02014A0529(01) — ET — 01.02.2020 — 004.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Muudetud:

Parandatud:

▼B

▼C2

ASSOTSIEERIMISLEPING

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vaheline

▼B

Artikkel 1

Eesmärgid

1.  Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel.

2.  Assotsiatsiooni eesmärgid on:

I

JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ja käesoleva lepingu oluliseks osaks on eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti, 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartas ja muudes asjakohastes inimõigusi käsitlevates dokumentides, nagu ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, sätestatud demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Lepingu oluliseks osaks on ka suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse ja sõltumatuse austamise põhimõtete järgimine ning võitlus massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite levikuga.

Artikkel 3

Lepinguosalised tunnistavad, et nende suhted põhinevad vaba turumajanduse põhimõtteil. Lepinguosaliste suhete tihendamisel mängivad keskset rolli õigusriik, hea valitsemistava, võitlus korruptsiooni, piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi eri vormide vastu, jätkusuutliku arengu edendamine ja tõhus multilateralism.

II

JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG JA REFORMID, POLIITILINE ASSOTSIEERIMINE, KOOSTÖÖ JA LÄHENDAMINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS

Artikkel 4

Poliitilise dialoogi eesmärgid

1.  Arendatakse ja süvendatakse lepinguosaliste poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades. See soodustab järkjärgulist lähenemist välis- ja julgeolekuküsimustes ning aitab seega kaasata Ukraina üha ulatuslikumalt Euroopa julgeolekualasse.

2.  Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:

Artikkel 5

Poliitilise dialoogi foorumid

1.  Lepinguosalised korraldavad korrapäraselt tippkohtumisi dialoogi pidamiseks.

2.  Ministrite tasandil peetakse vastastikusel kokkuleppel korrapärast poliitilist dialoogi käesoleva lepingu artiklis 460 osutatud assotsieerimisnõukogus ning lepinguosaliste välisministrite tasandil lepinguosaliste esindajate korrapäraste kohtumistena.

3.  Lisaks peetakse poliitilist dialoogi:

4.  Muud poliitilise dialoogi menetlused ja mehhanismid, sealhulgas erakorraline konsulteerimine, kehtestatakse lepinguosaliste kokkuleppel.

5.  Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog käesoleva lepingu artiklis 467 osutatud parlamentaarse assotsieerimiskomitee raames.

Artikkel 6

Dialoog ja koostöö siseriikliku reformi küsimustes

Lepinguosalised teevad koostööd tagamaks, et nende sisepoliitika põhineb ühistel põhimõtetel, eelkõige demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi stabiilsusel ja tõhususel ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisel, nagu on osutatud eelkõige käesoleva lepingu [artiklis 14].

Artikkel 7

Välis- ja julgeolekupoliitika

1.  Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd ning seisukohtade järkjärgulist lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise, kriisiohjamise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli teemasid, ning tõhustavad vastastikku kasulikku kosmosedialoogi. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on edendada poliitika lähendamist ja tõhusust ning ühist poliitika kavandamist. Selleks kasutavad lepinguosalised kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid.

2.  Ukraina, EL ja liikmesriigid kinnitavad veel kord pühendumist sõltumatuse, suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja piiride puutumatuse põhimõtete järgimisele, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis, ning oma pühendumist nende põhimõtete edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes.

3.  Lepinguosalised käsitlevad nimetatud põhimõtetega seotud probleeme õigeaegselt ja järjepidevalt kõigil käesoleva lepinguga sätestatud poliitilise dialoogi asjaomastel tasanditel, sealhulgas ministrite tasandil.

Artikkel 8

Rahvusvaheline Kriminaalkohus

Lepinguosalised teevad koostööd rahu ja rahvusvahelise õiguse edendamisel, ratifitseerides ja rakendades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuudi ja sellega seotud instrumendid.

Artikkel 9

Piirkondlik stabiilsus

1.  Lepinguosalised suurendavad ühiseid jõupingutusi stabiilsuse, julgeoleku ja demokraatliku arengu edendamiseks oma ühisnaabruses ning eelkõige selleks, et teha koostööd piirkondlike konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.

2.  Need jõupingutused tuginevad rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise ühistele põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides.

Artikkel 10

Konfliktiennetus, kriisiohje ja sõjalis-tehniline koostöö

1.  Lepinguosalised tõhustavad praktilist koostööd konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas eelkõige selleks, et suurendada Ukraina osalemist ELi juhitavates tsiviil- ja sõjalistes kriisiohjamisoperatsioonides ning asjaomastel õppustel ja väljaõppes, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP) raames.

2.  Selles valdkonnas tehakse koostööd vastavalt ELi ja Ukraina kriisiohje alase konsulteerimise ja koostöö korrale.

3.  Lepinguosalised uurivad sõjalise ja tehnilise koostöö tegemise võimalusi. Ukraina ja Euroopa Kaitseagentuur (EDA) loovad tihedad kontaktid, et arutada sõjalise võimekuse parandamist, sh tehnilisi küsimusi.

Artikkel 11

Massihävitusrelvade leviku tõkestamine

1.  Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku piiramiseks ning aitavad sellele kaasa, täites täielikult oma rahvusvahelistest desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest lepingutest tulenevaid olemasolevaid kohustusi ja muid vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõnealune säte on käesoleva lepingu oluline osa.

2.  Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd ja võitlevad massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks,

3.  Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks.

Artikkel 12

Desarmeerimine, relvastuskontroll, relvaekspordi kontroll ja võitlus relvade salakaubaveoga

Lepinguosalised edendavad desarmeerimisalast koostööd muuhulgas kasutuselt kõrvaldatud väike- ja kergrelvade varude vähendamise küsimuses ning käsitlevad mõju, mida inimestele ja keskkonnale avaldab mahajäetud ja lõhkemata lahingumoon, millele on osutatud käesoleva lepingu V jaotise 6. peatükis (Keskkond). Desarmeerimisalane koostöö hõlmab ka relvastuse piiramist, relvaekspordi kontrolli ning võitlust relvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade salakaubaveoga. Lepinguosalised toetavad asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide üldist järgimist ja täitmist ning seavad eesmärgiks nende tulemuslikkuse tagamise muu hulgas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamise kaudu.

Artikkel 13

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised lepivad kokku teha kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, et tõkestada terrorismi ning võidelda sellega vastavalt rahvusvahelisele õigusele, rahvusvahelistele inimõiguste standarditele ning pagulas- ja humanitaarõigusele.

III

JAOTIS

ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS

Artikkel 14

Õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine

Õiguse, vabaduse ja turvalisuse alase koostöö raames pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu õigusriigi arendamisele ning kõikide valitsemisalade, eelkõige aga õiguskaitse ja õigusemõistmise valdkonna kõikide tasandite haldusinstitutsioonide tugevdamisele. Koostöö eesmärk on eelkõige tugevdada kohtusüsteemi, parandada selle tõhusust, tagada selle sõltumatus ja erapooletus ning võidelda korruptsiooni vastu. Koostöö õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel.

Artikkel 15

Isikuandmete kaitse

Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et tagada piisav isikuandmete kaitse tase vastavalt kõrgeimatele Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele, sealhulgas asjakohastele Euroopa Nõukogu instrumentidele. Isikuandmete kaitse valdkonnas tehtav koostöö võib muu hulgas hõlmata teabe- ja ekspertide vahetust.

Artikkel 16

Koostöö rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas

1.  Lepinguosalised kinnitavad veelkord oma territooriumite vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust, arendavad edasi igakülgset dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas ebaseadusliku ja seadusliku rände ning inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise valdkonnas, ning võtavad rändealaseid mureküsimusi arvesse rändajate päritolupiirkondi hõlmavate riiklike majandus- ja sotsiaalarengu strateegiate koostamisel. Dialoog põhineb solidaarsuse, vastastikuse usalduse, ühise vastutuse ja partnerluse aluspõhimõtetel.

2.  Kooskõlas liidu ja siseriiklike õigusaktidega keskendub koostöö eelkõige järgmisele:

Artikkel 17

Töötajate kohtlemine

1.  Kui liikmesriikides ja ELis kohaldatavatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, tagatakse seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumil töötavatele Ukraina kodanikest töötajatele selle liikmesriigi kodanikega võrdsed töö-, palga- ning töölt vabastamise tingimused, neid kodakondsuse alusel diskrimineerimata.

2.  Kui Ukrainas kehtivatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, tagab Ukraina käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohtlemise tema territooriumil seaduslikult töötavatele liikmesriigi kodanikele.

Artikkel 18

Töötajate liikuvus

1.  Arvestades liikmesriigi tööturu olukorda ja juhul, kui liikmesriikides ja ELis kehtivatest töötajate liikumist käsitlevatest õigusnormidest ei tulene teisiti:

2.  Assotsieerimisnõukogu kaalub soodsamate õigusnormide kehtestamist muudes valdkondades, sealhulgas kutsealasele koolitusele juurdepääsu võimaldamist kooskõlas liikmesriikides ja ELis kehtivate õigusaktide, eeskirjade ja korraga, võttes arvesse liikmesriikide ja ELi tööturu olukorda.

Artikkel 19

Isikute liikumine

1.  Lepinguosalised tagavad, et täielikult rakendatakse:

2.  Lepinguosaliste eesmärk on ka parandada kodanike liikuvust ja edendada viisadialoogi.

3.  Lepinguosalised astuvad järkjärgulisi samme viisavabaduse kehtestamiseks siis, kui on täidetud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded, mis on sätestatud kaheetapilises viisanõude kaotamise tegevuskavas, mis esitati ELi ja Ukraina 22. novembri 2010. aasta tippkohtumisel.

Artikkel 20

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

Lepinguosalised teevad koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse alal. Selleks tõhustavad lepinguosalised kõnealuses valdkonnas tehtavat kahepoolset ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas operatiivkoostööd. Lepinguosalised tagavad, et rakendatakse asjakohased rahvusvahelised normid, eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) normid ja liidu normidega võrdväärsed normid.

Artikkel 21

Koostöö ebaseaduslike uimastite ja lähteainete ning psühhotroopsete ainete vastase võitluse valdkonnas

1.  Lepinguosalised teevad koostööd ebaseaduslike uimastitega seotud küsimustes vastavalt asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide alusel ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, võttes arvesse 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumide vastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastuvõetud poliitilist deklaratsiooni ja erideklaratsiooni, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.

2.  Koostöö eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite vastast võitlust, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale. Samuti on selle eesmärk tulemuslikumalt ära hoida keemiliste lähteainete ümbersuunamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

3.  Lepinguosalised kasutavad nende eesmärkide saavutamist võimaldavaid koostöömeetodeid, tagades käsitletavatele küsimustele tasakaalustatud ja integreeritud lähenemisviisi.

Artikkel 22

Võitlus kuritegevuse ja korruptsiooni vastu

1.  Lepinguosalised teevad koostööd organiseeritud ja muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamise ning selle vastu võitlemise valdkonnas.

2.  Koostöö hõlmab muu hulgas järgmist:

3.  Lepinguosalised tõhustavad selles valdkonnas kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd, milles osaleb Europol. Lepinguosalised arendavad oma koostööd muu hulgas järgmistes valdkondades:

4.  Lepinguosalised kohustuvad tagama ÜRO 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ja selle kolme protokolli, ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastase konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide tulemusliku rakendamise.

Artikkel 23

Koostöö terrorismivastase võitluse valdkonnas

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas rahvusvahelise õiguse, samuti rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate aktide, pagulas- ja humanitaarõiguse ning lepinguosaliste õigus- ja haldusnormidega. Eelkõige lepivad lepinguosalised kokku, et nende koostöö põhineb ÜRO Julgeolekunõukogu 2001. aasta resolutsiooni nr 1373, ÜRO 2006. aasta ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia ja muude ÜRO asjaomaste aktide ning kohaldatavate rahvusvaheliste konventsioonide ja aktide täielikul rakendamisel.

2.  Koostööd sisaldab eelkõige järgmist:

Teabevahetus korraldatakse kooskõlas rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega.

Artikkel 24

Õiguskoostöö

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad edasi tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, võttes täies ulatuses arvesse asjaomaseid rahvusvahelisi ja kahepoolseid akte ning lähtudes õiguskindluse ja õiglase kohtuliku arutamise õiguse põhimõttest.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad edasist ELi ja Ukraina õigusalast koostööd tsiviilasjades vastavalt mitmepoolsetele õigusaktidele, eelkõige Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonidele rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse kohta.

3.  Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised tõhustada vastastikuse õigusabi ja väljaandmise korda. Vajaduse korral hõlmab koostöö ühinemist asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktide ning käesoleva lepingu artiklis 8 osutatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuudiga, nende rakendamist ning Eurojustiga tehtava koostöö tihendamist.

IV

JAOTIS

KAUBANDUS JA KAUBANDUSKÜSIMUSED

1.

PEATÜKK

Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs

1.

jagu

Üldsätted

Artikkel 25

Eesmärk

Vastavalt käesolevale lepingule ning kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994”) artikliga XXIV loovad osalised järk-järgult, kuni 10aastase üleminekuperioodi jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest ( 1 ), vabakaubanduspiirkonna.

Artikkel 26

Kehtivus- ja rakendusala

1.  Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit kaupadega ( 2 ) kauplemise suhtes.

2.  Käesolevas peatükis tähendab „pärit”, et toode vastab käesoleva lepingu protokollis I (mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise) kehtestatud päritolureeglitele.

2.

jagu

Tollimaksude ja tasude kaotamine

Artikkel 27

Tollimaksu määratlus

Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu ja tasu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -tasu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses. „Tollimaks” ei hõlma:

Artikkel 28

Kaupade klassifitseerimine

Lepinguosaliste vahelise kaubandusega hõlmatud toodete klassifikatsioon esitatakse lepinguosaliste tariifinomenklatuurides vastavalt 1983. aasta rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni kohase kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile (edaspidi „harmoneeritud süsteem”) ja selle hilisematele muudatustele.

Artikkel 29

Imporditollimaksude tühistamine

1.  Kumbki lepinguosaline vähendab või kaotab tollimaksud teisest lepinguosalisest pärit kaupadelt kooskõlas ajakavaga, mis on esitatud lepingu I-A lisas (edaspidi „Ajakavad”).

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, kaotab Ukraina tollimaksu oma tolliseadustiku kategooria 6309 00 00 kohastele kantud rõivastele ja muudele kasutatud toodetele vastavalt käesoleva lepingu I-B lisas sätestatud tingimustele.

2.  Iga kauba puhul on tollimaksu baasmäär, mille suhtes tuleb vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kohaldada järjestikuseid vähendamisi, käesoleva lepingu I lisas märgitud määr.

3.  Kui lepinguosaline mingil hetkel pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära, kohaldatakse seda tollimaksumäära baasmäärana üksnes juhul ja seni, kui see on madalam kui lepinguosalise ajakava kohaselt arvutatud tollimaksumäär.

4.  Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist konsulteerivad lepinguosalised teineteisega kummagi lepinguosalise taotluse korral, et kaaluda võimalust kiirendada ja laiendada nendevahelises kaubanduses kohaldatavate tollimaksude kaotamist. Otsus, mille käesoleva lepingu artiklis 465 sätestatud kaubandusküsimusi käsitleva komiteena kokkutulnud assotsieerimiskomitee (edaspidi ka „kaubanduskomitee”) teeb kaubale määratud tollimaksu kaotamise tempo kiirendamise või tollimaksu kaotamise kohta, asendab sellele kaubale ajakava kohaselt määratud tollimaksumäära või üleminekukategooria.

Artikkel 30

Olemasoleva olukorra säilitamine

Kumbki lepinguosaline ei suurenda olemasolevaid tollimakse ega kehtesta uusi tollimakse teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadele. See ei takista kumbagi lepinguosalist:

Artikkel 31

Eksporditollimaksud

1.  Lepinguosalised ei kehtesta ega säilita ühtki tollimaksu, maksu või muud samaväärse toimega meedet kaubale või seoses kaubaga, mida eksporditakse üksteise territooriumile.

2.  Ukraina kehtestatud käesoleva lepingu I-C lisas loetletud olemasolevad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed lõpetatakse järk-järgult üleminekuperioodi jooksul vastavalt käesoleva lepingu I-C lisas esitatud ajakavale. Kui Ukraina tolliseadustikku ajakohastatakse, jäävad käesoleva lepingu I-C lisas esitatud ajakava alusel võetud kohustused jõusse kaubakirjeldusele vastavuse alusel. Ukraina võib eksporditollimaksude puhul kehtestada kaitsemeetmeid vastavalt käesoleva lepingu I-D lisale. Sellised kaitsemeetmed kaotavad kehtivuse kauba suhtes käesoleva lepingu I-D lisas ettenähtud tähtaja lõpul.

Artikkel 32

Ekspordisubsiidiumid ja samaväärse toimega meetmed

1.  Käesoleva lepingu jõustumisel lepinguosalised ei säilita, kehtesta ega taaskehtesta ekspordisubsiidiumeid ega muid samaväärse toimega meetmeid põllumajandustoodetele, mis on mõeldud kasutamiseks teise lepinguosalise territooriumil.

2.  Käesolevas artiklis kasutatakse terminit „ekspordisubsiidiumid” tähenduses, mis on sellele terminile antud WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artikli 1 punktis e, kaasa arvatud nimetatud põllumajanduslepingu artikli muudatused.

Artikkel 33

Muud tasud

Lepinguosalised tagavad kooskõlas GATT 1994 VIII artikli lõike 1 ja selle tõlgendusmärkustega, et kõik tasud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud käesoleva lepingu artiklis 27 osutatud riigisisesed tasud), mis on kehtestatud kaupade impordile ja ekspordile, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest ega kujutaks endast kodumaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.

3.

jagu

Mittetariifsed meetmed

Artikkel 34

Võrdne kohtlemine

Kumbki lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

Artikkel 35

Impordi- ja ekspordipiirangud

Kumbki lepinguosaline ei võta vastu ega säilita keelde, piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid teise lepinguosalise mis tahes kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile saadetava kauba ekspordile või ekspordiks müümisele, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti või kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikli ja selle tõlgendusmärkustega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

4.

jagu

Kaupadega seotud erisätted

Artikkel 36

Ülderandid

Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalisel võtmast ja jõustamast meetmeid kooskõlas GATT 1994 artiklitega XX ja XXI ja selle tõlgendusmärkustega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle lahutamatuks osaks.

5.

jagu

Halduskoostöö ja koordineerimine teiste riikidega

Artikkel 37

Halduskoostööd käsitlevad erisätted

1.  Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on äärmiselt oluline käesoleva peatüki kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning kinnitavad, et võitlevad eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolliküsimustes, mis on seotud kaupade impordi, ekspordi ja transiidiga, ning kaupade allutamisega muule tollikorrale ja muudele menetlustele, sealhulgas keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmetega.

2.  Kui üks lepinguosaline on dokumenteeritud objektiivse teabe põhjal kogenud, et teine lepinguosaline hoidub halduskoostööst ja/või tal esineb käesoleva peatüki kohast eeskirjade eiramist või pettust, võib ta vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise.

3.  Käesolevas artiklis käsitatakse hoidumisena halduskoostööst tollieeskirjade eiramise või pettuse uurimisel muu hulgas järgmist:

Käesoleva artikli tähenduses võidakse eeskirjade eiramine või pettus tuvastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordis kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

4.  Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel.

5.  Samaaegselt kaubanduskomitee teavitamisega käesoleva artikli lõike 4 punkti a alusel avaldab asjaomane lepinguosaline oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele nimetatakse asjaomane toode, mille puhul on objektiivse teabe põhjal avastatud halduskoostööst hoidumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.

Artikkel 38

Haldusvigade käsitlemine

Juhul kui pädev asutus teeb vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu protokolli „päritolustaatusega toodete” mõistet ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude näol, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda kaubanduskomiteel uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 39

Lepingud teiste riikidega

1.  Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ja piiriliikluse korra säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus käesolevas lepingus ettenähtud kauplemise korraga.

2.  Lepinguosalised konsulteerivad kaubanduskomitees selliste tolliliitude ja vabakaubanduspiirkondade loomist ja piiriliiklust käsitlevate lepingute üle ning taotluse korral ka muudes olulistes küsimustes, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse selliseid konsultatsioone kolmanda riigi ühinemisel Euroopa Liiduga, et tagada, et arvesse võetakse lepinguosalise ELi ja Ukraina käesolevas lepingus väljendatud vastastikuseid huve.

2.

PEATÜKK

Kaubanduse kaitsemeetmed

1.

jagu

Üleilmsed kaitsemeetmed

Artikkel 40

Üldsätted

1.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist ja WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud kaitsemeetmete lepingust (edaspidi „kaitsemeetmete leping”). Lepinguosaline EL säilitab oma õigused ja kohustused vastavalt WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artiklile 5, välja arvatud käesoleva lepingu kohase soodusrežiimi alusel toimuva põllumajanduskaubanduse puhul.

2.  Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise 1. peatükile (Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs).

Artikkel 41

Läbipaistvus

1.  Kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatanud lepinguosaline saadab selle kohta teisele lepinguosalisele ametliku teate, kui viimasel on asjas oluline majandushuvi.

2.  Käesoleva artikli kohaldamisel lähtutakse sellest, et lepinguosalisel on oluline majandushuvi, kui ta on viimase kolmeaastase perioodi jooksul olnud importtoote viie suurema tarnija hulgas, mõõdetuna kas absoluutmahus või -väärtuses.

3.  Olenemata käesoleva lepingu artiklist 40 ning piiramata kaitsemeetmete lepingu artikli 3 lõike 2 kohaldamist esitab uurimise algatanud ja kaitsemeetmeid kohaldada kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral talle viivitamata sellekohases kirjalikus teates kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine algatati, ning asjakohasel juhul ka uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused, ning pakub teisele lepinguosalisele konsultatsioonide pidamise võimalust.

Artikkel 42

Meetmete kohaldamine

1.  Kaitsemeetmete kehtestamisel püüavad lepinguosalised kehtestada neid viisil, mis mõjutab nendevahelist kaubandust kõige vähem.

2.  Kui üks lepinguosaline leiab käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete kehtestamiseks on täidetud, teatab selliseid meetmeid kohaldada kavatsev lepinguosaline sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui rahuldavat lahendust ei leita 30 päeva jooksul pärast teatamist, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks.

Artikkel 43

Arengumaa

Niivõrd, kuivõrd Ukrainat saab käsitada arengumaana ( 3 ) kaitsemeetmete lepingu artikli 9 kohaldamisel, ei kohaldata tema suhtes kõnealuse lepingu artiklis 9 sätestatud tingimuste täitmise korral lepinguosalise ELi võetavaid kaitsemeetmeid.

2.

jagu

Sõiduautode suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed

Artikkel 44

Sõiduautode suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed

1.  Ukraina võib kooskõlas käesoleva jaoga kaitsemeetmena kohaldada kõrgemat imporditollimaksu lepinguosalisest EList pärit ( 4 ) sõiduautodele (edaspidi „toode”), mis on määratletud käesoleva lepingu artiklis 45 ja kuuluvad tariifirubriiki 8703 , kui on täidetud järgmised tingimused:

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohane tollimaks ei tohi olla suurem kui väikseim järgmistest: kohaldatav valitseva enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär või enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär, mis kehtib käesoleva lepingu jõustumiskuupäevale vahetult eelneval päeval, või käesoleva lepingu II lisa ajakavas sätestatud tollimaksumäär. Tollimaksu saab kohaldada ainult käesoleva lepingu II lisas määratletud aasta ülejäänud osa jooksul.

3.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, määratakse käesoleva artikli lõike 1 alusel kohaldatavad Ukraina tollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva lepingu II lisas esitatud Ukraina ajakavale.

4.  Sellistest lisamaksudest vabastatakse need toote tarned, mis olid teostamisel enne käesoleva artikli lõigete 1–3 kohase lisamaksu kehtestamist sõlmitud lepingu põhjal. Sellised tarned võib siiski arvata toote järgmise aasta impordimahu hulka, et täita selle aasta kohta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused.

5.  Ukraina kohaldab kaitsemeetmeid läbipaistval viisil. Selleks esitab Ukraina lepinguosalisele ELile niipea kui võimalik kirjaliku teate oma kavatsusest sellist meedet kohaldada ning edastab kogu asjakohase teabe, sealhulgas teabe, mis käsitleb toote impordi kogumahtu (ühikutes), sõiduautode mis tahes allikast impordi kogumahtu (ühikutes) ning kõigi uute sõiduautode registreerimist Ukrainas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul. Ukraina kutsub lepinguosalise ELi konsultatsioonidele võimalikult vara enne sellise meetme võtmist, et teave läbi arutada. Ühtegi meedet ei võeta enne 30 päeva möödumist konsultatsioonikutse esitamist.

6.  Ukraina võib rakendada kaitsemeedet üksnes pärast seda, kui tema pädevad asutused on läbi viinud uurimise vastavalt kaitsemeetmete lepingu artiklile 3 ja artikli 4 lõike 2 punktile c ning sel eesmärgil inkorporeeritakse artikkel 3 ja artikli 4 lõike 2 punkt c käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks. Seejuures peab uurimise tulemusel leidma kinnitust, et käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena imporditakse toodet Ukraina territooriumile sellises absoluutselt või omamaise toodanguga võrreldes suhteliselt suuremas koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada märgatavat kahju samasuguseid tooteid valmistavale omamaisele tootmisharule.

7.  Ukraina teavitab viivitamata ja kirjalikult lepinguosalist ELi, et algatab käesoleva artikli punktis 6 kirjeldatud uurimise.

8.  Uurimise käigus täidab Ukraina kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punktide a ja b nõudeid ning selleks inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punktid a ja b käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

9.  Kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud kahju kindlaksmääramiseks oluliste tegurite hindamisperioodi pikkus on vähemalt kolm järjestikust 12kuulist perioodi (s.t vähemalt kolm aastat).

10.  Uurimise käigus hinnatakse ka kõiki teadaolevaid tegureid, mis võivad olla kahjustanud siseriiklikku tootmisharu, v.a käesolevast lepingust tuleneva sooduskorra raames toimuvat impordi suurenemist. Lepinguosalisest EList pärit toodete impordi suurenemist ei käsitata tollimaksu kaotamise või vähendamise tulemusena, kui sama toote import muudest allikatest on suurenenud võrreldaval määral.

11.  Ukraina teeb lepinguosalisele ELile ja teistele huvitatud isikutele uurimise tulemused ja põhjendatud järeldused kirjalikult teatavaks aegsasti enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud konsultatsioonide algust, et konsultatsioonide käigus oleks võimalik läbi vaadata uurimise põhjal saadav teave ning vahetada seisukohti kavandatavate meetmete kohta.

12.  Ukraina tagab, et meetmete põhjendamiseks kasutatav sõiduautode statistika on usaldusväärne, piisav ja üldsusele aegsasti kättesaadav. Ukraina esitab viivitamata teabe, mis käsitleb toote impordi kogumahtu (ühikutes) ja sõiduautode impordi kogumahtu mis tahes allikast (ühikutes), ning andmed uute sõiduautode registreerimise kohta Ukrainas.

13.  Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata üleminekuperioodil käesoleva artikli lõike 1 punkti a ega lõikeid 6–11.

14.  Ukraina ei kohalda käesolevas jaos sätestatud kaitsemeedet esimese aasta jooksul. Ukraina ei kohalda ega säilita ühtegi käesolevas jaos sätestatud kaitsemeedet ega jätka ühtegi uurimist kaitsemeetme kehtestamiseks pärast 15. aastat.

15.  Käesoleva artikli rakendamist ja kasutamist võib kaubanduskomitees arutada ja läbi vaadata.

Artikkel 45

Mõisted

Käesolevas jaos ja käesoleva lepingu II lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

3.

jagu

Kumuleerimise keeld

Artikkel 45A

Kumuleerimise keeld

Lepinguosaline ei või kohaldada sama toote suhtes samaaegselt:

4.

jagu

Dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed

Artikkel 46

Üldsätted

1.  Lepinguosalised kinnitavad, et neil on õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingust (edaspidi „dumpinguvastane leping”) ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust (edaspidi „subsiidiumide leping”).

2.  Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise 1. peatükile (Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs).

Artikkel 47

Läbipaistvus

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid tuleks kasutada täielikus kooskõlas dumpinguvastasest lepingust ja tasakaalustusmeetmete lepingust tulenevate nõuetega ning õiglase ja läbipaistva süsteemi raames.

2.  Kui lepinguosalise pädev asutus on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud dumpinguvastase taotluse seoses impordiga teiselt lepinguosaliselt, teatab lepinguosaline hiljemalt 15 päeva enne uurimise algatamist teisele lepinguosalisele kirjalikult taotluse kättesaamisest.

3.  Ilma et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõike 5 ja subsiidiumide lepingu artikli 12 lõike 4 kohaldamist, tagavad lepinguosalised meetmete kohaldamise otsuse aluseks olevate kõigi oluliste asjaolude ja kaalutluste täieliku ja otstarbeka avalikustamise kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning igal juhul enne lõpliku otsuse tegemist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ja huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks. huvitatud isikutele jäetakse märkuste esitamiseks vähemalt kümme päeva alates lõplikust avalikustamisest.

4.  Huvitatud isikutele antakse võimalus esitada dumpinguvastaste või tasakaalustavate tollimaksude uurimise ajal oma seisukohti vastavalt uurimismenetlusi käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele, kui see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.

Artikkel 48

Avaliku huvi arvessevõtmine

Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete kohaldamine ei vasta avalikule huvile, ei või lepinguosaline selliseid meetmeid kohaldada. Avaliku huvi kindlakstegemisel võetakse arvese erinevaid huve tervikuna, sealhulgas kodumaise tootmisharu, kasutajate, tarbijate ja importijate huve vastavalt sellele, mil määral on nad uurimist teostavatele ametiasutustele esitanud asjakohast teavet.

Artikkel 49

Väiksema tollimaksu reegel

Kui lepinguosaline otsustab kehtestada ajutise või lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu summa ületada dumpingumarginaali või tasakaalustavaid subsiidiume, vaid peab olema marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

Artikkel 50

Meetmete kohaldamine ja läbivaatamine

1.  Lepinguosalised võivad kohaldada ajutisi dumpinguvastaseid meetmeid ja tasakaalustusmeetmeid üksnes siis, kui esialgselt on kindlaks tehtud kodumaist tootmisharu kahjustava dumpingu või subsiidiumi olemasolu.

2.  Enne lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu kehtestamist uurivad lepinguosalised võimalusi võtta konstruktiivseid parandusmeetmeid, võttes arvesse iga juhtumi konkreetseid asjaolusid. Ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaldamist, peaksid lepinguosalised eelistama hinnakohustuste võtmist niivõrd, kuivõrd nad on saanud eksportijatelt piisavaid pakkumisi ja nende pakkumiste vastuvõtmist ei peeta ebaotstarbekaks.

3.  Kui eksportijalt saadakse põhjendatud taotlus vaadata läbi kehtivad dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed, vaatab meetme kehtestanud lepinguosaline taotluse läbi objektiivselt ja kiiresti ning teavitab eksportijat läbivaatamise tulemustest niipea kui võimalik.

5.

jagu

Konsulteerimine

Artikkel 50A

Konsulteerimine

1.  Lepinguosaline annab teisele lepinguosalisele tema taotluse alusel võimaluse pidada konsultatsioone seoses kaubanduse parandusmeetmetega tekkinud konkreetsetes küsimustes. Sellisteks küsimusteks võivad olla dumpingumarginaali arvutamise ja kohandamiste meetod, statistika kasutamine, impordi areng, kahju kindlaksmääramine ja väiksema tollimaksu reegli kohaldamine (loetelu pole ammendav).

2.  Konsultatsioone peetakse niipea kui võimalik, tavaliselt 21 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.  Käesoleva jaos ettenähtud konsultatsioonide pidamine ei piira käesoleva lepingu artiklite 41 ega 47 kohaldamist ning peab olema nendega täielikus kooskõlas.

6.

jagu

Sätted institutsioonide kohta

Artikkel 51

Kaubanduse parandusmeetmeid käsitlev dialoog

1.  Lepinguosalised on kokku leppinud, et nad algatavad kaubanduse parandusmeetmeid käsitleva dialoogi ekspertide tasandil kaubanduse parandusmeetmeid käsitleva koostöö tegemiseks.

2.  Kaubanduse parandusmeetmeid käsitlevat dialoogi peetakse, et:

3.  Kaubanduse parandusmeetmeid käsitlev dialoog toimub ad hoc põhimõttel ühe lepinguosalise taotlusel. Iga koosoleku päevakord lepitakse eelnevalt ühiselt kokku.

7.

jagu

Vaidluste lahendamine

Artikkel 52

Vaidluste lahendamine

Käesoleva lepingu IV jaotise 14. peatükki (Vaidluste lahendamine) ei kohaldata käesoleva peatüki 1., 4., 5., 6. ja 7. jao suhtes.

3.

PEATÜKK

Tehnilised kaubandustõkked

Artikkel 53

Reguleerimisala ja mõisted

1.  Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele, mis tulenevad WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast lepingust tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping”) ja mis võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

2.  Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis on määratletud WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (edaspidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping”) lisas 1A, ega ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille valitsusasutused on koostanud vastavalt oma tootmis- või tarbimisnõuetele.

3.  Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu I lisas kasutatud mõisted.

Artikkel 54

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine

Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes; nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.

Artikkel 55

Tehniline koostöö

1.  Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd tehniliste eeskirjade, standardite, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, et parandada üksteise vastavate süsteemide mõistmist ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele. Sel eesmärgil võivad nad pidada õigusnormide alast horisontaalset ja valdkondlikku dialoogi.

2.  Lepinguosalised püüavad oma koostöö raames kindlaks määrata, arendada ja edendada kaubandust toetavaid algatusi, mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

Artikkel 56

Tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamise lähendamine

1.  Ukraina võtab vajalikud meetmed, et järk-järgult saavutada vastavus ELi tehniliste eeskirjade ning ELi standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise menetluste ning turujärelevalve süsteemiga ning kohustub järgima põhimõtteid ja tavasid, mis on sätestatud asjakohastes ELi otsustes ja määrustes ( 8 ).

2.  Lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tuleb Ukrainal kooskõlas käesoleva lepingu III lisas esitatud ajakavaga:

3.  Lepinguosalised lepivad kokku ja ajakohastavad käesoleva lepingu III lisas esitatud ajakava.

4.  Pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Ukraina lepinguosalisele ELile üks kord aastas aruande meetmete kohta, mis on võetud vastavalt käesolevale artiklile. Kui käesoleva lepingu III lisas esitatud meetmete ajakavas loetletud meetmeid ei rakendata ettenähtud aja jooksul, esitab Ukraina uue ajakava asjaomaste meetmete lõpuleviimise kohta.

5.  Ukraina ei muuda käesoleva lepingu III lisas loetletud horisontaalseid ega sektoripõhiseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui muutmise eesmärk on õigusakte järk-järgult lähendada asjakohastele ELi õigusaktidele või neid sel eesmärgil ajakohastada.

6.  Ukraina teavitab lepinguosalist ELi oma õigusaktide sellisest muutmisest.

7.  Ukraina tagab, et teda asjaomaste Euroopa ja rahvusvahelistes standardi-, õigus-, alusmetroloogia ja vastavushindamis- (sealhulgas akrediteerimis-) organisatsioonides esindavad organid osalevad nende organisatsioonide tegevuses täielikult ning vastavalt oma tegevusvaldkonnale ja ettenähtud liikmesusstaatusele.

8.  Ukraina võtab järk-järgult üle kõik Euroopa standardid (EN), sealhulgas ühtlustatud Euroopa standardid, muutes need oma riiklikeks standarditeks, ning nende vabatahtlikku kasutamist peetakse kokkusobivaks käesoleva lepingu III lisas loetletud õigusnormidega. Samaaegselt sellise ülevõtmisega tühistab Ukraina kokkusobimatud standardid, loobudes muu hulgas enne 1992. aastat välja töötatud riikidevaheliste standardite (GOST/ГОСТ) kohaldamisest. Lisaks kohustub Ukraina järk-järgult täitma muud Euroopa standardiorganisatsioonide täieõiguslikuks liikmeks saamise nõuded.

Artikkel 57

Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise leping

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et lisavad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, mis hõlmab ühte või mitut käesoleva lepingu III lisas loetletud sektorit, protokollina käesolevale lepingule pärast seda, kui nad on kokku leppinud, et Ukraina valdkondlikud ja horisontaalõigusaktid, institutsioonid ja standardid on viidud täielikult kooskõlla ELi asjakohaste õigusaktide, institutsioonide ja standarditega.

2.  Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingus nähakse ette, et lepinguosaliste vaheline kaupadega kauplemine lepinguga hõlmatud sektorites toimub samadel tingimustel, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisele samade kaupadega kauplemisele.

3.  Pärast seda, kui lepinguosaline EL on kontrollinud Ukraina asjaomaste tehniliste õigusaktide, standardite ja infrastruktuuri vastavusseviimist ning kui vastavusse viimise edukuse suhtes ollakse üksmeelel, muudavad lepinguosalised käesoleva lepingu muutmise korra kohaselt omavahelisel kokkuleppel tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu käesoleva lepingu protokolliks, hõlmates sellised käesoleva lepingu III lisas loetletud sektorid, mille puhul vastavusseviimine loetakse lõpule viiduks. Eesmärk on eespool osutatud korras tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingut laiendada, kuni see hõlmab kõik käesoleva lepingu III lisas loetletud sektorid.

4.  Kui kõik sektorid on tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepinguga hõlmatud, kaaluvad lepinguosalised vastastikkusel kokkuleppel ja vastavalt lepingu muutmise korrale võimalust laiendada lepingu kohaldamisala selliselt, et see hõlmaks ka muid tööstussektoreid.

5.  Seni, kuni toote suhtes kohaldatakse tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingut, võetakse selle toote suhtes lepinguosaliste õigusaktide kohaldamisel arvesse ka tehniliste kaubandustõkete lepingut.

Artikkel 58

Märgistamine ja etikettimine

1.  Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 56 ja 57 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised veelkord, et lähtuvad märgistamis- ja etikettimisnõudeid käsitlevate tehniliste eeskirjade kohaldamisel tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõike 2 põhimõtetest, kusjuures osutatud nõudeid ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Seda silmas pidades ei tohi märgistamis- ja etikettimisnõuded piirata kaubandust rohkem, kui on vaja seadusliku eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks.

2.  Seoses kohustusliku märgistamise ja etikettimisega lepivad lepinguosalised kokku, et:

PEATÜKK 4

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Artikkel 59

Eesmärk

1.  Käesoleva peatüki eesmärk on inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kaitstes hõlbustada lepinguosaliste vahelist kaubandust sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega hõlmatud põhikaupadega,

2.  Käesoleva peatüki eesmärk on samuti lepinguosaliste vaheline üksmeel loomade heaolu standardite suhtes.

Artikkel 60

Mitmepoolsed kohustused

Lepinguosalised taaskinnitavad oma kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingust.

Artikkel 61

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust, sealhulgas käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete suhtes.

Artikkel 62

Mõisted

Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 63

Pädevad asutused

Artiklis 74 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee esimesel koosolekul teavitavad lepinguosalised üksteist mis tahes olulistest muudatustest nende pädevate asutuste struktuuris, organisatsioonis ja pädevuse jaotuses. Lepinguosalised teavitavad üksteist kõikidest muudatustest seoses pädevate asutuste, sealhulgas kontaktpunktidega.

Artikkel 64

Õigusnormide lähendamine

1.  Ukraina lähendab oma sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna ning loomade heaolu käsitlevad õigusaktid ELi õigusaktidele vastavalt käesoleva lepingu V lisale.

2.  Lepinguosalised teevad koostööd õigusaktide lähendamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

3.  Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee jälgib korrapäraselt käesoleva lepingu V lisa kohase lähendamise protsessi rakendamist, et esitada vajalikud soovitused lähendamismeetmete kohta.

4.  Selleks et hõlbustada kauplemist konkreetse kauba või kaubarühmaga, esitab Ukraina hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele käesoleva peatüki rakendamise igakülgse strateegia, mis on jaotatud prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt meetmetele, nagu määratletud käesoleva lepingu IV-A, IV-B ja IV-C lisas. Strateegia on viitedokument käesoleva peatüki rakendamisel ja see lisatakse käesoleva lepingu V lisasse ( 9 ).

Artikkel 65

Loomatervise- ja kahjurite staatuse ning piirkondlike tingimuste tunnustamine kaubanduse eesmärgil

A.   Loomahaiguste- ja -nakkuste ning kahjurite staatuse tunnustamine

1.  Loomahaiguste ja -nakkuste (sealhulgas zoonoos) suhtes kehtib järgmine:

2.  Kahjurite suhtes kohaldatakse järgmist:

B.   Piirkondadeks jaotamise/tsoneerimise tunnustamine ning kahjurivabad ja kaitstud alad

3.  Lepinguosalised tunnistavad Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 1997. aasta rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni ja rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardis (International Standard for Phytosanitary Measures) (edaspidi „fütosanitaarmeetmete standardid”) esitatud piirkondadeks jaotamise ja kahjurivabade alade põhimõtet vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ ning lepivad kokku, et kohaldavad neid omavahelises kaubanduses.

4.  Lepinguosalised lepivad kokku, et piirkondadeks jaotamise otsused seoses VI-A lisas loetletud looma- ja kalahaigustega ning VI-B lisas loetletud kahjuritega võetakse vastavalt käesoleva lepingu VII lisa A ja B osale.

5.  

6.  

7.  Pärast lõigetes 4–6 kirjeldatud menetluste lõpuleviimist ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 73 kohaldamist, võtavad lepinguosalised asjatu viivituseta kaubandust võimaldavad õigus- ja haldusmeetmed.

C.   Piirkondadeks jagamine

Lepinguosalised peavad täiendavat arutelu käesoleva lepingu IV lisas osutatud piirkondadeks jagamise põhimõtte rakendamiseks.

Artikkel 66

Samaväärsuse kindlakstegemine

1.  Samaväärsust võib tunnustada:

2.  Samaväärsuse kindlakstegemisel järgivad lepinguosalised käesoleva artikli lõikes 3 esitatud konsultatsiooniprotsessi. Selle protsessi raames tõendab eksportiv lepinguosaline objektiivset samaväärsust ja importiv lepinguosaline hindab objektiivselt sellist tõendamist. Protsess võib hõlmata inspekteerimist ja kontrolli.

3.  Kui eksportiv lepinguosaline esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsuse tunnustamise taotluse, algatavad lepinguosalised viivitamatult ning hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui importiv lepinguosaline on sellise taotluse kätte saanud, konsultatsiooniprotsessi, mis hõlmab käesoleva lepingu IX lisas sätestatud toiminguid. Kui eksportiv lepinguosaline esitab mitu taotlust, lepivad lepinguosalised importiva lepinguosalise taotluse korral artiklis 74 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees kokku käesolevas lõikes nimetatud menetluse alustamise ja lõpuleviimise ajakava.

4.  Kui tänu käesoleva lepingu artikli 64 lõikes 3 osutatud järelevalvele lähendatakse õigusakte, käsitatakse seda Ukraina taotlusena alustada asjakohaste meetmete samaväärsuse tunnustamise protsess vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

5.  Kui ei ole kokku lepitud teisiti, viib importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud samaväärsuse hindamise lõpule 360 päeva jooksul pärast seda, kui ta on eksportivalt lepinguosaliselt saanud taotluse, sealhulgas samaväärsust tõendava toimiku; hooajaliste põllukultuuride puhul võib siiski hindamist edasi lükata selleks, et võimaldada kontrollimist põllukultuuri kasvuperioodil.

6.  Importiv lepinguosaline teeb kindlaks samaväärsuse seoses taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega vastavalt asjakohastele fütosanitaarmeetmete standarditele.

7.  Importiv lepinguosaline võib samaväärsuse tühistada või peatada, kui üks lepinguosaline muudab meetmeid nii, et see mõjutab samaväärsust, tingimusel et järgitakse järgmisi menetlusi:

8.  Samaväärsuse tunnustamise, tühistamise ja peatamise õigus on ainult importival lepinguosalisel, kes tegutseb kooskõlas oma haldus- ja õigusliku raamistikuga. Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele kirjalikult täieliku selgituse ja täiendavad andmed, mida on kasutatud määramiseks ja otsuste tegemiseks vastavalt käesolevale artiklile. Samaväärsuse mittetunnustamisel, peatamisel või tühistamisel teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele tingimused, mille täitmisel on võimalik lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatada.

9.  Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 73 kohaldamist, ei ole importival lepinguosalisel lubatud samaväärsust tühistada ega peatada enne ühe lepinguosalise kavandatavate uute meetmete jõustumist.

10.  Juhul kui importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust ametlikult käesoleva lepingu IX lisas sätestatud konsultatsioonide põhjal, tunnistab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee samaväärsuse tunnustamist lepinguosaliste vahelises kaubanduses käesoleva lepingu artikli 74 lõikes 2 sätestatud korras. Otsuses nähakse vastavalt vajadusele ette ka piiridel füüsilise kontrolli vähendamine ning sertifikaatide ja asutatud ettevõtjate eelregistreerimise korra lihtsustamine.

Samaväärsuse staatus loetletakse käesoleva lepingu IX lisas.

11.  Kui lähendatakse õigusakte, määratakse samaväärsus kindlaks nende alusel.

Artikkel 67

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.  Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 68 kohaldamist, teevad lepinguosalised koostööd, et suurendada arusaamist üksteise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisest ning nende tulemuslikkuse ametliku kontrolli tagavatest struktuuridest ja mehhanismidest. Sel eesmärgil võidakse muu hulgas avalikustada rahvusvaheliste auditite aruandeid ning lepinguosalised võivad vastavalt vajadusele vahetada teavet kõnealuste auditite tulemuste kohta ja muudes küsimustes.

2.  Artiklis 64 osutatud õigusaktide lähendamise ja artiklis 66 osutatud samaväärsuse kindlakstegemise raames teavitavad lepinguosalised üksteist muudest muudatustest asjaomaste valdkondade õigusaktides ja kehtestatud korras.

3.  Sellega seoses teavitab lepinguosaline EL Ukrainat piisavalt aegsasti oma õigusaktide muutmisest, et Ukraina saaks sellest tulenevalt kaaluda vajadust muuta oma õigusakte.

Koostööd tuleks süvendada, et soodustada lepinguosalistel õigusaktide edastamist teisele lepinguosalisele.

Selleks teatavad lepinguosalised üksteisele oma kontaktpunktid. Lepinguosalised teavitavad üksteist ka selles teabes toimunud muudatustest.

Artikkel 68

Teavitamine, konsulteerimine ja teabe edastamise hõlbustamine

1.  Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult kahe tööpäeva jooksul mis tahes tõsisest või olulisest ohust üldsusele, loomadele või taimedele, sealhulgas mis tahes hädaolukorrad seoses toidukontrolliga või olukorrad, kus esineb selgelt määratletud oht või tõsised mõjud tervisele, mida seostatakse loomsete või taimsete saaduste tarbimisega, seejuures eriti järgmisest:

2.  

3.  Kui lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast rahva-, looma- või taimetervisele, arutatakse olukorda kummagi lepinguosalise taotlusel viivitamata ning igal juhul 15 tööpäeva jooksul. Sellistes olukordades tagavad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses ja jõuda mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduseni, mis on kooskõlas rahva-, looma- või taimetervise kaitsega.

4.  Lepinguosalise taotluse korral korraldatakse konsultatsioonid loomade heaolu arutamiseks võimalikult kiiresti ning igal juhul 20 tööpäeva jooksul alates teate esitamisest. Sellistes olukordades püüavad lepinguosalised esitada kogu vajaliku teabe.

5  Lepinguosalise taotluse korral võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud konsultatsioone pidada video- või audiokonverentsidena. Taotluse esitanud lepinguosaline tagab konsulteerimise protokolli koostamise, ning lepinguosalised kinnitavad protokolli ametlikult. Selle kinnitamise suhtes kohaldatakse artikli käesoleva lepingu artikli 67 lõiget 3.

6.  Veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonna eriolukordades kohaldatav kiire ja varase vastastikuse hoiatamise mehhanism võetakse kasutusele hiljem, kui Ukraina on rakendanud vajalikud kõnealuste valdkondade õigusaktid ja loonud tingimused selliste mehhanismide ladusaks toimimiseks kohapeal.

Artikkel 69

Kaubandustingimused

1.  Üldised imporditingimused

2.  Imporditingimused pärast samaväärsuse tunnustamist

3.  Alates käesoleva lepingu jõustumisest ei kohaldata impordiloa nõuet käesoleva lepingu IV-A ja IV-C(2) lisas nimetatud kaupade suhtes.

Käesoleva lepingu jõustumine enne 31. detsembrit 2013 ei mõjuta abi, mida antakse tervikliku institutsioonide väljaarendamise programmi raames.

4.  Lepinguosalised alustavad eksportiva lepinguosalise taotluse korral kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 74 konsultatsioone lõike 1 punktis a nimetatud põhikaupadega kauplemist mõjutavate tingimuste kohta, et leppida kokku importiva lepinguosalise alternatiivsed või täiendavad imporditingimused. Selliste alternatiivsete või täiendavate imporditingimuste aluseks, kui see on asjakohane, võivad olla eksportiva lepinguosalise meetmed, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsetena. Kokkuleppe saavutamisel võtab importiv lepinguosaline 90 päeva jooksul alates sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee otsuse tegemisest õiguslikud ja/või haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks.

5.  Tegevuskohtade loetelu ja tingimuslik tunnustamine

6.  Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline vajaliku selgituse ja täiendavad andmed käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate määratluste ja otsuste kohta.

Artikkel 70

Sertimismenetlus

1.  Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepingu XII lisas esitatud sertimismenetluse ning sertifikaatide ja ametlike dokumentide väljaandmise põhimõtted.

2.  Käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee raames võib kokku leppida elektroonilise sertimise, sertifikaatide tühistamise ja asendamise eeskirjad.

3.  Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu artiklis 64 osutatud õigusaktide lähendamise raames kokku asjakohased ühised vormid.

Artikkel 71

Kontrollimine

1.  Et säilitada kindlustunnet käesoleva peatüki sätete tulemusliku rakendamise suhtes, on lepinguosalistel õigus:

2.  Lepinguosaline võib teise lepinguosalise territooriumil käesoleva artikli lõike 1 punktis a kohaselt tehtud kontrollide tulemused teha teatavaks kolmandatele isikutele ja teeb need tulemused teatavaks üldsusele, kui nii on ette nähtud lepinguosaliste õigusaktidega. Tulemuste teatavakstegemisel ja/või avaldamise peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavad konfidentsiaalsussätetest, kui see on asjakohane.

3.  Käesoleva lepingu artiklis 74 nimetatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib oma otsusega muuta X lisa, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide asjakohast tööd.

4.  Lepinguosaline või lepinguosalised võivad kontrolli tulemusi arvese võtta artiklites 64, 66 ja 72 osutatud meetmete puhul.

Artikkel 72

Impordi kontrollimine ja inspekteerimistasud

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et kui importiv lepinguosaline importimisel kontrollib eksportiva lepinguosalise saadetisi, järgib ta käesoleva lepingu XI lisa A osas sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume. Kontrollimiste tulemusi võidakse kasutada käesoleva lepingu artiklis osutatud kontrolliprotsessis.

2.  Lepinguosaliste poolse impordi füüsilise kontrollimise sagedus on sätestatud käesoleva lepingu XI lisa B osas. Lepinguosaline võib kontrolli sagedust muuta oma pädevuse piires ja kooskõlas siseriiklike õigusaktidega käesoleva lepingu artiklite 64, 66 ja 69 alusel tehtud edusammude või käesolevas lepingus sätestatud kontrollide, konsultatsioonide ja muude meetmete tulemusena. Käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud fütosanitaarmeetmete allkomitee muudab oma otsusega käesoleva lepingu XI lisa B osa sellele vastavalt.

3.  Inspekteerimistasud ei või olla suuremad kui pädeva asutuse kulud impordi kontrollimisel. Tasu arvutamisel lähtutakse samast alusest, kui samasuguste sisemaiste kaupade inspekteerimise puhul.

4.  Importiv lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist tema taotlusel impordi kontrollimise ja inspekteerimise tasusid mõjutavate meetmete muudatusest, sealhulgas nende muudatuste põhjustest, ning mis tahes olulistest muudatustest selliste kontrollimiste halduskorras.

5.  Alates kuupäevast, mille määrab käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee, võivad lepinguosalised kokku leppida tingimused, mille alusel nad aktsepteerivad üksteise artikli 71 lõike 1 punktis b sätestatud kontrollimisi, eesmärgiga vastastikku vähendada käesoleva lepingu artikli 69 lõikes 2 osutatud põhikaupade suhtes toestatava füüsilise impordikontrolli sagedust.

Sellest kuupäevast alates võivad lepinguosalised vastastikku tunnustada üksteise kontrollimisi teatud kaupade puhul ja vastavalt vähendada või asendada nende kaupade impordikontrolle.

6.  Impordi kontrollimise kohandamise heakskiitmise tingimused esitatakse käesoleva lepingu XI lisas artikli 74 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 73

Kaitsemeetmed

1.  Kui importiv lepinguosaline rakendab oma territooriumil meetmeid mis tahes juhtumi kontrollimiseks, mis võib põhjustada tõsist ohtu rahva-, looma- ja taimetervisele, võtab eksportiv lepinguosaline, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, samaväärseid meetmeid, et vältida ohu levimist importiva lepinguosalise territooriumile.

2.  Importiv lepinguosaline võib tõsise ohu korral rahva-, looma- või taimetervisele võtta ajutisi meetmeid, mis on vajalikud rahva-, looma- või taimetervise kaitseks. Importiv lepinguosaline kaalub kõige sobivamaid ja proportsionaalsemaid lahendusi saadetiste veo osas lepinguosaliste vahel, et vältida mittevajalikke häireid kaubanduses.

3.  Lepinguosaline, kes kehtestab käesoleva artikli lõike 2 alusel meetmed, teatab sellest teisele lepinguosalisele hiljemalt üks tööpäev pärast meetmete vastuvõtmise kuupäeva. Ühe lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 68 lõikega 3 peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 tööpäeva jooksul alates teavitamisest. Lepinguosalised võtavad nõuetekohaselt arvesse selliste konsultatsioonide kaudu edastatud informatsiooni ja püüavad vältida asjatuid häireid kaubanduses, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva lepingu artikli 68 lõikes 3 sätestatud konsultatsioonide tulemusi.

Artikkel 74

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee

1.  Käesolevaga asutatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee tuleb kokku kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning seejärel ühe lepinguosalise taotlusel või vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võib sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolek toimuda audio- või videokonverentsina. Koosolekute vahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.

2.  Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteel on järgmised ülesanded:

3.  Lepinguosalised lepivad kokku vajaduse korral moodustada tehnilisi töörühmi, mis koosnevad lepinguosaliste eksperditasemel esindajatest, kes täpsustavad ja lahendavad käesoleva peatüki rakendamisest tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi. Kui on vaja teha täiendavat ekspertiisi, võivad lepinguosalised moodustada ajutisi rühmi, sealhulgas teaduslikke rühmi. Kõnealuste ajutiste rühmade koosseis ei pruugi piirduda lepinguosaliste esindajatega.

4.  Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee annab käesoleva lepingu artikli 465 alusel loodud kaubanduskomiteele korrapäraselt aru oma pädevusse kuuluvast tegevusest ja otsustest.

5.  Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võtab esimesel koosolekul vastu oma töökorra.

6.  Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee või tema moodustatud mis tahes rühma otsused, soovitused, aruanded ja muud meetmed, mis on seotud impordilubade, teabevahetuse, läbipaistvuse, piirkondadeks jaotamise, samaväärsuse ja alternatiivsete meetmete tunnustamise ning mis tahes muude lõigetega 2 ja 3 hõlmatud küsimustega, võetakse vastu lepinguosaliste vahelise konsensuse alusel.

5.

PEATÜKK

Tolli ja kaubanduse soodustamine

Artikkel 75

Eesmärgid

Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse soodustamise olulisust arenevas kahepoolse kaubanduse keskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku tugevdada koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse põhimõtteline kooskõla tõhusa kontrolli ja seadusliku kaubanduse soodustamise eesmärkidega.

Lepinguosalised tunnistavad, et on ülimalt tähtis järgida õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke nagu kaubanduse soodustamine, julgeolek ja pettuste ärahoidmine, ning tasakaalustatud lähenemisviisi nendele eesmärkidele.

Artikkel 76

Õigusaktid ja menetlused

1.  Lepinguosalised lepivad kokku selles, et nende kaubandus- ja tollialased õigusaktid on põhimõtteliselt stabiilsed ja igakülgsed, ning selles, et sätted ja menetlused on proportsionaalsed, läbipaistvad, prognoositavad, mittediskrimineerivad, erapooletud ja nende kohaldamine on ühetaoline ja tulemuslik, muu hulgas selleks, et:

2.  Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:

3.  Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kõrvaldavad:

4.  Sätted transiidi kohta

Artikkel 77

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku:

Artikkel 78

Tasud

Lepinguosalised kaotavad haldustasud, mille toime on samaväärne impordi- ja eksporditollimaksudele.

Lepinguosalise tolliasutuste kehtestatud tasudega seoses, olenemata nende laadist, sealhulgas impordile ja ekspordile või nendega seoses kehtestatud tasudega, mida võetakse juhul, kui selliseid ülesandeid täidab teine asutus tolliasutuste nimel, ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise 1. peatüki (Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs) asjaomaste artiklite kohaldamist, lepivad lepinguosalised kokku, et kehtib järgmine:

Artikkel 79

Tolliväärtuse määramine

1.  Lepinguosaliste vahelises kaubanduses kaupade tolliväärtuse määramisel lähtutakse WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingust. Leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks. Minimaalseid tolliväärtusi ei kasutata.

2.  Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

Artikkel 80

Tollikoostöö

Lepinguosalised süvendavad koostööd, et tagada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamine, püüdes leida mõistliku tasakaalu lihtsustamise ja hõlbustamise ning tõhusa kontrolli ja turvalisuse tagamise vahel. Vajaduse korral kasutavad lepinguosalised tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat Customs Blueprints.

Käesoleva peatüki sätete täitmisel lepinguosalised muu hulgas:

Artikkel 81

Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

Olenemata käesoleva lepingu artiklist 80 annavad lepinguosaliste valitsusasutused üksteisele tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu protokollile II, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes.

Artikkel 82

Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

Lepinguosalised teevad koostööd kaubanduse hõlbustamiseks ja tollireformide rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

Artikkel 83

Tolli allkomitee

Käesolevaga asutatakse tolli allkomitee. Komitee annab oma tegevusest aru käesoleva lepingu artikli 465 lõikes 4 sätestatud koosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Tolli allkomitee teostab korrapärast konsulteerimist ja järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise valdkonnas, käsitledes tollikoostöö, piiriülese tollikoostöö ja juhtimise, tehnilise abi, päritolureeglite, kaubanduse hõlbustamise ning tollivaldkonnas vastastikuse haldusabi andmise küsimusi.

Tolli allkomitee muu hulgas:

Artikkel 84

Tollialaste õigusaktide lähendamine

Õigusakte lähendatakse järk-järgult ELi tollialastele õigusaktidele vastavalt ELi ja rahvusvahelistele standarditele, mis on loetletud käesoleva lepingu XV lisas.

6.

PEATÜKK

Ettevõtjate asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus

1.

jagu

Üldsätted

Artikkel 85

Eesmärk, reguleerimis- ja kohaldamisala

1.  Kinnitades veel kord oma vastavaid WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida ettevõtjate asutamist ja teenuskaubandust ning teha koostööd e-kaubanduse valdkonnas.

2.  Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seaks kohustusi riigihangete suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise 8. peatükki (Riigihanked).

3.  Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata lepinguosaliste poolt antavate subsiidiumide suhtes, mida käsitletakse käesoleva lepingu IV jaotise 10. peatükis (Konkurents).

4.  Kumbki lepinguosaline säilitab õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine kui need on kooskõlas käesoleva peatükiga.

5.  Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmetele.

Ilma et see piiraks käesoleva lepingu III jaotise (Õigus, vabadus ja turvalisus) isikute liikumist käsitlevate sätete kohaldamist, ei takista ükski käesoleva peatüki säte lepinguosalist võtmast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mida on vaja füüsiliste isikute puutumatuse kaitseks ja nende korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel, et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida lepinguosalisele pakuvad käesoleva peatüki tingimused ( 10 ).

Artikkel 86

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.

jagu

Ettevõtjate asutamine

Artikkel 87

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatavate või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtjate asutamist ( 14 ) mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:

Artikkel 88

Võrdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiim

1.  Võttes arvese käesoleva lepingu XVI-D lisas loetletud piiranguid, kohtleb Ukraina alates käesoleva lepingu jõustumisest:

2.  Võttes arvesse XVI-A lisas loetletud piiranguid, kohtleb lepinguosaline EL alates käesoleva lepingu jõustumisest:

3.  Lepinguosalised, võttes arvesse käesoleva lepingu XVI-A ja XVI-D lisas loetletud piiranguid, ei võta vastu uusi määrusi ega meetmeid, millega nende territooriumil võrreldes oma juriidiliste isikutega takistatakse lepinguosalise ELi või Ukraina juriidiliste isikute asutamist või asutatud juriidiliste isikute tegevust.

Artikkel 89

Läbivaatamine

1.  Ettevõtja asutamise tingimuste järkjärgulist liberaliseerimist silmas pidades vaatavad lepinguosalised kooskõlas nende rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega korrapäraselt läbi ettevõtjate asutamise õigusraamistiku ( 20 ) ja asutamiskliima.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus hindavad lepinguosalised ettevõtjate asutamisel tekkinud takistusi ja peavad nende kõrvaldamiseks läbirääkimisi, et tugevdada käesoleva peatüki sätteid ning lisada neile investeeringute kaitse üldpõhimõtted ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord.

Artikkel 90

Muud lepingud

Käesolevas peatükis sätestatut ei käsitata selliselt, et see piiraks lepinguosaliste investorite õigust kasutada ära soodsamat kohtlemist, mis nähakse ette investeeringuid käsitlevate olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste lepingutega, milles lepinguosaliseks on mõni Euroopa Liidu liikmesriik ja Ukraina.

Artikkel 91

Filiaalide ja esinduste kohtlemise norm

1.  Käesoleva lepingu artikkel 88 ei takista lepinguosalistel kohaldada erieeskirju, mis käsitlevad teise, väljaspool esimese lepinguosalise territooriumi asuva lepinguosalise juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste asutamist ja tegevust oma territooriumil, kui see on vajalik selliste filiaalide ja esinduste õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu, võrreldes sellel territooriumil asuvate ettevõtjate filiaalide ja esindustega, või finantsteenuste puhul juhul, kui seda tingivad usaldatavuskaalutlused.

2.  Erinevused kohtlemises piirduvad üksnes nendega, mis on hädavajalikud selliste õiguslike või tehniliste erinevuste või finantsteenuste puhul usaldatavuskaalutlustel.

3.

jagu

Teenuste piiriülene osutamine

Artikkel 92

Reguleerimisala

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest teenuste osutamist kõikides teenustesektorites, välja arvatud:

Artikkel 93

Turulepääs

1.  Seoses turulepääsuga teenuste piiriülese osutamise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, nagu on ette nähtud käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisas loetletud konkreetsete kohustustega.

2.  Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustusi, on meetmed, mida lepinguosaline kas piirkondlikus ulatuses või kogu oma territooriumil ei tohi säilitada ega kehtestada, kui käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisas ei ole märgitud teisiti, määratletud järgmiselt:

Artikkel 94

Võrdne kohtlemine

1.  Sektorites, mille puhul käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisaga on ette nähtud turulepääsuga seotud kohustused, ning vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele ja normidele kohtleb lepinguosaline kõigi teenuste piiriülest osutamist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenusepakkujaid.

2.  Lepinguosaline võib täita käesoleva artikli lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenusepakkujatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenusepakkujatele.

3.  Vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenustele või teenusepakkujatele soodsamaks kui teise lepinguosalise samasugustele teenustele või teenusepakkujatele.

4.  Käesoleva artikli põhjal võetud konkreetseid kohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenusepakkujate välismaisusest.

Artikkel 95

Kohustuste loetelud

1.  Sektorid, mida kumbki lepinguosaline vastavalt käesolevale peatükile liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenusepakkujate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisas esitatud kohustuste loeteludes.

2.  Ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad või võivad tuleneda Euroopa Nõukogu 1989. aasta piiriülese televisiooni konventsioonist ja filmide ühistootmist käsitlevast 1992. aasta Euroopa konventsioonist, ei hõlma käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisas esitatud kohustuste loendid seoses audiovisuaalteenustega võetud kohustusi.

Artikkel 96

Läbivaatamine

Lepinguosaliste vahelise teenuste piiriülese osutamise järkjärguliseks liberaliseerimiseks vaatab kaubanduskomitee korrapäraselt läbi käesoleva lepingu artiklis 95 osutatud kohustuste loetelud. Läbivaatamisel võetakse arvesse käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku ülevõtmise, rakendamise ja täitmise tagamisel tehtud edusamme ja seda, kuidas need aitavad kõrvaldada takistusi, mis häirivad teenuste piiriülest osutamist lepinguosaliste vahel.

4.

jagu

Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil

Artikkel 97

Reguleerimisala

Käesolevat jagu kohaldatakse selliste meetmete suhtes, millega lepinguosalised reguleerivad teatavate käesoleva lepingu artikli 86 lõigetes 17–21 määratletud füüsiliste isikute kategooriate sisenemist oma territooriumile ja nende ajutist viibimist nende territooriumil ( 24 ).

Artikkel 98

Võtmeisikud

1.  Lepinguosalise ELi juriidilisel isikul ja Ukraina juriidilisel isikul on õigus asutatud ettevõtja vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel vastavalt kas Ukrainas või lepinguosalise ELi territooriumil tööle võtta või lubada oma tütarettevõtjal, filiaalil või esindusel tööle võtta töötajaid, kui töötajad on vastavalt kas Euroopa Liidu liikmesriigi või Ukraina kodanikud, tingimusel et need töötajad kuuluvad käesoleva lepingu artiklis 86 määratletud võtmeisikute hulka ja nende tööandja on üksnes juriidiline isik, tütarettevõtja, filiaal või esindus. Selliste töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks nad on tööle võetud. Selliste töötajate riiki sisenemise ja ajutise viibimise tähtaeg on kuni kolm aastat.

2.  Ukraina või lepinguosalise ELi füüsilistel isikutel lubatakse siseneda lepinguosalise ELi või Ukraina territooriumile ja seal ajutiselt viibida, kui füüsiline isik on juriidilise isiku esindaja ja ärivisiidil olev isik artikli 86 lõike 17 punkti a tähenduses. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 on ärivisiidil olevatel isikutel lubatud ajutiselt riiki siseneda ja seal viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 99

Kõrgharidusega praktikandid

Lepinguosalise ELi juriidilisel isikul ja Ukraina juriidilisel isikul on õigus asutatud ettevõtja vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel vastavalt kas Ukrainas või lepinguosalise ELi territooriumil tööle võtta või lubada oma tütarettevõtjal, filiaalil või esindusel tööle võtta kõrgharidusega praktikante, kes on vastavalt kas Euroopa Liidu liikmesriigi või Ukraina kodanikud, tingimusel et nende tööandja on üksnes juriidiline isik, tütarettevõtja, filiaal või esindus. Selliste kõrgharidusega praktikantide riiki sisenemise ja ajutise viibimise tähtaeg on kuni üks aasta.

Artikkel 100

Äriteenuste müüjad

Lepinguosalised lubavad äriteenuse müüjatel riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 101

Lepingulised teenusepakkujad

1.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad nendest kohustustest, mille nad on võtnud vastavalt 1994. aasta teenuskaubanduse üldlepingule (edaspidi „GATS”) seoses lepinguliste teenusepakkujate riiki sisenemisega ja ajutise riigis viibimisega.

2.  Lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise lepingulistel teenusepakkujatel osutada oma territooriumil teenuseid allpool loetletud sektorites vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud tingimustele ning käesoleva lepingu XVI-C ja XVI-F lisades sätestatud reservatsioonidele lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide kohta:

3.  Lepinguosaliste võetud kohustuste suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

Artikkel 102

Sõltumatud spetsialistid

1.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma GATSist tulenevaid kohustusi seoses sõltumatute spetsialistide riiki sisenemisega ja ajutise riigis viibimisega.

2.  Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid allpool loetletud sektorites vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud tingimustele ning käesoleva lepingu XVI-C ja XVI-F lisades sätestatud reservatsioonidele lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide kohta:

3.  Lepinguosaliste võetud kohustuste suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

5.

jagu

Õigusraamistik

1.

alljagu

Siseriiklikud õigusnormid

Artikkel 103

Reguleerimisala ja mõisted

1.  Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse lepinguosaliste järgmiste litsentsimismeetmete suhtes, mis mõjutavad:

2.  Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse piiriüleste teenuste osutamise suhtes üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud konkreetseid kohustusi, ja nende konkreetsete kohustuste kehtimise ulatuses. Juhtmõtteid ei kohaldata asutamise suhtes neis sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XVI-A ja XVI-D lisas loetletud piirangud. Juhtmõtteid ei kohaldata füüsiliste isikute ajutise riigis viibimise suhtes neis sektorites, mille suhtes kehtivad käesoleva lepingu XVI-C ja XVI-F lisas loetletud piirangud.

3.  Juhtmõtteid ei kohaldata meetmete puhul niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast ajakavadest tulenevaid piiranguid vastavalt artiklitele 88, 93 ja 94.

4.  Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 104

Litsentsimise tingimused

1.  Litsentsimine põhineb kriteeriumidel, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriteeriumid peavad olema:

3.  Litsents antakse niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et litsentsi saamise tingimused on täidetud.

4.  Käesoleva peatüki suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artiklit 286.

5.  Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldavad lepinguosalised valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

6.  Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad lepinguosalised kooskõlas käesoleva artikli sätetega võtta arvesse õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamise kaalutlusi.

Artikkel 105

Litsentsimiskord

1.  Litsentsimiskord ja -nõuded peavad olema selged, eelnevalt avalikustatud ning tagama taotlejatele, et nende taotlust käsitletakse objektiivselt ja erapooletult.

2.  Litsentsimiskord ja -nõuded peavad olema võimalikult lihtsad ning ei tohi muuta teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükata seda edasi. Taotlejalt seoses taotluse esitamisega nõutav litsentsimistasu ( 28 ) peab olema põhjendatud ja asjakohase litsentsimismenetlusega proportsionaalne.

3.  Litsentsimiskorra ja -nõuetega tagatakse, et taotlejate taotlusi käsitletakse mõistliku ja eelnevalt teatavaks tehtud tähtaja jooksul. Nimetatud tähtaega arvestatakse ajast, mil pädevale asutusele on esitatud kõik asjakohased dokumendid. Keerulistel juhtudel võib pädev asutus tähtaega üks kord mõistliku ajavahemiku võrra pikendada. Tähtaja pikendamine ja selle kestus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ning sellest tuleb taotlejat teavitada enne esialgse tähtaja lõppu.

4.  Puuduliku taotluse korral teavitatakse taotlejat võimalikult kiiresti vajadusest esitada lisadokumente. Sellisel juhul võib pädev asutus käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tähtaja peatada, kuni talle on esitatud kõik ajakohased dokumendid.

5.  Litsentsimistaotluse tagasilükkamisel teavitatakse taotlejat sellest põhjendamatu viivituseta. Põhimõtteliselt tehakse taotlejale taotluse korral teatavaks taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.

2.

alljagu

Üldkohaldatavad sätted

Artikkel 106

Vastastikune tunnustamine

1.  Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et teenust osutavad füüsilised isikud täidaksid asjaomasel territooriumil vastavas sektoris teenusepakkujatele kehtestatud kvalifikatsiooni- ja/või töökogemuse nõuded.

2.  Lepinguosalised õhutavad asjaomaseid kutseühinguid oma vastavatel territooriumidel esitama kaubanduskomiteele ühiselt välja töötatud soovitusi vastastikuse tunnustamise kohta, et investorid ja teenusepakkujad saaksid osaliselt või täielikult täita kriteeriume, mida lepinguosaline kohaldab investorite ja teenusepakkujate ning eelkõige professionaalsete teenuste pakkujate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertifitseerimise suhtes.

3.  Pärast käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud soovituse saamist vaatab kaubanduskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas soovitus on käesoleva lepinguga kooskõlas.

4.  Kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt leitakse, et käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud soovitus on käesoleva lepinguga kooskõlas ning lepinguosaliste asjaomased eeskirjad on piisavalt üksteisega vastavuses, siis peavad lepinguosalised nimetatud soovituse rakendamiseks oma pädevate asutuste vahendusel läbirääkimisi nõuete, kvalifikatsioonide, litsentside ja muude eeskirjade vastastikust tunnustamist käsitleva lepingu sõlmimiseks.

5.  Kõik sellised lepingud peavad olema kooskõlas WTO asutamislepingu ning eelkõige GATSi VII artikliga.

Artikkel 107

Läbipaistvus ja konfidentsiaalse teabe avalikustamine

1.  Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise taotlusele saada asjaomast teavet tema üldmeetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise investoritele ja teenusepakkujatele. Lepinguosalised teavitavad üksteist oma teabekeskustest kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks.

2.  Käesolev leping ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks seaduse täitmist või oleks muul viisil vastuolus üldsuse huvidega või mis kahjustaks teatavate riigi- või eraettevõtjate seaduslikke kaubandushuve.

3.

alljagu

Arvutiteenused

Artikkel 108

Arvutiteenuste käsituslepe

1.  Niivõrd kui arvutiteenuste kaubandus käesoleva peatüki lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt liberaliseeritakse, ning võttes arvesse, et arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid elektrooniliselt või muude vahenditega, eristavad lepinguosalised teenuse võimaldamist ning elektrooniliselt pakutavat sisu- või tuumikteenust selliselt, et sisu- või tuumikteenust ei käsitata käesoleva artikli lõikes 2 määratletud arvutiteenuse ja sellega seotud teenusena.

2.  Arvutiteenuste ja nendega seotud teenustena käsitatakse ÜRO koodi CPC 84 kohaseid teenuseid, sealhulgas põhiteenuseid ja -funktsioone ning põhiteenuste kogumeid, kaasa arvatud selliseid, mida osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti kaudu.

Põhiteenused on teenused, mille sisuks on:

4.

alljagu

Posti- ja kulleriteenused

Artikkel 109

Reguleerimisala ja mõisted

1.  Käesolevas alljaos on esitatud kõiki käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jao kohaselt liberaliseeritavate posti- ja kulleriteenuste õigusraamistiku põhimõtted.

2.  Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 110

Konkurentsivastaste võtete tõkestamine posti- ja kulleriteenuste valdkonnas

Säilitatakse või kehtestatakse asjakohased meetmed, et teenusepakkujad, kellel tänu oma turupositsioonile on kas üksi või üheskoos võime mõjutada oluliselt asjaomasel posti- ja kulleriteenuste turul osalemise tingimusi (hinna ja pakkumise osas), ei saaks võtta kasutusele või edasi kasutada konkurentsivastaseid võtteid.

Artikkel 111

Universaalteenus

Igal liikmel on õigus määratleda, millise universaalteenuse osutamise kohustuse ta soovib säilitada. Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastastena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.

Artikkel 112

Litsentsid

1.  Pärast seda, kui käesoleva lepingu jõustumisest on möödunud kolm aastat, võib litsentsi nõuda üksnes universaalteenusea käsitatavate teenuste osutamiseks.

2.  Kui litsents on nõutav, tuleb tagada avalik juurdepääs järgmisele teabele:

3.  Litsentsi andmisest keeldumise põhjus teatatakse taotlejale tema taotluse korral kirjalikult ja lepinguosalised kehtestavad sõltumatu asutuse kaudu apellatsioonimenetluse algatamise korra. See menetlus peab olema läbipaistev, põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ega tohi kedagi diskrimineerida.

Artikkel 113

Reguleeriva asutuse sõltumatus

Reguleeriv asutus peab olema posti- ja kulleriteenuste pakkujast õiguslikult lahus ning ei tohi olla tema ees vastutav. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

Artikkel 114

Õigusnormide lähendamine

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et Ukraina olemasolevate õigusaktide lähendamine Euroopa Liidu õigusaktidele on tähtis. Ukraina viib oma olemasolevad ja tulevased õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi õigustikuga.

2.  Lähendamist alustatakse käesoleva lepingule allakirjutamise päeval ning seda laiendatakse järk-järgult kõigile käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku valdkondadele.

5.

alljagu

Elektrooniline side

Artikkel 115

Reguleerimisala ja mõisted

1.  Käesolevas alljaos on sätestatud kõikide käesoleva jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohaselt liberaliseeritavate elektrooniliste kommunikatsiooniteenuste (välja arvatud ringhääling) õigusraamistiku põhimõtted.

2.  Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 116

Reguleeriv asutus

1.  Lepinguosalised tagavad, et elektroonilisi sideteenuseid reguleerivad asutused on elektroonilise sideteenuse pakkujatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud. Lepinguosaline, kes säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrkusid ja -teenuseid pakkuvate teenusepakkujate üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldamise omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

2.  Lepinguosalised tagavad, et reguleerival asutusel on sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.

3.  Lepinguosalised tagavad, et reguleerivate asutuste otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes erapooletud ja läbipaistvad.

4.  Reguleerival asutusel on õigus analüüsida käesoleva lepingu lisades ( 29 ) esitatud asjaomaste toote- ja teenuseturgude soovituslikku loetelu. Kui reguleerival asutusel tuleb vastavalt käesoleva lepingu artiklile 118 otsustada, kas kehtestada, säilitada, muuta või tühistada kohustusi, teeb ta turu-uuringu põhjal kindlaks, kas asjaomasel turul valitseb vaba konkurents.

5.  Kui reguleeriv asutus teeb kindlaks, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, selgitab ta välja ja määrab kindlaks teenusepakkujad, kellel on sellel turul märkimisväärne turuvõim, ja vastavalt vajadusele kehtestab, säilitab või muudab käesoleva lepingu artiklis 118 nimetatud regulatiivseid kohustusi. Kui reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et turul valitseb tõhus konkurents, ei kehtesta ega säilita ta käesoleva lepingu artiklis 118 osutatud regulatiivseid kohustusi.

6.  Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, on õigus kaevata see otsus edasi edasikaebusi käsitlevale organile, kes on otsuse asjaomastest pooltest sõltumatu. Lepinguosalised tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse. Kuni sellise edasikaebuse lahendamiseni kehtib reguleeriva asutuse otsus, kui edasikaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt kohtuasutus, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada edasikaebuse erapooletule ja sõltumatule õigusasutusele. Edasikaebusi käsitleva organi otsused pööratakse täitmisele.

7.  Lepinguosalised tagavad, et kui reguleerivad asutused kavatsevad võtta käesoleva alljao sätetega seotud meetmeid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annavad nad huvitatud isikutele võimaluse mõistliku aja jooksul esitada märkusi kavandatava meetme kohta. Reguleerivad asutused avaldavad konsulteerimise korra. Konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalne teave, tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

8.  Lepinguosalised tagavad, et elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvad teenusepakkujad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida reguleerivad asutused vajavad, et tagada käesoleva alljao või alljao kohaselt tehtud otsuste täitmine. Need teenusepakkujad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne. Reguleeriv asutus peab teabetaotluse esitamist põhjendama.

Artikkel 117

Elektrooniliste sideteenuste osutamise luba

1.  Lepinguosalised tagavad võimaluse korral, et teenuste osutamiseks piisab teatamisest ja/või registreerimisest.

2.  Lepinguosalised tagavad, et kui on vaja korraldada numbrite ja sageduste jaotamist, võib kehtestada litsentsinõude. Litsentsimise tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.  Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui nõutakse litsentsi:

Artikkel 118

Juurdepääs ja vastastikune sidumine

1.  Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, kellel on lubatud osutada elektroonilisi sideteenuseid, on õigus ja kohustus pidada vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi teiste üldkasutatavaid elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid osutavate teenusepakkujatega. Vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste juriidiliste isikute vaheliste läbirääkimiste tulemusena.

2.  Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenusepakkujalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsusnõudest.

3.  Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui vastavalt käesoleva lepingu artiklile 116 leitakse, et asjaomasel turul, sealhulgas mõnel käesoleva lepingu lisades loetletud turul, ei valitse vaba konkurents, on reguleerival asutusel õigus märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkuja suhtes kehtestada üks või mitu järgmistest kohustustest seoses vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsuga:

4.  Lepinguosalised tagavad, et märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkujaga telekommunikatsioonivõrkude vastastikust sidumist taotleval teenusepakkujal oleks võimalus igal ajal või pärast mõistliku ajavahemiku möödumist, mille pikkus on tehtud üldsusele teatavaks, esitada sõltumatule siseriiklikule asutusele, kelleks võib olla käesoleva lepingu artikli 115 punktis d nimetatud reguleeriv asutus, taotlus vastastikuse sidumise tingimuste ja/või juurdepääsuga seotud vaidluste lahendamiseks mõistliku aja jooksul.

Artikkel 119

Piiratud ressursid

1.  Lepinguosalised tagavad, et iga menetlus, millega jaotatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ning trasside rajamise õigusi, viiakse läbi objektiivselt, aegsasti, läbipaistvalt ja diskrimineerimata. Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.

2.  Spektri tulemusliku ja tõhusa kasutamise tagamiseks tagavad lepinguosalised oma territooriumil telekommunikatsiooniteenusteks kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise. Kui nõudlus teatud sagedusalal on suurem kui olemasolevate sageduste arv, tuleb sellised sagedused eraldada asjakohase ja läbipaistva korra kohaselt, et optimeerida nende kasutamist ja soodustada konkurentsi arengut.

3.  Lepinguosalised teevad riiklike numeratsiooniressursside määramise ja riiklike numeratsiooniplaanide haldamise ülesandeks riigi reguleerivale asutusele.

4.  Juhul kui riigi- või kohalik asutus säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrkusid ja/või -teenuseid käitavate teenusepakkujate üle, tagatakse trasside rajamise õiguse andmise funktsiooni tegelik struktuuriline eraldamine omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

Artikkel 120

Universaalteenus

1.  Lepinguosalistel on õigus määratleda, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada.

2.  Selliseid kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevaks, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata konkurentsi suhtes erapooletult ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.

3.  Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujatel on võimalus taotleda universaalteenuse osutamise õigust ja ühtki teenusepakkujat ei tohi a priori välistada. Teenusepakkuja valitakse tõhusal, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Vajaduse korral hindavad lepinguosalised, kas universaalteenuse osutamine põhjustab universaalteenuse pakkujaks määratud isiku(te)le ebaõiglast koormust. Kui hindamise tulemused seda nõuavad, määrab reguleeriv asutus universaalteenust osutava isiku võimalikku turueelist arvesse võttes kindlaks, kas on vaja luua asjaomas(t)ele teenusepakkuja(te)le hüvitise maksmise või universaalteenuse osutamise kohustuse netokulude jagamise mehhanism.

4.  Lepinguosalised tagavad, et:

Artikkel 121

Elektrooniliste sideteenuste piiriülene osutamine

Lepinguosalised ei võta vastu ega säilita ühtegi meedet, millega piiratakse piiriülest elektrooniliste sideteenuste osutamist.

Artikkel 122

Teabe konfidentsiaalsus

Lepinguosaline tagab üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kaudu toimuva elektroonilise side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenuskaubandust.

Artikkel 123

Teenusepakkujate vaidlused

1.  Lepinguosalised tagavad, et kui elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevas peatükis osutatud õiguste ja kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus ühe poole taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul.

2.  Reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele teatavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaomastele pooltele esitatakse kõik sellise otsuse põhjendused.

3.  Kui vaidlus on seotud piiriülese teenuste osutamisega, koordineerivad asjaomased reguleerivad asutused oma jõupingutusi vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 124

Õigusnormide lähendamine

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et Ukraina olemasolevate õigusaktide lähendamine Euroopa Liidu õigusaktidele on tähtis. Ukraina viib oma olemasolevad ja tulevased õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi õigustikuga.

2.  Lähendamist alustatakse käesoleva lepingule allakirjutamise päeval ning see viiakse järk-järgult läbi kõigis käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku valdkondades.

6.

alljagu

Finantsteenused

Artikkel 125

Reguleerimisala ja mõisted

1.  Käesolevas alljaos on sätestatud kõigi käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jao kohaselt liberaliseeritavate finantsteenuste õigusraamistiku põhimõtted.

2.  Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 126

Ettevaatuserand

1.  Kumbki lepinguosaline võib vastu võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, näiteks:

2.  Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujaid võrreldes lepinguosalise samasuguste finantsteenuste pakkujatega.

3.  Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

4.  Ilma et see piiraks muude finantsteenuste piiriülese kaubanduse reguleerimise vahendite kohaldamist, võib lepinguosaline nõuda teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste pakkujate ja finantsinstrumentide registreerimist.

Artikkel 127

Tulemuslik ja läbipaistev reguleerimine

1.  Lepinguosaline annab endast parima, et eelnevalt teavitada kõiki huvitatud isikuid kõikidest üldkohaldatavatest meetmetest, mida lepinguosaline kavatseb kehtestada, et anda nendele isikutele võimalus esitada meetme kohta oma märkused. Sellisest meetmest teatatakse:

2.  Lepinguosaline teeb huvitatud isikutele kättesaadavaks oma nõuded finantsteenuste osutamist käsitlevate taotluste täitmise kohta.

Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui asjaomane lepinguosaline nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teatab ta sellest taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta.

Lepinguosalised tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused” (Core Principles for Effective Banking Supervision), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid” (Insurance Core Principles), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted” (Objectives and Principles of Securities Regulation), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi „OECD”) „Maksundusalase teabevahetuse leping” („Agreement on Exchange of Information on Tax Matter”), G20 avaldus„Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil” (Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes), ning rahapesuvastase töökonna soovitused „Nelikümmend soovitust seoses terrorismi rahastamise ja rahapesuga” (Forty Recommendations on Money Laundering and Terrorist Financing) ja „Üheksa erisoovitust seoses terrorismi rahastamisega” (Nine Special Recommendations on Terrorist Financing).

Lepinguosalised võtavad arvesse ka G7 riikide rahandusministrite dokumenti „Infojagamise kümme olulisimat põhimõtet” (Ten Key Principles for Information Sharing) ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et kohaldada seda omavahelises suhtluses.

Artikkel 128

Uued finantsteenused

Lepinguosalised lubavad oma territooriumil asuval teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujal osutada uusi finantsteenuseid, mis on samasugust tüüpi nagu teenused, mida lepinguosaline lubab osutada omaenda finantsteenuse pakkujatel oma siseriikliku õiguse kohaselt samasuguses olukorras. Lepinguosaline võib määrata, millises õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda luba teenuse osutamiseks. Sellise loa nõudmise korral tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes käesoleva lepingu artiklis 126 esitatud põhjustel.

Artikkel 129

Andmetöötlus

1.  Kumbki lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuse pakkujal edastada teavet elektroonilises või muus vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav sellise finantsteenuse pakkuja tavapärases äritegevuses.

2.  Lepinguosalised võtavad vastu piisavad meetmed eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja üksikisikute vabaduse kaitse tagamiseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega.

Artikkel 130

Konkreetsed erandid

1.  Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste ja eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste pakkujad.

2.  Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

3.  Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise või tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.

Artikkel 131

Isereguleeruvad organisatsioonid

Lepinguosaline, kes nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise finantsteenuste pakkujatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus, või kui lepinguosaline näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste osutamisel, tagab, et kõnealused isereguleeruvad organid täidavad käesoleva lepingu artiklitega 88 ja 94 ettenähtud kohustusi.

Artikkel 132

Arveldus- ja maksesüsteemid

Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab lepinguosaline teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesolev artikkel ei ole mõeldud võimaldama juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.

Artikkel 133

Õigusnormide lähendamine

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et Ukraina olemasolevate õigusaktide lähendamine Euroopa Liidu õigusaktidele on tähtis. Ukraina viib oma olemasolevad ja tulevased õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi õigustikuga.

2.  Lähendamist alustatakse käesoleva lepingule allakirjutamise päeval ning seda laiendatakse järk-järgult kõigile käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku valdkondadele.

7.

alljagu

Transporditeenused

Artikkel 134

Reguleerimisala

Käesolevas alljaos on sätestatud käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jao kohaselt liberaliseeritavate transporditeenuste põhimõtted.

Artikkel 135

Rahvusvaheline meretransport

1.  Käesolevat lepingut kohaldatakse Ukraina ja Euroopa Liidu liikmesriikide sadamate vahelise rahvusvahelise meretranspordi ning Euroopa Liidu liikmesriikide sadamate vahelise rahvusvahelise meretranspordi suhtes. Seda kohaldatakse ka Ukraina ja kolmandate riikide sadamate vahelise kaubanduse ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse suhtes.

2.  Käesolevat lepingut ei kohaldata Ukraina sadamate vahelise riigisisese meretranspordi ega Euroopa Liidu üksikute liikmesriikide sadamate vahelise riigisisese meretranspordi suhtes. Olenemata eelmisest lausest käsitatakse rahvusvahelise meretranspordi osana varustuse (näiteks tühjade konteinerite) liikumist Ukraina või Euroopa Liidu üksikute liikmesriikide sadamate vahel, kui selline liikumine ei kujuta endast varustuse tasulist vedu lastina.

3.  Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

4.  Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenusepakkujate käitatavatele laevadele muu hulgas seoses juurdepääsuga sadamatele, sadamate infrastruktuuri ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ( 32 ) ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam.

5.  Lepinguosalised rakendavad tulemuslikult põhimõtet tagada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele ärilistel alustel ja diskrimineerimata.

6.  Käesoleva artikli lõikes 4 ja 5 sätestatud põhimõtete kohaldamisel alates käesoleva lepingu jõustumisest lepinguosalised:

7.  Lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatel asutada ettevõtja oma territooriumil vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegutsemistingimustel, nagu ta võimaldab omaenda või mõne kolmanda riigi teenusepakkujatele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad. Seoses selliselt asutatud ettevõtjate tegevusega lubab kumbki lepinguosaline, kooskõlas käesoleva peatüki 2. jaoga, teise lepinguosalise teenusepakkujatel vastavalt tema õigusnormidele tegelda majandustegevusega, näiteks (kuid mitte ainult) järgmisega:

8.  Lepinguosaline teeb teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondi vahendid, reidi-, kai- ja sildumisteenused.

9.  Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvahelise meretranspordi teenuste pakkujatel osutada rahvusvahelisi meretransporditeenuseid teise lepinguosalise siseveeteede kaudu.

10.  Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvahelise meretranspordi teenuste pakkujatel mittediskrimineerivatel tingimustel ja asjaomaste ettevõtjate vahel kokkulepitud tingimustel kasutada Ukraina või Euroopa Liidu üksikute liikmesriikide sadamate vahel osutatavaid fiiderteenuseid, mida osutavad esimesena nimetatud lepinguosalise poolt registreeritud meretransporditeenuse pakkujad.

11.  Käesolev leping ei mõjuta selliste kahepoolsete merenduslepingute kohaldamist, mille Ukraina ja Euroopa Liidu liikmesriigid on sõlminud küsimustes, mis jäävad käesoleva lepingu reguleerimisalast väljapoole. Kui käesolev leping on teatavates küsimustes ebasoodsam kui olemasolevad lepingud üksiku Euroopa Liidu liikmesriigi ja Ukraina vahel, kohaldatakse soodsamaid sätteid, ilma et see piiraks lepinguosalise ELi kohustusi ning võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut. Käesoleva lepingu sätted asendavad Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ukraina vahel varem sõlmitud kahepoolsete lepingute sätted, kui viimati nimetatud sätted ei ole käesoleva lepingu sätetega kooskõlas (v.a eelmises lauses osutatud olukord) või on nendega identsed. Käesoleva lepinguga hõlmamata kahepoolsete lepingute sätteid kohaldatakse edasi.

Artikkel 136

Maantee-, raudtee- ja siseveetransport

1.  Et tagada lepinguosaliste transpordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine vastavalt lepinguosaliste vastastikustele kaubanduslikele vajadustele, käsitatakse vastastikuse turulepääsu tingimusi maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi valdkonnas vastavalt maantee-, raudtee- ja siseveetranspordilepingutele, kui need tulevikus sõlmitakse.

2.  Enne käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lepingute sõlmimist ei kitsenda lepinguosalised üksteise turulepääsu tingimusi võrreldes tingimustega, mis kehtivad käesoleva lepingu jõustumise päevale eelneval päeval.

3.  Neid kehtivate kahepoolsete lepingute sätteid, mida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tulevikus sõlmitavad lepingud ei hõlma, kohaldatakse edasi.

Artikkel 137

Lennutransport

1.  Et tagada lepinguosaliste vahel vastastikuste kaubanduslike vajaduste järgi kohandatud transpordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine, tuleks vastastikuse turulepääsu tingimusi käsitleda vastavalt ELi ja Ukraina vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu (edaspidi „ühine lennunduspiirkond”) tingimustele.

2.  Enne ühist lennunduspiirkonda käsitleva lepingu sõlmimist ei võta lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumiseelse olukorraga võrreldes kitsendavaid ega diskrimineerivaid meetmeid.

Artikkel 138

Õigusnormide lähendamine

Ukraina kohandab oma rahvusvahelise meretranspordi õigusakte, sealhulgas haldus-, tehnilisi ja muid eeskirju, vastavalt lepinguosalises ELis mis tahes ajal kehtivatele õigusaktidele niivõrd, kui see vastab liberaliseerimise, lepinguosaliste vastastikuse turulepääsu kindlustamise ning reisijate ja kaupade vaba liikumise eesmärgile. Lähendamist alustatakse käesoleva lepingule allakirjutamise päeval ning seda laiendatakse järk-järgult kõigile käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku valdkondadele.

6.

jagu

E-kaubandus

Artikkel 139

Eesmärgid ja põhimõtted

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab kauplemisvõimalusi mitmetes sektorites, ning lepivad kokku, et soodustavad omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e-kaubanduse valdkonnas tekkinud küsimustes.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku, et e-kaubanduse areng peab olema täielikus vastavuses rangeimate rahvusvaheliste isikuandmete kaitse standarditega, et tagada kindlus elektroonilise kaubanduse kasutajatele.

3.  Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonilist edastamist loetakse teenuste osutamiseks käesoleva peatüki 3. jao (Teenuste piiriülene osutamine) tähenduses ja selle suhtes ei kohaldata tollimakse.

Artikkel 140

E-kaubanduse reguleerimise aspektid

1.  Lepinguosalised peavad e-kaubanduse reguleerimisel tekkinud küsimustes dialoogi, mis keskendub muu hulgas järgmistele teemadele:

2.  Koostöö võib sisaldada lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.

7.

jagu

Erandid

Artikkel 141

Ülderandid

1  Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklis 472 sätestatud ülderandite kohaldamist, kohaldatakse käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu XVI-A, XVI-B, XVI-C, XVI-D, XVI-E, XVI-F ja XVI-I lisa suhtes käesolevas artiklis sätestatud erandeid.

2.  Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtja asutamise või piiriülese teenuste osutamise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalisel vastu võtmast või jõustamast meetmeid, mis on:

3.  Käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XVI-A, XVI-B, XVI-C, XVI-D, XVI-E, XVI-F ja XVI-I lisa ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes ega kummagi lepinguosalise territooriumil toimuva tegevuse suhtes, mis on kas või puhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 142

Maksustamismeetmed

Käesoleva peatüki kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksukohtlemise suhtes, mida lepinguosalised võimaldavad või kavatsevad tulevikus võimaldada omavaheliste topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute alusel.

Artikkel 143

Julgeolekuerandid

1.  Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:

7.

PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 144

Jooksvad maksed

Lepinguosalised kohustuvad lubama ja mitte piirama lepinguosaliste vahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikliga.

Artikkel 145

Kapitali liikumine

1.  Alates käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja rahastamiskonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumise vastuvõtjariigi õigusnormide kohaste otseinvesteeringute ( 34 ) ja käesoleva lepingu IV jaotise 6. peatüki (Ettevõtjate asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus) kohaste investeeringute puhul ning nende investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimise.

2.  Alates käesoleva lepingu jõustumisest ja ilma, et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute puhul järgmist:

3.  Ukraina kohustub maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingud lepinguosalise ELiga samaväärsel tasemel liberaliseerima enne, kui ta võimaldab võrdset kohtlemist finantsteenuste valdkonnas vastavalt käesoleva lepingu XVII lisa artikli 4 lõikele 3. Kui kapitali liikumise alased Ukraina õigusaktid ning nende rakendamine ja jõustamine vastavalt käesoleva lepingu XVII lisa artikli 4 lõikes 3 kirjeldatud põhimõtteile on pälvinud positiivse hinnangu, on täidetud eeltingimus, mis võimaldab kaubanduskomiteel otsustada pakkuda võrdset kohtlemist finantsteenuste valdkonnas.

4.  Ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised uusi piiranguid kapitali liikumisele lepinguosalise ELi ja Ukraina elanike vahel ega muuda rangemaks kehtivat korda.

Artikkel 146

Kaitsemeetmed

Kui erandlikel asjaoludel lepinguosaliste vahelised maksed või kapitali liikumine põhjustab või ähvardab põhjustada suuri raskusi ühe või mitme ELi liikmesriigi või Ukraina vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises ( 35 ), võivad asjaomased lepinguosalised võtta lepinguosalise ELi ja Ukraina vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud, ilma et see piiraks muude käesoleva lepingu sätete kohaldamist. Kaitsemeetmeid võttev lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata sellise meetme vastuvõtmisest ja esitab niipea kui võimalik selle lõpetamise ajakava.

Artikkel 147

Edasist hõlbustamist ja liberaliseerimist käsitlevad sätted

1.  Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et hõlbustada nendevahelist kapitali liikumist käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks.

2.  Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva esimese nelja aasta jooksul meetmeid, mis võimaldavad luua vajalikud tingimused kapitali vaba liikumist käsitlevate lepinguosalise ELi eeskirjade edasiseks järkjärguliseks kohaldamiseks.

3.  Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab kaubanduskomitee võetud meetmed läbi ja määrab kindlaks edasise liberaliseerimise üksikasjad.

8.

PEATÜKK

Riigihanked

Artikkel 148

Eesmärgid

Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, mittediskrimineeriv, konkurentsil põhinev ja avatud hankemenetlus teenib jätkusuutliku majandusarengu eesmärki, ning seavad eesmärgiks oma riigihanketuru tegeliku ja järkjärgulise vastastikuse avamise.

Käesoleva peatükiga nähakse ette võrdsel kohtlemisel põhinev vastastikune juurdepääs riigihanketurule riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandi riigihankelepingute sõlmimiseks ja kontsessioonide andmiseks traditsioonilises ja avalike teenuste sektoris. Sellega nähakse ette Ukraina riigihankeid käsitlevate õigusaktide järkjärguline lähendamine ELi riigihangete õigustikule, samuti institutsioonilise reformi läbiviimise ja tõhusa riigihangete süsteemi loomine vastavalt lepinguosalise ELi riigihangete süsteemi põhimõtetele ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (edaspidi „direktiiv 2004/18/EÜ”) ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (edaspidi „direktiiv 2004/17/EÜ”) mõistetele ja määratlustele.

Artikkel 149

Reguleerimisala

1.  Käesolevat peatükki kohaldatakse ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute, avalike teenuste sektorite ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute ning ehitustööde ja teenuste kontsessioonide suhtes.

2.  Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi ELi riigihangete õigustikus sätestatud määratlustele vastavate hankijate ja hankeüksuste suhtes (edaspidi ühiselt „hankijad”). See hõlmab ka asjakohaseid ülesandeid täitvaid avalike teenuste sektorite avalik-õiguslikke asutusi ja riigiosalusega ettevõtjaid ning erasektori ettevõtjaid, kes avalike teenuste valdkonnas tegutsevad eri- ja ainuõiguste alusel.

3.  Käesolevat peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis ületavad künnisväärtuse.

Riigihankelepingu hinnangulise väärtuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta. Künniste kohaldamisel Ukraina arvutab ja konverteerib need väärtused oma riigi vääringusse vastavalt Ukraina riigipanga kehtestatud kursile.

Kõnealused künnisväärtused vaadatakse korrapäraselt läbi iga kahe aasta tagant alates esimesest paarisarvulisest aastast pärast lepingu jõustumist vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud euro keskmisele päevakursile 24-kuise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval; väärtused jõustuvad alates 1. jaanuarist. Sel viisil läbivaadatud künnisväärtused ümardatakse vajaduse korral allapoole lähima tuhande euroni. Künniste läbivaatamise tulemuse võtab vastu kaubanduskomitee käesoleva lepingu VII jaotises (Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted) sätestatud korras.

Artikkel 150

Institutsiooniline raamistik

1.  Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad riigihangete süsteemi ning asjakohaste põhimõtete nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku asjakohase institutsioonilise raamistiku ja korralduse.

2.  Institutsioonilise reformi raames määrab Ukraina eelkõige:

3.  Lepinguosalised tagavad kaebusi läbivaatavate ametiasutuste otsuste jõustamise.

Artikkel 151

Hankemenetlusele esitatavad põhinõuded

1.  Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad lepinguosalised täitma käesoleva artikli lõigetes 2–15 sätestatud hankemenetluse põhinõuded. Need põhinõuded tulenevad otseselt ELi riigihangete õigustikuga ettenähtud riigihanke-eeskirjadest ja -põhimõtetest, sealhulgas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.

Avaldamine

2.  Lepinguosalised tagavad kõigi kavandatavate hangete avaldamise asjakohases meedias viisil, mis võimaldab:

3.  Avaldatav teave peab vastama ettevõtjate lepinguga seotud majandusliku huvi suurusele.

4.  Avaldatakse vähemalt peamised faktid sõlmitava lepingu kohta, valiku kvalitatiivsed kriteeriumid, hankemenetluse laad, lepingu sõlmimise kriteeriumid ja muu asjakohane teave, mille alusel ettevõtja saab otsustada, kas teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

Hankemenetlus

5.  Korruptsiooni vältimiseks sõlmitakse kõik lepingud läbipaistva ja erapooletu hankemenetluse teel. Erapooletus tagatakse eelkõige lepingu objekti mittediskrimineeriva kirjelduse, kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu võimaldamise, asjakohaste tähtaegade ning läbipaistva ja objektiivse lähenemisviisiga.

6.  Nõutava ehitustöö, asjade või teenuste kirjeldamisel kasutavad hankijad toimingu ja otstarbe üldist või rahvusvaheliste, Euroopa või liikmesriigi nõuete kohast kirjeldust.

7.  Nõutavate ehitustööde, asjade ja teenuste kirjeldamisel ei tohi kasutada konkreetse tootja või allika, tootmisprotsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi ega konkreetse päritolu või toote puhul kasutatavat kirjeldust, välja arvatud juhul, kui seda tingib lepingu objekt ja lisatakse märge „või samaväärne”. Eelistatakse toimingu ja otstarbe üldist kirjeldamist.

8.  Hankijad ei kehtesta teise lepinguosalise ettevõtjaid otseselt või kaudselt diskrimineerivaid tingimusi, näiteks nõuet, et lepingust huvitatud ettevõtja peab olema asutatud samas riigis, piirkonnas või territooriumil, kus asub hankija.

Olenemata eespool sätestatust võib juhul, kui seda tingivad lepingu konkreetsed asjaolud, edukalt pakkujalt nõuda, et ta looks lepingu täitmise kohas teatava ettevõtluse infrastruktuuri.

9.  Huvist teatamise ja pakkumuste esitamise tähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid lepingut piisavalt hinnata ja pakkumust ette valmistada.

10.  Kõigil osalistel peab olema võimalus eelnevalt teada saada kohaldatavaid eeskirju, valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume. Neid eeskirju tuleb kohaldada võrdselt kõigi osalejate suhtes.

11.  Hankijad võivad kutsuda pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid tingimusel, et:

Kutsudes pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid, võetakse arvesse vajadust tagada piisav konkurents.

12.  Hankijad võivad kasutada läbirääkimistega menetlust ainult kindlaksmääratud erandjuhtudel, kui sellise menetluse kasutamine ei moonuta konkurentsi.

13.  Hankijad võivad kasutada kvalifitseerimissüsteeme ainult tingimusel, et kvalifitseerunud ettevõtjate loetelu koostatakse piisavalt avalikustatud, läbipaistva ja avatud menetluse teel. Hankemenetlus peab olema mittediskrimineeriv ka selliste süsteemidega hõlmatud valdkondades.

14.  Lepinguosalised tagavad, et vastavalt eelnevalt teatavaks tehtud pakkumiskriteeriumidele ja korrale tunnistatakse edukaks läbipaistvalt pakkuja, kes on esitanud majanduslikult kõige soodsama või madalama hinnaga pakkumuse. Lõplik otsus edastatakse kõigile pakkujatele ilma põhjendamatu viivituseta. Edutu pakkuja taotlusel esitatakse piisavalt üksikasjalikud põhjendused, et võimaldada otsuse läbivaatamist.

Kohtulik kaitse

15.  Lepinguosalised tagavad, et isikutel, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu ja kes on kandnud või võivad kanda kahju väidetava rikkumise tõttu, on õigus saada tõhusat ja erapooletut kohtulikku kaitset seoses hankija mis tahes otsusega kõnealune leping sõlmida. Sellise läbivaatamise käigus ja lõpul vastu võetud otsused avalikustatakse huvitatud ettevõtjate teavitamiseks piisaval viisil.

Artikkel 152

Õigusaktide lähendamise kavandamine

1.  Enne õigusaktide lähendamise alustamist esitab Ukraina kaubanduskomiteele käesoleva peatüki rakendamise põhjaliku, kogu õigusaktide lähendamiseks ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks teostatavaid reforme hõlmava tegevuskava koos ajakava ja eesmärkidega. Tegevuskava peab lähtuma käesoleva lepingu XXI-A lisas sätestatud etappidest ja ajakavast.

2.  Tegevuskava hõlmab reformi kõiki aspekte ja riigihangete rakendamise õigusraamistikku, eelkõige riigihankeid, avalike teenuste hankeid, ehitustööde kontsessioone ja läbivaatamise korda käsitlevate õigusaktide lähendamist ning kõikide tasandite asutuste (sealhulgas läbivaatavate organite) haldussuutlikkuse ja jõustamismehhanismide parandamist.

3.  Kui kaubanduskomitee tegevuskava heaks kiidab, lähtutakse sellest dokumendist käesoleva peatüki rakendamisel. Euroopa Liit teeb kõik, mis võimalik, et abistada Ukrainat tegevuskava rakendamisel.

Artikkel 153

Õigusaktide lähendamine

1.  Ukraina viib oma olemasolevad ja tulevikus vastu võetavad riigihangete valdkonna õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi riigihangete õigustikuga.

2.  Õigusaktide lähendamine viiakse läbi etapiviisiliselt vastavalt käesoleva lepingu XXI-A, XXI-B–XXI-E, XXI-G, XXI-H ja XXI-J lisale. Käesoleva lepingu XXI-F ja XXI-I lisas on loetletud õigusaktid, mille ülevõtmine ei ole kohustuslik ning XXI-K – XXI-N lisas on loetletud need ELi õigusaktid, mille suhtes õigusaktide lähendamise nõue ei kehti. Selles protsessis võetakse arvesse Euroopa Kohtu praktikat ja Euroopa Komisjoni rakendusmeetmeid ning vajaduse korral ka ELi õigustikku hiljem tehtud muudatusi. Kaubanduskomitee hindab iga etapi rakendamist ning kui ta selle heaks kiidab, võetakse seda arvesse vastastikusel turulepääsu võimaldamisel vastavalt käesoleva lepingu XXI-A lisale. Euroopa Komisjon teavitab Ukrainat viivitamata mis tahes muudatustest ELi õigustikus. Ta annab ka vajalikku nõu ja tehnilist abi muudatuste rakendamisel.

3.  Lepinguosalised lepivad kokku, et kaubanduskomitee hindab järgmist etappi alles pärast seda, kui eelmise etapi rakendusmeetmeid on ellu viidud ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud korras heaks kiidetud.

4.  Lepinguosalised tagavad, et neis riigihankevaldkondades, mida käesolev artikkel ei hõlma, kohaldatakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 151.

Artikkel 154

Turulepääs

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et nende turud avatakse üksteisele järk-järgult ja samaaegselt. Vastastikust turulepääsu avatakse sedamööda, kuidas edeneb õigusaktide lähendamine vastavalt käesoleva lepingu XXI-A lisale.

2.  Otsus turu avamise uude etappi astumise kohta tehakse vastavalt hinnangule, mis antakse vastu võetud õigusaktide kvaliteedile ning nende tegelikule rakendamisele. Kaubanduskomitee teostab sellist hindamist korrapäraselt.

3.  Kui lepinguosaline on käesoleva lepingu XXI-A lisa kohaselt avanud oma riigihanketuru teisele lepinguosalisele, võimaldab lepinguosaline EL Ukraina ettevõtjatele juurdepääsu hankemenetlusele vastavalt ELi riigihanke eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõtja on asutatud ELis või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse lepinguosalise ELi ettevõtjatele; Ukraina võimaldab lepinguosalise ELi ettevõtjatele vastavalt oma siseriiklikele riigihankeeeskirjadele juurdepääsu hankemenetlusele olenemata sellest, kas ettevõtja on asutatud Ukrainas või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse Ukraina ettevõtjatele.

4.  Pärast õigusaktide lähendamise protsessi viimase etapi rakendamist uurivad lepinguosalised võimalust võimaldada üksteisele pääsu ka selliste hangete turule, mille künnisväärtus on madalam käesoleva lepingu artikli 149 lõike 3 sätestatud väärtusest.

5.  Soome säilitab oma seisukoha Ahvenamaa saarte suhtes.

Artikkel 155

Teave

1.  Lepinguosalised tagavad ostjate ja ettevõtjate hea teavitamise riigihangete korrast, sealhulgas asjakohastest õigusaktidest ja haldusotsustest.

2.  Lepinguosalised tagavad hankeid käsitleva teabe tõhusa levitamise.

Artikkel 156

Koostöö

1.  Lepinguosalised soodustavad omavahelist koostööd, vahetades kogemusi ja teavet oma hea tava ja õigusraamistiku kohta.

2.  Lepinguosaline EL hõlbustab käesoleva peatüki rakendamist, andes sealhulgas vajalikku tehnilist abi. Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotisega (Finantskoostöö ja pettusevastased sätted) võetakse rahastamist käsitlevad konkreetsed otsused vastu ELi asjakohaste rahastamismehhanismide ja -vahendite raames.

3.  Koostöövaldkondade soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu XXI-O lisas.

9.

PEATÜKK

Intellektuaalomand

1.

jagu

Üldsätted

Artikkel 157

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on:

Artikkel 158

Kohustuste laad ja kohaldamisala

1.  Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO asutamislepingu 1C lisas sisalduva intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesoleva jaotise sätetega täiendatakse ja täpsustatakse täiendavalt poolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi vallas.

2.  Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmavad intellektuaalomandi õigused autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide ja andmebaaside autoriõigust, ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi; õigusi patentidele, sealhulgas biotehnoloogiliste leiutiste patentidele, kaubanimedele, kui need on asjaomase riigi siseriiklike õigusaktide raames kaitstud intellektuaalomandi õigustega; disainilahendustele, mikrolülituste topoloogiale, geograafilistele tähistele ja päritolunimetustele ning taimesortidele, samuti avalikustamata oskusteabe kaitset ja kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse 1967. aasta Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artiklis 10a.

Artikkel 159

Tehnosiire

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et vahetavad seisukohti ja teavet oma sise- ja rahvusvaheliste tavade ja põhimõtete kohta, mis mõjutavad tehnosiiret. Selline teabevahetus sisaldab eelkõige meetmeid infovoogude, äripartnerluste, litsentsimise ja allhankimise soodustamiseks vabatahtlikkuse alusel. Erilist tähelepanu pööratakse vastuvõtjariikides tehnosiiret võimaldava keskkonna loomiseks vajalikele tingimustele, sealhulgas asjakohase õigusliku raamistiku ja inimkapitali arendamisega seotud küsimustele.

2.  Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandi õiguse omajate seaduslike huvide kaitsmise.

Artikkel 160

Ammendumine

Lepinguosalistel on õigus kehtestada oma intellektuaalomandi õiguste ammendumise kord, mis vastab TRIPS-lepingu sätetele.

2.

jagu

Intellektuaalomandi õiguste standardid

1.

alljagu

Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused

Artikkel 161

Kaitse pakkumine

Lepinguosalised järgivad:

Artikkel 162

Autori õiguste ajaline kehtivus

1.  Berni konventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- ja kunstiteose autori õigused kehtivad autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma olenemata kuupäevast, mil teos õiguspäraselt üldsusele avaldati.

2.  Mitme autori loodud teose puhul arvutatakse lõikes 1 osutatud tähtaega viimase elusolnud autori surmast.

3.  Anonüümse või pseudonüümi all loodud teose puhul on kaitse tähtaeg 70 aastat pärast seda, kui teos õiguspäraselt üldsusele avaldati. Kui autori kasutatud pseudonüüm ei jäta tema isiku suhtes kahtlust või kui autor avaldab oma isiku esimeses lauses osutatud aja jooksul, siis kohaldatakse lõikes 1 osutatud kaitse tähtaega.

4.  Kui teos avaldatakse köidete, osade, vihikute, numbrite või seeriatena ja kaitse tähtaeg algab hetkest, mil teos õiguspäraselt üldsusele avaldati, arvestatakse iga sellise elemendi kaitse tähtaega eraldi.

5.  Kui teose kaitse tähtaega ei arvestata autori või autorite surmast ja teost ei ole üldsusele õiguspäraselt avaldatud 70 aasta jooksul pärast selle loomist, siis kaitse lõpetatakse.

Artikkel 163

Kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste kaitse kestus

1.  Kinematograafilise või audiovisuaalse teose peamist režissööri loetakse sellise teose autoriks või üheks selle autoritest. Lepinguosalistele jääb vabadus määrata teisi kaasautoreid.

2.  Kinematograafilise ja audiovisuaalse teose kaitse tähtaeg ei lõpe varem kui 70 aastat pärast loetletud isikute rühmast viimasena elus olnud isiku surma olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või ei. Sellesse rühma kuuluvad vähemalt peamine režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor ning spetsiaalselt kinematograafilises või audiovisuaalses teoses kasutamiseks loodud muusika helilooja.

Artikkel 164

Autoriõigusega kaasnevate õiguste ajaline kehtivus

1.  Esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kui esituse salvestus on õiguspäraselt avaldatud või kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt üldsusele suunatud, ei lõpe õigused varem kui 50 aastat pärast esimese sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele suunamise kuupäeva olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

2.  Fonogrammitootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestuse tegemist. Seevastu juhul, kui fonogramm on nimetatud ajavahemiku jooksul seaduspäraselt välja antud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 50 aastat pärast seaduspärase esmaväljaande kuupäeva. Kui esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole seaduspärast väljaandmist toimunud ning fonogramm on selle tähtaja jooksul seaduspäraselt üldsusele suunatud, lõpevad nimetatud õigused 50 aastat pärast esimese seaduspärase üldsusele suunamise kuupäeva.

3.  Filmi esmasalvestuse tootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestuse tegemist. Kui film on õiguspäraselt avaldatud või kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt üldsusele suunatud, ei lõpe õigused varem kui 50 aastat pärast esimese sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele suunamise kuupäeva olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Termin „film” tähendab kinematograafilist või audiovisuaalset teost või liikuvaid pilte, koos heliga või ilma.

4.  Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.

Artikkel 165

Varem avaldamata teoste kaitse

Isikule, kes pärast autoriõigusega antava kaitse aegumist esmakordselt avaldab või suunab õiguspäraselt üldsusele varem avaldamata teose, tagatakse autori majanduslike õiguste kaitsega samaväärne kaitse. Selliste õiguste kaitse tähtaeg on 25 aastat alates ajast, mil teos esmakordselt õiguspäraselt avaldati või üldsusele suunati.

Artikkel 166

Kriitilised ja teaduslikud väljaanded

Lepinguosalised võivad kaitsta avalikkusele kättesaadavaks saanud kriitilisi ja teaduslikke väljaandeid. Selliste õiguste kaitse maksimaalne tähtaeg on 30 aastat alates ajast, mil väljaanne esmakordselt õiguspäraselt avaldati.

Artikkel 167

Fotode kaitse

Fotosid, mis on algupärased, s.o mille puhul on tegemist autori enda intellektuaalse loominguga, kaitstakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 162. Lepinguosalised võivad ette näha muude fotode kaitse.

Artikkel 168

Õiguste kollektiivse teostamise alane koostöö

Lepinguosalised tunnistavad vajadust sõlmida oma vastavate kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelise koostöö kokkulepped, et üheskoos tagada sisule parem juurdepääs ja sisu edastamine lepinguosaliste vahel ning lepinguosaliste teoste või muude kaitstud objektide kasutuslitsentside tasude vastastikune ülekandmine. Lepinguosalised tunnistavad vajadust saavutada oma vastavate kollektiivse esindamise organisatsioonide ülesannete ratsionaalne täitmine ja suurendada selle läbipaistvust.

Artikkel 169

Salvestusõigus

1.  Selle artikli kohaldamisel: „salvestis” – helide ja kujutiste või neid esindavate märkide kogum, mida saab seadme abil teha tajutavaks, taasesitada ja edastada.

2.  Lepinguosalised näevad esitajatele ette ainuõiguse lubada või keelata oma esinemistest salvestiste tegemise.

3.  Lepinguosalised näevad ringhäälinguorganisatsioonidele ette ainuõiguse lubada või keelata nende kaabel- ja kaablita sidevahendite, sh kaabli või satelliidi kaudu edastatavatest saadetest salvestise tegemise.

4.  Kaabellevitajal ei ole lõikes 2 sätestatud õigust, kui ta kõigest taasedastab kaablivõrgu kaudu ringhäälinguorganisatsioonide ringhäälingusaateid.

Artikkel 170

Edastamine ja üldsusele suunamine

1.  Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.  Lepinguosalised näevad esitajatele ette ainuõiguse lubada või keelata oma esituste edastamine kaablita vahendite abil ja nende suunamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestuse põhjal.

3.  Lepinguosalised näevad esitajatele ja fonogrammitootjatele ette õiguse saada ühekordset õiglast tasu, kui kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse edastamiseks kaablita vahendite abil või muul moel üldsusele suunamiseks, samuti õiguse tagada, et kõnealune tasu jagatakse asjaomaste esitajate ja fonogrammi tootjate vahel. Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad lepinguosalised sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.

4.  Lepinguosalised sätestavad ringhäälinguorganisatsioonide ainuõiguse lubada või keelata oma ringhäälingusaadete taasedastamine kaablita vahendite abil ja nende teleülekannete suunamine üldsusele, kui selline suunamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.

Artikkel 171

Levitamisõigus

1.  Lepinguosalised näevad ette, et autoritel on ainuõigus lubada või keelata oma teoste originaalide ja koopiate levitamist üldsusele müümise teel või muul viisil.

2.  Lepinguosalised sätestavad, et järgmistel isikutel on ainuõigus teha üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil käesoleva lõike punktides a–d osutatud objektid ja nende koopiad:

Artikkel 172

Piirangud

1.  Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 169, 170 ja 171 osutatud õigustele kehtestada piiranguid seoses:

2.  Olenemata lõikest 1 võivad lepinguosalised kehtestada esitajate, fonogrammitootjate, ringhäälinguorganisatsioonide ja filmide esmasalvestuste tootjate kaitseks samasugused piirangud nagu nad on kehtestanud kirjandus- ja kuntsiteoste autoriõiguste kaitseks. Sundlitsentsid võib siiski kehtestada ainult niivõrd, kuivõrd nad on vastavuses Rooma konventsiooniga.

3.  Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud piiranguid kohaldatakse üksnes teatud erijuhtudel, mis ei ole vastuolus objekti tavapärase kasutamisega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve.

Artikkel 173

Reprodutseerimisõigus

Lepinguosalised näevad ette, et ainuõigus lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult, on:

Artikkel 174

Õigus teoseid üldsusele suunata ja muud sisu üldsusele kättesaadavaks teha

1.  Lepinguosalised näevad ette, et autoritel on ainuõigus lubada või keelata oma teoste suunamist üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemist, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.

2.  Lepinguosalised näevad ette, et ainuõigus lubada või keelata üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal, on:

3.  Lepinguosalised lepivad kokku, et lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigused ei lõpe käesoleva artikli kohase üldsusele suunamise ja selle üldsusele kättesaadavaks tegemise toimingu tulemusel.

Artikkel 175

Erandid ja piirangud

1.  Lepinguosalised näevad ette, et käesoleva lepingu artiklis 173 osutatud ajutine reprodutseerimistoiming, kui see on ajutine või juhuslikku laadi, moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks teose või muu sisu:

ning millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu artiklis 173 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.

2.  Kui lepinguosalised näevad ette erandi või piirangu artiklis 173 sätestatud reprodutseerimisõiguse suhtes, võivad nad ette näha ka erandeid ja piiranguid käesoleva lepingu artikli 171 lõikes 1 sätestatud levitamisõiguse suhtes ulatuses, mis on põhjendatav lubatava reprodutseerimise eesmärgiga.

3.  Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 173 ja 174 sätestatud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve.

Artikkel 176

Tehniliste meetmete kaitse

1.  Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või põhjendatult peab olema teadlik taotletavast eesmärgist.

2.  Lepinguosalised näevad ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:

3.  Käesoleva jao kohaldamisel tähendab väljend „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet ja komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu sisuga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud lepinguosalise õigusakti alusel. Tehnilised meetmed on tõhusad juhul, kui õiguste omajad kontrollivad kaitstud teose või muu sisu kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil, näiteks teose või muu objekti krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.

4.  Lepinguosalised, kes näevad ette käesoleva lepingu artiklites 172 ja 175 sätestatud õiguste piiranguid, võivad ka tagada, et õiguse omajad teevad isikule, kelle kasuks on kehtestatud erand või piirang, kättesaadavaks vahendid, mis võimaldavad erandit või piirangut ära kasutada, kui sel isikul on seaduslik juurdepääs kaitstud tööle või sisule.

5.  Käesoleva lepingu artikli 175 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata teoste ja muu sisu suhtes, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks lepingulistel tingimustel ning sellisel viisil, et isik saab neile juurde pääseda enda valitud kohas ja enda valitud ajal.

Artikkel 177

Õiguste teostamist käsitleva teabe kaitsmine

1.  Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse kõikide isikute vastu, kes teadlikult ning loata sooritavad järgmisi toiminguid:

kui nimetatud isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta selliselt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või asjaomase lepinguosalise õiguse kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.

2.  Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab väljend „õiguste haldamiseks kasutatav teave” õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib teose või muu käesolevas lepingus osutatud objekti, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu objekti kasutamise tingimuste kohta, ning sellist teavet esindavaid numbreid ja koode.

Esimest lõiget kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud teose või muu käesolevas lepingus osutatud sisu eksemplarile või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

Artikkel 178

Rendi- ja laenutusõiguse omajad ja objektid

1.  Lepinguosalised peaksid ette nägema, et ainuõigus lubada või keelata rentimist ja laenutamist kuulub:

2.  Need sätted ei hõlma hoonete ega tarbekunsti rendi- ja laenutusõigust.

3.  Lepinguosalised võivad näha ette erandid lõikes 1 sätestatud üldsusele laenutamise ainuõigusest, tingimusel et vähemalt autorid saavad sellise laenutamise eest tasu. Lepinguosalised võivad kindlaks määrata kõnealuse tasu suuruse, võttes arvesse oma kultuuri edendamise eesmärke.

4.  Kui lepinguosalised ei kohalda artiklis 157 ettenähtud üldsusele laenutamise alast ainuõigust fonogrammide, filmide ja arvutiprogrammide suhtes, näevad nad ette tasu vähemalt autoritele.

5.  Lepinguosalised võivad vabastada teatavad asutuste kategooriad lõigetes 3 ja 4 osutatud tasu maksmisest.

Artikkel 179

Võõrandamatu õigus õiglasele tasule

1.  Kui autor või esitaja on andnud oma fonogrammi või filmi originaali või koopiaga seotud õigused üle või neist loobunud fonogrammi või filmi tootja kasuks, säilib kõnealusel autoril või esitajal õigus saada rentimise eest õiglast tasu.

2.  Autorid ja esitajad ei saa loobuda õigusest saada rentimise eest õiglast tasu.

3.  Õiglase tasu saamise õiguse haldamise võib usaldada autoreid või esitajaid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele.

4.  Lepinguosalised võivad reguleerida, kas ja millises ulatuses kehtestatakse õiglase tasu saamise õiguse haldamine kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt, ning näha ette isikud, kellelt selline tasu sisse nõutakse.

Artikkel 180

Arvutiprogrammide õiguskaitse

1.  Lepinguosalised kaitsevad arvutiprogramme autoriõigusega kui kirjandusteoseid Berni konventsiooni tähenduses. Käesoleva sätte kohaldamisel hõlmab termin „arvutiprogrammid” nende väljatöötamisel loodud materjale.

2.  Käesoleva lepingu kohast kaitset kohaldatakse arvutiprogrammi kõigi avaldumisvormide suhtes. Käesoleva lepingu kohase autoriõigusega ei kaitsta arvutiprogrammi kõigi elementide, sealhulgas selle liideste aluseks olevaid ideid ega põhimõtteid.

3.  Arvutiprogrammi kaitstakse, kui see on algupärane selles mõttes, et tegemist on autori enda intellektuaalse loominguga. Kaitse kohaldamise otsuse tegemisel ei kohaldata muid kriteeriume.

Artikkel 181

Arvutiprogrammide autorsus

1.  Arvutiprogrammi autor on programmi loonud füüsiline isik või füüsiliste isikute rühm või, kui lepinguosaliste õigusnormid seda lubavad, selliste õigusnormidega õiguste omajaks määratud juriidiline isik.

2.  Kui arvutiprogrammi on loonud füüsiliste isikute rühm ühiselt, kuuluvad ainuõigused asjaomaste isikute ühisomandisse.

3.  Kui lepinguosaliste õigusaktid tunnistavad kollektiivseid teoseid, käsitatakse teose autorina isikut, keda peetakse lepinguosaliste õigusaktide kohaselt selle teose loojaks.

4.  Kui arvutiprogrammi on loonud töötaja oma tööülesannete täitmise käigus või tööandja juhtnööre järgides, on tööandjal ainuõigus kasutada kõiki selliselt loodud programmiga seotud varalisi õigusi, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 182

Arvutiprogrammidega seotud toimingute piiramine

Arvestades käesoleva lepingu artikleid 183 ja 184, hõlmavad õiguste omaja ainuõigused artikli 181 tähenduses õigust teha järgmisi toiminguid või anda luba nende tegemiseks:

Artikkel 183

Erandid arvutiprogrammidega seotud toimingutele kehtestatud piirangutest

1.  Konkreetse lepingu puudumisel ei ole käesoleva lepingu artikli 182 punktides a ja b osutatud toiminguteks vaja õiguste omaja luba, kui sellised toimingud on vajalikud selleks, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda vastavalt tema otstarbele kasutada, kaasa arvatud selle vigade parandamiseks.

2.  Arvutiprogrammi kasutamise õigust omavat isikut ei tohi lepinguga takistada tagavarakoopiat tegemast, kui see on vajalik kõnealuse programmi kasutamiseks.

3.  Isikul, kellel on õigus kasutada arvutiprogrammi koopiat, on õigus ilma õiguste omaja loata jälgida, uurida ja katsetada programmi funktsioneerimist, et teha kindlaks programmi elementide aluseks olevad ideed ja põhimõtted, kui nimetatud isik teeb seda selliste programmi laadimise, kuvamise, käivitamise, edastamise või salvestamise toimingute käigus, mille teostamise õigus tal on.

Artikkel 184

Dekompileerimine

1.  Õiguste omaja luba ei nõuta, kui koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine artikli 182 punktide a ja b tähenduses on vältimatu, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

2.  Lõike 1 sätete kohaldamisel saadud teavet ei või nimetatud sätete kohaselt:

3.  Vastavalt Berni konventsiooni sätetele ei või käesoleva artikli sätteid tõlgendada viisil, mis võimaldaks seda kohaldada nii, et see kahjustaks põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve või oleks vastuolus arvutiprogrammi tavapärase kasutamisega.

Artikkel 185

Andmebaaside kaitse

1.  Andmebaas käesoleva lepingu tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete ja muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil.

2.  Käesoleva lepingu kohast kaitset ei kohaldata selliste arvutiprogrammide suhtes, mida kasutatakse elektrooniliste vahendite abil kättesaadavate andmebaaside tegemiseks ja käitamiseks.

Artikkel 186

Kaitse objekt

1.  Sisu valiku või süstematiseerimise poolest autori intellektuaalseks loominguks olevaid andmebaase kaitstakse põhimõtteliselt autoriõigusega vastavalt 1. alljaole. Nende kaitse alla kuulumise kindlaksmääramiseks ei rakendata mingeid muid kriteeriume.

2.  Käesoleva alljaoga ettenähtud andmebaaside autoriõiguse kaitse ei laiene andmebaaside sisule ning sellega ei piirata nimetatud sisu suhtes kehtivaid õigusi.

Artikkel 187

Andmebaasi autorsus

1.  Andmebaasi autoriks on andmebaasi loonud füüsiline isik või füüsiliste isikute grupp või juhul, kui see on kooskõlas lepinguosaliste õigusaktidega, juriidiline isik, kes on nimetatud niisuguste õigusaktide alusel õiguste omajaks.

2.  Kui lepinguosaliste õigusaktidega on ette nähtud kollektiivsete teoste kategooria, siis kuuluvad kollektiivse teose varalised õigused isikule, kellele kuulub autoriõigus.

3.  Füüsiliste isikute grupi poolt ühiselt loodud andmebaasi suhtes tekkivad ainuõigused kuuluvad nendele isikutele ühiselt.

Artikkel 188

Andmebaasidega seotud toimingute piiramine

Autoriõigusega kaitstava andmebaasi vormi suhtes on andmebaasi autoril ainuõigus teha või lubada järgmist:

Artikkel 189

Erandid andmebaasidega seotud toimingutele kehtestatud piirangutest

1.  Andmebaasi või selle koopia õiguspärase kasutaja poolt niisuguse käesoleva lepingu artiklis 188 loetletud toimingu sooritamiseks, mis on vajalik juurdepääsuks andmebaasi sisule või sisu tavapäraseks kasutamiseks õiguspärase kasutaja poolt, ei ole vaja andmebaasi autori luba. Kui õiguspärasel kasutajal on luba kasutada ainult andmebaasi üht osa, siis kohaldatakse käesolevat sätet vaid nimetatud osa suhtes.

2.  Lepinguosalised võivad näha ette piirangud artiklis 188 nimetatud õiguste suhtes järgmistel juhtudel:

3.  Vastavalt Berni konventsioonile ei tõlgendata käesolevat artiklit selliselt, et seda oleks võimalik kohaldada viisil, millega põhjendamatult kahjustatakse õiguste omaja seaduslikke huve või mis on vastuolus andmebaasi tavapärase kasutamisega.

Artikkel 190

Edasimüügiõigus

1.  Lepinguosalised näevad ette, et algupärase kunstiteose autoril on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.

2.  Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikidele müügitehingutele, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja kunstiteoste vahendajad üldiselt.

3.  Lepinguosalised võivad kooskõlas oma õigusaktidega ette näha, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügile, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.

4.  Autoritasu tasub müüja. Lepinguosalised võivad ette näha, et autoritasu maksmise eest vastutab müüja koos mõne lõikes 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga, või mõni selline isik üksi.

Artikkel 191

Programmide edastamine satelliidi kaudu

Lepinguosalised näevad ette, et autorile kuulub ainuõigus lubada autoriõigusega kaitstud teoste satelliidi kaudu üldsusele edastamist.

Artikkel 192

Taasedastamine kaabellevi kaudu

Lepinguosalised tagavad, et kui teise lepinguosalise territooriumilt taasedastatakse programme kaabli kaudu nende territooriumile, peetakse kinni kohaldatavast autoriõigusest ja sellega kaasnevatest õigustest ning selline taasedastamine toimub autoriõiguse omajate, autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate ja kaabellevivõrgu operaatorite vaheliste individuaalsete või kollektiivsete lepinguliste kokkulepete põhjal.

2.

alljagu

Kaubamärgid

Artikkel 193

Registreerimismenetlus

1.  Lepinguosaline EL ja Ukraina näevad ette kaubamärkide registreerimise süsteemi, kus kaubamärgiasutus põhjendab nõuetekohaselt oma otsuseid kaubamärgi registreerimisest keeldumise kohta. Keeldumise põhjused edastatakse kirjalikult taotlejale, kellel on võimalus kõnealune keeldumine vaidlustada ja esitada lõpliku keeldumise puhul kaebus kohtuasutusele. Lepinguosaline EL ja Ukraina näevad ette ka võimaluse kaubamärgitaotlusi vaidlustada. Vaidlustamisel kasutatakse võistlevuse põhimõtet. Lepinguosaline EL ja Ukraina näevad ette kaubamärgitaotluste ja registreeritud kaubamärkide avaliku elektroonilise andmebaasi loomise.

2.  Lepinguosalised näevad ette kaubamärgi registreerimisest keeldumise või selle kehtetukstunnistamise põhjused. Järgmist ei registreerita kaubamärgina ja kui registreerimine on toimunud, siis võib selle kehtetuks tunnistada:

3.  Lepinguosalised näevad ette registreerimisest keeldumise või selle kehtetukstunnistamise täiendavad põhjused, mis on seotud varasemate õigustega vastuollu sattumisega. Kaubamärki ei registreerita ja registreeritud kaubamärgi võib kehtetuks tunnistada, kui:

4.  Lepinguosalised võivad ette näha ka muud registreerimisest keeldumise või selle kehtetukstunnistamise põhjused, mis on seotud varasemate õigustega vastuollu sattumisega.

Artikkel 194

Tuntud kaubamärgid

Lepinguosalised teevad koostööd, et tõhustada tuntud kaubamärkide kaitset, millele on osutatud Pariisi konventsiooni artiklis 6a ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõigetes 2 ja 3.

Artikkel 195

Kaubamärgist tulenevad õigused

Registreeritud kaubamärk annab omanikule sellega kaasnevad ainuõigused. Omanikul on õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

Artikkel 196

Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest

1.  Lepinguosalised näevad ette piiratud erandi kaubamärgiga antavatest õigustest kirjeldavate terminite, sealhulgas geograafiliste tähiste õiglase kasutamise suhtes, tingimusel et selliste piiratud erandite puhul võetakse arvesse kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve. Samadel tingimustel võivad lepinguosalised ette näha ka muid piiratud erandeid.

2.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus:

3.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse lepinguosalise õigusaktidega ja selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse.

Artikkel 197

Kaubamärkide kasutamine

1.  Kui omanik ei ole viie aasta jooksul pärast registreerimismenetluse lõpetamise kuupäeva asjaomasel territooriumil kaubamärki tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on olnud katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse kaubamärgi suhtes käesolevas alljaos ette nähtud karistusi, välja arvatud juhul, kui kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused.

2.  Kasutamisena lõike 1 tähenduses käsitatakse ka järgmist:

3.  Kui kaubamärki kasutatakse omaniku nõusolekul või kui seda teeb isik, kellel on luba kasutada kollektiivkaubamärki või garantiimärki või tõendusmärki, peetakse seda kaubamärgi kasutamiseks omaniku poolt lõike 1 tähenduses.

Artikkel 198

Tühistamise põhjused

1.  Lepinguosalised näevad ette, et kaubamärgi võib tühistada, kui seda ei ole asjaomasel territooriumil viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti ja kasutamatajätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi, kuid keegi ei tohi taotleda kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viie aasta pikkuse ajavahemiku lõpu ja tühistamistaotluse esitamise vahelisel ajal; kasutamise algus või jätkumine kolme kuu jooksul enne tühistamistaotluse esitamist, kui see algas kõige varem mittekasutuse viie järjestikuse aasta pikkuse ajavahemiku lõppedes, jäetakse siiski tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada tühistamistaotluse esitamise võimalusest.

2.  Kaubamärgi võib tühistada ka juhul, kui pärast selle registreerimise kuupäeva:

Artikkel 199

Osaline keeldumine, tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

Kui kaubamärgi andmisest keeldumise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas vaid mõningate kaupade või teenuste puhul, mille jaoks on esitatud kaubamärgi registreerimise taotlus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud, hõlmab kaubamärgi registreerimisest keeldumine või kaubamärgi lõppenuks tunnistamine või tühiseks tunnistamine ainult neid kaupu või teenuseid.

Artikkel 200

Kaitse kestus

Lepinguosalises ELis ja Ukrainas pakutava kaitse kestus on vähemalt 10 aastat alates taotluse esitamise kuupäevast. Õiguste omaja võib kaitse tähtaega pikendada kümneaastaste ajavahemike kaupa.

3.

alljagu

Geograafilised tähised

Artikkel 201

Alljao reguleerimisala

1.  Käesolevat alljagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes.

2.  Lepinguosalise selliste geograafiliste tähiste suhtes, mida peab kaitsma teine lepinguosaline, kohaldatakse käesolevat lepingut üksnes juhul, kui nende suhtes kohaldatakse artiklis 202 osutatud õigusakte.

Artikkel 202

Kehtestatud geograafilised tähised

1.  Olles läbi vaadanud käesoleva lepingu XXII-A lisa A osas loetletud Ukraina seadused, leiab lepinguosaline EL, et need vastavad XXII-A lisa B osas kehtestatud nõuetele.

2.  Olles läbi vaadanud käesoleva lepingu XXII-A lisa A osas loetletud lepinguosalise ELi seadused, leiab Ukraina, et need vastavad XXII-A lisa B osas kehtestatud nõuetele.

3.  Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XXII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ja läbi vaadanud lepinguosalise ELi poolt vastavalt lõikes 2 osutatud õigusaktidele registreeritud ELi põllumajandustoodete ja toidu geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXII-C lisas, ning tema veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXII-D lisas, kaitseb Ukraina kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

4.  Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XXII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ja läbi vaadanud Ukraina poolt vastavalt lõikes 1 osutatud õigusaktidele registreeritud Ukraina veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXII-D lisas, kaitseb lepinguosaline EL kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

Artikkel 203

Uute geograafiliste tähiste lisamine

1  Lepinguosalised lepivad kokku, et näevad pärast vastuväite esitamise menetluse lõpuleviimist ning artikli 202 lõigetes 3 ja 4 osutatud geograafiliste tähiste läbivaatamist mõlema lepinguosalise jaoks sobival viisil ette võimaluse lisada käesoleva lepingu XXII-C ja XXII-D lisasse uusi kaitset vajavaid geograafilisi tähiseid käesoleva lepingu artikli 211 lõikes 3 sätestatud korras.

2.  Lepinguosaliselt ei saa nõuda sellise geograafilise tähise kaitsmist, mis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimega ning mis võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas.

Artikkel 204

Geograafiliste tähiste kaitse reguleerimisala

1.  Käesoleva lepingu XXII-C ja XXII-D lisas loetletud geograafilisi tähiseid ning käesoleva lepingu artikli 203 kohaselt lisatud geograafilisi tähiseid kaitstakse:

2.  Kaitstud geograafilisi tähiseid ei muudeta lepinguosaliste territooriumidel üldnimedeks.

3.  Kui geograafilised tähised on täielikult või osaliselt homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt ning võttes arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ja segiajamise tegelikku ohtu. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, pidades silmas, et tagatakse asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning et tarbijaid ei eksitata. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

4.  Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga läbirääkimiste kontekstis ettepaneku selle kolmanda isiku geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on teise lepinguosalise geograafilise tähisega homonüümne, teatatakse sellest viimasele, andes talle võimaluse esitada märkusi enne nimetuse kaitse alla võtmist.

5.  Vastavalt käesolevale lepingule ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist selle päritolumaal enam ei kaitsta. Selline teatamine toimub vastavalt käesoleva lepingu artikli 211 lõikele 3.

6.  Ükski käesoleva lepingu säte ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse üldsust eksitaval viisil.

Artikkel 205

Geograafiliste tähiste kasutamise õigus

1.  Igaüks tohib kaubanduslikul eesmärgil kasutada selliste käesoleva lepingu kohaselt kaitstud põllumajandustoodete, toidu, veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide nimetusi, mis vastavad tootekirjeldustele.

2.  Kui geograafiline tähis on käesoleva lepingu kohaselt kaitstud, ei saa kasutajad kaitstud nimetust enam registreerida ega selle suhtes muid piiranguid kasutada.

Artikkel 206

Seos kaubamärkidega

1.  Lepinguosalised keelduvad registreerimast kaubamärki või tunnistavad kehtetuks kaubamärgi, mis vastab käesoleva lepingu artikli 204 lõikes 1 osutatud mis tahes olukordadele seoses samasuguse toote kaitstud geograafilise tähisega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil asjaomasel territooriumil esitati geograafilise tähise registreerimise taotlus.

2.  Käesoleva lepingu artiklis 202 osutatud geograafiliste tähiste puhul on registreerimistaotluse esitamise kuupäev käesoleva lepingu jõustumiskuupäev.

3.  Käesoleva lepingu artiklis 203 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitse taotluse esitamise kuupäev teisele lepinguosalisele geograafilise tähise kaitse taotluse edastamise kuupäev.

4.  Lepinguosalistel ei ole kohustust kaitsta geograafilist tähist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 203 juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse suhtes eksitada.

5.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, kaitsevad lepinguosalised ka geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele käesoleva lepingu artikli 204 lõikes 1 osutatud olukorrale, mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühe lepinguosalise territooriumil kasutusele võetud enne geograafilise tähise käesoleva lepingu kohaselt teisele lepinguosalisele kaitsetaotluse esitamise kuupäeva. Sellise kaubamärgi kasutamist võib jätkata ja seda uuendada, olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole lepinguosaliste kaubamärkide õigusaktide kohaselt ühtegi põhjust.

Artikkel 207

Kaitse jõustamine

Lepinguosaliste poolsel käesoleva lepingu artiklites 204–206 sätestatud kaitse jõustamisel võtavad nende ametiasutused asjakohaseid meetmeid muu hulgas tollipiiril. Nad jõustavad kõnealust kaitset ka huvitatud isiku taotluse korral.

Artikkel 208

Ajutised meetmed

1.  Kooskõlas siseriiklike õigusaktidega enne käesoleva lepingu jõustumist valmistatud ja märgistatud tooteid, mis ei vasta käesoleva lepingu nõuetele, võib müüa kuni varude lõppemiseni.

2.  Kooskõlas siseriiklikele õigusaktidega pärast käesoleva lepingu jõustumist ning enne lõigetes 3 ja 4 loetletud tähtaegade lõppemist valmistatud ja märgistatud lõigetes 3 ja 4 loetletud geograafilise tähisega tooteid, mis ei vasta käesoleva lepinguga kehtestatud nõuetele, võib selle lepinguosalise territooriumil, kust toode pärineb, müüa kuni varude lõppemiseni.

3.  Kuigi lepinguosalise ELi geograafilised tähised on kaitstud vastavalt käesolevale lepingule, ei takista see nende tähiste kasutamist järgmiste Ukrainast pärit toodete tähistamiseks ja väljapanekuks kümne aasta pikkuse üleminekuperioodi jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist:

4.  Kuigi lepinguosalise ELi geograafilised tähised on kaitstud vastavalt käesolevale lepingule, ei takista see nende tähiste kasutamist järgmiste Ukrainast pärit toodete tähistamiseks ja väljapanekuks seitsme aasta pikkuse üleminekuperioodi jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist:

Artikkel 209

Üldeeskirjad

1.  Käesoleva lepingu artiklites 202 ja 303 osutatud toodete import, eksport ja turustamine toimub kooskõlas selle lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega, kust turuleviidavad tooted pärinevad.

2.  Geograafiliste tähisega registreeritud toodete spetsifikaatidest tulenevate küsimustega tegeleb käesoleva lepingu artikli 211 alusel moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee.

3.  Käesoleva lepingu kohaselt kaitstava registreeritud geograafilise tähise võib tühistada üksnes lepinguosaline, kelle territooriumilt toode on pärit.

4.  Käesolevas alljaos käsitatakse tootekirjeldusena sellist tootekirjeldust ja selle muudatusi, mille on heaks kiitnud selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt toode on pärit.

Artikkel 210

Koostöö ja läbipaistvus

1.  Lepinguosalised peavad kas otse või käesoleva lepingu artikli 211 alusel moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee kaudu ühendust kõigis käesoleva lepingu rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes. Eelkõige võib üks lepinguosaline nõuda teiselt teavet tootekirjelduste ja nende muudatuste kohta ning teavet kontrollisätetega seotud kontaktpunktide kohta.

2.  Lepinguosaline avalikustab teise lepinguosalise poolt käesoleva lepingu kohaselt kaitstavate geograafiliste tähiste olemasolevad tootekirjeldused või nende kokkuvõtted ning kontrollisätetega seotud kontaktpunktid.

Artikkel 211

Geograafiliste tähiste allkomitee

1.  Käesolevaga asutatakse geograafiliste tähiste allkomitee. Käesoleva lepingu artikli 465 lõike 4 kohases koosseisus annab ta oma tegevuse kohta aru assotsieerimiskomiteele. Geograafiliste tähiste allkomitee koosneb ELi ja Ukraina esindajatest ning selle eesmärk on jälgida käesoleva lepingu rakendamist ja süvendada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas.

2.  Geograafiliste tähiste allkomitee võtab oma otsused vastu konsensuse alusel. Ta määrab kindlaks oma töökorra. Ühine allkomitee tuleb kokku ühe lepinguosalise taotlusel vaheldumisi Euroopa Liidus ja Ukrainas lepinguosaliste kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), ent hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

3.  Geograafiliste tähiste allkomitee jälgib käesoleva alljao nõuetekohast täitmist ja võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi. Ta ülesanded on eelkõige järgmised:

4.

alljagu

Disainilahendused

Artikkel 212

Määratlus

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 213

Kaitse alla võtmise tingimused

1.  Lepinguosaline EL ja Ukraina näevad ette sõltumatult loodud uudsete ja eristatavate disainilahenduste kaitse.

2.  Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja eristatavaks:

3.  Disainilahendus loetakse uudseks, kui identset disainilahendust ei ole tehtud avalikkusele kättesaadavaks:

Disainilahendused loetakse identseks, kui nende omadused erinevad vaid ebaoluliste üksikasjade poolest.

4.  Disainilahendus loetakse eristatavaks, kui vastava ala asjatundja üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste jäetud üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:

Eristatavuse hindamisel võetakse arvesse autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus.

5.  Kaitse tekib registreerimisel ja annab omanikele ainuõiguse vastavalt käesolevale artiklile. Üldsusele kättesaadavaks tehtud registreerimata disainilahendus annab sama ainuõiguse, kuid üksnes juhul, kui vaidlusalune kasutus tuleneb kaitstud disainilahenduse kopeerimisest.

6.  Disainilahendus loetakse olevat avalikkusele kättesaadavaks tehtud, kui see on pärast registreerimist või muul ajal avaldatud trükis, seda on esitatud näitusel, kasutatud kaubanduses või see on muul viisil avalikustatud, välja arvatud juhul, kui asjaomase sektori ringkondadel, kes tegutsevad territooriumil, kus kaitset taotletakse, ei olnuks mõistliku ootuse kohaselt võimalik sellest tavapärase majandustegevuse käigus teada saada enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva. Disainilahendus loetakse olevat avalikkusele kättesaadavaks tehtud, kui see on pärast registreerimist või muul ajal avaldatud trükis, seda on esitatud näitusel, kasutatud kaubanduses või see on muul viisil avalikustatud, välja arvatud juhul, kui asjaomase sektori ringkondadel, kes tegutsevad territooriumil, kus kaitset taotletakse, ei olnuks mõistliku ootuse kohaselt võimalik sellest tavapärase majandustegevuse käigus teada saada.

Disainilahendust ei loeta siiski avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on üksnes avalikustatud kolmandale isikule, kelle puhul kehtib otsene või kaudne konfidentsiaalsusnõue.

7.  Avalikustamist ei võeta käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaldamisel arvesse, kui disainilahendus, millele taotletakse kaitset registreeritud disainilahenduse õigusega, on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:

8.  Käesoleva artikli lõiget 7 kohaldatakse ka juhul, kui disainilahendus on avalikkusele kättesaadavaks tehtud autori või tema õigusjärglase suhtes toime pandud õigusvastase teo tagajärjel.

Artikkel 214

Kaitse kestus

1.  Lepinguosaline EL ja Ukraina võimaldavad registreerimisjärgset kaitset vähemalt 5 aastaks. Õiguste omanik võib pikendada kaitse tähtaega veel üheks või mitmeks viieaastaseks ajavahemikuks, kokku kuni 25 aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast.

2.  Lepinguosaline EL ja Ukraina kaitsevad registreerimata disainilahendusi vähemalt kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil disainilahendus ühe lepinguosalise territooriumil üldsusele kättesaadavaks tehti.

Artikkel 215

Kehtetuks tunnistamine ja registreerimisest keeldumine

1.  Lepinguosaline EL ja Ukraina võivad ette näha, et mõjuvatel põhjustel võib disainilahenduse registreerimisest keelduda või selle pärast registreerimist kehtetuks tunnistada järgmistel juhtudel:

2.  Lepinguosaline võib alternatiivina kehtetuks tunnistamisele ette näha, et disainilahendus, mis võidakse kehtetuks tunnistada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhjustel, on piiratud kasutusega.

Artikkel 216

Kaitsega tekkivad õigused

Kaitstud disainilahenduse omanikul on vähemalt ainuõigus disainilahendust kasutada ja takistada kolmandatel isikutel seda loata kasutada, eelkõige valmistada, pakkuda, turustada, importida, eksportida ja kasutada või nendel eesmärkidel sellist toodet säilitada, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud.

Artikkel 217

Erandid

1.  Disainilahenduse õigusest selle registreerimisel tulenevaid õigusi ei kohaldata:

2.  Lisaks sellele ei kohaldata disainilahendusele selle registreerimisega antavaid õigusi järgmise suhtes:

3.  Disainilahenduse õigus ei anna kaitset toote nendele välistunnustele, mis tulenevad üksnes selle tehnilisest otstarbest.

4.  Disainilahenduse õigus ei anna kaitset toote nendele välistunnustele, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode täidab oma otstarvet.

5.  Disainilahenduse õigus ei anna kaitset disainilahendusele, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud kõlblusnormidega.

Artikkel 218

Suhe autoriõigusega

Käesoleva alljao kohaselt lepinguosalise poolt registreeritud disainilahenduse õigusega kaitstud disainilahendus on kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduste alusel alates kuupäevast, mil disainilahendus on loodud või mis tahes kujul fikseeritud. Lepinguosalised määravad kindlaks kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.

5.

alljagu

Patendid

Artikkel 219

Patendid ja rahvatervis

1.  Lepinguosalised tunnistavad WTO ministrite konverentsil 14. novembril 2001 vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni (edaspidi „Doha deklaratsioon”) tähtsust. Lepinguosalised tagavad käesolevas jaotises sätestatud õiguste ja kohustuste tõlgendamisel ning rakendamisel järjepidevuse Doha deklaratsiooniga.

2.  Lepinguosalised järgivad ja aitavad rakendada WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust Doha deklaratsiooni punkti 6 kohta.

Artikkel 220

Täiendava kaitse tunnistus

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et ravimile ja taimekaitsevahendile, mida nende vastavatel territooriumidel kaitstakse patendiga, kohaldatakse enne turulelaskmist halduslikku loamenetlust. Nad tunnistavad, et patendiga antav kaitseaeg võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja sellele vastavalt asjakohastele õigusaktidele lepinguosalise turule viimise esimese loa andmise vahele.

2.  Lepinguosalised näevad ette, et patendiga kaitstavat ravimit ja taimekaitsevahendit, mille suhtes on kohaldatud halduslikku loamenetlust, kaitstakse täiendava ajavahemiku jooksul, mille kestus on viie aasta võrra lühem, kui lõikes 1 osutatud ajavahemik.

3.  Lepinguosalised näevad ette käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kaitsest kuue kuu võrra pikema kaitse ravimitele, mille kohta on tehtud pediaatrilised uuringud ning mille tootekirjelduses on nimetatud uuringute tulemusi kajastatud.

Artikkel 221

Biotehnoloogialeiutiste kaitse

1.  Lepinguosalised kaitsevad biotehnoloogialeiutisi siseriikliku patendiõiguse alusel. Vajaduse korral kohandavad nad oma patendiõigust vastavalt käesoleva lepingu sätetele. Käesolev artikkel ei piira lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, eriti TRIPS-lepingust ning 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist (edaspidi „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon”).

2.  Käesolevas alljaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

3.  Käesoleva lepingu kohaldamisel: võib patentida leiutisi, mis on uued, omavad leiutustaset ja võimaldavad tööstuslikku kasutust, isegi sel juhul, kui nad käsitlevad toodet, mis koosneb bioloogilisest materjalist või sisaldab seda, või meetodit, mille abil bioloogilist materjali toodetakse, töödeldakse või kasutatakse.

Tehnilise meetodi abil loomulikust keskkonnast eraldatud või toodetud bioloogiline materjal võib olla leiutise objekt isegi sel juhul, kui ta on varem looduses esinenud.

Inimorganismist eraldatud või muul viisil tehnilise meetodi abil valmistatud element, sealhulgas geeni nukleotiidjärjestus või osaline nukleotiidjärjestus võib endast kujutada patentset leiutist isegi sel juhul, kui selle elemendi struktuur on samasugune kui looduslikul elemendil. Geeni nukleotiidjärjestuse või osalise nukleotiidjärjestuse tööstuslikku kasutust tuleb kirjeldada patenditaotluses.

4.  Patendiga ei kaitsta:

Taimi ja loomi käsitlevad leiutised on patenditavad, kui nende tehniline teostatavus ei piirdu teatava taimesordi või loomatõuga. Käesoleva lõike punkt b ei piira selliste leiutiste patenditavust, mis käsitlevad mõnd mikrobioloogilist või muud tehnilist meetodit või niisuguse meetodi abil saadud toodet.

5.  Leiutisi peetakse mittepatenditavaks, kui nende kaubanduslik kasutus oleks vastuolus avaliku korra või moraaliga; kasutust ei loeta vastuolus olevaks üksnes selle tõttu, et see on õigus- või haldusnormiga keelatud. Eelkõige peetakse mittepatenditavaks:

6.  Leiutise tulemusel eriomadusi omavale bioloogilisele materjalile patendiga antud kaitse hõlmab iga sellest bioloogilisest materjalist vegetatiivse või generatiivse paljundamise teel saadud bioloogilist samases või erinevas vormis olevat samade omadustega materjali.

7.  Leiutise tulemusel eriomadusi omavat bioloogilist materjali toota võimaldavale meetodile patendiga antud kaitse hõlmab selle meetodi abil otse saadud bioloogilist materjali ja iga muud sellest bioloogilisest materjalist vegetatiivse või generatiivse paljundamise teel saadud samases või erinevas vormis olevat samade omadustega bioloogilist materjali.

8.  Geneetilist teavet sisaldavale või sellest koosnevale tootele patendiga antud kaitse hõlmab kogu materjali, millesse toodet on lisatud ja milles sisaldub oma ülesannet täitev geneetiline teave, kui käesoleva artikli lõike 4 punktist c ei tulene teisiti.

9.  Käesoleva artikli lõigetes 7 ja 8 osutatud kaitse ei hõlma patendi omaniku poolt või tema nõusolekul lepinguosalise turule viidud, bioloogilise materjali generatiivse või vegetatiivse paljundusega saadud bioloogilist materjali, kui generatiivne või vegetatiivne paljundus tuleneb vahetult rakendusest, milleks bioloogiline materjal turustati, tingimusel et saadud materjali ei kasutata edaspidi muuks generatiivseks või vegetatiivseks paljundamiseks.

10.  Erandina käesoleva artikli lõigetest 7 ja 8 tähendab patendi omaniku poolt või tema nõusolekul põllumajandustootjale taimse paljundusmaterjali müük või muu kauplemisviisi teel loovutamine seda, et sellel põllumajandustootjal lubatakse oma kasutada oma saaki paljundamiseks oma põllumajandusettevõttes. Selle erandi ulatus ja tingimused vastavad tingimustele, mis on ette nähtud lepinguosaliste sordikaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktide ja tavaga.

Erandina käesoleva artikli lõigetest 7 ja 8 tähendab patendi omaniku poolt või tema nõusolekul talupidajale paljunduskarja või muu loomse paljundusmaterjali müük või muu kauplemisviisi teel loovutamine seda, et talupidajal lubatakse kasutada kaitstud karja põllumajanduslikul eesmärgil. Loas sisaldub loomade või muu loomse paljundusmaterjali tegemine kättesaadavaks põllumajanduskasutusele, kuid mitte müük erialase loomakasvatuse raames või eesmärgil. Eespool sätestatud erandi määr ja tingimused määratakse kindlaks siseriiklike õigusaktide ja tavaga.

11.  Lepinguosalised näevad ette sund- ja ristlitsentsi järgmisteks juhtudeks:

12.  Käesoleva artikli lõikes 11 osutatud litsentside taotlejad peavad tõendama, et:

Artikkel 222

Ravimi turuleviimisloa saamiseks esitatud andmete kaitse

1.  Lepinguosalised rakendavad igakülgse süsteemi, mis tagab ravimite müügiloa saamiseks esitatavate andmete konfidentsiaalsuse ja mitteavalikustamise ning neile mitte tuginemise.

2.  Lepinguosaline, kes sellise süsteemi raames turustamisloa andmise tingimusena nõuab ravimi ohutus- ja tõhususkatsete ja -uuringute tulemuste esitamist, ei luba kooskõlas katsete ja uuringute tulemused esitanud taotlejale antud turustamisloaga teistel taotlejatel turustada sama või sarnast toodet ajavahemikul, mille pikkus on vähemalt viis aastat alates tema territooriumil esmase heakskiidu kuupäevast, välja arvatud juhul, kui selleks on selleks andnud oma nõusoleku taotleja, kes esitas ohutus- ja tõhususkatsete ja -uuringute tulemused. Sellel ajavahemikul ei kasutata esmase heakskiidu saamiseks esitatud katse- ja uuringuandmeid järgmiste ravimi turustamisloa taotlejate huvides ilma esimese taotleja nõusolekuta.

3.  Kuupäevaks, mis määratakse kindlaks kaubanduskomitees, lähendab Ukraina ELi õigusaktidele oma õigusaktid, mis käsitlevad ravimitega seotud andmete kaitset.

Artikkel 223

Taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete kaitse

1.  Lepinguosalised määravad ohutus- ja tõhususnõuded kindlaks enne taimekaitsevahendite turuleviimise lubamist.

2.  Lepinguosalised tunnustavad esimesena esitatud katse- ja uuringuaruande omaniku ajutist õigust saada taimekaitsevahendi müügiluba. Sellel ajavahemikul ei kasutata esmase heakskiidu saamiseks esitatud katse- ja uuringuaruannet teiste taimekaitsevahendi turustamisloa taotlejate huvides ilma esimese taotleja selgesõnalise nõusolekuta. Kõnealust õigust nimetatakse edaspidi „andmete kaitseks”.

3.  Lepinguosalised kehtestavad katse- ja uuringuaruandele esitatavad nõuded.

4.  Andmeid kaitstakse vähemalt kümme aastat alates esimese loa andmisest vastava lepinguosalise territooriumil. Lepinguosalised võivad otsustada pikendada madala riskiga taimekaitsevahenditega seotud kaitse tähtaega. Sel puhul võib kaitseperioodi pikendada kuni 13 aastani.

5.  Lepinguosalised võivad otsustada, et neid perioode pikendatakse iga vähemolulisteks kasutusteks antud loa pikendamise puhul ( 36 ). Sel juhul ei tohi andmete kaitse periood kokku olla pikem kui 13 aastat või madala riskiga taimekaitsevahendite puhul 15 aastat.

6.  Katsed ja uuringud kuuluvad andmekaitse alla ka juhul, kui need olid vajalikud loa pikendamiseks ja läbivaatamiseks. Sellisel juhul on andmete kaitse perioodi pikkus 30 kuud.

7.  Lepinguosalised kehtestavad selgroogsetega tehtavate korduvkatsete vältimise eeskirjad. Taotleja, kes kavatseb teha katseid ja uuringuid selgroogsetega, võtab vajalikke meetmeid kontrollimaks, et neid katseid või uuringuid ei ole varem tehtud või alustatud.

8.  Uus taotleja ning asjaomaste lubade omanik või omanikud teevad kõik jõupingutused selgroogsetega seotud katsete ja uuringute jagamise tagamiseks. Katse- ja uuringuaruannete jagamisega seotud kulud määratakse kindlaks õiglasel, arusaadaval ja mittediskrimineerival viisil. Uus taotleja on kohustatud jagama ainult sellise teabega seotud kulusid, mille ta peab esitama loa saamise nõuetele vastamiseks.

9.  Kui uus taotleja ning taimekaitsevahendiga seotud lubade omanik või omanikud ei jõua kokkuleppele selgroogsetega tehtud katse- ja uuringuaruannete teatavaks tegemise küsimustes, teavitab taotleja sellast lepinguosalist.

10.  Suutmatus jõuda kokkulepe ei takista lepinguosalisel kasutada selgroogsetega tehtud katse- ja uuringuaruandeid seoses teise taotleja taotlusega.

11.  Asjakohase loa omanikul või omanikel on õigus nõuda uuelt taotlejalt õiglase osa tasumist tema poolt kantud kuludest. Lepinguosaline võib suunata asjaomased pooled lahendama asja siseriiklike õigusaktide alusel tegutseva vahekohtu ametliku ja siduva otsusega.

6.

alljagu

Pooljuhttoodete topoloogia

Artikkel 224

Määratlus

Käesolevas alljaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 225

Kaitse alla võtmise tingimused

1.  Lepinguosalised kaitsevad pooljuhttoodete topoloogiaid, võttes vastu õigusnormid ainuõiguste andmiseks kooskõlas käesoleva artikliga.

2.  Lepinguosalised näevad ette, et pooljuhttoote topoloogiat kaitstakse niivõrd, kuivõrd see vastab tingimustele, mille kohaselt see on looja isikliku intellektuaalse tegevuse tulemus ning ei ole pooljuhtide tööstuses käibetõeks. Kui pooljuhttoote topoloogia koosneb pooljuhtide tööstusele tavalistest elementidest, siis kaitstakse seda ainult niivõrd, kuivõrd niisuguste elementide kombinatsioon tervikuna võetult vastab ülalkirjeldatud tingimustele.

Artikkel 226

Ainuõigused

1.  Käesoleva lepingu artikli 225 lõikes 1 nimetatud ainuõiguste hulka kuulub õigus lubada ja keelata järgmisi toiminguid:

2.  Käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud ainuõigusi ei kohaldata reprodutseerimise suhtes, mis leiab aset topoloogia või topoloogiasse inkorporeeritud kontseptsioonide, protsesside, süsteemide ja tehnikate analüüsimise, hindamise ja õpetamise eesmärgil.

3  Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud ainuõigused ei laiene sellise topoloogiaga seotud toimingutele, mis vastab käesoleva lepingu artikli 225 lõike 2 nõuetele ja on loodud mõne muu topoloogia käesoleva artikli lõike 2 kohase analüüsimise ja hindamise alusel.

4.  Käesoleva artikli lõike 1 punktis b sätestatud toimingute lubamise või keelamise ainuõigust ei kohaldata selliste toimingute suhtes, mida sooritatakse pärast topoloogia või pooljuhttoote seaduslikku turuleviimist.

Artikkel 227

Kaitse kestus

Ainuõigused kestavad vähemalt 10 aastat pärast seda, kui topoloogiat esmakordselt ükskõik kus kogu maailmas ärieesmärgil kasutati või juhul, kui registreerimine on ainuõiguste tekke või jätkuva kohaldamise tingimuseks, siis 10 aastat pärast seda kuupäeva, mis on kahest järgmisest kuupäevast varasem:

7.

alljagu

Muud sätted

Artikkel 228

Taimesordid

Lepinguosalised teevad koostööd taimesortide kaitse edendamiseks ja tugevdamiseks vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse 1961. aasta konventsioonile (läbi vaadatud Genfis 10. novembril 1972, 23. oktoobril 1978 ja 19. märtsil 1991), sealhulgas aretaja õigust käsitlevale valikulisele erandile, millele on osutatud kõnealuse konventsiooni artikli 15 lõikes 2.

Artikkel 229

Geneetilised ressursid, pärimusteadmised ja rahvakultuur

1.  Kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega austavad ja säilitavad lepinguosalised traditsioonilisi eluviise harrastavate põliste ja kohalike kogukondade teadmisi, uuendusi ja tavasid, mis on asjakohased bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise seisukohalt, soodustavad selliste teadmiste, uuenduste ja tavade laiemat kohaldamist nende omanike nõusolekul ja osalusel ning toetavad selliste teadmiste, uuenduste ja tavade kasutamisest tuleneva kasu õiglast jagamist.

2.  Lepinguosalised tunnustavad, et on oluline kooskõlas siseriiklike õigusaktidega võtta vajalikke meetmeid pärimusteadmiste säilitamiseks, ning lepivad kokku, et jätkavad tööd rahvusvaheliselt kokku lepitud sui generis mudelite väljatöötamiseks seoses pärimusteadmiste õiguskaitsega.

3.  Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva alljao intellektuaalomandit käsitlevaid sätteid ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendatakse vastastikku toetaval viisil.

4.  Lepinguosalised lepivad kokku, et vahetavad korrapäraselt arvamusi ja teavet seoses asjakohaste mitmepoolsete aruteludega.

3.

jagu

Intellektuaalomandi õiguste jõustamine

Artikkel 230

Üldised kohustused

1.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost, ning näevad ette järgmised täiendavad meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid, mis on vajalikud intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamiseks ( 37 ). Need meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid peavad olema õiglased ja erapooletud; need ei tohi olla ülemäära keerukad ja kulukad ega sisaldada sobimatuid tähtaegu ja põhjendamatuid viivitusi.

