ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 175 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
60. aastakäik |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
7.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 175/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1151,
1. juuni 2017,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artiklit 8 ja artikli 14 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (2) eriti selle artikli 39 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 692/2008 (millega rakendatakse ja muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007) (3) on ette nähtud väikesõidukite katsetamine uue Euroopa sõidutsükli (NEDC) alusel. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 14 lõikes 3 sätestatud asjakohaste menetluste, katsetsüklite ja katsetulemuste jätkuva läbivaatamise tulemusel on ilmne, et teave kütusekulu ja CO2 heitkoguste kohta, mis saadakse sõidukite kontrollimisel uue Euroopa sõidutsükli (NEDC) järgi, ei ole enam asjakohane ega kajasta enam tegelikus liikluses tekkivaid heitkoguseid. |
(3) |
Seetõttu on asjakohane sätestada uus kohustuslik katsemenetlus ja lisada liidu õigusaktidesse kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsemenetlus (WLTP). |
(4) |
WLTP töötati välja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) tasandil ning võeti 2014. aasta märtsis sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmsel foorumil (WP.29) vastu üldise tehnilise eeskirjana (GTR) nr 15. |
(5) |
Lisaks realistlikumale teabele kütusekulu ja CO2-heite kohta tarbijate ja regulatiivsete eesmärkide tarvis luuakse WLTP abil üldine sõidukite katsetamise raamistik, mis toob kaasa katsenõuete parema rahvusvahelise ühtlustamise. |
(6) |
WLTPs esitatakse täielik kirjeldus sõiduki katsetsüklist, millega mõõta CO2 ja reguleeritud saasteainete heidet ühtlustatud keskkonnatingimustes. Selleks, et kohandada menetlus ELi tüübikinnituse süsteemile sobivaks, on vaja seda täiendada, parandades tehniliste parameetrite läbipaistvusnõudeid, mis võimaldavad sõltumatutel isikutel tüübikinnituse katsetulemusi korrata, ja vähendades katsetulemuste paindlikkust. |
(7) |
Käesoleva ettepanekuga vaadatakse läbi ka sõidukite tootmise vastavushindamise menetlus. Kuna uute sätete kohaselt tehakse I lisa punktis 4.2.4.1 nimetatud tootmise vastavushindamise eraldumisteguri muutus tõenäoliselt sagedamini kindlaks pigem tootja juures katsetusi tehes kui vaikeväärtust kasutades, tuleb vastav katsemenetlus õigeaegselt läbi vaadata. |
(8) |
Kuna WLTPs määratakse kindlaks uus katsetsükkel ja heidete mõõtmise menetlus, jäävad muud kohustused, näiteks seoses saastekontrolliseadmete kulumiskindluse, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse või tarbijatele CO2-heite ja kütusetarbimise kohta antava teabega sisuliselt samaks nagu määruses (EÜ) nr 692/2008. |
(9) |
Selleks, et tüübikinnitusasutused ja tootjad saaksid kehtestada vajalikud menetlused käesoleva määruse nõuete täitmiseks ning järgida nii palju kui võimalik heitkogustega seotud nõuete kohaldamise ajakava, tuleks määrust uute tüübikinnituste suhtes kohaldada M1-, M2- ja N1-kategooria I klassi sõidukite puhul alates 1. septembrist 2017 ning N1-kategooria II ja III klassi sõidukite ja N2-kategooria sõidukite puhul alates 1. septembrist 2018 ning uute M1-, M2- ja N1-kategooria I klassi sõidukite puhul alates 1. septembrist 2018 ning uute N1-kategooria II ja III klassi sõidukite ja N2-kategooria sõidukite puhul alates 1. septembrist 2019. |
(10) |
Kuna käesoleva määruse eesmärk on kaasata WLTP liidu õigusaktidesse, jäävad tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste katsemenetluse kohaldamise ajakava ja üleminekusätted samaks kui komisjoni määrustes (EL) nr 2016/427 (4) ja (EL) nr 2016/646 (5). |
(11) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 715/2007 rakendusmeetmed.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „sõidukitüüp seoses heitkoguste ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega“– sõidukid, mis:
a) |
ei erine üksteisest kriteeriumide poolest, mille alusel moodustub XXI lisa punktis 5.6 määratletud „interpolatsioonitüüpkond“; |
b) |
kuuluvad ühte ja samasse XXI lisa 6. all-lisa punktis 1.2.3.2 määratletud „CO2 interpolatsioonivahemikku“; |
c) |
ei erine üksteisest ühegi näitaja poolest, millel on märkimisväärne mõju väljalasketorust eralduvale heitele, näiteks, kuid mitte ainult, järgmised näitajad:
|
2) „EÜ tüübikinnitus seoses heitkoguste ning sõidukite remondi- ja hooldusteabega“– EÜ tüübikinnitus kategooriasse „sõidukitüüp seoses heitkoguste ning sõidukite remondi- ja hooldusteabega“ kuuluvatele sõidukitele väljalasketorust eralduvate heitgaaside, karterigaaside, kütuseaurude, kütusekulu ning sõiduki pardadiagnostikaandmete ja remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse osas;
3) „läbisõidumõõdik“– läbisõidumõõteseadmestiku osa, mis näitab juhile alates esimesest kasutuselevõtust läbitud vahemaad;
4) „käivitusseade“– hõõgküünlad, sissepritse ajastuse muutmine ja muud seadmed, mis aitavad mootoril käivituda ilma mootori õhu/kütuse segu rikastamata;
5) „mootori töömaht“– üks kahest järgmisest võimalusest:
a) |
kolbmootorite puhul mootori nominaalne töömaht; |
b) |
rootormootorite (vankelmootorite) puhul mootori kahekordne nominaalne töömaht; |
6) „perioodiliselt regenereeruv süsteem“– heitkoguste kontrollseade (nt katalüüsmuundur, kübemefilter), mis peab sõiduki tavapärase käitamise korral perioodiliselt enne 4 000 km läbimist regenereeruma.
7) „varuosana pakutav originaal-saastekontrolliseade“– saastekontrolliseade või saastekontrolliseadmete koost, mille tüüp on märgitud käesoleva määruse I lisa 4. liites, kuid mida sõiduki tüübikinnituse omanik pakub turul eraldi seadmestikuna;
8) „saastekontrolliseadme tüüp“– katalüüsmuundurid ja tahkete osakeste filtrid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:
a) |
kandeelementide arv, struktuur ja materjal; |
b) |
iga kandeelemendi toimimisviis; |
c) |
maht, lauppinna ja kandeelemendi pikkuse suhe; |
d) |
katalüsaatorimaterjali koostis; |
e) |
katalüsaatorimaterjali suhe; |
f) |
elemendi tihedus; |
g) |
mõõtmed ja kuju; |
h) |
kuumuskaitse; |
9) „ühekütuseline sõiduk“– sõiduk, mis on ette nähtud liikuma peamiselt üht tüüpi kütusel;
10) „ühekütuseline gaasisõiduk“– ühekütuseline sõiduk, mis liigub peamiselt kas veeldatud naftagaasil, maagaasil/biometaanil või vesinikkütusel, kuid millel võib hädajuhtumiks või käivitamiseks olla ka bensiiniseade, kusjuures bensiinipaagi maht ei ületa 15 liitrit;
11) „kahekütuseline sõiduk“– kahe eraldi kütusemahutiga sõiduk, mis saab vaheldumisi liikuda kahel eri kütusel ning on ette nähtud töötama korraga ühel kütusel;
12) „kahekütuseline gaasisõiduk“– sõiduk, mis saab liikuda osalt bensiinikütusel ja osalt kas veeldatud naftagaasi-, maagaasi/biometaanikütusel või vesinikkütusel;
13) „segakütuseline sõiduk“– ühe kütusemahutiga sõiduk, mis on ette nähtud liikuma erinevatel kahe või enama kütuse segudel;
14) „segakütuseline etanoolisõiduk“– segakütuseline sõiduk, mis töötab bensiinkütusel või bensiini ja etanooli segukütusel, mis sisaldab kuni 85 % etanooli (E85);
15) „segakütuseline biodiiselsõiduk“– segakütuseline sõiduk, mis töötab mineraaldiislikütusel või mineraaldiisli ja biodiisli segukütusel;
16) „hübriidelektrisõiduk“– hübriidsõiduk, mille üks veojõuallikas on elektrimasin;
17) „nõuetekohaselt hooldatud ja kasutatud“– katsetatava sõiduki vastavus väljavalitud sõidukite vastuvõetavuse kriteeriumidele, mis on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 (6) 3. liite punktis 2;
18) „heitekontrollisüsteem“– pardadiagnostikaseadme puhul mootori elektrooniline juhtpult ning kõik heitgaasi- või kütuseaurude süsteemi osad, mille abil antakse teated kõnealusele juhtpuldile edasi või võetakse need juhtpuldilt vastu;
19) „rikkeindikaator (MI)“– optiline või akustiline indikaator, mis annab sõiduki juhile selgesti arusaadaval viisil edasi teate rikke kohta heitkoguseid mõjutavas pardadiagnostikaseadmega ühendatud osas või pardadiagnostikaseadmes endas;
20) „rike“– heitkoguseid mõjutava osa või süsteemi tõrge, mille tulemusel ületavad heitkogused XI lisa punktis 2.3 ettenähtud piirväärtusi, või tõrge, mille korral pardadiagnostikaseadme abil ei saa täita XI lisas sätestatud põhilisi seirenõudeid;
21) „lisaõhk“– pumba või aspiraatori klapi või muu vahendi abil heitgaasisüsteemi viidav õhk, mille abil soodustatakse heitgaasivoos sisalduva HC ja CO oksüdeerumist;
22) „sõidutsükkel“– pardadiagnostikaseadme puhul tsükkel, mis hõlmab mootori käivitamist, sõidufaasi võimaliku rikke avastamiseks ning mootori väljalülitamist;
23) „teabe kättesaadavus“– juurdepääs kõikidele sõiduki pardadiagnostikaandmetele ning remondi- ja hooldusteabele, mis on vajalikud sõiduki kontrollimiseks, diagnostikaks, tehnohoolduseks või remondiks;
24) „viga“– pardadiagnostikaseadme puhul olukord, kus kuni kahes jälgitavas eraldi osas või süsteemis esinevad pidevalt või ajutistelt töönäitajad, mis raskendavad nende osade või süsteemide üldjuhul tõhusat seiret pardadiagnostikaseadmega või ei vasta kõigile muudele pardadiagnostikaseadmele esitatavatele üksikasjalikele nõuetele;
25) „kahjustatud varu-saastekontrolliseade“– määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõikes 11 määratletud saastekontrolliseade, mis on vananenud või mida on kahjustatud sellisel määral, et see vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 XI lisa 1. liite punkti 1 nõuetele;
26) „sõiduki pardadiagnostikaandmed“– sõiduki kõikide elektrooniliste süsteemide pardadiagnostikaseadmete andmed;
27) „reaktiiv“– iga aine, mis ei ole kütus ning mida hoitakse sõidukis ja millega heitekontrollisüsteemi nõudmisel varustatakse heitgaasi järeltöötlussüsteemi;
28) „töökorras sõiduki mass“– sõiduki mass, kui kütusepaak/-paagid on täidetud vähemalt 90 % ulatuses selle/nende mahust, sealhulgas juhi kaal, kütuse ja vedelike mass, koos standardvarustusega, mis on paigaldatud vastavalt tootja spetsifikatsioonidele, ning kere, kabiini, haakeseade ja varuratta/-rataste mass, kui need on paigaldatud, ning samuti tööriistade mass;
29) „töötakti vahelejätt“– rike, mis tekib juhul, kui kütus ottomootori silindris ei sütti sädeme puudumise, kütuse puuduliku doseerimise või puuduliku surve tõttu või mõnel muul põhjusel;
30) „külmkäivitusseade“– seade, mis ajutiselt rikastab mootori õhu/kütuse segu ja aitab seega mootoril käivituda;
31) „jõuvõtuseade“– mootoriga käitatav seade, mille abil saab kasutada sõidukile paigaldatud lisavarustust;
32) „väiketootjad“– sõidukitootjad, kelle aastane toodang kogu maailmas on alla 10 000 ühiku;
33) „elektrijõuallikas“– süsteem, mis koosneb ühest või mitmest elektrienergiasalvestist, ühest või mitmest võimsuse jaotust reguleerivast seadmest ja ühest või mitmest elektriseadmest, mis muundab salvestatud elektrienergia ratastele ülekantavaks, sõiduki käitamiseks vajalikuks mehaaniliseks energiaks;
34) „täiselektrisõiduk“ (PEV)– sõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, mille veojõuallikateks on ainult elektrimasinad ning mille veojõuallika energiasalvestussüsteem koosneb üksnes laetavatest elektrienergia salvestussüsteemidest.
35) „kütuseelement“– energiamuundur, mis muudab keemilise energia (sisend) elektrienergiaks (väljund) või vastupidi;
36) „kütuseelemendiga sõiduk“– sõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, kus energiamuunduri(te)ks on üksnes kütuseelement või-elemendid ja elektriseade või -seadmed;
37) „kasulik võimsus“– võimsus, mis saadakse katsestendil väntvõlli või samaväärse seadise otsalt vastaval mootori pöörlemiskiirusel XX lisa (kasuliku võimsuse ja elektrilise jõuülekandeseadme 30 minuti suurima võimsuse mõõtmine) kohaselt testitud abiseadmete toel, ning on kindlaks määratud võrdluslikel atmosfääritingimustel;
38) „mootori nimivõimsus“ (Prated)– mootori suurim võimsus kilovattides kooskõlas käesoleva määruse XX lisa nõuetega;
39) „suurim võimsus kolmekümne minuti jooksul“– elektrilise jõuülekandeseadme maksimaalne kasulik võimsus alalispingel vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 (7) punktile 5.3.2
40) „külmkäivitus“– pardadiagnostikaseadme talitluskoefitsiendi seire puhul mootori käivitamine jahutusvedeliku temperatuuril või samaväärsel temperatuuril, mis on 35 °C või alla selle ning kõige rohkem 7 °C ümbritseva õhu temperatuurist kõrgem, kui see on teada;
41) „tegelikus liikluses tekkivad heitkogused (RDE)“– sõiduki heitkogused tavapärastes kasutustingimustes;
42) „mobiilne heitemõõtmissüsteem (PEMS)“– heitkoguste mõõtmise kaasaskantav süsteem, mis vastab IIIA lisa 1. liite nõuetele;
43) „põhiline heitekontrollistrateegia (BES)“– heitekontrollistrateegia, mis on aktiivne mootori käituskiiruse ja -koormuse vahemikus, kui täiendav heitekontrollistrateegia ei ole aktiveeritud;
44) „täiendav heitekontrollistrateegia (AES)“– heitekontrollistrateegia, mis aktiveerub ning asendab või muudab põhilist heitekontrollistrateegiat teataval konkreetsel eesmärgil ja reageerib konkreetsetele ümbritseva keskkonna ja/või töötingimustele ning on kasutusel üksnes nimetatud tingimuste korral;
45) „kütusemahuti“– kütust mahutavad seadmed, mis koosnevad kütusepaagist, kütuse täiteavast, kütuse täiteava korgist ja kütusepumbast;
46) „läbilaskvustegur“– süsivesinike heited, mis näitavad kütusemahuti läbilaskvust;
47) „ühekihiline paak“– kütusepaak, mis on valmistatud ühest materjalikihist;
48) „mitmekihiline paak“– kütusepaak, mis on valmistatud vähemalt kahest eri materjalikihist, millest üks ei lase läbi süsivesinikke sealhulgas etanooli.
Artikkel 3
Tüübikinnituse nõuded
1. EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitkoguste ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega peab tootja tõendama, et sõidukid vastavad käesoleva määruse nõuetele, kui neid IIIA–VIII, XI, XIV, XVI, XX ja XXI lisas sätestatud katsemenetluste kohaselt katsetada. Tootja peab tagama ka etalonkütuste vastavuse IX lisas sätestatud spetsifikatsioonidele.
2. Sõidukitele tehakse I lisa joonisel I.2.4 nimetatud katsed.
3. Alternatiivina II, V–VIII, XI, XVI ja XXI lisa nõuetele võivad väiketootjad taotleda EÜ tüübikinnitust sõidukitüübile, mille on heaks kiitnud kolmanda riigi ametiasutused vastavalt I lisa punktis 2.1 sätestatud õigusaktidele.
Käesoleva lõike kohase EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitkoguste ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega on vaja läbida heitekatsed sõiduki kasutuskõlblikkuse hindamiseks vastavalt V lisale, XXI lisas sätestatud kütusekulu ja CO2-heite katsed ning täita XIV lisas sätestatud nõuded seoses juurdepääsuga sõiduki pardadiagnostikaandmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele.
Tüübikinnitusasutus peab informeerima komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud tüübikinnitusega seotud asjaoludest.
4. I lisa punktides 2.2 ja 2.3 on sätestatud kütusepaakide täiteavade ning elektrooniliste süsteemide turvalisusega seotud erinõuded.
5. Tootja peab võtma tehnilised meetmed, et tagada käesoleva määruse kohane heitgaaside ja kütuseaurude tõhus piiramine sõiduki tavapärastes kasutustingimustes kogu normaalse kasutusaja jooksul.
Muu hulgas tuleb nende meetmetega tagada heitekontrollisüsteemides kasutatavate voolikute ning nende ühenduste ja liidete turvalisus ning originaalprojektile vastav konstruktsioon.
6. Tootja peab tagama, et heitekatsete tulemused ei ületa käesoleva määruse katsetingimustes ettenähtud piirnorme.
7. XXI lisas sätestatud 1. tüüpi katsetes katsetatakse kütusena vedelgaasi või maagaasi/biometaani tarvitavaid sõidukeid erinevate vedelgaasi või maagaasi/biometaani koostiste suhtes, nagu sätestatud XII lisas. Sõidukeid, mille kütus võib olla kas bensiin või vedelgaas või maagaas/biometaan, katsetatakse mõlema kütusega, kusjuures vedelgaas- või maagaas/biometaankütusega sõidukeid katsetatakse vedelgaasi või maagaasi/biometaani koostise variatsioonide suhtes, nagu sätestatud XII. lisas.
Olenemata eelmises alapunktis esitatud nõuetest loetakse sõidukid, milles võib kütusena kasutada nii bensiini kui ka gaaskütust, kuid mille bensiiniseadmed on paigaldatud kasutamiseks üksnes hädaolukorras või käivitamiseks ning mille bensiinipaak mahutab kuni 15 liitrit bensiini, 1. tüüpi katses sõidukiteks, milles tohib kütusena kasutada ainult gaaskütust.
8. IV lisa 1. liites sätestatud 2. tüüpi katse puhul on mootori tavapärase tühikäigu pöörete arvu korral heitgaasi maksimaalne lubatav süsinikmonooksiidi sisaldus sõiduki tootja deklareeritud sisaldus. Maksimaalne süsinikmonooksiidi sisaldus ei tohi siiski ületada 0,3 mahuprotsenti.
Suurendatud mootori pöörete arvuga tühikäigul ei tohi süsinikmonooksiidi sisaldus heitgaasides ületada 0,2 mahuprotsenti, kusjuures mootori pöörete arv peab olema vähemalt 2 000 min–1 ning lambda 1 ± 0,03 vastavalt tootja spetsifikatsioonidele.
9. Tootja peab tagama, et V lisas sätestatud 3. tüüpi katse puhul ei võimalda mootori karteri õhutussüsteem karterigaaside paiskumist atmosfääri.
10. VIII lisas sätestatud 6. tüüpi katset heitkoguste mõõtmiseks madalatel temperatuuridel ei kasutata diiselsõidukite puhul.
Tüübikinnitust taotledes peavad tootjad aga tüübikinnitusasutusele esitama andmed tõendamaks, et NOx järeltöötlusseade saavutab tõhusaks tööks piisavalt kõrge temperatuuri 400 sekundi jooksul alates 6. tüüpi katses kirjeldatud külmkäivitusest temperatuuril –7 °C.
Lisaks peab tootja esitama tüübikinnitusasutusele andmed heitgaasitagastussüsteemi kohta, sealhulgas selle toimimise kohta madalal temperatuuril.
Neis andmetes tuleb kirjeldada ka võimalikku mõju heitkogustele.
Tüübikinnitusasutus ei anna tüübikinnitust, kui esitatud andmetest ei piisa selle tõendamiseks, et järeltöötlusseade saavutab määratud aja jooksul ka tegelikult tõhusaks toimimiseks piisavalt kõrge temperatuuri.
Komisjoni taotluse korral peab tüübikinnitusasutus esitama andmed NOx järeltöötlusseadmete ning heitgaasitagastussüsteemi toimivuse kohta madalal temperatuuril.
11. Tootja peab tagama, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 tüübikinnituse saanud sõiduki kogu normaalse kasutusaja jooksul ei ületa heitkogused, mis on kindlaks määratud vastavalt IIIA lisas sätestatud nõuetele ja mis tekivad kõnealuse lisa kohaselt tehtud RDE-katses, selles lisas sätestatud väärtusi.
Määruse (EÜ) nr 715/2007 kohase tüübikinnituse võib väljastada ainult juhul, kui sõiduk kuulub valideeritud PEMS-katsetüüpkonda vastavalt IIIA lisa 7. liitele.
Artikkel 4
Pardadiagnostikaseadme tüübikinnituse nõuded
1. Tootja peab tagama, et kõik sõidukid on varustatud pardadiagnostikaseadmega.
2. Pardadiagnostikaseade peab olema konstrueeritud, ehitatud ja sõidukile paigaldatud nii, et see võimaldab sõiduki kogu kasutusaja jooksul halvenemise ja rikke liigi kindlaks määrata
3. Pardadiagnostikaseade peab tavapärastes kasutustingimustes vastama käesoleva eeskirja nõuetele.
4. Defektse osaga katsetamisel, nagu on sätestatud XI lisa 1 liites, peab käivituma pardadiagnostikaseadme rikkeindikaator.
Pardadiagnostikaseadme rikkeindikaator võib selle katse käigus käivituda ka siis, kui heitkoguste tase jääb alla XI lisa punktis 2.3 sätestatud pardadiagnostika läviväärtuste.
5. Tootja peab tagama, et pardadiagnostikaseade vastab käesoleva määruse XI lisa 1. liite punktis 3 sätestatud toimivusnõuetele kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude korral.
6. Tootja peab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 XI lisa 1. liite punkti 7.6 kohaselt salvestatavad ja sõiduki pardadiagnostikaseadme kaudu esitatavad toimivusandmed tegema hõlpsasti ja krüpteerimata kujul kättesaadavaks riigi ametiasutustele ja sõltumatutele ettevõtjatele.
Artikkel 5
Sõiduki EÜ tüübikinnituse taotlemine seoses heitkoguste ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega
1. Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse sõiduki EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heitkoguste ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega.
2. Lõikes 1 nimetatud taotlus koostatakse I lisa 3. liites esitatud näidisteatise alusel.
3. Lisaks peab tootja esitama järgmised andmed:
a) |
ottomootoriga sõidukite puhul tõrgete protsendimäär tõrkejuhtude koguarvust, millest tekkivad heitkogused oleksid ületanud XI lisa punktis 2.3 esitatud piirnorme, kui kõnealune protsendimäär oleks esinenud alates käesoleva määruse XI lisa kohaselt demonstratsiooniks valitud 1. tüüpi katse algusest või võiks kaasa tuua heitgaasikatalüsaatori või katalüsaatorite ülekuumenemise ning põhjustada pöördumatu kahjustuse; |
b) |
üksikasjalikud kirjalikud andmed, mis sisaldavad pardadiagnostikaseadme töökarakteristikute täielikku kirjeldust koos sõiduki heitekontrollisüsteemi kõigi asjakohaste osade loeteluga, mille seire toimub pardadiagnostikaseadme abil; |
c) |
rikkeindikaatori kirjeldus, mille abil pardadiagnostikaseade teatab sõiduki juhile rikkest; |
d) |
tootja deklaratsioon, et pardadiagnostikaseade vastab käesoleva määruse XI lisa 1. liite 3. punktis sätestatud toimivusnõuetele kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude korral; |
e) |
kava, milles kirjeldatakse üksikasjalikke tehnilisi kriteeriume ja esitatakse põhjendused iga seirevahendi lugeja ja nimetaja suurendamiseks, mis peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 XI lisa 1. liite punktide 7.2 ja 7.3 nõuetele, ning lugejate, nimetajate ja üldnimetaja deaktiveerimiseks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 XI lisa 1. liite punktis 7.7 kirjeldatud olukorras; |
f) |
nende meetmete kirjeldus, mis võetakse heitekontrolliarvuti ja läbisõidumõõdiku andmete rikkumise ja omavolilise muutmise, sealhulgas läbisõiduandmete talletamise vältimiseks vastavalt XI ja XVI lisa nõuetele; |
g) |
vajaduse korral ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 11. lisa 2. liites nimetatud üksikasjalikud sõidukitüüpkonna andmed; |
h) |
vajaduse korral muude tüübikinnituste koopiad, mis sisaldavad tüübikinnituste laiendamist ja halvenemiskoefitsientide kindlaksmääramist võimaldavaid andmeid. |
4. Lõike 3 punkti d kohaldamise korral peab tootja kasutama I lisa 7. liites esitatud tootja pardadiagnostikaseadmete toimivusnõuetele vastavuse tõendi näidist.
5. Lõike 3 punkti e kohaldamise korral teeb tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus selles punktis nimetatud andmed taotluse korral kättesaadavaks teistele tüübikinnitusasutustele või komisjonile.
6. Lõike 3 punktide d ja e kohaldamise korral ei anna tüübikinnitusasutus sõidukile tüübikinnitust juhul, kui tootja esitatud andmetest ei piisa XI lisa 1. liite 3. punkti nõuete täitmiseks.
Kõikide mõistlikult eeldatavate sõiduolude puhul kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 XI lisa 1. liite punkte 7.2, 7.3 ja 7.7.
Nendes lõigetes sätestatud nõuete täitmise hindamisel võtavad tüübikinnitusasutused arvesse tehnoloogia taset.
7. Lõike 3 punkti f kohaldamise korral peavad heitekontrolliarvuti andmete rikkumise ja muutmise vältimiseks vastu võetavad sätted muu hulgas hõlmama ajakohastamisvõimalust tootja poolt heaks kiidetud programmi või kalibreerimise abil.
8. I lisa joonisel I.2.4 esitatud katseteks esitab tootja tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele kinnitatava sõidukitüübi representatiivsõiduki.
9. Ühekütuseliste, kahekütuseliste ja segakütuseliste sõidukite tüübikinnituse taotlus peab vastama I lisa punktides 1.1 ja 1.2 sätestatud lisanõuetele.
10. Süsteemides, osades või eraldiseisvates tehnilistes seadmetes pärast tüübikinnituse saamist tehtavad muudatused ei muuda tüübikinnitust automaatselt kehtetuks, juhul kui algsete omaduste ja tehniliste näitajate muutmine ei halvenda mootori või saastekontrollisüsteemi toimivust.
11. Tootja esitab ka laiendatud dokumentatsiooni, mis sisaldab järgmist teavet:
a) |
teave kõikide AESide ja BESide töö kohta, sealhulgas AESi poolt muudetud parameetrite kirjeldus ja AESi töö piirtingimused ning andmed selle kohta, millised AESid ja BESid on tõenäoliselt aktiivsed käesolevas määruses sätestatud katsemenetlustele vastavates tingimustes; |
b) |
toitesüsteemi kontrolli põhimõtte, jaotusfaaside strateegiate ja lülituspunktide kirjeldus kõikide töörežiimide korral; |
c) |
olemasolu korral XXI lisa 4. all-lisa lõikes 4.2.1.8.5 osutatud vabajooksu kirjeldus ja olemasolu korral XXI lisa 6. all-lisa punktis 1.2.4 osutatud sõiduki dünamomeetri töörežiimi kirjeldus. |
12. Lõike 11 punktides a ja b nimetatud laiendatud dokumentatsioon on rangelt konfidentsiaalne. Seda võib säilitada tüübikinnitusasutus või tüübikinnitusasutuse äranägemisel tootja. Kui dokumente säilitab tootja, identifitseerib ja dateerib dokumendipaketi pärast selle läbivaatamist ja kinnitamist tüübikinnitusasutus. See tehakse tüübikinnitusasutusele kontrollimiseks kättesaadavaks tüübikinnituse andmise ajal või igal ajal tüübikinnituse kehtivuse perioodil.
Artikkel 6
Sõiduki EÜ tüübikinnituse rakendussätted seoses heitkoguste ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega
1. Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.
Ilma et see piiraks direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa sätete kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 6. liite kohaselt.
Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.
2. Erandina lõikest 1 võib pardadiagnostikaseadmega sõidukile anda tootja taotluse korral tüübikinnituse seoses heitkoguste ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega ka juhul, kui süsteemi vea või vigade tõttu ei ole XI lisa nõuded täielikult täidetud, kuid täidetud on kõnealuse lisa 3. punktis sisalduvad erirakendussätted.
Tüübikinnitusasutus teatab sellise tüübikinnituse andmisest teiste liikmesriikide kõikidele tüübikinnitusasutustele vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklis 8 sätestatud nõuetele.
3. Lõike 1 alusel EÜ tüübikinnitust andes peab tüübikinnitusasutus andma I lisa 4. liites esitatud näidisele vastava EÜ tüübikinnitustunnistuse.
Artikkel 7
Tüübikinnituse muudatused
Määruse (EÜ) nr 715/2007 alusel antud tüübikinnituste muudatuste suhtes kohaldatakse direktiivi (EÜ) nr 2007/46/EÜ artikleid 13, 14 ja 16.
Tootja taotluse korral kohaldatakse sama tüüpi sõidukitele I lisa 3. punkti sätteid, ilma et oleks vaja lisakatseid.
Artikkel 8
Toodangu nõuetele vastavus
1. Meetmed toodangu nõuetele vastavuse tagamiseks võetakse vastavalt direktiivi 2007/46/EMÜ artikli 12 sätetele.
Lisaks kohaldatakse käesoleva määruse I lisa punkti 4 sätteid ning selle lisa 1. ja 2. liites esitatud vastavaid statistilisi meetodeid.
2. Toodangu vastavust kontrollitakse käesoleva määruse I lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitustunnistuses esitatud kirjelduse põhjal.
Artikkel 9
Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus
1. Selleks et tagada nende kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva määruse alusel, võetakse meetmed kooskõlas direktiivi 2007/46/EÜ X lisa ja käesoleva määruse II lisaga.
2. Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse meetmed peavad tagama ka saastekontrolliseadmete toimimisvõime sõidukite tavapärase kasutusaja jooksul tavapärastes tingimustes, nagu on sätestatud käesoleva määruse II lisas.
3. Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust tagavaid meetmeid kontrollitakse kuni 5 aasta või 100 000 km täitumiseni, olenevalt sellest, kumb saabub enne.
4. Tootja ei ole kohustatud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust kontrollima juhul, kui müüdud sõidukite arv on katsetamiseks vajaliku valimi võtmiseks ebapiisav. Seepärast ei nõuta kontrollimist juhul, kui sõidukitüübi aastane läbimüük liidus on vähem kui 5 000 ühikut.
Selliste väikeseeriasõidukite tootja peab aga tüübikinnitusasutusele esitama aruande heitkogustega seotud garantii- ja remondinõuete ning pardadiagnostikaseadmete rikete kohta, nagu on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punktis 9.2.3. Lisaks võib tüübikinnitusasutus nõuda nende sõidukitüüpide katsetamist ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite kohaselt.
5. Kui käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud sõidukite puhul ei ole tüübikinnitusasutus rahul ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4. liites määratletud kriteeriumide kohase katse tulemustega, siis laiendatakse direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõikes 1 ja X lisas nimetatud parandusmeetmeid ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punkti 6 kohaselt selle sõidukitüübi kasutusel olevatele sõidukitele, millel võivad esineda samad vead.
Tüübikinnitusasutus peab tootja poolt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punkti 6.1 kohaselt esitatud parandusmeetmete kava kinnitama. Tootja vastutab heaks kiidetud parandusmeetmete kava ellurakendamise eest.
Tüübikinnitusasutus peab teatama oma otsusest kõikidele liikmesriikidele 30 päeva jooksul. Liikmesriigid võivad nõuda sama parandusmeetmete kava kohaldamist kõigi nende territooriumil registreeritud sama tüüpi sõidukite suhtes.
6. Kui tüübikinnitusasutus on kindlaks teinud, et sõidukitüüp ei vasta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite kohaldatavatele nõuetele, peab ta sellest viivitamata teatama liikmesriigile, kes väljastas direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava algse tüübikinnituse.
Kui direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõikes 6 ei ole teisiti ette nähtud, siis teatab algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus pärast teate saamist tootjale, et sõidukitüüp ei vasta kõnealustes sätetes ettenähtud nõuetele ning tootjalt oodatakse meetmete võtmist. Tootja esitab asutusele kahe kuu jooksul pärast kõnealuse teatise saamist meetmete kava puuduste kõrvaldamiseks, mille sisu peaks vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punktide 6.1–6.8 nõuetele. Algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus konsulteerib kahe kuu jooksul tootjaga, et jõuda kokkuleppele meetmete kava ja selle elluviimise asjus. Kui algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus jõuab otsusele, et ühist kokkulepet ei ole võimalik saavutada, siis algatatakse menetlus direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõigete 3 ja 4 kohaselt.
Artikkel 10
Saastekontrolliseadmed
1. Tootja peab tagama, et EÜ tüübikinnitusega sõidukitele paigaldamiseks ette nähtud varu-saastekontrolliseadmed, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaldamisalasse, saaksid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 12 ja 13 ning XIII lisale EÜ tüübikinnituse eraldi seadmestikena direktiivi 2007/46/EÜ artikli 10 lõike 2 tähenduses.
Käesoleva määruse kohaldamise korral loetakse saastekontrolliseadmeteks katalüüsmuundurid ja kübemefiltrid.
Vastavad nõuded loetakse täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a) |
artikli 13 tingimused on täidetud; |
b) |
varu-saastekontrolliseadmed on saanud tüübikinnituse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 103 (8) kohaselt. |
Kolmandas lõigus viidatud juhul kohaldatakse samuti artikli 14 sätteid.
2. Varuosadena pakutavad originaal-saastekontrolliseadmed, mis kuuluvad I lisa 4. liite addendum ’i punktile 2.3 vastavasse tüüpi ja on ette nähtud paigaldamiseks sõidukile, millele asjakohane tüübikinnitusdokument viitab, ei pea vastama XIII lisale, kui need vastavad selle lisa punktide 2.1 ja 2.2 nõuetele.
3. Valmistaja peab tagama identifitseerimismärgistuste olemasolu varuosadena pakutavatel originaal-saastekontrolliseadmel.
4. Lõikes 3 nimetatud identifitseerimismärgistuseks on:
a) |
sõiduki või mootori tootja nimi või kaubamärk; |
b) |
originaal-saastekontrolliseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osanumber, nagu on osutatud I lisa 3. liite punktis 3.2.12.2. |
Artikkel 11
Varu-saastekontrolliseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse taotlemine
1. Tootja esitab tüübikinnitusasutusele varu-saastekontrolliseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse taotluse.
Taotlus koostatakse XIII lisa 1. liites esitatud näidisteatise alusel.
2. Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peab tootja esitama tüübikatsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele kõik allpool nimetatu:
a) |
käesoleva määruse kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki (sõidukid), mis on varustatud uue originaal-saastekontrolliseadmega; |
b) |
ühe varu-saastekontrolliseadme tüübi näidise; |
c) |
varu-saastekontrolliseadme lisanäidise, juhul kui varu-saastekontrolliseade on ette nähtud paigaldamiseks pardadiagnostikaseadmega varustatud sõidukile. |
3. Lõike 2 punkti a kohaldamise korral valib katsesõidukid välja taotleja tehnilise teenistuse nõusolekul.
Katsesõidukid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa punktis 3.2 sätestatud nõuetele.
Katsesõidukid peavad vastama järgmistele nõuetele:
a) |
heitekontrollisüsteem on vigadeta; |
b) |
ülemäära kulunud või rikkis, heitkoguseid mõjutav originaalosa tuleb parandada või asendada; |
c) |
katsesõidukid peavad enne heitekatseid olema nõuetekohaselt seadistatud ning komplekteeritud vastavalt tootja spetsifikatsioonile. |
4. Lõike 2 punktide b ja c kohaldamise korral tuleb näidistele selgelt ja kustutamatult märkida taotleja kaubanimi või kaubamärk ja toote nimetus.
5. Lõike 2 punkti c kohaldamise korral peab näidis olema kahjustatud, nagu on sätestatud artikli 2 punktis 25.
Artikkel 12
Varu-saastekontrolliseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse rakendussätted
1. Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus varu-saastekontrolliseadmele kui eraldi seadmestikule EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.
Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit muule varu-saastekontrolliseadme tüübile.
Sama tüübikinnitusnumbriga varu-saastekontrolliseadme tüüpi võib kasutada mitme eri sõidukitüübi puhul.
2. Lõike 1 kohaldamisel väljastab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt XIII lisa 2. liites esitatud näidisele.
3. Kui tüübikinnituse taotleja suudab tüübikinnitusasutusele või tehnilisele teenistusele tõestada, et varu-saastekontrolliseade on sama tüüpi, nagu on osutatud käesoleva direktiivi I lisa 4. liite addendum’i punktis 2.3, ei ole tüübikinnituse andmiseks vaja kontrollida XIII lisa punkti 4 nõuete täitmist.
Artikkel 13
Sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus
1. Tootjad kehtestavad vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklitele 6 ja 7 ning käesoleva määruse XIV lisale vajaliku korra ja menetlused sõidukite pardadiagnostikaandmete ning remondi- ja hooldusteabe hõlpsa kättesaadavuse tagamiseks.
2. Tüübikinnitusasutus annab tüübikinnituse alles pärast tootjalt sõiduki pardadiagnostikaandmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitleva tõendi saamist.
3. Sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlev tõend loetakse tõendiks määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 6 lõike 7 nõuete täitmise kohta.
4. Sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlev tõend koostatakse vastavalt XIV lisa 1. liites esitatud näidisele.
5. Kui sõidukite pardadiagnostikaandmed ning sõidukite remondi- ja hooldusteave ei ole kättesaadavad või ei vasta määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklitele 6 ja 7 ning käesoleva määruse XIV lisale, siis peab tootja pärast tüübikinnitustaotluse esitamist esitama need andmed kuue kuu jooksul alates tüübikinnituse kuupäevast.
6. Kohustus esitada andmeid lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul kehtib üksnes juhul kui pärast tüübikinnituse saamist viiakse sõiduk turule.
Kui sõiduk viiakse turule rohkem kui kuus pärast tüübikinnituse saamist, tuleb teave esitada päeval, mil sõiduk turule viiakse.
7. Kui kaebusi ei ole laekunud ning tootja on esitanud need andmed lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul, võib tüübikinnitusasutus eeldada, et tootja on rakendanud nõuetekohaseid meetmeid ja menetlusi sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse tagamiseks vastavalt täidetud sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlevale tõendile.
8. Lisaks XI lisa punktis 4 sätestatud pardadiagnostikaandmete kättesaadavuse nõuetele peab tootja tegema huvitatud isikutele kättesaadavaks järgmised andmed:
a) |
pardadiagnostikaseadme nõuetekohaseks tööks vajalike oluliste varuosade väljatöötamist võimaldavad andmed; |
b) |
üldiste diagnostikavahendite väljatöötamiseks vajalikud andmed. |
Punkti a kohaldamise korral ei tohi varuosade väljatöötamist piirata järgmised tegurid: asjakohase teabe puudumine, tõrgete avastamisega seotud tehnilised nõuded pardadiagnostika läviväärtuste ületamise korral või kui pardadiagnostikaseadme abil ei saa täita põhilisi käesoleva määruse pardadiagnostikaseire nõudeid; teatavad muudatused pardadiagnostikaandmete kasutuses, et käsitleda bensiinil ja gaaskütusel töötavaid sõidukeid eraldi; ning gaaskütusel töötavate mõne väiksema puudusega sõidukite tüübikinnitus.
Punkti b kohaldamise korral, juhul kui tootjad kasutavad oma frantsiisivõrgustikes standarditele ISO 22900 Modular Vehicle Communication Interface (MVCI) ja ISO 22901 Open Diagnostic Data Exchange (ODX) vastavaid diagnostika- ja katsetamisvahendeid, peavad ODX-failid olema sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavad tootja veebilehe kaudu.
9. Sõidukiandmetele juurdepääsu foorum (edaspidi „foorum“).
Foorum arutab, kas juurdepääs andmetele pärsib sõidukivarguste vähendamises tehtud edusamme ning annab soovitusi juurdepääsunõuete parandamiseks. Foorum annab eelkõige komisjonile soovitusi menetluse kehtestamiseks, millega akrediteeritud organisatsioonid annavad sõltumatutele ettevõtjatele heakskiidu või volituse juurdepääsuks sõiduki turvaandmetele.
Komisjon võib otsustada foorumi arutelud ja järeldused konfidentsiaalseks jätta.
Artikkel 14
Sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega seotud kohustuste täitmine
1. Tüübikinnitusasutus võib igal ajal omal algatusel, kaebuse alusel või tehnilise teenistuse hinnangust lähtudes kontrollida määruse (EÜ) nr 715/2007 sätete ning sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitleva tõendi tingimuste järgimist tootja poolt.
2. Kui tüübikinnitusasutus leiab, et tootja on rikkunud sõidukit pardadiagnostikaandmete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega seotud kohustusi, võib vastava tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus astuda olukorra parandamiseks vajalikke samme.
3. Lõikes 2 viidatud sammudeks võivad muu hulgas olla tüübikinnituse tühistamine või peatamine, rahatrahv ja muud määruse (EMÜ) nr 715/2007 artikli 13 kohaselt võetavad meetmed.
4. Kui sõltumatu ettevõtja või sõltumatuid ettevõtjaid esindav ühendus esitab tüübikinnitusasutusele kaebuse, kontrollib tüübikinnitusasutus, kas tootja täidab oma kohustusi seoses sõiduki pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega.
5. Kontrolli käigus võib tüübikinnitusasutus paluda tehnilisel teenistusel või muul sõltumatul eksperdil kõnealuste kohustuste täitmist hinnata.
Artikkel 15
Üleminekusätted
1. Kuni 31. augustini 2017 M1-, M2- kategooria ja N1-kategooria I klassi sõidukite puhul ning kuni 31. augustini 2018 N1-kategooria II ja III klassi ja N2-kategooria sõidukite puhul võivad tootjad taotleda tüübikinnituse andmist vastavalt käesolevale määrusele. Kui sellist taotlust ei ole esitatud, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 692/2008.
2. Alates 1. septembrist 2017 M1-, M2- kategooria ja N1-kategooria I klassi sõidukite puhul ning alates 1. septembrist 2018 N1-kategooria II ja III klassi sõidukite ning N2-kategooria sõidukite puhul keelduvad riikide ametiasutused heitkoguste või kütusekuluga seotud põhjustel väljastamast EÜ tüübikinnitusi või riiklikke tüübikinnitusi uutele sõidukitüüpidele, mis käesolevale määrusele ei vasta.
3. Alates 1. septembrist 2018 M1-, M2- kategooria ja N1-kategooria I klassi sõidukite puhul ning alates 1. septembrist 2019 N1-kategooria II ja III klassi sõidukite ja N2-kategooria sõidukite puhul ei loe riikide ametiasutused heitkoguste või kütusekuluga seotud põhjustel uute sõidukite puhul, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, vastavustunnistusi enam kehtivaks direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ja keelavad selliste sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtu.
4. Kui uute sõidukitüüpide puhul on määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 4 nimetatud kuupäevadest möödunud kolm aastat ja uute sõidukite puhul on nimetatud määruse artikli 10 lõikes 5 nimetatud kuupäevadest möödunud neli aastat, kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) |
IIIA lisa punkti 2.1 nõudeid ei kohaldata; |
b) |
IIIA lisa nõudeid, välja arvatud punkti 2.1 nõudeid, sealhulgas tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste (RDE) mõõtmiskatsete ja talletatavate ja kättesaadavaks tehtavate andmetega seotud nõudeid kohaldatakse ainult uute tüübikinnituste suhtes, mis on antud vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 alates 27. juulist 2017; |
c) |
IIIa lisa nõudeid ei kohaldata tüübikinnituste suhtes, mis on antud väiketootjatele; |
d) |
kui IIIA lisa 5. ja 6. liites sätestatud nõuded on täidetud vaid ühe meetodi osas kirjeldatud kahest andmete hindamise meetodist, teostatakse täiendav RDE-katse; kui need nõuded on taas täidetud ainult ühe meetodi osas, siis registreeritakse täielikkuse ja normaalsuse analüüs mõlema meetodi kohta ning IIIA lisa punktis 9.3 nõutavad arvutused võivad piirduda meetodiga, mille osas täielikkuse ja normaalsuse nõuded on täidetud; nii RDE-katsete kui ka täielikkuse ja normaalsuse andmed registreeritakse ja tehakse kättesaadavaks, et uurida kahe hindamismeetodiga saadud tulemuste erinevusi; |
e) |
katsesõiduki rataste võimsus tehakse kindlaks kas rattarummu pöördemomendi mõõtmisega või CO2 massivoost, kasutades IIIA lisa 6. liite punkti 4 kohaselt sõidukispetsiifilisi CO2 jooni. |
5. Kuni 8 aastat pärast määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 4 sätestatud kuupäevadest:
a) |
kehtivad käesoleva määruse VII lisa ja/või XI lisa 1. liite nõuete täitmiseks kuni kolm aastat pärast määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 4 sätestatud kuupäevi vastavalt määrusele (EÜ) nr 692/2008 teostatud ja lõpule viidud 1./I tüübi katsed; |
b) |
käesoleva määruse XXI lisa 6. all-lisa 1. liite punkti 1.1 teises lõigus sätestatud nõuete täitmiseks aktsepteerib tüübikinnitusasutus kuni kolm aastat pärast määruse (EÜ) 715/2007 artikli 10 lõikes 4 sätestatud kuupäevi määruse (EÜ) 692/2008 III lisa punkti 3.13 kohaselt teostatud menetlusi. |
6. Et tagada olemasolevate tüübikinnituste õiglane kohtlemine, uurib komisjon direktiivi 2007/46/EÜ V peatüki mõju käesoleva määruse kohaldamisele.
Artikkel 16
Direktiivi 2007/46/EÜ muutmine
Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse vastavalt käesoleva määruse XVIII lisale.
Artikkel 17
Määruse (EÜ) nr 692/2008 muutmine
Määrust (EÜ) nr 692/2008 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga: „1. Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile. Ilma et see piiraks direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa sätete kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 6. liite kohaselt. Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile. Määruse (EÜ) nr 715/2007 nõuded loetakse täidetuks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
|
2) |
Lisatakse järgmine artikkel 16a: „Artikkel 16a Üleminekusätted Alates 1. septembrist 2017 M1-, M2-kategooria ja N1-kategooria I klassi sõidukite puhul ning alates 1. septembrist 2018 N1-kategooria II ja III klassi sõidukite ning N2-kategooria sõidukite puhul kohaldatakse käesolevat määrust üksnes selleks, et hinnata, kas enne nimetatud kuupäevi vastavalt käesolevale määrusele tüübikinnituse saanud sõidukid täidavad järgmisi nõudeid:
Käesolevat määrust kohaldatakse ka komisjoni rakendusmäärustes (EL) 2017/1152 (*1) ja (EL) 2017/1153 (*2) sätestatud korrelatsioonimenetluse puhul. (*1) Komisjoni 2. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1152, millega sätestatakse meetod regulatiivse katsemeetodi muudatusi kajastavate vastavusnäitajate määramiseks väikeste tarbesõidukite puhul, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 293/2012 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 644)." (*2) Komisjoni 2. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1153, millega sätestatakse meetod, mille abil määratakse vastavusnäitajad, mis kajastavad regulatiivse katsemeetodi muudatusi, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1014/2010 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 679).“" |
3) |
I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse XVII lisale. |
Artikkel 18
Komisjonni määruse (EL) nr 1230/2012 (9) muudatused
Määruses (EL) nr 1230/2012 asendatakse artikli 2 lõige 5 järgmisega:
„5) „lisavarustuse mass“– suurim lisavarustuse kombinatsioonide mass, mida võib sõidukile paigaldada lisaks standardvarustusele vastavalt tootja spetsifikatsioonidele;“.
Artikkel 19
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 692/2008 tunnistatakse kehtetuks 1. jaanuarist 2022.
Artikkel 20
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. juuni 2017.
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.
(2) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.
(3) Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).
(4) Komisjoni 10. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/427, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitmetega (ELT L 82, 31.3.2016, lk 1).
(5) Komisjoni 20. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/646, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitega (ELT L 109, 26.4.2016, lk 1).
(6) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 83 – Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses mootorist eralduvate saasteainete heitkogustega vastavalt mootorile ette nähtud kütusele [2015/1038] (ELT L 172, 3.7.2015, lk 1).
(7) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 85 — Ühtsed sätted, mis käsitlevad M- ja N-kategooriasse kuuluvate mootorsõidukite liikumapanemiseks ette nähtud sisepõlemismootorite või elektriliste jõuülekandeseadmete tüübikinnitamist seoses elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmisega (ELT L 323, 7.11.2014, lk 52).
(8) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 103 – Mootorsõidukite vahetatavate katalüüsmuundurite tüübikinnituse ühtsete sätete kohta (ELT L 158, 19.6.2007, lk 106).
(9) Komisjoni 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1230/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 seoses mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete tüübikinnitusnõuetega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 353, 21.12.2012, lk 31).
LISADE LOETELU
I LISA |
EÜ tüübikinnituse rakendussätted |
1. liide |
Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimine 1. tüüpi katse abil – statistiline meetod |
2. liide |
Elektrisõidukite toodangu nõuetele vastavust käsitlevad arvutused |
3. liide |
Teatise näidis |
4. liide |
EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis |
5. liide |
Pardadiagnostikaseadmega seotud teave |
6. liide |
EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem |
7. liide |
Tootja tõend pardadiagnostikaseadmete talitlusnõuetele vastavuse kohta |
8a. liide |
1. tüüpi katse aruandevorm (sealhulgas ATCT) ja minimaalsed aruandlusnõuded |
Lisa Co2mpas-simulaatori andmete edastamiseks |
|
8b. liide |
Sõidutakistuse katsearuande vorm ja aruandluse miinimumnõuded |
8c. liide |
Katsearuande vorm |
II LISA |
Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus |
1. liide |
Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontroll |
2. liide |
Kasutusel olevate sõidukite summutitoru heitgaaside vastavuskatsetes kasutatav statistiline meetod |
3. liide |
Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavusega seotud kohustused |
IIIA LISA |
Tegelikus liikluses tekkivad heitkogused (RDE) |
IV LISA |
Tüübikinnitusel sõiduki kasutuskõlblikkuse hindamiseks vajalikud heitkoguste andmed |
1. liide |
Süsinikmonooksiidi heitkoguste mõõtmine mootori tühikäigul (2. tüüpi katse) |
2. liide |
Heitgaasi suitsususe mõõtmine |
V LISA |
Karterigaaside heitkoguste (3. tüüpi katse) kontrollimine |
VI LISA |
Kütuseaurude määramine (4. tüüpi katse) |
VII LISA |
Saastekontrolliseadmete kulumiskindluse kontroll (5. tüüpi katse) |
1. liide |
Katsestendi standardtsükkel |
2. liide |
Diiselmootoritega sõidukite katsestendi standardtsükkel |
3. liide |
Maanteesõidu standardtsükkel |
VIII LISA |
Keskmiste heitkoguste kontrollimine madalatel ümbritseva õhu temperatuuridel (6. tüüpi katse) |
IX LISA |
Etalonkütuste tehniline kirjeldus |
X LISA |
Reserveeritud |
XI LISA |
Mootorsõidukite pardadiagnostikaseade (OBD-seade) |
1. liide |
Pardadiagnostikaseadmete funktsioonid |
2. liide |
Sõidukitüüpkonna põhiomadused |
XII LISA |
Ökoinnovatsioonilahendustega sõidukite tüübikinnitus ja mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks esitatud N1-kategooria sõidukite CO2-heite ja kütusekulu määramine |
XIII LISA |
Varu-saastekontrolliseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitus |
1. liide |
Teatise näidis |
2. liide |
EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis |
3. liide |
EÜ tüübikinnitusmärgi näidis |
XIV LISA |
Sõidukite pardadiagnostikaandmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus |
1. liide |
Vastavustunnistus |
XV LISA |
Reserveeritud |
XVI LISA |
Nõuded sõidukitele, mille heitgaaside järeltöötlussüsteemis kasutatakse reaktiive |
XVII LISA |
Määruse (EÜ) nr 692/2008 muudatused |
XVIII LISA |
Direktiivi 2007/46/EÜ muudatused |
XIX LISA |
Määruse (EL) nr 1230/2012 muudatused |
XX LISA |
Mootori kasuliku võimsuse mõõtmine |
XXI LISA |
1. tüüpi heitekatse menetlused |
I LISA
EÜ TÜÜBIKINNITUSE RAKENDUSSÄTTED
1. EÜ TÜÜBIKINNITUSE ANDMISE LISANÕUDED
1.1. Lisanõuded ühekütuseliste ja kahekütuseliste gaaskütusega sõidukite puhul
1.1.1. |
Ühekütuselistele ja kahekütuselistele gaaskütusega sõidukitele tüübikinnituse andmise lisanõuded on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punktides 1, 2 ja 3 ning XII lisa 1. ja 2. liites ning kohaldatakse allpool sätestatud erandeid. |
1.1.2. |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 12. lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.4 viited 10a. lisa etalonkütustele loetakse viideteks käesoleva määruse IX lisa A jaos sätestatud vastava spetsifikatsiooniga etalonkütustele. |
1.2. Lisanõuded segakütuseliste sõidukite puhul
Lisanõueteks tüübikinnituse andmisel segakütuselistele sõidukitele on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punktis 4.9 sätestatud nõuded.
2. TÄIENDAVAD TEHNILISED NÕUDED JA KATSED
2.1. Väiketootjad
2.1.1. |
Artikli 3 lõikes 3 viidatud õigusaktid:
|
2.2. Kütusepaakide täiteavad
2.2.1. |
Nõuded kütusepaakide täiteavadele on sätestatud XXI lisa punktides 5.4.1 ja 5.4.2 ning punktis 2.2.2. |
2.2.2. |
Tuleb võtta meetmeid, et vältida ülemäärast kütuseaurude eraldumist ning kütuse väljavoolamist täiteava korgi puudumise tõttu. Selleks võib kasutada järgmist:
|
2.3. Elektroonikasüsteemide turvalisust käsitlevad sätted
2.3.1. |
Elektroonikasüsteemide turvalisust käsitlevad sätted on esitatud XXI lisa punktis 5.5 ning punktides 2.3.2 ja 2.3.3. |
2.3.2. |
Diiselmootoritesse paigaldatud mehaaniliste sissepritsepumpade puhul peavad tootjad võtma nõuetekohased meetmed kaitsmaks kütuse maksimaalse etteande seadet omavolilise muutmise eest sõiduki kasutuseloleku ajal. |
2.3.3. |
Tootjad peavad tulemuslikult ära hoidma läbisõidumõõdikute näitude ümberprogrammeerimise sõiduki sisevõrgus, jõuseadme juhtseadmes ning vajadusel ka distantsilt toimuva teabevahetuse teadet edastavas üksuses. Tootjad peavad süstemaatiliselt kasutama omavolilise muutmise vastaseid strateegiaid ning kirjutuskaitsefunktsioone läbisõidumõõdiku näidu õigsuse kaitsmiseks. Omavolilise muutmise vastased meetodid peavad olema tüübikinnitusasutuse poolt heaks kiidetud. |
2.4. Katsete tegemine
2.4.1. |
Joonisel I.2.4 on esitatud sõidukitüübi kinnitamiseks vajalikud katsed. Konkreetseid katsemenetlusi kirjeldatakse II, IIIA, IV, V, VI, VII, VIII, XI, XVI1, XX ja XXI lisas.
Joonis I.2.4 Tüübikinnituse andmiseks ja laiendamiseks nõutavad katsed
|
3. TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE
3.1. Laiendus seoses summutitoru heitgaasidega (1. ja 2. tüüpi katsed)
3.1.1. Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, kui need vastavad artikli 2 lõike 1 kriteeriumidele.
3.1.2. Perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega sõidukid
Vastavalt XXI lisa (WLTP) VI all-lisa 1. liitele teostatavate Ki-katsete puhul laiendatakse tüübikinnitust sõidukitele, kui nad vastavad XXI lisa punkti 5.9 kriteeriumidele.
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 (NEDC) 13 lisa kohaselt teostatavate Ki-katsete puhul laiendatakse tüübikinnitust sõidukitele vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa punktile 3.1.4.
3.2. Laiendus seoses kütuseaurudega (4. tüüpi katse)
3.2.1. |
Tüübikinnitust võib laiendada sõidukitele, mille kütuseaurude kontrollisüsteem vastab järgmistele tingimustele:
|
3.2.2. |
Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, millel on:
|
3.3. Laiendus seoses saastekontrolliseadme kulumiskindlusega (5. tüüpi katse)
3.3.1. Tüübikinnitust laiendatakse erinevatele sõidukitüüpidele tingimusel, et sõiduki, mootori või saastekontrollisüsteemi allpool loetletud tunnused on identsed või jäävad lubatud kõikumise piiresse.
3.3.1.1. Sõiduk:
|
Inertsikategooria: kaks vahetult järgnevat kõrgemat inertsikategooriat ja kõik madalamad inertsikategooriad. |
|
Maanteekoormus kiirusel 80 km/h kokku: kuni 5 % suurem või ükskõik kui palju väiksem. |
3.3.1.2. Mootor
a) |
mootori silindrimaht (± 15 %); |
b) |
klappide arv ja juhtimine; |
c) |
toitesüsteem; |
d) |
jahutussüsteemi tüüp; |
e) |
kütuse põletamise protsess. |
3.3.1.3. Saastekontrollisüsteemi parameetrid:
a) |
katalüüsmuundurid ja kübemefiltrid:
|
b) |
õhu sissepuhe:
|
c) |
heitgaasitagastus:
|
3.3.1.4. Kulumiskindluse katse teostamisel võib kasutada sõidukit, mille kerekuju, käigukast (automaat- või käsikäigukast) ning rataste või rehvide suurus erineb selle sõidukitüübi omadest, millele tüübikinnitust taotletakse.
3.4. Laiendus seoses pardadiagnostikaseadmega
3.4.1. |
Tüübikinnitust laiendatakse sõidukitele, millel on identne mootor ja saastekontrollisüsteem vastavalt XI lisa 2. liite määratlusele. Tüübikinnituse laiendamisel ei võeta arvesse järgmisi sõiduki tunnuseid:
|
3.5 Laiendus seoses madalal temperatuuril teostatava katsega (6. tüüpi katse)
3.5.1. Erineva tuletatud massiga sõidukid
3.5.1.1. |
Tüübikinnitust võib laiendada ainult sellise tuletatud massiga sõidukitele, mille puhul tuleb kasutada kahte vahetult järgnevat suuremat ekvivalentset inertsi või mis tahes väiksemat ekvivalentset inertsi. |
3.5.1.2. |
N-kategooria sõidukite puhul võib tüübikinnitust laiendada üksnes väiksema tuletatud massiga sõidukitele, juhul kui tüübikinnitusega sõiduki heitkogused jäävad piiridesse, mis on ette nähtud sõiduki puhul, millele tüübikinnituse laiendamist taotletakse. |
3.5.2. Erineva jõuülekandearvuga sõidukid
3.5.2.1. |
Tüübikinnitust laiendatakse erineva jõuülekandearvuga sõidukitele üksnes teatavatel tingimustel. |
3.5.2.2. |
Tüübikinnituse laiendatavuse üle otsustamiseks tehakse igas 6. tüüpi katses kasutatava ülekandearvu puhul kindlaks suhtarv
kus mootori pöörlemissagedusel 1 000 min–1 on V1 tüübikinnituse saanud sõiduki kiirus ja V2 selle sõidukitüübi kiirus, millele taotletakse tüübikinnituse laiendamist. |
3.5.2.3. |
Kui iga ülekandesuhte puhul on E ≤ 8 %, siis antakse laiendus 6. tüüpi katset kordamata. |
3.5.2.4. |
Kui kas või ühe ülekandesuhte puhul on E > 8 % ning iga ülekandearvu puhul on E ≤ 13 %, siis tuleb 6. tüüpi katset korrata. Tehnilise teenistuse heakskiidul võib need katsed teostada tootja valitud laboris. Katseprotokoll saadetakse tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele. |
3.5.3. Erineva tuletatud massi ja jõuülekandearvuga sõidukid
Tüübikinnitust laiendatakse erineva tuletatud massi ja jõuülekandearvuga sõidukitele üksnes juhul, kui on täidetud kõik punktides 3.5.1 ja 3.5.2 sätestatud tingimused.
4. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS
4.1. Sissejuhatus
4.1.1. |
Iga käesoleva määruse kohase tüübikinnituse alusel toodetud sõiduk peab olema valmistatud selliselt, et see vastaks käesoleva määruse tüübikinnitusnõuetele. Tootja peab kasutama asjakohast hindamiskorda ja dokumenteeritud kontrollimiskavu ning teostama käesolevas määruses sätestatud ajavahemike järel katseid heitkoguste ja pardadiagnostikaseadmete kontrollimiseks, et tõendada jätkuvat vastavust kinnitatud tüübile. Tüübikinnitusasutus kontrollib ja kooskõlastab seda hindamiskorda ning kontrollimiskavu ning teostab vastavalt käesolevale määrusele auditeid ja katseid heitkoguste ja pardadiagnostikaseadmete kontrollimiseks tootja ettevõttes, sealhulgas tootmis- ja katserajatistes, vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ X lisas kirjeldatud toote nõuetele vastavuse ja jätkuva vastavustõendamise korrale. |
4.1.2. |
Tootja kontrollib toodangu nõuetele vastavust saasteainete heite katse (esitatud määruse (EÜ) 715/2007 I lisa tabelis 2), CO2 heitkoguste katse (koos elektrienergiakulu mõõtmisega), karterigaaside katse, kütuseaurude katse ja pardadiagnostikaseadme katsetamise abil. Kontrollimine hõlmab seega 1, 3, 4 tüüpi katseid ja käesoleva lisa punktis 2.4 ja selles viidatud asjaomastes lisades kirjeldatud pardadiagnostikaseadmete katsetamist. Toodangu nõuetele vastavuse hindamise konkreetne kord on sätestatud punktides 4.2–4.7 ja 1. ja 2. liites. |
4.1.3. |
Tootjapoolsel toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel tähendab mõiste „tüüpkond“ 1. ja 3. tüüpi katsete puhul CO2 interpolatsioonitüüpkonda, hõlmates 4. tüüpi katse puhul käesoleva lisa punktis 3.2 kirjeldatud laiendusi ja pardadiagnostikatüüpkonda koos käesoleva lisa punktis 3.3 kirjeldatud laiendustega pardadiagnostikaseadmete katsetamise jaoks. |
4.1.4. |
Tootjapoolse toote nõuetele vastavuse kontrollimise sagedus peab põhinema rahvusvahelise standardiga ISO 31000: 2009 — „Riskijuhtimine — Põhimõtted ja juhised“ vastavuses oleval riskihindamise metoodikal ja vähemalt 1. tüübi puhul vähemalt üks kontroll iga 5 000 toodetud sõiduki kohta või kord aastas, vastavalt sellele, mis saabub enne. |
4.1.5. |
Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.
Käesoleva määruse kohaldamisel peab tüübikinnitusasutus teostama tootja ettevõttes kontrolle, et kontrollida, kas tootjate hindamiskord ja dokumenteeritud kontrollimiskavad vastavad rahvusvahelisele standardiga ISO 31000: 2009 — „Riskijuhtimine — Põhimõtted ja juhised“ kooskõlas olevale riskihindamismetoodikale ning igal juhul vähemalt kord aastas. Kui tüübikinnitusasutus ei ole tootja kontrollimenetlustega rahul, tehakse tootmises olevate sõidukitega füüsiline katse, nagu on kirjeldatud punktides 4.2–4.9. |
4.1.6. |
Tüübikinnitusasutuse teostatava füüsilise kontrollkatse tavapärane sagedus sõltub tootja kontrollimismenetluse tulemustest seoses riskihindamise metoodikaga ning igal juhul tehakse vähemalt üks kontrollkatse kolme aasta jooksul. Tüübikinnitusasutus teeb tootmises olevate sõidukitel punktides 4.2–4.9 kirjeldatud katsed heitkoguste ja pardadiagnostikaseadme kontrollimiseks.
Kui füüsilisi katseid teostab tootja, jälgib katseid tootmisüksuses tüübikinnitusasutuse esindaja. |
4.1.7. |
Tüübikinnitusasutus esitab aruande kõikide tootja toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise eesmärgil tehtud kontrollkäikude tulemuste ja teostatud füüsiliste katsete kohta ja säilitab seda vähemalt 10 aastat. Need aruanded peaksid olema nõudmisel kättesaadavad teistele tüübikinnitusasutustele ja Euroopa Komisjonile. |
4.1.8. |
Nõuetele mittevastavuse korral kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ artiklit 30. |
4.2. Sõiduki vastavuskontroll 1. tüüpi katse abil
4.2.1. 1. tüüpi katse tehakse asjakohase tootmises oleva CO2 interpolatsioonitüüpkonda kuuluva sõidukiga, mille spetsifikatsioon vastab tüübikinnitustunnistuses kirjeldatule. Piirnormid, mille abil kontrollida nõuetele vastavust saasteainete osas, on sätestatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2. CO2 heitkoguste puhul on piirnormiks valitud sõiduki tootja poolt XXI lisa 7. all-lisas sätestatud interpolatsioonimetoodika kohaselt kindlaks määratud väärtus. Tüübikinnitusasutus peab interpolatsiooniarvutuse kinnitama.
4.2.2. Tüüpkonnast valitakse kolmest sõidukist koosnev juhuslik valim. Kui tüübikinnitusasutus on oma valiku teinud, et tohi tootja teha valitud sõidukitele ühtegi kohandust.
4.2.2.1. Valiku puhul võetakse arvesse üksnes tootmises olevad valmissõidukeid, mille läbisõit on kuni 80 km ja kui nõuetele vastavust tõendatakse 1. tüüpi katsega, nimetatakse neid nullkilomeetrisõdukiteks. Sõidukit katsetatakse käesoleva määruse XXI lisas kirjeldatud sobiva WLTP-tsükli kohaselt, olenemata testi kordamist või sõiduki läbisõitu käsitlevatest nõuetest. Katse tulemusteks on pärast kõiki käesoleva määruse kohaselt tehtud parandusi saadud näitajad.
4.2.3. Katsekriteeriumide arvutamise statistilist meetodit on kirjeldatud 1. liites.
Tüüpkonna toodang loetakse nõuetele mittevastavaks juhul, kui ühe või mitme saasteaine ja CO2 näitajate osas tehakse negatiivne otsus vastavalt liites 1 sätestatud kriteeriumidele.
Tüüpkonna toodang loetakse nõuetele vastavaks juhul, kui kõigi saasteainete ja CO2 näitajate osas tehakse positiivne otsus vastavalt liites 1 sätestatud kriteeriumidele.
Kui ühe saasteaine osas on tehtud positiivne otsus, ei muudeta seda teiste saasteainete ja CO2 näitajate osas otsuse langetamiseks tehtavate täiendavate katsete põhjal.
Kui ei saada positiivset otsust kõikide saasteainete ja CO2 näitajate osas, tehakse katse teise sõidukiga (kokku kuni 16 sõidukiga) ja 1. liites kirjeldatud positiivse või negatiivse otsuse tegemise menetlust korratakse (vt joonis I.4.2).
Joonis I.4.2
Katsetatakse kolme sõidukit
Arvutatakse katse statistiline tulemus
Kas statistiline tulemus on vähemalt ühe saasteaine/CO2 osas kooskõlas 1. liites esitatud tüüpkonna tagasilükkamise kriteeriumidega?
JAH
Tüüpkond tagasi lükatud
EI
EI
Kas statistiline tulemus on vähemalt ühe saasteaine/CO2 osas kooskõlas 1. liites esitatud tüüpkonna heakskiitmise kriteeriumidega?
JAH
Ühe või mitme saasteaine/CO2 osas tehakse heakskiitev otsus
Kas positiivsele otsusele jõuti kõigi saasteainete/CO2 osas?
JAH
Tüüpkond heaks kiidetud
EI
Katsetatakse järgmist sõidukit (kokku kuni 16 sõidukit)
4.2.4. Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse heakskiidul võib katsed teha tüüpkonda kuuluva sõidukiga, mille läbisõit on kuni 15 000 km, et määrata kindlaks saasteainete/CO2 mõõdetud muutumistegurid iga tüüpkonna puhul. Sõiduki sõidab sisse tootja, kes ei tohi kõnealuseid sõidukeid ühelgi viisil kohandada.
4.2.4.1. Sissesõidetava sõiduki mõõdetav muutumistegur määratakse kindlaks järgmise menetlusega:
a) |
mõõdetakse saasteainete/CO2-heidet esimese katsetatava sõiduki puhul kuni 80 km vahemaa läbimisel ja pärast x km läbimist; |
b) |
saasteainete/CO2 muutumistegur (EvC) 80 km ja x km vahel arvutatakse järgmiselt: |
c) |
teisi interpolatsioonitüüpkonna sõidukeid sisse ei sõideta, kuid nende näitajad „heitkogus / elektrikulu / CO2 0 km juures“ korrutatakse esimese sissesõidetud sõiduki muutumisteguriga. Sel juhul võetakse 1. liite kohase katsetamise aluseks järgmised väärtused:
|
4.2.4.2. Kõik need katsed tuleb teha müügil oleva kütusega. Tootja taotluse korral võib aga kasutada IX lisas kirjeldatud etalonkütuseid.
4.2.4.3. Kontrollides toodangu nõuetele vastavust CO2-heidete osas, võib tootja punktis 4.2.4.1 nimetatud menetluse alternatiivina kasutada kindlaksmääratud muutumistegurit (EvC) 0,98 ja korrutada kõik 0 km juures mõõdetud CO2 väärtused selle teguriga.
4.2.5. Toodangu vastavuskatsed vedelgaasil ja maagaasil/biometaanil töötavate sõidukite puhul võib teha müügil oleva kütusega, mille C3/C4 suhe jääb etalonkütuste C3/C4 suhte vahemikku (vedelgaasi puhul) või ühega madala või kõrge kütteväärtusega kütustest (maagaasi/biometaani puhul). Kõikidel juhtudel tuleb tüübikinnitusasutusele esitada kütuse analüüs.
4.2.6. Ökoinnovatsioonilahendustega sõiduk
4.2.6.1. |
Selliste sõidukitüüpide korral, mille puhul on kasutatud üht või mitut määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 12 (M1-kategooria sõidukite puhul) ja määruse (EL) nr 510/2011 artiklis 12 (N1-kategooria sõidukite puhul) sätestatud ökoinnovatsioonilahendust, tõendatakse toodangu nõuetele vastavust seoses ökoinnovatsioonilahendustega kõnealuste ökoinnovatsioonilahenduste olemasolu kontrollides. |
4.3. Täiselektrisõidukid
4.3.1. Meetmed, millega tagatakse toodangu nõuetele vastavus seoses elektrienergiakuluga, kontrollitakse käesoleva lisa 4. liites esitatud tüübikinnitussertifikaadi alusel.
4.3.2. Elektrienergiakulu määramine toodangu vastavuskontrolli raames
4.3.2.1. |
Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise menetluse ajal asendatakse käesoleva määruse XXI lisa 8. all-lisa punkti 3.4.4.1.3 (järjestikuse tsükli katsemenetlus) kohane ja käesoleva määruse XXI lisa 8. all-lisa punkti 3.4.4.2.3 (lühendatud katsemenetlus) kohane 1. tüüpi katse lõpetamiskriteerium järgmiselt:
Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise menetluse lõpetamiskriteeriumi on täidetud pärast esimese kohaldatava WLTP katsetsükli lõpetamist. |
4.3.2.2. |
Esimese kohaldatava WLTP katsetsükli käigus mõõdetakse laetava(te)st energiasalvestussüsteemi(de)st saadavat alalisvoolu vastavalt käesoleva määruse XXI lisa 8. all-lisa 3. liites kirjeldatud meetodile ja jagatakse see kohaldatava WLTP katsetsükli käigus läbisõidetud vahemaaga. |
4.3.2.3. |
Lõike 4.3.2.2 kohaselt määratud väärtust võrreldakse 2. liite punkti 1.2 kohaselt määratud väärtusega. |
4.3.2.4. |
Elektrienergiakulu nõuetele vastavust kontrollitakse punktis 4.2 ning 1. liites kirjeldatud statistiliste menetluste abil. Nimetatud vastavuskontrolli puhul asendatakse mõiste „saasteained/CO2“ mõistega „elektrienergiakulu“. |
4.4. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukid (OVC-HEV)
4.4.1. Toodangu nõuetele vastavust tagavaid meetmeid seoses välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2 heitkoguste ja elektrienergiakuluga kontrollitakse kirjelduse alusel, mis on esitatud käesoleva lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitussertifikaadis.
4.4.2. CO2 heite massi kontrollimine toodangu vastavuskontrolli raames
4.4.2.1. |
Sõidukit katsetatakse käesoleva määruse XXI lisa 8. all-lisa punktis 3.2.5 kirjeldatud aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse abil. |
4.4.2.2. |
Selle katse käigus tehakse aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite mass kindlaks vastavalt käesoleva määruse XXI lisa 8. all-lisa tabelile A8/5 ja seda võrreldakse aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite massiga vastavalt 2. liite punktile 2.3. |
4.4.2.3. |
CO2-heite nõuetele vastavust kontrollitakse punktis 4.2 ning 1. liites kirjeldatud statistiliste menetluste abil. |
4.4.3. Elektrienergiakulu määramine toodangu vastavuskontrolli raames
4.4.3.1. |
Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel asendatakse käesoleva määruse XXI lisa 8. all-lisa punkti 3.2.4.4 kohane akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katsemenetluse lõpetamine järgmisega:
akutoiterežiimis teostatav 1. tüüpi katsemenetlus toodangu nõuetele vastavuse kontrollimiseks lõpeb pärast esimese kohaldatava WLTP katsetsükli lõpetamist. |
4.4.3.2. |
Esimese kohaldatava WLTP katsetsükli käigus mõõdetakse laetava(te)st energiasalvestussüsteemi(de)st saadavat alalisvoolu vastavalt käesoleva määruse XXI lisa 8. all-lisa 3. liites kirjeldatud meetodile ja jagatakse see kohaldatava WLTP katsetsükli käigus läbisõidetud vahemaaga. |
4.4.3.3. |
Käesoleva määruse lõike 4.5.3.2 kohaselt määratud näitajat võrreldakse 2. liite punkti 2.4 kohaselt kindlaks näitajaga. |
4.4.1.4. |
Elektrienergiakulu nõuetele vastavust kontrollitakse punktis 4.2 ning 1. liites kirjeldatud statistiliste menetluste abil. Nimetatud vastavuskontrolli puhul asendatakse mõiste „saasteained/CO2“ mõistega „elektrienergiakulu“. |
4.5. Sõiduki vastavuskontroll 3. tüüpi katse abil
4.5.1. |
3. tüüpi katse teostamisel lähtutakse järgmistest nõuetest.
|
4.6. Sõiduki vastavuskontroll 4. tüüpi katse abil
4.6.1. |
4. tüüpi katse teostamisel lähtutakse järgmistest nõuetest:
|
4.7. Sõiduki pardadiagnostikaseadme (OBD) vastavuskontroll
4.7.1. |
Pardadiagnostikaseadme nõuetele vastavust kontrollitakse järgmisel viisil:
|
1. liide
Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimine 1. tüüpi katse abil – statistiline meetod
1. |
Käesolevas liites kirjeldatakse menetlust, mida kasutatakse toodangu nõuetele vastavuse kontrollimiseks saasteainete/CO2 osas 1. tüüpi katse abil, sealhulgas täiselektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite vastavusnõudeid. |
2. |
Määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 loetletud saasteainete ja CO2-heite mõõtmist teostatakse vähemalt 3 sõiduki puhul ning see arv suureneb järjest, kuni langetatakse positiivne või negatiivne otsus.
Arvust N katsetest määratakse kõigi N mõõtmiste puhul x1 , x2 , … xN, keskväärtus Xtests ja dispersioon VAR:
ning
|
3. |
Iga arvu katsete puhul võib saasteainete osas jõuda üheni kolmest järgmisest otsusest (vt alapunktid i–iii), võttes aluseks iga saasteaine piirnormi L, kõigi katsete N keskmise Xtests
, katsetulemuste dispersiooni VAR ja katsete arvu N:
Saasteainete mõõtmisel võetakse teguri A väärtuseks 1,05, et võtta arvesse mõõtmise ebatäpsust. |
4. |
CO2 ja elektrienergiakulu puhul kasutatakse CO2 ja elektrienergiakulu (EC) normaliseeritud väärtusi:
CO2 ja elektrienergiakulu puhul võetakse teguri A väärtuseks 1,01 ja L väärtuseks 1. Seega on CO2 ja elektrienergia kulu puhul kriteeriumid lihtsustatud järgmiselt:
A väärtused saasteainete, elektrienergia kulu ja CO2 puhul vaadatakse läbi ja need võivad muutuda vastavalt olemasolevatele andmetele. Sel põhjusel peavad tüübikinnitusasutused esitama komisjonile kõik vajalikud andmed esialgu vähemalt viieks aastaks. |
2. liide
Elektrisõidukite toodangu nõuetele vastavust käsitlevad arvutused
1. Täiselektrisõidukite toodangu nõuetele vastavust käsitlevad arvutused
1.1. Täiselektrisõiduki elektrienergiakulu interpoleerimine,
kus:
ECDC–ind,COP |
on konkreetse sõiduki elektrienergiakulu toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel (Wh/km); |
ECDC–L,COP |
on väikseima heitega sõiduki L elektrienergiakulu toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel (Wh/km); |
ECDC–H,COP |
on suurima heitega sõiduki H elektrienergiakulu toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel (Wh/km); |
Kind |
on kõnealuse konkreetse sõiduki interpolatsioonikoefitsient kohaldatava WLTP katsetsükli puhul. |
1.2. Täiselektrisõidukite elektrienergiakulu
Esitatakse järgmine väärtus ja seda kasutatakse toodangu vastavuse kontrollimiseks seoses elektrienergiakuluga:
kus:
ECDC,COP |
on elektrienergiakulu, mis tuleneb laetavate energiasalvestussüsteemide tühjenemisest toodangu vastavushindamise katsemenetluse raames kontrollimiseks ettenähtud esimese kohaldatava WLTC-katsetsükli jooksul; |
ECDC,CD,first WLTC |
on elektrienergiakulu, mis tuleneb laetavate energiasalvestussüsteemide tühjenemisest vastavalt XXI lisa 8. all-lisa punktis 4.3 ettenähtud esimese kohaldatava WLTC-katsetsükli jooksul, vatt-tundides kilomeetri kohta (Wh/km); |
AFEC |
parandustegur, mis kompenseerib erinevuse tüübikinnitusmenetluse käigus pärast 1. tüüpi katsemenetluse teostamist esitatud üksnes akusid kasutavast lahendusest tuleneva elektrienergiakulu väärtuse ja toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise menetluse käigus mõõdetud katsetulemuse vahel, |
ning
milles
ECWLTC,declared |
on täiselektrisõidukite deklareeritud elektrienergiakulu XXI lisa 6. all-lisa punkti 1.1.2.3 kohaselt; |
ECWLTC |
on mõõdetud elektrienergiakulu XXI lisa 8. all-lisa punkti 4.3.4.2 kohaselt. |
2. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite toodangu nõuetele vastavuse näitajaid käsitlevad arvutused
2.1. Aku laetust säilitavas režiimis tekkinud individuaalne CO2-heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel,
kus
MCO2–ind,CS,COP |
aku laetust säilitavas režiimis tekkinud konkreetse sõiduki CO2-heite mass toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel, g/km; |
MCO2–L,CS,COP |
aku laetust säilitavas režiimis tekkinud väikseima heitega sõiduki L CO2-heite mass toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel, g/km; |
MCO2–H,CS,COP |
aku laetust säilitavas režiimis tekkinud suurima heitega sõiduki H CO2-heite mass toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel, g/km; |
Kind |
on kõnealuse konkreetse sõiduki interpolatsioonikoefitsient kohaldatava WLTP katsetsükli puhul. |
2.2. Üksnes akutoitest tulenev välise laadimisega hübriidelektrisõidukite individuaalne elektrienergiakulu toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel,
kus:
ECDC–ind,CD,COP |
on konkreetse sõiduki üksnes akutoitest tulenev elektrienergiakulu toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel (Wh/km); |
ECDC–L,CD,COP |
on väikseima heitega sõiduki L üksnes akutoitest tulenev elektrienergiakulu toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel (Wh/km); |
ECDC–H,CD,COP |
on suurima heitega sõiduki H üksnes akutoitest tulenev elektrienergiakulu toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel (Wh/km); |
Kind |
on kõnealuse konkreetse sõiduki interpolatsioonikoefitsient kohaldatava WLTP katsetsükli puhul. |
2.3. Aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite massi näitaja toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel
Esitatakse järgmine väärtus ja seda kasutatakse toodangu vastavuse kontrollimiseks seoses aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite massiga:
kus:
MCO2,CS,COP |
on aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite massi näitaja toodangu vastavushindamise katsemenetluse raames kontrollimiseks ettenähtud aku laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüüpi katse puhul; |
MCO2,CS |
aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite mass XXI lisa punkti 4.1.1 kohase aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1 tüüpi katse puhul (g/km); |
AFCO2,CS |
on parandustegur, mis kompenseerib erinevuse tüübikinnitusmenetluse käigus pärast 1. tüüpi katsemenetluse teostamist esitatud näitaja ja toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise menetluse käigus mõõdetud katsetulemuse vahel, |
ning
milles
MCO2,CS,c,declared |
on aku laetust säilitavas režiimis tekkiva CO2-heite deklareeritud mass XXI lisa 8. all-lisa tabeli A8/5 7. astme kohase aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul. |
MCO2,CS,c,6 |
on aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite mõõdetud mass XXI lisa 8. all-lisa tabeli A8/5 6. astme kohase aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul. |
2.4. Toodangu vastavuse kontrollimine üksnes akusid kasutavast lahendusest tuleneva elektrienergiakulu puhul
Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimiseks seoses üksnes akusid kasutavast lahendusest tuleneva elektrienergiakuluga kasutatakse järgmist väärtust:
kus:
ECDC,CD,COP |
on üksnes akutoitest tulenev elektrienergiakulu, mis tuleneb laetavate energiasalvestussüsteemide tühjenemisest toodangu vastavushindamise katsemenetluse raames kontrollimiseks ettenähtud akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katse esimese kohaldatava WLTC-katsetsükli jooksul; |
ECDC,CD,first WLTC |
on üksnes akutoitest tulenev elektrienergia kulu, mis tuleneb laetavate energiasalvestussüsteemide tühjenemisest XXI lisa 8. all-lisa punkti 4.3 kohasest akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katse esimese kohaldatava WLTC-katsetsükli jooksul (Wh/km); |
AFEC,AC,CD |
on üksnes akusid kasutavast lahendusest tuleneva elektrienergiakulu parandustegur, mis kompenseerib erinevuse tüübikinnitusmenetluse käigus pärast 1. tüüpi katsemenetluse teostamist esitatud väärtuse ja toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise menetluse käigus mõõdetud katsetulemuse vahel, |
ning
milles
ECAC,CD,declared |
on üksnes akusid kasutavast lahendusest tuleneva elektrienergia deklareeritud kulu XXI lisa 6. all-lisa punkti 1.1.2.3 kohase akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katse puhul. |
ECAC,CD |
on üksnes akusid kasutavast lahendusest tuleneva elektrienergia mõõdetud kulu XXI lisa 8. all-lisa punkti 4.3.1 kohase akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katse puhul. |
3. liide
NÄIDIS
TEATIS nr …
SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSE KOHTA SEOSES HEITKOGUSTE NING SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSANDMETE KÄTTESAADAVUSEGA
Vajaduse korral tuleb esitada kolmes eksemplaris koos sisukorraga järgmine teave. Kõik joonised tuleb esitada asjakohases mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikuna A4 formaadis paberil või A4 formaati voldituna. Lisatavad fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.
Kui süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi kontrollseadmeid, tuleb esitada andmed nende talitluse kohta.
0. |
ÜLDANDMED |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
0.1. |
Mark (tootja ärinimi): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
0.2. |
Tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
0.2.1. |
Kaubanimi/kaubanimed (olemasolu korral): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
0.4. |
Sõidukikategooria (c): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
0.8. |
Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
0.9. |
Tootja esindaja nimi ja aadress (kui olemas): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. |
SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1.1. |
Representatiivsõiduki / osa / eraldi seadmestiku fotod ja/või joonised (1): |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1.3.3. |
Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. |
MASSID JA MÕÕTMED(f) (g) (7) (kilogrammides ja millimeetrites) (Võimaluse korral viidata joonisele) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2.6. |
Töökorras sõiduki mass (h)
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2.8. |
Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel (i) (3): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3. |
VEOJÕUALLIKAS(k) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.1. |
Veojõuallika tootja: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.1.1. |
Tootja kood (nii, nagu see on märgitud veojõuallikale, või muud identifitseerimisandmed): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2. |
Sisepõlemismootor |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.1.1. |
Tööpõhimõte: ottomootor / diiselmootor / segakahekütuseline mootor (1) Tsükkel: neljataktiline/kahetaktiline/rootor (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.1.2. |
Silindrite arv ja paigutus … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.1.2.1. |
Silindri läbimõõt (l): … mm |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.1.2.2. |
Kolvikäik (l): … mm |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.1.2.3. |
Süütejärjekord: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.1.3. |
Mootori töömaht (m): … cm3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.1.4. |
Surveaste mahu järgi (2): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.1.5. |
Põlemiskambri, kolvipea ja sädesüütega mootoritel kolvirõngaste joonised: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.1.6. |
Mootori normaalne pöörete arv tühikäigul (2): … min–1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.1.6.1. |
Mootori suurendatud pöörete arv tühikäigul (2): … min–1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.1.8. |
Mootori nimivõimsus (n): … kW pöörlemissagedusel… min–1 (tootja deklareeritud väärtus) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.1.9. |
Tootja poolt ettenähtud suurim lubatud mootori pöörlemissagedus: … min–1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.1.10. |
Suurim kasulik pöördemoment (n): … Nm pöörlemissagedusel … min–1 (tootja deklareeritud väärtus) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.2. |
Kütus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.2.1. |
Kergsõidukid: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan / etanool (E85) / biodiisel / vesinik / H2NG (1) (6) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.2.1.1. |
oktaaniarv (pliivaba bensiin): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.2.4. |
Sõiduki kütuseliik: üks kütus, kaks kütust, segakütus (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.2.5. |
Biokütuse suurim lubatud hulk kütuses (tootja deklareeritud väärtus): … mahuprotsendi järgi |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4. |
Kütuse etteanne |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.1. |
Karburaatori(te)ga: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2. |
Sissepritsega (ainult diiselmootorid või segakahekütuselised mootorid): jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.1. |
Süsteemi kirjeldus (ühisanumpritse/pumppihustid/jaotuspump jne): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.2. |
Tööpõhimõte: otsepritsega/eelkambriga/keeriskambriga (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.3. |
Sissepritse- / etteandepump |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.3.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.3.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.3.3. |
Suurim sissepritsemaht (1) (2): … mm3 töökäigu või takti kohta mootori pöörete arvul:…min–1 või alternatiivse võimalusena selle epüür:… (Ülelaadimisrõhu regulaatori kasutamise korral esitada kütuse etteande karakteristik ja ülelaadimisrõhu sõltuvus mootori pöörete arvust) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.4. |
Mootori pöörlemissageduse piiramise kontroll |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.4.2.1. |
Pöörete arv, millel rakendub mootoritoite katkestuspunkt koormusega töötamisel: … min–1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.4.2.2. |
Maksimaalne pöörete arv tühikäigul: … min–1 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.6. |
Pihusti(d) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.6.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.6.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.8. |
Lisakäivitusseade |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.8.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.8.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.8.3. |
Süsteemi kirjeldus: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.9. |
Elektrooniliselt juhitav sissepritse: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.9.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.9.2. |
Tüüp (tüübid): |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.9.3 |
Süsteemi kirjeldus: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.9.3.1. |
Elektroonilise juhtseadme (ECU) mark ja tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.9.3.1.1. |
Elektroonilise juhtseadme tarkvaraversioon: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.9.3.2. |
Kütuseregulaatori mark ja tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.9.3.3. |
Õhuvooluanduri mark ja tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.9.3.4. |
Kütusejaoturi mark ja tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.9.3.5. |
Seguklapikoja mark ja tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.9.3.6. |
Veetemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.9.3.7. |
Õhtutemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.2.9.3.8. |
Õhurõhuanduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3. |
Sissepritsega (üksnes ottomootor): jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.1. |
Tööpõhimõte: sisselasketorustik (ühepunkti-/mitmepunkti-/otsepritse (1) /muu (täpsustada): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.2. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.3. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.4. |
Süsteemi kirjeldus (muude kui pidevsissepritsesüsteemide korral tuleb esitada vastavad samaväärsed andmed): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.4.1. |
Elektroonilise juhtseadme (ECU) mark ja tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.4.1.1. |
Elektroonilise juhtseadme tarkvaraversioon: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.4.3. |
Õhuvooluanduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.4.8. |
Seguklapikoja mark ja tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.4.9. |
Veetemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.4.10. |
Õhtutemperatuurianduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.4.11. |
Õhurõhuanduri mark ja tüüp või tööpõhimõte: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.5. |
Pihustid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.5.1. |
Mark: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.5.2. |
Tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.7. |
Külmkäivitussüsteem |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.7.1. |
Tööpõhimõte/-põhimõtted: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.3.7.2. |
Käitamispiirangud ja seaded (1) (2): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.4. |
Kütusepump |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.4.1. |
Rõhk (2): … kPa või selle epüür (2): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.4.2. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.4.4.3. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.5. |
Elektrisüsteem |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.5.1. |
Nimipinge: … V, maandatud plussiga/miinusega (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.5.2. |
Generaator |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.5.2.1. |
Tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.5.2.2. |
Nimivõimsus: … VA |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.6. |
Süütesüsteem (ainult sädesüütemootorite puhul) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.6.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.6.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.6.3. |
Tööpõhimõte: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.6.6 |
Süüteküünlad |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.6.6.1. |
Mark: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.6.6.2. |
Tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.6.6.3. |
Sädevahemiku seaded: … mm |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.6.7 |
Süütepool(id) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.6.7.1. |
Mark: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.6.7.2. |
Tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7. |
Jahutussüsteem: vedelik-/õhkjahutus (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.1. |
Temperatuuri nimiväärtused mootori temperatuuri regulaatoril: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.2. |
Vedelik |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.2.1. |
Vedeliku liik: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.2.2. |
Ringluspump/-pumbad: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.2.3. |
Tehniline iseloomustus: … või |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.2.3.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.2.3.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.2.4. |
Ülekandesuhe/-suhted: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.2.5. |
Ventilaatori ja selle ajami kirjeldus: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.3. |
Õhkjahutus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.3.1. |
Ventilaator: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.3.2. |
Tehniline iseloomustus: …või |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.3.2.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.3.2.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.7.3.3. |
Ülekandesuhe/-suhted: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8. |
Sisselaskesüsteem |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.1. |
Ülelaadur: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.1.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.1.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.1.3. |
Süsteemi kirjeldus (nt suurim ülelaadimisrõhk: … kPa; olemasolu korral piirdeklapp): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.2. |
Vahejahuti: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.2.1. |
Tüüp: õhk-õhk/õhk-vesi (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.3. |
Sisselaskesüsteemi hõrendus mootori nimipöörlemissagedusel täiskoormusel (üksnes diiselmootorite puhul) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.4. |
Sisselasketorude ja nende manuste (rõhuühtlustuskamber, soojendusseade, täiendavad õhu sisselaskeseadised jne) kirjeldus ja joonised: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.4.1. |
Sisselaskekollektori kirjeldus (koos jooniste ja/või fotodega) … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.4.2. |
Õhufilter, joonised: … või |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.4.2.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.4.2.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.4.3. |
Sisselaskesummuti, joonised: … või |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.4.3.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.8.4.3.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.9. |
Heitgaasisüsteem |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.9.1. |
Väljalaskekollektori kirjeldus ja/või joonis: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.9.2. |
Heitgaasisüsteemi kirjeldus ja/või joonis: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.9.3. |
Suurim lubatud väljalaske vasturõhk mootori nimipöörlemissagedusel ja täiskoormusel (üksnes diiselmootorite puhul): … KPa |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.10. |
Sisse- ja väljalaskeavade vähim ristlõikepindala: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.11. |
Gaasijaotusfaasid või samaväärsed andmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.11.1. |
Suurim klapitõusukõrgus, avanemis- ja sulgumisnurgad või muude võimalike jaotussüsteemide ajastusandmed surnud punktide suhtes. Muudetava ajastussüsteemiga süsteemide puhul miinimum- ja maksimumajastus: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.11.2. |
Lävilõtk ja/või seadistusvahemikud (1): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12. |
Õhusaastevastased meetmed: |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.1. |
Karterigaaside tagasijuhtimisseade (kirjeldus ja joonised): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2. |
Saastekontrolliseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud muus punktis): |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.1. |
Katalüüsmuundur |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.1.1. |
Katalüüsmuundurite ja elementide arv (esitada allpool osutatud andmed kõigi eraldi seadmete kohta): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.1.2. |
Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed, kuju ja maht: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.1.3. |
Katalüütilise reaktsiooni tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.1.4. |
Väärismetallide koguhulk … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.1.5. |
Suhteline kontsentratsioon: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.1.6. |
Substraat (struktuur ja materjal): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.1.7. |
Elemendi tihedus: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.1.8. |
Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.1.9. |
Katalüüsmuunduri(te) paigutus (asukoht ja suhteline kaugus väljalasketorustikus): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.1.10. |
Kuumakaitsekilp: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.1.11. |
Normaalne töötemperatuurivahemik: …°C |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.1.12. |
Katalüüsmuunduri mark: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.1.13. |
Identifitseerimiseks vajalik osanumber: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2. |
Andurid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2.1. |
Hapnikuandur: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2.1.1. |
Mark: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2.1.2. |
Asukoht: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2.1.3. |
Mõõtepiirkond: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2.1.4. |
Tüüp ja tööpõhimõte: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2.1.5. |
Identifitseerimiseks vajalik osanumber: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2.2. |
NOx andur: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2.2.1. |
Mark: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2.2.2. |
Tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2.2.3. |
Asukoht |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2.3. |
Tahkete osakeste andur: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2.3.1. |
Mark: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2.3.2. |
Tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.2.3.3. |
Asukoht: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.3. |
Õhu sissepuhe: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.3.1. |
Tüüp (muutuv õhuvool, õhupump jne): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.4. |
Heitgaasitagastus (EGR): jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.4.1. |
Tehnilised omadused (mark, tüüp, vooluhulk, kõrgsurve/madalsurve/kombineeritud surve jne): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.4.2. |
Vesijahutussüsteem (täpsustada iga heitgaasitagastussüsteemi puhul, näiteks madala/kõrge/kombineeritud rõhu all olevad süsteemid): jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.5. |
Eralduvate kütuseaurude kontrollisüsteem (bensiini- ja etanoolimootoritel): jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.5.1. |
Seadmete üksikasjalik kirjeldus: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.5.2. |
Kütuseaurude kontrollisüsteemi joonis: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.5.3. |
Aktiivsöefiltri joonis: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.5.4. |
Aktiivsöe kuivmass: … g |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.5.5. |
Kütusepaagi skemaatiline joonis koos andmetega mahu ja materjali kohta (bensiini- ja etanoolimootorid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.5.6. |
Kütusepaagi ja heitgaasisüsteemi vahelise kuumakaitsekilbi skemaatiline joonis: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.6. |
Kübemefilter: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.6.1. |
Kübemefiltri mõõtmed, kuju ja maht … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.6.2. |
Kübemefiltri konstruktsioon: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.6.3. |
Asukoht (võrdluskaugus väljalasketorustikus): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.6.4. |
Kübemefiltri mark: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.6.5. |
Identifitseerimiseks vajalik osanumber: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7 |
Pardadiagnostikaseade (OBD): jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.1. |
Rikkeindikaatori kirjalik kirjeldus ja/või joonis: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.2. |
Kõigi pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavate osade loetelu ja eesmärk: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.3. |
Järgmiste seadmete ja toimingute kirjalik kirjeldus (üldised tööpõhimõtted): |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.3.1 |
Ottomootorid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.3.1.1. |
Katalüsaatori seire: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.3.1.2. |
Süüte vahelejättude tuvastamine: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.3.1.3. |
Hapnikuanduri seire: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.3.1.4. |
Muud pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavad osad: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.3.2. |
Diiselmootorid: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.3.2.1. |
Katalüsaatori seire: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.3.2.2. |
Kübemefiltri seire: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.3.2.3. |
Elektroonilise toitesüsteemi seire: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.3.2.5. |
Muud pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavad osad: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.4. |
Rikkeindikaatori aktiveerimise kriteeriumid (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod):… |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.5. |
Kõigi kasutatud pardadiagnostika väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega) loetelu: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.6. |
Sõiduki tootja peab esitama pardadiagnostikasüsteemiga ühilduvate varuosade või hooldusdetailide ning diagnostikatööriistade ja katseseadmete valmistamiseks vajaliku järgmise lisateabe. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.6.1. |
Sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud ettevalmistustsüklite liik ja arv. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.6.2. |
Sõiduki pardadiagnostikasüsteemi abil jälgitavale osale algse tüübikinnituse andmisel kasutatud pardadiagnostika näidistsüklite liigi kirjeldus. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.6.3. |
Ammendav dokument, milles kirjeldatakse kõiki andurite abil jälgitavaid osi ning vigade avastamise strateegiat ja rikkeindikaatori aktiveerimist (kindlaksmääratud tsüklite arv või statistiline meetod) ning milles on iga pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitava osa puhul esitatud ka jälgitavate sekundaarparameetrite nimekiri. Kasutatavate pardadiagnostika väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega igaühe kohta) loend, mis on seotud üksikute heitgaasiga seotud jõuülekandeosadega ja üksikute heitgaasiga mitteseotud osadega, milles osa seiret kasutatakse rikkeindikaatori aktiveerituse määramiseks ja mis sisaldab eelkõige režiimil $05 (katse ID $21 kuni FF) ja režiimil $06 esitatud andmete üksikasjalikke selgitusi. Kui teatava sõidukitüübi korral kasutatakse ISO 15765-4 „Maanteesõidukid – Kontrolleri-ala võrgu (CAN) diagnostika – 4. osa: Nõuded väljalaskesüsteemiga seotud seadmetele“ vastavat sidelüli, esitatakse iga ID-tugiteenusega pardadiagnostikamonitori korral ammendav selgitus režiimiga $06 (katsed ID $00 kuni FF) seotud andmete kohta. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.6.4. |
Eespool nõutud teabe esitamiseks võib täita allpool esitatud tabeli. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.7.6.4.1. |
Kergsõidukid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Osa Veakood Seirestrateegia Vea avastamise kriteeriumid Rikkeanduri aktiveerumiskriteeriumid Teisesed parameetrid Ettevalmistamine Näidiskatse Katalüsaator P0420 Hapnikuanduri 1 ja 2 signaalid Anduri 1 ja 2 signaalide erinevus Kolmas tsükkel Mootori pöörete arv, mootori koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur Kaks 1. tüüpi tsüklit 1. tüüp |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.8. |
Muud süsteemid: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.8.2. |
Juhi hoiatamise süsteem |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.8.2.3. |
Hoiatussüsteemi tüüp mootor ei käivitu pärast loenduse lõppu / ei käivitu pärast tankimist / kütuseblokaad / talitluse piiramine |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.8.2.4. |
Hoiatussüsteemi kirjeldus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.8.2.5. |
Täis kütusepaagiga läbitava keskmise sõiduulatuse ekvivalent: … Km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.10. |
Perioodiliselt regenereeruv süsteem: (esitada allpool nimetatud teave iga seadme kohta eraldi) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.10.1. |
Regenereerimisviis või -süsteem, kirjeldus ja/või joonis: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.10.2. |
1. tüübi töötsüklite arv või samaväärsete mootori katsestendi tsüklite arv kahe sellise tsükli vahel, kus regenereerumine toimub 1. katsetüübi tingimustega samaväärsetes tingimustes (vahemik D määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 1. liite joonisel A6.App 1/1 või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 13. lisa joonisel A13/1 (vastavalt vajadusele)): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.10.2.1. |
Märkida kohaldatav 1. tüüpi katsetsükli menetlus: XXI lisa 4. all-lisa või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.10.3. |
Kahe regeneratsioonifaasi esinemistsükli vahele jäävate tsüklite arvu määramiseks kasutatava meetodi kirjeldus: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.10.4. |
Parameetrid, millega määratakse kindlaks laadimise tase enne regeneratsiooni toimumist (nt temperatuur, rõhk jne): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.10.5. |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 13. lisa punktis 3.1 kirjeldatud katsemenetluses süsteemi koormamiseks kasutatud meetodi kirjeldus: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.11. |
Tarbitavaid reaktiive kasutavad katalüüsmuundurisüsteemid (esitada allpool nimetatud teave kõigi eraldi seadmete kohta): jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.11.1. |
Vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.11.2. |
Reaktiivi tavaline töötemperatuuride vahemik: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.11.3. |
Rahvusvaheline standard: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.11.4. |
Reaktiivi lisamise sagedus: pidev/hoolduse ajal (kui see on asjakohane): |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.11.5. |
Reaktiivi näidik: (kirjeldus ja asukoht) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.11.6. |
Reaktiivipaak |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.11.6.1. |
Maht: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.11.6.2. |
Soojendusega: jah/ei |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.11.6.2.1. |
Kirjeldus või joonis |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.11.7. |
Reaktiivi juhtseade: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.11.7.1. |
Mark: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.11.7.2. |
Tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.12.2.11.8. |
Reaktiivi pihusti (mark, tüüp ja asukoht): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.13. |
Heitgaasi suitsusus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.13.1. |
Neeldumisteguri tähistuse asukoht (ainult diiselmootoritel): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.14. |
Andmed kütuse säästmiseks ettenähtud seadmete kohta (kui ei ole esitatud muude osade kirjeldustes):. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.15. |
Veeldatud naftagaasi toitesüsteem: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.15.1. |
Tüübikinnitusnumber vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009 (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.15.2. |
Mootori elektrooniline juhtimisseade veeldatud naftagaasi kütusesüsteemi jaoks |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.15.2.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.15.2.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.15.2.3. |
Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.15.3. |
Lisadokumentatsioon |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.15.3.1. |
Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vedelgaasile või vastupidi: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.15.3.2. |
Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.15.3.3. |
Tähistuse joonis: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.16. |
Maagaasi toitesüsteem: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.16.1. |
Tüübikinnitusnumber vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.16.2. |
Mootori elektrooniline juhtseadis maagaasi kütusesüsteemis: |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.16.2.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.16.2.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.16.2.3. |
Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.16.3. |
Lisadokumentatsioon |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.16.3.1. |
Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt maagaasile või tagasi: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.16.3.2. |
Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.16.3.3. |
Tähistuse joonis: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.18. |
Vesinikkütuse toitesüsteem: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.18.1. |
Määruse (EÜ) nr 79/2009 kohane EÜ tüübikinnituse number: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.18.2. |
Mootori elektrooniline juhtseadis vesinikkütusesüsteemi jaoks |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.18.2.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.18.2.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.18.2.3. |
Heitkogustega seotud reguleerimisvõimalused: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.18.3. |
Lisadokumentatsioon |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.18.3.1. |
Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vesinikule või tagasi: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.18.3.2. |
Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.18.3.3. |
Tähistuse joonis: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.19.4. |
Lisadokumentatsioon |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.19.4.1. |
Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vesiniku ja maagaasi segule või tagasi: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.19.4.2. |
Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.19.4.3. |
Tähistuse joonis: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.20. |
Andmed soojuse salvestamise kohta |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.20.1. |
Aktiivne soojuse salvestamise seade: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.20.1.1. |
Entalpia: … (J) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.20.2. |
Isolatsioonimaterjalid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.20.2.1. |
Isolatsioonimaterjal: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.20.2.2. |
Isolatsiooni ruumala: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.20.2.3. |
Isolatsiooni mass: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.2.20.2.4. |
Isolatsiooni asukoht: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.3. |
Elektrimasin |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.3.1. |
Tüüp (mähis, ergutusvool): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.3.1.2. |
Talitluspinge: … V |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4. |
Veojõuallikate kombinatsioonid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.1. |
Hübriidelektrisõiduk: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.2. |
Hübriidelektrisõiduki kategooria: välise laadimisega / välise laadimiseta: (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.3. |
Töörežiimi lüliti: olemas/puudub (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.3.1. |
Valitavad režiimid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.3.1.1. |
Ainult elektriline: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.3.1.2. |
Ainult kütuserežiim: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.3.1.3. |
Hübriidrežiimid: jah/ei (1) (kui jah, siis lühikirjeldus): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.4. |
Energiasalvesti kirjeldus: (laetav energiasalvestussüsteem, kondensaator, hooratas/generaator) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.4.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.4.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.4.3. |
Identifitseerimisnumber: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.4.4. |
Elektrokeemilise paari tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.4.5. |
Energia: …(laetava energiasalvestussüsteemi korral: kondensaatori pinge ja mahtuvus (Ah) kahe tunni jooksul: J, …) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.4.6. |
Laadija: pardalaadur/väline/puudub (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.5. |
Elektrimasin (kirjeldada iga elektrimasinat eraldi) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.5.1. |
Mark: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.5.2. |
Tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.5.3. |
Esmane kasutus: veomootor/generaator (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.5.3.1. |
Veomootorina kasutamise puhul: üks mootor / mitu mootorit (nende arv) (1): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.5.4. |
Suurim võimsus: … kW |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.5.5. |
Tööpõhimõte |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.5.5.5.1 |
alalisvool / vahelduvvool / faaside arv: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.5.5.2. |
Võõrergutus/jadaergutus/kompaundergutus (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.5.5.3. |
Sünkroonne/asünkroonne (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.6. |
Juhtimisseadis |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.6.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.6.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.6.3. |
Identifitseerimisnumber: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.7. |
Võimsuse regulaator |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.7.1. |
Mark: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.7.2. |
Tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.7.3. |
Identifitseerimisnumber: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.4.9. |
Tootja soovitus ettevalmistamiseks: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5. |
Tootja deklareeritud väärtused CO2-heite/kütusekulu/elektrienergiakulu/elektrilise sõiduulatuse määramiseks ning ökoinnovatsioonilahenduste üksikasjad (kui see on asjakohane) (o) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7. |
Tootja deklareeritud väärtused |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1. |
Katsesõiduki parameetrid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.1 |
Suurima heitega sõiduk (VH) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.1.1. |
Tsükli energianõudlus (J): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.1.2. |
Sõidutakistuse koefitsient |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.1.2.1. |
f0, N: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.1.2.2. |
f1, N/(km/h): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.1.2.3. |
f2, N/(km/h)2: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.2. |
Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.2.1. |
Tsükli energianõudlus (J): |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.2.2. |
Sõidutakistuse koefitsiendid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.2.2.1. |
f0, N: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.2.2.2. |
f1, N/(km/h): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.2.2.3. |
f2, N/(km/h)2: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.3. |
Keskmise heitega sõiduk (kui see on asjakohane) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.3.1. |
Tsükli energianõudlus (J): |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.3.2. |
Sõidutakistuse koefitsiendid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.3.2.1. |
f0, N: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.3.2.2. |
f1, N/(km/h): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.1.3.2.3. |
f2, N/(km/h)2: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.2. |
Kombineeritud CO2-heite mass |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.2.1. |
CO2-heite mass sisepõlemismootori puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.2.1.1. |
Suurima heitega sõiduk (VH): … g/km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.2.1.2. |
Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … g/km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.2.2. |
Aku laetust säilitavas režiimis tekkinud CO2-heite mass välise laadimisega ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.2.2.1. |
Suurima heitega sõiduk (VH): … g/km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.2.2.2. |
Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … g/km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.2.2.3. |
Keskmise heitega sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): … g/km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.2.3. |
Akutoiterežiimis tekkinud CO2-heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.2.3.1. |
Suurima heitega sõiduk (VH): … g/km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.2.3.2. |
Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … g/km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.2.3.3. |
Keskmise heitega sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): … g/km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.3. |
Elektrisõidukite elektriline sõiduulatus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.3.1. |
Täiselektrisõidukite sõiduulatus (PER) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.3.1.1. |
Suurima näitajaga sõiduk (VH): … km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.3.1.2. |
Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.3.2. |
Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite sõiduulatus üksnes elektrirežiimis (AER) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.3.2.1. |
Suurima näitajaga sõiduk (VH): … km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.3.2.2. |
Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.3.2.3. |
Keskmise näitajaga sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): … km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.4. |
Aku laetust säilitavast režiimist tulenev kütusekulu (FCCS) kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.4.1. |
Suurima näitajaga sõiduk (VH): … kg/100 km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.4.2. |
Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … kg/100 km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.4.3. |
Keskmise näitajaga sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): … kg/100 km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.5. |
Elektrienergiakulu elektrisõidukite puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.5.1. |
Kombineeritud elektrienergiakulu (ECWLTC) täiselektrisõidukite puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.5.1.1. |
Suurima näitajaga sõiduk (VH): … Wh/km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.5.1.2. |
Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … Wh/km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.5.2. |
Üksnes akutoitest tulenev kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu ECAC,CD (kombineeritud) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.5.2.1. |
Suurima näitajaga sõiduk (VH): … Wh/km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.5.2.2. |
Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): … Wh/km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.7.5.2.3. |
Keskmise näitajaga sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): … Wh/km |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.8. |
Sõiduk, milles on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 12 määratletud tähenduses M1-kategooria sõidukite puhul ja määruse (EL) nr 510/2011 artiklis 12 määratletud tähenduses N1-kategooria sõidukite puhul: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.8.1. |
Kontrollsõiduki tüüp/variant/versioon rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklis 5 osutatud M1-kategooria sõidukite puhul ja määruse (EL) nr 427/2014 artiklis 5 osutatud N1-kategooria sõidukite puhul (kui see on asjakohane): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.8.2. |
Koostoime erinevate ökoinnovatsioonilahenduste vahel: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.5.8.3. |
Ökoinnovatsioonilahenduste kasutamisega seotud heitkoguste andmed (tabelit korratakse iga katsetatud etalonkütuse kohta) (w1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ökoinnovatsioonilahendust heaks kiitev otsus (w2) Ökoinnovatsioonilahenduse kood (w3) 1. Kontrollsõiduki CO2-heide (g/km) 2. Ökoinnovatiivse sõiduki CO2-heide (g/km) 3. Kontrollsõiduki CO2-heide (w4) 1. tüüpi katsetsüklis 4. Ökoinnovatiivse sõiduki 1. tüüpi katsetsükli CO2-heide 5. Kasutustegur (UF), s.o tehnoloogia kasutamise ajaline osa tavapärastes töötingimustes CO2-heite vähenemine ((1–2) — (3–4)) * 5 xxxx/201x CO2-heite vähenemine kokku (g/km) (w5) (w) Ökoinnovatsioonilahendused. (w1) Vajaduse korral laiendatakse tabelit, kasutades iga ökoinnovatsioonilahenduse jaoks üht lisarida. (w2) Ökoinnovatsioonilahendust heaks kiitva komisjoni otsuse number. (w3) Määratud komisjoni otsuses, millega ökoinnovatsioonilahendus heaks kiidetakse. (w4) Kui kokkuleppel tüübikinnitusasutusega kasutatakse 1. tüüpi katsetsükli asemel modelleerimist, tuleb siia kanda modelleerimisel saadud väärtus. (w5) Kõigist ökoinnovatsioonilahendustest johtuv CO2-heite vähenemine kokku. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.6. |
Tootja poolt lubatud temperatuurid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.6.1. |
Jahutussüsteem |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.6.1.1. |
Vedelikjahutus Suurim väljundpunktis: … K |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.6.1.2. |
Õhkjahutus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.6.1.2.1. |
Võrdluspunkt: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.6.1.2.2. |
Suurim temperatuur võrdluspunktis: … K |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.6.2. |
Suurim temperatuur sisselaske vahejahuti väljundpunktis: … K |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.6.3. |
Heitgaasi maksimumtemperatuur mõõdetuna väljalasketoru(de) punktis, mis asub/asuvad väljalasketorustiku välisääriku(te) või turboülelaaduri juures: … K |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.6.4. |
Kütuse temperatuur Miinimum: … K – maksimum: … K diiselmootorite puhul pritsepumba sisselaskeava juures, gaasimootorite puhul rõhuregulaatori viimasel astmel |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.6.5. |
Määrdeõli temperatuur Miinimum: … K – maksimum: … K |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.8. |
Määrimissüsteem |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.8.1. |
Süsteemi kirjeldus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.8.1.1. |
Määrdemahuti asend: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.8.1.2. |
Toitesüsteem (pump / sissepritse sissevõtukohas / kütusega segamine jne) (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.8.2. |
Määrdepump |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.8.2.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.8.2.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.8.3. |
Segamine kütusega |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.8.3.1. |
Seguvahekord: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.8.4. |
Õlijahuti: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.8.4.1. |
Joonis(ed): … või |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.8.4.1.1. |
Mark (margid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3.8.4.1.2. |
Tüüp (tüübid): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4. |
JÕUÜLEKANNE(p) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.3. |
Mootori hooratta inertsimoment: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.3.1. |
Täiendav inertsimoment, kui käiku pole rakendatud: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.4. |
Sidur(id) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.4.1. |
Tüüp: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.4.2. |
Suurim pöördemomendi muutus: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.5. |
Käigukast |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.5.1. |
Tüüp (käsitsilülitusega / automaatne / variaatorkäigukast) (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.5.1.1. |
Põhirežiim: jah/ei (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.5.1.2. |
Parim režiim (kui põhirežiim puudub): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.5.1.3. |
Halvim režiim (kui põhirežiim puudub): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.5.1.4. |
Pöördemomendi nimiväärtus: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.5.1.5. |
Sidurite arv: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.6. |
Jõuülekandearvud |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Käik Käigukasti jõuülekandearvud (mootori ja käigukasti väljundvõlli pöörete arvu suhe) Peaülekanne/-kanded (käigukasti väljundvõlli ja veetava ratta pöörete arvude suhe) Summaarne ülekandearv Maksimum variaatorkäigukasti puhul 1 2 3 … Miinimum variaatorkäigukasti puhul Tagasikäik |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.7. |
Sõiduki suurim valmistajakiirus (km/h) (q): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6. |
VEDRUSTUS |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6.6. |
Rehvid ja veljed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6.6.1. |
Rehvi ja velje kombinatsioon(id) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6.6.1.1. |
Teljed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6.6.1.1.1. |
Telg 1: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6.6.1.1.1.1. |
Rehvimõõdu tähistus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6.6.1.1.2. |
Telg 2: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6.6.1.1.2.1. |
Rehvimõõdu tähistus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
jne |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6.6.2. |
Veereraadiuste ülemine ja alumine piir |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6.6.2.1. |
Telg 1: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6.6.2.2. |
Telg 2: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6.6.3. |
Sõiduki tootja soovitatav rehvirõhk (soovitatavad rehvirõhud): … KPa |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9. |
KERE |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9.1. |
Keretüüp vastavalt direktiivi 2007/46/EMÜ II lisa C osas määratletud koodidele: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9.10.3. |
Istmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9.10.3.1. |
Istekohtade arv (s): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
16. |
SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
16.1. |
Peamise veebisaidi aadress, kus on esitatud sõidukite remondi- ja hooldusteave: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
16.1.1. |
Kuupäev, millest alates see on kättesaadav (mitte hiljem kui 6 kuud pärast tüübikinnitust): … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
16.2. |
Veebilehe kasutamise tingimused: … |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
16.3. |
Veebilehelt kättesaadava sõidukite remondi- ja hooldusteabe vorming: … |
Teatise liide
TEAVE KATSETINGIMUSTE KOHTA
1. Kasutatud määrdeõlid
1.1. Mootori määrdeõli
1.1.1. |
Mark: … |
1.1.2. |
Tüüp: … |
1.2. Käigukasti määrdeaine
1.2.1. |
Mark: … |
1.2.2. |
Tüüp: …
(õli ja kütuse segu korral märkida õli protsent segus) |
2. Teave sõidutakistuse kohta
2.1. Käigukasti tüüp (käsitsilülitusega/automaatne/variaatorkäigukast)
VL (kui see on olemas) |
VH |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
4. liide
EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NÄIDIS
(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))
EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS
Ametiasutuse tempel
Teatis, mis käsitleb süsteemi või sõiduki tüübi:
— |
EÜ tüübikinnitust (1), |
— |
EÜ tüübikinnituse laiendust (1), |
— |
EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumist (1), |
— |
EÜ tüübikinnituse tühistamist (1), |
— |
seoses süsteemiga (1) vastavalt komisjoni määrustele (EÜ) nr 715/2007 (2) ja (EL) 2017/1151 (3) |
EÜ tüübikinnitusnumber: …
Laiendamise põhjus: …
I JAGU
0.1. |
Mark (tootja ärinimi): … |
0.2. |
Tüüp: … |
0.2.1. |
Kaubanimi/kaubanimed (olemasolu korral): … |
0.3. |
Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (4) |
0.3.1. |
Märgistuse asukoht: … |
0.4. |
Sõiduki kategooria (5) |
0.5. |
Tootja nimi ja aadress: … |
0.8. |
Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid: … |
0.9. |
Tootja esindaja: …. |
II JAGU – korratakse iga interpolatsioonitüüpkonna puhul, nagu on määratletud XXI lisa punktis 5.6
0. |
Interpolatsioonitüüpkonna tunnus vastavalt XXI lisa punktile 5.0. |
1. |
Lisateave (kui see on asjakohane): (vt addendum) |
2. |
Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus: … |
3. |
Aruande kuupäev 1. tüüpi katse puhul … |
4. |
1. tüüpi katse katsearuande number: … |
5. |
Märkused (kui neid on): (vt addendum) |
6. |
Koht: … |
7. |
Kuupäev: … |
8. |
Allkiri: … |
Lisad: |
Infopakett (6). |
EÜ tüübikinnitustunnistuse nr … addendum,
mis käsitleb sõiduki EÜ tüübikinnitust seoses heidete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007
Tüübikinnitustunnistuse koostamisel tuleks hoiduda viitamisest katsearuandes sisalduvale teabele või teabedokumendile.
0. INTERPOLATSIOONITÜÜPKONNA TUNNUS VASTAVALT XXI LISA PUNKTILE 5.0.
1. LISATEAVE
1.1. |
Sõidukorras sõiduki mass: ... |
1.2. |
Täismass: ... |
1.3. |
Tuletatud mass: ... |
1.4. |
Istmete arv: ... |
1.6. |
Kere tüüp: |
1.6.1. |
M1-, M2-kategooria: sedaan, luukpära, universaal, kupee, kabriolett, mitmeotstarbeline sõiduk (1) |
1.6.2. |
N1-, N2-kategooria: veoauto, kaubik (1) |
1.7. |
Veorattad: esirattad, tagarattad, 4 × 4 (1) |
1.8. |
Täiselektrisõiduk: jah/ei (1) |
1.9. |
Hübriidelektrisõiduk: jah/ei (1) |
1.9.1. |
Hübriidelektrisõiduki kategooria: välise laadimisega / välise laadimiseta / kütuseelemendiga (1) |
1.9.2. |
Töörežiimi lüliti: olemas/puudub (1) |
1.10. |
Mootori tehasetähis: |
1.10.1. |
Mootori töömaht: |
1.10.2. |
Mootori toitesüsteem: otsesissepritse/kaudsissepritse (1) |
1.10.3. |
Tootja soovitatav kütus: |
1.10.4.1. |
Suurim võimsus: kW pöörlemissagedusel min–1 |
1.10.4.2. |
Maksimaalne pöördemoment: Nm pöörlemissagedusel min–1 |
1.10.5. |
Ülelaadur: jah/ei (1) |
1.10.6. |
Süütesüsteem: survesüüde/sädesüüde (1) |
1.11. |
Jõuseade (täiselektri- või hübriidelektrisõiduki puhul) (1) |
1.11.1. |
Suurim kasulik võimsus: … kW pöörlemiskiirusel: … kuni … min–1 |
1.11.2. |
Suurim võimsus kolmekümne minuti jooksul: … kW |
1.11.3. |
Suurim kasulik pöördemoment: Nm pöörlemissagedusel min–1 |
1.12. |
Veoaku (täiselektri- või hübriidelektrisõiduki puhul) |
1.12.1. |
Nimipinge: V |
1.12.2. |
Mahtuvus (2 h jooksul): Ah |
1.13. |
Jõuülekanne: …, … |
1.13.1. |
Käigukasti liik: käsitsilülitusega/automaatne/variaatorkäigukast (1) |
1.13.2. |
Ülekandearve kokku: |
1.13.3. |
Üldülekandearv (sh koormatud rehvide veereümbermõõt): (sõiduki kiirus (km/h)) / (mootori pöörlemissagedus (1 000 (min–1))
|
1.13.4. |
Peaülekanne: |
1.14. |
Rehvid: …, …, …
Tüüp: Radiaal/diagonaal/... (2) mõõtmed: ... Koormatud rehvide veereümbermõõt: 1. tüüpi katses kasutatud rehvide veeretee pikkus |
2. KATSETULEMUSED
2.1. Summutitoru heidete katsetulemused
Heidete klassifikatsioon: Euro 6
Võimaluse korral 1. tüüpi katse tulemused
Sõidukiüksuse tüübikinnitusnumber, kui tegemist ei ole algsõidukiga: (1): …
1. katse
1. tüüpi katse tulemus |
CO (mg/km) |
Süsivesinike heite üldkogus (THC) (mg/km) |
Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (mg/km) |
NOx (mg/km) |
THC + NOx (mg/km) |
Tahkete osakeste mass (mg/km) |
Tahkete osakeste arv (#.1011/km) |
Mõõdetud (8) (9) |
|
|
|
|
|
|
|
Ki * (8) (10) |
|
|
|
|
(11) |
|
|
Ki + (8) (10) |
|
|
|
|
(11) |
|
|
Mõõdetud keskmine pärast Ki arvutamist (M.Ki või M+Ki) (9) |
|
|
|
|
(12) |
|
|
DF (+) (8) (10) |
|
|
|
|
|
|
|
DF (*) (8) (10) |
|
|
|
|
|
|
|
Lõplik keskmine pärast Ki ja DF arvutamist (13) |
|
|
|
|
|
|
|
Piirnorm |
|
|
|
|
|
|
|
2. katsemenetlus (kui see on asjakohane)
Korrata 1. katse tabelit teise katse tulemustega.
3. katse (kui see on asjakohane)
Korrata 1. katse tabelit kolmanda katse tulemustega.
Korrata 1. katset, 2. katset (kui see on asjakohane) ja 3. katset (kui see on asjakohane) väikseima heitega sõiduki (VL) puhul (kui see on asjakohane) ja keskmise heitega sõiduki puhul (VM) (kui see on asjakohane).
Regenereerimissüsteemi andmed
D |
— |
kahe regeneratiivse faasiga tsüklite vaheliste töötsüklite arv: ... |
d |
— |
regenereerimiseks vajalik töötsüklite arv: ... |
Rakendatav 1. tüübi tsükkel: (XXI lisa 4. all-lisa või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83) (3): …
ATC katse
CO2-heide (g/km) |
Kombineeritud |
ATC katse (14 °C) MCO2,Treg |
|
1. tüüp (23 °C) MCO2,23 ° |
|
Tüüpkonna parandustegur (FCF) |
|
Mootori jahutusvedeliku temperatuuri ja seisuala keskmise temperatuuri vahe viimase 3 tunni jooksul Δ t_ATCT (°C): ...
Minimaalne seisuaeg tsoak_ATCT (s): …
Temperatuurianduri asukoht: ...
2. tüüp: (sh sõidukõlblikkuse katsetamiseks vajalikud andmed)
Katse |
CO väärtus mahuprotsent |
λ-väärtus (7) |
Mootori pöörlemissagedus (min–1) |
Mootoriõli temperatuur (°C) |
Tühikäigukatse väikesel pöörlemiskiirusel |
|
Ei kohaldata |
|
|
Tühikäigukatse suurel pöörlemiskiirusel |
|
|
|
|
3. tüüp: ...
4. tüüp: … g/katse kohta
5. tüüp:
— |
Kulumiskindluse katse: katse kogu sõidukiga / vanandamine katsestendil / ei ole tehtud (1) |
— |
halvendustegur DF: arvutatud/määratud (1) |
— |
täpsustada näitajad: ... |
— |
kohaldatav 1. tüübi tsükkel (XXI lisa 4. all-lisa või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83) (3): … |
6. tüüp |
CO (g/km) |
THC (g/km) |
Mõõdetud näitaja |
|
|
2.1.1. |
Kahekütuseliste sõidukite puhul korratakse 1. tüübi tabelit mõlema kütuse puhul. Segakütuseliste sõidukite puhul, kui I tüüpi katse tuleb teha mõlema kütusega vastavalt I lisa joonisele I.2.4, ning selliste sõidukite puhul, mis töötavad vedelgaasiga või maagaasiga/biometaaniga, kasutades kas üht või kaht kütust, korratakse tabelit katses kasutatud eri etalongaaside puhul ning lisatabelis esitatakse ebasoodsaimad saadud tulemused. Vajaduse korral näidatakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 12. lisa punktile 3.1.4, kas tulemused on saadud mõõtmise või arvutamise teel. |
2.1.2. |
Rikkeindikaatori kirjalik kirjeldus ja/või joonis: ... |
2.1.3. |
Kõigi pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavate osade loetelu ja funktsioon: ... |
2.1.4. |
Järgmiste seadmete ja toimingute kirjalik kirjeldus (üldised tööpõhimõtted): ... |
2.1.4.1. |
Töötakti vahelejättude tuvastamine (4): … |
2.1.4.2. |
Katalüsaatori seire (4): … |
2.1.4.3. |
Hapnikuanduri seire (4): … |
2.1.4.4. |
Muud pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavad osad (4): … |
2.1.4.5. |
Katalüsaatori seire (5): … |
2.1.4.6. |
Kübemefiltri seire (5): … |
2.1.4.7. |
Elektroonilise toitesüsteemi täituri seire (5): … |
2.1.4.8. |
Muud pardadiagnostikasüsteemi abil kontrollitavad osad: ... |
2.1.5. |
Rikkeindikaatori aktiveerimise kriteeriumid (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod): ... |
2.1.6. |
Kõigi kasutatud pardadiagnostika väljundkoodide ja vormingute (koos selgitustega) loetelu: ... |
2.2. Reserveeritud
2.3. Katalüüsmuundurid jah/ei (1)
2.3.1. |
Kõigi käesoleva määruse asjakohaste nõuete kohaselt katsetatud originaalkatalüüsmuundurid jah/ei (1) |
2.4. Heitgaasi suitsususe katsetulemused (1)
2.4.1. Püsikiirusel: Vt tehnilise teenistuse katseprotokoll nr: ...
2.4.2. Vaba kiirenduse katsed
2.4.2.1. |
Neeldumisteguri mõõdetud väärtus: … m–1 |
2.4.2.2. |
Neeldumisteguri korrigeeritud väärtus: … m–1 |
2.4.2.3. |
Neeldumisteguri tähistuse asukoht sõidukil: ... |
2.5. CO2-heite ja kütusekulu katsete tulemused
2.5.1. Sisepõlemismootoriga sõidukid ja väliste seadmetega mittelaetavad hübriidelektrisõidukid
2.5.1.1 Suurima heitega sõiduk (VH)
2.5.1.1.1. Tsükli energianõudlus: … J
2.5.1.1.2. Sõidutakistuse koefitsiendid
2.5.1.1.2.1. |
f0, N: … |
2.5.1.1.2.2. |
f1, N/(km/h): … |
2.5.1.1.2.3. |
f2, N/(km/h)2: … |
2.5.1.1.3. CO2-heite mass (märkida näitajad erinevates katseetappides iga katsetatud etalonkütuse kohta: kombineeritud kütusekulu puhul mõõdetud näitajate kohta vt XXI lisa 6. all-lisa punktid 1.1.2.3.8 ja 1.1.2.3.9)
CO2-heide (g/km) |
Katse |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
MCO2,p,5 / MCO2,c,5 |
1 |
|
|
|
|
|
2 |
|
|
|
|
|
|
3 |
|
|
|
|
|
|
MCO2,p,H / MCO2,c,H |
|
|
|
|
|
2.5.1.1.4. Kütusekulu (märkida näitajad erinevates katseetappides iga katsetatud etalonkütuse kohta): kombineeritud kütusekulu puhul mõõdetud näitajate kohta vt XXI lisa 6. all-lisa punktid 1.1.2.3.8 ja 1.1.2.3.9)
Kütusekulu (l/100 km) või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
Kütusekulu lõppnäitajad FCp,H / FCc,H |
|
|
|
|
|
2.5.1.2 Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)
2.5.1.2.1. Tsükli energianõudlus: … J
2.5.1.2.2. Sõidutakistuse koefitsiendid
2.5.1.2.2.1. |
f0, N: … |
2.5.1.2.2.2. |
f1, N/(km/h): … |
2.5.1.2.2.3. |
f2, N/(km/h)2: … |
2.5.1.2.2 CO2-heite mass (märkida näitajad erinevates katseetappides iga katsetatud etalonkütuse kohta: kombineeritud kütusekulu puhul mõõdetud näitajate kohta vt XXI lisa 6. all-lisa punktid 1.1.2.3.8 ja 1.1.2.3.9)
CO2-heide (g/km) |
Katse |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
MCO2,p,5 / MCO2,c,5 |
1 |
|
|
|
|
|
2 |
|
|
|
|
|
|
3 |
|
|
|
|
|
|
MCO2,p,L / MCO2,c,L |
|
|
|
|
|
2.5.1.2.3. Kütusekulu (märkida näitajad erinevates katseetappides iga katsetatud etalonkütuse kohta: kombineeritud kütusekulu puhul mõõdetud näitajate kohta vt XXI lisa 6. all-lisa punktid 1.1.2.3.8 ja 1.1.2.3.9)
Kütusekulu (l/100 km) või m3/100 km või kg/100 km (1) |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
Kütusekulu lõppnäitajad FCp,H / FCc,H |
|
|
|
|
|
2.5.1.3. Ainult sisepõlemismootoriga käitatavate sõidukite puhul, mis on varustatud käesoleva määruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega, kohandatakse katsetulemused XXI lisa 6. all-lisa 1. liites nimetatud teguriga Ki.
2.5.1.3.1. Regenereerimissüsteemi andmed seoses CO2 heitkoguste ja kütusekuluga
D |
— |
kahe regeneratiivse faasiga tsüklite vaheliste töötsüklite arv: ... |
d |
— |
regenereerimiseks vajalik töötsüklite arv: ... |
kohaldatav 1. tüübi tsükkel (XXI lisa 4. all-lisa või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83) (3): …
|
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
Ki (liidetav/korrutatav) (1) CO2 näitajad ja kütusekulu (10) |
|
|
|
|
|
2.5.2. Täiselektrisõidukid (1)
2.5.2.1. Elektrienergiakulu (deklareeritud väärtus)
2.5.2.1.1. |
Elektrienergiakulu:
|
2.5.2.1.2. |
Lubatud hälbe piire ületav summaarne aeg tsükli toimumise puhul: ...sek |
2.5.2.2. Täiselektrisõiduki sõiduulatus
PER (km) |
Katse |
Linnasõit |
Kombineeritud |
Täiselektrisõiduki mõõdetud sõiduulatus |
1 |
|
|
2 |
|
|
|
3 |
|
|
|
Deklareeritud väärtus |
— |
|
2.5.3. Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk (OVC):
2.5.3.1. CO2-heite mass aku laetust säilitava režiimi puhul
Suurima heitega sõiduk (VH)
CO2-heide (g/km) |
Katse |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
MCO2,p,5 / MCO2,c,5 |
1 |
|
|
|
|
|
2 |
|
|
|
|
|
|
3 |
|
|
|
|
|
|
MCO2,p,H / MCO2,c,H |
|
|
|
|
|
Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)
CO2-heide (g/km) |
Katse |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
MCO2,p,5 / MCO2,c,5 |
1 |
|
|
|
|
|
2 |
|
|
|
|
|
|
3 |
|
|
|
|
|
|
MCO2,p,L / MCO2,c,L |
|
|
|
|
|
Keskmise heitega sõiduk (VM) (kui see on asjakohane)
CO2-heide (g/km) |
Katse |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
MCO2,p,5 / MCO2,c,5 |
1 |
|
|
|
|
|
2 |
|
|
|
|
|
|
3 |
|
|
|
|
|
|
MCO2,p,M / MCO2,c,M |
|
|
|
|
|
2.5.3.2. CO2-heite mass akutoiterežiimi puhul
Suurima heitega sõiduk (VH)
CO2-heide (g/km) |
Katse |
Kombineeritud |
MCO2,CD |
1 |
|
2 |
|
|
3 |
|
|
MCO2,CD,H |
|
Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)
CO2-heide (g/km) |
Katse |
Kombineeritud |
MCO2,CD |
1 |
|
2 |
|
|
3 |
|
|
MCO2,CD,L |
|
Keskmise heitega sõiduk (VM) (kui see on asjakohane)
CO2-heide (g/km) |
Katse |
Kombineeritud |
MCO2,CD |
1 |
|
2 |
|
|
3 |
|
|
MCO2,CD,M |
|
2.5.3.3. CO2 mass (kaalutud, kombineeritud) (6):
|
Suurima heitega sõiduk (VH): MCO2,weighted … g/km |
|
Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): MCO2,weighted … g/km |
|
Keskmise heitega sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): MCO2,weighted … g/km |
2.5.3.4. Kütusekulu aku laetust säilitava režiimi puhul
Suurima näitajaga sõiduk (VH)
Kütusekulu (l/100 km) |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
Kütusekulu lõppnäitajad FCp,H / FCc,H |
|
|
|
|
|
Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)
Kütusekulu (l/100 km) |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
Kütusekulu lõppnäitajad FCp,L / FCc,L |
|
|
|
|
|
Keskmise näitajaga sõiduk (VM) (kui see on asjakohane)
Kütusekulu (l/100 km) |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
Kütusekulu lõppnäitajad FCp,M / FCc,M |
|
|
|
|
|
2.5.3.5. Kütusekulu akutoiterežiimi puhul
Suurima näitajaga sõiduk (VH)
Kütusekulu (l/100 km) |
Katse |
Kombineeritud |
FCCD |
1 |
|
2 |
|
|
3 |
|
|
FCCD,H |
|
Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)
Kütusekulu (l/100 km) |
Katse |
Kombineeritud |
FCCD |
1 |
|
2 |
|
|
3 |
|
|
FCCD,L |
|
Keskmise näitajaga sõiduk (VM) (kui see on asjakohane)
Kütusekulu (l/100 km) |
Katse |
Kombineeritud |
FCCD |
1 |
|
2 |
|
|
3 |
|
|
FCCD,M |
|
2.5.3.6. Kütusekulu (kaalutud, kombineeritud) (6):
|
Suurima näitajaga sõiduk (VH): FCweighted … l/100 km |
|
Väikseima näitajaga sõiduk (VL) (kui see on asjakohane): FCweighted … l/100 km |
|
Keskmise näitajaga sõiduk (VM) (kui see on asjakohane): FCweighted … l/100 km |
2.5.3.7. Vahemikud:
2.5.3.7.1. Sõiduulatus üksnes elektrirežiimis (AER)
AER (km) |
Katse |
Linnasõit |
Kombineeritud |
AER näitajad |
1 |
|
|
2 |
|
|
|
3 |
|
|
|
AER lõppnäitajad |
|
|
2.5.3.7.2. Üksnes elektrirežiimis sõiduulatuse ekvivalent (EAER)
EAER (km) |
Linnasõit |
Kombineeritud |
EAER näitajad |
|
|
2.5.3.7.3. Tegelik sõiduulatus akutoiterežiimis RCDA
RCDA (km) |
Kombineeritud |
RCDA näitajad |
|
2.5.3.7.4. Sõiduulatus akutoiterežiimil tsüklites RCDC
RCDC (km) |
Katse |
Kombineeritud |
RCDC näitajad |
1 |
|
2 |
|
|
3 |
|
|
RCDC lõppnäitajad |
|
2.5.3.8. Elektrienergiakulu
2.5.3.8.1. Elektrienergiakulu (EC)
EC (Wh/km) |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Linnasõit |
Kombineeritud |
Elektrienergiakulu näitajad |
|
|
|
|
|
|
2.5.3.8.2. Üksnes akutoitest tulenev kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu ECAC,CD (kombineeritud)
ECAC,CD (Wh/km) |
Katse |
Kombineeritud |
ECAC,CD näitajad |
1 |
|
2 |
|
|
3 |
|
|
ECAC,CD lõppnäitajad |
|
2.5.3.8.3. Kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu ECAC, weighted (kombineeritud)
ECAC,weighted (Wh/km) |
Katse |
Kombineeritud |
ECAC,weighted näitajad |
1 |
|
2 |
|
|
3 |
|
|
ECAC,weighted lõppnäitajad |
|
2.6. Ökoinnovatsioonilahenduste katsetulemused (7) (8)
Otsus, millega kiidetakse ökoinnovatsioonilahendus heaks (20) |
Ökoinnovatsioonilahenduse kood (21) |
1. tüüp / I tsükkel (22) |
|
|
|
|
|
CO2-heite vähenemine ((1–2) – (3–4)) * 5 |
||||||||||
xxx/201x |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
|
CO2-heite vähenemine NEDC-tsüklis(g/km) kokku (24) |
|
||||||||||||||||
|
CO2-heite vähenemine WLTP-tsüklis(g/km) kokku (25) |
|
2.6.1. Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood (9): …
3. SÕIDUKI REMONDITEAVE
3.1. |
Peamise veebilehe aadress, kus sõidukite remondi- ja hooldusteave on kättesaadav: ... |
3.1.1. |
Kuupäev, millest alates see on kättesaadav (kuni 6 kuud pärast tüübikinnituse kuupäeva): ... |
3.2. |
Punktis 3.1 nimetatud veebilehele juurdepääsu tingimused (st juurdepääsu kestus, juurdepääsutasu tunni, päeva, kuu ja aasta arvestuses ning tehingupõhiselt): ... |
3.3. |
Punktis 3.1 nimetatud veebilehelt kättesaadava remondi- ja hooldusteabe vorming: ... |
3.4. |
Tootja on esitanud tõendi sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse kohta: ... |
4. VÕIMSUSE MÕÕTMINE
Sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus, elektriliste jõuülekandeseadmete kasulik võimsus ja 30 minuti suurim võimsus
4.1. Sisepõlemismootori kasulik võimsus
4.1.1. |
Mootori pöörlemissagedus (min–1) … |
4.1.2. |
Mõõdetud kütusevool (g/h) … |
4.1.3. |
Mõõdetud pöördemoment (Nm) … |
4.1.4. |
Mõõdetud võimsus (kW) … |
4.1.5. |
Õhurõhk (kPa) … |
4.1.6. |
Veeauru rõhk (kPa) … |
4.1.7. |
Mootorisse siseneva õhu temperatuur (K) … |
4.1.8. |
Võimsuse paranduskoefitsient, kui seda kohaldatakse … |
4.1.9. |
Korrigeeritud võimsus (kW) … |
4.1.10. |
Lisaseadmete omatarbevõimsus (kW) … |
4.1.11. |
Kasulik võimsus (kW) … |
4.1.12. |
Kasulik pöördemoment (Nm) … |
4.1.13. |
Kütuse korrigeeritud erikulu (g/kWh) … |
4.2. Elektriline jõuülekandeseade (elektrilised jõuülekandeseadmed):
4.2.1. Tootja esitatud näitajad
4.2.2. Suurim kasulik võimsus: ... kW pöörlemissagedusel min–1
4.2.3. Suurim kasulik pöördemoment: ... Nm pöörlemissagedusel min–1
4.2.4. Suurim kasulik pöördemoment mootori nullkiirusel: ...Nm
4.2.5. Suurim võimsus 30 minuti jooksul: … kW
4.2.6. Elektrilise jõuülekandeseadme põhiomadused
4.2.7. Katse alalispinge: …… V
4.2.8. Tööpõhimõte: ...
4.2.9. Jahutussüsteem:
4.2.10. Mootor: vedelik-/õhkjahutus (1)
4.2.11. Variaator: vedelik-/õhkjahutus (1)
5. MÄRKUSED: ...
Selgitavad märkused
(2) |
ELT L 171, 29.6.2007, lk 1. |
(3) |
ELT L 175, 7.7.2017, lk 1. |
(4) |
Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teabega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku tüübi kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga „?“ (nt ABC??123??). |
(5) |
Vastavalt II lisa A jao määratlusele |
(6) |
Nagu on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 punktis 39 |
(8) |
Kui see on asjakohane. |
(9) |
Ümardada teise kohani pärast koma |
(10) |
Ümardada neljanda kohani pärast koma |
(11) |
Ei kohaldata. |
(12) |
Keskmise väärtuse arvutamiseks liidetakse THC ja NOx arvutatud keskmised väärtused (M.Ki). |
(13) |
Ümardada ühe kohani pärast koma. |
(20) |
Ökoinnovatsioonilahendust heaks kiitva komisjoni otsuse number. |
(21) |
Määratud komisjoni otsuses, millega ökoinnovatsioonilahendus heaks kiidetakse. |
(22) |
Rakendatav 1. tüübi tsükkel: XXI lisa 4. all-lisa või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83: |
(23) |
Kui 1. tüüpi katsetsükli asemel kasutatakse modelleerimist, tuleb siia kanda modelleerimisel saadud väärtus. |
(24) |
Heite vähenemine kõigi konkreetsete ökoinnovatsioonilahenduste peale kokku 1. tüüpi katse puhul vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 83. |
(25) |
Heite vähenemine kõigi konkreetsete ökoinnovatsioonilahenduste peale kokku 1. tüüpi katse puhul vastavalt käesoleva määruse XXI lisa 4. all-lisale |
(1) Mittevajalik maha tõmmata (kui rohkem kui üks valik on asjakohane, ei ole vaja midagi maha tõmmata)
(2) Rehvi tüüp vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 117
(3) Märkige rakendatav menetlus.
(4) Sädesüütemootoriga sõidukite puhul.
(5) Survesüütemootoriga sõidukite puhul
(6) Mõõdetuna kombineeritud tsükli puhul
(7) Tabelit korratakse iga katsetatud etalonkütuse kohta.
(8) Vajaduse korral laiendatakse tabelit, kasutades iga ökoinnovatsioonilahenduse jaoks üht lisarida.
(9) Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood koosneb järgmistest üksteisest tühikuga eraldatud elementidest:
— |
tüübikinnitusasutuse kood vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisale; |
— |
iga sõiduki puhul kasutatud ökoinnovatsioonilahenduse individuaalne kood, mis on esitatud komisjoni heakskiitmisotsuste kronoloogilises järjekorras. |
(Näiteks kui Saksamaa tüübikinnitusasutuses kinnitatud sõidukile on paigaldatud kolm ökoinnovatsioonilahendust, mis on kronoloogiliselt kiidetud heaks kui 10, 15 ja 16, peaks üldkood olema: „e1 10 15 16“.)
Tüübikinnitustunnistuse addendum'i liide
Üleminekuperiood (korrelatsioon)
(Üleminekusäte):
1. Co2mpas-simulaatori CO2-heite tulemused
1.1 Co2mpas-simulaatori versioon
1.2. Suurima heitega sõiduk (VH)
1.2.1. CO2-heite mass (eraldi iga katsetatud etalonkütuse kohta)
CO2-heide (g/km) |
Linnasõit |
Linnaväline sõit |
Kombineeritud |
MCO2,NEDC_H,co2mpas |
|
|
|
1.3. Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)
1.3.1. CO2-heite mass (eraldi iga katsetatud etalonkütuse kohta)
CO2-heide (g/km) |
Linnasõit |
Linnaväline sõit |
Kombineeritud |
MCO2,NEDC_L,co2mpas |
|
|
|
2. CO2-heite katse tulemused (kui see on asjakohane)
2.1. Suurima heitega sõiduk (VH)
2.1.1. CO2-heite mass (eraldi iga katsetatud etalonkütuse kohta)
CO2-heide (g/km) |
Linnasõit |
Linnaväline sõit |
Kombineeritud |
MCO2,NEDC_H,test |
|
|
|
2.2. Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane)
2.2.1. CO2-heite mass (eraldi iga katsetatud etalonkütuse kohta)
CO2-heide (g/km) |
Linnasõit |
Linnaväline sõit |
Kombineeritud |
MCO2,NEDC_L,test |
|
|
|
3. Hälve (kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 punktile 3.2.8)
Hälbetegurid |
Suurima heitega sõiduk (VH) |
Väikseima heitega sõiduk (VL) (kui see on asjakohane) |
De |
|
|
5. liide
Sõidukite pardadiagnostikaandmed
1. Käesoleva liitega ette nähtud teabe esitab sõiduki tootja selleks, et oleks võimalik toota pardadiagnostikaseadmega ühildatavaid varu- ja talitlusosi, diagnostikavahendeid ning katseseadmeid.
2. Taotluse korral tehakse kõikidele osade, diagnostikavahendite ja katseseadmete tootjatele, kes on sellest huvitatud, võrdse kohtlemise põhimõtet järgides kättesaadavaks järgmised andmed:
2.1. |
sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud ettevalmistustsüklite liik ja arv; |
2.2. |
sõiduki pardadiagnostikasüsteemi abil jälgitavale osale algse tüübikinnituse andmisel kasutatud pardadiagnostika näidistsüklite liigi kirjeldus; |
2.3. |
ammendav dokument, milles kirjeldatakse kõiki andurite abil jälgitavaid osi ning vigade avastamise strateegiat ja rikkeindikaatori aktiveerimist (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod) ning milles on iga pardadiagnostikaseadme abil kontrollitava osa puhul esitatud ka jälgitavate sekundaarparameetrite nimekiri ja kõigi kasutatud pardadiagnostika väljundkoodide ja -vormingute nimekiri (koos selgitustega) seoses heidet mõjutavate ja mittemõjutavate jõuülekande eraldi osadega, juhul kui nende osade seiret kasutatakse rikkeindikaatori aktiveerimise kindlaksmääramisel. Esitatakse ammendav selgitus eelkõige režiimidega $05 (katse ID $21 kuni FF) ja $06 seotud andmete kohta. Kui teatava sõidukitüübi puhul kasutatakse ISO standardi 15765–4 „Maanteesõidukid — Kontrolleri-ala võrgu (CAN) diagnostika — 4. osa: Nõuded väljalaskesüsteemiga seotud seadmetele“ vastavat sidelüli, esitatakse iga ID-tugiteenusega pardadiagnostikamonitori korral ammendav selgitus režiimiga $06 (katse ID $00 kuni FF) seotud andmete kohta. Nimetatud andmed võib esitada järgmise tabeli kujul:
|
3. DIAGNOSTIKASEADMETE TOOTMISEKS VAJALIK TEAVE
Et soodustada üldiste diagnostikavahendite pakkumist mitme automargi remontijatele, teevad sõidukitootjad remonditeabe veebilehtede kaudu kättesaadavaks punktides 3.1–3.3 nimetatud andmed. Need andmed peavad sisaldama kõiki diagnostikavahendite funktsioone ning viiteid remonditeabele ja rikete kõrvaldamise juhistele. Kõnealusele teabele juurdepääsu eest võib võtta mõistlikku tasu.
3.1. Sideprotokollide andmed
Esitada tuleb järgmised andmed, mida peab saama otsida sõidukimarkide, mudelite ja variantide järgi või muude asjakohaste tunnuste järgi, näiteks VIN-kood või sõiduki ja süsteemide identifitseerimistunnused:
a) |
infosüsteemi lisaprotokollid, mida lisaks XI lisa punktis 4 sätestatud standarditele on vaja täielikuks diagnostikaks, sealhulgas teave tark- ja riistvaraliste lisaprotokollide, parameetrite identifitseerimise, ülekandefunktsioonide, funktsioonide säilimise nõuete ja veatingimuste kohta; |
b) |
üksikasjalikud andmed kõikide veakoodide saamiseks ja tõlgendamiseks vastavalt XI lisa punktis 4 sätestatud standarditele: |
c) |
kõikide kättesaadavate muutuvate andmeparameetrite loetelu, sealhulgas skaleerimis- ja juurdepääsuandmed; |
d) |
kõikide võimalike toimivuskatsete loetelu, sealhulgas seadme aktiveerimine ja juhtimine, ning katsete tegemise juhised; |
e) |
üksikasjalik teave selle kohta, kuidas leida kõik komponendi- ja seisundiandmed, ajatemplid, korduvuse ootel veakoodid ja stoppkaadrid; |
f) |
adaptiivsete õppimisparameetrite, variandikoodide, varuosiste seadistuse ja kliendi sisestatud andmete lähtestamine; |
g) |
elektrooniliste juhtseadiste identifitseerimis- ja variandikoodid; |
h) |
hoolduse märguannete lähtestamise juhised; |
i) |
diagnostikaliidese ja selle osade asukoht; |
j) |
mootori identifitseerimiskood. |
3.2. Pardadiagnostikaseirega osade kontroll ja diagnostika
Tuleb esitada järgmine teave:
a) |
pardadiagnostikaseadme toimivuse kontrollkatsete kirjeldus komponendi või andurite tasandil; |
b) |
katse käik, sealhulgas katseparameetrid ja andmed osiste kohta; |
c) |
ühenduse täpsed andmed, sealhulgas minimaalse ja maksimaalse sisend- ja väljundvõimsuse ning sõidu- ja koormusandmed; |
d) |
eeldatavad väärtused konkreetsetes sõiduoludes, sealhulgas tühikäigul; |
e) |
komponendi elektrilised näitajad staatilises ja dünaamilises olekus; |
f) |
kõikide eespool nimetatud stsenaariumide väärtused rikke korral; |
g) |
diagnostikatoimingute järjestus rikke korral, seahulgas veapuud ja suunav diagnoosi elimineerimine. |
3.3. Remonditööde teostamiseks vajalik teave
Tuleb esitada järgmine teave:
a) |
elektrooniliste juhtseadiste ja komponentide lähtestamine (varuosade paigaldamise korral); |
b) |
vajaduse korral uute elektrooniliste juhtplokkide või asendusseadiste lähtestamine (ümber)programmeerimise sammjuhendite abil. |
6. liide
EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem
1. Artikli 6 lõike 1 kohaselt antava EÜ tüübikinnitusnumbri 3. osa sisaldab EÜ tüübikinnituse suhtes kohaldatava rakendusakti või viimase muutmisakti numbrit. „Sellele numbrile järgneb üks või mitu tähte, mis tähistavad kategooriat vastavalt tabelile 1.“
Täht |
Heitestandard |
Pardadiagnostikaseadme standard |
Sõiduki kategooria ja klass |
Mootor |
Rakendamise kuupäev: uued tüübid |
Rakendamise kuupäev: uued sõidukid |
Registreerimise lõppkuupäev |
AA |
Euro 6c |
Euro 6-1 |
M, N1 I klass |
otto-, diiselmootor |
|
|
31.8.2018 |
AB |
Euro 6c |
Euro 6-1 |
N1 II klass |
otto-, diiselmootor |
|
|
31.8.2019 |
AC |
Euro 6c |
Euro 6-1 |
N1 III klass, N2 |
otto-, diiselmootor |
|
|
31.8.2019 |
AD |
Euro 6c |
Euro 6–2 |
M, N1 I klass |
otto-, diiselmootor |
|
1.9.2018 |
31.8.2019 |
AE |
Euro 6c |
Euro 6–2 |
N1 II klass |
otto-, diiselmootor |
|
1.9.2019 |
31.8.2020 |
AF |
Euro 6c |
Euro 6–2 |
N1 III klass, N2 |
otto-, diiselmootor |
|
1.9.2019 |
31.8.2020 |
AG |
Euro 6d-TEMP |
Euro 6–2 |
M, N1 I klass |
otto-, diiselmootor |
1.9.2017 |
1.9.2019 |
31.12.2020 |
AH |
Euro 6d-TEMP |
Euro 6–2 |
N1 II klass |
otto-, diiselmootor |
1.9.2018 |
1.9.2020 |
31.12.2021 |
AI |
Euro 6d-TEMP |
Euro 6–2 |
N1 III klass, N2 |
otto-, diiselmootor |
1.9.2018 |
1.9.2020 |
31.12.2021 |
AJ |
Euro 6c |
Euro 6–2 |
M, N1 I klass |
otto-, diiselmootor |
1.1.2020 |
1.1.2021 |
|
AK |
Euro 6c |
Euro 6–2 |
N1 II klass |
otto-, diiselmootor |
1.1.2021 |
1.1.2022 |
|
AL |
Euro 6c |
Euro 6–2 |
N1 III klass, N2 |
otto-, diiselmootor |
1.1.2021 |
1.1.2022 |
|
AX |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
kõik sõidukid |
aku, täiselektrimootor |
1.9.2009 |
1.1.2011 |
|
AY |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
kõik sõidukid |
aku, täiselektrimootor |
1.9.2009 |
1.1.2011 |
|
AZ |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
kõik sõidukid, mis kasutavad sertifikaati kooskõlas I lisa punktiga 2.1.1 |
otto-, diiselmootor |
1.9.2009 |
1.1.2011 |
|
Selgitus: OBD-standard „Euro 6–1“ = täielikud „Euro 6“ OBD-nõuded, kuid ajutiste pardadiagnostikaseadme (OBD) läviväärtustega, nagu on määratletud XI lisa punktis 2.3.4, ja kasutusel olevate sõidukite osaliselt leevendatud talituskoefitsientidega (IUPR); OBD-standard „Euro 6-2“ = täielikud „Euro 6“ OBD-nõuded, kuid lõplike pardadiagnostikaseadme (OBD) läviväärtustega, nagu on määratletud XI lisa punktis 2.3.3; Heitestandard „Euro 6c“ = RDE-katsed ainult järelevalve eesmärgil (NTE-piirnorme kohaldamata), muudel juhtudel täielikud „Euro 6“ heitenõuded; Heitestandard „Euro 6d-TEMP“ = RDE-katsed ajutiste vastavustegurite kontrollimiseks, muudel juhtudel täielikud „Euro 6“ heitenõuded; Heitestandard „Euro 6d“ = RDE-katsed lõplike vastavustegurite kontrollimiseks, muudel juhtudel täielikud „Euro 6“ heitenõuded; |
2. TÜÜBIKINNITUSNUMBRITE NÄIDISED
2.1. |
Allpool on toodud näide Euro 6 väikese sõiduauto tüübikinnitusest vastavalt heitestandardile „Euro 6d“ ja pardadiagnostikastandardile „Euro 6-2“, mida vastavalt tabelile 1 tähistavad tähed AJ, väljastatud Luksemburgis (kood e13). Tüübikinnitus anti vastavalt alusmäärusele (EÜ) 715/2007 ja selle rakendusmäärusele (EL) xxx/2016, mida ei ole muudetud. Tegemist on 17. seesuguse tüübikinnitusega ilma laienduseta, seega on sertifitseerimisnumbri neljas ja viies komponent vastavalt 0017 ja 00.
|
2.2. |
Teine näide illustreerib Euro 6 N1-kategooria II klassi kerge tarbesõiduki tüübikinnitust vastavalt „Euro 6d-TEMP“ heitestandardile ja „Euro 6-2“ pardadiagnostikastandardile, mida vastavalt tabelile 1 tähistavad tähed AH, väljastatud Rumeenias (kood e19). Tüübikinnitus anti vastavalt alusmäärusele (EÜ) 715/2007 ja selle rakendusaktidele, mida on viimati muudetud määrusega xyz/2018. Tegemist on 1. seesuguse tüübikinnitusega ilma laienduseta, seega on sertifitseerimisnumbri neljas ja viies komponent vastavalt 0001 ja 00.
|
8a. liide
Katsearuanne
Katsearuanne on käesoleva määruse kohaselt katsete teostamise eest vastutava tehnilise teenistuse väljastatud aruanne.
Iga interpolatsioonitüüpkonna puhul koostatakse eraldi katsearuanne, nagu on määratletud XXI lisa punktis 5.6.
Kui see on asjakohane, on 1. tüüpi katse ja ümbritseva õhu parandusteguri katse (ATC-katse) puhul nõutav vähemalt järgmine teave:
ARUANDE number
TAOTLEJA |
|
||
Tootja |
|
||
TEEMA |
Sõiduki sõidutakistuse määramine |
||
Katsetamise objekt |
|||
|
Mark |
: |
|
|
Tüüp |
: |
|
KOKKUVÕTE |
Katsetatav objekt vastab eespool nimetatud nõuetele. |
KOHT, |
PP/KK/AAAA |
Märkused:
— |
Viited määruse 692/2008 asjaomastele punktidele on esitatud hallil taustal. |
— |
(ATCT) — ainult ümbritseva õhu parandusteguri katse (ATCT) aruande puhul |
— |
(mitte ATCT) — ei ole ATCT katsearuande jaoks oluline |
— |
ATCT-le ei viidata — see on vajalik nii mõlema 1. tüüpi katse aruande kui ka ATCT katseprotokolli jaoks |
Üldised märkused
Kui on olemas mitmeid võimalusi (viiteid), tuleb katsetatavat kirjeldada katsearuandes
Kui neid ei esine, võib olla piisav ka üksainus viide teatisele katsearuande alguses.
Iga tehniline teenistus võib lisada täiendavat teavet
a) |
sädesüütega mootorite kohta |
b) |
diiselmootorite kohta. |
1. KATSETATUD SÕIDUKI(TE) KIRJELDUS: SUURE, VÄIKESE JA KESKMISE HEITEGA SÕIDUKID (KUI SEE ON ASJAKOHANE)
1.1. ÜLDANDMED
Sõiduki arvandmed |
: |
Prototüübi number ja VIN-kood |
Kategooria I lisa 3. ja 4. liite punkt 0.4 |
: |
|
Istekohtade arv (koos juhiga): I lisa 3. liite punkt 9.10.3 ja 4. liite addendum'i punkt 1.4 |
: |
|
Kere I lisa 3. liite punkt 9.1 ja 4. liite addendum'i punkt 1.6 |
: |
|
Veorattad I lisa 3. liite punkt 1.3.3 ja 4. liite addendum'i punkt 1.7 |
: |
|
1.1.1. JÕUSEADME ARHITEKTUUR
Jõuseadme tüüp |
: |
sisepõlemismootor, hübriidmootor, elektrimootor või kütuseelement |
1.1.2. SISEPÕLEMISMOOTOR (kui see on asjakohane)
Rohkem kui ühe sisepõlemismootori puhul korrake seda punkti
Mark |
: |
|
||||
Tüüp I lisa 3. liite punkt 3.1.1 ja 4. liite addendum'i punkt 1.10 |
: |
|
||||
Tööpõhimõte I lisa 3. liite punkt 3.2.1.1 |
: |
kahetaktiline/neljataktiline |
||||
Silindrite arv ja paigutus I lisa 3. liite punkt 3.2.1.2 |
: |
|
||||
Mootori töömaht (cm3) I lisa 3. liide punkt 3.2.1.3 ja 4. liite addendum'i punkt 1.10.1 |
: |
|
||||
Mootori pöörete arv tühikäigul (min–1) I lisa 3. liite punkt 3.2.1.6 |
: |
|
+ – |
|||
Mootori suurendatud pöörete arv tühikäigul (min–1) (a) I lisa 3. liite punkt 3.2.1.6.1 |
: |
|
+ – |
|||
nmin drive(rpm) |
: |
|
||||
Mootori nimivõimsus I lisa 3. liite punkt 3.2.1.8 ja 4. liite addendum'i punkt 1.10.4 |
: |
|
kW |
pöörlemiskiirusel |
|
p/min |
Suurim kasulik pöördemoment: I lisa 3. liite punkt 3.2.1.10 ja 4. liite addendum'i punkt 1.11.3 |
: |
|
Nm |
pöörlemiskiirusel |
|
p/min |
Mootori määrdeõli |
: |
Tootja spetsifikatsioon (kui teatises on mitmeid viiteid) |
||||
Jahutussüsteem I lisa 3. liite punkt 3.2.7 |
: |
Tüüp: õhk/vesi/õli |
||||
Isolatsioon |
: |
materjal, hulk, asukoht, suurus ja kaal |
1.1.3. KATSEKÜTUS 1. tüüpi katse puhul (kui see on asjakohane)
Rohkem kui ühe katsekütuse puhul korrake seda punkti
Mark |
: |
|
Tüüp I lisa 3. liite punkt 3.2.2.1 ja 4. liite addendum'i punkt 1.10.3 |
: |
bensiin E10 — Diislikütus B7 — veeldatud naftagaas, maagaas jne |
Tihedus 15 °C juures IX lisa |
: |
|
Väävlisisaldus XXI lisa 3. all-lisa |
: |
Üksnes diislikütuse B7 ja bensiini E10 puhul |
IX lisa |
: |
|
Partii number |
: |
|
Willansi tegurid (sisepõlemismootori puhul) CO2-heite puhul (gCO2/km) |
: |
|
1.1.4. TOITESÜSTEEM (kui see on asjakohane)
Rohkem kui ühe toitesüsteemi puhul korrake seda punkti
Otsesissepritse |
: |
jah/ei või kirjeldus |
Sõiduki kütuseliik I lisa 3. liite punkt 3.2.2.4 |
: |
Ühekütuseline/kahekütuseline/segakütus |
Juhtimisseadis |
||
Osa number I lisa 3. liite punkt 3.2.4.2.9.3.1 |
: |
sama, mis teatises |
Tarkvara katsetatud I lisa 3. liite punkt 3.2.4.2.9.3.1.1 |
: |
näiteks diagnostikaseadme kaudu |
Õhu vooluhulga mõõtur I lisa 3. liite punkt 3.2.4.2.9.3.3 |
: |
|
Drosselklapi korpus I lisa 3. liite punkt 3.2.4.2.9.3.5 |
: |
|
Rõhuandur I lisa 3. liite punkt 3.2.4.3.4.11 |
: |
|
Sissepritsepump I lisa 3. liite punkt 3.2.4.2.3 |
: |
|
Pihusti(d) I lisa 3. liite punkt 3.2.4.2.6 |
: |
|
1.1.5. SISSELASKESÜSTEEM (kui see on asjakohane)
Rohkem kui ühe sisselaskesüsteemi puhul korrake seda punkti
Ülelaadur I lisa 3. liite punkt 3.2.8.1 |
: |
jah/ei mark & liik (1) |
Vahejahuti I lisa 3. liite punkt 3.2.8.2 |
: |
jah/ei tüüp (õhk/õhk — õhk/vesi) (1) |
Õhufilter (element) (1) I lisa 3. liite punkt 3.2.8.4.2 |
: |
mark & liik |
Sisselaskesummuti (1) I lisa 3. liite punkt 3.2.8.4.3 |
: |
mark & liik |
1.1.6. HEITGAASISÜSTEEM JA KÜTUSEAURUDE ERALDUMISE PIIRAMISE SÜSTEEM (kui see on asjakohane)
Kui neid on rohkem kui üks, korrake seda punkti
Esimene katalüüsmuundur I lisa 3. liite punktid 3.2.12.2.1.12 ja 3.2.12.2.1.13 |
: |
mark & viide (1) põhimõte: kolmiskatalüsaator/oksüdeerija / NOx püüdur / selektiivne katalüütiline redutseerimine |
Teine katalüüsmuundur |
: |
mark & viide (1) põhimõte: kolmiskatalüsaator/oksüdeerija / NOx püüdur / selektiivne katalüütiline redutseerimine |
kübemefilter I lisa 3. liite punkt 3.2.12.2.6 |
: |
jah/ei/ei kohaldata mark & viide (1) |
Hapnikuanduri(te) kood ja asukoht I lisa 3. liite punkt 3.2.12.2.2 |
: |
enne katalüsaatorit / pärast katalüsaatorit |
õhu sissepuhe I lisa 3. liite punkt 3.2.12.2.3 |
: |
jah/ei/ei kohaldata |
heitgaasitagastus (EGR) I lisa 3. liite punkt 3.2.12.2.4 |
: |
jah/ei/ei kohaldata jahutatud/jahutamata |
Kütuseaurude eraldumise piiramise süsteem I lisa 3. liite punkt 3.2.12.2.5 |
: |
jah/ei/ei kohaldata |
NOx anduri(te) kood ja asukoht |
: |
Enne / pärast |
Üldkirjeldus (1) I lisa 3. liite punkt 3.2.9.2 |
: |
|
1.1.7. SOOJUSE SALVESTAMISE SEADE (kui see on asjakohane)
Rohkem kui ühe soojuse salvestamise seadme puhul korrake seda punkti
Soojuse salvestamise seade |
: |
jah/ei |
Soojusmahtuvus (salvestatud entalpia J) |
: |
|
Soojuse vabanemise aeg (s) |
: |
|
1.1.8. JÕUÜLEKANNE (kui see on asjakohane)
Rohkem kui ühe jõuülekandeseadise puhul korrake seda punkti
Käigukast I lisa 3. liide punkt 4.5.1 ja 4. liite addendum'i punkt 1.13.1 |
: |
käsitsilülitusega/automaatne/variaatorkäigukast |
Käiguvahetuse menetlus |
||
Põhirežiim |
: |
jah/ei tavaline/sõidurežiim/keskkonnasäästlik/.... |
Parim režiim CO2-heite ja kütusekulu seisukohalt (kui see on asjakohane) |
: |
|
Halvim režiim CO2-heite ja kütusekulu seisukohalt (kui see on asjakohane) |
: |
|
Juhtimisseadis |
: |
|
Käigukasti määrdeaine |
: |
Tootja spetsifikatsioon (kui teatises on mitmeid viiteid) |
Rehvid I lisa 3. liite punkt 6.6 ja 4. liite addendum'i punkt 1.14 |
||
Mark |
: |
|
Tüüp |
: |
|
Rehvi mõõtmed (ees/taga) I lisa 3. liite punkt 6.6.1 |
: |
|
Ümbermõõt (m) |
: |
|
Rehvirõhk (kPa) I lisa 3. liite punkt 6.6.3 |
: |
|
Koguülekandearvud (R.T.), esmased suhted (R.P.) ja sõiduki kiirus (km/h) / mootori pöörlemissagedus (1 000 (min–1)) (V1 000) iga käigu puhul (R.B.).
I lisa 3. liide punkt 4.6 ja 4. liite addendum'i punkt 1.13.3
R.B. |
R.P. |
R.T. |
V1 000 |
1. |
1/1 |
|
|
2. |
1/1 |
|
|
3. |
1/1 |
|
|
4. |
1/1 |
|
|
5. |
1/1 |
|
|
... |
|
|
|
|
|
|
|
1.1.9. ELEKTRIMASIN (kui see on asjakohane)
Rohkem kui ühe elektrimasina puhul korrake seda punkti
Mark |
: |
|
Tüüp |
: |
|
Tippvõimsus |
: |
|
1.1.10. VEOAKU (kui see on asjakohane)
Rohkem kui ühe veoaku puhul korrake seda punkti.
Mark |
: |
|
Tüüp |
: |
|
Mahtuvus |
: |
|
Nimipinge |
: |
|
1.1.12. KÜTUSEELEMENT (kui see on asjakohane)
Rohkem kui ühe kütuseelemendi puhul korrake seda punkti.
Mark |
: |
|
Tüüp |
: |
|
Maksimaalne võimsus |
: |
|
Nimipinge |
: |
|
1.1.13. JÕUELEKTROONIKASEADMED (kui see on asjakohane)
Jõuelektroonikaseadmeid võib olla rohkem kui üks (veojõuallikas, madalpingesüsteem või laadija)
Mark |
: |
|
Tüüp |
: |
|
Võimsus |
: |
|
1.2. SUURIMA HEITEGA SÕIDUKI KIRJELDUS (1. TÜÜP) VÕI SÕIDUKI KIRJELDUS (ATCT)
1.2.1. MASS
VH katsemass (kg) |
: |
|
1.2.2. SÕIDUTAKISTUSE PARAMEETRID
f0 (N) |
: |
|
f1 (N/(km/h)) |
: |
|
f2 (N/(km/h)2) |
: |
|
f2_TReg (N/(km/h)2) |
: |
(ATCT) |
Tsükli energianõudlus (Ws) XXI lisa punkt 3.5.6 |
: |
|
Sõidutakistuse katsearuande number |
: |
|
1.2.3. TSÜKLI VALIKU PARAMEETRID
Tsükkel (vähendamiseta) |
: |
Klass 1/2/3a/3b |
Nimivõimsuse suhe sõidukorras sõidukite massi (PMR) (W/kg) |
: |
(kui see on asjakohane) |
Mõõtmise ajal kasutati kiiruse piiramise menetlust XXI lisa 1. all-lisa punkt 9 |
: |
jah/ei |
sõiduki suurim kiirus I lisa 3. liite punkt 4.7 |
: |
|
vähendamine (kui see on asjakohane) |
: |
jah/ei |
vähendamistegur fdsc |
: |
|
Tsükli pikkus (m) |
: |
|
Püsikiirus (lühendatud katsemenetluse korral) |
: |
kui see on asjakohane |
1.2.4. KÄIGUVAHETUSPUNKT (KUI SEE ON ASJAKOHANE)
Käiguvahetus |
: |
Keskmine käik kiirusel V ≥ 1 km/h, ümardatud nelja kohani pärast koma |
1.3. VÄIKSEIMA HEITEGA SÕIDUKI KIRJELDUS (KUI SEE ON ASJAKOHANE)
1.3.1. MASS
VL katsemass (kg) |
: |
|
1.3.2. SÕIDUTAKISTUSE PARAMEETRID
f0 (N) |
: |
|
f1 (N/(km/h)) |
: |
|
f2 (N/(km/h)2) |
: |
|
Tsükli energianõudlus (Ws) |
: |
|
Δ(CD×Af)LH |
: |
|
Sõidutakistuse katsearuande number |
: |
|
1.3.3. TSÜKLI VALIKU PARAMEETRID
Tsükkel (vähendamiseta) |
: |
Klass 1/2/3a/3b |
Nimivõimsuse suhe sõidukorras sõidukite massi (PMR) (W/kg) |
: |
(kui see on asjakohane) |
Mõõtmise ajal kasutati kiiruse piiramise menetlust XXI lisa 1. all-lisa punkt 9 |
: |
jah/ei |
sõiduki suurim kiirus I lisa 3. liite punkt 4.7 |
: |
|
vähendamine (kui see on asjakohane) |
: |
jah/ei |
vähendamistegur fdsc |
: |
|
Tsükli pikkus (m) |
: |
|
Püsikiirus (lühendatud katsemenetluse korral) |
: |
kui see on asjakohane |
1.3.4. KÄIGUVAHETUSPUNKT (KUI SEE ON ASJAKOHANE)
Käiguvahetus |
: |
Keskmine käik kiirusel V ≥ 1 km/h, ümardatud nelja kohani pärast koma |
1.4. KESKMISE HEITEGA SÕIDUKI KIRJELDUS (KUI SEE ON ASJAKOHANE)
1.4.1. MASS
VL katsemass (kg) |
: |
|
1.4.2. SÕIDUTAKISTUSE PARAMEETRID
f0 (N) |
: |
|
f1 (N/(km/h)) |
: |
|
f2 (N/(km/h)2) |
: |
|
Tsükli energianõudlus (Ws) |
: |
|
Δ(CD×Af)LH |
: |
|
1.4.3. TSÜKLI VALIKU PARAMEETRID
Tsükkel (vähendamiseta) |
: |
Klass 1/2/3a/3b |
Nimivõimsuse suhe sõidukorras sõidukite massi (PMR) (W/kg) |
: |
(kui see on asjakohane) |
Mõõtmise ajal kasutati kiiruse piiramise menetlust XXI lisa 1. all-lisa punkt 9 |
: |
jah/ei |
sõiduki suurim kiirus I lisa 3. liite punkt 4.7 |
: |
|
vähendamine (kui see on asjakohane) |
: |
jah/ei |
vähendamistegur fdsc |
: |
|
Tsükli pikkus (m) |
: |
|
Püsikiirus (lühendatud katsemenetluse korral) |
: |
kui see on asjakohane |
1.4.4. KÄIGUVAHETUSPUNKT (KUI SEE ON ASJAKOHANE)
Käiguvahetus |
: |
Keskmine käik kiirusel V ≥ 1 km/h, ümardatud nelja kohani pärast koma |
2. KATSETULEMUSED
2.1. 1. TÜÜPI KATSE või ATC-KATSE
Veojõustendi seadistamise meetod |
: |
Fikseeritud / iteratiivne / alternatiivne koos oma soojendustsükliga |
Veojõustendi töörežiim XXI lisa 6. all-lisa punkt 1.2.4.2.2 |
|
jah/ei |
Vabajooksurežiim XXI lisa 4. all-lisa punkt 4.2.1.8.5 |
: |
jah/ei |
Täiendav ettevalmistus |
: |
jah/ei kirjeldus |
Halvendustegurid |
: |
kindlaks määratud / katsetatud |
2.1.1. Suurima heitega sõiduk (kasutatakse ka ATCT puhul)
Katsetamise kuupäev |
: |
(päev/kuu/aasta) |
Katse toimumise koht |
: |
|
Jahutusventilaatori alumise serva kõrgus maapinnast (cm) |
: |
|
Ventilaatori keskpunkti asukoht sõiduki laiuse suhtes (kui on muudetud tootja taotlusel) |
: |
sõiduki keskpunkt/... |
Kaugus sõiduki esiosast (cm) |
: |
|
2.1.1.1. Saasteainete heide (kui see on asjakohane)
2.1.1.1.1. Vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite saasteainete heited aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul
Iga katsetatud töörežiimi puhul tuleb alltoodud punkte korrata (põhirežiim või parim režiim ja halvim režiim, kui see on asjakohane)
1. katse
Saasteained |
CO (mg/km) |
Süsivesinike koguheide (THC) (a) (mg/km) |
Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a) (mg/km) |
NOx (mg/km) |
THC+NOx (b) (mg/km) |
Tahked osakesed (mg/km) |
Tahkete osakeste arv (#.1011/km) |
Mõõdetud näitajad |
|
|
|
|
|
|
|
Regeneratsioonitegurid (Ki)(2) liitmisel saadud |
|
|
|
|
|
|
|
Regeneratsioonitegurid (Ki)(2) korrutamisel saadud |
|
|
|
|
|
|
|
Halvendustegurid (DF), liitmisel saadud |
|
|
|
|
|
|
|
Halvendustegurid (DF), korrutamisel saadud |
|
|
|
|
|
|
|
Lõppnäitajad |
|
|
|
|
|
|
|
Piirnormid |
|
|
|
|
|
|
|
|
: |
|
||
Ki määramiseks teostatud 1. tüüpi katse |
: |
XXI lisa 4. all-lisa või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83 (1) |
2. katse kui see on asjakohane: CO2 kontrollimine (dCO2 1) / saasteainete kontrollimine (90 % piirnormist) / mõlema kontrollimine
Sama punkt
3. katse kui see on asjakohane: CO2 kontrollimine (dCO2 2)
Sama punkt
2.1.1.1.2. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite saasteainete heide akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katse puhul
1. katse
Saasteainete heite piirnorme tuleb järgida ja sama punkti tuleb korrata iga läbisõidetava katsetsükli puhul.
Saasteained |
CO (mg/km) |
Süsivesinike koguheide (THC) (a) (mg/km) |
Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a) (mg/km) |
NOx (mg/km) |
THC+NOx (b) (mg/km) |
Tahked osakesed (mg/km) |
Tahkete osakeste arv (#.1011/km) |
Mõõdetud näitajad ühe tsükli kohta |
|
|
|
|
|
|
|
Piirnormid ühe tsükli kohta |
|
|
|
|
|
|
|
2. katse (kui see on asjakohane): CO2 kontrollimine (dCO2 1) / saasteainete kontrollimine (90 % piirnormist) / mõlema kontrollimine
Sama punkt
3. katse (kui see on asjakohane): CO2 kontrollimine (dCO2 2)
Sama punkt
2.1.1.1.3. KASUTUSTEGURIGA KAALUTUD SAASTEAINETE HEIDE VÄLISE LAADIMISEGA HÜBRIIDELEKTRISÕIDUKITE PUHUL
Saasteained |
CO (mg/km) |
Süsivesinike koguheide (THC) (a) (mg/km) |
Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a) (mg/km) |
NOx (mg/km) |
THC+NOx (b) (mg/km) |
Tahked osakesed (mg/km) |
Tahkete osakeste arv (#.1011/km) |
Arvutatud väärtused |
|
|
|
|
|
|
|
2.1.1.2. CO2-heide (kui on asjakohane)
2.1.1.2.1. Vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2-heited aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse (mitte ATCT) puhul
Iga katsetatud töörežiimi puhul tuleb alltoodud punkte korrata (põhirežiim või parim režiim ja halvim režiim, kui see on asjakohane)
1. katse
CO2-heide |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
Mõõdetud näitaja MCO2,p,1 / MCO2,c,2 |
|
|
|
|
|
Laetava energiasalvestussüsteemi laengute tasakaalu (RCB) parandustegur: (3) |
|
|
|
|
|
MCO2,p,3 / MCO2,c,3 |
|
|
|
|
|
Regeneratsioonitegurid (Ki) liitmisel saadud |
|
|
|
|
|
Regeneratsioonitegurid (Ki) korrutamisel saadud |
|
|
|
|
|
MCO2,c,4 |
— |
|
|||
AFKi= MCO2,c,3 / MCO2,c,4 |
— |
|
|||
MCO2,p,4 / MCO2,c,4 |
|
|
|
|
— |
ATCT parandus (tüüpkonna parandustegur FCF) (2) |
|
||||
Ajutised näitajad MCO2,p,5 / MCO2,c,5 |
|
|
|
|
|
Deklareeritud väärtus |
— |
— |
— |
— |
|
dCO2 1 * deklareeritud väärtus |
— |
— |
— |
— |
|
2. katse (kui see on asjakohane)
Sama punkt dCO2 2 kohta
3. katse (kui see on asjakohane)
Sama punkt
Kokkuvõte
CO2-heide (g/km) |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
Keskmistatud MCO2,p,6/ MCO2,c,6 |
|
|
|
|
|
Vastavusse viidud MCO2,p,7 / MCO2,c,7 |
|
|
|
|
|
Lõppväärtused MCO2,p,H / MCO2,c,H |
|
|
|
|
|
2.1.1.2.2. Vähemalt ühe sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ATCT CO2-heited aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse (ATCT) puhul
14 °C juures teostatav katse (ATCT)
CO2-heide (g/km) |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
Mõõdetud näitaja MCO2,p,1 / MCO2,c,2 |
|
|
|
|
|
RCB parandustegur (5) |
|
|
|
|
|
MCO2,p,3 / MCO2,c,3 |
|
|
|
|
|
Kokkuvõte (ATCT)
CO2-heide (g/km) |
Kombineeritud |
ATCT katse (14 °C) MCO2,Treg |
|
1. tüüp (23 °C) MCO2,23° |
|
Tüüpkonna parandustegur (FCF) |
|
2.1.1.2.3. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2-heite mass akutoiterežiimis teostatava 1. tüüpi katse puhul
1. katse:
CO2-heite mass (g/km) |
Kombineeritud |
Arvutatud väärtus MCO2,CD |
|
Deklareeritud väärtus |
|
dCO2 1 |
|
2. katse (kui see on asjakohane)
Sama punkt dCO2 2 kohta
3. katse (kui see on asjakohane)
Sama punkt
Kokkuvõte
CO2-heite mass (g/km) |
Kombineeritud |
Keskmistatud MCO2,CD |
|
Lõppnäitaja MCO2,CD |
|
2.1.1.2.4. KASUTUSTEGURIGA KAALUTUD CO2-heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
CO2-heite mass (g/km) |
Kombineeritud |
Arvutatud väärtus MCO2,weighted |
|
2.1.1.3 KÜTUSEKULU (KUI SEE ON ASJAKOHANE, MITTE ATCT)
2.1.1.3.1. Ühe sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul
Iga katsetatud töörežiimi puhul tuleb alltoodud punkte korrata (põhirežiim või parim režiim ja halvim režiim, kui see on asjakohane)
Kulu (l/100 km) |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
Lõppnäitajad FCp,H / FCc,H (4) |
|
|
|
|
|
2.1.1.3.2. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite kütusekulu akutoiterežiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul
Katse 1:
Kütusekulu (l/100 km) |
Kombineeritud |
Kütusekulu arvutatud väärtus FCCD |
|
2. katse (kui see on asjakohane)
Sama punkt
3. katse (kui see on asjakohane)
Sama punkt
Kokkuvõte
Kütusekulu (FC) (l/100 km) |
Kombineeritud |
Keskmistatud FCCD |
|
Lõppnäitaja FCCD |
|
2.1.1.3.3. KASUTUSTEGURIGA kaalutud kütusekulu välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
Kütusekulu (l/100 km) |
Kombineeritud |
Kütusekulu arvutatud väärtus FCweighted |
|
2.1.1.3.4. Välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis teostatud 1. tüüpi katse puhul
Iga katsetatud töörežiimi puhul tuleb alltoodud punkte korrata (põhirežiim või parim režiim ja halvim režiim, kui see on asjakohane)
Kulu (l/100 km) |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Kombineeritud |
Mõõdetud näitajad |
|
|
|
|
|
RCB parandustegur |
|
|
|
|
|
Lõppnäitajad FCp/ FCc |
|
|
|
|
|
2.1.1.4. SÕIDUULATUSED
2.1.1.4.1. Sõiduulatused välise laadimisega hübriidelektrisõiduki puhul (kui see on asjakohane)
2.1.1.4.1.1. Sõiduulatus üksnes elektrirežiimis (AER)
1. katse
AER (km) |
Linnasõit |
Kombineeritud |
AER mõõdetud/arvutatud väärtused |
|
|
Deklareeritud väärtus |
— |
|
2. katse (kui see on asjakohane)
Sama punkt
3. katse (kui on rakendatav)
Sama punkt
Kokkuvõte
AER (km) |
Linnasõit |
Kombineeritud |
Keskmine AER (kui see on asjakohane) |
|
|
AER lõppväärtused |
|
|
2.1.1.4.1.2. Üksnes elektrirežiimis sõiduulatuse ekvivalent (EAER)
EAER (km) |
Linnasõit |
Kombineeritud |
EAER lõppväärtused |
|
|
2.1.1.4.1.3. Tegelik sõiduulatus akutoiterežiimis
RCDA (km) |
Kombineeritud |
RCDA lõppväärtused |
|
2.1.1.4.1.4. Sõiduulatus akutoiterežiimil tsüklites
1. katse
RCDC (km) |
Kombineeritud |
RCDC lõppväärtused |
|
Üleminekufaasi viitenumber |
|
suhteline elektrienergia muut (REEC) kinnitustsüklis (%) |
|
2. katse (kui on rakendatav)
Sama punkt
3. katse (kui on rakendatav)
Sama punkt
2.1.1.4.2. Sõiduulatused täiselektrisõidukite puhul - täiselektrisõiduki sõiduulatus (PER) (kui see on asjakohane)
1. katse
PER (km) |
Linnasõit |
Kombineeritud |
PER arvutatud väärtused |
|
|
Deklareeritud väärtus |
— |
|
2. katse (kui on rakendatav)
Sama punkt
3. katse (kui on rakendatav)
Sama punkt
Kokkuvõte
PER (km) |
Linnasõit |
Kombineeritud |
Keskmistatud PER |
|
|
PER lõppväärtused |
|
|
2.1.1.5. ELEKTRIENERGIAKULU (KUI SEE ON ASJAKOHANE)
2.1.1.5.1. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite elektrienergiakulu (kui see on asjakohane)
2.1.1.5.1.1. Elektrienergiakulu (EC)
EC (Wh/km) |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Linnasõit |
Kombineeritud |
Elektrienergiakulu (EC) lõppväärtused |
|
|
|
|
|
|
2.1.1.5.1.2. Akutoitest tulenev kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu
1. katse
ECAC,CD (Wh/km) |
Kombineeritud |
ECAC,CD arvutatud väärtus |
|
2. katse (kui on rakendatav)
Sama punkt
3. katse (kui on rakendatav)
Sama punkt
Kokkuvõte (kui see on asjakohane)
ECAC,CD (Wh/km) |
Kombineeritud |
Keskmistatud ECAC,CD |
|
Lõppväärtus |
|
2.1.1.5.1.3. Kasutusteguriga kaalutud elektrienergiakulu
1. katse
ECAC,weighted (Wh) |
Kombineeritud |
Arvutatud väärtus ECAC,weighted |
|
2. katse (kui on rakendatav)
Sama punkt
3. katse (kui on rakendatav)
Sama punkt
Kokkuvõte (kui see on asjakohane)
ECAC,weighted (Wh/km) |
Kombineeritud |
Keskmistatud ECAC,weighted |
|
Lõppväärtus |
|
2.1.1.5.2. Täiselektrisõidukite elektrienergiakulu (kui see on asjakohane)
1. katse
EC (Wh/km) |
Linnasõit |
Kombineeritud |
Elektrienergiakulu (EC) arvutatud väärtus |
|
|
Deklareeritud väärtus |
— |
|
2. katse (kui on rakendatav)
Sama punkt
3. katse (kui on rakendatav)
Sama punkt
EC (Wh/km) |
Väike |
Keskmine |
Suur |
Eriti suur |
Linnasõit |
Kombineeritud |
Keskmistatud elektrienergiakulu |
|
|
|
|
|
|
Elektrienergiakulu (EC) lõppväärtused |
|
|
|
|
|
|
2.1.2. VÄIKSEIMA NÄITAJAGA SÕIDUK (VL) (KUI SEE ON ASJAKOHANE)
Korrata punkti 2.1.1.
2.1.3. KESKMISE NÄITAJAGA SÕIDUK (VM) (KUI SEE ON ASJAKOHANE)
Korrata punkti 2.1.1.
2.1.4. NORMEERITUD HEITEÜHENDITE LÕPPNÄITAJAD (KUI SEE ON ASJAKOHANE)
Saasteained |
CO (mg/km) |
Süsivesinike koguheide (THC) (a) (mg/km) |
Mittemetaansed süsivesinikud (NMHC) (a) (mg/km) |
NOx (mg/km) |
THC+NOx (b) (mg/km) |
Tahked osakesed (mg/km) |
Tahkete osakeste arv (#.1011/km) |
Kõrgeimad näitajad (5) |
|
|
|
|
|
|
|
2.2. 2 a TÜÜPI KATSE (mitte ATCT)
Sõidukõlblikkuse katsetamiseks vajalikud heiteandmed
Katse |
CO (% vol) |
λ-väärtus |
Mootori pöörlemissagedus (min–1) |
Õli temperatuur (°C) |
Tühikäigul |
|
— |
|
|
Tühikäigu kõrgendatud pööretel |
|
|
|
|
2.3. 3 a TÜÜPI KATSE (mitte ATCT)
Karterigaaside heide atmosfääri: puudub
2.4. 4 a TÜÜPI KATSE (mitte ATCT)
Vt aruanne/aruanded |
: |
|
2.5. 5. TÜÜPI KATSE (mitte ATCT)
Vt kulumiskindlustüüpkonna aruanne/aruanded |
: |
|
1. tüüpi tsükkel heitekatsete kriteeriumide järgi |
: |
XXI lisa 4. all-lisa või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83 (6) |
2.6. RDE KATSE (mitte ATCT)
RDE tüüpkonna number |
: |
MSxxxx |
Vt tüüpkonna aruanne (aruanded) |
: |
|
2.7. 6 a TÜÜPI KATSE (mitte ATCT)
Katsetamise kuupäev |
: |
(päev/kuu/aasta) |
Katse toimumise koht |
: |
|
Veojõustendi seadistusmeetod |
: |
Vabajooks (sõidutakistuse viide) |
Inertsmass (kg) |
: |
|
Kui erineb 1. tüüpi sõidukist |
: |
|
Rehvid |
: |
|
Mark |
: |
|
Tüüp |
: |
|
Rehvi mõõtmed (ees/taga) |
: |
|
Ümbermõõt (m) |
: |
|
Rehvirõhk (kPa) |
: |
|
Saasteained |
CO (g/km) |
HC (g/km) |
|
Katse |
1 |
|
|
2 |
|
|
|
3 |
|
|
|
Keskmine |
|
|
|
Piir |
|
|
2.8. PARDADIAGNOSTIKASEADE (mitte ATCT)
Vt tüüpkonna aruanne (aruanded) |
: |
|
2.9. HEITGAASI SUITSUSUSE b KATSE (mitte ATCT)
2.9.1. PÜSIKIIRUSE KATSE
Vt tüüpkonna aruanne (aruanded) |
: |
|
2.9.2. VABA KIIRENDUSE KATSE
Mõõdetud neeldumistegur (m–1) |
: |
|
Korrigeeritud neeldumistegur (m–1) |
: |
|
2.10. MOOTORI VÕIMSUS (mitte ATCT)
Vt tüüpkonna aruanne (aruanded) |
: |
|
2.11. SUURIMA HEITEGA SÕIDUKI (VH) TEMPERATUURIANDMED
Mootori jahutusvedeliku temperatuur seisuaja lõpus (°C) 6a all-lisa, punkt 3.9.2 |
: |
|
Seisuala keskmine temperatuur viimase 3 tunni jooksul (°C) 6a all-lisa, punkt 3.9.2 |
: |
|
Mootori jahutusvedeliku temperatuuri ja seisuala keskmise temperatuuri vahe viimase 3 tunni jooksul ΔT_ATCT (°C) 6a all-lisa, punkt 3.9.3 |
: |
|
Minimaalne seisuaeg tsoak_ATCT (s) 6a all-lisa, punkt 3.9.1 |
: |
|
Temperatuurianduri asukoht: 6a all-lisa, punkt 3.9.5 |
: |
|
Katsearuande lisa (ei kohaldata ATC-katse ja täiselektrisõidukite puhul),
1 – |
elektrooniliselt, kõik rakendusmääruste (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 1. lisa punktis 2.4 loetletud korrelatsioonivahendi sisendandmed.
Viide sisendkaustale: ... |
2 – |
Co2mpas'i väljundandmed: |
3 – |
NEDC katsetulemused (kui see on asjakohane): |
(1) Märkida, kumb on asjakohane
(2) (FCF): tüüpkonna parandustegur representatiivsete piirkondlike temperatuuritingimuste jaoks (ATCT)
Vt tüüpkonna parandustegurite aruannet/aruandeid:
(3) sisepõlemismootoritega sõidukite puhul parandus vastavalt käesoleva määruse XXI lisa 2. liite 6. all-lisale, hübriidelektrisõidukite puhul KCO2
(4) Arvutatud vastavusse viidud CO2 näitajate põhjal
(5) Kõigi saasteainete osas kõigi VH, VL (kui see on asjakohane) ja VIM (kui see on asjakohane) katsetulemuste puhul
(6) Märkida, kumb on asjakohane
8b. liide
Sõidutakistuse katsearuanne
Sõidutakistuse määramise katseks on nõutav järgmine miinimumteave (kui see on asjakohane).
ARUANDE number
TAOTLEJA |
|
||
Tootja |
|
||
TEEMA |
Sõiduki sõidutakistuse määramine |
||
Katsetamise objekt |
|||
|
Mark |
: |
|
|
Tüüp |
: |
|
KOKKUVÕTE |
Katsetatav objekt vastab eespool nimetatud nõuetele. |
KOHT, |
PP/KK/AAAA |
1. ASJAOMANE SÕIDUK/SÕIDUKID
Asjaomane mark (margid) |
: |
|
Asjaomane tüüp (tüübid) |
: |
|
Kaubanduslik kirjeldus |
: |
|
Maksimumkiirus (km/h) |
: |
|
Veotelg/veoteljed |
: |
|
2. KATSETATUD SÕIDUKI(TE) KIRJELDUS:
2.1. ÜLDANDMED
Kui interpoleerimist ei toimu, tuleb kirjeldada (energianõudluse seisukohalt) halvimate tulemustega sõidukit
2.1.1. Suurima näitajaga sõiduk (VH)
Mark |
: |
|
Tüüp |
: |
|
Versioon |
: |
|
Tsükli energianõudlus 3. klassi täieliku WLTC-tsükli kestel, sõltumata sõiduki klassist |
: |
|
Kõrvalekalle tootmisseeriast |
: |
|
Kilometraaž |
: |
|
2.1.2. Väikseima näitajaga sõiduk (VL)
Mark |
: |
|
Tüüp |
: |
|
Versioon |
: |
|
Tsükli energianõudlus 3. klassi täieliku WLTC-tsükli kestel, sõltumata sõiduki klassist |
: |
(4–35 % HR alusel) |
Kõrvalekalle tooteseeriast |
: |
|
Kilometraaž |
: |
|
2.1.3. Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna representatiivsõiduk (kui see on asjakohane)
Mark |
: |
|
Tüüp |
: |
|
Versioon |
: |
|
Tsükli energianõudlus täieliku WLTC kestel |
: |
|
Kõrvalekalle tooteseeriast |
: |
|
Kilometraaž |
: |
|
2.2. MASSID
2.2.1. Suurima näitajaga sõiduk (VH)
Katsemass (kg) |
: |
|
Keskmine mass mav (kg) |
: |
(keskmine enne ja pärast katset) |
Pöörlemismass mr (kg) |
: |
3 % (MRO + 25 kg) või mõõdetud |
Raskuse jaotus |
||
Ees |
: |
|
Taga |
: |
|
2.2.2. Väikseima näitajaga sõiduk (VL)
Korrata punkti 2.2.1 VL andmetega
2.2.3. Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna representatiivsõiduk (kui see on asjakohane)
Katsemass (kg) |
: |
|
Keskmine mass mav (kg) |
: |
(keskmine enne ja pärast katset) |
Suurim tehniliselt lubatud täismass (≥ 3 000 kg) |
: |
|
Lisavarustuse massi hinnanguline aritmeetiline keskmine |
: |
|
Raskuse jaotus |
||
Ees |
: |
|
Taga |
: |
|
2.3. REHVID
2.3.1. Suurima näitajaga sõiduk (VH)
Suuruse tähistus |
: |
ees/taga, kui erineb |
Mark |
: |
ees/taga, kui erineb |
Tüüp |
: |
ees/taga, kui erineb |
Veeretakistusjõud (kgf/1 000 kg) |
||
Ees |
: |
|
Taga |
: |
|
Rõhk ees (kPa) |
: |
|
Rõhk taga (kPa) |
: |
|
2.3.2. Väikseima näitajaga sõiduk (VL)
Korrata punkti 2.3.1 VL andmetega
2.3.3. Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna representatiivsõiduk (kui see on asjakohane)
Vajadusel korrata punkti 2.3.1. representatiivsõiduki andmetega
2.4. KERE
2.4.1. Suurima näitajaga sõiduk (VH)
Tüüp |
: |
AA/AB/AC/AD/AE/AF BA/BB/BC/BD |
Versioon |
: |
|
Aerodünaamilised seadmed |
|
|
Liikuvad aerudünaamilised kereosad |
: |
jah/ei ja märkige, kui see on asjakohane |
Paigaldatud aerodünaamiliste lisade loetelu |
: |
|
2.4.2. Väikseima näitajaga sõiduk (VL)
Korrata punkti 2.4.1 VL andmetega
Delta (Cd*Af)LH võrrelduna suurima heitega sõidukiga (VH) |
: |
|
2.4.3. Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna representatiivsõiduk (kui see on asjakohane)
Kere kuju kirjeldus |
: |
Neljakandiline kast (kui ei ole võimalik kindlaks määrata kogu sõiduki representatiivset kerekuju) |
Vajadusel korrata punkti 2.4.1 representatiivsõiduki andmetega
Lauppind Afr |
: |
|
2.5. JÕUSEADE
2.5.1. Suurima näitajaga sõiduk (VH)
Mootorikood |
: |
|
|||||||||||||||||||||||||||
Ülekande tüüp |
: |
käsitsilülitusega, automaatne, variaatorkäigukast |
|||||||||||||||||||||||||||
Ülekande mudel (valmistajatehase tähised) |
: |
(pöördemomendi nimiväärtus ja sidurite arv →lisada teatisse) |
|||||||||||||||||||||||||||
Hõlmatud ülekandemudelid (valmistajatehase tähised) |
: |
|
|||||||||||||||||||||||||||
Mootori pöörlemiskiirus jagatuna sõiduki kiirusega |
: |
Käik Ülekandearv N/V suhe 1. 1/.. 2. 1.. 3. 1/.. 4. 1/.. 5. 1/.. 6. 1/.. .. .. |
|||||||||||||||||||||||||||
Elektrimasina(d) lülitatud positsiooni N |
: |
ei kohaldata (elektrimasin või vabajooksurežiim puudub) |
|||||||||||||||||||||||||||
Elektrimasinate tüüp ja arv |
: |
konstruktsioonitüüp: sünkroonne/asünkroonne … |
|||||||||||||||||||||||||||
Jahutussüsteemi liik |
: |
õhk, vedelik,… |
2.5.2. Väikseima näitajaga sõiduk (VL)
Korrata punkti 2.5.1 VL andmetega
2.6. KATSETULEMUSED
2.6.1. Suurima näitajaga sõiduk (VH)
Katsetamise kuupäev |
: |
kk/pp/aaaa |
TEESÕIT (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4)
Katsemeetod |
: |
vabajooks (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4.3) või pöördemomendi mõõturi meetod (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4.4) |
Rajatis (nimi/asukoht/raja kood) |
: |
|
Vabajooksurežiim |
: |
jah/ei |
Rataste suunang |
: |
Suunangu ja ratta külgkalde väärtused |
Maksimaalne võrdluskiirus (km/h) XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4.2.4.1.2 |
: |
|
Anemomeetria |
: |
statsionaarne või pardal: anemomeetria mõju (*) ja kas see on parandatud. |
Jaotis(t)e arv |
: |
|
Tuul |
: |
keskmine, puhangud ja suund katseraja suuna suhtes |
Õhurõhk |
: |
|
Temperatuur (keskmine väärtus) |
: |
|
Tuulekorrektsioon |
: |
jah/ei |
Rehvirõhu kohandamine |
: |
jah/ei |
Esialgsed tulemused |
: |
pöördemomendimeetod: c0= c1= c2= vabajooksumeetod: f0 f1 f2 |
Lõpptulemused |
|
pöördemomendimeetod: c0= c1= c2= ning f0= f1= f2= vabajooksumeetod: f0= f1= f2= |
või
TUULETUNNELIMEETOD (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 6)
Rajatis (nimi/asukoht/dünamomeetri kood) |
: |
|
||||||
Rajatise heakskiitmine |
: |
aruande viitenumber ja kuupäev |
||||||
Dünamomeeter |
||||||||
Dünamomeetri tüüp |
: |
lintdünamomeeter või veojõustend |
||||||
Meetod |
: |
püsikiiruse või aeglustusmeetod |
||||||
Soojendus |
: |
soojendus stendil või sõidukiga sõites |
||||||
Rulli ümarusraadiuse korrektsioon (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 6.6.3) |
: |
(veojõustendi puhul, kui see on asjakohane) |
||||||
Veojõustendi seadistamise meetod |
: |
Fikseeritud / iteratiivne / alternatiivne koos oma soojendustsükliga |
||||||
Mõõdetud õhutakistustegur korrutatuna lauppinnaga |
: |
Kiirus (km/h) Cd*A (m2) … … … … |
||||||
Tulemus |
: |
f0= f1= f2= |
või
SÕIDUTAKISTUSMAATRIKS (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 5)
Katsemeetod |
: |
vabajooks (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4.3) või pöördemomendi mõõturi meetod (XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4.4) |
Rajatis (nimi/asukoht/raja viide) |
: |
|
Vabajooksurežiim |
: |
jah/ei |
Rataste suunang |
: |
Kokku-lahkujooksu ja ratta külgkalde väärtused |
Maksimaalne võrdluskiirus (km/h) XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4.2.4.1.2 |
: |
|
Anemomeetria |
: |
statsionaarne või pardal: anemomeetria mõju (*) ja kas see on parandatud. |
Jaotis(t)e arv |
: |
|
Tuul |
: |
keskmine, puhangud ja suund katseraja suuna suhtes |
Õhurõhk |
: |
|
Temperatuur (keskmine väärtus) |
: |
|
Tuulekorrektsioon |
: |
jah/ei |
Rehvirõhu kohandamine |
: |
jah/ei |
Esialgsed tulemused |
: |
pöördemomendimeetod: c0r= c1r= c2r= vabajooksumeetod: f0r f1r f2r |
Lõpptulemus |
|
pöördemomendimeetod: c0r= c1r= c2r= ning f0r= f1r= f2r= vabajooksumeetod: f0r= f1r= f2r= |
2.6.2. Väikseima näitajaga sõiduk (VL)
Korrata punkti 2.6.1 VL andmetega
8c liide
katselehe näidis
„Katseleht“ peab sisaldama katseandmeid, mis registreeritakse, kuid mis ei ole katseprotokolli kantud.
Katselehte/-lehti säilitab tehniline teenistus või tootja vähemalt 10 aastat.
Katselehtedel esitatav miinimumteave (kui see on asjakohane) on järgmine.
Rataste suunangu reguleeritavad parameetrid XXI lisa, 4. all-lisa, punkt 4.2.1.8.3 |
: |
|
||||||||||||||||||||||||||
Tegurid c0, c1 ja c2 |
: |
c0= |
||||||||||||||||||||||||||
c1= |
||||||||||||||||||||||||||||
c2= |
||||||||||||||||||||||||||||
Veojõustendil mõõdetavad vabajooksu ajad XXI lisa 4. all-lisa, punkt 4.4.4 |
: |
Sõiduki kiirus (km/h) Vabajooksu aeg (s) 125-115 115-105 105-95 95-85 85-75 75-65 65-55 55-45 45-35 35-25 25-15 15-05 |
||||||||||||||||||||||||||
Rehvide libisemise vältimiseks võib sõiduki peale või sisse paigutada lisaraskust. XXI lisa 4. all-lisa punkt 7.1.1.1.1 |
: |
kaal (kg) sõiduki peal/sees |
||||||||||||||||||||||||||
Vaba aeglustumise aeg pärast sõiduki XXI lisa 4. all-lisa punkti 4.3.1.3 kohase sõiduki vabajooksukatse teostamist XXI lisa 4. all-lisa punkt 8.2.4.2 |
: |
Sõiduki kiirus (km/h) Vabajooksu aeg (s) 125-115 115-105 105-95 95-85 85-75 75-65 65-55 55-45 45-35 35-25 25-15 15-05 |
||||||||||||||||||||||||||
NOx-muunduri tõhusus Esitatud kontsentratsioonid a); b), c), d) ja kontsentratsioon, kui NOx analüsaator on NO-režiimis, nii et kalibreerimisgaas ei läbi muundurit. XXI lisa 5. all-lisa punkt 5.5 |
: |
a)= b)= c)= d)= Kontsentratsioon NO-režiimis = |
||||||||||||||||||||||||||
Sõiduki läbitud tegelik vahemaa XXI lisa 6. all-lisa punkt 1.2.6.4.6 ja 1.2.12.6 |
: |
|
||||||||||||||||||||||||||
Käsitsilülitusega käigukastiga sõiduki puhul sõiduk, mis ei saa tsüklirada läbida: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Kõrvalekalded sõidutsüklist |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
XXI lisa 6. all-lisa punkt 1.2.6.5.1 |
||||||||||||||||||||||||||||
Sõidustiilietalonid: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
SAE J2951 (läbi vaadatud jaanuaris 2014) alusel arvutatakse järgmised näitajad: |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
(a) ER: Energianäitaja |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
(b) DR: Vahemaanäitaja |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
(c) EER: Energiatõhususe määr |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
(d) ASCR: Absoluutkiiruse muutumise määr |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
(e) IWR: Inertsiaalse töö määr |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
(f) RMSSE: Kiiruse ruutkeskmine viga |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
XXI lisa 6. all-lisa punkt 1.2.8.5. ja 7. |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Tahkete osakeste filtri kaalumine |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Filter enne katset |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
Filter pärast katset |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
Võrdlusfilter |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
XXI lisa 6. all-lisa punkt 1.2.10.1.2 ja 1.2.14.3.1 |
|
|||||||||||||||||||||||||||
Kõigi pärast mõõteseadme näidu stabiliseerumist mõõdetud ühendite sisaldus XXI lisa 6. all-lisa punkt 1.2.14.2.8 |
: |
|
||||||||||||||||||||||||||
Regenereerimisteguri määramine |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
D tsüklite arv kahe WLTC vahel, kui toimub regeneratsioon |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
Tsüklite arv n, mille jooksul heidet mõõdetakse |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
Iga ühendi i heite massi mõõtmine M′sij iga tsükli j jooksul |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
XXI lisa 6. all-lisa 1. liide, punkt 2.1.3 |
|
|||||||||||||||||||||||||||
Regenereerimisteguri määramine |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Täieliku regeneratsiooni saavutamiseks mõõdetavate asjakohaste katsetsüklite arv d |
: |
|
||||||||||||||||||||||||||
XXI lisa 6. all-lisa 1. liide, punkt 2.2.6 |
|
|||||||||||||||||||||||||||
Regenereerimisteguri määramine |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Msi |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
Mpi |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
Ki |
: |
|||||||||||||||||||||||||||
XXI lisa 6. all-lisa 1. liide punkt 3.1.1 |
||||||||||||||||||||||||||||
ATCT |
|
|
||||||||||||||||||||||||||
Katseruumi temperatuur ja õhuniiskus sõiduki jahutusventilaatori väljalaskeava juures miinimumsagedusel 1 Hz. |
: |
Temperatuuri seadistuspunkt = Treg |
||||||||||||||||||||||||||
XXI lisa 6a. all-lisa, punkt 3.2.1.1. |
Tegelik temperatuurinäit ± 3 °C katse alguses ± 5 °C katse jooksul |
|||||||||||||||||||||||||||
Seisuala temperatuur, mida mõõdetakse pidevalt sagedusel vähemalt 1 Hz. |
: |
Temperatuuri seadistuspunkt = Treg |
||||||||||||||||||||||||||
XXI lisa 6a. all-lisa, punkt 3.2.2.1. |
Tegelik temperatuurinäit ± 3 °C katse alguses ± 5 °C katse jooksul |
|||||||||||||||||||||||||||
Ettevalmistamiselt seisualale üleminekuks kuluv aeg XXI lisa 6a. all-lisa, punkt 3.6.2 |
: |
≤ 10 minutit |
||||||||||||||||||||||||||
1. tüüpi katse lõppemise ja jahutusmenetluse vaheline aeg |
: |
≤ 10 minutit |
||||||||||||||||||||||||||
Mõõdetud seisuaeg, mis dokumenteeritakse kõikidel asjakohastel katselehtedel. XXI lisa 6a. all-lisa, punkt 3.9.2 |
: |
lõpptemperatuuri mõõtmise ja 23 °C juures tehtava 1. tüüpi katse lõpu vaheline aeg |
II LISA
KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE NÕUETELE VASTAVUS
1. SISSEJUHATUS
1.1. |
Käesoleva lisaga nähakse ette käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud kasutusel olevate sõidukite summutitoru heitgaaside nõuded ning OBD (sh IUPRM) talitlusnõuded. |
2. NÕUDED
Kasutusel olevate sõidukite vastavusnõuded on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punktis 9 ja liidetes 3, 4 ja 5, välja arvatud järgmistes punktides kirjeldatud erandid.
2.1. |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punktist 9.2.1 tuleb aru saada järgmiselt:
Tüübikinnitusasutus kontrollib kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust tootja asjakohast teavet aluseks võttes ja samade menetluste abil, mis on seoses toodangu nõuetele vastavusega direktiivi 2007/46/EMÜ artikli 12 lõigete 1 ja 2 ning sama direktiivi X lisa punktide 1 ja 2 tähenduses. Kui tüübikinnitusasutusele esitatakse teavet tüübikinnitusasutuse või liikmesriigi järelevalveprogrammide kohta, lisatakse need tootja esitatud kasutusel olevate sõidukite järelevalvearuannetele. |
2.2. |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punkti 9.3.5.2 muudetakse, lisades sellele uue lõigu:
„… Väikeseeriatootmise sõidukid, mida toodetakse pardadiagnostikatüüpkonna kohta vähem kui 1 000 sõidukit, on vabastatud nii IUPR-nõuete täitmisest kui ka nõudest neid tüübikinnitusasutusele tõendada.“ |
2.3. |
Viited „lepinguosalistele“ loetakse viideteks „liikmesriikidele“. |
2.4. |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punkt 2.6. asendatakse järgmisega:
Sõiduk peab kuuluma käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüüpi ning sellel peab olema direktiivi 2007/46/EÜ kohane vastavussertifikaat. Sõiduk peab olema registreeritud ja olnud liidus kasutusel. |
2.5. |
Viidet „1958. aasta kokkuleppele“ ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punktis 2.2. käsitatakse viitena direktiivile 2007/46/EÜ. |
2.6. |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punkt 2.6. asendatakse järgmiselt:
Sõiduki kütusepaagist võetud kütuseproovi plii- ja väävlisisaldus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/30/EÜ (1) ettenähtud kehtivatele standarditele ning ei tohi esineda tõendeid ebaõige kütuse kasutamise kohta. Võib teha kontrollimisi summutitorus. |
2.7. |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punktis 4.1 sisalduvat viidet „4a. lisa kohastele heitekatsetele“ loetakse viiteks „käesoleva määruse XXI lisa kohastele heitekatsetele“. |
2.8. |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punktis 4.1. sisalduvat viidet „4a. lisa punktile 6.3“ loetakse viiteks „käesoleva määruse XXI lisa 6. all-lisa punktile 1.2.6“. |
2.9. |
Viidet „1958. aasta kokkuleppele“ ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 3. liite punktis 4.4 loetakse viiteks „direktiivi 2007/46/EÜ artikli 13 lõikele 1 või 2“. |
2.10. |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4. liite punktis 3.2.1, punktis 4.2 ja joonealustes märkustes nr 1 ja 2 esitatud viide punkti 5.3.1.4 tabelis 1 esitatud piirnormidele loetakse viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 1. |
III LISA
Reserveeritud
IIIA LISA
TEGELIKUS LIIKLUSES TEKKIVATE HEITKOGUSTE KONTROLLIMINE
1. SISSEJUHATUS, MÕISTED JA LÜHENDID
1.1. Sissejuhatus
Käesolevas lisas kirjeldatakse menetlust, kuidas kontrollida väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitkoguseid, mis tekivad tegelikus liikluses.
1.2. Mõisted
1.2.1. |
„Täpsus“ – kõrvalekalle mõõdetud või arvutatud väärtuse ja jälgitava kontrollväärtuse vahel. |
1.2.2. |
„Analüsaator“ – mõõteseadeldis, mis ei ole sõiduki osa, kuid mis on paigaldatud, et määrata kindlaks gaasiliste saasteainete või tahkete osakeste kontsentratsioon või kogus. |
1.2.3. |
Lineaarse regressiooni „vabaliige“ (a 0) – kus:
|
1.2.4. |
„Kalibreerimine“ – analüsaatori, vooluhulgamõõturi, anduri või signaali reageeringu reguleerimine selliselt, et selle väljund oleks kooskõlas ühe või mitme võrdlussignaaliga. |
1.2.5. |
„Determinatsioonikordaja“ (r 2) – kus:
|
1.2.6. |
„Ristkorrelatsiooni kordaja“ (r) – kus:
|
1.2.7. |
„Viitaeg“ — aeg, mis kulub gaasivoolu lülitusest (t 0) reageeringu näidu jõudmiseni 10 %-ni (t 10) lõppnäidust. |
1.2.8. |
„Mootori juhtploki (ECU) signaalid või andmed“ – teave sõiduki kohta ja signaal, mis on saadud sõiduki võrgustikust, kasutades 1. liite punktis 3.4.5 sätestatud protokolle. |
1.2.9. |
„Mootori juhtplokk“ – elektroonikaplokk, mis juhib erinevaid tööseadmeid, et tagada jõuallika optimaalne toimimine. |
1.2.10. |
„Heide“, samuti „komponent“, „saasteaine komponent“ või „saasteaine heide“ – heitgaasi reguleeritud gaasiline või tahketest osakestest koostisaine. |
1.2.11. |
„Heitgaas“ – heitgaasi väljalaskeavast või -torust väljuv kütuse põlemise tagajärjel sõiduki sisepõlemismootoris tekkinud gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste täielik kogus. |
1.2.12. |
„Heitgaasi kogus“ – sõiduki väljalasketorust väljuv tahkete osakeste heide, mida iseloomustatakse tahkete osakeste massi ja arvuna, ja gaasiliste komponentide heide. |
1.2.13. |
„Täisskaala“ – analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri täismõõtevahemik vastavalt seadme tootja spetsifikatsioonile. Kui mõõtmiseks kasutatakse analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri alammõõtevahemikku, siis tähendab täisskaala maksimaalset näitu. |
1.2.14. |
„Süsivesiniku kalibreerimistegur“ – konkreetse süsivesiniku liigi puhul FID näidu ja kaalutava süsivesiniku liigi kontsentratsiooni vahekord võrdlusgaasisilindris, väljendatuna ühikuga ppmC1. |
1.2.15. |
„Põhjalik hooldus“ – analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri selline reguleerimine, parandamine või asendamine, mis võib mõjutada mõõtetäpsust |
1.2.16. |
„Müra“ – nullnäidust kümne standardse kõrvalekalde ruutkeskmise kahekordne väärtus, mõõdetuna vähemalt 1,0 Hz pideval salvestussagedusel 30 sekundi jooksul. |
1.2.17. |
„Mittemetaansed süsivesinikud“ (NMHC) – süsivesinike koguheide (THC), välja arvatud metaan (CH4). |
1.2.18. |
„Tahkete osakeste arv“ (PN) – sõiduki väljalaskeavast väljuvate tahkete osakeste koguarv, nagu määratakse kindlaks käesolevas määruses sätestatud mõõtmismenetlusega, mida kasutatakse määruse 715/2007 I lisa tabelis 2 esitatud Euro 6 heite piirmäärale vastavuse hindamiseks. |
1.2.19. |
„Kordustäpsus“ – 2,5kordne standardne kõrvalekalle 10 korduvast reageeringust jälgitavale standardväärtusele. |
1.2.20. |
„Näit“ – numbriline väärtus, mis kuvatakse analüsaatoril, vooluhulgamõõturil, anduril või muul mõõteseadmel, mida kasutatakse sõiduki heite mõõtmiseks. |
1.2.21. |
„Reageerimisaeg“ (t 90) – viitaja ja tõusuaja summa. |
1.2.22. |
„Tõusuaeg“ – aeg, mis kulub reageeringu näidu jõudmiseks 10 % -lt 90 %- ni lõppnäidust (t 90 – t 10). |
1.2.23. |
„Ruutkeskmine“ (x rms) – väärtuste ruutjuure aritmeetilise keskmise ruutjuur, mis on väljendatud järgmiselt: kus:
|
1.2.24. |
„Andur“ – mõõteseadeldis, mis ei ole sõiduki osa, kuid mis on paigaldatud, et määrata kindlaks muud parameetrid kui gaasiliste saasteainete või tahkete osakeste kontsentratsioon või kogus ja heitgaasi massivool. |
1.2.25. |
„Mõõteulatus“ – analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri kalibreerimine, nii et see annab täpse reageeringu standardväärtusele, mis vastab võimalikult täpselt maksimaalsele väärtusele, mida tegeliku heitekatse ajal eeldatakse. |
1.2.26. |
„Võrdlusnäit“ – keskmine reageering mõõteulatuse signaalile vähemalt 30sekundilise ajavahemiku jooksul. |
1.2.27. |
„Mõõteulatuse triiv“ – erinevus mõõteulatuse signaalile antavate näitude keskmise ja tegeliku mõõteulatuse signaali vahel, mida mõõdetakse kindlal ajavahemikul pärast analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri täpset kalibreerimist. |
1.2.28. |
Regressioonisirge „tõus“ (a 1) – kus:
|
1.2.29. |
„Regressiooni standardhälve“ (SEE) – kus:
|
1.2.30. |
„Süsivesinike koguheide“ (THC) – kõigi lenduvate komponentide summa, mida mõõdetakse leekionisatsioonidetektoriga (FID). |
1.2.31. |
„Jälgitavus“ – võimalus siduda mõõtmist või näitu teadaoleva ja ühiselt kokkulepitud standardiga mõõtmiste katkematu ahela kaudu. |
1.2.32. |
„Ülekandeaeg“ – aeg, mis kulub võrdluspunktis mõõdetava kontsentratsiooni või voolu (t 0) muutumisest hetkeni, mil saavutatakse 50 % süsteemi lõppnäidust (t 50). |
1.2.33. |
„Analüsaatori tüüp“ – analüsaatorite rühm, mille on valmistanud sama tootja, ja mis mõõdavad ühe konkreetse gaasilise komponendi kontsentratsiooni või tahkete osakeste arvu ühesugusel põhimõttel. |
1.2.34. |
„Heitgaasi massivoolumõõturi tüüp“ – sama tootja valmistatud selliste heitgaasi massivoolumõõturite rühm, millel on ühesugune toru sisediameeter ja mis mõõdavad heitgaasi massivooluhulka ühesugusel põhimõttel. |
1.2.35. |
„Valideerimine“ – protsess, mille käigus hinnatakse mobiilse heitemõõtmissüsteemi korrektset paigaldust ja toimivust ning ühe või mitme mittejälgitava heitgaasi massivoolumõõturiga mõõdetud või andurite või mootori juhtploki (ECU) signaalide põhjal arvutatud heitgaasi massivooluhulga mõõtmise korrektsust. |
1.2.36. |
„Kontrollimine“ – protsess, mille käigus hinnatakse, kas analüsaatori, vooluhulgamõõturi, anduri või signaali mõõdetud või arvutatud väljundid on kooskõlas võrdlussignaalide vahemikuga, mis vastab ühele või mitmele kindlaksmääratud piirnormile. |
1.2.37. |
„Nullpunkti määramine“ – analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri kalibreerimine, nii et see annab täpse vastuse nullsignaalile. |
1.2.38. |
„Nullnäit“ – keskmine näit nullsignaali puhul vähemalt 30sekundi jooksul. |
1.2.39. |
„Nullitriiv“ – erinevus nullsignaalile antavate reageeringute keskväärtuse ja tegeliku nullsignaali vahel, mida mõõdetakse kindlal ajavahemikul pärast analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri täpset nullkalibreerimist. |
1.3. Lühendid
Lühenditega viidatakse lühendatud mõiste ainsuse ja mitmuse vormile.
CH4 |
— |
metaan |
CLD |
— |
kemoluminestsentsdetektor (chemiluminescence detector) |
CO |
— |
süsinikmonoksiid |
CO2 |
— |
süsinikdioksiid |
CVS |
— |
püsimahuproovivõttur (constant volume sampler) |
DCT |
— |
topeltsiduri jõuülekanne (dual clutch transmission) |
ECU |
— |
mootori juhtplokk (engine control unit) |
EFM |
— |
heitgaasi massivoolumõõtur (exhaust mass flow meter) |
FID |
— |
leekionisatsioonidetektor (flame ionisation detector) |
FS |
— |
täisvahemik (full scale) |
GPS |
— |
globaalne positsioneerimissüsteem |
H2O |
— |
vesi |
HC |
— |
süsivesinikud |
HCLD |
— |
kuumkemoluminestsentsdetektor (heated chemiluminescence detector) |
HEV |
— |
hübriidelektrisõiduk (hybrid electric vehicle) |
ICE |
— |
sisepõlemismootor (internal combustion engine) |
ID |
— |
tunnusnumber või -kood |
LPG |
— |
veeldatud naftagaas (liquid petroleum gas) |
MAW |
— |
liikuva keskmistamise aken (moving average window) |
max |
— |
maksimaalne väärtus |
N2 |
— |
lämmastik |
NDIR |
— |
mittehajusa infrapunase kiirguse analüsaator |
NDUV |
— |
mittehajusa ultraviolettkiirguse analüsaator |
NEDC |
— |
uus Euroopa sõidutsükkel (new European driving cycle) |
NG |
— |
maagaas (natural gas) |
NMC |
— |
mittemetaansete süsivesinike eraldaja (non-methane cutter) |
NMC-FID |
— |
mittemetaansete süsivesinike eraldaja kombinatsioonis leekionisatsioonidetektoriga |
NMHC |
— |
mittemetaansed süsivesinikud (non-methane hydrocarbons) |
NO |
— |
lämmastikmonoksiid |
nr |
— |
number |
NO2 |
— |
lämmastikdioksiid |
NOX |
— |
lämmastikoksiidid |
NTE |
— |
„mitte üle“ (NTE, not-to-exceed) |
O2 |
— |
hapnik |
OBD |
— |
pardadiagnostika (on-board diagnostics) |
PEMS |
— |
mobiilne heitemõõtmissüsteem (portable emissions measurement system) |
PHEV |
— |
pistikühendusega hübriidsõiduk (plug-in hybrid electric vehicle) |
PN |
— |
tahkete osakeste arv (particle number) |
RDE |
— |
tegelikus liikluses tekkivad heitkogused (real driving emissions) |
RPA |
— |
suhteline positiivne kiirendus (relative positive acceleration) |
SCR |
— |
valikuline katalüütiline redutseerimine (selective catalytic reduction) |
SEE |
— |
regressiooni standardhälve (standard error of estimate) |
THC |
— |
süsivesinike koguheide (total hydrocarbons) |
UNECE |
— |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjon |
VIN |
— |
valmistajatehase tähis |
WLTC |
— |
ülemaailmne ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsükkel (Worldwide harmonized light vehicles test cycle) |
WWH-OBD |
— |
ülemaailmne ühtlustatud pardadiagnostika (Worldwide harmonized on-board-diagnostics) |
2. ÜLDNÕUDED
2.1. Heite mitteületatavad piirnormid
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 tüübikinnituse saanud sõidukitüübi tavapärase kasutusaja jooksul on heide, mis on määratud kindlaks vastavalt käesolevale lisale ja mis tekib vastavalt käesolevale lisale tehtud RDE katse käigus, suurem kui järgmised mitteületatavad (not-to-exceed (NTE)) saasteainepõhised piirnormid:
kus EURO-6 on määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 esitatud kohaldatav Euro 6 heite piirnorm.
2.1.1. Lõplikud vastavustegurid
Saasteaine vastavustegur CFsaasteaine määratakse järgmiselt:
Saasteaine |
Lämmastikoksiidide mass (NOx) |
Tahkete osakeste arv (PN) |
Süsinikmon-oksiidi (CO) mass (1) |
Süsivesinike koguheite mass (THC) |
Kõigi süsivesinike ja lämmastikoksiidide mass kokku (THC + NOx) |
CFpollutant |
1 + marginaal, marginaal = 0,5 |
määratakse kindlaks |
— |
— |
— |
2.1.2. Ajutised vastavustegurid
Erandina punktist 2.1.1 kohaldatakse 5 aasta ja 4 kuu jooksul pärast määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kuupäevi ning tootja taotluse korral järgmisi ajutisi vastavustegureid:
Saaste-aine |
Lämmastik-oksiidide mass (NOx) |
Tahkete osakeste arv (PN) |
Süsinikmonoksiidi (CO) mass (2) |
Süsivesinike koguheide (THC) |
Kõigi süsivesinike ja lämmastikoksiidide mass kokku (THC + NOx) |
CFsaasteaine |
2,1 |
määratakse kindlaks |
— |
— |
— |
Ajutiste vastavustegurite kohaldamine märgitakse sõiduki vastavussertifikaadile.
2.1.3. Ülekandefunktsioonid
Punktis 2.1 osutatud ülekandefunktsiooni TF(p1,…, pn) väärtus võetakse võrdseks 1-ga kõikide muutujate pi (i = 1,…,n) korral.
Kui ülekandefunktsiooni TF(p1,…, pn) muudetakse, tehakse seda viisil, mis ei kahjusta RDE katsemenetluse keskkonnamõju ega tõhusust. Kehtivad järgmised tingimused:
kus:
— |
dp tähistab seda, et integreerimine toimub muutuja pi (i = 1,…,n) järgi |
— |
Q(p1,…, pn), on muutujale pi (i= 1,…,n) vastava sündmuse tegelikus liikluses toimumise tõenäosuse tihedus Tootja peab kinnitama vastavust punktile 2.1, täites 9. liites oleva sertifikaadi. |
2.2. Selles lisas tüübikinnituse puhul ja sõiduki kasutusea jooksul nõutavad RDE-katsed eeldavad punkti 2.1 nõude täitmist. Vastavuseeldust saab täiendavate RDE-katsetega uuesti hinnata.
2.3. Liikmesriigid peavad tagama, et sõidukeid saab katsetada PEMSiga avalikel teedel vastavalt liikmesriigi õiguses sätestatud korrale, järgides kohalikke liikluseeskirju ja ohutusnõudeid.
2.4. Tootjad peavad tagama, et sõidukite PEMS-katse saab teha sõltumatu isik üldkasutatavatel teedel. Selleks peavad nad näiteks tegema kättesaadavaks sobivad adapterid väljalasketorudele, võimaldama juurdepääsu ECU signaalidele ja sõlmima vajalikud halduskokkulepped. Kui käesoleva määrusega PEMS-katset ei nõuta, siis võib tootja nõuda mõistlikku tasu, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 7 lõikes 1.
3. TEOSTATAV RDE-KATSE
3.1. Artikli 3 lõike 10 teises lõigus viidatud PEMS-katsetele kehtivad järgmised nõuded.
3.1.0. Punktis 2.1 esitatud nõuded peavad olema täidetud linnasõidu ja kogu PEMS-teekonna osas. Tootja valikul peavad olema täidetud kahest punktist vähemalt ühe tingimused:
3.1.0.1. |
Mgas,d,t ≤ NTEpollutant ja Mgas,d,u ≤ NTEpollutant , võttes arvesse käesoleva lisa punkti 2.1, 5. liite punktide 6.1 ja 6.3 määratlusi ning seadet gaas = saasteaine. |
3.1.0.2. |
Mw,gas,d ≤ NTEpollutant and Mw,gas,d,u ≤ NTEpollutant , võttes arvesse käesoleva lisa punkti 2.1 ja 6. liite punkti 3.9 määratlusi ning seadet gaas = saasteaine. |
3.1.1. Tüübikinnituse andmiseks tehakse heitgaasi massivool kindlaks mõõteseadmega, mis toimib sõidukist eraldi, ja selleks ei kasutata sõiduki ECU andmeid. Kui tegemist ei ole tüübikinnitusega, võib 2. liite punkti 7.2 kohaselt kasutada heitgaasi massivoolu kindlaksmääramiseks alternatiivseid meetodeid.
3.1.2. Kui tüübikinnitusasutus ei ole rahul 1. ja 4. liite kohaselt teostatud PEMS-katse andmete kvaliteedi kontrollimise ja valideerimise tulemustega, siis võib tüübikinnitusasutus lugeda katse kehtetuks. Sellisel juhul registreerib tüübikinnitusasutus katse andmed ja katse kehtetuks tunnistamise põhjused.
3.1.3. Aruandlus ja RDE-katse teabe levitamine
3.1.3.1. |
Tootja poolt vastavalt 8. liitele koostatud tehniline aruanne tehakse tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks. |
3.1.3.2. |
Tootja peab tagama, et avalikkusele juurdepääsetaval veebilehel tehakse tasuta kättesaadavaks järgmine teave:
|
3.1.3.3. |
Taotluse saamise korral peab tootja kõikidele huvitatud isikutele tasuta ja 30 päeva jooksul kättesaadavaks tegema punktis 3.1.3.1 viidatud tehnilise aruande. |
3.1.3.4. |
Taotluse saamise korral peab tüübikinnitusasutus 30 päeva jooksul selle saamisest tegema kättesaadavaks teabe, mis on loetletud punktides 3.1.3.1 ja 3.1.3.2. Tüübikinnitusasutus võib nõuda mõistlikku ja proportsionaalset tasu, mis ei heiduta õigustatud huviga päringu tegijat vastavat teavet taotlemast ega ületa asutuse sisekulusid, mis kaasnevad taotletud teabe kättesaadavaks tegemisega. |
4. ÜLDNÕUDED
4.1. |
RDE tulemuslikkust tõestatakse sõidukite katsetamisega maanteel, kasutades tavapärast sõiduviisi tavapärastes tingimustes ja tavapärase kasuliku koormusega. RDE-katse peab olema tüüpiline sõidukitele, mida kasutatakse reaalsetel sõidumarsruutidel nende tavapärase koormaga. |
4.2. |
Tootja peab tüübikinnitusasutusele tõendama, et väljavalitud sõiduk, sõiduviisid, tingimused ja kasulikud koormused on sõidukitüüpkonnale tüüpilised. Punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud kasulikku koormust ja kõrgust merepinnast käsitlevaid nõudeid kasutatakse eelnevalt, et teha kindlaks, kas tingimused on RDE-katseks aktsepteeritavad. |
4.3. |
Tüübikinnitusasutus teeb ettepaneku katsesõidu tegemiseks linna-, asulavälisel teel ja kiirteel, mis vastavad punkti 6 nõuetele. Teekonna valikul lähtutakse linna-, asulavälise tee ja kiirteekasutuse määratlemise topograafilisest kaardist. |
4.4. |
Kui ECU andmete kogumine mõjutab sõiduki heidet või talitust, siis loetakse kogu PEMS-katse tüüpkond, millesse sõiduk vastavalt 7. liite määratlusele kuulub, mittevastavaks. Selline funktsionaalsus loetakse katkestusseadmeks vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõike 10 määratlusele. |
5. PIIRTINGIMUSED
5.1. Sõiduki kasulik koormus ja katsemass
5.1.1. |
Sõiduki põhiline kasulik koormus sisaldab juhti, katse tunnistajat (vajadusel) ja katseseadmeid, sh aparatuuri ja toiteallikaid. |
5.1.2. |
Katsetamisel võib lisada kunstliku kasuliku koormuse, tingimusel et põhilise ja kunstliku kasuliku koormuse kogumass ei ületa 90 % „reisijate massi“ ja „nimikoormuse“ summat, mis on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 1230/2012 (*1) artikli 2 punktides 19 ja 21. |
5.2. Keskkonnatingimused
5.2.1. |
Katse teostatakse keskkonnatingimustel, mis on sätestatud käesolevas punktis. Keskkonnatingimused muutuvad „laiendatud“ tingimusteks, kui vähemalt üht temperatuuri- ja kõrgustingimustest laiendatakse. |
5.2.2. |
Mõõdukad kõrgustingimused: kõrgus, mis on 700 meetrit merepinnast või alla selle. |
5.2.3. |
Laiendatud kõrgustingimused: kõrgus, mis on üle 700 meetri merepinnast ja alla 1300 meetri merepinnast või sellega võrdne. |
5.2.4. |
Mõõdukad temperatuuritingimused: kõrgem kui 273 K (0 °C) või sellega võrdne ja madalam kui 303 K (30 °C) või sellega võrdne. |
5.2.5. |
Laiendatud temperatuuritingimused: kõrgem kui 266 K (-7 °C) või sellega võrdne ja madalam kui 273 K (0 °C) või kõrgem kui 303 K (30 °C) ja madalam kui 308 K (35 °C) või sellega võrdne. |
5.2.6. |
Erandina punktide 5.2.4 ja 5.2.5 sätetest on mõõdukate tingimuste madalam temperatuur kõrgem kui 276 K (3 °C) või sellega võrdne ja laiendatud tingimuste madalam temperatuur on kõrgem kui 271 K (-2 °C) või sellega võrdne siduvate NTE-heitepiiride kohaldamise algusest, nagu on määratletud punktis 2.1 ja kuni viis aastat pärast määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõigetes 4 ja 5 esitatud kuupäevi. |
5.3. Ei kohaldata.
5.4. Dünaamilised tingimused
Dünaamilised tingimused hõlmavad tee tõusu, vastutuule ja sõidudünaamika (kiirendused, aeglustused) ja lisasüsteemide mõju katsesõiduki energia tarbimisele ja heitele. Dünaamiliste tingimuste normaalsust kontrollitakse pärast katse sooritamist, kasutades registreeritud PEMS-andmeid. Selline kontrollimine toimub kahes etapis:
5.4.1. |
sõidudünaamika üldist liigsust või puudujääki teekonna jooksul kontrollitakse käesoleva lisa 7a liites kirjeldatud meetodi kohaselt; |
5.4.2. |
kui teekonna tulemusi peetakse punkti 5.4.1 kohaste kontrollimiste tulemusena kehtivaks, kohaldatakse käesoleva lisa 5. ja 6. liites sätestatud katsetingimuste normaalsuse kontrollimise meetodeid. Iga meetod sisaldab viidet katsetingimustele, võrdlusandmete vahemikku ja minimaalse kaetuse nõudeid, et saavutada kehtiv katse. |
5.5. Sõiduki seisund ja kasutamine
5.5.1. Lisasüsteemid
Kliimasüsteemi või muid lisasüsteeme kasutatakse viisil, mis vastab nende võimalikule kasutusele tarbija poolt tegelikus liikluses.
5.5.2. Sõidukid, mis on varustatud perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega
5.5.2.1. |
„Perioodiliselt regenereerivaid süsteeme“ mõistetakse vastavalt artikli 2 lõike 6 määratlusele. |
5.5.2.2. |
Kui perioodiline regeneratsioon toimub katse jooksul, siis võidakse katse tunnistada kehtetuks ja seda tootja taotlusel üks kord korrata. |
5.5.2.3. |
Tootja võib tagada regeneratsiooni lõpuleviimise ja valmistada sõiduki enne teist katset asjakohaselt ette. |
5.5.2.4. |
Kui regeneratsioon toimub RDE-katse kordamise ajal, siis lisatakse kordustesti ajal tekkinud saasteained heitkoguste hinnangusse. |
6. NÕUDED TEEKONNALE
6.1. |
Vastavalt punktides 6.3–6.5 kirjeldatud hetkkiirusele liigitatud linna-, asulavälise- ja kiirteesõidu osakaalu väljendatakse protsendina teekonna kogupikkusest. |
6.2. |
Teekonna järjestus koosneb linnasõidust, millele järgneb asulaväline ja kiirteesõit vastavalt punktis 6.6 täpsustatud osakaaludele. Linna-, asulaväline ja kiirteesõit toimub ilma katkestuseta. Asulavälist sõitu võib katkestada lühikese linnasõiduperioodiga linnast läbi sõites. Kiirteesõidu võib katkestada lühikesteks perioodideks linna- või asulavälisel sõidul, nt teemaksujaamade läbimisel või kohtades, kus tehakse teetöid. Kui teistsugune katsejärjekord on praktilistel kaalutlustel põhjendatud, siis võib linna-, asulavälise ja kiirteesõidu järjekorda muuta pärast tüübikinnitusasutusega kooskõlastamist. |
6.3. |
Linnasõitu iseloomustab sõiduki kiirus kuni 60 km/h. |
6.4. |
Asulavälist sõitu iseloomustab sõiduki kiirus, mis on suurem kui 60 km/h ja väiksem kui 90 km/h või sellega võrdne. |
6.5. |
Kiirteesõitu iseloomustab sõiduki kiirus üle 90 km/h. |
6.6. |
Teekond koosneb umbes 34 % ulatuses linna-, 33 % asulavälisest ja 33 % kiirteesõidust kiirustel, mida on kirjeldatud punktides 6.3–6.5. „Umbes“ on vahemik ±10 protsendipunkti nimetatud protsentidest. Linnasõit ei tohi siiski kunagi moodustada vähem kui 29 % kogu teekonnast. |
6.7. |
Sõiduki kiirus ei tohi tavaliselt ületada 145 km/h. Seda maksimaalset kiirust võib ületada lubatud hälbega 15 km/h mitte rohkem kui 3 % ulatuses kiirteesõidu ajast. PEMS-katse ajal kehtivad kohalikud kiiruspiirangud olenemata muudest õiguslikest tagajärgedest. Kohalike kiiruspiirangute rikkumine ei tühista iseenesest PEMS-katse tulemusi. |
6.8. |
Teekonna linnasõidu osa keskmine kiirus (kaasa arvatud peatused) peaks olema 15–40 km/h. Peatused, mida määratletakse sõiduki kiirusena alla 1 km/h, peavad moodustama 6–30 % linnasõidu ajast. Linnasõit peab sisaldama mitut peatust, mis vältavad 10 sekundit või üle selle. Kui peatus kestab kauem kui 180 sekundit, jäetakse sellisele põhjendamatult pikale peatusele järgneva 180 sekundi heide hindamisest välja. |
6.9. |
Kiirteesõidu kiirusvahemik on nõuetekohaselt 90 ja vähemalt 110 km/h vahel. Sõiduki kiirus peab olema suurem kui 100 km/h vähemalt 5 minuti jooksul. |
6.10. |
Teekonna kestus peab jääma 90 ja 120 minuti vahele. |
6.11. |
Algus- ja lõpupunkti kõrgus merepinnast ei tohi erineda rohkem kui 100 m võrra. Lisaks sellele peab proportsionaalne kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus olema väiksem kui 1 200 m/100 km ning see määratakse vastavalt 7b liitele. |
6.12. |
Linna-, asulavälise ja kiirteesõidu minimaalne pikkus on 16 km. |
7. SÕIDUGA SEOTUD NÕUDED
7.1. |
Teekond valitakse selliselt, et katset ei katkestata ja andmeid registreeritakse pidevalt, et saavutada punktis 6.10 määratletud minimaalne katse kestus. |
7.2. |
PEMSile antakse elektrit välisest toiteallikast ja mitte allikast, mis saab oma energia kas vahetult või kaudselt katsesõiduki mootorist. |
7.3. |
PEMS paigaldatakse selliselt, et sõiduki heidet või talitust või mõlemat minimaalselt mõjutada. Paigaldatud seadmete massi ja katsesõiduki võimalikke aerodünaamilisi modifikatsioone tuleb miinimumini vähendada. Sõiduki kasulik koormus peab vastama punktile 5.1. |
7.4. |
RDE-katsed viiakse läbi Euroopa Liidu tööpäevadel, nagu on määratletud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (*2). |
7.5. |
RDE-katsed toimuvad kattega teedel ja tänavatel (nt maastikusõit ei ole lubatud). |
7.6. |
Pikaajalist tühikäigul töötamist tuleb vältida pärast sisepõlemismootori esimest käivitamist heitekatse alguses. Kui mootor katse ajal seiskub, võib selle uuesti käivitada, kuid proovivõtmist ei tohi katkestada. |
8. MÄÄRDEAINE, KÜTUS JA REAKTIIV
8.1. |
RDE-katses kasutatav kütus, määrdeaine ja reaktiiv (kui seda kasutatakse) peavad vastama tootja esitatud tehnilisele kirjeldusele, mis on ette nähtud kliendile sõiduki kasutamiseks. |
8.2. |
Võetakse näidised kütusest, määrdeainest ja reaktiivist (vajaduse korral) ja neid säilitatakse vähemalt 1 aasta. |
9. HEITKOGUSED JA TEEKONNA HINDAMINE
9.1. |
Katse viiakse läbi vastavalt käesoleva lisa 1. liitele. |
9.2. |
Teekond peab vastama punktides 4–8 sätestatud nõuetele. |
9.3. |
Ei ole lubatud kombineerida eri teekondade andmeid ega teekonna andmeid muuta või kustutada, v.a punktis 6.8 kirjeldatud pika peatuse korral. |
9.4. |
Kui teekond on vastavalt punktile 9.2 valideeritud, arvutatakse heitkogused, kasutades käesoleva lisa 5. ja 6. liites sätestatud meetodeid. |
9.5. |
Kui konkreetses ajavahemikus on keskkonnatingimusi laiendatud vastavalt punktile 5.2, siis jagatakse selle konkreetse ajavahemiku heide, mis on arvutatud vastavalt 4. liitele, väärtusega 1,6 enne kui hinnatakse selle vastavust käesoleva lisa nõuetele. Seda sätet ei kohaldata CO2-heitele. |
9.6. |
Külmkäivitus on määratletud vastavalt käesoleva lisa 4. liite punktile 4. Kuni külmkäivituse heite konkreetsete nõuete kohaldamiseni viimased registreeritakse, kuid jäetakse heitkoguste hinnangust välja. |
(1) CO-heide mõõdetakse ja registreeritakse RDE-katsega.
Marginaal on parameeter, millega võetakse arvesse PEMS-seadmete kasutamisega kaasnevat täiendavat mõõtemääramatust, mida kontrollitakse kord aastas, ja mida PEMS-menetluse kvaliteedi paranedes või tehnika arenedes läbi vaadatakse.
(2) CO-heide mõõdetakse ja registreeritakse RDE-katsega.
(*1) Komisjoni määrus (EL) nr 1230/2012, 12. detsember 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 seoses mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete tüübikinnitusnõuetega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 353, 21.12.2012, lk 31).
(*2) Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, 3. juuni 1971, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).
1. liide
Menetlus sõidukite heitkoguste katsetamiseks mobiilse heitemõõtmissüsteemi (PEMS) abil
1. SISSEJUHATUS
Käesolevas liites kirjeldatakse katsemenetlust, et määrata kindlaks kergsõidukite ja tarbesõidukite heitgaaside kogused, kasutades mobiilset heitemõõtmissüsteemi.
2. TÄHISED, PARAMEETRID JA ÜHIKUD
≤ |
— |
väiksem või võrdne |
# |
— |
number |
#/m3 |
— |
arv kuupmeetri kohta |
% |
— |
protsent |
°C |
— |
kraadi Celsiuse järgi |
g |
— |
gramm |
g/s |
— |
grammi sekundi kohta |
h |
— |
tund |
Hz |
— |
herts |
K |
— |
kelvin |
kg |
— |
kilogramm |
kg/s |
— |
kilogrammi sekundi kohta |
km |
— |
kilomeeter |
km/h |
— |
kilomeetrit tunnis |
kPa |
— |
kilopaskal |
kPa/min |
— |
kilopaskalit minutis |
l |
— |
liiter |
l/min |
— |
liitrit minutis |
m |
— |
meeter |
m3 |
— |
kuupmeeter |
mg |
— |
milligramm |
min |
— |
minut |
p e |
— |
vakumeeritud rõhk [kPa] |
qvs |
— |
süsteemi mahuline vooluhulk [l/min] |
ppm |
— |
miljondikku |
ppmC1 |
— |
miljondikku süsiniku ekvivalendi kohta |
p/min |
— |
pööret minutis |
s |
— |
sekund |
V s |
— |
süsteemi maht [l] |
3. ÜLDNÕUDED
3.1. PEMS
Katse viiakse läbi PEMSiga, mis koosneb punktides 3.1.1–3.1.5 kirjeldatud osadest. Vajaduse korral võib luua ühenduse sõiduki ECUga, et määrata kindlaks asjakohased mootori ja sõiduki parameetrid, mis on sätestatud punktis 3.2.
3.1.1. |
Analüsaatorid saasteainete kontsentratsiooni määramiseks heitgaasis. |
3.1.2. |
Üks või mitu seadet või andurit, et mõõta või määrata heitgaasi massivool. |
3.1.3. |
Globaalne positsioneerimissüsteem, et määrata kindlaks sõiduki asukoht, kõrgus merepinnast ja kiirus. |
3.1.4. |
Vajaduse korral andurid ja muud seadmed, mis ei ole sõiduki osad, nt ümbritseva õhu temperatuuri, suhtelise niiskuse, õhurõhu ja sõiduki kiiruse mõõtmiseks. |
3.1.5. |
Sõidukist sõltumatu energiaallikas, et anda PEMSile toidet. |
3.2. Katseparameetrid
Käesoleva liite tabelis 1 täpsustatud katseparameetreid mõõdetakse ja neid registreeritakse konstantsel sagedusel 1,0 Hz või üle selle ja neist teavitatakse vastavalt 8. liite nõuetele. Kui on saadud ECU parameetrid, siis tehakse need kättesaadavaks oluliselt kõrgemal sagedusel kui PEMSi registreeritud parameetrid. PEMSi analüsaatorid, vooluhulgamõõturid ja andurid peavad vastama käesoleva lisa 2. ja 3. liites sätestatud nõuetele.
Tabel 1
Katseparameetrid
Parameeter |
Soovitatud ühik |
Allikas (8) |
ppm |
Analüsaator |
|
ppm |
Analüsaator |
|
ppm |
Analüsaator (6) |
|
ppm |
Analüsaator |
|
CO2-kontsentratsioon (1) |
ppm |
Analüsaator |
ppm |
Analüsaator (7) |
|
PN-kontsentratsioon (4) |
#/m3 |
Analüsaator |
Heitgaasi massivooluhulk |
kg/s |
EFM, 2. liite punktis 7 kirjeldatud mis tahes meetod |
Ümbritseva õhu niiskus |
% |
Andur |
Ümbritseva õhu temperatuur |
K |
Andur |
Ümbritseva õhu rõhk |
kPa |
Andur |
Sõiduki kiirus |
km/h |
Andur, GPS või ECU (3) |
Sõiduki laiuskraad |
kraad |
GPS |
Sõiduki pikkuskraad |
kraad |
GPS |
M |
GPS või andur |
|
Heitgaasi temperatuur (5) |
K |
Andur |
Mootori jahutusvedeliku temperatuur (5) |
K |
Andur või ECU |
Mootori pöörlemiskiirus (5) |
p/min |
Andur või ECU |
Mootori pöördemoment (5) |
Nm |
Andur või ECU |
Pöördemoment veoteljel (5) |
Nm |
Rummu pöördemomendi mõõtur |
Pedaali asend (5) |
% |
Andur või ECU |
Mootori kütusevool (2) |
g/s |
Andur või ECU |
Mootorisse sisenev õhuvool (2) |
g/s |
Andur või ECU |
Rikke olek (5) |
— |
ECU |
Siseneva õhuvoolu temperatuur |
K |
Andur või ECU |
Regeneratsiooni olek (5) |
— |
ECU |
Mootoriõli temperatuur (5) |
K |
Andur või ECU |
Valitud käik (5) |
# |
ECU |
Soovitud käik (nt käiguvahetuse näidik) (5) |
# |
ECU |
Muud sõiduki andmed (5) |
täpsustamata |
ECU |
3.3. Sõiduki ettevalmistamine
Sõiduki ettevalmistamine hõlmab katsesõiduki nõuetekohase tehnilise toimimise üldist kontrolli.
3.4. PEMSi paigaldamine
3.4.1. Üldteave
PEMSi paigaldamisel järgitakse PEMSi tootja juhiseid ning kohalikke tervise- ja ohutusnõudeid. PEMS tuleks paigaldada selliselt, et minimeerida katse ajal elektromagnetilised segavad toimed ning löögid, vibreerimine, tolm ja temperatuuri muutumine. PEMS paigaldatakse ja seda kasutatakse lekkekindlalt ja minimaalse soojuskaoga. PEMSi paigaldamine ja kasutamine ei tohi muuta heitgaasi olemust ega ülemääraselt pikendada väljalasketoru. Tahkete osakeste tekkimise vältimiseks peavad ühendused olema termiliselt stabiilsed katses eeldatavatel heitgaasi temperatuuridel. Sõiduki väljalaskeava ja ühendustoru ühendamiseks ei soovitata kasutada materjali, millest võib irduda lenduvaid osi. Kui elastomeerühendusi kasutatakse, siis peab nende kokkupuude heitgaasiga olema minimaalne, et vältida artefakte mootori suurel koormusel.
3.4.2. Lubatud vasturõhk
PEMSi paigaldamine ja kasutamine ei tohi põhjendamatult suurendada staatilist rõhku väljalaskesüsteemis. Kui tehniliselt võimalik, siis peab pikendus, mis hõlbustab proovivõtmist või ühendamist heitgaasi massivoolumõõturiga, olema sama suur või suurem kui väljalasketoru ristlõige.
3.4.3. Heitgaasi massivoolumõõtur
Kui heitgaasi massivoolumõõturit kasutatakse, siis kinnitatakse see sõiduki väljalasketoru(de)le vastavalt EFMi tootja soovitustele. EFMi mõõtevahemik peab vastama katses eeldatava heitgaasi massivooluhulga vahemikule. EFMi ja väljalasketoru adapterite või ühenduste paigaldamine ei tohi negatiivselt mõjutada mootori tööd või heitgaasi järeltöötlussüsteemi. Kummalegi vooluanduri elemendile paigaldatakse külgedele vähemalt neljakordse läbimõõduga toru või 150 mm sirget toru, olenevalt sellest, kumb on suurem. Hargneva väljalaskekollektoriga mitmesilindrilise mootori katsetamisel soovitatakse kombineerida ülesvoolu jäävad väljalasketorustikud heitgaasi massivoolumõõturis ja suurendada torustiku ristlõiget, et minimeerida heitgaasi vasturõhk. Kui see ei ole teostatav, siis tuleks kaaluda heitgaasivoolu mõõtmist mitme heitgaasi massivoolumõõturiga. Heitgaasi torude konfiguratsioonide, mõõtmete ja heitgaasi massivooluhulkade paljusus võib teha vajalikuks kompromissi EFMi(de) valimisel ja paigaldamisel, juhindudes heast inseneritavast. Kui mõõtetäpsus nõuab, siis on lubatud paigaldada EFM, mille läbimõõt on väiksem kui mitme väljundi kogu ristlõikeala, tingimusel et see ei mõjuta negatiivselt tööd ega heitgaasi järeltöötlust, mis on sätestatud punktis 3.4.2.
3.4.4. Globaalsed positsioneerimissüsteemid (GPS).
GPS-antenn paigaldatakse selliselt, et tagada satelliidisignaali hea vastuvõtt – näiteks kõrgeimasse võimalikku kohta. Paigaldatud GPS-antenn peab sõiduki kasutamist võimalikult vähe häirima.
3.4.5. Mootori juhtplokiga ühendamine
Soovi korral võib registreerida tabelis 1 loetletud asjakohased sõiduki ja mootori parameetrid, kasutades andmelogijat, mis on ühendatud ECU või sõiduki võrgustikuga vastavalt standarditele, nagu ISO 15031-5 või SAE J1979, OBD-II, EOBD või WWHOBD. Vajaduse korral avaldavad tootjad sildid, et võimaldada vajalike parameetrite identifitseerimist.
3.4.6. Andurid ja lisaseadmed
Paigaldatakse sõiduki kiiruse andurid, temperatuuri andurid, jahuti termoühendused või muud mõõteseadmed, mis ei ole sõiduki osad, et mõõta uuritavat parameetrit representatiivsel, usaldusväärsel ja täpsel viisil, ilma et sõiduki kasutamist ja muude analüsaatorite, vooluhulgamõõturite, andurite ja signaalide toimimist põhjendamatult häiritaks. Andurid ja lisaseadmed peavad saama energiat sõidukist sõltumata. Sõiduki kabiinist väljapoole jäävate PEMS-komponentide kinnituste ja osade turvavalgustus võib saada toidet sõiduki akult.
3.5. Heiteproovide võtmine
Heiteproovide võtmine peab olema representatiivne ja seda tuleb teha kohtades, kus heitgaasid on hästi segatud ja kus proovivõtupunkti ümbritseva õhu allavool on minimaalne. Vajaduse korral võetakse heiteproovid massivoolumõõturist allavoolu, järgides vahemaad vähemalt 150 mm vooluanduri elemendist. Proovivõtturid paigaldatakse vähemalt 200 mm või väljalasketoru kolmekordse siseläbimõõdu kaugusele, oleneb sellest, kumb on suurem, ja ülesvoolu kohast, kus heitgaasid väljuvad PEMSi proovivõtuseadmest keskkonda. Kui PEMS saadab voolu tagasi väljalaskesüsteemi, siis peab see toimuma proovivõtturist allavoolu viisil, mis ei mõjuta mootori töötamise ajal heitgaasi koostist proovivõtupunkti(de)s. Kui prooviliini pikkust muudetakse, siis süsteemi ülekandeaegu kontrollitakse ja vajadusel korrigeeritakse.
Kui mootoril on heitgaasi järeltöötlussüsteem, siis võetakse heitgaasi proov järeltöötlussüsteemist allavoolu. Mitmesilindrilise mootori ja hargneva väljalasketorustikuga sõiduki katsetamisel peab proovivõttur asuma piisavalt kaugel allavoolu, et tagada, et proov oleks representatiivne kõigi silindrite keskmiste heitgaasikoguste suhtes. Kui tegemist on mitmesilindrilise mootoriga, mille väljalasketorustikud moodustavad omaette rühmad, nagu V-kujulise mootorikonfiguratsiooni korral, tuleb proovivõtturist ülespoole jäävad väljalasketorustikud ühendada. Kui see ei ole tehniliselt teostatav, siis tuleb kaaluda mitmepunktilist proovivõtmist kohas, kus heitgaasid on hästi segunenud ja kus ei ole ümbritsevat õhku. Sellisel juhul peab proovivõtturite arv ja asukoht vastama võimalikult lähedalt heitgaasi massivoolumõõturite asukohale. Kui heitgaasivoolud ei ole võrdsed, siis kaalutakse proportsionaalset proovivõttu või mitme analüsaatori kasutamist proovide võtmisel.
Tahkete osakeste mõõtmisel võetakse heitgaaside proov heitgaasivoolu keskelt. Kui heitgaaside proovide võtmiseks kasutatakse mitut proovivõtturit, siis peab proovivõttur asuma muude proovivõtturite suhtes ülesvoolu.
Süsivesinike mõõtmisel kuumutatakse proovivõtuliin temperatuurini 463 ± 10 K (190 ± 10 °C). Muude gaasiliste komponentide mõõtmiseks kas koos jahutiga või ilma selleta hoitakse proovivõtuliin minimaalselt temperatuuril 333 K (60 °C), et vältida kondenseerumist ja tagada eri gaaside sobiv sisseimbumise efektiivsus. Madala rõhuga proovivõtusüsteemides võib temperatuuri alandada vastavalt rõhu vähenemisele, tingimusel et proovivõtusüsteem tagab 95 % sisseimbumise efektiivsuse kõigi reguleeritud gaasiliste saasteainete puhul. Kui võetakse tahkete osakeste proovid, siis kuumutatakse proovivõtuliin alates lahjendamata heitgaasi proovivõtupunktist minimaalse temperatuurini 373 K (100 °C). Tahkete osakeste proovivõtuliini proovi viibeaeg kuni esimese lahjenduseni või tahkete osakeste loendurini peab olema väiksem kui 3 s.
4. KATSE-EELSED MENETLUSED
4.1. PEMSi lekke kontroll
Kui PEMS on paigaldatud, kontrollitakse iga sõidukile paigaldatud PEMSi puhul vähemalt üks kord lekkeid, nagu on ette näinud PEMSi tootja või järgmiselt. Proovivõttur ühendatakse heitgaasisüsteemist lahti ning ots suletakse korgiga. Analüsaatori pump lülitatakse sisse. Pärast esialgset stabiliseerumisperioodi peab lekke puudumisel kõikide vooluhulgamõõturite näit olema umbes null. Vastasel korral tuleb kontrollida proovivõtuliine ja viga kõrvaldada.
Lekkekiirus hõrendusega poolel ei tohi ületada 0,5 protsenti kontrollitava süsteemi osa läbivast vooluhulgast. Läbiva vooluhulga hindamiseks võib kasutada analüsaatori voolusid ja möödavoolusid.
Alternatiivselt võib süsteemis vähendada rõhku kuni 20 kPa (süsteemi peab jääma 80 kPa). Pärast esialgset stabiliseerumisperioodi ei või rõhu suurenemine Δp (kPa/min) süsteemis ületada järgmist väärtust:
Teise meetodina võib rakendada kontsentratsiooni astmelist muutmist proovivõtuliini alguses ümberlülitamise teel nullgaasilt võrdlusgaasile, säilitades samad rõhutingimused, mis on süsteemi normaalsel ekspluateerimisel. Kui õigesti kalibreeritud analüsaatori näit on pärast piisava aja möödumist ≤ 99 protsenti sisestatud kontsentratsioonist, siis tuleb lekkeprobleem kõrvaldada.
4.2. PEMSi käivitamine ja stabiliseerimine
PEMS lülitatakse sisse, lastakse soojeneda ja stabiliseeruda vastavalt PEMSi tootja tehnilisele kirjeldusele, kuni nt rõhud, temperatuurid ja voolud on saavutanud oma reguleeritud ekspluatatsioonipunktid.
4.3. Proovivõtusüsteemi ettevalmistamine
Proovivõtusüsteem, mis koosneb proovivõtturist, proovivõtuliinidest ja analüsaatoritest, valmistatakse katsetamiseks ette vastavalt PEMSi tootja juhistele. Tuleb tagada, et proovivõtusüsteem on puhas ja selles ei ole kondenseerunud niiskust.
4.4. Heitgaasi massivoolumõõturi (EFM) ettevalmistamine
Kui EFMi kasutatakse heitgaasi massivoolu mõõtmiseks, siis tuleb see puhastada ja kasutamiseks ette valmistada vastavalt selle tootja tehnilisele kirjeldusele. Selle protseduuriga eemaldatakse (vajaduse korral) kondensatsioon ja setted liinidest ja seotud mõõtmise sisendavadest.
4.5. Analüsaatorite kontrollimine ja kalibreerimine gaasiheite mõõtmiseks
Analüsaatorite nullväärtuse ja mõõtevahemiku kalibreerimine teostatakse kalibreerimisgaasidega, mis vastavad 2. liite punkti 5 nõuetele. Valitakse kalibreerimisgaasid, mis vastavad RDE-katses eeldatud saasteainete kontsentratsioonide vahemikule. Analüsaatori triivi minimeerimiseks tuleks analüsaatorite nullväärtuse ja mõõtevahemiku kalibreerimine teha ümbritseval temperatuuril, mis vastab võimalikult täpselt katseseadmete temperatuurile katsesõidu ajal.
4.6. Analüsaatori kontrollimine tahkete osakeste heitkoguste mõõtmiseks
Analüsaatori nulltase registreeritakse, võttes proovi HEPA filtriga filtreeritud ümbritsevast õhust. Signaal salvestatakse konstantsel sagedusel vähemalt 1,0 Hz 2 minuti jooksul ja see keskmistatakse; lubatav kontsentratsiooni tase määratakse siis, kui on võimalik kasutada sobivaid mõõteseadmeid.
4.7. Sõiduki kiiruse määramine
Sõiduki kiirus määratakse vähemalt ühe järgmise meetodiga.
(a) |
GPS; kui sõiduki kiirus määratakse GPSiga, siis võrreldakse teekonna kogupikkust 4. liite punkti 7 kohase meetodiga saadud mõõtetulemustega. |
(b) |
Andur (nt optiline või mikrolaine andur); kui sõiduki kiirus on määratud anduriga, siis peab kiiruse mõõtmine vastama 2. liite punkti 8 nõuetele, või alternatiivselt määratakse teekonna kogupikkus anduriga ja võrreldakse kontrollkaugusega, mis on saadud digitaalsest teedevõrgust või topograafiliselt kaardilt. Anduri määratav teekonna kogupikkus ei tohi kontrollkaugusest kõrvale kalduda rohkem kui 4 %. |
(c) |
ECU; kui sõiduki kiirus määratakse kindlaks ECUga, siis valideeritakse teekonna kogupikkus vastavalt 3. liite punktile 3 ja ECU kiirussignaali korrigeeritakse vajaduse korral, et täita 3. liite punkti 3.3 nõuded. Alternatiivselt võrreldakse ECUga määratud teekonna kogupikkust kontrollkaugusega, mis saadakse digitaalsest teedevõrgust või topograafiliselt kaardilt. ECUga määratav teekonna kogupikkus ei tohi kontrollkaugusest kõrvale kalduda rohkem kui 4 %. |
4.8. PEMSi seadete kontrollimine
Tuleb kontrollida ühendusi kõikide anduritega ja vajaduse korral ECUga. Mootori parameetrite lugemisel tagatakse, et ECU teatab väärtusi õigesti (nt mootori nullkiirus [p/min], kui sisepõlemismootor on välja lülitatud ja süüde on sees). PEMS peab toimima ilma hoiatussignaalide ja veateadeteta.
5. HEITEKATSE
5.1. Katse algus
Proovivõtu ning parameetrite mõõtmise ja registreerimisega alustatakse enne mootori käivitamist. Aegade vastavusse viimise hõlbustamiseks soovitatakse registreerida ajalisse vastavusse viidavad parameetrid kas ühe andmesalvestusseadmega või kasutada sünkroniseeritud ajatemplit. Enne ja vahetult pärast mootori käivitamist veendutakse, et kõik vajalikud parameetrid on registreeritud andmelogijas.
5.2. Katse
Proovivõttu ning parameetrite mõõtmist ja registreerimist jätkatakse kogu maanteekatse ajal. Mootori võib peatada ja käivitada, kuid heiteproovide võtmine ja parameetrite registreerimine peab jätkuma. Iga hoiatussignaal, mis viitab PEMSi talitlushäirele, dokumenteeritakse ja seda kontrollitakse. Parameetrite registreerimine peab andma andmete täielikkuse üle 99 %. Mõõtmise ja andmete registreerimise võib katkestada vähem kui 1 % ulatuses kogu teekonna kestuse ajast, kuid mitte kauemaks kui katkematuks 30sekundiliseks perioodiks signaali tahtmatu kao korral või PEMS-seadme hooldamiseks. Katkestused võib PEMS registreerida otse. Registreeritud parameetrisse ei ole lubatud sisestada katkestusi andmete eeltöötlemise, vahetamise või järeltöötlemise teel. Automaatse nullimise korral tehakse see vastavalt jälgitavale nullstandardile, mis sarnaneb sellega, mida kasutati analüsaatori nullpunkti seadistamiseks. Vajaduse korral on äärmiselt soovitatav alustada PEMSi hooldust sõiduki nullkiirusel.
5.3. Katse lõpetamine
Katse lõpetatakse, kui sõiduk on teekonna läbinud ja põlemismootor on välja lülitatud. Pärast katsesõidu lõppu tuleb vältida mootori pikaajalist tühikäigul töötamist. Andmete registreerimine jätkub, kuni proovivõtusüsteemide reageerimisaeg möödub.
6. KATSEJÄRGNE MENETLUS
6.1. Analüsaatorite kontrollimine gaasilise heite mõõtmiseks
Gaasiliste komponentide analüsaatorite nullväärtust ja võrdlusnäitu kontrollitakse kalibreerimisgaasidega, mis on identsed nendega, mida rakendatakse vastavalt punktile 4.5, et hinnata analüsaatori nulli- ja mõõteulatuse triivi võrreldes katse-eelse kalibreerimisega. Enne mõõteulatuse triivi kontrollimist võib analüsaatori nullida, kui nulltriiv leiti olevat lubatud vahemikus. Katsejärgne triivi kontroll viiakse lõpule nii kiiresti kui võimalik pärast katset ja enne, kui PEMS, üksikud analüsaatorid või andurid on välja lülitatud või puhkerežiimis. Katse-eelse ja -järgse tulemuse erinevus peab vastama tabeli 2 nõuetele.
Tabel 2
Lubatud analüsaatori triiv PEMS-katses
Saasteaine |
Nullitriiv |
Mõõteulatuse triiv (10) |
CO2 |
≤ 2 000 ppm katse kohta |
≤ 2 % näidust või ≤ 2 000 ppm katse kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem |
CO |
≤ 75 ppm katse kohta |
≤ 2 % näidust või ≤ 75 ppm katse kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem |
NO2 |
≤ 5 ppm katse kohta |
≤ 2 % näidust või ≤ 5 ppm katse kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem |
NO/NOX |
≤ 5 ppm katse kohta |
≤ 2 % näidust või ≤ 5 ppm katse kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem |
CH4 |
≤ 10 ppmC1 katse kohta |
≤ 2 % näidust või ≤ 10 ppmC1 katse kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem |
THC |
≤ 10 ppmC1 katse kohta |
≤ 2 % näidust või ≤ 10 ppmC1 katse kohta, olenevalt sellest, kumb on suurem |
Kui katse-eelsete ja -järgsete tulemuste nulli- ja mõõteulatuse triiv on lubatust suuremad, siis loetakse katsetulemused kehtetuks ja katse tehakse uuesti.
6.2. Analüsaatori kontrollimine tahkete osakeste heitkoguste mõõtmiseks
Analüsaatori nulltase registreeritakse, võttes proovi HEPA filtriga filtreeritud ümbritsevast õhust. Signaal salvestatakse 2 minuti jooksul ja see keskmistatakse; lubatav kontsentratsiooni tase määratakse siis, kui on võimalik kasutada sobivaid mõõteseadmeid. Kui katse-eelsete ja -järgsete tulemuste erinevus on lubatust suurem, siis loetakse katsetulemused kehtetuks ja katse tehakse uuesti.
6.3. Teel tekkiva heite mõõtmiste kontrollimine
Analüsaatorite kalibreeritud vahemik peab sisaldama vähemalt 90 % kontsentratsiooniväärtusi, mis on saadud 99 % ulatuses heitekatse valiidsete osade mõõtmistest. 1 % hindamiseks kasutatud mõõtmiste koguarvust võib olla kuni kahe teguri võrra suurem analüsaatori kalibreeritud vahemikust. Kui need nõuded ei ole täidetud, loetakse katse kehtetuks.
(1) Mõõdetakse niiske heitgaasi põhjal või korrigeeritakse vastavalt 4. liite punktile 8.1.
(2) Määratakse ainult siis, kui heitgaasi massivooluhulga arvutamiseks kasutatakse kaudset meetodit, mida on kirjeldatud 4. liite punktides 10.2 ja 10.3.
(3) Meetod valitakse vastavalt punktile 4.7.
(4) Parameeter on kohustuslik ainult juhul, kui mõõtmist nõutakse IIIA lisa punktis 2.1.
(5) Määratakse ainult juhul, kui see on vajalik sõiduki oleku ja kasutustingimuste kontrollimiseks.
(6) Võib arvutada THC ja CH4 kontsentratsioonide põhjal vastavalt 4. liite punktile 9.2.
(7) Võib arvutada mõõdetud NO ja NO2 kontsentratsioonide põhjal.
(8) Võib kasutada mitut parameetrite allikat.
(9) Eelistatud allikas on ümbritseva rõhu andur.
(10) Enne mõõteulatuse triivi kontrollimist võib analüsaatori nullida, kui määratud nulltriiv on lubatud vahemikus.
2. liide
PEMSi komponentide ja signaalide spetsifikatsioon ja kalibreerimine
1. SISSEJUHATUS
Selles liites sätestatakse PEMSi komponentide ja signaalide spetsifikatsioon ja kalibreerimine.
2. TÄHISED, PARAMEETRID JA ÜHIKUD
> |
— |
suurem kui |
≥ |
— |
suurem kui või võrdne |
% |
— |
protsent |
≤ |
— |
väiksem kui või võrdne |
A |
— |
lahjendamata CO2 kontsentratsioon [%] |
a 0 |
— |
regressioonisirge vabaliige |
a 1 |
— |
regressioonisirge tõus |
B |
— |
lahjendatud CO2 kontsentratsioon [%] |
C |
— |
lahjendatud NO kontsentratsioon [ppm] |
c |
— |
analüsaatori vastus hapniku segava toime katses |
c FS,b |
— |
HC-kontsentratsiooni täisskaala etapis (b) [ppmC1] |
c FS,d |
— |
HC-kontsentratsiooni täisvahemik etapis (d) [ppmC1] |
c HC(w/NMC) |
— |
HC-kontsentratsioon CH4 või C2H6 voolamisel läbi NMC [ppmC1] |
c HC(w/o NMC) |
— |
HC-kontsentratsioon CH4 või C2H6 möödavoolu puhul NMCst [ppmC1] |
c m,b |
— |
mõõdetud HC-kontsentratsioon etapis (b) ([ppmC1] |
c m,d |
— |
mõõdetud HC-kontsentratsioon etapis (d) [ppmC1] |
c ref,b |
— |
HC-võrdluskontsentratsioon etapis (b) [ppmC1] |
c ref,d |
— |
HC-võrdluskontsentratsioon etapis (d) [ppmC1] |
°C |
— |
kraadi Celsiuse järgi |
D |
— |
lahjendamata NO kontsentratsioon [ppm] |
D e |
— |
eeldatud lahjendatud NO kontsentratsioon [ppm] |
E |
— |
absoluutne töörõhk [kPa] |
E CO2 |
— |
protsentuaalne CO2 summutus |
E E |
— |
etaani efektiivsus |
E H2O |
— |
protsentuaalne vee summutus |
E M |
— |
metaani efektiivsus |
EO2 |
— |
hapniku segav toime |
F |
— |
veetemperatuur [K] |
G |
— |
küllastunud auru rõhk [kPa] |
g |
— |
gramm |
gH2O/kg |
— |
grammi vett kilogrammi kohta |
h |
— |
tund |
H |
— |
veeauru kontsentratsioon [%] |
H m |
— |
maksimaalne veeauru kontsentratsioon [%] |
Hz |
— |
herts |
K |
— |
kelvin |
kg |
— |
kilogramm |
km/h |
— |
kilomeetrit tunnis |
kPa |
— |
kilopaskal |
max |
— |
maksimaalne väärtus |
NOX,kuiv |
— |
stabiliseeritud NOX salvestuste niiskusega korrigeeritud |
keskmine kontsentratsioon NOX,m |
— |
stabiliseeritud NOX salvestuste keskmine kontsentratsioon |
NOX,ref |
— |
stabiliseeritud NOX salvestuste keskmine võrdluskontsentratsioon |
ppm |
— |
miljondikku |
ppmC1 |
— |
miljondikku süsiniku ekvivalendi kohta |
r2 |
— |
determinatsioonikordaja |
s |
— |
sekund |
t0 |
— |
gaasivoolu ümberlülitamise ajapunkt [s] |
t10 |
— |
ajapunkt reageeringu jõudmisel 10 %-ni lõppnäidust |
t50 |
— |
ajapunkt reageeringu jõudmisel 50 %-ni lõppnäidust |
t90 |
— |
ajapunkt reageeringu jõudmisel 90 %-ni lõppnäidust |
kindlaks määrata |
— |
määratakse kindlaks |
x |
— |
sõltumatu muutuja või kontrollväärtus |
χ min |
— |
minimaalne väärtus |
y |
— |
sõltuv muutuja või mõõdetud väärtus |
3. LINEAARSUSE KONTROLL
3.1. Üldteave
Analüsaatorite, vooluhulgamõõturite, andurite ja signaalide lineaarsus peab olema jälgitav vastavalt rahvusvahelistele või kohalikele standarditele. Andurid või signaalid, mis ei ole otse jälgitavad, nt lihtsustatud vooluhulgamõõturid, kalibreeritakse alternatiivina šassii dünamomeetri laboriseadmetega, mis on kalibreeritud vastavalt rahvusvahelistele või kohalikele standarditele.
3.2. Lineaarsusnõuded
Kõik analüsaatorid, vooluhulgamõõturid ja signaalid peavad vastavama tabelis 1 esitatud lineaarsusnõuetele. Kui õhuvool, kütusevool, õhu ja kütuse suhe või heitgaasi massivooluhulk arvutatakse ECU põhjal, siis peab arvutatud heitgaasi massivooluhulk vastama tabelis 1 sätestatud lineaarsusnõuetele.
Tabel 1
Mõõtmisparameetrite ja -süsteemide lineaarsusnõuded
Mõõtmisparameeter/-seade |
|
Tõus a1 |
Standard-viga SEE |
Determi-natsiooni-kordaja r2 |
Kütuse vooluhulk (1) |
≤ 1 % max |
0,98 - 1,02 |
≤ 2 % max |
≥ 0,990 |
Õhu vooluhulk (1) |
≤ 1 % max |
0,98 - 1,02 |
≤ 2 % max |
≥ 0,990 |
Heitgaasi massivooluhulk |
≤ 2 % max |
0,97 - 1,03 |
≤ 2 % max |
≥ 0,990 |
Gaasianalüsaatorid |
≤ 0,5 % max |
0,99 - 1,01 |
≤ 1 % max |
≥ 0,998 |
Pöördemoment (2) |
≤ 1 % max |
0,98–1,02 |
≤ 2 % max |
≥ 0,990 |
PN-analüsaatorid (3) |
kindlaks määrata |
kindlaks määrata |
kindlaks määrata |
kindlaks määrata |
3.3. Lineaarsuse kontrollimise sagedus
Lineaarsusnõudeid vastavalt punktile 3.2 kontrollitakse:
a) |
iga analüsaatori puhul vähemalt iga kolme kuu tagant või iga kord, kui süsteemi parandatakse või muudetakse selliselt, et see võib mõjutada kalibreerimist; |
b) |
muude asjakohase seadmete, näiteks heitgaasi massivoolumõõturite ja jälgitavalt kalibreeritud andurite puhul alati, kui on täheldatud kahjustusi, vastavalt siseauditi korrale seadme tootja poolt või ISO 9000 alusel, kuid mitte kauem kui üks aasta enne tegelikku katset. |
Lineaarsusnõuete täitmist vastavalt punktile 3.2 andurite või ECU signaalide kohta, mis ei ole vahetult jälgitavad, kontrollitakse šassii dünamomeetril iga PEMSi seade puhul üks kord jälgitavalt kalibreeritud mõõteseadmega.
3.4. Lineaarsuskontrolli kord
3.4.1. Üldnõuded
Asjakohased analüsaatorid, seadmed ja andurid viiakse tavapärasesse töökorda vastavalt tootja soovitustele. Analüsaatoreid, seadmeid ja andureid ekspluateeritakse ettenähtud temperatuuridel, rõhkudel ja vooludel.
3.4.2. Üldmenetlus
Iga normaalse ekspluatatsioonivahemiku lineaarsust kontrollitakse järgmiste etappidega.
(a) |
Analüsaatori vooluhulgamõõturi või anduri nullpunkt seadistatakse nullsignaali sisestamisega. Gaasianalüsaatorite puhul kasutatakse puhastatud sünteetilist õhku või lämmastikku, mis juhitakse analüsaatori sisendavasse gaasiraja kaudu, mis on võimalikult sirge ja lühike. |
(b) |
Analüsaatori, vooluhulgamõõturi või anduri mõõteulatus reguleeritakse mõõteulatuse signaaliga. Gaasianalüsaatorite puhul juhitakse sobiv võrdlusgaas analüsaatori sisendavasse gaasiraja kaudu, mis on võimalikult sirge ja lühike. |
(c) |
Korratakse punktis a kirjeldatud nullimist. |
(d) |
Lineaarsuse kontrollimiseks kasutatakse vähemalt kümmet enam-vähem võrdse ulatusega kehtivat kontrollväärtust (kaasa arvatud null). Komponentide kontsentratsioonide kontrollväärtused, heitgaasi massivooluhulk ja muud asjakohased parameetrid valitakse selliselt, et need vastavad väärtuste vahemikule, mida heitekatses eeldatakse. Heitgaasi massivoolu mõõtmiseks võib lineaarsuskontrollist välja jätta võrdluspunktid, mis on maksimaalsest kalibreerimisväärtusest 5 % madalamal. |
(e) |
Gaasianalüsaatorite puhul juhitakse teadaolevad gaasikontsentratsioonid vastavalt punktile 5 analüsaatori porti. Signaali stabiliseerumiseks jäetakse piisavalt aega. |
(f) |
Hinnatavad väärtused ja vajadusel kontrollväärtused registreeritakse 1,0 Hz püsisagedusel vähemalt 30sekundilise perioodi jooksul. |
(g) |
30 s jooksul mõõdetud väärtuste aritmeetiliste keskväärtuste põhjal arvutatakse vähimruutude meetodil lineaarse regressiooni parameetrid, kasutades kõige sobivamat lähendavat võrrandit järgmisel kujul: kus:
Regressiooni standardhälve (SEE) üleminekul y-väärtuselt x-väärtusele ja determinatsioonikordaja (r2) arvutatakse iga mõõtmisparameetri ja süsteemi jaoks. |
(h) |
Lineaarse regressiooni parameetrid peavad vastama tabelis 1 esitatud nõuetele. |
3.4.3. Nõuded lineaarsuse kontrollimise kohta šassii dünamomeetril
Mittejälgitavaid vooluhulgamõõtureid, andureid või ECU signaale, mida ei saa vastavalt jälgitavatele standarditele kalibreerida, kalibreeritakse šassii dünamomeetril. Protseduur peab vastama UNECE eeskirja nr 83 4a lisa nõuetele niivõrd, kui need on kohaldatavad. Vajaduse korral tuleb kalibreeritav seade või andur paigaldada katsesõidukile ning seda kasutada vastavalt 1. liite nõuetele. Kalibreerimiskord järgib võimalusel alati punkti 3.4.2 nõudeid; valitakse vähemalt 10 asjakohast kontrollväärtust tagamaks, et vähemalt 90 % RDE-katses eeldatavast maksimaalsest väärtusest on kaetud.
Kui kalibreeritakse mittevahetult jälgitavat vooluhulgamõõturit, andurit või ECU signaali, et määrata heitgaasi vooluhulk, siis kinnitatakse sõiduki väljalasketoru külge jälgitav kalibreeritud heitgaasi massivoolu võrdlusmõõtur või CVS. Tuleb tagada, et sõiduki heitgaasi mõõdetakse täpselt heitgaasi massivoolumõõturi abil 1. liite punkti 3.4.3 kohaselt. Sõidukit käitatakse nii, et gaasipedaal on püsivas asendis ning käiguvalik ja šassii dünamomeetri koormus on konstantne.
4. GAASILISTE KOMPONENTIDE MÕÕTMISE ANALÜSAATORID
4.1. Analüsaatorite lubatavad tüübid
4.1.1. Standardanalüsaatorid
Gaasilisi komponente mõõdetakse analüsaatoritega, mis on täpsustatud 07-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 83 4a lisa 3. liite punktides 1.3.1–1.3.5. Kui NDUV-analüsaator mõõdab nii NO kui ka NO2, siis ei ole NO2/NO-muundurit vaja.
4.1.2. Alternatiivsed analüsaatorid
Analüsaatorid, mis ei vasta punkti 4.1.1 projekteerimiskirjeldusele, on lubatud tingimusel, et need vastavad punkti 4.2 nõuetele. Tootja peab tagama, et alternatiivne analüsaator saavutab võrreldes standardanalüsaatoriga samaväärse või parema mõõtmise tulemuslikkuse saasteaine kontsentratsioonide vahemikus ja kooseksisteerivate gaaside osas, mida võib eeldada sõidukitel, mida käitatakse lubatud kütustega RDE-katsetel kehtivatel mõõdukatel ja laiendatud tingimustel vastavalt käesoleva lisa punktidele 5, 6 ja 7. Nõudmise korral esitab analüsaatori tootja kirjalikult lisateabe, mis näitab, et alternatiivse analüsaatori mõõtmistulemused on järjekindlalt ja usaldusväärselt kooskõlas standardanalüsaatori mõõtmistulemustega. Lisateave peab sisaldama:
a) |
alternatiivse analüsaatori teoreetilise baasi ja tehniliste komponentide kirjeldust; |
b) |
tõendust samaväärsuse kohta vastava standardanalüsaatoriga, mida on kirjeldatud punktis 4.1.1, saasteainete eeldatud kontsentratsioonide vahemikus ja tüübikinnituse katse ümbritseva keskkonna tingimustel vastavalt 07-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 83 07-seeria muudatuste 4a lisale, ning valideerimiskatset vastavalt 3. liite punktile 3 sõidukite puhul, millel on sädesüüte või survesüütega mootor; analüsaatori tootja peab tõendama samaväärsuse olulisust 3. liite punktis 3.3 esitatud lubatud hälvete piirides; |
c) |
tõendust samaväärsuse kohta vastava standardanalüsaatoriga, mida on täpsustatud punktis 4.1.1, seoses atmosfäärirõhu mõjuga analüsaatori mõõtetulemustele; tõendav katse peab määrama kindlaks reageeringu võrdlusgaasile, mille kontsentratsioon jääb analüsaatori mõõtevahemikku, et kontrollida atmosfäärirõhu mõju mõõdukatel ja laiendatud kõrgustingimustel, mis on määratletud käesoleva lisa punktis 5.2. Sellise katse võib läbi viia keskkonnakõrguse katsekambris; |
d) |
samaväärsuse tõendust vastava standardanalüsaatoriga, mis on sätestatud punktis 4.1.1, vähemalt kolmes käesoleva lisa nõuetele vastavas maanteekatses; |
e) |
tõendust selle kohta, et vibratsiooni, kiirenduste ja ümbritseva õhu temperatuuri mõju analüsaatori näidule ei ületa analüsaatori müranõudeid, mis on sätestatud punktis 4.2.4. |
Tüübikinnitusasutused võivad nõuda lisateavet, et saada kinnitust samaväärsuse kohta või keelduda tüübikinnituse andmisest, kui mõõtmistest nähtub, et alternatiivne analüsaator ei ole standardanalüsaatoriga samaväärne.
4.2. Analüsaatori spetsifikatsioon
4.2.1. Üldteave
Lisaks iga analüsaatori kohta punktis 3 määratletud lineaarsusnõuetele peab analüsaatori tootja tõendama, et analüsaatorite tüübid vastavad punktides 4.2.2–4.2.8 sätestatud spetsifikatsioonidele. Analüsaatorite mõõtevahemik ja reageerimisaeg peavad olema sellised, et oleks võimalik piisava täpsusega mõõta heitgaasi komponentide kontsentratsiooni vastavalt kehtivale heitestandardile muutuvatel ja stabiilsetel tingimustel. Võimalikult palju tuleb piirata analüsaatorite tundlikkust löökidele, vibratsioonile, vananemisele, temperatuuri ja õhurõhu muutustele ning elektromagnetilistele häiretele ja muudele sõiduki ja analüsaatori kasutamisega seotud mõjudele.
4.2.2. Mõõtetäpsus
Mõõtetäpsus on määratluse kohaselt analüsaatori näidu kõrvalekalle kontrollväärtusest ja see ei tohi ületada 2 % näidust või 0,3 % täisskaalast, olenevalt sellest, kumb on suurem.
4.2.3. Kordustäpsus
Kordustäpsus, mis on määratluse kohaselt 10 korduva reageeringu 2,5kordne standardhälve teatava kalibreerimis- või võrdlusgaasi puhul, ei tohi olla suurem kui 1 % skaala maksimaalsele näidule vastavast kontsentratsioonist iga kasutatava mõõtepiirkonna kohta, mis on vähemalt 155 ppm (või ppmC1), või 2 % iga mõõtevahemiku kohta, mis on alla 155 ppm (või ppmC1).
4.2.4. Müra
Müra, mis on määratluse kohaselt nullnäidust kümne standardse kõrvalekalde ruutkeskmise kahekordne väärtus mõõdetuna pideval vähemalt 1,0 Hz salvestussagedusel 30 sekundi jooksul, ei tohi olla rohkem kui 2 % täisvahemikust. Kõik 10 mõõteperioodi peavad vahelduma 30sekundilise intervalliga, mille jooksul analüsaatorisse viiakse sobiv võrdlusgaas. Enne iga proovivõtuperioodi ja enne iga mõõteintervalli jäetakse piisavalt aega analüsaatori ja proovivõtuliinide puhastamiseks.
4.2.5. Nullitriiv
Nullitriiv, mis on määratletud kui keskmine näit nullgaasi puhul vähemalt 30sekundilise ajavahemiku jooksul, peab vastama tabelis 2 esitatud spetsifikatsioonidele.
4.2.6. Mõõteulatuse triiv
Mõõteulatuse triiv, mis on määratletud kui keskmine näit võrdlusgaasi puhul vähemalt 30sekundilise ajavahemiku jooksul, peab vastama tabelis 2 esitatud spetsifikatsioonidele.
Tabel 2
Analüsaatorite lubatav null- ja mõõteulatuse triiv gaasikomponentide mõõtmiseks laboritingimustel
Saasteaine |
Nullitriiv |
Mõõteulatuse triiv |
CO2 |
≤ 1,000 ppm 4 h jooksul |
≤ 2 % näidust või ≤ 1,000 ppm, 4 h jooksul, olenevalt sellest, kumb on suurem |
CO |
≤ 50 ppm 4 h jooksul |
≤ 2 % näidust või ≤ 50 ppm, 4 h jooksul, olenevalt sellest, kumb on suurem |
NO2 |
≤ 5 ppm 4 h jooksul |
≤ 2 % näidust või ≤ 5 ppm, 4 h jooksul, olenevalt sellest, kumb on suurem |
NO/NOX |
≤ 5 ppm 4 h jooksul |
≤ 2 % näidust või 5 ppm 4 h jooksul, olenevalt sellest, kumb on suurem |
CH4 |
≤ 10 ppm C1 |
≤ 2 % näidust või ≤ 10 ppmC1, 4 h jooksul, olenevalt sellest, kumb on suurem |
THC |
≤ 10 ppm C1 |
≤ 2 % näidust või ≤ 10 ppmC1, 4 h jooksul, olenevalt sellest, kumb on suurem |
4.2.7. Tõusuaeg
Tõusuaeg on määratluse kohaselt aeg, mis kulub reageeringu näidu jõudmiseks 10 %-lt 90 %ni lõppnäidust (t 90 – t 10; vt punkt 4.4). Tõusuaeg ei tohi ületada 3 sekundit.
4.2.8. Gaaside kuivatamine
Heitgaase võib mõõta nii niiskena kui ka kuivana. Kasutatava gaasikuivatusseadme mõju mõõdetavate gaaside koostisele peab olema võimalikult väike. Keemiliste kuivatusainete kasutamine ei ole lubatud.
4.3. Lisanõuded
4.3.1. Üldteave
Punktide 4.3.2–4.3.5 sätetes määratletakse lisanõuded konkreetsete analüsaatorite tüüpide tulemuslikkusele ning neid kohaldatakse ainult juhul, kui kõnealust analüsaatorit kasutatakse heitkoguste mõõtmiseks RDE-katsetes.
4.3.2. NOX-muundurite tõhususe kontrollimine
NOX-muunduri kasutamisel, nt selleks, et muundada NO2 NO-ks kemoluminestsentsanalüsaatoris analüüsimiseks, kontrollitakse selle tõhusust vastavalt 07-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 83 4a lisa 3. liite punktile 2.4. NOX-muunduri tõhusust kontrollitakse hiljemalt üks kuu enne heitekatset.
4.3.3. Leekionisatsioonidetektori (FID) reguleerimine
a) Detektori reageeringu optimeerimine
Süsivesinike mõõtmisel tuleb FID-d reguleerida ajavahemike tagant, mille on täpsustanud analüsaatori tootja, vastavalt 07-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 83 4a lisa 3. liite punktile 2.3.1. Reageeringu optimeerimiseks kõige tavalisemas töövahemikus kasutatakse propaani sisaldavat õhku või propaani sisaldavat lämmastikku.
b) Süsivesinike kalibreerimistegurid
Süsivesinike mõõtmisel kontrollitakse FID süsivesinike kalibreerimistegurit vastavalt 07-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 83 4a lisa 3. liite punktile 2.3.3, kasutades võrdlusgaasina vastavalt propaani sisaldavat õhku või propaani sisaldavat lämmastikku või nullgaasina puhastatud sünteetilist õhku või lämmastikku.
c) Hapniku segava toime kontrollimine
Hapniku segavat toimet kontrollitakse FID kasutusele võtmisel ning pärast põhjaliku hoolduse tegemist. Valitakse selline mõõtevahemik, kus hapniku segava toime kontrollimiseks kasutatavate gaaside kontsentratsioon on üle 50 %. Ahju temperatuur peab katse ajal olema nõuetekohane. Hapniku segava toime kontrolliks kasutatava gaasi spetsifikatsioonid on esitatud punktis 5.3.
Kohaldatakse järgmist korda:
i) |
analüsaator nullitakse; |
ii) |
analüsaatori mõõteulatus määratakse ottomootorite puhul kindlaks 0 % hapniku sisaldusega gaasisegu abil ja survesüütega mootorite puhul 21 % hapniku sisaldusega gaasisegu abil; |
iii) |
nullnäitu kontrollitakse uuesti. Kui see on täisvahemikuga võrreldes muutunud rohkem kui 0,5 %, siis korratakse etappe i ja ii; |
iv) |
analüsaatorisse juhitakse hapniku segava toime kontrollimiseks ette nähtud 5 % ja 10 % kontsentratsiooniga gaasid; |
v) |
nullnäitu kontrollitakse uuesti. Kui see on muutunud enam kui ± 1 % skaala lõppväärtusest, korratakse katset; |
vi) |
hapniku segav toime E O2 arvutatakse mõlema etapis loh nimetatud segu puhul järgmiselt: Kui analüsaatori reageering on: kus:
|
vii) |
hapniku segava toime protsent E O2 peab kõigis hapniku segava toime kontrollgaasides olema enne katset väiksem kui ± 1,5 %; |
viii) |
kui hapniku segav toime E O2 on suurem kui ± 1,5 %, võib püüda seda korrigeerida, reguleerides õhuvoolu, kütusevoolu ja proovivoolu astmeliselt tootja poolt antud spetsifikatsioonides esitatud väärtustest suuremaks ja väiksemaks; |
ix) |
hapniku segava toime kontrolli korratakse iga uue seadistuse puhul. |
4.3.4. Mittemetaansete süsivesinike eraldaja (NMC) muundamisefektiivsus
Süsivesinike analüüsimisel võib kasutada NMC-d mittemetaansete süsivesinike eraldamiseks proovigaasist kõigi süsivesinike, välja arvatud metaani oksüdeerimise teel. Ideaaljuhul on muundumine metaani puhul 0 protsenti ning teiste süsivesinike puhul, mida esindab etaan 100 protsenti. NMHC täpseks mõõtmiseks määratakse kaks kõnealust efektiivsust ning kasutatakse neid NMHC heitgaasi massivoolu arvutamisel (vt 4. liite punkt 9.2). Metaani muundumisefektiivsust ei ole vaja määrata, kui NMC-FID on kalibreeritud vastavalt 4. liite punkti 9.2 meetodile b, juhtides metaani/õhu kalibreerimisgaasi läbi NMC.
a) Metaani muundumisefektiivsus
Metaan-kalibreerimisgaas juhitakse läbi FID möödavooluga NMCst ja ilma selleta; mõlemad kontsentratsioonid registreeritakse. Metaani efektiivsus määratakse järgmiselt:
kus:
c HC(w/NMC) |
on HC kontsentratsioon CH4 voolamisel läbi NMC, [ppmC1] |
c HC(w/o NMC) |
on HC kontsentratsioon CH4 möödavoolu puhul NMCst, [ppmC1] |
b) Etaani muundumisefektiivsus
Etaan-kalibreerimisgaas juhitakse läbi FID möödavooluga NMCst ja ilma selleta; mõlemad kontsentratsioonid registreeritakse. Etaani efektiivsus määratakse järgmiselt:
kus:
c HC(w/NMC) |
on HC kontsentratsioon C2H6 voolamisel läbi NMC, [ppmC1] |
c HC(w/o NMC) |
on HC-kontsentratsioon C2H6 möödavoolu puhul NMCst, [ppmC1] |
4.3.5. Segavad toimed
a) Üldteave
Kui lisaks uuritavale gaasile on veel muid gaase, võivad need näitu moonutada. Analüsaatori tootja peab enne analüsaatori turule laskmist kontrollima analüsaatorite segavaid toimeid ja õiget toimimist vähemalt üks kord iga punktides b kuni f loetletud analüsaatori või seadme puhul.
b) Segava toime kontrollimine CO-analüsaatori puhul
CO-analüsaatori tööd võivad segada vesi ja CO2. Seetõttu puhutakse toatemperatuuril veest läbi CO2 võrdlusgaas, mille sisaldus vastab 80–100 % katsel kasutatud CO-analüsaatori suurima mõõtepiirkonna lõppväärtusele, ning tulemus registreeritakse. Analüsaatori reageering ei tohi ületada 2 % tavalise maanteekatse ajal eeldatavast CO keskmisest kontsentratsioonist või ± 50 ppm olenevalt sellest, kumb on suurem. H2O ja CO2 segavat toimet võib määrata ka eraldi katsetega. Kui segava toime määramiseks kasutatud H2O ja CO2 sisaldused ületavad katse ajal eeldatavaid suurimaid väärtusi, siis vähendatakse kõiki saadud segavat toimet iseloomustavate parameetrite väärtusi sel teel, et määratud segav toime korrutatakse katse ajal eeldatava maksimaalse kontsentratsiooni ja määramise ajal tegelikult kasutatud väärtuse suhtega. Samuti võib määrata segavad toimed eraldi H2O selliste kontsentratsioonidega, mis on väiksemad katse ajal eeldatavatest suurimatest väärtustest ja siis tuleb H2O puhul määratud segavat toimet suurendada sel teel, et määratud segav toime korrutatakse H2O katse ajal eeldatava maksimaalse kontsentratsiooni ja selle määramise ajal tegelikult kasutatud väärtuse suhtega. Mõlema kohandatud segava toime väärtuse summa peab jääma käesolevas punktis kindlaks määratud lubatud hälbe piiresse.
c) NOX-analüsaatori summutava mõju kontrollimine
CLD- ja HCLD-analüsaatorite puhul pööratakse tähelepanu kahele gaasile: CO2 ja veeaur. Kõnealuste gaaside summutav mõju on võrdeline nende kontsentratsiooniga. Katseliselt määratakse kindlaks summutustase katses esinevate suurimate eeldatavate kontsentratsioonide puhul. Kui CLD- ja HCLD-analüsaatoris kasutatakse summutuse kompenseerimiseks algoritmi, mis eeldab H2O või CO2 mõõteseadmete kasutamist, siis hinnatakse summutustaset sisselülitatud mõõteseadmete ja algoritmi kasutamisel.
i) CO2 summutava mõju kontrollimine
NDIR analüsaatorist juhitakse läbi võrdlusgaas, mille CO2 sisaldus vastab 80–100 % maksimaalsest mõõtevahemikust, ja registreeritakse CO2 sisaldusele vastav väärtus A. Seda gaasi lahjendatakse ligikaudu 50 % ulatuses NO võrdlusgaasiga ja juhitakse seejärel läbi NDIR- ja CLD- või HCLD-analüsaatorite, seejuures registreeritakse CO2 ja NO sisaldusele vastavad väärtused B ja C. Seejärel CO2 vool katkestatakse ning läbi CLD või HCLD juhitakse ainult NO-d sisaldav võrdlusgaas ja registreeritakse NO sisaldusele vastav väärtus D. Summutusprotsent arvutatakse järgmiselt:
kus:
A |
on NDIR-analüsaatori abil mõõdetud lahjendamata CO2 kontsentratsioon [%] |
B |
on NDIR-analüsaatori abil mõõdetud lahjendatud CO2 kontsentratsioon [%] |
C |
on CLD- või HCLD-analüsaatori abil mõõdetud lahjendatud NO kontsentratsioon [ppm] |
D |
on CLD- või HCLD-analüsaatori abil mõõdetud lahjendamata NO kontsentratsioon [ppm] |
CO2 ja NO võrdlusgaasi lahjendamiseks ja koguste määramiseks võib tüübikinnitusasutuse heakskiidul kasutada alternatiivseid meetodeid, nagu dünaamiline segamine.
ii) Vee summutava mõju kontrollimine
Seda kontrolli rakendatakse ainult niiske gaasi kontsentratsiooni mõõtmisel. Vee summutava mõju arvutamisel tuleb arvesse võtta, et NO võrdlusgaas lahjendatakse veeauruga ning et segus oleva veeauru kontsentratsiooni tuleb reguleerida, et see vastaks katse ajal eeldatavale kontsentratsioonile. Läbi CLD või HCLD juhitakse võrdlusgaas, milles NO sisaldus vastab 80–100 % tavalise mõõtepiirkonna lõppväärtusest, ja registreeritakse NO sisaldusele vastav väärtus D. Seejärel juhitakse NO-d sisaldav võrdlusgaas toatemperatuuril läbi vee ja läbi CLD või HCLD ja registreeritakse NO sisaldusele vastav väärtus C. Määratakse analüsaatori absoluutne töörõhk ja vee temperatuur ning registreeritakse vastavad väärtused E ja F. Määratakse küllastunud veeauru rõhk temperatuuril, mis vastab barbotööris oleva vee temperatuurile F, ja registreeritakse rõhu väärtus G. Veeauru kontsentratsioon H [%] gaasisegus arvutatakse järgmiselt:
Eeldatav lahjendatud NO võrdlusgaasi kontsentratsioon veeaurus registreeritakse väärtusena D e ja arvutatakse järgmiselt:
Diiselmootorite heitgaaside korral arvutatakse katse ajal heitgaasides eeldatav veeauru kontsentratsioon [%] maksimaalsest CO2 kontsentratsioonist A heitgaasis ja registreeritakse väärtusena H m eeldusel, et kütuses sisalduvate H ja C aatomite suhe on 1,8/1 järgmiselt:
Vee summutav mõju protsentides arvutatakse järgmiselt:
kus:
D e |
on eeldatav lahjendatud NO kontsentratsioon, [ppm] |
C |
on mõõdetud lahjendatud NO kontsentratsioon, [ppm] |
H m |
on suurim veeauru kontsentratsioon [%] |
H |
on tegelik veeauru kontsentratsioon [%] |
iii) Suurim lubatav summutus
CO2 ja vee kombineeritud summutus ei tohi ületada 2 % skaala lõppväärtusest.
d) Analüsaatori summutuse kontrollimine NDUV-analüsaatori korral
Süsivesinikud ja H2O võivad avaldada positiivset segavat toimet NDUV-analüsaatorile ning põhjustada analoogse reageeringu kui NOX. NDUV-analüsaatori tootja peab järgima järgmist korda, et kontrollida, kas summutuse mõju on piiratud:
i) |
Analüsaator ja jahuti reguleeritakse vastavalt tootja kasutusjuhendile; analüsaatori ja jahuti optimeerimiseks tuleks neid kohandada. |
ii) |
Analüsaatori nullpunkt ja mõõtevahemik kalibreeritakse heitekatses eeldatavatel kontsentratsiooniväärtustel. |
iii) |
Valitakse NO2 kalibreerimisgaas, mis on võimalikult lähedane heitekatses eeldatavale suurimale NO2-kontsentratsioonile. |
iv) |
Gaasi proovivõtusüsteemi sond on NO2 kalibreerimisgaasi joas, kuni analüsaatori NOX näit on stabiliseerunud. |
v) |
Stabiliseerunud NOX keskmine kontsentratsioon 30 sekundi jooksul arvutatakse ja registreeritakse väärtusena NOX,ref. |
vi) |
NO2 kalibreerimisgaasi vool peatatakse ja proovivõtusüsteem küllastatakse sel teel, et sellise kastepunkti generaatori, mille kastepunkt on seatud temperatuurile 50 °C väljalaskeavast lähtub ülevool. Kastepunkti generaatori väljalaskeavast võetakse kogu proovivõtusüsteemi ja jahuti ulatuses proovid vähemalt 10 minuti jooksul, kuni jahuti hakkab eeldatavalt eemaldama vett ühtlase kiirusega. |
vii) |
Etapi iv lõpetamisel täidetakse proovivõtusüsteem taas NO2 kalibreerimisgaasiga, mida kasutatakse väärtuse NOX,ref määramiseks, kuni kogu NOX näit on stabiliseerunud. |
viii) |
Stabiliseerunud NOX registreeringute keskmine kontsentratsioon 30 sekundi jooksul arvutatakse ja registreeritakse väärtusena NOX,m. |
ix) |
NOX,m korrigeeritakse väärtuseks NOX,dry s, lähtudes vee aurustumisjäägist, mis on läbinud jahuti selle väljundi temperatuuril ja rõhul. Arvutatud NOX,dry peab moodustama 95 % väärtusest NOX,ref. |
e) Proovi kuivati
Proovi kuivatis eemaldatakse vesi, mis võib avaldada NOX määramisele segavat toimet. Kuiva gaasi CLD-analüsaatorite puhul tõendatakse, et veeauru suurima eeldatava kontsentratsiooni H m korral hoiab proovi kuivati niiskusesisalduse CLDs väärtusel ≤ 5 g vett 1 kg kuiva õhu kohta (või umbes 0,8 % H2O), mis vastab 100 % suhtelisele õhuniiskusele temperatuuril 3,9 °C ja rõhul 101,3 kPa või umbes 25 % suhtelisele õhuniiskusele temperatuuril 25 °C ja rõhul 101,3 kPa. Selle tõendamiseks võib mõõta temperatuuri termokuivati väljavooluava juures või mõõta niiskust mõnes vahetult CLDst ülesvoolu jäävas punktis. Samuti võib mõõta CLDst väljuva heitgaasi niiskust, kui CLDsse siseneb ainult proovi kuivatist lähtuv vool.
f) NO2 sisseimbumine proovi kuivatis
Vale tehnilise lahenduse tõttu proovi kuivatisse jääv vesi võib proovist eemaldada osa NO2. Kui proovi kuivatit kasutatakse koos NDUV-analüsaatoriga, milles puudub ülesvoolu paiknev NO2/NO-konverter, siis võib vesi eemaldada osa proovis sisalduvat NO2 enne NOX mõõtmist. Proovi kuivati peab võimaldama määrata vähemalt 95 % sellises gaasis sisalduvast NO2, mida on küllastatud veeauruga ja mis sisaldab maksimaalset NO2-kontsentratsiooni, mida heitkoguste katse ajal eeldatakse.
4.4. Analüütilise süsteemi reageerimisaja kontrollimine
Süsteemi seaded reageerimisaja hindamiseks peavad olema täpselt samad kui heitekatse ajal (st rõhk, vooluhulgad, analüsaatorite filtri seaded ja kõik muud reageerimisaega mõjutavad tegurid). Reageerimisaja määramiseks lülitatakse gaas ümber vahetult proovivõtturi sisselaskeava juures. Gaasilülitus tehakse vähem kui 0,1 sekundiga. Katses kasutatavad gaasid peaksid muutma kontsentratsiooni vähemalt 60 % analüsaatori skaala täisvahemikust.
Iga gaasikomponendi kontsentratsioonijälg registreeritakse. Viitaeg on määratluse kohaselt aeg, mis kulub gaasi ümberlülitushetkest (t 0) reageeringu näidu jõudmiseni 10 %-ni lõppnäidust (t 10). Tõusuaeg on määratluse kohaselt aeg, mis kulub reageeringu näidu jõudmiseks 10 %-lt 90 %-ni lõppnäidust (t 90 – t 10). Süsteemi reageerimisaeg (t 90) koosneb mõõtedetektori viitajast ja detektori tõusuajast.
Analüsaatori ja heitgaasi vooluhulgale vastavate signaalide aja vastavusse viimiseks määratletakse ülekandeaeg ajavahemikuna, mis kulub ümberlülitushetkest (t 0) reageeringu näidu jõudmiseni 50 % -ni lõppnäidust (t 50).
Süsteemi reageerimisaeg peab olema ≤ 12 s ja tõusuaeg ≤ 3 s kõigi komponentide puhul kõikides kasutatud mõõtevahemikes. Kui NMHC mõõtmiseks kasutatakse mittemetaansete süsivesinike eraldajat (NMC), võib süsteemi reageerimisaeg olla pikem kui 12 sekundit.
5. GAASID
5.1. Üldteave
Kalibreerimis- ja võrdlusgaaside säilitusajast tuleb kinni pidada. Puhtad ja segatud kalibreerimis- ja võrdlusgaasid peavad vastama 07-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 83 4a lisa 3. liite punktide 3.1 ja 3.2 spetsifikatsioonidele. Lisaks on lubatud kasutada NO2 kalibreerimisgaasi. NO2 kalibreerimisgaasi kontsentratsioon peab jääma 2 % piiresse deklareeritud kontsentratsiooniväärtusest. NO2 kalibreerimisgaasi NO-sisaldus ei tohi ületada 5 % NO2-sisaldusest.
5.2. Gaasijaoturid
Kalibreerimis- ja võrdlusgaaside saamiseks võib kasutada gaasijaotureid, st täppissegisteid, mille abil lahjendatakse gaasi puhastatud N2 või sünteetilise õhuga. Gaasijaoturi mõõtetäpsus peab olema selline, et segatud kalibreerimisgaaside kontsentratsiooni mõõtetäpsus oleks ± 2 %. Iga gaasijaoturi abil tehtavat kalibreerimist kontrollitakse 15–50 % täisskaala ulatusest. Kui esimene kontroll ebaõnnestus, võib teostada täiendava kontrolli teise kalibreerimisgaasiga.
Soovi korral võib gaasijaoturit kontrollida ka lineaarsel põhimõttel töötava mõõteseadmega, näiteks kasutades NO-gaasi koos CLDga. Mõõteseadme mõõteulatust kohandatakse selle võrdlusgaasiga, mis juhitakse vahetult mõõteseadmesse. Gaasijaoturit kontrollitakse tavaliselt kasutatavatel seadistustel ning nimiväärtust võrreldakse mõõteseadmega mõõdetud kontsentratsiooniga. Erinevus peab igas punktis jääma ± 1 % piiresse nimiväärtusest.
5.3. Kontrollgaasid hapniku segava toime määramiseks
Kontrollgaasiks hapniku segava toime määramiseks on propaani, hapniku ja lämmastiku segu, kusjuures selle propaanisisaldus peab olema 350 ± 75 ppmC1. Sisaldus määratakse gravimeetrilise meetodiga, dünaamilise segamise või kõikide süsivesinike ja lisandite kromatograafilise analüüsi teel. Hapniku segavate toimete kontrollimisel kasutatavate gaaside hapniku kontsentratsioonid peavad vastama tabelis 3 esitatud nõuetele; ülejäänud hapniku kontrollimisel kasutatavad gaasid peavad sisaldama puhastatud lämmastikku.
Tabel 3
Kontrollgaasid hapniku segava toime määramiseks
|
Mootori tüüp |
|
Survesüüde |
Ottomootor |
|
O2-kontsentratsioon |
21 ± 1 % |
10 ± 1 % |
10 ± 1 % |
5 ± 1 % |
|
5 ± 1 % |
0,5 ± 0,5 % |
6. ANALÜSAATORID TAHKETE OSAKESTE ARVU MÕÕTMISEKS HEITKOGUSES
Käesolevas osas määratakse kindlaks tahkete osakeste arvu mõõtmiseks kasutatavatele analüsaatoritele tulevikus esitatavad nõuded, mida hakatakse kohaldama siis, kui nende osakeste mõõtmine muutub kohustuslikuks.
7. HEITGAASI MASSIVOOLUHULGA MÕÕTMISE SEADMED
7.1. Üldteave
Heitgaasi massivooluhulga mõõtmiseks kasutatavate seadmete, andurite või signaalide mõõtevahemik ja reageerimisaeg peab vastama siirdekatsel ja statsionaarsel katsel heitgaasikontsentratsioonide mõõtmisel nõutud mõõtetäpsuse nõuetele. Seadmete, andurite ja signaalide tundlikkus löökidele, vibratsioonile, vananemisele, temperatuuri ja õhurõhu muutustele ning elektromagnetilistele segavatele toimetele ja muudele sõiduki ja analüsaatori kasutamisega seotud mõjudele peab olema tasemel, mis vähendab lisavigade esinemist miinimumini.
7.2. Seadmete spetsifikatsioonid
Heitgaasi massivooluhulk määratakse otsese mõõtmise meetodiga, mida kasutatakse ühes järgmistest seadmetest:
(a) |
Pitot' toruga vooluhulgamõõtur; |
(b) |
rõhkude vahel põhinevad seadmed, nt vooluotsakud (vt lähemalt ISO 5167); |
(c) |
ultraheli-vooluhulgamõõtur; |
(d) |
keeris-vooluhulgamõõtur. |
Iga heitgaasi massivoolumõõtur peab vastama punktis 3 sätestatud lineaarsusnõuetele. Lisaks peab seadme tootja tõendama iga heitgaasi massivoolumõõturi tüübi vastavust punktide 7.2.3-7.2.9 spetsifikatsioonidele.
Heitgaasi massivooluhulka on lubatud arvutada õhu- ja kütusevoolu mõõtmiste põhjal, mis on saadud jälgitavalt kalibreeritud anduritelt, kui need vastavad punktis 3 sätestatud lineaarsusnõuetele, punktis 8 sätestatud mõõtetäpsuse nõuetele ja kui saadud heitgaasi massivooluhulk on valideeritud vastavalt 3. liite punktile 4.
Lisaks on lubatud muud meetodid, millega määratakse heitgaasi massivooluhulk mittevahetult jälgitavate seadmete ja signaalide abil, näiteks lihtsustatud massivoolumõõturid või ECU signaalid on lubatud, kui saadud massivooluhulk vastab punktis 3 sätestatud lineaarsusnõuetele ja on valideeritud vastavalt 3. liite punktile 4.
7.2.1. Kalibreerimise ja kontrollimise standardid
Heitgaasi massivoolumõõturite mõõtetäpsust kontrollitakse õhu või heitgaasi abil, nt vastavalt kohaldatavale standardile, näiteks kalibreeritud heitgaasi massivoolumõõturi või täisvoolu lahjendustunneli abil.
7.2.2. Kontrollimise sagedus
Heitgaasi massivoolumõõturite vastavust punktidele 7.2.3 ja 7.2.9 kontrollitakse maksimaalselt üks aasta enne tegelikku katset.
7.2.3. Mõõtetäpsus
Mõõtetäpsus on määratluse kohaselt EFMi näidu kõrvalekalle vooluhulga kontrollväärtusest ja see ei tohi ületada ± 2 % näidust või 0,5 % skaala täisvahemikust või ± 1,0 % maksimaalsest vooluhulgast, mille järgi EFM on kalibreeritud, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.
7.2.4. Kordustäpsus
Kordustäpsus, mis on määratluse kohaselt teatava nimivoolu 10 korduva reageeringu 2,5kordne standardhälve umbes kalibreerimisvahemiku keskel, ei tohi olla üle ± 1 % maksimaalsest voolust, mille järgi EFM on kalibreeritud.
7.2.5. Müra
Müra, mis on määratluse kohaselt nullnäidust kümne standardse kõrvalekalde ruutkeskmise kahekordne väärtus mõõdetuna vähemalt 1,0 Hz pideval salvestussagedusel 30 sekundi jooksul, ei tohi olla rohkem kui 2 % maksimaalsest kalibreeritud vooluhulga väärtusest. Kõik 10 mõõteperioodi peavad vahelduma 30sekundilise intervalliga, mille jooksul EFMi viiakse maksimaalne kalibreeritud vooluhulk.
7.2.6. Nullitriiv
Nullitriiv on keskmine näit null-vooluhulga puhul vähemalt 30sekundilise ajavahemiku jooksul. Nullitriivi saab kontrollida teatatud primaarsete signaalide, nt rõhu alusel. Primaarsete signaalide triiv 4 tunni jooksul peab olema väiksem kui ± 2 % primaarse signaali maksimaalsest väärtusest, mis on registreeritud voolu korral, millega EFM on kalibreeritud.
7.2.7. Mõõteulatuse triiv
Mõõteulatuse triiv on keskmine näit võrdlusvooluhulgale vähemalt 30sekundilise ajavahemiku jooksul. Mõõteulatuse triivi saab kontrollida teatatud primaarsete signaalide, nt rõhu alusel. Primaarsete signaalide triiv 4 tunni jooksul peab olema väiksem kui ± 2 % primaarse signaali maksimaalsest väärtusest, mis on registreeritud voolu korral, millega EFM on kalibreeritud.
7.2.8. Tõusuaeg
Heitgaasivoo seadmete ja meetodite tõusuaeg peaks olema võimalikult lähedane punktis 4.2.7 sätestatud gaasianalüsaatorite tõusuajale, kuid ei tohi olla pikem kui 1 sekund.
7.2.9. Reageerimisaja kontrollimine
Heitgaasi massivoolumõõturite reageerimisaeg määratakse parameetrite abil, mis on sarnased neile, mida kasutatakse heitekatses (nt rõhk, vooluhulgad, filtri seaded ja muud reageerimisaja mõjutajad). Reageerimisaja määramiseks lülitatakse gaas ümber vahetult heitgaasi massivoolumõõturi sisselaskeava juures. Gaasivoolu ümberlülitus tuleb teha võimalikult kiiresti, kuid soovitatavalt vähem kui 0,1 sekundiga. Katses kasutatav gaasi vooluhulk peaks muutma vooluhulka vähemalt 60 % heitgaasi massivoolumõõturi täisskaala ulatuses. Gaasi vooluhulk registreeritakse. Viitaeg on määratluse kohaselt aeg, mis kulub gaasi ümberlülitushetkest (t 0) reageeringu näidu jõudmiseni 10 %-ni lõppnäidust. Tõusuaeg on määratluse kohaselt aeg, mis kulub reageeringu näidu jõudmiseks 10 %-lt 90 %-ni lõppnäidust (t 90 – t 10). Reageerimisaeg (t 90) on viitaja ja tõusuaja summa. Heitgaasi massivoolumõõturi reageerimisaeg (t 90) peab olema ≤ 3 sekundit koos tõusuajaga (t 90 – t 10) ≤ 1 sekund vastavalt punktile 7.2.8.
8. ANDURID JA LISASEADMED
Andur ja lisaseadmed, mida kasutatakse, et määrata näiteks temperatuuri, atmosfäärirõhku, ümbritseva õhu niiskust, sõiduki kiirust, kütuse vooluhulka või sissevõetava õhu vooluhulka, ei tohi muuta ega ülemääraselt mõjutada sõiduki mootori ja heitgaasi järeltöötlussüsteemi talitlust. Andurite ja lisaseadmete mõõtetäpsus peab vastama tabeli 4 nõuetele. Tabeli 4 nõuetele vastavust tuleb tõendada seadme tootja täpsustatud ajavahemike tagant vastavalt siseauditi korrale või standardile ISO 9000.
Tabel 4
Mõõtmisparameetrite täpsusnõuded
Mõõtmisparameeter |
Mõõtetäpsus |
Kütuse vooluhulk (4) |
± 1 % näidust (6) |
Õhu vooluhulk (4) |
± 2 % näidust |
Sõiduki kiirus (5) |
± 1,0 km/h absoluutne |
Temperatuurid ≤ 600 K |
± 2 K absoluutne |
Temperatuurid > 600 K |
± 0,4 % näidust kelvinites |
Ümbritseva õhu rõhk |
± 0,2 kPa absoluutne |
Suhteline niiskus |
± 5 % absoluutne |
Absoluutne niiskus |
± 10 % näidust või 1 gH2O/kg kuiva õhku, olenevalt sellest, kumb on suurem |
(1) valikuline heitgaasi massivoolu määramiseks
(2) valikuline parameeter
(3) otsus tehakse, kui seadmed muutuvad kättesaadavaks
(4) Valikuline heitgaasi massivoolu määramisel
(5) See nõue kehtib ainult kiirusandurile. Kui sõiduki kiirust kasutatakse selliste parameetrite, nagu kiirendus või kiiruse ja positiivse kiirenduse produkt (RPA), kindlaksmääramiseks, peab kiirussignaali täpsus kiirusel üle 3 km/h ja sagedusel 1Hz olema 0,1 %. Täpsusnõuet saab täita, kasutades ratta pöörlemiskiiruse andurit.
(6) Mõõtetäpsus peab olema 0,02 % näidust, kui seda kasutatakse õhu- ja heitgaasi massivooluhulga arvutamiseks kütuse voolust vastavalt 4. liite punktile 10.
3. liide
PEMSi ja mittejälgitava heitgaasi massivooluhulga valideerimine
1. SISSEJUHATUS
Käesolevas liites kirjeldatakse nõudeid, mille alusel valideeritakse siirdekatsel PEMSi funktsionaalsus ja mittejälgitavatelt heitgaasi massivoolumõõturitelt saadud või ECU signaalide põhjal arvutatud heitgaasi massivooluhulga õigsus.
2. TÄHISED, PARAMEETRID JA ÜHIKUD
%— protsent
#/km— arv kilomeetri kohta
a0 — regressioonisirge vabaliige
a1 — regressioonisirge tõus
g/km— grammi kilomeetri kohta
Hz— herts
km— kilomeeter
m— meeter
mg/km— milligrammi kilomeetri kohta
r2 — determinatsioonikordaja
x — võrdlussignaali tegelik väärtus
y — valideeritava signaali tegelik väärtus
3. PEMSI VALIDEERIMISE KORD
3.1. PEMSi valideerimise sagedus
Paigaldatud PEMSi soovitatakse valideerida üks kord iga PEMSi-sõiduki kombinatsiooni kohta kas enne katset või pärast katse tegemist.
3.2. PEMSi valideerimise kord
3.2.1. PEMSi paigaldamine
PEMS paigaldatakse ja valmistatakse ette vastavalt 1. liite nõuetele. Valideerimise ja RDE-katse vahelisel ajaperioodil ei tohi PEMSi paigaldust muuta.
3.2.2. Katsetingimused
Valideerimiskatse viiakse võimaluse korral läbi šassii dünamomeetril vastavalt tüübikinnituse tingimustele, järgides 07-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 83 4a lisa nõudeid või kasutades muud asjakohast mõõtmismeetodit. Valideerimiskatse soovitatakse läbi viia vastavalt ülemaailmsele ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsüklile (WLTC), mis on sätestatud UNECE üldise tehnilise eeskirja nr 15 lisas 1. Ümbritseva õhu temperatuur peab olema kõnealuse lisa punktis 5.2 sätestatud vahemikus.
Soovitav on suunata valideerimiskatse ajal PEMSi abil võetud heitgaasivool tagasi CVSisse. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb CVSi tulemusi võetud heitgaasi massi osas korrigeerida. Kui heitgaasi massivooluhulk valideeritakse heitgaasi massivoolumõõturi abil, siis on soovitav ristkontrollida mõõdetud massivooluhulga näitajaid andurilt või ECU-lt saadud andmetega.
3.2.3. Andmete analüüs
Laboriseadmetega mõõdetud kaugusspetsiifiline koguheide [g/km] arvutatakse vastavalt UNECE eeskirja nr 83 07-seeria muudatuste 4a lisale. PEMSiga mõõdetud heitkogused arvutatakse vastavalt 4. liite punktile 9, summeeritakse saasteainete heite kogumassi (g) saamiseks ning jagatakse seejärel katse teekonnaga (km), mis saadakse šassii dünamomeetrilt. PEMSi ja referentslaborisüsteemi abil määratud saasteainete kaugusspetsiifilist koguheidet [g/km] hinnatakse vastavalt punktis 3.3 sätestatud nõuetele. NOX-heitkoguste mõõtmise valideerimiseks kasutatakse niiskuse korrigeerimist vastavalt UNECE eeskirja nr 83 07-seeria muudatuste 4a lisa punktile 6.6.5.
3.3. PEMSi valideerimise lubatud hälbed
PEMSi valideerimistulemused peavad vastama tabelis 1 esitatud nõuetele. Kui ei suudeta jääda lubatud hälbe piiresse, rakendatakse korrigeerivaid meetmeid ja korratakse PEMSi valideerimist.
Tabel 1
Lubatud hälbed
Parameeter (ühik) |
Lubatud hälve |
Teekond (km) (1) |
±250 m labori kontrollväärtusest |
THC (2) [mg/km] |
±15 mg/km või 15 % labori kontrollväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem |
CH4 (2) [mg/km] |
±15 mg/km või 15 % labori kontrollväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem |
NMHC (2) [mg/km] |
±20 mg/km või 20 % labori kontrollväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem |
PN (2) (#/km) |
|
CO (2) [mg/km] |
±150 mg/km või 15 % labori kontrollväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem |
CO2 [g/km] |
±10 g/km või 10 % labori kontrollväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem |
NOx (2) [mg/km] |
±15 mg/km või 15 % labori kontrollväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem |
4. VALIDEERIMISE KORD MITTEJÄLGITAVATE SEADMETE JA ANDURITE ABIL MÄÄRATUD HEITGAASI MASSIVOOLUHULGA PUHUL
4.1. Valideerimise sagedus
Lisaks 2. liite punktis 3 sätestatud lineaarsusnõuete täitmisele statsionaarsel katsel valideeritakse mittejälgitava heitgaasi massivoolumõõturi lineaarsus või mittejälgitavatelt anduritelt või ECU signaalidelt arvutatud heitgaasi massivooluhulk siirdekatsel iga katsesõiduki kohta vastavalt kalibreeritud heitgaasi massivoolumõõturile või CVSile. Valideerimiskatse korda saab järgida ilma PEMSi paigaldamata, järgides üldjoontes nõudeid, mis on määratletud UNECE eeskirja nr 83 07-seeria muudatuste 4a lisas, ja 1. liites määratletud heitgaasi massivoolumõõturite kohta käivaid nõudeid.
4.2. Valideerimismenetlus
Valideerimine tehakse võimaluse korral šassii dünamomeetril vastavalt tüübikinnituse tingimustele (kui neid on vaja kohaldada), järgides UNECE eeskirja nr 83 07-seeria muudatuste 4a lisa nõudeid. Katsetsükkel on ülemaailmne ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsükkel (WLTC), mis on sätestatud UNECE üldise tehnilise eeskirja nr 15 1. lisas. Võrdlusena kasutatakse jälgitavalt kalibreeritud vooluhulgamõõturit. Ümbritseva õhu temperatuur võib olla ükskõik milline temperatuur kõnealuse lisa punktis 5.2 sätestatud vahemikus. Heitgaasi massivoolumõõturi paigaldamine ja katse läbiviimine peab vastama käesoleva lisa 1. liite punkti 3.4.3 nõuetele.
Lineaarsuse valideerimiseks tehakse järgmine arvutuskäik.
(a) |
Valideeritava signaali ja võrdlussignaali aega korrigeeritakse vajaduse korral vastavalt 4. liite punktile 3. |
(b) |
Punktid, mis on alla 10 % maksimaalsest vooluhulga väärtusest, jäetakse edasisest analüüsist välja. |
(c) |
Konstantsel vähemalt 1,0 Hz sagedusel korreleeritakse valideeritavat signaali ja võrdlussignaali, kasutades kõige sobivamat lähendavat võrrandit järgmisel kujul: kus: y on valideeritava signaali tegelik väärtus a 1 on regressioonisirge tõus x on võrdlussignaali tegelik väärtus a 0 on regressioonisirge vabaliige Regressiooni standardhälve (SEE) üleminekul y-väärtuselt x-väärtusele ja determinatsioonikordaja (r2) arvutatakse iga mõõtmisparameetri ja -süsteemi jaoks. |
(d) |
Lineaarse regressiooni parameetrid peavad vastama tabelis 2 esitatud nõuetele. |
4.3. Nõuded
Tabelis 2 esitatud lineaarsusnõudeid tuleb täita. Kui ei suudeta jääda lubatud hälbe piiresse, tuleb rakendada korrigeerivaid meetmeid ja korrata valideerimist.
Tabel 2
Arvutatud ja mõõdetud heitgaasi massivoolu lineaarsusnõuded
Mõõtmisparameeter/-süsteem |
a0 |
Tõus a1 |
Standardviga SEE |
Determinatsioonikordaja r2 |
Heitgaasi massivooluhulk |
0,0 ±3,0 kg/h |
1,00 ±0,075 |
≤ 10 % max |
≥ 0,90 |
(1) Kohaldatakse ainult juhul, kui sõiduki kiirus määratakse ECU abil. Lubatud hälbe piiresse jäämiseks on lubatud korrigeerida ECU sõiduki kiiruse mõõtmisi valideerimiskatse tulemustega.
(2) Parameeter on kohustuslik ainult juhul, kui mõõtmist nõutakse käesoleva lisa punktis 2.1.
(3) määratakse veel kindlaks
4. liide
Heitkoguste määramine
1. SISSEJUHATUS
Selles liites kirjeldatakse korda, kuidas määrata hetkemassi ja tahkete osakeste arvu (g/s; #/s), mida kasutatakse hiljem RDE katsesõidu hindamiseks ja lõpliku heitetulemuse arvutamiseks, vastavalt 5. ja 6. liites kirjeldatule.
2. TÄHISED, PARAMEETRID JA ÜHIKUD
%— protsent
<— väiksem kui
#/s— arv sekundi kohta
α— vesiniku molaarsuhe (H/C)
β— süsiniku molaarsuhe (C/C)
γ— väävli molaarsuhe (S/C)
δ— lämmastiku molaarsuhe (N/C)
Δtt,i — analüsaatori ülekandeaeg t (s)
Δtt,m — heitgaasi massivoolumõõturi ülekandeaeg t (s)
ε— hapniku molaarsuhe (O/C)
ρ e — heitgaasi tihedus
ρ gaas — heitgaasi gaasilise komponendi tihedus
λ — õhu ülejäägi suhtarv
λ i — õhu hetkeülejäägi suhtarv
A/F st — stöhhiomeetriline õhu ja kütuse suhe [kg/kg]
°C— kraadi Celsiuse järgi
c CH4 — metaani kontsentratsioon
c CO — kuiva CO kontsentratsioon [%]
c CO2 — kuiva CO2 kontsentratsioon [%]
c kuiv — saasteaine kontsentratsioon kuivas heitgaasis, ppm või mahuprotsent
c gaas,i — heitgaasi gaasikomponendi hetkekontsentratsioon [ppm]
c HCw — niiske HC kontsentratsioon [ppm]
c HC(w/NMC) — on HC-kontsentratsioon CH4 või C2H6 voolamisel läbi läbi NMC (ppmC1)
c HC(w/oNMC) — HC-kontsentratsioon CH4 või C2H6 möödavoolu puhul NMCst (ppmC1)
c i,c — komponendi i ajaga korrigeeritud kontsentratsioon [ppm]
c i,r — komponendi i [ppm] kontsentratsioon heitgaasis
c NMHC — mittemetaansete süsivesinike kontsentratsioon
c wet — saasteaine kontsentratsioon niiskes heitgaasis, ppm või mahuprotsent
E E — etaani efektiivsus
E M — metaani efektiivsus
g— gramm
g/s— grammi sekundi kohta
H a — siseneva õhuvoolu niiskus (g vett kg kuiva õhu kohta)
i — mõõtmise number
kg— kilogramm
kg/h— kilogrammi tunni kohta
kg/s— kilogrammi sekundi kohta
k w — kuivalt niiskele ülemineku tegur
m— meeter
m gaas,i — heitgaasi gaasikomponendi mass [g/s]
q maw,i — siseneva õhu massivoolu hetkkiirus [kg/s]
q m,c — ajaga korrigeeritud heitgaasi massivooluhulk [kg/s]
q mew,i — heitgaasi massivoolu hetkkiirus [kg/s]
q mf,i — kütuse massivoolu hetkkiirus [kg/s]
q m,r — lahjendamata heitgaasi massivooluhulk [kg/s]
r— ristkorrelatsiooni kordaja
r2 — determinatsioonikordaja
r h — süsivesiniku kalibreerimistegur
p/min— pööret minutis
s— sekund
u gaas — heitgaasi gaasikomponendi u-väärtus
3. PARAMEETRITE AJALINE KORRIGEERIMINE
Kaugusspetsiifiliste heitkoguste õigeks arvutamiseks viiakse registreeritud komponentide kontsentratsioonide, heitgaasi massivooluhulga, sõiduki kiiruse ja muude sõiduki andmete kõverad ajalisse vastavusse. Ajalise korrigeerimise hõlbustamiseks tuleb ajalisse vastavusse viidavad andmed registreerida kas ühes andmesalvestusseadmes või kasutada sünkroniseeritud ajatemplit vastavalt 1. liite punktile 5.1. Parameetrite ajaline korrigeerimine ja vastavusse viimine peab toimuma punktides 3.1–3.3 kirjeldatud järjestuses.
3.1. Komponentide kontsentratsioonide ajaline korrigeerimine
Kõigi komponentide kontsentratsioonide registreeritud kõverad viiakse ajaliselt vastavusse, kasutades pöördnihutamist vastavalt analüsaatorite ülekandeaegadele. Analüsaatorite ülekandeaeg määratakse vastavalt 2. liite punktile 4.4.
kus:
c i,c |
on komponendi i ajaliselt korrigeeritud kontsentratsioon kui aja t funktsioon |
c i,r |
on komponendi i lahjendamata kontsentratsioon kui aja t funktsioon |
Δtt,i |
on analüsaatori mõõtekomponendi i ülekandeaeg t |
3.2. Heitgaasi massivooluhulga ajaline korrigeerimine
Heitgaasi vooluhulgamõõturiga mõõdetud heitgaasi massivooluhulk viiakse ajaliselt vastavusse, kasutades pöördnihutamist vastavalt heitgaasi massivoolumõõturi ülekandeajale. Massivoolumõõturi ülekandeaeg määratakse vastavalt 2. liite punktile 4.4.9:
kus:
q m,c |
on ajaliselt korrigeeritud heitgaasi massivooluhulk kui aja t funktsioon |
q m,r |
on lahjendamata heitgaasi massivooluhulk kui aja t funktsioon |
Δtt,m |
on heitgaasi massivoolumõõturi ülekandeaeg t |
Kui heitgaasi massivooluhulk määratakse ECU andmete või anduri abil, siis arvestatakse täiendavat ülekandeaega, mis saadakse arvutatud heitgaasi massivooluhulga ja vastavalt 3. liite punktile 4 mõõdetud heitgaasi massivooluhulga vahelise ristkorrelatsiooniga.
3.3. Sõiduki andmete ajaline korrigeerimine
Muud anduri või ECU abil saadud andmed viiakse ristkorrelatsiooni abil sobivate heiteandmetega (nt komponentide kontsentratsioonid) ajalisse vastavusse.
3.3.1. Sõiduki kiirus erinevatest allikatest
Sõiduki kiiruse viimiseks ajalisse vastavusse heitgaasi massivooluhulgaga tuleb kõigepealt leida üks kehtiv kiiruse kõver. Kui sõiduki kiirus saadakse mitmest allikast (nt GPS, andur või ECU), siis viiakse kiiruse väärtused ristkorrelatsiooni teel ajalisse vastavusse.
3.3.2. Sõiduki kiirus ja heitgaasi massivooluhulk
Sõiduki kiirus viiakse ajalisse vastavusse heitgaasi massivooluhulgaga, kasutades ristkorrelatsiooni heitgaasi massivooluhulga ning sõiduki kiiruse ja positiivse kiirenduse produkti vahel.
3.3.3. Täiendavad signaalid
Kui signaali väärtused muutuvad aeglaselt ja väikeses väärtusvahemikus, nt ümbritseva õhu temperatuur, siis ei pea neid ajaliselt korrigeerima.
4. KÜLMKÄIVITUS
Külmkäivitus kestab esimesed 5 minutit pärast sisepõlemismootori algset käivitust. Kui jahutusvedeliku temperatuuri on võimalik usaldusväärselt määrata, siis lõpeb külmkäivitus, kui jahutusvedelik saavutab esimest korda temperatuuri 343 K (70 °C), kuid mitte hiljem kui 5 minutit pärast mootori algset käivitamist. Külmkäivitusheide registreeritakse.
5. HEITKOGUSTE MÕÕTMINE SEISKUNUD MOOTORI PUHUL
Registreeritakse kõik hetkeheite või heitgaasivoolu mõõtmised, mis on saadud ajal, mil sisepõlemismootor ei tööta. Hiljem nullitakse registreeritud väärtused andmete järeltöötluse eraldi etapina. Sisepõlemismootor loetakse väljalülitatuks, kui kehtivad kaks kriteeriumi järgmistest: mootori registreeritud kiirus on < 50 p/min; heitgaasi massivooluhulk on mõõdetud tasemel < 3 kg/h; mõõdetud heitgaasi massivooluhulk langeb tasemeni < 15 % statsionaarsest heitgaasi massivooluhulgast mootori tühikäigul.
6. SÕIDUKI KÕRGUST MEREPINNAST KÄSITLEVATE ANDMETE ÜHILDUVUSE KONTROLLIMINE
Kui on põhjendatud kahtlusi, et teekond läbiti suuremal kõrgusel merepinnast kui lubatud käesoleva lisa punktis 5.2 ja kui kõrgust merepinnast mõõdeti üksnes GPSi abil, siis kontrollitakse GPSi kõrgusandmete ühilduvust ja vajaduse korral neid korrigeeritakse. Andmete ühilduvust kontrollitakse GPSi abil saadud laiuskraadi-, pikkuskraadi- ja kõrgusandmeid võrreldes, kusjuures kõrgust merepinnast näidatakse digitaalsel maapinna kõrgusmudelil või sobiva mõõtkavaga topograafilisel kaardil. Mõõtmised, mille kõrvalekalle topograafilisel kaardil kirjeldatud kõrgusest on rohkem kui 40 m, korrigeeritakse käsitsi ja markeeritakse.
7. GPSI SÕIDUKI KIIRUSE ÜHILDUVUSE KONTROLLIMINE
GPSi abil määratud sõiduki kiiruse ühilduvuse kontrollimiseks arvutatakse teekonna kogupikkus ja võrreldakse seda kas andurilt, valideeritud ECU-lt või alternatiivina digitaalsest teedevõrgust või topograafiliselt kaardilt saadud võrdlusmõõtmistega. GPSi andmetes tuleb enne ühilduvuse kontrollimist parandada ilmsed vead, nt kasutades pimenavigatsiooni. Ilma parandusteta originaalfail hoitakse alles ja kõik andmetes tehtud parandused märgistatakse. Parandatud andmed ei tohi ületada katkematut ajaperioodi 120 s või kokku 300 s. Parandatud GPS-andmete põhjal arvutatud teekonna kogupikkus ei tohi kontrollväärtusest erineda rohkem kui 4 %. Kui GPS-andmed ei vasta nendele nõuetele ja ühtegi teist usaldusväärset kiiruse mõõtmise allikat ei ole võimalik kasutada, siis loetakse katse kehtetuks.
8. HEITKOGUSTE KORRIGEERIMINE
8.1. Kuivalt gaasilt niiskele ülemineku tegurid
Kui heide on mõõdetud kuivas heitgaasis, teisendatakse mõõdetud kontsentratsioon vastavaks niiske heitgaasi mõõtmistulemusele järgmise valemi abil:
kus:
c wet |
on saasteaine kontsentratsioon niiskes heitgaasis (ppm või mahuprotsent) |
c dry |
on saasteaine kontsentratsioon kuivas heitgaasis (ppm või mahuprotsent) |
k w |
on kuivalt niiskele ülemineku tegur |
K w arvutamiseks kasutatakse järgmist võrrandit:
kus:
kus:
H a |
on siseneva õhu niiskus, (g vett kg kuiva õhu kohta) |
c CO2 |
on kuiva CO2 kontsentratsioon [%] |
c CO |
on kuiva CO kontsentratsioon [%] |
α |
on vesiniku molaarsuhe |
8.2. NOx korrigeerimine ümbritseva niiskuse ja temperatuuri suhtes
NOx-heitkoguseid ei pea korrigeerima ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes.
9. HEITGAASI HETKEKOMPONENTIDE MÄÄRAMINE
9.1. Sissejuhatus
Lahjendamata heitgaasis sisalduvaid heitekomponente mõõdetakse 2. liites kirjeldatud mõõte- ja proovivõtuanalüsaatoritega. Asjakohaste komponentide lahjendamata kontsentratsioonid mõõdetakse vastavalt 1. liitele. Andmeid korrigeeritakse ajaliselt ja viiakse vastavusse punktiga 3.
9.2. NMHC- ja CH4-kontsentratsioonide arvutamine
Kui metaanisisaldust mõõdetakse NMC-FID abil, siis sõltub NMHC arvutamine kalibreerimisgaasist/-meetodist, mida kasutatakse nullpunkti/mõõtevahemiku kalibreerimiseks. Kui FID-d kasutatakse THC mõõtmiseks ilma NMCta, siis kalibreeritakse see tavapärasel viisil propaani ja õhuga või propaani ja N2-ga. Pärast NMC-d paikneva FID kalibreerimiseks on lubatud kasutada järgmisi meetodeid:
a) |
propaanist ja õhust koosnev kalibreerimisgaas juhitakse NMCst mööda; |
b) |
metaanist ja õhust koosnev kalibreerimisgaas läbib NMC. |
Soovitatakse tungivalt kalibreerida metaani FID, nii et metaan ja õhk läbivad NMC.
CH4 - ja NMCH-kontsentratsioon arvutatakse meetodi a puhul järgmiselt:
CH4- ja NMCH-kontsentratsioon arvutatakse meetodi b puhul järgmiselt:
kus:
c HC(w/oNMC) |
on HC-kontsentratsioon CH4 või C2H6 möödavoolu puhul NMCst (ppmC1) |
c HC(w/NMC) |
on HC-kontsentratsioon CH4 või C2H6 voolamisel läbi NMC (ppmC1) |
r h |
on süsivesiniku kalibreerimistegur, mis on määratud vastavalt 2. liite punkti 4.3.3 alapunktile b |
E M |
on metaani efektiivsus, mis on määratud vastavalt 2. liite punkti 4.3.4 alapunktile a |
E E |
on etaani efektiivsus, mis on määratud vastavalt 2. liite punkti 4.3.4 alapunktile b |
Kui metaani FID kalibreeritakse läbi eraldaja (meetod b), siis on metaani muundamise efektiivsus, mis on määratud vastavalt 2. liite punkti 4.3.4 alapunktile a, null. NMHC massi arvutamisel kasutatav tihedus peab olema võrdne kõigi süsivesinike tihedusega 273,15 K ja 101,325 kPa juures ning see sõltub kütusest.
10. HEITGAASI MASSIVOOLUHULGA MÄÄRAMINE
10.1. Sissejuhatus
Massiheite hetkeväärtuse arvutamiseks vastavalt punktidele 11 ja 12 on vaja määrata heitgaasi massivooluhulk. Heitgaasi massivooluhulk määratakse ühe 2. liite punktis 7.2 sätestatud otsese mõõtmise meetodiga. Alternatiivselt on lubatud arvutada heitgaasi massivooluhulk vastavalt punktides 10.2–10.4 kirjeldatule.
10.2. Õhu massivooluhulgal ja kütuse massivooluhulgal põhinev arvutusmeetod
Heitgaasi massivoolu hetkkiiruse saab arvutada õhu massivooluhulgast ja kütuse massivooluhulgast järgmiselt:
kus:
q mew,i |
on heitgaasi massivoolu hetkkiirus [kg/s] |
q maw,i |
on siseneva õhu massivoolu hetkkiirus [kg/s] |
q mf,i |
on kütuse massivoolu hetkkiirus [kg/s] |
Kui õhu massivooluhulk ja kütuse massivooluhulk või heitgaasi massivooluhulk määratakse ECU salvestuse abil, siis peab arvutatud heitgaasi massivoolu hetkkiirus vastama lineaarsusnõuetele, mis on heitgaasi massivooluhulga jaoks sätestatud 2. liite punktis 3, ja valideerimisnõuetele, mis on sätestatud 3. liite punktis 4.3.
10.3. Õhu massivoolu ning õhu ja kütuse suhtel põhinev arvutusmeetod
Heitgaasi massivoolu hetkkiiruse saab arvutada õhu massivooluhulgast ning õhu ja kütuse suhtest järgmiselt:
kus:
kus:
q maw,i |
on siseneva õhu massivoolu hetkkiirus [kg/s] |
A/F st |
on stöhhiomeetriline õhu ja kütuse suhe [kg/kg] |
λ i |
on õhu hetkeülejäägi suhtarv |
c CO2 |
on kuiva CO2 kontsentratsioon [%] |
c CO |
on kuiva CO kontsentratsioon [ppm] |
c HCw |
on niiske HC kontsentratsioon [ppm] |
α |
on vesiniku molaarsuhe (H/C) |
β |
on süsiniku molaarsuhe (C/C) |
γ |
on väävli molaarsuhe (S/C) |
δ |
on lämmastiku molaarsuhe (N/C) |
ε |
on hapniku molaarsuhe (O/C) |
Koefitsientidega viidatakse kütusele Cβ Hα Oε Nδ Sγ, kui β = 1 süsinikupõhiste kütuste puhul. HC-heite kontsentratsioon on tavaliselt väike ja seda ei pea λ i arvutamisel arvestama.
Kui õhu massivooluhulk ning õhu ja kütuse suhe määratakse ECU salvestuse abil, siis peab arvutatud heitgaasi massivoolu hetkkiirus vastama lineaarsusnõuetele, mis on heitgaasi massivooluhulga jaoks sätestatud 2. liite punktis, 3 ja valideerimisnõuetele, mis on sätestatud 3. liite punktis 4.3.
10.4. Kütuse massivoolu ning õhu ja kütuse suhtel põhinevarvutusmeetod
Heitgaasi hetkelise massivooluhulga saab arvutada kütusevoolust ning õhu ja kütuse suhtest (arvutatakse, kasutades A/Fst ja λ i vastavalt punktile 10.3) järgmiselt:
Arvutatud heitgaasi massivoolu hetkkiirus peab vastama lineaarsusnõuetele, mis on heitgaasi massivooluhulga jaoks sätestatud 2. liite punktis 3, ja valideerimisnõuetele, mis on sätestatud 3. liite punktis 4.3.
11. GAASILISTE KOMPONENTIDE MASSIHEITE HETKEVÄÄRTUSE ARVUTAMINE
Saasteainete massiheite [g/s] hetkeväärtust mõõdetakse, korrutades kaalumisel oleva saasteaine hetkekontsentratsiooni [g/s] heitgaasi massivoolu hetkkiirusega [kg/s], mõlemat korrigeeritakse ülekandeajaga ja viiakse sellega vastavusse, ning tabelis 1 esitatud vastava u-väärtusega. Kui mõõtmised toimuvad kuiva aine alusel, siis enne mis tahes järgmise arvutuse tegemist kasutatakse kontsentratsiooni hetkeväärtuste parandamiseks punktile 8.1 vastavat kuivalt gaasile niiskele gaasile ülemineku tegurit. Vajaduse korral lisatakse kõikides järgmistes andmete hindamistes negatiivsed heite hetkeväärtused. Analüsaatori, vooluhulgamõõturi, anduri või ECU teatatud heite hetkeväärtuse [g/s] arvutamisel kasutatakse parameetrite väärtusi. Kasutatakse järgmist valemit:
kus:
m gaas,i |
on heitgaasi gaasikomponendi mass [g/s] |
u gaas |
on heitgaasi gaasikomponendi tiheduse ja heitgaasi üldtiheduse suhe vastavalt tabelile 1 |
c gaas,i |
on heitgaasi gaasikomponendi mõõdetud kontsentratsioon heitgaasis [ppm] |
q mew,i |
on heitgaasi massivoolu mõõdetud kiirus [kg/s] |
gaas |
on vastav komponent |
i |
mõõtmise number |
Tabel 1
Lahjendamata heitgaasi u-väärtused, mis kirjeldavad heitgaasi komponendi või saasteaine i tiheduse (kg/m3) ja heitgaasi tiheduse (kg/m3) suhet (6)
Kütus |
ρ e [kg/m3] |
Komponent või saasteaine i |
|||||
NOx |
CO |
HC |
CO2 |
O2 |
CH4 |
||
ρ gaas [kg/m3] |
|||||||
2,053 |
1,250 |
1,9636 |
1,4277 |
0,716 |
|||
Diisel (B7) |
1,2943 |
0,001586 |
0,000966 |
0,000482 |
0,001517 |
0,001103 |
0,000553 |
Etanool (ED95) |
1,2768 |
0,001609 |
0,000980 |
0,000780 |
0,001539 |
0,001119 |
0,000561 |
CNG (3) |
1,2661 |
0,001621 |
0,000987 |
0,000528 (4) |
0,001551 |
0,001128 |
0,000565 |
Propaan |
1,2805 |
0,001603 |
0,000976 |
0,000512 |
0,001533 |
0,001115 |
0,000559 |
Butaan |
1,2832 |
0,001600 |
0,000974 |
0,000505 |
0,001530 |
0,001113 |
0,000558 |
LPG (5) |
1,2811 |
0,001602 |
0,000976 |
0,000510 |
0,001533 |
0,001115 |
0,000559 |
Bensiin (E10) |
1,2931 |
0,001587 |
0,000966 |
0,000499 |
0,001518 |
0,001104 |
0,000553 |
Etanool (E85) |
1,2797 |
0,001604 |
0,000977 |
0,000730 |
0,001534 |
0,001116 |
0,000559 |
12. TAHKETE OSAKESTE HETKEARVU ARVUTAMINE
Käesolevas osas määratakse kindlaks tahkete osakeste hetkearvu arvutamiseks esitatavad nõuded, mida hakatakse kohaldama siis, kui nende mõõtmine muutub kohustuslikuks.
13. ARUANDLUS JA ANDMEVAHETUS
Mõõtesüsteemide ja andmete hindamise tarkvara vahel vahetatakse andmeid standardse aruandlusfailiga, mis on sätestatud 8. liite punktis 2. Andmete eeltöötlus (nt ajaline korrigeerimine vastavalt punktile 3 või GPSi sõiduki kiiruse signaali parandamine vastavalt punktile 7) toimub mõõteseadmete kontrolltarkvara abil ja see lõpetatakse enne aruandlusfaili koostamist. Kui andmeid korrigeeritakse või töödeldakse enne aruandlusfaili sisestamist, siis tuleb hoida alles algsed töötlemata andmed kvaliteedi tagamiseks ja kontrollimiseks. Vahepealsete väärtuste ümardamine ei ole lubatud.
(1) sõltuvalt kütusest
(2) tingimustes, kus λ = 2, kuiv õhk, 273 K, 101,3 kPa
(3) u-väärtused täpsusega 0,2 massiprotsenti järgmise koostise puhul: C = 66–76 %; H = 22–25 %; N = 0–12 %
(4) NMHC leitakse CH2,93 põhjal (THC leidmiseks kasutatakse CH4 jaoks antud koefitsienti u gaas)
(5) u väärtused täpsusega 0,2 massiprotsenti järgmise koostise puhul: C3 = 70–90 %; C4 = 10–30 %
(6) u gaas on ühikuta parameeter; u gaas väärtused hõlmavad ühikute teisendamist, et tagada, et konkreetse füüsikalise ühiku abil, nt g/s, saadakse heite hetkeväärtused
5. liide
Teekonnadünaamika tingimuste kontrollimine ja lõpliku RDE heitetulemuse arvutamine meetodiga 1 (libiseva keskmistamise meetod)
1. SISSEJUHATUS
Libiseva keskmistamise meetod aitab mõista tegelikus liikluses tekkivaid heitkoguseid (real-driving emissions, RDE) katses, mis teostatakse etteantud skaalal. Katse on jagatud alljaotisteks (akendeks) ja katsejärgse statistilise töötluse eesmärk on teha kindlaks, millised aknad sobivad RDE näitajate hindamiseks.
Akende nn normaalsust hinnatakse, võrreldes nende CO2 kaugusspetsiifilist heidet (1) võrdluskõveraga. Katse on täielik, kui see sisaldab piisavalt normaalseid aknaid, mis hõlmavad erinevaid kiirusalasid (linnas, asulavälisel teel, kiirteel).
1. etapp |
Andmete segmentimine ja külmkäivituse heitkoguste väljaarvamine (4. liite punkt 4); |
2. etapp |
Heitkoguste arvutamine alamfunktsioonide ehk akende abil (punkt 3.1); |
3. etapp |
Normaalsete akende tuvastamine (punkt 4); |
4. etapp |
Teekonna täielikkuse ja normaalsuse kontrollimine (punkt 5); |
5. etapp |
Heitkoguste arvutamine normaalsete akende abil (punkt 6). |
2. SÜMBOLID, NÄITAJAD JA ÜHIKUD
Indeksiga (i) viidatakse ajasammule
Indeksiga (j) viidatakse aknale
Indeksiga (k) viidatakse kategooriale (t = kokku, u = linnasõit, r = sõit asulavälisel teel, m = kiirteesõit) või CO2-tunnuskõverale (cc)
Indeksiga „gas“ viidatakse reguleeritud heitgaaside komponentidele (nt NOx, CO, PN)
Δ |
– |
erinevus |
≥ |
– |
suurem või võrdne |
# |
– |
number |
% |
– |
protsent |
≤ |
– |
väiksem või võrdne |
a 1, b 1 |
– |
CO2-tunnuskõvera näitajad |
a 2, b 2 |
– |
CO2-tunnuskõvera näitajad |
d j |
– |
aknaga j hõlmatud vahemaa j (km) |
fk |
– |
linnasõidu, asulavälise sõidu ja kiirteesõidu osade kaalutegurid |
h |
– |
akende kaugus CO2-tunnuskõverast (%) |
hj |
– |
akna j kaugus CO2-tunnuskõverast (%) |
|
– |
linna-, asulavälise tee ja kiirteeosade ning kogu teekonna raskusastme indeks |
k 11, k 12 |
– |
kaalutegurid |
k 21, k 21 |
– |
kaalutegurid |
M CO2,ref |
– |
CO2 võrdlusmass (g) |
Mgas |
– |
heitgaasi gaasikomponendi mass või osakeste arv (g) või (#) |
Mgas,j |
– |
heitgaasi gaasikomponendi mass või osakeste arv aknas j (g) või (#) |
Mgas,d |
– |
heitgaasi gaasikomponendi kaugusspetsiifiline heitkogus (g/km) või (#/km) |
Mgas,d,j |
– |
heitgaasi gaasikomponendi kaugusspetsiifiline heitkogus aknas j (g/km) või (#/km) |
N k |
– |
linna-, asulavälise ja kiirteeosade akende arv |
P 1, P 2, P 3 |
– |
võrdluspunktid |
t |
– |
aeg (s) |
t 1,j |
– |
keskmistamise akna j esimene sekund (s) |
t 2,j |
– |
keskmistamise akna j viimane sekund (s) |
t i |
– |
aeg kokku ajasammul i [s] |
t i,j |
– |
aeg kokku ajasammul i, arvestades akent j (s) |
tol 1 |
– |
sõiduki CO2-tunnuskõvera primaarne lubatud hälve (%) |
tol 2 |
– |
sõiduki CO2-tunnuskõvera sekundaarne lubatud hälve (%) |
tt |
– |
katse kestus (s) |
v |
– |
sõiduki kiirus (km/h) |
|
– |
akende keskmine kiirus (km/h) |
vi |
– |
sõiduki tegelik kiirus ajasammul i [km/h] |
|
– |
sõiduki keskmine kiirus aknas j (km/h) |
|
– |
WLTP-tsükli väikese kiiruse faasi keskmine kiirus |
|
– |
WLTP-tsükli suure kiiruse faasi keskmine kiirus |
|
– |
WLTP-tsükli eriti suure kiiruse faasi keskmine kiirus |
w |
– |
akende kaalutegur |
wj |
– |
-akna j kaalutegur |
3. LIBISEVA KESKMISTAMISE AKNAD
3.1. Keskmistamise akende mõiste
Vastavalt 4. liitele arvutatud heitkoguste hetkeväärtused integreeritakse libiseva keskmistamise akna meetodi abil, lähtudes CO2 võrdlusmassist. Arvutuspõhimõte on järgmine. Heitemasse ei arvutata kogu andmehulga kohta, vaid kogu andmehulga alamhulkade kohta; alamhulkade pikkus määratakse selliselt, et need vastavad CO2 massile, mida sõiduk tekitab laboratoorse võrdlustsükli jooksul. Libisev keskmine arvutatakse vastavalt aja juurdekasvule Δt, mis vastab andmevõtu sagedusele. Heitkoguste andmete keskmistamiseks kasutatavaid alamhulki nimetatakse „keskmistamise akendeks“. Selles punktis kirjeldatud arvutuskäiku võib rakendada alates viimasest punktist (tagasisuund) või alates esimesest punktist (edasisuund).
CO2 massi, heitkoguste ja keskmistamise akende kauguse arvutamisel ei arvestata järgmiseid andmeid:
— |
instrumentide perioodiline kontrollimine ja/või nullitriivi kontrollimine; |
— |
vastavalt 4. liite punktile 4.4 määratletud külmkäivitamise heitkogused; |
— |
sõiduki teekonnakiirus < 1 km/h; |
— |
katse osa, mille ajal sisepõlemismootor on välja lülitatud. |
Heitkoguste mass (või osakeste arv) Mgas,j määratakse kindlaks, integreerides heite hetkeväärtused g/s (või #/s PN puhul), mis arvutatakse vastavalt 4. liitele.
Joonis 1
Sõiduki kiiruse ja aja suhe – sõiduki keskmistatud heitkoguste ja aja suhe, alates esimesest keskmistamise aknast
Joonis 2
CO2 massi määramine keskmistamise akende põhjal
Keskmistamise akna j kestus määratakse järgmiselt.
kus:
on CO2 mass mõõdetuna katse alguse ja aja (t2,j) vahel, (g);
on pool CO2 massist (g), mille sõiduk tekitab ülemaailmses ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsüklis (WLTC), mida on kirjeldatud UNECE eeskirjas nr 15 – kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsemenetlus (ECE/TRANS/180/Add.15; I katsetüüp, sh külmkäivitus);
t2,j valitakse järgmiselt.
kus Δt on andmevõtu periood.
CO2 massid arvutatakse akendes, integreerides heite hetkeväärtused, mis on arvutatud vastavalt selle lisa 4. liitele.
3.2. Akna heitkoguste ja keskmiste arvutamine
Iga vastavalt punktile 3.1 määratud akna kohta tehakse järgmised arvutused:
— |
kaugusspetsiifiline heide Mgas,d,j kõigi selles lisas täpsustatud saasteainete kohta; |
— |
kaugusspetsiifiline CO2 heide MCO2,d,j ; |
— |
sõiduki keskmine kiirus |
4. AKENDE HINDAMINE
4.1. Sissejuhatus
Katsesõiduki võrdlevad dünaamilised tingimused saadakse tüübi kinnitamise ajal mõõdetud sõiduki CO2 heitkoguste ja keskmise kiiruse suhtest ja sellele viidatakse kui sõiduki CO2 iseloomulikule kõverale.
Kaugusspetsiifiliste CO2 heitkoguste saamiseks katsetatakse sõidukit veojõustendil vastavalt maanteekoormuse seadetele, mis on sätestatud UNECE tehnilise eeskirja nr 15 – Ülemaailmne ühtlustatud kergsõidukite katsemenetlus (ECE/TRANS/180/Add.15) 4. lisas. Sõidutakistuses ei võeta arvesse sõidukile RDE-katse ajal lisatud massi, nagu kaassõitja ja PEMSi varustus.
4.2. CO2 tunnuskõvera võrdluspunktid
Kõvera määramiseks vajalikud võrdluspunktid P 1, P 2 ja P 3 arvutatakse järgmiselt.
4.2.1. Punkt P1
(WLTP-tsükli väikese kiiruse faasi keskmine kiirus)
= sõiduki CO2 heitkogused WLTP-tsükli väikese kiiruse faasis × 1,2 (g/km)
4.2.2. Punkt P2
4.2.3. (WLTP-tsükli suure kiiruse faasi keskmine kiirus)
= sõiduki CO2 heitkogused WLTP-tsükli suure kiiruse faasis × 1,1 (g/km)
4.2.4. Punkt P3
4.2.5.(WLTP-tsükli eriti suure kiiruse faasi keskmine kiirus)
= sõiduki CO2 heitkogused WLTP-tsükli eriti suure kiiruse faasis × 1,05 (g/km)
4.3. CO2 tunnuskõvera määratlus
Punktis 4.2 määratletud võrdluspunktide abil arvutatakse CO2-heite tunnuskõver keskmise kiiruse funktsioonina, kasutades kaht lineaarset jaotist (P 1, P 2 ja (P 2, P 3). Jaotis (P 2, P 3) on piiratud kiirusega 145 km/h sõiduki kiirusteljel. Tunnuskõver määratakse järgmiste valemitega.
Jaotis (P 1,P 2):
with:
and:
Jaotis (P 2,P 3):
with:
and:
Joonis 3
Sõiduki CO2-tunnuskõver
4.4. Linna-, asulavälise ja kiirteesõidu aknad
4.4.1. |
Linnasõidu aknaid iseloomustavad sõiduki keskmised teekonnakiirused , mis on väiksemad kui 45 km/h. |
4.4.2. |
Asulavälise sõidu aknaid iseloomustavad sõiduki keskmised teekonnakiirused , mis on suuremad kui 45 km/h või sellega võrdsed ja väiksemad kui 80 km/h. |
4.4.3. |
Kiirteesõidu aknaid iseloomustavad sõiduki keskmised teekonnakiirused , mis on suuremad kui 80 km/h või sellega võrdsed ja väiksemad kui 145 km/h. |
Joonis 4
Sõiduki CO2-tunnuskõver: linna-, asulavälise ja kiirteesõidu määratlused
5. TEEKONNA TÄIELIKKUSE JA NORMAALSUSE KONTROLLIMINE
5.1. Sõiduki CO2-tunnuskõvera lubatud hälve
Sõiduki CO2-tunnuskõvera primaarne ja sekundaarne lubatud hälve on vastavalt tol 1 = 25 %ja tol 2 = 50 %.
5.2. Katse täielikkuse kontrollimine
Katse on täielik, kui see sisaldab vähemalt 15 % linna-, asulavälise ja kiirteesõidu aknaid akende koguarvust.
