ISSN 1831-5380
Sisukord | Õigusalane teave | Küpsised | Korduvad küsimused | Kontakt | Trüki lehekülg

4.2.3. Teksti ettevalmistamine

Juhised teksti sisestamiseks

Et muuta teksti avaldamisprotsessi (paberil, CD-l/DVD-l, internetis vm) ladusamaks, tuleb täita järgmisi juhiseid:

Üldist
Jooksev sisestamine (ilma leheküljepiirideta).
Joondamata tekst ilma poolitusmärkideta, ka mitte liitsõnades.
Kirjavahemärgid ja sõnavahe: vt punkti 6.4.
Loogilisus ja järjekindlus teksti töötlemisel (kasutada samade dokumendiosade puhul ühesuguseid parameetreid).
Erimärgid
Kasutada olemasolevaid erimärke.
Mitte translitereerida („ß“ asemel „ss“, „ü“ asemel „ue“ jne).
Kasutada klaviatuuril alati numbreid 1 ja 0, mitte asendada neid tähtedega „l“ ja „O“.
Mõttepunktid (kolm punkti) saab kahel viisil: vajutades Alt 0133 või Ctrl-Alt-punkt (mitte kasutada kolme järjestikust punkti).
Numbrid
Suurte arvude puhul on rühmitusmärgiks poolitamatu tühik, mitte punkt (nt 300 000).
Koodid, kümnendmurrud, sihtnumbrid, aastad jne kirjutatakse tähti ja numbreid rühmitamata (nt 1961. aastal, lk 2064).
Kümnendmurdudes tuleb kasutada koma, mitte punkti (nt 1,366).
Numbrite kirjutamise reeglid: vt punkti 10.4.
Liikumatud sõnavahed
Hoiavad ära kokkukuuluvate üksuste sattumise eri ridadele.
Kasutada ainult järgmistel juhtudel ning kirjavahemärkide kasutamise reeglites osutatud juhtudel (vt punkti 6.4):
nr• ELT L• 10•000
lk• ELT C• C.•M. Dupont
NB!
Wordis sisestatakse liikumatu sõnavahe koodiga Alt 0160.
Joonised,
pildid ja
tabelid
Joonised ja pildid lisada eraldi failis suure lahutusvõimega formaadis.
Kontrollida piltide ja illustratsioonide autoriõigusi.
Tähistada pildi või joonise asukoht tekstis selge märgendiga (<PILT1>, <JOONIS1>, <TABEL1> jne).
Lisada Exceli failid eraldi.
Jutumärgid
Kasutada vastava keele jutumärke (double low-9 quotation mark (kood: 201E) ja left double quotation mark (kood: 201C)):
„…“ (Alt 0132Alt 0147)

Jutumärkide kasutamise kohta vt punkti 10.1.6.

Ülakoma
Kasutada tüpograafiliselt korrektset ülakoma (sõltuvalt kasutatavast kirjatüübist  või ), mis saadakse koodi Alt 0146, mitte klaviatuuriklahvi ' kasutades.
Suur- ja väike-
tähed
Mitte kirjutada pealkirju läbivalt suurtähtedega.
Kasutada suurt ja väikest algustähte vastavalt selle stiilijuhendi reeglitele (vt punkti 10.3).
Allmärkused
Kasutada ainult käsklust References/Insert footnote.
Paberkandjal avaldamiseks mõeldud käsikirjades on tarbetu või isegi segav vormindada allmärkuste numbreid käsitsi. Näide: Word genereerib 1 – / korrektor parandab (1). Trükikojas tuvastatakse üksnes käsklus Footnote ning vormindatakse märkuste numbrid korrektselt selle stiilijuhendi reeglite järgi.
Märkused tuleb nummerdada selgelt araabia numbritega (muid märke, nagu tärne või tähti, võib kasutada erijuhtumitel).
Mitte kasutada selliseid märkusi nagu „idem“, „ibidem“, „sealsamas“ (kuna trükitud dokumendi küljendus erineb käsikirja omast).
Viide allmärkusele (k.a sulud) esitatakse alati püstkirjas (ka juhul, kui tekst on poolpaksus või kaldkirjas).

Allmärkuste kasutamise kohta vt punkti 8.

Mõttekriipsud
Kasutada mõttekriipsu (Alt 0151) loeteludes (kõigile keeltele ühine reegel).
Mõttekriipsu kasutamise kohta vt punkti 10.1.7.
Pealkirjad
Mitte vormindada pealkirju käsitsi, vaid kasutada laade.
Spetsiaalse laadilehe puudumisel kasutada Wordi laade (Heading 1, Heading 2, Normal jne).
Mitte kirjutada pealkirju läbivalt suurtähtedega.
NB!
Kasutades teksti vormindamiseks Wordi laade, saab genereerida automaatselt sisukorra. Kui konverteerida dokument võrgus avaldamiseks PDF-formaati, genereerivad sellised pealkirjad automaatselt hüperlingid (järjehoidjad ehk bookmarks), mis on hädavajalikud, et muuta pikkade PDF-dokumentide lugemine võrgus mugavaks.

Muid soovitusi

Kui käsikiri esitatakse mitmes osas, peab seda koostav asutus esitama koos esimese osaga ka dokumendi sisukorra (kas või esialgse), et korrektorid saaksid tervikust ülevaate.

Iga käsikirja tuleb selle koostanud asutuses enne väljaannete talitusele saatmist põhjalikult toimetada. Parandusi võib teha vaid erandkorras ning need peavad olema selged, loetavad ja konkreetsed: kui korrektuuri käigus tehakse suuri parandusi, nõuab see uut sisestamist, mõjutab küljendust (ja võib selle segi paisata, kui üks muudatus toob ahelreaktsioonina kaasa järgmised) ning nõuab tihtipeale uut korrektuuri (mille tagajärjeks on avaldamistähtaegade venimine ja kulude suurenemine).

Ning viimaks tuleks võimaluse korral vältida erineva tarkvaraga loodud tekstide salvestamist ühte dokumenti.

Viimati uuendatud: 13.6.2018
Tagasi üles
Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg