ISSN 1831-5380
Sisukord | Õigusalane teave | Küpsised | Korduvad küsimused | Kontakt | Trüki lehekülg

5.10. Tsitaadid

Tsitaadiks nimetatakse:

teistest tekstidest laenatud lõike;
otsekõnes esitatud sõnu ja mõtteid.

Tsitaadid esitatakse jutumärkides. Pikema tsitaadi tüpograafiliseks esiletõstmiseks võib kasutada väiksemat kirja või tihedamat reavahet.

Tsitaatide kirjavahemärgid

Katkestusjooned ja nurksulud

Tsitaadist osa väljajätmise korral märgitakse see koht katkestusjoontega, mida piiravad nurksulud; nurksulgudele eelneb tühik.

„Nõukogu tahtis võtta asjakohaseid meetmeid [---], kuid lõpuks loobus sellest kavast.“

Terve lõigu väljajätmise korral märgitakse see koht katkestusjoontega, mida piiravad nurksulud, ja jäetakse rida tühjaks.

„Xxxxx xxxxx xxxxxxxxx.

[---]

Xxxxx xxxxx xxxxxxxx“.

Jutumärgid, lauselõpumärk, algustäht

Kui tsitaat on seotud lausesse, pannakse punkt lõpetava jutumärgi järele. Näiteks:

Kvootide eraldamisel arvestatakse taotluste saabumise järjekorda, s.t põhimõtet „kes ees, see mees“.

See kehtib ka siis, kui jutumärkides tsitaat on esitatud eraldi lõiguna.

Otsekõne puhul on lõpetav jutumärk harilikult pärast lauselõpumärki.

Tööhõivevolinik ütles: „Euroopa Liidu tööturud on dünaamilised.“

Tsitaadi algustähe kohta võib rakendada „Eesti keele grammatika“ juhist, mille kohaselt on suurtäht jutumärkides lause algul siis, kui selles on öeldis.

Uue tervishoiustrateegia moto on „Haiguste ennetamine on parem kui ravi“.

Kui tsitaati raamib lauses kaudkõne saatelause, algab tsitaat väiketähega.

Tööhõivevolinik ütles, et „liidu tööturud on dünaamilised“.

Viimane näitelause oleks sama selge ka ilma jutumärkideta.

Jutumärke võib panna topelt (näiteks siis, kui tsitaat sisaldab teist tsitaati või jutumärkides pealkirja). Kõrvutiste jutumärkide vahele tühikut ei panda.

Viimati uuendatud: 15.6.2015
Tagasi üles
Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg