ISSN 1831-5380
Sisukord | Õigusalane teave | Küpsised | Korduvad küsimused | Kontakt | Trüki lehekülg

4.4. Väljaannete talituse määratavad tunnused

Alates 2001. aastast on väljaannete talitus tegutsenud ametliku ametina, kes annab Euroopa Liidu institutsioonide, organite või asutuste väljaannetele järgmisi identifitseerimistunnuseid: ISBN (rahvusvaheline raamatu standardnumber), ISSN (rahvusvaheline jadaväljaande ja muu pidevväljaande standardnumber) ja DOI (digitaalse dokumendi identifitseerimistunnus). Nende rahvusvaheliste identifitseerimistunnuste abil indekseeritakse väljaandeid terves maailmas ühtsel ja ainulaadsel viisil. Eri kandjatel (paberkandjal, elektroonilisel kandjal, CD-l/DVD-l jne) toodetele (raamatud, voldikud, plakatid jms) antakse välja ka sisemine identifitseerimis­tunnus (katalooginumber).

Identifitseerimistunnuste saamiseks tuleb dokumente koostavatel asutustel anda väljaannete talitusse hoiule kaks füüsilist koopiat teosest ning saata ka selle elektrooniline versioon (PDF-vormingus).

Iga kirjastamistaotluse korral annab väljannete talitus automaatselt välja identifitseerimis­tunnused.

4.4.1. Rahvusvaheline raamatu standardnumber (ISBN)

Igale monograafilisele väljaandele (vt punkti 4.3.1) annab väljaannete talitus välja rahvusvahelise raamatu standardnumbri (ISBN).

ISBNi väljaandmisel ei ole mingit õiguslikku tähendust ega õigusjõudu ei asjaomase teose autoriõiguste ega selle sisu suhtes.

Kui ISBN on tootele juba välja antud, ei saa seda muuta, asendada ega uuesti kasutada.

Eraldi ISBN on nõutav:

väljaande iga keeleversiooni jaoks;
ühe toote iga eraldi kandja jaoks (teose puhul, mis avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks eri vormingutes (PDF, HTML jne) versioonidena, peab igale versioonile välja andma eraldi ISBNi);
igale eraldi trükile, mis sisaldab toote ühte või mitut osa mõjutavaid olulisi muudatusi, samuti pealkirja muutmise korral; seevastu ei pea eraldi ISBNi välja andma tootele, millel ei ole muutunud ei trükk, vorm ega kirjastaja, kui muutunud on ainult toote hind või kui asjaomases tootes on tehtud üksnes väiksemaid muudatusi, näiteks parandatud trükivigu;
kõikide tootevormi muudatuste puhul (köites raamat, brošeeritud raamat, sidusversioon jne).

Mitme köite korral antakse ISBN välja igale köitele eraldi ning kõikidele köidetele kokku ka ühine ISBN. Ühine ISBN ja iga vastava köite ISBN peavad sisalduma iga köite tiitellehe pöördel.

NB!
ISBNi võib välja anda ka teose eraldi peatükile, kui tegemist on lõpetatud tervikuga. Monograafiliste väljaannete eraldi osad (näiteks peatükk), pidevväljaannete eraldi tiraažid või katkendid, mis on eraldi kättesaadavaks tehtud, võib samuti identifitseerida ISBNi abil.

Kui kaks või rohkem kirjastajat avaldavad väljaande ühiselt või kaaskirjastajatena, võib iga kirjastaja saada oma ISBNi ning avaldada selle autoriõiguste leheküljel. Siiski peab väljaandel vöötkoodi vormis olema ainult üks ISBN.

Samuti peab ISBNi välja andma ettemääratud lõpuga lehttrükistele (st trükistele, mille ilmumisperiood on kindlaks määratud). Seevastu pidevalt ajakohastatavatele lehttrükistele (lõimväljaannetele) või ajakohastatud üksikosadele ISBNi välja ei anta.

ISBNi paigutus ja esitusviis

Alates 1. jaanuarist 2007 koosneb ISBN, mis peab alati olema märgitud otse tootele, viide segmenti rühmitatud 13 elemendist, mille ees on eesliide ISBN koos tühikuga:

1. segment: eesliide või kaubavöötkood EAN (European article numbering), millega määratletakse „raamat“ identifitseeritud artiklina (praegu kättesaadavad eesliited on 978 ja 979);
2. segment: rühmatunnus (92 – rahvusvahelised organisatsioonid);
3. segment: kirjastaja identifitseerimisnumber (kirjastustunnus);
4. segment: pealkirja identifitseerimisnumber asjaomase kirjastaja väljaandes (raamatu­tunnus);
5. segment: kontrollnumber.
ISBN 978-92-79-00077-5
Trükiväljaanded

Trükiväljaannetel peab ISBN olema trükitud tiitellehe pöördele koos kõigi teiste tunnustega (vt näide punktis 5.3.1). Kui see ei ole võimalik, tuleb see trükkida tiitellehe alaossa või lisada autoriõiguste märkele.

See peab asuma ka tagakaane (ja kaitsekatte) alumises osas (vt näide punktis 5.1.1).

NB!
Ühisväljaande puhul võib ka kaaskirjastaja ISBN olla vöötkoodi vormis tagakaane ja/või kaitsekatte alumises osas.
Elektroonilised väljaanded ja muud mittetrükitud tootevormid

Sidusväljaannete puhul peab ISBN olema sellel ekraanileheküljel, millel on esitatud väljaande pealkiri või samaväärne nimetus, ja/või autoriõiguste märget sisaldaval ekraanileheküljel.

Kõikide muude toodete puhul (CD-ROM, DVD jne) peab ISBN olema trükitud toote külge püsivalt kinnitatud etiketile ning kui see ei ole võimalik, siis eseme (karbi, ümbriskaane, raami vms) püsiva ümbrise tagumisele küljele.

Samuti peab ISBN sisalduma kõikides metaandmetes, mida väljaanne või toode sisaldab.

See also the quick reference guide.

Eri vormingutes väljaande korral, kui need vormingud on koondatud ühte partiisse, on nõutav ainult üks ISBN; kui eri vorminguid levitatakse eraldi, peab igale versioonile välja andma oma ISBNi. Peale selle peab igale versioonile kandma kõik ISBNid, mille järel märgitakse lühendatult asjaomane vorming:

Print
PDF
EPUB
HTML
ISBN 978-951-45-9693-3
ISBN 978-951-45-9694-0
ISBN 978-951-45-9695-7
ISBN 978-951-45-9696-4

ISBNi peab trükkima ka kogu asjaomase väljaandega kaasnevale materjalile.

Kasulikke linke ISBNi kohta

Rahvusvaheline ISBNi Agentuur:
https://www.isbn-international.org (inglise keeles)

ISBNi kasutusjuhend:
https://www.isbn-international.org/sites/default/files/Manual_Estonian_2013.pdf

Korduma kippuvad küsimused ISBNi kohta:
https://www.isbn.org/faqs_general_questions (inglise keeles)

EANi/UCC süsteem:
https://www.gs1.org/ (inglise keeles)

ISO 2108:2017, rahvusvaheline raamatu standardnumber (ISBN):
https://www.iso.org/standard/65483.html (inglise keeles)

ISO standardeid saab ISO liikmetelt, kelle loetelu on kättesaadav järgmisel aadressil:
https://www.iso.org/members.html (inglise keeles)

4.4.2. Rahvusvaheline jadaväljaande standardnumber (ISSN)

Pidevväljaandeid (jadaväljaandeid ja lõpetamata lõimväljaandeid – vt punkti 4.3.2) identifitseeritakse väljaannete talituse välja antava rahvusvahelise jadaväljaande standardnumbriga (ISSN).

ISSNi väljaandmisel ei ole mingit õiguslikku tähendust ega õigusjõudu ei asjaomase teose autoriõiguste ega selle sisu suhtes.

ISSN antakse ainuliselt välja:

pealkirja kogu kasutusajaks;
igale keeleversioonile;
igale trükile (igakuine, iga-aastane jne);
igale eraldi kandjale.

Mitme köite korral antakse ISSN välja võtmepealkirjale, sõltumata sellest, mitmest köitest see koosneb. ISSNi võib anda ka monograafiasarjale (sellisel juhul antakse sarja igale köitele välja oma ISBN).

ISSN on püsivalt seotud võtmepealkirjaga, mille ISSNi võrk väljaande registreerimise ajal välja andis. Võtmepealkiri on mis tahes konkreetse pidevväljaande jaoks ainuline.

Pidevväljaandele peab andma uue ISSNi (ja uue võtmepealkirja):

pealkirja iga märkimisväärse muutmise korral;
kandja mis tahes muudatuse korral.

Eraldi ISSNi (ja seega eraldi võtmepealkirja) peab välja andma igale lisale või allsarjale, mis pidevväljaandega kaasneda võib.

ISSNi paigutus ja esitusviis

ISSN koosneb kahest neljanumbrilisest (araabia numbrid) segmendist, mis on eraldatud sidekriipsuga ning mille ees on tähtlühend ISSN koos sellele järgneva tühikuga. Viimane element (kontrollnumber) võib olla X:

ISSN 0251-1479
ISSN 1831-855X

ISSN peab olema selgelt trükitud jadaväljaande esimese ande peal või sees ning iga järgmise ande peal või sees, samuti lõpetamata lõimväljaande iga versiooni peal või sees.

Kui ISSNiga kaasneb muu identifitseerimistunnus (näiteks sarja kuuluva köite puhul ISBN), peavad kaks asjaomast numbrit olema esitatud koos ning mõlemad identifitseeritud nõutava eesliitega (ISBN, ISSN, DOI jms).

Kui ühele pidevväljaandele on eri pealkirjade tõttu (näiteks põhisarja pealkiri ja selle allsarjade pealkirjad) välja antud mitu ISSNi, peavad need kõik olema kõnealusele väljaandele trükitud ning eristatud näiteks sulgudes esitatud täieliku või lühendatud pealkirja abil.

See also the quick reference guide.

Eri kandjatel ilmuva väljaande korral (eri ISSNide ja eri võtmepealkirjadega) võivad ühendatud ISSNid pidevväljaannetel olla trükitud neid omavahel järgmises näites esitatud viisil eristades:

Print
HTML
ISSN 1562-6585
ISSN 1063-7710

Trükiteoste korral peab see number olema igal väljaandel kaane ülemises parempoolses nurgas või, kaane puudumise korral, olema esitatud selgel ja hästi nähtaval viisil soovitatavalt järgmises järjekorras: tiitelleht, päistiitel, päismik, tagakaas, trükiandmed (impressum) või kirjastaja andmed.

Elektroonilisel kandjal teoste puhul (veebiteosed, CD-ROMid jne) peab see number olema pealkirja sisaldaval ekraanileheküljel või selle puudumise korral põhimenüüs ning võimaluse korral kõikidel väljaandele püsivalt kinnitatud etikettidel. Kui ISSNi ei ole võimalik tootel või selle etiketil esitada, peab see olema karbil.

Sidusväljaannete puhul peab kõnealune number sisalduma ka metaandmetes (identifitseerimis­väljal).

Linke-ISSN (ISSN-L)

Standardi ISO 3297:2017 (ISSN) kohaselt antakse linke-ISSN (ISSN-L) välja pidevväljaandele (vt punkti 4.3.2), et koondada asjaomase väljaande eri füüsilisi kandjaid sõltumata selliste kandjate arvust (igale kandjale peab andma eraldi ISSNi).

ISSN-L koosneb kahest neljanumbrilisest segmendist, mis on sidekriipsuga eraldatud ning mille ees on tähtlühend ISSN-L koos sellele järgneva tühikuga:

ISSN-L 0251-1479

Kui väljaande kõikide füüsiliste kandjate pealkirju samaaegselt muudetakse, tuleb ISSN-Li muuta. Sel juhul antakse igale eraldi kandjale välja uus ISSN ja tervikule uus ISSN-L.

Kasulikke linke ISSNi kohta

Rahvusvaheline ISSNi Keskus:
https://www.issn.org (inglise keeles)

ISSNi käsiraamat:
https://www.issn.org2-23364-ISSN-Manual.php (inglise keeles)

ISO 3297:2017, rahvusvaheline jadaväljaande standardnumber (ISSN):
https://www.iso.org/standard/73322.html (inglise keeles)

ISO standardeid saab ISO liikmetelt, kelle loetelu on kättesaadav järgmisel aadressil:
https://www.iso.org/members.html (inglise keeles)

4.4.3. Digitaalse dokumendi identifitseerimistunnus (DOI)

DOI (digitaalse dokumendi identifitseerimistunnus) on toote identifitseerimissüsteem digitaal­ses keskkonnas, mille eesmärk on tagada hüpertekstilinkide püsivus. DOI võib välja anda:

väljaandele tervikuna;
fotole;
tabelile;
peatükile jms.

Iga DOI on ainuline ja püsiv. Dokumendile antakse DOI terveks selle elutsükliks ning kui asjaomane dokument kunagi kasutuselt kõrvaldatakse, ei saa selle DOId uuesti kasutada.

DOI koosneb kaldkriipsuga eraldatud ees- ja järelliitest. See peab olema esitatud järgmisel kujul (väiketähtedes märge „doi“, millele järgneb koolon ilma tühikuta):

doi:10.2788/14231

Üldiselt järgitakse DOI paigutamisel samu põhimõtteid nagu ISBNi või ISSNi puhul.

Kasulikke linke DOI kohta

Rahvusvaheline DOI sihtasutus (International DOI Foundation, IDF):
https://www.doi.org (inglise keeles)

DOI käsiraamat:
https://www.doi.org/hb.html (inglise keeles)

Teave ja suunised DOI nimetuse kohta:
https://www.crossref.org/display-guidelines (inglise keeles)

4.4.4. Katalooginumber

Peale rahvusvaheliste identifitseerimistunnuste antakse kõikidele väljaannete talituse välja antavatele teostele sisemine identifitseerimistunnus, nimelt katalooginumber.

See number on talitusesisese halduse vahendiks, mida kasutatakse levitamise eesmärkidel. Muu hulgas kasutatakse seda väljaannete kataloogimisel. Samuti kasutatakse seda numbrit peamise identifitseerimistunnusena mitmesugustes infotehnoloogilistes rakendustes.

Katalooginumber trükitakse kaane tagumisele küljele ülemisse parempoolsesse nurka, kaane puudumise korral peab see teosel olema esitatud hästi nähtaval viisil.

Viimati uuendatud: 20.11.2019
Tagasi üles
Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg