskmistamise aknast

Image 3

Joonis 2

CO2 massi määramine keskmistamise akende põhjal

Image 4

Keskmistamise akna j kestus

Formula
määratakse järgmiselt.

Formula

kus:

Formula
on CO2 mass mõõdetuna katse alguse ja aja (t2,j) vahel, (g);

Formula
on pool CO2 massist (g), mille sõiduk tekitab ülemaailmses ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsüklis (WLTC), mida on kirjeldatud UNECE eeskirjas nr 15 – kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsemenetlus (ECE/TRANS/180/Add.15; I katsetüüp, sh külmkäivitus);

t2,j valitakse järgmiselt.

Formula

kus Δt on andmevõtu periood.

CO2 massid arvutatakse akendes, integreerides heite hetkeväärtused, mis on arvutatud vastavalt selle lisa 4. liitele.

3.2.   Akna heitkoguste ja keskmiste arvutamine

Iga vastavalt punktile 3.1 määratud akna kohta tehakse järgmised arvutused:

—

kaugusspetsiifiline heide Mgas,d,j kõigi selles lisas täpsustatud saasteainete kohta;

—

kaugusspetsiifiline CO2 heide MCO2,d,j ;

—

sõiduki keskmine kiirus

Formula

4.   AKENDE HINDAMINE

4.1.   Sissejuhatus

Katsesõiduki võrdlevad dünaamilised tingimused saadakse tüübi kinnitamise ajal mõõdetud sõiduki CO2 heitkoguste ja keskmise kiiruse suhtest ja sellele viidatakse kui sõiduki CO2 iseloomulikule kõverale.

Kaugusspetsiifiliste CO2 heitkoguste saamiseks katsetatakse sõidukit veojõustendil vastavalt maanteekoormuse seadetele, mis on sätestatud UNECE tehnilise eeskirja nr 15 – Ülemaailmne ühtlustatud kergsõidukite katsemenetlus (ECE/TRANS/180/Add.15) 4. lisas. Sõidutakistuses ei võeta arvesse sõidukile RDE-katse ajal lisatud massi, nagu kaassõitja ja PEMSi varustus.

4.2.   CO2 tunnuskõvera võrdluspunktid

Kõvera määramiseks vajalikud võrdluspunktid P 1, P 2 ja P 3 arvutatakse järgmiselt.

4.2.1.   Punkt P1

Formula
(WLTP-tsükli väikese kiiruse faasi keskmine kiirus)

Formula
= sõiduki CO2 heitkogused WLTP-tsükli väikese kiiruse faasis × 1,2 (g/km)

4.2.2.   Punkt P2

4.2.3.   

Formula
(WLTP-tsükli suure kiiruse faasi keskmine kiirus)

Formula
= sõiduki CO2 heitkogused WLTP-tsükli suure kiiruse faasis × 1,1 (g/km)

4.2.4.   Punkt P3

4.2.5.   

Formula

(WLTP-tsükli eriti suure kiiruse faasi keskmine kiirus)

Formula
= sõiduki CO2 heitkogused WLTP-tsükli eriti suure kiiruse faasis × 1,05 (g/km)

4.3.   CO2 tunnuskõvera määratlus

Punktis 4.2 määratletud võrdluspunktide abil arvutatakse CO2-heite tunnuskõver keskmise kiiruse funktsioonina, kasutades kaht lineaarset jaotist (P 1, P 2 ja (P 2, P 3). Jaotis (P 2, P 3) on piiratud kiirusega 145 km/h sõiduki kiirusteljel. Tunnuskõver määratakse järgmiste valemitega.

Jaotis (P 1,P 2):

Formula

with:

Formula

and:

Formula

Jaotis (P 2,P 3):

Formula

with:

Formula

and:

Formula

Joonis 3

Sõiduki CO2-tunnuskõver

Image 5

4.4.   Linna-, asulavälise ja kiirteesõidu aknad

4.4.1.

 Linnasõidu aknaid iseloomustavad sõiduki keskmised teekonnakiirused
Formula
, mis on väiksemad kui 45 km/h.

4.4.2.

 Asulavälise sõidu aknaid iseloomustavad sõiduki keskmised teekonnakiirused
Formula
, mis on suuremad kui 45 km/h või sellega võrdsed ja väiksemad kui 80 km/h.

4.4.3.

 Kiirteesõidu aknaid iseloomustavad sõiduki keskmised teekonnakiirused
Formula
, mis on suuremad kui 80 km/h või sellega võrdsed ja väiksemad kui 145 km/h.

Joonis 4

Sõiduki CO2-tunnuskõver: linna-, asulavälise ja kiirteesõidu määratlused

Image 6

5.   TEEKONNA TÄIELIKKUSE JA NORMAALSUSE KONTROLLIMINE

5.1.   Sõiduki CO2-tunnuskõvera lubatud hälve

Sõiduki CO2-tunnuskõvera primaarne ja sekundaarne lubatud hälve on vastavalt tol 1 = 25 %ja tol 2 = 50 %.

5.2.   Katse täielikkuse kontrollimine

Katse on täielik, kui see sisaldab vähemalt 15 % linna-, asulavälise ja kiirteesõidu aknaid akende koguarvust.

5.3.   Katse normaalsuse kontrollimine

Katse on normaalne, kui vähemalt 50 % linna-, asulavälise ja kiirteesõidu akendest jäävad tunnuskõvera primaarse lubatud hälbe piiridesse.

Kui ettenähtud miinimumnõue 50 % ei ole täidetud, siis võib ülemist positiivset lubatud hälvet tol 1 suurendada 1 protsendipunkti kaupa, kuni saavutatakse 50 % akna normaalsest sihtmärgist. Seda meetodit kasutades ei tohi tol1 ületada kunagi 30 %.

6.   HEITKOGUSTE ARVUTAMINE

6.1.   Kaalutud kaugusspetsiifiliste heitkoguste arvutamine

Heitkogused arvutatakse kaalutud keskmisena akende kaugusspetsiifilistest heitkogustest iga linna-, asulavälise ja kiirteesõidu kategooria ning kogu teekonna kohta eraldi.

Formula

Iga akna kaalutegur w j määratakse järgmiselt:

kui

Formula

siis

Formula

kui

Formula

siis

Formula

kusjuures

Formula

ja

Formula

kui

Formula

siis

Formula

kusjuures

Formula

ja

Formula

kui

Formula

või

Formula

siis

Formula

kus:

Formula

Joonis 5

Keskmistamise akna kaalumisfunktsioon

Image 7

6.2.   Raskusastme indeksi arvutamine

Raskusastme indeksid arvutatakse linna-, asulavälise ja kiirteesõidu kategooriate

Formula

ja kogu teekonna kohta eraldi:

Formula

kus ƒu, ƒr ƒm on vastavalt 0,34, 0,33 ja 0,33.

6.3.   Kogu teekonna heitkoguste arvutamine

Vastavalt punktile 6.1 arvutatud kaalutud kaugusspetsiifiliste heitkoguste abil arvutatakse kaugusspetsiifilised heitkogused (mg/km) kogu teekonna iga gaasilise saasteaine kohta järgmiselt:

Formula

ja osakeste arvu kohta:

Formula

kus ƒu, ƒr ƒm on vastavalt 0,34, 0,33 ja 0,33.

7.   ARVULISED NÄITED

7.1.   Keskmistamise akna arvutused

Tabel 1

Arvutuskäigu põhiseaded

MCO2,ref (g)

610

Keskmistamise akna arvutamise suund

Edasisuund

Omandamise sagedus (Hz)

1

Joonisel 6 on näidatud, kuidas keskmistamise aknad määratakse vastavalt PEMSi abil maanteesõidukatse käigus registreeritud andmetele. Selguse huvides on näidatud ainult teekonna esimesed 1 200 sekundit.

Sekundid 0–43 ning 81–86 on välja jäetud, kuna sõiduki kiirus on null.

Esimene keskmistamise aken algab sekundil t 1,1 = 0 s ja lõpeb sekundil t 2,1 = 524 s (tabel 3).