5.3. Katse normaalsuse kontrollimine
Katse on normaalne, kui vähemalt 50 % linna-, asulavälise ja kiirteesõidu akendest jäävad tunnuskõvera primaarse lubatud hälbe piiridesse.
Kui ettenähtud miinimumnõue 50 % ei ole täidetud, siis võib ülemist positiivset lubatud hälvet tol 1 suurendada 1 protsendipunkti kaupa, kuni saavutatakse 50 % akna normaalsest sihtmärgist. Seda meetodit kasutades ei tohi tol1 ületada kunagi 30 %.
6. HEITKOGUSTE ARVUTAMINE
6.1. Kaalutud kaugusspetsiifiliste heitkoguste arvutamine
Heitkogused arvutatakse kaalutud keskmisena akende kaugusspetsiifilistest heitkogustest iga linna-, asulavälise ja kiirteesõidu kategooria ning kogu teekonna kohta eraldi.
Iga akna kaalutegur w j määratakse järgmiselt:
kui
siis
kui
siis
kusjuures
ja
kui
siis
kusjuures
ja
kui
või
siis
kus:
Joonis 5
Keskmistamise akna kaalumisfunktsioon
6.2. Raskusastme indeksi arvutamine
Raskusastme indeksid arvutatakse linna-, asulavälise ja kiirteesõidu kategooriate
ja kogu teekonna kohta eraldi:
kus ƒu, ƒr ƒm on vastavalt 0,34, 0,33 ja 0,33.
6.3. Kogu teekonna heitkoguste arvutamine
Vastavalt punktile 6.1 arvutatud kaalutud kaugusspetsiifiliste heitkoguste abil arvutatakse kaugusspetsiifilised heitkogused (mg/km) kogu teekonna iga gaasilise saasteaine kohta järgmiselt:
ja osakeste arvu kohta:
kus ƒu, ƒr ƒm on vastavalt 0,34, 0,33 ja 0,33.
7. ARVULISED NÄITED
7.1. Keskmistamise akna arvutused
Tabel 1
Arvutuskäigu põhiseaded
MCO2,ref (g) |
610 |
Keskmistamise akna arvutamise suund |
Edasisuund |
Omandamise sagedus (Hz) |
1 |
Joonisel 6 on näidatud, kuidas keskmistamise aknad määratakse vastavalt PEMSi abil maanteesõidukatse käigus registreeritud andmetele. Selguse huvides on näidatud ainult teekonna esimesed 1 200 sekundit.
Sekundid 0–43 ning 81–86 on välja jäetud, kuna sõiduki kiirus on null.
Esimene keskmistamise aken algab sekundil t 1,1 = 0 s ja lõpeb sekundil t 2,1 = 524 s (tabel 3).
Joonis 6
CO2 heite hetkeväärtused, mis on registreeritud PEMSi maanteesõidukatse käigus ajafunktsioonina. Ristkülikukujulised raamid näitavad j-nda akna kestust. Andmesari „Kehtiv=100 / Kehtetu=0“ näitab sekundhaaval analüüsist välja jäetavaid andmeid.
Tekst pildi
7.2. Akende hindamine
Tabel 2
CO2-tunnuskõvera arvutusseaded
CO2 WLTC väikese kiiruse faas × 1,2 (P1) (g/km) |
154 |
CO2 WLTC suure kiiruse faas × 1,1 (P2) (g/km) |
96 |
CO2 WLTC eriti suure kiiruse faas × 1,05 (P3) (g/km) |
120 |
Võrdluspunkt |
|
|
P1 |
|
|
P2 |
|
|
P3 |
|
|
CO2-tunnuskõver määratletakse järgmiselt.
Jaotis (P 1, P 2)
kusjuures
Jaotis (P 2, P 3)
kusjuures
kusjuures
Kaalutegurid arvutatakse ja aknad liigitatakse linna-, asulavälise ja kiirteesõidu akendeks näiteks järgmiselt.
Aken #45:
Akna keskmine kiirus on väiksem kui 45 km/h, seega on tegemist linnasõidu aknaga.
Tunnuskõver:
Järgmise kontrollimine:
Tulemus:
Aken #556:
Akna keskmine kiirus on suurem kui 45 km/h, kuid väiksem kui 80 km/h, seega on tegemist asulavälise sõidu aknaga.
Tunnuskõver:
Järgmise kontrollimine:
Tulemus:
with
Tabel 3
Arvandmed heitkoguste kohta
Aken (#) |
t 1,j (s) |
(s) |
t2,j (s) |
(g) |
(g) |
|
|
|
|
|
|
1 |
0 |
523 |
524 |
609,06 |
610,22 |
2 |
1 |
523 |
524 |
609,06 |
610,22 |
… |
… |
|
… |
… |
… |
43 |
42 |
523 |
524 |
609,06 |
610,22 |
44 |
43 |
523 |
524 |
609,06 |
610,22 |
45 |
44 |
523 |
524 |
609,06 |
610,22 |
46 |
45 |
524 |
525 |
609,68 |
610,86 |
47 |
46 |
524 |
525 |
609,17 |
610,34 |
… |
… |
|
… |
… |
… |
100 |
99 |
563 |
564 |
609,69 |
612,74 |
… |
… |
|
… |
… |
… |
200 |
199 |
686 |
687 |
608,44 |
610,01 |
… |
… |
|
… |
… |
… |
474 |
473 |
1 024 |
1 025 |
609,84 |
610,60 |
475 |
474 |
1 029 |
1 030 |
609,80 |
610,49 |
|
… |
|
… |
… |
… |
556 |
555 |
1 173 |
1 174 |
609,96 |
610,59 |
557 |
556 |
1 174 |
1 175 |
609,09 |
610,08 |
558 |
557 |
1 176 |
1 177 |
609,09 |
610,59 |
559 |
558 |
1 180 |
1 181 |
609,79 |
611,23 |
7.3. Linna-, asulavälise ja kiirteesõidu aknad – teekonna täielikkus
Selles arvulises näites koosneb teekond 7 036 keskmistamise aknast. Tabelis 5 on loetletud linna-, asulavälise ja kiirteesõidu aknad vastavalt nende keskmisele sõidukiirusele, jagatuna piirkondadeks vastavalt nende kaugusele CO2-tunnuskõverast. Teekond on täielik, kui see sisaldab akende koguarvust vähemalt 15 % linna-, asulavälise ja kiirteesõidu aknaid. Teekond on normaalne, kui vähemalt 50 % linna-, asulavälise ja kiirteesõidu akendest jääb tunnuskõvera primaarse lubatud hälbe piiridesse.
Tabel 4.
Teekonna täielikkuse ja normaalsuse kontrollimine
Sõidutingimused |
Arv |
Akende osatähtsus |
Kõik aknad |
||
Linnaõit |
1 909 |
1 909 / 7 036 *100 = 27,1 > 15 |
Asulaväline sõit |
2 011 |
2 011 / 7 036 *100 = 28,6 > 15 |
Kiirteesõit |
3 116 |
3 116 / 7 036 *100 = 44,3 > 15 |
Kokku |
1 909 + 2 011 + 3 116 = 7 036 |
|
Normaalsed aknad |
||
Linnaõit |
1 514 |
1 514 / 1 909 *100 = 79,3 > 50 |
Asulaväline sõit |
1 395 |
1 395 / 2 011 *100 = 69,4 > 50 |
Kiirteesõit |
2 708 |
2 708 / 3 116 *100 = 86,9 > 50 |
Kokku |
1 514 + 1 395 + 2 708 = 5 617 |
|
(1) Hübriidide puhul teisendatakse kogu energiatarbimine CO2-ks. Teisendamise reegleid tutvustatakse teises etapis.
6. liide
Teekonnadünaamika tingimuste kontrollimine ja RDE lõplike heitetulemuse arvutamine meetodiga 2 (võimsusklassidesse jaotamine)
1. SISSEJUHATUS
Selles liites kirjeldatakse andmete hindamist vastavalt võimsuse liigitamise meetodile, mida selles liites nimetatakse „hindamine standarditud võimsuse sageduse (standardised power distribution, SPF) jaotuse normaliseerimise teel“.
2. SÜMBOLID, NÄITAJAD JA ÜHIKUD
aref… |
Võrdluskiirendus Pdrive kohta (0,45 m/s2) |
DWLTC… |
Veline'i vabaliige WLTC-st |
f0, f1, f2… |
Sõidutakistusmomendi tegurid [N], [N/(km/h)], [N/(km/h)2] |
i… |
Hetkemõõtmise ajasamm, minimaalne sagedus 1 Hz |
j… |
Rattavõimsuse klass, j = 1–9 |
k… |
Kolmesekundiliste libisevate keskväärtuste ajasamm |
kWLTC… |
Veline'i tõus WLTC-st |
mgas, i… |
Heitgaasi gaasikomponendi hetkemass ajasammul i [g/s]; PN kohta [#/s] |
mgas, 3s, k… |
Kolmesekundiline heitgaasi gaasikomponendi libisev keskmine vooluhulk ajasammul k, mõõdetud sagedusega 1 Hz [g/s]; PN korral [#/s] |
… |
Heitgaasi gaasikomponendi keskmine heite väärtus rattavõimsuse klassis j [g/s]; PN korral [#/s] |
… |
Heitgaasi gaasikomponendi kaalutud heite väärtus kõigi selliste mõõtmiste korral ajahetkedel i (sekundites), mille puhul vi < 60 km/h [g/s]; PN korral [#/s] |
Mw gas,d… |
Heitgaasi gaasikomponendi kaalutud kaugusspetsiifilised heitkogused kogu teekonna kohta [g/km]; PN korral [#/km] |
Mw PN,d… |
Heitgaasi tahkete osakeste (PN) kaalutud kaugusspetsiifilised heitkogused kogu teekonna kohta [#/km] |
Mw,gas,d,U… |
Heitgaasi gaasikomponendi kaalutud kaugusspetsiifilised heitkogused kõigi selliste mõõtmiste korral ajahetkedel i (sekundites), mille puhul vi < 60 km/h [g/s]; |
Mw,PN,d,U… |
Heitgaasi tahkete osakeste (PN) kaalutud kaugusspetsiifilised heitkogused kõigi selliste mõõtmiste korral ajahetkedel i (sekundites), mille puhul vi < 60 km/h [g/s]; |
p… |
WLTC faas (low, medium, high and extra-high), p = 1–4 |
Pdrag… |
Mootori takistusjõu võimsus Veline’i järgi, kui kütuse sissepritse on null [kW] |
Prated… |
Tootja deklareeritud mootori maksimaalne nimivõimsus [kW] |
Prequired,i… |
Sõidutakistuse ja sõiduki inertsi ületamise võimsus ajasammul i [kW] |
Pr,,i… |
Sama, mis eespool määratletud Prequired,i, mida kasutatakse pikemates valemites |
… |
Võimsuskõver täiskoormusel [kW] |
Pc,j… |
Rattavõimsuse klassi piirnormid klassi j [kW] (Pc,j,lower bound väljendab alampiiri, Pc,j, upper bound ülempiiri) korral |
Pc,norm, j… |
Rattavõimsuse klassi piirnormid klassi j korral normaliseeritud võimsuse tasemena, [-] |
Pr, i… |
Sõidukite rattarummude võimsustarve, et ületada sõidutakistused ajasammul i [kW] |
Pw,3s,k… |
Kolmesekundiline sõidukite rattarummude libisev keskmine võimsustarve, et ületada sõidutakistused ajasammul k, mõõdetud sagedusega 1 Hz [kW] |
Pdrive… |
Rattarummude võimsustarve võrdluskiirusel ja kiirendamisel [kW] |
Pnorm… |
Rattarummu normaliseeritud võimsustarve [-] |
ti… |
Koguaeg ajasammul i [s] |
tc,j… |
Rattavõimsuse klassi j ajalõik [%] |
ts… |
WLTC faasi p algusaeg [s] |
te… |
WLTC faasi p lõpuaeg [s] |
TM… |
Sõiduki katsemass [kg]; täpsustada jaotise kohta: tegelik katsekaal PEMS-katses, NEDC inertsklassi kaal või WLTP massid (TML, TMH või WLTP TMind) |
SPF… |
Standarditud võimsuse sageduse jaotus |
vi… |
Sõiduki tegelik kiirus ajasammul i [km/h] |
… |
Sõiduki keskmine kiirus rattavõimsuse klassis j [km/h] |
vref… |
Võrdluskiirus Pdrive jaoks [70 km/h] |
v3s,k… |
Kolmesekundiline sõiduki kiiruse libisev keskmine ajasammul k [km/h] |
… |
Sõiduki kaalutud kiirus rattavõimsuse klassis j [km/h] |
3. MÕÕDETUD HEITKOGUSTE HINDAMINE STANDARDITUD RATTAVÕIMSUSE SAGEDUSE JAOTUSE ABIL
Võimsuse liigitamise meetodis kasutatakse saasteainete heite hetkekoguseid, mgas, i (g/s), mis arvutatakse vastavalt 4. liitele.
Väärtus mgas, i liigitatakse kooskõlas rataste vastava võimsusega ja liigitatud keskmiseid heitkoguseid iga võimsusklassi kohta kaalutakse, et saada heitkoguste tasemed normaalse võimsuse jaotusega tehtud katses, mis tehakse vastavalt järgmistele punktidele.
3.1. Tegeliku rattavõimsuse allikad
Tegelik rattavõimsus Pr,i on kogu võimsus, mis on vajalik õhu- ja veeretakistuse, tee kalde, sõiduki pikiinertsi ja rataste pöördinertsi ületamiseks.
Mõõtmisel ja registreerimisel kasutab ratta võimsussignaal pöördemomendi signaali, mis vastab 2. liite punktis 3.2 sätestatud lineaarsusnõuetele. Mõõtmise võrdluspunktiks on veorataste rummud.
Alternatiivina võib tegeliku rattavõimsuse kindlaks määrata CO2 heite hetkeväärtuste põhjal kooskõlas käesoleva liite punktis 4 sätestatud korraga.
3.2. Hetke katseandmete libisevate keskmiste arvutamine
Kolmesekundilised libisevad keskmised arvutatakse kõigi asjakohaste hetke katseandmete põhjal, et vähendada heite massivooluhulga ja rattavõimsuse vahelise võimaliku ebatäieliku aegjoonduse mõju. Libisevad keskmised väärtused arvutatakse vastavalt 1 Hz sagedusele:
kus:
k… |
libisevate keskmiste väärtuste ajasamm |
i… |
ajaetapp hetke katseandmete põhjal |
3.3. Libisevate keskmiste liigitamine linna-, asulavälise ja kiirteesõidu alusel
Standardsed võimsuse sagedused on määratletud linnasõidu ja kogu teekonna kohta (vt punkt 3.4) ning linnasõidu ja koguteekonna osas hinnatakse heitkoguseid eraldi. Teekonna linnasõidu osa hilisemaks hindamiseks jaotatakse punkti 3.2 kohaselt arvutatud kolmesekundilised libisevad keskmised linnasõidu tingimuste alla vastavalt kiirusesignaali kolmesekundilisele keskmisele (v3s,k), võttes aluseks tabelis 1-1 esitatud kiirusvahemikud. Koguteekonna hindamiseks vajalik mõõtmine peab hõlmama kõiki kiirusvahemikke, sh linnasõit.
Tabel 1-1
Kiirusvahemikud katseandmete jaotamiseks linna-, asulavälise ja kiirteesõidu tingimuste alla vastavalt võimsuse liigitamise meetodile
|
Linnasõit |
Asulaväline tee (1) |
Kiirtee (1) |
vi [km/h] |
0 kuni ≤ 60 |
> 60 kuni ≦ 90 |
> 90 |
3.4. Rattavõimsuse klasside kindaks määramine heitkoguste liigitamise eesmärgil
3.4.1. Võimsusklassid ja vastavad võimsusklasside ajalõigud tavapärastel sõidutingimustel määratletakse normaliseeritud võimsuse väärtuste kohta, mis on iseloomulikud kergveokitele (tabel 1).
Tabel 1
Normaliseeritud standardsed võimsuse sagedused linnasõidu puhul ja kaalutud keskmine kogu teekonna kohta, mis koosneb kolmandiku ulatuses linnasõidust, kolmandiku ulatuses asulavälisest sõidust ja kolmandiku ulatuses kiirteesõidust
Võimsus- klassi nr |
Pc,norm,j [-] |
Linnasõit |
Kogu teekond |
|
Alates > |
kuni ≤ |
Ajalõik, tC,j |
||
1 |
|
-0,1 |
21,9700 % |
18,5611 % |
2 |
-0,1 |
0,1 |
28,7900 % |
21,8580 % |
3 |
0,1 |
1 |
44,0000 % |
43,4582 % |
4 |
1 |
1,9 |
4,7400 % |
13,2690 % |
5 |
1,9 |
2,8 |
0,4500 % |
2,3767 % |
6 |
2,8 |
3,7 |
0,0450 % |
0,4232 % |
7 |
3,7 |
4,6 |
0,0040 % |
0,0511 % |
8 |
4,6 |
5,5 |
0,0004 % |
0,0024 % |
9 |
5,5 |
|
0,0003 % |
0,0003 % |
Tabeli 1 veerud Pc,norm denormaliseeritakse, korrutades need väärtusega Pdrive, kus Pdrive on katsetatud sõiduki tegelik rattavõimsus tüübikinnituse protsessis, kui veojõustendi seaded on vref ja aref.
Pc,j [kW] = Pc,norm, j * Psõit
kus:
— |
j on võimsusklassi indeks vastavalt tabelile 1 |
— |
Sõidutakistusmomendi tegurid f0, f1, f2 tuleks arvutada lineaarse regressiooni analüüsi alusel järgmiselt:
kus (PCorrected/v) on sõidutakistusjõu võimsus sõiduki kiirusel v UNECE eeskirja nr 83 (07-seeria muudatus) 4a lisa 7. liite punktis 5.1.1.2.8 määratletud NEDC katsetsükli puhul. |
— |
TMNEDC on sõiduki inertsklass tüübikinnituskatses [kg] |
3.4.2. Rattavõimsuse klasside korrigeerimine
Arvesse võetav maksimaalne rattavõimsuse klass on tabelis 1 esitatud kõrgeim klass, mis hõlmab (Prated × 0,9). Kõigi välistatud klasside ajalõigud lisatakse kõrgeimale järelejäänud klassile.
Iga Pc,norm,j põhjal arvutatakse sellele vastav Pc,j, et määrata katsetatud sõiduki võimsusklassi ülemine ja alumine piir kilovattides (vt joonis 1).
Joonis 1
Skemaatiline ülevaade selle kohta, kuidas teisendada normaliseeritud ja standarditud võimsuse sagedus konkreetse sõiduki võimsuse sageduseks
Standardteekonna ajalõik (%)
Linnas
Kogu teekond
Allpool on esitatud näide sellise denormaliseerimise kohta
Sisendandmed on näiteks:
Näitaja |
Väärtus |
f0 [N] |
79,19 |
f1 (N/[km/h]) |
0,73 |
f2 (N/[km/h]2) |
0,03 |
TM [kg] |
1,470 |
Prated [kW] |
120 (näide 1) |
Prated [kW] |
75 (näide 2) |
Vastavad tulemused (vt tabelid 2 ja 3):
Tabel 2
Denormaliseeritud standardsed võimsuse sageduse väärtused tabelist 1 (näite 1 kohta)
Võimsus- klassi nr |
Pc,j [kW] |
Linnasõit |
Kogu teekond |
|
Alates > |
kuni ≤ |
Ajalõik, tC,j [%] |
||
1 |
Kõik < – 1,825 |
– 1,825 |
21,97 % |
18,5611 % |
2 |
– 1,825 |
1,825 |
28,79 % |
21,8580 % |
3 |
1,825 |
18,25 |
44,00 % |
43,4583 % |
4 |
18,25 |
34,675 |
4,74 % |
13,2690 % |
5 |
34,675 |
51,1 |
0,45 % |
2,3767 % |
6 |
51,1 |
67,525 |
0,045 % |
0,4232 % |
7 |
67,525 |
83,95 |
0,004 % |
0,0511 % |
8 |
83,95 |
100,375 |
0,0004 % |
0,0024 % |
9 (2) |
100,375 |
Kõik > 100,375 |
0,00025 % |
0,0003 % |
Tabel 3
Denormaliseeritud standardsed võimsuse sageduse väärtused tabelist 1 (näite 2 kohta.)
Võimsus- klassi nr |
Pc,j [kW] |
Linnasõit |
Kogu teekond |
|
Alates > |
kuni ≤ |
Ajalõik, tC,j [%] |
||
1 |
Kõik < – 1,825 |
– 1,825 |
21,97 % |
18,5611 % |
2 |
– 1,825 |
1,825 |
28,79 % |
21,8580 % |
3 |
1,825 |
18,25 |
44,00 % |
43,4583 % |
4 |
18,25 |
34,675 |
4,74 % |
13,2690 % |
5 |
34,675 |
51,1 |
0,45 % |
2,3767 % |
6 (3) |
51,1 |
Kõik > 51,1 |
0,04965 % |
0,4770 % |
7 |
67,525 |
83,95 |
— |
— |
8 |
83,95 |
100,375 |
— |
— |
9 |
100,375 |
Kõik > 100,375 |
— |
— |
3.5. Libisevate keskmiste liigitamine
4. liite punkti 4.4 kohaselt määratletud külmkäivitamise heitkogused jäetakse järgmisest hindamisest välja.
Kõik vastavalt punktile 3.2 arvutatud libisevad keskmised liigitatakse denormaliseeritud rattavõimsuse klassideks, millesse tegelik kolmesekundiline libisev keskmine rattavõimsus Pw,3s,k sobitub. Denormaliseeritud rattavõimsuse klassi piirnormid arvutatakse vastavalt punktile 3.3.
Liigitatakse kõik kogu teekonna 3sekundilised kehtivad libisevad keskväärtused, sh kõik linnasõidu osad. Lisaks liigitatakse kõik tabelis 1-1 määratletud kiiruse piirmääradel põhinevad libisevad keskmised üheks linnasõidu võimsusklassi kogumiks sõltumata sellest, millal libisev keskmine teekonna jooksul ilmnes.
Seejärel arvutatakse kõigi 3sekundiliste libisevate keskmiste väärtuste keskmine rattavõimsuse klassis iga rattavõimsuse klassi näitaja kohta. Valemid on esitatud allpool ja neid kasutatakse üks kord linnasõidu andmekogumi kohta ja üks kord koguteekonna andmekogumi kohta.
Libisevate keskmiste väärtuste liigitamine võimsusklassidesse j (j = 1–9):
siis: heitkoguste ja kiiruse klassi indeks = j
Iga võimsusklassi kohta arvutatakse 3sekundiliste libisevate keskmiste arv:
siis: arvj = n + 1 (arvu j kasutatakse, et loendada kolmesekundiliste libisevate keskmiste väärtuste arvu, et hiljem kontrollida minimaalse katvuse nõuetele vastavust)
3.6. Võimsusklassi katvuse ja võimsuse jaotumise normaalsuse kontrollimine
Kehtivate katsetulemuste saamiseks peavad ratta võimsusklassi ajalõigud jääma tabelis 4 esitatud vahemikesse.
Tabel 4
Kehtiva katse minimaalsed ja maksimaalsed osatähtsused iga võimsusklassi kohta
Võimsus- klassi nr |
Pc,norm,j [-] |
Kogu teekond |
Linnasõidu osa |
|||
alates > |
kuni ≤ |
alumine piir |
ülemine piir |
alumine piir |
ülemine piir |
|
1+2 summa (4) |
|
0,1 |
15 % |
60 % |
5 % (4) |
60 % |
3 |
0,1 |
1 |
35 % |
50 % |
28 % |
50 % |
4 |
1 |
1,9 |
7 % |
25 % |
0,7 % |
25 % |
5 |
1,9 |
2,8 |
1,0 % |
10 % |
arv > 5 |
5 % |
6 |
2,8 |
3,7 |
arv > 5 |
2,5 % |
0 % |
2 % |
7 |
3,7 |
4,6 |
0 % |
1,0 % |
0 % |
1 % |
8 |
4,6 |
5,5 |
0 % |
0,5 % |
0 % |
0,5 % |
9 |
5,5 |
|
0 % |
0,25 % |
0 % |
0,25 % |
. Lisaks tabelis 4 esitatud nõuetele on vaja kogu teekonna kohta igas rattavõimsuse klassis kuni võimsusklassini, millele vastab 90 % nimivõimsusest, teha vähemalt 5 mõõtmist, et tagada minimaalse katvuse nõue.
Igas rattavõimsuse klassis on linnasõidu osa kohta kõigis klassides kuni 5. klassini vaja teha vähemalt 5 mõõtmist, et tagada minimaalne katvuse nõue. Kui kõrgemas kui 5. rattavõimuse klassis on teekonna linnasõidus see arv alla 5, siis on klassi keskmine heitkoguse väärtus null.
3.7. Igas rattavõimsuse klassis mõõdetud väärtuste keskmistamine
libisevad keskmised igas rattavõimsuseklassis keskmistatakse järgmiselt:
kus:
j… |
rattavõimsuse klass 1–9 vastavalt tabelile 1 |
… |
heitgaasi gaasikomponendi keskmine tase rattavõimsuse klassis (eraldi väärtus kogu teekonna andmete kohta ja teekonna linnasõidu osade kohta [g/s] |
… |
keskmine kiirus rattavõimsuse klassis (eraldi väärtus kogu teekonna andmete kohta ja teekonna linnasõidu osade kohta [km/h] |
k… |
libisevate keskmiste väärtuste ajasamm |
3.8. Iga rattavõimsuse klassi keskmiste väärtuste kaalumine
Iga rattavõimsuse klassi keskmised väärtused korrutatakse ajalõiguga tC,j klassi kohta vastavalt tabelile 1 ja liidetakse kokku, et saada iga näitaja kaalutud keskmine väärtus. See väärtus väljendab standarditud võimsuse sagedustega teekonna kaalutud tulemust. Kaalutud keskmised arvutatakse katseandmete linnasõidu osa kohta, kasutades linnasõidu võimsuse jaotuse ajalõike, ning samuti kogu teekonna kohta, kasutades kogu teekonna ajalõike.
Valemid on esitatud allpool ja neid kasutatakse üks kord linnasõidu andmekogumi kohta ja üks kord koguteekonna andmekogumi kohta.
3.9. Kaalutud kaugusspetsiifilise heitkoguse arvutamine
Heitkoguste ajapõhised kaalutud keskmised teisendatakse kauguspõhisteks heitkogusteks, kui linnasõidu andmekogum ja koguteekonna andmekogum on järgmine:
Kogu teekonna kohta |
: |
|
Teekonna linnasõidu osa kohta |
: |
|
Tahkete osakeste arvu määramisel kasutatakse sama meetodit kui gaasiliste saasteainete puhul, kuid ühikut [#/s] kasutatakse jaoks ja ühikut [#/km] kasutatakse Mw,PN jaoks:
Kogu teekonna kohta |
: |
|
Teekonna linnasõidu osa kohta |
: |
|
4. RATTAVÕIMSUSE HINDAMINE CO2 MASSIVOOLUHULGA HETKEVÄÄRTUSTE PÕHJAL
Võimsust rataste juures (Pw,i) on 1 Hz alusel võimalik arvutada mõõdetud CO2 vooluhulgast. Selleks kasutatakse sõidukispetsiifilist CO2 joont (vehicle specific CO2 line ehk veline).
Veline arvutatakse sõiduki tüübikinnituse katse põhjal WLTC-s vastavalt UNECE ülemaailmses tehnilises eeskirjas nr 15 – kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsemenetlus (ECE/TRANS/180/Add.15) – kirjeldatud menetlusele.
WLTC faasi keskmine rattavõimsus arvutatakse sagedusega 1 Hz sõidukiiruse ja veojõustendi seadete põhjal. Kõik rattavõimsuse väärtused, mis on takistusjõu võimsusest väiksemad, võetakse võrdseks takistusjõu võimsusega.
kus: f0, f1, f2… |
sõidutakistuse tegurid, mida kasutatakse WLTP katses |
TM… |
sõiduki katsemass WLTP katses [kg] |
WLTC faasi keskmine võimsus arvutatakse 1 Hz rattavõimsusest järgmiselt:
kus |
|
Seejärel tehakse lineaarne regressioonianalüüs, kandes WLTC väärtuste seast leitud CO2 massivooluhulga väärtuse y-teljele ja keskmise rattavõimsuse Pw,p faasi kohta x-teljele, nagu näha joonisel 2.
Saadud Veline'i valem näitab CO2 massivooluhulka rattavõimsuse funktsioonina:
kus:
kWLTC…Veline’i tõus WLTC-st, [g/kWh]
DWLTC…Veline'i vabaliige WLTC-st, [g/h]
Joonis 2
Skemaatiline ülevaade selle kohta, kuidas saada konkreetse sõiduki Veline'i CO2 katse tulemuste põhjal WLTC neljas faasis
Tegelik rattavõimsus arvutatakse mõõdetud CO2 massivooluhulgast järgmiselt:
kus |
CO2 [g/h] PW,j [kW] |
Selle valemi abil saab leida PWi, millega liigitatakse mõõdetud heitkogused vastavalt punktile 3, arvestades arvutamisel järgmiseid lisatingimusi
(I) |
kui vi < 0,5 ja kui ai < 0 siis P w,i = 0 v [m/s] |
(II) |
kui CO2i < 0,5 X DWLTC siis P w,i = Pdrag |
Kui ajasammul kehtib nii I kui ka II tingimus, kohaldatakse II tingimust.
(1) Ei kasutata tegelikus õiguslikus hindamises
(2) Kõige suurem arvesse minev rattavõimsuse klass on see, mis hõlmab 0,9 × Prated. Siin 0,9 × 120 = 108
(3) Kõige suurem arvesse minev rattavõimsuse klass on see, mis hõlmab 0,9 × Prated. Siin 0,9 × 75 = 67,5
(4) Väljendavad sõidutingimuste ja väikese võimsuse tingimuste koguväärtust
7. liide
Sõidukite valimine PEMS-katseks esimese tüübikinnituse protsessis
1. SISSEJUHATUS
PEMS-katset ei ole vaja nende eripära tõttu teha igale sõidukitüübile „seoses heite ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega“, nagu on määratletud käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1, ning seda nimetatakse edaspidi sõiduki heite tüübiks. Sõiduki tootja võib ühendada mitu heite tüüpi, et vastavalt punkti 3 nõuetele moodustada „PEMS-katse tüüpkond“, mis valideeritakse vastavalt punkti 4 nõuetele.
2. SÜMBOLID, NÄITAJAD JA ÜHIKUD
N |
— |
sõiduki heitetüüpide arv |
NT |
— |
sõiduki heitetüüpide minimaalne arv |
PMRH |
— |
kõigi sõidukite suurim võimsuse ja massi suhe PEMS-katse tüüpkonnas |
PMRL |
— |
kõigi sõidukite väikseim võimsuse ja massi suhe PEMS-katse tüüpkonnas |
V_eng_max |
— |
kõigi sõidukite maksimaalne mootori töömaht PEMS-katse tüüpkonnas |
3. PEMS-KATSETÜÜPKONNA MOODUSTAMINE
PEMS-katse tüüpkond hõlmab sarnaste heitekarakteristikutega sõidukeid. Sõidukite tootja võib oma valikul PEMS-katse tüüpkonda lisada ainult selliseid sõiduki heitetüüpe, mille näitajad on identsed punktis 3.1 ja 3.2 toodutega.
3.1. Administratiivsed kriteeriumid
3.1.1. |
Tüübikinnitusasutus, kes väljastab sõidukile tüübikinnituse seoses heitega vastavalt määrusele (EÜ) 715/2007 (edaspidi „tüübikinnitusasutus“) |
3.1.2. |
Konkreetne sõidukitootja |
3.2. Tehnilised kriteeriumid
3.2.1. Jõuseadme liik (nt sisepõlemismootor, hübriidelektrisõiduk, pistikühendusega hübriidsõiduk)
3.2.2. Kütus(t)e tüüp (tüübid) (nt bensiin, diislikütus, veeldatud naftagaas, maagaas, …). Kahe- või segakütuselisi sõidukeid võib grupeerida teiste sõidukitega, mille üks kütus on nendega ühine.
3.2.3. Põlemisprotsess (nt kahetaktiline, neljataktiline)
3.2.4. Silindrite arv
3.2.5. Silindriploki konfiguratsioon (nt reas-, V-, täht-, lamamootor)
3.2.6. Mootori maht
Sõiduki tootja täpsustab väärtuse V_eng_max (= kõigi sõidukite maksimaalne mootori töömaht PEMS-katse tüüpkonnas). PEMS-katse tüüpkonnas ei tohi sõiduki mootori maht erineda väärtusest V_eng_max rohkem kui – 22 %, kui V_eng_max ≥ 1 500 cm3, ja rohkem kui – 32 %, kui V_eng_max < 1 500 cm3.
3.2.7. Mootori kütusetoite viis (nt kaud- või otsesissepritse või nende kahe kombinatsioon);
3.2.8. Jahutussüsteemi tüüp (nt õhk-, vesi- või õlijahutus)
3.2.9. Õhu sissevõtu viis, näiteks ülelaadimiseta, ülelaadimisega mootor, ülelaaduri tüüp (nt väliselt käitatav, üks või mitu turbot, muutuva geomeetriaga vms)
3.2.10. Heitgaasi järeltöötluskomponentide tüübid ja järjestus (nt kolmeastmeline katalüsaator, oksüdatsioonikatalüsaator, lahja NOx püüdur, SCR, lahja NOx katalüsaator, kübemefilter).
3.2.11. Heitgaasitagastus (on või ei ole, sisemine/välimine, jahutatud/jahutamata, kõrge/madal rõhk)
3.3. PEMS-katse tüüpkonna laiendamine
Olemasolevat PEMS-katse tüüpkonda võib laiendada, lisades sellele uusi sõidukite heitetüüpe. Laiendatud PEMS-katse tüüpkond ja selle valideerimine peab samuti vastama punktide 3 ja 4 nõuetele. Selleks võib olla vaja eelkõige täiendavate sõidukite katsetamist, et valideerida laiendatud PEMS-katse tüüpkond vastavalt punktile 4.
3.4. Alternatiivne PEMS-katse tüüpkond
Sõiduki tootja võib alternatiivina punktide 3.1 ja 3.2 sätetele määratleda PEMS-katse tüüpkonna, mis on identne ühe sõiduki heitetüübiga. Selles osas ei kohaldata punkti 4.1.2 nõuet PEMS-katse tüüpkonna valideerimise kohta.
4. PEMS-KATSE TÜÜPKONNA VALIDEERIMINE
4.1. PEMS-katse tüüpkonna valideerimise üldnõuded
4.1.1. |
Sõiduki tootja esitab tüübikinnitusasutusele PEMS-katse tüüpkonda esindava sõiduki. Tehniline talitus teeb sõidukil PEMS-katse, et tõendada tüüpkonda esindava sõiduki vastavust käesoleva lisa nõuetele. |
4.1.2. |
Tüübikinnitusasutus valib kooskõlas käesoleva liite punkti 4.2 nõuetega täiendavad sõidukid tehnilise talituse poolt tehtava PEMS-katse jaoks, et tõendada valitud sõidukite vastavust käesoleva lisa nõuetele. Täiendava sõiduki valiku tehnilised kriteeriumid vastavalt käeoleva liite punktile 4.2 registreeritakse koos katsetulemustega. |
4.1.3. |
Tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib PEMS-katse teha muu asutus kui tehniline talitus, tingimusel et vähemalt käesoleva liite punktides 4.2.2 ja 4.2.6 nõutavad katsed ja vähemalt 50 % PEMS-katsetest, mis on käesoleva liite alusel vajalikud PEMS-katse tüüpkonna valideerimiseks, toimuksid tehnilise talituse juhtimisel. Sellisel juhul vastutab tehniline talitus kõigi PEMS-katsete nõuetekohase tegemise eest kooskõlas käesoleva lisa nõuetega. |
4.1.4. |
Konkreetse sõiduki PEMS-katse tulemusi võib kasutada erinevate PEMS-katse tüüpkondade valideerimiseks kooskõlas käesoleva liite nõuetega järgmistel tingimustel:
Vastavasse tüüpkonda kuuluva sõiduki tootja vastutab valideerimisel kohaldatavate kohustuste täitmise eest sõltumata sellest, kas tootja osales konkreetse sõiduki heite tüübi PEMS-katse tegemisel. |
4.2. Sõidukite valimine PEMS-katseks PEMS-katse tüüpkonna valideerimise protsessis
PEMS-katse tüüpkonnast sõidukite valimisel tagatakse, et PEMS-katse hõlmab järgmisi heite seisukohast olulisi tehnilisi näitajaid. Katsetamiseks valitud sõiduk võib olla esinduslik erinevate tehniliste näitajate osas. PEMS- katse tüüpkonna valideerimiseks valitakse sõidukid PEMS-katse jaoks välja järgmiselt:
4.2.1. |
Igast kütusekombinatsioonist (nt bensiin-veeldatud naftagaas, bensiin-maagaas, ainult bensiin), millel PEMS-katse tüüpkonda kuuluvat sõidukit saab käitada, valitakse PEMS-katse jaoks välja vähemalt üks sõiduk, mida saab käitada selle kütusekombinatsiooniga. |
4.2.2. |
Tootja täpsustab väärtused PMRH (= kõigi sõidukite suurim võimsuse ja massi suhe PEMS-katse tüüpkonnas) ja PMRL (= kõigi sõidukite väikseim võimsuse ja massi suhe PEMS-katse tüüpkonnas). Võimsuse ja massi suhe tähendab siinkohal sisepõlemismootori käesoleva määruse I lisa 3. liite punktis 3.2.1.8 määratletud maksimaalse kasuliku võimsuse ja määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõikes 3 määratletud tuletatud massi suhet.. Katsetamiseks valitakse PEMS-katse tüüpkonnast vähemalt üks konkreetset PMRH esindav sõiduki konfiguratsioon ja üks konkreetset PMRL esindav sõiduki konfiguratsioon. Sõiduk loetakse PMRH või PMRL väärtust esindavaks, kui selle võimsuse ja massi suhe ei erine kõnealusest väärtusest rohkem kui 5 %. |
4.2.3. |
Katsetamiseks valitakse PEMS-katse tüüpkonnast vähemalt üks sõiduk iga sellesse paigaldatud jõuülekande tüübi (nt manuaalne, automaatne, topeltsiduriga) kohta. |
4.2.4. |
Katsetamiseks valitakse vähemalt üks neljarattaveoga (4×4) sõiduk, kui PEMS-katse tüüpkonnas on sellised sõidukid esindatud. |
4.2.5. |
PEMS-tüüpkonna sõidukil esineva iga mootorimahu puhul katsetatakse vähemalt üht näidissõidukit. |
4.2.6. |
Katsetamiseks valitakse vähemalt üks sõiduk iga paigaldatud heitgaasi järeltöötluskomponendi kohta. |
4.2.7. |
Olenemata punktide 4.2.1 kuni 4.2.6 sätetest valitakse katsetamiseks vähemalt järgmine arv PEMS-katse tüüpkonna sõidukite heitetüüpe:
|
5. ARUANDLUS
5.1. |
Sõiduki tootja koostab PEMS-katse tüüpkonna täieliku kirjelduse, mis peab eelkõige sisaldama punktis 3.2 sätestatud tehnilisi kriteeriume, ja esitab selle tüübikinnitusasutusele. |
5.2. |
Tootja annab PEMS-katse tüüpkonnale kordumatu tunnusnumbri vormingus MS-OEM-X-Y ja edastab selle tüübikinnitusasutusele. MS on siinkohal EÜ tüübikinnituse väljastanud liikmesriigi tunnusnumber (1), OEM on tootja kolmetäheline lühend, X on algse PEMS-katse tüüpkonna järjenumber ja Y näitab laienduste arvu (alustades nullist laiendamata PEMS-katse tüüpkonna puhul). |
5.3. |
Tüübikinnitusasutus ja sõiduki tootja peavad PEMS-katse tüüpkonna sõidukite heitetüüpide kohta registrit, lähtudes seoses heitkogustega antud tüübikinnituse numbritest. Iga heitetüübi kohta esitatakse ka kõik sõiduki tüübikinnituse numbrite, tüüpide, variantide ja versioonide vastavad kombinatsioonid, mis on esitatud sõiduki EÜ vastavussertifikaadi punktides 0.10 ja 0.2. |
5.4. |
Tüübikinnitusasutus ja sõiduki tootja peavad registrit nende sõidukite heitetüüpide kohta, mis on valitud PEMS-katseks PEMS-katse tüüpkonna valideerimiseks kooskõlas punktiga 4. Ühtlasi hoitakse seal vajalikku teavet selle kohta, kuidas punktis 4.2 sätestatud valikukriteeriumid on täidetud. Registris näidatakse ka, kas konkreetses PEMS-katses on kohaldatud punkti 4.1.3 sätteid. |
(*1) NT ümardatakse järgmise suurima täisarvuni
(1) 1 – Saksamaa; 2 – Prantsusmaa; 3 – Itaalia; 4 – Madalmaad; 5 – Rootsi; 6 – Belgia; 7 – Ungari; 8 – Tšehhi Vabariik 9 – Hispaania; 11 – Ühendkuningriik 12 – Austria; 13 – Luksemburg; 17 – Soome; 18 – Taani; 19 – Rumeenia; 20 – Poola; 21 – Portugal; 23 – Kreeka; 24 – Iirimaa. 25 – Horvaatia; 26 – Sloveenia; 27 – Slovakkia; 29 – Eesti; 32 – Läti; 34 – Bulgaaria; 36 – Leedu; 49 – Küpros; 50 – Malta.
7a liide
Üldise teekonnadünaamika kontrollimine
1. SISSEJUHATUS
Käesolevas liites kirjeldatakse arvutusi üldise teekonnadünaamika kontrollimiseks, dünaamika üldise ülejäägi või dünaamika puudumise määramiseks linna-, asulavälisel ja kiirteesõidul.
2. SÜMBOLID, NÄITAJAD JA ÜHIKUD
RPA suhteline positiivne kiirendus
Δ |
— |
erinevus |
> |
— |
suurem kui |
≥ |
— |
suurem või võrdne |
% |
— |
protsent |
< |
— |
väiksem kui |
≤ |
— |
väiksem või võrdne |
a |
— |
kiirendus [m/s2] |
ai |
— |
kiirendus ajasammul i [m/s2] |
apos |
— |
positiivne kiirendus üle 0,1 m/s2 [m/s2] |
apos,i,k |
— |
positiivne kiirendus üle 0,1 m/s2 ajasammul i, arvestades linna-, asulaväliseid ja kiirteeosi [m/s2] |
ares |
— |
kiirenduse mõõtmissamm [m/s2] |
di |
— |
ajasammul i läbitud vahemaa [m] |
di,k |
— |
ajasammul i läbitud vahemaa linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel [m] |
indeks (i) |
— |
diskreetne ajasamm |
indeks (j) |
— |
positiivse kiirenduse andmekogumi diskreetne ajasamm |
indeks (k) |
— |
osutab kategooriale (t = kokku, u = linnasõit, r = asulaväline sõit, m = kiirteesõit) |
Mk |
— |
mõõtmiste arv linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel positiivse kiirendusega üle 0,1 m/s2 |
N k |
— |
mõõtmiste koguarv linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel ning kogu teekonnal |
RPAk |
— |
linna-, asulaväliste ja kiirteeosade suhteline positiivne kiirendus [m/s2 või kWs/(kg*km)] |
tk |
— |
linna-, asulaväliste ja kiirteeosade ning kogu teekonna kestus [s] |
T4253H |
— |
koondandmete siluja |
ν |
— |
sõiduki kiirus [km/h] |
νi |
— |
sõiduki tegelik kiirus ajasammul i [km/h] |
νi,k |
— |
sõiduki tegelik kiirus ajasammul i, arvestades linna-, asulaväliseid ja kiirteeosi [km/h] |
|
— |
sõiduki tegelik kiirus kiirenduse kohta ajasammul i [m2/s3 või W/kg] |
|
— |
sõiduki tegelik kiirus positiivse kiirenduse kohta üle 0,1 m/s2 ajasammul j, arvestades linna-, asulaväliseid ja kiirteeosi [m2/s3 või W/kg] |
|
— |
sõiduki kiiruse ja positiivse kiirenduse korrutise 95. protsentiil linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel üle 0,1 m/s2 [m2/s3 või W/kg] |
|
— |
sõiduki keskmine kiirus linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel [km/h] |
3. TEEKONNA NÄITAJAD
3.1. Arvutused
3.1.1. Andmete eeltöötlus
Dünaamilised näitajad, nagu kiirendus, või RPA määratakse kiirusel üle 3 km/h ja diskreetimissagedusega 1 Hz kiirusesignaali abil, mille täpsus on 0,1 %. Nimetatud täpsusnõue täidetakse üldjuhul ratta (pöörlemis)kiiruse andurilt saadud signaalide abil.
Kiirusekõverat kontrollitakse vigaste või ebatõenäoliste lõikude avastamiseks. Sõiduki kiiruskõvera selliseid lõike iseloomustavad astmed, hüpped, järskude muutustega kiiruskõverad või andmete puudumine. Lühikesed vigased lõigud korrigeeritakse, näiteks andmete interpoleerimise või sekundaarse kiirusesignaaliga võrdlemise teel. Alternatiivina võiks vigaseid lõike sisaldavad lühikesed teekonnad järgnevast andmete analüüsist välja jätta. Teisel etapil arvutatakse kiirenduse väärtused ja järjestatakse kasvavalt, et määrata kiirenduse resolutsioon .
Kui , siis on sõiduki kiiruse mõõtmine piisavalt täpne.
Kui , siis silutakse andmeid T4253H Hanni filtriga.
T4253 Hanni filter sooritab järgmised arvutused: Siluja alustab esiteks jooksva mediaaniga neljast, mis keskendatakse, arvutades mediaani kahest. Seejärel silub filter need väärtused taas, kasutades jooksvat mediaani viiest, jooksvat mediaani kolmest ja siludes Hanni meetodil (kasutades kaalutud keskmisi). Jäägid arvutatakse lahutades silutud read algsetest ridadest. Seejärel korratakse kogu kirjeldatud protsessi arvutatud jääkide peal. Lõpuks arvutatakse kiiruse lõplikud silutud väärtused, liites protsessi esimeses faasis saadud silutud väärtused arvutatud jääkidele.
Õige kiirusekõver on punktis 8.1.2 kirjeldatud edasiste arvutuste ja lahterdamise alus.
3.1.2. Vahemaa, kiirenduse ja korrutise arvutamine
Järgmine arvutus sooritatakse üle kogu ajapõhise kiirusekõvera (sagedusega 1 Hz) alates sekundist 1 kuni sekundinitt (viimase sekundini).
Vahemaa muut andmekogumi kohta arvutatakse järgmiselt:
kus:
di |
on ajasammul i läbitud vahemaa [m] |
ν i |
on sõiduki tegelik kiirus ajasammul i [km/h] |
N t |
on mõõtmiste koguarv |
Kiirendus arvutatakse järgmiselt:
kus:
ai |
on kiirendus ajasammul i [m/s2]. Kui i = 1: , : . |
Sõiduki kiiruse ja kiirenduse korrutis arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
on sõiduki tegeliku kiiruse ja kiirenduse korrutis ajasammul i [m2/s3 või W/kg]. |
3.1.3. Tulemuste lahterdamine
Pärast ai ja väljaarvutamist, järjestatakse väärtusedvi , di , ai ja sõiduki kiiruse kasvamise järjekorras.
Kõik andmekogumid, mille kuuluvad „linnasõidu“ kiiruselahtrisse, kõik andmekogumid, mille kuuluvad „asulavälise sõidu“ kiiruselahtrisse ning kõik andmekogumid, mille kuuluvad „kiirteesõidu“ kiiruselahtrisse.
Nende andmekogumite arv, mille kiirendusväärtused on peab olema igas lahtris vähemalt 150.
Sõiduki keskmine kiirus iga kiiruslahtri kohta arvutatakse järgmiselt:
kus:
Nk |
on mõõtmiste koguarv linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel. |
3.1.4. arvutamine kiiruslahtri kohta
väärtuste 95. protsentiil arvutatakse järgmiselt:
väärtused järjestatakse igas kiiruslahtris kasvavas järjekorras kõigi andmekogumite puhul, mille ja määratakse kindlaks nende mõõtmiste koguarv Mk .
Seejärel omistatakse neile väärtustele, mille , protsentiiliväärtused järgmiselt:
väikseim väärtus saab protsentiili 1/Mk , sellest järgmine 2/Mk , kolmas 3/Mk ning suurim väärtus saab protsentiili
on väärtus , mille . Kui tingimust ei saa täita, arvutatakse järjestikuliste mõõtmiste j ja j+1, mille ja , lineaarse interpoleerimise teel.
Suhteline positiivne kiirendus kiiruselahtri kohta arvutatakse järgmiselt:
kus:
RPAk |
on linna-, asulaväliste ja kiirteeosade suhteline positiivne kiirendus [m/s2 või kWs/(kg*km)] |
Δt |
on 1-sekundiline ajavahe |
Mk |
on positiivse kiirendusega linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel tehtud mõõtmise arv |
Nk |
on linna-, asulaväliste ja kiirteeosade mõõtmiste koguarv |
4. TEEKONNA KEHTIVUSE KONTROLLIMINE
4.1.1. kontrollimine kiiruslahtri kohta (v on väljendatud [km/h])
Kui
ning
on täidetud, on teekond kehtetu.
Kui ja tingimus on täidetud, on teekond kehtetu.
4.1.2. RPA kontrollimine kiiruslahtri kohta
Kui ja tingimus on täidetud, on teekond kehtetu.
Kui ja tingimus on täidetud, on teekond kehtetu.
7b liide
PEMS-teekonna kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse määramiseks
1. SISSEJUHATUS
Käesolevas liites kirjeldatakse PEMS-teekonna kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse määramise menetlust.
2. SÜMBOLID, NÄITAJAD JA ÜHIKUD
d(0) |
— |
vahemaa teekonna alguses [m] |
d |
— |
kumulatiivne läbitud vahemaa asjaomases diskreetses teekonnapunktis [m] |
d 0 |
— |
vahetult enne asjaomases teekonnapunktis d [m] tehtud mõõtmiseni läbitud kumulatiivne vahemaa |
d 1 |
— |
vahetult pärast asjaomases teekonnapunktis d [m] tehtud mõõtmiseni läbitud kumulatiivne vahemaa |
d a |
— |
teekonna võrdluspunkt asukohas d(0) [m] |
d e |
— |
läbitud kumulatiivne vahemaa kuni viimase diskreetse teekonnapunktini [m] |
d i |
— |
hetkevahemaa [m] |
d tot |
— |
kogu katsevahemaa [m] |
h(0) |
— |
sõiduki asukoha kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli teekonna alguses (m merepinnast) |
h(t) |
— |
sõiduki asukoha kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli punktis t (m merepinnast) |
h(d) |
— |
sõiduki asukoha kõrgus teekonna punktis d (m merepinnast) |
h(t-1) |
— |
sõiduki asukoha kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli punktis t-1 (m merepinnast) |
hcorr(0) |
— |
asukoha korrigeeritud kõrgus vahetult enne vastavat teekonnapunkti d (m merepinnast) |
hcorr(1) |
— |
asukoha korrigeeritud kõrgus vahetult pärast vastavat teekonnapunkti d (m merepinnast) |
hcorr(t) |
— |
sõiduki asukoha korrigeeritud hetkekõrgus andmepunktis t (m merepinnast) |
hcorr(t-1) |
— |
sõiduki asukoha korrigeeritud hetkekõrgus andmepunktis t-1 (m merepinnast) |
hGPS,i |
— |
sõiduki asukoha GPSiga mõõdetud hetkekõrgus (m merepinnast) |
hGPS(t) |
— |
andmepunktis t GPSiga mõõdetud sõiduki asukoha kõrgus (m merepinnast) |
h int (d) |
— |
interpoleeritud asukoha kõrgus asjaomases diskreetses teekonnapunktis d (m merepinnast) |
h int,sm,1 (d) |
— |
silutud ja interpoleeritud asukoha kõrgus pärast esimest silumisfaasi asjaomases diskreetses teekonnapunktis d (m merepinnast) |
hmap(t) |
— |
sõiduki asukoha kõrgus topograafilise kaardi alusel andmepunktis t (m merepinnast) |
Hz |
— |
herts |
km/h |
— |
kilomeetrit tunnis |
m |
— |
meeter |
roadgrade,1(d) |
— |
tee silutud tõus asjaomases diskreetses teekonnapunktis d pärast silumise esimest faasi (m/m) |
roadgrade,2(d) |
— |
tee silutud tõus asjaomases diskreetses teekonnapunktis d pärast silumise teist faasi (m/m) |
sin |
— |
trigonomeetriline siinusfunktsioon |
t |
— |
katse algusest kulunud aeg [s] |
t0 |
— |
kulunud aeg mõõtmisel vahetult enne asjaomast teekonnapunkti d [s] |
vi |
— |
sõiduki hetkekiirus [km/h] |
v(t) |
— |
sõiduki kiirus andmepunktis t [km/h] |
3. ÜLDNÕUDED
RDE teekonna kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus määratakse kolme näitaja alusel: GPSiga mõõdetud sõiduki asukoha hetkekõrgus hGPS,i (m merepinnast), sõiduki hetkekiirus v i [km/h], mis on registreeritud sagedusega 1 Hz, ja vastav katse algusest kulunud aeg t [s].
4. KUMULATIIVSE POSITIIVSE KÕRGUSEMUUTUSE ARVUTAMINE
4.1. Üldteave
RDE teekonna kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus arvutatakse kolmeastmelise protseduurina, mis koosneb i) seirest andmete kvaliteedi sõeluuringust ja põhikontrollist, ii) sõiduki asukoha hetkeandmete korrigeerimisest ja iii) kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse arvutamisest.
4.2. Andmete kvaliteedi sõeluuring ja põhikontroll
Kontrollitakse sõiduki hetkekiiruse andmete täielikkust. Korrigeerimine andmete puudumise korral on lubatud, kui 4. liite punktis 7 täpsustatud nõuetesse jääb lünki; vastasel korral on katsetulemused kehtetud. Kontrollitakse sõiduki asukoha hetkekõrguse andmete täielikkust. Andmelüngad täidetakse andmete interpoleerimise teel. Interpoleeritud andmete õigsust kontrollitakse topograafilise kaardi abil. Interpoleeritud andmeid on soovitav parandada, kui kehtivad järgmised tingimused:
Kõrgusandmeid korrigeeritakse järgmiselt: t:
kus:
h(t) |
— |
sõiduki asukoha kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli andmepunktis t (m merepinnast) |
hGPS(t) |
— |
andmepunktis t GPSiga mõõdetud sõiduki asukoha kõrgus (m merepinnast) |
hmap(t) |
— |
sõiduki asukoha kõrgus topograafilise kaardi alusel andmepunktis t (m merepinnast) |
4.3. Sõiduki asukoha hetkekõrguse andmete korrigeerimine
Kõrgus h(0) teekonna alguses d(0) saadakse GPSi abil ja selle õigsust kontrollitakse topograafilise kaardi andmete alusel. Hälve ei tohi olla suurem kui 40 m. Iga hetkekõrguse väärtust h(t) korrigeeritakse, kui kehtib järgmine tingimus:
Kõrgusandmeid korrigeeritakse järgmiselt:
kus:
h(t) |
— |
sõiduki asukoha kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli andmepunktis t (m merepinnast) |
h(t-1) |
— |
sõiduki asukoha kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli andmepunktis t-1 (m merepinnast) |
v(t) |
— |
sõiduki kiirus andmepunktis t [km/h] |
hcorr(t) |
— |
sõiduki asukoha korrigeeritud hetkekõrgus andmepunktis t (m merepinnast) |
hcorr(t-1) |
— |
sõiduki asukoha korrigeeritud hetkekõrgus andmepunktis t-1 (m merepinnast) |
Pärast korrigeerimisi saadakse kehtiv kõrgusandmete kogum. Seda andmekogumit kasutatakse kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse arvutamiseks, nagu on kirjeldatud punktis 13.4.
4.4. Kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse lõplik arvutus
4.4.1. Ühtse ruumiresolutsiooni kindlaksmääramine
Teekonna jooksul läbitud koguvahemaa d tot [m] määratakse hetkevahemaade d i summana. Hetkevahemaa d i määratakse järgmiselt:
kus:
d i |
— |
hetkevahemaa [m] |
v i |
— |
sõiduki hetkekiirus [km/h] |
Kumulatiivne kõrgusemuutus arvutatakse konstantse 1 m ruumiresolutsiooniga andmetest, alates esimesest mõõtmisest teekonna alguses d(0). Diskreetseid andmepunkte resolutsioonil 1 m nimetatakse teekonna punktideks, mida iseloomustab konkreetne vahemaa väärtus d (näiteks 0, 1, 2, 3 m, …) ja vastav asukoha kõrgus h(d) (m merepinnast).
Iga diskreetse teekonna punkti d kõrgus arvutatakse hetkekõrguse hcorr(t) interpoleerimise teel:
kus:
h int (d) |
— |
interpoleeritud asukoha kõrgus asjaomases diskreetses teekonnapunktis d (m merepinnast) |
hcorr(0) |
— |
korrigeeritud asukoha kõrgus vahetult enne vastavat teekonnapunkti d (m merepinnast) |
hcorr(1) |
— |
korrigeeritud asukoha kõrgus vahetult pärast vastavat teekonnapunkti d (m merepinnast) |
d |
— |
läbitud kumulatiivne vahemaa kuni asjaomase diskreetse teekonnapunktini d [m] |
d 0 |
— |
läbitud kumulatiivne vahemaa kuni mõõtmiseni vahetult enne asjaomast teekonnapunkti d [m] |
d 1 |
— |
läbitud kumulatiivne vahemaa kuni mõõtmiseni vahetult pärast asjaomast teekonnapunkti d [m] |
4.4.2. Andmete täiendav silumine
Iga diskreetse teekonnapunkti kohta hangitud kõrgusandmed silutakse, kohaldades kaheastmelist menetlust; d a ja d e tähistavad vastavalt esimest ja viimast andmepunkti (joonis 1). Esimest silumisfaasi kohaldatakse järgmiselt:
kus:
roadgrade,1(d) |
— |
tee silutud tõus asjaomases diskreetses teekonnapunktis pärast silumise esimest faasi (m/m) |
h int (d) |
— |
interpoleeritud asukoha kõrgus asjaomases diskreetses teekonnapunktis d (m merepinnast) |
h int,sm,1 (d) |
— |
silutud interpoleeritud asukoha kõrgus pärast esimest silumisfaasi asjaomases diskreetses teekonnapunktis d (m merepinnast) |
d |
— |
läbitud kumulatiivne vahemaa asjaomases diskreetses teekonnapunktis [m] |
d a |
— |
teekonna võrdluspunkt null meetri kaugusel [m] |
d e |
— |
läbitud kumulatiivne vahemaa kuni viimase diskreetse teekonnapunktini [m] |
Teist silumisfaasi kohaldatakse järgmiselt:
kus:
roadgrade,2(d) |
— |
tee silutud tõus asjaomases diskreetses teekonnapunktis pärast silumise teist faasi (m/m) |
h int,sm,1 (d) |
— |
silutud interpoleeritud asukoha kõrgus pärast esimest silumisfaasi asjaomases diskreetses teekonnapunktis d (m merepinnast) |
d |
— |
läbitud kumulatiivne vahemaa asjaomases diskreetses teekonnapunktis [m] |
d a |
— |
teekonna võrdluspunkt null meetri kaugusel [m] |
d e |
— |
läbitud kumulatiivne vahemaa kuni viimase diskreetse teekonnapunktini [m] |
Joonis 1
Interpoleeritud kõrgusssignaalide silumise näide
4.4.3. Lõpptulemuse arvutamine
Teekonna kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus arvutatakse kõikide positiivsete interpoleeritud ja silutud tõusude, s.o roadgrade,2(d) integreerimise teel. Tulemus tuleks normaliseerida kogu katsevahemaa d tot ulatuses ja väljendada kui kumulatiivset kõrgusemuutust meetrites saja läbitud vahemaa kilomeetri kohta.
5. ARVULINE NÄIDE
Tabelites 1 ja 2 on näidatud, kuidas arvutada positiivne kõrgusemuutus mobiilsete heitemõõtmissüsteemidega tehtud maanteekatse käigus registreeritud andmete alusel. Lühiduse mõttes esitame siin väljavõtte 800 m ja 160 s jaoks.
5.1. Andmete kvaliteedi sõeluuring ja põhikontroll
Andmete kvaliteedi sõeluuring ja põhikontroll koosneb kahest etapist. Esiteks kontrollitakse sõiduki kiirusandmete täielikkust. Esitatud andmekogumis (vt tabel 1) ei ole seoses sõiduki kiirusega andmelünki tuvastatud. Teiseks kontrollitakse kõrgusandmete täielikkust; meie andmekogumis puuduvad kõrgusandmed 2. ja 3. sekundi kohta. Lüngad täidetakse GPS-signaali interpoleerimise teel. Peale selle kontrollitakse GPS-kõrgust topograafiliselt kaardilt; seejuures kontrollitakse kõrgust ka teekonna alguses h(0). Sekundite 112–114 kõrgusandmeid korrigeeritakse topograafilise kaardi alusel, et oleks täidetud järgmine tingimus:
Andmete kontrollimise tulemusena saadakse viiendas veerus esitatud andmed h(t).
5.2. Sõiduki asukoha hetkekõrguse andmete korrigeerimine
Järgmiseks korrigeeritakse sekundite 1–4, 111–112 ja 159–160 kõrgusandmed h(t), võttes aluseks vastavalt sekundite 0, 110 ja 158 kõrgusväärtused, sest neil ajaetappidel on kõrgusandmete puhul täidetud järgmine tingimus:
Andmete korrigeerimise tulemusena saadakse kuuendas veerus esitatud andmed hcorr(t). Kõrgusandmete kontrollimise ja korrigeerimise tulemus on esitatud joonisel 2.
5.3. Kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse arvutamine
5.3.1. Ühtse ruumiresolutsiooni kindlaksmääramine
Hetkevahemaa di arvutatakse jagades sõiduki mõõdetud kiiruse km/h 3,6-ga (tabel 1, veerg 7). Kõrgusandmete ümberarvutamine ühtlase 1 m ruumilise resolutsiooni saamiseks annab diskreetsed teekonnapunktid d (tabel 2, veerg 1) ja nende vastavad kõrgusväärtused hint(d) (tabel 2, veerg 7). Iga diskreetse teekonnapunkti d kõrgus merepinnast arvutatakse mõõdetud hetkekõrguse hcorr interpoleerimise teel:
5.3.2. Andmete täiendav silumine
Esimene ja viimane diskreetne teekonna punkttabelis 2 on vastavalt d a = 0 m ja d e = 799 m. Kõrgusandmed iga diskreetse teekonnapunkti kohta silutakse, kohaldades kaheastmelist menetlust. Esimene silumisfaas koosneb järgmisest:
mis näitab silumist tingimusel d ≤ 200m
mis näitab silumist tingimusel 200m < d < (599m)
mis näitab silumist tingimusel d ≥ (599m)
Silutud ja interpoleeritud asukoha kõrgus arvutatakse järgmiselt:
Teine silumisfaas:
mis näitab silumist tingimusel d ≤ 200m
mis näitab silumist tingimusel 200m < d < (599)
mis näitab silumist tingimusel d ≥ (599m)
5.3.3. Lõpptulemuse arvutamine
Teekonna kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus arvutatakse integreerides kõigi positiivsete interpoleeritud ja silutud tõusude, s.o väärtused tabeli 2 veerus roadgrade,2(d) integreerimise teel. Terve andmekogumi puhul oli kogu läbitud vahemaa ning kõik positiivsed interpoleeritud ja silutud tõusud 516 m. Seega oli kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus 516*100/139,7 = 370 m/100 km.
Tabel 1
Sõiduki asukoha hetkekõrguse andmete korrigeerimine
Aeg t [s] |
v(t) [km/h] |
hGPS(t) [m] |
hmap(t) [m] |
h(t) [m] |
hcorr(t) [m] |
di [m] |
Kumul. vahemaa [m] |
||
|
|
|
|
|
|
|
|
||
0 |
0,00 |
122,7 |
129,0 |
122,7 |
122,7 |
0,0 |
0,0 |
||
1 |
0,00 |
122,8 |
129,0 |
122,8 |
122,7 |
0,0 |
0,0 |
||
2 |
0,00 |
— |
129,1 |
123,6 |
122,7 |
0,0 |
0,0 |
||
3 |
0,00 |
— |
129,2 |
124,3 |
122,7 |
0,0 |
0,0 |
||
4 |
0,00 |
125,1 |
129,0 |
125,1 |
122,7 |
0,0 |
0,0 |
||
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
||
18 |
0,00 |
120,2 |
129,4 |
120,2 |
120,2 |
0,0 |
0,0 |
||
19 |
0,32 |
120,2 |
129,4 |
120,2 |
120,2 |
0,1 |
0,1 |
||
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
||
37 |
24,31 |
120,9 |
132,7 |
120,9 |
120,9 |
6,8 |
117,9 |
||
38 |
28,18 |
121,2 |
133,0 |
121,2 |
121,2 |
7,8 |
125,7 |
||
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
||
46 |
13,52 |
121,4 |
131,9 |
121,4 |
121,4 |
3,8 |
193,4 |
||
47 |
38,48 |
120,7 |
131,5 |
120,7 |
120,7 |
10,7 |
204,1 |
||
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
||
56 |
42,67 |
119,8 |
125,2 |
119,8 |
119,8 |
11,9 |
308,4 |
||
57 |
41,70 |
119,7 |
124,8 |
119,7 |
119,7 |
11,6 |
320,0 |
||
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
||
110 |
10,95 |
125,2 |
132,2 |
125,2 |
125,2 |
3,0 |
509,0 |
||
111 |
11,75 |
100,8 |
132,3 |
100,8 |
125,2 |
3,3 |
512,2 |
||
112 |
13,52 |
0,0 |
132,4 |
132,4 |
125,2 |
3,8 |
516,0 |
||
113 |
14,01 |
0,0 |
132,5 |
132,5 |
132,5 |
3,9 |
519,9 |
||
114 |
13,36 |
24,30 |
132,6 |
132,6 |
132,6 |
3,7 |
523,6 |
||
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
|
||
149 |
39,93 |
123,6 |
129,6 |
123,6 |
123,6 |
11,1 |
719,2 |
||
150 |
39,61 |
123,4 |
129,5 |
123,4 |
123,4 |
11,0 |
730,2 |
||
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
|
||
157 |
14,81 |
121,3 |
126,1 |
121,3 |
121,3 |
4,1 |
792,1 |
||
158 |
14,19 |
121,2 |
126,2 |
121,2 |
121,2 |
3,9 |
796,1 |
||
159 |
10,00 |
128,5 |
126,1 |
128,5 |
121,2 |
2,8 |
798,8 |
||
160 |
4,10 |
130,6 |
126,0 |
130,6 |
121,2 |
1,2 |
800,0 |
||
|
Tabel 2
Tõusu arvutamine
d [m] |
t0 [s] |
d0 [m] |
d1 [m] |
h0 [m] |
h1 [m] |
hint(d) [m] |
roadgrade,1(d) [m/m] |
hint,sm,1(d) [m] |
roadgrade,2(d) [m/m] |
0 |
18 |
0,0 |
0,1 |
120,3 |
120,4 |
120,3 |
0,0035 |
120,3 |
– 0,0015 |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
120 |
37 |
117,9 |
125,7 |
120,9 |
121,2 |
121,0 |
– 0,0019 |
120,2 |
0,0035 |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
200 |
46 |
193,4 |
204,1 |
121,4 |
120,7 |
121,0 |
– 0,0040 |
120,0 |
0,0051 |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
320 |
56 |
308,4 |
320,0 |
119,8 |
119,7 |
119,7 |
0,0288 |
121,4 |
0,0088 |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
520 |
113 |
519,9 |
523,6 |
132,5 |
132,6 |
132,5 |
0,0097 |
123,7 |
0,0037 |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
720 |
149 |
719,2 |
730,2 |
123,6 |
123,4 |
123,6 |
– 0,0405 |
122,9 |
– 0,0086 |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
798 |
158 |
796,1 |
798,8 |
121,2 |
121,2 |
121,2 |
– 0,0219 |
121,3 |
– 0,0151 |
799 |
159 |
798,8 |
800,0 |
121,2 |
121,2 |
121,2 |
– 0,0220 |
121,3 |
– 0,0152 |
Joonis 2
Andmete kontrollimise ja korrigeerimise mõju – GPSiga mõõdetud kõrgusprofiil hGPS(t), topograafiliselt kaardilt saadud kõrgusprofiil hmap(t), andmete kvaliteedi sõeluuringu ja põhikontrolli järel saadud kõrgusprofiil h(t) ning pärast tabelis 1 esitatud andmete korrigeerimise järel saadud kõrgusprofiil hcorr(t)
Joonis 3
Korrigeeritud kõrgusprofiili hcorr(t) ning silutud ja interpoleeritud kõrguse hint,sm,1 võrdlus
Tabel 2
Positiivse kõrgusemuutuse arvutamine
d [m] |
t0 [s] |
d0 [m] |
d1 [m] |
h0 [m] |
h1 [m] |
hint(d) [m] |
roadgrade,1(d) [m/m] |
hint,sm,1(d) [m] |
roadgrade,2(d) [m/m] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0 |
18 |
0,0 |
0,1 |
120,3 |
120,4 |
120,3 |
0,0035 |
120,3 |
– 0,0015 |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
120 |
37 |
117,9 |
125,7 |
120,9 |
121,2 |
121,0 |
– 0,0019 |
120,2 |
0,0035 |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
200 |
46 |
193,4 |
204,1 |
121,4 |
120,7 |
121,0 |
– 0,0040 |
120,0 |
0,0051 |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
320 |
56 |
308,4 |
320,0 |
119,8 |
119,7 |
119,7 |
0,0288 |
121,4 |
0,0088 |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
520 |
113 |
519,9 |
523,6 |
132,5 |
132,6 |
132,5 |
0,0097 |
123,7 |
0,0037 |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
720 |
149 |
719,2 |
730,2 |
123,6 |
123,4 |
123,6 |
– 0,0405 |
122,9 |
– 0,0086 |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
798 |
158 |
796,1 |
798,8 |
121,2 |
121,2 |
121,2 |
– 0,0219 |
121,3 |
– 0,0151 |
799 |
159 |
798,8 |
800,0 |
121,2 |
121,2 |
121,2 |
– 0,0220 |
121,3 |
– 0,0152 |
8. liide
Andmevahetus ja aruandlusnõuded
1. SISSEJUHATUS
Käesolevas liites kirjeldatakse mõõtesüsteemide ja andmete hindamise tarkvara vahelise andmevahetuse ning pärast andmete hindamise lõpetamist vahe- ja lõpptulemustest teatamise ja nende edastamise nõudeid.
Andmevahetus ning kohustuslikest ja valikulistest näitajatest teatamine toimub vastavalt liite 1 punktile 3.2. Lõpptulemuste jälgitavuse tagamiseks esitatakse punktis 3 sätestatud andmevahetus- ja aruandlusfailides sisalduvad andmed.
2. SÜMBOLID, NÄITAJAD JA ÜHIKUD
a 1 |
— |
CO2 tunnuskõvera näitaja |
b 1 |
— |
CO2 tunnuskõvera näitaja |
a 2 |
— |
CO2 tunnuskõvera näitaja |
b 2 |
— |
CO2 tunnuskõvera näitaja |
k 11 |
— |
kaalutegur |
k 12 |
— |
kaalutegur |
k 21 |
— |
kaalutegur |
k 22 |
— |
kaalutegur |
tol 1 |
— |
primaarne lubatud hälve |
tol 2 |
— |
sekundaarne lubatud hälve |
|
— |
sõiduki kiiruse ja üle 0,1 m/s2 suuruse positiivse kiirenduse korrutise 95. protsentiil linna-, asulavälisel ja kiirteesõidul [m2/s3 või W/kg] |
RPAK |
— |
linna-, asulavälise ja kiirteesõidu suhteline positiivne kiirendus [m/s2 või kWs/(kg*km)] |
3. ANDMEVAHETUS JA ANDMEESITUSVORM
3.1. Üldteave
Heiteväärtustest ja muudest asjakohastest näitajatest teatatakse ja neid vahetatakse csv-vormingus andmefailis. Näitajate väärtused eraldatakse komaga, ASCII-kood #h2C. Numbriliste väärtuste kümnendkoha eraldaja on punkt, ASCII-kood #h2E. Rida lõpetatakse reavahetusega, ASCII-kood #h0D. Tuhandike eraldajaid ei kasutata.
3.2. Andmevahetus
Mõõtesüsteemide ja andmete hindamise tarkvara vahel vahetatakse andmeid standardse aruandlusfailiga, mis sisaldab kohustuslike ja valikuliste näitajate minimaalset kogumit. Andmevahetusfail on üles ehitatud järgmiselt: esimesed 195 rida on ette nähtud päisele, milles antakse konkreetset teavet näiteks katse tingimuste, PEMSi identiteedi ja kalibreerimise kohta (tabel 1). Ridadel 198–200 on näitajate tähistused ja ühikud. Rida 201 ja kõik järgnevad andmeread moodustavad andmevahetusfaili põhiosa ning neil teatatakse näitajate väärtused (tabel 2). Andmevahetusfaili põhiosa sisaldab vähemalt sama palju andmeridasid kui katse kestus sekundites, mis on korrutatud salvestussagedusega hertsides.
3.3. Vahe- ja lõpptulemused
Vahetulemuste koondnäitajad registreeritakse ja esitatakse vastavalt tabelile 3. Tabeli 3 teave hangitakse enne liidetes 5 ja 6 sätestatud andmete hindamise meetodite rakendamist.
Sõiduki tootja registreerib kahe andmete hindamise meetodi tulemused eraldi failides. 5. liites kirjeldatud meetodi abil saadud andmete hindamise tulemustest teatatakse vastavalt tabelitele 4, 5 ja 6. 6. liites kirjeldatud meetodi abil saadud andmete hindamise tulemustest teatatakse vastavalt tabelitele 7, 8 ja 9. Aruandlusfaili päis on kolmeosaline. Esimesed 95 rida on ette nähtud konkreetsele teabele andmete hindamise meetodi seadete kohta. Ridadel 101–195 esitatakse andmete hindamise meetodi tulemused. Read 201–490 on ette nähtud heitkoguste lõpptulemustest teatamiseks. Rida 501 ja kõik järgnevad andmeread moodustavad aruandlusfaili põhiosa ning sisaldavad andmete hindamise üksikasjalikke tulemusi.
4. TEHNILISE ARUANDLUSE TABELID
4.1. Andmevahetus
Tabel 1
Andmevahetusfaili päis
Rida |
Näitaja |
Kirjeldus/ühik |
1 |
KATSE TUNNUS |
(kood) |
2 |
Katse kuupäev |
(päev.kuu.aasta) |
3 |
Katse üle järelevalvet teostav organisatsioon |
(organisatsiooni nimi) |
4 |
Katsetamiskoht |
(linn, riik) |
5 |
Katse üle järelevalvet teostav isik |
(järelevalve põhiteostaja nimi) |
6 |
Sõiduki juht |
(juhi nimi) |
7 |
Sõidukitüüp |
(sõiduki nimi) |
8 |
Sõiduki tootja |
(nimi) |
9 |
Sõiduki mudeli väljalaskeaasta |
(aasta) |
10 |
Sõiduki tunnus |
(VIN-kood) |
11 |
Odomeetri näit katse alguses |
[km] |
12 |
Odomeetri näit katse lõpus |
[km] |
13 |
Sõidukikategooria |
(kategooria) |
14 |
Tüübikinnituses lubatud heite piirnorm |
(Euro X) |
15 |
Mootori tüüp |
(nt ottomootor, survesüütega mootor) |
16 |
Mootori nimiväärtus |
[kW] |
17 |
Suurim pöördemoment |
[Nm] |
18 |
Mootori töömaht |
[cm3] |
19 |
Jõuülekanne |
(nt manuaalne, automaatne) |
20 |
Edasikäikude arv |
[#] |
21 |
Kütus |
(nt bensiin, diisel) |
22 |
Määrdeaine |
(toote etikett) |
23 |
Rehvi suurus |
(laius / kõrgus / velje läbimõõt) |
24 |
Esi- ja tagatelje rehvirõhk |
(baari; baari) |
25W |
Sõidutakistuse suurused WLTP katsest, |
(F0, F1, F2) |
25N |
Sõidutakistuse suurused NEDC katsest |
(F0, F1, F2), |
26 |
Katsetsükkel tüübikinnitusmenetluses |
(NEDC, WLTC) |
27 |
Tüübikinnituses lubatud CO2-heide |
[g/km] |
28 |
CO2-heide WLTC režiimis „Low“ |
[g/km] |
29 |
CO2-heide WLTC režiimis „Mid“ |
[g/km] |
30 |
CO2-heide WLTC režiimis „High“ |
[g/km] |
31 |
CO2-heide WLTC režiimis „Extra High“ |
[g/km] |
32 |
Sõiduki katsemass (1) |
[kg;% (2)] |
33 |
PEMSi tootja |
(nimi) |
34 |
PEMSi tüüp |
(PEMSi nimetus) |
35 |
PEMSi seerianumber |
(arv) |
36 |
PEMSi toiteallikas |
(nt aku tüüp) |
37 |
Gaasianalüsaatori tootja |
(nimi) |
38 |
Gaasianalüsaatori tüüp |
(tüüp) |
39 |
Gaasianalüsaatori seerianumber |
(arv) |
40–50 (3) |
… |
… |
51 |
Heitgaasi vooluhulgamõõturi (EFM) tootja (4) |
(nimi) |
52 |
EFMi anduri tüüp (4) |
(funktsionaalne põhimõte) |
53 |
EFMi seerianumber (4) |
(arv) |
54 |
Heitgaasi massivooluhulga andmete allikas |
(EFM/ECU/andur) |
55 |
Õhurõhu andur |
(tüüp, tootja) |
56 |
Katse kuupäev |
(päev.kuu.aasta) |
57 |
Katse-eelse menetluse algus |
[h:min] |
58 |
Teekonna algus |
[h:min] |
59 |
Katsejärgse menetluse algus |
[h:min] |
60 |
Katse-eelse menetluse lõpp |
[h:min] |
61 |
Teekonna lõpp |
[h:min] |
62 |
Katsejärgse menetluse lõpp |
[h:min] |
63–70 (5) |
… |
… |
71 |
Aja korrigeerimine: THC nihe |
[s] |
72 |
Aja korrigeerimine: CH4 nihe |
[s] |
73 |
Aja korrigeerimine: NMHC nihe |
[s] |
74 |
Aja korrigeerimine: O2 nihe |
[s] |
75 |
Aja korrigeerimine: PN nihe |
[s] |
76 |
Aja korrigeerimine: CO nihe |
[s] |
77 |
Aja korrigeerimine: CO2 nihe |
[s] |
78 |
Aja korrigeerimine: NO nihe |
[s] |
79 |
Aja korrigeerimine: NO2 nihe |
[s] |
80 |
Aja korrigeerimine: Heitgaasi massivooluhulga nihe |
[s] |
81 |
Mõõteulatuse kontrollväärtus THC |
[ppm] |
82 |
Mõõteulatuse kontrollväärtus CH4 |
[ppm] |
83 |
Mõõteulatuse kontrollväärtus NMHC |
[ppm] |
84 |
Mõõteulatuse kontrollväärtus O2 |
[%] |
85 |
Mõõteulatuse kontrollväärtus PN |
[#] |
86 |
Mõõteulatuse kontrollväärtus CO |
[ppm] |
87 |
Mõõteulatuse kontrollväärtus CO2 |
[%] |
88 |
Mõõteulatuse kontrollväärtus NO |
[ppm] |
89 |
Mõõteulatuse kontrollväärtus NO2 |
[ppm] |
90–95 (5) |
… |
… |
96 |
Katse-eelne nullnäit THC |
[ppm] |
97 |
Katse-eelne nullnäit CH4 |
[ppm] |
98 |
Katse-eelne nullnäit NMHC |
[ppm] |
99 |
Katse-eelne nullnäit O2 |
[%] |
100 |
Katse-eelne nullnäit PN |
[#] |
101 |
Katse-eelne nullnäit CO |
[ppm] |
102 |
Katse-eelne nullnäit CO2 |
[%] |
103 |
Katse-eelne nullnäit NO |
[ppm] |
104 |
Katse-eelne nullnäit NO2 |
[ppm] |
105 |
Katse-eelne võrdlusnäit THC |
[ppm] |
106 |
Katse-eelne võrdlusnäit CH4 |
[ppm] |
107 |
Katse-eelne võrdlusnäit NMHC |
[ppm] |
108 |
Katse-eelne võrdlusnäit O2 |
[%] |
109 |
Katse-eelne võrdlusnäit PN |
[#] |
110 |
Katse-eelne võrdlusnäit CO |
[ppm] |
111 |
Katse-eelne võrdlusnäit CO2 |
[%] |
112 |
Katse-eelne võrdlusnäit NO |
[ppm] |
113 |
Katse-eelne võrdlusnäit NO2 |
[ppm] |
114 |
Katsejärgne nullnäit THC |
[ppm] |
115 |
Katsejärgne nullnäit CH4 |
[ppm] |
116 |
Katsejärgne nullnäit NMHC |
[ppm] |
117 |
Katsejärgne nullnäit O2 |
[%] |
118 |
Katsejärgne nullnäit PN |
[#] |
119 |
Katsejärgne nullnäit CO |
[ppm] |
120 |
Katsejärgne nullnäit CO2 |
[%] |
121 |
Katsejärgne nullnäit NO |
[ppm] |
122 |
Katsejärgne nullnäit NO2 |
[ppm] |
123 |
Katsejärgne võrdlusnäit THC |
[ppm] |
124 |
Katsejärgne võrdlusnäit CH4 |
[ppm] |
125 |
Katsejärgne võrdlusnäit NMHC |
[ppm] |
126 |
Katsejärgne võrdlusnäit O2 |
[%] |
127 |
Katsejärgne võrdlusnäit PN |
[#] |
128 |
Katsejärgne võrdlusnäit CO |
[ppm] |
129 |
Katsejärgne võrdlusnäit CO2 |
[%] |
130 |
Katsejärgne võrdlusnäit NO |
[ppm] |
131 |
Katsejärgne võrdlusnäit NO2 |
[ppm] |
132 |
PEMSi valideerimine – tulemused THC |
[mg/km;%] (6) |
133 |
PEMSi valideerimine – tulemused CH4 |
[mg/km;%] (6) |
134 |
PEMSi valideerimine – tulemused NMHC |
[mg/km;%] (6) |
135 |
PEMSi valideerimine – tulemused PN |
[#/km;%] (6) |
136 |
PEMSi valideerimine – tulemused CO |
[mg/km;%] (6) |
137 |
PEMSi valideerimine – tulemused CO2 |
[g/km;%] (6) |
138 |
PEMSi valideerimine – tulemused NOX |
[mg/km;%] (6) |
… (7) |
… (7) |
… (7) |
Tabel 2
Andmevahetusfaili põhiosa; selle tabeli read ja veerud kantakse üle andmevahetusfaili põhiosasse
Rida |
198 |
199 (8) |
200 |
201 |
|
Aeg |
Teekond |
[s] |
|
|
Sõiduki kiirus (10) |
Andur |
[km/h] |
|
|
Sõiduki kiirus (10) |
GPS |
[km/h] |
|
|
Sõiduki kiirus (10) |
ECU |
[km/h] |
|
|
Laiuskraad |
GPS |
[deg:min:s] |
|
|
Pikkuskraad |
GPS |
[deg:min:s] |
|
|
Asukoha kõrgus (10) |
GPS |
[m] |
|
|
Asukoha kõrgus (10) |
Andur |
[m] |
|
|
Ümbritseva õhu rõhk |
Andur |
[kPa] |
|
|
Ümbritseva õhu temperatuur |
Andur |
[K] |
|
|
Ümbritseva õhu niiskus |
Andur |
[g/kg; %) |
|
|
THC-kontsentratsioon |
Analüsaator |
[ppm] |
|
|
CH4 kontsentratsioon |
Analüsaator |
[ppm] |
|
|
NMHC-kontsentratsioon |
Analüsaator |
[ppm] |
|
|
CO-kontsentratsioon |
Analüsaator |
[ppm] |
|
|
CO2 kontsentratsioon |
Analüsaator |
[ppm] |
|
|
NOX kontsentratsioon |
Analüsaator |
[ppm] |
|
|
NO-kontsentratsioon |
Analüsaator |
[ppm] |
|
|
NO2 kontsentratsioon |
Analüsaator |
[ppm] |
|
|
O2-kontsentratsioon |
Analüsaator |
[ppm] |
|
|
PN-kontsentratsioon |
Analüsaator |
[#/m3] |
|
|
Heitgaasi massivooluhulk |
EFM |
[kg/s] |
|
|
Heitgaasi temperatuur EFM-is |
EFM |
[K] |
|
|
Heitgaasi massivooluhulk |
Andur |
[kg/s] |
|
|
Heitgaasi massivooluhulk |
ECU |
[kg/s] |
|
|
THC-mass |
Analüsaator |
[g/s] |
|
|
CH4 mass |
Analüsaator |
[g/s] |
|
|
NMHC-mass |
Analüsaator |
[g/s] |
|
|
CO-mass |
Analüsaator |
[g/s] |
|
|
CO2 mass |
Analüsaator |
[g/s] |
|
|
NOX mass |
Analüsaator |
[g/s] |
|
|
NO-mass |
Analüsaator |
[g/s] |
|
|
NO2 mass |
Analüsaator |
[g/s] |
|
|
O2 mass |
Analüsaator |
[g/s] |
|
|
PN |
Analüsaator |
[#/s] |
|
|
Gaasimõõtmine aktiivne |
PEMS |
(sisse lülitatud (1); välja lülitatud (0); viga (> 1)) |
|
|
Mootori pöörlemissagedus |
ECU |
[rpm] |
|
|
Mootori pöördemoment |
ECU |
[Nm] |
|
|
Pöördemoment veoteljel |
Andur |
[Nm] |
|
|
Ratta pöörlemiskiirus |
Andur |
[rad/s] |
|
|
Kütusekulu |
ECU |
[g/s] |
|
|
Mootori kütusevool |
ECU |
[g/s] |
|
|
Mootorisse sisenev õhuvool |
ECU |
[g/s] |
|
|
Jahutusvedeliku temperatuur |
ECU |
[K] |
|
|
Õli temperatuur |
ECU |
[K] |
|
|
Regeneratsiooni olek |
ECU |
— |
|
|
Pedaali asend |
ECU |
[%] |
|
|
Sõiduki olek |
ECU |
(viga (1); normaalne (0)) |
|
|
Pöördemomendi protsent |
ECU |
[%] |
|
|
Pöördemomendi hõõrdumisprotsent |
ECU |
[%] |
|
|
Laetuse tase |
ECU |
[%] |
|
|
… (11) |
… (11) |
… (11) |
4.2. Vahe- ja lõpptulemused
4.2.1. Vahetulemused
Tabel 3
Aruandlusfail #1 – Vahetulemuste koondnäitajad
Rida |
Näitaja |
Kirjeldus/ühik |
1 |
Teekonna pikkus kokku |
[km] |
2 |
Teekonna kestus kokku |
[h:min:s] |
3 |
Seisuaeg kokku |
[min:s] |
4 |
Teekonna keskmine kiirus |
[km/h] |
5 |
Teekonna maksimaalne kiirus |
[km/h] |
6 |
Asukoha kõrgus teekonna alguspunktis |
(m merepinnast) |
7 |
Asukoha kõrgus teekonna lõpp-punktis |
(m merepinnast) |
8 |
Kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus teekonna jooksul |
[m/100 km] |
6 |
Keskmine THC-kontsentratsioon |
[ppm] |
7 |
Keskmine CH4-kontsentratsioon |
[ppm] |
8 |
Keskmine NMHC-kontsentratsioon |
[ppm] |
9 |
Keskmine CO-kontsentratsioon |
[ppm] |
10 |
Keskmine CO2-kontsentratsioon |
[ppm] |
11 |
Keskmine NOX-kontsentratsioon |
[ppm] |
12 |
Keskmine PN-kontsentratsioon |
[#/m3] |
13 |
Keskmine heitgaasi massivooluhulk |
[kg/s] |
14 |
Keskmine heitgaasi temperatuur |
[K] |
15 |
Maksimaalne heitgaasi temperatuur |
[K] |
16 |
Kumuleerunud THC-mass |
[g] |
17 |
Kumuleerunud CH4 mass |
[g] |
18 |
Kumuleerunud NMHC mass |
[g] |
19 |
Kumuleerunud CO mass |
[g] |
20 |
Kumuleerunud CO2 mass |
[g] |
21 |
Kumuleerunud NOX mass |
[g] |
22 |
Kumuleerunud PN |
[#] |
23 |
Teekonna THC-heide kokku |
[mg/km] |
24 |
Teekonna CH4-heide kokku |
[mg/km] |
25 |
Teekonna NMHC-heide kokku |
[mg/km] |
26 |
Teekonna CO-heide kokku |
[mg/km] |
27 |
Teekonna CO2-heide kokku |
[g/km] |
28 |
Teekonna NOX-heide kokku |
[mg/km] |
29 |
Teekonna PN-heide kokku |
[#/km] |
30 |
Linnasõidu osa pikkus |
[km] |
31 |
Linnasõidu osa kestus |
[h:min:s] |
32 |
Linnasõidu osa seisuaeg |
[min:s] |
33 |
Linnasõidu osa keskmine kiirus |
[km/h] |
34 |
Linnasõidu osa maksimaalne kiirus |
[km/h] |
38 |
, k = linnasõit |
[m2/s3] |
39 |
RPAk , k = linnasõit |
[m/s2] |
40 |
Kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus linnasõidul |
[m/100 km] |
41 |
Keskmine THC-kontsentratsioon linnasõidul |
[ppm] |
42 |
Keskmine CH4-kontsentratsioon linnasõidul |
[ppm] |
43 |
Keskmine NMHC-kontsentratsioon linnasõidul |
[ppm] |
44 |
Keskmine CO-kontsentratsioon linnasõidul |
[ppm] |
45 |
Keskmine CO2-kontsentratsioon linnasõidul |
[ppm] |
46 |
Keskmine NOX-kontsentratsioon linnasõidul |
[ppm] |
47 |
Keskmine PN-kontsentratsioon linnasõidul |
[#/m3] |
48 |
Keskmine heitgaasi massivooluhulk linnasõidul |
[kg/s] |
49 |
Keskmine heitgaasi temperatuur linnasõidul |
[K] |
50 |
Maksimaalne heitgaasi temperatuur linnasõidul |
[K] |
51 |
Kumuleerunud THC mass linnasõidul |
[g] |
52 |
Kumuleerunud CH4 mass linnasõidul |
[g] |
53 |
Kumuleerunud NMHC-mass linnasõidul |
[g] |
54 |
Kumuleerunud CO-mass linnasõidul |
[g] |
55 |
Kumuleerunud CO2 mass linnasõidul |
[g] |
56 |
Kumuleerunud NOX mass linnasõidul |
[g] |
57 |
Kumuleerunud PN linnasõidul |
[#] |
58 |
THC-heide linnasõidul |
[mg/km] |
59 |
CH4-heide linnasõidul |
[mg/km] |
60 |
NMHC-heide linnasõidul |
[mg/km] |
61 |
CO-heide linnasõidul |
[mg/km] |
62 |
CO2-heide linnasõidul |
[g/km] |
63 |
NOX-heide linnasõidul |
[mg/km] |
64 |
PN-heide linnasõidul |
[#/km] |
65 |
Asulavälise sõidu osa pikkus |
[km] |
66 |
Asulavälise sõidu osa kestus |
[h:min:s] |
67 |
Asulavälise sõidu osa seisuaeg |
[min:s] |
68 |
Asulavälise sõidu osa keskmine kiirus |
[km/h] |
69 |
Asulavälise sõidu osa maksimaalne kiirus |
[km/h] |
70 |
, k = asulaväline sõit |
[m2/s3] |
71 |
RPAk , k = asulaväline sõit |
[m/s2] |
72 |
Keskmine THC-kontsentratsioon asulavälisel sõidul |
[ppm] |
73 |
Keskmine CH4-kontsentratsioon asulavälisel sõidul |
[ppm] |
74 |
Keskmine NMHC-kontsentratsioon asulavälisel sõidul |
[ppm] |
75 |
Keskmine CO-kontsentratsioon asulavälisel sõidul |
[ppm] |
76 |
Keskmine CO2-kontsentratsioon asulavälisel sõidul |
[ppm] |
77 |
Keskmine NOX-kontsentratsioon asulavälisel sõidul |
[ppm] |
78 |
Keskmine PN-kontsentratsioon asulavälisel sõidul |
[#/m3] |
79 |
Keskmine heitgaasi massivoolu kiirus asulavälisel sõidul |
[kg/s] |
80 |
Keskmine heitgaasi temperatuur asulavälisel sõidul |
[K] |
81 |
Maksimaalne heitgaasi temperatuur asulavälisel sõidul |
[K] |
82 |
Kumuleerunud THC-mass asulavälisel sõidul |
[g] |
83 |
Kumuleerunud CH4 mass asulavälisel sõidul |
[g] |
84 |
Kumuleerunud NMHC-mass asulavälisel sõidul |
[g] |
85 |
Kumuleerunud CO-mass asulavälisel sõidul |
[g] |
86 |
Kumuleerunud CO2 mass asulavälisel sõidul |
[g] |
87 |
Kumuleerunud NOX mass asulavälisel sõidul |
[g] |
88 |
Kumuleerunud PN asulavälisel sõidul |
[#] |
89 |
THC-heide asulavälisel sõidul |
[mg/km] |
90 |
CH4-heide asulavälisel sõidul |
[mg/km] |
91 |
NMHC-heide asulavälisel sõidul |
[mg/km] |
92 |
CO-heide asulavälisel sõidul |
[mg/km] |
93 |
CO2-heide asulavälisel sõidul |
[g/km] |
94 |
NOX-heide asulavälisel sõidul |
[mg/km] |
95 |
PN-heide asulavälisel sõidul |
[#/km] |
96 |
Kiirteesõidu osa pikkus |
[km] |
97 |
Kiirteesõidu osa kestus |
[h:min:s] |
98 |
Kiirteesõidu osa seisuaeg |
[min:s] |
99 |
Kiirteesõidu osa keskmine kiirus |
[km/h] |
100 |
Kiirteesõidu osa maksimaalne kiirus |
[km/h] |
101 |
, k = kiirteesõit |
[m2/s3] |
102 |
RPAk , k = kiirteesõit |
[m/s2] |
103 |
Keskmine THC-kontsentratsioon kiirteesõidul |
[ppm] |
104 |
Keskmine CH4-kontsentratsioon kiirteesõidul |
[ppm] |
105 |
Keskmine NMHC-kontsentratsioon kiirteesõidul |
[ppm] |
106 |
Keskmine CO-kontsentratsioon kiirteesõidul |
[ppm] |
107 |
Keskmine CO2-kontsentratsioon kiirteesõidul |
[ppm] |
108 |
Keskmine NOX-kontsentratsioon kiirteesõidul |
[ppm] |
109 |
Keskmine PN-kontsentratsioon kiirteesõidul |
[#/m3] |
110 |
Keskmine heitgaasi massivooluhulk kiirteesõidul |
[kg/s] |
111 |
Keskmine heitgaasi temperatuur kiirteesõidul |
[K] |
112 |
Maksimaalne heitgaasi temperatuur kiirteesõidul |
[K] |
113 |
Kumuleerunud THC-mass kiirteesõidul |
[g] |
114 |
Kumuleerunud CH4 mass kiirteesõidul |
[g] |
115 |
Kumuleerunud NMHC-mass kiirteesõidul |
[g] |
116 |
Kumuleerunud CO-mass kiirteesõidul |
[g] |
117 |
Kumuleerunud CO2 mass kiirteesõidul |
[g] |
118 |
Kumuleerunud NOX mass kiirteesõidul |
[g] |
119 |
Kumuleerunud PN kiirteesõidul |
[#] |
120 |
THC-heide kiirteesõidul |
[mg/km] |
121 |
CH4-heide kiirteesõidul |
[mg/km] |
122 |
NMHC-heide kiirteesõidul |
[mg/km] |
123 |
CO-heide kiirteesõidul |
[mg/km] |
124 |
CO2-heide kiirteesõidul |
[g/km] |
125 |
NOX-heide kiirteesõidul |
[mg/km] |
126 |
PN-heide kiirteesõidul |
[#/km] |
… (12) |
… (12) |
… (12) |
4.2.2. Andmete hindamise tulemused
Tabel 4
Aruandlusfaili #2 päis – Andmete hindamise meetodi arvutusseaded vastavalt liitele 5
Rida |
Näitaja |
Ühik |
1 |
CO2 võrdlusmass |
[g] |
2 |
CO2 tunnuskõvera näitaja a 1 |
|
3 |
CO2 tunnuskõvera näitaja b 1 |
|
4 |
CO2 tunnuskõvera näitaja a 2 |
|
5 |
CO2 tunnuskõvera näitaja b 2 |
|
6 |
Kaalutegur k 11 |
|
7 |
Kaalutegur k 21 |
|
8 |
Kaalutegur k 22 = k 12 |
|
9 |
Primaarne lubatud hälve tol 1 |
[%] |
10 |
Sekundaarne lubatud hälve tol 2 |
[%] |
11 |
Arvutustarkvara ja versioon |
(nt EMROAD 5.8) |
… (13) |
… (13) |
… (13) |
Tabel 5a
Aruandlusfaili #2 päis – Andmete hindamise meetodi tulemused vastavalt liitele 5
Rida |
Näitaja |
Ühik |
101 |
Akende arv |
|
102 |
Linnasõidu akende arv |
|
103 |
Asulavälise sõidu akende arv |
|
104 |
Kiirteesõidu akende arv |
|
105 |
Linnasõidu akende osakaal |
[%] |
106 |
Asulavälise sõidu akende osakaal |
[%] |
107 |
Kiirteesõidu akende osakaal |
[%] |
108 |
Linnasõidu akende osakaal akende koguarvus on üle 15 % |
(1 = Jah, 0 = Ei) |
109 |
Asulavälise sõidu akende osakaal akende koguarvus on üle 15 % |
(1 = Jah, 0 = Ei) |
110 |
Kiirteesõidu akende osakaal akende koguarvus on üle 15 % |
(1 = Jah, 0 = Ei) |
111 |
Akende arv ± tol 1 |
|
112 |
Linnasõidu akende arv ± tol 1 |
|
113 |
Asulavälise sõidu akende arv ± tol 1 |
|
114 |
Kiirteesõidu akende arv ± tol 1 |
|
115 |
Akende arv ± tol 2 |
|
116 |
Linnasõidu akende arv ± tol 2 |
|
117 |
Asulavälise sõidu akende arv ± tol 2 |
|
118 |
Kiirteesõidu akende arv ± tol 2 |
|
119 |
Linnasõidu akende osakaal ± tol 1 |
[%] |
120 |
Asulavälise sõidu akende osakaal ± tol 1 |
[%] |
121 |
Kiirteesõidu akende osakaal ± tol 1 |
[%] |
122 |
Linnasõidu akende osakaal ± tol 1 on suurem kui 50 % |
(1 = Jah, 0 = Ei) |
123 |
Asulavälise sõidu akende osakaal ± tol 1 on suurem kui 50 % |
(1 = Jah, 0 = Ei) |
124 |
Kiirteesõidu akende osakaal ± tol 1 on suurem kui 50 % |
(1 = Jah, 0 = Ei) |
125 |
Kõigi akende keskmine raskusastme indeks |
[%] |
126 |
Linnasõidu akende keskmine raskusastme indeks |
[%] |
127 |
Asulavälise sõidu akende keskmine raskusastme indeks |
[%] |
128 |
Kiirteesõidu akende keskmine raskusastme indeks |
[%] |
129 |
Linnasõidu akende kaalutud THC-heide |
[mg/km] |
130 |
Asulavälise sõidu akende kaalutud THC-heide |
[mg/km] |
131 |
Kiirteesõidu akende kaalutud THC-heide |
[mg/km] |
132 |
Linnasõidu akende kaalutud CH4-heide |
[mg/km] |
133 |
Asulavälise sõidu akende kaalutud CH4-heide |
[mg/km] |
134 |
Kiirteesõidu akende kaalutud CH4-heide |
[mg/km] |
135 |
Linnasõidu akende kaalutud NMHC-heide |
[mg/km] |
136 |
Asulavälise sõidu akende kaalutud NMHC-heide |
[mg/km] |
137 |
Kiirteesõidu akende kaalutud NMHC-heide |
[mg/km] |
138 |
Linnasõidu akende kaalutud CO-heide |
[mg/km] |
139 |
Asulavälise sõidu akende kaalutud CO-heide |
[mg/km] |
140 |
Kiirteesõidu akende kaalutud CO-heide |
[mg/km] |
141 |
Linnasõidu akende kaalutud NOX-heide |
[mg/km] |
142 |
Asulavälise sõidu akende kaalutud NOX-heide |
[mg/km] |
143 |
Kiirteesõidu akende kaalutud NOX-heide |
[mg/km] |
144 |
Linnasõidu akende kaalutud NO-heide |
[mg/km] |
145 |
Asulavälise sõidu akende kaalutud NO-heide |
[mg/km] |
146 |
Kiirteesõidu akende kaalutud NO-heide |
[mg/km] |
147 |
Linnasõidu akende kaalutud NO2-heide |
[mg/km] |
148 |
Asulavälise sõidu akende kaalutud NO2-heide |
[mg/km] |
149 |
Kiirteesõidu akende kaalutud NO2-heide |
[mg/km] |
150 |
Linnasõidu akende kaalutud PN-heide |
[#/km] |
151 |
Asulavälise sõidu akende kaalutud PN-heide |
[#/km] |
152 |
Kiirteesõidu akende kaalutud PN-heide |
[#/km] |
… (14) |
… (14) |
… (14) |
Tabel 5b
Aruandlusfaili #2 päis – Heite lõpptulemused vastavalt liitele 5
Rida |
Näitaja |
Ühik |
201 |
Kogu teekond – THC-heide |
[mg/km] |
202 |
Kogu teekond – CH4-heide |
[mg/km] |
203 |
Kogu teekond – NMHC-heide |
[mg/km] |
204 |
Kogu teekond – CO-heide |
[mg/km] |
205 |
Kogu teekond – NOx-heide |
[mg/km] |
206 |
Kogu teekond – PN-heide |
[#/km] |
… (15) |
… (15) |
… (15) |
Tabel 6
Aruandlusfaili #2 põhiosa – Andmete hindamise meetodi üksikasjalikud tulemused vastavalt liitele 5; selle tabeli read ja veerud kantakse üle aruandlusfaili põhiosasse
Rida |
498 |
499 |
500 |
501 |
|
Akna algusaeg |
|
[s] |
|
|
Akna lõpuaeg |
|
[s] |
|
|
Akna kestus |
|
[s] |
|
|
Akna pikkus |
Allikas (1 = GPS, 2 = ECU, 3 = andur) |
[km] |
|
|
Akna THC-heide |
|
[g] |
|
|
Akna CH4-heide |
|
[g] |
|
|
Akna NMHC-heide |
|
[g] |
|
|
Akna CO-heide |
|
[g] |
|
|
Akna CO2-heide |
|
[g] |
|
|
Akna NOx-heide |
|
[g] |
|
|
Akna NO-heide |
|
[g] |
|
|
Akna NO2-heide |
|
[g] |
|
|
Akna O2-heide |
|
[g] |
|
|
Akna PN-heide |
|
[#] |
|
|
Akna THC-heide |
|
[mg/km] |
|
|
Akna CH4-heide |
|
[mg/km] |
|
|
Akna NMHC-heide |
|
[mg/km] |
|
|
Akna CO-heide |
|
[mg/km] |
|
|
Akna CO2-heide |
|
[g/km] |
|
|
Akna NOx-heide |
|
[mg/km] |
|
|
Akna NO-heide |
|
[mg/km] |
|
|
Akna NO2-heide |
|
[mg/km] |
|
|
Akna O2-heide |
|
[mg/km] |
|
|
Akna PN-heide |
|
[#/km] |
|
|
Akna kaugus CO2-tunnuskõverani hj |
|
[%] |
|
|
Akna kaalutegur wj |
|
[—] |
|
|
Akna keskmine sõiduki kiirus |
Allikas (1 = GPS, 2 = ECU, 3 = andur) |
[km/h] |
|
|
… (17) |
… (17) |
… (17) |
Tabel 7
Aruandlusfaili #3 päis – Andmete hindamise meetodi arvutusseaded vastavalt liitele 6
Rida |
Näitaja |
Ühik |
1 |
Rataste pöördemomendi allikas |
Andur/ECU/Veline |
2 |
Veline'i tõus |
[g/kWh] |
3 |
Veline'i vabaliige |
[g/h] |
4 |
Libisev keskmine kestus |
[s] |
5 |
Eesmärkmudeli denormaliseerimise võrdluskiirus |
[km/h] |
6 |
Võrdluskiirendus |
[m/s2] |
7 |
Rattarummi võimsustarve võrdluskiirusel ja kiirendamisel |
[kW] |
8 |
Võimsusklasside arv, sh 90 % Prated |
- |
9 |
Eesmärkmudelite paigutus |
(veninud/kokku tõmbunud) |
10 |
Arvutustarkvara ja versioon |
(nt CLEAR 1.8) |
… (18) |
… (18) |
… (18) |
Tabel 8 a
Aruandlusfaili #3 päis – Andmete hindamise meetodi tulemused vastavalt liitele 6
Rida |
Näitaja |
Ühik |
101 |
Võimsusklassi katvus (> 5 mõõtmist) |
(1 = Jah, 0 = Ei) |
102 |
Võimsusklassi normaalsus |
(1 = Jah, 0 = Ei) |
103 |
Kogu teekond – kaalutud keskmine THC-heide |
[g/s] |
104 |
Kogu teekond – kaalutud keskmine CH4-heide |
[g/s] |
105 |
Kogu teekond – kaalutud keskmine NMHC-heide |
[g/s] |
106 |
Kogu teekond – kaalutud keskmine CO-heide |
[g/s] |
107 |
Kogu teekond – kaalutud keskmine CO2-heide |
[g/s] |
108 |
Kogu teekond – kaalutud keskmine NOX-heide |
[g/s] |
109 |
Kogu teekond – kaalutud keskmine NO-heide |
[g/s] |
110 |
Kogu teekond – kaalutud keskmine NO2-heide |
[g/s] |
111 |
Kogu teekond – kaalutud keskmine O2-heide |
[g/s] |
112 |
Kogu teekond – kaalutud keskmine PN- heide |
[#/s] |
113 |
Kogu teekond – kaalutud keskmine sõiduki kiirus |
[km/h] |
114 |
Linnasõit – kaalutud keskmine THC-heide |
[g/s] |
115 |
Linnasõit – kaalutud keskmine CH4-heide |
[g/s] |
116 |
Linnasõit – kaalutud keskmine NMHC-heide |
[g/s] |
117 |
Linnasõit – kaalutud keskmine CO-heide |
[g/s] |
118 |
Linnasõit – kaalutud keskmine CO2-heide |
[g/s] |
119 |
Linnasõit – kaalutud keskmine NOX-heide |
[g/s] |
120 |
Linnasõit – kaalutud keskmine NO-heide |
[g/s] |
121 |
Linnasõit – kaalutud keskmine NO2 -heide |
[g/s] |
122 |
Linnasõit – kaalutud keskmine O2-heide |
[g/s] |
123 |
Linnasõit – kaalutud keskmine PN-heide |
[#/s] |
124 |
Linnasõit – kaalutud keskmine sõiduki kiirus |
[km/h] |
… (19) |
… (19) |
… (19) |
Tabel 8b
Aruandlusfaili #3 päis – Heite lõpptulemused vastavalt liitele 6
Rida |
Näitaja |
Ühik |
201 |
Kogu teekond – THC-heide |
[mg/km] |
202 |
Kogu teekond – CH4-heide |
[mg/km] |
203 |
Kogu teekond – NMHC-heide |
[mg/km] |
204 |
Kogu teekond – CO-heide |
[mg/km] |
205 |
Kogu teekond – NOx-heide |
[mg/km] |
206 |
Kogu teekond – PN-heide |
[#/km] |
… (20) |
… (20) |
… (20) |
Tabel 9
Aruandlusfaili #3 põhiosa – Andmete hindamise meetodi üksikasjalikud tulemused vastavalt liitele 6; selle tabeli read ja veerud kantakse üle aruandlusfaili põhiosasse
Rida |
498 |
499 |
500 |
501 |
|
Kogu teekond – võimsusklassi number (21) |
|
— |
|
|
Kogu teekond – võimsusklassi alampiir (21) |
|
[kW] |
|
|
Kogu teekond – võimsusklassi ülempiir (21) |
|
[kW] |
|
|
Kogu teekond – kasutatud eesmärkmudel (jaotumine) (21) |
|
[%] |
|
|
Kogu teekond – võimsusklassi esinemine (21) |
|
— |
|
|
Kogu teekond – võimsusklassi katvus > 5 mõõtmist (21) |
|
— |
(1 = Jah, 0 = Ei) (22) |
|
Kogu teekond – võimsusklassi normaalsus (21) |
|
— |
(1 = Jah, 0 = Ei) (22) |
|
Kogu teekond – võimsusklassi keskmine THC-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Kogu teekond – võimsusklassi keskmine CH4-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Kogu teekond – võimsusklassi keskmine NMHC-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Kogu teekond – võimsusklassi keskmine CO-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Kogu teekond – võimsusklassi keskmine CO2-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Kogu teekond – võimsusklassi keskmine NOX-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Kogu teekond – võimsusklassi keskmine NO-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Kogu teekond – võimsusklassi keskmine NO2-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Kogu teekond – võimsusklassi keskmine O2-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Kogu teekond – võimsusklassi keskmine PN-heide (21) |
|
[#/s] |
|
|
Kogu teekond – võimsusklassi keskmine sõiduki kiirus (21) |
Allikas (1 = GPS, 2 = ECU, 3 = andur) |
[km/h] |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi number (21) |
|
— |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi alampiir (21) |
|
[kW] |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi ülempiir (21) |
|
[kW] |
|
|
Linnasõit – kasutatud eesmärkmudel (jaotumine) (21) |
|
[%] |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi esinemine (21) |
|
— |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi katvus > 5 mõõtmist (23) |
|
— |
(1 = Jah, 0 = Ei) (22) |
|
Linnasõit – võimsusklassi normaalsus (21) |
|
— |
(1 = Jah, 0 = Ei) (22) |
|
Linnasõit – võimsusklassi keskmine THC-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi keskmine CH4-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi keskmine NMHC-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi keskmine CO-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi keskmine CO2-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi keskmine NOX-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi keskmine NO-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi keskmine NO2-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi keskmine O2-heide (21) |
|
[g/s] |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi keskmine PN-heide (21) |
|
[#/s] |
|
|
Linnasõit – võimsusklassi keskmine sõiduki kiirus (21) |
Allikas (1 = GPS, 2 = ECU, 3 = andur) |
[km/h] |
|
|
… (24) |
… (24) |
… (24) |
4.3. Sõiduki ja mootori kirjeldus
Tootja esitab sõiduki ja selle mootori kirjelduse vastavalt I lisa liitele 4.
(1) Maanteel katsetatud sõiduki mass, sealhulgas juhi ja kõigi PEMSi komponentide mass
(2) Protsent näitab kõrvalekallet sõiduki täismassist.
(3) Koht täiendava teabe andmiseks analüsaatori tootja ja seerianumbri kohta, kui kasutatakse mitut analüsaatorit. Reserveeritud ridade arv on kõigest soovituslik; täidetud aruandlusfailis ei tohi tühje ridasid olla.
(4) Kohustuslik, kui heitgaasi massivooluhulk määratakse EFM-iga.
(5) Vajaduse korral võib siia lisada täiendavat teavet.
(6) PEMSi valideerimine on vabatahtlik; PEMSi abil mõõdetud kaugusspetsiifiline heide; protsent näitab kõrvalekallet laboratooriumi võrdlusnäitajast.
(7) Katse iseloomustamiseks ja märgistamiseks võib lisada täiendavaid näitajaid kuni reani 195.
(8) Selle veeru võib täitmata jätta, kui näitaja allikas sisaldub veerus 198 esitatud märgises.
(9) Alates reast 201 kuni lõpuni lisatakse tegelikud väärtused.
(10) Määrata kindlaks vähemalt ühe meetodiga.
(11) Sõiduki ja katsetingimuste iseloomustamiseks võib lisada täiendavaid näitajaid.
(12) Teekonna lisaelementide iseloomustamiseks võib lisada täiendavaid näitajaid
(13) Täiendavate arvutusseadete iseloomustamiseks võib lisada näitajaid kuni reani 95
(14) Võib lisada näitajaid kuni reani 195
(15) Võib lisada täiendavaid näitajaid
(16) Alates reast 501 kuni lõpuni lisatakse tegelikud väärtused
(17) Akna karakteristikute iseloomustamiseks võib lisada täiendavaid näitajaid
(18) Arvutusseadete iseloomustamiseks võib lisada täiendavaid näitajaid kuni reani 95
(19) Võib lisada täiendavaid näitajaid kuni reani 195
(20) Võib lisada täiendavaid näitajaid
(21) Tulemused teatatakse iga võimsusklassi kohta alates võimsusklassist #1 kuni võimsusklassini, millele vastab 90 % nimivõimsusest Prated.
(22) Alates reast 501 kuni lõpuni lisatakse tegelikud väärtused.
(23) Tulemused teatatakse iga võimsusklassi kohta alates võimsusklassist #1 kuni võimsusklassini #5.
(24) Võib lisada täiendavaid näitajaid
IV LISA
TÜÜBIKINNITUSEL SÕIDUKI KASUTUSKÕLBLIKKUSE HINDAMISEKS VAJALIKUD HEITKOGUSTE ANDMED
1. liide
SÜSINIKMONOOKSIIDI HEITKOGUSTE MÕÕTMINE MOOTORI TÜHIKÄIGUL
(2. KATSETÜÜP)
1. SISSEJUHATUS
1.1. |
Käesolevas liites kirjeldatakse menetlust süsinikmonooksiidi heitkoguste mõõtmiseks mootori tühikäigul (tavapärase ja kõrgendatud pöörete arvu juures) 2. katsetüübi puhul. |
2. ÜLDNÕUDED
2.1. |
Kohaldatakse UNECE eeskirja nr 83 punktides 5.3.2 ja 5.3.7.1–5.3.7.6 sätestatud üldnõudeid punktis 2.2 sätestatud eranditega. |
2.2. |
UNECE eeskirja nr 83 punktis 5.3.7.5 sisalduv viide tabelile loetakse viiteks käesoleva määruse I lisa 4. liite addendum'i punkti 2.1 tabelile 2. tüüpi katse kohta. |
3. TEHNILISED NÕUDED
3.1. |
Kohaldatakse UNECE eeskirja nr 83 5. lisas sätestatud tehnilisi nõudeid punktides 3.2 ja 3.3. kirjeldatud eranditega. |
3.2. |
UNECE eeskirja nr 83 5. lisa punktis 2.1 osutatud etalonkütusteks loetakse käesoleva määruse IX lisas sätestatud vastava tehnilise kirjeldusega etalonkütuseid. |
3.3. |
UNECE eeskirja nr 83 5. lisa punkti 2.2.1 viidet 1. katsetüübile loetakse viiteks käesoleva määruse XXI lisas sätestatud 1. katsetüübile. |
2. liide
HEITGAASI SUITSUSUSE MÕÕTMINE
1. SISSEJUHATUS
1.1. |
Käesolevas liites kirjeldatakse heitgaasi suitsususe mõõtmise nõudeid. |
2. KORRIGEERITUD NEELDUMISTEGURI TÄHIS
2.1. |
Igale katsetatud sõidukitüübi alla kuuluvale sõidukile paigaldatakse korrigeeritud neeldumisteguri tähis. Tähiseks on ristküliku sees asuv arv, mis väljendab tüübikinnituse andmise ajal vaba kiirendamise katsega kindlaks tehtud korrigeeritud neeldumistegurit m–1. Katsemeetodit on kirjeldatud punktis 4. |
2.2. |
Tähis peab olema selgesti loetav ja kustumatu. See paigaldatakse selgelt nähtavasse ja juurdepääsetavasse kohta, mis määratakse kindlaks I lisa 4. liites esitatud tüübikinnitustunnistuse addendum’is. |
2.3. |
Tähise näidis on esitatud joonisel IV.2.1. |
Joonis IV.2.1
Eespool esitatud tähis näitab, et korrigeeritud neeldumistegur on 1,30 m–1.
3. TEHNILINE KIRJELDUS JA KATSED
3.1. |
Kasutatakse UNECE eeskirja nr 24 (1) III osa punktis 24 sätestatud tehnilisi kirjeldusi ja katseid punktis 3.2 sätestatud eranditega. |
3.2. |
UNECE eeskirja nr 24 punktis 24.1 sisalduv viide 2. lisale loetakse viiteks käesoleva määruse I lisa 4. liitele. |
4. TEHNILISED NÕUDED
4.1. Kasutatakse UNECE eeskirja nr 24 lisades 4, 5, 7, 8, 9 ja 10 sätestatud tehnilisi nõudeid punktides 4.2, 4.3 ja 4.4 sätestatud eranditega.
4.2. Püsikiiruskatse täiskoormusel
4.2.1. |
UNECE eeskirja nr 244. lisa punktis 3.1 sisalduvad viited 1. lisale loetakse viideteks käesoleva määruse I lisa 3. liitele. |
4.2.2. |
UNECE eeskirja nr 244. lisa punktis 3.2 nimetatud etalonkütuseks loetakse käesoleva määruse IX lisas esitatud etalonkütus vastavalt konkreetse sõiduki puhul tüübikinnituse andmisel kasutatavatele heitkoguste piirnormile. |
4.3. Vabakiirenduse katse
4.3.1. |
UNECE eeskirja nr 245. lisa punktis 2.2 sisalduvad viited 2. lisa tabelile 2 loetakse viideteks käesoleva määruse I lisa 4. liite punktis 2.4.2.1 esitatud tabelile. |
4.3.2. |
UNECE eeskirja nr 245. lisa punktis 2.3 sisalduvad viited 1. lisa punktile 7.3 loetakse viideteks käesoleva määruse I lisa 3. liitele. |
4.4. Diiselmootorite võimsuse mõõtmise ECE-meetod
4.4.1. |
UNECE eeskirja nr 2410. lisa punktis 7 sisalduvad viited „käesoleva lisa liitele“ ja UNECE eeskirja nr 2410. lisa punktides 7 ja 8 sisalduvad viited „1. lisale“ loetakse viideteks käesoleva määruse I lisa 3. liitele. |
V LISA
KARTERIGAASIDE HEITKOGUSTE KONTROLLIMINE
(3. KATSETÜÜP)
1. SISSEJUHATUS
1.1. |
Käesolevas lisas kirjeldatakse karterigaaside heitkoguste kontrollimise menetlust 3. tüüpi katse puhul, nagu kirjeldatud UNECE eeskirja nr 83 punktis 5.3.3. |
2. ÜLDNÕUDED
2.1. |
Kohaldatakse UNECE eeskirja nr 836. lisa punktides 1 ja 2 sätestatud üldnõudeid 3. tüüpi katse tegemise kohta punktides 2.2 ja 2.3 sätestatud eranditega. |
2.2. |
UNECE eeskirja nr 836. lisa punktis 2.1 sisalduv viide 1. katsetüübile loetakse viiteks käesoleva määruse XXI lisas sätestatud 1. katsetüübile. |
2.3. |
Sõidutakistuse indeksina kasutatakse VL (vehicle low, madalaim heitenäitaja) indeksit. Kui VL puudub, võetakse sõidutakistuse indeksiks VH (vehicle high, kõrgeim heitenäitaja). |
3. TEHNILISED NÕUDED
3.1. |
Tehnilisteks nõueteks on UNECE eeskirja nr 836. lisa punktides 3–6 sätestatud nõuded punktis 3.2 sätestatud erandiga. |
3.2. |
UNECE eeskirja nr 836. lisa punktis 3.2 sisalduv viide 1. katsetüübile loetakse viiteks käesoleva määruse XXI lisas sätestatud 1. katsetüübile. |
VI LISA
KÜTUSEAURUDE MÄÄRAMINE
(4. KATSETÜÜP)
1. SISSEJUHATUS
1.1. |
Käesolevas lisas kirjeldatakse katsemenetlust 4. tüüpi katse puhul, mille abil määratakse süsivesinike heidet, mis eraldub ottomootoriga sõidukite kütusesüsteemist aurumise teel. |
2. TEHNILISED NÕUDED
2.1. Sissejuhatus
Katse käik hõlmab kütuseaurude katset ja kahte täiendavat katset, millest üks on ette nähtud söefiltri vanandamise jaoks (seda on kirjeldatud punktis 5.1) ning teine kütusemahuti läbilaskvuse jaoks (seda on kirjeldatud punktis 5.2).
Kütuseaurude katse (joonis VI.1) on ette nähtud ööpäevase temperatuuri kõikumise, kuumseiskamise järgse seisuaja ning linnasõidu tagajärjel eralduvate süsivesinikuaurude määramiseks.
2.2. Kütuseaurude katse hõlmab järgmist:
a) |
katsesõit, sh linnasisene (esimene osa) ja linnaväline sõidutsükkel (teine osa), millele järgnevad kaks linnasisest (esimene osa) sõidutsüklit; |
b) |
kuumseiskamiskao määramine; |
c) |
ööpäevase kao määramine. |
Katse koondtulemuse saamiseks liidetakse kuumseiskamise järgse seisuaja ja ööpäevase kao etapis tekkinud süsivesinike heite massid ja läbilaskvustegur.
3. SÕIDUK JA KÜTUS
3.1. Sõiduk
3.1.1. |
Sõiduk peab olema tehniliselt korras, sisse sõidetud ning selle läbisõidetud kilomeetrite arv enne katset peab olema vähemalt 3 000. Kütuseaurude heite määramisel registreeritakse tüübikinnitusmenetluses kasutatava sõiduki läbisõit ja vanus. Kütuseaurude piiramise süsteem peab sõiduki sissesõitmise aja jooksul olema olnud nõuetekohaselt ühendatud ja toiminud ning söefiltrit (söefiltreid) peab olema tavapäraselt kasutatud, ilma tavapäratu tühjendamise või täitmiseta. Ühendatakse punkti 5.1 kohaselt vanandatud söefilter (söefiltrid), nagu on kirjeldatud joonisel VI.1. |
3.2. Kütus
3.2.1. |
Kasutatakse käesoleva määruse IX lisas märgitud 1. katsetüübi etalonkütust E10. Käesolevas määruses tähendab etalonkütus E10 1. katsetüübi etalonkütust, v.a punkti 5.1 kohase filtri vanandamise puhul. |
4. KÜTUSEAURUDE KATSE SEADMED
4.1. Veojõustend
Veojõustend peab vastama UNECE eeskirja nr 834a lisa 1. liite nõuetele.
4.2. Kütuseaurude mõõtmise ruum
Kütuseaurude mõõtmise ruum peab vastama UNECE eeskirja nr 837. lisa punkti 4.2 nõuetele.
Joonis VI.1
Kütuseaurude määramine
3 000 km pikkune sissesõiduperiood (ilma liigse tühjendamise/laadimiseta)
Vanandatud filtri(te) kasutamine
Sõiduki aurupesu (vajaduse korral)
Muude taustheiteallikate kui kütuseaurude mõju vähendamine või kõrvaldamine (kui on kokku lepitud)
Filtri vanandamine stendil
kestusega ligikaudu 2 kuud
Kütusesüsteemi vanandamine
kestusega ligikaudu 5 kuud
Läbilaskvustegur
(PF)
Max 1 h
Max 1 h
Max 7 min
6-36 h
Algus
Seisuaeg temp. vahemikus 20-30 °C 12 kuni 36 tundi
Kütusepaagi tühjendamine ja täitminel
Eelkonditsioneerimissõit:
Max 5 min
Seisuaeg temp. vahemikus 20-30 °C 12 kuni 36 tundi
Vanandatud filtri laadimine murdepunktini
Katsesõit NEDC
Kuumkäivitus < 2 min, seejärel kaks osa 1
Ja kuni 2 min enne mootori seiskamist
Kuumseiskamiskatse: MHS
Seisuaeg (293K) viimased kuus tundi
Katse 1. ööpäev: MD1
Katse 2. ööpäev: MD2
MHS + MD1 + MD2 + 2PF
< 2.0 g/katse
Lõpp
Kütuse temperatuur 291 K ±8 K (18 °C ±8 °C)
40 % ±2 % paagi nimimahust
Ümbritseva õhu temperatuur: 293-303 K (20-30 °C)
1. tüüp: üks 1. osa + kaks 2. osa
Tstart = 293-303 K (20-30 °C)
1. tüüp: üks 1. osa + üks 2. osa
Tstart = 293-303 K (20-30 °C)
Seejärel kaks 1. osa
Tmin = 296 K (23 °C)
Tmax = 304 K (31 °C)
60 min ± 0,5 min
293 K ± 2 K (20 °C ± 2 °C)
Tstart = 293 K (20 °C)
Tmin = 308 K; ΔT = 15 K
24 tundi, ööpäevade arv = 2
Märkused
1. |
Kütuseaurude piiramisega seotud sõidukitüüpkonnad, nagu on esitatud I lisa punktis 3.2 |
2. |
Heidet võib mõõta 1. katsetüübi katsesõidu käigus, kuid saadud tulemusi ei kasutata õiguslikel eesmärkidel. Seadusjärgne heitekatse tehakse eraldi. |
4.3. Analüüsisüsteemid
Analüüsisüsteemid peavad vastama UNECE eeskirja nr 837. lisa punkti 4.3 nõuetele.
4.4. Temperatuuri registreerimine
Temperatuuri registreerimine peab vastama UNECE eeskirja nr 837. lisa punkti 4.5 nõuetele.
4.5. Rõhu registreerimine
Rõhu registreerimine peab vastama UNECE eeskirja nr 837. lisa punkti 4.6 nõuetele.
4.6. Ventilaatorid
Ventilaatorid peavad vastama UNECE eeskirja nr 837. lisa punkti 4.7 nõuetele.
4.7. Gaasid
Gaasid peavad vastama UNECE eeskirja nr 837. lisa punkti 4.8 nõuetele.
4.8. Lisaseadmed
Lisaseadmed peavad vastama UNECE eeskirja nr 837. lisa punkti 4.9 nõuetele.
5. KATSEMENETLUS
5.1. Filtri(te) vanandamine katsestendil
Enne kuumseiskamise järgse seisuaja ja ööpäevase kao etappide alustamist tuleb filtrit (filtreid) vanandada vastavalt joonisel VI.2 kirjeldatud korrale.
Joonis VI.2
Filtri katsestendil vanandamise menetlus
Katse algus
Võtta uus filter
1. Temperatuurikatse
Filtri kuumutamine -15 °C kuni 60 °C 210 min; temperatuurimuut 1 °C/min
2. Filtri vibreerimiskatse
Filtrit raputatakse vertikaaltelje suunas 12 tundi kiirendusega Grms > 1,5 ja sagedusega 30 ±10 Hz
3. Kütuse vanandamine 300 tsükli vältel (BWC)
Katse algus
Võtta uus filter
1. Temperatuurikatse
Filtri kuumutamine -15 °C kuni 60 °C 210 min; temperatuurimuut 1°C/min
2. Filtri vibreerimiskatse
Filtrit raputatakse vertikaaltelje suunas 12 tundi kiirendusega Grms > 1,5 ja sagedusega 30 ±10 Hz
Kütuse vanandamine 300 tsükli vältel (BWC)
5.1.1. Temperatuurikatse
Filter/filtrid läbivad vastavas temperatuurikambris katsetsüklid temperatuuril – 15 °C kuni 60 °C; – 15 °C ja 60 °C juures on 30 minuti pikkune stabiliseerimise periood. Iga tsükkel kestab 210 minutit, vt joonis 3. Temperatuurimuut peab olema võimalikult lähedal 1 °C/min. Sundõhuvool ei tohi filtrit/filtreid läbida.
Katsetsüklit korratakse järjest 50 korda. Kokku kestab see 175 tundi.
Joonis VI.3
Temperatuuri reguleerimise tsükkel
5.1.2. Filtri vibreerimiskatse
Pärast temperatuuriga vanandamist raputatakse filtrit/filtreid vertikaaltelje suunas kiirendusega Grms (1) > 1,5 m/s2 ja sagedusel 30 ± 10 Hz; filter/filtrid paigaldatakse nii, nagu on nende asend sõidukil. Katse kestab 12 tundi.
5.1.3. Filtri kütuse vanandamise katse
5.1.3.1. Kütuse vanandamine 300 tsükli vältel.
5.1.3.1.1. |
Pärast temperatuurikatset ja vibratsioonikatset vanandatakse filtrit/filtreid punkti 5.1.3.1.1.1 kohase 1. katsetüübi jaoks kasutatava müügiloleva kütuse E10 ning lämmastiku või õhu seguga, mille kütuseauru maht on 50 ± 15 protsenti. Kütuseauruga täitmise kiirus peab olema 60 ± 20 g/h.
Filter/filtrid täidetakse vastava murdepunktini. Siinkohal loetakse murdepunktiks punkt, milles eralduvate süsivesinike summaarne kogus on võrdne 2 grammiga. Alternatiivina loetakse täitmine lõpetatuks, kui vastav kontsentratsioon tõmbeava juures on 3 000 ppm. |
5.1.3.1.1.1. |
Selles katses kasutatav müügilolev kütus E10 peab vastama samadele nõuetele nagu etalonkütus E10 järgmiste näitajate osas:
tihedus 15 °C juures
|
5.1.3.1.2. |
Filtreid tühjendatakse vastavalt UNECE eeskirja nr 837. lisa punkti 5.1.3.8. ettenähtud korrale.
Filtrid tühjendatakse 5 minuti kuni 1 tunni jooksul pärast täitmist. |
5.1.3.1.3. |
Punktides 5.1.3.1.1 ja 5.1.3.1.2 kirjeldatud toiminguid korratakse 50 korda, seejärel mõõdetakse butaani töömahtu (BWC), mis näitab aktiivsöefiltri võimet absorbeerida ja desorbeerida butaani kuivast õhust teatavatel tingimustel, 5 butaanitsüklis, nagu on kirjeldatud punktis 5.1.3.1.4. Kütuseauruga vanandatakse 300 tsükli jooksul. Pärast 300 tsüklit mõõdetakse butaani töömahtu 5 butaanitsüklis, nagu on osutatud punktis 5.1.3.1.4. |
5.1.3.1.4. |
Pärast 50 ja 300 kütusega vanandamise tsüklit mõõdetakse butaani töömahtu. Selle mõõtmise jaoks täidetakse filter vastavalt UNECE eeskirja nr 837. lisa punktile 5.1.6.3 kuni murdepunktini. Butaani töömaht registreeritakse.
Seejärel tühjendatakse filtreid vastavalt UNECE eeskirja nr 837. lisa punktis 5.1.3.8. ettenähtud korrale. Filtrid tühjendatakse 5 minuti kuni 1 tunni jooksul pärast täitmist. Butaaniga täitmist korratakse 5 korda. Butaani töömaht registreeritakse iga kord pärast butaaniga täitmist. BWC50 arvutatakse 5 butaaniga täitmise korra keskmisena ja registreeritakse. Kokku vanandatakse filtrit/filtreid 300 kütusetsükliga + 10 butaanitsükliga ja loetakse siis stabiliseerituks. |
5.1.3.2. Kui filtri(d) annavad tarnijad, teavitab tootja sellest eelnevalt tüübikinnitusasutust, et viimane saaks jälgida iga vanandamisetappi tarnija ruumides.
5.1.3.3. Tootja esitab tüübikinnitusasutustele katsearuande, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
— |
aktiivsöe liik; |
— |
täitmise kiirus; |
— |
kütuse tehniline kirjeldus; |
— |
BWC mõõtmistulemused. |
5.2. Kütusemahuti läbilaskvusteguri määramine (joonis VI.4)
Joonis VI.4
läbilaskvusteguri kindlakstegemine
Katse algus
Täita paak värske etalonkütusega 40 % ulatuses
Stabiliseerimine 3 nädalat temperatuuril 40 °C ±2 °C
Paak tühjendada ja täita etalonkütusega 40 % ulatuses
Mõõta HC samadel tingimustel, mis ööpäevasel heitekatsel:
HC3w
Stabiliseerimine ülejäänud 17 nädalat temperatuuril 40 °C ±2 °C
Paak tühjendada ja täita etalonkütusega 40 % ulatuses
Mõõta HC samadel tingimustel, mis ööpäevasel heitekatsel:
HC20w
Läbilaskvustegur
= HC20w - HC3w
Valitakse tüüpkonda esindav kütusemahuti ja paigaldatakse stendile; siis jäetakse mahuti etalonkütusega E10 seisma 20 nädalaks temperatuuril 40 °C ± 2 °C. Kütusemahuti asend stendil peab sarnanema selle asendiga sõidukil.
5.2.1. |
Paak täidetakse värske etalonkütusega E10 temperatuuril 18 °C ± 8 °C. Paak täidetakse 40 ± 2 % ulatuses kütusepaagi nominaalmahust. Siis pannakse stend koos kütusemahutiga kolmeks nädalaks eraldi turvalisse ruumi kontrollitud temperatuuril 40 °C ± 2 °C. |
5.2.2. |
Kolmanda nädala lõpus paak tühjendatakse ja täidetakse 40 ± 2 % ulatuses kütusepaagi nominaalmahust värske etalonkütusega E10 temperatuuril 18 °C ± 8 °C.
6 kuni 36 tunni jooksul (viimased 6 tundi temperatuuril 20 °C ± 2 °C) pannakse stend koos kütusemahutiga VT-SHED kambrisse ja tehakse 24 tundi kestev ööpäevane katse vastavalt UNECE eeskirja nr 837. lisa punktis 5.7. ettenähtud korrale. Kütusemahuti tühjendatakse VT-SHED kambrist väljaspool, et paagi tühjendamisel tekkivat heidet ei arvestataks kütuse läbilaskvusena. Mõõdetakse süsivesinike heide ja väärtus registreeritakse näitajana HC3W. |
5.2.3. |
Siis pannakse stend koos kütusemahutiga 17 nädalaks eraldi turvalisse ruumi kontrollitud temperatuuril 40 °C ± 2 °C. |
5.2.4. |
17. nädala lõpus paak tühjendatakse ja täidetakse 40 ± 2 % ulatuses kütusepaagi nominaalmahust värske etalonkütusega temperatuuril 18 °C ± 8 °C.
6 kuni 36 tunni jooksul (viimased 6 tundi temperatuuril 20 °C ± 2 °C) pannakse stend koos kütusemahutiga VT-SHED kambrisse ja tehakse 24 tundi kestev ööpäevane katse vastavalt punktis 5.7 ettenähtud korrale. UNECE eeskirja nr 837. lisa. Kütusemahuti tühjendatakse VT-SHED kambrist väljaspool, et paagi tühjendamisel tekkivat heidet ei arvestataks kütuse läbilaskvusena. Mõõdetakse süsivesinike heide ja väärtus registreeritakse näitajana HC20W. |
5.2.5. |
Läbilaskvustegur on HC20W ja HC3W vahe (g ööpäevas) kolme tüvenumbriga. |
5.2.6. |
Kui läbilaskvusteguri määravad tarnijad, teavitab tootja sellest eelnevalt tüübikinnitusasutust, et viimane saaks jälgida kontrolli tarnija ruumides. |
5.2.7. |
Tootja esitab tüübikinnitusasutustele katsearuande, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
|
5.2.8. |
Erandina punktidest 5.2.1–5.2.7 võivad mitmekihilisi paake kasutavad tootjad kasutada eespool osutatud täieliku mõõtmismenetluse asemel järgmist etteantud läbilaskvustegurit (APF):
mitmekihilise paagi APF = 120 mg / 24h |
5.2.8.1. |
Kui tootja otsustab kasutada etteantud läbilaskvustegureid, esitab tootja tüübikinnitusasutusele avalduse, kus on selgelt märgitud paagi tüüp, ning avalduse kasutatud materjalide tüübi kohta. |
5.3. Kuumseiskamis- ja ööpäevase kao mõõtmisjärjekord
Sõiduk valmistatakse ette vastavalt UNECE eeskirja nr 837. lisa punktidele 5.1.1. ja 5.1.2. Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse heakskiidul võidakse enne katset kõrvaldada muud taustheiteallikad peale kütuse või neid võidakse vähendada (nt rehvi või sõiduki kuumtöötlus või klaasipesuvedeliku eemaldamine).
5.3.1. Seisuaeg
Sõiduk pargitakse vähemalt 12 tunniks ja mitte rohkem kui 36 tunniks seisualale. Selle perioodi lõpuks peavad mootoriõli ja jahuti temperatuurid olema saavutanud ala temperatuuri või 3 °C sellest.
5.3.2. Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine
Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine toimub vastavalt UNECE eeskirja nr 837. lisa punktis 5.1.7. ettenähtud korrale.
5.3.3. Eelkonditsioneerimissõit
Ühe tunni jooksul pärast kütusepaagi tühjendamist ja täitmist pannakse sõiduk veojõustendile ja läbitakse 1. katsetüübi sõidutsüklite esimene osa üks kord ja teine osa kaks korda vastavalt UNECE eeskirja nr 834a lisale.
Selle toimingu ajal ei võeta heiteproove.
5.3.4. Seisuaeg
Viie minuti jooksul pärast eelkonditsioneerimissõitu pargitakse sõiduk vähemalt 12 tunniks ja mitte rohkem kui 36 tunniks seisualale. Selle perioodi lõpuks peavad mootoriõli ja jahuti temperatuurid olema saavutanud ala temperatuuri või 3 °C sellest.
5.3.5. Filtri murdepunkt
Punktis 5.1 kirjeldatud järjekorras vanandatud filter/filtrid täidetakse murdepunktini vastavalt UNECE eeskirja nr 837. lisa punktis 5.1.4 ettenähtud korrale.
5.3.6. Katse dünamomeetril
5.3.6.1. |
Ühe tunni jooksul pärast filtri täitmist pannakse sõiduk veojõustendile ja läbitakse 1. katsetüübi sõidutsüklite esimene osa üks kord ja teine osa üks kord vastavalt UNECE eeskirja nr 834a lisale. Seejärel lülitatakse mootor välja. Selle toimingu ajal võib heiteproove võtta, kuid selle tulemusi ei tohi kasutada heitega seotud tüübikinnituseks. |
5.3.6.2. |
Kahe minuti jooksul pärast punktis 5.3.6.1 määratletud 1. katsetüübi katsesõidu lõpuleviimist tehakse sõidukiga täiendav eelkonditsioneerimissõit, mis koosneb kahest 1. tüübi katsetsüklist (kuumkäivitusega). Seejärel lülitatakse mootor uuesti välja. Selle toimingu ajal ei ole tarvis võtta heiteproove. |
5.3.7. Kuumseiskamine
Pärast katset dünamomeetril tehakse kuumseiskamisel eralduvate kütuseaurude katse vastavalt UNECE eeskirja nr 837. lisa punktile 5.5. Kuumseiskamiskaod arvutatakse vastavalt UNECE eeskirja nr 837. lisa punktile 6 ja see registreeritakse näitajana MHS.
5.3.8. Seisuaeg
Pärast kuumseiskamisel eralduvate kütuseaurude katset järgneb seisuaeg vastavalt UNECE eeskirja nr 837. lisa punktile 5.6.
5.3.9. Ööpäevane katse
5.3.9.1. |
Pärast seisuaega mõõdetakse ööpäevane kadu vastavalt UNECE eeskirja nr 837. lisa punktile 5.7. Heitkogused arvutatakse vastavalt UNECE eeskirja nr 837. lisa punktile 6. Saadud väärtus registreeritakse näitajana MD1. |
5.3.9.2. |
Pärast esimest 24 tunni pikkust katset mõõdetakse ööpäevane kadu vastavalt UNECE eeskirja nr 837. lisa punktile 5.7. Heitkogused arvutatakse vastavalt UNECE eeskirja nr 837. lisa punktile 6. Saadud väärtus registreeritakse näitajana MD2. |
5.3.10. Arvutamine
Summa MHS+MD1+MD2+2PF peab olema väiksem kui määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 3 esitatud piirnorm.
5.3.11. Tootja esitab tüübikinnitusasutustele katsearuande, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
a) |
seisuaegade kirjeldus, sh aeg ja keskmised temperatuurid; |
b) |
kasutatud vanandatud filtri kirjeldus ja viide täpsele vanandamisaruandele; |
c) |
keskmine temperatuur kuumseiskamiskatsel; |
d) |
kuumseiskamiskatsel saadud mõõtmistulemused (HSL); |
e) |
esimese ööpäevase katse käigus saadud mõõtmistulemus DL1st day; |
f) |
teise ööpäevase katse käigus saadud mõõtmistulemus DL2nd day; |
g) |
kütuseaurude katse lõpptulemus, arvutatud „MHS+MD1+MD2+2PF“. |
Grms: |
Vibratsiooni signaali ruutkeskmise (rms) arvutamiseks võetakse ruut signaali väärtusest igas punktis, leitakse ruutude keskmine väärtus ja võetakse keskmisest ruutjuur. Nii saadud väärtus on suuruse Grms ruutkeskmine väärtus. |
VII LISA
SAASTEKONTROLLISEADMETE KULUMISKINDLUSE KONTROLL
(5. KATSETÜÜP)
1. SISSEJUHATUS
1.1. |
Käesolevas lisas kirjeldatakse saastekontrolliseadmete kulumiskindluse kontrollimise katseid. |
2. ÜLDNÕUDED
2.1. |
Kohaldatakse UNECE eeskirja nr 83 punktis 5.3.6 sätestatud üldnõudeid 5. tüüpi katse tegemise kohta punktides 2.2 ja 2.3 sätestatud eranditega. |
2.2. |
UNECE eeskirja nr 83 punkti 5.3.6.2 tabelit ja punkti 5.3.6.4 teksti tuleb mõista järgmiselt:
|
2.3. |
UNECE eeskirja nr 83 punktis 5.3.6.5 sisalduvat viidet punktide 5.3.1 ja 8.2 nõuetele loetakse viiteks käesoleva määruse I lisa punkti 4.2 ja XXI lisa nõuetele sõiduki kasuliku tööea kestel. |
2.4. |
Enne määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 sätestatud heite piirnormide kasutamist vastavuse hindamiseks UNECE eeskirja nr 83 punktis 5.3.6.5 osutatud nõuetele arvutatakse halvendustegurid ja kohaldatakse neid vastavalt XXI lisa 7. all-lisa tabelile A7/1 ja 8. all-lisa tabelile A8/5. |
3. TEHNILISED NÕUDED
3.1. |
Kasutatakse UNECE eeskirja nr 83 9. lisa punktides 1–7 ning 1., 2. ja 3. liites sätestatud tehnilisi nõudeid ja kirjeldusi punktides 3.2 kuni 3.10 sätestatud eranditega. |
3.2. |
UNECE eeskirja nr 83 9. lisa punktis 1.5 sisalduv viide 2. lisale loetakse viiteks käesoleva määruse I lisa 4. liitele. |
3.3. |
UNECE eeskirja nr 83 9. lisa punktis 1.6 sisalduv viide tabelis 1 sätestatud heitkoguste piirnormidele loetakse viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 sätestatud heitkoguste piirnormidele. |
3.4. |
UNECE eeskirja nr 83 9. lisa punktis 2.3.1.7 sisalduvad viited 1. katsetüübile loetakse viideteks käesoleva määruse XXI lisas kirjeldatud 1. katsetüübile. |
3.5. |
UNECE eeskirja nr 83 9. lisa punktis 2.3.2.6 sisalduvad viited 1. katsetüübile loetakse viideteks käesoleva määruse XXI lisas kirjeldatud 1. katsetüübile. |
3.6. |
UNECE eeskirja nr 83 9. lisa punktis 3.1 sisalduvad viited 1. katsetüübile loetakse viideteks käesoleva määruse XXI lisas kirjeldatud 1. katsetüübile. |
3.7. |
UNECE eeskirja nr 83 9. lisa punkti 7 esimeses lõigus sisalduv viide punktile 5.3.1.4 loetakse viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 2. |
3.8. |
UNECE eeskirja nr 83 9. lisa punktis 6.3.1.2 sisalduv viide meetoditele 4a lisa 7. liites loetakse viiteks käesoleva määruse XXI lisa 4. all-lisale. |
3.9. |
UNECE eeskirja nr 83 9. lisa punktis 6.3.1.4 sisalduv viide 4a lisale loetakse viiteks käesoleva määruse XXI lisa 4. all-lisale. |
3.10. |
Sõidutakistuse indeksina kasutatakse VL indeksit. Kui VL puudub, võetakse sõidutakistuse indeksiks VH. |
VIII LISA
KESKMISTE HEITKOGUSTE KONTROLLIMINE MADALATEL ÜMBRITSEVA ÕHU TEMPERATUURIDEL
(6. KATSETÜÜP)
1. SISSEJUHATUS
1.1. |
Käesolevas lisas kirjeldatakse 6. tüüpi katse seadmeid ja menetlust, millega kontrollitakse keskmisi heitkoguseid madalatel temperatuuridel. |
2. ÜLDNÕUDED
2.1. |
Kohaldatakse UNECE eeskirja nr 83 punktis 5.3.5 sätestatud üldnõudeid 6. tüüpi katse kohta punktis 2.2 sätestatud erandiga. |
2.2. |
UNECE eeskirja nr 83 punktis 5.3.5.2 osutatud piirnormideks loetakse määruse (EÜ) nr 715/2007 1. lisa tabelis 4 esitatud piirnormid. |
3. TEHNILISED NÕUDED
3.1. |
Kohaldatakse UNECE eeskirja nr 83 8. lisa punktides 2–6 sätestatud tehnilisi nõudeid punktis 3.2 sätestatud erandiga. |
3.2. |
UNECE eeskirja nr 83 8. lisa punktis 3.4.1 sisalduv viide 10. lisa punktile 2 loetakse viiteks käesoleva määruse IX lisa B jaole. |
3.3. |
Sõidutakistuse indeksina kasutatakse VL indeksit. Kui VL puudub, võetakse sõidutakistuse indeksiks VH. |
IX LISA
ETALONKÜTUSTE TEHNILINE KIRJELDUS
A. ETALONKÜTUSED
1. Ottomootoriga sõidukite katsetamiseks kasutatavate kütuste tehnilised andmed
Tüüp: Bensiin (E10):
Parameeter |
Ühik |
Piirnormid (1) |
Katsemeetod |
|||
Miinimum |
Maksimum |
|||||
Uurimismeetodil määratud oktaaniarv, RON (2) |
|
95,0 |
98,0 |
EN ISO 5164 |
||
Mootorimeetodil määratud oktaaniarv, MON (3) |
|
85,0 |
89,0 |
EN ISO 5163 |
||
Tihedus 15 °C juures |
kg/m3 |
743,0 |
756,0 |
EN ISO 12185 |
||
Aururõhk (DVPE) |
kPa |
56,0 |
60,0 |
EN 13016-1 |
||
Veesisaldus |
mahu-protsent |
|
0,05 |
EN 12937 |
||
Välimus temperatuuril -7 °C: |
|
selge ja läbipaistev |
|
|||
Destilleerimine: |
|
|
|
|
||
|
mahu-protsent |
34,0 |
46,0 |
EN ISO 3405 |
||
|
mahu-protsent |
54,0 |
62,0 |
EN ISO 3405 |
||
|
mahu-protsent |
86,0 |
94,0 |
EN ISO 3405 |
||
|
°C |
170 |
195 |
EN ISO 3405 |
||
Jääk |
mahu-protsent |
— |
2,0 |
EN ISO 3405 |
||
Süsivesinike analüüs: |
|
|
|
|
||
|
mahu-protsent |
6,0 |
13,0 |
EN 22854 |
||
|
mahu-protsent |
25,0 |
32,0 |
EN 22854 |
||
|
mahu-protsent |
— |
1,00 |
EN 22854 EN 238 |
||
|
mahu-protsent |
teatada |
EN 22854 |
|||
Süsiniku-vesiniku suhe |
|
teatada |
|
|||
Süsiniku-hapniku suhe |
|
teatada |
|
|||
Induktsiooniaeg (4) |
minutit |
480 |
— |
EN ISO 7536 |
||
Hapnikusisaldus (5) |
massi-protsent |
3,3 |
3,7 |
EN 22854 |
||
Lahustiga uhutud vaik (olemasolev vaik) |
mg / 100 ml |
— |
4 |
EN ISO 6246 |
||
Väävlisisaldus (6) |
mg/kg |
— |
10 |
EN ISO 20846 EN ISO 20884 |
||
Vase korrosioon 50 °C juures 3 tundi, |
|
— |
1. klass |
EN ISO 2160 |
||
Pliisisaldus |
mg/l |
— |
5 |
EN 237 |
||
Fosforisisaldus (7) |
mg/l |
— |
1,3 |
ASTM D 3231 |
||
Etanool (8) |
mahu-protsent |
9,0 |
10,0 |
EN 22854 |
(2) |
Samaväärsed EN/ISO meetodid võetakse kasutusele niipea, kui need eespool loetletud omaduste kohta avaldatakse. |
Tüüp: etanool (E85)
Parameeter |
Ühik |
Piirnormid (9) |
Katsemeetod (10) |
|
Miinimum |
Maksimum |
|||
Uurimismeetodil määratud oktaaniarv, RON |
|
95 |
— |
EN ISO 5164 |
Mootorimeetodil määratud oktaaniarv, MON |
|
85 |
— |
EN ISO 5163 |
Tihedus 15 °C juures |
kg/m3 |
teatada |
ISO 3675 |
|
Aururõhk |
kPa |
40 |
60 |
EN ISO 13016-1 (DVPE) |
mg/kg |
— |
10 |
EN ISO 20846 EN ISO 20884 |
|
Oksüdatsiooni stabiilsus |
minutit |
360 |
|
EN ISO 7536 |
Olemasolev vaik (lahustiga uhutud) |
mg / 100 ml |
— |
5 |
EN ISO 6246 |
Välimus – määratakse ümbritseva õhu temperatuuril või temperatuuril 15 °C, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. |
|
selge ja läbipaistev, nähtavate hõljuvate ja sadestunud saasteaineteta |
Visuaalne kontroll |
|
Etanool ja kõrgemad alkoholid (13) |
mahu-protsent |
83 |
85 |
EN 1601 EN 13132 EN 14517 |
Kõrgemad alkoholid (C3–C8) |
mahu-protsent |
— |
2 |
|
Metanool |
mahu-protsent |
|
0,5 |
|
Bensiin (14) |
mahu-protsent |
Tasakaal |
EN 228 |
|
Fosfor |
mg/l |
0,3 (15) |
ASTM D 3231 |
|
Veesisaldus |
mahu-protsent |
|
0,3 |
ASTM E 1064 |
Anorgaaniliste kloriidide sisaldus |
mg/l |
|
1 |
ISO 6227 |
pHe |
|
6,5 |
9 |
ASTM D 6423 |
Vaskplaadi korrosioonikatse (3 h 50 °C juures) |
liigitus |
1. klass |
|
EN ISO 2160 |
Happesus (väljendatud äädikhappena CH3COOH) |
massi-protsent |
— |
0,005 |
ASTM D 1613 |
(mg/l) |
— |
40 |
||
Süsiniku-vesiniku suhe |
|
teatada |
|
|
Süsiniku-hapniku suhe |
|
teatada |
|
Tüüp: LPG
Parameeter |
Ühik |
Kütus A |
Kütus B |
Katsemeetod |
Koostis: |
|
|
|
ISO 7941 |
C3-sisaldus |
mahu-protsent |
30 ±2 |
85 ±2 |
|
C4-sisaldus |
mahu-protsent |
tasakaal |
tasakaal |
|
< C3, > C4 |
mahu-protsent |
kuni 2 |
kuni 2 |
|
Olefiinid |
mahu-protsent |
kuni 12 |
kuni 15 |
|
Aurutusjääk |
mg/kg |
kuni 50 |
kuni 50 |
prEN 15470 |
Vesi 0 °C juures |
|
vaba |
vaba |
prEN 15469 |
Väävli kogusisaldus |
mg/kg |
kuni 10 |
kuni 10 |
ASTM 6667 |
Vesiniksulfiid |
|
puudub |
puudub |
ISO 8819 |
Korrosiivsus vaskplaadikatsel |
Liigitus |
1. klass |
1. klass |
ISO 6251 (16) |
Lõhn |
|
iseloomulik |
iseloomulik |
|
Mootorimeetodil määratud oktaaniarv |
|
vähemalt 89 |
vähemalt 89 |
EN 589 B lisa |
Tüüp: maagaas/biometaan
Omadused |
Ühikud |
Alusväärtus |
Piirnormid |
Katsemeetod |
|
miinimum |
maksimum |
||||
Etalonkütus G20 |
|
|
|
|
|
Koostis: |
|
|
|
|
|
Metaan |
mooli-protsent |
100 |
99 |
100 |
ISO 6974 |
Tasakaal (17) |
mooli-protsent |
— |
— |
1 |
ISO 6974 |
N2 |
mooli-protsent |
|
|
|
ISO 6974 |
Väävlisisaldus |
mg/m3 (18) |
— |
— |
10 |
ISO 6326-5 |
Wobbe indeks (neto) |
MJ/m3 (19) |
48,2 |
47,2 |
49,2 |
|
Etalonkütus G25 |
|
|
|
|
|
Koostis: |
|
|
|
|
|
Metaan |
mooli-protsent |
86 |
84 |
88 |
ISO 6974 |
Tasakaal (20) |
mooli-protsent |
— |
— |
1 |
ISO 6974 |
N2 |
mooli-protsent |
14 |
12 |
16 |
ISO 6974 |
Väävlisisaldus |
mg/m3 (21) |
— |
— |
10 |
ISO 6326-5 |
Wobbe indeks (neto) |
MJ/m3 (22) |
39,4 |
38,2 |
40,6 |
|
Tüüp: Vesinik sisepõlemismootorite jaoks
Omadused |
Ühikud |
Piirnormid |
Katsemeetod |
|
miinimum |
maksimum |
|||
Vesiniku puhtus |
mooli-protsent |
98 |
100 |
ISO 14687-1 |
Süsivesinike üldsisaldus |
μmol/mol |
0 |
100 |
ISO 14687-1 |
Vesi (23) |
μmol/mol |
0 |
ISO 14687-1 |
|
Hapnik |
μmol/mol |
0 |
ISO 14687-1 |
|
Argoon |
μmol/mol |
0 |
ISO 14687-1 |
|
Lämmastik |
μmol/mol |
0 |
ISO 14687-1 |
|
CO |
μmol/mol |
0 |
1 |
ISO 14687-1 |
Väävel |
μmol/mol |
0 |
2 |
ISO 14687-1 |
Jäävad osakesed (28) |
|
|
|
ISO 14687-1 |
2. Diiselmootoriga sõidukite katsetamiseks kasutatavate kütuste tehnilised andmed
Tüüp: Diislikütus (B7):
Parameeter |
Ühik |
Piirnormid (29) |
Katsemeetod |
|||
Miinimum |
Maksimum |
|||||
Tsetaaniindeks |
|
46,0 |
|
EN ISO 4264 |
||
Tsetaaniarv (30) |
|
52,0 |
56,0 |
EN ISO 5165 |
||
Tihedus 15 °C juures |
kg/m3 |
833,0 |
837,0 |
EN ISO 12185 |
||
Destilleerimine: |
|
|
|
|
||
|
°C |
245,0 |
— |
EN ISO 3405 |
||
|
°C |
345,0 |
360,0 |
EN ISO 3405 |
||
|
°C |
— |
370,0 |
EN ISO 3405 |
||
Leekpunkt |
°C |
55 |
— |
EN ISO 2719 |
||
Hägustumispunkt |
°C |
— |
– 10 |
EN 23015 |
||
Viskoossus 40 °C juures |
mm2/s |
2,30 |
3,30 |
EN ISO 3104 |
||
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud |
massi-protsent |
2,0 |
4,0 |
EN 12916 |
||
Väävlisisaldus |
mg/kg |
— |
10,0 |
EN ISO 20846 EN ISO 20884 |
||
Vase korrosioon 50 °C juures 3 tundi, |
|
— |
1. klass |
EN ISO 2160 |
||
Koksiarv Conradsoni järgi (10 % DR) |
massi-protsent |
— |
0,20 |
EN ISO 10370 |
||
Tuhasisaldus |
massi-protsent |
— |
0,010 |
EN ISO 6245 |
||
Kogusaaste |
mg/kg |
— |
24 |
EN 12662 |
||
Veesisaldus |
mg/kg |
— |
200 |
EN ISO 12937 |
||
Happearv |
mg KOH/g |
— |
0,10 |
EN ISO 6618 |
||
Määrimisvõime (kulumisjälje läbimõõt HFRR-katsel temperatuuril 60 °C) |
μm |
— |
400 |
EN ISO 12156 |
||
Oksüdatsiooni stabiilsus temperatuuril 110 °C (31) |
h |
20,0 |
|
EN 15751 |
||
Rasvhapete metüülestrid (FAME) (32) |
mahu-protsent |
6,0 |
7,0 |
EN 14078 |
3. Kütuseelemendiga sõidukite katsetamiseks kasutatavate kütuste tehnilised andmed
Tüüp: Vesinik kütuseelemendiga sõidukite jaoks
Omadused |
Ühikud |
Piirnormid |
Katsemeetod |
|
miinimum |
maksimum |
|||
Vesinikkütus (33) |
mooli-protsent |
99,99 |
100 |
ISO 14687-2 |
Gaaside üldsisaldus (34) |
μmol/mol |
0 |
100 |
|
Süsivesinike üldsisaldus |
μmol/mol |
0 |
2 |
ISO 14687-2 |
Vesi |
μmol/mol |
0 |
5 |
ISO 14687-2 |
Hapnik |
μmol/mol |
0 |
5 |
ISO 14687-2 |
Heelium (He), lämmastik (N2), argoon (Ar) |
μmol/mol |
0 |
100 |
ISO 14687-2 |
CO2 |
μmol/mol |
0 |
2 |
ISO 14687-2 |
CO |
μmol/mol |
0 |
0,2 |
ISO 14687-2 |
Väävliühendite üldsisaldus |
μmol/mol |
0 |
0,004 |
ISO 14687-2 |
Formaldehüüd (HCHO) |
μmol/mol |
0 |
0,01 |
ISO 14687-2 |
Sipelghape (HCOOH) |
μmol/mol |
0 |
0,2 |
ISO 14687-2 |
Ammoniaak (NH3) |
μmol/mol |
0 |
0,1 |
ISO 14687-2 |
Halogeenitud ühendite üldsisaldus |
μmol/mol |
0 |
0,05 |
ISO 14687-2 |
Tahkete osakeste suurus |
μm |
0 |
10 |
ISO 14687-2 |
Osakeste kontsentratsioon |
μg/l |
0 |
1 |
ISO 14687-2 |
B. ETALONKÜTUSED HEITKOGUSTE KONTROLLIMISEKS MADALAL ÜMBRITSEVA ÕHU TEMPERATUURIL — 6. KATSETÜÜP
Tüüp: Bensiin (E10):
Parameeter |
Ühik |
Piirnormid (35) |
Katsemeetod |
|||
Miinimum |
Maksimum |
|||||
Uurimismeetodil määratud oktaaniarv, RON (36) |
|
95,0 |
98,0 |
EN ISO 5164 |
||
Mootorimeetodil määratud oktaaniarv, MON (37) |
|
85,0 |
89,0 |
EN ISO 5163 |
||
Tihedus 15 °C juures |
kg/m3 |
743,0 |
756,0 |
EN ISO 12185 |
||
Aururõhk (DVPE) |
kPa |
56,0 |
95,0 |
EN 13016-1 |
||
Veesisaldus |
|
kuni 0,05 mahuprotsenti Välimus temperatuuril -7 °C: selge ja läbipaistev |
EN 12937 |
|||
Destilleerimine: |
|
|
|
|
||
|
mahu-protsent |
34,0 |
46,0 |
EN ISO 3405 |
||
|
mahu-protsent |
54,0 |
62,0 |
EN ISO 3405 |
||
|
mahu-protsent |
86,0 |
94,0 |
EN ISO 3405 |
||
|
°C |
170 |
195 |
EN ISO 3405 |
||
Jääk |
mahu-protsent |
— |
2,0 |
EN ISO 3405 |
||
Süsivesinike analüüs: |
|
|
|
|
||
|
mahu-protsent |
6,0 |
13,0 |
EN 22854 |
||
|
mahu-protsent |
25,0 |
32,0 |
EN 22854 |
||
|
mahu-protsent |
— |
1,00 |
EN 22854 EN 238 |
||
|
mahu-protsent |
teatada |
EN 22854 |
|||
Süsiniku-vesiniku suhe |
|
teatada |
|
|||
Süsiniku-hapniku suhe |
|
teatada |
|
|||
Induktsiooniaeg (38) |
minutit |
480 |
— |
EN ISO 7536 |
||
Hapnikusisaldus (39) |
massi-protsent |
3,3 |
3,7 |
EN 22854 |
||
Lahustiga uhutud vaik (olemasolev vaik) |
mg / 100 ml |
— |
4 |
EN ISO 6246 |
||
Väävlisisaldus (40) |
mg/kg |
— |
10 |
EN ISO 20846 EN ISO 20884 |
||
Vase korrosioon 50 °C juures 3 tundi, |
|
— |
1. klass |
EN ISO 2160 |
||
Pliisisaldus |
mg/l |
— |
5 |
EN 237 |
||
Fosforisisaldus (41) |
mg/l |
— |
1,3 |
ASTM D 3231 |
||
Etanool (42) |
mahu-protsent |
9,0 |
10,0 |
EN 22854 |
(2) |
Samaväärsed EN/ISO meetodid võetakse kasutusele niipea, kui need eespool loetletud omaduste kohta avaldatakse. |
Tüüp: etanool (E75)
Parameeter |
Ühik |
Piirnormid (43) |
Katse-meetod (44) |
|
Miinimum |
Maksimum |
|||
Uurimismeetodil määratud oktaaniarv, RON |
|
95 |
— |
EN ISO 5164 |
Mootorimeetodil määratud oktaaniarv, MON |
|
85 |
— |
EN ISO 5163 |
Tihedus 15 °C juures |
kg/m3 |
teatada |
EN ISO 12185 |
|
Aururõhk |
kPa |
50 |
60 |
EN ISO 13016-1 (DVPE) |
mg/kg |
— |
10 |
EN ISO 20846 EN ISO 20884 |
|
Oksüdatsiooni stabiilsus |
minutit |
360 |
— |
EN ISO 7536 |
Olemasolev vaik (lahustiga uhutud) |
mg / 100 ml |
— |
4 |
EN ISO 6246 |
Välimus määratakse ümbritseva õhu temperatuuril või temperatuuril 15 °C, olenevalt sellest, kumb on kõrgem |
|
Selge ja läbipaistev, nähtavate hõljuvate ja sadestunud saasteaineteta |
Visuaalne kontroll |
|
Etanool ja kõrgemad alkoholid (47) |
mahu-protsent |
70 |
80 |
EN 1601 EN 13132 EN 14517 |
Kõrgemad alkoholid (C3 – C8) |
mahu-protsent |
— |
2 |
|
Metanool |
|
— |
0,5 |
|
Bensiin (48) |
mahu-protsent |
tasakaal |
EN 228 |
|
Fosfor |
mg/l |
0,30 (49) |
EN 15487 ASTM D 3231 |
|
Veesisaldus |
mahu-protsent |
— |
0,3 |
ASTM E 1064 EN 15489 |
Anorgaaniliste kloriidide sisaldus |
mg/l |
— |
1 |
ISO 6227 — EN 15492 |
pHe |
|
6,50 |
9 |
ASTM D 6423 EN 15490 |
Vaskplaadi korrosioonikatse (3 h 50 °C juures) |
Liigitus |
1. klass |
|
EN ISO 2160 |
Happesus (väljendatud äädikhappena CH3COOH) |
massi-protsent |
|
0,005 |
ASTM D1613 EN 15491 |
mg/l |
|
40 |
||
Süsiniku-vesiniku suhe |
|
teatada |
|
|
Süsiniku-hapniku suhe |
|
teatada |
|
(1) Tehnilises kirjelduses esitatud väärtused on „tegelikud väärtused“. Nende piirnormide kehtestamisel on kohaldatud standardi ISO 4259 „Naftatooted. Katsemeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine“ tingimusi; miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korratavus). Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus, juhul kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus, juhul kui on esitatud maksimaalsed ja minimaalsed piirnormid. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust tehnilise kirjelduse nõuetele, kohaldatakse standardi ISO 4259 tingimusi.
(2) Lõpptulemuse arvutamisel kooskõlas standardiga EN 228:2008 lahutatakse MONist ja RONist parandustegur 0,2.
(3) Lõpptulemuse arvutamisel kooskõlas standardiga EN 228:2008 lahutatakse MONist ja RONist parandustegur 0,2.
(4) Kütus võib sisaldada oksüdatsiooniinhibiitoreid ja metallideaktivaatoreid, millega harilikult stabiliseeritakse puhastatud bensiini, kuid ei tohi sisaldada puhastavaid/dispergeerivaid lisaaineid ega lahustavaid õlisid.
(5) Ainus hapnikuga küllastunud aine, mida võib etalonkütusele taotluslikult lisada, on etanool. Kasutatav etanool peab vastama standardile EN 15376.
(6) Katseprotokollis märgitakse ära 1. katsetüübis kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus.
(7) Etalonkütusele ei tohi taotluslikult lisada fosforit, rauda, mangaani ega pliid sisaldavaid ühendeid.
(8) Ainus hapnikuga küllastunud aine, mida võib etalonkütusele taotluslikult lisada, on etanool. Kasutatav etanool peab vastama standardile EN 15376.
(9) Tehnilises kirjelduses esitatud väärtused on „tegelikud väärtused“. Nende piirnormide määramisel on kohaldatud standardit ISO 4259 „Naftatooted. Katsemeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine“ tingimusi; miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korratavus). Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus juhul, kui on esitatud maksimaalsed ja minimaalsed piirnormid. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust tehnilise kirjelduse nõuetele, kohaldatakse ISO 4259 tingimusi.
(10) Vaidluste korral kasutatakse vaidluste lahendamise menetlusi ja katsemeetodi täpsusel põhinevat tulemuste tõlgendamist, mida on kirjeldatud standardis EN ISO 4259.
(11) Kui tekib siseriiklik vaidlus väävlisisalduse üle, tuginetakse sarnaselt EN 228 siseriikliku lisa viitele EN ISO 20846 või EN ISO 20884 standardile.
(12) Katseprotokollis märgitakse ära 1. katsetüübis kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus.
(13) Ainus hapnikuga küllastunud aine, mida võib etalonkütusele taotluslikult lisada, on EN 15376 tehnilisele kirjeldusele vastav etanool.
(14) Pliivaba bensiini sisalduse saab kindlaks määrata, kui võtta 100 ja lahutada sellest vee ja alkoholide sisaldus.
(15) Etalonkütusele ei tohi taotluslikult lisada fosforit, rauda, mangaani ega pliid sisaldavaid ühendeid.
(16) Kui proov sisaldab korrosioonitõrjeaineid või muid vaskplaadi korrosiooni vähendavaid kemikaale, võib see meetod korrodeerivate ainete olemasolu kindlakstegemisel osutuda ebatäpseks. Seepärast on keelatud lisada selliseid aineid ainuüksi selleks, et mõjutada katsetulemusi.
(17) Inertsed gaasid (mitte N2) + C2 + C2+.
(18) Väärtus, mis määratakse temperatuuril 293,2 K (20 °C) ja rõhul 101,3 kPa.
(19) Väärtus, mis määratakse temperatuuril 273,2 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa.
(20) Inertsed gaasid (mitte N2) + C2 + C2+.
(21) Väärtus, mis määratakse temperatuuril 293,2 K (20 °C) ja rõhul 101,3 kPa.
(22) Väärtus, mis määratakse temperatuuril 273,2 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa.
(23) Ei kondenseerita.
(24) Vesi, hapnik, lämmastik ja argoon kokku: 1,900 μmol/mol.
(25) Vesi, hapnik, lämmastik ja argoon kokku: 1,900 μmol/mol.
(26) Vesi, hapnik, lämmastik ja argoon kokku: 1,900 μmol/mol.
(27) Vesi, hapnik, lämmastik ja argoon kokku: 1,900 μmol/mol.
(28) Vesinik ei tohi sisaldada tolmu, liiva, mustust, vaike, õli ega muid aineid koguses, mis võib kahjustada tangitava sõiduki (mootori) toitesüsteemi seadmeid.
(29) Tehnilises kirjelduses esitatud väärtused on „tegelikud väärtused“. Nende piirnormide kehtestamisel on kohaldatud standardi ISO 4259 „Naftatooted. Katsemeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine“ tingimusi; miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korratavus). Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus juhul, kui on esitatud maksimaalsed ja minimaalsed piirnormid. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust tehnilise kirjelduse nõuetele, kohaldatakse ISO 4259 tingimusi.
(30) Tsetaaniarvu vahemik ei vasta 4R miinimumvahemiku nõuetele. Kui siiski peaks tekkima vaidlusi kütuse tarnija ning kasutaja vahel, võib kasutada vaidluste lahendamisel ISO 4259 tingimusi juhul, kui vajaliku täpsuse saavutamisel ei piirduta ühekordse kindlaksmääramisega, vaid tehakse piisaval hulgal korduvmõõtmisi.
(31) Kuigi oksüdatsiooni stabiilsust kontrollitakse, on säilivusaeg tõenäoliselt piiratud. Ladustamistingimuste ja säilivusaja üle tuleks tarnijaga nõu pidada.
(32) Rasvhapete metüülestrite (FAME) sisaldus vastavalt EN 14214 tehnilisele kirjeldusele.
(33) Vesinikkütuse indeks määratakse kindlaks, lahutades 100 mooliprotsendist tabelis (gaaside üldsisaldus) loetletud gaasiliste koostisosade (v.a vesinik) üldsisalduse, väljendatuna mooliprotsentides. See on kõikide tabelis esitatud gaasiliste koostisosade (v.a vesinik) lubatud piirnormide summast väiksem.
(34) Gaaside üldsisalduse väärtus on tabelis loetletud koostisosade (v.a vesinik) väärtuste summa, välja arvatud tahked osakesed.
(35) Tehnilises kirjelduses esitatud väärtused on „tegelikud väärtused“. Nende piirnormide kehtestamisel on kohaldatud standardi ISO 4259 „Naftatooted. Katsemeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine“ tingimusi; miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korratavus). Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus juhul, kui on esitatud maksimaalsed ja minimaalsed piirnormid. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust tehnilise kirjelduse nõuetele, kohaldatakse ISO 4259 tingimusi.
(36) Lõpptulemuse arvutamisel kooskõlas standardiga EN 228:2008 lahutatakse MONist ja RONist parandustegur 0,2
(37) Lõpptulemuse arvutamisel kooskõlas standardiga EN 228:2008 lahutatakse MONist ja RONist parandustegur 0,2
(38) Kütus võib sisaldada oksüdatsiooniinhibiitoreid ja metallideaktivaatoreid, millega harilikult stabiliseeritakse puhastatud bensiini, kuid ei tohi sisaldada puhastavaid/dispergeerivaid lisaaineid ega lahustavaid õlisid.
(39) Ainus hapnikuga küllastunud aine, mida võib etalonkütusele taotluslikult lisada, on etanool. Kasutatav etanool peab vastama standardile EN 15376.
(40) Katseprotokollis märgitakse ära 6. tüüpi katses kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus.
(41) Etalonkütusele ei tohi taotluslikult lisada fosforit, rauda, mangaani ega pliid sisaldavaid ühendeid.
(42) Ainus hapnikuga küllastunud aine, mida võib etalonkütusele taotluslikult lisada, on etanool. Kasutatav etanool peab vastama standardile EN 15376.
(43) Tehnilises kirjelduses esitatud väärtused on tegelikud väärtused. Nende piirnormide määramisel on kohaldatud standardi ISO 4259 „Naftatooted. Katsemeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine“ tingimusi. Miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust. Maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus). Olenemata kõnealusest meetodist, mis on vajalik tehnilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus maksimaalsete ja minimaalsete piirnormide esitamiseks. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust tehnilise kirjelduse nõuetele, kohaldatakse ISO 4259 tingimusi.
(44) Vaidluste korral kasutatakse vaidluste lahendamise menetlusi ja katsemeetodi täpsusel põhinevat tulemuste tõlgendamist, mida on kirjeldatud standardis EN ISO 4259.
(45) Kui tekib siseriiklik vaidlus väävlisisalduse üle, tuginetakse sarnaselt EN 228 siseriikliku lisa viitele EN ISO 20846 või EN ISO 20884 standardile.
(46) Katseprotokollis märgitakse ära 6. tüüpi katses kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus.
(47) Ainus hapnikuga küllastunud aine, mida võib etalonkütusele taotluslikult lisada, on EN 15376 tehnilisele kirjeldusele vastav etanool.
(48) Pliivaba bensiini sisalduse saab kindlaks määrata, kui võtta 100 ja lahutada sellest vee ja alkoholide sisaldus.
(49) Etalonkütusele ei tohi taotluslikult lisada fosforit, rauda, mangaani ega pliid sisaldavaid ühendeid.
X LISA
Reserveeritud
XI LISA
MOOTORSÕIDUKITE PARDADIAGNOSTIKASEADE (OBD-seade)
1. SISSEJUHATUS
1.1. |
Käesolevas lisas sätestatakse pardadiagnostikaseadme funktsioonid mootorsõidukite heitkoguste piiramiseks. |
2. MÕISTED, NÕUDED JA KATSED
2.1. |
Pardadiagnostikaseadmete suhtes kohaldatakse UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktides 2 ja 3 sätestatud määratlusi, nõudeid ja katseid. Erandid neist nõuetest on esitatud järgmistes punktides. |
2.1.1. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punkti 2 sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:
„Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:“ |
2.1.2. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punkt 2.10 asendatakse järgmise tekstiga:
„ „Sõidutsükkel“ – tsükkel, mis koosneb mootori käivitamisest, sõidufaasist võimaliku rikke avastamiseks ning mootori seiskamisest“. |
2.1.3. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisale lisatakse punkt 3.2.3:
|
2.1.4. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.3.3.1 sisalduv viide THC ja NOx piirnormidele loetakse viiteks NMHC ja NOx piirnormidele. |
2.1.5. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktides 3.3.3.1 ja 3.3.4.4 sisalduv viide piirnormidele loetakse viiteks OBD-piirnormidele. |
2.1.6. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.3.5 sisalduv viide heitkoguste piirnormidele loetakse viiteks OBD-piirnormidele. |
2.1.7. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktid 3.3.4.9 ja 3.3.4.10 kustutatakse. |
2.1.8. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisale lisatakse punktid 3.3.5.1 ja 3.3.5.2:
|
2.1.9. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punkt 3.8.1 asendatakse järgmisega:
„Pardadiagnostikaseade võib kustutada veakoodi, läbitud vahemaa ning hetkeseisu andmed, kui sama riket ei registreerita vähemalt 40 mootori soojendustsükli jooksul või 40 sõidutsükli jooksul, mil sõiduk töötab 11. lisa 1. liite punkti 7.5.1 alapunktides a–c kehtestatud kriteeriumide kohaselt.“ |
2.1.10. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.9.3.1 sisalduv viide standardile ISO DIS 15031 5 asendatakse järgmisega:
„… käesoleva määruse 11. lisa 1. liite punkti 6.5.3.2 alapunktis a nimetatud standardis.“ |
2.1.11. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisale lisatakse punkt 3.10:
|
2.2. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.1 sisalduv viide V tüübi kestvusdistantsile ja punktis 3.3.1 sisalduv viide V. tüübi töökindluskatsele loetakse viideteks käesoleva määruse VII lisa nõuetele. |
2.3. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.3.2 sätestatud OBD-piirnormid loetakse viiteks punktides 2.3.1 ja 2.3.2 sätestatud nõuetele:
|
2.4. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.3.3.1 sisalduv viide piirnormidele loetakse viiteks käesoleva lisa punktis 2.3 sätestatud läviväärtustele. |
2.5. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.3.3.2 sisalduvat viidet I. tüübi katsetsüklile loetakse viideteks 1. tüübi tsüklile, mida kasutati vähemalt kahes järjestikuses tsüklis pärast UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktis 6.3.1.2 sätestatud töötakti vahelejätu veakoodi kasutuselevõtmist. |
2.6. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.3.3.7 sisalduv viide punktis 3.3.2 sätestatud tahkete osakeste piirnormile loetakse viiteks käesoleva lisa punktis 2.3 sätestatud tahkete osakeste piirnormile. |
2.7. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktis 2.1.3 sisalduv viide I. tüübi katsetsüklile loetakse viiteks määruse (EÜ) nr 692/2008 või käesoleva määruse XXI lisa kohasele 1. katsetüübile, sõltuvalt tootja valikust iga tõendatava rikke puhul. |
3. RAKENDUSSÄTTED OBD-SEADMETE PUUDUSTE KORRAL
3.1. |
Artikli 6 lõikes 2 esitatud rakendussäteteks pardadiagnostikasüsteemide puuduste korral on UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 4 esitatud sätted koos järgmiste eranditega. |
3.2. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 4.2.2 sisalduv viide OBD piirnormidele loetakse viiteks käesoleva lisa punktis 2.3 sätestatud OBD-piirnormidele. |
3.3. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punkti 4.6 tuleb lugeda järgmiselt:
„Tüübikinnitusasutus teatab puudustega seadme tüübikinnitustaotluse rahuldamise otsusest artikli 6 lõike 2 kohaselt.“ |
4. JUURDEPÄÄS PARDADIAGNOSTIKAANDMETELE
4.1. |
Pardadiagnostikaandmetele juurdepääsu nõuded on sätestatud UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 5. Erandid neist nõuetest on esitatud järgmistes punktides. |
4.2. |
Viiteid UNECE eeskirja nr 83 2. lisa 1. liitele loetakse viideteks käesoleva määruse I lisa 5. liitele. |
4.3. |
Viiteid UNECE eeskirja nr 83 1. lisa punktile 3.2.12.2.7.6 loetakse viideteks käesoleva määruse I lisa 3. liite punktile 3.2.12.2.7.6. |
4.4. |
Viited „kokkuleppeosalistele“ loetakse viideteks „liikmesriikidele“. |
4.5. |
Viited eeskirja nr 83 alusel antud tüübikinnitustele loetakse viideteks käesoleva määruse ning määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt antud tüübikinnitustele. |
4.6. |
UNECE tüübikinnitus loetakse EÜ tüübikinnituseks. |
(1) Ottomootorite tahkete osakeste massi ja arvu piirnormi kohaldatakse ainult otsesissepritsega sõidukite suhtes.
(2) Tahkete osakeste arvu piirnormid võib määrata hiljem.
(3) Ottomootorite tahkete osakeste massi piirnorme kohaldatakse ainult otsesissepritsega sõidukite suhtes.
1. liide
OBD-SEADMETE FUNKTSIOONID
1. SISSEJUHATUS
1.1. |
Käesolevas liites kirjeldatakse käesoleva lisa punkti 2 kohase katse menetlust. |
2. TEHNILISED NÕUDED
2.1. |
Kohaldatakse UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liites sätestatud tehnilisi nõudeid ja tehnilist kirjeldust järgmistes punktides kirjeldatud erandite ja lisatingimustega. |
2.2. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liites sisalduvaid viiteid UNECE eeskirja nr 83 11. lisa punktis 3.3.2 sätestatud OBD-piirnormidele loetakse viideteks käesoleva lisa punktis 2.3 sätestatud OBD-seadme piirnormidele. |
2.3. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktis 3.2 sätestatud etalonkütusteks loetakse käesoleva määruse IX lisas sätestatud vastava tehnilise kirjeldusega etalonkütused. |
2.4. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktis 6.5.1.4 sisalduv viide 11. lisale loetakse viiteks käesoleva määruse XI lisale. |
2.5. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkti 1 teise lõigu viimase lausena lisatakse järgmine tekst.
„Elektriliste rikete (lühis või avatud vooluring) korral võib heide ületada punktis 3.3.2 sätestatud piirnorme enam kui 20 % võrra.“ |
2.6. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkt 6.5.3 asendatakse järgmisega:
|
2.6. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liitele lisatakse punkt 6.1.1:
|
2.7. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkti 6.2.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tootja taotluse korral võib kasutada alternatiivseid ja/või täiendavaid eelkonditsioneerimisviise.“ |
2.8. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liitele lisatakse punkt 6.2.3:
|
2.9. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkt 6.3.1.5 asendatakse järgmisega:
„Kütuseaurude eemaldamist juhtiva elektroonilise seadme elektriühenduse katkestamine (kui sõiduk on selle seadmega varustatud ja kui see on valitud kütuseliigi puhul aktiveeritud).“ |
2.10. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkt 6.4.1.1 asendatakse järgmisega:
„Rikkeindikaator peab aktiveeruma enne kõnealuse katse lõppu ükskõik millise punktides 6.4.1.2–6.4.1.5 nimetatud tingimuse korral. Rikkeindikaatori võib aktiveerida ka eelkonditsioneerimise ajal. Tehniline teenistus võib kõnealused tingimused asendada muude tingimustega punkti 6.4.1.6 kohaselt.“ |
2.11. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkt 6.4.2.1 asendatakse järgmisega:
„Rikkeindikaator peab aktiveeruma enne kõnealuse katse lõppu punktides 6.4.2.2–6.4.2.5 nimetatud tingimuse korral. Rikkeindikaatori võib aktiveerida ka eelkonditsioneerimise ajal. Tehniline teenistus võib kõnealused tingimused asendada muude tingimustega punkti 6.4.2.5 kohaselt.“ |
3. TALITLUS
3.1. Üldnõuded
Kohaldatakse UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liites sätestatud tehnilisi nõudeid ja tehnilist kirjeldust järgmistes punktides kirjeldatud erandite ja lisatingimustega.
3.1.1. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkti 7.1.5 nõudeid tuleb mõista järgmiselt:
Uute tüübikinnituste ja uute sõidukite puhul peab käesoleva lisa punktis 2.9 nõutavatel seirefunktsioonide korral olema talituskoefitsient (IUPR) 0,1 või suurem kolme aasta jooksul vastavalt pärast määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 4 ja artikli 10 lõikes 5 sätestatud kuupäevi. |
3.1.2. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkti 7.1.7 nõudeid tuleb mõista järgmiselt:
Tootja peab tüübikinnitusasutusele ja taotluse korral ka komisjonile tõendama, et need statistilised tingimused on kõikide seirefunktsioonide puhul, mille andmeid pardadiagnostikasüsteem peab edastama vastavalt eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktile 7.6, täidetud hiljemalt 18 kuud pärast seda, kui turule lastakse esimene konkreetse OBD-seadme tüüpkonna IUPR-iga sõidukitüüp, ning seejärel iga 18 kuu järel. Selleks kasutatakse OBD-seadme tüüpkondade puhul, mida on liidus registreeritud rohkem kui 1000 korral ning mille suhtes kehtib proovivõtuperioodil proovide võtmise nõue, II lisas kirjeldatud menetlust, ilma et see piiraks eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkti 7.1.9 sätete kohaldamist. Lisaks II lisas sätestatud nõuetele ja olenemata II lisa punktis 2 kirjeldatud kontrolli tulemustest kontrollib tüübikinnitust väljastav asutus kasutusel olevate sõidukite puhul sobival arvul pisteliselt valitud juhtudel talituskoefitsientide (IUPR) vastavust vastavalt II lisa 1. liitele. „Sobiv arv pisteliselt valitud juhud“ tähendab, et see meede peab avaldama hoiatavat mõju, et käesoleva lisa punkti 3 nõudeid ei jäetaks täitmata või et kontrolli käigus ei esitataks muudetud, ebatüüpilisi või valeandmeid. Kui ükski eritingimus ei kehti ja kui tüübikinnitusasutus saab seda tõestada, loetakse, et selle nõude täitmiseks piisab 5 % tüübikinnituse saanud OBD-seadme tüüpkondade pistelisest vastavuskontrollist. Selleks võib tüübikinnitusasutus jõuda tootjaga kokkuleppele, kuidas vähendada konkreetse pardadiagnostikaseadme tüüpkonna kahekordset katsetamist, tingimusel, et selline korraldus ei vähenda hoiatavat mõju, mida tüübikinnitusasutuse poolt teostatav kasutusel olevate sõidukite vastavuskontroll peaks avaldama käesoleva lisa punkti 3 nõuete täitmata jätmise puhul. Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolliks võib kasutada liikmesriikide poolt järelevalveprogrammide vältel kogutud andmeid. Taotluse korral edastavad tüübikinnitusasutused komisjonile ja teistele tüübikinnitusasutustele andmed tehtud kontrollide ja kasutusel olevate sõidukite pisteliste vastavuskontrollide kohta, sh metoodika, mille kohaselt on valitud kasutusel olevate sõidukite pistelise vastavuskontrolli juhud. |
3.1.3. |
Eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkti 7.1.6 nõuete täitmata jätmine, mis on tehtud kindlaks käesoleva liite punktis 3.1.2 või eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punktis 7.1.9 kirjeldatud katsete abil, loetakse rikkumiseks, mille suhtes kehtivad määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklis 13 sätestatud karistused. See viide ei piira selliste karistuste kohaldamist muude määruse (EÜ) nr 715/2007 või käesoleva määruse sätete rikkumiste suhtes, mille puhul ei ole sõnaselgelt osutatud määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklile 13. |
3.1.4. |
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkt 7.6.1 asendatakse järgmisega:
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkt 7.6.2 asendatakse järgmisega:
UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liitele lisatakse punkt 7.6.2.1:
|
2. liide
SÕIDUKITÜÜPKONNA PÕHIOMADUSED
Sõidukitüüpkonna põhiomadusteks on UNECE eeskirja nr 83 XI lisa 2. liites sätestatud omadused.
XII LISA
CO2 HEITE, KÜTUSEKULU, ELEKTRIENERGIAKULU JA ELEKTRILISE SÕIDUULATUSE MÄÄRAMINE
1. ÖKOINNOVATSIOONILAHENDUSTEGA SÕIDUKITE TÜÜBIKINNITUS
1.1. |
Vastavalt määruse (EL) nr 725/2011 artikli 11 lõikele 1 M1-kategooria sõidukite puhul ja määruse (EL) nr 427/2014 artikli 11 lõikele 1 N1-kategooria sõidukite puhul taotleb tootja, kes soovib sõiduki puhul kasutatud ühe või mitme ökoinnovatsioonilahenduse abil saavutada keskmise CO2 heite vähenemist, tüübikinnitusasutuselt ökoinnovatsioonilahendusega sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistuse. |
1.2. |
Sõidukile tüübikinnituse andmisel tehakse ökoinnovatsioonilahendusest tingitud CO2 heite vähenemine kindlaks, kasutades selleks menetlust ja katsemetoodikat, mis on sätestatud komisjoni otsuses, millega ökoinnovatsioonilahendus heaks kiidetakse, vastavalt määruse (EL) nr 725/2011 artiklile 10 M1-kategooria sõidukite puhul ja vastavalt määruse (EL) nr 427/2014 artiklile 10 N1-kategooria sõidukite puhul. |
1.3. |
Ökoinnovatsioonilahendustest tingitud CO2 heite vähenemise kindlaks tegemiseks vajalike katsete tegemine ei piira nõuet tõendada vajaduse korral ökoinnovatsioonilahenduste vastavust direktiivis 2007/46/EÜ sätestatud tehnilistele nõuetele. |
1.4. |
Kui uuenduslik tehnika ei vasta määruse (EL) nr 725/2011 artiklis 9 sätestatud piirnormile1 g CO2/km, siis antakse tüübikinnitustunnistus välja ilma viiteta ökoinnovatsioonilahenduse koodile või uuendusliku tehnika abil saavutatud CO2 heite vähenemisele. |
2. MITMEASTMELISE TÜÜBIKINNITUSE SAAMISEKS ESITATUD N1-KATEGOORIA SÕIDUKITE CO2-HEITE JA KÜTUSEKULU MÄÄRAMINE
2.1. |
Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõikes 7 defineeritud mitmeastmelise tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki CO2 heite ja kütusekulu kindlakstegemiseks rakendatakse XXI lisa menetlusi. Mitmeastmelise tüübikinnituse erisätted on esitatud käesoleva lisa punktides 2.2–2.7. |
2.2. |
Sõidutakistus määratakse sõidutakistuse tabeli tüüpkonna järgi, kasutades mitmeastmelise tüübikinnitusega näidissõiduki parameetreid, mis on esitatud XXI lisa 4. all-lisa punktis 4.2.1.4. |
2.3. |
Sõidutakistuse ja sõidukile mõjuva takistusjõu arvutused põhinevad sõidutakistuse tabeli tüüpkonna näidissõidukil vastavalt XXI lisa 4. all-lisa punktile 5.1. |
2.4. |
Baassõiduki tootja kontrollib mitmeastmelise näidissõiduki CO2 heidet ja kütusekulu ning teeb kättesaadavaks arvutusmeetodi, et määrata komplekteeritud sõidukite parameetrite alusel kindlaks sõidukite kütusekulu ja CO2 heite väärtused vastavalt XXI lisa 7. all-lisale. |
2.5. |
Lõplikud kütusekulu ja CO2 heite väärtused arvutab lõppastme tootja, võttes aluseks komplekteeritud sõiduki parameetrid vastavalt XXI lisa 7. all-lisa punktile 3.2.4. |
2.6. |
Komplekteeritud sõiduki tootja lisab vastavussertifikaadile teabe komplekteeritud sõidukite kohta ja baassõidukite kohta vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ IX lisale. |
2.7. |
Kui sõiduk esitatakse üksiksõiduki tüübikinnituse saamiseks, peab üksiksõiduki tüübikinnitustunnistus sisaldama järgmist teavet:
|
XIII LISA
VARU-SAASTEKONTROLLISEADME KUI ERALDI SEADMESTIKU EÜ TÜÜBIKINNITUS
1. SISSEJUHATUS
1.1. |
Käesolev lisa sisaldab täiendavaid nõudeid saastekontrolliseadmete kui eraldi seadmestike tüübi kinnitamiseks. |
2. ÜLDNÕUDED
2.1. Märgistus
Originaal-varusaastekontrolliseadmetel peab olema vähemalt üks järgmistest tunnustest:
a) |
sõiduki tootja nimi või kaubamärk; |
b) |
originaal-varu-saastekontrolliseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osanumber, nagu on märgitud punkti 2.3 kohases teabes. |
2.2. Dokumendid
Originaal-varusaastekontrolliseadmega peab olema kaasas järgmine teave:
a) |
sõiduki tootja nimi või kaubamärk; |
b) |
originaal-varusaastekontrolliseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osanumber, nagu on märgitud punkti 2.3 kohases teabes; |
c) |
sõidukid, mille originaal-varu-saastekontrolliseadmed kuuluvad I lisa 4. liite addendum'i punktile 2.3 vastavasse tüüpi, kaasa arvatud vajaduse korral märgistus, mis näitab, kas originaal-varusaastekontrolliseade sobib paigaldamiseks pardadiagnostikasüsteemiga varustatud sõidukile; |
d) |
vajaduse korral paigaldusjuhend. |
See teave peab olema kättesaadav sõiduki tootja poolt müügikohtades jaotatavates tootekataloogides.
2.3. Sõiduki tootja esitab tehnilisele teenistusele ja/või tüübikinnitusasutusele elektroonilises vormis teabe, mida on vaja asjakohase osanumbri ja tüübikinnitusdokumendi sidumiseks.
Kõnealune teave peab sisaldama järgmist:
a) |
sõiduki mark (margid) ja tüüp (tüübid), |
b) |
originaal-varusaastekontrolliseadme mark (margid) ja tüüp (tüübid), |
c) |
originaal-varusaastekontrolliseadme osanumber (osanumbrid), |
d) |
asjakohase sõidukitüübi tüübikinnitusnumber. |
3. ERALDI SEADMESTIKU EÜ TÜÜBIKINNITUSMÄRK
3.1. |
Igale varu-saastekontrolliseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi alusel eraldi seadmestikuna tüübikinnituse saanud tüübile, kantakse EÜ tüübikinnitusmärk. |
3.2. |
Märk koosneb ristkülikuga ümbritsetud väiketähest „e“, millele järgneb EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi tunnusnumber vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas sätestatud numeratsioonisüsteemile.
EÜ tüübikinnitusmärk sisaldab ristküliku lähedal ka direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa 4. osas esitatud tüübikinnitusnumbrile vastavat baastüübikinnitusnumbrit, mille ees on kaks numbrit tähistamaks eraldi tehnilisele seadmestikule EÜ tüübikinnituse andmise kuupäeva seisuga määrusesse (EÜ) nr 715/2007 või käesolevas määruses tehtud viimase olulise tehnilist laadi muudatuse järjekorranumbrit. Käesoleva määruse järjekorranumber on 00. |
3.3. |
EÜ tüübikinnitusmärk kinnitatakse varu-saastekontrolliseadmele nii, et see on selgesti loetav ja kustumatu. Võimaluse korral peab see olema nähtav ka pärast varu-saastekontrolliseadme paigaldamist sõidukile. |
3.4. |
Käesoleva lisa 3. liites on esitatud EÜ tüübikinnitusmärgi näidis. |
4. TEHNILISED NÕUDED
4.1. Varu-saastekontrolliseadme tüübikinnitusnõueteks on UNECE eeskirja nr 103 punktis 5 sätestatud nõuded punktides 4.1.1–4.1.5 kirjeldatud eranditega.
4.1.1. UNECE eeskirja nr 103 punkti 5 viidet „katsetsüklile“ tuleb mõista kui sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud I/1. katsetüüpi ja I tüübi / 1. tüübi katsetsüklit.
4.1.2. UNECE eeskirja nr 103 punktis 5 kasutatud mõistete „katalüüsmuundur“ ja „muundur“ asemel loetakse „saastekontrolliseade“.
4.1.3. Määruse (EÜ) nr 715/2007 kohase tüübikinnitusega sõidukitele paigaldamiseks ette nähtud varu-saastekontrolliseadmete puhul asendatakse UNECE eeskirja nr 103 punktis 5.2.3 osutatud reguleeritud saasteained määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 sätestatud reguleeritud saasteainetega.
4.1.4. Määruse (EÜ) nr 715/2007 kohase tüübikinnitusega sõidukitele paigaldamiseks ette nähtud varu-saastekontrolliseadmete standardite puhul asendatakse UNECE eeskirja nr 103 punktis 5 sätestatud vastupidavusnõuded ja nendega seotud halvendustegurid käesoleva määruse VII lisas sätestatutega.
4.1.5. UNECE eeskirja nr 103 punktis 5.5.3 sisalduv viide tüübikinnitusteatise 1. liitele loetakse viiteks EÜ tüübikinnitustunnistuse addendum'ile, mis sisaldab sõiduki pardadiagnostikaandmeid (I lisa 5. liide).
4.2. Ottomootoriga sõidukite puhul, millel originaalvarustusse kuuluval uuel originaalkatalüüsmuunduril UNECE eeskirja nr 103 punkti 5.2.1 kohase tõendamiskatse käigus mõõdetud NMHC heide ületab sõiduki tüübi kinnitamise käigus mõõdetud väärtusi, lisatakse see vahe OBD-piirnormidele. OBD-piirnormid on esitatud käesoleva määruse XI lisa punktis 2.3.
4.3. Muudetud OBD-piirnorme kohaldatakse pardadiagnostikaseadme ühilduvuskatsetes, mis on sätestatud UNECE eeskirja nr 103 punktides 5.5–5.5.5. Eelkõige juhul, kui kohaldatakse UNECE eeskirja nr 83 11. lisa 1. liite punkti 1 kohast lubatud ületamise määra.
4.4. Nõuded perioodiliselt regenereeruvatele varusüsteemidele
4.4.1. Heitenõuded
4.4.1.1. |
Artikli 11 lõikes 3 nimetatud sõidukile (sõidukitele), mis on varustatud selle tüübi perioodiliselt regenereeruva varusüsteemiga, millele taotletakse tüübikinnitust, tehakse UNECE eeskirja nr 83 13. lisa punktis 3 kirjeldatud katsed, et võrrelda selle süsteemi toimivust sama sõidukiga, millel on perioodiliselt regenereeruv originaalsüsteem. |
4.4.1.2. |
UNECE eeskirja nr 83 13. lisa punkti 3 viiteid „I tüübi katsele“ ja „I tüübi katsetsüklile“ ning UNECE eeskirja nr 103 punkti 5 viidet „katsetsüklile“ tuleb mõista kui sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud I/1. katsetüüpi ja I tüübi / 1. tüübi katsetsüklit. |
4.4.2. Võrdlusaluse kindlaksmääramine
4.4.2.1. |
Sõidukile paigaldatakse uus perioodiliselt regenereeruv originaalsüsteem. Süsteemi toimivus seoses heitkogustega tehakse kindlaks UNECE eeskirja nr 83 13. lisa punktis 3 sätestatud katsemenetlusega. |
4.4.2.1.1. |
UNECE eeskirja nr 83 13. lisa punkti 3 viiteid „I tüübi katsele“ ja „I tüübi katsetsüklile“ ning UNECE eeskirja nr 103 punkti 5 viidet „katsetsüklile“ tuleb mõista kui sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud I/1. katsetüüpi ja I tüübi / 1. tüübi katsetsüklit. |
4.4.2.2. |
Varuosale tüübikinnitust taotleva isiku taotluse korral võib tüübikinnitusasutus teha iga katsetatava sõiduki puhul kättesaadavaks käesoleva määruse I lisa 3. liites esitatud teabedokumendi punktides 3.2.12.2.1.11.1 ja 3.2.12.2.6.4.1 sätestatud andmed, järgides seejuures võrdse kohtlemise põhimõtet. |
4.4.3. Heitgaasikatse perioodiliselt regenereeruva varusüsteemiga
4.4.3.1. |
Katsesõiduki(te)l asendatakse perioodiliselt regenereeruv originaalsüsteem perioodiliselt regenereeruva varusüsteemiga. Süsteemi toimivus seoses heitkogustega tehakse kindlaks UNECE eeskirja nr 83 13. lisa punktis 3 sätestatud katsemenetlusega. |
4.4.3.1.1. |
UNECE eeskirja nr 83 13. lisa punkti 3 viiteid „I tüübi katsele“ ja „I tüübi katsetsüklile“ ning UNECE eeskirja nr 103 punkti 5 viidet „katsetsüklile“ tuleb mõista kui sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud I/1. katsetüüpi ja I tüübi / 1. tüübi katsetsüklit. |
4.4.3.2. |
Perioodiliselt regenereeruva varusüsteemi D-teguri kindlakstegemiseks võib kasutada üht UNECE eeskirja nr 83 13. lisa punktis 3 osutatud mootori katsestendimeetoditest. |
4.4.4. Muud nõuded
Perioodiliselt regenereeruvate varusüsteemide suhtes kohaldatakse UNECE eeskirja nr 103 punktide 5.2.3, 5.3, 5.4 ja 5.5 nõudeid. Neis punktides loetakse sõna „katalüüsmuundur“ asemel „perioodiliselt regenereeruv süsteem“. Perioodiliselt regenereeruvatele süsteemidele kohaldatakse ka erandeid, mis on nende punktide osas sätestatud käesoleva lisa punktis 4.1.
5. DOKUMENDID
5.1. |
Igale varu-saastekontrolliseadmele märgitakse selgelt ja kustumatult tootja ärinimi või kaubamärk ja järgmised andmed:
See teave peab olema kättesaadav varu-saastekontrolliseadmete tootja poolt müügikohtades jaotatavates tootekataloogides. |
6. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS
6.1. Meetmed toodangu nõuetele vastavuse tagamiseks võetakse direktiivi 2007/46/EÜ artiklis 12 sätestatud korras.
6.2. Erisätted
6.2.1. |
Direktiivi 2007/46/EÜ X lisa punktis 2.2 nimetatud kontrollid peavad hõlmama vastavust käesoleva määruse artikli 2 punktis 8 määratletud omadustele. |
6.2.2. |
Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 12 lõike 2 kohaldamisel võib teha käesoleva lisa punktis 4.4.1 ja UNECE eeskirja nr 103 punktis 5.2 (heitega seotud nõuded) kirjeldatud katseid. Sellisel juhul võib tüübikinnituse omanik taotleda teist võimalust, mille kohaselt kasutatakse võrdlusalusena originaal-saastekontrolliseadme asemel seda varu-saastekontrolliseadet, mida kasutati tüübikinnituskatsetes (või mõnda muud näidist, mille vastavus tüübikinnituse saanud tüübile on tõestatud). Kontrollitava prooviga mõõdetud heitkoguste keskmised väärtused ei tohi ületada võrdlusnäidisega mõõdetud keskmisi väärtusi rohkem kui 15 %. |
1. liide
NÄIDIS
Teabedokument nr …
varu-saastekontrolliseadmete EÜ tüübikinnituse kohta
Vajaduse korral esitatakse järgmine teave koos sisukorraga ja kolmes eksemplaris. Kõik vajalikus mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised esitatakse A4-formaadis või A4 formaati voldituna. Lisatavad fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.
Kui süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi juhtseadiseid, esitatakse andmed nende talitluse kohta.
0. ÜLDANDMED
0.1. |
Mark (tootja kaubanimi): … |
0.2. |
Tüüp: … |
0.2.1. |
Kaubanimi/kaubanimed (olemasolu korral): … |
0.5. |
Tootja nimi ja aadress: …
Volitatud esindaja olemasolu korral tema nimi ja aadress: … |
0.7. |
Osade ja eraldi seadmestike puhul EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis: … |
0.8. |
Koostetehas(t)e aadress(id): … |
1. SEADME KIRJELDUS
1.1. |
Varu-saastekontrolliseadme mark ja tüüp: … |
1.2. |
Varu-saastekontrolliseadme joonised, millel on eelkõige näidatud kõik käesoleva määruse artikli 2 punktis 8 nimetatud omadused: … |
1.3. |
Sõidukitüübi või -tüüpide kirjeldus, millele varu-saastekontrolliseade on ette nähtud: … |
1.3.1. |
Mootori ja sõiduki tüüpi iseloomustav number ja/või tähis (mootorite ja sõidukite tüüpe iseloomustavad numbrid ja/või tähised): … |
1.3.2. |
Kas on ette nähtud, et varu-saastekontrolliseade on ühilduv pardadiagnostikaseadme nõuetega (jah/ei) (1) |
1.4. |
Kirjeldus ja joonised, mis näitavad varu-saastekontrolliseadme asendit väljalaskekollektor(ite) suhtes: … |
(1) Mittevajalik maha tõmmata.
2. liide
EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NÄIDIS
(Suurim formaat: A4 (210 mm × 297 mm))
EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS
Asutuse tempel
Teatis, milles käsitletakse:
— |
EÜ tüübikinnituse andmist, (1) …, |
— |
EÜ tüübikinnituse laiendamist, (2) …, |
— |
EÜ tüübikinnituse andmata jätmist, (3) …, |
— |
EÜ tüübikinnituse tühistamist, (4) …, |
seoses osa / eraldi seadmestiku tüübiga (5)
seoses määrusega (EÜ) nr 715/2007, mida rakendatakse määrusega (EL) 2017/1151.
Määrust (EÜ) nr 715/2007 või määrust (EL) 2017/1151 on viimati muudetud määrusega …
EÜ tüübikinnitusnumber: …
Laiendamise põhjus: …
I JAGU
0.1. |
Mark (tootja kaubanimi): … |
0.2. |
Tüüp: … |
0.3. |
Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud osale / eraldi seadmestikule: (6) … |
0.3.1. |
Märgistuse asukoht: … |
0.5. |
Tootja nimi ja aadress: … |
0.7. |
Osade ja eraldi seadmestike puhul EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis: … |
0.8. |
Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid: … |
0.9. |
Tootja esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress: … |
II JAGU
1. |
Lisateave |
1.1. |
Varu-saastekontrolliseadme mark ja tüüp: … |
1.2. |
Sõidukitüüp (-tüübid), millele varu-saastekontrolliseade tüüp varuosana sobib: … |
1.3. |
Sõidukitüübi või -tüüpide kirjeldus, millel varu-saastekontrolliseadet on katsetatud: … |
1.3.1. |
Kas on kontrollitud, et varu-saastekontrolliseade ühildub pardadiagnostikaseadme nõuetega (jah/ei): (7) … |
2. |
Katsete eest vastutav tehniline teenistus: … |
3. |
Katsearuande kuupäev: … |
4. |
Katsearuande number: … |
5. |
Märkused: … |
6. |
Koht: … |
7. |
Kuupäev: … |
8. |
Allkiri: … |
Lisad |
Teabepakett. |
(1) Mittevajalik maha tõmmata.
(2) Mittevajalik maha tõmmata.
(3) Mittevajalik maha tõmmata.
(4) Mittevajalik maha tõmmata.
(5) Mittevajalik maha tõmmata.
(6) Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva tüübikinnitustunnistusega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides tähisega „?“ (nt ABC??123??).
(7) Mittevajalik maha tõmmata.
3. liide
EÜ tüübikinnitusmärgi näidis
(vt käesoleva lisa punkt 3.2)
Varu-saastekontrolliseadme osale kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et tüüp on saanud tüübikinnituse Prantsusmaal (e2) käesoleva määruse kohaselt. Tüübikinnitusnumbri esimesed kaks numbrit (00) näitavad, et osa on saanud tüübikinnituse käesoleva määruse kohaselt. Neli järgmist numbrit (1234) moodustavad tüübikinnitusasutuse poolt varu-saastekontrolliseadmele antud baaskinnitusnumbri.
XIV LISA
Sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus
1. SISSEJUHATUS
1.1. |
Käesolevas lisas on sätestatud sõidukite pardadiagnostikaandmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega seotud tehnilised nõuded. |
2. NÕUDED
2.1. |
Sõidukite pardadiagnostikaandmed ning veebisaitidel kättesaadav remondi- ja hooldusteave peavad vastama tehnilisele kirjeldusele, mis on esitatud OASISe dokumendis SC2-D5 „Automaatremonditeabe formaat“, versioon 1.0, 28. mai 2003, (1) ning OASISe dokumendi SC1-D2 „Automaatremondi nõuete spetsifikatsioon“ versioon 6.1, 10. jaanuar 2003, (2) punktides 3.2, 3.5 (v.a 3.5.2), 3.6, 3.7 ja 3.8 ning kasutama üksnes vabu teksti- ja graafikavorminguid või vorminguid, mida saab vaadata ja välja trükkida vabalt kättesaadavate standardtarkvara pistikprogrammide abil, mida on lihtne installida ja mis ühilduvad üldlevinud operatsioonisüsteemidega. Võimaluse korral peavad märksõnad ja metaandmed vastama standardile ISO 15031-2. Nimetatud andmed peavad olema alati kättesaadavad ning neile juurdepääs võib olla takistatud vaid veebisaidi tehnilise hoolduse korral. Isikud, kellel on vaja teha andmetest koopiaid või need uuesti välja anda, peaksid läbi rääkima otse asjaomase tootjaga. Õppematerjalide jaoks vajalikud andmed peavad olema samuti kättesaadavad, kuid neid võib esitada muude kanalite kaudu kui veebisaidid.
Teave kõigi sõidukiosade kohta, millega sõiduki tootja on varustanud sõiduki, mis kannab valmistajatehase tähist (VIN) ja on identifitseeritav muude tunnuste alusel, nagu teljevahe, mootori väljundvõimsus, viimistlus või lisavarustus, ning mida võib asendada varuosadega, mida sõiduki tootja pakub oma volitatud remonditöökodadele või edasimüüjatele või kolmandatele isikutele viitega originaalvarustuse osanumbrile, tehakse kättesaadavaks andmebaasis, millele on ka sõltumatutel ettevõtjatel kerge ligi pääseda. See andmebaas peab sisaldama valmistajatehase tähist, originaalvarustuse osanumbreid, originaalvarustuse osade nimetusi, kehtivusandmeid (kehtivuse algus- ja lõppkuupäev), paigaldusnäitajaid ja vajaduse korral konstruktsiooniomadusi. Andmebaasis sisalduvat teavet ajakohastatakse korrapäraselt. Ajakohastused peavad hõlmama eelkõige teave kõigi muudatuste kohta, mis on üksiksõidukile tehtud pärast tootmist, kui see teave on volitatud edasimüüjatele kättesaadav. |
2.2. |
Juurdepääs sõiduki turvaandmetele, mida kasutavad volitatud edasimüüjad ja remonditöökojad, tehakse sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavaks järgmiste nõuete kohaselt turvatehnikaga kaitstuna:
Artikli 13 lõikes 9 sätestatud sõidukite andmetele juurdepääsu foorumis määratakse kindlaks tehnika arengule vastavad parameetrid, mille kohaselt neid nõudeid täidetakse. Selleks peab sõltumatu ettevõtja saama heakskiidu või volituse dokumentide alusel, mis tõendavad, et nad tegelevad õiguspärase majandustegevusega ega ole vastavasisulistes kuritegudes süüdi mõistetud. |
2.3. |
Juhtseadised programmeeritakse ümber ISO 22900 või SAE J2534 kohaselt, sõltumata tüübikinnituse andmise kuupäevast. Selleks et tagada standardile ISO 22900 või SAE J2534 vastava tootjaspetsiifilise rakenduse ja andmesideliidese ühilduvus, võimaldab tootja kas sõltumatult välja töötatud andmesideliideste valideerimist või annab teavet ja laenab spetsiaalset riistvara, mida andmesideliidese tootja vajab, et toode ise valideerida. Sellise valideerimise või teabe ja riistvara tasude suhtes kehtivad määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 7 lõike 1 tingimused. |
2.4. |
Kõik heitega seotud veakoodid peavad olema kooskõlas XI lisa 1. liitega. |
2.5. |
Sõiduki turvasüsteemidega mitteseotud pardadiagnostikaandmetele ning remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuks võib sõltumatult ettevõtjalt nõuda tootja veebisaidi kasutajaks registreerimisel üksnes selliseid andmeid, mis on vajalikud andmete eest tasumise viisi kinnitamiseks. Selleks et saada andmeid sõiduki turvasüsteemidele juurdepääsu kohta, esitab sõltumatu ettevõtja ISO 20828 kohase sertifikaadi, mille alusel saab tuvastada tema enda ja organisatsiooni, millesse ta kuulub, ning tootja vastab omapoolse ISO 20828 kohase sertifikaadiga, millega kinnitatakse sõltumatule ettevõtjale, et ta loob ühenduse soovitud tootja õiguspärase veebisaidiga. Mõlemad pooled peavad nende toimingute kohta päevikut, milles on märgitud sõidukid ning neis käesoleva sätte kohaselt tehtud muudatused. |
2.6. |
Kui tootja veebisaidilt kättesaadavad sõidukite pardadiagnostikaandmed ning sõidukite remondi- ja hooldusteave ei sisalda konkreetset teavet, mis on vajalik alternatiivkütuste kasutamist võimaldavate lisasüsteemide projekteerimiseks ja tootmiseks, peab alternatiivkütuste kasutamist võimaldavate lisasüsteemide tootjal, keda need andmed huvitavad, olema võimalik saada I lisa 3. liite punktides 0, 2 ja 3 sätestatud andmed taotluse korral otse tootjalt. Selleks vajalikud kontaktandmed märgitakse selgelt tootja veebisaidil ning teave esitatakse 30 päeva jooksul. Kõnealuste andmete esitamise kohustus kehtib üksnes UNECE eeskirja nr 115 (3) kohaste alternatiivkütuste kasutamist võimaldavate lisasüsteemide suhtes ning UNECE eeskirja nr 115 kohaste süsteemide koosseisu kuuluvate alternatiivkütuste kasutamist võimaldavate osade suhtes ning andmed esitatakse üksnes taotluse korral, mis sisaldab andmetaotluse objektiks oleva sõidukimudeli täpset tehnilist kirjeldust ning kinnitust, et andmeid vajatakse UNECE eeskirja nr 115 kohaste alternatiivkütuste kasutamist võimaldavate lisasüsteemide või osade väljatöötamiseks. |
2.7. |
Tootja märgib remondiandmete veebisaidil ära iga mudeli tüübikinnitusnumbri. |
2.8. |
Tootjad kehtestavad mõistliku ja proportsionaalse juurdepääsutasu oma remondi- ja hooldusteabe veebisaidile tunni, päeva, kuu ja aasta arvestuses ning iga tehingu pealt. |
(1) Kättesaadav aadressil: http://www.oasis-open.org/committees/download.php/2412/Draft%20Committee%20Specification.pdf
(2) Kättesaadav aadressil: http://lists.oasis-open.org/archives/autorepair/200302/pdf00005.pdf
XV LISA
Reserveeritud
XVI LISA
NÕUDED SÕIDUKITELE, MILLE HEITGAASIDE JÄRELTÖÖTLUSSÜSTEEMIS KASUTATAKSE REAKTIIVE
1. SISSEJUHATUS
Käesolevas lisas nähakse ette nõuded sõidukitele, mille järeltöötlussüsteemides kasutatakse heitkoguste vähendamiseks reaktiive.
Nõueteks on UNECE eeskirja nr 83 6. liites sätestatud nõuded koos järgmise erandiga.
UNECE eeskirja nr 83 6. liite punktis 4.1 sisalduvad viited 1. lisale loetakse viideteks käesoleva määruse I lisa 3. liitele.
XVII LISA
MÄÄRUSE (EÜ) nr 692/2008 MUUDATUSED
1. |
Käesolevaga muudetakse määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa 3. liidet järgmiselt.
|
2. |
Määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa 6. liite tabelis 1 muudetakse ridu ZD–ZL, ZX ja ZY järgmiselt:
|
XVIII LISA
DIREKTIIVI 2007/46/EÜ I, II, III, VIII JA IX LISA KÄSITLEVAD ERISÄTTED
Direktiivi 2007/46/EÜ I lisa muudatused
1) |
Direktiivi 2007/46/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt.
|
Direktiivi 2007/46/EÜ II lisa muutmine
(2) |
II lisa muudetakse järgmiselt:
|
Direktiivi 2007/46/EÜ III lisa muutmine
3) |
Direktiivi 2007/46/EÜ III lisa muudetakse järgmiselt.
|
Direktiivi 2007/46/EÜ VIII lisa muutmine
4) |
Direktiivi 2007/46/EÜ VIII lisa muudetakse järgmiselt.
„VIII LISA KATSETULEMUSED (Täidab tüübikinnitusasutus ja lisab sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistusele) Andmetest peab alati selgelt nähtuma, millise variandi või versiooni kohta need kehtivad. Ühe versiooni kohta võib olla ainult üks tulemus. Mitme tulemuse kombinatsioon ühe versiooni kohta on siiski lubatud, kui see viitab kõige ebasoodsamale tulemusele. Viimasel juhul lisatakse märkus, et tärniga (*) märgistatu kohta on esitatud ainult kõige ebasoodsam tulemus. 1. Mürataseme katsete tulemused Alusõigusakti ja viimase tüübikinnituse suhtes kohaldatava muutmisakti number. Kui õigusakti rakendatakse kahes või enamas astmes, märgitakse ka rakendusaste: …
2. Heitekatsete tulemused 2.1. Selliste mootorsõidukite heitgaasid, mida on katsetatud kergeveokite katsemenetluse alusel Märkida viimatine tüübikinnituse suhtes kohaldatav muutmisakt. Kui õigusakti rakendatakse kahes või enamas astmes, märgitakse ka rakendusaste: … Kütus(ed) (1) … (diislikütus, bensiin, veeldatud naftagaas, maagaas; kahekütuseline: bensiin/maagaas, veeldatud naftagaas, maagaas/biometaan; segakütuseline: bensiin/etanool …) 2.1.1. 1. tüüpi katse (2), (3) (sõiduki heide katsetsüklis pärast külmkäivitust) NEDC keskväärtused, WLTP suurimad väärtused
Ümbritseva temperatuuri paranduskatse (ATCT)
Tüüpkonna parandustegurid
2.1.2. 2. tüüpi katse (4), (5) (tüübikinnitusel sõiduki kasutuskõlblikkuse hindamiseks vajalikud heitkoguste andmed) 2. katsetüüp, tühikäigukatse väikesel pöörlemissagedusel:
2. katsetüüp, tühikäigukatse suurel pöörlemissagedusel:
2.1.3. 3. katsetüüp (karterigaaside heitkogused): … 2.1.4. 4. katsetüüp (kütuseaurud): … g katse kohta 2.1.5. 5. katsetüüp (saastekontrolliseadmete vastupidavus):
2.1.6. 6. katsetüüp (keskmine heide madalatel ümbritsevatel temperatuuridel):
2.1.7. OBD: jah/ei (7) 2.2. Nende mootorite heitgaasid, mida on katsetatud raskeveokite katsemenetluse alusel. Märkida viimatine tüübikinnituse suhtes kohaldatav muutmisakt. Kui õigusakti rakendatakse kahes või enamas astmes, märgitakse ka rakendusaste: … Kütus(ed) (8) … (diislikütus, bensiin, veeldatud naftagaas, maagaas, etanool vm) 2.2.1. Euroopa püsitsükliga katse (ESC) tulemused (9), (10), (11)
2.2.2. Euroopa koormuskatse (ELR) tulemus (12)
2.2.3. Euroopa muutuvtsükliga katse (ETC) tulemused (13), (14)
2.2.4. Tühikäigukatse (15)
2.3. Diislisuits Märkida viimatine tüübikinnituse suhtes kohaldatav muutmisakt. Kui õigusakti rakendatakse kahes või enamas astmes, märgitakse ka rakendusaste: …. 2.3.1. Vabakiirenduskatse tulemused
3. CO2-heite, kütuse- ja elektrienergiakulu ning elektrilise sõiduulatuse katsete tulemused Alusõigusakti ja viimase tüübikinnituse suhtes kohaldatava muutmisakti number: … 3.1. Sisepõlemismootorid, sealhulgas sõidukivälise laadimiseta hübriidelektrisõidukid (NOVC) (16) (17)
Korrata iga interpolatsiooni- või sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul. 3.2. Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (OVC) (23)
Korrata iga interpolatsioonitüüpkonna puhul. 3.3. Täiselektrisõidukid (24)
3.4. Vesinikkütuseelemendiga sõidukid (25)
3.5. Korrelatsioonimeetodil saadud väljundaruanne (-aruanded) vastavalt rakendusmäärusele 2017/1152 Korrata iga interpolatsiooni- või sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul: interpolatsiooni- või sõidutakistusmaatriksi tüüpkond [joonealune märkus: „Tüübikinnitusnumber + interpolatsiooni tüüpkonna järjekorranumber“]: … VH aruanne: … VL aruanne (kui on kohaldatav): … Näidissõiduk: … 4. Katsetulemused sõidukite korral, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi (26) (27) (28) Vastavalt eeskirjale nr 83 (kui on kohaldatav)
Vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisale (kui on kohaldatav)
4.1. Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood (37): … Selgitavad märkused
|
Direktiivi 2007/46/EÜ IX lisa muudatused
(5) |
Direktiivi 2007/46/EÜ IX lisa asendatakse järgmisega:
„IX LISA EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT 0. EESMÄRGID Vastavussertifikaadi väljaandmisega kinnitab sõidukitootja ostjale, et omandatud sõiduk vastab selle tootmise ajal Euroopa Liidus kehtinud õigusaktidele. Peale selle saavad liikmesriikide pädevad asutused vastavussertifikaadi abil registreerida sõiduki, ilma et nad peaksid nõudma registreerimise taotlejalt muid tehnilisi dokumente. Seetõttu peab vastavussertifikaat sisaldama järgmist:
1. ÜLDKIRJELDUS
2. ERISÄTTED
I OSA KOMPLEKTSED JA KOMPLEKTEERITUD SÕIDUKID NÄIDIS A1 – LK 1 KOMPLEKTSED SÕIDUKID EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT Lk 1 Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:
vastab kõigis aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses (…tüübikinnitusnumber ja tüübikinnituse laienduse number), mis on välja antud (… väljaandmise kuupäev), ning et sõiduki võib püsivalt registreerida liikmesriikides, kus on parem-/vasakpoolne (2) liiklus ning kus kiirusmõõdikul ja läbisõidumõõdikul kasutatakse meeter-/inglise (3) mõõdustiku ühikuid (kui on kohaldatav) (4).
NÄIDIS A2 – LK 1 KOMPLEKTSED SÕIDUKID, MILLELE ON ANTUD VÄIKESEERIA TÜÜBIKINNITUS
EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT Lk 1 Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:
vastab kõigis aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses (… tüübikinnitusnumber ja tüübikinnituse laienduse number), mis on välja antud (… väljaandmise kuupäev), ning et sõiduki võib püsivalt registreerida liikmesriikides, kus on parem-/vasakpoolne (2) liiklus ning kus kiirusmõõdikul ja läbisõidumõõdikul kasutatakse meeter-/inglise (3) mõõdustiku ühikuid (kui on kohaldatav) (4).
NÄIDIS B – LK 1 KOMPLEKTEERITUD SÕIDUKID EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT Lk 1 Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:
Lisad: igas varasemas astmes esitatud vastavussertifikaat. LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIA M1 (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Jõuseade
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Pidurid
Kere
Keskkonnanäitajad
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid (kui see on asjakohane)
2. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (kui see on kohaldatav)
3. Sõiduk, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi: jah/ei (38)
4. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel (kui see on kohaldatav)
5. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid, (EL) 2017/1151 alusel (kui see on kohaldatav) 5.1. Täiselektrisõidukid
5.2. Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid
Muu
Rehvi/velje täiendavad kombinatsioonid: tehnilised suurused (puudub viide veeretakistusele) LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIA M2 (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Jõuseade
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Pidurid
Kere
Haakeseadis
Keskkonnanäitajad
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid (kui on kohaldatav)
2. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (kui on kohaldatav)
3. Sõiduk, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi: jah/ei (38)
4. kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel (kui on kohaldatav)
5. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel (kui on kohaldatav) 5.1. Täiselektrisõidukid
5.2. Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid
Muu
LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIA M3 (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Jõuseade
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Pidurid
Kere
Haakeseadis
Keskkonnanäitajad
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
Muu
LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIA N1 (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Jõuseade
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Pidurid
Kere
Haakeseadis
Keskkonnanäitajad
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid (kui on kohaldatav)
2. täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (kui on kohaldatav)
3. Sõiduk, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi: jah/ei (38)
4. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel
5. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel (kui on kohaldatav) 5.1. Täiselektrisõidukid (38) või kui on kohaldatav
5.2. sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (38) või kui on kohaldatav
Muu
Rehvide loetelu: tehnilised suurused (puudub viide veeretakistusele) LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIA N2 (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Jõuseade
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Pidurid
Kere
Haakeseadis
Keskkonnanäitajad
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid (kui on kohaldatav)
2. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (kui on kohaldatav)
3. Sõiduk, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi: jah/ei (38)
4. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel
5. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel (kui on kohaldatav) 5.1. Täiselektrisõidukid (38) või kui on kohaldatav
5.2. Sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid (38) või kui on kohaldatav
Muu
LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIA N3 (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Jõuseade
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Pidurid
Kere
Haakeseadis
Keskkonnanäitajad
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
Muu
LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIAD O1 JA O2 (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Pidurid
Kere
Haakeseadis
Muu
LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIAD O3 JA O4 (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Pidurid
Kere
Haakeseadis
Muu
II OSA MITTEKOMPLEKTSED SÕIDUKID NÄIDIS C1 – LK 1 MITTEKOMPLEKTSED SÕIDUKID EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT Lk 1 Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:
vastab kõigis aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses (… tüübikinnitusnumber ja tüübikinnituse laienduse number), mis on välja antud (… väljaandmise kuupäev), ning et sõidukit ei ole lubatud püsivalt registreerida ilma täiendavate tüübikinnitusteta.
NÄIDIS C2 – LK 1 MITTEKOMPLEKTSED SÕIDUKID, MILLELE ON ANTUD VÄIKESEERIA TÜÜBIKINNITUS
EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT Lk 1 Allakirjutanu [… (täielik nimi ja ametikoht)] tõendab käesolevaga, et sõiduk:
vastab kõigis aspektides tüübile, mida on kirjeldatud tüübikinnituses (… tüübikinnitusnumber ja tüübikinnituse laienduse number), mis on välja antud (… väljaandmise kuupäev), ning et sõidukit ei ole lubatud püsivalt registreerida ilma täiendavate tüübikinnitusteta.
LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIA M1 (mittekomplektsed sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Jõuseade
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Pidurid
Kere
Keskkonnanäitajad
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel
2. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid
Muu
LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIA M2 (mittekomplektsed sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Jõuseade
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Pidurid
Haakeseadis
Keskkonnanäitajad
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
Muu
LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIA M3 (mittekomplektsed sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Jõuseade
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Pidurid
Haakeseadis
Keskkonnanäitajad
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
Muu
LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIA N1 (mittekomplektsed sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Jõuseade
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Pidurid
Haakeseadis
Keskkonnanäitajad
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
1. Kõik jõuseadmed, v.a täiselektrisõidukid, määruse (EL) 2017/1151 alusel
2. Täiselektrisõidukid ja sõidukivälise laadimisega hübriidelektrisõidukid
3. Sõiduk, mille puhul on kasutatud ökoinnovatsioonilahendusi: jah/ei (38)
Muu
LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIA N2 (mittekomplektsed sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Jõuseade
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Pidurid
Haakeseadis
Keskkonnanäitajad
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
Muu
LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIA N3 (mittekomplektsed sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Jõuseade
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Pidurid
Haakeseadis
Keskkonnanäitajad
Põhilise õigusakti ja viimase kohaldatava muutva õigusakti number: …
Muu
LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIAD O1 JA O2 (mittekomplektsed sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Haakeseadis
Muu
LK 2 SÕIDUKIKATEGOORIAD O3 JA O4 (mittekomplektsed sõidukid) Lk 2 Ehituse üldandmed
Põhimõõtmed
Massid
Suurim kiirus
Teljed ja vedrustus
Haakeseadis
Muu
Selgitavad märkused IX lisa kohta
|
(*1) ELT L 145 31.5.2011, lk 1.“
(1) Märkida kasutatava kütuse võimalikud piirangud (nt maagaasi korral gaasiklass L (madal) või H (kõrge)).
(2) Kahekütuseliste sõidukite korral korratakse tabelit mõlema kütuse kohta.
(3) Segakütuseliste sõidukite puhul, kui katsetada tuleb mõlemaid kütuseid vastavalt määruse (EÜ) nr 1151/2017 I lisa joonisele I.2.4, ning sõidukite puhul, mis töötavad veeldatud naftagaasiga või maagaasi/biometaaniga, kasutades kas üht või kaht kütust, korratakse tabelit katses kasutatud eri etalonkütuste kohta ning lisatabelis esitatakse saadud ebasoodsaimad tulemused. Vajaduse korral näidatakse vastavalt UNECE eeskirja nr 83 12. lisa punktile 3.1.4, kas tulemused on mõõdetud või arvutatud.
(4) Kahekütuseliste sõidukite korral korratakse tabelit mõlema kütuse kohta.
(5) Segakütuseliste sõidukite puhul, kui katsetada tuleb mõlemaid kütuseid vastavalt määruse (EÜ) nr 1151/2017 I lisa joonisele I.2.4, ning sõidukite puhul, mis töötavad veeldatud naftagaasiga või maagaasi/biometaaniga, kasutades kas üht või kaht kütust, korratakse tabelit katses kasutatud eri etalonkütuste kohta ning lisatabelis esitatakse saadud ebasoodsaimad tulemused. Vajaduse korral näidatakse vastavalt UNECE eeskirja nr 83 12. lisa punktile 3.1.4, kas tulemused on mõõdetud või arvutatud.
(6) Mittevajalik maha tõmmata.
(7) Mittevajalik maha tõmmata.
(8) Märkida kasutatava kütuse võimalikud piirangud (nt maagaasi korral gaasiklass L (madal) või H (kõrge)).
(9) Kui see on asjakohane.
(10) Euro VI puhul käsitatakse ESCd WHSCna ja ETCd WHTCna.
(11) Euro VI puhul, kui surumaagaasi ja veeldatud naftagaasiga töötavaid mootoreid katsetatakse eri etalonkütustega, luuakse uus tabel iga katsetatud etalonkütuse kohta.
(12) Kui see on asjakohane.
(13) Euro VI puhul käsitatakse ESCd WHSCna ja ETCd WHTCna.
(14) Euro VI puhul, kui surumaagaasi ja veeldatud naftagaasiga töötavaid mootoreid katsetatakse eri etalonkütustega, luuakse uus tabel iga katsetatud etalonkütuse kohta.
(15) Kui see on asjakohane.
(16) Kui see on asjakohane.
(17) Tabelit korratakse iga katsetatud etalonkütuse kohta.
(18) Ühik „l/100 km“ asendatakse ühikuga „m3/100 km“ maagaasi ning vesiniku ja maagaasi seguga töötavate sõidukite korral ning ühikuga „kg/100 km“ vesinikuga töötavate sõidukite korral.
(19) Ühik „l/100 km“ asendatakse ühikuga „m3/100 km“ maagaasi ning vesiniku ja maagaasi seguga töötavate sõidukite korral ning ühikuga „kg/100 km“ vesinikuga töötavate sõidukite korral.
(20) Ühik „l/100 km“ asendatakse ühikuga „m3/100 km“ maagaasi ning vesiniku ja maagaasi seguga töötavate sõidukite korral ning ühikuga „kg/100 km“ vesinikuga töötavate sõidukite korral.
(21) Interpolatsioonitüüpkonna tunnuse formaat on esitatud komisjoni 1. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1151 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008) (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1) XXI lisa punktis 5.0.
(22) Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna tunnuse formaat on esitatud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa punktis 5.0.
(23) Kui see on asjakohane.
(24) Kui see on asjakohane.
(25) Kui see on asjakohane.
(h1) |
Tabelit korratakse iga variandi/versiooni kohta. |
(h2) |
Tabelit korratakse iga katsetatud etalonkütuse kohta. |
(h3) |
Vajaduse korral laiendatakse tabelit, kasutades iga ökoinnovatsioonilahenduse jaoks üht lisarida. |
(h4) |
Ökoinnovatsioonilahendusele tüübikinnitust andva komisjoni otsuse number. |
(h5) |
Kindlaks määratud komisjoni otsuses, millega ökoinnovatsioonilahendusele antakse tüübikinnitus. |
(h6) |
Kui 1. tüüpi katsetsükli asemel kasutatakse modelleerimist, kantakse siia modelleerimisel saadud väärtus. |
(h7) |
Kõigist ökoinnovatsioonilahendustest tingitud CO2-heite vähenemiste summa 1. tüüpi katsetsüklis UNECE eeskirja nr 83 kohaselt. |
(h4) |
Ökoinnovatsioonilahendusele tüübikinnitust andva komisjoni otsuse number. |
(h5) |
Kindlaks määratud komisjoni otsuses, millega ökoinnovatsioonilahendusele antakse tüübikinnitus. |
(h6) |
Kui 1. tüüpi katsetsükli asemel kasutatakse modelleerimist, kantakse siia modelleerimisel saadud väärtus. |
(h7) |
Kõigist ökoinnovatsioonilahendustest tingitud CO2-heite vähenemiste summa 1. tüüpi katsetsüklis vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa sätetele. |
(h8) |
Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood koosneb järgmistest üksteisest tühikuga eraldatud elementidest:
|
(1) Märkida tunnuskood —
(2) Märkida, kas sõiduk sobib kasutamiseks parem- või vasakpoolses liikluses või nii parem- kui ka vasakpoolses liikluses.
(3) Märkida, kas paigaldatud kiirusmõõdikul ja/või läbisõidumõõdikul on meetermõõdustiku ühikud või nii meeter- kui ka inglise mõõdustiku ühikud.
(4) See ei piira liikmesriikide õigust nõuda tehnilisi muudatusi, et sõidukit oleks võimalik registreerida muus kui ettenähtud liikmesriigis, kui liiklussüsteem on vastupidine.
(38) Mittevajalik maha tõmmata.
(5) Kanded 4 ja 4.1 täidetakse määruse (EL) nr 1230/2012 mõistete 25 (teljevahe) ja 26 (telgedevaheline kaugus) kohaselt.
(6) Hübriidelektrisõidukite puhul märgitakse mõlemad väljundvõimsused.
(7) Rohkem kui ühe elektrimootori puhul märkida kõigi mootorite koondmõju.“
(8) Asjakohast lisavarustust saab lisada punkti „Märkused“ all.
(9) Kasutatakse II lisa C osas kirjeldatud koode.
(10) Märkida ainult põhivärv(id) järgmiselt: valge, kollane, oranž, punane, lilla, sinine, roheline, hall, pruun või must.
(11) Välja arvatud istmed, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis, ning ratastoolikohtade arv.
M3-kategooriasse kuuluvate busside korral arvatakse sõitjate arvu hulka meeskonnaliikmed.
(12) Lisada Euro standardi number ning tüübikinnituses kasutatud sätete tunnus.
(13) Korratakse erinevate kasutatavate kütustega. Sõidukeid, milles võib kütusena kasutada nii bensiini kui ka gaaskütust, aga mille bensiinisüsteem on paigaldatud kasutamiseks ainult avarii korral või käivitamisel ja mille bensiinipaak ei mahuta rohkem kui 15 liitrit bensiini, loetakse ainult gaaskütusel töötavateks sõidukiteks.
(m1) Euro VI kombikütuseliste mootorite ja sõidukite puhul korrata vastavalt vajadusele.
(m2) Esitatakse vaid heitkogused, mida on hinnatud kohaldatava(te) õigusakti(de) kohaselt.
(14) Kohaldatakse ainult juhul, kui sõiduk on saanud tüübikinnituse määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt.
(p1) Ökoinnovatsioonilahendus(t)e üldkood koosneb järgmistest üksteisest tühikuga eraldatud elementidest:
— |
Tüübikinnitusasutuse kood vastavalt VII lisale; |
— |
iga sõiduki puhul kasutatud ökoinnovatsioonilahenduse individuaalne kood, mis on esitatud komisjoni tüübikinnituse andmise otsuste kronoloogilises järjekorras. (Näiteks kui Saksamaa tüübikinnitusasutuse sertifitseeritud sõiduki puhul on kasutatud kolme ökoinnovatsioonilahendust, mis on kronoloogiliselt saanud tüübikinnituse numbrite all 10, 15 ja 16, peaks üldkood olema: „e1 10 15 16“.) |
(p2) Kõigist ökoinnovatsioonilahendustest johtuvate CO2-heite vähenemiste summa.
(15) Kui sõiduk on varustatud sagedusala 24 GHz lähitoimeradariga vastavalt otsusele 2005/50/EÜ (ELT L 21, 25.1.2005, lk 15), peab tootja siinkohal märkima: „Sagedusala 24 GHz lähitoimeradariga varustatud sõiduk“.
(16) Tootja võib täita need punktid kas rahvusvahelise või riigisisese liikluse või mõlema kohta.
Riigisisese liikluse korral märgitakse selle riigi kood, kus sõiduk kavatsetakse registreerida. Kood märgitakse kooskõlas standardiga ISO 3166-1:2006.
Rahvusvahelise liikluse korral osutatakse direktiivi numbrile (nt „96/53/EÜ“ nõukogu direktiivi 96/53/EÜ korral).
(17) Määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaldamisalasse kuuluvad N1-kategooria komplekteeritud sõidukid.
XIX LISA
MÄÄRUSE (EL) nr 1230/2012 MUUDATUSED
Määrust (EL) nr 1230/2012 muudetakse järgmiselt:
1. |
Artikli 2 lõige 5 asendatakse järgmisega: „ „lisavarustuse mass“ – lisavarustuse kombinatsioonide suurim mass, mida võib sõidukile paigaldada lisaks standardvarustusele vastavalt tootja spetsifikatsioonidele;“ |
XX LISA
ELEKTRILISTE JÕUÜLEKANDESEADMETE KASULIKU VÕIMSUSE JA 30 MINUTI SUURIMA VÕIMSUSE MÕÕTMINE
1. SISSEJUHATUS
Käesolevas lisas kehtestatakse nõuded mootori kasuliku võimsuse, kasuliku võimsuse ja elektrilise jõuülekandeseadme 30 minuti suurima võimsuse mõõtmiseks.
2. ÜLDNÕUDED
2.1. Katsete läbiviimise ja tulemuste tõlgendamise suhtes kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 (1) punktis 5 sätestatud üldnõudeid käesolevas lisas sätestatud eranditega.
2.2. Katsekütus
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 punkte 5.2.3.1, 5.2.3.2.1, 5.2.3.3.1 ja 5.2.3.4. tuleb mõista järgmiselt:
kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht käesoleva määruse IX lisas määratletud vastavat etalonkütust.
2.3. Võimsuse parandustegurid
Erandina ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 5 lisa punktist 5.1 seatakse turboülelaaduriga mootorite puhul, millele on tootja soovil paigaldatud süsteem, mis võimaldab kompenseerida välisõhu temperatuuri ja kõrgust maapinnast, αa või αd parandustegurite väärtuseks 1.
XXI LISA
HEITKOGUSTE I KATSETÜÜBI KATSE
1. SISSEJUHATUS
Käesolevas lisas kirjeldatakse kergsõidukite gaasiliste ühendite heitkoguse ja tahkete osakeste massi, tahkete osakeste arvu, CO2 heitkoguse, kütusekulu, elektrienergiakulu ning elektrilise sõiduulatuse määramise korda.
2. RESERVEERITUD
3. MÕISTED
3.1. Katseseadmed
3.1.1. |
„Täpsus“ – erinevus mõõdetud väärtuse ja kontrollväärtuse vahel, vastab riiklikule standardile ning kirjeldab tulemuse õigsust. Vt joonis 1. |
3.1.2. |
„Kalibreerimine“ – mõõtesüsteemi reageeringu reguleerimine selliselt, et selle väljund on kooskõlas võrdlussignaalide vahemikuga. |
3.1.3. |
„Kalibreerimisgaas“ – gaasisegu, mida kasutatakse gaasianalüsaatorite kalibreerimiseks. |
3.1.4. |
„Kahekordse lahjenduse meetod“ – protsess, mille käigus enne tahkete osakeste proovivõtufiltrile suunamist üks osa lahjendatud heitgaasivoost eraldatakse ja segatakse sobivas koguses lahjendusõhuga. |
3.1.5. |
„Heitgaaside täisvoolulahjendussüsteem“ – sõiduki kogu heitgaasi pidev lahjendamine ümbritseva keskkonna õhuga kontrollitud viisil püsimahuproovivõtturi (CVS) abil. |
3.1.6. |
„Lineariseerimine“ – mitme kontsentratsiooni või materjali kasutamine, et luua matemaatiline sõltuvus kontsentratsiooni ja süsteemi reageeringu vahel. |
3.1.7. |
„Põhjalik hooldus“ – komponendi või mooduli selline reguleerimine, parandamine või asendamine, mis võib mõjutada mõõtetäpsust. |
3.1.8. |
„Mittemetaansed süsivesinikud“ (NMHC) – süsivesinike koguheide (THC), välja arvatud metaan (CH4). |
3.1.9. |
„Kordustäpsus“ – suurus, mille ulatuses muutmata tingimustes toimuvatel korduvatel mõõtmistel saadakse ühesugune tulemus (joonis 1); käesolevas lisas viitab see mõiste alati ühele standardhälbele. |
3.1.10. |
„Kontrollväärtus“ – riiklikule standardile vastav väärtus. Vt joonis 1. |
3.1.11. |
„Seadepunkt“ – sihtväärtus, mida kontrollisüsteemiga püütakse saavutada. |
3.1.12. |
„Mõõteulatus“ – mõõteriista seadistamine nii, et see reageerib nõuetekohaselt kalibreerimisstandardile, mis jääb vahemikku 75 % ja 100 % mõõteriista mõõteulatuse või eeldatud mõõteulatuse maksimumväärtusest. |
3.1.13. |
„Süsivesinike koguheide“ (THC) – kõik lenduvad ühendid, mida mõõdetakse leek-ionisatsioondetektoriga (FID). |
3.1.14. |
„Kontrollimine“ – selle hindamine, kas mõõtesüsteemi näidud on kooskõlas kasutatavate võrdlussignaalide vahemikuga, mis vastab ühele või mitmele kindlaksmääratud piirnormile. |
3.1.15. |
„Nullgaas“ – analüüti mittesisaldav gaas, mida kasutatakse analüsaatori nullnäidu seadistamiseks. |
Joonis 1
Täpsuse, kordustäpsuse ja kontrollväärtuse määratlemine
3.2. Sõidutakistus ja dünamomeetri seadistus
3.2.1. |
„Õhutakistus“ – sõiduki edasiliikumisele õhu kaudu mõjuv vastujõud. |
3.2.2. |
„Aerodünaamiline kriitiline punkt“ – sõiduki pinnal olev punkt, kus tuule kiirus on null. |
3.2.3. |
„Anemomeetri takistus“ – sõiduki mõju anemomeetri mõõtetulemusele, mille puhul suhteline õhukiirus erineb sõiduki kiirusest maapinna suhtes liikuva õhu suhtes. |
3.2.4. |
„Kitsendatud analüüs“ – sõiduki lauppinna väärtused ja õhutakistustegur määratakse kindlaks eraldi ning neid väärtusi kasutatakse liikumisvõrrandis. |
3.2.5. |
„Töökorras sõiduki mass“ – tootja tehnilistele kirjeldustele vastava standardvarustusega sõiduki mass, sealhulgas juhi, kütuse ja vedelike mass, kusjuures kütusemahuti(d) peab/peavad olema täidetud vähemalt 90 % ulatuses selle/nende mahutavusest, ning olemasolu korral ka kere, kabiini, haakeseadise, varuratta (varurataste) ja tööriistade mass. |
3.2.6. |
„Juhi mass“ – 75 kilogrammile vastav mass juhiistme võrdluspunktis. |
3.2.7. |
„Sõiduki suurim lubatud koormus“ – suurim lubatud kandevõime, millest lahutatakse maha töökorras sõiduki mass, 25 kg ja punktis 3.2.8 määratletud lisavarustuse mass. |
3.2.8. |
„Lisavarustuse mass“ – lisavarustuse kombinatsioonide suurim mass, mida võib sõidukile paigaldada lisaks standardvarustusele vastavalt tootja spetsifikatsioonidele. |
3.2.9. |
„Lisavarustus“ – kõik standardvarustusse mittekuuluvad funktsioonid, mis on sõidukile paigaldatud tootja vastutusel ja mida klient saab tellida. |
3.2.10. |
„Väliskeskkonna võrdlustingimused (seoses sõidutakistuse mõõtmistega)“ – väliskeskkonna tingimused, mille järgi neid mõõtmistulemusi korrigeeritakse:
|
3.2.11. |
„Võrdluskiirus“ – sõiduki kiirus, mille juures määratakse sõidutakistus või kontrollitakse veojõustendi koormust. |
3.2.12. |
„Sõidutakistus“ – sõiduki edasiliikumisele mõjuv vastujõud mõõdetuna vabajooksumeetodi või meetodite abil, mis on samaväärsed seoses jõuülekandeseadme hõõrdekadude arvessevõtmisega. |
3.2.13. |
„Veeretakistus“ – sõiduki liikumist takistavad jõud, mida tekitavad rehvid. |
3.2.14. |
„Sõidutakistus“ – sõiduki edasiliikumist takistav pöördemoment, mida mõõdetakse sõiduki veorataste juurde paigaldatud pöördemomendi mõõturite abil. |
3.2.15. |
„Modelleeritud sõidutakistus“ – sõidukile veojõustendil avalduv sõidutakistus, mille eesmärk on taastekitada maanteel mõõdetud sõidutakistus ning mis koosneb veojõustendi avaldatavast jõust ja sõidukile veojõustendil sõites mõjuvatest vastujõududest ning mida lähendatakse teise astme polünoomi kolme teguriga. |
3.2.16. |
„Modelleeritud sõidutakistusmoment“ – sõidukile veojõustendil avalduv sõidutakistusmoment, mille eesmärk on taastekitada maanteel mõõdetud sõidutakistusmoment ning mis koosneb veojõustendi rakendatavast pöördemomendist ja sõidukile veojõustendil sõites mõjuvast pöördemomendist ning mida lähendatakse teise astme polünoomi kolme teguriga. |
3.2.17. |
„Statsionaarne anemomeetria“ – tuule kiiruse ja suuna mõõtmine anemomeetri abil katseteel sellises kohas ja teepinnast sellisel kõrgusel, kus esinevad kõige tüüpilisemad tuuletingimused. |
3.2.18. |
„Standardvarustus“ – sõiduki põhikonfiguratsioon, milles on olemas kõik funktsioonid, mis on nõutavad direktiivi 2007/46/EÜ IV ja XI lisas nimetatud õigusaktide kohaselt, sealhulgas kõik lisanduvad funktsioonid, millega ei kaasne lisaspetsifikatsioone konfiguratsiooni ega varustuse osas. |
3.2.19. |
„Siht-sõidutakistus“ – korratav sõidutakistus. |
3.2.20. |
„Siht-sõidutakistusmoment“ – veojõustendil korratav sõidutakistusmoment. |
3.2.21. |
Reserveeritud |
3.2.22. |
„Tuuleparandus“ – sõidutakistusele avalduva tuule mõju korrigeerimine statsionaarse või pardaanemomeetri sisendandmete põhjal. |
3.2.23. |
„Suurim lubatud täismass“ – suurim lubatud sõiduki mass, mis põhineb sõiduki konstruktsioonil ja tööomadustel. |
3.2.24. |
„Sõiduki tegelik mass“ – töökorras sõiduki mass koos sõidukile paigaldatud lisavarustuse massiga; |
3.2.25. |
„Sõiduki katsemass“ – sõiduki tegeliku massi, 25 kg ja sõiduki koormust esindava massi summa. |
3.2.26. |
„Sõiduki koormust esindav mass“ – x protsenti sõiduki suurimast koormusest, kus x on 15 % M-kategooria sõidukite ja 28 % N-kategooria sõidukite puhul. |
3.2.27. |
„Autorongi suurim lubatud täismass“ (MC) – suurim lubatud liidendsõiduki mass koos ühe või mitme haagisega, mis põhineb selle konstruktsioonil ja tööomadustel, või suurim lubatud vedukist ja poolhaagisest koosneva liidendsõiduki mass. |
3.3. Täiselektri-, hübriidelektri- ja kütuseelemendiga sõidukid
3.3.1. |
„Sõiduulatus üksnes elektrirežiimis“ (AER) – välise laadimisega hübriidelektrisõidukiga läbitud kogu vahemaa akutoiterežiimis katse algusest ajahetkeni katse käigus, mil sisepõlemismootor hakkab kütust tarbima. |
3.3.2. |
„Täiselektrisõiduki sõiduulatus“ (PER) – täiselektrisõidukiga läbitud kogu vahemaa akutoiterežiimis katse algusest kuni seiskumiskriteeriumi saavutamiseni. |
3.3.3. |
„Tegelik sõiduulatus üksnes akutoiterežiimis“ (RCDA) – mitmes WLTCs läbitud vahemaa akutoiterežiimis, kuni laetav energiasalvestussüsteem (REESS) on tühjenenud. |
3.3.4. |
„Sõiduulatus akutoiterežiimil tsüklites“ (RCDC) – akutoiterežiimis katse algusest kuni viimase tsükli lõpuni läbitud vahemaa enne seiskumiskriteeriumile vastavat tsüklit või vastavaid tsükleid, kaasa arvatud üleminekutsükkel, kus sõidukit võib kasutada nii akutoiterežiimis kui ka aku laetust säilitavas režiimis. |
3.3.5. |
„Akutoiterežiim“ – kasutustingimus, milles laetavas energiasalvestussüsteemis salvestatud energia võib küll kõikuda, kuid tavaliselt väheneb sõidukiga sõitmisel, kuni minnakse üle aku laetust säilitavale režiimile. |
3.3.6. |
„Aku laetust säilitav režiim“ – kasutustingimus, milles laetavas energiasalvestussüsteemis salvestatud energia võib küll kõikuda, kuid tavaliselt hoitakse seda sõidukiga sõitmisel neutraalsel laetuse jäägi tasemel. |
3.3.7. |
„Kasulikkustegurid“ – suhtarvud, mis põhinevad sõidustatistikal sõltuvalt akutoiterežiimis saavutatud sõiduulatusest ning mida kasutatakse välise laadimisega hübriidelektrisõidukite akutoiterežiimis ja aku laetust säilitavas režiimis eraldunud heitgaasiühendite, CO2 heite ja kütusekulu kaalumiseks. |
3.3.8. |
„Elektrimasin“ (EM) – energiamuundur, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja vastupidi. |
3.3.9. |
„Energiamuundur“ – seade, milles väljundenergia liik erineb sisendenergia liigist. |
3.3.9.1. |
„Veojõuallikas“ – jõuseadme energiamuundur, mis ei ole lisaseade ja mille väljundenergiat kasutatakse otse või kaudselt sõiduki liikumapanemiseks. |
3.3.9.2. |
„Veojõuallika liik“ – i) sisepõlemismootor, ii) elektrimasin või iii) kütuseelement. |
3.3.10. |
„Energiasalvestussüsteem“ – süsteem, mis salvestab energiat ja vabastab selle samas vormis, nagu oli sisendenergia. |
3.3.10.1. |
„Veojõuallika energiasalvestussüsteem“ – jõuseadme energiasalvestussüsteem, mis ei ole lisaseade ja mille väljundenergiat kasutatakse otse või kaudselt sõiduki liikumapanemiseks. |
3.3.10.2. |
„Veojõuallika energiasalvestussüsteemi liik“ – i) kütusemahuti, ii) laetav elektrienergia salvestussüsteem või iii) laetav mehaaniline energiasalvestussüsteem. |
3.3.10.3 |
„Energialiik“ – i) elektrienergia, ii) mehaaniline energia või iii) keemiline energia (sh kütused). |
3.3.10.4. |
„Kütusemahuti“ – veojõuallika energiasalvestussüsteem, mis salvestab keemilist energiat vedela või gaasilise kütusena. |
3.3.11. |
„Üksnes elektrirežiimis sõiduulatuse ekvivalent“ (EAER) – see osa kogu tegelikust sõiduulatusest akutoiterežiimis (RCDA), mis on akutoiterežiimis sõiduulatuse katses saavutatud üksnes REESSis olevat elektrit kasutades. |
3.3.12. |
„Hübriidelektrisõiduk“ (HEV) – hübriidsõiduk, mille üks veojõuallikas on elektrimasin. |
3.3.13. |
„Hübriidsõiduk“ (HV) – vähemalt kahte erinevat veojõuallika liiki ja vähemalt kahte erinevat veojõuallika energiasalvestussüsteemi sisaldava jõuseadmega varustatud sõiduk. |
3.3.14. |
„Kasuliku energia muutus“ – REESSi energia muutuse suhe, mis on jagatud katsesõiduki tsüklienergiavajadusega. |
3.3.15. |
„Välise laadimiseta hübriidelektrisõiduk“ (NOVC-HEV) – hübriidelektrisõiduk, mida ei saa laadida välisest allikast. |
3.3.16. |
„Välise laadimisega hübriidelektrisõiduk“ (OVC-HEV) – hübriidelektrisõiduk, mida saab laadida välisest allikast. |
3.3.17. |
„Täiselektrisõiduk“ (PEV) – sõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, mille veojõuallikateks on ainult elektrimasinad ning mille veojõuallika energiasalvestussüsteem sisaldab üksnes laetavaid elektrienergia salvestussüsteeme. |
3.3.18. |
„Kütuseelement“ – energiamuundur, mis muudab keemilise energia (sisend) elektrienergiaks (väljund) ja vastupidi. |
3.3.19. |
„Kütuseelemendiga sõiduk“ (FCV) – ainult kütuseelementi (kütuseelemente) ja elektrimasinat (elektrimasinaid) käitamise energiamuunduri(te)na sisaldav sõiduk. |
3.3.20. |
„Kütuseelemendiga hübriidsõiduk“ (FCHV) – kütuseelemendiga sõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, mille veojõuallika energiasalvestussüsteem sisaldab vähemalt üht kütusemahutit ja vähemalt üht laetavat elektrienergia salvestussüsteemi. |
3.4. Jõuseade
3.4.1. |
„Jõuseade“ – sõiduki liikumapanemiseks ratastele mehaanilist energiat pakkuva(te) veojõuallika energiasalvestussüsteemi(de), veojõuallika(te) ja jõuülekandeseadme(te) täielik kombinatsioon sõidukis ning lisaseadmed. |
3.4.2. |
„Abiseadmed“ – energiat tarbivad, muundavad, salvestavad või pakkuvad mittelisaseadmed või -süsteemid, mis on sõidukisse paigaldatud muul otstarbel kui sõiduki liikumapanemiseks ning mida seetõttu ei peeta jõuseadme osaks. |
3.4.3. |
„Välisseadmed“ – energiat tarbivad, muundavad, salvestavad või pakkuvad seadmed, kus energiat ei kasutata eeskätt sõiduki liikumapanemiseks, või muud osad, süsteemid ja juhtseadmed, mis on jõuseadme kasutamise seisukohast vajalikud. |
3.4.4. |
„Jõuülekandeseade“ – jõuseadme ühendatud elemendid mehaanilise energia ülekandmiseks veojõuallika(te) ja rataste vahel. |
3.4.5. |
„Käsikäigukast“ – käigukast, kus käike saab vahetada üksnes juht. |
3.5. Üldine
3.5.1. |
„Kriitilised heitkogused“ – need heitgaasikomponendid, mille kohta on käesolevas määruses kehtestatud piirnormid. |
3.5.2. |
Reserveeritud |
3.5.3. |
Reserveeritud |
3.5.4. |
Reserveeritud |
3.5.5. |
Reserveeritud |
3.5.6. |
„Tsüklienergiavajadus“ – arvutatud positiivne energia, mida sõiduk vajab ettenähtud tsüklis sõitmiseks. |
3.5.7. |
Reserveeritud |
3.5.8. |
„Juhi valitav režiim“ – juhi valitav tingimus, mis võib mõjutada heitkoguseid või kütuse- ja/või energiakulu. |
3.5.9. |
„Põhirežiim“ – käesoleva lisa tähenduses üks režiim, mis valitakse alati sõiduki käivitamisel, olenemata sõiduki süüte väljakeeramisel valitud töörežiimist. |
3.5.10. |
„Võrdlustingimused (seoses heite massi arvutamisega)“ – tingimused, millel gaasitihedused põhinevad, eeskätt 101,325 kPa ja 273,15 K (0 °C). |
3.5.11. |
„Heitgaasid“ – gaasiliste, tahkete ja vedelate ühendite heide. |
3.6. PM/PN
Terminit „tahke osakeste arv“ kasutatakse tavaliselt aine puhul, mida mõõdetakse õhus (suspendeeritud aine), ja terminit „tahkete osakeste mass“ sadestunud aine puhul.
3.6.1. |
„Tahkete osakeste arv“ (PN) – sõiduki heitgaasist eraldunud tahkete osakeste koguhulk, mida on kvantifitseeritud vastavalt käesolevas lisas sätestatud lahjendus-, proovivõtu- ja mõõtmismeetoditele. |
3.6.2. |
„Tahked osakeste mass“ (PM) – igasuguste sõiduki heitgaasis sisalduvate tahkete osakeste mass, mida on kvantifitseeritud vastavalt käesolevas lisas sätestatud lahjendus-, proovivõtu- ja mõõtmismeetoditele. |
3.7. WLTC
3.7.1. |
„Mootori nimivõimsus“ – mootori suurim võimsus (kW) vastavalt käesoleva määruse XX lisa nõuetele. |
3.7.2. |
„Suurim kiirus“ – tootja deklareeritud sõiduki tippkiirus. |
3.8. Menetlus
3.8.1. |
„Perioodiliselt regenereeruv süsteem“ – heitgaasikontrolliseade (nt katalüüsmuundur, kübemefilter), mis peab sõiduki tavapärase käitamise korral perioodiliselt enne 4 000 km läbimist regenereeruma. |
3.9. Ümbritseva õhu temperatuuri korrigeerimiskatse (all-lisa 6a)
3.9.1 |
„Aktiivne soojussalvesti“ – tehnoloogia, mis salvestab soojuse ükskõik millises sõiduki seadmes ja vabastab soojuse jõuseadme komponenti kindlaksmääratud aja jooksul mootori käivitamisel. Seda iseloomustavad süsteemi salvestatud entalpia ja jõuseadme komponentidesse soojuse vabastamise aeg. |
3.9.2. |
„Isolatsioonimaterjalid“ – mootoriruumis olev soojusisolatsiooni mõjuga materjal, mis on kinnitatud mootori ja/või kere külge ning mida iseloomustab maksimaalne soojusjuhtivus 0,1 W/(mK). |
4. LÜHENDID
4.1. Üldised lühendid
AC |
vahelduvvool (alternating current) |
CFV |
kriitilise voolurežiimiga Venturi toru (critical flow venturi) |
CFO |
kriitilise voolu ava (critical flow orifice) |
CLD |
kemoluminestsentsdetektor |
CLA |
kemoluminestsentsanalüsaator |
CVS |
püsimahuproovivõttur (constant volume sampler) |
DC |
alalisvool (direct current) |
ET |
aurustumistoru (evaporation tube) |
Extra High2 |
WLTC eriti suure kiiruse faas 2. klassi sõidukite puhul |
Extra High3 |
WLTC eriti suure kiiruse faas 3. klassi sõidukite puhul |
FCHV |
kütuseelemendiga hübriidsõiduk (fuel cell hybrid vehicle) |
FID |
leekionisatsioonidetektor (flame ionisation detector) |
FSD |
skaala lõppväärtus (full scale deflection) |
GC |
gaasikromatograaf (gas chromatograph) |
HEPA |
kõrgefektiivne tahkete osakeste õhufilter (high efficiency particulate air filter) |
HFID |
kuumleek-ionisatsioonidetektor (heated flame ionisation detector) |
High2 |
WLTC suure kiiruse faas 2. klassi sõidukite puhul |
High3-1 |
WLTC suure kiiruse faas 3. klassi sõidukite puhul kiirusega vmax < 120 km/h |
High3-2 |
WLTC suure kiiruse faas 3. klassi sõidukite puhul kiirusega vmax ≥ 120 km/h |
ICE |
sisepõlemismootor (internal combustion engine) |
LoD |
avastamispiir (limit of detection) |
LoQ |
määramispiir (limit of quantification) |
Low1 |
WLTC väikese kiiruse faas 1. klassi sõidukite puhul |
Low2 |
WLTC väikese kiiruse faas 2. klassi sõidukite puhul |
Low3 |
WLTC väikese kiiruse faas 3. klassi sõidukite puhul |
Medium1 |
WLTC keskmise kiiruse faas 1. klassi sõidukite puhul |
Medium2 |
WLTC keskmise kiiruse faas 2. klassi sõidukite puhul |
Medium3-1 |
WLTC keskmise kiiruse faas 3. klassi sõidukite puhul kiirusega vmax < 120 km/h |
Medium3-2 |
WLTC keskmise kiiruse faas 3. klassi sõidukite puhul kiirusega vmax ≥ 120 km/h |
LC |
vedelikkromatograafia (liquid chromatography) |
LPG |
veeldatud naftagaas (liquefied petroleum gas) |
NDIR |
mittehajusa infrapunase kiirguse analüsaator (non-dispersive infrared analyser) |
NDUV |
mittehajusa ultraviolettkiirguse analüsaator (non-dispersive ultraviolet) |
NG/biomethane |
maagaas/biometaan |
NMC |
metaanieraldajata analüsaator |
NOVC-FCHV |
välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõiduk (not off-vehicle charging fuel cell hybrid vehicle) |
NOVC |
välise laadimisvõimaluseta (not off-vehicle charging) |
NOVC-HEV |
välise laadimiseta hübriidelektrisõiduk (not off-vehicle charging hybrid electric vehicle) |
OVC-HEV |
välise laadimisega hübriidelektrisõiduk (off-vehicle charging hybrid electric vehicle) |
Pa |
taustafiltrisse kogutud tahkete osakeste mass |
Pe |
proovifiltrisse kogutud tahkete osakeste mass |
PAO |
polüalfaolefiin |
PCF |
tahkete osakeste eelseparaator (particle pre-classifier) |
PCRF |
tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendustegur (particle concentration reduction factor) |
PDP |
mahtpump (positive displacement pump) |
PER |
täiselektrisõiduki sõiduulatus (pure electric range) |
Per cent FS |
protsent skaala lõppväärtusest |
PM |
tahkete osakeste mass (particulate matter emissions) |
PN |
tahkete osakeste arv (particle number emissions) |
PNC |
tahkete osakeste loendur (particle number counter) |
PND1 |
esimene tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendamise seade (first particle number dilution device) |
PND2 |
teine tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendamise seade |
PTS |
tahkete osakeste ülekandesüsteem (particle transfer system) |
PTT |
tahkete osakeste ülekandetoru (particle transfer tube) |
QCL-IR |
infrapuna-kvantkaskaadlaser (infrared quantum cascade laser) |
RCDA |
tegelik sõiduulatus akutoiterežiimis |
RCB |
REESSi laetuse jääk (REESS charge balance) |
REESS |
laetav energiasalvestussüsteem (rechargeable electric energy storage system) |
SSV |
eelhelikiirusega Venturi toru (subsonic venturi) |
USFM |
ultraheli-vooluhulgamõõtur (ultrasonic flow meter) |
VPR |
lenduvate tahkete osakeste püüdur (volatile particle remover) |
WLTC |
ülemaailmne ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsükkel (worldwide light-duty test cycle) |
4.2. Keemilised sümbolid ja lühendid
C1 |
süsivesinike C1-ekvivalent |
CH4 |
metaan |
C2H6 |
etaan |
C2H5OH |
etanool |
C3H8 |
propaan |
CO |
süsinikmonoksiid |
CO2 |
süsinikdioksiid |
DOP |
dioktüülftalaat |
H2O |
vesi |
NH3 |
ammoniaak |
NMHC |
mittemetaansed süsivesinikud |
NOx |
lämmastikoksiidid |
NO |
lämmastikoksiid |
NO2 |
lämmastikdioksiid |
N2O |
dilämmastikoksiid |
THC |
süsivesinike koguheide |
5. ÜLDNÕUDED
5.0 Igale punktides 5.6–5.9 määratletud sõiduki tüüpkonnale antakse kordumatu tunnus, mis on järgmisel kujul:
FT-TA-WMI-aaaa-nnnn
Kus:
— |
FT on tüüpkonna liigi tunnus:
|
— |
TA on tüüpkonna kinnituse eest vastutava asutuse tunnusnumber, nagu on määratletud direktiivi (EÜ) 2007/46 VII lisa 1. punkti 1. osas. |
— |
WMI (rahvusvaheline valmistaja kood) on standardis ISO 3780:2009 määratletud kood, mis kordumatul viisil identifitseerib valmistaja. Ühe valmistaja puhul võidakse kasutada mitut WMI koodi. |
— |
aaaa on aasta, mil tüüpkonna katse tehti. |
— |
nnnn on neljanumbriline järjekorranumber. |
5.1. Sõiduk ja selle osad, mis võivad mõjutada gaasiliste ühendite heitkoguseid ning tahkete osakeste massi ja arvu, on konstrueeritud, ehitatud ja monteeritud selliselt, et sõidukil on võimalik tavapärasel kasutamisel ja tavapärastes kasutustingimustes, nagu niiskus, vihm, lumi, kuumus, külm, liiv, pori, vibratsioon, kulumine jne, vastata selle lisa sätetele oma kasuliku tööea jooksul.
5.1.1. See hõlmab kõikide heitekontrollisüsteemis kasutatud voolikute, liitmike ja ühenduste ohutust.
5.2. Katsesõiduk esindab oma heitgaasidega seotud osade ja funktsionaalsuse poolest kavandatud tootmisseeriat, mida tüübikinnitus hõlmab. Valmistaja ja tüübikinnitusasutus lepivad kokku selles, milline sõiduki katsemudel on representatiivne.
5.3. Sõiduki katsetamistingimus
5.3.1. |
Heitekatsetes kasutatavate määrdeainete ja jahutusvedeliku liigid ning kogused peavad olema sellised, nagu valmistaja on sõiduki tavapärase kasutamise jaoks kindlaks määranud. |
5.3.2. |
Heitekatsetes kasutatav kütuse liik peab vastama IX lisa nõuetele. |
5.3.3. |
Kõik heitekontrollisüsteemid peavad olema töökorras. |
5.3.4. |
Katkestusseadmete kasutamine on keelatud vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõikele 2. |
5.3.5. |
Mootor peab olema konstrueeritud nii, et karterist ei eralduks heitgaase. |
5.3.6. |
Heitekatsetes kasutatavad rehvid peavad vastama käesoleva lisa 6. all-lisa punkti 1.2.4.5 nõuetele. |
5.4. Bensiinipaakide täiteavad
5.4.1. |
Kui punktist 5.4.2 ei tulene teisiti, peab bensiini- või etanoolipaagi täiteava olema konstrueeritud nii, et paaki ei ole võimalik täita tankuri püstolist, mille välisdiameeter on 23,6 mm või üle selle. |
5.4.2. |
Punkti 5.4.1 ei kohaldata sõiduki suhtes, mille puhul on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
|
5.5. Elektroonikasüsteemide turvalisust käsitlevad sätted
5.5.1. |
Igal heitekontrolliarvutiga sõidukil peab saama vältida andmete muutmist, välja arvatud tootja lubatud juhul. Tootja annab andmete muutmise loa juhul, kui muutmine on vajalik sõiduki diagnostikaks, hoolduseks, kontrollimiseks, moderniseerimiseks või parandamiseks. Kõik ümberprogrammeeritavad arvutikoodid ja tööparameetrid peavad olema võltsimiskindlad ning vastama 15. märtsi 2001. aasta standardile ISO 15031–7 (15. märts 2001). Kõik eemaldatavad kalibreerimismälu kiibid peavad olema isoleermaterjaliga kapseldatud, kaetud pitseeritud ümbrisega või kaitstud elektronalgoritmidega ega tohi olla muudetavad erivahendeid või -protseduure kasutamata. |
5.5.2. |
Arvutikoodiga mootori tööparameetrid ei tohi olla ilma erivahendeid või -meetodeid kasutamata muudetavad (näiteks joodetud või kapseldatud arvutiosad või pitseeritud (või joodetud) arvutikorpused). |
5.5.3. |
Tootjad võivad taotleda tüübikinnitusasutuselt erandit ühest kõnealusest nõudest nende sõidukite puhul, mis tõenäoliselt ei vaja kaitset. Kriteeriumid, mida tüübikinnitusasutus erandi tegemise kaalumisel arvesse võtab, võivad hõlmata järgmist: töökiipide kättesaadavus, sõiduki head tehnilised näitajad ja sõiduki kavandatud müügimaht. |
5.5.4. |
Tootjad, kes kasutavad programmeeritavaid arvutikoodide süsteeme, peavad tõkestama loata ümberprogrammeerimist. Tootjad peavad kasutama tugevdatud kopeerimisvastase kaitse strateegiaid ja kirjutuskaitsefunktsioone, mis nõuavad elektroonilist juurdepääsu tootja välisarvutile, millele peab olema juurdepääs ka sõltumatutel ettevõtjatel, kes kasutavad XIV lisa punktiga 5.5.1 ja jaotisega 2.2 ette nähtud kaitset. Kopeerimiskaitse meetodid peavad olema tüübikinnitusasutuse poolt nõuetekohaselt heaks kiidetud. |
5.6. Interpolatsioonitüüpkond
5.6.1. Sisepõlemismootoriga sõidukite interpolatsioonitüüpkond
Samasse interpolatsioonitüüpkonda võivad kuuluda üksnes sõidukid, mis on järgmiste sõiduki/jõuseadme/käigukasti karakteristikute poolest sarnased:
a) |
sisepõlemismootori liik: kütuse liik, põlemise liik, mootori töömaht, karakteristikud täiskoormusel, mootoritehnoloogia ja laadimissüsteem ning ka muud mootori alamsüsteemid või karakteristikud, millel on märkimisväärne mõju CO2 heite massile WLTP tingimustes; |
b) |
kõikide CO2 heite massi mõjutavate jõuseadmesiseste komponentide kasutusstrateegia; |
c) |
käigukasti liik (nt käsi-, automaat-, variaatorkäigukast) ja käigukasti mudel (nt pöördemoment, käikude arv, sidurite arv jne); |
d) |
n/v suhtarvud (mootori pöörlemiskiirus jagatud sõiduki kiirusega). See nõue loetakse täidetuks, kui kõikide asjaomaste ülekandearvude puhul jääb erinevus kõige sagedamini paigaldatud käigukasti liigi ülekandearvude suhtes 8 % piiresse; |
e) |
veotelgede arv; |
f) |
ATCT tüüpkond. |
Sõidukid võivad kuuluda samasse interpolatsioonitüüpkonda üksnes siis, kui nad kuuluvad samasse sõidukiklassi, nagu on kirjeldatud 1. all-lisa punktis 2.
5.6.2. Interpolatsioonitüüpkond välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite (NOVC-HEV) ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite (OVC-HEV) puhul
Lisaks punkti 5.6.1 nõuetele võivad samasse interpolatsioonitüüpkonda kuuluda üksnes need välise laadimisega ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste karakteristikute poolest:
a) |
elektrimasinate liik ja arv (konstruktsioonitüüp (asünkroonne/sünkroonne jne)), jahutusaine tüüp (õhk, vesi) ning muud karakteristikud, mis avaldavad märkimisväärset mõju CO2 heite massile ja elektrienergiakulule WLTP tingimustes; |
b) |
veojõu rakendamiseks vajaliku laetava energiasalvestussüsteemi liik (mudel, töömaht, nimipinge, nimivõimsus, jahutusaine tüüp (õhk, vesi)); |
c) |
elektrimasina ja veojõu rakendamiseks vajaliku REESSi, veojõu rakendamiseks vajaliku REESSi ja madalpingeallika ning laadimispistiku ja veojõu rakendamiseks vajaliku REESSi vahelise energiamuunduri liik ning muud karakteristikud, mis avaldavad märkimisväärset mõju CO2 heite massile ja elektrienergiakulule WLTP tingimustes; |
d) |
akutoiterežiimis tsüklite arvu vahe katse algusest kuni üleminekutsüklini (kaasa arvatud) ei tohi olla rohkem kui üks. |
5.6.3. Elektrisõidukite interpolatsioonitüüpkond
Samasse interpolatsioonitüüpkonda võivad kuuluda üksnes elektrisõidukid, mis on järgmiste elektrilise jõuseadme/käigukasti karakteristikute poolest sarnased:
a) |
elektrimasinate arv ja liik (konstruktsioonitüüp (asünkroonne/sünkroonne jne)), jahutusaine tüüp (õhk, vesi) ning muud karakteristikud, mis avaldavad märgatavat mõju elektrienergiakulule ja sõiduulatusele WLTP tingimustes; |
b) |
veojõu rakendamiseks vajaliku REESSi liik (mudel, töömaht, nimipinge, nimivõimsus, jahutusaine tüüp (õhk, vesi)); |
c) |
käigukasti liik (nt käsi-, automaat-, variaatorkäigukast) ja käigukasti mudel (nt pöördemoment, käikude arv, sidurite arv jne); |
d) |
veotelgede arv; |
e) |
elektrimasina ja veojõu rakendamiseks vajaliku REESSi, veojõu rakendamiseks vajaliku REESSi ja madalpingeallika ning laadimispistiku ja veojõu rakendamiseks vajaliku REESSi vahelise energiamuunduri liik ning muud karakteristikud, mis avaldavad märgatavat mõju elektrienergiakulule ja sõiduulatusele WLTP tingimustes; |
f) |
kõikide elektrienergiakulu mõjutavate jõuseadmesiseste komponentide kasutusstrateegia; |
g) |
n/v suhtarvud (mootori pöörlemiskiirus jagatud sõiduki kiirusega). See nõue loetakse täidetuks, kui kõikide asjaomaste ülekandearvude puhul jääb erinevus kõige sagedamini paigaldatud käigukasti liigi ja mudeli ülekandearvude suhtes 8 % piiresse. |
5.7. Sõidutakistuse tüüpkond
Samasse sõidutakistuse tüüpkonda võivad kuuluda üksnes sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste karakteristikute poolest:
a) |
käigukasti liik (nt käsi-, automaat-, sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast) ja käigukasti mudel (nt pöördemoment, käikude arv, sidurite arv jne); Tootja soovil ja tüübikinnitusasutuse loal võib tüüpkonda lisada väiksemate võimsuskadudega käigukasti; |
b) |
n/v suhtarvud (mootori pöörlemiskiirus jagatud sõiduki kiirusega). See nõue loetakse täidetuks, kui kõikide asjaomaste ülekandearvude puhul jääb erinevus kõige sagedamini paigaldatud käigukasti liigi ülekandearvude suhtes 25 % piiresse; |
c) |
veotelgede arv; |
d) |
kui vähemalt üks elektrimasin on sidestatud käigukasti neutraalasendis ja sõiduk ei ole varustatud vabajooksurežiimiga (4. all-lisa punkt 4.2.1.8.5), mistõttu elektrimasin ei mõjuta sõidutakistust, kohaldatakse punktide 5.6.2. ja 5.6.3. alapunkti a. |
Kui peale sõiduki massi, veeretakistuse ja aerodünaamika esineb erinevusi, millel on märgatav mõju sõidutakistusele, siis seda sõidukit ei peeta tüüpkonda kuuluvaks, v.a juhul, kui tüübikinnitusasutus on selle heaks kiitnud.
5.8. Sõidutakistusmaatriksi tüüpkond
Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonda võib kohaldada sõidukite suhtes, mille suurim lubatud koormus on ≥ 3 000 kg.
Samasse sõidutakistusmaatriksi tüüpkonda võivad kuuluda üksnes sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste karakteristikute poolest:
a) |
käigukasti tüüp (nt käsi-, automaat-, variaatorkäigukast); |
b) |
veotelgede arv. |
5.9. Perioodiliselt regenereeruvate süsteemide (Ki) tüüpkond
Samasse perioodiliselt regenereeruvate süsteemide tüüpkonda võivad kuuluda üksnes sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste karakteristikute poolest:
5.9.1. |
sisepõlemismootori liik: kütuse liik, põlemise liik; |
5.9.2. |
perioodiliselt regenereeruv süsteem (s.t katalüsaator, kübemefilter):
|
6. TOIMIVUSNÕUDED
6.1. Piirnormid
Heitkoguste piirnormid on määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisas esitatud piirnormid.
6.2. Katsed
Katsed tehakse järgmiste tingimuste kohaselt:
a) |
WLTCd, nagu on kirjeldatud 1. all-lisas; |
b) |
käigu valik ja käiguvahetuspunkti kindlaksmääramine, nagu on kirjeldatud 2. all-lisas; |
c) |
sobiv kütus, nagu on kirjeldatud käesoleva määruse IX lisas; |
d) |
sõidutakistus ja dünamomeetri seadistus, nagu on kirjeldatud 4. all-lisas; |
e) |
katseseadmed, nagu on kirjeldatud 5. all-lisas; |
f) |
katsemenetlus, nagu on kirjeldatud 6. ja 8. all-lisas; |
g) |
arvutusmeetodid, nagu on kirjeldatud 7. ja 8. all-lisas. |
1. all-lisa
Ülemaailmsed ühtlustatud kergsõidukite katsetamise tsüklid (WLTC)
1. Üldnõuded
1.1. |
Sõidetav tsükkel sõltub katsesõiduki nimivõimsuse ja töökorras sõiduki massi suhtest (W/kg) ning selle suurimast kiirusest (vmax).
Käesolevas all-lisas kirjeldatud nõuetest tulenevale tsüklile viidatakse lisa muudes osades kui „kasutatavale tsüklile“. |
2. Sõiduki klassifikatsioonid
2.1. |
1. klassi sõidukitel on võimsuse ja töökorras sõiduki massi suhe Pmr ≤ 22 W/kg. |
2.2. |
2. klassi sõidukitel on võimsuse ja töökorras sõiduki massi suhe > 22, aga ≤ 34 W/kg. |
2.3. |
3. klassi sõidukitel on võimsuse ja töökorras sõiduki massi suhe > 34 W/kg. |
2.3.1. |
Kõiki 8. all-lisa kohaselt katsetatud sõidukeid peetakse 3. klassi sõidukiteks. |
3. Katsetsüklid
3.1. 1. klassi sõidukid
3.1.1. |
1. klassi sõidukite puhul koosneb täielik tsükkel väikese kiiruse (Low1), keskmise kiiruse (Medium1) ja täiendavast väikese kiiruse faasist (Low1). |
3.1.2. |
Väikese kiiruse faasi Low1 on kirjeldatud joonisel A1/1 ja tabelis A1/1. |
3.1.3. |
Keskmise kiiruse faasi Medium1 on kirjeldatud joonisel A1/2 ja tabelis A1/2. |
3.2. 2. klassi sõidukid
3.2.1. |
2. klassi sõidukite puhul koosneb täielik tsükkel väikese kiiruse (Low2), keskmise kiiruse (Medium2), suure kiiruse (High2) ja eriti suure kiiruse faasist (Extra High2). |
3.2.2. |
Väikese kiiruse faasi Low2 on kirjeldatud joonisel A1/3 ja tabelis A1/3. |
3.2.3. |
Keskmise kiiruse faasi Medium2 on kirjeldatud joonisel A1/4 ja tabelis A1/4. |
3.2.4. |
Suure kiiruse faasi High2 on kirjeldatud joonisel A1/5 ja tabelis A1/5. |
3.2.5. |
Eriti suure kiiruse faasi Extra High2 on kirjeldatud joonisel A1/6 ja tabelis A1/6. |
3.3. 3. klassi sõidukid
3. klassi sõidukid on jaotatud kahte alamklassi vastavalt nende suurimale kiirusele, vmax.
3.3.1. 3a klassi sõidukid, mille kiirus on vmax < 120 km/h
3.3.1.1. |
Täielik tsükkel koosneb väikese kiiruse (Low3), keskmise kiiruse (Medium3-1), suure kiiruse (High3-1) ja eriti suure kiiruse faasist (Extra High3). |
3.3.1.2. |
Väikese kiiruse faasi Low3 on kirjeldatud joonisel A1/7 ja tabelis A1/7. |
3.3.1.3. |
Keskmise kiiruse faasi Medium3-1 on kirjeldatud joonisel A1/8 ja tabelis A1/8. |
3.3.1.4. |
Suure kiiruse faasi High3-1 on kirjeldatud joonisel A1/10 ja tabelis A1/10. |
3.3.1.5. |
Eriti suure kiiruse faasi Extra High3 on kirjeldatud joonisel A1/12 ja tabelis A1/12. |
3.3.2. 3.b klassi sõidukid, mille kiirus on vmax ≥ 120 km/h
3.3.2.1. |
Täielik tsükkel koosneb väikese kiiruse (Low3), keskmise kiiruse (Medium3-2), suure kiiruse (High3-2) ja eriti suure kiiruse faasist (Extra High3). |
3.3.2.2. |
Väikese kiiruse faasi Low3 on kirjeldatud joonisel A1/7 ja tabelis A1/7. |
3.3.2.3. |
Keskmise kiiruse faasi Medium3-2 on kirjeldatud joonisel A1/9 ja tabelis A1/9. |
3.3.2.4. |
Suure kiiruse faasi High3-2 on kirjeldatud joonisel A1/11 ja tabelis A1/11. |
3.3.2.5. |
Eriti suure kiiruse faasi Extra High3 on kirjeldatud joonisel A1/12 ja tabelis A1/12. |
3.4. Kõikide faaside kestus
3.4.1. |
Kõik väikese kiiruse faasid kestavad 589 sekundit. |
3.4.2. |
Kõik keskmise kiiruse faasid kestavad 433 sekundit. |
3.4.3. |
Kõik suure kiiruse faasid kestavad 455 sekundit. |
3.4.4. |
Kõik eriti suure kiiruse faasid kestavad 323 sekundit. |
3.5. WLTC linnatsüklid
3.a klassi ja 3.b klassi sõidukite puhul katsetatakse välise laadimisega hübriidelektrisõidukeid (OVC-HEV) ning elektrisõidukeid (PEV) WLTC ja WLTC linnatsüklites (vt 8. all-lisa).
WLTC linnasõidu tsükkel koosneb üksnes väikese ja keskmise kiiruse faasidest.
4. WLTC 1. klassi sõiduki
Joonis A1/1
WLTC, 1. klassi sõidukid, faas Low1
Joonis A1/2
WLTC, 1. klassi sõidukid, faas Medium1
Tabel A1/1
WLTC, 1. klassi sõidukid, faas Low1
Aeg (s) |
Kiirus (km/h) |
0 |
0,0 |
1 |
0,0 |
2 |
0,0 |
3 |
0,0 |
4 |
0,0 |
5 |
0,0 |
6 |
0,0 |
7 |
0,0 |
8 |
0,0 |
9 |
0,0 |
10 |
0,0 |
11 |
0,0 |
12 |
0,2 |
13 |
3,1 |
14 |
5,7 |
15 |
8,0 |
16 |
10,1 |
17 |
12,0 |
18 |
13,8 |
19 |
15,4 |
20 |
16,7 |
21 |
17,7 |
22 |
18,3 |
23 |
18,8 |
24 |
18,9 |
25 |
18,4 |
26 |
16,9 |
27 |
14,3 |
28 |
10,8 |
29 |
7,1 |
30 |
4,0 |
31 |
0,0 |
32 |
0,0 |
33 |
0,0 |
34 |
0,0 |
35 |
1,5 |
36 |
3,8 |
37 |
5,6 |
38 |
7,5 |
39 |
9,2 |
40 |
10,8 |
41 |
12,4 |
42 |
13,8 |
43 |
15,2 |
44 |
16,3 |
45 |
17,3 |
46 |
18,0 |
47 |
18,8 |
48 |
19,5 |
49 |
20,2 |
50 |
20,9 |
51 |
21,7 |
52 |
22,4 |
53 |
23,1 |
54 |
23,7 |
55 |
24,4 |
56 |
25,1 |
57 |
25,4 |
58 |
25,2 |
59 |
23,4 |
60 |
21,8 |
61 |
19,7 |
62 |
17,3 |
63 |
14,7 |
64 |
12,0 |
65 |
9,4 |
66 |
5,6 |
67 |
3,1 |
68 |
0,0 |
69 |
0,0 |
70 |
0,0 |
71 |
0,0 |
72 |
0,0 |
73 |
0,0 |
74 |
0,0 |
75 |
0,0 |
76 |
0,0 |
77 |
0,0 |
78 |
0,0 |
79 |
0,0 |
80 |
0,0 |
81 |
0,0 |
82 |
0,0 |
83 |
0,0 |
84 |
0,0 |
85 |
0,0 |
86 |
0,0 |
87 |
0,0 |
88 |
0,0 |
89 |
0,0 |
90 |
0,0 |
91 |
0,0 |
92 |
0,0 |
93 |
0,0 |
94 |
0,0 |
95 |
0,0 |
96 |
0,0 |
97 |
0,0 |
98 |
0,0 |
99 |
0,0 |
100 |
0,0 |
101 |
0,0 |
102 |
0,0 |
103 |
0,0 |
104 |
0,0 |
105 |
0,0 |
106 |
0,0 |
107 |
0,0 |
108 |
0,7 |
109 |
1,1 |
110 |
1,9 |
111 |
2,5 |
112 |
3,5 |
113 |
4,7 |
114 |
6,1 |
115 |
7,5 |
116 |
9,4 |
117 |
11,0 |
118 |
12,9 |
119 |
14,5 |
120 |
16,4 |
121 |
18,0 |
122 |
20,0 |
123 |
21,5 |
124 |
23,5 |
125 |
25,0 |
126 |
26,8 |
127 |
28,2 |
128 |
30,0 |
129 |
31,4 |
130 |
32,5 |
131 |
33,2 |
132 |
33,4 |
133 |
33,7 |
134 |
33,9 |
135 |
34,2 |
136 |
34,4 |
137 |
34,7 |
138 |
34,9 |
139 |
35,2 |
140 |
35,4 |
141 |
35,7 |
142 |
35,9 |
143 |
36,6 |
144 |
37,5 |
145 |
38,4 |
146 |
39,3 |
147 |
40,0 |
148 |
40,6 |
149 |
41,1 |
150 |
41,4 |
151 |
41,6 |
152 |
41,8 |
153 |
41,8 |
154 |
41,9 |
155 |
41,9 |
156 |
42,0 |
157 |
42,0 |
158 |
42,2 |
159 |
42,3 |
160 |
42,6 |
161 |
43,0 |
162 |
43,3 |
163 |
43,7 |
164 |
44,0 |
165 |
44,3 |
166 |
44,5 |
167 |
44,6 |
168 |
44,6 |
169 |
44,5 |
170 |
44,4 |
171 |
44,3 |
172 |
44,2 |
173 |
44,1 |
174 |
44,0 |
175 |
43,9 |
176 |
43,8 |
177 |
43,7 |
178 |
43,6 |
179 |
43,5 |
180 |
43,4 |
181 |
43,3 |
182 |
43,1 |
183 |
42,9 |
184 |
42,7 |
185 |
42,5 |
186 |
42,3 |
187 |
42,2 |
188 |
42,2 |
189 |
42,2 |
190 |
42,3 |
191 |
42,4 |
192 |
42,5 |
193 |
42,7 |
194 |
42,9 |
195 |
43,1 |
196 |
43,2 |
197 |
43,3 |
198 |
43,4 |
199 |
43,4 |
200 |
43,2 |
201 |
42,9 |
202 |
42,6 |
203 |
42,2 |
204 |
41,9 |
205 |
41,5 |
206 |
41,0 |
207 |
40,5 |
208 |
39,9 |
209 |
39,3 |
210 |
38,7 |
211 |
38,1 |
212 |
37,5 |
213 |
36,9 |
214 |
36,3 |
215 |
35,7 |
216 |
35,1 |
217 |
34,5 |
218 |
33,9 |
219 |
33,6 |
220 |
33,5 |
221 |
33,6 |
222 |
33,9 |
223 |
34,3 |
224 |
34,7 |
225 |
35,1 |
226 |
35,5 |
227 |
35,9 |
228 |
36,4 |
229 |
36,9 |
230 |
37,4 |
231 |
37,9 |
232 |
38,3 |
233 |
38,7 |
234 |
39,1 |
235 |
39,3 |
236 |
39,5 |
237 |
39,7 |
238 |
39,9 |
239 |
40,0 |
240 |
40,1 |
241 |
40,2 |
242 |
40,3 |
243 |
40,4 |
244 |
40,5 |
245 |
40,5 |
246 |
40,4 |
247 |
40,3 |
248 |
40,2 |
249 |
40,1 |
250 |
39,7 |
251 |
38,8 |
252 |
37,4 |
253 |
35,6 |
254 |
33,4 |
255 |
31,2 |
256 |
29,1 |
257 |
27,6 |
258 |
26,6 |
259 |
26,2 |
260 |
26,3 |
261 |
26,7 |
262 |
27,5 |
263 |
28,4 |
264 |
29,4 |
265 |
30,4 |
266 |
31,2 |
267 |
31,9 |
268 |
32,5 |
269 |
33,0 |
270 |
33,4 |
271 |
33,8 |
272 |
34,1 |
273 |
34,3 |
274 |
34,3 |
275 |
33,9 |
276 |
33,3 |
277 |
32,6 |
278 |
31,8 |
279 |
30,7 |
280 |
29,6 |
281 |
28,6 |
282 |
27,8 |
283 |
27,0 |
284 |
26,4 |
285 |
25,8 |
286 |
25,3 |
287 |
24,9 |
288 |
24,5 |
289 |
24,2 |
290 |
24,0 |
291 |
23,8 |
292 |
23,6 |
293 |
23,5 |
294 |
23,4 |
295 |
23,3 |
296 |
23,3 |
297 |
23,2 |
298 |
23,1 |
299 |
23,0 |
300 |
22,8 |
301 |
22,5 |
302 |
22,1 |
303 |
21,7 |
304 |
21,1 |
305 |
20,4 |
306 |
19,5 |
307 |
18,5 |
308 |
17,6 |
309 |
16,6 |
310 |
15,7 |
311 |
14,9 |
312 |
14,3 |
313 |
14,1 |
314 |
14,0 |
315 |
13,9 |
316 |
13,8 |
317 |
13,7 |
318 |
13,6 |
319 |
13,5 |
320 |
13,4 |
321 |
13,3 |
322 |
13,2 |
323 |
13,2 |
324 |
13,2 |
325 |
13,4 |
326 |
13,5 |
327 |
13,7 |
328 |
13,8 |
329 |
14,0 |
330 |
14,1 |
331 |
14,3 |
332 |
14,4 |
333 |
14,4 |
334 |
14,4 |
335 |
14,3 |
336 |
14,3 |
337 |
14,0 |
338 |
13,0 |
339 |
11,4 |
340 |
10,2 |
341 |
8,0 |
342 |
7,0 |
343 |
6,0 |
344 |
5,5 |
345 |
5,0 |
346 |
4,5 |
347 |
4,0 |
348 |
3,5 |
349 |
3,0 |
350 |
2,5 |
351 |
2,0 |
352 |
1,5 |
353 |
1,0 |
354 |
0,5 |
355 |
0,0 |
356 |
0,0 |
357 |
0,0 |
358 |
0,0 |
359 |
0,0 |
360 |
0,0 |
361 |
2,2 |
362 |
4,5 |
363 |
6,6 |
364 |
8,6 |
365 |
10,6 |
366 |
12,5 |
367 |
14,4 |
368 |
16,3 |
369 |
17,9 |
370 |
19,1 |
371 |
19,9 |
372 |
20,3 |
373 |
20,5 |
374 |
20,7 |
375 |
21,0 |
376 |
21,6 |
377 |
22,6 |
378 |
23,7 |
379 |
24,8 |
380 |
25,7 |
381 |
26,2 |
382 |
26,4 |
383 |
26,4 |
384 |
26,4 |
385 |
26,5 |
386 |
26,6 |
387 |
26,8 |
388 |
26,9 |
389 |
27,2 |
390 |
27,5 |
391 |
28,0 |
392 |
28,8 |
393 |
29,9 |
394 |
31,0 |
395 |
31,9 |
396 |
32,5 |
397 |
32,6 |
398 |
32,4 |
399 |
32,0 |
400 |
31,3 |
401 |
30,3 |
402 |
28,0 |
403 |
27,0 |
404 |
24,0 |
405 |
22,5 |
406 |
19,0 |
407 |
17,5 |
408 |
14,0 |
409 |
12,5 |
410 |
9,0 |
411 |
7,5 |
412 |
4,0 |
413 |
2,9 |
414 |
0,0 |
415 |
0,0 |
416 |
0,0 |
417 |
0,0 |
418 |
0,0 |
419 |
0,0 |
420 |
0,0 |
421 |
0,0 |
422 |
0,0 |
423 |
0,0 |
424 |
0,0 |
425 |
0,0 |
426 |
0,0 |
427 |
0,0 |
428 |
0,0 |
429 |
0,0 |
430 |
0,0 |
431 |
0,0 |
432 |
0,0 |
433 |
0,0 |
434 |
0,0 |
435 |
0,0 |
436 |
0,0 |
437 |
0,0 |
438 |
0,0 |
439 |
0,0 |
440 |
0,0 |
441 |
0,0 |
442 |
0,0 |
443 |
0,0 |
444 |
0,0 |
445 |
0,0 |
446 |
0,0 |
447 |
0,0 |
448 |
0,0 |
449 |
0,0 |
450 |
0,0 |
451 |
0,0 |
452 |
0,0 |
453 |
0,0 |
454 |
0,0 |
455 |
0,0 |
456 |
0,0 |
457 |
0,0 |
458 |
0,0 |
459 |
0,0 |
460 |
0,0 |
461 |
0,0 |
462 |
0,0 |
463 |
0,0 |
464 |
0,0 |
465 |
0,0 |
466 |
0,0 |
467 |
0,0 |
468 |
0,0 |
469 |
0,0 |
470 |
0,0 |
471 |
0,0 |
472 |
0,0 |
473 |
0,0 |
474 |
0,0 |
475 |
0,0 |
476 |
0,0 |
477 |
0,0 |
478 |
0,0 |
479 |
0,0 |
480 |
0,0 |
481 |
1,6 |
482 |
3,1 |
483 |
4,6 |
484 |
6,1 |
485 |
7,8 |
486 |
9,5 |
487 |
11,3 |
488 |
13,2 |
489 |
15,0 |
490 |
16,8 |
491 |
18,4 |
492 |
20,1 |
493 |
21,6 |
494 |
23,1 |
495 |
24,6 |
496 |
26,0 |
497 |
27,5 |
498 |
29,0 |
499 |
30,6 |
500 |
32,1 |
501 |
33,7 |
502 |
35,3 |
503 |
36,8 |
504 |
38,1 |
505 |
39,3 |
506 |
40,4 |
507 |
41,2 |
508 |
41,9 |
509 |
42,6 |
510 |
43,3 |
511 |
44,0 |
512 |
44,6 |
513 |
45,3 |
514 |
45,5 |
515 |
45,5 |
516 |
45,2 |
517 |
44,7 |
518 |
44,2 |
519 |
43,6 |
520 |
43,1 |
521 |
42,8 |
522 |
42,7 |
523 |
42,8 |
524 |
43,3 |
525 |
43,9 |
526 |
44,6 |
527 |
45,4 |
528 |
46,3 |
529 |
47,2 |
530 |
47,8 |
531 |
48,2 |
532 |
48,5 |
533 |
48,7 |
534 |
48,9 |
535 |
49,1 |
536 |
49,1 |
537 |
49,0 |
538 |
48,8 |
539 |
48,6 |
540 |
48,5 |
541 |
48,4 |
542 |
48,3 |
543 |
48,2 |
544 |
48,1 |
545 |
47,5 |
546 |
46,7 |
547 |
45,7 |
548 |
44,6 |
549 |
42,9 |
550 |
40,8 |
551 |
38,2 |
552 |
35,3 |
553 |
31,8 |
554 |
28,7 |
555 |
25,8 |
556 |
22,9 |
557 |
20,2 |
558 |
17,3 |
559 |
15,0 |
560 |
12,3 |
561 |
10,3 |
562 |
7,8 |
563 |
6,5 |
564 |
4,4 |
565 |
3,2 |
566 |
1,2 |
567 |
0,0 |
568 |
0,0 |
569 |
0,0 |
570 |
0,0 |
571 |
0,0 |
572 |
0,0 |
573 |
0,0 |
574 |
0,0 |
575 |
0,0 |
576 |
0,0 |
577 |
0,0 |
578 |
0,0 |
579 |
0,0 |
580 |
0,0 |
581 |
0,0 |
582 |
0,0 |
583 |
0,0 |
584 |
0,0 |
585 |
0,0 |
586 |
0,0 |
587 |
0,0 |
588 |
0,0 |
589 |
0,0 |
Tabel A1/2
WLTC, 1. klassi sõidukid, faas Medium1
Aeg (s) |
Kiirus (km/h) |
590 |
0,0 |
591 |
0,0 |
592 |
0,0 |
593 |
0,0 |
594 |
0,0 |
595 |
0,0 |
596 |
0,0 |
597 |
0,0 |
598 |
0,0 |
599 |
0,0 |
600 |
0,6 |
601 |
1,9 |
602 |
2,7 |
603 |
5,2 |
604 |
7,0 |
605 |
9,6 |
606 |
11,4 |
607 |
14,1 |
608 |
15,8 |
609 |
18,2 |
610 |
19,7 |
611 |
21,8 |
612 |
23,2 |
613 |
24,7 |
614 |
25,8 |
615 |
26,7 |
616 |
27,2 |
617 |
27,7 |
618 |
28,1 |
619 |
28,4 |
620 |
28,7 |
621 |
29,0 |
622 |
29,2 |
623 |
29,4 |
624 |
29,4 |
625 |
29,3 |
626 |
28,9 |
627 |
28,5 |
628 |
28,1 |
629 |
27,6 |
630 |
26,9 |
631 |
26,0 |
632 |
24,6 |
633 |
22,8 |
634 |
21,0 |
635 |
19,5 |
636 |
18,6 |
637 |
18,4 |
638 |
19,0 |
639 |
20,1 |
640 |
21,5 |
641 |
23,1 |
642 |
24,9 |
643 |
26,4 |
644 |
27,9 |
645 |
29,2 |
646 |
30,4 |
647 |
31,6 |
648 |
32,8 |
649 |
34,0 |
650 |
35,1 |
651 |
36,3 |
652 |
37,4 |
653 |
38,6 |
654 |
39,6 |
655 |
40,6 |
656 |
41,6 |
657 |
42,4 |
658 |
43,0 |
659 |
43,6 |
660 |
44,0 |
661 |
44,4 |
662 |
44,8 |
663 |
45,2 |
664 |
45,6 |
665 |
46,0 |
666 |
46,5 |
667 |
47,0 |
668 |
47,5 |
669 |
48,0 |
670 |
48,6 |
671 |
49,1 |
672 |
49,7 |
673 |
50,2 |
674 |
50,8 |
675 |
51,3 |
676 |
51,8 |
677 |
52,3 |
678 |
52,9 |
679 |
53,4 |
680 |
54,0 |
681 |
54,5 |
682 |
55,1 |
683 |
55,6 |
684 |
56,2 |
685 |
56,7 |
686 |
57,3 |
687 |
57,9 |
688 |
58,4 |
689 |
58,8 |
690 |
58,9 |
691 |
58,4 |
692 |
58,1 |
693 |
57,6 |
694 |
56,9 |
695 |
56,3 |
696 |
55,7 |
697 |
55,3 |
698 |
55,0 |
699 |
54,7 |
700 |
54,5 |
701 |
54,4 |
702 |
54,3 |
703 |
54,2 |
704 |
54,1 |
705 |
53,8 |
706 |
53,5 |
707 |
53,0 |
708 |
52,6 |
709 |
52,2 |
710 |
51,9 |
711 |
51,7 |
712 |
51,7 |
713 |
51,8 |
714 |
52,0 |
715 |
52,3 |
716 |
52,6 |
717 |
52,9 |
718 |
53,1 |
719 |
53,2 |
720 |
53,3 |
721 |
53,3 |
722 |
53,4 |
723 |
53,5 |
724 |
53,7 |
725 |
54,0 |
726 |
54,4 |
727 |
54,9 |
728 |
55,6 |
729 |
56,3 |
730 |
57,1 |
731 |
57,9 |
732 |
58,8 |
733 |
59,6 |
734 |
60,3 |
735 |
60,9 |
736 |
61,3 |
737 |
61,7 |
738 |
61,8 |
739 |
61,8 |
740 |
61,6 |
741 |
61,2 |
742 |
60,8 |
743 |
60,4 |
744 |
59,9 |
745 |
59,4 |
746 |
58,9 |
747 |
58,6 |
748 |
58,2 |
749 |
57,9 |
750 |
57,7 |
751 |
57,5 |
752 |
57,2 |
753 |
57,0 |
754 |
56,8 |
755 |
56,6 |
756 |
56,6 |
757 |
56,7 |
758 |
57,1 |
759 |
57,6 |
760 |
58,2 |
761 |
59,0 |
762 |
59,8 |
763 |
60,6 |
764 |
61,4 |
765 |
62,2 |
766 |
62,9 |
767 |
63,5 |
768 |
64,2 |
769 |
64,4 |
770 |
64,4 |
771 |
64,0 |
772 |
63,5 |
773 |
62,9 |
774 |
62,4 |
775 |
62,0 |
776 |
61,6 |
777 |
61,4 |
778 |
61,2 |
779 |
61,0 |
780 |
60,7 |
781 |
60,2 |
782 |
59,6 |
783 |
58,9 |
784 |
58,1 |
785 |
57,2 |
786 |
56,3 |
787 |
55,3 |
788 |
54,4 |
789 |
53,4 |
790 |
52,4 |
791 |
51,4 |
792 |
50,4 |
793 |
49,4 |
794 |
48,5 |
795 |
47,5 |
796 |
46,5 |
797 |
45,4 |
798 |
44,3 |
799 |
43,1 |
800 |
42,0 |
801 |
40,8 |
802 |
39,7 |
803 |
38,8 |
804 |
38,1 |
805 |
37,4 |
806 |
37,1 |
807 |
36,9 |
808 |
37,0 |
809 |
37,5 |
810 |
37,8 |
811 |
38,2 |
812 |
38,6 |
813 |
39,1 |
814 |
39,6 |
815 |
40,1 |
816 |
40,7 |
817 |
41,3 |
818 |
41,9 |
819 |
42,7 |
820 |
43,4 |
821 |
44,2 |
822 |
45,0 |
823 |
45,9 |
824 |
46,8 |
825 |
47,7 |
826 |
48,7 |
827 |
49,7 |
828 |
50,6 |
829 |
51,6 |
830 |
52,5 |
831 |
53,3 |
832 |
54,1 |
833 |
54,7 |
834 |
55,3 |
835 |
55,7 |
836 |
56,1 |
837 |
56,4 |
838 |
56,7 |
839 |
57,1 |
840 |
57,5 |
841 |
58,0 |
842 |
58,7 |
843 |
59,3 |
844 |
60,0 |
845 |
60,6 |
846 |
61,3 |
847 |
61,5 |
848 |
61,5 |
849 |
61,4 |
850 |
61,2 |
851 |
60,5 |
852 |
60,0 |
853 |
59,5 |
854 |
58,9 |
855 |
58,4 |
856 |
57,9 |
857 |
57,5 |
858 |
57,1 |
859 |
56,7 |
860 |
56,4 |
861 |
56,1 |
862 |
55,8 |
863 |
55,5 |
864 |
55,3 |
865 |
55,0 |
866 |
54,7 |
867 |
54,4 |
868 |
54,2 |
869 |
54,0 |
870 |
53,9 |
871 |
53,7 |
872 |
53,6 |
873 |
53,5 |
874 |
53,4 |
875 |
53,3 |
876 |
53,2 |
877 |
53,1 |
878 |
53,0 |
879 |
53,0 |
880 |
53,0 |
881 |
53,0 |
882 |
53,0 |
883 |
53,0 |
884 |
52,8 |
885 |
52,5 |
886 |
51,9 |
887 |
51,1 |
888 |
50,2 |
889 |
49,2 |
890 |
48,2 |
891 |
47,3 |
892 |
46,4 |
893 |
45,6 |
894 |
45,0 |
895 |
44,3 |
896 |
43,8 |
897 |
43,3 |
898 |
42,8 |
899 |
42,4 |
900 |
42,0 |
901 |
41,6 |
902 |
41,1 |
903 |
40,3 |
904 |
39,5 |
905 |
38,6 |
906 |
37,7 |
907 |
36,7 |
908 |
36,2 |
909 |
36,0 |
910 |
36,2 |
911 |
37,0 |
912 |
38,0 |
913 |
39,0 |
914 |
39,7 |
915 |
40,2 |
916 |
40,7 |
917 |
41,2 |
918 |
41,7 |
919 |
42,2 |
920 |
42,7 |
921 |
43,2 |
922 |
43,6 |
923 |
44,0 |
924 |
44,2 |
925 |
44,4 |
926 |
44,5 |
927 |
44,6 |
928 |
44,7 |
929 |
44,6 |
930 |
44,5 |
931 |
44,4 |
932 |
44,2 |
933 |
44,1 |
934 |
43,7 |
935 |
43,3 |
936 |
42,8 |
937 |
42,3 |
938 |
41,6 |
939 |
40,7 |
940 |
39,8 |
941 |
38,8 |
942 |
37,8 |
943 |
36,9 |
944 |
36,1 |
945 |
35,5 |
946 |
35,0 |
947 |
34,7 |
948 |
34,4 |
949 |
34,1 |
950 |
33,9 |
951 |
33,6 |
952 |
33,3 |
953 |
33,0 |
954 |
32,7 |
955 |
32,3 |
956 |
31,9 |
957 |
31,5 |
958 |
31,0 |
959 |
30,6 |
960 |
30,2 |
961 |
29,7 |
962 |
29,1 |
963 |
28,4 |
964 |
27,6 |
965 |
26,8 |
966 |
26,0 |
967 |
25,1 |
968 |
24,2 |
969 |
23,3 |
970 |
22,4 |
971 |
21,5 |
972 |
20,6 |
973 |
19,7 |
974 |
18,8 |
975 |
17,7 |
976 |
16,4 |
977 |
14,9 |
978 |
13,2 |
979 |
11,3 |
980 |
9,4 |
981 |
7,5 |
982 |
5,6 |
983 |
3,7 |
984 |
1,9 |
985 |
1,0 |
986 |
0,0 |
987 |
0,0 |
988 |
0,0 |
989 |
0,0 |
990 |
0,0 |
991 |
0,0 |
992 |
0,0 |
993 |
0,0 |
994 |
0,0 |
995 |
0,0 |
996 |
0,0 |
997 |
0,0 |
998 |
0,0 |
999 |
0,0 |
1000 |
0,0 |
1001 |
0,0 |
1002 |
0,0 |
1003 |
0,0 |
1004 |
0,0 |
1005 |
0,0 |
1006 |
0,0 |
1007 |
0,0 |
1008 |
0,0 |
1009 |
0,0 |
1010 |
0,0 |
1011 |
0,0 |
1012 |
0,0 |
1013 |
0,0 |
1014 |
0,0 |
1015 |
0,0 |
1016 |
0,0 |
1017 |
0,0 |
1018 |
0,0 |
1019 |
0,0 |
1020 |
0,0 |
1021 |
0,0 |
1022 |
0,0 |
5. WLTC 2. klassi sõidukite puhul
Joonis A1/3
WLTC, 2. klassi sõidukid, faas Low2
Joonis A1/4
WLTC, 2. klassi sõidukid, faas Medium2
Joonis A1/5
WLTC, 2. klassi sõidukid, faas High2
Joonis A1/6
WLTC, 2. klassi sõidukid, faas Extra High2
Tabel A1/3
WLTC, 2. klassi sõidukid, faas Low2
Aeg (s) |
Kiirus (km/h) |
0 |
0,0 |
1 |
0,0 |
2 |
0,0 |
3 |
0,0 |
4 |
0,0 |
5 |
0,0 |
6 |
0,0 |
7 |
0,0 |
8 |
0,0 |
9 |
0,0 |
10 |
0,0 |
11 |
0,0 |
12 |
0,0 |
13 |
1,2 |
14 |
2,6 |
15 |
4,9 |
16 |
7,3 |
17 |
9,4 |
18 |
11,4 |
19 |
12,7 |
20 |
13,3 |
21 |
13,4 |
22 |
13,3 |
23 |
13,1 |
24 |
12,5 |
25 |
11,1 |
26 |
8,9 |
27 |
6,2 |
28 |
3,8 |
29 |
1,8 |
30 |
0,0 |
31 |
0,0 |
32 |
0,0 |
33 |
0,0 |
34 |
1,5 |
35 |
2,8 |
36 |
3,6 |
37 |
4,5 |
38 |
5,3 |
39 |
6,0 |
40 |
6,6 |
41 |
7,3 |
42 |
7,9 |
43 |
8,6 |
44 |
9,3 |
45 |
10 |
46 |
10,8 |
47 |
11,6 |
48 |
12,4 |
49 |
13,2 |
50 |
14,2 |
51 |
14,8 |
52 |
14,7 |
53 |
14,4 |
54 |
14,1 |
55 |
13,6 |
56 |
13,0 |
57 |
12,4 |
58 |
11,8 |
59 |
11,2 |
60 |
10,6 |
61 |
9,9 |
62 |
9,0 |
63 |
8,2 |
64 |
7,0 |
65 |
4,8 |
66 |
2,3 |
67 |
0,0 |
68 |
0,0 |
69 |
0,0 |
70 |
0,0 |
71 |
0,0 |
72 |
0,0 |
73 |
0,0 |
74 |
0,0 |
75 |
0,0 |
76 |
0,0 |
77 |
0,0 |
78 |
0,0 |
79 |
0,0 |
80 |
0,0 |
81 |
0,0 |
82 |
0,0 |
83 |
0,0 |
84 |
0,0 |
85 |
0,0 |
86 |
0,0 |
87 |
0,0 |
88 |
0,0 |
89 |
0,0 |
90 |
0,0 |
91 |
0,0 |
92 |
0,0 |
93 |
0,0 |
94 |
0,0 |
95 |
0,0 |
96 |
0,0 |
97 |
0,0 |
98 |
0,0 |
99 |
0,0 |
100 |
0,0 |
101 |
0,0 |
102 |
0,0 |
103 |
0,0 |
104 |
0,0 |
105 |
0,0 |
106 |
0,0 |
107 |
0,8 |
108 |
1,4 |
109 |
2,3 |
110 |
3,5 |
111 |
4,7 |
112 |
5,9 |
113 |
7,4 |
114 |
9,2 |
115 |
11,7 |
116 |
13,5 |
117 |
15,0 |
118 |
16,2 |
119 |
16,8 |
120 |
17,5 |
121 |
18,8 |
122 |
20,3 |
123 |
22,0 |
124 |
23,6 |
125 |
24,8 |
126 |
25,6 |
127 |
26,3 |
128 |
27,2 |
129 |
28,3 |
130 |
29,6 |
131 |
30,9 |
132 |
32,2 |
133 |
33,4 |
134 |
35,1 |
135 |
37,2 |
136 |
38,7 |
137 |
39,0 |
138 |
40,1 |
139 |
40,4 |
140 |
39,7 |
141 |
36,8 |
142 |
35,1 |
143 |
32,2 |
144 |
31,1 |
145 |
30,8 |
146 |
29,7 |
147 |
29,4 |
148 |
29,0 |
149 |
28,5 |
150 |
26,0 |
151 |
23,4 |
152 |
20,7 |
153 |
17,4 |
154 |
15,2 |
155 |
13,5 |
156 |
13,0 |
157 |
12,4 |
158 |
12,3 |
159 |
12,2 |
160 |
12,3 |
161 |
12,4 |
162 |
12,5 |
163 |
12,7 |
164 |
12,8 |
165 |
13,2 |
166 |
14,3 |
167 |
16,5 |
168 |
19,4 |
169 |
21,7 |
170 |
23,1 |
171 |
23,5 |
172 |
24,2 |
173 |
24,8 |
174 |
25,4 |
175 |
25,8 |
176 |
26,5 |
177 |
27,2 |
178 |
28,3 |
179 |
29,9 |
180 |
32,4 |
181 |
35,1 |
182 |
37,5 |
183 |
39,2 |
184 |
40,5 |
185 |
41,4 |
186 |
42,0 |
187 |
42,5 |
188 |
43,2 |
189 |
44,4 |
190 |
45,9 |
191 |
47,6 |
192 |
49,0 |
193 |
50,0 |
194 |
50,2 |
195 |
50,1 |
196 |
49,8 |
197 |
49,4 |
198 |
48,9 |
199 |
48,5 |
200 |
48,3 |
201 |
48,2 |
202 |
47,9 |
203 |
47,1 |
204 |
45,5 |
205 |
43,2 |
206 |
40,6 |
207 |
38,5 |
208 |
36,9 |
209 |
35,9 |
210 |
35,3 |
211 |
34,8 |
212 |
34,5 |
213 |
34,2 |
214 |
34,0 |
215 |
33,8 |
216 |
33,6 |
217 |
33,5 |
218 |
33,5 |
219 |
33,4 |
220 |
33,3 |
221 |
33,3 |
222 |
33,2 |
223 |
33,1 |
224 |
33,0 |
225 |
32,9 |
226 |
32,8 |
227 |
32,7 |
228 |
32,5 |
229 |
32,3 |
230 |
31,8 |
231 |
31,4 |
232 |
30,9 |
233 |
30,6 |
234 |
30,6 |
235 |
30,7 |
236 |
32,0 |
237 |
33,5 |
238 |
35,8 |
239 |
37,6 |
240 |
38,8 |
241 |
39,6 |
242 |
40,1 |
243 |
40,9 |
244 |
41,8 |
245 |
43,3 |
246 |
44,7 |
247 |
46,4 |
248 |
47,9 |
249 |
49,6 |
250 |
49,6 |
251 |
48,8 |
252 |
48,0 |
253 |
47,5 |
254 |
47,1 |
255 |
46,9 |
256 |
45,8 |
257 |
45,8 |
258 |
45,8 |
259 |
45,9 |
260 |
46,2 |
261 |
46,4 |
262 |
46,6 |
263 |
46,8 |
264 |
47,0 |
265 |
47,3 |
266 |
47,5 |
267 |
47,9 |
268 |
48,3 |
269 |
48,3 |
270 |
48,2 |
271 |
48,0 |
272 |
47,7 |
273 |
47,2 |
274 |
46,5 |
275 |
45,2 |
276 |
43,7 |
277 |
42,0 |
278 |
40,4 |
279 |
39,0 |
280 |
37,7 |
281 |
36,4 |
282 |
35,2 |
283 |
34,3 |
284 |
33,8 |
285 |
33,3 |
286 |
32,5 |
287 |
30,9 |
288 |
28,6 |
289 |
25,9 |
290 |
23,1 |
291 |
20,1 |
292 |
17,3 |
293 |
15,1 |
294 |
13,7 |
295 |
13,4 |
296 |
13,9 |
297 |
15,0 |
298 |
16,3 |
299 |
17,4 |
300 |
18,2 |
301 |
18,6 |
302 |
19,0 |
303 |
19,4 |
304 |
19,8 |
305 |
20,1 |
306 |
20,5 |
307 |
20,2 |
308 |
18,6 |
309 |
16,5 |
310 |
14,4 |
311 |
13,4 |
312 |
12,9 |
313 |
12,7 |
314 |
12,4 |
315 |
12,4 |
316 |
12,8 |
317 |
14,1 |
318 |
16,2 |
319 |
18,8 |
320 |
21,9 |
321 |
25,0 |
322 |
28,4 |
323 |
31,3 |
324 |
34,0 |
325 |
34,6 |
326 |
33,9 |
327 |
31,9 |
328 |
30,0 |
329 |
29,0 |
330 |
27,9 |
331 |
27,1 |
332 |
26,4 |
333 |
25,9 |
334 |
25,5 |
335 |
25,0 |
336 |
24,6 |
337 |
23,9 |
338 |
23,0 |
339 |
21,8 |
340 |
20,7 |
341 |
19,6 |
342 |
18,7 |
343 |
18,1 |
344 |
17,5 |
345 |
16,7 |
346 |
15,4 |
347 |
13,6 |
348 |
11,2 |
349 |
8,6 |
350 |
6,0 |
351 |
3,1 |
352 |
1,2 |
353 |
0,0 |
354 |
0,0 |
355 |
0,0 |
356 |
0,0 |
357 |
0,0 |
358 |
0,0 |
359 |
0,0 |
360 |
1,4 |
361 |
3,2 |
362 |
5,6 |
363 |
8,1 |
364 |
10,3 |
365 |
12,1 |
366 |
12,6 |
367 |
13,6 |
368 |
14,5 |
369 |
15,6 |
370 |
16,8 |
371 |
18,2 |
372 |
19,6 |
373 |
20,9 |
374 |
22,3 |
375 |
23,8 |
376 |
25,4 |
377 |
27,0 |
378 |
28,6 |
379 |
30,2 |
380 |
31,2 |
381 |
31,2 |
382 |
30,7 |
383 |
29,5 |
384 |
28,6 |
385 |
27,7 |
386 |
26,9 |
387 |
26,1 |
388 |
25,4 |
389 |
24,6 |
390 |
23,6 |
391 |
22,6 |
392 |
21,7 |
393 |
20,7 |
394 |
19,8 |
395 |
18,8 |
396 |
17,7 |
397 |
16,6 |
398 |
15,6 |
399 |
14,8 |
400 |
14,3 |
401 |
13,8 |
402 |
13,4 |
403 |
13,1 |
404 |
12,8 |
405 |
12,3 |
406 |
11,6 |
407 |
10,5 |
408 |
9,0 |
409 |
7,2 |
410 |
5,2 |
411 |
2,9 |
412 |
1,2 |
413 |
0,0 |
414 |
0,0 |
415 |
0,0 |
416 |
0,0 |
417 |
0,0 |
418 |
0,0 |
419 |
0,0 |
420 |
0,0 |
421 |
0,0 |
422 |
0,0 |
423 |
0,0 |
424 |
0,0 |
425 |
0,0 |
426 |
0,0 |
427 |
0,0 |
428 |
0,0 |
429 |
0,0 |
430 |
0,0 |
431 |
0,0 |
432 |
0,0 |
433 |
0,0 |
434 |
0,0 |
435 |
0,0 |
436 |
0,0 |
437 |
0,0 |
438 |
0,0 |
439 |
0,0 |
440 |
0,0 |
441 |
0,0 |
442 |
0,0 |
443 |
0,0 |
444 |
0,0 |
445 |
0,0 |
446 |
0,0 |
447 |
0,0 |
448 |
0,0 |
449 |
0,0 |
450 |
0,0 |
451 |
0,0 |
452 |
0,0 |
453 |
0,0 |
454 |
0,0 |
455 |
0,0 |
456 |
0,0 |
457 |
0,0 |
458 |
0,0 |
459 |
0,0 |
460 |
0,0 |
461 |
0,0 |
462 |
0,0 |
463 |
0,0 |
464 |
0,0 |
465 |
0,0 |
466 |
0,0 |
467 |
0,0 |
468 |
0,0 |
469 |
0,0 |
470 |
0,0 |
471 |
0,0 |
472 |
0,0 |
473 |
0,0 |
474 |
0,0 |
475 |
0,0 |
476 |
0,0 |
477 |
0,0 |
478 |
0,0 |
479 |
0,0 |
480 |
0,0 |
481 |
1,4 |
482 |
2,5 |
483 |
5,2 |
484 |
7,9 |
485 |
10,3 |
486 |
12,7 |
487 |
15,0 |
488 |
17,4 |
489 |
19,7 |
490 |
21,9 |
491 |
24,1 |
492 |
26,2 |
493 |
28,1 |
494 |
29,7 |
495 |
31,3 |
496 |
33,0 |
497 |
34,7 |
498 |
36,3 |
499 |
38,1 |
500 |
39,4 |
501 |
40,4 |
502 |
41,2 |
503 |
42,1 |
504 |
43,2 |
505 |
44,3 |
506 |
45,7 |
507 |
45,4 |
508 |
44,5 |
509 |
42,5 |
510 |
39,5 |
511 |
36,5 |
512 |
33,5 |
513 |
30,4 |
514 |
27,0 |
515 |
23,6 |
516 |
21,0 |
517 |
19,5 |
518 |
17,6 |
519 |
16,1 |
520 |
14,5 |
521 |
13,5 |
522 |
13,7 |
523 |
16,0 |
524 |
18,1 |
525 |
20,8 |
526 |
21,5 |
527 |
22,5 |
528 |
23,4 |
529 |
24,5 |
530 |
25,6 |
531 |
26,0 |
532 |
26,5 |
533 |
26,9 |
534 |
27,3 |
535 |
27,9 |
536 |
30,3 |
537 |
33,2 |
538 |
35,4 |
539 |
38,0 |
540 |
40,1 |
541 |
42,7 |
542 |
44,5 |
543 |
46,3 |
544 |
47,6 |
545 |
48,8 |
546 |
49,7 |
547 |
50,6 |
548 |
51,4 |
549 |
51,4 |
550 |
50,2 |
551 |
47,1 |
552 |
44,5 |
553 |
41,5 |
554 |
38,5 |
555 |
35,5 |
556 |
32,5 |
557 |
29,5 |
558 |
26,5 |
559 |
23,5 |
560 |
20,4 |
561 |
17,5 |
562 |
14,5 |
563 |
11,5 |
564 |
8,5 |
565 |
5,6 |
566 |
2,6 |
567 |
0,0 |
568 |
0,0 |
569 |
0,0 |
570 |
0,0 |
571 |
0,0 |
572 |
0,0 |
573 |
0,0 |
574 |
0,0 |
575 |
0,0 |
576 |
0,0 |
577 |
0,0 |
578 |
0,0 |
579 |
0,0 |
580 |
0,0 |
581 |
0,0 |
582 |
0,0 |
583 |
0,0 |
584 |
0,0 |
585 |
0,0 |
586 |
0,0 |
587 |
0,0 |
588 |
0,0 |
589 |
0,0 |
Tabel A1/4
WLTC, 2. klassi sõidukid, faas Medium2
Aeg (s) |
Kiirus (km/h) |
590 |
0,0 |
591 |
0,0 |
592 |
0,0 |
593 |
0,0 |
594 |
0,0 |
595 |
0,0 |
596 |
0,0 |
597 |
0,0 |
598 |
0,0 |
599 |
0,0 |
600 |
0,0 |
601 |
1,6 |
602 |
3,6 |
603 |
6,3 |
604 |
9,0 |
605 |
11,8 |
606 |
14,2 |
607 |
16,6 |
608 |
18,5 |
609 |
20,8 |
610 |
23,4 |
611 |
26,9 |
612 |
30,3 |
613 |
32,8 |
614 |
34,1 |
615 |
34,2 |
616 |
33,6 |
617 |
32,1 |
618 |
30,0 |
619 |
27,5 |
620 |
25,1 |
621 |
22,8 |
622 |
20,5 |
623 |
17,9 |
624 |
15,1 |
625 |
13,4 |
626 |
12,8 |
627 |
13,7 |
628 |
16,0 |
629 |
18,1 |
630 |
20,8 |
631 |
23,7 |
632 |
26,5 |
633 |
29,3 |
634 |
32,0 |
635 |
34,5 |
636 |
36,8 |
637 |
38,6 |
638 |
39,8 |
639 |
40,6 |
640 |
41,1 |
641 |
41,9 |
642 |
42,8 |
643 |
44,3 |
644 |
45,7 |
645 |
47,4 |
646 |
48,9 |
647 |
50,6 |
648 |
52,0 |
649 |
53,7 |
650 |
55,0 |
651 |
56,8 |
652 |
58,0 |
653 |
59,8 |
654 |
61,1 |
655 |
62,4 |
656 |
63,0 |
657 |
63,5 |
658 |
63,0 |
659 |
62,0 |
660 |
60,4 |
661 |
58,6 |
662 |
56,7 |
663 |
55,0 |
664 |
53,7 |
665 |
52,7 |
666 |
51,9 |
667 |
51,4 |
668 |
51,0 |
669 |
50,7 |
670 |
50,6 |
671 |
50,8 |
672 |
51,2 |
673 |
51,7 |
674 |
52,3 |
675 |
53,1 |
676 |
53,8 |
677 |
54,5 |
678 |
55,1 |
679 |
55,9 |
680 |
56,5 |
681 |
57,1 |
682 |
57,8 |
683 |
58,5 |
684 |
59,3 |
685 |
60,2 |
686 |
61,3 |
687 |
62,4 |
688 |
63,4 |
689 |
64,4 |
690 |
65,4 |
691 |
66,3 |
692 |
67,2 |
693 |
68,0 |
694 |
68,8 |
695 |
69,5 |
696 |
70,1 |
697 |
70,6 |
698 |
71,0 |
699 |
71,6 |
700 |
72,2 |
701 |
72,8 |
702 |
73,5 |
703 |
74,1 |
704 |
74,3 |
705 |
74,3 |
706 |
73,7 |
707 |
71,9 |
708 |
70,5 |
709 |
68,9 |
710 |
67,4 |
711 |
66,0 |
712 |
64,7 |
713 |
63,7 |
714 |
62,9 |
715 |
62,2 |
716 |
61,7 |
717 |
61,2 |
718 |
60,7 |
719 |
60,3 |
720 |
59,9 |
721 |
59,6 |
722 |
59,3 |
723 |
59,0 |
724 |
58,6 |
725 |
58,0 |
726 |
57,5 |
727 |
56,9 |
728 |
56,3 |
729 |
55,9 |
730 |
55,6 |
731 |
55,3 |
732 |
55,1 |
733 |
54,8 |
734 |
54,6 |
735 |
54,5 |
736 |
54,3 |
737 |
53,9 |
738 |
53,4 |
739 |
52,6 |
740 |
51,5 |
741 |
50,2 |
742 |
48,7 |
743 |
47,0 |
744 |
45,1 |
745 |
43,0 |
746 |
40,6 |
747 |
38,1 |
748 |
35,4 |
749 |
32,7 |
750 |
30,0 |
751 |
27,5 |
752 |
25,3 |
753 |
23,4 |
754 |
22,0 |
755 |
20,8 |
756 |
19,8 |
757 |
18,9 |
758 |
18,0 |
759 |
17,0 |
760 |
16,1 |
761 |
15,5 |
762 |
14,4 |
763 |
14,9 |
764 |
15,9 |
765 |
17,1 |
766 |
18,3 |
767 |
19,4 |
768 |
20,4 |
769 |
21,2 |
770 |
21,9 |
771 |
22,7 |
772 |
23,4 |
773 |
24,2 |
774 |
24,3 |
775 |
24,2 |
776 |
24,1 |
777 |
23,8 |
778 |
23,0 |
779 |
22,6 |
780 |
21,7 |
781 |
21,3 |
782 |
20,3 |
783 |
19,1 |
784 |
18,1 |
785 |
16,9 |
786 |
16,0 |
787 |
14,8 |
788 |
14,5 |
789 |
13,7 |
790 |
13,5 |
791 |
12,9 |
792 |
12,7 |
793 |
12,5 |
794 |
12,5 |
795 |
12,6 |
796 |
13,0 |
797 |
13,6 |
798 |
14,6 |
799 |
15,7 |
800 |
17,1 |
801 |
18,7 |
802 |
20,2 |
803 |
21,9 |
804 |
23,6 |
805 |
25,4 |
806 |
27,1 |
807 |
28,9 |
808 |
30,4 |
809 |
32,0 |
810 |
33,4 |
811 |
35,0 |
812 |
36,4 |
813 |
38,1 |
814 |
39,7 |
815 |
41,6 |
816 |
43,3 |
817 |
45,1 |
818 |
46,9 |
819 |
48,7 |
820 |
50,5 |
821 |
52,4 |
822 |
54,1 |
823 |
55,7 |
824 |
56,8 |
825 |
57,9 |
826 |
59,0 |
827 |
59,9 |
828 |
60,7 |
829 |
61,4 |
830 |
62,0 |
831 |
62,5 |
832 |
62,9 |
833 |
63,2 |
834 |
63,4 |
835 |
63,7 |
836 |
64,0 |
837 |
64,4 |
838 |
64,9 |
839 |
65,5 |
840 |
66,2 |
841 |
67,0 |
842 |
67,8 |
843 |
68,6 |
844 |
69,4 |
845 |
70,1 |
846 |
70,9 |
847 |
71,7 |
848 |
72,5 |
849 |
73,2 |
850 |
73,8 |
851 |
74,4 |
852 |
74,7 |
853 |
74,7 |
854 |
74,6 |
855 |
74,2 |
856 |
73,5 |
857 |
72,6 |
858 |
71,8 |
859 |
71,0 |
860 |
70,1 |
861 |
69,4 |
862 |
68,9 |
863 |
68,4 |
864 |
67,9 |
865 |
67,1 |
866 |
65,8 |
867 |
63,9 |
868 |
61,4 |
869 |
58,4 |
870 |
55,4 |
871 |
52,4 |
872 |
50,0 |
873 |
48,3 |
874 |
47,3 |
875 |
46,8 |
876 |
46,9 |
877 |
47,1 |
878 |
47,5 |
879 |
47,8 |
880 |
48,3 |
881 |
48,8 |
882 |
49,5 |
883 |
50,2 |
884 |
50,8 |
885 |
51,4 |
886 |
51,8 |
887 |
51,9 |
888 |
51,7 |
889 |
51,2 |
890 |
50,4 |
891 |
49,2 |
892 |
47,7 |
893 |
46,3 |
894 |
45,1 |
895 |
44,2 |
896 |
43,7 |
897 |
43,4 |
898 |
43,1 |
899 |
42,5 |
900 |
41,8 |
901 |
41,1 |
902 |
40,3 |
903 |
39,7 |
904 |
39,3 |
905 |
39,2 |
906 |
39,3 |
907 |
39,6 |
908 |
40,0 |
909 |
40,7 |
910 |
41,4 |
911 |
42,2 |
912 |
43,1 |
913 |
44,1 |
914 |
44,9 |
915 |
45,6 |
916 |
46,4 |
917 |
47,0 |
918 |
47,8 |
919 |
48,3 |
920 |
48,9 |
921 |
49,4 |
922 |
49,8 |
923 |
49,6 |
924 |
49,3 |
925 |
49,0 |
926 |
48,5 |
927 |
48,0 |
928 |
47,5 |
929 |
47,0 |
930 |
46,9 |
931 |
46,8 |
932 |
46,8 |
933 |
46,8 |
934 |
46,9 |
935 |
46,9 |
936 |
46,9 |
937 |
46,9 |
938 |
46,9 |
939 |
46,8 |
940 |
46,6 |
941 |
46,4 |
942 |
46,0 |
943 |
45,5 |
944 |
45,0 |
945 |
44,5 |
946 |
44,2 |
947 |
43,9 |
948 |
43,7 |
949 |
43,6 |
950 |
43,6 |
951 |
43,5 |
952 |
43,5 |
953 |
43,4 |
954 |
43,3 |
955 |
43,1 |
956 |
42,9 |
957 |
42,7 |
958 |
42,5 |
959 |
42,4 |
960 |
42,2 |
961 |
42,1 |
962 |
42,0 |
963 |
41,8 |
964 |
41,7 |
965 |
41,5 |
966 |
41,3 |
967 |
41,1 |
968 |
40,8 |
969 |
40,3 |
970 |
39,6 |
971 |
38,5 |
972 |
37,0 |
973 |
35,1 |
974 |
33,0 |
975 |
30,6 |
976 |
27,9 |
977 |
25,1 |
978 |
22,0 |
979 |
18,8 |
980 |
15,5 |
981 |
12,3 |
982 |
8,8 |
983 |
6,0 |
984 |
3,6 |
985 |
1,6 |
986 |
0,0 |
987 |
0,0 |
988 |
0,0 |
989 |
0,0 |
990 |
0,0 |
991 |
0,0 |
992 |
0,0 |
993 |
0,0 |
994 |
0,0 |
995 |
0,0 |
996 |
0,0 |
997 |
0,0 |
998 |
0,0 |
999 |
0,0 |
1000 |
0,0 |
1001 |
0,0 |
1002 |
0,0 |
1003 |
0,0 |
1004 |
0,0 |
1005 |
0,0 |
1006 |
0,0 |
1007 |
0,0 |
1008 |
0,0 |
1009 |
0,0 |
1010 |
0,0 |
1011 |
0,0 |
1012 |
0,0 |
1013 |
0,0 |
1014 |
0,0 |
1015 |
0,0 |
1016 |
0,0 |
1017 |
0,0 |
1018 |
0,0 |
1019 |
0,0 |
1020 |
0,0 |
1021 |
0,0 |
1022 |
0,0 |
Tabel A1/5
WLTC, 2. klassi sõidukid, faas High2
Aeg (s) |
Kiirus (km/h) |
1023 |
0,0 |
1024 |
0,0 |
1025 |
0,0 |
1026 |
0,0 |
1027 |
1,1 |
1028 |
3,0 |
1029 |
5,7 |
1030 |
8,4 |
1031 |
11,1 |
1032 |
14,0 |
1033 |
17,0 |
1034 |
20,1 |
1035 |
22,7 |
1036 |
23,6 |
1037 |
24,5 |
1038 |
24,8 |
1039 |
25,1 |
1040 |
25,3 |
1041 |
25,5 |
1042 |
25,7 |
1043 |
25,8 |
1044 |
25,9 |
1045 |
26,0 |
1046 |
26,1 |
1047 |
26,3 |
1048 |
26,5 |
1049 |
26,8 |
1050 |
27,1 |
1051 |
27,5 |
1052 |
28,0 |
1053 |
28,6 |
1054 |
29,3 |
1055 |
30,4 |
1056 |
31,8 |
1057 |
33,7 |
1058 |
35,8 |
1059 |
37,8 |
1060 |
39,5 |
1061 |
40,8 |
1062 |
41,8 |
1063 |
42,4 |
1064 |
43,0 |
1065 |
43,4 |
1066 |
44,0 |
1067 |
44,4 |
1068 |
45,0 |
1069 |
45,4 |
1070 |
46,0 |
1071 |
46,4 |
1072 |
47,0 |
1073 |
47,4 |
1074 |
48,0 |
1075 |
48,4 |
1076 |
49,0 |
1077 |
49,4 |
1078 |
50,0 |
1079 |
50,4 |
1080 |
50,8 |
1081 |
51,1 |
1082 |
51,3 |
1083 |
51,3 |
1084 |
51,3 |
1085 |
51,3 |
1086 |
51,3 |
1087 |
51,3 |
1088 |
51,3 |
1089 |
51,4 |
1090 |
51,6 |
1091 |
51,8 |
1092 |
52,1 |
1093 |
52,3 |
1094 |
52,6 |
1095 |
52,8 |
1096 |
52,9 |
1097 |
53,0 |
1098 |
53,0 |
1099 |
53,0 |
1100 |
53,1 |
1101 |
53,2 |
1102 |
53,3 |
1103 |
53,4 |
1104 |
53,5 |
1105 |
53,7 |
1106 |
55,0 |
1107 |
56,8 |
1108 |
58,8 |
1109 |
60,9 |
1110 |
63,0 |
1111 |
65,0 |
1112 |
66,9 |
1113 |
68,6 |
1114 |
70,1 |
1115 |
71,5 |
1116 |
72,8 |
1117 |
73,9 |
1118 |
74,9 |
1119 |
75,7 |
1120 |
76,4 |
1121 |
77,1 |
1122 |
77,6 |
1123 |
78,0 |
1124 |
78,2 |
1125 |
78,4 |
1126 |
78,5 |
1127 |
78,5 |
1128 |
78,6 |
1129 |
78,7 |
1130 |
78,9 |
1131 |
79,1 |
1132 |
79,4 |
1133 |
79,8 |
1134 |
80,1 |
1135 |
80,5 |
1136 |
80,8 |
1137 |
81,0 |
1138 |
81,2 |
1139 |
81,3 |
1140 |
81,2 |
1141 |
81,0 |
1142 |
80,6 |
1143 |
80,0 |
1144 |
79,1 |
1145 |
78,0 |
1146 |
76,8 |
1147 |
75,5 |
1148 |
74,1 |
1149 |
72,9 |
1150 |
71,9 |
1151 |
71,2 |
1152 |
70,9 |
1153 |
71,0 |
1154 |
71,5 |
1155 |
72,3 |
1156 |
73,2 |
1157 |
74,1 |
1158 |
74,9 |
1159 |
75,4 |
1160 |
75,5 |
1161 |
75,2 |
1162 |
74,5 |
1163 |
73,3 |
1164 |
71,7 |
1165 |
69,9 |
1166 |
67,9 |
1167 |
65,7 |
1168 |
63,5 |
1169 |
61,2 |
1170 |
59,0 |
1171 |
56,8 |
1172 |
54,7 |
1173 |
52,7 |
1174 |
50,9 |
1175 |
49,4 |
1176 |
48,1 |
1177 |
47,1 |
1178 |
46,5 |
1179 |
46,3 |
1180 |
46,5 |
1181 |
47,2 |
1182 |
48,3 |
1183 |
49,7 |
1184 |
51,3 |
1185 |
53,0 |
1186 |
54,9 |
1187 |
56,7 |
1188 |
58,6 |
1189 |
60,2 |
1190 |
61,6 |
1191 |
62,2 |
1192 |
62,5 |
1193 |
62,8 |
1194 |
62,9 |
1195 |
63,0 |
1196 |
63,0 |
1197 |
63,1 |
1198 |
63,2 |
1199 |
63,3 |
1200 |
63,5 |
1201 |
63,7 |
1202 |
63,9 |
1203 |
64,1 |
1204 |
64,3 |
1205 |
66,1 |
1206 |
67,9 |
1207 |
69,7 |
1208 |
71,4 |
1209 |
73,1 |
1210 |
74,7 |
1211 |
76,2 |
1212 |
77,5 |
1213 |
78,6 |
1214 |
79,7 |
1215 |
80,6 |
1216 |
81,5 |
1217 |
82,2 |
1218 |
83,0 |
1219 |
83,7 |
1220 |
84,4 |
1221 |
84,9 |
1222 |
85,1 |
1223 |
85,2 |
1224 |
84,9 |
1225 |
84,4 |
1226 |
83,6 |
1227 |
82,7 |
1228 |
81,5 |
1229 |
80,1 |
1230 |
78,7 |
1231 |
77,4 |
1232 |
76,2 |
1233 |
75,4 |
1234 |
74,8 |
1235 |
74,3 |
1236 |
73,8 |
1237 |
73,2 |
1238 |
72,4 |
1239 |
71,6 |
1240 |
70,8 |
1241 |
69,9 |
1242 |
67,9 |
1243 |
65,7 |
1244 |
63,5 |
1245 |
61,2 |
1246 |
59,0 |
1247 |
56,8 |
1248 |
54,7 |
1249 |
52,7 |
1250 |
50,9 |
1251 |
49,4 |
1252 |
48,1 |
1253 |
47,1 |
1254 |
46,5 |
1255 |
46,3 |
1256 |
45,1 |
1257 |
43,0 |
1258 |
40,6 |
1259 |
38,1 |
1260 |
35,4 |
1261 |
32,7 |
1262 |
30,0 |
1263 |
29,9 |
1264 |
30,0 |
1265 |
30,2 |
1266 |
30,4 |
1267 |
30,6 |
1268 |
31,6 |
1269 |
33,0 |
1270 |
33,9 |
1271 |
34,8 |
1272 |
35,7 |
1273 |
36,6 |
1274 |
37,5 |
1275 |
38,4 |
1276 |
39,3 |
1277 |
40,2 |
1278 |
40,8 |
1279 |
41,7 |
1280 |
42,4 |
1281 |
43,1 |
1282 |
43,6 |
1283 |
44,2 |
1284 |
44,8 |
1285 |
45,5 |
1286 |
46,3 |
1287 |
47,2 |
1288 |
48,1 |
1289 |
49,1 |
1290 |
50,0 |
1291 |
51,0 |
1292 |
51,9 |
1293 |
52,7 |
1294 |
53,7 |
1295 |
55,0 |
1296 |
56,8 |
1297 |
58,8 |
1298 |
60,9 |
1299 |
63,0 |
1300 |
65,0 |
1301 |
66,9 |
1302 |
68,6 |
1303 |
70,1 |
1304 |
71,0 |
1305 |
71,8 |
1306 |
72,8 |
1307 |
72,9 |
1308 |
73,0 |
1309 |
72,3 |
1310 |
71,9 |
1311 |
71,3 |
1312 |
70,9 |
1313 |
70,5 |
1314 |
70,0 |
1315 |
69,6 |
1316 |
69,2 |
1317 |
68,8 |
1318 |
68,4 |
1319 |
67,9 |
1320 |
67,5 |
1321 |
67,2 |
1322 |
66,8 |
1323 |
65,6 |
1324 |
63,3 |
1325 |
60,2 |
1326 |
56,2 |
1327 |
52,2 |
1328 |
48,4 |
1329 |
45,0 |
1330 |
41,6 |
1331 |
38,6 |
1332 |
36,4 |
1333 |
34,8 |
1334 |
34,2 |
1335 |
34,7 |
1336 |
36,3 |
1337 |
38,5 |
1338 |
41,0 |
1339 |
43,7 |
1340 |
46,5 |
1341 |
49,1 |
1342 |
51,6 |
1343 |
53,9 |
1344 |
56,0 |
1345 |
57,9 |
1346 |
59,7 |
1347 |
61,2 |
1348 |
62,5 |
1349 |
63,5 |
1350 |
64,3 |
1351 |
65,3 |
1352 |
66,3 |
1353 |
67,3 |
1354 |
68,3 |
1355 |
69,3 |
1356 |
70,3 |
1357 |
70,8 |
1358 |
70,8 |
1359 |
70,8 |
1360 |
70,9 |
1361 |
70,9 |
1362 |
70,9 |
1363 |
70,9 |
1364 |
71,0 |
1365 |
71,0 |
1366 |
71,1 |
1367 |
71,2 |
1368 |
71,3 |
1369 |
71,4 |
1370 |
71,5 |
1371 |
71,7 |
1372 |
71,8 |
1373 |
71,9 |
1374 |
71,9 |
1375 |
71,9 |
1376 |
71,9 |
1377 |
71,9 |
1378 |
71,9 |
1379 |
71,9 |
1380 |
72,0 |
1381 |
72,1 |
1382 |
72,4 |
1383 |
72,7 |
1384 |
73,1 |
1385 |
73,4 |
1386 |
73,8 |
1387 |
74,0 |
1388 |
74,1 |
1389 |
74,0 |
1390 |
73,0 |
1391 |
72,0 |
1392 |
71,0 |
1393 |
70,0 |
1394 |
69,0 |
1395 |
68,0 |
1396 |
67,7 |
1397 |
66,7 |
1398 |
66,6 |
1399 |
66,7 |
1400 |
66,8 |
1401 |
66,9 |
1402 |
66,9 |
1403 |
66,9 |
1404 |
66,9 |
1405 |
66,9 |
1406 |
66,9 |
1407 |
66,9 |
1408 |
67,0 |
1409 |
67,1 |
1410 |
67,3 |
1411 |
67,5 |
1412 |
67,8 |
1413 |
68,2 |
1414 |
68,6 |
1415 |
69,0 |
1416 |
69,3 |
1417 |
69,3 |
1418 |
69,2 |
1419 |
68,8 |
1420 |
68,2 |
1421 |
67,6 |
1422 |
67,4 |
1423 |
67,2 |
1424 |
66,9 |
1425 |
66,3 |
1426 |
65,4 |
1427 |
64,0 |
1428 |
62,4 |
1429 |
60,6 |
1430 |
58,6 |
1431 |
56,7 |
1432 |
54,8 |
1433 |
53,0 |
1434 |
51,3 |
1435 |
49,6 |
1436 |
47,8 |
1437 |
45,5 |
1438 |
42,8 |
1439 |
39,8 |
1440 |
36,5 |
1441 |
33,0 |
1442 |
29,5 |
1443 |
25,8 |
1444 |
22,1 |
1445 |
18,6 |
1446 |
15,3 |
1447 |
12,4 |
1448 |
9,6 |
1449 |
6,6 |
1450 |
3,8 |
1451 |
1,6 |
1452 |
0,0 |
1453 |
0,0 |
1454 |
0,0 |
1455 |
0,0 |
1456 |
0,0 |
1457 |
0,0 |
1458 |
0,0 |
1459 |
0,0 |
1460 |
0,0 |
1461 |
0,0 |
1462 |
0,0 |
1463 |
0,0 |
1464 |
0,0 |
1465 |
0,0 |
1466 |
0,0 |
1467 |
0,0 |
1468 |
0,0 |
1469 |
0,0 |
1470 |
0,0 |
1471 |
0,0 |
1472 |
0,0 |
1473 |
0,0 |
1474 |
0,0 |
1475 |
0,0 |
1476 |
0,0 |
1477 |
0,0 |
Tabel A1/6
WLTC, 2. klassi sõidukid, faas Extra High2
Aeg (s) |
Kiirus (km/h) |
1478 |
0,0 |
1479 |
1,1 |
1480 |
2,3 |
1481 |
4,6 |
1482 |
6,5 |
1483 |
8,9 |
1484 |
10,9 |
1485 |
13,5 |
1486 |
15,2 |
1487 |
17,6 |
1488 |
19,3 |
1489 |
21,4 |
1490 |
23,0 |
1491 |
25,0 |
1492 |
26,5 |
1493 |
28,4 |
1494 |
29,8 |
1495 |
31,7 |
1496 |
33,7 |
1497 |
35,8 |
1498 |
38,1 |
1499 |
40,5 |
1500 |
42,2 |
1501 |
43,5 |
1502 |
44,5 |
1503 |
45,2 |
1504 |
45,8 |
1505 |
46,6 |
1506 |
47,4 |
1507 |
48,5 |
1508 |
49,7 |
1509 |
51,3 |
1510 |
52,9 |
1511 |
54,3 |
1512 |
55,6 |
1513 |
56,8 |
1514 |
57,9 |
1515 |
58,9 |
1516 |
59,7 |
1517 |
60,3 |
1518 |
60,7 |
1519 |
60,9 |
1520 |
61,0 |
1521 |
61,1 |
1522 |
61,4 |
1523 |
61,8 |
1524 |
62,5 |
1525 |
63,4 |
1526 |
64,5 |
1527 |
65,7 |
1528 |
66,9 |
1529 |
68,1 |
1530 |
69,1 |
1531 |
70,0 |
1532 |
70,9 |
1533 |
71,8 |
1534 |
72,6 |
1535 |
73,4 |
1536 |
74,0 |
1537 |
74,7 |
1538 |
75,2 |
1539 |
75,7 |
1540 |
76,4 |
1541 |
77,2 |
1542 |
78,2 |
1543 |
78,9 |
1544 |
79,9 |
1545 |
81,1 |
1546 |
82,4 |
1547 |
83,7 |
1548 |
85,4 |
1549 |
87,0 |
1550 |
88,3 |
1551 |
89,5 |
1552 |
90,5 |
1553 |
91,3 |
1554 |
92,2 |
1555 |
93,0 |
1556 |
93,8 |
1557 |
94,6 |
1558 |
95,3 |
1559 |
95,9 |
1560 |
96,6 |
1561 |
97,4 |
1562 |
98,1 |
1563 |
98,7 |
1564 |
99,5 |
1565 |
100,3 |
1566 |
101,1 |
1567 |
101,9 |
1568 |
102,8 |
1569 |
103,8 |
1570 |
105,0 |
1571 |
106,1 |
1572 |
107,4 |
1573 |
108,7 |
1574 |
109,9 |
1575 |
111,2 |
1576 |
112,3 |
1577 |
113,4 |
1578 |
114,4 |
1579 |
115,3 |
1580 |
116,1 |
1581 |
116,8 |
1582 |
117,4 |
1583 |
117,7 |
1584 |
118,2 |
1585 |
118,1 |
1586 |
117,7 |
1587 |
117,0 |
1588 |
116,1 |
1589 |
115,2 |
1590 |
114,4 |
1591 |
113,6 |
1592 |
113,0 |
1593 |
112,6 |
1594 |
112,2 |
1595 |
111,9 |
1596 |
111,6 |
1597 |
111,2 |
1598 |
110,7 |
1599 |
110,1 |
1600 |
109,3 |
1601 |
108,4 |
1602 |
107,4 |
1603 |
106,7 |
1604 |
106,3 |
1605 |
106,2 |
1606 |
106,4 |
1607 |
107,0 |
1608 |
107,5 |
1609 |
107,9 |
1610 |
108,4 |
1611 |
108,9 |
1612 |
109,5 |
1613 |
110,2 |
1614 |
110,9 |
1615 |
111,6 |
1616 |
112,2 |
1617 |
112,8 |
1618 |
113,3 |
1619 |
113,7 |
1620 |
114,1 |
1621 |
114,4 |
1622 |
114,6 |
1623 |
114,7 |
1624 |
114,7 |
1625 |
114,7 |
1626 |
114,6 |
1627 |
114,5 |
1628 |
114,5 |
1629 |
114,5 |
1630 |
114,7 |
1631 |
115,0 |
1632 |
115,6 |
1633 |
116,4 |
1634 |
117,3 |
1635 |
118,2 |
1636 |
118,8 |
1637 |
119,3 |
1638 |
119,6 |
1639 |
119,7 |
1640 |
119,5 |
1641 |
119,3 |
1642 |
119,2 |
1643 |
119,0 |
1644 |
118,8 |
1645 |
118,8 |
1646 |
118,8 |
1647 |
118,8 |
1648 |
118,8 |
1649 |
118,9 |
1650 |
119,0 |
1651 |
119,0 |
1652 |
119,1 |
1653 |
119,2 |
1654 |
119,4 |
1655 |
119,6 |
1656 |
119,9 |
1657 |
120,1 |
1658 |
120,3 |
1659 |
120,4 |
1660 |
120,5 |
1661 |
120,5 |
1662 |
120,5 |
1663 |
120,5 |
1664 |
120,4 |
1665 |
120,3 |
1666 |
120,1 |
1667 |
119,9 |
1668 |
119,6 |
1669 |
119,5 |
1670 |
119,4 |
1671 |
119,3 |
1672 |
119,3 |
1673 |
119,4 |
1674 |
119,5 |
1675 |
119,5 |
1676 |
119,6 |
1677 |
119,6 |
1678 |
119,6 |
1679 |
119,4 |
1680 |
119,3 |
1681 |
119,0 |
1682 |
118,8 |
1683 |
118,7 |
1684 |
118,8 |
1685 |
119,0 |
1686 |
119,2 |
1687 |
119,6 |
1688 |
120,0 |
1689 |
120,3 |
1690 |
120,5 |
1691 |
120,7 |
1692 |
120,9 |
1693 |
121,0 |
1694 |
121,1 |
1695 |
121,2 |
1696 |
121,3 |
1697 |
121,4 |
1698 |
121,5 |
1699 |
121,5 |
1700 |
121,5 |
1701 |
121,4 |
1702 |
121,3 |
1703 |
121,1 |
1704 |
120,9 |
1705 |
120,6 |
1706 |
120,4 |
1707 |
120,2 |
1708 |
120,1 |
1709 |
119,9 |
1710 |
119,8 |
1711 |
119,8 |
1712 |
119,9 |
1713 |
120,0 |
1714 |
120,2 |
1715 |
120,4 |
1716 |
120,8 |
1717 |
121,1 |
1718 |
121,6 |
1719 |
121,8 |
1720 |
122,1 |
1721 |
122,4 |
1722 |
122,7 |
1723 |
122,8 |
1724 |
123,1 |
1725 |
123,1 |
1726 |
122,8 |
1727 |
122,3 |
1728 |
121,3 |
1729 |
119,9 |
1730 |
118,1 |
1731 |
115,9 |
1732 |
113,5 |
1733 |
111,1 |
1734 |
108,6 |
1735 |
106,2 |
1736 |
104,0 |
1737 |
101,1 |
1738 |
98,3 |
1739 |
95,7 |
1740 |
93,5 |
1741 |
91,5 |
1742 |
90,7 |
1743 |
90,4 |
1744 |
90,2 |
1745 |
90,2 |
1746 |
90,1 |
1747 |
90,0 |
1748 |
89,8 |
1749 |
89,6 |
1750 |
89,4 |
1751 |
89,2 |
1752 |
88,9 |
1753 |
88,5 |
1754 |
88,1 |
1755 |
87,6 |
1756 |
87,1 |
1757 |
86,6 |
1758 |
86,1 |
1759 |
85,5 |
1760 |
85,0 |
1761 |
84,4 |
1762 |
83,8 |
1763 |
83,2 |
1764 |
82,6 |
1765 |
81,9 |
1766 |
81,1 |
1767 |
80,0 |
1768 |
78,7 |
1769 |
76,9 |
1770 |
74,6 |
1771 |
72,0 |
1772 |
69,0 |
1773 |
65,6 |
1774 |
62,1 |
1775 |
58,5 |
1776 |
54,7 |
1777 |
50,9 |
1778 |
47,3 |
1779 |
43,8 |
1780 |
40,4 |
1781 |
37,4 |
1782 |
34,3 |
1783 |
31,3 |
1784 |
28,3 |
1785 |
25,2 |
1786 |
22,0 |
1787 |
18,9 |
1788 |
16,1 |
1789 |
13,4 |
1790 |
11,1 |
1791 |
8,9 |
1792 |
6,9 |
1793 |
4,9 |
1794 |
2,8 |
1795 |
0,0 |
1796 |
0,0 |
1797 |
0,0 |
1798 |
0,0 |
1799 |
0,0 |
1800 |
0,0 |
6. WLTC 3. klassi sõidukite puhul
Joonis A1/7
WLTC, 3. klassi sõidukid, faas Low3
Joonis A1/8
WLTC, 3. klassi sõidukid, faas Medium3-1
Joonis A1/9
WLTC, 3. klassi sõidukid, faas Medium3-2
Joonis A1/10
WLTC, 3. klassi sõidukid, faas High3-1
Joonis A1/11
WLTC, 3. klassi sõidukid, faas High3-2
Joonis A1/12
WLTC, 3. klassi sõidukid, faas Extra High3
Tabel A1/7
WLTC, 3. klassi sõidukid, faas Low3
Aeg (s) |
Kiirus (km/h) |
0 |
0,0 |
1 |
0,0 |
2 |
0,0 |
3 |
0,0 |
4 |
0,0 |
5 |
0,0 |
6 |
0,0 |
7 |
0,0 |
8 |
0,0 |
9 |
0,0 |
10 |
0,0 |
11 |
0,0 |
12 |
0,2 |
13 |
1,7 |
14 |
5,4 |
15 |
9,9 |
16 |
13,1 |
17 |
16,9 |
18 |
21,7 |
19 |
26,0 |
20 |
27,5 |
21 |
28,1 |
22 |
28,3 |
23 |
28,8 |
24 |
29,1 |
25 |
30,8 |
26 |
31,9 |
27 |
34,1 |
28 |
36,6 |
29 |
39,1 |
30 |
41,3 |
31 |
42,5 |
32 |
43,3 |
33 |
43,9 |
34 |
44,4 |
35 |
44,5 |
36 |
44,2 |
37 |
42,7 |
38 |
39,9 |
39 |
37,0 |
40 |
34,6 |
41 |
32,3 |
42 |
29,0 |
43 |
25,1 |
44 |
22,2 |
45 |
20,9 |
46 |
20,4 |
47 |
19,5 |
48 |
18,4 |
49 |
17,8 |
50 |
17,8 |
51 |
17,4 |
52 |
15,7 |
53 |
13,1 |
54 |
12,1 |
55 |
12,0 |
56 |
12,0 |
57 |
12,0 |
58 |
12,3 |
59 |
12,6 |
60 |
14,7 |
61 |
15,3 |
62 |
15,9 |
63 |
16,2 |
64 |
17,1 |
65 |
17,8 |
66 |
18,1 |
67 |
18,4 |
68 |
20,3 |
69 |
23,2 |
70 |
26,5 |
71 |
29,8 |
72 |
32,6 |
73 |
34,4 |
74 |
35,5 |
75 |
36,4 |
76 |
37,4 |
77 |
38,5 |
78 |
39,3 |
79 |
39,5 |
80 |
39,0 |
81 |
38,5 |
82 |
37,3 |
83 |
37,0 |
84 |
36,7 |
85 |
35,9 |
86 |
35,3 |
87 |
34,6 |
88 |
34,2 |
89 |
31,9 |
90 |
27,3 |
91 |
22,0 |
92 |
17,0 |
93 |
14,2 |
94 |
12,0 |
95 |
9,1 |
96 |
5,8 |
97 |
3,6 |
98 |
2,2 |
99 |
0,0 |
100 |
0,0 |
101 |
0,0 |
102 |
0,0 |
103 |
0,0 |
104 |
0,0 |
105 |
0,0 |
106 |
0,0 |
107 |
0,0 |
108 |
0,0 |
109 |
0,0 |
110 |
0,0 |
111 |
0,0 |
112 |
0,0 |
113 |
0,0 |
114 |
0,0 |
115 |
0,0 |
116 |
0,0 |
117 |
0,0 |
118 |
0,0 |
119 |
0,0 |
120 |
0,0 |
121 |
0,0 |
122 |
0,0 |
123 |
0,0 |
124 |
0,0 |
125 |
0,0 |
126 |
0,0 |
127 |
0,0 |
128 |
0,0 |
129 |
0,0 |
130 |
0,0 |
131 |
0,0 |
132 |
0,0 |
133 |
0,0 |
134 |
0,0 |
135 |
0,0 |
136 |
0,0 |
137 |
0,0 |
138 |
0,2 |
139 |
1,9 |
140 |
6,1 |
141 |
11,7 |
142 |
16,4 |
143 |
18,9 |
144 |
19,9 |
145 |
20,8 |
146 |
22,8 |
147 |
25,4 |
148 |
27,7 |
149 |
29,2 |
150 |
29,8 |
151 |
29,4 |
152 |
27,2 |
153 |
22,6 |
154 |
17,3 |
155 |
13,3 |
156 |
12,0 |
157 |
12,6 |
158 |
14,1 |
159 |
17,2 |
160 |
20,1 |
161 |
23,4 |
162 |
25,5 |
163 |
27,6 |
164 |
29,5 |
165 |
31,1 |
166 |
32,1 |
167 |
33,2 |
168 |
35,2 |
169 |
37,2 |
170 |
38,0 |
171 |
37,4 |
172 |
35,1 |
173 |
31,0 |
174 |
27,1 |
175 |
25,3 |
176 |
25,1 |
177 |
25,9 |
178 |
27,8 |
179 |
29,2 |
180 |
29,6 |
181 |
29,5 |
182 |
29,2 |
183 |
28,3 |
184 |
26,1 |
185 |
23,6 |
186 |
21,0 |
187 |
18,9 |
188 |
17,1 |
189 |
15,7 |
190 |
14,5 |
191 |
13,7 |
192 |
12,9 |
193 |
12,5 |
194 |
12,2 |
195 |
12,0 |
196 |
12,0 |
197 |
12,0 |
198 |
12,0 |
199 |
12,5 |
200 |
13,0 |
201 |
14,0 |
202 |
15,0 |
203 |
16,5 |
204 |
19,0 |
205 |
21,2 |
206 |
23,8 |
207 |
26,9 |
208 |
29,6 |
209 |
32,0 |
210 |
35,2 |
211 |
37,5 |
212 |
39,2 |
213 |
40,5 |
214 |
41,6 |
215 |
43,1 |
216 |
45,0 |
217 |
47,1 |
218 |
49,0 |
219 |
50,6 |
220 |
51,8 |
221 |
52,7 |
222 |
53,1 |
223 |
53,5 |
224 |
53,8 |
225 |
54,2 |
226 |
54,8 |
227 |
55,3 |
228 |
55,8 |
229 |
56,2 |
230 |
56,5 |
231 |
56,5 |
232 |
56,2 |
233 |
54,9 |
234 |
52,9 |
235 |
51,0 |
236 |
49,8 |
237 |
49,2 |
238 |
48,4 |
239 |
46,9 |
240 |
44,3 |
241 |
41,5 |
242 |
39,5 |
243 |
37,0 |
244 |
34,6 |
245 |
32,3 |
246 |
29,0 |
247 |
25,1 |
248 |
22,2 |
249 |
20,9 |
250 |
20,4 |
251 |
19,5 |
252 |
18,4 |
253 |
17,8 |
254 |
17,8 |
255 |
17,4 |
256 |
15,7 |
257 |
14,5 |
258 |
15,4 |
259 |
17,9 |
260 |
20,6 |
261 |
23,2 |
262 |
25,7 |
263 |
28,7 |
264 |
32,5 |
265 |
36,1 |
266 |
39,0 |
267 |
40,8 |
268 |
42,9 |
269 |
44,4 |
270 |
45,9 |
271 |
46,0 |
272 |
45,6 |
273 |
45,3 |
274 |
43,7 |
275 |
40,8 |
276 |
38,0 |
277 |
34,4 |
278 |
30,9 |
279 |
25,5 |
280 |
21,4 |
281 |
20,2 |
282 |
22,9 |
283 |
26,6 |
284 |
30,2 |
285 |
34,1 |
286 |
37,4 |
287 |
40,7 |
288 |
44,0 |
289 |
47,3 |
290 |
49,2 |
291 |
49,8 |
292 |
49,2 |
293 |
48,1 |
294 |
47,3 |
295 |
46,8 |
296 |
46,7 |
297 |
46,8 |
298 |
47,1 |
299 |
47,3 |
300 |
47,3 |
301 |
47,1 |
302 |
46,6 |
303 |
45,8 |
304 |
44,8 |
305 |
43,3 |
306 |
41,8 |
307 |
40,8 |
308 |
40,3 |
309 |
40,1 |
310 |
39,7 |
311 |
39,2 |
312 |
38,5 |
313 |
37,4 |
314 |
36,0 |
315 |
34,4 |
316 |
33,0 |
317 |
31,7 |
318 |
30,0 |
319 |
28,0 |
320 |
26,1 |
321 |
25,6 |
322 |
24,9 |
323 |
24,9 |
324 |
24,3 |
325 |
23,9 |
326 |
23,9 |
327 |
23,6 |
328 |
23,3 |
329 |
20,5 |
330 |
17,5 |
331 |
16,9 |
332 |
16,7 |
333 |
15,9 |
334 |
15,6 |
335 |
15,0 |
336 |
14,5 |
337 |
14,3 |
338 |
14,5 |
339 |
15,4 |
340 |
17,8 |
341 |
21,1 |
342 |
24,1 |
343 |
25,0 |
344 |
25,3 |
345 |
25,5 |
346 |
26,4 |
347 |
26,6 |
348 |
27,1 |
349 |
27,7 |
350 |
28,1 |
351 |
28,2 |
352 |
28,1 |
353 |
28,0 |
354 |
27,9 |
355 |
27,9 |
356 |
28,1 |
357 |
28,2 |
358 |
28,0 |
359 |
26,9 |
360 |
25,0 |
361 |
23,2 |
362 |
21,9 |
363 |
21,1 |
364 |
20,7 |
365 |
20,7 |
366 |
20,8 |
367 |
21,2 |
368 |
22,1 |
369 |
23,5 |
370 |
24,3 |
371 |
24,5 |
372 |
23,8 |
373 |
21,3 |
374 |
17,7 |
375 |
14,4 |
376 |
11,9 |
377 |
10,2 |
378 |
8,9 |
379 |
8,0 |
380 |
7,2 |
381 |
6,1 |
382 |
4,9 |
383 |
3,7 |
384 |
2,3 |
385 |
0,9 |
386 |
0,0 |
387 |
0,0 |
388 |
0,0 |
389 |
0,0 |
390 |
0,0 |
391 |
0,0 |
392 |
0,5 |
393 |
2,1 |
394 |
4,8 |
395 |
8,3 |
396 |
12,3 |
397 |
16,6 |
398 |
20,9 |
399 |
24,2 |
400 |
25,6 |
401 |
25,6 |
402 |
24,9 |
403 |
23,3 |
404 |
21,6 |
405 |
20,2 |
406 |
18,7 |
407 |
17,0 |
408 |
15,3 |
409 |
14,2 |
410 |
13,9 |
411 |
14,0 |
412 |
14,2 |
413 |
14,5 |
414 |
14,9 |
415 |
15,9 |
416 |
17,4 |
417 |
18,7 |
418 |
19,1 |
419 |
18,8 |
420 |
17,6 |
421 |
16,6 |
422 |
16,2 |
423 |
16,4 |
424 |
17,2 |
425 |
19,1 |
426 |
22,6 |
427 |
27,4 |
428 |
31,6 |
429 |
33,4 |
430 |
33,5 |
431 |
32,8 |
432 |
31,9 |
433 |
31,3 |
434 |
31,1 |
435 |
30,6 |
436 |
29,2 |
437 |
26,7 |
438 |
23,0 |
439 |
18,2 |
440 |
12,9 |
441 |
7,7 |
442 |
3,8 |
443 |
1,3 |
444 |
0,2 |
445 |
0,0 |
446 |
0,0 |
447 |
0,0 |
448 |
0,0 |
449 |
0,0 |
450 |
0,0 |
451 |
0,0 |
452 |
0,0 |
453 |
0,0 |
454 |
0,0 |
455 |
0,0 |
456 |
0,0 |
457 |
0,0 |
458 |
0,0 |
459 |
0,0 |
460 |
0,0 |
461 |
0,0 |
462 |
0,0 |
463 |
0,0 |
464 |
0,0 |
465 |
0,0 |
466 |
0,0 |
467 |
0,0 |
468 |
0,0 |
469 |
0,0 |
470 |
0,0 |
471 |
0,0 |
472 |
0,0 |
473 |
0,0 |
474 |
0,0 |
475 |
0,0 |
476 |
0,0 |
477 |
0,0 |
478 |
0,0 |
479 |
0,0 |
480 |
0,0 |
481 |
0,0 |
482 |
0,0 |
483 |
0,0 |
484 |
0,0 |
485 |
0,0 |
486 |
0,0 |
487 |
0,0 |
488 |
0,0 |
489 |
0,0 |
490 |
0,0 |
491 |
0,0 |
492 |
0,0 |
493 |
0,0 |
494 |
0,0 |
495 |
0,0 |
496 |
0,0 |
497 |
0,0 |
498 |
0,0 |
499 |
0,0 |
500 |
0,0 |
501 |
0,0 |
502 |
0,0 |
503 |
0,0 |
504 |
0,0 |
505 |
0,0 |
506 |
0,0 |
507 |
0,0 |
508 |
0,0 |
509 |
0,0 |
510 |
0,0 |
511 |
0,0 |
512 |
0,5 |
513 |
2,5 |
514 |
6,6 |
515 |
11,8 |
516 |
16,8 |
517 |
20,5 |
518 |
21,9 |
519 |
21,9 |
520 |
21,3 |
521 |
20,3 |
522 |
19,2 |
523 |
17,8 |
524 |
15,5 |
525 |
11,9 |
526 |
7,6 |
527 |
4,0 |
528 |
2,0 |
529 |
1,0 |
530 |
0,0 |
531 |
0,0 |
532 |
0,0 |
533 |
0,2 |
534 |
1,2 |
535 |
3,2 |
536 |
5,2 |
537 |
8,2 |
538 |
13 |
539 |
18,8 |
540 |
23,1 |
541 |
24,5 |
542 |
24,5 |
543 |
24,3 |
544 |
23,6 |
545 |
22,3 |
546 |
20,1 |
547 |
18,5 |
548 |
17,2 |
549 |
16,3 |
550 |
15,4 |
551 |
14,7 |
552 |
14,3 |
553 |
13,7 |
554 |
13,3 |
555 |
13,1 |
556 |
13,1 |
557 |
13,3 |
558 |
13,8 |
559 |
14,5 |
560 |
16,5 |
561 |
17,0 |
562 |
17,0 |
563 |
17,0 |
564 |
15,4 |
565 |
10,1 |
566 |
4,8 |
567 |
0,0 |
568 |
0,0 |
569 |
0,0 |
570 |
0,0 |
571 |
0,0 |
572 |
0,0 |
573 |
0,0 |
574 |
0,0 |
575 |
0,0 |
576 |
0,0 |
577 |
0,0 |
578 |
0,0 |
579 |
0,0 |
580 |
0,0 |
581 |
0,0 |
582 |
0,0 |
583 |
0,0 |
584 |
0,0 |
585 |
0,0 |
586 |
0,0 |
587 |
0,0 |
588 |
0,0 |
589 |
0,0 |
Tabel A1/8
WLTC, 3. klassi sõidukid, faas Medium3-1
Aeg (s) |
Kiirus (km/h) |
590 |
0,0 |
591 |
0,0 |
592 |
0,0 |
593 |
0,0 |
594 |
0,0 |
595 |
0,0 |
596 |
0,0 |
597 |
0,0 |
598 |
0,0 |
599 |
0,0 |
600 |
0,0 |
601 |
1,0 |
602 |
2,1 |
603 |
5,2 |
604 |
9,2 |
605 |
13,5 |
606 |
18,1 |
607 |
22,3 |
608 |
26,0 |
609 |
29,3 |
610 |
32,8 |
611 |
36,0 |
612 |
39,2 |
613 |
42,5 |
614 |
45,7 |
615 |
48,2 |
616 |
48,4 |
617 |
48,2 |
618 |
47,8 |
619 |
47,0 |
620 |
45,9 |
621 |
44,9 |
622 |
44,4 |
623 |
44,3 |
624 |
44,5 |
625 |
45,1 |
626 |
45,7 |
627 |
46,0 |
628 |
46,0 |
629 |
46,0 |
630 |
46,1 |
631 |
46,7 |
632 |
47,7 |
633 |
48,9 |
634 |
50,3 |
635 |
51,6 |
636 |
52,6 |
637 |
53,0 |
638 |
53,0 |
639 |
52,9 |
640 |
52,7 |
641 |
52,6 |
642 |
53,1 |
643 |
54,3 |
644 |
55,2 |
645 |
55,5 |
646 |
55,9 |
647 |
56,3 |
648 |
56,7 |
649 |
56,9 |
650 |
56,8 |
651 |
56,0 |
652 |
54,2 |
653 |
52,1 |
654 |
50,1 |
655 |
47,2 |
656 |
43,2 |
657 |
39,2 |
658 |
36,5 |
659 |
34,3 |
660 |
31,0 |
661 |
26,0 |
662 |
20,7 |
663 |
15,4 |
664 |
13,1 |
665 |
12,0 |
666 |
12,5 |
667 |
14,0 |
668 |
19,0 |
669 |
23,2 |
670 |
28,0 |
671 |
32,0 |
672 |
34,0 |
673 |
36,0 |
674 |
38,0 |
675 |
40,0 |
676 |
40,3 |
677 |
40,5 |
678 |
39,0 |
679 |
35,7 |
680 |
31,8 |
681 |
27,1 |
682 |
22,8 |
683 |
21,1 |
684 |
18,9 |
685 |
18,9 |
686 |
21,3 |
687 |
23,9 |
688 |
25,9 |
689 |
28,4 |
690 |
30,3 |
691 |
30,9 |
692 |
31,1 |
693 |
31,8 |
694 |
32,7 |
695 |
33,2 |
696 |
32,4 |
697 |
28,3 |
698 |
25,8 |
699 |
23,1 |
700 |
21,8 |
701 |
21,2 |
702 |
21,0 |
703 |
21,0 |
704 |
20,9 |
705 |
19,9 |
706 |
17,9 |
707 |
15,1 |
708 |
12,8 |
709 |
12,0 |
710 |
13,2 |
711 |
17,1 |
712 |
21,1 |
713 |
21,8 |
714 |
21,2 |
715 |
18,5 |
716 |
13,9 |
717 |
12,0 |
718 |
12,0 |
719 |
13,0 |
720 |
16,3 |
721 |
20,5 |
722 |
23,9 |
723 |
26,0 |
724 |
28,0 |
725 |
31,5 |
726 |
33,4 |
727 |
36,0 |
728 |
37,8 |
729 |
40,2 |
730 |
41,6 |
731 |
41,9 |
732 |
42,0 |
733 |
42,2 |
734 |
42,4 |
735 |
42,7 |
736 |
43,1 |
737 |
43,7 |
738 |
44,0 |
739 |
44,1 |
740 |
45,3 |
741 |
46,4 |
742 |
47,2 |
743 |
47,3 |
744 |
47,4 |
745 |
47,4 |
746 |
47,5 |
747 |
47,9 |
748 |
48,6 |
749 |
49,4 |
750 |
49,8 |
751 |
49,8 |
752 |
49,7 |
753 |
49,3 |
754 |
48,5 |
755 |
47,6 |
756 |
46,3 |
757 |
43,7 |
758 |
39,3 |
759 |
34,1 |
760 |
29,0 |
761 |
23,7 |
762 |
18,4 |
763 |
14,3 |
764 |
12,0 |
765 |
12,8 |
766 |
16,0 |
767 |
20,4 |
768 |
24,0 |
769 |
29,0 |
770 |
32,2 |
771 |
36,8 |
772 |
39,4 |
773 |
43,2 |
774 |
45,8 |
775 |
49,2 |
776 |
51,4 |
777 |
54,2 |
778 |
56,0 |
779 |
58,3 |
780 |
59,8 |
781 |
61,7 |
782 |
62,7 |
783 |
63,3 |
784 |
63,6 |
785 |
64,0 |
786 |
64,7 |
787 |
65,2 |
788 |
65,3 |
789 |
65,3 |
790 |
65,4 |
791 |
65,7 |
792 |
66,0 |
793 |
65,6 |
794 |
63,5 |
795 |
59,7 |
796 |
54,6 |
797 |
49,3 |
798 |
44,9 |
799 |
42,3 |
800 |
41,4 |
801 |
41,3 |
802 |
43,0 |
803 |
45,0 |
804 |
46,5 |
805 |
48,3 |
806 |
49,5 |
807 |
51,2 |
808 |
52,2 |
809 |
51,6 |
810 |
49,7 |
811 |
47,4 |
812 |
43,7 |
813 |
39,7 |
814 |
35,5 |
815 |
31,1 |
816 |
26,3 |
817 |
21,9 |
818 |
18,0 |
819 |
17,0 |
820 |
18,0 |
821 |
21,4 |
822 |
24,8 |
823 |
27,9 |
824 |
30,8 |
825 |
33,0 |
826 |
35,1 |
827 |
37,1 |
828 |
38,9 |
829 |
41,4 |
830 |
44,0 |
831 |
46,3 |
832 |
47,7 |
833 |
48,2 |
834 |
48,7 |
835 |
49,3 |
836 |
49,8 |
837 |
50,2 |
838 |
50,9 |
839 |
51,8 |
840 |
52,5 |
841 |
53,3 |
842 |
54,5 |
843 |
55,7 |
844 |
56,5 |
845 |
56,8 |
846 |
57,0 |
847 |
57,2 |
848 |
57,7 |
849 |
58,7 |
850 |
60,1 |
851 |
61,1 |
852 |
61,7 |
853 |
62,3 |
854 |
62,9 |
855 |
63,3 |
856 |
63,4 |
857 |
63,5 |
858 |
63,9 |
859 |
64,4 |
860 |
65,0 |
861 |
65,6 |
862 |
66,6 |
863 |
67,4 |
864 |
68,2 |
865 |
69,1 |
866 |
70,0 |
867 |
70,8 |
868 |
71,5 |
869 |
72,4 |
870 |
73,0 |
871 |
73,7 |
872 |
74,4 |
873 |
74,9 |
874 |
75,3 |
875 |
75,6 |
876 |
75,8 |
877 |
76,6 |
878 |
76,5 |
879 |
76,2 |
880 |
75,8 |
881 |
75,4 |
882 |
74,8 |
883 |
73,9 |
884 |
72,7 |
885 |
71,3 |
886 |
70,4 |
887 |
70,0 |
888 |
70,0 |
889 |
69,0 |
890 |
68,0 |
891 |
67,3 |
892 |
66,2 |
893 |
64,8 |
894 |
63,6 |
895 |
62,6 |
896 |
62,1 |
897 |
61,9 |
898 |
61,9 |
899 |
61,8 |
900 |
61,5 |
901 |
60,9 |
902 |
59,7 |
903 |
54,6 |
904 |
49,3 |
905 |
44,9 |
906 |
42,3 |
907 |
41,4 |
908 |
41,3 |
909 |
42,1 |
910 |
44,7 |
911 |
46,0 |
912 |
48,8 |
913 |
50,1 |
914 |
51,3 |
915 |
54,1 |
916 |
55,2 |
917 |
56,2 |
918 |
56,1 |
919 |
56,1 |
920 |
56,5 |
921 |
57,5 |
922 |
59,2 |
923 |
60,7 |
924 |
61,8 |
925 |
62,3 |
926 |
62,7 |
927 |
62,0 |
928 |
61,3 |
929 |
60,9 |
930 |
60,5 |
931 |
60,2 |
932 |
59,8 |
933 |
59,4 |
934 |
58,6 |
935 |
57,5 |
936 |
56,6 |
937 |
56,0 |
938 |
55,5 |
939 |
55,0 |
940 |
54,4 |
941 |
54,1 |
942 |
54,0 |
943 |
53,9 |
944 |
53,9 |
945 |
54,0 |
946 |
54,2 |
947 |
55,0 |
948 |
55,8 |
949 |
56,2 |
950 |
56,1 |
951 |
55,1 |
952 |
52,7 |
953 |
48,4 |
954 |
43,1 |
955 |
37,8 |
956 |
32,5 |
957 |
27,2 |
958 |
25,1 |
959 |
27,0 |
960 |
29,8 |
961 |
33,8 |
962 |
37,0 |
963 |
40,7 |
964 |
43,0 |
965 |
45,6 |
966 |
46,9 |
967 |
47,0 |
968 |
46,9 |
969 |
46,5 |
970 |
45,8 |
971 |
44,3 |
972 |
41,3 |
973 |
36,5 |
974 |
31,7 |
975 |
27,0 |
976 |
24,7 |
977 |
19,3 |
978 |
16,0 |
979 |
13,2 |
980 |
10,7 |
981 |
8,8 |
982 |
7,2 |
983 |
5,5 |
984 |
3,2 |
985 |
1,1 |
986 |
0,0 |
987 |
0,0 |
988 |
0,0 |
989 |
0,0 |
990 |
0,0 |
991 |
0,0 |
992 |
0,0 |
993 |
0,0 |
994 |
0,0 |
995 |
0,0 |
996 |
0,0 |
997 |
0,0 |
998 |
0,0 |
999 |
0,0 |
1000 |
0,0 |
1001 |
0,0 |
1002 |
0,0 |
1003 |
0,0 |
1004 |
0,0 |
1005 |
0,0 |
1006 |
0,0 |
1007 |
0,0 |
1008 |
0,0 |
1009 |
0,0 |
1010 |
0,0 |
1011 |
0,0 |
1012 |
0,0 |
1013 |
0,0 |
1014 |
0,0 |
1015 |
0,0 |
1016 |
0,0 |
1017 |
0,0 |
1018 |
0,0 |
1019 |
0,0 |
1020 |
0,0 |
1021 |
0,0 |
1022 |
0,0 |
Tabel A1/9
WLTC, 3. klassi sõidukid, faas Medium3-2
Aeg (s) |
Kiirus (km/h) |
590 |
0,0 |
591 |
0,0 |
592 |
0,0 |
593 |
0,0 |
594 |
0,0 |
595 |
0,0 |
596 |
0,0 |
597 |
0,0 |
598 |
0,0 |
599 |
0,0 |
600 |
0,0 |
601 |
1,0 |
602 |
2,1 |
603 |
4,8 |
604 |
9,1 |
605 |
14,2 |
606 |
19,8 |
607 |
25,5 |
608 |
30,5 |
609 |
34,8 |
610 |
38,8 |
611 |
42,9 |
612 |
46,4 |
613 |
48,3 |
614 |
48,7 |
615 |
48,5 |
616 |
48,4 |
617 |
48,2 |
618 |
47,8 |
619 |
47,0 |
620 |
45,9 |
621 |
44,9 |
622 |
44,4 |
623 |
44,3 |
624 |
44,5 |
625 |
45,1 |
626 |
45,7 |
627 |
46,0 |
628 |
46,0 |
629 |
46,0 |
630 |
46,1 |
631 |
46,7 |
632 |
47,7 |
633 |
48,9 |
634 |
50,3 |
635 |
51,6 |
636 |
52,6 |
637 |
53,0 |
638 |
53,0 |
639 |
52,9 |
640 |
52,7 |
641 |
52,6 |
642 |
53,1 |
643 |
54,3 |
644 |
55,2 |
645 |
55,5 |
646 |
55,9 |
647 |
56,3 |
648 |
56,7 |
649 |
56,9 |
650 |
56,8 |
651 |
56,0 |
652 |
54,2 |
653 |
52,1 |
654 |
50,1 |
655 |
47,2 |
656 |
43,2 |
657 |
39,2 |
658 |
36,5 |
659 |
34,3 |
660 |
31,0 |
661 |
26,0 |
662 |
20,7 |
663 |
15,4 |
664 |
13,1 |
665 |
12,0 |
666 |
12,5 |
667 |
14,0 |
668 |
19,0 |
669 |
23,2 |
670 |
28,0 |
671 |
32,0 |
672 |
34,0 |
673 |
36,0 |
674 |
38,0 |
675 |
40,0 |
676 |
40,3 |
677 |
40,5 |
678 |
39,0 |
679 |
35,7 |
680 |
31,8 |
681 |
27,1 |
682 |
22,8 |
683 |
21,1 |
684 |
18,9 |
685 |
18,9 |
686 |
21,3 |
687 |
23,9 |
688 |
25,9 |
689 |
28,4 |
690 |
30,3 |
691 |
30,9 |
692 |
31,1 |
693 |
31,8 |
694 |
32,7 |
695 |
33,2 |
696 |
32,4 |
697 |
28,3 |
698 |
25,8 |
699 |
23,1 |
700 |
21,8 |
701 |
21,2 |
702 |
21,0 |
703 |
21,0 |
704 |
20,9 |
705 |
19,9 |
706 |
17,9 |
707 |
15,1 |
708 |
12,8 |
709 |
12,0 |
710 |
13,2 |
711 |
17,1 |
712 |
21,1 |
713 |
21,8 |
714 |
21,2 |
715 |
18,5 |
716 |
13,9 |
717 |
12,0 |
718 |
12,0 |
719 |
13,0 |
720 |
16,0 |
721 |
18,5 |
722 |
20,6 |
723 |
22,5 |
724 |
24,0 |
725 |
26,6 |
726 |
29,9 |
727 |
34,8 |
728 |
37,8 |
729 |
40,2 |
730 |
41,6 |
731 |
41,9 |
732 |
42,0 |
733 |
42,2 |
734 |
42,4 |
735 |
42,7 |
736 |
43,1 |
737 |
43,7 |
738 |
44,0 |
739 |
44,1 |
740 |
45,3 |
741 |
46,4 |
742 |
47,2 |
743 |
47,3 |
744 |
47,4 |
745 |
47,4 |
746 |
47,5 |
747 |
47,9 |
748 |
48,6 |
749 |
49,4 |
750 |
49,8 |
751 |
49,8 |
752 |
49,7 |
753 |
49,3 |
754 |
48,5 |
755 |
47,6 |
756 |
46,3 |
757 |
43,7 |
758 |
39,3 |
759 |
34,1 |
760 |
29,0 |
761 |
23,7 |
762 |
18,4 |
763 |
14,3 |
764 |
12,0 |
765 |
12,8 |
766 |
16,0 |
767 |
19,1 |
768 |
22,4 |
769 |
25,6 |
770 |
30,1 |
771 |
35,3 |
772 |
39,9 |
773 |
44,5 |
774 |
47,5 |
775 |
50,9 |
776 |
54,1 |
777 |
56,3 |
778 |
58,1 |
779 |
59,8 |
780 |
61,1 |
781 |
62,1 |
782 |
62,8 |
783 |
63,3 |
784 |
63,6 |
785 |
64,0 |
786 |
64,7 |
787 |
65,2 |
788 |
65,3 |
789 |
65,3 |
790 |
65,4 |
791 |
65,7 |
792 |
66,0 |
793 |
65,6 |
794 |
63,5 |
795 |
59,7 |
796 |
54,6 |
797 |
49,3 |
798 |
44,9 |
799 |
42,3 |
800 |
41,4 |
801 |
41,3 |
802 |
42,1 |
803 |
44,7 |
804 |
48,4 |
805 |
51,4 |
806 |
52,7 |
807 |
53,0 |
808 |
52,5 |
809 |
51,3 |
810 |
49,7 |
811 |
47,4 |
812 |
43,7 |
813 |
39,7 |
814 |
35,5 |
815 |
31,1 |
816 |
26,3 |
817 |
21,9 |
818 |
18,0 |
819 |
17,0 |
820 |
18,0 |
821 |
21,4 |
822 |
24,8 |
823 |
27,9 |
824 |
30,8 |
825 |
33,0 |
826 |
35,1 |
827 |
37,1 |
828 |
38,9 |
829 |
41,4 |
830 |
44,0 |
831 |
46,3 |
832 |
47,7 |
833 |
48,2 |
834 |
48,7 |
835 |
49,3 |
836 |
49,8 |
837 |
50,2 |
838 |
50,9 |
839 |
51,8 |
840 |
52,5 |
841 |
53,3 |
842 |
54,5 |
843 |
55,7 |
844 |
56,5 |
845 |
56,8 |
846 |
57,0 |
847 |
57,2 |
848 |
57,7 |
849 |
58,7 |
850 |
60,1 |
851 |
61,1 |
852 |
61,7 |
853 |
62,3 |
854 |
62,9 |
855 |
63,3 |
856 |
63,4 |
857 |
63,5 |
858 |
64,5 |
859 |
65,8 |
860 |
66,8 |
861 |
67,4 |
862 |
68,8 |
863 |
71,1 |
864 |
72,3 |
865 |
72,8 |
866 |
73,4 |
867 |
74,6 |
868 |
76,0 |
869 |
76,6 |
870 |
76,5 |
871 |
76,2 |
872 |
75,8 |
873 |
75,4 |
874 |
74,8 |
875 |
73,9 |
876 |
72,7 |
877 |
71,3 |
878 |
70,4 |
879 |
70,0 |
880 |
70,0 |
881 |
69,0 |
882 |
68,0 |
883 |
68,0 |
884 |
68,0 |
885 |
68,1 |
886 |
68,4 |
887 |
68,6 |
888 |
68,7 |
889 |
68,5 |
890 |
68,1 |
891 |
67,3 |
892 |
66,2 |
893 |
64,8 |
894 |
63,6 |
895 |
62,6 |
896 |
62,1 |
897 |
61,9 |
898 |
61,9 |
899 |
61,8 |
900 |
61,5 |
901 |
60,9 |
902 |
59,7 |
903 |
54,6 |
904 |
49,3 |
905 |
44,9 |
906 |
42,3 |
907 |
41,4 |
908 |
41,3 |
909 |
42,1 |
910 |
44,7 |
911 |
48,4 |
912 |
51,4 |
913 |
52,7 |
914 |
54,0 |
915 |
57,0 |
916 |
58,1 |
917 |
59,2 |
918 |
59,0 |
919 |
59,1 |
920 |
59,5 |
921 |
60,5 |
922 |
62,3 |
923 |
63,9 |
924 |
65,1 |
925 |
64,1 |
926 |
62,7 |
927 |
62,0 |
928 |
61,3 |
929 |
60,9 |
930 |
60,5 |
931 |
60,2 |
932 |
59,8 |
933 |
59,4 |
934 |
58,6 |
935 |
57,5 |
936 |
56,6 |
937 |
56,0 |
938 |
55,5 |
939 |
55,0 |
940 |
54,4 |
941 |
54,1 |
942 |
54,0 |
943 |
53,9 |
944 |
53,9 |
945 |
54,0 |
946 |
54,2 |
947 |
55,0 |
948 |
55,8 |
949 |
56,2 |
950 |
56,1 |
951 |
55,1 |
952 |
52,7 |
953 |
48,4 |
954 |
43,1 |
955 |
37,8 |
956 |
32,5 |
957 |
27,2 |
958 |
25,1 |
959 |
26,0 |
960 |
29,3 |
961 |
34,6 |
962 |
40,4 |
963 |
45,3 |
964 |
49,0 |
965 |
51,1 |
966 |
52,1 |
967 |
52,2 |
968 |
52,1 |
969 |
51,7 |
970 |
50,9 |
971 |
49,2 |
972 |
45,9 |
973 |
40,6 |
974 |
35,3 |
975 |
30,0 |
976 |
24,7 |
977 |
19,3 |
978 |
16,0 |
979 |
13,2 |
980 |
10,7 |
981 |
8,8 |
982 |
7,2 |
983 |
5,5 |
984 |
3,2 |
985 |
1,1 |
986 |
0,0 |
987 |
0,0 |
988 |
0,0 |
989 |
0,0 |
990 |
0,0 |
991 |
0,0 |
992 |
0,0 |
993 |
0,0 |
994 |
0,0 |
995 |
0,0 |
996 |
0,0 |
997 |
0,0 |
998 |
0,0 |
999 |
0,0 |
1000 |
0,0 |
1001 |
0,0 |
1002 |
0,0 |
1003 |
0,0 |
1004 |
0,0 |
1005 |
0,0 |
1006 |
0,0 |
1007 |
0,0 |
1008 |
0,0 |
1009 |
0,0 |
1010 |
0,0 |
1011 |
0,0 |
1012 |
0,0 |
1013 |
0,0 |
1014 |
0,0 |
1015 |
0,0 |
1016 |
0,0 |
1017 |
0,0 |
1018 |
0,0 |
1019 |
0,0 |
1020 |
0,0 |
1021 |
0,0 |
1022 |
0,0 |
Tabel A1/10
WLTC, 3. klassi sõidukid, faas High3-1
Aeg (s) |
Kiirus (km/h) |
1023 |
0,0 |
1024 |
0,0 |
1025 |
0,0 |
1026 |
0,0 |
1027 |
0,8 |
1028 |
3,6 |
1029 |
8,6 |
1030 |
14,6 |
1031 |
20,0 |
1032 |
24,4 |
1033 |
28,2 |
1034 |
31,7 |
1035 |
35,0 |
1036 |
37,6 |
1037 |
39,7 |
1038 |
41,5 |
1039 |
43,6 |
1040 |
46,0 |
1041 |
48,4 |
1042 |
50,5 |
1043 |
51,9 |
1044 |
52,6 |
1045 |
52,8 |
1046 |
52,9 |
1047 |
53,1 |
1048 |
53,3 |
1049 |
53,1 |
1050 |
52,3 |
1051 |
50,7 |
1052 |
48,8 |
1053 |
46,5 |
1054 |
43,8 |
1055 |
40,3 |
1056 |
36,0 |
1057 |
30,7 |
1058 |
25,4 |
1059 |
21,0 |
1060 |
16,7 |
1061 |
13,4 |
1062 |
12,0 |
1063 |
12,1 |
1064 |
12,8 |
1065 |
15,6 |
1066 |
19,9 |
1067 |
23,4 |
1068 |
24,6 |
1069 |
27,0 |
1070 |
29,0 |
1071 |
32,0 |
1072 |
34,8 |
1073 |
37,7 |
1074 |
40,8 |
1075 |
43,2 |
1076 |
46,0 |
1077 |
48,0 |
1078 |
50,7 |
1079 |
52,0 |
1080 |
54,5 |
1081 |
55,9 |
1082 |
57,4 |
1083 |
58,1 |
1084 |
58,4 |
1085 |
58,8 |
1086 |
58,8 |
1087 |
58,6 |
1088 |
58,7 |
1089 |
58,8 |
1090 |
58,8 |
1091 |
58,8 |
1092 |
59,1 |
1093 |
60,1 |
1094 |
61,7 |
1095 |
63,0 |
1096 |
63,7 |
1097 |
63,9 |
1098 |
63,5 |
1099 |
62,3 |
1100 |
60,3 |
1101 |
58,9 |
1102 |
58,4 |
1103 |
58,8 |
1104 |
60,2 |
1105 |
62,3 |
1106 |
63,9 |
1107 |
64,5 |
1108 |
64,4 |
1109 |
63,5 |
1110 |
62,0 |
1111 |
61,2 |
1112 |
61,3 |
1113 |
61,7 |
1114 |
62,0 |
1115 |
64,6 |
1116 |
66,0 |
1117 |
66,2 |
1118 |
65,8 |
1119 |
64,7 |
1120 |
63,6 |
1121 |
62,9 |
1122 |
62,4 |
1123 |
61,7 |
1124 |
60,1 |
1125 |
57,3 |
1126 |
55,8 |
1127 |
50,5 |
1128 |
45,2 |
1129 |
40,1 |
1130 |
36,2 |
1131 |
32,9 |
1132 |
29,8 |
1133 |
26,6 |
1134 |
23,0 |
1135 |
19,4 |
1136 |
16,3 |
1137 |
14,6 |
1138 |
14,2 |
1139 |
14,3 |
1140 |
14,6 |
1141 |
15,1 |
1142 |
16,4 |
1143 |
19,1 |
1144 |
22,5 |
1145 |
24,4 |
1146 |
24,8 |
1147 |
22,7 |
1148 |
17,4 |
1149 |
13,8 |
1150 |
12,0 |
1151 |
12,0 |
1152 |
12,0 |
1153 |
13,9 |
1154 |
17,7 |
1155 |
22,8 |
1156 |
27,3 |
1157 |
31,2 |
1158 |
35,2 |
1159 |
39,4 |
1160 |
42,5 |
1161 |
45,4 |
1162 |
48,2 |
1163 |
50,3 |
1164 |
52,6 |
1165 |
54,5 |
1166 |
56,6 |
1167 |
58,3 |
1168 |
60,0 |
1169 |
61,5 |
1170 |
63,1 |
1171 |
64,3 |
1172 |
65,7 |
1173 |
67,1 |
1174 |
68,3 |
1175 |
69,7 |
1176 |
70,6 |
1177 |
71,6 |
1178 |
72,6 |
1179 |
73,5 |
1180 |
74,2 |
1181 |
74,9 |
1182 |
75,6 |
1183 |
76,3 |
1184 |
77,1 |
1185 |
77,9 |
1186 |
78,5 |
1187 |
79,0 |
1188 |
79,7 |
1189 |
80,3 |
1190 |
81,0 |
1191 |
81,6 |
1192 |
82,4 |
1193 |
82,9 |
1194 |
83,4 |
1195 |
83,8 |
1196 |
84,2 |
1197 |
84,7 |
1198 |
85,2 |
1199 |
85,6 |
1200 |
86,3 |
1201 |
86,8 |
1202 |
87,4 |
1203 |
88,0 |
1204 |
88,3 |
1205 |
88,7 |
1206 |
89,0 |
1207 |
89,3 |
1208 |
89,8 |
1209 |
90,2 |
1210 |
90,6 |
1211 |
91,0 |
1212 |
91,3 |
1213 |
91,6 |
1214 |
91,9 |
1215 |
92,2 |
1216 |
92,8 |
1217 |
93,1 |
1218 |
93,3 |
1219 |
93,5 |
1220 |
93,7 |
1221 |
93,9 |
1222 |
94,0 |
1223 |
94,1 |
1224 |
94,3 |
1225 |
94,4 |
1226 |
94,6 |
1227 |
94,7 |
1228 |
94,8 |
1229 |
95,0 |
1230 |
95,1 |
1231 |
95,3 |
1232 |
95,4 |
1233 |
95,6 |
1234 |
95,7 |
1235 |
95,8 |
1236 |
96,0 |
1237 |
96,1 |
1238 |
96,3 |
1239 |
96,4 |
1240 |
96,6 |
1241 |
96,8 |
1242 |
97,0 |
1243 |
97,2 |
1244 |
97,3 |
1245 |
97,4 |
1246 |
97,4 |
1247 |
97,4 |
1248 |
97,4 |
1249 |
97,3 |
1250 |
97,3 |
1251 |
97,3 |
1252 |
97,3 |
1253 |
97,2 |
1254 |
97,1 |
1255 |
97,0 |
1256 |
96,9 |
1257 |
96,7 |
1258 |
96,4 |
1259 |
96,1 |
1260 |
95,7 |
1261 |
95,5 |
1262 |
95,3 |
1263 |
95,2 |
1264 |
95,0 |
1265 |
94,9 |
1266 |
94,7 |
1267 |
94,5 |
1268 |
94,4 |
1269 |
94,4 |
1270 |
94,3 |
1271 |
94,3 |
1272 |
94,1 |
1273 |
93,9 |
1274 |
93,4 |
1275 |
92,8 |
1276 |
92,0 |
1277 |
91,3 |
1278 |
90,6 |
1279 |
90,0 |
1280 |
89,3 |
1281 |
88,7 |
1282 |
88,1 |
1283 |
87,4 |
1284 |
86,7 |
1285 |
86,0 |
1286 |
85,3 |
1287 |
84,7 |
1288 |
84,1 |
1289 |
83,5 |
1290 |
82,9 |
1291 |
82,3 |
1292 |
81,7 |
1293 |
81,1 |
1294 |
80,5 |
1295 |
79,9 |
1296 |
79,4 |
1297 |
79,1 |
1298 |
78,8 |
1299 |
78,5 |
1300 |
78,2 |
1301 |
77,9 |
1302 |
77,6 |
1303 |
77,3 |
1304 |
77,0 |
1305 |
76,7 |
1306 |
76,0 |
1307 |
76,0 |
1308 |
76,0 |
1309 |
75,9 |
1310 |
76,0 |
1311 |
76,0 |
1312 |
76,1 |
1313 |
76,3 |
1314 |
76,5 |
1315 |
76,6 |
1316 |
76,8 |
1317 |
77,1 |
1318 |
77,1 |
1319 |
77,2 |
1320 |
77,2 |
1321 |
77,6 |
1322 |
78,0 |
1323 |
78,4 |
1324 |
78,8 |
1325 |
79,2 |
1326 |
80,3 |
1327 |
80,8 |
1328 |
81,0 |
1329 |
81,0 |
1330 |
81,0 |
1331 |
81,0 |
1332 |
81,0 |
1333 |
80,9 |
1334 |
80,6 |
1335 |
80,3 |
1336 |
80,0 |
1337 |
79,9 |
1338 |
79,8 |
1339 |
79,8 |
1340 |
79,8 |
1341 |
79,9 |
1342 |
80,0 |
1343 |
80,4 |
1344 |
80,8 |
1345 |
81,2 |
1346 |
81,5 |
1347 |
81,6 |
1348 |
81,6 |
1349 |
81,4 |
1350 |
80,7 |
1351 |
79,6 |
1352 |
78,2 |
1353 |
76,8 |
1354 |
75,3 |
1355 |
73,8 |
1356 |
72,1 |
1357 |
70,2 |
1358 |
68,2 |
1359 |
66,1 |
1360 |
63,8 |
1361 |
61,6 |
1362 |
60,2 |
1363 |
59,8 |
1364 |
60,4 |
1365 |
61,8 |
1366 |
62,6 |
1367 |
62,7 |
1368 |
61,9 |
1369 |
60,0 |
1370 |
58,4 |
1371 |
57,8 |
1372 |
57,8 |
1373 |
57,8 |
1374 |
57,3 |
1375 |
56,2 |
1376 |
54,3 |
1377 |
50,8 |
1378 |
45,5 |
1379 |
40,2 |
1380 |
34,9 |
1381 |
29,6 |
1382 |
28,7 |
1383 |
29,3 |
1384 |
30,5 |
1385 |
31,7 |
1386 |
32,9 |
1387 |
35,0 |
1388 |
38,0 |
1389 |
40,5 |
1390 |
42,7 |
1391 |
45,8 |
1392 |
47,5 |
1393 |
48,9 |
1394 |
49,4 |
1395 |
49,4 |
1396 |
49,2 |
1397 |
48,7 |
1398 |
47,9 |
1399 |
46,9 |
1400 |
45,6 |
1401 |
44,2 |
1402 |
42,7 |
1403 |
40,7 |
1404 |
37,1 |
1405 |
33,9 |
1406 |
30,6 |
1407 |
28,6 |
1408 |
27,3 |
1409 |
27,2 |
1410 |
27,5 |
1411 |
27,4 |
1412 |
27,1 |
1413 |
26,7 |
1414 |
26,8 |
1415 |
28,2 |
1416 |
31,1 |
1417 |
34,8 |
1418 |
38,4 |
1419 |
40,9 |
1420 |
41,7 |
1421 |
40,9 |
1422 |
38,3 |
1423 |
35,3 |
1424 |
34,3 |
1425 |
34,6 |
1426 |
36,3 |
1427 |
39,5 |
1428 |
41,8 |
1429 |
42,5 |
1430 |
41,9 |
1431 |
40,1 |
1432 |
36,6 |
1433 |
31,3 |
1434 |
26,0 |
1435 |
20,6 |
1436 |
19,1 |
1437 |
19,7 |
1438 |
21,1 |
1439 |
22,0 |
1440 |
22,1 |
1441 |
21,4 |
1442 |
19,6 |
1443 |
18,3 |
1444 |
18,0 |
1445 |
18,3 |
1446 |
18,5 |
1447 |
17,9 |
1448 |
15,0 |
1449 |
9,9 |
1450 |
4,6 |
1451 |
1,2 |
1452 |
0,0 |
1453 |
0,0 |
1454 |
0,0 |
1455 |
0,0 |
1456 |
0,0 |
1457 |
0,0 |
1458 |
0,0 |
1459 |
0,0 |
1460 |
0,0 |
1461 |
0,0 |
1462 |
0,0 |
1463 |
0,0 |
1464 |
0,0 |
1465 |
0,0 |
1466 |
0,0 |
1467 |
0,0 |
1468 |
0,0 |
1469 |
0,0 |
1470 |
0,0 |
1471 |
0,0 |
1472 |
0,0 |
1473 |
0,0 |
1474 |
0,0 |
1475 |
0,0 |
1476 |
0,0 |
1477 |
0,0 |
Tabel A1/11
WLTC, 3. klassi sõidukid, faas High3-2
Aeg (s) |
Kiirus (km/h) |
1023 |
0,0 |
1024 |
0,0 |
1025 |
0,0 |
1026 |
0,0 |
1027 |
0,8 |
1028 |
3,6 |
1029 |
8,6 |
1030 |
14,6 |
1031 |
20,0 |
1032 |
24,4 |
1033 |
28,2 |
1034 |
31,7 |
1035 |
35,0 |
1036 |
37,6 |
1037 |
39,7 |
1038 |
41,5 |
1039 |
43,6 |
1040 |
46,0 |
1041 |
48,4 |
1042 |
50,5 |
1043 |
51,9 |
1044 |
52,6 |
1045 |
52,8 |
1046 |
52,9 |
1047 |
53,1 |
1048 |
53,3 |
1049 |
53,1 |
1050 |
52,3 |
1051 |
50,7 |
1052 |
48,8 |
1053 |
46,5 |
1054 |
43,8 |
1055 |
40,3 |
1056 |
36,0 |
1057 |
30,7 |
1058 |
25,4 |
1059 |
21,0 |
1060 |
16,7 |
1061 |
13,4 |
1062 |
12,0 |
1063 |
12,1 |
1064 |
12,8 |
1065 |
15,6 |
1066 |
19,9 |
1067 |
23,4 |
1068 |
24,6 |
1069 |
25,2 |
1070 |
26,4 |
1071 |
28,8 |
1072 |
31,8 |
1073 |
35,3 |
1074 |
39,5 |
1075 |
44,5 |
1076 |
49,3 |
1077 |
53,3 |
1078 |
56,4 |
1079 |
58,9 |
1080 |
61,2 |
1081 |
62,6 |
1082 |
63,0 |
1083 |
62,5 |
1084 |
60,9 |
1085 |
59,3 |
1086 |
58,6 |
1087 |
58,6 |
1088 |
58,7 |
1089 |
58,8 |
1090 |
58,8 |
1091 |
58,8 |
1092 |
59,1 |
1093 |
60,1 |
1094 |
61,7 |
1095 |
63,0 |
1096 |
63,7 |
1097 |
63,9 |
1098 |
63,5 |
1099 |
62,3 |
1100 |
60,3 |
1101 |
58,9 |
1102 |
58,4 |
1103 |
58,8 |
1104 |
60,2 |
1105 |
62,3 |
1106 |
63,9 |
1107 |
64,5 |
1108 |
64,4 |
1109 |
63,5 |
1110 |
62,0 |
1111 |
61,2 |
1112 |
61,3 |
1113 |
62,6 |
1114 |
65,3 |
1115 |
68,0 |
1116 |
69,4 |
1117 |
69,7 |
1118 |
69,3 |
1119 |
68,1 |
1120 |
66,9 |
1121 |
66,2 |
1122 |
65,7 |
1123 |
64,9 |
1124 |
63,2 |
1125 |
60,3 |
1126 |
55,8 |
1127 |
50,5 |
1128 |
45,2 |
1129 |
40,1 |
1130 |
36,2 |
1131 |
32,9 |
1132 |
29,8 |
1133 |
26,6 |
1134 |
23,0 |
1135 |
19,4 |
1136 |
16,3 |
1137 |
14,6 |
1138 |
14,2 |
1139 |
14,3 |
1140 |
14,6 |
1141 |
15,1 |
1142 |
16,4 |
1143 |
19,1 |
1144 |
22,5 |
1145 |
24,4 |
1146 |
24,8 |
1147 |
22,7 |
1148 |
17,4 |
1149 |
13,8 |
1150 |
12,0 |
1151 |
12,0 |
1152 |
12,0 |
1153 |
13,9 |
1154 |
17,7 |
1155 |
22,8 |
1156 |
27,3 |
1157 |
31,2 |
1158 |
35,2 |
1159 |
39,4 |
1160 |
42,5 |
1161 |
45,4 |
1162 |
48,2 |
1163 |
50,3 |
1164 |
52,6 |
1165 |
54,5 |
1166 |
56,6 |
1167 |
58,3 |
1168 |
60,0 |
1169 |
61,5 |
1170 |
63,1 |
1171 |
64,3 |
1172 |
65,7 |
1173 |
67,1 |
1174 |
68,3 |
1175 |
69,7 |
1176 |
70,6 |
1177 |
71,6 |
1178 |
72,6 |
1179 |
73,5 |
1180 |
74,2 |
1181 |
74,9 |
1182 |
75,6 |
1183 |
76,3 |
1184 |
77,1 |
1185 |
77,9 |
1186 |
78,5 |
1187 |
79,0 |
1188 |
79,7 |
1189 |
80,3 |
1190 |
81,0 |
1191 |
81,6 |
1192 |
82,4 |
1193 |
82,9 |
1194 |
83,4 |
1195 |
83,8 |
1196 |
84,2 |
1197 |
84,7 |
1198 |
85,2 |
1199 |
85,6 |
1200 |
86,3 |
1201 |
86,8 |
1202 |
87,4 |
1203 |
88,0 |
1204 |
88,3 |
1205 |
88,7 |
1206 |
89,0 |
1207 |
89,3 |
1208 |
89,8 |
1209 |
90,2 |
1210 |
90,6 |
1211 |
91,0 |
1212 |
91,3 |
1213 |
91,6 |
1214 |
91,9 |
1215 |
92,2 |
1216 |
92,8 |
1217 |
93,1 |
1218 |
93,3 |
1219 |
93,5 |
1220 |
93,7 |
1221 |
93,9 |
1222 |
94,0 |
1223 |
94,1 |
1224 |
94,3 |
1225 |
94,4 |
1226 |
94,6 |
1227 |
94,7 |
1228 |
94,8 |
1229 |
95,0 |
1230 |
95,1 |
1231 |
95,3 |
1232 |
95,4 |
1233 |
95,6 |
1234 |
95,7 |
1235 |
95,8 |
1236 |
96,0 |
1237 |
96,1 |
1238 |
96,3 |
1239 |
96,4 |
1240 |
96,6 |
1241 |
96,8 |
1242 |
97,0 |
1243 |
97,2 |
1244 |
97,3 |
1245 |
97,4 |
1246 |
97,4 |
1247 |
97,4 |
1248 |
97,4 |
1249 |
97,3 |
1250 |
97,3 |
1251 |
97,3 |
1252 |
97,3 |
1253 |
97,2 |
1254 |
97,1 |
1255 |
97,0 |
1256 |
96,9 |
1257 |
96,7 |
1258 |
96,4 |
1259 |
96,1 |
1260 |
95,7 |
1261 |
95,5 |
1262 |
95,3 |
1263 |
95,2 |
1264 |
95,0 |
1265 |
94,9 |
1266 |
94,7 |
1267 |
94,5 |
1268 |
94,4 |
1269 |
94,4 |
1270 |
94,3 |
1271 |
94,3 |
1272 |
94,1 |
1273 |
93,9 |
1274 |
93,4 |
1275 |
92,8 |
1276 |
92,0 |
1277 |
91,3 |
1278 |
90,6 |
1279 |
90,0 |
1280 |
89,3 |
1281 |
88,7 |
1282 |
88,1 |
1283 |
87,4 |
1284 |
86,7 |
1285 |
86,0 |
1286 |
85,3 |
1287 |
84,7 |
1288 |
84,1 |
1289 |
83,5 |
1290 |
82,9 |
1291 |
82,3 |
1292 |
81,7 |
1293 |
81,1 |
1294 |
80,5 |
1295 |
79,9 |
1296 |
79,4 |
1297 |
79,1 |
1298 |
78,8 |
1299 |
78,5 |
1300 |
78,2 |
1301 |
77,9 |
1302 |
77,6 |
1303 |
77,3 |
1304 |
77,0 |
1305 |
76,7 |
1306 |
76,0 |
1307 |
76,0 |
1308 |
76,0 |
1309 |
75,9 |
1310 |
75,9 |
1311 |
75,8 |
1312 |
75,7 |
1313 |
75,5 |
1314 |
75,2 |
1315 |
75,0 |
1316 |
74,7 |
1317 |
74,1 |
1318 |
73,7 |
1319 |
73,3 |
1320 |
73,5 |
1321 |
74,0 |
1322 |
74,9 |
1323 |
76,1 |
1324 |
77,7 |
1325 |
79,2 |
1326 |
80,3 |
1327 |
80,8 |
1328 |
81,0 |
1329 |
81,0 |
1330 |
81,0 |
1331 |
81,0 |
1332 |
81,0 |
1333 |
80,9 |
1334 |
80,6 |
1335 |
80,3 |
1336 |
80,0 |
1337 |
79,9 |
1338 |
79,8 |
1339 |
79,8 |
1340 |
79,8 |
1341 |
79,9 |
1342 |
80,0 |
1343 |
80,4 |
1344 |
80,8 |
1345 |
81,2 |
1346 |
81,5 |
1347 |
81,6 |
1348 |
81,6 |
1349 |
81,4 |
1350 |
80,7 |
1351 |
79,6 |
1352 |
78,2 |
1353 |
76,8 |
1354 |
75,3 |
1355 |
73,8 |
1356 |
72,1 |
1357 |
70,2 |
1358 |
68,2 |
1359 |
66,1 |
1360 |
63,8 |
1361 |
61,6 |
1362 |
60,2 |
1363 |
59,8 |
1364 |
60,4 |
1365 |
61,8 |
1366 |
62,6 |
1367 |
62,7 |
1368 |
61,9 |
1369 |
60,0 |
1370 |
58,4 |
1371 |
57,8 |
1372 |
57,8 |
1373 |
57,8 |
1374 |
57,3 |
1375 |
56,2 |
1376 |
54,3 |
1377 |
50,8 |
1378 |
45,5 |
1379 |
40,2 |
1380 |
34,9 |
1381 |
29,6 |
1382 |
27,3 |
1383 |
29,3 |
1384 |
32,9 |
1385 |
35,6 |
1386 |
36,7 |
1387 |
37,6 |
1388 |
39,4 |
1389 |
42,5 |
1390 |
46,5 |
1391 |
50,2 |
1392 |
52,8 |
1393 |
54,3 |
1394 |
54,9 |
1395 |
54,9 |
1396 |
54,7 |
1397 |
54,1 |
1398 |
53,2 |
1399 |
52,1 |
1400 |
50,7 |
1401 |
49,1 |
1402 |
47,4 |
1403 |
45,2 |
1404 |
41,8 |
1405 |
36,5 |
1406 |
31,2 |
1407 |
27,6 |
1408 |
26,9 |
1409 |
27,3 |
1410 |
27,5 |
1411 |
27,4 |
1412 |
27,1 |
1413 |
26,7 |
1414 |
26,8 |
1415 |
28,2 |
1416 |
31,1 |
1417 |
34,8 |
1418 |
38,4 |
1419 |
40,9 |
1420 |
41,7 |
1421 |
40,9 |
1422 |
38,3 |
1423 |
35,3 |
1424 |
34,3 |
1425 |
34,6 |
1426 |
36,3 |
1427 |
39,5 |
1428 |
41,8 |
1429 |
42,5 |
1430 |
41,9 |
1431 |
40,1 |
1432 |
36,6 |
1433 |
31,3 |
1434 |
26,0 |
1435 |
20,6 |
1436 |
19,1 |
1437 |
19,7 |
1438 |
21,1 |
1439 |
22,0 |
1440 |
22,1 |
1441 |
21,4 |
1442 |
19,6 |
1443 |
18,3 |
1444 |
18,0 |
1445 |
18,3 |
1446 |
18,5 |
1447 |
17,9 |
1448 |
15,0 |
1449 |
9,9 |
1450 |
4,6 |
1451 |
1,2 |
1452 |
0,0 |
1453 |
0,0 |
1454 |
0,0 |
1455 |
0,0 |
1456 |
0,0 |
1457 |
0,0 |
1458 |
0,0 |
1459 |
0,0 |
1460 |
0,0 |
1461 |
0,0 |
1462 |
0,0 |
1463 |
0,0 |
1464 |
0,0 |
1465 |
0,0 |
1466 |
0,0 |
1467 |
0,0 |
1468 |
0,0 |
1469 |
0,0 |
1470 |
0,0 |
1471 |
0,0 |
1472 |
0,0 |
1473 |
0,0 |
1474 |
0,0 |
1475 |
0,0 |
1476 |
0,0 |
1477 |
0,0 |
Tabel A1/12
WLTC, 3. klassi sõidukid, faas Extra High3
Aeg (s) |
Kiirus (km/h) |
1478 |
0,0 |
1479 |
2,2 |
1480 |
4,4 |
1481 |
6,3 |
1482 |
7,9 |
1483 |
9,2 |
1484 |
10,4 |
1485 |
11,5 |
1486 |
12,9 |
1487 |
14,7 |
1488 |
17,0 |
1489 |
19,8 |
1490 |
23,1 |
1491 |
26,7 |
1492 |
30,5 |
1493 |
34,1 |
1494 |
37,5 |
1495 |
40,6 |
1496 |
43,3 |
1497 |
45,7 |
1498 |
47,7 |
1499 |
49,3 |
1500 |
50,5 |
1501 |
51,3 |
1502 |
52,1 |
1503 |
52,7 |
1504 |
53,4 |
1505 |
54,0 |
1506 |
54,5 |
1507 |
55,0 |
1508 |
55,6 |
1509 |
56,3 |
1510 |
57,2 |
1511 |
58,5 |
1512 |
60,2 |
1513 |
62,3 |
1514 |
64,7 |
1515 |
67,1 |
1516 |
69,2 |
1517 |
70,7 |
1518 |
71,9 |
1519 |
72,7 |
1520 |
73,4 |
1521 |
73,8 |
1522 |
74,1 |
1523 |
74,0 |
1524 |
73,6 |
1525 |
72,5 |
1526 |
70,8 |
1527 |
68,6 |
1528 |
66,2 |
1529 |
64,0 |
1530 |
62,2 |
1531 |
60,9 |
1532 |
60,2 |
1533 |
60,0 |
1534 |
60,4 |
1535 |
61,4 |
1536 |
63,2 |
1537 |
65,6 |
1538 |
68,4 |
1539 |
71,6 |
1540 |
74,9 |
1541 |
78,4 |
1542 |
81,8 |
1543 |
84,9 |
1544 |
87,4 |
1545 |
89,0 |
1546 |
90,0 |
1547 |
90,6 |
1548 |
91,0 |
1549 |
91,5 |
1550 |
92,0 |
1551 |
92,7 |
1552 |
93,4 |
1553 |
94,2 |
1554 |
94,9 |
1555 |
95,7 |
1556 |
96,6 |
1557 |
97,7 |
1558 |
98,9 |
1559 |
100,4 |
1560 |
102,0 |
1561 |
103,6 |
1562 |
105,2 |
1563 |
106,8 |
1564 |
108,5 |
1565 |
110,2 |
1566 |
111,9 |
1567 |
113,7 |
1568 |
115,3 |
1569 |
116,8 |
1570 |
118,2 |
1571 |
119,5 |
1572 |
120,7 |
1573 |
121,8 |
1574 |
122,6 |
1575 |
123,2 |
1576 |
123,6 |
1577 |
123,7 |
1578 |
123,6 |
1579 |
123,3 |
1580 |
123,0 |
1581 |
122,5 |
1582 |
122,1 |
1583 |
121,5 |
1584 |
120,8 |
1585 |
120,0 |
1586 |
119,1 |
1587 |
118,1 |
1588 |
117,1 |
1589 |
116,2 |
1590 |
115,5 |
1591 |
114,9 |
1592 |
114,5 |
1593 |
114,1 |
1594 |
113,9 |
1595 |
113,7 |
1596 |
113,3 |
1597 |
112,9 |
1598 |
112,2 |
1599 |
111,4 |
1600 |
110,5 |
1601 |
109,5 |
1602 |
108,5 |
1603 |
107,7 |
1604 |
107,1 |
1605 |
106,6 |
1606 |
106,4 |
1607 |
106,2 |
1608 |
106,2 |
1609 |
106,2 |
1610 |
106,4 |
1611 |
106,5 |
1612 |
106,8 |
1613 |
107,2 |
1614 |
107,8 |
1615 |
108,5 |
1616 |
109,4 |
1617 |
110,5 |
1618 |
111,7 |
1619 |
113,0 |
1620 |
114,1 |
1621 |
115,1 |
1622 |
115,9 |
1623 |
116,5 |
1624 |
116,7 |
1625 |
116,6 |
1626 |
116,2 |
1627 |
115,2 |
1628 |
113,8 |
1629 |
112,0 |
1630 |
110,1 |
1631 |
108,3 |
1632 |
107,0 |
1633 |
106,1 |
1634 |
105,8 |
1635 |
105,7 |
1636 |
105,7 |
1637 |
105,6 |
1638 |
105,3 |
1639 |
104,9 |
1640 |
104,4 |
1641 |
104,0 |
1642 |
103,8 |
1643 |
103,9 |
1644 |
104,4 |
1645 |
105,1 |
1646 |
106,1 |
1647 |
107,2 |
1648 |
108,5 |
1649 |
109,9 |
1650 |
111,3 |
1651 |
112,7 |
1652 |
113,9 |
1653 |
115,0 |
1654 |
116,0 |
1655 |
116,8 |
1656 |
117,6 |
1657 |
118,4 |
1658 |
119,2 |
1659 |
120,0 |
1660 |
120,8 |
1661 |
121,6 |
1662 |
122,3 |
1663 |
123,1 |
1664 |
123,8 |
1665 |
124,4 |
1666 |
125,0 |
1667 |
125,4 |
1668 |
125,8 |
1669 |
126,1 |
1670 |
126,4 |
1671 |
126,6 |
1672 |
126,7 |
1673 |
126,8 |
1674 |
126,9 |
1675 |
126,9 |
1676 |
126,9 |
1677 |
126,8 |
1678 |
126,6 |
1679 |
126,3 |
1680 |
126,0 |
1681 |
125,7 |
1682 |
125,6 |
1683 |
125,6 |
1684 |
125,8 |
1685 |
126,2 |
1686 |
126,6 |
1687 |
127,0 |
1688 |
127,4 |
1689 |
127,6 |
1690 |
127,8 |
1691 |
127,9 |
1692 |
128,0 |
1693 |
128,1 |
1694 |
128,2 |
1695 |
128,3 |
1696 |
128,4 |
1697 |
128,5 |
1698 |
128,6 |
1699 |
128,6 |
1700 |
128,5 |
1701 |
128,3 |
1702 |
128,1 |
1703 |
127,9 |
1704 |
127,6 |
1705 |
127,4 |
1706 |
127,2 |
1707 |
127,0 |
1708 |
126,9 |
1709 |
126,8 |
1710 |
126,7 |
1711 |
126,8 |
1712 |
126,9 |
1713 |
127,1 |
1714 |
127,4 |
1715 |
127,7 |
1716 |
128,1 |
1717 |
128,5 |
1718 |
129,0 |
1719 |
129,5 |
1720 |
130,1 |
1721 |
130,6 |
1722 |
131,0 |
1723 |
131,2 |
1724 |
131,3 |
1725 |
131,2 |
1726 |
130,7 |
1727 |
129,8 |
1728 |
128,4 |
1729 |
126,5 |
1730 |
124,1 |
1731 |
121,6 |
1732 |
119,0 |
1733 |
116,5 |
1734 |
114,1 |
1735 |
111,8 |
1736 |
109,5 |
1737 |
107,1 |
1738 |
104,8 |
1739 |
102,5 |
1740 |
100,4 |
1741 |
98,6 |
1742 |
97,2 |
1743 |
95,9 |
1744 |
94,8 |
1745 |
93,8 |
1746 |
92,8 |
1747 |
91,8 |
1748 |
91,0 |
1749 |
90,2 |
1750 |
89,6 |
1751 |
89,1 |
1752 |
88,6 |
1753 |
88,1 |
1754 |
87,6 |
1755 |
87,1 |
1756 |
86,6 |
1757 |
86,1 |
1758 |
85,5 |
1759 |
85,0 |
1760 |
84,4 |
1761 |
83,8 |
1762 |
83,2 |
1763 |
82,6 |
1764 |
82,0 |
1765 |
81,3 |
1766 |
80,4 |
1767 |
79,1 |
1768 |
77,4 |
1769 |
75,1 |
1770 |
72,3 |
1771 |
69,1 |
1772 |
65,9 |
1773 |
62,7 |
1774 |
59,7 |
1775 |
57,0 |
1776 |
54,6 |
1777 |
52,2 |
1778 |
49,7 |
1779 |
46,8 |
1780 |
43,5 |
1781 |
39,9 |
1782 |
36,4 |
1783 |
33,2 |
1784 |
30,5 |
1785 |
28,3 |
1786 |
26,3 |
1787 |
24,4 |
1788 |
22,5 |
1789 |
20,5 |
1790 |
18,2 |
1791 |
15,5 |
1792 |
12,3 |
1793 |
8,7 |
1794 |
5,2 |
1795 |
0,0 |
1796 |
0,0 |
1797 |
0,0 |
1798 |
0,0 |
1799 |
0,0 |
1800 |
0,0 |
7. Tsükli identifitseerimine
Et kindlaks teha, kas valiti õige tsükliversioon või kas katsestendi töösüsteemis kasutati õiget tsüklit, on tabelis A1/13 esitatud sõiduki kiiruste väärtuste kontrollsummad tsükli faaside ja kogu tsükli kohta.
Tabel A1/13
1 Hz kontrollsummad
Sõidukiklass |
Tsükli faas |
1 Hz sihtkiiruste kontrollsumma |
1. klass |
Väike |
11 988,4 |
Keskmine |
17 162,8 |
|
Kokku |
29 151,2 |
|
2. klass |
Väike |
11 162,2 |
Keskmine |
17 054,3 |
|
Suur |
24 450,6 |
|
Eriti suur |
28 869,8 |
|
Kokku |
81 536,9 |
|
Klass 3-1 |
Väike |
11 140,3 |
Keskmine |
16 995,7 |
|
Suur |
25 646,0 |
|
Eriti suur |
29 714,9 |
|
Kokku |
83 496,9 |
|
Klass 3-2 |
Väike |
11 140,3 |
Keskmine |
17 121,2 |
|
Suur |
25 782,2 |
|
Eriti suur |
29 714,9 |
|
Kokku |
83 758,6 |
8. Tsükli muutmine
Käesoleva all-lisa punkti 8 ei kohaldata välise laadimisega hübriidelektrisõidukite (OVC-HEV), välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite (NOVC-HEV) ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite (NOVC-FCHV) suhtes.
8.1. Üldised märkused
Läbitav tsükkel sõltub katsesõiduki nimivõimsuse ja töökorras sõiduki massi suhtest (W/kg) ning selle suurimast kiirusest vmax (km/h).
Sõidukite puhul, mille võimsuse ja massi suhted on väga lähedal 1. ja 2. klassi ning 2. ja 3. klassi sõidukite piiripealsetele väärtustele, või 1. klassi väga väikese võimsusega sõidukite puhul võivad esineda juhitavusprobleemid.
Kuna need probleemid on seotud eeskätt tsükli faasidega, milles on kombineeritud sõiduki suurt kiirust ja suuri kiirendusi, mitte tsükli suurima kiirusega, rakendatakse juhitavuse parandamiseks kiiruse vähendamise meetodit.
8.2. Selles punktis kirjeldatakse, kuidas muuta tsükli profiili kiiruse vähendamise meetodi abil.
8.2.1. Kiiruse vähendamise meetod 1. klassi sõidukite puhul
Joonisel A1/14 on esitatud WLTC vähendatud keskmise kiiruse faasi näide 1. klassi sõidukite puhul.
Joonis A1/14
1. klassi WLTC vähendatud keskmise kiiruse faas
Tekst pildi
1. klassi sõidukite tsükli puhul on vähendamisperiood 651 ja 906 sekundi vahele jääv ajavahemik. Selle aja jooksul arvutatakse algtsükli kiirendus järgmise valemi abil:
kus:
vi |
on sõiduki kiirus (km/h); |
i |
on ajavahemik 651–906 sekundi vahel. |
Vähendamist tehakse kõigepealt 651 ja 848 sekundi vahele jäävas ajavahemikus. Seejärel arvutatakse vähendatud kiiruse kõver järgmise valemi abil:
kus i = 651 to 847.
i = 651, puhul
Sõiduki algsele kiirusele vastamiseks 907. sekundil tuleb arvutada parandustegur aeglustamise jaoks järgmise valemi abil:
kus 36,7 km/h on sõiduki algne kiirus 907. sekundil.
Seejärel arvutatakse sõiduki vähendatud kiirus ajavahemikus 849–906 sekundit järgmise valemi abil:
kus i = 849 to 906.
8.2.2. Kiiruse vähendamise meetod 2. klassi sõidukite puhul
Kuna juhitavusprobleemid on seotud üksnes 2. ja 3. klassi sõidukite tsüklite eriti suure kiiruse faasidega, on vähendamine seotud nende eriti suure kiiruse faase käsitlevate punktidega, mille puhul juhitavusprobleemid esinevad (vt joonis A1/15).
Joonis A1/15
2. klassi WLTC vähendatud eriti suure kiiruse faas
Tekst pildi
2. klassi sõidukite tsükli puhul on vähendamisperiood 1520 ja 1742 sekundi vahele jääv ajavahemik. Selle aja jooksul arvutatakse algtsükli kiirendus järgmise valemi abil:
kus:
vi |
on sõiduki kiirus (km/h); |
i |
on ajavahemik 1520–1742 sekundit. |
Vähendamist tehakse kõigepealt 1520 ja 1725 sekundi vahele jäävas ajavahemikus. 1725. sekund on ajahetk, mil saavutatakse eriti suure kiiruse faasi suurim kiirus. Seejärel arvutatakse vähendatud kiirusega kõver järgmise valemi abil:
kus i = 1520 to 1724.
i = 1520, puhul
Sõiduki algsele kiirusele vastamiseks 1743. sekundil tuleb arvutada parandustegur aeglustamise jaoks järgmise valemi abil:
90,4 km/h on sõiduki algne kiirus 1743. sekundil.
Sõiduki vähendatud kiirus ajavahemikus 1726–1742 sekundit arvutatakse järgmise valemi abil:
kus i = 1726 to 1742.
8.2.3. Kiiruse kohandamise meetod 3. klassi sõidukite puhul
Joonisel A1/16 on toodud näitena 3. klassi WLTC vähendatud eriti suure kiiruse faas.
Joonis A1/16
3. klassi WLTC vähendatud eriti suure kiiruse faas
Tekst pildi
3. klassi sõidukite tsükli puhul on vähendamisperiood 1533 ja 1762 sekundi vahele jääv ajavahemik. Selle aja jooksul arvutatakse algtsükli kiirendus järgmise valemi abil:
kus:
vi |
on sõiduki kiirus (km/h); |
i |
on ajavahemik 1533–1762 sekundit. |
Vähendamist tehakse kõigepealt 1533 ja 1724 sekundi vahele jäävas ajavahemikus. 1724. sekund on ajahetk, mil saavutatakse eriti suure kiiruse faasi suurim kiirus. Seejärel arvutatakse vähendatud kiirusega kõver järgmise valemi abil:
kus i = 1533 to 1723.
i = 1533 puhul
Sõiduki algsele kiirusele vastamiseks 1763. sekundil tuleb arvutada parandustegur aeglustamise jaoks järgmise valemi abil:
82,6 km/h on sõiduki algne kiirus 1763. sekundil.
Seejärel arvutatakse sõiduki vähendatud kiirus ajavahemikus 1725–1762 sekundit järgmise valemi abil:
kus i = 1725 to 1762.
8.3. Vähendamisteguri määramine
Vähendamistegur fdsc, on kiiruse vähendamise tsükli faasi suurima nõutava võimsuse ja sõiduki nimivõimsuse rmax suhte funktsioon Prated.
Suurim nõutav võimsus Preq,max,i (kW) on seotud konkreetse ajaga i ja sõiduki vastava kiirusega vi tsüklikõveral ning arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
f0, f1, f2 |
on kasutatavad sõidutakistuse tegurid vastavalt N, N/(km/h) ja N/(km/h)2; |
TM |
on kasutatav katsemass (kg); |
vi |
on kiirus ajahetkel i (km/h). |
Tsükli aeg i, mil on vaja suurimat võimsust või suurimale võimsusele lähedast võimsust, on: 764 sekundit 1. klassi, 1574 sekundit 2. klassi ja 1566 sekundit 3. klassi sõidukite puhul.
Vastavad sõiduki kiiruse väärtused vi, ja kiirendusväärtused ai, on järgmised:
|
vi = 61,4 km/h, ai = 0,22 m/s2 1. klassi puhul, |
|
vi = 109,9 km/h, ai = 0,36 m/s2 2. klassi puhul, |
|
vi = 111,9 km/h, ai = 0,50 m/s2 3. klassi puhul. |
rmax arvutatakse järgmise valemi abil:
Vähendamistegur fdsc, arvutatakse järgmise valemi abil:
kui , siis
ja vähendamist ei kasutata.
Kui , siis
Arvutusparameeter/-tegurid r0, a1 ja b1, on järgmised:
|
1. klass r0 = 0,978, a1 = 0,680, b1 = – 0,665 |
|
2. klass r0 = 0,866, a1 = 0,606, b1 = – 0,525. |
|
3. klass r0 = 0,867, a1 = 0,588 b1 = – 0,510. |
Saadud fdsc on ümardatud kolme kümnendkohani ja kasutatakse üksnes juhul, kui see ületab 0,010.
Kõikides asjakohastes katsearuannetes peavad olema järgmised andmed:
a) |
fdsc; |
b) |
vmax; |
c) |
läbitud vahemaa (m). |
Vahemaa arvutatakse vi (km/h) summa jagamisel 3,6-ga kogu tsüklikõveral.
8.4. Lisanõuded
Sõiduki katsemassi ja sõidutakistuse teguritega seotud erinevate konfiguratsioonide korral tehakse vähendamist individuaalselt.
Kui pärast vähendamise tegemist on sõiduki suurim kiirus väiksem kui tsükli suurim kiirus, kohaldatakse kasutatava tsükliga käesoleva all-lisa punktis 9 kirjeldatud meetodit.
Kui sõiduk ei suuda järgida kasutatava tsükli kiiruskõverat kõrvalekalde piirides selle suurimast kiirusest väiksemate kiiruste korral, tuleb neil perioodidel sõites vajutada gaasipedaal täielikult põhja. Sellistel kasutusperioodidel on kiiruskõvera rikkumised lubatud.
9. Tsükli muutmised sõidukite puhul, mille suurim kiirus on käesoleva all-lisa eelnevates punktides sätestatud tsükli suurimast kiirusest väiksem
9.1. Üldised märkused
Seda punkti kohaldatakse sõidukite suhtes, mis on tehniliselt võimelised järgima käesoleva all-lisa punktis 1 sätestatud tsükli kiiruskõverat (baastsükkel või vähendatud baastsükkel) kiirustel, mis on väiksemad kui nende suurim kiirus, kuid mille suurim kiirus on väiksem kui tsükli suurim kiirus. Sellise sõiduki suurimale kiirusele viidatakse kui piiratud kiirusele vcap. Baastsükli suurimale kiirusele viidatakse tähisega vmax,cycle.
Sellistel juhtudel muudetakse baastsüklit nii, nagu on kirjeldatud punktis 9.2, et saavutada piiratud kiirusega tsükli puhul samasugune vahemaa nagu baastsükli puhul.
9.2. Arvutamisetapid
9.2.1. Vahemaa erinevuse määramine tsükli faasi kohta
Piiratud kiirusega vahetsükkel tuletatakse kõigi sõiduki kiiruse mõõtmiste vi, kus vi > vcap, asendamisel vcap-ga.
9.2.1.1 |
Kui vcap < vmax,medium, arvutatakse baastsükli dbase,medium ja piiratud kiiruse vahetsükli dcap,medium keskmise kiiruse faaside vahemaad järgmise valemi abil:
kus:
|
9.2.1.2. |
Kui vcap < vmax,high, arvutatakse baastsükli dbase,high ja piiratud kiiruse vahetsükli dcap,high suure kiiruse faaside vahemaad mõlema tsükli puhul järgmise valemi abil:
|
9.2.1.3 |
Baastsükli ja dbase,exhigh ja piiratud kiiruse vahetsükli dcap,exhigh eriti suure kiiruse faasi vahemaad arvutatakse, järgmise valemi abil:
|
9.2.2. Piiratud kiiruse vahetsüklile lisatavate ajaperioodide määramine vahemaa erinevuste kompenseerimiseks
Baastsükli ja piiratud kiiruse vahetsükli vahemaade erinevuse kompenseerimiseks tuleb lisada piiratud kiiruse vahetsüklisse ajaperioode, kus vi = vcap, nagu on kirjeldatud alljärgnevates punktides.
9.2.2.1. Lisaaeg keskmise kiiruse faasi jaoks
Kui vcap < vmax,medium, arvutatakse piiratud kiiruse vahetsükli keskmise kiiruse faasile lisatav lisaaeg järgmise valemi abil:
Piiratud kiiruse vahetsükli keskmise kiiruse faasile lisatavate aja mõõtmiste arv nadd,medium, kus vi = vcap, võrdub Δtmedium-ga, mida on ümardatud lähima täisarvuni (nt 1,4 ümardatakse 1ks, 1,5 ümardatakse 2ks).
9.2.2.2. Lisaaeg suure kiiruse faasi jaoks
Kui vcap < vmax,high, arvutatakse piiratud kiiruse vahetsükli suure kiiruse faasidele lisatav lisaaeg järgmise valemi abil:
Piiratud kiiruse vahetsükli suure kiiruse faasile lisatavate aja mõõtmiste arv nadd,high, kus vi = vcap, võrdub Δthigh-ga, mis ümardatakse lähima täisarvuni.
9.2.2.3 Piiratud kiiruse vahetsükli eriti suure kiiruse faasile lisatav lisaaeg arvutatakse järgmise valemi abil:
Piiratud kiiruse vahetsükli eriti suure kiiruse faasile lisatavate aja mõõtmiste arv nadd,exhigh kus vi = vcap, võrdub Δtexhigh-ga, mis ümardatakse lähima täisarvuni.
9.2.3. Piiratud kiiruse lõpptsükli koostamine
9.2.3.1 1. klassi sõidukid
Piiratud kiiruse lõpptsükli esimene osa koosneb piiratud kiiruse vahetsükli kiiruskõverast kuni viimase mõõtmiseni keskmise kiiruse faasis, kus v = vcap. Selle mõõtmise ajahetk on tähistatud kui tmedium.
Seejärel lisatakse nadd,medium mõõtmised, mille puhul vi = vcap, nii et viimase mõõtmise ajahetk on (tmedium + nadd,medium).
Seejärel lisatakse piiratud kiiruse vahetsükli ülejäänud osa, mis on identne baastsükli samasuguse osaga, nii et viimase mõõtmise ajahetk on (1 022 + nadd,medium).
9.2.3.2 2. ja 3. klassi sõidukid
9.2.3.2.1 |
vcap < vmax,medium
Piiratud kiiruse lõpptsükli esimene osa koosneb piiratud kiiruse vahetsükli kiiruskõverast kuni viimase mõõtmiseni keskmise kiiruse faasis, kus v = vcap. Selle mõõtmise ajahetk on tähistatud kui tmedium. Seejärel lisatakse nadd,medium mõõtmised, mille puhul vi = vcap, nii et viimase mõõtmise ajahetk on (tmedium + nadd,medium). Seejärel lisatakse piiratud kiiruse vahetsükli ülejäänud osa, mis on identne baastsükli samasuguse osaga, nii et viimase mõõtmise ajahetk on (1 022 + nadd,medium). Järgmise sammuna lisatakse piiratud kiiruse vahetsükli suure kiiruse faasi esimene osa kuni viimase mõõtmiseni suure kiiruse faasis, kus v = vcap. Selle mõõtmise ajahetk piiratud kiiruse vahetsüklis on tähistatud kui thigh, nii et selle mõõtmise ajahetk piiratud kiiruse lõpptsüklis on (thigh + nadd,medium). Seejärel lisatakse mõõtmised nadd,high, mille puhul vi = vcap, nii et viimase mõõtmise ajahetk on (thigh + nadd,medium + nadd,high). Seejärel lisatakse piiratud kiiruse vahetsükli suure kiiruse faasi ülejäänud osa, mis on identne baastsükli samasuguse osaga, nii et viimase mõõtmise ajahetk on (1477 + nadd,medium + nadd,high). Järgmise sammuna lisatakse piiratud kiiruse vahetsükli eriti suure kiiruse faasi esimene osa kuni viimase mõõtmiseni eriti suure kiiruse faasis, kus v = vcap. Selle mõõtmise ajahetk piiratud kiiruse vahetsüklis on tähistatud kui texhigh, nii et selle mõõtmise ajahetk piiratud kiiruse lõpptsüklis on (texhigh + nadd,medium + nadd,high). Seejärel lisatakse mõõtmised nadd,exhigh, mille puhul vi = vcap, nii et viimase mõõtmise ajaks saab (texhigh + nadd,medium + nadd,high + nadd,exhigh). Seejärel lisatakse piiratud kiiruse vahetsükli eriti suure kiiruse faasi ülejäänud osa, mis on identne baastsükli samasuguse osaga, nii et viimase mõõtmise ajahetk on (1800 + nadd,medium + nadd,high + nadd,exhigh). Piiratud kiiruse lõpptsükli kestus on samasugune nagu baastsüklil, v.a nadd,medium, nadd,high ja nadd,exhigh ümardamisest tingitud erinevused. |
9.2.3.2.2 |
vmax, medium <= vcap < vmax, high
Piiratud kiiruse lõpptsükli esimene osa koosneb piiratud kiiruse vahetsükli kiiruskõverast kuni viimase mõõtmiseni suure kiiruse faasis, kus v = vcap. Selle mõõtmise ajahetk on tähistatud kui thigh. Seejärel lisatakse mõõtmised nadd,high, mille puhul vi = vcap, nii et viimase mõõtmise ajahetk on (thigh + nadd,high). Seejärel lisatakse piiratud kiiruse vahetsükli suure kiiruse faasi ülejäänud osa, mis on identne baastsükli samasuguse osaga, nii et viimase mõõtmise ajahetk on (1477 + nadd,high). Järgmise sammuna lisatakse piiratud kiiruse vahetsükli eriti suure kiiruse faasi esimene osa kuni viimase mõõtmiseni eriti suure kiiruse faasis, kus v = vcap. Selle mõõtmise ajahetk piiratud kiiruse vahetsüklis on tähistatud kui texhigh, nii et selle mõõtmise ajahetk piiratud kiiruse lõpptsüklis on (texhigh + nadd,high). Seejärel lisatakse mõõtmised nadd,exhigh, mille puhul vi = vcap, nii et viimase mõõtmise ajahetk on (texhigh + nadd,high + nadd,exhigh). Seejärel lisatakse piiratud kiiruse vahetsükli eriti suure kiiruse faasi ülejäänud osa, mis on identne baastsükli samasuguse osaga, nii et viimase mõõtmise ajahetk on (1800 + nadd,high + nadd,exhigh). Piiratud kiiruse lõpptsükli kestus on samasugune nagu baastsüklil, v.a nadd,high ja nadd,exhigh ümardamisest tingitud erinevused. |
9.2.3.2.3 |
vmax, high <= vcap < vmax, exhigh
Piiratud kiiruse lõpptsükli esimene osa koosneb piiratud kiiruse vahetsükli kiiruskõverast kuni viimase mõõtmiseni eriti suure kiiruse faasis, kus v = vcap. Selle mõõtmise ajahetk on tähistatud kui texhigh. Seejärel lisatakse mõõtmised nadd,exhigh, mille puhul vi = vcap, nii et viimase mõõtmise ajahetk on (texhigh + nadd,exhigh). Seejärel lisatakse piiratud kiiruse vahetsükli eriti suure kiiruse faasi ülejäänud osa, mis on identne baastsükli samasuguse osaga, nii et viimase mõõtmise ajahetk on (1800 + nadd,exhigh). Piiratud kiiruse lõpptsükli kestus on samasugune nagu baastsüklil, v.a nadd,exhigh ümardamisest tingitud erinevused. |
2. all-lisa
Käigu valik ja käiguvahetuspunkti kindlaksmääramine käsikäigukastiga sõidukite puhul
1. Üldine lähenemisviis
1.1. |
Käesolevas all-lisas kirjeldatud käiguvahetusmenetlusi kohaldatakse käsikäigukastiga sõidukite suhtes. |
1.2. |
Ettenähtud käigud ja käiguvahetuspunktid põhinevad sõidutakistuse ja kiirenduse ületamiseks vajaliku võimsuse ning mootori poolt konkreetses tsükli faasis kõikide käikudega pakutava võimsuse vahelisel tasakaalul. |
1.3. |
Kasutatavate käikude määramise arvutus peab põhinema mootori pöörlemissagedusel ja täiskoormuse võimsuskõveratel vastavalt mootori pöörlemissagedusele. |
1.4. |
Kahekäigulise (madal ja kõrge) jõuülekandega varustatud sõidukite puhul tuleb käigukasutuse määramisel arvesse võtta üksnes tavapäraseks maanteekasutuseks mõeldud käiku. |
1.5. |
Ettekirjutusi siduri kasutamiseks ei kohaldata, kui sidur töötab automaatselt, ilma et juht peaks seda ühendama või lahutama. |
1.6. |
Käesolevat all-lisa ei kohaldata 8. all-lisa kohaselt katsetatud sõidukite suhtes. |
2. Nõutavad andmed ja eelarvutused
Tsükli läbimisel veojõustendil on kasutatavate käikude määramiseks vaja järgmiseid andmeid ja teha järgmiseid arvutusi:
a) |
Prated, tootja deklareeritud mootori suurim nimivõimsus (kW); |
b) |
nrated, mootori nimipöörlemissagedus, mille juures mootor saavutab oma suurima võimsuse. Kui suurim võimsus saavutatakse teatavas mootori pöörlemissageduse vahemikus, on nrated selle vahemiku miinimumväärtus (min–1); |
c) |
nidle, pöörlemissagedus tühikäigul (min–1); nidle mõõdetakse vähemalt ühe minuti jooksul proovivõtusagedusel vähemalt 1 Hz sooja töötava mootoriga, käigukang seatud vabakäigu asendisse ja sidur ühendatud. Temperatuuri, lisa- ja abiseadmete jne tingimused on samad, nagu on kirjeldatud 6. all-lisas 1. tüübi katse puhul. Käesolevas all-lisas kasutatav väärtus peab olema mõõteperioodi aritmeetiline keskmine, mida on ümardatud või vähendatud lähima väärtuseni 10 min–1. |
d) |
ng, edasikäikude arv; Edasikäigud tavapäraseks maanteekasutuseks mõeldud käiguvahemikus nummerdatakse mootori pöörlemissageduse (min–1) ja sõiduki kiiruse (km/h) vahelise suhtarvu alanevas järjekorras. 1. käik on suurima ülekandearvuga käik, käik ng on väikseima ülekandearvuga käik. ng määrab kindlaks edasikäikude arvu. |
e) |
ndvi, suhe, mis on saadud mootori pöörlemissageduse n jagamisel sõiduki kiirusega v igal käigul i käikude vahemikus i–ngmax, min–1/(km/h); |
f) |
f0, f1, f2, katsetamiseks valitud sõidutakistuse tegurid vastavalt N, N/(km/h) ja N/(km/h)2; |
g) |
nmax nmax_95, minimaalne mootori pöörlemissagedus, kus 95 % nimivõimsusest on saavutatud (min–1). Kui nmax_95 on vähem kui 65 % väärtusest nrated, tuleb nmax_95 seadistada 65 %-le väärtusest nrated. Kui 65 % väärtusest , tuleb nmax_95 seadistada: kus:
|
h) |
Pwot(n), täiskoormuse võimsuskõver mootori pöörlemissagedusel vahemikus nidle–nrated või nmax, või ndv(ngvmax) × vmax, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. ndv(ngvmax) on suhe, mis on saadud mootori pöörlemissageduse n jagamisel sõiduki kiirusega v käigul ngvmax (min–1/km/h); Võimsuskõver koosneb piisavast arvust andmekogumitest (n, Pwot), mistõttu järjestikuste andmekogumite vahelisi vahepunkte saab arvutada lineaarse interpolatsiooni teel. XX lisa kohaselt ei tohi lineaarse interpolatsiooni kõrvalekalle täiskoormuse võimsuskõverast olla suurem kui 2 %. Esimene andmekogum on väärtuse nidle või väiksem juures. Andmekogumid ei pea paiknema võrdsete vahedega. Täiskoormuse võimsus mootori pöörlemissageduse juures, mida XX lisa ei hõlma (nt nidle), määratakse XX lisas kirjeldatud meetodil. |
i) |
ngvmax ngvmax, käik, millega saavutatakse sõiduki suurim kiirus ja mis määratakse kindlaks järgmiselt: Kui vmax(ng) ≥ vmax(ng-1), siis ngvmax = ng muul juhul ngvmax = ng-1, kus:
Nõutav sõidutakistuse võimsus (kW) arvutatakse järgmise valemi abil: kus:
Saadaolev võimsus sõiduki kiirusel vmax käiguga ng või käiguga ng-1 võidakse kindlaks määrata täiskoormuse võimsuskõveralt (Pwot(n)) järgmise valemi abil: ja vähendades täiskoormuse võimsuskõvera võimsusväärtusi 10 % võrra. Joonis A2/1a Näide, mille puhul ngmax on kõrgeim käik
Joonis A2/1b Näide, mille puhul ngmax on 2. kõrgeim käik
|
j) |
Aeglase käigu väljajätmine 1. käik võidakse tootja taotlusel välja jätta, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
mr + 25 kg + (MC – mr – 25 kg) × 0,28 (0,15 M-kategooria sõidukite puhul). kus:
Sel juhul ei kasutata 1. käiku tsükli läbimisel veojõustendil ja käigud tuleb uuesti nummerdada, alustades 1. käiguna 2. käigust. |
k) |
nmin_drive määratlus nmin_drive on minimaalne mootori pöörlemissagedus sõiduki liikumisel (min–1); ngear = 1 puhul nmin_drive = nidle, ngear = 2 puhul
ngear > 2 puhul määratakse nmin_drive: nmin_drive = nidle + 0,125 × (nrated -nidle). nmin_drive lõplikku tulemust ümardatakse lähima täisarvuni. Näide: 1 199,5 ümardatakse 1 200ks, 1 199,4 ümardatakse 1 199ks. Tooja taotlusel võib kasutada kõrgemaid väärtusi. |
l) |
TM, sõiduki katsemass (kg). |
3. Nõutava võimsuse, mootori pöörlemissageduse, saadaoleva võimsuse ja võimaliku kasutatava käigu arvutused
3.1. Nõutava võimsuse arvutamine
Tsüklikõvera igal sekundil j arvutatakse sõidutakistuse ületamiseks ja kiirendamiseks nõutav võimsus järgmise valemi abil:
kus:
Prequired,j |
on nõutav võimsus sekundil j (kW); |
aj |
on sõiduki kiirendus sekundil j (m/s2),; |
kr |
on tegur, mis võtab arvesse jõuülekandeseadme inertstakistusi ja on seatud väärtusele 1,03. |
3.2. Mootori pöörlemissageduste kindlaksmääramine
Iga vj < 1 km/h puhul eeldatakse, et sõiduk seisab paigal ja mootori pöörlemissageduseks on seatud nidle. Käigukang peab olema vabakäigu asendis ning sidur ühendatud, v.a üks sekund enne paigaltseisust kiirenduse alustamist, kui tuleb valida esimene käik ning sidur lahutada.
Iga tsüklikõvera vj ≥ 1 km/h ja iga käigu i puhul (i = 1–ngmax) tuleb mootori pöörlemissagedus (ni,j) arvutada järgmise valemi abil:
3.3. Võimalike käikude valimine mootori pöörlemissageduste puhul
Järgmised käigud võib valida kiiruskõvera läbimiseks kiirusega vj:
a) |
kõik käigud i < ngvmax, kus nmin_drive ≤ ni,j ≤ nmax_95, |
b) |
kõik käigud i ≥ ngvmax, kus nmin_drive ≤ ni,j ≤ nmax(ngvmax), |
c) |
1. käik, kui n1,j < nmin_drive. |
Kui aj ≤ 0 ja ni,j ≤ nidle, tuleb ni,j seadistada väärtusele nidle ning sidur tuleb lahutada.
Kui aj > 0 ja ni,j ≤ (1,15 × nidle), tuleb ni,j seadistada väärtusele (1,15 × nidle) ning sidur tuleb lahutada.
3.4. Saadaoleva võimsuse arvutamine
Saadaolev võimsus igal võimalikul käigul i ja iga tsüklikõvera sõiduki kiiruse väärtusel (vi) arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
Prated |
on nimivõimsus (kW); |
Pwot |
on täiskoormuse võimsuskõveral täiskoormuse ni,j juures saadaolev võimsus; |
SM |
on ohutusvaru, kujutades endast statsionaarse täiskoormuse võimsuse ja üleminekutingimustes saadaoleva võimsuse vahelist erinevust. SM seatakse väärtusele 10 %; |
ASM |
on täiendav eksponentsiaalne võimsuse ohutusvaru, mida võib kohaldada tootja taotlusel. ASM kehtib täielikult vahemikus nidle ja nstart ning läheneb nullile astmeliselt väärtuse nend juures, nagu kirjeldavad järgmised nõuded: |
kui ni,j ≤ nstart, siis ASM = ASM0;
kui ni,j > nstart, siis:
ASM0, nstart ja nend määrab tootja, kuid need peavad vastama järgmistele tingimustele:
nstart ≥ nidle,
nend > nstart.
Kui aj > 0 ja i = 1 või i = 2 ning Pavailable_i,i < Prequired,j, tuleb väärtust ni,j suurendada 1 min–1 kaupa, kuni Pavailable_i,i < Prequired,j, ning sidur peab olema lahutatud.
3.5. Võimalike kasutatavate käikude kindlaksmääramine
Võimalikud kasutatavad käigud määratakse kindlaks järgmiste tingimustega:
a) |
punkti 3.3 tingimused on täidetud ja |
b) |
Pavailable_i,i < Prequired,j |
tsüklikõvera igal sekundil j kasutatav esialgne käik on kõrgeim lõplik võimalik käik (imax). Paigalseisust liikuma hakkamisel kasutatakse ainult esimest käiku.
Madalaim lõplik võimalik käik on imin.
4. Lisanõuded käigukasutuse korrigeerimiseks ja/või muutmiseks
Esialgset käiguvalikut tuleb kontrollida ja muuta, et vältida liiga sagedast käiguvahetust ning tagada juhitavus ja praktilisus.
Kiirendusfaas on rohkem kui 3 sekundit kestev ajavahemik, kus sõiduki kiirus on ≥ 1 km/h ja seda monotoonselt suurendatakse. Aeglustusfaas on rohkem kui 3 sekundit kestev ajavahemik, kus sõiduki kiirus on ≥ 1 km/h ja seda monotoonselt vähendatakse.
Korrigeerimised ja/või muutmised toimivad vastavalt järgmistele nõuetele.
a) |
Kui kiirendusfaasis läheb suuremal kiirusel vaja väiksemat käiku, korrigeeritakse varasemad kõrgemad käigud madalamale käigule vastavaks. Näide: vj < vj+1 < vj+2 < vj+3 < vj+4 < vj+5 < vj+6. Esialgne arvutatud käigukasutus on 2, 3, 3, 3, 2, 2, 3. Sel juhul korrigeeritakse käigukasutust järgmiselt: 2, 2, 2, 2, 2, 2, 3. |
b) |
Kiirendustel kasutatavaid käike kasutatakse vähemalt 2 sekundi jooksul (nt käikude järjestus 1, 2, 3, 3, 3, 3, 3 asendatakse järjestusega 1, 1, 2, 2, 3, 3, 3). Kiirendusfaasides ei tohi käike vahele jätta. |
c) |
Aeglustusfaasis kasutatakse käike ngear > 2 seni, kuni mootori pöörlemissagedus ei lange allapoole väärtust nmin_drive. Kui käikude järjestuse kestus on vaid 1 sekund, asendatakse see käiguga 0 ja lahutatakse sidur. Kui käikude järjestuse kestus on 2 sekundit, asendatakse see 1. sekundiks käiguga 0 ja 2. sekundiks käiguga, mis järgneb pärast 2 sekundilist ajavahemikku. Sidur tuleb lahutada 1. sekundiks. Näide: Käikude järjestus 5, 4, 4, 2 asendatakse järjestusega 5, 0, 2, 2. |
d) |
2. käiku kasutatakse aeglustusfaasis tsükli lühikese teekonna jooksul seni, kuni mootori pöörlemissagedus ei lange allapoole (0,9 × nidle). Kui mootori pöörlemissagedus langeb allapoole nidle, tuleb sidur lahutada. |
e) |
Kui aeglustusfaas on lühikese teekonna viimane osa enne seiskumisfaasi ja 2. käiku kasutatakse üksnes kuni 2 sekundiks, võib siduri kas lahutada või seada käigukangi vabakäigu asendisse ja jätta siduri ühendatuks. Allavahetus esimesele käigule ei ole nende aeglustusfaaside jooksul lubatud. |
f) |
Kui käiku i kasutatakse 1–5sekundilises ajalises järjestuses ning sellele järjestusele eelnev käik on madalam ja sellele järjestusele järgnev käik on sama või madalam kui sellele järjestusele eelnev käik, korrigeeritakse järjestuse käiku järjestusele eelnevale käigule vastavaks. Näited:
|
Kõikidel juhtudel i–v peab olema täidetud tingimus i – 1 ≥ imin;
5. Punkti 4 alapunkte a–f (k.a) kohaldatakse üksteise järel, uurides igal juhul täielikku tsüklikõverat. Kuna käesoleva all-lisa punkti 4 alapunktide a–f muutmise tõttu võidakse luua uued käigukasutuse järjestused, tuleb kontrollida neid uusi käikude järjestusi kolm korda ja vajaduse korral muuta.
Et oleks võimalik hinnata arvutuse õigsust, tuleb arvutada keskmine käik kiirusel v ≥ 1 km/h, mida on ümardatud nelja kümnendkohani, ja lisada see kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.
3. all-lisa
Reserveeritud
4. all-lisa
Sõidutakistus ja dünamomeetri seadistus
1. Kohaldamisala
Käesolevas all-lisas kirjeldatakse katsesõiduki sõidutakistuse kindlaksmääramist ja selle sõidutakistuse ülekandmist veojõustendile.
2. Mõisted ja definitsioonid
2.1. Reserveeritud
2.2. Võrdluskiiruspunktid algavad kiirusel 20 km/h 10 km/h astmeliselt ja suurim võrdluskiirus vastab järgmistele sätetele:
a) |
suurim võrdluskiiruspunkt on 130 km/h või rakendatava katsetsükli suurimast kiirusest vahetult ülespoole jääv võrdluskiiruspunkt, kui see väärtus on alla 130 km/h. Kui rakendatav katsetsükkel sisaldab alla nelja tsüklifaasi (väike, keskmine, suur ja eriti suur) ning tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib suurimat võrdluskiirust suurendada võrdluskiiruspunktini kohe pärast järgmise kõrgema faasi suurimat kiirust, kuid mitte üle 130 km/h; sel juhul määratakse sõidutakistus ja veojõustendi seadistus samade võrdluskiiruspunktide abil; |
b) |
kui tsükli puhul rakendatav võrdluskiiruspunkt, millele liidetakse 14 km/h, on suurem või võrdne kui sõiduki suurim kiirus vmax, tuleb see võrdluskiiruspunkt vabajooksukatsest ja veojõustendi seadistusest välja jätta. Järgmisest madalamast võrdluskiiruspunktist saab sõiduki puhul kõrgeim võrdluskiiruspunkt. |
2.3. Kui ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse tsüklienergianõudlus 7. all-lisa punkti 5 kohaselt rakendatava sõidutsükli sihtkiiruse kõveral.
2.4. f0, f1, f2 on sõidutakistuse võrrandi F = f0 + f1 × v + f2 × v2 sõidutakistustegurid, mis on määratud vastavalt käesolevale all-lisale.
f0 |
on püsiv sõidutakistustegur (N); |
f1 |
on esmase järjestuse sõidutakistustegur (N/(km/h)); |
f2 |
on teise järjestuse sõidutakistustegur (N/(km/h)2). |
Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb sõidutakistustegurid arvutada vähimruutude regressioonanalüüsi abil võrdluskiiruspunktide vahemikus.
2.5. Pöörlev mass
2.5.1. mr kindlaksmääramine
mr on kõikide rataste ja koos ratastega teel pöörlevate sõiduki komponentide ekvivalentne täismass (kg), kui käigukast on seatud vabakäigu asendisse. mr mõõdetakse ja arvutatakse tüübikinnitusasutuse heakskiidetud sobiva meetodi abil. Teise võimalusena võib mr hinnanguliselt olla 3 % töökorras sõiduki massi ja 25 kg summast.
2.5.2. Pöörleva massi rakendamine sõidutakistuse suhtes
Vabajooksuajad kantakse üle jõududele ja vastupidi, võttes arvesse rakendatavat katsemassi, millele liidetakse mr. Seda kohaldatakse nii teel kui ka veojõustendil tehtud mõõtmiste suhtes.
2.5.3. Pöörleva massi rakendamine inertsi seadistuse puhul
Kui sõidukit katsetatakse nelikveostendil ning mõlemad teljed pöörlevad ja mõjutavad stendi mõõtmistulemusi, tuleb veojõustendi ekvivalentseks inertsmassiks määrata rakendatav katsemass.
Vastasel juhul tuleb veojõustendi ekvivalentse inertsi massiks seadistada katsemass, millele liidetakse kas rataste ekvivalentne täismass, mis ei mõjuta mõõtmistulemusi, või 50 % väärtusest mr.
3. Üldnõuded
Tootja vastutab sõidutakistustegurite täpsuse eest ja tagab selle iga sõidutakistuse tüüpkonda kuuluva seeriatootmises oleva sõiduki puhul. Kõrvalekaldeid sõidutakistuse määramis-, modelleerimis- ja arvutamismeetodite piires ei tohi kasutada seeriatootmises olevate sõidukite sõidutakistuse alahindamiseks. Tüübikinnitusasutuse taotlusel tuleb tõendada üksiku sõiduki sõidutakistustegurite täpsust.
3.1. Üldine mõõtetäpsus
Nõutav üldine mõõtetäpsus peab olema järgmine:
a) |
sõiduki kiirus: ± 0,2 km/h, mõõtesagedusega vähemalt 10 Hz; |
b) |
aja täpsus, kordustäpsus ja eraldusvõime: min ± 10 ms; |
c) |
rataste pöördemoment: ± 6 Nm või ± 0,5 % suurimast mõõdetud kogupöördemomendist, olenevalt sellest, kumb on suurem, kogu sõiduki puhul, mõõtesagedusega vähemalt 10 Hz; |
d) |
tuule kiirus: ± 0,3 m/s, mõõtesagedusega vähemalt 1 Hz; |
e) |
tuule suund: ± 3°, mõõtesagedusega vähemalt 1 Hz; |
f) |
Õhutemperatuur ± 1 °C, mõõtesagedusega vähemalt 0,1 Hz; |
g) |
õhurõhk: ± 0,3 kPa, mõõtesagedusega vähemalt 0,1 Hz; |
h) |
sõiduki mass mõõdetuna samal kaalul enne ja pärast katset: ± 10 kg (± 20 kg sõidukite puhul, mille mass on > 4 000 kg); |
i) |
rehvirõhk: ± 5 kPa; |
j) |
ratta pöörlemissagedus: ± 0,05 s-1 või 1 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
3.2. Tuuletunneli kriteeriumid
3.2.1. Tuule kiirus
Tuule kiirus jääb mõõtmise ajal ± 2 km/h piiresse katsesektsiooni keskel. Võimalik tuule kiirus on vähemalt 140 km/h.
3.2.2. Õhutemperatuur
Õhutemperatuur jääb mõõtmise ajal ± 3 °C piiresse katsesektsiooni keskel. Õhutemperatuuri jaotus düüsi väljalaske juures jääb ± 3 °C piiresse.
3.2.3. Turbulents
Võrdsete vahedega 3 × 3 ruudustiku puhul kogu düüsi väljalaskeavas ei tohi turbulentsi intensiivsus (Tu) ületada 1 %. Vt joonis A4/1.
Joonis A4/1
Turbulentsi intensiivsus
kus:
Tu |
on turbulentsi intensiivsus; |
u′ |
on turbulentse kiiruse kõikumine (m/s); |
U∞ |
on vaba voolu kiirus (m/s). |
3.2.4. Tahke keha tõkestava mõju suhe
Sõiduki tõkestava mõju suhe εsb, mida väljendatakse alljärgneva võrrandi abil arvutatud sõiduki lauppinna ja düüsi väljalaskeava pindala jagatisena, ei tohi olla suurem kui 0,35.
kus:
εsb |
on sõiduki tõkestava mõju suhe; |
Af |
on sõiduki lauppind (m2); |
Anozzle |
on düüsi väljalaskeava pindala (m2). |
3.2.5. Pöörlevad rattad
Rataste aerodünaamilise mõju nõuetekohaseks kindlaksmääramiseks pöörlevad katsesõiduki rattad sellise kiirusega, et saadud sõiduki kiirus jääb tuule kiiruse kõrvalekalde ± 3 km/h piiresse.
3.2.6. Konveierlint
Katsesõiduki kere all vedelikuvoolu matkimiseks on tuuletunnelis konveierlint, mis ulatub sõiduki eest taha. Konveierlindi lineaarne kiirus jääb tuule kiiruse ± 3 km/h piiresse.
3.2.7. Vedeliku voolunurk
Üheksas düüside alale võrdselt jaotatud punktis ei tohi mõlema nurga (Y-, Z-tasapind) α ja β ruutkeskmise hälve düüsi väljalaskeavas olla suurem kui 1°.
3.2.8. Õhurõhk
Üheksas düüside väljalaskeavade alal võrdselt jaotatud punktis peab kogurõhu standardhälve düüsi väljalaskeavas olema 0,02 või väiksem.
kus:
σ |
on rõhusuhte standardhälve ; |
ΔPt |
on kogurõhu muutus mõõtepunktide vahel (N/m2); |
q |
on dünaamiline rõhk (N/m2). |
Rõhukoefitsiendi cp absoluutne erinevus tasakaalukeskmest 3 meetrit eespool ja 3 meetrit tagapool tühjas katsesektsioonis ning düüsi väljalaskeava keskme kõrgusel ei tohi hälbida rohkem kui ± 0,02.
kus:
cp |
on rõhukoefitsient. |
3.2.9. Piirkihi paksus
x = 0 (tasakaalukese) juures peab tuule kiirus olema vähemalt 99 % sissevoolukiirusest 30 mm kõrgusel tuuletunneli põrandast.
kus:
δ99 |
on teega risti olev vahemaa, mille puhul 99 % vabavoolu kiirusest on saavutatud (piirkihi paksus). |
3.2.10. Piirdesüsteemi tõkestava mõju suhe
Piirdesüsteemi ei tohi paigaldada sõiduki ette. Piirdesüsteemist tingitud sõiduki lauppinna suhtelise tõkestava mõju suhe (εrestr) ei tohi ületada 0,10.
kus:
εrestr |
on piirdesüsteemi suhtelise tõkestava mõju suhe; |
Arestr |
on düüsi esiküljele projekteeritud piirdesüsteemi lauppind (m2); |
Af |
on sõiduki lauppind (m2). |
3.2.11. Kaalu mõõtetäpsus x-suunas
X-suunas mõjuva jõu ebatäpsus ei tohi olla suurem kui ± 5 N. Mõõdetud jõu resolutsioon peab jääma ± 3 N piiresse.
3.2.12. Mõõtetulemuste korduvus
Mõõdetud jõu korduvus peab jääma ± 3 N piiresse.
4. Sõidutakistuse mõõtmine maanteel
4.1. Maanteekatse nõuded
4.1.1. Maanteekatse väliskeskkonnatingimused
4.1.1.1. Lubatud tuuletingimused
Suurimaid lubatud tuuletingimusi sõidutakistuse määramiseks on kirjeldatud punktides 4.1.1.1.1 ja 4.1.1.1.2
Kasutatava anemomeetri liigi rakendatavuse määramiseks tuleb kindlaks määrata tuule kiiruse aritmeetiline keskmine tuule kiiruse pideva mõõtmise teel tunnustatud meteoroloogilise mõõteriista abil katsetee kõrval, kus esinevad kõige tüüpilisemad tuuletingimused, ning teepinnast kõrgemal.
Kui ei ole võimalik teha katseid vastassuundades samas katseraja osas (nt ovaalsel katserajal, kus on kohustuslik sõidusuund), tuleb mõõta tuule kiirus ja suund igas katseraja osas. Sel juhul määrab kõrgem mõõdetud väärtus kasutatava anemomeetri liigi ja madalam väärtus tuuleparandusest loobumise võimaldamise kriteeriumi.
4.1.1.1.1. Lubatud tuuletingimused statsionaarse anemomeetri kasutamisel
Statsionaarset anemomeetrit kasutatakse üksnes siis, kui tuule keskmine kiirus on viie sekundi jooksul alla 5 m/s ja suurim tuule kiirus on vähem kui kahe sekundi jooksul alla 8 m/s. Lisaks peab teega ristuva tuule vektorkomponendi kiirus olema alla 2 m/s. Tuuleparandus tuleb arvutada käesoleva all-lisa punkti 4.5.3 kohaselt. Tuuleparandusest võidakse loobuda, kui tuule kiiruse väikseim aritmeetiline keskmine on kuni 2 m/s.
4.1.1.1.2. Tuuletingimused pardaanemomeetri abil
Katse tegemiseks pardaanemomeetriga tuleb seadet kasutada nii, nagu on kirjeldatud käesoleva all-lisa punktis 4.3.2. Tuule kiiruse üldine aritmeetiline keskmine katseteel tehtava katse käigus on alla 7 m/s ja suurim kiirus alla 10 m/s. Lisaks peab teega ristuva tuule vektorkomponendi kiirus olema alla 4 m/s.
4.1.1.2. Õhutemperatuur
Õhutemperatuur peaks jääma vahemikku 5 °C – 35 °C (k.a).
Kui vabajooksukatse käigus mõõdetud kõrgeima ja madalaima temperatuuri vahe on suurem kui 5 °C, tuleb iga katse puhul eraldi rakendada temperatuuriparandust koos selle katse ümbritseva õhu temperatuuri aritmeetilise keskmisega.
Sel juhul tuleb iga üksiku katse puhul määrata sõidutakistustegurite f0, f1 ja f2 väärtused ning neid korrigeerida. f0, f1 ja f2 väärtuste viimane kogum on eraldi korrigeeritud tegurite f0, f1 ja f2 aritmeetiline keskmine.
Tootja võib alternatiivina valida vabajooksukatsete tegemise temperatuurivahemikus 1–5 °C.
4.1.2. Katsetee
Teepind peab olema lame, tasane, puhas, kuiv ja ilma takistusteta või tuuletõketeta, mis võivad takistada sõidutakistuse mõõtmist, ning selle tekstuur ja koostis peavad esindama praeguseid linna- ja kiirtee teekatteid. Katsetee pikikalle ei tohi ületada ± 1 %. Üksteisest kolme meetri kaugusel asetsevate punktide vaheline kalle ei tohi erineda rohkem kui ± 0,5 % selle pikikaldest. Kui ei ole võimalik teha katseid vastassuundades samas katseraja osas (nt ovaalsel katserajal, kus on kohustuslik sõidusuund), peab kõrvuti asetsevate katseraja lõikude pikikallete summa jääma 0 ja 0,1 % tõusu vahele. Katsetee suurim kumerus peab olema 1,5 %.
4.2. Ettevalmistamine
4.2.1. Katsesõiduk
Iga katsesõiduki kõik komponendid peavad olema kooskõlas tootmisseeriaga või kui sõiduk erineb seeriatootmises olevast sõidukist, lisatakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse täielik kirjeldus.
4.2.1.1. Ilma interpolatsioonimeetodit kasutamiseta
Katsesõiduk (sõiduk H) koos sõidutakistuse asjaomaste karakteristikutega (s.t mass, aerodünaamiline takistus ja rehvide veeretakistus), mis tekitavad suurima tsüklienergianõudluse, tuleb valida interpolatsiooni tüüpkonnast (vt käesoleva lisa punkt 5.6).
Kui erinevate velgede aerodünaamiline mõju ühe interpolatsiooni tüüpkonna piires pole teada, peab valik tuginema suurimale eeldatavale aerodünaamilisele takistusele. Juhisena võib suurimat aerodünaamilist takistust eeldada ratta puhul, millel on a) suurim laius, b) suurim läbimõõt ja c) kõige avatum disain (selles tähtsuse järjekorras).
Ratta valimine ei piira suurimat tsüklienergianõuet.
4.2.1.2. Interpolatsiooni meetodi kasutamine
Tootja soovil võidakse rakendada interpolatsioonimeetodit interpolatsiooni tüüpkonna üksikute sõidukite suhtes (vt 6. all-lisa punkt 1.2.3.1 ja 7. all-lisa punkt 3.2.3.2).
Sel juhul valitakse interpolatsiooni tüüpkonnast välja kaks katsesõidukit, mis vastavad interpolatsioonimeetodi nõuetele (6. all-lisa punktid 1.2.3.1 ja 1.2.3.2).
Katsesõiduk H on sõiduk, mis tekitab sellest valikust suurema – ja eelistatavalt suurima – tsüklienegianõudluse, ning katsesõiduk L tekitab väiksema – ja eelistatavalt väikseima – tsüklienergianõudluse.
Kogu lisavarustus ja/või kõik kerekujud, mida on otsustatud interpolatsioonimeetodil mitte arvesse võtta, tuleb paigaldada mõlemale katsesõidukile H ja L nii, et see lisavarustus tekitaks sõidutakistuse asjaomastest karakteristikutest (s.t mass, aerodünaamiline takistus ja rehvide veeretakistus) tingitud suurima tsüklienergianõudluse kombinatsiooni.
4.2.1.3. Sõidutakistuse tüüpkonna rakendamine
4.2.1.3.1. |
Tootja soovil ja käesoleva lisa punkti 5.7 kriteeriumide täitmisel tuleb arvutada sõidutakistuse väärtused interpolatsiooni tüüpkonna sõidukite H ja L puhul. |
4.2.1.3.2. |
Käesoleva all-lisa punkti 4.2.1.3 eesmärgil tuleb sõidutakistuse tüüpkonda kuuluv sõiduk H nimetada sõidukiks HR. Kõik käesoleva all-lisa punktis 4.2.1 tehtud viited sõidukile H asendatakse sõidukiga HR ja kõik käesoleva all-lisa punktis 4.2.1 tehtud viited interpolatsiooni tüüpkonnale asendatakse sõidutakistuse tüüpkonnaga. |
4.2.1.3.3. |
Käesoleva all-lisa punkti 4.2.1.3 eesmärgil tuleb sõidutakistuse tüüpkonda kuuluv sõiduk L nimetada sõidukiks LR. Kõik käesoleva all-lisa punktis 4.2.1 tehtud viited sõidukile L asendatakse sõidukiga LR ja kõik käesoleva all-lisa punktis 4.2.1 tehtud viited interpolatsiooni tüüpkonnale asendatakse sõidutakistuse tüüpkonnaga. |
4.2.1.3.4. |
Erandina 6. all-lisa punktides 1.2.3.1 ja 1.2.3.2 interpolatsiooni tüüpkonna sõidukeid hõlmavatest nõuetest peab sõidutakistuse tüüpkonna sõidukite HR ja LR tsüklienergianõudluse erinevus olema vähemalt 4 % ja mitte suurem kui 35 % HR põhjal täieliku WLTC 3. klassi tsükli jooksul.
Kui sõidutakistuse tüüpkonda kuulub rohkem kui üks jõuülekanne, tuleb sõidutakistuse määramiseks kasutada suurima võimsuskaoga jõuülekannet. |
4.2.1.3.5. |
Sõidutakistused HR ja/või LR tuleb määrata vastavalt käesolevale all-lisale.
Sõidutakistuse tüüpkonda kuuluvate interpolatsiooni tüüpkonna sõidukite H (ja L) sõidutakistus tuleb arvutada vastavalt 7. all-lisa punktidele 3.2.3.2.2–3.2.3.2.2.4 (k.a) järgmisel viisil:
Sõidutakistuse interpoleerimist tuleb rakendada üksnes nende sõidutakistuse seisukohast oluliste karakteristikute suhtes, mille puhul tehti kindlaks, et need on katsesõidukil LR ja HR erinevad. Muu(de) sõidutakistuse karakteristiku(te) puhul tuleb kohaldada sõiduki HR väärtust. |
4.2.1.4. Sõidutakistuse maatriksi tüüpkonna rakendamine
Sõiduk, mis vastab käesoleva lisa punkti 5.8 kriteeriumidele, s.t:
a) |
esindab sõidutakistuse maatriksi tüüpkonnaga hõlmatavat kavandatud komplekteeritud sõidukite seeriat hinnanguliselt halvima CD väärtuse ja kerekuju poolest ning |
b) |
esindab sõidutakistuse maatriksi tüüpkonnaga hõlmatavat kavandatud sõidukiseeriat lisavarustuse massi hinnangulise keskmise poolest, seda kasutatakse sõidutakistuse määramiseks. |
Kui ei suudeta komplekteeritud sõiduki puhul määrata iseloomulikku kerekuju, tuleb katsesõiduk varustada ruudukujulise ümarate nurkadega kastiga, mille suurim raadius on 25 mm ja laius võrdub sõidutakistuse maatriksi tüüpkonda kuuluvate sõidukite suurima laiusega, ning katsesõiduki, sh kasti kogukõrgus on 3,0 m ± 0,1 m.
Valmistaja ja tüübikinnitusasutus lepivad kokku selles, milline sõiduki katsemudel on tüüpiline näide.
Mõlema sõiduki HM ja LM parameetrid – katsemass, rehvide veeretakistus ja lauppind – tuleb määrata selliselt, et sõiduk HM tekitab sõidutakistuse maatriksi tüüpkonna suurima tsüklienergianõudluse ja sõiduk LM väikseima tsüklienergianõudluse. Tootja ja tüübikinnitusasutus peavad kokku leppima sõiduki HM ja LM parameetrites.
Kõikide sõidutakistuse maatriksi tüüpkonna üksikute sõidukite, sh HM ja LM sõidutakistus tuleb arvutada käesoleva all-lisa punkti 5.1 kohaselt.
4.2.1.5. Liikuvad aerodünaamilised kereosad
Katsesõidukite liikuvaid aerodünaamilisi kereosi tuleb kasutada sõidutakistuse määramisel, nagu on ette nähtud WLTP 1. tüübi katsetingimustes (katsetemperatuur, sõiduki kiirus ja kiirendusvahemik, mootori koormus jne).
Liikuvaks aerodünaamiliseks kereosaks peetakse iga sõidukisüsteemi, mis muudab dünaamiliselt sõiduki aerodünaamilist takistust (nt sõiduki kõrguse kontroll). Tuleb lisada asjakohased nõuded, kui tulevased sõidukid on varustatud lisavarustusse kuuluvate liikuvate aerodünaamiliste osadega, mille mõju aerodünaamilisele takistusele põhjendab täiendavate nõuete vajadust.
4.2.1.6. Kaalumine
Enne ja pärast sõidutakistuse määramist tuleb kaaluda valitud sõidukit koos juhi ja varustusega, et määrata kindlaks aritmeetiline keskmine mass, mav. Sõiduki mass peab olema suurem kui sõiduki H või sõiduki L katsemass või sellega võrdne sõidutakistuse määramise alguses.
4.2.1.7. Katsesõiduki konfiguratsioon
Katsesõiduki konfiguratsioon kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse ja seda kasutatakse edasistes vabajooksukatsetes.
4.2.1.8. Katsesõiduki konditsioneerimine
4.2.1.8.1. Sissesõitmine
Katsesõiduk peab edasise katse eesmärgil sobivalt sissesõitmiseks läbima vähemalt 10 000, kuid mitte üle 80 000 km.
4.2.1.8.1.1. |
Tootja soovil võib kasutada vähemalt 3 000 km läbisõiduga sõidukit. |
4.2.1.8.2. Tootja spetsifikatsioonid
Mittetüüpilise parasiitse takistuse vältimiseks peab sõiduk vastama tootja kavandatud seeriatootmissõiduki spetsifikatsioonidele seoses käesoleva all-lisa punktis 4.2.2.3 kirjeldatud rehvirõhkude, käesoleva all-lisa punktis 4.2.1.8.3 kirjeldatud rataste kokku- või lahkujooksu, kliirensi, sõiduki kõrguse, jõuülekandeseadme, rattalaagrite määrdeainete ja pidurite seadistusega.
4.2.1.8.3. Rataste kokku- või lahkujooks
Rataste kokku- ja lahkujooks ning külgkalle peavad olema seatud tootja määratud vahemikus suurimale hälbele sõiduki pikiteljest. Kui tootja näeb ette sõiduki rataste kokku- ja lahkujooksu ning külgkalde väärtused, tuleb neid väärtusi kasutada. Tootja soovil võib kasutada väärtusi, mille puhul hälve sõiduki pikiteljest on suurem kui ettenähtud väärtused. Ettenähtud väärtused on etaloniks kõigi sõiduki eluea jooksul tehtavate hooldustööde puhul.
Muud reguleeritavad rataste kokku- ja lahkujooksu parameetrid (nt järeljooks) tuleb seada tootja soovitatud väärtustele. Soovitatavate väärtuste puudumisel tuleb need seadistada tootja määratud vahemiku aritmeetilisele keskmisele.
Sellised reguleeritavad parameetrid ja seatud väärtused kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.
4.2.1.8.4. Suletud paneelid
Sõidutakistuse määramise ajal peavad mootoriruumi kaas, pakiruumiluuk, käsitsi juhitavad liikuvad paneelid ja kõik aknad olema suletud.
4.2.1.8.5. Vabajooksurežiim
Kui dünamomeetri seadistuste määramisel ei ole võimalik täita käesoleva all-lisa punktides 8.1.3–8.2.3 kirjeldatud kriteeriume mittekorratavate jõudude tõttu, tuleb sõiduk varustada sõiduki vabajooksurežiimiga. Vabajooksurežiimi peab heaks kiitma tüübikinnitusasutus ja vabajooksurežiimi kasutamine kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.
4.2.1.8.5.1. |
Kui sõiduk on varustatud vabajooksurežiimiga, tuleb seda rakendada nii sõidutakistuse määramise ajal kui ka veojõustendil. |
4.2.2. Rehvid
4.2.2.1. Rehvide valik
Rehvide valik peab tuginema käesoleva all-lisa punktile 4.2.1 ning nende veeretakistused tuleb mõõta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskirja nr 117 lisa 6 seeria 02 muudatuste kohaselt.
Veeretakistuse koefitsiendid tuleb viia kooskõlla ja liigitada määruse (EÜ) nr 1222/2009 veeretakistuse klasside kohaselt.
Katsesõidukitele paigaldatud rehvide tegelikke veeretakistuse väärtusi kasutatakse 7. all-lisa punktis 3.2.3.2 toodud interpolatsioonimeetodi interpolatsioonijoone gradiendi määramiseks. Üksikute interpolatsiooni tüüpkonda kuuluvate sõidukite puhul peab interpolatsioonimeetod põhinema üksikule sõidukile paigaldatud rehvide RRC-klassi väärtusel, nagu on toodud tabelis A4/1.
Tabel A4/1
Veeretakistuse koefitsientide (RRC) energiasäästlikkuse klassid rehvikategooriate C1, C2 ja C3 puhul (kg/t)
Energiasäästlikkuse klass |
C1 klassi väärtus |
C2 klassi väärtus |
C3 klassi väärtus |
A |
RRC = 5,9 |
RRC = 4,9 |
RRC = 3,5 |
B |
RRC = 7,1 |
RRC = 6,1 |
RRC = 4,5 |
C |
RRC = 8,4 |
RRC = 7,4 |
RRC = 5,5 |
D |
Tühi |
Tühi |
RRC = 6,5 |
E |
RRC = 9,8 |
RRC = 8,6 |
RRC = 7,5 |
F |
RRC = 11,3 |
RRC = 9,9 |
RRC = 8,5 |
G |
RRC = 12,9 |
RRC = 11,2 |
Tühi |
4.2.2.2. Rehvide seisund
Katses kasutatavad rehvid:
a) |
ei tohi olla vanemad kui kaks aastat alates tootmiskuupäevast; |
b) |
ei tohi olla spetsiaalselt konditsioneeritud ega töödeldud (nt kuumutatud või tehislikult vanandatud), v.a rehvimustri algse kuju sisselihvimine; |
c) |
peavad olema sisse sõidetud vähemalt 200 km enne sõidutakistuse määramist; |
d) |
peavad enne katset olema rehvimustri püsiva sügavusega 100–80 % rehvimustri esialgsest sügavusest kogu rehvimustri laiuses. |
4.2.2.2.1. |
Pärast rehvimustri sügavuse mõõtmist peab läbitav vahemaa piirduma 500 km-ga. Kui läbitakse üle 500 km, tuleb mustri sügavust uuesti mõõta. |
4.2.2.3. Rehvirõhk
Esi- ja tagarehvid tuleb täis pumbata rehvirõhuvahemiku alumise piirväärtuseni valitud rehvi vastava telje puhul vabajooksukatse massi juures, nagu on kindlaks määranud sõiduki tootja.
4.2.2.3.1. Rehvirõhu reguleerimine
Kui ümbritseva õhu ja seisutemperatuuride erinevus on suurem kui 5 °C, tuleb rehvirõhku reguleerida järgmiselt:
a) |
rehve tuleb seisutemperatuuril hoida üle ühe tunni sihtrõhust 10 % suurema rõhu juures; |
b) |
enne katsetamist tuleb rehvirõhku vähendada käesoleva all-lisa punktis 4.2.2.3 toodud rehvirõhuni, korrigeerida vastavalt seisukeskkonna temperatuuri ja ümbritseva katsetemperatuuri erinevust kiirusega 0,8 kPa temperatuuril 1 °C järgmise võrrandi abil: kus:
|
c) |
rõhuseadistuse ja sõiduki soojenemise vahel tuleb rehve kaitsta väliste soojusallikate, sealhulgas päikesekiirguse eest. |
4.2.3. Seadmed
Seadmed tuleb paigaldada nii, et nende mõju sõiduki aerodünaamilistele omadustele oleks minimaalne.
Kui paigaldatud seadme mõju väärtusele (CD × Af) on eeldatavasti suurem kui 0,015 m2, tuleb käesoleva all-lisa punkti 3.2 kriteeriumile vastavas tuuletunnelis teha mõõtmisi seadmega ja seadmeta sõidukiga. Saadud erinevus tuleb lahutada väärtusest f2. Tootja soovil ja tüübikinnitusasutuse loal võib määratud väärtust kasutada sarnaste sõidukite puhul, kus varustuse mõju on eeldatavasti sama.
4.2.4. Sõiduki soojendamine
4.2.4.1. Maanteel
Soojendamine toimub üksnes sõidukiga sõitmisel.
4.2.4.1.1. Enne soojendamist tuleb sõidukit aeglustada siduri lahutamise või automaatkäigukasti neutraalasendisse seadmisega, pidurdades mõõdukalt 80-lt 20 km/h-ni 5–10 sekundi jooksul. Pärast sellist pidurdamist enam ei aktiveerita ega reguleerita käsitsi pidurisüsteemi.
Tootja soovil ja tüübikinnitusasutuse loal võib pidurid aktiveerida ka pärast soojendamist samasuguse aeglustusega, nagu on kirjeldatud käesolevas punktis, ja ainult siis, kui see on vajalik.
4.2.4.1.2. Soojendamine ja stabiliseerimine
Kõikide sõidukitega tuleb sõita kiirusega, mis on 90 % rakendatava WLTC suurimast kiirusest. Sõidukiga võidakse sõita kiirusega, mis on 90 % järgmise kõrgema faasi suurimast kiirusest (vt tabel A4/2), kui see faas lisatakse rakendatavale WLTC soojendusmenetlusele, n agu on määratletud käesoleva all-lisa punktis 7.3.4. Sõidukit tuleb soojendada vähemalt 20 minutit, kuni on saavutatud stabiilsed tingimused.
Tabel A4/2
Soojendamine ja stabiliseerimine faasiti
Sõidukiklass |
Rakendatav WLTC |
90 % suurimast kiirusest |
Järgmine kõrgem faas |
1. klass |
Low1 + Medium1 |
58 km/h |
puudub |
2. klass |
Low2 + Medium2 + High2 + Extra High2 |
111 km/h |
puudub |
Low2 + Medium2 + High2 |
77 km/h |
Extra High (111 km/h) |
|
3. klass |
Low3 + Medium3 + High3 + Extra High3 |
118 km/h |
puudub |
Low3 + Medium3 + High3 |
88 km/h |
Extra High (118 km/h) |
4.2.4.1.3. Stabiilse oleku kriteerium
Vt käesoleva all-lisa punkt 4.3.1.4.2.
4.3. Sõidutakistuse mõõtmine ja arvutamine vabajooksumeetodi abil
Sõidutakistus tuleb määrata kas statsionaarse anemomeetri (käesoleva all-lisa punkt 4.3.1) või pardaanemomeetri (käesoleva all-lisa punkt 4.3.2) meetodi abil.
4.3.1. Vabajooksumeetod statsionaarse anemomeetriga
4.3.1.1. Võrdluskiiruste valik sõidutakistuse kõvera määramiseks
Võrdluskiirused sõidutakistuse määramiseks tuleb valida käesoleva all-lisa punkti 2 kohaselt.
4.3.1.2. Andmete kogumine
Katse käigus tuleb kulunud aega ja sõiduki kiirust mõõta miinimumsageduse 5 Hz juures.
4.3.1.3. Sõiduki vabajooks
4.3.1.3.1. |
Pärast käesoleva all-lisa punktis 4.2.4 kirjeldatud sõiduki soojendusst ja vahetult enne iga katsemõõtmist tuleb sõidukit kiirendada 10–15 km/h üle suurima võrdluskiiruse ning sõita selle kiirusega kuni ühe minuti jooksul. Seejärel tuleb kohe alustada vabajooksukatset. |
4.3.1.3.2. |
Vabajooksu ajal peab käigukast olema neutraalasendis. Tuleb vältida niipalju kui võimalik rooli liigutamist ja sõiduki pidureid ei tohi kasutada.. |
4.3.1.3.3. |
Katset korratakse seni, kuni vabajooksu andmed vastavad statistilise täpsuse nõuetele, nagu on määratletud punktis 4.3.1.4.2. |
4.3.1.3.4. |
Kuigi on soovitatav, et iga vabajooksukatse tehakse ilma katkestusteta, võib teha mitmeosalisi katseid, kui ühe katse käigus ei suudetud koguda andmeid kõikide võrdluskiiruspunktide kohta. Mitmeosaliste katsete puhul tuleb hoolitseda selle eest, et sõiduki tingimused jääksid igas katkestuspunktis võimalikult stabiilseks. |
4.3.1.4. Sõidutakistuse määramine vabajooksuaja mõõtmise teel
4.3.1.4.1. |
Tuleb mõõta võrdluskiirusele vj vastav vabajooksuaeg sõiduki kiirusest (vj + 5 km/h) kuni (vj – 5 km/h) kulunud ajana. |
4.3.1.4.2. |
Need mõõtmised tuleb teha vastassuunas sõites, kuni on saadud vähemalt kolm mõõtmispaari, mis vastavad statistilisele täpsusele pj, nagu on määratletud järgmises võrrandis:
kus:
kus:
kus:
Tabel A4/3 Koefitsient h n-i funktsioonina
|
4.3.1.4.3. |
Kui ühes suunas sõites tehtud mõõtmise käigus esineb mõni sõidutakistuse katset mõjutav välistegur või juhi tegevus, tuleb see mõõtmine ja vastav mõõtmine vastassuunas sõites tagasi lükata.
Tuleb hinnata suurimat paaride arvu, mis endiselt vastab punktis 4.3.1.4.2 määratletud statistilisele täpsusele, ja tagasilükatud mõõtmispaaride arv ei tohi olla suurem kui 1/3 mõõtmispaaride koguarvust. |
4.3.1.4.4. |
Sõidutakistuse aritmeetilise keskmise arvutamiseks tuleb kasutada järgmist võrrandit, kus kasutatakse alternatiivsete vabajooksuaegade harmoonilisi aritmeetilisi keskmisi.
kus:
kus: Δtja ja Δtjb on vabajooksuaegade aritmeetiline keskmine suundades a ja b, vastavalt võrdluskiirusele vj (s), mis on saadud järgmise kahe võrrandi abil:
ja:
kus:
Sõidutakistuse valemis olevad tegurid f0, f1 jaf2 tuleb arvutada vähimruutude regressioonanalüüsi abil. Juhul, kui katsetatud sõiduk on sõidutakistuse maatriksi tüüpkonda esindav sõiduk, tuleb tegur f1 nullida ning tegurid f0 ja f2 uuesti arvutada vähimruutude regressioonanalüüsi abil. |
4.3.2. Vabajooksumeetod pardaanemomeetriga
Sõidukit tuleb soojendada ja stabiliseerida käesoleva all-lisa punkti 4.2.4 kohaselt.
4.3.2.1. Lisaseadmed pardaanemomeetri puhul
Pardaanemomeeter ja seadmed tuleb kalibreerida katsesõidukil, kus selline kalibeerimine katse jaoks soojendamise käigus aset leiab, kasutamise teel.
4.3.2.1.1. |
Suhtelist tuule kiirust tuleb mõõta miinimumsagedusega 1 Hz ja täpsusega 0,3 m/s. Sõiduki tõkestavat mõju tuleb arvestada anemomeetri kalibreerimisel. |
4.3.2.1.2. |
Tuule suund vastab sõiduki suunale. Suhteline tuule suund (lengerdus) tuleb mõõta resolutsiooniga 1 kraad ja täpsusega 3 kraadi; mõõteriista tundetuspiirkond ei tohi olla suurem kui 10 kraadi ning see suunatakse sõiduki tagaossa. |
4.3.2.1.3. |
Enne vabajooksuga sõitmist tuleb anemomeeter standardi ISO 10521-1:2006(E) A lisa kohaselt kalibreerida tuule suuna ja lengerdusnihke suhtes. |
4.3.2.1.4. |
Anemomeetri takistavat mõju tuleb selle mõju vähendamiseks korrigeerida kalibreerimismenetluse käigus, nagu on kirjeldatud standardi ISO 10521-1:2006(E) A lisas. |
4.3.2.2. Sõiduki kiirusvahemiku valimine sõidutakistuskõvera määramiseks
Katsesõiduki kiirusvahemik tuleb valida käesoleva all-lisa punkti 2.2 kohaselt.
4.3.2.3. Andmete kogumine
Menetluse käigus tuleb mõõta kulunud aega, sõiduki kiirust ja õhuvoolu kiirust (tuule kiirus, suund) sõiduki suhtes sagedusega 5 Hz. Ümbritseva õhu temperatuuri tuleb sünkroonida ja katsetada miinimumsagedusega 1 Hz.
4.3.2.4. Sõiduki vabajooks
Mõõtmised tuleb teha vastassuunas sõites, kuni on saadud vähemalt kümme järjestikust katset (viis kummaski suunas). Kui üksik katse ei vasta nõutavatele pardaanemomeetri katsetingimustele, tuleb see katse ja vastav katse vastassuunas sõites tagasi lükata. Kõik kehtivad paarid tuleb lisada lõplikusse analüüsi koos vähemalt 5 vabajooksukatsete paariga. Vt käesoleva lisa punkt 4.3.2.6.10 statistiliste valideerimiskriteeriumite kohta.
Anemomeeter tuleb paigaldada nii, et mõju sõiduki käitamiskarakteristikutele oleks minimaalne.
Anemomeeter tuleb paigaldada ühel alltoodud viisidest:
a) |
poomi abil umbes kahe meetri kaugusele sõiduki eesmisest aerodünaamilisest kriitilisest punktist; |
b) |
sõiduki katusele selle keskteljele. Võimaluse korral tuleb anemomeeter paigaldada 30 cm kaugusele esiklaasi ülaosast. |
c) |
Sõiduki kapotile selle keskteljele, paigutatud sõiduki esiosa ja esiklaasi alumise osa keskele. |
Kõigil juhtudel tuleb anemomeeter paigaldada teepinnaga paralleelselt. Kui kasutatakse asendeid b või c, tuleb vabajooksu tulemusi analüütiliselt korrigeerida anemomeetri põhjustatud täiendava aerodünaamilise takistuse suhtes. Korrigeerimiseks tehakse sõidukiga tuuletunnelis vabajooksukatse koos anemomeetriga, mis on paigaldatud samasse kohta nagu rajal, ja ilma selleta. Arvutatud erinevus peab olema astmeliselt kasvav aerodünaamiline takistustegur CD kombineerituna lauppinnaga ning seda tegurit tuleb kasutada vabajooksukatse tulemuste korrigeerimiseks.
4.3.2.4.1. |
Pärast käesoleva all-lisa punktis 4.2.4 kirjeldatud sõiduki soojendamist ja vahetult enne iga katsemõõtmist tuleb sõidukiga kiirendada 10–15 km/h üle suurima võrdluskiiruse ning sõita selle kiirusega kuni ühe minuti jooksul. Seejärel tuleb kohe alustada vabajooksukatset. |
4.3.2.4.2. |
Vabajooksu ajal peab käigukast olema neutraalasendis. Tuleb vältida niipalju kui võimalik rooli liigutamist ja sõiduki pidureid ei tohi kasutada. |
4.3.2.4.3. |
On soovitatav, et iga vabajooksukatse tehakse ilma katkestusteta. Siiski võib teha mitmeosalisi katseid, kui ühe katse käigus ei suudetud koguda andmeid kõikide võrdluskiiruspunktide kohta. Mitmeosaliste katsete puhul tuleb hoolitseda selle eest, et sõiduki tingimused jääksid igas katkestuspunktis võimalikult stabiilseks. |
4.3.2.5. Liikumisvõrrandi kindlaksmääramine
Pardaanemomeetri liikumisvõrrandites kasutatud sümbolid on toodud tabelis A4/4.
Tabel A4/4
Pardaanemomeetri liikumisvõrrandites kasutatud sümbolid
Sümbol |
Ühikud |
Kirjeldus |
Af |
m2 |
sõiduki esiosa |
a0 … an |
kraadi-1 |
aerodünaamilised takistustegurid lengerdusnurga funktsioonina |
Am |
N |
mehaaniline takistustegur |
Bm |
N/(km/h) |
mehaaniline takistustegur |
Cm |
N/(km/h)2 |
mehaaniline takistustegur |
CD(Y) |
|
aerodünaamiline takistustegur lengerdusnurga Y juures |
D |
N |
takistus |
Daero |
N |
aerodünaamiline takistus |
Df |
N |
esitelje takistus (sh jõuülekanne) |
Dgrav |
N |
gravitatsiooniline takistus |
Dmech |
N |
mehaaniline takistus |
Dr |
N |
tagatelje takistus (sh jõuülekanne) |
Dtyre |
N |
rehvi veeretakistus |
(dh/ds) |
— |
raja kalde siinus sõidusuunas (+ näitab tõusu) |
(dv/dt) |
m/s2 |
kiirendus |
g |
m/s2 |
gravitatsioonikonstant |
mav |
kg |
katsesõiduki aritmeetiline keskmine mass enne ja pärast sõidutakistuse määramist |
ρ |
kg/m3 |
õhutihedus |
t |
s |
aeg |
T |
K |
temperatuur |
v |
km/h |
sõiduki kiirus |
vr |
km/h |
suhteline tuule kiirus |
Y |
kraadi |
näiva tuule lengerdusnurk sõiduki liikumissuuna suhtes |
4.3.2.5.1. Üldkuju
Liikumisvõrrandi üldkuju on järgmine:
kus:
Dmech |
= |
Dtyre + Df + Dr; |
Daero |
= |
; |
Dgrav |
= |
|
Juhul, kui katseraja kalle selle ulatuses on väiksem kui 0,1 % või võrdne sellega, võidakse Dgrav nullida.
4.3.2.5.2. Mehaanilise takistuse modelleerimine
Mehaaniline takistus, mis koosneb eraldi osadest, mis kujutavad endast hõõrdekadusid rehvidel Dtyre ning esi- ja tagasillal Df ja Dr, sh ülekandesüsteemi kaod) tuleb modelleerida kolme liikmega polünoomina sõiduki kiiruse v funktsioonina nagu allolevas võrrandis:
kus:
Am, Bm ja Cm on kindlaks määratud andmeanalüüsis vähimruutude meetodi abil. Need konstandid kujutavad endast jõuülekande ja rehvide kombineeritud takistust.
Juhul, kui katsetatud sõiduk on sõidutakistuse maatriksi tüüpkonda esindav sõiduk, tuleb tegur Bm nullida ning tegurid Am ja Cm uuesti arvutada vähimruutude regressioonanalüüsi abil.
4.3.2.5.3. Aerodünaamilise takistuse modelleerimine
Aerodünaamiline takistustegur CD (Y) tuleb modelleerida neljaliikmelise polünoomina lengerdusnurga Y funktsioonina, nagu alltoodud võrrandis:
a0 – a4 on konstantsed tegurid, mille väärtused määratakse kindlaks andmeanalüüsis.
Aerodünaamiline takistus tuleb määrata takistusteguri kombineerimise teel sõiduki lauppinnna Af ja suhtelise tuule kiirusega.
4.3.2.5.4. Lõplik liikumisvõrrand
Asendamise kaudu on liikumisvõrrandi lõplik kuju järgmine:
4.3.2.6. Andmete vähendamine
Tuleb koostada kolmeliikmeline võrrand sõidutakistusjõu kirjeldamiseks kiiruse (F = A + Bv + Cv2) funktsioonina, mida korrigeeritakse tavapärase ümbritseva õhu temperatuuri ja rõhutingimuste suhtes ning tuulevaikuses. Sellise analüüsi meetodit on kirjeldatud käesoleva all-lisa punktides 4.3.2.6.1–4.3.2.6.10 (k.a).
4.3.2.6.1. Kalibreerimistegurite määramine
Kui neid pole varem määratud, määratakse sõiduki tõkestavat mõju korrigeerivad kalibreerimistegurid suhtelise tuule kiiruse ja lengerdusnurga suhtes. Katsemenetluse soojendusfaasis tuleb registreerida sõiduki kiiruse v, suhtelise tuule kiiruse vr ja lengerduse Y mõõtmised. Tuleb teha paariskatsed katserajal vahelduvates suundades püsival kiirusel 80 km/h sõites ning määrata iga katse puhul v, vr ja Y aritmeetilise keskmise väärtused. Kalibreerimistegurid, mis vähendavad vastu- ja külgtuulte vigade koguarvu kõikides katsepaarides, s.t (headi – headi+1)2 jne summa, tuleb valida, kui headi ja headi+1 hõlmavad tuule kiirust ja suunda vastassuundades sõites tehtud paariskatsetel sõiduki soojendamisel/stabiliseerimisel enne katsetamist.
4.3.2.6.2. Sekundipõhiste vaatluste hankimine
Vabajooksukatsete käigus kogutud andmete põhjal tuleb määrata v, , vr 2 ja Y väärtused käesoleva all-lisa punktides 4.3.2.1.3 ja 4.3.2.1.4 saadud kalibreerimistegurite rakendamise teel. Andmete filtreerimisega korrigeeritakse proove sagedusele 1 Hz.
4.3.2.6.3. Esialgne analüüs
Lineaarse vähimruutude regressioonmeetodi abil tuleb analüüsida kõiki andmepunkte korraga, et määrata Am,Bm, Cm, a0, a1, a2, a3 ja a4, arvestades Me , v, vr ja ρ.
4.3.2.6.4. Andmete erindid
Tuleb arvutada prognoositav jõud ning võrrelda seda vaadeldud andmepunktidega. Liigsete hälvetega (nt üle kolme standardhälbe) andmepunktid tuleb märgistada.
4.3.2.6.5. Andmete filtreerimine (valikuline)
Võib kasutada sobivaid andmete filtreerimise meetodeid ja ülejäänud andmepunktid tuleb kõrvale jätta.
4.3.2.6.6. Andmete kõrvaldamine
Kogutud andmepunktid, mille puhul lengerdusnurgad on suuremad kui ± 20 kraadi sõiduki liikumissuunast, tuleb märgistada. Kogutud andmepunktid, mille puhul suhteline tuule kiirus on alla + 5 km/h (et vältida tingimusi, kus taganttuule kiirus on suurem kui sõiduki kiirus), tuleb samuti märgistada. Andmeanalüüsi tuleb piirata käesoleva all-lisa punkti 4.3.2.2 kohaselt valitud kiirusvahemikku jäävate sõiduki kiirustega.
4.3.2.6.7. Lõplik andmeanalüüs
Kõiki andmeid, mida ei ole märgistatud, tuleb analüüsida lineaarse vähimruutude regressioonmeetodi abil. Võttes arvesse Me ja , v, vr, ja ρ, tuleb määrata kindlaks Am, Bm, Cm, a0, a1, a2, a3 ja a4.
4.3.2.6.8. Kitsendatud analüüs (valikuline)
Et teha paremini vahet sõiduki aerodünaamilisel ja mehaanilisel takistusel, võib rakendada kitsendatud analüüsi, millega võib parandada sõiduki lauppinda (Af) ja takistustegurit (CD), kui need on varem kindlaks määratud.
4.3.2.6.9. Korrigeerimine võrdlustingimuste suhtes
Liikumisvõrrandeid tuleb korrigeerida võrdlustingimuste suhtes, nagu on esitatud käesoleva all-lisa punktis 4.5.
4.3.2.6.10. Pardaanemomeetri statistilised kriteeriumid
Iga üksiku vabajooksukatsete paari väljajätmine muudab arvutatud sõidutakistust iga vabajooksu võrdluskiiruse puhul vj vähem kui koonduvusnõue, kõikidei jaj puhul:
kus:
ΔFi(vj) |
on kõigi vabajooksukatsetega arvutatud sõidutakistuse ja väljajäetud i. vabajooksukatsete paariga arvutatud sõidutakistuse erinevus (N); |
F(vj) |
on arvutatud sõidutakistus, mis hõlmab kõiki vabajooksukatseid (N); |
vj |
on võrdluskiirus (km/h); |
n |
on vabajooksukatsete paaride arv, hõlmab kõiki kehtivaid paare. |
Juhul, kui koonduvusnõuet ei täideta, tuleb kuni koonduvusnõude täitmiseni eemaldada paarid analüüsist, alustades paarist, mis põhjustas arvutatud sõidutakistuse suurima muutuse, seni, kui lõpliku sõidutakistuse määramiseks kasutatakse 5 kehtivat paari.
4.4. Sõidutakistusmomendi mõõtmine ja arvutamine pöördemomendi mõõturi meetodi abil
Alternatiivina vabajooksumeetoditele võib kasutada ka pöördemomendi mõõturite meetodit, milles määratakse sõidutakistusmoment vedavate rataste pöördemomendi mõõtmise teel võrdluskiiruspunktides vähemalt 5 sekundi kestel.
4.4.1. Pöördemomendi mõõturi paigaldamine
Iga vedava ratta rummu ja velje vahele tuleb paigaldada rataste pöördemomendi mõõturid, millega mõõdetakse sõiduki püsikiirusel hoidmiseks vajalikku pöördemomenti.
Nõutavale täpsusele ja kordustäpsusele vastamiseks tuleb pöördemomendi mõõturit korrapäraselt (vähemalt kord aastas) kalibreerida vastavalt riiklikele või rahvusvahelistele standarditele.
4.4.2. Menetlus ja andmetest valimi võtmine
4.4.2.1. Võrdluskiiruste valimine sõidutakistusmomendi kõvera määramiseks
Võrdluskiiruspunktid sõidutakistusmomendi määramiseks tuleb valida käesoleva all-lisa punkti 2.2 kohaselt.
Võrdluskiirusi tuleb mõõta alanevas järjestuses. Tootja soovil võib mõõtmiste vahel olla stabiliseerimisperioode, kuid stabiliseerimiskiirus ei tohi ületada järgmise võrdluskiiruse kiirust.
4.4.2.2. Andmete kogumine
Tegelikku kiirust vji, tegelikku pöördemomenti Cji ja aega vähemalt viiesekundilise ajavahemiku jooksul sisaldavaid andmekogumeid tuleb mõõta iga vj puhul proovivõtusagedusega vähemalt 10 Hz. Ühe ajavahemiku jooksul võrdluskiiruse vj kohta kogutud andmekogumitele tuleb viidata kui ühele mõõtmistulemusele.
4.4.2.3. Sõiduki pöördemomendi mõõturiga mõõtmine
Enne pöördemomendi mõõturi meetodiga katsemõõtmist tuleb sõidukit soojendada käesoleva all-lisa punkti 4.2.4 kohaselt.
Katsemõõtmise käigus tuleb vältida niipalju kui võimalik rooli liigutamist ja sõiduki pidureid ei tohi kasutada.
Katset korratakse seni, kuni sõidutakistusmomendi andmed vastavad mõõtetäpsuse nõuetele, nagu on määratletud käesoleva lisa punktis 4.4.3.2.
Kuigi on soovitatav, et iga katse tehakse ilma katkestusteta, võib teha mitmeosalisi katseid, kui ühe katse käigus ei suudetud koguda andmeid kõikide võrdluskiiruspunktide kohta. Mitmeosaliste katsete puhul tuleb hoolitseda selle eest, et sõiduki tingimused jääksid igas katkestuspunktis võimalikult stabiilseks.
4.4.2.4. Kiiruse kõrvalekalle
Ühes võrdluskiiruspunktis mõõtmise ajal peab kiiruse kõrvalekalle käesoleva all-lisa punkti 4.4.3 kohaselt arvutatud kiiruste aritmeetilisest keskmisest vji–vjm jääma tabelis A4/5 toodud väärtuste piiresse.
Lisaks sellele ei tohi aritmeetiliselt keskmine kiirus vjm igas võrdluskiiruspunktis kõrvale kalduda võrdluskiirusest vj rohkem kui ± 1 km/h või 2 % võrdluskiirusest vj, olenevalt sellest, kumb on suurem.
Tabel A4/5
Kiiruse kõrvalekalle
Aeg (s) |
Kiiruse kõrvalekalle (km/h) |
5 - 10 |
± 0,2 |
10 - 15 |
± 0,4 |
15 - 20 |
± 0,6 |
20 - 25 |
± 0,8 |
25 - 30 |
± 1,0 |
≥ 30 |
± 1,2 |
4.4.2.5. Õhutemperatuur
Katsed tuleb teha samades temperatuuritingimustes, nagu on määratletud käesoleva all-lisa punktis 4.1.1.2.
4.4.3. Aritmeetiliselt keskmise kiiruse ja aritmeetiliselt keskmise pöördemomendi arvutamine
4.4.3.1. Arvutuskäik
Iga mõõtmise aritmeetiliselt keskmine kiirus vjm (km/h) ja aritmeetiliselt keskmine pöördemoment Cjm (Nm) tuleb arvutada käesoleva all-lisa punktis 4.4.2.2 kogutud andmekogumite põhjal järgmiste valemite abil:
ja
kus:
vji |
on i. andmekogumi sõiduki tegelik kiirus võrdluskiiruspunktis j (km/h); |
k |
on andmekogumite arv ühel mõõtmisel; |
Cji |
on i. andmekogumi tegelik pöördemoment (Nm); |
Cjs |
on kiirusetriivi kompenseeriv liige (Nm), mis on saadud järgmise valemiga: |
ei tohi olla suurem kui 0,05 ja võidakse jätta arvesse võtmata, kui αj on suurem kui ± 0,005 m/s2;
mst |
on katsesõiduki mass mõõtmiste alguses ning seda tuleb mõõta vahetult enne soojendust ja mitte varem (kg); |
mr |
on pöörlevate osade ekvivalentne täismass käesoleva all-lisa punkti 2.5.1 kohaselt (kg); |
rj |
on võrdluspunktis 80 km/h või kui see kiirus on väiksem kui 80 km/h, siis sõiduki kõrgeimas võrdluskiiruspunktis määratud rehvi dünaamiline läbimõõt, mis on arvutatud järgmise valemi kohaselt: |
kus:
n |
on vedava ratta pöörlemissagedus (s-1); |
||
αj |
on aritmeetiliselt keskmine kiirendus (m/s2), mis on arvutatud järgmise valemi abil: kus:
|
4.4.3.2. Mõõtetäpsus
Mõõtmised tuleb teha vastassuunas sõites, kuni on saadud vähemalt kolm mõõtmispaari iga võrdluskiiruse vi juures, mille puhul vastab täpsusele ρj järgmise valemi kohaselt:
kus:
n |
on mõõtmispaaride arv Cjm puhul; |
|
on sõidutakistusmoment kiirusel vj (Nm), mis on saadud järgmise valemi abil: |
kus:
Cjmi |
on i. mõõtmispaari aritmeetiliselt keskmine pöördemoment kiirusel vj (Nm) ja see on saadud järgmise valemi abil: |
kus:
Cjmai ja Cjmbi on i. mõõtmise aritmeetiliselt keskmised pöördemomendid kiirusel vj, mis on määratud käesoleva all-lisa punktis 4.4.3.1 kummagi suuna a ja b kohta (Nm);
s |
on standardhälve (Nm), mis on arvutatud järgmise valemi abil: |
h |
on koefitsient n funktsioonina, nagu on toodud käesoleva all-lisa punktis 4.3.1.4.2 olevas tabelis A4/3. |
4.4.4. Sõidutakistusmomendi kõvera määramine
Aritmeetiliselt keskmine sõiduki kiirus ja aritmeetiliselt keskmine pöördemoment igas võrdluskiiruspunktis tuleb arvutada järgmiste valemite abil:
Järgmist aritmeetiliselt keskmise sõidutakistusmomendi vähimruutude regressioonkõverat tuleb sobitada kõigi andmepaaridega (vjm, Cjm) kõigil käesoleva all-lisa punktis 4.4.2.1 kirjeldatud võrdluskiirustel, et määrata tegurid c0, c1 ja c2.
Tegurid c0, c1 ja c2 ning veojõustendil mõõdetud vabajooksuajad (vt käesoleva all-lisa punkt 8.2.4) tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.
Juhul, kui katsetatud sõiduk on sõidutakistuse maatriksi tüüpkonda esindav sõiduk, tuleb koefitsient c1 nullida ning tegurid c0 ja c2 uuesti arvutada vähimruutude regressioonanalüüsi abil.
4.5. Korrigeerimine võrdlustingimuste ja mõõtevahendite suhtes
4.5.1. Õhutakistuse parandustegur
Õhutakistuse K2 parandustegur tuleb kindlaks määrata järgmise valemi abil:
kus:
T |
on kõikide üksikute katsete õhutemperatuuride aritmeetiline keskmine (Kelvin (K)); |
P |
on õhurõhkude aritmeetiline keskmine (kPa). |
4.5.2. Veeretakistusjõu parandustegur
Veeretakistusjõu parandustegur K0 (Kelvin-1 (K-1)) võidakse määrata empiiriliste andmete põhjal ja selle võib heaks kiita tüübikinnitusasutus konkreetse sõiduki ja rehvikatse puhul või võib eeldada, et see on järgmine:
4.5.3. Tuuleparandus
4.5.3.1. Tuuleparandus statsionaarse anemomeetri abil
4.5.3.1.1. |
Tuuleparandus absoluutse tuule kiiruse puhul katsetee kõrval tuleb teostada, lahutades käesoleva all-lisa punktis 4.3.1.4.4 toodud konstantsest liikmest f0 või käesoleva all-lisa punktis 4.4.4 toodud väärtusest c0 erinevuse, mida ei saa järjestikuste katsetega nullida. |
4.5.3.1.2. |
Tuuleparandustakistus w1 vabajooksumeetodi puhul või w2 pöördemomendi mõõturi meetodi puhul tuleb arvutada järgmiste valemite abil:
kus: |
w1 |
on tuuleparandustakistus vabajooksumeetodi puhul (N); |
f2 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.3.1.4.4 määratud aerodünaamilise liikme koefitsient; |
vw |
on vastassuundade tuule kiiruste madalam aritmeetiline keskmine katsetee kõrval katse käigus (m/s); |
w2 |
on tuuleparandustakistus pöördemomendi mõõturi meetodi puhul (Nm); |
c2 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.4.4 määratud pöördemomendi mõõturi meetodi aerodünaamilise liikme koefitsient. |
4.5.3.2. Tuuleparandus pardaanemomeetri abil
Kui vabajooksumeetod põhineb pardaanemomeetril, tuleb punkti 4.5.3.1.2 valemites toodud w1 ja w2 nullida, sest tuuleparandust on juba rakendatud käesoleva all-lisa punkti 4.3.2 kohaselt.
4.5.4. Katsemassi parandustegur
Katsesõiduki katsemassi parandustegur K1 määratakse kindlaks järgmise valemi abil:
kus:
f0 |
on konstantne liige (N); |
TM |
on katsesõiduki katsemass (kg); |
mav |
on käesoleva all-lisa punkti 4.3.1.4.4 kohaselt määratud katsesõiduki tegelik katsemass (kg). |
4.5.5. Sõidutakistuskõvera parandus
4.5.5.1. Käesoleva all-lisa punktis 4.3.1.4.4 määratud kõverat tuleb korrigeerida võrdlustingimuste suhtes järgmiselt:
kus:
F* |
on parandatud sõidutakistus (N); |
f0 |
on konstantne liige (N); |
f1 |
on esimest järku liikme koefitsient (N·(h/km)); |
f2 |
on teist järku liikme koefitsient (N·(h/km)2); |
K0 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.5.2 määratletud veeretakistuse parandustegur; |
K1 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.5.4 määratletud katsemassi parandus; |
K2 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.5.1 määratletud õhutakistuse parandustegur; |
T |
on aritmeetiliselt keskmine ümbritseva õhu temperatuur ( °C); |
v |
on sõiduki kiirus (km/h); |
w1 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.5.3 määratletud tuuletakistuse parandus (N). |
Arvutuse ((f0 – w1 – K1) × (1 + K0 × (T-20))) tulemust tuleb kasutada siht-sõidutakistustegurina At käesoleva all-lisa punktis 8.1 kirjeldatud veojõustendi koormuse seadistuse arvutamisel.
Arvutuse (f1 × (1 + K0 × (T-20))) tulemust tuleb kasutada siht-sõidutakistustegurina Bt käesoleva all-lisa punktis 8.1 kirjeldatud veojõustendi koormuse seadistuse arvutamisel.
Arvutuse (K2 × f2) tulemust tuleb kasutada siht-sõidutakistustegurina Ct käesoleva all-lisa punktis 8.1 kirjeldatud veojõustendi koormuse seadistuse arvutamisel.
4.5.5.2. Käesoleva all-lisa punktis 4.4.4 määratud kõverat tuleb korrigeerida võrdlustingimuste ja järgmise menetluse kohaselt paigaldatud mõõteseadmete suhtes.
4.5.5.2.1. Korrigeerimine võrdlustingimuste suhtes
kus:
C* |
on parandatud sõidutakistusmoment (Nm); |
c0 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.4.4 määratud konstantne liige (Nm); |
c1 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.4.4 määratud esimest järku liikme koefitsient (Nm (h/km)); |
c2 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.4.4 määratud teist järku liikme koefitsient (Nm (h/km)2); |
K0 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.5.2 määratletud veeretakistuse parandustegur; |
K1 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.5.4 määratletud katsemassi parandus; |
K2 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.5.1 määratletud õhutakistuse parandustegur; |
v |
on sõiduki kiirus (km/h); |
T |
on aritmeetiliselt keskmine ümbritseva õhu temperatuur ( °C); |
w2 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.5.3 määratletud tuuleparandustakistus. |
4.5.5.2.2. Korrigeerimine paigaldatud pöördemomendi mõõturite puhul
Kui sõidutakistusmoment on määratud pöördemomendi mõõturi meetodi kohaselt, tuleb sõidutakistusmomenti korrigeerida mõjude suhtes, mida sõidukist väljapoole paigaldatud pöördemomendi mõõteseade aerodünaamilistele omadustele avaldab.
Sõidutakistusmomendi tegurit c2 tuleb korrigeerida järgmise valemi kohaselt:
kus,
Δ(CD × Af) = (CD × Af) - (CD’ × Af’)
CD’ × Af’ |
on korrutis, mis saadi aerodünaamilise takistusteguri korrutamisel käesoleva all-lisa punkti 3.2 kriteeriumidele vastavas tuuletunnelis mõõdetud sõiduki lauppinnaga, kui pöördemomendi mõõturi mõõteseade on paigaldatud (m2); |
CD × Af |
on korrutis, mis saadi aerodünaamilise takistusteguri korrutamisel käesoleva all-lisa punkti 3.2 kriteeriumidele vastavas tuuletunnelis mõõdetud sõiduki lauppinnaga, kui pöördemomendi mõõturi mõõteseadet ei ole paigaldatud (m2). |
4.5.5.2.3. Siht-sõidutakistusmomendi tegurid
Arvutuse ((c0 – w2 – K1) × (1 + K0 × (T-20))) tulemust tuleb kasutada siht-sõidutakistusmomendi tegurina at käesoleva all-lisa punktis 8.2 kirjeldatud veojõustendi koormuse seadistuse arvutamisel.
Arvutuse (c1 × (1 + K0 × (T-20))) tulemust tuleb kasutada siht-sõidutakistusmomendi tegurina bt käesoleva all-lisa punktis 8.2 kirjeldatud veojõustendi koormuse seadistuse arvutamisel.
Arvutuse (c2corr × r) tulemust tuleb kasutada siht-sõidutakistusmomendi tegurina ct käesoleva all-lisa punktis 8.2 kirjeldatud veojõustendi koormuse seadistuse arvutamisel.
5. Sõiduki parameetrite põhjal sõidutakistuse või sõidutakistusmomendi arvutamise meetod
5.1. Sõidukite sõidutakistuse ja sõidutakistusmomendi arvutamine sõidutakistuse maatriksi tüüpkonda esindava sõiduki põhjal
Kui esindava sõiduki sõidutakistus on määratud käesoleva all-lisa punktis 4.3 kirjeldatud meetodi kohaselt, tuleb üksiku sõiduki sõidutakistus arvutada käesoleva all-lisa punkti 5.1.1 kohaselt.
Kui esindava sõiduki sõidutakistusmoment on määratud käesoleva all-lisa punktis 4.4 kirjeldatud meetodi kohaselt, tuleb üksiku sõiduki sõidutakistusmoment arvutada käesoleva all-lisa punkti 5.1.2 kohaselt.
5.1.1. |
Sõidutakistuse maatriksi tüüpkonda kuuluvate sõidukite sõidutakistuse arvutamiseks tuleb kasutada käesoleva all-lisa punktis 4.2.1.4 kirjeldatud sõiduki parameetreid ja käesoleva all-lisa punktis 4.3 määratud esindava katsesõiduki sõidutakistustegureid. |
5.1.1.1. |
Üksiku sõiduki sõidutakistusjõud tuleb arvutada järgmise valemi abil:
kus:
|
5.1.2. |
Sõidutakistuse maatriksi tüüpkonda kuuluvate sõidukite sõidutakistusmomendi arvutamiseks tuleb kasutada käesoleva all-lisa punktis 4.2.1.4 kirjeldatud sõiduki parameetreid ja käesoleva all-lisa punktis 4.4 määratud esindava katsesõiduki sõidutakistusmomendi tegureid. |
5.1.2.1. |
Sõidutakistusmoment üksiku sõiduki puhul tuleb arvutada järgmise valemi abil:
kus:
|
5.2. Vaikesõidutakistuse arvutamine sõiduki parameetrite põhjal
5.2.1. |
Alternatiivina sõidutakistuse määramisele vabajooksu- või pöördemomendi mõõturi meetodi abil võidakse kasutada vaikesõidutakistuse arvutusmeetodit.
Vaikesõidutakistuse arvutamiseks sõiduki parameetrite põhjal tuleb kasutada mitut parameetrit, nt sõiduki katsemass, laius ja kõrgus. Vaikesõidutakistuse Fc arvutatakse võrdluskiiruspunktide kohta. |
5.2.2. |
Vaikesõidutakistuse tuleb arvutada järgmise valemi abil:
kus:
|
6. Tuuletunneli meetod
Tuuletunneli meetod on sõidutakistuse mõõtmismeetod tuuletunneli ja veojõustendi või tuuletunneli ja lamerihm-dünamomeetri kombinatsiooni abil. Katsestendid võivad olla eraldi rajatised või üksteisega integreeritud.
6.1. Mõõtmismeetod
6.1.1. |
Sõidutakistus määratakse kindlaks järgmisel viisil:
|
6.1.2. |
Aerodünaamilist takistust tuleb mõõta tuuletunnelis. |
6.1.3. |
Veeretakistust ja jõuülekandeseadme kadusid tuleb mõõta lamerihm- või veojõustendi abil, tehes samal ajal esi- ja tagasildade mõõtmisi. |
6.2. Rajatiste heakskiitmine tüübikinnitusasutuse poolt
Tuuletunneli meetodi tulemusi tuleb võrrelda vabajooksumeetodi abil saadud tulemustega rajatiste nõuetelevastavuse tõendamiseks ja need tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.
6.2.1. Tüübikinnitusasutus valib välja kolm sõidukit. Sõidukid peavad hõlmama sõidukite valikut (nt suurus, kaal), millega kavatsetakse asjaomastes rajatistes mõõtmisi teha.
6.2.2. Tuleb teha kaks eraldi vabajooksukatset kõigi kolme sõidukiga käesoleva all-lisa punkti 4.3 kohaselt ning saadud sõidutakistustegurid f0, f1 ja f2 tuleb määrata kõnealuse punkti kohaselt ning neid tuleb korrigeerida käesoleva all-lisa punkti 4.5.5 järgi. Katsesõiduki vabajooksukatse tulemus peab olema kahe eraldi vabajooksukatse sõidutakistustegurite aritmeetiline keskmine. Kui rajatiste nõuetele vastavuse täitmiseks on vaja rohkem kui kaht vabajooksukatset, tuleb arvutada kõikide kehtivate katsete keskmine.
6.2.3. Käesoleva all-lisa punktide 6.3–6.7 (k.a) kohase tuuletunneli meetodiga mõõtmine tuleb teha samasuguse kolme sõidukiga, nagu on välja valitud käesoleva all-lisa punktis 6.2.1, ja samadel tingimustel ning määrata saadud sõidutakistustegurid f0, f1 ja f2.
Kui tootja otsustab kasutada üht või mitut saadaolevat alternatiivset meetodit tuuletunneli meetodi raames (s.t punkt 6.5.2.1 eelkonditsioneerimise kohta, punktid 6.5.2.2 ja 6.5.2.3 katse käigu ning punkt 6.5.2.3.3 dünamomeetri seadistuse kohta), tuleb kasutada neid menetlusi ka rajatiste heakskiitmiseks.
6.2.4. Heakskiitmise kriteeriumid
Kasutatud rajatis või rajatiste kombinatsioon kiidetakse heaks, kui mõlemad järgmisest kahest tingimusest on täidetud:
(a) |
tsüklienergia (εk) erinevus tuuletunneli meetodil ja vabajooksumeetodil peab jääma ± 0,05 piiresse kõigi kolme sõiduki k puhul järgmise valemi kohaselt: kus:
|
(b) |
kolme erinevuse aritmeetiline keskmine peab jääma 0,02 piiresse. Rajatist võib kasutada sõidutakistuse määramiseks kuni kaks aastat pärast heakskiitmist. |
Iga veojõustendi või konveierlindi ja tuuletunneli kombinatsioon tuleb heaks kiita eraldi.
6.3. Sõiduki ettevalmistamine ja temperatuur
Sõiduk tuleb konditsioneerida ja ette valmistada käesoleva all-lisa punktide 4.2.1 ja 4.2.2 kohaselt ning see kehtib nii lamerihm- kui ka veojõustendi ning tuuletunneli mõõtmiste kohta.
Kui rakendatakse punktis 6.5.2.1 kirjeldatud alternatiivset soojendust, tuleb siht-katsemassi seadistamine, sõiduki kaalumine ja mõõtmine viia läbi nii, et juht ei viibi sõidukis.
Lamerihm- või veojõustendi katsekambrite temperatuuri seadepunkt peab olema 20 °C kõrvalekaldega ± 3 °C. Tootja soovil võib seadepunkt olla ka 23 °C kõrvalekaldega ± 3 °C.
6.4. Tuuletunneli kasutamine
6.4.1. Tuuletunneli kriteeriumid
Tuuletunneli disain, katsemeetodid ja parandused peavad andma maanteeväärtust (CD × Af) esindava väärtuse (CD × Af) ja korduvus on 0,015 m2.
Kõikidel (CD × Af) mõõtmistel tuleb vastata käesoleva all-lisa punktis 3.2 loetletud tuuletunneli kriteeriumidele järgmiste muudatuste abil:
a) |
käesoleva all-lisa punktis 3.2.4 kirjeldatud tahke keha tõkestava mõju suhe peab olema väiksem kui 25 %; |
b) |
rehviga kokkupuutuv rihma pind peab olema rehvi kokkupuutepinnast vähemalt 20 % pikem ning vähemalt sama lai kui nimetatud kokkupuutepind; |
c) |
käesoleva all-lisa punktis 3.2.8 kirjeldatud düüsi väljalaskeava juures peab koguõhurõhu standardhälve olema väiksem kui 1 %; |
d) |
käesoleva all-lisa punktis 3.2.10 kirjeldatud piirdesüsteemi tõkestava mõju suhe peab olema väiksem kui 3 %. |
6.4.2. Tuuletunnelis mõõtmine
Sõiduk peab olema käesoleva all-lisa punktis 6.3 kirjeldatud seisundis.
Sõiduk tuleb asetada paralleelselt tunneli pikikeskjoonega, suurim kõrvalekalle võib olla 10 mm.
Sõiduk tuleb asetada lengerdusnurgaga 0° ja kõrvalekaldega ± 0,1°.
Aerodünaamilist takistust tuleb mõõta vähemalt 60 sekundi jooksul ja miinimumsagedusega 5 Hz. Teise võimalusena võib takistust mõõta miinimumsagedusega 1 Hz ja vähemalt 300 järjestikuse prooviga. Tulemus peab olema takistuse aritmeetiline keskmine.
Kui sõidukil on liikuvad aerodünaamilised kereosad, tuleb kohaldada käesoleva all-lisa punkti 4.2.1.5. Kui liikuvad osad sõltuvad kiirusest, tuleb tuuletunnelis mõõta iga rakendatavat asendit ning esitada tüübikinnitusasutusele tõendid võrdluskiiruse, liikuva osa asendi ja vastava (CD × Af) vahelise suhte kohta.
6.5. Tuuletunneli meetodis kasutatav lamerihm
6.5.1. Lamerihma kriteeriumid
6.5.1.1. Lamerihmaga katsestendi kirjeldus
Rattad peavad pöörlema lamerihmadel, mis ei muuda rataste veereomadusi võrreldes omadustega maanteel. X-suunas mõõdetud jõud peavad hõlmama hõõrdejõude jõuülekandeseadmes.
6.5.1.2. Sõidukipiirdesüsteem
Dünamomeeter peab olema varustatud tsentreerimisseadmega, mis joondab sõiduki ümber z-telje pöörlemise kõrvalekalde ± 0,5 kraadi piires. Piirdesüsteem peab hoidma tsentreeritud veoratta asendit kõigi sõidutakistuse määramise vabajooksukatsete jooksul järgmiste piirväärtuste piires.
6.5.1.2.1. |
Külgasend (y-telg) Sõiduk peab püsima joondatud y-teljega ja külgliikumine peab olema minimaalne. |
6.5.1.2.2. |
Eesmine ja tagumine asend (x-telg) Ilma et see piiraks käesoleva all-lisa punkti 6.5.1.2.1 nõuet, peavad mõlemad rattateljed jääma ± 10 mm piiresse rihma külgmistest keskjoontest. |
6.5.1.2.3. |
Vertikaaljõud Piirdesüsteem peab olema konstrueeritud selliselt, et see ei avalda vertikaaljõudu veoratastele. |
6.5.1.3. Mõõdetud jõudude täpsus
Tuleb mõõta üksnes reaktsioonijõudu rataste pööramiseks. Tulemusse ei kaasata väliseid jõude (nt jahutusventilaatori õhuvoolu jõud, sõiduki piirded, lamerihma aerodünaamilised reaktsioonijõud, dünamomeetri kaod jne).
X-suunas mõjuvat jõudu tuleb mõõta täpsusega ± 5 N.
6.5.1.4. Lamerihma kiiruse kontroll
Rihma kiirust tuleb kontrollida täpsusega ± 0,1 km/h.
6.5.1.5. Lamerihma pind
Lamerihma pind peab olema puhas, kuiv ja ilma võõrkehadeta, mis võivad põhjustada rehvi libisemist.
6.5.1.6. Jahutamine
Sõidukile juhitakse muutuva kiirusega õhuvoog. Õhu lineaarkiiruse seadepunkt puhuri väljalaskeava juures peab olema võrdne vastava dünamomeetri mõõtekiirustest 5 km/h suurema kiirusega. Õhu lineaarkiiruse kõrvalekalle puhuri väljalaskeava juures peab püsima vahemikus ± 5 km/h või ± 10 % vastavast mõõtekiirusest, olenevalt sellest, kumb on suurem.
6.5.2. Lamerihmaga mõõtmine
Mõõtmise võib läbi viia käesoleva all-lisa punkti 6.5.2.2 või 6.5.2.3 kohaselt.
6.5.2.1. Eelkonditsioneerimine
Sõidukit tuleb dünamomeetril konditsioneerida, nagu on kirjeldatud käesoleva all-lisa punktides 4.2.4.1.1–4.2.4.1.3 (k.a).
Dünamomeetri koormuse seadistus Fd, eelkonditsioneerimiseks peab olema:
kus:
ad |
= |
0 |
bd |
= |
0; |
cd |
= |
|
Dünamomeetri ekvivalentne inerts peab olema katsemass.
Koormuse seadistuse puhul kasutatav aerodünaamiline takistus tuleb võtta käesoleva all-lisa punktist 6.7.2 ja selle võib seada otse sisendiks. Muudel juhtudel tuleb kasutada selle punkti väärtusi ad, bd ja cd.
Tootja soovil võib käesoleva all-lisa punkti 4.2.4.1.2 alternatiivina soojendamise teha sõidukiga lamerihmal sõites.
Sel juhul peab soojenduskiirus olema 110 % rakendatava WLTC suurimast kiirusest ja see peab kestma kauem kui 1 200 sekundit, kuni mõõdetud jõu muutus 200 sekundi kestel on väiksem kui 5 N.
6.5.2.2. Mõõtmine püsikiirustel
6.5.2.2.1. |
Katse tuleb teha suurimast võrdluskiiruspunktist väikseima võrdluskiiruspunktini. |
6.5.2.2.2. |
Vahetult pärast eelmises kiiruspunktis tehtud mõõtmist tuleb aeglustada praegusest rakendatavast võrdluskiiruspunktist järgmise rakendatava võrdluskiiruspunktini ühtlase üleminekuga umbes 1 m/s2. |
6.5.2.2.3. |
Võrdluskiirus peab olema stabiilne vähemalt 4 sekundit ja maksimaalselt 10 sekundit. Mõõteseadmed peavad tagama, et mõõdetud jõu signaal on pärast nimetatud perioodi stabiilne. |
6.5.2.2.4. |
Jõudu iga võrdluskiiruse juures tuleb mõõta vähemalt 6 sekundit, samal ajal peab sõiduki kiirus püsima konstantne. Saadud jõud selle võrdluskiiruspunkti FjDyno puhul peab olema jõu aritmeetiline keskmine mõõtmise ajal.
Käesoleva all-lisa punktides 6.5.2.2.2–6.5.2.2.4 (k.a) toodud samme tuleb korrata iga võrdluskiiruse puhul. |
6.5.2.3. Mõõtmine aeglustamise teel
6.5.2.3.1. |
Eelkonditsioneerimine ja dünamomeetri seadistamine tuleb teha käesoleva all-lisa punkti 6.5.2.1 kohaselt. Enne iga vabajooksukatset tuleb sõidukiga sõita suurima võrdluskiirusega või kui kasutatakse alternatiivset soojendusmenetlust, siis 110 % suurimast võrdluskiirusest, vähemalt 1 minuti jooksul. Seejärel tuleb sõidukiga kiirendada suurimast võrdluskiirusest vähemalt 10 km/h üle ja alustada viivitamata vabajooksukatset. |
6.5.2.3.2. |
Mõõtmine tuleb teha käesoleva all-lisa punktide 4.3.1.3.1–4.3.1.4.4 (k.a) kohaselt. Vabajooksuga sõitmine vastassuundades pole vajalik ning käesoleva all-lisa punktis 4.3.1.4.2 Δtji arvutamiseks kasutatud valemit ei kohaldata. Mõõtmine tuleb peatada pärast kahte aeglustamist, kui mõlema vabajooksukatse jõud igas võrdluskiiruspunktis jääb ± 10 N piiresse, muul juhul tuleb teha vähemalt kolm vabajooksukatset käesoleva all-lisa punktis 4.3.1.4.2 sätestatud kriteeriumide abil. |
6.5.2.3.3. |
Jõud fjDyno igal võrdluskiirusel vj tuleb arvutada modelleeritud aerodünaamilise jõu eemaldamise teel:
kus:
Teise võimalusena võib tootja soovil cd nullida vabajooksu ajal ja fjDyno arvutamiseks. |
6.5.2.4. Mõõtmistingimused
Sõiduk peab olema käesoleva all-lisa punktis 4.3.1.3.2 kirjeldatud seisundis.
Vabajooksu ajal peab käigukast olema neutraalasendis. Tuleb vältida niipalju kui võimalik rooli liigutamist ja sõiduki pidureid ei tohi kasutada..
6.5.3. Lamerihmaga meetodi mõõtmistulemus
Lamerihmaga dünamomeetri tulemusele fjDyno viidatakse kui väärtusele fj käesoleva all-lisa punktis 6.7 tehtavates edasistes arvutustes.
6.6. Tuuletunneli meetodi puhul kasutatav veojõustend
6.6.1. Kriteeriumid
Lisaks 5. all-lisa punktides 1 ja 2 toodud kirjeldustele kohaldatakse käesoleva all-lisa punktides 6.6.1.1–6.6.1.6 (k.a) kirjeldatud kriteeriume.
6.6.1.1. Veojõustendi kirjeldus
Esi- ja tagasillad tuleb varustada ühe rulliga, mille läbimõõt on vähemalt 1,2 meetrit. X-suunas mõõdetud jõud hõlmavad hõõrdejõude jõuülekandeseadmes.
6.6.1.2. Sõidukipiirdesüsteem
Dünamomeeter peab olema varustatud sõidukit suunava tsentreerimisseadmega. Piirdesüsteem peab hoidma tsentreeritud veoratta asendit järgmiste soovitatavate piirväärtuste piires kõigi sõidutakistuse määramise vabajooksukatsete jooksul.
6.6.1.2.1. |
Sõiduki asend Katsetatav sõiduk tuleb paigaldada veojõustendi rullile, nagu on määratletud käesoleva all-lisa punktis 7.3.3. |
6.6.1.2.2. |
Vertikaaljõud Piirdesüsteem peab vastama käesoleva all-lisa punkti 6.5.1.2.3 nõuetele. |
6.6.1.3. Mõõdetud jõudude täpsus
Mõõdetud jõudude täpsus peab vastama käesoleva all-lisa punkti 6.5.1.3 kirjeldusele, v.a x-suunas avalduv jõud, mida tuleb mõõta 5. all-lisa punktis 2.4.1 kirjeldatud täpsusega.
6.6.1.4. Dünamomeetri kiiruse kontroll
Rulli kiirust tuleb kontrollida täpsusega ± 0,2 km/h.
6.6.1.5. Rulli pind
Rulli pind peab vastama käesoleva all-lisa punkti 6.5.1.5 kirjeldusele.
6.6.1.6. Jahutamine
Jahutusventilaator peab vastama käesoleva all-lisa punkti 6.5.1.6 kirjeldusele.
6.6.2. Dünamomeetril mõõtmine
Mõõtmine tuleb teha nii, nagu on kirjeldatud käesoleva all-lisa punktis 6.5.2.
6.6.3. Veojõustendi rulli kõvera korrigeerimine
Veojõustendil mõõdetud jõudusid tuleb korrigeerida teele (lamedale pinnale) avalduva võrdlusekvivalendi suhtes ja tulemusele viidatakse kui väärtusele fj.
kus:
c1 |
on fjDyno rehvi veeretakistuse suhe; |
c2 |
on veojõustendi spetsiaalne raadiuse parandustegur; |
fjDyno |
on punktis 6.5.2.3.3 arvutatud jõud iga võrdluskiiruse j kohta (N); |
RWheel |
on pool rehvi nimiläbimõõdust (m); |
RDyno |
on veojõustendi rulli läbimõõt (m). |
Tootja ja tüübikinnitusasutus peavad kokku leppima kasutatavates tegurites c1 ja c2 tootja esitatud korrelatsioonikatse tõendite põhjal mitmete rehvi karakteristikute kohta, mida kavatsetakse veojõustendil katsetada.
Teise võimalusena võib kasutada järgmist konservatiivset valemit:
6.7. Arvutused
6.7.1. Lamerihma ja veojõustendi tulemuste korrigeerimine
Käesoleva all-lisa punktides 6.5 ja 6.6 määratud mõõdetud jõudusid tuleb korrigeerida võrdlustingimuste suhtes järgmise valemi abil:
kus:
FDj |
on lamerihmal või veojõustendil võrdluskiirusel j mõõdetud korrigeeritud takistus (N); |
fj |
on mõõdetud jõud võrdluskiirusel j (N); |
K0 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.5.2 määratletud veeretakistuse parandustegur (K-1); |
K1 |
on käesoleva all-lisa punktis 4.5.4 määratletud katsemassi parandus (N); |
T |
on aritmeetiliselt keskmine temperatuur katsekambris mõõtmise ajal (K). |
6.7.2. Aerodünaamilise jõu arvutamine
Aerodünaamiline takistus tuleb arvutada alloleva valemi abil. Kui sõiduk on varustatud kiirusest sõltuvate liikuvate aerodünaamiliste kereosadga, tuleb kohaldada vastavaid (CD × Af) väärtusi asjaomaste võrdluskiiruspunktide puhul.
kus:
FAj |
on tuuletunnelis võrdluskiirusel j mõõdetud aerodünaamiline takistus (N); |
(CD × Af)j |
on vajaduse korral kindlas võrdluspunktis j takistusteguri ja lauppinna korrutis (m2); |
ρ0 |
on käesoleva lisa punktis 3.2.10 määratletud kuiva õhu tihedus (kg/m3); |
vj |
on võrdluskiirus j (km/h). |
6.7.3. Sõidutakistuse väärtuste arvutamine
Sõidu kogutakistus käesoleva all-lisa punktide 6.7.1 ja 6.7.2 tulemuste summana tuleb arvutada järgmise valemi abil:
kõikide rakendatavate võrdluskiiruspunktide j puhul (N);
Kõikide arvutatud F* j puhul tuleb arvutada tegurid f0, f1 ja f2 sõidutakistuse valemis vähimruutude regressioonanalüüsi abil ning kasutada sihtteguritena käesoleva all-lisa punktis 8.1.1.
Juhul, kui tuuletunneli meetodi kohaselt katsetatud sõiduk(id) on sõidutakistuse maatriksi tüüpkonna esindaja(d), tuleb tegur f1 nullida ning tegurid f0 ja f2 uuesti arvutada vähimruutude regressioonanalüüsi abil.
7. Sõidutakistuse ülekandmine veojõustendile
7.1. Veojõustendi katse ettevalmistamine
7.1.1. Laboratoorsed tingimused
7.1.1.1. Rull(id)
Veojõustendi rulli pind peab olema puhas, kuiv ja ilma võõrkehadeta, mis võivad põhjustada rehvi libisemist. Mitme rulliga veojõustendide puhul tuleb dünamomeetrit käitada samas ühendatud või ühendamata olekus nagu järgnevas 1. tüübi katses. Veojõustendi kiirust tuleb mõõta võimsuse neeldumisseadmega ühendatud rulli põhjal.
7.1.1.1.1. Rehvide libisemine
Rehvide libisemise vältimiseks võib sõiduki peale või sisse panna lisaraskuse. Tootja teeb veojõustendil lisaraskusega koormuse seadistamise. Lisaraskus peab olema olemas nii koormuse seadistamisel kui ka heite- ja kütusekulukatsetes. Igasuguse lisaraskuse kasutamine tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.
7.1.1.2. Ruumitemperatuur
Labori õhutemperatuur tuleb seadistada seadepunktile 23 °C ja see ei tohi katse ajal kõrvale kalduda rohkem kui ± 5 °C, kui järgnevates katsetes pole teisiti nõutud.
7.2. Veojõustendi ettevalmistamine
7.2.1. Inertsmassi seadistamine
Veojõustendi ekvivalentne inertsmass tuleb seadistada käesoleva all-lisa punkti 2.5.3 kohaselt. Kui veojõustend ei ole võimeline täpselt vastama inertsiseadistusele, tuleb rakendada järgmist kõrgemat inertsiseadistust kuni 10 kg lisamisega.
7.2.2. Veojõustendi soojendamine
Veojõustendi tuleb soojendada stendi tootja soovituste kohaselt või, kui see on asjakohane, nii, et stendi hõõrdejõudusid võib stabiliseerida.
7.3. Sõiduki ettevalmistamine
7.3.1. Rehvirõhu reguleerimine
Rehvirõhuks 1. tüübi katse seisutemperatuuril tuleb seadistada mitte üle 50 % kõrgemaks valitud rehvi rehvirõhkude vahemiku alumisest piirväärtusest, nagu on määranud sõiduki tootja (vt käesoleva all-lisa punkt 4.2.2.3), ja see tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.
7.3.2. Kui dünamomeetri seadistuste määramisel ei ole võimalik täita käesoleva all-lisa punktis 8.1.3 kirjeldatud kriteeriume mittekorratavate jõudude tõttu, tuleb sõiduk varustada sõiduki vabajooksurežiimiga. Vabajooksurežiimi peab heaks kiitma tüübikinnitusasutus ja vabajooksurežiimi kasutamine kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.
7.3.2.1. Kui sõiduk on varustatud vabajooksurežiimiga, tuleb seda rakendada nii sõidutakistuse määramise ajal kui ka veojõustendil.
7.3.3. Sõiduki paigutus dünamomeetril
Katsetatav sõiduk tuleb paigutada veojõustendile otseasendis ja piirata ohutul viisil. Ühe rulliga veojõustendi kasutamisel peab rehvi kokkupuutepinna keskpunkt rullil olema rulli ülaosast ± 25 mm või ± 2 % rulli läbimõõdust, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
7.3.3.1. Kui kasutatakse pöördemomendi mõõturi meetodit, tuleb rehvirõhku seadistada nii, et dünaamiline raadius on 0,5 % käesoleva all-lisa punktis 4.4.3.1 toodud valemite abil arvutatud dünaamilisest raadiusest rj 80 km/h võrdluskiiruspunktis. Dünaamiline raadius veojõustendil tuleb arvutada käesoleva all-lisa punktis 4.4.3.1 kirjeldatud menetluse kohaselt.
Kui see seadistus jääb väljapoole käesoleva all-lisa punktis 7.3.1 määratletud vahemikku, ei rakendata pöördemomendi mõõturi meetodit.
7.3.4. Sõiduki soojendamine
7.3.4.1. Sõidukit tuleb soojendada rakendatava WLTCga. Juhul, kui sõidukit soojendati kiirusega, mis on 90 % järgmise kõrgema faasi suurimast kiirusest käesoleva all-lisa punktis 4.2.4.1.2 määratletud menetluse käigus, tuleb see kõrgem faas lisada rakendatavale WLTC-le.
Tabel A4/6
Sõiduki soojendamine
Sõidukiklass |
Rakendatav WLTC |
Võtke kasutusele järgmine kõrgem faas |
Soojendustsükkel |
1. klass |
madal1 + keskmine1 |
puudub |
madal1 + keskmine1 |
2. klass |
madal2 + keskmine2 + High2 + väga kõrge2 |
puudub |
madal2 + keskmine2 + High2 + väga kõrge2 |
madal2 + keskmine2 + High2 |
Jah (väga kõrge2) |
||
|
Ei |
madal2 + keskmine2 + kõrge2 |
|
3. klass |
madal3 + keskmine3 + High3 + väga kõrge3 |
madal3 + keskmine3 + High3 + väga kõrge3 |
madal3 + keskmine3 + High3 + väga kõrge3 |
madal3 + keskmine3 + High3 |
Jah (väga kõrge3) |
||
|
Ei |
madal3 + keskmine3 + High3 |
7.3.4.2. Kui sõiduk on juba soojenenud, läbitakse käesoleva all-lisa punktis 7.3.4.1 kohaldatud WLTC faas suurima kiirusega.
7.3.4.3. Alternatiivne soojendusmenetlus
7.3.4.3.1. |
Sõiduki tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib kasutada alternatiivset soojendusmenetlust. Heakskiidetud alternatiivset soojendusmenetlust võidakse kasutada samasse sõidutakistuse tüüpkonda kuuluvate sõidukite puhul ja see peab vastama käesoleva all-lisa punktides 7.3.4.3.2–7.3.4.3.5 kirjeldatud nõuetele. |
7.3.4.3.2. |
Valida tuleb vähemalt üks sõidutakistuse tüüpkonda esindav sõiduk. |
7.3.4.3.3. |
7. all-lisa punkti 5 kohaselt alternatiivse soojendusmenetluse jaoks parandatud sõidutakistustegurite f0a, f1a ja f2a abil arvutatud tsüklienergianõudlus peab olema võrdne või suurem kui iga rakendatava faasi jaoks siht-sõidutakistustegurite f0, f1, ja f2 abil arvutatud tsüklienergianõudlus.
Parandatud sõidutakistustegurid f0a, f1a ja f2a arvutatakse järgmiste valemite järgi:
kus:
|
7.3.4.3.4. |
Parandatud sõidutakistustegureid f0a, f1a ja f2a tuleb kasutada üksnes käesoleva all-lisa punkti 7.3.4.3.3 eesmärgil. Muudel eesmärkidel tuleb siht-sõidutakistusteguritena kasutada siht-sõidutakistustegureid f0, f1 ja f2. |
7.3.4.3.5. |
Menetlust ja selle ekvivalentsust käsitlev teave tuleb esitada tüübikinnitusasutusele. |
8. Veojõustendi koormuse seadistus
8.1. Veojõustendi koormuse seadistus vabajooksu meetodi abil
Seda meetodit rakendatakse siis, kui sõidutakistustegurid f0, f1 ja f2 on määratud.
Sõidutakistuse maatriksi tüüpkonna puhul tuleb seda meetodit rakendada siis, kui esindava sõiduki sõidutakistus määratakse käesoleva all-lisa punktis 4.3 kirjeldatud vabajooksu meetodi abil. Siht-sõidutakistuse väärtused on käesoleva all-lisa punktis 5.1 kirjeldatud meetodi abil arvutatud väärtused.
8.1.1. Koormuse algseadistus
Koefitsiendi kontrolliga veojõustendil tuleb veojõustendi võimsuse neeldumisseadet reguleerida järgmise valemi juhuslike algkoefitsientidega Ad, Bd ja Cd:
kus:
Fd |
on veojõustendi seatud koormus (N); |
v |
on veojõustendi rulli kiirus (km/h). |
Alljärgnevad on soovitatavad koefitsiendid koormuse algseadistuse puhul kasutamiseks:
a) |
Ad = 0, 5 × At, Bd = 0, 2 × Bt, Cd = Ct üheteljeliste veojõustendide puhul või Ad = 0, 1 × At, Bd = 0, 2 × Bt, Cd = Ct kaheteljeliste veojõustendide puhul, kus At, Bt ja Ct on siht-sõidutakistustegurid; |
b) |
empiirilised väärtused, nt need, mida kasutatakse sarnast tüüpi sõiduki seadistuse puhul. |
Hulknurkse kontrolliga veojõustendi puhul tuleb piisavad koormusväärtused iga võrdluskiiruse juures seadistada veojõustendi võimsuse neeldumisseadme järgi.
8.1.2. Vabajooks
Vabajooksukatse veojõustendil tuleb teha käesoleva all-lisa punktis 8.1.3.4.1 või 8.1.3.4.2 toodud menetluse abil ning see peab algama hiljemalt 120 sekundit pärast soojenduse lõppemist. Üksteisele järgnevaid vabajooksukatseid tuleb alustada viivitamata. Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võidakse pikendada soojenduse ning järk-järgult tehtavate vabajooksuukatsete vahelist aega, et tagada sõiduki õige seadistus vabajooksu jaoks. Tootja peab esitama tüübikinnitusasutusele tõendid lisaaja vajaduse kohta ja tõendid, et veojõustendi koormusseadistuse parameetreid (nt jahutusaine ja/või õli temperatuur, jõud dünamomeetril) ei mõjutata.
8.1.3. Kontrollimine
8.1.3.1. Siht-sõidutakistuse väärtus arvutatakse siht-sõidutakistusteguri, At, Bt ja Ct, abil iga võrdluskiiruse kohta (vj):
kus:
At, Bt ja Ct |
on vastavalt siht-sõidutakistuse parameetrid f0, f1 ja f2; |
Ftj |
on siht-sõidutakistuse võrdluskiirusel vj (N); |
vj |
on j. võrdluskiirus (km/h). |
8.1.3.2. Mõõdetud sõidutakistus arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
Fmj |
on mõõdetud sõidutakistus iga võrdluskiiruse vj (N) puhul; |
TM |
on sõiduki katsemass (kg); |
mr |
on pöörlevate osade ekvivalentne täismass käesoleva all-lisa punkti 2.5.1 kohaselt (kg); |
Δtj |
on kiirusele vj vastav vabajooksu aeg (s). |
8.1.3.3. Modelleeritud sõidutakistus veojõustendil arvutatakse käesoleva all-lisa punktis 4.3.1.4 sätestatud meetodi kohaselt, v.a mõõtmine eri suundades, ning käesoleva all-lisa punkti 4.5 kohaselt rakendatavate paranduste abil, mille tulemuseks on modelleeritud sõidutakistuse kõver:
Modelleeritud sõidutakistus iga võrdluskiiruse vj kohta määratakse järgmise valemi abil, kasutades arvutatud väärtusi As, Bs ja Cs:
8.1.3.4. Veojõustendi koormuse seadistuse puhul võib kasutada kaht eri meetodit. Kui veojõustend kiirendab sõidukit, kasutatakse käesoleva all-lisa punktis 8.1.3.4.1 kirjeldatud meetodeid. Kui sõiduk kiirendab omal jõul, kasutatakse käesoleva all-lisa punktis 8.1.3.4.1 või 8.1.3.4.2 kirjeldatud meetodeid. Vähim kiirendus, mida korrutatakse kiirusega, on 6 m2/s3. Sõidukitega, mis ei suuda saavutada 6 m2/s3, sõidetakse nii, et gaasipedaal on täielikult põhja vajutatud.
8.1.3.4.1. Fikseeritud katse meetod
8.1.3.4.1.1. |
Katsestendi tarkvara teeb kokku neli vabajooksukatset. Esimese vabajooksukatse põhjal arvutatakse koefitsiendid teise katse jaoks käesoleva all-lisa punkti 8.1.4 kohaselt. Pärast esimest vabajooksuga katset teeb tarkvara veel kolm vabajooksukatset fikseeritud veojõustendi seadistuse koefitsientidega, mis on määratud pärast esimest vabajooksukatset, või käesoleva all-lisa punkti 8.1.4 kohaselt reguleeritud veojõustendi seadistuse koefitsientidega. |
8.1.3.4.1.2. |
Lõplikud dünamomeetri seadistuse koefitsiendid A, B ja C tuleb arvutada järgmiste valemite abil:
kus: |
At, Bt ja Ct |
on vastavalt siht-sõidutakistuse parameetrid f0, f1 ja f2; |
Asn, Bsn ja Csn |
on n. katse modelleeritud sõidutakistustegurid; |
Adn, Bdn ja Cdn |
on n. katse dünamomeetri seadistuse koefitsiendid; |
n |
on vabajooksukatsete, sealhulgas esimese stabiliseerimiskatse indeks. |
8.1.3.4.2. Järkjärguline meetod
Arvutatud jõud kindlaksmääratud kiirusvahemikes peavad olema kas kõrvalekalde ± 10 N piires pärast kahe järjestikuse vabajooksukatse jõudude vähimruutude regressiooni või tehakse täiendavad vabajooksukatsed pärast veojõustendi koormuse seadistuse reguleerimist käesoleva all-lisa punkti 8.1.4 kohaselt, kuni vastatakse kõrvalekaldele.
8.1.4. Korrigeerimine
Veojõustendi koormuse seadistust tuleb reguleerida järgmiste valemite kohaselt:
Seega:
kus:
Fdj |
on veojõustendi algkoormus (N); |
F* dj |
on veojõustendi reguleeritud koormus (N); |
Fj |
on reguleeritud sõidutakistus, mis on võrdne (Fsj - Ftj) (N); |
Fsj |
on modelleeritud sõidutakistus võrdluskiirusel vj (N); |
Ftj |
on siht-sõidutakistus võrdluskiirusel vj (N); |
A* d, B* d ja C* d |
on uued veojõustendi seadistuse koefitsiendid. |
8.2. Veojõustendi koormuse seadistus pöördemomendi mõõturi meetodi abil
Seda meetodit rakendatakse siis, kui sõidutakistusmoment määratakse käesoleva all-lisa punktis 4.4 kirjeldatud pöördemomendi mõõturi meetodi abil.
Sõidutakistuse maatriksi tüüpkonna puhul tuleb seda meetodit rakendada siis, kui esindava sõiduki sõidutakistusmoment määratakse käesoleva all-lisa punktis 4.4 toodud pöördemomendi mõõturi meetodi abil. Siht-sõidutakistuse väärtused on käesoleva all-lisa punktis 5.1 toodud meetodi abil arvutatud väärtused.
8.2.1. Koormuse algseadistus
Koefitsiendi kontrolliga veojõustendi puhul tuleb veojõustendi võimsuse neeldumisseadme reguleerimisel kasutada järgmise valemi juhuslikke algkoefitsiente Ad, Bd ja Cd:
kus:
Fd |
on veojõustendi seatud koormus (N); |
v |
on veojõustendi rulli kiirus (km/h). |
Koormuse algseadistuse puhul on soovitatavad järgmised koefitsiendid:
a) |
üheteljeliste veojõustendide puhul või kaheteljeliste veojõustendide puhul, kus: at, bt ja ct on siht-sõidutakistusmomendi tegurid ja r′ on veojõustendil kiirusel 80 km/h saadud rehvi dünaamiline raadius (m); või |
b) |
empiirilised väärtused, nt need, mida kasutatakse sarnast tüüpi sõiduki seadistuse puhul. |
Hulknurkse kontrolliga veojõustendi puhul tuleb veojõustendi võimsuse neeldumisseadme suhtes seadistada piisavad koormusväärtused iga võrdluskiiruse juures.
8.2.2. Rataste pöördemomendi mõõtmine
Pöördemomendi mõõtmise katse veojõustendil tuleb teha käesoleva all-lisa punktis 4.4.2 määratletud menetluse kohaselt. Pöördemomendi mõõtur(id) peab/peavad olema samasugune/samasugused nagu eelnevas maanteekatses kasutatud mõõtur(id).
8.2.3. Kontrollimine
8.2.3.1. Siht-sõidutakistusmomendi (pöördemomendi) kõver tuleb määrata käesoleva all-lisa punktis 4.5.5.2.1 toodud valemi abil ja selle võib kirjutada järgmiselt:
8.2.3.2. Modelleeritud sõidutakistusmomendi (pöördemomendi) kõver veojõustendil arvutatakse käesoleva all-lisa punktis 4.4.3 kirjeldatud meetodi ja määratud mõõtetäpsuse ning käesoleva all-lisa punktis 4.4.4 kirjeldatud sõidutakistusmomendi (pöördemomendi) kõvera määramise kohaselt koos käesoleva all-lisa punktis 4.5 rakendatavate parandustega, kõik, v.a vastassuundades mõõtmine, mille tulemuseks on modelleeritud sõidutakistusmomendi kõver:
Modelleeritud sõidutakistusmoment (pöördemoment) peab jääma siht-sõidutakistusmomendist kõrvalekalde ± 10 N×r’ piiresse igas võrdluskiiruspunktis, kus r’ on veojõustendil kiirusel 80 km/h saadud rehvi dünaamiline raadius meetrites.
Kui kõrvalekalle igasuguse võrdluskiiruse juures ei vasta selles punktis kirjeldatud meetodi kriteeriumile, tuleb kasutada käesoleva all-lisa punktis 8.2.3.3 toodud menetlust veojõustendi koormuse seadistuse reguleerimiseks.
8.2.3.3. Korrigeerimine
Veojõustendi koormuse seadistust tuleb reguleerida järgmise valemi abil:
Seega:
kus:
F* dj |
on uus veojõustendi koormuse seadistus (N);(Fsj - Ftj) (Nm); |
Fej |
on reguleeritud sõidutakistus, mis on võrdne väärtusega (Fsj-Ftj) (Nm); |
Fsj |
on modelleeritud sõidutakistus võrdluskiirusel vj (Nm); |
Ftj |
on siht-sõidutakistus võrdluskiirusel vj (Nm); |
A* d, B* d ning C* d |
on uued veojõustendi seadistuse koefitsiendid; |
r’ |
on veojõustendil kiirusel 80 km/h saadud rehvi dünaamiline raadius (m); |
Käesoleva all-lisa punkte 8.2.2 ja 8.2.3 tuleb korrata.
8.2.3.4. Veotelje (-telgede) mass, rehvi spetsifikatsioonid ja veojõustendi koormuse seadistus tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse, kui käesoleva all-lisa punkti 8.2.3.2 nõue on täidetud.
8.2.4. Sõidutakistusmomendi tegurite ülekandmine sõidutakistusteguriteks f0, f1, f2
8.2.4.1 |
Kui sõiduk ei sõida vabajooksuga korduvalt ja käesoleva all-lisa punkti 4.2.1.8.5 kohane vabajooksurežiim ei ole teostatav, tuleb arvutada tegurid f0, f1 ja f2 käesoleva all-lisa punktis 8.2.4.1.1 toodud valemite abil. Igal muul juhul tuleb teostada käesoleva all-lisa punktides 8.2.4.2–8.2.4.4 kirjeldatud menetlus. |
8.2.4.1.1. |
kus:
|
8.2.4.1.2. |
Määratud f0, f1, f2 väärtusi ei tohi kasutada veojõustendi seadistuse ega heite- või vahemiku katse puhul. Neid tuleb kasutada üksnes järgmistel juhtudel:
|
8.2.4.2. |
Kui veojõustend on seadistatud kindlaksmääratud kõrvalekallete piires, tuleb veojõustendil läbi viia sõiduki vabajooksumenetlus, nagu on kirjeldatud käesoleva all-lisa punktis 4.3.1.3. Vabajooksuajad tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. |
8.2.4.3. |
Sõidutakistus Fj võrdluskiiruse vj juures (N) tuleb määrata järgmise valemi abil:
kus:
|
8.2.4.4. |
Sõidutakistuse valemis olevad tegurid f0, f1 ja f2 tuleb arvutada vähimruutude regressioonanalüüsi abil võrdluskiiruste vahemikus. |
5. all-lisa
Katseseadmed ja kalibreerimised
1. Katsestendi spetsifikatsioonid ja seadistused
1.1. Jahutusventilaatori spetsifikatsioonid
1.1.1. |
Sõidukile juhitakse muutuva kiirusega õhuvool. Õhuvoolu lineaarkiiruse seadepunkt puhuri väljalaskeava juures peab olema võrdne vastava rulli kiirusest 5 km/h suurema kiirusega. Õhuvoolu lineaarkiiruse kõrvalekalle puhuri väljalaskeava juures peab püsima ± 5 km/h või ± 10 % piires vastava rulli kiirusest, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
1.1.2. |
Eelnimetatud õhuvoolu kiirus määratakse mitmes punktis mõõdetud väärtuste keskmisena ja mõõtepunktid määratakse järgmiselt:
Nende mõõtmiste tegemisel ei tohi ventilaatori ees olla ühtki sõidukit ega muud takistust. Seade õhu lineaarkiiruse mõõtmiseks peab olema õhu väljalaskeavast 0–20 cm kaugusel. |
1.1.3. |
Väljavalitud ventilaatori väljalaskeava omadused peavad olema järgmised:
|
1.1.4. |
Ventilaatori asend peab olema järgmine:
|
1.1.5. |
Jahutusventilaatori kõrgust ja asukohta sõiduki laiuse suhtes võib tootja taotlusel ning tüübikinnitusasutuse nõusolekul muuta. |
1.1.6. |
Käesoleva all-lisa punktis 1.1.5 kirjeldatud juhtudel kantakse jahutusventilaatori asukoht (kõrgus ja kaugus) kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse ning seda kasutatakse edasistes katsetes. |
2. Veojõustend
2.1. Üldnõuded
2.1.1. |
Dünamomeeter peab suutmamodelleerida sõidutakistust ja koormuskõvera kuju saab muuta kolme sõidutakistusteguri muutmise kaudu. |
2.1.2. |
Veojõustendil võib olla üks või kaks rulli. Kahe rulliga veojõustendi kasutamise korral peavad rullid olema püsivalt ühendatud või käitatakse eesmise rulli abil otseselt või kaudselt inertsmasse ja võimsuse neeldumisseadet. |
2.2. Erinõuded
Järgmised erinõuded on seotud veojõustendi tootja spetsifikatsioonidega.
2.2.1. |
Rulli viskumistolerants peab olema vähem kui 0,25 mm kõikides mõõtekohtades. |
2.2.2. |
Rulli läbimõõt peab jääma kindlaksmääratud nimiväärtusest ± 1,0 mm piiresse kõikides mõõtekohtades. |
2.2.3. |
Dünamomeetril peab olema aja mõõtmissüsteem, mida kasutatakse kiirenduste määramisel ja sõiduki/dünamomeetri vabajooksu aegade mõõtmisel. Selle aja mõõtmissüsteemi täpsus peab olema vähemalt ± 0,001 %. Seda tuleb kontrollida esialgsel paigaldamisel. |
2.2.4. |
Dünanomeetril peab olema kiirusmõõtmissüsteem, mille täpsus on vähemalt ± 0,080 km/h. Seda tuleb kontrollida esialgsel paigaldamisel. |
2.2.5. |
Dünamomeetri reageerimisaeg (90 % reageerimine veojõu muutusele) peab olema alla 100 ms ja hetkekiirendused vähemalt 3 m/s2. Seda tuleb kontrollida esialgsel paigaldamisel ja pärast põhjalikku hooldust. |
2.2.6. |
Dünamomeetri alginertsi määrab dünamomeetri tootja ning see kinnitatakse ± 0,5 % piires iga mõõdetud alginertsi puhul ja ± 0,2 % piires püsiva kiirenduse, aeglustamise ja jõu juures tehtud katsete põhjal dünaamiliselt tuletatud aritmeetilise keskmise väärtuse suhtes. |
2.2.7. |
Rulli kiirust mõõdetakse sagedusega vähemalt 1 Hz. |
2.3. Täiendavad erinõuded nelikveorežiimis (4WD) katsetatavatele sõidukitele mõeldud veojõustendide puhul
2.3.1. |
4WD kontrollisüsteem tuleb konstrueerida selliselt, et WLTC tsüklit läbiva sõiduki katsetamisel on täidetud järgmised nõuded. |
2.3.1.1. |
Sõidutakistuse simulatsiooni tuleb rakendada selliselt, et kasutamine 4WD režiimis tekitab samasugused jõud, millega puututaks kokku sõitmisel siledal, kuival ja tasasel teekattel. |
2.3.1.2. |
Esialgsel paigaldamisel ja pärast põhjalikku hooldust peavad olema täidetud käesoleva all-lisa punkti 2.3.1.2.1 ja punkti 2.3.1.2.2 või 2.3.1.2.3 nõuded. Esi- ja tagarullide kiiruse erinevust hinnatakse miinimumsagedusega 20 Hz kogutud rulli kiiruse andmete suhtes ühesekundilise liikuva keskmise filtri rakendamise teel. |
2.3.1.2.1. |
Esi- ja tagarulli läbitud vahemaa erinevus peab olema alla 0,2 % WLTC käigus läbitud vahemaast. Absoluutarv tuleb lisada WLTC käigus läbitud vahemaa koguerinevuse arvutusse. |
2.3.1.2.2. |
Esi- ja tagarulli läbitud vahemaa erinevus peab olema alla 0,1 m 200 ms jooksul. |
2.3.1.2.3. |
Kõikide rullide kiiruste erinevus peab jääma +/– 0,16 km/h piiresse. |
2.4. Veojõustendi kalibreerimine
2.4.1. Jõu mõõtmissüsteem
Jõuanduri täpsus ja lineaarsus peavad olema vähemalt ± 10 N kõikide mõõdetud sammude puhul. Seda tuleb kontrollida esialgsel paigaldamisel, pärast põhjalikku hooldust ja 370 päeva jooksul enne katsetamist.
2.4.2. Dünamomeetri parasiitse kao kalibreerimine
Dünamomeetri parasiitseid kadusid tuleb mõõta ja ajakohastada, kui mõõdetud väärtus erineb praegusest kaokõverast rohkem kui 9,0 N võrra. Seda tuleb kontrollida esialgsel paigaldamisel, pärast põhjalikku hooldust ja 35 päeva jooksul enne katsetamist.
2.4.3. Sõidutakistuse simulatsiooni kontrollimine ilma sõidukita
Dünamomeetri toimivust tuleb kontrollida koormamata vabajooksukatse tegemise teel esialgsel paigaldamisel, pärast põhjalikku hooldust ja 7 päeva jooksul enne katsetamist. Vabajooksu jõuvea aritmeetiline keskmine peab igas võrdluskiiruspunktis olema alla 10 N või 2 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
3. Heitgaasilahjendussüsteem
3.1. Süsteemi spetsifikatsioon
3.1.1. Ülevaade
3.1.1.1. |
Kasutatakse täisvoolu heitgaasilahjendussüsteemi. Sõiduki koguheidet tuleb pidevalt lahjendada välisõhuga kontrollitud tingimustes püsimahuproovi võtmise seadme abil. Võidakse kasutada kriitilise voolurežiimiga Venturi toru (CFV) või mitut kõrvuti paigutatud kriitilise voolurežiimiga Venturi toru, mahtpumpa (PDP), allahelikiirusega Venturi toru (SSV) või ultraheli-voolumõõturit (UFM). Heitgaaside ja lahjendusõhu segu kogumaht mõõdetakse ning analüüsimiseks kogutakse selle mahu suhtes püsivalt proportsionaalne proov. Heitgaasiühendite kogused määratakse proovis leiduva kontsentratsiooni põhjal, mida korrigeeritakse nende vastava lahjendusõhu sisalduse ja katseperioodi kogu vooluhulga suhtes. |
3.1.1.2. |
Heitgaasilahjendussüsteem koosneb ülekandetorust, segamisseadmest ja lahjendustunnelist, lahjendusõhu konditsioneerimisseadmest, imiseadmest ning voolumõõturist. Proovivõtturid tuleb paigaldada lahjendustunnelisse, nagu on sätestatud käesoleva all-lisa punktides 4.1, 4.2 ja 4.3. |
3.1.1.3. |
Käesoleva all-lisa punktis 3.1.1.2 nimetatud segamisseade on anum (näiteks selline, nagu on kujutatud joonisel A5/3), milles sõiduki heitgaasid ja lahjendusõhk segunevad, moodustades proovivõtukohas homogeense segu. |
3.2. Üldnõuded
3.2.1. |
Sõiduki heitgaase lahjendatakse piisava koguse välisõhuga, et vältida vee kondenseerumist proovivõtu- ja mõõtesüsteemis kõigi katse käigus esineda võivate tingimuste puhul. |
3.2.2. |
Õhu ja heitgaasi segu peab proovivõtturi asukohas olema homogeenne (vt käesoleva all-lisa punkt 3.3.3). Proovivõtturid peavad võtma lahjendatud heitgaasidest representatiivsed proovid. |
3.2.3. |
Süsteem peab võimaldama mõõta lahjendatud heitgaaside üldmahtu. |
3.2.4. |
Proovivõtusüsteem peab olema gaasitihe. Muutuval lahjendamisel põhineva proovivõtusüsteemi ehitus ja materjalid peavad olema sellised, et need ei mõjuta ühendi kontsentratsiooni lahjendatud heitgaasis. Kui süsteemi mõni komponent (soojusvaheti, tsüklonseparaator, imiseade vms) muudab heitgaasiühendite kontsentratsiooni ning süstemaatilist viga ei ole võimalik parandada, võetakse vastava ühendi proov asjaomasest komponendist ülesvoolu. |
3.2.5. |
Kõik lahjendussüsteemi osad, mis puutuvad kokku lahjendamata ja lahjendatud heitgaasiga, peavad olema konstrueeritud nii, et tahkete osakeste sadestumine või muutumine on võimalikult vähene. Kõik osad peavad olema valmistatud elektrit juhtivast materjalist, mis ei reageeri heitgaasi komponentidega, ja need peavad olema maandatud, et vältida elektrostaatilist toimet. |
3.2.6. |
Kui katsetatav sõiduk on varustatud mitmeharulise väljalasketoruga, ühendatakse ühendustorud omavahel võimalikult sõiduki lähedal, häirimata seejuures nende tööd. |
3.3. Erinõuded
3.3.1. Ühendus sõiduki väljalaskesüsteemiga
3.3.1.1. |
Ühendustoru alguseks on sõiduki summutitoru väljalaskeava. Ühendustoru lõpuks on proovivõtupunkt või esimene lahjenduspunkt.
Mitme summutitoruga konfiguratsiooni puhul, kus kõik summutitorud on omavahel ühendatud, on ühendustoru alguseks viimane liitekoht, kust kõik summutitorud on omavahel ühendatud. Sel juhul võib või ei pruugi summutitoru väljalaskeava ja ühendustoru alguse vaheline toru olla isoleeritud või kuumutatud. |
3.3.1.2. |
Sõiduki ja lahjendussüsteemi vaheline ühendustoru peab olema konstrueeritud nii, et soojuskadu oleks minimaalne. |
3.3.1.3. |
Ühendustoru peab vastama järgmistele nõuetele:
|
3.3.2. Lahjendusõhu konditsioneerimine
3.3.2.1. |
Heitgaasi esmaseks lahjendamiseks püsimahuproovivõtutunnelis (CVS-tunnelis) kasutatav lahjendusõhk lastakse läbi filtreeriva materjali, mis suudab vähendada filtrit kõige kergemini läbiva suurusega osakeste hulka ≤ 99,95 %, või läbi filtri, mille klass on standardi EN 1822:2009 järgi vähemalt H13. See vastab HEPA-filtri (High Efficiency Particulate Air) spetsifikatsioonile. Soovi korral võib juhtida lahjendusõhu läbi puusöekihi, enne kui see HEPA-filtrisse juhitakse. Enne HEPA-filtrit ja pärast söefiltrit (kui seda kasutatakse) on soovitatav paigaldada lisaks jämeosakeste filter. |
3.3.2.2. |
Tootja taotluse korral võetakse heade inseneritavade kohaselt lahjendusõhu proov tunneli tahkete osakeste fooni määramiseks, mis seejärel lahutatakse lahjendatud heitgaasis mõõdetud väärtustest. Vt 6. all-lisa punkt 1.2.1.3. |
3.3.3. Lahjendustunnel
3.3.3.1. |
Nähakse ette võimalused sõiduki heitgaasi ja lahjendusõhu segamiseks. Kasutada võib segamisseadet. |
3.3.3.2. |
Segu homogeensus proovivõtturi asukoha mis tahes ristlõikel ei tohi erineda rohkem kui ± 2 % nende väärtuste keskmisest, mis on saadud vähemalt viiest punktist, mis asuvad gaasivoolu ristlõike diameetril üksteisest võrdsel kaugusel. |
3.3.3.3.. |
Tahkete osakeste massi ja tahkete osakeste arvu proovivõtuks kasutatakse lahjendustunnelit, mis:
|
3.3.4. Imiseade
3.3.4.1. |
See seade võib töötada mitmel kindlaksmääratud kiirusel, et tagada piisav gaasivool vee kondenseerumise ärahoidmiseks. See tulemus saadakse, kui vool on kas:
|
3.3.4.2. |
Käesoleva all-lisa punkti 3.3.4.1 nõuetele vastavus ei pruugi olla vajalik, kui CVS-süsteem on loodud takistama kondenseerumist selliste meetoditega või meetodite kombinatsiooniga nagu:
Sellistel juhtudel on CVS-voolukiiruse valik katse jaoks põhjendatud, näidates, et vee kondenseerumist ei saa toimuda üheski kohas CVS-, kottidega proovivõtu- ja analüütilises süsteemis. |
3.3.5. Mahu mõõtmine esmase lahjendamise süsteemis
3.3.5.1. |
Püsimahuproovi võtmise seadmega kogutud lahjendatud heitgaasi üldmahu mõõtmiseks kasutatava meetodi puhul peab mõõtmistäpsus kõikides töötingimustes olema ± 2 %. Kui seade ei suuda kompenseerida heitgaaside ja lahjendusõhu segu temperatuuri muutusi mõõtepunktis, tuleb kasutada soojusvahetit, et temperatuur püsiks ± 6 °C piires kindlaksmääratud töötemperatuurist PDP CVSi, ± 11 °C CFV CVSi, ± 6 °C UFM CVSi ja ± 11 °C SSV CVSi puhul. |
3.3.5.2. |
Vajaduse korral võib mahumõõteseadme kaitseks kasutada nt tsüklonit, jämefiltrit jms. |
3.3.5.3. |
Temperatuuriandur peab olema paigaldatud vahetult enne mahumõõteseadet. Temperatuurianduri täpsus ja kordustäpsus peab olema ± 1 °C ning selle reageerimisaeg 62 % juures antud temperatuurimuutusest peab olema 0,1 s (silikoonõlis mõõdetud väärtus). |
3.3.5.4. |
Rõhu erinevus atmosfäärirõhust registreeritakse mahumõõteseadmest ülesvoolu ja vajaduse korral allavoolu. |
3.3.5.5. |
Rõhu mõõtmisel peab kordustäpsus ja täpsus olema kogu katse vältel ± 0,4 kPa. Vt tabel A5/5. |
3.3.6. Soovitatava süsteemi kirjeldus
Joonisel A5/3 on skemaatiliselt kujutatud heitgaaside lahjendussüsteeme, mis vastavad käesoleva all-lisa nõuetele.
Soovitatavad on järgmised komponendid:
a) |
lahjendusõhufilter, mida võidakse vajaduse korral eelkuumutada. Filter koosneb järgmistest järjestikku paigutatud filtritest: aktiivsöefilter (sisselaskel; ei ole kohustuslik) ja HEPA-filter (väljalaskel). Enne HEPA-filtrit ja pärast söefiltrit (kui seda kasutatakse) on soovitatav paigaldada täiendav jämeosakeste filter. Söefiltri otstarve on vähendada ja stabiliseerida välisõhust pärit süsivesinike kontsentratsiooni lahjendusõhus; |
b) |
ühendustoru, mille kaudu viiakse sõiduki heitgaasid lahjendustunnelisse; |
c) |
valikuline soojusvaheti, nagu on kirjeldatud käesoleva all-lisa punktis 3.3.5.1; |
d) |
segamisseade, kus heitgaas ja õhk segatakse homogeenselt ning mis võib asetseda sõiduki läheduses, nii et ühendustoru oleks võimalikult lühike; |
e) |
lahjendustunnel, kust võetakse tahkete osakeste proovid; |
f) |
mõõtesüsteemi kaitseks võib kasutada nt tsüklonit, jämeosakeste filtrit jms; |
g) |
imiseade, mille võimsus on piisav lahjendatud heitgaasi üldkoguse käitlemiseks. |
Nende jooniste täpne järgimine ei ole vajalik. Lisateabe hankimiseks ja eri osade talitluse juhtimiseks võib kasutada täiendavaid komponente, näiteks eri seadmeid, ventiile, solenoide ja lüliteid.
Joonis A5/3
Heitgaaside lahjendussüsteem
3.3.6.1. Mahtpump (PDP)
3.3.6.1.1. |
Mahtpumbaga (PDP) täisvoolu heitmelahjendussüsteem vastab käesoleva all-lisa nõuetele, kasutades püsival temperatuuril ja rõhul pumpa läbiva gaasihulga mõõtmise meetodit. Üldmaht määratakse kalibreeritud mahtpumba pöörete arvu lugemise teel. Proportsionaalse proovi saamiseks võetakse proov püsival voolukiirusel pumba, voolumõõturi ja voolu reguleerimise ventiili abil. |
3.3.6.2. Kriitilise voolurežiimiga Venturi toru (CFV)
3.3.6.2.1. |
CFV kasutamine täisvoolu heitmelahjendussüsteemis tugineb kriitilise voolu põhimõtetele voolumehaanikas. Heitgaasi ja lahjendusõhu muutuva segu voolukiirust hoitakse helikiirusel, mis on võrdeline gaasi temperatuuri ruutjuurega. Vooluhulka mõõdetakse, arvutatakse ja integreeritakse katse vältel pidevalt. |
3.3.6.2.2. |
Täiendava kriitilise voolu Venturi toru kasutamine tagab lahjendustunnelist võetavate gaasiproovide proportsionaalsuse. Kuna rõhk ja temperatuur on mõlema Venturi toru sisselaskeava juures samad, on proovivõtmiseks kõrvalejuhitud gaasivoolu maht proportsionaalne lahjendatud heitgaasisegu üldmahuga ning käesoleva all-lisa nõuded on seega täidetud. |
3.3.6.2.3. |
CFV mõõtetoru lahjendatud heitgaasi vooluhulga mõõtmiseks; |
3.3.6.3. allahelikiirusega Venturi toru (SSV)
3.3.6.3.1. |
SSV kasutamine (joonis A5/4) täisvoolu heitmelahjendussüsteemis tugineb voolumehaanika põhimõtetele. Lahjendusõhu ja heitgaasi muutuva segu voolukiirust hoitakse allahelikiirusel, mis arvutatakse allahelikiirusega Venturi toru füüsiliste mõõtmete ning Venturi toru sisselaskeava juures mõõdetud absoluutse temperatuuri (T) ja rõhu (P) ning Venturi toru ahendi juures mõõdetud rõhu põhjal. Vooluhulka mõõdetakse, arvutatakse ja integreeritakse katse vältel pidevalt. |
3.3.6.3.2. |
SSV mõõdab lahjendatud heitgaasi vooluhulka. |
Joonis A5/4
Allahelikiirusega Venturi toru (SSV) skeem
3.3.6.4. Ultraheli-voolumõõtur (UFM)
3.3.6.4.1. |
UFM mõõdab lahjendatud heitgaasi kiirust CVS torustikus ultrahelivoolu tuvastamise põhimõttel toru sisse paigaldatud ultrahelisaatjate/-vastuvõtjate paari või mitme paari abil, nagu on kujutatud joonisel A5/5. Voolava gaasi kiirus määratakse selle aja erinevuse põhjal, mis on vajalik ultrahelisignaali saatjast vastuvõtjasse üles- ja allavoolu liikumiseks. Gaasi kiirus muudetakse tavaliseks voolu mahtkiiruseks toru läbimõõdu kalibreerimisteguri abil koos lahjendatud heitgaasi temperatuuri ja absoluutrõhu reaalajas korrigeerimisega. |
3.3.6.4.2. |
Süsteemi komponentide hulka kuuluvad:
|
Joonis A5/5
Ultraheli-voolumõõturi (UFM) skeem
3.3.6.4.3. |
UFM-tüüpi CVS-süsteemi konstrueerimise ja kasutamise suhtes kohaldatakse järgmiseid tingimusi:
|
3.4. Püsimahuproovisüsteemi (CVS-süsteemi) kalibreerimine
3.4.1. Üldnõuded
3.4.1.1. |
Püsimahuproovisüsteemi (CVS-süsteemi) kalibreeritakse täpse voolumõõturi ja piiramisseadme abil tabelis A5/4 toodud intervallidega. Süsteemi läbivat vooluhulka mõõdetakse erinevatel rõhu väärtustel, samuti registreeritakse süsteemi kontrollparameetrid ja seostatakse need vooluga. Kasutatakse dünaamilist voolumõõturit (nt kalibreeritud Venturi toru, laminaarvoolu element (LFE), kalibreeritud turbiinmõõtur), mis võimaldab teha mõõtmisi püsimahuproovi võtmisel esinevate suurte voolukiiruste juures. Seadme sertifitseeritud täpsus peab olema vastavuses heakskiidetud siseriikliku või rahvusvahelise standardiga. |
3.4.1.2. |
Järgmistes punktides kirjeldatakse PDP-, CFV-, SSV- ja UFM-seadmete kalibreerimismeetodeid, mille puhul kasutatakse piisavalt täpset laminaarvoolumõõturit, ning ühtlasi kontrollitakse statistiliselt kalibreerimistulemuste kehtivust. |
3.4.2. Mahtpumba (PDP) kalibreerimine
3.4.2.1. |
Järgnevas kalibreerimise kirjelduses käsitletakse kalibreerimiseks vajalikke seadmeid, katsekonfiguratsiooni ja mitmesuguseid CVS-pumba voolukiiruse määramiseks mõõdetavaid parameetreid. Kõik pumbaga seotud parameetrid mõõdetakse samal ajal pumbaga jadaühenduses oleva voolumõõturiga seotud parameetritega. Arvutatud voolukiirus (m3/min pumba sisselaskeava juures mõõdetud absoluutsel rõhul ja temperatuuril) seatakse sõltuvusse korrelatsioonifunktsioonist, mis hõlmab pumba asjaomaseid parameetreid. Seejärel koostatakse pumba vooluhulga ja korrelatsioonifunktsiooni vahelist seost väljendav lineaarvõrrand. Kui CVS-süsteem töötab mitmel kiirusel, tehakse kalibreerimine kõigi kasutatavate tööpiirkondade puhul. |
3.4.2.2. |
See kalibreerimine põhineb pumba ja voolumõõturite voolukiirust igas punktis ühendavate parameetrite absoluutväärtuse mõõtmisel. Kalibreerimiskõvera täpsuse ja terviklikkuse tagamiseks järgitakse järgmiseid tingimusi:
|
3.4.2.3. |
Heitekatse ajal kasutatakse mõõdetud pumbaparameetreid voolukiiruse arvutamiseks kalibreerimisvõrrandi alusel. |
3.4.2.4. |
Käesoleva all-lisa joonisel A5/6 on esitatud kalibreerimiskonfiguratsiooni näide. Variatsioonid on lubatud juhul, kui tüübikinnitusasutus on need heaks kiitnud, sest need tagavad võrreldava täpsuse. Kui kasutatakse joonisel A5/6 esitatud konfiguratsiooni, peab järgmiste näitajate täpsus jääma allpool sätestatud piiridesse:
|
Joonis A5/6
Mahtpumba kalibreerimiskonfiguratsioon
3.4.2.5. |
Kui süsteem on joonisel A5/6 näidatud viisil ühendatud, seatakse piiramisseade lõpuni avatud asendisse ning lastakse CVS-pumbal enne kalibreerimise alustamist 20 minutit töötada. |
3.4.2.5.1. |
Piiramisseadme ventiil seatakse uuesti voolu piiravasse asendisse, reguleerides seda järk-järgult pumba sisselaskeava juures tekkiva hõrenduse suurendamiseks (umbes 1 kPa kaupa) selliselt, et kalibreerimiseks saadakse kokku vähemalt kuus andmepunkti. Süsteemil lastakse kolme minuti vältel stabiliseeruda ja seejärel korratakse andmekogumist. |
3.4.2.5.2. |
Õhu voolukiirus Qs igas katsepunktis arvutatakse tootja ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal ja väljendatakse standardkujul m3/min. |
3.4.2.5.3. |
Seejärel arvutatakse õhu voolukiirus ümber pumba voolukiiruseks V0 kuupmeetrites pöörde kohta pumba sisselaskeava juures mõõdetud absoluutsel temperatuuril ja rõhul,
|
kus:
V0 |
on pumba voolukiirus väärtustel Tp ja Pp (m3/pööre); |
Qs |
on õhu voolukiirus väärtustel 101,325 kPa ja 273,15 K (0 °C), m3/min; |
Tp |
on temperatuur pumba sisselaskeava juures (Kelvin (K)); |
Pp |
on absoluutne rõhk pumba sisselaskeava juures (kPa); |
n |
on pumba pöörlemiskiirus (min–1). |
3.4.2.5.4. |
Pumba pöörlemiskiirusest tulenevate rõhukõikumiste ning pumba nihkemäära vastastikuse mõju kompenseerimiseks arvutatakse pumba pöörlemiskiiruse x0, pumba sisse- ja väljalaskeava juures mõõdetud rõhkude vahe ning pumba absoluutse väljalaskerõhu vaheline korrelatsioonifunktsioon n järgmiselt:
|
kus:
x0 |
on korrelatsioonifunktsioon; |
ΔPp |
on pumba sisse- ja väljalaskeava juures mõõdetud rõhkude vahe (kPa); |
Pe |
on absoluutne väljalaskerõhk (PPO + Pb) (kPa). |
Vähimruutude meetodi lineaarse kohanduse rakendamisel saadakse järgmised kalibreerimisvõrrandid:
kus B ja M on tõusud ning A ja D0 joonte lõikepunktid.
3.4.2.6. |
Kui CVS-süsteem töötab mitmel kiirusel, kalibreeritakse seade igal kasutataval kiirusel. Pumba erinevatele voolukiirustele vastavad kalibreerimiskõverad peavad olema ligikaudu paralleelsed ning lõikepunktide väärtused D0 peavad pumba voolukiiruse vähenedes kasvama. |
3.4.2.7. |
Valemi abil arvutatud väärtused peavad vastama mõõdetud V0 väärtustele täpsusega ± 0,5 %. Suuruse M väärtus on iga pumba puhul erinev. Kalibreerimine tehakse esialgsel paigaldamisel ja pärast põhjalikku hooldust. |
3.4.3. Kriitilise voolurežiimiga Venturi toru (CFV) kalibreerimine
3.4.3.1. |
CFV kalibreerimisel võetakse aluseks kriitilise voolu Venturi toru võrrand:
kus:
Gaasi voolukiirust väljendatakse sisselaskerõhu ja temperatuuri funktsioonina. Rõhu, temperatuuri ja õhu voolukiiruse mõõdetud väärtustele vastava kalibreerimiskoefitsiendi väärtus määratakse käesoleva all-lisa punktides 3.4.3.2–3.4.3.3.3.4 kirjeldatud kalibreerimisega. |
3.4.3.2. |
Kriitilise voolu Venturi toru vooluhulga kalibreerimiseks tuleb teha mõõtmised, kusjuures järgmiste näitajate kordustäpsus peab jääma allpool sätestatud piiridesse:
|
3.4.3.3. |
Seadmed tuleb paigaldada joonisel A5/7 toodud skeemi kohaselt ja veenduda, et lekked puuduvad. Lekked voolumõõturi ja kriitilise voolu Venturi toru vahel mõjutavad oluliselt kalibreerimistäpsust ning seepärast tuleks neid vältida. |
Joonis A5/7
CFV kalibreerimiskonfiguratsioon
3.4.3.3.1. |
Voolu piiramisseade seatakse lõpuni avatud asendisse, imiseade lülitatakse sisse ja süsteemil lastakse stabiliseeruda. Kogutakse kokku kõikide seadmete näidud. |
3.4.3.3.2. |
Voolu piiramisseadme asendit varieeritakse ja Venturi toru kriitilise voolu piirkonna ulatuses registreeritakse vähemalt kaheksa näitu. |
3.4.3.3.3. |
Kalibreerimise käigus registreeritud andmeid kasutatakse järgmistes arvutustes. |
3.4.3.3.3.1. |
Õhu voolukiirus (Qs) igas katsepunktis arvutatakse tootja ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal.
Kalibreerimiskoefitsiendi väärtused arvutatakse iga katsepunkti jaoks järgmise võrrandi abil:
kus:
|
3.4.3.3.3.2. |
Kv esitatakse Venturi toru sisselaskerõhu Pv funktsioonina. Helikiirusele vastava voolukiiruse korral on Kv väärtus suhteliselt konstantne. Rõhu langedes (vaakumi suurenedes) voolutõkestus Venturi torus kaob ning Kv väheneb. Neid Kv väärtusi ei kasutata edasistes arvutustes. |
3.4.3.3.3.3. |
Vähemalt kaheksa punkti puhul, mis asuvad kriitilises piirkonnas, arvutatakse aritmeetiline keskmine Kv ja standardhälve. |
3.4.3.3.3.4. |
Kui standardhälve ületab 0,3 % aritmeetilisest keskmisest Kv, tuleb seda korrigeerida. |
3.4.4. Allahelikiiruse Venturi toru (SSV) kalibreerimine
3.4.4.1. SSV kalibreerimine põhineb allahelikiiruse Venturi toru vooluhulga valemil. Gaasivool on sisselaskeava rõhu ja temperatuuri ning SSV sissevooluava ja ahendi vahelise rõhulanguse funktsioon.
3.4.4.2. Andmete analüüs
3.4.4.2.1. |
Õhuvoolu kiirust (Qssv) iga piiriku asendi puhul (vähemalt 16 asendit) arvutatakse tootja ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal standardühikutes (m3/s). Vooluhulgategur (Cd) iga seadistuse kohta arvutatakse kalibreerimisandmete põhjal järgmise valemi abil:
kus:
Allahelikiirusega voo vooluhulgale vastava vahemiku kindlaksmääramiseks koostatakse graafik Cd ja Reynoldsi arvu Re vahelise sõltuvuse kohta SSV ahendis. Reynoldsi arv SSV ahendis arvutatakse järgmise valemiga:
kus:
|
3.4.4.2.2. |
Kuna QSSV on Re valemis lähtesuuruseks, tuleb arvutusi alustada Venturi toru kalibreerimisel alglähenditest QSSV või Cd väärtuste kohta ja arvutusi korratakse, kuni saadakse QSSV jaoks koonduvad väärtused. Koonduvusel põhinev meetod peab andma täpsuseks vähemalt 0,1 %. |
3.4.4.2.3. |
Vähemalt kuueteistkümne punkti puhul, mis asuvad allahelikiirusega voolu piirkonnas, peavad Cd kalibreerimiskõvera sobitusvalemist arvutatud väärtused vastama ± 0,5 % täpsusega kõikides kalibreerimispunktides mõõdetud Cd väärtustele. |
3.4.5. Ultraheli-vooluhulgamõõturi (UFM) kalibreerimine
3.4.5.1. UFMi kalibreeritakse sobiva võrdlusvoolumõõturi suhtes.
3.4.5.2. UFMi kalibreeritakse CVS konfiguratsioonis, mida kasutatakse katsekambris (lahjendatud heitgaasi torustik, imiseade), ja veendutakse lekete puudumises. Vt joonis A5/8.
3.4.5.3. Soojendi paigaldatakse kalibreerimisvoolu konditsioneerimiseks juhul, kui UFM-süsteem ei sisalda soojusvahetit.
3.4.5.4. Iga kasutatava CVS-voolu seadistuse puhul tehakse kalibreerimine alates ruumitemperatuurist kuni sõiduki katsetamise käigus esineva suurima temperatuurini.
3.4.5.5. UFMi elektrooniliste osade (temperatuuri- (T) ja rõhuandurid (P)) kalibreerimisel järgitakse tootja soovitatud menetlust.
3.4.5.6. Ultraheli-voolumõõturi vooluhulga kalibreerimiseks tuleb teha mõõtmised, kusjuures järgmiste näitajate (juhul, kui kasutatakse laminaarvoolu elementi) kordustäpsus peab jääma allpool sätestatud piiridesse:
|
atmosfäärirõhk (korrigeeritud), Pb ± 0,03 kPa, |
|
õhutemperatuur LFE (voolumõõturi) juures (ETI) ± 0,15 K, |
|
hõrendus LFE ees (EPI) ± 0,01 kPa, |
|
rõhukadu LFE maatriksis (EDP) ± 0,0015 kPa, |
|
õhuvool, Qs ± 0,5 protsenti, |
|
hõrendus UFMi sisselaskeava juures, Pact ± 0,02 kPa, |
|
temperatuur UFMi sisselaskeava juures, Tact ± 0,2 K. |
3.4.5.7. Menetlus
3.4.5.7.1. |
Seadmed tuleb paigaldada joonisel A5/8 toodud skeemi kohaselt ja veenduda, et lekked puuduvad. Lekked voolumõõturi ja UFMi vahel mõjutavad oluliselt kalibreerimistäpsust. |
Joonis A5/8
UFMi kalibreerimiskonfiguratsioon
3.4.5.7.2. |
Käivitatakse imiseade. Reguleeritakse selle kiirust ja/või vooluventiili asendit, et tagada valideerimiseks seadistatud vool ja süsteemi stabiliseerumine. Kogutakse kokku kõikide seadmete näidud. |
3.4.5.7.3. |
Ilma soojusvahetita UFM-süsteemide puhul kasutatakse soojendit kalibreerimisõhu temperatuuri tõstmiseks, lastakse stabiliseeruda ja registreeritakse kõikide seadmete näidud. Temperatuuri tõstetakse mõistlike sammude haaval, kuni saavutatakse heitekatses oodatav suurim lahjendatud heitgaaside temperatuur. |
3.4.5.7.4. |
Seejärel lülitatakse soojendi välja ning imiseadme kiirust ja/või vooluventiili reguleeritakse järgmise sõiduki heitekatses kasutatava vooluseadistuse suhtes, mille järel korratakse kalibreerimisjärjestust. |
3.4.5.8. Kalibreerimise käigus registreeritud andmeid kasutatakse järgmistes arvutustes. Õhu voolukiirus (Qs) igas katsepunktis arvutatakse tootja ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal.
kus:
Qs |
on õhuvoolu kiirus standardtingimustes (101,325 kPa, 273,15 K (0 °C)), m3/s; |
Qreference |
on kalibreerimisvoolumõõturi õhu voolukiirus standardtingimustes (101,325 kPa, 273,15 K (0 °C)), m3/s; |
Kv |
on kalibreerimiskoefitsient. |
Ilma soojusvahetita UFM-süsteemide puhul esitatakse Kv Tact funktsioonina.
Kv suurim muutus ei tohi olla suurem kui 0,3 % kõikide eri temperatuuril tehtud mõõtmiste Kv väärtuse aritmeetilisest keskmisest.
3.5. Süsteemi kontrollimine
3.5.1. Üldnõuded
3.5.1.1. CVS-proovivõtu- ja analüüsisüsteemi kogutäpsuse määramiseks viiakse süsteemi teadaolev kogus heitgaasiühendeid, kui seda kasutatakse samal ajal tavalistes katsetingimustes, ning seejärel analüüsitakse ja arvutatakse heitgaasiühendid 7. all-lisa valemite kohaselt. On teada, et käesoleva all-lisa punktis 3.5.1.1.1 kirjeldatud CFO-meetod ja käesoleva all-lisa punktis 3.5.1.1.2 kirjeldatud gravimeetriline meetod tagavad piisava täpsuse.
Suurim lubatud erinevus süsteemi siseneva ja mõõdetud gaasikoguse vahel võib olla 2 %.
3.5.1.1.1. Voolu mõõtmine kriitilise voolu avaga (CFO meetod)
CFO meetodiga mõõdetakse puhta gaasi (CO, CO2 või C3H8) püsivoolu, kasutades kriitilise voolu avaga seadet.
3.5.1.1.1.1. |
Teadaolev kogus puhast süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi või propaani juhitakse kalibreeritud kriitilise voolu ava kaudu CVS-süsteemi. Piisavalt kõrge sisselaskerõhu korral ei sõltu kriitilise ava abil reguleeritav voolukiirus q ava väljalaskerõhust (kriitiline vool). CVS-süsteemil lastakse töötada tavapärasele heitekatsele vastavates tingimustes ja järgnevaks analüüsiks võimaldatakse piisavalt aega.Kogumiskotti kogutud gaasi analüüsitakse tavapäraste seadmetega (selle all-lisa punkt 4.1) ning tulemusi võrreldakse teadaolevate gaasiproovide kontsentratsioonidega. Kui hälve on suurem kui 2 %, tuleb leida ja likvideerida talitlushäire põhjus. |
3.5.1.1.2. Gravimeetriline meetod
Puhta gaasi (CO, CO2 või C3H8) kogust mõõdetakse gravimeetrilise meetodiga.
3.5.1.1.2.1. |
Puhta süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi või propaaniga täidetud väikese ballooni kaal määratakse ± 0,01 g täpsusega. CVS-süsteemil lastakse töötada tavapärasel heitekatsele vastavates tingimustes, samal ajal kui süsteemi juhitakse puhast gaasi järgnevaks analüüsiks piisavat aega võimaldades. Kasutatud puhta gaasi kogus määratakse kindlaks massierinevuse mõõtmisega. Kotti kogutud gaasi analüüsitakse tavapäraste heitgaasi analüüsiks kasutatavate seadmetega, nagu on kirjeldatud käesoleva all-lisa punktis 4.1. Seejärel võrreldakse tulemusi eelnevalt arvutatud kontsentratsioonidega. Kui hälve on suurem kui 2 %, tuleb leida ja likvideerida talitlushäire põhjus. |
4. Heitemõõteseadmed
4.1. Gaasiliste heitmete mõõteseadmed
4.1.1. Süsteemi ülevaade
4.1.1.1. |
Analüüsiks kogutakse lahjendatud heitgaaside ja lahjendusõhu püsivalt proportsionaalne proov. |
4.1.1.2. |
Gaasiliste heitmete kogused määratakse proportsionaalses proovis sisalduvate heitmete kontsentratsiooni ja katse vältel mõõdetud üldmahu põhjal. Heitmete kontsentratsiooni proovi korrigeeritakse, et võtta arvesse lahjendusõhu ühendite sisaldust. |
4.1.2. Nõuded proovivõtusüsteemile
4.1.2.1. Lahjendatud heitgaasi proov võetakse imiseadmest ülesvoolu.
4.1.2.1.1. V.a punkt 4.1.3.1. (süsivesinike proovivõtusüsteem), punkt 4.2. (PM mõõteseadmed) ja punkt 4.3. Käesoleva all-lisa (PN mõõteseadmed) lahjendatud heitgaasi proov võidakse võtta konditsioneerimisseadmetest (kui need on olemas) allavoolu.
4.1.2.2. Kottidega proovivõtusüsteemi vooluhulk määratakse selline, et tagada lahjendusõhu ja lahjendatud heitgaasi piisavad kogused CVS-kottides, mis võimaldab mõõta kontsentratsioone ega ületa 0,3 % lahjendatud heitgaaside vooluhulgast, kui lahjendatud heitgaasi koti täitmismahtu ei lisata integreeritud CVS-mahule.
4.1.2.3. Lahjendusõhu proov võetakse lahjendusõhu sisselaskeava lähedalt (filtri olemasolu korral pärast filtrit).
4.1.2.4. Lahjendusõhu proov ei tohi olla segamiskambrist pärinevate heitgaasidega saastunud.
4.1.2.5. Lahjendusõhu voolukiirus proovivõtul peab olema võrreldav lahjendatud heitgaaside voolukiirusega proovivõtul.
4.1.2.6. Proovivõtutoimingute käigus kasutatavad materjalid ei tohi muuta heitkoguste ühendite kontsentratsiooni.
4.1.2.7. Tahkete osakeste eemaldamiseks proovist võib kasutada filtreid.
4.1.2.8. Heitgaaside juhtimiseks kasutatavad ventiilid peavad olema kiiresti reguleeritavad ja kiire toimega.
4.1.2.9. Kolmikventiilide ja kogumiskottide vahel võib kasutada kogumiskotipoolsest otsast automaatselt sulguvaid gaasitihedaid kiirkinnitusega liitmikke. Proovide juhtimiseks analüsaatorisse võib kasutada ka muid süsteeme (näiteks kolmiksulgeventiile).
4.1.2.10. Proovi säilitamine
4.1.2.10.1. |
Gaasiproovid kogutakse kogumiskottidesse, mis on piisava mahutavusega, et mitte takistada proovigaasi voolu. |
4.1.2.10.2. |
Kottide materjal peab olema selline, et pärast 30 minuti möödumist ei mõjuta see mõõtmisi ega gaasiproovide keemilist koostist rohkem kui ± 2 % (näiteks lamineeritud polüetüleen-/polüamiidkile või fluoritud polümeersed süsivesinikud). |
4.1.3. Proovivõtusüsteemid
4.1.3.1. Süsivesinike proovivõtusüsteem (kuumleek-ionisatsioondetektor (HFID))
4.1.3.1.1. |
Süsivesinike proovivõtusüsteem koosneb kuumutatavast proovivõtturist, torust, filtrist ja pumbast. Proov võetakse soojusvahetist (kui see on olemas) ülesvoolu. Proovivõttur peab olema paigaldatud heitgaaside sisselaskeavast tahkete osakeste proovivõtturiga samale kaugusele nii, et kumbki ei mõjuta teise talitlust. Proovivõtturi siseläbimõõt peab olema vähemalt 4 mm. |
4.1.3.1.2. |
Kuumutussüsteem peab hoidma kõiki kuumutatavaid osi temperatuuril 190 °C ± 10 °C. |
4.1.3.1.3. |
Mõõdetud süsivesinike aritmeetiline keskmine kontsentratsioon määratakse kindlaks faasi või katse kestusega jagatud sekundipõhiste andmete integreerimise teel. |
4.1.3.1.4. |
Kuumutatavale proovivõtutorule peab olema paigaldatud kuumutatav filter (FH), mis eemaldab 99 % tõhususega ≥ 0,3 μm tahked osakesed, et eraldada analüüsiks vajalikust pidevast gaasivoolust kõik tahked osakesed. |
4.1.3.1.5. |
Proovivõtusüsteemi reageerimisaeg (proovivõtturist analüsaatori sisselaskeavani) ei tohi ületada nelja sekundit. |
4.1.3.1.6. |
Representatiivse proovi saamiseks kasutatakse HFID-seadmeid koos konstantse voolu (soojusvaheti) süsteemiga, välja arvatud juhul, kui kasutatakse CVS-voolu varieerumise kompenseerimist. |
4.1.3.2. NO või NO2 proovivõtusüsteem (kui see on asjakohane)
4.1.3.2.1. |
Lahjendatud heitgaaside proovi pidev vool juhitakse analüsaatorisse. |
4.1.3.2.2. |
Mõõdetud NO või NO2 aritmeetiline keskmine kontsentratsioon määratakse kindlaks faasi või katse kestusega jagatud sekundipõhiste andmete integreerimise teel. |
4.1.3.2.3. |
Representatiivse proovi saamiseks kasutatakse NO või NO2 pidevat mõõtmist koos konstantse voolu (soojusvaheti) süsteemiga, välja arvatud juhul, kui kasutatakse CFV- või CFO-voolu varieerumise kompenseerimist. |
4.1.4. Analüsaatorid
4.1.4.1. Üldnõuded gaasianalüüsile
4.1.4.1.1. |
Analüsaatorite mõõtepiirkond peab vastama heitgaasiproovis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonide mõõtmiseks nõutavale täpsusele. |
4.1.4.1.2. |
Kui pole määratletud teisiti, ei tohi mõõtmisvead ületada ± 2 % (analüsaatori sisemine viga), olenemata kontrollväärtusest kalibreerimisgaaside puhul. |
4.1.4.1.3. |
Ümbritseva õhu proov mõõdetakse sama mõõtepiirkonnaga samal analüsaatoril. |
4.1.4.1.4. |
Enne analüsaatorit ei tohi kasutada ühtki gaasi kuivatamise seadet, kui ei ole tõestatud, et see ei mõjuta saasteainete sisaldust gaasivoolus. |
4.1.4.2. Süsinikmonooksiidi (CO) ja süsinikdioksiidi (CO2) analüüs
4.1.4.2.1. |
Kasutada tuleb mittehajusa infrapunase kiirguse analüsaatorit (NDIR). |
4.1.4.3. Süsivesinike (HC) analüüs kõikide kütuste puhul, v.a diislikütus
4.1.4.3.1. |
Kasutada tuleb leek-ionisatsioondetektori (FID) tüüpi analüsaatorit, mis on kalibreeritud propaaniga, mida väljendatakse süsinikuaatomite ekvivalendina (C1). |
4.1.4.4. Süsivesinike (HC) analüüs diislikütuse puhul ja valikuliselt muude kütuste puhul
4.1.4.4.1. |
Kasutada tuleb kuumleek-ionisatsioondetektori tüüpi analüsaatorit detektori, klappide, torustikuga jms, mis on kuumutatud temperatuurini 190 °C ± 10 °C. Analüsaator kalibreeritakse gaasilise propaaniga, mille kogust väljendatakse süsinikuaatomite (C1) ekvivalendina. |
4.1.4.5. Metaani (CH4) analüüs
4.1.4.5.1. |
Kasutada tuleb kas gaasikromatograafi koos leek-ionisatsioondetektori (FID) tüüpi analüsaatoriga või leek-ionisatsioondetektorit (FID) kombineerituna metaanieraldajata analüsaatoriga (NMC-FID), mis on kalibreeritud gaasilise metaani või propaaniga, väljendatuna süsinikuaatomite ekvivalendina (C1). |
4.1.4.6. Lämmastikoksiidide (NOx) analüüs
4.1.4.6.1. |
Tuleb kasutada kas kemoluminestsentsanalüsaatori (CLA) või mittehajusa ultraviolettkiirguse analüsaatorit (NDUV). |
4.1.5. Soovitatava süsteemi kirjeldused
4.1.5.1. Joonisel A5/9 on skemaatiliselt kujutatud gaasiliste heitmete proovivõtusüsteem.
Joonis A5/9
Heitgaaside täisvoolu-lahjendussüsteemi skeem
4.1.5.2. Süsteemi osade näited on toodud allpool.
4.1.5.2.1. |
Kaks proovivõtturit pidevaks proovide võtmiseks lahjendusõhust ning lahjendatud heitgaasi ja õhu segust. |
4.1.5.2.2. |
Filter tahkete osakeste eemaldamiseks analüüsiks kogutud gaasivooludest. |
4.1.5.2.3. |
Pumbad ja voolumõõturid katse käigus proovivõtturi kaudu võetavate lahjendatud heitgaasi ja lahjendusõhu proovide püsiva ja ühtlase voolu tagamiseks ning gaasiproovide voolukiirus peavad olema sellised, et iga katse lõppedes oleks saadud proovi kogus analüüsi tegemiseks piisav. |
4.1.5.2.4. |
Kiirventiilid gaasiproovide püsiva voolu juhtimiseks kogumiskottidesse või õhutusavasse. |
4.1.5.2.5. |
Gaasitihedad kiirlukustuvad liitmikud kiirventiilide ja kogumiskottide vahel. Liitmikud peavad kogumiskotipoolsest otsast automaatselt sulguma. Alternatiivina võib proovide juhtimiseks analüsaatorisse kasutada ka muid seadmeid (näiteks kolmik-korkkraane). |
4.1.5.2.6. |
Kotid lahjendatud heitgaasi ja lahjendusõhu proovide kogumiseks katse jooksul. |
4.1.5.2.7. |
Kriitilise voolu Venturi toru lahjendatud heitgaasist proportsionaalsete proovide võtmiseks (ainult CFV-CVS puhul). |
4.1.5.3. Kuumleek-ionisatsioondetektori (HFID) abil süsivesinike proovide võtmiseks vajalikud lisaosad, nagu on näidatud joonisel A5/10.
4.1.5.3.1. |
Kuumutatav proovivõttur lahjendustunnelis, mis asub samal vertikaaltasapinnal nagu tahkete osakeste proovivõtturid. |
4.1.5.3.2. |
Kuumutatav filter pärast proovivõtukohta ja enne kuumleek-ionisatsioondetektorit. |
4.1.5.3.3. |
Kuumutatavad valikuventiilid null-/kalibreerimisgaasivarude ja kuumleek-ionisatsioondetektori vahel. |
4.1.5.3.4. |
Süsivesinike kontsentratsiooni hetkväärtuste integreerimise ja registreerimise seadmed. |
4.1.5.3.5. |
Kuumutatavad proovivõtutorud ja kuumutatavad komponendid kuumutatavast proovivõtturist kuumleek-ionisatsioondetektorisse. |
Joonis A5/10
Komponendid süsivesinike proovivõtuks HFID-seadme abil
4.2. PM mõõteseadmed
4.2.1. Spetsifikatsioon
4.2.1.1. Süsteemi ülevaade
4.2.1.1.1. |
Tahkete osakeste proovivõtuseade koosneb lahjendustunnelis asuvast proovivõtturist (PSP), tahkete osakeste ülekandetorust (PTT), filtrihoidja(te)st (FH), pumbast (pumpadest), voolukiiruse regulaatoritest ja mõõteseadmetest. Vt joonised A5/11, A5/12 ja A5/13. |
4.2.1.1.2. |
Võidakse kasutada tahkete osakeste suuruse eelseparaatorit (PCF) (nt tsüklon- või inertsseparaator). Sellisel juhul on soovitatav paigaldada see filtrihoidjast ülesvoolu. |
Joonis A5/11
Alternatiivse tahkete osakeste proovivõtturi konfiguratsioon
(*) Minimum internal diameter Wall thickness ~ 1mm – Material: stainless steel
4.2.1.2. Üldnõuded
4.2.1.2.1. |
Proovivõttur tahkete osakeste proovi võtmiseks katsegaasivoost peab asuma lahjendustunnelis selliselt, et lahjendusõhu ja heitgaasi homogeensest segust saaks võtta gaasivoo representatiivse proovi, ning see peab paiknema soojusvahetist (kui see on olemas) ülesvoolu. |
4.2.1.2.2. |
Tahkete osakeste proovi voolukiirus peab olema proportsionaalne lahjendatud heitgaasi koguvoolukiirusega lahjendustunnelis, lubatud hälbega ± 5 % tahkete osakeste proovi voolukiirusest. Tahkete osakeste proovivõtu proportsionaalsust kontrollitakse süsteemi kasutuselevõtmise käigus ja vastavalt tüübikinnitusasutuse nõuetele. |
4.2.1.2.3. |
Lahjendatud heitgaasi proovi hoitakse temperatuuril üle 20 °C ja alla 52 °C kuni 20 cm üles- või allavoolu tahkete osakeste filtri pinnast. Selle saavutamiseks on lubatud kuumutada või isoleerida tahkete osakeste proovivõtusüsteemi komponente.
Juhul, kui 52 C piir ületatakse katse käigus, kui perioodilist regenereerimist ei toimu, suurendatakse CVS-vooluhulka või rakendatakse kahekordse lahjenduse meetodit (eeldusel, et CVS-vooluhulk on juba piisav ja seega ei põhjusta CVSis, proovivõtukottides ega analüütilises süsteemis kondenseerumist). |
4.2.1.2.4. |
Tahkete osakeste proov võetakse üheltainsalt filtrilt, mis on paigaldatud filtrihoidjale, mis asub lahjendatud heitgaasi voos, millest proovi võetakse. |
4.2.1.2.5. |
Kõik lahjendamata ja lahjendatud heitgaasiga kokkupuutuvad lahjendussüsteemi ja proovivõtusüsteemi osad, alates väljalasketorust kuni filtrihoidjani, peavad olema konstrueeritud nii, et tahkete osakeste sadestumine või muutumine oleks võimalikult vähene. Kõik osad peavad olema valmistatud elektrit juhtivast materjalist, mis ei reageeri heitgaasi komponentidega, ja need peavad olema maandatud, et vältida elektrostaatilist toimet. |
4.2.1.2.6. |
Kui voolukiiruse muutusi ei ole võimalik kompenseerida, tuleb kasutada punktis 3.3.5.1 või 3.3.6.4.2 nimetatud soojusvahetit ja temperatuuri reguleerimisseadet tagamaks, et voolukiirus süsteemis on konstantne ja proovivõtukiirus vastavalt proportsionaalne. |
4.2.1.2.7. |
PM mõõtmiseks nõutavaid temperatuure mõõdetakse täpsusega ± 1 °C ja reageerimisajaga (t10 – t90) 15 sekundit või vähem. |
4.2.1.2.8. |
Lahjendustunnelist tulevat proovi voolu mõõdetakse täpsusega ± 2,5 % näidust või ± 1,5 % skaala lõppväärtusest, olenevalt sellest, kumb on vähim.
Eespool esitatud CVS-tunnelist proovi voolu täpsust kohaldatakse ka siis, kui kasutatakse kahekordse lahjenduse meetodit. Sellest tulenevalt on sekundaarse lahjendusõhu voolu mõõtmine ja juhtimine ning lahjendatud heitgaasi voolukiirused läbi filtri täpsemad. |
4.2.1.2.9. |
Kõik PM mõõtmiseks vajalikud andmekanalid tuleb registreerida sagedusega 1 Hz või kiiremad. Tavaliselt sisaldavad need järgmist:
|
4.2.1.2.10. |
Kahekordse lahjenduse süsteemide korral ei mõõdeta 7. all-lisa punktis 3.3.2 määratletud lahjendustunnelist Vep ülekantud lahjendatud heitgaasi täpsust valemis otse, vaid määratakse kindlaks vooluerinevuse mõõtmise teel.
Tahkete osakeste proovivõtufiltreid läbivate topeltlahjendatud heitgaaside mõõtmiseks ja kontrollimiseks ning sekundaarse lahjendusõhu mõõtmiseks/kontrollimiseks kasutatud voolumõõturite mõõtetäpsus on piisav, nii et eristav maht Vep vastab mõõtetäpsusele ja ühekordse lahjenduse jaoks kindlaks määratud proportsionaalsete proovide võtu nõudmistele. Nõuet, et heitgaasi kondenseerumist ei tohi esineda CVS-lahjendustunnelis, lahjendatud heitgaasi vooluhulga mõõtmissüsteemis, CVS-kottides kogumise ega analüüsimise süsteemides, kohaldatakse ka juhul, kui kasutatakse kahekordse lahjendamise süsteeme. |
4.2.1.2.11. |
Iga tahkete osakeste proovivõtu- ja kahekordse lahjendamise süsteemis kasutatud voolumõõtur peab läbima lineaarsuse kontrolli, nagu nõuab seadme tootja. |
Joonis A5/12
Tahkete osakeste proovivõtusüsteem
Joonis A5/13
Kahekordse lahjendusega tahkete osakeste proovivõtusüsteem
4.2.1.3. Erinõuded
4.2.1.3.1. Proovivõttur
4.2.1.3.1.1. |
Proovivõtturi jõudlus osakeste suuruse separaatorina peab vastama käesoleva all-lisa punktile 4.2.1.3.1.4. Soovitatavalt tuleks selle jõudluse saavutamiseks kasutada teravaservalist avatud otsaga sondi, mille ots on otse voolusuunas, ja lisaks eelseparaatorit (tsüklon või inertsseparaator vms). Alternatiivina võib kasutada sobivat proovivõtturit, näiteks joonisel A5/11 kujutatut, tingimusel, et selle eelsepareerimisjõudlus vastab käesoleva all-lisa punktis 4.2.1.3.1.4 sätestatule. |
4.2.1.3.1.2. |
Proovivõttur peab olema paigaldatud heitgaasi sisselaskeavast vähemalt tunneli 10 läbimõõdu kaugusele allavoolu ja selle siseläbimõõt peab olema vähemalt 8 mm.
Kui sama proovivõtturiga võetakse samal ajal rohkem kui üks proov, tuleb selle proovivõtturiga võetav voog jagada võrdseteks alamvoogudeks, et vältida vääraid tulemusi. Kui kasutatakse mitut proovivõtturit, peavad need kõik olema terava serva ja avatud otsaga ning suunatud otse vastu voolu. Proovivõtturid peavad asuma lahjendustunneli piki-keskteljel üksteisest võrdsetel kaugustel ja nendevaheline kaugus peab olema vähemalt 5 cm. |
4.2.1.3.1.3. |
Proovivõtturi otsa ja filtrihoidja vaheline kaugus peab olema vähemalt viis proovivõtturi läbimõõtu, kuid mitte rohkem kui 2 000 mm. |
4.2.1.3.1.4. |
Eelseparaator (tsüklon, inertsseparaator jne) peab asetsema filtrihoidjast ülesvoolu. Tahkete osakeste massi proovi võtmiseks valitud voolu mahtkiiruse juures peab eelseparaator eraldama 50 % tahketest osakestest, mille mõõtmed on vahemikus 2,5–10 μm. Tahkete osakeste massi proovi võtmiseks valitud voolu mahtkiiruse juures peab 1 μm suuruste tahkete osakeste massikontsentratsioonist, mis eelseparaatorisse suunatakse, vähemalt 99 % eelseparaatorist väljuma. |
4.2.1.3.2. Tahkete osakeste ülekandetoru (PTT)
4.2.1.3.2.1. |
Kõik PTT kumerused peavad olema sujuvad ja neil peavad olema võimalikult suured raadiused. |
4.2.1.3.3. Sekundaarne lahjendamine
4.2.1.3.3.1. |
Tahkete osakeste mõõtmiseks CVSist eraldatud proovi võib valikuvõimalusena lahjendada teisel etapil vastavalt järgmistele nõudmistele:
|
4.2.1.3.4. Proovivõtupump ja voolumõõtur
4.2.1.3.4.1. |
Proovigaasi voolumõõteseade koosneb pumpadest, gaasivoolu regulaatoritest ja voolumõõturist. |
4.2.1.3.4.2. |
Gaasivoolu temperatuur voolumõõturis ei tohi kõikuda rohkem kui ± 3 °C, välja arvatud:
Kui vooluhulga muutus on filtri liigse koormatuse tõttu lubamatult suur, tunnistatakse katse kehtetuks. Kui katset korratakse, tuleb voolukiirust vähendada. |
4.2.1.3.5. Filter ja filtrihoidja
4.2.1.3.5.1. |
Filtrist allavoolu paigaldatakse ventiil. Ventiil avaneb ja sulgub ühe sekundi jooksul katse algusest ja lõpust arvates. |
4.2.1.3.5.2. |
Konkreetse katse puhul reguleeritakse gaasivoolu kiirus filtrisisendil algsele väärtusele, mis jääb vahemikku 20–105 cm/s, ja katse alguses nii, et 105 cm/s ei ületata, kui lahjendussüsteemi käitatakse selliselt, et proovivõtu vooluhulk on proportsionaalne CVS-vooluhulgaga. |
4.2.1.3.5.3. |
Filtritena kasutatakse fluorosüsinikkattega klaaskiudfiltreid või fluorosüsinikmembraanfiltreid.
Filtri pinda läbiva gaasivoolu kiirusel vähemalt 5,33 cm/s peab 0,3 μm dioktüülftalaatosakeste ning polüalfaolefiinosakeste CS 68649-12-7 ja CS 68037-01-4 kogumise efektiivsus olema kõikide filtritüüpide puhul vähemalt 99 %, kusjuures mõõtmine toimub vastavalt ühele järgmistest standarditest.
|
4.2.1.3.5.4. |
Filtrihoidja ehitus peab võimaldama saavutada voolu ühtlase jaotuse filtri sadestuspinnal. Filter peab olema ümmargune ja selle sadestusala peab olema vähemalt 1 075 mm2. |
4.2.2. Kaalumiskambri (või -ruumi) ja analüütiliste kaalude spetsifikatsioonid
4.2.2.1. Kaalumiskambri (või ruumi) tingimused
a) |
Tahkete osakeste filtrite konditsioneerimise ja kaalumise kambri (või -ruumi) temperatuur peab olema vahemikus 22 °C ± 2 °C (võimaluse korral 22 °C ± 1 °C) kogu filtrite konditsioneerimise ja kaalumise ajal. |
b) |
Niiskust tuleb hoida kastepunktis alla 10,5 °C ja suhteline niiskus peab olema 45 % ± 8 %. |
c) |
Lubatud on piiratud kõrvalekalded kaalumiskambri (või -ruumi) temperatuuri- ja niiskusnõuetest tingimusel, et nende kogukestus ühe filtrikonditsioneerimisperioodi jooksul ei ületa 30 minutit. |
d) |
Kaalumiskambris (või -ruumis) tuleb vähendada ümbritseva keskkonna saastet, mis võib langeda tahkete osakeste filtritele stabiliseerumise ajal. |
e) |
Kaalumistoimingute ajal ei ole ettenähtud tingimustest kõrvalekaldumine lubatud. |
4.2.2.2. Analüütiliste kaalude lineaarne vastus
Filtri kaalu määramiseks kasutatavad analüütilised kaalud peavad vastama tabeli A5/1 lineaarsuse kindlakstegemise kriteeriumidele, rakendades lineaarset regressiooni. See tähendab kordustäpsust vähemalt 2 μg ja resolutsiooni vähemalt 1 μg (1 arv = 1 μg). Katsetatakse vähemalt 4 võrdsete vahedega võrdluskaalu. Nullväärtus peab jääma vahemikku ± 1 μg.
Tabel A5/1
Analüütiliste kaalude verifitseerimise kriteeriumid
Mõõtesüsteem |
Lõikepunkt a0 |
Tõus a1 |
Standardviga SEE |
Determinatsioonikordaja r2 |
Tahkete osakeste kaal |
≤ 1 μg |
0,99 – 1,01 |
≤ 1 % maks |
≥ 0,998 |
4.2.2.3. Staatilise elektri mõju kõrvaldamine
Staatilise elektri mõju neutraliseeritakse. Selleks võib kaalu maandada, asetades selle antistaatilisele alusele ja neutraliseerides tahkete osakeste filtrid enne kaalumist polooniumneutralisaatori või samaväärse mõjuga seadme abil. Teise võimalusena võib staatilise elektri mõju neutraliseerimiseks kasutada staatilise elektrilaengu kompenseerimist.
4.2.2.4. Üleslükkejõu korrektsioon
Proovi- ja kontrollfiltri kaalu tuleb korrigeerida sellele õhus mõjuva üleslükkejõu suhtes. Üleslükkejõu korrektsioon on proovifiltri tiheduse, õhutiheduse ja kaalu kalibreerimiseks kasutatava vihi tiheduse sõltuvus ega kujuta tahkete osakeste endi üleslükkejõudu.
Kui filtrimaterjali tihedus ei ole teada, kasutatakse järgmisi tihedusi:
a) |
PTFEga kaetud klaaskiudfilter 2 300 kg/m3; |
b) |
PTFE-membraanfilter: 2 144 kg/m3; |
c) |
PTFE-membraanfilter koos polümetüülpenteenist kinnitusrõngaga: 920 kg/m3. |
Roostevabast terasest kalibreerimisvihtide puhul kasutatakse tihedust 8 000 kg/m3. Kui kalibreerimisviht on mõnest muust materjalist, peab selle tihedus olema teada ja seda tuleb kasutada. Järgida tuleks Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni kalibreerimiskaale käsitlevat rahvusvahelist soovitust OIML R 111-1 Edititon 2004(E) (või samaväärne).
Kasutatakse järgmist valemit:
kus:
Pef |
korrigeeritud tahkete osakeste mass, mg; |
Peuncorr |
korrigeerimata tahkete osakeste mass, mg; |
ρa |
on õhu tihedus, kg/m3; |
ρw |
on kaalude kalibreerimisvihi tihedus, kg/m3; |
ρf |
on tahkete osakeste proovivõtufiltri tihedus, kg/m3. |
Õhu tihedus ρa arvutatakse järgmise valemi abil:
pb |
on atmosfääri kogurõhk, kPa; |
Ta |
on õhu temperatuur kaalumiskeskkonnas, Kelvin (K); |
Mmix |
on õhu molaarmass kaalumiskeskkonnas, 28,836 g mol–1; |
R |
on molaarne gaasikonstant, 8,3144 J mol–1 K–1. |
4.3. PN mõõteseadmed
4.3.1. Spetsifikatsioon
4.3.1.1. Süsteemi ülevaade
4.3.1.1.1. |
Tahkete osakeste proovivõtusüsteem koosneb proovivõtturist või proovivõtukohast lahjendussüsteemis homogeenselt segunenud voolust proovi võtmiseks, tahkete osakeste loendurist (PNC) ülesvoolu paiknevast lenduvate tahkete osakeste püüdurist (VPR) ja sobivast ülekandetorust. Vt joonis A5/14. |
4.3.1.1.2. |
Soovitatav on paigaldada lenduvate osakeste püüduri sisendi ette tahkete osakeste suuruse eelseparaator (nt tsüklon, inertsseparaator vms). Tahkete osakeste proovi võtmiseks valitud voolu mahtkiiruse juures peab eelseparaator eraldama 50 % tahketest osakestest, mille mõõtmed on vahemikus 2,5–10 μm. Tahkete osakeste proovi võtmiseks valitud voolu mahtkiiruse juures peab 1 μm suuruste tahkete osakeste massikontsentratsioonist, mis eelseparaatorisse suunatakse, vähemalt 99 % eelseparaatorist väljuma.
Alternatiivina on eelseparaatorina lubatud kasutada ka proovivõtturit, mis toimib sobiva tahkete osakeste suuruse eelseparaatorina, nagu on näidatud joonisel A5/11. |
4.3.1.2. Üldnõuded
4.3.1.2.1. |
Tahkete osakeste proovivõtukoht peab asuma lahjendussüsteemis. Kahekordse lahjendussüsteemi kasutamise korral peab proovivõtukoht asuma esmases lahjendussüsteemis. |
4.3.1.2.1.1. |
Proovivõtturi otsik ehk PSP ja PTT moodustavad üheskoos tahkete osakeste ülekandesüsteemi (PTS). Tahkete osakeste ülekandesüsteem suunab proovi lahjendustunnelist lenduvate tahkete osakeste püüduri sisendisse. Tahkete osakeste ülekandesüsteem peab vastama järgmistele tingimustele:
|
4.3.1.2.1.2. |
Ülekandesüsteemi läbiv gaasiproov peab vastama järgmistele tingimustele:
|
4.3.1.2.1.3. |
Vastuvõetavaks loetakse ka ülekandesüsteemi muud proovivõtukonfiguratsioonid, mille puhul on võimalik tõestada samaväärset 30 nm suuruste tahkete osakeste läbivoolu. |
4.3.1.2.1.4. |
Väljalasketoru (OT), mis suunab lahjendatud proovi lenduvate osakeste püüdurist osakeste loenduri sisendisse, peab vastama järgmistele tingimustele:
|
4.3.1.2.1.5. |
Vastuvõetavaks loetakse ka väljalasketoru muud proovivõtukonfiguratsioonid, mille puhul on võimalik tõestada samaväärset 30 nm suuruste tahkete osakeste läbivoolu. |
4.3.1.2.2. |
Lenduvate tahkete osakeste püüdur peab sisaldama seadet proovi lahjendamiseks ja lenduvate tahkete osakeste püüdmiseks. |
4.3.1.2.3. |
Kõik lahjendamata või lahjendatud heitgaasiga kokkupuutuvad lahjendus- ja proovivõtusüsteemi osad, alates heitgaasi väljalasketorust kuni tahkete osakeste loendurini, peavad olema konstrueeritud nii, et tahkete osakeste sadestumine oleks võimalikult vähene. Kõik osad peavad olema valmistatud elektrit juhtivast materjalist, mis ei reageeri heitgaasi komponentidega, ja need peavad olema maandatud, et vältida elektrostaatilist toimet. |
4.3.1.2.4. |
Tahkete osakeste proovivõtusüsteem peab olema kooskõlas aerosooli proovivõtu hea tavaga, millega nähakse ette, et tuleb vältida järske pööranguid ja muutusi ristlõikes, kasutada siledat sisepinda ja vähendada proovivõtutoru pikkust miinimumini. Ristlõike järkjärguline muutmine on lubatud. |
4.3.1.3. Erinõuded
4.3.1.3.1. |
Enne tahkete osakeste loenduri läbimist ei tohi tahkete osakeste proov läbida pumpa. |
4.3.1.3.2. |
Soovitatakse kasutada proovi eelseparaatorit. |
4.3.1.3.3. |
Proovi eelkonditsioneerimise seade peab vastama järgmistele tingimustele:
|
4.3.1.3.4. |
Tahkete osakeste loendur peab vastama järgmistele tingimustele:
Tabel A5/2 Tahkete osakeste loenduri loendustõhusus
|
4.3.1.3.5. |
Kui tahkete osakeste loenduris kasutatakse vedelikku, vahetatakse seda seadme tootja kindlaksmääratud sagedusega. |
4.3.1.3.6. |
Kui punktis, kus kontrollitakse voolukiirust tahkete osakeste loenduris, ei hoita püsivat rõhku ja/või temperatuuri, tuleb neid mõõta tahkete osakeste loenduri sisendis tahkete osakeste kontsentratsiooni korrigeerimiseks standardtingimustele vastavaks. |
4.3.1.3.7. |
Viibeaeg tahkete osakeste ülekandesüsteemis, lenduvate tahkete osakeste püüduris ja väljalasketorus ning tahkete osakeste loenduri reageerimise aeg t90 ei tohi kesta kauem kui 20 sekundit. |
4.3.1.4. Soovitatava süsteemi kirjeldus
Järgmises punktis kirjeldatakse soovituslikku tahkete osakeste arvu mõõtmise viisi. Samas võib kasutada süsteeme, mis vastavad käesoleva all-lisa punktides 4.3.1.2 ja 4.3.1.3 esitatud spetsifikatsioonidele.
Joonis A5/14
Soovitatav tahkete osakeste proovivõtusüsteem
4.3.1.4.1. Proovivõtusüsteemi kirjeldus
4.3.1.4.1.1. |
Tahkete osakeste proovivõtusüsteem koosneb lahjendussüsteemis olevast proovivõtturi otsikust või tahkete osakeste proovivõtukohast, tahkete osakeste ülekandetorust (PTT), tahkete osakeste eelseparaatorist (PCF) ja lenduvate tahkete osakeste püüdurist (VPR), mis on paigaldatud tahkete osakeste kontsentratsioonimõõturist (PNC) ülesvoolu. |
4.3.1.4.1.2. |
Lenduvate tahkete osakeste püüdur peab sisaldama seadet proovi lahjendamiseks (tahkete osakeste kontsentratsiooni lahjendid: PND1 ja PND2) ja tahkete osakeste aurustamiseks (aurustumistoru (ET)). |
4.3.1.4.1.3. |
Proovivõttur või proovivõtukoht proovi võtmiseks katsegaasivoost peab asuma lahjendustunnelis selliselt, et lahjendusõhu ja heitgaasi homogeensest segust saaks võtta gaasivoo representatiivse proovi. |
5. Kalibreerimissagedus ja -menetlused
5.1. Kalibreerimissagedus
Tabel A5/3
Mõõtevahendi kalibreerimise sagedus
Mõõtevahendi kontroll |
Sagedus |
Kriteerium |
Gaasianalüsaatori lineariseerimine (kalibreerimine) |
Iga 6 kuu tagant |
± 2 % näidu väärtusest |
Vahepealne mõõteulatus |
Iga 6 kuu tagant |
± 2 protsenti |
CO NDIR:CO2/H2O häire |
Iga kuu |
–1…3 ppm |
NOx konverteri kontroll |
Iga kuu |
> 95 protsenti |
CH4 eraldaja kontroll |
Iga aasta |
98 protsenti etaanist |
Leek-ionisatsioondetektori CH4 näit |
Iga aasta |
Vt käesoleva all-lisa punkt 5.4.3 |
Leek-ionisatsioondetektori õhu-/kütusevool |
Põhjaliku hoolduse ajal |
Vastavalt seadme tootjale. |
Laser-infrapunaspektromeetrid (moduleeritud suure eraldusvõimega kitsasriba-infrapunaanalüsaatorid): häirete kontroll |
Iga aasta või põhjaliku hoolduse ajal |
Vastavalt seadme tootjale. |
QCL |
Iga aasta või põhjaliku hoolduse ajal |
Vastavalt seadme tootjale. |
Gaasikromatograafilised meetodid |
Vt käesoleva all-lisa punkt 7.2 |
Vt käesoleva all-lisa punkt 7.2 |
Vedelikkromatograafilised meetodid |
Iga aasta või põhjaliku hoolduse ajal |
Vastavalt seadme tootjale. |
Fotoakustika |
Iga aasta või põhjaliku hoolduse ajal |
Vastavalt seadme tootjale. |
Mikrogrammkaalu lineaarsus |
Iga aasta või põhjaliku hoolduse ajal |
Vt käesoleva all-lisa punkt 4.2.2.2 |
PNC (tahkete osakeste loendur) |
Vt käesoleva all-lisa punkt 5.7.1.1 |
Vt käesoleva all-lisa punkt 5.7.1.3 |
VPR (lenduvate tahkete osakeste püüdur) |
Vt käesoleva all-lisa punkt 5.7.2.1 |
Vt käesoleva all-lisa punkt 5.7.2 |
Tabel A5/4
Püsimahuproovi võtmise seadme (CVS) kalibreerimise sagedus
CVS |
Sagedus |
Kriteerium |
CVS-vool |
Pärast põhjalikku hooldust |
± 2 protsenti |
Lahjendusvool |
Iga aasta |
± 2 protsenti |
Temperatuuriandur |
Iga aasta |
± 1 °C |
Rõhuandur |
Iga aasta |
± 0,4 kPa |
Sisselaskekontroll |
Iga nädal |
± 2 protsenti |
Tabel A5/5
Keskkonnaandmete kalibreerimise sagedus
Kliima |
Sagedus |
Kriteerium |
Temperatuur |
Iga aasta |
± 1 °C |
Kastepunkt |
Iga aasta |
± 5 protsenti RH |
Ümbritseva õhu rõhk |
Iga aasta |
± 0,4 kPa |
Jahutusventilaator |
Pärast põhjalikku hooldust |
Vastavalt käesoleva all-lisa punktile 1.1.1 |
5.2. Analüsaatori kalibreerimine
5.2.1. |
Kõiki analüsaatoreid kalibreeritakse seadme tootja ettenähtud nõuete kohaselt või nii tihti, kui vaja, nagu on esitatud tabelis A5/3. |
5.2.2. |
Iga tavapäraselt kasutatav tööpiirkond lineariseeritakse järgmise korra kohaselt.
|
5.3. Analüsaatori nullpunkti ja kalibreerimise kontrollimine
5.3.1. Kõiki tavaliselt kasutatavaid tööpiirkondi kontrollitakse enne iga analüüsimist käesoleva all-lisa punktide 5.3.1.1 ja 5.3.1.2 kohaselt.
5.3.1.1. |
Kalibreerimist kontrollitakse nullgaasi ja kalibreerimisgaasi abil 6. all-lisa punkti 1.2.14.2.3 kohaselt. |
5.3.1.2. |
Pärast katset tuleb nullgaasi ja sama kalibreerimisgaasiga teha uus kontrollimine 6. all-lisa punkti 1.2.14.2.4 kohaselt. |
5.4. Leek-ionisatsioondetektori (FID) süsivesinike näidu kontrollimine
5.4.1. Detektori reageeringu optimeerimine
FID reguleeritakse seadme tootja ettenähtud nõuete kohaselt. Kõige tavalisemas tööpiirkonnas tuleks kasutada õhus sisalduvat propaani.
5.4.2. Süsivesinike analüsaatori kalibreerimine
5.4.2.1. |
Analüsaatori kalibreerimisel tuleb kasutada õhus sisalduvat propaani ja puhastatud sünteetilist õhku. |
5.4.2.2. |
Tuleb koostada kalibreerimiskõver nii, nagu on kirjeldatud käesoleva all-lisa punktis 5.2.2. |
5.4.3. Erinevate süsivesinike kalibreerimistegurid ja soovitatavad piirmäärad
5.4.3.1. |
Teatava konkreetse süsivesiniku kalibreerimistegur Rf on suhe FID C1 väärtuse ja silindris oleva gaasi kontsentratsiooni vahel, väljendatuna ppm C1 väärtusena.
Katsegaasi kontsentratsioonitase peab tekitama näidu, mis moodustab antud mõõtepiirkonna puhul ligikaudu 80 % mõõteskaala lõppväärtusest. Kontsentratsioon peab olema teada täpsusega ± 2 %, võttes aluseks mahuliselt väljendatud gravimeetrilise standardi. Peale selle eelkonditsioneeritakse gaasisilindrit 24 tundi temperatuuril vahemikus 20–30 °C. |
5.4.3.2. |
Kalibreerimistegurid tuleb määrata pärast analüsaatori kasutuselevõtmist ja seejärel suuremate hooldustööde tegemisel. Kasutatavad katsegaasid ja soovitatavad kalibreerimistegurid on järgmised:
propüleen ja puhastatud õhk: tolueen ja puhastatud õhk: mis vastavad propaani ja puhastatud õhu kalibreerimisteguri Rf väärtusele 1,00. |
5.5. NOx konverteri kasuteguri katse
5.5.1. |
NO2 NO-ks muundamiseks mõeldud konverterite kasuteguri määramiseks kasutatakse osonaatorit, järgides joonisel A5/15 esitatud katseskeemi ja allpool kirjeldatud menetlust.
|
5.6. Mikrogrammkaalu kalibreerimine
5.6.1. |
Tahkete osakeste proovivõtufiltrite kaalu määramiseks kasutatava mikrogrammkaalu kalibreerimine peab vastama riiklikule või rahvusvahelisele standardile. Kaal peab vastama käesoleva all-lisa punktis 4.2.2.2 toodud lineaarsusnõuetele. Lineaarsust tuleb kontrollida vähemalt kord 12 kuu jooksul või süsteemi remondi või muudatuse korral, mis võib kalibreerimist mõjutada. |
5.7. Tahkete osakeste proovivõtusüsteemi kalibreerimine ja valideerimine
Kalibreerimise ja valideerimise meetodite näited on kättesaadavad aadressil
http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29grpe/pmpFCP.html.
5.7.1. Tahkete osakeste loenduri (PNC) kalibreerimine
5.7.1.1. |
Kinnitusasutus peab tagama tahkete osakeste loenduri kalibreerimistunnistuse olemasolu, mis kinnitab selle vastavust jälgitavale standardile 13 kuu jooksul enne heitgaasi katset. Kalibreerimiste vahel jälgitakse PNC loendustõhusust PNC halvenemise suhtes või vahetatakse PNC tahti korrapäraselt iga 6 kuu tagant. Vt joonised A5/16 ja A5/17. Tahkete osakeste loenduri loendustõhusust võidakse jälgida tahkete osakeste etalonloenduri või vähemalt kahe muu tahkete osakeste mõõteloenduriga võrreldes. Kui tahkete osakeste loendur edastab tahkete osakeste arvu kontsentratsioonid ± 10 % piires tahkete osakeste etalonloenduriga saadud või kahe või enama tahkete osakeste loenduri rühma kontsentratsioonide aritmeetilisest keskmisest, loetakse tahkete osakeste loendurit seejärel stabiilseks, vastasel juhul on vaja tahkete osakeste loendurit hooldada. Kui tahkete osakeste loendurit jälgitakse kahe või enama muu tahkete osakeste mõõteloenduriga võrreldes, on lubatud kasutada võrdlussõidukit, mis sõidab järjestikku erinevates katsekambrites, millel kõigil on oma tahkete osakeste loendur. |
Joonis A5/16
Nominaalne PNC iga-aastane järjestus
Joonis A5/17
Pikendatud tahkete osakeste loenduri iga-aastane järjestus (juhul, kui PNC täielik kalibreerimine on viibinud)
5.7.1.2. |
Pärast iga suuremat hooldust tuleb tahkete osakeste loendur uuesti kalibreerida ja väljastada uus kalibreerimistunnistus. |
5.7.1.3. |
Kalibreerimine peab vastama riiklikule või rahvusvahelisele kalibreerimise standardmeetodile, võrreldes kalibreeritava tahkete osakeste loenduri tulemust:
|
5.7.1.3.1. |
Käesoleva all-lisa punkti 5.7.1.3 alapunktis a peab kalibreerimisel kasutama vähemalt kuut standardkontsentratsiooni, mille korral oleks tahkete osakeste loenduri mõõtepiirkond kaetud võimalikult ühtlaselt. |
5.7.1.3.2. |
Käesoleva all-lisa punkti 5.7.1.3 alapunktis b peab kalibreerimisel kasutama vähemalt kuut standardkontsentratsiooni tahkete osakeste loenduri mõõtepiirkonnas. Vähemalt kolm kontsentratsiooni peavad olema väiksemad kui 1 000 cm3 kohta, ülejäänud kontsentratsioonid peavad paiknema lineaarselt 1 000 cm3 kohta ja loenduri üksikute osakeste loendusrežiimi ülemise mõõtepiiri vahel. |
5.7.1.3.3. |
Käesoleva all-lisa punkti 5.7.1.3 alapunktides a ja b peavad valitud kontsentratsioonid hõlmama nominaalset null-kontsentratsiooni, mis saavutatakse vähemalt standardi EN 1822:2008 klassi H13 kuuluvate või võrdväärse tõhususega HEPA-filtrite ühendamisel iga seadme sisendiga. Kui tahkete osakeste loenduri kalibreerimisel ei kasutata kalibreerimisfaktorit, võib mõõdetud kontsentratsioon iga kasutatud kontsentratsiooni (välja arvatud null-kontsentratsiooni) korral erineda standardkontsentratsioonist ± 10 %, vastasel korral kalibreeritav tahkete osakeste loendur ei kvalifitseeru. Arvutatakse kahe andmekogumi vähimruutude lineaarse regressiooni gradient ja see salvestatakse. Kalibreeritava tahkete osakeste loenduri suhtes rakendatakse kalibreerimisfaktorit, mis on pöördvõrdeline gradiendiga. Näitude lineaarsus arvutatakse kahe andmekogumi Pearsoni korrelatsioonikoefitsiendina (r) ja see peab olema vähemalt 0,97. Nii gradiendi kui ka r2 arvutamisel pannakse lineaarse regressiooni sirge läbi koordinaatide alguspunkti (null-kontsentratsioon mõlemal seadmel). |
5.7.1.4. |
Kalibreerimisel tuleb kontrollida ka vastavust käesoleva all-lisa punkti 4.3.1.3.4 alapunktis h sätestatud nõuetele, mis käsitlevad tahkete osakeste loenduri tõhusust avastada tahkeid osakesi, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 23 nm. Loenduri tõhusust loendada tahkeid osakesi, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 41 nm, ei ole vaja kontrollida. |
5.7.2. Lenduvate tahkete osakeste püüduri kalibreerimine ja valideerimine
5.7.2.1. |
Lenduvate tahkete osakeste püüduri tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendustegureid kõikide lahjendusastmete puhul seadme kinnitatud nominaalsete töötemperatuuride juures kalibreeritakse uue seadme puhul ja pärast iga suuremat hooldust. Püüduri tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendusteguri perioodilise valideerimise nõue hõlmab vaid selle kontrollimist ühelainsal seadistusel, mida tavaliselt kasutatakse mõõtmiste puhul sõidukitel, mis on varustatud tahkete osakeste filtriga. Kinnitusasutus peab tagama lenduvate tahkete osakeste püüduri kalibreerimis- ja valideerimistunnistuse olemasolu, mis kinnitab selle vastavust järgitavale standardile 6 kuu jooksul enne heitgaasi katset. Kui lenduvate tahkete osakeste püüdur on varustatud temperatuurianduritega, võib valideerimiste vahe olla 13 kuud.
Lenduvate tahkete osakeste püüdurit on soovitatav kalibreerida ja valideerida tervikliku üksusena. Lenduvate tahkete osakeste püüdurit määratletakse tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendusteguri järgi selliste tahkete osakeste puhul, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 30 nm, 50 nm ja 100 nm. Lenduvate tahkete osakeste püüduri tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendustegurid fr(d) tahkete osakeste puhul, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 30 nm ja 50 nm, peavad olema vastavalt mitte üle 30 % ja 20 % suuremad ning mitte üle 5 % väiksemad võrreldes tahkete osakestega, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 100 nm. Valideerimiseks peab tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendusteguri aritmeetiline keskmine olema ± 10 % lenduvate tahkete osakeste püüduri esmase kalibreerimise käigus kindlaks määratud tahkete osakeste kontsentratsiooni aritmeetiliselt keskmisest vähendustegurist . |
5.7.2.2. |
Mõõtmisel kasutatav aerosool peab sisaldama tahkeid osakesi, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on 30 nm, 50 nm ja 100 nm, ning tahkete osakeste miinimumkontsentratsioon lenduvate tahkete osakeste püüduri sisendis peab olema 5 000 tahket osakest cm3 kohta. Alternatiivina võib valideerimiseks kasutada polüdispersset aerosooli, mille elektrilise liikuvuse mediaanläbimõõt on 50 nm. Mõõtmisel kasutatav aerosool peab olema termiliselt püsiv lenduvate tahkete osakeste püüduri töötemperatuuridel. Tahkete osakeste kontsentratsiooni tuleb mõõta komponentidest nii üles- kui ka allavoolu.
Tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendustegur arvutatakse monodisperssete tahkete osakeste kõikide suuruste puhul fr (di) järgmise valemi abil:
kus:
|
Nin(di) ja Nout(di) tuleb korrigeerida samadele tingimustele.
Tahkete osakeste kontsentratsiooni aritmeetiliselt keskmine vähendustegur konkreetse lahjendusseadistuse korral arvutatakse järgmiselt:
Kui valideerimiseks kasutatakse polüdispersset 50 nm aerosooli, arvutatakse tahkete osakeste kontsentratsiooni aritmeetiliselt keskmine vähendustegur konkreetse lahjendusseadistuse korral järgmise valemi abil:
kus:
Nin |
on tahkete osakeste kontsentratsioon ülesvoolu; |
Nout |
on tahkete osakeste kontsentratsioon allavoolu. |
5.7.2.3. |
Sisselaskekontsentratsiooni ≥ 10 000 cm3 kohta puhul peab lenduvate tahkete osakeste püüdur kõrvaldama tetrakontaani (CH3(CH2)38CH3) tahked osakesed, mille elektrilise liikuvuse läbimõõt on vähemalt 30 nm, rohkem kui 99,0 % ulatuses minimaalse lahjendusseadistuse korral ja tootja soovitatud töötemperatuuril. |
5.7.3. PN mõõtmissüsteemi kontrollimine
5.7.3.1. |
Igakuisel kontrollimisel peab tahkete osakeste loenduris mõõdetud voolukiiruse väärtus jääma kalibreeritud voolumõõturiga kontrollimisel saadud tahkete osakeste loenduri nimivoolukiirusest 5 % piiresse. |
5.8. Segamisseadme täpsus
Käesoleva all-lisa punktis 5.2 määratletud kalibreerimiste läbiviimiseks gaasijaoturi kasutamisel peab segamisseade võimaldama määrata lahjendatud kalibreerimisgaaside kontsentratsioone täpsusega ± 2 %. Kalibreerimiskõvera kontrollimisel kasutatakse käesoleva all-lisa punktis 5.3 kirjeldatud vahepealse mõõteulatuse kontrolli. Kalibreerimisgaas, mille kontsentratsioon on alla 50 % analüsaatori mõõtepiirkonnast, jääb 2 % piiresse selle sertifitseeritud kontsentratsioonist.
6. Etalongaasid
6.1. Puhtad gaasid
6.1.1. |
Kõik väärtused ppm tähendavad V-ppm (vpm) |
6.1.2. |
Vajaduse korral peavad kalibreerimiseks ja kasutamiseks saadaval olema järgmised gaasid:
|
6.2. Kalibreerimisgaasid
6.2.1. |
Kalibreerimisgaasi tegelik kontsentratsioon peab jääma ettenähtud väärtuse suhtes vahemikku ± 1 % või nagu toodud allpool.
Tuleb tagada järgmise koostisega gaasisegude kättesaadavus vedelgaasi spetsifikatsioonidega vastavalt käesoleva all-lisa punktile 6.1.2.1 või 6.1.2.2:
|
6. all-lisa
1. tüübi katsemenetlused ja -tingimused
1. Katsemenetlused ja -tingimused
1.1 Katsete kirjeldus
1.1.1. 1. tüübi katse abil kontrollitakse gaasiliste ühendite heitkogust ja tahkete osakeste massi, tahkete osakeste arvu, CO2 heite massi, kütusekulu, elektrienergiakulu ja elektrilist sõiduulatust rakendatavas WLTP katsetsüklis.
1.1.1.1. Katsed viiakse läbi käesoleva all-lisa punktis 1.2 või 8. all-lisa punktis 3 kirjeldatud meetodi kohaselt täiselektri-, hübriidelektri- ja suruvesinik-kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul. Võetakse heitgaaside, tahkete osakeste massi ja osakeste proovid ning neid analüüsitakse ettenähtud meetoditega.
1.1.2. Katsete arv määratakse joonisel A6/1 toodud vooskeemi kohaselt. Piirnorm on määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisas esitatud suurim lubatud väärtus vastava kriitilise saasteaine puhul.
1.1.2.1. Joonisel A6/1 toodud vooskeemi tuleb kohaldada üksnes kogu rakendatava WLTP katsetsükli, mitte üksikute faaside suhtes.
1.1.2.2. Katsetulemused on väärtused, mis saadakse pärast laetava energiasalvestussüsteemi energiamuutusel põhineva Ki ja ATCT korrektsiooni rakendamist.
1.1.2.3. Tsükli koguväärtuste määramine
1.1.2.3.1. |
Kui ükskõik millise katse käigus ületatakse kriitiliste heitkoguste piirnorm, lükatakse sõiduk tagasi. |
1.1.2.3.2. |
Olenevalt sõidukitüübist peab tootja deklareerima vajaduse korral nii välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõiduki CO2 heite massi, elektrienergiakulu ja kütusekulu tsükli koguväärtuse kui ka täiselektrisõiduki sõiduulatuse (PER) ja sõiduulatuse üksnes elektrirežiimis (AER) vastavalt tabelile A6/1. |
1.1.2.3.3. |
Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite elektrienergiakulu deklareeritud väärtust akutoiterežiimis ei määrata vastavalt joonisele A6/1. Seda tuleb käsitada tüübikinnitusväärtusena, kui deklareeritud CO2 väärtus on heaks kiidetud tüübikinnitusväärtusena. Kui see nii ei ole, tuleb tüübikinnitusväärtusena käsitada elektrienergiakulu mõõdetud väärtust.. |
1.1.2.3.4. |
Kui pärast esimest katset on kõik rakendatava tabeli A6/2 1. real toodud kriteeriumid täidetud, kiidetakse kõik tootja deklareeritud väärtused heaks tüübikinnitusväärtusena. Kui ükskõik milline rakendatava tabeli A6/2 1. real toodud kriteeriumidest pole täidetud, tuleb sama sõidukiga teha teine katse. |
1.1.2.3.5. |
Pärast teist katset tuleb arvutada kahe katse aritmeetiliselt keskmised tulemused. Kui kõik rakendatava tabeli A6/2 2. real toodud kriteeriumid on täidetud nende aritmeetiliselt keskmiste tulemustega, kiidetakse kõik tootja deklareeritud väärtused heaks tüübikinnitusväärtusena. Kui ükskõik milline rakendatava tabeli A6/2 2. real toodud kriteeriumidest pole täidetud, tuleb sama sõidukiga teha kolmas katse. |
1.1.2.3.6. |
Pärast kolmandat katset tuleb arvutada kolme katse aritmeetiliselt keskmised tulemused. Kõikide parameetrite puhul, mis vastavad rakendatava tabeli A6/2 3. rea vastavale kriteeriumile, tuleb deklareeritud väärtust käsitada tüübikinnitusväärtusena. Ükskõik millise parameetri puhul, mis ei vasta rakendatava tabeli A6/2 3. rea vastavale kriteeriumile, tuleb aritmeetiliselt keskmist tulemust käsitada tüübikinnitusväärtusena. |
1.1.2.3.7. |
Juhul, kui ükskõik milline rakendatava tabeli A6/2 kriteeriumist pole pärast esimest või teist katset täidetud, võib tootja soovil või tüübikinnitusasutuse loal väärtused uuesti deklareerida heitkoguste või kulu suuremate väärtustena või elektrilise sõiduulatuse väiksemate väärtustena, et vähendada tüübikinnituse jaoks nõutavate katsete arvu. |
1.1.2.3.8. |
dCO21, dCO22 ja dCO23 määramine |
1.1.2.3.8.1. |
Ilma et see piiraks punkti 1.1.2.3.8.2 nõude kohaldamist, kasutatakse järgmisi dCO21, dCO22 ja dCO23 väärtusi seoses tabelis A6/2 toodud katsete arvu kriteeriumiga: |
dCO21 = 0,990
dCO22 = 0,995
dCO23 = 1,000
1.1.2.3.8.2. |
Kui akutoiterežiimis tehtav 1. tüübi katse välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul koosneb kahest või enamast rakendatavast WLTP katsetsüklist ja dCO2x väärtus on alla 1,0, tuleb dCO2x väärtus asendada 1,0-ga. |
1.1.2.3.9. |
Juhul, kui katsetulemust või katsetulemuste keskmist käsitatakse ja kinnitatakse tüübikinnitusväärtusena, tuleb edasistes arvutustes sellele tulemusele viidata kui „deklareeritud väärtusele“.
Tabel A6/1 Tootja deklareeritud väärtuste suhtes kohaldatavad eeskirjad (tsükli koguväärtused) (1)
|
Joonis A6/1
1. tüübi katsete arvu vooskeem
Tekst pildi
Tabel A6/2
Katsete arvu kriteeriumid
Sisepõlemismootoriga sõidukite, välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul aku laetust säilitav 1. tüübi katse.
|
Katse |
Hindamisparameeter |
Kriitiline heitkogus |
MCO2 |
Rida 1 |
Esimene katse |
Esimese katse tulemused |
≤ määruse piirnorm × 0,9 |
≤ deklareeritud väärtus × dCO21 |
Rida 2 |
Teine katse |
Esimese ja teise katse aritmeetiline keskmine |
≤ määruse piirnorm × 1,0 (4) |
≤ deklareeritud väärtus × dCO22 |
Rida 3 |
Kolmas katse |
Kolme katse tulemuste aritmeetiline keskmine |
≤ määruse piirnorm × 1,0 (4) |
≤ deklareeritud väärtus × dCO23 |
Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul 1. tüübi katse akutoiterežiimis.
|
Katse |
Hindamisparameeter |
Kriitilised heitkogused |
MCO2,CD |
AER |
Rida 1 |
Esimene katse |
Esimese katse tulemused |
≤ määruse piirnorm × 0,9 (5) |
≤ deklareeritud väärtus × dCO21 |
≥ deklareeritud väärtus × 1,0 |
Rida 2 |
Teine katse |
Esimese ja teise katse aritmeetiline keskmine |
≤ määruse piirnorm × 1,0 (6) |
≤ deklareeritud väärtus × dCO22 |
≥ deklareeritud väärtus × 1,0 |
Rida 3 |
Kolmas katse |
Kolme katse tulemuste aritmeetiline keskmine |
≤ määruse piirnorm × 1,0 (6) |
≤ deklareeritud väärtus × dCO23 |
≥ deklareeritud väärtus × 1,0 |
Täiselektrisõidukite puhul
|
Katse |
Hindamisparameeter |
Elektrienergia kulu |
PER |
Rida 1 |
Esimene katse |
Esimese katse tulemused |
≤ deklareeritud väärtus × 1,0 |
≥ deklareeritud väärtus × 1,0 |
Rida 2 |
Teine katse |
Esimese ja teise katse aritmeetiline keskmine |
≤ deklareeritud väärtus × 1,0 |
≥ deklareeritud väärtus × 1,0 |
Rida 3 |
Kolmas katse |
Kolme katse tulemuste aritmeetiline keskmine |
≤ deklareeritud väärtus × 1,0 |
≥ deklareeritud väärtus × 1,0 |
Välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul
|
Katse |
Hindamisparameeter |
FCCS |
Rida 1 |
Esimene katse |
Esimese katse tulemused |
≤ deklareeritud väärtus × 1,0 |
Rida 2 |
Teine katse |
Esimese ja teise katse aritmeetiline keskmine |
≤ deklareeritud väärtus × 1,0 |
Rida 3 |
Kolmas katse |
Kolme katse tulemuste aritmeetiline keskmine |
≤ deklareeritud väärtus × 1,0 |
1.1.2.4. Faasispetsiifiliste väärtuste määramine
1.1.2.4.1. CO2 faasispetsiifiline väärtus
1.1.2.4.1.1. |
Pärast CO2 heite massi deklareeritud tsükli koguväärtuse heakskiitmist tuleb katsetulemuste faasispetsiifiliste väärtuste aritmeetilist keskmist (g/km) korrutada kohandusteguriga CO2_AF, et kompenseerida deklareeritud väärtuse ja katsetulemuste erinevust. See korrigeeritud väärtus on CO2 tüübikinnitusväärtus. |
kus:
kus:
|
on aritmeetiliselt keskmine CO2 heite mass L-faasi katsetulemus(t)e puhul (g/km); |
|
on aritmeetiliselt keskmine CO2 heite mass M-faasi katsetulemus(t)e puhul (g/km); |
|
on aritmeetiliselt keskmine CO2 heite mass H-faasi katsetulemus(t)e puhul (g/km); |
|
on aritmeetiliselt keskmine CO2 heite mass exH-faasi katsetulemus(t)e puhul (g/km); |
DL |
on L-faasi teoreetiline vahemaa (km); |
DM |
on M-faasi teoreetiline vahemaa (km); |
DH |
on H-faasi teoreetiline vahemaa (km); |
DexH |
on exH-faasi teoreetiline vahemaa (km). |
1.1.2.4.1.2. |
Kui CO2 heite massi deklareeritud tsükli koguväärtust heaks ei kiideta, arvutatakse faasispetsiifiline CO2 heite massi tüübikinnitusväärtus, võttes vastava faasi kõikidest katsetulemustest aritmeetilise keskmise. |
1.1.2.4.2. Kütusekulu faasispetsiifilised väärtused
1.1.2.4.2.1. |
Kütusekulu väärtus arvutatakse faasispetsiifilise CO2 heite massi abil, kasutades käesoleva all-lisa punktis 1.1.2.4.1 toodud valemeid ja heitkoguste aritmeetilist keskmist. |
1.1.2.4.3. Elektrienergiakulu, PERi ja AERi faasispetsiifiline väärtus
1.1.2.4.3.1. |
Faasispetsiifiline elektrienergiakulu ja faasispetsiifilised elektrirežiimi sõiduulatused arvutatakse, võttes katsetulemus(t)e faasispetsiifilistest väärtustest aritmeetilise keskmise, ilma kohandustegurita. |
1.2. 1. tüübi katsetingimused
1.2.1. Ülevaade
1.2.1.1. 1. tüübi katse sisaldab ettenähtud etappidena dünamomeetri ettevalmistamist, tankimist, stabiliseerumist ja katse läbiviimist.
1.2.1.2. 1. tüübi katse hõlmab sõiduki kasutamist veojõustendil interpolatsioonitüüpkonna puhul rakendatavas WLTC tsüklis. Järgnevaks analüüsiks kogutakse lahjendatud heitgaasidest püsimahuproovivõtturi abil pidevalt proportsionaalne osa.
1.2.1.3. Fooni kontsentratsioonid mõõdetakse kõikide ühendite puhul, mille puhul viiakse läbi lahjendatud heite massi mõõtmised. Heitgaaside katse puhul tuleb selleks koguda ja analüüsida lahjendusõhku.
1.2.1.3.1. Taustosakeste mõõtmine
1.2.1.3.1.1. |
Kui tootja taotleb kas lahjendusõhu või lahjendustunneli taustosakeste massi lahutamist heitkoguste mõõtetulemustest, tuleb fooni tasemed määrata käesoleva all-lisa punktides 1.2.1.3.1.1.1–1.2.1.3.1.1.3 (k.a) nimetatud menetluste kohaselt. |
1.2.1.3.1.1.1. |
Suurim lubatud fooniparandus on filtrile kogunenud mass, mis on samaväärne 1 mg/km-ga katse vooluhulga juures. |
1.2.1.3.1.1.2. |
Kui foon ületab selle taseme, lahutatakse vaikimisi väärtus 1 mg/km. |
1.2.1.3.1.1.3. |
Kui fooni osa lahutamisel saadakse tulemuseks negatiivne väärtus, loetakse fooni tasemeks null. |
1.2.1.3.1.2. |
Lahjendusõhu tahkete osakeste fooni mass määratakse, juhtides filtreeritud lahjendusõhku läbi tahkete osakeste foonifiltri. See võetakse lahjendusõhufiltritest vahetult allavoolu jäävast punktist. Fooni tasemed (μg/m3) määratakse vähemalt 14 mõõtmise (sagedusega vähemalt üks mõõtmine nädalas) libiseva aritmeetilise keskmisena. |
1.2.1.3.1.3. |
Lahjendustunneli tahkete osakeste fooni mass määratakse, juhtides filtreeritud lahjendusõhku läbi tahkete osakeste foonifiltri. See võetakse samast punktist nagu tahkete osakeste proov. Kui katse puhul kasutatakse teisest lahjendamist, peab teisene lahjendussüsteem olema fooni mõõtmisel aktiveeritud. Ühe mõõtmise võib teha katsepäeval, kas enne või pärast katset. |
1.2.1.3.2. Taustosakeste arvu määramine
1.2.1.3.2.1. |
Kui tootja taotleb fooniparandust, määratakse fooni tasemed järgmiselt. |
1.2.1.3.2.1.1. |
Fooni väärtus võidakse arvutada või mõõta. Suurim lubatud fooniparandus on seotud tahkete osakeste arvu mõõtmissüsteemi suurima lubatud lekke määraga (0,5 osakest cm3 kohta), mõõdetuna tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendusteguri (PCRF) ja tegelikus katses kasutatud CVS-vooluhulga abil. |
1.2.1.3.2.1.2. |
Tüübikinnitusasutus või tootja võib taotleda, et arvutatud tulemuste asemel kasutataks tegelikke fooni mõõtmistulemusi. |
1.2.1.3.2.1.3. |
Kui fooni osa lahutamisel saadakse tulemuseks negatiivne väärtus, loetakse tahkete osakeste arvu väärtuseks null. |
1.2.1.3.2.2. |
Lahjendusõhu tahkete osakeste fooni arvu tase määratakse filtreeritud lahjendusõhu proovide võtmise teel. See võetakse PN mõõtmissüsteemi lahjendusõhufiltritest vahetult allavoolu jäävast punktist. Fooni tasemed (tahkete osakeste arv cm3 kohta) määratakse vähemalt 14 mõõtmise (sagedusega vähemalt üks mõõtmine nädalas) libiseva aritmeetilise keskmisena. |
1.2.1.3.2.3. |
Lahjendustunneli tahkete osakeste fooni arvu tase määratakse filtreeritud lahjendusõhu proovide võtmise teel. See võetakse samast punktist nagu tahkete osakeste arvu proov. Kui katse puhul kasutatakse teisest lahjendamist, peab teisene lahjendussüsteem olema fooni mõõtmisel aktiveeritud. Ühe mõõtmise võib teha katsepäeval, kas enne või pärast katset, kasutades tegelikku tahkete osakeste kontsentratsiooni vähendustegurit (PCRF) ja katse käigus kasutatud CVS-vooluhulka. |
1.2.2. Katseruumi üldseadmed
1.2.2.1. Mõõdetavad parameetrid
1.2.2.1.1. Järgmisi temperatuure tuleb mõõta täpsusega ± 1,5 °C:
a) |
katseruumi õhu temperatuur; |
b) |
lahjendus- ja proovivõtusüsteemi temperatuurid, mida on vaja 5. all-lisas määratletud heitkoguste mõõtmise süsteemide jaoks. |
1.2.2.1.2. Õhurõhu mõõtmisel peab mõõtetäpsus olema ± 0,1 kPa.
1.2.2.1.3. Eriniiskuse H mõõtmisel peab mõõtetäpsus olema ± 1 g H2O kuiva õhu kg kohta.
1.2.2.2. Katseruum ja seisuala
1.2.2.2.1. Katseruum
1.2.2.2.1.1. |
Katseruumi temperatuuri seadepunkt peab olema 23 °C. Kõrvalekalle tegelikust väärtusest peab olema ± 5 °C piires. Õhutemperatuuri ja niiskust tuleb mõõta katseruumi jahutusventilaatori väljalaskeava juures miinimumsagedusega 1 Hz. Katse alguse temperatuuri kohta vt 6. all-lisa punkt 1.2.8.1. |
1.2.2.2.1.2. |
Katseruumis oleva õhu või mootori poolt sissevõetava õhu eriniiskus (H) peab vastama järgmisele tingimusele:
|
1.2.2.2.1.3. |
Niiskust tuleb mõõta pidevalt miinimumsagedusega 1 Hz. |
1.2.2.2.2. Seisuala
Seisuala temperatuuri seadepunkt peab olema 23 °C ning kõrvalekalle tegelikust väärtusest peab viieminutilise libiseva aritmeetilise keskmise korral olema ± 3 °C piires ning ei tohi esineda süstemaatilist kõrvalekallet seadepunktist. Temperatuuri tuleb mõõta pidevalt miinimumsagedusega 1 Hz.
1.2.3. Katsesõiduk
1.2.3.1. Üldosa
Katsesõiduki kõik komponendid peavad olema kooskõlas tootmisseeriaga, või kui sõiduk erineb seeriatootmises olevast sõidukist, lisatakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse täielik kirjeldus. Valmistaja ja tüübikinnitusasutus lepivad katsesõiduki valimisel kokku selles, milline sõiduki katsemudel on interpolatsioonitüüpkonna tüüpiline näide.
Heitkoguste mõõtmise puhul rakendatakse katsesõidukiga H määratud sõidutakistust. Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul rakendatakse heitkoguste mõõtmiseks 4. all-lisa punkti 5.1 kohaselt sõiduki HM kohta arvutatud sõidutakistust.
Kui tootja soovil kasutatakse interpolatsioonimeetodit (vt 7. all-lisa punkt 3.2.3.2), viiakse läbi täiendav heitkoguste mõõtmine katsesõidukiga L määratud sõidutakistusega. Sõidukitega H ja L läbiviidud katsed tuleks teha sama katsesõidukiga ning neid katsetatakse lühima lõpliku ülekandearvuga interpolatsioonitüüpkonnas. Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna puhul viiakse läbi täiendav heitkoguste mõõtmine 4. all-lisa punkti 5.1 kohaselt sõiduki LM puhul arvutatud sõidutakistusega.
1.2.3.2. CO2 interpolatsioonivahemik
Interpolatsioonimeetodit tuleb kasutada üksnes siis, kui katsesõidukite L ja H CO2 erinevus on vahemikus 5–30 g/km või 20 % sõiduki H CO2 heitkogusest, olenevalt sellest, kumb väärtus on väiksem.
Tootja soovil ja tüübikinnitusasutuse loal võib interpolatsioonijoont ekstrapoleerida väärtuseni kuni 3 g/km üle sõiduki H CO2 heitkoguse ja/või alla sõiduki L CO2 heitkoguse. See laiendus kehtib üksnes eespool nimetatud interpolatsioonivahemiku absoluutpiiride piires.
Käesolevat punkti ei rakendata sõidutakistusmaatriksi tüüpkonda kuuluvate sõidukite HM ja LM vahelise CO2 erinevuse suhtes.
1.2.3.3. Sissesõitmine
Sõiduk peab olema tehniliselt korras. See peab olema sisse sõidetud ja selle läbisõit enne katset peab olema 3 000 – 15 000 km. Mootor, käigukast ja sõiduk peavad olema tootja soovituste kohaselt sisse sõidetud.
1.2.4. Seadistused
1.2.4.1. Dünamomeetri seadistused ja kontrollimine tuleb läbi viia 4. all-lisa kohaselt.
1.2.4.2. Dünamomeetri kasutamine
1.2.4.2.1. |
Dünamomeetri kasutamisel tuleb abiseadmed välja lülitada või deaktiveerida, v.a siis, kui nende kasutamine on vajalik. |
1.2.4.2.2. |
Sõiduki dünamomeetri kasutusrežiim (kui on olemas) tuleb aktiveerida tootja juhiste kohaselt (nt kasutades sõiduki roolil asetsevaid nuppe kindlas järjestuses, kasutades tootja töökoja testrit, eemaldades kaitsme).
Tootja peab esitama tüübikinnitusasutusele loetelu deaktiveeritud seadmetest ja deaktiveerimise põhjenduse. Dünamomeetri kasutusrežiimi peab heaks kiitma tüübikinnitusasutus ja see dünamomeetri kasutusrežiim kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. |
1.2.4.2.3. |
Dünamomeetri kasutusrežiim ei tohi aktiveerida, muuta, edasi lükata või deaktiveerida ühegi katsetingimustes heitkoguseid ja kütusekulu mõjutava osa tööd. Iga seade, mis mõjutab kasutamist veojõustendil, tuleb seadistada nii, et see tagab nõuetekohase kasutamise. |
1.2.4.2.4. |
Kui katsesõidukit katsetatakse kaherattaveo (2WD) režiimis, tuleb katsesõidukit katsetada üheteljelisel veojõustendil, mis vastab 5. all-lisa punkti 2 kohastele nõuetele. Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib sõidukit katsetada kaheteljelisel veojõustendil. |
1.2.4.2.5. |
Kui katsesõidukit kasutatakse režiimis, mis WLTP tingimustes kasutaks rakendatavas tsüklis osaliselt või püsivat neljarattavedu (4WD), tuleb katsesõidukit katsetada kaheteljelisel veojõustendil, mis vastab 5. all-lisa punkti 2.3 kohastele nõuetele.
Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib sõidukit katsetada üheteljelisel veojõustendil, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
1.2.4.3. Sõiduki väljalaskesüsteemis ei tohi esineda lekkeid, mis tõenäoliselt vähendaksid kogutava gaasi kogust.
1.2.4.4. Jõuseadme ja sõiduki juhtseadiste seadistused peavad vastama tootja poolt seeriatootmise puhul ettenähtud seadistustele.
1.2.4.5. Rehvide tüüp peab vastama sõiduki tootja teatatud originaalrehvi tüübile. Rehvirõhku võib suurendada kuni 50 % üle 4. all-lisa punktis 4.2.2.3 toodud rehvirõhu. Sama rehvirõhku tuleb kasutada dünamomeetri seadistuse ja kõikide edasiste katsete puhul. Kasutatud rehvirõhk tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.
1.2.4.6. Etalonkütus
1.2.4.6.1. |
Katsetamisel tuleb kasutada IX lisas määratletud asjakohast etalonkütust. |
1.2.4.7. Katsesõiduki ettevalmistamine
1.2.4.7.1. |
Sõiduk peab katse ajal olema ligikaudu horisontaalses asendis, et vältida kütuse ebanormaalset jaotumist. |
1.2.4.7.2. |
Tootja peab vajaduse korral tagama lisaseadmete ja adapterite olemasolu, mis võimaldavad sõidukile paigaldatud kütusepaagi(d) tühjendada madalaima võimaliku tasemeni, et koguda heitgaasiproove. |
1.2.4.7.3. |
Kui regeneratsioonisüsteem on stabiilsetes koormustingimustes (s.t kui parajasti ei ole käimas regeneratsioonitsükkel), soovitatakse katse ajal osakeste massi proovide võtmisel, et sõiduk oleks läbinud > 1/3 läbisõidust, mis jääb kahe ettenähtud regeneratsioonitsükli vahele, või et perioodiliselt regenereeruv süsteem saaks vastava koormuse sõidukilt maha monteerituna. |
1.2.5. Eelkatsetsüklid
1.2.5.1. |
Kui tootja seda nõuab, võib läbi viia eelkatsetsüklid kiiruskõvera järgimiseks ettenähtud piirnormide piirides. |
1.2.6. Sõiduki eelkonditsioneerimine
1.2.6.1. Kütusepaak (või kütusepaagid) täidetakse kindlaksmääratud katsekütusega. Kütusepaak (või kütusepaagid), milles on käesoleva all-lisa punktis 1.2.4.6 ettenähtud nõuetele mittevastav kütus, tuleb enne täitmist kõnealusest kütusest tühjendada. Kütuseaurude reguleerimise süsteemi ei tohi tavapäratult tühjeneda ega täituda.
1.2.6.2. Laetavate energiasalvestussüsteemide laadimine
Enne eelkonditsioneerimise katsetsüklit tuleb laetavad energiasalvestussüsteemid täielikult laadida. Tootja soovil võib enne eelkonditsioneerimist laadimise ära jätta. Laetavaid energiasalvestussüsteeme ei laeta enne ametlikku katsetamist uuesti.
1.2.6.3. Katsesõiduk viiakse katseruumi ja tehakse punktides 1.2.6.3.1–1.2.6.3.9 (k.a) nimetatud toimingud.
1.2.6.3.1. |
Katsesõiduk kas sõidab või lükatakse dünamomeetrile, kus see läbib rakendatavad WLTC tsüklid. Sõiduk ei pea olema külm ja seda võib kasutada dünamomeetri võimsuse seadistamiseks. |
1.2.6.3.2. |
Dünamomeetri võimsus seadistatakse 4. all-lisa punktide 7 ja 8 kohaselt. |
1.2.6.3.3. |
Eelkonditsioneerimise ajal peab katseruumi temperatuur olema samasugune, nagu on määratletud 1. tüübi katse puhul (käesoleva all-lisa punkt 1.2.2.2.1). |
1.2.6.3.4. |
Veoratta rehvirõhk peab olema seadistatud käesoleva all-lisa punkti 1.2.4.5 kohaselt. |
1.2.6.3.5. |
Esimese gaasilise etalonkütusega katse ja teise gaasilise etalonkütusega katse vahel tuleb ottomootoriga sõidukid, mille kütusena kasutatakse vedelgaasi või maagaasi/biometaani või mille seadmed võimaldavad kasutada kütusena niihästi bensiini kui ka vedelgaasi või maagaasi/biometaani, veel kord eelkonditsioneerida enne teise etalonkütusega katsetamist. |
1.2.6.3.6. |
Eelkonditsioneerimiseks läbitakse rakendatav WLTC. Mootori käivitamine ja sõitmine peavad toimuma käesoleva all-lisa punkti 1.2.6.4 kohaselt.
Dünamomeeter tuleb seadistada 4. all-lisa kohaselt. |
1.2.6.3.7. |
Tootja või tüübikinnitusasutuse soovil võib läbida täiendavaid WLTC tsükleid, et viia sõiduk ja selle kontrollisüsteemid stabiliseerunud olekusse. |
1.2.6.3.8. |
Sellise täiendava eelkonditsioneerimise ulatus tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. |
1.2.6.3.9. |
Katserajatises, kus vähese tahkete osakeste heitega sõiduki katsel võib esineda saastumine varasema katse tõttu, mis on tehtud suure tahkete osakeste heitega sõidukiga, soovitatakse proovivõtuseadmete eelkonditsioneerimiseks teha vähese tahkete osakeste heitega sõidukiga 20-minutiline sõidutsükkel püsikiirusel 120 km/h. Vajaduse korral on lubatud kauem ja/või suuremal kiirusel sõitmine proovivõtuseadmete eelkonditsioneerimiseks. Lahjendustunneli fooni mõõtmised tehakse pärast tunneli eelkonditsioneerimist ja enne järgnevat sõiduki katsetamist. |
1.2.6.4. Jõuseade käivitatakse tootja juhiste kohaselt selleks otstarbeks ettenähtud seadmete abil.
Kui ei ole sätestatud teisiti, ei ole kasutusrežiimi vahetamine muul viisil kui sõiduki poolt katse käigus lubatud.
1.2.6.4.1. |
Kui jõuseadme käivitamine ei õnnestu, nt mootor ei käivitu ootuspäraselt või sõiduk kuvab käivitusvea, on katse kehtetu, tuleb korrata eelkonditsioneerimist ja läbida uus katse. |
1.2.6.4.2. |
Tsükkel algab jõuseadme käivitamise hetkest. |
1.2.6.4.3. |
Kui kütusena kasutatakse vedelgaasi või maagaasi/biometaani, võib mootori käivitada bensiiniga ning lülitada pärast kindlaksmääratud ajavahemiku möödumist, mida juht ei saa muuta, automaatselt ümber vedelgaasile või maagaasile/biometaanile. |
1.2.6.4.4. |
Sõiduki paigalseisu/tühikäigu faaside ajal peavad pidurid olema sobiva jõuga rakendatud, et takistada veorataste pöörlemist. |
1.2.6.4.5. |
Katse ajal mõõdetakse kiirust reaalajas või kogutakse andmekogumissüsteemi abil sagedusega vähemalt 1 Hz, et oleks võimalik hinnata tegelikku sõidukiirust. |
1.2.6.4.6. |
Sõidukiga tegelikult läbitud vahemaa tuleb kanda iga WLTC faasi kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. |
1.2.6.5. Käigukasti kasutamine
1.2.6.5.1. Käsikäigukast
Tuleb järgida 2. all-lisas toodud ettenähtud käiguvahetusi. 8. all-lisa kohaselt katsetatavate sõidukitega tuleb sõita kõnealuse all-lisa punkti 1.5 kohaselt.
Sõidukeid, mis ei suuda rakendatavas WLTC tsüklis saavutada nõutavaid kiirenduse ja suurima kiiruse väärtusi, kasutatakse nii, et gaasipedaal on vajutatud täielikult põhja, kuni nõutav kiiruskõver saavutatakse uuesti. Sellistel juhtudel ei muuda kiiruskõvera rikkumised katset kehtetuks. Kõrvalekalded sõidutsüklist tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.
1.2.6.5.1.1. |
Tuleb kohaldada käesoleva all-lisa punktis 1.2.6.6 toodud kõrvalekaldeid. |
1.2.6.5.1.2. |
Käiguvahetust alustatakse ja see viiakse lõpule ± 1,0 sekundi jooksul ettenähtud käiguvahetuspunktist. |
1.2.6.5.1.3. |
Sidur tuleb alla vajutada ± 1,0 sekundi jooksul ettenähtud siduri tööpunktist. |
1.2.6.5.2. Automaatkäigukast
1.2.6.5.2.1. |
Automaatkäigukastiga sõidukeid katsetatakse põhirežiimis. Gaasipedaali tuleb kasutada selliselt, et järgitaks täpselt kiiruskõverat. |
1.2.6.5.2.2. |
Automaatkäigukasti ja juhi valitavate režiimidega sõidukid peavad vastama kriitiliste heitkoguste piirnormidele kõigis edasiliikumiseks kasutatavates automaatse käiguvahetuse režiimides. Tootja esitab tüübikinnitusasutusele asjakohased tõendid. Tootja esitatud tehniliste tõendite põhjal ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul ei käsitleta väga eriliseks piiratud otstarbeks ettenähtud juhi valitavaid režiime (nt hooldusrežiim, aeglase sõidu režiim). |
1.2.6.5.2.3. |
Tootja esitab tüübikinnitusasutusele tõendid sellise režiimi olemasolu kohta, mis vastab käesoleva lisa punkti 3.5.9 nõuetele. Tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib põhirežiimi kasutada ainsa režiimina kriitiliste heitkoguste, CO2 heitkoguse ja kütusekulu määramiseks. Olenemata põhirežiimi olemasolust peavad kriitiliste heitkoguste piirnormid vastama kõikidele vaadeldavatele automaatse käiguvahetuse režiimidele, mida kasutatakse edasiliikumiseks, nagu on kirjeldatud käesoleva all-lisa punktis 1.2.6.5.2.2. |
1.2.6.5.2.4. |
Kui sõidukil puudub põhirežiim või pole tüübikinnitusasutus nõutud põhirežiimi põhirežiimina heaks kiitnud, katsetatakse sõidukit kriitiliste heitkoguste, CO2 heitkoguse ja kütusekulu seisukohast parimas ning halvimas võimalikus režiimis. Parimad ja halvimad võimalikud režiimid tehakse kindlaks kõikide režiimide CO2 heitkoguste ja kütusekulu kohta esitatud tõendite põhjal. CO2 heitkogused ja kütusekulu on mõlema režiimi katsetulemuste aritmeetiline keskmine. Mõlema režiimi katsetulemused tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. Olenemata katsetamise seisukohast parima ja halvima võimaliku režiimi olemasolust peavad kriitiliste heitkoguste piirnormid vastama kõikidele vaadeldavatele automaatse käiguvahetuse režiimidele, mida kasutatakse edasiliikumiseks, nagu on kirjeldatud käesoleva all-lisa punktis 1.2.6.5.2.2. |
1.2.6.5.2.5. |
Tuleb kohaldada käesoleva all-lisa punktis 1.2.6.6 toodud kõrvalekaldeid.
Pärast esialgset sisselülitamist ei tohi käiguvalitsat katse jooksul kasutada. Esialgne sisselülitamine tehakse üks sekund enne esimese kiirenduse alustamist. |
1.2.6.5.2.6. |
Käsirežiimiga automaatkäigukastiga sõidukeid katsetatakse käesoleva all-lisa punkti 1.2.6.5.2 kohaselt. |
1.2.6.6. Kiiruskõvera kõrvalekalded
Sõiduki tegeliku kiiruse ja rakendatavate katsetsüklite ettenähtud kiiruse vahel on lubatud järgmised kõrvalekalded. Kõrvalekaldeid ei tohi näidata juhile:
a) |
ülempiir: 2,0 km/h suurem kui kõvera kõrgeim punkt ± 1,0 sekundi jooksul konkreetsest ajahetkest; |
b) |
alampiir: 2,0 km/h väiksem kui kõvera madalaim punkt ± 1,0 sekundi jooksul konkreetsest ajahetkest. |
Vt joonis A6/2.
Ettenähtud kiiruse kõrvalekalletest suuremad kõrvalekaldeid aktsepteeritakse tingimusel, et kõrvalekaldeid ei ületata mitte mingil juhul rohkem kui ühe sekundi jooksul.
Katse kohta ei tohi olla rohkem kui kümme sellist kõrvalekallet.
Joonis A6/2
Kiiruskõvera kõrvalekalded
1.2.6.7. Kiirendused
1.2.6.7.1. |
Sõidukeid kasutatakse nii, et asjakohane gaasipedaal liigub nii, nagu on vaja kiiruskõvera täpseks järgimiseks. |
1.2.6.7.2. |
Sõidukeid kasutatakse sujuvalt, järgides tüüpilisi käiguvahetuspunkte, kiirust ja menetlusi. |
1.2.6.7.3. |
Käsikäigukastide puhul vabastatakse gaasipedaal iga käiguvahetuse ajal ja käiguvahetus sooritatakse minimaalse ajaga. |
1.2.6.7.4. |
Kui sõiduk ei suuda kiiruskõverat järgida, kasutatakse seda suurimal võimalikul võimsusel, kuni sõiduki kiirus saavutab taas vastava sihtkiiruse. |
1.2.6.8. Aeglustused
1.2.6.8.1. |
Tsükli aeglustuste ajal deaktiveerib juht gaasipedaali töö, kuid ei vabasta käsitsi sidurit kuni 2. all-lisa punkti 4 alapunktis c toodud punktini. |
1.2.6.8.1.1. |
Kui sõiduk aeglustab kiiremini kui kiiruskõveral ette nähtud, kasutatakse gaasipedaali selleks, et sõiduk järgiks täpselt kiiruskõverat. |
1.2.6.8.1.2. |
Kui sõiduk aeglustab liiga aeglaselt, et järgida kavandatud aeglustust, rakendatakse pidurid selliselt, et oleks võimalik kiiruskõverat täpselt järgida. |
1.2.6.9. Mootori ootamatu seiskumine
1.2.6.9.1. |
Kui mootor seiskub ootamatult, tunnistatakse eelkonditsioneerimine või 1. tüübi katse kehtetuks. |
1.2.6.10. |
Pärast tsükli läbimist lülitatakse mootor välja. Sõidukit ei tohi käivitada enne, kui algab katse, milleks sõidukit eelkonditsioneeriti. |
1.2.7. Stabiliseerimine
1.2.7.1. |
Eelkonditsioneerimise ja järgneva katsetuse vahelisel ajal tuleb katsesõidukit hoida alal, mille ümbritseva keskkonna tingimused on toodud käesoleva all-lisa punktis 1.2.2.2.2. |
1.2.7.2. |
Sõidukil lastakse stabiliseeruda vähemalt 6 ja maksimaalselt 36 tunni jooksul, avatud või suletud kapotiga. Kui see ei ole konkreetse sõiduki puhul erisätetega välistatud, võib sooritada jahutamise sundjahutamise teel seadepunkti temperatuurini. Kui jahutamist kiirendatakse ventilaatoritega, tuleb ventilaatorid asetada nii, et jõuülekandeseadme, mootori ja heitgaaside järelpõletussüsteemi maksimaalne jahutus saavutatakse ühtlaselt. |
1.2.8. Heitkoguse ja kütusekulu katse (1. tüübi katse)
1.2.8.1. Katseruumi temperatuur katse alguses peab olema 23 °C ± 3 °C mõõdetuna miinimumsagedusega 1 Hz. Mootoriõli ja jahutusvedeliku (kui see on olemas) temperatuur peab jääma ± 2 °C piiresse 23 °C seadepunktist.
1.2.8.2. Katsesõiduk lükatakse dünamomeetrile.
1.2.8.2.1. Sõiduki veorattad asetatakse dünamomeetrile ilma mootorit käivitamata.
1.2.8.2.2. Veorataste rehvirõhku reguleeritakse käesoleva all-lisa punkti 1.2.4.5 sätete kohaselt.
1.2.8.2.3. Kapott peab olema suletud.
1.2.8.2.4. Väljalaskesüsteemi ühendustoru kinnitatakse sõiduki summutitoru(de) külge vahetult enne mootori käivitamist.
1.2.8.3. Jõuseadme käivitamine ja sõitmine
1.2.8.3.1. Jõuseade käivitatakse tootja juhiste kohaselt selleks otstarbeks ettenähtud seadmete abil.
1.2.8.3.2. Sõidukiga sõidetakse käesoleva all-lisa punktides 1.2.6.4–1.2.6.10 (k.a) kirjeldatud viisil 1. all-lisas kirjeldatud rakendatavas WLTC tsüklis.
1.2.8.4. RCB andmeid mõõdetakse iga WLTC faasi puhul käesoleva all-lisa 2. liite kohaselt.
1.2.8.5. Sõiduki tegelikku kiirust tuleb mõõta mõõtesagedusega 10 Hz ning tuleb arvutada ja dokumenteerida 7. all-lisa punktis 7 kirjeldatud sõidukõvera indeksid.
1.2.9. Gaasiliste proovide võtmine
Gaasilised proovid kogutakse kottidesse ja ühendeid analüüsitakse katse või katsefaasi lõpus või ühendeid võib analüüsida pidevalt ja integreerida kogu tsükli jooksul.
1.2.9.1. |
Enne iga katset läbitakse järgmised etapid. |
1.2.9.1.1. |
Läbipuhutud tühjendatud proovivõtukotid ühendatakse lahjendatud heitgaasi ja lahjendusõhu proovide kogumise süsteemidega. |
1.2.9.1.2. |
Mõõtevahendid käivitatakse mõõtevahendi tootja juhiste kohaselt. |
1.2.9.1.3. |
Püsimahuproovivõtturi (CVS) soojusvahetit (kui on paigaldatud) tuleb eelnevalt kuumutada või jahutada 5. all-lisa punktis 3.3.5.1 toodud katse töötemperatuuride kõrvalekalde piires. |
1.2.9.1.4. |
Komponente, nt proovivõtutorusid, filtreid, jahuteid ja pumpasid, tuleb vajaduse korral kuumutada või jahutada kuni stabiliseerunud töötemperatuuride saavutamiseni. |
1.2.9.1.5. |
CVS-vooluhulgad tuleb seadistada 5. all-lisa punkti 3.3.4 kohaselt ja proovi vooluhulgad reguleeritakse sobivale tasemele. |
1.2.9.1.6. |
Elektrooniline integreeriv seade nullitakse ja selle võib enne tsüklifaasi algust uuesti nullida. |
1.2.9.1.7. |
Kõikide pidevtoimega gaasianalüsaatorite puhul tuleb valida sobivad mõõtepiirkonnad. Katse ajal on mõõtepiirkonna ümberlülitamine lubatud üksnes siis, kui ümberlülitamine toimub kalibreeringu muutmise teel, mille käigus kasutatakse mõõtevahendi digitaalset resolutsiooni. Analüsaatori analoog-operatsioonivõimendi võimendusastet ei pruugita katse ajal ümber lülitada. |
1.2.9.1.8. |
Kõik pidevtoimega gaasianalüsaatorid tuleb nullida ja kalibreerida 5. all-lisa punkti 6 nõuetele vastavate gaaside abil. |
1.2.10. Proovide võtmine tahkete osakeste massi (PM) määramiseks
1.2.10.1. Käesoleva all-lisa punktides 1.2.10.1.1–1.2.10.1.2.3 (k.a) kirjeldatud etapid tuleb läbida enne iga katset.
1.2.10.1.1. Filtri valimine
1.2.10.1.1.1. |
Kogu rakendatavas WLTC tsüklis kasutatakse ühtainsat tahkete osakeste proovivõtufiltrit ilma varufiltrita. Piirkondlike tsüklimuutuste kohandamiseks võib kasutada ühtainsat filtrit esimese kolme faasi puhul ja eraldi filtrit neljanda faasi puhul. |
1.2.10.1.2. Filtri ettevalmistamine
1.2.10.1.2.1. |
Vähemalt tund enne katset asetatakse iga filter tolmu eest kaitstud ja õhuvahetust võimaldavasse Petri tassi ning pannakse kaalumiskambrisse (või -ruumi) stabiliseeruma.
Stabiliseerumisperioodi lõpus kaalutakse iga filter ja selle kaal kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. Seejärel hoitakse filtrit suletud Petri tassis või tihendatud filtrihoidjas kuni katses kasutamiseni. Filtrit tuleb kasutada kaheksa tunni jooksul pärast kaalumiskambrist (või -ruumist) väljavõtmist. Filter viiakse tagasi stabiliseerimisruumi ühe tunni jooksul pärast katset ja seda konditsioneeritakse vähemalt üks tund enne kaalumist. |
1.2.10.1.2.2. |
Tahkete osakeste proovivõtufilter tuleb hoolikalt paigaldada filtrihoidjasse. Filtrit tuleb käsitseda vaid tangide või pihtide abil. Filtri toores või abrasiivne käsitsemine võib põhjustada vigase kaalumistulemuse. Filtrihoidja asetatakse proovivõtutorusse, mida ei läbi vool. |
1.2.10.1.2.3. |
Mikrokaalu soovitatakse kontrollida iga kaalumissessiooni algul, 24 tunni jooksul proovi kaalumisest, kaaludes etalonraskust massiga 100 mg. Seda raskust kaalutakse kolm korda ja tulemuste aritmeetiline keskmine kantakse kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. Kui kaalumistulemuste aritmeetiline keskmine on vahemikus ± 5 μg eelmise kaalumissessiooni tulemusest, loetakse kaalumissessioon ja kaalud kehtivaks. |
1.2.11. Proovide võtmine tahkete osakeste arvu määramiseks
1.2.11.1. |
Käesoleva all-lisa punktides 1.2.11.1.1–1.2.11.1.2 (k.a) kirjeldatud etapid tuleb läbida enne iga katset. |
1.2.11.1.1. |
Tahkete osakeste jaoks mõeldud lahjendussüsteem ja mõõtevahendid käivitatakse ning valmistatakse ette proovivõtuks. |
1.2.11.1.2. |
Tahkete osakeste proovivõtusüsteemi tahkete osakeste loenduri (PNC) ja lenduvate tahkete osakeste püüduri (VPR) elementide õiget toimimist kinnitatakse käesoleva all-lisa punktides 1.2.11.1.2.1–1.2.11.1.2.4 (k.a) nimetatud menetluste kohaselt. |
1.2.11.1.2.1. |
Lekketuvastus kogu tahkete osakeste mõõtesüsteemi (tahkete osakeste loenduri ja lenduvate tahkete osakeste püüduri) sisendiga ühendatud sobiva jõudlusega filtri abil peab andma mõõtetulemuseks vähem kui 0,5 tahket osakest cm3 kohta. |
1.2.11.1.2.2. |
Igapäevane tahkete osakeste loenduri nullkontrollimine tahkete osakeste loenduri sisendi juures oleva sobiva jõudlusega filtri abil peab andma kontsentratsiooniks ≤ 0,2 tahket osakest cm3 kohta. Filtri eemaldamisel peab tahkete osakeste loenduri mõõtmistulemus näitama kontsentratsiooni suurenemist vähemalt kuni 100 tahke osakeseni cm3 kohta, kui proove võetakse välisõhust, ja vähenema taas tasemele ≤ 0,2 tahket osakest cm3 kohta, kui filter asetatakse uuesti kohale. |
1.2.11.1.2.3. |
Tuleb veenduda, et mõõtesüsteem näitab, et aurustumistoru, kui see on süsteemi lisatud, on saavutanud ettenähtud töötemperatuuri. |
1.2.11.1.2.4. |
Tuleb veenduda, et mõõtesüsteem näitab, et lahjendi PND1 on saavutanud ettenähtud töötemperatuuri. |
1.2.12. Proovide võtmine katse käigus
1.2.12.1. Lahjendussüsteem, proovivõtupumbad ja andmekogumissüsteemid tuleb käivitada.
1.2.12.2. Tahkete osakeste (PM ja PN) proovivõtusüsteemid tuleb käivitada.
1.2.12.3. Tahkete osakeste arvu tuleb mõõta pidevalt. Kontsentratsioonide aritmeetiline keskmine määratakse analüsaatori signaalide integreerimise teel iga faasi kestel.
1.2. 12.4. Proovide võtmine algab enne jõuseadme käivitamise alustamist või selle alustamisel ja lõpeb tsükli lõppemisel.
1.2.12.5. Proovide vahetamine
1.2.12.5.1. Gaasilised heited
1.2.12.5.1.1. |
Lahjendatud heitgaaside ja lahjendusõhu proovide võtmisel võib vajaduse korral ühe proovivõtukottide paari vahetada järgmiste kotipaaride vastu läbitava rakendatava WLTC tsükli iga faasi lõpus. |
1.2.12.5.2. Tahke osake
1.2.12.5.2.1. |
Kohaldatakse käesoleva all-lisa punkti 1.2.10.1.1.1 nõudeid. |
1.2.12.6. Dünamomeetril läbitud vahemaa tuleb kanda iga faasi kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.
1.2.13. Katse lõpetamine
1.2.13.1. |
Mootor tuleb katse viimase osa lõppemisel viivitamatult välja lülitada. |
1.2.13.2. |
Püsimahuproovivõttur (CVS) või muu imiseade tuleb välja lülitada või sõiduki summutitoru(de)st väljuv heitgaasitoru lahti ühendada. |
1.2.13.3. |
Sõiduki võib dünamomeetrilt eemaldada. |
1.2.14. Katsejärgsed menetlused
1.2.14.1. Gaasianalüsaatori kontroll
1.2.14.1.1. |
Tuleb kontrollida pidevaks lahjendatud heitgaasi mõõtmiseks kasutatud analüsaatorite null- ja kalibreerimisgaasi näitu. Katse loetakse kehtivaks, kui enne ja pärast katset saadud väärtuste erinevus ei ületa 2 % kalibreerimisgaasi puhul leitud väärtusest. |
1.2.14.2. Kogumiskoti analüüs
1.2.14.2.1. |
Kottides sisalduvaid heitgaase ja lahjendusõhku tuleb analüüsida võimalikult kiiresti. Heitgaase ei tohi mitte mingil juhul analüüsida hiljem kui 30 minutit pärast tsüklifaasi lõppu.
Tuleb arvesse võtta kottides sisalduvate ühendite reaktiivsusaega. |
1.2.14.2.2. |
Võimalikult varakult enne analüüsi tuleb iga ühendi puhul kasutatav analüsaatori mõõtepiirkond nullida sobiva nullgaasiga. |
1.2.14.2.3. |
Analüsaatorite kalibreerimiskõverad määratakse kalibreerimisgaaside abil, mille nimikontsentratsioonid jäävad vahemikku 70–100 %. |
1.2.14.2.4. |
Seejärel kontrollitakse uuesti analüsaatorite nullpunkte. Kui näidu erinevus käesoleva all-lisa punkti 1.2.14.2.2 kohaselt saadud näidust on suurem kui 2 % mõõtepiirkonnast, tuleb selle analüsaatori puhul menetlust korrata. |
1.2.14.2.5. |
Seejärel analüüsitakse proove. |
1.2.14.2.6. |
Pärast analüüsimist kontrollitakse null- ja kalibreerimispunkte samade gaaside abil uuesti. Katse loetakse kehtivaks, kui väärtuste erinevus ei ületa 2 % kalibreerimisgaasi puhul leitud väärtusest.. |
1.2.14.2.7. |
Erinevate läbi analüsaatorite voolavate gaaside voolukiirused ja rõhud peavad olema samad kui analüsaatorite kalibreerimisel kasutatud voolukiirused ja rõhud. |
1.2.14.2.8. |
Iga mõõdetud ühendi sisaldus tuleb pärast mõõteseadme stabiliseerumist kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. |
1.2.14.2.9. |
Kõikide saasteainete heite mass ja vajadusel arv arvutatakse 7. all-lisa kohaselt. |
1.2.14.2.10. |
Kalibreerimised ja kontrollid tuleb läbi viia kas:
Variandi b korral tuleb kalibreerimised ja kontrollid läbi viia kõikide analüsaatoritega kõikide katse ajal kasutatud mõõtepiirkondade puhul. Nii variandi a kui ka b korral tuleb vastavate välisõhu- ja heitgaasikottide puhul kasutada analüsaatori sama mõõtepiirkonda. |
1.2.14.3. Tahkete osakeste proovivõtufiltri kaalumine
1.2.14.3.1. |
Tahkete osakeste proovivõtufilter asetatakse tagasi kaalumiskambrisse (või -ruumi) hiljemalt üks tund pärast katse lõppu. Filtrit konditsioneeritakse vähemalt ühe tunni jooksul tolmu eest kaitstud ja õhuvahetust võimaldavas Petri tassis ning filter kaalutakse. Filtri brutokaal tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. |
1.2.14.3.2. |
8 tunni jooksul pärast proovivõtufiltri kaalumist, kuid eelistatavalt samal ajal, tuleb kaaluda vähemalt kaht kasutamata võrdlusfiltrit. Võrdlusfiltrid peavad olema proovivõtufiltritega ühesuurused ja samast materjalist. |
1.2.14.3.3. |
Kui mõne võrdlusfiltri kaal muutub proovifiltrite kaalumiste vahel rohkem kui ± 5 μg, tuleb proovifilter ja võrdlusfiltrid uuesti kaalumiskambris (või -ruumis) konditsioneerida ning seejärel uuesti kaaluda. |
1.2.14.3.4. |
Võrdlusfiltrite kaalumistulemuste võrdlemisel võrreldakse kõnealuse võrdlusfiltri kaalumistulemust ja sama filtri kaalumistulemuste libisevat aritmeetilist keskmist. Libisev aritmeetiline keskmine arvutatakse võrdlusfiltrite kaalumiskambrisse (või -ruumi) asetamisest saadik mõõdetud kaalu põhjal. Keskmistamise ajavahemik peab olema vähemalt üks päev, kuid mitte üle 15 päeva. |
1.2.14.3.5. |
Proovi- ja võrdlusfiltrite mitmekordne konditsioneerimine ning kaalumine on lubatud kuni 80 tunni möödumiseni heitekatse gaaside mõõtmisest. Kui enne 80 tunni möödumist või selle möödumise hetkeks on rohkem kui pooled võrdlusfiltritest täitnud ± 5 μg kriteeriumi, loetakse proovifiltri kaalumistulemused kehtivaks. Kui 80 tunni möödumise hetkel kasutatakse kaht võrdlusfiltrit ja üks neist kahest ei täida ± 5 μg kriteeriumi, võib proovifiltri kaalumistulemused lugeda kehtivaks tingimusel, et nende kahe võrdlusfiltri kaalu ja libisevate keskmiste absoluutsete erinevuste summa on 10 μg või väiksem. |
1.2.14.3.6. |
Kui vähem kui pooled võrdlusfiltrid vastavad ± 5 μg kriteeriumile, heidetakse proovifilter kõrvale ja heitekatset tuleb korrata. Kõik võrdlusfiltrid tuleb 48 tunni jooksul eemaldada ja asendada. Kõikidel muudel juhtudel asendatakse võrdlusfiltrid vähemalt iga 30 päeva järel ja selliselt, et ühtki proovifiltrit ei kaaluta ilma, et seda võrreldaks võrdlusfiltriga, mis on viibinud kaalumiskambris (või -ruumis) vähemalt ühe päeva. |
1.2.14.3.7. |
Kui 5. all-lisa punktis 4.2.2.1 esitatud kaalumiskambri (või -ruumi) stabiilsuse nõuded ei ole täidetud, kuid võrdlusfiltri kaalumise tulemused vastavad eespool nimetatud kriteeriumidele, siis võib sõiduki tootja valida, kas tunnistada proovivõtufiltrite kaalud vastuvõetavaks või tunnistada katsed kehtetuks; viimasel juhul tuleb parandada kaalumiskambri (või -ruumi) kontrollsüsteemi ja katset korrata. |
(1) Deklareeritud väärtus on väärtus, milles tehakse vajalikud korrektsioonid (s.t Ki korrektsioon ja muud piirkondlikud parandused)
(2) Ümardamine xxx.xx
(3) Ümardamine xxx.x
(4) Samuti peab iga katse tulemus vastama määruse piirnormile.
(5) 0,9 asendatakse välise laadimisega hübriidelektrisõidukite akutoiterežiimi 1. tüübi katse puhul 1,0-ga üksnes siis, kui akutoiterežiimi katse sisaldab kahte või enamat rakendatavat WLTC tsüklit.
(6) Iga katse tulemus peab vastama määruse piirnormile.
6. all-lisa
1. liide
Kõikide perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega varustatud sõidukite heitkoguste katsemenetlus
1. Üldosa
1.1. |
Käesolevas liites esitatakse käesoleva lisa punktis 3.8.1 määratletud perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega varustatud sõiduki katsetamisega seotud erisätted.
Kui tootja selleks soovi avaldab ja tüübikinnitusasutus nõustub, võib tootja välja töötada alternatiivse menetluse selle samaväärsuse, sh filtri temperatuuri, laadimiskoguse ja läbitud vahemaa näitamiseks. Seda võidakse teha mootori- või veojõustendil. Alternatiivina käesolevas liites määratletud katsemenetluste läbiviimisele võib CO2 ja kütusekulu puhul kasutada kindlaksmääratud Ki väärtust 1,05. |
1.2. |
Regeneratsioonitsüklite ajal pole vaja heitenorme kohaldada. Kui perioodiline regeneratsioon toimub vähemalt korra 1. tüübi katse jooksul ja on sõiduki ettevalmistamise ajal toimunud vähemalt korra, ei nõua see spetsiaalset katsemenetlust. Sel juhul käesolevat liidet ei kohaldata. |
1.3. |
Käesoleva liite sätteid kohaldatakse ainult tahkete osakeste massi mõõtmiseks, mitte aga tahkete osakeste arvu mõõtmiseks. |
1.4. |
Tootja soovil ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul ei kohaldata perioodiliselt regenereeruvatele süsteemidele omast katsemenetlust regeneratiivse seadme suhtes, kui tootja esitab tüübikinnitusasutusele andmed selle kohta, et regeneratsioonitsüklite ajal on heide asjaomase sõidukikategooria heite piirnormidest väiksem. |
1.5. |
Tootja soovil ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib 2. ja 3. klassi sõidukite puhul regeneratiivse teguri K_i määramisel eriti suure kiiruse faasi ära jätta. |
2. Katsemenetlus
Katsesõiduk peab olema suuteline regeneratsiooniprotsessi vältima või lubama tingimusel, et see funktsioon ei mõjuta mootori esialgseid kalibreeringuid. Regeneratsiooni vältimine on lubatud üksnes regeneratsioonisüsteemi laadimise ja eelkonditsioneerimistsüklite ajal. See ei ole lubatud heitkoguste mõõtmise ajal regeneratsioonifaasis. Heitekatse viiakse läbi originaalseadme valmistaja juhtimisseadisega, mis on muutmata kujul. Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib Ki määramisel kasutada elektroonilist juhtseadet, mis ei mõjuta mootori esialgseid kalibreeringuid.
2.1. Heitkoguste mõõtmine kahe regeneratsioonifaasidega WLTC tsükli vahel
2.1.1. |
Heitkoguste aritmeetiline keskmine regeneratsioonide vahel ja regeneratiivse seadme laadimise ajal määratakse mitme (kui neid on üle kahe) ligikaudu sama distantsiga 1. tüübi katse aritmeetilise keskmise põhjal. Alternatiivina võib tootja esitada andmed, mis näitavad, et heitetase püsib regeneratsioonide vahel konstantsena (± 15 %). Sel juhul võib kasutada tavapärase 1. tüübi katse käigus mõõdetud heitkoguseid. Kõigil muudel juhtudel tuleb sooritada vähemalt kahe 1. tüübi tsükli heitkoguste mõõtmine: üks vahetult pärast regeneratsiooni (enne uut laadimist) ja teine võimalikult vahetult enne regeneratsioonifaasi. Kõik heitkoguste mõõtmised tuleb teha vastavalt käesolevale all-lisale ja kõik arvutused tuleb teha vastavalt käesoleva liite punktile 3. |
2.1.2. |
Laadimisprotsess ja Ki määramine sooritatakse 1. tüübi töötsükli ajal veojõustendil või mootori katsestendil samaväärset katsetsüklit kasutades. Need tsüklid võib läbi teha katkestusteta (st ilma et mootorit tarvitseks tsüklite vahel välja lülitada). Pärast mingi arvu tsüklite läbimist võib sõiduki veojõustendilt maha võtta ja katset hiljem jätkata. |
2.1.3. |
Kahe regeneratsioonifaasidega WLTC tsükli vahele jäävate tsüklite arv (D), tsüklite arv, mille jooksul toimub heitkoguste mõõtmine (n), ja iga ühendi i heite massi mõõtetulemus (M′sij) igas tsüklis j tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. |
2.2. Heitkoguste mõõtmine regeneratsiooni ajal
2.2.1. |
Kui sõiduk tuleb regeneratsioonifaasi heitekatse jaoks ette valmistada, võib selleks kasutada käesoleva all-lisa punktis 1.2.6 kirjeldatud eelkonditsioneerimistsükleid või samaväärseid mootori katsestendi tsükleid, sõltuvalt käesoleva all-lisa punktis 2.1.2 valitud laadimistoimingust. |
2.2.2. |
Enne esimese arvessemineva heitekatse läbiviimist kehtivad käesolevas lisas kirjeldatud 1. tüübi katse sõiduki- ja katsetingimused. |
2.2.3. |
Sõiduki ettevalmistamise ajal ei tohi regeneratsiooni toimuda. Selle tagamiseks võib kasutada ühte järgmistest meetoditest:
|
2.2.4. |
Regenereerumisprotsessi sisaldava külmkäivituse heitekatse läbiviimisel tuleb kasutada rakendatavat WLTC tsüklit. |
2.2.5. |
Kui regenereerumiseks on vaja mitut WLTC tsüklit, tuleb kõik WLTC tsüklid lõpule viia. Üheainsa tahkete osakeste proovivõtufiltri kasutamine mitmes tsüklis, mis on vajalikud regenereerumise lõpuleviimiseks, on lubatud. |
2.2.5.1. |
Kui on vaja mitut WLTC tsüklit, tuleb järgnev(ad) WLTC tsükkel (tsüklid) läbida kohe, mootorit välja lülitamata, kuni saavutatakse täielik regeneratsioon. Kui mitme tsükli jaoks vajalike gaasiliste heitkoguste kottide arv ületaks saadaolevate kottide arvu, peab uue katse ettevalmistamiseks vajalik aeg olema võimalikult lühike. Selleks ajaks ei lülitata mootorit välja. |
2.2.6. |
Heitkoguste väärtused regenereerumise ajal Mri iga ühendi i puhul tuleb välja arvutada käesoleva liite punkti 3 kohaselt. Täieliku regeneratsiooni käigus mõõdetud asjaomaste katsetsüklite arv tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. |
3. Arvutused
3.1. Ühe regenereeruva süsteemi heitgaasi ja CO2 heitkoguste ning kütusekulu arvutamine
kus iga vaadeldava ühendi i puhul:
M′sij |
on ühendi i heite mass ilma regeneratsioonita katsetsükli j vältel (g/km); |
M′rij |
on ühendi i heite mass regeneratsiooni ajal katsetsükli j vältel (g/km) (kui d > 1, viiakse esimene WLTC katse läbi külma ja järgnevad tsüklid sooja mootoriga); |
Msi |
on ühendi i heite keskmine mass ilma regeneratsioonita (g/km); |
Mri |
on ühendi i heite keskmine mass regeneratsiooni ajal (g/km); |
Mpi |
on ühendi i heite keskmine mass (g/km); |
n |
on selliste katsetsüklite arv, mis jäävad regeneratsioonifaasidega tsüklite vahele ja mille käigus mõõdetakse 1. tüübi WLTC tsüklite heitkoguseid, ≥ 1; |
d |
on täielike asjaomaste katsetsüklite arv, mis on vajalik regeneratsiooniks; |
D |
on täielike asjaomaste katsetsüklite arv kahe regeneratsioonifaasidega tsükli vahel; |
Mpi arvutamine on esitatud joonisel A6. App1/1.
Joonis A6.App1/1
Heitekatse ajal mõõdetavate näitajate arv regeneratsioonifaasidega tsüklite ajal ja vahel (skemaatiline näide, heitkogused ajavahemikul D võivad kasvada või kahaneda)
3.1.1. |
Iga vaadeldava ühendi i regeneratsiooniteguri Ki arvutamine
Tootja võib otsustada määrata iga ühendi puhul eraldi kas täiendavad kõrvalekalded või kordistustegurid. Ki tegur: Ki kõrvalekalle: Msi, Mpi ja Ki tulemused ning tootja teguriliigi valik registreeritakse. Ki tulemus tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. Msi, Mpi ja Ki tulemused tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. Ki võidakse määrata pärast seda, kui üks regeneratsiooni katsetsükkel, mis koosneb joonisel A6 toodud mõõtmistest enne regeneratsiooni, regeneratsiooni ajal ja pärast regeneratsiooni, on lõpule viidud. App1/1. |
3.2. Mitme perioodiliselt regenereeruva süsteemi heitgaasi ja CO2 heitkoguste ning kütusekulu arvutamine
Järgmine tuleb arvutada a) ühe 1. tüübi töötsükli kohta kriitiliste heitkoguste puhul ning b) iga üksiku faasi kohta CO2 heitkoguste ja kütusekulu puhul.
Ki tegur:
Ki kõrvalekalle:
kus:
Msi |
on ühendi i heite keskmine mass ilma regeneratsioonita kõikide protsesside k puhul (g/km); |
Mri |
on ühendi i heite keskmine mass regeneratsiooni ajal kõikide protsesside k puhul (g/km); |
Mpi |
on ühendi i heite keskmine mass kõikide protsesside k puhul (g/km); |
Msik |
on ühendi i heite keskmine mass ilma regeneratsioonita protsessi k puhul (g/km); |
Mrik |
on ühendi i heite keskmine mass regeneratsiooni ajal protsessi k puhul (g/km); |
M′sik,j |
on ühendi i heite mass ilma regeneratsioonita protsessi k puhul, mis on mõõdetud punktis j, kus 1 ≤ j ≤ nk (g/km); |
M′rik,j |
on ühendi i heite mass regeneratsiooni ajal protsessi k puhul (kui j > 1, viiakse esimene 1. tüübi katse läbi külma ja järgnevad tsüklid sooja mootoriga), mõõdetuna katsetsükli j vältel, kus 1 ≤ j ≤ dk (g/km); |
nk |
on protsessi k selliste täielike katsetsüklite arv, mis jäävad kahe regeneratsioonifaasidega tsükli vahele ja mille käigus mõõdetakse heitkoguseid (1. tüübi WLTC tsüklid või samaväärsed mootori katsestendi tsüklid), ≥ 2; |
dk |
on protsessi k täielike asjaomaste katsetsüklite arv, mis on vajalik täielikuks regeneratsiooniks; |
Dk |
on protsessi k täielike asjaomaste katsetsüklite arv kahe regeneratsioonifaasidega tsükli vahel; |
x |
on täielike regeneratsioonide arv. |
Mpi arvutamine on esitatud joonisel A6.App1/2.
Joonis A6.App1/2
Heitekatse vältel mõõdetud näitajad regeneratsioonifaasidega tsüklite ajal ja nende vahel (skemaatiline näide)
Mitmekordse perioodilise regeneratsioonisüsteemi teguri Ki arvutamine on võimalik alles iga süsteemi teatava arvu regeneratsioonifaaside järel.
Pärast kogu protsessi läbimist (A-st B-ni, vt joonis A6.App1/2) tuleb uuesti jõuda algsesse stardiasendisse A.
6. all-lisa
2. liide
Elektritoitesüsteemi jälgimise katsemenetlus
1. Üldosa
Kui katsetatakse välise laadimiseta hübriidelektrisõidukeid või välise laadimisega hübriidelektrisõidukeid, tuleb kohaldada 8. all-lisa 2. ja 3. liidet.
Käesolevas liites esitatakse erisätted, mis käsitlevad CO2 heite massi katsetulemuste korrigeerimist kõikide laetavate energiasalvestussüsteemide energiabilansi ΔEREESS funktsioonina.
CO2 heite massi korrigeeritud väärtused peavad vastama nullenergiabilansile (ΔEREESS = 0) ja need tuleb arvutada allpool sätestatud korras määratud paranduskoefitsiendi abil.
2. Mõõtevahendid ja -seadmed
2.1. Voolu mõõtmine
Laetava energiasalvestussüsteemi tühjenemine määratletakse negatiivse vooluna.
2.1.1. |
Laetava energiasalvestussüsteemi voolu mõõdetakse katsete ajal külgeühendatava või suletud tüüpi vooluanduriga. Voolu mõõtmise süsteem peab vastama tabelis A8/1 toodud nõuetele. Vooluandur(id) peab (peavad) tulema toime tippvõimsuse vooludega mootori käivitamisel ja temperatuuritingimustega mõõtepunktis. |
2.1.2. |
Vooluandurid paigaldatakse ükskõik millisele laetavale energiasalvestussüsteemile otse laetava energiasalvestussüsteemiga ühendatud juhtme külge ja need peavad hõlmama laetava energiasalvestussüsteemi koguvoolu.
Varjestatud juhtmete korral kohaldatakse vastavaid meetodeid kooskõlas tüübikinnitusasutusega. Laetava energiasalvestussüsteemi voolu hõlpsaks mõõtmiseks välise mõõteseadmega peaksid tootjad eelistatavalt varustama sõiduki asjakohaste, ohutute ja juurdepääsetavate ühenduspunktidega. Kui see pole teostatav, on tootja kohustatud abistama tüübikinnitusasutust, nähes ette võimalused vooluanduri ühendamiseks laetava energiasalvestussüsteemi juhtmete külge ülalkirjeldatud viisil. |
2.1.3. |
Mõõdetud vool integreeritakse ajas miinimumsagedusega 20 Hz, saades tulemuseks mõõdetud väärtuse Q ampertundides (Ah). Mõõdetud vool integreeritakse ajas, saades tulemuseks mõõdetud väärtuse Q ampertundides (Ah). Integreerimine võib toimuda voolu mõõtmise süsteemis. |
2.2. Sõiduki pardaandmed
2.2.1. |
Teise võimalusena määratakse laetava energiasalvestussüsteemi vool sõidukipõhiste andmete põhjal. Selle mõõtemeetodi kasutamiseks peab katsesõidukis olema kättesaadav järgmine teave:
|
2.2.2. |
Tootja peab tüübikinnitusasutusele tõendama sõiduki laetava energiasalvestussüsteemi laadimise ja tühjenemise pardaandmete täpsust.
Tootja võib luua laetava energiasalvestussüsteemi jälgimise sõidukitüüpkonna, tõendamaks, et sõiduki laetava energiasalvestussüsteemi laadimise ja tühjenemise pardaandmed on õiged. Andmete täpsust tõendatakse tüüpilisel sõidukil. Peavad kehtima järgmised tüüpkonnakriteeriumid:
|
3. Laetava energiasalvestussüsteemi energia muutusel põhinev korrigeerimismenetlus
3.1. Laetava energiasalvestussüsteemi voolu mõõtmine algab samal ajal katse algusega ja lõpeb kohe, kui sõiduk on läbinud täieliku sõidutsükli.
3.2. Elektritoitesüsteemis mõõdetud elektribilanssi Q kasutatakse laetava energiasalvestussüsteemi tsükli lõpu energiasisalduse ja tsükli alguse energiasisalduse erinevuse mõõdupuuna. Elektribilanss tuleb määrata asjaomase sõidukiklassi kogu WLTC tsükli kohta.
3.3. Tsüklifaaside vältel, mida asjaomase sõidukiklassi puhul tuleb läbida, registreeritakse Qphase eraldi väärtused.
3.4. CO2 heite massi korrigeerimine kogu tsükli vältel korrektsioonikriteeriumi c funktsioonina.
3.4.1. Korrektsioonikriteeriumi c arvutamine
Korrektsioonikriteerium c on elektrienergia muutuse absoluutväärtuse ΔEREESS,j ja kütusekulu vaheline suhe ning see arvutatakse järgmiste valemite abil:
kus:
c |
on korrektsioonikriteerium; |
ΔEREESS,j |
on käesoleva liite punkti 4.1 kohaselt kindlaks määratud kõikide laetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergia muutus perioodil j (Wh); |
j |
on käesolevas punktis kogu rakendatav WLTP katsetsükkel; |
Efuel |
on kütuseenergia järgmise valemi kohaselt: |
kus:
Efuel |
on rakendatava WLTP katsetsükli vältel tarbitud kütuse energiasisaldus (Wh); |
HV |
on kütteväärtus tabeli A6.App2/1 kohaselt (kWh/l); |
FCnb |
on 1. tüübi katse tasakaalustamata kütusekulu, mida ei ole energiabilansi suhtes korrigeeritud ja mis on kindlaks määratud 7. all-lisa punkti 6 kohaselt (l / 100 km); |
d |
on vastava rakendatava WLTP katsetsükli vältel läbitud vahemaa (km); |
10 |
on Wh-ks teisendamise tegur. |
3.4.2. Korrektsioon tehakse, kui ΔEREESS on negatiivne (vastab laetava energiasalvestussüsteemi tühjenemisele) ning käesoleva all-lisa punkti 3.4.1 kohaselt arvutatud korrektsioonikriteerium c on suurem kui tabeli A6.App2/2 kohane rakendatav kõrvalekalle.
3.4.3. Korrektsioon jäetakse ära ja korrigeerimata väärtusi kasutatakse siis, kui käesoleva all-lisa punkti 3.4.1 kohaselt arvutatud korrektsioonikriteerium c on väiksem kui tabeli A6.App2/2 kohaselt rakendatav kõrvalekalle.
3.4.4. Korrektsiooni võib ära jätta ja korrigeerimata väärtusi võib kasutada siis, kui:
a) |
ΔEREESS on positiivne (vastab laetava energiasalvestussüsteemi laadimisele) ja käesoleva all-lisa punkti 3.4.1 kohaselt arvutatud korrektsioonikriteerium c on suurem kui tabeli A6.App2/2 kohaselt rakendatav kõrvalekalle; |
b) |
tootja saab tüübikinnitusasutusele mõõtmise abil tõendada, et puudub seos ΔEREESS ja CO2 heite massi ning ΔEREESS ja kütusekulu vahel. |
Tabel A6.App2/1
Kütuse energiasisaldus
Kütus |
Bensiin |
Diislikütus |
|
Etanooli/biodiisli sisaldus (%) |
E10 |
E85 |
B7 |
Kütteväärtus (kWh/l) |
8,64 |
6,41 |
9,79 |
Tabel A6.App2/2
RCB korrektsioonikriteeriumid
Tsükkel |
väike + keskmine) |
väike + keskmine + suur |
väike + keskmine + suur + eriti suur |
Korrektsioonikriteerium c |
0,015 |
0,01 |
0,005 |
4. Korrigeerimisfunktsiooni rakendamine
4.1. |
Korrigeerimisfunktsiooni rakendamiseks tuleb arvutada kõikide laetavate energiasalvestussüsteemide perioodi j elektrienergia muutus ΔEREESS,j mõõdetud voolu ja nimipinge põhjal:
kus:
ja:
kus:
|
4.2. |
CO2 heite massi (g/km) korrigeerimiseks tuleb kasutada põlemisprotsessile iseloomulikke Willansi tegureid tabelist A6.App2/3. |
4.3. |
Korrektsioon tehakse ja seda rakendatakse kogu tsükli ja kõigi tsüklifaaside suhtes eraldi ning see tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. |
4.4. |
Selleks konkreetseks arvutuseks tuleb kasutada fikseeritud elektritoitesüsteemi generaatori tõhusust:
|
4.5. |
Saadud CO2 heite massi erinevus vaadeldava perioodi j puhul laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks mõeldud generaatori koormuskäitumise tõttu tuleb arvutada järgmise valemi abil:
kus:
|
4.5.1. |
Iga faasi ja kogu tsükli CO2 väärtusi tuleb korrigeerida järgmiselt:
kus:
|
4.6. |
CO2 heitkoguse (g/km) korrigeerimiseks tuleb kasutada tabelis A6.App2/2 toodud Willansi tegureid.
Tabel A6.App2/3 Willansi tegurid
|
6.a all-lisa
Ümbritseva õhu temperatuuri korrigeerimiskatse CO2 heitkoguste määramiseks piirkonnale iseloomulikes temperatuuritingimustes
1. Sissejuhatus
Käesolevas all-lisas kirjeldatakse ümbritseva õhu temperatuuri korrigeerimiskatse (ATCT) täiendavat menetlust, millega määratakse CO2 heitkogus piirkonnale iseloomulikes temperatuuritingimustes.
1.1. |
Sisepõlemismootoriga sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite CO2 heitkoguseid ning välise laadimisega hübriidelektrisõidukite laetuse säilitamise väärtust tuleb korrigeerida käesoleva all-lisa nõuete kohaselt. Korrigeerimist ei nõuta akutoiterežiimis katse CO2 väärtuse puhul. Korrigeerimist ei nõuta elektrirežiimi sõiduulatuse puhul. |
2. Ümbritseva õhu korrigeerimiskatse (ATCT) tüüpkond
2.1. |
Samasse ATCT tüüpkonda võivad kuuluda üksnes sõidukid, mis on sarnased järgmiste karakteristikute poolest:
|
2.1.1. |
Kui on paigaldatud aktiivsed soojussalvestid, loetakse samasse ATCT tüüpkonda kuuluvaks üksnes sõidukid, mis vastavad järgmistele nõuetele:
|
2.1.2. |
Samasse ATCT tüüpkonda kuuluvaks loetakse üksnes sõidukid, mis vastavad käesoleva all-lisa punkti 3.9.4 kohastele kriteeriumidele. |
3. ATCT menetlus
Tuleb teha 6. all-lisas nimetatud 1. tüübi katse, jättes välja kõnealust ATCT-d käsitleva 6.a all-lisa punktides 3.1–3.9 (k.a) sätestatud nõuded.
3.1. Ümbritseva keskkonna tingimused ATCT puhul
3.1.1. |
Temperatuur (Treg), mille juures tuleks sõidukil lasta stabiliseeruda ja sõidukit katsetada ATCT jaoks, on 14 °C. |
3.1.2. |
Vähim seisuaeg (tsoak_ATCT) ATCT puhul on 9 tundi. |
3.2. Katseruum ja seisuala
3.2.1. Katseruum
3.2.1.1. |
Katseruumi temperatuuri seadepunkt peab võrduma temperatuuriga Treg. Tegelik temperatuuriväärtus peab katse alguses olema ± 3 °C piires ja katse ajal ± 5 °C piires. Õhutemperatuuri ja niiskust tuleb mõõta jahutusventilaatori väljalaskeava juures miinimumsagedusega 1 Hz. |
3.2.1.2. |
Katseruumis oleva õhu või mootori poolt sissevõetava õhu eriniiskus (H) peab vastama järgmisele tingimusele:
|
3.2.1.3. |
Õhutemperatuuri ja niiskust tuleb mõõta sõiduki jahutusventilaatori väljalaskeava juures sagedusega 1 Hz. |
3.2.2. Seisuala
3.2.2.1. |
Seisuala temperatuuri seadepunkt peab võrduma temperatuuriga Treg ja tegelik temperatuuriväärtus peab viieminutilise libiseva aritmeetilise keskmise puhul olema ± 3 °C piires ning ei tohi esineda süstemaatilist kõrvalekallet seadepunktist. Temperatuuri tuleb mõõta pidevalt miinimumsagedusega 1 Hz. |
3.2.2.2. |
Seisuala temperatuuriandur peab asuma kohas, mis on sõidukit ümbritseva õhu temperatuuri mõõtmiseks kõige representatiivsem, ning seda peab kontrollima tehniline teenistus.
Andur peab paiknema vähemalt 10 cm kaugusel seisuala seinast ja peab olema otsese õhuvoolu eest kaitstud. Õhuvoolutingimused seisuruumis sõiduki läheduses peavad kujutama endast ruumi suurusele iseloomulikku loomuliku ringluse voolu (mitte sundringlust). |
3.3. Katsesõiduk
3.3.1. |
Katsetatav sõiduk peab esindama tüüpkonda, mille puhul määratakse kindlaks ATCT andmed (nagu kirjeldatud käesoleva all-lisa punktis 2.3). |
3.3.2. |
ATCT tüüpkonnast tuleb valida väikseima mootori töömahuga interpolatsioonitüüpkond (käesoleva all-lisa punkt 2) ja katsesõiduk peab olema kõnealuse tüüpkonna sõiduki H konfiguratsioonis. |
3.3.3. |
Võimaluse korral tuleb valida ATCT tüüpkonnast sõiduk, mille aktiivse soojussalvesti entalpia on väikseim ja soojuse vabastamine aktiivse soojussalvesti puhul aeglaseim. |
3.3.4. |
Katsesõiduk peab vastama 6. all-lisa punktis 1.2.3 täpsustatud nõuetele. |
3.4. Seadistused
3.4.1. |
Sõidutakistus ja dünamomeetri seadistus peavad vastama 4. all-lisale.
Et võtta arvesse õhutiheduse erinevust 14 °C ja 20 °C juures, tuleb veojõustend seadistada 4. all-lisa punktide 7 ja 8 kohaselt, selle erandiga, et sihtkoefitsiendina Ct tuleb kasutada järgmisest valemist saadud väärtust f2_TReg.
kus:
Juhul, kui on olemas kehtiv veojõustendi 23 °C katse seadistus, tuleb teist järku veojõustendi koefitsienti Cd kohandada järgmise valemi kohaselt:
|
3.5. Eelkonditsioneerimine
3.5.1. |
Sõidukit tuleb eelkonditsioneerida, nagu on kirjeldatud 6. all-lisa punktis 1.2.6. Tootja soovil võib eelkonditsioneerimise läbi viia temperatuuril Treg. |
3.6. Stabiliseerimise käik
3.6.1. |
Pärast eelkonditsioneerimist ja enne katsetamist tuleb hoida sõidukeid seisualal käesoleva all-lisa punktis 3.2.2 kirjeldatud ümbritseva keskkonna tingimustel. |
3.6.2. |
Üleviimine eelkonditsioneerimiselt seisualale peab toimuma võimalikult kiiresti, kuni 10 minuti jooksul. |
3.6.3. |
Seejärel tuleb sõidukit hoida seisualal nii, et aeg eelkonditsioneerimise katse lõpust kuni ATCT katse alguseni võrdub väärtusega tsoak_ATCT täiendava 15-minutilise kõrvalekaldega. Tootja soovil ja tüübikinnitusasutuse loal saab väärtust tsoak_ATCT pikendada kuni 120 minuti võrra. Sel juhul kasutatakse pikendatud ajavahemikku käesoleva all-lisa punktis 3.9 sätestatud mahajahutamiseks. |
3.6.4. |
Stabiliseerimine peab toimuma ilma jahutusventilaatorita ja kõik kereosad peavad paiknema nii, nagu on ette nähtud tavalise parkimise korral. Tuleb registreerida eelkonditsioneerimise lõpu ja ATCT katse alguse vaheline aeg. |
3.6.5. |
Üleviimine seisualalt katseruumi peab toimuma võimalikult kiiresti. Sõiduk ei tohi temperatuurist Treg erineva temperatuuri käes olla kauem kui 10 minutit. |
3.6.6. |
Juhul, kui kõnealune katsesõiduk on ATCT tüüpkonna võrdlussõiduk, tuleb läbi viia punktis 3.9 toodud täiendav stabiliseerimine temperatuuril 23 °C. |
3.7. ATCT katse
3.7.1. |
Katsetsükliks peab olema selle sõidukiklassi jaoks 1. all-lisas ette nähtud WLTC. |
3.7.2. |
Tuleb järgida 6. all-lisas nimetatud heitekatse läbiviimise menetlust selle erandiga, et katseruumi ümbritseva keskkonna tingimused peavad olema käesoleva all-lisa punktis 3.2.1 kirjeldatud tingimused. |
3.8. Arvutamine ja dokumenteerimine
3.8.1. |
Tüüpkonna parandustegur (FCF) arvutatakse järgmiselt:
kus
FCF tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. |
3.8.2. |
CO2 väärtused iga ATCT tüüpkonda kuuluva sõiduki puhul (nagu määratletud käesoleva all-lisa punktis 3) arvutatakse järgmiste valemite abil:
kus:
|
3.9. Mahajahutamise ettevalmistus
3.9.1. |
ATCT tüüpkonna võrdlussõidukina esineva katsesõiduki ja kõikide ATCT tüüpkonda kuuluvate interpolatsioonitüüpkondade sõidukite H puhul tuleb mootori jahutusvedeliku lõplikku temperatuuri mõõta pärast vastava 1. tüübi katse läbimist temperatuuril 23 °C ja pärast stabiliseerimist temperatuuril 23 °C tsoak_ATCT kestel täiendava 15-minutilise kõrvalekaldega. |
3.9.1.1. |
Juhul, kui väärtust tsoak_ATCT on vastavas ATCT katses pikendatud, tuleb kasutada sama seisuaega täiendava 15-minutilise kõrvalekaldega. |
3.9.2. |
Mahajahutamismenetlus tuleb läbi viia võimalikult kiiresti pärast 1. tüübi katse lõppu, viibeajaga kuni 10 minutit. Mõõdetud seisuaeg on lõpliku temperatuuri mõõtmise ja 23 °C juures läbi viidud 1. tüübi katse lõpu vaheline aeg ning see tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse. |
3.9.3. |
Stabiliseerimisprotsessi viimase kolme tunni seisuala keskmine temperatuur tuleb lahutada mootori jahutusaine mõõdetud lõplikust temperatuurist punktis 3.9.1 nimetatud seisuaja lõpus. Seda nimetatakse väärtuseks ΔT_ATCT. |
3.9.4. |
Kui saadud ΔT_ATCT ei ole võrdlussõidukil vahemikus – 2 °C kuni + 4 °C, ei tohi seda interpolatsioonitüüpkonda lugeda sama ATCT tüüpkonna osaks. |
3.9.5. |
Kõikide ATCT tüüpkonda kuuluvate sõidukite puhul tuleb jahutusainet mõõta jahutussüsteemis samas kohas. See koht peab olema mootorile võimalikult lähedal, nii et jahutusaine temperatuur oleks võimalikult iseloomulik mootori temperatuurile. |
3.9.6. |
Seisuala temperatuuri mõõtmine peab vastama käesoleva all-lisa punktile 3.2.2.2. |
7. all-lisa
Arvutused
1. Üldnõuded
1.1. Konkreetselt hübriid-, täiselektri- ja suruvesinik-kütuseelemendiga sõidukitega seotud arvutusi on kirjeldatud 8. all-lisas.
Tulemuste arvutamise etapiviisilised juhised on toodud 8. all-lisa punktis 4.
1.2. Käesolevas all-lisas kirjeldatud arvutusi tuleb kasutada sisepõlemismootoriga sõidukite puhul.
1.3. Katsetulemuste ümardamine
1.3.1. |
Arvutuste vaheetappe ei ümardata. |
1.3.2. |
Kriitiliste heitkoguste lõplikud tulemused ümardatakse ühes etapis kohaldatavas heitestandardis ette nähtud komakohtade arvuni ja lisatakse veel üks tüvenumber. |
1.3.3. |
NOx parandustegur KH ümardatakse kahe kümnendkohani. |
1.3.4. |
Lahjendustegur DF ümardatakse kahe kümnendkohani. |
1.3.5. |
Standarditega mitteseotud teabe puhul tuleb kasutada head inseneritava. |
1.3.6. |
CO2 ja kütusekulu tulemuste ümardamist kirjeldatakse käesoleva all-lisa punktis 1.4. |
1.4. Lõplike katsetulemuste arvutamise etapiviisiline juhis sisepõlemismootoriga sõidukite puhul
Tulemused tuleb arvutada tabelis A7/1 kirjeldatud järjestuses. Kõik tulbas „Väljund“ toodud kasutatavad tulemused tuleb registreerida. Tulbas „Protsess“ kirjeldatakse arvutamiseks kasutatavaid punkte või esitatakse lisaarvutused.
Käesolevas tabelis kasutatakse valemite ja tulemuste puhul järgmisi tähistusi:
c |
kogu kasutatav tsükkel; |
p |
iga kasutatav tsüklifaas; |
i |
iga mõõdetav kriitilise heitkoguse komponent, ilma CO2-ta; |
CO2 |
CO2 heide. |
Tabel A7/1
Lõplike katsetulemuste arvutamine
Allikas |
Sisend |
Protsess |
Väljund |
Etapi nr |
||||
6. lisa |
Töötlemata katsetulemused |
Heite mass 7. lisa punktid 3–3.2.2 (k.a) |
Mi,p,1, g/km; MCO2,p,1, g/km. |
1 |
||||
Etapi nr 1 väljund |
Mi,p,1, g/km; MCO2,p,1, g/km. |
Kombineeritud tsükli väärtuste arvutamine:
kus:
|
Mi,c,2, g/km; MCO2,c,2, g/km. |
2 |
||||
Etappide nr 1 ja 2 väljund |
MCO2,p,1, g/km; MCO2,c,2, g/km. |
RCB korrigeerimine 6. all-lisa 2. liide |
MCO2,p,3, g/km; MCO2,c,3, g/km. |
3 |
||||
Etappide nr 2 ja 3 väljund |
Mi,c,2, g/km; MCO2,c,3, g/km. |
Heitekatse kord kõikide perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega varustatud sõidukite puhul (Ki) 6. all-lisa 1. liide
või
ja
või
Ki on parand, millega liidetakse või korrutatakse, vastavalt Ki määratlusele. Kui Ki ei kasutata:
|
Mi,c,4, g/km; MCO2,c,4, g/km. |
4a |
||||
Etappide nr 3 ja 4a väljund |
MCO2,p,3, g/km; MCO2,c,3, g/km; MCO2,c,4, g/km. |
Kui Ki kasutatakse, tuleb ühtlustada CO2 faasi väärtused kombineeritud tsükli väärtusega:
iga tsüklifaasi p puhul; kus:
Kui Ki ei kasutata:
|
MCO2,p,4, g/km. |
4b |
||||
Etapi nr 4 väljund |
Mi,c,4, g/km; MCO2,c,4, g/km; MCO2,p,4, g/km. |
ATCT korrigeerimine 6a all-lisa punkti 3.8.2 kohaselt VII lisa kohaselt arvutatud ja kriitiliste heitkoguste väärtuste puhul kasutatavad halvenemistegurid |
Mi,c,5, g/km; MCO2,c,5, g/km; MCO2,p,5, g/km. |
5 „ühe katse tulemus“ |
||||
Etapi nr 5 väljund |
Iga katse puhul: Mi,c,5, g/km; MCO2,c,5, g/km; MCO2,p,5, g/km. |
Katsete ja deklareeritud väärtuse keskmise leidmine 6. all-lisa punktid 1.1.2–1.1.2.3 (k.a) |
Mi,c,6, g/km; MCO2,c,6, g/km; MCO2,p,6, g/km. MCO2,c,declared, g/km. |
6 |
||||
Etapi nr 6 väljund |
MCO2,c,6, g/km; MCO2,p,6, g/km. MCO2,c,declared, g/km. |
Faasiväärtuste ühtlustamine 6. all-lisa punkt 1.1.2.4 ja:
|
MCO2,c,7, g/km; MCO2,p,7, g/km. |
7 |
||||
Etappide nr 6 ja 7 väljund |
Mi,c,6, g/km; MCO2,c,7, g/km; MCO2,p,7, g/km. |
Kütusekulu arvutamine 7. lisa punkt 6 Kütusekulu tuleb arvutada kasutatava tsükli ja selle faaside puhul eraldi. Selleks:
ja:
|
FCc,8, l/100km; FCp,8, l/100km; Mi,c,8, g/km; MCO2,c,8, g/km; MCO2,p,8, g/km. |
8 „1. tüübi katse tulemus katsesõiduki puhul“ |
||||
Etapp nr 8 |
Kummagi katsesõiduki H ja L puhul: Mi,c,8, g/km; MCO2,c,8, g/km; MCO2,p,8, g/km; FCc,8, l/100km; FCp,8, l/100km. |
Kui lisaks katsesõidukile H katsetati ka katsesõidukit L, peab saadud kriitilise heitkoguse väärtus olema kahest väärtusest suurim ja sellele viidatakse tähisega Mi,c. Kombineeritud THC+NOx heitkoguste puhul tuleb kasutada kas VH-le või VL-ile osutava summa suurimat väärtust. Kui aga ei katsetatud ühtegi sõidukit L, CO2 ja kütusekulu puhul tuleb kasutada etapil nr 8 saadud väärtusi ning CO2 väärtused tuleb ümardada kahe kümnendkohani ja kütusekulu väärtused kolme kümnendkohani. |
Mi,c, g/km; MCO2,c,H, g/km; MCO2,p,H, g/km; FCc,H, l/100km; FCp,H, l/100km; ja kui katsetati sõidukit L: MCO2,c,L, g/km; MCO2,p,L, g/km; FCc,L, l/100km; FCp,L, l/100km. |
9 „interpolatsioonitüüpkonna tulemus“ Lõplik kriitiliste heitkoguste tulemus |
||||
Etapp nr 9 |
MCO2,c,H, g/km; MCO2,p,H, g/km; FCc,H, l/100km; FCp,H, l/100km; ja kui katsetati sõidukit L: MCO2,c,L, g/km; MCO2,p,L, g/km; FCc,L, l/100km; FCp,L, l/100km. |
Kütusekulu ja CO2 arvutused CO2 interpolatsioonitüüpkonna üksiksõidukite puhul 7. all-lisa punkt 3.2.3 CO2 heitkoguseid tuleb väljendada grammides kilomeetri kohta (g/km), mis on ümardatud lähima täisarvuni; kütusekulu väärtused tuleb ümardada ühe kümnendkohani (l/100 km). |
MCO2,c,ind g/km; MCO2,p,ind, g/km; FCc,ind l/100km; FCp,ind, l/100km. |
10 „üksiksõiduki tulemus“ Lõplik CO2 ja kütusekulu tulemus |
2. Lahjendatud heitgaasi mahu määramine
2.1. Mahu arvutamine muutuva lahjenduse seadme puhul, mis on võimeline töötama ühtlase või muutuva vooluhulgaga
2.1.1. |
Mahulist vooluhulka tuleb pidevalt mõõta. Kogumahtu tuleb mõõta kogu katse ajal. |
2.2. Mahu arvutamine muutuva lahjenduse seadme puhul mahtpumba abil
2.2.1. Maht tuleb arvutada järgmise valemi abil:
kus:
V |
on lahjendatud gaasi maht liitrites katse kohta (enne korrigeerimist); |
V0 |
on katsetingimustes mahtpumba abil siiratud gaasi maht liitrites pumba pöörde kohta; |
N |
on pöörete arv katse kohta. |
2.2.1.1. Mahu korrigeerimine vastavalt standardtingimustele
Lahjendatud heitgaasi mahtu V korrigeeritakse vastavalt standardtingimustele järgmise valemi abil:
kus:
PB |
on õhurõhk katseruumis (kPa); |
P1 |
on vaakum mahtpumba sisselaskeava juures ümbritseva õhu rõhu suhtes (kPa); |
Tp |
on katse ajal mahtpumpa siseneva lahjendatud heitgaasi keskmine temperatuur (Kelvin (K)). |
3. Heite mass
3.1. Üldnõuded
3.1.1. |
Kokkusurutavusest põhjustatud efekte arvestamata võib kõiki mootori sisselaske-, põlemis- ja väljalaskeprotsessides osalevaid gaase pidada ideaalseks Avogadro hüpoteesi kohaselt. |
3.1.2. |
Katse ajal sõidukist eralduvate gaasiliste ühendite massi M määramiseks korrutatakse asjaomase gaasi mahtkontsentratsioon lahjendatud heitgaasi mahuga, arvestades järgmisi tihedusi, mis saavutatakse standardtingimustes 273,15 K (0 °C) ja 101,325 kPa: |
süsinikmonooksiid (CO) |
|
süsinikdioksiid (CO2) |
|
süsivesinikud:
bensiini (E10) (C1H1.93 O0.033) puhul |
|
diislikütuse (B7) (C1H1.86O0.007) puhul |
|
vedelgaasi (C1H2.525) puhul |
|
maagaasi/biometaani (CH4) puhul |
|
etanooli (E85) (C1H2.74O0.385) puhul |
|
lämmastikoksiidide (NOx) puhul |
|
NMHC massi arvutustes kasutatav tihedus peab olema võrdne kõigi süsivesinike tihedusega 273,15 K (0 °C) ja 101,325 kPa juures ning see sõltub kütusest. Propaani massi arvutustes kasutatav tihedus (vt 5. all-lisa punkt 3.5) on 1,967 g/l standardtingimustes.
Kui selles punktis pole kütuse liiki nimetatud, tuleb arvutada kõnealuse kütuse tihedus, kasutades käesoleva all-lisa punktis 3.1.3 toodud valemit.
3.1.3. |
Kogu süsivesinike tiheduse arvutamise üldvalem iga etalonkütuse puhul, mille keskmine koostis on CXHYOZ, on järgmine: |
kus:
ρTHC |
on kõigi süsivesinike ja mittemetaansete süsivesinike tihedus (g/l); |
MWC |
on süsiniku molaarmass (12,011 g/mol); |
MWH |
on vesiniku molaarmass (1,008 g/mol); |
MWO |
on hapniku molaarmass (15,999 g/mol); |
VM |
on ideaalse gaasi molaarmaht temperatuuril 273,15 K (0 °C) ja 101,325 kPa juures (22,413 l/mol); |
H/C |
on vesiniku-süsiniku suhe konkreetse kütuse CXHYOZ puhul; |
O/C |
on hapniku-süsiniku suhe konkreetse kütuse CXHYOZ puhul. |
3.2. Heite massi arvutamine
3.2.1. Gaasiliste ühendite heite mass tsüklifaasi kohta arvutatakse järgmiste valemite abil:
kus:
Mi |
on ühendi i heite mass katse või faasi kohta (g/km); |
Vmix |
on lahjendatud heitgaasi maht katse või faasi kohta, väljendatuna liitrites katse/faasi kohta ning korrigeeritud vastavalt standardtingimustele (273,15 K (0 °C) ja 101,325 kPa); |
ρi |
on ühendi i tihedus grammides liitri kohta standardtemperatuuri ja -rõhu juures (273,15 K (0 °C) ja 101,325 kPa); |
KH |
on niiskuskorrektsioonitegur, mida kohaldatakse üksnes lämmastikoksiidide NO2 and NOx heite massi suhtes katse või faasi kohta; |
Ci |
on ühendi i kontsentratsioon katse või faasi kohta lahjendatud heitgaasis, mida on korrigeeritud ühendi i sisalduse alusel lahjendusõhus (ppm); |
d |
on kasutatava WLTC ajal läbitud vahemaa (km); |
n |
on kasutatava WLTC faaside arv. |
3.2.1.1. Gaasilise ühendi kontsentratsiooni lahjendatud heitgaasis korrigeeritakse selle gaasilise ühendi koguse alusel lahjendusõhus järgmise valemi abil:
kus:
Ci |
on gaasilise ühendi i kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, mida on korrigeeritud gaasilise ühendi i sisalduse alusel lahjendusõhus (ppm); |
Ce |
on gaasilise ühendi i mõõdetud kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis (ppm); |
Cd |
on gaasilise ühendi i kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis (ppm); |
DF |
on lahjendustegur. |
3.2.1.1.1. Lahjendustegur DF arvutatakse asjaomase kütuse puhul järgmise valemi abil:
|
bensiini (E10) puhul |
|
diislikütuse (B7) puhul |
|
vedelgaasi puhul |
|
maagaasi/biometaani puhul |
|
etanooli (E85) puhul |
|
vesiniku puhul |
Seoses vesiniku puhul kasutatava valemiga:
CH2O |
on H2O kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis, mahuprotsentides; |
CH2O-DA |
on H2O kontsentratsioon lahjendusõhus, mahuprotsentides; |
CH2 |
on H2 kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis (ppm). |
Kui selles punktis pole kütuse liiki nimetatud, tuleb arvutada kõnealuse kütuse lahjendustegur, kasutades käesoleva all-lisa punktis 3.2.1.1.2 toodud valemeid.
Kui tootja kasutab lahjendustegurit, mis hõlmab mitut faasi, peab ta arvutama lahjendusteguri asjaomaste faaside puhul gaasiliste ühendite keskmise kontsentratsiooni abil.
Gaasilise ühendi keskmine kontsentratsioon arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
Ci |
on gaasilise ühendi keskmine kontsentratsioon; |
Ci,phase |
on iga faasi kontsentratsioon; |
Vmix,phase |
on vastava faasi Vmix. |
3.2.1.1.2. Lahjendusteguri (DF) arvutamise üldvalem iga etalonkütuse puhul, mille aritmeetiline keskmine koostis on CxHyOz, on järgmine:
kus:
CCO2 |
on CO2 kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis, mahuprotsentides; |
CHC |
on süsivesinike kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis, süsiniku ekvivalendina miljondikes (ppm); |
CCO |
on CO kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis (ppm). |
3.2.1.1.3. Metaani mõõtmine
3.2.1.1.3.1. Metaani mõõtmiseks GC-FID abil tuleb NMHC arvutada järgmise valemi abil:
kus:
CNMHC |
on NMHC korrigeeritud kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, süsiniku ekvivalendina miljondikes (ppm); |
CTHC |
on THC kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis (ppm), süsiniku ekvivalendina miljondikes, mida on korrigeeritud THC sisalduse alusel lahjendusõhus; |
CCH4 |
on CCH4 kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis (ppm), süsiniku ekvivalendina miljondikes, mida on korrigeeritud CH4 sisalduse alusel lahjendusõhus; |
RfCH4 |
on metaani FID kalibreerimistegur, nagu on määratletud 5. all-lisa punktis 5.4.3.2. |
3.2.1.1.3.2. Kui metaanisisaldust mõõdetakse NMC-FIDi abil, siis sõltub NMHC arvutamine kalibreerimisgaasist/-meetodist, mida kasutatakse nullväärtuse/mõõtevahemiku kalibreerimiseks.
Kui FIDi kasutatakse THC mõõtmiseks (ilma NMCta), siis kalibreeritakse see tavapärasel viisil propaani ja õhuga.
Pärast NMC-d paikneva FID kalibreerimiseks on lubatud kasutada järgmisi meetodeid:
a) |
propaanist ja õhust koosnev kalibreerimisgaas juhitakse NMCst mööda; |
b) |
metaanist ja õhust koosnev kalibreerimisgaas läbib NMC. |
Soovitatakse tungivalt kalibreerida metaani FI, nii, et metaan ja õhk läbivad NMC.
CH4 ja NMHC kontsentratsioon arvutatakse meetodi a puhul järgmiste valemite abil:
Kui rh < 1,05, võib selle CCH4 puhul eespool toodud valemist välja jätta.
CH4 ja NMHC kontsentratsioon arvutatakse meetodi b puhul järgmiste valemite abil:
kus:
CHC(w/NMC) |
on HC kontsentratsioon metaanieraldajata analüsaatorist (NMC) läbi voolavas uuritavas gaasis (ppm C); |
CHC(w/oNMC) |
on HC kontsentratsioon metaanieraldajata analüsaatorist (NMC) mööda voolavas uuritavas gaasis (ppm C); |
rh |
on metaani kalibreerimistegur, mis on määratud vastavalt 5. all-lisa punktile 5.4.3.2; |
EM |
on metaani efektiivsus, mis on määratud vastavalt käesoleva all-lisa punktile 3.2.1.1.3.3.1; |
EE |
on etaani efektiivsus, mis on määratud vastavalt käesoleva all-lisa punktile 3.2.1.1.3.3.2. |
Kui rh < 1,05, võib selle CCH4 ja CNMHC puhul eespool toodud meetodi b valemitest välja jätta.
3.2.1.1.3.3. Metaanieraldajata analüsaatori (NMC) muundamisefektiivsus
NMCd kasutatakse mittemetaansete süsivesinike eemaldamiseks sel teel, et uuritavast gaasist oksüdeeritakse kõik muud süsivesinikud peale metaani. Ideaalselt on muundumine metaani puhul 0 protsenti ning teiste süsivesinike puhul etaanina 100 protsenti. NMHC täpseks mõõtmiseks määratakse kaks kõnealust efektiivsust ja kasutatakse neid NMHC heitkoguse arvutamisel.
3.2.1.1.3.3.1. Metaani muundamise efektiivsus EM
Metaani/õhu kalibreerimisgaas juhitakse leekionisatsioonidetektorisse (FID) läbi NMC ja NMCst mööda ning need kaks kontsentratsiooni registreeritakse. Efektiivsus määratakse kindlaks järgmise valemi abil:
kus:
CHC(w/NMC) |
on HC kontsentratsioon CH4 voolamisel läbi NMC, ppm C; |
CHC(w/oNMC) |
on HC kontsentratsioon CH4 möödavoolu puhul NMCst, ppm C. |
3.2.1.1.3.3.2. Etaani muundamise efektiivsus EE
Etaani/õhu kalibreerimisgaas juhitakse leekionisatsioonidetektorisse (FID) läbi NMC ja NMCst mööda ning need kaks kontsentratsiooni registreeritakse. Efektiivsus määratakse kindlaks järgmise valemi abil:
kus:
CHC(w/NMC) |
on HC kontsentratsioon C2H6 voolamisel läbi NMC, ppm C; |
CHC(w/oNMC) |
on HC kontsentratsioon C2H6 möödavoolu puhul NMCst, ppm C. |
Kui NMC etaani muundamise efektiivsus on 0,98 või suurem, seatakse edasiste arvutuste puhul EE väärtuseks 1.
3.2.1.1.3.4. Kui metaani FIDi kalibreeritakse läbi eraldaja, on EM väärtuseks 0.
CH4 arvutamise valem käesoleva all-lisa punktis 3.2.1.1.3.2 (meetod b) on:
CNMHC arvutamise valem käesoleva all-lisa punktis 3.2.1.1.3.2 (meetod b) on:
NMHC massi arvutustes kasutatav tihedus peab olema võrdne kõigi süsivesinike tihedusega 273,15 K (0 °C) ja 101,325 kPa juures ning see sõltub kütusest.
3.2.1.1.4. Vooluhulgaga kaalutud aritmeetilise keskmise kontsentratsiooni arvutamine
Järgmist arvutusmeetodit rakendatakse üksnes CVS-süsteemide puhul, mis ei ole varustatud soojusvahetiga, või soojusvahetiga CVS-süsteemide puhul, mis ei vasta 5. all-lisa punktile 3.3.5.1.
Kui CVS-vooluhulk (qvcvs) erineb katse vältel rohkem kui ± 3 % aritmeetilisest keskmisest vooluhulgast, kasutatakse vooluhulgaga kaalutud aritmeetilist keskmist kõigi lahjenduse korral tehtavate pidevate mõõtmiste puhul, sealhulgas PNi kohta:
kus:
Ce |
on vooluhulgaga kaalutud aritmeetiline keskmine kontsentratsioon; |
qvcvs(i) |
on CVS-vooluhulk ajahetkel , m3/min; |
C(i) |
on kontsentratsioon ajahetkel , ppm; |
Δt |
proovivõtmise intervall (s); |
V |
CVS-kogumaht, m3. |
3.2.1.2. NOx niiskuskorrektsiooniteguri arvutamine
Korrigeerimaks niiskuse mõju lämmastikoksiidide puhul saadud tulemustele, kasutatakse järgmisi arvutusi:
kus:
ja:
H |
on eriniiskus, veeauru grammides kilogrammi kuiva õhu kohta; |
Ra |
on ümbritseva õhu suhteline niiskus (%); |
Pd |
on küllastunud auru rõhk ümbritseva õhu temperatuuril (kPa); |
PB |
on õhurõhk ruumis (kPa). |
KH tegur arvutatakse katsetsükli iga faasi puhul.
Ümbritseva õhu temperatuur ja suhteline niiskus määratletakse igas faasis pidevalt mõõdetavate väärtuste aritmeetilise keskmisena.
3.2.2. Diiselmootorite süsivesinike heite massi määramine
3.2.2.1. |
Süsivesinike heite massi määramiseks diiselmootorite puhul arvutatakse aritmeetiline keskmine süsivesinike kontsentratsioon järgmise valemi abil:
kus:
|
3.2.2.1.1. |
Süsivesinike kontsentratsioon lahjendusõhus määratakse lahjendusõhu kottide põhjal. Korrigeerimine viiakse läbi käesoleva all-lisa punkti 3.2.1.1 kohaselt. |
3.2.3. Kütusekulu ja CO2 arvutused interpolatsioonitüüpkonna üksiksõidukite puhul
3.2.3.1. Kütusekulu ja CO2 heitkogused ilma interpolatsioonimeetodit kasutamata
Käesoleva all-lisa punktis 3.2.1 arvutatud CO2 väärtus ja käesoleva all-lisa punkti 6 kohaselt arvutatud kütusekulu seostatakse kõikide interpolatsioonitüüpkonna üksiksõidukitega ning interpolatsioonimeetodit ei rakendata.
3.2.3.2. Kütusekulu ja CO2 heitkogused interpolatsioonimeetodit kasutades
CO2 heitkogused ja kütusekulu iga interpolatsioonitüüpkonna üksiksõiduki puhul võib arvutada käesoleva all-lisa punktides 3.2.3.2.1–3.2.3.2.5 kirjeldatud interpolatsioonimeetodi kohaselt.
3.2.3.2.1. Katsesõidukite L ja H kütusekulu ja CO2 heitkogused
Katsesõidukite L ja H CO2 heite mass , ja ning selle faasid p ja , mida kasutatakse järgmistes arvutustes, võetakse tabeli A7/1 etapist nr 9.
Kütusekulu väärtused võetakse samuti tabeli A7/1 etapist nr 9 ning neile viidatakse tähistega FCL,p ja FCH,p.
3.2.3.2.2. Sõidutakistuse arvutamine üksiksõiduki puhul
3.2.3.2.2.1. Üksiksõiduki mass
Sõidukite H ja L katsemasse kasutatakse interpolatsioonimeetodi sisendina.
TMind (kg) on sõiduki individuaalne katsemass käesoleva lisa punkti 3.2.25 kohaselt.
Kui katsesõidukite L ja H puhul kasutatakse sama katsemassi, tuleb TMind väärtuseks seada katsesõiduki H mass interpolatsioonimeetodi puhul.
3.2.3.2.2.2. Üksiksõiduki veeretakistus
Tegelikke veeretakistuse väärtusi valitud rehvide puhul katsesõidukil L RRL ja katsesõidukil H RRH kasutatakse interpolatsioonimeetodi sisendina. Vt 4. all-lisa punkt 4.2.2.1.
Kui sõiduki L või H esi- ja tagasillal olevatel rehvidel on erinevad veeretakistuse väärtused, arvutatakse veeretakistuste kaalutud keskmine järgmise valemi abil:
kus:
RRx,FA |
on esisilla rehvide veeretakistus (kg/t); |
RRx,RA |
on tagasilla rehvide veeretakistus (kg/t); |
mpx,FA |
on sõiduki massi osakaal sõiduki H esisillal; |
x |
kujutab endast sõidukit L, H või üksiksõidukit. |
Üksiksõidukile paigaldatud rehvide puhul tuleb veeretakistuse RRind väärtuseks seada kohaldatava veeretakistusklassi väärtus 4. all-lisa tabeli A4/1 kohaselt.
Kui esi- ja tagasilla rehvidel on erinevad veeretakistusklassi väärtused, kasutatakse kaalutud keskmist, arvutatuna käesolevas punktis toodud valemi kohaselt.
Kui katsesõidukitele L ja H paigaldati samasugused rehvid, tuleb RRind väärtus interpolatsioonimeetodi puhul seada väärtusele RRH.
3.2.3.2.2.3. Üksiksõiduki aerodünaamiline takistus
Aerodünaamilist takistust mõõdetakse kõigi lisavarustusse kuuluvate takistust mõjutavate osade või kerekujude puhul 4. all-lisa punkti 3.2 nõuetele vastavas ja tüübikinnitusasutuse kontrollitud tuuletunnelis.
Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib Δ(CD × Af) määramiseks kasutada alternatiivset meetodit (nt modelleerimine, 4. all-lisa kriteeriumile mittevastav tuuletunnel), kui on täidetud järgmised kriteeriumid:
a) |
alternatiivse määramismeetodi Δ(CD × Af) täpsus peab olema ± 0,015 m2 ning lisaks sellele tuleks modelleerimisel üksikasjalikult valideerida hüdrodünaamika arvutusmeetod, näidates voolujoonte kulgemise keha ümber koos voolukiiruste, jõudude või rõhkudega, et teha võrdlus valideerimiskatse tulemustega; |
b) |
alternatiivset meetodit kasutatakse üksnes nende aerodünaamikat mõjutavate osade puhul (nt veljed, kerekujud, jahutussüsteem), mille puhul tõestati samaväärsust; |
c) |
tõendid samaväärsuse kohta tuleb tüübikinnitusasutusele eelnevalt esitada iga sõidutakistuse tüüpkonna puhul juhul, kui kasutatakse matemaatilist meetodit, või iga nelja aasta tagant juhul, kui kasutatakse mõõtmismeetodit, ning igal juhul peavad need põhinema käesoleva lisa kriteeriumidele vastava tuuletunneli mõõtmistel; |
d) |
kui lisavarustuse Δ(CD × Af) on kaks korda suurem kui lisavarustuse puhul, mille kohta esitati tõendid, ei määrata aerodünaamilist takistust alternatiivse meetodiga; ja |
e) |
kui modelleerimismudelit muudeti, on see vaja uuesti valideerida. Δ(CD × Af) on aerodünaamilise takistusteguri ja katsesõiduki H lauppinna korrutise erinevus võrreldes katsesõidukiga L ning see tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse (m2). Δ(CD×Af)ind on aerodünaamilise takistusteguri ja lauppinna korrutise erinevus üksiksõiduki ja katsesõiduki L vahel sõiduki lisavarustuse ja kerekujude tõttu, mis erinevad katsesõiduki L omadest (m2); Need aerodünaamilise takistuse erinevused (Δ(CD × Af)) määratakse täpsusega 0,015 m2. |
Δ(CD × Af)ind võib arvutada vastavalt järgmisele valemile, säilitades täpsuse 0,015 m2 ka lisavarustuse ja kerekujude summa puhul:
kus:
CD |
on aerodünaamiline takistustegur; |
Af |
on sõiduki lauppind (m2); |
n |
on nende sõiduki lisavarustusse kuuluvate osade arv, mis erinevad üksiksõidukil ja katsesõidukil L. |
|
on aerodünaamilise takistusteguri ja lauppinna korrutise erinevus sõiduki individuaalse omaduse i tõttu ning on positiivne lisavarustusse kuuluva osa puhul, mis suurendab aerodünaamilist takistust võrreldes katsesõidukiga L ja vastupidi (m2); |
Kõikide katsesõidukite L ja H vaheliste erinevuste summa peab vastama katsesõidukite L ja H koguerinevusele ning sellele viidatakse kui Δ(CD × Af)LH.
Aerodünaamilise takistusteguri ja lauppinna korrutise (mida väljendatakse kui Δ(CD × Af)) suurendamine või vähendamine kõikide lisavarustusse kuuluvate osade ja kerekujude puhul interpolatsioonitüüpkonnas, mis:
a) |
mõjutab sõiduki aerodünaamilist takistust; ja |
b) |
tuleb kaasata interpolatsiooni, |
tuleb kanda kõikidesse asjaomastesse katsearuannetesse.
Sõiduki H aerodünaamilist takistust tuleb kohaldada kogu interpolatsioonitüüpkonna suhtes ning Δ(CD × Af)LH tuleb nullida, kui:
a) |
tuuletunnelis ei ole võimalik Δ(CD × Af) täpselt määrata; või |
b) |
puuduvad katsesõidukite H ja L vahel takistust mõjutavad lisavarustuse osad, mis tuleks kaasata interpolatsioonimeetodisse. |
3.2.3.2.2.4. Sõidutakistuse arvutamine interpolatsioonitüüpkonda kuuluvate üksiksõidukite puhul
Sõidutakistusteguritele f0, f1 ja f2 (nagu on määratletud 4. all-lisas) katsesõidukite H ja L puhul viidatakse vastavalt kui f0,H, f1,H ja f2,H ning f0,L, f1,H ja f2,H. Kohandatud sõidutakistuskõver katsesõiduki L puhul määratakse järgmiselt:
Kasutades võrdluskiiruspunktide vahemikus lineaarset regressioonimeetodit määratakse kohandatud sõidutakistustegurid ja puhul ning lineaarkoefitsient seatakse väärtusele f1,H. Sõidutakistustegurid f0,ind, f1,ind ja f2,ind interpolatsioonitüüpkonda kuuluva üksiksõiduki puhul arvutatakse järgmiste valemite abil:
või kui , kohaldatakse allolevat valemit puhul:
või kui , kohaldatakse allolevat valemit puhul:
kus:
Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna korral arvutatakse sõidutakistustegurid f0, f1 ja f2 üksiksõiduki puhul 4. all-lisa punktis 5.1.1 toodud valemite kohaselt.
3.2.3.2.3. Tsüklienergianõudluse arvutamine
Kasutatava WLTC tsükli energianõudlus Ek ja kõikide tsüklifaaside energianõudlus Ek,p arvutatakse käesoleva all-lisa punkti 5 kohaselt järgmiste sõidutakistustegurite ja masside variantide k puhul:
k=1 |
: |
(katsesõiduk L) |
k=2 |
: |
(katsesõiduk H) |
k=3 |
: |
(interpolatsioonitüüpkonda kuuluv üksiksõiduk) |
3.2.3.2.4. CO2 väärtuse arvutamine interpolatsioonitüüpkonda kuuluva üksiksõiduki puhul interpolatsioonimeetodi abil
Kasutatava tsükli iga tsüklifaasi p puhul tuleb üksiksõiduki CO2 heite mass (g/km) arvutada järgmise valemi abil:
Üksiksõiduki CO2 heite mass (g/km) kogu tsükli vältel tuleb arvutada järgmise valemi abil:
Liikmed E1,p, E2,p ja E3,p ja E1, E2 ja E3 määratletakse käesoleva all-lisa punktis 3.2.3.2.3.
3.2.3.2.5. Kütusekulu (FC) väärtuse arvutamine interpolatsioonitüüpkonda kuuluva üksiksõiduki puhul interpolatsioonimeetodi abil
Kasutatava tsükli iga tsüklifaasi p puhul tuleb üksiksõiduki kütusekulu (l/100 km) arvutada järgmise valemi abil:
Üksiksõiduki kütusekulu (l/100 km) kogu tsükli vältel tuleb arvutada järgmise valemi abil:
Liikmed E1,p, E2,p ja E3,p ja E1, E2 ja E3 määratletakse käesoleva all-lisa punktis 3.2.3.2.3.
3.2.4. Kütusekulu ja CO2 arvutused sõidutakistusmaatriksi tüüpkonda kuuluvate üksiksõidukite puhul
CO2 heitkogused ja kütusekulu iga sõidutakistusmaatriksi tüüpkonda kuuluva üksiksõiduki puhul tuleb arvutada käesoleva all-lisa punktides 3.2.3.2.3–3.2.3.2.5 (k.a) toodud interpolatsioonimeetodi kohaselt. Võimaluse korral tuleb asendada viited sõidukile L ja/või H vastavalt viidetega sõidukile LM ja/või HM.
3.2.4.1. Sõidukite LM ja HM kütusekulu ja CO2 heite määramine
Sõidukite LM ja HM CO2 heite mass MCO2 määratakse käesoleva all-lisa punktis 3.2.1 toodud arvutuste kohaselt kasutatava WLTC iga tsüklifaasi p puhul ning sellele viidatakse vastavalt kui ja . Kütusekulu kasutatava WLTC üksikute tsüklifaaside puhul määratakse käesoleva all-lisa punkti 6 kohaselt ning sellele viidatakse vastavalt kui FCLM,p ja FCHM,p.
3.2.4.1.1. Sõidutakistuse arvutamine üksiksõiduki puhul
Sõidutakistusjõud tuleb arvutada 4. all-lisa punktis 5.1 kirjeldatud menetluse kohaselt.
3.2.4.1.1.1. Üksiksõiduki mass
4. all-lisa punkti 4.2.1.4 kohaselt valitud sõidukite HM ja LM katsemasse kasutatakse sisendina.
TMind (kg) on üksiksõiduki katsemass käesoleva lisa punktis 3.2.25 toodud katsemassi määratluse kohaselt.
Kui sõidukite LM ja HM puhul kasutatakse sama katsemassi, tuleb sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna meetodi puhul TMind väärtuseks seada sõiduki HM mass.
3.2.4.1.1.2. Üksiksõiduki veeretakistus
4. all-lisa punkti 4.2.1.4 kohaselt valitud veeretakistust RRLM sõiduki LM puhul ja veeretakistust RRHM sõiduki HM puhul kasutatakse sisendina.
Kui sõiduki LM või HM esi- ja tagasilla rehvidel on erinevad veeretakistuse väärtused, tuleb veeretakistuste kaalutud keskmine arvutada järgmise valemi abil:
kus:
RRx,FA |
on esisilla rehvide veeretakistus (kg/t); |
RRx,RA |
on tagasilla rehvide veeretakistus (kg/t); |
mpx,FA |
on sõiduki massi osakaal esisillal; |
x |
kujutab endast sõidukit L, H või üksiksõidukit. |
Üksiksõidukile paigaldatud rehvide puhul tuleb veeretakistuse RRind väärtuseks seada kohaldatava veeretakistusklassi väärtus 4. all-lisa tabeli A4/1 kohaselt.
Kui esi- ja tagasilla rehvidel on erinevad veeretakistusklassi väärtused, tuleb kasutada kaalutud keskmist, mis arvutatakse käesolevas punktis toodud valemi abil.
Kui sõidukite LM ja HM puhul kasutatakse sama veeretakistust, tuleb sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna meetodi puhul RRind väärtuseks seada RRHM.
3.2.4.1.1.3. Üksiksõiduki lauppind
4. all-lisa punkti 4.2.1.4 kohaselt valitud sõiduki LM lauppinda AfLM ja sõiduki HM lauppinda AfHM kasutatakse sisendina.
Af,ind (m2) on üksiksõiduki lauppind.
Kui sõidukite LM ja HM puhul kasutatakse sama lauppinna väärtust, tuleb sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna meetodi puhul Af,ind väärtuseks seada sõiduki HM lauppind.
3.3. PM
3.3.1. Arvutamine
PM arvutatakse järgmise kahe valemi abil:
kui heitgaasid suunatakse tunnelist välja;
ja:
kui heitgaasid suunatakse tagasi tunnelisse,
kus:
Vmix |
on lahjendatud heitgaaside maht (vt käesoleva all-lisa punkt 2) standardtingimustes; |
Vep |
on lahjendatud heitgaasi vooluhulk, mis voolab läbi tahkete osakeste proovivõtufiltri standardtingimustes; |
Pe |
on ühe või mitme proovivõtufiltri abil kogutud tahkete osakeste mass (mg); |
d |
on katsetsüklile vastav läbitud vahemaa (km). |
3.3.1.1. |
Kui kasutati lahjendussüsteemist saadud tahkete osakeste massi fooni korrigeerimist, määratakse see 6. all-lisa punkti 1.2.1.3.1 kohaselt. Sellisel juhul arvutatakse tahkete osakeste mass (mg/km) järgmiste valemite abil:
kui heitgaasid suunatakse tunnelist välja; ja:
kui heitgaasid suunatakse tagasi tunnelisse; kus:
Kui foonikorrektsiooni kasutamisel saadakse negatiivne tulemus, loetakse selleks null mg/km. |
3.3.2. Tahkete osakeste massi arvutamine kahekordse lahjenduse meetodi abil
kus:
Vep |
on tahkete osakeste proovivõtufiltrit läbiva lahjendatud heitgaasi maht standardtingimustes; |
Vset |
on tahkete osakeste proovivõtufiltreid läbiva kahekordselt lahjendatud heitgaasi maht standardtingimustes; |
Vssd |
on teisese lahjendusõhu maht standardtingimustes. |
Kui tahkete osakeste massi mõõtmiseks ette nähtud teist korda lahjendatud proovivõtugaasi ei suunata tagasi tunnelisse, arvutatakse CVS maht nii nagu ühekordsel lahjendusel, s.t:
kus:
Vmix indicated |
on lahjendatud heitgaasi mõõdetud maht lahjendus-süsteemis pärast tahkete osakeste proovi võtmist standardtingimustes. |
4. Tahkete osakeste arvu määramine
4.1. |
Tahkete osakeste arv arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
arvutatakse järgmise valemis abil:
kus:
kus:
|
5. Tsüklienergianõudluse arvutamine
Kui ei ole sätestatud teisiti, tehakse arvutus sellise sihtkiiruskõvera alusel, mis põhineb üksikutel ajahetkedel, kus on tehtud mõõtmisi.
Arvutamiseks tuleb iga mõõtmise ajahetke tõlgendada ajavahemikuna. Kui ei ole sätestatud teisiti, on nende ajavahemike kestus Δt üks sekund.
Kogu tsükli või konkreetse tsüklifaasi koguenergianõudlus E arvutatakse tstart ja tend vahelise vastava tsükliaja kestel Ei liitmise teel vastavalt järgmisele valemile:
kus:
ja:
tstart |
on kasutatava katsetsükli või faasi algusaeg (s); |
tend |
on kasutatava katsetsükli või faasi lõpuaeg (s); |
Ei |
on energianõudlus ajavahemikus (i-1)–(i) (Ws); |
Fi |
on liikumapanev jõud ajavahemikus (i-1)–(i) (N); |
di |
on ajavahemikus (i-1)–(i) läbitud vahemaa (m). |
kus:
Fi |
on liikumapanev jõud ajavahemikus (i-1)–(i) (N); |
vi |
on sihtkiirus ajahetkel ti (km/h); |
TM |
on katsemass (kg); |
ai |
on kiirendus ajavahemikus (i-1)–(i) (m/s2); |
f0, f1, f2 on sõidutakistustegurid vaadeldava katsesõiduki puhul (TML, TMH või TMind) (N, N/km/h ja N/(km/h)2).
kus:
di |
on ajavahemikus (i-1)–(i) läbitud vahemaa (m); |
vi |
on sihtkiirus ajahetkel ti (km/h); |
ti |
on aeg (s). |
kus:
ai |
on kiirendus ajavahemikus (i-1)–(i) (m/s2); |
vi |
on sihtkiirus ajahetkel ti (km/h); |
ti |
on aeg (s). |
6. Kütusekulu arvutamine
6.1. Kütusekulu väärtuste arvutamiseks vajalikud kütusekarakteristikud võetakse IX lisast.
6.2. Kütusekulu väärtused arvutatakse süsivesinike, süsinikmonooksiidi ja süsinikdioksiidi heitkogustest tabeli A7/1 etapi nr 6 kriitiliste heitkoguste ja etapi nr 7 CO2 tulemuste abil.
6.2.1. Kütusekulu arvutamiseks kasutatakse punktis 6.12 toodud üldvalemit, milles kasutatakse H/C ja O/C suhteid.
6.2.2. Käesoleva all-lisa punktis 6 toodud kõigi valemite puhul:
FC |
on konkreetse kütuse kulu (l/100 km või m3 100 km kohta maagaasi korral või kg / 100 km vesiniku korral); |
H/C |
on konkreetse kütuse CXHYOZ vesiniku-süsiniku suhe; |
O/C |
on konkreetse kütuse CXHYOZ hapniku-süsiniku suhe; |
MWC |
on süsiniku molaarmass (12,011 g/mol); |
MWH |
on vesiniku molaarmass (1,008 g/mol); |
MWO |
on hapniku molaarmass (15,999 g/mol); |
ρfuel |
on katsekütuse tihedus (kg/l). Gaasiliste kütuste puhul kütuse tihedus 15 °C juures; |
HC |
on süsivesinike heitkogus (g/km); |
CO |
on süsinikmonooksiidi heitkogus (g/km); |
CO2 |
on süsinikdioksiidi heitkogus (g/km); |
H2O |
on vee heitkogus (g/km); |
H2 |
on vesiniku heitkogus (g/km); |
p1 |
on gaasirõhk kütusepaagis enne kasutatavat katsetsüklit (Pa); |
p2 |
on gaasirõhk kütusepaagis pärast kasutatavat katsetsüklit (Pa); |
T1 |
on gaasitemperatuur kütusepaagis enne kasutatavat katsetsüklit (K); |
T2 |
on gaasitemperatuur kütusepaagis pärast kasutatavat katsetsüklit (K); |
Z1 |
on gaasilise kütuse kokkusurutavustegur rõhul p1 ja temperatuuril T1; |
Z2 |
on gaasilise kütuse kokkusurutavustegur rõhul p2 ja temperatuuril T2; |
V |
on gaasilise kütuse paagi sisemine maht (m3); |
d |
on kasutatava faasi või tsükli teoreetiline pikkus (km). |
6.3. Reserveeritud
6.4. Reserveeritud
6.5. Bensiinil (E10) töötava ottomootoriga sõiduk
6.6. Vedelgaasil töötava ottomootoriga sõiduk
6.6.1. Kui katses kasutatava kütuse koostis erineb kütuse standardkulu arvutamisel kasutatava kütuse koostisest, siis võib valmistaja taotlusel kasutada järgmist paranduskoefitsienti cf, kasutades järgmist valemit:
Paranduskoefitsient cf, mida võidakse kasutada, määratakse järgmise valemi abil:
kus:
nactual on kasutatud kütuse tegelik H/C suhe.
6.7. Vedelgaasil/biometaanil töötava ottomootoriga sõiduk
6.8. Reserveeritud
6.9. Reserveeritud
6.10. Diislikütusel (B7) töötava diiselmootoriga sõiduk
6.11. Etanoolil (E85) töötava ottomootoriga sõiduk
6.12. Kütusekulu ükskõik millise katsekütuse puhul võib arvutada järgmise valemi abil:
6.13. Kütusekulu vesinikul töötava ottomootoriga sõiduki puhul:
Tüübikinnitusasutuse loal ja sõidukite puhul, mis töötavad gaasilisel või vedelal vesinikul, võib tootja otsustada arvutada kütusekulu kas alltoodud kütusekulu valemi või standardprotokolli, nt SAE J2572, kasutava meetodi abil.
Kokkusurutavustegur Z saadakse järgmisest tabelist:
Tabel A7/2
Kokkusurutavustegur
|
|
T (K) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5 |
100 |
200 |
300 |
400 |
500 |
600 |
700 |
800 |
900 |
p (bar) |
33 |
0,859 |
1,051 |
1,885 |
2,648 |
3,365 |
4,051 |
4,712 |
5,352 |
5,973 |
6,576 |
|
53 |
0,965 |
0,922 |
1,416 |
1,891 |
2,338 |
2,765 |
3,174 |
3,57 |
3,954 |
4,329 |
|
73 |
0,989 |
0,991 |
1,278 |
1,604 |
1,923 |
2,229 |
2,525 |
2,810 |
3,088 |
3,358 |
|
93 |
0,997 |
1,042 |
1,233 |
1,470 |
1,711 |
1,947 |
2,177 |
2,400 |
2,617 |
2,829 |
|
113 |
1,000 |
1,066 |
1,213 |
1,395 |
1,586 |
1,776 |
1,963 |
2,146 |
2,324 |
2,498 |
|
133 |
1,002 |
1,076 |
1,199 |
1,347 |
1,504 |
1,662 |
1,819 |
1,973 |
2,124 |
2,271 |
|
153 |
1,003 |
1,079 |
1,187 |
1,312 |
1,445 |
1,580 |
1,715 |
1,848 |
1,979 |
2,107 |
|
173 |
1,003 |
1,079 |
1,176 |
1,285 |
1,401 |
1,518 |
1,636 |
1,753 |
1,868 |
1,981 |
|
193 |
1,003 |
1,077 |
1,165 |
1,263 |
1,365 |
1,469 |
1,574 |
1,678 |
1,781 |
1,882 |
|
213 |
1,003 |
1,071 |
1,147 |
1,228 |
1,311 |
1,396 |
1,482 |
1,567 |
1,652 |
1,735 |
|
233 |
1,004 |
1,071 |
1,148 |
1,228 |
1,312 |
1,397 |
1,482 |
1,568 |
1,652 |
1,736 |
|
248 |
1,003 |
1,069 |
1,141 |
1,217 |
1,296 |
1,375 |
1,455 |
1,535 |
1,614 |
1,693 |
|
263 |
1,003 |
1,066 |
1,136 |
1,207 |
1,281 |
1,356 |
1,431 |
1,506 |
1,581 |
1,655 |
|
278 |
1,003 |
1,064 |
1,130 |
1,198 |
1,268 |
1,339 |
1,409 |
1,480 |
1,551 |
1,621 |
|
293 |
1,003 |
1,062 |
1,125 |
1,190 |
1,256 |
1,323 |
1,390 |
1,457 |
1,524 |
1,590 |
|
308 |
1,003 |
1,060 |
1,120 |
1,182 |
1,245 |
1,308 |
1,372 |
1,436 |
1,499 |
1,562 |
|
323 |
1,003 |
1,057 |
1,116 |
1,175 |
1,235 |
1,295 |
1,356 |
1,417 |
1,477 |
1,537 |
|
338 |
1,003 |
1,055 |
1,111 |
1,168 |
1,225 |
1,283 |
1,341 |
1,399 |
1,457 |
1,514 |
|
353 |
1,003 |
1,054 |
1,107 |
1,162 |
1,217 |
1,272 |
1,327 |
1,383 |
1,438 |
1,493 |
Kui p ja T vajalikud sisendväärtused ei ole tabelis märgitud, saadakse kokkusurutavustegur tabelis märgitud kokkusurutavustegurite lineaarse interpoleerimise abil, valides välja need, mis on otsitud väärtusele lähimad.
7. Sõidukõvera indeksite arvutamine
7.1. Üldnõue
Tabelites A1/1–A1/12 ettenähtud ajapunktide vaheline kiirus määratakse lineaarse interpoleerimise meetodi abil sagedusega 10 Hz.
Kui gaasipedaal on täielikult põhja vajutatud, kasutatakse sõidukõvera indeksite arvutustes selliste kasutusperioodide ajal sõiduki kiiruse asemel ettenähtud kiirust.
7.2. Sõidukõvera indeksite arvutamine
Järgmised indeksid arvutatakse vastavalt standardile SAE J2951 (läbi vaadatud jaanuaris 2014):
a) |
: |
ER |
: |
energiaklass |
b) |
: |
DR |
: |
vahemaa hinnang |
c) |
: |
EER |
: |
energiaökonoomsuse hinnang |
d) |
: |
ASCR |
: |
absoluutse kiiruse muutuse hinnang |
e) |
: |
IWR |
: |
inertse töö hinnang |
f) |
: |
RMSSE |
: |
ruutkeskmise kiiruse viga |
8. all-lisa
Täiselektri-, hübriidelektri- ja suruvesinik-kütuseelemendiga hübriidsõidukid
1. Üldnõuded
Välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite, välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite katsetamisel asendavad käesoleva all-lisa 2. ja 3. liide 6. all-lisa 2. liidet.
Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva all-lisa kõiki nõudeid juhi valitavate režiimidega ja ilma selliste režiimideta sõidukite suhtes. Kui käesolevas all-lisas ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, jätkatakse 6. all-lisas toodud kõikide nõuete ja menetluste kohaldamist välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite, välise laadimisega hübriidelektrisõidukite, välise laadimiseta kütuseelemendiga sõidukite ja täiselektrisõidukite suhtes.
1.1. Elektriliste parameetrite ühikud, täpsus ja mõõtesamm
Parameetrid, ühikud ja mõõtetäpsus peavad vastama tabelile A8/1.
Tabel A8/1
Parameetrid, ühikud ja mõõtetäpsus
Parameeter |
Ühikud |
Täpsus |
Mõõtesamm |
Elektrienergia (1) |
Wh |
± 1 protsenti |
0,001 kWh (2) |
Elektrivool |
A |
± 0,3 % FSD või |
0,1 A |
Elektripinge |
V |
± 0,3 % FSD või ± 1 % näidu väärtusest (3) |
0,1 V |
1.2. Heitkoguse ja kütusekulu katsed
Parameetrid, ühikud ja mõõtetäpsus peavad olema samasugused, nagu on nõutud tavaliste sisepõlemismootoriga sõidukite puhul.
1.3. Lõplike katsetulemuste ühikud ja kordustäpsus
Lõplike tulemuste teatamiseks mõeldud ühikud ja tulemuste kordustäpsus peavad vastama tabelile A8/2. Käesoleva all-lisa punktis 4 toodud arvutuses kasutatakse ümardamata väärtusi.
Tabel A8/2
Lõplike katsetulemuste ühikud ja kordustäpsus
Parameeter |
Ühikud |
Lõpliku katsetulemuse teatamine |
PER(p) (6), PERcity, AER(p) (6), AERcity, EAER(p) (6), E AERcity, RCDA (5), RCDC |
km |
Tulemus ümardatakse lähima täisarvuni |
FCCS(,p) (6), FCCD, FCweighted HEV-de puhul |
l/100 km |
Tulemus ümardatakse esimese kümnendkohani |
FCCS(,p) (6) FCHV-de puhul |
kg/100 km |
Tulemus ümardatakse teise kümnendkohani |
MCO2,CS(,p) (6), MCO2,CD, MCO2,kaalutud |
g/km |
Tulemus ümardatakse lähima täisarvuni. |
EC(p) (6), ECcity, ECAC,CD, ECAC,weighted |
Wh/km |
Tulemus ümardatakse lähima täisarvuni. |
EAC |
kWh |
Tulemus ümardatakse esimese kümnendkohani |
1.4. Sõiduki liigitamine
Kõik välise laadimisega hübriidelektrisõidukid (OVC-HEV), välise laadimiseta hübriidelektrisõidukid (NOVC-HEV), täiselektrisõidukid (PEV) ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukid (NOVC-FCHV) liigitatakse 3. klassi sõidukiteks. Kasutatav katsetsükkel 1. katsetüübis määratakse käesoleva all-lisa punkti 1.4.2 kohaselt käesoleva all-lisa punktis 1.4.1 kirjeldatud vastava võrdluskatsetsükli põhjal.
1.4.1. Võrdluskatsetsükkel
1.4.1.1. Võrdluskatsetsüklit 3. klassi sõidukite puhul on kirjeldatud 1. all-lisa punktis 3.3.
1.4.1.2. Täiselektrisõidukite puhul võib katsetsüklites kasutada 1. all-lisa punktide 8.2.3 ja 8.3 kohast kiiruse vähendamist vastavalt 1. all-lisa punktile 3.3, asendades nimivõimsuse tippvõimsusega. Sellisel juhul on vähendatud tsükkel võrdluskatsetsükkel.
1.4.2. Kasutatav katsetsükkel
1.4.2.1. Kasutatav WLTP katsetsükkel
Käesoleva all-lisa punkti 1.4.1 kohane võrdluskatsetsükkel on kasutatav WLTP katsetsükkel (WLTC) 1. tüübi katsemenetluse puhul.
Kui 1. all-lisa punkti 9 kohaldatakse käesoleva all-lisa punktis 1.4.1 kirjeldatud võrdluskatsetsükli põhjal, on see muudetud katsetsükkel kasutatav WLTP katsetsükkel (WLTC) 1. tüübi katsemenetluse puhul.
1.4.2.2. Kasutatav WLTP linnasõidu katsetsükkel
WLTP linnasõidu katsetsüklit (WLTCcity) 3. klassi sõidukite puhul on kirjeldatud 1. all-lisa punktis 3.5.
1.5. Käsikäigukastiga välise laadimisega hübriidelektrisõidukid (OVC-HEV), välise laadimiseta hübriidelektrisõidukid (NOVC-HEV) ja täiselektrisõidukid (PEV)
Sõidukit juhitakse vastavalt tootja juhistele, mis on esitatud tootmises olevate sõidukite kasutusjuhendis ja on tähistatud tehnilisel käiguvahetusinstrumendil.
2. Laetava energiasalvestussüsteemi (REESS) ja kütuseelemendisüsteemi ettevalmistamine
2.1. |
Kõikide välise laadimisega hübriidelektrisõidukite (OVC-HEV), välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite (NOVC-HEV) ja täiselektrisõidukite (PEV) puhul kohaldatakse järgmist:
|
2.2. |
Ilma et see piiraks 6. all-lisa punkti 1.2.3.3 kohaldamist välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul, tuleb käesoleva all-lisa kohaselt katsetatavate sõidukitega, millele on paigaldatud kütuseelementide süsteem, läbida sissesõitmise eesmärgil vähemalt 300 km. |
3. Katsemenetlus
3.1. Üldnõuded
3.1.1. |
Kõikide välise laadimisega hübriidelektrisõidukite (OVC-HEV), välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite (NOVC-HEV), täiselektrisõidukite (PEV) ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite (NOVC-FCHV) puhul kohaldatakse vajaduse korral järgmist:
|
3.1.2. |
6. all-lisa punktis 1.2.7.2 kirjeldatud sundjahutamist kohaldatakse üksnes käesoleva all-lisa punkti 3.2 kohase aku laetust säilitava 1. tüübi katse suhtes välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul või välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite katsetamise puhul käesoleva all-lisa punkti 3.3 kohaselt. |
3.2. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukid (OVC-HEV)
3.2.1. Sõidukeid katsetatakse akutoiterežiimis (CD-tingimus) ja aku laetust säilitavas režiimis (CS-tingimus).
3.2.2. Sõidukeid võib katsetada nelja võimaliku katseseeria kohaselt:
3.2.2.1. |
1. valikuvõimalus: 1. tüübi katse akutoiterežiimis ilma järgneva 1. tüübi katseta aku laetust säilitavas režiimis; |
3.2.2.2. |
2. valikuvõimalus: 1. tüübi katse aku laetust säilitavas režiimis ilma järgneva 1. tüübi katseta akutoiterežiimis; |
3.2.2.3. |
3. valikuvõimalus: 1. tüübi katse akutoiterežiimis koos järgneva a1. tüübi katsega aku laetust säilitavas režiimis; |
3.2.2.4. |
4. valikuvõimalus: 1. tüübi katse aku laetust säilitavas režiimis koos järgneva 1. tüübi katsega akutoiterežiimis. |
Joonis A8/1
Võimalikud katseseeriad välise laadimisega hübriidelektrisõidukite (OVC-HEV) katsetamisel
1. valikuvõimalus
CD
Vähemalt 1 eelkond. tsükkel
Laadimine, stabiliseerumine
CD 1. tüübikatse
Laadimine
EAC
2. valikuvõimalus
CS
Tühjakslaadimine
Vähemalt 1 eelkond. tsükkel
Stabiliseerumine
CS 1. tüübikatse
3. valikuvõimalus
CD + CS
Vähemalt 1 eelkond. tsükkel
Laadimine, stabiliseerumine
CD 1. tüübikatse
Stabiliseerumine
CS 1. tüübikatse
Laadimine
EAC
4. valikuvõimalus
CS + CD
Tühjakslaadimine
Vähemalt 1 eelkond. tsükkel
Stabiliseerumine
CS 1. tüübikatse
Laadimine EAC
CD 1. tüübikatse
Laadimine
EAC
3.2.3. Juhi valitav režiim tuleb seadistada nii, nagu on järgnevates katseseeriates (1.–4. valikuvõimalus) kirjeldatud.
3.2.4. 1. tüübi katse akutoiterežiimis ilma järgneva 1. tüübi katseta aku laetust säilitavas režiimis (1. valikuvõimalus)
Käesoleva all-lisa punktides 3.2.4.1–3.2.4.7 kirjeldatud 1. valikuvõimaluse kohane katseseeria ning vastav laetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku profiil on esitatud käesoleva all-lisa 1. liite joonisel A8.App1/1.
3.2.4.1. Eelkonditsioneerimine
Sõiduk valmistatakse ette käesoleva all-lisa 4. liite punkti 2.2 kohaselt.
3.2.4.2. Katsetingimused
3.2.4.2.1. Katse tuleb läbi viia käesoleva all-lisa 4. liite punktis 2.2.3 kirjeldatud laadimisnõuete kohaselt täielikult laetud laetava energiasalvestussüsteemiga ja sõidukiga, mida kasutatakse käesoleva lisa punktis 3.3.5 kirjeldatud akutoiterežiimis.
3.2.4.2.2. Juhi valitava režiimi valimine
Juhi valitava režiimiga varustatud sõidukite puhul valitakse akutoitel 1. tüübi katse režiim käesoleva all-lisa 6. liite punkti 2 kohaselt.
3.2.4.3. 1. tüübi katsemenetlus akutoiterežiimis
3.2.4.3.1. |
1. tüübi katsemenetlus akutoiterežiimis koosneb mitmest järjestikusest tsüklist, igaühele järgneb stabiliseerumisaeg kuni 30 minutit, kuni on saavutatud aku laetust säilitav režiim. |
3.2.4.3.2. |
Eri katsetsüklite vahel toimuval stabiliseerumisel lülitatakse jõuseade välja ja laetavat energiasalvestussüsteemi ei laeta uuesti välisest elektrienergiaallikast. Kõikide käesoleva all-lisa 3. liite kohaste laetavate energiasalvestussüsteemide elektrivoolu mõõtmise ja elektripinge määramise seadmeid ei lülitata katsetsükli faaside vahel välja. Ampertunniarvestiga mõõtmisel on integreerimine aktiveeritud kogu katse kestel kuni katse lõpuleviimiseni.
Mootori uuesti käivitamisel pärast stabiliseerumist kasutatakse sõidukit käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.2.2 kohases juhi valitavas režiimis. |
3.2.4.3.3. |
Kaldudes kõrvale 5. all-lisa punktist 5.3.1 ja ilma et see piiraks 5. all-lisa punkti 5.3.1.2 kohaldamist, võib analüsaatoreid kalibreerida ning nullpunkti kontrollida enne ja pärast 1. tüübi katset akutoiterežiimis. |
3.2.4.4. Akutoiterežiimis 1. tüübi katse lõppemine
1. tüübi katse akutoiterežiimis loetakse lõppenuks siis, kui on esimest korda jõutud käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.5 kohase seiskumiskriteeriumini. Kuni selle hetkeni (k.a), mil saavutati esimest korda seiskumiskriteerium, seatakse kasutatavate WLTP katsetsüklite arvu väärtuseks n+1.
Kasutatav WLTP katsetsükkel n määratletakse üleminekutsüklina.
Kasutatav WLTP katsetsükkel n+1 määratletakse kinnitustsüklina.
Sõidukite puhul, mis ei suuda läbida kogu vaadeldavat WLTP katsetsüklit aku laetust säilitavas režiimis, lõpeb akutoiterežiimis 1. tüübi katse siis, kui standardsel näidikupaneelil kuvatakse märguanne seisata mootor või siis, kui sõiduk ületab kiiruskõvera lubatud kõrvalekallet nelja järjestikuse sekundi jooksul või kauem. Gaasipedaal ei tohi olla alla vajutatud ja sõidukiga tuleb pidurdada seismajäämiseni 60 sekundi jooksul.
3.2.4.5. Seiskumiskriteerium
3.2.4.5.1. |
Tuleb hinnata seda, kas seiskumiskriteerium on saavutatud iga sõidetud kasutatava WLTP katse puhul. |
3.2.4.5.2. |
Seiskumiskriteerium akutoiterežiimis 1. tüübi katse puhul on saavutatud, kui järgmise valemi abil arvutatud suhteline elektrienergia muutus REECi on väiksem kui 0,04.
kus:
|
3.2.4.6. Laetava energiasalvestussüsteemi abil laadimine ja laetud elektrienergia mõõtmine
3.2.4.6.1. |
Sõiduk ühendatakse vooluvõrku 120 minuti jooksul pärast kasutatavat WLTP katsetsüklit n+1, milles saavutatakse esimest korda seiskumiskriteerium akutoiterežiimis 1. tüübi katses.
Laetav energiasalvestussüsteem on täielikult laetud siis, kui on saavutatud käesoleva all-lisa 4. liite punktis 2.2.3.2 määratletud laadimise lõpu kriteerium. |
3.2.4.6.2. |
Sõiduki laadija ja vooluvõrgu vahele paigutatud elektrienergia mõõteseade mõõdab vooluvõrgust laetud elektrienergiat EAC ning laadimise kestust. Elektrienergia mõõtmise võib lõpetada, kui käesoleva all-lisa 4. liite punktis 2.2.3.2 määratletud laadimise lõpu kriteerium on saavutatud. |
3.2.4.7. Iga kasutatav WLTP katsetsükkel 1. katsetüübi akutoiterežiimis katses peab vastama 6. all-lisa punkti 1.1.2 kohastele kohaldatavatele kriitiliste heitkoguste piirnormidele.
3.2.5. 1. tüübi katse aku laetust säilitavas režiimis ilma järgneva 1. tüübi katseta akutoiterežiimis (2. valikuvõimalus)
Käesoleva all-lisa punktides 3.2.5.1–3.2.5.3.3 (k.a) kirjeldatud 2. valikuvõimaluse kohane katseseeria ning vastav laetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku profiil on toodud käesoleva all-lisa 1. liite joonisel A8.App1/2.
3.2.5.1. Eelkonditsioneerimine ja stabiliseerumine
Sõiduk valmistatakse käesoleva all-lisa 4. liite punktis 2.1 toodud menetluste kohaselt ette.
3.2.5.2. Katsetingimused
3.2.5.2.1. Katsed viiakse läbi käesoleva lisa punktis 3.3.6 määratletud aku laetust säilitavas režiimis kasutatava sõidukiga.
3.2.5.2.2. Juhi valitava režiimi valimine
Juhi valitava režiimiga varustatud sõidukite puhul valitakse aku laetust säilitava 1. tüübi katse režiim käesoleva all-lisa 6. liite punkti 3 kohaselt.
3.2.5.3. 1. tüübi katsemenetlus
3.2.5.3.1. |
Sõidukeid katsetatakse 6. all-lisas kirjeldatud 1. tüübi katsemenetluste kohaselt. |
3.2.5.3.2. |
Vajaduse korral korrigeeritakse CO2 heite massi käesoleva all-lisa 2. liite kohaselt. |
3.2.5.3.3. Käesoleva all-lisa punkti 3.2.5.3.1 kohane katse peab vastama 6. all-lisa punkti 1.1.2 kohastele kohaldatavatele kriitiliste heitkoguste piirnormidele.
3.2.6. 1. tüübi katse akutoiterežiimis koos järgneva a 1. tüübi katsega aku laetust säilitavas režiimis (3. valikuvõimalus)
Käesoleva all-lisa punktides 3.2.6.1–3.2.6.3 (k.a) kirjeldatud 3. valikuvõimaluse kohane katseseeria ning vastav laetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku profiil on toodud käesoleva all-lisa 1. liite joonisel A8.App1/3.
3.2.6.1. Akutoiterežiimis 1. tüübi katse puhul järgitakse käesoleva all-lisa punktides 3.2.4.1–3.2.4.5 (k.a) ning punktis 3.2.4.7 kirjeldatud menetlust.
3.2.6.2. Seejärel järgitakse käesoleva all-lisa punktides 3.2.5.1–3.2.5.3 kirjeldatud menetlust aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katse kohta. Käesoleva all-lisa 4. liite punkte 2.1.1–2.1.2 ei kohaldata.
3.2.6.3. Laetava energiasalvestussüsteemi (REESS) abil laadimine ja laetud elektrienergia mõõtmine
3.2.6.3.1. |
Sõiduk ühendatakse vooluvõrku 120 minuti jooksul pärast aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katse lõpuleviimist.
Laetav energiasalvestussüsteem on täielikult laetud siis, kui on saavutatud käesoleva all-lisa 4. liite punktis 2.2.3.2 määratletud laadimise lõpu kriteerium. |
3.2.6.3.2. |
Sõiduki laadija ja vooluvõrgu vahele paigutatud energia mõõteseade mõõdab vooluvõrgust laetud elektrienergiat EAC ning laadimise kestust. Elektrienergia mõõtmise võib lõpetada, kui käesoleva all-lisa 4. liite punktis 2.2.3.2 määratletud laadimise lõpu kriteerium on saavutatud. |
3.2.7. Aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katse koos järgneva akutoiterežiimis 1. tüübi katsega (4. valikuvõimalus)
Käesoleva all-lisa punktides 3.2.7.1–3.2.7.2 (k.a) kirjeldatud 4. valikuvõimaluse kohane katseseeria ning vastav laetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku profiil on toodud käesoleva all-lisa 1. liite joonisel A8.App1/4.
3.2.7.1. |
Aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katse puhul järgitakse käesoleva all-lisa punktides 3.2.5.1–3.2.5.3 (k.a) ning punktis 3.2.6.3.1 kirjeldatud menetlust. |
3.2.7.2. |
Seejärel järgitakse käesoleva all-lisa punktides 3.2.4.2–3.2.4.7 kirjeldatud akutoiterežiimis1. tüübi katse menetlust. |
3.3. Välise laadimiseta hübriidelektrisõidukid
Käesoleva all-lisa punktides 3.3.1–3.3.3 (k.a) kirjeldatud katseseeria ning vastav laetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku profiil on toodud käesoleva all-lisa 1. liite joonisel A8.App1/5.
3.3.1. Eelkonditsioneerimine ja stabiliseerumine
3.3.1.1. |
Sõidukid tuleb eelkonditsioneerida 6. all-lisa punkti 1.2.6 kohaselt.
Lisaks punkti 1.2.6 nõuetele võib aku laetust säilitavas režiimis katse puhul veojõu rakendamiseks vajaliku laetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku taseme seadistada tootja soovituse kohaselt enne eelkonditsioneerimist, et teha katse aku laetust säilitavas režiimis. |
3.3.1.2. |
Sõidukitel lastakse stabiliseeruda 6. all-lisa punkti 1.2.7 kohaselt. |
3.3.2. Katsetingimused
3.3.2.1. Sõidukeid katsetatakse käesoleva lisa punktis 3.3.6 määratletud aku laetust säilitavas režiimis.
3.3.2.2. Juhi valitava režiimi valimine
Juhi valitava režiimiga varustatud sõidukite puhul valitakse aku laetust säilitava 1. tüübi katse režiim käesoleva all-lisa 6. liite punkti 3 kohaselt.
3.3.3. 1. tüübi katse menetlus
3.3.3.1. |
Sõidukeid katsetatakse 6. all-lisas kirjeldatud 1. tüübi katse menetluse kohaselt. |
3.3.3.2. |
Vajaduse korral korrigeeritakse CO2 heite massi käesoleva all-lisa 2. liite kohaselt. |
3.3.3.3. |
Aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katse peab vastama 6. all-lisa punkti 1.1.2 kohastele heitkoguste piirnormidele. |
3.4. Täiselektrisõidukid
3.4.1. Üldnõuded
Täiselektrisõiduki sõiduulatuse (PER) ja elektrienergiakulu määramise katsemenetlus valitakse tabelist A8/3 katsetatava täiselektrisõiduki hinnangulise sõiduulatuse (PER) kohaselt. Kui rakendatakse interpolatsioonimeetodit, valitakse kasutatav katsemenetlus konkreetsesse interpolatsioonitüüpkonda kuuluva täiselektrisõiduki H sõiduulatuse kohaselt.
Tabel A8/3
Täiselektrisõiduki sõiduulatuse ja elektrienergiakulu määramine
Kasutatav katsetsükkel |
Hinnanguline PER on … |
Kasutatav katsemenetlus |
Punkti 1.4.2.1 kohane katsetsükkel, sh eriti suure kiiruse faas |
… väiksem kui kolme kasutatava WLTP katsetsükli pikkus. |
Järjestikuse tsükliga 1. tüübi katse menetlus (käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.1 kohaselt) |
… on võrdne või suurem kui kolme kasutatava WLTP katsetsükli pikkus. |
Lühendatud 1. tüübi katse menetlus (käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.2 kohaselt) |
|
Punkti 1.4.2.1 kohane katsetsükkel, v.a eriti suure kiiruse faas |
… on väiksem kui nelja kasutatava WLTP katsetsükli pikkus. |
Järjestikuse tsükliga 1. tüübi katsemenetlus (käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.1 kohaselt) |
… on võrdne või suurem kui nelja kasutatava WLTP katsetsükli pikkus. |
Lühendatud 1. tüübi katse menetlus (käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.2 kohaselt) |
|
Linnatsükkel punkti 1.4.2.2 kohaselt |
… pole asjakohane kasutatavas WLTP katsetsüklis. |
Järjestikuse tsükliga 1. tüübi katse menetlus (käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.1 kohaselt) |
Tootja esitab enne katset tüübikinnitusasutusele tõendid täiselektrisõiduki hinnangulise sõiduulatuse kohta (PER). Kui rakendatakse interpolatsioonimeetodit, määratakse kasutatav katsemenetlus interpolatsioonitüüpkonna sõiduki H hinnangulise PERi põhjal. Kasutatava katsemenetluse abil määratud PER kinnitab, et kasutati õiget katsemenetlust.
Käesoleva all-lisa punktides 3.4.2, 3.4.3 ja 3.4.4.1 kirjeldatud järjestikuse tsükliga 1. tüübi katsemenetluse katseseeria ning vastav laetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku profiil on toodud käesoleva all-lisa 1. liite joonisel A8.App1/6.
Punktides 3.4.2, 3.4.3 ja 3.4.4.2 kirjeldatud lühendatud 1. tüübi katsemenetluse katseseeria ning vastav laetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku profiil on toodud käesoleva all-lisa 1. liite joonisel A8.App1/7.
3.4.2. Eelkonditsioneerimine
Sõiduk valmistatakse ette käesoleva all-lisa 4. liite punktis 3 menetluste kohaselt.
3.4.3. Juhi valitava režiimi valimine
Juhi valitava režiimiga varustatud sõidukite puhul valitakse katserežiim käesoleva all-lisa 6. liite punkti 3 kohaselt.
3.4.4. Täiselektrisõidukite 1. tüübi katsemenetlused
3.4.4.1. Järjestikuse tsükliga 1. tüübi katsemenetlus
3.4.4.1.1. Kiiruskõver ja pausid
Katse sooritamisel läbitakse järjestikused kasutatavad katsetsüklid, kuni saavutatakse käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.1.3 kohane seiskumiskriteerium.
Juhi ja/või kasutaja pausid on lubatud üksnes katsetsüklite vahepeal ja nende kogukestus peab jääma tabelis A8/4 sätestatud väärtuste piiresse. Pausi ajal peab jõuseade olema välja lülitatud.
3.4.4.1.2. Laetava energiasalvestussüsteemi voolu ja pinge mõõtmine
Katse algusest kuni seiskumiskriteeriumi saavutamiseni tuleb kõikide laetavate energiasalvestusseadmete elektrivoolu mõõta käesoleva all-lisa 3. liite kohaselt ja elektripinge määrata käesoleva all-lisa 3. liite kohaselt.
3.4.4.1.3. Seiskumiskriteerium
Seiskumiskriteerium saavutatakse siis, kui sõiduk ületab kiiruskõvera lubatud kõrvalekallet, mis on sätestatud 6. all-lisa punktis 1.2.6.6, nelja järjestikuse sekundi jooksul või kauem. Gaasipedaal ei tohi olla alla vajutatud. Sõidukiga tuleb pidurdada seismajäämiseni 60 sekundi jooksul.
3.4.4.2. Lühendatud 1. tüübi katsemenetlus
3.4.4.2.1. Kiiruskõver
Lühendatud 1. tüübi katsemenetlus koosneb kahest dünaamilisest segmendist (DS1 ja DS2) ja kahest püsikiiruse segmendist (CSSM ja CSSE), nagu on näidatud joonisel A8/2.
Joonis A8/2
Lühendatud 1. tüübi katsemenetluse kiiruskõver
Dünaamilisi segmente DS1 ja DS2 kasutatakse energiakulu määramiseks vaadeldavas WLTP katsetsüklis.
Püsikiiruse segmendid CSSM ja CSSE on mõeldud katse kestuse vähendamiseks, tühjendades laetavat energiasalvestussüsteemi kiiremini kui järjestikuse tsükliga 1. tüübi katsemenetlus.
3.4.4.2.1.1. Dünaamilised segmendid
Iga dünaamiline segment DS1 ja DS2 koosneb punkti 1.4.2.1 kohasest kasutatavast WLTP katsetsüklist, millele järgneb punkti 1.4.2.2 kohane kasutatav WLTP linnasõidu katsetsükkel.
3.4.4.2.1.2. Püsikiiruse segment
Püsikiirused segmentides CSSM ja CSSE on samasugused. Kui rakendatakse interpolatsioonimeetodit, rakendatakse interpolatsioonitüüpkonna piires sama püsikiirust.
a) Kiiruse kirjeldus
Püsikiiruse segmentide vähim kiirus on 100 km/h. Tootja soovil ja tüübikinnitusasutuse loal võib püsikiiruse segmentides valida suurema püsikiiruse.
Kiirendus püsikiiruse tasemeni peab olema ühtlane ja püsikiirus tuleb saavutada ühe minuti jooksul pärast dünaamiliste segmentide lõppemist ning tabeli A8/4 kohase pausi korral ühe minuti jooksul pärast jõuseadme käivitamist.
Kui sõiduki suurim kiirus on väiksem kui käesolevas punktis esitatud kiiruse kirjelduse kohaselt nõutud vähim kiirus püsikiiruse segmentide puhul, peab nõutud kiirus püsikiiruse segmentides olema võrdne sõiduki suurima kiirusega.
b) CSSE ja CSSM vahemaa määramine
Püsikiiruse segmendi CSSE pikkus määratakse kasutatava laetava energiasalvestussüsteemi energia UBESTP osakaalu põhjal käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.1 kohaselt. Ülejäänud energia veojõu rakendamiseks vajalikus laetavas energiasalvestussüsteemis pärast dünaamilise kiiruse segmenti DS2 on võrdne või väiksem kui 10 % UBESTP. -st. Tootja esitab pärast katset tüübikinnitusasutusele tõendid selle kohta, et see nõue on täidetud.
Püsikiiruse segmendi CSSM pikkuse võib arvutada järgmise valemi abil:
kus:
PERest |
on vaadeldava täiselektrisõiduki hinnanguline sõiduulatus (km); |
dDS1 |
on dünaamilise kiiruse segmendi nr 1 pikkus (km); |
dDS2 |
on dünaamilise kiiruse segmendi nr 2 pikkus (km); |
dCSSE |
on püsikiiruse segmendi CSSE pikkus (km). |
3.4.4.2.1.3. Puhkepausid
Juhi ja/või kasutaja puhkepausid on lubatud üksnes tabelis A8/4 ettenähtud püsikiiruse segmentides.
Tabel A8/4
Juhi ja/või kasutaja puhkepausid
Läbitud vahemaa (km) |
Suurim kogupaus (min) |
||
Kuni 100 |
10 |
||
Kuni 150 |
20 |
||
Kuni 200 |
30 |
||
Kuni 300 |
60 |
||
Üle 300 |
Peab põhinema tootja soovitusel |
||
|
3.4.4.2.2. Laetava energiasalvestussüsteemi voolu ja pinge mõõtmine
Katse algusest kuni seiskumiskriteeriumi saavutamiseni tuleb kõikide laetavate energiasalvestussüsteemide elektrivool ja -pinge määrata käesoleva all-lisa 3. liite kohaselt.
3.4.4.2.3. Seiskumiskriteerium
Seiskumiskriteerium saavutatakse siis, kui sõiduk ületab teises püsikiiruse segmendis CSSE 6. all-lisa punktis 1.2.6.6 toodud kiiruskõvera lubatud kõrvalekallet nelja järjestikuse sekundi jooksul või kauem. Gaasipedaal ei tohi olla alla vajutatud. Sõidukiga tuleb pidurdada seismajäämiseni 60 sekundi jooksul.
3.4.4.3. Laetava energiasalvestussüsteemi abil laadimine ja laetud elektrienergia mõõtmine
3.4.4.3.1. |
Pärast käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.1.3 kohast seismajäämist järjestikuse tsükliga 1. tüübi katsemenetluse puhul ja käesoleva all-lisa punktis 3.4.4.2.3 osutatud lühendatud 1. tüübi katsemenetluse puhul tuleb sõiduk ühendada vooluvõrku 120 minuti jooksul.
Laetav energiasalvestussüsteem on täielikult laetud siis, kui on saavutatud käesoleva all-lisa 4. liite punktis 2.2.3.2 määratletud laadimise lõpu kriteerium. |
3.4.4.3.2. |
Sõiduki laadija ja vooluvõrgu vahele paigutatud energia mõõteseade mõõdab vooluvõrgust laetud elektrienergiat EAC ning laadimise kestust. Elektrienergia mõõtmise võib lõpetada, kui käesoleva all-lisa 4. liite punktis 2.2.3.2 määratletud laadimise lõpu kriteerium on saavutatud. |
3.5. Välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukid
Käesoleva all-lisa punktides 3.5.1–3.5.3 (k.a) kirjeldatud katseseeria ning vastav laetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku profiil on toodud käesoleva all-lisa 1. liite joonisel A8.App1/5.
3.5.1. Eelkonditsioneerimine ja stabiliseerumine
Sõidukeid konditsioneeritakse ja neil lastakse stabiliseeruda käesoleva all-lisa punkti 3.3.1 kohaselt.
3.5.2. Katsetingimused
3.5.2.1. Sõidukeid katsetatakse käesoleva lisa punktis 3.3.6 määratletud aku laetust säilitavates režiimides.
3.5.2.2. Juhi valitava režiimi valimine
Juhi valitava režiimiga varustatud sõidukite puhul valitakse aku laetust säilitava 1. tüübi katse režiim käesoleva all-lisa 6. liite punkti 3 kohaselt.
3.5.3. 1. tüübi katsemenetlus
3.5.3.1. |
Sõidukeid katsetatakse 6. all-lisas kirjeldatud 1. tüübi katsemenetluse kohaselt ja kütusekulu arvutatakse käesoleva all-lisa 7. liite kohaselt. |
3.5.3.2. |
Vajaduse korral korrigeeritakse kütusekulu käesoleva all-lisa 2. liite kohaselt. |
4. Arvutused hübriidelektri-, täiselektri- ja suruvesinik-kütuseelemendiga sõidukite puhul
4.1. Gaasiliste heiteühendite, heitgaasis olevate tahkete osakeste ja heitgaasis olevate tahkete osakeste arvu arvutused.
4.1.1. Gaasiliste heiteühendite mass, tahkete osakeste mass ja tahkete osakeste arv aku laetust säilitavas režiimis välise laadimisega ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul
Tahkete osakeste heide PMCS aku laetust säilitavas režiimis arvutatakse 7. all-lisa punkti 3.3 kohaselt.
Tahkete osakeste arv PNCS aku laetust säilitavas režiimis arvutatakse 7. all-lisa punkti 4 kohaselt.
4.1.1.1. |
Aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katse lõplike katsetulemuste arvutamise etapiviisilised juhised välise laadimiseta ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
Tulemused tuleb arvutada tabelis A8/5 kirjeldatud järjestuses. Kõik tulbas „Väljund“ toodud kasutatavad tulemused tuleb registreerida. Tulbas „Protsess“ kirjeldatakse arvutamiseks kasutatavaid punkte või esitatakse lisaarvutused. Käesolevas tabelis kasutatakse valemite ja tulemuste puhul järgmisi tähistusi:
Tabel A8/5 Lõplike aku laetust säilitavas režiimis eraldunud gaasilise heite väärtuste arvutamine
|
4.1.1.2. |
Kui käesoleva all-lisa 2. liite punkti 1.1.4 kohast korrigeerimist ei kasutatud, kasutatakse järgmist CO2 heite massi aku laetust säilitavas režiimis:
kus:
|
4.1.1.3. |
Kui aku laetust säilitavas režiimis mõõdetud CO2 heite massi korrigeerimine on nõutav käesoleva all-lisa 2. liite punkti 1.1.3 kohaselt või kui kasutati käesoleva all-lisa 2. liite punkti 1.1.4 kohast korrigeerimist, määratakse CO2 heite massi paranduskoefitsient kindlaks käesoleva all-lisa 2. liite punkti 2 kohaselt. Aku laetust säilitavas režiimis mõõdetud CO2 heite korrigeeritud mass määratakse järgmise valemi abil:
kus:
|
4.1.1.4. |
Kui faasispetsiifilisi CO2 heite massi paranduskoefitsiente ei ole kindlaks määratud, arvutatakse faasispetsiifiline CO2 heite mass järgmise valemi abil:
kus:
|
4.1.1.5. |
Kui faasispetsiifilised CO2 heite massi paranduskoefitsiendid on kindlaks määratud, arvutatakse faasispetsiifiline CO2 heite mass järgmise valemi abil:
kus:
|
4.1.2. Kasulikkusteguriga kaalutud CO2 heite mass akutoiterežiimis välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
Kasulikkusteguriga kaalutud CO2 heite mass akutoiterežiimis MCO2,CD arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
MCO2,CD |
on kasulikkusteguriga kaalutud CO2 heite mass akutoiterežiimis (g/km); |
MCO2,CD,j |
on akutoiterežiimis 1. tüübi katse faasi j 7. all-lisa punkti 3.2.1 kohaselt määratud CO2 heite mass (g/km); |
UFj |
on käesoleva all-lisa 5. liite kohase faasi j kasulikkustegur; |
j |
on vaadeldava faasi indeks; |
k |
on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohase üleminekutsükli lõpuni läbitud faaside arv. |
Kui rakendatakse interpolatsioonimeetodit, on k katsesõiduki L üleminekutsükli lõpuni läbitud faaside arv. nveh_L
Kui sõidukiga H ja vajaduse korral interpolatsioonitüüpkonda kuuluva üksiksõidukiga läbitud üleminekutsüklite arv on väiksem kui sõidukiga L läbitud üleminekutsüklite arv, lisatakse arvutusse sõiduki H ja vajaduse korral üksiksõiduki kinnitustsükkel. Kinnitustsükli iga faasi CO2 heite massi korrigeeritakse seejärel elektrienergia nullkulule ECDC,CD,j = 0 vastavaks, kasutades käesoleva all-lisa 2. liite kohast CO2 heite massi paranduskoefitsienti.
4.1.3. Gaasiliste ühendite, tahkete osakeste massi ja arvu kasulikkusteguriga kaalutud heite massid välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul.
4.1.3.1. |
Gaasiliste ühendite kasulikkusteguriga kaalutud heite mass arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
Kui rakendatakse interpolatsioonimeetodit, on k katsesõiduki L üleminekutsükli lõpuni läbitud faaside arv. nveh_L Kui sõidukiga H ja vajaduse korral interpolatsioonitüüpkonda kuuluva üksiksõidukiga läbitud üleminekutsüklite arv on väiksem kui sõidukiga L nveh_L läbitud üleminekutsüklite arv, lisatakse arvutusse sõiduki H ja vajaduse korral üksiksõiduki kinnitustsükkel. Kinnitustsükli iga faasi CO2 heite massi korrigeeritakse seejärel elektrienergia nullkulule vastavaks, kasutades käesoleva all-lisa 2. liite kohast CO2 heitkoguste massi paranduskoefitsienti. |
4.1.3.2. |
Kasulikkusteguriga kaalutud tahkete osakeste arv heitgaasis arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
|
4.1.3.3. |
Kasulikkusteguriga kaalutud tahked osakesed heitgaasis arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
|
4.2. Kütusekulu arvutamine
4.2.1. Kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis välise laadimisega ning välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul
4.2.1.1. Kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis välise laadimisega ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul arvutatakse etapiviisiliselt tabeli A8/6 kohaselt.
Tabel A8/6
Lõpliku kütusekulu arvutamine aku laetust säilitavas režiimis välise laadimisega ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul
Allikas |
Sisend |
Protsess |
Väljund |
Etapi nr |
||||
Käesoleva all-lisa tabeli A8/5 etappide nr 6 ja 7 väljund. |
Mi,CS,c,6, g/km; MCO2,CS,c,7, g/km; MCO2,CS,p,7, g/km; |
Kütusekulu arvutamine 7. all-lisa punkti 6 kohaselt Kütusekulu tuleb arvutada vaadeldava tsükli ja selle faaside puhul eraldi. Selleks:
|
FCCS,c,1, l/100 km; FCCS,p,1, l/100 km; |
1 „FCCS 1. tüübi katse tulemused katsesõiduki puhul“ |
||||
Selle tabeli etapp nr 1. |
Kummagi katsesõiduki H ja L puhul: FCCS,c,1, l/100 km; FCCS,p,1, l/100 km; |
Kütusekulu puhul kasutatakse selle tabeli etapis nr 1 saadud väärtusi. Kütusekulu väärtused ümardatakse kolme kümnendkohani. |
FCCS,c,H, l/100 km; FCCS,p,H, l/100 km; ja kui katsetati sõidukit L: FCCS,c,L, l/100 km; FCCS,p,L, l/100 km; |
2 „interpolatsioonitüüpkonna tulemus“ lõplik kriitiliste heitkoguste tulemus |
||||
Selle tabeli etapp nr 2. |
FCCS,c,H, l/100 km; FCCS,p,H, l/100 km; ja kui katsetati sõidukit L: FCCS,c,L, l/100 km; FCCS,p,L, l/100 km; |
Kütusekulu arvutamine käesoleva all-lisa punkti 4.5.5.1 kohaselt interpolatsioonitüüpkonna üksiksõidukite puhul. Kütusekulu väärtusi ümardatakse tabeli A8/2 kohaselt. |
FCCS,c,ind, l/100 km; FCCS,p,ind, l/100 km; |
3 „üksiksõiduki tulemus“ lõplik kütusekulu tulemus |
4.2.1.2. Kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul
4.2.1.2.1. Aku laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüübi katse lõplike kütusekulu katsetulemuste arvutamise etapiviisilised juhised välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul
Tulemused tuleb arvutada tabelis A8/7 kirjeldatud järjestuses. Kõik tulbas „Väljund“ toodud kasutatavad tulemused tuleb registreerida. Tulbas „Protsess“ kirjeldatakse arvutamiseks kasutatavaid punkte või esitatakse lisaarvutused.
Käesolevas tabelis kasutatakse valemite ja tulemuste puhul järgmisi tähistusi:
c: täielik vaadeldav katsetsükkel;
p: iga vaadeldav tsüklifaas;
CS: aku laetust säilitav režiim
Tabel A8/7
Lõpliku kütusekulu arvutamine aku laetust säilitavas režiimis välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul
Allikas |
Sisend |
Protsess |
Väljund |
Etapi nr |
Käesoleva all-lisa 7. liide |
Tasakaalustamata kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis FCCS,nb, kg/100 km |
Kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis käesoleva all-lisa 7. liite punkti 2.2.6 kohaselt |
FCCS,c,1, kg/100 km; |
1 |
Selle tabeli etapi nr 1 väljund |
FCCS,c,1, kg/100 km; |
Laetava energiasalvestussüsteemi elektrienergia muutuse korrigeerimine 8. all-lisa punktid 4.2.1.2.2–4.2.1.2.3 (k.a) |
FCCS,c,2, kg/100 km; |
2 |
Selle tabeli etapi nr 2 väljund. |
FCCS,c,2, kg/100 km; |
ATCT korrigeerimine 6.a all-lisa punkti 3.8.2 kohaselt VII lisa kohaselt arvutatud halvenemistegurid |
FCCS,c,3, kg/100 km; |
3 „ühe katse tulemus“ |
Selle tabeli etapi nr 3 väljund. |
Iga katse puhul: FCCS,c,3, kg/100 km; |
Katsete ja deklareeritud väärtuse keskväärtuse leidmine vastavalt käesoleva ja 6. all-lisa punktidele 1.1.2–1.1.2.3 (k.a) |
FCCS,c,4, kg/100 km; |
4 |
Selle tabeli etapi nr 4 väljund. |
FCCS,c,4, kg/100 km; FCCS,c,declared, kg/100 km |
Faasiväärtuste ühtlustamine 6. all-lisa punkt 1.1.2.4 Ning:
|
FCCS,c,5, kg/100 km; |
5 „FCCS 1. tüübi katse tulemused katsesõiduki puhul“ |
4.2.1.2.2. Kui käesoleva all-lisa 2. liite punkti 1.1.4 kohast korrigeerimist ei kasutata, kasutatakse järgmist aku laetust säilitava režiimi kütusekulu:
kus:
FCCS |
on tabeli A8/7 etapi nr 2 kohaselt määratud kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüübi katses (kg/100 km); |
FCCS,nb |
on aku laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüübi katses tabeli A8/7 etapi nr 1 kohaselt määratud tasakaalustamata kütusekulu, mida ei ole energiajäägi suhtes korrigeeritud (kg/100 km). |
4.2.1.2.3. Kui kütusekulu korrigeerimine on nõutav käesoleva all-lisa 2. liite punkti 1.1.3 kohaselt või kui rakendati käesoleva all-lisa 2. liite punkti 1.1.4 kohast korrigeerimist, määratakse kütusekulu paranduskoefitsient kindlaks käesoleva all-lisa 2. liite punkti 2 kohaselt. Korrigeeritud kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis määratakse kindlaks järgmise valemi abil:
kus:
FCCS |
on tabeli A8/7 etapi nr 2 kohaselt määratud kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüübi katses (kg/100 km); |
FCCS,nb |
on aku laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüübi katses tabeli A8/7 etapi nr 1 kohaselt määratud tasakaalustamata kütusekulu, mida ei ole energiajäägi suhtes korrigeeritud (kg/100 km). |
ECDC,CS |
on käesoleva all-lisa punkti 4.3 kohaselt arvutatud elektrienergiakulu (Wh/km) aku laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüübi katses; |
Kfuel,FCHV |
on kütusekulu paranduskoefitsient käesoleva all-lisa 2. liite punkti 2.3.1 kohaselt ((kg/100 km)/(Wh/km)). |
4.2.2. Kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu akutoiterežiimis välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
Kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu akutoiterežiimis FCCD arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
FCCD |
on kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu akutoiterežiimis (l / 100 km); |
FCCD,j |
on akutoiterežiimis 1. tüübi katse faasi j 7. all-lisa punkti 6 kohaselt määratud kütusekulu (l / 100 km); |
UFj |
on käesoleva all-lisa 5. liite kohase faasi j kasulikkustegur; |
j |
on vaadeldava faasi indeks; |
k |
on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohase üleminekutsükli lõpuni läbitud faaside arv. |
Kui rakendatakse interpolatsioonimeetodit, on k katsesõiduki L üleminekutsükli lõpuni läbitud faaside arv. nveh_L
Kui sõidukiga H ja vajaduse korral interpolatsioonitüüpkonda kuuluva üksiksõidukiga läbitud üleminekutsüklite arv on väiksem kui sõidukiga L nveh_L läbitud üleminekutsüklite arv, lisatakse arvutusse sõiduki H ja vajaduse korral üksiksõiduki kinnitustsükkel. Kinnitustsükli iga faasi kütusekulu korrigeeritakse seejärel elektrienergia nullkulule vastavaks, kasutades käesoleva all-lisa 2. liite kohast kütusekulu paranduskoefitsienti.
4.2.3. Kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
Kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu akutoiterežiimis ja aku laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüübi katses arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
FCweighted |
on kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu (l / 100 km); |
UFj |
on käesoleva all-lisa 5. liite kohase faasi j kasulikkustegur; |
FCCD,j |
on akutoiterežiimis 1. tüübi katse faasi j 7. all-lisa punkti 6 kohaselt määratud kütusekulu (l / 100 km); |
FCCS |
on tabeli A8/6 etapi nr 1 kohaselt määratud kütusekulu (l / 100 km); |
j |
on vaadeldud faasi indeks; |
k |
on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohase üleminekutsükli lõpuni läbitud faaside arv. |
Kui rakendatakse interpolatsioonimeetodit, on k katsesõiduki L üleminekutsükli lõpuni läbitud faaside arv. nveh_L
Kui sõidukiga H ja vajaduse korral interpolatsioonitüüpkonda kuuluva üksiksõidukiga läbitud üleminekutsüklite arv on väiksem kui sõidukiga L nveh_L läbitud üleminekutsüklite arv, lisatakse arvutusse sõiduki H ja vajaduse korral üksiksõiduki kinnitustsükkel. Kinnitustsükli iga faasi kütusekulu korrigeeritakse seejärel elektrienergia nullkulule vastavaks, kasutades käesoleva all-lisa 2. liite kohast kütusekulu paranduskoefitsienti.
4.3. Elektrienergiakulu arvutamine
Elektrienergiakulu määramiseks käesoleva all-lisa 3. liite kohaselt määratud voolu ja pinge põhjal kasutatakse järgmisi valemeid:
kus:
ECDC,j |
on elektrienergiakulu vaadeldud perioodil j laetava energiasalvestussüsteemi tühjenemise põhjal (Wh/km); |
ΔEREESS,j |
on kõikide laetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergia muutus vaadeldud perioodil j (Wh); |
dj |
on vaadeldud ajavahemikus j läbitud vahemaa (km); |
ja
kus:
ΔEREESS,j,i : on laetava energiasalvestussüsteemi i elektrienergia muutus vaadeldud perioodil j (Wh);
ja
kus:
U(t)REESS,j,i |
on käesoleva all-lisa 3. liite kohaselt määratud laetava energiasalvestussüsteemi i pinge vaadeldud perioodil j (V); |
t0 |
on aeg vaadeldud perioodi j alguses (s); |
tend |
on aeg vaadeldud perioodi j lõpus (s); |
I(t)j,i |
on käesoleva all-lisa 3. liite kohaselt määratud laetava energiasalvestussüsteemi i elektrivool vaadeldud perioodil j (A); |
i |
on vaadeldud laetava energiasalvestussüsteemi indeks; |
n |
on laetava energiasalvestussüsteemi koguarv; |
j |
on vaadeldud perioodi indeks, kus ajavahemik on ükskõik milline faaside või tsüklite kombinatsioon; |
|
on tegur Ws-ide teisendamiseks Wh-deks. |
4.3.1. Vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu akutoiterežiimis välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
Kasulikkusteguriga kaalutud akutoiterežiimi elektrienergiakulu, mis põhineb vooluvõrgust laetud elektrienergial, arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
ECAC,CD |
on vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu akutoiterežiimis (Wh/km); |
UFj |
on käesoleva all-lisa 5. liite kohase faasi j kasulikkustegur; |
ECAC,CD,j |
on faasi j vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev elektrienergiakulu (Wh/km); |
ja
kus:
ECDC,CD,j |
on käesoleva all-lisa punkti 4.3 kohane laetava energiasalvestussüsteemi tühjenemisel põhinev elektrienergiakulu akutoiterežiimis 1. tüübi katse faasis j (Wh/km); |
EAC |
on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.6 kohaselt kindlaks määratud vooluvõrgust laetud elektrienergia (Wh); |
ΔEREESS,j |
on käesoleva all-lisa punkti 4.3 kohaselt kindlaks määratud kõikide laetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergia muutus perioodil j (Wh); |
j |
on vaadeldud faasi indeks; |
k |
on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohase üleminekutsükli lõpuni sõidukiga L nveh_L läbitud faaside arv. |
4.3.2. Vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
Kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu, mis põhineb vooluvõrgust laetud elektrienergial, arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
ECAC,weighted |
on vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu (Wh/km); |
UFj |
on käesoleva all-lisa 5. liite kohase faasi j kasulikkustegur; |
ECAC,CD,j |
on käesoleva all-lisa punkti 4.3.1 kohase faasi j vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev elektrienergiakulu (Wh/km); |
j |
on vaadeldud faasi indeks; |
k |
on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohase üleminekutsükli lõpuni sõidukiga L nveh_L läbitud faaside arv. |
4.3.3. Elektrienergia kulu välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
4.3.3.1. Tsüklispetsiifilise elektrienergiakulu määramine
Vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev elektrienergiakulu ja EAER arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
EC |
on vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasutatava WLTP katsetsükli elektrienergiakulu ja EAER (Wh/km); |
EAC |
on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.6 kohane vooluvõrgust laetud elektrienergia (Wh); |
EAER |
on käesoleva all-lisa punkti 4.4.4.1 kohane EAER (km). |
4.3.3.2. Faasispetsiifilise elektrienergiakulu määramine
Vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev faasispetsiifiline elektrienergiakulu ja faasispetsiifiline EAER arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
ECP : on vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev faasispetsiifiline elektrienergiakulu ja EAER (Wh/km):
EAC : on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.6 kohane vooluvõrgust laetud elektrienergia (Wh);
EAERP : on käesoleva all-lisa punkti 4.4.4.2 kohane faasispetsiifiline EAER (km).
4.3.4. Täiselektrisõidukite elektrienergiakulu
4.3.4.1. Käesolevas punktis määratud elektrienergiakulu arvutatakse üksnes siis, kui sõiduk jäi kasutatavas katsetsüklis 6. all-lisa punkti 1.2.6.6 kohaste kiiruskõvera kõrvalekallete piiresse kogu vaadeldud perioodi jooksul.
4.3.4.2. Kasutatava WLTP katsetsükli elektrienergiakulu määramine
Vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasutatava WLTP katsetsükli elektrienergiakulu ja täiselektrisõiduki sõiduulatus (PER) arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
ECWLTC |
on vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasutatava WLTP katsetsükli elektrienergiakulu ja kasutatava WLTP katsetsükli PER (Wh/km); |
EAC |
on käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.3 kohane vooluvõrgust laetud elektrienergia (Wh); |
PERWLTC |
on käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.1.1 või punkti 4.4.2.2.1 kohaselt arvutatud kasutatava WLTP katsetsükli PER sõltuvalt täiselektrisõiduki katsemenetlusest, mida tuleb kasutada (km). |
4.3.4.3. Kasutatava WLTP linnasõidu katsetsükli elektrienergiakulu määramine
Vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasutatava WLTP linnasõidu katsetsükli elektrienergiakulu ja PER arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
ECcity |
on vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasutatava WLTP linnasõidu katsetsükli elektrienergiakulu ja PER (Wh/km); |
EAC |
on käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.3 kohane vooluvõrgust laetud elektrienergia (Wh); |
PERcity |
on käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.1.2 või punkti 4.4.2.2.2 kohaselt arvutatud kasutatava WLTP linnakatsetsükli PER sõltuvalt täiselektrisõiduki katsemenetlusest, mida tuleb kasutada (km). |
4.3.4.4. Faasispetsiifiliste väärtuste elektrienergiakulu arvutamine
Vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev faasi elektrienergiakulu ja faasispetsiifiline PER arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
ECp |
on vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev faasi p elektrienergiakulu ja faasispetsiifiline PER (Wh/km); |
EAC |
on käesoleva all-lisa punkti 3.4.4.3 kohane vooluvõrgust laetud elektrienergia (Wh); |
PERp |
on käesoleva all-lisa punkti 4.4.2.1.3 või punkti 4.4.2.2.3 kohaselt arvutatud faasispetsiifiline PER sõltuvalt täiselektrisõiduki katsemenetlusest, mida kasutati (km). |
4.4. Elektrirežiimi sõiduulatuste arvutamine
4.4.1. Sõiduulatused üksnes elektrirežiimis AER ja AERcity välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
4.4.1.1. Sõiduulatus üksnes elektrirežiimis AER
Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite AER määratakse kindlaks käesoleva all-lisa punktis 3.2.4.3 kirjeldatud akutoiterežiimis 1. tüübi katses 1. valikuvõimaluse katseseeria osana ja sellele on viidatud käesoleva all-lisa punktis 3.2.6.1 kui 3. valikuvõimaluse katseseeria osale, läbides käesoleva all-lisa punkti 1.4.2.1 kohase kasutatava WLTP katsetsükli. AER on määratletud kui vahemaa, mis läbitakse akutoiterežiimis 1. tüübi katse algusest kuni ajahetkeni, mil sisepõlemismootor hakkab kütust tarbima.
4.4.1.2. Sõiduulatus linnasõidul üksnes elektrirežiimis AERcity
4.4.1.2.1. |
Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite sõiduulatus linnasõidul üksnes elektrirežiimis AERcity määratakse käesoleva all-lisa punktis 3.2.4.3 kirjeldatud 1. tüübi katses akutoiterežiimil 1. valikuvõimaluse katseseeria osana ja sellele on viidatud käesoleva all-lisa punktis 3.2.6.1 kui 3. valikuvõimaluse katseseeria osale, läbides käesoleva all-lisa punkti 1.4.2.2 kohase kasutatava WLTP linnasõidu katsetsükli. AERcity määratletakse vahemaana, mis läbitakse akutoiterežiimis 1. tüübi katse algusest kuni ajahetkeni, mil sisepõlemismootor hakkab kütust tarbima. |
4.4.1.2.2. |
Käesoleva all-lisa punkti 4.4.1.2.1 alternatiivina võib sõiduulatuse linnasõidul üksnes elektrirežiimis AERcity määrata käesoleva all-lisa punktis 3.2.4.3 kirjeldatud akutoiterežiimis 1. tüübi katse põhjal, mille käigus läbitakse käesoleva all-lisa punkti 1.4.2.1 kohased kasutatavad WLTP katsetsüklid. Sel juhul tuleb ära jätta akutoiterežiimis 1. tüübi katse, mille käigus läbitakse kasutatav WLTP linnasõidu katsetsükkel, ja sõiduulatus linnasõidul üksnes elektrirežiimis AERcity arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
ja
kus:
ja
kus:
ja
kus: ΔEREESS,city,1 on kõikide laetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergia muutus akutoiterežiimis 1. tüübi katse esimese kasutatava WLTP linnasõidu katsetsükli vältel (Wh); ja
|
4.4.2. Täiselektrisõidukite sõiduulatus PER
Käesolevas punktis määratud sõiduulatused arvutatakse üksnes siis, kui sõiduk jäi kasutatavas WLTP katsetsüklis 6. all-lisa punkti 1.2.6.6 kohaste kiiruskõvera kõrvalekallete piiresse kogu vaadeldud perioodi jooksul.
4.4.2.1. PERi määramine, kui rakendatakse lühendatud 1. tüübi katsemenetlust
4.4.2.1.1. |
Täiselektrisõidukite sõiduulatus kasutatava WLTP katsetsükli PERWLTC puhul arvutatakse käesoleva all-lisa punktis 3.4.4.2 kirjeldatud lühendatud 1. tüübi katses järgmiste valemite abil:
kus:
ja
kus:
ja
kus:
ja
kus:
|
4.4.2.1.2. |
Täiselektrisõidukite sõiduulatus kasutatava WLTP linnasõidu katsetsükli PERcity puhul arvutatakse käesoleva all-lisa punktis 3.4.4.2 kirjeldatud lühendatud 1. tüübi katsemenetluses järgmiste valemite abil:
kus:
ja
kus:
ja
kus: ΔEREESS,city,1 on kõikide laetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergia muutus lühendatud 1. tüübi katsemenetluse esimese kasutatava WLTP linnasõidu katsetsükli DS1 vältel (Wh). |
4.4.2.1.3. |
Faasispetsiifiline täiselektrisõidukite sõiduulatus ainult elektrirežiimis PERp arvutatakse käesoleva all-lisa punktis 3.4.4.2 kirjeldatud 1. tüübi katses järgmiste valemite abil:
kus:
Kui faas p = madal ja faas p = keskmine, tuleb kasutada järgmisi valemeid:
kus:
ja
kus: ΔEREESS,p,1 : on kõikide laetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergia muutus lühendatud 1. tüübi katsemenetluse DS1 esimese faasi p vältel (Wh). Kui faas p = suur ja faas p = eriti suur, tuleb kasutada järgmisi valemeid:
kus:
ja
kus:
|
4.4.2.2. PERi määramine, kui rakendatakse järjestikuse tsükliga 1. tüübi katsemenetlust
4.4.2.2.1. |
Täiselektrisõidukite sõiduulatus kasutatava WLTP katsetsükli PERWLTP puhul arvutatakse käesoleva all-lisa punktis 3.4.4.1 kirjeldatud 1. tüübi katses järgmiste valemite abil:
kus:
ja
kus:
ja
kus:
ja
kus: ΔEREESS,WLTC,1 on kõikide laetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergia muutus järjestikuses 1. tüübi katsetsükli menetluses esimese kasutatava WLTP katsetsükli vältel (Wh); |
4.4.2.2.2. |
Täiselektrisõidukite sõiduulatus WLTP linnasõidu katsetsükli PERcity puhul arvutatakse käesoleva all-lisa punktis 3.4.4.1 kirjeldatud 1. tüübi katses järgmiste valemite abil:
kus:
ja
kus:
ja
kus:
|
4.4.2.2.3. |
Faasispetsiifiline täiselektrisõidukite sõiduulatus PERp arvutatakse käesoleva all-lisa punktis 3.4.4.1 kirjeldatud 1. tüübi katses järgmiste valemite abil:
kus:
ja
kus:
ja
kus:
|
4.4.3. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite sõiduulatus akutoiterežiimis tsüklites
Sõiduulatus akutoiterežiimis tsüklis RCDC määratakse käesoleva all-lisa punktis 3.2.4.3 kirjeldatud akutoiterežiimis 1. tüübi katses 1. valikuvõimaluse katseseeria osana ja sellele on viidatud käesoleva all-lisa punktis 3.2.6.1 kui 3. valikuvõimaluse katseseeria osale. RCDC on vahemaa, mis läbitakse akutoiterežiimis 1. tüübi katse algusest käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohase üleminekutsükli lõpuni.
4.4.4. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite üksnes elektrilises režiimis sõiduulatuse ekvivalent (EAER)
4.4.4.1. Tsüklispetsiifilise EAERi määramine
Tsüklispetsiifiline EAER arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
EAER |
on tsüklispetsiifiline EAER (km); |
MCO2,CS |
on tabeli A8/5 etapi nr 7 kohane CO2 heite mass aku laetust säilitavas režiimis (g/km); |
MCO2,CD,avg |
on akutoiterežiimis mõõdetud aritmeetiline keskmine CO2 heite mass vastavalt alltoodud valemile (g/km); |
RCDC |
on käesoleva all-lisa punkti 4.4.2 kohane sõiduulatus (km) akutoiterežiimis tsüklites (km). |
ja
kus:
MCO2,CD,avg |
on akutoiterežiimis mõõdetud aritmeetiline keskmine CO2 heite mass (g/km); |
MCO2,CD,j |
on akutoiterežiimis 1. tüübi katse faasi j 7. all-lisa punkti 3.2.1 kohaselt määratud CO2 heite mass (g/km); |
dj |
on akutoiterežiimis 1. tüübi katse faasis j läbitud vahemaa (km); |
j |
on vaadeldud faasi indeks; |
k |
on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohase üleminekutsükli n lõpuni läbitud faaside arv. |
4.4.4.2. Faasispetsiifilise EAERi määramine
Faasispetsiifiline EAER arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
EAERp |
on faasispetsiifiline EAER vaadeldud faasi p puhul (km); |
MCO2,CS,p |
on tabeli A8/5 etapi nr 7 kohaselt määratud faasispetsiifilise CO2 heite mass vaadeldud faasis p aku laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüübi katses (g/km); |
ΔEREESS,j |
on kõikide laetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergia muutused vaadeldud faasis j (Wh); |
ECDC,CD,p |
on elektrienergiakulu vaadeldud faasis j laetava energiasalvestussüsteemi tühjenemise põhjal (Wh/km); |
j |
on vaadeldud faasi indeks; |
k |
on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohaselt üleminekutsükli n lõpuni läbitud faaside arv; |
ja
kus:
MCO2,CD,avg,p |
on aritmeetiline keskmine CO2 heite mass akutoiterežiimis vaadeldud faasi p puhul (g/km); |
MCO2,CD,p,c |
on akutoiterežiimis 1. tüübi katse tsükli c faasi p 7. all-lisa punkti 3.2.1 kohaselt määratud CO2 heite mass (g/km); |
dp,c |
on akutoiterežiimis 1. tüübi katse tsükli c vaadeldud faasis p läbitud vahemaa (km); |
c |
on vaadeldud kasutatava WLTP katsetsükli indeks; |
p |
on faasi indeks kasutatavas WLTP katsetsüklis. |
nc |
on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohase üleminekutsükli n lõpuni läbitud kasutatavate WLTP katsetsüklite arv; |
ja
kus:
ECDC,CD,P |
on elektrienergiakulu vaadeldud faasis p akutoiterežiimis 1. tüübi katses laetava energiasalvestussüsteemi tühjenemise põhjal (Wh/km); |
ECDC,CD,P,C |
on tsükli c vaadeldud faasi p elektrienergiakulu käesoleva all-lisa punkti 4.3 kohases akutoiterežiimis 1. tüübi katses laetava energiasalvestussüsteemi tühjenemise põhjal (Wh/km); |
dp,c |
on akutoiterežiimis 1. tüübi katse tsükli c vaadeldud faasis p läbitud vahemaa (km); |
c |
on vaadeldud kasutatava WLTP katsetsükli indeks; |
p |
on faasi indeks kasutatavas WLTP katsetsüklis. |
nc |
on käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohase üleminekutsükli n lõpuni läbitud kasutatavate WLTP katsetsüklite arv. |
Vaadeldud faasiväärtused on väikese kiiruse faas, keskmise kiiruse faas, suure kiiruse faas, eriti suure kiiruse faas ja linnasõidutsükkel.
4.4.5. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite tegelik sõiduulatus akutoiterežiimis
Tegelik sõiduulatus akutoiterežiimis arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
RCDA |
on tegelik sõiduulatus akutoiterežiimis (km); |
MCO2,CS |
on tabeli A8/5 etapi nr 7 kohane CO2 heite mass aku laetust säilitavas režiimis (g/km); |
MCO2,n,cycle |
on CO2 heite mass kasutatavas WLTP katsetsüklis n akutoiterežiimis 1. tüübi katses (g/km); |
MCO2,CD,avg,n–1 |
on aritmeetiline keskmine CO2 heite mass akutoiterežiimis 1. tüübi katse algusest kuni kasutatava WLTP katsetsüklini (n-1) (k.a) (g/km); |
dc |
on akutoiterežiimis 1. tüübi katses kasutatavas WLTP katsetsüklis c läbitud vahemaa (km); |
dn |
on akutoiterežiimis 1. tüübi katses kasutatavas WLTP katsetsüklis n läbitud vahemaa (km); |
c |
on vaadeldud kasutatava WLTP katsetsükli indeks; |
n |
on läbitud kasutatavate WLTP katsetsüklite arv, kaasa arvatud käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohane üleminekutsükkel; |
ja
kus:
MCO2,CD,avg,n–1 |
on aritmeetiline keskmine CO2 heite mass akutoiterežiimis 1. tüübi katse algusest kuni kasutatava WLTP katsetsüklini (n-1) (k.a) (g/km); |
MCO2,CD,c |
on akutoiterežiimis 1. tüübi katses kasutatava WLTP katsetsükli c 7. all-lisa punkti 3.2.1 kohaselt määratud CO2 heite mass (g/km); |
dc |
on akutoiterežiimis 1. tüübi katses kasutatavas WLTP katsetsüklis c läbitud vahemaa (km); |
c |
on vaadeldud kasutatava WLTP katsetsükli indeks; |
n |
on läbitud kasutatavate WLTP katsetsüklite arv, kaasa arvatud käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.4 kohane üleminekutsükkel. |
4.5. Üksiksõidukite väärtuste interpoleerimine
4.5.1. Välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite interpolatsioonivahemik
Interpolatsioonimeetodit tuleb kasutada üksnes siis, kui katsesõidukite L ja H tabeli A8/5 etapi nr 8 kohase CO2 heite massi erinevus (MCO2,CS) aku laetust säilitavas režiimis on vahemikus vähemalt 5 g/km kuni 20 g/km või 20 % sõiduki H tabeli A8/5 etapi nr 8 kohasest CO2 heite massist (MCO2,CS) aku laetust säilitavas režiimis, olenevalt sellest, kumb väärtus on väiksem.
Tootja soovil ja tüübikinnitusasutuse loal võib tüüpkonda kuuluvate üksiksõidukite väärtuste interpolatsioonijoont pikendada, kui suurim ekstrapoleerimisulatus on kuni 3 g/km üle sõiduki H CO2 heite massi aku laetust säilitavas režiimis ja/või kuni 3 g/km alla sõiduki L CO2 heite massi aku laetust säilitavas režiimis. See laiendus kehtib üksnes käesolevas punktis nimetatud interpolatsioonivahemiku absoluutpiiride piires.
Sõidukite L ja H vahelise aku laetust säilitava režiimi CO2 heite massi erinevuse suurimat absoluutpiiri 20 g/km või 20 % laetust säilitava režiimi CO2 heite massist sõiduki H puhul, olenevalt sellest, kumb on väiksem, võib suurendada 10 g/km võrra, kui katsetatakse sõidukit M. Sõiduk M on interpolatsioonitüüpkonda kuuluv sõiduk, mille tsüklienergianõudlus jääb ± 10 % piiresse sõidukite L ja H aritmeetilisest keskmisest.
Sõiduki M aku laetust säilitava režiimi CO2 heite massi lineaarsust kontrollitakse sõidukite L ja H vahelise lineaarselt interpoleeritud CO2 heite massi suhtes aku laetust säilitavas režiimis.
Sõiduki M lineaarsuskriteerium loetakse täidetuks, kui mõõtmisel saadud sõiduki M aku laetust säilitava režiimi CO2 heite massi ning sõidukite L ja H interpoleeritud aku laetust säilitava režiimi CO2 heite massi vaheline erinevus on alla 1 g/km. Kui see erinevus on suurem, loetakse lineaarsuskriteerium täidetuks, kui see erinevus on 3 g/km või 3 % sõiduki M interpoleeritud aku laetust säilitava režiimi CO2 heite massist, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
Kui lineaarsuskriteerium on täidetud, tuleb sõidukite L ja H vahelist interpolatsiooni kasutada kõikide interpolatsioonitüüpkonda kuuluvate üksiksõidukite suhtes.
Kui lineaarsuskriteerium ei ole täidetud, tuleb interpolatsioonitüüpkond jagada kaheks alamtüüpkonnaks sõidukite L ja M vahele jääva tsüklienergianõudlusega sõidukite ning sõidukite M ja H vahele jääva tsüklienergianõudlusega sõidukite jaoks.
Sõidukite L ja M vahele jääva tsüklienergianõudlusega sõidukite puhul tuleb iga sõiduki H parameeter, mis on vajalik üksikute välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite väärtuste interpoleerimiseks, asendada sõiduki M vastava parameetriga.
Sõidukite L ja M vahele jääva tsüklienergianõudlusega sõidukite puhul tuleb iga sõiduki L parameeter, mis on vajalik üksikute tsükliväärtuste interpoleerimiseks, asendada sõiduki M vastava parameetriga.
4.5.2. Energianõudluse arvutamine perioodi kohta
Energianõudlus Ek,p ja läbitud vahemaa dc,p perioodi p kohta, mida kohaldatakse interpolatsioonitüüpkonda kuuluvate üksiksõidukite suhtes, tuleb arvutada 7. all-lisa punkti 5 menetluse kohaselt sõidutakistustegurite ja masside variantide k puhul vastavalt 7. all-lisa punktile 3.2.3.2.3.
4.5.3. Üksiksõidukite interpolatsiooniteguri arvutamine Kind,p
Interpolatsioonitegur Kind,p perioodi kohta tuleb arvutada iga vaadeldud perioodi p puhul järgmise valemi abil:
kus:
Kind,p |
on vaadeldud üksiksõiduki interpolatsioonitegur perioodi p puhul; |
E1,p |
on sõiduki L vaadeldud perioodi energianõudlus 7. all-lisa punkti 5 kohaselt (Ws); |
E2,p |
on sõiduki H vaadeldud perioodi energianõudlus 7. all-lisa punkti 5 kohaselt (Ws); |
3,p |
on üksiksõiduki vaadeldud perioodi energianõudlus 7. all-lisa punkti 5 kohaselt (Ws); |
p |
on kasutatava katsetsükli ühe perioodi indeks. |
Kui vaadeldud periood p on kasutatav WLTP katsetsükkel, nimetatakse Kind,p ümber Kind.
4.5.4. Üksiksõidukite CO2 heite massi interpoleerimine
4.5.4.1. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite aku laetust säilitavate CO2 heite mass aku laetust säilitavas režiimis
Üksiksõiduki CO2 heite mass aku laetust säilitavas režiimis tuleb arvutada järgmise valemi abil:
kus:
MCO2–ind,CS,p |
on üksiksõidukite tabeli A8/5 etapi nr 9 kohane CO2 heite mass aku laetust säilitavas režiimis vaadeldud perioodil p (g/km); |
MCO2–L,CS,p |
on sõiduki L tabeli A8/5 etapi nr 8 kohane CO2 heite mass aku laetust säilitavas režiimis vaadeldud perioodil p (g/km); |
MCO2–H,CS,p |
on sõiduki H tabeli A8/5 etapi nr 8 kohane CO2 heite mass aku laetust säilitavas režiimis vaadeldud perioodil p (g/km); |
Kind,d |
on vaadeldud üksiksõiduki interpolatsioonitegur perioodil p; |
p |
on kasutatava WLTP katsetsükli ühe perioodi indeks. |
Vaadeldud perioodid on väikese kiiruse faas, keskmise kiiruse faas, suure kiiruse faas, eriti suure kiiruse faas ja kasutatav WLTP katsetsükkel.
4.5.4.2. Individuaalne kasulikkusteguriga kaalutud CO2 heite mass akutoiterežiimis välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
Üksiksõiduki kasulikkusteguriga kaalutud CO2 heite mass akutoiterežiimis tuleb arvutada järgmise valemi abil:
kus:
MCO2–ind,CD |
on üksiksõiduki kasulikkusteguriga kaalutud CO2 heite mass akutoiterežiimis (g/km); |
MCO2–L,CD |
on sõiduki L kasulikkusteguriga kaalutud CO2 heite mass akutoiterežiimis (g/km); |
MCO2–H,CD |
on sõiduki H kasulikkusteguriga kaalutud CO2 heite mass akutoiterežiimis (g/km); |
Kind |
on vaadeldud üksiksõiduki interpolatsioonitegur kasutatava WLTP katsetsükli puhul. |
4.5.4.3. Individuaalne kasulikkusteguriga kaalutud CO2 heite mass välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
Üksiksõiduki kasulikkusteguriga kaalutud CO2 heite mass tuleb arvutada järgmise valemi abil:
kus:
MCO2–ind,weighted |
on üksiksõiduki kasulikkusteguriga kaalutud CO2 heite mass (g/km); |
MCO2–L,weighted |
on sõiduki L kasulikkusteguriga kaalutud CO2 heite mass (g/km); |
MCO2–H,weighted |
on sõiduki H kasulikkusteguriga kaalutud CO2 heite mass (g/km); |
Kind |
on vaadeldud üksiksõiduki interpolatsioonitegur kasutatava WLTP katsetsükli puhul. |
4.5.5. Üksiksõidukite kütusekulu interpoleerimine
4.5.5.1. Individuaalne aku laetust säilitav kütusekulu välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul
Üksiksõiduki kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis tuleb arvutada järgmise valemi abil:
kus:
FCind,CS,p |
on üksiksõidukite tabeli A8/6 etapi nr 3 kohane kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis vaadeldud perioodil p (l / 100 km); |
FCL,CS,p |
on sõiduki L tabeli A8/6 etapi nr 2 kohane kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis vaadeldud perioodil p (l / 100 km); |
FCH,CS,p |
on sõiduki H tabeli A8/6 etapi nr 2 kohane kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis vaadeldud perioodil p (l / 100 km); |
Kind,p |
on vaadeldud üksiksõiduki interpolatsioonitegur perioodi p puhul; |
p |
on kasutatava WLTP katsetsükli ühe perioodi indeks. |
Vaadeldud perioodid on väikese kiiruse faas, keskmise kiiruse faas, suure kiiruse faas, eriti suure kiiruse faas ja kasutatav WLTP katsetsükkel.
4.5.5.2. Individuaalne kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu akutoiterežiimis välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
Üksiksõiduki kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu akutoiterežiimis tuleb arvutada järgmise valemi abil:
kus:
FCind,CD |
on üksiksõiduki kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu akutoiterežiimis (l / 100 km); |
FCL,CD |
on sõiduki L kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu akutoiterežiimis (l / 100 km); |
FCH,CD |
on sõiduki H kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu akutoiterežiimis (l / 100 km); |
Kind |
on vaadeldud üksiksõiduki interpolatsioonikoefitsient kasutatava WLTP katsetsükli puhul. |
4.5.5.3. Individuaalne kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
Üksiksõiduki kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu tuleb arvutada järgmise valemi abil:
kus:
FCind,weighted |
on üksiksõiduki kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu (l / 100 km); |
FCL,weighted |
on sõiduki L kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu (l / 100 km); |
FCH,weighted |
on sõiduki H kasulikkusteguriga kaalutud kütusekulu (l / 100 km); |
Kind |
on vaadeldud üksiksõiduki interpolatsioonitegur kasutatava WLTP katsetsükli puhul. |
4.5.6 Üksiksõidukite elektrienergiakulu interpoleerimine
4.5.6.1. Vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev individuaalne kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu akutoiterežiimis välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
Üksiksõiduki kasulikkusteguriga kaalutud akutoiterežiimis elektrienergiakulu, mis põhineb vooluvõrgust laetud elektrienergial, arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
ECAC–ind,CD |
on üksiksõiduki vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu akutoiterežiimis (Wh/km); |
ECAC–L,CD |
on sõiduki L vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu akutoiterežiimis (Wh/km); |
ECAC–H,CD |
on sõiduki H vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu akutoiterežiimis (Wh/km); |
Kind |
on vaadeldud üksiksõiduki interpolatsioonitegur kasutatava WLTP katsetsükli puhul. |
4.5.6.2. Vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev individuaalne kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
Üksiksõiduki kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu, mis põhineb vooluvõrgust laetud elektrienergial, arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
ECAC–ind,weighted |
on üksiksõiduki vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu (Wh/km); |
ECAC–L,weighted |
on sõiduki L vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu (Wh/km); |
ECAC–H,weighted |
on sõiduki H vooluvõrgust laetud elektrienergial põhinev kasulikkusteguriga kaalutud elektrienergiakulu (Wh/km); |
Kind |
on vaadeldud üksiksõiduki interpolatsioonitegur kasutatava WLTP katsetsükli puhul. |
4.5.6.3. Individuaalne elektrienergiakulu välise laadimisega hübriidelektrisõidukite või välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul
Üksiksõiduki elektrienergiakulu käesoleva all-lisa punkti 4.3.3 kohaselt välise laadimisega hübriidelektrisõidukite korral ja käesoleva all-lisa punkti 4.3.4 kohaselt täiselektrisõidukite puhul arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
ECind,p |
on üksiksõiduki elektrienergiakulu vaadeldud perioodi p puhul (Wh/km); |
ECL,p |
on sõiduki L elektrienergiakulu vaadeldud perioodi p puhul (Wh/km); |
ECH,p |
on sõiduki H elektrienergiakulu vaadeldud perioodi p puhul (Wh/km); |
Kind,p |
on vaadeldud üksiksõiduki interpolatsioonitegur perioodi p puhul; |
p |
on kasutatava katsetsükli ühe perioodi indeks. |
Vaadeldud perioodid on väikese kiiruse faas, keskmise kiiruse faas, suure kiiruse faas, eriti suure kiiruse faas, rakendatav WLTP linnasõidu katsetsükkel ja kasutatav WLTP katsetsükkel.
4.5.7 Üksiksõidukite elektriliste sõiduulatuste interpoleerimine
4.5.7.1. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite individuaalne sõiduulatus üksnes elektrirežiimis
Kui järgmine kriteerium
kus:
AERL : on sõiduki L AER kasutatava WLTP katsetsükli puhul (km);
AERH : on sõiduki H AER kasutatava WLTP katsetsükli puhul (km);
RCDA,L : on sõiduki L tegelik sõiduulatus akutoiterežiimis (km);
RCDA,H : on sõiduki H tegelik sõiduulatus akutoiterežiimis (km);
on täidetud, arvutatakse üksiksõiduki AER järgmise valemi abil:
kus:
AERind,p |
on üksiksõiduki AER vaadeldud perioodi p puhul (km); |
AERL,p |
on sõiduki L AER vaadeldud perioodi p puhul (km); |
AERH,p |
on sõiduki H AER vaadeldud perioodi p puhul (km); |
Kind,p |
on vaadeldud üksiksõiduki interpolatsioonitegur perioodi p puhul; |
p |
on kasutatava katsetsükli ühe perioodi indeks. |
Vaadeldud perioodid on kasutatav WLTP linnasõidu katsetsükkel ja kasutatav WLTP katsetsükkel.
Kui käesolevas punktis määratletud kriteerium pole täidetud, kohaldatakse sõiduki H puhul kindlaks määratud AERi kõigi interpolatsioonitüüpkonda kuuluvate sõidukite suhtes.
4.5.7.2. Täiselektrisõidukite individuaalne sõiduulatus (PER)
Üksiksõiduki PER arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
PERind,p |
on üksiksõiduki PER vaadeldud perioodi p puhul (km); |
PERL,p |
on sõiduki L PER vaadeldud perioodi p puhul (km); |
PERH,p |
on sõiduki H PER vaadeldud perioodi p puhul (km); |
Kind,p |
on vaadeldud üksiksõiduki interpolatsioonitegur perioodi p puhul; |
p |
on kasutatava katsetsükli ühe perioodi indeks. |
Vaadeldud perioodid on väikese kiiruse faas, keskmise kiiruse faas, suure kiiruse faas, eriti suure kiiruse faas, rakendatav WLTP linnasõidu katsetsükkel ja kasutatav WLTP katsetsükkel.
4.5.7.3. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite individuaalne üksnes elektrirežiimis sõiduulatuse ekvivalent (EAER)
Üksiksõiduki EAER arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
EAERind,p |
on üksiksõiduki EAER vaadeldud perioodi p puhul (km); |
EAERL,p |
on sõiduki L EAER vaadeldud perioodi p puhul (km); |
EAERH,p |
on sõiduki H EAER vaadeldud perioodi p puhul (km); |
Kind,p |
on vaadeldud üksiksõiduki interpolatsioonitegur perioodi p puhul; |
p |
on kasutatava katsetsükli ühe perioodi indeks. |
Vaadeldud perioodid on väikese kiiruse faas, keskmise kiiruse faas, suure kiiruse faas, eriti suure kiiruse faas, rakendatav WLTP linnasõidu katsetsükkel ja kasutatav WLTP katsetsükkel.
(1) Seadmed: staatiline aktiivenergiaarvesti.
(2) AC vatt-tunniarvesti, 1. klass vastavalt standardile IEC 62053-21 või samaväärne.
(3) Olenevalt sellest, kumb on suurem.
(4) Voolu integreerimise sagedus 20 Hz või suurem.
(5) puuduvad sõiduki individuaalsed parameetrid
(6) (p) tähendab vaadeldud ajavahemikku, milleks võib olla faas, faaside kombinatsioon või kogu tsükkel
8. all-lisa
1. liide
Laetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku profiil
1. Katseseeriad ja laetava energiasalvestussüsteemi profiilid: välise laadimisega hübriidelektrisõidukid, akutoiterežiimis ja aku laetust säilitavas režiimis läbiviidav katse
1.1. |
1. valikuvõimaluse kohane katseseeria välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul:
1. tüübi katse akutoiterežiimis ilma järgneva 1. tüübi katseta aku laetust säilitavas režiimis (A8.App1/1) Joonis A8.App1/1 Välise laadimisega hübriidelektrisõidukid, 1. tüübi katse akutoiterežiimis
|
1.2. |
2. valikuvõimaluse kohane katseseeria välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul:
1. tüübi katse aku laetust säilitavas režiimis ilma järgneva 1. tüübi katseta akutoiterežiimis (A8.App1/2) Joonis A8.App1/2 Välise laadimisega hübriidelektrisõidukid, 1. tüübi katse aku laetust säilitavas režiimis
|
1.3. |
3. valikuvõimaluse kohane katseseeria välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul:
1. tüübi katse akutoiterežiimis koos järgneva 1. tüübi katsega aku laetust säilitavas režiimis (A8.App1/3) Joonis A8.App1/3 Välise laadimisega hübriidelektrisõidukid, 1. tüübi katse akutoiterežiimis koos järgneva 1. tüübi katsega aku laetust säilitavas režiimis
|
1.4. |
4. valikuvõimaluse kohane katseseeria välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul:
1. tüübi katse akutoiterežiimis koos järgneva 1. tüübi katsega aku laetust säilitavas režiimis Joonis A8.App1/4 Välise laadimisega hübriidelektrisõidukid, 1. tüübi katse akutoiterežiimis koos järgneva 1. tüübi katsega aku laetust säilitavas režiimis
|
2. Katseseeria välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul
1. tüübi katse aku laetust säilitavas režiimis
Joonis A8.App1/5
Välise laadimiseta hübriidelektrisõidukid ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukid, 1. tüübi katse aku laetust säilitavas režiimis
3. Katseseeriad täiselektrisõidukite puhul
3.1. Järjestikuste tsüklitega menetlus
Joonis A8.App1/6
Järjestikuste tsüklitega katseseeria täiselektrisõidukite puhul
3.2. Lühendatud katsemenetlus
Joonis A8.App1/7
Lühendatud katsemenetluse katseseeria täiselektrisõidukite puhul
8. all-lisa
2. liide
Laetava energiasalvestussüsteemi energia muutusel põhinev korrigeerimine
Käesolevas liites kirjeldatakse, kuidas korrigeerida CO2 heite massi aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katses välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul ning kütusekulu välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul kõikide laetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergia muutuse funktsioonina.
1. Üldnõuded
1.1. Käesoleva liite kohaldatavus
1.1.1. |
Välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite faasispetsiifilist kütusekulu ning välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2 heite massi tuleb korrigeerida. |
1.1.2. |
Juhul, kui rakendatakse käesoleva liite punkti 1.1.3 või punkti 1.1.4 kohaselt kogu tsükli vältel mõõdetud välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite kütusekulu või välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2 heite massi korrigeerimist, tuleb kasutada käesoleva all-lisa punkti 4.3, et arvutada laetava energiasalvestussüsteemi energiamuutus ΔEREESS,CS aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katses. Käesoleva all-lisa punktis 4.3 kasutatud vaadeldud periood j määratletakse aku laetust säilitava 1. tüübi katse abil. |
1.1.3. |
Korrigeerimist rakendatakse siis, kui ΔEREESS,CS on negatiivne, mis vastab laetava energiasalvestussüsteemi tühjakslaadimisele, ning punktis 1.2 arvutatud korrigeerimiskriteerium c on suurem kui tabeli A8.App2/1 kohane kasutatav kõrvalekalle. |
1.1.4. |
Korrigeerimise võib ära jätta ja korrigeerimata väärtusi võib kasutada siis, kui:
|
1.2. Korrigeerimiskriteerium c on laetava energiasalvestussüsteemi elektrienergia muutuse absoluutväärtuse ΔEREESS,CS ja kütusekulu vaheline suhe ning arvutatakse järgmiselt:
kus:
ΔEREESS,CS |
on käesoleva liite punkti 1.1.2 kohane laetava energiasalvestussüsteemi energiamuutus aku laetust säilitavas režiimis (Wh); |
Efuel,CS |
on tarbitud kütuse energiasisaldus aku laetust säilitavas režiimis punkti 1.2.1 kohaselt välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul ning punkti 1.2.2 kohaselt välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul (Wh). |
1.2.1. Kütuseenergia aku laetust säilitavas režiimis välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul
Tarbitud kütuse energiasisaldus aku laetust säilitavas režiimis välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
Efuel,CS |
on aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katses kasutatavas WLTP katsetsüklis tarbitud kütuse energiasisaldus aku laetust säilitavas režiimis (Wh); |
HV |
on kütteväärtus tabeli A6.App2/1 kohaselt (kWh/l); |
FCCS,nb |
on aku laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüübi katse tasakaalustamata kütusekulu, mida ei ole energiajäägi suhtes korrigeeritud ja mis on kindlaks määratud 7. all-lisa punkti 6 kohaselt, kasutades tabeli A8/5 etapi nr 2 kohaseid gaasiliste heiteühendite väärtusi (l / 100 km); |
dCS |
on vastava kasutatava WLTP katsetsükli vältel läbitud vahemaa (km); |
10 |
Wh-ks teisendamise tegur. |
1.2.2. Kütuseenergia aku laetust säilitavas režiimis välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul
Tarbitud kütuse energiasisaldus aku laetust säilitavas režiimis välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul arvutatakse järgmise valemi abil:
Efuel,CS |
on aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katses kasutatavas WLTP katsetsüklis tarbitud kütuse energiasisaldus aku laetust säilitavas režiimis (Wh); |
121 |
on vesiniku väiksem kütteväärtus (MJ/kg); |
FCCS,nb |
on aku laetust säilitavas režiimis tehtud 1. tüübi katses tabeli A8/7 etapi nr 1 kohaselt kindlaks määratud tasakaalustamata kütusekulu, mida ei ole energiajäägi suhtes korrigeeritud (kg / 100 km); |
dCS |
on vastava kasutatava WLTP katsetsükli vältel läbitud vahemaa (km); |
|
Wh-deks teisendamise tegur. |
Tabel A8.App2/1
Korrigeerimiskriteeriumid
Kasutatav 1. tüübi katsetsükkel |
väike + keskmine |
väike + keskmine + suur |
väike + keskmine + suur + eriti suur |
Korrigeerimiskriteeriumi suhtarv c |
0,015 |
0,01 |
0,005 |
2. Paranduskoefitsientide arvutamine
2.1. Kasutatavate aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katsetsüklite põhjal töötatakse välja CO2 heite massi paranduskoefitsient KCO2, kütusekulu paranduskoefitsiendid Kfuel,FCHV ning tootja taotluse korral ka faasispetsiifilised paranduskoefitsiendid KCO2,p ja Kfuel,FCHV,p.
Kui välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite CO2 heite massi paranduskoefitsiendi väljatöötamiseks tehakse katseid sõidukiga H, võib koefitsienti kasutada interpolatsioonitüüpkonnas.
2.2. Paranduskoefitsiendid määratakse kindlaks aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katsete põhjal vastavalt käesoleva liite punktile 3. Tootja tehtud katsete arv peab olema võrdne viiega või sellest suurem.
Tootja võib taotleda laetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku määramist enne katset tootja soovituse ja käesoleva liite punkti 3 kirjelduste kohaselt. Seda praktikat kasutatakse üksnes selleks, et saavutada aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katse ΔEREESS,CS vastasmärgiga,ja seda tehakse tüübikinnitusasutuse loal.
Mõõtmiste hulk peab vastama järgmistele kriteeriumidele:
a) |
hulk peab sisaldama vähemalt üht katset, mille puhul ΔEREESS,CS, ja vähemalt üht katset, mille puhul ΔEREESS,CS. ΔEREESS,CS,n on käesoleva all-lisa punkti 4.3 kohaselt arvutatud katse n kõigi laetavate energiasalvestussüsteemide elektrienergia muutuste summa; |
b) |
suurima negatiivse elektrienergia muutusega katse ja suurima positiivse elektrienergia muutusega katse vahelise MCO2,CS erinevus peab olema suurem kui 5 g/km või sellega võrdne. Seda kriteeriumi ei kohaldata Kfuel,FCHV määramise suhtes. KCO2 määramisel võib nõutavat katsete arvu vähendada kolme katseni, kui kõik järgmised kriteeriumid on lisaks variantidele a ja b täidetud: |
c) |
kahe lähedase mõõtmise vaheline MCO2,CS erinevus, mis on seotud elektrienergia muutusega katse ajal, on väiksem kui 10 g/km või sellega võrdne; |
d) |
lisaks variandile b ei pea suurima negatiivse elektrienergia muutusega katse ja suurima positiivse elektrienergia muutusega katse olema piirkonnas, mis määratakse järgmise valemi abil: , kus:
|
e) |
suurima negatiivse elektrienergia muutusega katse ja keskpunkti vaheline MCO2,CS erinevus ning keskpunkti ja suurima positiivse elektrienergia muutusega katse vaheline MCO2,CS erinevus peab olema samasugune ja eelistatavalt variandis d määratletud vahemikus. Tootja määratud paranduskoefitsiendid peab tüübikinnitusasutus üle vaatama ja heaks kiitma enne nende kasutamist. Kui vähemalt viiest katsest koosnev seeria ei vasta kriteeriumile a või kriteeriumile b või mõlemale, esitab tootja tüübikinnitusasutusele tõendid selle kohta, miks sõiduk ei ole võimeline vastama ühele või mõlemale kriteeriumile. Kui tüübikinnitusasutus ei ole tõenditega rahul, võib ta nõuda lisakatsete läbiviimist. Kui ka lisakatsete järel ei ole kriteeriumid täidetud, määrab tüübikinnitusasutus kindlaks paranduskoefitsiendi, mis põhineb mõõtmistel. |
2.3. Paranduskoefitsientide Kfuel,FCHV ja KCO2 arvutamine
2.3.1. Kütusekulu paranduskoefitsiendi määramine Kfuel,FCHV
Välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul määratakse mitme aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katse läbimise teel kindlaksmääratud kütusekulu paranduskoefitsient Kfuel,FCHV järgmise valemi abil:
kus:
Kfuel,FCHV |
on kütusekulu paranduskoefitsient ((kg / 100 km)/(Wh/km)); |
ECDC,CS,n |
on katse n elektrienergiakulu aku laetust säilitavas režiimis laetava energiasalvestussüsteemi tühjenemise põhjal alltoodud valemi kohaselt (Wh/km); |
ECDC,CS,avg |
on ncs katsete keskmine elektrienergiakulu aku laetust säilitavas režiimis laetava energiasalvestussüsteemi tühjenemise põhjal alltoodud valemi kohaselt (Wh/km); |
FCCS,nb,n |
energiajäägi suhtes korrigeerimata kütusekulu aku laetust säilitavas režiimis katses n, vastavalt tabeli A8/7 etapi nr 1 kohastele arvutustele (kg / 100 km); |
FCCS,nb,avg |
on aritmeetiline keskmine energiajäägi suhtes korrigeerimata kütusekulust aku laetust säilitavas režiimis ncs katsetes, arvutatud alltoodud valemi järgi (kg / 100 km); |
n |
on vaadeldud katse indeks; |
ncs |
on katsete koguarv; |
ja:
ja:
ja:
kus:
ΔEREESS,CS,n |
on laetava energiasalvestussüsteemi elektrienergia muutus aku laetust säilitavas režiimis tehtud katses n, vastavalt käesoleva liite punktile 1.1.2 (Wh); |
dCS,n |
on vastava aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katse n vältel läbitud vahemaa (km). |
Kütusekulu paranduskoefitsienti ümardatakse nelja tüvenumbrini. Kütusekulu paranduskoefitsiendi statistilist olulisust peab hindama tüübikinnitusasutus.
2.3.1.1. |
On lubatud kasutada kütusekulu paranduskoefitsienti, mis töötati välja kogu kasutatava WLTP katsetsükli vältel tehtud katsete põhjal iga faasi korrigeerimiseks. |
2.3.1.2. |
Ilma et see piiraks käesoleva liite punkti 2.2 nõuete kohaldamist, võib tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse loal välja töötada erinevad kütusekulu paranduskoefitsiendid Kfuel,FCHV,p iga faasi jaoks. Sel juhul tuleb täita igale faasile iseloomuliku paranduskoefitsiendi määramiseks igas faasis samu käesoleva liite punktis 2.2 kirjeldatud kriteeriume ja käesoleva liite punktis 2.3.1 kirjeldatud menetlust tuleb kohaldada iga faasi suhtes. |
2.3.2. CO2 heite massi paranduskoefitsiendi KCO2 määramine
Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul määratakse mitme aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katse läbimise teel kindlaksmääratud CO2 heite massi paranduskoefitsient KCO2 järgmise valemi abil:
kus:
KCO2 |
on CO2 heite massi paranduskoefitsient ((g/km)/(Wh/km)); |
ECDC,CS,n |
on katse n elektrienergiakulu aku laetust säilitavas režiimis laetava energiasalvestussüsteemi tühjenemise põhjal käesoleva liite punkti 2.3.1 kohaselt (Wh/km); |
ECDC,CS,avg |
on ncs katsete aku laetust säilitava režiimi elektrienergiakulu aritmeetiline keskmine laetava energiasalvestussüsteemi tühjenemise põhjal käesoleva liite punkti 2.3.1 kohaselt (Wh/km); |
MCO2,CS,nb,n |
energiajäägi suhtes korrigeerimata CO2 heite mass aku laetust säilitavas režiimis katses n, vastavalt tabeli A8/5 etapi nr 2 kohastele arvutustele (g/km); |
MCO2,CS,nb,avg |
on CO2 heite massil põhinevate ncs katsete CO2 heite massi aritmeetiline keskmine aku laetust säilitavas režiimis, mida ei ole energiajäägi suhtes korrigeeritud, ja mis on arvutatud alltoodud valemi järgi (g/km); |
n |
on vaadeldud katse indeks; |
ncs |
on katsete koguarv; |
ja:
CO2 heite massi paranduskoefitsienti tuleb ümardada nelja tüvenumbrini. CO2 heite massi paranduskoefitsiendi statistilist olulisust peab hindama tüübikinnitusasutus.
2.3.2.1. |
On lubatud rakendada CO2 heite massi paranduskoefitsienti, mis töötati välja kogu kasutatava WLTP katsetsükli vältel tehtud katsete põhjal iga faasi korrrigeerimiseks. |
2.3.2.2. |
Ilma et see piiraks käesoleva liite punkti 2.2 nõuete kohaldamist, võib tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse loal välja töötada erinevad CO2 heite massi paranduskoefitsiendid KCO2,p iga faasi jaoks. Sel juhul tuleb täita samu käesoleva liite punktis 2.2 kirjeldatud kriteeriume igas faasis ning kohaldada käesoleva liite punktis 2.3.2 kirjeldatud menetlust iga faasi puhul faasispetsiifiliste paranduskoefitsientide kindlaksmääramiseks. |
3. Katse paranduskoefitsientide kindlaksmääramiseks
3.1. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukid
Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul tuleb kasutada üht järgmistest joonise A8.App2/1 kohastest katseseeriatest, et mõõta kõiki väärtusi, mis on vajalikud paranduskoefitsientide kindlaksmääramiseks käesoleva liite punkti 2 kohaselt.
Joonis A8.App2/1
Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite katseseeria
1. valikuvõimaluse katseseeria (käesoleva liite punkt 3.2.1.)
Eelkonditsioneerimine ja stabiliseerumine
Laetava energiasalvestussüsteemi seadistaminee
Kasutatav WLTP katsetsükkel
2. valikuvõimaluse katseseeria (käesoleva liite punkt 3.2.2.)
Eelkonditsioneerimine
Valikuline: täiendav soojendamine
Laetava energiasalvestussüsteemi seadistamine samasuguse kuni 60 min seisaku ajal
Kasutatav WLTP katsetsükkel
3.1.1. 1. valikuvõimaluse katseseeria
3.1.1.1. Eelkonditsioneerimine ja stabiliseerumine
Eelkonditsioneerimine ja stabiliseerumine tuleb läbi viia käesoleva all-lisa 4. liite punkti 2.1 kohaselt.
3.1.1.2. Laetava energiasalvestussüsteemi seadistamine
Enne punkti 3.1.1.3 kohast katsemenetlust võib tootja laetavat energiasalvestussüsteemi seadistada. Tootja peab esitama tõendid selle kohta, et punkti 3.1.1.3 kohased katse alustamise nõuded on täidetud.
3.1.1.3. Katsemenetlus
3.1.1.3.1. |
Juhi valitav režiim kasutatava WLTP katsetsükli puhul valitakse käesoleva all-lisa 6. liite punkti 3 kohaselt. |
3.1.1.3.2. |
Katsetamisel läbitakse käesoleva all-lisa punkti 1.4.2 kohane kasutatav WLTP katsetsükkel. |
3.1.1.3.3. |
Kui käesolevas liites ei ole sätestatud teisiti, katsetatakse sõidukit 6. all-lisas kirjeldatud 1. tüübi katsemenetluse kohaselt. |
3.1.1.3.4. |
Paranduskoefitsientide kindlaks määramiseks vajaliku mitme kasutatava WLTP katsetsükli saamiseks võib katsele järgneda mitu käesoleva liite punkti 2.2 kohaselt nõutud järjestikust seeriat, mis koosnevad käesoleva liite punktidest 3.1.1.1–3.1.1.3 (k.a). |
3.1.2. 2. valikuvõimaluse katseseeria
3.1.2.1. Eelkonditsioneerimine
Katsesõidukit tuleb käesoleva all-lisa 4. liite punkti 2.1.1 või 2.1.2 kohaselt eelkonditsioneerida.
3.1.2.2. Laetava energiasalvestussüsteemi seadistamine
Pärast eelkonditsioneerimist jäetakse käesoleva all-lisa 4. liite punkti 2.1.3 kohane stabiliseerumine ära ja selle pausi maksimaalseks kestuseks, mille käigus on lubatud laetavat energiasalvestussüsteemi seadistada, määratakse 60 minutit. Sarnast pausi tuleb kohaldada iga katse eel. Vahetult pärast selle pausi lõppu tuleb kohaldada käesoleva liite punkti 3.1.2.3 nõudeid.
Tootja taotlusel võib läbi viia täiendava soojendamise enne laetava energiasalvestussüsteemi seadistamist, et tagada samasugused käivitustingimused paranduskoefitsiendi määramiseks. Kui tootja taotleb seda täiendavat soojendamist, tuleb kohaldada samasugust soojendamist korduvalt katseseeria piires.
3.1.2.3. Katsemenetlus
3.1.2.3.1. |
Juhi valitav režiim kasutatava WLTP katsetsükli puhul valitakse käesoleva all-lisa 6. liite punkti 3 kohaselt. |
3.1.2.3.2. |
Katsetamisel läbitakse käesoleva all-lisa punkti 1.4.2 kohane kasutatav WLTP katsetsükkel. |
3.1.2.3.3. |
Kui käesolevas liites ei ole sätestatud teisiti, katsetatakse sõidukit 6. all-lisas kirjeldatud 1. tüübi katsemenetluse kohaselt. |
3.1.2.3.4. |
Paranduskoefitsientide kindlaks määramiseks vajaliku mitme kasutatava WLTP katsetsükli saamiseks võib katsele järgneda mitu käesoleva liite punkti 2.2 kohaselt nõutud järjestikust seeriat, mis koosnevad käesoleva liite punktidest 3.1.2.2–3.1.2.3 (k.a). |
3.2. Välise laadimiseta hübriidelektrisõidukid ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukid
Välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul tuleb kasutada üht järgmistest joonise A8.App2/2 kohastest katseseeriatest, et mõõta kõiki väärtusi, mis on vajalikud paranduskoefitsientide kindlaksmääramiseks käesoleva liite punkti 2 kohaselt.
Joonis A8.App2/2
Välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite katseseeriad
1. valikuvõimaluse katseseeria (käesoleva liite punkt 3.2.1.)
Eelkonditsioneerimine ja stabiliseerumine
Laetava energiasalvestussüsteemi seadistamine
Kasutatav WLTP katsetsükkel
2. valikuvõimaluse katseseeria (käesoleva liite punkt 3.2.2.)
Eelkonditsioneerimine
Valikuline: täiendav soojendamine
Laetava energiasalvestussüsteemi seadistamine samasuguse kuni 60 min seisaku ajal
Kasutatav WLTP katsetsükkel
3.2.1. 1. valikuvõimaluse katseseeria
3.2.1.1. Eelkonditsioneerimine ja stabiliseerumine
Katsesõidukit tuleb käesoleva all-lisa punkti 3.3.1 kohaselt eelkonditsioneerida ja sel stabiliseeruda lasta.
3.2.1.2. Laetava energiasalvestussüsteemi seadistamine
Enne punkti 3.2.1.3 kohast katsemenetlust võib tootja laetavat energiasalvestussüsteemi seadistada. Tootja peab esitama tõendid selle kohta, et punkti 3.2.1.3 kohased katse alustamise nõuded on täidetud.
3.2.1.3. Katsemenetlus
3.2.1.3.1. |
Juhi valitav režiim valitakse käesoleva all-lisa 6. liite punkti 3 kohaselt. |
3.2.1.3.2. |
Katsetamisel läbitakse käesoleva all-lisa punkti 1.4.2 kohane kasutatav WLTP katsetsükkel. |
3.2.1.3.3. |
Kui käesolevas liites ei ole sätestatud teisiti, katsetatakse sõidukit 6. all-lisas kirjeldatud aku laetust säilitava režiimi 1. tüübi katsemenetluse kohaselt. |
3.2.1.3.4. |
Paranduskoefitsientide kindlaks määramiseks vajaliku mitme kasutatava WLTP katsetsükli saamiseks võib katsele järgneda mitu käesoleva liite punkti 2.2 kohaselt nõutud järjestikust seeriat, mis koosnevad käesoleva liite punktidest 3.2.1.1–3.2.1.3 (k.a). |
3.2.2. 2. valikuvõimaluse katseseeria
3.2.2.1. Eelkonditsioneerimine
Katsesõidukit tuleb käesoleva all-lisa punkti 3.3.1.1 kohaselt eelkonditsioneerida.
3.2.2.2. Laetava energiasalvestussüsteemi seadistamine
Pärast eelkonditsioneerimist jäetakse käesoleva all-lisa punkti 3.3.1.2 kohane stabiliseerumine ära ja selle pausi maksimaalseks kestuseks, mille käigus on lubatud laetavat energiasalvestussüsteemi seadistada, määratakse 60 minutit. Sarnast pausi tuleb kohaldada iga katse eel. Vahetult pärast selle pausi lõppu tuleb kohaldada käesoleva liite punkti 3.2.2.3 nõudeid.
Tootja taotlusel võib läbi viia täiendava soojendamise enne laetava energiasalvestussüsteemi seadistamist, et tagada samasugused käivitustingimused paranduskoefitsiendi määramiseks. Kui tootja taotleb seda täiendavat soojendamist, tuleb kohaldada samasugust soojendamist korduvalt katseseeria piires.
3.2.2.3. Katsemenetlus
3.2.2.3.1. |
Juhi valitav režiim kasutatava WLTP katsetsükli puhul valitakse käesoleva all-lisa 6. liite punkti 3 kohaselt. |
3.2.2.3.2. |
Katsetamisel läbitakse käesoleva all-lisa punkti 1.4.2 kohane kasutatav WLTP katsetsükkel. |
3.2.2.3.3. |
Kui käesolevas liites ei ole sätestatud teisiti, katsetatakse sõidukit 6. all-lisas kirjeldatud 1. tüübi katsemenetluse kohaselt. |
3.2.2.3.4. |
Paranduskoefitsientide kindlaks määramiseks vajaliku mitme kasutatava WLTP katsetsükli saamiseks võib katsele järgneda mitu käesoleva liite punkti 2.2 kohaselt nõutud järjestikust seeriat, mis koosnevad käesoleva liite punktidest 3.2.2.2–3.2.2.3 (k.a). |
8. all-lisa
3. liide
Laetava energiasalvestussüsteemi voolu ja pinge määramine välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite, välise laadimisega hübriidelektrisõidukite, täiselektrisõidukite ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul
1. Sissejuhatus
1.1. |
Käesolevas liites määratakse kindlaks välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite, välise laadimisega hübriidelektrisõidukite, täiselektrisõidukite ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite laetava energiasalvestussüsteemi voolu ja pinge määramise meetod ning vajalikud seadmed. |
1.2. |
Laetava energiasalvestussüsteemi voolu ja pinge mõõtmine algab samal ajal katse algusega ning lõpeb kohe, kui sõiduk on katse läbinud. |
1.3. |
Tuleb määrata iga faasi laetava energiasalvestussüsteemi vool ja pinge. |
1.4. |
Nende vahendite loetelu, mida tootja kasutab laetava energiasalvestussüsteemi voolu ja pinge mõõtmiseks (kaasa arvatud vahendi tootja, mudeli number, seerianumber, viimase kalibreerimise kuupäevad (vajaduse korral)) järgmiste toimingute käigus:
tuleb esitada tüübikinnitusasutusele. |
2. Laetava energiasalvestussüsteemi vool
Laetava energiasalvestussüsteemi tühjenemist peetakse negatiivseks vooluks.
2.1. Väline laetava energiasalvestussüsteemi voolu mõõtmine
2.1.1. |
Laetava energiasalvestussüsteemi voolu mõõdetakse katsete ajal külgeühendatava või suletud tüüpi vooluanduriga. Voolu mõõtmise süsteem peab vastama käesoleva all-lisa tabelis A8/1 toodud nõuetele. Vooluandur(id) peab (peavad) tulema toime tippvõimsuse vooludega mootori käivitamisel ja temperatuuritingimustega mõõtepunktis. |
2.1.2. |
Vooluandurid paigaldatakse ükskõik millisele laetavale energiasalvestussüsteemile otse laetava energiasalvestussüsteemiga ühendatud juhtme külge ja need peavad hõlmama laetava energiasalvestussüsteemi koguvoolu.
Varjestatud juhtmete korral kohaldatakse vastavaid meetodeid kooskõlas tüübikinnitusasutusega. Laetava energiasalvestussüsteemi voolu hõlpsaks mõõtmiseks välise mõõteseadmega peaks tootja varustama sõiduki asjakohaste, ohutute ja juurdepääsetavate ühenduspunktidega. Kui see pole teostatav, on tootja kohustatud abistama tüübikinnitusasutust vooluanduri ühendamisel otse laetava energiasalvestussüsteemi juhtmete külge selles punktis eespool kirjeldatud viisil. |
2.1.3. |
Vooluanduri väljundist tuleb võtta proove miinimumsagedusega 20 Hz. Mõõdetud vool integreeritakse ajas, saades tulemuseks mõõdetud väärtuse Q ampertundides (Ah). Integreerimine võidakse teha voolu mõõtmise süsteemis. |
2.2. Sõiduki laetava energiasalvestussüsteemi voolu pardaandmed
Käesoleva liite punkti 2.1 alternatiivina võib tootja kasutada voolu mõõtmise pardaandmeid. Nende andmete täpsust tuleb tüübikinnitusasutusele tõendada.
3. Laetava energiasalvestussüsteemi pinge
3.1. Väline laetava energiasalvestussüsteemi pinge mõõtmine
Käesoleva liite punktis 3 kirjeldatud katsete ajal tuleb mõõta laetava energiasalvestussüsteemi pinget käesoleva liite punktis 1.1 toodud seadmete ja täpsusnõuete abil. Laetava energiasalvestussüsteemi pinge mõõtmiseks välise mõõteseadme abil peab tootja abistama tüübikinnitusasutust, esitades laetava energiasalvestussüsteemi pinge mõõtmise punktid.
3.2. Laetava energiasalvestussüsteemi nimipinge
Välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite, välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul võib käesoleva liite punkti 3.1 kohase laetava energiasalvestussüsteemi mõõdetud pinge asemel kasutada laetava energiasalvestussüsteemi nimipinget, mis on määratud standardi DIN EN 60050-482 kohaselt.
3.3. Sõiduki laetava energiasalvestussüsteemi pinge pardaandmed
Käesoleva liite punktide 3.1 ja 3.2 alternatiivina võib tootja kasutada pinge mõõtmise pardaandmeid. Nende andmete täpsust tuleb tüübikinnitusasutusele tõendada.
8. all-lisa
4. liide
Täiselektrisõidukite ja välise laadimisega hübriidelektrisõidukite eelkonditsioneerimine, stabiliseeruda laskmine ja laetava energiasalvestussüsteemi laadimistingimused
1. Käesolevas liites kirjeldatakse laetava energiasalvestussüsteemi katsetamist ja sisepõlemismootori eelkonditsioneerimist, tehes ettevalmistusi järgnevaks:
a) |
elektrilise sõiduulatuse mõõtmised, akutoiterežiimis ja aku laetust säilitavas režiimis tehtavad mõõtmised välise laadimisega hübriidelektrisõidukite katsetamisel; ja |
b) |
elektrilise sõiduulatuse mõõtmised ning elektrienergiakulu mõõtmised täiselektrisõidukite katsetamisel. |
2. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite eelkonditsioneerimine ja stabiliseerumine
2.1. Eelkonditsioneerimine ja stabiliseerumine, kui katsemenetlus algab aku laetust säilitavas režiimis katsega
2.1.1. |
Sisepõlemismootori eelkonditsioneerimiseks tuleb sõidukiga läbida sissesõitmise eesmärgil vähemalt üks kasutatav WLTP katsetsükkel. Iga läbitud eelkonditsioneerimistsükli vältel tuleb kindlaks määrata laetava energiasalvestussüsteemi laetuse jääk. Eelkonditsioneerimine tuleb lõpetada kasutatava WLTP katsetsükli lõppemisel, mil saavutatakse seiskumiskriteerium käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.5 kohaselt. |
2.1.2. |
Käesoleva liite punkti 2.1.1 alternatiivina võib tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse loal aku laetust säilitavas režiimis 1. tüübi katse puhul laetava energiasalvestussüsteemi laadimisoleku seadistada tootja soovituse kohaselt, et saavutada katse aku laetust säilitavas režiimis.
Sellisel juhul tuleb kohaldada tavapäraste sõidukite suhtes kohaldatavat eelkonditsioneerimist nagu on kirjeldatud 6. all-lisa punktis 1.2.6. |
2.1.3. |
Sõidukil lastakse stabiliseeruda 6. all-lisa punkti 1.2.7 kohaselt. |
2.2. Eelkonditsioneerimine ja stabiliseerumine, kui katsemenetlus algab katsega akutoiterežiimis
2.2.1. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukitega tuleb läbida vähemalt üks kasutatav WLTP katsetsükkel. Iga läbitud eelkonditsioneerimistsükli vältel tuleb kindlaks teha laetava energiasalvestussüsteemi laetuse jääk. Eelkonditsioneerimine tuleb lõpetada kasutatava WLTP katsetsükli lõppemisel, mil saavutatakse seiskumiskriteerium käesoleva all-lisa punkti 3.2.4.5 kohaselt.
2.2.2. Sõidukil lastakse stabiliseeruda 6. all-lisa punkti 1.2.7 kohaselt. Sundjahutamist ei kohaldata 1. tüübi katse jaoks eelkonditsioneeritud sõidukite suhtes. Stabiliseerumise ajal tuleb laetavat energiasalvestussüsteemi laadida käesoleva liite punktis 2.2.3 määratletud tavalise laadimismenetluse abil.
2.2.3. Tavapärane laadimine
2.2.3.1. Laetavat energiasalvestussüsteemi tuleb laadida 6. all-lisa punktis 1.2.2.2.2 toodud ümbritseva õhu temperatuuril kas:
a) |
pardalaadijaga (kui see on paigaldatud) või |
b) |
tootja soovitatud välise laadijaga, kasutades tavalaadimiseks ettenähtud laadimistoimingut. |
See menetlus välistab kõik erilaadimiste tüübid, mis võidakse automaatselt või käsitsi käivitada, näiteks tasandus- või hoolduslaadimised. Tootja deklareerib, et katse ajal ei ole toimunud erilaadimise menetlust.
2.2.3.2. Laadimise lõpu kriteerium
Laadimise lõpu kriteerium saavutatakse siis, kui parda- ja välised seadmed annavad märku, et laetav energiasalvestussüsteem on täielikult laetud.
3. Täiselektrisõiduki eelkonditsioneerimine
3.1. Laetava energiasalvestussüsteemi esmane laadimine
Laetava energiasalvestussüsteemi esmane laadimine hõlmab laetava energiasalvestussüsteemi tühjakslaadimist ja tavapärast laadimist.
3.1.1. Laetava energiasalvestussüsteemi tühjakslaadimine
Tühjakslaadimine tuleb teha tootja soovituse kohaselt. Tootja peab tagama, et laetav energiasalvestussüsteem on tühjakslaadimisel võimalikult täielikult tühjenenud s.
3.1.2. Tavapärane laadimine
Laetavat energiasalvestussüsteemi tuleb laadida käesoleva liite punkti 2.2.3.1 kohaselt.
8. all-lisa
5. liide
Kasulikkustegurid (UF) välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul
1. |
Kasulikkustegurid on suhtarvud, mis põhinevad välise laadimisega hübriidelektrisõidukite sõidustatistikal ning akutoiterežiimis ja aku laetust säilitavates režiimides saavutatud sõiduulatustel ning mida kasutatakse heitkoguste, CO2 heite ja kütusekulu kaalumiseks.
Punktis 2 toodud kasulikkustegurite arvutamiseks kasutatav andmebaas põhines valdavalt tavapäraste sõidukite kasutuskarakteristikutel (nt kasutamine, iga päev läbitud vahemaa, eri sõidukiklasside osakaalud). Kui Euroopa turul on kasutusele võetud märkimisväärne arv välise laadimisega hübriidelektrisõidukeid, on vaja kliendiuuringu abil uuesti hinnata kasulikkustegurit ja laadimissagedusi. |
2. |
Igale faasile vastava kasulikkusteguri (UF) arvutamiseks tuleb kasutada järgmist valemit:
kus:
Järgmistel tabeli A8.App5/1 parameetritel põhinev kõver ulatub 0 km-st kuni normaliseeritud vahemaani dn , kus UF koondub väärtuseks 1,0 (nagu võib näha joonisel A8.App5/1). Tabel A8.App5/1 Võrrandis y kasutatav parameeter
Allpool joonisel A8.App5/1 olev kõver on esitatud üksnes illustratiivsel eesmärgil. See ei ole õigusakti osa. Joonis A8.App5/1 Tabeli A8.App5/1 võrrandi parameetril põhinev kasulikkusteguri kõver
|
8. all-lisa
6. liide
Juhi valitavate režiimide valimine
1. Üldnõue
1.1. |
Tootja valib juhi valitava režiimi käesoleva liite punktide 2–4 (k.a) kohase 1. tüübi katsemenetluse puhul, mis võimaldab sõidukil jääda vaadeldavas katsetsüklis 6. all-lisa punkti 1.2.6.6 kohaste kiiruskõvera kõrvalekallete piiresse. |
1.2. |
Tootja esitab tüübikinnitusasutusele tõendid järgmise kohta:
|
1.3. |
Arvesse ei võeta spetsiaalseid juhi valitavaid režiime, nagu „mäestikurežiim“ (mountain mode) või „hooldusrežiim“ (maintenance mode), mis ei ole mõeldud igapäevaseks tavakasutuseks, vaid üksnes eriliseks piiratud otstarbeks. |
2. Juhi valitava režiimiga varustatud välise laadimiseta hübriidelektrisõidukid akutoiterežiimis
Juhi valitava režiimiga varustatud sõidukite puhul valitakse 1. tüübi katse akutoiterežiim vastavalt järgmistele tingimustele.
Joonisel A8.App6/1 toodud vooskeem kujutab režiimi valimist käesoleva liite punkti 2 kohaselt.
2.1. |
Kui on olemas põhirežiim, mis võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit akutoiterežiimis, tuleb valida see režiim. |
2.2. |
Kui ei ole olemas põhirežiimi või kui on olemas põhirežiim, kuid see režiim ei võimalda sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit akutoiterežiimis, tuleb katserežiim valida vastavalt järgmistele tingimustele:
|
2.3. |
Kui puudub käesoleva liite punktide 2.1 ja 2.2 kohane režiim, mis võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit, tuleb võrdluskatsetsüklit muuta 1. all-lisa punkti 9 kohaselt:
Joonis A8.App6/1 Juhi valitavate režiimide valik välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul akutoiterežiimis Jah OVC-HEV CD-režiimis: Kas on olemas põhirežiim? Ei Jah Kas põhirežiim võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit akutoiterežiimis? Ei Valige põhirežiim Selliste režiimide arv, mis võimaldavad sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit akutoiterežiimis. Ainult üks Valige see üks režiim Režiim puudub Mitu režiimi Jah Kas on olemas põhirežiim, mis suudab järgida muudetud võrdluskatsetsüklit akutoiterežiimis? Ei Valige suurima elektrienergiakuluga režiim Valige põhirežiim. Jah Kas on olemas režiim või režiimid, mis suudab/suudavad järgida muudetud võrdluskatsetsüklit akutoiterežiimis? Ei Tehke kindlaks suurima tsüklienergianõudlusega režiim või režiimid (vastavalt 7. lisa punktile 5, kus sihtkiirus on asendatud tegeliku kiirusega) Valige suurima elektrienergiakuluga režiim Valige suurima elektrienergiakuluga režiim |
3. Juhi valitava režiimiga varustatud välise laadimisega hübriidelektrisõidukid, välise laadimiseta hübriidelektrisõidukid ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukid aku laetust säilitavas režiimis
Juhi valitava režiimiga varustatud sõidukite puhul valitakse aku laetust säilitava 1. tüübi katse režiim vastavalt järgmistele tingimustele.
Joonisel A8.App6/2 toodud vooskeem kujutab režiimi valimist käesoleva liite punkti 3 kohaselt.
3.1. |
Kui on olemas põhirežiim, mis võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit aku laetust säilitavas režiimis, tuleb valida see režiim. |
3.2. |
Kui ei ole olemas põhirežiimi või kui on olemas põhirežiim, kuid see režiim ei võimalda sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit aku laetust säilitavas režiimis, tuleb katserežiim valida vastavalt järgmistele tingimustele:
|
3.3. |
Kui puudub käesoleva liite punktide 3.1 ja 3.2 kohane režiim, mis võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit, tuleb võrdluskatsetsüklit muuta 1. all-lisa punkti 9 kohaselt:
Joonis A8.App6/2 Juhi valitava režiimi valimine välise laadimisega hübriidelektrisõidukite, välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite ja välise laadimiseta kütuseelemendiga hübriidsõidukite puhul aku laetust säilitavas režiimis Jah (N)OVC-HEV ja NOVC-FCHV CS-režiimis: Kas on olemas põhirežiim? Ei Jah Kas põhirežiim võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit akutoiterežiimis? Ei Valige põhirežiim Selliste režiimide arv, mis võimaldavad sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit akutoiterežiimis. Ainult üks Režiim puudub Valige see üks režiim Jah Kas on olemas põhirežiim, mis suudab järgida muudetud võrdluskatsetsüklit akutoiterežiimis? Ei Valige põhirežiim. Jah Kas on olemas režiim või režiimid, mis suudab/suudavad järgida muudetud võrdluskatsetsüklit akutoiterežiimis? Ei Tehke kindlaks suurima tsüklienergianõudlusega režiim või režiimid (vastavalt 7. lisa punktile 5, kus sihtkiirus on asendatud tegeliku kiirusega) Valige halvim võimalik režiim Valige halvim võimalik režiim Mitu režiimi Tootja valik Keskmised katsetulemused parimas ja halvimas võimalikus režiimis. Parimad ja halvimad võimalikud režiimid tehakse kindlaks kõikide režiimide kütusekulu kohta esitatud tõendite põhjal (analoogne 6. lisa punktiga 1.2.6.5.2.4) Valige halvim võimalik režiim |
4. Juhi valitava režiimiga varustatud täiselektrisõidukid
Juhi valitava režiimiga varustatud sõidukite puhul valitakse katserežiim vastavalt järgmistele tingimustele.
Joonisel A8.App 6/3 toodud vooskeem kujutab režiimi valimist käesoleva liite punkti 3 kohaselt.
4.1. |
Kui on olemas põhirežiim, mis võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit, tuleb valida see režiim. |
4.2. |
Kui ei ole olemas põhirežiimi või kui on olemas põhirežiim, kuid see režiim ei võimalda sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit, tuleb katserežiim valida vastavalt järgmistele tingimustele:
|
4.3. |
Kui puudub käesoleva liite punktide 4.1 ja 4.2 kohane režiim, mis võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit, tuleb võrdluskatsetsüklit muuta 1. all-lisa punkti 9 kohaselt. Saadud katsetsükkel määratakse kasutatavaks WLTP katsetsükliks:
Joonis A8.App6/3 Juhi valitava režiimi valimine täiselektrisõidukite puhul Jah PEV: Kas on olemas põhirežiim? Ei Jah Kas põhirežiim võimaldab sõidukil järgida võrdluskatsetsüklit kiiruse vähendamisega või ilma? Ei Selliste režiimide arv, mis võimaldavad sõidukitel järgida võrdluskatsetsüklit kiiruse vähendamisega või ilma? Valige põhirežiim Ainult üks režiim Valige see üks režiim Režiim puudub Mitu režiimi Valige suurima elektrienergiakuluga režiim Jah Kas on olemas põhirežiim, mis suudab järgida muudetud võrdluskatsetsüklit? Ei Valige põhirežiim. Jah Kas on olemas režiim või režiimid, mis suudab/suudavad järgida muudetud võrdluskatsetsüklit? Ei Tehke kindlaks suurima tsüklienergianõudlusega režiim või režiimid (vastavalt 7. lisa punktile 5, kus sihtkiirus on asendatud tegeliku kiirusega) Valige suurima elektrienergiakuluga režiim Valige suurima elektrienergiakuluga režiim |
8. all-lisa
7. liide
Suruvesinik-kütuseelemendiga hübriidsõidukite kütusekulu mõõtmine
1. Üldnõuded
1.1. |
Kütusekulu mõõdetakse käesoleva liite punkti 2 kohase gravimeetrilise meetodi abil.
Sõiduki tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib kütusekulu mõõta kas surve- või voomeetodi abil. Sel juhul peab tootja esitama tehnilised tõendid selle kohta, et meetod annab samaväärsed tulemused. Surve- ja voomeetodeid on kirjeldatud standardis ISO 23828. |
2. Gravimeetriline meetod
Kütusekulu arvutatakse kütusepaagi massi mõõtmise teel enne ja pärast katset.
2.1. Seadmed ja seadistamine
2.1.1. Seadmete näide on esitatud joonisel A8.App7/1. Kütusekulu mõõtmiseks kasutatakse ühte või mitut sõidukivälist paaki. Sõidukiväline paak (sõidukivälised paagid) tuleb ühendada sõiduki originaalkütusepaagi ja kütuseelementide süsteemi vahelise kütusetoru külge.
2.1.2. Eelkonditsioneerimiseks võib kasutada originaalpaaki või välist vesinikuallikat.
2.1.3. Tankimissurve tuleb seada tootja soovitatud väärtusele.
2.1.4. Gaasitoite survete erinevust torudes vähendatakse, kui torud vahetatakse.
Kui eeldatakse surveerinevuste mõju, peavad tootja ja tüübikinnitusasutus kokku leppima, kas korrigeerimine on vajalik või mitte.
2.1.5. Täppiskaalud
2.1.5.1. |
Kütusekulu mõõtmiseks kasutatavad täppiskaalud peavad vastama tabelis A8.App7/1 toodud spetsifikatsioonile.
Tabel A8.App7/1 Analüütiliste kaalude taatlemise kriteeriumid
|
2.1.5.2. |
Täppiskaale kalibreeritakse kaalude tootja esitatud spetsifikatsioonide kohaselt või nii tihti, nagu on toodud tabelis A8.App7/2.
Tabel A8.App7/2 Mõõtevahendi kalibreerimise sagedus
|
2.1.5.3. |
Tuleb esitada vibratsiooni või konvektsiooni mõjude vähendamiseks sobivad vahendid, nt summutuslaud või tuuletõke.
Joonis A8.App7/1 Seadmete näide
kus:
|
2.2. Katsemenetlus
2.2.1. |
Sõidukivälise paagi massi mõõdetakse enne katset. |
2.2.2. |
Sõidukiväline paak ühendatakse sõiduki kütusetoruga vastavalt joonisele A8.App7/1. |
2.2.3. |
Katse läbiviimisel varustatakse sõidukit kütusega sõidukivälise paagi kaudu. |
2.2.4. |
Sõidukiväline paak eemaldatakse toru küljest. |
2.2.5. |
Mõõdetakse paagi massi pärast katset. |
2.2.6. |
Tasakaalustamata aku laetust säilitava režiimi kütusekulu FCCS,nb mõõdetud massi põhjal enne ja pärast katset arvutatakse järgmise valemi abil:
kus:
FCCS,nb,p |
(1) Kütusekulu (laetava energiasalvestussüsteemi laetuse jääk = 0) katse vältel, massina, standardhälve
9. all-lisa
Meetodi samaväärsuse määramine
1. Üldnõue
Tootja taotlusel võib tüübikinnitusasutus heaks kiita muud mõõtmismeetodid, kui need annavad käesoleva all-lisa punkti 1.1 kohaseid samaväärseid tulemusi. Tüübikinnitusasutusele tuleb tõestada kandidaatmeetodi samaväärsust.
1.1. Otsus samaväärsuse kohta
Kandidaatmeetodit peetakse samaväärseks, kui täpsus ja kordustäpsus on võrdsed või paremad kui võrdlusmeetodil.
1.2. Samaväärsuse määramine
Meetodi samaväärsuse määramine peab põhinema kandidaat- ja võrdlusmeetodite vahelisel korrelatsiooniuuringul. Korrelatsioonitestides kasutatavad meetodid peavad olema saanud tüübikinnitusasutuse heakskiidu.
Kandidaat- ja võrdlusmeetodite täpsuse ja kordustäpsuse määramise aluspõhimõte peab tuginema ISO 5725 8. lisa 6.osa „Alternatiivsete mõõtmismeetodite võrdlus“ suunistele.
1.3. Rakendusnõuded
Reserveeritud
7.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 175/644 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1152,
2. juuni 2017,
millega sätestatakse meetod regulatiivse katsemeetodi muudatusi kajastavate vastavusnäitajate määramiseks väikeste tarbesõidukite puhul ja muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 293/2012
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrust (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist, (1) eriti selle artikli 8 lõike 9 esimest lõiku ja artikli 13 lõike 6 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruse (EÜ) nr 692/2008 (2) alusel praegu kasutatava uue Euroopa sõidutsükli (NEDC) asemel võetakse 1. septembrist 2017 kergsõidukite CO2-heite ja kütusekulu mõõtmiseks kasutusele uus regulatiivne katsemeetod – ühtlustatud ülemaailmne kergsõidukite katsetamise meetod (World Harmonised Light Vehicles Test Procedure, WLTP), nagu on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2017/1151 (3). WLTP abil saadakse eeldavalt sellised CO2-heite ja kütusekulu väärtused, mis vastavad paremini tegelikele sõidutingimustele. |
(2) |
Selleks et võtta arvesse erinevust praeguse NEDC-ga ja uue WLTP-ga mõõdetud CO2-heite vahel, tuleks välja töötada metoodika, mis seob mõlema katsemeetodiga mõõdetud CO2-heite ja võimaldab kindlaks teha, kas tootjad järgivad oma CO2-eriheite sihttaset, mis on sätestatud määruses (EL) nr 510/2011. |
(3) |
Väikeste tarbesõidukite puhul juurutatakse WLTP kahes järgus, alustades N1-kategooria I klassi uute sõidukitüüpidega 1. septembrist 2017 ja kõikide uute N1-kategooria I klassi sõidukitega 1. septembrist 2018. N1-kategooria II ja III klassi uute sõidukitüüpide puhul võetakse WLTP kasutusele üks aasta hiljem, seega 1. septembrist 2018 uute sõidukitüüpide puhul ja 1. septembrist 2019 kõikide uute sõidukite puhul. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (4) artikli 3 punktis 22 määratletud seerialõpu sõidukid, mis kuuluvad kõnealuse N1-kategooria II ja III klassi, võivad jääda turule 28. veebruarini 2021 vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 27. |
(4) |
On asjakohane jätkata eriheite sihttasemetele vastavuse kontrollimist NEDC-põhise CO2-heite põhjal, juurutades järk-järgult WLTP-d, ühtlasi on soovitav ka tagada, et üleminek WLTP-põhistele sihttasemetele toimuks kõikide kergsõidukite osas üheaegselt. Seega on vaja võtta arvesse seerialõpu sõidukeid, mis jäävad turule 2021. aastani, ja omistada nendele sõidukitele WLTP-põhine CO2-heite standardväärtus. Nimetatud standardväärtus peab olema selline, et see ei avaldaks kahjulikku mõju tootjate suutlikkusele saavutada nõutav eriheite sihttase aastaks 2021. |
(5) |
Seejuures tuleks arvesse võtta selliste tootjate olukorda, kes toodavad direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 punktis 19 määratletud mittekomplektseid sõidukeid, mille tüübikinnitus toimub mitmes järgus. Vastavuse kindlakstegemiseks on asjakohane määrata ühte ja samasse sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluvatele mittekomplektsetele sõidukitele üks teadaoleva vastavusega NEDC-põhine CO2-heite tase, mis on määratud kindlaks määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punktis 5.2. |
(6) |
N1-kategooria sõidukite puhul, mille suurim tehniliselt lubatud täismass on 3 000 kg või üle selle, on asjakohane anda tootjatele võimalus valida, kas määrata NEDC-põhised sõidutakistustegurid WLTP-põhiste katsetega saadud sõidutakistustegurite põhjal või kasutada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa tabelis 3 esitatud väärtusi (5). |
(7) |
On soovitav vähendada nii tootjate kui ka tüübikinnitajate katsetest tingitud koormust ja anda võimalus määrata NEDC-põhiseid CO2-heite võrdlusväärtuseid modelleerimise teel. Sel eesmärgil on töötatud välja vastav modelleerimisvahend (vastavusvahend). Vastavusvahendi sisendandmete jaoks ei peaks olema vaja teha täiendavaid katseid; need sisendandmed on tuletatavad WLTP-põhistest tüübikinnituskatsetest. |
(8) |
CO2-heite vähendamise nõuete rangus üleminekul WLTP-le erineva kasutusega sõidukite ja eri tootjate puhul peab vastavalt määruse (EL) nr 510/2011 artikli 13 lõike 6 neljandale lõigule olema samasugune, kui see on määruses (EL) nr 510/2011 määratletud NEDC-meetodiga määratud CO2-heite taseme korral. Vastavusse seadmise toimingus tuleb seega võtta arvesse ainult selliseid NEDC-põhiseid tingimusi, mida on tüübikinnituseks selgelt nõutud. |
(9) |
Võib leiduda eesrindlikke sõidukite tehnilisi lahendusi või teatavaid tehnilisi konfiguratsioone, mille korral võib vastavusvahendiga saada ebapiisava täpsusega NEDC-põhise CO2-heite. Sellistel juhtudel peaks tootjal olema võimalik teha modelleerimise asemel sõidukiga füüsiline katse. Ühetaoliste tingimuste tagamiseks peaksid füüsiliste katsete korral kehtima samasugused NEDC-põhise katse tingimused, nagu on sätestatud vastavusvahendi jaoks. |
(10) |
Selleks et normid oleksid ranguse poolest võrreldavad, on vaja määruse (EL) nr 510/2011 artikli 12 kohastes ökoinnovatsioonilahendusega saavutatava vähenemise arvutustes teha teatavaid kohandusi. Kuna sellise arvutusviisi raamtingimused ei peaks olema otseselt sõltuvad kasutatavast katsemeetodist, tuleks need säilitada endisel kujul, kaasa arvatud piirmäär, mis on sätestatud ökoinnovatsioonilahendusega saavutatava koguvähenemise kohta. |
(11) |
On vaja tagada, et menetluse puhul lubatud kõrvalekaldeid ja vastavusvahendiga saadud tulemusi kasutataks kavandatud viisil, mitte aga selleks, et kunstlikult vähendada CO2-heidet oma eesmärkide saavutamiseks. Seepärast tuleks pisteliselt teha piiratud arv füüsilisi katseid, et kontrollida, kas vastavusvahendi kasutamisega saadud NEDC-põhised võrdlusväärtused ja sisendandmed on õigesti määratud. Kui pistelise katsega leitakse, et tootja on esitanud tüübikinnituse jaoks NEDC-põhise CO2-heite väärtuse, mis on väiksem kui mõõtetulemuse lubatud kõrvalekalle, või kui on esitatud valed sisendandmed, peaks komisjonil olema võimalik kindlaks määrata ja kasutada parandustegurit, et vastava tootja eriheite keskmist suurendada. See peaks pidurdama ka kuritarvitusi ja lubatud mõõtehälvete liigset kasutamist. |
(12) |
CO2-heite seire on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 293/2012 (6). Kõnealuse rakendusmääruse sätteid tuleb kohandada uue katsemeetodi kasutamiseks. Samuti on asjakohane ühtlustada väikeste tarbesõidukite seiret käsitlevad sätted ja sõiduautode suhtes kehtivad sätted, mis on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 1014/2010 (7). WLTP puhul arvutatakse CO2-eriheide ja märgitakse iga üksiksõiduki vastavustunnistusse ning eriheidet tuleks jälgida, nagu ka teisi, juba teadaolevaid näitajaid. Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 293/2012 vastavalt muuta. |
(13) |
Arvestades seda, et sõiduki registreerimise ja CO2-heite seire alal on vaja teha ulatuslikke muudatusi, on asjakohane anda liikmesriikidele võimalus võtta järk-järgult kasutusele uued jälgitavad näitajad alates 2017. aastast ja nõuda täielikult uue andmekogumi kasutamist alles 2018. aastast. 2017. aasta kohta esitatavad andmed peaksid sisaldama vähemalt neid andmeid, mis on vajalikud sihttasemele vastavuse tõendamiseks ja vastavustoimingu kuritarvitamise vältimiseks. |
(14) |
Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse:
a) |
meetod, millega seatakse omavahel vastavusse määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa kohaselt mõõdetud CO2-heide ning määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa kohaselt mõõdetud CO2-heide; |
b) |
menetlus punktis a osutatud meetodi kasutamiseks selleks, et kindlaks teha iga tootja keskmine CO2-eriheide; |
c) |
rakendusmääruse (EL) nr 293/2012 muudatused, mida on vaja selleks, et kohandada CO2-heite seiret nii, et see kajastaks heiteandmete muutumist. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„NEDC-põhine CO2-heide“ – CO2-heide, mis on määratud vastavalt I lisale ja kantud vastavustunnistusse; |
2) |
„mõõdetud NEDC-põhine CO2-heide“ – CO2-heide (nii tsükli eri faaside heide kui ka kogu tsükli heide), mis on mõõdetud määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa kohaselt sõidukiga tehtud füüsilistes katsetes; |
3) |
„WLTP-põhine CO2-heide“ – CO2-heide (kogu tsükli heide), mis on määratud vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisas sätestatud katsemeetodile; |
4) |
„WLTP sõidukitüüpkond“ – sõidukitüüpkond, nagu see on sätestatud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa punktis 5.0; |
5) |
„vastavusvahend“ – modelleerimismudel, millele on osutatud I lisa punktis 2. |
Artikkel 3
Keskmise CO2-eriheite määramine seoses ajavahemikuks 2017–2020 püstitatud eesmärgiga
1. Tootja keskmine CO2-eriheide kalendriaastatel 2017–2020, aasta 2020 kaasa arvatud, määratakse CO2-heite (kogu tsükli heide) alusel järgmiselt:
a) |
kasutades NEDC-põhist CO2-heidet, kui tegemist on N1-kategooria väikeste tarbesõidukitega, mille tüübikinnitus tehakse määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa alusel; |
b) |
kui tegemist on olemasolevate N1-kategooria I klassi sõidukitega, mille tüübikinnitus on tehtud määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa järgi, kasutatakse NEDC-põhist mõõdetud CO2-heidet kuni 31. augustini 2018 ning arvutatud NEDC-põhist CO2-heidet alates 1. septembrist 2018 kuni 31. detsembrini 2020; |
c) |
kui tegemist on olemasolevate N1-kategooria II ja III klassi sõidukitega, mille tüübikinnitus on tehtud määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa järgi, kasutatakse NEDC-põhist mõõdetud CO2-heidet kuni 31. augustini 2019 ning arvutatud NEDC-põhist CO2-heidet alates 1. septembrist 2019 kuni 31. detsembrini 2020; |
d) |
direktiivi 2007/46/EÜ artiklis 27 osutatud seerialõpu sõidukite puhul kasutatakse NEDC-põhist mõõdetud CO2-heidet. |
2. Tootjad, kelle vastutusel on rohkem kui 1 000, kuid vähem kui 22 000 Euroopa Liidus ühel kalendriaastal aastatel 2017–2020, 2020. aasta kaasa arvatud, registreeritud uut väikest tarbesõidukit, võivad kasutada kas arvutatud NEDC-põhist CO2-heidet või mõõdetud NEDC-põhist CO2-heidet.
Artikkel 4
WLTP-põhise CO2-heite järgi keskmise eriheite määramine
1. 1. jaanuarist 2018 jälgitakse kõikide registreeritud uute sõidukite WLTP-põhist CO2-heidet kogu tsükli heitena või vajaduse korral kogu tsükli kaalutud keskmisena kooskõlas vastavustunnistuse kirjega 49.4.
2. Seerialõpu sõidukitele, millel ei ole tüübikinnitust vastavalt määrusele (EL) 2017/1151, kuid mis registreeritakse 2020. või 2021. aastal, omistatakse järgmised WLTP-põhised CO2-heited keskmise CO2-eriheite arvutamiseks vastavalt määruse (EL) nr 510/2011 artikli 8 lõike 4 punktile a:
a) |
komplektsete N1-kategooria sõidukite osas keskmine WLTP-põhine CO2-eriheide, mis vastaval kalendriaastal määratakse kindlaks tootjale; |
b) |
komplekteeritud N1-kategooria sõidukite osas vastaval kalendriaastal registreeritud selliste uute komplekteeritud sõidukite keskmine WLTP-põhine CO2-eriheide, mille puhul tootja on vastutav selliste komplekteeritud sõidukite tootmiseks kasutatud lähtesõidukite eest. |
3. Iga tootja WLTP-põhise CO2-heite alusel arvutatud keskmisi eriheiteid määratakse alates 1. jaanuarist 2019. Alates 1. jaanuarist 2021 kasutatakse selliseid keskmisi eriheiteid selleks, et teha kindlaks, kas tootja täidab eriheite sihttaseme nõudeid.
Artikkel 5
Määruse (EL) nr 510/2011 artikli 12 kohaldamine seoses ökoinnovatsiooniga
1. 1. jaanuarist 2021 võetakse tootja keskmise eriheite arvutamisel arvesse üksnes sellist ökoinnovatsioonilahendusega saavutatud CO2-heite vähenemist määruse (EL) nr 510/2011 artikli 12 tähenduses, mida ei hõlma määruse (EL) 2017/1151 XXI lisas sätestatud katsemeetod.
2. Tootja ökoinnovatsioonilahendusega saavutatud koguvähenemist parandatakse kalendriaastatel 2021, 2022 ja 2023 järgmiselt:
a) 2021. aastal: ;
b) 2022. aastal: ;
c) 2023. aastal: .
Siin
|
on selline ökoinnovatsioonilahendusega saavutatud vähenemine asjaomasel aastal, mida võetakse arvesse keskmise eriheite arvutamisel; |
|
on selline ökoinnovatsioonilahendusega saavutatud vähenemine asjaomasel aastal, mis määratakse WLTP-põhiselt ja märgitakse vastavustunnistusse. |
2024. kalendriaastast võetakse ökoinnovatsioonilahendusega saavutatud vähenemist arvesse keskmise eriheite arvutamisel ilma kohandusi tegemata.
Artikkel 6
Arvutatud ja parandatud NEDC-põhine CO2-heide, mida kasutatakse keskmise eriheite arvutamiseks
1. 2017. kalendriaastast kuni 2020. aastani (2020 kaasa arvatud) arvutatakse tootja keskmine CO2-eriheide sellise NEDC-põhise CO2-heite alusel, mis saadakse I lisa punkti 3.2 alapunkti b alusel mittekomplektsete sõidukite korral, või komplektsete või, nagu on asjakohane, komplekteeritud sõidukite korral I lisa 4. jaotises sätestatud meetodiga, välja arvatud juhud, kui kohaldatakse artikli 3 lõike 1 punkti b või c või lõiget 2.
2. Kui WLTP sõidukitüüpkonna hälbetegur De, nagu see on määratud vastavalt I lisa punktile 3.2.8, ületab väärtust 0,04, või kui kasutatakse kontrolltegurit „1“, mis on kindlaks määratud kõnealuses punktis, korrutatakse kõnealuse sõidukitüüpkonna eest vastutava tootja arvutatud NEDC-põhine keskmine CO2-eriheide järgmise parandusteguriga:
Siin
Dei |
määratakse kindlaks I lisa punkti 3.2.8 järgi; |
ri |
on asjaomasesse WLTP sõidukitüüpkonda i kuuluvate sõidukite registreerimiste arv aastas; |
δз,i |
võrdub 0-ga, kui Dei puudub, muudel juhtudel on see võrdne 1-ga; |
N |
on selliste WLTP sõidukitüüpkondade arv, mille eest tootja vastutab. |
Artikkel 7
Määruse (EL) nr 293/2012 muutmine
Määrust (EL) nr 293/2012 muudetakse järgmiselt:
1) |
artiklile 4 lisatakse lõige 10: „10. Seerialõpu sõidukitele, mis on registreeritud 2020. või 2021. aastal, omistatakse keskmise eriheite arvutamiseks sellised WLTP-põhised CO2 väärtused, mis on määratud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1152 (*1) artikli 4 lõike 2 kohaselt. (*1) Komisjoni 2. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1152, millega sätestatakse meetod regulatiivse katsemeetodi muudatust kajastavate vastavusnäitajate määramiseks väikeste tarbesõidukite puhul, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 293/2012 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 664).“;" |
2) |
artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Liikmesriikide koostatavad andmed Üksikasjalike seireandmete koostamisel lisavad liikmesriigid järgmised andmed:
Sõltumata määruse (EL) nr 510/2011 II lisa A osas osutatud üksikasjalikest andmetest esitab liikmesriik seoses 31. detsembrini 2017 jälgitavate andmetega lisaks juba kõnealuses osas nõutud näitajatele üksnes hälbeteguri De ja kontrollteguri, millele on osutatud käesoleva artikli punktis b. Alates 1. jaanuarist 2018 jälgitakse kõiki määruse (EL) nr 510/2011 II lisa A osas sätestatud üksikasjalikke andmeid ning need esitatakse määruse (EL) nr 510/2011 II lisa C osas sätestatud vormingus.“; |
3) |
artikkel 7 jäetakse välja; |
4) |
artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
|
5) |
artikkel 10b asendatakse järgmisega: „Artikkel 10b Esialgse andmekogu koostamine 1. Tootjale vastavalt määruse (EL) nr 510/2011 artikli 8 lõike 4 teisele lõigule edastatav esialgne andmekogum peab sisaldama kirjeid, mida, tuginedes tootja nimele sõiduki valmistajatehase tähisele, võib omistada kõnealusele tootjale. Keskregistris, millele on viidatud määruse (EL) nr 510/2011 artikli 8 lõike 4 esimeses lõigus, ei tohi olla sõiduki valmistajatehase tähiste andmeid. 2. Sõiduki valmistajatehase tähiste töötlemine ei hõlma selliste isikuandmete töötlemist, mida võiks seostada kõnealuste numbritega, või mis tahes muude andmete töötlemist, mis võimaldaks sõiduki valmistajatehase tähiseid seostada isikuandmetega.“; |
6) |
I lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga. |
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 8 punkte 4 ja 5 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 145, 31.5.2011, lk 1
(2) Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).
(3) Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).
(5) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 83 – Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses mootorist eralduvate saasteainete heitkogustega vastavalt mootorile ette nähtud kütusele (ELT L 172, 3.7.2015, lk 1).
(6) Komisjoni 3. aprilli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 293/2012 uute väikeste tarbesõidukite registreerimisandmete seire ja esitamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/2011 (ELT L 98, 4.4.2012, lk 1).
(7) Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1014/2010 uute sõiduautode registreerimisandmete seire ja esitamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 293, 11.11.2010, lk 15).
I LISA
1. SISSEJUHATUS
Käesolevas lisas sätestatakse metoodika, mille järgi määratakse N1-kategooria üksiksõiduki NEDC-põhine CO2-heide.
2. WLTP INTERPOLATSIOONITÜÜPKONNA NEDC-PÕHISE CO2-HEITE MÄÄRAMINE
2.1. Vastavusvahend
Tüübikinnitusasutus tagab, et NEDC-põhine CO2-heide, mida tuleb kasutada punkti 3 kohaldamisel võrdlusväärtusena, määratakse modelleerimisega käesoleva lisa kohaselt.
Komisjon pakub sel eesmärgil kasutamiseks modelleerimisvahendit (edaspidi „vastavusvahend“) allalaaditava kasutusvalmis tarkvara kujul. Komisjon annab ka juhiseid selle kohta, kuivõrd on vastavusvahendiga võimalik modelleerida eesrindlike tehniliste lahendustega sõidukit ja, kui see on asjakohane, soovitab mõõtmiste tegemist modelleerimise asemel.
2.1.1. Juurdepääs vastavusvahendile
Vastavusvahend paigaldatakse tüübikinnitusasutuse arvutisse, või kui see on asjakohane, tehnilise teenistuse arvutisse ning selleks järgitakse järgmisel veebisaidil antud juhiseid:
[http://ec.europa.eu/clima/policies/transport/vehicles/cars/documentation_en.htm]
Tüübikinnitusasutus tagab, et vastavusvahendit kasutatakse käesoleva määruse nõuete kohaselt ning kasutusjuhendis (1) esitatud juhiste järgi.
Taotluse korral annab komisjon toetust tüübikinnitusasutustele ja tehnilisele teenistusele käesoleva määrusega seotud vastavusvahendi kasutamiseks. Toetuse taotlused saadetakse e-posti aadressil (2):
co2mpas@jrc.ec.europa.eu
Vastavusvahend peab olema kättesaadav muudele kasutajatele, kuid toetust antakse ainult neile kasutajatele kättesaadavate vahendite piires.
2.1.2. Vastavusvahendi kasutajate määramine
Liikmesriigid teatavad komisjonile, millised tüübikinnitusasutuste ja tehniliste teenistuste juures asuvad kontaktpunktid vastutavad vastavusvahendi kasutamise eest. Ühe tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistuse kohta nimetatakse üks kontaktpunkt. Komisjonile esitatav teave sisaldab järgmisi andmeid: organisatsiooni nimetus, vastutava isiku nimi, postiaadress, e-posti aadress, telefoninumber. See teave saadetakse asjaomasel e-posti aadressil (3):
EC-CO2-LDV-IMPLEMENTATION@ec.europa.eu
Vastavusvahendi kasutamiseks vajalikke e-allkirja võtmeid saadetakse välja ainult kontaktpunkti taotlusel (4). Komisjon avaldab selliste taotluste esitamise juhised.
2.1.3. Vastavusvahendi iga-aastane ajakohastamine
Vastavusvahendi toimivust tuleb pidevalt üle vaadata, võttes arvesse esitatud teavet; seda teevad punktis 2.1.2 osutatud kontaktisikud. Vajaduse korral koostab komisjon uuendatud vastavusvahendi, mis lastakse välja igal aastal 1. septembril. Vastavusvahendi uuendatud versioon ei mõjuta varasemate versioonidega saadud tulemuste kehtivust.
Uut versiooni võib kasutada käesoleva lisa 3. jaotises sätestatud menetluse eesmärgil alates selle väljalaskmisest. Tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistuse loal võib vastavusvahendi eelmist versiooni kasutada veel kuni kaks kuud pärast uue versiooni väljalaskmist.
Vastavusvahendiga saadud tulemuste aruandesse märgitakse vastavusvahendi versioon ja selle arvuti operatsioonisüsteem, millega tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus vastavusvahendit kasutas.
Kui uue versiooni kasutamiseks on vaja käesoleva määruse sätete kohandamist, ei saa uut versiooni välja lasta enne, kui määrust on vastavalt muudetud.
2.1.4. Vastavusvahendi ajakohastamine erijuhul
Kui vastavusvahendi kasutamises ilmnevad 3. jaotises sätestatud menetluse korral tõsised häired, tuleb olenemata punkti 2 alapunkti 1 alapunktis 3 sätestatust välja töötada ja välja lasta vastavusvahendi uus versioon niipea kui võimalik pärast häire avastamist. Uut versiooni hakatakse kasutama alates selle väljalaskmisest ja see ei mõjuta varasemate versioonidega saadud tulemusi.
Kui uue versiooni kasutamiseks on vaja käesoleva määruse sätete kohandamist, ei saa uut versiooni välja lasta enne, kui määrust on vastavalt muudetud.
2.2. Selliste WLTP-põhiste katseandmete kindlaksmääramine, mida on vaja kasutada modelleerimismudeli sisendandmete määratlemiseks
Vastavusvahendiga modelleerimise sisendandmed võetakse asjakohastest WLTP katsega saadud tulemustest H-sõidukiga või vajaduse korral L-sõidukiga, nagu on määratletud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punktis 4.2.1.2. Kui H- või L- sõidukiga tehakse kõnealuse määruse XXI lisa tabeli A6/2 järgi rohkem kui üks tüübikinnituskatse WLTP-ga, toimitakse katseandmete põhjal sisendandmete saamiseks järgmiselt:
a) |
kui tehakse kaks tüübikinnituskatset, kasutatakse selle katse andmeid, mille CO2-koguheide on suurem; |
b) |
kui tehakse kolm tüübikinnituskatset, kasutatakse kogu tsükli CO2-heite mediaanväärtust. |
2.3. Sisendandmete ja vastavusvahendi kasutamistingimuste määramine
Vastavusvahendiga tehtava modelleerimise puhul tuleb võtta arvesse määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisas osutatud katsetingimusi, sealhulgas täpsusnõudeid, nagu need on sätestatud käesoleva lisa punktides 2.3.1–2.3.8.
Sõiduki füüsilised mõõtmised, millele on osutatud 3. jaotises, tehakse kooskõlas kõnealuses määruses osutatud tingimustega ning kõnealuses lisas esitatud täpsusega ja, kui see on asjakohane, sisendandmetega, mis on määratletud punktis 2.4.
2.3.1. Sõiduki NEDC-põhise inertsi määramine
2.3.1.1. H-sõiduki ja kui see on asjakohane, L-sõiduki ning komplekteeritud sõidukite korral sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluva esindava sõiduki NEDC-põhine võrdlusmass
WLTP interpolatsioonitüüpkonna H- ja L-sõiduki ning sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluva R-sõiduki NEDC-põhine võrdlusmass määratakse järgmiselt:
Siin
MRO on töökorras sõiduki mass, nagu see on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 510/2011 artikli 3 punktis g vastavalt H-, L- ja R-sõiduki jaoks.
Modelleerimise ja, kui see on asjakohane, sõiduki füüsiliste katsete sisendandmetes kasutatakse võrdlusmassina inertsi, nagu see on esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa tabelis 3, ja see on võrdväärne võrdlusmassiga RM, mis on määratud vastavalt käesolevale punktile ja mida tähistatakse vastavalt TMn,L, TMn,H ja TMn,R.
2.3.1.2. Sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluva esindava sõiduki NEDC-põhine võrdlusmass mittekomplektsete sõidukite puhul, millele tehakse mitmeastmeline tüübikinnitus
Mittekomplektsete N1-kategooria sõidukite puhul määratakse sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluva esindava sõiduki NEDC-põhine võrdlusmass RMn,MSV järgmiselt:
Siin
MRO on töökorras sõiduki mass, nagu see on määratletud punktis 2.3.1.1, ning
DAM on määratletud määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa punktis 5.
Modelleerimise ja, kui see on asjakohane, sõiduki füüsiliste katsete sisendandmetes kasutatakse võrdlusmassina inertsi, nagu see on esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa tabelis 3, ja see on võrdväärne võrdlusmassiga RM, mis on määratud vastavalt käesolevale punktile ja mida tähistatakse TMn,R.
2.3.2. Katseseisundisse viimise mõju määramine
Enne sõiduki katsetamist veojõustendil tüübikinnituseks valmistatakse sõiduk ette, et saavutada sellised tingimused, nagu on vabakäigu katse korral. WLTP-põhiseks katseks katseseisundisse viimine erineb sellest, mida kasutatakse NEDC korral, sest leitakse, et WLTP-põhises katses mõjuvad ühesuguse sõidutakistuse korral sõidukile suuremad jõud. Selleks erinevuseks seadistatakse 6 njuutonit ja seda kasutatakse NEDC-põhise sõidutakistuse arvutamisel vastavalt punktile 2.3.8.
2.3.3. Ümbritseva keskkonna tingimused vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punktis 3.1.1 osutatule
Vastavusvahendi kasutamisel valitakse katseruumi temperatuuriks 25 °C.
Ka füüsilistel mõõtmistel vastavalt 3. jaotisele peab katseruumi temperatuur olema 25 °C, kuid tootja taotlusel võib valida katseruumi temperatuuri vahemikust 20–25 °C.
2.3.4. Aku esialgne laadimisolek
Esialgne aku laetuse tase peab olema vähemalt 99 % vastavusvahendi kasutamise korral. Sama kehtib ka füüsilise katse tegemisel sõidukiga.
2.3.5. Erinevus ettenähtud rehvirõhkude osas
Vastavalt määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punktile 6.6.3 kasutatakse vabakäiguga sõidu ajal sõidutakistuse määramiseks soovituslikku väikseimat rehvirõhku vastavalt sõiduki katsemassile, kuid NEDC puhul ei ole seda täpsustatud. Sõiduki NEDC-põhise võrdlusmassi korral NEDC-põhise sõidutakistuse arvutamisel vastavalt punktile 2.3.8 kasutatav rehvirõhk, võttes arvesse sõiduki eri telgedel asuvate rehvide erinevat rõhku, arvutatakse kui valitud rehvide korral kummagi telje lubatud miinimumrehvirõhu keskmisest ja kummagi telje lubatud maksimumrehvirõhu keskmisest saadud keskmine. Arvutus tehakse H-sõiduki ja, kui see on asjakohane, L- ja R-sõiduki jaoks järgmiste valemite abil:
H-sõiduki jaoks:
L-sõiduki jaoks:
R-sõiduki jaoks:
Siin
Pmax |
on valitud rehvide korral kummagi telje maksimaalsest rehvirõhust arvutatud kahe telje keskmine; |
Pmin |
on valitud rehvide korral kummagi telje minimaalsest rehvirõhust arvutatud kahe telje keskmine. |
Vastav mõju sõidukile avalduva takistuse kujul arvutatakse järgmiste valemitega vastavalt H-, L- ja R-sõiduki jaoks:
H-sõiduki jaoks:
L-sõiduki jaoks:
R-sõiduki jaoks:
2.3.6. Rehvimustri sügavuse (TTD) määramine
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkti 4.2.2.2 kohaselt peab minimaalne rehvimustri sügavus WLTP katses olema 80 % ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa 7. liite punkti 4.2 kohaselt peab NEDC katses minimaalne lubatud rehvimustri sügavus olema 50 % nimiväärtusest. Seega on kahe menetluse puhul erinevus rehvimustri sügavuse osas 2 mm. Vastav mõju sõidukile avalduva takistuse osas leitakse NEDC-põhise sõidutakistuse arvutuse korral punkti 2.3.8 kohaselt järgmiste valemitega vastavalt H-, L- ja R-sõiduki jaoks:
H-sõiduki jaoks:
L-sõiduki jaoks:
R-sõiduki jaoks:
Siin
RMn,H, RMn,L või RMn,R on vastavalt H-, L- ja R-sõiduki võrdlusmass punkti 2.3.1.1 kohaselt.
2.3.7. Pöörlevate osade inertsi leidmine
Vastavusvahendi kasutamise korral:
WLTP-põhise katse modelleerimisel arvestatakse nelja pöörleva rattaga ja NEDC-põhise katse korral vaid kahe pöörleva rattaga. Sellest tulenevat mõju sõidukile avalduvale jõule võetakse arvesse punkti 2.3.8.1.1 alapunkti a alapunktis 3 esitatud valemitega.
Vastavusvahendiga arvutatakse kiirendavat ja aeglustavat jõudu NEDC-põhisel modelleerimisel ainult kahe ratta pöörlemisel avalduvat inertsi arvesse võttes.
Füüsilise katse korral:
WLTP-põhise vabakäigu seadistuse korral arvutatakse vabakäigu ajale vastav jõud ja vastupidi, võttes arvesse katsemassi ja pöörleva massi mõju (3 % töökorras sõiduki massi MRO ja 25 kg summast). NEDC-põhise vabakäigu seadistuse korral arvutatakse vabakäigu ajale vastav jõud ja vastupidi, kuid seejuures ei võeta arvesse pöörlevat massi (kasutatakse ainult punktis 2.3.1 arvutatud sõiduki NEDC-põhist inertsi).
2.3.8. NEDC-põhise sõidutakistuse määramine
2.3.8.1. WLTP-põhise katse korral määratakse komplektsete N1-kategooria sõidukite sõidutakistus vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punktidele 4 ja 6
N1-kategooria komplektsete sõidukite NEDC-põhised sõidutakistustegurid arvutatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 2.3.8.1.1 (H-sõiduk) ja punktis 2.3.8.1.2 (L-sõiduk) esitatud valemitele.
Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse valemeid nii modelleerimise kui ka füüsilise katse korral.
2.3.8.1.1. H-sõiduki NEDC-põhiste sõidutakistustegurite määramine
a) |
H-sõiduki sõidutakistustegur F0,n njuutonites [N] leitakse järgmiselt.
|
b) |
H-sõiduki sõidutakistustegur F1n leitakse järgmiselt. Pöörlevate osade inertsi mõju: Sõiduki füüsilise katse tegemisel kasutatakse järgmist valemit: |
c) |
H-sõiduki sõidutakistustegur F2n leitakse järgmiselt. Pöörlevate osade inertsi mõju: Sõiduki füüsilise katse tegemisel kasutatakse järgmist valemit: Siin kordaja on sõidutakistustegur F2, mis leitakse H-sõiduki WLTP-põhises katses nii, et kõigi aerodünaamiliste lisaseadmete mõju on kõrvaldatud. |
2.3.8.1.2. L-sõiduki NEDC-põhiste sõidutakistustegurite määramine
a) |
L-sõiduki sõidutakistustegur F0,n leitakse järgmiselt.
|
b) |
L-sõiduki sõidutakistustegur F1n leitakse järgmiselt. Pöörlevate osade inertsi mõju: Sõiduki füüsilise katse tegemisel kasutatakse järgmist valemit: Siin kasutatakse kordajaid, nagu need on määratletud punktis 2.3.7, välja arvatud F1w,L, mis on WLTP katses määratud L-sõiduki sõidutakistustegur F1. |
c) |
L-sõiduki sõidutakistustegur F2n leitakse järgmiselt. Pöörlevate osade inertsi mõju: Sõiduki füüsilise katse tegemisel kasutatakse järgmist valemit: Siin kasutatakse kordajaid, nagu need on määratletud punktis 2.3.7, välja arvatud , mis on WLTP-põhises katses määratud L-sõiduki sõidutakistustegur F2, mis leitakse nii, et kõigi aerodünaamiliste lisaseadmete mõju on kõrvaldatud. |
2.3.8.2. NEDC-põhise sõidutakistuse määramine, kui WLTP-põhise katse jaoks määratakse komplektsete ja mittekomplektsete N1-kategooria sõidukite sõidutakistus määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkti 5.1 järgi
2.3.8.2.1. Komplektsete N1-kategooria sõidukite sõidutakistuse tabeli tüüpkond vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punktile 5.1
Kui sõiduki sõidutakistus arvutatakse määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkti 5.1 järgi, siis NEDC-põhine sõidutakistus, mida kasutatakse vastavusvahendiga modelleerimisel sisendandmetes, arvutatakse järgmiselt:
a) |
NEDC-põhised sõidutakistused, nagu need on esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirja nr 83 4.a lisa tabelis 3 H-sõiduki korral: L-sõiduki korral: Siin
Füüsiline katse tehakse NEDC veojõustendi teguritega, mis on määratud H- ja L-sõiduki jaoks kindlaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa tabelis 3. |
b) |
Esindava sõiduki NEDC-põhised sõidutakistused Sõidukite puhul, mille suurim tehniliselt lubatud täismass on vähemalt 3 000 kg, võib määrata NEDC-põhise sõidutakistuse tootja taotlusel ja alternatiivina punktile a kooskõlas järgmisega.
|
2.3.8.2.2. Mittekomplektsete N1-kategooria sõidukite sõidutakistuse määramine määruse (EL) 2017/1151 XII lisa punkti 5.2 järgi
Selliste mittekomplektsete N1-kategooria sõidukite korral, mille esindava sõiduki sõidutakistus määratakse määruse (EL) 2017/1151 XII lisa punkti 5.2 ja XXI lisa 4. all-lisa punkti 5.1 järgi, arvutatakse vastavusvahendiga modelleerimisel sisendandmetes kasutatav NEDC-põhine sõidutakistus järgmiselt:
Siin
F 0n,R , F 1n,R , F 2n,R |
on esindava sõiduki NEDC-põhised sõidutakistustegurid; |
T 0n,R , T 2n,R |
on NEDC-põhised veojõustendi tegurid esindava sõiduki jaoks, nagu need on esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa tabelis 3; |
AW,R, BW,R, CW,R |
on sõiduki veojõustendi tegurid, mida kasutatakse veojõustendi ettevalmistamiseks määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punktide 7 ja 8 järgi. |
Füüsiline katse tehakse NEDC-põhiste veojõustendi teguritega, mis on määratud R-sõiduki jaoks kindlaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa tabelis 3.
2.3.8.3. Sõidutakistuse standardväärtused vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punktile 5.2
Kui sõidutakistuse standardväärtused on arvutatud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkti 5.2 järgi, arvutatakse NEDC-põhised sõidutakistused käesoleva lisa punkti 2.3.8.2.1 alapunkti a järgi.
Füüsilise katse korral kasutatakse NEDC veojõustendi tegureid, mis on määratud H- või L-sõiduki jaoks kindlaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa tabelis 3.
2.4. Sisendandmete tabel
Tootja määrab H- ja L-sõiduki jaoks sisendandmed vastavalt punktile 2.2 ning esitab tabeli 1 järgi sisendandmetega täidetud tabeli tüübikinnitusasutusele või, kui see on asjakohane, katset korraldama määratud tehnilisele teenistusele; täita ei ole vaja lahtreid 31–33 (NEDC-põhised sõidutakistused), need suurused arvutab kas tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus punktis 2.3.8 esitatud valemite järgi.
Tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus kontrollib andmed iseseisvalt üle ja kinnitab tootja esitatud sisendandmete õigsust. Kahtluse korral määrab tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus iseseisvalt asjaomased sisendandmed, sõltumata tootja esitatud andmetest, või tegutseb punktide 3.2.7 ja 3.2.8 järgi, kui see on asjakohane.
Tabel 1
Sisendandmed vastavusvahendi jaoks
Nr |
Sisendandmed vastavusvahendi jaoks |
Ühik |
Allikas |
Märkused |
1. |
Kütuseliik |
— |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.2.1 |
Diisel/bensiin/vedelgaas/maagaas või biometaan / etanool (E85) / biodiislikütus |
2. |
Kütuse alumine kütteväärtus |
kJ/kg |
Avaldab tootja ja/või tehniline teenistus |
|
3. |
Kütuse süsinikusisaldus |
% |
Avaldab tootja ja/või tehniline teenistus |
Kütuse süsinikusisaldus massiprotsentides, nt 85,5 % |
4. |
Mootori tüüp |
|
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.1.1 |
Sädesüüde või survesüüde |
5. |
Mootori töömaht |
cm3 |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.1.3 |
|
6. |
Mootori kolvi käik |
mm |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.1.2.2 |
|
7. |
Mootori nimivõimsus |
kW... min–1 korral |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.1.8 |
|
8. |
Mootori pöörlemiskiirus mootori nimivõimsusel |
min–1 |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.1.8 |
Mootori pöörlemiskiirus suurimal kasulikul võimsusel |
9. |
Mootori suurendatud pöörlemiskiirus tühikäigul (*1) |
min–1 |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.1.6.1 |
|
10. |
Suurim kasulik pöördemoment (*1) |
Nm min–1 korral |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.1.10 |
|
11. |
Mootori kiiruse karakteristikute parv T1 (*1) |
min–1 |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 2. all-lisa |
Väärtuste loetelu |
12. |
Mootori pöördemomendi karakteristikute parv T1 (*1) |
Nm |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 2. all-lisa |
Väärtuste loetelu |
13. |
Mootori võimsuse karakteristikute parv T1 (*1) |
kW |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 2. all-lisa |
Väärtuste loetelu |
14. |
Mootori tühikäigukiirus |
min–1 |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 2. all-lisa |
Tühikäigukiirus sooja mootoriga |
15. |
Kütusekulu tühikäigul |
g/s |
Tootja esitab |
Kütusekulu tühikäigul sooja mootoriga |
16. |
Peaülekande ülekandearvud |
— |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 4.6 |
Peaülekande ülekandearv |
17. |
Rehvi kood (*2) |
— |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 6 |
WLTP katses kasutatud rehvi kood (nt P195/55R1685H) |
18. |
Käigukasti tüüp |
— |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 4.5 |
Manuaalne/automaatne/variaatorkäigukast |
19. |
Pöördemomendi muundur |
— |
Tootja esitab |
0 = Ei, 1 = Jah; Kas sõiduk kasutab pöördemomendi muundurit? |
20. |
Automaatkäigukasti puhul kütusesäästlikkus |
— |
Tootja esitab |
0 = Ei, 1 = Jah; Väärtus 1 tähendab seda, et vastavusvahendis võib kasutada püsikiirusega sõitmise korral kõrgemat käiku kui muutuvate tingimuste korral |
21. |
Veorežiim |
— |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 5. all-lisa punkt 2.3.1 |
Kaherattavedu, neljarattavedu |
22. |
Käivitamis-seiskamissüsteemi aktiveerimise aeg |
s |
Tootja esitab |
Käivitamis-seiskamissüsteemi aktiveerimise aeg, mis on möödunud katse algusest |
23. |
Generaatori nimipinge |
V |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.4.4.5 |
|
24. |
Aku mahtuvus |
Ah |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.4.4.5 |
|
25. |
Ümbritseva keskkonna temperatuur WLTP katse alustamisel |
°C |
|
Standardväärtus = 23 °C WLTP katses mõõtmisel |
26. |
Generaatori suurim võimsus |
kW |
Tootja esitab |
|
27. |
Generaatori kasutegur |
— |
Tootja esitab |
Standardväärtus = 0,67 |
28. |
Käigukasti ülekandearvud |
— |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 4.6 |
Väärtuste loetelu: 1. käigu ülekandearv, 2. käigu ülekandearv jne |
29. |
Sõiduki kiiruse ja mootori pöörlemiskiiruse suhe (*2) |
(km/h)/min–1 |
Tootja esitab |
Väärtuste loetelu: [ülekandearv püsikiirusel 1. käigul, ülekandearv püsikiirusel 2. käigul, ...]; Alternatiiv käigukasti ülekandearvudele |
30. |
Sõiduki NEDC-põhine inerts |
kg |
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4.a lisa tabel 3. Täidab tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus |
Tuletatakse käesoleva lisa punkti 2.3.1 järgi |
31. |
F0 NEDC |
N |
Käesoleva lisa punkti 2.3.8. Täidab tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus |
Sõidutakistustegur F0 |
32. |
F1 NEDC |
N/(km/h)2 |
Sama |
Sõidutakistustegur F1 |
33. |
F2 NEDC |
N/(km/h)2 |
Sama |
Sõidutakistustegur F2 |
34. |
WLTP-põhine inertsi seadistus |
kg |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkt 2.5.3 |
Inerts veojõustendil WLTP katses |
35. |
F0 WLTP |
N |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite teabedokumendi liite punkt 2.4.8 |
Sõidutakistustegur F0 |
36. |
F1 WLTP |
N/(km/h)2 |
Sama |
Sõidutakistustegur F1 |
37. |
F2 WLTP |
N/(km/h)2 |
Sama |
Sõidutakistustegur F2 |
38. |
WLTP-põhine CO2-heide 1. faasis |
gCO2/km |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 8a liite katsearuande punkt 2.1.1 |
Aeglane katsefaas, koti väärtused RCB parandita, ümardamata mõõtetulemused WLTP katses |
39. |
WLTP-põhine CO2-heide 2. faasis |
gCO2/km |
Sama |
Keskmine katsefaas, koti väärtused RCB parandita, ümardamata mõõtetulemused WLTP katses |
40. |
WLTP-põhine CO2-heide 3. faasis |
gCO2/km |
Sama |
Kiire katsefaas, koti väärtused RCB parandita, ümardamata mõõtetulemused WLTP katses |
41. |
WLTP-põhine CO2-heide 4. faasis |
gCO2/km |
Sama |
Eriti kiire katsefaas, koti väärtused RCB parandita, ümardamata mõõtetulemused WLTP katses mõõtmisel |
42. |
Turboülelaadur või kompressorülelaadur |
— |
Tootja esitab |
0 = Ei | 1 = Jah. Kas sõidukil on laadimissüsteem? |
43. |
Käivitamis-seiskamissüsteem |
— |
Tootja esitab |
0 = Ei | 1 = Jah. Kas sõidukil on käivitamis-seiskamissüsteem? |
44. |
Pidurdusenergia tagastamine |
— |
Tootja esitab |
0 = Ei | 1 = Jah. Kas sõidukil on energiatagastussüsteem? |
45. |
Muutuv klapiajastus |
— |
Tootja esitab |
0 = Ei | 1 = Jah. Kas sõidukil on muutuv klapiajastus? |
46. |
Temperatuuri juhtimise süsteem |
— |
Tootja esitab |
0 = Ei | 1 = Jah. Kas sõidukil on käigukasti temperatuuri juhtimise süsteem? |
47. |
Otsesissepritse/kaudsissepritse |
— |
Tootja esitab |
0 = PFI | 1 = DI |
48. |
Lahjasegurežiim |
— |
Tootja esitab |
0 = Ei | 1 = Jah. Kas mootor töötab lahjasegurežiimil? |
49. |
Silindrite väljalülitus |
— |
Tootja esitab |
0 = Ei | 1 = Jah. Kas mootoril on silindrite väljalülitamise süsteem? |
50. |
Heitgaasitagastus |
— |
Tootja esitab |
0 = Ei | 1 = Jah. Kas sõidukil on väline heitgaasitagastus? |
51. |
Tahmafilter |
— |
Tootja esitab |
0 = Ei | 1 = Jah. Kas sõidukil on tahmafilter? |
52. |
Selektiivse katalüütilise taandamise seade (SCR) |
— |
Tootja esitab |
0 = Ei | 1 = Jah. Kas sõidukil on selektiivse katalüütilise taandamise seade? |
53. |
Katalüütilise taandamisega NOx-i püüdur |
— |
Tootja esitab |
0 = Ei | 1 = Jah. Kas sõidukil on katalüütilise taandamisega NOx-i püüdur? |
54. |
WLTP-põhine aeg |
s |
WLTP katse mõõtmised (vastavalt käesoleva lisa punktile 2.2) |
Väärtuste loetelu: pardadiagnostika ja veojõustendi andmed, 1 Hz |
55. |
WLTP-põhine kiirus (teoreetiline) |
km/h |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 1. all-lisa määratluse kohaselt |
Väärtuste loetelu: 1 Hz, sammuga 0,1 km/h. Kui ei ole andmeid esitatud, siis kasutatakse kiirusprofiili, mis on esitatud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa I all-liite punktis 6, eelkõige tabelites A1/7–A1/9, A1/11, A1/12 |
56. |
WLTP-põhine kiirus (tegelik) |
km/h |
WLTP katse mõõtmised (vastavalt käesoleva lisa punktile 2.2) |
Väärtuste loetelu: pardadiagnostika ja veojõustendi andmed, 1 Hz, sammuga 0,1 km/h |
57. |
WLTP-põhine käik (teoreetiline) |
— |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 2. all-lisa määratluse kohaselt |
Väärtuste loetelu: 1 Hz. Kui ei ole andmeid esitatud, arvutatakse vastavusvahendit kasutades |
58. |
WLTP-põhine mootori pöörlemiskiirus |
min–1 |
WLTP katse mõõtmised (vastavalt käesoleva lisa punktile 2.2) |
Väärtuste loetelu: 1 Hz, sammuga 10 min–1, kasutades pardadiagnostikat |
59. |
WLTP-põhine mootori jahutusvedeliku temperatuur |
°C |
Sama |
Väärtuste loetelu: pardadiagnostika andmed, 1 Hz, sammuga 1 °C |
60. |
WLTP-põhine generaatori vool |
A |
Madalpingeline vool määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 2. liite määratluse kohaselt |
Väärtuste loetelu: 1 Hz, sammuga 0,1A, välise mõõteseadmega, mis on sünkroniseeritud veojõustendiga |
61. |
WLTP-põhine madalpingeline akuvool |
A |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 2. liite määratluse kohaselt |
Väärtuste loetelu: 1 Hz, sammuga 0,1A, välise mõõteseadmega, mis on sünkroniseeritud veojõustendiga |
62. |
WLTP-põhine arvutatud koormus |
— |
Nagu on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 11. lisas |
Väärtuste loetelu: Pardadiagnostika andmed, mõõtmine WLTP katses, värskendamine sammuga vähemalt 1 Hz (võimalik kõrgema sagedusega, eraldusteravus 1 %) |
63. |
Avaldatud kogu tsükli NEDC-põhine CO2-heide |
g CO2/km |
Käesoleva lisa punkti 3.2 kohaldamiseks |
Avaldatud väärtus NEDC katse jaoks. Kui sõidukil on perioodiliselt regenereerivad süsteemid, tuleb asjaomaseid väärtusi korrigeerida teguriga Ki. |
64. |
NEDC-põhine kiirus (teoreetiline) |
km/h |
Nagu on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4. lisa punktis 6 |
Väärtuste loetelu: 1 Hz, sammuga 0,1 km/h. Kui ei ole esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4. lisa punktis 6 määratletud kiirusprofiili |
65. |
NEDC-põhine käik (teoreetiline) |
— |
Nagu on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4. lisa punktis 6 |
Väärtuste loetelu: 1 Hz. Kui ei ole esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4. lisa punktis 6 määratletud kiirusprofiili |
66. |
Sõidukitüüpkonna tähis |
|
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa punkt 5.0 |
|
67. |
Taastamistegur Ki |
— |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 1. liide |
Kui sõidukil puuduvad perioodilise regenereerimise süsteemid, on selle väärtus 1. Kui sõidukil on perioodilise regenereerimise süsteemid ja taastamisteguri väärtust ei ole antud, võetakse selle väärtuseks 1,05. |
3. NEDC-PÕHISE CO2-HEITE NING KÜTUSEKULU MÄÄRAMINE H- JA L-SÕIDUKI PUHUL
3.1. NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtuste, faasiomaste väärtuste ja kütusekulu määramine H- ja L-sõiduki puhul
Tüübikinnitusasutus tagab, et WLTP interpolatsioonitüüpkonda kuuluva H-sõiduki ja, kui see on asjakohane, L-sõiduki NEDC-põhine CO2-heite võrdlusväärtus ning faasiomased väärtused ja kütusekulu määratakse punktide 3.1.2 ja 3.1.3 järgi.
Kui H- ja L-sõiduki erinevus seisneb üksnes lisavarustuses (st töökorras sõiduki mass, kere kuju ja sõidutakistustegurid langevad kokku), määratakse üksnes H-sõiduki NEDC-põhine CO2-heite võrdlusväärtus.
3.1.1. Vastavusvahendi sisend- ja väljundandmed
3.1.1.1. Vastavusvahendi tulemuste originaalaruanne
Tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus tagab, et vastavusvahendi sisendandmekogum on täielik. Pärast vastavusvahendiga modelleeritud katse lõpetamist koostatakse tulemuste aruanne ja luuakse selle räsi. Aruanne sisaldab järgmisi alamfaile:
a) |
sisendandmed, nagu on kirjeldatud punktis 2.4; |
b) |
modelleerimisega saadud väljundandmed; |
c) |
kokkuvõte, mis sisaldab järgmist:
|
3.1.1.2. Täielik vastavusfail
Kui punkti 3.1.1.1 kohane tulemuste aruanne on valminud ja saanud endale räsi, kasutab tüübikinnitusasutus või, vajaduse korral määratud tehniline teenistus, asjakohaseid vastavusvahendi käsklusi ja saadab aruande ajatempliga varustamiseks serverisse, kust saabub saatjale ajatempliga vastus (ja asjaomastele komisjoni talitustele koopia), millele on lisatud juhuslik täisarv vahemikus 1–99.
Luuakse täielik vastavusfail koos ajatempliga vastusega ja punkti 3.1.1.1 kohase originaalaruandega. Täielikule vastavusfailile luuakse räsi. Faili säilitatakse tüübikinnitusasutuses kui direktiivi 2007/46/EÜ VIII lisa kohast katsearuannet.
3.1.2. H-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus
Kasutades punktis 2.4 osutatud sisendandmeid, tehakse vastavusvahendiga H-sõiduki modelleeritud NEDC katse.
H-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus leitakse järgmiselt:
Siin
CO 2,H |
on H-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus; |
NEDC CO2,C,H |
on vastavusvahendiga modelleerimisel saadud H-sõiduki NEDC-põhine CO2-heide; |
Ki , H |
on määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 1. liites H-sõiduki jaoks kindlaks määratud suurus. |
Lisaks H-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtusele leitakse vastavusvahendiga ka H-sõiduki faasiomased CO2-heited.
3.1.3. L-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus
Vajaduse korral modelleeritakse vastavusvahendiga L-sõiduki NEDC-põhine katse, kasutades sisendandmetena punktis 2.4 osutatud salvestatud andmeid.
L-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus leitakse järgmiselt:
Siin
CO 2,L |
on L-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus; |
NEDC CO2,C,L |
on vastavusvahendiga modelleerimisel saadud L-sõiduki NEDC-põhine CO2-heide; |
Ki,L |
on määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 1. liites L-sõiduki jaoks kindlaks määratud suurus. |
Lisaks L-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtusele leitakse vastavusvahendiga ka L-sõiduki faasiomased CO2-heited.
3.1.4. Mittekomplektsete N1-kategooria sõidukite NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus
Mittekomplektsete N1-kategooria sõidukite korral tehakse vastavusvahendiga esindava sõiduki RMSV modelleeritud NEDC-põhine katse, kasutades sisendandmetena punktis 2.4 osutatud salvestatud andmeid.
RMSV-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus leitakse järgmiselt:
Siin
CO 2,RMSV |
on RMSV-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus; |
NEDC CO2,RMSV |
on vastavusvahendiga modelleerimisel saadud RMSV-sõiduki NEDC-põhine CO2-heide; |
K i,RMSV |
on määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 1. liite kohaselt RMSV-sõiduki jaoks kindlaks määratud väärtus. |
3.2. H-, L- või RMSV-sõiduki jaoks määratud NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtuse tõlgendamine
Iga WLTP interpolatsioonitüüpkonna ja, kui see on asjakohane, iga sõidutakistuse tabeli tüüpkonna kohta esitab tootja tüübikinnitusasutusele kogu tsükli NEDC-põhise CO2-heite H-sõiduki ja, kui see on asjakohane, L- või RMSV-sõiduki jaoks. Tüübikinnitusasutus tagab, et H-sõiduki ja, kui see on asjakohane, L- või RMSV-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus määratakse punktide 3.1.2, 3.1.3 ja 3.1.4 järgi ning asjaomase sõiduki võrdlusväärtusi tõlgendatakse punktide 3.2.1–3.2.5 järgi. NEDC-põhist CO2-heidet, mis on määratud vastavalt nimetatud punktidele, kasutatakse järgmiselt:
a) |
H- ja L-sõiduki puhul punktis 4 sätestatud arvutustes; |
b) |
RMSV-sõiduki puhul märgitakse vastav väärtus asjaomasesse sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluvate mittekomplektsete sõidukite tüübikinnitustunnistusse ja vastavustunnistusse. |
3.2.1. H-, L- või RMSV-sõiduki NEDC-põhiseks CO2-heiteks võetakse tootja esitatud väärtus, kui NEDC-põhine CO2-heite võrdlusväärtus seda ei ületa rohkem kui 4 %. Võrdlusväärtus võib ühegi piiranguta väiksem olla.
3.2.2. Kui NEDC-põhine CO2-heitevõrdlusväärtus ületab tootja esitatud väärtust rohkem kui 4 protsenti, võib võrdlusväärtust kasutada alapunktides a ja b sätestatud eesmärkidel, kuid tootja võib ka taotleda, et sõidukiga tehtaks tüübikinnitusasutuse järelevalve all füüsiline katse vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisas kirjeldatud meetodile, võttes arvesse käesoleva lisa punktis 2 kindlaksmääratud täpsusi.
3.2.3. Kui punktis 3.2.2 osutatud füüsilise mõõtmise tulemus, mida on korrutatud teguriga Ki, ei ületa tootja esitatud väärtust rohkem kui 4 protsenti, kasutatakse tootja esitatud väärtust alapunktides a ja b sätestatud eesmärkidel.
3.2.4. Kui füüsilise mõõtmise tulemus, mida on korrutatud teguriga Ki, ületab tootja esitatud väärtust rohkem kui 4 protsenti, tehakse sama sõidukiga veel üks mõõtmine ja tulemus korrutatakse teguriga Ki. Kui kõnealuse kahe mõõtmise keskmine ei ületa tootja esitatud väärtust rohkem kui 4 protsenti, kasutatakse tootja esitatud väärtust alapunktides a ja b sätestatud eesmärkidel.
3.2.5. Kui punktis 3.2.4 osutatud kahe mõõtmise keskmine ületab tootja esitatud väärtust rohkem kui 4 protsenti, tehakse kolmas mõõtmine ja tulemused korrutatakse teguriga Ki. Kolme mõõtmise keskmist kasutatakse alapunktides a ja b sätestatud eesmärkidel.
3.2.6. Kui punktis 3.1.1.2 osutatud juhuslik täisarv langeb vahemikku 90–99, valitakse sõiduk ühe füüsilise mõõtmise tegemiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisas kirjeldatud menetlusele, võttes arvesse käesoleva lisa punktis 2 kindlaksmääratud täpsusi. Katse tulemused vormistatakse vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VIII lisale.
Kui kahe sõiduki (H- ja L-) või RMSV-sõiduki NEDC-põhine CO2-heide määratakse vastavalt punktile 3.2.1, valitakse füüsiliseks mõõtmiseks järgmine sõiduki konfiguratsioon:
a) |
L-sõiduk, kui juhuslikult valitud number on vahemikus 90–94; |
b) |
H-sõiduk, kui juhuslikult valitud number on vahemikus 95–99; |
c) |
RMSV-sõiduk, kui juhuslikult valitud number on vahemikus 90–99. |
Kui NEDC-põhine CO2-heide määratakse punkti 3.2.1 kohaselt vaid ühe interpolatsioonitüüpkonda kuuluva H- või L-sõiduki puhul, valitakse selline sõiduk üheks füüsiliseks mõõtmiseks, kui juhuslikult valitud number on vahemikus 90–99.
Kui NEDC-põhist CO2-heidet ei määrata punkti 3.2.1 kohaselt, kuid füüsiline katse tehakse H-, L- või RMSV-sõidukiga, juhuslikku arvu arvesse ei võeta.
3.2.7. Olenemata punktist 3.2.6 nõuab tüübikinnitusasutus, vajaduse korral tehnilise teenistuse ettepanekul, et kui NEDC-põhine CO2-heide määratakse vastavalt punktile 3.2.1, tuleb teha sõidukile üks füüsiline mõõtmine, kui nende sõltumatute teadmiste alusel on põhjendatud arvamus, et esitatud NEDC-põhine CO2-heide on liiga väike mõõdetud NEDC-põhise CO2-heitega võrreldes. Katse tulemused vormistatakse vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VIII lisale.
3.2.8. Kui tehakse füüsiline katse vastavalt punktile 3.2.6 või 3.2.7, salvestab tüübikinnitusasutus iga WLTP interpolatsioonitüüpkonna, või kui see on asjakohane, iga sõidutakistuse tabeli tüüpkonna jaoks mõõdetud väärtuse ja tootja esitatud väärtuse vahelise suhtelise hälbe De järgmiselt:
Siin
RTr |
on juhusliku katse tulemus, mis on korrutatud teguriga Ki; |
DV |
on tootja esitatud väärtus. |
Hälbetegur De arvutatakse kolme kümnendkoha täpsusega ning märgitakse tüübikinnitustunnistusse ja vastavustunnistusse.
Kui tüübikinnitusasutus leiab, et füüsilise katse tulemused ei kinnita tootja esitatud sisendandmeid, eelkõige punkti 2.4 tabeli 1 punktides 20, 22 ja 44 osutatud andmeid, võetakse kontrolltegur võrdseks 1-ga ning märgitakse tüübikinnitustunnistusse ja vastavustunnistusse. Kui sisendandmed leiavad kinnitust või kui sisendandmete viga ei ole tootja kasuks, võetakse kontrolltegur võrdseks 0-ga.
3.3. NEDC-põhise faasiomase CO2-heite ning kütusekulu arvutamine H-, L- ja RMSV-sõiduki puhul
Tüübikinnitusasutus või, kui see on asjakohane, tehniline teenistus määrab H- ja L- või RMSV-sõiduki faasiomase NEDC-põhise heite ja kütusekulu punktide 3.3.1–3.3.3 järgi.
3.3.1. H-sõiduki NEDC-põhise faasiomase CO2-heite arvutamine
H-sõiduki faasiomane NEDC-põhine heide arvutatakse järgmiselt:
Siin
p |
on NEDC faas: kas UDC (linnasõit) või EUDC (linnaväline sõit); |
NEDC CO2,p,H,c |
on H-sõiduki punktis 3.1.2 osutatud vastavusvahendiga modelleeritud faasiomane NEDC-põhine CO2-heide faasis p või füüsiliselt mõõdetud heide, millele on viidatud punktis 3.2.2; |
NEDC CO2,p,H |
on H-sõiduki faasiomane NEDC-põhine heide faasis p [g CO2/km]; |
CO2,AF,H |
on H-sõiduki parandustegur, mis arvutatakse kui vastavalt punktile 3.2 mõõdetud NEDC-põhise CO2-heite ja vastavalt punktile 3.1.2 modelleeritud NEDC katse tulemuse jagatis. |
3.3.2. NEDC-põhise faasiomase CO2-heite arvutamine L-sõiduki puhul
L-sõiduki faasiomane NEDC-põhine heide arvutatakse järgmiselt:
Siin
p |
on NEDC faas: kas UDC (linnasõit) või EUDC (linnaväline sõit); |
NEDC CO2,p,L,c |
on L-sõiduki punktis 3.1.3 osutatud vastavusvahendiga modelleeritud faasiomane NEDC-põhine CO2-heide faasis p või füüsiliselt mõõdetud heide, millele on viidatud punktis 3.2.2; |
NEDC CO2,p,L |
on L-sõiduki faasiomane NEDC-põhine heide faasis p [g CO2/km]; |
CO2,AF,L |
on L-sõiduki parandustegur, mis arvutatakse kui vastavalt punktile 3.2 mõõdetud NEDC-põhise CO2-heite ja vastavalt punktile 3.1.3 modelleeritud NEDC-põhise katse tulemuse jagatis. |
3.3.3. NEDC-põhise faasiomase CO2-heite arvutamine RMSV-sõiduki puhul
RMSV-sõiduki faasiomane NEDC-põhine heide arvutatakse järgmiselt:
Siin
p |
on NEDC faas: kas UDC (linnasõit) või EUDC (linnaväline sõit); |
NEDC CO2,p,R,c |
on RMSV-sõiduki punktis 3.1.3 osutatud vastavusvahendiga modelleeritud faasiomane NEDC-põhine CO2-heide faasis p või füüsiliselt mõõdetud heide, millele on viidatud punktis 3.2.2; |
NEDC CO2,p,R |
on RMSV-sõiduki faasiomane NEDC-põhine heide faasis p [g CO2/km]; |
CO2,AF,R |
on RMSV-sõiduki parandustegur, mis arvutatakse kui vastavalt punktile 3.2 mõõdetud NEDC-põhise CO2-heite ja vastavalt punktile 3.1.3 modelleeritud NEDC katse tulemuse jagatis. |
3.3.4. H-, L- ja RMSV-sõiduki NEDC-põhise kütusekulu arvutamine
3.3.4.1. Kogu tsükli NEDC-põhise kütusekulu arvutamine
H- ja kui see on asjakohane, L- ja RMSV-sõiduki kogu tsükli kütusekulu arvutamiseks kasutatakse kogu tsükli NEDC-põhist CO2-heidet, mis on määratud vastavalt punktile 3.2 ja vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa nõuetele ja valemitele. Muude kütusekulu arvutamisel oluliste saasteainete (süsivesinikud, vingugaas) heide võetakse võrdseks 0-ga (0 g/km).
3.3.4.2. Faasiomase NEDC-põhise kütusekulu arvutamine
H- ja kui see on asjakohane, L- või RMSV-sõiduki faasiomase kütusekulu arvutamiseks kasutatakse faasiomast NEDC-põhist CO2-heidet, mis on määratud vastavalt punktile 3.3 ja vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa nõuetele ja valemitele. Muude kütusekulu arvutamisel oluliste saasteainete (süsivesinikud, vingugaas) heide võetakse võrdseks 0-ga (0 g/km).
4. ÜKSIKU KOMPLEKTEERITUD N1-KATEGOORIA SÕIDUKI NEDC-PÕHISE CO2-HEITE JA KÜTUSEKULU ARVUTAMINE
Tootja arvutab üksiku väikese tarbesõiduki faasiomase ja kogu tsükli NEDC-põhise CO2-heite ja kütusekulu vastavalt punktidele 4.1–4.3 ning märgib need väärtused vastavustunnistusse.
Ümardamise juhised on esitatud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punktis 1.3.
4.1. H-sõidukil põhineva WLTP interpolatsioonitüüpkonna NEDC-põhise CO2-heite ja kütusekulu määramine
Kui WLTP interpolatsioonitüüpkonna CO2-heide määratakse üksnes H-sõiduki alusel vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa punktile 1.2.3.1 või mittekomplektse sõiduki puhul, märgitakse vastava tüüpkonna sõiduki või vastava aluseks võetud sõiduki vastavustunnistusele selline NEDC-põhine CO2-heide, mis on määratud käesoleva lisa punkti 3.2 kohaselt ja kantud kõnealuse H-sõiduki tüübikinnitustunnistusele. NEDC-põhine kütusekulu määratakse käesoleva lisa punkti 3.3.4 järgi ja kantakse H-sõiduki tüübikinnitustunnistusele.
4.2. L- ja H-sõidukil põhineva WLTP interpolatsioonitüüpkonna NEDC-põhise CO2-heite ja kütusekulu määramine
4.2.1. Üksiksõiduki sõidutakistuse arvutamine
4.2.1.1. Asjaomase sõiduki mass
Üksiksõiduki NEDC-põhine võrdlusmass RMn,ind määratakse järgmiselt:
Siin MRO ind on töökorras sõiduki mass, nagu see on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 510/2011 artikli 3 punktis g üksiksõiduki jaoks.
Üksiksõiduki NEDC-põhise CO2-heite arvutamisel kasutatav mass on inerts, nagu see on esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa tabelis 3, ja see on võrdväärne võrdlusmassiga, mis on määratud vastavalt kõnealusele punktile ja mida tähistatakse TMn,ind.
4.2.1.2. Üksiksõiduki veeretakistus
Rehvide veeretakistust, mis leitakse määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punkti 3.2.3.2.2.2 kohaselt, kasutatakse üksiksõiduki NEDC-põhise CO2-heite arvutamiseks interpoleerimise teel.
4.2.1.3. Üksiksõiduki õhutakistus
Üksiksõiduki õhutakistuse arvutamisel võetakse arvesse üksiksõiduki õhutakistuse ja L-sõiduki õhutakistuse erinevust, mis tuleneb kere kuju erinevusest (m2):
Siin
Cd |
on õhutakistustegur; |
Af |
on sõiduki lauppind (m2). |
Tüübikinnitusasutus või, kui see on asjakohane, tehniline teenistus kontrollib, kas määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punktis 3.2.3.2.2.3 osutatud tuuletunnel on nõuetekohane, nii et sellega on võimalik täpselt määrata suurus Δ (C_d × A_f), kui sõiduki kere erineb L- ja H-sõiduki kerest. Kui tuuletunnel ei ole selle nõude kohane, kasutatakse üksiksõiduki korral H-sõiduki näitajat Kui L- ja H-sõiduki kered on ühesuguse kujuga, võetakse interpoleerimisel suurus
f võrdseks 0-ga.
4.2.1.4. WLTP interpoleerimistüüpkonna üksiksõiduki sõidutakistuse arvutamine.
H- ja L-katsesõiduki sõidutakistustegureid F0,n, F1,n ja F2,n, mis on määratud punkti 2.3.8 kohaselt, tähistatakse vastavalt F0n,H, F1n,H ja F2n,H ning F0n,L, F1n,L ja F2n,L.
Üksiksõiduki sõidutakistustegurite f0n,ind, f1n,ind ja f2n,ind arvutamiseks kasutatakse järgmisi valemeid:
(valem 1)
Siin
või, kui kasutatakse valemit 2:
(valem 2)
Siin
või, kui = 0, kasutatakse valemit 3:
(valem 3)
4.2.1.5. Tsükli energiatarbe arvutamine
NEDC-põhise tsükli energiatarve Ek,n ja kõikide WLTP interpolatsioonitüüpkonna üksiksõidukite puhul kasutatavate tsükli faaside energiatarbed Ek,p,n arvutatakse määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punktis 5 sätestatud viisil, kasutades järgmisi sõidutakistustegurite ja massi komplekte k:
k = 1 |
: |
(katsesõiduk L) |
k = 2 |
: |
(katsesõiduk H) |
k = 3 |
: |
(WLTP interpolatsioonitüüpkonna üksiksõiduk) |
Kui kasutatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa tabelis 3 sätestatud veojõustendi tegureid, tehakse arvutus järgmiste valemitega:
4.2.1.6. Sõidutakistuse tabeli tüüpkonda esindava sõiduki NEDC-põhine sõidutakistus
Esindava sõiduki NEDC-põhine sõidutakistus arvutatakse esindava sõiduki WLTP-põhisest asjaomasest suurusest punkti 2.3.8.2.1 alapunkti b kohaselt ning üksiksõiduki NEDC-põhine sõidutakistus arvutatakse järgmiste valemite järgi:
a) |
üksiksõiduki sõidutakistustegur F0n,ind leitakse järgmiselt: Siin
|
b) |
üksiksõiduki sõidutakistustegur F2n,ind leitakse järgmiselt: Siin
|
c) |
üksiksõiduki sõidutakistustegur f1n,ind võetakse võrdseks 0-ga. |
4.2.1.7. Üksiksõiduki NEDC-põhise CO2-heite arvutamine interpoleerimise teel
WLTP interpolatsioonitüüpkonna üksiksõiduki NEDC tsükli faasi p osa CO2 kogumassis arvutatakse järgmiselt:
WLTP interpolatsioonitüüpkonna üksiksõiduki CO2-heide [g/km] arvutatakse järgmiselt:
Suurused E1,p,n, E2,p,n, E3,p,n ja E1,n, E2,n, E3,n on määratletud punktis 4.2.1.5.
4.2.1.8. Üksiksõiduki NEDC-põhise kütusekulu arvutamine interpoleerimise teel
WLTP interpolatsioonitüüpkonna üksiksõiduki NEDC-põhise tsükli faasi p osa kütusekulus [l/100 km] arvutatakse järgmiselt:
WLTP interpolatsioonitüüpkonna üksiksõiduki kogu tsükli kütusekulu [l/100 km] arvutatakse järgmiselt:
Suurused E1,p,n, E2,p,n, E3,p,n ja E1,n, E2,n, E3,n on määratletud punktis 4.2.1.5.
4.3. Üksiku mittekomplektse N1-kategooria sõiduki NEDC-põhise CO2-heite ja kütusekulu arvutamine
Esindava RMSV-sõiduki punkti 3.2 kohaselt määratud NEDC-põhine CO2-heide ja kütusekulu ning vastavad faasiomased väärtused punkti 3.3 kohaselt omistatakse esindava sõiduki sõidutakistuse tabeli tüüpkonda kuuluvatele mittekomplektsetele sõidukitele.
5. ANDMETE SALVESTAMINE
Tüübikinnitusasutus või volitatud tehniline teenistus tagab, et salvestatakse järgmine teave:
a) |
punktis 3.1.1 osutatud täielikku vastavusfaili säilitatakse kui direktiivi 2007/46/EÜ VIII lisa kohast katsearuannet; |
b) |
määruse (EL) 2017/1151 I lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitustunnistuse addendum’i liite kohaselt märgitakse tüübikinnitustunnistusse käesoleva lisa punktis 3.2 osutatud NEDC-põhise CO2-heite füüsiliselt mõõdetud väärtused; |
c) |
hälbetegur De ja kontrolltegur (kui need on olemas), mis on määratud vastavalt käesoleva lisa punktile 3.2.8, märgitakse määruse (EL) 2017/1151 I lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitustunnistuse addendum’i liite kohaselt tüübikinnitustunnistusse, ning direktiivi 2007/46/EÜ IX lisas sätestatud vastavustunnistuse kandesse 49.1; |
d) |
määruse (EL) 2017/1151 I lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitustunnistuse addendum’i liite kohaselt märgitakse tüübikinnitustunnistusse käesoleva lisa punkti 3.3 kohaselt määratud NEDC-põhised faasiomased CO2-heited ning faasiomased ja kogu tsükli kütusekulud; |
e) |
NEDC-põhine CO2-heide (iga faasi ja kogu tsükli kohta) ning kütusekulud (iga faasi ja kogu tsükli kohta), mis on määratud käesoleva lisa punkti 4.2 järgi, märgitakse direktiivi 2007/46/EÜ IX lisas sätestatud vastavustunnistuse kandesse 49.1. |
(1) https://co2mpas.io/
(2) 1. augustist 2017 JRC-CO2MPAS@ec.europa.eu. Postiaadressi muudatustest teatatakse veebilehel.
(3) Postiaadressi muudatustest teatatakse veebisaidil.
(4) Neid saab Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusest.
(*1) Nõutav on kas tavaline mootori pöörlemiskiirus tühikäigul, suurendatud pöörlemiskiirus tühikäigul ja suurim kasulik pöördemoment või mootori pöörlemiskiiruse, pöördemomendi ja võimsuse karakteristikute parved T1 (käiguvahetuse puhul).
(*2) Kas rehvi mõõtmed või sõiduki kiiruse ja pöörlemiskiiruse jagatis (käiguvahetuse puhul).
II LISA
Rakendusmääruse (EL) nr 293/2012 I lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Rida kirjega „CO2-eriheide (g/km)“ asendatakse järgmisega:
|
2) |
Jäetakse välja järgmine rida:
|
3) |
Lisatakse järgmised read:
|
7.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 175/679 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1153,
2. juuni 2017,
millega sätestatakse meetod, mille abil määratakse vastavusnäitajad, mis kajastavad regulatiivse katsemeetodi muudatusi, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1014/2010
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, (1) eriti selle artikli 8 lõike 9 esimest lõiku ja artikli 13 lõike 7 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruse (EÜ) nr 692/2008 (2) alusel praegu kasutatava uue Euroopa sõidutsükli (NEDC) asemel võetakse 1. septembrist 2017 kergsõidukite CO2-heite ja kütusekulu mõõtmiseks kasutusele uus regulatiivne katsemeetod – ühtlustatud ülemaailmne kergsõidukite katsetamise meetod (World Harmonised Light Vehicles Test Procedure, WLTP), nagu on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2017/1151 (3). WLTPd kasutades saadakse eeldatavalt sellised CO2-heite ja kütusekulu näitajad, mis iseloomustavad paremini tegelikke sõidutingimusi. |
(2) |
Selleks et võtta arvesse erinevust praeguse NEDC-ga ja uue WLTP-ga mõõdetud CO2-heite vahel, tuleks välja töötada metoodika, mis seob mõlema katsemeetodiga mõõdetud CO2-heite ja võimaldab kindlaks teha, kas tootjad järgivad oma CO2-eriheite sihttaset, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 443/2009. |
(3) |
WLTP tuleb juurutada järk-järgult, alustades uute sõidukitüüpide korral 1. septembrist 2017 ja kõigi sõidukite korral 1. septembrist 2018. Alates 1. septembrist 2019, kui ka seerialõpu sõidukite turuleviimine on lõpetatud, katsetatakse kõiki uusi sõidukeid liidus WLTP katsemeetodiga. On asjakohane jätkata eriheite sihttaseme järgimise kontrollimist, kasutades sellel ajavahemikul NEDC-põhiseid CO2-heite väärtusi. |
(4) |
On soovitav vähendada nii tootjate kui ka tüübikinnitajate katsetega seotud koormust ja anda võimalus määrata NEDC-põhiseid CO2-heite võrdlusväärtuseid modelleerimise teel. Sel eesmärgil on töötatud välja vastav modelleerimisvahend (vastavusvahend). Vastavusvahendi sisendandmete jaoks ei peaks olema vaja teha täiendavaid katseid; need sisendandmed saab tuletada WLTP tüübikinnituskatsetest. |
(5) |
CO2-heite vähendamise nõuete rangus WLTP puhul erineva kasutusega sõidukite ja eri tootjate puhul peab vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 13 lõike 7 teisele lõigule jääma võrreldavaks samalaadse tasemega NEDC korral. Vastavusse seadmise toimingus tuleb seega võtta arvesse ainult selliseid NEDC katse tingimusi, mida on selgelt nõutud tüübikinnituse puhul. |
(6) |
Võib leiduda eesrindlikke sõidukite tehnilisi lahendusi või teatavaid tehnilisi konfiguratsioone, mille korral võib vastavusvahendiga saada ebapiisava täpsusega NEDC-põhiseid CO2-heite näitusid. Sellistel juhtudel peaks tootjal olema võimalik teha modelleerimise asemel füüsiline katse sõidukiga. Ühetaoliste tingimuste tagamiseks peaksid füüsiliste katsete korral kehtima samasugused NEDC-põhise katse tingimused, nagu on sätestatud vastavusvahendi jaoks. |
(7) |
Määruses (EÜ) nr 443/2009 on sätestatud eri võtteid, mida võib kasutada eriheite sihttasemete saavutamise hõlbustamiseks. Selleks et normid oleksid ranguse poolest võrreldavad, on vaja määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 5a kohastes erisoodustuste arvutustes ning kõnealuse määruse artikli 12 kohase ökoinnovatsioonisäästu arvutustes kasutada teatavaid parandeid. Kuid selliste meetmete raamtingimused ei peaks olema otseselt sõltuvad kasutatavast katsemeetodist, seepärast ei peaks need sisaldama parandeid; sama kehtib erisoodustuste ja ökoinnovatsiooni kohta sätestatud piirmäärade osas. |
(8) |
On vaja tagada, et protseduuri puhul lubatud kõrvalekaldeid ja vastavusvahendiga saadud tulemusi kasutataks kavandatud viisil, mitte aga selleks, et kunstlikult vähendada CO2-heidet oma eesmärkide saavutamiseks. Seepärast tuleks teha pisteliselt piiratud arv füüsilisi katseid, et kontrollida, kas vastavusvahendi kasutamisega saadud NEDC võrdlusväärtused ja sisendandmed on õigesti määratud. Kui pistelise katsega leitakse, et tootja on esitanud tüübikinnituse jaoks NEDC-põhise CO2-heite näidu, mis on väiksem kui mõõtetulemuse lubatud kõrvalekalle, või kui on esitatud valed sisendandmed, peaks komisjonil olema võimalik kindlaks määrata ja kasutada parandustegurit, et vastava tootja eriheite keskmist suurendada. See peaks pidurdama ka kuritarvitusi ja lubatud mõõtehälvete liigset kasutamist. |
(9) |
CO2-heite väärtuste seire on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 1014/2010 (4) ning ka neid sätteid on vaja kohandada uue katsemeetodi kasutamiseks. WLTP puhul arvutatakse CO2-eriheide ja märgitakse iga üksiksõiduki vastavustunnistusse. Selleks et tõhusalt jälgida ja kontrollida neid väärtusi, on vaja kasutada sõiduki valmistajatehase tähiseid, mis on järelevalve aluseks. |
(10) |
Arvestades seda, et sõiduki registreerimise ja CO2-heite seire alal on vaja teha ulatuslikke muudatusi, on asjakohane anda liikmesriikidele võimalus võtta järk-järgult kasutusele uued jälgitavad näitajad alates 2017. aastast ja nõuda uue andmekogumi kasutamist alles alates 2018. aastast. 2017. aasta kohta esitatavad andmed peaksid sisaldama vähemalt neid andmeid, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks ja vastavustoimingu kuritarvitamise vältimiseks. |
(11) |
Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse:
a) |
meetod, millega seatakse omavahel vastavusse määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa kohaselt mõõdetud CO2-heide ning määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa kohaselt mõõdetud CO2-heide; |
b) |
menetlus punktis a osutatud meetodi kasutamiseks selleks, et kindlaks teha iga tootja keskmine CO2-eriheide; |
c) |
määruse (EL) nr 1014/2010 muudatused, mida on vaja selleks, et kohandada CO2-heite seiret nii, et see kajastaks heiteandmete muutumist. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „NEDC-põhine CO2-heide“– CO2-heide, mis on määratud vastavalt I lisale ja kantud vastavustunnistusse;
2) „mõõdetud NEDC-põhine CO2-heide“– CO2-heide (nii tsükli eri osade heide kui ka kogu tsükli heide), mis on mõõdetud määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa kohaselt sõidukiga tehtud füüsilistes katsetes;
3) „WLTP-põhine CO2-heide“– CO2-heide (kogu tsükli heide), mis on määratud vastavalt määruse (EL) 2017/ XXI lisas sätestatud katsemeetodile;
4) „WLTP interpolatsioonitüüpkond“– interpolatsioonitüüpkond, nagu see on sätestatud määruse (EL) 2017/ XXI lisa punktis 5.6;
5) „vastavusvahend“– modelleerimismudel, millele on osutatud I lisa punktis 2.
Artikkel 3
CO2 keskmise eriheite määramine seoses ajavahemikuks 2017–2020 püstitatud eesmärgiga
1. Tootja keskmine CO2-eriheide kalendriaastatel 2017–2020, aasta 2020 kaasa arvatud, määratakse CO2-heite (kogu tsükli heide) alusel järgmiselt:
a) |
kasutades NEDC-põhist CO2-heidet, kui tegemist on M1-kategooria sõiduautodega, mille tüübikinnitus tehakse määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa alusel; |
b) |
kui tegemist on olemasolevate M1-kategooria sõiduautodega, mille tüübikinnitus on tehtud määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa järgi, kasutatakse NEDC-põhist mõõdetud CO2-heidet ajavahemikus 2017. aastast kuni 31. augustini 2018 ning arvutatud NEDC-põhist CO2-heidet alates 1. septembrist 2018 kuni 31. detsembrini 2020; |
c) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (5) artiklis 27 osutatud seerialõpu sõidukite puhul kasutatakse NEDC-põhist mõõdetud CO2-heidet. |
2. Tootjad, kelle vastutusel on rohkem kui 1 000, kuid vähem kui 10 000 Euroopa Liidus ühel kalendriaastal aastatel 2017–2020, 2020. aasta kaasa arvatud, registreeritud uut sõiduautot, võivad kasutada kas arvutatud NEDC-põhist CO2-heidet või mõõdetud NEDC-põhist CO2-heidet.
Artikkel 4
WLTP-põhise CO2-heite järgi keskmise eriheite määramine
1. 1. jaanuarist 2018 jälgitakse kõikide registreeritud uute sõidukite WLTP-põhist CO2-heidet kogu tsükli heitena või vajaduse korral kogu tsükli kaalutud keskmisena kooskõlas vastavustunnistuse kirjega 49.4.
2. Iga tootja WLTP-põhiseid keskmiseid CO2-eriheiteid määratakse alates 1. jaanuarist 2018.
1. jaanuarist 2021 kasutatakse selliseid keskmisi eriheiteid selleks, et teha kindlaks, kas tootja täidab eriheite sihttaseme nõudeid.
Artikkel 5
Määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 5a kohaldamine seoses lisasoodustustega
Kui uue sõiduauto mõõdetud NEDC-põhine CO2-heide on alla 50 g CO2/km, märgib tootja määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 5a kohaldamiseks sellist näitu asjaomaste sõidukite vastavustunnistusse kuni 31. detsembrini 2022.
1. jaanuarist 2021:
a) |
arvutatakse sõidukite eriheide vastavalt kõnealuse määruse artiklile 5a, kasutades nende sõidukite WLTP-põhist CO2-heidet; |
b) |
kõnealuse määruse artiklis 5a sätestatud piirnormi 7,5 g CO2/km võetakse arvesse järgmiselt: kus
|
Artikkel 6
Määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 kohaldamine seoses ökoinnovatsiooniga
1. 1. jaanuarist 2021 võetakse tootja keskmise eriheite arvutamisel arvesse üksnes sellist ökoinnovatsioonilahendusega saavutatud CO2-heite vähenemist määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 tähenduses, mida ei hõlma määruse (EL) 2017/1151 XXI lisas sätestatud katsemeetod.
2. Tootja ökoinnovatsioonilahendusega saavutatud CO2-heite koguvähenemist järgmistel kalendriaastatel parandatakse järgmiselt:
a) 2021. aastal:
b) 2022. aastal:
c) 2023. aastal:
kus
|
on selline ökoinnovatsioonilahendusega saavutatud vähenemine asjaomasel aastal, mida võetakse arvesse keskmise eriheite arvutamisel; |
|
on selline ökoinnovatsioonilahendusega saavutatud vähenemine asjaomasel aastal, mis määratakse WLTP-põhiselt ja märgitakse vastavustunnistusse. |
2024. kalendriaastast võetakse ökoinnovatsioonilahendusega saavutatud vähenemist arvesse keskmise eriheite arvutamisel ilma parandeid kasutamata.
Artikkel 7
Arvutatud ja parandatud NEDC-põhine CO2-heide, mida kasutatakse keskmise eriheite arvutamiseks
1. 2017. kalendriaastast kuni 2020. aastani (2020 kaasa arvatud) arvutatakse tootja keskmine CO2-eriheide sellise NEDC-põhise CO2-heite alusel, mis saadakse I lisa 4. jaotises sätestatud meetodiga, välja arvatud juhud, kui kohaldatakse artikli 3 lõike 1 punkti b või c või lõiget 2.
2. Kui WLTP interpolatsioonitüüpkonna hälbetegur De, nagu see on määratud vastavalt I lisa punktile 3.2.8, ületab väärtust 0,04, või kui kasutatakse kontrolltegurit „1“, mis on kindlaks määratud kõnealuses punktis, korrutatakse kõnealuse interpolatsioonitüüpkonna eest vastutava tootja arvutatud NEDC-põhine keskmine CO2-eriheide järgmise parandusteguriga:
kus
Dei |
määratakse kindlaks I lisa punkti 3.2.8 järgi; |
ri |
on asjaomasesse WLTP interpolatsioonitüüpkonda i kuuluvate sõidukite registreerimiste arv aastas; |
δз,i |
võrdub 0-ga, kui Dei puudub, muudel juhtudel on see võrdne 1-ga; |
N |
on selliste WLTP interpolatsioonitüüpkondade arv, mille eest tootja vastutab. |
Artikkel 8
Määruse (EL) nr 1014/2010 muutmine
Määrust (EL) nr 1014/2010 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artikkel 6 jäetakse välja. |
3) |
Lisatakse järgmine artikkel 9a: „Artikkel 9a Esialgse andmekogu koostamine 1. Tootjale vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõike 4 teisele lõigule edastatav esialgne andmekogu peab sisaldama kirjeid, mida, tuginedes tootja nimele ja 1. jaanuarist 2018 sõiduki valmistajatehase tähisele, võib omistada kõnealusele tootjale. Keskregistris, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõike 4 esimeses lõigus, ei tohi olla sõiduki valmistajatehase tähiste andmeid. 2. Sõiduki valmistajatehase tähiste töötlemine ei hõlma selliste isikuandmete töötlemist, mida võiks seostada kõnealuste numbritega, või mis tahes muude andmete töötlemist, mis võimaldaks sõiduki valmistajatehase tähiseid seostada isikuandmetega.“ |
4) |
I lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga. |
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.
(2) Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).
(3) Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).
(4) Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1014/2010 uute sõiduautode registreerimisandmete seire ja esitamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 293, 11.11.2010, lk 15).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).
I LISA
1. SISSEJUHATUS
Käesolevas lisas sätestatakse metoodika, mille järgi määratakse M1-kategooria üksiksõiduki NEDC-põhine CO2-heide.
2. WLTP INTERPOLATSIOONITÜÜPKONNA NEDC-PÕHISE CO2-HEITE MÄÄRAMINE
2.1. Vastavusvahend
Tüübikinnitusasutus tagab, et NEDC-põhine CO2-heide, mida tuleb kasutada punkti 3 kohaldamisel, määratakse modelleerimisega käesoleva lisa kohaselt.
Komisjon pakub sel eesmärgil modelleerimisvahendit (edaspidi „vastavusvahend“) allalaaditava tarkvara kujul. Komisjon annab ka juhiseid selle kohta, kuivõrd on vastavusvahendiga võimalik modelleerida eesrindlike tehniliste lahendustega sõidukit ja, kui see on asjakohane, soovitab mõõtmiste tegemist modelleerimise asemel.
2.1.1. Juurdepääs vastavusvahendile
Vastavusvahend paigaldatakse tüübikinnitusasutuse arvutisse, või kui see on asjakohane, tehnilise teenistuse arvutisse ning selleks järgitakse järgmisel veebisaidil antud juhiseid:
[http://ec.europa.eu/clima/policies/transport/vehicles/cars/documentation_en.htm]
Tüübikinnitusasutus tagab, et vastavusvahendit kasutatakse käesoleva määruse nõuete kohaselt ning kasutusjuhendis (1) esitatud juhiste järgi.
Taotluse korral annab komisjon toetust tüübikinnitusasutustele ja tehnilisele teenistusele käesoleva määrusega seotud vastavusvahendi kasutamise teemal. Toetuse taotlused saadetakse järgmisel e-posti aadressil:
co2mpas@jrc.ec.europa.eu (2)
Vastavusvahend peab olema kättesaadav muudele kasutajatele, kuid toetust antakse ainult neile kasutajatele kättesaadavate vahendite piires.
2.1.2. Elektrooniline allkiri ja vastavusvahendiga saadud tulemusele templi lisamine
E-allkirjastamise võti tuleb teha kättesaadavaks tüübikinnitusasutustele ja vastavalt vajadusele ka tehnilistele teenistustele komisjonile tehtud taotluse põhjal, et nad saaksid vastavusvahendiga saadud originaaltulemuse (millele on osutatud punktis 3.1) allkirjastada ja varustada templiga. Taotlus peab sisaldama vastavusvahendiga saadud tulemuse eest vastutava asjaomase isiku nime ja kontaktandmeid (postiaadress, e-posti aadress, telefoninumber) ja see tuleb saata järgmisel aadressil:
EC-CO2-LDV-IMPLEMENTATION@ec.europa.eu
2.1.3. Vastavusvahendi iga-aastane ajakohastamine
Vastavusvahendi toimivust tuleb pidevalt üle vaadata, võttes arvesse esitatud teavet; seda teevad punktis 2.1.2 osutatud kontaktisikud. Vajaduse korral koostab komisjon uuendatud vastavusvahendi, mis võetakse käibele igal aastal 1. septembril. Vastavusvahendi uuendatud versioon ei mõjuta varasemate versioonidega saadud tulemuste kehtivust.
Uut versiooni võib kasutada käesoleva lisa 3. jaotises sätestatud menetluse eesmärgil alates selle väljalaskmisest. Tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistuse loal võib vastavusvahendi eelmist versiooni kasutada veel kuni kaks kuud pärast uue versiooni väljalaskmist.
Vastavusvahendiga saadud tulemuste elektrooniliselt allkirjastatud aruandesse märgitakse vastavusvahendi versioon ja selle arvuti operatsioonisüsteem, millega vastavusvahendit kasutati.
Kui uue versiooni kasutamiseks on vaja käesoleva määruse sätete kohandamist, ei saa uut versiooni välja lasta enne, kui määrust on vastavalt muudetud.
2.1.4. Vastavusvahendi ajakohastamine erijuhul
Olenemata punktis 2.1.3 sätestatust, kui vastavusvahendi kasutamises ilmnevad 3. jaotises sätestatud menetluse korral tõsised häired, tuleb välja töötada ja välja lasta vastavusvahendi uus versioon niipea kui võimalik pärast häire avastamist. Uut versiooni hakatakse kasutama alates selle väljalaskmisest ja see ei mõjuta varasemate versioonidega saadud tulemusi.
Kui uue versiooni kasutamiseks on vaja käesoleva määruse sätete kohandamist, ei saa uut versiooni välja lasta enne, kui määrust on vastavalt muudetud.
2.2. Selliste WLTP katse andmete kindlaksmääramine, mida on vaja kasutada modelleerimismudeli sisendandmete määratlemiseks
Vastavusvahendiga modelleerimise sisendandmed võetakse asjakohastest WLTP-põhise katsega saadud tulemustest H-sõidukiga või vajaduse korral L-sõidukiga, nagu on määratletud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punktis 4.2.1. Kui H- või L-sõidukiga tehakse kõnealuse määruse XXI lisa tabeli A6/2 järgi rohkem kui üks WLTP-põhine tüübikinnituskatse, toimitakse katseandmete põhjal sisendandmete saamiseks järgmiselt:
a) |
kui tehakse kaks tüübikinnituskatset, kasutatakse selle katse andmeid, mille CO2-heide on suurem; |
b) |
kui tehakse kolm tüübikinnituskatset, kasutatakse CO2-heite mediaanväärtust. |
2.3. Sisendandmete ja vastavusvahendi kasutamistingimuste määramine
Vastavusvahendiga tehtava modelleerimise puhul tuleb võtta arvesse määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisas osutatud katsetingimusi, sealhulgas täpsust, nagu see on sätestatud käesoleva lisa punktides 2.3.1–2.3.7.
Sõiduki füüsilised mõõtmised, millele on osutatud punktis 3, tehakse kooskõlas kõnealuses määruses osutatud tingimustega ning kõnealuses lisas esitatud täpsusega ja, kui see on asjakohane, sisendandmetega, mis on määratletud punktis 2.4.
2.3.1. Sõiduki NEDC-põhise inertsi määramine
H- ja L-sõiduki NEDC-põhine võrdlusmass määratakse järgmiselt:
Siin
MRO on töökorras sõiduki mass, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 3 punktis d vastavalt H- ja L-sõiduki jaoks.
Modelleerimise sisendandmetes kasutatakse võrdlusmassina inertsi, nagu see on esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa tabelis 3, ja see on võrdväärne võrdlusmassiga RM, mis on määratud vastavalt käesolevale punktile ja mida tähistatakse vastavalt TMn,L ja TMn,H.
2.3.2. Katseseisundisse viimise mõju määramine
Enne sõiduki katsetamist veojõustendil tüübikinnituseks valmistatakse sõiduk ette, et saavutada sellised tingimused, nagu on vabakäigu katse korral. WLTP-põhiseks katseks katseseisundisse viimine erineb sellest, mida kasutatakse NEDC korral, sest leitakse, et WLTP katses mõjuvad ühesuguse sõidutakistuse korral sõidukile suuremad jõud. Selleks erinevuseks seadistatakse 6 njuutonit ja seda kasutatakse NEDC-põhise sõidutakistuse arvutamisel vastavalt punktile 2.3.8.
2.3.3. Ümbritseva keskkonna tingimused vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 punktis 3.1.1 osutatule
Vastavusvahendi kasutamisel valitakse katseruumi temperatuuriks 25 °C.
Ka sõiduki füüsilistel mõõtmistel vastavalt punktile 3 peab katseruumi temperatuur olema 25 °C, kuid tootja taotlusel võib valida katseruumi temperatuuri vahemikust 20–25 °C.
2.3.4. Aku esialgne laadimisolek
Esialgne aku laetuse tase peab olema vähemalt 99 protsenti vastavusvahendi kasutamise korral. Sama kehtib ka füüsilise katse tegemisel sõidukiga.
2.3.5. Erinevus ettenähtud rehvirõhkude osas
WLTP korral on kindlaks määratud madalaim rehvirõhk vastavalt sõiduki massile, kuid NEDC jaoks seda ei ole täpsustatud. Sõiduki NEDC-põhise võrdlusmassi korral NEDC-põhise sõidutakistuse arvutamisel vastavalt punktile 2.3.8 kasutatav rehvirõhk, võttes arvesse sõiduki eri telgedel asuvate rehvide erinevat rõhku, arvutatakse kui valitud rehvide korral kummagi telje lubatud miinimumrehvirõhu keskmisest ja kummagi telje lubatud maksimumrehvirõhu keskmisest saadud keskmine. Arvutus tehakse H- ja L-sõiduki jaoks vastavalt järgmistele valemitele:
H-sõiduki jaoks |
: |
|
L-sõiduki jaoks |
: |
|
Siin
Pmax, |
on valitud rehvide korral kummagi telje maksimumrehvirõhust arvutatud kahe telje keskmine |
Pmin, |
on valitud rehvide korral kummagi telje miinimumrehvirõhust arvutatud kahe telje keskmine. |
Vastav mõju sõidukile avalduva takistuse kujul arvutatakse järgmiste valemitega vastavalt H- ja L-sõiduki jaoks:
2.3.6. Rehvimustri sügavuse (TTD) määramine
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkti 4.2.2.2 kohaselt peab minimaalne rehvimustri sügavus WLTP katses olema 80 % ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa 7. liite punkti 4.2 kohaselt peab NEDC katses minimaalne lubatud rehvimustri sügavus olema 50 % nimiväärtusest. Seega on kahe meetodi puhul erinevus rehvimustri sügavuse osas 2 mm. Vastav mõju sõidukile avalduva takistuse osas leitakse NEDC-põhise sõidutakistuse arvutuse korral punkti 2.3.8 kohaselt järgmiste valemitega vastavalt L-sõiduki ja H-sõiduki jaoks:
Siin
RMn,H ja RMn,L on vastavalt H-sõiduki ja L-sõiduki võrdlusmass punkti 2.3.1 kohaselt.
2.3.7. Pöörlevate osade inertsi leidmine
Vastavusvahendi kasutamise korral
WLTP katse modelleerimisel tuleb arvestada nelja pöörleva rattaga ja NEDC katse korral vaid kahe pöörleva rattaga. Sellest tulenevat mõju sõidukile avalduvale jõule tuleb võtta arvesse punktis 2.3.8.1.1 alapunkti a alapunktis 3 esitatud valemitega.
Vastavusvahendiga tuleb arvutada kiirendavat ja aeglustavat jõudu NEDC-põhisel modelleerimisel ainult kahe ratta pöörlemisel avalduvat inertsi arvesse võttes.
Füüsilise katse korral
WLTP vabakäigu seadistuse korral tuleb vabakäigu aja kohta jõud arvutada ja vastupidi, võttes arvesse katsemassi ja mõju pöörlevast massist (3 % MRO ja 25 kg summast). NEDC-põhise vabakäigu seadistuse korral tuleb vabakäigu aja kohta arvutada jõud ja vastupidi, kuid mitte võtta arvesse pöörlevat massi (kasutatakse ainult punktis 2.3.1 arvutatud sõiduki NEDC inertsi).
2.3.8. NEDC-põhise sõidutakistuse määramine
2.3.8.1. Kui sõidutakistus määratakse vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punktidele 1–4 ja 6
2.3.8.1.1. H-sõiduki NEDC-põhiste sõidutakistustegurite määramine
a) |
H-sõiduki sõidutakistustegur F0,n njuutonites [N] leitakse järgmiselt:
|
b) |
H-sõiduki sõidutakistustegur F1n leitakse järgmiselt: pöörlevate osade inertsi mõju Sõidukiga füüsilise katse tegemisel kasutatakse järgmist valemit: |
c) |
H-sõiduki sõidutakistustegur F2n leitakse järgmiselt: pöörlevate osade inertsi mõju Sõidukiga füüsilise katse tegemisel kasutatakse järgmist valemit: Siin kordaja on sõidutakistustegur F2, mis leitakse H-sõiduki WLTP katses nii, et kõigi aerodünaamiliste lisaseadmete mõju on kõrvaldatud. |
2.3.8.1.2. L-sõiduki NEDC-põhiste sõidutakistustegurite määramine
a) |
L-sõiduki sõidutakistustegur F0,n leitakse järgmiselt:
|
b) |
L-sõiduki sõidutakistustegur F1n leitakse järgmiselt: pöörlevate osade inertsi mõju Sõidukiga füüsilise katse tegemisel kasutatakse järgmist valemit: F1w,L on L-sõiduki WLTP katses määratud sõidutakistustegur F1. |
c) |
L-sõiduki sõidutakistustegur F2n leitakse järgmiselt: pöörlevate osade inertsi mõju Sõidukiga füüsilise katse tegemisel kasutatakse järgmist valemit: Siin kordaja F 2w,L on sõidutakistustegur F2, mis leitakse L-sõiduki WLTP katses nii, et kõigi aerodünaamiliste lisaseadmete mõju on kõrvaldatud. |
2.3.8.2. Sõidutakistuse määramine WLTP katse korral määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkti 5 järgi
a) |
Sõiduki sõidutakistus arvutatakse määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkti 5.1 järgi ning NEDC-põhine sõidutakistus, mida kasutatakse vastavusvahendiga modelleerimisel sisendandmetes, arvutatakse järgmiselt: H-sõiduki korral: L-sõiduki korral: Siin
|
b) |
kui on arvutatud sõidutakistuse standardväärtused määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkti 5.2 järgi, arvutatakse NEDC-põhised sõidutakistused järgmiselt: H-sõiduki korral: L-sõiduki korral: Siin
|
2.4. Sisendandmete tabel
Tootja määrab H- ja L-sõiduki jaoks sisendandmed vastavalt punktile 2.2 ning esitab tabeli 1 järgi sisendandmetega täidetud tabeli tüübikinnitusasutusele või, kui see on asjakohane, katset korraldama määratud tehnilisele teenistusele; täita ei ole vaja lahtreid 31–33 (NEDC-põhised sõidutakistused), need suurused arvutab kas tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus punktis 2.3.8 esitatud valemite järgi.
Tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus kontrollib andmed iseseisvalt üle ja kinnitab tootja esitatud sisendandmete õigsust. Kahtluse korral määrab tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus iseseisvalt asjaomased sisendandmed, sõltumata tootja esitatud andmetest, või tegutseb punktide 3.2.7 ja 3.2.8 järgi, kui see on asjakohane.
Tabel 1
Sisendandmed vastavusvahendi jaoks
Nr. |
Sisendandmed vastavusvahendi jaoks |
Ühik |
Allikas |
Märkused |
1 |
Kütuseliik |
— |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.2.1 |
Diisel/bensiin/vedelgaas/maagaas või biometaan / etanool (E85)/biodiislikütus |
2 |
Kütuse alumine kütteväärtus |
kJ/kg |
Tootja ja/või tehnilise teenistuse avaldus |
|
3 |
Kütuse süsinikusisaldus |
% |
Sama |
Kütuse süsinikusisaldus massiprotsentides, nt 85,5 % |
4 |
Mootori tüüp |
|
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.1.1 |
Sädesüüde või survesüüde |
5 |
Mootori töömaht |
cm3 |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.1.3 |
|
6 |
Mootori kolvi käik |
mm |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.1.2.2 |
|
7 |
Mootori nimivõimsus |
kW... min–1 korral |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.1.8 |
|
8 |
Mootori pöörlemiskiirus mootori nimivõimsusel |
min–1 |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.1.8 |
Mootori pöörlemiskiirus suurimal kasulikul võimsusel |
9 |
Mootori suurendatud pöörlemiskiirus tühikäigul (*1) |
min–1 |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.1.6.1 |
|
10 |
Suurim kasulik pöördemoment (*1) |
Nm p min–1 korral |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.2.1.10 |
|
11 |
Mootori kiiruse karakteristikute parv T1 (*1) |
min–1 |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 2. all-lisa |
Väärtuste loetelu |
12 |
Mootori väändemomendi karakteristikute parv T1 (*1) |
Nm |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 2. all-lisa |
Väärtuste loetelu |
13 |
Mootori võimsuse karakteristikute parv T1 (*1) |
kW |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 2. all-lisa |
Väärtuste loetelu |
14 |
Mootori tühikäigukiirus |
min–1 |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 2. all-lisa |
Tühikäigukiirus sooja mootoriga |
15 |
Kütusekulu tühikäigul |
g/s |
Tootja esitab |
Kütusekulu tühikäigul sooja mootoriga |
16 |
Peaülekande ülekandearvud |
— |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 4.6 |
Peaülekande ülekandearv |
17 |
Rehvi kood (*2) |
— |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 6 |
WLTP katses kasutatud rehvi kood (nt P195/55R1685H) |
18 |
Käigukasti tüüp |
– |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 4.5 |
Manuaalne/automaatne/variaatorkäigukast |
19 |
Pöördemomendi muundur |
— |
Tootja esitab |
0 = ei, 1 = jah. Kas sõidukis on kasutusel pöördemomendi muundurit? |
20 |
Automaatkäigukasti puhul kütusesäästlikkus |
— |
Tootja esitab |
0 = ei, 1 = jah. Väärtus 1 tähendab seda, et vastavusvahendis võib kasutada püsikiirusega sõitmise korral kõrgemat käiku kui muutuvate tingimuste korral |
21 |
Veorežiim |
— |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 5. all-lisa punkt 2.3.1 |
Kaherattavedu, neljarattavedu. |
22 |
Käivitamis-seiskamissüsteemi aktiveerimise aeg |
s |
Tootja esitab |
Käivitamis-seiskamissüsteemi aktiveerimise aeg, mis on möödunud katse algusest |
23 |
Generaatori nimipinge |
V |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.4.4.5 |
|
24 |
Aku mahtuvus |
Ah |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 3.4.4.5 |
|
25 |
Ümbritseva keskkonna temperatuur WLTP katse alustamisel |
°C |
|
Standardväärtus = 23 °C WLTP katses mõõtmisel |
26 |
Generaatori suurim võimsus |
kW |
Tootja esitab |
|
27 |
Generaatori kasutegur |
— |
Tootja esitab |
Standardväärtus = 0,67 |
28 |
Käigukasti ülekandearvud |
— |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 4.6 |
Väärtuste loetelu: 1. käigu ülekandearv, 2. käigu ülekandearv jne |
29 |
Sõiduki kiiruse ja mootori pöörlemiskiiruse suhe (*2) |
(km/h)/min–1 |
Tootja esitab |
Väärtuste loetelu: [ülekandearv püsikiirusel 1. käigul, ülekandearv püsikiirusel 2. käigul, ...]; alternatiiv käigukasti ülekandearvudele |
30 |
Sõiduki NEDC-põhine inerts |
kg |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punkt 2.6 |
Tuletatakse käesoleva lisa punkti 2.3.1 järgi. |
31 |
F0 NEDC |
N |
Käesoleva lisa punkti 2.3.8, täidab tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus |
Sõidutakistustegur F0 |
32 |
F1 NEDC |
N/(km/h) |
Sama |
Sõidutakistustegur F1 |
33 |
F2 NEDC |
N/(km/h)2 |
Sama |
Sõidutakistustegur F2 |
34 |
WLTP-põhine katsemass |
Kg |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite teabedokumendi liite punkt 2.4.6 |
Ilma pöörlevate osade parandita |
35 |
F0 WLTP |
N |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite teabedokumendi liite punkt 2.4.8 |
Sõidutakistustegur F0 |
36 |
F1 WLTP |
N/(km/h) |
Sama |
Sõidutakistustegur F1 |
37 |
F2 WLTP |
N/(km/h)2 |
Sama |
Sõidutakistustegur F2 |
38 |
WLTP-põhine CO2-heide 1. faasis |
gCO2/km |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 8a liite katsearuande punkt 2.1.1 |
Aeglane faas, koti väärtused RCB parandita, ümardamata mõõtetulemused WLTP katses |
39 |
WLTP-põhine CO2-heide 2. faasis |
gCO2/km |
Sama |
Keskmine faas, koti väärtused RCB parandita, ümardamata mõõtetulemused WLTP katses |
40 |
WLTP-põhine CO2-heide 3. faasis |
gCO2/km |
Sama |
Kiire katsefaas, koti väärtused RCB parandita, ümardamata mõõtetulemused WLTP katses |
41 |
WLTP-põhine CO2-heide 4. faasis |
gCO2/km |
Sama |
Eriti kiire faas, koti väärtused RCB parandita, ümardamata mõõtetulemused WLTP katses mõõtmisel |
42 |
Turboülelaadur või kompressorülelaadur |
— |
Tootja esitab |
0 = ei | 1 = jah. Kas sõidukil on laadimissüsteem? |
43 |
Käivitamis-seiskamissüsteem |
— |
Tootja esitab |
0 = ei | 1 = jah. Kas sõidukil on käivitamis-seiskamissüsteem? |
44 |
Pidurdusenergia tagastus |
— |
Tootja esitab |
0 = ei | 1 = jah. Kas sõidukil on energiatagastussüsteem? |
45 |
Muutuva faasiga klapitöö |
— |
Tootja esitab |
0 = ei | 1 = jah. Kas sõidukil on muutuva faasiga klapitöö? |
46 |
Temperatuuri juhtimise süsteem |
— |
Tootja esitab |
0 = ei | 1 = jah. Kas sõidukil on käigukasti temperatuuri juhtimise süsteem? |
47 |
Otsesissepritse/kaudsissepritse |
— |
Tootja esitab |
0 = PFI | 1 = DI |
48 |
Lahjasegurežiim |
— |
Tootja esitab |
0 = ei | 1 = jah. Kas mootor töötab lahja seguga? |
49 |
Silindrite väljalülitus |
— |
Tootja esitab |
0 = ei | 1 = jah. Kas mootoril on silindrite väljalülitamise süsteem? |
50 |
Heitgaasitagastus |
— |
Tootja esitab |
0 = ei | 1 = jah. Kas sõidukil on väline heitgaasitagastus? |
51 |
Tahmafilter |
— |
Tootja esitab |
0 = ei | 1 = jah. Kas sõidukil on tahmafilter? |
52 |
Selektiivse katalüütilise taandamise seade (SCR) |
— |
Tootja esitab |
0 = ei | 1 = jah. Kas sõidukil on selektiivse katalüütilise taandamise seade? |
53 |
Katalüütilise taandamisega NOx-i püüdur |
— |
Tootja esitab |
0 = ei | 1 = jah. Kas sõidukil on katalüütilise taandamisega NOx-i püüdur? |
54 |
WLTP-põhine aeg |
s |
WLTP katse mõõtmised (vastavalt käesoleva lisa punktile 2.2) |
Väärtuste loetelu: pardadiagnostika ja veojõustendi andmed, 1 Hz |
55 |
WLTP-põhine kiirus (teoreetiline) |
km/h |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 1. all-lisa määratluse kohaselt |
Väärtuste loetelu: 1 Hz, sammuga 0,1 km/h. Kui ei ole andmeid esitatud, siis kasutatakse kiirusprofiili, mis on esitatud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 1. all-lisa punktis 6, eelkõige tabelites A1/7–A1/9, A1/11, A1/12 |
56 |
WLTP-põhine kiirus (tegelik) |
km/h |
WLTP katse mõõtmised (vastavalt käesoleva lisa punktile 2.2) |
Väärtuste loetelu: pardadiagnostika ja veojõustendi andmed, 1 Hz, sammuga 0,1 km/h |
57 |
WLTP-põhine käik (teoreetiline) |
— |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 2. all-lisa määratluse kohaselt |
Väärtuste loetelu: 1 Hz. Kui ei ole andmeid esitatud, arvutatakse vastavusvahendit kasutades |
58 |
WLTP-põhine mootori pöörlemiskiirus |
min–1 |
WLTP katse mõõtmised (vastavalt käesoleva lisa punktile 2.2) |
Väärtuste loetelu: 1 Hz, sammuga 10 p/min, kasutades pardadiagnostikat |
59 |
WLTP-põhine mootori jahutusvedeliku temperatuur |
°C |
Sama |
Väärtuste loetelu: 1 Hz, sammuga 0,5 °C, kasutades pardadiagnostikat |
60 |
WLTP-põhine generaatori vool |
A |
Madalpingeline vool määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 2. liite määratluse kohaselt |
Väärtuste loetelu: 1 Hz, sammuga 0,1 A, välise mõõteseadmega, mis on sünkroniseeritud veojõustendiga |
61 |
WLTP-põhine madalpingeline akuvool |
A |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 2. liite määratluse kohaselt1151 |
Väärtuste loetelu: 1 Hz, sammuga 0,1 A, välise mõõteseadmega, mis on sünkroniseeritud veojõustendiga |
62 |
WLTP-põhine arvutatud koormus |
— |
Nagu on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 11. lisas |
Väärtuste loetelu: pardadiagnostika andmed, mõõtmine WLTP katses, värskendamine sammuga vähemalt 1 Hz (võimalik kõrgema sagedusega, eraldusteravus 1 %) |
63 |
Katseseisundisse viimise aeg WLTP korral |
s |
Ettevalmistus katsetes mõõtmiseks, määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa punkti 1.2.6 kohaselt |
Väärtuste loetelu: pardadiagnostika ja veojõustendi andmed, 1 Hz |
64 |
Kiirus katseseisundisse viimisel WLTP korral |
km/h |
Sama |
Väärtuste loetelu: pardadiagnostika ja veojõustendi andmed, 1 Hz, sammuga 0,1 km/h |
65 |
WLTP-põhine generaatori vool katseseisundisse viimisel |
A |
Mõõdetakse meetodil, mis on sätestatud madalpingelise akuvoolu jaoks määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 2. liite punktis 2.1 |
Väärtuste loetelu: 1 Hz, sammuga 0,1 A, välise mõõteseadmega, mis on sünkroniseeritud veojõustendiga |
66 |
WLTP-põhine madalpingeline akuvool katseseisundisse viimisel |
A |
Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 2. liite määratluse kohaselt |
Väärtuste loetelu: 1 Hz, sammuga 0,1 A, välise mõõteseadmega, mis on sünkroniseeritud veojõustendiga |
3. NEDC-PÕHISE CO2-HEITE NING KÜTUSEKULU MÄÄRAMINE H- JA L-SÕIDUKI PUHUL
3.1. NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtuste, faasiomaste väärtuste ja kütusekulu määramine H- ja L-sõiduki puhul
Tüübikinnitusasutus tagab, et WLTP interpolatsioonitüüpkonda kuuluva H-sõiduki ja, kui see on asjakohane, L-sõiduki NEDC-põhine CO2 võrdlusväärtus ning faasiomased väärtused ja kütusekulu määratakse punktide 3.1.2 ja 3.1.3 järgi.
Kui H- ja L-sõiduki sõidutakistused, mis on arvutatud punkti 3.2.8 järgi, on ühesugused, määratakse üksnes H-sõiduki NEDC-põhine CO2 võrdlusväärtus.
3.1.1. Vastavusvahendi sisend- ja väljundandmed
Tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus tagab, et vastavusvahendi sisendandmekogum on täielik. Pärast vastavusvahendiga katsetamise lõpetamist annab selleks punkti 2.1.1 kohaselt ettenähtud isik elektroonilise allkirja
a) |
vastavusvahendi tulemuste originaalaruandele; |
b) |
kokkuvõtvale tekstidokumendile. |
Vastavusvahendi tulemuste aruanne, millele on osutatud punktis a, sisaldab kasutatud sisendandmeid, vastavusvahendiga saadud väljundandmeid, tootja esitatud väärtust ja kui on olemas, sõidukiga sooritatud füüsiliste katsete tulemusi. Kokkuvõtvas tekstidokumendis, millele on osutatud punktis b, esitatakse nii tootja esitatud kui ka vastavusvahendiga leitud CO2-heide ning asjaomased tunnusandmed, nagu näiteks kasutatud interpolatsioonitüüpkonna tunnus.
3.1.2. H-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus
Kasutades punktis 3.1.1 osutatud sisendandmekogumit, tehakse vastavusvahendiga järgmised modelleeritud katsed:
a) |
WLTP katse H-sõidukiga; |
b) |
NEDC katse H-sõidukiga. |
H-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus leitakse järgmiselt:
Siin
CO2,H |
on H-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus; |
WLTPACGcorr,H |
on H-sõiduki keskmine WLTP-põhine CO2-heide, mis saadakse punktis 2.2 osutatud katsetes ja mida on parandatud RCB (laetava energiasalvestussüsteemi laetus) parandusteguriga vastavalt meetodile, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 2. liites; RCB parandustegurit kasutatakse, kui RCB on negatiivne (energiasalvestussüsteem tühjeneb) ja kui RCB on positiivne (energiasalvestussüsteemi laetakse) ning ka juhtudel, mil kõnealuse liite tabelis A6. App 2/2 esitatud parandusnäitaja c on väiksem kui kasutatav lubatud hälve kõnealuse tabeli kohaselt; |
RCBcorr,H |
on H-sõiduki CO2-heite RCB parand [gCO2/km] WLTP katses, mis on punkti 2.2 kohaselt valitud sisendandmete määramiseks ning on arvutatud vastavalt meetodile, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 2. liites negatiivse RCB (energiasalvestussüsteem tühjeneb) ja positiivse RCB (energiasalvestussüsteemi laetakse) korral; |
DEc,H |
on H-sõiduki punktis a osutatud WLTP katse ja punktis b osutatud NEDC katse tulemuse vahe; |
Ki, H |
on määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 1. liites H-sõiduki jaoks kindlaks määratud suurus. |
3.1.3. L-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus
Kui on asjakohane, tehakse vastavusvahendiga järgmisi modelleerimisi, kasutades asjakohaseid sisendandmeid, mis on esitatud punktis 2.4 osutatud tabelis:
a) |
WLTP katse L-sõidukiga; |
b) |
NEDC katse L-sõidukiga. |
L-sõiduki NEDC -põhise CO2-heite võrdlusväärtus leitakse järgmiselt:
Siin
CO 2,L |
on L-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus; |
WLTPACGcorr,L |
on L-sõiduki keskmine WLTP-põhine CO2-heide, mis saadakse punktis 2.2 osutatud katsetes ja mida on parandatud RCB (laetava energiasalvestussüsteemi laetus) parandusteguriga vastavalt meetodile, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 2. liites; RCB parandustegurit kasutatakse, kui RCB on negatiivne (energiasalvestussüsteem tühjeneb) ja kui RCB on positiivne (energiasalvestussüsteemi laetakse) ning ka juhtudel, mil kõnealuse liite tabelis A6. App 2/2 esitatud parandusnäitaja c on väiksem kui kasutatav lubatud hälve kõnealuse tabeli kohaselt; |
RCBcorr,L |
on L-sõiduki CO2-heite RCB parand [gCO2/km] WLTP katses, mis on punkti 2.2 kohaselt valitud sisendandmete määramiseks ning on arvutatud vastavalt meetodile, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 2. liites negatiivse RCB (energiasalvestussüsteem tühjeneb) ja positiivse RCB (energiasalvestussüsteemi laetakse) korral; |
DEc,L |
on L-sõiduki punktis a osutatud WLTP katse tulemuse ja punktis b osutatud NEDC katse tulemuse vahe; |
Ki,L |
on määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa 1. liites L-sõiduki jaoks kindlaks määratud suurus. |
3.2. H- ja L-sõiduki jaoks määratud NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtuse tõlgendamine
Iga WLTP interpolatsioonitüüpkonna kohta peab tootja tüübikinnitusasutusele esitama kogu tsükli NEDC-põhise CO2-heite H-sõiduki ja, kui see on asjakohane, L-sõiduki jaoks. Tüübikinnitusasutus tagab, et H-sõiduki ja, kui see on asjakohane, L-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus määratakse punktide 3.1.2 ja 3.1.3 järgi ning asjaomase sõiduki võrdlusväärtusi tõlgendatakse punktide 3.2.1–3.2.5 järgi.
3.2.1. Uuritava H- või L-sõiduki NEDC-põhine CO2-heide, mida kasutatakse arvutustes punkti 4 kohaselt, on tootja esitatud väärtus, kui NEDC-põhine CO2 võrdlusväärtus ei ületa tootja esitatud väärtust rohkem kui 4 protsenti. Võrdlusväärtus võib ühegi piiranguta väiksem olla.
3.2.2. Kui NEDC-põhine CO2 võrdlusväärtus ületab tootja esitatud väärtust rohkem kui 4 protsenti, võib L- või H-sõiduki punktis 4 sätestatud arvutuste puhul kasutada võrdlusväärtust, kuid tootja võib ka taotleda, et sõidukiga tehtaks tüübikinnitusasutuse järelevalve all füüsiline katse vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisas kirjeldatud meetodile, võttes arvesse käesoleva lisa punktis 2 kindlaksmääratud täpsusi.
3.2.3. Kui punktis 3.2.2 osutatud füüsilise mõõtmise tulemus, mida on korrutatud teguriga Ki, ei ületa tootja esitatud väärtust rohkem kui 4 protsenti, kasutatakse punktis 4 sätestatud arvutustes tootja esitatud väärtust.
3.2.4. Kui füüsilise mõõtmise tulemus, mida on korrutatud teguriga Ki, ületab tootja esitatud väärtust rohkem kui 4 protsenti, tehakse sama sõidukiga veel üks mõõtmine ja tulemus korrutatakse teguriga Ki. Kui kahe sellise mõõtmise keskmine ei ületa tootja esitatud väärtust rohkem kui 4 protsenti, kasutatakse punktis 4 sätestatud arvutustes tootja esitatud väärtust.
3.2.5. Kui punktis 3.2.4 osutatud kahe mõõtmise keskmine ületab tootja esitatud väärtust rohkem kui 4 protsenti, tehakse kolmas mõõtmine ja tulemus korrutatakse teguriga Ki. Kolme mõõtmise keskmist kasutatakse punktis 4 sätestatud arvutustes.
3.2.6. Kui H- või L-sõiduki NEDC-põhine CO2-heide on leitud punktis 3.1.2 sätestatud viisil, kasutab tüübikinnitusasutus või asjaomane tehniline teenistus vastavusvahendi vastavaid käsklusi, et saata allkirjastatud kokkuvõtlik tekstidokument ajatempli saamiseks serverisse ja järgmisesse elektronpostkasti:
EC-CO2-LDV-IMPLEMENTATION@ec.europa.eu.
Tagasi saadakse ajatempliga vastus, millele vastavusvahend on omistanud juhuslikult valitud täisarvu vahemikust 1–100. Kui see täisarv langeb vahemikku 91–100, valitakse sõiduk ühe füüsilise mõõtmise tegemiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisas kirjeldatud meetodile, võttes arvesse käesoleva lisa punktis 2 kindlaks määratud täpsusi. Katse tulemused vormistatakse vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VIII lisale.
Kui punkti 3.2.1 kohaselt arvutatakse NEDC-põhine CO2-heide mõlema, nii L- kui ka H-sõiduki puhul, valitakse füüsiliseks mõõtmiseks L-sõiduk, kui juhuslikult valitud täisarv on vahemikus 91–95, ning H-sõiduk, kui juhuslikult valitud täisarv on vahemikus 96–100.
3.2.7. Olenemata punktist 3.2.6 taotleb tüübikinnitusasutus, vajaduse korral tehnilise teenistuse ettepanekul, et juhul, kui NEDC-põhine CO2-heide määratakse vastavalt punktile 3.2.1, tehtaks sõidukile üks füüsiline mõõtmine, sest sõltumatute teadmiste alusel võib olla põhjendatud arvamus, et esitatud NEDC-põhine CO2-heide on liiga väike mõõdetud NEDC-põhise CO2-heitega võrreldes. Katse tulemused vormistatakse vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VIII lisale.
3.2.8. Kui tehakse füüsiline katse vastavalt punktile 3.2.6 või 3.2.7, salvestab tüübikinnitusasutus iga WLTP interpolatsioonitüüpkonna jaoks mõõdetud väärtuse ja tootja esitatud väärtuse vahelise suhtelise hälbe De järgmiselt:
Siin
RTr |
on juhusliku katse tulemus, mida on korrutatud teguriga Ki; |
DV |
on tootja esitatud väärtus. |
Hälve De märgitakse tüübikinnitustunnistusse ja vastavustunnistusse.
Kui tüübikinnitusasutus leiab, et füüsilise katse tulemused ei kinnita tootja esitatud sisendandmeid, eelkõige punkti 2.4 tabeli 1 punktides 20, 22 ja 44 osutatud andmeid, võetakse kontrolltegur võrdseks 1-ga ning märgitakse tüübikinnitustunnistusse ja vastavustunnistusse. Kui sisendandmed leiavad kinnitust või kui sisendandmete viga ei ole tootja kasuks, võetakse kontrolltegur võrdseks 0-ga.
3.3. NEDC-põhise faasiomase CO2-heite ning kütusekulu arvutamine H- ja L-sõiduki puhul
Tüübikinnitusasutus või, kui see on asjakohane, tehniline teenistus määrab H- ja L-sõiduki faasiomase NEDC-põhise heite ja kütusekulu punktide 3.3.1–3.3.4 järgi.
3.3.1. H-sõiduki NEDC-põhise faasiomase CO2-heite arvutamine
Siin
p |
on NEDC faas: kas UDC (linnasõit) või EUDC (linnaväline sõit); |
NEDC CO2,p,H,c |
on NEDC-põhise CO2 katse tulemus faasis p, millele on osutatud punkti 3.1.2 alapunktis b; |
NEDC CO2,p,H |
on H-sõiduki faasiomane NEDC-põhine heide faasis p [gCO2/km]; |
CO2,AF,H |
on H-sõiduki parandustegur, mis arvutatakse kui vastavalt punktile 3.2 määratud NEDC-põhise CO2-heite ja vastavalt punkti 3.1.2 alapunktile b saadud NEDC katse tulemuse jagatis. |
3.3.2. NEDC-põhise faasiomase CO2-heite arvutamine L-sõiduki puhul
NEDC-põhine faasiomane heide arvutatakse järgmiselt:
Siin
p |
on NEDC faas: kas UDC (linnasõit) või EUDC (linnaväline sõit); |
NEDC CO2,p,L,c |
on punkti 3.1.3 alapunkti b kohaselt määratud NEDC-põhise CO2-heite katsetulemus faasis p; |
NEDC CO2,p,L |
on L-sõiduki faasiomane NEDC-põhine heide faasis p [gCO2/km]; |
CO2,AF,L |
on L-sõiduki parandustegur, mis arvutatakse kui vastavalt punktile 3.2 määratud NEDC-põhise CO2-heite ja vastavalt punkti 3.1.3 alapunktile b määratud NEDC katse tulemuse jagatis. |
3.3.3. H-sõiduki NEDC-põhise kütusekulu arvutamine
3.3.3.1. Kogu tsükli NEDC-põhise kütusekulu arvutamine
H-sõiduki kogu tsükli NEDC-põhine kütusekulu arvutatakse järgmiselt:
Siin
NEDC FCH,c |
on kogu tsükli NEDC-põhine kütusekulu, mis on leitud määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa järgi, kasutades punkti 3.1.2 alapunkti b kohaselt määratud CO2-heidet või punkti 3.2.2 kohaselt tehtud füüsilist mõõtmist; muude kütusekulu arvutamisel oluliste saasteainete (süsivesinikud, vingugaas) heide võetakse võrdseks 0-ga (0 g/km); |
NEDC FCH |
on H-sõiduki kogu tsükli NEDC-põhine kütusekulu [l / 100 km]; |
CO2,AF,H |
on H-sõiduki parandustegur, mis arvutatakse kui vastavalt punktile 3.2 mõõdetud NEDC-põhise CO2-heite ja vastavalt punkti 3.1.2 alapunktile b määratud NEDC katse tulemuse jagatis. |
3.3.3.2. H-sõiduki faasiomase NEDC-põhise kütusekulu arvutamine
H-sõiduki faasiomane NEDC-põhine kütusekulu arvutatakse järgmiselt:
Siin
p |
on NEDC faas: kas UDC (linnasõit) või EUDC (linnaväline sõit); |
NEDC FCp,H,c |
on faasi p NEDC-põhine kütusekulu, mis on leitud määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa järgi, kasutades punkti 3.1.2 alapunkti b kohaselt määratud CO2-heidet või punktis 3.2.2 osutatud füüsilist mõõtmist; muude kütusekulu arvutamisel oluliste saasteainete (süsivesinikud, vingugaas) heide võetakse võrdseks 0-ga (0 g/km); |
NEDC FCp,H |
on H-sõiduki NEDC-põhine faasiomane kütusekulu faasis p, [l / 100 km]; |
CO2,AF,H |
on H-sõiduki parandustegur, mis arvutatakse kui vastavalt punktile 3.2 mõõdetud NEDC-põhise CO2-heite ja vastavalt punkti 3.1.2 alapunktile b määratud NEDC katse tulemuse jagatis. |
3.3.4. L-sõiduki NEDC-põhise kütusekulu arvutamine
3.3.4.1. L-sõiduki kogu tsükli NEDC-põhise kütusekulu arvutamine
L-sõiduki kogu tsükli NEDC-põhine kütusekulu arvutatakse järgmiselt:
Siin
NEDC FCL,c |
on kogu tsükli NEDC-põhine kütusekulu, mis on leitud määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa järgi, kasutades punkti 3.1.3 alapunkti b kohaselt määratud CO2-heidet või punkti 3.2.2 kohaselt tehtud füüsilist mõõtmist; muude kütusekulu arvutamisel oluliste saasteainete (süsivesinikud, vingugaas) heide võetakse võrdseks 0-ga (0 g/km); |
NEDC FCL |
on L-sõiduki kogu tsükli NEDC-põhine kütusekulu [l / 100 km]; |
CO2,AF,L |
on L-sõiduki parandustegur, mis arvutatakse kui vastavalt punktile 3.2 määratud NEDC-põhise CO2 heite ja punkti 3.1.3 alapunkti b kohase NEDC modelleerimiskatse tulemuse jagatis. |
3.3.4.2. L-sõiduki faasiomase NEDC-põhise kütusekulu arvutamine
L-sõiduki faasiomane NEDC-põhine kütusekulu arvutatakse järgmiselt:
Siin
p |
on NEDC faas: kas UDC (linnasõit) või EUDC (linnaväline sõit); |
NEDC FCp,L,c |
on faasi p NEDC-põhise kütusekulu katse tulemus, mis on saadud määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa järgi, kasutades punkti 3.1.2 alapunkti b kohaselt määratud CO2 heidet või punktis 3.2.2 osutatud mõõtmist; muude kütusekulu arvutamisel oluliste saasteainete (süsivesinikud, vingugaas) heide võetakse võrdseks 0-ga (0 g/km); |
NEDC FCp,L |
on L-sõiduki faasiomane NEDC-põhine kütusekulu faasis p [l / 100 km]; |
CO2,AF,L |
on L-sõiduki parandustegur, mis arvutatakse kui vastavalt punktile 3.2 määratud NEDC-põhise CO2-heite ja vastavalt punkti 3.1.3 alapunktile b määratud NEDC katse tulemuse jagatis. |
4. ÜKSIKULE M1-KATEGOORIA SÕIDUKILE VASTAVA NEDC-PÕHISE CO2-HEITE JA KÜTUSEKULU ARVUTAMINE
Tootja arvutab üksiku sõiduauto faasiomase ja kogu tsükli NEDC-põhise CO2-heite ja kütusekulu vastavalt punktidele 4.1 ja 4.2 ning märgib need väärtused vastavustunnistusse.
Ümardamise juhised on esitatud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punktis 1.3.
4.1. H-sõiduki WLTP interpolatsioonitüüpkonnal põhineva NEDC-põhise CO2-heite määramine
Kui WLTP interpolatsioonitüüpkonna CO2-heide määratakse üksnes H-sõiduki puhul vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 6. all-lisa punktile 1.2.3.1, märgitakse vastava tüüpkonna sõiduki vastavustunnistusele selline NEDC-põhine CO2-heide, mis on määratud käesoleva lisa punkti 3.2 kohaselt ja kantud kõnealuse H-sõiduki tüübikinnitustunnistusele.
4.2. L- ja H-sõiduki WLTP interpolatsioonitüüpkonnal põhineva NEDC-põhise CO2-heite määramine
4.2.1. Üksiksõiduki sõidutakistuse arvutamine
4.2.1.1. Asjaomase sõiduki mass
Üksiksõiduki NEDC-põhine võrdlusmass RMn,ind määratakse järgmiselt:
MRO ind on töökorras sõiduki mass, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 3 punktis d üksiksõiduki jaoks.
Üksiksõiduki NEDC-põhise CO2-heite arvutamisel kasutatakse massina inertsi, nagu see on esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa tabelis 3, ja see on võrdväärne võrdlusmassiga, mis on määratud vastavalt kõnealusele punktile ja mida tähistatakse vastavalt TMn,ind.
4.2.1.2. Üksiksõiduki veeretakistus
Rehvide veeretakistust, mis leitakse määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punkti 3.2.3.2.2.2 kohaselt, kasutatakse üksiksõiduki NEDC CO2-heite arvutamiseks interpoleerimise teel.
4.2.1.3. Üksiksõiduki õhutakistus
Üksiksõiduki õhutakistuse arvutamisel võetakse arvesse üksiksõiduki õhutakistuse ja L-sõiduki õhutakistuse erinevust, mis tuleneb kere kuju erinevusest (m2):
Siin
Cd |
on õhutakistustegur; |
Af |
on sõiduki lauppind (m2). |
Tüübikinnitusasutus või, kui see on asjakohane, tehniline teenistus kontrollib, kas määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punktis 3.2.3.2.2.3 osutatud tuuletunnel on nõuetekohane, nii et sellega on võimalik täpselt määrata suurus Δ(Cd ×Af), kui sõiduki kere erineb L- ja H-sõiduki kerest. Kui tuuletunnel ei ole selle nõude kohane, kasutatakse üksiksõiduki korral H-sõiduki näitajat
Kui L- ja H-sõiduki kered on ühesuguse kujuga, võetakse interpoleerimisel suurusf võrdseks 0-ga.
4.2.1.4. WLTP interpoleerimistüüpkonna üksiksõiduki sõidutakistuse arvutamine
Katsesõidukite H- ja L-sõiduki sõidutakistustegureid F0,n, F1,n ja F2,n, mis on määratud punkti 2.3.8 kohaselt, tähistatakse vastavalt F0n,H, F1n,H ja F2n,H ning F0n,L, F1n,L ja F2n,L.
Üksiksõiduki sõidutakistustegurid F0n,ind, F1n,ind ja F2n,ind arvutatakse järgmise valemiga:
(valem 1)
või, kui kasutatakse valemit 2:
(valem 2)
või, kui = 0, kasutatakse valemit 3:
(valem 3)
kus:
4.2.1.5. Tsükli energiatarbe arvutamine
NEDC tsükli energiatarve Ek,n ja kõikide kasutatavate tsükli faaside energiatarbed Ek,p,n üksiksõidukite korral WLTP interpolatsioonitüüpkonnas arvutatakse määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punktis 5 sätestatud viisil, kasutades järgmisi sõidutakistustegurite ja massi komplekte k:
k = 1 |
: |
(katsesõiduk L) |
k = 2 |
: |
(katsesõiduk H) |
k = 3 |
: |
(üksiksõiduk WLTP interpolatsioonitüüpkonnast) |
Kui kasutatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa tabelis 3 sätestatud veojõustendi tegureid, kasutatakse järgmisi valemeid:
4.2.1.6. Üksiksõiduki NEDC-põhise CO2-heite arvutamine interpoleerimise teel
WLTP interpolatsioonitüüpkonna üksiksõiduki NEDC tsükli faasi p osa CO2 kogumassis arvutatakse järgmiselt:
WLTP interpolatsioonitüüpkonna üksiksõiduki CO2-heide [g/km] arvutatakse järgmiselt:
Suurused E1,p,n, E2,p,n, E3,p,n ja E1,n, E2,n, E3,n on määratletud punktis 4.2.1.5.
4.2.1.7. Üksiksõiduki NEDC-põhise kütusekulu arvutamine interpoleerimise teel
WLTP interpolatsioonitüüpkonna üksiksõiduki NEDC tsükli faasi p osa kütusekulus [l / 100 km] arvutatakse järgmiselt:
WLTP interpolatsioonitüüpkonna üksiksõiduki kogu tsükli kütusekulu [l / 100 km] arvutatakse järgmiselt:
Suurused E1,p,n, E2,p,n, E3,p,n ja E1,n, E2,n, E3,n on määratletud punktis 4.2.1.5.
5. ANDMETE SALVESTAMINE
Tüübikinnitusasutus või volitatud tehniline teenistus tagab, et salvestatakse järgmine teave:
a) |
vastavusvahendiga saadud tulemuste aruanne, millele on osutatud punktis 3.1.1 ja milles on NEDC-põhine CO2 võrdlusväärtus, millele on osutatud punktides 3.1.2 ja 3.1.3, ning tootja esitatud väärtus, direktiivi 2007/46/EÜ VIII lisa katsearuande vormis; |
b) |
määruse (EL) 2017/1151 I lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitustunnistuse addendum’i liite kohaselt märgitakse tüübikinnitustunnistusse käesoleva lisa punktis 3.2 osutatud NEDC CO2-heite mõõdetud väärtused; |
c) |
hälbetegur De ja kontrolltegur (kui need on olemas), mis on määratud vastavalt käesoleva lisa punktile 3.2.8, märgitakse määruse (EL) 2017/1151 I lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitustunnistuse addendum’i liite kohaselt tüübikinnitustunnistusse, ning direktiivi 2007/46/EÜ IX lisas sätestatud vastavustunnistuse kandesse 49.1; |
d) |
NEDC-põhine faasiomane heide ning faasiomane ja kogu tsükli kütusekulu, mis on määratud punkti 3.3 järgi, märgitakse määruse (EL) 2017/1151 I lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitustunnistuse addendum’i liite kohaselt tüübikinnitustunnistusse; |
e) |
NEDC-põhine CO2-heide (iga faasi ja kogu tsükli kohta) ning kütusekulu (iga faasi ja kogu tsükli kohta), mis on määratud käesoleva lisa punkti 4.2 järgi, märgitakse direktiivi 2007/46/EÜ IX lisas sätestatud vastavustunnistuse kandesse 49.1. |
(1) https://co2mpas.io/
(2) 1. augustist 2017 on aadress: jrc-co2mpas@ec.europa.eu
(*1) Kas tavaline mootori pöörlemiskiirus tühikäigul, suurendatud pöörlemiskiirus tühikäigul ning suurim kasulik väändemoment või mootori pöörlemiskiiruse, väändemomendi ja võimsuse karakteristikute parved T1 (käiguvahetuse puhul).
(*2) Kas rehvi mõõtmed või sõiduki kiiruse ja pöörlemiskiiruse jagatis (käiguvahetuse puhul).
II LISA
„I LISA
Andmeallikad
Näitaja |
Vastavustunnistus (1. osa, direktiivi 2007/46/EÜ IX lisas esitatud näidis B) |
Tüübikinnitusdokumendid (direktiiv 2007/46/EÜ) |
Tootja |
Punkt 0.5 |
III lisa I osa punkt 0.5 |
Tüübikinnitusnumber (TKN) koos laiendusega |
Punkt 0.10 |
VI lisas esitatud tüübikinnitustunnistus |
Tüüp |
Punkt 0.2 |
III lisa 1. osa punkt 0.2 (kui see on asjakohane) |
Variant |
Punkt 0.2 |
VIII lisa 3. punkt (kui see on asjakohane) |
Versioon |
Punkt 0.2 |
VIII lisa 3. punkt (kui see on asjakohane) |
Mark |
Punkt 0.1 |
III lisa I osa punkt 0.1 |
Kaubanimi |
Punkt 0.2.1 |
III lisa I osa punkt 0.2.1 |
Sõiduki kategooria |
Punkt 0.4 |
III lisa I osa punkt 0.4 |
Registreeritud sõiduki kategooria |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Töökorras sõiduki mass (kg) |
Punkt 13 |
III lisa I osa punkt 2.6 (1) |
Teljevahe (mm) |
Punkt 4 |
III lisa I osa punkt 2.1 (2) |
Teljerööbe (mm) |
Punkt 30 |
III lisa I osa punktid 2.3.1 ja 2.3.2 (3) |
NEDC tsükli CO2-eriheide (g/km) (4) |
Punkt 49.1 |
VIII lisa punkt 3 |
WLTP tsükli CO2-eriheide (g/km) (4) |
Punkt 49.4 |
Ei kohaldata |
Kütuseliik |
Punkt 26 |
III lisa I osa punkt 3.2.2.1 |
Kütuse kasutusviis |
Punkt 26.1 |
III lisa I osa punkt 3.2.2.4 |
Mootori töömaht (cm3) |
Punkt 25 |
III lisa I osa punkt 3.2.1.3 |
Elektrienergiakulu (Wh/km) |
Punkt 49.2 |
VIII lisa punkt 3 |
Ökoinnovatsioonilahenduse kood |
Punkt 49.3.1 |
VIII lisa punkt 4 |
Ökoinnovatsioonilahendusega saavutatav NEDC-põhise CO2-heite koguvähenemine |
Punkt 49.3.2.1 |
VIII lisa punkt 4 |
Ökoinnovatsioonilahendusega saavutatav WLTP-põhise CO2-heite koguvähenemine |
Punkt 49.3.2.2 |
|
Valmistajatehase tähis |
Punkt 0.10 |
III lisa I osa punkt 9.17 |
Katsemass (WLTP tsükli korral) |
Punkt 47.1.1 |
Ei kohaldata |
Hälbetegur De |
Punkt 49.1 |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitustunnistuse addendum’i liide |
Kontrolltegur („1“ või „0“) |
Punkt 49.1 |
Määruse (EL) 2017/1151 I lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitustunnistuse addendum’i liide |
(1) Kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõikega 8.
(2) Kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõikega 8.
(3) Kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõigetega 7 ja 8.
(4) Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2017/1152 artiklitele 3 ja 4.“
7.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 175/708 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1154,
7. juuni 2017,
millega muudetakse komisjoni määrust (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) tegelikus liikluses tekkiva heite osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (2) eriti selle artikli 39 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrus (EÜ) nr 715/2007 on direktiiviga 2007/46/EÜ kehtestatud tüübikinnitusmenetlust käsitlev eraldiseisev õigusakt. |
(2) |
Määrusega (EÜ) nr 715/2007 on nähtud ette, et uued väikesed sõiduautod ja kommertsveokid peavad vastama teatavatele heite piirnormidele, ning kehtestatud teabele juurdepääsu lisanõuded. Selle määruse täpsed tehnilised rakendussätted on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2017/1151 (3). |
(3) |
Komisjon on määruses (EÜ) nr 692/2008 sätestatud tüübikinnitusega seotud menetlusi, katseid ja nõudeid oma uuringutele ja komisjonivälistele allikatele toetudes põhjalikult analüüsinud ja leidnud, et Euro 5/6 sõidukite tegelikus liikluses teel tekkiv heide ületab oluliselt heidet, mida on mõõdetud õigusaktides sätestatud uues Euroopa sõidutsüklis (New European Driving Cycle, NEDC), eriti diiselmootoriga sõidukite NOx-heite osas. |
(4) |
Mootorsõidukite tüübikinnituse heitega seotud nõudeid on Euroopa standardite kasutuselevõtmise ja hilisema läbivaatamisega järk-järgult oluliselt karmistatud. Kuigi üldiselt on sõidukite heide reguleeritud saasteainete osas oluliselt vähenenud, siis väikeste diiselmootoriga sõiduautode ja kommertsveokite NOx-heite osas ei ole seda toimunud. Seetõttu on vaja olukorra parandamiseks võtta meetmeid. |
(5) |
Heitekontrolli taset vähendavad katkestusseadmed on määrusega (EÜ) nr 715/2007 keelatud. Diiselmootoriga sõidukites katkestusseadmete kasutamisega seotud paljastused ja sellele järgnenud uurimised liikmesriikides on juhtinud tähelepanu vajadusele tõhustada katkestusseadmeid käsitlevate eeskirjade jõustamist. Seepärast on asjakohane nõuda tüübikinnitusel sõidukites kasutatava heitekontrollistrateegia paremat järelevalvet, toetudes põhimõtetele, mida juba kohaldatakse raskeveokite suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 595/2009 (4) ja selle rakendusaktidega. |
(6) |
Oluline on lahendada diiselmootoriga sõidukite NOx-heite probleem, et aidata vähendada praegust ümbritseva õhu kõrget NO2-kontsentratsiooni, mis kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele. |
(7) |
Komisjon moodustas 2011. aasta jaanuaris kõiki huvitatud sidusrühmi koondava töörühma, et töötada välja tegelikus liikluses tekkiva heite (real driving emission, RDE) katsemenetlus, mis peegeldaks paremini teel mõõdetud heidet. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus avaldas 2011. ja 2013. aastal kaks uuringut maanteekatsete teostatavuse ning muude tehniliste võimaluste hindamise kohta. Pärast põhjalikke tehnilisi arutelusid on määruses (EÜ) nr 715/2007 osutatud võimaluse ehk kaasaskantavate heitemõõtesüsteemide (portable emission measurement systems, PEMS) ning piirnormide mitteületamise (not-to-exceed, NTE) põhimõtte alusel välja töötatud ja kasutusele võetud täiendav regulatiivne katsemenetlus. |
(8) |
RDE katsemenetluse kaks esimest osa võeti kasutusele komisjoni määrustega (EL) 2016/427 (5) ja (EL) 2016/646 (6). Nüüd on vaja neid täiendada sätetega, millega saaks arvesse võtta külmkäivitust, võtta kasutusele tahkete osakeste arvu (PN) mõõtmisega seotud kord ja piirnormid, võtta nõuetekohaselt arvesse regeneratsioonisündmusi ning tagada, et on olemas hübriidelektrisõidukeid, väikeseid kommertssõidukeid ja väiketootjaid käsitlevad sätted. |
(9) |
Külmkäivitus suurendab oluliselt väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heidet, seda eriti linnapiirkondades, kus külmkäivitust kõige rohkem kasutatakse. Külmkäivitus suurendab märkimisväärselt linnade õhusaastet eriti talveperioodil ning seepärast tuleks seda asjakohaselt reguleerida. Selleks et tegelikus liikluses tekkivat heidet igakülgselt ja tõhusalt hinnata, peab nii NOx kui ka tahkete osakeste heite hindamine, kasutades kehtivaid hindamismeetodeid, hõlmama külmkäivitust nii linna- kui ka kogu teekonna puhul. |
(10) |
Selleks et vähendada katsetingimuste vahelist erinevust, mis võiks hägustada külmkäivituse mõju heitele, tuleks ette näha erisätted sõiduki eelkonditsioneerimise ja külmkäivituse ajal sõidu kohta. |
(11) |
Kuna uuemad andmed osutavad sellele, et ELis on jätkuvalt probleemiks sõidukite oodavast suurem heide kuumkäivituse ajal, tuleks teha teatav arv katseid käivitades sooja mootori. |
(12) |
Määrusega (EÜ) nr 715/2007 sätestati bensiini otsesissepritsega sõidukitele ajutine tahkete osakeste heite Euro 6 piirnorm, et anda asjakohane ettevalmistusaeg tõhusa tahkete osakeste heitekontrolli tehnoloogia integreerimiseks, samal ajal rõhutati, tegelikus liikluses mõõdetud tahkete osakeste arv tuleks reguleerida kolme aasta jooksul alates Euro 6 piirnormide kohustusliku kohaldamise kuupäevast. |
(13) |
Seepärast moodustas komisjon 2013. aastal Teadusuuringute Ühiskeskuse juhitava töörühma, mille eesmärk oli uurida tahkete osakeste massi ja arvu mõõtmiseks välja töötatud uusi PEMS-seadmeid ning töötada välja tegelikus liikluses tekkiva tahkete osakeste heite mõõtmise meetod, mis tuleks lisada käesolevale õigusaktile. |
(14) |
Tahkete osakeste heite mõõtmise seadmeid peeti usaldusväärseks ja hästi toimivaks mitmete eri tingimuste korral. Võib arvata, et aja jooksul seadmeid täiustatakse. Lisaks sellele uurib komisjon allapoole praegust mõõtekünnist 23 nm jäävate ülipeente osakeste heiteprofiili, et tagada, et mõõtemeetodid on piisavad tegelikus liikluses tekkiva tahkete osakeste heite mõõtmiseks. |
(15) |
Lisaks tuleb kehtestada sätted hübriidelektrisõidukite hindamiseks. Pistikühendusega hübriidsõidukite puhul tuleb metoodikat kohandada, et tagada RDE-sätete praktilisus ja usaldusväärsus ning töötada välja täiuslikum hindamismeetod, mis annaks täpsema pildi pistikühendusega hübriidsõidukite RDE-heitest ja mida saaks kasutada kohalikes ja riiklikes stiimulikavades, millega selliste sõidukite kasutust edendatakse. |
(16) |
RDE-menetluse kohasel sõiduki heite hindamisel tuleks arvesse võtta regeneratsiooni. Selleks et tagada RDE-menetluse kooskõla kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetlusega (WLTP), on asjakohane võtta kasutusele metoodika, mille kohaselt tuleb regeneratsiooni tekitatud liigse heite puhul kasutada Ki tegureid ning seotud hindamisskeemi. |
(17) |
Ki tegureid tuleb võib-olla ajakohastada, et need kajastaksid muutusi sõiduki spetsifikatsioonis ning tehnika arengut. Ki tegurid tuleb tõenäoliselt läbi vaadata ka selleks, et need kajastaksid regeneratsioonisündmuste toimumist ja ulatust tegelikus liikluses. |
(18) |
Selleks et tagada, et kiiruspiiranguga väikeseid kommertsveokeid saab samuti RDE-menetluse kohaselt katsetada, tuleks lisada erisätted selliste sõidukite kiiruspiirangute kohta. |
(19) |
Selleks et sõltumatud väiketootjad, kelle aastane toodang kogu maailmas on alla 10 000 ühiku, saaksid võimaluse teha RDE-menetluse jaoks kohandusi, tuleks neile anda lisaaega NTE-piirnormide täitmiseks. Siiski on asjakohane nõuda, et nad jälgivad selle lisaaja jooksul NOx heidet. |
(20) |
Eriti väikesed tootjad tuleks RDE-menetluse nõuetest vabastada. Selliste tootjate sõidukeid müüakse liidus aastas vähem kui 1 000 tükki, nii et nende osa väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heites on marginaalne. |
(21) |
Määruse (EL) 2017/1151 artikli 15 lõikega 6 on ette nähtud, et pärast WLTP katsete kasutuselevõtmist tuleb läbi vaadata direktiivi 2007/46/EÜ sätted, et tagada varem uue Euroopa sõidutsükli katsenõuete alusel tüübikinnituse saanud sõidukite õiglane kohtlemine. |
(22) |
See läbivaatamine näitab, et määruse (EL) 2017/1151 sätteid tuleks kohaldada esmaregistreeritud sõidukite, sh nende suhtes, mis on varem saanud tüübikinnituse määruses (EÜ) nr 692/2008 sätestatud uue Euroopa sõidutsükli katsete alusel. Kõik sõidukid, olenemata sellest, kas need on varem saanud tüübikinnituse uue Euroopa sõidutsükli katsete alusel või esmakordselt WLTP katsete alusel, peavad määruse (EL) 2017/1151 artikli 15 kohaselt täitma selle määruse IIIA lisa nõudeid alates 1. septembrist 2019. N1-kategooria II ja III klassi sõidukite ja N2-kategooria sõidukite puhul on asjaomane kuupäev 1. september 2020. |
(23) |
Selleks et tüübikinnitusasutused oleksid nimetatud nõude kohaldamisest täielikult teadlikud, tuleks see ära märkida määruse (EL) 2017/1151 I lisa 4. liites sätestatud ELi tüübikinnitustunnistuse II jao punktis 5 „Märkused“. |
(24) |
Sätted, mis käsitlevad tootjate kohustust deklareerida täiendavad heitekontrollistrateegiad, on selgelt seotud katkestusseadme kasutamise keeluga. Seepärast peaks õigusaktides sisalduma selge säte selle kohta, et tüübikinnitusasutus peab tüübikinnituse otsuse tegema AESi riskihindamise ning strateegia tervise- ja keskkonnamõju põhjal ning otsuse tegemiseks vajalik teave peab olema kättesaadav laiendatud dokumentatsioonist. |
(25) |
Selleks et tagada läbipaistvus, võimaldada võrdlust sõltumatutes katsetes mõõdetud väärtustega ning anda kohalikele ja riiklikele ametiasutustele võimalus stiimulikavade loomiseks, tuleks lisada säte tootjate kohustuse kohta deklareerida NOx heite suurim väärtus ja tahkete osakeste suurim arv RDE katses iga sõiduki vastavussertifikaadis. |
(26) |
Komisjon peaks jälgima RDE katsemenetluse suhtes kohaldatavaid sätteid ja neid kohandama, et võtta arvesse uusi sõiduki- ja/või mõõtmistehnoloogiaid ning tagada sätete tõhusus. Samuti peaks komisjon igal aastal kontrollima gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste arvu lõpliku vastavusteguri taseme asjakohasust, pidades silmas tehnika arengut. Eelkõige peaks ta kontrollima kaht PEMSi heiteandmete hindamisel kasutatavat meetodit, mis on kehtestatud määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisa liidetes 5 ja 6, eesmärgiga töötada välja ühtne meetod. |
(27) |
Seepärast on asjakohane määrust (EL) 2017/1151 ja direktiivi 2007/46/EÜ vastavalt muuta. |
(28) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) 2017/1151 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artikli 3 lõikele 11 lisatakse järgmine lõik: „IIIA lisa nõudeid ei kohaldata eriti väikestele tootjatele määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt antud heitega seotud tüübikinnituste suhtes.“ |
3) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
|
4) |
Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:
|
5) |
Lisatakse artikkel 18bis: „Artikkel 18bis Hübriid- ja pistikühendusega hübriidsõidukid Komisjon töötab välja läbivaadatud metoodika, et võtta kasutusele usaldusväärne ja terviklik hindamismeetod hübriid- ja pistikühendusega hübriidsõidukite jaoks, mis tagaks nende RDE-väärtuste otsese võrreldavuse tavasõidukite vastavate väärtustega; kõnealust metoodikat esitletakse koos määruse järgmise muutmisega.“ |
6) |
I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale. |
7) |
IIIA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale. |
Artikkel 2
Direktiivi 2007/46/EÜ IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.
(2) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.
(3) Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk page 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).
(5) Komisjoni 10. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/427, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitega (ELT L 82, 31.3.2016, lk 1).
(6) Komisjoni 20. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/646, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitega (ELT L 109, 26.4.2016, lk 1).
I LISA
Määruse (EL) 2017/1151 I lisasse lisatakse järgmine 3a liide:
„3a liide
Laiendatud dokumentatsioon
Laiendatud dokumentatsioon sisaldab järgmist teavet iga täiendava heitekontrollistrateegia kohta:
a) |
tootja deklaratsioon selle kohta, et sõidukis ei ole katkestusseadet, mille suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 erandit; |
b) |
mootori ning kasutatavate heitekontrollistrateegiate ja -seadmete kirjeldus, sh tark- ja riistvara, ning kõik tingimused, mille puhul strateegiad ja seadmed ei tööta samamoodi kui tüübikinnituskatsete käigus; |
c) |
deklaratsioon asjaomase AESi/BESi juhtimiseks kasutatava tarkvara versiooni kohta, sh nimetatud tarkvaraversioonide asjakohased kontrollsummad ja juhendid tüübikinnitusasutusele kontrollsummade lugemiseks; deklaratsiooni tuleb ajakohastada ja saata see laiendatud dokumentatsiooni säilitavale tüübikinnitusasutusele iga kord, kui võetakse kasutusele AESi/BESi mõjutav uus tarkvaraversioon; |
d) |
iga AESi üksikasjalik tehniline põhjendus; sh asjakohasel juhul selgitus, miks kohaldatakse katkestusseadme kasutamise keelu suhtes määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõikes 2 sätestatud erandit; sh vajaduse korral riistvaraelemendid, mida tuleb AESi abil kaitsta; ja/või tõendid äkilise ja pöördumatu kahju kohta mootorile, mida ei saa korrapärase hooldusega ära hoida ja mis AESi puudumise korral esineks ning riskihinnang, milles hinnatakse riski taset AESi kasutamise korral ja ilma selleta; põhjendatud selgitus selle kohta, miks AESi kasutamine on mootori käivitamiseks vajalik; |
e) |
toitesüsteemi kontrolli põhimõtte, jaotusfaaside strateegiate ja lülituspunktide kirjeldus kõikide töörežiimide korral; |
f) |
kirjeldus AESide hierarhiliste seoste kohta (nt juhul, kui samal ajal võivad aktiivsed olla mitu AESi, siis milline AES reageerib esimesena, strateegiate omavahelise koostoime meetod, sh andmevoogude diagrammid ja otsustusloogika ning selgitus selle kohta, kuidas hierarhia abil tagatakse, et heide on kõikide AESide puhul madalaimal praktilisel tasemel); |
g) |
loetelu parameetritest, mida AESi abil mõõdetakse ja/või arvutatakse, iga mõõdetud ja/või arvutatud parameetri eesmärk ning iga parameetri seos mootori kahjuga; sh arvutusmeetod ja selgitus, kuidas need arvutatud parameetrid vastavad tegelikele kontrollitavatele parameetritele, samuti selle tulemusena saadud hälve või ohutustegur, mida analüüsis kasutatakse; |
h) |
loetelu mootori/heitekontrolli parameetritest, mida kohandatakse mõõdetud või arvutatud parameetri(te) alusel ning iga mootori/heitekontrolli parameetri kohandamise ulatus; mootori/heitekontrolli parameetrite ning mõõdetud või arvutatud parameetrite suhe; |
i) |
hinnang selle kohta, kuidas AES hoiab tegelikus liikluses tekkiva heite madalaimal praktikas saavutataval tasemel, sh üksikasjalik analüüs reguleeritud saasteainete ja CO2 koguheite eeldatava suurenemise kohta AESi kasutamise korral võrreldes BESiga“. |
II LISA
Määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Punkt 1.2.12 asendatakse järgmisega:
|
2) |
punkt 1.2.18 asendatakse järgmisega:
|
3) |
punkt 1.2.25 asendatakse järgmisega:
|
4) |
lisatakse punktid 1.2.40 ja 1.2.41:
|
5) |
punkti 2.1.1. tabelis asendatakse sõnad „määratakse kindlaks“ järgmisega: „1 + PN marginaal, PN marginaal = 0,5“; |
6) |
punkti 2.1.2. tabelis asendatakse sõnad „määratakse kindlaks“ sõnadega „1 + PN marginaal, PN marginaal = 0,5“; |
7) |
Punktide 2.1.1. ja 2.1.2. tabelite järel lisatakse järgmine lõik: „„PN marginaal“ on parameeter, millega võetakse arvesse PEMSi tahkete osakeste mõõtmise varustuse kasutamisega kaasnevat täiendavat mõõtemääramatust, mida kontrollitakse kord aastas, ja mis PEMSi tahkete osakeste mõõtmise menetluse kvaliteedi paranedes või tehnika arenedes läbi vaadatakse.“ |
8) |
punkti 2.3 viimast lauset muudetakse järgmiselt: „Kui käesoleva määrusega PEMS-katset ei nõuta, siis võib tootja nõuda mõistlikku tasu, mis vastab määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 7 lõikes 1sätestatule.“ |
9) |
punkt 3.1 asendatakse järgmisega:
|
10) |
punkt 3.1.0 asendatakse järgmisega:
|
11) |
lisatakse järgmine punkt 3.1.0.3:
|
12) |
punktid 3.1.3.2 ja 3.1.3.2.1 asendatakse järgmistega:
|
13) |
punkt 3.1.3.2.2 jäetakse välja; |
14) |
punktid 4.2 ja 4.3 asendatakse järgmistega:
|
15) |
lisatakse järgmine punkt 4.5:
|
16) |
punkt 5.2.1 asendatakse järgmisega:
|
17) |
punkt 5.2.4 asendatakse järgmisega:
|
18) |
punkt 5.2.5 asendatakse järgmisega:
|
19) |
punkt 5.2.6 asendatakse järgmisega:
|
20) |
punkt 5.3 asendatakse järgmisega: „5.3. Sõiduki konditsioneerimine külmkäivituskatseks Sõiduk eelkonditsioneeritakse enne RDE-katset järgmiselt: sõidukiga sõidetakse vähemalt 30 min, siis sõiduk pargitakse, jättes uksed ja kapoti suletuks ning hoitakse välja lülitatud mootoriga punktide 5.2.2–5.2.6 kohastes mõõdukates või laiendatud kõrgus- ja temperatuuritingimustes 6–56 tundi. Vältida tuleks äärmuslikke ilmastikutingimusi (tugev lumesadu, torm, rahe) ja liigset tolmu. Enne katset kontrollitakse sõidukit ja seadmeid kahjustuste ja talitlushäiretele osutavate ohusignaalide osas.“; |
21) |
punkt 5.4.2 asendatakse järgmisega:
|
22) |
punktid 5.5.2 ja 5.5.2.1 kuni 5.5.2.4 asendatakse järgmistega: „5.5.2. Sõidukid, mis on varustatud perioodiliselt regenereeruvate süsteemidega
|
23) |
lisatakse punktid 5.5.2.5 ja 5.5.2.6:
|
24) |
punkt 6.2 asendatakse järgmisega:
|
25) |
punkt 6.4 asendatakse järgmisega:
|
26) |
punkt 6.5 asendatakse järgmisega:
|
27) |
punktid 6.8 ja 6.9 asendatakse järgmistega:
|
28) |
punkt 6.11 asendatakse järgmisega:
|
29) |
lisatakse järgmine punkt 6.13:
|
30) |
punkt 7.6 asendatakse järgmisega:
|
31) |
punkt 9.4 asendatakse järgmisega:
|
32) |
punkt 9.6 asendatakse järgmisega:
|
33) |
1. liidet muudetakse järgmiselt:
|
34) |
2. liidet muudetakse järgmiselt:
|
35) |
3. liite punkti 3.3 tabel 1 asendatakse järgmisega: „Tabel 1 Lubatud hälbed
|
36) |
4. liidet muudetakse järgmiselt:
|
37) |
6. liidet muudetakse järgmiselt:
|
38) |
7. liidet muudetakse järgmiselt:
|
39) |
lisatakse 7c. liide: „7c. liide Teekonnatingimuste kontrollimine ja RDE lõplike heitetulemuste arvutamine välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul 1. SISSEJUHATUS Käesolevas liites kirjeldatakse teekonnatingimuste kontrollimist ja RDE lõplike heitetulemuste arvutamist välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul. Liites kavandatud meetod vaadatakse läbi, et leida veelgi täiuslikum meetod. 2. SÜMBOLID, PARAMEETRID JA ÜHIKUD
3. ÜLDNÕUDED Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite gaasiliste ja tahkete osakeste heidet hinnatakse kahes etapis. Esiteks hinnatakse teekonna tingimusi vastavalt punktile 4. Teiseks arvutatakse lõplik RDE heitetulemus vastavalt punktile 5. Soovitatav on alustada teekonda aku laetust säilitavas režiimis, et tagada punkti 4 kolmanda nõude täitmine. Akut ei tohi teekonna jooksul väliselt laadida. 4. TEEKONNATINGIMUSTE KONTROLLIMINE Lihtsa kolmeastmelise menetlusega kontrollitakse, kas:
Kui kas või üks nõue ei ole täidetud, loetakse teekond kehtetuks ja seda tuleb korrata kuni teekonnatingimused on täidetud. 5. LÕPLIKE RDE HEITETULEMUSTE ARVUTAMINE Kehtiva teekonna puhul arvutatakse lõplikud RDE heitetulemused gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste koguheite ning CO2 koguheite suhte põhjal; hindamine toimub kolmes etapis.
|
40) |
8. liidet muudetakse järgmiselt:
|
(1) Enne mõõteulatuse triivi kontrollimist võib analüsaatori nullida, kui nullitriiv on lubatud vahemikus.“;
(1) valikuline heitgaasi massivoolu määramiseks
(2) valikuline parameeter
(3) Lineaarsuskontrolli kontrollitakse punktis 6.2 määratletud tahmaosakestega
(4) Ajakohastatakse vastavalt mõõtevea leviku ja jälgitavuse tabelitele.“;
(5) Kohaldatakse ainult juhul, kui sõiduki kiirus määratakse ECU abil; lubatud hälbe piiresse jäämiseks on ECU sõiduki kiiruse mõõtmisi lubatud korrigeerida valideerimiskatse tulemuste põhjal.
(6) Parameeter on kohustuslik ainult juhul, kui mõõtmist nõutakse käesoleva lisa punktis 2.1.
(*1) PMP süsteem.“;
(7) Ei kasutata linnasõidu tegelikus reguleeritud hindamises“;
(*2) NT ümardatakse järgneva suurima täisarvuni.
(*3) Kui PEMS-katsetüüpkonnas on ainult üks sõiduki heitetüüp, tuleb seda katsetada nii kuum- kui ka külmkäivituse tingimustes.“;
III LISA
Direktiivi 2007/46/EÜ IX lisa I osa muudetakse järgmiselt:
a) |
M1-kategooria sõidukite vastavussertifikaadi leheküljel 2 oleva punkti 48.1 järele lisatakse uus punkt 48.2:
|
b) |
M2-kategooria sõidukite vastavussertifikaadi leheküljel 2 oleva punkti 48.1 järele lisatakse uus punkt 48.2:
|
c) |
N1-kategooria sõidukite vastavussertifikaadi leheküljel 2 oleva punkti 48.1 järele lisatakse uus punkt 48.2:
|
d) |
N2-kategooria sõidukite vastavussertifikaadi leheküljel 2 oleva punkti 48.1 järele lisatakse uus punkt 48.2:
|