konsolideeritud TEKST: 22014A0529(01) — ET

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vaheline

1. Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel.

Lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ja käesoleva lepingu oluliseks osaks on eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti, 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartas ja muudes asjakohastes inimõigusi käsitlevates dokumentides, nagu ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, sätestatud demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Lepingu oluliseks osaks on ka suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse ja sõltumatuse austamise põhimõtete järgimine ning võitlus massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite levikuga.

Lepinguosalised tunnistavad, et nende suhted põhinevad vaba turumajanduse põhimõtteil. Lepinguosaliste suhete tihendamisel mängivad keskset rolli õigusriik, hea valitsemistava, võitlus korruptsiooni, piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi eri vormide vastu, jätkusuutliku arengu edendamine ja tõhus multilateralism.

POLIITILINE DIALOOG JA REFORMID, POLIITILINE ASSOTSIEERIMINE, KOOSTÖÖ JA LÄHENDAMINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS

1. Arendatakse ja süvendatakse lepinguosaliste poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades. See soodustab järkjärgulist lähenemist välis- ja julgeolekuküsimustes ning aitab seega kaasata Ukraina üha ulatuslikumalt Euroopa julgeolekualasse.

1. Lepinguosalised korraldavad korrapäraselt tippkohtumisi dialoogi pidamiseks.

2. Ministrite tasandil peetakse vastastikusel kokkuleppel korrapärast poliitilist dialoogi käesoleva lepingu artiklis 460 osutatud assotsieerimisnõukogus ning lepinguosaliste välisministrite tasandil lepinguosaliste esindajate korrapäraste kohtumistena.

4. Muud poliitilise dialoogi menetlused ja mehhanismid, sealhulgas erakorraline konsulteerimine, kehtestatakse lepinguosaliste kokkuleppel.

5. Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog käesoleva lepingu artiklis 467 osutatud parlamentaarse assotsieerimiskomitee raames.

Lepinguosalised teevad koostööd tagamaks, et nende sisepoliitika põhineb ühistel põhimõtetel, eelkõige demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi stabiilsusel ja tõhususel ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisel, nagu on osutatud eelkõige käesoleva lepingu [artiklis 14].

1. Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd ning seisukohtade järkjärgulist lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise, kriisiohjamise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli teemasid, ning tõhustavad vastastikku kasulikku kosmosedialoogi. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on edendada poliitika lähendamist ja tõhusust ning ühist poliitika kavandamist. Selleks kasutavad lepinguosalised kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid.

2. Ukraina, EL ja liikmesriigid kinnitavad veel kord pühendumist sõltumatuse, suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja piiride puutumatuse põhimõtete järgimisele, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis, ning oma pühendumist nende põhimõtete edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes.

3. Lepinguosalised käsitlevad nimetatud põhimõtetega seotud probleeme õigeaegselt ja järjepidevalt kõigil käesoleva lepinguga sätestatud poliitilise dialoogi asjaomastel tasanditel, sealhulgas ministrite tasandil.

Lepinguosalised teevad koostööd rahu ja rahvusvahelise õiguse edendamisel, ratifitseerides ja rakendades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuudi ja sellega seotud instrumendid.

1. Lepinguosalised suurendavad ühiseid jõupingutusi stabiilsuse, julgeoleku ja demokraatliku arengu edendamiseks oma ühisnaabruses ning eelkõige selleks, et teha koostööd piirkondlike konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.

2. Need jõupingutused tuginevad rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise ühistele põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides.

1. Lepinguosalised tõhustavad praktilist koostööd konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas eelkõige selleks, et suurendada Ukraina osalemist ELi juhitavates tsiviil- ja sõjalistes kriisiohjamisoperatsioonides ning asjaomastel õppustel ja väljaõppes, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP) raames.

2. Selles valdkonnas tehakse koostööd vastavalt ELi ja Ukraina kriisiohje alase konsulteerimise ja koostöö korrale.

3. Lepinguosalised uurivad sõjalise ja tehnilise koostöö tegemise võimalusi. Ukraina ja Euroopa Kaitseagentuur (EDA) loovad tihedad kontaktid, et arutada sõjalise võimekuse parandamist, sh tehnilisi küsimusi.

1. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku piiramiseks ning aitavad sellele kaasa, täites täielikult oma rahvusvahelistest desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest lepingutest tulenevaid olemasolevaid kohustusi ja muid vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõnealune säte on käesoleva lepingu oluline osa.

2. Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd ja võitlevad massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks,

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks.

Desarmeerimine, relvastuskontroll, relvaekspordi kontroll ja võitlus relvade salakaubaveoga

Lepinguosalised edendavad desarmeerimisalast koostööd muuhulgas kasutuselt kõrvaldatud väike- ja kergrelvade varude vähendamise küsimuses ning käsitlevad mõju, mida inimestele ja keskkonnale avaldab mahajäetud ja lõhkemata lahingumoon, millele on osutatud käesoleva lepingu V jaotise 6. peatükis (Keskkond). Desarmeerimisalane koostöö hõlmab ka relvastuse piiramist, relvaekspordi kontrolli ning võitlust relvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade salakaubaveoga. Lepinguosalised toetavad asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide üldist järgimist ja täitmist ning seavad eesmärgiks nende tulemuslikkuse tagamise muu hulgas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamise kaudu.

Lepinguosalised lepivad kokku teha kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, et tõkestada terrorismi ning võidelda sellega vastavalt rahvusvahelisele õigusele, rahvusvahelistele inimõiguste standarditele ning pagulas- ja humanitaarõigusele.

Õiguse, vabaduse ja turvalisuse alase koostöö raames pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu õigusriigi arendamisele ning kõikide valitsemisalade, eelkõige aga õiguskaitse ja õigusemõistmise valdkonna kõikide tasandite haldusinstitutsioonide tugevdamisele. Koostöö eesmärk on eelkõige tugevdada kohtusüsteemi, parandada selle tõhusust, tagada selle sõltumatus ja erapooletus ning võidelda korruptsiooni vastu. Koostöö õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel.

Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et tagada piisav isikuandmete kaitse tase vastavalt kõrgeimatele Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele, sealhulgas asjakohastele Euroopa Nõukogu instrumentidele. Isikuandmete kaitse valdkonnas tehtav koostöö võib muu hulgas hõlmata teabe- ja ekspertide vahetust.

1. Lepinguosalised kinnitavad veelkord oma territooriumite vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust, arendavad edasi igakülgset dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas ebaseadusliku ja seadusliku rände ning inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise valdkonnas, ning võtavad rändealaseid mureküsimusi arvesse rändajate päritolupiirkondi hõlmavate riiklike majandus- ja sotsiaalarengu strateegiate koostamisel. Dialoog põhineb solidaarsuse, vastastikuse usalduse, ühise vastutuse ja partnerluse aluspõhimõtetel.

2. Kooskõlas liidu ja siseriiklike õigusaktidega keskendub koostöö eelkõige järgmisele:

1. Kui liikmesriikides ja ELis kohaldatavatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, tagatakse seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumil töötavatele Ukraina kodanikest töötajatele selle liikmesriigi kodanikega võrdsed töö-, palga- ning töölt vabastamise tingimused, neid kodakondsuse alusel diskrimineerimata.

2. Kui Ukrainas kehtivatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, tagab Ukraina käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohtlemise tema territooriumil seaduslikult töötavatele liikmesriigi kodanikele.

1. Arvestades liikmesriigi tööturu olukorda ja juhul, kui liikmesriikides ja ELis kehtivatest töötajate liikumist käsitlevatest õigusnormidest ei tulene teisiti:

2. Assotsieerimisnõukogu kaalub soodsamate õigusnormide kehtestamist muudes valdkondades, sealhulgas kutsealasele koolitusele juurdepääsu võimaldamist kooskõlas liikmesriikides ja ELis kehtivate õigusaktide, eeskirjade ja korraga, võttes arvesse liikmesriikide ja ELi tööturu olukorda.

2. Lepinguosaliste eesmärk on ka parandada kodanike liikuvust ja edendada viisadialoogi.

3. Lepinguosalised astuvad järkjärgulisi samme viisavabaduse kehtestamiseks siis, kui on täidetud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded, mis on sätestatud kaheetapilises viisanõude kaotamise tegevuskavas, mis esitati ELi ja Ukraina 22. novembri 2010. aasta tippkohtumisel.

Lepinguosalised teevad koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse alal. Selleks tõhustavad lepinguosalised kõnealuses valdkonnas tehtavat kahepoolset ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas operatiivkoostööd. Lepinguosalised tagavad, et rakendatakse asjakohased rahvusvahelised normid, eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) normid ja liidu normidega võrdväärsed normid.

Koostöö ebaseaduslike uimastite ja lähteainete ning psühhotroopsete ainete vastase võitluse valdkonnas

1. Lepinguosalised teevad koostööd ebaseaduslike uimastitega seotud küsimustes vastavalt asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide alusel ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, võttes arvesse 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumide vastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastuvõetud poliitilist deklaratsiooni ja erideklaratsiooni, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.

2. Koostöö eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite vastast võitlust, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale. Samuti on selle eesmärk tulemuslikumalt ära hoida keemiliste lähteainete ümbersuunamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

3. Lepinguosalised kasutavad nende eesmärkide saavutamist võimaldavaid koostöömeetodeid, tagades käsitletavatele küsimustele tasakaalustatud ja integreeritud lähenemisviisi.

1. Lepinguosalised teevad koostööd organiseeritud ja muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamise ning selle vastu võitlemise valdkonnas.

3. Lepinguosalised tõhustavad selles valdkonnas kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd, milles osaleb Europol. Lepinguosalised arendavad oma koostööd muu hulgas järgmistes valdkondades:

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama ÜRO 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ja selle kolme protokolli, ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastase konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide tulemusliku rakendamise.

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas rahvusvahelise õiguse, samuti rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate aktide, pagulas- ja humanitaarõiguse ning lepinguosaliste õigus- ja haldusnormidega. Eelkõige lepivad lepinguosalised kokku, et nende koostöö põhineb ÜRO Julgeolekunõukogu 2001. aasta resolutsiooni nr 1373, ÜRO 2006. aasta ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia ja muude ÜRO asjaomaste aktide ning kohaldatavate rahvusvaheliste konventsioonide ja aktide täielikul rakendamisel.

Teabevahetus korraldatakse kooskõlas rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega.

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad edasi tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, võttes täies ulatuses arvesse asjaomaseid rahvusvahelisi ja kahepoolseid akte ning lähtudes õiguskindluse ja õiglase kohtuliku arutamise õiguse põhimõttest.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad edasist ELi ja Ukraina õigusalast koostööd tsiviilasjades vastavalt mitmepoolsetele õigusaktidele, eelkõige Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonidele rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse kohta.

3. Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised tõhustada vastastikuse õigusabi ja väljaandmise korda. Vajaduse korral hõlmab koostöö ühinemist asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktide ning käesoleva lepingu artiklis 8 osutatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuudiga, nende rakendamist ning Eurojustiga tehtava koostöö tihendamist.

Vastavalt käesolevale lepingule ning kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994”) artikliga XXIV loovad osalised järk-järgult, kuni 10aastase üleminekuperioodi jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest ( 1 ), vabakaubanduspiirkonna.

1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit kaupadega ( 2 ) kauplemise suhtes.

2. Käesolevas peatükis tähendab „pärit”, et toode vastab käesoleva lepingu protokollis I (mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise) kehtestatud päritolureeglitele.

Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu ja tasu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -tasu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses. „Tollimaks” ei hõlma:

Lepinguosaliste vahelise kaubandusega hõlmatud toodete klassifikatsioon esitatakse lepinguosaliste tariifinomenklatuurides vastavalt 1983. aasta rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni kohase kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile (edaspidi „harmoneeritud süsteem”) ja selle hilisematele muudatustele.

1. Kumbki lepinguosaline vähendab või kaotab tollimaksud teisest lepinguosalisest pärit kaupadelt kooskõlas ajakavaga, mis on esitatud lepingu I-A lisas (edaspidi „Ajakavad”).

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, kaotab Ukraina tollimaksu oma tolliseadustiku kategooria 6309 00 00 kohastele kantud rõivastele ja muudele kasutatud toodetele vastavalt käesoleva lepingu I-B lisas sätestatud tingimustele.

2. Iga kauba puhul on tollimaksu baasmäär, mille suhtes tuleb vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kohaldada järjestikuseid vähendamisi, käesoleva lepingu I lisas märgitud määr.

3. Kui lepinguosaline mingil hetkel pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära, kohaldatakse seda tollimaksumäära baasmäärana üksnes juhul ja seni, kui see on madalam kui lepinguosalise ajakava kohaselt arvutatud tollimaksumäär.

4. Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist konsulteerivad lepinguosalised teineteisega kummagi lepinguosalise taotluse korral, et kaaluda võimalust kiirendada ja laiendada nendevahelises kaubanduses kohaldatavate tollimaksude kaotamist. Otsus, mille käesoleva lepingu artiklis 465 sätestatud kaubandusküsimusi käsitleva komiteena kokkutulnud assotsieerimiskomitee (edaspidi ka „kaubanduskomitee”) teeb kaubale määratud tollimaksu kaotamise tempo kiirendamise või tollimaksu kaotamise kohta, asendab sellele kaubale ajakava kohaselt määratud tollimaksumäära või üleminekukategooria.

Kumbki lepinguosaline ei suurenda olemasolevaid tollimakse ega kehtesta uusi tollimakse teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadele. See ei takista kumbagi lepinguosalist:

1. Lepinguosalised ei kehtesta ega säilita ühtki tollimaksu, maksu või muud samaväärse toimega meedet kaubale või seoses kaubaga, mida eksporditakse üksteise territooriumile.

2. Ukraina kehtestatud käesoleva lepingu I-C lisas loetletud olemasolevad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed lõpetatakse järk-järgult üleminekuperioodi jooksul vastavalt käesoleva lepingu I-C lisas esitatud ajakavale. Kui Ukraina tolliseadustikku ajakohastatakse, jäävad käesoleva lepingu I-C lisas esitatud ajakava alusel võetud kohustused jõusse kaubakirjeldusele vastavuse alusel. Ukraina võib eksporditollimaksude puhul kehtestada kaitsemeetmeid vastavalt käesoleva lepingu I-D lisale. Sellised kaitsemeetmed kaotavad kehtivuse kauba suhtes käesoleva lepingu I-D lisas ettenähtud tähtaja lõpul.

1. Käesoleva lepingu jõustumisel lepinguosalised ei säilita, kehtesta ega taaskehtesta ekspordisubsiidiumeid ega muid samaväärse toimega meetmeid põllumajandustoodetele, mis on mõeldud kasutamiseks teise lepinguosalise territooriumil.

2. Käesolevas artiklis kasutatakse terminit „ekspordisubsiidiumid” tähenduses, mis on sellele terminile antud WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artikli 1 punktis e, kaasa arvatud nimetatud põllumajanduslepingu artikli muudatused.

Lepinguosalised tagavad kooskõlas GATT 1994 VIII artikli lõike 1 ja selle tõlgendusmärkustega, et kõik tasud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud käesoleva lepingu artiklis 27 osutatud riigisisesed tasud), mis on kehtestatud kaupade impordile ja ekspordile, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest ega kujutaks endast kodumaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.

Kumbki lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

Kumbki lepinguosaline ei võta vastu ega säilita keelde, piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid teise lepinguosalise mis tahes kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile saadetava kauba ekspordile või ekspordiks müümisele, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti või kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikli ja selle tõlgendusmärkustega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.

Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalisel võtmast ja jõustamast meetmeid kooskõlas GATT 1994 artiklitega XX ja XXI ja selle tõlgendusmärkustega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle lahutamatuks osaks.

1. Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on äärmiselt oluline käesoleva peatüki kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning kinnitavad, et võitlevad eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolliküsimustes, mis on seotud kaupade impordi, ekspordi ja transiidiga, ning kaupade allutamisega muule tollikorrale ja muudele menetlustele, sealhulgas keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmetega.

2. Kui üks lepinguosaline on dokumenteeritud objektiivse teabe põhjal kogenud, et teine lepinguosaline hoidub halduskoostööst ja/või tal esineb käesoleva peatüki kohast eeskirjade eiramist või pettust, võib ta vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise.

3. Käesolevas artiklis käsitatakse hoidumisena halduskoostööst tollieeskirjade eiramise või pettuse uurimisel muu hulgas järgmist:

Käesoleva artikli tähenduses võidakse eeskirjade eiramine või pettus tuvastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordis kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

5. Samaaegselt kaubanduskomitee teavitamisega käesoleva artikli lõike 4 punkti a alusel avaldab asjaomane lepinguosaline oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele nimetatakse asjaomane toode, mille puhul on objektiivse teabe põhjal avastatud halduskoostööst hoidumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.

Juhul kui pädev asutus teeb vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu protokolli „päritolustaatusega toodete” mõistet ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude näol, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda kaubanduskomiteel uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks asjakohaseid meetmeid.

1. Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ja piiriliikluse korra säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus käesolevas lepingus ettenähtud kauplemise korraga.

2. Lepinguosalised konsulteerivad kaubanduskomitees selliste tolliliitude ja vabakaubanduspiirkondade loomist ja piiriliiklust käsitlevate lepingute üle ning taotluse korral ka muudes olulistes küsimustes, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse selliseid konsultatsioone kolmanda riigi ühinemisel Euroopa Liiduga, et tagada, et arvesse võetakse lepinguosalise ELi ja Ukraina käesolevas lepingus väljendatud vastastikuseid huve.

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist ja WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud kaitsemeetmete lepingust (edaspidi „kaitsemeetmete leping”). Lepinguosaline EL säilitab oma õigused ja kohustused vastavalt WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artiklile 5, välja arvatud käesoleva lepingu kohase soodusrežiimi alusel toimuva põllumajanduskaubanduse puhul.

2. Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise 1. peatükile (Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs).

1. Kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatanud lepinguosaline saadab selle kohta teisele lepinguosalisele ametliku teate, kui viimasel on asjas oluline majandushuvi.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel lähtutakse sellest, et lepinguosalisel on oluline majandushuvi, kui ta on viimase kolmeaastase perioodi jooksul olnud importtoote viie suurema tarnija hulgas, mõõdetuna kas absoluutmahus või -väärtuses.

3. Olenemata käesoleva lepingu artiklist 40 ning piiramata kaitsemeetmete lepingu artikli 3 lõike 2 kohaldamist esitab uurimise algatanud ja kaitsemeetmeid kohaldada kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral talle viivitamata sellekohases kirjalikus teates kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine algatati, ning asjakohasel juhul ka uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused, ning pakub teisele lepinguosalisele konsultatsioonide pidamise võimalust.

1. Kaitsemeetmete kehtestamisel püüavad lepinguosalised kehtestada neid viisil, mis mõjutab nendevahelist kaubandust kõige vähem.

2. Kui üks lepinguosaline leiab käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete kehtestamiseks on täidetud, teatab selliseid meetmeid kohaldada kavatsev lepinguosaline sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui rahuldavat lahendust ei leita 30 päeva jooksul pärast teatamist, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks.

Niivõrd, kuivõrd Ukrainat saab käsitada arengumaana ( 3 ) kaitsemeetmete lepingu artikli 9 kohaldamisel, ei kohaldata tema suhtes kõnealuse lepingu artiklis 9 sätestatud tingimuste täitmise korral lepinguosalise ELi võetavaid kaitsemeetmeid.

1. Ukraina võib kooskõlas käesoleva jaoga kaitsemeetmena kohaldada kõrgemat imporditollimaksu lepinguosalisest EList pärit ( 4 ) sõiduautodele (edaspidi „toode”), mis on määratletud käesoleva lepingu artiklis 45 ja kuuluvad tariifirubriiki 8703 , kui on täidetud järgmised tingimused:

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohane tollimaks ei tohi olla suurem kui väikseim järgmistest: kohaldatav valitseva enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär või enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär, mis kehtib käesoleva lepingu jõustumiskuupäevale vahetult eelneval päeval, või käesoleva lepingu II lisa ajakavas sätestatud tollimaksumäär. Tollimaksu saab kohaldada ainult käesoleva lepingu II lisas määratletud aasta ülejäänud osa jooksul.

3. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, määratakse käesoleva artikli lõike 1 alusel kohaldatavad Ukraina tollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva lepingu II lisas esitatud Ukraina ajakavale.

4. Sellistest lisamaksudest vabastatakse need toote tarned, mis olid teostamisel enne käesoleva artikli lõigete 1–3 kohase lisamaksu kehtestamist sõlmitud lepingu põhjal. Sellised tarned võib siiski arvata toote järgmise aasta impordimahu hulka, et täita selle aasta kohta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused.

5. Ukraina kohaldab kaitsemeetmeid läbipaistval viisil. Selleks esitab Ukraina lepinguosalisele ELile niipea kui võimalik kirjaliku teate oma kavatsusest sellist meedet kohaldada ning edastab kogu asjakohase teabe, sealhulgas teabe, mis käsitleb toote impordi kogumahtu (ühikutes), sõiduautode mis tahes allikast impordi kogumahtu (ühikutes) ning kõigi uute sõiduautode registreerimist Ukrainas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul. Ukraina kutsub lepinguosalise ELi konsultatsioonidele võimalikult vara enne sellise meetme võtmist, et teave läbi arutada. Ühtegi meedet ei võeta enne 30 päeva möödumist konsultatsioonikutse esitamist.

6. Ukraina võib rakendada kaitsemeedet üksnes pärast seda, kui tema pädevad asutused on läbi viinud uurimise vastavalt kaitsemeetmete lepingu artiklile 3 ja artikli 4 lõike 2 punktile c ning sel eesmärgil inkorporeeritakse artikkel 3 ja artikli 4 lõike 2 punkt c käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks. Seejuures peab uurimise tulemusel leidma kinnitust, et käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena imporditakse toodet Ukraina territooriumile sellises absoluutselt või omamaise toodanguga võrreldes suhteliselt suuremas koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada märgatavat kahju samasuguseid tooteid valmistavale omamaisele tootmisharule.

7. Ukraina teavitab viivitamata ja kirjalikult lepinguosalist ELi, et algatab käesoleva artikli punktis 6 kirjeldatud uurimise.

8. Uurimise käigus täidab Ukraina kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punktide a ja b nõudeid ning selleks inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punktid a ja b käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

9. Kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud kahju kindlaksmääramiseks oluliste tegurite hindamisperioodi pikkus on vähemalt kolm järjestikust 12kuulist perioodi (s.t vähemalt kolm aastat).

10. Uurimise käigus hinnatakse ka kõiki teadaolevaid tegureid, mis võivad olla kahjustanud siseriiklikku tootmisharu, v.a käesolevast lepingust tuleneva sooduskorra raames toimuvat impordi suurenemist. Lepinguosalisest EList pärit toodete impordi suurenemist ei käsitata tollimaksu kaotamise või vähendamise tulemusena, kui sama toote import muudest allikatest on suurenenud võrreldaval määral.

11. Ukraina teeb lepinguosalisele ELile ja teistele huvitatud isikutele uurimise tulemused ja põhjendatud järeldused kirjalikult teatavaks aegsasti enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud konsultatsioonide algust, et konsultatsioonide käigus oleks võimalik läbi vaadata uurimise põhjal saadav teave ning vahetada seisukohti kavandatavate meetmete kohta.

12. Ukraina tagab, et meetmete põhjendamiseks kasutatav sõiduautode statistika on usaldusväärne, piisav ja üldsusele aegsasti kättesaadav. Ukraina esitab viivitamata teabe, mis käsitleb toote impordi kogumahtu (ühikutes) ja sõiduautode impordi kogumahtu mis tahes allikast (ühikutes), ning andmed uute sõiduautode registreerimise kohta Ukrainas.

13. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata üleminekuperioodil käesoleva artikli lõike 1 punkti a ega lõikeid 6–11.

14. Ukraina ei kohalda käesolevas jaos sätestatud kaitsemeedet esimese aasta jooksul. Ukraina ei kohalda ega säilita ühtegi käesolevas jaos sätestatud kaitsemeedet ega jätka ühtegi uurimist kaitsemeetme kehtestamiseks pärast 15. aastat.

15. Käesoleva artikli rakendamist ja kasutamist võib kaubanduskomitees arutada ja läbi vaadata.

Käesolevas jaos ja käesoleva lepingu II lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Lepinguosalised kinnitavad, et neil on õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingust (edaspidi „dumpinguvastane leping”) ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust (edaspidi „subsiidiumide leping”).

2. Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise 1. peatükile (Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs).

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid tuleks kasutada täielikus kooskõlas dumpinguvastasest lepingust ja tasakaalustusmeetmete lepingust tulenevate nõuetega ning õiglase ja läbipaistva süsteemi raames.

2. Kui lepinguosalise pädev asutus on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud dumpinguvastase taotluse seoses impordiga teiselt lepinguosaliselt, teatab lepinguosaline hiljemalt 15 päeva enne uurimise algatamist teisele lepinguosalisele kirjalikult taotluse kättesaamisest.

3. Ilma et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõike 5 ja subsiidiumide lepingu artikli 12 lõike 4 kohaldamist, tagavad lepinguosalised meetmete kohaldamise otsuse aluseks olevate kõigi oluliste asjaolude ja kaalutluste täieliku ja otstarbeka avalikustamise kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning igal juhul enne lõpliku otsuse tegemist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ja huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks. huvitatud isikutele jäetakse märkuste esitamiseks vähemalt kümme päeva alates lõplikust avalikustamisest.

4. Huvitatud isikutele antakse võimalus esitada dumpinguvastaste või tasakaalustavate tollimaksude uurimise ajal oma seisukohti vastavalt uurimismenetlusi käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele, kui see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.

Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete kohaldamine ei vasta avalikule huvile, ei või lepinguosaline selliseid meetmeid kohaldada. Avaliku huvi kindlakstegemisel võetakse arvese erinevaid huve tervikuna, sealhulgas kodumaise tootmisharu, kasutajate, tarbijate ja importijate huve vastavalt sellele, mil määral on nad uurimist teostavatele ametiasutustele esitanud asjakohast teavet.

Kui lepinguosaline otsustab kehtestada ajutise või lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu summa ületada dumpingumarginaali või tasakaalustavaid subsiidiume, vaid peab olema marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

1. Lepinguosalised võivad kohaldada ajutisi dumpinguvastaseid meetmeid ja tasakaalustusmeetmeid üksnes siis, kui esialgselt on kindlaks tehtud kodumaist tootmisharu kahjustava dumpingu või subsiidiumi olemasolu.

2. Enne lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu kehtestamist uurivad lepinguosalised võimalusi võtta konstruktiivseid parandusmeetmeid, võttes arvesse iga juhtumi konkreetseid asjaolusid. Ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaldamist, peaksid lepinguosalised eelistama hinnakohustuste võtmist niivõrd, kuivõrd nad on saanud eksportijatelt piisavaid pakkumisi ja nende pakkumiste vastuvõtmist ei peeta ebaotstarbekaks.

3. Kui eksportijalt saadakse põhjendatud taotlus vaadata läbi kehtivad dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed, vaatab meetme kehtestanud lepinguosaline taotluse läbi objektiivselt ja kiiresti ning teavitab eksportijat läbivaatamise tulemustest niipea kui võimalik.

1. Lepinguosaline annab teisele lepinguosalisele tema taotluse alusel võimaluse pidada konsultatsioone seoses kaubanduse parandusmeetmetega tekkinud konkreetsetes küsimustes. Sellisteks küsimusteks võivad olla dumpingumarginaali arvutamise ja kohandamiste meetod, statistika kasutamine, impordi areng, kahju kindlaksmääramine ja väiksema tollimaksu reegli kohaldamine (loetelu pole ammendav).

2. Konsultatsioone peetakse niipea kui võimalik, tavaliselt 21 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3. Käesoleva jaos ettenähtud konsultatsioonide pidamine ei piira käesoleva lepingu artiklite 41 ega 47 kohaldamist ning peab olema nendega täielikus kooskõlas.

1. Lepinguosalised on kokku leppinud, et nad algatavad kaubanduse parandusmeetmeid käsitleva dialoogi ekspertide tasandil kaubanduse parandusmeetmeid käsitleva koostöö tegemiseks.

3. Kaubanduse parandusmeetmeid käsitlev dialoog toimub ad hoc põhimõttel ühe lepinguosalise taotlusel. Iga koosoleku päevakord lepitakse eelnevalt ühiselt kokku.

Käesoleva lepingu IV jaotise 14. peatükki (Vaidluste lahendamine) ei kohaldata käesoleva peatüki 1., 4., 5., 6. ja 7. jao suhtes.

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele, mis tulenevad WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast lepingust tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping”) ja mis võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis on määratletud WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (edaspidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping”) lisas 1A, ega ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille valitsusasutused on koostanud vastavalt oma tootmis- või tarbimisnõuetele.

3. Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu I lisas kasutatud mõisted.

Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes; nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.

1. Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd tehniliste eeskirjade, standardite, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, et parandada üksteise vastavate süsteemide mõistmist ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele. Sel eesmärgil võivad nad pidada õigusnormide alast horisontaalset ja valdkondlikku dialoogi.

2. Lepinguosalised püüavad oma koostöö raames kindlaks määrata, arendada ja edendada kaubandust toetavaid algatusi, mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

1. Ukraina võtab vajalikud meetmed, et järk-järgult saavutada vastavus ELi tehniliste eeskirjade ning ELi standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise menetluste ning turujärelevalve süsteemiga ning kohustub järgima põhimõtteid ja tavasid, mis on sätestatud asjakohastes ELi otsustes ja määrustes ( 8 ).

2. Lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tuleb Ukrainal kooskõlas käesoleva lepingu III lisas esitatud ajakavaga:

3. Lepinguosalised lepivad kokku ja ajakohastavad käesoleva lepingu III lisas esitatud ajakava.

4. Pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Ukraina lepinguosalisele ELile üks kord aastas aruande meetmete kohta, mis on võetud vastavalt käesolevale artiklile. Kui käesoleva lepingu III lisas esitatud meetmete ajakavas loetletud meetmeid ei rakendata ettenähtud aja jooksul, esitab Ukraina uue ajakava asjaomaste meetmete lõpuleviimise kohta.

5. Ukraina ei muuda käesoleva lepingu III lisas loetletud horisontaalseid ega sektoripõhiseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui muutmise eesmärk on õigusakte järk-järgult lähendada asjakohastele ELi õigusaktidele või neid sel eesmärgil ajakohastada.

7. Ukraina tagab, et teda asjaomaste Euroopa ja rahvusvahelistes standardi-, õigus-, alusmetroloogia ja vastavushindamis- (sealhulgas akrediteerimis-) organisatsioonides esindavad organid osalevad nende organisatsioonide tegevuses täielikult ning vastavalt oma tegevusvaldkonnale ja ettenähtud liikmesusstaatusele.

8. Ukraina võtab järk-järgult üle kõik Euroopa standardid (EN), sealhulgas ühtlustatud Euroopa standardid, muutes need oma riiklikeks standarditeks, ning nende vabatahtlikku kasutamist peetakse kokkusobivaks käesoleva lepingu III lisas loetletud õigusnormidega. Samaaegselt sellise ülevõtmisega tühistab Ukraina kokkusobimatud standardid, loobudes muu hulgas enne 1992. aastat välja töötatud riikidevaheliste standardite (GOST/ГОСТ) kohaldamisest. Lisaks kohustub Ukraina järk-järgult täitma muud Euroopa standardiorganisatsioonide täieõiguslikuks liikmeks saamise nõuded.

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et lisavad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, mis hõlmab ühte või mitut käesoleva lepingu III lisas loetletud sektorit, protokollina käesolevale lepingule pärast seda, kui nad on kokku leppinud, et Ukraina valdkondlikud ja horisontaalõigusaktid, institutsioonid ja standardid on viidud täielikult kooskõlla ELi asjakohaste õigusaktide, institutsioonide ja standarditega.

2. Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingus nähakse ette, et lepinguosaliste vaheline kaupadega kauplemine lepinguga hõlmatud sektorites toimub samadel tingimustel, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisele samade kaupadega kauplemisele.

3. Pärast seda, kui lepinguosaline EL on kontrollinud Ukraina asjaomaste tehniliste õigusaktide, standardite ja infrastruktuuri vastavusseviimist ning kui vastavusse viimise edukuse suhtes ollakse üksmeelel, muudavad lepinguosalised käesoleva lepingu muutmise korra kohaselt omavahelisel kokkuleppel tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu käesoleva lepingu protokolliks, hõlmates sellised käesoleva lepingu III lisas loetletud sektorid, mille puhul vastavusseviimine loetakse lõpule viiduks. Eesmärk on eespool osutatud korras tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingut laiendada, kuni see hõlmab kõik käesoleva lepingu III lisas loetletud sektorid.

4. Kui kõik sektorid on tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepinguga hõlmatud, kaaluvad lepinguosalised vastastikkusel kokkuleppel ja vastavalt lepingu muutmise korrale võimalust laiendada lepingu kohaldamisala selliselt, et see hõlmaks ka muid tööstussektoreid.

5. Seni, kuni toote suhtes kohaldatakse tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingut, võetakse selle toote suhtes lepinguosaliste õigusaktide kohaldamisel arvesse ka tehniliste kaubandustõkete lepingut.

1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 56 ja 57 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised veelkord, et lähtuvad märgistamis- ja etikettimisnõudeid käsitlevate tehniliste eeskirjade kohaldamisel tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõike 2 põhimõtetest, kusjuures osutatud nõudeid ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Seda silmas pidades ei tohi märgistamis- ja etikettimisnõuded piirata kaubandust rohkem, kui on vaja seadusliku eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks.

2. Seoses kohustusliku märgistamise ja etikettimisega lepivad lepinguosalised kokku, et:

1. Käesoleva peatüki eesmärk on inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kaitstes hõlbustada lepinguosaliste vahelist kaubandust sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega hõlmatud põhikaupadega,

2. Käesoleva peatüki eesmärk on samuti lepinguosaliste vaheline üksmeel loomade heaolu standardite suhtes.

Lepinguosalised taaskinnitavad oma kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingust.

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust, sealhulgas käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete suhtes.

Artiklis 74 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee esimesel koosolekul teavitavad lepinguosalised üksteist mis tahes olulistest muudatustest nende pädevate asutuste struktuuris, organisatsioonis ja pädevuse jaotuses. Lepinguosalised teavitavad üksteist kõikidest muudatustest seoses pädevate asutuste, sealhulgas kontaktpunktidega.

1. Ukraina lähendab oma sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna ning loomade heaolu käsitlevad õigusaktid ELi õigusaktidele vastavalt käesoleva lepingu V lisale.

2. Lepinguosalised teevad koostööd õigusaktide lähendamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

3. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee jälgib korrapäraselt käesoleva lepingu V lisa kohase lähendamise protsessi rakendamist, et esitada vajalikud soovitused lähendamismeetmete kohta.

4. Selleks et hõlbustada kauplemist konkreetse kauba või kaubarühmaga, esitab Ukraina hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele käesoleva peatüki rakendamise igakülgse strateegia, mis on jaotatud prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt meetmetele, nagu määratletud käesoleva lepingu IV-A, IV-B ja IV-C lisas. Strateegia on viitedokument käesoleva peatüki rakendamisel ja see lisatakse käesoleva lepingu V lisasse ( 9 ).

Loomatervise- ja kahjurite staatuse ning piirkondlike tingimuste tunnustamine kaubanduse eesmärgil

B. Piirkondadeks jaotamise/tsoneerimise tunnustamine ning kahjurivabad ja kaitstud alad

3. Lepinguosalised tunnistavad Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 1997. aasta rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni ja rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardis (International Standard for Phytosanitary Measures) (edaspidi „fütosanitaarmeetmete standardid”) esitatud piirkondadeks jaotamise ja kahjurivabade alade põhimõtet vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ ning lepivad kokku, et kohaldavad neid omavahelises kaubanduses.

4. Lepinguosalised lepivad kokku, et piirkondadeks jaotamise otsused seoses VI-A lisas loetletud looma- ja kalahaigustega ning VI-B lisas loetletud kahjuritega võetakse vastavalt käesoleva lepingu VII lisa A ja B osale.

7. Pärast lõigetes 4–6 kirjeldatud menetluste lõpuleviimist ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 73 kohaldamist, võtavad lepinguosalised asjatu viivituseta kaubandust võimaldavad õigus- ja haldusmeetmed.

Lepinguosalised peavad täiendavat arutelu käesoleva lepingu IV lisas osutatud piirkondadeks jagamise põhimõtte rakendamiseks.

2. Samaväärsuse kindlakstegemisel järgivad lepinguosalised käesoleva artikli lõikes 3 esitatud konsultatsiooniprotsessi. Selle protsessi raames tõendab eksportiv lepinguosaline objektiivset samaväärsust ja importiv lepinguosaline hindab objektiivselt sellist tõendamist. Protsess võib hõlmata inspekteerimist ja kontrolli.

3. Kui eksportiv lepinguosaline esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsuse tunnustamise taotluse, algatavad lepinguosalised viivitamatult ning hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui importiv lepinguosaline on sellise taotluse kätte saanud, konsultatsiooniprotsessi, mis hõlmab käesoleva lepingu IX lisas sätestatud toiminguid. Kui eksportiv lepinguosaline esitab mitu taotlust, lepivad lepinguosalised importiva lepinguosalise taotluse korral artiklis 74 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees kokku käesolevas lõikes nimetatud menetluse alustamise ja lõpuleviimise ajakava.

4. Kui tänu käesoleva lepingu artikli 64 lõikes 3 osutatud järelevalvele lähendatakse õigusakte, käsitatakse seda Ukraina taotlusena alustada asjakohaste meetmete samaväärsuse tunnustamise protsess vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

5. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, viib importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud samaväärsuse hindamise lõpule 360 päeva jooksul pärast seda, kui ta on eksportivalt lepinguosaliselt saanud taotluse, sealhulgas samaväärsust tõendava toimiku; hooajaliste põllukultuuride puhul võib siiski hindamist edasi lükata selleks, et võimaldada kontrollimist põllukultuuri kasvuperioodil.

6. Importiv lepinguosaline teeb kindlaks samaväärsuse seoses taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega vastavalt asjakohastele fütosanitaarmeetmete standarditele.

7. Importiv lepinguosaline võib samaväärsuse tühistada või peatada, kui üks lepinguosaline muudab meetmeid nii, et see mõjutab samaväärsust, tingimusel et järgitakse järgmisi menetlusi:

8. Samaväärsuse tunnustamise, tühistamise ja peatamise õigus on ainult importival lepinguosalisel, kes tegutseb kooskõlas oma haldus- ja õigusliku raamistikuga. Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele kirjalikult täieliku selgituse ja täiendavad andmed, mida on kasutatud määramiseks ja otsuste tegemiseks vastavalt käesolevale artiklile. Samaväärsuse mittetunnustamisel, peatamisel või tühistamisel teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele tingimused, mille täitmisel on võimalik lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatada.

9. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 73 kohaldamist, ei ole importival lepinguosalisel lubatud samaväärsust tühistada ega peatada enne ühe lepinguosalise kavandatavate uute meetmete jõustumist.

10. Juhul kui importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust ametlikult käesoleva lepingu IX lisas sätestatud konsultatsioonide põhjal, tunnistab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee samaväärsuse tunnustamist lepinguosaliste vahelises kaubanduses käesoleva lepingu artikli 74 lõikes 2 sätestatud korras. Otsuses nähakse vastavalt vajadusele ette ka piiridel füüsilise kontrolli vähendamine ning sertifikaatide ja asutatud ettevõtjate eelregistreerimise korra lihtsustamine.

11. Kui lähendatakse õigusakte, määratakse samaväärsus kindlaks nende alusel.

1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 68 kohaldamist, teevad lepinguosalised koostööd, et suurendada arusaamist üksteise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisest ning nende tulemuslikkuse ametliku kontrolli tagavatest struktuuridest ja mehhanismidest. Sel eesmärgil võidakse muu hulgas avalikustada rahvusvaheliste auditite aruandeid ning lepinguosalised võivad vastavalt vajadusele vahetada teavet kõnealuste auditite tulemuste kohta ja muudes küsimustes.

2. Artiklis 64 osutatud õigusaktide lähendamise ja artiklis 66 osutatud samaväärsuse kindlakstegemise raames teavitavad lepinguosalised üksteist muudest muudatustest asjaomaste valdkondade õigusaktides ja kehtestatud korras.

3. Sellega seoses teavitab lepinguosaline EL Ukrainat piisavalt aegsasti oma õigusaktide muutmisest, et Ukraina saaks sellest tulenevalt kaaluda vajadust muuta oma õigusakte.

Koostööd tuleks süvendada, et soodustada lepinguosalistel õigusaktide edastamist teisele lepinguosalisele.

Selleks teatavad lepinguosalised üksteisele oma kontaktpunktid. Lepinguosalised teavitavad üksteist ka selles teabes toimunud muudatustest.

1. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult kahe tööpäeva jooksul mis tahes tõsisest või olulisest ohust üldsusele, loomadele või taimedele, sealhulgas mis tahes hädaolukorrad seoses toidukontrolliga või olukorrad, kus esineb selgelt määratletud oht või tõsised mõjud tervisele, mida seostatakse loomsete või taimsete saaduste tarbimisega, seejuures eriti järgmisest:

3. Kui lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast rahva-, looma- või taimetervisele, arutatakse olukorda kummagi lepinguosalise taotlusel viivitamata ning igal juhul 15 tööpäeva jooksul. Sellistes olukordades tagavad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses ja jõuda mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduseni, mis on kooskõlas rahva-, looma- või taimetervise kaitsega.

4. Lepinguosalise taotluse korral korraldatakse konsultatsioonid loomade heaolu arutamiseks võimalikult kiiresti ning igal juhul 20 tööpäeva jooksul alates teate esitamisest. Sellistes olukordades püüavad lepinguosalised esitada kogu vajaliku teabe.

5 Lepinguosalise taotluse korral võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud konsultatsioone pidada video- või audiokonverentsidena. Taotluse esitanud lepinguosaline tagab konsulteerimise protokolli koostamise, ning lepinguosalised kinnitavad protokolli ametlikult. Selle kinnitamise suhtes kohaldatakse artikli käesoleva lepingu artikli 67 lõiget 3.

6. Veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonna eriolukordades kohaldatav kiire ja varase vastastikuse hoiatamise mehhanism võetakse kasutusele hiljem, kui Ukraina on rakendanud vajalikud kõnealuste valdkondade õigusaktid ja loonud tingimused selliste mehhanismide ladusaks toimimiseks kohapeal.

3. Alates käesoleva lepingu jõustumisest ei kohaldata impordiloa nõuet käesoleva lepingu IV-A ja IV-C(2) lisas nimetatud kaupade suhtes.

Käesoleva lepingu jõustumine enne 31. detsembrit 2013 ei mõjuta abi, mida antakse tervikliku institutsioonide väljaarendamise programmi raames.

4. Lepinguosalised alustavad eksportiva lepinguosalise taotluse korral kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 74 konsultatsioone lõike 1 punktis a nimetatud põhikaupadega kauplemist mõjutavate tingimuste kohta, et leppida kokku importiva lepinguosalise alternatiivsed või täiendavad imporditingimused. Selliste alternatiivsete või täiendavate imporditingimuste aluseks, kui see on asjakohane, võivad olla eksportiva lepinguosalise meetmed, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsetena. Kokkuleppe saavutamisel võtab importiv lepinguosaline 90 päeva jooksul alates sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee otsuse tegemisest õiguslikud ja/või haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks.

6. Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline vajaliku selgituse ja täiendavad andmed käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate määratluste ja otsuste kohta.

1. Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepingu XII lisas esitatud sertimismenetluse ning sertifikaatide ja ametlike dokumentide väljaandmise põhimõtted.

2. Käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee raames võib kokku leppida elektroonilise sertimise, sertifikaatide tühistamise ja asendamise eeskirjad.

3. Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu artiklis 64 osutatud õigusaktide lähendamise raames kokku asjakohased ühised vormid.

1. Et säilitada kindlustunnet käesoleva peatüki sätete tulemusliku rakendamise suhtes, on lepinguosalistel õigus:

2. Lepinguosaline võib teise lepinguosalise territooriumil käesoleva artikli lõike 1 punktis a kohaselt tehtud kontrollide tulemused teha teatavaks kolmandatele isikutele ja teeb need tulemused teatavaks üldsusele, kui nii on ette nähtud lepinguosaliste õigusaktidega. Tulemuste teatavakstegemisel ja/või avaldamise peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavad konfidentsiaalsussätetest, kui see on asjakohane.

3. Käesoleva lepingu artiklis 74 nimetatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib oma otsusega muuta X lisa, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide asjakohast tööd.

4. Lepinguosaline või lepinguosalised võivad kontrolli tulemusi arvese võtta artiklites 64, 66 ja 72 osutatud meetmete puhul.

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et kui importiv lepinguosaline importimisel kontrollib eksportiva lepinguosalise saadetisi, järgib ta käesoleva lepingu XI lisa A osas sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume. Kontrollimiste tulemusi võidakse kasutada käesoleva lepingu artiklis osutatud kontrolliprotsessis.

2. Lepinguosaliste poolse impordi füüsilise kontrollimise sagedus on sätestatud käesoleva lepingu XI lisa B osas. Lepinguosaline võib kontrolli sagedust muuta oma pädevuse piires ja kooskõlas siseriiklike õigusaktidega käesoleva lepingu artiklite 64, 66 ja 69 alusel tehtud edusammude või käesolevas lepingus sätestatud kontrollide, konsultatsioonide ja muude meetmete tulemusena. Käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud fütosanitaarmeetmete allkomitee muudab oma otsusega käesoleva lepingu XI lisa B osa sellele vastavalt.

3. Inspekteerimistasud ei või olla suuremad kui pädeva asutuse kulud impordi kontrollimisel. Tasu arvutamisel lähtutakse samast alusest, kui samasuguste sisemaiste kaupade inspekteerimise puhul.

4. Importiv lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist tema taotlusel impordi kontrollimise ja inspekteerimise tasusid mõjutavate meetmete muudatusest, sealhulgas nende muudatuste põhjustest, ning mis tahes olulistest muudatustest selliste kontrollimiste halduskorras.

5. Alates kuupäevast, mille määrab käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee, võivad lepinguosalised kokku leppida tingimused, mille alusel nad aktsepteerivad üksteise artikli 71 lõike 1 punktis b sätestatud kontrollimisi, eesmärgiga vastastikku vähendada käesoleva lepingu artikli 69 lõikes 2 osutatud põhikaupade suhtes toestatava füüsilise impordikontrolli sagedust.

Sellest kuupäevast alates võivad lepinguosalised vastastikku tunnustada üksteise kontrollimisi teatud kaupade puhul ja vastavalt vähendada või asendada nende kaupade impordikontrolle.

6. Impordi kontrollimise kohandamise heakskiitmise tingimused esitatakse käesoleva lepingu XI lisas artikli 74 lõikes 2 osutatud korras.

1. Kui importiv lepinguosaline rakendab oma territooriumil meetmeid mis tahes juhtumi kontrollimiseks, mis võib põhjustada tõsist ohtu rahva-, looma- ja taimetervisele, võtab eksportiv lepinguosaline, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, samaväärseid meetmeid, et vältida ohu levimist importiva lepinguosalise territooriumile.

2. Importiv lepinguosaline võib tõsise ohu korral rahva-, looma- või taimetervisele võtta ajutisi meetmeid, mis on vajalikud rahva-, looma- või taimetervise kaitseks. Importiv lepinguosaline kaalub kõige sobivamaid ja proportsionaalsemaid lahendusi saadetiste veo osas lepinguosaliste vahel, et vältida mittevajalikke häireid kaubanduses.

3. Lepinguosaline, kes kehtestab käesoleva artikli lõike 2 alusel meetmed, teatab sellest teisele lepinguosalisele hiljemalt üks tööpäev pärast meetmete vastuvõtmise kuupäeva. Ühe lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 68 lõikega 3 peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 tööpäeva jooksul alates teavitamisest. Lepinguosalised võtavad nõuetekohaselt arvesse selliste konsultatsioonide kaudu edastatud informatsiooni ja püüavad vältida asjatuid häireid kaubanduses, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva lepingu artikli 68 lõikes 3 sätestatud konsultatsioonide tulemusi.

1. Käesolevaga asutatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee tuleb kokku kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning seejärel ühe lepinguosalise taotlusel või vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võib sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolek toimuda audio- või videokonverentsina. Koosolekute vahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.

3. Lepinguosalised lepivad kokku vajaduse korral moodustada tehnilisi töörühmi, mis koosnevad lepinguosaliste eksperditasemel esindajatest, kes täpsustavad ja lahendavad käesoleva peatüki rakendamisest tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi. Kui on vaja teha täiendavat ekspertiisi, võivad lepinguosalised moodustada ajutisi rühmi, sealhulgas teaduslikke rühmi. Kõnealuste ajutiste rühmade koosseis ei pruugi piirduda lepinguosaliste esindajatega.

4. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee annab käesoleva lepingu artikli 465 alusel loodud kaubanduskomiteele korrapäraselt aru oma pädevusse kuuluvast tegevusest ja otsustest.

5. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võtab esimesel koosolekul vastu oma töökorra.

6. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee või tema moodustatud mis tahes rühma otsused, soovitused, aruanded ja muud meetmed, mis on seotud impordilubade, teabevahetuse, läbipaistvuse, piirkondadeks jaotamise, samaväärsuse ja alternatiivsete meetmete tunnustamise ning mis tahes muude lõigetega 2 ja 3 hõlmatud küsimustega, võetakse vastu lepinguosaliste vahelise konsensuse alusel.

Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse soodustamise olulisust arenevas kahepoolse kaubanduse keskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku tugevdada koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse põhimõtteline kooskõla tõhusa kontrolli ja seadusliku kaubanduse soodustamise eesmärkidega.

Lepinguosalised tunnistavad, et on ülimalt tähtis järgida õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke nagu kaubanduse soodustamine, julgeolek ja pettuste ärahoidmine, ning tasakaalustatud lähenemisviisi nendele eesmärkidele.

1. Lepinguosalised lepivad kokku selles, et nende kaubandus- ja tollialased õigusaktid on põhimõtteliselt stabiilsed ja igakülgsed, ning selles, et sätted ja menetlused on proportsionaalsed, läbipaistvad, prognoositavad, mittediskrimineerivad, erapooletud ja nende kohaldamine on ühetaoline ja tulemuslik, muu hulgas selleks, et:

2. Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:

Lepinguosalised kaotavad haldustasud, mille toime on samaväärne impordi- ja eksporditollimaksudele.

Lepinguosalise tolliasutuste kehtestatud tasudega seoses, olenemata nende laadist, sealhulgas impordile ja ekspordile või nendega seoses kehtestatud tasudega, mida võetakse juhul, kui selliseid ülesandeid täidab teine asutus tolliasutuste nimel, ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise 1. peatüki (Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs) asjaomaste artiklite kohaldamist, lepivad lepinguosalised kokku, et kehtib järgmine:

1. Lepinguosaliste vahelises kaubanduses kaupade tolliväärtuse määramisel lähtutakse WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingust. Leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks. Minimaalseid tolliväärtusi ei kasutata.

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

Lepinguosalised süvendavad koostööd, et tagada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamine, püüdes leida mõistliku tasakaalu lihtsustamise ja hõlbustamise ning tõhusa kontrolli ja turvalisuse tagamise vahel. Vajaduse korral kasutavad lepinguosalised tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat Customs Blueprints.

Olenemata käesoleva lepingu artiklist 80 annavad lepinguosaliste valitsusasutused üksteisele tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu protokollile II, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes.

Lepinguosalised teevad koostööd kaubanduse hõlbustamiseks ja tollireformide rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

Käesolevaga asutatakse tolli allkomitee. Komitee annab oma tegevusest aru käesoleva lepingu artikli 465 lõikes 4 sätestatud koosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Tolli allkomitee teostab korrapärast konsulteerimist ja järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise valdkonnas, käsitledes tollikoostöö, piiriülese tollikoostöö ja juhtimise, tehnilise abi, päritolureeglite, kaubanduse hõlbustamise ning tollivaldkonnas vastastikuse haldusabi andmise küsimusi.

Õigusakte lähendatakse järk-järgult ELi tollialastele õigusaktidele vastavalt ELi ja rahvusvahelistele standarditele, mis on loetletud käesoleva lepingu XV lisas.

1. Kinnitades veel kord oma vastavaid WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida ettevõtjate asutamist ja teenuskaubandust ning teha koostööd e-kaubanduse valdkonnas.

2. Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seaks kohustusi riigihangete suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise 8. peatükki (Riigihanked).

3. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata lepinguosaliste poolt antavate subsiidiumide suhtes, mida käsitletakse käesoleva lepingu IV jaotise 10. peatükis (Konkurents).

4. Kumbki lepinguosaline säilitab õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine kui need on kooskõlas käesoleva peatükiga.

5. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmetele.

Ilma et see piiraks käesoleva lepingu III jaotise (Õigus, vabadus ja turvalisus) isikute liikumist käsitlevate sätete kohaldamist, ei takista ükski käesoleva peatüki säte lepinguosalist võtmast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mida on vaja füüsiliste isikute puutumatuse kaitseks ja nende korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel, et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida lepinguosalisele pakuvad käesoleva peatüki tingimused ( 10 ).

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatavate või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtjate asutamist ( 14 ) mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:

1. Võttes arvese käesoleva lepingu XVI-D lisas loetletud piiranguid, kohtleb Ukraina alates käesoleva lepingu jõustumisest:

2. Võttes arvesse XVI-A lisas loetletud piiranguid, kohtleb lepinguosaline EL alates käesoleva lepingu jõustumisest:

3. Lepinguosalised, võttes arvesse käesoleva lepingu XVI-A ja XVI-D lisas loetletud piiranguid, ei võta vastu uusi määrusi ega meetmeid, millega nende territooriumil võrreldes oma juriidiliste isikutega takistatakse lepinguosalise ELi või Ukraina juriidiliste isikute asutamist või asutatud juriidiliste isikute tegevust.

1. Ettevõtja asutamise tingimuste järkjärgulist liberaliseerimist silmas pidades vaatavad lepinguosalised kooskõlas nende rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega korrapäraselt läbi ettevõtjate asutamise õigusraamistiku ( 20 ) ja asutamiskliima.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus hindavad lepinguosalised ettevõtjate asutamisel tekkinud takistusi ja peavad nende kõrvaldamiseks läbirääkimisi, et tugevdada käesoleva peatüki sätteid ning lisada neile investeeringute kaitse üldpõhimõtted ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord.

Käesolevas peatükis sätestatut ei käsitata selliselt, et see piiraks lepinguosaliste investorite õigust kasutada ära soodsamat kohtlemist, mis nähakse ette investeeringuid käsitlevate olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste lepingutega, milles lepinguosaliseks on mõni Euroopa Liidu liikmesriik ja Ukraina.

1. Käesoleva lepingu artikkel 88 ei takista lepinguosalistel kohaldada erieeskirju, mis käsitlevad teise, väljaspool esimese lepinguosalise territooriumi asuva lepinguosalise juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste asutamist ja tegevust oma territooriumil, kui see on vajalik selliste filiaalide ja esinduste õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu, võrreldes sellel territooriumil asuvate ettevõtjate filiaalide ja esindustega, või finantsteenuste puhul juhul, kui seda tingivad usaldatavuskaalutlused.

2. Erinevused kohtlemises piirduvad üksnes nendega, mis on hädavajalikud selliste õiguslike või tehniliste erinevuste või finantsteenuste puhul usaldatavuskaalutlustel.

Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest teenuste osutamist kõikides teenustesektorites, välja arvatud:

1. Seoses turulepääsuga teenuste piiriülese osutamise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, nagu on ette nähtud käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisas loetletud konkreetsete kohustustega.

2. Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustusi, on meetmed, mida lepinguosaline kas piirkondlikus ulatuses või kogu oma territooriumil ei tohi säilitada ega kehtestada, kui käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisas ei ole märgitud teisiti, määratletud järgmiselt:

1. Sektorites, mille puhul käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisaga on ette nähtud turulepääsuga seotud kohustused, ning vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele ja normidele kohtleb lepinguosaline kõigi teenuste piiriülest osutamist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenusepakkujaid.

2. Lepinguosaline võib täita käesoleva artikli lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenusepakkujatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenusepakkujatele.

3. Vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenustele või teenusepakkujatele soodsamaks kui teise lepinguosalise samasugustele teenustele või teenusepakkujatele.

4. Käesoleva artikli põhjal võetud konkreetseid kohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenusepakkujate välismaisusest.

1. Sektorid, mida kumbki lepinguosaline vastavalt käesolevale peatükile liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenusepakkujate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisas esitatud kohustuste loeteludes.

2. Ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad või võivad tuleneda Euroopa Nõukogu 1989. aasta piiriülese televisiooni konventsioonist ja filmide ühistootmist käsitlevast 1992. aasta Euroopa konventsioonist, ei hõlma käesoleva lepingu XVI-B ja XVI-E lisas esitatud kohustuste loendid seoses audiovisuaalteenustega võetud kohustusi.

Lepinguosaliste vahelise teenuste piiriülese osutamise järkjärguliseks liberaliseerimiseks vaatab kaubanduskomitee korrapäraselt läbi käesoleva lepingu artiklis 95 osutatud kohustuste loetelud. Läbivaatamisel võetakse arvesse käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku ülevõtmise, rakendamise ja täitmise tagamisel tehtud edusamme ja seda, kuidas need aitavad kõrvaldada takistusi, mis häirivad teenuste piiriülest osutamist lepinguosaliste vahel.

Käesolevat jagu kohaldatakse selliste meetmete suhtes, millega lepinguosalised reguleerivad teatavate käesoleva lepingu artikli 86 lõigetes 17–21 määratletud füüsiliste isikute kategooriate sisenemist oma territooriumile ja nende ajutist viibimist nende territooriumil ( 24 ).

1. Lepinguosalise ELi juriidilisel isikul ja Ukraina juriidilisel isikul on õigus asutatud ettevõtja vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel vastavalt kas Ukrainas või lepinguosalise ELi territooriumil tööle võtta või lubada oma tütarettevõtjal, filiaalil või esindusel tööle võtta töötajaid, kui töötajad on vastavalt kas Euroopa Liidu liikmesriigi või Ukraina kodanikud, tingimusel et need töötajad kuuluvad käesoleva lepingu artiklis 86 määratletud võtmeisikute hulka ja nende tööandja on üksnes juriidiline isik, tütarettevõtja, filiaal või esindus. Selliste töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks nad on tööle võetud. Selliste töötajate riiki sisenemise ja ajutise viibimise tähtaeg on kuni kolm aastat.

2. Ukraina või lepinguosalise ELi füüsilistel isikutel lubatakse siseneda lepinguosalise ELi või Ukraina territooriumile ja seal ajutiselt viibida, kui füüsiline isik on juriidilise isiku esindaja ja ärivisiidil olev isik artikli 86 lõike 17 punkti a tähenduses. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 on ärivisiidil olevatel isikutel lubatud ajutiselt riiki siseneda ja seal viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.

Lepinguosalise ELi juriidilisel isikul ja Ukraina juriidilisel isikul on õigus asutatud ettevõtja vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel vastavalt kas Ukrainas või lepinguosalise ELi territooriumil tööle võtta või lubada oma tütarettevõtjal, filiaalil või esindusel tööle võtta kõrgharidusega praktikante, kes on vastavalt kas Euroopa Liidu liikmesriigi või Ukraina kodanikud, tingimusel et nende tööandja on üksnes juriidiline isik, tütarettevõtja, filiaal või esindus. Selliste kõrgharidusega praktikantide riiki sisenemise ja ajutise viibimise tähtaeg on kuni üks aasta.

Lepinguosalised lubavad äriteenuse müüjatel riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad nendest kohustustest, mille nad on võtnud vastavalt 1994. aasta teenuskaubanduse üldlepingule (edaspidi „GATS”) seoses lepinguliste teenusepakkujate riiki sisenemisega ja ajutise riigis viibimisega.

2. Lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise lepingulistel teenusepakkujatel osutada oma territooriumil teenuseid allpool loetletud sektorites vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud tingimustele ning käesoleva lepingu XVI-C ja XVI-F lisades sätestatud reservatsioonidele lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide kohta:

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma GATSist tulenevaid kohustusi seoses sõltumatute spetsialistide riiki sisenemisega ja ajutise riigis viibimisega.

2. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid allpool loetletud sektorites vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud tingimustele ning käesoleva lepingu XVI-C ja XVI-F lisades sätestatud reservatsioonidele lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide kohta:

1. Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse lepinguosaliste järgmiste litsentsimismeetmete suhtes, mis mõjutavad:

2. Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse piiriüleste teenuste osutamise suhtes üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud konkreetseid kohustusi, ja nende konkreetsete kohustuste kehtimise ulatuses. Juhtmõtteid ei kohaldata asutamise suhtes neis sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XVI-A ja XVI-D lisas loetletud piirangud. Juhtmõtteid ei kohaldata füüsiliste isikute ajutise riigis viibimise suhtes neis sektorites, mille suhtes kehtivad käesoleva lepingu XVI-C ja XVI-F lisas loetletud piirangud.

3. Juhtmõtteid ei kohaldata meetmete puhul niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast ajakavadest tulenevaid piiranguid vastavalt artiklitele 88, 93 ja 94.

1. Litsentsimine põhineb kriteeriumidel, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.

3. Litsents antakse niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et litsentsi saamise tingimused on täidetud.

5. Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldavad lepinguosalised valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

6. Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad lepinguosalised kooskõlas käesoleva artikli sätetega võtta arvesse õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamise kaalutlusi.

1. Litsentsimiskord ja -nõuded peavad olema selged, eelnevalt avalikustatud ning tagama taotlejatele, et nende taotlust käsitletakse objektiivselt ja erapooletult.

2. Litsentsimiskord ja -nõuded peavad olema võimalikult lihtsad ning ei tohi muuta teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükata seda edasi. Taotlejalt seoses taotluse esitamisega nõutav litsentsimistasu ( 28 ) peab olema põhjendatud ja asjakohase litsentsimismenetlusega proportsionaalne.

3. Litsentsimiskorra ja -nõuetega tagatakse, et taotlejate taotlusi käsitletakse mõistliku ja eelnevalt teatavaks tehtud tähtaja jooksul. Nimetatud tähtaega arvestatakse ajast, mil pädevale asutusele on esitatud kõik asjakohased dokumendid. Keerulistel juhtudel võib pädev asutus tähtaega üks kord mõistliku ajavahemiku võrra pikendada. Tähtaja pikendamine ja selle kestus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ning sellest tuleb taotlejat teavitada enne esialgse tähtaja lõppu.

4. Puuduliku taotluse korral teavitatakse taotlejat võimalikult kiiresti vajadusest esitada lisadokumente. Sellisel juhul võib pädev asutus käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tähtaja peatada, kuni talle on esitatud kõik ajakohased dokumendid.

5. Litsentsimistaotluse tagasilükkamisel teavitatakse taotlejat sellest põhjendamatu viivituseta. Põhimõtteliselt tehakse taotlejale taotluse korral teatavaks taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.

1. Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et teenust osutavad füüsilised isikud täidaksid asjaomasel territooriumil vastavas sektoris teenusepakkujatele kehtestatud kvalifikatsiooni- ja/või töökogemuse nõuded.

2. Lepinguosalised õhutavad asjaomaseid kutseühinguid oma vastavatel territooriumidel esitama kaubanduskomiteele ühiselt välja töötatud soovitusi vastastikuse tunnustamise kohta, et investorid ja teenusepakkujad saaksid osaliselt või täielikult täita kriteeriume, mida lepinguosaline kohaldab investorite ja teenusepakkujate ning eelkõige professionaalsete teenuste pakkujate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertifitseerimise suhtes.

3. Pärast käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud soovituse saamist vaatab kaubanduskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas soovitus on käesoleva lepinguga kooskõlas.

4. Kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt leitakse, et käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud soovitus on käesoleva lepinguga kooskõlas ning lepinguosaliste asjaomased eeskirjad on piisavalt üksteisega vastavuses, siis peavad lepinguosalised nimetatud soovituse rakendamiseks oma pädevate asutuste vahendusel läbirääkimisi nõuete, kvalifikatsioonide, litsentside ja muude eeskirjade vastastikust tunnustamist käsitleva lepingu sõlmimiseks.

5. Kõik sellised lepingud peavad olema kooskõlas WTO asutamislepingu ning eelkõige GATSi VII artikliga.

1. Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise taotlusele saada asjaomast teavet tema üldmeetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise investoritele ja teenusepakkujatele. Lepinguosalised teavitavad üksteist oma teabekeskustest kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks.

2. Käesolev leping ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks seaduse täitmist või oleks muul viisil vastuolus üldsuse huvidega või mis kahjustaks teatavate riigi- või eraettevõtjate seaduslikke kaubandushuve.

1. Niivõrd kui arvutiteenuste kaubandus käesoleva peatüki lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt liberaliseeritakse, ning võttes arvesse, et arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid elektrooniliselt või muude vahenditega, eristavad lepinguosalised teenuse võimaldamist ning elektrooniliselt pakutavat sisu- või tuumikteenust selliselt, et sisu- või tuumikteenust ei käsitata käesoleva artikli lõikes 2 määratletud arvutiteenuse ja sellega seotud teenusena.

2. Arvutiteenuste ja nendega seotud teenustena käsitatakse ÜRO koodi CPC 84 kohaseid teenuseid, sealhulgas põhiteenuseid ja -funktsioone ning põhiteenuste kogumeid, kaasa arvatud selliseid, mida osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti kaudu.

1. Käesolevas alljaos on esitatud kõiki käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jao kohaselt liberaliseeritavate posti- ja kulleriteenuste õigusraamistiku põhimõtted.

2. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

Säilitatakse või kehtestatakse asjakohased meetmed, et teenusepakkujad, kellel tänu oma turupositsioonile on kas üksi või üheskoos võime mõjutada oluliselt asjaomasel posti- ja kulleriteenuste turul osalemise tingimusi (hinna ja pakkumise osas), ei saaks võtta kasutusele või edasi kasutada konkurentsivastaseid võtteid.

Igal liikmel on õigus määratleda, millise universaalteenuse osutamise kohustuse ta soovib säilitada. Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastastena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.

1. Pärast seda, kui käesoleva lepingu jõustumisest on möödunud kolm aastat, võib litsentsi nõuda üksnes universaalteenusea käsitatavate teenuste osutamiseks.

2. Kui litsents on nõutav, tuleb tagada avalik juurdepääs järgmisele teabele:

3. Litsentsi andmisest keeldumise põhjus teatatakse taotlejale tema taotluse korral kirjalikult ja lepinguosalised kehtestavad sõltumatu asutuse kaudu apellatsioonimenetluse algatamise korra. See menetlus peab olema läbipaistev, põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ega tohi kedagi diskrimineerida.

Reguleeriv asutus peab olema posti- ja kulleriteenuste pakkujast õiguslikult lahus ning ei tohi olla tema ees vastutav. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

1. Lepinguosalised tunnistavad, et Ukraina olemasolevate õigusaktide lähendamine Euroopa Liidu õigusaktidele on tähtis. Ukraina viib oma olemasolevad ja tulevased õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi õigustikuga.

2. Lähendamist alustatakse käesoleva lepingule allakirjutamise päeval ning seda laiendatakse järk-järgult kõigile käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku valdkondadele.

1. Käesolevas alljaos on sätestatud kõikide käesoleva jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohaselt liberaliseeritavate elektrooniliste kommunikatsiooniteenuste (välja arvatud ringhääling) õigusraamistiku põhimõtted.

2. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Lepinguosalised tagavad, et elektroonilisi sideteenuseid reguleerivad asutused on elektroonilise sideteenuse pakkujatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud. Lepinguosaline, kes säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrkusid ja -teenuseid pakkuvate teenusepakkujate üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldamise omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

2. Lepinguosalised tagavad, et reguleerival asutusel on sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.

3. Lepinguosalised tagavad, et reguleerivate asutuste otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes erapooletud ja läbipaistvad.

4. Reguleerival asutusel on õigus analüüsida käesoleva lepingu lisades ( 29 ) esitatud asjaomaste toote- ja teenuseturgude soovituslikku loetelu. Kui reguleerival asutusel tuleb vastavalt käesoleva lepingu artiklile 118 otsustada, kas kehtestada, säilitada, muuta või tühistada kohustusi, teeb ta turu-uuringu põhjal kindlaks, kas asjaomasel turul valitseb vaba konkurents.

5. Kui reguleeriv asutus teeb kindlaks, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, selgitab ta välja ja määrab kindlaks teenusepakkujad, kellel on sellel turul märkimisväärne turuvõim, ja vastavalt vajadusele kehtestab, säilitab või muudab käesoleva lepingu artiklis 118 nimetatud regulatiivseid kohustusi. Kui reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et turul valitseb tõhus konkurents, ei kehtesta ega säilita ta käesoleva lepingu artiklis 118 osutatud regulatiivseid kohustusi.

6. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, on õigus kaevata see otsus edasi edasikaebusi käsitlevale organile, kes on otsuse asjaomastest pooltest sõltumatu. Lepinguosalised tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse. Kuni sellise edasikaebuse lahendamiseni kehtib reguleeriva asutuse otsus, kui edasikaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt kohtuasutus, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada edasikaebuse erapooletule ja sõltumatule õigusasutusele. Edasikaebusi käsitleva organi otsused pööratakse täitmisele.

7. Lepinguosalised tagavad, et kui reguleerivad asutused kavatsevad võtta käesoleva alljao sätetega seotud meetmeid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annavad nad huvitatud isikutele võimaluse mõistliku aja jooksul esitada märkusi kavandatava meetme kohta. Reguleerivad asutused avaldavad konsulteerimise korra. Konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalne teave, tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

8. Lepinguosalised tagavad, et elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvad teenusepakkujad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida reguleerivad asutused vajavad, et tagada käesoleva alljao või alljao kohaselt tehtud otsuste täitmine. Need teenusepakkujad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne. Reguleeriv asutus peab teabetaotluse esitamist põhjendama.

1. Lepinguosalised tagavad võimaluse korral, et teenuste osutamiseks piisab teatamisest ja/või registreerimisest.

2. Lepinguosalised tagavad, et kui on vaja korraldada numbrite ja sageduste jaotamist, võib kehtestada litsentsinõude. Litsentsimise tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

1. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, kellel on lubatud osutada elektroonilisi sideteenuseid, on õigus ja kohustus pidada vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi teiste üldkasutatavaid elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid osutavate teenusepakkujatega. Vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste juriidiliste isikute vaheliste läbirääkimiste tulemusena.

2. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenusepakkujalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsusnõudest.

3. Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui vastavalt käesoleva lepingu artiklile 116 leitakse, et asjaomasel turul, sealhulgas mõnel käesoleva lepingu lisades loetletud turul, ei valitse vaba konkurents, on reguleerival asutusel õigus märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkuja suhtes kehtestada üks või mitu järgmistest kohustustest seoses vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsuga:

4. Lepinguosalised tagavad, et märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkujaga telekommunikatsioonivõrkude vastastikust sidumist taotleval teenusepakkujal oleks võimalus igal ajal või pärast mõistliku ajavahemiku möödumist, mille pikkus on tehtud üldsusele teatavaks, esitada sõltumatule siseriiklikule asutusele, kelleks võib olla käesoleva lepingu artikli 115 punktis d nimetatud reguleeriv asutus, taotlus vastastikuse sidumise tingimuste ja/või juurdepääsuga seotud vaidluste lahendamiseks mõistliku aja jooksul.

1. Lepinguosalised tagavad, et iga menetlus, millega jaotatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ning trasside rajamise õigusi, viiakse läbi objektiivselt, aegsasti, läbipaistvalt ja diskrimineerimata. Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.

2. Spektri tulemusliku ja tõhusa kasutamise tagamiseks tagavad lepinguosalised oma territooriumil telekommunikatsiooniteenusteks kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise. Kui nõudlus teatud sagedusalal on suurem kui olemasolevate sageduste arv, tuleb sellised sagedused eraldada asjakohase ja läbipaistva korra kohaselt, et optimeerida nende kasutamist ja soodustada konkurentsi arengut.

3. Lepinguosalised teevad riiklike numeratsiooniressursside määramise ja riiklike numeratsiooniplaanide haldamise ülesandeks riigi reguleerivale asutusele.

4. Juhul kui riigi- või kohalik asutus säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrkusid ja/või -teenuseid käitavate teenusepakkujate üle, tagatakse trasside rajamise õiguse andmise funktsiooni tegelik struktuuriline eraldamine omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.

1. Lepinguosalistel on õigus määratleda, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada.

2. Selliseid kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevaks, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata konkurentsi suhtes erapooletult ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.

3. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujatel on võimalus taotleda universaalteenuse osutamise õigust ja ühtki teenusepakkujat ei tohi a priori välistada. Teenusepakkuja valitakse tõhusal, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Vajaduse korral hindavad lepinguosalised, kas universaalteenuse osutamine põhjustab universaalteenuse pakkujaks määratud isiku(te)le ebaõiglast koormust. Kui hindamise tulemused seda nõuavad, määrab reguleeriv asutus universaalteenust osutava isiku võimalikku turueelist arvesse võttes kindlaks, kas on vaja luua asjaomas(t)ele teenusepakkuja(te)le hüvitise maksmise või universaalteenuse osutamise kohustuse netokulude jagamise mehhanism.

Lepinguosalised ei võta vastu ega säilita ühtegi meedet, millega piiratakse piiriülest elektrooniliste sideteenuste osutamist.

Lepinguosaline tagab üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kaudu toimuva elektroonilise side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenuskaubandust.

1. Lepinguosalised tagavad, et kui elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevas peatükis osutatud õiguste ja kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus ühe poole taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul.

2. Reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele teatavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaomastele pooltele esitatakse kõik sellise otsuse põhjendused.

3. Kui vaidlus on seotud piiriülese teenuste osutamisega, koordineerivad asjaomased reguleerivad asutused oma jõupingutusi vaidluse lahendamiseks.

2. Lähendamist alustatakse käesoleva lepingule allakirjutamise päeval ning see viiakse järk-järgult läbi kõigis käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku valdkondades.

1. Käesolevas alljaos on sätestatud kõigi käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jao kohaselt liberaliseeritavate finantsteenuste õigusraamistiku põhimõtted.

2. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Kumbki lepinguosaline võib vastu võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, näiteks:

2. Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujaid võrreldes lepinguosalise samasuguste finantsteenuste pakkujatega.

3. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

4. Ilma et see piiraks muude finantsteenuste piiriülese kaubanduse reguleerimise vahendite kohaldamist, võib lepinguosaline nõuda teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste pakkujate ja finantsinstrumentide registreerimist.

1. Lepinguosaline annab endast parima, et eelnevalt teavitada kõiki huvitatud isikuid kõikidest üldkohaldatavatest meetmetest, mida lepinguosaline kavatseb kehtestada, et anda nendele isikutele võimalus esitada meetme kohta oma märkused. Sellisest meetmest teatatakse:

2. Lepinguosaline teeb huvitatud isikutele kättesaadavaks oma nõuded finantsteenuste osutamist käsitlevate taotluste täitmise kohta.

Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui asjaomane lepinguosaline nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teatab ta sellest taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta.

Lepinguosalised tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused” (Core Principles for Effective Banking Supervision), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid” (Insurance Core Principles), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted” (Objectives and Principles of Securities Regulation), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi „OECD”) „Maksundusalase teabevahetuse leping” („Agreement on Exchange of Information on Tax Matter”), G20 avaldus„Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil” (Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes), ning rahapesuvastase töökonna soovitused „Nelikümmend soovitust seoses terrorismi rahastamise ja rahapesuga” (Forty Recommendations on Money Laundering and Terrorist Financing) ja „Üheksa erisoovitust seoses terrorismi rahastamisega” (Nine Special Recommendations on Terrorist Financing).

Lepinguosalised võtavad arvesse ka G7 riikide rahandusministrite dokumenti „Infojagamise kümme olulisimat põhimõtet” (Ten Key Principles for Information Sharing) ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et kohaldada seda omavahelises suhtluses.

Lepinguosalised lubavad oma territooriumil asuval teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujal osutada uusi finantsteenuseid, mis on samasugust tüüpi nagu teenused, mida lepinguosaline lubab osutada omaenda finantsteenuse pakkujatel oma siseriikliku õiguse kohaselt samasuguses olukorras. Lepinguosaline võib määrata, millises õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda luba teenuse osutamiseks. Sellise loa nõudmise korral tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes käesoleva lepingu artiklis 126 esitatud põhjustel.

1. Kumbki lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuse pakkujal edastada teavet elektroonilises või muus vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav sellise finantsteenuse pakkuja tavapärases äritegevuses.

2. Lepinguosalised võtavad vastu piisavad meetmed eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja üksikisikute vabaduse kaitse tagamiseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega.

1. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste ja eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste pakkujad.

2. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

3. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise või tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.

Lepinguosaline, kes nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise finantsteenuste pakkujatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus, või kui lepinguosaline näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste osutamisel, tagab, et kõnealused isereguleeruvad organid täidavad käesoleva lepingu artiklitega 88 ja 94 ettenähtud kohustusi.

Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab lepinguosaline teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesolev artikkel ei ole mõeldud võimaldama juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.

2. Lähendamist alustatakse käesoleva lepingule allakirjutamise päeval ning seda laiendatakse järk-järgult kõigile käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku valdkondadele.

Käesolevas alljaos on sätestatud käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jao kohaselt liberaliseeritavate transporditeenuste põhimõtted.

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse Ukraina ja Euroopa Liidu liikmesriikide sadamate vahelise rahvusvahelise meretranspordi ning Euroopa Liidu liikmesriikide sadamate vahelise rahvusvahelise meretranspordi suhtes. Seda kohaldatakse ka Ukraina ja kolmandate riikide sadamate vahelise kaubanduse ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse suhtes.

2. Käesolevat lepingut ei kohaldata Ukraina sadamate vahelise riigisisese meretranspordi ega Euroopa Liidu üksikute liikmesriikide sadamate vahelise riigisisese meretranspordi suhtes. Olenemata eelmisest lausest käsitatakse rahvusvahelise meretranspordi osana varustuse (näiteks tühjade konteinerite) liikumist Ukraina või Euroopa Liidu üksikute liikmesriikide sadamate vahel, kui selline liikumine ei kujuta endast varustuse tasulist vedu lastina.

3. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2., 3. ja 4. jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

4. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenusepakkujate käitatavatele laevadele muu hulgas seoses juurdepääsuga sadamatele, sadamate infrastruktuuri ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ( 32 ) ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam.

5. Lepinguosalised rakendavad tulemuslikult põhimõtet tagada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele ärilistel alustel ja diskrimineerimata.

6. Käesoleva artikli lõikes 4 ja 5 sätestatud põhimõtete kohaldamisel alates käesoleva lepingu jõustumisest lepinguosalised:

7. Lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatel asutada ettevõtja oma territooriumil vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegutsemistingimustel, nagu ta võimaldab omaenda või mõne kolmanda riigi teenusepakkujatele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad. Seoses selliselt asutatud ettevõtjate tegevusega lubab kumbki lepinguosaline, kooskõlas käesoleva peatüki 2. jaoga, teise lepinguosalise teenusepakkujatel vastavalt tema õigusnormidele tegelda majandustegevusega, näiteks (kuid mitte ainult) järgmisega:

8. Lepinguosaline teeb teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondi vahendid, reidi-, kai- ja sildumisteenused.

9. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvahelise meretranspordi teenuste pakkujatel osutada rahvusvahelisi meretransporditeenuseid teise lepinguosalise siseveeteede kaudu.

10. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvahelise meretranspordi teenuste pakkujatel mittediskrimineerivatel tingimustel ja asjaomaste ettevõtjate vahel kokkulepitud tingimustel kasutada Ukraina või Euroopa Liidu üksikute liikmesriikide sadamate vahel osutatavaid fiiderteenuseid, mida osutavad esimesena nimetatud lepinguosalise poolt registreeritud meretransporditeenuse pakkujad.

11. Käesolev leping ei mõjuta selliste kahepoolsete merenduslepingute kohaldamist, mille Ukraina ja Euroopa Liidu liikmesriigid on sõlminud küsimustes, mis jäävad käesoleva lepingu reguleerimisalast väljapoole. Kui käesolev leping on teatavates küsimustes ebasoodsam kui olemasolevad lepingud üksiku Euroopa Liidu liikmesriigi ja Ukraina vahel, kohaldatakse soodsamaid sätteid, ilma et see piiraks lepinguosalise ELi kohustusi ning võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut. Käesoleva lepingu sätted asendavad Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ukraina vahel varem sõlmitud kahepoolsete lepingute sätted, kui viimati nimetatud sätted ei ole käesoleva lepingu sätetega kooskõlas (v.a eelmises lauses osutatud olukord) või on nendega identsed. Käesoleva lepinguga hõlmamata kahepoolsete lepingute sätteid kohaldatakse edasi.

1. Et tagada lepinguosaliste transpordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine vastavalt lepinguosaliste vastastikustele kaubanduslikele vajadustele, käsitatakse vastastikuse turulepääsu tingimusi maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi valdkonnas vastavalt maantee-, raudtee- ja siseveetranspordilepingutele, kui need tulevikus sõlmitakse.

2. Enne käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lepingute sõlmimist ei kitsenda lepinguosalised üksteise turulepääsu tingimusi võrreldes tingimustega, mis kehtivad käesoleva lepingu jõustumise päevale eelneval päeval.

3. Neid kehtivate kahepoolsete lepingute sätteid, mida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tulevikus sõlmitavad lepingud ei hõlma, kohaldatakse edasi.

1. Et tagada lepinguosaliste vahel vastastikuste kaubanduslike vajaduste järgi kohandatud transpordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine, tuleks vastastikuse turulepääsu tingimusi käsitleda vastavalt ELi ja Ukraina vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu (edaspidi „ühine lennunduspiirkond”) tingimustele.

2. Enne ühist lennunduspiirkonda käsitleva lepingu sõlmimist ei võta lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumiseelse olukorraga võrreldes kitsendavaid ega diskrimineerivaid meetmeid.

Ukraina kohandab oma rahvusvahelise meretranspordi õigusakte, sealhulgas haldus-, tehnilisi ja muid eeskirju, vastavalt lepinguosalises ELis mis tahes ajal kehtivatele õigusaktidele niivõrd, kui see vastab liberaliseerimise, lepinguosaliste vastastikuse turulepääsu kindlustamise ning reisijate ja kaupade vaba liikumise eesmärgile. Lähendamist alustatakse käesoleva lepingule allakirjutamise päeval ning seda laiendatakse järk-järgult kõigile käesoleva lepingu XVII lisas osutatud ELi õigustiku valdkondadele.

1. Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab kauplemisvõimalusi mitmetes sektorites, ning lepivad kokku, et soodustavad omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e-kaubanduse valdkonnas tekkinud küsimustes.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et e-kaubanduse areng peab olema täielikus vastavuses rangeimate rahvusvaheliste isikuandmete kaitse standarditega, et tagada kindlus elektroonilise kaubanduse kasutajatele.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonilist edastamist loetakse teenuste osutamiseks käesoleva peatüki 3. jao (Teenuste piiriülene osutamine) tähenduses ja selle suhtes ei kohaldata tollimakse.

1. Lepinguosalised peavad e-kaubanduse reguleerimisel tekkinud küsimustes dialoogi, mis keskendub muu hulgas järgmistele teemadele:

2. Koostöö võib sisaldada lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.

1 Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklis 472 sätestatud ülderandite kohaldamist, kohaldatakse käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu XVI-A, XVI-B, XVI-C, XVI-D, XVI-E, XVI-F ja XVI-I lisa suhtes käesolevas artiklis sätestatud erandeid.

2. Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtja asutamise või piiriülese teenuste osutamise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalisel vastu võtmast või jõustamast meetmeid, mis on:

3. Käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XVI-A, XVI-B, XVI-C, XVI-D, XVI-E, XVI-F ja XVI-I lisa ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes ega kummagi lepinguosalise territooriumil toimuva tegevuse suhtes, mis on kas või puhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Käesoleva peatüki kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksukohtlemise suhtes, mida lepinguosalised võimaldavad või kavatsevad tulevikus võimaldada omavaheliste topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute alusel.

Lepinguosalised kohustuvad lubama ja mitte piirama lepinguosaliste vahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikliga.

1. Alates käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja rahastamiskonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumise vastuvõtjariigi õigusnormide kohaste otseinvesteeringute ( 34 ) ja käesoleva lepingu IV jaotise 6. peatüki (Ettevõtjate asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus) kohaste investeeringute puhul ning nende investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimise.

2. Alates käesoleva lepingu jõustumisest ja ilma, et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute puhul järgmist:

3. Ukraina kohustub maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingud lepinguosalise ELiga samaväärsel tasemel liberaliseerima enne, kui ta võimaldab võrdset kohtlemist finantsteenuste valdkonnas vastavalt käesoleva lepingu XVII lisa artikli 4 lõikele 3. Kui kapitali liikumise alased Ukraina õigusaktid ning nende rakendamine ja jõustamine vastavalt käesoleva lepingu XVII lisa artikli 4 lõikes 3 kirjeldatud põhimõtteile on pälvinud positiivse hinnangu, on täidetud eeltingimus, mis võimaldab kaubanduskomiteel otsustada pakkuda võrdset kohtlemist finantsteenuste valdkonnas.

4. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised uusi piiranguid kapitali liikumisele lepinguosalise ELi ja Ukraina elanike vahel ega muuda rangemaks kehtivat korda.

Kui erandlikel asjaoludel lepinguosaliste vahelised maksed või kapitali liikumine põhjustab või ähvardab põhjustada suuri raskusi ühe või mitme ELi liikmesriigi või Ukraina vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises ( 35 ), võivad asjaomased lepinguosalised võtta lepinguosalise ELi ja Ukraina vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud, ilma et see piiraks muude käesoleva lepingu sätete kohaldamist. Kaitsemeetmeid võttev lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata sellise meetme vastuvõtmisest ja esitab niipea kui võimalik selle lõpetamise ajakava.

1. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et hõlbustada nendevahelist kapitali liikumist käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks.

2. Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva esimese nelja aasta jooksul meetmeid, mis võimaldavad luua vajalikud tingimused kapitali vaba liikumist käsitlevate lepinguosalise ELi eeskirjade edasiseks järkjärguliseks kohaldamiseks.

3. Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab kaubanduskomitee võetud meetmed läbi ja määrab kindlaks edasise liberaliseerimise üksikasjad.

Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, mittediskrimineeriv, konkurentsil põhinev ja avatud hankemenetlus teenib jätkusuutliku majandusarengu eesmärki, ning seavad eesmärgiks oma riigihanketuru tegeliku ja järkjärgulise vastastikuse avamise.

Käesoleva peatükiga nähakse ette võrdsel kohtlemisel põhinev vastastikune juurdepääs riigihanketurule riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandi riigihankelepingute sõlmimiseks ja kontsessioonide andmiseks traditsioonilises ja avalike teenuste sektoris. Sellega nähakse ette Ukraina riigihankeid käsitlevate õigusaktide järkjärguline lähendamine ELi riigihangete õigustikule, samuti institutsioonilise reformi läbiviimise ja tõhusa riigihangete süsteemi loomine vastavalt lepinguosalise ELi riigihangete süsteemi põhimõtetele ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (edaspidi „direktiiv 2004/18/EÜ”) ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (edaspidi „direktiiv 2004/17/EÜ”) mõistetele ja määratlustele.

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute, avalike teenuste sektorite ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute ning ehitustööde ja teenuste kontsessioonide suhtes.

2. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi ELi riigihangete õigustikus sätestatud määratlustele vastavate hankijate ja hankeüksuste suhtes (edaspidi ühiselt „hankijad”). See hõlmab ka asjakohaseid ülesandeid täitvaid avalike teenuste sektorite avalik-õiguslikke asutusi ja riigiosalusega ettevõtjaid ning erasektori ettevõtjaid, kes avalike teenuste valdkonnas tegutsevad eri- ja ainuõiguste alusel.

3. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis ületavad künnisväärtuse.

Riigihankelepingu hinnangulise väärtuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta. Künniste kohaldamisel Ukraina arvutab ja konverteerib need väärtused oma riigi vääringusse vastavalt Ukraina riigipanga kehtestatud kursile.

Kõnealused künnisväärtused vaadatakse korrapäraselt läbi iga kahe aasta tagant alates esimesest paarisarvulisest aastast pärast lepingu jõustumist vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud euro keskmisele päevakursile 24-kuise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval; väärtused jõustuvad alates 1. jaanuarist. Sel viisil läbivaadatud künnisväärtused ümardatakse vajaduse korral allapoole lähima tuhande euroni. Künniste läbivaatamise tulemuse võtab vastu kaubanduskomitee käesoleva lepingu VII jaotises (Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted) sätestatud korras.

1. Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad riigihangete süsteemi ning asjakohaste põhimõtete nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku asjakohase institutsioonilise raamistiku ja korralduse.

3. Lepinguosalised tagavad kaebusi läbivaatavate ametiasutuste otsuste jõustamise.

1. Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad lepinguosalised täitma käesoleva artikli lõigetes 2–15 sätestatud hankemenetluse põhinõuded. Need põhinõuded tulenevad otseselt ELi riigihangete õigustikuga ettenähtud riigihanke-eeskirjadest ja -põhimõtetest, sealhulgas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.

2. Lepinguosalised tagavad kõigi kavandatavate hangete avaldamise asjakohases meedias viisil, mis võimaldab:

3. Avaldatav teave peab vastama ettevõtjate lepinguga seotud majandusliku huvi suurusele.

4. Avaldatakse vähemalt peamised faktid sõlmitava lepingu kohta, valiku kvalitatiivsed kriteeriumid, hankemenetluse laad, lepingu sõlmimise kriteeriumid ja muu asjakohane teave, mille alusel ettevõtja saab otsustada, kas teatada oma huvist lepingu saamise vastu.

5. Korruptsiooni vältimiseks sõlmitakse kõik lepingud läbipaistva ja erapooletu hankemenetluse teel. Erapooletus tagatakse eelkõige lepingu objekti mittediskrimineeriva kirjelduse, kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu võimaldamise, asjakohaste tähtaegade ning läbipaistva ja objektiivse lähenemisviisiga.

6. Nõutava ehitustöö, asjade või teenuste kirjeldamisel kasutavad hankijad toimingu ja otstarbe üldist või rahvusvaheliste, Euroopa või liikmesriigi nõuete kohast kirjeldust.

7. Nõutavate ehitustööde, asjade ja teenuste kirjeldamisel ei tohi kasutada konkreetse tootja või allika, tootmisprotsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi ega konkreetse päritolu või toote puhul kasutatavat kirjeldust, välja arvatud juhul, kui seda tingib lepingu objekt ja lisatakse märge „või samaväärne”. Eelistatakse toimingu ja otstarbe üldist kirjeldamist.

8. Hankijad ei kehtesta teise lepinguosalise ettevõtjaid otseselt või kaudselt diskrimineerivaid tingimusi, näiteks nõuet, et lepingust huvitatud ettevõtja peab olema asutatud samas riigis, piirkonnas või territooriumil, kus asub hankija.

Olenemata eespool sätestatust võib juhul, kui seda tingivad lepingu konkreetsed asjaolud, edukalt pakkujalt nõuda, et ta looks lepingu täitmise kohas teatava ettevõtluse infrastruktuuri.

9. Huvist teatamise ja pakkumuste esitamise tähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid lepingut piisavalt hinnata ja pakkumust ette valmistada.

10. Kõigil osalistel peab olema võimalus eelnevalt teada saada kohaldatavaid eeskirju, valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume. Neid eeskirju tuleb kohaldada võrdselt kõigi osalejate suhtes.

11. Hankijad võivad kutsuda pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid tingimusel, et:

Kutsudes pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid, võetakse arvesse vajadust tagada piisav konkurents.

12. Hankijad võivad kasutada läbirääkimistega menetlust ainult kindlaksmääratud erandjuhtudel, kui sellise menetluse kasutamine ei moonuta konkurentsi.

13. Hankijad võivad kasutada kvalifitseerimissüsteeme ainult tingimusel, et kvalifitseerunud ettevõtjate loetelu koostatakse piisavalt avalikustatud, läbipaistva ja avatud menetluse teel. Hankemenetlus peab olema mittediskrimineeriv ka selliste süsteemidega hõlmatud valdkondades.

14. Lepinguosalised tagavad, et vastavalt eelnevalt teatavaks tehtud pakkumiskriteeriumidele ja korrale tunnistatakse edukaks läbipaistvalt pakkuja, kes on esitanud majanduslikult kõige soodsama või madalama hinnaga pakkumuse. Lõplik otsus edastatakse kõigile pakkujatele ilma põhjendamatu viivituseta. Edutu pakkuja taotlusel esitatakse piisavalt üksikasjalikud põhjendused, et võimaldada otsuse läbivaatamist.

15. Lepinguosalised tagavad, et isikutel, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu ja kes on kandnud või võivad kanda kahju väidetava rikkumise tõttu, on õigus saada tõhusat ja erapooletut kohtulikku kaitset seoses hankija mis tahes otsusega kõnealune leping sõlmida. Sellise läbivaatamise käigus ja lõpul vastu võetud otsused avalikustatakse huvitatud ettevõtjate teavitamiseks piisaval viisil.

1. Enne õigusaktide lähendamise alustamist esitab Ukraina kaubanduskomiteele käesoleva peatüki rakendamise põhjaliku, kogu õigusaktide lähendamiseks ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks teostatavaid reforme hõlmava tegevuskava koos ajakava ja eesmärkidega. Tegevuskava peab lähtuma käesoleva lepingu XXI-A lisas sätestatud etappidest ja ajakavast.

2. Tegevuskava hõlmab reformi kõiki aspekte ja riigihangete rakendamise õigusraamistikku, eelkõige riigihankeid, avalike teenuste hankeid, ehitustööde kontsessioone ja läbivaatamise korda käsitlevate õigusaktide lähendamist ning kõikide tasandite asutuste (sealhulgas läbivaatavate organite) haldussuutlikkuse ja jõustamismehhanismide parandamist.

3. Kui kaubanduskomitee tegevuskava heaks kiidab, lähtutakse sellest dokumendist käesoleva peatüki rakendamisel. Euroopa Liit teeb kõik, mis võimalik, et abistada Ukrainat tegevuskava rakendamisel.

1. Ukraina viib oma olemasolevad ja tulevikus vastu võetavad riigihangete valdkonna õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi riigihangete õigustikuga.

2. Õigusaktide lähendamine viiakse läbi etapiviisiliselt vastavalt käesoleva lepingu XXI-A, XXI-B–XXI-E, XXI-G, XXI-H ja XXI-J lisale. Käesoleva lepingu XXI-F ja XXI-I lisas on loetletud õigusaktid, mille ülevõtmine ei ole kohustuslik ning XXI-K – XXI-N lisas on loetletud need ELi õigusaktid, mille suhtes õigusaktide lähendamise nõue ei kehti. Selles protsessis võetakse arvesse Euroopa Kohtu praktikat ja Euroopa Komisjoni rakendusmeetmeid ning vajaduse korral ka ELi õigustikku hiljem tehtud muudatusi. Kaubanduskomitee hindab iga etapi rakendamist ning kui ta selle heaks kiidab, võetakse seda arvesse vastastikusel turulepääsu võimaldamisel vastavalt käesoleva lepingu XXI-A lisale. Euroopa Komisjon teavitab Ukrainat viivitamata mis tahes muudatustest ELi õigustikus. Ta annab ka vajalikku nõu ja tehnilist abi muudatuste rakendamisel.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et kaubanduskomitee hindab järgmist etappi alles pärast seda, kui eelmise etapi rakendusmeetmeid on ellu viidud ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud korras heaks kiidetud.

4. Lepinguosalised tagavad, et neis riigihankevaldkondades, mida käesolev artikkel ei hõlma, kohaldatakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 151.

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et nende turud avatakse üksteisele järk-järgult ja samaaegselt. Vastastikust turulepääsu avatakse sedamööda, kuidas edeneb õigusaktide lähendamine vastavalt käesoleva lepingu XXI-A lisale.

2. Otsus turu avamise uude etappi astumise kohta tehakse vastavalt hinnangule, mis antakse vastu võetud õigusaktide kvaliteedile ning nende tegelikule rakendamisele. Kaubanduskomitee teostab sellist hindamist korrapäraselt.

3. Kui lepinguosaline on käesoleva lepingu XXI-A lisa kohaselt avanud oma riigihanketuru teisele lepinguosalisele, võimaldab lepinguosaline EL Ukraina ettevõtjatele juurdepääsu hankemenetlusele vastavalt ELi riigihanke eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõtja on asutatud ELis või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse lepinguosalise ELi ettevõtjatele; Ukraina võimaldab lepinguosalise ELi ettevõtjatele vastavalt oma siseriiklikele riigihankeeeskirjadele juurdepääsu hankemenetlusele olenemata sellest, kas ettevõtja on asutatud Ukrainas või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse Ukraina ettevõtjatele.

4. Pärast õigusaktide lähendamise protsessi viimase etapi rakendamist uurivad lepinguosalised võimalust võimaldada üksteisele pääsu ka selliste hangete turule, mille künnisväärtus on madalam käesoleva lepingu artikli 149 lõike 3 sätestatud väärtusest.

1. Lepinguosalised tagavad ostjate ja ettevõtjate hea teavitamise riigihangete korrast, sealhulgas asjakohastest õigusaktidest ja haldusotsustest.

1. Lepinguosalised soodustavad omavahelist koostööd, vahetades kogemusi ja teavet oma hea tava ja õigusraamistiku kohta.

2. Lepinguosaline EL hõlbustab käesoleva peatüki rakendamist, andes sealhulgas vajalikku tehnilist abi. Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotisega (Finantskoostöö ja pettusevastased sätted) võetakse rahastamist käsitlevad konkreetsed otsused vastu ELi asjakohaste rahastamismehhanismide ja -vahendite raames.

3. Koostöövaldkondade soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu XXI-O lisas.

1. Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO asutamislepingu 1C lisas sisalduva intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesoleva jaotise sätetega täiendatakse ja täpsustatakse täiendavalt poolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi vallas.

2. Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmavad intellektuaalomandi õigused autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide ja andmebaaside autoriõigust, ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi; õigusi patentidele, sealhulgas biotehnoloogiliste leiutiste patentidele, kaubanimedele, kui need on asjaomase riigi siseriiklike õigusaktide raames kaitstud intellektuaalomandi õigustega; disainilahendustele, mikrolülituste topoloogiale, geograafilistele tähistele ja päritolunimetustele ning taimesortidele, samuti avalikustamata oskusteabe kaitset ja kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse 1967. aasta Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artiklis 10a.

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et vahetavad seisukohti ja teavet oma sise- ja rahvusvaheliste tavade ja põhimõtete kohta, mis mõjutavad tehnosiiret. Selline teabevahetus sisaldab eelkõige meetmeid infovoogude, äripartnerluste, litsentsimise ja allhankimise soodustamiseks vabatahtlikkuse alusel. Erilist tähelepanu pööratakse vastuvõtjariikides tehnosiiret võimaldava keskkonna loomiseks vajalikele tingimustele, sealhulgas asjakohase õigusliku raamistiku ja inimkapitali arendamisega seotud küsimustele.

2. Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandi õiguse omajate seaduslike huvide kaitsmise.

Lepinguosalistel on õigus kehtestada oma intellektuaalomandi õiguste ammendumise kord, mis vastab TRIPS-lepingu sätetele.

1. Berni konventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- ja kunstiteose autori õigused kehtivad autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma olenemata kuupäevast, mil teos õiguspäraselt üldsusele avaldati.

2. Mitme autori loodud teose puhul arvutatakse lõikes 1 osutatud tähtaega viimase elusolnud autori surmast.

3. Anonüümse või pseudonüümi all loodud teose puhul on kaitse tähtaeg 70 aastat pärast seda, kui teos õiguspäraselt üldsusele avaldati. Kui autori kasutatud pseudonüüm ei jäta tema isiku suhtes kahtlust või kui autor avaldab oma isiku esimeses lauses osutatud aja jooksul, siis kohaldatakse lõikes 1 osutatud kaitse tähtaega.

4. Kui teos avaldatakse köidete, osade, vihikute, numbrite või seeriatena ja kaitse tähtaeg algab hetkest, mil teos õiguspäraselt üldsusele avaldati, arvestatakse iga sellise elemendi kaitse tähtaega eraldi.

5. Kui teose kaitse tähtaega ei arvestata autori või autorite surmast ja teost ei ole üldsusele õiguspäraselt avaldatud 70 aasta jooksul pärast selle loomist, siis kaitse lõpetatakse.

1. Kinematograafilise või audiovisuaalse teose peamist režissööri loetakse sellise teose autoriks või üheks selle autoritest. Lepinguosalistele jääb vabadus määrata teisi kaasautoreid.

2. Kinematograafilise ja audiovisuaalse teose kaitse tähtaeg ei lõpe varem kui 70 aastat pärast loetletud isikute rühmast viimasena elus olnud isiku surma olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või ei. Sellesse rühma kuuluvad vähemalt peamine režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor ning spetsiaalselt kinematograafilises või audiovisuaalses teoses kasutamiseks loodud muusika helilooja.

1. Esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kui esituse salvestus on õiguspäraselt avaldatud või kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt üldsusele suunatud, ei lõpe õigused varem kui 50 aastat pärast esimese sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele suunamise kuupäeva olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

2. Fonogrammitootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestuse tegemist. Seevastu juhul, kui fonogramm on nimetatud ajavahemiku jooksul seaduspäraselt välja antud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 50 aastat pärast seaduspärase esmaväljaande kuupäeva. Kui esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole seaduspärast väljaandmist toimunud ning fonogramm on selle tähtaja jooksul seaduspäraselt üldsusele suunatud, lõpevad nimetatud õigused 50 aastat pärast esimese seaduspärase üldsusele suunamise kuupäeva.

3. Filmi esmasalvestuse tootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestuse tegemist. Kui film on õiguspäraselt avaldatud või kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt üldsusele suunatud, ei lõpe õigused varem kui 50 aastat pärast esimese sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele suunamise kuupäeva olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Termin „film” tähendab kinematograafilist või audiovisuaalset teost või liikuvaid pilte, koos heliga või ilma.

4. Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.

Isikule, kes pärast autoriõigusega antava kaitse aegumist esmakordselt avaldab või suunab õiguspäraselt üldsusele varem avaldamata teose, tagatakse autori majanduslike õiguste kaitsega samaväärne kaitse. Selliste õiguste kaitse tähtaeg on 25 aastat alates ajast, mil teos esmakordselt õiguspäraselt avaldati või üldsusele suunati.

Lepinguosalised võivad kaitsta avalikkusele kättesaadavaks saanud kriitilisi ja teaduslikke väljaandeid. Selliste õiguste kaitse maksimaalne tähtaeg on 30 aastat alates ajast, mil väljaanne esmakordselt õiguspäraselt avaldati.

Fotosid, mis on algupärased, s.o mille puhul on tegemist autori enda intellektuaalse loominguga, kaitstakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 162. Lepinguosalised võivad ette näha muude fotode kaitse.

Lepinguosalised tunnistavad vajadust sõlmida oma vastavate kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelise koostöö kokkulepped, et üheskoos tagada sisule parem juurdepääs ja sisu edastamine lepinguosaliste vahel ning lepinguosaliste teoste või muude kaitstud objektide kasutuslitsentside tasude vastastikune ülekandmine. Lepinguosalised tunnistavad vajadust saavutada oma vastavate kollektiivse esindamise organisatsioonide ülesannete ratsionaalne täitmine ja suurendada selle läbipaistvust.

1. Selle artikli kohaldamisel: „salvestis” – helide ja kujutiste või neid esindavate märkide kogum, mida saab seadme abil teha tajutavaks, taasesitada ja edastada.

2. Lepinguosalised näevad esitajatele ette ainuõiguse lubada või keelata oma esinemistest salvestiste tegemise.

3. Lepinguosalised näevad ringhäälinguorganisatsioonidele ette ainuõiguse lubada või keelata nende kaabel- ja kaablita sidevahendite, sh kaabli või satelliidi kaudu edastatavatest saadetest salvestise tegemise.

4. Kaabellevitajal ei ole lõikes 2 sätestatud õigust, kui ta kõigest taasedastab kaablivõrgu kaudu ringhäälinguorganisatsioonide ringhäälingusaateid.

2. Lepinguosalised näevad esitajatele ette ainuõiguse lubada või keelata oma esituste edastamine kaablita vahendite abil ja nende suunamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestuse põhjal.

3. Lepinguosalised näevad esitajatele ja fonogrammitootjatele ette õiguse saada ühekordset õiglast tasu, kui kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse edastamiseks kaablita vahendite abil või muul moel üldsusele suunamiseks, samuti õiguse tagada, et kõnealune tasu jagatakse asjaomaste esitajate ja fonogrammi tootjate vahel. Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad lepinguosalised sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.

4. Lepinguosalised sätestavad ringhäälinguorganisatsioonide ainuõiguse lubada või keelata oma ringhäälingusaadete taasedastamine kaablita vahendite abil ja nende teleülekannete suunamine üldsusele, kui selline suunamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.

1. Lepinguosalised näevad ette, et autoritel on ainuõigus lubada või keelata oma teoste originaalide ja koopiate levitamist üldsusele müümise teel või muul viisil.

2. Lepinguosalised sätestavad, et järgmistel isikutel on ainuõigus teha üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil käesoleva lõike punktides a–d osutatud objektid ja nende koopiad:

1. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 169, 170 ja 171 osutatud õigustele kehtestada piiranguid seoses:

2. Olenemata lõikest 1 võivad lepinguosalised kehtestada esitajate, fonogrammitootjate, ringhäälinguorganisatsioonide ja filmide esmasalvestuste tootjate kaitseks samasugused piirangud nagu nad on kehtestanud kirjandus- ja kuntsiteoste autoriõiguste kaitseks. Sundlitsentsid võib siiski kehtestada ainult niivõrd, kuivõrd nad on vastavuses Rooma konventsiooniga.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud piiranguid kohaldatakse üksnes teatud erijuhtudel, mis ei ole vastuolus objekti tavapärase kasutamisega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve.

Lepinguosalised näevad ette, et ainuõigus lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult, on:

1. Lepinguosalised näevad ette, et autoritel on ainuõigus lubada või keelata oma teoste suunamist üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemist, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.

2. Lepinguosalised näevad ette, et ainuõigus lubada või keelata üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal, on:

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigused ei lõpe käesoleva artikli kohase üldsusele suunamise ja selle üldsusele kättesaadavaks tegemise toimingu tulemusel.

1. Lepinguosalised näevad ette, et käesoleva lepingu artiklis 173 osutatud ajutine reprodutseerimistoiming, kui see on ajutine või juhuslikku laadi, moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks teose või muu sisu:

ning millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu artiklis 173 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.

2. Kui lepinguosalised näevad ette erandi või piirangu artiklis 173 sätestatud reprodutseerimisõiguse suhtes, võivad nad ette näha ka erandeid ja piiranguid käesoleva lepingu artikli 171 lõikes 1 sätestatud levitamisõiguse suhtes ulatuses, mis on põhjendatav lubatava reprodutseerimise eesmärgiga.

3. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 173 ja 174 sätestatud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve.

1. Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või põhjendatult peab olema teadlik taotletavast eesmärgist.

2. Lepinguosalised näevad ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:

3. Käesoleva jao kohaldamisel tähendab väljend „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet ja komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu sisuga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud lepinguosalise õigusakti alusel. Tehnilised meetmed on tõhusad juhul, kui õiguste omajad kontrollivad kaitstud teose või muu sisu kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil, näiteks teose või muu objekti krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.

4. Lepinguosalised, kes näevad ette käesoleva lepingu artiklites 172 ja 175 sätestatud õiguste piiranguid, võivad ka tagada, et õiguse omajad teevad isikule, kelle kasuks on kehtestatud erand või piirang, kättesaadavaks vahendid, mis võimaldavad erandit või piirangut ära kasutada, kui sel isikul on seaduslik juurdepääs kaitstud tööle või sisule.

5. Käesoleva lepingu artikli 175 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata teoste ja muu sisu suhtes, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks lepingulistel tingimustel ning sellisel viisil, et isik saab neile juurde pääseda enda valitud kohas ja enda valitud ajal.

1. Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse kõikide isikute vastu, kes teadlikult ning loata sooritavad järgmisi toiminguid:

kui nimetatud isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta selliselt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või asjaomase lepinguosalise õiguse kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.

2. Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab väljend „õiguste haldamiseks kasutatav teave” õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib teose või muu käesolevas lepingus osutatud objekti, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu objekti kasutamise tingimuste kohta, ning sellist teavet esindavaid numbreid ja koode.

Esimest lõiget kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud teose või muu käesolevas lepingus osutatud sisu eksemplarile või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

1. Lepinguosalised peaksid ette nägema, et ainuõigus lubada või keelata rentimist ja laenutamist kuulub:

3. Lepinguosalised võivad näha ette erandid lõikes 1 sätestatud üldsusele laenutamise ainuõigusest, tingimusel et vähemalt autorid saavad sellise laenutamise eest tasu. Lepinguosalised võivad kindlaks määrata kõnealuse tasu suuruse, võttes arvesse oma kultuuri edendamise eesmärke.

4. Kui lepinguosalised ei kohalda artiklis 157 ettenähtud üldsusele laenutamise alast ainuõigust fonogrammide, filmide ja arvutiprogrammide suhtes, näevad nad ette tasu vähemalt autoritele.

5. Lepinguosalised võivad vabastada teatavad asutuste kategooriad lõigetes 3 ja 4 osutatud tasu maksmisest.

1. Kui autor või esitaja on andnud oma fonogrammi või filmi originaali või koopiaga seotud õigused üle või neist loobunud fonogrammi või filmi tootja kasuks, säilib kõnealusel autoril või esitajal õigus saada rentimise eest õiglast tasu.

2. Autorid ja esitajad ei saa loobuda õigusest saada rentimise eest õiglast tasu.

3. Õiglase tasu saamise õiguse haldamise võib usaldada autoreid või esitajaid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele.

4. Lepinguosalised võivad reguleerida, kas ja millises ulatuses kehtestatakse õiglase tasu saamise õiguse haldamine kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt, ning näha ette isikud, kellelt selline tasu sisse nõutakse.

1. Lepinguosalised kaitsevad arvutiprogramme autoriõigusega kui kirjandusteoseid Berni konventsiooni tähenduses. Käesoleva sätte kohaldamisel hõlmab termin „arvutiprogrammid” nende väljatöötamisel loodud materjale.

2. Käesoleva lepingu kohast kaitset kohaldatakse arvutiprogrammi kõigi avaldumisvormide suhtes. Käesoleva lepingu kohase autoriõigusega ei kaitsta arvutiprogrammi kõigi elementide, sealhulgas selle liideste aluseks olevaid ideid ega põhimõtteid.

3. Arvutiprogrammi kaitstakse, kui see on algupärane selles mõttes, et tegemist on autori enda intellektuaalse loominguga. Kaitse kohaldamise otsuse tegemisel ei kohaldata muid kriteeriume.

1. Arvutiprogrammi autor on programmi loonud füüsiline isik või füüsiliste isikute rühm või, kui lepinguosaliste õigusnormid seda lubavad, selliste õigusnormidega õiguste omajaks määratud juriidiline isik.

2. Kui arvutiprogrammi on loonud füüsiliste isikute rühm ühiselt, kuuluvad ainuõigused asjaomaste isikute ühisomandisse.

3. Kui lepinguosaliste õigusaktid tunnistavad kollektiivseid teoseid, käsitatakse teose autorina isikut, keda peetakse lepinguosaliste õigusaktide kohaselt selle teose loojaks.

4. Kui arvutiprogrammi on loonud töötaja oma tööülesannete täitmise käigus või tööandja juhtnööre järgides, on tööandjal ainuõigus kasutada kõiki selliselt loodud programmiga seotud varalisi õigusi, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Arvestades käesoleva lepingu artikleid 183 ja 184, hõlmavad õiguste omaja ainuõigused artikli 181 tähenduses õigust teha järgmisi toiminguid või anda luba nende tegemiseks:

1. Konkreetse lepingu puudumisel ei ole käesoleva lepingu artikli 182 punktides a ja b osutatud toiminguteks vaja õiguste omaja luba, kui sellised toimingud on vajalikud selleks, et arvutiprogrammi õiguspäraselt omandanud isik saaks seda vastavalt tema otstarbele kasutada, kaasa arvatud selle vigade parandamiseks.

2. Arvutiprogrammi kasutamise õigust omavat isikut ei tohi lepinguga takistada tagavarakoopiat tegemast, kui see on vajalik kõnealuse programmi kasutamiseks.

3. Isikul, kellel on õigus kasutada arvutiprogrammi koopiat, on õigus ilma õiguste omaja loata jälgida, uurida ja katsetada programmi funktsioneerimist, et teha kindlaks programmi elementide aluseks olevad ideed ja põhimõtted, kui nimetatud isik teeb seda selliste programmi laadimise, kuvamise, käivitamise, edastamise või salvestamise toimingute käigus, mille teostamise õigus tal on.

1. Õiguste omaja luba ei nõuta, kui koodi reprodutseerimine ja selle vormi tõlkimine artikli 182 punktide a ja b tähenduses on vältimatu, et saada teavet, mis on vajalik sõltumatult loodud programmi ja teiste programmide koostalitusvõime saavutamiseks eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

2. Lõike 1 sätete kohaldamisel saadud teavet ei või nimetatud sätete kohaselt:

3. Vastavalt Berni konventsiooni sätetele ei või käesoleva artikli sätteid tõlgendada viisil, mis võimaldaks seda kohaldada nii, et see kahjustaks põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve või oleks vastuolus arvutiprogrammi tavapärase kasutamisega.

1. Andmebaas käesoleva lepingu tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete ja muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil.

2. Käesoleva lepingu kohast kaitset ei kohaldata selliste arvutiprogrammide suhtes, mida kasutatakse elektrooniliste vahendite abil kättesaadavate andmebaaside tegemiseks ja käitamiseks.

1. Sisu valiku või süstematiseerimise poolest autori intellektuaalseks loominguks olevaid andmebaase kaitstakse põhimõtteliselt autoriõigusega vastavalt 1. alljaole. Nende kaitse alla kuulumise kindlaksmääramiseks ei rakendata mingeid muid kriteeriume.

2. Käesoleva alljaoga ettenähtud andmebaaside autoriõiguse kaitse ei laiene andmebaaside sisule ning sellega ei piirata nimetatud sisu suhtes kehtivaid õigusi.

1. Andmebaasi autoriks on andmebaasi loonud füüsiline isik või füüsiliste isikute grupp või juhul, kui see on kooskõlas lepinguosaliste õigusaktidega, juriidiline isik, kes on nimetatud niisuguste õigusaktide alusel õiguste omajaks.

2. Kui lepinguosaliste õigusaktidega on ette nähtud kollektiivsete teoste kategooria, siis kuuluvad kollektiivse teose varalised õigused isikule, kellele kuulub autoriõigus.

3. Füüsiliste isikute grupi poolt ühiselt loodud andmebaasi suhtes tekkivad ainuõigused kuuluvad nendele isikutele ühiselt.

Autoriõigusega kaitstava andmebaasi vormi suhtes on andmebaasi autoril ainuõigus teha või lubada järgmist:

1. Andmebaasi või selle koopia õiguspärase kasutaja poolt niisuguse käesoleva lepingu artiklis 188 loetletud toimingu sooritamiseks, mis on vajalik juurdepääsuks andmebaasi sisule või sisu tavapäraseks kasutamiseks õiguspärase kasutaja poolt, ei ole vaja andmebaasi autori luba. Kui õiguspärasel kasutajal on luba kasutada ainult andmebaasi üht osa, siis kohaldatakse käesolevat sätet vaid nimetatud osa suhtes.

2. Lepinguosalised võivad näha ette piirangud artiklis 188 nimetatud õiguste suhtes järgmistel juhtudel:

3. Vastavalt Berni konventsioonile ei tõlgendata käesolevat artiklit selliselt, et seda oleks võimalik kohaldada viisil, millega põhjendamatult kahjustatakse õiguste omaja seaduslikke huve või mis on vastuolus andmebaasi tavapärase kasutamisega.

1. Lepinguosalised näevad ette, et algupärase kunstiteose autoril on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.

2. Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikidele müügitehingutele, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja kunstiteoste vahendajad üldiselt.

3. Lepinguosalised võivad kooskõlas oma õigusaktidega ette näha, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügile, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.

4. Autoritasu tasub müüja. Lepinguosalised võivad ette näha, et autoritasu maksmise eest vastutab müüja koos mõne lõikes 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga, või mõni selline isik üksi.

Lepinguosalised näevad ette, et autorile kuulub ainuõigus lubada autoriõigusega kaitstud teoste satelliidi kaudu üldsusele edastamist.

Lepinguosalised tagavad, et kui teise lepinguosalise territooriumilt taasedastatakse programme kaabli kaudu nende territooriumile, peetakse kinni kohaldatavast autoriõigusest ja sellega kaasnevatest õigustest ning selline taasedastamine toimub autoriõiguse omajate, autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate ja kaabellevivõrgu operaatorite vaheliste individuaalsete või kollektiivsete lepinguliste kokkulepete põhjal.

1. Lepinguosaline EL ja Ukraina näevad ette kaubamärkide registreerimise süsteemi, kus kaubamärgiasutus põhjendab nõuetekohaselt oma otsuseid kaubamärgi registreerimisest keeldumise kohta. Keeldumise põhjused edastatakse kirjalikult taotlejale, kellel on võimalus kõnealune keeldumine vaidlustada ja esitada lõpliku keeldumise puhul kaebus kohtuasutusele. Lepinguosaline EL ja Ukraina näevad ette ka võimaluse kaubamärgitaotlusi vaidlustada. Vaidlustamisel kasutatakse võistlevuse põhimõtet. Lepinguosaline EL ja Ukraina näevad ette kaubamärgitaotluste ja registreeritud kaubamärkide avaliku elektroonilise andmebaasi loomise.

2. Lepinguosalised näevad ette kaubamärgi registreerimisest keeldumise või selle kehtetukstunnistamise põhjused. Järgmist ei registreerita kaubamärgina ja kui registreerimine on toimunud, siis võib selle kehtetuks tunnistada:

3. Lepinguosalised näevad ette registreerimisest keeldumise või selle kehtetukstunnistamise täiendavad põhjused, mis on seotud varasemate õigustega vastuollu sattumisega. Kaubamärki ei registreerita ja registreeritud kaubamärgi võib kehtetuks tunnistada, kui:

4. Lepinguosalised võivad ette näha ka muud registreerimisest keeldumise või selle kehtetukstunnistamise põhjused, mis on seotud varasemate õigustega vastuollu sattumisega.

Lepinguosalised teevad koostööd, et tõhustada tuntud kaubamärkide kaitset, millele on osutatud Pariisi konventsiooni artiklis 6a ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõigetes 2 ja 3.

Registreeritud kaubamärk annab omanikule sellega kaasnevad ainuõigused. Omanikul on õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

1. Lepinguosalised näevad ette piiratud erandi kaubamärgiga antavatest õigustest kirjeldavate terminite, sealhulgas geograafiliste tähiste õiglase kasutamise suhtes, tingimusel et selliste piiratud erandite puhul võetakse arvesse kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve. Samadel tingimustel võivad lepinguosalised ette näha ka muid piiratud erandeid.

2. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus:

3. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse lepinguosalise õigusaktidega ja selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse.

1. Kui omanik ei ole viie aasta jooksul pärast registreerimismenetluse lõpetamise kuupäeva asjaomasel territooriumil kaubamärki tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on olnud katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse kaubamärgi suhtes käesolevas alljaos ette nähtud karistusi, välja arvatud juhul, kui kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused.

3. Kui kaubamärki kasutatakse omaniku nõusolekul või kui seda teeb isik, kellel on luba kasutada kollektiivkaubamärki või garantiimärki või tõendusmärki, peetakse seda kaubamärgi kasutamiseks omaniku poolt lõike 1 tähenduses.

1. Lepinguosalised näevad ette, et kaubamärgi võib tühistada, kui seda ei ole asjaomasel territooriumil viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti ja kasutamatajätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi, kuid keegi ei tohi taotleda kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viie aasta pikkuse ajavahemiku lõpu ja tühistamistaotluse esitamise vahelisel ajal; kasutamise algus või jätkumine kolme kuu jooksul enne tühistamistaotluse esitamist, kui see algas kõige varem mittekasutuse viie järjestikuse aasta pikkuse ajavahemiku lõppedes, jäetakse siiski tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada tühistamistaotluse esitamise võimalusest.

2. Kaubamärgi võib tühistada ka juhul, kui pärast selle registreerimise kuupäeva:

Kui kaubamärgi andmisest keeldumise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas vaid mõningate kaupade või teenuste puhul, mille jaoks on esitatud kaubamärgi registreerimise taotlus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud, hõlmab kaubamärgi registreerimisest keeldumine või kaubamärgi lõppenuks tunnistamine või tühiseks tunnistamine ainult neid kaupu või teenuseid.

Lepinguosalises ELis ja Ukrainas pakutava kaitse kestus on vähemalt 10 aastat alates taotluse esitamise kuupäevast. Õiguste omaja võib kaitse tähtaega pikendada kümneaastaste ajavahemike kaupa.

1. Käesolevat alljagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes.

2. Lepinguosalise selliste geograafiliste tähiste suhtes, mida peab kaitsma teine lepinguosaline, kohaldatakse käesolevat lepingut üksnes juhul, kui nende suhtes kohaldatakse artiklis 202 osutatud õigusakte.

1. Olles läbi vaadanud käesoleva lepingu XXII-A lisa A osas loetletud Ukraina seadused, leiab lepinguosaline EL, et need vastavad XXII-A lisa B osas kehtestatud nõuetele.

2. Olles läbi vaadanud käesoleva lepingu XXII-A lisa A osas loetletud lepinguosalise ELi seadused, leiab Ukraina, et need vastavad XXII-A lisa B osas kehtestatud nõuetele.

3. Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XXII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ja läbi vaadanud lepinguosalise ELi poolt vastavalt lõikes 2 osutatud õigusaktidele registreeritud ELi põllumajandustoodete ja toidu geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXII-C lisas, ning tema veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXII-D lisas, kaitseb Ukraina kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

4. Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XXII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ja läbi vaadanud Ukraina poolt vastavalt lõikes 1 osutatud õigusaktidele registreeritud Ukraina veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXII-D lisas, kaitseb lepinguosaline EL kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.

1 Lepinguosalised lepivad kokku, et näevad pärast vastuväite esitamise menetluse lõpuleviimist ning artikli 202 lõigetes 3 ja 4 osutatud geograafiliste tähiste läbivaatamist mõlema lepinguosalise jaoks sobival viisil ette võimaluse lisada käesoleva lepingu XXII-C ja XXII-D lisasse uusi kaitset vajavaid geograafilisi tähiseid käesoleva lepingu artikli 211 lõikes 3 sätestatud korras.

2. Lepinguosaliselt ei saa nõuda sellise geograafilise tähise kaitsmist, mis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimega ning mis võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas.

1. Käesoleva lepingu XXII-C ja XXII-D lisas loetletud geograafilisi tähiseid ning käesoleva lepingu artikli 203 kohaselt lisatud geograafilisi tähiseid kaitstakse:

2. Kaitstud geograafilisi tähiseid ei muudeta lepinguosaliste territooriumidel üldnimedeks.

3. Kui geograafilised tähised on täielikult või osaliselt homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt ning võttes arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ja segiajamise tegelikku ohtu. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, pidades silmas, et tagatakse asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning et tarbijaid ei eksitata. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

4. Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga läbirääkimiste kontekstis ettepaneku selle kolmanda isiku geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on teise lepinguosalise geograafilise tähisega homonüümne, teatatakse sellest viimasele, andes talle võimaluse esitada märkusi enne nimetuse kaitse alla võtmist.

5. Vastavalt käesolevale lepingule ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist selle päritolumaal enam ei kaitsta. Selline teatamine toimub vastavalt käesoleva lepingu artikli 211 lõikele 3.

6. Ükski käesoleva lepingu säte ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse üldsust eksitaval viisil.

1. Igaüks tohib kaubanduslikul eesmärgil kasutada selliste käesoleva lepingu kohaselt kaitstud põllumajandustoodete, toidu, veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide nimetusi, mis vastavad tootekirjeldustele.

2. Kui geograafiline tähis on käesoleva lepingu kohaselt kaitstud, ei saa kasutajad kaitstud nimetust enam registreerida ega selle suhtes muid piiranguid kasutada.

1. Lepinguosalised keelduvad registreerimast kaubamärki või tunnistavad kehtetuks kaubamärgi, mis vastab käesoleva lepingu artikli 204 lõikes 1 osutatud mis tahes olukordadele seoses samasuguse toote kaitstud geograafilise tähisega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil asjaomasel territooriumil esitati geograafilise tähise registreerimise taotlus.

2. Käesoleva lepingu artiklis 202 osutatud geograafiliste tähiste puhul on registreerimistaotluse esitamise kuupäev käesoleva lepingu jõustumiskuupäev.

3. Käesoleva lepingu artiklis 203 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitse taotluse esitamise kuupäev teisele lepinguosalisele geograafilise tähise kaitse taotluse edastamise kuupäev.

4. Lepinguosalistel ei ole kohustust kaitsta geograafilist tähist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 203 juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse suhtes eksitada.

5. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, kaitsevad lepinguosalised ka geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele käesoleva lepingu artikli 204 lõikes 1 osutatud olukorrale, mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühe lepinguosalise territooriumil kasutusele võetud enne geograafilise tähise käesoleva lepingu kohaselt teisele lepinguosalisele kaitsetaotluse esitamise kuupäeva. Sellise kaubamärgi kasutamist võib jätkata ja seda uuendada, olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole lepinguosaliste kaubamärkide õigusaktide kohaselt ühtegi põhjust.

Lepinguosaliste poolsel käesoleva lepingu artiklites 204–206 sätestatud kaitse jõustamisel võtavad nende ametiasutused asjakohaseid meetmeid muu hulgas tollipiiril. Nad jõustavad kõnealust kaitset ka huvitatud isiku taotluse korral.

1. Kooskõlas siseriiklike õigusaktidega enne käesoleva lepingu jõustumist valmistatud ja märgistatud tooteid, mis ei vasta käesoleva lepingu nõuetele, võib müüa kuni varude lõppemiseni.

2. Kooskõlas siseriiklikele õigusaktidega pärast käesoleva lepingu jõustumist ning enne lõigetes 3 ja 4 loetletud tähtaegade lõppemist valmistatud ja märgistatud lõigetes 3 ja 4 loetletud geograafilise tähisega tooteid, mis ei vasta käesoleva lepinguga kehtestatud nõuetele, võib selle lepinguosalise territooriumil, kust toode pärineb, müüa kuni varude lõppemiseni.

3. Kuigi lepinguosalise ELi geograafilised tähised on kaitstud vastavalt käesolevale lepingule, ei takista see nende tähiste kasutamist järgmiste Ukrainast pärit toodete tähistamiseks ja väljapanekuks kümne aasta pikkuse üleminekuperioodi jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist:

4. Kuigi lepinguosalise ELi geograafilised tähised on kaitstud vastavalt käesolevale lepingule, ei takista see nende tähiste kasutamist järgmiste Ukrainast pärit toodete tähistamiseks ja väljapanekuks seitsme aasta pikkuse üleminekuperioodi jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist:

1. Käesoleva lepingu artiklites 202 ja 303 osutatud toodete import, eksport ja turustamine toimub kooskõlas selle lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega, kust turuleviidavad tooted pärinevad.

2. Geograafiliste tähisega registreeritud toodete spetsifikaatidest tulenevate küsimustega tegeleb käesoleva lepingu artikli 211 alusel moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee.

3. Käesoleva lepingu kohaselt kaitstava registreeritud geograafilise tähise võib tühistada üksnes lepinguosaline, kelle territooriumilt toode on pärit.

4. Käesolevas alljaos käsitatakse tootekirjeldusena sellist tootekirjeldust ja selle muudatusi, mille on heaks kiitnud selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt toode on pärit.

1. Lepinguosalised peavad kas otse või käesoleva lepingu artikli 211 alusel moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee kaudu ühendust kõigis käesoleva lepingu rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes. Eelkõige võib üks lepinguosaline nõuda teiselt teavet tootekirjelduste ja nende muudatuste kohta ning teavet kontrollisätetega seotud kontaktpunktide kohta.

2. Lepinguosaline avalikustab teise lepinguosalise poolt käesoleva lepingu kohaselt kaitstavate geograafiliste tähiste olemasolevad tootekirjeldused või nende kokkuvõtted ning kontrollisätetega seotud kontaktpunktid.

1. Käesolevaga asutatakse geograafiliste tähiste allkomitee. Käesoleva lepingu artikli 465 lõike 4 kohases koosseisus annab ta oma tegevuse kohta aru assotsieerimiskomiteele. Geograafiliste tähiste allkomitee koosneb ELi ja Ukraina esindajatest ning selle eesmärk on jälgida käesoleva lepingu rakendamist ja süvendada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas.

2. Geograafiliste tähiste allkomitee võtab oma otsused vastu konsensuse alusel. Ta määrab kindlaks oma töökorra. Ühine allkomitee tuleb kokku ühe lepinguosalise taotlusel vaheldumisi Euroopa Liidus ja Ukrainas lepinguosaliste kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), ent hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

3. Geograafiliste tähiste allkomitee jälgib käesoleva alljao nõuetekohast täitmist ja võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi. Ta ülesanded on eelkõige järgmised:

1. Lepinguosaline EL ja Ukraina näevad ette sõltumatult loodud uudsete ja eristatavate disainilahenduste kaitse.

2. Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja eristatavaks:

3. Disainilahendus loetakse uudseks, kui identset disainilahendust ei ole tehtud avalikkusele kättesaadavaks:

Disainilahendused loetakse identseks, kui nende omadused erinevad vaid ebaoluliste üksikasjade poolest.

4. Disainilahendus loetakse eristatavaks, kui vastava ala asjatundja üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste jäetud üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:

Eristatavuse hindamisel võetakse arvesse autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus.

5. Kaitse tekib registreerimisel ja annab omanikele ainuõiguse vastavalt käesolevale artiklile. Üldsusele kättesaadavaks tehtud registreerimata disainilahendus annab sama ainuõiguse, kuid üksnes juhul, kui vaidlusalune kasutus tuleneb kaitstud disainilahenduse kopeerimisest.

6. Disainilahendus loetakse olevat avalikkusele kättesaadavaks tehtud, kui see on pärast registreerimist või muul ajal avaldatud trükis, seda on esitatud näitusel, kasutatud kaubanduses või see on muul viisil avalikustatud, välja arvatud juhul, kui asjaomase sektori ringkondadel, kes tegutsevad territooriumil, kus kaitset taotletakse, ei olnuks mõistliku ootuse kohaselt võimalik sellest tavapärase majandustegevuse käigus teada saada enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva. Disainilahendus loetakse olevat avalikkusele kättesaadavaks tehtud, kui see on pärast registreerimist või muul ajal avaldatud trükis, seda on esitatud näitusel, kasutatud kaubanduses või see on muul viisil avalikustatud, välja arvatud juhul, kui asjaomase sektori ringkondadel, kes tegutsevad territooriumil, kus kaitset taotletakse, ei olnuks mõistliku ootuse kohaselt võimalik sellest tavapärase majandustegevuse käigus teada saada.

Disainilahendust ei loeta siiski avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on üksnes avalikustatud kolmandale isikule, kelle puhul kehtib otsene või kaudne konfidentsiaalsusnõue.

7. Avalikustamist ei võeta käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaldamisel arvesse, kui disainilahendus, millele taotletakse kaitset registreeritud disainilahenduse õigusega, on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:

8. Käesoleva artikli lõiget 7 kohaldatakse ka juhul, kui disainilahendus on avalikkusele kättesaadavaks tehtud autori või tema õigusjärglase suhtes toime pandud õigusvastase teo tagajärjel.

1. Lepinguosaline EL ja Ukraina võimaldavad registreerimisjärgset kaitset vähemalt 5 aastaks. Õiguste omanik võib pikendada kaitse tähtaega veel üheks või mitmeks viieaastaseks ajavahemikuks, kokku kuni 25 aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast.

2. Lepinguosaline EL ja Ukraina kaitsevad registreerimata disainilahendusi vähemalt kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil disainilahendus ühe lepinguosalise territooriumil üldsusele kättesaadavaks tehti.

1. Lepinguosaline EL ja Ukraina võivad ette näha, et mõjuvatel põhjustel võib disainilahenduse registreerimisest keelduda või selle pärast registreerimist kehtetuks tunnistada järgmistel juhtudel:

2. Lepinguosaline võib alternatiivina kehtetuks tunnistamisele ette näha, et disainilahendus, mis võidakse kehtetuks tunnistada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhjustel, on piiratud kasutusega.

Kaitstud disainilahenduse omanikul on vähemalt ainuõigus disainilahendust kasutada ja takistada kolmandatel isikutel seda loata kasutada, eelkõige valmistada, pakkuda, turustada, importida, eksportida ja kasutada või nendel eesmärkidel sellist toodet säilitada, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud.

1. Disainilahenduse õigusest selle registreerimisel tulenevaid õigusi ei kohaldata:

2. Lisaks sellele ei kohaldata disainilahendusele selle registreerimisega antavaid õigusi järgmise suhtes:

3. Disainilahenduse õigus ei anna kaitset toote nendele välistunnustele, mis tulenevad üksnes selle tehnilisest otstarbest.

4. Disainilahenduse õigus ei anna kaitset toote nendele välistunnustele, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode täidab oma otstarvet.

5. Disainilahenduse õigus ei anna kaitset disainilahendusele, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud kõlblusnormidega.

Käesoleva alljao kohaselt lepinguosalise poolt registreeritud disainilahenduse õigusega kaitstud disainilahendus on kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduste alusel alates kuupäevast, mil disainilahendus on loodud või mis tahes kujul fikseeritud. Lepinguosalised määravad kindlaks kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.

1. Lepinguosalised tunnistavad WTO ministrite konverentsil 14. novembril 2001 vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni (edaspidi „Doha deklaratsioon”) tähtsust. Lepinguosalised tagavad käesolevas jaotises sätestatud õiguste ja kohustuste tõlgendamisel ning rakendamisel järjepidevuse Doha deklaratsiooniga.

2. Lepinguosalised järgivad ja aitavad rakendada WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust Doha deklaratsiooni punkti 6 kohta.

1. Lepinguosalised tunnistavad, et ravimile ja taimekaitsevahendile, mida nende vastavatel territooriumidel kaitstakse patendiga, kohaldatakse enne turulelaskmist halduslikku loamenetlust. Nad tunnistavad, et patendiga antav kaitseaeg võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja sellele vastavalt asjakohastele õigusaktidele lepinguosalise turule viimise esimese loa andmise vahele.

2. Lepinguosalised näevad ette, et patendiga kaitstavat ravimit ja taimekaitsevahendit, mille suhtes on kohaldatud halduslikku loamenetlust, kaitstakse täiendava ajavahemiku jooksul, mille kestus on viie aasta võrra lühem, kui lõikes 1 osutatud ajavahemik.

3. Lepinguosalised näevad ette käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kaitsest kuue kuu võrra pikema kaitse ravimitele, mille kohta on tehtud pediaatrilised uuringud ning mille tootekirjelduses on nimetatud uuringute tulemusi kajastatud.

1. Lepinguosalised kaitsevad biotehnoloogialeiutisi siseriikliku patendiõiguse alusel. Vajaduse korral kohandavad nad oma patendiõigust vastavalt käesoleva lepingu sätetele. Käesolev artikkel ei piira lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, eriti TRIPS-lepingust ning 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist (edaspidi „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon”).

3. Käesoleva lepingu kohaldamisel: võib patentida leiutisi, mis on uued, omavad leiutustaset ja võimaldavad tööstuslikku kasutust, isegi sel juhul, kui nad käsitlevad toodet, mis koosneb bioloogilisest materjalist või sisaldab seda, või meetodit, mille abil bioloogilist materjali toodetakse, töödeldakse või kasutatakse.

Tehnilise meetodi abil loomulikust keskkonnast eraldatud või toodetud bioloogiline materjal võib olla leiutise objekt isegi sel juhul, kui ta on varem looduses esinenud.

Inimorganismist eraldatud või muul viisil tehnilise meetodi abil valmistatud element, sealhulgas geeni nukleotiidjärjestus või osaline nukleotiidjärjestus võib endast kujutada patentset leiutist isegi sel juhul, kui selle elemendi struktuur on samasugune kui looduslikul elemendil. Geeni nukleotiidjärjestuse või osalise nukleotiidjärjestuse tööstuslikku kasutust tuleb kirjeldada patenditaotluses.

Taimi ja loomi käsitlevad leiutised on patenditavad, kui nende tehniline teostatavus ei piirdu teatava taimesordi või loomatõuga. Käesoleva lõike punkt b ei piira selliste leiutiste patenditavust, mis käsitlevad mõnd mikrobioloogilist või muud tehnilist meetodit või niisuguse meetodi abil saadud toodet.

5. Leiutisi peetakse mittepatenditavaks, kui nende kaubanduslik kasutus oleks vastuolus avaliku korra või moraaliga; kasutust ei loeta vastuolus olevaks üksnes selle tõttu, et see on õigus- või haldusnormiga keelatud. Eelkõige peetakse mittepatenditavaks:

6. Leiutise tulemusel eriomadusi omavale bioloogilisele materjalile patendiga antud kaitse hõlmab iga sellest bioloogilisest materjalist vegetatiivse või generatiivse paljundamise teel saadud bioloogilist samases või erinevas vormis olevat samade omadustega materjali.

7. Leiutise tulemusel eriomadusi omavat bioloogilist materjali toota võimaldavale meetodile patendiga antud kaitse hõlmab selle meetodi abil otse saadud bioloogilist materjali ja iga muud sellest bioloogilisest materjalist vegetatiivse või generatiivse paljundamise teel saadud samases või erinevas vormis olevat samade omadustega bioloogilist materjali.

8. Geneetilist teavet sisaldavale või sellest koosnevale tootele patendiga antud kaitse hõlmab kogu materjali, millesse toodet on lisatud ja milles sisaldub oma ülesannet täitev geneetiline teave, kui käesoleva artikli lõike 4 punktist c ei tulene teisiti.

9. Käesoleva artikli lõigetes 7 ja 8 osutatud kaitse ei hõlma patendi omaniku poolt või tema nõusolekul lepinguosalise turule viidud, bioloogilise materjali generatiivse või vegetatiivse paljundusega saadud bioloogilist materjali, kui generatiivne või vegetatiivne paljundus tuleneb vahetult rakendusest, milleks bioloogiline materjal turustati, tingimusel et saadud materjali ei kasutata edaspidi muuks generatiivseks või vegetatiivseks paljundamiseks.

10. Erandina käesoleva artikli lõigetest 7 ja 8 tähendab patendi omaniku poolt või tema nõusolekul põllumajandustootjale taimse paljundusmaterjali müük või muu kauplemisviisi teel loovutamine seda, et sellel põllumajandustootjal lubatakse oma kasutada oma saaki paljundamiseks oma põllumajandusettevõttes. Selle erandi ulatus ja tingimused vastavad tingimustele, mis on ette nähtud lepinguosaliste sordikaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktide ja tavaga.

Erandina käesoleva artikli lõigetest 7 ja 8 tähendab patendi omaniku poolt või tema nõusolekul talupidajale paljunduskarja või muu loomse paljundusmaterjali müük või muu kauplemisviisi teel loovutamine seda, et talupidajal lubatakse kasutada kaitstud karja põllumajanduslikul eesmärgil. Loas sisaldub loomade või muu loomse paljundusmaterjali tegemine kättesaadavaks põllumajanduskasutusele, kuid mitte müük erialase loomakasvatuse raames või eesmärgil. Eespool sätestatud erandi määr ja tingimused määratakse kindlaks siseriiklike õigusaktide ja tavaga.

12. Käesoleva artikli lõikes 11 osutatud litsentside taotlejad peavad tõendama, et:

1. Lepinguosalised rakendavad igakülgse süsteemi, mis tagab ravimite müügiloa saamiseks esitatavate andmete konfidentsiaalsuse ja mitteavalikustamise ning neile mitte tuginemise.

2. Lepinguosaline, kes sellise süsteemi raames turustamisloa andmise tingimusena nõuab ravimi ohutus- ja tõhususkatsete ja -uuringute tulemuste esitamist, ei luba kooskõlas katsete ja uuringute tulemused esitanud taotlejale antud turustamisloaga teistel taotlejatel turustada sama või sarnast toodet ajavahemikul, mille pikkus on vähemalt viis aastat alates tema territooriumil esmase heakskiidu kuupäevast, välja arvatud juhul, kui selleks on selleks andnud oma nõusoleku taotleja, kes esitas ohutus- ja tõhususkatsete ja -uuringute tulemused. Sellel ajavahemikul ei kasutata esmase heakskiidu saamiseks esitatud katse- ja uuringuandmeid järgmiste ravimi turustamisloa taotlejate huvides ilma esimese taotleja nõusolekuta.

3. Kuupäevaks, mis määratakse kindlaks kaubanduskomitees, lähendab Ukraina ELi õigusaktidele oma õigusaktid, mis käsitlevad ravimitega seotud andmete kaitset.

1. Lepinguosalised määravad ohutus- ja tõhususnõuded kindlaks enne taimekaitsevahendite turuleviimise lubamist.

2. Lepinguosalised tunnustavad esimesena esitatud katse- ja uuringuaruande omaniku ajutist õigust saada taimekaitsevahendi müügiluba. Sellel ajavahemikul ei kasutata esmase heakskiidu saamiseks esitatud katse- ja uuringuaruannet teiste taimekaitsevahendi turustamisloa taotlejate huvides ilma esimese taotleja selgesõnalise nõusolekuta. Kõnealust õigust nimetatakse edaspidi „andmete kaitseks”.

4. Andmeid kaitstakse vähemalt kümme aastat alates esimese loa andmisest vastava lepinguosalise territooriumil. Lepinguosalised võivad otsustada pikendada madala riskiga taimekaitsevahenditega seotud kaitse tähtaega. Sel puhul võib kaitseperioodi pikendada kuni 13 aastani.

5. Lepinguosalised võivad otsustada, et neid perioode pikendatakse iga vähemolulisteks kasutusteks antud loa pikendamise puhul ( 36 ). Sel juhul ei tohi andmete kaitse periood kokku olla pikem kui 13 aastat või madala riskiga taimekaitsevahendite puhul 15 aastat.

6. Katsed ja uuringud kuuluvad andmekaitse alla ka juhul, kui need olid vajalikud loa pikendamiseks ja läbivaatamiseks. Sellisel juhul on andmete kaitse perioodi pikkus 30 kuud.

7. Lepinguosalised kehtestavad selgroogsetega tehtavate korduvkatsete vältimise eeskirjad. Taotleja, kes kavatseb teha katseid ja uuringuid selgroogsetega, võtab vajalikke meetmeid kontrollimaks, et neid katseid või uuringuid ei ole varem tehtud või alustatud.

8. Uus taotleja ning asjaomaste lubade omanik või omanikud teevad kõik jõupingutused selgroogsetega seotud katsete ja uuringute jagamise tagamiseks. Katse- ja uuringuaruannete jagamisega seotud kulud määratakse kindlaks õiglasel, arusaadaval ja mittediskrimineerival viisil. Uus taotleja on kohustatud jagama ainult sellise teabega seotud kulusid, mille ta peab esitama loa saamise nõuetele vastamiseks.

9. Kui uus taotleja ning taimekaitsevahendiga seotud lubade omanik või omanikud ei jõua kokkuleppele selgroogsetega tehtud katse- ja uuringuaruannete teatavaks tegemise küsimustes, teavitab taotleja sellast lepinguosalist.

10. Suutmatus jõuda kokkulepe ei takista lepinguosalisel kasutada selgroogsetega tehtud katse- ja uuringuaruandeid seoses teise taotleja taotlusega.

11. Asjakohase loa omanikul või omanikel on õigus nõuda uuelt taotlejalt õiglase osa tasumist tema poolt kantud kuludest. Lepinguosaline võib suunata asjaomased pooled lahendama asja siseriiklike õigusaktide alusel tegutseva vahekohtu ametliku ja siduva otsusega.

1. Lepinguosalised kaitsevad pooljuhttoodete topoloogiaid, võttes vastu õigusnormid ainuõiguste andmiseks kooskõlas käesoleva artikliga.

2. Lepinguosalised näevad ette, et pooljuhttoote topoloogiat kaitstakse niivõrd, kuivõrd see vastab tingimustele, mille kohaselt see on looja isikliku intellektuaalse tegevuse tulemus ning ei ole pooljuhtide tööstuses käibetõeks. Kui pooljuhttoote topoloogia koosneb pooljuhtide tööstusele tavalistest elementidest, siis kaitstakse seda ainult niivõrd, kuivõrd niisuguste elementide kombinatsioon tervikuna võetult vastab ülalkirjeldatud tingimustele.

1. Käesoleva lepingu artikli 225 lõikes 1 nimetatud ainuõiguste hulka kuulub õigus lubada ja keelata järgmisi toiminguid:

2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud ainuõigusi ei kohaldata reprodutseerimise suhtes, mis leiab aset topoloogia või topoloogiasse inkorporeeritud kontseptsioonide, protsesside, süsteemide ja tehnikate analüüsimise, hindamise ja õpetamise eesmärgil.

3 Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud ainuõigused ei laiene sellise topoloogiaga seotud toimingutele, mis vastab käesoleva lepingu artikli 225 lõike 2 nõuetele ja on loodud mõne muu topoloogia käesoleva artikli lõike 2 kohase analüüsimise ja hindamise alusel.

4. Käesoleva artikli lõike 1 punktis b sätestatud toimingute lubamise või keelamise ainuõigust ei kohaldata selliste toimingute suhtes, mida sooritatakse pärast topoloogia või pooljuhttoote seaduslikku turuleviimist.

Ainuõigused kestavad vähemalt 10 aastat pärast seda, kui topoloogiat esmakordselt ükskõik kus kogu maailmas ärieesmärgil kasutati või juhul, kui registreerimine on ainuõiguste tekke või jätkuva kohaldamise tingimuseks, siis 10 aastat pärast seda kuupäeva, mis on kahest järgmisest kuupäevast varasem:

Lepinguosalised teevad koostööd taimesortide kaitse edendamiseks ja tugevdamiseks vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse 1961. aasta konventsioonile (läbi vaadatud Genfis 10. novembril 1972, 23. oktoobril 1978 ja 19. märtsil 1991), sealhulgas aretaja õigust käsitlevale valikulisele erandile, millele on osutatud kõnealuse konventsiooni artikli 15 lõikes 2.

1. Kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega austavad ja säilitavad lepinguosalised traditsioonilisi eluviise harrastavate põliste ja kohalike kogukondade teadmisi, uuendusi ja tavasid, mis on asjakohased bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise seisukohalt, soodustavad selliste teadmiste, uuenduste ja tavade laiemat kohaldamist nende omanike nõusolekul ja osalusel ning toetavad selliste teadmiste, uuenduste ja tavade kasutamisest tuleneva kasu õiglast jagamist.

2. Lepinguosalised tunnustavad, et on oluline kooskõlas siseriiklike õigusaktidega võtta vajalikke meetmeid pärimusteadmiste säilitamiseks, ning lepivad kokku, et jätkavad tööd rahvusvaheliselt kokku lepitud sui generis mudelite väljatöötamiseks seoses pärimusteadmiste õiguskaitsega.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva alljao intellektuaalomandit käsitlevaid sätteid ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendatakse vastastikku toetaval viisil.

4. Lepinguosalised lepivad kokku, et vahetavad korrapäraselt arvamusi ja teavet seoses asjakohaste mitmepoolsete aruteludega.

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost, ning näevad ette järgmised täiendavad meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid, mis on vajalikud intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamiseks ( 37 ). Need meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid peavad olema õiglased ja erapooletud; need ei tohi olla ülemäära keerukad ja kulukad ega sisaldada sobimatuid tähtaegu ja põhjendamatuid viivitusi.

2. Lisaks peavad need meetmed ja õiguskaitsevahendid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada sellisel viisil, mis võimaldab vältida seadusliku kaubanduse tõkestamist ja pakkuda kaitset nende kuritarvitamise vastu.

1. Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite rakendamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:

2. Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite rakendamist on õigus nõuda intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organitel, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate nõutaval viisil tunnustatud esindajad niivõrd, kui see on lubatud ja kooskõlas kohaldatava õigusega.

Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas lepingus sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisel:

1. Kui lepinguosaline on esitanud oma nõuete toetamiseks piisavad mõistlikult kättesaadavad tõendid ja on täpsustanud oma nõuete põhistuseks vajalikud vastaspoole käsutuses olevad tõendid, on lepinguosaliste kohtuasutused volitatud nõudma vastaspoolelt nende tõendite esitamist, asjakohastel juhtudel konfidentsiaalse teabe kaitset tagavaid tingimusi järgides.

2. Lepinguosalised võtavad samadel tingimustel vajalikud meetmed, et kaubanduslikus ulatuses toime pandud intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral võimaldada pädevatel kohtuasutustel vastavalt vajadusele ja taotluse alusel saada vastaspoole valduses olevaid panga-, finants- ja äridokumente, pidades silmas konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

1. Lepinguosalised tagavad, et enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist võib pädev kohtuasutus sellise isiku taotluse korral, kes on esitanud piisavad tõendid kinnitamaks oma väidet, et intellektuaalomandi õigust on rikutud või kavatsetakse rikkuda, nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise oluliste asitõendite säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust. Sellised meetmed võivad sisaldada õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade ning vajaduse korral nende kaupade tootmiseks ja/või levitamiseks kasutatud materjalide ja vahendite ning nendega seotud dokumentide üksikasjalikku kirjeldamist koos näidiste võtmisega või mitte, või füüsilist arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti sellistel juhtudel, kui mis tahes viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui varitseb ilmne asitõendite hävitamise oht.

2. Lepinguosalised tagavad, et kostja taotlusel tühistatakse asitõendite säilitamiseks võetud meetmed või lõpetatakse nende kehtivus muul viisil, kui hageja ei algata mõistliku tähtaja jooksul pädevas kohtuasutuses menetlust, mis viib kohtuasja sisulise käsitlemise ja otsuse vastuvõtmiseni; see ei piira aga kahjunõuete esitamise võimalust.

1. Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele taotlusele võivad pädevad kohtuasutused nõuda teavet selliste toodete ja teenuste päritolu või levitamisvõrgustiku kohta, mis rikuvad intellektuaalomandi õigusi, ning et teabe peab esitama rikkuja ja/või teine isik,

3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira muude õigusnormide kohaldamist, millega:

1. Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutus saab hageja taotluse korral teha ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada intellektuaalomandi õiguse vahetu rikkumine või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega, peatada õiguserikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguse rikkumiseks.

2. Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.

3. Kaubandusliku ulatusega rikkumise korral tagavad lepinguosalised, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad kohtuasutused hagi tagamiseks anda korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas külmutada tema pangakontod ja muu vara. Sel eesmärgil võivad pädevad kohtuasutused nõuda panga-, finants- ja äridokumentide esitamist või vastavat ligipääsu olulisele teabele.

4. Lepinguosalised tagavad, et käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud meetmed võetakse vastavatel juhtudel kasutusele ilma kostjat ära kuulamata, eriti kui mis tahes viivitus võib õiguste omajale põhjustada korvamatut kahju. Sellisel juhul teavitatakse lepinguosalisi viivitamatult hiljemalt pärast meetmete jõustumist. Selleks et pärast meetmetest teatamist otsustada, kas neid tuleb muuta, tühistada või kinnitada, vaadatakse asi kostja nõudmisel mõistliku tähtaja jooksul uuesti läbi koos õigusega anda seletusi.

5. Lepinguosalised tagavad, et käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ajutised meetmed kostja taotlusel tühistatakse või lõpetatakse nende toimimine muul viisil, kui hageja ei algata mõistliku tähtaja jooksul pädevas kohtuasutuses menetlust, mis viib kohtuasja sisulise käsitlemise ja otsuse vastuvõtmiseni.

6. Kui ajutised meetmed tühistatakse või kui nad muutuvad kehtetuks hageja mis tahes teo või tegevusetuse tõttu, või kui hiljem leitakse, et intellektuaalomandiõigust pole rikutud või seda pole ähvardanud rikkumise oht, on kohtuasutustel õigus kostja nõudel kohustada hageja maksma kostjale kohast hüvitist nende meetmetega tekitatud kahju eest.

1. Lepinguosalised tagavad, et pädevad kohtuasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võivat kahju hüvitamise nõuet ja mis tahes hüvitist maksmata, anda korralduse kutsuda tagasi, turustuskanalitest tagasi kutsuda või püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigust rikkuvaks. Pädevad kohtuasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel peamiselt kasutatud materjalid ning seadmed.

2. Kohtuasutused nõuavad nimetatud meetmete rakendamist rikkuja kulul, kui erilised põhjused ei nõua nende kohaldamist.

Lepinguosalised tagavad, et pärast kohtuotsust, millega tuvastatakse intellektuaalomandi õiguse rikkumine, võib kohtuasutus teha rikkujale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks. Kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud, võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral vajaduse korral määrata selle täitmise tagamiseks korduva rahalise karistuse. Lepinguosalised tagavad, et õiguste omajatel on võimalik taotleda kohtu ettekirjutust vahendajatele, kelle teenuseid kolmandad isikud kasutavad intellektuaalomandiõiguse või sellega kaasneva õiguse rikkumiseks.

Lepinguosalised võivad ette näha, et sobivatel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada käesoleva lepingu artiklis 237 ja/või 238 sätestatud meetmeid, võib pädev kohtuasutus anda korralduse maksta käesoleva lepingu artiklis 237 ja/või 238 sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalist hüvitist, juhul kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.

2. Lepinguosalised võivad ette näha võimaluse, et juhul kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib kohtuasutus anda korralduse nõuda saadud tulu kahju kannatanud isiku heaks tagasi või maksta kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.

Lepinguosalised tagavad, et üldjuhul kannab kaotanud pool kohtumenetluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus kulude õiglase jaotamise põhimõttega.

Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguse rikkumise suhtes algatatud kohtumenetluse puhul võib kohtuasutus anda hageja taotluse korral ja rikkuja kulul korralduse võtta asjakohaseid meetmeid otsusest teavitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks levitamiseks ning avaldamiseks. Lepinguosalised võivad ette näha muud konkreetses olukorras sobivad täiendavad avalikustamismeetmed, sealhulgas silmatorkavad teadaanded.

Juhul kui mõni tsiviilõiguslik parandusmeede võidakse määrata asja lahendamisel haldusmenetluse käigus, peab menetlus sisuliselt vastama käesoleva alljao asjakohaste sätete põhimõtetele.

Lepinguosalised tunnistavad, et kolmandad isikud võivad õiguste rikkumisega seotud tegevuseks kasutada vahendajate teenuseid. Et tagada teabeteenuste vaba liikumine ja samal ajal jõustada intellektuaalomandi õigusi digitaalkeskkonnas, näevad lepinguosalised vahendusteenuse osutajate jaoks ette järgmised meetmed. Käesolevat alljagu kohaldatakse ainult sellise vastutuse suhtes, mis võib tuleneda intellektuaalomandiõiguse, eeskätt autoriõiguse rikkumistest ( 38 ).

1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest tingimusel, et teenuseosutaja:

2 Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist talletamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine sidevõrgu kaudu ja juhul, kui teavet ei talletata pikema tähtaja jooksul kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.

3 Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

1 Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagavad lepinguosalised, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja selle teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:

2. Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe talletamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal talletatud teabe eest, tingimusel et:

2. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.

3. Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist ega lepinguosaliste võimalust kehtestada teabe kõrvaldamise ja sellele juurdepääsu tõkestamise kord.

1. Lepinguosalised ei kehtesta käesoleva lepingu artiklites 245, 246 ja 247 käsitletud teenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.

2. Lepinguosalised võivad kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse kiiresti teatada pädevatele ametivõimudele nende teenuse saajate väidetavalt ebaseaduslikest tegevustest või pakutavast teabest või kohustuse edastada pädevatele asutustele nende taotluse põhjal teavet, mis võimaldab identifitseerida nende teenuse saajaid, kellega teenuseosutajal on talletamise kohta lepingud.

Ukraina rakendab käesoleva alljao täielikult 18 kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

1. Käesoleva sätte kohaldamisel on „intellektuaalomandi õigust rikkuv kaup”:

2. Kui käesolevas alljaos ei ole sätestatud teisiti, võivad lepinguosalised võtta vastu korra ( 39 ), mis võimaldab õiguse omajal, kellel on alust kahtlustada intellektuaalomandiõigusega seonduvaid õigusi rikkuvate kaupade importimist, eksportimist, reeksportimist, tolliterritooriumile sisenemist või sealt väljumist, peatamismenetlusele suunamist või vabatsooni või vabalattu paigutamist, esitada pädevale haldus- või kohtuasutusele kirjaliku taotluse, et toll peataks kõnealuste kaupade vabasse ringlusse lubamise või peaks need kinni.

3. Lepinguosalised näevad ette, et kui tollil on võetud meetmete käigus ning enne seda, kui õiguse omaja on esitanud taotluse või kui taotlus on rahuldatud, piisavalt alust kahtlustada, et kaup kahjustab intellektuaalomandi õigust, võib toll peatada kauba vabasse ringlusse laskmise või kauba kinni pidada, et õiguse omajal oleks võimalik esitada sekkumise taotlus vastavalt lõikele 1.

4. Kõiki TRIPS-lepingu III osa 4. jaos kehtestatud importija õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka kaupade eksportija ja valdaja suhtes.

5. Lepinguosalised teevad koostööd käesoleva artikli rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

6. Ukraina rakendab käesoleva artikli täielikult kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

1. Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste täitmist.

2. Vastavalt käesoleva lepingu V jaotisele (Majandus- ja valdkondlik koostöö) ja kooskõlas selle VI jaotisega (Finantskoostöö ja pettusevastased sätted) hõlmab koostöö järgmisi valdkondi, kuid ei ole nendega piiratud:

3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ning lisaks käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 lepivad lepinguosalised kokku, et peavad intellektuaalomandi õigustega seotud küsimustes tõhusat dialoogi arutamaks käesoleva peatükiga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamisega seotud teemasid ning muid asjakohaseid küsimusi, ning annavad dialoogist aru kaubanduskomiteele.

Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust omavahelistes kaubandussuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad ja tehingud võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu. Seepärast lepivad lepinguosalised kokku, et järgmised konkurentsi piiravad tegevused ja tehingud, mis on sätestatud nende vastavas konkurentsiõiguses, on käesoleva lepinguga kokkusobimatud niivõrd, kuivõrd need võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust:

1. Lepinguosaline EL ja Ukraina kehtestavad konkurentsiõiguse, millega reguleeritakse tõhusalt artikli 254 punktides a), b) ja c) nimetatud tegevust ja tehinguid.

2. Lepinguosalistel on asutused, kes vastutavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud konkurentsiõiguse tulemusliku rakendamise eest ja on selle ülesande täitmiseks asjakohaselt varustatud.

3. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline kohaldada oma vastavat konkurentsiõigust läbipaistvalt, õigeaegselt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja õigust kaitsele. Eelkõige tagab lepinguosaline, et:

4. Lepinguosalise taotluse korral teeb teine lepinguosaline taotluse esitanud lepinguosalisele kättesaadavaks avaliku teabe oma konkurentsiõiguse täitmise meetmete kohta ning käesoleva jaoga hõlmatud kohustustega seotud õigusaktid.

5. Konkurentsiasutus võtab vastu ja avaldab dokumendi, milles selgitatakse konkurentsiõiguse rikkumiste eest kohaldatavate rahaliste karistuste määramisel kasutatavaid põhimõtteid.

6. Konkurentsiasutus võtab vastu ja avaldab dokumendi, milles selgitatakse horisontaalsete koondumiste hindamisel kasutatavaid põhimõtteid.

Ukraina lähendab oma konkurentsiõiguse ja õiguskaitse tavasid ELi õigustiku osadele järgmiselt:

1. Riigi osalusega äriühingute ja eri- või ainuõigust omavate ettevõtjatega seoses lepinguosalised:

ulatuses, milles eespool nimetatud konkurentsiõigus ja põhimõtted ei takista kõnealustele ettevõtjatele määratud konkreetsete ülesannete täitmist de jure ega de facto.

2. Ühtki eelneva lõike sätet ei tõlgendata nii, et sellega takistatakse lepinguosalist asutamast või ülal pidamast riigi osalusega äriühingut, andmast äriühingule eri- või ainuõigusi või säilitamast selliseid õigusi.

1. Viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest kohandab lepinguosaline kaubanduslikke riigimonopole, et välistada diskrimineerivate meetmete olemasolu lepinguosaliste füüsiliste või juriidiliste isikute vahel seoses kauba hankimis- ja turustamistingimustega.

2. Käesolev artikkel ei piira käesoleva lepingu IV jaotise 8. peatükist (Riigihanked) tulenevaid lepinguosaliste õigusi ega kohustusi.

3. Lõiget 1 ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist asutamast või ülal pidamast riigimonopoli.

1. Lepinguosalised tunnistavad nende vastavate pädevate asutuste vahelise koostöö ja nende tegevuse kooskõlastamise tähtsust, et veelgi edendada konkurentsiõiguse tõhusat täitmist ning saavutada käesoleva lepingu eesmärgid, edendades konkurentsi ja piirates konkurentsivastast ärikäitumist või konkurentsi moonutavaid tehinguid.

2. Sel eesmärgil võib ühe lepinguosalise konkurentsiasutus teavitada teise lepinguosalise konkurentsiasutust oma valmisolekust teha jõustamismeetmete alast koostööd. Selline koostöö ei takista lepinguosalisi vastu võtmast iseseisvaid otsuseid.

3. Oma asjakohase konkurentsiõiguse tulemusliku rakendamise soodustamiseks võivad lepinguosaliste konkurentsiasutused vahetada teavet, mis käsitleb muu hulgas õigusloome- ja jõustamistoiminguid, lähtudes oma õigusaktidega kehtestatud piirangutest ja võttes arvesse oma põhihuvisid.

1. Lepinguosaline alustab teise lepinguosalise taotluse korral konsultatsioone seoses teise lepinguosalise esitatud teabega, et soodustada vastastikust mõistmist või arutada käesoleva jao alusel tekkivaid konkreetseid küsimusi. Lepinguosaline täpsustab, kuidas asjaomane küsimus mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.

2. Lepinguosalised arutavad ühe lepinguosalise taotluse korral viivitamata mis tahes küsimust, mis tuleneb käesoleva jao tõlgendamisest või kohaldamisest.

3. Selleks et hõlbustada konsultatsioonidel arutluse all oleva küsimuse arutamist, püüab lepinguosaline anda teisele lepinguosalisele asjakohast mittekonfidentsiaalset teavet, pidades seejuures kinni nende vastavas õiguses sätestatud piirangutest ja võttes arvesse oma põhihuvisid.

Lepinguosalised ei või kasutada käesoleva lepingu IV jaotise 14. peatükis (Vaidluste lahendamine) sätestatud vaidluste lahendamise menetlust käesolevast jaost tulenevates küsimustes, välja arvatud käesoleva lepingu artikli 256 puhul.

1. Ukraina või Euroopa Liidu liikmesriikide poolt riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib kahjustada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

3. Lisaks võib käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega kokkusobivaks lugeda alljärgneva:

4. Ettevõtjate suhtes, kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine või kes on kasumit taotlevad monopolid, kohaldatakse käesolevas jaos sätestatud eeskirju ulatuses, milles selliste eeskirjade rakendamine ei takista kõnealustele ettevõtjatele määratud konkreetsete ülesannete täitmist de jure ega de facto. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus lepinguosaliste huvidega.

1. Lepinguosaline tagab riigiabi valdkonna läbipaistvuse. Selleks teavitab lepinguosaline kord aastas teist lepinguosalist sellise riigiabi kogusummast, liigist ja valdkondlikust jaotusest, mis võib mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust. Nimetatud teatised peaksid sisaldama teavet abi eesmärgi, vormi, summa või eelarve, abi andva asutuse ja võimalusel abi saaja kohta. Käesoleva artikli kontekstis ei ole vaja teatada abist, mille summa ettevõtja kohta jääb kolmeaastase ajavahemiku jooksul alla 200 000 euro. Teade loetakse esitatuks, kui see on saadetud teisele lepinguosalisele või kui asjakohane teave on avaldatud üldsusele kättesaadaval veebisaidil järgneva kalendriaasta 31. detsembriks.

2. Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline täiendavat teavet riigiabikavade ja lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutava riigiabi konkreetsete üksikjuhtumite kohta. Lepinguosalised vahetavad kõnealust teavet, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad ameti- ja ärisaladuse nõuetest.

3. Lepinguosalised tagavad ametiasutuste ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse, et tuleksid selgesti esile:

4. Lisaks tagavad lepinguosalised, et iga sellise ettevõtja, kellel on Ukraina või Euroopa Liidu liikmesriikide antud eri- või ainuõigus, või kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, või kes saab sellise teenuse osutamise eest mistahes vormis hüvitist avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest, finants- ja organisatsioonistruktuur kajastatakse korrektselt eraldi raamatupidamises, et tuleksid selgesti esile:

5. Kumbki lepinguosaline tagab käesoleva artikli kohaldamise viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kasutavad käesoleva lepingu artikli 262 ning artikli 263 lõigete 3 ja 4 rakendamisel tõlgendusalusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 106, 107 ja 93 kohaldamisest tulenevaid kriteeriume, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu asjaomast kohtupraktikat ning asjaomaseid Euroopa Liidu teiseseid õigusakte, raamistikke, suuniseid ja muid haldusakte.

Käesolevad sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada kaubanduse parandusmeetmeid või muid asjakohaseid meetmeid seoses subsiidiumiga või algatada vaidluste lahendamise menetlust kooskõlas asjakohaste WTO sätetega.

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse kaupade ja teenuste suhtes, mis on loetletud käesoleva lepingu IV jaotise 6. peatüki (Ettevõtjate asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus) XVI lisas, kooskõlas ühiselt langetatud otsusega turulepääsu kohta, jättes kõrvale WTO põllumajanduslepingu I lisas käsitletud kaupade toetused ning muud põllumajanduslepinguga hõlmatud toetused.

Käesolevas peatükis ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise 5. peatükis (Tolli ja kaubanduse soodustamine) esitatud sätteid, kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Tööstustarbijatele tarnitava gaasi ja elektri hinna määrab vaid pakkumine ja nõudmine.

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad lepinguosalised määrata üldise majandushuvi ( 41 ) raames ettevõtjatele kohustuse, mis seondub tarnitava gaasi ja elektri hinnaga (edaspidi „reguleeritud hind”).

3. Lepinguosalised tagavad, et kõnealune kohustus on selgelt määratletud, läbipaistev, proportsionaalne, mittediskrimineeriv, kontrollitav ja piiratud kestusega. Kõnealuse kohustuse rakendamisel tagavad lepinguosalised ka teistele ettevõtjatele võrdse juurdepääsu tarbijatele.

4. Kui gaasi ja elektri riigisisene müügihind on reguleeritud, tagab asjaomane lepinguosaline, et enne reguleeritud hinna jõustumist avaldatakse selle arvutamise meetod.

1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 269 lõigete 2 ja 3 kohast riigisiseste reguleeritud hindade kehtestamise võimalust, ei võta lepinguosaline ega tema reguleeriv asutus vastu ega säilita meedet, mille tulemusel on teisele lepinguosalisele eksporditavate energiatoodete hind kõrgem kui samasuguste, riigisiseseks tarbimiseks ettenähtud toodete hind.

2. Eksportiv lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotluse korral tõendid selle kohta, et koduturul ja ekspordiks müüdavate samade energiatoodete hinnaerinevus ei tulene käesoleva artikli lõikega 1 keelatud meetmest.

1. Lepinguosaliste vahel keelatakse tollimaksude ja koguseliste piirangute ning kõikide samaväärse toimega meetmete rakendamine energiatoodete impordile ja ekspordile. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

2. Lõige 1 ei välista koguselisi piiranguid või samaväärse toimega meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või julgeoleku, inimeste, loomade või taimede elu või tervise või tööstus- ja kaubandusomandi kaitse seisukohast. Sellised piirangud või meetmed ei või siiski olla meelevaldse diskrimineerimise vahendiks ega piirata varjatult lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, et soodustada transiiti, lähtudes vaba transiidi põhimõttest ning kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklitega V.2, V.4 ja V.5 ning 1994. aasta energiaharta lepingu artiklitega 7.1 ja 7.3, mis on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse ja moodustavad selle osa.

Elektri ja gaasi transpordi ning eelkõige kolmandate isikute püsitaristule juurdepääsu osas muudavad lepinguosalised oma õigusakte, millele on viidatud käesoleva lepingu XXVII lisas ja 2005. aasta energiaühenduse lepingus selle tagamiseks, et tariifid, mis avaldatakse enne nende jõustumist, võimsuse jaotamise protseduurid ja kõik muud tingimused on objektiivsed, mõistlikud ja läbipaistvad ega diskrimineeri elektri ega gaasi päritolu, omaniku ega sihtkoha alusel.

Lepinguosalised soovivad soodustada gaasi ülekande taristu ja gaasi ladustamisrajatiste kasutamist ning vajadusel kas konsulteerivad üksteisega taristu arendamise osas või kooskõlastavad omavahel seda küsimust. Lepinguosalised teevad koostööd maagaasiga kauplemise, jätkusuutlikkuse ja tarnekindlusega seonduvates küsimustes.

Energiatoodete turu ulatuslikumaks integreerimiseks võtab lepinguosaline nõudmise ja pakkumise stsenaariume käsitlevate poliitikadokumentide, ühenduste, energiastrateegiate ja taristu edendamise kavade arendamisel arvesse teise lepinguosalise energiavõrke ja -võimsusi.

Lepinguosaline võtab kõik vajalikud meetmed läbi tema alade transiidina veetavate ja transporditavate energiatoodete loata võtmise keelamiseks ning sellega tegelemiseks.

1. Lepinguosaline tagab, et ülekandesüsteemi käitajad võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et:

2. Kui mis tahes küsimuses toimub vaidlus, mis hõlmab lepinguosalisi või üht või enamat ühe lepinguosalise kontrolli või jurisdiktsiooni all olevat iüksust, siis lepinguosaline, läbi kelle territooriumi energiatoodete transiit või transport toimub, ei katkesta ega vähenda, ega luba ühelgi tema kontrolli või jurisdiktsiooni all oleval üksusel, sealhulgas riiklikul kaubandusettevõtjal katkestada või vähendada energiatoodete juba toimuvat transporti või transiiti, või seda nõuda üheltki tema jurisdiktsiooni all olevalt isikult, välja arvatud juhul, kui see on otsesõnu sätestatud sellist transiiti või transporti reguleerivas lepingus või muus kokkuleppes, lõpetamata eelnevalt asjaomase lepingu kohast vaidluste lahendamise menetlust.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et lepinguosalist ei peeta vastutavaks käesoleva artikli kohase katkestuse või vähenduse eest juhul, kui kõnealusel lepinguosalisel ei ole võimalik energiatooteid tarnida, transiidina vedada või transportida kolmanda riigi või selle kontrolli või jurisdiktsiooni all oleva isiku tegevuse tagajärjel.

1. Reguleeriv asutus seisab juriidiliselt eraldi ja on oma tegevuses sõltumatu kõigist avalik- ja eraõiguslikest isikutest ning tal on piisavad volitused, et tagada tõhus konkurents ja turu tulemuslik toimimine.

2. Reguleerivate asutuste otsused ja nende kasutatavad menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

3. Operaatoril, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, peab olema õigus kaevata see otsus edasi asjaomastest isikutest sõltumatule edasikaebusi käsitlevale organile. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule õigusasutusele. Kaebusi käsitlevate organite otsused kuuluvad täitmisele.

1. Käesoleva jao ning 2005. aasta energiaühenduse lepingu või selle alusel kohaldatavate ELi õigusaktide sätete vastuolu korral kohaldatakse sellise vastuolu ulatuses 2005. aasta energiaühenduse lepingu või selle alusel kohaldatavate asjaomaste ELi õigusaktide sätteid.

2. Käesoleva jao rakendamisel eelistatakse selliste õigusaktide või muude aktide vastuvõtmist, mis on kooskõlas 2005. aasta energiaühenduse lepinguga või tuginevad ELis selle sektori suhtes kohaldatavatele õigusaktidele. Käesoleva jaoga seonduvate vaidluste korral eeldatakse, et nimetatud kriteeriumidele vastavad õigusaktid ja muud aktid on käesoleva jaoga kooskõlas. Selle hindamisel, kas õigusaktid või muud aktid vastavad nimetatud kriteeriumidele, võetakse arvesse kõiki 2005. aasta energiaühenduse lepingu artikli 91 alusel vastuvõetud asjakohaseid otsuseid.

3. Kumbki lepinguosaline ei kasuta käesoleva lepingu vaidluste lahendamise alaseid sätteid teise lepinguosalise süüdistamiseks energiaühenduse lepingu sätete rikkumises.

Juurdepääs süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingutele ja nende teostamine

1. Lepinguosaline ( 42 ) on vastavalt rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsioonile täielikult suveräänne oma territooriumil ning arhipelaagi- ja territoriaalvetes asuvate süsivesinike varude suhtes, lisaks on tal suveräänsed õigused tema majandusvööndis ja mandrilaval asuvate süsivesinike varude uurimiseks ja kasutamiseks.

2. Lepinguosalisele jääb õigus kindlaks määrata oma territooriumil, arhipelaagi- ja territoriaalvetes, majandusvööndis ja mandrilaval asuvad piirkonnad, kus võib läbi viia süsivesinike geoloogilist luuret ning neid uurida ja toota.

3. Kui piirkonnas on lubatud kõnealuseid toiminguid läbi viia, tagab lepinguosaline, et üksusi koheldakse kõnealuste toimingute juurde pääsemisel ja nende teostamisel võrdselt.

4. Lepinguosaline võib üksuselt, kellele on antud luba süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute teostamiseks, nõuda tasu maksmist rahas või süsivesinikes. Kõnealuse tasu maksmise üksikasjalik kord määratakse kindlaks nii, et sellega ei sekkuta üksuste juhtimisse ega otsustusprotsessi.

1. Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lubade andmisel, mille alusel üksus võib kasutada geograafilises piirkonnas enda nimel ja vastutusel süsivesinike geoloogilise luure, uurimise või tootmise õigust, järgitakse avaldatud menetlust ja kutsuvad potentsiaalselt huvitatud taotlejaid teatisega üles taotlusi esitama.

2. Teatises määratakse kindlaks loa liik, asjaomane geograafiline piirkond või selle osa ning loa andmise kavandatav kuupäev või tähtaeg.

3. Loa andmise tingimuste ja loa heakskiitmisse menetluse suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikleid 104 ja 105.

1. Tunnistades mõju, mis nende vastaval regulatiivsel keskkonnal võib olla nendevahelisele kaubandusele, kujundavad ja säilitavad lepinguosalised nende territooriumil tegutsevate ettevõtjate, eelkõige väikeettevõtjate jaoks tõhusa ja prognoositava regulatiivse keskkonna, võttes piisavalt arvesse õiguskindluse ja proportsionaalsuse nõudeid.

2. Kinnitades veel kord oma vastavaid WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, selgitavad lepinguosalised üldkohaldatavaid meetmeid ning näevad kõnealuste meetmetega seoses ette läbipaistvuse, konsulteerimise ja parema haldamise tõhusama korralduse, kuivõrd need võivad avaldada mõju kõigile käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustele.

1. Lepinguosaline säilitab või kehtestab asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata huvitatud isikute päringutele kavandatavate või kehtivate üldkohaldatavate meetmete kohta ning nende üldise rakendamisviisi kohta.

Lepinguosaliste vahelise teabevahetuse soodustamiseks mis tahes küsimustes, mida leping hõlmab, määrab iga lepinguosaline eelkõige kontaktpunkti. Kummagi lepinguosalise taotluse korral nimetab kontaktpunkt küsimuse eest vastutava ametkonna või ametniku ja pakub nõuetekohast tuge teabevahetuse soodustamiseks taotleva lepinguosalisega.

2. Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud vastused ei ole tingimata lõplikud või õiguslikult siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui lepinguosaliste riiklikes õigusnormides ja eeskirjades ei ole sätestatud teisiti.

3. Teise lepinguosalise taotluse korral esitab lepinguosaline viivitamata teabe ja vastab küsimustele mis tahes tegeliku või kavandatava üldkohaldatava meetme kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu rakendamist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.

4. Lepinguosaline säilitab või kehtestab asjakohased mehhanismid huvitatud isikute jaoks, mille ülesanne on püüda tõhusalt lahendada üldkohaldatavate meetmete rakendamisel ja seoses käesoleva lepingu artiklis 285 nimetatud haldusmenetlustega teise lepinguosalise huvitatud isikutele tekkida võivaid probleeme. Kõnealused mehhanismid peaksid olema kergesti kasutatavad, tähtajalised, tulemustele orienteeritud ja läbipaistvad. See ei piira apellatsiooni- või teistmismenetlusi, mida lepinguosalised kehtestavad või rakendavad. Samuti ei piira see lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesoleva lepingu IV jaotise 14. peatükist (Vaidluste lahendamine) ja 15. peatükist (Vahendamine).

Lepinguosalised haldavad kõiki käesoleva lepingu artiklis 281 osutatud üldkohaldatavaid meetmeid järjepidevalt, erapooletult ja mõistlikult. Sel eesmärgil peab lepinguosaline, kes kohaldab teatavatel juhtudel kõnealuseid meetmeid teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade, teenuste või asutuste suhtes:

1. Lepinguosaline asutab kohtud või muud sõltumatud organid, sealhulgas vajaduse korral kohtulaadsed organid või halduskohtud või hoiab alles või kehtestab vastavad menetlused, et käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega seotud haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida. Kõnealused kohtud, organid ja menetlused peavad olema erapooletud või sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.

2. Lepinguosalised tagavad, et kõnealustes kohtutes, organites või menetlustes antakse menetluse pooltele õigus saada:

3. Lepinguosaline tagab, et otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ja et nendega reguleeritakse asjaomase ameti või asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib õigusaktide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.

1. Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et edendada õigusliku reguleerimise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas vahetades teavet oma vastavate õigusliku reguleerimise reformide ja õigusliku reguleerimise mõju analüüside kohta ning parimaid tavasid.

2. Lepinguosalised kohustuvad järgima hea haldustava põhimõtteid ja nõustuvad tegema nende edendamiseks koostööd, sealhulgas vahetama teavet ja parimaid tavasid.

Lepinguosaline kohaldab teise lepinguosalise huvitatud isikute suhtes vähemalt sama soodsaid läbipaistvusnõudeid, kui ta kohaldab enda huvitatud isikute suhtes.

1. Lepinguosalised tuletavad meelde keskkonda ja arengut käsitlevat 1992. aasta Agenda 21, säästvat arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava ning rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonna poliitilisi tegevuskavu, eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO”) inimväärse töö tegevuskava ning ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni täieliku tööhõive ja inimväärse töö kohta ning lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada säästva arengu eesmärki, ja tagada, et see eesmärk integreeritakse nende kaubandussuhetesse ja et seda kajastatakse kõigil kõnealuste suhete tasandeil.

2. Sel eesmärgil tunnistavad lepinguosalised, et on oluline võtta täielikult arvesse nii oma riikide elanikkonna kui ka tulevaste põlvkondade majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid huvisid ning tagavad, et majandusareng, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika toetaksid üksteist.

1. Tunnustades lepinguosaliste õigust võtta asjaomaste rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete ja lepingute kohaselt vastu riiklikud keskkonna-, töökaitse- ja säästva arengu poliitika ja prioriteedid ning nende taset ise reguleerida ning vastavalt vastu võtta või muuta oma õigusakte, tagavad lepinguosalised, et nende õigusaktid näeksid ette keskkonna- ja töökaitse kõrge taseme ning püüavad neid õigusakte jätkuvalt edasi arendada.

2. Käesolevas artiklis viidatud eesmärkide saavutamiseks lähendab Ukraina oma õigusaktid, eeskirjad ja haldustava ELi õigustikule.

1. Üleilmastumise kontekstis tunnistavad lepinguosalised kaubanduse võtmeelementidena täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärset tööd. Lepinguosalised kinnitavad pühendumist kaubanduse arendamise edendamisele viisil, mis viiks täieliku ja tootliku tööhõiveni ning inimväärse tööni kõigi, sealhulgas meeste, naiste ja noorte jaoks.

2. Lepinguosalised edendavad ja rakendavad oma õigusakte ja tavasid rahvusvaheliselt tunnustatud peamiste tööstandardite alusel, milleks on:

3. Lepinguosalised kinnitavad pühendumist nende poolt ratifitseeritud põhikonventsioonide ja tähtsamate ILO konventsioonide ning ILO 1988. aasta deklaratsiooni (aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl) tõhusale rakendamisele. Lepinguosalised kaaluvad ka teiste ILO enda poolt päevakohastena klassifitseeritud konventsioonide ratifitseerimist ja rakendamist.

4. Lepinguosalised rõhutavad, et tööstandardeid ei tohiks kasutada kaubanduse kaitsemeetmena. Lepinguosalised märgivad, et nende suhtelist eelist ei tohiks mingil viisil kahtluse alla seada.

1. Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise ja lepingute olulisust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus ülemaailmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele.

2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust tõhusalt rakendada oma õigusnormides ja tavades mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.

3. Käesoleva lepingu sätetega ei piirata lepinguosalise õigust võtta vastu või säilitada meetmeid, et rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osaline ta on. Selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste vahel või kaubanduse varjatud piiramist.

4. Lepinguosalised tagavad, et keskkonnapoliitika tugineb ettevaatuspõhimõttele ja põhimõtetele, mis näevad ette ennetavat tegevust, mille kohaselt tuleks keskkonnakahjustus esmajärjekorras heastada kahjustuse kohas ja saastaja peaks maksma.

5. Lepinguosalised teevad koostööd loodusvarade kaalutletud ja ratsionaalse kasutamise edendamiseks kooskõlas säästva arengu eesmärgiga, et tugevdada lepinguosaliste kaubandus- ja keskkonnapoliitika ning -tava vahelisi sidemeid.

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kaubandus peaks edendama säästvat arengut selle kõikides mõõtmetes. Lepinguosalised tunnistavad peamiste tööstandardite ja inimväärse töö kasulikku mõju majanduslikule tasuvusele, uuenduslikkusele ja tootlikkusele, ning rõhutavad ühelt poolt kaubanduspoliitika ja teiselt poolt tööhõive- ja sotsiaalpoliitika suurema tasakaalustatuse sidususe väärtust.

2. Lepinguosalised püüavad hõlbustada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade, -teenuste ja -tehnoloogiatega, säästva taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning ökomärgisega toodetega, ning hõlbustada ja edendada vastavaid välismaised otseinvesteeringuid, kõrvaldades muu hulgas nendega seotud mittetariifsed tõkked.

3. Lepinguosalised püüavad hõlbustada kauplemist säästvale arengule kaasa aitavate toodetega, sealhulgas toodetega, mille suhtes kohaldatakse selliseid kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus, ning kaupadega ja toodetega, mille puhul peetakse kinni äriühingute sotsiaalse vastutuse ja aruandluse põhimõtetest.

Metsaressursside jätkusuutliku haldamise edendamiseks kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd metsandusõiguse rakendamise ja metsandushalduse parandamiseks ning seadusliku ja jätkusuutliku metsasaadustega kauplemise edendamiseks.

Võttes arvesse kalavarude jätkusuutliku vastutustundliku haldamise tagamise ja kaubanduses hea valitsemistava edendamise tähtsust, kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd:

1. Lepinguosaline ei jäta oma keskkonna- ja tööalaseid õigusnorme järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt jõustamata sellisel viisil, mis mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringuid.

2. Lepinguosaline ei nõrgenda ega vähenda keskkonna- või töökaitset, mida ta annab oma kaubanduse või investeeringute soodustamise eesmärgil kehtestatud õigusnormidega, loobudes või võimaldades loobuda õigusnormide või standardite kohaldamisest või kaldudes neist muul viisil kõrvale või võimaldades neist muul viisil kõrvale kalduda nii, et see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringuid.

Lepinguosalised tunnistavad, et lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavate keskkonna-, rahvatervise ja sotsiaalsete tingimuste kaitseks võetavate meetmete kavandamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel on oluline võtta arvesse teaduse ja tehnikaalast teavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi.

Lepinguosalised kohustuvad oma olemasolevate ning käesoleva lepingu alusel loodavate osalusprotsesside ja institutsioonide kaudu läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva jao rakendamise mõju säästvale arengule, näiteks kaubandusega seotud jätkusuutlikkuse alase mõju hindamise kaudu.

1. Lepinguosaline määrab ja kutsub kokku uue või olemasoleva nõuanderühma säästva arengu valdkonnas, kelle ülesanne on anda nõu käesoleva peatüki rakendamise küsimustes.

2. Nõuanderühma kuuluvad kodanikuühiskonna sõltumatud esindusorganisatsioonid ning selles on tasakaalustatult esindatud tööandjate ja -võtjate organisatsioonid, vabaühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.

3. Lepinguosalise nõuanderühma liikmed kohtuvad kodanikuühiskonna avatud foorumil, et pidada dialoogi lepinguosaliste vaheliste kaubandussuhete säästva arengu aspektide üle. Kodanikuühiskonna foorum tuleb kokku kord aastas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Lepinguosalised lepivad kodanikuühiskonna foorumi töökorra suhtes kokku hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

4. Kodanikuühiskonna foorumis peetav dialoog ei piira käesoleva lepingu artikli 469 alusel asutatud kodanikuühiskonna platvormi rolli mõtete vahetamisel kõigi käesoleva lepingu rakendamist käsitlevate küsimuste üle.

5. Lepinguosalised teavitavad kodanikuühiskonna foorumit käesoleva peatüki rakendamisel tehtud edusammudest. Kodanikuühiskonna foorumi seisukohad, arvamused ja soovitused võib esitada lepinguosalistele otse või nõuanderühma kaudu.

1. Käesolevaga asutatakse kaubanduse ja säästva arengu allkomitee. Kõnealune allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 465 lõike 4 kohases koosseisus assotsieerimiskomiteele. Kaubanduse ja säästva arengu allkomiteesse kuuluvad mõlema lepinguosalise haldusaparaadi vanemametnikud. Kõnealune allkomitee teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise, sealhulgas järelevalvetoimingute ja mõjuhinnangute tulemuste üle ning arutab heas usus kõiki käesoleva peatüki rakendamisega seonduvaid probleeme. Kõnealune allkomitee kehtestab oma töökorra. Kõnealune allkomitee tuleb kokku esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ja seejärel vähemalt kord aastas.

2. Lepinguosaliste vahelise teabevahetuse soodustamiseks mis tahes küsimustes, mida käesolev peatükk hõlmab, määrab iga lepinguosaline oma haldusaparaadis kontaktpunkti.

3. Lepinguosalised võivad teostada järelevalvet käesoleva peatükiga hõlmatud meetmete rakendamise ja jõustamise üle. Lepinguosaline võib nõuda teiselt lepinguosaliselt konkreetse ja põhjendatud teabe esitamist käesoleva peatüki rakendamise tulemuste kohta.

4. Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega käesolevast peatükist tulenevates küsimustes, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Lepinguosalised lepivad kokku operatiivses konsulteerimises asjakohaste kanalite kaudu kummagi lepinguosalise taotluse korral.

5. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada küsimustes vastastikku rahuldav lahendus ning võivad otsida nõu, teavet ja abi kõigilt isikutelt ja asutustelt, keda nad peavad sobilikuks, et kõnealune küsimus täielikult läbi vaadata. Lepinguosalised võtavad arvesse ILO tegevust või selliste asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaorganisatsioonide või -asutuste tegevust, mille liikmed nad on.

6. Kui lepinguosalised ei suuda küsimust lahendada konsulteerimise teel, võib lepinguosaline taotleda kaubanduse ja säästva arengu allkomitee kokkukutsumist küsimuse arutamiseks, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Kõnealune allkomitee tuleb kokku viivitamata ja püüab lahenduses kokku leppida, sealhulgas vajadusel konsulteerides valitsemissektori või vabaühenduste ekspertidega. Kaubanduse ja säästva arengu allkomitee otsus avaldatakse, kui kõnealune allkomitee ei otsusta teisiti.

7. Käesolevast peatükist tulenevate küsimuste lahendamisel võivad lepinguosalised rakendada üksnes käesoleva lepingu artiklites 300 ja 301 sätestatud menetlusi.

1. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, võib lepinguosaline 90 päeva möödumisel käesoleva lepingu artikli 300 lõike 4 kohase konsultatsioonitaotluse esitamisest taotleda eksperdirühma kokkukutsumist, et uurida küsimust, mida ei ole valitsuste konsultatsioonide käigus rahuldavalt lahendatud. 30 päeva jooksul pärast lepinguosalise taotlust kutsuda kokku eksperdirühm võib lepinguosalise taotluse korral küsimuse arutamiseks kokku kutsuda kaubanduse ja säästva arengu allkomitee. Lepinguosalised võivad eksperdirühmale avaldusi esitada. Eksperdirühm võib küsida teavet ja nõu kummaltki lepinguosaliselt, nõuanderühma(de)lt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Eksperdirühm kutsutakse kokku 60 päeva jooksul alates lepinguosalise taotluse esitamisest.

2. Käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud korra kohaselt valitud eksperdirühm annab nõu käesoleva peatüki rakendamise küsimustes. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, esitab eksperdirühm 90 päeva jooksul pärast viimase eksperdi valimist lepinguosalistele aruande. Lepinguosalised annavad endast parima, et kasutada eksperdirühma nõuandeid ja soovitusi käesoleva peatüki rakendamise kohta. Eksperdirühma soovituste rakendamist jälgib kaubanduse ja säästva arengu allkomitee. Eksperdirühma aruanne tehakse kättesaadavaks lepinguosaliste nõuanderühma(de)le. Konfidentsiaalse teabe ja töökorra osas kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise 14. peatüki (Vaidluste lahendamine) XXIV lisa vastavaid põhimõtteid.

3. Käesoleva lepingu jõustumisel lepivad lepinguosalised kokku nimekirjas, mis sisaldab vähemalt 15 käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes eriteadmisi omavat isikut, kellest vähemat viis ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad eksperdirühma eesistuja kohuseid. Eksperdid peavad olema sõltumatud ja mitte taotlema või vastu võtma juhtnööre kummaltki lepinguosaliselt või nõuanderühma(de)s esindatud organisatsioonidelt. Kumbki lepinguosaline valib ekspertide nimekirjast ühe eksperdi 50 päeva jooksul pärast eksperdirühma moodustamist käsitleva lepinguosalise taotluse kättesaamist. Kui lepinguosaline ei vali oma eksperti nimetatud ajavahemiku jooksul, valib teine lepinguosaline ekspertide nimekirjast selle lepinguosalise kodaniku, kes jättis eksperdi valimata. Kaks valitud eksperti lepivad kokku eesistujas, kes valitakse lepinguosaliste kodakondsuseta ekspertide nimekirjast.

Lepinguosalised teevad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd töö- ja keskkonnapoliitika kaubandusega seonduvate aspektide valdkonnas.

Käesoleva peatüki eesmärk on heauskselt vältida ja lahendada lepinguosaliste vahelisi vaidlusi käesoleva lepingu artiklis 304 viidatud sätete rakendamise üle ning jõuda võimaluse korral mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni ( 44 ).

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva lepingu IV jaotise tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti.

1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu artiklis 304 osutatud käesoleva lepingu sätete tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevad vaidlused üksteisega heas usus konsulteerides, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2. Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, saates kirja kaubanduskomiteele ning märkides kirjas, milline meede on kõne all ning milliseid käesoleva lepingu artiklis 304 osutatud käesoleva lepingu sätteid tuleb tema hinnangul kohaldada.

3. Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamise kuupäeva ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kelle vastu kaebus esitati, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonide käigus avaldatud konfidentsiaalne teave jääb konfidentsiaalseks.

4. Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kiiresti riknevate ja hooajaliste kaupadega seoses, toimuvad 15 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning need loetakse lõppenuks 15 päeva möödumisel taotluse esitamise kuupäevast.

5. Kui konsultatsioonid käsitlevad energiatoodete transporti võrgustike kaudu ning üks lepinguosaline peab vaidluse lahendamist kiireloomuliseks küsimuseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse tõttu, toimuvad konsultatsioonid kolme päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ja need loetakse lõppenuks kolme päeva möödumisel taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonide käigus avaldatud konfidentsiaalne teave jääb konfidentsiaalseks.

6. Kui konsultatsioone ei peeta käesoleva artikli lõikes 3 või käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul või kui konsultatsioonide lõppedes ei ole jõutud mõlemat lepinguosalist rahuldava kokkuleppeni, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 306.

1. Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada käesoleva lepingu artiklis 305 sätestatud konsultatsioonide teel, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist.

2. Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ja kaubanduskomiteele. Kaebuse esitav lepinguosaline määratleb oma taotluses otsustamisele kuuluva meetme ja annab probleemi selgeks esitamiseks piisava lühikokkuvõtte kaebuse õiguslikust alusest. Juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline taotleb standardvolitustest erinevate volitustega vaekogu moodustamist, peab kirjalikus taotluses sisalduma kavandatava erivolituste sõnastus.

3. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, määratakse viie tööpäeva jooksul vahekohtunike valimisest vahekohtu pädevuseks:

„vaadata vahekohtu moodustamise taotluses osutatud meede läbi, kontrollida kõnealuse meetme kokkusobivust käesoleva lepingu artiklis 304 viidatud käesoleva lepingu sätetega ja teha käesoleva lepingu artikli 310 kohane otsus.”

2. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisu 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise taotluse kaubanduskomiteele esitamise kuupäeva.

3. Kui lepinguosalised ei suuda käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele jõuda, võib lepinguosaline taotleda, et kaubanduskomitee eesistuja või tema esindaja valiks kõik kolm kohtunikku loosi teel käesoleva lepingu artikli 323 kohaselt koostatud kohaldatavast nimekirjast, valides ühe kohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikute seast, ühe selle lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, soovitatud isikute seast, ja ühe kohtuniku isikute hulgast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks.

4. Kui lepinguosalised jõuavad kokkuleppele ühe või mitme vahekohtuniku isikus, valitakse vahekohtu ülejäänud liige või liikmed sama menetluse teel:

5. Kaubanduskomitee eesistuja või tema esindaja valib vahekohtunikud viie päeva jooksul alates lõikes 3 nimetatud taotlusest. Valimisel on õigus osaleda kummagi lepinguosalise esindajal.

7. Kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud ühtegi käesoleva lepingu artiklis 323 nimetatud nimekirja, valitakse kolm vahekohtunikku loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt varem ametlikult esitatud isikute seast.

8. Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 3, kuid mitte käesoleva artikli lõiget 2 ning käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud ajavahemiku pikkuseks on kaks päeva.

1. Vahekohus esitab 90 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva lepinguosalistele vahearuande, kus on märgitud tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavus ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjused. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu esimees sellest lepinguosalisi ja kaubanduskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2. Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3. Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas seoses kergesti riknevate või hooajakaupadega, teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada vahearuanne poole lühema tähtaja jooksul, kui on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1, ja lepinguosaline võib esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks poole lühema tähtaja jooksul, kui on sätestatud käesoleva artikli lõikes 2.

4. Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, esitatakse vahearuanne 20 päeva möödumisel ja lõike 2 kohane taotlus viie päeva jooksul alates kirjaliku aruande avaldamisest. Vahekohus võib ka otsustada vahearuandest loobuda.

5. Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsus peab sisaldama vahearuande läbivaatamisel esitatud argumentide põhjendusi.

1. Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, võib lepinguosaline paluda vahekohtu eesistujal tegutseda lepitajana kõigis vaidlusega seonduvates küsimustes, esitades vahekohtule vastava taotluse.

2. Lepitaja püüab vaidluse konsensuslikult lahendada või kokku leppida menetluses sellise lahenduse saavutamiseks. Kui lepitaja ei ole 15 päeva jooksul alates määramisest suutnud kõnealust kokkulepet saavutada, pakub ta välja lahenduse või lahenduse saavutamise menetluse ning teeb otsuse muude tingimuste kohta, mis kehtivad tema poolt määratud kindlast kuupäevast kuni vaidluse lahendamiseni.

3. Lepinguosalised ning lepinguosaliste kontrolli või jurisdiktsiooni all olevad isikud peavad kinni käesoleva artikli lõikes 2 esitatud tingimusi käsitlevatest soovitustest kolme kuu jooksul pärast lepitaja otsust või vaidluse lahendamiseni, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem.

1. Vahekohus teeb oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskomiteele teatavaks 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et tal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest kirjalikult lepinguosalisi ja kaubanduskomiteed, nimetades viivituse põhjused ning kuupäeva, mil vahekohus kavatseb oma töö lõpetada. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva alates vahekohtu moodustamisest.

2. Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva alates vahekohtu moodustamisest., Vahekohus võib teha 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist eelotsuse, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.

3. Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 40 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse heauskne täitmine ja püüavad selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda.

1. Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatamist lepinguosalistele, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatama kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele, hinnanguliselt kui kiiresti ta otsuse suudab täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”).

2. Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikku mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kahekümne (20) päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 1 viidatud teatamist esitada algsele vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Taotlusest tuleb samal ajal teavitada ka teist lepinguosalist ja kaubanduskomiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3. Kui algne vahekohus või mõned selle liikmed ei saa kokku tulla, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 307 sätestatud menetlust. Vahekohus esitab oma otsuse 35 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

4. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist vahekohtu otsuse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist.

5. Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest.

2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele lõike 1 kohaselt teavitatud meetme olemasolus või selle kokkusobivuses lepinguga, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellises taotluses täpsustatakse konkreetne vaidlusalune meede ja lepingusätted, millega meede on lepinguosalise hinnangul kokkusobimatu, tehes seda viisil, millest piisab kaebuse õigusliku aluse selgeks esitamiseks. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3. Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 307 sätestatud menetlust. Vahekohus esitab oma otsuse 60 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

1. Käesoleva lepingu IV jaotise 11. peatükki (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused) käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks Ukraina ja lepinguosalise ELi vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, kohaldatakse järgnevaid parandusmeetmeid käsitlevaid erisätteid.

2. Erandina käesoleva lepingu artiklitest 311, 312 ja 313 võib kaebuse esitanud lepinguosaline peatada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise võrdväärses ulatuses tühistamise või vähendamisega, mille põhjustas lepinguosaline, kes ei ole vahekohtu järeldusi täitnud 15 päeva jooksul alates nende avaldamisest. Selline kohustuste täitmise peatamine võib jõustuda kohe. Kohustuste täitmise võib peatada kuni kolmeks kuuks, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täidab vahekohtu aruande järeldused.

3. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vaidlustab järelduste mittetäitmise fakti või järelduste mittetäitmise tõttu kohustuste täitmise peatamise ulatuse, võib ta algatada käesoleva lepingu artiklite 315 või 316 kohase menetluse, mis vaadatakse kiiresti läbi. Kaebuse esitanud lepinguosaliselt nõutakse kohustuste täitmise peatamise lõpetamist või kohandamist alles seejärel, kui vahekohus on teinud vastava otsuse, samuti võib ta menetluse tulemuse selgumiseni jätta peatamise jõusse.

1. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui käesoleva lepingu artikli 313 lõike 1 kohaselt teatatud meede ei ole vahekohtu otsuse kohaselt kooskõlas kohustustega, mis sellel lepinguosalisel käesoleva lepingu artikli 304 kohaselt on, pakub ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotluse korral ajutist hüvitist.

2. Kui hüvitise suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või käesoleva lepingu artikli 313 kohast vahekohtu otsust, mille kohaselt artiklis 304 viidatud võetud meede on käesoleva lepingu sätetega vastuolus, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada vabakaubanduspiirkonda käsitlevas peatükis osutatud sätetest tulenevate kohustuste täitmine rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ja kaubanduskomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada kohustuste täitmise 10 päeva pärast teatamise kuupäeva, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole taotlenud käesoleva artikli lõike 4 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib kohustuste täitmise peatamise korral tõsta oma tariifimäärad teiste WTO liikmete suhtes kohaldatavale tasemele sellises kaubandusmahus, mille puhul kaubandusmahu ja tariifimäära tõusu korrutis on võrdne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähendamise maksumusega.

4. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskomiteele enne käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud 10päevase tähtaja möödumist. Vahekohus teatab oma otsusest kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei saa peatada enne, kui vahekohus on oma otsusest teatanud ning igasugune peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

5. Kui esialgne vahekohus või mõned selle liikmed ei saa kokku tulla, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 307 sätestatud menetlust. Sellistel juhtudel teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 45 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud taotluse esitamist.

6. Kohustuste täitmise peatamine peab olema ajutine ning seda kohaldatakse üksnes seni, kuni lepingu artiklit 304 rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuse artikliga kooskõlla viidud vastavalt artiklile 316 või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud.

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetme läbivaatamine pärast kohustuste täitmise peatamist

1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist ja kaubanduskomiteed kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest ja taotleb, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas kohustuste täitmist.

2. Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teatamist kokkuleppele lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, teatatud meetme vastavuses artiklis 304 osutatud lepingusätetele, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda algselt vahekohtult kirjalikult selles küsimuses otsuse tegemist. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt seda lepinguosalist, kelle vastu kaebus esitati, ja kaubanduskomiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on ennast lepinguga kooskõlla viinud või kui kaebuse esitanud lepinguosaline ei taotle käesoleva artikli lõikes 1 viidatud teatise esitamisest 45 päeva jooksul, et algne vahekohus võtaks küsimuses vastu otsuse, lõpetatakse kohustuste täitmise peatamine kas 15 päeva jooksul alates vahekohtu otsusest või 45-päevase ajavahemiku möödudes.

3. Kui esialgne vahekohus või mõned selle liikmed ei saa kokku tulla, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 307 sätestatud menetlust. Sel juhul teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 60 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal leida käesoleva peatükiga hõlmatud vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse. Vajaduse korral teavitavad nad sellisest otsusest üheskoos kaubanduskomiteed ja vahekohtu eesistujat. Kui lahendus nõuab kummagi lepinguosalise vastavate riiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse sellele nõudmisele teatises ja vahekohtumenetlus peatatakse. Vahekohtumenetlus lõpetatakse, kui sellist heakskiitu ei ole vaja või kui teatatakse sellise riikliku menetluse lõpetamisest.

1. Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse käesoleva lepingu XXIV lisas sätestatud töökorraga.

2. Vahekohtu istungid on kooskõlas käesoleva lepingu XXIV lisas sätestatud töökorraga avalikud.

Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel hankida teavet mis tahes allikast, mida ta peab vahekohtumenetluse jaoks sobivaks, sealhulgas vaidlusse kaasatud lepinguosaliselt. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada märkusi. Lepinguosaliste territooriumil asutatud huvitatud füüsilistel või juriidilistel isikutel on vastavalt käesoleva lepingu XXIV lisas sätestatud töökorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid.

Vahekohus tõlgendab käesoleva lepingu artiklis 304 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sealhulgas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Kui käesolevas lepingus sätestatud kohustus on identne WTO asutamislepingus sätestatud kohustusega, tõlgendab vahekohus sätet kooskõlas WTO vaidluste lahendamise organi otsustes esitatud asjakohase tõlgendusega. Vahekohtu otsustega ei või suurendada ega vähendada käesolevas lepingus sätestatud õigusi ega kohustusi.

1. Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avaldata.

2. Vahekohtu otsus on lepinguosalistele siduv, kuid sellega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsuses esitatakse tuvastatud asjaolud, lepingu asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendused. Kaubanduskomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks juhul, kui ta ei otsusta teisiti.

1. Käesolevas artiklis sätestatud menetlusi kohaldatakse vaidluste suhtes, mis käsitlevad käesoleva lepingu peatükkides 3 (Tehnilised kaubandustõkked), 4 (Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed), 5 (Tolli ja kaubanduse soodustamine), 6 (Ettevõtjate asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus), 8 (Riigihanked) ja 10 (Konkurents) sisalduva ning regulatiivse lähendamisega seonduva sätte või lepinguosalisele muul viisil ELi õigusaktiga kindlaksmääratud kohustusi paneva sätte tõlgendamist ja rakendamist.

2. Kui vaidluse käigus tõstatub probleem lõikes 1 osutatud ELi õigusakti tõlgendamise kohta, ei otsusta küsimust vahekohus, vaid ta palub küsimuse lahendada Euroopa Liidu Kohtul. Sellistel juhtudel peatatakse vahekohtu otsuste suhtes kohaldatavate tähtaegade kulgemine seniks, kuni Euroopa Liidu Kohus on teinud oma otsuse. Euroopa Liidu Kohtu otsused on vahekohtule siduvad.

1. Kaubanduskomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja 15 isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena. Kumbki lepinguosaline valib vahekohtuniku kohale viis isikut. Lisaks valib kumbki lepinguosaline viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad vahekohtu esimehe kohuseid. Kaubanduskomitee tagab nimekirja järjepideva vastavuse nimetatud tingimustele.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt koostatud nimekirja kasutatakse käesoleva lepingu artikli 307 kohaste vahekohtute koostamiseks. Nendesse kuuluvad vahekohtunikud, kellel on õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alased eriteadmised või kogemused.

3. Kõik vahekohtusse nimetatud vahekohtunikud peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsustega; nad peavad järgima käesoleva lepingu XXV lisas esitatud tegevusjuhendit.

1. Käesoleva peatüki vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamist.

2. Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse, kas lähtuvalt käesoleva lepingu artikli 306 lõikest 1 või WTO lepingust, ei saa ta enne selle menetluse lõpetamist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu raames. Kui küsimus on kohustuses, mis on identne nii käesoleva lepingu kui ka WTO lepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitist sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Sellisel juhul, kui vaidluse lahendamise menetlus on juba algatatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvitise saamiseks teise lepingu alusel sellise kohustuse rikkumise eest, mis on identne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui valitud organ ei suuda menetluslikel või juriidilistel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

4. Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO lepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalisi peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist.

1. Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtu otsuste väljaandmise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast.

2. Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Kaubanduskomitee võib otsustada muuta käesoleva lepingu käesolevat peatükki, käesoleva lepingu XXIV lisas esitatud vahekohtu töökorda ning käesoleva lepingu XXV lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.

1. Käesoleva peatüki eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

2. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi käesoleva lepingu IV jaotise (Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs) 1. peatüki reguleerimisalasse kuuluvate meetmete suhtes, mis kahjustavad lepinguosaliste vahelist kaubandust.

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata käesoleva lepingu peatükkide 6 (Ettevõtjate asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus), 7 (Jooksvad maksed ja kapitali liikumine), 8 (Riigihanked), 9 (Intellektuaalomand) ja 13 (Kaubandus ja säästev areng) reguleerimisalasse kuuluvate meetmete suhtes. Kaubanduskomitee võib pärast asja kaalumist otsustada, et kõnealust mehhanismi tuleks kohaldada kõigi nende valdkondade suhtes.

1. Enne vahendusmenetluse algatamist võib lepinguosaline igal ajal küsida lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringuid kahjustava meetme kohta teavet. Sellise taotluse saanud lepinguosaline esitab kahekümne päeva jooksul alates taotluse saamise kuupäevast vastuse, mis sisaldab tema märkusi taotluses esitatud teabe kohta. Kui see on võimalik, esitatakse taotlus ja vastus kirjalikult.

2. Kui vastav lepinguosaline leiab, et vastust ei ole võimalik kahekümne päeva jooksul esitada, teavitab ta taotlevat lepinguosalist viivituse põhjustest, lisades prognoosi lühima ajavahemiku kohta, mille jooksul tal on võimalik vastus esitada.

1. Lepinguosaline võib igal ajal nõuda, et lepinguosalised alustaksid vahendusmenetluse. Selleks tuleb teisele lepinguosalisele esitada kirjalik taotlus. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, kajastama selgelt taotluse esitanud lepinguosalise probleeme ning:

2. Sellise taotluse adressaadiks olev lepinguosaline võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele ning kiidab selle kirjalikult heaks või lükkab selle kirjalikult tagasi kümne päeva jooksul alates kättesaamisest.

1. Pärast vahendusmenetluse algatamist püüavad lepinguosalised kokku leppida vahendaja isikus hiljemalt 15 päeva jooksul pärast taotlusele antud vastuse kättesaamist.

2. Kui lepinguosalised ei jõua vahendaja isikus kokkuleppele kindlaksmääratud aja jooksul, võib kumbki lepinguosaline paluda kaubanduskomitee eesistujal või tema asetäitjal määrata vahendaja loosi teel käesoleva lepingu artikli 323 kohaselt koostatud nimekirjast. Vaidluse mõlema poole esindajatele saadetakse aegsasti kutse olla loosi tõmbamise ajal kohal. Loosimine toimub igal juhul, selle/nende lepinguosalis(t)e juuresolekul, kes kohale tulid.

3. Kaubanduskomitee eesistuja või tema esindaja valib vahendaja viie tööpäeva jooksul alates lepinguosalise lõikes 2 nimetatud taotlusest.

4. Kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud käeoleva lepingu artiklis 323 nimetatud nimekirja, valitakse vahendaja loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise varem ametlikult esitatud isikute seast.

5. Lepinguosalised võivad kokku leppida, et vahendaja on ühe lepinguosalise kodanik.

6. Vahendaja aitab erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selgust saada ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. Käesoleva lepingu XXV lisas esitatud tegevusjuhendit kohaldatakse vahendajate suhtes kõnealuses juhendis sätestatud ulatuses. Käesoleva lepingu XXIV lisas esitatud töökorra punkte 3–7 (teatamine) ja 41–46 (tõlkimine ja tähtaegade arvutamine) kohaldatakse samuti mutatis mutandis.

1. Pärast vahendaja määramist esitab vahendusmenetluse algatanud lepinguosaline kümne päeva jooksul vahendajale ja teisele lepinguosalisele kirjalikult probleemi üksikasjaliku kirjelduse, mis sisaldab eelkõige teavet asjaomase meetme toimimise ja selle mõju kohta kaubandusele. Teine lepinguosaline võib esitada probleemi kirjelduse kohta oma märkused kirjalikult 20 päeva jooksul pärast kirjelduse kättetoimetamise kuupäeva. Kumbki lepinguosaline võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks.

2. Vahendaja võib valida asjaomases meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selguse saamiseks sobivaima viisi. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosaliste vahelisi kohtumisi, pidada lepinguosalistega nõu ühiselt või eraldi, kasutada asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu kasutamist peab vahendaja aga nõu lepinguosalistega.

3. Vahendaja võib anda nõu ja pakkuda lepinguosalistele kaalumiseks välja lahenduse, mille nad võivad heaks kiita või tagasi lükata, samuti võivad nad kokku leppida teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei anna aga nõu vaidlusaluse meetme kooskõla kohta käesoleva lepinguga ega kommenteeri seda.

4. Menetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele taotlus esitati, või vastastikusel kokkuleppel mis tahes muus asukohas või muul viisil.

5. Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eriti kui meede seondub kergesti riknevate kaupadega.

6. Lahendus võidakse vormistada kaubanduskomitee otsusena. Kumbki lepinguosaline võib nõuda sellise lahenduse jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimist. Ühiselt kokkulepitud lahendused avaldatakse. Avaldatud versioon ei tohi aga sisaldada teavet, mille lepinguosaline on määranud konfidentsiaalseks.

1. Kui lepinguosalised on lahenduses kokku leppinud, võtavad mõlemad lepinguosalised vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kokkulepitud ajaraamistikus.

2. Rakendav lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetavast meetmest.

3. Lepinguosaliste taotlusel esitab vahendaja neile kirjalikult faktiaruande kavandi, andes lühiülevaate järgmisest:

Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuste esitamiseks 15 päeva. Pärast nimetatud ajavahemiku jooksul lepinguosaliste poolt esitatud märkuste arvessevõtmist, esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjaliku lõpliku faktiaruande. Faktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut.

1. Kõnealune vahendusmehhanismi raames kohaldatav menetlus ei ole mõeldud käesoleva lepingu või muu kokkuleppe kohase vaidluste lahendamise menetluse aluseks. Lepinguosaline ei tohi sellistes vaidluste lahendamise menetlustes võtta aluseks ega kasutada tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse:

2. Vahendusmehhanism ei piira vaidluste lahendamist käsitlevatest sätetest tulenevaid lepinguosaliste õigusi ega kohustusi.

3. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 331 lõike 6 kohaldamist, on menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded ja väljapakutud lahendused konfidentsiaalsed. Sellest hoolimata võib lepinguosaline avaldada avalikkusele vahendamise toimumise fakti.

Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu võib muuta kõnealustes menetlustes osalevate lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

2. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasu ja kulud, vajadusel vahendaja assistendi kulud ja, juhul kui lepinguosalised ei suuda kokku leppida menetluse keeles, tõlkega seonduvad kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt. Vahendaja tasu vastab käesoleva lepingu XXIV lisa lõikes 8 ette nähtud vahekohtu eesistuja puhul ettenähtud tasule.

Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva konsulteerivad lepinguosalised omavahel vahendusmehhanismi muutmise vajaduse üle, võttes arvesse saadud kogemusi ja vastava mehhanismi arengut WTOs.

1. Lepinguosalised lepivad kokku oma praeguse energiaalase koostöö jätkamises ja elavdamises energiajulgeoleku, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks, mis on hädavajalik majanduskasvu edendamiseks, ning turuintegratsiooni suunas liikumises, muu hulgas järk-järgult lähendades energiasektorit ja osaledes piirkondlikus energiakoostöös. Õigusvaldkonna koostöös võetakse arvesse asjaomase avaliku teenuse osutamise kohustuse tagamise vajadust, sealhulgas meetmeid tarbijate teavitamiseks ja kaitsmiseks ebaõiglaste müügivõtete eest, ning taskukohase energia kättesaadavust tarbijatele, sealhulgas kõige haavatavamatele kodanikele.

2. Selline koostöö põhineb ulatuslikul partnerlusel ja seda juhivad vastastikuse huvi, vastastikkuse, läbipaistvuse ja ennustatavuse põhimõtted, mis on kooskõlas turumajanduse, 1994. aasta energiaharta lepingu, vastastikuse mõistmise memorandumi (energiavaldkonnas tehtava koostöö kohta) ning muude mitmepoolsete ja seonduvate kahepoolsete lepingutega.

Lepinguosalised vahetavad teavet ja kogemusi ning toetavad regulatiivvaldkonna reformide protsessi, mis hõlmab kivisöesektori (aurusüsi, koksisüsi ja pruunsüsi) ümberkujundamist, et suurendada selle konkurentsivõimet, parandada kaevanduste ohutust ja tööohutust ning vähendada kaevandamise keskkonnamõju, pidades samas meeles selle piirkondlikku ja sotsiaalset mõju. Tõhususe, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamiseks peab ümberkujundusprotsess hõlmama tervet söe väärtusahelat, st alustades uurimisest, jätkates tootmise, töötlemise ja teisendamisega ning lõpetades söe töötlemis- ja põletamisjääkide käitlemisega. Lähenemisviis hõlmab söekaevanduste ning nafta- ja gaasikäitlemise, prügilate ning põllumajandussektori metaaniheidete kogumist ja kasutamist, nagu on sätestatud muu hulgas ülemaailmses metaanialgatuses, mille puhul lepinguosalised kujutavad endast partnereid.

Käesolevaga loovad lepinguosalised varase hoiatamise mehhanismi, nagu on sätestatud käesoleva lepingu V jaotise („Majandus- ja valdkondlik koostöö”) 1. peatüki („Koostöö energiavaldkonnas, sealhulgas tuumaalastes küsimustes”) XXVI lisas.

Järkjärguline lähendamine toimub vastavalt käesoleva lepingu XXVII lisas esitatud ajakavale.

1. Tsiviilotstarbelise tuumaenergia valdkonna koostöö toimub selle valdkonna erilepingute rakendamise teel, mis lepinguosalised on sõlminud või sõlmivad, lähtudes ELi ja selle liikmesriikide või Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) ja selle liikmesriikide vastavatest volitustest ja pädevusest ning vastavalt iga lepinguosalise õiguslikele menetlustele.

2. Sellise koostööga tagatakse kõrgetasemeline tuumaohutus, tuumaenergia puhas ja rahumeelne kasutamine, mis hõlmab kogu tsiviilotstarbelise tuumaenergia alast tegevust ja kütusetsükli etappe, sealhulgas tuumamaterjali tootmist ja sellega kauplemist, tuumaenergia ohutust ja julgeolekut, õnnetusteks valmisolekut ning tervise ja keskkonnaga seonduvaid küsimusi ja tuumarelva leviku piiramist. Asjaomane koostöö hõlmab ka ELi õigusaktidele ja tavadele ning Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) standarditele tugineva poliitika ning õigus- ja regulatiivse raamistiku edasiarendamist. Lepinguosalised edendavad tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonna tsiviilotstarbelisi teadusuuringuid, sealhulgas ühist teadus- ja arendustegevust ning teadlaste koolitust ja liikuvust.

3. Koostöö raames tegeletakse Tšernobõli katastroofi tagajärgedega ning tuumajaama sulgemisega, eelkõige järgmisega:

EL ja Ukraina hõlbustavad majandusreformi läbiviimist koostöö abil, mille eesmärk on parandada teineteise majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses. Ukraina püüab luua toimiva turumajanduse ja järk-järgult lähendada oma poliitikat ELi poliitikale, lähtudes juhtpõhimõtetest, milleks on makromajanduse stabiilsus, usaldusväärne riigi rahandus ja jätkusuutlik maksebilanss.

Käesoleva lepingu artiklis 343 sätestatud eesmärkide saavutamiseks teevad lepinguosalised koostööd, et:

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 2. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Riigi rahanduse juhtimise valdkonna koostöö eesmärk on tagada eelarvepoliitika ning avaliku sektori sisekontrolli ja välisauditi pädevad süsteemid, tuginedes rahvusvahelistele standarditele ja pidades silmas kooskõla aluspõhimõtetega, milleks on aruandekohustus, läbipaistvus, säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus.

Lepinguosalised vahetavad teavet, oskusteavet, parimaid tavasid ja võtavad muid meetmeid, keskendudes eelkõige järgmisele.

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 3. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Lepinguosalised teevad koostööd maksustamise valdkonna hea juhtimise parandamiseks, et veelgi parandada majandussuhteid, kaubandust, investeeringuid ja ausat konkurentsi.

Viidates käesoleva lepingu artiklile 349, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas ELi tasandil liikmesriikide poolt omaksvõetud head juhtimistava, st läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil ja piiramata ELi ja liikmesriikide pädevusi, parandavad lepinguosalised rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja eespool nimetatud põhimõtete tõhusa rakendamise meetmed.

Lepinguosalised parandavad ja tugevdavad koostööd ka Ukraina maksusüsteemi ja -halduse parandamisel ja arendamisel, sealhulgas maksude kogumise ja kontrollialase suutlikkuse parandamisel, keskendudes eriti käibemaksu tagastamise menetlustele, et vältida võla kuhjumist, tagada tõhus maksukogumine ning tugevdada võitlust maksupettuste ja maksustamise vältimisega. Lepinguosalised soovivad tõhustada koostööd ja jagada kogemusi võitlemisel maksupettuse, eelkõige karussellpettusega.

Lepinguosalised arendavad koostööd ning ühtlustavad poliitika, et ennetada pettust ja aktsiisiga maksustatavate kaupade salakaubavedu ning nende vastu võidelda. Selline koostöö hõlmab muu hulgas tubakatoodete aktsiisimäärade järkjärgulist ühtlustamist võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse piirkondliku konteksti seatavaid piiranguid, pidades muu hulgas piirkondlikul tasandil dialoogi, ja kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni 2003. aasta tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooniga. Selleks püüavad lepinguosalised tugevdada piirkondlikus kontekstis tehtavat koostööd.

Järkjärguline ühtlustamine ELi õigustikus sätestatud maksustamisstruktuuriga toimub vastavalt käesoleva lepingu XXVIII lisale.

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 4. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa rahvusvaheliselt võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete õigeaegsele esitamisele kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Eeldatakse, et jätkusuutlik, tõhus ja ametialaselt sõltumatu riiklik statistikasüsteem annab Ukraina ja ELi kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, võimaldades neil seega teha teadlikke otsuseid. Riiklik statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ametliku statistika ÜRO põhimõtetega, võttes arvesse ELi statistikaalast õigustikku, sealhulgas Euroopa statistikat käsitlevat tegevusjuhendit, et ühtlustada riiklik statistikasüsteem Euroopa normide ja standarditega. Statistikaalast õigustikku käsitletakse kord aastas ajakohastatavas statistiliste nõuete kompendiumis, mida lepinguosalised loevad käesoleva lepingu lisaks (XXIX lisa).

Lepinguosalised teevad koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames, milles ELi statistikaasutuseks on Eurostat. Sellises koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi statistikasüsteemi reformimisel mitme abiprogrammi raames. Jõupingutused suunatakse edasisele järkjärgulisele lähendamisele ELi statistikaalasele õigustikule, tuginedes Ukraina statistikasüsteemi arendamise riiklikule strateegiale ning võttes arvesse Euroopa statistikasüsteemi arendamist. Statistiliste andmete avaldamise protsessis asetatakse rõhk valikuuringute edasiarendamisele, võttes samas arvesse vajadust vähendada vastamise koormust. Andmeid kasutatakse sotsiaal- ja majanduselu kõigi põhivaldkondade poliitika kujundamiseks ja seireks.

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 5. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog. Euroopa statistikasüsteemi tegevus peaks olema Ukraina osalemisele avatud tavapäraste kolmandate riikide osalemise eeskirjadega ettenähtud ulatuses.

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa jätkusuutliku arengu ja keskkonnahoidliku majanduse kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Tõhusam keskkonnakaitse toob eeldatavalt kaasa eeliseid Ukraina ja ELi kodanikele ja ettevõtjatele, muu hulgas parema rahvatervise, hoitud loodusvarade, suurema majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe, keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise ning kaasaegsest tehnoloogiast tuleneva suurema tootlikkuse näol. Koostöö toimub lepinguosaliste parimates huvides, tuginedes võrdusele ja vastastikusele kasule, võttes arvesse ka lepinguosaliste vastastikust sõltuvust keskkonnakaitse valdkonnas ja seonduvaid mitmepoolseid lepinguid.

Koostöö eesmärk on keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine, parandamine ja rehabiliteerimine, inimtervise kaitse, loodusvarade hoolikas ja säästlik kasutamine ning rahvusvahelise taseme meetmete toetamine, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega, muu hulgas järgmistes valdkondades:

Ukraina õigusaktide järkjärguline lähendamine ELi keskkonnaõigusele ja -poliitikale toimub vastavalt käesoleva lepingu XXX lisale.

Kodanikukaitsealane koostöö toimub lepinguosaliste sõlmitud valdkonna erilepingute rakendamise teel, lähtudes ELi ja selle liikmesriikide vastavatest volitustest ja pädevusest ning vastavalt iga lepinguosalise õiguslikele menetlustele. Selle eesmärk on muu hulgas:

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 6. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

1. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on soodustada Ukraina transpordisektori ümberkorraldamist ja kaasajastamist ning järkjärgulist lähendamist ELi omadega võrreldavatele toimimisstandarditele ja poliitikale, rakendades eelkõige käesoleva lepingu XXXII lisas sätestatud meetmeid, ilma et see piiraks lepinguosaliste vahel sõlmitud konkreetsetest transpordilepingutest tulenevaid kohustusi. Eespool nimetatud meetmete rakendamine ei piira rahvusvahelistest lepingutest, millega lepinguosalised on ühinenud, tulenevaid õigusi ega kohustusi ega nende osalemist rahvusvaheliste organisatsioonide töös.

2. Koostöö eesmärk on parandada ka reisijate ja kaupade liikumist, muuta sujuvamaks Ukraina, ELi ja piirkonna kolmandate riikide vahelisi transpordivooge, kaotades haldus-, tehnilised, piiriülesed ja muud tõkked, parandada transpordivõrke ja kaasajastada taristut eelkõige lepinguosalisi ühendavatel peamistel telgedel. Koostöö hõlmab ka piiriületuste lihtsustamise meetmeid.

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 7. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

1. Lepinguosalised edendavad vastastikku kasulikku koostööd tsiviilotstarbeliste kosmoseuuringute ja kosmoserakenduste valdkonnas, eelkõige järgmistes valdkondades:

2. Lepinguosalised toetavad ja edendavad kogemuste vahetust kosmosepoliitika, halduse ja õiguslike aspektide ning tööstuse ümberkorraldamise ja kosmosetehnoloogia turustamise vallas.

1. Koostöö hõlmab poliitika- ja programmide ning asjakohaste koostöövõimaluste ja ühisprojektide alast teabevahetust, sealhulgas Ukraina asutuste osalemist järgmise ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi – Horisont 2020 asjaomastes kosmose- ja transpordivaldkondades.

2. Lepinguosalised innustavad ja toetavad teadlaste vahetamist ning asjaomaste võrgustike loomist.

3. Koostöö võiks hõlmata ka kosmoseuurimise ja teadusasutuste juhtimist käsitleva oskusteabe vahetamist, teadusuuringuid soodustava keskkonna väljaarendamist, uute tehnoloogiate rakendamist ning asjaomaste intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste pädevat kaitset.

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 8. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog, sealhulgas vajadusel kooskõlastamine ja koostöö Euroopa Kosmoseagentuuriga neis ja muudes vajalikes küsimustes.

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad teadus- ja tehnikakoostööd, et aidata kaasa nii teaduslikule arengule kui ka tugevdada oma teaduspotentsiaali, et panustada riiklike ja ülemaailmsete probleemide lahendamisse. Lepinguosalised soovivad aidata kaasa edusammudele jätkusuutliku majandusarengu seisukohast relevantsete teaduslike ja tehniliste teadmiste hankimisel, tugevdades oma teadussuutlikkust ja inimpotentsiaali. Teadusandmete jagamine ja ühiskasutus aitab kaasa lepinguosaliste konkurentsivõimele, suurendades nende majanduse võimet luua ja kasutada teadmisi uute toodete ja teenuste turustamiseks. Samuti arendavad lepinguosalised oma teaduspotentsiaali, et täita oma ülemaailmseid ülesandeid ja kohustusi sellistes valdkondades nagu tervishoid, keskkonnakaitse, sealhulgas kliimamuutused, ja muud ülemaailmsed küsimused.

1. Sellise koostöö puhul võetakse arvesse Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelises teadus- ja tehnoloogiaalases koostöölepingus sätestatud praegust ametlikku koostööraamistikku ning Ukraina eesmärki järk-järgult läheneda ELi teadus- ja tehnikapoliitikale ning õigusaktidele.

2. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on soodustada Ukraina kaasamist Euroopa teadusruumi.

3. Selline koostöö on Ukrainale toeks teadusjuhtimissüsteemi ja teadusasutuste reformimisel ja ümberkorraldamisel (sh tehnoloogilise teadus- ja arendustegevuse potentsiaali arendamisel), et toetada konkurentsivõimelise majanduse ja teadmistepõhise ühiskonna arengut.

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 9. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstus- ja ettevõtluspoliitika alast koostööd, parandades ärikeskkonda kõigi ettevõtjate, eelkõige aga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) seisukohast. Tihedam koostöö peaks parandama Ukrainas ja ELis tegutsevate nii Ukraina kui ka ELi ettevõtjate haldus- ja regulatiivraamistikku ning see peaks tuginema ELi VKEde ja tööstuspoliitikale, võttes arvesse kõnealuse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tavasid.

Käesoleva lepingu artiklis 378 sätestatud eesmärkide saavutamiseks teevad lepinguosalised koostööd, et:

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 10. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog. See hõlmab ELi ja Ukraina ettevõtete esindajaid.

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd seoses mäe- ja metallitööstuse valdkonnaga, et edendada üksteisemõistmist, parandada ettevõtluskeskkonda, teabevahetust ja koostööd energiavaldkonda mittekuuluvates küsimustes, mis seonduvad eelkõige metallimaakide kaevandamise ja mineraaltoormega. Selline koostöö ei piira käesoleva lepingu artiklis 339 viidatud söega seonduvaid sätteid.

Käesoleva lepingu artiklis 381 sätestatud eesmärkide saavutamiseks teevad lepinguosalised koostööd, et:

Tunnistades finantsteenuste valdkonna tõhusate eeskirjade ja tavade vajadust täielikult toimiva turumajanduse loomisel ning lepinguosaliste vahelise kaubanduse soodustamisel, lepivad lepinguosalised kokku finantsteenuste valdkonna koostöös, millel on järgmised eesmärgid:

1. Lepinguosalised soodustavad oma reguleerivate ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust, finantsturgusid käsitlevate teadmiste vahetust ja muid asjakohaseid meetmeid.

2. Erilist tähelepanu pööratakse reguleerivate ja järelevalveasutuste haldussuutlikkuse arendamisele, muu hulgas personali vahetamise ja ühiskoolituste abil.

Lepinguosalised edendavad finantsteenuste valdkonna reguleerimisel ja järelevalvel järkjärgulist lähendamist tunnustatud rahvusvahelistele standarditele. Finantsteenuste valdkonna ELi õigustiku asjaomaseid osi käsitletakse käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 6. peatükis („Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus”).

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 12. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

1. Tunnistades tõhusate eeskirjade ja tavade tähtsust äriühinguõiguse ja äriühingute üldjuhtimise ning raamatupidamise ja auditi vallas täielikult toimiva turumajanduse loomiseks ja kaubanduse edendamiseks, lepivad lepinguosalised kokku järgmises koostöös:

2. Lepinguosalised jagavad teavet ja oskusteavet nii nende valdkondade olemasolevate süsteemide kui ka asjaomaste uute arengute kohta. Lisaks soovivad lepinguosalised parandada Ukraina riikliku registri ja ELi liikmesriikide äriregistrite vahelist teabevahetust.

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 13. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Lepinguosalised tihendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase levitamise ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Selline koostöö soodustab ka juurdepääsu elektrooniliste sideteenuste turule, elavdades valdkonna konkurentsi ja sellesse investeerimist.

Koostöö eesmärgiks on riiklike infoühiskonna strateegiate rakendamine, elektroonilise side ulatusliku õigusraamistiku arendamine ja Ukraina aktiivsem osalemine ELi IKT valdkonna uurimistegevuses.

Lepinguosalised vahetavad teavet, parimaid tavasid ja kogemusi, võtavad ühismeetmeid, et arendada ulatuslikku õigusraamistikku ning tagada elektroonilise side turu tõhus toimimine ja moonutusteta konkurents.

Lepinguosalised edendavad Ukraina sidevaldkonna reguleeriva asutuse ja ELi liikmesriikide reguleerivate asutuste koostööd.

1. Lepinguosalised edendavad järkjärgulist lähendamist ELi infoühiskonna ja elektroonilise side õigusaktidele ja reguleerivale raamistikule.

2. Infoühiskonna ja elektroonilise side asjaomaseid sätteid ning ELi õigustikku käsitletakse käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 6. peatüki („Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus”) XVII-3 liites („Sideteenuste eeskirjad”).

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 14. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning toetada kaastootmist kino- ja televisioonivaldkonnas.

2. Koostöö võiks muu hulgas hõlmata nii trüki- kui ka elektroonilise meedia ajakirjanike ja teiste asjatundjate koolitamist ning meedia (avalik-õigusliku ja erameedia) toetamist, et tugevdada nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid teiste Euroopa meediakanalitega, lähtudes Euroopa, sealhulgas Euroopa Nõukogu standarditest.

Järkjärguline lähendamine ELi audiovisuaalpoliitika valdkonna õigusele ja reguleerivale raamistikule ning rahvusvahelistele lepingutele toimub eelkõige vastavalt käesoleva lepingu XXXVII lisas sätestatule.

Käesoleva lepingu V jaotise („Majandus- ja valdkondlik koostöö”) 15. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Lepinguosalised teevad koostööd turismi vallas, et arendada konkurentsivõimelisemat turismitööstust kui majandusarengu ja majanduse tugevnemise, tööhõive ning välissuhtluse mootorit.

1. Kahepoolse, piirkondliku ja Euroopa tasandi koostöö tugineks järgmistele põhimõtetele:

2. Puhkusereiside korraldajaid käsitlevad asjakohased sätted sisalduvad käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 6. peatükis („Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus”). Isikute liikumist käsitlevaid asjakohaseid sätteid käsitletakse käesoleva lepingu artiklis 19.

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 16. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades poliitikat ja õigusakte.

Lepinguosaliste vaheline põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

Eespool nimetatud koostöö puhul toetavad lepinguosalised järkjärgulist lähendamist asjaomastele ELi õigusele ja regulatiivstandarditele, eelkõige käesoleva lepingu XXXVIII lisas loetletutele, ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) sätestatut.

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 17. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

1. Lepinguosalised teevad koostööd kalandussektori ühist huvi pakkuvates vastastikku kasulikes valdkondades nagu vee-elusressursside kaitse ja majandamine, järelevalve ja kontroll, andmekogumine ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügiga.

2. Sellise koostöö raames peetakse kinni lepinguosaliste rahvusvahelistest kohustustest seoses vee-elusressursside majandamise ja kaitsega.

Lepinguosalised võtavad ühismeetmeid, vahetavad teavet ja toetavad üksteist, et edendada järgmist:

Viidates käesoleva lepingu artiklile 408 ja võttes arvesse parimaid teaduslikke andmeid, tugevdavad lepinguosalised koostööd ja oma tegevuse kooskõlastamist Musta mere vee-elusressursside majandamise ja kaitse valdkonnas. Selleks et arendada suhteid asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooniga, edendavad lepinguosalised Mustal merel laiemat rahvusvahelist koostööd.

Lepinguosalised toetavad selliseid algatusi nagu kogemuste vahetus ja toetamine, mis on mõeldud säästva kalanduspoliitika rakendamise tagamiseks selle valdkonna ELi õigustiku prioriteetsete valdkondade põhjal, sealhulgas:

Võttes arvesse koostööd kalanduses, transpordis, keskkonna alal ja muudes merega seonduvates poliitikavaldkondades, arendavad lepinguosalised ka koostööd integreeritud merenduspoliitika alal, mis väljendub eelkõige järgmises:

Käesoleva lepingu V jaotise („Majandus- ja valdkondlik koostöö”) 18. peatüki 1. ja 2. jaoga hõlmatud küsimustes toimub lepinguosaliste vahel järjepidev dialoog.

Meenutades Doonau valgala piirideülest olemust ja selle ajaloolist tähtsust kaldakogukondadele, liikmesriigid:

Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja saavutada nende tarbijakaitsesüsteemide kokkusobivus.

Vastavalt käesoleva lepingu XXXIX lisas sätestatule viib Ukraina oma õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi õigustikuga, vältides seejuures kaubandustõkkeid.

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 20. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Võttes arvesse käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 13. peatükki („Kaubandus ja säästev areng”), tugevdavad lepinguosalised dialoogi ja koostööd inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamisel.

Käesoleva lepingu artikliga 419 hõlmatud valdkonnas toimuva koostöö puhul taotletakse järgmisi eesmärke:

Lepinguosalised toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, eelkõige sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist Ukraina poliitikareformidesse ning lepinguosaliste käesoleva lepingu alusel toimivasse koostöösse.

Lepinguosalised edendavad äriühingute sotsiaalset vastutust ja toetavad vastutustundlikke äritavasid, nagu need on sätestatud ÜRO 2000. aasta globaalses kokkuleppes, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1977. aasta kolmepoolses deklaratsioonis rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta (muudetud 2006. aastal) ning OECD 1976. aasta suunistes rahvusvahelistele ettevõtetele (muudetud 2000. aastal).

Lepinguosalised soovivad tihendada tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel piirkondlikel, multilateraalsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ja kõigis organisatsioonides.

Vastavalt käesoleva lepingu XL lisas sätestatule tagab Ukraina oma õigusaktide järkjärgulise lähendamise ELi tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsete võimaluste valdkonna õigusele, standarditele ja tavadele.

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 21. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

„Lepinguosalised arendavad koostööd rahvatervise vallas, et edendada rahvastikutervist, turvalisust ja tervisekaitset, mis on jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu eeltingimuseks.

2. Sel eesmärgil vahetavad lepinguosalised andmeid ja parimat tava ning võtavad ette muid ühiseid meetmeid, sealhulgas lähenemisviisi „Tervis kõigis poliitikates” ja Ukraina Euroopa rahvatervise valdkonna võrgustikesse järkjärgulise integreerimise kaudu.

Ukraina viib oma õigusaktid ja tavad järk-järgult vastavusse ELi õigustiku põhimõtetega, eelkõige seoses nakkushaiguste, vere, kudede ja rakkude ning tubakaga. ELi õigustiku valitud elementide nimekiri on esitatud käesoleva lepingu XLI lisas.

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 22. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Austades täielikult lepinguosaliste vastutust õpetamise sisu ja haridussüsteemide ülesehituse ning nende kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse eest, edendavad lepinguosalised koostööd hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas, et parandada üksteisemõistmist, edendada kultuuridevahelist dialoogi ja parandada teadmisi üksteise kultuuride kohta.

Lepinguosalised tihendavad koostööd kõrghariduse valdkonnas, pidades eelkõige silmas järgmisi eesmärke:

Lepinguosalised soovivad tihendada teabe ja oskusteabe vahetamist, et innustada kutsehariduse ja -koolituse valdkonna tihedamat koostööd eelkõige järgmistel eesmärkidel:

Lepinguosalised uurivad võimalusi arendada koostööd ka muudes valdkondades, näiteks keskhariduse, kaugõppe ja elukestva õppe alal.

Lepinguosalised lepivad kokku tihedamas koostöös ja kogemuste vahetamises noortepoliitika ja noorte mitteformaalse hariduse valdkonnas, pidades silmas järgmisi eesmärke:

Lepinguosalised teevad koostööd, võttes arvesse käesoleva lepingu XLII lisas nimetatud soovituste sätteid.

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 23. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd, et suurendada üksteisemõistmist ja edendada kultuurivahetust ning elavdada EList ja Ukrainast pärit kunsti ja kunstnike liikuvust.

Lepinguosalised kutsuvad üles ELi ja Ukraina kodanikuühiskonna organisatsioone ja kultuuriinstitutsioone esindavate isikute ja organisatsioonide kultuuridevahelisele dialoogile.

Lepinguosalised teevad tihedat koostööd asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis (UNESCO) ja Euroopa Nõukogus muu hulgas selleks, et arendada kultuurilist mitmekesisust ning säilitada ja väärtustada kultuuri- ja ajaloopärandit.

Lepinguosalised arendavad regulaarset kultuurialast poliitilist dialoogi, et edendada ELi ja Ukraina kultuuritööstuse arengut. Selleks rakendavad lepinguosalised nõuetekohaselt UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni.

1. Lepinguosalised teevad koostööd spordi ja liikumisharrastusega seotud küsimustes, et aidata kaasa tervisliku eluviisi arendamisele kõikides vanuserühmades, soodustada spordi sotsiaalset eesmärki ja hariduslikke väärtusi ning võidelda sporti ohustavate riskidega, näiteks dopingu, tulemuste kokkuleppimise, rassismi ja vägivallaga.

2. Selline koostöö hõlmab teabe- ja heade tavade vahetust eelkõige järgmistes valdkondades:

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 25. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Lepinguosalised edendavad kodanikuühiskonna koostööd, mis on suunatud järgmiste eesmärkide saavutamisele:

Lepinguosalised edendavad ELi-Ukraina suhete lahutamatu osana mõlema lepinguosalise kodanikuühiskonna sidusrühmade dialoogi ja koostööd, tehes selleks järgmist:

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 26. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Lepinguosalised edendavad üksteisemõistmist ja vastastikust koostööd regionaalpoliitika vallas, selle sõnastamise ja elluviimise meetodite, sealhulgas mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse valdkonnas, pannes erilist rõhku ebasoodsas olukorras olevate alade arendamisele ja territoriaalsele koostööle, et luua kommunikatsioonikanalid ning tõhustada riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, sotsiaalmajanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna teabevahetust.

Lepinguosalised toetavad ja tugevdavad kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutuste kaasamist piiriülesesse ja piirkondlikku koostöösse ja sellega seonduvatesse haldusstruktuuridesse, et tõhustada koostööd asjakohase õigusraamistiku loomise kaudu ning toetada ja arendada meetmeid suutlikkuse suurendamiseks ning aidata tugevdada piiriüleseid ja piirkondlikke majandus- ja ettevõtlusvõrgustikke.

Lepinguosalised soovivad arendada muu hulgas transpordi, energia, sidevõrkude, kultuuri, hariduse, turismi, tervishoiu ja muude käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondade neid piiriüleseid ja piirkondlikke elemente, mis mõjutavad piiriülest ja piirkondlikku koostööd. Lepinguosalised toetavad piiriülese koostöö arendamist eelkõige seoses hädaabiteenuste kaasajastamise, varustamise ja kooskõlastamisega.

Käesoleva lepingu V jaotise „Majandus- ja valdkondlik koostöö” 27. peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.

Ukraina võib osaleda käesoleva lepingu rakendamisega tegelevate ELi asutuste ja muude ELi asutuste töös, kui nende asutamismäärused seda lubavad ja vastavalt neis kehtestatud korrale. Ukraina sõlmib iga sellise asutuse töös osalemiseks ning oma rahalise osaluse suuruse määramiseks ELiga eraldi kokkuleppe.

Ukraina võib osaleda kõigis praegustes ja tulevastes ELi programmides, mis on Ukrainale osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud. Ukraina osalemine ELi programmides toimub vastavalt Euroopa Liidu ja Ukraina vahelisele 2010. aasta raamlepingule (Ukraina ELi programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) lisatud protokolli nr 3 sätetele.

EL teatab Ukrainale uute ELi asutuste loomisest ja uutest ELi programmidest ning muudatustest ELi ja tema asutuste programmides osalemise tingimustes, mida on nimetatud käesoleva lepingu artiklites 450 ja 451.

Ukraina saab rahalist abi vastavate ELi rahastamismehhanismide ja -vahendite kaudu. Sellise rahalise abiga aidatakse kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ja seda antakse käesoleva lepingu järgnevate artiklite kohaselt.

Rahalise abi andmise põhimõtted nähakse ette asjaomaseid rahastamisvahendeid käsitlevate ELi määrustega.

Lepinguosaliste vahel kokkulepitud ELi rahalise abi prioriteetsed valdkonnad kehtestatakse vastavate näidisprogrammidega, mis kajastavad kokkulepitud poliitilisi prioriteete. Kõnealuste näidisprogrammidega kehtestatud abi näidissummade puhul võetakse arvesse Ukraina vajadusi, valdkonna suutlikkust ja reformide edukust.

Kasutatavate vahendite parimaks ärakasutamiseks püüdlevad lepinguosalised selle poole, et ELi abi rakendataks tihedas koostöös ja kooskõlastatult teiste abistajariikide, abiorganisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutustega ning kooskõlas abitõhususe rahvusvaheliste põhimõtetega.

Finantsabi põhiline õiguslik, haldus- ja tehniline baas määratakse kindlaks lepinguosaliste vaheliste asjaomaste lepingute raames.

Assotsieerimisnõukogule teatatakse finantsabi raames tehtud edusammudest ja selle rakendamisest ning selle mõjust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele. Selleks vahetavad lepinguosaliste asjaomased asutused pidevalt asjaomast kontroll- ja hindamisteavet.

1. Lepinguosalised annavad abi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ja teevad koostööd ELi ja Ukraina finantshuvide kaitsmisel vastavalt käesoleva lepingu XLIII lisas sätestatule. Lepinguosalised rakendavad tõhusaid meetmeid, et ennetada pettust, korruptsiooni ja mis tahes muud ebaseaduslikku tegevust ning võidelda nende vastu, andes muu hulgas vastastikust haldus- ja õigusabi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

2. Selleks lähendab Ukraina järk-järgult oma õigusakte ka vastavalt käesoleva lepingu XLIV lisa sätetele.

3. Käesoleva lepingu XLIII lisa kohaldatakse lepinguosaliste vahel sõlmitavate täiendavate kokkulepete ja rahastamisvahendite suhtes ning kõigi muude ELi rahastamisvahendite suhtes, millega Ukraina võib ühineda, ilma et see piiraks muid täiendavaid sätteid sealhulgas näiteks Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Kontrollikoja poolt läbiviidavate auditite, kohapealsete kontrollide, inspekteerimise, kontrollide ja pettusevastaste meetmete kohta.

1. Kõrgeim poliitiline ja poliitikadialoog toimub lepinguosaliste tippkohtumistel. Tippkohtumised toimuvad tavaliselt üks kord aastas. Tippkohtumistel sõnastatakse käesoleva lepingu rakendamise üldsuunised, samuti kujutavad need endast vastastikust huvi pakkuvate kahepoolsete ja rahvusvaheliste küsimuste arutamise võimalust.

2. Regulaarne ministrite tasandi poliitiline ja poliitikadialoog toimub käesoleva lepingu artikli 461 alusel asutatud assotsieerimisnõukogus ning lepinguosaliste esindajate vaheliste, vastastikusel kokkuleppel toimuvate regulaarsete kohtumiste raames.

1. Käesolevaga moodustatakse assotsieerimisnõukogu. Nõukogu jälgib ja kontrollib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab käesoleva lepingu toimimise selle eesmärkide valguses perioodiliselt läbi.

2. Assotsieerimisnõukogu kohtub ministrite tasandil regulaarselt, vähemalt üks kord aastas ja siis, kui see osutub vajalikuks. Assotsieerimisnõukogu kohtub vastastikusel kokkuleppel kõigis vajalikes koosseisudes.

3. Lisaks käesoleva lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimisele ja kontrollimisele vaatab assotsieerimisnõukogu läbi kõik käesoleva lepingu raames tõstatuvad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed ja rahvusvahelised küsimused.

1. Assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Ukraina valitsuse liikmed.

3. Assotsieerimisnõukogu eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Ukraina esindaja.

4. Vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel osalevad assotsieerimisnõukogu töös vaatlejatena muud asutused.

1. Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtude ulatuses. Sellised otsused on lepinguosalistele siduvad ja nad võtavad asjakohaseid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral käesoleva lepingu kohaselt otsuste rakendamiseks asutatud eriasutustes. Assotsieerimisnõukogu võib anda ka soovitusi. Nõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste vahelisel kokkuleppel, viies enne lõpule vastavad sisemenetlused.

2. Vastavalt käesolevas lepingus sätestatud eesmärgile, milleks on Ukraina õigusaktide järkjärguline lähendamine Euroopa Liidu õigusaktidele, kujutab assotsieerimisnõukogu endast foorumit teabe vahetamiseks nii koostatavate kui ka kehtivate Euroopa Liidu ja Ukraina õigusaktide ning rakendamis-, jõustamis- ja vastavusmeetmete valdkonnas.

3. Sellel eesmärgil võib assotsieerimisnõukogu ajakohastada või muuta käesoleva lepingu lisasid, võttes arvesse ELi õigusvaldkonna arengut ja kohaldatavaid standardeid, mis on sätestatud lepinguosaliste poolt asjakohasteks peetavates rahvusvahelistes õigusaktides, ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) esitatud konkreetseid sätteid.

1. Käesolevaga asutatakse assotsieerimiskomitee. Komitee abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel. Käesolev säte ei piira käesoleva lepingu artiklis 5 sätestatud erinevate foorumite vastutust poliitilise dialoogi pidamise eest.

2. Komiteesse kuuluvad lepinguosaliste esindajad, tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil.

3. Assotsieerimiskomitee eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Ukraina esindaja.

1. Assotsieerimisnõukogu määrab oma töökorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded, mille hulka kuulub assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine. Assotsieerimiskomitee kohtub vähemalt üks kord aastas.

2. Assotsieerimisnõukogu võib assotsieerimiskomiteele delegeerida kõiki oma õigusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.

3. Assotsieerimiskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles assotsieerimisnõukogu on talle õigused delegeerinud. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad kasutusse nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Assotsieerimiskomitee võtab otsused vastu lepinguosaliste kokkuleppel.

4. Kõigi käesoleva lepingu IV jaotisega („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) seonduvate küsimuste käsitlemiseks kohtub assotsieerimiskomitee erikoosseisus. See assotsieerimiskomitee erikoosseis kohtub vähemalt üks kord aastas.

1. Assotsieerimiskomiteed abistavad käesoleva lepingu kohaselt asutatud allkomiteed.

2. Assotsieerimisnõukogu võib otsustada luua konkreetsetes valdkondades mis tahes erikomitee või -asutuse, mis on vajalikud käesoleva lepingu rakendamiseks ning määrab kindlaks selliste asutuste koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted. Lisaks võivad sellised erikomiteed ja -asutused pidada arutelusid igal teemal, mida nad peavad asjakohaseks, ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) konkreetseid sätteid.

3. Assotsieerimiskomitee võib luua ka allkomiteesid, et analüüsida käesoleva lepingu V jaotises („Majandus- ja valdkondlik koostöö”) viidatud regulaarse dialoogi valdkonnas tehtud edusamme.

4. Allkomiteedel on volitused teha otsuseid käesoleva lepinguga ettenähtud valdkondades. Kõnealused allkomiteed annavad oma tegevuse kohta nõuetekohaselt korrapäraselt aru assotsieerimiskomiteele.

5. Käesoleva lepingu IV jaotise kohaselt asutatud allkomiteed teavitavad assotsieerimiskomiteed, kui see tuleb kokku käesoleva lepingu artikli 465 lõike 4 kohase kaubanduskomiteena, piisava ajavaruga oma kohtumiste kuupäevast ja päevakorrast. Allkomiteed annavad oma tegevusest aru assotsieerimiskomiteele, iga kord, kui see tuleb kokku kaubanduse vastavalt käesoleva lepingu artikli 465 lõikele 4 asutatud kaubanduskomiteena.

6. Mis tahes allkomiteede olemasolu ei takista lepinguosalistel mis tahes küsimuses pöördumast otse käesoleva lepingu artikli 464 kohaselt asutatud assotsieerimiskomitee poole, sealhulgas siis, kui see tuleb kokku kaubanduse erikomiteena.

1. Käesolevaga moodustatakse parlamentaarne assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne a assotsieerimiskomitee on foorumiks, kus Euroopa Parlamendi liikmed ja Ukraina Ülemraada liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Platvorm tuleb kokku enda määratud ajavahemike järel.

2. Parlamentaarsesse assotsieerimiskomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Parlamendi ja teiselt poolt Ukraina Ülemraadaliikmed.

4. Parlamentaarse assotsieerimiskomitee eesistujaks on tema töökorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Parlamendi esindaja ja Ukraina Ülemraadaesindaja.

1. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib assotsieerimisnõukogult nõuda käesoleva lepingu rakendamisega seotud teavet, mille nõukogu seejärel komiteele esitab.

2. Parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

3. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib anda assotsieerimisnõukogule soovitusi.

4. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib moodustada parlamentaarseid assotsieerimise allkomiteesid.

1. Lepinguosalised toetavad ka kodanikuühiskonna esindajate regulaarseid kohtumisi, et hoida neid informeerituna käesoleva lepingu rakendamisest ja saada selleks nendepoolset teavet.

2. Käesolevaga moodustatakse kodanikuühiskonna platvorm. Platvorm koosneb ühelt poolt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetest ning teiselt poolt Ukraina kodanikuühiskonna esindajatest, ning on foorumiks, kus kohtuda ja mõtteid vahetada. Platvorm tuleb kokku enda määratud ajavahemike järel.

4. Kodanikuühiskonna platvormi eesistujaks on tema töökorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja ning Ukraina kodanikuühiskonna esindaja.

1. Kodanikuühiskonna platvormile teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.

3. Assotsieerimiskomitee ja parlamentaarne assotsieerimiskomitee korraldavad regulaarseid kohtumisi kodanikuühiskonna platvormi esindajatega, et kuulda nende seisukohti seoses käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisega.

Lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes tema enda kodanikega pöördumisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi.

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista kummalgi lepinguosalisel võtmast meetmeid:

1. Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

2. Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Kooskõlas artiklis 1 sätestatud käesoleva lepingu eesmärkidega, lähendab Ukraina oma õigusakte järk-järgult ELi õigusaktidele, nagu on viidatud käesoleva lepingu I kuni XLIV lisas, lähtuvalt käesoleva lepingu IV, V ja VI jaotises sätestatud kohustustest ning vastavalt nimetatud lisade sätetele. Kõnealune säte ei piira käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) esitatud konkreetseid põhimõtteid ega kohustusi õigusaktide ühtlustamisel.

1. Järelevalve on käesoleva lepinguga hõlmatud meetmete rakendamise ja jõustamise edusammude järjepidev hindamine.

2. Järelevalve raames hinnatakse vastavalt käesolevas lepingus sätestatule Ukraina õigusaktide lähendamist Euroopa Liidu õigusaktidele, sealhulgas rakendamis- ja jõustamisaspekte. Hindamist võib teostada üks lepinguosaline eraldi või kokkuleppel lepinguosalised ühiselt. Hindamisprotsessi lihtsustamiseks annab Ukraina ELile aru lähendamisel tehtud edusammude kohta, vajaduse korral enne käesolevas lepingus sätestatud üleminekuperioodide lõppu. Aruandlus- ja hindamisprotsessi, sealhulgas hindamise korra ja sageduse puhul võetakse arvesse käesolevas lepingus või käesoleva lepingu alusel asutatud rahvusvaheliste asutuste otsustes sätestatud konkreetset korda.

3. Järelevalve võib hõlmata kohapealseid missioone, vajadusel ELi institutsioonide, organite ja asutuste, vabaühenduste, järelevalveasutuste, sõltumatute ekspertide ja teiste osalusel.

4. Järelevalvetoimingute, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud lähendamise hindamise tulemusi, arutatakse käesoleva lepingu alusel moodustatud kõigis asjaomastes asutustes. Sellised asutused võivad vastu võtta ühehäälselt kokku lepitud ühiseid soovitusi, mis esitatakse assotsieerimisnõukogule.

5. Kui lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu IV jaotisega („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) hõlmatud vajalikud meetmed on rakendatud ja neid jõustatakse, lepib assotsieerimisnõukogu temale käesoleva lepingu artikliga 463 delegeeritud volituste alusel kokku käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) käsitletud turu edasises avamises.

6. Assotsieerimisnõukogule esitatud käesoleva artikli lõike 4 kohase ühissoovituse või sellises soovituses kokkuleppele mittejõudmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) kirjeldatud vaidluste lahendamist. Asjaomase institutsionaalse asutuse võetud otsuse või otsuse võtmata jätmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) kirjeldatud vaidluste lahendamist.

1. Lepinguosalised rakendavad kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et mõlema lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

3. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu artikli 477 kohaselt saata assotsieerimisnõukogule lahendamiseks käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seonduvaid vaidlusi. Assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

1. Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse. Erandina kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) tõlgendamise, rakendamise ja heauskse kohaldamisega seonduvate vaidluste puhul üksnes käesoleva lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükki („Vaidluste lahendamine”).

2. Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu assotsieerimisnõukogus ja muudes käesoleva lepingu artiklites 461, 465 ja 466 osutatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

3. Lepinguosalised esitavad assotsieerimisnõukogule ja muudele asjakohastele organitele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku teabe.

4. Kuni vaidlust ei lahendata, arutatakse seda igal assotsieerimisnõukogu kohtumisel. Vaidlus loetakse lahendatuks, kui assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt käesoleva lepingu artikli 476 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud. Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule käesoleva lepingu artiklites 461, 465 ja 466 osutatud asjaomastes organites või kummagi lepinguosalise taotlusel. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

1. Lepinguosaline võib rakendada asjakohaseid meetmeid, kui kõnealust küsimust ei lahendata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil teatati käesoleva lepingu artikli 477 kohasest ametlikust vaidluse lahendamise taotlusest ja kui kaebuse esitanud lepinguosaline on jätkuvalt seisukohal, et teine lepinguosaline ei ole täinud käesolevast lepingust tulenevat kohustust. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi nõuet ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandjuhtudel.

2. Asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu toimimist kõige vähem. Selliste meetmetega ei tohi peatada käesoleva lepingu sätetega ette nähtud ning käesoleva lepingu IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) nimetatud õigusi ega kohustusi, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud juhtudel. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata assotsieerimisnõukogule ja neid arutatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 476 lõikele 2 ning nendega seonduvaid vaidlusi lahendatakse vastavalt artikli 476 lõikele 3 ja artiklile 477.

1. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks 14. juunil 1994 Luxembourgis sõlmitud partnerlus- ja koostööleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel, mis jõustus 1. märtsil 1998, ning selle protokollid.

2. Eespool nimetatud leping asendatakse käesoleva assotsieerimislepinguga. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid eespool nimetatud lepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.

3. Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Ukrainat siduvate kehtivate lepingutega.

4. Kehtivaid lepinguid, mis käsitlevad käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvaid konkreetseid koostöövaldkondi, peetakse käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatuks osaks ning need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.

5. Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erikokkuleppeid käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades. Sellised erikokkulepped on käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ja need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.

6. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel Euroopa Liidu liikmesriikide õigust teha kahepoolset koostööd Ukrainaga või sõlmida vajaduse korral Ukrainaga uusi koostöölepinguid.

1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks. Lepinguosalised esitavad viie aasta jooksul alates lepingu jõustumisest, ja muudel lepinguosaliste vahel kokkulepitud aegadel, põhjaliku ülevaate selle eesmärkide saavutamise kohta.

2. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teate kättesaamise kuupäevast.

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosaline” ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriike või Euroopa Liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevatele volitustele ning teiselt poolt Ukrainat. Vajadusel tähistab mõiste „lepinguosaline” Euratomit vastavalt tema Euratomi lepingust tulenevatele volitustele.

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut neis lepingutes sätestatud tingimustel ning teiselt poolt Ukraina territooriumi suhtes.

Käesolev leping on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ukraina ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2. Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.

3. Piiramata lõike 2 kohaldamist lepivad liit ja Ukraina kokku käesoleva lepingu ajutises kohaldamises osaliselt viisil, mis on täpsustatud käesoleva artikli lõikes 4 ning kooskõlas nende vastavate sisemiste menetlustega ning kohaldatavate õigusaktidega.

4. Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui assotsieerimislepingu hoiulevõtja on kätte saanud järgmised instrumendid:

5. Käesoleva lepingu asjakohaste sätete, sealhulgas vastavate lisade ja protokollide kohaldamisel käsitatakse nimetatud sätetes sisalduvat mis tahes viidet „käesoleva lepingu jõustumisele” kui „käesoleva lepingu ajutise kohaldamise kuupäeva” kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3.

6. Niivõrd kuivõrd ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu, mis on allkirjastatud Luxembourgis 14. juunil 1994 ning mis jõustus 1. märtsil 1998, sätted ei ole hõlmatud käesoleva lepingu ajutise kohaldamisega, jäävad need ajutise kohaldamise ajaks jätkuvalt kehtima.

7. Kumbki lepinguosaline võib esitada hoiulevõtjale kirjaliku teate oma kavatsuse kohta lõpetada käesoleva lepingu ajutine kohaldamine. Ajutise kohaldamise lõpetamine jõustub kuus kuud pärast seda, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud.

Съставено в Брюксел на двадесет и първи март две хиляди и четиринадесета година.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta märtsikuu kahekümne esimesel päeval Brüsselis.

'Εγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι μία Μαρτίου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.

Done at Brussels on the twenty first day of March in the year two thousand and fourteen.

Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų kovo dvidešimt pirmą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év március havának huszonegyedik napján.

Magħmul fi Brussell, fil-wieħed u għoxrin jum ta’ Marzu tas-sena elfejn u erbatax.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego pierwszego marca roku dwa tysiące czternastego.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä maaliskuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.

Учинено у м. Брюссель двадцять першого березня двi тисячi чотирнадцятого року.

Подписано по отношение на преамбюла, член 1 и дялове I, II и VII на Споразумението.

Firmado por lo que se refiere al preámbulo, el artículo 1 y los títulos I, II y VII del Acuerdo.

Undertegnet for så vidt angår præamblen, artikel 1 og afsnit I, II og VII i aftalen.

Unterzeichnet in Bezug auf die Präambel, den Artikel 1 sowie die Titel I, II und VII des Abkommens.

Υπεγράφη όσον αφορά το προοίμιο, το άρθρο 1 και τους τίτλους Ι, ΙΙ και VII της Συμφωνίας.

Signed as regards the Preamble, Article 1 and Titles I, II, and VII of the Agreement.

Signé en ce qui concerne le préambule, l'article 1 et les titres I, II et VII de l'accord.

Potpisano što se tiče preambule, članka 1. i glavâ I., II. i VII. Sporazuma.

Firmato per quanto riguarda il preambolo, l'articolo 1 e i titoli I, II e VII dell'accordo.

Parakstīts attiecībā uz nolīguma preambulu, 1. pantu un I, II un VII sadaļu.

Pasirašyta, kiek tai susiję su Susitarimo preambule, 1 straipsniu ir I, II ir VII antraštinėmis dalimis.

A megállapodás a preambulum, az 1. cikk és az I., II. és VII. cím tekintetében aláírva.

Iffirmat fir-rigward tal-Preambolu, l-Artikolu 1 u t-Titoli I, II, u VII tal-Ftehim.

Ondertekend wat betreft de preambule, artikel 1 en de titels I, II en VII van de Overeenkomst.

Podpisano w odniesieniu do preambuły, artykułu 1 oraz tytułu I, II i VII układu.

Assinado no que se refere ao Preâmbulo, ao artigo 1o e aos Títulos I, II e VII do Acordo.

Semnat în ceea ce privește preambulul, articolul 1 și titlurile I, II și VII din acord.

Allekirjoitettu sopimuksen johdanto-osan, 1 artiklan sekä I, II ja VII osaston osalta.

Undertecknat i fråga om ingressen, artikel 1 och avdelningarna I, II och VII i avtalet.

Пiдписано стосовно Преамбули, Статтi 1 та Роздiлiв I, II i VII Угоди.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα Ατομικής Ενέργειας

Ukraina tariifiloetelud

CN 2008	Kirjeldus	Baasmäär	Üleminekukategooria
I	I JAOTIS - ELUSLOOMAD; LOOMSED TOOTED
01	GRUPP 01 - ELUSLOOMAD
0101	Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid
0101 10	tõupuhtad aretusloomad
0101 10 10 00	hobused	0	0
0101 10 90 00	muud	0	0
0101 90	muud
	hobused
0101 90 11 00	tapaloomad	5	5
0101 90 19 00	muud	5	5
0101 90 30 00	eeslid	5	5
0101 90 90 00	muulad ja hobueeslid	5	5
0102	Elusveised
0102 10	tõupuhtad aretusloomad
0102 10 10 00	mullikad (poegimata emasveised)	0	0
0102 10 30 00	lehmad	0	0
0102 10 90 00	muud	0	0
0102 90	muud
	koduveised
0102 90 05 00	massiga kuni 80 kg	5	3
	massiga üle 80 kg, kuid mitte üle 160 kg
0102 90 21 00	tapaloomad	5	3
0102 90 29 00	muud	5	3
	massiga üle 160 kg, kuid mitte üle 300 kg
0102 90 41 00	tapaloomad	5	3
0102 90 49 00	muud	15	7
	massiga üle 300 kg
	mullikad (poegimata emasveised)
0102 90 51 00	tapaloomad	5	3
0102 90 59 00	muud	5	3
	lehmad
0102 90 61 00	tapaloomad	5	3
0102 90 69 00	muud	5	3
	muud
0102 90 71 00	tapaloomad	5	3
0102 90 79 00	muud	5	3
0102 90 90 00	muud	5	3
0103	Elussead
0103 10 00 00	tõupuhtad aretusloomad	0	0
	muud
0103 91	massiga alla 50 kg
0103 91 10 00	kodusead	5	7 aasta jooksul - 50 %
0103 91 90 00	muud	5	7
0103 92	massiga 50 kg ja rohkem
	kodusead
0103 92 11 00	emised, vähemalt ühe korra poeginud, massiga vähemalt 160 kg	8	7
0103 92 19 00	muud	8	7 aasta jooksul - 50 %
0103 92 90 00	muud	8	7
0104	Eluslambad ja -kitsed
0104 10	lambad
0104 10 10 00	tõupuhtad aretusloomad	0	0
	muud:
0104 10 30 00	lambatalled (kuni aasta vanused)	2	3
0104 10 80 00	muud	2	3
0104 20	kitsed
0104 20 10 00	tõupuhtad aretusloomad	2	0
0104 20 90 00	muud	2	5
0105	Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad
	massiga kuni 185 g
0105 11	kanad liigist Gallus domesticus
	munakana vanavanemkari ja vanemkari
0105 11 11 00	munaliinid	0	0
0105 11 19 00	muud	0	0
	muud
0105 11 91 00	munaliinid	0	0
0105 11 99 00	muud	0	0
0105 12 00 00	kalkunid	2	7
0105 19	muud
0105 19 20 00	haned	2	3
0105 19 90 00	pardid ja pärlkanad	2	3
	muud
0105 94 00	kanad liigist Gallus domesticus
0105 94 00 10	90 - 120 päevased tibud	0	0
0105 94 00 90	muud	10	5
0105 99	muud
0105 99 10 00	pardid	10	5
0105 99 20 00	haned	10	5
0105 99 30 00	kalkunid	10	5
0105 99 50 00	pärlkanad	10	5
0106	Muud elusloomad
	imetajad
0106 11 00	esikloomalised
0106 11 00 10	tarnitud loomaaedadele	0	0
0106 11 00 90	muud	10	3
0106 12 00	vaalad, delfiinid ja pringlid (imetajad seltsist Cetacea); lamantiinid ja dugongid (imetajad seltsist Sirenia)
0106 12 00 10	tarnitud loomaaedadele	0	0
0106 12 00 90	muud	10	3
0106 19	muud
0106 19 10 00	koduküülikud	10	3
0106 19 90	muud
0106 19 90 10	tarnitud loomaaedadele	0	0
0106 19 90 90	muud	10	0
0106 20 00	roomajad (kaasa arvatud maod ja kilpkonnad)
0106 20 00 10	tarnitud loomaaedadele	0	0
0106 20 00 90	muud	10	3
	linnud
0106 31 00	röövlinnud
0106 31 00 10	tarnitud loomaaedadele	0	0
0106 31 00 90	muud	10	3
0106 32 00	papagoilised (kaasa arvatud papagoid, aarad ja kakaduud)
0106 32 00 10	tarnitud loomaaedadele	0	0
0106 32 00 90	muud	10	3
0106 39	muud
0106 39 10	tuvid
0106 39 10 10	tarnitud loomaaedadele	0	0
0106 39 10 90	muud	10	3
0106 39 90	muud
0106 39 90 10	tarnitud loomaaedadele	0	0
0106 39 90 90	muud	10	3
0106 90 00	muud
0106 90 00 10	tarnitud loomaaedadele	0	0
0106 90 00 90	muud	10	3
02	GRUPP 02 - LIHA JA SÖÖDAV RUPS
0201	Värske või jahutatud veiseliha
0201 10 00 00	rümbad ja poolrümbad	15	3
0201 20	muud jaotustükid, kondiga
0201 20 20 00	komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid	15	3
0201 20 30 00	poolitamata või poolitatud eesveerandid	15	3
0201 20 50 00	poolitamata või poolitatud tagaveerandid	15	3
0201 20 90 00	muud	15	7 aasta jooksul - 50 %
0201 30 00 00	kondita	15	3
0202	Külmutatud veiseliha
0202 10 00 00	rümbad ja poolrümbad	15	3
0202 20	muud jaotustükid, kondiga
0202 20 10 00	komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid	15	3
0202 20 30 00	rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid	15	3
0202 20 50 00	rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid	15	3
0202 20 90 00	muud	15	7 aasta jooksul - 50 %
0202 30	kondita
0202 30 10 00	kontideta eesveerandid, terved või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis	15	3
0202 30 50 00	õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid	15	5 aasta jooksul - 20 %
0202 30 90 00	muud	15	7 aasta jooksul - 50 %
0203	Värske, jahutatud või külmutatud sealiha
	värske või jahutatud
0203 11	rümbad ja poolrümbad
0203 11 10 00	kodusea	12	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina) + tariifikvoot täiendav sealiha (10 000 t netomassina)
0203 11 90 00	muud	12	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina)
0203 12	tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga
	kodusea
0203 12 11 00	tagaosad ja nende jaotustükid	12	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina)
0203 12 19 00	abatükid ja nende jaotustükid	12	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina) + tariifikvoot täiendav sealiha (10 000 t netomassina)
0203 12 90 00	muud	12	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina)
0203 19	muud
	kodusea
0203 19 11 00	eesosad ja nende jaotustükid	12	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina) + tariifikvoot täiendav sealiha (10 000 t netomassina)
0203 19 13 00	seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga	12	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina)
0203 19 15 00	kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid	12	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina) + tariifikvoot täiendav sealiha (10 000 t netomassina)
	muud
0203 19 55 00	kondita	12	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina)
0203 19 59 00	muud	12	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina) + tariifikvoot täiendav sealiha (10 000 t netomassina)
0203 19 90 00	muud	12	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina)
	külmutatud
0203 21	rümbad ja poolrümbad
0203 21 10 00	kodusea	10	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina) + tariifikvoot täiendav sealiha (10 000 t netomassina)
0203 21 90 00	muud	10	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina)
0203 22	tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga
	kodusea
0203 22 11 00	tagaosad ja nende jaotustükid	10	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina)
0203 22 19 00	abatükid ja nende jaotustükid	10	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina) + tariifikvoot täiendav sealiha (10 000 t netomassina)
0203 22 90 00	muud	10	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina)
0203 29	muud
	kodusea
0203 29 11 00	eesosad ja nende jaotustükid	10	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina) + tariifikvoot täiendav sealiha (10 000 t netomassina)
0203 29 13 00	seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga	10	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina)
0203 29 15 00	kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid	10	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina) + tariifikvoot täiendav sealiha (10 000 t netomassina)
	muud
0203 29 55 00	kondita	10	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina)
0203 29 59 00	muud	10	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina) + tariifikvoot täiendav sealiha (10 000 t netomassina)
0203 29 90 00	muud	10	Tariifikvoot_sealiha (10 000 t netomassina)
0204	Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha
0204 10 00 00	lambatallede värsked või jahutatud rümbad ja poolrümbad	10	3
	muu värske või jahutatud lambaliha
0204 21 00 00	rümbad ja poolrümbad	10	5
0204 22	muud jaotustükid, kondiga
0204 22 10 00	lühikesed eesosad	10	3
0204 22 30 00	neeru- ja/või seljatükid	10	5
0204 22 50 00	tagaosad	10	5
0204 22 90 00	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
0204 23 00 00	kondita	10	3
0204 30 00 00	lambatallede külmutatud rümbad ja poolrümbad	10	3
	muu külmutatud lambaliha
0204 41 00 00	rümbad ja poolrümbad	10	3
0204 42	muud jaotustükid, kondiga
0204 42 10 00	lühikesed eesosad	10	3
0204 42 30 00	neeru- ja/või seljatükid	10	5
0204 42 50 00	tagaosad	10	5
0204 42 90 00	muud	10	7
0204 43	kondita
0204 43 10 00	lambatalle	10	3
0204 43 90 00	muud	10	7
0204 50	kitseliha
	värske või jahutatud
0204 50 11 00	rümbad ja poolrümbad	10	5
0204 50 13 00	lühikesed eesosad	10	5
0204 50 15 00	neeru- ja/või seljatükid	10	5
0204 50 19 00	tagaosad	10	5
	muud
0204 50 31 00	kontidega jaotustükid	10	5
0204 50 39 00	kontideta jaotustükid	10	5
	külmutatud
0204 50 51 00	rümbad ja poolrümbad	10	5
0204 50 53 00	lühikesed eesosad	10	5
0204 50 55 00	neeru- ja/või seljatükid	10	5
0204 50 59 00	tagaosad	10	5
	muud
0204 50 71 00	kontidega jaotustükid	10	5
0204 50 79 00	kontideta jaotustükid	10	5
0205 00	Hobuse-, eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud
0205 00 20 00	värske või jahutatud	12	5
0205 00 80 00	külmutatud	12	5
0206	Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud
0206 10	veise rups, värske või jahutatud
0206 10 10 00	farmaatsiatoodete tooraineks	15	7
	muud
0206 10 91 00	maks	15	7
0206 10 95 00	paks vaheliha ja õhuke vaheliha	15	5 aasta jooksul - 20 %
0206 10 99 00	muud	15	5 aasta jooksul - 20 %
	veise rups, külmutatud
0206 21 00 00	keeled	12	7
0206 22 00 00	maks	15	7
0206 29	muud
0206 29 10 00	farmaatsiatoodete tooraineks	12	7
	muud
0206 29 91 00	paks vaheliha ja õhuke vaheliha	12	5 aasta jooksul - 20 %
0206 29 99 00	muud	12	5 aasta jooksul - 20 %
0206 30 00 00	sea rups, värske või jahutatud	15	7
	sea rups, külmutatud
0206 41 00 00	maks	10	7 aasta jooksul - 50 %
0206 49	muud
0206 49 20 00	kodusea	10	7 aasta jooksul - 50 %
0206 49 80 00	muud	10	7
0206 80	muud, värsked või jahutatud
0206 80 10 00	farmaatsiatoodete tooraineks	15	7
	muud
0206 80 91 00	hobuse, eesli, muula või hobueesli rups	15	5 aasta jooksul - 20 %
0206 80 99 00	lamba ja kitse rups	15	5 aasta jooksul - 20 %
0206 90	muud, külmutatud
0206 90 10 00	farmaatsiatoodete tooraineks	15	7
	muud
0206 90 91 00	hobuse, eesli, muula või hobueesli rups	15	7
0206 90 99 00	lamba ja kitse	15	7
0207	Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups
	kana ja kuke, liigist Gallus domesticus
0207 11	värsked ja jahutatud rümbad
0207 11 10 00	kitkutud, soolikad välja võetud, lõplikult rookimata, pea ja jalgadega, nn 83 % kanad	15	7
0207 11 30 00	kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad	15	7
0207 11 90 00	kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul	15	7
0207 12	külmutatud rümbad
0207 12 10 00	kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad	12	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1) + tariifikvoot täiendav kodulindude liha (10 000 t netomassina)
0207 12 90 00	kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul	12	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1) + tariifikvoot täiendav kodulindude liha (10 000 t netomassina)
0207 13	värsked või jahutatud tükid ja rups
	tükid
0207 13 10 00	kondita	12	7
	kontidega
0207 13 20 00	pool- või veerandrümbad	12	7
0207 13 30 00	tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta	12	7
0207 13 40 00	seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad	12	7
0207 13 50 00	rinnatükid ja nende jaotustükid	12	7
0207 13 60 00	koivad ja nende jaotustükid	12	7
0207 13 70 00	muud	12	7
	rups
0207 13 91 00	maks	12	7
0207 13 99 00	muud	12	7
0207 14	külmutatud tükid ja rups
	tükid
0207 14 10 00	kondita	10	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
	kontidega
0207 14 20 00	pool- või veerandrümbad	10	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 14 30 00	tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta	10	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 14 40 00	seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad	10	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 14 50 00	rinnatükid ja nende jaotustükid	10	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 14 60 00	koivad ja nende jaotustükid	10	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 14 70 00	muud	10	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
	rups
0207 14 91 00	maks	10	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 14 99 00	muud	10	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
	kalkuni
0207 24	värsked ja jahutatud rümbad
0207 24 10 00	kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid	15	7
0207 24 90 00	kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul	15	7
0207 25	külmutatud rümbad
0207 25 10 00	kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid	5	7
0207 25 90 00	kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul	5	7
0207 26	värsked või jahutatud tükid ja rups
	tükid
0207 26 10 00	kondita	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
	kontidega
0207 26 20 00	pool- või veerandrümbad	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 26 30 00	tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 26 40 00	seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 26 50 00	rinnatükid ja nende jaotustükid	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
	koivad ja nende jaotustükid
0207 26 60 00	sääred ja nende jaotustükid	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 26 70 00	muud	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 26 80 00	muud	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
	rups
0207 26 91 00	maks	15	7
0207 26 99 00	muud	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 27	külmutatud tükid ja rups
	tükid
0207 27 10 00	kondita	5	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
	kontidega
0207 27 20 00	pool- või veerandrümbad	5	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 27 30 00	tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta	5	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 27 40 00	seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad	5	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 27 50 00	rinnatükid ja nende jaotustükid	5	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
	koivad ja nende jaotustükid
0207 27 60 00	sääred ja nende jaotustükid	5	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 27 70 00	muud	5	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 27 80 00	muud	5	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
	rups
0207 27 91 00	maks	5	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 27 99 00	muud	5	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
	pardi, hane või pärlkana
0207 32	värsked ja jahutatud rümbad
	pardi
0207 32 11 00	kitkutud, veretustatud, soolikad välja võetud, pea ja jalgadega, nn 85 % pardid	15	7
0207 32 15 00	kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid	15	7
0207 32 19 00	kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul	15	7
	hane
0207 32 51 00	kitkutud, veretustatud, rookimata, pea ja jalgadega, nn 82 % haned	15	7
0207 32 59 00	kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kaela, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul	15	7
0207 32 90 00	pärlkana	15	7
0207 33	külmutatud rümbad
	pardi
0207 33 11 00	kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid	12	7
0207 33 19 00	kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul	12	7
	hane
0207 33 51 00	kitkutud, veretustatud, rookimata, pea ja jalgadega, nn 82 % haned	12	7
0207 33 59 00	kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kaela, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul	12	7
0207 33 90 00	pärlkana	12	7
0207 34	rasvane maks, värske või jahutatud
0207 34 10 00	hane	12	7
0207 34 90 00	pardi	12	7
0207 35	muud, värsked või jahutatud
	tükid
	kontideta
0207 35 11 00	hane	15	7
0207 35 15 00	pardi või pärlkana	15	7
	kontidega
	pool- või veerandrümbad
0207 35 21 00	pardi	15	7
0207 35 23 00	hane	15	7
0207 35 25 00	pärlkana	15	7
0207 35 31 00	tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 35 41 00	seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
	rinnatükid ja nende jaotustükid
0207 35 51 00	hane	15	7
0207 35 53 00	pardi või pärlkana	15	7
	koivad ja nende jaotustükid
0207 35 61 00	hane	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 35 63 00	pardi või pärlkana	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 35 71 00	hane ja pardi paletotid (tükeldatud osaliselt konditustatud rümbad)	15	7
0207 35 79 00	muud	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
	rups
0207 35 91 00	maks, v.a rasvane maks	15	7
0207 35 99 00	muud	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 36	muud, külmutatud
	tükid
	kontideta
0207 36 11 00	hane	15	7
0207 36 15 00	pardi või pärlkana	15	7
	kontidega
	pool- või veerandrümbad
0207 36 21 00	pardi	15	7
0207 36 23 00	hane	15	7
0207 36 25 00	pärlkana	15	7
0207 36 31 00	tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 36 41 00	seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
	rinnatükid ja nende jaotustükid
0207 36 51 00	hane	15	7
0207 36 53 00	pardi või pärlkana	15	7
	koivad ja nende jaotustükid
0207 36 61 00	hane	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 36 63 00	pardi või pärlkana	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 36 71 00	hane ja pardi paletotid (tükeldatud osaliselt konditustatud rümbad)	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 36 79 00	muud	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
	rups
	maks
0207 36 81 00	hane rasvane maks	15	7
0207 36 85 00	pardi rasvane maks	15	7
0207 36 89 00	muud	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0207 36 90 00	muud	15	Tariifikvoot_kodulindude liha (8 000 -10 000 t netomassina) (1)
0208	Muu liha ja söödoav rups, värske, jahutatud või külmutatud
0208 10	küüliku või jänese
	koduküüliku
0208 10 11 00	värske või jahutatud	10	5
0208 10 19 00	külmutatud	10	5
0208 10 90 00	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
0208 30 00 00	esikloomaliste	10	7
0208 40	vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia)
0208 40 10 00	vaala	10	3
0208 40 90 00	muud	10	3
0208 50 00 00	roomajate (k.a mao ja kilpkonna)	10	3
0208 90	muud
0208 90 10 00	kodutuvi	10	3
	ulukiliha, v.a küüliku ja jänese
0208 90 20 00	vuti	10	3
0208 90 40 00	muud	10	3
0208 90 55 00	hülge	10	3
0208 90 60 00	põhjapõdra	10	7
0208 90 70 00	konnakoivad	10	7
0208 90 95 00	muud	10	7
0209 00	Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud
	seapekk
0209 00 11 00	jahutatud, külmutatud, soolatud või soolvees	15	7 aasta jooksul - 50 %
0209 00 19 00	kuivatatud või suitsutatud	15	5 aasta jooksul - 20 %
0209 00 30 00	searasv	15	7 aasta jooksul - 50 %
0209 00 90 00	kodulindude rasv	15	5 aasta jooksul - 20 %
0210	Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber
	sealiha
0210 11	tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid
	kodusea
	soolatud või soolvees
0210 11 11 00	tagaosad ja nende jaotustükid	20	7
0210 11 19 00	abatükid ja nende jaotustükid	20	7
	kuivatatud või suitsutatud
0210 11 31 00	tagaosad ja nende jaotustükid	20	7
0210 11 39 00	abatükid ja nende jaotustükid	20	7
0210 11 90 00	muud	20	7
0210 12	kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid
	kodusea
0210 12 11 00	soolatud või soolvees	10	7
0210 12 19 00	kuivatatud või suitsutatud	10	7
0210 12 90 00	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
0210 19	muud
	kodusea
	soolatud või soolvees
0210 19 10 00	peekoniküljed või spenserosad	10	7
0210 19 20 00	3/4 peekonikülge või peekonikülje keskosad	10	7
0210 19 30 00	eesosad ja nende jaotustükid	10	7
0210 19 40 00	seljaosad ja nende jaotustükid	10	7
0210 19 50 00	muud	10	7 aasta jooksul - 50 %
	kuivatatud või suitsutatud
0210 19 60 00	eesosad ja nende jaotustükid	10	7
0210 19 70 00	seljaosad ja nende jaotustükid	10	7
	muud
0210 19 81 00	kondita	10	7
0210 19 89 00	muud	10	7 aasta jooksul - 50 %
0210 19 90 00	muud	10	7 aasta jooksul - 50 %
0210 20	veiseliha
0210 20 10 00	kondiga	15	7
0210 20 90 00	kondita	15	7
	muu, k.a toidukõlblik peen- ja jämejahu lihast või rupsist
0210 91 00 00	esikloomaliste	20	7
0210 92 00 00	vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia)	20	7
0210 93 00 00	roomajate (k.a mao ja kilpkonna)	20	7
0210 99	muud
	liha
0210 99 10 00	hobuseliha, soolatud, soolvees või kuivatatud	20	7
	lamba- ja kitseliha
0210 99 21 00	kondiga	20	7
0210 99 29 00	kondita	20	7
0210 99 31 00	põhjapõdra	20	7
0210 99 39 00	muud	20	5 aasta jooksul - 20 %
	rups
	kodusea
0210 99 41 00	maks	20	7
0210 99 49 00	muud	20	5 aasta jooksul - 20 %
	veise
0210 99 51 00	paks vaheliha ja õhuke vaheliha	20	7
0210 99 59 00	muud	20	5 aasta jooksul - 20 %
0210 99 60 00	lamba ja kitse	20	7
	muud
	linnumaks
0210 99 71 00	rasvane hane- või pardimaks, soolatud või soolvees	20	7
0210 99 79 00	muud	20	5 aasta jooksul - 20 %
0210 99 80 00	muud	20	7 aasta jooksul - 50 %
0210 99 90 00	toiduks kasutatav jahu ja pulber lihast või rupsist	20	7 aasta jooksul - 50 %
03	GRUPP 03 - KALAD JA VÄHID, LIMUSED JA MUUD VEESELGROOTUD
0301	Eluskala
0301 10	dekoratiivkalad
0301 10 10 00	mageveekalad	10	0
0301 10 90 00	merekalad	5	5
	muu eluskala
0301 91	meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster)
0301 91 10 00	lõhed liikidest Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster	10	7
0301 91 90 00	muud	10	7
0301 92 00 00	angerjad (Anguilla spp.)	10	5
0301 93 00 00	karpkalalised	10	10 aasta jooksul - 20 %
0301 94 00 00	harilik tuun (Thunnus thynnus)	10	3
0301 95 00 00	tuun (Thunnus maccoyii)	10	3
0301 99	muud
	mageveekalad
0301 99 11 00	idalõhed (nerka - Oncorhynchus nerka, gorbuuša - Oncorhynchus gorbuscha, keta - Oncorhynchus keta, tšavõõtša - Oncorhynchus tschawytscha, kisutš - Oncorhynchus kisutch, sima e masu - Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar)- ja doonau taimen (Hucho hucho)	10	5
0301 99 19	muud
	seltsist Acipenseriformes:
0301 99 19 11	äsja koorunud kalad (maimud) kaaluga alla 100 g	10	10 aasta jooksul - 20 %
0301 99 19 12	vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)	10	10 aasta jooksul - 20 %
0301 99 19 13	sevrjuuga (Acipenser stellatus)	10	10 aasta jooksul - 20 %
0301 99 19 14	beluuga tuur (Huso huso)	10	5
0301 99 19 19	muud	10	10 aasta jooksul - 20 %
0301 99 19 30	koha (Stizostedion spp.)	10	5
0301 99 19 90	muud	10	5
0301 99 80	merekalad
0301 99 80 10	harilik kammeljas (Scophthalmus maeoticus, Psetta maxima)	10	10 aasta jooksul - 20 %
0301 99 80 90	muud	10	7
0302	Värske või jahutatud kala (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha)
	lõhelased (Salmonidae), v.a kalamaks, -mari ja -niisk
0302 11	meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster)
0302 11 10 00	lõhed liikidest Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster	0	0
0302 11 20 00	lõhed liigist Oncorhynchus mykiss, peaga ja lõpustega, roogitud, igaüks massiga üle 1,2 kg või peata, lõpusteta ja roogitud, igaüks massiga üle 1 kg	0	0
0302 11 80 00	muud	0	0
0302 12 00 00	idalõhed (nerka - Oncorhynchus nerka, gorbuuša - Oncorhynchus gorbuscha, keta - Oncorhynchus keta, tšavõõtša - Oncorhynchus tschawytscha, kisutš - Oncorhynchus kisutch, sima e masu - Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar), doonau taimen (Hucho hucho)	0	0
0302 19 00 00	muud	0	0
	lestalised (Pleuronectidae, Bothidae, Cynoglossidae, Soleidae, Scophthalmidae ja Citharidae), v.a kalamaks ja -mari
0302 21	hiidlest (Reinhardtius hippoglossoides, Hippoglossus hippoglossus, Hippoglossus stenolepis)
0302 21 10 00	süvalest (Reinharditus hipoglossoides)	0	0
0302 21 30 00	hiidlest e paltus (Hippoglossus hippoglossus)	0	0
0302 21 90 00	vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)	0	0
0302 22 00 00	atlandi merilest (Pleuronectes platessa)	0	0
0302 23 00 00	merikeeled (Solea spp.)	0	0
0302 29	muud
0302 29 10 00	kammellased (Lepidorhombus spp.)	0	0
0302 29 90	muud
0302 29 90 10	harilik kammeljas (Scophthalmus maeoticus, Psetta maxima)	0	0
0302 29 90 90	muud	0	0
	tuunid (perekonnast Thunnus) ja vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis), v.a kalamaks ja -mari
0302 31	albakor e pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
0302 31 10 00	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks	0	0
0302 31 90 00	muud	0	0
0302 32	kulduim-tuun (Thunnus albacares)
0302 32 10 00	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks	0	0
0302 32 90 00	muud	0	0
0302 33	vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis)
0302 33 10 00	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks	0	0
0302 33 90 00	muud	0	0
0302 34	suursilm-tuun (Thunnus obesus)
0302 34 10 00	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks	0	0
0302 34 90 00	muud	0	0
0302 35	harilik tuun (Thunnus thynnus)
0302 35 10 00	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks	0	0
0302 35 90 00	muud	0	0
0302 36	tuun (Thunnus maccoyii)
0302 36 10 00	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks	0	0
0302 36 90 00	muud	0	0
0302 39	muud
0302 39 10 00	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks	0	0
0302 39 90 00	muud	0	0
0302 40 00 00	heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii), v.a kalamaks, -mari ja -niisk	0	0
0302 50	tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus), v.a kalamaks, -mari ja -niisk
0302 50 10 00	liigist Gadus morhua	0	0
0302 50 90 00	muud	0	0
	muud kalad, v.a kalamaks, -mari ja -niisk
0302 61	sardiin (Sardina pilchardus), sardinopsid (Sardinops spp.), sardinellid (Sardinella spp.), kilu (Sprattus sprattus)
0302 61 10 00	sardiin (Sardina pilchardus)	0	0
0302 61 30 00	sardinopsid (Sardinops); sardinellid (Sardinella spp.)	0	0
0302 61 80 00	kilu (Sprattus sprattus)	5	10 aasta jooksul - 20 %
0302 62 00 00	kilttursk e piksa (Melanogrammus aeglefinus)	0	0
0302 63 00 00	põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)	0	0
0302 64 00 00	makrellid (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus)	0	0
0302 65	haid
0302 65 20 00	harilik ogahai (Squalus acanthias)	10	7
0302 65 50 00	koerhaid (Scyliorhinus spp.)	0	0
0302 65 90 00	muud	0	0
0302 66 00 00	angerjad (Anguilla spp.)	0	0
0302 67 00 00	mõõkkala (Xiphias gladius)	0	0
0302 68 00 00	kihvkalad (Dissostichus spp.)	0	0
0302 69	muud
	mageveekalad
0302 69 11 00	karpkalalised	10	10 aasta jooksul - 20 %
0302 69 19	muud
	seltsist Acipenseriformes:
0302 69 19 11	vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)	0	0
0302 69 19 12	sevrjuuga (Acipenser stellatus)	0	0
0302 69 19 13	beluuga tuur (Huso huso)	0	0
0302 69 19 19	muud	0	0
0302 69 19 30	koha (Stizostedion spp.)	0	0
0302 69 19 90	muud	0	0
	merekalad
	väiketuunid (Euthynnus spp.), v.a alamrubriigi 0302 33 vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis)
0302 69 21 00	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks	0	0
0302 69 25 00	muud	0	0
	meriahvenad (Sebastes spp.)
0302 69 31 00	kuldne meriahven (Sebastesmarinus)	0	0
0302 69 33 00	muud	0	0
0302 69 35 00	polaartursk e saika (Boreogadus saida)	0	0
0302 69 41 00	merlang (Merlangius merlangus)	0	0
0302 69 45 00	merihaug e molva (Molva spp.)	0	0
0302 69 51 00	vaikse ookeani mintai e alaska pollak (Theragra chalcogramma) ja euroopa süsikas e pollak (Pollachius pollachius)	0	0
0302 69 55 00	anšoovised (Engraulis spp.)	10	7
0302 69 61 00	hammasahven (Dentex dentex) ja besuugod (Pagellus spp.)	0	0
	merluusid (Merluccius spp.) ja ameerikalutsud (Urophycis spp.)
	merluusid (Merluccius spp.)
0302 69 66 00	lõuna-aafrika merluusid (Merluccius capensis ja Merluccius paradoxus)	0	0
0302 69 67 00	uusmeremaa merluus (Merluccius australis)	0	0
0302 69 68 00	muud	0	0
0302 69 69 00	ameerikalutsud (Urophycis spp.)	0	0
0302 69 75 00	merilatikad (Brama spp.)	0	0
0302 69 81 00	merikuradid e õngitsejad (Lophius spp.)	0	0
0302 69 85 00	putassuud (Micromesistius poutassou ja Gadus poutassou)	0	0
0302 69 86 00	lõunaputassuu (Mikromesistius australis)	0	0
0302 69 91 00	hobumakrell (stauriid) (Caranx trachurus, Trachurus trachurus)	0	0
0302 69 92 00	lõunakongrio (Genypterus blacodes)	0	0
0302 69 94 00	kiviahven (Dicentrarchus labrax)	0	0
0302 69 95 00	kuld-merikoger (Sparus aurata)	0	0
0302 69 99 00	muud	0	0
0302 70 00 00	kalamaks, -mari ja -niisk	0	0
0303	Külmutatud kala, v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha
	idalõhed (nerka - Oncorhynchus nerka, gorbuuša - Oncorhynchus gorbuscha, keta - Oncorhynchus keta, tšavõõtša - Oncorhynchus tschawytscha, kisutš - Oncorhynchus kisutch, sima e masu - Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), v.a kalamaks ja -mari
0303 11 00 00	nerka (Oncorhynchus nerka)	0	0
0303 19 00 00	muud	0	0
	muud lõhelased, v.a kalamaks, -mari ja -niisk
0303 21	meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster)
0303 21 10 00	lõhed liikidest Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster	5	10 aasta jooksul - 20 %
0303 21 20 00	lõhe liigist Oncorhynchus mykiss, peaga ja lõpustega, roogitud, igaüks massiga üle 1,2 kg, või peata, lõpusteta ja roogitud, igaüks massiga üle 1 kg	2	10 aasta jooksul - 20 %
0303 21 80 00	muud	2	7
0303 22 00 00	Atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho)	0	0
0303 29 00 00	muud	0	0
	lestalised (Pleuronectidae, Bothidae, Cynoglossidae, Soleidae, Scophthalmidae ja Citharidae), v.a kalamaks, -mari ja -niisk
0303 31	hiidlest (Reinhardtius hippoglossoides, Hippoglossus hippoglossus, Hippoglossus stenolepis)
0303 31 10 00	süvalest (Reinhardtius hipoglossoides)	0	0
0303 31 30 00	hiidlest e paltus (Hippoglossus hippoglossus)	0	0
0303 31 90 00	vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)	0	0
0303 32 00 00	atlandi merilest (Pleuronectes platessa)	0	0
0303 33 00 00	merikeeled (Solea spp.)	0	0
0303 39	muud
0303 39 10 00	lest (Platichthys flesus)	0	0
0303 39 30 00	kalad perekonnast Rhombosolea	5	3
0303 39 70	muud
0303 39 70 10	harilik kammeljas (Scophthalmus maeoticus, Psetta maxima)	0	0
0303 39 70 90	muud	0	0
	tuunid (perekonnast Thunnus) ja vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis), v.a kalamaks, -mari ja -niisk
0303 41	albakor e pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks
0303 41 11 00	terved (puhastamata)	0	0
0303 41 13 00	ilma lõpuste ja sisikonnata	0	0
0303 41 19 00	muud (näiteks ilma peata)	0	0
0303 41 90 00	muud	0	0
0303 42	kulduim-tuun (Thunnus albacares)
	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks
	rookimata kalad
0303 42 12 00	ühiku mass üle 10 kg	0	0
0303 42 18 00	muud	0	0
	ilma lõpuste ja sisikonnata
0303 42 32 00	ühiku mass üle 10 kg	0	0
0303 42 38 00	muud	0	0
	muud (näiteks ilma peata)
0303 42 52 00	ühiku mass üle 10 kg	0	0
0303 42 58 00	muud	0	0
0303 42 90 00	muud	0	0
0303 43	vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis)
	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks
0303 43 11 00	terved (puhastamata)	0	0
0303 43 13 00	ilma lõpuste ja sisikonnata	0	0
0303 43 19 00	muud (näiteks ilma peata)	0	0
0303 43 90 00	muud	0	0
0303 44	suursilm-tuun (Thunnus obesus)
	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks
0303 44 11 00	terved (puhastamata)	0	0
0303 44 13 00	ilma lõpuste ja sisikonnata	0	0
0303 44 19 00	muud (näiteks ilma peata)	0	0
0303 44 90 00	muud	0	0
0303 45	harilik tuun (Thunnus thynnus)
	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks
0303 45 11 00	terved (puhastamata)	0	0
0303 45 13 00	ilma lõpuste ja sisikonnata	0	0
0303 45 19 00	muud (näiteks ilma peata)	0	0
0303 45 90 00	muud	0	0
0303 46	tuun (Thunnus maccoyii)
	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks
0303 46 11 00	terved (puhastamata)	0	0
0303 46 13 00	ilma lõpuste ja sisikonnata	0	0
0303 46 19 00	muud (näiteks ilma peata)	0	0
0303 46 90 00	muud	0	0
0303 49	muud
	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks
0303 49 31 00	terved (puhastamata)	0	0
0303 49 33 00	ilma lõpuste ja sisikonnata	0	0
0303 49 39 00	muud (näiteks ilma peata)	0	0
0303 49 80 00	muud	0	0
	heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii) ja tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus), v.a kalamaks, -mari ja -niisk
0303 51 00 00	heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii)	0	0
0303 52	tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)
0303 52 10 00	liigist Gadus morhua	0	0
0303 52 30 00	liigist Gadus ogac	0	0
0303 52 90 00	liigist Gadus macrocephalus	0	0
	mõõkkala (Xiphias gladius) ja kihvkalad (Dissostichus spp.), v.a kalamaks ja -mari
0303 61 00 00	mõõkkala (Xiphias gladius)	0	0
0303 62 00	kihvkalad (Dissostichus spp.)
0303 62 00 10	Patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides)	0	0
0303 62 00 20	antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni)	0	0
0303 62 00 90	muud	0	0
	muud kalad, v.a kalamaks, -mari ja -niisk
0303 71	sardiin (Sardina pilchardus), sardinopsid (Sardinops spp.), sardinellid (Sardinella spp.), kilu (Sprattus sprattus)
0303 71 10 00	sardiin Sardina pilchardus	0	0
0303 71 30 00	sardinopsid Sardinops; sardinellid (Sardinella spp.)	0	0
0303 71 80 00	kilu (Sprattus sprattus)	5	0
0303 72 00 00	kilttursk e piksa (Melanogrammus aeglefinus)	0	0
0303 73 00 00	põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)	0	0
0303 74	makrellid (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus)
0303 74 30	harilik makrell (Scomber scombrus) ja jaapani makrell (Scomber japonicus)
0303 74 30 10	harilik makrell	0	0
0303 74 30 90	jaapani makrell	2	7
0303 74 90 00	austraalia makrell (Scomber australasicus)	2	7
0303 75	haid
0303 75 20 00	harilik ogahai e katraan (Squalus acanthias)	2	3
0303 75 50 00	koerhaid (Scyliorhinus spp.)	0	0
0303 75 90 00	muud	0	0
0303 76 00 00	angerjad (Anguilla spp.)	0	0
0303 77 00 00	kiviahvenad (Dicentrarchus labrax, Dicentrarchus punctatus)	0	0
0303 78	merluusid (Merluccius spp.) ja ameerikalutsud (Urophycis spp.)
	merluusid (Merluccius spp.)
0303 78 11 00	lõuna-aafrika merluusid (Merluccius capensis ja Merluccius paradoxus)	0	0
0303 78 12 00	argentiina merluus (Merluccius hubbsi)	0	0
0303 78 13 00	uusmeremaa merluus (Merluccius australis)	0	0
0303 78 19 00	muud	0	0
0303 78 90 00	ameerikalutsud (Urophycis spp.)	0	0
0303 79	muud
	mageveekalad
0303 79 11 00	karpkalalised	2	10 aasta jooksul - 20 %
0303 79 19	muud
	seltsist Acipenseriformes:
0303 79 19 11	vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)	0	0
0303 79 19 12	sevrjuuga (Acipenser stellatus)	0	0
0303 79 19 13	beluuga tuur (Huso huso)	0	0
0303 79 19 19	muud	0	0
0303 79 19 30	koha (Stizostedion spp.)	0	0
0303 79 19 90	muud	0	0
	merekalad
	väiketuunid (Euthynnus spp.), v.a alamrubriiki 0303 43 kuuluvad vööttuunid (Euthynnus (Katsuwonis) pelamis)
	rubriiki 1604 kuuluvate toodete tööstuslikuks tootmiseks
0303 79 21 00	terved (puhastamata)	0	0
0303 79 23 00	ilma lõpuste ja sisikonnata	0	0
0303 79 29 00	muud (näiteks ilma peata)	0	0
0303 79 31 00	muud	0	0
	meriahvenad (Sebastes spp.)
0303 79 35 00	kuldne meriahven (Sebastes marinus)	2	7
0303 79 37 00	muud	2	7
0303 79 41 00	polaartursk e saika (Boreogadus saida)	0	0
0303 79 45 00	merlang (Merlangius merlangus)	0	0
0303 79 51 00	merihaug e molva (Molva spp.)	0	0
0303 79 55 00	vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma) ja euroopa süsikas e pollak (Pollachius pollachius)	0	0
0303 79 58 00	kalad liigist Orcynopsis unicolor	0	0
0303 79 65 00	anšoovised (Engraulis spp.)	2	7
0303 79 71 00	hammasahven (Dentex dentex) ja besuugod (Pagellus spp.)	0	0
0303 79 75 00	merilatikad (Brama spp.)	0	0
0303 79 81 00	merikuradid e õngitsejad (Lophius spp.)	0	0
0303 79 83 00	putassuud (Micromesistius poutassou ja Gadus poutassou)	0	0
0303 79 85 00	lõunaputassuu (Micromesistius australis)	0	0
0303 79 91 00	hobumakrell (stauriid) (Caranx trachurus, Trachurus trachurus)	5	7
0303 79 92 00	uusmeremaa piitsmerluus (Macruronus novaezelandiae)	0	0
0303 79 93 00	lõunakongrio (Genypterus blacodes)	2	5
0303 79 94 00	kalad liikidest Pelotreis flavilatus ja Peltorhamphus novaezelandiae	2	3
0303 79 98 00	muud
0303 79 98 10	Mallotus villosus	0	0
0303 79 98 90	other	2	0
0303 80	kalamaks, -mari ja -niisk
0303 80 10 00	kõva ja pehme kalamari desoksüribonukleiinhappe või protamiinsulfaadi tootmiseks	0	0
0303 80 90 00	muud	0	0
0304	Kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud
	värsked või jahutatud
0304 11	mõõkkala (Xiphias gladius)
0304 11 10 00	fileed	0	0
0304 11 90 00	muu kalaliha (k.a kalahakkliha)	0	0
0304 12	kihvkalad (Dissostichus spp.)
0304 12 10 00	fileed	0	0
0304 12 90 00	muu kalaliha (k.a kalahakkliha)	0	0
0304 19	muud
	fileed
	mageveekaladest
0304 19 13 00	idalõhed (nerka - Oncorhynchus nerka, gorbuuša - Oncorhynchus gorbuscha, keta - Oncorhynchus keta, tšavõõtša - Oncorhynchus tschawytscha, kisutš - Oncorhynchus kisutch, sima e masu - Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho)	0	0
	forellid ja lõhed liikidest Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita ja Oncorhynchus gilae
0304 19 15 00	lõhed liikidest Oncorhynchus mykiss, igaüks massiga üle 400 g	0	0
0304 19 17 00	muud	0	0
0304 19 19	muud mageveekalad
0304 19 19 10	seltsist Acipenseriformes	5	5
0304 19 19 20	koha (Stizostedion spp.)	5	5
0304 19 19 90	muud	5	5
	muud
0304 19 31 00	tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja polaartursk e saika (Boreogadus saida)	0	0
0304 19 33 00	põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)	0	0
0304 19 35 00	meriahvenad (Sebastes spp.)	0	0
0304 19 39 00	muud	0	0
	muu kalaliha (k.a kalahakkliha)
0304 19 91	mageveekaladest
0304 19 91 10	seltsist Acipenseriformes	5	5
0304 19 91 20	koha (Stizostedion spp.)	5	5
0304 19 91 90	muud	5	5
	muud
0304 19 97 00	nn liblikfilee heeringast või räimest	0	0
0304 19 99 00	muud	0	0
	külmutatud fileed
0304 21 00 00	mõõkkala (Xiphias gladius)	0	0
0304 22 00	kihvkalad (Dissostichus spp.)
0304 22 00 10	liigist Dissostichus eleginoides [Patagoonia kihvkala]	0	0
0304 22 00 20	liigist Dissostichus mawsoni [antarktika kihvkala]	0	0
0304 22 00 90	muud	0	0
0304 29	muud
	mageveekaladest
0304 29 13 00	idalõhed (nerka - Oncorhynchus nerka, gorbuuša - Oncorhynchus gorbuscha, keta - Oncorhynchus keta, tšavõõtša - Oncorhynchus tschawytscha, kisutš - Oncorhynchus kisutch, sima e masu - Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho)	0	0
	forellid ja lõhed liikidest Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita ja Oncorhynchus gilae
0304 29 15 00	lõhed liikidest Oncorhynchus mykiss, igaüks massiga üle 400 g	5	7
0304 29 17 00	muud	5	7
0304 29 19	muud mageveekalad
0304 29 19 10	seltsist Acipenseriformes	5	5
0304 29 19 20	koha (Stizostedion spp.)	5	5
0304 29 19 90	muud	5	5
	muud
	tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja polaartursk e saika (Boreogadus saida)
0304 29 21 00	vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)	0	0
0304 29 29 00	muud	0	0
0304 29 31 00	põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)	0	0
0304 29 33 00	kilttursk e piksa (Melanogrammus aeglefinus)	0	0
	meriahvenad (Sebastes spp.)
0304 29 35 00	kuldne meriahven (Sebastes marinus)	0	0
0304 29 39 00	muud	5	7
0304 29 41 00	merlang (Merlangius merlangus)	0	0
0304 29 43 00	merihaugid e molvad (Molva spp.)	0	0
0304 29 45 00	tuunid (perekonnast Thunnus) ja vööttuunid (perekonnast Euthynnus (Katsuwonus))	0	0
	makrellid (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus) ja kalad liigist Orcynopsis unicolor
0304 29 51 00	austraalia makrell (Scomber australisicus)	5	3
0304 29 53	muud
0304 29 53 10	harilik makrell	0	0
0304 29 53 90	muud	5	3
	merluusid (Merluccius spp.) ja ameerikalutsud (Urophycis spp.)
	merluusid (Merluccius spp.)
0304 29 55 00	lõuna-aafrika merluusid (Merluccius capensis ja Merluccius paradoxus)	0	0
0304 29 56 00	argentiina merluus (Merluccius hubbsi)	0	0
0304 29 58 00	muud	0	0
0304 29 59 00	ameerikalutsud (Urophycis spp.)	0	0
	haid
0304 29 61 00	harilik ogahai e katraan (Squalus acantihias) ja koerhaid (Scyliorhinus spp.)	0	0
0304 29 69 00	muud haid	0	0
0304 29 71 00	atlandi merilest (Pleuronectes platessa)	0	0
0304 29 73 00	lest (Platichthys flessus)	0	0
0304 29 75 00	heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii)	0	0
0304 29 79 00	kammellased (Lepidorhombus spp.)	0	0
0304 29 83 00	merikuradid e õngitsejad (Lophius spp.)	0	0
0304 29 85 00	vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma)	0	0
0304 29 91 00	Uusmeremaa piitsmerluus (Macruronus novaezelandiae)	0	0
0304 29 99 00	muud	0	0
	muud
0304 91 00 00	mõõkkala (Xiphias gladius)	0	0
0304 92 00 00	kihvkalad (Dissostichus spp.)	0	0
0304 99	muud
0304 99 10 00	surimi	0	0
	muud
0304 99 21 00	mageveekaladest	0	0
	muud
0304 99 23 00	heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii)	0	0
0304 99 29 00	meriahvenad (Sebastes spp.)	0	0
	tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja polaartursk e saika (Boreogadus saida)
0304 99 31 00	vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)	0	0
0304 99 33 00	liigist Gadus morhua	0	0
0304 99 39 00	muud	0	0
0304 99 41 00	põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)	0	0
0304 99 45 00	kilttursk e piksa (Melanogrammus aeglefinus)	0	0
0304 99 51 00	merluusid (Merluccius spp.) ja ameerikalutsud (Urophycis spp.)	0	0
0304 99 55 00	kammellased (Lepidorhombus spp.)	0	0
0304 99 61 00	merilatikad (Brama spp.)	5	3
0304 99 65 00	merikuradid e õngitsejad (Lophius spp.)	0	0
0304 99 71 00	putassuud (Micromesistius poutassou ja Gadus poutassou)	0	0
0304 99 75 00	vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma)	0	0
0304 99 99 00	muud	0	0
0305	Kuivatatud, soolatud või soolvees kala; külm- või kuumsuitsukala; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid
0305 10 00 00	inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	0	0
0305 20 00 00	kalamaks, -mari ja -niisk, kuivatatud, suitsutatud, soolatud või soolvees	0	0
0305 30	kalafileed, kuivatatud, soolatud või soolvees või vürtsitatud, suitsutamata
	tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja polaartursk e saika (Boreogadus saida)
0305 30 11 00	vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)	10	3
0305 30 19 00	muud	10	3
0305 30 30 00	idalõhed (nerka - Oncorhynchus nerka, gorbuuša - Oncorhynchus gorbuscha, keta - Oncorhynchus keta, tšavõõtša - Oncorhynchus tschawytscha, kisutš - Oncorhynchus kisutch, sima e masu - Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar), doonau taimen (Hucho hucho), soolatud või soolvees	10	5 aasta jooksul - 50 %
0305 30 50 00	süvalest (Reinharditus hipoglossoides), soolatud või soolvees	10	10 aasta jooksul - 20 %
0305 30 90	muud
0305 30 90 10	kalad seltsist Acipenseriformes	10	7
0305 30 90 90	muud	10	5 aasta jooksul - 60 %
	suitsukala, k.a filee
0305 41 00 00	idalõhed (nerka - Oncorhynchus nerka, gorbuuša - Oncorhynchus gorbuscha, keta - Oncorhynchus keta, tšavõõtša - Oncorhynchus tschawytscha, kisutš - Oncorhynchus kisutch, sima e masu - Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho)	5	5 aasta jooksul - 50 %
0305 42 00 00	heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii)	5	5
0305 49	muud
0305 49 10 00	süvalest (Reinhardtius hipoglossoides)	8	5
0305 49 20 00	hiidlest e paltus (Hippoglossus hippoglossus)	8	5
0305 49 30 00	makrellid (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus)	5	5
0305 49 45 00	forellid ja lõhed (Salmo trutta, Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster)	8	7
0305 49 50 00	angerjad (Anguilla spp.)	8	7
0305 49 80	muud
0305 49 80 10	kalad seltsist Acipenseriformes	10	7
0305 49 80 90	muud	10	7
	kuivatatud (vinnutatud), soolatud või mitte, suitsutamata
0305 51	tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)
0305 51 10 00	kuivatatud, soolamata	0	0
0305 51 90 00	kuivatatud, soolatud	0	0
0305 59	muud
	polaartursk e saika (Boreogadus saida)
0305 59 11 00	kuivatatud, soolamata	10	5
0305 59 19 00	kuivatatud, soolatud	10	5
0305 59 30 00	heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii)	10	5
0305 59 50 00	anšoovised (Engraulis spp.)	10	5 aasta jooksul - 50 %
0305 59 70 00	hiidlest e paltus (Hippoglossus hippoglossus)	10	5
0305 59 80	muud
0305 59 80 10	kalad seltsist Acipenseriformes	10	7
0305 59 80 90	muud	10	5
	soolatud või soolvees kala, kuivatamata ja suitsutamata
0305 61 00 00	heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii)	7,5	10 aasta jooksul - 20 %
0305 62 00 00	tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)	5	3
0305 63 00 00	anšoovised (Engraulis spp.)	10	5 aasta jooksul - 50 %
0305 69	muud
0305 69 10 00	polaartursk e saika (Boreogadus saida)	0	0
0305 69 30 00	hiidlest e paltus (Hippoglossus hippoglossus)	10	3
0305 69 50 00	idalõhed (nerka - Oncorhynchus nerka, gorbuuša - Oncorhynchus gorbuscha, keta - Oncorhynchus keta, tšavõõtša - Oncorhynchus tschawytscha, kisutš - Oncorhynchus kisutch, sima e masu - Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho)	5	5
0305 69 80	muud
0305 69 80 10	kalad seltsist Acipenseriformes	10	5
0305 69 80 90	muud	10	5
0306	Vähid, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolatud; vees või aurus keedetud vähid (puhastamata), olenemata sellest, kas jahutatud või jahutamata, külmutatud, kuivatatud või soolatud või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid vähkidest
	külmutatud
0306 11	langustid (Palinurus spp., Panulirus spp., Jasus spp.)
0306 11 10 00	vähilakad	0	0
0306 11 90 00	muud	0	0
0306 12	homaarid (Homarus spp.):
0306 12 10 00	terved (puhastamata)	0	0
0306 12 90 00	muud	0	0
0306 13	garneelid ja krevetid:
0306 13 10 00	krevetid (Pandalidae spp.)	0	0
0306 13 30 00	garneelid perekonnast Crangon	0	0
0306 13 40 00	süvaveegarneelid liigist (Parapenaeus longirostris)	0	0
0306 13 50 00	garneelid perekonnast Penaeus	0	0
0306 13 80 00	muud	0	0
0306 14	krabid:
0306 14 10 00	krabid liikidest Paralithodes camchaticus, Chionoecetes spp. ja Callinectes sapidus	0	0
0306 14 30 00	harilik taskukrabi (Cancer pagurus)	0	0
0306 14 90 00	muud	0	0
0306 19	muud, k.a inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid vähkidest
0306 19 10 00	mageveevähid	0	0
0306 19 30 00	norra salehomaarid (Nephorops norvegicus)	0	0
0306 19 90 00	muud	10	5 aasta jooksul - 60 %
	külmutamata:
0306 21 00 00	jõevähid ja langustid (Palinurus spp., Panulirus spp., Jasus spp.)	0	0
0306 22	homaarid (Homarus spp.)
0306 22 10 00	elusad	0	0
	muud:
0306 22 91 00	terved (puhastamata)	0	0
0306 22 99 00	muud	0	0
0306 23	garneelid ja krevetid
0306 23 10 00	krevetid (Pandalidae spp.)	0	0
	garneelid (perekonnast Crangon):
0306 23 31 00	värsked, jahutatud või aurus või vees keedetud	0	0
0306 23 39 00	muud	0	0
0306 23 90 00	muud	0	0
0306 24	krabid
0306 24 30 00	harilik taskukrabi (Cancer pagurus)	0	0
0306 24 80 00	muud	0	0
0306 29	muud, k.a inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid vähkidest
0306 29 10 00	mageveevähid	0	0
0306 29 30 00	norra salehomaarid (Nephorops norvegicus)	0	0
0306 29 90 00	muud	0	0
0307	Limused, karbis või karbita, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; muud veeselgrootud (v.a vähid ja limused), elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees; inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide
0307 10	austrid
0307 10 10 00	lamedad austrid (Ostera spp.), elusad, ühiku mass (koos karbiga) kuni 40 g	0	0
0307 10 90 00	muud	0	0
	kammkarbid, sh ebakammkarbid perekondadest Pecten, Chlamys või Placopecten:
0307 21 00 00	elusad, värsked või jahutatud	0	0
0307 29	muud
0307 29 10 00	suured e püha Jakobi kammkarbid (Pecten maximus), külmutatud	0	0
0307 29 90 00	muud	0	0
	rannakarbid e miidiad (Mytilus spp., Perna spp.)
0307 31	elusad, värsked või jahutatud
0307 31 10 00	Mytilus spp.	5	10 aasta jooksul - 20 %
0307 31 90 00	Perna spp.	5	3
0307 39	muud
0307 39 10 00	Mytilus spp.	5	5 aasta jooksul - 50 %
0307 39 90 00	Perna spp.	5	5
	seepiad (Sepia officinalis, Rossia macrosoma, Sepiola spp.) ja kalmaarid (Ommastrephes spp., Loligo spp., Nototodarus spp., Sepioteuthis spp.)
0307 41	elusad, värsked või jahutatud
0307 41 10 00	seepiad (Sepia officinalis, Rossia macrosoma, Sepiola spp.)	0	0
	kalmaarid (Ommastrephes spp., Loligo spp., Nototodarus spp., Sepioteuthis spp.)
0307 41 91 00	ebakalmaarid (Loligo spp.), nooljas kalmaar (Ommastrephes sagittatus)	0	0
0307 41 99 00	muud	0	0
0307 49	muud
	külmutatud
	seepiad (Sepia officinalis, Rossia macrosoma, Sepiola spp.)
	perekonnast Sepiola
0307 49 01 00	liigist Sepiola rondeleti	5	0
0307 49 11 00	muud	5	3
0307 49 18 00	muud	5	5
	kalmaarid (Ommastrephes spp., Loligo spp., Nototodarus spp., Sepioteuthis spp.)
	ebakalmaarid (Loligo spp.)
0307 49 31 00	harilik ebakalmaar (Loligo vulgaris)	2	5
0307 49 33 00	Loligo pealei	2	3
0307 49 35 00	Loligo patagonica	2	3
0307 49 38 00	muud	2	5
0307 49 51 00	nooljas kalmaar (Ommastrephes sagittatus)	2	3
0307 49 59 00	muud	2	10 aasta jooksul - 20 %
	muud
0307 49 71 00	seepiad (Sepia officinalis, Rossia macrosoma, Sepiola spp.)	5	3
	kalmaarid (Ommastrephes spp., Loligo spp., Nototodarus spp., Sepioteuthis spp.)
0307 49 91 00	ebakalmaarid (Loligo spp.), nooljas kalmaar (Ommastrephes sagittatus)	5	5
0307 49 99 00	muud	5	7
	kaheksajalad (Octopus spp.)
0307 51 00 00	elusad, värsked või jahutatud	0	0
0307 59	muud
0307 59 10 00	külmutatud	0	0
0307 59 90 00	muud	0	0
0307 60 00 00	teod, v.a meriteod	10	10 aasta jooksul - 20 %
	muud, k.a inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide
0307 91 00 00	elusad, värsked või jahutatud	0	0
0307 99	muud
	külmutatud
0307 99 11 00	Illex spp.	5	7
0307 99 13 00	veenuskarp ja muud liigid sugukonnast Veneridae	5	3
0307 99 15 00	meduus (Rhopilema spp.)	5	3
0307 99 18 00	muud veeselgrootud	5	10 aasta jooksul - 20 %
0307 99 90 00	muud	5	10 aasta jooksul - 20 %
04	GRUPP 04 - PIIM JA PIIMATOOTED; LINNUMUNAD; NATURAALNE MESI; MUJAL NIMETAMATA LOOMSE PÄRITOLUGA TOIDUAINED
0401	Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita
0401 10	rasvasisaldus kuni 1 % massist
0401 10 10 00	kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit	10	7
0401 10 90 00	muud	10	7
0401 20	rasvasisaldus üle 1 %, kuid mitte üle 6 % massist
	kuni 3 % massist
0401 20 11 00	kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit	10	7
0401 20 19 00	muud	10	7
	üle 3 % massist
0401 20 91 00	kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit	10	7
0401 20 99 00	muud	10	7
0401 30	rasvasisaldus üle 6 % massist
	kuni 21 % massist
0401 30 11 00	kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit	10	5 aasta jooksul - 20 %
0401 30 19 00	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
	üle 21 %, kuid mitte üle 45 % massist
0401 30 31 00	kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit	10	5 aasta jooksul - 20 %
0401 30 39 00	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
	üle 45 % massist
0401 30 91 00	kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit	10	7
0401 30 99 00	muud	10	7
0402	Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga
0402 10	pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus kuni 1,5 % massist
	ilma suhkru- või muu magusainelisandita
0402 10 11 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg	10	5 aasta jooksul - 20 %
0402 10 19 00	muud	10	5 aasta jooksul - 30 %
	muud
0402 10 91 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg	10	5 aasta jooksul - 20 %
0402 10 99 00	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
	pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus üle 1,5 % massist
0402 21	ilma suhkru- või muu magusainelisandita
	rasvasisaldus kuni 27 % massist
0402 21 11 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg	10	5 aasta jooksul - 20 %
	muud
0402 21 17 00	rasvasisaldus kuni 11 % massist	10	5 aasta jooksul - 20 %
0402 21 19 00	rasvasisaldus üle 11 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	5 aasta jooksul - 20 %
	rasvasisaldus üle 27 % massist
0402 21 91 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg	10	5 aasta jooksul - 20 %
0402 21 99 00	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
0402 29	muud
	rasvasisaldus kuni 27 % massist
0402 29 11 00	spetsiaalne imikupiim hermeetilistes pakendites netomassiga kuni 500 g ja rasvasisaldus üle 10 % massist	10	7
	muud
0402 29 15 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg	10	7
0402 29 19 00	muud	10	7
	rasvasisaldus üle 27 % massist
0402 29 91 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg	10	7
0402 29 99 00	muud	10	7
	muud
0402 91	ilma suhkru- või muu magusainelisandita
	rasvasisaldus kuni 8 % massist
0402 91 11 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg	10	7
0402 91 19 00	muud	10	7
	rasvasisaldus üle 8 %, kuid mitte üle 10 % massist
0402 91 31 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg	10	7
0402 91 39 00	muud	10	7
	rasvasisaldus üle 10 %, kuid mitte üle 45 % massist
0402 91 51 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg	10	5 aasta jooksul - 20 %
0402 91 59 00	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
	rasvasisaldus üle 45 % massist
0402 91 91 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg	10	5 aasta jooksul - 20 %
0402 91 99 00	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
0402 99	muud
	rasvasisaldus kuni 9,5 % massist
0402 99 11 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg	10	7
0402 99 19 00	muud	10	7
	rasvasisaldus üle 9,5 %, kuid mitte üle 45 % massist
0402 99 31 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg	10	7
0402 99 39 00	muud	10	7
	rasvasisaldus üle 45 % massist
0402 99 91 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg	10	5 aasta jooksul - 20 %
0402 99 99 00	muud	10	7
0403	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma)
0403 10	jogurt
	lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita
	ilma suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldus
0403 10 11 00	kuni 3 % massist	10	7
0403 10 13 00	üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist	10	5 aasta jooksul - 20 %
0403 10 19 00	üle 6 % massist	10	7
	muud, rasvasisaldus
0403 10 31 00	kuni 3 % massist	10	5 aasta jooksul - 20 %
0403 10 33 00	üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist	10	7
0403 10 39 00	üle 6 % massist	10	7
	lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga
	pulbrina, graanulites või muul tahkel kujul piimarasvasisaldus
0403 10 51 00	kuni 1,5 % massist	10	7
0403 10 53 00	üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	7
0403 10 59 00	üle 27 % massist	10	7
	muud, piimarasvasisaldus
0403 10 91 00	kuni 3 % massist	10	7 aasta jooksul - 50 %
0403 10 93 00	üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist	10	7 aasta jooksul - 50 %
0403 10 99 00	üle 6 % massist	10	7
0403 90	muud
	lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita
	pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul
	ilma suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldus
0403 90 11 00	kuni 1,5 % massist	10	7
0403 90 13 00	üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	7
0403 90 19 00	üle 27 % massist	10	7
	muud, rasvasisaldus
0403 90 31 00	kuni 1,5 % massist	10	7
0403 90 33 00	üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	7
0403 90 39 00	üle 27 % massist	10	7
	muud
	ilma suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldus
0403 90 51 00	kuni 3 % massist	10	5 aasta jooksul - 20 %
0403 90 53 00	üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist	10	7
0403 90 59 00	üle 6 % massist	10	7
	muud, rasvasisaldus
0403 90 61 00	kuni 3 % massist	10	5 aasta jooksul - 20 %
0403 90 63 00	üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist	10	7
0403 90 69 00	üle 6 % massist	10	7
	lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga
	pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus
0403 90 71 00	kuni 1,5 % massist	10	7
0403 90 73 00	üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	7
0403 90 79 00	üle 27 % massist	10	7
	muul kujul, piimarasvasisaldus
0403 90 91 00	kuni 3 % massist	10	7 aasta jooksul - 50 %
0403 90 93 00	üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist	10	7 aasta jooksul - 50 %
0403 90 99 00	üle 6 % massist	10	7 aasta jooksul - 50 %
0404	Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma
0404 10	vadak ja modifitseeritud vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma
	pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul
	ilma suhkru- ja muu magusainelisandita, valgusisaldus (lämmastikusisaldus × 6,38)
	kuni 15 % massist, rasvasisaldus
0404 10 02 00	kuni 1,5 % massist	10	7 aasta jooksul - 50 %
0404 10 04 00	üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	5 aasta jooksul - 20 %
0404 10 06 00	üle 27 % massist	10	7
	üle 15 % massist, rasvasisaldus
0404 10 12 00	kuni 1,5 % massist	10	7
0404 10 14 00	üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	7
0404 10 16 00	üle 27 % massist	10	7
	muud, valgusisaldus (lämmastikusisaldus × 6,38)
	kuni 15 % massist, rasvasisaldus
0404 10 26 00	kuni 1,5 % massist	10	7
0404 10 28 00	üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	7
0404 10 32 00	üle 27 % massist	10	7
	üle 15 % massist, rasvasisaldus
0404 10 34 00	kuni 1,5 % massist	10	7
0404 10 36 00	üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	7
0404 10 38 00	üle 27 % massist	10	7
	muud
	ilma suhkru- ja muu magusainelisandita, valgusisaldus (lämmastikusisaldus × 6,38)
	kuni 15 % massist, rasvasisaldus
0404 10 48 00	kuni 1,5 % massist	10	7
0404 10 52 00	üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	7
0404 10 54 00	üle 27 % massist	10	7
	üle 15 % massist, rasvasisaldus
0404 10 56 00	kuni 1,5 % massist	10	7
0404 10 58 00	üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	7
0404 10 62 00	üle 27 % massist	10	7
	muud, valgusisaldus (lämmastikusisaldus × 6,38)
	kuni 15 % massist, rasvasisaldus
0404 10 72 00	kuni 1,5 % massist	10	7
0404 10 74 00	üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	7
0404 10 76 00	üle 27 % massist	10	7
	üle 15 % massist, rasvasisaldus
0404 10 78 00	kuni 1,5 % massist	10	7
0404 10 82 00	üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	7
0404 10 84 00	üle 27 % massist	10	7
0404 90	muud
	ilma suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldus
0404 90 21 00	kuni 1,5 % massist	10	5 aasta jooksul - 20 %
0404 90 23 00	üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	5 aasta jooksul - 20 %
0404 90 29 00	üle 27 % massist	10	7
	muud, rasvasisaldus
0404 90 81 00	kuni 1,5 % massist	10	7
0404 90 83 00	üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	10	5 aasta jooksul - 20 %
0404 90 89 00	üle 27 % massist	10	7
0405	Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided
0405 10	või
	rasvasisaldus kuni 85 % massist
	naturaalne või
0405 10 11 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg	10	5 aasta jooksul - 30 %
0405 10 19 00	muud	10	5 aasta jooksul - 30 %
0405 10 30 00	taastatud või	10	5 aasta jooksul - 20 %
0405 10 50 00	vadakuvõi	10	7
0405 10 90 00	muud	10	7
0405 20	piimarasvavõided
0405 20 10 00	rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist	10	7
0405 20 30 00	rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist	10	5 aasta jooksul - 20 %
0405 20 90 00	rasvasisaldus üle 75 %, kuid alla 80 % massist	10	7
0405 90	muud
0405 90 10 00	rasvasisaldus vähemalt 99,3 % massist ning veesisaldus kuni 0,5 % massist	10	5 aasta jooksul - 30 %
0405 90 90 00	muud	10	7
0406	Juust ja kohupiim
0406 10	värske juust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja kohupiim
0406 10 20 00	rasvasisaldus kuni 40 % massist	10	5
0406 10 80 00	muud	10	5
0406 20	riivitud juust või juustupulber
0406 20 10 00	Glarusi ürdijuust (tuntud nimetuse Schabziger all) juust, mis on valmistatud kooritud piimast ja millele on lisatud peeneks hakitud maitsetaimi	10	3
0406 20 90 00	muud	10	5
0406 30	sulatatud juust, riivimata, pulbristamata
0406 30 10 00	valmistamisel pole kasutatud muid juustusorte peale Emmentali, Gruyère või Appenzelli juustu, millele võib olla lisatud Glarusi ürdijuustu (tuntud nimetuse Schabziger all); jaemüügiks pakendatud, rasvasisaldus kuivaine massist kuni 56 %	10	7
	muud
	rasvasisaldus kuni 36 % massist ja rasvasisaldus kuivaine massist
0406 30 31 00	kuni 48 %	10	5 aasta jooksul - 50 %
0406 30 39 00	üle 48 %	10	5 aasta jooksul - 50 %
0406 30 90 00	rasvasisaldus üle 36 % massist	10	5 aasta jooksul - 50 %
0406 40	Sinihallitusjuust ja muud juustud, mis sisaldavad Penicillium roqueforti tekitatud hallitust
0406 40 10 00	Roquefort	10	5
0406 40 50 00	Gorgonzola	10	5
0406 40 90 00	muud	10	5
0406 90	muud juustud
0406 90 01 00	töötlemiseks	10	5
	muud
0406 90 13 00	Emmental	10	5
0406 90 15 00	Gruyère, Sbrinz	10	5
0406 90 17 00	Bergkäse, Appenzell	10	5
0406 90 18 00	Fromage Fribourgeois, Vacherin Mont d’Or ja Tête de Moine	10	5
0406 90 19 00	Glarusi ürdijuust (tuntud nimetuse Schabziger all) - juust, mis on valmistatud kooritud piimast ja millele on lisatud peeneks hakitud maitsetaimi	10	5
0406 90 21 00	Cheddar	10	5
0406 90 23 00	Edam	10	5
0406 90 25 00	Tilsit	10	5
0406 90 27 00	Butterkäse	10	5
0406 90 29 00	Kashkaval	10	5
0406 90 32 00	Feta	10	5
0406 90 35 00	Kefalo-Tyri	10	5
0406 90 37 00	Finlandia	10	5
0406 90 39 00	Jarlsberg	10	5
	muud
0406 90 50 00	juust lamba- või pühvlipiimast, pakendites, mis sisaldavad soolvett, või lamba- või kitsenahast lähkrites	10	5
	muud
	rasvasisaldus kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldus
	kuni 47 % massist
0406 90 61 00	Grana Padano, Parmigiano Reggiano	10	5
0406 90 63 00	Fiore Sardo, Pecorino	10	5
0406 90 69 00	muud	10	5
	üle 47 %, kuid mitte üle 72 % massist
0406 90 73 00	Provolone	10	5
0406 90 75 00	Asiago, Caciocavallo, Montasio, Ragusano	10	5
0406 90 76 00	Danbo, Fontal, Fontina, Fynbo, Havarti, Maribo, Samsø	10	5
0406 90 78 00	Gouda	10	5
0406 90 79 00	Esrom, Italico, Kernhem, Saint-Nectaire, Saint-Paulin, Taleggio	10	5
0406 90 81 00	Cantal, Cheshire, Wensleydale, Lancashire, Double Gloucester, Blarney, Colby, Monterey	10	5
0406 90 82 00	Camembert	10	5
0406 90 84 00	Brie	10	5
0406 90 85 00	Kefalograviera, Kasseri	10	5
	muud juustud, mitterasvaine veesisaldus
0406 90 86 00	üle 47 %, kuid mitte üle 52 % massist	10	5
0406 90 87 00	üle 52 %, kuid mitte üle 62 % massist	10	5
0406 90 88 00	üle 62 %, kuid mitte üle 72 % massist	10	5
0406 90 93 00	üle 72 % massist	10	5
0406 90 99	muud
0406 90 99 10	lehmapiimast juust, soolvett sisaldavates pakendites	10	5
0406 90 99 90	muud	10	5
0407 00	Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud
	kodulindude munad
	inkubeerimiseks
0407 00 11 00	kalkuni- ja hanemunad	0	0
0407 00 19 00	muud	5	7
0407 00 30 00	muud	12	7
0407 00 90 00	muud	12	7
0408	Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma)
	munakollane
0408 11	kuivatatud
0408 11 20 00	inimtoiduks kõlbmatu	10	7
0408 11 80 00	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
0408 19	muud
0408 19 20 00	inimtoiduks kõlbmatu	10	7
	muud
0408 19 81 00	vedelal kujul	10	7
0408 19 89 00	muud, kaasa arvatud külmutatud	10	7
	muud
0408 91	kuivatatud
0408 91 20 00	inimtoiduks kõlbmatu	10	7
0408 91 80 00	muud	10	7
0408 99	muud
0408 99 20 00	inimtoiduks kõlbmatu	10	7
0408 99 80 00	muud	10	7
0409 00 00 00	Naturaalne mesi	13	7
0410 00 00 00	Mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained	20	7
05	GRUPP 05 - MUJAL NIMETAMATA LOOMSED TOOTED
0501 00 00 00	Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed	20	7
0502	Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed
0502 10 00 00	kodu- ja metssea harjased ning karvad, nende jäätmed	20	7
0502 90 00 00	muud	20	7
[0503 ]
0504 00 00 00	Loomasooled, -põied ja -maod (v.a kalade omad), terved või tükeldatud, värsked, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud	5	5 aasta jooksul - 20 %
0505	Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed
0505 10	suled täite- ja polstrimaterjaliks; udusuled
0505 10 10 00	töötlemata kujul	20	7
0505 10 90 00	muud	20	7
0505 90 00 00	muud	20	7
0506	Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ja jäätmed
0506 10 00 00	osseiin ja happega töödeldud loomakondid	20	7
0506 90 00 00	muud	20	5 aasta jooksul - 20 %
0507	Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed
0507 10 00 00	elevandiluu; elevandiluu pulber ja jäätmed	20	5
0507 90 00 00	muud	20	5
0508 00 00 00	Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber	20	5
0510 00 00 00	Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)	0	0
0511	Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3
0511 10 00 00	veisesperma	0	0
	muud
0511 91	tooted kaladest, vähkidest, limustest või muudest vees elavatest selgrootutest; surnud loomad grupist 3
0511 91 10 00	kalajäätmed	0	0
0511 91 90 00	muud	5	0
0511 99	muud
0511 99 10	sooned ja kõõlused; toornahkade lõikmed ja muud samalaadsed jäätmed
0511 99 10 10	kõõlused ja sooned (meditsiiniliseks otstarbeks)	0	0
0511 99 10 90	muud	5	0
	looduslikud loomsed käsnad
0511 99 31 00	töötlemata kujul	5	5 aasta jooksul - 20 %
0511 99 39 00	muud	5	5
0511 99 85	muud
0511 99 85 10	veiste embrüod	0	0
0511 99 85 90	muud	0	0
II	II JAOTIS - TAIMSED TOOTED
06	GRUPP 06 - ELUSPUUD JA MUUD TAIMED; TAIMESIBULAD, -JUURED JMS; LÕIKELILLED JA DEKORATIIVNE TAIMMATERJAL
0601	Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212
0601 10	puhkestaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid
0601 10 10 00	hüatsindid	5	1
0601 10 20 00	nartsissid	5	1
0601 10 30 00	tulbid	5	1
0601 10 40 00	gladioolid	5	1
0601 10 90 00	muud	5	1
0601 20	kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured
0601 20 10 00	siguritaimed ja -juured	5	1
0601 20 30 00	orhideed, hüatsindid, nartsissid ja tulbid	5	1
0601 20 90 00	muud	5	1
0602	Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik
0602 10	juurdumata pistikud ja pookoksad
0602 10 10 00	viinapuuvõrsed	5	3
0602 10 90 00	muud	5	1
0602 20	puud ja põõsad, poogitud või pookimata, mis kannavad söödavaid vilju või pähkleid
0602 20 10 00	viinapuu pookoksad, poogitud või juurdunud	5	5 aasta jooksul - 50 %
0602 20 90 00	muud	5	1
0602 30 00 00	rododendronid ja asalead, poogitud või pookimata	20	5
0602 40	roosid, poogitud või pookimata
0602 40 10 00	silmastamata ja pookimata	5	1
0602 40 90 00	silmastatud või poogitud	5	1
0602 90	muud
0602 90 10 00	seeneniidistik	10	3
0602 90 20 00	ananassitaimed	10	3
0602 90 30 00	köögivilja- ja maasikataimed	10	3
	muud
	avamaataimed
	puud ja põõsad
0602 90 41 00	metsapuud	15	3
	muud
0602 90 45 00	juurdunud pistikud ja noored taimed	15	3
0602 90 49 00	muud	15	3
	muud avamaataimed
0602 90 51 00	mitmeaastased taimed	15	3
0602 90 59 00	muud	15	3
	katmikalataimed
0602 90 70 00	juurdunud pistikud ja noored taimed, v.a kaktused	15	3
	muud
0602 90 91 00	õistaimed õienuppude ja õitega, v.a kaktused	15	3
0602 90 99 00	muud	15	3
0603	Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)
	värsked
0603 11 00	roosid
0603 11 00 10	1. juuni - 31. oktoober	10	3
0603 11 00 90	1. november - 31. mai	5	0
0603 12 00	nelgid
0603 12 00 10	1. juuni - 31. oktoober	10	3
0603 12 00 90	1. november - 31. mai	5	0
0603 13 00	orhideed
0603 13 00 10	1. juuni - 31. oktoober	10	3
0603 13 00 90	1. november - 31. mai	5	0
0603 14 00	krüsanteemid
0603 14 00 10	1. juuni - 31. oktoober	10	3
0603 14 00 90	1. november - 31. mai	5	0
0603 19	muud
0603 19 10	gladioolid
0603 19 10 10	1. juuni - 31. oktoober	10	3
0603 19 10 90	1. november - 31. mai	5	0
0603 19 90	muud
0603 19 90 10	1. juuni - 31. oktoober	10	3
0603 19 90 90	1. november - 31. mai	5	0
0603 90 00 00	muud	5	0
0604	Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)
0604 10	samblad ja samblikud
0604 10 10 00	põdrasamblik	10	3
0604 10 90 00	muud	10	3
	muud
0604 91	värsked
0604 91 20 00	jõulupuud	10	3
0604 91 40 00	okaspuuoksad	10	3
0604 91 90 00	muud	10	3
0604 99	muud
0604 99 10	kuivatatud, muul viisil töötlemata
0604 99 10 10	1. november - 30. aprill	5	0
0604 99 10 90	1. mai - 31. oktoober	10	3
0604 99 90	muud
0604 99 90 10	1. november - 30. aprill	5	0
0604 99 90 90	1. mai - 31. oktoober	10	2
07	GRUPP 07 - KÖÖGIVILI NING SÖÖDAVAD JUURED JA MUGULAD
0701	Kartulid, värsked või jahutatud
0701 10 00 00	seemnekartul	2	0
0701 90	muud
0701 90 10 00	tärklise tootmiseks	10	3
	muud
0701 90 50 00	varajane kartul, 1. jaanuar - 30. juuni	10	3
0701 90 90 00	muud	10	3
0702 00 00 00	Tomatid, värsked või jahutatud	10	5 aasta jooksul - 50 %
0703	Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud
0703 10	sibul ja šalott
	sibul
0703 10 11 00	tippsibul	10	3
0703 10 19 00	muud	10	5 aasta jooksul - 50 %
0703 10 90 00	šalott	10	3
0703 20 00 00	küüslauk	10	3
0703 90 00 00	porrulauk jm sibulköögiviljad	20	5
0704	Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud
0704 10 00 00	lillkapsas	10	5 aasta jooksul - 50 %
0704 20 00 00	rooskapsas	20	5
0704 90	muud
0704 90 10 00	valge peakapsas ja punane peakapsas	20	5 aasta jooksul - 50 %
0704 90 90 00	muud	20	5
0705	Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud
	aedsalat
0705 11 00 00	peasalat	20	3
0705 19 00 00	muud	20	5
	sigur
0705 21 00 00	salatsigur (Cichorium intybus var. foliosum)	20	5
0705 29 00 00	muud	20	5
0706	Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud
0706 10 00 00	porgand ja naeris	20	5 aasta jooksul - 50 %
0706 90	muud
0706 90 10 00	juurseller	20	5
0706 90 30 00	mädarõigas (Cochlearia armoracia)	20	5
0706 90 90 00	muud	20	5
0707 00	Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud
0707 00 05 00	kurgid	10	5 aasta jooksul - 50 %
0707 00 90 00	kornišonid	10	3
0708	Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud
0708 10 00 00	herned (Pisum sativum)	20	5
0708 20 00 00	aeduba (Vigna spp., Phaseolus spp.)	20	5
0708 90 00 00	muud kaunviljad	20	5
0709	Muu köögivili, värske või jahutatud
0709 20 00 00	spargel	20	5
0709 30 00 00	baklažaan	20	5 aasta jooksul - 50 %
0709 40 00 00	seller (v.a juurseller)	20	5
	seened ja trühvlid
0709 51 00 00	seened perekonnast Agaricus	20	5 aasta jooksul - 50 %
0709 59	muud
0709 59 10 00	kukeseened	20	5
0709 59 30 00	puravikud	20	5
0709 59 50 00	trühvlid	20	5
0709 59 90 00	muud	10	3
0709 60	perekonna Capsicum või Pimenta viljad
0709 60 10 00	paprika	20	5 aasta jooksul - 50 %
	muud
0709 60 91 00	perekonna Capsicum viljad kapsaitsiini või õlivaikvärvide tootmiseks	17	5
0709 60 95 00	eeterlike õlide ja resinoidide tööstuslikuks tootmiseks	20	5
0709 60 99 00	muud	15	5
0709 70 00 00	spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat	15	5
0709 90	muud
0709 90 10 00	salatid, v.a aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.)	10	5 aasta jooksul - 50 %
0709 90 20 00	lehtpeet e mangold ja hispaania artišokid	10	5
	oliivid
0709 90 31 00	muuks kasutuseks peale õli tootmise	10	5
0709 90 39 00	muud	10	5
0709 90 40 00	kapparid	10	5
0709 90 50 00	apteegitill	20	5
0709 90 60 00	suhkrumais	20	5
0709 90 70 00	kabatšokid	20	5
0709 90 80 00	artišokid	20	5
0709 90 90 00	muud	20	5
0710	Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud
0710 10 00 00	kartul	15	3
	kaunviljad, poetatud või poetamata
0710 21 00 00	hernes (Pisum sativum)	10	5 aasta jooksul - 50 %
0710 22 00 00	aeduba (Vigna spp., Phaseolus spp.)	10	5 aasta jooksul - 50 %
0710 29 00 00	muud	10	3
0710 30 00 00	spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat	20	5
0710 40 00 00	suhkrumais	20	5 aasta jooksul - 20 %
0710 80	muu köögivili
0710 80 10 00	oliivid	10	5
	perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad
0710 80 51 00	paprika	15	5
0710 80 59 00	muud	15	5
	seened
0710 80 61 00	perekonnast Agaricus	15	5
0710 80 69 00	muud	15	5
0710 80 70 00	tomatid	15	5
0710 80 80 00	artišokid	15	5
0710 80 85 00	spargel	7	5
0710 80 95 00	muud	15	5 aasta jooksul - 50 %
0710 90 00 00	köögiviljasegud	10	5 aasta jooksul - 50 %
0711	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud
0711 20	oliivid
0711 20 10 00	muuks kasutuseks peale õli tootmise	5	0
0711 20 90 00	muud	5	0
0711 40 00 00	kurgid ja kornišonid	20	5
	seened ja trühvlid
0711 51 00 00	seened perekonnast Agaricus	20	5 aasta jooksul - 20 %
0711 59 00 00	muud	20	5
0711 90	muu köögivili; köögiviljasegud
	köögiviljad
0711 90 10 00	perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, v.a paprika	20	5
0711 90 30 00	suhkrumais	5	0
0711 90 50 00	sibulad	20	5
0711 90 70 00	kapparid	5	0
0711 90 80 00	muud	20	5
0711 90 90 00	köögiviljasegud	20	5
0712	Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata
0712 20 00 00	sibulad	15	5 aasta jooksul - 50 %
	seened, kõrvtarrikud (Auricularia spp.), kõhrikud (Tremella spp.) ja trühvlid
0712 31 00 00	seened perekonnast Agaricus	5	1
0712 32 00 00	kõrvtarrikud (Auricularia spp.)	5	1
0712 33 00 00	kõhrikud (Tremella spp.)	5	1
0712 39 00 00	muud	5	1
0712 90	muu köögivili; köögiviljasegud
0712 90 05 00	kartulid, ka tükeldatult või viilutatult, muul viisil töötlemata	20	5
	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
0712 90 11 00	hübriidid seemneks	20	5
0712 90 19 00	muud	10	3
0712 90 30 00	tomatid	20	5
0712 90 50 00	porgandid	20	5
0712 90 90 00	muud	20	5 aasta jooksul - 50 %
0713	Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata)
0713 10	herned (Pisum sativum)
0713 10 10 00	seemneks	0	0
0713 10 90 00	muud	5	0
0713 20 00 00	kikerherned (nuudid)	10	0
	aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.)
0713 31 00 00	aedoad sordist Vigna mungo (L.) Hepper või Vignaradiata (L.) Wilczek	15	3
0713 32 00 00	kandilised aedoad e adzukioad (Phaseolus või Vigna angularis)	20	5
0713 33	harilikud aedoad (Phaseolus vulgaris)
0713 33 10 00	seemneks	5	3
0713 33 90 00	muud	5	3
0713 39 00 00	muud	10	3
0713 40 00 00	läätsed	10	3
0713 50 00 00	põldoad (Vicia faba var. major) ja söödaoad (Vicia faba var. equina ja Vicia faba var. minor)	20	5
0713 90 00 00	muud	20	5
0714	Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi
0714 10	maniokk
0714 10 10 00	peen- ja jämejahust graanulitena	0	0
	muud
0714 10 91 00	inimtoiduks mõeldud sorti, kontaktpakendis netomassiga kuni 28 kg, kas värsked ja terved või kooritud ja külmutatud, viilutatud või viilutamata	0	0
0714 10 99 00	muud	0	0
0714 20	bataadid
0714 20 10 00	värsked, terved, mõeldud inimtoiduks	20	5
0714 20 90 00	muud	0	0
0714 90	muud
	maranta, saalep jms kõrge tärklisesisaldusega juured ja mugulad
0714 90 11 00	inimtoiduks ettenähtud sorti, kontaktpakendis netomassiga kuni 28 kg, kas värsked ja terved või kooritud ja külmutatud, viilutatud või viilutamata	20	5
0714 90 19 00	muud	20	5
0714 90 90 00	muud	0	0
08	GRUPP 08 - SÖÖDAVAD PUUVILJAD, MARJAD JA PÄHKLID; TSITRUSVILJADE JA MELONITE KOOR
0801	Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata
	kookospähklid
0801 11 00 00	kuivatatud	0	0
0801 19 00 00	muud	0	0
	brasiilia pähklid
0801 21 00 00	koorimata	10	3
0801 22 00 00	kooritud	10	3
	kašupähklid
0801 31 00	koorimata
0801 31 00 10	kontaktpakendis netomassiga üle 10 kg	0	0
0801 31 00 90	muud	10	3
0801 32 00	kooritud
0801 32 00 10	kontaktpakendis netomassiga vähemalt 10 kg	0	0
0801 32 00 90	muud	5	0
0802	Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata
	mandlid
0802 11	koorimata
0802 11 10	mõrumandlid
0802 11 10 10	kontaktpakendis netomassiga üle 10 kg	0	0
0802 11 10 90	muud	5	0
0802 11 90	muud
0802 11 90 10	kontaktpakendis netomassiga üle 10 kg	0	0
0802 11 90 90	muud	5	0
0802 12	kooritud
0802 12 10	mõrumandlid
0802 12 10 10	kontaktpakendis netomassiga üle 10 kg	0	0
0802 12 10 90	muud	5	0
0802 12 90	muud
0802 12 90 10	kontaktpakendis netomassiga üle 10 kg	0	0
0802 12 90 90	muud	5	0
	sarapuupähklid (Corylus spp.)
0802 21 00	koorimata
0802 21 00 10	kontaktpakendis netomassiga vähemalt 10 kg	0	0
0802 21 00 90	muud	5	0
0802 22 00	kooritud
0802 22 00 10	kontaktpakendis netomassiga vähemalt 10 kg	0	0
0802 22 00 90	muud	0	0
	kreeka pähklid
0802 31 00 00	koorimata	10	3
0802 32 00 00	kooritud	10	3
0802 40 00 00	kastanid (Castanea spp.)	5	0
0802 50 00 00	pistaatsiad	5	0
0802 60 00 00	makadaamiapähklid	15	3
0802 90	muud
0802 90 20 00	beetli-, koola- ja pekanipähklid	15	3
0802 90 50 00	piiniapähklid	15	3
0802 90 85	muud
0802 90 85 10	kontaktpakendis netomassiga vähemalt 10 kg	0	0
0802 90 85 90	muud	15	3
0803 00	Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid
	värsked
0803 00 11 00	jahubanaanid	0	0
0803 00 19 00	muud	0	0
0803 00 90 00	kuivatatud	0	0
0804	Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid
0804 10 00 00	datlid	3	0
0804 20	viigimarjad
0804 20 10 00	värsked	3	0
0804 20 90 00	kuivatatud	3	0
0804 30 00 00	ananassid	3	0
0804 40 00 00	avokaadod	3	0
0804 50 00 00	guajaavid, mangod ja mangostanid	0	0
0805	Värsked või kuivatatud tsitrusviljad
0805 10	apelsinid
0805 10 20 00	magusad apelsinid, värsked	0	0
0805 10 80 00	muud	0	0
0805 20	mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid
0805 20 10 00	klementiinid	0	0
0805 20 30 00	monrealid ja satsumad	0	0
0805 20 50 00	mandariinid ja vilkingid	0	0
0805 20 70 00	tangeriinid	0	0
0805 20 90 00	muud	0	0
0805 40 00 00	greibid, k.a pomelod	0	0
0805 50	sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) ja laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia)
0805 50 10 00	sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum)	0	0
0805 50 90 00	laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia)	0	0
0805 90 00 00	muud	0	0
0806	Värsked või kuivatatud viinamarjad
0806 10	värsked
0806 10 10 00	lauaviinamarjad	10	5 aasta jooksul - 50 %
0806 10 90 00	muud	10	7
0806 20	kuivatatud
0806 20 10 00	korindid	0	0
0806 20 30 00	sultanad	0	0
0806 20 90 00	muud	0	0
0807	Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad
	melonid (k.a arbuusid)
0807 11 00	arbuusid
0807 11 00 10	1. detsember - 31. märts	0	0
0807 11 00 90	1. november - 30. aprill	20	5
0807 19 00	muud
0807 19 00 10	1. detsember - 31. märts	0	0
0807 19 00 90	1. november - 30. aprill	20	5
0807 20 00 00	papaiad	0	0
0808	Värsked õunad, pirnid ja küdooniad
0808 10	õunad
0808 10 10 00	siidriõunad, lahtiselt, 16. september - 15. detsember	10	7
0808 10 80	muud
0808 10 80 10	1. detsember - 31. märts	0	0
0808 10 80 90	1. aprill - 30. november	10	5 aasta jooksul - 50 %
0808 20	pirnid ja küdooniad
	pirnid
0808 20 10 00	siidripirnid, lahtiselt, 1. august - 31. detsember	10	7
0808 20 50	muud
0808 20 50 10	1. detsember - 31. märts	5	5 aasta jooksul - 50 %
0808 20 50 90	1. aprill - 30. november	10	5 aasta jooksul - 50 %
0808 20 90 00	küdooniad	10	3
0809	Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid
0809 10 00 00	aprikoosid	5	5 aasta jooksul - 20 %
0809 20	kirsid
0809 20 05 00	hapukirsid (Prunus cerasus)	5	5 aasta jooksul - 20 %
0809 20 95 00	muud	5	5 aasta jooksul - 20 %
0809 30	virsikud, k.a nektariinid
0809 30 10 00	nektariinid	5	7
0809 30 90 00	muud	5	5 aasta jooksul - 20 %
0809 40	ploomid ja laukaploomid
0809 40 05 00	ploomid	5	5 aasta jooksul - 20 %
0809 40 90 00	laukaploomid	5	0
0810	Muud värsked marjad ja puuviljad
0810 10 00 00	maasikad	17	5 aasta jooksul - 50 %
0810 20	vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad
0810 20 10 00	vaarikad	20	5
0810 20 90 00	muud	20	5
0810 40	jõhvikad, mustikad ja muud marjad perekonnast Vaccinium
0810 40 10 00	pohlad (marjad liigist Vaccinium vitis-idaea)	20	5
0810 40 30 00	mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)	20	5
0810 40 50 00	marjad liikidest Vaccinium macrocarpon ja Vaccinium corymbosum	20	5
0810 40 90 00	muud	20	5
0810 50 00 00	kiivid	0	0
0810 60 00 00	durianid	10	0
0810 90	muud
0810 90 30 00	tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid	10	0
0810 90 40 00	kannatuslille viljad, karamboolad ja pitahaiad	10	0
	mustad, valged ja punased sõstrad ning karusmarjad
0810 90 50 00	mustad sõstrad	20	5
0810 90 60 00	punased sõstrad	20	5
0810 90 70 00	muud	20	5
0810 90 95 00	muud	10	5 aasta jooksul - 50 %
0811	Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma
0811 10	maasikad
	suhkru- või muu magusainelisandiga
0811 10 11 00	suhkrusisaldusega üle 13 % massist	10	3
0811 10 19 00	muud	10	3
0811 10 90 00	muud	10	3
0811 20	vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad, mustad, valged ja punased sõstrad ning karusmarjad
	suhkru- või muu magusainelisandiga
0811 20 11 00	suhkrusisaldusega üle 13 % massist	10	3
0811 20 19 00	muud	10	3
	muud
0811 20 31 00	vaarikad	10	3
0811 20 39 00	mustad sõstrad	10	3
0811 20 51 00	punased sõstrad	10	3
0811 20 59 00	murakad ja mooruspuumarjad	10	3
0811 20 90 00	muud	10	3
0811 90	muud
	suhkru- või muu magusainelisandiga
	suhkrusisaldusega üle 13 % massist
0811 90 11 00	troopilised puuviljad ja troopilised pähklid	10	3
0811 90 19 00	muud	10	3
	muud
0811 90 31 00	troopilised puuviljad ja troopilised pähklid	10	0
0811 90 39 00	muud	10	3
	muud
0811 90 50 00	mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)	10	3
0811 90 70 00	marjad liigist Vaccinium myrtilloides ja Vaccinium augostifolium	10	3
	kirsid
0811 90 75 00	hapukirsid (Prunus cerasus)	10	5 aasta jooksul - 50 %
0811 90 80 00	muud	10	3
0811 90 85 00	troopilised puuviljad ja troopilised pähklid	10	0
0811 90 95 00	muud	10	3
812	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud
0812 10 00 00	kirsid	20	5 aasta jooksul - 20 %
0812 90	muud
0812 90 10 00	aprikoosid	20	5 aasta jooksul - 20 %
0812 90 20 00	apelsinid	20	5
0812 90 30 00	papaiad	20	5
0812 90 40 00	mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)	20	5
0812 90 70 00	guajaavid, mangod, mangustanid, tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, kannatuslille viljad, karamboolad, pitahaiad ja troopilised pähklid	20	5
0812 90 98 00	muud	20	5
0813	Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801 -0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud
0813 10 00 00	aprikoosid	0	0
0813 20 00 00	mustad ploomid	0	0
0813 30 00 00	õunad	20	5 aasta jooksul - 20 %
0813 40	muud marjad ja puuviljad
0813 40 10 00	virsikud, k.a nektariinid	12	3
0813 40 30 00	pirnid	12	3
0813 40 50 00	papaiad	12	3
0813 40 60 00	tamarindid	12	3
0813 40 70 00	kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, kannatuslille viljad, karamboolad ja pitahaiad	12	3
0813 40 95 00	muud	12	3
0813 50	selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud
	kuivatatud puuviljade ja marjade segud, v.a rubriikidesse 0801 -0806 kuuluvate kuivatatud puuviljade ja marjade segud
	mustade ploomideta
0813 50 12 00	papaiadest, tamarindidest, kašuõuntest, litšidest, jakadest, sapotilli ploomidest, kannatuslille viljadest, karambooladest ja pitahaiadest	5	0
0813 50 15 00	muud	5	0
0813 50 19 00	mustade ploomidega	5	0
	segud, mis koosnevad eranditult rubriikidesse 0801 ja 0802 kuuluvatest kuivatatud pähklitest
0813 50 31 00	troopilistest pähklitest	5	0
0813 50 39 00	muud	5	0
	muud segud
0813 50 91 00	mustade ploomideta või viigimarjadeta	5	0
0813 50 99 00	muud	5	0
0814 00 00 00	Tsitrusviljade või meloni (k.a arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliselt säilitatud soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses	20	2
09	GRUPP 09 - KOHV, TEE, MATE JA VÜRTSID
0901	Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad
	röstimata kohv
0901 11 00	kofeiiniga
0901 11 00 10	tööstuslikuks töötlemiseks	0	0
0901 11 00 90	muud	0	0
0901 12 00 00	kofeiinivaba	0	0
	röstitud kohv
0901 21 00 00	kofeiiniga	5	5
0901 22 00 00	kofeiinivaba	5	5
0901 90	muud
0901 90 10 00	kohviubade kestad ja -koored	0	0
0901 90 90 00	kohvi sisaldavad kohviasendajad	20	5
0902	Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma
0902 10 00	roheline tee (fermenteerimata), kontaktpakendis massiga kuni 3 kg
0902 10 00 10	teekotikestes	10	3
0902 10 00 90	muud	10	3
0902 20 00	muu roheline tee (fermenteerimata)
0902 20 00 10	kontaktpakendites sisaldusega üle 10 kg	0	0
0902 20 00 90	muud	10	3
0902 30 00	must tee (fermenteeritud) ja osaliselt fermenteeritud tee, kontaktpakendis massiga kuni 3 kg
0902 30 00 10	teekotikestes	10	3
0902 30 00 90	muud	10	3
0902 40 00	muu must tee (fermenteeritud) ja muu osaliselt fermenteeritud tee
0902 40 00 10	tee kontaktpakendites sisaldusega üle 10 kg	0	0
0902 40 00 90	muud	10	3
0903 00 00 00	Mate	5	5
0904	Piprad perekonnast Piper; perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad
	pipar
0904 11 00 00	purustamata ja jahvatamata	0	0
0904 12 00 00	purustatud või jahvatatud	0	0
0904 20	perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, kuivatatud, purustatud või jahvatatud
	purustamata ja jahvatamata
0904 20 10 00	paprika	0	0
0904 20 30 00	muud	0	0
0904 20 90 00	purustatud või jahvatatud	0	0
0905 00 00 00	Vanill	0	0
0906	Kaneel ja kaneelipuu õied
	purustamata ja jahvatamata
0906 11 00 00	kaneel (Cinnamomum zylanicum Blume)	0	0
0906 19 00 00	muud	0	0
0906 20 00 00	purustatud või jahvatatud	0	0
0907 00 00 00	Nelk (kogu vili, pungad ja varred)	0	0
0908	Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon
0908 10 00 00	muskaatpähkel	0	0
0908 20 00 00	muskaatõis	0	0
0908 30 00 00	kardemon	0	0
0909	Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad
0909 10 00 00	aniisi või tähtaniisi seemned	0	0
0909 20 00 00	koriandri seemned	0	0
0909 30 00 00	ristiköömne seemned	0	0
0909 40 00 00	hariliku köömne seemned	0	0
0909 50 00 00	apteegitilli seemned; kadakamarjad	0	0
0910	Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid
0910 10 00 00	ingver	0	0
0910 20	safran
0910 20 10 00	purustamata ja jahvatamata	0	0
0910 20 90 00	purustatud või jahvatatud	0	0
0910 30 00 00	kollajuur e kurkum	0	0
	muud vürtsid
0910 91	selle grupi märkuse 1 punktis b määratletud segud
0910 91 10 00	purustamata ja jahvatamata	0	0
0910 91 90 00	purustatud või jahvatatud	0	0
0910 99	muud
0910 99 10 00	põld-lambaläätse seemned	0	0
	aed-liivatee
	purustamata ja jahvatamata
0910 99 31 00	nõmm-liivatee (Thymus serpyllum)	0	0
0910 99 33 00	muud	0	0
0910 99 39 00	purustatud või jahvatatud	0	0
0910 99 50 00	loorberilehed	0	0
0910 99 60 00	karri	0	0
	muud
0910 99 91 00	purustamata ja jahvatamata	0	0
0910 99 99 00	purustatud või jahvatatud	0	0
10	GRUPP 10 - TERAVILI
1001	Nisu ja meslin
1001 10 00	kõva nisu
1001 10 00 10	kõva nisu, seemneks	0	0
1001 10 00 90	muud	10	3
1001 90	muud
1001 90 10 00	speltanisu seemneks	10	3
	muu speltanisu, harilik nisu ja meslin
1001 90 91 00	harilik nisu ja meslin seemneks	0	0
1001 90 99 00	muud	10	3
1002 00 00 00	Rukis	20	5
1003 00	Oder
1003 00 10 00	seemneks	5	0
1003 00 90 00	muud	5	0
1004 00 00 00	Kaer	5	0
1005	Maisiterad
1005 10	seemneks
	hübriidsordid
1005 10 11 00	kahekordsed hübriidid ja need hübriidid, mis on saadud pärast ühekordset liigisisest ristamist (top-cross-hübriidid)	0	0
1005 10 13 00	kolmekordsed hübriidid	0	0
1005 10 15 00	lihthübriidid	0	0
1005 10 19 00	muud	0	0
1005 10 90 00	muud	0	0
1005 90 00 00	muud	10	3
1006	Riis
1006 10	koorimata riis
1006 10 10 00	seemneks	5	0
	muud
	aurutatud
1006 10 21 00	ümarateraline	5	0
1006 10 23 00	keskmiseteraline	5	0
	pikateraline
1006 10 25 00	tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3	5	0
1006 10 27 00	tera pikkuse ja laiuse suhe 3 või suurem	5	0
	muud
1006 10 92 00	ümarateraline	5	0
1006 10 94 00	keskmiseteraline	5	0
	pikateraline
1006 10 96 00	tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3	5	0
1006 10 98 00	tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3	5	0
1006 20	kooritud (pruun) riis
	aurutatud
1006 20 11 00	ümarateraline	5	0
1006 20 13 00	keskmiseteraline	5	0
	pikateraline
1006 20 15 00	tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3	5	0
1006 20 17 00	tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3	5	0
	muud
1006 20 92 00	ümarateraline	5	0
1006 20 94 00	keskmiseteraline	5	0
	pikateraline
1006 20 96 00	tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3	5	0
1006 20 98 00	tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3	5	0
1006 30	poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata
	poolkroovitud
	aurutatud
1006 30 21 00	ümarateraline	5	0
1006 30 23 00	keskmiseteraline	5	0
	pikateraline
1006 30 25 00	tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3	5	0
1006 30 27 00	tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3	5	0
	muud
1006 30 42 00	ümarateraline	5	0
1006 30 44 00	keskmiseteraline	5	0
	pikateraline
1006 30 46 00	tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3	5	0
1006 30 48 00	tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3	5	0
	kroovitud riis
	aurutatud
1006 30 61 00	ümarateraline	5	0
1006 30 63 00	keskmiseteraline	5	0
	pikateraline
1006 30 65 00	tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3	5	0
1006 30 67 00	tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3	5	0
	muud
1006 30 92 00	ümarateraline	5	0
1006 30 94 00	keskmiseteraline	5	0
	pikateraline
1006 30 96 00	tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3	5	0
1006 30 98 00	tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3	5	0
1006 40 00 00	purustatud riis	5	0
1007 00	Terasorgo
1007 00 10 00	hübriidid seemneks	2	0
1007 00 90 00	muud	2	0
1008	Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili
1008 10 00 00	tatar	20	5
1008 20 00 00	hirss	20	5
1008 30 00 00	kanaari paelrohi	5	0
1008 90	muu teravili
1008 90 10 00	tritikale	20	5
1008 90 90	muud
1008 90 90 10	metsik riis ehk tuskaroora vesiriis (Zizania aquatica), ette nähtud toiduks	1	0
1008 90 90 90	muud	20	0
11	GRUPP 11 - JAHVATUSTÖÖSTUSE TOOTED; LINNASED; TÄRKLIS; INULIIN; NISUGLUTEEN
1101 00	Püülijahu nisust või meslinist
	nisujahu
1101 00 11 00	kõvast nisust	15	5
1101 00 15 00	harilikust nisust ja speltanisust	15	5
1101 00 90 00	meslinijahu	15	5
1102	Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist
1102 10 00 00	rukkijahu	20	5
1102 20	maisijahu
1102 20 10 00	rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist	20	5
1102 20 90 00	muud	20	5
1102 90	muud
1102 90 10 00	odrajahu	20	5
1102 90 30 00	kaerajahu	20	5
1102 90 50 00	riisijahu	20	5
1102 90 90 00	muud	20	5
1103	Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid
	tangud ja lihtjahu
1103 11	nisust
1103 11 10 00	kõvast nisust	20	5
1103 11 90 00	harilikust nisust ja speltanisust	20	5
1103 13	maisist
1103 13 10 00	rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist	20	5
1103 13 90 00	muud	20	5
1103 19	muust teraviljast
1103 19 10 00	rukkist	20	5
1103 19 30 00	odrast	20	5
1103 19 40 00	kaerast	20	5
1103 19 50 00	riisist	20	5
1103 19 90 00	muud	20	5
1103 20	graanulid
1103 20 10 00	rukkist	20	5
1103 20 20 00	odrast	20	5
1103 20 30 00	kaerast	20	5
1103 20 40 00	maisist	20	5
1103 20 50 00	riisist	20	5
1103 20 60 00	nisust	20	5
1103 20 90 00	muud	20	5
1104	Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud
	valtsitud või helvestatud terad	—	—
1104 12	kaerast	—	—
1104 12 10 00	valtsitud	20	5
1104 12 90 00	helvestatud	10	5
1104 19	muust teraviljast	—	—
1104 19 10 00	nisust	20	5
1104 19 30 00	rukkist	20	5
1104 19 50 00	maisist	20	5
	odrast	—	—
1104 19 61 00	valtsitud	20	5
1104 19 69 00	helvestatud	20	5
	muud	—	—
1104 19 91 00	helvestatud riis	20	5
1104 19 99 00	muud	10	5
	muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega)
1104 22	kaerast
1104 22 20 00	kroovitud (lüditud või kestast vabastatud)	20	5
1104 22 30 00	kroovitud ja lõigatud või jämedalt purustatud (“Grütze” või “grutten”)	20	5
1104 22 50 00	kruubid	20	5
1104 22 90 00	jämejahvatusega, muul viisil töötlemata	20	5
1104 22 98 00	muud	20	5
1104 23	maisist
1104 23 10 00	kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega	20	5
1104 23 30 00	kruubid	20	5
1104 23 90 00	jämejahvatusega, muul viisil töötlemata	20	5
1104 23 99 00	muud	20	5
1104 29	muust teraviljast
	odrast
1104 29 01 00	kroovitud (lüditud või kestast vabastatud)	20	5
1104 29 03 00	kroovitud ja lõigatud või jämedalt purustatud („Grütze” või „grutten”)	20	5
1104 29 05 00	kruubid	20	5
1104 29 07 00	jämejahvatusega, muul viisil töötlemata	20	5
1104 29 09 00	muud	20	5
	muud
	kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega
1104 29 11 00	nisust	20	5
1104 29 18 00	muud	20	5
1104 29 30 00	kruubid	20	5
	jämejahvatusega, muul viisil töötlemata
1104 29 51 00	nisust	20	5
1104 29 55 00	rukkist	20	5
1104 29 59 00	muud	20	5
	muud
1104 29 81 00	nisust	20	5
1104 29 85 00	rukkist	20	5
1104 29 89 00	muud	20	5
1104 30	teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud
1104 30 10 00	nisuidud	20	5
1104 30 90 00	muude teraviljade idud	20	5
1105	Kuivatatud kartulist valmistatud peen- ja jämejahu, pulber, helbed ja graanulid
1105 10 00 00	peen- ja jämejahu ning pulber	20	5 aasta jooksul - 20 %
1105 20 00 00	helbed ja graanulid	20	5 aasta jooksul - 50 %
1106	Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest, rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber; grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber
1106 10 00 00	rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest	20	5
1106 20	rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest
1106 20 10 00	denatureeritud	20	5
1106 20 90 00	muud	20	5
1106 30	grupi 8 toodetest
1106 30 10 00	banaanidest	10	3
1106 30 90 00	muud	10	3
1107	Linnased, röstitud või röstimata
1107 10	röstimata
	nisust
1107 10 11 00	jahuna	10	3
1107 10 19 00	muud	10	3
	muud
1107 10 91 00	jahuna	10	3
1107 10 99 00	muud	10	7
1107 20 00 00	röstitud	10	3
1108	Tärklis; inuliin
	tärklis
1108 11 00 00	nisutärklis	15	5 aasta jooksul - 20 %
1108 12 00 00	maisitärklis	10	5 aasta jooksul - 20 %
1108 13 00 00	kartulitärklis	15	5 aasta jooksul - 20 %
1108 14 00 00	maniokitärklis	20	5 aasta jooksul - 20 %
1108 19	muu tärklis
1108 19 10 00	riisitärklis	15	5 aasta jooksul - 20 %
1108 19 90 00	muu	15	3
1108 20 00 00	inuliin	20	5
1109 00 00 00	Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata	15	3
12	GRUPP 12 - ÕLISEEMNED JA ÕLIVILJAD; MITMESUGUSED TERAD, SEEMNED JA VILJAD; TÖÖSTUSES KASUTATAVAD TAIMED JA RAVIMTAIMED; ÕLED JA SÖÖT
1201 00	Sojauba, purustatud või purustamata
1201 00 10 00	seemneks	0	0
1201 00 90 00	muud	0	0
1202	Maapähkel (röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüdimata või lüditud, purustatud või purustamata)
1202 10	lüdimata
1202 10 10	seemneks
1202 10 10 10	pakendites netokaaluga vähemalt 25 kg	0	0
1202 10 10 90	muud	5	0
1202 10 90	muud
1202 10 90 10	pakendites netokaaluga vähemalt 25 kg	0	0
1202 10 90 90	muud	5	0
1202 20 00	lüditud, purustatud või purustamata
1202 20 00 10	pakendites netokaaluga vähemalt 25 kg	0	0
1202 20 00 90	muud	5	0
1203 00 00 00	Kopra	5	0
1204 00	Linaseemned, purustatud või purustamata
1204 00 10 00	seemneks	0	0
1204 00 90 00	muud	5	0
1205	Rapsi- või rüpsiseemned, purustatud või purustamata
1205 10	madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiseemned
1205 10 10 00	seemneks	0	0
1205 10 90 00	muud	0	0
1205 90 00	muud
1205 90 00 10	seemneks	0	0
1205 90 00 90	muud	0	0
1206 00	Päevalilleseemned, purustatud või purustamata
1206 00 10 00	seemneks	0	0
	muud
1206 00 91 00	kestaga; halli- ja valgetriibulise kestaga	10	3
1206 00 99 00	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
1207	Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata
1207 20	puuvillaseemned
1207 20 10 00	seemneks	5	0
1207 20 90 00	muud	5	0
1207 40	seesamiseemned
1207 40 10 00	seemneks	5	0
1207 40 90 00	muud	5	0
1207 50	sinepiseemned
1207 50 10 00	seemneks	5	0
1207 50 90 00	muud	5	0
	muud
1207 91	unimagunaseemned
1207 91 10 00	seemneks	5	0
1207 91 90 00	muud	5	0
1207 99	muud
1207 99 15 00	seemneks	5	0
	muud
1207 99 91 00	kanepiseemned	5	0
1207 99 97 00	muud	5	0
1208	Peen- ja jämejahu õliseemnetest või õliviljadest (v.a sinep)
1208 10 00 00	sojaoast	5	5 aasta jooksul - 20 %
1208 90 00 00	muud	5	0
1209	Seemned, viljad ja eosed külviks
1209 10 00 00	suhkrupeediseemned	5	5 aasta jooksul - 20 %
	söödataimede seemned
1209 21 00 00	lutserniseemned	0	0
1209 22	ristiku (Trifolium spp.) seemned
1209 22 10 00	punase ristiku (Trifolium pratense L.)	0	0
1209 22 80 00	muud	0	0
1209 23	aruheina seemned
1209 23 11 00	hariliku aruheina (Festuca pratensis Huds.)	0	0
1209 23 15 00	punase aruheina (Festuca rubra L.)	0	0
1209 23 80 00	muud	0	0
1209 24 00 00	aasnurmika (Poa pratensis L.) seemned	0	0
1209 25	raiheina (Lolium multiflorum Lam., Lolium perenne L.) seemned
1209 25 10 00	itaalia raiheina seemned (k.a üheaastane raihein) (Lolium multiflorum Lam.)	0	0
1209 25 90 00	karjamaa raiheina seemned (Lolium perenne L.)	0	0
1209 29	muud
1209 29 10 00	vikiseemned; nurmikate (Poa palustris L., Poa trivialis L.) seemned; keraheina (Dactylis glomerata L.) seemned; kasteheina (Agrostis) seemned	0	0
1209 29 35 00	timutiseemned	0	0
1209 29 50 00	lupiiniseemned	0	0
1209 29 60 00	söödapeediseemned (Beta vulgaris var. alba)	0	0
1209 29 80 00	muud	0	0
1209 30 00 00	õite saamiseks kasvatatavate rohttaimede seemned	0	0
	muud
1209 91	köögiviljade seemned
1209 91 10 00	nuikapsa seemned (Brassica oleracea L. var. caulorapa ja gongylodes L.)	0	0
1209 91 30 00	söögipeediseemned (Beta vulgaris var. conditiva)	0	0
1209 91 90 00	muud	0	0
1209 99	muud
1209 99 10 00	metsapuude seemned	0	0
	muud
1209 99 91 00	taimede seemned, mida kasvatatakse peamiselt õite saamiseks, v.a alamrubriiki 1209 30 00 00 kuuluvad rohttaimede seemned	0	0
1209 99 99 00	muud	0	0
1210	Humalakäbid, värsked või kuivatatud, ka jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliin
1210 10 00 00	humalakäbid, jahvatamata, pulbristamata, granuleerimata	20	5 aasta jooksul - 20 %
1210 20	humalakäbid, jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliin
1210 20 10 00	humalakäbid kõrge lupuliinisisaldusega, jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliin	20	5 aasta jooksul - 30 %
1210 20 90 00	muud	20	5 aasta jooksul - 20 %
1211	Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud
1211 20 00 00	ženšennijuured	0	0
1211 30 00 00	kokalehed	0	0
1211 40 00 00	magunavarred	0	0
1211 90	muud
1211 90 30 00	tonkaoad	0	0
1211 90 85 00	muud	0	0
1212	Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured)
1212 20 00 00	mere- ja muud vetikad	15	5
	muud
1212 91	suhkrupeet
1212 91 20 00	kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata	20	5 aasta jooksul - 20 %
1212 91 80 00	muud	20	5 aasta jooksul - 20 %
1212 99	muud
1212 99 20 00	suhkruroog	20	7
1212 99 30 00	jaanileivapuu kaunad	15	5
	jaanileivapuu seemned
1212 99 41 00	koorest puhastamata, purustamata või jahvatamata	15	5
1212 99 49 00	muud	15	5
1212 99 70 00	muud	15	5
1213 00 00 00	Teraviljaõled ja aganad, töötlemata, ka hekseldatud, jahvatatud, pressitud või granuleeritud	20	5
1214	Kaalikas, söödapeet ja muud söödajuurviljad, hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jms söödad, ka graanulitena
1214 10 00 00	lutsernijahu ja -graanulid	5	1
1214 90	muud
1214 90 10 00	söödapeet, kaalikas ja muud söödajuurviljad	5	1
1214 90 90 00	muud	5	1
13	GRUPP 13 - ŠELLAK; KUMMIVAIGUD, VAIGUD JA MUUD TAIMEMAHLAD JA -EKSTRAKTID
1301	Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)
1301 20 00 00	kummiaraabik	0	0
1301 90 00 00	muud	0	0
1302	Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata
	taimemahlad ja -ekstraktid
1302 11 00 00	oopium	0	0
1302 12 00 00	lagritsast	0	0
1302 13 00 00	humalast	10	5 aasta jooksul - 50 %
1302 19	muud
1302 19 05 00	vanilje õlivaik	0	0
1302 19 80 00	muud	0	0
1302 20	pektiinid, pektinaadid ja pektaadid
1302 20 10 00	kuivatatud	0	0
1302 20 90 00	muud	0	0
	taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata
1302 31 00 00	agar-agar	0	0
1302 32	jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata
1302 32 10 00	jaanileivapuu kaunadest või seemnetest	0	0
1302 32 90 00	guaaraoa seemnetest	0	0
1302 39 00 00	muud	0	0
14	GRUPP 14 - TAIMNE PUNUMISMATERJAL; MUJAL NIMETAMATA TAIMSED TOOTED
1401	Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor)
1401 10 00 00	bambus	2	0
1401 20 00 00	rotang	2	0
1401 90 00 00	muud	2	0
[1402 ]
[1403 ]
1404	Mujal nimetamata taimne materjal
1404 20 00 00	puuvillalinter	2	0
1404 90 00 00	muud	2	0
III	III JAOTIS - LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD; LOOMSED JA TAIMSED VAHAD
15	GRUPP 15 - LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD; LOOMSED JA TAIMSED VAHAD
1501 00	Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv
	searasv ja -rasvkude (k.a seapekk)
1501 00 11 00	kasutamiseks tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	20	7
1501 00 19 00	muud	20	7
1501 00 90 00	kodulinnurasv ja -rasvkude	20	7
1502 00	Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv
1502 00 10	kasutamiseks tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks
1502 00 10 10	sulatatud, pressimisega saadud, seebi tootmiseks	0	0
1502 00 10 90	muud	12	7
1502 00 90 00	muud	12	7
1503 00	Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata)
	rasvasteariin ja oleosteariin
1503 00 11 00	kasutamiseks tööstusliku toorainena	20	7
1503 00 19 00	muud	20	7
1503 00 30 00	rasvõli tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	20	7
1503 00 90 00	muud	20	7
1504	Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid (rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata)
1504 10	kalamaksaõli ja selle fraktsioonid
1504 10 10 00	A-vitamiini sisaldusega kuni 2 500 RÜ/g	7	0
	muud
1504 10 91 00	hiidlestast	7	0
1504 10 99 00	muud	7	0
1504 20	kalarasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid (v.a kalamaksaõli)
1504 20 10 00	tahked fraktsioonid	7	0
1504 20 90 00	muud	7	0
1504 30	mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid
1504 30 10 00	tahked fraktsioonid	7	0
1504 30 90 00	muud	7	0
1505 00	Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)
1505 00 10 00	villarasv, töötlemata	10	5
1505 00 90 00	muud	10	5
1506 00 00 00	Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata	10	5
1507	Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
1507 10	toorõli, hüdratiseeritud või hüdratiseerimata
1507 10 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	5 aasta jooksul - 20 %
1507 10 90 00	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
1507 90	muud
1507 90 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	5 aasta jooksul - 20 %
1507 90 90 00	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
1508	Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
1508 10	toorõli
1508 10 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	0
1508 10 90 00	muud	10	3
1508 90	muud
1508 90 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	0
1508 90 90 00	muud	10	3
1509	Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
1509 10	neitsiõli
1509 10 10 00	lambiõli	10	0
1509 10 90 00	muud	10	5
1509 90 00 00	muud	10	5
1510 00	Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega
1510 00 10 00	toorõlid	10	5
1510 00 90 00	muud	20	5
1511	Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
1511 10	toorõli
1511 10 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	0	0
1511 10 90 00	muud	0	0
1511 90	muud
	tahked fraktsioonid
1511 90 11 00	kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg	0	0
1511 90 19 00	muud	0	0
	muud
1511 90 91 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	0	0
1511 90 99 00	muud	0	0
1512	Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
	päevalille- või saflooriõli ja nende fraktsioonid
1512 11	toorõli
1512 11 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	8	5 aasta jooksul - 20 %
	muud
1512 11 91 00	päevalilleõli	20	5
1512 11 99 00	saflooriõli	20	5
1512 19	muud
1512 19 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	10	5
1512 19 90	muud
1512 19 90 10	päevalilleõli	30	5
1512 19 90 90	saflooriõli	20	5
	puuvillaõli ja selle fraktsioonid
1512 21	toorõli, millest gossüpol on eraldatud või eraldamata
1512 21 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	10	3
1512 21 90 00	muud	10	3
1512 29	muud
1512 29 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	10	3
1512 29 90 00	muud	10	3
1513	Kookospähkli- (kopra-), palmituuma- või babassupalmiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
	kookospähkliõli (kopraõli) ja selle fraktsioonid
1513 11	toorõli
1513 11 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	0	0
	muud
1513 11 91 00	kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg	0	0
1513 11 99 00	muud	0	0
1513 19	muud
	tahked fraktsioonid
1513 19 11 00	kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg	0	0
1513 19 19 00	muud	0	0
	muud
1513 19 30 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	0	0
	muud
1513 19 91 00	kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg	0	0
1513 19 99 00	muud	0	0
	palmituuma- või babassupalmiõli ja nende fraktsioonid
1513 21	toorõli
1513 21 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	0	0
	muud
1513 21 30 00	kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg	0	0
1513 21 90 00	muud	0	0
1513 29	muud
	tahked fraktsioonid
1513 29 11 00	kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg	0	0
1513 29 19 00	muud	0	0
	muud
1513 29 30 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	0	0
	muud
1513 29 50 00	kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg	0	0
1513 29 90 00	muud	0	0
1514	Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
	madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiõli ja selle fraktsioonid
1514 11	toorõli
1514 11 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	0
1514 11 90 00	muud	5	0
1514 19	muud
1514 19 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	0
1514 19 90 00	muud	5	0
	muud
1514 91	toorõli
1514 91 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	0
1514 91 90 00	muud	5	0
1514 99	muud
1514 99 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	0
1514 99 90 00	muud	5	0
1515	Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
	linaseemneõli ja selle fraktsioonid
1515 11 00 00	toorõli	20	5
1515 19	muud
1515 19 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	0
1515 19 90 00	muud	20	5
	maisiõli ja selle fraktsioonid
1515 21	toorõli
1515 21 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	20	5
1515 21 90 00	muud	20	5
1515 29	muud
1515 29 10 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	5
1515 29 90 00	muud	15	3
1515 30	riitsinusõli e kastoorõli ja selle fraktsioonid
1515 30 10 00	sünteeskiudude või plastide tootmisel kasutatava aminoundekaanhappe tootmiseks	0	0
1515 30 90 00	muud	0	0
1515 50	seesamiõli ja selle fraktsioonid
	toorõli
1515 50 11 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	0
1515 50 19 00	muud	10	3
	muud
1515 50 91 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	0
1515 50 99 00	muud	5	0
1515 90	muud
1515 90 11	tungaõli; jojoobi- ja oiticica õli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid
1515 90 11 10	tungaõli ja selle fraktsioonid	10	3
1515 90 11 90	muud	5	0
	tubakaseemneõli ja selle fraktsioonid
	toorõli
1515 90 21 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	0
1515 90 29 00	muud	5	0
	muud
1515 90 31 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	0
1515 90 39 00	muud	5	0
	muud õlid ja nende fraktsioonid
	toorõlid
1515 90 40 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	0
	muud
1515 90 51 00	tahkel kujul, kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg	5	0
1515 90 59 00	muud tahkel kujul; vedelal kujul	5	0
	muud
1515 90 60 00	kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	5	0
	muud
1515 90 91 00	tahkel kujul, kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg	5	0
1515 90 99 00	muud tahkel kujul; vedelal kujul	5	0
1516	Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata
1516 10	loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid
1516 10 10	kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg
1516 10 10 10	saadud mereimetajatest	10	3
1516 10 10 90	muud	20	5
1516 10 90	muud
1516 10 90 10	saadud mereimetajatest	10	3
1516 10 90 90	muud	20	5
1516 20	taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid
1516 20 10 00	hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha	20	5
	muud
1516 20 91	kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg
1516 20 91 10	oliiviõlid	10	3
1516 20 91 20	palmiõli	5	5
	palmituumaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud, pleegitatud, desodoreeritud
1516 20 91 31	palmituumaõli	5	5
1516 20 91 32	palmituumaõli oleiin	5	5
1516 20 91 33	hüdrogeenitud palmituumaõli steariin	5	5
1516 20 91 90	muud	20	5
	muud
1516 20 95 00	rüpsi-, linaseemne-, rapsi-, päevalilleseemne-, illipe-, karite-, makore-, touloucouna- või babassupalmiõli kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks	20	5
	muud
1516 20 96	maapähkli- (arahhise-), puuvillaseemne-, sojaoa- või päevalilleseemneõli; muud õlid, mis sisaldavad alla 50 % massist vabu rasvhappeid, v.a palmituuma-, illipe-, kookospähkli-, rapsi-, rüpsi- või copaibaõli
	palmiõli:
1516 20 96 11	pakendites massiga kuni 20 kg	5	0
1516 20 96 15	muud	5	0
1516 20 96 90	muud	20	5
1516 20 98	muud
	õlid ja nende fraktsioonid toiduainete tootmiseks:
1516 20 98 11	palmituumaõli, rafineeritud, pleegitatud ja desodoreeritud	0	0
1516 20 98 12	palmituumaõli, rafineeritud, pleegitatud ja desodoreeritud	0	0
1516 20 98 13	palmituumaõli steariin, rafineeritud, pleegitatud ja desodoreeritud	0	0
1516 20 98 19	muud	0	0
	muud:
1516 20 98 21	palmituumaõli, rafineeritud, pleegitatud ja desodoreeritud, kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena	5	5
1516 20 98 22	palmituumaõli oleiin, rafineeritud, pleegitatud ja desodoreeritud, kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena	5	5
1516 20 98 23	palmituumaõli steariin, rafineeritud, pleegitatud ja desodoreeritud, kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena	5	5
1516 20 98 90	muud	10	5
1517	Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest
1517 10	margariin, v.a vedel margariin
1517 10 10 00	piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist	10	5 aasta jooksul - 50 %
1517 10 90 00	muud	10	5 aasta jooksul - 30 %
1517 90	muud
1517 90 10 00	piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist	15	5 aasta jooksul - 50 %
	muud
1517 90 91 00	taimsete rasvõlide vedelad segud	15	5 aasta jooksul - 30 %
1517 90 93 00	toidusegud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena	15	5 aasta jooksul - 50 %
1517 90 99	muud
	õlide segud toiduainete tootmiseks:
1517 90 99 11	Kulinaarne rasv ja erirasvad, näiteks kakaovõi asendaja (CBS), kakaovõi ekvivalent (CBE), kakaovõi aseaine (CBR), taimsete rasvade segud (õlid, sh hüdrogeenitud)	0	0
1517 90 99 19	muud	0	0
	muud:
1517 90 99 91	vähendatud rasvasisaldusega rasvad ja erirasvad, nt kakaovõi asendaja (CBS), kakaovõiga võrdsustatud toode (CBE), kakaovõi aseaine (CBR), taimerasvade segud (õlid, sh veetustatud õlid)	5	5 aasta jooksul - 30 %
1517 90 99 99	muud	15	5 aasta jooksul - 30 %
1518 00	Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised
1518 00 10 00	linoksiin	5	0
	taimsete rasvõlide vedelad segud, kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks
1518 00 31 00	toorõlid	10	3
1518 00 39 00	muud	10	3
	muud
1518 00 91 00	loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul moel keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted	10	3
	muud
1518 00 95 00	loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised	20	5
1518 00 99 00	muud	20	5
[1519 ]
1520 00 00 00	Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised	0	0
1521	Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata
1521 10 00 00	taimevahad	0	0
1521 90	muud
1521 90 10 00	spermatseet (vaalavõidis), rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata	15	3
	meevaha ja muude putukate vaha, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata
1521 90 91 00	toorvaha	15	3
1521 90 99 00	muud	15	3
1522 00	Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid
1522 00 10 00	degraa (parkerasv)	20	5
	loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid
	oliiviõli omadustega õlisid sisaldavad
1522 00 31 00	seebirasv	20	5
1522 00 39 00	muud	20	5
	muud
1522 00 91 00	õlijätted ja -setted; seebirasv	20	5 aasta jooksul - 20 %
1522 00 99 00	muud	20	5 aasta jooksul - 20 %
IV	IV JAOTIS - VALMISTOIDUKAUBAD; JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS; TUBAKAS JA TÖÖSTUSLIKUD TUBAKAASENDAJAD
16	GRUPP 16 - TOOTED LIHAST, KALAST, VÄHKIDEST, LIMUSTEST VÕI MUUDEST VEESELGROOTUTEST
1601 00	Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained
1601 00 10 00	maksast	15	7
	muud
1601 00 91 00	vorstid, kuiv- või määrdevorstid, kuumtöötlemata	15	10 aasta jooksul - 50 %
1601 00 99 00	muud	15	10 aasta jooksul - 50 %
1602	Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid
1602 10 00 00	homogeenitud tooted	15	5 aasta jooksul - 20 %
1602 20	mis tahes looma maksast
	hane- või pardimaksast
1602 20 11 00	mis sisaldavad rasvast maksa vähemalt 75 % massist	10	7
1602 20 19 00	muud	10	7 aasta jooksul - 50 %
1602 20 90 00	muud	20	10 aasta jooksul - 50 %
	rubriigi 0105 kodulindudest
1602 31	kalkuni
	mis sisaldavad liha või rupsi vähemalt 57 % massist
1602 31 11 00	mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha	20	7
1602 31 19 00	muud	20	7
1602 31 30 00	mis sisaldavad liha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist	20	7
1602 31 90 00	muud	20	7
1602 32	kana ja kuke liigist Gallus domesticus
	mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist
1602 32 11 00	kuumtöötlemata	15	5 aasta jooksul - 20 %
1602 32 19 00	muud	15	5 aasta jooksul - 20 %
1602 32 30 00	sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist	15	7
1602 32 90 00	muud	15	7
1602 39	muud
	mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist
1602 39 21 00	kuumtöötlemata	20	7
1602 39 29 00	muud	20	7
1602 39 40 00	sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist	20	7
1602 39 80 00	muud	20	7
	sea
1602 41	tagaosad ja nende jaotustükid
1602 41 10 00	kodusea	10	7
1602 41 90 00	muud	10	7
1602 42	abatükid ja nende jaotustükid
1602 42 10 00	kodusea	10	7
1602 42 90 00	muud	10	7
1602 49	muud, sh segud
	koduseast
	mis sisaldavad vähemalt 80 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv
1602 49 11 00	seljatükid (v.a kaelatükid) ja nende jaotustükid, k.a segud seljatükkidest ja tagaosadest	10	7 aasta jooksul - 50 %
1602 49 13 00	kaelakarbonaad ja selle jaotustükid, k.a segud kaela- ja abatükkidest	10	7 aasta jooksul - 50 %
1602 49 15 00	muud segud, mis sisaldavad tagaosi, aba- või seljatükke- või kaelakarbonaadi ja nende jaotustükke	10	7
1602 49 19 00	muud	10	7 aasta jooksul - 50 %
1602 49 30 00	mis sisaldavad vähemalt 40 %, kuid alla 80 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv	10	7
1602 49 50 00	mis sisaldavad alla 40 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv	10	7 aasta jooksul - 50 %
1602 49 90 00	muud	10	7
1602 50	veise
1602 50 10 00	kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist	10	7
	muud
	õhukindlas pakendis
1602 50 31 00	soolaliha	10	7
1602 50 39 00	muud	10	7
1602 50 80 00	muud	10	7
1602 90	muud, sh tooted mis tahes loomade verest
1602 90 10 00	tooted mis tahes loomade verest	10	5 aasta jooksul - 20 %
	muud
1602 90 31 00	uluki või küüliku	10	7
1602 90 41 00	põhjapõdra	10	7
	muud
1602 90 51 00	mis sisaldavad kodusea liha või rupsi	10	7
	muud
	mis sisaldavad veiseliha või rupsi
1602 90 61 00	kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist	10	7
1602 90 69 00	muud	10	7
	muud
	lamba või kitse
	kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist
1602 90 72 00	lamba	10	7
1602 90 74 00	kitse	10	7
	muud
1602 90 76 00	lamba	10	7
1602 90 78 00	kitse	10	7
1602 90 98 00	muud	10	7
1603 00	Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest
1603 00 10 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg	0	0
1603 00 80 00	muud	0	0
1604	Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad
	kalad tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana
1604 11 00 00	lõhe	5	5 aasta jooksul - 50 %
1604 12	heeringas
1604 12 10 00	sügavkülmutatud, taigna või riivsaiaga paneeritud värsked fileed, eelküpsetatud või eelküpsetamata	5	5
	muud
1604 12 91 00	õhukindlas pakendis	5	5 aasta jooksul - 50 %
1604 12 99 00	muud	5	5 aasta jooksul - 50 %
1604 13	sardiinid, sardinellid ja kilud
	sardiinid
1604 13 11 00	oliiviõlis	10	5 aasta jooksul - 20 %
1604 13 19 00	muud	10	0
1604 13 90	muud
1604 13 90 10	sprotid õlis	10	0
1604 13 90 90	muud	10	0
1604 14	tuun, vööttuun ja pelamiid (Sarda spp.)
	tuun ja vööttuun
1604 14 11 00	taimeõlis	7	5 aasta jooksul - 50 %
	muud
1604 14 16 00	nn seljafileed	7	10 aasta jooksul - 20 %
1604 14 18 00	muud	7	5 aasta jooksul - 50 %
1604 14 90 00	pelamiid (Sarda spp.)	7	7
1604 15	makrell
	liikidest Scomber scombrus ja Scomber japonicus
1604 15 11	fileed
1604 15 11 10	Scomber scombrus	5	5
1604 15 11 20	Scomber japonicus	10	10 aasta jooksul - 20 %
1604 15 19	muud
1604 15 19 10	Scomber scombrus	5	7
1604 15 19 20	Scomber japonicus	10	5 aasta jooksul - 20 %
1604 15 90 00	austraalia makrell (Scomber australasicus)	5	5
1604 16 00 00	anšoovised	10	5 aasta jooksul - 50 %
1604 19	muud
1604 19 10 00	muud lõhelased, v.a lõhe	8	7
	kalad perekonnast Euthynnus, v.a vööttuun (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis)
1604 19 31 00	nn seljafileed	10	5
1604 19 39 00	muud	10	5 aasta jooksul - 50 %
1604 19 50 00	kalad liigist Orcynopsis unicolor	10	3
	muud
1604 19 91	sügavkülmutatud, taigna või riivsaiaga paneeritud värsked fileed, eelküpsetatud või eelküpsetamata
1604 19 91 10	liigi Sebastes marinus	5	3
1604 19 91 20	liigi Urophycis chuss	5	3
1604 19 91 30	liigi Merluccius bilinearis	5	3
1604 19 91 40	liigi Merluccius productus	5	3
1604 19 91 90	muud	5	5 aasta jooksul - 50 %
	muud
1604 19 92 00	tursa (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)	5	5
1604 19 93 00	põhjaatlandi süsika e saida (Pollachius virens)	5	5
1604 19 94	merluusi (Merluccius spp.) ja ameerikalutsu (Urophycis spp.)
1604 19 94 10	liigi Merluccius productus	5	5
1604 19 94 20	liigi Merluccius bilinearis	5	5
1604 19 94 30	liigi Urophycis chuss	5	5
1604 19 94 90	muud	5	7
1604 19 95 00	vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma) ja euroopa süsika e pollaki (Pollachius pollachius)	5	5
1604 19 98	muud
1604 19 98 10	liigi Sebastes marinus	5	5
1604 19 98 20	tuuraliste (Acipenseriformes spp.)	5	5
1604 19 98 30	koha (Stizostedion spp.)	5	5
1604 19 98 90	muud	5	5 aasta jooksul - 50 %
1604 20	muud kalatooted ja -konservid
1604 20 05 00	surimitooted	5	5 aasta jooksul - 50 %
	muud
1604 20 10 00	lõhest	5	5
1604 20 30	muudest lõhelastest, v.a lõhe
1604 20 30 10	arktika paaliast (Salvelinus alpinus)	5	3
1604 20 30 90	muud	5	7
1604 20 40 00	anšoovistest	10	7
1604 20 50	sardiinidest, pelamiididest, liigi Scomber scombrus või Scomber japonicus makrellidest, liigi Orcynopsis unicolor kaladest
1604 20 50 10	liigi Scomber scombrus makrellist	10	5
1604 20 50 20	pelamiididest	5	5
1604 20 50 30	liigi Orcynopsis unicolor kalast	5	5
1604 20 50 90	muudest kaladest	10	5
1604 20 70 00	tuunidest, vööttuunidest ja muudest perekonna Euthynnus kaladest	5	5
1604 20 90	muudest kaladest
1604 20 90 10	tuuralistest (Acipenseriformes spp.)	5	5
1604 20 90 20	kohast (Stizostedion spp.)	5	5
1604 20 90 90	muudest kaladest	5	0
1604 30	kaaviar ja muust kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad
1604 30 10 00	kaaviar (must kalamari, tuuraliste marjast)	10	5
1604 30 90 00	kaaviariasendajad	10	5 aasta jooksul - 50 %
1605	Tooted ja konservid vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest
1605 10 00 00	krabidest	0	0
1605 20	garneelidest ja krevettidest
1605 20 10 00	õhukindlas pakendis	0	0
	muud
1605 20 91 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 2 kg	0	0
1605 20 99 00	muud	0	0
1605 30	homaaridest (merevähkidest)
1605 30 10 00	kuumtöödeldud homaariliha homaarivõi, -pasteedi, suppide või kastmete valmistamiseks või kasutamiseks täidisena taignatoodetes	0	0
1605 30 90 00	muud	0	0
1605 40 00 00	muudest vähkidest	10	10 aasta jooksul - 20 %
1605 90	muud
	limustest
	rannakarplastest (Mytilus spp., Perna spp.)
1605 90 11 00	õhukindlas pakendis	5	10 aasta jooksul - 20 %
1605 90 19 00	muud	5	10 aasta jooksul - 20 %
1605 90 30 00	muud	5	10 aasta jooksul - 20 %
1605 90 90 00	muudest veeselgrootutest	10	10 aasta jooksul - 20 %
17	GRUPP 17 - SUHKUR JA SUHKRUKONDIITRITOOTED
1701	Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul
	toorsuhkur maitse- ja värvainelisanditeta
1701 11	roosuhkur
1701 11 10 00	rafineerimiseks	50	Tariifikvoot_suhkur (30 000 -40 000 t netomassina) (1)
1701 11 90 00	muud	50	Tariifikvoot_suhkur (30 000 -40 000 t netomassina) (1)
1701 12	peedisuhkur
1701 12 10 00	rafineerimiseks	50	Tariifikvoot_suhkur (30 000 -40 000 t netomassina) (1)
1701 12 90 00	muud	50	Tariifikvoot_suhkur (30 000 -40 000 t netomassina) (1)
	muud
1701 91 00 00	maitse- või värvainelisanditega	50	Tariifikvoot_suhkur (30 000 -40 000 t netomassina) (1)
1701 99	muud
1701 99 10 00	valge suhkur	50	Tariifikvoot_suhkur (30 000 -40 000 t netomassina) (1)
1701 99 90 00	muud	50	Tariifikvoot_suhkur (30 000 -40 000 t netomassina) (1)
1702	Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell
	laktoos ja laktoosisiirup
1702 11 00 00	kuivaine laktoosisisaldusega vähemalt 99 % massist, väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines	5	5 aasta jooksul - 20 %
1702 19 00 00	muud	5	5 aasta jooksul - 20 %
1702 20	vahtrasuhkur ja vahtrasiirup
1702 20 10 00	vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega	5	0
1702 20 90 00	muud	5	0
1702 30	glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist
1702 30 10 00	isoglükoos	5	0
	muud
	kuivaine glükoosisisaldusega vähemalt 99 % massist
1702 30 51 00	valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber	5	5 aasta jooksul - 20 %
1702 30 59 00	muud	5	5 aasta jooksul - 20 %
	muud
1702 30 91 00	valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber	5	0
1702 30 99 00	muud	5	5 aasta jooksul - 20 %
1702 40	glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur
1702 40 10 00	isoglükoos	5	0
1702 40 90 00	muud	5	5 aasta jooksul - 20 %
1702 50 00 00	keemiliselt puhas fruktoos	5	0
1702 60	muu fruktoos ja fruktoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega üle 50 % massist, v.a invertsuhkur
1702 60 10 00	isoglükoos	5	0
1702 60 80 00	inuliinisiirup	5	0
1702 60 95 00	muud	5	5 aasta jooksul - 20 %
1702 90	muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist
1702 90 10 00	keemiliselt puhas maltoos	5	0
1702 90 30 00	isoglükoos	5	0
1702 90 50 00	maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup	5	0
1702 90 60 00	tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata	5	0
	karamell
1702 90 71 00	kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist	5	5 aasta jooksul - 20 %
	muud
1702 90 75 00	pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata	5	0
1702 90 79 00	muud	5	5 aasta jooksul - 20 %
1702 90 80 00	inuliinisiirup	5	0
1702 90 99 00	muud	5	5 aasta jooksul - 20 %
1703	Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel
1703 10 00 00	suhkruroomelass	10	3
1703 90 00 00	muud	10	3
1704	Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod
1704 10	närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata
	sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) alla 60 % massist
1704 10 11 00	lehtedena	10	0
1704 10 19 00	muud	10	0
	sahharoosisisaldusega (sh invertsuhkur väljendatuna sahharoosina) vähemalt 60 % massist
1704 10 91 00	lehtedena	10	0
1704 10 99 00	muud	10	0
1704 90	muud
1704 90 10 00	lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta	10	3
1704 90 30 00	valge šokolaad	10	0
	muud
1704 90 51 00	kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis netomassiga vähemalt 1 kg	10	0
1704 90 55 00	kurgupastillid ja köhatropsid	10	0
1704 90 61 00	dražeed (kõva suhkruglasuuriga tooted)	10	0
	muud
1704 90 65 00	kummikompvekid, marmelaad, sefiir, pastilaa	10	0
1704 90 71 00	karamellkompvekid, täidisega või ilma (klaaskaramell)	10	0
1704 90 75 00	iirised (toffee) jms maiustused	10	0
	muud
1704 90 81 00	pressitud tabletid	10	0
1704 90 99 00	muud	10	0 suhkursisalduse puhul < 70 %; 5 aasta jooksul - 20 % suhkrusisalduse puhul ≥ 70 %
18	GRUPP 18 - KAKAO JA KAKAOTOOTED
1801 00 00 00	Kakaooad (terved või purustatud, toored või röstitud)	0	0
1802 00 00 00	Kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid	5	1
1803	Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata
1803 10 00 00	rasvatustamata	0	0
1803 20 00 00	osaliselt või täielikult rasvatustatud	0	0
1804 00 00 00	Kakaovõi, -rasv ja -õli	0	0
1805 00 00	Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita
1805 00 00 10	kontaktpakendites sisaldusega üle 10 kg	0	0
1805 00 00 90	muud	0	0
1806	Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised
1806 10	kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga
1806 10 15 00	mis ei sisalda sahharoosi või sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla 5 % massist	5	0
1806 10 20 00	mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 5 %, kuid alla 65 % massist	5	0
1806 10 30 00	mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist	5	5 aasta jooksul - 20 %
1806 10 90 00	mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist	5	5 aasta jooksul - 20 %
1806 20	muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg
1806 20 10 00	mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 31 % massist	15	0
1806 20 30 00	mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 25 %, kuid alla 31 % massist	15	0
	muud
1806 20 50 00	mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist	15	0
1806 20 70 00	granuleeritud piimašokolaad	15	5 aasta jooksul - 20 %
1806 20 80 00	maitsestatud šokolaadiglasuur	15	0
1806 20 95 00	muud	15	0 suhkursisalduse puhul < 70 %; 5 aasta jooksul - 20 % suhkrusisalduse puhul ≥ 70 %
	muud, plokkide, tahvlite või batoonidena
1806 31 00 00	täidisega	10	0
1806 32	täidiseta
1806 32 10 00	teravilja-, puuvilja-, marja- või pähklilisandiga	5	0
1806 32 90 00	muud	5	0
1806 90	muud
	šokolaad ja šokolaaditooted
	šokolaadikompvekid, täidisega või täidiseta
1806 90 11 00	alkoholi sisaldavad	10	0
1806 90 19 00	muud	10	0
	muud
1806 90 31 00	täidisega	10	0
1806 90 39	täidiseta
1806 90 39 10	söögiks sobimatuid mänge või suveniire sisaldavad tooted	10	0
1806 90 39 90	muud	10	0
1806 90 50 00	kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted	10	0
1806 90 60 00	kakaovõided	10	0
1806 90 70 00	kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks	10	0
1806 90 90 00	muud	10	0
19	GRUPP 19 - TOOTED TERAVILJAST, JAHUST, TÄRKLISEST VÕI PIIMAST; VALIKPAGARITOOTED
1901	Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 -0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt
1901 10 00 00	jaemüügiks pakendatud imikutoidud	0	0
1901 20 00 00	segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks	10	0
1901 90	muud
	linnaseekstrakt
1901 90 11 00	kuivainesisaldusega vähemalt 90 % massist	10	0
1901 90 19 00	muud	10	0
	muud
1901 90 91 00	mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 %, sahharoosi (kaasa arvatud invertsuhkur) või isoglükoosi alla 5 %, glükoosi või tärklist alla 5 %, välja arvatud pulbrilised toiduained rubriikide 0401 -0404 kaupadest	10	0
1901 90 99 00	muud	10	0 suhkursisalduse puhul < 70 %; 5 aasta jooksul - 20 % suhkrusisalduse puhul ≥ 70 %
1902	Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte
	täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata
1902 11 00 00	muna sisaldavad	20	0
1902 19	muud
1902 19 10 00	mis ei sisalda harilikku nisujahu või -püüli	15	0
1902 19 90 00	muud	15	0
1902 20	täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte
1902 20 10 00	mis sisaldavad üle 20 % massist kala, vähke, limuseid või teisi veeselgrootuid	20	5
1902 20 30 00	mis sisaldavad üle 20 % massist vorsti või vorsttooteid, mis tahes liha või rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasvu	20	5
	muud
1902 20 91 00	kuumtöödeldud	20	0
1902 20 99 00	muud	20	0
1902 30	muud pastatooted
1902 30 10 00	kuivatatud	10	0
1902 30 90 00	muud	10	0
1902 40	kuskuss
1902 40 10 00	töötlemata	20	0
1902 40 90 00	muud	20	0
1903 00 00 00	Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul	20	5
1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad
1904 10	teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel saadud toidukaubad
1904 10 10 00	maisist	10	0
1904 10 30 00	riisist	10	0
1904 10 90 00	muud	10	0
1904 20	röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad
1904 20 10 00	müsli tüüpi tooted röstimata teraviljahelvestest	10	0
	muud
1904 20 91 00	maisist	10	0
1904 20 95 00	riisist	10	0
1904 20 99 00	muud	10	0
1904 30 00 00	bulgurnisu	10	5 aasta jooksul - 20 %
1904 90	muud
1904 90 10 00	riis	10	0
1904 90 80 00	muud	10	0
1905	Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms
1905 10 00 00	kuivikleivad	10	0
1905 20	piparkoogid jms
1905 20 10 00	mis sisaldavad alla 30 % massist sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur)	10	0
1905 20 30 00	mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 30 %, kuid alla 50 % massist	10	0
1905 20 90 00	mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 50 % massist	10	0
	magusad küpsised; vahvlid
1905 31	magusad küpsised
	täielikult või osaliselt šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud
1905 31 11 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g	10	0
1905 31 19 00	muud	10	0
	muud
1905 31 30 00	sisaldavad piimarasva vähemalt 8 % massist	10	0
	muud
1905 31 91 00	kihilised küpsised	10	0
1905 31 99 00	muud	10	0
1905 32	vahvlid
1905 32 05 00	veesisaldusega üle 10 % massist	10	0
	muud
	täielikult või osaliselt šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud
1905 32 11 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g	10	0
1905 32 19 00	muud	10	0
	muud
1905 32 91 00	soolased, täidisega või täidiseta	10	0
1905 32 99 00	muud	10	0
1905 40	kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted
1905 40 10 00	kuivikud	12	0
1905 40 90 00	muud	12	0
1905 90	muud
1905 90 10 00	matsa	10	0
1905 90 20 00	armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid, riispaber jms	10	0
	muud
1905 90 30 00	leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju või puuvilju ning mis sisaldavad suhkrut kuni 5 % ja rasva kuni 5 % kuivaine massist	10	0
1905 90 45 00	küpsised (kreekerid jms)	10	0
1905 90 55 00	pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased	10	0
	muud
1905 90 60 00	magusainelisanditega	10	0
1905 90 90 00	muud	10	0
20	GRUPP 20 - TOOTED KÖÖGI- JA PUUVILJADEST, MARJADEST, PÄHKLITEST VÕI MUUDEST TAIMEOSADEST
2001	Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud
2001 10 00 00	kurgid ja kornišonid	10	3
2001 90	muud
2001 90 10 00	mangost valmistatud teravamaitseline segu	17	3
2001 90 20 00	perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a magus ja mahe paprika ning piment	17	3
2001 90 30 00	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)	17	3
2001 90 40 00	jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist	17	0
2001 90 50 00	seened	17	3
2001 90 60 00	palmipungad	17	3
2001 90 65 00	oliivid	17	3
2001 90 70 00	paprika	17	3
2001 90 91 00	troopilised puuviljad ja troopilised pähklid	17	3
2001 90 93 00	sibulad	17	3
2001 90 99 00	muud	17	3
2002	Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta
2002 10	terved või tükeldatud tomatid
2002 10 10 00	kooritud	8	5 aasta jooksul - 20 %
2002 10 90 00	muud	8	5 aasta jooksul - 20 %
2002 90	muud
	kuivainesisaldusega alla 12 % massist
2002 90 11 00	kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg	12	5 aasta jooksul - 20 %
2002 90 19 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg	12	5 aasta jooksul - 20 %
	kuivainesisaldusega vähemalt 12 %, kuid mitte üle 30 % massist
2002 90 31 00	kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg	12	3
2002 90 39 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg	12	3
	kuivainesisaldusega üle 30 % massist
2002 90 91 00	kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg	12	3
2002 90 99 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg	12	5 aasta jooksul - 20 %
2003	Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta
2003 10	seened perekonnast Agaricus:
2003 10 20 00	lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud, täielikult kuumtöödeldud	10	5 aasta jooksul - 20 %
2003 10 30 00	muud	10	3
2003 20 00 00	trühvlid	10	3
2003 90 00 00	muud	10	3
2004	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted
2004 10	kartulid
2004 10 10	kuumtöödeldud, muul viisil valmistamata
2004 10 10 10	pakendatud mahutites massiga vähemalt 1 kg, ei ole ette nähtud jaemüügiks	5	0
2004 10 10 90	muud	15	3
	muud
2004 10 91 00	jahu või helvestena	10	0
2004 10 99	muud
2004 10 99 10	pakendatud mahutites massiga vähemalt 1 kg, ei ole ette nähtud jaemüügiks	5	5 aasta jooksul - 50 %
2004 10 99 90	muud	15	5 aasta jooksul - 20 %
2004 90	muud köögiviljad, sh segud
2004 90 10 00	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)	15	3
2004 90 30 00	hapukapsas, kapparid ja oliivid	15	3
2004 90 50 00	herne- (Pisum sativum) ja piimküpsuses aedoakaunad liikidest Phaseolus spp.	15	3
	muud, sh segud
2004 90 91 00	sibulad, kuumtöödeldud, muul viisil töötlemata	15	3
2004 90 98 00	muud	15	3
2005	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted
2005 10 00 00	homogeenitud köögivili	15	3
2005 20	kartulid
2005 20 10 00	jahu või helvestena	12	0
	muud
2005 20 20 00	õhukesed viilud, praetud või küpsetatud, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks	12	5 aasta jooksul - 50 %
2005 20 80 00	muud	12	3
2005 40 00 00	hernes (Pisum sativum)	12	5 aasta jooksul - 50 %
	aeduba (Vigna spp., Phaseolus spp.)
2005 51 00 00	poetatud	15	3
2005 59 00 00	muud	15	3
2005 60 00 00	spargel	15	3
2005 70	oliivid
2005 70 10 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 5 kg	10	7
2005 70 90 00	muud	10	3
2005 80 00 00	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)	10	7
	muud köögiviljad ja köögiviljasegud
2005 91 00 00	bambusevõrsed	10	3
2005 99	muud
2005 99 10 00	perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a magus ja mahe paprika ning piment	7	3
2005 99 20 00	kapparid	10	3
2005 99 30 00	artišokid	7	3
2005 99 40 00	porgandid	10	3
2005 99 50 00	köögiviljasegud	7	3
2005 99 60 00	hapukapsas	10	3
2005 99 90 00	muud	10	3
2006 00	Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud)
2006 00 10 00	ingver	20	5
	muud
	suhkrusisaldusega üle 13 % massist
2006 00 31 00	kirsid	20	5
2006 00 35 00	troopilised puuviljad ja troopilised pähklid	20	5
2006 00 38 00	muud	20	5
	muud
2006 00 91 00	troopilised puuviljad ja troopilised pähklid	20	5
2006 00 99 00	muud	20	5
2007	Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma
2007 10	homogeenitud tooted
2007 10 10 00	suhkrusisaldusega üle 13 % massist	10	3
	muud
2007 10 91 00	troopilistest puuviljadest	10	3
2007 10 99 00	muud	10	3
	muud
2007 91	tsitrusviljad
2007 91 10 00	suhkrusisaldusega üle 30 % massist	15	3
2007 91 30 00	suhkrusisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 30 % massist	15	3
2007 91 90 00	muud	15	3
2007 99	muud
	suhkrusisaldusega üle 30 % massist
2007 99 10 00	ploomipüree ja ploomipasta ning püree ja pasta mustadest ploomidest kontaktpakendites netomassiga üle 100 kg, tööstuslikuks töötlemiseks	10	3
2007 99 20 00	kastanipüree ja -pasta	10	3
	muud
2007 99 31 00	kirssidest	10	3
2007 99 33 00	maasikatest	10	3
2007 99 35 00	vaarikatest	10	3
2007 99 39 00	muud	10	3
	suhkrusisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 30 % massist
2007 99 55 00	õunapüree, k.a kompotid	10	3
2007 99 57	muud
2007 99 57 10	banaanipüree, rambutan, troopilised puuviljad ja troopilised pähklid, suhkru- või muu magusainelisandita, külmutatud või aseptiliselt säilitatud, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg	10	3
2007 99 57 90	muud	10	3
	muud
2007 99 91 00	õunapüree, k.a kompotid	10	3
2007 99 93 00	troopilistest puuviljadest ja troopilistest pähklitest	2	0
2007 99 98	muud
2007 99 98 10	banaanipüree, suhkru- või muu magusainelisandita, aseptiliselt säilitatud, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg	10	0
2007 99 98 90	muud	10	3
2008	Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma
	pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte
2008 11	maapähklid
2008 11 10 00	maapähklivõi	10	3
	muud, kontaktpakendis netomassiga
	üle 1 kg
2008 11 92 00	röstitud	0	0
2008 11 94 00	muud	10	3
	kuni 1 kg
2008 11 96 00	röstitud	10	3
2008 11 98 00	muud	10	3
2008 19	muud, sh segud
	kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg
2008 19 11 00	troopilised pähklid; segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju	10	3
	muud
2008 19 13 00	röstitud mandlid ja pistaatsiad	0	0
2008 19 19 00	muud	0	0
	kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg
2008 19 91 00	troopilised pähklid; segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju	10	3
	muud
	röstitud pähklid
2008 19 93 00	mandlid ja pistaatsiad	10	3
2008 19 95 00	muud	10	3
2008 19 99 00	muud	10	3
2008 20	ananassid
	piirituselisandiga
	kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg
2008 20 11 00	suhkrusisaldusega üle 17 % massist	10	3
2008 20 19 00	muud	10	3
	kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg
2008 20 31 00	suhkrusisaldusega üle 19 % massist	10	3
2008 20 39 00	muud	10	3
	piirituselisandita
	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg
2008 20 51 00	suhkrusisaldusega üle 17 % massist	10	3
2008 20 59 00	muud	10	3
	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg
2008 20 71 00	suhkrusisaldusega üle 19 % massist	10	3
2008 20 79 00	muud	10	3
2008 20 90	suhkrulisandita
2008 20 90 10	kontaktpakendis netomassiga vähemalt 4,5 kg	2	0
2008 20 90 90	muud	10	3
2008 30	tsitrusviljad
	piirituselisandiga
	suhkrusisaldusega üle 9 % massist
2008 30 11 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist	15	3
2008 30 19 00	muud	15	3
	muud
2008 30 31 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist	15	3
2008 30 39 00	muud	15	3
	piirituselisandita
	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg
2008 30 51 00	greibi- ja pomelosektorid	15	3
2008 30 55 00	mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid	15	3
2008 30 59 00	muud	15	3
	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg
2008 30 71 00	greibi- ja pomelosektorid	15	3
2008 30 75 00	mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid	15	3
2008 30 79 00	muud	15	3
2008 30 90	suhkrulisandita
2008 30 90 10	kontaktpakendis netomassiga vähemalt 4,5 kg	2	0
2008 30 90 90	muud	15	3
2008 40	pirnid
	piirituselisandiga
	kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg
	suhkrusisaldusega üle 13 % massist
2008 40 11 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist	15	3
2008 40 19 00	muud	15	3
	muud
2008 40 21 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist	15	3
2008 40 29 00	muud	15	3
	kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg
2008 40 31 00	suhkrusisaldusega üle 15 % massist	15	3
2008 40 39 00	muud	15	3
	piirituselisandita
	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg
2008 40 51 00	suhkrusisaldusega üle 13 % massist	15	3
2008 40 59 00	muud	15	3
	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg
2008 40 71 00	suhkrusisaldusega üle 15 % massist	15	3
2008 40 79 00	muud	15	3
2008 40 90 00	suhkrulisandita	15	3
2008 50	aprikoosid
	piirituselisandiga
	kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg
	suhkrusisaldusega üle 13 % massist
2008 50 11 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist	15	3
2008 50 19 00	muud	15	3
	muud
2008 50 31 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist	15	3
2008 50 39 00	muud	15	3
	kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg
2008 50 51 00	suhkrusisaldusega üle 15 % massist	15	3
2008 50 59 00	muud	15	3
	piirituselisandita
	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg
2008 50 61 00	suhkrusisaldusega üle 13 % massist	15	3
2008 50 69 00	muud	15	3
	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg
2008 50 71 00	suhkrusisaldusega üle 15 % massist	15	3
2008 50 79 00	muud	15	3
	suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga
2008 50 92 00	vähemalt 5 kg	15	3
2008 50 94 00	vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg	15	3
2008 50 99 00	alla 4,5 kg	15	3
2008 60	kirsid
	piirituselisandiga
	suhkrusisaldusega üle 9 % massist
2008 60 11 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist	10	3
2008 60 19 00	muud	10	3
	muud
2008 60 31 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist	10	3
2008 60 39 00	muud	0	0
	piirituselisandita
	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga
2008 60 50 00	üle 1 kg	10	3
2008 60 60 00	kuni 1 kg	10	3
	suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga
2008 60 70 00	vähemalt 4,5 kg	10	3
2008 60 90 00	alla 4,5 kg	10	3
2008 70	virsikud, k.a nektariinid
	piirituselisandiga
	kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg
	suhkrusisaldusega üle 13 % massist
2008 70 11 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist	15	3
2008 70 19 00	muud	15	3
	muud
2008 70 31 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist	15	3
2008 70 39 00	muud	15	3
	kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg
2008 70 51 00	suhkrusisaldusega üle 15 % massist	15	3
2008 70 59 00	muud	15	3
	piirituselisandita
	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg
2008 70 61 00	suhkrusisaldusega üle 13 % massist	15	3
2008 70 69 00	muud	15	3
	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg
2008 70 71 00	suhkrusisaldusega üle 15 % massist	15	3
2008 70 79 00	muud	15	3
	suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga
2008 70 92 00	vähemalt 5 kg	15	3
2008 70 98 00	alla 5 kg	15	3
2008 80	maasikad
	piirituselisandiga
	suhkrusisaldusega üle 9 % massist
2008 80 11 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist	10	3
2008 80 19 00	muud	10	3
	muud
2008 80 31 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist	10	3
2008 80 39 00	muud	10	3
	piirituselisandita
2008 80 50 00	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg	10	3
2008 80 70 00	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg	10	3
2008 80 90 00	suhkrulisandita	10	3
	muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud
2008 91 00 00	palmipungad	5	0
2008 92	segud
	piirituselisandiga
	suhkrusisaldusega üle 9 % massist
	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist
2008 92 12 00	troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)	15	3
2008 92 14 00	muud	15	3
	muud
2008 92 16 00	troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)	15	3
2008 92 18 00	muud	15	3
	muud
	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist
2008 92 32 00	troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)	15	3
2008 92 34 00	muud	15	3
	muud
2008 92 36 00	troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)	15	3
2008 92 38 00	muud	15	3
	piirituselisandita
	suhkrulisandiga
	kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg
2008 92 51 00	troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)	15	3
2008 92 59 00	muud	15	3
	muud
	puuviljade segud, milles mis tahes ühe puuvilja osatähtsus ei ületa 50 % kogumassist
2008 92 72 00	troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)	15	3
2008 92 74 00	muud	15	3
	muud
2008 92 76 00	troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)	15	3
2008 92 78 00	muud	15	3
	suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga
	vähemalt 5 kg
2008 92 92	troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)
2008 92 92 10	püree, kontsentreeritud püree, külmutatud või säilitatud aseptiliselt, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg, mahlade, nektarite ja jookide tootmiseks	2	0
2008 92 92 90	muud	15	3
2008 92 93 00	muud	15	3
	vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg
2008 92 94 00	troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)	15	3
2008 92 96 00	muud	15	3
	alla 4,5 kg
2008 92 97 00	troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)	15	3
2008 92 98 00	muud	15	3
2008 99	muud
	piirituselisandiga
	ingver
2008 99 11 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist	15	3
2008 99 19 00	muud	15	3
	viinamarjad
2008 99 21 00	suhkrusisaldusega üle 13 % massist	15	3
2008 99 23 00	muud	15	3
	muud
	suhkrusisaldusega üle 9 % massist
	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist
2008 99 24 00	troopilised puuviljad	15	3
2008 99 28 00	muud	15	3
	muud
2008 99 31 00	troopilised puuviljad	15	3
2008 99 34 00	muud	15	3
	muud
	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist
2008 99 36 00	troopilised puuviljad	15	3
2008 99 37 00	muud	15	3
	muud
2008 99 38 00	troopilised puuviljad	15	3
2008 99 40 00	muud	15	3
	piirituselisandita
	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg
2008 99 41 00	ingver	15	3
2008 99 43 00	viinamarjad	15	3
2008 99 45 00	ploomid ja mustad ploomid	15	3
2008 99 46 00	kannatuslille viljad, guajaavid ja tamarindid	15	3
2008 99 47 00	mangod, mangostanid, papaiad, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, karamboolad ja pitahaiad	15	3
2008 99 49 00	muud	15	3
	suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg
2008 99 51 00	ingver	15	3
2008 99 61 00	kannatuslille viljad ja guajaavid	15	3
2008 99 62 00	mangod, mangostanid, papaiad, tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, karamboolad ja pitahaiad	15	3
2008 99 67 00	muud	15	3
	suhkrulisandita
	ploomid ja mustad ploomid, kontaktpakendis netomassiga
2008 99 72 00	vähemalt 5 kg	15	3
2008 99 78 00	alla 5 kg	15	3
2008 99 85 00	mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)	15	0
2008 99 91 00	jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist	15	0
2008 99 99	muud
2008 99 99 10	püree, banaani-, kiivi-, kaktuse-, malpiiga-, rambutani- või muude troopiliste puuviljade ja pähklite püree kontsentraat, külmutatud või säilitatud aseptiliselt, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg, mahlade, nektarite ja jookide tootmiseks	2	0
2008 99 99 20	püree, külmutatud või säilitatud aseptiliselt, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg, mahlade, nektarite ja jookide tootmiseks	2	0
2008 99 99 90	muud	15	3
2009	Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma
	apelsinimahl
2009 11	külmutatud
	Brixi arvuga üle 67
2009 11 11 00	100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot	2	0
2009 11 19 00	muud	2	0
	Brixi arvuga kuni 67
2009 11 91 00	100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist	2	0
2009 11 99	muud
2009 11 99 10	kontsentraat	2	0
2009 11 99 20	naturaalne (lahjendamata), suhkrulisandita, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg, 100 kg netomassi väärtusega üle 30 eurot	2	0
2009 11 99 90	muud	2	0
2009 12 00	külmutamata, Brixi arvuga kuni 20
2009 12 00 10	naturaalne (lahjendamata), suhkrulisandita, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg, 100 kg netomassi väärtusega üle 30 eurot	2	0
2009 12 00 90	muud	2	0
2009 19	muud
	Brixi arvuga üle 67
2009 19 11 00	100 kg netomassi väärtusega kuni30 eurot	5	0
2009 19 19 00	muud	2	0
	Brixi arvuga üle 20 kuni 67
2009 19 91 00	100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist	5	0
2009 19 98	muud
2009 19 98 10	kontsentraat	2	0
2009 19 98 90	muud	5	0
	greipimahl (k.a pomelomahl)
2009 21 00	Brixi arvuga kuni 20
2009 21 00 10	naturaalne (lahjendamata), suhkrulisandita, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg, 100 kg netomassi väärtusega üle 30 eurot	2	0
2009 21 00 90	muud	5	0
2009 29	muud
	Brixi arvuga üle 67
2009 29 11 00	100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot	5	0
2009 29 19 00	muud	2	0
	Brixi arvuga üle 20 kuni 67
2009 29 91 00	100 kg netomassi väärtusega kuni EUR 30, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist	5	0
2009 29 99	muud
2009 29 99 10	kontsentraat	2	0
2009 29 99 90	muud	5	0
	muu tsitrusvilja mahl
2009 31	Brixi arvuga kuni 20
	100 kg netomassi väärtusega üle 30 eurot
2009 31 11 00	suhkrulisandiga	5	0
2009 31 19	suhkrulisandita
2009 31 19 10	naturaalne (lahjendamata), suhkrulisandita, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg, väärtus üle 30 euro 100 kg netokaalu kohta	2	0
2009 31 19 90	muud	5	0
	100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot
	sidrunimahl
2009 31 51 00	suhkrulisandiga	5	0
2009 31 59 00	suhkrulisandita	5	0
	muude tsitrusviljade mahl
2009 31 91 00	suhkrulisandiga	5	0
2009 31 99 00	suhkrulisandita	5	0
2009 39	muud
	Brixi arvuga üle 67
2009 39 11 00	100 kg netomassi väärtusega kuni 3 eurot0	5	0
2009 39 19 00	muud	2	0
	Brixi arvuga üle 20 kuni 67
	100 kg netomassi väärtusega üle 30 eurot
2009 39 31 00	suhkrulisandiga	5	0
2009 39 39	suhkrulisandita
2009 39 39 10	kontsentraat	2	0
2009 39 39 90	muud	5	0
	100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot
	sidrunimahl
2009 39 51 00	lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist	5	0
2009 39 55 00	lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist	5	0
2009 39 59 00	suhkrulisandita	5	0
	muude tsitrusviljade mahl
2009 39 91 00	lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist	5	0
2009 39 95 00	lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist	5	0
2009 39 99 00	suhkrulisandita	5	0
	ananassimahl
2009 41	Brixi arvuga kuni 20
2009 41 10 00	100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro, suhkrulisandiga	10	3
	muud
2009 41 91 00	suhkrulisandiga	10	3
2009 41 99	suhkrulisandita
2009 41 99 10	naturaalne (lahjendamata), suhkrulisandita, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg, väärtus üle 30 euro 100 kg netokaalu kohta	2	0
2009 41 99 90	muud	10	3
2009 49	muud
	Brixi arvuga üle 67
2009 49 11 00	100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot	10	3
2009 49 19 00	muud	2	0
	Brixi arvuga üle 20 kuni 67
2009 49 30 00	100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro, suhkrulisandiga	10	3
	muud
2009 49 91 00	lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist	10	3
2009 49 93 00	lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist	10	3
2009 49 99	suhkrulisandita
2009 49 99 10	kontsentraat	2	0
2009 49 99 90	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
2009 50	tomatimahl
2009 50 10 00	suhkrulisandiga	10	3
2009 50 90 00	muud	10	3
	viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre)
2009 61	Brixi arvuga kuni 30
2009 61 10 00	100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro	10	3
2009 61 90 00	100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot	10	3
2009 69	muud
	Brixi arvuga üle 67
2009 69 11 00	100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot	10	3
2009 69 19 00	muud	2	0
	Brixi arvuga üle 30 kuni 67
	100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro
2009 69 51 00	kontsentreeritud	2	0
2009 69 59 00	muud	10	3
	100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot
	lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist
2009 69 71 00	kontsentreeritud	2	0
2009 69 79 00	muud	10	3
2009 69 90 00	muud	10	3
	õunamahl
2009 71	Brixi arvuga kuni 20
2009 71 10 00	100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkrulisandiga	10	3
	muud
2009 71 91 00	suhkrulisandiga	10	3
2009 71 99 00	suhkrulisandita	10	3
2009 79	muud
	Brixi arvuga üle 67
2009 79 11 00	100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot	10	3
2009 79 19 00	muud	10	3
	Brixi arvuga üle 20 kuni 67
2009 79 30 00	100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkrulisandiga	10	3
	muud
2009 79 91 00	lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist	10	3
2009 79 93 00	lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist	10	3
2009 79 99 00	suhkrulisandita	10	3
2009 80	muu puu- või köögivilja või marja mahl
	Brixi arvuga üle 67
	pirnimahl
2009 80 11 00	100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot	10	3
2009 80 19 00	muud	10	3
	muud
	100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot
2009 80 34	troopiliste puuviljade mahl
2009 80 34 10	kannatuslille vilja mahl	2	0
2009 80 34 20	guajaavimahl	0	0
2009 80 34 90	muud	8	2
2009 80 35 00	muud	2	0
	muud
2009 80 36 00	troopiliste puuviljade mahlad	8	2
2009 80 38 00	muud	2	0
	Brixi arvuga kuni 67
	pirnimahl
2009 80 50 00	100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkrulisandiga	10	3
	muud
2009 80 61 00	lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist	10	3
2009 80 63 00	lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist	10	3
2009 80 69 00	suhkrulisandita	10	3
	muud
	100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro, suhkrulisandiga
2009 80 71 00	kirsimahl	10	3
2009 80 73 00	troopiliste puuviljade mahl	10	3
2009 80 79 00	muud	10	3
	muud
	lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist
2009 80 85	troopiliste puuviljade mahl
2009 80 85 10	kannatuslille vilja ja guajaavimahl	8	0
2009 80 85 90	muud	10	3
2009 80 86 00	muud	10	3
	lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist
2009 80 88 00	troopiliste puuviljade mahl	10	3
2009 80 89 00	muud	10	3
	suhkrulisandita
2009 80 95	mahl liiki Vaccinium macrocarpon kuuluvate taimede marjadest
2009 80 95 10	kontsentraat	2	0
2009 80 95 90	muud	10	3
2009 80 96 00	kirsimahl	10	3
2009 80 97	troopiliste puuviljade mahl
2009 80 97 10	kontsentraat	2	0
2009 80 97 20	naturaalne (lahjendamata), suhkrulisandita, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg, 100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro	2	0
2009 80 97 90	muud	10	3
2009 80 99	muud
2009 80 99 10	kontsentraat	2	0
2009 80 99 20	naturaalne banaanimahl (lahjendamata), suhkrulisandita, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg, 100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro	2	0
2009 80 99 90	muud	10	3
2009 90	mahlasegud
	Brixi arvuga üle 67
	mahlasegud õuna- ja pirnimahlast
2009 90 11 00	100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot	10	3
2009 90 19 00	muud	10	3
	muud
2009 90 21 00	100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot	10	3
2009 90 29 00	muud	2	0
	Brixi arvuga kuni 67
	mahlasegud õuna- ja pirnimahlast
2009 90 31 00	100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist	10	3
2009 90 39 00	muud	10	3
	muud
	100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro
	mahlasegud tsitrusviljade ja ananassimahlast
2009 90 41 00	suhkrulisandiga	10	3
2009 90 49	muud
2009 90 49 10	kontsentraat	2	0
2009 90 49 20	naturaalne (lahjendamata), suhkrulisandita, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg	2	0
2009 90 49 90	muud	10	3
	muud
2009 90 51 00	suhkrulisandiga	10	3
2009 90 59	muud
2009 90 59 10	kontsentraat	2	0
2009 90 59 20	mahlasegud troopiliste viljade mahladest, naturaalsed (lahjendamata), suhkrulisandita, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg	2	0
2009 90 59 30	mahlasegud troopiliste viljade mahladest, naturaalsed (lahjendamata), suhkrulisandita, pakendatud mahutites netomassiga üle 190 kg	2	0
2009 90 59 90	muud	10	3
	100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot
	mahlasegud tsitrusviljade ja ananassimahlast
2009 90 71 00	lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist	10	3
2009 90 73 00	lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist	10	3
2009 90 79	suhkrulisandita
2009 90 79 10	kontsentraat	2	0
2009 90 79 90	muud	10	3
	muud
	lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist
2009 90 92 00	troopiliste puuviljade mahlade segud	10	3
2009 90 94 00	muud	10	3
	lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist
2009 90 95 00	troopiliste puuviljade mahlade segud	10	3
2009 90 96 00	muud	10	3
	suhkrulisandita
2009 90 97	troopiliste puuviljade mahlade segud
2009 90 97 10	kontsentraat	2	0
2009 90 97 90	muud	10	3
2009 90 98	muud
2009 90 98 10	kontsentraat	2	0
2009 90 98 90	muud	10	3
21	GRUPP 21 - MITMESUGUSED TOIDUVALMISTISED
2101	Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest
	kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, kohvil ning tema ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted
2101 11	ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid
2101 11 11	kohvil põhineva kuivaine sisaldusega vähemalt 95 % massist
2101 11 11 10	lahustuv kohv pakendites massiga üle 10 kg	5	3
2101 11 11 90	muud	10	3
2101 11 19 00	muud	10	3
2101 12	tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil
2101 12 92 00	tooted, mis põhinevad kohviekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel	10	3
2101 12 98 00	muud	10	5 aasta jooksul - 50 %
2101 20	tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted
2101 20 20 00	ekstraktid, essentsid või kontsentraadid	10	3
	tooted
2101 20 92 00	tee- või mateekstraktidel, -essentsidel või -kontsentraatidel põhinevad	10	3
2101 20 98 00	muud	10	5 aasta jooksul - 50 %
2101 30	röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid
	röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad
2101 30 11 00	röstitud sigur	10	3
2101 30 19 00	muud	10	0
	ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest kohviasendajatest
2101 30 91 00	ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist	10	3
2101 30 99 00	muud	10	0
2102	Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v,a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid
2102 10	aktiivpärmid
2102 10 10 00	kultuurpärmid	15	5
	pagaripärmid
2102 10 31 00	kuivatatud	20	5
2102 10 39 00	muud	20	5
2102 10 90 00	muud	15	5
2102 20	mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid
	mitteaktiivsed pärmid
2102 20 11 00	tablettide, kuubikute jms kujul või kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg	10	3
2102 20 19 00	muud	10	3
2102 20 90 00	muud	10	3
2102 30 00 00	valmis küpsetuspulbrid	10	3
2103	Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep
2103 10 00 00	sojakaste	15	3
2103 20 00 00	ketšup jm tomatikastmed	15	3
2103 30	sinepipulber ja valmissinep
2103 30 10 00	sinepipulber	15	3
2103 30 90 00	valmissinep	12	3
2103 90	muud
2103 90 10 00	vedel mango chutney	10	3
2103 90 30 00	aromaatsed bitterid alkoholisisaldusega 44,2-49,2 % mahust, mis sisaldavad 1,5- 6 % massist emajuurt, vürtse ja mitmesuguseid koostisosi ning 4- 10 % massist suhkrut, nõudes mahuga kuni 0,5 liitrit	10	3
2103 90 90 00	muud	10	7
2104	Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist
2104 10	supid ja puljongid, pooltooted nende valmistamiseks
2104 10 10 00	kuivatatud	10	7
2104 10 90 00	muud	10	3
2104 20 00 00	homogeenitud toidusegud	10	5 aasta jooksul - 50 %
2105 00	Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota
2105 00 10	mis ei sisalda piimarasvu või sisaldab neid alla 3 % massist
2105 00 10 10	puuviljajäätis valmistatud alamrubriiki 2106 90 98 60 kuuluvatest segudest	5	0
2105 00 10 90	muud	10	0
	mis sisaldab piimarasvu
2105 00 91 00	vähemalt 3 %, kuid alla 7 % massist	10	0
2105 00 99 00	vähemalt 7 % massist	10	0
2106	Mujal nimetamata toiduvalmistised
2106 10	valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained
2106 10 20 00	mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist	4	5 aasta jooksul - 20 %
2106 10 80 00	muud	4	0
2106 90	muud
2106 90 20 00	alkoholtoodete segud (v,a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks	10	0
	lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid
2106 90 30 00	isoglükoosisiirup	5	0
	muud
2106 90 51 00	laktoosisiirupid	5	0
2106 90 55 00	glükoosisiirupid ja siirupid maltodekstriinist	5	0
2106 90 59 00	muud	10	5 aasta jooksul - 50 %
	muud
2106 90 92 00	mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist	8	7
2106 90 98	muud
2106 90 98 60	segu puuviljajäätise valmistamiseks, sisaldab puuviljamahlakontsentraate või mittealkohoolseid jooke suhkrusisaldusega kuni 30 % massist, ei sisalda piimarasvu	5	0
2106 90 98 90	muud	0	0
22	GRUPP 22 - JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS
2201	Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi
2201 10	mineraalvesi, gaseeritud vesi
	looduslik mineraalvesi
2201 10 11 00	süsihappegaasiga rikastamata	10	0
2201 10 19 00	muud	10	0
2201 10 90 00	muud	10	0
2201 90 00 00	muud	10	0
2202	Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v,a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad
2202 10 00 00	vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega	5	0
2202 90	muud
2202 90 10 00	mis ei sisalda rubriikidesse 0401 -0404 kuuluvaid tooteid või rubriikidesse 0401 -0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu	5	0
	muud, mis sisaldavad rubriikidesse 0401 -0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu
2202 90 91 00	alla 0,2 % massist	5	0
2202 90 95 00	vähemalt 0,2 %, kuid alla 2 % massist	5	0
2202 90 99 00	vähemalt 2 % massist	5	0
2203 00	Linnaseõlu
	nõudes mahuga kuni 10 liitrit
2203 00 01 00	pudelites	0,05 eurot/liiter	0
2203 00 09 00	muud	0,05 eurot/liiter	0
2203 00 10 00	nõudes mahuga üle 10 liitri	0,05 eurot/liiter	0
2204	Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v,a rubriiki 2009 kuuluv
2204 10	vahuvein
	tegeliku alkoholisisaldusega vähemalt 8,5 % mahust
2204 10 11 00	šampanja (Champagne)	1,5 eurot/liiter	5
2204 10 19 00	muud	1,5 eurot/liiter	5
	muud
2204 10 91 00	Asti spumante	1,5 eurot/liiter	5
2204 10 99 00	muud	1,5 eurot/liiter	5
	muud viinamarjaveinid; viinamarjavirre, millele käärimise peatamiseks on lisatud alkoholi
2204 21	nõudes mahuga kuni 2 liitrit
2204 21 10 00	veinid, v,a alamrubriiki 2204 10 kuuluvad, pudelites seenekujuliste korkidega, mida hoiavad kinni seosed või kinnitused; vein muus taaras, süsihappegaasisisaldusest tingitud ülerõhuga temperatuuril 20 °C vähemalt 1 baar, kuid alla 3 baari	0,3 eurot/liiter	5
	muud
	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust
	määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
	valged
2204 21 11 00	Alsace	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 12 00	Bordeaux	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 13 00	Bourgogne (Burgundia)	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 17 00	Val de Loire (Loire’i org)	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 18 00	Mosel-Saar-Ruwer	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 19 00	Pfalz	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 22 00	Rheinhessen	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 23 00	Tokaj	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 24 00	Lazio (Latium)	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 26 00	Toscana	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 27 00	Trentino, Alto Adige ja Friuli	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 28 00	Veneto	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 32 00	Vinho Verde	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 34 00	Penedés	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 36 00	Rioja	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 37 00	Valencia	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 38 00	muud	0,3 eurot/liiter	5
	muud
2204 21 42 00	Bordeaux	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 43 00	Bourgogne (Burgundia)	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 44 00	Beaujolais	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 46 00	Côtes-du-Rhône	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 47 00	Languedoc-Roussillon	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 48 00	Val de Loire (Loire’i org)	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 62 00	Piemonte (Piedmont)	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 66 00	Toscana	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 67 00	Trentino ja Alto Adige	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 68 00	Veneto	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 69 00	Dão, Bairrada ja Douro	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 71 00	Navarra	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 74 00	Penedés	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 76 00	Rioja	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 77 00	Valdepeńas	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 78 00	muud	0,3 eurot/liiter	5
	muud
2204 21 79 00	valged	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 80 00	muud	0,3 eurot/liiter	5
	tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 15 % mahust
	määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
	valged
2204 21 81 00	Tokaj	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 82 00	muud	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 83 00	muud	0,3 eurot/liiter	5
	muud
2204 21 84 00	valged	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 85 00	muud	0,3 eurot/liiter	5
	tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid mitte üle 18 % mahust
2204 21 87 00	Marsala	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 88 00	Samos ja Muscat de Lemnos	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 89 00	portvein	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 91 00	Madeira ja Setúbal muscatel	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 92 00	Sherry	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 94 00	muud	0,3 eurot/liiter	5
	tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid mitte üle 22 % mahust
2204 21 95 00	portvein	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 96 00	Madeira, sherry ja Setúbal muscatel	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 98 00	muud	0,3 eurot/liiter	5
2204 21 99 00	tegeliku alkoholisisaldusega üle 22 % mahust	0,3 eurot/liiter	5
2204 29	muud
2204 29 10 00	veinid, v,a alamrubriiki 2204 10 kuuluvad, pudelites seenekujuliste korkidega, mida hoiavad kinni seosed või kinnitused; vein muus taaras, süsihappegaasisisaldusest tingitud ülerõhuga temperatuuril 20 °C vähemalt 1 baar, kuid alla 3 baari	0,4 eurot/liiter	5
	muud
	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust
	määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
	valged
2204 29 11 00	Tokaj	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 12 00	Bordeaux	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 13 00	Bourgogne (Burgundia)	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 17 00	Val de Loire (Loire’i org)	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 18 00	muud	0,4 eurot/liiter	5
	muud
2204 29 42 00	Bordeaux	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 43 00	Bourgogne (Burgundia)	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 44 00	Beaujolais	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 46 00	Côtes-du-Rhône	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 47 00	Languedoc-Roussillon	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 48 00	Val de Loire (Loire’i org)	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 58 00	muud	0,4 eurot/liiter	5
	muud
	valged
2204 29 62 00	Sicilia (Sitsiilia)	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 64 00	Veneto	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 65 00	muud	0,4 eurot/liiter	5
	muud
2204 29 71 00	Puglia (Apuglia)	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 72 00	Sicilia (Sitsiilia)	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 75 00	muud	0,4 eurot/liiter	5
	tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 15 % mahust
	määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
	valged
2204 29 77 00	Tokaj	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 78 00	muud	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 82 00	muud	0,4 eurot/liiter	5
	muud
2204 29 83 00	valged	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 84 00	muud	0,4 eurot/liiter	5
	tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid mitte üle 18 % mahust
2204 29 87 00	Marsala	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 88 00	Samos ja Muscat de Lemnos	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 89 00	portvein	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 91 00	Madeira ja Setúbal muscatel	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 92 00	Sherry	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 94 00	muud	0,4 eurot/liiter	5
	tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid mitte üle 22 % mahust
2204 29 95 00	portvein	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 96 00	Madeira, sherry ja Setúbal muscatel	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 98 00	muud	0,4 eurot/liiter	5
2204 29 99 00	tegeliku alkoholisisaldusega üle 22 % mahust	0,4 eurot/liiter	5
2204 30	muu viinamarjavirre
2204 30 10 00	osaliselt käärinud või kus käärimine on peatatud alkoholi lisamata	10	5
	muud
	tihedusega kuni 1,33 g/cm3 temperatuuril 20 °C ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 % mahust
2204 30 92 00	kontsentreeritud	10	5
2204 30 94 00	muud	10	5
	muud
2204 30 96 00	kontsentreeritud	10	5
2204 30 98 00	muud	10	5
2205	Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest
2205 10	nõudes mahuga kuni 2 liitrit
2205 10 10 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 % mahust	1 eurot/liiter	3
2205 10 90 00	tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 % mahust	1 eurot/liiter	3
2205 90	muud
2205 90 10 00	tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 % mahust	1 eurot/liiter	3
2205 90 90 00	tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 % mahust	1 eurot/liiter	3
2206 00	Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata
2206 00 10 00	piquette	0,1 eurot/liiter	3
	muud
	vahutavad joogid
2206 00 31 00	õuna- ja pirnisiider	0,1 eurot/liiter	3
2206 00 39 00	muud	0,1 eurot/liiter	3
	mittevahutavad, nõudes mahuga
	kuni 2 liitrit
2206 00 51 00	õuna- ja pirnisiider	0,1 eurot/liiter	3
2206 00 59 00	muud	0,1 eurot/liiter	3
	üle 2 liitri
2206 00 81 00	õuna- ja pirnisiider	0,1 eurot/liiter	3
2206 00 89 00	muud	0,1 eurot/liiter	3
2207	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega
2207 10 00	denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust
2207 10 00 10	meditsiiniotstarbel ja ravimite tootmiseks	10	5 aasta jooksul - 20 %
2207 10 00 90	muud	10	5 aasta jooksul - 20 %
2207 20 00 00	denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega	10	5 aasta jooksul - 20 %
2208	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid
2208 20	piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest
	nõudes mahuga kuni 2 liitrit
2208 20 12 00	Cognac	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 20 14 00	Armagnac	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 20 26 00	Grappa	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 20 27 00	Brandy de Jerez	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 20 29 00	muud	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
	nõudes mahuga üle 2 liitri
2208 20 40 00	toordestillaat	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
	muud
2208 20 62 00	Cognac	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 20 64 00	Armagnac	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 20 86 00	Grappa	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 20 87 00	Brandy de Jerez	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 20 89 00	muud	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 30	viski
	Bourboni viski nõudes mahuga
2208 30 11 00	kuni 2 liitrit	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 30 19 00	üle 2 liitri	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
	Šoti viski
	linnaseviski, nõudes mahuga
2208 30 32 00	kuni 2 liitrit	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 30 38 00	üle 2 liitri	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
	seguviski, nõudes mahuga
2208 30 52 00	kuni 2 liitrit	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 30 58 00	üle 2 liitri	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
	muud, nõudes mahuga
2208 30 72 00	kuni 2 liitrit	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 30 78 00	üle 2 liitri	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
	muud, nõudes mahuga
2208 30 82 00	kuni 2 liitrit	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 30 88 00	üle 2 liitri	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 40	rumm ja muud kanged alkohoolsed joogid, saadud kääritatud suhkrurootoodetest destilleerimise teel
	nõudes mahuga kuni 2 liitrit
2208 40 11 00	rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta (10 % hälbega)	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	0
	muud
2208 40 31 00	väärtusega üle 7,9 euro liitri puhta alkoholi kohta	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	0
2208 40 39 00	muud	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	0
	nõudes mahuga üle 2 liitri
2208 40 51 00	rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta (10 % hälbega)	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	0
	muud
2208 40 91 00	väärtusega üle 2 euro liitri puhta alkoholi kohta	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	0
2208 40 99 00	muud	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	0
2208 50	džinn ja genever
	džinn nõudes mahuga
2208 50 11 00	kuni 2 liitrit	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 50 19 00	üle 2 liitri	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
	genever nõudes mahuga
2208 50 91 00	kuni 2 liitrit	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 50 99 00	üle 2 liitri	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 60	viin
	alkoholisisaldusega kuni 45,4 % mahust, nõudes mahuga
2208 60 11 00	kuni 2 liitrit	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 60 19 00	üle 2 liitri	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
	alkoholisisaldusega üle 45,4 % mahust, nõudes mahuga
2208 60 91 00	kuni 2 liitrit	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 60 99 00	üle 2 liitri	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 70	liköörid ja kordialid
2208 70 10 00	nõudes mahuga kuni 2 liitrit	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 70 90 00	nõudes mahuga üle 2 liitri	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 90	muud
	arrak nõudes mahuga
2208 90 11 00	kuni 2 liitrit	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 90 19 00	üle 2 liitri	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
	ploomi-, pirni- või kirsiviin (v,a liköörid) nõudes mahuga
2208 90 33 00	kuni 2 liitrit	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 90 38 00	üle 2 liitri	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
	muud piiritusjoogid ja muud alkohoolsed joogid nõudes mahuga
	kuni 2 liitrit
2208 90 41 00	Ouzo	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
	muud
	piiritusjoogid (v,a liköörid)
	aetud puuviljadest või marjadest
2208 90 45 00	kalvados	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 90 48 00	muud	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
	muud
2208 90 52 00	Korn	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 90 54 00	tequila	3	3
2208 90 56	muud
2208 90 56 10	Mezcal	3	3
2208 90 56 90	muud	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 90 69 00	muud alkohoolsed joogid	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
	üle 2 liitri
	piiritusjoogid (v,a liköörid)
2208 90 71 00	aetud puuviljadest või marjadest	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 90 75 00	tequila	3	3
2208 90 77 00	muud	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 90 78 00	muud alkohoolsed joogid	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
	denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga
2208 90 91	kuni 2 liitrit
2208 90 91 10	meditsiiniotstarbel ja ravimite tootmiseks	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 90 91 90	muud	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 90 99	üle 2 liitri
2208 90 99 10	meditsiiniotstarbel ja ravimite tootmiseks	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2208 90 99 90	muud	3,5 eurot/liitri 100 % alkoholi kohta	3
2209 00	Äädikas ja äädikhappest valmistatud äädika asendajad
	veiniäädikas nõudes mahuga
2209 00 11 00	kuni 2 liitrit	10	3
2209 00 19 00	üle 2 liitri	10	3
	muud, nõudes mahuga
2209 00 91 00	kuni 2 liitrit	10	3
2209 00 99 00	üle 2 liitri	10	3
23	GRUPP 23 - TOIDUAINETETÖÖSTUSE JÄÄGID JA JÄÄTMED; TÖÖSTUSLIKULT TOODETUD LOOMASÖÖDAD
2301	Inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist, kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned
2301 10 00 00	inimtoiduks kõlbmatu pulber, jahu ja graanulid lihast või rupsist; rasvakõrned	0	0
2301 20 00 00	inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest	0	0
2302	Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud
2302 10	maisist
2302 10 10 00	tärklisesisaldusega kuni 35 % massist	20	5
2302 10 90 00	muud	20	5
2302 30	nisust
2302 30 10 00	tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või need, mille sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist	20	5
2302 30 90 00	muud	20	5
2302 40	muudest teraviljadest
	riisist
2302 40 02 00	tärklisesisaldusega kuni 35 % massist	20	5
2302 40 08 00	muud	20	5
	muud
2302 40 10 00	tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või need, mille sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist	20	5
2302 40 90 00	muud	20	5
2302 50 00 00	kaunviljadest	20	5
2303	Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise ja piirituse destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata
2303 10	tärklise tootmisjäägid jms jäätmed
	maisitärklise tootmisjäägid (v,a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega
2303 10 11 00	üle 40 % massist	20	5
2303 10 19 00	kuni 40 % massist	20	5
2303 10 90 00	muud	20	5
2303 20	suhkrupeedi või suhkruroo pressimisjäägid jm suhkrutootmisjäätmed
2303 20 10 00	suhkrupeedi pressimisjäätmed	20	5
2303 20 90 00	muud	20	5
2303 30 00 00	õllepruulimise või piirituse destilleerimise jäätmed	20	5
2304 00 00 00	Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata	0	0
2305 00 00 00	Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata	20	5 aasta jooksul - 20 %
2306	Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v,a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata
2306 10 00 00	puuvillaseemnetest	20	5 aasta jooksul - 20 %
2306 20 00 00	linaseemnetest	20	5 aasta jooksul - 20 %
2306 30 00 00	päevalilleseemnetest	20	5 aasta jooksul - 20 %
	rapsi- või rüpsiseemnetest
2306 41 00 00	madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiseemnetest	5	5 aasta jooksul - 20 %
2306 49 00 00	muud	5	5 aasta jooksul - 20 %
2306 50 00 00	kookospähklist ja koprast	20	5 aasta jooksul - 20 %
2306 60 00 00	palmipähklitest või nende tuumadest	20	5 aasta jooksul - 20 %
2306 90	muud
2306 90 05 00	maisi-idudest	20	5
	muud
	õlikoogid ja muud oliiviõli ekstraheerimise jäätmed
2306 90 11 00	mis sisaldavad kuni 3 % massist oliiviõli	20	5
2306 90 19 00	mis sisaldavad üle 3 % massist oliiviõli	20	5
2306 90 90 00	muud	20	5
2307 00	Veinisete; viinakivi
	veinisete
2307 00 11 00	summaarse alkoholisisaldusega kuni 7,9 % massist ja kuivainesisaldusega vähemalt 25 % massist	20	5
2307 00 19 00	muud	20	5
2307 00 90 00	viinakivi	20	5
2308 00	Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata
	viinamarjade pressimisjäägid
2308 00 11 00	summaarse alkoholisisaldusega kuni 4,3 % massist ja kuivainesisaldusega vähemalt 40 % massist	20	5
2308 00 19 00	muud	20	5
2308 00 40 00	tammetõrud ja hobukastanid; puuviljade ja marjade, v,a viinamarjade pressimisjäägid	20	5
2308 00 90 00	muud	20	5
2309	Loomasöödana kasutatavad tooted
2309 10	kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud
	mis sisaldab tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit, alamrubriikidesse 1702 30 51 00-1702 30 99 00, 1702 40 90 00, 1702 90 50 00 ja 2106 90 55 00 kuuluvaid tooteid või piimatooteid
	mis sisaldab tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit
	mis ei sisalda tärklist või sisaldab seda kuni 10 % massist
2309 10 11 00	mis ei sisalda piimatooteid või sisaldab neid alla 10 % massist	5	7
2309 10 13 00	mis sisaldab piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist	5	0
2309 10 15 00	mis sisaldab piimatooteid vähemalt 50 %, kuid alla 75 % massist	5	0
2309 10 19 00	mis sisaldab piimatooteid vähemalt 75 % massist	5	0
	mis sisaldab tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist
2309 10 31 00	mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist	5	7
2309 10 33 00	mis sisaldab piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist	5	0
2309 10 39 00	mis sisaldab piimatooteid vähemalt 50 % massist	5	0
	mis sisaldab tärklist üle 30 % massist
2309 10 51 00	mis ei sisalda piimatooteid või sisaldab neid alla 10 % massist	5	0
2309 10 53 00	mis sisaldab piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist	5	0
2309 10 59 00	mis sisaldab piimatooteid vähemalt 50 % massist	5	0
2309 10 70 00	mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, kuid sisaldab piimatooteid	5	0
2309 10 90 00	muud	5	0
2309 90	muud
2309 90 10 00	lahustatud tooted kalast või mereimetajatest	10	3
2309 90 20 00	käesoleva grupi lisamärkuses 5 kirjeldatud tooted	10	3
	muud, sh eelsegud
	mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit, alamrubriikidesse 1702 30 51 00-1702 30 99 00, 1702 40 90 00, 1702 90 50 00 ja 2106 90 55 00 kuuluvaid tooteid või piimatooteid
	mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit
	mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10 % massist
2309 90 31 00	mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist	10	5 aasta jooksul - 50 %
2309 90 33 00	mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist	10	3
2309 90 35 00	mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 %, kuid alla 75 % massist	10	3
2309 90 39 00	mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 75 % massist	10	3
	mis sisaldavad tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist
2309 90 41 00	mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist	10	5 aasta jooksul - 50 %
2309 90 43 00	mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist	10	3
2309 90 49 00	mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist	10	3
	mis sisaldavad tärklist üle 30 % massist
2309 90 51 00	mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist	10	5 aasta jooksul - 50 %
2309 90 53 00	mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist	10	3
2309 90 59 00	mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist	10	3
2309 90 70 00	mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, kuid sisaldavad piimatooteid	10	3
	muud
2309 90 91 00	suhkrupeedi pressimisjäägid lisatud melassiga	10	3
	muud
2309 90 95 00	mis sisaldavad vähemalt 49 % massist koliinkloriidi, orgaanilisel või anorgaanilisel baasil	10	3
2309 90 99	muud
2309 90 99 10	eelsegud	2	7
2309 90 99 90	muud	10	7
24	GRUPP 24 - TUBAKAS JA TÖÖSTUSLIKUD TUBAKAASENDAJAD
2401	Töötlemata tubakas; tubakajäätmed
2401 10	eemaldamata leherootsudega tubakas
	suitsus kuivatatud Virginia tubakas; õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid); õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas ja kuumuses kuivatatud tubakas
2401 10 10 00	suitsus kuivatatud Virginia tubakas	1	0
2401 10 20 00	õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid)	1	0
2401 10 30 00	õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas	1	0
	kuumuses kuivatatud tubakas
2401 10 41 00	Kentucky tubakas	1	0
2401 10 49 00	muud	1	0
	muud
2401 10 50 00	õhu käes kuivatatud hele tubakas	1	0
2401 10 60 00	päikese käes kuivatatud idamaine tubakas	1	7
2401 10 70 00	õhu käes kuivatatud tume tubakas	1	0
2401 10 80 00	suitsus kuivatatud tubakas	1	0
2401 10 90 00	muu tubakas	1	0
2401 20	osaliselt või täielikult eemaldatud leherootsudega tubakas
	suitsus kuivatatud Virginia tubakas; õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid); õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas ja kuumuses kuivatatud tubakas
2401 20 10 00	suitsus kuivatatud Virginia tubakas	1	0
2401 20 20 00	õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid)	1	0
2401 20 30 00	õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas	1	0
	kuumuses kuivatatud tubakas
2401 20 41 00	Kentucky tubakas	1	0
2401 20 49 00	muud	1	0
	muud
2401 20 50 00	õhu käes kuivatatud hele tubakas	1	0
2401 20 60 00	päikese käes kuivatatud idamaine tubakas	1	0
2401 20 70 00	õhu käes kuivatatud tume tubakas	1	0
2401 20 80 00	suitsus kuivatatud tubakas	1	0
2401 20 90 00	muu tubakas	1	7
2401 30 00 00	tubakajäätmed	1	0
2402	Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest
2402 10 00 00	tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod	10	3
2402 20	tubakat sisaldavad sigaretid
2402 20 10 00	nelgiõli sisaldavad	1,5 eurot/1 000 p/st	3
2402 20 90	muud
2402 20 90 10	filtrita sigaretid	1,5 eurot/1 000 p/st	3
2402 20 90 20	filtriga sigaretid	1,5 eurot/1 000 p/st	7
2402 90 00 00	muud	20	0
2403	Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” ja „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid
2403 10	suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid
2403 10 10 00	kontaktpakendis netomassiga kuni 500 g	20	0
2403 10 90 00	muud	20	0
	muud
2403 91 00 00	„homogeenitud” või „taastatud” tubakas	1,8 eurot/kg	0
2403 99	muud
2403 99 10 00	närimistubakas, nuusktubakas	1,8 eurot/kg	0
2403 99 90 00	muud	1,8 eurot/kg	0
V	V JAOTIS - MINERAALSED TOOTED
25	GRUPP 25 - SOOL; VÄÄVEL; MULLAD JA KIVIMID; KROHVIMISMATERJALID, LUBI JA TSEMENT
2501 00	Sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega; merevesi
2501 00 10 00	merevesi ja soolalahused	2	0
	tavaline sool (k.a lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste ehk vaba voolavust tagavate lisanditega
2501 00 31 00	keemiliseks muundamiseks (naatriumi ja kloori eraldamiseks) muude toodete valmistamise eesmärgil	2	0
	muud
2501 00 51 00	denatureeritud või muuks tööstuslikuks otstarbeks (k.a puhastamiseks) peale konserveerimise ja inimtoidu või loomatoidu valmistamise	2	0
	muud
2501 00 91 00	inimtoidus kasutamiseks kõlblik sool	2	0
2501 00 99 00	muud	2	0
2502 00 00 00	Põletamata püriidid	2	0
2503 00	Igat liiki väävel (v,a sublimeeritud, sadestatud ja kolloidne väävel)
2503 00 10 00	toorväävel või rafineerimata väävel	1	0
2503 00 90 00	muud	1	0
2504	Looduslik grafiit
2504 10 00 00	pulbri või helvestena	2	0
2504 90 00 00	muud	2	0
2505	Igat liiki looduslikud liivad, ka värvilised, v,a grupi 26 metalliliivad
2505 10 00 00	räniliivad ja kvartsliivad	2	0
2505 90 00 00	muud	2	0
2506	Kvarts (v,a looduslikud liivad); kvartsiit, tahumata või jämedalt tahutud, ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud
2506 10 00 00	kvarts	2	0
2506 20 00 00	kvartsiit	2	0
2507 00	Kaoliin jm kaoliinsavid (kaltsineeritud või kaltsineerimata)
2507 00 20 00	kaoliin	10	3
2507 00 80 00	muud kaoliinsavid	10	3
2508	Muud savid (v,a rubriigis 6806 nimetatud kergkruus), andalusiit, küaniit, sillimaniit, kaltsineeritud või kaltsineerimata; mulliit; dinas- ja šamottmullad
2508 10 00 00	bentoniit	20	5
2508 30 00 00	tulekindel savi	20	5
2508 40 00	muud savid
2508 40 00 10	aktiivmuld ja fulleri pinnas (aktiivsavi, floridin)	20	5
2508 40 00 90	muud	10	3
2508 50 00 00	andalusiit, küaniit ja sillimaniit	20	5
2508 60 00 00	mulliit	20	5
2508 70 00 00	dinas- ja šamottmullad	20	5
2509 00 00 00	Kriit	10	3
2510	Looduslikud kaltsiumfosfaadid, alumiiniumkaltsiumfosfaadid ja fosfaatkriit
2510 10 00 00	jahvatamata	2	0
2510 20 00 00	jahvatatud	2	0
2511	Looduslik baariumsulfaat (barüüt); looduslik baariumkarbonaat (viteriit), kaltsineeritud või kaltsineerimata (v,a baariumoksiid rubriigist 2816 )
2511 10 00 00	looduslik baariumsulfaat (barüüt)	2	0
2511 20 00 00	looduslik baariumkarbonaat (viteriit)	2	0
2512 00 00 00	Fossiilsed ränisetted (näiteks kiiselguur, treepel, diatomiit) jms ränimullad, kaltsineeritud või kaltsineerimata, tihedusega kuni 1 kg/dm3	10	3
2513	Pimsskivi; smirgel; looduslik korund, looduslik granaat jm looduslikud abrasiivmaterjalid (termiliselt töödeldud või töötlemata)
2513 10 00 00	pimsskivi	2	0
2513 20 00 00	smirgel, looduslik korund, looduslik granaat jm looduslikud abrasiivmaterjalid	2	0
2514 00 00 00	Kiltkivi, tahumata või jämedalt tahutud, ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud	2	0
2515	Marmor, travertiin, ekausiin jm raid- või ehituslubjakivi (tihedusega 2,5 kg/dm3 ja rohkem) ning alabaster, ka jämedalt tahutud, saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud
	marmor ja travertiin
2515 11 00 00	töötlemata või jämedalt tahutud	2	0
2515 12	ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud
2515 12 20 00	paksusega kuni 4 cm	2	0
2515 12 50 00	paksusega üle 4 cm, aga mitte üle 25 cm	2	0
2515 12 90 00	muud	2	0
2515 20 00 00	ekasiin jm raid- või ehituslubjakivi; alabaster	2	0
2516	Graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- või ehituskivi, tahumata või klombitud, ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud
	graniit
2516 11 00 00	töötlemata või klombitud	10	3
2516 12	ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud
2516 12 10 00	paksusega kuni 25 cm	10	3
2516 12 90 00	muud	10	3
2516 20 00	liivakivi
2516 20 00 10	töötlemata või käsitsi töödeldud	10	3
2516 20 00 90	muud	20	5
2516 90 00 00	muu raid- või ehituskivi	10	3
2517	Veeris, kruus, purustatud kivi või killustik, mida tavaliselt kasutatakse betoonitäidisena, maantee, raudtee või muu ballastina, klibu ja ränimugul, termiliselt töödeldud või töötlemata; räbust, drossist vms tööstusjäätmetest killustikkate, mis sisaldab või ei sisalda rubriigi esimeses osas nimetatud materjale; gudroneeritud killustikkate; graanulid, puru ja pulber rubriikide 2515 ja 2516 kivimitest, termiliselt töödeldud või töötlemata
2517 10	veeris, kruus, purustatud kivi või killustik, mida tavaliselt kasutatakse betoonitäidisena, maantee, raudtee või muu ballastina, klibu või ränimugul, termiliselt töödeldud või töötlemata
2517 10 10 00	veeris, kruus, killustik	2	0
2517 10 20 00	paas, dolomiit ja muu lubjakivi, purustatud või peenestatud	2	0
2517 10 80 00	muud	2	0
2517 20 00 00	räbust, drossist vms tööstusjäätmetest killustikkate, mis sisaldab või ei sisalda alamrubriigi 2517 10 materjale	2	0
2517 30 00 00	gudroneeritud killustikkate	2	0
	graanulid, puru ja pulber rubriikide 2515 ja 2516 kivimitest, termiliselt töödeldud või töötlemata
2517 41 00 00	marmorist	2	0
2517 49 00 00	muud	2	0
2518	Dolomiit, kaltsineeritud või kaltsineerimata, paagutatud või paagutamata, sh klombitud, ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud; dolomiidi tihendussegu
2518 10 00 00	kaltsineerimata ja paagutamata dolomiit	2	0
2518 20 00	kaltsineeritud või paagutatud dolomiit
2518 20 00 10	osakeste diameeter keskmiselt alla 0,3 mm	0	0
2518 20 00 90	muud	2	0
2518 30 00 00	dolomiidi tihendussegu	2	0
2519	Looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit); sulatatud magneesia; ülepõletatud (paagutatud) magneesia, ei sisalda või sisaldab vähesel hulgal muid, enne paagutamist lisatud oksiide; muud magneesiumoksiidid, puhtad või mitte
2519 10 00 00	looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit)	0	0
2519 90	muud
2519 90 10 00	magneesiumoksiid, v,a kaltsineeritud looduslik magneesiumkarbonaat	0,1	0
2519 90 30 00	ülepõletatud (paagutatud) magneesia	0,1	0
2519 90 90 00	muud	2	0
2520	Kips; anhüdriit; kipskrohvisegud (koosneb kaltsineeritud kipsist või kaltsiumsulfaadist), värvitud või värvimata, ei sisalda kõvastumise kiirendajaid või aeglustajaid või sisaldab neid vähesel hulgal
2520 10 00 00	kips; anhüdriit	2	0
2520 20	kipskrohvisegud
2520 20 10 00	ehituse tarbeks	2	0
2520 20 90 00	muud	2	0
2521 00 00 00	Lubjakivi räbusti; lubja või tsemendi tootmisel kasutatav lubjakivi jm lupja sisaldavad kivimid	10	3
2522	Kustutatud, kustutamata ja hüdrauliline lubi, v,a rubriigi 2825 kaltsiumoksiid ja -hüdroksiid
2522 10 00 00	kustutamata lubi	2	0
2522 20 00 00	kustutatud lubi	2	0
2522 30 00 00	hüdrauliline lubi	2	0
2523	Portlandtsement, aluminaattsement, räbutsement, supersulfaattsement jms hüdraulilised tsemendid, värvitud või värvimata, klinkritena või mitte
2523 10 00 00	tsemendiklinkrid	0	0
	portlandtsement
2523 21 00 00	valge tsement, kunstlikult värvitud või värvimata	10	3
2523 29 00 00	muud	10	3
2523 30 00 00	aluminaattsement	2	0
2523 90	muu hüdrauliline tsement
2523 90 10 00	kõrgahjutsement	10	3
2523 90 80 00	muud	10	3
2524	Asbest
2524 10 00 00	kroküdoliit	2	0
2524 90 00 00	muud	2	0
2525	Vilk (sh lõhestatud); vilgujäätmed
2525 10 00 00	toorvilk, plaatideks või kildudeks lõhestatud vilk	2	0
2525 20 00 00	vilgupulber	2	0
2525 30 00 00	vilgujäätmed	2	0
2526	Looduslik steatiit, klompimata või klombitud, ainult saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud; talk
2526 10 00 00	purustamata ja pulbristamata	10	3
2526 20 00 00	purustatud või pulbristatud	5	0
[2527 ]
2528	Looduslikud boraadid ning nende kontsentraadid (kaltsineeritud või kaltsineerimata), v,a looduslikust soolalahusest eraldatud boraadid; looduslik boorhape (sisaldab kuivmassina kuni 85 % H3BO3)
2528 10 00 00	looduslikud naatriumboraadid ja nende kontsentraadid (kaltsineeritud või kaltsineerimata)	2	0
2528 90 00 00	muud	2	0
2529	Päevakivi; leutsiit; nefeliin ja nefeliinsüeniit; fluoriit
2529 10 00 00	päevakivi	2	0
	fluoriit
2529 21 00 00	sisaldab massist kuni 97 % kaltsiumfluoriidi	0	0
2529 22 00 00	sisaldab massist üle 97 % kaltsiumfluoriidi	0	0
2529 30 00 00	leutsiit; nefeliin ja nefeliinsüeniit	2	0
2530	Mujal nimetamata mineraalained
2530 10	vermikuliit, perliit ja kloriidid, paisutamata
2530 10 10 00	perliit	2	0
2530 10 90 00	vermikuliit ja kloriidid	2	0
2530 20 00 00	kiseriit, epsomiit (looduslikud magneesiumsulfaadid)	2	0
2530 90	muud
2530 90 20 00	sepioliit	2	0
2530 90 98 00	muud	2	0
26	GRUPP 26 - MAAGID, RÄBU JA TUHK
2601	Rauamaagid ja -kontsentraadid, sh põletatud püriidid
	rauamaagid ja -kontsentraadid, v,a põletatud püriidid
2601 11 00	aglomeerimata
2601 11 00 10	rauakontsentraat	2	0
2601 11 00 90	muud	2	0
2601 12 00	aglomeeritud
2601 12 00 10	rauamaagi pelletid	2	0
2601 12 00 90	muud	2	0
2601 20 00 00	põletatud püriidid	2	0
2602 00 00 00	Mangaanimaagid ja -kontsentraadid, sh rauasisaldusega mangaanimaagid ja -kontsentraadid mangaanisisaldusega üle 20 % kuivaine massist	2	0
2603 00 00 00	Vasemaagid ja -kontsentraadid	2	0
2604 00 00 00	Niklimaagid ja -kontsentraadid	2	0
2605 00 00 00	Koobaltimaagid ja -kontsentraadid	2	0
2606 00 00 00	Alumiiniumimaagid ja -kontsentraadid	0	0
2607 00 00 00	Pliimaagid ja -kontsentraadid	2	0
2608 00 00 00	Tsingimaagid ja -kontsentraadid	2	0
2609 00 00 00	Tinamaagid ja -kontsentraadid	2	0
2610 00 00 00	Kroomimaagid ja -kontsentraadid	0,1	0
2611 00 00 00	Volframimaagid ja -kontsentraadid	0	0
2612	Uraani- ja tooriumimaagid ning -kontsentraadid
2612 10	uraanimaagid ja -kontsentraadid
2612 10 10 00	uraanimaagid, uraniniit ja nende kontsentraadid, uraanisisaldusega üle 5 % massist (Euratom)	2	0
2612 10 90 00	muud	2	0
2612 20	tooriumimaagid ja -kontsentraadid
2612 20 10 00	monatsiit; uraantorianiit jt tooriumimaagid ja -kontsentraadid, tooriumisisaldusega üle 20 % massist (Euratom)	2	0
2612 20 90 00	muud	2	0
2613	Molübdeenimaagid ja -kontsentraadid
2613 10 00 00	põletatud	2	0
2613 90 00 00	muud	2	0
2614 00	Titaanimaagid ja -kontsentraadid
2614 00 10 00	ilmeniit ja selle kontsentraadid	2	0
2614 00 90 00	muud	1	0
2615	Nioobiumi-, tantaali-, vanaadiumi- ja tsirkoonimaagid ning -kontsentraadid
2615 10 00 00	tsirkoonimaagid ja -kontsentraadid	2	0
2615 90	muud
2615 90 10 00	nioobiumi- ja tantaalimaagid ja nende kontsentraadid	2	0
2615 90 90 00	vanaadiumimaagid ja -kontsentraadid	2	0
2616	Väärismetallimaagid ja -kontsentraadid
2616 10 00 00	hõbedamaagid ja -kontsentraadid	0	0
2616 90 00 00	muud	0	0
2617	Muud maagid ja nende kontsentraadid
2617 10 00 00	antimonimaagid ja -kontsentraadid	2	0
2617 90 00 00	muud	2	0
2618 00 00 00	Raua või terase tootmisel saadud teraräbu (räbuliiv)	2	0
2619 00	Räbu, dross (v,a teraräbu), tagi jm raua või terase tootmisjäägid
2619 00 20 00	jäätmed, kasutatavad neist raua või mangaani eraldamiseks	2	0
2619 00 40 00	räbu, kasutatav temast titaanoksiidi eraldamiseks	2	0
2619 00 80 00	muud	2	0
2620	Räbu, tuhk ja jäägid (v,a raua või terase tootmisel saadud), mis sisaldavad metalli, arseeni või metalliühendeid
	peamiselt tsinki sisaldavad
2620 11 00 00	kõva tehniline tsink	2	0
2620 19 00 00	muud	2	0
	peamiselt pliid sisaldavad
2620 21 00 00	pliibensiini jäägid ja antidetonaatorite pliiühendite jäägid	2	0
2620 29 00 00	muud	2	0
2620 30 00 00	peamiselt vaske sisaldavad	2	0
2620 40 00 00	peamiselt alumiiniumi sisaldavad	2	0
2620 60 00 00	arseeni, elavhõbedat, talliumi või nende segusid sisaldavad tuhad ja jäägid, mida kasutatakse kas arseeni või nende metallide ekstraheerimiseks või nende keemiliste ühendite tootmiseks	2	0
	muud
2620 91 00 00	antimoni, berülliumi, kaadmiumi, kroomi või nende segusid sisaldavad tuhad ja jäägid	2	0
2620 99	muud
2620 99 10 00	peamiselt niklit sisaldavad	2	0
2620 99 20 00	peamiselt nioobiumi ja tantaali sisaldavad	2	0
2620 99 40 00	peamiselt tina sisaldavad	2	0
2620 99 60 00	peamiselt titaani sisaldavad	2	0
2620 99 95 00	muud	2	0
2621	Muu räbu ja tuhk, sh merevetikatuhk; olmejäätmete põletamise tuhk ja jäägid
2621 10 00 00	olmejäätmete põletamise tuhk ja jäägid	2	0
2621 90 00 00	muud	2	0
27	GRUPP 27 - MINERAALKÜTUSED, MINERAALÕLID JA NENDE DESTILLEERIMISSAADUSED; BITUUMENAINED; MINERAALVAHAD
2701	Kivisüsi; kivisöebriketid jm kivisöest toodetud tahkekütused
	kivisüsi, pulbristatud või pulbristamata, kuid aglomeerimata
2701 11	antratsiit
2701 11 10 00	lenduvate ainete sisaldusega (kuivainest ilma mineraalaineteta) kuni 10 % massist	0	0
2701 11 90 00	muud	0	0
2701 12	bituumenkivisüsi
2701 12 10 00	koksisüsi	0	0
2701 12 90 00	muud	0	0
2701 19 00 00	muu kivisüsi	0	0
2701 20 00 00	kivisöebriketid jm kivisöest toodetud tahkekütused	0	0
2702	Ligniit, aglomeeritud või aglomeerimata, v,a gagaat
2702 10 00 00	ligniit, pulbristatud või pulbristamata, kuid aglomeerimata	0	0
2702 20 00 00	aglomeeritud ligniit	0	0
2703 00 00 00	Turvas (sh allapanuks kasutatav turvas), aglomeeritud või aglomeerimata	0	0
2704 00	Koks ja poolkoks kivisöest, ligniidist või turbast, aglomeeritud või aglomeerimata; retordisüsi
	koks ja poolkoks kivisöest
2704 00 11 00	elektroodide valmistamiseks	0	0
2704 00 19 00	muud	0	0
2704 00 30 00	koks ja poolkoks ligniidist	0	0
2704 00 90 00	muud	0	0
2705 00 00 00	Kivisöegaas, veegaas, generaatorigaas jms gaasid (v,a naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud)	2	0
2706 00 00 00	Kivisöe-, ligniidi- või turbatõrv ja muud mineraaltõrvad, dehüdratiseeritud või dehüdratiseerimata, osaliselt destilleeritud või destilleerimata, sh taastatud tõrvad	0	0
2707	Õlid jm tooted kõrgel temperatuuril destilleeritud kivisöetõrvast; samalaadsed tooted, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi
2707 10	bensool (benseen)
2707 10 10 00	kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena	0	0
2707 10 90 00	muuks otstarbeks	0	0
2707 20	toluool (tolueen)
2707 20 10 00	kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena	0	0
2707 20 90 00	muuks otstarbeks	0	0
2707 30	ksülool (ksüleen)
2707 30 10 00	kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena	0	0
2707 30 90 00	muuks otstarbeks	0	0
2707 40 00 00	naftaleen	0	0
2707 50	muud aromaatsete süsivesinike segud, mille mahust (k.a kaod) 65 % ja rohkem destilleerub 250 °C juures ASTM D 86 meetodi järgi
2707 50 10 00	kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena	0	0
2707 50 90 00	muuks otstarbeks	0	0
	muud
2707 91 00 00	kreosootõlid	0	0
2707 99	muud
	toorõlid
2707 99 11 00	puhastamata kergõlid, mille mahust 90 % ja rohkem destilleerub kuni 200 °C juures	0	0
2707 99 19 00	muud	0	0
2707 99 30 00	väävlit sisaldavad tipufraktsioonid	0	0
2707 99 50 00	aluselised saadused	0	0
2707 99 70 00	antratseen	0	0
2707 99 80 00	fenoolid	0	0
	muud
2707 99 91 00	rubriigi 2803 toodete valmistamiseks	0	0
2707 99 99 00	muud	0	0
2708	Kivisöetõrvast või muudest mineraaltõrvadest saadud pigi ja pigikoks
2708 10 00 00	pigi	2	0
2708 20 00 00	pigikoks	2	0
2709 00	Naftast ja bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid
2709 00 10 00	looduslikud gaasikondensaadid	0	0
2709 00 90 00	muud	0	0
2710	Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v,a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed
	naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v,a toorõlid) ja mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina üle 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks, v,a õlijäätmed
2710 11	kergõlid ja preparaadid
2710 11 11 00	spetsiifiliseks töötluseks	6	0
2710 11 15 00	keemiliseks muundamiseks protsessides, mida ei ole nimetatud alamrubriigi 2710 11 11 juures	4	0
	muuks otstarbeks
	spetsiaalsed bensiinid
2710 11 21 00	lakibensiin	5	0
2710 11 25 00	muud	5	0
	muud
	mootoribensiin
2710 11 31 00	lennukibensiin	10	7
	muud, mille pliisisaldus on
	kuni 0,013 g/l
2710 11 41	oktaaniarvuga uurimismeetodil alla 95
	oktaaniarvuga uurimismeetodil kõige rohkem 80
2710 11 41 11	sisaldab vähemalt 5 % kõrgeoktaanilisi hapnikusisaldusega aineid	10	7
2710 11 41 19	muud	5	7
	oktaaniarvuga uurimismeetodil üle 80, kuid alla 92:
2710 11 41 31	sisaldab vähemalt 5 % kõrgeoktaanilisi hapnikusisaldusega aineid	0	0
2710 11 41 39	muud	0	0
	oktaaniarvuga uurimismeetodil üle 92, kuid alla 95:
2710 11 41 91	sisaldab vähemalt 5 % kõrgeoktaanilisi hapnikusisaldusega aineid	0	0
2710 11 41 99	muud	0	0
2710 11 45	oktaaniarvuga uurimismeetodil 95 ja rohkem, kuid alla 98
2710 11 45 11	sisaldab vähemalt 5 % kõrgeoktaanilisi hapnikusisaldusega aineid	0	0
2710 11 45 99	muud	0	0
2710 11 49	oktaaniarvuga uurimismeetodil 98 ja rohkem
2710 11 49 11	sisaldab vähemalt 5 % kõrgeoktaanilisi hapnikusisaldusega aineid	10	7
2710 11 49 99	muud	5	7
	üle 0,013 g/l
2710 11 51 00	oktaaniarvuga uurimismeetodil alla 98	0	0
2710 11 59 00	oktaaniarvuga uurimismeetodil 98 ja rohkem	5	7
2710 11 70 00	reaktiivmootoribensiin	10	3
2710 11 90 00	muud kergõlid	6	0
2710 19	muud
	keskmised õlid
2710 19 11 00	spetsiifiliseks töötluseks	5	0
2710 19 15 00	keemiliseks muundamiseks protsessides, mida ei ole nimetatud alamrubriigi 2710 19 11 juures	5	0
	muuks otstarbeks
	petrool
2710 19 21 00	reaktiivkütus	2	0
2710 19 25 00	muud	2	0
2710 19 29 00	muud	2	0
	rasked õlid
	gaasiõlid
2710 19 31	spetsiifiliseks töötluseks
2710 19 31 10	väävlisisaldusega kuni 0,005 % massist	0	0
2710 19 31 20	väävlisisaldusega üle 0,005 %, kuid mitte üle 0,035 % massist	0	0
2710 19 31 30	väävlisisaldusega üle 0,035 %, kuid mitte üle 0,2 % massist	0	0
2710 19 31 40	väävlisisaldusega üle 0,2 % massist	0	0
2710 19 35	keemiliseks muundamiseks protsessides, mida ei ole nimetatud alamrubriigi 2710 19 31 juures
2710 19 35 10	väävlisisaldusega kuni 0,005 % massist	0	0
2710 19 35 20	väävlisisaldusega üle 0,005 %, kuid mitte üle 0,035 % massist	0	0
2710 19 35 30	väävlisisaldusega üle 0,035 %, kuid mitte üle 0,2 % massist	0	0
2710 19 35 40	väävlisisaldusega üle 0,2 % massist	0	0
	muuks otstarbeks
2710 19 41	väävlisisaldusega kuni 0,05 % massist
2710 19 41 10	väävlisisaldusega kuni 0,005 % massist	0	0
2710 19 41 20	väävlisisaldusega üle 0,005 %, kuid mitte üle 0,035 % massist	0	0
2710 19 41 30	väävlisisaldusega üle 0,035 %, kuid mitte üle 0,05 % massist	0	0
2710 19 45 00	väävlisisaldusega üle 0,05 %, kuid mitte üle 0,2 % massist	0	0
2710 19 49 00	väävlisisaldusega üle 0,2 % massist	0	0
	kütteõlid
2710 19 51 00	spetsiifiliseks töötluseks	0	0
2710 19 55 00	keemiliseks muundamiseks protsessides, mida ei ole nimetatud alamrubriigi 2710 19 51 juures	0	0
	muuks otstarbeks
2710 19 61 00	väävlisisaldusega kuni 1 % massist	0	0
2710 19 63 00	väävlisisaldusega üle 1 %, kuid mitte üle 2 % massist	0	0
2710 19 65 00	väävlisisaldusega üle 2 %, kuid mitte üle 2,8 % massist	0	0
2710 19 69 00	väävlisisaldusega üle 2,8 % massist	0	0
	määrdeõlid; muud õlid
2710 19 71 00	spetsiifiliseks töötluseks	0	0
2710 19 75 00	keemiliseks muundamiseks protsessides, mida ei ole nimetatud alamrubriigi 2710 19 71 juures	0	0
	muuks otstarbeks
2710 19 81 00	mootoriõlid, kompressoriõlid, turbiiniõlid	0	0
2710 19 83 00	hüdroõlid	0	0
2710 19 85 00	valged õlid, parafiinõli	0	0
2710 19 87 00	masinaõlid ja transmissiooniõlid	0	0
2710 19 91 00	metallitöötlusõlid, vormiõlid, korrosioonitõrjeõlid	0	0
2710 19 93 00	elektriisolatsiooniõlid	0	0
2710 19 99 00	muud määrdeõlid ja muud õlid	0	0
	õlijäätmed
2710 91 00 00	polüklooritud bifenüüle (PCB-sid), polüklooritud terfenüüle (PCT-sid) või polübroomitud bifenüüle (PBB-sid) sisaldavad	0	0
2710 99 00 00	muud	0	0
2711	Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud
	veeldatud
2711 11 00 00	maagaas	0	0
2711 12	propaan
	propaan puhtusastmega mitte alla 99 %
2711 12 11 00	kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena	0	0
2711 12 19 00	muuks otstarbeks	0	0
	muud
2711 12 91 00	spetsiifiliseks töötluseks	0	0
2711 12 93 00	keemiliseks muundamiseks protsessides, mida ei ole nimetatud alamrubriigi 2711 12 91 juures	0	0
	muuks otstarbeks
2711 12 94 00	puhtusastmega üle 90 %, aga alla 99 %	0	0
2711 12 97 00	muud	0	0
2711 13	butaan
2711 13 10 00	spetsiifiliseks töötluseks	0	0
2711 13 30 00	keemiliseks muundamiseks protsessides, mida ei ole nimetatud alamrubriigi 2711 13 10 juures	0	0
	muuks otstarbeks
2711 13 91 00	puhtusastmega üle 90 %, aga alla 95 %	0	0
2711 13 97 00	muud	0	0
2711 14 00 00	etüleen, propüleen, butüleen ja butadieen	0	0
2711 19 00 00	muud	0	0
	gaasilises olekus
2711 21 00 00	maagaas	0	0
2711 29 00 00	muud	0	0
2712	Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata
2712 10	vaseliin
2712 10 10 00	toorvaseliin	2	0
2712 10 90	muud
2712 10 90 10	mootorvedukite tööstuslikuks kokkumonteerimiseks	0	0
2712 10 90 90	muud	2	0
2712 20	parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist
2712 20 10 00	sünteetiline parafiin molekulmassiga vähemalt 460, kuid mitte üle 1 560	2	0
2712 20 90 00	muud	2	0
2712 90	muud
	osokeriit, ligniidivaha või turbavaha (looduslikud)
2712 90 11 00	töötlemata	2	0
2712 90 19 00	muud	2	0
	muud
	töötlemata
2712 90 31 00	spetsiifiliseks töötluseks	2	0
2712 90 33 00	keemiliseks muundamiseks protsessides, mida ei ole nimetatud alamrubriigi 2712 90 31 juures	2	0
2712 90 39	muuks otstarbeks
2712 90 39 10	veekindel õlipõhine täiteaine	10	3
2712 90 39 20	veekindel tiksotroopne täiteaine sünteetiliste alifaatsete süsivesinike põhjal	2	0
2712 90 39 90	muud	2	0
	muud
2712 90 91 00	1-alkeenide segu, mis sisaldab massist 80 % ja rohkem 1-alkeene süsinikuahela pikkusega alates 24, kuid mitte üle 28 aatomi	2	0
2712 90 99 00	muud	2	0
2713	Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid
	naftakoks
2713 11 00 00	kaltsineerimata	0	0
2713 12 00 00	kaltsineeritud	0	0
2713 20 00 00	naftabituumen	0	0
2713 90	muud nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid
2713 90 10 00	rubriigi 2803 toodete valmistamiseks	2	0
2713 90 90 00	muud	2	0
2714	Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid
2714 10 00 00	bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad	2	0
2714 90 00 00	muud	2	0
2715 00 00	Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen)
	bituumenmastiksid
2715 00 00 10	korrosioonitõrje	10	3
2715 00 00 90	muud	2	0
2715 00 00 91	muud	2	0
2716 00 00 00	Elektrienergia	2	0
VI	VI JAOTIS - KEEMIATÖÖSTUSE JA SELLEGA SEOTUD TÖÖSTUSHARUDE TOOTED
28	GRUPP 28 - ANORGAANILISED KEMIKAALID; VÄÄRISMETALLIDE, HARULDASTE MULDMETALLIDE, RADIOAKTIIVSETE ELEMENTIDE JA ISOTOOPIDE ORGAANILISED JA ANORGAANILISED ÜHENDID
I. KEEMILISED ELEMENDID
2801	Fluor, kloor, broom ja jood
2801 10 00 00	kloor	2	0
2801 20 00 00	jood	0	0
2801 30	fluor; broom
2801 30 10 00	fluor	5	0
2801 30 90 00	broom	5	0
2802 00 00 00	Sublimeeritud või sadestatud väävel; kolloidväävel	5	0
2803 00	Süsinik (tahmpigmendid jm mujal nimetamata süsiniku vormid)
2803 00 10 00	metaanitahm	2	0
2803 00 80 00	muud	2	0
2804	Vesinik, väärisgaasid ja muud mittemetallid
2804 10 00 00	vesinik	2	0
	väärisgaasid
2804 21 00 00	argoon	2	0
2804 29	muud
2804 29 10 00	heelium	0	0
2804 29 90 00	muud	5	0
2804 30 00 00	lämmastik	5	0
2804 40 00 00	hapnik	5	0
2804 50	boor; telluur
2804 50 10 00	boor	5	0
2804 50 90 00	telluur	5	0
	räni
2804 61 00 00	ränisisaldusega vähemalt 99,99 % massist	5	0
2804 69 00 00	muud	5	3
2804 70 00 00	fosfor	5	0
2804 80 00 00	arseen	5	0
2804 90 00 00	seleen	5	0
2805	Leelismetallid ja leelismuldmetallid; haruldased muldmetallid, skandium ja ütrium (ehedana, segudena või sulamitena); elavhõbe
	leelismetallid ja leelismuldmetallid
2805 11 00 00	naatrium	5	3
2805 12 00 00	kaltsium	5	3
2805 19	muud
2805 19 10 00	strontsium ja baarium	5	3
2805 19 90 00	muud	5	3
2805 30	haruldased muldmetallid, skandium ja ütrium (ehedana, segudena või sulamitena)
2805 30 10 00	segud või sulamid	5	3
2805 30 90 00	muud	5	3
2805 40	elavhõbe
2805 40 10 00	pudelites netomahutavusega 34,5 kg (standardmass), maksumusega kuni 224 eurot pudel	5,5	3
2805 40 90 00	muud	5	0
II. ANORGAANILISED HAPPED JA MITTEMETALLIDE ANORGAANILISED HAPNIKUÜHENDID
2806	Vesinikkloriid (vesinikkloriidhape); kloroväävelhape
2806 10 00 00	vesinikkloriid (vesinikkloriidhape)	5,5	0
2806 20 00 00	kloroväävelhape	1	0
2807 00	Väävelhape; ooleum
2807 00 10 00	väävelhape	2	0
2807 00 90 00	ooleum	2	0
2808 00 00 00	Lämmastikhape; sulfolämmastikhapped	2	0
2809	Difosforpentaoksiid; fosforhape; kindla või muutuva keemilise koostisega polüfosforhapped
2809 10 00 00	difosforpentaoksiid	5	0
2809 20 00 00	fosforhape ja polüfosforhapped	0	0
2810 00	Booroksiidid; boorhapped
2810 00 10 00	diboortrioksiid	0	0
2810 00 90 00	muud	0	0
2811	Muud anorgaanilised happed ja mittemetallide anorgaanilised hapnikuühendid
	muud anorgaanilised happed
2811 11 00 00	vesinikfluoriid (vesinikfluoriidhape)	0	0
2811 19	muud
2811 19 10 00	vesinikbromiid (vesinikbromiidhape)	0	0
2811 19 20 00	vesiniktsüaniid (vesiniktsüaniidhape)	0	0
2811 19 80 00	muud	0	0
	muud anorgaanilised hapnikku sisaldavad mittemetallide ühendid
2811 21 00 00	süsinikdioksiid	5	0
2811 22 00 00	ränidioksiid	5	0
2811 29	muud
2811 29 05 00	vääveldioksiid	5	0
2811 29 10 00	vääveltrioksiid (väävelhappeanhüdriid); diarseentrioksiid	5	0
2811 29 30 00	lämmastikoksiidid	5	0
2811 29 90 00	muud	5	0
III. MITTEMETALLIDE ÜHENDID HALOGEENIDE JA VÄÄVLIGA
2812	Halogeniidid ja mittemetallide halogeniidoksiidid
2812 10	kloriidid ja kloriidoksiidid
	fosforkloriidid ja -kloriidoksiidid
2812 10 11 00	fosfortrikloriidoksiid	5	0
2812 10 15 00	fosfortrikloriid	5	0
2812 10 16 00	fosforpentakloriid	5	0
2812 10 18 00	muud	5	0
	muud
2812 10 91 00	divääveldikloriid	5	0
2812 10 93 00	vääveldikloriid	5	0
2812 10 94 00	fosgeen (karbonüülkloriid)	5	0
2812 10 95 00	tionüüldikloriid (tionüülkloriid)	5	0
2812 10 99 00	muud	5	0
2812 90 00 00	muud	5	0
2813	Mittemetallide sulfiidid; tehniline fosfortrisulfiid
2813 10 00 00	süsinikdisulfiid	5	0
2813 90	muud
2813 90 10 00	fosforsulfiidid, tehniline fosfortrisulfiid	5	0
2813 90 90 00	muud	5	0
IV ANORGAANILISED ALUSED, METALLIDE OKSIIDID, HÜDROKSIIDID JA PEROKSIIDID
2814	Ammoniaak, veevaba või vesilahusena
2814 10 00 00	veevaba ammoniaak	2	0
2814 20 00 00	ammoniaagi vesilahus	5,5	0
2815	Naatriumhüdroksiid (kaustiline sooda); kaaliumhüdroksiid (kaustiline potas); naatrium- ja kaaliumperoksiid
	naatriumhüdroksiid (kaustiline sooda)
2815 11 00 00	tahke	0	0
2815 12 00	vesilahusena (naatriumleelis)
2815 12 00 10	saadud diafragma meetodil, naatriumkloriidi sisaldus (kloorsus) massist vähemalt 2 %	5,5	0
2815 12 00 90	muud	0	0
2815 20	kaaliumhüdroksiid (kaustiline potas)
2815 20 10 00	tahke	0	0
2815 20 90 00	vesilahusena (kaaliumleelis)	0	0
2815 30 00 00	naatriumperoksiid ja kaaliumperoksiid	0	0
2816	Magneesiumhüdroksiid ja -peroksiid; strontsiumi ja baariumi oksiidid, hüdroksiidid ja peroksiidid
2816 10 00 00	magneesiumhüdroksiid ja -peroksiid	0	0
2816 40 00 00	strontsiumi ja baariumi oksiidid, hüdroksiidid ja peroksiidid	5	0
2817 00 00 00	Tsinkoksiid; tsinkperoksiid	0	0
2818	Kindla või muutuva keemilise koostisega tehiskorund; alumiiniumoksiid; alumiiniumhüdroksiid
2818 10	kindla või muutuva keemilise koostisega tehiskorund
2818 10 10 00	valge, roosa või rubiinpunane, alumiiniumoksiidi sisaldusega üle 97,5 % massist	5	0
2818 10 90 00	muud	5	0
2818 20 00 00	alumiiniumoksiidid, v,a tehiskorund	5	3
2818 30 00 00	alumiiniumhüdroksiid	5	3
2819	Kroomoksiidid ja -hüdroksiidid
2819 10 00 00	kroomtrioksiid	5	0
2819 90	muud
2819 90 10 00	kroomdioksiid	5	0
2819 90 90 00	muud	5	0
2820	Mangaanoksiidid
2820 10 00 00	mangaandioksiid	5	0
2820 90	muud
2820 90 10 00	mangaanoksiid mangaanisisaldusega vähemalt 77 % massist	5	0
2820 90 90 00	muud	5	0
2821	Raudoksiidid ja -hüdroksiidid; muldvärvid, mis sisaldavad massist vähemalt 70 % keemiliselt seotud rauda (arvestatuna Fe2O3-le)
2821 10 00 00	raudoksiidid ja -hüdroksiidid	2	0
2821 20 00 00	muldvärvid	5	0
2822 00 00 00	Koobaltoksiidid ja -hüdroksiidid; tehnilised koobaltoksiidid	5	0
2823 00 00 00	Titaanoksiidid	0	0
2824	Pliioksiidid; punane ja oranž pliimennik
2824 10 00 00	pliimonooksiid (pliisilu, massikoo)	5	0
2824 90	muud
2824 90 10 00	punane ja oranž pliimennik	0	0
2824 90 90 00	muud	5	0
2825	Hüdrasiin ja hüdroksüülamiin, nende anorgaanilised soolad; muud anorgaanilised alused; muud metalloksiidid, -hüdroksiidid ja -peroksiidid
2825 10 00 00	hüdrasiin ja hüdroksüülamiin, nende anorgaanilised soolad	0	0
2825 20 00 00	liitiumoksiid ja -hüdroksiid	0	0
2825 30 00 00	vanaadiumoksiidid ja -hüdroksiidid	0	0
2825 40 00 00	nikkeloksiidid ja -hüdroksiidid	0	0
2825 50 00 00	vaskoksiidid ja -hüdroksiidid	0	0
2825 60 00 00	germaaniumoksiidid ja tsirkooniumdioksiid	0	0
2825 70 00 00	molübdeenoksiidid ja -hüdroksiidid	0	0
2825 80 00 00	antimonoksiidid	0	0
2825 90	muud
	kaltsiumoksiid, -hüdroksiid ja -peroksiid
2825 90 11 00	kaltsiumhüdroksiid puhtusega 98 % ja rohkem kuivainest, kusjuures: — terakesi mõõtmetega üle 75 mikromeetri on kuni 1 % massist ning — terakesi mõõtmetega alla 1,3 mikromeetri on kuni 4 % massist	0	0
2825 90 19 00	muud	0	0
2825 90 20 00	berülliumoksiid ja -hüdroksiid	0	0
2825 90 30 00	tinaoksiidid	0	0
2825 90 40 00	volframoksiidid ja -hüdroksiidid	0	0
2825 90 60 00	kaadmiumoksiid	0	0
2825 90 80 00	muud	0	0
V ANORGAANILISTE HAPETE JA METALLIDE SOOLAD JA PEROKSOSOOLAD
2826	Fluoriidid; fluorosilikaadid, fluoroaluminaadid jm fluori liitsoolad
	fluoriidid
2826 12 00 00	alumiiniumfluoriidid	5	0
2826 19	muud
2826 19 10 00	ammoonium- ja naatriumfluoriid	5	0
2826 19 90 00	muud	5	0
2826 30 00 00	naatriumheksafluoroaluminaat (tehiskrüoliit)	5	0
2826 90	muud
2826 90 10 00	dikaaliumheksafluorotsirkonaat	5	0
2826 90 80 00	muud	5	0
2827	Kloriidid; kloriidoksiidid ja kloriidhüdroksiidid; bromiidid ja bromiidoksiidid; jodiidid ja jodiidoksiidid
2827 10 00 00	ammooniumkloriid	5,5	0
2827 20 00 00	kaltsiumkloriid	0,1	0
	muud kloriidid
2827 31 00 00	magneesiumkloriid	5	0
2827 32 00 00	alumiiniumkloriid	5	0
2827 35 00 00	nikkelkloriidid	5	0
2827 39	muud
2827 39 10 00	tinakloriidid	5	0
2827 39 20 00	raudkloriidid	5	0
2827 39 30 00	koobaltkloriidid	2	0
2827 39 85	muud
2827 39 85 10	mootorvedukite tööstuslikuks kokkumonteerimiseks	0	0
2827 39 85 90	muud	5	0
	kloriidoksiidid ja kloriidhüdroksiidid
2827 41 00 00	vaskkloriidoksiid ja vaskkloriidhüdroksiid	5	0
2827 49	muud
2827 49 10 00	pliikloriid, pliikloriidoksiid ja pliikloriidhüdroksiid	5	0
2827 49 90 00	muud	2	0
	bromiidid ja bromiidoksiidid
2827 51 00 00	naatrium- ja kaaliumbromiid	5	0
2827 59 00 00	muud	5	0
2827 60 00 00	jodiidid ja jodiidoksiidid	2	0
2828	Hüpokloritid; tehniline kaltsiumhüpoklorit; kloritid; hüpobromitid
2828 10 00 00	tehniline kaltsiumhüpoklorit jm kaltsiumhüpokloritid	5,5	0
2828 90 00 00	muud	5	0
2829	Kloraadid ja perkloraadid; bromaadid ja perbromaadid; jodaadid ja perjodaadid
	kloraadid
2829 11 00 00	naatriumkloraat	5	0
2829 19 00 00	muud	5	0
2829 90	muud
2829 90 10 00	perkloraadid	5	0
2829 90 40 00	kaaliumbromaat ja naatriumbromaat	5	0
2829 90 80 00	muud	5	0
2830	Sulfiidid; kindla või muutuva keemilise koostisega polüsulfiidid
2830 10 00 00	naatriumsulfiidid	5	0
2830 90	muud
2830 90 11 00	kaltsium-, antimon- ja raudsulfiidid	5	0
2830 90 85 00	muud	0	0
2831	Ditionitid ja sulfoksülaadid
2831 10 00 00	naatriumditionit	5	0
2831 90 00 00	muud	5	0
2832	Sulfitid; tiosulfaadid
2832 10 00 00	naatriumsulfitid	5	0
2832 20 00 00	muud sulfitid	5	0
2832 30 00 00	tiosulfaadid	5	0
2833	Sulfaadid; maarjad; peroksosulfaadid (persulfaadid)
	naatriumsulfaadid
2833 11 00 00	dinaatriumsulfaat	0	0
2833 19 00 00	muud	0	0
	muud sulfaadid
2833 21 00 00	magneesiumsulfaat	0	0
2833 22 00 00	alumiiniumsulfaat	0	0
2833 24 00 00	nikkelsulfaadid	0	0
2833 25 00 00	vasksulfaadid	0	0
2833 27 00 00	baariumsulfaat	0	0
2833 29	muud
2833 29 20 00	kaadmiumsulfaat; kroomsulfaadid; tsinksulfaat	0	0
2833 29 30 00	koobaltsulfaadid; titaansulfaadid	0	0
2833 29 50 00	raudsulfaadid	0	0
2833 29 60 00	pliisulfaadid	0	0
2833 29 90 00	muud	0	0
2833 30 00 00	maarjad	0	0
2833 40 00 00	peroksosulfaadid (persulfaadid)	0	0
2834	Nitritid; nitraadid
2834 10 00 00	nitritid	5,5	0
	nitraadid
2834 21 00 00	kaaliumnitraat	5	0
2834 29	muud
2834 29 20 00	baariumnitraat; berülliumnitraat; kaadmiumnitraat; koobaltnitraadid; nikkelnitraadid pliinitraadid	5	0
2834 29 40 00	vasknitraadid	5	0
2834 29 80 00	muud	2	0
2835	Fosfinaadid (hüpofosfitid), fosfonaadid (fosfitid) ja fosfaadid; kindla või muutuva keemilise koostisega polüfosfaadid
2835 10 00 00	fosfinaadid (hüpofosfitid) ja fosfonaadid (fosfitid)	5	0
	fosfaadid
2835 22 00 00	mononaatriumfosfaat ja dinaatriumfosfaat	5	0
2835 24 00 00	kaaliumfosfaadid	0,1	0
2835 25	kaltsiumvesinikortofosfaat (dikaltsiumfosfaat)
2835 25 10 00	fluorisisaldusega alla 0,005 % kuiva veevaba toote massist	5	0
2835 25 90 00	fluorisisaldusega vähemalt 0,005 %, kuid alla 0,2 % kuiva veevaba toote massist	5	0
2835 26	muud kaltsiumfosfaadid
2835 26 10 00	fluorisisaldusega alla 0,005 % kuiva veevaba toote massist	5	0
2835 26 90 00	fluorisisaldusega vähemalt 0,005 %, kuiva veevaba toote massist	5	0
2835 29	muud
2835 29 10 00	triammooniumfosfaat	5	0
2835 29 30 00	trinaatriumfosfaat	0	0
2835 29 90 00	muud	5	0
	polüfosfaadid
2835 31 00 00	naatriumtrifosfaat (naatriumtripolüfosfaat)	0,1	0
2835 39 00 00	muud	5	0
2836	Karbonaadid; peroksokarbonaadid (perkarbonaadid); tehniline ammooniumkarbonaat (sisaldab ammooniumkarbamaati)
2836 20 00 00	dinaatriumkarbonaat	5,5	3
2836 30 00 00	naatriumvesinikkarbonaat (naatriumbikarbonaat)	5,5	0
2836 40 00 00	kaaliumkarbonaadid	0	0
2836 50 00 00	kaltsiumkarbonaat	5	0
2836 60 00 00	baariumkarbonaat	5	0
	muud
2836 91 00 00	liitiumkarbonaadid	5	0
2836 92 00 00	strontsiumkarbonaat	2	0
2836 99	muud
	karbonaadid
2836 99 11 00	magneesiumkarbonaat; vaskkarbonaat	5	0
2836 99 17 00	muud	5	0
2836 99 90 00	peroksokarbonaadid (perkarbonaadid)	5	0
2837	Tsüaniidid, tsüaniidoksiidid ja komplekstsüaniidid
	tsüaniidid ja tsüaniidoksiidid
2837 11 00 00	naatriumtsüaniid	5	0
2837 19 00 00	muud	5	0
2837 20 00 00	komplekstsüaniidid	5	0
[2838 ]
2839	Silikaadid; tehnilised leelismetallsilikaadid
	naatriumsilikaadid
2839 11 00 00	naatriummetasilikaadid	5	0
2839 19 00	muud
2839 19 00 10	mootorvedukite tööstuslikuks kokkumonteerimiseks	0	0
2839 19 00 90	muud	5	0
2839 90	muud
2839 90 10 00	kaaliumsilikaadid	5	0
2839 90 90 00	muud	5	0
2840	Boraadid; peroksoboraadid (perboraadid)
	dinaatriumtetraboraat (puhastatud booraks)
2840 11 00 00	veevaba	0	0
2840 19	muud
2840 19 10 00	dinaatriumtetraboraatpentahüdraat	5	0
2840 19 90 00	muud	5	0
2840 20	muud boraadid
2840 20 10 00	veevabad naatriumboraadid	5	0
2840 20 90 00	muud	5	0
2840 30 00 00	peroksoboraadid (perboraadid)	5	0
2841	Oksometall- ja peroksometallhapete soolad
2841 30 00 00	naatriumdikromaat	5	0
2841 50 00 00	muud kromaadid ja dikromaadid; peroksokromaadid	5	0
	manganiidid, manganaadid ja permanganaadid
2841 61 00 00	kaaliumpermanganaat	0	0
2841 69 00 00	muud	0	0
2841 70 00 00	molübdaadid	5	0
2841 80 00 00	volframaadid	5	0
2841 90	muud
2841 90 30 00	tsinkaadid ja vanadaadid	5	0
2841 90 85 00	muud	5	0
2842	Muud anorgaaniliste hapete ja peroksühapete soolad (k.a kindla või muutuva keemilise koostisega alumosilikaadid), v,a asiidid
2842 10 00 00	kaksik- ja komplekssilikaadid, k.a kindla või muutuva keemilise koostisega alumosilikaadid	0	0
2842 90	muud
2842 90 10 00	seleenhappe ja telluurhappe soolad, kaksiksoolad ning komplekssoolad	5	0
2842 90 80 00	muud	5	0
VI. MUUD ÜHENDID
2843	Kolloidsed väärismetallid; kindla või muutuva keemilise koostisega anorgaanilised ja orgaanilised väärismetallide ühendid; väärismetallide amalgaamid
2843 10	kolloidsed väärismetallid
2843 10 10 00	hõbe	0	0
2843 10 90 00	muud	0	0
	hõbeda ühendid
2843 21 00 00	hõbenitraat	0	0
2843 29 00 00	muud	0	0
2843 30 00 00	kulla ühendid	0	0
2843 90	muud ühendid; amalgaamid
2843 90 10 00	amalgaamid	0	0
2843 90 90 00	muud	0	0
2844	Radioaktiivsed keemilised elemendid ja radioaktiivsed isotoobid (k.a lõhustuvad ja fertiilsed keemilised elemendid ning isotoobid) ja nende ühendid; neid tooteid sisaldavad segud ja jäägid
2844 10	looduslik uraan ja selle ühendid; sulamid, pihustooted (sh metallkeraamika), keraamikatooted ning segud, mis sisaldavad looduslikku uraani või looduslikke uraaniühendeid
	looduslik uraan
2844 10 10 00	töötlemata; jäägid ja jäätmed (Euratom)	5	0
2844 10 30 00	töödeldud (Euratom)	5	0
2844 10 50 00	ferrouraan	5	0
2844 10 90 00	muud (Euratom)	5	0
2844 20	isotoobiga 235U rikastatud uraan ja selle ühendid; plutoonium ja selle ühendid; sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud, mis sisaldavad isotoobiga 235U rikastatud uraani, plutooniumi või nende ühendeid
	isotoobiga 235U rikastatud uraan ja selle ühendid; sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud, mis sisaldavad isotoobiga 235U rikastatud uraani või selle ühendeid
2844 20 25 00	ferrouraan	5	0
2844 20 35 00	muud (Euratom)	5	0
	plutoonium ja selle ühendid; sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud, mis sisaldavad plutooniumi või selle ühendeid
	uraani ja plutooniumi segud
2844 20 51 00	ferrouraan	5	0
2844 20 59 00	muud (Euratom)	5	0
2844 20 99 00	muud	5	0
2844 30	vähendatud 235U-sisaldusega uraan ja selle ühendid; toorium ja selle ühendid; sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud, mis sisaldavad vähendatud 235U-sisaldusega uraani, tooriumi või nende ühendeid
	vähendatud 235U-sisaldusega uraan; sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud, mis sisaldavad vähendatud 235U-sisaldusega uraani või selle ühendeid
2844 30 11 00	metallkeraamika	5	0
2844 30 19 00	muud	5	3
	toorium; sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud, mis sisaldavad tooriumi või selle ühendeid
2844 30 51 00	metallkeraamika	5	0
	muud
2844 30 55 00	töötlemata, jäägid ja jäätmed (Euratom)	5	0
	töödeldud
2844 30 61 00	vardad, latid, kujuprofiilid, lehed ja lindid (Euratom)	5	0
2844 30 69 00	muud (Euratom)	5	0
	vähendatud 235U-sisaldusega uraani- või tooriumiühendid, eraldi või segudena
2844 30 91 00	vähendatud 235U-sisaldusega uraani- või tooriumiühendid, eraldi või segudena (Euratom), v,a tooriumsoolad	5	0
2844 30 99 00	muud	5	0
2844 40	radioaktiivsed elemendid, isotoobid ja ühendid (v,a alamrubriikide 2844 10 , 2844 20 ja 2844 30 tooted); neid elemente, isotoope või ühendeid sisaldavad sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud; radioaktiivsed jäätmed
2844 40 10 00	isotoobist 233U saadud uraan ja selle ühendid; isotoobist 233U või selle ühendeist saadud sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ning segud ja ühendid	0	0
	muud
2844 40 20 00	radioaktiivsed tehisisotoobid (Euratom)	0	0
2844 40 30 00	radioaktiivsete tehisisotoopide ühendid (Euratom)	0	0
2844 40 80 00	muud	0	0
2844 50 00 00	tuumareaktorite ammendatud (kasutatud) kütuseelemendid (kassetid) (Euratom)	5	0
2845	Isotoobid, v,a rubriigis 2844 nimetatud; nende kindla või muutuva keemilise koostisega anorgaanilised ja orgaanilised ühendid
2845 10 00 00	raske vesi (deuteeriumoksiid) (Euratom)	5	3
2845 90	muud
2845 90 10 00	deuteerium ja selle ühendid; deuteeriumiga rikastatud vesinik ja selle ühendid; neid aineid sisaldavad segud ja lahused (Euratom)	5	3
2845 90 90 00	muud	5	0
2846	Haruldaste muldmetallide, ütriumi ja skandiumi või nende metallide segude anorgaanilised või orgaanilised ühendid
2846 10 00 00	tseeriumiühendid	5	0
2846 90 00 00	muud	5	0
2847 00 00 00	Vesinikperoksiid, uureaga tahkestatud või tahkestamata	5	0
2848 00 00 00	Kindla või muutuva keemilise koostisega fosfiidid, v,a ferrofosfiid	5	0
2849	Kindla või muutuva keemilise koostisega karbiidid
2849 10 00 00	kaltsiumkarbiid	5,5	0
2849 20 00	ränikarbiid
2849 20 00 10	roheline	1	0
2849 20 00 90	muud	5	0
2849 90	muud
2849 90 10 00	boorkarbiid	5	0
2849 90 30 00	volframkarbiid	5	0
2849 90 50 00	alumiinium-, kroom-, molübdeen-, vanaadium-, tantaal- ja titaankarbiid	5	0
2849 90 90 00	muud	5	0
2850 00	Kindla või muutuva keemilise koostisega hüdriidid, nitriidid, asiidid, silitsiidid ja boriidid, v,a rubriigi 2849 karbiidid
2850 00 20 00	hüdriidid, nitriidid	5	0
2850 00 50 00	asiidid	5	0
2850 00 70 00	silitsiidid	5	0
2850 00 90 00	boriidid	5	0
[2851 ]
2852 00 00 00	Elavhõbeda anorgaanilised ja orgaanilised ühendid, v,a amalgaamid	0	0
2853 00	Muud anorgaanilised ühendid (sh destilleeritud vesi, konduktomeetriline vesi jm samalaadse puhtusastmega vesi); vedel õhk, millest väärisgaasid on eemaldatud või eemaldamata; suruõhk; amalgaamid, v,a väärismetallide amalgaamid
2853 00 10 00	destilleeritud vesi, konduktomeetriline vesi jm samalaadse puhtusastmega vesi	5	0
2853 00 30 00	vedel õhk, millest väärisgaasid on eemaldatud või eemaldamata; suruõhk	5	0
2853 00 50 00	tsüaankloriid	5	0
2853 00 90 00	muud	5	0
29	GRUPP 29 - ORGAANILISED KEMIKAALID
I. SÜSIVESINIKUD NING NENDE HALOGEENITUD, SULFOONITUD, NITREERITUD JA NITROOSITUD DERIVAADID
2901	Atsüklilised süsivesinikud
2901 10 00 00	küllastunud	0	0
	küllastumata
2901 21 00 00	etüleen	0	0
2901 22 00 00	propeen (propüleen)	0	0
2901 23	buteen (butüleen) ja selle isomeerid
2901 23 10 00	1-buteen ja 2-buteen	0	0
2901 23 90 00	muud	0	0
2901 24	1,3-butadieen ja isopreen
2901 24 10 00	1,3-butadieen	0	0
2901 24 90 00	isopreen	0	0
2901 29 00 00	muud	0	0
2902	Tsüklilised süsivesinikud
	tsüklaanid, tsükleenid ja tsükloterpeenid
2902 11 00 00	tsükloheksaan	0	0
2902 19	muud
2902 19 10 00	tsükloterpeenid	0	0
2902 19 80 00	muud	0	0
2902 20 00 00	benseen	0	0
2902 30 00 00	tolueen	0	0
	ksüleenid
2902 41 00 00	o-ksüleen	0	0
2902 42 00 00	m-ksüleen	0	0
2902 43 00 00	p-ksüleen	0	0
2902 44 00 00	ksüleeni isomeeride segud	0	0
2902 50 00 00	stüreen	0	0
2902 60 00 00	etüülbenseen	0	0
2902 70 00 00	kumeen	0	0
2902 90	muud
2902 90 10 00	naftaleen ja antratseen	0	0
2902 90 30 00	bifenüül ja terfenüülid	0	0
2902 90 90 00	muud	0	0
2903	Süsivesinike halogeenderivaadid
	atsükliliste küllastunud süsivesinike kloroderivaadid
2903 11 00 00	klorometaan (metüülkloriid) ja kloroetaan (etüülkloriid)	0	0
2903 12 00 00	diklorometaan (metüleenkloriid)	5,5	0
2903 13 00 00	kloroform (triklorometaan)	5,5	0
2903 14 00 00	süsiniktetrakloriid	5,5	0
2903 15 00 00	etüleendikloriid (ISO) (1,2-dikloroetaan)	5,5	0
2903 19	muud
2903 19 10 00	1,1,1-trikloroetaan (metüülkloroform)	5,5	0
2903 19 80 00	muud	5,5	0
	atsükliliste küllastumata süsivesinike kloroderivaadid
2903 21 00 00	vinüülkloriid (kloroetüleen)	5,5	0
2903 22 00 00	trikloroetüleen	0	0
2903 23 00 00	tetrakloroetüleen (perkloroetüleen)	5,5	0
2903 29 00 00	muud	5,5	0
	atsükliliste süsivesinike fluoro-, bromo- või jododerivaadid
2903 31 00 00	etüleendibromiid (ISO) (1,2-dibromoetaan)	5,5	0
2903 39	muud
	bromiidid
2903 39 11 00	bromometaan (metüülbromiid)	5,5	0
2903 39 15 00	dibromometaan	5,5	0
2903 39 19 00	muud	5,5	0
2903 39 90 00	fluoriidid ja jodiidid	0	0
	atsükliliste süsivesinike halogeenderivaadid, mis sisaldavad vähemalt kahte eri halogeeni
2903 41 00 00	triklorofluorometaan	5,5	0
2903 42 00 00	diklorodifluorometaan	0	0
2903 43 00 00	triklorotrifluoroetaanid	5,5	0
2903 44	diklorotetrafluoroetaanid ja kloropentafluoroetaan
2903 44 10 00	diklorotetrafluoroetaanid	5,5	0
2903 44 90 00	kloropentafluoroetaan	5,5	0
2903 45	muud ainult fluori ja klooriga perhalogeenitud derivaadid
2903 45 10 00	klorotrifluorometaan	5,5	0
2903 45 15 00	pentaklorofluoroetaan	5,5	0
2903 45 20 00	tetraklorodifluoroetaanid	5,5	0
2903 45 25 00	heptaklorofluoropropaanid	5,5	0
2903 45 30 00	heksaklorodifluoropropaanid	5,5	0
2903 45 35 00	pentaklorotrifluoropropaanid	5,5	0
2903 45 40 00	tetraklorotetrafluoropropaanid	5,5	0
2903 45 45 00	trikloropentafluoropropaanid	5,5	0
2903 45 50 00	dikloroheksafluoropropaanid	5,5	0
2903 45 55 00	kloroheptafluoropropaanid	5,5	0
2903 45 90 00	muud	5,5	0
2903 46	bromoklorodifluorometaan, bromotrifluorometaan ja dibromotetrafluoroetaanid
2903 46 10 00	bromoklorodifluorometaan	5,5	0
2903 46 20 00	bromotrifluorometaan	5,5	0
2903 46 90 00	dibromotetrafluoroetaanid	5,5	0
2903 47 00 00	muud perhalogeenderivaadid	5,5	0
2903 49	muud
	halogeenitud ainult fluori ja klooriga
2903 49 10 00	metaani, etaani ja propaani derivaadid	5,5	0
2903 49 20 00	muud	5,5	0
	halogeenitud ainult fluori ja broomiga
2903 49 30 00	metaani, etaani ja propaani derivaadid	5,5	0
2903 49 40 00	muud	5,5	0
2903 49 80 00	muud	5,5	0
	tsüklaan-, tsükleen- või tsükloterpeensüsivesinike halogeenderivaadid
2903 51 00 00	1,2,3,4,5,6-heksaklorotsükloheksaan (HCH (ISO)), k.a lindaan (ISO, INN)	5,5	0
2903 52 00 00	aldriin (ISO), klordaan (ISO) ja heptakloor (ISO)	5,5	0
2903 59	muud
2903 59 10 00	1,2-dibromo-4-(1,2-dibromoetüül)tsükloheksaan	5,5	0
2903 59 30 00	tetrabromotsüklooktaanid	5,5	0
2903 59 80 00	muud	5,5	0
	aromaatsete süsivesinike halogeenderivaadid
2903 61 00 00	klorobenseen, o-diklorobenseen ja p-diklorobenseen	5,5	0
2903 62 00 00	heksaklorobenseen (ISO) ja DDT (ISO) (klofenotaan (INN)) (1,1,1-trikloro-2,2-bis(p-klorofenüül)etaan)	2	0
2903 69	muud
2903 69 10 00	2,3,4,5,6-pentabromoetüülbenseen	2	0
2903 69 90	muud
2903 69 90 10	bensüülkloriid	0,1	0
2903 69 90 90	muud	2	0
2904	Halogeenitud või halogeenimata süsivesinike sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
2904 10 00 00	ainult sulforühmi sisaldavad derivaadid, nende soolad ja etüülestrid	0	0
2904 20 00 00	ainult nitro- või nitrosorühmi sisaldavad derivaadid	0	0
2904 90	muud
2904 90 20 00	sulfohalogeenderivaadid	0	0
2904 90 40 00	trikloronitrometaan (kloropikriin)	0	0
2904 90 85 00	muud	0	0
II. ALKOHOLID, NENDE HALOGEEN-, SULFO-, NITRO- JA NITROSODERIVAADID
2905	Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
	küllastunud ühehüdroksüülsed alkoholid
2905 11 00 00	metanool (metüülalkohol)	5,5	0
2905 12 00	propaan-1-ool (propüülalkohol) ja propaan-2-ool (isopropüülalkohol)
2905 12 00 10	propaan-1-ool (propüülalkohol)	0,1	0
2905 12 00 20	propaan-2-ool (isopropüülalkohol)	5,5	0
2905 13 00 00	butaan-1-ool (n-butüülalkohol)	0	0
2905 14	muud butanoolid
2905 14 10 00	2-metüülpropaan-2-ool (tert-butüülalkohol)	5,5	0
2905 14 90 00	muud	5,5	0
2905 16	oktanool (oktüülalkohol) ja selle isomeerid
2905 16 10 00	2-etüülheksaan-1-ool	0	0
2905 16 20 00	oktaan-2-ool	5,5	0
2905 16 80 00	muud	5,5	0
2905 17 00 00	dodekaan-1-ool (laurüülalkohol), heksadekaan-1-ool (tsetüülalkohol) ja oktadekaan-1-ool (stearüülalkohol)	5,5	0
2905 19 00 00	muud	5,5	0
	küllastumata ühehüdroksüülsed alkoholid
2905 22	atsüklilised terpeenalkoholid
2905 22 10 00	geraniool, tsitronellool, linalool, rodinool ja nerool	5,5	0
2905 22 90 00	muud	5,5	0
2905 29	muud
2905 29 10 00	allüülalkohol	5,5	0
2905 29 90 00	muud	5,5	0
	dioolid
2905 31 00 00	etüleenglükool (etaandiool)	2	0
2905 32 00 00	propüleenglükool (propaan-1,2-diool)	0	0
2905 39	muud
2905 39 10 00	2-metüülpentaan-2,4-diool (heksüleenglükool)	5,5	0
2905 39 20 00	butaan-1,3-diool	5,5	0
2905 39 25 00	butaan-1,4-diool	5,5	0
2905 39 30 00	2,4,7,9-tetrametüüldets-5-üün-4,7-diool	5,5	0
2905 39 85 00	x	5,5	0
	muud mitmehüdroksüülsed alkoholid
2905 41 00 00	2-etüül-2-(hüdroksümetüül)propaan-1,3-diool (trimetüloolpropaan)	5,5	0
2905 42 00 00	pentaerütritool	5,5	0
2905 43 00 00	mannitool	0	0
2905 44	D-glütsitool (sorbitool)
	vesilahusena
2905 44 11 00	sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist	5,5	3
2905 44 19 00	muud	5,5	3
	muud
2905 44 91 00	sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist	0	0
2905 44 99 00	muud	5,5	3
2905 45 00 00	glütserool (1,2,3-trioksüpropaan)	5,5	0
2905 49	muud
2905 49 10 00	trioolid; tetroolid	5,5	0
2905 49 80	muud
2905 49 80 10	toidu ksülitool	5	0
2905 49 80 90	muud	5,5	0
	atsükliliste alkoholide halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
2905 51 00 00	etkloorvünool (INN)	0	0
2905 59	muud
2905 59 10 00	ühehüdroksüülsete alkoholide derivaadid	0	0
	mitmehüdroksüülsete alkoholide derivaadid
2905 59 91 00	2,2-bis(bromometüül)propaandiool	0	0
2905 59 99 00	muud	0	0
2906	Tsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
	tsüklaan-, tsükleen- ja tsükloterpeenalkoholid
2906 11 00 00	mentool	0	0
2906 12 00 00	tsükloheksanool, metüültsükloheksanoolid ja dimetüültsükloheksanoolid	5,5	0
2906 13	steroolid ja inosiidid
2906 13 10 00	steroolid	5,5	0
2906 13 90 00	inosiidid	5,5	0
2906 19 00 00	muud	5,5	0
	aromaatsed alkoholid
2906 21 00 00	bensüülalkohol	5,5	0
2906 29 00 00	muud	5,5	0
III. FENOOLID, FENOOLALKOHOLID, NENDE HALOGEEN-, SULFO-, NITRO- JA NITROSODERIVAADID
2907	Fenoolid; fenoolalkoholid
	monofenoolid
2907 11 00 00	fenool (hüdroksübenseen) ja selle soolad	0	0
2907 12 00	kresoolid ja nende soolad
2907 12 00 10	n-kresool	1	0
2907 12 00 90	muud	5,5	0
2907 13 00 00	oktüülfenool, nonüülfenool ja nende isomeerid; nende soolad	5,5	0
2907 15	naftoolid ja nende soolad
2907 15 10 00	1-naftool	5,5	0
2907 15 90 00	muud	5,5	0
2907 19	muud
2907 19 10 00	ksülenoolid ja nende soolad	5,5	0
2907 19 90 00	muud	0	0
	polüfenoolid; fenoolalkoholid
2907 21 00 00	resortsinool ja selle soolad	0	0
2907 22 00 00	hüdrokinoon (kinool) ja selle soolad	5,5	0
2907 23 00 00	4,4’-isopropülideendifenool (bisfenool A, difenüüloolpropaan) ja selle soolad	5,5	0
2907 29 00 00	muud	5,5	0
2908	Fenoolide ja fenoolalkoholide halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
	fenoolide ja fenoolalkoholide derivaadid, mis sisaldavad ainult halogeensubstituente, nende derivaatide soolad
2908 11 00 00	pentaklorofenool (ISO)	0	0
2908 19 00 00	muud	0	0
	muud
2908 91 00 00	dinoseeb (ISO) ja selle soolad	5,5	0
2908 99	muud
2908 99 10 00	fenoolide ja fenoolalkoholide derivaadid, mis sisaldavad ainult sulforühmi, nende derivaatide soolad ja estrid	5,5	0
2908 99 90 00	muud	5,5	0
IV. EETRID, ALKOHOLPEROKSIIDID, EETERPEROKSIIDID, KETOONPEROKSIIDID, KOLMEAATOMILISE TSÜKLIGA EPOKSIIDID, ATSETAALID JA POOLATSETAALID, NENDE HALOGEEN-, SULFO-, NITRO- JA NITROSODERIVAADID
2909	Kindla või muutuva keemilise koostisega eetrid, eeteralkoholid, eeterfenoolid, eeteralkoholfenoolid, alkoholperoksiidid, eeterperoksiidid, ketoonperoksiidid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
	atsüklilised eetrid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
2909 11 00 00	dietüüleeter	5,5	0
2909 19 00	muud
2909 19 00 10	diallüüleeter	1	0
2909 19 00 20	metüül-tert-butüüleeter	0	0
2909 19 00 90	muud	5,5	0
2909 20 00 00	tsüklaan-, tsükleen- ja tsükloterpeeneetrid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid	5,5	0
2909 30	aromaatsed eetrid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
2909 30 10 00	difenüüleeter	5,5	0
	bromoderivaadid
2909 30 31 00	pentabromodifenüüleeter; 1,2,4,5-tetrabromo-3,6-bis(pentabromofenoksü)benseen	5,5	0
2909 30 35 00	1,2-bis(2,4,6-tribromofenoksü)etaan, akrüülnitriil-butadieen-stüreeni (ABS) valmistamiseks	5,5	0
2909 30 38 00	muud	5,5	0
2909 30 90 00	muud	0	0
	eeteralkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
2909 41 00 00	2,2’-oksüdietanool (dietüleenglükool, digool)	5,5	0
2909 43 00 00	etüleenglükoolmonobutüüleeter ja dietüleenglükoolmonobutüüleeter	5,5	0
2909 44 00	muud etüleenglükoolmonoalküüleetrid ja dietüleenglükoolmonoalküüleetrid
2909 44 00 20	etüültsellosolv (2-etoksüetanool)	1	0
2909 44 00 90	muud	5,5	0
2909 49	muud
	atsüklilised
2909 49 11 00	2-(2-kloroetoksü)etanool	0	0
2909 49 18 00	muud	0	0
2909 49 90 00	tsüklilised	5,5	0
2909 50	eeterfenoolid ning eeteralkoholfenoolid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
2909 50 10 00	guajakool ja kaaliumguajakoolsulfonaadid	5,5	0
2909 50 90	muud
2909 50 90 10	mootorvedukite tööstuslikuks kokkumonteerimiseks	0	0
2909 50 90 90	muud	5,5	0
2909 60 00 00	alkoholperoksiidid, eeterperoksiidid, ketoonperoksiidid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid	5,5	0
2910	Kolmeaatomilise tsükliga epoksiidid, epoksüalkoholid, epoksüfenoolid ja epoksüeetrid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
2910 10 00 00	oksiraan (etüleenoksiid)	0	0
2910 20 00 00	metüüloksiraan (propüleenoksiid)	0	0
2910 30 00 00	1-kloro-2,3-epoksüpropaan (epiklorohüdriin)	5,5	0
2910 40 00 00	dieldriin (ISO, INN)	5,5	0
2910 90 00 00	muud	5,5	0
2911 00 00 00	Atsetaalid ja poolatsetaalid, millel on või ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid	5,5	0
V. FUNKTSIONAALSE ALDEHÜÜDRÜHMAGA ÜHENDID
2912	Aldehüüdid, millel on või ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi; aldehüüdide tsüklilised polümeerid; paraformaldehüüdid
	atsüklilised aldehüüdid, millel ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi
2912 11 00 00	metanaal (formaldehüüd)	5,5	0
2912 12 00 00	etanaal (atseetaldehüüd)	2	0
2912 19	muud
2912 19 10 00	butanaal (butüüraldehüüd, normaalisomeer)	5,5	0
2912 19 90 00	muud	0	0
	tsüklilised aldehüüdid, millel ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi
2912 21 00 00	bensaldehüüd	5,5	0
2912 29 00 00	muud	5,5	0
2912 30 00 00	aldehüüdalkoholid	5,5	0
	aldehüüdeetrid, aldehüüdfenoolid ja aldehüüdid, millel on ka muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi
2912 41 00 00	vanilliin (4-hüdroksü-3-metoksübensaldehüüd)	0	0
2912 42 00 00	etüülvanilliin (3-etoksü-4-hüdroksübensaldehüüd)	5,5	0
2912 49 00 00	muud	5,5	0
2912 50 00 00	aldehüüdide tsüklilised polümeerid	5,5	0
2912 60 00 00	paraformaldehüüd	5,5	0
2913 00 00 00	Rubriigis 2912 nimetatud ainete halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid	5,5	0
VI. FUNKTSIONAALSE KETOONRÜHMAGA ÜHENDID JA FUNKTSIONAALSE KINOONRÜHMAGA ÜHENDID
2914	Ketoonid ja kinoonid, millel on või ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
	atsüklilised ketoonid, millel ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi
2914 11 00 00	atsetoon	0	0
2914 12 00 00	butanoon (metüületüülketoon)	1	0
2914 13 00 00	4-metüülpentaan-2-oon (metüülisobutüülketoon)	5,5	0
2914 19	muud
2914 19 10 00	5-metüülheksaan-2-oon	5,5	0
2914 19 90 00	muud	5,5	0
	tsüklaan-, tsükleen- ja tsükloterpeenketoonid, millel ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi
2914 21 00 00	kamper	0	0
2914 22 00 00	tsükloheksanoon ja metüültsükloheksanoonid	0	0
2914 23 00 00	ionoonid ja metüülionoonid	5,5	0
2914 29 00	muud
2914 29 00 10	isoforoon (3,5,5-trimetüül-2-tsüklohekseen-1-oon)	0,1	0
2914 29 00 90	muud	5,5	0
	aromaatsed ketoonid, millel ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi
2914 31 00 00	fenüülatsetoon (fenüülpropaan-2-oon)	5,5	0
2914 39 00	muud
2914 39 00 10	atsetofenoon	0,1	0
2914 39 00 90	muud	5,5	0
2914 40	ketoonalkoholid ja ketoonaldehüüdid
2914 40 10 00	4-hüdroksü4-metüülpentaan-2-oon (diatsetoonalkohol)	5,5	0
2914 40 90 00	muud	5,5	0
2914 50 00 00	ketoonfenoolid ja ketoonid, millel on ka muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi	2	0
	kinoonid
2914 61 00 00	antrakinoon	5,5	0
2914 69	muud
2914 69 10 00	1,4-naftokinoon	0	0
2914 69 90 00	muud	0	0
2914 70 00 00	halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid	5,5	0
VII. KARBOKSÜÜLHAPPED, NENDE ANHÜDRIIDID, HALOGENIIDID JA PEROKSIIDID NING VASTAVAD PEROKSÜHAPPED, NENDE HALOGEEN-, SULFO-, NITRO- JA NITROSODERIVAADID
2915	Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
	sipelghape (metaanhape), selle soolad ja estrid
2915 11 00 00	sipelghape	0	0
2915 12 00 00	sipelghappe soolad	5,5	0
2915 13 00 00	sipelghappe estrid	5,5	0
	äädikhape, selle soolad; atseetanhüdriid
2915 21 00 00	äädikhape	5,5	0
2915 24 00 00	atseetanhüdriid	2	0
2915 29 00 00	muud	5,5	0
	äädikhappe estrid
2915 31 00 00	etüülatsetaat	0	0
2915 32 00 00	vinüülatsetaat	5,5	0
2915 33 00 00	n-butüülatsetaat	0	0
2915 36 00 00	dinoseebatsetaat (ISO)	5,5	0
2915 39	muud
2915 39 10 00	propüülatsetaat ja isopropüülatsetaat	5,5	0
2915 39 30 00	metüülatsetaat, pentüülatsetaat (amüülatsetaat), isopentüülatsetaat (isoamüülatsetaat) ja glütseroolatsetaat	5,5	0
2915 39 50 00	p-tolüülatsetaat, fenüülpropüülatsetaadid, bensüülatsetaat, rodinüülatsetaat, santalüülatsetaat ja fenüületaan-1,2-dioolatsetaadid	5,5	0
2915 39 80 00	muud	5,5	0
2915 40 00 00	mono-, di- ja trikloroäädikhape, nende soolad ja estrid	0	0
2915 50 00 00	propioonhape, selle soolad ja estrid	5,5	0
2915 60	butaanhapped ja pentaanhapped, nende soolad ja estrid
	butaanhapped, nende soolad ja estrid
2915 60 11 00	1-isopropüül-2,2-dimetüültrimetüleendiisobutüraat	5,5	0
2915 60 19 00	muud	5,5	0
2915 60 90 00	pentaanhapped, nende soolad ja estrid	0	0
2915 70	palmithape ja stearhape, nende soolad ja estrid
2915 70 15 00	palmithape	5,5	0
2915 70 20 00	palmithappe soolad ja estrid	5,5	0
2915 70 25 00	stearhape	1	0
2915 70 30 00	stearhappe soolad	5,5	0
2915 70 80 00	stearhappe estrid	5,5	0
2915 90	muud
2915 90 10 00	laurhape	5,5	0
2915 90 20 00	kloroformiaadid	5,5	0
2915 90 80	muud
2915 90 80 10	tina(II) oktaat (tina(II) 2-etüülheksanaat) (tinaoktoaat)	2	0
2915 90 80 90	muud	5,5	0
2916	Küllastumata atsüklilised monokarboksüülhapped ja tsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
	küllastumata atsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende derivaadid
2916 11 00 00	akrüülhape (propeenhape) ja selle soolad	0	0
2916 12	akrüülhappe estrid
2916 12 10 00	metüülakrülaat	0	0
2916 12 20 00	etüülakrülaat	0	0
2916 12 90 00	muud	0	0
2916 13 00 00	metakrüülhape ja selle soolad	0	0
2916 14	metakrüülhappe estrid
2916 14 10 00	metüülmetakrülaat	0	0
2916 14 90 00	muud	0	0
2916 15 00 00	olehape, linoolhape ja linoleenhape, nende soolad ja estrid	1	0
2916 19	muud
2916 19 10 00	undetseenhapped, nende soolad ja estrid	6,5	0
2916 19 30 00	heksa-2,4-dieenhape (sorbhape)	2	0
2916 19 40 00	krootonhape	6,5	0
2916 19 70 00	muud	6,5	0
2916 20 00 00	ühealuselised tsüklaan-, tsükleen- ja tsükloterpeenkarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid	6,5	0
	aromaatsed monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped, nende derivaadid
2916 31 00 00	bensoehape, selle soolad ja estrid	0	0
2916 32	bensoüülperoksiid ja bensoüülkloriid
2916 32 10 00	bensoüülperoksiid	1	0
2916 32 90 00	bensoüülkloriid	6,5	0
2916 34 00 00	fenüüläädikhape ja selle soolad	2	0
2916 35 00 00	fenüüläädikhappe estrid	6,5	0
2916 36 00 00	binapakrüül (ISO)	6,5	0
2916 39 00	muud
2916 39 00 10	ibuprofeen (INN)	2	0
2916 39 00 90	muud	6,5	0
2917	Polükarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
	atsüklilised polükarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende derivaadid
2917 11 00 00	oblikhape, selle soolad ja estrid	6,5	3
2917 12	adiphape, selle soolad ja estrid
2917 12 10 00	adiphape ja selle soolad	6,5	3
2917 12 90 00	adiphappe estrid	6,5	0
2917 13	aselahape ja sebatshape, nende soolad ja estrid
2917 13 10 00	sebatshape	6,5	0
2917 13 90 00	muud	6,5	0
2917 14 00 00	maleanhüdriid	6,5	0
2917 19	muud
2917 19 10 00	maloonhape, selle soolad ja estrid	6,5	0
2917 19 90 00	muud	0	0
2917 20 00 00	mitmealuselised tsüklaan-, tsükleen- ja tsükloterpeenkarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped, nende derivaadid	6,5	0
	aromaatsed polükarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende derivaadid
2917 32 00 00	dioktüülortoftalaadid	0	0
2917 33 00 00	dinonüülortoftalaadid ja didetsüülortoftalaadid	0	0
2917 34	muud ortoftaalhappe estrid
2917 34 10 00	dibutüülortoftalaadid	0	0
2917 34 90 00	muud	0	0
2917 35 00	ftaalanhüdriid
2917 35 00 10	mootorvedukite tööstuslikuks kokkumonteerimiseks	0	0
2917 35 00 90	muud	6,5	3
2917 36 00 00	tereftaalhape ja selle soolad	6,5	3
2917 37 00 00	dimetüültereftalaat	6,5	0
2917 39	muud
	bromoderivaadid
2917 39 11 00	tetrabromoftaalhappe estrid ja tetrabromoftaalanhüdriid	6,5	0
2917 39 19 00	muud	6,5	0
	muud
2917 39 30 00	benseen-1,2,4-trikarboksüülhape	6,5	0
2917 39 40 00	isoftaloüüldikloriid, mis sisaldab tereftaloüüldikloriidi kuni 0,8 % massist	6,5	0
2917 39 50 00	naftaleen-1,4,5,8-tetrakarboksüülhape	6,5	0
2917 39 60 00	tetrakloroftaalanhüdriid	6,5	0
2917 39 70 00	naatrium-3,5-bis(metoksükarbonüül)benseensulfonaat	6,5	0
2917 39 80 00	muud	6,5	0
2918	Karboksüülhapped, millel on muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
	karboksüülhapped, millel on alkoholi funktsionaalrühm, kuid ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi; nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende derivaadid
2918 11 00 00	piimhape, selle soolad ja estrid	6,5	0
2918 12 00 00	viinhape	6,5	0
2918 13 00 00	viinhappe soolad ja estrid	6,5	0
2918 14 00 00	sidrunhape	6,5	3
2918 15 00	sidrunhappe soolad ja estrid
2918 15 00 10	naatriumtsitraat	2	3
2918 15 00 90	muud	6,5	3
2918 16 00 00	glükoonhape, selle soolad ja estrid	0	0
2918 18 00 00	klorobensülaat (ISO)	6,5	3
2918 19	muud
2918 19 30 00	koolhape ja 3-α,12-α-dihüdroksü-5-β-kolaan-24-karboksüülhape (desoksükoolhape), nende soolad ja estrid	0	0
2918 19 40 00	2,2-bis(hüdroksümetüül)propioonhape	0	0
2918 19 85	muud
2918 19 85 10	broompropionaat (isopropüül-4,4′-dibromobensülaat)	0,1	0
2918 19 85 20	12-hüdroksüsteariinhape	2	0
2918 19 85 90	muud	6,5	0
	karboksüülhapped, millel on fenooli funktsionaalrühm, kuid ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped, nende derivaadid
2918 21 00 00	salitsüülhape ja selle soolad	2	0
2918 22 00 00	o-atsetüülsalitsüülhape, selle soolad ja estrid	0	0
2918 23	muud salitsüülhappe estrid, nende soolad
2918 23 10 00	metüülsalitsülaat ja fenüülsalitsülaat (salool)	6,5	0
2918 23 90 00	muud	6,5	0
2918 29	muud
2918 29 10 00	sulfosalitsüülhapped ja hüdroksünaftohapped, nende soolad ja estrid	0	0
2918 29 30	4-hüdroksübensoehape, selle soolad ja estrid
2918 29 30 10	4-hüdroksübensoehappe metüülester (metüülparabeen)	0	0
2918 29 30 90	muud	6,5	0
2918 29 80	muud
2918 29 80 10	vismutsubgallaat	0	0
2918 29 80 90	muud	6,5	0
2918 30 00 00	karboksüülhapped, millel on funktsionaalseid aldehüüd- või ketoonrühmi, kuid ei ole teisi hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi; nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped, nende derivaadid	6,5	0
	muud
2918 91 00 00	2,4,5-T (ISO) (2,4,5-triklorofenoksüäädikhape), selle soolad ja estrid	6,5	0
2918 99	muud
2918 99 10 00	2,6-dimetoksübensoehape	6,5	0
2918 99 20 00	dikamba (ISO)	0	0
2918 99 30 00	naatriumfenoksüatsetaat	6,5	0
2918 99 90	muud
2918 99 90 10	naprokseen (INN)	0	0
2918 99 90 20	dikamba ammooniumsool (2-metoksü-3,6-diklorobromobensoehappe ammooniumsool)	0,1	0
2918 99 90 30	gemfibrosiil (INN)	0	0
2918 99 90 40	2,4-D-hape (2,4-diklorofenoksüäädikhape)	0	0
2918 99 90 90	muud	6,5	0
VIII. ANORGAANILISTE METALLE MITTESISALDAVATE HAPETE ESTRID, SOOLAD NING HALOGEEN-, SULFO-, NITRO- JA NITROSODERIVAADID
2919	Fosfor(V)hapete estrid ja soolad, sh laktofosfaadid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
2919 10 00 00	tris(2,3-dibromopropüül) fosfaat	6,5	0
2919 90	muud
2919 90 10 00	tributüülfosfaadid, trifenüülfosfaat, tritolüülfosfaat, triksülüülfosfaadid ja tris(2-kloroetüül)fosfaat	6,5	0
2919 90 90	muud
2919 90 90 10	tris(2-kloroisopropüül)fosfaat	2	0
2919 90 90 90	muud	6,5	0
2920	Muud anorgaaniliste metalle mittesisaldavate hapete estrid (v.a vesinikhalogeniidide estrid) ja nende soolad; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
	tiofosfor(V)hapete estrid (fosfortioaadid) ja nende soolad; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid
2920 11 00 00	paratioon (ISO) ja paratioon-metüül (ISO) (metüülparatioon)	6,5	0
2920 19 00 00	muud	6,5	0
2920 90	muud
2920 90 10 00	väävelhappe ja süsihappe estrid, soolad ning halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid	6,5	0
2920 90 20 00	dimetüülfosfonaat (dimetüülfosfit)	6,5	0
2920 90 30 00	trimetüülfosfit (trimetoksüfosfiin)	6,5	0
2920 90 40 00	trietüülfosfit	6,5	0
2920 90 50 00	dietüülfosfonaat (dietüülvesinikfosfit, dietüülfosfit)	6,5	0
2920 90 85 00	muud	6,5	0
IX. LÄMMASTIKKU SISALDAVATE FUNKTSIONAALRÜHMADEGA ÜHENDID
2921	Funktsionaalse aminorühmaga ühendid
	atsüklilised monoamiinid ja nende derivaadid; nende soolad
2921 11	metüülamiin, dimetüülamiin ja trimetüülamiin, nende soolad
2921 11 10 00	metüülamiin, dimetüülamiin ja trimetüülamiin	0	0
2921 11 90 00	soolad	0	0
2921 19	muud
2921 19 10 00	trietüülamiin ja selle soolad	6,5	3
2921 19 30 00	isopropüülamiin ja selle soolad	0	0
2921 19 40 00	1,1,3,3-tetrametüülbutüülamiin	0	0
2921 19 50 00	dietüülamiin ja selle soolad	0	0
2921 19 80	muud
2921 19 80 10	tauriin (INN)	0	0
2921 19 80 90	muud	6,5	3
	atsüklilised polüamiinid ja nende derivaadid; nende soolad
2921 21 00 00	etüleendiamiin ja selle soolad	0	0
2921 22 00 00	heksametüleendiamiin ja selle soolad	2	3
2921 29 00 00	muud	0	0
2921 30	tsüklaan-, tsükleen- ja tsükloterpeenmonoamiinid ja -polüamiinid ning nende derivaadid; nende soolad
2921 30 10 00	tsükloheksüülamiin ja tsükloheksüüldimetüülamiin, nende soolad	1	0
2921 30 91 00	tsükloheks-1,3-üleendiamiin (1,3-diaminotsükloheksaan)	6,5	0
2921 30 99 00	muud	6,5	3
	aromaatsed monoamiinid ja nende derivaadid; nende soolad
2921 41 00 00	aniliin ja selle soolad	2	3
2921 42	aniliini derivaadid ja nende soolad
2921 42 10 00	halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid ja nende soolad	6,5	3
2921 42 90 00	muud	0	0
2921 43 00 00	toluidiinid ja nende derivaadid; nende soolad	6,5	3
2921 44 00 00	difenüülamiin ja selle derivaadid; nende soolad	2	3
2921 45 00 00	1-naftüülamiin (α-naftüülamiin) ja 2-naftüülamiin (β-naftüülamiin) ning nende derivaadid; nende soolad	6,5	3
2921 46 00 00	amfetamiin (INN), bensfetamiin (INN), deksamfetamiin (INN), etüülamfetamiin (INN), fenkamfamiin (INN), lefetamiin (INN), levamfetamiin (INN), mefenoreks (INN) ja fentermiin (INN); nende soolad	0	0
2921 49	muud
2921 49 10 00	ksülidiinid ja nende derivaadid; nende soolad	0	0
2921 49 80 00	muud	0	0
	aromaatsed polüamiinid ja nende derivaadid; nende soolad
2921 51	o-, m- ja p-fenüleendiamiin ning diaminotolueenid ja nende derivaadid; nende soolad
	o-, m- ja p-fenüleendiamiin ja diaminotolueenid ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid; nende soolad
2921 51 11 00	m-fenüleendiamiin puhtusega vähemalt 99 % massist, mis sisaldab: — kuni 1 % massist vett, — kuni 200 mg/kg o-fenüleendiamiini ja — kuni 450 mg/kg p-fenüleendiamiini	0	0
2921 51 19 00	muud	6,5	3
2921 51 90	muud
2921 51 90 10	aminofenüülparamiinhape	0	0
2921 51 90 90	muud	6,5	3
2921 59	muud
2921 59 10 00	m-fenüleenbis(metüülamiin)	6,5	0
2921 59 20 00	2,2’-dikloro-4,4’-metüleendianiliin	6,5	0
2921 59 30 00	4,4’-bi-o-toluidiin	6,5	0
2921 59 40 00	1,8-naftüleendiamiin	6,5	0
2921 59 90 00	muud	6,5	3
2922	Aminoühendid, millel on hapnikku sisaldav funktsionaalrühm
	aminoalkoholid (v.a need, millel on hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi enam kui ühest liigist) ning nende eetrid ja estrid; nende soolad
2922 11 00 00	monoetanoolamiin ja selle soolad	0	0
2922 12 00 00	dietanoolamiin ja selle soolad	2	3
2922 13	trietanoolamiin ja selle soolad
2922 13 10 00	trietanoolamiin	6,5	3
2922 13 90 00	trietanoolamiini soolad	6,5	3
2922 14 00 00	dekstropropoksüfeen (INN) ja selle soolad	0	0
2922 19	muud
2922 19 10 00	N-tüüldietanoolamiin	0	0
2922 19 20 00	2,2′-metüüliminodietanool (N-metüüldietanoolamiin)	0	0
2922 19 80 00	muud	0	0
	aminonaftoolid ja muud aminofenoolid (v.a need, millel on hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi enam kui ühest liigist) ning nende eetrid ja estrid; nende soolad
2922 21 00 00	aminohüdroksünaftaleensulfoonhapped ja nende soolad	0	0
2922 29 00	muud
2922 29 00 10	anisidiinid, dianisidiinid, fenetidiinid ja nende soolad	6,5	3
2922 29 00 90	muud	0	0
	aminoaldehüüdid, aminoketoonid ja aminokinoonid (v.a need, millel on hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi enam kui ühest liigist) ning nende eetrid ja estrid; nende soolad
2922 31 00 00	amfepramoon (INN), metadoon (INN) ja normetadoon (INN); nende soolad	6,5	0
2922 39 00 00	muud	6,5	3
	aminohapped (v.a need, millel on hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi enam kui ühest liigist) ja nende estrid; nende soolad
2922 41 00 00	lüsiin ja selle estrid; nende soolad	6,5	3
2922 42 00 00	glutamiinhape ja selle soolad	6,5	3
2922 43 00 00	antraniilhape ja selle soolad	6,5	3
2922 44 00 00	tilidiin (INN) ja selle soolad	0	0
2922 49	muud
2922 49 10 00	glütsiin	0	0
2922 49 20 00	β-alaniin	0	0
2922 49 95 00	muud	0	0
2922 50 00	aminoalkoholfenoolid, aminohapefenoolid ja muud hapnikku sisaldavate funktsionaalrühmadega aminoühendid
2922 50 00 10	fenüülefriin (INN), 5-aminosalitsüülhape	0	0
2922 50 00 20	tramadool (INN)	0	0
2922 50 00 90	muud	6,5	3
2923	Kvaternaarsed ammooniumsoolad ja hüdroksiidid; kindla või muutuva keemilise koostisega letsitiinid jm fosfoaminolipiidid
2923 10 00	koliin ja selle soolad
2923 10 00 10	koliinkloriid	0	0
2923 10 00 90	muud	6,5	0
2923 20 00 00	letsitiinid ja muud fosfoaminolipiidid	0	0
2923 90 00 00	muud	6,5	0
2924	Funktsionaalse karboksüamidorühmaga ühendid; funktsionaalse amidorühmaga süsihappeühendid
	atsüklilised amiidid (sh atsüklilised karbamaadid) ja nende derivaadid; nende soolad
2924 11 00 00	meprobamaat (INN)	0	0
2924 12 00 00	fluoroatseetamiid (ISO), monokrotofoss (ISO) ja fosfamidoon (ISO)	0	0
2924 19 00 00	muud	0	0
	tsüklilised amiidid (sh tsüklilised karbamaadid) ja nende derivaadid; nende soolad
2924 21	ureiinid ja nende derivaadid; nende soolad
2924 21 10 00	isoproturoon (ISO)	0	0
2924 21 90 00	muud	0	0
2924 23 00 00	2-atseetamidobensoehape (N-atsetüülantraniilhape) ja selle soolad	0	0
2924 24 00 00	etinamaat (INN)	0	0
2924 29	muud
2924 29 10 00	lidokaiin (INN)	0	0
2924 29 30 00	paratsetamool (INN)	0	0
2924 29 95	muud
2924 29 95 10	metolakloor	0,1	0
2924 29 95 90	muud	0	0
2925	Funktsionaalse karboksüimidorühmaga ühendid (sh sahhariin ja selle soolad) ning funktsionaalse imidorühmaga ühendid
	imiidid ja nende derivaadid; nende soolad
2925 11 00 00	sahhariin ja selle soolad	0	0
2925 12 00 00	glutetimiid (INN)	6,5	0
2925 19	muud
2925 19 10 00	3,3′,4,4′,5,5′,6,6′-oktabromo-N,N′-etüleendiftaalimiid	6,5	0
2925 19 30 00	N,N′-etüleenbis(4,5-dibromoheksahüdro-3,6-metanoftaalimiid)	6,5	0
2925 19 95 00	muud	6,5	0
	imiinid ja nende derivaadid; nende soolad
2925 21 00 00	kloordimeform (ISO)	6,5	0
2925 29 00 00	muud	6,5	0
2926	Funktsionaalse nitrilorühmaga ühendid
2926 10 00 00	akrüülnitriil	0	0
2926 20 00 00	1-tsüanoguanidiin (ditsüaandiamiid)	6,5	0
2926 30 00 00	fenproporeks (INN) ja selle soolad; metadooni (INN) sünteesi vaheprodukt (4-tsüano-2-dimetüülamino-4,4-difenüülbutaan)	0	0
2926 90	muud
2926 90 20 00	isoftalonitriil	0	0
2926 90 95 00	muud	0	0
2927 00 00 00	Diaso-, aso- ja asoksüühendid	0	0
2928 00	Hüdrasiini ja hüdroksüülamiini orgaanilised derivaadid
2928 00 10 00	N,N-bis(2-metoksüetüül)hüdroksüülamiin	6,5	0
2928 00 90	muud
2928 00 90 10	fenüülhüdrasiin	0,1	0
2928 00 90 90	muud	6,5	0
2929	Muude lämmastikku sisaldavate funktsionaalrühmadega ühendid
2929 10	isotsüanaadid
2929 10 10 00	metüülfenüleendiisotsüanaadid (tolueendiisotsüanaadid)	1	0
2929 10 90 00	muud	0	0
2929 90 00 00	muud	6,5	0
X. VMETALL- JA MITTEMETALLORGAANILISED ÜHENDID, HETEROTSÜKLILISED ÜHENDID, NUKLEIINHAPPED JA NENDE SOOLAD, SULFOONAMIIDID
2930	Väävelorgaanilised ühendid
2930 20 00	tiokarbamaadid ja ditiokarbamaadid
2930 20 00 10	etüülpropüültiokarbamaat (S-etüül-N,N-di-n-propüültiokarbamaat)	0,1	0
2930 20 00 90	muud	6,5	0
2930 30 00 00	tiuraammono-, -di- ja -tetrasulfiidid	0	0
2930 40	metioniin
2930 40 10 00	metioniin (INN)	0	0
2930 40 90 00	muud	0	0
2930 50 00 00	kaptafool (ISO) ja metamidofoss (ISO)	0	0
2930 90	muud
2930 90 13 00	tsüsteiin ja tsüstiin	0	0
2930 90 16 00	tsüsteiini või tsüstiini derivaadid	0	0
2930 90 20 00	tiodiglükool (INN) (2,2′-tiodietanool)	0	0
2930 90 30 00	DL-2-hüdroksü-4-(metüültio)võihape	0	0
2930 90 40 00	2,2′-tiodietüülbis[3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksüfenüül)propionaat]	0	0
2930 90 50 00	isomeeride 4-metüül-2,6-bis(metüültio)-m-fenüleendiamiini ja 2-metüül-4,6-bis(metüültio)-m-fenüleendiamiini segu	0	0
2930 90 85	muud
2930 90 85 10	disulfiraam, lipoehape	6,5	0
2930 90 85 90	muud	0	0
2931 00	elementorgaanilised ühendid
2931 00 10 00	dimetüülmetüülfosfonaat	0	0
2931 00 20 00	metüülfosfonüüldifluoriid (metüülfosfoondifluoriid)	0	0
2931 00 30 00	metüülfosfonüüldikloriid	0	0
2931 00 95	muud
2931 00 95 10	dibutüültinadilauraat	0	0
2931 00 95 30	trietüülalumiinium	5	3
2931 00 95 40	glüfosaat (N-(fosfonometüül)glütsiin)	0	0
2931 00 95 90	muud	6,5	0
2932	Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale hapniku aatomi(te)
	kondenseerumata (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata) furaaniringiga ühendid
2932 11 00 00	tetrahüdrofuraan	6,5	0
2932 12 00 00	2-furüülaldehüüd (furfuraldehüüd)	6,5	3
2932 13 00 00	furfurüülalkohol ja tetrahüdrofurfurüülalkohol	6,5	3
2932 19 00 00	muud	0	0
	laktoonid
2932 21 00 00	kumariin, metüülkumariinid ja etüülkumariinid	0	0
2932 29	muud laktoonid
2932 29 10 00	fenoolftaleiin	0	0
2932 29 20 00	1-hüdroksü-4-[1-(4-hüdroksü-3-metoksükarbonüül-1-naftüül)-3-okso-1H,3H-benso[de]isokromeen-1-üül]-6-oktadetsüüloksü-2-naftohape	0	0
2932 29 30 00	3′-kloro-6′-tsükloheksüülaminospiro[isobensofuraan-1(3H),9′-ksanteen]-3-oon	0	0
2932 29 40 00	6′-(N-etüül-p-toluidino)-2′-metüülspiro[isobensofuraan-1(3H),9′-ksanteen]-3-oon	0	0
2932 29 50 00	metüül-6-dokosüüloksü-1-hüdroksü-4-[1-(4-hüdroksü-3-metüül-1-fenantrüül)-3-okso-1H,3H-nafto[1,8-cd]püraan-1-üül]naftaleen-2-karboksülaat	0	0
2932 29 60 00	gamma-Butürolaktoon	0	0
2932 29 85 00	muud	0	0
	muud
2932 91 00 00	isosafrool	6,5	0
2932 92 00 00	1-(1,3-bensodioksool-5-üül)propaan-2-oon	6,5	0
2932 93 00 00	piperonaal	6,5	0
2932 94 00 00	safrool	6,5	0
2932 95 00 00	tetrahüdrokannabinoolid (kõik isomeerid)	0	0
2932 99	muud
2932 99 50 00	nelja-aatomilise tsükliga epoksiidid	0	0
2932 99 70 00	muud tsüklilised atsetaalid ja sisepoolatsetaalid, millel on või ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid	0	0
2932 99 85 00	muud	0	0
2933	Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te)
	kondenseerumata (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata) pürasooliringiga ühendid
2933 11	fenasoon (antipüriin) ja selle derivaadid
2933 11 10 00	propüfenasoon (INN)	6,5	0
2933 11 90 00	muud	0	0
2933 19	muud
2933 19 10 00	fenüülbutasoon (INN)	0	0
2933 19 90 00	muud	0	0
	kondenseerumata (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata) imidasooliringiga ühendid
2933 21 00 00	hüdantoiin ja selle derivaadid	6,5	0
2933 29	muud
2933 29 10 00	nafasoliinhüdrokloriid (INNM) ja nafasoliinnitraat (INNM); fentolamiin (INN); tolasoliinhüdrokloriid (INNM)	6,5	0
2933 29 90 00	muud	0	0
	kondenseerumata (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata) püridiiniringiga ühendid
2933 31 00 00	püridiin ja selle soolad	0	0
2933 32 00 00	piperidiin ja selle soolad	6,5	0
2933 33 00 00	alfentaniil (INN), aniileridiin (INN), besitramiid (INN), broomasepaam (INN), difenoksiin (INN), difenoksülaat (INN), dipipanoon (INN), fentanüül (INN), ketobemidoon (INN), metüülfenidaat (INN), pentasotsiin (INN), petidiin (INN), petidiini sünteesi vaheprodukt A, fentsüklidiin (INN) (PCP), fenoperidiin (INN), pipradrool (INN), piritramiid (INN), propiraam (INN) ja trimeperidiin (INN); nende soolad	0	0
2933 39	muud
2933 39 10 00	iproniasiid (INN); ketobemidoonhüdrokloriid (INNM); püridostigmiinbromiid (INN)	0	0
2933 39 20 00	2,3,5,6-tetrakloropüridiin	0	0
2933 39 25 00	3,6-dikloropüridiin-2-karboksüülhape	0	0
2933 39 35 00	2-hüdroksüetüülammoonium-3,6-dikloropüridiin-2-karboksülaat	0	0
2933 39 40 00	2-butoksüetüül(3,5,6-trikloro-2-püridüüloksü)atsetaat	0	0
2933 39 45 00	3,5-dikloro-2,4,6-trifluoropüridiin	0	0
2933 39 50 00	fluoroksüpür (ISO), metüülester	0	0
2933 39 55 00	4-metüülpüridiin	0	0
2933 39 99 00	muud	0	0
	hüdrogeenitud või hüdrogeenimata kinoliini- või isokinoliiniringiga ühendid, milles ei ole muid kondenseerunud tsükleid
2933 41 00 00	levorfanool (INN) ja selle soolad	0	0
2933 49	muud
2933 49 10 00	kinoliini halogeenderivaadid; kinoliinkarboksüülhappe derivaadid	0	0
2933 49 30 00	dextrometorpaan (INN) ja selle derivaadid	0	0
2933 49 90 00	muud	0	0
	hüdrogeenitud või hüdrogeenimata pürimidiiniringiga või piperasiiniringiga ühendid
2933 52 00 00	malonüüluurea (barbituurhape) ja selle soolad	6,5	0
2933 53	allobarbitaal (INN), amobarbitaal (INN), barbitaal (INN), butalbitaal (INN), butobarbitaal, tsüklobarbitaal (INN), metüülfenobarbitaal (INN), pentobarbitaal (INN), fenobarbitaal (INN), sec-butabarbitaal (INN), sekobarbitaal (INN) ja vinüülbitaal (INN); nende soolad
2933 53 10 00	fenobarbitaal (INN) ja barbitaal (INN), nende soolad	0	0
2933 53 90 00	muud	6,5	0
2933 54 00 00	muud malonüüluurea (barbituurhappe) derivaadid; nende soolad	6,5	0
2933 55 00 00	loprazolaam (INN), meklokvaloon (INN), metakvaloon (INN) ja sipeprool (INN); nende soolad	0	0
2933 59	muud
2933 59 10 00	diasinoon (ISO)	0	0
2933 59 20 00	1,4-diasabitsüklo[2.2.2]oktaan (trietüleendiamiin)	0	0
2933 59 95 00	muud	0	0
	kondenseerumata (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata) triasiiniringiga ühendid
2933 61 00 00	melamiin	0	0
2933 69	muud
2933 69 10 00	atrasiin (ISO); propasiin (ISO); simasiin (ISO); heksahüdro-1,3,5-trinitro-1,3,5-triasiin (heksogeen, trimetüleentrinitramiin)	0	0
2933 69 20 00	meteenamiin (INN) (heksametüleentetraamiin)	6,5	0
2933 69 30 00	2,6-di-tert-butüül-4-[4,6-bis(oktüültio)-1,3,5-triasiin-2-üülamino]fenool	6,5	0
2933 69 80 00	muud	6,5	0
	laktaamid
2933 71 00 00	6-heksaanlaktaam (ε-kaprolaktaam)	0	0
2933 72 00 00	klobasaam (INN) ja metüprüloon (INN)	0	0
2933 79 00 00	muud laktaamid	0	0
	muud
2933 91	alprasolaam (INN), kamasepaam (INN), kloordiasepoksiid (INN), klonasepaam (INN), klorasepaat, delorasepaam (INN), diasepaam (INN), estasolaam (INN), etüülloflasepaat (INN), fludiasepaam (INN), flunitrasepaam (INN), flurasepaam (INN), halasepaam (INN), lorasepaam (INN), lormetasepaam (INN), masindool (INN), medasepaam (INN), midasolaam (INN), nimetasepaam (INN), nitrasepaam (INN), nordasepaam (INN), oksasepaam (INN), pinasepaam (INN), prasepaam (INN), pürovaleroon (INN), temasepaam (INN), tetrasepaam (INN) ja triasolaam (INN); nende soolad
2933 91 10 00	kloordiasepoksiid (INN)	0	0
2933 91 90 00	muud	0	0
2933 99	muud
2933 99 10 00	bensimidasool-2-tiool (merkaptobensimidasool)	0	0
2933 99 20 00	indool, 3-metüülindool (skatool), 6-allüül-6,7-dihüdro-5H-dibens[c,e]asepiin (asapetiin), fenindamiin (INN) ja nende soolad; imipramiinhüdrokloriid (INNM)	0	0
2933 99 30 00	monoasepiinid	0	0
2933 99 40 00	diasepiinid	0	0
2933 99 50 00	2,4-di-tert-butüül-6-(5-klorobensotriasool-2-üül)fenool	0	0
2933 99 90 00	muud	0	0
2934	Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid
2934 10 00 00	kondenseerumata (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata) tiasooliringiga ühendid	0	0
2934 20	hüdrogeenitud või hüdrogeenimata bensotiasooliringiga ühendid, milles ei ole muid kondenseerunud tsükleid
2934 20 20 00	di(bensotiasool-2-üül)disulfiid; bensotiasool-2-tiool (merkaptobensotiasool) ja selle soolad	5	0
2934 20 80 00	muud	0	0
2934 30	hüdrogeenitud või hüdrogeenimata fenotiasiiniringiga ühendid, milles ei ole muid kondenseerunud tsükleid
2934 30 10 00	tietüülperasiin (INN); tioridasiin (INN) ja selle soolad	6,5	0
2934 30 90 00	muud	0	0
	muud
2934 91 00 00	aminoreks (INN), brotisolaam (INN), klotiasepaam (INN), kloksasolaam (INN), dekstromoramiid (INN), haloksasolaam (INN), ketasolaam (INN), mesokarb (INN), oksasolaam (INN), pemoliin (INN), fendimetrasiin (INN), fenmetrasiin (INN) ja sufentaniil (INN); nende soolad	0	0
2934 99	muud
2934 99 10 00	kloroprotikseen (INN); tenalidiin (INN) ning selle tartraadid ja maleaadid	0	0
2934 99 20 00	furasolidoon (INN)	0	0
2934 99 30 00	7-aminokefalosporaanhape	0	0
2934 99 40 00	(6R,7R)-3-atsetoksümetüül-7-[(R)-2-formüüloksü-2-fenüülatsetamido]-8-okso-5-tia-1-asabitsüklo[4.2.0]okt-2-een-2-karboksüülhappe soolad ja estrid	0	0
2934 99 50 00	1-[2-(1,3-dioksan-2-üül)etüül]-2-metüülpüridiiniumbromiid	0	0
2934 99 90 00	muud	0	0
2935 00	Sulfoonamiidid
2935 00 10 00	3-{1-[7-(heksadetsüülsulfonüülamino)-1H-indool-3-üül]-3-okso-1H,3H-nafto[1,8-cd ]püraan-1-üül}-N,N-dimetüül-1H-indool-7-sulfoonamiid	0	0
2935 00 20 00	metosulaam (ISO)	0	0
2935 00 90 00	muud	0	0
XI. PROVITAMIINID, VITAMIINID JA HORMOONID
2936	Looduslikud või sünteetilised provitamiinid ja vitamiinid (k.a naturaalsed kontsentraadid) ning nendest saadud eeskätt vitamiinidena kasutatavad derivaadid; nende ainete segud, k.a lahused mis tahes lahustites
	vitamiinid ja nende derivaadid, segamata
2936 21 00 00	A-vitamiinid ja nende derivaadid	0	0
2936 22 00 00	B1-vitamiin ja selle derivaadid	0	0
2936 23 00 00	B2-vitamiin ja selle derivaadid	0	0
2936 24 00 00	D-pantoteenhape ja DL-pantoteenhape (B3-vitamiin ja B5-vitamiin) ning nende derivaadid	0	0
2936 25 00 00	B6-vitamiin ja selle derivaadid	0	0
2936 26 00 00	B12-vitamiin ja selle derivaadid	0	0
2936 27 00 00	C-vitamiin ja selle derivaadid	0	0
2936 28 00 00	E-vitamiin ja selle derivaadid	0	0
2936 29	muud vitamiinid ja nende derivaadid
2936 29 10 00	B9-vitamiin ja selle derivaadid	0	0
2936 29 30 00	H-vitamiin ja selle derivaadid	0	0
2936 29 90 00	muud	0	0
2936 90	muud (sh naturaalsed kontsentraadid)
	naturaalsed vitamiinikontsentraadid
2936 90 11 00	vitamiinide A+D naturaalsed kontsentraadid	0	0
2936 90 19 00	muud	0	0
2936 90 80 00	muud	0	0
2937	Hormoonid, prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid, looduslikud või sünteetilised; nende derivaadid ja struktuurianaloogid, k.a modifitseeritud ahelaga polüpeptiidid, mida kasutatakse eeskätt hormoonidena
	polüpeptiid-, valk- ja glükoproteiinhormoonid, nende derivaadid ja struktuurianaloogid
2937 11 00 00	somatotropiin, selle derivaadid ja struktuurianaloogid	0	0
2937 12 00 00	insuliin ja selle soolad	0	0
2937 19 00 00	muud	0	0
	steroidhormoonid, nende derivaadid ja struktuurianaloogid
2937 21 00 00	kortisoon, hüdrokortisoon, prednisoon (dehüdrokortisoon) ja prednisoloon (dehüdrohüdrokortisoon)	0	0
2937 22 00 00	kortikosteroidhormoonide halogeenderivaadid	0	0
2937 23 00 00	östrogeenid ja progestageenid	0	0
2937 29 00 00	muud	0	0
	katehhoolamiinhormoonid, nende derivaadid ja struktuurianaloogid
2937 31 00 00	epinefriin	0	0
2937 39 00 00	muud	0	0
2937 40 00 00	aminohappederivaadid	0	0
2937 50 00 00	prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid, nende derivaadid ja struktuurianaloogid	0	0
2937 90 00 00	muud	0	0
XII. LOODUSLIKUD JA SÜNTEETILISED TAIMSED GLÜKOSIIDID JA ALKALOIDID, NENDE SOOLAD, EETRID ESTRID JM DERIVAADID
2938	Glükosiidid (looduslikud või sünteetilised), nende soolad, eetrid, estrid ja muud derivaadid
2938 10 00 00	rutosiid (rutiin) ja selle derivaadid	0	0
2938 90	muud
2938 90 10 00	digitaalise glükosiidid	0	0
2938 90 30 00	glütsürrishape ja glütsirrisaadid	0	0
2938 90 90 00	muud	0	0
2939	Looduslikud või sünteesitud taimsed alkaloidid, nende soolad, eetrid, estrid ja muud derivaadid
	oopiumi alkaloidid ja nende derivaadid; nende soolad
2939 11 00 00	unimaguna põhu kontsentraadid; buprenorfiin (INN), kodeiin, dihüdrokodeiin (INN), etüülmorfiin, etorfiin (INN), heroiin, hüdrokodoon (INN), hüdromorfoon (INN), morfiin, nikomorfiin (INN), oksükodoon (INN), oksümorfoon (INN), folkodiin (INN), tebakoon (INN) ja tebaiin; nende soolad	0	0
2939 19 00 00	muud	0	0
2939 20 00 00	kiinakoore alkaloidid ja nende derivaadid; nende soolad	0	0
2939 30 00 00	kofeiin ja selle soolad	0	0
	efedriinid ja nende soolad
2939 41 00 00	efedriin ja selle soolad	0	0
2939 42 00 00	pseudoefedriin (INN) ja selle soolad	0	0
2939 43 00 00	katiin (INN) ja selle soolad	0	0
2939 49 00 00	muud	0	0
	teofülliin ja aminofülliin (teofülliinetüleendiamiin) ning nende derivaadid; nende soolad
2939 51 00 00	fenetülliin (INN) ja selle soolad	0	0
2939 59 00 00	muud	0	0
	hariliku tungaltera alkaloidid ja nende derivaadid; nende soolad
2939 61 00 00	ergometriin (INN) ja selle soolad	0	0
2939 62 00 00	ergotamiin (INN) ja selle soolad	0	0
2939 63 00 00	lüsergiinhape ja selle soolad	0	0
2939 69 00 00	muud	0	0
	muud
2939 91	kokaiin, ekgoniin, levometamfetamiin, metamfetamiin (INN), ratseemiline metamfetamiin; nende soolad, estrid ja muud derivaadid
	kokaiin ja selle soolad
2939 91 11 00	toorkokaiin	0	0
2939 91 19 00	muud	0	0
2939 91 90 00	muud	0	0
2939 99 00 00	muud	0	0
XIII. MUUD ORGAANILISED ÜHENDID
2940 00 00 00	Keemiliselt puhtad suhkrud, v.a sahharoos, laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos; suhkrute eetrid, atsetaalid ja estrid ning nende soolad (v.a rubriikide 2937 , 2938 ja 2939 tooted)	6,5	3
2941	Antibiootikumid
2941 10	penitsilliinid ja nende penitsillaanhappestruktuuriga derivaadid; nende soolad
2941 10 10 00	amoksitsilliin (INN) ja selle soolad	0	0
2941 10 20 00	ampitsilliin (INN), metampitsilliin (INN), pivampitsilliin (INN) ja nende soolad	0	0
2941 10 90 00	muud	0	0
2941 20	streptomütsiinid ja nende derivaadid; nende soolad
2941 20 30 00	dihüdrostreptomütsiin, selle soolad, estrid ja hüdraadid	0	0
2941 20 80 00	muud	0	0
2941 30 00 00	tetratsükliinid ja nende derivaadid; nende soolad	0	0
2941 40 00 00	klooramfenikool ja selle derivaadid; nende soolad	0	0
2941 50 00 00	erütromütsiin ja selle derivaadid; nende soolad	0	0
2941 90 00 00	muud	0	0
2942 00 00 00	Muud orgaanilised kemikaalid	0	0
30	GRUPP 30 - FARMAATSIATOOTED
3001	Organoteraapias kasutatavad kuivatatud näärmed ja muud organid (pulbrina või pulbristamata); organoteraapias kasutatavad näärmete, muude organite ja nende nõrede ekstraktid; hepariin ja selle soolad; ravis ja profülaktikas kasutatavad mujal nimetamata inim- või loomorganismist pärinevad ained
3001 20	näärmete, muude organite või nende nõrede ekstraktid
3001 20 10 00	inimeselt pärinevad	0	0
3001 20 90 00	muud	0	0
3001 90	muud
3001 90 20 00	inimeselt pärinevad	0	0
	muud
3001 90 91 00	hepariin ja selle soolad	0	0
3001 90 98 00	muud	0	0
3002	Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid ja muud verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste menetluste abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted
3002 10	antiseerumid jm verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste menetluste abil
3002 10 10 00	antiseerumid	0	0
	muud
3002 10 91 00	hemoglobiin, vere globuliinid ja seerumglobuliinid	0	0
	muud
3002 10 95 00	inimverest	0	0
3002 10 99 00	muud	0	0
3002 20 00 00	inimmeditsiinis kasutatavad vaktsiinid	0	0
3002 30 00 00	veterinaarmeditsiinis kasutatavad vaktsiinid	0	0
3002 90	muud
3002 90 10 00	inimveri	0	0
3002 90 30 00	ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri	0	0
3002 90 50 00	mikroorganismide kultuurid	0	0
3002 90 90 00	muud	0	0
3003	Ravis või profülaktikas kasutatavad kahest või enamast komponendist kokkusegatud ravimid (v.a rubriikide 3002 , 3005 ja 3006 ravimid), kindlatesse doosidesse jaotamata ja jaemüügiks pakendamata
3003 10 00 00	sisaldavad penitsilliine, nende penitsillaanhappestruktuuriga derivaate, streptomütsiine või nende derivaate	0	0
3003 20 00 00	sisaldavad muid antibiootikume	0	0
	sisaldavad hormoone või muid rubriigi 2937 tooteid, kuid ei sisalda antibiootikume
3003 31 00 00	sisaldavad insuliini	0	0
3003 39 00 00	muud	0	0
3003 40 00 00	sisaldavad alkaloide või nende derivaate, kuid ei sisalda rubriigi 2937 tooteid ega antibiootikume	0	0
3003 90	muud
3003 90 10 00	sisaldavad joodi või joodiühendeid	0	0
3003 90 90	muud
3003 90 90 10	fütiin	0	0
3003 90 90 90	muud	0	0
3004	Ravis või profülaktikas kasutatavad komponentidest kokkusegatud või ühekomponendised ravimid, väljamõõdetud doosidena (k.a transdermaalse manustamise süsteemi abil kasutatavad doosid) või jaemüügipakendis (v.a rubriikide 3002 , 3005 ja 3006 tooted)
3004 10	sisaldavad penitsilliine, nende penitsillaanhappestruktuuriga derivaate, streptomütsiine või nende derivaate
3004 10 10 00	sisaldavad ainult selliseid toimeaineid nagu penitsilliinid või nende penitsillaanhappestruktuuriga derivaadid	0	0
3004 10 90 00	muud	0	0
3004 20	sisaldavad muid antibiootikume
3004 20 10 00	jaemüügivormis või -pakendis	0	0
3004 20 90 00	muud	0	0
	sisaldavad hormoone või muid rubriigi 2937 ühendeid, kuid ei sisalda antibiootikume
3004 31	sisaldavad insuliini
3004 31 10	jaemüügivormis või -pakendis
3004 31 10 11	lühitoimeline insuliin	0	0
3004 31 10 90	muud	0	0
3004 31 90 00	muud	0	0
3004 32	sisaldavad neerupealise koore hormoone, nende derivaate või struktuurianalooge
3004 32 10 00	jaemüügivormis või -pakendis	0	0
3004 32 90 00	muud	0	0
3004 39	muud
3004 39 10 00	jaemüügivormis või -pakendis	0	0
3004 39 90 00	muud	0	0
3004 40	sisaldavad alkaloide või nende derivaate, kuid ei sisalda hormoone, antibiootikume ega muid rubriigi 2937 tooteid
3004 40 10 00	jaemüügivormis või -pakendis	0	0
3004 40 90 00	muud	0	0
3004 50	muud ravimid, mis sisaldavad vitamiine või muid rubriigi 2936 tooteid
3004 50 10 00	jaemüügivormis või -pakendis	0	0
3004 50 90 00	muud	0	0
3004 90	muud
	jaemüügivormis või -pakendis
3004 90 11 00	sisaldavad joodi või joodiühendeid	0	0
3004 90 19 00	muud	0	0
	muud
3004 90 91 00	sisaldavad joodi või joodiühendeid	0	0
3004 90 99 00	muud	0	0
3005	Vatt, marli, sidumismaterjalid jms tooted (näiteks haavasidemed, kleepplaastrid, mähised), ravimitega immutatud või kaetud või jaemüügivormis või -pakendis, mõeldud kasutamiseks meditsiinis, kirurgias, hambaravis või veterinaarias
3005 10 00 00	kleepplaastrid jm adhesiivkihiga tooted	0	0
3005 90	muud
3005 90 10 00	vatt ja vatitooted	0	0
	muud
	tekstiilmaterjalist
3005 90 31 00	marli ja marlitooted	0	0
	muud
3005 90 51 00	lausriidest	0	0
3005 90 55 00	muud	0	0
3005 90 99 00	muud	0	0
3006	Käesoleva grupi märkuses 4 loetletud farmaatsiatooted
3006 10	steriilne kirurgiline kätgut, jms steriilsed õmblusmaterjalid (sh kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed imenduvad niidid) ja steriilsed koeadhesiivsed haavasulgemismaterjalid; steriilne laminaaria ja laminaariatampoonid; kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed imenduvad veretõkestid; kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed veretõkestid, sh imenduvad
3006 10 10 00	steriilne kirurgiline kätgut	0	0
3006 10 30 00	kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed käsnad, imenduvad	0	0
3006 10 90 00	muud	0	0
3006 20 00 00	veregruppide määramiseks kasutatavad reaktiivid	0	0
3006 30 00 00	kontrastained röntgenoloogilisteks uuringuteks; pattsiendile manustatavad diagnostilised reaktiivid	0	0
3006 40 00 00	hambatsemendid jm hambatäidised; tsemendid luude taastamiseks	0	0
3006 50 00 00	esmaabipakid ja -komplektid	0	0
3006 60	hormoonidel, muudel rubriigi 2937 toodetel või spermitsiididel põhinevad keemilised rasestumisvastased vahendid
	hormoonidel põhinevad
3006 60 11 00	jaemüügivormis või -pakendis	0	0
3006 60 19 00	muud	0	0
3006 60 90 00	spermitsiididel põhinevad	0	0
3006 70 00 00	geelpreparaadid, mis on mõeldud kasutamiseks inim- või veterinaarmeditsiinis kehaosade libestamiseks kirurgilistel operatsioonidel ja läbivaatustel või keha ja meditsiiniseadme kontaktainena	0	0
	muud
3006 91 00 00	stoomi korral kasutatavad vahendid	0	0
3006 92 00 00	ravimijäätmed	0	0
31	GRUPP 31 - VÄETISED
3101 00 00 00	Loomsed ja taimsed väetised (kokkusegatud või segamata, keemiliselt töödeldud või töötlemata); loomsete või taimsete saaduste kokkusegamise või keemilise töötlemise abil valmistatud väetised	5	0
3102	Mineraalsed ja keemilised lämmastikväetised
3102 10	uurea, vesilahusena või mitte
3102 10 10 00	uurea lämmastikusisaldusega üle 45 % kuiva veevaba toote massist	2	3
3102 10 90 00	muud	2	3
	ammooniumsulfaat; ammooniumsulfaat ja ammooniumnitraat kaksiksoolana ja nende ainete segud
3102 21 00 00	ammooniumsulfaat	5	3
3102 29 00 00	muud	5	3
3102 30	ammooniumnitraat (vesilahusena või mitte)
3102 30 10 00	vesilahusena	5	3
3102 30 90 00	muud	5	3
3102 40	ammooniumnitraadi segud kaltsiumkarbonaadiga või muude anorgaaniliste ainetega, mis ei ole väetised
3102 40 10 00	lämmastikusisaldusega kuni 28 % massist	5	3
3102 40 90 00	lämmastikusisaldusega üle 28 % massist	5	3
3102 50	naatriumnitraat
3102 50 10 00	looduslik naatriumnitraat	5	0
3102 50 90 00	muud	6,5	3
3102 60 00 00	kaltsiumnitraat ja ammooniumnitraat kaksiksoolana ja nende ainete segud	5	3
3102 80 00 00	ammooniumnitraadi ja uurea segud vesilahusena või ammoniaagilahusena	5	3
3102 90 00 00	muud, sh eelmistes alamrubriikides nimetamata segud	5	3
3103	Mineraalsed ja keemilised fosforväetised
3103 10	superfosfaadid
3103 10 10 00	difosforpentaoksiidi sisaldusega üle 35 % massist	5	3
3103 10 90 00	muud	5	3
3103 90 00 00	muud	5	0
3104	Mineraalsed ja keemilised kaaliumväetised
3104 20	kaaliumkloriid
3104 20 10 00	kaaliumisisaldusega kuni 40 % kuiva veevaba toote massist arvestatuna K2O-le	5	0
3104 20 50 00	kaaliumisisaldusega üle 40 %, kuid mitte üle 62 % kuiva veevaba toote massist arvestatuna K2O-le	5	0
3104 20 90 00	kaaliumisisaldusega üle 62 % kuiva veevaba toote massist arvestatuna K2O-le	5	0
3104 30 00 00	kaaliumsulfaat	5	0
3104 90 00	muud
3104 90 00 10	karnalliit, sülviniit jm looduslikud kaaliumisoolad	0	0
3104 90 00 90	muud	5	0
3105	Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toiteelementidest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg
3105 10 00 00	käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg	5	3
3105 20	mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kolme toiteelementi: lämmastikku, fosforit ja kaaliumi
3105 20 10 00	lämmastikusisaldusega üle 10 % kuiva veevaba toote massist	5	3
3105 20 90 00	muud	5	3
3105 30 00 00	diammooniumvesinikortofosfaat (diammooniumfosfaat)	5	3
3105 40 00 00	ammooniumdivesinikortofosfaat (monoammooniumfosfaat) ja selle segud diammooniumvesinikortofosfaadiga (diammooniumfosfaadiga)	5	3
	muud mineraal- ja keemilised väetised, mis sisaldavad kahte toiteelementi: lämmastikku ja fosforit
3105 51 00 00	sisaldavad nitraate ja fosfaate	5	3
3105 59 00 00	muud	5	3
3105 60	mineraal- ja keemilised väetised, mis sisaldavad kahte toiteelementi: fosforit ja kaaliumi
3105 60 10 00	kaaliumsuperfosfaadid	5	0
3105 60 90 00	muud	5	0
3105 90	muud
3105 90 10 00	looduslik kaaliumnaatriumnitraat (naatriumnitraadi ja kaaliumnitraadi looduslik segu kuni 44 % kaaliumnitraadi sisaldusega), mille kogu lämmastikusisaldus on kuni 16,3 % kuiva veevaba toote massist	5	0
	muud
3105 90 91 00	lämmastikusisaldusega üle 10 % kuiva veevaba toote massist	5	3
3105 90 99 00	muud	5	0
32	GRUPP 32 - PARK- JA VÄRVAINEEKSTRAKTID; TANNIINID JA NENDE DERIVAADID; VÄRVAINED JA PIGMENDID; VÄRVID JA LAKID; KITT JA MUUD MASTIKSID; TINT
3201	Taimse päritoluga parkaineekstraktid; tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid
3201 10 00 00	kebratšoekstrakt	5	0
3201 20 00 00	austraalia akaatsia ekstrakt	5	3
3201 90	muud
3201 90 20 00	sumahhiekstrakt, soomustammeekstrakt, tammeekstrakt ja kastaniekstrakt	5	3
3201 90 90 00	muud	5	3
3202	Orgaanilised sünteesparkained; anorgaanilised parkained; parkainepreparaadid, mis sisaldavad või ei sisalda looduslikke parkaineid; ensüümipreparaadid eelparkimiseks
3202 10 00 00	orgaanilised sünteesparkained	0	0
3202 90 00 00	muud	0	0
3203 00	Kindla või muutuva keemilise koostisega taimsed ja loomsed värvained (k.a värvaineekstraktid, v.a luumust); käesoleva grupi märkuses 3 osutatud valmistised taimsete või loomsete värvainete baasil
3203 00 10 00	taimsed värvained ja valmistised nende baasil	5	0
3203 00 90 00	loomsed värvained ja valmistised nende baasil	5	0
3204	Kindla või muutuva keemilise koostisega orgaanilised sünteesvärvained; käesoleva grupi märkuses 3 osutatud orgaaniliste sünteesvärvainete baasil saadud valmistised; fluorestsentsvalgenditena või luminofooridena kasutatavad sünteetilised orgaanilised tooted (kindla või muutuva keemilise koostisega)
	käesoleva grupi märkuses 3 osutatud orgaanilised sünteesvärvained ja valmistised nende baasil
3204 11 00 00	dispersioonvärvained ja valmistised nende baasil	0	0
3204 12 00	eelmetallitatud või eelmetallitamata happelised värvained ja valmistised nende baasil; peitsvärvained ja valmistised nende baasil
3204 12 00 10	happeline fuksiin	0,1	0
3204 12 00 90	muud	0	0
3204 13 00 00	aluselised värvained ja valmistised nende baasil	5	0
3204 14 00 00	otsevärvained ja valmistised nende baasil	0	0
3204 15 00 00	küüpvärvained (sh pigmentidena kasutatavad küüpvärvained) ja valmistised nende baasil	5	0
3204 16 00 00	aktiivvärvained ja valmistised nende baasil	0	0
3204 17 00 00	pigmendid ja valmistised nende baasil	0	0
3204 19 00 00	muud, k.a kahe või enama alamrubriikidesse 3204 11 –3204 19 kuuluva värvaine segud	2	0
3204 20 00 00	fluorestsentsvalgenditena kasutatavad sünteetilised orgaanilised tooted	0	0
3204 90 00 00	muud	0	0
3205 00 00 00	Lakkpigmendid; käesoleva grupi märkuses 3 osutatud valmistised lakkpigmentide baasil	0	0
3206	Muud värvained; käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised (v.a rubriikidesse 3203 , 3204 ja 3205 kuuluvad valmistised); luminofooridena kasutatavad anorgaanilised tooted (kindla või muutuva keemilise koostisega)
	pigmendid ja valmistised titaandioksiidi baasil
3206 11 00	titaandioksiidi sisaldusega vähemalt 80 % kuivaine massist
3206 11 00 10	titaandioksiidi sisaldusega 80–93 % toote kuivmassist	6,5	3
3206 11 00 90	muud	0	0
3206 19 00 00	muud	0	0
3206 20 00 00	pigmendid ja valmistised kroomiühendite baasil	5	3
	muud värvained ja valmistised
3206 41 00 00	ultramariin ja valmistised ultramariini baasil	5	3
3206 42 00 00	litopoon ning muud pigmendid ja valmistised tsinksulfiidi baasil	5	3
3206 49	muud
3206 49 10 00	magnetiit	5	0
3206 49 30 00	pigmendid ja valmistised kaadmiumiühendite baasil	5	3
3206 49 80	muud
3206 49 80 10	pigmendid ja valmistised heksatsüanoferraatide (ferrotsüaniidide või ferritsüaniidide) baasil	5	3
3206 49 80 90	muud	0	0
3206 50 00 00	luminofooridena kasutatavad anorgaanilised tooted	5	0
3207	Valmis pigmendid, hägustid ja värvid, klaasjad emailid ja glasuurid, angoobid (savilobri), vedelad läikelakid ning muud keraamika-, emaili- ja klaasitööstuses kasutatavad ained; klaasfritt ning klaasipulber, -graanulid ja -helbed
3207 10 00 00	valmis pigmendid, hägustid, värvid jms valmistised	2	0
3207 20	klaasjad emailid ja glasuurid, angoobid (savilobri) jms ained
3207 20 10 00	angoobid (savilobri)	2	0
3207 20 90 00	muud	5	0
3207 30 00 00	vedelad läikelakid jms valmistised	5	0
3207 40	klaasfritt ning klaasipulber, -graanulid ja -helbed
3207 40 10 00	nn emailklaas	5	0
3207 40 20 00	klaashelbed, mille pikkus on vähemalt 0,1 mm, kuid mitte üle 3,5 mm, ja paksus vähemalt 2 mikromeetrit, kuid mitte üle 5 mikromeetri	5	0
3207 40 30 00	klaasipulber ja -graanulid, ränidioksiidi sisaldusega vähemalt 99 % massist	5	0
3207 40 80 00	muud	5	0
3208	Sünteespolümeeride või keemiliselt töödeldud looduslike polümeeride alusel valmistatud ja mittevesikeskkonnas dispergeeritud või lahustatud värvid ja lakid (sh emailid ja glasuurid); käesoleva grupi märkuses 4 nimetatud lahused
3208 10	polüestrite baasil
3208 10 10	käesoleva grupi märkuses 4 määratletud lahused
3208 10 10 10	polüesterlakk, elektrotehniline polüesterimiid emailitud kaablitele	3	0
	muud
3208 10 10 91	mootorvedukite tööstuslikuks kokkumonteerimiseks	0	0
3208 10 10 98	muud	6,5	0
3208 10 90	muud
3208 10 90 10	mootorvedukite tööstuslikuks kokkumonteerimiseks	0	0
3208 10 90 90	muud	6,5	0
3208 20	akrüül- või vinüülpolümeeride baasil
3208 20 10	käesoleva grupi märkuses 4 määratletud lahused
3208 20 10 10	mootorvedukite tööstuslikuks kokkumonteerimiseks	0	0
3208 20 10 90	muud	5	0
3208 20 90	muud
3208 20 90 10	mootorvedukite tööstuslikuks kokkumonteerimiseks	0	0
3208 20 90 90	muud	6,5	0
3208 90	muud
	käesoleva grupi märkuses 4 määratletud lahused
3208 90 11 00	2,2′-(tert-butüülimino)dietanooli ja 4,4′-metüleenditsükloheksüüldiisotsüanaadi reaktsioonil saadud polüuretaan, lahus N,N-dimetüülatseetamiidis polümeerisisaldusega vähemalt 48 % massist	5	0
3208 90 13 00	p-kresooli ja divinüülbenseeni kopolümeer, lahus N,N-dimetüülatseetamiidis polümeerisisaldusega vähemalt 48 % massist	5	0
3208 90 19	muud

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	ELi JA UKRAINA ASSOTSIEERIMISKOMITEE KAUBANDUSKOOSSEISU OTSUS nr 1/2018, 14. mai 2018,	L 175	1	11.7.2018
►M2	ELi-UKRAINA ASSOTSIEERIMISKOMITEE KAUBANDUSKOOSSEISU OTSUS nr 2/2018, 14. mai 2018,	L 188	17	25.7.2018
►M3	ELi-UKRAINA TOLLI ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2018, 21. november 2018,	L 20	40	23.1.2019
►M4	ELi-UKRAINA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2018, 2. juuli 2018,	L 192	36	18.7.2019
►M5	Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline kirjavahetuse vormis LEPING,	L 206	3	6.8.2019
►M6	ELi-UKRAINA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2019, 8. juuli 2019,	L 248	88	27.9.2019
►M7	ELI JA UKRAINA SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMETE ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2019, 18. november 2019,	L 59	31	28.2.2020

C1	Parandus, ELT L 326, 11.11.2014, lk 5 (2014/529)
►C2	Parandus, ELT L 081, 28.3.2017, lk 20 (2014/529)

1. peatüki I-A lisa	Tollimaksude kaotamine
A liide	ELi suunduvale impordile kehtestatud esialgsete tariifikvootide koondkogus
B liide	Ukrainasse suunduvale impordile kehtestatud esialgsete tariifikvootide koondkogus
C liide	Lepingu IV Jaotise 1. peatüki I-A lisa C Liide Tollimaksude kaotamine Lepinguosaliste ajakavad tollitariifide kaotamiseks teise lepinguosalise territooriumilt pärinevatelt kaupadelt
1. peatüki I-B lisa	Kasutatud rõivastega kauplemise lisatingimused
I-C lisa	Ekspordimaksude kaotamise kavad
I-D lisa	Ekspordimaksude suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed
2. peatüki II lisa	Sõiduautode kaitsemeetmed
3. peatüki III lisa	Ühtlustatavate õigusaktide loetelu koos rakendamise ajakavaga
4. peatüki IV lisa	Reguleerimisala
4. peatüki IV-A lisa	Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed
4. peatüki IV-B lisa	Loomade heaolustandardid
4. peatüki IV-C lisa	Muud meetmed
4. peatüki IV-D lisa	Pärast õigusaktide ühtlustamist kasutusele võetavad meetmed
4. peatüki V lisa	Käesoleva peatüki rakendamise ulatuslik strateegia
4. peatüki VI lisa	Loetelu teatamiskohustuslike looma- ja akvakultuurloomade haiguste kohta ning reguleeritud kahjuritest, mille osas saab tunnustada haigusvaba piirkonna staatust
4. peatüki VI-A lisa	Teatamiskohustuslikud looma- ja kalahaigused, mille puhul tunnustatakse lepinguosaliste staatust ning mille osas võib võtta piirkondadeks jaotamise otsuse
4. peatüki VI-B lisa	Kahjuritega seotud hetkeolukorra, kahjurivabade piirkondade või seotud kaitsealuste piirkondade tunnustamine
4. peatüki VII lisa	Piirkondadeks jaotamine / tsoneerimine, kahjurivabad ja kaitstud alad
4. peatüki VIII lisa	Ettevõtete ajutine heakskiitmine
4. peatüki IX lisa	Samaväärsuse kindlakstegemise menetlus
4. peatüki X lisa	Kontrollimisjuhised
4. peatüki XI lisa	Impordi kontrollimine ja inspekteerimistasud
4. peatüki XII lisa	Kinnitamine
4. peatüki XIII lisa	Lahendamata küsimused
4. peatüki XIV lisa	Piirkondadeks jaotamine
5. peatüki XV lisa	Tollialaste õigusaktide lähendamine
6. peatüki XVI lisa	Ettevõtlusega seotud reservatsioonide loend; Piiriülese teenustega seotudkohustuste loend; Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes kohaldatavate reservatsioonide nimekiri
6. peatüki XVI-A lisa	ELi-poolsed ettevõtlusega seotud reservatsioonid
6. peatüki XVI-B lisa	Piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend
6. peatüki XVI-C lisa	Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes kohaldatavad reservatsioonid (lepinguosaline EL)
6. peatüki XVI-D lisa	Ukraina ettevõtlusega seotud reservatsioonid
6. peatüki XVI-E lisa	Ukraina piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustused
6. peatüki XVI-F lisa	Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes kohaldatavad reservatsioonid (Ukraina)
XVII lisa	Õigusnormide ühtlustamine
XVII -1 liide	Horisontaalsed kohandused ja menetluskord
XVII -2 liide	Finantsteenuste suhtes kohaldatavad eeskirjad
XVII – 3 liide	Telekommunikatsiooniteenuste suhtes kohaldatavad eeskirjad
XVII – 4 liide	Posti- ja kulleriteenuste suhtes kohaldatavad eeskirjad
XVII – 5 liide	Rahvusvahelise meretranspordi suhtes kohaldatavad eeskirjad
XVII – 6 liide	Järelevalvesätted
6. peatüki XVIII lisa	Teabekeskused
6. peatüki XIX lisa	ELi soovituslik loend asjaomastest toote- ja teenuseturgudest, mida analüüsitakse käesoleva lepingu artikli 116 kohaselt
6. peatüki XX lisa	Ukraina soovituslik loend asjaomastest turgudest, mida analüüsitakse käesoleva lepingu artikli 116 kohaselt
8. peatüki XXI lisa	Riigihanked
8. peatüki juurde kuuluv XXI-A lisa	Institutsionaalse reformi, õigusaktide ühtlustamise ja turulepääsu esialgne ajakava
8. peatüki juurde kuuluv XXI-B lisa	26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL (riigihangete kohta) põhielemendid (2. etapp)
8. peatüki juurde kuuluv XXI-C lisa	21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ (riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (edaspidi „direktiiv 89/665/EMÜ”), mida on muudetud euroopa parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (edaspidi „direktiiv 2007/66/EÜ”) ning euroopa parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiviga 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (edaspidi „direktiiv 2014/23/EL”) põhielemendid (2. etapp)
8. peatüki juurde kuuluv XXI-D lisa	26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid) põhielemendid (3. etapp)
8. peatüki juurde kuuluv XXI-E lisa	Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/13/EMÜ (veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (direktiiv 92/13/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ ja direktiiviga 2014/23/EL) põhielemendid (3. etapp)
8. peatüki juurde kuuluv XXI-F lisa	I. Direktiivi 2014/24/EL muud mittekohustuslikud elemendid (4. etapp) II. Direktiivi 2014/23/EL mittekohustuslikud elemendid (4. etapp)
8. peatüki juurde kuuluv XXI-G lisa	I. Direktiivi 2014/24/EL muud kohustuslikud elemendid (4. etapp) II. Direktiivi 2014/23/EL kohustuslikud elemendid (4. etapp)
8. peatüki juurde kuuluv XXI – H lisa	Direktiivi 89/665/EMÜ (mida on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ ja direktiiviga 2014/23/EL) muud elemendid (4. etapp)
8. peatüki juurde kuuluv XXI – I lisa (5. etapp)	I. Direktiivi 2014/25/EL muud kohustuslikud elemendid II. Direktiivi 2014/25/EL muud mittekohustuslikud elemendid
8. peatüki juurde kuuluv XXI – J lisa	Direktiivi 92/13/EMÜ (mida on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ ja direktiiviga 2014/23/EL) muud elemendid (5. etapp)
8. peatüki juurde kuuluv XXI – K lisa	I. Direktiivi 2014/24/EL Sätted, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti II. Direktiivi 2014/23/EL sätted, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti
8. peatüki juurde kuuluv XXI – L lisa	Direktiivi 2014/25/EL sätted, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti
8. peatüki juurde kuuluv XXI – M lisa	Direktiivi 89/665/EMÜ (mida on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ ja direktiiviga 2014/23/EL) sätted, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti
8. peatüki juurde kuuluv XXI – N lisa	Direktiivi 92/13/EMÜ (mida on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ ja direktiiviga 2014/23/EL) sätted, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti
8. Peatüki juurde kuuluv XXI – O lisa	Ukraina: koostöövaldkondade soovituslik nimekiri
8. peatüki juurde kuuluv XXI – P lisa	Piirmäärad
9. peatüki XXII-A lisa	Geograafilised tähised – lepinguosaliste õigusaktid ning registreerimise ja kontrolli nõuded
9. peatüki XXII-B lisa	Geograafilised tähised – vastuväite esitamise menetlusse lisatavad kriteeriumid
9. peatüki XXII-C lisa	Põllumajandustoodete ja toiduainete geograafilised tähised nii nagu neule on osutatud käesoleva lepingu artikli 202 lõikes 3
9. peatüki XXII-D lisa	Veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, millele on osutatud käesoleva lepingu artikli 202 lõigetes 3 ja 4
10. peatüki XXIII lisa	Mõisted
14. peatüki XXIV lisa	Vaidluste lahendamise kord
15. peatüki XXV lisa	Vahekohtute liikmete ja vahendajate tegevusjuhend

1. peatüki XXVI lisa	Koostöö energiavaldkonnas, sealhulgas tuumaalastes küsimustes
1. peatüki XXVII lisa	Koostöö energiavaldkonnas, sealhulgas tuumaalastes küsimustes
4. peatüki XXVIII lisa	Maksustamine
5. peatüki XXIX lisa	Statistika
6. peatüki XXX lisa	Keskkond
6. peatüki XXXI lisa	Keskkond
7. peatüki XXXII lisa	Transport
7. peatüki XXXIII lisa	Transport
13. peatüki XXXIV lisa	Äriühinguõigus, äriühingute üldjuhtimine, raamatupidamine ja auditeerimine
13. peatüki XXXV lisa	Äriühinguõigus, äriühingute üldjuhtimine, raamatupidamine ja auditeerimine
13. peatüki XXXVI lisa	Äriühinguõigus, äriühingute üldjuhtimine, raamatupidamine ja auditeerimine
15. peatüki XXXVII lisa	Audiovisuaalpoliitika
17. peatüki XXXVIII lisa	Põllumajandus ja maaelu areng
20. peatüki XXXIX lisa	Tarbijakaitse
21 peatüki XL lisa	Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsete võimaluste alane koostöö
22. peatüki XLI lisa	Rahvatervis
23 peatüki XLII lisa	Haridus, koolitus ja noored

VI jaotise XLIII lisa	Finantskoostöö ja pettustevastased sätted
VI jaotise XLIV lisa	Finantskoostöö ja pettustevastased sätted

Protokoll nr 1	Protokoll, mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise
Protokoll nr 2	Protokoll, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes
Protokoll nr 3	Protokoll Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise raamlepingu kohta, mis käsitleb üldisi põhimõtteid Ukraina osalemiseks ELi programmides