2.  Lisaks peavad need meetmed ja õiguskaitsevahendid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada sellisel viisil, mis võimaldab vältida seadusliku kaubanduse tõkestamist ja pakkuda kaitset nende kuritarvitamise vastu.

Artikkel 231

Õigustatud taotlejad

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite rakendamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:

2.  Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite rakendamist on õigus nõuda intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organitel, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate nõutaval viisil tunnustatud esindajad niivõrd, kui see on lubatud ja kooskõlas kohaldatava õigusega.

1.

alljagu

Tsiviilõiguslikud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid

Artikkel 232

Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon

Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas lepingus sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisel:

Artikkel 233

Tõendid

1.  Kui lepinguosaline on esitanud oma nõuete toetamiseks piisavad mõistlikult kättesaadavad tõendid ja on täpsustanud oma nõuete põhistuseks vajalikud vastaspoole käsutuses olevad tõendid, on lepinguosaliste kohtuasutused volitatud nõudma vastaspoolelt nende tõendite esitamist, asjakohastel juhtudel konfidentsiaalse teabe kaitset tagavaid tingimusi järgides.

2.  Lepinguosalised võtavad samadel tingimustel vajalikud meetmed, et kaubanduslikus ulatuses toime pandud intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral võimaldada pädevatel kohtuasutustel vastavalt vajadusele ja taotluse alusel saada vastaspoole valduses olevaid panga-, finants- ja äridokumente, pidades silmas konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

Artikkel 234

Tõendite säilitamise meetmed

1.  Lepinguosalised tagavad, et enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist võib pädev kohtuasutus sellise isiku taotluse korral, kes on esitanud piisavad tõendid kinnitamaks oma väidet, et intellektuaalomandi õigust on rikutud või kavatsetakse rikkuda, nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise oluliste asitõendite säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust. Sellised meetmed võivad sisaldada õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade ning vajaduse korral nende kaupade tootmiseks ja/või levitamiseks kasutatud materjalide ja vahendite ning nendega seotud dokumentide üksikasjalikku kirjeldamist koos näidiste võtmisega või mitte, või füüsilist arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti sellistel juhtudel, kui mis tahes viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui varitseb ilmne asitõendite hävitamise oht.

2.  Lepinguosalised tagavad, et kostja taotlusel tühistatakse asitõendite säilitamiseks võetud meetmed või lõpetatakse nende kehtivus muul viisil, kui hageja ei algata mõistliku tähtaja jooksul pädevas kohtuasutuses menetlust, mis viib kohtuasja sisulise käsitlemise ja otsuse vastuvõtmiseni; see ei piira aga kahjunõuete esitamise võimalust.

Artikkel 235

Õigus saada teavet

1.  Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele taotlusele võivad pädevad kohtuasutused nõuda teavet selliste toodete ja teenuste päritolu või levitamisvõrgustiku kohta, mis rikuvad intellektuaalomandi õigusi, ning et teabe peab esitama rikkuja ja/või teine isik,

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud teave sisaldab vastavalt vajadusele:

3.  Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira muude õigusnormide kohaldamist, millega:

Artikkel 236

Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud

1.  Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutus saab hageja taotluse korral teha ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada intellektuaalomandi õiguse vahetu rikkumine või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega, peatada õiguserikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguse rikkumiseks.

2.  Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.

3.  Kaubandusliku ulatusega rikkumise korral tagavad lepinguosalised, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad kohtuasutused hagi tagamiseks anda korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas külmutada tema pangakontod ja muu vara. Sel eesmärgil võivad pädevad kohtuasutused nõuda panga-, finants- ja äridokumentide esitamist või vastavat ligipääsu olulisele teabele.

4.  Lepinguosalised tagavad, et käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud meetmed võetakse vastavatel juhtudel kasutusele ilma kostjat ära kuulamata, eriti kui mis tahes viivitus võib õiguste omajale põhjustada korvamatut kahju. Sellisel juhul teavitatakse lepinguosalisi viivitamatult hiljemalt pärast meetmete jõustumist. Selleks et pärast meetmetest teatamist otsustada, kas neid tuleb muuta, tühistada või kinnitada, vaadatakse asi kostja nõudmisel mõistliku tähtaja jooksul uuesti läbi koos õigusega anda seletusi.

5.  Lepinguosalised tagavad, et käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ajutised meetmed kostja taotlusel tühistatakse või lõpetatakse nende toimimine muul viisil, kui hageja ei algata mõistliku tähtaja jooksul pädevas kohtuasutuses menetlust, mis viib kohtuasja sisulise käsitlemise ja otsuse vastuvõtmiseni.

6.  Kui ajutised meetmed tühistatakse või kui nad muutuvad kehtetuks hageja mis tahes teo või tegevusetuse tõttu, või kui hiljem leitakse, et intellektuaalomandiõigust pole rikutud või seda pole ähvardanud rikkumise oht, on kohtuasutustel õigus kostja nõudel kohustada hageja maksma kostjale kohast hüvitist nende meetmetega tekitatud kahju eest.

Artikkel 237

Parandusmeetmed

1.  Lepinguosalised tagavad, et pädevad kohtuasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võivat kahju hüvitamise nõuet ja mis tahes hüvitist maksmata, anda korralduse kutsuda tagasi, turustuskanalitest tagasi kutsuda või püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigust rikkuvaks. Pädevad kohtuasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel peamiselt kasutatud materjalid ning seadmed.

2.  Kohtuasutused nõuavad nimetatud meetmete rakendamist rikkuja kulul, kui erilised põhjused ei nõua nende kohaldamist.

Artikkel 238

Ettekirjutused

Lepinguosalised tagavad, et pärast kohtuotsust, millega tuvastatakse intellektuaalomandi õiguse rikkumine, võib kohtuasutus teha rikkujale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks. Kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud, võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral vajaduse korral määrata selle täitmise tagamiseks korduva rahalise karistuse. Lepinguosalised tagavad, et õiguste omajatel on võimalik taotleda kohtu ettekirjutust vahendajatele, kelle teenuseid kolmandad isikud kasutavad intellektuaalomandiõiguse või sellega kaasneva õiguse rikkumiseks.

Artikkel 239

Alternatiivsed meetmed

Lepinguosalised võivad ette näha, et sobivatel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada käesoleva lepingu artiklis 237 ja/või 238 sätestatud meetmeid, võib pädev kohtuasutus anda korralduse maksta käesoleva lepingu artiklis 237 ja/või 238 sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalist hüvitist, juhul kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.

Artikkel 240

Kahju hüvitamine

1.  Lepinguosalised tagavad, et kui kohtuasutus määrab kahjutasu:

2.  Lepinguosalised võivad ette näha võimaluse, et juhul kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib kohtuasutus anda korralduse nõuda saadud tulu kahju kannatanud isiku heaks tagasi või maksta kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.

Artikkel 241

Kohtukulud

Lepinguosalised tagavad, et üldjuhul kannab kaotanud pool kohtumenetluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus kulude õiglase jaotamise põhimõttega.

Artikkel 242

Kohtuotsuste avaldamine

Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguse rikkumise suhtes algatatud kohtumenetluse puhul võib kohtuasutus anda hageja taotluse korral ja rikkuja kulul korralduse võtta asjakohaseid meetmeid otsusest teavitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks levitamiseks ning avaldamiseks. Lepinguosalised võivad ette näha muud konkreetses olukorras sobivad täiendavad avalikustamismeetmed, sealhulgas silmatorkavad teadaanded.

Artikkel 243

Haldusmenetlused

Juhul kui mõni tsiviilõiguslik parandusmeede võidakse määrata asja lahendamisel haldusmenetluse käigus, peab menetlus sisuliselt vastama käesoleva alljao asjakohaste sätete põhimõtetele.

2.

alljagu

Vahendajast teenuseosutajate vastutus

Artikkel 244

Vahendusteenuste kasutamine

Lepinguosalised tunnistavad, et kolmandad isikud võivad õiguste rikkumisega seotud tegevuseks kasutada vahendajate teenuseid. Et tagada teabeteenuste vaba liikumine ja samal ajal jõustada intellektuaalomandi õigusi digitaalkeskkonnas, näevad lepinguosalised vahendusteenuse osutajate jaoks ette järgmised meetmed. Käesolevat alljagu kohaldatakse ainult sellise vastutuse suhtes, mis võib tuleneda intellektuaalomandiõiguse, eeskätt autoriõiguse rikkumistest ( 38 ).

Artikkel 245

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „pelk edastamine”

1.  Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest tingimusel, et teenuseosutaja:

2  Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist talletamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine sidevõrgu kaudu ja juhul, kui teavet ei talletata pikema tähtaja jooksul kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.

3  Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 246

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine”

1  Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagavad lepinguosalised, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja selle teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:

2.  Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Artikkel 247

Vahendusteenuse osutajate vastutus: teabe talletamine

1.  Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe talletamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal talletatud teabe eest, tingimusel et:

2.  Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.

3.  Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist ega lepinguosaliste võimalust kehtestada teabe kõrvaldamise ja sellele juurdepääsu tõkestamise kord.

Artikkel 248

Üldise jälgimiskohustuse puudumine

1.  Lepinguosalised ei kehtesta käesoleva lepingu artiklites 245, 246 ja 247 käsitletud teenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.

2.  Lepinguosalised võivad kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse kiiresti teatada pädevatele ametivõimudele nende teenuse saajate väidetavalt ebaseaduslikest tegevustest või pakutavast teabest või kohustuse edastada pädevatele asutustele nende taotluse põhjal teavet, mis võimaldab identifitseerida nende teenuse saajaid, kellega teenuseosutajal on talletamise kohta lepingud.

Artikkel 249

Üleminekuperiood

Ukraina rakendab käesoleva alljao täielikult 18 kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

3.

alljagu

Muud sätted

Artikkel 250

Piiril võetavad meetmed

1.  Käesoleva sätte kohaldamisel on „intellektuaalomandi õigust rikkuv kaup”:

2.  Kui käesolevas alljaos ei ole sätestatud teisiti, võivad lepinguosalised võtta vastu korra ( 39 ), mis võimaldab õiguse omajal, kellel on alust kahtlustada intellektuaalomandiõigusega seonduvaid õigusi rikkuvate kaupade importimist, eksportimist, reeksportimist, tolliterritooriumile sisenemist või sealt väljumist, peatamismenetlusele suunamist või vabatsooni või vabalattu paigutamist, esitada pädevale haldus- või kohtuasutusele kirjaliku taotluse, et toll peataks kõnealuste kaupade vabasse ringlusse lubamise või peaks need kinni.

3.  Lepinguosalised näevad ette, et kui tollil on võetud meetmete käigus ning enne seda, kui õiguse omaja on esitanud taotluse või kui taotlus on rahuldatud, piisavalt alust kahtlustada, et kaup kahjustab intellektuaalomandi õigust, võib toll peatada kauba vabasse ringlusse laskmise või kauba kinni pidada, et õiguse omajal oleks võimalik esitada sekkumise taotlus vastavalt lõikele 1.

4.  Kõiki TRIPS-lepingu III osa 4. jaos kehtestatud importija õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka kaupade eksportija ja valdaja suhtes.

5.  Lepinguosalised teevad koostööd käesoleva artikli rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

6.  Ukraina rakendab käesoleva artikli täielikult kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Artikkel 251

Toimimisjuhend ja koostöö kohtuekspertiisi valdkonnas

Lepinguosalised toetavad:

Artikkel 252

Koostöö

1.  Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste täitmist.

2.  Vastavalt käesoleva lepingu V jaotisele (Majandus- ja valdkondlik koostöö) ja kooskõlas selle VI jaotisega (Finantskoostöö ja pettusevastased sätted) hõlmab koostöö järgmisi valdkondi, kuid ei ole nendega piiratud:

3.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ning lisaks käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 lepivad lepinguosalised kokku, et peavad intellektuaalomandi õigustega seotud küsimustes tõhusat dialoogi arutamaks käesoleva peatükiga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamisega seotud teemasid ning muid asjakohaseid küsimusi, ning annavad dialoogist aru kaubanduskomiteele.

10.

PEATÜKK

Konkurents

1.

jagu

Monopolidevastased meetmed ja koondumised

Artikkel 253

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 254

Põhimõtted

Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust omavahelistes kaubandussuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad ja tehingud võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu. Seepärast lepivad lepinguosalised kokku, et järgmised konkurentsi piiravad tegevused ja tehingud, mis on sätestatud nende vastavas konkurentsiõiguses, on käesoleva lepinguga kokkusobimatud niivõrd, kuivõrd need võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust:

Artikkel 255

Rakendamine

1.  Lepinguosaline EL ja Ukraina kehtestavad konkurentsiõiguse, millega reguleeritakse tõhusalt artikli 254 punktides a), b) ja c) nimetatud tegevust ja tehinguid.

2.  Lepinguosalistel on asutused, kes vastutavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud konkurentsiõiguse tulemusliku rakendamise eest ja on selle ülesande täitmiseks asjakohaselt varustatud.

3.  Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline kohaldada oma vastavat konkurentsiõigust läbipaistvalt, õigeaegselt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja õigust kaitsele. Eelkõige tagab lepinguosaline, et:

4.  Lepinguosalise taotluse korral teeb teine lepinguosaline taotluse esitanud lepinguosalisele kättesaadavaks avaliku teabe oma konkurentsiõiguse täitmise meetmete kohta ning käesoleva jaoga hõlmatud kohustustega seotud õigusaktid.

5.  Konkurentsiasutus võtab vastu ja avaldab dokumendi, milles selgitatakse konkurentsiõiguse rikkumiste eest kohaldatavate rahaliste karistuste määramisel kasutatavaid põhimõtteid.

6.  Konkurentsiasutus võtab vastu ja avaldab dokumendi, milles selgitatakse horisontaalsete koondumiste hindamisel kasutatavaid põhimõtteid.

Artikkel 256

Õigusaktide ja jõustamistavade ühtlustamine

Ukraina lähendab oma konkurentsiõiguse ja õiguskaitse tavasid ELi õigustiku osadele järgmiselt:

Artikkel 257

Riigi osalusega äriühingud ja eri- või ainuõigust omavad ettevõtjad

1.  Riigi osalusega äriühingute ja eri- või ainuõigust omavate ettevõtjatega seoses lepinguosalised:

ulatuses, milles eespool nimetatud konkurentsiõigus ja põhimõtted ei takista kõnealustele ettevõtjatele määratud konkreetsete ülesannete täitmist de jure ega de facto.

2.  Ühtki eelneva lõike sätet ei tõlgendata nii, et sellega takistatakse lepinguosalist asutamast või ülal pidamast riigi osalusega äriühingut, andmast äriühingule eri- või ainuõigusi või säilitamast selliseid õigusi.

Artikkel 258

Riigimonopolid

1.  Viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest kohandab lepinguosaline kaubanduslikke riigimonopole, et välistada diskrimineerivate meetmete olemasolu lepinguosaliste füüsiliste või juriidiliste isikute vahel seoses kauba hankimis- ja turustamistingimustega.

2.  Käesolev artikkel ei piira käesoleva lepingu IV jaotise 8. peatükist (Riigihanked) tulenevaid lepinguosaliste õigusi ega kohustusi.

3.  Lõiget 1 ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist asutamast või ülal pidamast riigimonopoli.

Artikkel 259

Teabevahetus ja õiguskaitsealane koostöö

1.  Lepinguosalised tunnistavad nende vastavate pädevate asutuste vahelise koostöö ja nende tegevuse kooskõlastamise tähtsust, et veelgi edendada konkurentsiõiguse tõhusat täitmist ning saavutada käesoleva lepingu eesmärgid, edendades konkurentsi ja piirates konkurentsivastast ärikäitumist või konkurentsi moonutavaid tehinguid.

2.  Sel eesmärgil võib ühe lepinguosalise konkurentsiasutus teavitada teise lepinguosalise konkurentsiasutust oma valmisolekust teha jõustamismeetmete alast koostööd. Selline koostöö ei takista lepinguosalisi vastu võtmast iseseisvaid otsuseid.

3.  Oma asjakohase konkurentsiõiguse tulemusliku rakendamise soodustamiseks võivad lepinguosaliste konkurentsiasutused vahetada teavet, mis käsitleb muu hulgas õigusloome- ja jõustamistoiminguid, lähtudes oma õigusaktidega kehtestatud piirangutest ja võttes arvesse oma põhihuvisid.

Artikkel 260

Konsulteerimine

1.  Lepinguosaline alustab teise lepinguosalise taotluse korral konsultatsioone seoses teise lepinguosalise esitatud teabega, et soodustada vastastikust mõistmist või arutada käesoleva jao alusel tekkivaid konkreetseid küsimusi. Lepinguosaline täpsustab, kuidas asjaomane küsimus mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.

2.  Lepinguosalised arutavad ühe lepinguosalise taotluse korral viivitamata mis tahes küsimust, mis tuleneb käesoleva jao tõlgendamisest või kohaldamisest.

3.  Selleks et hõlbustada konsultatsioonidel arutluse all oleva küsimuse arutamist, püüab lepinguosaline anda teisele lepinguosalisele asjakohast mittekonfidentsiaalset teavet, pidades seejuures kinni nende vastavas õiguses sätestatud piirangutest ja võttes arvesse oma põhihuvisid.

Artikkel 261

Lepinguosalised ei või kasutada käesoleva lepingu IV jaotise 14. peatükis (Vaidluste lahendamine) sätestatud vaidluste lahendamise menetlust käesolevast jaost tulenevates küsimustes, välja arvatud käesoleva lepingu artikli 256 puhul.

2.

jagu

Riigiabi

Artikkel 262

Üldpõhimõtted

1.  Ukraina või Euroopa Liidu liikmesriikide poolt riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib kahjustada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

2.  Käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega on kokkusobiv aga alljärgnev:

3.  Lisaks võib käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega kokkusobivaks lugeda alljärgneva:

4.  Ettevõtjate suhtes, kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine või kes on kasumit taotlevad monopolid, kohaldatakse käesolevas jaos sätestatud eeskirju ulatuses, milles selliste eeskirjade rakendamine ei takista kõnealustele ettevõtjatele määratud konkreetsete ülesannete täitmist de jure ega de facto. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus lepinguosaliste huvidega.

Käesolevas jaos kasutatud mõisteid on täpsemalt selgitatud XXIII lisas.

Artikkel 263

Läbipaistvus

1.  Lepinguosaline tagab riigiabi valdkonna läbipaistvuse. Selleks teavitab lepinguosaline kord aastas teist lepinguosalist sellise riigiabi kogusummast, liigist ja valdkondlikust jaotusest, mis võib mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust. Nimetatud teatised peaksid sisaldama teavet abi eesmärgi, vormi, summa või eelarve, abi andva asutuse ja võimalusel abi saaja kohta. Käesoleva artikli kontekstis ei ole vaja teatada abist, mille summa ettevõtja kohta jääb kolmeaastase ajavahemiku jooksul alla 200 000  euro. Teade loetakse esitatuks, kui see on saadetud teisele lepinguosalisele või kui asjakohane teave on avaldatud üldsusele kättesaadaval veebisaidil järgneva kalendriaasta 31. detsembriks.

2.  Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline täiendavat teavet riigiabikavade ja lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutava riigiabi konkreetsete üksikjuhtumite kohta. Lepinguosalised vahetavad kõnealust teavet, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad ameti- ja ärisaladuse nõuetest.

3.  Lepinguosalised tagavad ametiasutuste ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse, et tuleksid selgesti esile:

4.  Lisaks tagavad lepinguosalised, et iga sellise ettevõtja, kellel on Ukraina või Euroopa Liidu liikmesriikide antud eri- või ainuõigus, või kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, või kes saab sellise teenuse osutamise eest mistahes vormis hüvitist avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest, finants- ja organisatsioonistruktuur kajastatakse korrektselt eraldi raamatupidamises, et tuleksid selgesti esile:

5.  Kumbki lepinguosaline tagab käesoleva artikli kohaldamise viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Artikkel 264

Tõlgendamine

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kasutavad käesoleva lepingu artikli 262 ning artikli 263 lõigete 3 ja 4 rakendamisel tõlgendusalusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 106, 107 ja 93 kohaldamisest tulenevaid kriteeriume, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat ning asjaomaseid Euroopa Liidu teiseseid õigusakte, raamistikke, suuniseid ja muid haldusakte.

Artikkel 265

Suhe WTOga

Käesolevad sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada kaubanduse parandusmeetmeid või muid asjakohaseid meetmeid seoses subsiidiumiga või algatada vaidluste lahendamise menetlust kooskõlas asjakohaste WTO sätetega.

Artikkel 266

Reguleerimisala

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse kaupade ja teenuste suhtes, mis on loetletud käesoleva lepingu IV jaotise 6. peatüki (Ettevõtjate asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus) XVI lisas, kooskõlas ühiselt langetatud otsusega turulepääsu kohta, jättes kõrvale WTO põllumajanduslepingu I lisas käsitletud kaupade toetused ning muud põllumajanduslepinguga hõlmatud toetused.

Artikkel 267

Riigiabi kontrollimise riiklik süsteem

Käesoleva lepingu artiklitest 262–266 tulenevate kohustuste täitmiseks:

11.

PEATÜKK

Kaubandusvaldkonna energiaküsimused

Artikkel 268

Mõisted

Käesolevas peatükis ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise 5. peatükis (Tolli ja kaubanduse soodustamine) esitatud sätteid, kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 269

Riigisiseselt kindlaksmääratud hinnad

1.  Tööstustarbijatele tarnitava gaasi ja elektri hinna määrab vaid pakkumine ja nõudmine.

2.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad lepinguosalised määrata üldise majandushuvi ( 41 ) raames ettevõtjatele kohustuse, mis seondub tarnitava gaasi ja elektri hinnaga (edaspidi „reguleeritud hind”).

3.  Lepinguosalised tagavad, et kõnealune kohustus on selgelt määratletud, läbipaistev, proportsionaalne, mittediskrimineeriv, kontrollitav ja piiratud kestusega. Kõnealuse kohustuse rakendamisel tagavad lepinguosalised ka teistele ettevõtjatele võrdse juurdepääsu tarbijatele.

4.  Kui gaasi ja elektri riigisisene müügihind on reguleeritud, tagab asjaomane lepinguosaline, et enne reguleeritud hinna jõustumist avaldatakse selle arvutamise meetod.

Artikkel 270

Erineva hinna keeld

1.  Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 269 lõigete 2 ja 3 kohast riigisiseste reguleeritud hindade kehtestamise võimalust, ei võta lepinguosaline ega tema reguleeriv asutus vastu ega säilita meedet, mille tulemusel on teisele lepinguosalisele eksporditavate energiatoodete hind kõrgem kui samasuguste, riigisiseseks tarbimiseks ettenähtud toodete hind.

2.  Eksportiv lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotluse korral tõendid selle kohta, et koduturul ja ekspordiks müüdavate samade energiatoodete hinnaerinevus ei tulene käesoleva artikli lõikega 1 keelatud meetmest.

Artikkel 271

Tollimaksud ja koguselised piirangud

1.  Lepinguosaliste vahel keelatakse tollimaksude ja koguseliste piirangute ning kõikide samaväärse toimega meetmete rakendamine energiatoodete impordile ja ekspordile. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

2.  Lõige 1 ei välista koguselisi piiranguid või samaväärse toimega meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või julgeoleku, inimeste, loomade või taimede elu või tervise või tööstus- ja kaubandusomandi kaitse seisukohast. Sellised piirangud või meetmed ei või siiski olla meelevaldse diskrimineerimise vahendiks ega piirata varjatult lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Artikkel 272

Transiit

Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, et soodustada transiiti, lähtudes vaba transiidi põhimõttest ning kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklitega V.2, V.4 ja V.5 ning 1994. aasta energiaharta lepingu artiklitega 7.1 ja 7.3, mis on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse ja moodustavad selle osa.

Artikkel 273

Transport

Elektri ja gaasi transpordi ning eelkõige kolmandate isikute püsitaristule juurdepääsu osas muudavad lepinguosalised oma õigusakte, millele on viidatud käesoleva lepingu XXVII lisas ja 2005. aasta energiaühenduse lepingus selle tagamiseks, et tariifid, mis avaldatakse enne nende jõustumist, võimsuse jaotamise protseduurid ja kõik muud tingimused on objektiivsed, mõistlikud ja läbipaistvad ega diskrimineeri elektri ega gaasi päritolu, omaniku ega sihtkoha alusel.

Artikkel 274

Taristualane koostöö

Lepinguosalised soovivad soodustada gaasi ülekande taristu ja gaasi ladustamisrajatiste kasutamist ning vajadusel kas konsulteerivad üksteisega taristu arendamise osas või kooskõlastavad omavahel seda küsimust. Lepinguosalised teevad koostööd maagaasiga kauplemise, jätkusuutlikkuse ja tarnekindlusega seonduvates küsimustes.

Energiatoodete turu ulatuslikumaks integreerimiseks võtab lepinguosaline nõudmise ja pakkumise stsenaariume käsitlevate poliitikadokumentide, ühenduste, energiastrateegiate ja taristu edendamise kavade arendamisel arvesse teise lepinguosalise energiavõrke ja -võimsusi.

Artikkel 275

Energiatoodete loata võtmine

Lepinguosaline võtab kõik vajalikud meetmed läbi tema alade transiidina veetavate ja transporditavate energiatoodete loata võtmise keelamiseks ning sellega tegelemiseks.

Artikkel 276

Katkestus

1.  Lepinguosaline tagab, et ülekandesüsteemi käitajad võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et:

2.  Kui mis tahes küsimuses toimub vaidlus, mis hõlmab lepinguosalisi või üht või enamat ühe lepinguosalise kontrolli või jurisdiktsiooni all olevat iüksust, siis lepinguosaline, läbi kelle territooriumi energiatoodete transiit või transport toimub, ei katkesta ega vähenda, ega luba ühelgi tema kontrolli või jurisdiktsiooni all oleval üksusel, sealhulgas riiklikul kaubandusettevõtjal katkestada või vähendada energiatoodete juba toimuvat transporti või transiiti, või seda nõuda üheltki tema jurisdiktsiooni all olevalt isikult, välja arvatud juhul, kui see on otsesõnu sätestatud sellist transiiti või transporti reguleerivas lepingus või muus kokkuleppes, lõpetamata eelnevalt asjaomase lepingu kohast vaidluste lahendamise menetlust.

3.  Lepinguosalised lepivad kokku, et lepinguosalist ei peeta vastutavaks käesoleva artikli kohase katkestuse või vähenduse eest juhul, kui kõnealusel lepinguosalisel ei ole võimalik energiatooteid tarnida, transiidina vedada või transportida kolmanda riigi või selle kontrolli või jurisdiktsiooni all oleva isiku tegevuse tagajärjel.

Artikkel 277

Elektri- ja gaasivaldkonna reguleeriv asutus

1.  Reguleeriv asutus seisab juriidiliselt eraldi ja on oma tegevuses sõltumatu kõigist avalik- ja eraõiguslikest isikutest ning tal on piisavad volitused, et tagada tõhus konkurents ja turu tulemuslik toimimine.

2.  Reguleerivate asutuste otsused ja nende kasutatavad menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

3.  Operaatoril, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, peab olema õigus kaevata see otsus edasi asjaomastest isikutest sõltumatule edasikaebusi käsitlevale organile. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule õigusasutusele. Kaebusi käsitlevate organite otsused kuuluvad täitmisele.

Artikkel 278

Suhe energiaühenduse lepinguga

1.  Käesoleva jao ning 2005. aasta energiaühenduse lepingu või selle alusel kohaldatavate ELi õigusaktide sätete vastuolu korral kohaldatakse sellise vastuolu ulatuses 2005. aasta energiaühenduse lepingu või selle alusel kohaldatavate asjaomaste ELi õigusaktide sätteid.

2.  Käesoleva jao rakendamisel eelistatakse selliste õigusaktide või muude aktide vastuvõtmist, mis on kooskõlas 2005. aasta energiaühenduse lepinguga või tuginevad ELis selle sektori suhtes kohaldatavatele õigusaktidele. Käesoleva jaoga seonduvate vaidluste korral eeldatakse, et nimetatud kriteeriumidele vastavad õigusaktid ja muud aktid on käesoleva jaoga kooskõlas. Selle hindamisel, kas õigusaktid või muud aktid vastavad nimetatud kriteeriumidele, võetakse arvesse kõiki 2005. aasta energiaühenduse lepingu artikli 91 alusel vastuvõetud asjakohaseid otsuseid.

3.  Kumbki lepinguosaline ei kasuta käesoleva lepingu vaidluste lahendamise alaseid sätteid teise lepinguosalise süüdistamiseks energiaühenduse lepingu sätete rikkumises.

Artikkel 279

Juurdepääs süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingutele ja nende teostamine

1.  Lepinguosaline ( 42 ) on vastavalt rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsioonile täielikult suveräänne oma territooriumil ning arhipelaagi- ja territoriaalvetes asuvate süsivesinike varude suhtes, lisaks on tal suveräänsed õigused tema majandusvööndis ja mandrilaval asuvate süsivesinike varude uurimiseks ja kasutamiseks.

2.  Lepinguosalisele jääb õigus kindlaks määrata oma territooriumil, arhipelaagi- ja territoriaalvetes, majandusvööndis ja mandrilaval asuvad piirkonnad, kus võib läbi viia süsivesinike geoloogilist luuret ning neid uurida ja toota.

3.  Kui piirkonnas on lubatud kõnealuseid toiminguid läbi viia, tagab lepinguosaline, et üksusi koheldakse kõnealuste toimingute juurde pääsemisel ja nende teostamisel võrdselt.

4.  Lepinguosaline võib üksuselt, kellele on antud luba süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute teostamiseks, nõuda tasu maksmist rahas või süsivesinikes. Kõnealuse tasu maksmise üksikasjalik kord määratakse kindlaks nii, et sellega ei sekkuta üksuste juhtimisse ega otsustusprotsessi.

Artikkel 280

Lubade andmine ja selle tingimused

1.  Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lubade andmisel, mille alusel üksus võib kasutada geograafilises piirkonnas enda nimel ja vastutusel süsivesinike geoloogilise luure, uurimise või tootmise õigust, järgitakse avaldatud menetlust ja kutsuvad potentsiaalselt huvitatud taotlejaid teatisega üles taotlusi esitama.

2.  Teatises määratakse kindlaks loa liik, asjaomane geograafiline piirkond või selle osa ning loa andmise kavandatav kuupäev või tähtaeg.

3.  Loa andmise tingimuste ja loa heakskiitmisse menetluse suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikleid 104 ja 105.

12.

PEATÜKK

Läbipaistvus

Artikkel 281

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 282

Eesmärk ja reguleerimisala

1.  Tunnistades mõju, mis nende vastaval regulatiivsel keskkonnal võib olla nendevahelisele kaubandusele, kujundavad ja säilitavad lepinguosalised nende territooriumil tegutsevate ettevõtjate, eelkõige väikeettevõtjate jaoks tõhusa ja prognoositava regulatiivse keskkonna, võttes piisavalt arvesse õiguskindluse ja proportsionaalsuse nõudeid.

2.  Kinnitades veel kord oma vastavaid WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, selgitavad lepinguosalised üldkohaldatavaid meetmeid ning näevad kõnealuste meetmetega seoses ette läbipaistvuse, konsulteerimise ja parema haldamise tõhusama korralduse, kuivõrd need võivad avaldada mõju kõigile käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustele.

Artikkel 283

Avaldamine

1.  Lepinguosaline tagab, et üldkohaldatavad meetmed:

2.  Lepinguosaline:

Artikkel 284

Päringud ja kontaktpunktid

1.  Lepinguosaline säilitab või kehtestab asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata huvitatud isikute päringutele kavandatavate või kehtivate üldkohaldatavate meetmete kohta ning nende üldise rakendamisviisi kohta.

Lepinguosaliste vahelise teabevahetuse soodustamiseks mis tahes küsimustes, mida leping hõlmab, määrab iga lepinguosaline eelkõige kontaktpunkti. Kummagi lepinguosalise taotluse korral nimetab kontaktpunkt küsimuse eest vastutava ametkonna või ametniku ja pakub nõuetekohast tuge teabevahetuse soodustamiseks taotleva lepinguosalisega.

Taotlusi võib edastada käesoleva lepingu alusel asutatud mehhanismide kaudu.

2.  Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud vastused ei ole tingimata lõplikud või õiguslikult siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui lepinguosaliste riiklikes õigusnormides ja eeskirjades ei ole sätestatud teisiti.

3.  Teise lepinguosalise taotluse korral esitab lepinguosaline viivitamata teabe ja vastab küsimustele mis tahes tegeliku või kavandatava üldkohaldatava meetme kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu rakendamist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.

4.  Lepinguosaline säilitab või kehtestab asjakohased mehhanismid huvitatud isikute jaoks, mille ülesanne on püüda tõhusalt lahendada üldkohaldatavate meetmete rakendamisel ja seoses käesoleva lepingu artiklis 285 nimetatud haldusmenetlustega teise lepinguosalise huvitatud isikutele tekkida võivaid probleeme. Kõnealused mehhanismid peaksid olema kergesti kasutatavad, tähtajalised, tulemustele orienteeritud ja läbipaistvad. See ei piira apellatsiooni- või teistmismenetlusi, mida lepinguosalised kehtestavad või rakendavad. Samuti ei piira see lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesoleva lepingu IV jaotise 14. peatükist (Vaidluste lahendamine) ja 15. peatükist (Vahendamine).

Artikkel 285

Haldusmenetlused

Lepinguosalised haldavad kõiki käesoleva lepingu artiklis 281 osutatud üldkohaldatavaid meetmeid järjepidevalt, erapooletult ja mõistlikult. Sel eesmärgil peab lepinguosaline, kes kohaldab teatavatel juhtudel kõnealuseid meetmeid teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade, teenuste või asutuste suhtes:

Artikkel 286

Läbivaatamine ja edasikaebuste esitamine

1.  Lepinguosaline asutab kohtud või muud sõltumatud organid, sealhulgas vajaduse korral kohtulaadsed organid või halduskohtud või hoiab alles või kehtestab vastavad menetlused, et käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega seotud haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida. Kõnealused kohtud, organid ja menetlused peavad olema erapooletud või sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.

2.  Lepinguosalised tagavad, et kõnealustes kohtutes, organites või menetlustes antakse menetluse pooltele õigus saada:

3.  Lepinguosaline tagab, et otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ja et nendega reguleeritakse asjaomase ameti või asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib õigusaktide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.

Artikkel 287

Reguleerimise kvaliteet ja tulemuslikkus ning hea haldustava

1.  Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et edendada õigusliku reguleerimise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas vahetades teavet oma vastavate õigusliku reguleerimise reformide ja õigusliku reguleerimise mõju analüüside kohta ning parimaid tavasid.

2.  Lepinguosalised kohustuvad järgima hea haldustava põhimõtteid ja nõustuvad tegema nende edendamiseks koostööd, sealhulgas vahetama teavet ja parimaid tavasid.

Artikkel 288

Mittediskrimineerimine

Lepinguosaline kohaldab teise lepinguosalise huvitatud isikute suhtes vähemalt sama soodsaid läbipaistvusnõudeid, kui ta kohaldab enda huvitatud isikute suhtes.

13.

PEATÜKK

Kaubandus ja säästev areng

Artikkel 289

Kontekst ja eesmärgid

1.  Lepinguosalised tuletavad meelde keskkonda ja arengut käsitlevat 1992. aasta Agenda 21, säästvat arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava ning rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonna poliitilisi tegevuskavu, eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO”) inimväärse töö tegevuskava ning ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni täieliku tööhõive ja inimväärse töö kohta ning lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada säästva arengu eesmärki, ja tagada, et see eesmärk integreeritakse nende kaubandussuhetesse ja et seda kajastatakse kõigil kõnealuste suhete tasandeil.

2.  Sel eesmärgil tunnistavad lepinguosalised, et on oluline võtta täielikult arvesse nii oma riikide elanikkonna kui ka tulevaste põlvkondade majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid huvisid ning tagavad, et majandusareng, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika toetaksid üksteist.

Artikkel 290

Reguleerimisõigus

1.  Tunnustades lepinguosaliste õigust võtta asjaomaste rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete ja lepingute kohaselt vastu riiklikud keskkonna-, töökaitse- ja säästva arengu poliitika ja prioriteedid ning nende taset ise reguleerida ning vastavalt vastu võtta või muuta oma õigusakte, tagavad lepinguosalised, et nende õigusaktid näeksid ette keskkonna- ja töökaitse kõrge taseme ning püüavad neid õigusakte jätkuvalt edasi arendada.

2.  Käesolevas artiklis viidatud eesmärkide saavutamiseks lähendab Ukraina oma õigusaktid, eeskirjad ja haldustava ELi õigustikule.

Artikkel 291

Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud

1.  Üleilmastumise kontekstis tunnistavad lepinguosalised kaubanduse võtmeelementidena täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärset tööd. Lepinguosalised kinnitavad pühendumist kaubanduse arendamise edendamisele viisil, mis viiks täieliku ja tootliku tööhõiveni ning inimväärse tööni kõigi, sealhulgas meeste, naiste ja noorte jaoks.

2.  Lepinguosalised edendavad ja rakendavad oma õigusakte ja tavasid rahvusvaheliselt tunnustatud peamiste tööstandardite alusel, milleks on:

3.  Lepinguosalised kinnitavad pühendumist nende poolt ratifitseeritud põhikonventsioonide ja tähtsamate ILO konventsioonide ning ILO 1988. aasta deklaratsiooni (aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl) tõhusale rakendamisele. Lepinguosalised kaaluvad ka teiste ILO enda poolt päevakohastena klassifitseeritud konventsioonide ratifitseerimist ja rakendamist.

4.  Lepinguosalised rõhutavad, et tööstandardeid ei tohiks kasutada kaubanduse kaitsemeetmena. Lepinguosalised märgivad, et nende suhtelist eelist ei tohiks mingil viisil kahtluse alla seada.

Artikkel 292

Mitmepoolsed keskkonnalepingud

1.  Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise ja lepingute olulisust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus ülemaailmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele.

2.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust tõhusalt rakendada oma õigusnormides ja tavades mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.

3.  Käesoleva lepingu sätetega ei piirata lepinguosalise õigust võtta vastu või säilitada meetmeid, et rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osaline ta on. Selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste vahel või kaubanduse varjatud piiramist.

4.  Lepinguosalised tagavad, et keskkonnapoliitika tugineb ettevaatuspõhimõttele ja põhimõtetele, mis näevad ette ennetavat tegevust, mille kohaselt tuleks keskkonnakahjustus esmajärjekorras heastada kahjustuse kohas ja saastaja peaks maksma.

5.  Lepinguosalised teevad koostööd loodusvarade kaalutletud ja ratsionaalse kasutamise edendamiseks kooskõlas säästva arengu eesmärgiga, et tugevdada lepinguosaliste kaubandus- ja keskkonnapoliitika ning -tava vahelisi sidemeid.

Artikkel 293

Kaubandust toetav säästev areng

1.  Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kaubandus peaks edendama säästvat arengut selle kõikides mõõtmetes. Lepinguosalised tunnistavad peamiste tööstandardite ja inimväärse töö kasulikku mõju majanduslikule tasuvusele, uuenduslikkusele ja tootlikkusele, ning rõhutavad ühelt poolt kaubanduspoliitika ja teiselt poolt tööhõive- ja sotsiaalpoliitika suurema tasakaalustatuse sidususe väärtust.

2.  Lepinguosalised püüavad hõlbustada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade, -teenuste ja -tehnoloogiatega, säästva taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning ökomärgisega toodetega, ning hõlbustada ja edendada vastavaid välismaised otseinvesteeringuid, kõrvaldades muu hulgas nendega seotud mittetariifsed tõkked.

3.  Lepinguosalised püüavad hõlbustada kauplemist säästvale arengule kaasa aitavate toodetega, sealhulgas toodetega, mille suhtes kohaldatakse selliseid kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus, ning kaupadega ja toodetega, mille puhul peetakse kinni äriühingute sotsiaalse vastutuse ja aruandluse põhimõtetest.

Artikkel 294

Metsatoodetega kauplemine

Metsaressursside jätkusuutliku haldamise edendamiseks kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd metsandusõiguse rakendamise ja metsandushalduse parandamiseks ning seadusliku ja jätkusuutliku metsasaadustega kauplemise edendamiseks.

Artikkel 295

Kalatoodetega kauplemine

Võttes arvesse kalavarude jätkusuutliku vastutustundliku haldamise tagamise ja kaubanduses hea valitsemistava edendamise tähtsust, kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd:

Artikkel 296

Kaitsetaseme säilitamine

1.  Lepinguosaline ei jäta oma keskkonna- ja tööalaseid õigusnorme järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt jõustamata sellisel viisil, mis mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringuid.

2.  Lepinguosaline ei nõrgenda ega vähenda keskkonna- või töökaitset, mida ta annab oma kaubanduse või investeeringute soodustamise eesmärgil kehtestatud õigusnormidega, loobudes või võimaldades loobuda õigusnormide või standardite kohaldamisest või kaldudes neist muul viisil kõrvale või võimaldades neist muul viisil kõrvale kalduda nii, et see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringuid.

Artikkel 297

Teadusinfo

Lepinguosalised tunnistavad, et lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavate keskkonna-, rahvatervise ja sotsiaalsete tingimuste kaitseks võetavate meetmete kavandamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel on oluline võtta arvesse teaduse ja tehnikaalast teavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi.

Artikkel 298

Jätkusuutlikkusele avalduva mõju läbivaatamine

Lepinguosalised kohustuvad oma olemasolevate ning käesoleva lepingu alusel loodavate osalusprotsesside ja institutsioonide kaudu läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva jao rakendamise mõju säästvale arengule, näiteks kaubandusega seotud jätkusuutlikkuse alase mõju hindamise kaudu.

Artikkel 299

Kodanikuühiskonna organisatsioonid

1.  Lepinguosaline määrab ja kutsub kokku uue või olemasoleva nõuanderühma säästva arengu valdkonnas, kelle ülesanne on anda nõu käesoleva peatüki rakendamise küsimustes.

2.  Nõuanderühma kuuluvad kodanikuühiskonna sõltumatud esindusorganisatsioonid ning selles on tasakaalustatult esindatud tööandjate ja -võtjate organisatsioonid, vabaühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

3.  Lepinguosalise nõuanderühma liikmed kohtuvad kodanikuühiskonna avatud foorumil, et pidada dialoogi lepinguosaliste vaheliste kaubandussuhete säästva arengu aspektide üle. Kodanikuühiskonna foorum tuleb kokku kord aastas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Lepinguosalised lepivad kodanikuühiskonna foorumi töökorra suhtes kokku hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

4.  Kodanikuühiskonna foorumis peetav dialoog ei piira käesoleva lepingu artikli 469 alusel asutatud kodanikuühiskonna platvormi rolli mõtete vahetamisel kõigi käesoleva lepingu rakendamist käsitlevate küsimuste üle.

5.  Lepinguosalised teavitavad kodanikuühiskonna foorumit käesoleva peatüki rakendamisel tehtud edusammudest. Kodanikuühiskonna foorumi seisukohad, arvamused ja soovitused võib esitada lepinguosalistele otse või nõuanderühma kaudu.

Artikkel 300

Institutsiooniline ja järelevalvemehhanism

1.  Käesolevaga asutatakse kaubanduse ja säästva arengu allkomitee. Kõnealune allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 465 lõike 4 kohases koosseisus assotsieerimiskomiteele. Kaubanduse ja säästva arengu allkomiteesse kuuluvad mõlema lepinguosalise haldusaparaadi vanemametnikud. Kõnealune allkomitee teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise, sealhulgas järelevalvetoimingute ja mõjuhinnangute tulemuste üle ning arutab heas usus kõiki käesoleva peatüki rakendamisega seonduvaid probleeme. Kõnealune allkomitee kehtestab oma töökorra. Kõnealune allkomitee tuleb kokku esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ja seejärel vähemalt kord aastas.

2.  Lepinguosaliste vahelise teabevahetuse soodustamiseks mis tahes küsimustes, mida käesolev peatükk hõlmab, määrab iga lepinguosaline oma haldusaparaadis kontaktpunkti.

3.  Lepinguosalised võivad teostada järelevalvet käesoleva peatükiga hõlmatud meetmete rakendamise ja jõustamise üle. Lepinguosaline võib nõuda teiselt lepinguosaliselt konkreetse ja põhjendatud teabe esitamist käesoleva peatüki rakendamise tulemuste kohta.

4.  Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega käesolevast peatükist tulenevates küsimustes, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Lepinguosalised lepivad kokku operatiivses konsulteerimises asjakohaste kanalite kaudu kummagi lepinguosalise taotluse korral.

5.  Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada küsimustes vastastikku rahuldav lahendus ning võivad otsida nõu, teavet ja abi kõigilt isikutelt ja asutustelt, keda nad peavad sobilikuks, et kõnealune küsimus täielikult läbi vaadata. Lepinguosalised võtavad arvesse ILO tegevust või selliste asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaorganisatsioonide või -asutuste tegevust, mille liikmed nad on.

6.  Kui lepinguosalised ei suuda küsimust lahendada konsulteerimise teel, võib lepinguosaline taotleda kaubanduse ja säästva arengu allkomitee kokkukutsumist küsimuse arutamiseks, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Kõnealune allkomitee tuleb kokku viivitamata ja püüab lahenduses kokku leppida, sealhulgas vajadusel konsulteerides valitsemissektori või vabaühenduste ekspertidega. Kaubanduse ja säästva arengu allkomitee otsus avaldatakse, kui kõnealune allkomitee ei otsusta teisiti.

7.  Käesolevast peatükist tulenevate küsimuste lahendamisel võivad lepinguosalised rakendada üksnes käesoleva lepingu artiklites 300 ja 301 sätestatud menetlusi.

Artikkel 301

Eksperdirühm

1.  Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, võib lepinguosaline 90 päeva möödumisel käesoleva lepingu artikli 300 lõike 4 kohase konsultatsioonitaotluse esitamisest taotleda eksperdirühma kokkukutsumist, et uurida küsimust, mida ei ole valitsuste konsultatsioonide käigus rahuldavalt lahendatud. 30 päeva jooksul pärast lepinguosalise taotlust kutsuda kokku eksperdirühm võib lepinguosalise taotluse korral küsimuse arutamiseks kokku kutsuda kaubanduse ja säästva arengu allkomitee. Lepinguosalised võivad eksperdirühmale avaldusi esitada. Eksperdirühm võib küsida teavet ja nõu kummaltki lepinguosaliselt, nõuanderühma(de)lt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Eksperdirühm kutsutakse kokku 60 päeva jooksul alates lepinguosalise taotluse esitamisest.

2.  Käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud korra kohaselt valitud eksperdirühm annab nõu käesoleva peatüki rakendamise küsimustes. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, esitab eksperdirühm 90 päeva jooksul pärast viimase eksperdi valimist lepinguosalistele aruande. Lepinguosalised annavad endast parima, et kasutada eksperdirühma nõuandeid ja soovitusi käesoleva peatüki rakendamise kohta. Eksperdirühma soovituste rakendamist jälgib kaubanduse ja säästva arengu allkomitee. Eksperdirühma aruanne tehakse kättesaadavaks lepinguosaliste nõuanderühma(de)le. Konfidentsiaalse teabe ja töökorra osas kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise 14. peatüki (Vaidluste lahendamine) XXIV lisa vastavaid põhimõtteid.

3.  Käesoleva lepingu jõustumisel lepivad lepinguosalised kokku nimekirjas, mis sisaldab vähemalt 15 käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes eriteadmisi omavat isikut, kellest vähemat viis ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad eksperdirühma eesistuja kohuseid. Eksperdid peavad olema sõltumatud ja mitte taotlema või vastu võtma juhtnööre kummaltki lepinguosaliselt või nõuanderühma(de)s esindatud organisatsioonidelt. Kumbki lepinguosaline valib ekspertide nimekirjast ühe eksperdi 50 päeva jooksul pärast eksperdirühma moodustamist käsitleva lepinguosalise taotluse kättesaamist. Kui lepinguosaline ei vali oma eksperti nimetatud ajavahemiku jooksul, valib teine lepinguosaline ekspertide nimekirjast selle lepinguosalise kodaniku, kes jättis eksperdi valimata. Kaks valitud eksperti lepivad kokku eesistujas, kes valitakse lepinguosaliste kodakondsuseta ekspertide nimekirjast.

Artikkel 302

Kaubanduse ja säästva arengu alane koostöö

Lepinguosalised teevad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd töö- ja keskkonnapoliitika kaubandusega seonduvate aspektide valdkonnas.

14.

PEATÜKK ( 43 )

Vaidluste lahendamine

Artikkel 303

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on heauskselt vältida ja lahendada lepinguosaliste vahelisi vaidlusi käesoleva lepingu artiklis 304 viidatud sätete rakendamise üle ning jõuda võimaluse korral mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni ( 44 ).

Artikkel 304

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva lepingu IV jaotise tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti.

Artikkel 305

Konsultatsioonid

1.  Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu artiklis 304 osutatud käesoleva lepingu sätete tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevad vaidlused üksteisega heas usus konsulteerides, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.  Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, saates kirja kaubanduskomiteele ning märkides kirjas, milline meede on kõne all ning milliseid käesoleva lepingu artiklis 304 osutatud käesoleva lepingu sätteid tuleb tema hinnangul kohaldada.

3.  Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamise kuupäeva ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kelle vastu kaebus esitati, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonide käigus avaldatud konfidentsiaalne teave jääb konfidentsiaalseks.

4.  Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kiiresti riknevate ja hooajaliste kaupadega seoses, toimuvad 15 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning need loetakse lõppenuks 15 päeva möödumisel taotluse esitamise kuupäevast.

5.  Kui konsultatsioonid käsitlevad energiatoodete transporti võrgustike kaudu ning üks lepinguosaline peab vaidluse lahendamist kiireloomuliseks küsimuseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse tõttu, toimuvad konsultatsioonid kolme päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ja need loetakse lõppenuks kolme päeva möödumisel taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonide käigus avaldatud konfidentsiaalne teave jääb konfidentsiaalseks.

6.  Kui konsultatsioone ei peeta käesoleva artikli lõikes 3 või käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul või kui konsultatsioonide lõppedes ei ole jõutud mõlemat lepinguosalist rahuldava kokkuleppeni, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 306.

1.

jagu

Vahekohtumenetlus

Artikkel 306

Vahekohtumenetluse algatamine

1.  Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada käesoleva lepingu artiklis 305 sätestatud konsultatsioonide teel, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist.

2.  Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ja kaubanduskomiteele. Kaebuse esitav lepinguosaline määratleb oma taotluses otsustamisele kuuluva meetme ja annab probleemi selgeks esitamiseks piisava lühikokkuvõtte kaebuse õiguslikust alusest. Juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline taotleb standardvolitustest erinevate volitustega vaekogu moodustamist, peab kirjalikus taotluses sisalduma kavandatava erivolituste sõnastus.

3.  Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, määratakse viie tööpäeva jooksul vahekohtunike valimisest vahekohtu pädevuseks:

„vaadata vahekohtu moodustamise taotluses osutatud meede läbi, kontrollida kõnealuse meetme kokkusobivust käesoleva lepingu artiklis 304 viidatud käesoleva lepingu sätetega ja teha käesoleva lepingu artikli 310 kohane otsus.”

Artikkel 307

Vahekohtu koosseis

1.  Vahekohus koosneb kolmest kohtunikust.

2.  Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisu 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise taotluse kaubanduskomiteele esitamise kuupäeva.

3.  Kui lepinguosalised ei suuda käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele jõuda, võib lepinguosaline taotleda, et kaubanduskomitee eesistuja või tema esindaja valiks kõik kolm kohtunikku loosi teel käesoleva lepingu artikli 323 kohaselt koostatud kohaldatavast nimekirjast, valides ühe kohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikute seast, ühe selle lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, soovitatud isikute seast, ja ühe kohtuniku isikute hulgast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks.

4.  Kui lepinguosalised jõuavad kokkuleppele ühe või mitme vahekohtuniku isikus, valitakse vahekohtu ülejäänud liige või liikmed sama menetluse teel:

5.  Kaubanduskomitee eesistuja või tema esindaja valib vahekohtunikud viie päeva jooksul alates lõikes 3 nimetatud taotlusest. Valimisel on õigus osaleda kummagi lepinguosalise esindajal.

6.  Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil valikumenetlus lõpetatakse.

7.  Kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud ühtegi käesoleva lepingu artiklis 323 nimetatud nimekirja, valitakse kolm vahekohtunikku loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt varem ametlikult esitatud isikute seast.

8.  Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 3, kuid mitte käesoleva artikli lõiget 2 ning käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud ajavahemiku pikkuseks on kaks päeva.

Artikkel 308

Vahekohtu vahearuanne

1.  Vahekohus esitab 90 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva lepinguosalistele vahearuande, kus on märgitud tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavus ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjused. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu esimees sellest lepinguosalisi ja kaubanduskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.  Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3.  Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas seoses kergesti riknevate või hooajakaupadega, teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada vahearuanne poole lühema tähtaja jooksul, kui on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1, ja lepinguosaline võib esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks poole lühema tähtaja jooksul, kui on sätestatud käesoleva artikli lõikes 2.

4.  Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, esitatakse vahearuanne 20 päeva möödumisel ja lõike 2 kohane taotlus viie päeva jooksul alates kirjaliku aruande avaldamisest. Vahekohus võib ka otsustada vahearuandest loobuda.

5.  Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsus peab sisaldama vahearuande läbivaatamisel esitatud argumentide põhjendusi.

Artikkel 309

Kiireloomuliste energiaalaste vaidluste lepitamine

1.  Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, võib lepinguosaline paluda vahekohtu eesistujal tegutseda lepitajana kõigis vaidlusega seonduvates küsimustes, esitades vahekohtule vastava taotluse.

2.  Lepitaja püüab vaidluse konsensuslikult lahendada või kokku leppida menetluses sellise lahenduse saavutamiseks. Kui lepitaja ei ole 15 päeva jooksul alates määramisest suutnud kõnealust kokkulepet saavutada, pakub ta välja lahenduse või lahenduse saavutamise menetluse ning teeb otsuse muude tingimuste kohta, mis kehtivad tema poolt määratud kindlast kuupäevast kuni vaidluse lahendamiseni.

3.  Lepinguosalised ning lepinguosaliste kontrolli või jurisdiktsiooni all olevad isikud peavad kinni käesoleva artikli lõikes 2 esitatud tingimusi käsitlevatest soovitustest kolme kuu jooksul pärast lepitaja otsust või vaidluse lahendamiseni, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem.

4.  Lepitaja peab kinni vahekohtu tegevusjuhendist.

Artikkel 310

Vahekohtu otsus

1.  Vahekohus teeb oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskomiteele teatavaks 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et tal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest kirjalikult lepinguosalisi ja kaubanduskomiteed, nimetades viivituse põhjused ning kuupäeva, mil vahekohus kavatseb oma töö lõpetada. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva alates vahekohtu moodustamisest.

2.  Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva alates vahekohtu moodustamisest., Vahekohus võib teha 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist eelotsuse, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.

3.  Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 40 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

2.

jagu

Otsuse täitmine

Artikkel 311

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse heauskne täitmine ja püüavad selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda.

Artikkel 312

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.  Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatamist lepinguosalistele, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatama kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele, hinnanguliselt kui kiiresti ta otsuse suudab täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”).

2.  Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikku mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kahekümne (20) päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 1 viidatud teatamist esitada algsele vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Taotlusest tuleb samal ajal teavitada ka teist lepinguosalist ja kaubanduskomiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.  Kui algne vahekohus või mõned selle liikmed ei saa kokku tulla, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 307 sätestatud menetlust. Vahekohus esitab oma otsuse 35 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

4.  Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist vahekohtu otsuse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist.

5.  Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

Artikkel 313

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.  Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest.

2.  Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele lõike 1 kohaselt teavitatud meetme olemasolus või selle kokkusobivuses lepinguga, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellises taotluses täpsustatakse konkreetne vaidlusalune meede ja lepingusätted, millega meede on lepinguosalise hinnangul kokkusobimatu, tehes seda viisil, millest piisab kaebuse õigusliku aluse selgeks esitamiseks. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.  Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 307 sätestatud menetlust. Vahekohus esitab oma otsuse 60 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

Artikkel 314

Kiireloomuliste energiaalaste vaidluste parandusmeetmed

1.  Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, kohaldatakse järgnevaid parandusmeetmeid käsitlevaid erisätteid.

2.  Erandina käesoleva lepingu artiklitest 311, 312 ja 313 võib kaebuse esitanud lepinguosaline peatada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise võrdväärses ulatuses tühistamise või vähendamisega, mille põhjustas lepinguosaline, kes ei ole vahekohtu järeldusi täitnud 15 päeva jooksul alates nende avaldamisest. Selline kohustuste täitmise peatamine võib jõustuda kohe. Kohustuste täitmise võib peatada kuni kolmeks kuuks, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täidab vahekohtu aruande järeldused.

3.  Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vaidlustab järelduste mittetäitmise fakti või järelduste mittetäitmise tõttu kohustuste täitmise peatamise ulatuse, võib ta algatada käesoleva lepingu artiklite 315 või 316 kohase menetluse, mis vaadatakse kiiresti läbi. Kaebuse esitanud lepinguosaliselt nõutakse kohustuste täitmise peatamise lõpetamist või kohandamist alles seejärel, kui vahekohus on teinud vastava otsuse, samuti võib ta menetluse tulemuse selgumiseni jätta peatamise jõusse.

Artikkel 315

Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.  Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui käesoleva lepingu artikli 313 lõike 1 kohaselt teatatud meede ei ole vahekohtu otsuse kohaselt kooskõlas kohustustega, mis sellel lepinguosalisel käesoleva lepingu artikli 304 kohaselt on, pakub ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotluse korral ajutist hüvitist.

2.  Kui hüvitise suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või käesoleva lepingu artikli 313 kohast vahekohtu otsust, mille kohaselt artiklis 304 viidatud võetud meede on käesoleva lepingu sätetega vastuolus, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada vabakaubanduspiirkonda käsitlevas peatükis osutatud sätetest tulenevate kohustuste täitmine rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ja kaubanduskomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada kohustuste täitmise 10 päeva pärast teatamise kuupäeva, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole taotlenud käesoleva artikli lõike 4 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3.  Kaebuse esitanud lepinguosaline võib kohustuste täitmise peatamise korral tõsta oma tariifimäärad teiste WTO liikmete suhtes kohaldatavale tasemele sellises kaubandusmahus, mille puhul kaubandusmahu ja tariifimäära tõusu korrutis on võrdne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähendamise maksumusega.

4.  Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele enne käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud 10päevase tähtaja möödumist. Vahekohus teatab oma otsusest kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei saa peatada enne, kui vahekohus on oma otsusest teatanud ning igasugune peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

5.  Kui esialgne vahekohus või mõned selle liikmed ei saa kokku tulla, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 307 sätestatud menetlust. Sellistel juhtudel teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 45 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud taotluse esitamist.

6.  Kohustuste täitmise peatamine peab olema ajutine ning seda kohaldatakse üksnes seni, kuni lepingu artiklit 304 rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuse artikliga kooskõlla viidud vastavalt artiklile 316 või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud.

Artikkel 316

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetme läbivaatamine pärast kohustuste täitmise peatamist

1.  Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist ja kaubanduskomiteed kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest ja taotleb, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas kohustuste täitmist.

2.  Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teatamist kokkuleppele lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, teatatud meetme vastavuses artiklis 304 osutatud lepingusätetele, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda algselt vahekohtult kirjalikult selles küsimuses otsuse tegemist. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt seda lepinguosalist, kelle vastu kaebus esitati, ja kaubanduskomiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on ennast lepinguga kooskõlla viinud või kui kaebuse esitanud lepinguosaline ei taotle käesoleva artikli lõikes 1 viidatud teatise esitamisest 45 päeva jooksul, et algne vahekohus võtaks küsimuses vastu otsuse, lõpetatakse kohustuste täitmise peatamine kas 15 päeva jooksul alates vahekohtu otsusest või 45-päevase ajavahemiku möödudes.

3.  Kui esialgne vahekohus või mõned selle liikmed ei saa kokku tulla, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 307 sätestatud menetlust. Sel juhul teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 60 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

3.

jagu

Ühissätted

Artikkel 317

Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal leida käesoleva peatükiga hõlmatud vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse. Vajaduse korral teavitavad nad sellisest otsusest üheskoos kaubanduskomiteed ja vahekohtu eesistujat. Kui lahendus nõuab kummagi lepinguosalise vastavate riiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse sellele nõudmisele teatises ja vahekohtumenetlus peatatakse. Vahekohtumenetlus lõpetatakse, kui sellist heakskiitu ei ole vaja või kui teatatakse sellise riikliku menetluse lõpetamisest.

Artikkel 318

Töökord

1.  Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse käesoleva lepingu XXIV lisas sätestatud töökorraga.

2.  Vahekohtu istungid on kooskõlas käesoleva lepingu XXIV lisas sätestatud töökorraga avalikud.

Artikkel 319

Teavitamine ja tehniline nõustamine

Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel hankida teavet mis tahes allikast, mida ta peab vahekohtumenetluse jaoks sobivaks, sealhulgas vaidlusse kaasatud lepinguosaliselt. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada märkusi. Lepinguosaliste territooriumil asutatud huvitatud füüsilistel või juriidilistel isikutel on vastavalt käesoleva lepingu XXIV lisas sätestatud töökorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid.

Artikkel 320

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus tõlgendab käesoleva lepingu artiklis 304 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sealhulgas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Kui käesolevas lepingus sätestatud kohustus on identne WTO asutamislepingus sätestatud kohustusega, tõlgendab vahekohus sätet kooskõlas WTO vaidluste lahendamise organi otsustes esitatud asjakohase tõlgendusega. Vahekohtu otsustega ei või suurendada ega vähendada käesolevas lepingus sätestatud õigusi ega kohustusi.

Artikkel 321

Vahekohtu otsused

1.  Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avaldata.

2.  Vahekohtu otsus on lepinguosalistele siduv, kuid sellega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsuses esitatakse tuvastatud asjaolud, lepingu asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendused. Kaubanduskomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks juhul, kui ta ei otsusta teisiti.

Artikkel 322

Regulatiivse lähendamisega seonduvate vaidluste lahendamine

1.  Käesolevas artiklis sätestatud menetlusi kohaldatakse vaidluste suhtes, mis käsitlevad käesoleva lepingu peatükkides 3 (Tehnilised kaubandustõkked), 4 (Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed), 5 (Tolli ja kaubanduse soodustamine), 6 (Ettevõtjate asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus), 8 (Riigihanked) ja 10 (Konkurents) sisalduva ning regulatiivse lähendamisega seonduva sätte või lepinguosalisele muul viisil ELi õigusaktiga kindlaksmääratud kohustusi paneva sätte tõlgendamist ja rakendamist.

2.  Kui vaidluse käigus tõstatub probleem lõikes 1 osutatud ELi õigusakti tõlgendamise kohta, ei otsusta küsimust vahekohus, vaid ta palub küsimuse lahendada Euroopa Liidu Kohtul. Sellistel juhtudel peatatakse vahekohtu otsuste suhtes kohaldatavate tähtaegade kulgemine seniks, kuni Euroopa Liidu Kohus on teinud oma otsuse. Euroopa Liidu Kohtu otsused on vahekohtule siduvad.

4.

jagu

Üldsätted

Artikkel 323

Vahekohtunikud

1.  Kaubanduskomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja 15 isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena. Kumbki lepinguosaline valib vahekohtuniku kohale viis isikut. Lisaks valib kumbki lepinguosaline viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad vahekohtu esimehe kohuseid. Kaubanduskomitee tagab nimekirja järjepideva vastavuse nimetatud tingimustele.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt koostatud nimekirja kasutatakse käesoleva lepingu artikli 307 kohaste vahekohtute koostamiseks. Nendesse kuuluvad vahekohtunikud, kellel on õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alased eriteadmised või kogemused.

3.  Kõik vahekohtusse nimetatud vahekohtunikud peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsustega; nad peavad järgima käesoleva lepingu XXV lisas esitatud tegevusjuhendit.

Artikkel 324

Seos WTO raames võetud kohustustega

1.  Käesoleva peatüki vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamist.

2.  Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse, kas lähtuvalt käesoleva lepingu artikli 306 lõikest 1 või WTO lepingust, ei saa ta enne selle menetluse lõpetamist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu raames. Kui küsimus on kohustuses, mis on identne nii käesoleva lepingu kui ka WTO lepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitist sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Sellisel juhul, kui vaidluse lahendamise menetlus on juba algatatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvitise saamiseks teise lepingu alusel sellise kohustuse rikkumise eest, mis on identne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui valitud organ ei suuda menetluslikel või juriidilistel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3.  Lõike 2 kohaldamisel:

4.  Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO lepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalisi peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist.

Artikkel 325

Tähtajad

1.  Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtu otsuste väljaandmise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast.

2.  Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 326

Peatüki muutmine

Kaubanduskomitee võib otsustada muuta käesoleva lepingu käesolevat peatükki, käesoleva lepingu XXIV lisas esitatud vahekohtu töökorda ning käesoleva lepingu XXV lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.

15.

PEATÜKK

Vahendusmehhanism

Artikkel 327

Eesmärk ja reguleerimisala

1.  Käesoleva peatüki eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

2.  Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi käesoleva lepingu IV jaotise (Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs) 1. peatüki reguleerimisalasse kuuluvate meetmete suhtes, mis kahjustavad lepinguosaliste vahelist kaubandust.

3.  Käesolevat peatükki ei kohaldata käesoleva lepingu peatükkide 6 (Ettevõtjate asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus), 7 (Jooksvad maksed ja kapitali liikumine), 8 (Riigihanked), 9 (Intellektuaalomand) ja 13 (Kaubandus ja säästev areng) reguleerimisalasse kuuluvate meetmete suhtes. Kaubanduskomitee võib pärast asja kaalumist otsustada, et kõnealust mehhanismi tuleks kohaldada kõigi nende valdkondade suhtes.

1.

jagu

Vahendusmehhanismi raames kohaldatav menetlus

Artikkel 328

Teabenõue

1.  Enne vahendusmenetluse algatamist võib lepinguosaline igal ajal küsida lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringuid kahjustava meetme kohta teavet. Sellise taotluse saanud lepinguosaline esitab kahekümne päeva jooksul alates taotluse saamise kuupäevast vastuse, mis sisaldab tema märkusi taotluses esitatud teabe kohta. Kui see on võimalik, esitatakse taotlus ja vastus kirjalikult.

