Väljaannete talitus – Institutsioonidevaheline stiilijuhend

4.3.1. Monograafiad
4.3.2. Pidevväljaanded
4.3.3. Jadaväljaande ja monograafia kombinatsioonid

4.3. Väljaannete tüübid

Rahvusvahelisel tasandil reguleerivad dokumentide identifitseerimist ja klassifitseerimist mitu kokkulepet ja standardit, eelkõige järgmised:

—

ISO 690:2021, bibliograafilised viited:
https://www.iso.org/standard/72642.html

—

ISO 5127:2017, informatsioon, dokumentatsioon ja sõnastik:
https://www.iso.org/standard/59743.html

—

ISO 2108:2017, rahvusvaheline raamatu standardnumber (ISBN):
https://www.iso.org/standard/65483.html
https://www.isbn-international.org

—

ISO 3297:2020, rahvusvaheline jadaväljaande standardnumber (ISSN):
https://www.iso.org/standard/73846.html

—

rahvusvahelised bibliograafilise kirjeldamise reeglid (International Standard Bibliographic Description, ISBD), Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit (International Federation of Library Associations and Institutions, IFLA):
https://www.ifla.org/files/assets/cataloguing/isbd/isbd-cons_2007-en.pdf

ISO standardeid saab ISO liikmetelt, kelle loetelu on kättesaadav järgmisel aadressil:
https://www.iso.org/members.html

Nendest standarditest ja kokkulepetest lähtudes võib väljaanded jagada kahte suurde kategooriasse: monograafiad ja pidevväljaanded.

4.3.1. Monograafiad

Standardi ISO 2108:2017 (ISBN) kohaselt on monograafiad mitteperioodilised trükised, mis on üheosalised või kindlast arvust eraldi osadest koosnevad tervikväljaanded, mida võib avaldada üheaegselt või eri aegadel ning mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks mis tahes tootevormis (köites raamat, brošeeritud raamat, audioraamat kassetil, CD-l, DVD-l, Braille kirjas raamat, veebisait, elektrooniline raamat jne).

Mitmest köitest koosnevad monograafiad koosnevad kindlaksmääratud arvust eraldi osadest (eraldi köidetest), välja arvatud anneväljaanded. Neid käsitletakse või avaldatakse ühtse tervikuna. Eraldi osadel võib olla oma pealkiri ja vastutavad väljaandjad.

Monograafiaid identifitseeritakse rahvusvahelise raamatu standardnumbriga (ISBN, international standard book number (vt punkti 4.4.1)).

4.3.2. Pidevväljaanded

Standardi ISO 3297:2020 (ISSN) kohaselt on pidevväljaanne avalikkusele mis tahes kandjal kättesaadavaks tehtud väljaanne, mis ilmub tavaliselt järjestikuste või lõimitavate annetena, millel üldjuhul on numbriline ja/või kronoloogiline tähistus ning mille ilmumise kestus ei ole eelnevalt kindlaks määratud. Pidevväljaannete hulka kuuluvad:

—

jadaväljaanded: ilma ettemääratud lõputa pidevväljaanded, mis ilmuvad järjestikuste eraldi numbrite või osadena, mis tavaliselt kannavad järjenumbrit (ajalehed, ajakirjad, perioodika, trükitud või elektroonilised ajakirjad, üks kord aastas ilmuvad perioodikaväljaanded (aruanded, aastaraamatud, registrid jms), memuaarid ja monograafiasarjad);

—

lõpetamata lõimväljaanded: pidevväljaanded, mida täiendatakse ilma ettemääratud lõputa uuenduste abil, mis ei jää eraldi üksusteks, vaid ühendatakse tervikuga (pidevalt ajakohastatavad andmebaasid ja lehttrükised või veebisaidid, näiteks selle stiilijuhendi veebiversioon).

NB!

Sari on rühm eraldi väljaandeid, millel igaühel on oma pealkiri ning mida omavahel ühendab rühmale ühine koondpealkiri. See koondpealkiri on sarja pealkiri. Üksikud väljaanded võivad olla nummerdatud või nummerdamata. Sarja kuuluvad väljaanded võivad olla monograafiad või jadaväljaanded.

Pidevväljaandeid identifitseeritakse rahvusvahelise jadaväljaande standardnumbriga (ISSN (vt punkti 4.4.2)).

4.3.3. Jadaväljaande ja monograafia kombinatsioonid

Teatavaid jadaväljaandeid (aastaraamatuid ja monograafiasarju) käsitletakse näiteks turustamisvajaduste tõttu ka monograafiatena. Need peavad olema kättesaadavad üksikeksemplaridena või ettetellimisel.

Neid väljaandeid tuleb kõigepealt käsitleda jadaväljaannetena ning neile peab andma ISSNi. Seejärel antakse neile monograafiana välja ISBN.