Joonis 6

CO2 heite hetkeväärtused, mis on registreeritud PEMSi maanteesõidukatse käigus ajafunktsioonina. Ristkülikukujulised raamid näitavad j-nda akna kestust. Andmesari „Kehtiv=100 / Kehtetu=0“ näitab sekundhaaval analüüsist välja jäetavaid andmeid.

Image 8

Tekst pildi

7.2.   Akende hindamine

Tabel 2

CO2-tunnuskõvera arvutusseaded

CO2 WLTC väikese kiiruse faas × 1,2 (P1) (g/km)

154

CO2 WLTC suure kiiruse faas × 1,1 (P2) (g/km)

96

CO2 WLTC eriti suure kiiruse faas × 1,05 (P3) (g/km)

120


Võrdluspunkt

 

 

P1

Formula

Formula

P2

Formula

Formula

P3

Formula

Formula

CO2-tunnuskõver määratletakse järgmiselt.

Jaotis (P 1, P 2)

Formula

kusjuures

Formula

Formula

Jaotis (P 2, P 3)

Formula

kusjuures

Formula

kusjuures

Formula

Kaalutegurid arvutatakse ja aknad liigitatakse linna-, asulavälise ja kiirteesõidu akendeks näiteks järgmiselt.

Aken #45:

Formula

Formula

Akna keskmine kiirus on väiksem kui 45 km/h, seega on tegemist linnasõidu aknaga.

Tunnuskõver:

Formula

Järgmise kontrollimine:

Formula

Formula

Formula

Formula

Tulemus:

Formula

Aken #556:

Formula

Formula

Akna keskmine kiirus on suurem kui 45 km/h, kuid väiksem kui 80 km/h, seega on tegemist asulavälise sõidu aknaga.

Tunnuskõver:

Formula

Järgmise kontrollimine:

Formula

Formula

Formula

Formula

Tulemus:

Formula

Formula

with

Formula

Formula

Tabel 3

Arvandmed heitkoguste kohta

Aken

(#)

t 1,j

(s)

Formula

(s)

t2,j

(s)

Formula

(g)

Formula

(g)

 

 

 

 

 

 

1

0

523

524

609,06

610,22

2

1

523

524

609,06

610,22

…

…

 

…

…

…

43

42

523

524

609,06

610,22

44

43

523

524

609,06

610,22

45

44

523

524

609,06

610,22

46

45

524

525

609,68

610,86

47

46

524

525

609,17

610,34

…

…

 

…

…

…

100

99

563

564

609,69

612,74

…

…

 

…

…

…

200

199

686

687

608,44

610,01

…

…

 

…

…

…

474

473

1 024

1 025

609,84

610,60

475

474

1 029

1 030

609,80

610,49

 

…

 

…

…

…

556

555

1 173

1 174

609,96

610,59

557

556

1 174

1 175

609,09

610,08

558

557

1 176

1 177

609,09

610,59

559

558

1 180

1 181

609,79

611,23

7.3.   Linna-, asulavälise ja kiirteesõidu aknad – teekonna täielikkus

Selles arvulises näites koosneb teekond 7 036 keskmistamise aknast. Tabelis 5 on loetletud linna-, asulavälise ja kiirteesõidu aknad vastavalt nende keskmisele sõidukiirusele, jagatuna piirkondadeks vastavalt nende kaugusele CO2-tunnuskõverast. Teekond on täielik, kui see sisaldab akende koguarvust vähemalt 15 % linna-, asulavälise ja kiirteesõidu aknaid. Teekond on normaalne, kui vähemalt 50 % linna-, asulavälise ja kiirteesõidu akendest jääb tunnuskõvera primaarse lubatud hälbe piiridesse.

Tabel 4.

Teekonna täielikkuse ja normaalsuse kontrollimine

Sõidutingimused

Arv

Akende osatähtsus

Kõik aknad

Linnaõit

1 909

1 909 / 7 036 *100 = 27,1 > 15

Asulaväline sõit

2 011

2 011 / 7 036 *100 = 28,6 > 15

Kiirteesõit

3 116

3 116 / 7 036 *100 = 44,3 > 15

Kokku

1 909  + 2 011  + 3 116 = 7 036

 

Normaalsed aknad

Linnaõit

1 514

1 514 / 1 909 *100 = 79,3 > 50

Asulaväline sõit

1 395

1 395 / 2 011 *100 = 69,4 > 50

Kiirteesõit

2 708

2 708 / 3 116 *100 = 86,9 > 50

Kokku

1 514  + 1 395  + 2 708 = 5 617

 

(1)  Hübriidide puhul teisendatakse kogu energiatarbimine CO2-ks. Teisendamise reegleid tutvustatakse teises etapis.

6. liide

Teekonnadünaamika tingimuste kontrollimine ja RDE lõplike heitetulemuse arvutamine meetodiga 2 (võimsusklassidesse jaotamine)

1.   SISSEJUHATUS

Selles liites kirjeldatakse andmete hindamist vastavalt võimsuse liigitamise meetodile, mida selles liites nimetatakse „hindamine standarditud võimsuse sageduse (standardised power distribution, SPF) jaotuse normaliseerimise teel“.

2.   SÜMBOLID, NÄITAJAD JA ÜHIKUD

aref…

Võrdluskiirendus Pdrive kohta (0,45 m/s2)

DWLTC…

Veline'i vabaliige WLTC-st

f0, f1, f2…

Sõidutakistusmomendi tegurid [N], [N/(km/h)], [N/(km/h)2]

i…

Hetkemõõtmise ajasamm, minimaalne sagedus 1 Hz

j…

Rattavõimsuse klass, j = 1–9

k…

Kolmesekundiliste libisevate keskväärtuste ajasamm

kWLTC…

Veline'i tõus WLTC-st

mgas, i…

Heitgaasi gaasikomponendi hetkemass ajasammul i [g/s]; PN kohta [#/s]

mgas, 3s, k…

Kolmesekundiline heitgaasi gaasikomponendi libisev keskmine vooluhulk ajasammul k, mõõdetud sagedusega 1 Hz [g/s]; PN korral [#/s]

Formula

…

Heitgaasi gaasikomponendi keskmine heite väärtus rattavõimsuse klassis j [g/s]; PN korral [#/s]

Formula

…

Heitgaasi gaasikomponendi kaalutud heite väärtus kõigi selliste mõõtmiste korral ajahetkedel i (sekundites), mille puhul vi < 60 km/h [g/s]; PN korral [#/s]

Mw gas,d…

Heitgaasi gaasikomponendi kaalutud kaugusspetsiifilised heitkogused kogu teekonna kohta [g/km]; PN korral [#/km]

Mw PN,d…

Heitgaasi tahkete osakeste (PN) kaalutud kaugusspetsiifilised heitkogused kogu teekonna kohta [#/km]

Mw,gas,d,U…

Heitgaasi gaasikomponendi kaalutud kaugusspetsiifilised heitkogused kõigi selliste mõõtmiste korral ajahetkedel i (sekundites), mille puhul vi < 60 km/h [g/s];

Mw,PN,d,U…

Heitgaasi tahkete osakeste (PN) kaalutud kaugusspetsiifilised heitkogused kõigi selliste mõõtmiste korral ajahetkedel i (sekundites), mille puhul vi < 60 km/h [g/s];

p…

WLTC faas (low, medium, high and extra-high), p = 1–4

Pdrag…

Mootori takistusjõu võimsus Veline’i järgi, kui kütuse sissepritse on null [kW]

Prated…

Tootja deklareeritud mootori maksimaalne nimivõimsus [kW]

Prequired,i…

Sõidutakistuse ja sõiduki inertsi ületamise võimsus ajasammul i [kW]

Pr,,i…

Sama, mis eespool määratletud Prequired,i, mida kasutatakse pikemates valemites

Formula

…

Võimsuskõver täiskoormusel [kW]

Pc,j…

Rattavõimsuse klassi piirnormid klassi j [kW] (Pc,j,lower bound väljendab alampiiri, Pc,j, upper bound ülempiiri) korral

Pc,norm, j…

Rattavõimsuse klassi piirnormid klassi j korral normaliseeritud võimsuse tasemena, [-]

Pr, i…

Sõidukite rattarummude võimsustarve, et ületada sõidutakistused ajasammul i [kW]

Pw,3s,k…

Kolmesekundiline sõidukite rattarummude libisev keskmine võimsustarve, et ületada sõidutakistused ajasammul k, mõõdetud sagedusega 1 Hz [kW]

Pdrive…

Rattarummude võimsustarve võrdluskiirusel ja kiirendamisel [kW]

Pnorm…

Rattarummu normaliseeritud võimsustarve [-]

ti…

Koguaeg ajasammul i [s]

tc,j…

Rattavõimsuse klassi j ajalõik [%]

ts…

WLTC faasi p algusaeg [s]

te…

WLTC faasi p lõpuaeg [s]

TM…

Sõiduki katsemass [kg]; täpsustada jaotise kohta: tegelik katsekaal PEMS-katses, NEDC inertsklassi kaal või WLTP massid (TML, TMH või WLTP TMind)

SPF…

Standarditud võimsuse sageduse jaotus

vi…

Sõiduki tegelik kiirus ajasammul i [km/h]

Formula

…

Sõiduki keskmine kiirus rattavõimsuse klassis j [km/h]

vref…

Võrdluskiirus Pdrive jaoks [70 km/h]

v3s,k…

Kolmesekundiline sõiduki kiiruse libisev keskmine ajasammul k [km/h]

Formula

…

Sõiduki kaalutud kiirus rattavõimsuse klassis j [km/h]

3.   MÕÕDETUD HEITKOGUSTE HINDAMINE STANDARDITUD RATTAVÕIMSUSE SAGEDUSE JAOTUSE ABIL

Võimsuse liigitamise meetodis kasutatakse saasteainete heite hetkekoguseid, mgas, i (g/s), mis arvutatakse vastavalt 4. liitele.

Väärtus mgas, i liigitatakse kooskõlas rataste vastava võimsusega ja liigitatud keskmiseid heitkoguseid iga võimsusklassi kohta kaalutakse, et saada heitkoguste tasemed normaalse võimsuse jaotusega tehtud katses, mis tehakse vastavalt järgmistele punktidele.

3.1.   Tegeliku rattavõimsuse allikad

Tegelik rattavõimsus Pr,i on kogu võimsus, mis on vajalik õhu- ja veeretakistuse, tee kalde, sõiduki pikiinertsi ja rataste pöördinertsi ületamiseks.

Mõõtmisel ja registreerimisel kasutab ratta võimsussignaal pöördemomendi signaali, mis vastab 2. liite punktis 3.2 sätestatud lineaarsusnõuetele. Mõõtmise võrdluspunktiks on veorataste rummud.

Alternatiivina võib tegeliku rattavõimsuse kindlaks määrata CO2 heite hetkeväärtuste põhjal kooskõlas käesoleva liite punktis 4 sätestatud korraga.

3.2.   Hetke katseandmete libisevate keskmiste arvutamine

Kolmesekundilised libisevad keskmised arvutatakse kõigi asjakohaste hetke katseandmete põhjal, et vähendada heite massivooluhulga ja rattavõimsuse vahelise võimaliku ebatäieliku aegjoonduse mõju. Libisevad keskmised väärtused arvutatakse vastavalt 1 Hz sagedusele:

Formula

Formula

Formula

kus:

k…

libisevate keskmiste väärtuste ajasamm

i…

ajaetapp hetke katseandmete põhjal

3.3.   Libisevate keskmiste liigitamine linna-, asulavälise ja kiirteesõidu alusel

Standardsed võimsuse sagedused on määratletud linnasõidu ja kogu teekonna kohta (vt punkt 3.4) ning linnasõidu ja koguteekonna osas hinnatakse heitkoguseid eraldi. Teekonna linnasõidu osa hilisemaks hindamiseks jaotatakse punkti 3.2 kohaselt arvutatud kolmesekundilised libisevad keskmised linnasõidu tingimuste alla vastavalt kiirusesignaali kolmesekundilisele keskmisele (v3s,k), võttes aluseks tabelis 1-1 esitatud kiirusvahemikud. Koguteekonna hindamiseks vajalik mõõtmine peab hõlmama kõiki kiirusvahemikke, sh linnasõit.

Tabel 1-1

Kiirusvahemikud katseandmete jaotamiseks linna-, asulavälise ja kiirteesõidu tingimuste alla vastavalt võimsuse liigitamise meetodile

 

Linnasõit

Asulaväline tee (1)

Kiirtee (1)

vi [km/h]

0 kuni ≤ 60

> 60 kuni ≦ 90

> 90

3.4.   Rattavõimsuse klasside kindaks määramine heitkoguste liigitamise eesmärgil

3.4.1.   Võimsusklassid ja vastavad võimsusklasside ajalõigud tavapärastel sõidutingimustel määratletakse normaliseeritud võimsuse väärtuste kohta, mis on iseloomulikud kergveokitele (tabel 1).

Tabel 1

Normaliseeritud standardsed võimsuse sagedused linnasõidu puhul ja kaalutud keskmine kogu teekonna kohta, mis koosneb kolmandiku ulatuses linnasõidust, kolmandiku ulatuses asulavälisest sõidust ja kolmandiku ulatuses kiirteesõidust

Võimsus-

klassi nr

Pc,norm,j [-]

Linnasõit

Kogu teekond

Alates >

kuni ≤

Ajalõik, tC,j

1

 

-0,1

21,9700 %

18,5611 %

2

-0,1

0,1

28,7900 %

21,8580 %

3

0,1

1

44,0000 %

43,4582 %

4

1

1,9

4,7400 %

13,2690 %

5

1,9

2,8

0,4500 %

2,3767 %

6

2,8

3,7

0,0450 %

0,4232 %

7

3,7

4,6

0,0040 %

0,0511 %

8

4,6

5,5

0,0004 %

0,0024 %

9

5,5

 

0,0003 %

0,0003 %

Tabeli 1 veerud Pc,norm denormaliseeritakse, korrutades need väärtusega Pdrive, kus Pdrive on katsetatud sõiduki tegelik rattavõimsus tüübikinnituse protsessis, kui veojõustendi seaded on vref ja aref.

Pc,j [kW] = Pc,norm, j * Psõit

Formula

kus:

—

j on võimsusklassi indeks vastavalt tabelile 1

—

Sõidutakistusmomendi tegurid f0, f1, f2 tuleks arvutada lineaarse regressiooni analüüsi alusel järgmiselt:

Formula

kus (PCorrected/v) on sõidutakistusjõu võimsus sõiduki kiirusel v UNECE eeskirja nr 83 (07-seeria muudatus) 4a lisa 7. liite punktis 5.1.1.2.8 määratletud NEDC katsetsükli puhul.

—

TMNEDC on sõiduki inertsklass tüübikinnituskatses [kg]

3.4.2.   Rattavõimsuse klasside korrigeerimine

Arvesse võetav maksimaalne rattavõimsuse klass on tabelis 1 esitatud kõrgeim klass, mis hõlmab (Prated × 0,9). Kõigi välistatud klasside ajalõigud lisatakse kõrgeimale järelejäänud klassile.

Iga Pc,norm,j põhjal arvutatakse sellele vastav Pc,j, et määrata katsetatud sõiduki võimsusklassi ülemine ja alumine piir kilovattides (vt joonis 1).

Joonis 1

Skemaatiline ülevaade selle kohta, kuidas teisendada normaliseeritud ja standarditud võimsuse sagedus konkreetse sõiduki võimsuse sageduseks

Image 9

Standardteekonna ajalõik (%)

Linnas

Kogu teekond

Allpool on esitatud näide sellise denormaliseerimise kohta

Sisendandmed on näiteks:

Näitaja

Väärtus

f0 [N]

79,19

f1 (N/[km/h])

0,73

f2 (N/[km/h]2)

0,03

TM [kg]

1,470

Prated [kW]

120 (näide 1)

Prated [kW]

75 (näide 2)

Vastavad tulemused (vt tabelid 2 ja 3):

Formula

Formula

Tabel 2

Denormaliseeritud standardsed võimsuse sageduse väärtused tabelist 1 (näite 1 kohta)

Võimsus-

klassi nr

Pc,j [kW]

Linnasõit

Kogu teekond

Alates >

kuni ≤

Ajalõik, tC,j [%]

1

Kõik < – 1,825

– 1,825

21,97 %

18,5611 %

2

– 1,825

1,825

28,79 %

21,8580 %

3

1,825

18,25

44,00 %

43,4583 %

4

18,25

34,675

4,74 %

13,2690 %

5

34,675

51,1

0,45 %

2,3767 %

6

51,1

67,525

0,045 %

0,4232 %

7

67,525

83,95

0,004 %

0,0511 %

8

83,95

100,375

0,0004 %

0,0024 %

9 (2)

100,375

Kõik > 100,375

0,00025 %

0,0003 %


Tabel 3

Denormaliseeritud standardsed võimsuse sageduse väärtused tabelist 1 (näite 2 kohta.)

Võimsus-

klassi nr

Pc,j [kW]

Linnasõit

Kogu teekond

Alates >

kuni ≤

Ajalõik, tC,j [%]

1

Kõik < – 1,825

– 1,825

21,97 %

18,5611 %

2

– 1,825

1,825

28,79 %

21,8580 %

3

1,825

18,25

44,00 %

43,4583 %

4

18,25

34,675

4,74 %

13,2690 %

5

34,675

51,1

0,45 %

2,3767 %

6 (3)

51,1

Kõik > 51,1

0,04965 %

0,4770 %

7

67,525

83,95

—

—

8

83,95

100,375

—

—

9

100,375

Kõik > 100,375

—

—

3.5.   Libisevate keskmiste liigitamine

4. liite punkti 4.4 kohaselt määratletud külmkäivitamise heitkogused jäetakse järgmisest hindamisest välja.

Kõik vastavalt punktile 3.2 arvutatud libisevad keskmised liigitatakse denormaliseeritud rattavõimsuse klassideks, millesse tegelik kolmesekundiline libisev keskmine rattavõimsus Pw,3s,k sobitub. Denormaliseeritud rattavõimsuse klassi piirnormid arvutatakse vastavalt punktile 3.3.

Liigitatakse kõik kogu teekonna 3sekundilised kehtivad libisevad keskväärtused, sh kõik linnasõidu osad. Lisaks liigitatakse kõik tabelis 1-1 määratletud kiiruse piirmääradel põhinevad libisevad keskmised üheks linnasõidu võimsusklassi kogumiks sõltumata sellest, millal libisev keskmine teekonna jooksul ilmnes.

Seejärel arvutatakse kõigi 3sekundiliste libisevate keskmiste väärtuste keskmine rattavõimsuse klassis iga rattavõimsuse klassi näitaja kohta. Valemid on esitatud allpool ja neid kasutatakse üks kord linnasõidu andmekogumi kohta ja üks kord koguteekonna andmekogumi kohta.

Libisevate keskmiste väärtuste liigitamine võimsusklassidesse j (j = 1–9):

Formula

siis: heitkoguste ja kiiruse klassi indeks = j

Iga võimsusklassi kohta arvutatakse 3sekundiliste libisevate keskmiste arv:

Formula

siis: arvj = n + 1 (arvu j kasutatakse, et loendada kolmesekundiliste libisevate keskmiste väärtuste arvu, et hiljem kontrollida minimaalse katvuse nõuetele vastavust)

3.6.   Võimsusklassi katvuse ja võimsuse jaotumise normaalsuse kontrollimine

Kehtivate katsetulemuste saamiseks peavad ratta võimsusklassi ajalõigud jääma tabelis 4 esitatud vahemikesse.

Tabel 4

Kehtiva katse minimaalsed ja maksimaalsed osatähtsused iga võimsusklassi kohta

Võimsus-

klassi nr

Pc,norm,j [-]

Kogu teekond

Linnasõidu osa

alates >

kuni ≤

alumine piir

ülemine piir

alumine piir

ülemine piir

1+2 summa (4)

 

0,1

15 %

60 %

5 % (4)

60 %

3

0,1

1

35 %

50 %

28 %

50 %

4

1

1,9

7 %

25 %

0,7 %

25 %

5

1,9

2,8

1,0 %

10 %

arv > 5

5 %

6

2,8

3,7

arv > 5

2,5 %

0 %

2 %

7

3,7

4,6

0 %

1,0 %

0 %

1 %

8

4,6

5,5

0 %

0,5 %

0 %

0,5 %

9

5,5

 

0 %

0,25 %

0 %

0,25 %

. Lisaks tabelis 4 esitatud nõuetele on vaja kogu teekonna kohta igas rattavõimsuse klassis kuni võimsusklassini, millele vastab 90 % nimivõimsusest, teha vähemalt 5 mõõtmist, et tagada minimaalse katvuse nõue.

Igas rattavõimsuse klassis on linnasõidu osa kohta kõigis klassides kuni 5. klassini vaja teha vähemalt 5 mõõtmist, et tagada minimaalne katvuse nõue. Kui kõrgemas kui 5. rattavõimuse klassis on teekonna linnasõidus see arv alla 5, siis on klassi keskmine heitkoguse väärtus null.

3.7.   Igas rattavõimsuse klassis mõõdetud väärtuste keskmistamine

libisevad keskmised igas rattavõimsuseklassis keskmistatakse järgmiselt:

Formula

Formula

kus:

j…

rattavõimsuse klass 1–9 vastavalt tabelile 1

Formula

…

heitgaasi gaasikomponendi keskmine tase rattavõimsuse klassis (eraldi väärtus kogu teekonna andmete kohta ja teekonna linnasõidu osade kohta [g/s]

Formula

…

keskmine kiirus rattavõimsuse klassis (eraldi väärtus kogu teekonna andmete kohta ja teekonna linnasõidu osade kohta [km/h]

k…

libisevate keskmiste väärtuste ajasamm

3.8.   Iga rattavõimsuse klassi keskmiste väärtuste kaalumine

Iga rattavõimsuse klassi keskmised väärtused korrutatakse ajalõiguga tC,j klassi kohta vastavalt tabelile 1 ja liidetakse kokku, et saada iga näitaja kaalutud keskmine väärtus. See väärtus väljendab standarditud võimsuse sagedustega teekonna kaalutud tulemust. Kaalutud keskmised arvutatakse katseandmete linnasõidu osa kohta, kasutades linnasõidu võimsuse jaotuse ajalõike, ning samuti kogu teekonna kohta, kasutades kogu teekonna ajalõike.

Valemid on esitatud allpool ja neid kasutatakse üks kord linnasõidu andmekogumi kohta ja üks kord koguteekonna andmekogumi kohta.

Formula

Formula

3.9.   Kaalutud kaugusspetsiifilise heitkoguse arvutamine

Heitkoguste ajapõhised kaalutud keskmised teisendatakse kauguspõhisteks heitkogusteks, kui linnasõidu andmekogum ja koguteekonna andmekogum on järgmine:

Kogu teekonna kohta

:

Formula

Teekonna linnasõidu osa kohta

:

Formula

Tahkete osakeste arvu määramisel kasutatakse sama meetodit kui gaasiliste saasteainete puhul, kuid ühikut [#/s] kasutatakse

Formula
jaoks ja ühikut [#/km] kasutatakse Mw,PN jaoks:

Kogu teekonna kohta

:

Formula

Teekonna linnasõidu osa kohta

:

Formula

4.   RATTAVÕIMSUSE HINDAMINE CO2 MASSIVOOLUHULGA HETKEVÄÄRTUSTE PÕHJAL

Võimsust rataste juures (Pw,i) on 1 Hz alusel võimalik arvutada mõõdetud CO2 vooluhulgast. Selleks kasutatakse sõidukispetsiifilist CO2 joont (vehicle specific CO2 line ehk veline).

Veline arvutatakse sõiduki tüübikinnituse katse põhjal WLTC-s vastavalt UNECE ülemaailmses tehnilises eeskirjas nr 15 – kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsemenetlus (ECE/TRANS/180/Add.15) – kirjeldatud menetlusele.

WLTC faasi keskmine rattavõimsus arvutatakse sagedusega 1 Hz sõidukiiruse ja veojõustendi seadete põhjal. Kõik rattavõimsuse väärtused, mis on takistusjõu võimsusest väiksemad, võetakse võrdseks takistusjõu võimsusega.

Formula

kus: f0, f1, f2…

sõidutakistuse tegurid, mida kasutatakse WLTP katses

TM…

sõiduki katsemass WLTP katses [kg]

Formula

Formula

WLTC faasi keskmine võimsus arvutatakse 1 Hz rattavõimsusest järgmiselt:

Formula

kus

p

WLTC faas (väike, keskmine, suur ja eriti suur)

ts

WLTC faasi p algusaeg [s]

te

WLTC faasi p lõpuaeg [s]

Seejärel tehakse lineaarne regressioonianalüüs, kandes WLTC väärtuste seast leitud CO2 massivooluhulga väärtuse y-teljele ja keskmise rattavõimsuse Pw,p faasi kohta x-teljele, nagu näha joonisel 2.

Saadud Veline'i valem näitab CO2 massivooluhulka rattavõimsuse funktsioonina:

Formula

kus:

kWLTC…Veline’i tõus WLTC-st, [g/kWh]

DWLTC…Veline'i vabaliige WLTC-st, [g/h]

Joonis 2

Skemaatiline ülevaade selle kohta, kuidas saada konkreetse sõiduki Veline'i CO2 katse tulemuste põhjal WLTC neljas faasis

Image 10

Tegelik rattavõimsus arvutatakse mõõdetud CO2 massivooluhulgast järgmiselt:

Formula

kus

CO2 [g/h]

PW,j [kW]

Selle valemi abil saab leida PWi, millega liigitatakse mõõdetud heitkogused vastavalt punktile 3, arvestades arvutamisel järgmiseid lisatingimusi

(I)

kui vi < 0,5 ja kui ai < 0 siis P w,i = 0 v [m/s]

(II)

kui CO2i < 0,5 X DWLTC siis P w,i = Pdrag

Kui ajasammul kehtib nii I kui ka II tingimus, kohaldatakse II tingimust.

(1)  Ei kasutata tegelikus õiguslikus hindamises

(2)  Kõige suurem arvesse minev rattavõimsuse klass on see, mis hõlmab 0,9 × Prated. Siin 0,9 × 120 = 108

(3)  Kõige suurem arvesse minev rattavõimsuse klass on see, mis hõlmab 0,9 × Prated. Siin 0,9 × 75 = 67,5

(4)  Väljendavad sõidutingimuste ja väikese võimsuse tingimuste koguväärtust

7. liide

Sõidukite valimine PEMS-katseks esimese tüübikinnituse protsessis

1.   SISSEJUHATUS

PEMS-katset ei ole vaja nende eripära tõttu teha igale sõidukitüübile „seoses heite ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega“ , nagu on määratletud käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1, ning seda nimetatakse edaspidi sõiduki heite tüübiks. Sõiduki tootja võib ühendada mitu heite tüüpi, et vastavalt punkti 3 nõuetele moodustada „PEMS-katse tüüpkond“ , mis valideeritakse vastavalt punkti 4 nõuetele.

2.   SÜMBOLID, NÄITAJAD JA ÜHIKUD

N

—

sõiduki heitetüüpide arv

NT

—

sõiduki heitetüüpide minimaalne arv

PMRH

—

kõigi sõidukite suurim võimsuse ja massi suhe PEMS-katse tüüpkonnas

PMRL

—

kõigi sõidukite väikseim võimsuse ja massi suhe PEMS-katse tüüpkonnas

V_eng_max

—

kõigi sõidukite maksimaalne mootori töömaht PEMS-katse tüüpkonnas

3.   PEMS-KATSETÜÜPKONNA MOODUSTAMINE

PEMS-katse tüüpkond hõlmab sarnaste heitekarakteristikutega sõidukeid. Sõidukite tootja võib oma valikul PEMS-katse tüüpkonda lisada ainult selliseid sõiduki heitetüüpe, mille näitajad on identsed punktis 3.1 ja 3.2 toodutega.

3.1.   Administratiivsed kriteeriumid

3.1.1.

 Tüübikinnitusasutus, kes väljastab sõidukile tüübikinnituse seoses heitega vastavalt määrusele (EÜ) 715/2007 (edaspidi „tüübikinnitusasutus“)

3.1.2.

 Konkreetne sõidukitootja

3.2.   Tehnilised kriteeriumid

3.2.1.   Jõuseadme liik (nt sisepõlemismootor, hübriidelektrisõiduk, pistikühendusega hübriidsõiduk)

3.2.2.   Kütus(t)e tüüp (tüübid) (nt bensiin, diislikütus, veeldatud naftagaas, maagaas, …). Kahe- või segakütuselisi sõidukeid võib grupeerida teiste sõidukitega, mille üks kütus on nendega ühine.

3.2.3.   Põlemisprotsess (nt kahetaktiline, neljataktiline)

3.2.4.   Silindrite arv

3.2.5.   Silindriploki konfiguratsioon (nt reas-, V-, täht-, lamamootor)

3.2.6.   Mootori maht

Sõiduki tootja täpsustab väärtuse V_eng_max (= kõigi sõidukite maksimaalne mootori töömaht PEMS-katse tüüpkonnas). PEMS-katse tüüpkonnas ei tohi sõiduki mootori maht erineda väärtusest V_eng_max rohkem kui – 22 %, kui V_eng_max ≥ 1 500 cm3, ja rohkem kui – 32 %, kui V_eng_max < 1 500 cm3.

3.2.7.   Mootori kütusetoite viis (nt kaud- või otsesissepritse või nende kahe kombinatsioon);

3.2.8.   Jahutussüsteemi tüüp (nt õhk-, vesi- või õlijahutus)

3.2.9.   Õhu sissevõtu viis, näiteks ülelaadimiseta, ülelaadimisega mootor, ülelaaduri tüüp (nt väliselt käitatav, üks või mitu turbot, muutuva geomeetriaga vms)

3.2.10.   Heitgaasi järeltöötluskomponentide tüübid ja järjestus (nt kolmeastmeline katalüsaator, oksüdatsioonikatalüsaator, lahja NOx püüdur, SCR, lahja NOx katalüsaator, kübemefilter).

3.2.11.   Heitgaasitagastus (on või ei ole, sisemine/välimine, jahutatud/jahutamata, kõrge/madal rõhk)

3.3.   PEMS-katse tüüpkonna laiendamine

Olemasolevat PEMS-katse tüüpkonda võib laiendada, lisades sellele uusi sõidukite heitetüüpe. Laiendatud PEMS-katse tüüpkond ja selle valideerimine peab samuti vastama punktide 3 ja 4 nõuetele. Selleks võib olla vaja eelkõige täiendavate sõidukite katsetamist, et valideerida laiendatud PEMS-katse tüüpkond vastavalt punktile 4.

3.4.   Alternatiivne PEMS-katse tüüpkond

Sõiduki tootja võib alternatiivina punktide 3.1 ja 3.2 sätetele määratleda PEMS-katse tüüpkonna, mis on identne ühe sõiduki heitetüübiga. Selles osas ei kohaldata punkti 4.1.2 nõuet PEMS-katse tüüpkonna valideerimise kohta.

4.   PEMS-KATSE TÜÜPKONNA VALIDEERIMINE

4.1.   PEMS-katse tüüpkonna valideerimise üldnõuded

4.1.1.

 Sõiduki tootja esitab tüübikinnitusasutusele PEMS-katse tüüpkonda esindava sõiduki. Tehniline talitus teeb sõidukil PEMS-katse, et tõendada tüüpkonda esindava sõiduki vastavust käesoleva lisa nõuetele.

4.1.2.

 Tüübikinnitusasutus valib kooskõlas käesoleva liite punkti 4.2 nõuetega täiendavad sõidukid tehnilise talituse poolt tehtava PEMS-katse jaoks, et tõendada valitud sõidukite vastavust käesoleva lisa nõuetele. Täiendava sõiduki valiku tehnilised kriteeriumid vastavalt käeoleva liite punktile 4.2 registreeritakse koos katsetulemustega.

4.1.3.

 Tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib PEMS-katse teha muu asutus kui tehniline talitus, tingimusel et vähemalt käesoleva liite punktides 4.2.2 ja 4.2.6 nõutavad katsed ja vähemalt 50 % PEMS-katsetest, mis on käesoleva liite alusel vajalikud PEMS-katse tüüpkonna valideerimiseks, toimuksid tehnilise talituse juhtimisel. Sellisel juhul vastutab tehniline talitus kõigi PEMS-katsete nõuetekohase tegemise eest kooskõlas käesoleva lisa nõuetega.

4.1.4.

 Konkreetse sõiduki PEMS-katse tulemusi võib kasutada erinevate PEMS-katse tüüpkondade valideerimiseks kooskõlas käesoleva liite nõuetega järgmistel tingimustel:

—

valideeritavasse PEMS-katse tüüpkonda kuuluvad sõidukid on vastavalt määruse (EÜ) 715/2007 nõuetele saanud tüübikinnituse ühe ametiasutuse poolt ning viimane on nõus sellega, et konkreetse sõiduki PEMS-katse tulemusi kasutatakse erinevate PEMS-katse tüüpkondade valideerimiseks;

—

valideeritav PEMS-katse tüüpkond sisaldab konkreetse sõiduki heite tüüpi.

Vastavasse tüüpkonda kuuluva sõiduki tootja vastutab valideerimisel kohaldatavate kohustuste täitmise eest sõltumata sellest, kas tootja osales konkreetse sõiduki heite tüübi PEMS-katse tegemisel.

4.2.   Sõidukite valimine PEMS-katseks PEMS-katse tüüpkonna valideerimise protsessis

PEMS-katse tüüpkonnast sõidukite valimisel tagatakse, et PEMS-katse hõlmab järgmisi heite seisukohast olulisi tehnilisi näitajaid. Katsetamiseks valitud sõiduk võib olla esinduslik erinevate tehniliste näitajate osas. PEMS- katse tüüpkonna valideerimiseks valitakse sõidukid PEMS-katse jaoks välja järgmiselt:

4.2.1.

Igast kütusekombinatsioonist (nt bensiin-veeldatud naftagaas, bensiin-maagaas, ainult bensiin), millel PEMS-katse tüüpkonda kuuluvat sõidukit saab käitada, valitakse PEMS-katse jaoks välja vähemalt üks sõiduk, mida saab käitada selle kütusekombinatsiooniga.

4.2.2.

Tootja täpsustab väärtused PMRH (= kõigi sõidukite suurim võimsuse ja massi suhe PEMS-katse tüüpkonnas) ja PMRL (= kõigi sõidukite väikseim võimsuse ja massi suhe PEMS-katse tüüpkonnas). Võimsuse ja massi suhe tähendab siinkohal sisepõlemismootori käesoleva määruse I lisa 3. liite punktis 3.2.1.8 määratletud maksimaalse kasuliku võimsuse ja määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõikes 3 määratletud tuletatud massi suhet.. Katsetamiseks valitakse PEMS-katse tüüpkonnast vähemalt üks konkreetset PMRH esindav sõiduki konfiguratsioon ja üks konkreetset PMRL esindav sõiduki konfiguratsioon. Sõiduk loetakse PMRH või PMRL väärtust esindavaks, kui selle võimsuse ja massi suhe ei erine kõnealusest väärtusest rohkem kui 5 %.

4.2.3.

Katsetamiseks valitakse PEMS-katse tüüpkonnast vähemalt üks sõiduk iga sellesse paigaldatud jõuülekande tüübi (nt manuaalne, automaatne, topeltsiduriga) kohta.

4.2.4.

Katsetamiseks valitakse vähemalt üks neljarattaveoga (4×4) sõiduk, kui PEMS-katse tüüpkonnas on sellised sõidukid esindatud.

4.2.5.

PEMS-tüüpkonna sõidukil esineva iga mootorimahu puhul katsetatakse vähemalt üht näidissõidukit.

4.2.6.

Katsetamiseks valitakse vähemalt üks sõiduk iga paigaldatud heitgaasi järeltöötluskomponendi kohta.

4.2.7.

Olenemata punktide 4.2.1 kuni 4.2.6 sätetest valitakse katsetamiseks vähemalt järgmine arv PEMS-katse tüüpkonna sõidukite heitetüüpe:

Sõidukite heitetüüpide arv N PEMS-katse tüüpkonnas

PEMS-katsesse valitud sõidukite heitetüüpide minimaalne arv NT

1

1

2 kuni 4

2

5 kuni 7

3

8 kuni 10

4

11 kuni 49

NT = 3 + 0,1 × N (*1)

rohkem kui 49

NT = 0,15 × N (*1)

5.   ARUANDLUS

5.1.

 Sõiduki tootja koostab PEMS-katse tüüpkonna täieliku kirjelduse, mis peab eelkõige sisaldama punktis 3.2 sätestatud tehnilisi kriteeriume, ja esitab selle tüübikinnitusasutusele.

5.2.

 Tootja annab PEMS-katse tüüpkonnale kordumatu tunnusnumbri vormingus MS-OEM-X-Y ja edastab selle tüübikinnitusasutusele. MS on siinkohal EÜ tüübikinnituse väljastanud liikmesriigi tunnusnumber (1), OEM on tootja kolmetäheline lühend, X on algse PEMS-katse tüüpkonna järjenumber ja Y näitab laienduste arvu (alustades nullist laiendamata PEMS-katse tüüpkonna puhul).

5.3.

 Tüübikinnitusasutus ja sõiduki tootja peavad PEMS-katse tüüpkonna sõidukite heitetüüpide kohta registrit, lähtudes seoses heitkogustega antud tüübikinnituse numbritest. Iga heitetüübi kohta esitatakse ka kõik sõiduki tüübikinnituse numbrite, tüüpide, variantide ja versioonide vastavad kombinatsioonid, mis on esitatud sõiduki EÜ vastavussertifikaadi punktides 0.10 ja 0.2.

5.4.

 Tüübikinnitusasutus ja sõiduki tootja peavad registrit nende sõidukite heitetüüpide kohta, mis on valitud PEMS-katseks PEMS-katse tüüpkonna valideerimiseks kooskõlas punktiga 4. Ühtlasi hoitakse seal vajalikku teavet selle kohta, kuidas punktis 4.2 sätestatud valikukriteeriumid on täidetud. Registris näidatakse ka, kas konkreetses PEMS-katses on kohaldatud punkti 4.1.3 sätteid.

(*1)  NT ümardatakse järgmise suurima täisarvuni

(1)  1 – Saksamaa; 2 – Prantsusmaa; 3 – Itaalia; 4 – Madalmaad; 5 – Rootsi; 6 – Belgia; 7 – Ungari; 8 – Tšehhi Vabariik 9 – Hispaania; 11 – Ühendkuningriik 12 – Austria; 13 – Luksemburg; 17 – Soome; 18 – Taani; 19 – Rumeenia; 20 – Poola; 21 – Portugal; 23 – Kreeka; 24 – Iirimaa. 25 – Horvaatia; 26 – Sloveenia; 27 – Slovakkia; 29 – Eesti; 32 – Läti; 34 – Bulgaaria; 36 – Leedu; 49 – Küpros; 50 – Malta.

7a liide

Üldise teekonnadünaamika kontrollimine

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse arvutusi üldise teekonnadünaamika kontrollimiseks, dünaamika üldise ülejäägi või dünaamika puudumise määramiseks linna-, asulavälisel ja kiirteesõidul.

2.   SÜMBOLID, NÄITAJAD JA ÜHIKUD

RPA   suhteline positiivne kiirendus

Δ

—

erinevus

>

—

suurem kui

≥

—

suurem või võrdne

%

—

protsent

<

—

väiksem kui

≤

—

väiksem või võrdne

a

—

kiirendus [m/s2]

ai

—

kiirendus ajasammul i [m/s2]

apos

—

positiivne kiirendus üle 0,1 m/s2 [m/s2]

apos,i,k

—

positiivne kiirendus üle 0,1 m/s2 ajasammul i, arvestades linna-, asulaväliseid ja kiirteeosi [m/s2]

ares

—

kiirenduse mõõtmissamm [m/s2]

di

—

ajasammul i läbitud vahemaa [m]

di,k

—

ajasammul i läbitud vahemaa linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel [m]

indeks (i)

—

diskreetne ajasamm

indeks (j)

—

positiivse kiirenduse andmekogumi diskreetne ajasamm

indeks (k)

—

osutab kategooriale (t = kokku, u = linnasõit, r = asulaväline sõit, m = kiirteesõit)

Mk

—

mõõtmiste arv linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel positiivse kiirendusega üle 0,1 m/s2

N k

—

mõõtmiste koguarv linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel ning kogu teekonnal

RPAk

—

linna-, asulaväliste ja kiirteeosade suhteline positiivne kiirendus [m/s2 või kWs/(kg*km)]

tk

—

linna-, asulaväliste ja kiirteeosade ning kogu teekonna kestus [s]

T4253H

—

koondandmete siluja

ν

—

sõiduki kiirus [km/h]

νi

—

sõiduki tegelik kiirus ajasammul i [km/h]

νi,k

—

sõiduki tegelik kiirus ajasammul i, arvestades linna-, asulaväliseid ja kiirteeosi [km/h]

Formula

—

sõiduki tegelik kiirus kiirenduse kohta ajasammul i [m2/s3 või W/kg]

Formula

—

sõiduki tegelik kiirus positiivse kiirenduse kohta üle 0,1 m/s2 ajasammul j, arvestades linna-, asulaväliseid ja kiirteeosi [m2/s3 või W/kg]

Formula

—

sõiduki kiiruse ja positiivse kiirenduse korrutise 95. protsentiil linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel üle 0,1 m/s2 [m2/s3 või W/kg]

Formula

—

sõiduki keskmine kiirus linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel [km/h]

3.   TEEKONNA NÄITAJAD

3.1.   Arvutused

3.1.1.   Andmete eeltöötlus

Dünaamilised näitajad, nagu kiirendus,

Formula
või RPA määratakse kiirusel üle 3 km/h ja diskreetimissagedusega 1 Hz kiirusesignaali abil, mille täpsus on 0,1 %. Nimetatud täpsusnõue täidetakse üldjuhul ratta (pöörlemis)kiiruse andurilt saadud signaalide abil.

Kiirusekõverat kontrollitakse vigaste või ebatõenäoliste lõikude avastamiseks. Sõiduki kiiruskõvera selliseid lõike iseloomustavad astmed, hüpped, järskude muutustega kiiruskõverad või andmete puudumine. Lühikesed vigased lõigud korrigeeritakse, näiteks andmete interpoleerimise või sekundaarse kiirusesignaaliga võrdlemise teel. Alternatiivina võiks vigaseid lõike sisaldavad lühikesed teekonnad järgnevast andmete analüüsist välja jätta. Teisel etapil arvutatakse kiirenduse väärtused ja järjestatakse kasvavalt, et määrata kiirenduse resolutsioon

Formula
.

Kui

Formula
, siis on sõiduki kiiruse mõõtmine piisavalt täpne.

Kui

Formula
, siis silutakse andmeid T4253H Hanni filtriga.

T4253 Hanni filter sooritab järgmised arvutused: Siluja alustab esiteks jooksva mediaaniga neljast, mis keskendatakse, arvutades mediaani kahest. Seejärel silub filter need väärtused taas, kasutades jooksvat mediaani viiest, jooksvat mediaani kolmest ja siludes Hanni meetodil (kasutades kaalutud keskmisi). Jäägid arvutatakse lahutades silutud read algsetest ridadest. Seejärel korratakse kogu kirjeldatud protsessi arvutatud jääkide peal. Lõpuks arvutatakse kiiruse lõplikud silutud väärtused, liites protsessi esimeses faasis saadud silutud väärtused arvutatud jääkidele.

Õige kiirusekõver on punktis 8.1.2 kirjeldatud edasiste arvutuste ja lahterdamise alus.

3.1.2.   Vahemaa, kiirenduse ja korrutise arvutamine

Formula

Järgmine arvutus sooritatakse üle kogu ajapõhise kiirusekõvera (sagedusega 1 Hz) alates sekundist 1 kuni sekundinitt (viimase sekundini).

Vahemaa muut andmekogumi kohta arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

di

on ajasammul i läbitud vahemaa [m]

ν i

on sõiduki tegelik kiirus ajasammul i [km/h]

N t

on mõõtmiste koguarv

Kiirendus arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

ai

on kiirendus ajasammul i [m/s2]. Kui i = 1:

Formula
,
Formula
:
Formula
.

Sõiduki kiiruse ja kiirenduse korrutis arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

Formula

on sõiduki tegeliku kiiruse ja kiirenduse korrutis ajasammul i [m2/s3 või W/kg].

3.1.3.   Tulemuste lahterdamine

Pärast ai ja

Formula
väljaarvutamist, järjestatakse väärtusedvi , di , ai ja
Formula
sõiduki kiiruse kasvamise järjekorras.

Kõik andmekogumid, mille

Formula
kuuluvad „linnasõidu“ kiiruselahtrisse, kõik andmekogumid, mille
Formula
kuuluvad „asulavälise sõidu“ kiiruselahtrisse ning kõik andmekogumid, mille
Formula
kuuluvad „kiirteesõidu“ kiiruselahtrisse.

Nende andmekogumite arv, mille kiirendusväärtused on

Formula
peab olema igas lahtris vähemalt 150.

Sõiduki keskmine kiirus

Formula
iga kiiruslahtri kohta arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

Nk

on mõõtmiste koguarv linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel.

3.1.4.   

Formula
arvutamine kiiruslahtri kohta

Formula
väärtuste 95. protsentiil arvutatakse järgmiselt:

Formula
väärtused järjestatakse igas kiiruslahtris kasvavas järjekorras kõigi andmekogumite puhul, mille
Formula
Formula
ja määratakse kindlaks nende mõõtmiste koguarv Mk .

Seejärel omistatakse neile

Formula
väärtustele, mille
Formula
, protsentiiliväärtused järgmiselt:

väikseim

Formula
väärtus saab protsentiili 1/Mk , sellest järgmine 2/Mk , kolmas 3/Mk ning suurim väärtus saab protsentiili
Formula

Formula
on väärtus
Formula
, mille
Formula
. Kui tingimust
Formula
ei saa täita, arvutatakse
Formula
järjestikuliste mõõtmiste j ja j+1, mille
Formula
ja
Formula
, lineaarse interpoleerimise teel.

Suhteline positiivne kiirendus kiiruselahtri kohta arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

RPAk

on linna-, asulaväliste ja kiirteeosade suhteline positiivne kiirendus [m/s2 või kWs/(kg*km)]

Δt

on 1-sekundiline ajavahe

Mk

on positiivse kiirendusega linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel tehtud mõõtmise arv

Nk

on linna-, asulaväliste ja kiirteeosade mõõtmiste koguarv

4.   TEEKONNA KEHTIVUSE KONTROLLIMINE

4.1.1.   

Formula
kontrollimine kiiruslahtri kohta (v on väljendatud [km/h])

Kui

Formula

ning

Formula

on täidetud, on teekond kehtetu.

Kui

Formula
ja
Formula
tingimus on täidetud, on teekond kehtetu.

4.1.2.   RPA kontrollimine kiiruslahtri kohta

Kui

Formula
ja
Formula
tingimus on täidetud, on teekond kehtetu.

Kui

Formula
ja
Formula
tingimus on täidetud, on teekond kehtetu.

7b liide

PEMS-teekonna kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse määramiseks

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse PEMS-teekonna kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse määramise menetlust.

2.   SÜMBOLID, NÄITAJAD JA ÜHIKUD

d(0)

—

vahemaa teekonna alguses [m]

d

—

kumulatiivne läbitud vahemaa asjaomases diskreetses teekonnapunktis [m]

d 0

—

vahetult enne asjaomases teekonnapunktis d [m] tehtud mõõtmiseni läbitud kumulatiivne vahemaa

d 1

—

vahetult pärast asjaomases teekonnapunktis d [m] tehtud mõõtmiseni läbitud kumulatiivne vahemaa

d a

—

teekonna võrdluspunkt asukohas d(0) [m]

d e

—

läbitud kumulatiivne vahemaa kuni viimase diskreetse teekonnapunktini [m]

d i

—

hetkevahemaa [m]

d tot

—

kogu katsevahemaa [m]

h(0)

—

sõiduki asukoha kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli teekonna alguses (m merepinnast)

h(t)

—

sõiduki asukoha kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli punktis t (m merepinnast)

h(d)

—

sõiduki asukoha kõrgus teekonna punktis d (m merepinnast)

h(t-1)

—

sõiduki asukoha kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli punktis t-1 (m merepinnast)

hcorr(0)

—

asukoha korrigeeritud kõrgus vahetult enne vastavat teekonnapunkti d (m merepinnast)

hcorr(1)

—

asukoha korrigeeritud kõrgus vahetult pärast vastavat teekonnapunkti d (m merepinnast)

hcorr(t)

—

sõiduki asukoha korrigeeritud hetkekõrgus andmepunktis t (m merepinnast)

hcorr(t-1)

—

sõiduki asukoha korrigeeritud hetkekõrgus andmepunktis t-1 (m merepinnast)

hGPS,i

—

sõiduki asukoha GPSiga mõõdetud hetkekõrgus (m merepinnast)

hGPS(t)

—

andmepunktis t GPSiga mõõdetud sõiduki asukoha kõrgus (m merepinnast)

h int (d)

—

interpoleeritud asukoha kõrgus asjaomases diskreetses teekonnapunktis d (m merepinnast)

h int,sm,1 (d)

—

silutud ja interpoleeritud asukoha kõrgus pärast esimest silumisfaasi asjaomases diskreetses teekonnapunktis d (m merepinnast)

hmap(t)

—

sõiduki asukoha kõrgus topograafilise kaardi alusel andmepunktis t (m merepinnast)

Hz

—

herts

km/h

—

kilomeetrit tunnis

m

—

meeter

roadgrade,1(d)

—

tee silutud tõus asjaomases diskreetses teekonnapunktis d pärast silumise esimest faasi (m/m)

roadgrade,2(d)

—

tee silutud tõus asjaomases diskreetses teekonnapunktis d pärast silumise teist faasi (m/m)

sin

—

trigonomeetriline siinusfunktsioon

t

—

katse algusest kulunud aeg [s]

t0

—

kulunud aeg mõõtmisel vahetult enne asjaomast teekonnapunkti d [s]

vi

—

sõiduki hetkekiirus [km/h]

v(t)

—

sõiduki kiirus andmepunktis t [km/h]

3.   ÜLDNÕUDED

RDE teekonna kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus määratakse kolme näitaja alusel: GPSiga mõõdetud sõiduki asukoha hetkekõrgus hGPS,i (m merepinnast), sõiduki hetkekiirus v i [km/h], mis on registreeritud sagedusega 1 Hz, ja vastav katse algusest kulunud aeg t [s].

4.   KUMULATIIVSE POSITIIVSE KÕRGUSEMUUTUSE ARVUTAMINE

4.1.   Üldteave

RDE teekonna kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus arvutatakse kolmeastmelise protseduurina, mis koosneb i) seirest andmete kvaliteedi sõeluuringust ja põhikontrollist, ii) sõiduki asukoha hetkeandmete korrigeerimisest ja iii) kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse arvutamisest.

4.2.   Andmete kvaliteedi sõeluuring ja põhikontroll

Kontrollitakse sõiduki hetkekiiruse andmete täielikkust. Korrigeerimine andmete puudumise korral on lubatud, kui 4. liite punktis 7 täpsustatud nõuetesse jääb lünki; vastasel korral on katsetulemused kehtetud. Kontrollitakse sõiduki asukoha hetkekõrguse andmete täielikkust. Andmelüngad täidetakse andmete interpoleerimise teel. Interpoleeritud andmete õigsust kontrollitakse topograafilise kaardi abil. Interpoleeritud andmeid on soovitav parandada, kui kehtivad järgmised tingimused:

Formula

Kõrgusandmeid korrigeeritakse järgmiselt: t:

Formula

kus:

h(t)

—

sõiduki asukoha kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli andmepunktis t (m merepinnast)

hGPS(t)

—

andmepunktis t GPSiga mõõdetud sõiduki asukoha kõrgus (m merepinnast)

hmap(t)

—

sõiduki asukoha kõrgus topograafilise kaardi alusel andmepunktis t (m merepinnast)

4.3.   Sõiduki asukoha hetkekõrguse andmete korrigeerimine

Kõrgus h(0) teekonna alguses d(0) saadakse GPSi abil ja selle õigsust kontrollitakse topograafilise kaardi andmete alusel. Hälve ei tohi olla suurem kui 40 m. Iga hetkekõrguse väärtust h(t) korrigeeritakse, kui kehtib järgmine tingimus:

Formula

Kõrgusandmeid korrigeeritakse järgmiselt:

Formula

kus:

h(t)

—

sõiduki asukoha kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli andmepunktis t (m merepinnast)

h(t-1)

—

sõiduki asukoha kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli andmepunktis t-1 (m merepinnast)

v(t)

—

sõiduki kiirus andmepunktis t [km/h]

hcorr(t)

—

sõiduki asukoha korrigeeritud hetkekõrgus andmepunktis t (m merepinnast)

hcorr(t-1)

—

sõiduki asukoha korrigeeritud hetkekõrgus andmepunktis t-1 (m merepinnast)

Pärast korrigeerimisi saadakse kehtiv kõrgusandmete kogum. Seda andmekogumit kasutatakse kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse arvutamiseks, nagu on kirjeldatud punktis 13.4.

4.4.   Kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse lõplik arvutus

4.4.1.   Ühtse ruumiresolutsiooni kindlaksmääramine

Teekonna jooksul läbitud koguvahemaa d tot [m] määratakse hetkevahemaade d i summana. Hetkevahemaa d i määratakse järgmiselt:

Formula

kus:

d i

—

hetkevahemaa [m]

v i

—

sõiduki hetkekiirus [km/h]

Kumulatiivne kõrgusemuutus arvutatakse konstantse 1 m ruumiresolutsiooniga andmetest, alates esimesest mõõtmisest teekonna alguses d(0). Diskreetseid andmepunkte resolutsioonil 1 m nimetatakse teekonna punktideks, mida iseloomustab konkreetne vahemaa väärtus d (näiteks 0, 1, 2, 3 m, …) ja vastav asukoha kõrgus h(d) (m merepinnast).

Iga diskreetse teekonna punkti d kõrgus arvutatakse hetkekõrguse hcorr(t) interpoleerimise teel:

Formula

kus:

h int