2.  Kui vastav lepinguosaline leiab, et vastust ei ole võimalik kahekümne päeva jooksul esitada, teavitab ta taotlevat lepinguosalist viivituse põhjustest, lisades prognoosi lühima ajavahemiku kohta, mille jooksul tal on võimalik vastus esitada.

Artikkel 329

Menetluse algatamine

1.  Lepinguosaline võib igal ajal nõuda, et lepinguosalised alustaksid vahendusmenetluse. Selleks tuleb teisele lepinguosalisele esitada kirjalik taotlus. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, kajastama selgelt taotluse esitanud lepinguosalise probleeme ning:

2.  Sellise taotluse adressaadiks olev lepinguosaline võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele ning kiidab selle kirjalikult heaks või lükkab selle kirjalikult tagasi kümne päeva jooksul alates kättesaamisest.

Artikkel 330

Vahendaja valimine

1.  Pärast vahendusmenetluse algatamist püüavad lepinguosalised kokku leppida vahendaja isikus hiljemalt 15 päeva jooksul pärast taotlusele antud vastuse kättesaamist.

2.  Kui lepinguosalised ei jõua vahendaja isikus kokkuleppele kindlaksmääratud aja jooksul, võib kumbki lepinguosaline paluda kaubanduskomitee eesistujal või tema asetäitjal määrata vahendaja loosi teel käesoleva lepingu artikli 323 kohaselt koostatud nimekirjast. Vaidluse mõlema poole esindajatele saadetakse aegsasti kutse olla loosi tõmbamise ajal kohal. Loosimine toimub igal juhul, selle/nende lepinguosalis(t)e juuresolekul, kes kohale tulid.

3.  Kaubanduskomitee eesistuja või tema esindaja valib vahendaja viie tööpäeva jooksul alates lepinguosalise lõikes 2 nimetatud taotlusest.

4.  Kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud käeoleva lepingu artiklis 323 nimetatud nimekirja, valitakse vahendaja loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise varem ametlikult esitatud isikute seast.

5.  Lepinguosalised võivad kokku leppida, et vahendaja on ühe lepinguosalise kodanik.

6.  Vahendaja aitab erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selgust saada ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. Käesoleva lepingu XXV lisas esitatud tegevusjuhendit kohaldatakse vahendajate suhtes kõnealuses juhendis sätestatud ulatuses. Käesoleva lepingu XXIV lisas esitatud töökorra punkte 3–7 (teatamine) ja 41–46 (tõlkimine ja tähtaegade arvutamine) kohaldatakse samuti mutatis mutandis.

Artikkel 331

Vahendusmenetluse eeskirjad

1.  Pärast vahendaja määramist esitab vahendusmenetluse algatanud lepinguosaline kümne päeva jooksul vahendajale ja teisele lepinguosalisele kirjalikult probleemi üksikasjaliku kirjelduse, mis sisaldab eelkõige teavet asjaomase meetme toimimise ja selle mõju kohta kaubandusele. Teine lepinguosaline võib esitada probleemi kirjelduse kohta oma märkused kirjalikult 20 päeva jooksul pärast kirjelduse kättetoimetamise kuupäeva. Kumbki lepinguosaline võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks.

2.  Vahendaja võib valida asjaomases meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selguse saamiseks sobivaima viisi. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosaliste vahelisi kohtumisi, pidada lepinguosalistega nõu ühiselt või eraldi, kasutada asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu kasutamist peab vahendaja aga nõu lepinguosalistega.

3.  Vahendaja võib anda nõu ja pakkuda lepinguosalistele kaalumiseks välja lahenduse, mille nad võivad heaks kiita või tagasi lükata, samuti võivad nad kokku leppida teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei anna aga nõu vaidlusaluse meetme kooskõla kohta käesoleva lepinguga ega kommenteeri seda.

4.  Menetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele taotlus esitati, või vastastikusel kokkuleppel mis tahes muus asukohas või muul viisil.

5.  Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eriti kui meede seondub kergesti riknevate kaupadega.

6.  Lahendus võidakse vormistada kaubanduskomitee otsusena. Kumbki lepinguosaline võib nõuda sellise lahenduse jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimist. Ühiselt kokkulepitud lahendused avaldatakse. Avaldatud versioon ei tohi aga sisaldada teavet, mille lepinguosaline on määranud konfidentsiaalseks.

7.  Menetlus lõpetatakse:

2.

jagu

Rakendamine

Artikkel 332

Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamine

1.  Kui lepinguosalised on lahenduses kokku leppinud, võtavad mõlemad lepinguosalised vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kokkulepitud ajaraamistikus.

2.  Rakendav lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetavast meetmest.

3.  Lepinguosaliste taotlusel esitab vahendaja neile kirjalikult faktiaruande kavandi, andes lühiülevaate järgmisest:

Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuste esitamiseks 15 päeva. Pärast nimetatud ajavahemiku jooksul lepinguosaliste poolt esitatud märkuste arvessevõtmist, esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjaliku lõpliku faktiaruande. Faktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut.

3.

jagu

Üldsätted

Artikkel 333

Seos vaidluste lahendamisega

1.  Kõnealune vahendusmehhanismi raames kohaldatav menetlus ei ole mõeldud käesoleva lepingu või muu kokkuleppe kohase vaidluste lahendamise menetluse aluseks. Lepinguosaline ei tohi sellistes vaidluste lahendamise menetlustes võtta aluseks ega kasutada tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse:

2.  Vahendusmehhanism ei piira vaidluste lahendamist käsitlevatest sätetest tulenevaid lepinguosaliste õigusi ega kohustusi.

3.  Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 331 lõike 6 kohaldamist, on menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded ja väljapakutud lahendused konfidentsiaalsed. Sellest hoolimata võib lepinguosaline avaldada avalikkusele vahendamise toimumise fakti.

Artikkel 334

Tähtajad

Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu võib muuta kõnealustes menetlustes osalevate lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 335

Kulud

1.  Kumbki lepinguosaline kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud ise.

2.  Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasu ja kulud, vajadusel vahendaja assistendi kulud ja, juhul kui lepinguosalised ei suuda kokku leppida menetluse keeles, tõlkega seonduvad kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt. Vahendaja tasu vastab käesoleva lepingu XXIV lisa lõikes 8 ette nähtud vahekohtu eesistuja puhul ettenähtud tasule.

Artikkel 336

Läbivaatamine

Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva konsulteerivad lepinguosalised omavahel vahendusmehhanismi muutmise vajaduse üle, võttes arvesse saadud kogemusi ja vastava mehhanismi arengut WTOs.

V

JAGU

MAJANDUS- JA VALDKONDLIK KOOSTÖÖ

1.

PEATÜKK

Koostöö energiavaldkonnas, sealhulgas tuumaalastes küsimustes

Artikkel 337

1.  Lepinguosalised lepivad kokku oma praeguse energiaalase koostöö jätkamises ja elavdamises energiajulgeoleku, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks, mis on hädavajalik majanduskasvu edendamiseks, ning turuintegratsiooni suunas liikumises, muu hulgas järk-järgult lähendades energiasektorit ja osaledes piirkondlikus energiakoostöös. Õigusvaldkonna koostöös võetakse arvesse asjaomase avaliku teenuse osutamise kohustuse tagamise vajadust, sealhulgas meetmeid tarbijate teavitamiseks ja kaitsmiseks ebaõiglaste müügivõtete eest, ning taskukohase energia kättesaadavust tarbijatele, sealhulgas kõige haavatavamatele kodanikele.

2.  Selline koostöö põhineb ulatuslikul partnerlusel ja seda juhivad vastastikuse huvi, vastastikkuse, läbipaistvuse ja ennustatavuse põhimõtted, mis on kooskõlas turumajanduse, 1994. aasta energiaharta lepingu, vastastikuse mõistmise memorandumi (energiavaldkonnas tehtava koostöö kohta) ning muude mitmepoolsete ja seonduvate kahepoolsete lepingutega.

Artikkel 338

Vastastikune koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

Artikkel 339

Lepinguosalised vahetavad teavet ja kogemusi ning toetavad regulatiivvaldkonna reformide protsessi, mis hõlmab kivisöesektori (aurusüsi, koksisüsi ja pruunsüsi) ümberkujundamist, et suurendada selle konkurentsivõimet, parandada kaevanduste ohutust ja tööohutust ning vähendada kaevandamise keskkonnamõju, pidades samas meeles selle piirkondlikku ja sotsiaalset mõju. Tõhususe, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamiseks peab ümberkujundusprotsess hõlmama tervet söe väärtusahelat, st alustades uurimisest, jätkates tootmise, töötlemise ja teisendamisega ning lõpetades söe töötlemis- ja põletamisjääkide käitlemisega. Lähenemisviis hõlmab söekaevanduste ning nafta- ja gaasikäitlemise, prügilate ning põllumajandussektori metaaniheidete kogumist ja kasutamist, nagu on sätestatud muu hulgas ülemaailmses metaanialgatuses, mille puhul lepinguosalised kujutavad endast partnereid.

Artikkel 340

Käesolevaga loovad lepinguosalised varase hoiatamise mehhanismi, nagu on sätestatud käesoleva lepingu V jaotise („Majandus- ja valdkondlik koostöö”) 1. peatüki („Koostöö energiavaldkonnas, sealhulgas tuumaalastes küsimustes”) XXVI lisas.

Artikkel 341

Järkjärguline lähendamine toimub vastavalt käesoleva lepingu XXVII lisas esitatud ajakavale.

Artikkel 342

1.  Tsiviilotstarbelise tuumaenergia valdkonna koostöö toimub selle valdkonna erilepingute rakendamise teel, mis lepinguosalised on sõlminud või sõlmivad, lähtudes ELi ja selle liikmesriikide või Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) ja selle liikmesriikide vastavatest volitustest ja pädevusest ning vastavalt iga lepinguosalise õiguslikele menetlustele.

2.  Sellise koostööga tagatakse kõrgetasemeline tuumaohutus, tuumaenergia puhas ja rahumeelne kasutamine, mis hõlmab kogu tsiviilotstarbelise tuumaenergia alast tegevust ja kütusetsükli etappe, sealhulgas tuumamaterjali tootmist ja sellega kauplemist, tuumaenergia ohutust ja julgeolekut, õnnetusteks valmisolekut ning tervise ja keskkonnaga seonduvaid küsimusi ja tuumarelva leviku piiramist. Asjaomane koostöö hõlmab ka ELi õigusaktidele ja tavadele ning Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) standarditele tugineva poliitika ning õigus- ja regulatiivse raamistiku edasiarendamist. Lepinguosalised edendavad tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonna tsiviilotstarbelisi teadusuuringuid, sealhulgas ühist teadus- ja arendustegevust ning teadlaste koolitust ja liikuvust.

3.  Koostöö raames tegeletakse Tšernobõli katastroofi tagajärgedega ning tuumajaama sulgemisega, eelkõige järgmisega:

2.

PEATÜKK

Makromajanduslik koostöö

Artikkel 343

EL ja Ukraina hõlbustavad majandusreformi läbiviimist koostöö abil, mille eesmärk on parandada teineteise majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses. Ukraina püüab luua toimiva turumajanduse ja järk-järgult lähendada oma poliitikat ELi poliitikale, lähtudes juhtpõhimõtetest, milleks on makromajanduse stabiilsus, usaldusväärne riigi rahandus ja jätkusuutlik maksebilanss.

Artikkel 344

Käesoleva lepingu artiklis 343 sätestatud eesmärkide saavutamiseks teevad lepinguosalised koostööd, et:

Artikkel 345

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 2. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

3.

PEATÜKK

Riigi rahanduse juhtimine: eelarvepoliitika, sisekontroll ja välisaudit

Artikkel 346

Riigi rahanduse juhtimise valdkonna koostöö eesmärk on tagada eelarvepoliitika ning avaliku sektori sisekontrolli ja välisauditi pädevad süsteemid, tuginedes rahvusvahelistele standarditele ja pidades silmas kooskõla aluspõhimõtetega, milleks on aruandekohustus, läbipaistvus, säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus.

Artikkel 347

Lepinguosalised vahetavad teavet, oskusteavet, parimaid tavasid ja võtavad muid meetmeid, keskendudes eelkõige järgmisele.

Artikkel 348

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 3. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

4.

PEATÜKK

Maksustamine

Artikkel 349

Lepinguosalised teevad koostööd maksustamise valdkonna hea juhtimise parandamiseks, et veelgi parandada majandussuhteid, kaubandust, investeeringuid ja ausat konkurentsi.

Artikkel 350

Viidates käesoleva lepingu artiklile 349, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas ELi tasandil liikmesriikide poolt omaksvõetud head juhtimistava, st läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil ja piiramata ELi ja liikmesriikide pädevusi, parandavad lepinguosalised rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja eespool nimetatud põhimõtete tõhusa rakendamise meetmed.

Artikkel 351

Lepinguosalised parandavad ja tugevdavad koostööd ka Ukraina maksusüsteemi ja -halduse parandamisel ja arendamisel, sealhulgas maksude kogumise ja kontrollialase suutlikkuse parandamisel, keskendudes eriti käibemaksu tagastamise menetlustele, et vältida võla kuhjumist, tagada tõhus maksukogumine ning tugevdada võitlust maksupettuste ja maksustamise vältimisega. Lepinguosalised soovivad tõhustada koostööd ja jagada kogemusi võitlemisel maksupettuse, eelkõige karussellpettusega.

Artikkel 352

Lepinguosalised arendavad koostööd ning ühtlustavad poliitika, et ennetada pettust ja aktsiisiga maksustatavate kaupade salakaubavedu ning nende vastu võidelda. Selline koostöö hõlmab muu hulgas tubakatoodete aktsiisimäärade järkjärgulist ühtlustamist võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse piirkondliku konteksti seatavaid piiranguid, pidades muu hulgas piirkondlikul tasandil dialoogi, ja kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni 2003. aasta tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooniga. Selleks püüavad lepinguosalised tugevdada piirkondlikus kontekstis tehtavat koostööd.

Artikkel 353

Järkjärguline ühtlustamine ELi õigustikus sätestatud maksustamisstruktuuriga toimub vastavalt käesoleva lepingu XXVIII lisale.

Artikkel 354

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 4. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

5.

PEATÜKK

Statistika

Artikkel 355

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa rahvusvaheliselt võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete õigeaegsele esitamisele kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Eeldatakse, et jätkusuutlik, tõhus ja ametialaselt sõltumatu riiklik statistikasüsteem annab Ukraina ja ELi kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, võimaldades neil seega teha teadlikke otsuseid. Riiklik statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ametliku statistika ÜRO põhimõtetega, võttes arvesse ELi statistikaalast õigustikku, sealhulgas Euroopa statistikat käsitlevat tegevusjuhendit, et ühtlustada riiklik statistikasüsteem Euroopa normide ja standarditega. Statistikaalast õigustikku käsitletakse kord aastas ajakohastatavas statistiliste nõuete kompendiumis, mida lepinguosalised loevad käesoleva lepingu lisaks (XXIX lisa).

Artikkel 356

Koostöö eesmärk on:

Artikkel 357

Lepinguosalised teevad koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames, milles ELi statistikaasutuseks on Eurostat. Sellises koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:

Artikkel 358

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi statistikasüsteemi reformimisel mitme abiprogrammi raames. Jõupingutused suunatakse edasisele järkjärgulisele lähendamisele ELi statistikaalasele õigustikule, tuginedes Ukraina statistikasüsteemi arendamise riiklikule strateegiale ning võttes arvesse Euroopa statistikasüsteemi arendamist. Statistiliste andmete avaldamise protsessis asetatakse rõhk valikuuringute edasiarendamisele, võttes samas arvesse vajadust vähendada vastamise koormust. Andmeid kasutatakse sotsiaal- ja majanduselu kõigi põhivaldkondade poliitika kujundamiseks ja seireks.

Artikkel 359

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 5. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog. Euroopa statistikasüsteemi tegevus peaks olema Ukraina osalemisele avatud tavapäraste kolmandate riikide osalemise eeskirjadega ettenähtud ulatuses.

6.

PEATÜKK

Keskkond

Artikkel 360

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa jätkusuutliku arengu ja keskkonnahoidliku majanduse kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Tõhusam keskkonnakaitse toob eeldatavalt kaasa eeliseid Ukraina ja ELi kodanikele ja ettevõtjatele, muu hulgas parema rahvatervise, hoitud loodusvarade, suurema majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe, keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise ning kaasaegsest tehnoloogiast tuleneva suurema tootlikkuse näol. Koostöö toimub lepinguosaliste parimates huvides, tuginedes võrdusele ja vastastikusele kasule, võttes arvesse ka lepinguosaliste vastastikust sõltuvust keskkonnakaitse valdkonnas ja seonduvaid mitmepoolseid lepinguid.

Artikkel 361

Koostöö eesmärk on keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine, parandamine ja rehabiliteerimine, inimtervise kaitse, loodusvarade hoolikas ja säästlik kasutamine ning rahvusvahelise taseme meetmete toetamine, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega, muu hulgas järgmistes valdkondades:

Artikkel 362

1.  Muu hulgas lepinguosalised:

2.  Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele.

Artikkel 363

Ukraina õigusaktide järkjärguline lähendamine ELi keskkonnaõigusele ja -poliitikale toimub vastavalt käesoleva lepingu XXX lisale.

Artikkel 364

Kodanikukaitsealane koostöö toimub lepinguosaliste sõlmitud valdkonna erilepingute rakendamise teel, lähtudes ELi ja selle liikmesriikide vastavatest volitustest ja pädevusest ning vastavalt iga lepinguosalise õiguslikele menetlustele. Selle eesmärk on muu hulgas:

Artikkel 365

Koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi eesmärke:

Artikkel 366

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 6. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

7.

PEATÜKK

Transport

Artikkel 367

Lepinguosalised:

Artikkel 368

1.  Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on soodustada Ukraina transpordisektori ümberkorraldamist ja kaasajastamist ning järkjärgulist lähendamist ELi omadega võrreldavatele toimimisstandarditele ja poliitikale, rakendades eelkõige käesoleva lepingu XXXII lisas sätestatud meetmeid, ilma et see piiraks lepinguosaliste vahel sõlmitud konkreetsetest transpordilepingutest tulenevaid kohustusi. Eespool nimetatud meetmete rakendamine ei piira rahvusvahelistest lepingutest, millega lepinguosalised on ühinenud, tulenevaid õigusi ega kohustusi ega nende osalemist rahvusvaheliste organisatsioonide töös.

2.  Koostöö eesmärk on parandada ka reisijate ja kaupade liikumist, muuta sujuvamaks Ukraina, ELi ja piirkonna kolmandate riikide vahelisi transpordivooge, kaotades haldus-, tehnilised, piiriülesed ja muud tõkked, parandada transpordivõrke ja kaasajastada taristut eelkõige lepinguosalisi ühendavatel peamistel telgedel. Koostöö hõlmab ka piiriületuste lihtsustamise meetmeid.

3.  Koostöö hõlmab teabevahetust ja ühiseid meetmeid:

Artikkel 369

Nimetatud koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

Artikkel 370

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 7. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

8.

PEATÜKK

Kosmos

Artikkel 371

1.  Lepinguosalised edendavad vastastikku kasulikku koostööd tsiviilotstarbeliste kosmoseuuringute ja kosmoserakenduste valdkonnas, eelkõige järgmistes valdkondades:

2.  Lepinguosalised toetavad ja edendavad kogemuste vahetust kosmosepoliitika, halduse ja õiguslike aspektide ning tööstuse ümberkorraldamise ja kosmosetehnoloogia turustamise vallas.

Artikkel 372

1.  Koostöö hõlmab poliitika- ja programmide ning asjakohaste koostöövõimaluste ja ühisprojektide alast teabevahetust, sealhulgas Ukraina asutuste osalemist järgmise ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi – Horisont 2020 asjaomastes kosmose- ja transpordivaldkondades.

2.  Lepinguosalised innustavad ja toetavad teadlaste vahetamist ning asjaomaste võrgustike loomist.

3.  Koostöö võiks hõlmata ka kosmoseuurimise ja teadusasutuste juhtimist käsitleva oskusteabe vahetamist, teadusuuringuid soodustava keskkonna väljaarendamist, uute tehnoloogiate rakendamist ning asjaomaste intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste pädevat kaitset.

Artikkel 373

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 8. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog, sealhulgas vajadusel kooskõlastamine ja koostöö Euroopa Kosmoseagentuuriga neis ja muudes vajalikes küsimustes.

9.

PEATÜKK

Teadus- ja tehnikakoostöö

Artikkel 374

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad teadus- ja tehnikakoostööd, et aidata kaasa nii teaduslikule arengule kui ka tugevdada oma teaduspotentsiaali, et panustada riiklike ja ülemaailmsete probleemide lahendamisse. Lepinguosalised soovivad aidata kaasa edusammudele jätkusuutliku majandusarengu seisukohast relevantsete teaduslike ja tehniliste teadmiste hankimisel, tugevdades oma teadussuutlikkust ja inimpotentsiaali. Teadusandmete jagamine ja ühiskasutus aitab kaasa lepinguosaliste konkurentsivõimele, suurendades nende majanduse võimet luua ja kasutada teadmisi uute toodete ja teenuste turustamiseks. Samuti arendavad lepinguosalised oma teaduspotentsiaali, et täita oma ülemaailmseid ülesandeid ja kohustusi sellistes valdkondades nagu tervishoid, keskkonnakaitse, sealhulgas kliimamuutused, ja muud ülemaailmsed küsimused.

Artikkel 375

1.  Sellise koostöö puhul võetakse arvesse Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelises teadus- ja tehnoloogiaalases koostöölepingus sätestatud praegust ametlikku koostööraamistikku ning Ukraina eesmärki järk-järgult läheneda ELi teadus- ja tehnikapoliitikale ning õigusaktidele.

2.  Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on soodustada Ukraina kaasamist Euroopa teadusruumi.

3.  Selline koostöö on Ukrainale toeks teadusjuhtimissüsteemi ja teadusasutuste reformimisel ja ümberkorraldamisel (sh tehnoloogilise teadus- ja arendustegevuse potentsiaali arendamisel), et toetada konkurentsivõimelise majanduse ja teadmistepõhise ühiskonna arengut.

Artikkel 376

Koostööd tehakse eelkõige järgmistes vormides:

Artikkel 377

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 9. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

10.

PEATÜKK

Tööstus- ja ettevõtluspoliitika

Artikkel 378

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstus- ja ettevõtluspoliitika alast koostööd, parandades ärikeskkonda kõigi ettevõtjate, eelkõige aga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) seisukohast. Tihedam koostöö peaks parandama Ukrainas ja ELis tegutsevate nii Ukraina kui ka ELi ettevõtjate haldus- ja regulatiivraamistikku ning see peaks tuginema ELi VKEde ja tööstuspoliitikale, võttes arvesse kõnealuse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tavasid.

Artikkel 379

Käesoleva lepingu artiklis 378 sätestatud eesmärkide saavutamiseks teevad lepinguosalised koostööd, et:

Artikkel 380

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 10. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog. See hõlmab ELi ja Ukraina ettevõtete esindajaid.

11.

PEATÜKK

Kaevandamine ja metallid

Artikkel 381

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd seoses mäe- ja metallitööstuse valdkonnaga, et edendada üksteisemõistmist, parandada ettevõtluskeskkonda, teabevahetust ja koostööd energiavaldkonda mittekuuluvates küsimustes, mis seonduvad eelkõige metallimaakide kaevandamise ja mineraaltoormega. Selline koostöö ei piira käesoleva lepingu artiklis 339 viidatud söega seonduvaid sätteid.

Artikkel 382

Käesoleva lepingu artiklis 381 sätestatud eesmärkide saavutamiseks teevad lepinguosalised koostööd, et:

12.

PEATÜKK

Finantsteenused

Artikkel 383

Tunnistades finantsteenuste valdkonna tõhusate eeskirjade ja tavade vajadust täielikult toimiva turumajanduse loomisel ning lepinguosaliste vahelise kaubanduse soodustamisel, lepivad lepinguosalised kokku finantsteenuste valdkonna koostöös, millel on järgmised eesmärgid:

Artikkel 384

1.  Lepinguosalised soodustavad oma reguleerivate ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust, finantsturgusid käsitlevate teadmiste vahetust ja muid asjakohaseid meetmeid.

2.  Erilist tähelepanu pööratakse reguleerivate ja järelevalveasutuste haldussuutlikkuse arendamisele, muu hulgas personali vahetamise ja ühiskoolituste abil.

Artikkel 385

Lepinguosalised edendavad finantsteenuste valdkonna reguleerimisel ja järelevalvel järkjärgulist lähendamist tunnustatud rahvusvahelistele standarditele. Finantsteenuste valdkonna ELi õigustiku asjaomaseid osi käsitletakse käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 6. peatükis („Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus”).

Artikkel 386

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 12. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

13.

PEATÜKK

Äriühinguõigus, äriühingute üldjuhtimine, raamatupidamine ja audit

Artikkel 387

1.  Tunnistades tõhusate eeskirjade ja tavade tähtsust äriühinguõiguse ja äriühingute üldjuhtimise ning raamatupidamise ja auditi vallas täielikult toimiva turumajanduse loomiseks ja kaubanduse edendamiseks, lepivad lepinguosalised kokku järgmises koostöös:

2.  Lepinguosalised jagavad teavet ja oskusteavet nii nende valdkondade olemasolevate süsteemide kui ka asjaomaste uute arengute kohta. Lisaks soovivad lepinguosalised parandada Ukraina riikliku registri ja ELi liikmesriikide äriregistrite vahelist teabevahetust.

Artikkel 388

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 13. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

14.

PEATÜKK

Infoühiskond

Artikkel 389

Lepinguosalised tihendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase levitamise ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Selline koostöö soodustab ka juurdepääsu elektrooniliste sideteenuste turule, elavdades valdkonna konkurentsi ja sellesse investeerimist.

Artikkel 390

Koostöö eesmärgiks on riiklike infoühiskonna strateegiate rakendamine, elektroonilise side ulatusliku õigusraamistiku arendamine ja Ukraina aktiivsem osalemine ELi IKT valdkonna uurimistegevuses.

Artikkel 391

Koostöö hõlmab järgmiseid teemasid:

Artikkel 392

Lepinguosalised vahetavad teavet, parimaid tavasid ja kogemusi, võtavad ühismeetmeid, et arendada ulatuslikku õigusraamistikku ning tagada elektroonilise side turu tõhus toimimine ja moonutusteta konkurents.

Artikkel 393

Lepinguosalised edendavad Ukraina sidevaldkonna reguleeriva asutuse ja ELi liikmesriikide reguleerivate asutuste koostööd.

Artikkel 394

1.  Lepinguosalised edendavad järkjärgulist lähendamist ELi infoühiskonna ja elektroonilise side õigusaktidele ja reguleerivale raamistikule.

2.  Infoühiskonna ja elektroonilise side asjaomaseid sätteid ning ELi õigustikku käsitletakse käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 6. peatüki („Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus”) XVII-3 liites („Sideteenuste eeskirjad”).

Artikkel 395

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 14. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

15.

PEATÜKK

Audiovisuaalpoliitika

Artikkel 396

1.  Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning toetada kaastootmist kino- ja televisioonivaldkonnas.

2.  Koostöö võiks muu hulgas hõlmata nii trüki- kui ka elektroonilise meedia ajakirjanike ja teiste asjatundjate koolitamist ning meedia (avalik-õigusliku ja erameedia) toetamist, et tugevdada nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid teiste Euroopa meediakanalitega, lähtudes Euroopa, sealhulgas Euroopa Nõukogu standarditest.

Artikkel 397

Järkjärguline lähendamine ELi audiovisuaalpoliitika valdkonna õigusele ja reguleerivale raamistikule ning rahvusvahelistele lepingutele toimub eelkõige vastavalt käesoleva lepingu XXXVII lisas sätestatule.

Artikkel 398

Käesoleva lepingu V jaotise („Majandus- ja valdkondlik koostöö”) 15. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

16.

PEATÜKK

Turism

Artikkel 399

Lepinguosalised teevad koostööd turismi vallas, et arendada konkurentsivõimelisemat turismitööstust kui majandusarengu ja majanduse tugevnemise, tööhõive ning välissuhtluse mootorit.

Artikkel 400

1.  Kahepoolse, piirkondliku ja Euroopa tasandi koostöö tugineks järgmistele põhimõtetele:

2.  Puhkusereiside korraldajaid käsitlevad asjakohased sätted sisalduvad käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 6. peatükis („Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus”). Isikute liikumist käsitlevaid asjakohaseid sätteid käsitletakse käesoleva lepingu artiklis 19.

Artikkel 401

Koostöös keskendutakse järgmistele aspektidele:

Artikkel 402

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 16. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

17.

PEATÜKK

Põllumajandus ja maaelu arendamine

Artikkel 403

Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades poliitikat ja õigusakte.

Artikkel 404

Lepinguosaliste vaheline põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

Artikkel 405

Eespool nimetatud koostöö puhul toetavad lepinguosalised järkjärgulist lähendamist asjaomastele ELi õigusele ja regulatiivstandarditele, eelkõige käesoleva lepingu XXXVIII lisas loetletutele, ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) sätestatut.

Artikkel 406

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 17. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

18.

PEATÜKK

Kalandus- ja merenduspoliitika

1.

jagu

Kalanduspoliitika

Artikkel 407

1.  Lepinguosalised teevad koostööd kalandussektori ühist huvi pakkuvates vastastikku kasulikes valdkondades nagu vee-elusressursside kaitse ja majandamine, järelevalve ja kontroll, andmekogumine ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügiga.

2.  Sellise koostöö raames peetakse kinni lepinguosaliste rahvusvahelistest kohustustest seoses vee-elusressursside majandamise ja kaitsega.

Artikkel 408

Lepinguosalised võtavad ühismeetmeid, vahetavad teavet ja toetavad üksteist, et edendada järgmist:

Artikkel 409

Viidates käesoleva lepingu artiklile 408 ja võttes arvesse parimaid teaduslikke andmeid, tugevdavad lepinguosalised koostööd ja oma tegevuse kooskõlastamist Musta mere vee-elusressursside majandamise ja kaitse valdkonnas. Selleks et arendada suhteid asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooniga, edendavad lepinguosalised Mustal merel laiemat rahvusvahelist koostööd.

Artikkel 410

Lepinguosalised toetavad selliseid algatusi nagu kogemuste vahetus ja toetamine, mis on mõeldud säästva kalanduspoliitika rakendamise tagamiseks selle valdkonna ELi õigustiku prioriteetsete valdkondade põhjal, sealhulgas:

2.

jagu

Merenduspoliitika

Artikkel 411

Võttes arvesse koostööd kalanduses, transpordis, keskkonna alal ja muudes merega seonduvates poliitikavaldkondades, arendavad lepinguosalised ka koostööd integreeritud merenduspoliitika alal, mis väljendub eelkõige järgmises:

Artikkel 412

Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

3.

jagu

Kalandus- ja merenduspoliitika alane järjepidev dialoog

Artikkel 413

Käesoleva lepingu V jaotise („Majandus- ja valdkondlik koostöö”) 18. peatüki 1. ja 2. jaoga hõlmatud küsimustes toimub lepinguosaliste vahel järjepidev dialoog.

19.

PEATÜKK

Doonau jõgi

Artikkel 414

Meenutades Doonau valgala piirideülest olemust ja selle ajaloolist tähtsust kaldakogukondadele, liikmesriigid:

20.

PEATÜKK

Tarbijakaitse

Artikkel 415

Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja saavutada nende tarbijakaitsesüsteemide kokkusobivus.

Artikkel 416

Nende eesmärkide saavutamiseks hõlmab koostöö eelkõige järgmist:

Artikkel 417

Vastavalt käesoleva lepingu XXXIX lisas sätestatule viib Ukraina oma õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi õigustikuga, vältides seejuures kaubandustõkkeid.

Artikkel 418

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 20. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

21.

PEATÜKK

Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsete võimaluste alane koostöö

Artikkel 419

Võttes arvesse käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 13. peatükki („Kaubandus ja säästev areng”), tugevdavad lepinguosalised dialoogi ja koostööd inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamisel.

Artikkel 420

Käesoleva lepingu artikliga 419 hõlmatud valdkonnas toimuva koostöö puhul taotletakse järgmisi eesmärke:

Artikkel 421

Lepinguosalised toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, eelkõige sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist Ukraina poliitikareformidesse ning lepinguosaliste käesoleva lepingu alusel toimivasse koostöösse.

Artikkel 422

Lepinguosalised edendavad äriühingute sotsiaalset vastutust ja toetavad vastutustundlikke äritavasid, nagu need on sätestatud ÜRO 2000. aasta globaalses kokkuleppes, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1977. aasta kolmepoolses deklaratsioonis rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta (muudetud 2006. aastal) ning OECD 1976. aasta suunistes rahvusvahelistele ettevõtetele (muudetud 2000. aastal).

Artikkel 423

Lepinguosalised soovivad tihendada tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel piirkondlikel, multilateraalsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ja kõigis organisatsioonides.

Artikkel 424

Vastavalt käesoleva lepingu XL lisas sätestatule tagab Ukraina oma õigusaktide järkjärgulise lähendamise ELi tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsete võimaluste valdkonna õigusele, standarditele ja tavadele.

Artikkel 425

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 21. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

22.

PEATÜKK

Rahvatervis

Artikkel 426

„Lepinguosalised arendavad koostööd rahvatervise vallas, et edendada rahvastikutervist, turvalisust ja tervisekaitset, mis on jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu eeltingimuseks.

Artikkel 427

1.  Eelkõige hõlmab selline koostöö järgmisi valdkondi: