ISSN 1831-5380
Sisukord | Õigusalane teave | Küpsised | Korduvad küsimused | Kontakt | Trüki lehekülg

10.1. Kirjavahemärgid

10.1.1. Punkt

Punkti ei panda pealkirja ja üldkasutatavate lühendite järele (v.a juhul, kui lühend ühtib mõne sõnaga).

Järjenumbrid lõpevad punktiga (ka Rooma numbrid, kui nad tähendavad „esiteks“, „teiseks“ jne). Silmas pidada loetelu korral!

ELTs esitatakse viitenumber enne punkti. Näiteks:

Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 140/2007 (4).

Põhjendused lõpevad punktiga (v.a viimane, mis lõpeb komaga):

(1)
Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta [---].
(2)
Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta [---].
(3)
Seepärast tuleks määrust (EL) nr 735/2010 vastavalt muuta,

Topeltpunkte eestikeelses tekstis ei kasutata, näiteks kui nii tsiteeritav lause kui ka pealause lõpevad punktiga, piisab vaid ühest punktist enne jutumärke.

Ka väga pikkade ja liigendatud loetelude sissejuhatava lause lõpus on parem kasutada punkti. Näiteks:

Määrust (EÜ) nr 1623/2000 muudetakse järgmiselt.
1)
Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:
a)
lõike 2 punkt c asendatakse järgmise tekstiga:
„c) ettevõtte kohustus tagada, et alkoholi lõppostja kasutab alkoholi üksnes ühenduses kütuse tootmiseks bioetanoolina;“ ;
b)
lõige 5 asendatakse järgmise tekstiga:
„5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult igast uuest heakskiitmise otsusest või selle tühistamisest, märkides otsuse täpse kuupäeva.“
2)
Artiklit 98 muudetakse järgmiselt:

10.1.2. Koma

Koma kasutatakse ametlikult kehtestatud kirjakeele normi kohaselt.

Pikkade lausete korral tuleks silmas pidada lause eri tasandeid ja eraldada need komaga.

Koma võib kasutada ka loetelupunktide lõpus nõrgema eraldusmärgina kui semikoolon. Näiteks:

1. Haldusnõukogu liikmed on:
a)
ühisettevõtte iga liikme üks esindaja,
b)
sõjaline esindaja.

ELTs esitatakse viitenumber pärast koma (v.a lõigu lõpus). Näiteks:

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

Eestikeelse õigusakti pealkirjas ja ELT sisukorras (samuti jaotises „Õiguslik alus“, kus on loetletud õigusaktide pealkirju) on pealkirja osad (akti vastu võtnud institutsiooni(de) nimetus(ed) ja akti number, vastuvõtmise kuupäev, akti teema) eraldatud komadega:

Komisjoni määrus (EL) nr 42/2010,
15. jaanuar 2010,
teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris
Komisjoni määrus (EL) nr 42/2010, 15. jaanuar 2010, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

Kui ühe akti tekstis osutatakse teisele aktile ehk kui teise akti pealkiri on lause osa, siis selle teise akti pealkirja osade järjekord muutub (kuupäev esitatakse akti autori ja numbri vahel) ning komasid ei kasutata:

võttes arvesse komisjoni 15. jaanuari 2010. aasta määrust (EL) nr 42/2010 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris,

Eestikeelsetes aktides lõpevad volitused komaga, v.a viimane volitus, kui see on lihtfraas:

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:

Kui aga viimane volitus on liitfraas, lõpeb ka see volitus komaga:

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3 ja artiklit 27,
ning arvestades järgmist:

Komaga lõpeb ka viimane põhjendus:

(1)
Alates 16. augustist 2010 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud [---].
(2)
Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta [---].
(3)
Seepärast tuleks määrust (EL) nr 735/2010 vastavalt muuta,

10.1.3. Semikoolon

Semikoolonit kasutatakse ELTs kirjakeele reeglite kohaselt, näiteks koondlauses loetelu­rühmade eraldamiseks. Semikoolon on tugevam eraldusmärk kui koma, kuid nõrgem kui punkt. Semikoolonit kasutatakse ka loetelupunktide lõpus, kui kas ühes või mitmes loetelupunktis on koma kasutatud. Näiteks:

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul
huvitatud isikud saavad endast komisjonile teada anda, esitada oma kirjaliku seisukoha, tagastada täidetud küsimustikud ning esitada muud teavet, mida tuleks uurimisel arvestada;
Malaisias ja Šveitsis asuvad tootjad võivad taotleda vabastust impordi registreerimisest või meetmetest;

Kui loetelupunkt lõpeb sõnadega „ja“, „ning“ või „või“, siis semikoolonit ei panda. Kui sidesõnale eelneva loetelupunkti struktuur seda nõuab, eelneb sidesõnale koma. Näiteks:

Finantsmääruse artikli 20 lõike 1 alusel võib kõikidest maksetaotlustest, kuluarvetest ja -dokumentidest maha arvata:
a)
hanke- või toetuslepingute osalistele määratud trahvid ja
b)
üksikutes kuluarvetes ja maksetaotlustes sisalduvad hinnaalandused, tagasimaksed ja maksevahendid.
1. Tulemuslik sisekontroll põhineb parimatel rahvusvahelistel tavadel ja hõlmab eelkõige järgmist:
a)
ülesannete lahusus;
b)
asjakohane riskijuhtimise ja kontrolli strateegia, sealhulgas kontroll abisaaja tasandil, ning
c)
huvide konfliktide vältimine.

ELTs eelneb semikoolon viitenumbrile (v.a lõigu lõpus).

10.1.4. Koolon

Kokkuvõtusõna sisaldav saatelause lõpeb kooloniga, kokkuvõtusõna puudumisel võib koolon ka ära jääda.

Lepingu kohaselt on võimalikud koostöövaldkonnad järgmised:
a)
tokamakid, sealhulgas praeguse põlvkonna suurprojektid ja järgmise põlvkonna projektidega seotud tegevus;
[---]
Lepingu kohaselt on võimalikud koostöövaldkonnad
a)
tokamakid, sealhulgas praeguse põlvkonna suurprojektid ja järgmise põlvkonna projektidega seotud tegevus;
[---]

ELTs eelneb koolon viitenumbrile (v.a lõigu lõpus).

10.1.5. Ümar- ja nurksulud

Nurksulge kasutatakse tsitaadis tsiteerija märkuse eraldamiseks.

Nurksulge kasutatakse ka väljajättude puhul. Väljajättude märkimiseks nurksulge kasutades on eelistatavam kasutada nurksulge kolme kriipsukesega, nagu näevad ette ortograafiareeglid, mitte nurksulge kolme punktiga.

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid [---] töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele [---].

Ülejäänud juhtudel kasutatakse ümarsulge.

Ümarsulgudesse pannakse õigusakti pealkiri, mis jääb omastavalise põhisõna ja selle täiendi vahele (ka pealkirjas), näiteks:

Komisjoni 28. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1459/2006 (asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ning kooskõlastatud tegevuse suhtes seoses regulaarlendude reisijateveo tariife ja teenindusaegade jaotamist lennujaamades käsitlevate konsultatsioonidega) parandus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 258/97 (uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta) (1) artikli 5 kohaselt

10.1.6. Jutumärgid

Jutumärke kasutatakse kirjeldatava keelendi markeerimiseks. Topeltmarkeerimine (jutumärgid + kaldkiri või paks kiri) ei ole vajalik.

ELTs on jutumärkides nii mõistete artiklis kui ka tekstis esitatavad mõisted.

ELTs, kohtulahendite kogumikes ja teistes väljaannetes kasutatavad jutumärgid Unicode’i süsteemis on double low-9 quotation mark (Alt 0132, kood: 201E) ja left double quotation mark (Alt 0147, kood: 201C) („…“).

Vt ka punktid 4.2.3 (jutumärgid) ja 5.10 (tsitaatide kirjavatiemärgid).

10.1.7. Mõtte- ja sidekriips

Mõtte- ja sidekriipsu kasutatakse ametlikult kehtestatud kirjakeele normi kohaselt.

ELTs, kohtulahendite kogumikes ja teistes väljaannetes kasutatav mõttekriips on Unicode’i süsteemis en-dash (kood: 2013) ja sidekriips hyphen (kood: 00AD).

Väiketäheliste lühendite käänamisel lisatakse sidekriipsuga käändelõpp (nt lk-de). Suurtäheliste lühendite käänamisel sidekriipsu ei kasutata (nt ELis, NATOga, ELTs), v.a l-i puhul (nt NATO-le).

Erinevalt eesti ortograafiast tähtedega tähistatud jaotiste puhul ELTs sidekriipsu ei kasutata. Näiteks: A lisa, B osa.

10.1.8. Kaldkriips

Kaldkriipsu kasutatakse ametlikult kehtestatud kirjakeele normi kohaselt, muu hulgas ka eri võimaluste tähistamiseks, näiteks: härra/proua, 300/500. Kui aga kas ühel või mõlemal pool kaldkriipsu on mitmesõnaline fraas või arv, mis kirjutatakse tühikutega, on kaldkriipsu ees ja taga tühikud, näiteks: Euroopa Ühendus / Euroopa ühendused; 800 / 4 000; komisjon / Regioonide Komitee.

10.1.9. Küsimärk

Küsimärki kasutatakse ametlikult kehtestatud kirjakeele normi kohaselt.

10.1.10. Hüüumärk

Hüüumärki kasutatakse ametlikult kehtestatud kirjakeele normi kohaselt. Ametlikus kirjas pöördumise lõpus ei ole hüüumärk sobilik (nt mitte: Lugupeetud härra!, vaid: Lugupeetud härra).

10.1.11. Ülakoma

Ülakoma kasutatakse ametlikult kehtestatud kirjakeele normi kohaselt.

Viimati uuendatud: 17.8.2017
Tagasi üles
Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg