• Esilehele
• Sisukord
• Uudised
• Register
• Kiirviidad
• PDF-versioon

5.4. Autoriõigus

5.4.1. Paljundamisõigus (autoriõiguse märge)

Autoriõigus on ainuõigus, mis annab autorile või väljaandjale õiguse kasutada kindlaks­määratud ajavahemikul mingit kirjandus- või kunstiteost.

Autoriõiguse kaitsest on kinni peetud, kui kõigil trükise eksemplaridel on vastav märge, nn autoriõiguse märge, mille eesmärk on teavitada avalikkust, et kõnealuse teose autoriõigused on kaitstud:

© [autoriõiguse omaja nimi], [aasta]
näiteks:
© Euroopa Liit, 2018

Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste puhul on autoriõigusel kaks liiki olenevalt sellest, kas üksus, kuhu väljaande koostanud talitus kuulub, on juriidiline isik või mitte.

Juriidilise isiku staatuseta institutsioonid ja organid

Liidu institutsioonide või organite ning nendega seotud institutsioonidevaheliste talituste (nagu väljaannete talitus) ametlike väljaannete puhul kuulub autoriõigus Euroopa Liidule tervikuna, mitte üksikule institutsioonile ega organile, välja arvatud juhul, kui tegemist on iseseisva juriidilise isikuga (Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond):

© Euroopa Liit, [aasta]

Enne Lissaboni lepingu jõustumist, kuni 30.11.2009:
© Euroopa ühendused, [aasta] 

Juriidilise isiku staatusega üksused

Institutsioonid ja organid

Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond on iseseisvad juriidilised isikud ja seega kuulub neile ka oma väljaannete autoriõigus:

© Euroopa Keskpank, [aasta]

© Euroopa Investeerimispank, [aasta]

© Euroopa Investeerimisfond, [aasta]

Detsentraliseeritud asutused (ametid)

Detsentraliseeritud asutused (ametid; vt täielikku loetelu punktis 9.5.3) on iseseisvad juriidilised isikud ja seepärast tuleb nad märkida väljaandesse autoriõiguse omanikuna:

© Euroopa Keskkonnaamet, [aasta]

Märge väljaandmise aasta kohta

Euroopa Liidu väljaannete puhul hakkavad teatavas keeles avaldatud trükise autoriõigused kehtima selle esmakordsest avaldamisest. Seega tuleb autoriõiguse märkes esitada mitte originaalkeelse versiooni avaldamisaasta, vaid kõnealuse keeleversiooni avaldamisaasta.

Kui trükis avaldatakse teatavas keeles esmakordselt, on selle väljaandmise aasta ja autoriõiguse kehtivuse algusaasta identsed. Kordustrüki puhul ei muudeta autoriõiguse märget. Kui aga tegemist on uue väljaandega – teose uuesti avaldamisega –, peab autoriõiguse kehtivuse algusaasta vastama uue väljaande avaldamisaastale.

Kui väljaande vorm muutub (näiteks paberväljaandest e-raamatuks), ent muudatusi ei tehta, jääb väljaandmise aastaks esialgse väljaande väljaandmise aasta. Kui tehakse olulisi muudatusi, antakse välja uus versioon ja märgitakse nii esialgse versiooni väljaandmise aasta (käesoleva näite puhul paberväljaande oma) kui ka uue väljaande (e-raamat) väljaandmise aasta.

Graafilised ja kunstilised elemendid

Kui väljaanne sisaldab osi (fotod, illustratsioonid, graafikud, tekstiosad jne), mille autoriõigused kuuluvad kolmandale isikule, või kui Euroopa Liit ei ole omandanud kõiki väljaandega seonduvaid õigusi, tuleb selgesti märkida iga sellise osa allikas ja vajaduse korral kasutustingimused. Väljaandev asutus (institutsioon, organ või amet) peab saama autoriõiguse omanikult kirjaliku loa kõnealuste osade kasutamiseks (vt punkti 5.4.4).