28.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 680/2014,

16. aprill 2014,

millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 99 lõike 5 neljandat lõiku, artikli 99 lõike 6 neljandat lõiku, artikli 101 lõike 4 kolmandat lõiku, artikli 394 lõike 4 kolmandat lõiku, artikli 415 lõike 3 neljandat lõiku ja artikli 430 lõike 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (2) artikli 104 lõike 1 punkti j kohaseid pädevate asutuste volitusi, pidades silmas tõhustamist ja halduskoormuse vähendamist, tuleks kehtestada ühtlustatud standardite kogumile tuginev selge ja arusaadav aruandlusraamistik.

(2)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuivõrd need käsitlevad krediidiasutustele ja investeerimisühingutele seatud aruandlusnõudeid. Selleks et tagada järjepidevus nende sätete vahel, mis peaksid jõustuma ühel ja samal ajal, ning selleks, et anda isikutele, kes peavad neid kohustusi täitma, terviklikum ülevaade neist sätetest ja ühtne juurdepääs neile sätetele, on soovitatav kaasata kõik määrusega (EL) nr 575/2013 nõutavad omavahel seotud rakenduslikud tehnilised standardid ühteainsasse määrusesse.

(3)

Krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandekohustuse mahu määrab krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse olemus ja keerukus (nt kauplemisportfelliga seotud või mitte seotud tegevus, krediidiriski puhul kasutatavad meetodid). Lisaks peaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandluskoormus olema vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 99 lõikele 5 proportsionaalne ning teatavate vormide puhul tuleks kehtestada väiksem esitamise sagedus. Et võtta arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse olemust, mahtu ja keerukust, tuleks enne teatavate aruandlusnõuete kohaldamist kehtestada vormipõhised olulisuse künnised.

(4)

Kui aruandluskohustused põhinevad kvantitatiivsetel künnistel, tuleks ühtsele järelevalvelisele aruandlusele sujuva ülemineku tagamiseks kehtestada vormipõhised sisenemis- ja väljumiskriteeriumid.

(5)

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kes kohaldavad kalendriaastast erinevat majandusaastat, tuleks lubada finantsteabe esitamise aruandekuupäevi ja aruannete esitamise kuupäevi muuta, et vähendada selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute koormust seoses raamatupidamisaruannete koostamisega kahe erineva perioodi kohta.

(6)

Finantsteave hõlmab teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundi ja võimalike süsteemsete riskide kohta. Põhiteavet finantsseisundi kohta täiendab üksikasjalikum, eri punktide lõikes jaotatud teave, mille eesmärk on anda järelevalveasutustele teavet muude tegevustega seotud riskide koha. Seepärast peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama üksikasjalikud ja ühtsed andmed eelkõige riskipositsioonide ja rahastamise geograafilise ja sektoripõhise jaotuse ning oluliste vastaspoolte kohta, et anda järelevalveasutustele teavet süsteemsete riskide võimalike kontsentreerumiste ja kuhjumiste kohta.

(7)

Selleks et tagada teabe järjepidevus ja võrreldavus, kui järelevalveasutused nõuavad krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt teabe esitamist omavahendite kohta rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kohaselt, nagu on kohaldatav vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002, (3) ning laiendavad seda aruandlusnõuet ka finantsteabe esitamise nõudele, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama finantsteabe viisil, mis on sarnane viisiga, mida kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes koostavad IFRSi kohaselt oma konsolideeritud raamatupidamisaruanded, nagu on kohaldatav vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002.

(8)

Sarnaselt eelnevaga — selleks et tagada teabe järjepidevus ja võrreldavus —, kui järelevalveasutused nõuavad krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt finantsteabe esitamist siseriiklike raamatupidamisstandardite kohaselt, lähtuvalt artikli 99 lõikest 6, peavad need krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama finantsteabe siseriiklikele raamatupidamisstandarditele vastavalt kohandatud aruannetes viisil, mis on sarnane viisiga, mida kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad IFRSi, nagu on kohaldatav vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002.

(9)

Kuna liikmesriikide ja liidu tasandil on väga palju erinevaid aruandlusnõudeid, mis lähtuvad erinevatest eesmärkidest kui need, mis on ette nähtud määrusega (EL) nr 575/2013 (nt statistilised andmed, rahalised andmed, II samba andmed), saavad ühtset järelevalvelist aruandlust käsitlevad mis tahes eeskirjad olla ainult osa terviklikust aruandlusraamistikust. Üheainsa IT-lahenduse kasutamine, mida rakendatakse tervikliku aruandlusraamistiku puhul, on kulutõhusam sellest, kui eraldada tervikliku aruandlusraamistiku üksikute osade jaoks erinevad IT-lahendused. Selleks et vältida olukorda, kus krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt tuleb nõuda vajaliku teabe esitamisel ühe konkreetse IT-lahenduse kasutamist, samal ajal kui nad kasutavad muude aruandlusnõuete täitmiseks muid IT-lahendusi, tuleks põhjendamatute rakendus- ja tegevuskulude vältimiseks välja töötada andmepunktide mudel ja kindlaksmääratud minimaalse täpsuse nõuded, tagamaks, et juba kasutusel olevate erinevate IT-lahenduste abil oleks võimalik saada ühtlustatud andmeid ja need andmed oleksid usaldusväärse kvaliteediga. Selleks et krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandluskoormust vähendada (tingimusel, et vajalikud nõuded on täielikult täidetud), peaks pädevatel asutustel olema jätkuvalt lubatud määrata alternatiivseid esitusviise ja andmevahetusvorminguid, mida praegu muuks aruandluseks samuti kasutatakse. Sellest lähtuvalt peaks pädevatel asutustel olema lubatud mitte nõuda andmepunkte, mida on võimalik tuletada teistest andmepunktide mudelisse kaasatud andmepunktidest või andmepunktidest, mis on kajastatud teabes, mis on pädeva asutuse poolt juba kogutud.

(10)

Arvestades finantsteabega seotud aruandlusnõuete ja likviidsusega seotud aruandlusnõuete uudsust mõnedes jurisdiktsioonides ning selleks, et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele piisavalt aega kõnealuste nõuete rakendamiseks nii, et esitatavad andmed oleksid kvaliteetsed, tuleks nende aruandlusnõuete suhtes kohaldada pikendatud rakendustähtaega.

(11)

Võttes arvesse, et ühtset järelevalvelist aruandlust kohaldatakse liidus esimest korda ning et krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad oma aruandlus- ja IT-süsteeme ühtse järelevalvelise aruandluse nõuetele kohandama, tuleks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võimaldada ühtse järelevalvelise aruandluse kohaldamise esimesel aastal pikemaid igakuiste aruannete esitamise tähtaegu.

(12)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõul.

(13)

Euroopa Pangandusjärelevalve on läbi viinud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku üldsusega konsulteerimise, analüüsinud võimalikke seotud kulusid ja kasu ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt moodustatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisese ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega sätestatakse ühtsed nõuded seoses järelevalvelise aruandlusega pädevatele asutustele järgmistes valdkondades:

a)

omavahendite nõuded ja finantsteave vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 99;

b)

kinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 101 lõike 4 punktile a;

c)

riskide kontsentreerumised ja muud suurimad riskide kontsentreerumised vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 394 lõikele 1;

d)

finantsvõimenduse määr vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 430;

e)

likviidsuskatte nõuded ja stabiilse netorahastamise nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 415.

2. PEATÜKK

ARUANDEKUUPÄEVAD JA ARUANNETE ESITAMISE KUUPÄEVAD NING ARUANDLUSKÜNNISED

Artikkel 2

Aruandekuupäevad

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pädevatele asutustele teabe järgmiste aruandekuupäevade seisuga:

a)

igakuine aruandlus — iga kuu viimase kuupäeva seisuga;

b)

kvartali aruandlus — 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga;

c)

poolaasta aruandlus — 30. juuni ja 31. detsembri seisuga;

d)

aasta aruandlus — 31. detsembri seisuga.

2.   III lisas ja IV lisas sätestatud vormide kohaselt ning V lisas esitatud juhiseid järgides esitatav teave, mis käsitleb teatavat perioodi, kajastatakse kumulatiivselt alates majandusaasta esimesest päevast kuni aruandekuupäevani.

3.   Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on siseriiklike seaduste kohaselt lubatud esitada oma finantsteavet kalendriaastast erineva majandusaasta lõpu seisuga, võib aruandekuupäevi sellele vastavalt muuta, nii et finantsteabe aruanne esitatakse vastavalt iga kolme, kuue või kaheteistkümne kuu möödudes krediidiasutuse või investeerimisühingu majandusaasta lõpust.

Artikkel 3

Aruannete esitamise kuupäevad

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe pädevatele asutustele järgmiste aruande esitamise kuupäevade tööpäeva lõpuks:

a)

igakuine aruandlus — 15. kuupäev pärast aruandekuupäeva;

b)

kvartali aruandlus — 12. mai, 11. august, 11. november ja 11. veebruar;

c)

poolaasta aruandlus — 11. august ja 11. veebruar;

d)

aasta aruandlus — 11. veebruar.

2.   Juhul kui aruande esitamise kuupäev on selle pädeva asutuse liikmesriigis, kellele aruanne tuleb esitada, riigipüha või laupäev või pühapäev, tuleb andmed esitada järgmisel tööpäeval.

3.   Juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing esitab oma finantsteavet muudetud aruandekuupäevade seisuga, lähtuvalt oma majandusaasta lõpust, nagu sätestatud artikli 2 lõikes 3, võib ka aruande esitamise kuupäevi sellele vastavalt muuta, nii et muudetud aruandekuupäeva ja aruande esitamise kuupäeva vahele jääb sama arv päevi.

4.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad esitada auditeerimata arvandmeid. Juhul kui auditeeritud arvandmed erinevad juba esitatud auditeerimata arvandmetest, tuleb ilma põhjendamatute viivitusteta esitada parandatud auditeeritud arvandmed. Auditeerimata arvandmed on arvandmed, mille kohta ei ole saadud välise audiitori arvamust, samal ajal kui auditeeritud arvandmed on arvandmed, mis on auditeeritud välise audiitori poolt, kes on andnud oma auditiarvamuse.

5.   Muud juba esitatud aruannetes tehtud parandused tuleb samuti esitada pädevatele asutustele ilma põhjendamatute viivitusteta.

Artikkel 4

Aruandluskünnised — sisenemis- ja väljumiskriteeriumid

1.   Krediidiasutus või investeerimisühing hakkab teavet esitama lähtuvalt aruandluskünnistest alates järgmisest aruandekuupäevast pärast seda, kui ta on künnise ületanud kahel järjestikusel aruandekuupäeval.

2.   Kahel esimesel aruandekuupäeval, mil krediidiasutus või investeerimisühing peab käesoleva määruse nõudeid täitma, esitab krediidiasutus või investeerimisühing teabe lähtuvalt neist künnistest juhul, kui ta vastavaid künniseid nendelsamadel aruandekuupäevadel ületab.

3.   Krediidiasutus või investeerimisühing võib aruandluskünnistega seotud teabe esitamise katkestada alates järgmisest aruandekuupäevast pärast seda, kui tema andmed on jäänud kolmel järjestikusel aruandekuupäeval alla vastavate aruandluskünniste.

3. PEATÜKK

OMAVAHENDITE, OMAVAHENDITE NÕUETE JA FINANTSTEABE ARUANNETE ESITAMISE VORMING JA SAGEDUS

1. JAGU

Omavahendite ja omavahendite nõuete aruannete esitamise vorming ja sagedus

Artikkel 5

Omavahendite ja omavahendite nõuete aruannete esitamise vorming ja sagedus juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing esitab aruandeid individuaalselt, välja arvatud investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 95 ja 96

Omavahendite ja omavahendite nõuete teabe esitamisel individuaalselt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 99 esitab krediidiasutus või investeerimisühing kogu punktides a ja b loetletud teabe.

a)

Krediidiasutus või investeerimisühing esitab kord kvartalis järgmise teabe:

1)

teave omavahendite ja omavahendite nõuete kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 1 kuni 5, vastavalt II lisa II osa punktis 1 sätestatud juhistele;

2)

teave krediidiriski positsioonide ja vastaspoolte krediidiriski positsioonide kohta, mida käsitletakse standardmeetodi kohaselt, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 7, vastavalt II lisa II osa punktis 3.2 sätestatud juhistele;

3)

teave krediidiriski positsioonide ja vastaspoolte krediidiriski positsioonide kohta, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 8, vastavalt II lisa II osa punktis 3.3 sätestatud juhistele;

4)

teave riskipositsioonide geograafilise jaotuse kohta riikide lõikes, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 9, vastavalt II lisa II osa punktis 3.4 sätestatud juhistele, kui kõigis „välisriikides” olevate riigiväliste esmaste riskipositsioonide summad kõigis riskipositsioonide klassides, nagu kajastatud I lisa vormi 4 real 850, on vähemalt sama suured või suuremad kui 10 % riigisiseste ja riigiväliste esmaste riskipositsioonide kogusummast, mis on kajastatud I lisa vormi 4 real 860. Siinjuures käsitatakse riskipositsiooni riigisisesena, kui tegu on riskipositsiooniga asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühinguga samas liikmesriigis asuva vastaspoole suhtes. Kohaldatakse artiklis 4 sätestatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

5)

teave omakapitali investeeringute kohta, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 10, vastavalt II lisa II osa punktis 3.5 sätestatud juhistele;

6)

teave arveldusriski kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 11, vastavalt II lisa II osa punktis 3.6 sätestatud juhistele;

7)

teave väärtpaberistamise positsioonide kohta, mida käsitletakse standardmeetodi kohaselt, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 12, vastavalt II lisa II osa punktis 3.7 sätestatud juhistele;

8)

teave väärtpaberistamise positsioonide kohta, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 13, vastavalt II lisa II osa punktis 3.8 sätestatud juhistele;

9)

teave omakapitali nõuete ja operatsiooniriskiga seotud kahjude kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 16, vastavalt II lisa II osa punktis 4.1 sätestatud juhistele;

10)

teave tururiskiga seotud omavahendite nõuete kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 18 kuni 24, vastavalt II lisa II osa punktides 5.1 kuni 5.7 sätestatud juhistele;

11)

teave krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga seotud omakapitali nõuete kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 25, vastavalt II lisa II osa punktis 5.8 sätestatud juhistele;

b)

Krediidiasutus või investeerimisühing esitab kord poolaastas järgmise teabe:

1)

teave kõigi väärtpaberistamise positsioonide kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 14, vastavalt II lisa II osa punktis 3.9 sätestatud juhistele;

2)

teave operatsiooniriskiga seotud oluliste kahjude kohta järgmisel viisil:

a)

krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omakapitali nõudeid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 3. või 4. peatükiga, esitavad selle teabe nii, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 17, vastavalt II lisa II osa punktis 4.2 sätestatud juhistele;

b)

krediidiasutused või investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omakapitali nõudeid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 3. peatükiga ja kelle individuaalse bilansimahu suhe kõigi samas riigis asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute individuaalsete bilansimahtude summasse on väiksem kui 1 %, võivad seda teavet esitada ainult nii, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 17, vastavalt II lisa II osa punktis 124 sätestatud juhistele. Bilansimaht arvestatakse aruandekuupäevale eelnevale aastale eelneva aasta lõpu arvandmete järgi. Kohaldatakse artiklis 4 sätestatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

c)

krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omakapitali nõudeid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 2. peatükiga, on I lisa vormis 17 ja II lisa II osa punktis 4.2 sätestatud teabe esitamisest täielikult vabastatud.

Artikkel 6

Omavahendite ja omavahendite nõuete aruannete esitamise vorming ja sagedus nende esitamise korral konsolideeritult, välja arvatud konsolideerimisgruppide puhul, mis koosnevad ainult investeerimisühingutest, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 95 ja 96

Omavahendite ja omavahendite nõuete teabe esitamisel konsolideeritult, vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 99, esitab liikmesriigis asuv krediidiasutus või investeerimisühing

a)

artiklis 5 sätestatud teabe samas artiklis sätestatud sagedusega, kuid konsolideeritult;

b)

I lisa vormis 6 kindlaks määratud teabe, vastavalt II lisa II osa punktis 2 sätestatud juhistele, konsolideerimise alla kuuluvate üksuste kohta üks kord poolaastas.

Artikkel 7

Omavahendite ja omavahendite nõuete aruannete individuaalse esitamise vorming ja sagedus investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 95 ja 96

1.   Omavahendite ja omavahendite nõuete teabe esitamisel individuaalselt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 99 esitab investeerimisühing, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 95, I lisa vormides 1–5 kindlaks määratud teabe, vastavalt II lisa II osa punktis 1 sätestatud juhistele, üks kord kvartalis.

2.   Omavahendite ja omavahendite nõuete teabe esitamisel individuaalselt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 99 esitab investeerimisühing, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 96, käesoleva määruse artikli 5 punktis a ja punkti b alapunktis 1 kindlaks määratud teabe samades alapunktides sätestatud sagedusega.

Artikkel 8

Omavahendite ja omavahendite nõuete aruannete konsolideeritult esitamise vorming ja sagedus konsolideerimisgruppide puhul, mis koosnevad ainult investeerimisühingutest, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 95 ja 96

1.   Omavahendite ja omavahendite nõuete teabe esitamisel konsolideeritult, vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 99, esitab investeerimisühing, mis kuulub konsolideerimisgruppi, mis koosneb ainult investeerimisühingutest, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 95, konsolideeritult järgmise teabe:

a)

teave omavahendite ja omavahendite nõuete kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 1–5, vastavalt II lisa II osa punktis 1 sätestatud juhistele, üks kord kvartalis;

b)

teave omavahendite ja omavahendite nõuete kohta, mida kohaldatakse konsolideerimise alla kuuluvate üksuste suhtes, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 6, vastavalt II lisa II osa punktis 2 sätestatud juhistele, üks kord poolaastas.

2.   Omavahendite ja omavahendite nõuete teabe esitamisel konsolideeritult, vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 99, esitavad investeerimisühingud, mis kuuluvad konsolideerimisgruppi, mis koosneb investeerimisühingutest, mille suhtes kohaldatakse nii artiklit 95 kui ka 96, ning konsolideerimisgrupid, mis koosnevad ainult investeerimisühingutest, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 96, konsolideeritult järgmise teabe:

a)

artikli 5 punktis a ja punkti b alapunktis 1 sätestatud teave samades alapunktides sätestatud sagedusega;

b)

I lisa vormis 6 kindlaks määratud teave konsolideerimise alla kuuluvate üksuste kohta, vastavalt II lisa II osa punktis 2 sätestatud juhistele, üks kord poolaastas.

2. JAGU

Finantsteabe aruannete konsolideeritult esitamise vorming ja sagedus

Artikkel 9

Finantsteabe aruannete esitamise vorming ja sagedus krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklit 4, ja muude krediidiasutuste puhul, kes rakendavad määrust (EÜ) nr 1606/2002 konsolideeritult

1.   Konsolideeritud finantsteabe aruande esitamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 99 lõikele 2 esitavad liikmesriigis asuvad krediidiasutused ja investeerimisühingud III lisas kindlaks määratud teabe konsolideeritult vastavalt V lisas sätestatud juhistele ja VIII lisas kindlaks määratud teabe konsolideeritult vastavalt IX lisas sätestatud juhistele.

2.   Lõikes 1 osutatud teave esitatakse järgmiselt:

a)

III lisa 1. osas kindlaks määratud teave üks kord kvartalis;

b)

III lisa 3. osas kindlaks määratud teave üks kord poolaastas;

c)

III lisa 4. osas kindlaks määratud teave üks kord aastas;

d)

III lisa 2. osa vormis 20 kindlaks määratud teave üks kord kvartalis, artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud viisil. Kohaldatakse artiklis 4 osutatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

e)

III lisa 2. osa vormis 21 kindlaks määratud teave, kui kasutusrendil oleva materiaalse vara väärtus on võrdne või suurem kui 10 % materiaalse vara koguväärtusest, nagu kajastatud III lisa 1. osa vormis 1.1, üks kord kvartalis. Kohaldatakse artiklis 4 osutatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

f)

III lisa 2. osa vormis 22 kindlaks määratud teave, kui teenus- ja vahendustasude netotulu on võrdne või suurem kui 10 % teenus- ja vahendustasude netotulu ning netointressitulu summast, nagu kajastatud III lisa 1. osa vormis 2, üks kord kvartalis. Kohaldatakse artiklis 4 osutatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

g)

VIII lisas kindlaks määratud teave riskipositsioonide puhul, mille väärtus on 300 miljonit eurot või rohkem, kuid vähem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist, üks kord kvartalis.

Artikkel 10

Finantsteabe aruannete esitamise vorming ja sagedus krediidiasutuste puhul, kes rakendavad määrust (EÜ) nr 1606/2002 konsolideeritult, lähtuvalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 99 lõikest 3

Kui pädev asutus on laiendanud finantsteabe aruande konsolideeritult esitamise nõuet liikmesriigis asuvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 99 lõikega 3, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud finantsteabe vastavalt artiklile 9.

Artikkel 11

Finantsteabe aruannete esitamise vorming ja sagedus krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes rakendavad konsolideeritult direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt välja töötatud siseriiklikku raamatupidamisraamistikku

1.   Kui pädev asutus on laiendanud finantsteabe aruande konsolideeritult esitamise nõuet liikmesriigis asuvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 99 lõikega 6, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud IV lisas kindlaks määratud teabe konsolideeritult vastavalt V lisas sätestatud juhistele ja VIII lisas kindlaks määratud teabe konsolideeritult vastavalt IX lisas sätestatud juhistele.

2.   Lõikes 1 osutatud teave esitatakse järgmiselt:

a)

IV lisa 1. osas kindlaks määratud teave üks kord kvartalis;

b)

IV lisa 3. osas kindlaks määratud teave üks kord poolaastas;

c)

IV lisa 4. osas kindlaks määratud teave üks kord aastas;

d)

IV lisa 2. osa vormis 20 kindlaks määratud teave üks kord kvartalis, artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud viisil. Kohaldatakse artiklis 4 osutatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

e)

IV lisa 2. osa vormis 21 kindlaks määratud teave, kui kasutusrendil oleva materiaalse vara väärtus on võrdne või suurem kui 10 % materiaalse vara koguväärtusest, nagu kajastatud IV lisa 1. osa vormis 1.1, üks kord kvartalis. Kohaldatakse artiklis 4 osutatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

f)

IV lisa 2. osa vormis 22 kindlaks määratud teave, kui teenus- ja vahendustasude netotulu on võrdne või suurem kui 10 % teenus- ja vahendustasude netotulu ning netointressitulu summast, nagu kajastatud IV lisa 1. osa vormis 2, üks kord kvartalis. Kohaldatakse artiklis 4 osutatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

g)

VIII lisas kindlaks määratud teave riskipositsioonide puhul, mille väärtus on 300 miljonit eurot või rohkem, kuid vähem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist, üks kord kvartalis.

4. PEATÜKK

ARUANNETE ESITAMISE VORMING JA SAGEDUS SPETSIIFILISTE ARUANDEKOHUSTUSTE PUHUL SEOSES KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUDEGA VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 ARTIKLILE 101

Artikkel 12

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad VI lisas kindlaks määratud teabe vastavalt VII lisas sätestatud juhistele konsolideeritult üks kord poolaastas.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad VI lisas kindlaks määratud teabe vastavalt VII lisas sätestatud juhistele individuaalselt üks kord poolaastas.

3.   Filiaalid, mis asuvad mõnes teises liikmesriigis, esitavad samuti vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele VI lisas kindlaks määratud teabe selle filiaali kohta vastavalt VII lisas sätestatud juhistele üks kord poolaastas.

5. PEATÜKK

RISKIPOSITSIOONIDE KONTSENTREERUMISTE ARUANNETE INDIVIDUAALSELT JA KONSOLIDEERITULT ESITAMISE VORMING JA SAGEDUS

Artikkel 13

1.   Teabe esitamisel riskide kontsentreerumiste kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 394 lõikele 1 individuaalselt või konsolideeritult esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VIII lisas kindlaks määratud teabe, vastavalt IX lisas sätestatud juhistele, üks kord kvartalis.

2.   Teabe esitamisel 20 suurima riskipositsiooni kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 394 lõike 1 viimasele lausele konsolideeritult esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa 2. jaotise 3. peatükki, VIII lisas kindlaks määratud teabe, vastavalt IX lisas sätestatud juhistele, üks kord kvartalis.

3.   Teabe esitamisel kümne suurima riskipositsiooni kohta krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ja kümne suurima riskipositsiooni kohta reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 394 lõikele 2 konsolideeritult esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VIII lisas kindlaks määratud teabe, vastavalt IX lisas sätestatud juhistele, üks kord kvartalis.

6. PEATÜKK

FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA ARUANNETE INDIVIDUAALSELT JA KONSOLIDEERITULT ESITAMISE VORMING JA SAGEDUS

Artikkel 14

1.   Teabe esitamisel finantsvõimenduse määra kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõikele 1 individuaalselt või konsolideeritult esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud X lisas kindlaks määratud teabe, vastavalt XI lisas sätestatud juhistele, üks kord kvartalis.

2.   Nende andmete esitamisel tuleb järgida finantsvõimenduse määra arvutamisel rakendatavat meetodit: kvartali kuude andmete lihtne aritmeetiline keskmine vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõikele 2 või, kui pädevad asutused on kohaldanud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 499 lõikes 3 sätestatud erandit, finantsvõimenduse määr kvartali lõpu seisuga.

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud on kohustatud esitama XI lisa II osa punktis 22 osutatud teabe järgmisel aruandeperioodil, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

XI lisa II osa punktis 15 osutatud tuletisinstrumentide osakaal on suurem kui 1,5 %;

b)

XI lisa II osa punktis 15 osutatud tuletisinstrumentide osakaal ületab 2,0 %.

Kohaldatakse artiklis 4 sätestatud sisenemiskriteeriume, välja arvatud punkti b, kui krediidiasutus või investeerimisühing hakkab teavet esitama alates järgmisest aruandekuupäevast pärast seda, kui ta on ühel aruandekuupäeval künnist ületanud.

4.   Krediidiasutus või investeerimisühing, kelle tuletisinstrumentide tinglik koguväärtus, nagu määratletud XI lisa II osa punktis 17, ületab 10 miljardit eurot, esitab XI lisa II osa punktis 22 osutatud teabe — isegi juhul, kui tema tuletisinstrumentide osakaal ei vasta lõikes 3 kirjeldatud tingimustele.

Artiklis 4 sätestatud sisenemiskriteeriume lõike 4 suhtes ei kohaldata. Krediidiasutus või investeerimisühing hakkab teavet esitama alates järgmisest aruandekuupäevast pärast seda, kui ta on ühel aruandekuupäeval künnist ületanud.

5.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud on kohustatud esitama XI lisa II osa punktis 23 osutatud teabe järgmisel aruandeperioodil, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

XI lisa II osa punktis 18 sätestatud krediidituletisinstrumentide maht on suurem kui 300 miljonit eurot;

b)

XI lisa II osa punktis 18 sätestatud krediidituletisinstrumentide maht on suurem kui 500 miljonit eurot.

Kohaldatakse artiklis 4 sätestatud sisenemiskriteeriume, välja arvatud punkti b, kui krediidiasutus või investeerimisühing hakkab teavet esitama alates järgmisest aruandekuupäevast pärast seda, kui ta on ühel aruandekuupäeval künnist ületanud.

6.   Juhul kui XI lisa II osa punktis 39 sätestatud künniseni pole ühelgi juhul jõutud, on krediidiasutus või investeerimisühing XI lisa II osa punktis 40 sätestatud teabe esitamise nõudest vabastatud.

7. PEATÜKK

LIKVIIDSUSE JA STABIILSE RAHASTAMISE ARUANNETE INDIVIDUAALSELT JA KONSOLIDEERITULT ESITAMISE VORMING JA SAGEDUS

Artikkel 15

Likviidsuskatte nõude aruannete esitamise vorming ja sagedus

1.   Teabe esitamisel likviidsuskatte nõude kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 415 individuaalselt või konsolideeritult esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud XII lisas kindlaks määratud teabe, vastavalt XIII lisas sätestatud juhistele, üks kord kuus.

2.   XII lisas sätestatud teabes võetakse arvesse aruandekuupäeva seisuga esitatud teavet ning teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu rahavoogude kohta järgneva 30 kalendripäeva vältel.

Artikkel 16

Stabiilse rahastamise aruannete esitamise vorming ja sagedus

Teabe esitamisel stabiilse rahastamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 415 individuaalselt või konsolideeritult esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud XII lisas kindlaks määratud teabe, vastavalt XIII lisas sätestatud juhistele, üks kord kvartalis.

8. PEATÜKK

IT-LAHENDUSED ANDMETE ESITAMISEKS KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE POOLT PÄDEVATELE ASUTUSTELE

Artikkel 17

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad käesolevas määruses osutatud teabe pädevate asutuste kindlaks määratud andmevahetusvormingutes ja esitusviisidel, järgides XIV lisas kindlaks määratud andmepunktide mudelis sisalduvat andmepunkti määratlust ja XV lisas kindlaks määratud valideerimisvalemeid ning järgmist:

a)

teavet, mida ei ole nõutud või mis ei ole asjakohane, ei ole tarvis andmete aruandes esitada;

b)

arvulised väärtused esitatakse faktidena vastavalt alljärgnevale:

a)

„rahalist” andmetüüpi andmepunktid esitatakse minimaalselt täpsusega tuhat ühikut;

b)

„protsendilist” andmetüüpi andmepunktid väljendatakse ühiku kohta minimaalselt täpsusega neli kohta pärast koma;

c)

„täisarvulist” andmetüüpi andmepunktid esitatakse ilma kümnendkohtadeta, täisühiku täpsusega.

2.   Krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatavad andmed peavad olema seostatud järgmiste andmetega:

a)

aruandekuupäev ja aruandeperiood;

b)

aruandevaluuta;

c)

raamatupidamisstandard;

d)

aruannet esitava krediidiasutuse või investeerimisühingu identifitseerimisnumber;

e)

rakendatud tasand: individuaalne või konsolideeritud.

9. PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Üleminekuperiood

Üks kord kvartalis esitamisele kuuluvate selliste andmete puhul, mille aruandekuupäevaks on 31. märts 2014, on esitamise kuupäev hiljemalt 30. juuni 2014.

Erinevalt artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatust on ajavahemikul 31. märtsist 2014 kuni 30. aprillini 2014 igakuiste aruannete esitamise kuupäev 30. juuni 2014.

Erinevalt artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatust on ajavahemikul 31. maist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 igakuiste aruannete esitamise kuupäev 30. kuupäev pärast aruandekuupäeva.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikleid 9, 10 ja 11 kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

Artiklit 15 kohaldatakse alates 1. märtsist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. aprill 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002, 19. juuli 2002, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

I LISA

OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS

COREP VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi / vormide rühma nimi

Lühend

 

 

KAPITALI ADEKVAATSUS

CA

1

C 01.00

OMAVAHENDID

CA1

2

C 02.00

OMAVAHENDITE NÕUDED

CA2

3

C 03.00

OMAVAHENDITE SUHTARVUD

CA3

4

C 04.00

MEMOKIRJED:

CA4

 

 

ÜLEMINEKUSÄTTED

CA5

5,1

C 05.01

ÜLEMINEKUSÄTTED

CA5.1

5,2

C 05.02

INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI

CA5.2

 

 

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME

GS

6

C 06.00

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME

GS

 

 

KREDIIDIRISK

CR

7

C 07.00

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT

CR SA

 

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT

CR IRB

8,1

C 08.01

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT

CR IRB 1

8,2

C 08.02

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (Jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes)

CR IRB 2

 

 

GEOGRAAFILINE JAOTUS

CR GB

9,1

C 09.01

Tabel 9.1 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (standardmeetodi kohased riskipositsioonid)

CR GB 1

9,2

C 09.02

Tabel 9.2 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid)

CR GB 2

9,3

C 09.03

Tabel 9.3 – Asjakohaste krediidiriski positsioonide krediidiriski omavahendite kogunõuete jaotus riikide lõikes

CR GB 3

 

 

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR EQU IRB

10,1

C 10.01

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR EQU IRB 1

10,2

C 10.02

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES

CR EQU IRB 2

11

C 11.00

ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

CR SETT

12

C 12.00

KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR SEC SA

13

C 13.00

KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR SEC IRB

14

C 14.00

ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA

CR SEC Details

 

 

OPERATSIOONIRISK

OPR

16

C 16.00

OPERATSIOONIRISK

OPR

17

C 17.00

OPERATSIOONIRISK: KAHJU KOGUSUMMA ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL

OPR Details

 

 

TURURISK

MKR

18

C 18.00

TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK

MKR SA TDI

19

C 19.00

TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK

MKR SA SEC

20

C 20.00

TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK

MKR SA CTP

21

C 21.00

TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK

MKR SA EQU

22

C 22.00

TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK

MKR SA FX

23

C 23.00

TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID

MKR SA COM

24

C 24.00

TURURISKI SISEMUDELI MEETODID

MKR IM

25

C 25.00

KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK

CVA


C 01.00 - OMAVAHENDID (CA1)

Rida

ID

Kirje

Summa

010

1

OMAVAHENDID

 

015

1.1

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

020

1.1.1

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

 

030

1.1.1.1

Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

040

1.1.1.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid

 

050

1.1.1.1.2*

Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

060

1.1.1.1.3

Ülekurss

 

070

1.1.1.1.4

(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

080

1.1.1.1.4.1

(-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

090

1.1.1.1.4.2

(-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

091

1.1.1.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

092

1.1.1.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

130

1.1.1.2

Jaotamata kasum

 

140

1.1.1.2.1

Eelmiste aastate jaotamata kasum

 

150

1.1.1.2.2

Aktsepteeritav kasum või kahjum

 

160

1.1.1.2.2.1

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

 

170

1.1.1.2.2.2

(-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist

 

180

1.1.1.3

Muu akumuleeritud koondkasum

 

200

1.1.1.4

Muud reservid

 

210

1.1.1.5

Üldine pangandusreserv

 

220

1.1.1.6

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

 

230

1.1.1.7

Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka

 

240

1.1.1.8

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega

 

250

1.1.1.9

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega

 

260

1.1.1.9.1

(-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine

 

270

1.1.1.9.2

Rahavoogude riskimaandamise reserv

 

280

1.1.1.9.3

Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest

 

285

1.1.1.9.4

Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

 

290

1.1.1.9.5

(-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine

 

300

1.1.1.10

(-) Firmaväärtus

 

310

1.1.1.10.1

(-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus

 

320

1.1.1.10.2

(-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel

 

330

1.1.1.10.3

Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

340

1.1.1.11

(-) Muu immateriaalne vara

 

350

1.1.1.11.1

(-) Muu immateriaalse vara kogusumma

 

360

1.1.1.11.2

Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

370

1.1.1.12

(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

 

380

1.1.1.13

(-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

 

390

1.1.1.14

(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

 

400

1.1.1.14.1

(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara kogusumma

 

410

1.1.1.14.2

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

420

1.1.1.14.3

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada

 

430

1.1.1.15

(-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

 

440

1.1.1.16

(-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid

 

450

1.1.1.17

(-) Selline oluline osalus väljaspool finantssektorit, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1250 %

 

460

1.1.1.18

(-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1250 %

 

470

1.1.1.19

(-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1250 %

 

471

1.1.1.20

(-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1250 %

 

472

1.1.1.21

(-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1250 %

 

480

1.1.1.22

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

490

1.1.1.23

(-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

500

1.1.1.24

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

510

1.1.1.25

(-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist

 

520

1.1.1.26

Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised

 

524

1.1.1.27

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest

 

529

1.1.1.28

Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

 

530

1.1.2

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

540

1.1.2.1

Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

550

1.1.2.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid

 

560

1.1.2.1.2*

Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

570

1.1.2.1.3

Ülekurss

 

580

1.1.2.1.4

(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

590

1.1.2.1.4.1

(-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

620

1.1.2.1.4.2

(-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

621

1.1.2.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

622

1.1.2.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

660

1.1.2.2

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

 

670

1.1.2.3

Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

 

680

1.1.2.4

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

 

690

1.1.2.5

(-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

 

700

1.1.2.6

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

710

1.1.2.7

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

720

1.1.2.8

(-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid

 

730

1.1.2.9

Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised

 

740

1.1.2.10

Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)

 

744

1.1.2.11

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest

 

748

1.1.2.12

Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

 

750

1.2

TEISE TASEME OMAVAHENDID

 

760

1.2.1

Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

770

1.2.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

780

1.2.1.1*

Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

790

1.2.1.3

Ülekurss

 

800

1.2.1.4

(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

810

1.2.1.4.1

(-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

840

1.2.1.4.2

(-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

841

1.2.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

842

1.2.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

880

1.2.2

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes

 

890

1.2.3

Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka

 

900

1.2.4

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka

 

910

1.2.5

Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga

 

920

1.2.6

Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine

 

930

1.2.7

(-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

 

940

1.2.8

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

950

1.2.9

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

960

1.2.10

Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised

 

970

1.2.11

Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)

 

974

1.2.12

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest

 

978

1.2.13

Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

 


C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)

Rida

Kirje

Nimetus

Summa

010

1

KOGURISKIPOSITSIOON

 

020

1*

millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud

 

030

1**

millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud

 

040

1.1

RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL

 

050

1.1.1

Standardmeetod

 

060

1.1.1.1

Standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid

 

070

1.1.1.1.01

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

080

1.1.1.1.02

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

 

090

1.1.1.1.03

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

 

100

1.1.1.1.04

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

 

110

1.1.1.1.05

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

 

120

1.1.1.1.06

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

130

1.1.1.1.07

Nõuded äriühingute vastu

 

140

1.1.1.1.08

Jaenõuded

 

150

1.1.1.1.09

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

160

1.1.1.1.10

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

170

1.1.1.1.11

Eriti suure riskiga seotud kirjed

 

180

1.1.1.1.12

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

 

190

1.1.1.1.13

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

 

200

1.1.1.1.14

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

 

210

1.1.1.1.15

Omakapitali investeeringud

 

211

1.1.1.1.16

Muud kirjed

 

220

1.1.1.2

Standardmeetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

 

230

1.1.1.2*

millest: edasiväärtpaberistamine

 

240

1.1.2

Sisereitingute meetod

 

250

1.1.2.1

Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid

 

260

1.1.2.1.01

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

 

270

1.1.2.1.02

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

280

1.1.2.1.03

Nõuded äriühingute vastu -VKEd

 

290

1.1.2.1.04

Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

 

300

1.1.2.1.05

Nõuded äriühingute vastu - muud

 

310

1.1.2.2

Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid

 

320

1.1.2.2.01

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

 

330

1.1.2.2.02

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

340

1.1.2.2.03

Nõuded äriühingute vastu -VKEd

 

350

1.1.2.2.04

Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

 

360

1.1.2.2.05

Nõuded äriühingute vastu - muud

 

370

1.1.2.2.06

Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

 

380

1.1.2.2.07

Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

 

390

1.1.2.2.08

Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

 

400

1.1.2.2.09

Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

 

410

1.1.2.2.10

Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

 

420

1.1.2.3

Sisereitingute meetodi kohesed omakapitali investeeringud

 

430

1.1.2.4

Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

 

440

1.1.2.4*

millest: edasiväärtpaberistamine

 

450

1.1.2.5

Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

 

460

1.1.3

Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul

 

490

1.2

KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS/ÜLEKANDERISKI PUHUL

 

500

1.2.1

Kauplemisportfelliväline arveldus/ülekanderisk

 

510

1.2.2

Kauplemisportfelli arveldus/ülekanderisk

 

520

1.3

KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL

 

530

1.3.1

Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

 

540

1.3.1.1

Kaubeldavad võlainstrumendid

 

550

1.3.1.2

Omakapitali instrumendid

 

560

1.3.1.3

Valuuta

 

570

1.3.1.4

Kaubad

 

580

1.3.2

Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

 

590

1.4

KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

 

600

1.4.1

Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk

 

610

1.4.2

Standardmeetodil / alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk

 

620

1.4.3

Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk

 

630

1.5

PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON

 

640

1.6

KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL

 

650

1.6.1

Täiustatud meetod

 

660

1.6.2

Standardmeetod

 

670

1.6.3

Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

 

680

1.7

KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS

 

690

1.8

MUUD RISKIPOSITSIOONID

 

710

1.8.2

millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 põhjal

 

720

1.8.2*

millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded

 

730

1.8.2**

millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks

 

740

1.8.2***

millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest

 

750

1.8.3

millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 põhjal

 

760

1.8.4

millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

 


C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)

Rida

ID

Kirje

Summa

010

1

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

 

020

2

Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

030

3

Esimese taseme omavahendite suhtarv

 

040

4

Esimese taseme omavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

050

5

Koguomavahendite suhtarv

 

060

6

Koguomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

Memokirjed: II samba kohastest korrigeerimistest tulenevad omavahendite suhtarvud

070

7

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

 

080

8

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarv

 

090

9

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme omavahendite suhtarv

 

100

10

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme omavahendite sihtsuhtarv

 

110

11

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav koguomavahendite suhtarv

 

120

12

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev koguomavahendite sihtsuhtarv

 


C 04.00 - MEMOKIRJED (CA4)

Rida

ID

Kirje

Veerg

Edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustused

010

010

1

Edasilükkunud tulumaksu vara kokku

 

020

1.1

Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel

 

030

1.2

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

040

1.3

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

050

2

Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku

 

060

2.1

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

 

070

2.2

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

 

080

2.2.1

Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

090

2.2.2

Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

Krediidiriskiga korrigeerimised ja oodatav kahju

100

3

Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

 

110

3.1

Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel

 

120

3.1.1

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

 

130

3.1.2

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

 

131

3.1.3

Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised

 

140

3.2

Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

 

145

4

Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

 

150

4.1

Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid

 

155

4.2

Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

 

160

5

Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir

 

170

6

Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku

 

180

7

Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir

 

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamise künnised

190

8

Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

200

9

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis

 

210

10

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis

 

220

11

Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul ja riskide kontsentreerumise puhul

 

Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

230

12

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

240

12.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

250

12.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

260

12.1.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

270

12.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

280

12.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

290

12.2.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

291

12.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

292

12.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

293

12.3.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

300

13

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

310

13.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

320

13.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

330

13.1.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

340

13.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

350

13.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

360

13.2.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

361

13.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

362

13.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

363

13.3.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

370

14

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

380

14.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

390

14.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

400

14.1.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

410

14.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

420

14.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

430

14.2.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

431

14.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

432

14.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

433

14.3.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

440

15

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

450

15.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

460

15.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

470

15.1.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

480

15.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

490

15.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

500

15.2.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

501

15.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

502

15.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

503

15.3.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

510

16

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

520

16.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

530

16.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

540

16.1.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

550

16.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

560

16.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

570

16.2.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

571

16.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

572

16.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

573

16.3.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

580

17

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

590

17.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

600

17.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

610

17.1.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

620

17.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

630

17.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

640

17.2.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

641

17.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

642

17.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

643

17.3.2

(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

Selliste osaluste koguriskipositsioon, mida ei ole maha arvatud vastavast omavahendite kategooriast:

650

18

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest

 

660

19

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest

 

670

20

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest

 

Ajutine loobumine omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

680

21

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

690

22

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

700

23

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

710

24

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

720

25

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

730

26

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

Kapitalipuhvrid

740

27

Kombineeritud puhvri nõue

 

750

 

Kapitali säilitamise puhver

 

760

 

Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver

 

770

 

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver

 

780

 

Süsteemse riski puhver

 

790

 

Süsteemselt olulise ettevõtja puhver

 

800

 

Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver

 

810

 

Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver

 

II samba kohased nõuded

820

28

II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded

 

Täiendav teave investeerimisühingute puhul

830

29

Algkapital

 

840

30

Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid

 

Täiendav teave seoses aruandluskünnise arvutamisega

850

31

Riigivälised esmased riskipositsioonid

 

860

32

Esmane koguriskipositsioon

 

Basel I alampiir

870

 

Omavahendite kogusumma korrigeerimised

 

880

 

Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhul

 

890

 

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul

 

900

 

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul - standardmeetodi alternatiiv

 


C 05.01 - ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)

 

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine

Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine

Teise taseme omavahendite korrigeerimine

Riskiga kaalutud vara korrigeerimine

Memokirjed

Ettenähtud osa

Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata

Kood

ID

Kirje

010

020

030

040

050

060

010

1

KORRIGEERIMISED KOKKU

 

 

 

 

 

 

020

1.1

INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID

link: {CA1;r220}

link: {CA1;r660}

link: {CA1;r880}

 

 

 

030

1.1.1

Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis on riigiabi

 

 

 

 

 

 

040

1.1.1.1

Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ omavahenditena

 

 

 

 

 

 

050

1.1.1.2

Instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on asutatud sellises liikmesriigis, kus rakendatakse majanduse kohandamise programmi

 

 

 

 

 

 

060

1.1.2

Instrumendid, mis ei ole riigiabi

link: {CA5.2;r010;c060}

link: {CA5.2;r020;c060}

link: {CA5.2;r090;c060}

 

 

 

070

1.2

VÄHEMUSOSALUSED JA SAMAVÄÄRSED OMAVAHENDID

link: {CA1;r240}

link: {CA1;r680}

link: {CA1;r900}

 

 

 

080

1.2.1

Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena

 

 

 

 

 

 

090

1.2.2

Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

091

1.2.3

Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

092

1.2.4

Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

100

1.3

MUUD ÜLEMINEKUSÄTETEST TULENEVAD KORRIGEERIMISED

link: {CA1;r520}

link: {CA1;r730}

link: {CA1;r960}

 

 

 

110

1.3.1

Realiseerimata kasum ja kahjum

 

 

 

 

 

 

120

1.3.1.1

Realiseerimata kasum

 

 

 

 

 

 

130

1.3.1.2

Realiseerimata kahjum

 

 

 

 

 

 

133

1.3.1.3.

Realiseerimata kasum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

 

 

 

 

 

 

136

1.3.1.4.

Realiseerimata kahjum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

 

 

 

 

 

 

138

1.3.1.5.

Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

 

 

 

 

 

 

140

1.3.2

Mahaarvamised

 

 

 

 

 

 

150

1.3.2.1

Jooksva majandusaasta kahjum

 

 

 

 

 

 

160

1.3.2.2

Immateriaalne vara

 

 

 

 

 

 

170

1.3.2.3

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

 

 

 

 

 

180

1.3.2.4

Sisereitingute meetodil põhinev eraldiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

 

 

 

 

 

 

190

1.3.2.5

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

 

 

 

 

 

 

194

1.3.2.5*

millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – positiivse märgiga kirje

 

 

 

 

 

 

198

1.3.2.5**

millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – negatiivse märgiga kirje

 

 

 

 

 

 

200

1.3.2.6

Enda omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

210

1.3.2.6.1

Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

211

1.3.2.6.1**

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

212

1.3.2.6.1*

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

220

1.3.2.6.2

Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

221

1.3.2.6.2**

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

222

1.3.2.6.2*

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

230

1.3.2.6.3

Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

231

1.3.2.6.3*

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

232

1.3.2.6.3**

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

240

1.3.2.7

Vastastikune ristosalus

 

 

 

 

 

 

250

1.3.2.7.1

Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

 

 

 

 

 

 

260

1.3.2.7.1.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

270

1.3.2.7.1.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

280

1.3.2.7.2

Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

 

 

 

 

 

 

290

1.3.2.7.2.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

300

1.3.2.7.2.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

310

1.3.2.7.3

Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

 

 

 

 

 

 

320

1.3.2.7.3.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

330

1.3.2.7.3.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

340

1.3.2.8

Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

350

1.3.2.8.1

Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

360

1.3.2.8.2

Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

370

1.3.2.8.3

Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

380

1.3.2.9

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

390

1.3.2.10

Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

400

1.3.2.10.1

Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

410

1.3.2.10.2

Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

420

1.3.2.10.3

Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

425

1.3.2.11

Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

 

 

 

 

 

 

430

1.3.3

Täiendavad filtrid ja mahaarvamised

 

 

 

 

 

 


C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)

CA 5.2 Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis ei ole riigiabi

Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga

Piirmäära arvutamise alus

Ettenähtud osa

Piirmäär

(-) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära

Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma

Kood

ID

Kirje

010

020

030

040

050

060

010

1.

Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt

 

 

 

 

 

link: {CA5.1;r060;c010)

020

2.

Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse artikli 489 kohast piirangut

 

 

 

 

 

link: {CA5.1;r060;c020)

030

2.1

Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku

 

 

 

 

 

 

040

2.2.

Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

050

2.2.1

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

 

 

 

 

 

 

060

2.2.2

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

 

 

 

 

 

 

070

2.2.3

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

 

 

 

 

 

 

080

2.3

Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

090

3

Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse artikli 490 kohast piirangut

 

 

 

 

 

link: {CA5.1;r060;c030)

100

3.1

Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku

 

 

 

 

 

 

110

3.2

Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

120

3.2.1

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

130

3.2.2

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

140

3.2.3

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

150

3.3

Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 


C 06.00 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

 

KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED

TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

KAPITALIPUHVRID

NIMI

KOOD

LEI KOOD

KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH / EI)

ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF), INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP) VÕI ALLKONSOLIDEERITUD (SC)

RIIGIKOOD

OSALUSE MÄÄR (%)

KOGURISKIPOSITSIOON

 

OMAVAHENDID

 

KOGURISKIPOSITSIOON

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

 

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

 

KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

 

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU

 

TEISE TASEME OMAVAHENDID

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMISETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

 

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

 

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIMOMAVAHENDITE HULKA

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID

MILLEST: OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID

010

020

025

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

460

470

480

010

KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

001

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

002

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

....

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NNN

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 07.00 - KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT (CR SA)

Standardmeetodi kohane riskipositsiooni klass

 

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(-) ESMASE RISKIPOSITSIOONIGA SEOTUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE. FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

 

 

MILLEST: MIS TULENEB TAGATISFONDI TEHTAVATEST OSAMAKSUDEST

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUSED (Ga)

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

RISKIPOSITSIOONI VOLATIILSUSEGA KORRIGEERIMINE

(-) FINANTSTAGATIS: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam)

0%

20%

50%

100%

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: KREDIIDIKVALITEETI HINDAVA MÄÄRATUD ASUTUSE ANTUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA

MILLEST: KESKVALITSUSEST TULETATUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA

(-) GARANTIID

(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(-) FINANTSTAGATIS: LIHTMEETOD

(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

 

MILLEST: VOLATIILSUSEGA JA LÕPPTÄHTAJAGA KORRIGEERIMINE

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

215

220

230

240

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

020

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

millest: VKEd, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

070

Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:

140

0%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

2%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

4%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

10%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

20%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

35%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

50%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

70%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

75%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

100%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

150%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

250%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

370%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

1 250 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Muud riskikaalud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MEMOKIRJED

290

Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 08.01 - KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB 1)

Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:

Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:

 

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

 

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST

RISKIPOSITSIOONIGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIPOSITSIOONIGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

RISKIPOSITSIOONIGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

MEMOKIRJED:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OODATAV KAHJU

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

VÕLGNIKE ARV

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

(-) GARANTIID

(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

GARANTIID

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

KINNISVARA

MUU FÜÜSILINE TAGATIS

NÕUDED

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

255

260

270

280

290

300

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

020

Bilansilised krediidiriskiga kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Bilansivälised krediidiriskiga kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:

090

RISKIKAAL: 0%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

50%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

70%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

millest: 1. kategoorias

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

90%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

115%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

250%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 08.02 - KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT: JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (CR IRB 2)

Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:

Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:

 

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

 

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST

RISKIPOSITSIOONIGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIPOSITSIOONIGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

RISKIPOSITSIOONIGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

MEMOKIRJED:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OODATAV KAHJU

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

VÕLGNIKE ARV

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

(-) GARANTIID

(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

GARANTIID

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

KINNISVARA

MUU FÜÜSILINE TAGATIS

NÕUDED

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

255

260

270

280

290

300

 

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS:

 

VÕLGNIKU REITINGUKLASS VÕI KOGUM:1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

.....

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

N

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1)

Riik:

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

millest: mahakandmine

Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

010

020

040

050

055

060

070

075

080

090

010

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Nõuded äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

075

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

085

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

095

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Eriti suure riskiga seotud kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Lühiajalised nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Omakapitali investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Muud kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koguriskipositsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2)

Riik:

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

millest: mahakandmine

Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

RISKIPOSITSIOONIGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

OODATAV KAHJU

010

030

040

050

055

060

070

080

090

100

105

110

120

125

130

010

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Nõuded äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

millest: eriotstarbelised nõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Tagatud kinnisvaraga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

muud kui VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Muud jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

muud kui VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Omakapitali investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koguriskipositsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 09.03 – ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI OMAVAHENDITE KOGUNÕUETE JAOTUS RIIKIDE LÕIKES (CR GB 3)

Riik:

 

Summa

010

010

Krediidiriskiriski omavahendite nõuded

 


C 10.01 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR EQU IRB 1)

 

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIPOSITSIOONIGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIGA KAALUTUD VARA

MEMOKIRJE:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

OODATAV KAHJU

VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

(-) GARANTIID

(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(-) KOGUVÄLJAVOOL

010

020

030

040

050

060

070

080

090

010

SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAKAPITALI INVESTEERINGUTE RISKIPOSITSIOONID KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

020

RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

070

RISKIKAAL: 190%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

290%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

370%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 10.02 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES (CR EQU IRB 2)

 

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIPOSITSIOONIGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIGA KAALUTUD VARA

MEMOKIRJE:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

OODATAV KAHJU

VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

(-) GARANTIID

(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(-) KOGUVÄLJAVOOL

010

020

030

040

050

060

070

080

090

 

RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES

 

VÕLGNIKU REITINGUKLASS (a): 001

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

002

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

...

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NNN

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 11.00 – ARVELDUS/ÜLEKANDERISK (CR SETT)

 

ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS

ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON

OMAVAHENDITE NÕUDED

ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON

010

020

030

040

010

Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

020

Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

 

 

 

 

030

5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

 

 

 

 

040

16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

 

 

 

 

050

31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

 

 

 

 

060

46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

 

 

 

 

070

Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

080

Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

 

 

 

 

090

5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

 

 

 

 

100

16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

 

 

 

 

110

31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

 

 

 

 

120

46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

 

 

 

 


C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA)

 

ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

RISKIGA KAALUTUD VARA

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA

MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE STANDARDMEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (Cva)

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Ga)

(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

0%

>0% ja <=20%

>20 % ja <=50 %

>50 % ja <=100 %

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD

KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

REITINGU SAANUD POSITSIOONID (KREDIIDIKVALITEEDI ASTE)

1250%

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

(-) KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL

ASTE 1

ASTE 2

ASTE 3

ASTE 4

KÕIK MUUD ASTMED

REITINGUTA

 

MILLEST: VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TEISE JÄRJEKOHA KAHJU

MILLEST: KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

020

MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

VÄÄRTPABERISTAMISED